Doajmmapládna ¶ Sáme gielaj doajmmapládna ¶ Ålgusvadde: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ¶ Almulasj institusjåvnå máhtti diŋŋgut man galla dokumenta dárbahi dássta: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-poassta: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Fáksa: 22 24 27 86 ¶ Almudimkåvddå: A – 0025 S ¶ Gåvvå: Leif Arne Holme Hábbmim: Departementenes servicesenter Prienntim: Departementenes servicesenter 05/2009 - låhko 250 ¶ Doajmmapládna ¶ Sáme gielaj doajmmapládna ¶ Åvddåtjála ¶ 8 Vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamus sáme gielaj hárráj ¶ 10 Politihkalasj vuodo ¶ 11 Rievtesvuoda vuodo ¶ 12 Åvdåsvásstádus gåtsedit sáme gielajt ¶ 14 sámedikke barggo sáme gielaj ¶ 14 Doajmmaplána bargo orgániserim ja tjuovvolibme ¶ 16 sáme gielaj udnásj dille ¶ 17 Guoradallama sáme gielaj birra ¶ 19 Mánájgárde ja vuodoåhpadus ¶ 19 Åtsådallama giellaællánahttemijs ietjá rijkajn ¶ 21 oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra svierigin ¶ Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma oaHPPaT ¶ Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen ¶ 25 sáme mánájgárddefálaldagá ¶ 27 1. doajmma ¶ Diehtojuohkem mánájgárdde ásadime birra sámij mánájda ¶ 28 2. doajmma ¶ Máhtudakåvddånibme gielajn guovdátjin ¶ 29 3. doajmma ¶ Pedagogalasj nævoj åvddånahttem ¶ 29 Vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan ¶ 29 4. doajmma ¶ Guoradallat oahppij sámeåhpadusá árvustallamis ¶ 31 5. doajmma ¶ Bagádusá oahppoplánajda ¶ 31 6. doajmma ¶ suohkanij ja fylkasuohkanij sámegiela åhpadusá rievtesvuodaj ¶ tjadádime bærrájgæhttjo ¶ 32 7. doajmma ¶ Værmádahka guhkásåhpadussaj ¶ 32 8. doajmma ¶ aktisasjbarggo svierigijn sámeåhpadusá birra ¶ 32 9. doajmma ¶ aktisasjbarggo suomajn sáme åhpadusá birra ¶ 33 sáme oahpponævo ¶ 33 10. doajmma ¶ sáme oahpponævo – buvtadibme – juogadibme - jårggålibme ¶ 33 11. doajmma ¶ Diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra ¶ 33 sijddaskåvlå ¶ 34 Giellaåhpadus ja albetiserim ållessjattugijda ¶ 35 12. doajmma ¶ 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma ¶ 35 13. doajmma ¶ iednegiellaanálfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárboållessjattugijda ¶ 35 14. doajmma ¶ alfabetiserimprosjækta Tråmsån ¶ 36 alep åhpadus ja rekrutterim ¶ 36 15. doajmma ¶ sáme åhpadiddjeåhpadus ¶ 37 16. doajmma ¶ Rekrutterimvuodo ja sámegielak åhpadiddje dárbo guoradallam ¶ 37 17. doajmma ¶ Rekruttermindåjmasáme åhpadiddjeåhpadussaj ja åhpadiddjeåhpadussaj ¶ sámegiela fágajn ¶ 37 18. doajmma ¶ Rekrutterimratjástibme Finnmárkon – niehkovigge ¶ 37 19. doajmma ¶ Åhpadusluojkkaoase luojttem ¶ 20. doajmma ¶ Joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda ¶ 38 21. doajmma. Kursa og åhpadusá ¶ 38 ietjá gielladåjma ¶ 38 22. doajmma ¶ sierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn ¶ 38 23. doajmma ¶ oarjjelsáme giellabiesse ¶ 38 24. doajmma ¶ Åvddånahttemprosjækta nuortta-Trøndelága fylkasuohkanin ¶ 38 25. doajmma ¶ Lullesáme giela ja kultuvra ællánahttem ¶ 39 26. doajmma ¶ Bihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet ¶ almulasj fálaldagájt sámegiellaj lasedit addnijda gájkka sebrudaksuorgijn ¶ 40 sámelága giellanjuolgadusá ¶ 41 27. doajmma ¶ sámelága njuolgadusáj árvustallam ¶ 42 28. doajmma ¶ sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjo ¶ 42 sámegielak bargge almulasj háldadusán ¶ 42 29. doajmma ¶ Dålkkååhpadus ja dålkkådåhkkidibme ¶ 43 Mánájsuodjalus ¶ 44 30. doajmma ¶ Joarkkaåhpadusá árvustallam ¶ 44 31. doajmma ¶ iednegiellaanálfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárboållessjattugijda ¶ 44 Varresvuoda- ja huksodievnastusá ¶ 45 Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán ¶ 45 32. doajmma ¶ Dålkkumdievnastus varresvuodavidnudagájn ¶ 47 33. doajmma ¶ Bærrájgæhttjo ¶ 47 34. doajmma ¶ avtaárvvusasj dievnastusá julev- ja oarjjelsámeguovlojn ¶ 47 35. doajmma ¶ almulasj dokumentaj jårggålibme ¶ 47 36. doajmma ¶ Moallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj ¶ 47 37. doajmma ¶ Diehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra ¶ 48 38. doajmma ¶ Bádnevarresvuoda guoradallam ¶ 48 Barggo- ja álkkádusháldadibme ¶ 48 39. doajmma ¶ Diehtojuohkem sámegiellaj VBaan. ¶ 49 40. doajmma ¶ addnijguoradallama ¶ 49 Girkko dievnastusá sámegiellaj ¶ 49 41. doajmma ¶ Ruhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda ¶ 50 42. doajmma ¶ sáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon ¶ 50 43. doajmma. Jårggålibme/hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj ¶ 50 Værroetáhtta ¶ 50 44. doajmma ¶ Værroetáhtta – vijdedum fálaldagá sámegiellaj ¶ 51 45. doajmma ¶ sámegielak giddagisbargge rekrutterim ¶ 51 46. doajmma ¶ Tjåhkkåhimdile árvustallam ¶ 52 47. doajmma. Kriminalhuksoguovdásj sáme giela ja kultuvra máhtudagájn ¶ 52 Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka ¶ 52 48. doajmma ¶ sámegiella rijddotjoavddemrádijn ¶ 52 49. doajmma ¶ ienep sáme giella- ja kultuvrradádjadus bulkijn ¶ 50. doajmma ¶ Hiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda ¶ 53 51. doajmma ¶ Ulmutjijt sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj rekrutterim ¶ 54 52. doajmma ¶ Diehtojuohkem vuostasjgierdedievnastusá birra ¶ 54 53. doajmma ¶ suodjalusá hárjjidallamij diehtojuohkem ja almodibme ¶ 54 Ráddidusá sámegiela adno ¶ 54 54. doajmma ¶ ienep almodibme ráddidusá dokumentajs sámegiellaj ¶ 54 55. doajmma ¶ Háldadusterma ¶ 55 56. doajmma ¶ Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggåliddjijda ¶ 55 sámegiella ja DGT ¶ 55 57. doajmma ¶ sámegiella almulasj registerijn – gájbbádusá stáhta etáhtajda ¶ 56 Giellateknologija ¶ 56 58. doajmma ¶ sáme njuolgatjállemvædtsak ¶ 57 sáme báhkogirje ¶ 57 59. doajmma ¶ sáme báhkogirjij guoradallam ja åvddånahttem ¶ sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn ¶ 58 sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim ¶ 59 Æjvvalimsaje ¶ 59 60. doajmma ¶ sámegielak æjvvalimsaje mánájda ja nuorajda ¶ 60 Media ¶ 61 61. doajmma ¶ sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas ¶ 62 62. doajmma ¶ snåsningen avijssa: avijssabiele oarjjelsámegiellaj ¶ 62 63. doajmma ¶ oarjjelsáme mediaguovdásj ¶ 63 Kultuvrra – filmma, teáhter, girjálasvuohta, bibliotehkka ¶ 63 64. doajmma ¶ sáme girjálasjvuoda oasstemårnik ¶ 65 65. doajmma ¶ Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj ¶ 66 66. doajmma ¶ Dutkam- ja fáhka/resurssaguovdásj ¶ 66 sáme statistihkka ¶ Dájt maŋemus lågevjagijt le álgaduvvam moadda dåjma nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt moatten suorgen sebrudagán. Moadda dájs dåjmajs buoragit doajmmi, ja li buktám dav vaj sáme giela li oadtjum nannusap sajev sebrudagán. Muhtem sáme bájkijn le sámegiella bæjválasj guládallam giella. Ájnegis ulmutja giellatjehpudahka dáhpáduvvá luondulattjat bæjválasj avtastallamis ietjá giellaaddnij. Dá bájke le ájnas resurssan sámegiela åvddånahttemij Vuonan. sámibåttå de sámegielagij låhko ienebut binnu gå lassán, sierraláhkáj gåjt de sámegiela háldadusguovlo ålggolin. sámegielak barggijs almulasj ja priváhta suorgijn le ájn vádne. Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj. ¶ Ráddidus ájggu dájna plánajn vuodov vaddet vijdes ja guhkesájggásasj ratjátimev sáme gielaj hárráj beruskáhtá suorgijs ja háldadusdásijs. Ulmmen le jaskas dilev láhtjet sáme gielajda Vuonan. Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre. Dánen le ájnas mij biedjap sierra ratjástimev dáj gielaj hárráj vaj sihkarasstep julev ja oarjjelsáme gielajt viesso adno-, avtastallam- ja máhtudakgiellan aj boahtte buolvajda. ¶ Moadda departementa li oassálasstám doajmmaplána bargguj. Miján le læhkám vijddásasj guládallam sámedikkijn ja sijáj guorrasam doajmmaplána sisano birra konsultasjåvnåj baktu. Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs. ¶ Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán. Dát galggá dáhpáduvvat dåjmaj baktu ma tjalmostahtti sámeåhpadusáv nannustahttet mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, láhtjedijn ásadittjat ienep sajijt sáme giela adnuj ja nannusap rahtjama rekrutteritjit sámegielak åhpadussaj ja åhpadusájda sáme fágaj. ¶ stuoráp sáme giella ratjástimij baktu almulasj suorgijn ájggu ráddidus nannit ájnegis ulmutja máhttelisvuodajt sámegiellaj sihke dádjaduvátjit ja dádjaduvvat. Diedáv moattes vásedi e oattjo ietjasa rievtesvuodav sámástittjat almulasj háldadusájn ja varresvuodadievnastusájn – danen gå aktak ij máhte sidjij dievnastusáv sámegiellaj vaddet. Dát le åvddånahttem mav mij aktisasj rahtjamusáj hæhttup jårggålit. ¶ sámedikke guoradallam sámegiela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam vuoset moadda hásstalusá li ájn åvddåla sámelága giellanjuolgadusáj mærrádusá dievdeduvvi ållåsit. Máhttá aj dárbbo liehket sámelága giellanjuolgadusájt ¶ Jagen 2008 gidá buvtij ráddidus Sd.diedá. nr 28 (2007-2008) Sámepolitihkka. Diedádusán åvddånboahtá vijddát da ájnnasamos hásstalusá ráddidusá politihkkaj sáme sebrudagá hárráj. Diedádusán duodastuváj sáme giela le alvos dilen. Danen de ráddidus mierredij doajmmaplánav sáme gielajda dahkat. ¶ guoradallat mijá rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj. Ráddidus ájggu dájna duogátjijn sámelága giellanjuolgadusájt guoradallat. ¶ sáme gielaj åvddånboahtema lasedimijn almulasj sajijn sihtap mij sáme giela galggi liehket sadjihin gájkajda. Ulmmen le sáme giela galggi åvddånboahtet gievrrudahkan sebrudahkaj, ja giela galggi oadtjot sajev åvddånahtátjit gájkka sebrudaksajijn. ¶ Ávon lav gå ráddidus rievdadum nasjonálbudsjehtan le oajvvadam lasedit juollodimev sámediggáj danen gå Loabaga suohkan sámegiela háldadusguovlo sissŋelij máhttá sæbrrat gålgådismáno 1. b. 2009 rájes. ¶ Diedáv biejaduvvá ållo barggo sámij bieles sámegielav nannitjit fámiljajn, bájkálasj sebrudagájn, mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, sáme giella- ja kultuvrraguovdátjijn, ja sáme organisásjåvnåjn ja institusjåvnåjn. Mierrediddje árvvon le ájn jut sáme ietja vájmmelisát gielav adni. ¶ sáme gielaj nannima barggo gájbbet guhkesájggásasj ja aktelasj ratjástimev ienemus suorgijn, ja viertti liehket bissovasj prosessa. Doajmmaplánas åvddånboahtá danen aj ienep guhkepájggásasj ulme ráddidusá bargos sáme gielajt nannitjit boahtteájggáj. Dá ulme li vuodon dåjmaj vijdábuj åvddånahttemij pládnaájggegávdan. ¶ «Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán. ...» ¶ Bajemus ulmme ráddidusá politihkan sáme gielaj hárráj le láhtjet jaskugis boahtteájgev sáme gielajda Vuonarijkan – nuorttasámev, julevsámev ja oarjjelsámev. Ájnas ulmmen le aj oadtjot ienep sámegielak addnijt. Dát gájbbet vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamusájt juohkka sebrudaksuorgen. ¶ Ráddidus sihtá doajmmapládnaájge lahtjet vuodov nannusap rahtjamussaj sáme gielaj hárráj duon dán sebrudaksuorgen – sierraláhkáj åhpadusán, almulasj dievnastus- ja huksodievnastusán, ja vaj sámegiella galggá vuojnnut ja aneduvvat almulasj aktijvuodan. Ækton jaskugis sáme gielaj boahtteájggáj le aledit gielaj dásev, ja åvddånbuktet gielaj dálásj rievtesvuodajt addnijda ja oajválattjajda duon dán dásen. sáme giella hæhttu dievnastuvvat juohkka sajen gånnå sáme viessu ja æjvvali, danen la ájnas tjalmostahttet sámegielak sájijt ja æjvvalimbájkijt. ¶ Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj ájnegis sábme iesj gæhttjal nannit ja åvddånahttet ietjas sámegiela máhtudagáv, adnet gielav ienemus dilijn, ja nav guhkás gå máhttelis doalvvot gielav nuppe buolvvaj. ¶ Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj vaj suohkana ja bájkálasj sebrudagá suodjalij ja åvddånbukti sáme gielajt ietjasa suorgen, nav vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat mánájgárdijn, vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn, ja vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat æjdádijda ja ietjá ållessjattugijda. Vijdábut de vierttiji bájkálasj sebrudagá dættodit dahkat sámegielak æjvvalimbájkijt mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda ja fállat suohkana dievnastusájt sáme álmmugij diedoj milta gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon. sámegielak galbá suohkana viesojn, ja moattegielak rahtegalbbim sjaddá åvddånbuktet sámegielak sajev bájkálasj sebrudagán. ¶ Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet nannusap rahtjamusájt julev- ja oarjjelsáme gáktuj, nav vaj dá aj máhtti liehket viesso giela boahtteájgen. Dan diehti gå ulmutja dáj guovlojn e nav tjoahken åro, ieneplågo álmmuga gáktuj, de le dá guovte sámegiellaj sierra hásstalusá ma gulluji ælládahttembargguj. sierraláhkáj gullu dát oarjjelsáme guovlojda. oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán. Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit. ¶ Lulle/gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon. Udnásj duohtavuodas ij máhte javllat dá giela li viesso duon dán sebrudaksuorgen nav gå nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella. ¶ Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen: ¶ ViJDEs Ja GUHKEsÁJGGÁsasJ RaHTJaMUs sÁME GiELaJ HÁRRÁJ ¶ Politihkalasj vuodo ¶ Ráddidusbeludagáj politihkalsj vuodo – soria Moriasjiehtadusán- le ulmmen jådedit sámepolitihkav mij galggá sáme álmmugav dievnnut nav vaj sáme giella, kultuvrra ja sebrudakiellemin galggá liehket sihkar boahtteájgge Vuonan. ¶ sd.diedá.nr. 35 (2007-2008) Mål og Meining (Ulmme ja miella) le ráddidus javllam sámegiella galggá liehket viesso giella. sámegiella almulasj aktijvuodajn galggá lassánit. stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj. Dát gájbbet dåjmalasj politihkav oadtjot sámegielak ja kultuvralasj vuojnojt almulasj dievnastusájn ja fálaldagájn. ¶ sd.diedá.nr. 35 (2007-2008) Ulmme ja miella le ráddidus hábmim vuodov åbbålasj giellápolitihkav. Åbbålasj vuojnno gielladiedádusán merkaj dav gå sihkarasstá jaskugis boahtteájgev sámegiellaj de ålles mærráj sisadná dát oasev bajemus giellapolitihkalasj åvdåsvásstádusás. Duodden guovdásj sámepolitihkalasj hásstalussan de la danen barggo sámegiela hárráj aj dábálasj giellapolitihkalasj hásstalussa. ¶ sámegiella, ja sierra gåjt mij guosská dåjt unnep gielajda, de li da ållu væráp dilen gå vuona nasjonálgiella. Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda. Valla aj nuorttasámegiella sjaddá rijkajgasskasasj aktijvuodajn gåvviduvvá ájtodum giellan. Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav. Gielladiedádusán tjuodtju ráddidus ájggu barggat biedjatjit vuodov ådå sáme giellapolitihkav strategiaj ja åbbålasj vuojnoj sáme giellaj ja sebrudahkaj. Dát doajmmapládna le akta oasse dás bargos. ¶ sd.diedá, nr 23 (2007-2008) Giella dahká råvijt nammaduvvi dåjma åbbålasj giellaåhpaduspolitihkkaj viessomájge ja moattegielak vuojnoj milta. Mánájgárdde le buoremus sadje giellaarvusmahttem doajmma smávvamánájda. Departemænnta vuojnná dárbov árvustallat kvalitehtav vædtsagijs ja vuogijs giellaguoradallamijda ja giellaarvusmahttemijda nav vaj máhttelis la åvddånahttet buorre barggovuogijt. Vijdabut nammaduvvá sámegiella vuodoåhpadusán, ja departemænnta vuojnná hásstalussan sihkarasstet oahppij ájnegasj rievtesvuodajt sámeåhpadusán, i.i. åttjudit dåhkkidum máhtulasj åhpadiddjijt ja láhtjet dilev nav vaj åvddånahteduvvi ja buvtaduvvi buorre sáme oahpponævo. Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra. ¶ stuorradiggediedádusán nammaduvvá vijdábut giellafága universitehtajn ja allaskåvlåjn. sámegielak studia ja sámegielak åhpadiddjeåhpadusá li ájnas gájbbádusá bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme gielav ja kultuvrav Vuonan, ja aj rájáj rastá. sierraláhkáj ájnas le tjalmostuhttet dåjt unnemus sámegielajt, julevsámegielav ja oarjjelsámegielav, ja stuorradiggediedádusán tsuojggiduvvá barggo åttjudittjat ulmutjijt dájda åhpadusájda viertti stuorra tjalmostibme liehket divna daj institusjåvnåjn gejn li åvdåsvásstádus suorgen. ¶ sd.diedá. nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráddidus dættot dárbbo le vuorrodit åvddånahttemav guovdásj vuodulasj tjehpudagáv árrat. systemáhtalasj sihkarasstema hárráj juohkka avtav oahppe tjuovvolimev dajt vuostasj jagijt sihtá departemænnta buktet bákkulasj guoradallamav låhkåmtjehpudagás 1.-3. jahkedássáj. ¶ Departemænnta sihtá álgadit vuogádusáv åhpadiddjij joarkkaåhpadusá hárráj mij bissu. stáhtta ruhtat åhpadussajijt åhpadiddjijda mierredum lågo milta ja fállá suohkanijda åhpadussajijt ávkástallat. Álgaduvvá masteråhpadus skåvllåjådedimes gájka ådå virgádum rektorijda. stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs. ¶ Ráddidus sihtá vijdábut åvddånahttet vuogádusáv kvalitehta árvustallamijda ja vuorodit bagádallamav skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda gænna li sierra hásstalusá. ¶ sd.diedá. nr. 11 (2008-2009) læreren – rollen og utdanningen (Åhpadiddje – sadje ja åhpadus) nammaduvvá sáme åhpadiddjeåhpadus sierra. Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán. stuorradiggediedádus aj tjalmostahttá jut dárbbo le lagáp aktisasjbargguj gaskal institusjåvnåj ma fálli åhpadusáv avtajs dájs gålmå sámegiellaj, danen gå dákkár aktisasjbargon li máhttelisvuoda ma ælla ávkástaládum. ¶ Rievtesvuoda vuodo ¶ Moadda nasjonálalasj konvensjåvnåjn unneplågoj ja iemeálmmugij hárráj li mærrádusá bisodittjat gielav. iLo-konvensjåvnå nr. 169 javllá i.i. 28. artihkkalin náv “Galggi dåjma boahtet bisodittjat ja åvdedittjat ja adnemij guosskavasj álmmugij ieme gielav” Åna konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra aj buktá lájddistimijt Vuonarijka bargguj sáme giela hárráj. Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i.i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt, ¶ Eurohpá lihton guovloj- jali unneplåhkogielaj birra (European Charter for Regional or Minority Languages) mierreduváj jage 1992 Eurohpárádes ulmmen suodjalit unneplåhkogielajt, nav vaj eurohpá kultuvrra bisoduvvá dagu aktidim ja moattebelak kultuvrran. Lihtto vælggodahttá nasjonálstáhtajt tjadádit konkrehta dåjmajt bisodittjat guovllo- ja unneplåhkogielajt, nav vaj åvddånbåhti politihkan, láhkadahkamijn ja práksisin. nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev. Goalmát oasse Unneplåhkolihtos sisadná ienep vijddát ja dárkkelap njuolgadusájt ma bukti konkrehta vælggogisvuodajt oajválattjajda duon dán suorgen, i.i. åhpadussuorgen, riektádåjmadagán ja almulasj háldadusán. Vuodnaj le goalmát oasse lihton buktám vájkkudusájt nuorttasámegiellaj. Maŋŋela gå snåsa suohkan (snåasen tjïelte) ja Divtasvuona suohkan sjaddin oassen sámelága giellanjuolgadusáj háldadusguovlos sihtá Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta árvustallat jus oarjjelsáme- ja julevsámegiela aj galggi gullut goalmát oassáj lihton. ¶ Vuodná åvddånbuvtij goalmát rápportav snjuktjamáno 2005 jagen. Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007;as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda, ¶ Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen. oarjjelsámgiela gáktuj de ekspertkomitea dættot dát giella le sierra ájtos dilen ja danen le dárbbo dalánagá dåjmajda vaj giella galggá iellet Vuonan. Dárbbo le ulmij milta dårjaj ja innovásjåvnålasj tjoavddusijda hiebadum oarjjelsámegiela sierra dilláj. Komitéa dættot vijdábut man ájnas aktisasjbargo le svieriga oajválattjaj oarjjelsámij dilev nannitjit. ¶ Vuona nælját rápportta gárvvánij 2008 giese. Eurohpáráde ij la moarmesmánon 2009 gárvvánam dájna. ¶ Nasjonálalasj láhkatjoahkkijn vuodot Vuodolága 110 § a-oasse vælggogisvuodav stáhttaj láhtjet dilev nav vaj sáme álmmuk máhttá ”sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas ¶ sebrudakiellemav”. Dát lij duogátjin manen sámeláhka oattjoj ådå 3. kapihttalav giela birra 1990. njuolgadusá fábmoduvvin ådåjakmáno 1, b 1992 ja nav li dá 17 jage doajmmam. ¶ sámelága 1-5. kapihttalin mierreduvvá sámegiella ja dárogiella libá avtaárvvusasj giela, ja galggi liehket dássásattja sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj milta. Muhtem mærrádusá li ráddjidum sámegiela háldadusguovlo sissŋelij, madin muhtemijn ælla dákkár geográfalasj ráddjima. Muhtem mærrádusá guosski sierraláhkáj suohkanijda, madin muhtema vas guosski stáhta ja guovlo oajvválattjajda. Láhka javllá i.i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj. ¶ sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj duon dán æjvvalim aktijvuodajn. Da guosski njuolgadusájt jårggålit, guládusájt ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuoda vásstádusájt sámegiellaj oadtjot, vijddát sámegiela adnuj riektádåjmadagán, vijddát rievtesvuohta sámegiela adnuj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájda, rievtesvuohta åhpadusvirggeloahpáj ja rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. ¶ Sámegiela háldadusguovlon le dá suohkana: Káráš- jåhkå, Guovdagæjnno, Unjárgga, Porsáŋgo ja Dædno Finnmárkon; Gáivuodna Tråmsån, Divtasvuodna nordlándan ja snåase nuortta-Trøndelágan. Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij. ¶ Maŋŋela gå snåasen tjïelte ja Divtasvuona suohkan bådijga háldadusguovlluj le háldadusguovllo vijddánam aj oarjjelsámegielajn ja julevsámegielajn. Dat sihtá javllat suohkan ja guovllo ja stáhta oajválattjajn sissŋelin dan oase háldadusguovlos mij guosská dájda gielajda le åvdåsvásstádus jut lága njuolgadusá tjadáduvvi dáj gielaj gáktuj. Lága ja njuolgadustjállaga ma lisierra berustimes åsida jali ålles sáme álmmugij galggi sámegiellaj jårggåluvvat. ¶ Mærrádusá sámelága giellakapihttalin li binnemusgájbbádusá. Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá. Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat. ¶ Rievtesvuoda vuodo sámegiela åhpadussaj le sámeláhka ja åhpadusláhka. Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka ”samegiella” dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella. Muodugasj definisjåvnnå le aj åhpaduslágan (6-1 §). sámelága 3-8 § javllá aj ”juohkkahattjan le rievtesvuohta sámegiella åhpadussaj.” Dát gullu sámijda ja sidjij gudi ælla sáme aj. ¶ ietjá guovdásj lága li láhka mánájgárdij birra (mánájgárddeláhka) mij mierret suohkanij åvdåsvásstádusáv láhtjet fálaldagájt sáme mánájda. Duobmoståvllåláhka mij vuoset sámelága mærádusájda mij guosská sámegiela adnuj. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkkij ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Varresvuoda lága reguleriji vidjurijt varresvuodadievnastusá dåjmaj, barggij ja ¶ varresvuoda dievnastusá addnij gáktuj. Varresvuoda rievtesvuodaj vuojnos gullu dádjadahtte diedo gájbbádusá berustahtek giellanjuolgadusá ráddjimijs, ja dievnastusfálaldagá sámegiellaj li ájnnasa aj dárbojs ma badjáni gå duolla ja dárbulasj guoradallam ja giehtadallam dagáduvvá, bs. buojkulvissaj pasiænntarievtesvuodalágav. ¶ Åvdåsvásstádus gåtsedit sáme gielajt ¶ Gájkka almulasj dåjmajn le åvdåsvásstádus vieledit sámegielak addnijt ietjasa barggosuorgen suorggeåvdåsvásstádusprinsihpa milta. Gájkka almulasj orgánajn ma guoskadalli giella-njuolgadusájs sámelága 3. kapihttalin, le vælggogisá gåtsedit vaj sámelága njuolgadusá tjuovoduvvi. Dán doajmmaplána doajmmaoasen li lagábut åvddånbuvtedum åvdåsvásstádusá d. d. åhpadussuorgen ja varresvuodasuorgen. ¶ sámedikken le, ja galggá liehket, ållu guovdásj dahkamussan sáme giela bargon. Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas sámediggáj. stáhta vásstádus sjaddá agev liehket láhtjet dárvulasj ålgoldisævtojt jut sámegiella máhttá suodjaluvvat ja åvddånahteduvvat. sámedigge ij aktu máhte liehket vásstediddjen láhtjet sámegiela åvddånahttemav. Åvddålijguovlluj sámegiela åvddånahttem le tjanádum rahtjamusájs moatte aktørajs, gånnå aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn le guovdásj dahkamus. ¶ Barggo- ja sebrudahttemdepartementan le aktanahttemåvdåsvásstádus ráddidusá sámepolitihkas. Giela árvvo dábálasj sáme kultuvra, æládusá ja sebrudagá åvddånahttemin le ållu guovdátjin. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le danen dáj maŋemus lågejagijt álgadam moadda dåjma sáme giela hárráj. Barggo- ja sebrudahttemdepartementa guovdásj dahkamuháj sámegiela sihkarasstemin ja åvddånahttemin, de sjaddá formálalasj åvdåsvásstádus sámegiela njuolgadusájs sirdeduvvat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje. Dát tjuovvu aj jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta oadtju åvdåsvásstádusáv aktanahttet tjuovvolimev Vuona vælggogisvuodajt unneplåhkogiellalihto milta. Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta gånnå le giellapolitihkalasj åvdåsvásstediddje fáhkadepartemænnta badjásasj åvdåsvásstádusáv ålles ja suorgij beruskáhtes giellapolitihkas. ¶ Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs. Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám, duola dagu iesjnamájn, annonsaj, diedojn nehtan ja brosjyrajn. Muhtema li aj virggádam sámegielak barggijt dievnastittjat sáme kundajt. Ráddidus adná dáv luondulattjan dassta gå sámegiella le oadtjum nannusap dilen. ¶ Sámedikke barggo sáme gielaj ¶ sámelága 3-12 § milta Sáme giellabargo organiserim galggá sámedigge barggat sámegiela suodjalimijn ja åvddånahttemijn Vuonan. Vijdábut det javllá láhka sámedigge vaddá juohkka nælját jage rápportav Gånågissaj sámegiela dile birra Vuonan. ¶ sámedigge biedjá juohkka jage rudájt ma galggi juolloduvvat duon dán dåjmajda nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt Vuonan. Jahkáj 2009 le dát ruhtadibme vuollelasj 60 mill. kråvnå. Rudá manni suohkanijda ja fylkasuohkanijda sámegiela háldadusguovlon, giellaguovdátjijda ja duon dán åhtsåmij duohkáj prosjevtajda. Jage 2008 rájes aneduvvá aj muhtem oasse sámeálmmugafånda ¶ jahkásasj buvtadusás giellaåvddånimprosjevtajda. Duodden de sámedigge háldat doarjjagijt mánájgárddefálaldagájda, oahpponævojda ja stipendajda. ¶ Ruhtadoarjja suohkanijda/fylkasuohkanijda sáme ¶ Foannda ásaduváj stuorradikke budsjæhttamærradusájn biehtsemáno 16. b. 2000 dagu kollektijvalasj buohttidussan gielalasj ja kultuvralasj mættojs ja vuornádusájs majt åvdep ájge dárojduhttempolitihkka le buktám sáme álmmugij. Fånda ulmmen le vaddet doarjjagijt jali viehkev dåjmajda ma nanniji ja ælládahtti sáme gielav ja kultuvrav. ¶ gielalága háldadusguovlon mávseduvvá jahkásattjat vissa mierredum ævtoj milta majt sámedigge mierret. Dá rudá galggi gåbttjåt suohkanij duoddegålåjt gå li guovtegielaga. sámedigge galggá dájt ruhtadimijt dárkestit, ja suohkana/ fylkasuohkana rápporterji juohkka jage sámediggáj. 2009 jage li biejadum 42,75 mill. kråvnå dási. sámedigge galggá rievddadit juollodimævtojt 2010 jage budsjehta giehtadaládijn. ¶ sámedikken Vuonan le giellastivrra mij le rádevadde orgádna giellafágalasj gatjálvisáj sámediggerádáj. Giellastivran li ájrrasa nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojs- Ájrrasa nuorttarijkaj orgádnaj sáme giellalávddegådde (sGL) válljiduvvi giellastivra ájrrasij gaskas. sGL le sáme parlámentáralasj ráde mierredimorgádna gatjálvisájn ma guoskadalli sáme gielav, ja galggá åvdedit ja åvddånahttet sáme gielav tjálalattjat ja njálmálattjat. Duodden juohká sáme giellalávddegådde diedojt iesj guhtik rijkaj giellaorgánajda, ja iehtjádijda. sámedikke dahkamusá sámegiela terminologija ja tjállemvuohke mierredibme bargaduvvá aktisasjbar- goj baktu sGLajn. sGLa dahkamus le i.i. dåhkkidit sámegiela termajt ja dav normerit. sGLan li gålmmå tærmmajuohkusa, akta nuorttasámegiellaj, akta oarjjelsámegiellaj, ja akta julevsámegiellaj, ja li nammaduvvam fáhkaulmutjijs da gålmå sámedikkijs ja giellaulmutjijs guosskavasj giellaguovlojs. sGLan li aj giellajuohkusa normerimij hárráj ma li giellafágalasj máhtudagás nammaduvvam rijkajrájáj rastá. Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen/nuorttarijkaj dásen. ¶ sámedikken le báhkobáŋŋka, www.risten.no, mij sisadná muhtem sáme terminologijav. sámedikken le aj aktisasjbarggo Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ja Máhttodepartementajn ”Divvom” prosjevtajn – åvddånahttet korrektuvrraprográmmav sáme gielajda (gehtja 58. dåjmav). ¶ sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra. sámedikken li dálla gålmmå bájkkenammakonsulenta gudi galggi vaddet rádijt sáme bájkkenamáj tjállemvuohkáj Vuonan. ¶ Bájkkenammakonsulentaj åvdåsvásstádus le nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlo. ¶ 2009 jage oadtju 10 sáme giellaguovdátja ruhtadoarj- jagav sámedikkes. Giellaguovdátjij doajmma le ælládahttet, bisodit ja nannit sáme gielav ja kultuvrav. Barggodahkamussan le aj åvddånahttet ja nannit åhpadusdåjmajt sáme gielan, kultuvran ja æládusájn ja aj diedojt oablodit sáme kultuvra birra. Giellaguovdátja ásadi kursajt sámegielas ståhkamgiellan mánájda gitta sámegiella åhpadussaj suohkana barggijda ja duodjekursajt. Giellaguovdátja li aj æjvvalimbájke guovlo sáme álmmugij, ja danen le da ájnas institusjåvnnån sámegielav nannitjit ja åvddånahtátjit. ¶ sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda majn li njuolgadusáj mierredam mánájgárden le sáme giela ja kultuvra vuodon. sámedikken le aj ruhtadoarjjaga giellaåhpadussaj ájnegis mánájda dáro mánájgárdijn, bs. dán plána doajmmaoasen le dán birra tjáledum. samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i.i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda. sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt oahpponævojda hiebadum sáme mánájgárdijda. oahppanåvoj birra ja sámedikke sajev åhpadussuorgen ietján, gehtja doajmmaoasev. ¶ sámedigge juohká stipendajt oahppijda joark ¶ Diehtojuohkem/bagádallam rievtesvuodaj birra: sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn. Vuostatjin de le reivtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan, ja gånnå ájnegis oahppe oadtju dáv rievtesvuodav ållånahttet. sæmmi gatjálvis boahtá aj æjgádijs gudi galggi mánáv mánájgárddáj biedjat ja hálijdi mánájgárdddefálaldagájt hiebadum ietjas giellaj ja kultuvrraj. sámedikken ij la formálalasj fábmodahka bagádit suohkanijt/skåvllå- jalik mánájgárddeæjgádijt, valla máhttá bagádit dajt gåktu sij máhtti organiserit bargov mánájgárden ja åhpadusáv skåvlån. sámedigge vaddá aj diedojt æjgádijda gåktu sij galggi ássjev tjoavddet. ¶ sámedigge oadtju aj muhtem gatjálvisájt rievtesvuodajda dievnastusájda sámegiellaj varresvuodasuorgen, riektádåjmadagán ja girkkon, ja aj gatjálvisájt dålkkuma birra moatte aktijvuodajn. ¶ Moadda suohkana ja institusjåvnå bivddiji sámedikkev ásadit diehtojuohkemtjåhkanimijt, lågådallamijt ja muodogasj ásadimijt sámegiela birra. Duodden juogeduvvá ållo diehto ja bagádallam tjálalattjat ja telefåvnå baktu. suohkana, skåvlå, mánájgárde ja giellaguovdátja li da ma ienemusát aktijvuodav sámedikkijn válldi. sámedigge aj oadtju gatjálvisájt girjjetjállijs, mediás ja ietjá giellaaddnijs d.d. terminologija, bájkkenamáj birra ja gåktu ulmusj máhttá nannit ja åvdedit sámegielav duon dán institusjåvnåjn. ¶ sámedigge le sjiehtadam aktisasjsjiehtadusáj Finnmárko, Tråmså ja nordlánda fylkasuohkanij, ja avtav aktisasjsjiehtadusáv avtajn fylkasuohkanijn oarjjelsámeguovlon. Dáj sjiehtadusájn li aj ulme sáme gielav ja kultuvrav nannit. ¶ sámedikke konkrehta oajvvadusá doajmmaplána bargon åvddånbåhti dán doajmmaplána doajmmaoasen. ¶ Doajmmaplána bargo orgániserim ja tjuovvolibme ¶ sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas. Doajmmapládna le tjáledum avtajrádij sámedikkijn ja guoskadallam departementa li oassálasstám. ¶ sámedikke presidænnta ja barggo- ja sebrudahttemministar guorrasijga biellejahkásasj konsultasjåvnån moarmesmáno jagen 2008 bargov doajmmaplánajn dalága álgget, ja vaj ráddidus ja sámedikke barggo sáme gielaj koordineriduvvá. aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám, ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009. sámegiela doajmmaplána bargo prosessan le Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta adnám tjåhkanimijt fylkkeålmmåj, fylkasuohkanij, suohkanij, skåvlåj, institusjåvnåj, giellaguovdátjij, ietjá sáme giellabirrusij ja dutkambirrusij. Departemænnta le aj oadtjum moadda tjálalasj árvvalusá, almulasj dåjmadagájs, organisásjåvnåjs ja ájnegis ulmutjijs. ¶ Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge. Juohkka akta departementan mij le åvdåsvásstádusáv oadtjum dåjmajs le dåjmaj tjadádimij åvdåsvásstediddje, dán vuolen aj gåktu dåjma organiseriduvvi ja ruhtaduvvi. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu koordinerit doajmmaplána ulmij ja dåjmaj tjuovvolimev ja åvddånahttemav plána doajmmaájggegávdan. Barggo tjadáduvvá sámedikkijn ságastallama baktu, ja dárboj milta sjaddi sámedikkijn konsultasjåvnå ásaduvvat. ¶ Dåjmaj tjádadibme ja stuorrudahka tjáledum doajmmaplánan sjaddá hiebaduvvat jahkásasj budsjæhttaoajvvádusájda ja dáj giehtadallamijda stuorradikkes. Ájggomussan le jahkásasj dillerápportajt buktet. ¶ sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij. sámegiella ságastuvvá Vuonan, svierigin, suoman ja Ruossjan. Gávnnuji aj lågev sámegiela jali giellasuorge, ja giellarájá manni rijkaj rájáj rastá. Guoradallam majt sáme æládus- ja guoradallamguovdásj dagáj 2000 jage ¶ sáme giellaráde åvdås, le sámegiela addnij låhko árvvaluvvam 25000. Birrasij lahkke dájs sihke ságasti ja tjálle sámegielav, madin dåjda iehtjadijda le dåssju ságastimgiellan. Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs, valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan. Julev- ja oarjjelsámegielaj hárráj le jáhkedahtte binnep gå tuvsán addne. Ælla ålos gudi máhtti lullesámegielav/gålldåsámegielav ja bihtámsámegielav uddni Vuonan. ¶ Lullesámegiela/gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij. nuorttarijkaj sáme giellanammadusá milta le dåssju soabmásijn gænna le lullesámegiella/gålldåsámegilla iednegiellan. ienemusá lullesámijs/gålldåsámijs årru suoman ja Ruossjan, gånnå giella ájn vil le anon. nuorttasámegiella sáhkaduvvá ienemusát Finnmárko ja Tråmså fylkajn, ja Gielldanuore ja Evenássje suohkanijn nordlándan. Julevsámegiela guovllo Vuonan le nordlánda fylkan ja le sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan. ¶ Divtasvuodna le dat suohkan gånnå li ienemus julevsámesáhkadiddje viesáda. Bihtámsámegiela birás uddni le sierraláhkáj tjanádum sálatvuome, Bájddár suohkanijda ja åsijda Bådådjo ja Fuossko suohkanijs. oarjjelsámegiela guovllo Vuonan le sáltoduoddaris nuorttan gitta Engerdálaj Hedmárkon oarjján ja le måttijs smávva sebrudagájs. ¶ UnEsCo ruoppsis listan ájtedum gielaj badjel ¶ le nuorttasámegiella ájtodum giella, valla oarjjel- ja julevsámegiella libá vuojnedum dagu alvos ájtodum ¶ Guoradallam sámegiela adnema birra. SEG, Deadnu, bårggemáno 2000. ¶ giellan. Lullesámegiella/gålldå sámegiella, bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan. Tjielggidusá manen oarjjelsámegiella riekniduvvá dagu alvos ájtodum giellan le gå oarjjelsámegiella le ienemusát anon áhkoj ja ádjáj buolvan. Hármmat binná mánájs gielav oahppi, ja ájn vil binnebu li aktijvalasj giellaaddne. Mij gullu julevsámegiellaj le tjielggidussan binná mánájs gudi gielav oahppi ja hármmat binná li aktijvalasj giellaaddne. nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet. ¶ sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám. Dát gullu vuostamuttjan nuorttasáme guovlon sissŋelin sámegiela háldadusguovlo Finnmárkon. Dáj guovlojn li moadda máná gejn li sámegiella sijddagiellan juogu dal avtagielak sámegielaga jali guovtegielak sáme-dáro/ietjá giella gå sámegiella. sámegiella le moaddásijda bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan dáj guovlojn. sámegiella le aj vuojnnusin bájkálasjsebrudagán ållu nannusappojt gå ietjá sáme guovlojn. Dá sámegielak birrusa le læhkám ja li ájnas resurssan nuorttasámegiela åvddånahttemiijn aj iejá bájkijn nuorttasáme guovlojn, ja le aj ájnas sadje kultuvralasj ja gielalasj aktelasj ano diehti sáme sebrudagán ållesattjat. ¶ nuorttasámeguovlojn le merrasáme ja márkkosáme bájke sierraláhkáj læhkám várnnahisá dárojduhttem dættos. Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám. Ulmusj viertti jáhkket sámegiella le ájn mannamin maŋŋus dáj bájkijn, gå li binná mánájs dáj bájkijn gejn le sámegiella sijddagiellan. Gå giella ij le læhkám avtat birges anon buolvaj gaskan dahká dav vaj moadda merrasáme ja márkkosáme giellasuorge li gáhtomin. Dájt maŋemus låge jage le huoman læhkám dåjmalis kultuvralasj ja gielalasj ælládahttem moatten merrasáme guovlojn ja aj márkkosámeguovlojn. Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon. ¶ Mij gullu julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le dá dájt maŋemus låge jagijt åvddånahttem læhkám. Mánájgárde gånnå le julev- jali oarjjelsámegiella oajvvegiellan li ásaduvvam ja ienep oahppe åhpaduvvi sájt sámegiellaj ja sámegielajda. Huoman viertti javllat sámegiella le nievres dilen dáj guovlojn. Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan. Gå giella ij la avtatbirges læhkám bæjválasj giellan de li moadda máná ja nuora gudi oadtju åhpadusáv sámegielan e iejvvi sámegielav avtastallamgiellan fámiljan jalik bájkálasj sebrudagán. Dát buktá båhtusijt báhkobåndudagá åvddånahttemij ja dåbdojda gielav máhttet. ¶ Lulle-ja bihtámsáme birrasijs le boahtám berustibme ælládahttet lulle- ja bihtámsámegielajt. Lulle/ gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá. Mij gullu bihtámsámegiellaj, de le ráddjidum binná giellaaddnijs svieriga bielen aj. nUoRTTaEURoHPÁ insTiTUHTTa HUM ¶ BoLT- UniVERsiTEHTan BERLiJnan jådet ¶ dokumentasjåvnnåprosjektav bihtám- ja ¶ le åvddånbuktet ådåájggásasj báhkolistajt, ¶ oanegasj grámmátihkalasj tjielggidusájt, tran ¶ skriberit oabme vuorkkidum baddimijt ja avtav ¶ diedalasj tjállusav morfologalasj alternasjåvnåjt ¶ dán guovte sáme gielan. 10-15 ulmutja li gudi ¶ sáhkadi bihtámsámev uddni, ja ieneplåhko ¶ giellaadnnijs årru svierigin. Vuonan le sálto ¶ bihtesáme siebrre ásadam vuododusáv man ¶ namma le Duoddara ráffe. Ulmme vuododusájn ¶ le bihtámsámegielav, kultuvrav ja iesjdåbdov ¶ åvddånahttet bihtámsámeguovlon Vuonan. ¶ Vuododus ájggu bihtámsáme guovdátjav ¶ åvddånahttet. ¶ Guoradallama sáme gielaj birra ¶ Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002 ¶ , åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i.i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin: Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80 %, Dænon 48 %, Unjárgan 40 %, Gáivuonan 26 % ja Porsáŋgon 21 %. ¶ sáme instituhtta le árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt Kultuvrra- ja Girkkodepartementa åvdås 2007 jage ¶ , dánnaåvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskaduvvi sámelága giellanjuolgadusájs e dievde lága gájbbádusájt ållåsit. Danen ij le álmmuk sámegiela háldadusguovlo sissŋelin sihkarastedum rievtesvuodajt anátjit sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodaj dan mærráj majt giellanjuolgadusá gájbbedi. Gå Divtasvuona suohkan ja snåasen tjïelte boahtám libá háldadusguovlluj maŋŋela gå nammadum árvustallam dagáduváj, ælla ájn makkárik låhkåma galles sámásti dá guovten suohkanin. ¶ sámedikke giellaguoradallam vuoset sámegiela adno almulasj ásadusájn tjoahkkáj le binná ¶ , valla vuojnnet vuoset sámegiella aneduvvá ienebut suohkana dåjmajn gå stáhta ja fylkasuohkana dåjmajn. sámedikke giellaguoradallam 2008 jages vuoset ælla makkárik stuorra rievddadusá sámegiela anon daj guovlojn guoradallam lij åvdep guoradallamij gáktuj. ¶ Mánájgárde ja vuodoåhpadus ¶ Jagen 2008 lidjin 41 mánájgárde Vuonan, gånnå lidjin sulá 950 máná. ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon. sáme mánájgárde lågo li, le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt. sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv. Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt. 2008 jagen oadtjun 19 dáro mánájgárde sáme mánáj doarjjagijt sáme giellaåhpadussaj. ¶ MáNá sáMe MáNájgárdijN 2002-2008 ¶ Gálldo: sámedigge ¶ skåvllåjagen 2008-2009 le 1043 oahppe gudi oadtju åhpadusáv sámegiellaj vuostasjgiellan, madin 1474 oahppe oadtju åhpadusáv sámegielan nubbengiellan (2 jali 3) ¶ . ienemus oahppijs, 2339:es, oadtju åhpadusáv nuorttasámegiellaj. Dájs li 997 nuorttasáme vuostasjgiellaoahppe. 77 oahppe oadtju åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs li 27 julevsáme vuostasjgiellaoahppe, madin 101 oahppe oadtju oarjjelsáme åhpadusáv. Dájs li 19 oahppe oarjjelsáme vuostasjgiellaoahppe. ¶ Binnáv le rievddam vásse jage gáktuj. Dalloj lij 1027 oahppe gudi oadtjun åhpadusáv sámegiellan vuostasjgiellan, madin 1515 oahppe oadtjun åhpadusáv sámegiella nubbengiellan (2 ja 3). skåvllåjagen 2007-2008 oadtjun 2354 åhpadusáv nuorttasáme-giellaj, dájs 984 oahppe vuostasjgiellaj. 79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs 25 oahppe julevsáme vuostasjgiellan. 109 oahppe oadtjun åhpadusáv oarjjelsámegiellaj, dájs 18 oahppe vuostasj-giellaj. ¶ skåvllåjage 2006-2007 lidjin joarkkaskåvlåjn 285 oahppe jali viddnooahppe gænna lidjin åhpadus sámegiellaj ¶ . Dát unnán binnep gå 2005/06 ¶ Ruhtagålå guovtegielakvuohtaj suohkanijn ja fylkasuohkanijn. Rápporta barggojuohkusis. Suohkan- ja guovllodepartemænnta moarmesmáno 2002. ¶ Sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam. Sáme Instituhtta, 2007. ¶ Sámedigge tjadát juohkka nælját jage giellaguoradallamav, bs. sámelága 3-12 §. Guoradallama gávnnuji dággu: www,samediggi.no ¶ Vuodoskåvlå diehtovuogádus (GSI) ¶ Sd.diedá. nr 28 (2007-2008) Sámepolitihkka ¶ skåvllåjages, dalloj lidjin 305 oahppe ja 5 viddnooahppe gænna lidjin sámegiella åhpadus. sámegiella åhpadus vatteduvvá skåvlåjn 7 fylkajn ja aj gålmån priváhta skåvlåjn. ienemus oasse oahppijs/ viddnoahppijs oadtju åhpadusáv Finnmárkon (139) Ttråmsån (92) ja nordlándan (38, 23:ås dájs nuorttasámegiellaj, 11:as julevsámegiellaj ja nieljes oarjjelsámegiellaj), madin oslon jagen 2007 lidjin gålmås ja akershusan akta guhti oadtjoj sámegiella åhpadusáv. oarjjelsámegiellaj vatteduváj åhpadus guoktásij Hedmárkon, oarjje- Trøndelágan guoktásij ja nuortta-Trøndelágan gávtse oahppáj. ¶ Oahppe gejN le sáMegiella fáhkasuOrgeN 2002-2008 ¶ Gálldo: Gsi ¶ statistihkan ”samiske tall forteller 1” Fágalasj analysajuohkusis jages 2008 sáme statistihkan ¶ åvddånboahtá tálla vuodoskåvllåoahppijs sámegiella fáhkaslájaj gaskan sjattaj ienep gå gærddoduvvam daj 17 jagij 1990:es gitta 2007 jahkáj. Dát dættot lassánam berustimev åhpadusás sámegiellaj mánájda. sæmmibåttå de dættot fágalasj analysajuogos jur dat tjoahkkáj låhko oahppijs gænna le sámeåhpadus le vuojnunagá vuolus mannam – 3055 oahppes skåvllåjage 2005-2006 gitta 2542 oahppáj skåvllåjage 2007-2008. Tjielggidussa dási le gå fáhkapládna ”sáme giella ja kultuvrra” gádoj 2006 jagen, valla fágalasj analyjssajuohkusa mielas le dárbbo dágásdallat nubbenmgielafága ævtojt sierraláhkáj. Mij gullu sámegiellaj vuostasjgiellan vuoset fágalasj análysajuogos dasi gå juo lip jåksåm alemus oahppelåhkuj dajs gudi máhtti sámegielav vuostasjgiellan válljit udnásj fálaldagáj ja årnigij baktu. ¶ Mij gullu oarjjelsámegiellaj le oahppijlåhko vuolus mannam 123 oahppes 2005-2006 skåvllåjages 105 oahppáj 2008-2009 skåvllåjage. oahppij låhko oarjjelsámegiella vuostasjgiellan le nieljegærddáj ienebun lågenanavtan jagen. ¶ Mij gullu julevsámegiellaj le oahppij låhko binnum 88 oahppes 2005-2006 skåvllåjage 79 oahppáj 20082009 skåvllåjage. oahppijn gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan le huoman lassánam 18 oahppes 25 oahppáj lågev jagen. Mij gullu stádasuohkanijda, de le oahppijlåhko lassánam 415 prosentajn 17 jagen. ¶ samiske tall forteller 1. statistihkka mij le kommenteridum 2008. sáme allaskåvllå, rapport 2/2008 ¶ Væráldin gávnnuji moadda tuvsán giela, gatjálvis gåktu gielajt defineri, madin dåssju guokta tjuode stáhta li. iesj dát subtsas ienemus oasse værálda gielajs ælla ieneplågo giela avtak stáhtan. stuorra oasse dajs gielajs gejn ij la stáhtta hárddo duogen, li ienebut jali binnebut ájteduvvam giela. Dát sihtá javllat dánna le giellalådnoma unneplågo gielajs stáhtaj ieneplågo gielajda fámiljajn ja bájkálasjsebrudagájn ma dábálattjat le unneplågo gielav adnám. Gå unneplåhkogiella binnebut ja binnebut luondlattjat buolvas buolvaj sijdan ij åhpaduvá, sjaddá ájgij milta binnep ja binnep gudi oadtju ieme máhtudagáv gielas. Jus giellalådnom manná vuosteldime dagá, de maŋemussaj ælla des gielan ieme ságastiddje vil. ¶ Tjielggidusá dákkár giellalådnomij gávnnap sierraláhkáj dassta gå ienemus oasse unneplågo gielajs le ieme vuolledássásasj giela. Dálásj ájgen le dábálasj dákkár gielaj ságastiddje le guovtegielaga, ieddnegiela duodden máhtti aj stáhta ieneplåhkogielav. Guovtegielak æjgáda máhtti válljit makkár gielav sij vaddi mánájda sijdan. Dákkár dilen vuojtádallá duot giella mij le vuolledássásasj, dát sihtá javllat ienemus bálijt unneplåhkogiella, ¶ naGin aVTGaLLEGasJ BUoLVaJ ÁJGE le tjuodij ¶ nárre gielajs gáhtum. UnEsCo ålgusbiejaj dáv ¶ elektråvnålasj versjåvnåv organisásjåvnå átla ¶ sav ájteduvvam gielaj badjel rijkajgasskasasj ¶ iednegiellabiejve guovvamáno 21. biejve 2009. ¶ Dát elektråvnålasj vædtsak fálla ådåstuhtedum ¶ diedojt badjel 2500 ájteduvvam gielaj birra ¶ ålles væráldin, ja máhttá rievdaduvvat addnij ¶ viehke baktu ja ådåstuhteduvvam Átlasin ¶ máhtá åhtsåt duon dán ævto milta, ja ájteduv ¶ vam giela li gárggaluvvam vidá dássáj: iehpe- ¶ sihkar giela, tjielggidum ájteduvvam giela, ¶ alvos ájteduvvam giela, hármmat ájteduvvam ¶ giela ja gáhtum/jábmám giela. www.unesco.no ¶ uNesCO kártta ájteduvvaM gielaj badjel ¶ Ællánahttem ¶ Ájteduvvam unneplåhkogiellasebrudagáj gaskan gávnnuji vuojn fámo ma sihti vuosstáj tjuodtjot dán giellalådnomij unneplåhkugielas ieneplåhkogiellaj. sij gudi dáv sihti, vuojnni guovtegielakvuohta ij galga liehket makkárik gasskabájkken avta gielas nubbáj. Guovtegielakvuohta galggá joarkket buolvas buolvvaj. Jur dán sihkarasstem diehti hæhttu unneplåhkogiela dásse bajeduvvat ienemus máhttelis sebrudaksuorgijn ja nav dahkat dav buorren ulmutjijda válljit. ¶ Jus giellalådnom le nav guhkás boahtám vaj ij le das máhttelis jali le gássjelissan æjgádijda oahppat mánájda gielav, sjaddá mánájgárdijn ja skåvlåjn ájn vil ájnnasap giellasadjen barggat sidjij gudi sihti unneplåhkogiela dilev nannit. Unneplåhkogiela nannimav ja giellalådnoma målssoma jårggålimbargov máhttep gåhttjot gielalasj ællánahttem. 1960- ja 1970 jagijs udná-tjij lip vuojnnám moadda gielalasj ællánahttemlihto væráldav birra. ¶ iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn. Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas. Maŋŋela gå friddja bessin stuorrabrittaniás 1920-lågojn vuorrodij dat ådå irlándak stáhtta irlánda-gælak gielav nannusit. irlánda giella aneduváj 1920-lågojn unna unneplågos sijddagiellan, valla dan ådå irlánda nasjåvnnåj vuojnnin oajválattja dáv hármmat ájnnas symbovllån. Åvddåla lij irlándak giella ieneplåhkogiellan læhkám suollun, valla alladássásasj giella ieŋilsk lij sjáhtjalam irlánda gielav maŋŋus nav vaj aneduváj sijddagiellan dåssju muhtem guovlojn. almulasj politihkka dat nuorra irlánda stáhtas lij ælládahttet irlánda gielav sijddagiellan gájkka irlándagijda ålles rijkan. Dát ittjij vuorbástuvá, valla sivás gå irlánda giella le sajenis åhpadusvuogádusán de le uddni vuojga stuorra oasse irlándagijs gudi irlánda gielav ságasti. Dájt maŋemus jagijt li irlánda gielak skåvlå ma tjuovvu giellalávggommodellav, sjaddam ienep ja ienep dábálattja. Gielalasj båhtusa dájn skåvlåjn li buorebu gå dábálasj irlánda gielak åhpadusán. ¶ irlánda giela dille le huoman vuorjjásámos, dajnas gå le vuorjját gå akta stáhtta sihtá dahkat ájteduvvam unneplåhkogielav gielav stáhta oajvvegiellan boahtteájggáj. ¶ Ællánahttema buojkulvisá ¶ sáme politihkalasj ja giellafágalasj birrusa le sierraláhkáj aktisattjat barggam gålmå sierra giellasebrudagáj ålggorijkajn. Vuostatjin de le guhkes dáhpe læhkám aktisasjbarggat ietjá suoma-ugralalasj giellasebrudagáj. nubben li sáme politihkkára 1970-lågos aktisasjbarggin iemeálmmukpolitihkkárij ålles væráldis. Goalmádin le sáme institusjåvnå 1990 lågo rájes muhtem giellapedágogihkalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmuk giellaunneplågoj Eurohpán, ieme unneplågo adni ietjasa iemeálmmugin. ¶ Dánna galggá nammaduvvat buojkulvisá ællánahttemij iemeálmmugij gaskan ja eurohpá ieme unneplågoj gaskan. ¶ Buojkulvisá iemeálmmukgielaj ællánahttemisiemeálmmuga gaskan li sierraláhkáj Kalaalit nunaata (Ruonaednama) inuita ja maõria aotearoan (new Zealandan) dahkam ålov nannitjit ietjasa gielajt, ja Kalaalit nunaata inuitgiella desti gåhtjoduvvat ájteduvvam. Dåppe lij giella ájteduvvamin avtav gaskav dánska gielas, ja maõrigiella aotearoan le ájn ájteduvvamin ieneplåhkogielas ieŋilsis. ¶ 1980-lågon ælláj mánájgárddelihtto maõriaj gaskan aotearoan/new Zealándan. Maõrigiella le polynealasj giella mij ságastuváj aotearoan åvddåla eŋglándaga dåhku båhtin. Mánájgárddelihtto sidáj vijddábut guoddet maõri-kultuvrav ja maõri-gielav nuoramus mánájda. Dát dáhpáduváj dilen gånnå lidjin ållu binnásj mánájs ma gullin maõrigielav sijdaisá. ienemus oasse imeårroj máhtudagás maõrigielan lidjin dalloj badjel 50 låge jagága, ja ieŋils lij badjel válldám bæjválasj giellan ienemus maõrifámiljaj lunna, valla ij val gájkajn. ¶ aotearoan sihtin ulmutja sæhkánahttet nuoramus mánájt vuorrasap ulmutjij gudi máhttin maõrigielav iednegiellan. Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo. Te kõhanga Reo er maõri ja merkaj ”giellabiesse”. Giellabiesijn galggin dåssju sáhkadit maõrigielav, ja vuorrasap maõrigiella ¶ ságastiddje galggin sijá sæbrrama baktu ja sijá bargo baktu mánájgárden liehket mánájda gielalasj åvddågåvvån. ¶ Dav majt dahkin giellabiesijn aotearoan/new Zealándan , ij lim prinsihpaj milta juoga ådås. ietjá sajijn væráldin gávnnujin åvdutjis giellalávggommánájgárde ja giellalávggomskåvlå. Giellabiesij ådåsin lij gå dán láhkáj gaskostin iemeálmmukgielav gånnå lij nav vuolledássásasj árvvo ja mij lij nav nievres dilen sebrudagán gå mav maõrigiella lij. Giellabiese lidjin sierralágátja gå biedjin dættov vaddet jali gaskostit árbbedábálasj kultuvrav mánájda. ¶ Te Kõhanga Reo sjaddam le buorren, ja stuorra oasse maõri mánájs le álgo rájes 1980-lågos mánájgárddeájgev giellabiessemánájgárdes. Maŋenagi le aj ásaduvvam skåvllåvuogádus gånnå maõrigiella aneduvvá åhpadusgiellan skåvllåfágajn. Máná giellabiessemánájgárdijs máhtti dákkárijda álgget, ja danen oadtju vijdábut åvddånahttet ietjasa guovte gielajt gitta allaskåvlå dássáj. Gávnnuji aj allaskåvlå ma maõrigielav adni. ¶ Hawaiian aj gávnnu lihtto mij le dahkam muodogasj vuogádusáv gå aotearoan/new Zealandan. Dåt ieme (åvddåla ieŋilsa) giella Hawaiian le aj polynealasj giella. Lihtto Hawaiian ij le nav stuorre gå majt aotearoan le. ¶ Te Kõhanga Reo lihtto le ájnas buojkulvissan læhkám ietjá iemeálmmugijda mij gullu gielajt ællánahttet. Maõria (gudi årru boandás ja demokráhtalasj stáhtan) li aj dåjmalattja iemeálmmukkonferánsajn ja giellakonferánsajn gånnå diedojt juohki ietjasa giellaællánahttemij birra. Te Kõhanga Reo le danen viehka dåbdos iemeálmmugij gaskan. ¶ Buojkulvisá Eurohpá unnepálmmukgielaj ællánahttemisalle-Eurohpán gávnnuji aj moadda ieme giela ma li sæmmi dilen gå sámegiela skádasasuollun, vájku vil giellajuohkusa ælla defineridum iemeálmmugin. Dájs gielajs le buojkulvissan báskalasj ja kátálánalasj giela tjielggasabmusijt nannim ietjasa dilev spánian maŋŋela gå Franco.ráddidus gahtjaj 1970-lågon. stuorrabrittánian le 1960-lågo rájes bargadum ålov ællánahttet kymrilalasj gielav Wales:an, ja maŋŋela gælika gielav skottlándan. Madin skotta-gælika giella le vehka ájteduvvam dilen, de viertti javllat ællánahttem Walesan buoragit mannam. skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela, valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte. Goappátja giela li ájteduvvam ieŋilsgielas. ¶ Kymrilasj giella le åvddåla ságastuvvam ålles Walesan, ja åvddåla englándaga stuorrabrittaniáj båhtin, ságastuváj giella ájn vijdáp guovlon. 1901-álmmuklågon ságastin láhkke Walesa viesádijs kymrilalasj gielav. aktselåk jage maŋŋela, 1991 jage, lidjin 19 % walesgijs gudi ságastin gielav. Tálla vuosedi stuorra giellamålssomav juska ulmusj tjuolldá ålgus sirddolattjat Englándas. ¶ 1960-lågo rájes li ulmutja gudi berustáhtji kymrilalasj giela boahtteájges, dåjmalasj ratjástimev gielav ællánahttet. Vuostatjin lij oajbbom gielav åvddånbuktet (d.d. kymrilaš bájkkenamájt rahtegalbajn ja kártajn) ja dan maŋŋela rievtesvuodajt adnet gielav juohkka sebrudaksuorgijn. Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám, buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam. ¶ Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn. Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám. Kymrilasj giella le uddni bákkulasj fáhka gájkajda Walesa vuodoskåvlåjn. oahppijda gudi e kymrilasj gielav ságasta sijdan, le máhttelis válljit duov dáv giellalávggom vuogijt, gånnå kymrilalasj giella le oahppamgiellan muhtem jali gájkka fágajn. ¶ Da stuorra ressursa ma li aneduvvam kymrilasj giellaj Walesan le båhtusijt buktám. Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen. 2001 jage álmmuklågon lij 21 % ma kymrilasj gielav máhttin. Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav. Dát lij åvddånahttem mav juo máhttin registrerit 1991-álmmukjåhkåmin. ¶ Kymrilasj giela åvddånimev Walesan ij máhte tjielggit ietjáláhkáj gå dåjmalasj båhtusin ællánahttembargos ja diedulasj almulasj giellaplánimis. ¶ Buojkulvissan ájteduvvam gielajda le dánna nammadum irlánda giella, inuitgiella Kalaallit nunaatin, báskalasj-, katalának-, maõria-, hawaiia-, skotta-gæliga- ja kymrilasj giela. Gájka dájs giellasebrudagájn le dåjmalasj ællánahttem barggo. Dile li sierraláhkáj, ja ij aktak åtsådallamijs máhte sirdeduvvat mekánalattjat sáme guovlojda. Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn. Giellabiessemánájgárde ja giellabiesseskåvlå li guovdátjin. Åvddånbuktem ja dássealedibme galggá sihkarasstet vaj æjgáda joarkki vaddet unneplåhkogielav ietjasa mánájda. Mánájgárde ja skåvlå galggi liehket da ma vaddi gielav vijdábut daj dilijn gå æjgáda sihti, valla e des máhte. ¶ Oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalaj birra Svierigin ¶ Svieriga ráddidus le ådåjakmáno 29. Biejve 2009 vaddám ådå oajvvadusáv láhkaj nasjonálalasj ja unneplåhkogielaj birra Láhkarádáj. oajvvadusán li tjuovvovasj oajvvetjuoggá ma guosski sámegiellaj: ¶ sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galggq vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen. Åvdutjis lij Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke och Gierun háldadusguovllon. ¶ Láhkaárvvalusá sisadno le njuolgadusá anátjit suomagielav meäkieli ja sámegielav oajválattjaj ja duobbmoståvlåj gáktuj.Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson. ¶ Mij gullu mánájgárdijda galggá suohkan fállat æjgádijda/åvdåstiddjijda gudi sajev mánájgárddáj åhtsi dåjmajt gånnå le ålles jali oasse dåjmas suoma-, meänkieli jali sámegiellaj. ¶ Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson. ¶ Vägverket (Rahtedoajmma) biejaduvvá lasedittjat ietjas bargov galbbit unneplåhkogielak bájkkenamma galbajt. stáhta ja suohkana oajválattja bádtjiduvvi suodjalittjat unneplåhkogielak bájkkenamájt ja åvddånbuktet unneplåhkogielav vuojnnusij galbaj ja ietjá merkaj baktu. ¶ suoma-, meänkieli ja sámegiela háldádusguovlo stuoredibmáj juolloduvvá 50 milliåvnå kråvnå stáhtadoarjjagin guoskaduvvam suohkanijda. Guokta sáme giellaguovdátja ásaduvvi oarjjelsáme guovlluj, Lulle-Lusspáj ja Dearnnáj. ¶ sámedigge sverigin le ráddidusá åvdås jagen 2008 giellagiehtagirjijn suohkanijda ja oajválattjajda barggam www.samediggi.se/4009. Ulmme giehtagirjijn le åvddånbuktet sámegielav ja lasedit sámemáhtudagáv barggijn, valla aj lasedit álmulasjvuoda sámegiela anov oajválattjaj gáktuj. Giellagiehtagirjen le konkrehta oajvvadusá modellajda sámegielajn barggat suohkana dásen, modella giellaprográm- majda ja doajmmaplánajda. Vijdábut le skåve gielladilev guoradalátjit. ¶ Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma ¶ Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen ¶ Famillja le ájnnasamos sadje biedjat vuodov máná gielalasj åvddånahttemij. Moadda sáme máná oadtju álgo rájes sámegielav iednegiellan- moattes sáme mánájs oadtju guokta iednegiela, sámegielav ja avtav mij ij la sámegiella, álu vuonadárro. Muhtema æjgádijs e huoman sámegielav máhte ja danen e máhte ietja sámegielav iednegiellan ietjasa mánájda vaddet. ¶ sáme gielaj ællánahttemijn le giellabarggo mij dagáduvvá mánájgárdijn ja skåvlåjn sierraláhkáj ájnas bs. kapihttalav giellaællánahttem åtsådallamijs ietjá rijkajn. Giellabiessemánájgárde ja giellabies- seskåvlå li guovdátjin. Mánájgárdijn ja skåvlåjn le ájnas dahkamus sámegielav vijdábut guoddet daj bálij gå æjgáda sihti ietjasa máná galggi sámegielaga sjaddat, ja gå ietja e sámegielav máhte. ¶ Mánájgárdde le ájnas sadje gå máná galggi máhttet åvddånahttet buorre sámegielav avtastallamgiellan. Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu. Danen le ájnnasin láhtjet dilev nav vaj sáme mánájgárddefálaldagá ja kvalitehtta nanniduvvi mánájgárdijn nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn ja stuoráp stádajn. ¶ Åhpadus sámegiellaj ja sámegielan ålles skåvllåvádtsema ájge åvddånahttá sáme mánáj máhtudagáv sámegielan ja sijáv gárvet oassálastátjit sámesebrudagán dagu ålles giellaaddne. Ulmmen le sihkarasstet sámegiela vuodoåhpadusá fálaldagáv gájkajda gænna le rievtesvuoda dasi nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Åhpadus galggá buorre kvalitehta árvustallamij vuodo milta. Buorre sáme oahpponævo li stuorra árvvon dán aktijvuodan. ¶ Buorre kvalitehtta åhpadusán ja buorre diehto sámegiela åhpadusá fálaldagá birra vuojneduvvá buorre vájkkudussan dasi man galles válljiji sámegielav ålles skåvllåvádtsema ájge. ¶ Vuojnunagá le moattes sáme oahppijs gudi ierit gahttji mánájgárde ja skåvlå, mánájdáse ja nuorajdáse, ja vuodoskåvlå ja joarkkaåhpadusá gaskal. aktisasjprosjevta rápporta gaskal Mánájoahttse Vuonan, Mánájoahttse svierigin ja suoman Retten til medvirkning og innflytelse for samiske barn og unge (Rievtesvuoda oassálasstemij ja vájkkudibmáj sáme mánájda ja nuorajda 2008 jages, vuoset oahpponæv ¶ vodille, åhpadiddjij ja skåvllåjådediddjij guotto li ájnas sivá ma máhtti tjielggit dáv stuorra gahttjamav åhpadusás. sihkarasstem diehti vuodov rekrutterimijda virggeåhpadusájda gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas oahppijn le buorre fálaldagá sámeåhpadussaj ålles skåvllåvádtsemájge. ¶ Æjgádijda ja iehtjádijda máná birrusin vierrti látjeduvvat fálaldagá nav vaj sij oadtju sámegielav åmastit sæmmibåttå gå mánná sámegielav oahppá mánájgárden ja skåvlån, ja nav máhttá mánná doarjjagav oadtjot ietjas giellaåhpadusán. Æjvvalimsaje bájkálasjsebrudagájn ja stádajn gånnå le luondulasj sámástit le aj buorren vaj sámegiella sjaddá luondulasj avtastallamgiella. ¶ alep åhpadussaj rekrutterim nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ja ietjá åhpadussaj gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas ásadit máhttobásav sámegiella sebrudagán, nav vaj barggovadde galggá máhttet rekrutterit sámegielak barggijt gænna le buorre sámegielak máhtudahka. nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá, árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit. Vijdábut de le ájnas buorre ja stuovvágis fálaldagájt alep åhpadussaj nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan ¶ sámelága 3-8. § mierret juohkkahattjan la rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan . Ulmmen le máhttet fállat gájkajda gudi sihti sámgiellaåhpadusáv nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan. ¶ Tjuovvovasj ulme galggi njuolgadussan liehket dán suorge åvddånahttemij: ¶ • láhtjet dilev nav vaj ienep máná sáme mánájgárddefálaldagájt oadtju ¶ • láhtjet dilev nav vaj árra giellaarvusmahteduvvá mánájgárdijn ¶ • láhtjet dilev nav vaj gájkka oahppe gudi sihti, oadtju sáme åhpadusáv ¶ • láhtjet dilev nav vaj sierra ratjástibme sjaddá julev- ja oarjjelsáme åhpadusán ¶ • láhtjet dilev nav vaj buorre ålgoldisævto li sámeåhpadussaj ¶ • láhtjet dilev nav vaj buorre kvalitehtta sjaddá åhpadusán sámegiellaj ja sámegielan• arvusmahttet oahppijt joarkket sámegielajn nuorajdásen ja joarkkaskåvlån ¶ • láhtjet dilev nav vaj buorep ja ienep oahpponævo li sámegiellaj ja sámegielan ¶ • láhtjet dilev nav vaj ienebu åhpaduvvi sámegielakåvddåskåvlååhpadiddjen ja åhpadiddjen ¶ • láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn ¶ • láhtjet dilev nav vaj stuoves fálaldagá sámetugijda ¶ • Nannit ållessjattukåhpadusfálaldagáv nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ¶ • láhtjet dilev nav vaj máhttelisvuoda sjaddi fámiljajda oassálastátjit nuortta, julev- ja oarjjelsámegiela åhpadusájn ¶ sáme mánájgárddefálaldagá ¶ suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav, le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:”suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam. ietjá suohkanijn galggá dile láhtjeduvvat nav vaj sáme máná máhtti sihkarasstet ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav.” Mánájgárde lága 2. § dættot mánájgárdde galggá vieledit sáme mánáj gielav ja kultuvrav: ”sáme mánájgárdijn le vuordedahtte gávnnuji bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav.” ¶ Udnásj ájge le moattelágásj sáme mánájgárde. Moadda mánájgárdijn le sámegiella bæjválasjgiellan. Muhtemijn li vas sáme- ja dárogiella adnogiela, ja muhtemijn vat dåssju dárogiella. Moadda dáro mánájgárdijn le sierra sáme åssudagá. Gávnnuji aj familljamánájgárde sáme åssudagáj/sijdaj. Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit. ¶ Rámmapládna mánájgárdijda sisadno ja dahkamusá mierret:”(..) sáme máná dárbahi doarjjagav bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav beruskahtá gånnå årru rijkan.” ¶ sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt Máhttodepartementa budsjehta badjel sáme mánájgárdijda, pedagogihkalasj nævoj bargojda, giellaåhpadussaj ja diehtojuohkem-, åvddånahttem- ja bagádallambargguj sáme mánájgárdijn ja mánájgárdijn sáme mánáj. sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen. sámedigge le dahkam strategalasj plánav sáme mánájgárijda 2008-2011 jagijda. sámedikke ulmme le åvddånibme sáme mánájgárdijn gånnå sámegiella åvddånahttem le guovdátjin. sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit. sámedigge ájggu dán ájggegávdan ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda árvustallat. ¶ Fylkaålmmå jåhtuj biedjá mánájgárddepolitihkav stáhta doarjjagij háldadime baktu, dahkamusájt mánájgárddelága ja suohkanijt bagádallat. Fylkaålmmå koordineri ja álgat åvddånahttembargov suohkanijn ja mánájgárdijn ja katisasjbarggá sámedikkijn ásadit sáme mánájgárddekonferánsajt. Fylkaålmmå juohká diedojt rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra, i.i. mánájgárddefálaldagáj sáme mánájda. ¶ Máhttodepartementan le bajemus åvdåsvásstádus åvddånahtátjit kvalitehtav ja stivrrimav ja ruhtadimev mánájgárddesuorgen. Departemænnta juohká sámediggáj rudájt kap. 231, 50påsta badjel. Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen. ¶ 1. doajmma Diehtojuohkem mánájgárdde- ásadime birra sámij mánájda ¶ Diehtojuohkem rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra sáme mánájda: Viertti diedojt sáme mánájgárddefálaldagáj birra buorebut juogeduvvat, sihke mánájda sáme mánájgárdijn ja sáme mánájda dáro mánájgárdijn. Máhttodepártemænnta galggá aktan sámedikkijn diedojt juohket æjgádijda, auohkanijda, ja mánájgárddeæjgádijda sáme mánáj rievtesvuodaj birra ja makkár fálaldagá ja doarjjaårniga gávnnuji. ¶ MÁRKoMÁnÁK sÁME MÁnÁJGÁRDDE le ¶ priváhta mánájgárde skánijn oarjje-Tråmså. ¶ Mánájgárdde dåjmaduvvá Várdobáiki sáme ¶ guovdátjis. Mánájgárden li 18 ållesbæjválasj ¶ saje ja 3,2 stuoves virgge. Mánájgárdde fálla ¶ sajijt mánájda Evenássje, skáne ja Gieldanuore ¶ suohkanijs. Gallegattjajn mánájs le sámegiella ¶ sijddagiellan. Muhtem máná gulli sámegielav ¶ berrahijs, d.d. ádjájs ja áhkujs. De lidjin dárbo ¶ ienep sámegielak barggijs jus sámegiella ¶ galggá bæjválattjat gullut. akta prosjækta ¶ bargge guhti le gålmmi vahkkuj mánájgárden ¶ le tjalmostam njálmálasj sámegiellaj lavllagij ¶ ja ståhkusij baktu, duov dáv tiema baktu dagu ¶ rievsagahttem ja guollim ja ietjá tiemá gånnå ¶ sáme giella ja kultuvrra le oajvvetiebmán. ¶ ståhkusa gånnå le ánnsidummávso li aj anon ¶ læhkám. Máná li sámegielak birrusijn ja ietjá ¶ birrusijn maŋen læhkám gånnå le sábmáj ¶ ságastallam tjalmostuvvam. ¶ Mánájgárde bargge le stuorra åvddånimev ¶ vuojnnám. Prosjevta tjadá le aj åvdedum ¶ læhkám lasse sierrapedagogihkalasj máh ¶ tudagá lasedibmeguovtegielakvuoda birra ¶ barggijda. ¶ sámedigge ruhtadij dáv gålmåjahkásasj pro ¶ sjevtav assen guhkesájggásasj rahtjamussaj. ¶ Ulmmen le máná galggi máhttet oadtjot åh ¶ padusáv sámegiella vuostasjgiellan gå skåvllåj ¶ álggi. Maŋŋela prosjevta ájge le mánájgárdde ¶ álgadam prosjevtav ¶ ”Åhpa muv sámegielav åvddål skåvlå álgo”. ¶ Dietojuohkem gájkka suohkanijda: Dámedigge ájggu dahkat bagádusáv sierra doarjjagij birra sáme mánájgárdijda, dán vuolen aj diedojt ma guosski fálaldágájda dáttja mánájda sáme mánájgárdijn. Departemænnta galggá bagádusá juohkemav vásstedit. ¶ Departementajn, fylkaålmmåjn ja sámedikkijn le aktisasj åvdåsvásstádus bádtjit suohkanijt ja mánájgárddeæjgádijt ásadit mánájgárddefálaldagájt sáme mánájda. ¶ Åvdåsvásstádus: Máhttodepartemænnta ja SámediggeÁjggemierre: 2009 ¶ 2. doajmma Máhtudakåvddånibme gielajn guovdátjin ¶ stuorra hásstalussan le rekrutterit sámegielak mánájgárddebarggijt. Máhttodepartemænnta le dahkam sierra strategijajt åvddåskåvllååhpadiddjijt rekrutteritjit mánájgárddáj 2007-2011, aktan jahkásasj doajmmaplánaj. strategijajn dættoduvvá náv “mánájgárdijn sáme mánájn le dárbbo barggijda sámegielak máhtudagájn” . sd.diedádusán. nr. 23 (2007-2008) Giella råvijt dahká dættoduvvi aj dárbo sáme mánájgárdijda ja mánájgárdijda sáme mánáj bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav. Máhttodepartemænnta sihtá nannit rahtjamusájt rekrutteritjit ienep åvddåskåvllååhpadiddjijt mánájgárdijda, dán vuolen sámegielak åvddåskåvllååhpadiddjijt, bs. dåjmajt sd.diedá. nr. 23. ¶ Máhttodepartemænnta le álgadam sierra máhtudakstrategijav Máhtudahka mánájgárdijn – strategija máhtudakåvddånáhttemij mánájgárddesuorgen 2007-2010. Dættoduvvam le sáme máná hæhttuji oadtjot doarjjagav ietjasa gielav bisodittjat. Máhttodepartemænnta le biedjam rudájt máhtudakdåjmajda. Mánágárddeæjgáda máhtti åhtsåt stáhta máhtudakdoarjjagijt suohkanij baktu. Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj. ¶ Máhttodepartemænnta ájggu rudájt biedjat giellamáhtudagá åvddånahttemij barggijda sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj. Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt. ¶ Gå galggá vaddet buorre giellaoahpov, de gájbbeduvvá sáme mánájgárdde bargge máhtti sámegielav ja dav dåjmalattjat adni. Ájnas le jut mánájgárddeæjgát vaddá máhttelisvuodav bárggijda sámegielav oahppat. Giella le kultuvrraguodde ja ållu guovdátjin sáme árvojt ja máhtudagájt joarkkemin. Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt. Ållu ájnas le barggijn le buorre máhtudagá duon dán árbbedábálasj dåjmajda ja vaj máhtti oahppat bágojt ja moallánagájt ma li luondulattja duon dán dilen. Jus mánájgárden ij le máhtudahka, de viertti mánnágárdde viedtjat ressursajt ålggolis. Mánájgárddáj le aj ájnas liehket diedulasj ja vaj tjielgga ulme le gåktu sij barggi giela ællánahttema gáktuj. Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj. Mánájgárdijda le ájnas duolloj dálloj ietjasa sáme giellaåhpadusáv árvustallat. Mánájgárde viettiji åvddånbuktet sáme gielav, ietjasij dokumentajn ja galbajn. ¶ Guovtegielakvuodan le gatjálvissan máhttet goappátjijt gielajt nav buoragit gå máhttelis. Guovtegielak mánájgárdijn/åssudagájn gånnå sáme ja dárogiela aneduvvi, hæhttuji bargge adnuj válldet moadda strategija, vuoge ja prinsihpa åvddånahtátjit guovtegielak dåbdåv, nav vaj e agev sámegielav ierit vállji guládallamgiellan jus dárogielaga jali dáro-sámegielaga li tjoahken ¶ Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj. ¶ Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta aktisasjÁjgge: 2009-2010 ¶ 3. doajmma Pedagogalasj nævoj åvddånahttem ¶ Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi. Rámmaplána tjuovvolibmen mánájgárde sisano ja dahkamusáj birra, le Máhttodepartemænnta dahkam duov dáv tiebmágirjátjijt, dáj gaskan aj sáme kultuvrra mánájgárden. Girjátja le juogedum divna rijka mánájgárdijda. Jage 2009 alluj galggi dagáduvvat girjásj giellabirrusa ja giellaarvusmahttema birra. Girjásj galggá jårggåluvvat sámegiellaj. Máhttodepartemænnta galggá aj jårggålit rámmaplánav mánájgárdij sisano ja dahkamusáj birra julev- ja oarjjelsámegiellaj. Duodden ájggu departemænnta dahkat jiednafijlajt nuorttasáme rámmaplána jårggålussaj. Departemænnta árvustallá dahkat dav sæmmi oarjjel- ja julevsábmáj. ¶ Máhttodepartementajn aktisattjat le sámedigge gárvedime bagádusáv mij galggá vuosedit bálggáv mij máhttá liehket mánájgárde sisadno mij gullu sáme giella- ja kultuvrraåvddånahttemij. ¶ aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájágárde ja skåvlå gaskan le ållu ájnnasa sáme mánnáj gå galggá åtsådallat aktelasj giellaåvddånahttemav Máhttodepartemænnta ájggu nuorttasámegiellaj jårggålit bagádusáv:”Fra eldst til yngst. Samarbeid og sammánájgárde ja skåvlå gaskal”, ja dan maŋŋela árvus- taláduvvá jårggåluvvat julev- ja oarjjelsámegiellaj. Bagádus máhttá liehket ájnas nævvon sihkarasstemin ja vaj sáme máná ja sijá æjgáda oadtju åtsådallat buorre sirddemav institusjåvnåj gaskal. ¶ Máhttodepartemænnta galggá dahkat bagádallamnævojt giellaarvusmahttema birra æjgádijda gejn li máná mánnáruhtamávso álldarin. Departemænnta ájggu dájt nævojt nuorttasámegiellaj jårggålit, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat . ¶ Mánájgárdijda, mánájgárddeæjgádijda ja suohkanijda mánájgárddeoajválattjan, le ájnnasin oadtjot dakkár diedojt ma máhtti vaddet arvusmahttemav giellabargguj mánájgárden. Máhttodepartemænnta ájggu láhtjet dilev nav vaj diehto- ja åtsådallamoabllom buorre giellaåvddånahttemdåjmajs (dán vuolen aj giellalávggomprosjevtajs) gávnnuji departementa ietjasa webbabielen, ådåsgirjijn ja ietjá hiebalgis kanálaj baktu diedojt oablodit suohkanijda ja mánájgárdijda. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009 ja 2010 ¶ vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan ¶ Máhttodepartemænnta galggá láhkavaddemav ja vuodoáhpadusá tjadádimev álmmukrievtesvuodaj ævtoj sissŋelij oadtjot, ja vájmmelisát dahkat nav vaj juridihkalasj ja politihkalasj vælggogisvuodaj gáktuj majt Vuodna le iLo-konvensjåvnå nr 169 ja Ån-sjiehtadusá iemeálmmugij rievtesvuodaj birra vælggogis rievtesvuodaj adnemin. ¶ Åhpadusláhka le dat mij vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åhpadusáv reguleri 6-2 § juohká vuodoskåvlå dásen guovlojt ålggolin ja sissŋelin sámegiela háldadusguovlo. Háldadusguovlo sissŋelin le gájkajn vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan. Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis. Guovlojda ålggolin sámegiela háldadusguovlo le sámijda vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. Daj bálij gånnå ij máhte åhpadusáv vaddet klássan åhpadiddjijn, rahpá láhka máhttelisvuodav ”sadjásasj vuogij milta dákkár åhpadussaj”. Dát sihtá javllat buojkulvissaj guhkásåhpadussa. ¶ Åhpadusláhka 6-3§ le mærrádusá sáme joarkkaåhpadusá birra. Dánna nammaduvvá ”sámijn joarkkaåhpadusán le rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.” Daj bálij gånnå dákkár åhpadus ij máhte avta skåvlån vatteduvvat máhttá i.i. guhkásåhpadus aneduvvat. Vijdábut de vaddá láhka mærrádusájn ”muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegiellaj jali sámegielan jali sierra sáme fágajn joarkkaskåvlån sissŋelin sierra kursaj jali sierra juohkusijda. Fylkasuohkan máhttá aj ietján fállat dákkár åhpadusáv”. ¶ sáme åhpadusá åvdåsvásstádus le juogedum moatte doajmme gaskan. ¶ Ållo bargos le sámedikkijn aktisattjat. ¶ sámedigge mierret oahppoplánajt sámegielan vuodo ja joarkkaskåvlåjda ja oahppoplánajt sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusán, ja sámedigge vaddá aj láhkatjállusijt sisano birra nasjonálalasj oahppoplánajn 2-3§ ja 3-4 §, mij sáme álmmugav vælggogissan dahká giela-, kultuvra- ja sebrudakiellema åhpadusá hárráj bs. 6-4§ åhpaduslágan. sámedigge iesj vuorrot, ja dahká ja álgat dåjmajt suorgen ietjas politihka duogátjijn. sámedigge le avtaárvvusasj konsultasjåvnnåbielle stáhta oajválattjaj ja goappátja biele libá vælggogisá guorrasit tjoavddusij gáktuj. oahppe gejn le iesj ájnegasj rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan, máhttá vuodo- ja joarkkaskåvlå åhpadusán válljit tjuovvovasj 4 lágásj oahppoplána dárogielan ja sámegielan: ¶ oahppijn gejn le sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan ælla bákkulasj amásgiela/gielalasj tjegŋudahka vuodoskåvlån ja amásgiela joarkkaskåvlå åhpadus, valla sijájn le rievtesvuohta dákkár åhpadusáv oadtjot jus sihti. skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta. oahppe gudi åhpadusáv oadtju sámegielan amásgiela oahppoplána milta, e besa dárogiela nubbengiela åhpadusás ja árvustallamis. ¶ Darogiela ja sámegiela åhpadusájt hæhttuji gehtjadallat aktisattjat gå dárofáhka ”vaddá” tijmajt ¶ oahppapládna sámegiella vuostasjgiellan 1 oahppopládna dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. ¶ oahppopládna sámegielan vuostasjgielan- sámegiella 1 oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) ¶ Guokta vuostasjgiela. oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. ¶ oahppopládna sámegiella nubbengiellan- sámegiella 2 1-10. dáse oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. ¶ oahppopládna sámegiella nubbengiellan- sámegiella 3 1-7. dáse oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. ¶ sámefáhkaj. sáme ja dáro fágajn li moadda aktisasjoasse, ja danen la ájnas lahka aktisasjbargojn dá guovta fága gaskal, bs. ulmev oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan ja ulmev dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan. ¶ Dáro- ja sámegiela åhpadusá plánim ja organiserim le hásstalussan skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda, sierraláhkáj skåvlåjda sámegiela háldadusguovlo ålggolin. Dát galggá dáhpáduvvat sissŋelin mierredum tijmmalågo ja mierredum oahppoplánaj milta, sæmmibåttå gå rievtesvuoda hiebadum åhpadussaj bs. åhpaduslága 1-3. §, galggá dievdeduvvat. ¶ sámeåhpadusá plánim ja hiebadibme le åhpadiddjijda hásstalussan. Juohkka jahkedásen máhttá liehket oahppe ma li oalle sámegielaga, oahppe gudi máhtti vehin sámegielav ja oahppe gudi e majdik máhte, valla sihti sámegielan åhpadusáv. Åhpadus galggá gájkajda hiebaduvvat. ¶ statistihkan ”Samiske tall forteller 1 – kommentert statistikk 2008” Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám, ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt. Dákkár dágástallamin hæhttu ulmusj gæhttjat oahppij ålles barggonoadev ja skåvlåj ja åhpadiddjij ævtojt åhpadusáv oahppijda hiebadittjat. Ævto ma hæhttuji dágástaláduvvat ja árvustaláduvvat le i. i.: ¶ (vuostasjgiellan) oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan ¶ Årnik viertti árvustaláduvvat. Viertti gehtjaduvvat gåktu oahppopládna ja tijmmalågo dárogielan doajmmi. Dáj båhtusij duogátjijn viertti hiebadibme åvddålijguovlluj árvvaluvvat. ¶ suohkana ja fylkasuohkana oadtju jahkásattjat sierra mierredum ruhtadoarjjagav sámeåhpadussaj, d.s.j. åh- padusáv sámegiellaj ja sámegielan. Doarjjaga galggi buktet ruhtadimijt nav vaj sámegiella sáme oahppijda vuodo- ja joarkkaskåvlån åhpaduvvá. Vijdábut de galggi doarjaga aj dahkat nav vaj åhpadiddjij máhtudahka sámegielan ja kultuvran nanniduvvá. suohkana ja fylkasuohkana li vælggogis vaddet åhpadusáv sámegielan oahppijda gejna le åhpaduslága milta rievtesvuoda. Áhpadusdirektoráhtta le buktám doarjjaårniga árvustallamav departemænntaj jagen 2008. Máhttodepartemænnta sihtá dát galggá tjuovvoluvvat sierraláhkáj viertti ulmmejåksåma árvustaláduvvat, ja gehtjaduvvá suomagiela doarjjaårniga aktijvuodan. Departemænnta le ájgij milta registrerim duhtamahtesvuodav doarjjaga stuorrudagá gáktuj. Máhttodepartemænnta ájggu jahkásasj budsjæhttagiehtadallama aktijvuodan dáv árvustallat. Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás, ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá. ¶ 4. doajmmaGuoradallat oahppij sámeåhpadusá árvustallamav ¶ nav gåktu le tsuojggiduvvam sd. diedá. nr 28. (2007-2008) sámepolihkka, de le moatten sebrudagá suorgijn dihto vánesvuohta dassta mij dáhpáduvvá skåvllåárggabiejven. i. i. vuojnnu tjoahkkájlåhko oahppijs gudi sámegielav válljiji, le unnánasj binnum maŋŋela gå Máhttolåpptim doajmmagådij, valla sámegiela åhpadusá åhtsåma le målsudahkkása fylkas fylkkaj. Åhpadusdirektoráhtta ájggu guoradallat åttjutjit buorep duogásjdiedojt man láhkáj oahppe oadtju ietjasa sámegiela åhpadus rievtesvuodajt, ja gåktu oahppe ietja åhpadusáv árvustalli. Ájggomussan le i. i. oadtjot stuoráp vuodov máhttelis rievdádusájda sámeåhpadusán nav vaj buorebut máhttá oahppij åhpadusdárbojt gåbttjåt. ¶ Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: 2009 ¶ 5. doajmmaBagádusá oahppoplánajda ¶ Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åh ¶ padusáv vaddet. Fágaj oahppoplánaj bagádusá e galga liehket dakkára ma gåbttji ålles plánav, ienni vaddet buojkulvisájt gåktu åhpadus máhttá plániduvvat ja tjadáduvvat ja gåktu oahppe máhtti árvustaláduvvat duon dán dásen. Bagádusá vierttiji vaddet konkrehta buojkulvisájt gåktu máhtudakmihtojda máhttá vaddet konkrehta sisanov juohkka dásen ja buojkodit åvddånimev dásij gaskan. ¶ Bagádusá LK06-s:aj dagáduvvi sæmmi láhkáj gå bagádusá LK06:aj, dsj. dahkamusgirjij milta Máhttodepartementas Åhåadusdirektoráhttaj. ¶ Bagádusá galggi dahkat nav vaj åhpadus sámegielan ja dárogielan orgániseriduvvá nav vaj oahppe oadtju åhpadusáv doajmme lágaj ja njuolgadusáj gájbbádusáj gáktuj. Bagádusá sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan vierttiji vuoroduvvat. Åhpadusdirektoráhtan le oajvvevásstádus bagádusájt dagádtjit, aktisasjbargujn sámedikkijn. ¶ Rátjaduvvá gærggat bagádusáj sámegiella vuostasjÅhpadusdirektoráhta gaskal. ¶ Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta aktisasjbargujn SámedikkijnÁjggegávdda: 20010-2012 ¶ 6. doajmmaSuohkanij ja fylkasuohkanij sámegiela åhpadusá rievtesvuodaj tjadádime bærrájgæhttjo ¶ Åhpadusdirektoráhtta ja fylkaålmmå li da gudi suohkanij vælggogisvuodajt ja oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta bærrájgæhttji. Dát gullu sámegiela åhpadusán aj. Máhttodepartemænnta le gåhttjom Åhpadusdirektoráhtav jagen 2009 tjadádit bærrájgæhtjov gåktu suohkana ja fylkasuohkana tjuovvoli sáme oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta, dán vuolen aj oahppij máhttelisvuodajt oahpponævojda. sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj. ¶ Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta/fylkaålmmåÁjgge: 2009-2014 ¶ 7. doajmmaVærmádahka guhkásåhpadussaj ¶ Moadda suohkana aktisasjbarggi sámegiela åhpadusán guhkásåhpadusá baktu. Fylkasuohkana barggo guhkásåhpadusá åhpadiddjij værmádahka viertti vijdábut åvddånahteduvvat, ja viertti guovlolasj tjåhkanime ásaduvvat åhpadiddjijda allaskåvlåj aktisasjbargujn. Værmádahka galggá ásaduvvat åhpadiddjijda gænna le sámegiela guhkásåhpadus. Åhpadusdirektoráhtta oadtju láhtjet dilev nav vaj dákkár værmádahka ásaduvvá. ¶ Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta /Fylkaålmmå/allaskåvlåÁjgge: 2009-2010 ¶ 8. doajmmaAktisasjbarggo Svierigijn sámeåhpadusá birra ¶ 2005 tjavtja ja 2006 gidá lij aktijvuohta svieriga ja vuona departementajn majn le åvdåsvásstádus sámeåhpadusás dágástalátjit oarjjelsáme vuodoåhpadusáv rádjáguovlojn. sáme mánájn svierigin ælla vásstediddje rievtesvuoda dagu sáme mánájn Vuonan. oahppe oadtju fálaldagáv sámegielan iednegiellan, valla ælla dagádum sierra oahppoplána sáme mánájda. oajvvaduváj i. i. goappátja rijka galggin guoradallat máhttelisvuodajt ja hieredusájtma luluj gávnnuji njuolgadusájn mij guosská vuodoskåvlå åhpadusá aktisasjbargguj rájáj badjel. Tjielgas le huoman dánna lisj juridihkalasj gássjelisvuoda masi ij le nav álkke tjoavddusijt gávnnat. Dát guosská i. i. goappán rijkka galggá liehket oajválattjan åhpadusájn ma rájájt rastidi, ja jus soames bále rijka æbá le avtamielalattja konkrehta åhpadusá hárráj ja/ jali fálaldagá ruhtadibmáj. Hásstalusá le árvustaládum sámekonvensjåvnå bargo aktijvuodan. ¶ Máhttet aktisattjat rájáj badjel barggat le ájnas, sierraláhkáj mij guosská oarjjel- ja julevsáme åhpadussaj ja åvddånahttemij. Máhttodepartemænnta ájggu ¶ aktijvuodav válldet svierigijn dágástalátjit mákkár máhttelisvuoda li gávnatjit tjoavddusijt majt oahppe goppátjij rijkajn máhtti ávkástallat. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009 gidá ¶ 9. doajmmaAktisasjbarggo Suomajn sáme åhpadusá birra ¶ suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj. sidot le joarkket dájna aktisasjbargujn. Duodden de viertti guhkásåhpadusá plána tjuovvolibmáj buorebut látjeduvvat aktisasjbargguj rájáj rastá divna gålmå sáme gielajda. ¶ Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhttat/Fylkaålmmå Nordlándan, Tråmsån ja FinnmárkonÁjgge: 2009 gidá ¶ sáme oahpponævo ¶ sámedikken le åvdåsvásstádus háldadit ruhtadoarjjagijt sissŋelin økonomalasj rámmaj ma juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu sáme oahpponævojda. ¶ stuorra oahpponævo vánesvuohta le ájn oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ma li åvddånahtedum Máhttolåpptima – sáme gáktuj. akta hásstalusssan le oadtjot nuoges oahpponævvotjállijt jus ep galga ”masset” fáhkaulmutjijt skåvlås. Sámedikke strategalasj plánan oahpponævvåvddånahttemij 2009-2012 le oahpponævo vuoroduvvam oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj árvvalusáj milta majt oadtjun mánájgárdijs ja skåvlåjs guosskavasj guovlojs. sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku. sámedigge le pilotprosjevtav Divtasvuonan álgadam, gånnå le ulmmen åvddånahttet Ájluovta skåvlåv resurssaskåvllån julevsáme oahpponævoåvddånahttemij. Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj. ¶ 10. doajmmaSáme oahpponævo – buvtadibme, juogadibme ja jårggålibme ¶ sáme oahppanævoj vánesvuohta le tjalmostuvvam moatten aktivuodan. Máhttodepartemænnta biejaj Åhpadusdirektoráhtav aktan Fylkaålmmåjn Finnmárkon guoradalátjit makkár oahpponævo gávnnuji oarjjel- julev- ja nuorttasámegiellaj ja ma máhtti aneduvvat Máhttolåpptim – sámen, ja makkár oahpponævo vádnuni fágajn/tiemájn ja dásijn. Guoradallam vuoset li ájn stuorra dárbo sáme oahpponævojda ma li hiebadum Máhttolåpptimij- sábmáj. ¶ 2009-gidá galggá ásaduvvat aktisasj barggojuogos gånnå le dahkamussan buktet oajvvádusájt dåjmajda ma máhtti sáme oahpponævvo åvddånahttemav dåbmarabbon dahkat. ¶ Åvdåsvásstediddje: Sámedigge/Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: Juogos ásaduvvá 2009 gidá ¶ 11. doajmmaDiehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra ¶ Galggá dagáduvvat/latjeduvvat buorep diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra, ja sáme oahpponævoj birra aj. Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda. Diehtojuohkemijn galggá dættoduvvat jut skåvllåæjgát viertti diedojt viedtjat, åvddåla skåvlåj tjáledime, jus oahppe galggá sámeåhpadusáv. Dát gullu gå skåvllå álggá, skåvllå målssomij bále ja gå oahppe manná avta åhpadusá dáses nubbáj. Dákkár diehtojuohkem aj galggá ållessjattukåhpadusán. ¶ Diehtojuohkem viertti aj boahtet internæhttaj, ja brosjyvrajn, Diehto galggá juogeduvvat nav vaj jåkså divna sáme guovlojda. ¶ Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta/Fylkaålmmå/ Sámedigge. Ájgge: Bårggemáno 2009 ¶ sijddaskåvlå ¶ sijda ma gehtjaduvvi doaresbællán dáttja aktijvuodan, le álu sáme guovdásj guovlojn ja buorre saje bisodittjat sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Vuodo- ja joarkkaskåvlå le Máhttolåpptima – sáme baktu vælggogisá vattátjit buorre kvalitehtak åhpadusáv sáme gielajn, kultuvrajn ja sebrudakiellemijn vuodon. sijddaskåvlåjn le, dan lahkavuodajn viesso sáme sebrudahkaj ja árbbedábálasj æládusájda, buorre máhttelisvuodav duohtan dahkat dákkár åhpadusáv. Åhpadus ja bajássjaddam sámegielak birrusin vaddá buorre máhttelisvuodajt ájnegis oahppáj åvddånahtátjit ietjas sáme gielav luondulasj adnogiellan. Giehpep le aj ávkástallat ressursaulmutjijt bájkálasj sebrudagán åhpadusán gå skåvllå le bájkálasj sebrudagán. ¶ sijddaskåvlåj hiejtedibme, nuortta- julev- ja oarjjelsáme guovlojn, máhttá buktet nievres vájkkudusájt giellaåvddånahttemij sáme sebrudagájn ja danen aj ålles sáme sebrudahkaj. Vájkkudusá sijddaskåvlåj hiejtedimijn máhttá liehket ieritjåhttåm sáme sijdajs. Dát le ájtto smávva sámegielak sebrudagájda ma li ájnnasin sáme gielav bisodittjat. ieritjåhttåm máhttá buktet sjaddobuolvva massá lahkavuodav ja diedojt bájkálasj sebrudagás, luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn. ¶ Åvdåsvásstádus almulasj skåvllåstruktuvras le suohkanijn ja fylkasuohkanijn. Ráddidus ij máhte mierredit gåktu skåvllåstruktuvrra galggá suohkanijn ja fylkasuohkanijn, dát gullu vuojn suohkana iesjmierredibmáj. sæmmibåttå le aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn åvdåsvásstádus rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj sámijda. Diedulasjvuohta dán birra viertti buktet alla sjielmáv sijddaskåvlåj hiej-tedimij hárráj sáme guovlojn ja ij berus dagáduvvat dárkkelis guoradallamij dagá. Dát le aj buojkulvissan masi sámedigge sámelága milta viertti vatteduvvat máhttelisvuodav javllamusáv buktet. Vájku gåktu, de le suohkanijn åvdåsvásstádus láhtjet buorre åhpadusfaládagájt, aj sámegielan ja sámegiellaj, dajda skåvlåjda gåsi oahppe sirdeduvvi. Muhtem bále máhttá aj bájkálasj dile buktet máhttelisvuodajt buorep kvalitátijvalasj sámegiela faládagájt gå stuoráp skåvlåjn. Dá li árvustallama ma buoremusát dagáduvvi bájkálattjat. ¶ sámedigge sihtá doajmmaplána aktijvuodan ráddidus galggá árvustallat álgadit mierreduvvam doarjjagijt sijddaskåvlåjda ma sámegiellaj ja sámegielan åhpadusáv vaddi. Raddidus ij vuojne dáv ávkálattjan, valla vuoset dasi jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le bivddim lagáp aktisasjbargguj Ks´ajn ja sámedikkijn sámepolitihka birra suohkanijn, gånnå aj suohkana ålgoldisævto sáme fálaldagájda máhttá liehket tiebmán. ¶ RØRossÁME GUoVLon le åvddånahtedum ¶ lahka aktisasjbargov gaskal institusjåvnåj ¶ gænna le åvdåsvásstádus sáme åhpadusás, ¶ juoga mij buvtij binnemus ieritdiededimev ¶ oahppijs gejn li sámeåhpadus vuodoåh ¶ padusán. skåvlåj aktisasjbargujn válldá aajege ¶ sáme giella- ja máhtudakguovdásj sáme oahp ¶ pev ålles vuodoåhpadusá tjadá, ja tjuovvol ¶ oahppijt gå manni mánájgárdes vuodoskåvllåj ¶ ja vuodoskåvlås joarkkaskåvllåj. skåvlå, æjgáda ¶ ja oahppe oadtju rádijt, bagádusáv ja diedojt ¶ rievtesvuodaj, åhpadusfálaldagá, giellaválljima, ¶ Jagen 2001 álgadij sámedigge vidájahkásasj ¶ giellaarvusmahttemprosjevtav sváhkena ¶ bajássjad damguovdátjin Engerdal suohkanin. ¶ Giellaarvusmahttemprosjækta lij mánájgárd ¶ dáj organiseridum das mielas gå máná galggin ¶ oarjjelsámev oahppat luondulattjat bæjvásasj ¶ giellaadnema baktu. Mánájskåvlån oadtjun ¶ máná oarjjelsáme åhpadusáv, vijdábuj de ¶ oadtjun oarjjelsámegiellaj åhpadusáv moatten ¶ fágan. Prosjæktalåhpan máhttin máná dábálasj ¶ oarjjelsáme ságastimev dádjadit. Máhttin aj ¶ vásstedit ja ságastimev oarjjelsábmáj hædodit. ¶ giellaåhpadus ja alfabetiserim ållessjattugijda ¶ Mij guosská vuodoåhpadussaj ållessjattugijda, de unnán ietjáláhkáj árvvaluvvá sámegiellaj ja sámegielan åhpadusrievtesvuodaj birra. Dábálattjat viertti gájbbádusá sámegiela åhpadussaj duostoduvvat ållessjattuk sámes guhti vuodoåhpadusáv dárbaj. ¶ sámelága 3-8. § nammat rievtesvuodajt sámegiela åhpadussaj. Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu, ja ækton dán mærrádussaj le i. i. ”Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan, doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin.” ¶ Ållessjattugij åhpadussaj ælla sierra ruhtadoarjjaga. Ålgusgålå hæhttuji gåbtjåduvvat suohkanij ja fylkasuohkanij rámmaj sissŋelin, ja dákkár fálaldagáj láhtjem le ájnegis suohkanij ja fylkasuohkanij åvdåsvásstádus. Danen le ájnnasin vuorodit åhpadusrudájt njuolgadusáj ja åhpadusdárboj gáktuj. ¶ sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit. Åhpadus le navku ja galggá doajmme oahppaplánajt tjuovvot. ¶ suohkana ja fylkasuohkana máhtti vaddet oahppolihtojda åhpadusáv vaddet vuodo ja joarkkaskåvlå åhpadussuorgen. Åhpadus galggá aj dalloj liehket navku oasseválldijda. Valla jus åhpaduslihtto vaddá åhpadusáv vuodoskåvlå ja/jali åhpadusá suorgen suohkanijn ja fylkasuohkanijn sjiehtadusá dagá, de kurssadivut gájbbeduvvá. Kurssadivut aj gájbbeduvvá gå oahppolihto organiseriji kursajt ietjá fágajn ja tiemájn, i. i. sámegielan. ¶ Guokta sáme åhpaduslihto li, sáme oahppolihtto ja Merrasáme oahppolihtto, majn li oajvveulmmen barggat nav vaj åhpadus sáme gielan ja kultuvraárben vatteduvvá. ¶ 12. doajmma5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma ¶ sámedigge ja sáme allaskåvllå le sjiehtadallam 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmmav tjadádit divna sáme giellaguovlojn. Ulmmen ållessjattukprográmmajn le jåksåt gájkajt gudi e sámegielav máhte vijdes sáme giellaguovlon. Dåjmajt ájggu sierraláhkáj tjadádit dåppe gånnå dárojduhttempolitihkka le dahkam stuorámus vahágijt. ¶ Ållessjattuk sáme oadtju åhpadusfálaldagájt nuortta-, julev- jali oarjjelsámegiellaj. Ulmmen le sáme galggi ietjasa gielav válldet ruopptot ja vaj sáme giella galggá aleduvvat dassta gå ienebu dav adni. Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat. Dat sihtá javllat sáme giellaguovdátja, suohkana ja ietjá doajmme giellabirrusijn galggi lahka aktisasjbarggat. sáme allaskåvllå oadtju åvdåsvásstádusáv prosjevta praktihkalasj tjádádimes. Dåjma ruhtaduvvi sámedikkes doarjjagij sámeálmmuga fåndas. ¶ Åvdåsvásstediddje: SámediggeÁjgge: 2009-2014 ¶ 13. doajmmaIednegiellaanalfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárbo ållessjattugijda ¶ sámedigge fállá, sáme allaskåvlåjn aktisasjbargujn, sámegiela åhpadusáv ållessjattugijda vidá jahkásasj prográmma baktu. Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ájggu álgadit guoradallambargov gånnå le ulmmen ienep diedojt oadtjot iednegiellaanálfabetisma birra sámeálmmugin (dåssjå ulmutja gudi sámásti, valla gudi sámegielav e lågå jalik tjále). Guoradallam galggá aj gåbttjåt sámijt gænna le binná jali vádno sáme giellatjehpudahka. ij le ulmmen oadtjot ålles guoradallamav galla ulmutja li dájn juohkusijn, valla guoradallam galggá sulástahttet vijddudagáv, ja aj åhpadusdárbojt árvustallat. ¶ almoduvvá guoradallam- ja dutkamdahkamus bielnupjáhkásasj jahkevirge sissŋelin. sámedigge galggá gåhtjoduvvat dán bargguj oassálasstet. ¶ Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta/ Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta/ ÅhpadusdierktoráhttaÁjgge: Gárveduvvat 2010-2012 (gatjálvis goassa guoradallam álggá) ¶ 14. doajmmaAlfabetiserimprosjækta Tråmsån ¶ Tråmså fylkasuohkan ájggu álgadit alfabetiserimprosjevtav ållessjattugijda fylkan. Ulmmen prosjevtajn le oassevállde galggi arvusmahteduvvat formáliserit ietjasa sámegiela máhtudagáv, nav vaj sij máhtti sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat adnet. Ájggomussan le studieguovdátja vidán, gudán sajen Tråmså fylkan kursajt ásadit. Prosjevta birra le tjáledum aktisasjbarggosjiehtadusán sámedikke ja Tråmså fylkasuohkan gaskan. ¶ Vijdábut de rabáduvvá næhttasadje prosjæktaoasseválldijda gånnå le máhttelis gielav adnet friddja, ja guládallat gaskanisá ja prosjæktajådediddjijn. ¶ Åvdåsvásstediddje: Tråmså fylkasuohkanÁjgge: 2009-2012 ¶ alep åhpadus ja rekrutterim ¶ Dárbbo le sámegiela dutkamijt ja åhpadusájt nannit. sáme allaskåvllå le guovdásj institusjåvnnå sáme dutkamværáldin åvdep sáme instituhtajn dutkamåssudahkan. Tråmså universitehtta le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv sáme dutkamis ja åhpadusás Vuonan. sáme åhpadus guovdásj Tråmså universitehtan barggá universitehta dutkam- ja åhpadusdåjmaj nannimijn ma gulluji sáme ja iemeálmmuga dilijda. Konkrehta prosjevtaj baktu álgat ja jådet guovdásj ietjasa dutkamav, ja fágajgasskasasj -dutkam- ja åhpadusaktisasjbargov álgat ja koordinere. Bådådjo allaskåvllå vaddá åhpadusfálaldagájt julevsáme gielan oassen åhpadiddje ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadusás jali dagu joarkkaåhpadussan. nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn. ¶ sámedigge le tsuojggodam fálaldagá vierttiji sihkarasteduvvat guoskadaládum allaskåvlåjn vájku man binná studentajs le gudi sihti oarjjel- ja julevsáme åhpadusáv tjadádit. Dáj åhpadusájn ij goassak vuordeduvá ållo ulmutja, ja dajnas le sierraláhkáj ájnnasin smávva sáme gielajda jut sámegielak máhtudahka gávnnu. sÁMEDiGGE LE ÁsaDaM stipendav alep ¶ åhpadussaj. Ulmmen le samegielak fáhkaul ¶ mutjijt rekrutterimav lasedit duon dán fáh ¶ kasuorgen. Jagen 2009 vuoroduvvá sáme ¶ oahpponævvopedagogihkka, åvddåskåvllå- ja ¶ gájkkásasjåhpadiddjestudenta gejn le sáme ¶ giella fáhkasuorgen, alep åhpadus oarjjel-, ¶ julev-, jali nuorttasámegielan gånnå oarjjel ¶ sábme ja julevsábme alemusát vuoroduvvi, ¶ joarkkaåhpadus boarrásijhuvson, ja joarkkaåh ¶ padus duostodit ja máhtsadit psykososiálalasj ¶ skihpudagájt sáme mánájn ja nuorajn. Jus ¶ ájnegis stipenda rámma li smáve dajna sivájn ¶ gå li ållo dåhkkiduvvam åhttse, de juogeduvvá ¶ avta ållo ruhta gesik. ¶ Nordlánda fylkasuohkan ájggu arvusmahttet ¶ sámegiela máhtudagáv ienedittjat i. i. dajnas ¶ sihkarasstet dåhkkiduvvam fáhkabarggijt sáme ¶ máhtudagáj duon dán virgijn. Fylkasuohkan ¶ juollot giellaåhpadusstipendajt arvusmahtátjit ¶ ulmutjijt sámegiellaåhpasdusáv válldet. ¶ stipænnda máhttá aj juogeduvvat åhttsijda ¶ gudi sámegielav låhki universitehta- ja allaskåv ¶ lå dásen ja åhttsijda gejn le sáme giellaåhpadus ¶ joarkkaskåvlån. ¶ Åhpadusinstutusjåvnå mierredit ietja makkár åhpadusfálaldagájt galggi álgadit ja gåktu dá organiseriduvvi. Máhttodepartemænnta ájggu daj institu- sjåvnåj gudi fálli åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan aktisattjat tjadá mannat barggo- ja åvdåsvásstádus juohkemav dáj gaskan, ja ájggu láhtjet dilev nav vaj lagáp aktisasjbarggo dáj institusjåvnåj gaskan sjaddá, ja aj aktisasjbargguj ietjá institusjåvnåj ma li guovlojn gånnå le dárbbo sámegiela åhpadusájs. ¶ Åhpadusinstitusjåvnå máhtti åhtsåt oadtjot vissa sajijt, i. i. sáme åhttsijda, muhtem åhpadusá åhttsijda. Tråmså universitehtta, Finnmárko allaskåvlån, Lillehammera allaskåvlån, ja Veterineraallaskåvlån li sierra saje sáme åhttsijda muhtem åhpadusájn. ¶ 15. doajmmaSáme åhpadiddjeåhpadus ¶ sáme allaskåvllåj viertti dárbulasj hiebadáhkkás sadje ásaduvvat bessat boahtteájge vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadusá rámmaplánas. Departemænnta ájggu fámov sirddet sáme allaskåvllåj mij gullu ådå sáme åhpadiddjeåhpadusá struktuvrraj ja hábmáj. Le gal aj nsajenis vaddet bajemus nasjonálalasj mærrádusájt (láhkatjallusav) háme guhkudagá ja oajvveåsij hárráj (fágaj, pedagogihka, práksisa jná) mij galggá gullut sáme vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadussaj aj. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009-2012 ¶ 16. doajmmaRekrutterimvuodo ja sámegielak åhpadiddjij dárbo guoradallam ¶ Dárbbo le dåjmajt álgadit nannitjit sámegielak åhpadiddje rekrutterimav. Departemænnta ájggu rekrutterimvuodov guoradallat sáme alep åhpadussaj ja dárbojt sámegielak åhpadiddjijs. Dárbbo le aj oadtjot diedojt åhpadiddjediles sáme skåvlåjs sáme guovloj ålggolin. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009-2012 ¶ 17. doajmmaRekrutterimdåjma sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja åhpadiddjeåhpadussaj sámegiela fágajn ¶ sámegiellaj ja sámegielan åhpadiddjeåhpadusán le unnán rekrutterim. Dárbbo le sierra dåjmaj lásedittjat berustimev åtjåtjit sáme åhpadiddjeåhpadussaj jali sámegiela fágajn dáro åhpadiddjeåhpadusán. Rekrutterimdåjma vierttiji plániduvvat ja tjadáduvvat dajs institusjåvnåjs ma åhpadusáv fálli, ja majn li buoremus diedo birrusijs gåsstå le luondulasj studentajt rekrutterit. Departemænnta biedjá rekrutterimdåjmajda ruhtadimev. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009 ¶ 18. doajmmaRekrutterimratjástibme Finnmárkon – niehkovigge ¶ sáme allaskåvllå, sámedigge, Ks Finnmárkon, Finnmárko allaskåvllå ja Fylkaålmmå Finnmárkon le álgadam rekrutterimtatjástimev åttjudittjat ienep studentajt dán guovte åhpadiddje allaskåvlåjda. Ratjástime namma le ”Drømmejobben/Gollevirgge”; http://www.hifm.no/drommejobben ¶ Åvdåsvásstediddje: Fylkaålmmå Finnmárkon Ájgge: ådåjakmános 2009 - biehtsemánnuj 2009 ¶ 19. doajmmaÅhpadusluojkkaoase luojttem ¶ 2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn, gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009-2012 ¶ 20. doajmmaJoarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda ¶ Máhtudagá kvalitehtta – joarkkaåhpadus åhpadiddjijda (Kompetanse for kvalitet - videreutdanning for lærere), fáladuvvá åhpadussa ienemusát 60 åhpadustjuorgaj rádjáj da gålmå sámegiellaj sáme allaskåvlån, Bådådjo allaskåvlån ja nuortta-Trøndelága allaskåvlån. Ulmutja galggi máhttet diehtet goassa åhpadus álgeduvvá. Åhpadusfáládagájn galggi liehket vuostatjin åhpadiddjij hárráj, valla máhtti aj rabáduvvat ietjá dåhkkiduvvam åhttsijda. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009-2012 ¶ 21. doajmmaKursa og åhpadusá ¶ Departemænnta doarjju sáme giela kursajt ja åhpadusájt duon dán dásen ma aktisattjat organiseriduvvi aktan sáme allaskåvlåjn, ietjá åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåjs ja sáme giellaguovdátjijs. ¶ Åvdåsvásstediddje: MáhttodepartemænntaÁjgge: 2009-2012 ¶ ietjá gielladåjma ¶ 22. doajmmaSierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn ¶ oarjjel ja julevsámegiela li ájtedum dilen ja dárbbo le dåjmajda ma li njuolgga hiebadum sierra dárbojda dáj sebrudagájn. Máhttá liehket dåjma d. d. oarjjelsáme resurssaguovdátjij ásaduvvamij ja nannimij, máhttelisvuodajda ållessjattukåhpadussaj ja famillja vuodo åhpadussaj julev- ja oarjjelsámegielan ja nannitjit bájkálasj ja guovlolasj giellasajij mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda nannitjit. Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit. Danen biejaduvvá sierra ruhta prosjevtajda ma máhtti julev- ja oarjjelsáme gielav nannit. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta vuorddá Fylkaålmmå nordlándan dájt rudájt háldat. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: Doajmmaplána doajmmaájgen ¶ 23. doajmmaOarjjelsáme giellabiesse ¶ Fylkaålmmå nordlándan ja sámeskåvllåstivrra svierigin le aktan dahkam prosjæktaplánav oarjjelsáme giellabiesijda. Ulmmen le ælládahttet, nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav. Prosjevtan le ulmmen jåksåt gájkka oahppijt gejn li oarjjelsáme åhpadus vuodoskåvlån Vuonan 6.-9. klássagijda ja 5.-8. klássagijda svierigin. Duodden galggá liehket æjgádij tjuovvolibme sijájt gænna li máná oassálassten. sij gudi åhpadiddjen oassálassti, lågådiddje ja arvusmahtte prosjevtan sjaddi aj oadtjot máhttelisvuodajt fágalasj tjiegŋudahttemij jus le ávkálattjan prosjæktaj. Vuostasj giellabiesse lij Mittådalenin 2008. Giellabiesen lidjin 70 oassálasste. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le juollodam ruhtadimev prosjæktaj 2008 jage ja ájggu ájn joarkket prosjevtav doarjjot. ¶ Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj. ¶ Åvdåsvásstádus: Fylkaålmmå NordlándanÁjgge: 2008-2011 ¶ 24. doajmmaÅvddånahttemprosjækta NuorttaTrøndelága fylkasuohkanin ¶ nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin, ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav. Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv. Prosjækta galggá åvddånahttet modellajt aktanahtátjit sámegiela åhpadusáv ¶ 13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán, ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi. aktisasjbarggoguojme prosjæktaj le snåasen tjïelte ja ietjá dåjmadiddje vuodoåhpadusán ja alep åhpadusán. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav. ¶ Åvdåsvásstediddje: Nuortta-Trøndelága fylkasuohkanÁjgge: 2009-2012 ¶ 25. doajmmaLullesáme giela ja kultuvra ællánahttem ¶ Lullesáme musea njávddámin (neidenin) le álgadam bargov 3 jahkásasj prosjevtajn mij galggá ællánahttet gålldåsáme gielav ja kultuvrav rádjárasstididdje aktisasjbargujn lulle-/gålldåsámij gaskan Vuonan, suoman; ja soajttá aj Ruossjájn. aktijvuohta ásaduvvam le gaskal guoskadaládum birrusij, organisasjåvnåj ja institusjåvnåj suoman ja Vuonan åttjudittjat aktisasj gålldåsáme giella- ja kulturdåjmajt 2009 jage rájes. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ruhtat dåjmajt. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2008-2010 ¶ 26. doajmmaBihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet ¶ Bihtámsáme Vuonan li unna juohkusasj ja bihtámsáme giella ja kultuvrra le garra dætto vuolen. Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn. Dárbbo le álgadit dåjmajt sæmmi modella milta gå lullesáme giela gáktuj. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu danen rudájt biedjat álgátjit ællánahttemdåjmajt bihtámsáme gelan ja kultuvran. Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn. Åvddåprosjækta plániduvvá 2009 jage. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2009-2011 ¶ Almulasj fálaldagájt sámegiellaj lasedit addnijda gájkka sebrudaksuorgijn ¶ Giela åvddånahteduvvi ja bisoduvvi gå guládallam ja aktanahttem le ja gå aneduvvi. Giela ma e aneduvá sjaddi sadjásisá masset. Moattes sámijs sámásti, valla e sámegielav tjále ja lågå. Tjállem tjehpudagá ja terminologija vánesvuohta dahká nav vaj dárro aneduvvá vuohkasabmusin. Båhtusin sjattasj ruvva nav vaj sámegiella sajev massá dárogiellaj, ja nav binnu sámegiela bæjválasj dárbbo. Gielav nannidijn le danen dárbbo agev vijdedit sajes gånnå giella le dárbulasj ja ájnas guládaládimijn bæjválasj iellemin, bargoj aktijvuodan ja almulasj iellemin. Dát gájbbet diedulasj dásev anátjit sámegielav ájnegis ulmutjijs, sáme bájkálasj sebrudagájn, sáme barggosajijn, sáme institusjåvnåjn ja oajválattjajs sámegiela anon. ¶ nannusap sámegiela åhpadus ja lasse sámegiela adno almulasj ja priváhta sajijn máhttá aktan vaddet synergijafámojt ma máhtti nánnit sámegiela dilen árggabiejven ja lasedit ávkálasj vuojnojt sámegielav máhttet. ¶ sámegiella le uddni moatteláhkáj priváhtiseridum ja gássjegis sadjihin. Buojkulvissaj le binná sáme tevstajs internehtan. Gallegasj girjjeoassása sámegielak girjijt vuobddi, ja gallegasj bibliotehka sáme girjijt luojkki. sámegiela anon nannitjit le danen ájnas sáme tevstajt ja sáme girjálasjvuodav dahkat sadjihin moatten sajen. ¶ ienemus oasse sámegielagijs uddni le doajmme dáro-sáme guovtegielaga. sij gudi bajássjaddi avtagielak sámegielagijn sijdan oahppi dárogielav skåvlåjn, rádnajs ja sebrudagás ietján. Juska moattes vuojnunagá sámegielav ja dárogielav máhtti buoragit, de gåjt le sámegiella ájn dat majt buoremusát máhtti. ¶ Rievtesvuoda sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn le i. i. daj ájnnasamos rievtesvuodajs sáme álmmugij. Gå sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin, de sjattaj dættodum rievtesvuoda sáme gielav adnet galgaj vuostatjin gå dárbbo tjielgga ja dárkkelit ja dalloj gå dádjadit galggá mij javladuvvá. Dánna le varresvuodadievnastus ja riektásuorgge guovdátjin, danen gå gielalasj vánesvuohta dáj suorgijn buktá vuorbedisvuodajt sidjij gesi dát gullu. ¶ Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt dåppe gånnå dát le máhttelis, ja le positijva mielan vijdábuj sámegiela háldadusguovlov vijdedit. ¶ sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn. Dat gullu oadtjot njuolgadusájt jårggåluvvat, almodusájt ¶ ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuodav vásstádusájda samegiellaj, vijdedum adnuj sámegiellaj riektásuorgen, ja vijdedum adnuj sámegiellaj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájt, rievtesvuodav åhpadusvirggelåbijda ja rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj. ¶ sámelága giellanjuolgadusáj árvustallamis mij tjadáduváj 2007 jage åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde. Danen ij le álmmuk lága háldadusguovlon sihkarastedum rievtesvuodajt sámegielav anátjit almulasj orgánaj aktijvuodajn dan dásen majt giellanjuolgadusá biedji. oajvvesivva dási le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan. ¶ oajvvehásstalussan le sámegiela anov lasedit suorgijn gånnå giella uddni le rasjes dilen, dagu merrasáme, márkkosáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn. nubbe stuorra hásstalussan le ienedit almulasj barggijt sámegielak máhtudagájn, sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálasuorgen ja sihkarasstet buorre varresvuoda-, hukso-, ja sosiáladievnastusájt ja girkko dievnastusájt sámegiellaj sáme addnijda. ¶ Tjuovvovasj dåjma vierttiji liehket njuolgadussan vijdábuj åvddånahttemij almulasj dievnastusájn sámegiellaj: ¶ • Åvddånahttet nuortta-, julev- ja oarjjelsáme terminologijav varresvuoda- ja huksodievnasháldadusá adnuj ¶ • Åvddånahttet buorre varresvuodadievnastusájt sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda ¶ • sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda ¶ • sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálhuvson ¶ • Åvddånahttet buorre ja doajmme sáme dålkkådievnastusáv ¶ • Oadtjot sadjásis dåhkkidimårnigav sáme dålkåjda ¶ • ásadit kursajt sáme gielan ja kultuvran almulasj barggijda ¶ • Åvddånahttet báhkogirjijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj almulasj háldadusá hárráj ¶ • Åvddånahttet departementaj næhttabielijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ¶ • Åvddånahttet buorre årnigijt jårggålittjat lágajt, láhkatjállusijt ja almulasj dokumentajt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ¶ • Åvddånahttet dåhkkidimårnigav lágajda ma li sámegielajda jårggåluvvam ¶ • sihkarasstet bærrájgæhttjoårnigav sámelága giellanjuolgadusáj tjovvolimev ¶ • sihkarasstet vaj stáhta etáhta adnuj válldi prográmmajt má sámegiela bokstávajt giehtadalli ¶ • sihkarasstet vaj almulasj regisstara sámegiela bokstávajt giehtadalli ¶ sámelága giellanjuolgadusá ¶ sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn. Giellanjuolgadusájn le vuostatjin ulmmen sámegiela aledit dásev ja láhtjet dilev sámegiela adnuj almulasj dievnastusáj gáktuj. Divna almulasj orgána ma guoskadaláduvvi sámelága 3. kapihttalis ja dan láhkatjállusis, le vælggogis gåtsedit vaj njuolgadusá tjovoduvvi. Juohkka orgánan le åvdåsvásstádus dasssta vaj le máhtulasj sámegielak bargge. Åtsådallama le vuojn nav vaj gássjelis suohkanijda dievddet njuolgadusáj mærrádusájt, danen gå le ulmutjijs vánesvuohta gudi tjálalasj ja njálmálasj sámegielav máhtti virgijda suohkanijn. ¶ sámelága giellanjuolgadusáj árvustaláduvvin 2007 jage. Árvustallam dagáduváj sáme instituhtas Kultuvrra- ja girkkodepartementa gåhtjodusás. Árvustallamis åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde. oajvvesivva dási vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan. Ulmme sámegielav ja dárogielav dássádit giellaháldadusguovlo sissŋelin vuojnnet ij le vuojga duohtan boahtám. sámegielav ja dárogielav dádjadit avtaárvulasj giellan le gis dábálasj dádjadus. nubbe vuogas sivva sámelága giellanjuolgadusájs le jut tjadáduvvam li vijdes ja ådåsdahko barggo duostotjit guovtegielak dievnastusájt, suohkanijn, fylkasuohkanijn ja stáhta etáhtajn. ¶ Árvustallamis åvddånboahtá vijdábut máhttá gatjálvisáv buktet jus sámelága njuolgadusá ållåsit dievddi gájbbádusájt eurohpá guovllo- ja unneplågogielaj lihton. Dættoduvvá jut háldadusguovlo geografalasj ráddjijibme le mierredime rievtesvuodaj ávkkimav sámelága milta. Vuoseduvvá dasi jut geografalasj raddjim mij aneduvvá unneplågogielaj lihton le ienep hiebadahkes gå dat mij aneduvvá sámelága giellanjuolgadusájn, ja dát árvustallamrapporta milta buktá sisŋeldis rijdov dássásasjgiehtadallamprinsihpa ja avtaárvulasj- ja dássásasjprinsihpav. Árvustallamrápportan oajvvaduvvá danen jut gatjálvis ienep hiebadahkes geografalasj ráddjim árvustaláduvvá sierra. ¶ 27. doajmmaSámelága njuolgadusáj árvustallam ¶ sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj. Dárbbo le aj árvustallat dajt javllamusájt majt sámedigge ja sáme girkkoráde li buktám mij gullu guovtegielakvuohtaj girkko dåjmajn háldadusguovlon. ¶ Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu álgadit bargov sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasj vælggogisvuodaj gáktuj ja árvvalit jus rievddadibmáj le dárbbo. Árvustallam dagáduvvá sámedikkijn konsultasjåvnå baktu. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2009-2011 ¶ 28. doajmmaSámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjo ¶ sámedigge le jagij 2000, 2004 ja 2008 tjadádam sámegiela dile guoradallamijt ja árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt 2007 jage, dájs åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde rievtesvuodaj gáktuj adnet sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodan sámegiela háldadusguovlon. Guoradallama aj vuosedi dille le unnán rievddam ájgij milta. Departemænnta ájggu sámelága giellanjuolgadusáj dárkkestimen árvustallat jus, dagu oassen nannitjit sámegielav, viertti láhkamierredit loahpádusáv bærrájgæhtjo hárráj suohkanij ja fylkasuohkanij sámelága giellanjuolgadusáj tjadádime birra. ¶ Åvdåsvássterdiddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2009-2010 ¶ sámegielak bargge almulasj háldadusán ¶ oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá, vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan, ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne. Lasedit almulasj barggij lågov gejn le sámegiela máhtudahka gájbbet buorre årnigijt sámegiela åhpadusájda ja buorre årnigijt lasse- ja joarkkaåhpadusájda sámegielan. ¶ JUs aKTaK aLMULasJ oRGÁDna ij tjuovo ¶ njuolgadusájt sámelága giellakapihttalijn máht ¶ tá sån gesi ássje njuolgga gullu, gujddit dan ¶ lagámus bajemus orgádnaj gujddimus guos ¶ ská, bs. sámelága 3–11 §. Fylkaålmmå le gujd ¶ dimusorgádna mij gullu gujddimusájda ma ¶ guosski suohkana jali fylkasuohkana orgánajda. ¶ Rijkavijddusasj sáme organisásjåvnåjn ja rijka ¶ vijddusasj almulasj orgánajn majn le dahka ¶ musá ma sierra ålles jali åsijt sáme álmmugij ¶ guosski, le aj gujddimusriektá dákkár ássjijn. ¶ sæmmi guosská aj ássjijda gånnå ælla aktak ¶ ájnegis ulmusj sierra guoskadaládum. ¶ siTEHTaJn aktisattjat ásadi sáme kultuvr ¶ ramáhtudagá åhpadusáv gånnå julevsáme ¶ guovllo tjalmostuvvá. Åhpadus le gålmå ¶ 2-bæjvvásasj tjåhkanimijda organiseriduvvam, ¶ ja gájkka tjåhkanime le Divtasvuonan. Dát le ¶ joarkkaåhpadusfálaldagá hámen mij maŋŋela ¶ tjadádum eksámena vaddá 10 oahppotjuorga. ¶ Åhpadusfálaldahka le boahtám jåhtuj dah ¶ kamusás ofuohtá guovlo máhtudakkåntåvrås ¶ (RKK ofoten), ja mij lij sierraláhkáj hiebadum ¶ åhpadiddjij ja iehtjádijda hárráj åhpadussuor ¶ gen Divtasvuona suohkanin. Åhpadus le aj ¶ ávkálasj juohkka almulasj barggijda ja iehtjádij ¶ da gudi barggi sáme gatjálvisáj jali moattekul ¶ tuvrak aktijvuodajn. Badjel 80 diededim oasse ¶ vállde tjåhkanin åhpadusá rahpamij ja vuostasj ¶ kurssatjåhkanibmáj. sámelága 3-7. § javllá barggen bájkálasj jali guovlolasj almulasj orgánan sámegiela háldadusguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkkájn åttjudittjat allasis sámegiela máhtudagáv gå orgánan dakkár máhtudahkaj le dárbbo. Láhkatjállusa 2.§ dáv tjielggi dárkkelappot, ja javllá gånnå dát le praktihkalasj ja økonomalasj ávkken, viertti sámeåhpadus dáhpáduvvat aktisasjbargujn gaskal ietjá orgánaj ma guoskadalli sámelága 3. Kapihttalis ja dan láhkatjallusis. Barggen orgánajn gudi virggeloabev vatteduvvi sámegielav åhpatjit avta åhpadusinstitusjåvnån, le rievtesvuoda bálkkáj åhpadusá ájge. Bálkkáåsij ålgusmáksem máhttá vatteduvvat gå åhpadus le ienep gå masi orgánan le dárbbo ja gå åhpadus ij le njuolgga dárbbo dievnastusán. Vijdábut de javllá láhkatjállusa 2. § jut aj orgána ma e guodkadaláduvá sámelága 3-7 §, vierttiji aj barggijda vaddet virggeloabev åhpatjit sámegielav gå le sámegielak máhtudagás dárbbo ¶ sámedikke mielas le jáhkedahtte almulasj dåjmadagá e vuoroda sámegiela åhpadusáv ietjasa barggijda. Dát åvddånboahtá i. i. giellaárvustallamis majt sámedigge le tjadádam. ¶ 29. doajmmaDålkkååhpadus ja dålkkådåhkkidibme ¶ sáme/dáro dålkkumdievnastus ij le moatteláhkáj almulattjat sadjihin. Uddni le stuorra vádne sámegiela dålkåjs, nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj. ¶ Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu, aktan ietjá guoskadaládum departementaj, sámedikkijn ja sáme allaskåvlåjn gehtjadit udnásj dålkkumdievnastusáv sámegiellaj ja árvvalit makkár dåjma ma máhtti liegket dárbulattja buorre doajmme dålkkumdievnastusáv ásadittjat. Dán aktijvuodan viertti gatjálvisá dagu rekrutterim dålkkumdievnastussaj, máhttelisvuoda lasse- ja joarkkaåhpadussaj, ietjá máhttelisvuoda aktisasjbárgguj sáme allaskåvlå ja oslo allaskåvlå gaskal dålkkumdievnastusåhpadusá ja gatjálvisá dálásj dålkkumdievnastusá birra árvustaláduvvat. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2009-2011 ¶ hiehtediededimdievnastus ¶ sámedigge le moaddi tjuojggidusájt buktám jut hiehtediededimdievnastus ij dåjma vuojga buoragit sáme álmmuga ja sáme guovloj gáktuj. Udnasj årnik le nav vaj buollemdåjmadagá hiehteguovdátjijn (110) Finnmárkon le sámegielak bargge váksjomårnigin mij sjåpkaduvvá ságastallamij gå le dárbbo. Bulke (112) ja varresvuodadievnastusá (113) hiehteguovdátja adni ¶ Kultuvrra- ja girkkodepartementas mierreduvvam ådå 2. b. 2003, loahpádusájn lágan biehtsemáno 12. biejves 1987 nr 56 sámedikke birra ja ietjá sáme rievtesvuodaj birra (sámeláhka) 3-7 § ja 3-10 §. ¶ sadjihij sámegielak bargev ietjasa organisásjåvnån. ¶ Ráddidus le biedjam avtav juohkusav guoradalátjit rievddadusájt hiehtediedádusá dievnastusán. Juogos galggá buktet ietjasa rápportav biehtsemáno 1. b. sáme addnij dárbo vattátjit hiehtediedádusájt ietjasa giellaj le luondulasj oasse dás bargos. Gå akta guovdásj galggá duosstot gájkka diedádusájt divna etáhtajs, de viertti liehket ienep tjadádahtte oadtjot barggijt giellamáhtudagáj sadjihin. ¶ Mánájsuodjalus ¶ Åna mánájkonvensjåvnå 30 artihkkala milta ij galga mánná mij gullu avta unneplåhkuj jali iemeálmmugij vuornoduvvat aktan iehtjádij ietjas juohkusis jasska ietjasa kultuvrajn viessot, ietjas gielav adnet ja iejas jáhkov dåbdåstit ja ietjas åskov dåjmadit. Dát sihtá javllat sáme mánájn li rievtesvuoda bajássjaddamdilláj gånnå sijá ietjasa etnihkalasj duogátja dættoduvvi ja vatteduvvi nuoges sajev. Mánájsuodjalusláhka vaddá lagáp njuolgadusájt makkár vieledusá galggi vuodon gå máná biejaduvvi biebbmosijdajda, institusjåvnåjda jali åhpadus- jali dálkudiminstitusjåvnåjda. sadje mij galggá mánnáj válljiduvvat galggá válljiduvvat dáj vieledusájn vaj máná bajedibme ij galga doajeduvvat, ja máná etnisitehtta, åsko, kultuvra ja giela duogásj vieleduvvá. ¶ ajnas le jut sáme mánáj rievtesvuoda giella ja kultuvrra látjedum fálaldagá bisoduvvi. sáme giela ja kultuvra máhtukvuohta le ájnas gájbbádus mánájsuodjalussaj jus máhttet galggá vaddet sáme mánájda ja sijá fámiljajda dajt faláldagájt masi sidjij le rievtesvuoda. Mánájsuodjalusá åvddånahttemguovdásj Tråmsån barggá vuogij åvddånahttemij sáme mánájsuodjalussaj, ja siján le máhtudahka mánájsuodjalusás gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon. ¶ sáme mánájn gudi li vásedam råhtjåtjimijt le rievtesvuoda ja gájbbádusá avtaárvvusasj viehkkefálaldagájda sæmmi gå ietjá mánájn. sáme mánájn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin le rievtesvuoda sámegielajn duostoduvvat bulkke- ja ássjeguoddalimoajválattjajs. Mánájgoade li danen sámelága giellanjuolgadusáj vuolen. sámedigge tjuojggi dille uddni le bulkkeetáhtta ja duobmára vádnuji sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv sáme mánáj duobmárságájdahttemijda, dát gullu aj rádevaddefálaldagájda, bagádallamijn ja tjovvolimijn. Dá li ájnas vánesvuoda ma guosski mánáj riektásihkarvuodajda. ¶ Ráddidusán le ulmme vidábuj åvddånahttet buorre fágalasj mánájsuodjalusáv buorre moattekultuvralasj máhtudagáj ja buorre diedojt sáme mánájsuodjalusá birra guovlojs gånnå sáme álmmuk le. Åhpadusfálaldahka ”Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs” álgij 2008 tjavtja. Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn. sáme biele vuojno li stuorra oassen åhpadusán, aktisasjåhpadusán ja sierraláhkáj Finnmárko alla-skåvlån. ¶ Ráddidus sihtá mánájgådij åvddånahttemijn dættodit máhtudagájt nannit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv, ja ietján máhtudagájt kultuvralasj unneplåhkosuorgen. ¶ 30. doajmmaJoarkkaåhpadusá árvustallam ¶ Joarkkaåhpadus ”Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs” galggá árvustaláduvvat. Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit. ¶ Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænntaÁjgge: 2009-2010 ¶ 31. doajmmaBærrájgæhttjamårnigav láhkatjállusijn mierredit ¶ Mánájsuodjalus galggá vieledit sáme mánáj giela ja kultuvra duogátjav gå huvsov målssu ja gå soabmásij lusi biejaduvvi. sáme mánáj bærrájgæhttjo mánájsuodjalusinstitusjåvnåjn galggá láhkatjállusijn mierreduvvat. Dát dagáduvvá sámedikke guládallamijn. ¶ Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænntaÁjgge: 2009-2010 ¶ varresvuoda- ja huksodievnastusá ¶ Ráddidusá ulmme le álmmugij fállat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj berustahtek gielalasj ja kultuvralasj duogátjis. suohkana suorge baktu ájggu Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodit dutkamav ja máhtudakåvddånahttemav, pedagogalasj vájkkudimnævojt, økonomalasj doarjjagijt vuorodum åvddånahttemdåjmajda ja bærrájgæhttjovuogij åvddånahttemij. sierravarresvuodadievnastusán ájggu departemænnta bisodit sáme álmmuga dievnastusfálaldagájt æjgátstivrrima baktu. ¶ avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusá gájbbedi sáme duostoduvvat barggijs gænna li sáme giella ja kultuvrra máhtudahka. Buorre kvalitehtta dievnastusájn gájbbet gávnnuji bargge sáme giella ja kultuvrra máhtudagáj. Jus giellagássjelisvuoda hieredi dáv, de le varresvuodadievnastusá dahkamus oadtjot vaj sij guládalli álmmugijn/addnij dåhkkiduvvam láhkáj. Gå ájnegis ulmutja ietja, jali li lagámusá skihppijda ja galggi gullat jali sáhkádit ietjas skihpudagá birra, le giella ja kultuvrradádjadus oalle ájnas oase buorre dádjadusás guládaládimijs varresvuodabárggij. ¶ suohkana ja fylkasuohkana jali varresvuodavidnudagá galggi láhtjet dilev nav vaj dárbulasj dålkkumviehkke le jus barggijn ij le dárbulasj giella- ja kultuvrramáhtudahka. addnijguoradallam majt sáme varresvuodadutkama guovdásj tjadádij vuoset duohtamahtesvuodav sámegielak máhtudagájn varresvuodabarggij gaskan ja båhtusa dættodi tjielgga dålkkum le hiehtetjoavdos. Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále. ¶ Dahkamusdokumentajn 2008 jahkáj guovlolasj varresvuodavidnudagájda le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodam sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs le gatjálvis ja vaj tjalmostahteduvvi plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádusá dagáduvvi. Varresvuodavidnudagá galggi dáv rápporterit ietjasa jahkásasj diededusán. ¶ Gájbbádussan bærrájgæhttjat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáv sáme álmmugij le diedo ja máhtudagá moattekultuvralasj dádjadusá ja sáme giela ja kultuvra birra. Kvalitehta sihkarasstema åvdåsvásstádus varresvuoda- ja huksodievnastusájs sámijda aj le badjásasj dásen. ¶ sámelága 3-5 § nammat vijdábuj rievtesvuodav sámegielav anátjit varresvuoda- ja sosiálasuorgen. Varresvuodainstitusjåvnå, mánájsuodaliminstitusjåvnå ja sosiálainstitusjåvnå ma li sámegiela háldadusguovlo ålggolin, valla ma duostu pasientajt ietjá suohkanijs háldadusguovlo sissŋelin, le aj vælggogisá bs. sámelága 3-1 §. ¶ Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán ¶ stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos. ¶ Fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus bádnevarrresvuodadievnastusás. ¶ suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás, fysioterapeutådievnastusás, tsaggiednedievnastusás, varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás, sujtto- ja huksodievnastusás, habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás, mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás. ¶ sámedigge le guovdásj guládallambielle stáhta oajválattjajda mij gullu politihkkaåvddånahttemij daj hárráj gejn le åvdåsvásstádus dievnastusájs sáme álmmugij. Ruhtadoarjjagij juohkema baktu bájkálasj prosjevtajda fylkasuohkanijn ja suohkanijn le sámedikken aj vájkkudimmáhttelisvuoda varresvuoda- ja huksodievnastusájs sáme álmmugij. sámedikke ulmme suorgen le galggá liehket avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sáme álmmugij, sæmmi dásen gå ietjá álmmugij. Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn. sámedigge juollot aj stipendajt joarkkaåhpadussaj. Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj. ¶ Varresvuoda- ja huksodepartemænnta juollot ruhtadoarjjagijt tjovvolittjat doajmmaplánav ”Moattegerdakvuohta ja avtaárvvusasjvuohta varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn sáme álmmugij” dán vuolen aj i. ¶ i. doarjjaga sámediggáj, sáme varresvuodadutkamij guovdátjij ja suoma-vuona rádjáaktisasjbargguj. ¶ Varresvuodabarggij åhpadusVarresvuoda- ja sosiáldievnastusájn le dåhkkiduvvam dålkkåjs vádne. Giellamáhtudahkaj duodden le dålkkumdievnastusán dárbbo máhtudagás sáme kultuvrradádjadusás ja histåvrås. Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: ”Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn. Dán bargon hæhttuji sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs gatjádaláduvvat ja åvddånboahtet plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádus váldeduvvá. ¶ Varresvuodavidnudagá vierttiji álgadit dåjmajt sijá barggij máhtudagáv låpptitjit sáme gielan ja kultuvran. Ájnas le aj varresvuodavidnudagá gatjádalli dákkár máhtudagáv gå ulmutjijt virggádi ja dárbojt åvddånbukti ietjasa aktijvuodajn åhpadusinstitusjåvnåj. Dán láhkáj sjaddi varresvuodavidnudagáj dárbo sáme gielas ja kultuvras åvddånboahtet. ¶ sámedikke mielas le ájnnasin oadtjot sáme giella ja kultuvrraåhpadusáv varresvuoda- ja sosiálafágaj åhpadusájn, nav vaj gájka gudi varresvuoda- jali sosiálafágalasj åhpadusáv válldi oahppi muhtemav sáme giela ja kultuvra birra. Ájnas le aj barggat rekrutteritjit nuorajt sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn varresvuoda- ja sosiálafágalasj åhpadusáv váldátjit. ¶ Varresvuodabarggij rekrutterimTråmså universitehtan le sierra saje åhttsijda sáme aktijvuodaj moatten åhpadussuorgijn. Dájda sajijda ávustaláduvvat hæhttu sáme aktijvuoda ma dárkestuvvi duoj dáj ævtoj milta. Varresvuodabarggij almodimijn gatjádallá nuortta Varresvuohta (Helse nord) máhtudagáv sáme gielan ja kultuvran ja tjállá almodustevstan jus åhttse li dássálaháj sjaddá åhttsen gænna le máhtudagá sáme gielan ja kultuvran åvdemussan. Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás. ¶ Kurssatjoahkke Sáme allaskåvlån GuovdageainunDålkkumdievnastusá vánesvuoda duogátjijn le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Varresvuodadirektoráhta baktu oajvvadusáv buktám kurssa-tjoahkke åhpadussaj sáme allaskåvlån Guovdageainun Varresvuoda- ja sosiálbarggijda. Kurssatjoahkke sisadno le tiemá sáme giella ja kultuvrra, sáme rievtesvuoda, ja oahppat muhtem moallánagájt ja termajt mij máhttá giehpedit guládallamav sáme pasientaj ja varresvuodadievnastusájn. Åhpadus látjeduvvá nav vaj studenta tjåhkani aktisattjat moaddi jahkáj. Doajmma le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam. ¶ Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj psyhkalasj varresvuodasuodjalusán (SANKS)sanKs le ásadum Kárášjåhkåj ja le 3 åssudahkaj organiseriduvvam – Åssudahka ållessjattugijda, åssudahka mánájda ja nuorajda ja akta jåhtte juogos gasska/lulle Finnmárkkuj. akta sierra åssudahka gånnå le åvdåsvásstádus dutkamis ja åvddånahttemis. Åssudahka mánájda ja nuorajda (BUP) vaddá sierravarresvuodadievnastus poliklinihkalasj fálaldagájt, jánndura birra fálaldagájt familjajda ja nuorajda, ja åhpadus- ja bagádallamfálaldagájt. ¶ Finnmárkoklinihkan, Finnmárko Varresvuoda vuolen (VF/HF), galggá sanKsajn aktisattjat åvdåsvásstádus åvddånahttet ja bisodit sierra máhtudagáv gárevhuvvon sáme álmmugij. nannitjit fálaldagájt fágajgasskasasj sierra dálkudimev gárevsælggabádnum ulmutjijt, juolloduváj 375 000 kr 2009 jahkáj ja 500 000 kr 2010 jahkáj til VF/HFaj Finnmárkoklinihkkaj bisodittjat guovlolasj dåjmav sáme álmmugij. ¶ Jage 2008 ásadij Helgelánda skihppijviesso VH/HF fáhkabiejvev sáme varresvuoda birra aktisattjat sáme álmmugijn Helgelándan. Dákkár fáhkabiejve máhttá liehket buojkulvissan gávnatjit konkrehta ja ulmmemerustalle dåjmajda ma li bájkálattjat hiebadum nannit giella- ja kultuvrradádjadusáv varresvuodavidnudagájn. ¶ AvtastallamådåstusRáddidus le álgadam varresvuodaådåstusáv mij oanegattjat javllat vijdet suohkanij åvdås ¶ vásstádusáv. Látjeduvvá nav vaj pasienta galggi ienebut dálkuduvvat skihppijviesoj ålggolin. Dát buktá buorep pasiænntadálkudimev ja ienep varresvuodav juohkka kråvnås. Ráddidus åvddånbuktá stuorradiggediedádusáv 2009 gidá avtastallamådåstusá birra varresvuodasuorgen. Dán prosessan li ságastallama juo sámedikkijn ásaduvvam. ¶ 32. doajmmaDålkkumdievnastus varresvuodavidnudagájn ¶ Dahkamusdokumentan guovlolasj varresvuodavidnudagájda le moadda jage juo biejádum gájbbádusá dålkkumdievnastus galggá ásaduvvat pasientajda gejn le dárbbo dási, ja galggi jåhtujbiejaduvvatVijdábuj gájbbeduvvá guovlolasj varresvuodavidnudagá gálggi dåjma jåhtuj biedjat nannitjit barggij giella- ja kultuvrramáhtudagáv mij sáme álmmugij gullu. Jagen 2008 rápporteri Varresvuohta nuortta RHF dålkkumdievnastusá rutijna li sajenis ietján gå Helgelánda skihppijvieson gånnå åttjudi fálaldagáv oadtjot. sáme dålkkumdievnastus le sadjihin biejvijt Varresvuodan Finnmárkon ja Universitehttaskihppijvieson nuortta-Vuonan (Unn). Ålggolin dábálasj barggoájge, de fállá Varresvuohta Finnmárkko dålkkumdievnastusáv telefåvnå baktu ja Unnan bálkkijda dålkåv dárboj milta. nordlánda skihppijviesos rápporteriduvvá dålkkumdievnastus le buoragit sadjihin. ¶ Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu sámedikkijn aktisattjat árvvalit prosjevtav gåktu dålkkumdievnastusáv buoredit. Prosækta álgeduvvá pládnaájggudagán, valla le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam. ¶ Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænntaÁjgge: Pládnaájge ¶ 33. doajmmaBærrájgæhttjo ¶ Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu stáhtá varresvuodabærrájgæhtjo árvustallat gåktu bærrájgæhttjo sihkarasstá sáme álmmuga rievtesvuoda varresvuodavæhkkáj ja gåktu rievtesvuoda dárbulasj varresvuodaviehkke tjadáduvvá. ¶ Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænntaÁjgge: Pládnaájge ¶ 34. doajmmaAvtaárvvusasj dievnastusá julev- ja oarjjelsámeguovlojn ¶ Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn. oarjjelsáme guovlojn le rápporta snåasen tjïelte (suohkana) 3-jahkásasj varresvuoda- ja sosiálprosjevtas ”oarjjelsáme rádevaddedievnastus varresvuoda- ja sosiálgatjálvisájn oarjjelsáme guovlojn” liehket ájnas dán bargguj. ¶ Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænntaÁjgge: Pládnaájge ¶ 35. doajmmaAlmulasj dokumentaj jårggålibme ¶ Varresvuoda- ja huksodepartemænnta sihtá árvustallat jårggålit guosskavasj dokumentajt vuollásasj orgánajs aj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ja dajt dåjmaj næhttabielijn almodit. ¶ Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænntaÁjgge: Pládnaájge ¶ 36. doajmmaMoallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj ¶ Prosjæktaruhtadibme sámedikkes dagáj nav vaj moallánakgiehtagirjje åvddånahteduváj Porsáŋgo skihppijsijda adnuj. Giehtagirjje máhttá giehpedit guládallamav sujttárij ja sáme pasientaj/lagámusáj institusjåvnåjn ja suohkana varresvuohtadievnastusán. Varresvuodadirektoráhtta ájggu biedjat giehtagirjev direktoráhta næhttabælláj. ¶ Várdobáiki sáme guovdátjin le diedulasj tjal ¶ mostibme sáme giellaj ja kultuvrraj. Varresvuoh ¶ taæjvvalimij ulmme le dahkat æjvvalimsajev ¶ gånnå sáme kultuvrra le guovdátjin, ja gånnå ¶ oassevállde oadtju oahppat varresvuohta- ja ¶ kultuvrra tiemájt ja sosiálalasj æjvvalibme. Dát ¶ máhttá duosstot skihpudagájt ja aktuvuodav, ja ¶ vaddet buorep iellemkvalitehtav ja soapptso ¶ mav. Boarrásap márkkosáme sáhkadi bájkálasj ¶ giellasuorgev, ja sáme tjállemgiella le gássje ¶ labbo. Åvddånbuvteduvvi åni tjálalasj tevsta ¶ sámegiellaj majt oassevállde oadtju tjavgga ¶ låhkåt, jali bágojt ja moallánagájt sámegiellaj ¶ majt oassevállde bukti tjáleduvvi. nav aneduv ¶ vá sámegiela máhtudahka mij oasseválldijn le, ¶ ja laset sijáj låhkåmtjehpudagáv sámegiellaj. ¶ Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta/Varresvuodadirektoráhtta Ájgge: 2009 ¶ 37. doajmmaDiehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra ¶ sd.diedá. nr. 35 (2006-2007) sadjihibme, máhtudahka ja sosiálalasj dássálahttem ”Boahtteájge bádnevarresvuodadievnastus” 8.4. kapihttalin le akta tjovvolimtjuokkes i. i. sáme álmmuga hárráj. Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin. ¶ Varresvuoda- ja huksodepartemænnta le oadtjum dákkár materiálajt dagádum doarjjajuollodime baktu Vuona bádnesuodjalussaj (norsk tannvern) DVDfilmav dagátjit bádnevarresvuoda diedoj mánájda ja æjgádijda. Filmma le buorak varresvuodaguovdátjij adnuj ja sámegielak álmmugij. Dagádum li aj folieridum ”ságastallamkårtå” ma li giellabieledime, ma máhtti diehtojuohkemijn aneduvvat. ¶ Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænntaÁjgge: Pládnaájge alluj ¶ 38. doajmmaBádnevarresvuoda guoradallam ¶ Gávnnuji binná systematiseridum diedo bádnevarresvuodas allessjattuk álmmugis. Ráddidus ájggu oadtjot bádnevarresvuodadilev guoradaládum ja máhttelis siváj aktijvuodajt, åvddåla árvustaláduvvi ienep dåjma buoredittjat bádnevarresvuodav sáme álmmugin (Bs. sd. diedá. nr. 35 (2006-2007). sáme varresvuodaguoradallamguovdásj ájggu árvustallat ásadit prosjevtav guoradalátjit bádnevarresvuodav sáme álmmugin. ¶ Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænntaÁjgge: Pládnaájge alluj ¶ barggo- ja álkkádusháldadibme ¶ Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá addnijt dievnastusmielajn, vieledusájn, máhtudagájn, diededimijn, ja buoragit hoebadum dievnastusfálaldagájn duosstot ja sadjihin liehket. addnij sierra giella, kultuvrra ja åtsådallam duogátja gájbbedi fálaldagájt hábbmit ja hiebadit, Etáhtta galggá barggat nav vaj almma avtaárvvusasj fálaldagájt gájkajda vaddá. Gå ådå VBa (Vuona barggo- ja álkkadusháldadimkåntåvråjt (naV)) ásadi suohkanijda gånnå le sáme álmmuk, galggi dárbo sámegiela ja kultuvra máhtudagás sierra árvustaláduvvat. akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán, ja oajvvádij moadda dåjma. Rápportta le buorre vuodon buoredittjat fálaldagájt sáme addnijda. ¶ Barggo– ja álkkádusetáhtta galggá árvustallat ietjsa lágajt ja láhkatjállusijt mierredittjat makkár lága ma sámelága 2-3 § milta le guoskavattja sámegiellaj jårggålit. Departemænnta le hásstalam etáhtav ¶ maŋenagi jårggålit láhkatjállusijt ja diededusájt láhkamærrádusájt gáktuj, ja jårggåluvvam láhkatjállusijt ja diededusájt almodit. Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá rápporterit tertiála ájge milta sáme giela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj tjuovvolimev, dán vuolen aj lágaj, sjiemáj jårggålime ja ietjá diededimij birra. ¶ 39. doajmmaDiehtojuohkem sámegiellaj VBAan ¶ www.nav.no le Vuona stuorámus næhttasadje ja oajvvekanálla diehtojuohkemij barggo- ja álkkádusdievnastusájda gulluji. Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá barggat nav vaj ienemus åtsådum diehto gávnnu www.nav.no etáhta ruhtamávsoj ja rievtesvuodaj birra sámegiella, i. i.: ¶ Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt. Brosjyra biejvverudáj ja boarrásijpensjåvnå birra gárveduvvi vuostasj biellejage alluj 2009. Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBa-kåntåvråj adnuj, hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusdirektoráhttaÁjgge: 2010 álgon ¶ 40. doajmmaAddnijguoradallama ¶ Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá tjadádit biellejahkásasj addnijguoradallamijt, ja jahkásasj addnijguoradallamijt barggovaddij gaskan. Etáhtta galggá vijdábuj tjadádit bájkálasj addnijguoradallamijt sáme háldadusguovlojn. Båhtusa addnijguoradallamijs galggi dahkat vuodov etáhta dievnastusá fálaldagá kvalitehtav åvddånahttet. Rápportajn galggá tjielggiduvvat åtsådallamijs dåjmaj tjadádimijs sáme addnij hárráj, dán vuolen diedo www.nav.no næhttabielen ja ietjá diehtojuohkemmatriála, ja båhtusa addnijguoradallamijs sáme guovlojn. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusetáhttaÁjgge: Doajmmaplána doajmmaájge alluj ¶ girkko dievnastusá sámegiellaj ¶ Gájkbadjásasj vieledus sáme girkkoiellemav bisodit Vuona girkkon le jut hæhttu åvddånahteduvvat sáme iesjdádjadusá ja árbbedábij gáktuj. Jus sáme girkkoiellem galggá liehket sebrudahtedum ja avtaárvusasj oasse dås ietjá girkkoiellemis, le i. i. ájnas joarkket bargov girkko liturgiajt hiebadit sámegiellaj ja musihkkadábijda, ja hæhttu aj bargaduvvat ienep materiála sámegiellaj – sierra gåjt de julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojn. sálmma ja liturgia ådåstuhttembargon biejaduvvá danen stuorra dæddo sáme jubmeldievnastusdábijda ja sáme giellaj, musihkkadábijda ja kultuvrraj. ¶ JÁHKKoÅHPaDUsÁÅDÅsTUsÁ baktu Vuona ¶ girkko le álgadam duov dáv dåjmav sáme jáhk ¶ koåhpadusán. sáme jáhkkoåhpadus galggá ¶ liehket sáme åtsådallamij ja bájkálasj sáme girk ¶ koiellema vuodos. Åvddånbuktet guovtegielak ¶ vuodav le sávadahtte læhkám jáhkkoåhpadusá ¶ praksisin. sáme girkkoráde ja Girkkoráde li ¶ åvdåsvásstediddje prosjevtas: ”Doajmmavuo ¶ dok jáhkkoåhpadus nehtan sáme mánájda ja ¶ nuorajda”. Ásaduvvam le næhttasadje oarjjel, ¶ julev-, ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. ¶ ”osko” máksá sæmmi gå jáhkko jali luohtádus ¶ nuorttasámegiellaj. næhttasadje le oarnniduv ¶ vam gietjav tiemásuorgij milta. Låvdagoahte, ¶ soahke, tjáhtje, dållå, ednam, biejvve ja girkko. ¶ Dát vaddá buorre álgov guovdásj elementaj ¶ risstalasj jáhkon gehtjadum sáme vuojnojs. ¶ sámelága 3-6 § vaddá rievtesvuodav ájnegis ulmutjijda girkko dievnastusájda Vuona Girkko dievnastusájs sámegiellaj. “Ájnegis dievnastusá sihtá javllat vuostatjin ájnegis ulmutja sielohukso. Duodden le dási gullu i. i. gástadibme, vállda ja skallo. njuolgadus galggá dádjaduvvat, mij gullu dån maŋemus nammadum dievnastussaj, náv vaj ælla avtagin gájbbádusá galggá sámegiellaj juoga gå gájkajda le rabás, buojkulvissaj dábálasj jubmeldievnastus. Valla jus hærrá sihtá dákkár dievnastusáv vaddet dáhpadum ásadusán, máhttá ulmusj gájbbedit galggá sámegiellaj” , bs. ot.prp. nr. 60 (1989-90) sáme giella 48. bielen. sámegiela adno jubmeldievnastusájn ij le náv de sámelágan reguleridum. ¶ 41. doajmmaRuhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda ¶ Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le guhkes ájge milta doarjjagijt juollodam Vuona Rámmátsæbrráj (Det norske Bibelselskap) jårggålittjat ja ådåstuhttet rámmáttevstajt nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj. Ålles rámmát sjattaj 1890 jage jårggålum nuorttasámegiellaj. Ådå testamenta ådåstus nuorttasámegiellaj gárveduváj 1998 jage, ja dálla li ådåstuhttemin Boares testamentav. Ådå testamænnta le aj julevsámegiellaj jårggåluvvam, ja muhtem rámmáttevsta li oarjjelsámegiellaj jårggåluvvam. Ruhtadoarjja Vuona girkkosæbrráj joarkeduvvá. ¶ Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Vuona RámmátsiebrreÁjgge: Bargo mij le manon ¶ 42. doajmma ¶ Sáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon ¶ Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le juollodam rudájt sáme tjoaggulvisáv oarjjelsáme giellaguovlon ásadibmáj 2009 jage. Ulmmen le nannit oarjjelsáme girkkoiellemav ja oarjjelsáme gielav. Tjoaggulvisá ásadibme organiseriduvvá nieljejahkásasj gæhttjalibmen. Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n. Láhkatjálos galggá oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat. ¶ Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænntat/ Nidaros bissmaguovlloÁjgge: 2009-2012 ¶ 43. doajmmaJårggålibme/hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj ¶ Barggo sámegielajda jårggålit ja hiebadit tevstajt jubmeldievnastusáj hárráj le biejadum Girkkorádáj/sáme Girkkorádáj. Jage 1978 liturgija le nuorttasámegiellaj jårggåluvvam ja julevsámegiellaj jagen 2008. 2007jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin. Liturgijagiehtagirjijn le bargaduvvamin divna gålmå sámegiellaj plánidum ålgusvaddem le 2009/2010:n. sálmmagirje li åjgusboahtám nuorttasámegiellaj jagen 1993 ja 1995 ja julevsámegiellaj jagen 2005. Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen ”salmer 1997”. 2008 jage le oarjjelsáme sálmmagirjje åvddånahtedime vuolen. ¶ Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Sáme girkkorádeÁjgge: Barggo le jådon ¶ værroetáhtta ¶ 44. doajmmaVærroetáhtta – vijdedum fálaldagá sámegiellaj ¶ Værroetáhtta vaddá blankehtajt ja sjiemájt ma li sámegiellaj jårggåluvvam dajda værromáksijda gudi dáv ádno. Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám, li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt. ietján gå dá stuoves rutijnajda tjanádum dájda blankehtajda/sjiemájda, de ij le ietján ásaduvvam makkárak stuoves rutijna jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj, jali dákkár dokumentajt ráddidusá jali værroetáhta sijddabielijn almodussaj. Værroetáhtta vaddá dievnastusáv nuort ¶ tasámegiellaj værromaksijda gå le dárbbo. Værromákse máhtti válljit nuorttasámegielav gå Værrodiedádusájn válldi aktijvuodav, ja de sjoappkaduvvi sámegielak ássjegiehtadalláj. Værromákse gudi válldi aktijvuodav nuorttasábmáj tjálalattjat, oadtju nuorttasámegiellaj vásstádusáv. Ássjegiehtadalle li viehkken i. i. tjielggiji dajt diehtojuohkemmateriálav mij dåssju dárogiellaj gávnnu. ¶ Uddni ij le teknihkalattjat máhttelis sáddit iesjdiededimev sámegiellaj elektronalattjat. Divna sjiemá ma galggi sáddiduvvat elektronalattjat atinn baktu, hæhttuji registreriduvvat Dahkamusregisterij, mij ij sáme bokstávajt ij doarjo. Ulmmen le ájgij milta dahkat máhttelissan sáddit elektronalasj iesjdiededimev sámegiellaj aj. Gehtja aj 57. dåjmav. ¶ Værroetáhttá ájggu dahkat sjiemájt ja diehtojuohkemav álkkebut sadjihin ietjasa næhttabielijn. Etáhtta ájggu aj ásadit rutijnajt jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj ¶ Åvdåsvásstádus: VærroetáhttaÁjgge: Aktelasj barggo ¶ Kriminalhuvson ij le statistihkka galles sámijs duobbmidalli. ij le loahpe etnihkalasj registrerimijda ulmutjijs gudi galggi stráffav tjåhkkåhit. ¶ sámeláhka várajda válldá rievtesvuodajt sámegielagij hárráj gudi galggi giddagisán tjåhkkåhit. Lága mærrádusá vaddá dajda gejda hálijdi sámegielav adnet ietjas berustimijt åvdedit kriminalhuksuj sámegiela háldadusguovlon rievtesvuodajt sámegiellaj giehtadaláduvvat. Dát guosská nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda. ¶ Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj. Rievtesvuohta sámegielav anátjit doajmmá aj gå sebrudakstráffav ja gå prommillaprográmman oassálasstá. Tjåhkkåhiddjijn ja duobbmidallijn le aj rievtesvuohta sámegielav adnet njálmálasj aktijvuodajn kriminalhuvsujn. Kriminalhuvson de hæhttu bargge gudi sámegielav máhtti ja gejn la sáme kultuvras máhtudahka. ¶ sámegielak bargge le ájnnasa giddagisájda ja friddjahuvson. Giddagisájn máhttá aj aneduvvat dålkkumdievnastus, juska dát ij la buoremus tjåvda. Tjadádit gájkka ságastallamijt friddjahuksokåntåvråjn ja duobbmidallij dålkima baktu máhttá guládallam kvalitehtav nievredit dan mærráj vaj des ij le bælosdahtte. sd.diedá. nr. 37 (2007-2008) straffa mij doajmmá giehtadaláduváj stuorradikkes 2009 gidá. stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen. ¶ 45. doajmmaSámegielak giddagisbarggij rekrutterim ¶ Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt. Ulmmen le juohkka jage sisiválldet mierredum lågov aspirántajs gudi sámegielav máhtti. Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev. aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja, lij akta sámegielak. ¶ Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon. Tråmså stáda giddagisán le akta sámegielak bargge, madin gietjav bargge dálla sámegiellakursan vádtsi. Čáhčesuollu (Vadsø) giddagisán li guokta bargge gudi sámegielav máhtteba, madin friddjahuksokåntåvrån Finnmárkon le akta sámegielak bargge. Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik. ¶ Udnásj ájge le hásstalussan rekrutterit nuoges ¶ dievnastiddjijt dan guovte giddagisájda Tråmsån ja Finnmárkon. Justijssadepartemænnta le danen láhtjám dilev nav vaj giddagisdievnastiddjeåhpadus máhttá desentraliseridum tjadáduvvat. 2008 moarmesmánon li 15 aspiránta gudi åhpadusáv tjadádi ja gudi li giddagisájda Tråmsån ja Čáhčesuollun tjanádum, ja le dæddo biejaduvvam rekrutterit sámegielak aspirántajt. Kárášjågån le friddjahuksokåntåvrrå, valla danna ælla stuovvásijt virgádum fáhkavirgálattjaj. ¶ Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: aktelasj barggo ¶ 46. doajmmaTjåhkkåhimdilij árvustallam ¶ Mij gullu sáme duobbmidallijda, le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet. Justijssadepartemænnta ájggu danen álgadit árvustallamav mij guosska sáme tjåhkkåhiddjij ja duobbmidallij tjåhkkåhimdilijt. Dákkár árvustallama ájggomus le guoradallat resurssa jali sierra dåjmaj dárbojt sáme duobbmidallijda ienep gå láhtjet dilev ietjasa gielav adnet. ¶ Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænntaÁjgge: Bs. Sd.diedá. nr. 37 (2007-2008) tjuovvolimev ”Stráffa mij doajmmá” ¶ 47. doajmmaKriminalhuksoguovdásj sáme giela ja kultuvra máhtudagájn ¶ Tråmså ja Finnmárko kriminalhuvso organisásjåvnnåstruktuvra árvustallamin sjaddá árvvaluvvat ásadit kriminalhuksoguovdátjav sierra sáme giella ja kultuvra máhtudagájn. Máhttá aj liehket ájggeguovddelissan giehtagirjijn sáme stráffatjadádime birra. Dát máhttá sisadnet sierra gatjálvisájt ma galggi árvustaláduvvat gå persåvnnåguoradallamijt dahki duobmo åvddåla, gå vuostasj fágájgasskasasj guoradallam dagáduvvá gå le riektáfábmogis duobbmo le vuosstájváldedum kriminalhuvson, sisiboahtem ságastallamijn giddagisán jali vuostasj ságastallamin friddjahuvsokåntåvrån sebrudakstráffan. Giehtagirjen le dárbbo dágástallat rehabiliterima ja máhtsadime sáme bájkálasjsebrudahkaj ulme dádjadusá birra. Ájggeguovddelis aktisasjbarggoguojme láhtjet dilijt sámijda máhtti liehket sámedigge ja sáme institusjåvnå ja suohkana. ¶ Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: Bs. sd.diedá. nr. 37 (2007-2008) tjuovvolimev ”stráffa mij doajmmá” ¶ rijddotjoavddemrádij dåjmadahka ¶ Ållo le rijddotjoavddemrádijs majn li sáme álmmuk ietjasa rájáj sissŋelin. stuoramus juogos le Lulle- ja alle-Finnmárkon ja nuortta-Tråmsån. oslon ja Tråmsån li aj stuorra sáme álmmuk. Rijddotjoavddemráde nordlándan, nuortta-Trøndelágan, Hedmárkon ja Horda-lándan guoskaduvvi aj tiemátihkas. ¶ 2009-gidá alluj de ásaduvvá sámegielak såbadahttemjuogos nuorttasáme guovlon (Finnmárkon ja Tråmsån). ¶ 48. doajmmaSámegiella rijddotjoavddemrádijn ¶ Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka le jagen 2008 álgadam bargov ådå diehtojuohkemmateriálajt jårggålit sáme gielajda. Dåjmadagá ullme le divna sáme gielajda galggi maŋenagi boahtet. ¶ Rijddotjoavddemráde sijddabielen le diedo rijddotjoavddemráde birra nuortta- ja julevsámegiellaj. Gávnnuji aj brosjyjra nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj prenntidum vaddusin, valla ilá ráddjidum válljidum åsijs. Dåjmadahka le álggám bargov jårggålattját diehtojuohkembrosyjrajt ja ietjá diehtojuohkemmateriálajt, ja aj ådåstuhttet dav mij le sijddabielen tjáledum. ¶ Åvdåsvásstediddje: Rijddotjoavddemrádij dåjmadahkaÁjgge: 2008/2009 ¶ bulkke ¶ avtadagájn sáme guovdásjguovlojn vierttiji liehket bargge gænna li dålkkum ja tjálalasj jårggålim máh ¶ tudahka guláskuddamijs jienajn ja gåvåj. Vijdábuj viertti liehket sadjihin máhtudahka girjijt tjálátjit ja sjiemájt sámegiellaj jårggålittjat, ja liehket dålkkån bulkkebarggijda gudi e sámegielav máhte. Viertti ratjáduvvat rekrutterit barggijt sáme giella ja kultuvra máhtudagájn. ¶ 49. doajmmaIenep sáme giella- ja kultuvrradádjadus bulkijn ¶ fálaldagáj baktu bulkke- ja lænnskaetáhttaj. Galggá árvustaláduvvat vuododit værmádagáv bulkke- ja lænsskaetáhttaj sáme giella- ja kultuvrra máhtudagájn. ¶ Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænntaÁjgge: Doajmmaplána ájggegávdda ¶ 50. doajmmaHiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda ¶ Ulmmen le sáme giela galggi hiebaduvvat assjegiehtadallamprográmmajda álmmuga hárráj. sierraláhkáj le ájnnasin jut vælggogisvuoda ja rievtesvuoda tjanádum stráffaássjegiehtadallamij ja ietjá oajválasjdagojda máhttá viedtjat sáme gielajda. stuorámus sámejuogos vuoroduvvá vuostak. ¶ Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænntaÁjgge: Ij le mierreduvvam ¶ 51. doajmmaUlmutjijt sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj rekrutterim ¶ Bulkkeallaskåvllå le, ietjas guládallam- ja rekrutterimstrategija tjadá, tjalmostam ulmutjijt rekrutterit unneplågåduogátjijn, dán vuolen sáme duogátjijn. Konkrehta rekrutterimdåjmajs, ma li jåhtuj biejadum, máhttá nammadit: ¶ Prosjækta ”sáme juridihkalasj terminologija” ¶ álgeduváj jagen 2004 Deanu suohkana háldon. ¶ sáme æládus- guoradallamguovdásj (sEG) ¶ jådedi prosjevtav. Prosjækta ruhtaduváj Justijs ¶ Prosjækta ”sáme láhkagiella” álgeduváj jagen ¶ 2006, doarjodum Barggo- ja sebrudahttemde ¶ partementas ja sámedikkes. Ulmutja giellafá ¶ galasj ja juridihkalasj máhtudagáj li læhkám ¶ siegen tærmmaåvddånahttembargon. Vuos ¶ tasj oasen prosjevtas li dagáduvvam lissta 691 ¶ sáme juridihkalasj termaj. Deanu suohkanin ¶ le ulmmen oadtjot ålles dáro-sáme báhkogir ¶ jev juridihkalasj termaj rijddolágajn vuodon. ¶ Rijddoláhka le álggon læhkám bargguj danen ¶ gå dát le guovdásj láhka mij sisadná moadda ¶ juridihkalasj terma ma li bæjválasj anon. ¶ Terma biejaduvvi www.risten.no næhttabæl ¶ láj maŋenagi gå sáme giellalávddegådde le ¶ termajt dåhkkidam. ¶ Bulkkeallaskåvllå le 1993 rájes vájmmelisát barggam rekrutterit ulmutjijt etnihkalasj unneplågoduogátjijn, dáj siegen aj sáme, bulkkeåhpadussaj. Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit. Dát dahká barggij rekrutterimrahtjamusájt gássjelissan mihttit. ¶ Prosjækta ”Rekrutterit ja Bisodit” (2007-2008) le aktisasjprosjækta gaskal Bulkkeallaskåvlå ja Bulkkedirektoráhta. Prosjækta ásadij i- i- resurssajuohkusav 30 bulkkevirgálattjaj unneplågoduogátjijn, gålmås dajs sáme duogátjijn, gudi vájmmelisát barggin nuoraj hárráj åttjutjit Bulkkeallaskåvllåj bessat. Jagen 2008 bessin guokta studenta sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj. Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj. Galggi diehtojuohkemtjåhkanime ásaduvvat gånnå nuorra bulkkevirgálattja sáme duogátjijn ájggu diedojt juohket sisibessamprosedyjra, åhpadusá, ja virge birra. Duodden de sjaddá bargaduvvat vájmmelisát sámij avijsaj, sámi Radio ja ietjá ájggeguovddelis diehtojuohkemkanálaj gáktuj. Bulkkeallaskåvllå ájggu joarkket ietjas rahtjamusáv lasedittjat rekrutterimav vejulasj åhttsijt sáme duogátjijn persåvnålasj tjuovvolime ja lahka aktijvuodajn ájggeguovddelis bulkkeguovlojn. ¶ Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænntaÁjgge: Tjuovvoluvvá jahkásasj budsjæhttabargon ja stivrrimságastallamijn Bulkkedirektoráhtajn ¶ 52. doajmmaDiehtojuohkem vuostasjgierdedievnastusá birra ¶ suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav ”Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán” sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti. Brosjyjrra máhttá duodden biejaduvvat álkket sadjihij internæhttaj pdf-hámen. Dasi duodden de sjaddá divna sesjåvnnåj gåhttjomijn i ja ii oasen vuoseduvvat suodjalimvælggo-gisvuohtadåjmadagá internæhttasadjáj ienep diedoj diehti - sámegiellaj aj. ¶ Åvdåsvásstediddje: SuodjalimvælggogisvuohtadåjmaÁjgge: 2009 jage alluj ¶ 53. doajmmaSuodjalusá hárjjidallamij diehtojuohkem ja almodibme ¶ suodjalus ájggu 2009 jage alluj oadtjot biellejahkásasjdiehtojuohkemav ietjas oajvvedåjmaj birra aj vatteduvvá sámegiellaj dåppe gånnå le luondulasj. Diŋŋgomij almodibme gånnå sámegiela háldadusguovllo le guoskaduvvam sjaddá aj sámegiellaj, i. i. sáme avijsajn almodit. ¶ Åvdåsvásstediddje: Suodjalusá operatijvalasj dievnastusÁjgge: 2009 jage alluj ¶ ráddidusá sámegiela adno ¶ Ráddidusá rahtjamusá sámegiela hárráj hæhttu aj vuojnnut departementaj ietjasa sámegiela anos. Ráddidusá internæhttabielen www.regjeringen.no le sierra sáme giellaválljim fálos 2004 rájes. Ássje ma njuolgga guosski sáme álmmuga berustimijda ja ienep nasjonálalasj biele ássje åvddånbuvteduvvi dánna, ienemusát nuorttasámegiellaj, valla aj julev- ja oarjjelsámegiellaj. ¶ oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j.n.a. ¶ 54. doajmmaIenep almodibme ráddidusá dokumentajs sámegiellaj ¶ Ráddidus ájggu almodit ienep diedojt sámegiellaj ietjas næhttabielijn, ja lasedit sámegielak dokumentaj lågov. Ráddidus ájggu sierraláhkáj almodit ienep dokumentajt oarjjel- ja julevsámegiellaj. ¶ sjaddá dagádum diehtotjoahkke divna diedojs ma gávnnuji oarjjel- ja julevsámegiellaj. Ráddidus ájggu aj sihkarasstet ienep systemahtalasj ådåstusáv ja kvalitetadárkestimev sámegielak næhttabielijs. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2009-2014 ¶ 55. doajmmaHáldadusterma ¶ sáme tærmma åvddånahttem le guovdátjin máhttet bisodit ja nannit sámegiela anov. Gájbbádussan sámegiella máhttá aneduvvat fágalasj aktijvuodajn le jut gávnnuji fáhkaterma ja fáhlabuojkuldagá sámegiellaj. sáme terminologija åvddånahttem dáhpáduvvá sierralágásj prosjevtaj baktu buojkulvissaj Deanu suohkana prosjækta sáme láhkagiella. Vijdábut de sáme terminologija barggo dáhpáduvvá ássjegiehtadallama baktu duon dán sáme institusjåvnåjn duola dagu sámedikken. Ájnas oasse duodenn sáme terminologija åvddånahttemis le almulasj dokumentaj jårggålibme sámegiellaj. sáme giellalávddegådde sáme parlamentáralasj ráde vuolen le terminologijalistajt biedjam www.giella.org næhttabælláj. ¶ Ulmmen le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi liehket giellafágalattjat dárkestuvvam ja ådå terminologija le dåhkkiduvvam duolla instánsas. Departementan bálkki uddni moadda sierra ulmutjijt jårggålittjat lágajt, njuolgadusájt, stuorradiggediedádusájt, pressadiedádusájt jnv. Danen gå ållo juridihkalasj terminologija vájllu sámegiellaj, máhtti muhtem dájs jårggålusájs álu liehket muhtemláhkáj iehpetjielggasa terminologija ano gáktuj. Dáv dilev duollitjit ájggu Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta åvddånahttet ”viessodábálasj” (husnormal) sámegielav departementaj ja jus sojttá vuollásasj orgánaj adnuj. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: Álgeduvvá 2009 ¶ 56. doajmmaDåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda ¶ Ájggomussan le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi giellafágalasj dárkestuvvat ja ådå terminologija dåhkkiduvvat duolla instánsas. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu aj ásadit årnigav sámegielav dárkestittjat láhkajårggålusájn ja ietjá almulasj dokumentajn, ja årnigav mij sihkarasstá lága ma li sámegiellaj jårggåluvvam aj ådåstuvvi sámegiellaj gå lága ådåstuvvi. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2009-2010 ¶ sámegiella ja dgt ¶ Ráddidusá ulmmen le divna ávddånahttem diehto- ja guládallamteknologijan (DGT) almulasj suorgen galggá universála prinsihpaj baktu hábmiduvvat. Ráddidusán le ulmmen sihkarasstet jut gájkajn le máhttelisvuohta ja arvusmahttem tenologijav ávkkit ja ådå dievnastusájt buoremus láhkáj. ¶ sáme aktijvuodan le vuostatjin sáhkan sámegielav adnet divna DGT aktijvuodajn, dsj. sáme namá galggi www.samit.no ¶ DaHKaT sáme bokstávajt adnuj váldátjit, sjattaj ¶ máhtudaksadje ja sierra næhttasadje sáme ¶ bokstávajda ja DT ásaduvvam – samiT – jage ¶ 2003. samiT le prosjektan organiseriduv ¶ vam læhkám standard norge vuollálattjan ja ¶ ruhtaduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepar ¶ tementas. Divna almulasj dåjmadagá galggi ¶ máhttet aktijvuodav samiTajn viehkev oattjotjit ¶ gatjálvisáj ma guosski sámegiellaj ja DTaj. ¶ máhttet duolla tjáleduvvat almulasj registerijn, ja vaj prográmma åvddånahteduvvi ma sámegielav doarjju. sihkarasstet ådå teknologijaj bessat sámegielagijda aj le stuorra ávkken sebrudakossálasstemij, ja sámegiela åvddånahttemij. almulasj suorgen le tjielgga vásstádus lahtjet nav vaj duot dát DGT- ja næhttadievnastusá e buvte ådå hieredusájt. ¶ sámij gielajn tjoahkkáj li 15 sierra bokstáva duodden ieme bokstávajda angloamerikának systebmaj. Dájt maŋemus jagijt le låhkám buorre åvddånahttem mij gullu sáme bokstávajda DGTan. sámegiella le dal hiebadum sierra válljimin ienemus anedum operatijvvasystemajn. ¶ 57. doajmmaSámegiella almulasj registerijn – gájbbádusá stáhta etáhtajda ¶ sáme giellajuohkusij le ájnnasin jut aj tjálalasj sámegiella máhttá aneduvvat riekta ja duolla sebrudagán. sámegiela ållesadnuj dárbahuvvá muhtem sierra bokstávajt adnet ma e dárogielan ja ådådárogielan gávnnu. Då oabmásap registerijn ælla dákkár bokstáva, juoga mij dagáj nav vaj duov dáv sierra konverterimijt ietjá bokstávajda ma máhttim systebmaj registreriduvvat. Dábálattjat sihtá dát ierit ietján guosskát Brønnøysundregisterijda, Álmmukregisterij, stáhta kárttadåjmadahkaj (norgesglasset:ij), Primus:ij, askeladden:ij ja VBa:aj. Dát sihtá javllat sáme álmmuk ja vidnudagá sáme namájn e máhte ietjas namáv ja adressav oattjo registreridum duolla registerijn. Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat. ¶ standardiserimráde, mij le rádevadde orgádna Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj (ÅHD) ássjij ma guosski DGT- ássjijda, le giehtadallam bokstávaj adnemav almulasj háldadusán. ietjas árvvalusán, mij dálla le giehtadallama vuolen ÅHD:an, oajvvaduvvá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeriduvvam UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn. Dán bokstávtjoahkken le vijddát adno ja ij dåssju gåbtjo sámegiela dárbojt, valla aj tevstalasj representerimav ieneplågåjs værálda gielajs. Teknihkalattjat sihtá dát válljim vaddet ålles tjoavddusav tevstalasj representasjåvnnåj gájkka adnosuorgijn majn uddni ij le ålles tjåvda. ¶ almulasj næhttabielijda le vuojnunagá viehka álkke álgget UTF-8:ajn, valla åvddåla maŋemus konklusjåvnnå dagáduvvá viertti vájkkudusanályjssa tjadáduvvat sihkarasstet vaj e vuojnedihkes gássjelisvuoda ide. ¶ Daj nanos tjanástagáj siváj diehti ma guosski dálásj registerijda, le dårbulasj jiermmás sirddemårnigijs ja dågålasj vuogijda dákkár målssomijt tjadádittjat. Dajnas gå moadda berustiddje le guoskaduvvam dás målssomis. Vájkkudusanályjssa le plánidum tjadáduvvat 2009-gidá. ¶ Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat. ¶ Åvdåsvásstediddje: Ådåstuhttem- ja háldadusdeparteÁjgge: Doajmmaplána doajmmaájge ¶ giellateknologija ¶ Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav. Giellateknologija juogeduvvá dábálattjat guovte oajvveoassáj, dáhtálingvistihkkaj ja ságástimteknologijaj. Dáhtálingvistihkka dárkkelit barggá ienemusát tjálálasj tevstaj anályserit, duola dagu ráhpat vijdes åhtsåmmáhttelisvuodajt internehtan ja automáhtalasj jårggålimijda. ságastimteknologija le vas dáhtágiehtadallam ulmutjij sáhkadallamis, dsj. sierraláhkáj ságastimev dåbddåt ja ságastimsyntessa. ságastibme le åtsådallamij baktu vuojnnet dåbmalis vuohke diedojt åvddånbuktet. ságastimprográmma máhttá vaddet ulmutjijda låhkåm- ja tjállemgássjelisvuodaj tjoavddagav duon dán tevstajda, fáhkagirjijs avijsajda. sámedigge le guoradallam jus máhttelisvuoda li åvddånahttet ságastimsyntesav sáme gielajda. ¶ sáme giellateknologija guovdátjin Tråmså ¶ universitehtan le ulmmen dahkat grammatih ¶ kavuoduk giellateknologijav sáme ja ietjá ¶ nuorttalij gielajda, d.d. tækstaprosesserimpro ¶ grámmajt, pedagogalasj, digitála báhkogirjijt ¶ ja syntehtalasj ságastimev. Prosjevta sijdda ¶ bielijn gávnnuji dálla grammáhtalasj analyjs ¶ saprográmmajt nuortta-, julev, oarjjel-, anár-, ¶ gålldå- ja gielda-sámegiellaj. Duodden gávn ¶ nuji pedagogalasj prográmma ja báhkogirje ¶ nuorttasámegiellaj. ságastimsyntessa galggá aneduvvat dagu duoddevædtsak aktan dábálasj korrektuvrraprográmmaj. Åtsådallama vuosedi ságastimsyntessa doarjju låhkåm- ja tjállemprosessav. Duodden máhttá ságastimsyntessa aneduvvat vuodon åvddånahtátjit ådåájggásasj dievnastusfálaldagáv moatten suorgen. ¶ 58. doajmmaSáme njuolgatjállemvædtsak ¶ sámedigge le 2004 rájes tjadádam prosjevtav (Divvom) åvddånahttet sáme korrekturprográmmav elektronåvnålasj tækstagiehtadallamij. Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas. Bárggo- ¶ ja sebrudahttemdepartemænnta, Máhttodepartemænnta ja sámedigge ruhtadi prosjevtav «Divvom 2» , mij sihke galggá ajmon anedit ja doajmmagæhttjalimev jådedit stávimdárkestimev nuortta- ja julevsamegiellaj, ja åvddånahttet stávimdárkestimev oarjjelsámegiellaj. Prosjækta manná 3 jage, ja ulmmen le oarjjelsáme stávimdárkestibme galggá gárvvásin avddåla 2010 låhpan. ¶ Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja SámediggeÁjgge: 2010sámedigge le álgadam ságastallat boahtteájge Divvom-prosjevta doajmmaorganiserimav. Giela aktelattjat åvddånahtti i. i. terminologijaåvddånahttemijn mij aktelattjat dáhpáduvvá, ja de le ájnas jut aktelattjat giellavædtsagav ådåstuhttet ja åvddånahttet. Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs. ¶ sáme báhkogirje ¶ Uddni le stuorra vádne sáme báhkogirjijs, sierraláhkaj julev- ja oarjjelsámegiellaj. Báhkogirjij vánesvuohta máhttá liehket hieredissan gielaj åvddånibmáj. Buojkulvissaj máhtti avtagielak sáme báhkogirje liehket ájnas vædtságin jut sámegiella galggá doajmmat metagiellan, dsj. giellan mij tjielggi mij juoga le. E ga gávnnu báhkogirje dagádum sierra dárogielagijda gudi sihti oahppat nuorttasámegielav, jalik sáme-dáro báhkogirje ma tjielggiji sáme bágoj adnemav dárogielak addnijda. ¶ 59. doajmmaSáme báhkogirjij guoradallam ja åvddånahttem ¶ Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu ásadit juohkusav mij galggá guoradallat makkár báhkogirje gávnnuji nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj, ja oarjjelsámegiellaj ja buktet oajvvadusáv dåjmajda nannitjit vijdábuj bargov sáme báhkogirjij. sámedigge gåhtjoduvvá juohkusij oassálasstet. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 ¶ Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn ¶ sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn. Dat jut Vuona álmmuk ienemusláhkáj iejvvi sáme gielajt almulasj sajijn le ájnas gielaj dásev aledittjat sebrudagán. Dát laset ájnegis ulmutja diedulasjvuodav sáme giela li ájnas oasse nasjonála kultuvralasj vidjurijs. Vijdábut det sjaddá vájkkudit buorreláhkáj guottojda ja berustimijda sámegiellaj sebrudagán åbbålattjat. Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan. sáme filma, sáme artista ja sáme festivála lasedi aj ienebut berustimev sámegielas sebrudagán. ¶ sáme gielaj tjalmostibme le aj ájnas nannitjit gielalasj ja kultuvralasj iesjdåbdov. Dán aktijvuodan le edesik ájnnasin sáme gielaj moattegerdakvuohta sjaddá ienebut tjalmostuvvat almulasj sajijn, nav vaj sihke nuorttasámegielaga, julevsámegielaga ja oarjjelsámegielaga máhtti iejvvit ietjas agielav ienemus máhttelis aktijvuodajn. Mánájoahttse rápportan ”Rievtes- vuoda oassálasstemij sáme mánájda ja nuorajda” åvddåbbukti nuora jut giella le mierrediddje oasse vattátjit jasska iesjdåbdov – ja vaj ållokmedia ilá binnáv gaskosti ássjijt ma gulluji sáme nuorajda. nannusap sámegiela tjalmostibme almulasj sajijn máhttá lasedit berustimev ja dárbov gielav ruopptot válldet, jali gielav dievnnut ja åvddånahttet. Ájnas arvusmahttem oassen sáme bájkálasj sebrudagájda máhttá aj liehket barggat nannit sáme gielav guovlojnis. sáme girjálasjvuodan, sáme teáhterijn ja sáme filmajn le ájnas sadje gielalasj dåbddåmij ja diedulasjvuohtaj giela gáktuj. sáme girjálasjvuohta máhttá vijdábuj liehket ájnas oassen åvddånahttemin buorre sáme giellaanov, åvddånahttemin ájnegis låhkke sámegiela låhkåmtjehpudagáv, ja åvddånahttemin låhkke dåbdåstallamav gielajn. ¶ • láhtjet nav vaj sáme giela saje ásaduvvi ja nanniduvvi. ¶ • láhtjet dilev sáme tv ja radio sáddagijda sáme-giellaj ¶ • láhtjet dilev åvddånahtátjit sáme avijsajt ja avijssabielijt julev- ja oarjjelsámegiellaj ¶ • Åvddånbuktet sáme gielav sámegielak galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu ¶ • lasedit sáme girjálasjvuoda sadjihimev almulasj bibliotehkajn rijkav miehtáj ¶ • Nannit teáhterav, filmajt, girjálasjvuodav ja almmudakdåjmajt nuortta-, julev- ja oarjjelsáme-giellaj ¶ • láhtjet dilev webba diehtojuohkemdievnastussaj sámegiellaj ja sámegiela birra ¶ • sihkarasstet sámegielak tevstajt sadjihin internehtan ¶ sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim ¶ sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet. Dat mij le mierredime sámegielak galbba galggá, le jus bájkkenamma aneduvvá ulmutjijs dan bájken. Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin. ¶ Fylkadikkij álgadimij maŋŋela li boahtám guovtegielak namá (dáro ja sáme) Tråmsån ja Finnmárkon. Guovlolasj stáhta orgána dájn fylkajn galggi ietjasa logojn, girjijn ja galbbimijn åvddånboahtet námaj goappátjij giellaj. Dát gullu aj rahtegalbbimijn fylkarájájn. Fylkaålmmå le oadtjum oatsodit dát ajtu dagáduvvá. ¶ Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkke ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj gáktuj. sáme namma galggá agev åvddålin tjuodtjot galbajn bájkijn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin. stáhta rahtedåjmadagá guovlokåntåvråjn le åvdåsvásstádus mierredit rijka- ja fylkagæjnojt gálbbit, madin suohkanijn le åvdåsvásstádus mierredit gálbbit suohkanrahtijt (galbbimoajválasj). Galbbimoajválasj máhttá válljit sáme namma galggá tjuodtjot vuostatjin galbajn aj guovlojn ma ælla háldadusguovlon oassen. ¶ sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken, jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá, galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn, kártajn jnv, (9.§), Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas, dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen. ¶ Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas. Gujddimus sáddiduvvá Kultuvrra- ja girkkodepartemænntaj. ¶ Bájkkenammakonsulenta sáme bájkkenamájdaBájkkenammalága 11.§ vaddá sámediggáj fábmogisvuodav nammadit sáme bájkkenamma konsulentajt. sámedigge oadtju moadda gatjálvisá sáme bájkkenamáj ano birra. Bájkkenammabarggo sámedikke nammadievnastusán le vuostatjin namájda rádijt vaddet tjállemvuohkáj. Maŋenagi gå sámegiella le ienebut ja inebut almulasj aktijvuodajn adnuj boahtám, le aj gatjálvisá lassánam. Divna mierredum bájkkenamá tjáleduvvi dáhtábássaj Guovdásj bájkkenammaregisterij mij stáhta kárttadåjmadagás dåjmaduvvá. ¶ sámedikke háldadusá barggo le i. i. gárvedit nammaássjijt bájkkenammakonsulentajda ja viehkedit bájkkenamájda duogásjdiedojt viedtjat. ¶ Gå bájkkenamá tjállemvuohke le mierreduvvam lága milta ja Guovdásj bájkkenammaregisterij tjáledum, galggá tjállemvuohke aneduvvat divna almulasj orgánajs, selskáhpijs ma ållåsit li almulasj æjgon, ja oahpponævojn majt skåvlån galggi aneduvvat. ¶ Æjvvalimsaje ¶ Mánájn ja nuorajn le dárbo sámegielav praktiserit ¶ Jus galggá sáme bájkkenammaj galbbit hæhttu ¶ bájkkenamma liehket dåhkkidum ja registreri ¶ dum Guovdásj bájkkenammaregisterin. Dákkár ¶ galbbim le berustahtek sámegiela háldadus ¶ guovlos. ¶ Dábálattjat álggá prosessa gå suohkana, ¶ organisásjåvnå jali priváhtaulmutja aktijvuo ¶ dav válldi galbbimoajválattjajn. Galbbimoaj ¶ válasj bájkkenamá kvalitehtav dárkkestahttá ¶ stáhta kárttadåjmadagájn åvddåla galba ¶ diŋŋgujuvvi ja biejaduvvi dábálasj láhkáj. ¶ Dábálasj bájkkenammagalbbimav máksá ¶ stáhta rahtadåjmadahka, mij gullu galbbimijda ¶ rijka- ja fylkarahtijn, de dát mávseduvvá fylka ¶ suohkanijs/suohkanijs. ¶ Soames nammaássjiev bajet ja sáddi dáv ¶ mierredimorgádnaj, dsj. suohkanij, fylkasuoh ¶ kanij jali stáhta kárttadåjmadahkaj (5.§). ¶ Mierredimorgádna gárvet ássjev ja sáddi dáv ¶ sáme nammakonsulønntaj, guhti vaddá båd ¶ dåsasj árvvalusáv. Bájkkenammadievnastus ¶ sáddi ássjev vijdábut suohkanij guládussaj. ¶ Suohkan dahka nav vaj divna majn le guládus- ¶ riektá oadtju javllamusáv buktet, ja sáddi dáv ¶ ruopptot bájkkenamma-dievnastussaj loahppa ¶ árvvalussaj. Bájkkenammadievnastus sáddi ¶ ássjev vijdábut mierredimorgádnaj mij mierret. ¶ Mierredimorgádna sáddi vijdábut suohkanij, mij ¶ mærrádusáv almot (7.§). Mierrredimorgádna ¶ sáddi aj mørrádusáv bájkkenammadievnastus ¶ saj, ja ietjá almulasj orgánajda ma namáv galggi ¶ dienastusánis adnet, ja Guovdásj bájkkenam ¶ FRiDDJaFoannDaÅRniK ¶ le mánáj ja nuoraj hárráj, ja ulmmen le árvus ¶ mahttet kultuvrradåjmajda bájkálasj dásen. ¶ Ruhtajuollodime dáhpáduvvi gålmå paraply ¶ Mánáj- ja nuorajorganisásjåvnå ja juohkusa ma ¶ li ienep luovvasin organiseriuvvam máhtti åh ¶ tsåt doarjjagav dåjmajda mánájda ja nuorajda ¶ ”Frifond” årniga baktu. friddjaájgen. Bájkálasj æjvvalimsaje li ájnnasa arvusmáhtátjit sosiála, kultuvrra ja sámegielak dåjmajt. suohkanijn le da majn le åvdåsvásstádus láhtjátjit sajijt ja æjvvalimsajijt bájkálattjat, valla aj luojvoj organisásjåvnå ratjásti ednagit ietjasa bargo baktu. Gájkienemus sajijn le dárbulasj infrastruktuvrra jus ulmusj sihtá ásadit dåjmajt ma sámegiela anov åvdedi. ¶ sámedigge juollot doarjjagijt prosjevtajda ma bukti æjvvalimsajij åvddånahttemav sáme mánájda ja ¶ nuorajda, dåjmajda ja prosjevtajda ma mánáj bajássjaddamdilev åvdedi, ja danen le stuorra ávkken gielav nannitjit ja ælládittjat. ¶ 60. doajmmaSámegielak æjvvalimsaje mánájda ja nuorajda ¶ ”Giella-sadje-prosjevtaj”åvddånlåpptima diehti ájggu Mánáj- ja dássádusdepartemænnta ja Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta aktisasjbargujn sámedikkijn ásadit konferánsav giellasajij kultuvrra- ja asstoájgesuorgen. Tjalmostahttemássjen le gåktu bájkálasj resursa ja dåjma máhtti aneduvvat ásadittjat æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda gånnå máhtti asstoájgeberustimijt ja dåjmajt aktidit sámegiela praktiserimijn. asstoájggesajev giellasadjen guoradallama duogátjijn åvddånbuktet konferánsan dagu buorre buojkulvissan ietjá prosjevtajda. Konferánssa sjaddá aj tjalmostuhttet makkár ájggomusá ja dárbo mánájn ja nuorajn li sámegielav nannitjit asstoájggefálaldagáj baktu. Konferánssa dahká de vuodov vijdábuj bargguj dán suorgen. ¶ Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænÁjgge: 2009-2012 ¶ internehta sjaddama baktu le ådå saje ja máhttelisvuoda unneplågogielajda boahtám. Tevsta, jiednabeskudisá, videobeskudisá ja næhtta oahppovædtsaga sámegiellaj (ja ietjá unneplågogielajda) le álkket sadjihin. internehta baktu máhttá ulmusj ¶ Várdobáiki sáme guovdásj ásat dåjmajt sáme ¶ nuorajda márkkosáme guovlon – nuoraid siida. ¶ Dát le bájkke gånnå sáme nuora máhtti æjv ¶ valit. Ulmmen le fállat sáme nuorajda dåjmajt ¶ majt sij ietja berusti, ja sæmmibuohta vaddet ¶ buorre dilev sáme gielav ja kultuvrav bisodittjat ¶ ja åvddånahtátjit. nuoraid siida fálla aj duodje ¶ kurasajt lahka aktisasjbargujn skáne joark ¶ kaskåvlåjn. oahppat ådå gielajt akta beri goassa ja akta beri gånnå. ¶ Wikipedia prosjevta baktu gávnná dálla ulmusj ¶ internæhttavuodok leksikåvnåv moatten unneplågo gielaj badjel. Dát fálaldahka le luojvoj bargoj vuodo nanna. Duot mihtos Facebook fálaldahka gávnnu dálla walijsa-giellaj. Duodden gávnnuji moadda báhkogirje unneplågo gielajda Wiktionary-prosjevta baktu. Dát le suorggen Wikipedias gånnå báhkolista dagáduvvi luojvojbarggijs. ¶ Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen. ij le sidot stáhtta galggá doajmmelis rollan mij gullu sisadnuj internehtan. sámegielak addne viertti liehket diedulattja máhttelisvuodajda majt internæhtta ja duot dát fálaldahka vaddá sámegielav åvddånahtátjit. Vijdábuj máhttá addne doajmmat ienedittjat sámegielak tevstajt duon dán internæhttafálaldagán. ¶ internehtavuodok giellasaje máhtti liehket ájnas guládallamsaje – saje majt máná ja nuora dåbddi ja gånnå li sijdan ja majt bæjválattjat adni, gånnå máhtti sámegiellaj guládallat, ja dajnas ietja vájmmelisát gielav adnet. Moatten næhttasajijn máhttá bloggit, ja tjálatjit ja sáddit sisi gatjálvisájt ja kommenterit sámegiellaj. nordlánda fylkasuohkan le moatten jagen stuorra åvdåsvásstádusáv válldám almulasj diehtojuohkemis nuorajda. www.infonuorra.no le diehtojuohkemfálaldahka sáme nuorajda. sámedigge, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Mánáj- ja sássádusdepartemænnta le juollodam ruhtadoarjjagijt dallutjis gå infonuorra ásaduváj 2004. ¶ nordlánda fylkasuohkan, fylkesbibliotehka baktu dåjmat aj næhttasajev www.skrivebua.no. næhttasadje vaddá mánájda ja nuorajda gaskal 10 ja 20 jage máhttelisvuodajt ietjasa tevstajt sisi sáddit. Dán næhttabielen le aj Sáme ”skrivebua” ásaduvvam. ¶ nordlánda fylkasuohkan dåjmat ruhtadoarjjagijn Varresvuodadirektoráhtas aj gatjálvisbielev , www.klara-klok.no. næhttasaje dievnastusá li sihke dáro- ja sámegiellaj. ¶ www.diggi.no le næhttasadje nuorra ulmutjijda gudi sihti ienebuv oahppat sámedikke ja sámepolitihka birra Vuostatjin galggá jåksåt nuorajt jienastimálldarin, ja iehtjádijt gejn le dárbbo vuodo diedojs politihkalasj vuogádusá birra. ¶ Media ¶ nRK sámi Radio ådåsfálaldahka radion sisadná guokta sáddaga julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj vahkkuj. Jagen 2007 sjaddin bájkálasjkåntåvrå Divtasvuonan ja snåasán nannidum avtajn journalistajn goabbák, juoga mij le buktám ienep sisano ja geográfalasj valjesvuodav sáme ådåssáddagijda radion ja tv:an. Virge sirdeduvvin oajvveredaksjåvnås Kárášjågås. Televisjåvnnå oase snåasás ja Divtasvuonas dagáduvvi oarjjel- ja julevsámegiellaj. Da guokta sáme giellasuorge sjaddi de gullut vahkkusattjat rijkavijddusasj televisjåvnån nRK1an. ¶ nRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda, gåhtjoduvvam izu. nRK sámi Radio sáddij 5 prográmma jagen 2008, ja pláni 10 ådå prográmma 2009 jage alluj. nuoraj prográmma sáddiduvvi nRK3ån ja vihpi 20 minuhta. izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev. sámedigge le huoman tsuojggim jut divna guovlo e oadtjo sisi nRK3åv. sámedigge le aj ¶ YoUTUBE JULEVsÁMEGiELLaJ le gæht ¶ tjalimprosjækta gånnå máhttá videosád ¶ dagij internehtan ja edna oassálasstemij baktu ¶ dahkat iehpeformálalasj ja interaktijvalasj ¶ sajev julevsámegiela hárráj. Redaksjåvnån ¶ galggi liehket nuorra sámegielak bájkálasj ¶ nuora jounalistalasj åtsådallamij. Prosjækta ¶ le ruhtaduvvam nordlánda fylkasuohkanis, ¶ sámedikkes, sTH-fåndas ja Barggo- ja sebru ¶ dahttemdepartemænnta. Gæhttjalimprosjækta ¶ galggá tjadáduvvat vahkkusasj web-TV-sádda ¶ gijt ragátmáno 2009 rajes. tsuojggim udnásj fálaldahka mediájn ij le dudálasj dilen oarjjel- ja julevsámegiellaj. ¶ nuortta-sállto avijsan li uddni julevsáme avijssabiele. Dan båttå gå julevsáme álmmuk máhttá ietjasa giellaj ådåsijt låhkåt, le aj ájnnasin gå sámegiella ja sámij sadje bájkálasj sebrudagán åvddånboahtá bájkálasjavijsan. ¶ 61. doajmmaSáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas ¶ sámegielak avijsajn le ájnas sadje bisodittjat ja nannitjit sáme gielajt, i. i. oahpponævvon skåvlån. ¶ Pressadoarjja sáme avijsajda, mij 335. kap 75. påsta baktu Kultuvrra- ja girkkodepartementa budsjehtan juolloduvvá, galggá divádit sierramávsojt tjanádum sámegiela avijssaålgusvaddemij. Doarjja laseduváj 5 mill. kråvnåjn jagen 2008 ja vil 3 mill. kråvnåjn jagen 2009. ¶ Láhkatjállusa juollodittjat presssadoarjjagav sáme avijsajda rievdaduváj 2008 jagen. Rievdadussan lij ierit ietján muhtem stuoráp oasse doarjjagis juogeduvvá n. g. ”variábel doarjja” mij ållåsit manná sáme avijsajda. Vijdábuj de sjattaj årnik doarjjagij avijssabielij buvtadibmáj julevsámegiellaj dárogielak avijsajn vijdeduvvam aj oarjjelsámegiela avijssabielijda. ¶ Konsultasjåvnåjn sámedikkijn le departemænnta álggám guoradallat gåktu doarjjaårnik ienebut máhttá arvusmahttet divna sáme tjállemgielajt anátjit. Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj. ¶ Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009 ¶ 62. doajmmaSnåsningen avijssa: Avijssabiele oarjjelsámegiellaj ¶ snåasen tjïelte le jage 2008 rájes sámegiela háldadusguovlon. suohkan le dan aktijvuodan ásadam prosjevtav ”Gielem nastedh”. Prosjevta oajvveulmme le tjalmostahttet ja ælládahttet oarjjelsáme gielav ja kultuvrav, ja åvdedit guovtegielakvuodav snåasán ja nuortta-Trøndelágan. Dát le vuojnnet buktemin vájmmelis ja vijddát oarjjelsámegiela anov, ja ienep oarjjelsámegiella anov almulasj aktijvuodajn. ¶ Vuostasj ájgijt sjaddá media liehket stuorra árvvon diehtojuohkemij snåasáv guovtegielak suohkanin. Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán. ienep sáme giela ja kultuvrraåvddånboahtema tjalmostahttem almulasj sebrudagán máhttá buktet ienep oarjjelsámegiella anov, ja bargov guottoj ja diedulasjvuoda birra oarjjelsáme giela ja kultuvra gáktuj. ¶ snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra. Dát sahká nav vaj avijssa máhttá oadtjot ruhtadoarjjagav pressadoarjjaga sáme avijsajda påstas 2010 rájes. Barggo-ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav 2009 jage. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparteÁjgge: 2009 ¶ 63. doajmmaOarjjelsáme mediaguovdásj ¶ sámedigge ájggu álgadit prosjevtajn guoradallat makkár máhttelisvuoda gávnnuji åvddånahtátjit mediafálaldagáv oarjjelsámegiellaj. ¶ Åvdåsvásstediddje: SámediggeÁjgge: 2009 ¶ kultuvrra – filmma, teáhter, girjálasjvuohta, bibliotehkka ¶ Filmma Vuona filmmapolitihkka galggá dahkat nav vaj bisot ja åvddånahttá sáme kultuvrav. stáhta ruhtadoarjjaga filmmabuvtadibmáj le ájnas vájkkudimnævvon shkardit vaj gæhttje oadtju buorre filmmafálaldagáv ietjasa giellaj, ietjasa kultuvra tjanástagáj. Dát aj guosská sæmmi láhkáj sáme filmajda gå dáro filmajda. Duodden buktet sáme filmajda åvddånáhttemav ja buvtadimev, le sáme filmaj gaskostibme ja rahtjamusá mánáj ja nuoraj gáktuj vuorodum suorge. ¶ Plána li ásadit rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjav Guovdageaidnuj. Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj. Danen gå sáme álmmuk iesj galggá máhttet ietjas kultuvrrapolitihkav stivrrit sáme sebrudagán, de le sáme teáhter, girjálasjvuoda, almmudagáj ja bibliotehkaj årniga háldadibme sámediggáj biejadum. ¶ TeáhterBeaivváš sámi Teáhter le nasjonálalasj institusjåvnnå mij fállá vijdes teáhterfálaldagájt vuostatjin sáme gæhttjijda Vuonan, valla manná aj sáme guovlojn ráddnárijkajn. Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan. Háldadus åvdåsvásstádus an Beaivváš sámi Teáhteris le sámedikke vásstádus Kultuvrra- ja girkkodepartementa rámmadoarjjaga háldadime baktu. ¶ Ásaduvvam sáme teáhterijn le ájnas doajmma mij gullu sámegiellaj. Teáhtera li saje sámegielav anátjit ja tjalmostahtátjit. Moadda klassihkalasj teáhtera d. d. Hamlet jårggåluvvá sámegiellaj, ja buvtaduvvi moadda ådå sámegiellaj. amátørrateáhterdåjma, sierraláhkáj sáme mánájda ja nuorajda, bukti ienep sajijt mánáj ja nuoraj sámegiela adnuj. Åarjelhsaemien Teatere/sydsamisk teater le ájnas nannitjit oarjjelsáme kultuvrav, gielav, identitehtav ja iesjdåbdov. Teáhter le 2006 rájes oadtjum stuoves doajmmadoarjjagav sámedikke budsjehta baktu. Bargaduvvá aj teáhter galggá sihkarasteduvvat ienep doarjjagav ietja doajmmaj oarjjelsáme fylkasuohkani aktisasjbarggosjiehtadusá baktu. ¶ BibliotehkaUlmmen le sihke vuona oajválattjaj ja sámedikke bieles, sihkarasstet buorre bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij. Uddni le sámedikken dát badjásasj åvdåsvásstádus nannit ja åvddånahttet bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij, madin vuona oajválattjajn le åvdåsvásstádus rámmaj sissŋelin åbbålasj nasjonálalasj bibliotehkkapolitihkka sihkarasstá buorre bibliotehkkafálaldagáv divna juohkusijda. Kultuvrraa- ja girkkodepartemænnta ájggu åvddånbuktet stuorradiggediedádusáv bibliotehka birra jagen 2009. Departemænnta ájggu, aktisattjat sámedikkijn, árvustallat sáme bibliotehkkagatjálvisájt dán diedádusbargon. ¶ GirjálasjvuohtaRuhtadoarjja sáme girjálasjvuohtaj vatteduvvá sámedikkes. Duodden girjálasjvuoda juollodimes åvddånahtátjit sáme girjálasjvuoda doarjjaårnigij, háldat sámedigge ietjas sierra doarjjaårnigav almmudagájda mij ienemusát manná sámegiellaj girjijt ¶ (goappátja regiseridum nils Gaupas) vaddi ¶ histårålasj ja árbbedábálasj gåvåv sáme kul ¶ tuvras ja li stuorra árvvon sáme gielav tjalmos ¶ timen. Filmajt li læhkám ållo gæhttje Vuonan ¶ ja ålggorijkajn. Filma li aj vuojttám vuona ja ¶ ålggorijkak vuojtojt. ¶ sámeálmmukbiejve aktijvuodan guovvamáno ¶ 6. b. 2009 ásaduváj sáme vahkko Tråmsån. ¶ Prográmma álgij seminárajn sáme giela, ¶ teknologija ja åsåstuhttema birra Tråmså ¶ universitehtan. Vahko alluj sjaddin ásaduvvat ¶ bielletijmmasasj drop-in kursa sámegielan ¶ bibliotehkan. Vijdábuj vahkko fálaj i. i. sáme ¶ girjálasvuoda åvddånbuktemav, vuosádusájt ¶ sáme dájddárijs, sáme biebbmokursajt, sáme ¶ teáhterijt, sáme subtsastallammuttojt mánájda ¶ ja sáme-dáro jubmeldievnastusáv. ¶ ålgusvaddet. oajvveulmmen årnigijn le sihkarasstet lasse buvtadimev ja anov sáme girjálasjvuodas ja badjen anedit sáme almmudakæládussuorgev. ¶ 64. doajmmaSáme girjálasjvuoda oasstemårnik ¶ Ulmmen sierra oasstemårnigijn sáme girjálasjvuodan le arvusmahttet sáme girjálasjvuohta sjaddá ienep sadjihin, ja sihkarasstet nav vaj nuoges sáme girje buorre kvalitehtajn ålgusbåhti.Dájddasjiehtadusájn sámedikke ja sáme dájddárijlihto gaskal jage 2009 hárráj guorrasin biele nammadit barggojuohkusav gålmåjn ájrrasijn mij galggá årnigav gæhttjat mij sihkarasstá vaj sáme tjáppagirjálasjvuohta ja musihkka/ juojgos le sadjihin ja ålgusboahtá. Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta sámedikkes. sámedigge le álgadam bargov guoradallat sáme tjáppagirjálasjvuoda ja musihka/juojggusa oasstemårnigav. ¶ Åvdåsvásstediddje. SámediggeÁjgge: Guoradallam galggá gárves 2009 låhpa ¶ sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj. sáme gielaj åvddånahttem tjállemgiellan le ájge gáktuj ådås. Gå sáme giela galggi máhttet aneduvvat moatten gielladomenajn sihke tjálalasj giellan ja njálmálasj giellan de le dárbbo åvddånahttet terminologijav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj. sáme gielaj dutkam le ájnas gielaj vijdábuj åvddånahttem vuodon. ¶ stuorra variásjåvnå li gaskal sierra sáme bájkálasj sebrudagáj ja sierralágásj sáme guovlojn mij gullu man ålov sámegiella le bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan. Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn. sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julev- ja oarjjelsáme guovlojn. ¶ Moadda årniga ja dåjma li ásaduvvam nannitjit sámegielak åvddånahttemav. Jus galggi liehket avtadássásasj vidjura åvddånahtátjit sáme gielajt de le ájnas gehtjadit man láhkáj dá li nahkam buktet annimav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj. Dákkár máhtudahka vaddá ájnas vuodov vijdábuj bargguj sáme gielaj. ¶ Moatten guovlojn gånnå lij sámegiella læhkám maŋŋus mannam le dat aktelasj giellasirddem buolvas buolvvaj vargga ållesláhkáj badjelváldedum mánájgárdijs ja sámegiela åhpadusás vuodo- ja joarkkaskåvlåjn. Dát buktá ietjálágásj rámmaævtojt sáme giellaåvddånahttemij, ajnegis ulmutjij ja sáme bájkálasj sebrudagájda ja sáme álmmugij åbbålattjat. Dárbbo le stuoráp sŧstemahtalasj diedojs dáj giella åvddånahttemprosessajs dádjadittjat sáme gielaj åvddånahttema ævtojt boahtteájgen. ¶ Dárbbo le aj stuoráp máhtudagájs åvddånahttemdiles sámegiela anos avtastallam- ja guládallamgiellan sáme fámiljaj, sáme mánáj- ja nuoraj, sáme æjgádij ja ietja sáme ållessjattugij árggabiejves nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsáme guovlojn. ¶ sæmmibåttå gå åvddånahttem sáme sebrudagán ienemusát manná árbbedábálasj virgijs ådåájggásasj virgijda gahtu árbbedábálasj bágoj ja vuodoæládusáj buojkuldagáj adno. Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian. ¶ sámegielas dárogiellaj målssoma moatten guovlon le bæjválasj adno gålldåsámegielan ja bihtámsámegielan ja ietjá sierra sáme giellasuorgijn, boahtám ållu guhkás ja li gáhtomin. Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs. ¶ sámedigge le javllam dárbo li ájn dábegis rahtjamusájda sámegiela vuododutkamijda, mij gullu gielalasj dilij, girjálasjvuoda ja ietjá tiemáj – nuorttasáme-, julevsáme ja oarjjelsámegiela gáktuj, valla aj mij gullu ietjá sáme gielajda. systemáhtalasj máhtudagáj åvddånahttem sáme gielaj birra bohtá ávkken giellaåvddånahttemij divna suorgijn. sámedigge le vijdábut berustime ulmij milta rahtjat oadtjot sámegielak dutkijt ja nannit sámegielav diedalasj giellan ja terminologiåvddånahttemav duon dán fáhkasuorgijn. sámedigge oajvvat ásaduvvu sierra dutkamprográmma sámegielak dutkamij. ¶ Dutkamráde sáme dutkamij prográmma i lij dåjman jagijn 2001-2005. Jage 2007 rájes le ådå dutkamprográmma- sáme dutkamij prográmma ii. Prográmma doajmmaájgge le 2007-2017. Mij guosská sáme gielajda dættoduvvá prográmman i. i. ájnas le arvusmahttet sáme giella aneduvvá dutkamijn ja dajnas máhttá dahkat sámegielak diedalasjdábev. Vijdábuj vuoseduvvá oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja lullesámegiella li smávva giela ma máhtti vuosedit ja nannit sáme unneplåhkogielaj dilev. ¶ 65. doajmmaDutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj ¶ Uddni gávnnu unnán systemahtalasj dutkama oarjjel ja julevsámegielaj gáktuj. systemahtalasj máhtudaknannim ja dutkam dájda gielajda máhttá liehket ájnas vuodon vijdábuj bargguj nannitjit ja åvddånahtátjit oarjjel ja julevsámegielajt. Dájna duogátjijn le de dárbbo ásadit dutkammáhtudagáv oarjjelsáme ja julevsáme gielaj gáktuj. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu jagen 2009 ienedit ruhtadoarjjagav Dutkamráde sáme dutkamij prográmma ii biejadum dutkamrahtjamusájda oarjjelsáme ja julevsáme gielajda, dán vuolen stipendiáhtavirgijt doktorgrádadásen. ¶ Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdeparÁjgge: Álgeduvvá jagen 2009 ¶ 66. doajmmaDutkam- ja fáhka/resurssaguovdásj ¶ sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin sámedikke åvdåsvásstádusá. akta árvvalusájs le jut ásaduvvá aktisasj sáme dutkam-, fáhka- ja resurssaguovdásj sáme gielaj hárráj. Barggodahkamussan dán orgádnaj le ierit ietján gielladutkam, giellasujtto, giellaåvddånahttem, terminologija barggo, normerim, nammadievnastus, bájkkenamá ja diehtojuohkem sáme giellafágalasj gatjálvisájs. ¶ sámedikke mielas lij buoremus liehket tjoahkkit sáme giellafágalasj bargov avta dutkam- ja fáhka/resurssaguovdátjij. Gå sáme giellabarggo le jådon sierra rijkajn, sjaddá aktisasj ”gájksáme” resurssaguovdásj dahkat nav vaj sáme giellafágalasj barggo fágalattjat nanniduvvá. Ásadit aktisasj fágalasj orgánav jali aktisasj fáhkainstitusjåvnåv, máhttá liehket stuoráp máhttelisvuohta buorebut ávkástallat ulmusjlasj ja økonomalasj resurssajt dajna ulmijn nannit ja åvddånahttet sáme gielajt. suoma sámedigge barggá ássjijn aktisattjat Vuona ja svieriga sámedikkijn åhtsåmusájn åvddåprosjæktaj mij sisadná dutkam- ja fáhkaguovdátjav. ¶ Åvdåsvásstádus: SámediggeÁjgge: 2009 ¶ Publikasjåvnnå samisk statistikk 2008 (sáme statistihkka 2008) státistihkalasj guovdásjdåjmadagás sisadná statistihkav mij guosská sáme sebrudakvidjurijda Vuonan. statistihkka le ienemusát geográfalasj lahkanibme, dættujn sáme årromguovlojda sálatduoddara nuorttalin. Duodden le aj rijkavijddusasj sáme statistihkka. Publikasjåvnån li ieme tjoahkkidum diedo ja almulasj statistihkka mij le státistihkalasj guovdásjdåjmadagán jali materiálla mij le sadjihin duos dás sáme institusjåvnåjs. ¶ Ulmmen publikasjåvnåjn le vaddet tjoahkke ja ådåstuhtedum åvddånbuktemav sáme statistihkas. Publikasjåvnå giella le dárro ja nuorttasámegiella. Ådåstuhtedum versjåvnnå sáme statistihkas ålgusboahtá juohkka nuppe jage. Duodden ájggu statistihkalasj guovdásjdåjmadahka aktelattjat ålgusvaddet ådåsit åvddånahtedum sáme statistihkav www.ssb. no/samer næhttabielen. ¶ Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le aktan sámedikkijn Vuonan álgadam ålgusvaddet jahkásasj rápportav aktan kommentáraj sáme statistihkkaj. Dá guovte biele le ásadam sáme statistihka anályjssajuohkusav dájna bargatjit. anályjssajuohkusa mandáhttá ij le statistihkav dahkat, valla gávnnat ja kommenterit ieme statistihkav. Rápportta sáme tálla subtsasti 1, kommenteridum statistihkka 2008, ålgusbådij ragátmáno 2008. ¶ Doajmmapládna ¶ Sáme gielaj doajmmapládna ¶ Ålgusvadde: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ¶ Almulasj institusjåvnå máhtti diŋŋgut man galla dokumenta dárbahi dássta: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-poassta: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Fáksa: 22 24 27 86 ¶ Almudimkåvddå: A – 0025 S ¶ Gåvvå: Leif Arne Holme Hábbmim: Departementenes servicesenter Prienntim: Departementenes servicesenter 05/2009 - låhko 250 ¶ Konvensjåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan ällobargo birra rájáj badjel ¶ Svieriga ja Vuona ráddidusá, ma dan diehti gå sáme li álggoálmmuk mij ällosujtujnis dålusj ájgij rájes la äloj jåhtålam dan badjel mij uddni la rijkkarádjá Svieriga ja Vuona gaskan, ma vieledibá vuostasj kodisillav rádjátráktahtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751, mij duodas sámij riektáv älojisá nuppe rijkkaj jåhtet ja danna rievtesvuodajt ávkkit dålusj árbbedábij milta, ma vieledibá 3. bievddegirjev Sáme álmmuga birra Svieriga säbrramis Europalasj uniåvnnåj, libá oassálasste oassebiele Svieriga välggogisvuodajt dåbdåstam sáme álmmuga hárráj rijkalasj ja rijkajgasskasasj riektájn vuodon. ma, nåv guhkev gå ällosáme goappásj rijkajn ietjasa iellemtjerda ja äládusá suoddjima diehti dárbahi rájájt rasstit ällosujttárin, sihtaba anodit ja daŋga bále vidjurijt dan diehti hiebadit, libá návti ájgás boahtám. Kapihttal 1. Vuodobiejadum prinsijpa Artihkal 1 Dát konvensjåvnnå guosská ällosujttuj rájáj rastá Svieriga ja Vuona gaskan. Konvensjåvnå märrádusá gulluji tjieldijda jali tjieldij ällobarggijda ja ällosujttimdajvajda jali daj ällobarggijda. Artihkal 2 Konvensjåvnå ulmme le åvddånahttet ja åvdedit aktisasjbargov rijkaj, tjieldij, ällosujttimdajvaj ja ájnegis ällobarggij gaskan vaj guohtom ávkkiduvvá ¶ vuogijn mij guhkesájggásasj vuodov vaddá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralasj guoddelis bargguj goappásj rijkajn. Konvensjåvnnå galggá dan láhkáj anoduvvat vaj ij ådå sjiehtes barggamvuogijt ällosujton tsakka mij gájkkásasj sebrulasjåvddånimev tjuovvu. Artihkal 3 Ällosujtujn rájáj rastá galggá barggat daj riektáj ja välggogisvuodaj milta ma rijkalasj riektáv tjuovvu dan rijkan gånnå älov sujtti, jus ietjá dán konvensjåvnån ij javladuvá. Artihkal 4 Rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, mij árvustallá jus aktak biedjamdahko galggá miededuvvat guovlluj mij dán konvensjåvnå milta ällobargguj máhttá rájáj badjel ávkkiduvvat, galggá árvustaládijn gåhtset vaj guovllo guhkás máhttelis suoddjiduvvá dagojs ma viehka märráj li guovlo ällobargguj vuorrádissan. Jus dakkár dahko huoman miededuvvá, galggá rijkka älloguohtomav huksat jali, jus dat ij la máhttelis, ekonomalasj buohtov rijka riektá milta vaddet. ¶ Artihkal 5 Konvensjåvnå adnemij galggaba guokta aktelis orgána gávnnut, aktisattja goappásj rijkajda; tjuottjodimorgána, Svierik-Vuona boatsojguohtomsiebrreráde (Boatsojguohtomsiebrreráde), ja bajemus gujddimorgána, Svierik-Vuona bajemus gujddimsiebrreráde (Bajemusgujddimsiebrreráde). Artihkal 6 Tjielde ja ällosujttimdajva oadtju bájkijt nuppen rijkan ällosujttuj ávkkit vuogijn mij javladuvvá sierra bievddegirjen (guovllobievddegirjen) mij la duodden dán konvensjåvnnåj (1. duoddetjála). Artihkal 7 Tjiellde ja ällosujttimdajvva oadtju lihtudit aktisasjbargo birra mij guovllobievddegirjev ij tjuovo. Dakkár lihttuj gulluji val dakkár ällosujto ¶ rievtesvuoda ja guovlo gånnå binnemusát nuppen lihtudiddjen la riektá rijkalasj lágavuodo jali dán konvensjåvnå milta ällosujtujn barggat. Aktisasjlihtto ij garrasap gássjelisvuodajt ietjá guosske berustiddjijda oattjo vaddet. Jus lihtov hiejtet vierttiji muttágis oare hiejttemij gávnnut. Aktisasjlihtto galggá Boatsojguohtomsiebrrerádes dåhkkiduvvat jus fábmuj galggá boahtet. Giehtadaládijn galggá siebrreráde gåhtset vaj lihtto ållidahttá konvensjåvnå ulmev 2. artihkkala milta. Siebrreráde máhttá åvddål gå lihtto dåhkkiduvvá dibddet iehtjádijt gå lihtudiddjijt vuojnojdisá moalgedit. Dán konvensjåvnå märrádusá li sjiehtes mudduj fámon guovlojda ma aktisasjlihttuj gulluji ma li duodastuvvam goalmát oase milta. Jus lihtto hiejteduvvá, gálggá guovllobievddegirjje fábmuj boahtet. Artihkal 8 Guohtomguovlo ma diededuvvi guovllobievddegirjen jali aktisasjlihtojn e bielev válde jalik vuojnov vatte stáhtaj dádjadusáj hárráj árbbedáhperiektáj vijddudagá birra. Dat sihtá javllat konvensjåvnnå ij guoskada dajt árbbedáhperiektájt guohtomijda majt ällobargge nuppet rijkas nuppen rijkan adni. Gatjálvis árbbedáhperiektá vijddudagá gähttjalime hárráj ij danen konvensjåvnås gártjeduvá ájnat priváhttariektá vuodujn Svierigin máttarájggásasj ávkkima hárráj Svierigin ja Vuonan. Jus aktak adná sujnalaárbbedáhperiektá nuppen rijkan ietján gå dajn guovlojn ma li duodastuvvam guovllobievddegirjen, de máhttá ássjev duobbmoståvlå åvddåj bajedit dan rijkan ietjas ássjev gähttjalittjat. Dakkár ássjev oadtju dåhkkiduvvam dikke åvddåj bajedit Svierigin jali Vuonan. Jus láhkafámulasj duobbmo vuoset ällobarggen nuppet rijkas la guododimriektá nuppen rijkan, de manná duobbmo dán konvensjåvnå åvddåla. Nubbe rijkka galggá gåtsedit vaj ällobargge gejda guosská oadtju máhttelisvuodav rievtesvuodasa ávkkit jali, jus dat ij la máhttelis, oadtju ekonomalasj buohtov rijkalasj riektá milta. ¶ Kapihtal 2. Sierra rievtesvuoda ällosujttuj rájáj rastá ¶ Artihkal 9 Vuostasj kodisilla rádjátráktáhtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751 ij rijkav rasstidijn, bieja ietjá nådijt ällosujttuj rájáj rastá gå dajt ma kodisillan nammaduvvi. Dán konvensjåvnå milta galggá tulla-, värro- ja máksemfriddjavuohta daj bálij ma li dán ja 10. artihkkalijn javladuvvam. Gejna dán konvensjåvnå milta ällosujtujn nuppen rijkan barggá la riektá 1. älov sujttidijn rijkkarájáv rasstit ja nuppen rijkan årrot, 2. nuppen rijkan, guovlon årodijn, mij ávkkiduvvá 6. jali 7. artihkkala milta, daj njuolgadusáj milta ma rijka ietjas ällobarggijda gulluji, a. dållåmuorajt ja verkav válldet majt ällosujto diehti dárbahi adnet, b. rustigijt jali viesojt tsieggit majt ällosujttuj dárbahi ja c. bivddet ja guollit, 3. ¶ jus ällobargguj dárbaj, tulla, väro ja mávso dagi nuppe rijkkaj buktet ja, daj njuolgadusáj milta ma rijka ietjas ällobarggijda gulluji, adnet a. bednagijt, hestajt jali ietjá juhtusijt b. dárbas bierggasijt, motåvrråboalldemuháv, oasstobiebmojt boahttsujda, vädtsagijt ja ábnnasijt tsieggitjit ja divutjit rustigijt jnv., c. birssojt ja luodajt d. radiorájanijt ja -duostunijt e. motåvrråvuojánijt ja miehttsemanne motåvrråvuojánijt ja f. ietjá rustajt majt ällosujttuj dárbáhi. Artihkal 10 Guhti dán konvensjåvnå vuodon ällosujtujn rájáj rastá barggá, oadtju ¶ 1. gätjos boahttsuv jali manna la vieroj märkka, giehtadallat dan rijka märrádusáj milta gånnå boatsoj la, 2. viesso boahttsuv, njuovvamboahttsuv ja buktagijt boahttsus ietjas dárbbuj nuppe rijkkaj tulla, väro ja mávso dagi, buktet. 3. boahttsuv nuppen rijkan njuovvat ja ietjas rijkkaj doalvvot váni buktem- ja doalvvommärrádusájs tsakkadahtek. 4. boahttsuv nuppen rijkan njuovvat ja vuobddet danna dan rijka buktem- ja doalvvommärrádusáj milta. 5. boahttsuv vuorjját, binnep märráj nuppen rijkan vuobddemij njuovvat tulla, väro ja mávso dagi gå tjielgas la boahttsujt ij dåhkki ietjas rijkkaj doalvvot, ja 6. boahttsujt motåvrråvuojánijn rijkaj gaskav doalvvot vuojánijn mij la dåhkkiduvvam dakkár doalvvomij juoppán rijkan. Kapihttal 3. Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráde Artihkal 11 Boatsojguohtomsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi. Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbák, goappás nuppen galggá vijdes ällosujtomáhtto ja nammaduvvá rijka boatsojäládusá oajvvadusáj milta. Ráddidusá aktan galggaba, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusáj milta, daj lassen nammadit sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin. Juohkka sebrulattjaj biejaduvvá persåvnålasj sadjásasj dan milta mij sebrulattjaj gullu. Sadjásasj åvddåulmusj la Boatsojguohtomsiebrreráde sadjásasj åvddåulmusj. Artihkal 12 Jus guovllobievddegirjen ietján ij mierreduvá de Boatsojguohtomsiebrreráde oadtju bievddegirjjeguovloj birra mierredit 1. goabbá tjiellde jali älloguohtomdajvva guovlov oadtju adnet, 2. guohtomájgijt, 3. alemus boatsojlågov. Ietján Boatsojguohtomsiebrreráde aj oadtju mierredit ¶ 4. jåhtema tjadádimev, 5. boahttsuj tjoahkkimav ja lárkkemav, 6. sierra njuolgadusájt räjnnuhime birra, 7. ärádisájt guovllobievddegirje märrádusájs, 8. aktisasjlihto duodastusáv 7. artihkkala milta, 9. moalggemav 13. artihkkala milta, 10. buohtov 24. artihkkala milta, 11. biejadisáv ja biedjamdagov 25. ja 26. artihkkalij milta, 12. konvensjåvnnåmávsov 27. artihkkala milta, 13. máksemav mávsedum konvensjåvnnåmávsojs 28. artihkkala milta, 14. unnep rievddadusáv konvensjåvnnågárdij tsieggimij. Boatsojguohtomsiebrreráde galggá rádjáällosujto åvddånimev tjuovvot ja rijkaj ráddidusájda jahkásattjat diededit. Artihkal 13 Goappák rijka guovdásj, dajvak ja bájkálasj fábmudagá galggi moalggemijt Boatsojguohtomsiebrrerádes viedtjat åvddål gulle fábmudahka märrádusájt dahká ma ällosujttuj rájáj badjel máhtti guosskat. Dakkár dahkamus ij rádádallamvälggogisvuodav fámoduhte sámij berustimij hárráj jus dakkár välggogisvuohta gávnnu rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta. Artihkal 14 Boatsojguohtomsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn). Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren. Boatsojguohtomsiebrreráde la mierrediddje gå åvddåulmusj ja binnemusát akta sebrulasj goappák rijkas mierredibmáj säbrraba. Gatjálvisán mij ássjegárvedibmáj gullu jali biejadisá dahkamij 25. artihkkala vuostasj biehke ja 26. artihkkala vuostasj oase milta, oadtju åvddåulmusj aktu mierredit. ¶ Artihkal 15 Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá fábmuj boahtet vájku märrádus gujddiduvvá Bajemusgujddimsiebrrerádáj. Boatsojguohtomsiebrreráde galla máhttá mierredit vaj märrrádus ij fábmuj boade åvddål gå gujddimájgge vássám la. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá mierredit gujddiduvvam märrádusáv ij oattjo dåjmadit åvddål gå gujddimus låhpalattjat la mierredum. Artihkal 16 Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá gujddiduvvat Bajemusgujddimsiebrrerádáj oassebieles jali sujsta gesi märrádus ietján guosská. Gujddidahtte märrádusájda gullu nielje vahko gujddimájgge dat biejves gå märrádusáv la duosstum. Tjáledum gujddimus galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj dan ájge sinna boahtet. Jus gujddimus ilá maŋŋet boahtá, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde gujddimusáv hilggot. Kapihtal 4. Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráde Artihkal 17 Bajemusgujddimsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi. Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbá, goappás nuppen galggá vijdes ällobarggomáhttudahka ja gev biedji rijka boatsojäládusá oajvvadusá milta, ja nuppen galggá duobmármáhttudahka. Duodden galggaba ráddidusá aktan, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusá milta, biedjat sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin. Åvddåulmusj galggá duobmár liehket jali vijdes duobmárdåbdov adnet. Juohkka sebrulattjaj persåvnålasj sadjásasj biejaduvvá dan milta mij sebrulattjaj gullu. Åvddåulmutja sadjásasj doajmmá Bajemusgujddimsiebrreráde nubbe åvddåulmutjin. Artihkal 18 Bajemusgujddimsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn). ¶ Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren. Bajemusgujddimsiebrreráde mierret gå gájkka sebrulattja märrádussaj säbrri. Gatjálvisáv mij ássjegárvedibmáj gullu oadtju åvddåulmusj aktu mierredit. Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus konvensjåvnnåmávso birra 27. artihkkala milta oadtju sån, guhti la välggogis konvensjåvnnåmávsov mákset, mättojis hárráj Svierigin, gujddit Lenariektáj Norrbottena lenan ja mättoj hárráj Vuonan stiebniga baktu dikke åvddåj. Ietján Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusájt ij Lenariektáj oattjo gujddit jalik dikke åvddåj biedjat. Gujddimussaj jali stiebnigij gullu nielje vahkkusasj ájgge dat biejves gå märrádusáv li duosstum. Stiebnik jali gujddimus viertti Lenariektáj Norrbottena lenan jali diggáj dan ájgen boahtet. Jus tjálos ilá maŋŋet la boahtám, galggá duobbmoståvllå gujddimusáv jali stiebnigav hilggot. Kapihtal 5. Aktisasj märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Artihkal 19 Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde äbá galga ássjij gähttjalattijn årrot ássjijda tjanádum jalik bällásattja. Artihkal 20 Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus doajmmá goappák rijkan sämmiláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo. Rijkalasj duobbmoståvlå märrádus 18. artihkkala goalmát oase milta doajmmá gujddijiddje rijkan avtaláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo. Artihkal 21 Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde biedjaba dajt åtsådimijt ja guoradallamijt jåhtuj majs la dárbbo ållidahtátjit ¶ ietjaska välggogisvuodajt dán konvensjåvnå milta. Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde máhtteba njuolgga aktavuodav goappásj rijkaj fábmudagáj válldet viehkev åttjutjit. Jus la dárbbo de siebrreráde oadtjoba ássjedåbddijt sierra guoradallambargojda ávkkit. Artihkal 22 Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattja, ássjedåbdde ja ulmutja tjanádum siebrreráde dåjmadahkaj máhtti rijkarájáv rasstit siebrreráde bargo diehti gå la dárbbo ja tulla, väro ja mávso dagi dárbbagijt buktet. Artihkal 23 Njuolgadus Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj la duodden dán konvensjåvnnåj (2. duoddetjála). Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde dahkaba goabbák ietjaska jahkásasj budjähttaoajvvadusáv. Budjähtta mierreduvvá ráddidusájs aktan. Gålo juogeduvvi avta mahten goappák rijkkaj. Ráddidusá mierredíbá lågovdahkam- ja revisjåvnnåhámijt. Kapihtal 6. Märrádusá boahttsuj ruoptusdoalvvoma ja mieddemij birra Artihkal 24 Jus boahttsu nuppet rijka tjieldes jali ällosujttimdajvas li nuppen rijkan dán konvensjåvnå loabe dagi, jali jus boahttsu tjieldes jali ällosujttimdajvas ietjas rijkan li muhtem guovlon konvensjåvnå vuosstij, galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva ruvva máhttelis boahttsujt loabedam guohtomguovlluj doalvvot. Åvddål gå boahttsujt doalvvogoahtá galggá ássjáj gulle tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj diededit jus máhttelis. Lárkkamijt jali miessemärkkomijt ij oattjo adnet jus ij buorre mutton guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj la diededam. Tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá, lárkkama maŋŋela, dalága boahttsujt loahpeguovlluj doalvvot ¶ jus ij oassebielij lihton ietjá javladuvá. Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva diededum lárkkamis gáhtu ja boahttsujt e ruoptus máhte stuoráp vájvij dagi doalvvot, oadtju dat tjiellde jali ällosujttimdajvva mij lárkkamav huksá äjgádij nammaj boahttsujt njuovadit ja vuobdadit . Jus ij ietján lihtuda galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva sunji mákset guhti boahttsujt ájmmuj válldá ja ruoptus doalvvu. Vijdábut boahttsu äjgát galggá njuovvam- ja vuobddemgålojt mákset. Jus sierravuojno mávso stuorrudagás li de Boatsojguohtomsiebrreráde dav mierret. Artihkal 25 Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva ij boahttsujt máhtsada vuogijn mij 24. artihkkalin javladuvvá, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde, suv ádnomis gut vahágav ja vájvev gierddá, biejadit tjieldev jali ällosujttimdajvav muhtem ájge sinna boahttsujt ierit doalvvot. Jus biejadisáv ij tjuovo de Boatsojguohtomsiebrreráde mierret gut boahttsujt oadtju juogu de ruoptus doalvvot jali njuovvat ja äjgádij nammaj vuobddet. Siebrreráde máhttá mierredit dakkár biedjamdagojt oadtju åvdåsvásstediddje fábmudahka rijkan tjadádit, jali tjiellde ja ällosujttimdajvva mij dákkár dagov ietjas nali válldám la. Doalvvomgålojt máksá tjiellde jali ällosujttimdajvva mij biejadisáv la oadtjum vuostasj oase milta. Boatsojäjgát máksá njuovvama ja vuobddema åvdås. Boatsojäjgát oadtju dav mij njuovvamis ja vuobddemis báhtsá. Artihkal 26 Boatsojäjgádav, tjieldev jali ällosujttimdajvav, mij ij tjuovo dán konvensjåvnå njuolgadusáv jali märrádusáv diededuvvam Boatsojguohtomsiebrrerádes jali Bajemusgujddimsiebrrerádes, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde muhtem ájgen biejadit juojddá dahkat jali guodet. Biejadissaj máhttá sáhkov lasedit. Jus hiehpá, oadtju sáhkov moattebállásattjan biejadit. Gå sáhko stuorrudagáv mierret galggá árvustallat dav ¶ vahágav mij máhttá badjánit jus biejadisáv ij tjuovo, suv ekonomalasj vidjurijt gänna la välggogisvuohta gåhttjomav tjuovvot ja vidjurijt ietján. Boatsojguohtomsiebrreráde galggá, jus gåhttjomav ij tjuovo, mierredit máksusa stuorrudagáv ja goassa maŋemusát galggá mákset. Artihkal 27 Boatsojguohtomsiebrreráde máhttá mierredit älloniehkke, tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá konvensjåvnnåmávsov loabedis guohtoma åvdås mákset, jus boahttsu nuppet rijkas nuppen rijkan li dán konvensjåvnå loabe dagi jali jus boahttsu ietjas rijkas li guovlon mij la konvensjåvnå vuosstij. Konvensjåvnnåmávso stuorrudagá árvustaládijn galggá iehtjádij siegen vieledit dav vahágav mij mättos tjuovoj ja máhttelisvuodav mieddemav tsaggat, gesi ássje gullu. Jus li sierra oare, máhttá konvensjåvnnåmávsov fámoduhttet. Jus sáhkko låhpalattjat 26. artihkkala goalmát oase milta mierreduvvam la, de ij konvensjåvnnåmávsov oattjo mierredit dan mätto åvdås mav biejadis gåbttjå. Konvensjåvnnåmávsov galggá mierredimbiejves nielje vahko sinna mákset. Artihkal 28 Sáhkko ja konvensjåvnnåmákso 26. ja 27. artihkkalij milta galggá mierreduvvat máksemvelgulattja rijka biednigij. Sáhkov ja konvensjåvnnåmávsov galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj mákset ja buohtton adnet dan tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj mij mättos vahágav gierdaj ja ietján dagojda ma li ávkken ällobargguj rájáj rastá. Boatsojguohtomsiebrreráde vásstet sáhkoj ja konvensjåvnnåmávsoj máksorávkalvisáj oadtjomis. Kapihtal 7. Sierra märrádusá Artihkal 29 Märkkatjáledime bále galggá gähttjat vaj märkka ¶ tjuoldeduvvá dan dajva dåhkkiduvvam merkajs ma nuppen rijkan li. Tjáledimfábmudahka nuppen rijkan galggá guládit tjáledimfábmudagájn nuppen rijkan åvddål gå merkav regisstarij tjálet. Artihkal 30 Jus Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusáv libá dahkam, mij luluj máhttet vahákmáksema vuodon årrot jus rijkalasj fábmudahka dakkár märrádusáv la válldám, la sujna gesi märrádus guosská riektá ássjev båktet siebrrerádij vuosstij rijkalasj lága milta. Ássjev gatjálvisá hárráj mij guosská soabmása riektágártjedibmáj oadtju båktet dan rijkan gånnå riektá la gárttjoduvvam. Ietjá bálij ássjev oadtju duobbmoståvlå åvdån ietjas rijkan båktet. Artihkal 31 Jus juoppán rijkan li rievddadime ällosujto organisasjåvnån jali almulasj tjuottjodimen ma merkahi vaj riektásubjevta ma nammaduvvi dán konvensjåvnån oadtju ietjá namáv jali ietjá organisasjåvnnnåhámev, de konvensjåvnnå fámon la dajda riektásubjevtajda maj namá rievddaduvvi. Dan rijka ráddidus galggá nuppe rijka ráddidussaj ja Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj dakkár rievddadusájt diededit. Kapihtal 8. Fábmujbiedjam ja fábmoájgge Artihkal 32 Gå dát konvensjåvnnå fábmuj biejaduvvá galggá javllamáno 13. b. 1971 bievddegirjje Svieriga ja Vuona gaskan gárdij tsieggima ja huksama birra muhtem rijkarája åsij milta (Jämtlanda lena ja Nuortta-Tröndelaga ja Oarjje-Tröndelaga fylka) fámoduvvat. Artihkal 33 Dát konvensjåvnnå galggá dåhkkiduvvat, ja fábmuj boahtet gålmmålåk biejve maŋŋel gå oassebiele libá nubbe nubbáj tjállagij baktu diededam vaj rijkalasj konstitusjåvnålasj bargggamvuoge fábmujboahtema hárráj li ålliduvvam. Svieriga ja Vuona tevstajn la sämmi árvvo. Konvensjåvnnå galggá jårggåluvvat ¶ nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj. Artihkal 34 Konvensjåvnnå fámon la gålmmålåk jage dat biejves gå fábmuj bådij. Jus konvensjåvnåv ij hiejteda maŋemusát vihtta jage dan ájggudagá nåhkåma åvddåla de dat la fámon lågev jage vil ja galggá maŋŋela fámon aneduvvat lågev jage ájgen, jus ij hiejteda maŋemusát guokta jage åvddål lågevjahkeájggudahka vássá. ¶ Duoddetjála 1 Guovllobievddegirjje konvensjåvnnåj Vuona ja Svieriga gaskan ällosujto birra rájáj rastá Álggemmärrádusá § 1 Dán bievddegirjen li lagáp märrádusá makkár guovlojt tjielde ja ällosujttimdajva nuppen rijkan oadtju ällosujttuj ávkkit konvensjåvnå 6. artihkkala milta Svieriga ja Vuona gaskan rádjárasstidime hárráj älov sujttidijn. Geográfalasj namá, tsuojggidusá ja koordináhta (SWER99TM Svierigin ja WGS 84 Vuonan) bievddegirjen li váldedum almulasj kártajs. Svierigin li váldedum Översiktskártas 1:250000, almodum Lantmäteridjas ja Vuonan kárttarájdos M711, almodum Stáhta kárttadåjmadagás. Guovlo li tjáledum kárttaduoddetjállagijda 14. § 2 Tjielden ja ällosujttimdajvan, manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit, li riektá guovlos guovlluj jåhtet. Jåhtema birra galggá diededit tjieldijda ja ällosujttimdajvajda majda jåhtem guosská. Jus jåhtemgäjno nanna ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Märrádusá guohtomguovloj birra § 3 Dolpi Tromsa fylkan Dolpin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála 1): Nuorttan: Rijkkarájás Gålmårijkamerkas Golddajávrri ja Govdajoga milta Govdajávrráj, vijdábut tjátje milta Čazajávrráj, dav jávrev miehtáj nuortamus luoktaj (34 W 469568 7676869), vijdábut jågå milta Siktaguran ja Gaskasuorgen Čoalgedanvuovddijohkaj (Kitdalselva), dav änov ¶ Storfjordaj , vuona ja Čieknjaleanu (Signaldalelva) milta E6 rahtáj, vijdábut E6 milta Gárgánij (Nordkjosbotn), vijdábut Báhccavuotnaj (Balsfjorden) Gárgánis Sørkjosenij. Allen: Njuolgga linnja Kjoselva njálmes (431426 7680211) Stuorajávre (Storvatnets) nuortamus luoktaj (W 432918 7675123), Stuorajávre milta oarjemus luoktaj (W 432776 7672860), vijdábut njuolgga linnja Ándorjávre nuorttaalemus luoktaj (W 431195 7670635), dan jávre oarjemus luoktaj (W 432113 7669074), dåppelt njuolgga linnja Svensborgselva njálmmáj Geatkejávren, vijdábut Geatkeeanu milta Øverbygdaj. Oarjján: Målselva Øverbygdas Vuolit Rostojávrráj, vijdábut Rostoeanu milta Rostojávrráj (Store Rostavatn) ja dat jávres rijkarádjáj Rr 287 guorraj. Lullne: Rijkarádjá Rostojávres Gålmårijkamärkkaj. Dolpi l juogedum gålmå oasseguovlluj; A, B ja C. Guovllo A la Könkämä tjäro (Geaggánvuome) guohtomguovllo. Guovllo B oadtju Könkämä tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1.b. - basádismáno 14.b. ja Helligskogena ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 15.b. – sjnjuktjamáno 15.b.. Guovllo C oadtju Könkämä tjärro ávkkit vuoratjismáno 1. b. – gålgådismáno 31.b. ja Meavki ällosujttimdajvva basádismáno 15.b. – sjnjuktjamáno 31.b.. Guovllo A la dat oasse Dolpis mij la oarjjelin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva desik Breidalselvajn gávnat ja lullelin linja Sørkjosen - Marknesdalen – Svensborgdalen – Fjellfroskvatna lulemus luovta, dan maŋŋela njuolgga linnja Stormyraj (34W 438450 7661983) Tamokelva guoran, dav änov dasik Rostaeanujn gávnat. Guovllo B (Markusfjellet) la dat oasse Dolpis mij la nuorttalin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dasik Breidalselvajn gávnat. Dajvva C (Marknesdalen) la dat oasse Dolpis ¶ mij la allelin linja Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatna lulemus luovta, dan maŋŋela njuolgga linnja Stormyraj (34W438450 7661983) Tamokelva guoran, dav änov dasik Rostaelvajn gávnat. Lakselvdal/Lyngsdal ällosujttimdajvan la riektá Dolpi tjadá jåhtet. Galggi jåhtet Dolpi nuortamus oase milta ienemusát 14 biejven tjavtjan ja ienemusát gietjan biejven gidán ja Könkämä tjerruj diededit binnemusát gietjav biejve åvddåla. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Gålmårijkamerkas, Breidalena tjadá, Govdajávre ja Gaskasuorggáj Kitdalenin , ja 2. Øvergårdas Oteren rádjáj E6 alusjbielen. § 4 Saivomuotka Norrbottena lenan Saivomuotkan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen: Muonioälvena rájes Kallojärvi buohta (SWER99TM 8363247586235), njuolgga linnja dan jávre rastá Kuoppajärvij (SWER99TM 835251 7585953), vijdábut njuolgga linnjan Hanhijärvetij (SWER99TM 832002 7582217) – Jupukkajärvij (SWER99TM 833442 7579181) - Kelojärvij (SWER99TM 830208 7577052) - Kalattomajärvij (SWER99TM 830152 7572032) - Nuulankijärvij (SWER99TM 833331 7572032) - Rukojärvij (SWER99 TM 83523 7566449). Oarjján: Tjátjádahka Rukojärvis Rukolompolo rastá dan sadjáj gånnå jåhkå miehttserahtev rassti Tervaharjutij (SWER99TM 837971 7567795), dassta njuolgga linnja Heinäjärvetij (SWER99TM 846709 7566808), vijdábut njuolgga linnja Muodosjärvij (SWER99TM 850007 7567946) ja rahtáj 99 Kahtovaara buohta (SWER99TM 848218 7572225). Lullne ja nuorttan: Rahte 99 áttjak nammadum sajes gitta Noijanpolanvaara buohta (SWER99TM 848891 7572377), dan maŋŋela njuolgga luksa Muonioälva rádjáj (SWER99TM 836982 7586385), vijdábut Muonioälvav bajás Kallojärvi buohta (SWER99TM ¶ 836324 7586235). Saivomuotka la guohtomguovllo ällosujttimdajvajda Tromsa ällosujttimguovlos. Guovlov oadtju ávkkit ájgen gålgådismáno 1.b. – vuoratjismáno 30.b.. Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn oattjo guovlon barggat. Gárde: Gárdde galggá gávnnut rahtes 99 Palolaki guoran guovllorájá milta allen ja oarjján gitta rahtáj 99 Kahtovaara guoran. § 5 Likká Tromsa fylkan Likkán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rostojávres Rr 287 guoran Rostoeanu milta Vuolit Rostojávrráj, dan jávre ja Rostojoga milta dasik Dieváideanujn (Divielva) gávnat Rostanesa guoran. Allen: Dieváideanu milta Rostanesas Hávgajoga áttjak nammadum äno njálmmáj. Oarjján: Hávgajohka Dieváideanus bajás Hávgajávri lusspáj, dassta njuolgga linnja Gorvvejávri nuorttaalemus luoktaj rijkarájá guoran. Lullne: Rijkarádjá Gorvvejávres Rostojávrráj. Likká l Lainiovuoma tjäro guohtomguovllo. Nord-Senja ällosujttimdajvva galggá guovlov Cávarri Likkán dálvveguohtomij máhttet ávkkit, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve. Dakkár ávkkimav diedet åvddålijgiehtaj Lainiovuoma tjerruj. Jus ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Siebrreráde aj lagáp märrádusájt ávkkima hárráj oadtju vaddet. Cávarrin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dievaideanu njálmes Rostoeatnuj ja Rostaeanu milta Litle Rostavatnaj, vijdábut dan jávre milta Rostaeanu njálmmáj Litle Rostavatnin. Lullne: Rostaeanu milta dan sadjáj gånnå Rostaeatnu Sørdalselvajn gávnat, vijdábut Sørdalselva milta Tverrelva njálmmáj Sørdalselvan (34 W 447227 7647617), ¶ dassta njuolgga linnja nuortamus luoktaj Devddesjávren (34 W 446777 7643686), dan jávre milta Devddesjohkaj. Oarjján: Devddesjohka Divielvaj. Allen: Divielva dasik Rostueanujn gávnat. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. rijkarájá milta Rr 287 rájes Rostujávre guoran dan sadjáj gånnå suoddjimpárkkarádjá rijkkarájájn gávnat, vijdábut Rostueanu nuorttalin gitta Rostohyttaj, ja 2. rájá milta Likká ja Ánjavuomi guohtomednamij gaskan rijkarájás Julusjohkaj Dividalenin. § 6 Ánjavuopmi Tromsa fylkan Ánjavuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Kirkeselva njálmes Målselvan, vijdábut Målselva milta Divielva njálmmáj. Lullne: Divielva Havgajoga njálmmáj Divielvan, vijdábut Hávgajoga milta Hávgajávre njálmmáj, dassta njuolgga linnjan Gorvvejávre nuortamus luoktaj, vijdábut rijkarájáv dat sajes Leinavattneta lulemus luoktaj. Oarjján: Leinavattnet, dan maŋŋela Altevatn Koievasselva njálmmáj. Allen: Koievasselva milta Koievatneta nuortamus luoktaj, vijdábut dat sajes Kopparskarstindenij sadjáj 1387 ja dassta njuolgga linnjan Kopparskarselva ja Skinnskarelva gávnadimsadjáj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Tverrelva oarjemus sadjáj Tverrelvdalenin (34W 401809 7635197), vijdábut dan äno milta dan sadjáj gånnå Skardelva ja Påveskardelva gávnadibá, dassta njuolgga linnjan dan sadjáj gånnå Frøkentindelva ja Iselva gávnadibá ja dan maŋŋela Iselva ja Kirkeselva milta Målselva njálmmáj. Ánjavuopmi juogedum la guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Saarivuoma tjerruj. Guovllo B oadtju Saarivuoma tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1.b. – gålgådismáno 15.b. ja ¶ Hjerttind ällosujttimdajvva gålgådismáno 1.b. – sjnjuktjamáno 31.b. Guovllo A la dat guovllo Ánjavuomin mij la linja lullelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda saje 1677 baktu Gaskasjoga njálmmáj Áldesjávren. Guovllo B la bájkke Ánjavuomin mij la linja allelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda baktu sajen 1677 Gaskasjoga njálmmáj Altevatnan. Guovlon bisádagás Altevatna guoran Koievasselvaj gullu Saarivuoma tjerruj aj riektá dárbas huodnahijt tsieggit vuona boatsojguohtomlága märrádusá milta. Nord-Senja ällosujttimdajvva oadtju Langfjelletguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomij, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve. Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit. Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet. Guovlon Langfjelletin li tjuovvo rájá: Lullne Divielva ja Rostaelva gávnadimsajes, Divielva milta Høgskardhusaj. Oarjján Høgskardhusas ja njuolgga linnjan Høgskarvatneta rastá Leaddojoga ja Beagasanjoga gávnadimsadjáj. Allen Sandelva milta Sandelvvatneta nuortamus sadjáj. Vijdábut njuolgga linnjan Målselva oarjemus måhkkåj (34 W 427073 7653954) Alvheima guoran. Nuorttan Målselva milta Divielva njálmmáj Målselvan. Hjerttind ällosujttimdajvva oadtju Mannančeárruguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomin gå guohtomvidjura li vájve dajva dálvveguohtomguovlojn Svierigin ja Vuonan. Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit. Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá ¶ Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet. Mannančeárun li tjuovvo rájá: Nuorttan: Suttesgáldojoga njálmes Altevatnaj Langbukta guoran, vijdábut njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Darfaljávrin (34 W 459639 7600773) ja dassta njuolgga linnjan Rr 280 rádjáj. Lullne: Rijkarájá milta Rr 280 rádjáj Leinavatnaj. Oarjján ja allen: Leinavatna milta, vijdábut Altevatna milta Suttesgaldojoga njálmmáj Langbuktan Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Koievasselva njálmes Altevatnan guovllorájá milta Kopparskardtindena vuosstij (34 W 414092 762546), 2. Kopparskardtangenis (34 W 410188 762740) gávnadimsadjáj Vasskardelva ja Strømslitverrelva gaskan, ja 3. Rr 279A rájes rijkarájá milta Leinavatnaj. § 7 Duoddaras Tromsa fylkan Duoddarasan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Lenesjávri (Leinavatn) rijkarájás ja vijdábut Áldesjávri (Altevatnet) ja Álddesjoga (Barduelva) milta Sørdalselva njálmmáj Øyvolla guoran. Allen: Sørdalselva milta áttjak nammadum gávnadimsajes Grensevatnanij ja Rr 272 rádjáj rijkaráján. Oarjján ja lullne: Rijkarádjá Rr 272 rájes (Pålnorøset) Lenesjávrráj. Duoddaras la Talma tjäro guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Pålnovikenis Sørdalenij, 2. vuohpes 1 km Čuolbmaæno njálmes oarjjelullelin Skierreluoktaj, ja 3. Havgaluovtas Altevatnaj. § 8 Njuoravuopmi Norrbottena lenan Njuoravuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Oarjján: Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj. Lullne: ¶ Njuolgga linnja áttjak nammadum sajes Rr 272 (Pålnorøset) rádjáj. Nuorttan ja allen: Rijkkarádjá Rr 272 rájes dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti. Njuoravuopmi la Giellasa ällosujttimdajva guohtomguovllo. ¶ § 9 Bahcajeagil Norrbottena lenan Bahcajeagilin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: Jávre Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Kallojärvij. Lullne ja nuorttan: Kallojärvis tjátjádagáv Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemusát nammadum jávre nuorttaalemus luovtas njuolgga linnja Lulip Stálujávri oarjjelulemus luoktaj, vijdábut jávrijt Lulip Stálojávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk. Giellasa ällosujttimdajvva oadtju Bahcajeagilav ávkkit ájgen ådåjakmáno 15.b. - vuoratjismáno 30.b.. Talma tjärro oadtju Bahcajeagilav ávkkit moarmesmáno 1.b. – ådåjakmáno 14.b.. ¶ § 10 Skaitelandet/Anttis Norrbottena lenan Skaitelandetin/Anttisin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: sameednamrájá milta Torneälvenis Myllyjokij, dåppelt njuolgga linnja Järvikaisetij (SWER99TM 809026 7503418) ja vijdábut ruoptus Torneälvenij Juopakoskiv vuolus (SWER99TM 809026 7503418), vijdábut dav änov Paavosaarij (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanton. Lullne: Njuolgga linnja Paavosaaris jávrátjij (SWER99TM 843432 7487712) Saukkuvuoma nuorttalullelin ja vijdábut Pellijokij (SWER99TM 843514 7488384), dav jågåv bajás Pellijärvij (SWER99TM 835201 7494173), dåppelt njuolgga linnja Ainettijoki oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 835201 7494173), vijdábut Ainettijoki milta Lainioälvenij, Lainioälvena milta bajás Rauvoskoskij (SWER99TM 824811 7519771). Nuorttan: ¶ Nammadum sajes Lainioälvenin Saarijärvij (SWER99TM 823259 7519274), vijdábut njuolgga linnja Tonkijärvi ja Liikamaa rastá gånnå sámeednamrádjá Torneälvenav rassti. Skaitelandet/Anttis la Tromsa boatsojguohtomguovlo ja Skjomena ällosujttimdajva guohtomguovllo. Guovlov oadtju gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn guovlon oattjo barggat. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Guovllorájá milta Torneälvenis sámeednamrájá guoran Rauvosniemij Lainioälvenin, ja 2. guovllorájá milta Ainettijoki njálmes Lainioälvenin Torneälvena rádjáj Paavosaari guoran. ¶ § 11 Beatnakvuopmi Nordlánda fylkan Beatnakvuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Ruovdderájáv rijkarájás Gátterata stasjåvnnåj. Allen: Gátterata stasjåvnås Ruoidnačohkkaj (1360 alludagán) oarjemus Ruoidnajávrráj, maŋŋela njuolgga linnjan Beajojieknaj (1475 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan Váhttečohkkaj (1494 alludagán), dåppelt njuolgga Basejávre nuortamus luoktaj, dåppelt sämmi jávre oarjemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnjan (Basejieŋa rastá) Leirvatneta lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Storsteinsfjelletij (1379 alludagán). Oarjján: 1379 alludagás njuolgga linnja goasstejieŋa milta Sealggajávre oarjjelin 1289 alludahkaj, dåppelt njuolgga linnjan várrebálde milta Ákšuj, dåppelt njuolgga linnjan Čunojávri rastá dan jávre lulemus luoktaj, dassta dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan gávnat rijkarájájn Rr 263 guoran. Lullne: Rijkarádjá Rr 263 rájes nuorttalij dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti. Beatnakvuopmi la juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la dat oasse Beatnakvuomis mij la ¶ lullelin njuolgga linja Katteratas Ristačohkkaj 1683 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávri oarjjelin. Guovllo la Gabna tjäro guohtomguovllo. Guovllo B la dat oasse Beatnakvuomis mij la allelin njuolgga linja Katterat, Ristačohkka 1689 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávre oarjjelin. Guovlov oadtju Gabna tjärro ávkkit ájgen moarmesmáno 1.b. - ragátmáno 30.b. ja Skjomen ällosujttimdajvva gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b.. ¶ § 12 Nuorjonjunni Nordlánda fylkan Nuorjonjunnin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 guoran gávnat njuolgga linnja Lossivatneta lusspáj. Allen njuolgga linnja nammadum lusspáj 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) (Durmålstindena nuorttalullelin), dan maŋŋela Rundtuvaj (474 alludagán) Sørdalenin, dan maŋŋela njuolgga Sørelvenij (33 W 6055387561408). Allen ja oarjján: Sørelva milta Rundtuva buohta, vijdábut Kobbelva milta Nuorjjojávrráj, vijdábut Nuorjjojávre oarjjelulemus luoktaj, dåppelt Nuorjjojoga, Guovdelisjávre ja Vanasjávre milta dan sadjáj gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa gaskan rijkarájájn Rr 259 (Ivarstein) gávnat. Lullne: Rijkarájá milta dat sajes gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa tjäroj gaskan gávnat rijkarájájn Rr 259, dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 gávnat. Nuorjonjunni l juogedum guovte oasseguovlluj, A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Laevasa tjerruj. Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja oarjjelin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnjan Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnáj (1226 alludagán), dåppelt njuolgga ¶ linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin. Guovllo B oadtju Laevasa tjärro ávkkit ájgen ragátmáno 15.b. - 30.b. ja Skjomena ällosujttimdajvva gålgådismáno 1.b. – biehtsemáno 14.b.. Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja nuorttalin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnja Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnij (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa milta 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin. ¶ § 13 Skávhlá Nordlánda fylkan Skávhlán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Nuorjonjunni konvensjåvnnåguovlo rájá oarjjelin rijkarájás Rr 259 guoran Nuorjjojávrráj, dåppelt tjátjádagáv Skjomenfjordena lusspáj, dåppelt Skjomenfjordena milta. Allen: Guovllorájá milta Skjomena ja Frostisena ällosujttimdajvaj gaskan Sørskjomenij vijdábut Skjombotnaj, dan maŋŋela njuolgga linnja Vasstjørnanij Tjårdadalenin, dat jávres Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran. Oarjján: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rádjá Girjasa ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 259 guoran. Skávhlá l Girjása tjäro guohtomguovllo. ¶ § 14 Stuorrijda Norrbottena lenan ja Nordlánda fylkan Stuorrijdan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Kjårdavatna oarjemus luovtas rijkarájá guoran Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Vasstjørnanij Tjårdadalenin, jávrátjis njuolgga linnja Skjombotnaj, dåppelt ¶ Gangarnesetij, vijdábut njuolgga linnja Nordre Bukkevatneta lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Isfjelletij 1437 alludagán, dåppelt njuolgga linnja jávre oarjemus luoktaj 700 alludagán (33 W578072 7556164), dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj Baugevatneta alemus luoktaj, vijdábut dan jávre ja tjátjádagá milta Ruonasjávre rastá Siiddasjávre lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran. Stuorrijda l Frostisena ällosujttimdajva ja Girjasa ja Baste tjäroj aktisasj guohtomguovllo. Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá aktisasjlihtov tjieldij ja ällosujttimdajvaj gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la tjuovvo guovllo guohtomguovllon Girjasa ja Baste tjärojda: Rijkarájás Kjårdavatneta oarjjegietjen, dan jávre milta dan nuorttagähtjáj, njuolgga linnja Middagsvatneta oarjjegähtjáj, dat jávres jåhkåj (33 W 595197 7560246) mij gålgijt dan jávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja Vabakkvatnaj, dat jávres ja jågås Forsvatnaj, dat jávres ja jågås Siiddasjávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja oarjjeallela guovlluj Baugefjella badjel Baugevatneta gártjemus tjoalmmáj (33 W 585121 7553741), vijdábut dan jávre ja tjátje milta oarjás guovlluj gitta rijkarádjáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Forsvatnetis Siiddasjávrráj (gehtja § 46), ja 2. Forsvatnetis Langvatnetij (gehtja § 46). Jus la aktisasjlihtto galggá gärdda guohtomguovlo sinna gávnnut. ¶ § 15 Bávgi Nordlánda fylkan Bávgin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála) Nuorttan: Rijkarájás gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti Baugevatna njálmmáj , dat jávres jávre alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja jávrráj 700 alludagájn (33 W 578072 7556164) ja tjátjádahkaj Austerdalena tjadá Innerpollenij Divtasvuonan. Allen: ¶ Innerpollenis Divtasvuona milta Slabávuodnaj (Sørfjorden), dåppelt Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet). Oarjján: Badjejávres (ØverSørfjordvatnet), jávre milta Sadjemjávre lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejieŋan, maŋŋela njuolgga linnja Noaidejávre alemus luoktaj, dan maŋŋela dan tjátje milta Lavzejávrráj, dåppelt tjátjádagá milta Bovrojávrráj, dav jávrev rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti. Bávgi l Baste tjäro guohtomguovllo. ¶ § 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan Slahpenjárgan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti, dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj, vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj, dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj, dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet), vijdábut Slabávuodnaj (Sørfjorden). Allen: Slabávuonas (Sørfjorden), Divtasvuona ja tjoalme milta Vuollná ja gátte gaskan. Oarjján: Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis, dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj, luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj, dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuorttagáttev rassti. Slahpenjárgga l Unnatjerutja guohtomguovllo. ¶ § 17 Ruonasvágge Nordlánda fylkan Ruonasvákken li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Valldajávren ja tjátjádagá milta Gussajávrráj, vijdábut Njallajågå milta dasik Rávggajågåjn gávnat. Allen ja oarjján: Rávggajågå (Sørelva) ja vijdábut tjátjádagá milta Ruonasvákken rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta ¶ Valldajávrráj. Ruonasvágge l Sirggá tjielde guohtomguovllo mav oadtju ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. – ragátmáno 15.b.. ¶ § 18 Lijná Nordlánda fylkan Lijnán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 246 rájes Sávtsatjin njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Hierggejávren, dåppelt dan jávre milta jávre lusspáj. Allen: Njuolgga linnja Hierggejávre luspes Jierdajávrráj, dan maŋŋela tjátjádagáv Juoksajávrráj, vijdábut tjátjádagáv Gasskajávrijda, dåppelt tjátjádagáv Linájávrráj (33 W 552429 7503370) ja dan jávre oarjemus luoktaj Gårttjejávren. Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj, 1273 alludagán, vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren. Lullne: Rr 244 rájes rijkarájá milta Rr 246 rádjáj Sávtsatjin. Lijná l Sirggá tjielde guohtomguovllo. ¶ § 19 Rástesvárre Norrbottena lenan ja Sijdas Nordlánda fylkan Rástesváren li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes Trolldalenin gånnå rádjá Sirggá ja Tuorpona tjieldij gaskan rijkarájájn gávnat, tjiellderájá milta Vásstenjávrráj, dassta Vuojatsavvuna badjel Virihávrráj. Lullne: Virihávre rastá Duvggejågå njálmmáj. Oarjján: Duvggejågå milta Gásakjávrráj, vijdábut tjátjádagá milta dan sadjáj (33 W 555288 7464930) gånnå tjátjádahka rijkarájájn Leirvatnetin gávnat. Allen: Rijkarádja Leirvatnetis Trolldalenij. Sijdasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 242A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin, dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj, vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij, dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij. Allen: Andkjelvatnetis ¶ Fagerbakkelva milta Sijdasjávre luspes, vijdábut dan jávre rastá dan oarjemus luoktaj. Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Sisovasstindenij, 1411 alludagán, dan maŋŋela Ålmåjjálosjieŋa (Blåmannsisen) rastá Leirvatnetij, vijdábut dan jávre rastá rijkarádjáj (33 W 555288 7464930). Lullne: Rijkarádjá Leirvatnetis Rr 242A rádjáj Snøtoppenin. Sijdas ja Rástesvárre libá aktisasj guohtomguovlo Tuorpuna tjälldáj ja Duokta ällosujttimdajvvaj. Guovloj aktisasj ávkkim åvddåltbiedjá aktisasjlihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la rijkarádjá rádján tjielde ja ällosujttimdajva gaskan. ¶ § 20 Sálla Nordlánda fylkan Sállan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Dat sajes (33 W 555288 7464930) gånnå Leirvatnet rijkarájájn gávnat, dan jávre rastá Ålmåjjálosjiegŋaj (Blåmannsisen), dan goasstejieŋa rastá 1283 alludahkaj (33 W 547133 7456435), dåppelt njuolgga linnja Storelvvatna oarjjealemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå rijkarádjá Labbasjávre nuortasjgáttev rassti. Lullne: Rijkarájá milta Labbasjávres Leirvatnetij. Sálla le guohtomguovllo Tuorpuna ja LuoktaMávvasa tjieldijda. Gárde: Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj. ¶ § 21 Gráddes Nordlánda fylkan Gráddasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj, dan jávre rastá oarjemus luoktaj, dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj, dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat. ¶ Oarjján: Maŋemus nammadum gávnadimsajes, Gráddesjågå milta dan sadjáj gånnå rijkagäjnov 77 rassti, dåppelt dav rahtev rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájáv dat sajes gånnå rijkarahte 77 rijkarájáv rassti Rr 235 rádjáj. Gráddes la guohtomguovllo Semisjávr-Njárga tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Ikesjávres Balvatneta oarjjelulemus luoktaj, 2. Balvatneta luovtas Skiedjevákke guoran ja tjátjádagá milta Skiedjevákke rastá dasik vágge Arggalajvákkijn gávnat. 3. Arggalavággehyttas Tausafjelletij (33W 532558 7412483). 4. Klibbo oarjjeallebieles Skájde lullelin (33W 531559 7409416) Nyslåttbekkenij Fredheima oarjjelin, ja 5. gålmån sajen Graddeselva milta ¶ § 22 Älvsbyn (Ientjáválle) Norrbottena lenan Ientjávállen (Älvsbyn) li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj, dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv, dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran, vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj, dav änov alás Holmselaj. Ientjáválle (Älvsbyn) la Balvatna ällosujttimdajva guohtomguovllo mav ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b . oadtju ávkkit. ¶ § 23 Svanjggá Nordlánda fylkan Svanjggán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti, dan gäjno milta E6 rahtaj, dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti, dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta, vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá (33 W 518200 7375859), rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti. ¶ Svanjggá l juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga nuorttalin. Guovlov oadtju Semisjávr-Njárga tjiellde ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. – ragátmáno 15.b. ja Saltfjellet ällosujttimdajvva ájgen ragátmáno 16.b. – biehtsemáno 30.b.. Guovllo B la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga oarjjelin. Guovlov oadtju SemisjávrNjárga tjiellde ávkkit ájgen moarmesmáno 1.b. – basádismáno 10.b. ja Saltfjellet ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 11.b. - vuoratjismáno 30.b.. ¶ § 24 Storsund Norrbottena lenan Storsundan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Storsundas ruovdderahte milta rahtáj Storträskliden – Koler, dav gäjnov Lillpiteednuj, dav änov rahtesuorráj Lillpite nuorttaallelin, dåppelt gäjnov Granträsketij, vijdábut gäjnov Lidena rastá Arvidsträskaj, dåppelt rahterájge Teugerträska rastá Stor- sundaj. Storsund la guohtomguovllo Saltfjelleta ällosujttimdajvvaj mav máhtti ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. ¶ § 25 Aahkavaerie /Andfjellet Nordlánda fylkan Aahkavaerien/Andfjelletin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjieldij gaskan rijkarájáv rassti (33 W 518200 7375859) Ståkkåhajåhkåj, Ståkkåhajågåv dasik Ruovadajågåjn (Randalselva) gávnat. Allen: Gånnå Ståkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå (Randalselva) gávnadibá, Ruovadajågåv ja Ranelvav Messingåga änolusspáj, Messingågav dasik Jarfjellbekkenijn ja Kjerringelvajn gávnat, dan maŋŋela njuolgga linnja Giftfjelletij (1127 alludagán), dan maŋŋela njuolgga linnja Jånghkerij (1459 alludagán). Oarjján: ¶ Jånghkere (1459 alludagán) njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj rijkarájá nanna gånnå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan álggá (Rr 223). Lullne: Rijkarájá milta Rr 223 rájes koordináhtaj 33 W 518200 7375859 Ståkkåhajågå guoran. Aahkavaerie/Andfjellet la juogedum guovte oasseguovlluj; Aahkavaerie ja Andfjellet. Andfjellet la dat oasse Aahkavaeries/Andfjelletis mij la Virvassåga - Bjoråga lullelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan. Andfjellet la Svaipa ja Grana tjieldij guohtomguovllo. Aahkavaerie la dat oasse Aahkavaerie/Andfjelletis mij la Virvassåga – Bjoråga allelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan. Aahkavaeriev Svaipa och Grana tjielde oadtjoba ávkkit ájgen moarmesmáno 1.b – gålgådismáno 15.b. ja Ildgrubena ällosujttimdajvav gålgådismáno 16.b. - vuoratjismáno 30.b.. Gárde: Galggá gávnnut 1. gárdde Kvepsendalstjønnas nuorttaallelij koordináhta 33 W 507222 7349428 guovlluj Junkeren vuosstij. 2. lárkavgärdda hiebalgis sajen Virvassdalenin. ¶ § 26 Goepsetjahke Nordlánda fylkan Goepsetjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 223 rájes, gåsstå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan vuolggá, njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut Goepsejohke milta Kvepsendalsbukta njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Kjerrtjønna alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja Rr 220A rádjáj. Oarjján ja lullne: Rr 220A rájes rijkarájá milta Rr 223 rádjáj. ¶ Goepsetjahke la guohtomguovllo Rana tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut Rr 223 rájes guohtomguovllorájá milta Kaldvatnetij, dåppelt jávre lulle- ja allegáttev guohtomguovllorádjáj Kjerrtjønna guoran, vijdábut dav rájáv Rr 220A rádjáj. ¶ § 27 Gierkietjahke Västerbottena lenan Gierkietjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lullne: Rr 220A rájes njuolgga linnja Kåtavikena lulemus luoktaj Över-Umanin. Oarjján: Över-Uman Kåtavikenis Rörsundeta rastá Krabbfjällnäseta oarjemus sadjáj, dåppelt njuolgga linnja dat sajes gånnå rijkarádjá Graesiejaevrie (Grasvatnet) nuortasjgáttev rassti. Allen ja nuorttan: Rr 217A rijkarájá milta Rr 220A rádjáj. Gierkietjahke l Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Rr 220A rájes Kåtabäckena njálmmáj Kåtavikenij, ja 2. Över-Umanis Grasvatnetij Fjällripfjälleta allelin. ¶ § 28 Ovlevuelie Nordlánda fylkan Ovlevuelien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Graesiejaevrien (Grasvatnet), dan maŋŋela dan jávre milta koordináhta 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpena guoran. Allen: nammadum koordináhtas njuolgga linnja Steiktuvaj (alludahka 1058), dåppelt njuolgga linnja Bessedørelva njálmmáj Reevhtsej (Røssvatnet), dan maŋŋela dav jávrev Sørdalselvaj Sørdalenin. Oarjján: Sørdalselva milta Varnvatnetij, vijdábut Famnvasselvav Famnvatnetij, vijdábut Bolvasselvav Bolvatnetij, dan maŋŋela rahtev Joesjöaj dan sadjáj gånnå rijkarájáv rassti. Lullne: Dat sajes rijkarájá milta Graesiejaevriej (Grasvatnet). ¶ Ovlevuelie la Ubmeje tjielde guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut koordináhtas 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpenin nuortamus buolldaj Oksskoltena vuosstij. ¶ § 29 Ramsele Västerbottena lenan Ramselen li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Rahteråves Umeälvena rastá Ottonträska guoran, rahtev Sundöa ja Skivsjöa rastá Skivsjöna oarjjegähtjáj. Oarjján: Njuolgga linnja Skivsjöna oarjemus luovtas Harrselsforsaj. Lullne ja nuorttan: Harrselsforsas rahte milta Sarsjölidena rastá, Högåsa ja Nybya Umeälvenij, vijdábut dav änov Ottonträskaj. Ramsele la guohtomguovllo Ildgrubena ällosujttimdajvvaj ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b.. ¶ § 30 Kruvhtegenvaerie/Vaekie Nordlánda fylkan Kruvhtegenvaerien/Vaekien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti, dav gäjnov Valenij Famnvatneta guoran, vijdábut dan jávre rastá ja Famnvasselva milta Varnvatnetij, dåppelt Sørdalselva Reevhtsej (Røssvatnet). Allen: Reevhtse milta Bjørkåselva njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Aalesjaevrie (Elsvatnet) nuortamus luoktaj Åanghkejaevrien (Unkervatnet). Oarjján: Åanghkejaevriev ja Skardmodalselvav rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta Skardmodalselvas dan sadjáj gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti. Kruvhtegenvaerie/Vaekie la Vapsten sijte guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rahte nuortasjbielen jávres Kalven Tverrelva njálmmáj Famnvatnetin, ja 2. Famnvatnetis Røssvatnetij Sørdalena guoran. ¶ § 31 Mejvankilen Västerbottena lenan Mejvankilan li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Njuolgga linnja Grundforsdammenis Umeälvenin Yttre Joranträsk nuortamus luoktaj (SWER99TM 617299 7204173), dåppelt njuolgga linnja Björnabäcksjöna rádjáj, dat jávres tjátjádagáv Paubäckenij, vijdábut Paubäckenav dan oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 635569 7187833), dat sajes njuolgga linnja Örnträsketa nuortamus luoktaj. Oarjján: Örnträsketa nuortamus luoktaj njuolgga linnja Rusträsketa lusspáj, vijdábut Rusbäcken Umeälvenij. Lullne: Rusbäckena njálmes Umeälvenin Grundforsdammaj. Mejvankilen la Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b.. ¶ § 32 Råaksoentjahke Nordlánda fylkan Råaksoentjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti, dat änos Finnskardbekkena milta njálmmáj Skardmodalselvan. Allen ja oarjján: Finnskardbekken Finnskardtjørnaj, dåppelt njuolgga linnja Råaktjoenjaevrie nuortamus luoktaj (Rotvatn), dav jávrev ja Rotvaselva dan sadjáj gånnå ädno rijkarájáv rassti. Lullne: Áttjak nammadum sajes rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti. Vilhelmina norra tjellde oadtju Råaksoentjahkev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. - bårggemáno 31.b. ja Byrkije ällosujttimdajvav ragátmáno 1.b. – sjnjilltjamáno 30.b.. Vilhelmina norra tjiellde oadtju guovlov aj ietjá ájgij ávkkit, gå älov lahka guovlon Svierigin sujttiji. Gárde: Gárde galggi gávnnut Ritterifjelletis guohtomguovllorájá milta Raastetjahkej ja dåppelt Valtanjávrráj. ¶ § 33 Raajnese Nordlánda fylkan Raajnesen li tjuovvo rájá (Kárttaduoddetjála 3): Nuorttan: Njuolgga linnja rijkarájás Valtanjaure guoran (33 W 475165 7240956) jávre Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) lulemus luoktaj. Allen ja oarjján: Nammadum luovtas Luvlie Diehpele rastá dasik Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) gávnadibá, dåppelt njuolgga linnja Råtnoenjaevrie alemus luoktaj (Råtnan), dav jávrev ja vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Bijjie Raentseren (Ranseren). Lullne: Bijjie Raentseres rijkarájá milta koordináhttaj 33 W 475165 7240956 rijkarájá nanna Valtanjaure guoran. Vilhelmina norra tjiellde oadtju Raajnesev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. - bårggemáno 31.b.. Gárde: Gárde galggi gávnnut Valtanjaures Råtnoenjohke ja Ranserelva gávnadimsadjáj. ¶ § 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlánda lenajn Lögdeån li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lögdeälvenanjálmes Nordmalingsfjärdena njálmmáj ädnok Klösforsenij, dan maŋŋela rahtev Yttre Lemesjöaj, vijdábut rahtev Flärkej, dåppelt Husåna milta Bottenvikena njálmmáj, dan maŋŋela Degerfjärdenav vijdábut Nordmalingsfjärdenij ja Lögdeälvena njálmmáj. Lögdeå la Byrkije ällosujttimdajva guohtomguovllo mav oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. ¶ § 35 Jitnemen Nordlánda ja Nord-Trøndelaga fylkajn Jitnemin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Bijjie Raentseren (Ranseren), Raentserenjeanoev ja tjátjádagáv jávre oarjjealemus luoktaj Flåfjelleta (33 W 458364 7227126) lullelin. Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja Jitnemenjaevrie ¶ oarjemus luoktaj, Bijjie. Oarjján: Dat luovtas tjátjádagá milta Jitnemenjaevriev ja vijdábut dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti. Lullne: Rijkarájá milta Jitnemenjohkes Bijjie Raentserij (Ranseren). Jitnemen la Vilhelmina södra tjielde guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut Raentserenjeanoe luspes Bijjie Raentseren (Ransaren) guohtomguovllorájá milta Jitnemenjaevriej, Bijjien. ¶ § 36 Sipmehke Nuortta-Trøndelaga fylkan Sipmehken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti tjátjádagá milta Jitnemenjaevrie, Bijjie oarjemus luoktaj. Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja oarjemus luoktaj Såålejaevrien, dåppelt tjátjádagáv Bijjie-Sipmehkej (Vestre Sipmeken), vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Vuelie-Sipmehken (Austre Sipmeksjøen). Lullne: Rijkarájá milta Vuelie-Sipmehkes (Austre Sipmeksjøen) dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti. Sipmehke la Frostviken norra tjielde guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut Jitnemenjaevries, Bijjie guohtomguovllorájá milta VuelieSipmehkej (Austre Sipmeksjøen). ¶ § 37 Baajme Jämtlánda lenan Baajmen li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Sipmehkejaevrien Sipmehkejukkej, dav tjátjádagáv dasik Gavostjukkejn gávnat, dav tjátjádagáv Leipikvattnetij, dan maŋŋela Leipikvattneta rastá ja Bjurälvena ja Storälvena milta (rádjá gittaåbmudahkaj Leipikvattnet 1:1 Strömsunda kommuvnan) rijkarádjáj, dan maŋŋela rijkarájá milta Sipmehkejaevrie rádjáj. Baajme l Østre Namdala ällosujttimdajva guohtomguovllo. ¶ Gárde: Gárde galggi gávnnut Sipmehkejaevries Ankarvattnetij. ¶ § 38 Mesklumpen Jämtlánda lenan Mesklumpenin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Dat sajes gånnnå Guevtelejohke (Storälven) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran, dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij, vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij, dav änov Ankarvattnetij, jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj, dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön, vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej (Storälven). Mesklumpen la aktisasj guovllo Østre Namdal ällosujttimdajvvaj ja Frostviken norra tjälldáj. Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá lihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá la Mesklumpen guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj mav oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Ájgen gålgådismáno 1.b. – basádismáno 30.b. oadtju aj Frostviken norra tjiellde ednamav ávkkit. ¶ § 39 Jorm Jämtlanda lenan Jorman li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rahte rijkarájás Östra Vallervattnet guoran sijddaj Stora Blåsjön, dan maŋŋela StorBlåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet rahteråvvåj Gäddede guoran, dan maŋŋela rahtev Murusjøenaj, ja vijdábut rijkarájáv Östra Vallervattnetij. Guovllo l guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj. Boatsojguohtomvárev Blåsjökilen oadtju jagev birra ávkkit. Jorma ietjá ednamijt oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. ¶ Gárde: Gárde galggi gávnnut jávres Lill- Väktaren bájken 1,8 kilometer Lill-Blåsjöna guovlluj (gehtja § 46). ¶ § 40 Mealhko Nord-Trøndelaga fylkan Mealhkon li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rengenis Sørlin Sørlivassdrageta milta Lenlingena nuortamus luoktaj, dåppelt rijkarahte milta Lauvsjølia rastá råvvåj njárgan Laksjøena ja Sandsjøena gaskan, vijdábut Sandsjøena milta Gamvollbekkenij, dåppelt rijkagäjnov Kveeidetij, vijdábut Murusjøena milta dan sadjáj gånnå rahte 74 rijkarahtev rassti, dåppelt rijkarájá milta Rengenij Sørlian. Mealhko la guohtomguovllo Jiingevaerie sijddaj ja guovte sijddaoassáj Østre Namdala ällosujttimdajvas. Da guokta sijddaoase aj oadtjoba Jiingevaerie tjielde guohtomguovlov Svierigin ávkkit. ¶ § 41 Laadth–gieles Jämtlanda lenan Laadth–gielesin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Lullne: Rijkarájás Holdernin jávre oarjemus luoktaj, dan maŋŋela Holdersströmmena milta jávrráj Torrön. Oarjján: Torröna milta Gaunvikena ja Gaunana rastá rijkarádjáj. Nuorttaallen: Gaunanis rijkarájá milta Holdernij. Laadth–gieles la guohtomguovllo Skæhkere ällosujttimdajvvaj. Bivddoriektá dan guovlon gullu dåssjå Kalla tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut Långnäsetis Jävsjönan Torrönaj. ¶ § 42 Enan Jämtlanda lenan Enanin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás E14 milta rahtesuorráj Rundhögenij. Lullne ja oarjján: Dat rahtesuores rahte milta Rundhögenij, vijdábut njuolgga linnja Sevedholmaj ja dåppelt njuolgga linnja Blåhammarkläppena rastá rijkarádjáj ¶ Svaletjahke (SWER99TM 356084 6997276) guoran. Allen: Rijkarájá milta Svaletjahkes E14 rádjáj. Enan la guohtomguovllo Essanda ällosujttimdajvvaj. Dav guovllooasev mij la guohtomvárij sinna oadtju jagev birra ávkkit. Ietjá åsijt Enanin oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Gárde: Gárde galggi gávnnut Rundhögenis guohtomguovllorájá milta rijkarádjáj Svaletjahke guoran. ¶ § 43 Bealjehkh Sør-Trøndelaga fylkan Bealjehkhin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Svaletjahke (33 V 356084 6997276) guoran njuolgga linnja Gorfuglhåmmåren (839 alludagán), dåppelt njuolgga linnja Nesjøen Esna (33 V 349336 6993114) guoran. Allen: Esnas Nesjøena milta Storbekkena lusspáj (33 V 352037 6986732). Oarjján: Dát luspes njuolgga linnja Neklumpenij (1014 alludagán), dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti. Lullne: Rijkarájá milta Ekornåas Svaletjahkej. Bealjehkh la guohtomguovllo Handölsdalena tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rijkarájás Svaletjahke guoran guohtomguovllorájá milta Esnaj Nesjøena guoran, ja 2. Storbekkena luspes Nesjøenij guohtomguovllorájá milta dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti. § 44 Grövelsjön Dalarna lenan Grövelsjön li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Grövelsjöna guoran, dan jávre milta Grövlana lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Rr 140A rádjáj, vijdábut rijkarájá milta Grövelsjönaj. ¶ Grövelsjön la Elgå ällosujttimdajva guohtomguovllo. Dajt guovlloåsijt ma li jagevbirraednama ålggolin oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Gárde: Gárde galggi gávnnut Grövlana luspes Grövelsjönas guohtomguovllorájá milta Rr 140A rádjáj. Sierra märrádusá gárdij birra § 45 Sierra rijkarájá Jämtlanda ja Dalarna lenan ja Nord-Trøndelaga, Sør-Trøndelaga ja Hedmarka fylkajn Gárde galggi gávnnut rijkarájá milta 1. Jovnevaerie tjielde ja Loarte ällosujttimdajva gaskan jávres Stor-Kingenis Björkvattnetij (gehtja § 46), 2. Loarte ällosujttimdajva ja Njaarke tjielde gaskan Björkvattnetis Jävsjönaj, 3. Kalla tjielde ja Skæhkere ällosujttimdajva gaskan ja Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan jávres Torrön Breivatnetij, 4. Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan Skalsvattnetis Teveldala stasjåvnnåj (gehtja § 46), 5. Handölsdalena ja Mittådalena tjielde ja Essand ällosujttimdajva gaskan Ekornåa Rr 153 rádjáj (gehtja § 46), 6. Mittådalena tjielde ja Riast-Hylling ällosujttimdajva ja Ruvhten sijte ja RiastHylling ällosujttimdajva gaskan Hyddsjönas Rr 146 Aa rádjáj. 7. Ruvhten sijte ja Femund ällosujttimdajva gaskan Rr 146 Aa rájes Rogshåena rádjáj Røaänon. 8. Idre Nya tjiellde ja Elgå ällosujttimdajva gaskan Rogshåenis Røaänon Grövelsjönaj, ja 9. Elgå ällosujttimdajva guoran Rr 140 Aa rájes dan sadjáj gånnå rahte 218 rijkarájáv rassti. § 46 Gárdijda ma nammaduvvi §§ 14, 39 ja 45 nr 1, 4 ja 5 ma li tsieggidum ietjá välggogisvuodaj vuodon gå mij tjuovvu lihtov goappásj rijkaj gaskan, e gulle ¶ åvdåsvásstediddje vidjura rievddaduvá. § 47 Åvdåsvásstádusjuogadibme goappásj rijkaj gaskan gárdij ja rustigij tsäggoma ja divudime hárráj ma nammaduvvi dán bievddegirjen vuojnnu bievddegirjen duoddetjállagin (Sierra duoddetjála). Gárdijt, ma li tsäkkodum åvdep lihto doarjjagijn goappásj rijkaj gaskan, ja ma dán bievddegirjen e nammaduvá, galggá gajkkot. Sämmiláhkáj aj rustigijda ma e doajmmaj dasti boade dán bievddegirje milta. Åvdåsvásstádus gajkkoma åvdås gullu dan rijkkaj mij la tsägggoma åvdås vásstedam. Hiejttemmärrádusá § 48 Jus rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, åvddål konvensjåvnnå ällosujttima rájáj rastá hárráj la fábmuj boahtám, la dagov loabedam mij ällosujtov máhttá guohtomguovlon vájvedit dán bievddegirje milta, galggá rijkka dárbas guohtoma åvdås huksat guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj nuppen rijkan. § 49 Ájggeplána hárráj gárdij ja ietjá rustigij tsäggomij ja gajkkomij galggaba goappásj rijka, åvddål gå konvensjåvnnå ällosujttima hárráj rájáj rastá la fábmuj boahtám, sierra lihtov dahkat. ¶ Duoddetjála 2 Njuolgadus Svierik-vuona Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Álggemmärrádusá § 1 Dán njuolgadusán li lagáp märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj (Boatsojguohtomsiebrreráde) ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj (Bajemusgujddimsiebrreráde) 23. artihkkala milta konvensjåvnån Svieriga ja Vuona gaskan ällosujto hárráj rájáj badjel. § 2 Boatsojguohtomsiebrreráden ja Bajemusgujddimsiebrreráden galggá goappánik dåjmadahka. Dåjmadagá galggaba sierra bájkijn lenan jali fylkan gávnnut gåsi konvensjåvnnå gullu. Siebrrerádij sajijt mierredibá ráddidusá aktisattjat gullam Svieriga ja Vuona sámedikkij. Ráddidusá oadtjoba aktisattjat mierredit rijkalasj fábmudagáv dåjmadakbargojt dahkat. § 3 Åvddåulmutja duogen goappák siebrreráden la ássjegárvvidimijt lájddit ja gåhtset. Åvddåulmusj galggá huksat vaj ássje ruvva máhttelis giehtadaláduvvi. Siebrreráde sebrulattja galggi åvddåulmutja gåhttjoma milta säbrrat siebrreráde tjåhkanimijda ja gå dárbaj ássjegárvvidimijn viehkedit. § 4 Mávsov sebrulattjajda ja sadjásattjajda ráddidusá aktisattjat mierredibá. Aktisasj märrádusá giehtadallama hárráj ¶ § 5 Tjállusijt siebrrerádijda máhttá svierigadárruj, vuonadárruj jali sámegiellaj tjállet. Njálmálasj rádádallamijn máhttá dájs gielajs avtav adnet. Jus ¶ jårggålimev jali dålkkumav dárbaj, huksaba siebrreráde dav. Siebrrerádij bievddegirje ja märrádusá galggi tjáleduvvat svierigadárruj jali vuonadárruj ja dárbo milta sámegiellaj aj. § 6 Giehtadallam la njálmálasj jali tjálalasj jali ietjáláhkáj siebrrerádij mierredimij milta. Gå ássje mierreduvvam la galggá tjálalasj märrádus ruvva máhttelis diededuvvat. Märrádusá li almulattja. § 7 Gut ássjegiehtadallamij oassálasstá la belulasj jus: a) iesj la ássje oassebielle, b) la válldum jali aktanårro soabmásijn ássje oassebielijn jali beraj jali látjav åvdep jali maŋep buolvan jali vuostasj lávve jali sjimugis láhkáj la sunji lahka, c) la virggeaktisasjvuohta jali ietjá badje- jali vuollesajádagán oassebälláj, d) li dakkár sierra vidjura ma fámoduhtti åskov oassálasstáj jus la ássjáj gåktuk tjanádum jali ássje bielev válldá. § 8 Oassebiele åvdås oadtju ássjeulmusj ságastit. Ássjeulmusj galggá svierigadárov, vuonadárov jali sámegielav máhttet. Oassebielle galggá ássjeulmutjij åvdåstimduodastusáv vaddet juogu de njálmálattjat siebrrerádij åvdån jali de tjálalattjat. Jus ássjeulmusj la hiebalgahtes, máhttá siebrreráde ássjeulmutjav nádot. ¶ § 9 Tjállaga ja ietjá ássjetjállaga rájaduvvi oassebielijda ja fábmudagájda majda guosská. Jus dárbaj oadtju oassebielle diededuvvat rijkalasj diededimfábmudagá baktu. Jus sierra vidjura li, máhttá guládusá baktu diededit binnemusát avtan avijsan mav dan bájken låhki. ¶ Giehtadallam Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráden § 10 Åtsålvisán Boatsojguohtomsiebrrerádáj galggi da diedo gávnnut majt ássjegiehtadallamij dárbaj. Gájkka dåbdos vuossteoassebiele galggi siebrrerádes diededuvvat ja gåhtjoduvvat vissa ájge sinna vásstedit. Jus åtsålvisán juoga vádnu, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde dav åhttsåj máhtsadit visses ájge sinna buoredittjat. Jus vihke ij mierredimájgen divvusa oadtju åtsålvisáv hilggot. § 11 Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná åtsålvis ij siebrreráde åvdåsvásstádussaj gullu de galggá dav hilggot. Dan láhkáj aj, jus soames gut ij la nuohkásit gatjálvissaj tjanáduvvam, dav la dahkam. § 12 Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná märrádus vuojnunagi ij la duolla ådå vidjurij jali ietjá siváj diehti, galggá siebrreráde märrádusáv rievddadit, jus háhppelit ja álkket manná ja ij la vahágin aktasik gen vuosstij märrádus la jali ietján gullu. Gujddimus gahttjá jus siebrreráde märrádusáv rievddat nåv gåk gujddijiddje ádnu. Giehtadallam Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráden § 13 Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattjan galggá duobbmárvuornes jali duobbmárduodastus ietjas rijkan. § 14 Gujddimus Bajemusgujddimsiebrrerádáj beras luluj sisadnet a) makkár märrádusáv gujddi b) dajt vidjurijt majt tjuottjot c) duodastusájt ja d) tjuottjudusáv mav åvdet. Jus gujddimusán juoga vádnu, galggá ¶ Bajemusgujddimsiebrreráde gujddijiddjáj visses ájgev vaddet gujddimusáv buoredittjat. Jus mierredimájge ij divvusa oadtju gujddimusáv hilggot. ¶ § 15 Bajemusgujddimsiebrreráde galggá gujddimusáv hilggot, jus soames gänna älla ássjáj nuoges tjadnusa, la gujddijiddje. § 16 Gujddimusáv galggá moalggema diehti vuossteoassebälláj rádjat. Moalggemin lulun dan muodugasj diedo gávnnut ma nammaduvvi 14. § vuostasj oasen b-d. § 17 Gå tjåhkanimgåhttjomav oadtju galggá oassebielle iesj boahtet. Hiehpá telefåvnåv, videokonferensav jali ietjá viehkkenävojt ávkkit. Njálmálasj sjiehtadallam la almulasj. Oassebiele ietja ietjasa vihtanijt ja ássjedåbddijt gåhttju ja vásstedi sijá boahtemgåloj åvdås. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ietjastis vihtanijt jali ássjedåbddijt gåhttjot ja vásstet sijá boahtemgåloj åvdås. Vihtanav gut njálmálasj sjiehtadallamij oassálasstá galggá ávttjit sáddnáv hållat ja sádnesduodastusáv vaddet. § 18 Jus oassebielle dåhkkidahtes oare dagi njálmálasj sjiehtadallamis gáhtu jali mierreájgen ij majdik moalgeda, oadtju Bajemusgujddimsiebrreráde daŋgas diehti ássjev gehtjadit. § 19 Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ássjev mij låhpalattjat la mierreduvvam ådåsis giehtadallat jus a) märrádus la diededuvvam valla nubbe oassebielle ij la bessam ássjes moalgedit jali njálmálasj sjiehtadallamij boahtet ja oassebielle máhttá duodastit sujna lij oarre gáhtot ja märrádus la oassebiele vuosstij mannam, ¶ b) ådå vidjura åvddånbåhti ma tjielggasit vuosedi märrádus lij boasstot jali c) årrum li giehtadallamvige märrádusá duogen ma märrádusáv ållåsit bájnnin. ¶ NUORTTARIJKAJ SÁMEKONVENSJÅVNNÅ Suoma, Vuona ja Svieriga ráddidusá, tjårggiji - sáme li álggoálmmuk dán gålmån rijkan, - sáme li akta álmmuk mij årru moatten rijkan, - sáme álmmugin le sierra kultuvrra ja sebrudakiellem sierra histåvråjn, sierra árbbedábe, sierra giela, sierra æládusá ja sierra vuorddemusá boahtteájggáj, - dán gålmån rijkan le rijkalasj ja rijkkajgasskasasj åvdåsvásstádus sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij dågålasj ævtojt vaddet, - sámeálmmugin le iesjmierredimriektá, - sámeálmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem le boanndudahkan åbbålasj kultuvrraj ja sebrudakiellemij genga rijkan, - sámeálmmugin le sierralágásj dárbbo ietjasa sebrudakiellemav rijkkarájáj badjel åvdedit, - sáme hæhttuji bessat ávkkit ednamijt ja tjátjijt mij le ájnas sáme kultuvrraj vuodon, - ja gå sámeálmmuga riektá mierreduvvá, de galggá sierraláhkáj vieledit sáme ájgij milta ælla avtadássásasj álmmugin aneduvvam, ja danen hæhttum rievtugahtesvuodav gierddat, man diehti dán gålmå rijkaj sámedikke - ájgguji buorre boahtteájgev huksat sámeálmmuga iellemij ja kultuvrraj, - le dakkir visjåvnnå rijkaj rájá e galga hieredit sámeálmmuga jali ájnegis sámij aktisasjvuodav, - adni dav vuojnov ådå sámekonvensjåvnnå le sámij dålusjájggásasj riektá ådåstuhttem ja nanostuhttem, da ma jagen 1751 Lappekodisillanin kodifieriduvvin, - dættodi man ájnas la sámijda mierredit ja álmmugin mij váldeduvvá duodaj - dættodi sierraláhkáj sámijn la riektá dajn ednam- ja tjáhtjeguovlojn aktan daj luonndoressursaj ma gávnnuji sámeálmmuga histåvrålasj ájtteklándan, - tjuottjodi sámeálmmuga árbbedábálasj máhtudahka ja árbbedábálasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuohke aktan álmmuga luonndoressurssaanujn le oasse sáme kultuvras, - adni sáme nissunij dille árbbedáhpeguodden sámij sebrudagán galggá nanniduvvat sebrudakiellemin ja aj mij guosská åvdåstibmáj almulasj orgánajn, - sihti sámijt viesutjit avta álmmugin dajn gålmåjn rijkajn, - tjuottodi sáme álmmuga sidodav, mielav ja riektáv åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa boahtteájge åvddånimes, - ja tjuottodi sámeálmmuga riektájt ja friddjavuodav rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodaj ja dábálasj álmmukriektá milta, ma li dá konvensjåvnåv dahkam aktan lahka aktisasjvuodajn sáme åvdåstiddjij, adni sierraláhkáj ájnnasin konvensjåvnnå åvddål stáhtajs rátifiseriduvvá, dåhkkiduvvá dajs gålmå sámedikkijs, ja adni sijáv vælggogissan sáme álmmuga boahtteájgev oaggit dán konvensjåvnå milta, li guorrasam tjuovvovasj nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. ¶ Kapihttal I ¶ Sámeálmmuga dábálasj rievtesvuoda ¶ Artihkkal 1 ¶ Konvensjåvnå ulmme ¶ Dán konvensjåvnå ulmme le duodastit ja nannit sámeálmmugij dakkár rievtesvuodajt ma åvddånahtti gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav, ja gåtsedit váj rijkaj rájá e hiereda dakkár åvddånimev. . ¶ Artihkkal 2 ¶ Sáme álggoálmmugin ¶ Sáme li álggoálmmuk Suoman, Vuonan ja Svierigin. ¶ Artihkkal 3 ¶ Riektá iesjmierredibmáj ¶ Sámijn la riektá iesjmierredibmáj álmmugin álmmukriektá njuolgadusáj ja dán ¶ konvensjåvnå mærrádusáj milta. Nav guhkás gå le máhttelis dáj njuolgadusáj ja mærrádusáj ¶ milta, de le sáme álmmugin riektá mierredit ietjasa rudálasj, sosialalasj ja kultuvralasj ¶ åvddånime badjel, ja ietjasa ulmij háldadit luonndoressursajt. ¶ Artihkkal 4 ¶ Persåvnå gudi guoskadalli konvensjåvnås ¶ Konvensjåvnnå guosská persåvnåjda gudi årru Suoman, Vuonan jali Svierigin, gudi ¶ ietjasa sábmen adni, ja gænna/gudi ¶ 1. le sámegiella sijddagiellan jali le edesik akta æjgát jali áhkko jali áddjá gænna le jali ¶ gænna le læhkám sámegiella sijddagiellan; jali ¶ 2. le riektá sáme boatsojsujtov dåjmadit Vuonan jali Svierigin; jali ¶ 3. máhtti jienastit sámedikkeválljimin Suoman, Vuonan jali Svierigin; jali ¶ 4. li máná persåvnåjs nammaduvvam tjuokkajn 1, 2, jali 3. ¶ Artihkkal 5 ¶ Stáhtaj åvdåsvásstádusá vijddudahka ¶ Stáhta vælggogisvuoda dán konvensjåvnå milta guosski gájkka stáhtalasj orgánajda ¶ rijkalasj, guovlolasj ja bájkálasj dásen. Dá vælggogisvuoda gulluji aj ietjá orgánajda almulasj ¶ háldadusán ja dåjman. Sæmmi guosská aj priváhta riektásubjevtajda gå da almulasj fámoj ¶ dåjmadi jali ietjá almulasj dahkamusájt dahki. ¶ Gå dát konvensjåvnnå aneduvvá, de e sámedikke ja ietjá sáme orgána, vájku dal ¶ makkir riektálasj stahtus dajn le, galga gåhtjoduvvat stáhttan, ietján gå dalloj gå almulasj ¶ fámov jådedi. ¶ Artihkkal 6 ¶ Stáhtaj dåjma sáme álmmuga gáktuj ¶ Da gålmmå stáhta galggi dåbmaris láhkáj láhtjet dilev sáme álmmugij váj máhttá ¶ nannit ja åvddånahttet gielas, kultuvras, æládusájdis ja sebrudakiellemis. ¶ Stáhta galggi buorre ævtojt biedjat sáme bájkálasj sebrudagájt bisodahtátjit ja ¶ åvddånahtátjit. ¶ Stáhtaj åvdåsvásstádus tjadádittjat dåjmajt dán konvensjåvnå milta guosski aj muhtem ¶ mærráj dajda sámijda gudi årru árbbedábálasj sáme årromsajij ålggolin. ¶ Artihkkal 7 ¶ Váni-badjelgæhttjam ja sierradåjma ¶ Sáme álmmuk ja ájnegis sábme galggá suoddjiduvvat gájkka badjelgæhttjamis. ¶ Sáme riektáj tjadádimen dán konvensjåvnå milta galggi stáhta dárboj milta sierralágásj ¶ buorre dåjmajt jåhtuj oadtjot sijá gáktuj. ¶ Artihkkal 8 ¶ Binnemusrievtesvuoda ¶ Rievtesvuoda ma dán konvensjåvnån li mierreduvvam, li binnemusrievtesvuoda. Da e ¶ hiereda jus stáhta sihti vijdedit sámij riektájt jali ájn vijdep dåjmajt álgadit, ja e máhte ¶ aneduvvat binnedittjat sámij riektájt ietjá riektánjuolgadusáj milta. ¶ Artihkkal 9 ¶ Sáme árbbedábe ¶ Stáhta galggi hiebalgis láhkáj árvon adnet sáme álmmuga riektádádjadusájt, ja ¶ riektálasj árbbedábijt. ¶ Vuostasj oase milta galggi stáhta gå dahki njuolgadusájt gånnå lulun sáme árbbedábe, ¶ sierraláhkáj guoradallat jus dákkir árbbedábe gávnnuji ja jus dajt lulu suoddjit jali ietjá láhkáj ¶ vieledit lága baktu. Riektáanon galggá aj sáme árbbedábijt árvvon adnet. ¶ Artihkkal 10 ¶ Riektánjuolgadusáj harmoniserim ¶ Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij ájn rahtjat riektánjuolgadusáj harmoniserigav ja ¶ ietjá regulerimijt ma li ájnnasa sámij dåjmajda rijkarájáj badjel. ¶ Artihkkal 11 ¶ Aktisasjbarggo kultuvra ja æládusáj hárráj ¶ Stáhta galggi álgadit dåjmajt ma giehpebun dahki sámijda æládusáv dåjmadittjat rijkkarájáj ¶ badjel ja árvvon adnet sijá kultuvralasj dárbojt rijkarájaj badjel. Dájna ulmijn galggi stáhta ¶ rahtjat gádodittjat dajt gássjelisvuodajt ma hieredi sáme æládusdåjmajt ma gulluji sijá ¶ viesajdimvuohtaj jali årromsajijda, jali gånnå ietján sámij årromguovlo li moatten rijkan, ja ¶ dibddet sámijt bessat kultuvralasj fálaldahkaj dan rijkan gånnå li årromin juohkka ájgen. ¶ Artihkkal 12 ¶ Aktisasjbarggo åhpadime ja álkkádusårnigij hárráj ¶ Stáhta galggi álgadit dåjmajt váj sáme gudi årru avtan dat gålmåt rijkas, oadtju ¶ máhttelisvuodav åhpadibmáj, varresvuodadåjmajda ja sosialdåjmajda mihtem ietjá dájs ¶ nammadum rijkajn gå le ienep ávkálattjan sidjij. ¶ Artihkkal 13 ¶ Sáme álmmuga symbåvlå ¶ Stáhta galggi árvvon adnet sámij riektáv iesj mierredittjat sáme slávgá ja ietjá sáme ¶ symbåvlåj anov. Stáhta galggi aj, aktisattjat sámedikkij, rahtjat váj sáme symbåvlå ilmoduvvi ¶ ja vuosedi sámij sajev sierra álmmugin gålmån rijkan. ¶ Kapihttal II ¶ Sámij stivrrim ¶ Artihkkal 14 ¶ Sámedikke ¶ Juohkka gålmån rijkan galggá liehket sámedigge, mij le alemus sáme orgádna rijkan. ¶ Sámedigge doajmmá sáme álmmuga åvdås mij le dan rijkan, ja galggá liehket válljiduvvam ¶ dábálasj jienastamriektáj milta sámij gaskan dan rijkan. ¶ Sámedikkij válljimnjuolgadusá li mierreduvvam lága milta, mij gárveduvvá ¶ sjiehtadallamijn sámedikkij 16 artihkkala milta. ¶ Sámedikkijn ¶ galggi ¶ liehket dakkir dahkamusá ma dahki sijáv vejulattjan dåbmarit ¶ vájkkudit sáme álmmuga riektáv iesjmierredibmáj álmmukriektáj milta ja mærrádusá dán ¶ konvensjåvnån duohtan sjaddi. Dárkkelap njuolgadusá ma guosski sámedikkij fábmuj ¶ mierreduvvá lágan. ¶ Sámedikke álgadi ja bukti vuojnojt divna ássjijn gånnå dikke ietja gávnni hiebalgissan. ¶ Artihkkal 15 ¶ Sámedikkij iesjrádálasj mærrádusá ¶ Sámedikke mierredi iesjrádálattjat dajn ássjijn gånnå siján le mierredimfábmo rijkalasj ¶ jali rijkajgasskasasj riektá milta. ¶ Sámedikke máhtti såbadit rijkalasj, regionálalasj ja bájkálasj avtadagáj aktisasjbargo ¶ birra sáme kultuvrav ja sebrudakiellemav nannitjit. ¶ Artihkkal 16 ¶ Sámedikkij riektá sjiehtadalátjit ¶ Ássjijn ma li viehka ájnnasa sáme álmmugij galggá sjiehtadaláduvvat sámedikkij ¶ åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv mierredi. Dá sjiehtadallama hæhttuji liehket nuoges ¶ árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. ¶ Stáhta e galga mierredit jali loabev vaddet dakkir dåjmajda ma ednagav vahágahtti ¶ vuodoævtojt sáme kultuvrraj, sáme æládusájda jali sáme sebrudakiellemij, jus guoskadallam ¶ sámedigge ij dási miededa. ¶ Artihkkal 17 ¶ Sámedikkij riektá ietjá ássjegárvedimen ¶ Sámedikkijn galggá liehket riektá ájrastit almulasj rádijn ja juohkusijn gå da ¶ giehtadalli ássjijt ma guosski sáme berustimijda. ¶ Sámedikkijda galggi åvddåj biejaduvvat ássje ma sáme berustimijda guosski, åvddål ¶ almulasj oajválattja mærrádusáv dahki. ¶ Stáhta galggi guoradallat dárbov dákkir ájrastimes ja åvddåjavllamusás sámedikkij ¶ bieles. Dát hæhttu dáhpáduvvat nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja ¶ båhtusav bájnnet. ¶ Sámedikke ietja mierredi goassa sihti ájrastit jali javllamusáv buktet dákkir ¶ ássjegárvedimen. ¶ Artihkkal 18 ¶ Rijkatjoaggulvisáj gasskavuohta ¶ Stáhta rijkatjoaggulvisá jali daj juohkusa jali ietjá orgána galggi gå rávkaduvvá ¶ duosstot sámedikkij åvdåstiddjijt váj da bessi tjielggit ássjijt ma sámijda li ájnnasa. ¶ Sámedikke galggi bessat gullut gå rijkatjoaggulvis giehtadallá ássjijt ma sierraláhkáj ¶ sáme álmmugij guosski. ¶ Ájnegis rijkaj rijkatjoaggulvisá vaddi lagáp njuolgadusáj makkir ássjijda dát guosská, ¶ ja gåktu galggá tjadáduvvat. ¶ Artihkkal 19 ¶ Sáme ja rijkajgasskasasj åvdåsstibme ¶ Sámedikke galggi sáme álmmugav åvdåstit rijkajgasskasasj aktijvuodajn. ¶ Stáhta galggi åvdedit sámij åvdåstimev rijkajgasskasasj institusjåvnåjn ja sámij ¶ oassálasstemav rijkajgasskasasj tjåhkanimijn. ¶ Artihkkal 20 ¶ Aktisasj sáme organisasjåvnå ¶ Sámedikke máhtti ásadit aktisasj organisasjåvnåjt. Stáhta galggi aktisasjrádij ¶ sámedikkij gå la dárbbo rahtjat váj dakkir aktisasj organisasjåvnå almulasj fámov oadtju. ¶ Artihkkal 21 ¶ Ietjá sáme aktidusá ¶ Stáhta galggi vieledit ja gå la dárbbo rádádallat tjæroj, sijdaj, boatsojguohtomsijdaj, ¶ gålldåsámij gielldastivraj ja ietjá máhtulasj sáme organisasjåvnåj jali bájkálasj sáme ájrrasij. ¶ Artihkkal 22 ¶ Sámeguovllo ¶ Stáhta galggi dåjmalattjat mierredit ja åvddånahttet guovlov gånnå sáme álmmuk ¶ máhttá háldadit ietjasa sierra riektájt dán konvensjåvnå ja rijkaj lága milta. ¶ Kapihttal III ¶ Sáme giella ja kultuvrra ¶ Artihkkal 23 ¶ Sámij gielalasj riektá ¶ Sámijn galggá liehket riektá adnet, åvddnahttet ja boahtte buolvajda åhpadit ietjasa ¶ gielav ja ietjasa árbbedábijt, ja rahtjat vaj sámegiela máhtudahka oabllu aj sámijda gudi dåssju ¶ muhtem mærráj gielaska bukti. ¶ Sámijn galggá liehket riektá mierredit, bisodit ja gájkkásasj vieledimev åttjudit ¶ ietjaska persåvnnånamájda ja bájkkenamájda. ¶ Artihkkal 24 ¶ Stáhtaj åvdåsvásstádus sámegiela åvdås. ¶ Stáhta galggi dilev láhtjat váj sáme máhtti gielaska bisodit, åvddånahttet ja oablodit. ¶ Stáhta galggi dilev láhtjet váj sáme alfabehtta máhttá dåbmaris láhkáj dán ulme diehti ¶ aneduvvat. ¶ Sámegiella galggá aneduvvat dåbmarisát duobbmoståvlåjn ja oajválattjat hárráj sáme ¶ guovlojn. Sæmmi guosská dájda guovlojda ålgusjbielen dakkir ássjijn ja rijdojn ma vuostatjin ¶ li sáme guovlojn giehtadaláduvvam jali juokkirak láhkáj le sierraláhkáj dájda guovlojda ¶ tjanáduvvam. ¶ Stáhta galggi åvdedit girjálasjvuoda ålgusvaddemav sámegiellaj. ¶ Mærrádusá dán artihkkalin galggi aj guosskat dajd sáme giellasuorgijda ma li binnebut ¶ oabllum. ¶ Artihkal 25 ¶ Sáme medijá ¶ Stáhta galggi vuodov láhtjet váj iesjrádálasj sáme medijápolitihkav oadtjop mij dahka ¶ sáme medijájda máhttelissan ietjasa åvddånahttemav stivrrit ja sáme álmmugij vaddet valjes ¶ ja moattelágásj fálaldagáv diedojs ja vuojnojs ássjijn gånnå le gájkkásasj berustibme. ¶ Stáhta galggi dilev láhtjat váj lulu sáddijuvvat sámegielak prográmma radion ja TVan, ¶ ja galggi åvdedit avijsaj ålgusvaddemav dán giellaj. Aktisasjbarggon sámedikkij galggi stáhta ¶ aj åvdedit aktisasjbargov rijkarájáj rastá medijáinstitusjåvnåj gaskan ma fálli prográmmajt jali ¶ artihkkalijt sámegiellaj. ¶ Mærrádus nuppát oasen sámegiela birra galggá aj nav guhkás gå máhttelis guosskat ¶ daja sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. ¶ Artihkkal 26 ¶ Sáme åhpadus ¶ Sámijn sáme guovlojn galgg liehket máhttelisvuoda åhpadussaj sámegielan ja ¶ sámegiellaj. Åhpadus ja åhpadusruhtadibme galggá liehket sijá duogátjij hiebadum. Dákkir ¶ åhpadus galggá máhttelissan dahkat oassálasstet joarkkaåhpadusán juohkka dásen ja sæmmi ¶ båttå duosstot dajt dárbojt ma li sámijn váj ájn máhtti árbbedábálasj sáme æládusájn barggat. ¶ Åhpadusruhtadibme galggá navti liehket váj máhttelis la alep åhpadusáv sámegielan oadtjot. ¶ Sáme mánájda ja nuorajda sáme guovloj ålggolin galggi liehket máhttelisvuohta ¶ sámegiela åhpadussaj, valla aj sámegiellaj nav guhkás gå la máhttelis ájnegis guovlojn. ¶ Åhpadus galggá nav buoragit gå máhttelis sijá duogátjij hiebaduvvat. ¶ Rijkalasj oahppoplána galggi dagáduvvat aktisasjbarggon sámedikkij ja hiebaduvvat ¶ sáme mánáj ja nuoraj kultuvralasj duogátjijda ja dárbojda. ¶ Artihkkal 27 ¶ Dutkam ¶ Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij buorre vuodov láhtjet dutkamij man vuodon le ¶ sáme sebrudagá máhtudakdárbbo ja mij åvdet sáme dutkij rekrutterimav. Gå dákkir dutkamav ¶ pláni de galggi gielalasj ja kultuvralasj vidjura sáme sebrudagán vieleduvvat. ¶ Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij åvdedit aktisasjbargov sáme ja ietjá ¶ dutkaminstitusjåvnåj gaskan ájnegis rijkajn ja aj rijkarájáj badjel, ja nannit ¶ dutkaminstitusjåvnåjt majna le dutkam degu nammadum vuostasj oassen oajvvedahkamussan. ¶ Dutkam sáme ássjij hárráj hæhttu hiebaduvvat dakkir etihkalasj njuolgadusájda mij ¶ rávkaduvvá gå sáme li álggoálmmuk. ¶ Artihkkal 28 ¶ Åhpadibme ja diedo sámij birra ¶ Sáme álmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem galggá vuogas láhkáj vuojnnusij boahtet ¶ åhpadimen aj sáme sebrudagá ålggolin. Dákkir åhpadibme galggá sierraláhkáj gæhttjalit ¶ åvdedit máhtudagájt sámij birra rijkaj álggoálmmugin. Stáhta galggi sámedikkij ¶ aktisasjbarggon fállat åhpadimev sáme kultuvran ja gielan ulmutjijda gudi sáme guovlojn ¶ galggi barggat. ¶ Stáhta galggi aktisasjbarggon sámedikkij vásstedit almulasj diedoj åvdås sáme ¶ kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. ¶ Artihkkal 29 ¶ Varresvuoda- ja sosialdievnastus ¶ Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij bærrájgæhttjat vaj varresvuohta- ja ¶ sosialdievnastus sáme guovlojn le navti organiseridum váj sáme dájn guovlojn oadtju ¶ varresvuoda- ja sosialdievnastusáv mij le sijá gielalasj ja kultuvralasj duogátjij hiebaduvvam. ¶ Sáme guovloj ålggolin galggi aj varresvuoda- ja sosialoajválattja vieledit sáme ¶ pasientaj ja klientaj gielav ja kultuvrraduogátjav. ¶ Artihkkal 30 ¶ Sáme máná ja nuora ¶ Sáme mánájn ja nuorajn le riektá ietjaska kultuvrav dåjmadit ja ietjaska sáme ¶ identitehtav bisodit ja åvddånahttet. ¶ Artihkkal 31 ¶ Árbbedábálasj máhtudagá ja kultuvralasj åvddånbuktema ¶ Stáhta galggi vieledit sáme álmmuga riektáv ietjasa árbbedábálasj máhtudagáv ja ¶ kultuvralasj åvddånbuktemijt háldadit, ja aj rahtjat váj sáme máhtti dajt boahtte buolvajda ¶ bisodit, åvddånahttet ja gaskostit. ¶ Stáhta galggi rahtjat váj sáme álmmuk, gå sáme kultuvrra kommersiella láhkáj ¶ aneduvvá iehtjádijs gå sámijs, bessi dåjma badjel mierredit ja hiebalgis oasev rudálasj ¶ båhtusis dassta oadtjot. Sáme kultuvrra galggá suodjaluvvat dakkir kultuvralasj ¶ åvddånbuktemij vuosstáj ma li sjibmo sáme kultuvras. ¶ Stáhta galggi rahtjat váj sámij árbbedábálasj máhtudagá vieleduvvi gå sáme ássje ¶ giehtadaláduvvi. ¶ Artihkkal 32 ¶ Sáme kultuvrramujto ¶ Sáme kultuvrramujto galggi suodjaluvvat lágan ja rijka sámedikkes háldaduvvat jali ¶ aktijrádálattjat kulturinstitusjåvnåj ja sámedikkijn. ¶ Stáhta galggi rahtjat aktisasjbargov rijkkarájáj badjel sáme kultuvrramujtojt ¶ duodastittjat, suodjalittjat ja háldadittjat. ¶ Stáhta galggi rahtjat váj sáme kultuvrramujto ma li ierit válduvvam sáme guovlojs ja ¶ ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudahkaj, galggi hiebalgis museaj jali ¶ kultuvrrainstitusjåvnåj hállduj vatteduvvat maŋŋel gå le rijka sámedikkijn sjiehtadallam. ¶ Artihkkal 33 ¶ Kultuvrravuodo ¶ Stáhtaj ¶ vælggogisvuoda ¶ sáme ¶ kultuvrra ássjijn le aj materiálalasj kultuvrravuodo, váj ¶ sáme oadtju dárbulasj vuodov æládusáj ja rudáj hárráj mij ietjasa kultuvrav máhtti bisodit ja ¶ åvddånahttet. ¶ Kapihttal IV ¶ Sámij riektá duobddágijda ja tjátjijda ¶ Artihkkal 34 ¶ Árbbedábálasj adno duobddágijs ja tjátjijs ¶ Guhkesájggásasj árbbedábálasj adno ednam- jali tjáhtjeguovlojs le vuodon sámij ¶ aktugasj jali aktisasj ednamriektáj dajs guovlojs buohta rijkalasj ja rijkajgasskasasj ¶ njuolgadusáj ma guosski guhkesájggásasj adnuj. ¶ Jus sáme, vájku ælla æjgáda guovlojda, li árbbedábálattjat adnám muhtem ednam- jali ¶ tjáhtjeguovlojt boatsojsujttuj, bivdduj, guolástussaj jali ietjá láhkáj, de siján le vilá riektá ¶ adnet guovlojt sæmmi láhkáj dagu åvddåla. Jus guovlo aneduvvi sámijs iehtjádij siegen, de ¶ galggi sáme ja dåt nubbe addne ietjasa riektájt dåjmadit ietjasa riektájt gasskasasj vieledimijn ¶ nubbe nuppe gáktuj ja váj goappátja bessaba gehtjastit gåktu dåt nubbe ietjas riektájt adná. ¶ Dán aktijvuodan galggi sierraláhkáj boatsojsáme dille vieleduvvat. Vájku riektá ednamadnuj ¶ le ráddjiduvvam sæmmi adnuj dagu åvddåla, de ij dat galga hieredit váj adno dárboj milta ¶ hiebaduvvá teknihkalasj ja rudálasj åvddånibmáj. ¶ Gå mierreduvvá jus árbbedábálasj adno gávnnu dán mærrádusá milta, de galggá ¶ vuodon liehket mij la árbbedábálasj sáme adno ednamijs ja tjátjijs, ja aj vieledit sáme anos ¶ ælla nav álu merka luondon. ¶ Mærrádusá dán artihkkalin e tsakka riektáv ietjasa duobddágijt ruopptot åttjuditjat ma ¶ sámijn máhtti liehket rijkalasj jali rijkkajgasskasasj riektá milta. ¶ Artihkkal 35 ¶ Suodjalibme sámij riektájs ednamijda ja tjátjijda ¶ Stáhta galggi doajmmaj biedjat dåbmaris suodjalimev sámij riektájs 34. artihkkala ¶ milta. Ållagattjat galggi stáhta dán diehtij identifiserit dajt ednam- ja tjáhtjeguovlojt majt ¶ sáme árbbedábálattjat adni. ¶ Rijkalasj riektán galggi gávnnut hiebalgis årniga gæhttjalittjat gatjálvisájt ma guosski ¶ sámij riektáj ednamijda ja tjátjijda. Sáme galggi duobbmoståvlårijdojn bessat oadtjot dav ¶ rudálasj dårjav mij le dárbulasj váj ietjasa ássjijt máhtti oadtjot gæhttjaluvádum. ¶ Artihkkal 36 ¶ Luonndoressursaj adno ¶ Sámij riektá luonndoressursajda dakkir ednam- jali tjáhtjeduobddágijda ma gulluji 34. ¶ artihkkalij, galggi sierraláhkáj suodjaluvvat. Dánna galggá aj vieleduvvat dájt bessat adnet ¶ ihkap le gájbbádus árbbedábálasj sáme máhtudagáv ja sáme kultuvralasj moallánagájt ¶ bisodittjat. ¶ Åvddål almulasj oajválattja lágajn vuodon vaddi loabev guoradallat jali råggå ¶ minerálajt jali ietjá ressursajt ednama vuolen jali mierredi gåktu ietjá luonndoressursajt adni ¶ dakkir ednam- jali tjáhtjeguovlojn ma sáme æjgguji jali adni, galggi rádádallama tjadáduvvat ¶ guoskadallam sámij ja sámedikkijn gånnå hiehpá 16. artihkkala milta. ¶ Loahpe luonndoressursajt guoradalátjit jali anátjit ij galga vatteduvvat jus dåjma diehti ¶ ij la máhttelis jali sjaddá viehka gássjelis sámijda vilá adnet dajt dáfojt maj birra le sáhka, ja ¶ dát adno le ájnas sáme kultuvrraj, jus sámedigge ja guoskadallam sáme e dasi guorrasa. ¶ Dat mij le åvdebun dán artihkkalin mierreduvvam, guosská aj ietjá adnovuogijda ¶ luondon dáfujn ma 34. artihkkalij hiehpi, dan vuolen aj miehttseæládus, tjáhtje- ja ¶ bieggafábmoásadusá, væddjatsieggim ja asstoájggegådij tsieggim, militera hárjjidallama ja ¶ stuoves hárjjidallamsaje. ¶ Artihkkal 37 ¶ Buohttidus ja vuojti oasse ¶ Guoskadallam sámijn galggá liehket riektá buohttidussaj gájka vahága åvdås mij sijáv ¶ tjasská dakkir dåjmaj baktu ma li nammaduvvam 36. artihkkalin nuppát ja nælját oasen. Jus ¶ rijkalasj lágan gávnnuji mærrádusá ma dahki suv guhti le loabev oadtjum luonndoressursajt ¶ råggåt vælggogissan ednamæjgádij værov mákset jali sunji vaddet oasev dåjma båhtusis, de ¶ galggá riektáaddnen sæmmi vælggogisvuohta aj daj sámij gáktuj gudi árbbedábálattjat li ¶ adnám ja ájn adni dav sæmmi dáfov. ¶ Dán artihkkala mærrádusá e ráddjida riektáv oassáj luonndoressursaj adnema båhtusis ¶ mij máhttá tjuovvot rijkkajgasskasasj riektáv. ¶ Artihkkal 38 ¶ Vuona ja merragáddetjátje ¶ Dat mij le tjáhtjeguovloj ja tjáhtjeguovloj adnema riektáj hárráj mierreduvvam ¶ artihkkalijn 34-37, guosská aj sæmmi láhkáj sáme guolástussaj ja ietjá adnuj vuonajs ja ¶ merragáddetjátjijs. ¶ Gå guollimoasse guolijs ja ietjá merraressursajs vatteduvvi, ja gå ietjá láhkáj dájt ¶ ressursajt reguleriji, de galggá sáme anov ja dan árvov sáme sebrudagán vieledit. Dát galggá ¶ dáhpáduvvat vájku dát adno le binnum jali ållu nåhkåm danen gå guollimoase ælla ¶ vatteduvvam jali ietjá reguleridimij diehti guolástusán jali ietjá ressursaano diehti dájn ¶ guovlojn. Sæmmi sjaddá jus adno le binnum jali hiejteduvvam danen gå merraressursajs li ¶ binnum dájn merraguovlojn. ¶ Artihkkal 39 ¶ Ednamvijddudagá ja ressursaj háldadibme ¶ Duodden sámij riektájda dagu åmastimriekta jali adnemriektá, galggá sámedikkijn ¶ liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta almulasj háldadimen guovlojs 34. ¶ ja 38. artihkkalij milta. ¶ Artihkkal 40 ¶ Birássuodjalibme ja birásháldadibme ¶ Stáhta li aktisasjrádij sámedikkij vælggogissan ásadit dåjmalasj birássuodjalimev mij ¶ sihkarastá guoddelis åvddånimev sáme ednam- ja tjáhtjeguovlojn 34. ja 38. artihkkalij milta. ¶ Sámedikkijn galggá liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta ¶ birásháldadimen mij dájt guovlojt vájkkut. ¶ Kapihttal V ¶ Sáme æládusá ¶ Artihkkal 41 ¶ Sáme æládusáj suodjalibme ¶ Sáme æládusá ja sáme ressurssaadno galggá sierraláhkáj suodjaluvvat, riektá jali ¶ rudálasj dåjmaj baktu, nav guhkás gå dát le ájnas kultuvrravuodo. ¶ Sáme æládussan ja sáme ressurssaadnon aneduvvá dakkir doajmma mij le ájnas vaj ¶ sáme bájkálasj sebrudahka bissu ja åvddåni. ¶ Artihkkal 42 ¶ Boatsojsujtto sáme æládussan ¶ Boatsojsujtto mij le sierralágásj ja árbbedábálasj sáme æládus ja kultuvrravuohke man ¶ vuodon le árbbedáhpe ja danna galggá liehket sierralágásj riektá suodjalibmáj. ¶ Danen galggaba Vuodna ja Svierik bisodit ja åvddånahttet boatsojsujtov sierrariektán ¶ sámijda sáme boatsojsujttoguovlojn. ¶ 3. protokolla milta oassálasstemsjiehtadusán Europealasj aktijdussaj mij javllá sáme li ¶ álggoálmmuk, hihkal Suobma sáme boatsojsujto riektádilev nannit. ¶ Artihkkal 43 ¶ Boatsojsujtto rijkarájáj badjel. ¶ Sámij ¶ riektá ¶ boatsojsujttuj rijkarájáj badjel vuodon le árbbedáhpe. ¶ Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda li lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj ¶ badjel, de galggi dá lihtudime fámon bissot. Jus rijddo sjaddá dáj lihtudimij dádjadusá jali ano ¶ diehti, de galggá oassálasste máhttet rijdov rijddonammadussaj bajedit. Da gålmmå ¶ sámedikke aktisattjat njuolgadusájt mierredi gudi dákkir rijddonammadusán galggi ájrastit ja ¶ nammadusá barggovuogev. Oassálasste guhti ij la dudálasj dán nammadusá mærrádusájn ¶ galggá bessat dav ássjev duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. ¶ Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda ælla lihtudam boatsojguohtoma birra ¶ rijkarájáj badjel, valla gávnnu rijkajgasskasasj sjiehtadus guohtomriektá hárráj, de galggá dát ¶ sjiehtadus aneduvvat. Sån guhti árbbedáberiektálasj vuodojn adná sujna le vijdep ¶ guohtomriektá gå dát rijkajgasskasasj sjiehtadus javllá, galggá bessat váni hiereduvvamis ¶ ietjasa rávkalvisáv duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. ¶ Kapihttal VI ¶ Konvensjåvnå tjadádibme ja åvddånahttem ¶ Artihkkal 44 ¶ Sámeminisstarij ja sámediggepresidentaj aktisasjráde ¶ Vásstediddje sámeminisstara Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sámediggepresidenta ¶ dájs gålmåjs rijkajs galggi juovnnát tjåhkanit. ¶ Dát aktisasjbarggo galggá konvensjåvnå ulmev åvdedit dagu nammaduvvam le 1. ¶ artihkkalin. Tjåhkanimen galggi ájggeguovddelis aktisasj ássjijt giehtadallat. ¶ Artihkkal 45 ¶ Konvensjåvnnånammadus ¶ Nuorttarijkalasj ¶ konvensjåvnnånammadus ¶ galggá nammduvvat dán konvensjåvnå ¶ tjadádimev tjuovutjit. Nammadusán galggi liehket 6 ájrrasa gudi gájka li iesjrádálattja. ¶ Juohkka dajs gålmå stáhtajs nammat avta ájrrasav, juohkka sámedikkijs avta ájrrasav. ¶ Nammadibme le vidá jahkáj. ¶ Nammadus galggá daj gålmåj rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda diedádusájt buktet. ¶ Dat máhttá rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda buktet oajvvádusájt ma dán konvensjåvnå ¶ ulmev nanniji. Nammadus máhttá aj javllamusájt buktet ájnegis ulmutjij jali juohkusij ássjijn. ¶ Artihkkal 46 ¶ Rijkalasj tjadádibme ¶ Váj dát konvensjåvnnå galggá nav avtaláhkáj gå máhttelis aneduvvat galggi stáhta ¶ konvensjåvnå mærrádusájt njuolgga anedahtten dahkat rijkalasj lága baktu. ¶ Artihkkal 47 ¶ Rudálasj åvdåsvásstádusá ¶ Stáhta dajs rudálasj ressursaj åvdås vásstedi ma li dárbulattja dán konvensjåvnå ¶ mærrádusáj tjadádibmáj. Aktisasj gålo dajda gålmå rijkajda galggi daj gaskan genga rijka ¶ sámij lågo milta juogeduvvat. ¶ Ietján gå daj buojkulvisáj ma 35. artihkkalin nuppát oasen nammaduvvi, galggá ¶ sámijda liehket máhttelis oadtjot dav rudálasj dårjav majt dárbahi váj bessi prinsihpalattjat ¶ ájnas gatjálvisájt dán konvensjåvnå riektáj birra duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit. ¶ Kapihttal VII ¶ Loahppamærrádusá ¶ Artihkkal 48 ¶ Sámedikkij dåhkkidibme ¶ Dát konvensjåvnnå galggá vuollájtjállema maŋŋel dajn gålmåjn sámedikkijn ¶ giehtadaláduvvat ja dåhkkiduvvat. ¶ Artihkkal 49 ¶ Ratifiserim ¶ Dát konvensjåvnnå galggá ratifiseriduvvat. Ratifiserim ij máhte dáhpáduvvat åvddål ¶ da gålmmå sámedikke li dåhkkidam dav 48. artihkkala milta. ¶ Artihkkal 50 ¶ Fábmujboahtem ¶ Konvensjåvnnå fábmuj boahtá gålmmålåk biejve maŋŋel gå ratifiserimdokumenta li ¶ vuona ålggorijkadepartementan deponeriduvvam. ¶ Vuona ålggorijkadepartemænnta diedet Suomav, Svierigav ja dajt gålmmå sámedikkijt ¶ ratifikasjåvnnådokumentaj deponerima birra ja goassa konvensjåvnnå fábmuj boahtá. ¶ Dán konvensjåvnå oalle tæksta deponeriduvvá Vuona ålggorijkadepartementan, mij ¶ bærrájgæhttjá váj Suobma, Svierik ja da gålmmå sámedikke genga duodastuvvam kopijav ¶ oadtju. ¶ Artihkkal 51 ¶ Konvensjåvnå rievddadime ¶ Jus dáv konvensjåvnåv sihtá rievddadit de hæhttu dat dáhpáduvvat rádádallamij baktu ¶ dajn gålmåjn sámedikkijn ja 48. artihkkala milta. ¶ Konvensjåvnå rievddam fábmuj boahtá gålmmålåk biejve dat biejve maŋŋela gå ¶ sjiehtadusguojme li Vuona ålggorijkadepartementav diededam rievddama li sijás ¶ dåhkkiduvvam. ¶ Dási duodastussan li sjiehtadusguojmij åvdåstiddje dáv konvensjåvnåv vuolláj tjállám. ¶ Nav gå dáhpáduváj ……………….n ……………máno …. biejve jagen 20… ¶ Konvensjåvnås le akta eksemplárra vuonadárogiellaj, svierigadárogiellaj, suomagiellaj ja ¶ sámegiellaj, divna tevstajn le sæmmi fábmogisvuohta. ¶ - Nordlánda fylkkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme gå galggap tjadádit dåjmajt sámegiela doajmmaplánan oarjjel- ja julevsámegielaj gáktuj. Dan diehti doarjju ráddidus fylkkamánne gielladåjmajt jagen 2010 1,7 milliåvnå kråvnåj, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Duodden juolloduvvá 150 000 kråvnå prosjektaj YouTube på lulesamisk. ¶ Nordlánda fylkkamánnen le koordinerimåvdåsvásstádus oarjjel- ja julevsámegiela åhpadusá gáktuj, ja dåjmalattjat barggá gielajt nannit ja bisodit. Jagen 2010 li plánim moadda dåjma mánáj, nuoraj ja ållessjattugij vuoksjuj. Máhtudaklåpptim sáme åhpadiddjij vuoksjuj le aj plánidum. Muhtem dåjma li aktisasjbarggon aktan ietjá guojmij Vuonan ja Svierigin. Ráddidus dårjaj fylkkamánne dåjmajt 1,5 milliåvnåj jagen 2009. ¶ – Smáv sámegielaj dille le alvos. Ávon lev fylkkamánne berustimes giellabargon, ja gå barggi ienep arenajt ásadimdiehti oarjjel- ja julevsámegielajda. Dá dåjma låggŋiji dáj smávva gielaj dilev, javllá stáhttaráde. ¶ Prosjekta YouTube på lulesamisk oattjoj 150 000 kråvnå doarjjan jagen 2008. Jus ga vehi maŋŋunij de le prosjekta jådon vas áttjak åhpadum julevsámegielak journalistajn redaktørran. Prosjevta ájalvis le interaktijva arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet. Ráddidus doarjju dåjmav 150 000 kråvnåj jagen 2010. ¶ Preassadieđáhus , 20.06.2012 ¶ Nr.: 13/2012 ¶ 19:es oadtju gisjugisvuoda libjjáv. Dav Gånågis stáhttaráden mierredij uddni, biehtsemáno 15. biejve. Sijájs vidás libjjáv gållen oadtju, madi 14 oadtju libjjáv silban. ¶ - Gå terror mijájt ládaj snjilltjamáno 22. biejve, lidjin moattes gudi rahtjin sihke Ráddidushuodnahijn ja Utøyan. Ráddidus luojvojbarggijt guddnet daj guovte mujttomerkaj baktu ma li mierreduvvam tsieggiduvvat Oslon ja Hole suohkanin. Ulmutja gudi li ållu sierraláhkáj luojvot hæggavádá iehtjádij hekkajt gádjum, máhtti gisjugisvuoda libjjáv oadtjot. Maŋŋel gå li árvustallam dajt oajvvadusájt ma dálátjij li boahtám le Merrajåhtulakdirektoráhtta oajvvadam 19:es galggi libjjájn guddneduvvat. Ráddidus le Merrajåhtulakdirektoráhta oajvvadusáv tjuovvum, javllá æládus- ja oasesminisstar Trond Giske. ¶ Merrajåhtulakdirektoráhtta dat le oajvvadamoajválasj ja mij le guoradallam jus kandidáhta li libjjá gájbbádusájt ållidam. Dát le ieme dábe milta. Direktoráhtta le KRIPOSis viehkev oadtjum oajvvadusájt árvustallat. Jus muhtema mielas nágin le vajáldahtedum, de dåhkki ájn ienep ulmutjijt libjjáj oajvvadit. ¶ -Gájka bessi oajvvadit sijájt gejt miejnniji dáv libjjáv oadtjot. Dán ájggemierre le ålles vihtta jage. Danen ij diehttu soajttá ienep libjjá vatteduvvi åvddålijguovlluj ma li snjilttjamáno 22. bæjvváj tjanádum, javllá Giske. ¶ Sij gudi libjjáv oadtju li: ¶ Gållelibjes: ¶ Oddvar Hansen, Otto Kristian Løvik, Lill Hege Nilsen, Jørn Øverby ja Erik Martinsen Øvergaard. ¶ Silbbalibjes: ¶ Lise Berit Aronsen, Thomas Cordtsen, Kjersti Buer Dolve, Sjur Harald Dolve, Marcel Gleffe, Bjørn Kasper Ilaug, Allan Søndergaard Jensen, Bjørn Juvet, Terje Bergan Lien, Christer Lillestrøm, Sissel Martinsen, Ole Johan Simonsen, Julien Lucien Bernard Sué ja Helge Gjerløw Wettre. ¶ Diedo: ¶ Aktijvuohta: ¶ Æládus- ja oasesdepartementa guládallamoajvve Anne Cecilie Lund, 996 21 213, ¶ Æládus- ja oasesdepartementa præssavákta, tlf 902 51 303, . ¶ Stáhtabudsjehtan oajvvat Ráddidus stuorra juollodime ma li tjanádum ráddidushuodnahij bombeládadallamij snjilltjamáno 22. biejve 2011. Budsjehtan oajvvaduvvi 250 millijåvnå tsieggimgålojda ja dåjmajda ma gulluji Ráddidushuodnahijt ådåsis ásadit ja tsieggit. Oajvvadum le aj juollodime ådå sihkarasstemdåjmajda Ráddidushuodnahijn tjoahkkáj 26,6 millijåvnå kråvnå, aktan 15 millijåvnå strávvejådov buoredittjat. ¶ Stáhtabudsjehtan oadtju Statsbygg ja DSS tjoahkkáj 250 millijåvnå kråvnå sierralágásj dárbojt gåbtjåtjit: ¶ Stáhtabudsjehtan li Ráddidushuodnahijn tjuovvovasj sihkarasstemdåjma oajvvaduvvam: ¶ Oajvvaduvvam le aj juollodit 15 millijåvnå Ráddidushuodnahij strávvejådov buoredittjat. ¶ - Sihkarasstembarggo Ráddidushuodnahijn ådå váksjumguovdátjijn ja strávvejådov buoredittjat li ájnas dåjma maj lip ájggá juo barggam. Duodden oadtjop stuorra lijggegålov gå Ráddidushuodnaha ládadallin. Statsbygg ja aj DSS dárbahi lasedum rudájt váksjoma diehti ráddidushuodnahijn, lijggehuodnaha guoskavasj departementajda, ja gasskabåddåsasj huodnahij rievddamijda, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud gå stáhttabudsjehtta åvddån biejaduvvá. ¶ Stáhttaráde dættot ij le ájn visses gåktu terrorládadallam 2012-budsjehtav vájkkut. Danen soajttá hæhttuji vas budsjehtav rievddadit gå ienebut diehti dáj gåloj birra. ¶ - Oajvvaduvvá 20 millijåvnå juollodit Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela ja ådå Ráddidushuodnahij tsieggimij. Sidáv ajtu dættodit ráddidus galggá ájn árvustallat gåktu Ráddidushuodnaha galggi liehket boahtteájggáj, ja dási vehi ájgev dárbahip, låhpat Aasrud. ¶ Ráddidus oajvvat Sámediggáj juollodit 700 000 kråvnå bargatjit oarjjelsáme oahpponævoj ja terminologijaåvddånibmáj jagen 2012. Ráddidus aj oajvvat 120 000 kråvnå juollodit sáme giellabálkkáj Gållegiella. Dáv bessá låhkåt dárkestum násjonálbudsjehtan. ¶ - Oarjjelsámegiella le ájtedum giella. Ráddidus sihtá joarkket bargujn nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav ja vuorodit oahpponævojt oarjjelsámegiellaj, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Engerdal suohkan le jahkásattjat rudájt oadtjum Elgå skåvlåv dåjmadittjat, gånnå bargaduvvá oarjjelsámegiela oahpponævoj ja terminologijajn. 2012 le maŋemus jahke oahppij skåvlån, danen hæjttá suohkan skåvlåv dåjmadit tjavtja rájes. ¶ - Skåvllå le ájnas bargov dahkam oarjjelsámegiela åvdåstibmáj. Dájna juollodimijn oadtju Sámedigge åvdåsvásstádusáv oarjjelsámegiela oahpponævo- ja terminologibargov vuorodit ja orgániserit, javllá Aasrud. ¶ 120 000 kråvnå sáme giellabálkkáj Sáme giellabálkká Gållegiella juogeduvvá fert nuppe jage, ja Nuorttarijkaj sáme ássjij ámmátorgádna dáv bálkkáv juogat. Ruhtamákso le birrusij 120 000 tuvsán kråvnå. Vuonarijkka ruhtat bálkkáv jagen 2012. ¶ Bálkká juogeduvvá Nuorttarijkalasj minissterij sáme ássjij tjaktja-tjåhkanimen Vuonarijka, Svieriga ja Suoma gaskan. Duodden aj sámedikkepresidenta dát gålmåt rijkajs oassálassti. ¶ Lågå ienebuv Gållegiela birra ¶ Preassadieđáhus , 18.10.2010 ¶ Nr.: 136/10 ¶ Ráddidus sihtá láhkatjanádum aktisasjbarggosjiehtadimij suohkanij ja skihppijviesoj gaskan, buoredit ruhtadimsystemav ja ienep hieredimev suohkanijn váj buorep ja guoddelis varresvuodadievnastusáv oadtjop boahtteájggáj. ¶ Uddni sáddi Ráddidus gålmmå ájnas varresvuodadokumenta guláskuddamij: ¶ – Dáj ådå lágaj ja ådå varresvuoda- ja huksoplána vuodo baktu joarkkep åvddålijguovlluj avtastallamådåstusájn. Avtastallamådåstusá baktu galggap ásadit varresvuodadievnastusáv mij le buorebut aktij måsskidum. Sihtap skihpudagájt hieredit ja ráddjit, ja buorep varresvuodadievnastusájt fálaldit dåppe gåggu ulmutja årru, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg. ¶ Avtastallamådåstusá vuodo bigoduváj stuorradiggediedádusán 2009 biehtsemáno, ja doajmmagoahtá ådåjakmáno 1. biejve 2012. ¶ Stoltenberg nammat gålmmå ájnas dåjma maj hárráj ráddidus dal ádnu vuojnojt: ¶ 1) Suohkana galggi oadtjot rudájt váj bessi mákset pasientajt gudi li juo gergas skihppijvieson, váj bessi sijddasuohkanij boahtet ienni gå sajijt válldet skihppijvieson. ¶ 2) Suohkana oadtju rudájt mákset oasev gålojs muhtem pasienntajuohkusijs gudi skihppijviesojda båhti. Návti suohkana bessi hieredit jali suohkandåktårdievnastusá baktu viehkev fállat ienni gå pasienta galggi hæhttut skihppijviessuj. ¶ 3) Suohkana ja skihppijvieso galggi sjiehtadusájt dahkat, duola dagu árvustallat le gus farra mávsulasj ådå giehtadallamfálaldagájt ásadit suohkanijn. ¶ Ådå lágan suohkanij varresvuoda- ja huksodievnastusáj gáktuj oajvvat ráddidus nággit suohkanijt ja skihppijviesojt aktan barggat. Suohkana ja skihppijvieso galggi sjiehtadusájt dahkat váj pasienta e dåssjen skihppijviessuj boade ienni gå sæmmi buorre jali ájn de vil buorep fálaldagáv oadtjot suohkanin ja navti e ga dárbaha skihppijvieson vællahit gå li dåppe gærggam. ¶ – Návti dilev láhtjep váj suohkana ja skihppijvieso galggi ájn ienep aktan barggat. Vuojnnep moadda suohkana ja skihppijvieso li juo aktan barggám vaj pasienta galggi buorep fálaldagáv oadtjot lahkabirrasin. Dassta mij sihtap ájn ienebuv, javllá varresvuohta- ja huksominisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. ¶ – Ráddidus dal ájnas bargov álgat váj buorep dievnastusfálaldagáv oadtjop ja ienep ávkev juohkka varresvuodarudás. Riekta le, ja ájnas aj jut biggip varresvuodadievnastusájt lagábuv gåggu årrop. Avtastallamådåstus le desentraliserimådåstus ja hieredimådåstus. Ådå láhkaoajvvadus sisadná suohkan galggá juohkka suorgev ja ábnnasav adnet álmmukvarresvuoda nannimdiehti. Ep åvvånis iehpeda suohkana li gárvvása dán lasedum åvdåsvásstádussaj majt dal oadtju, javllá suohkan- ja guovllominisstar Liv Signe Navarsete. ¶ Ietja dåjmaj gaskan majt ráddidus oajvvat li dá: ¶ Uddni buktá ráddidus aj ådå nasjonála varresvuoda- ja huksoplánav buktá guláskuddamij. Pládna galggá åvddån biejaduvvat stuorradiggediedádussan 2011 gidá, mij galggá boahtteájge varresvuoda- ja huksodievnastusá vuodon. Ráddidus ásat vijdes guláskuddamav nehta baktu, váj juohkkahasj bæssá gullut. ¶ Guláskuddam dán næhttabájken almoduvvá: http://fremtidenshelsetjeneste.regjeringen.no ¶ – Oassálaste ja buvte ietjat vuojnojt boahtteájge varresvuodadievnastusá gáktuj, oajvvat varresvuohta- ja huksominisstar. ¶ Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj. Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve. Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen. ¶ Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn. Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi. ¶ - Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan. Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. ¶ - Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud. ¶ Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj. Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno. Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin. ¶ - Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj. Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti. Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen. ¶ Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982. Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n. ¶ Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve. ¶ Ráddidus vuolet gájbbádusájt bargodisvuodarudájda daj hárráj gudi li muhtem mærráj bargos ieret guolástusindustrijan. ¶ Ådåjakmáno 1. biejve rájes biejaduváj gájbbádus barggoájge binnedibmáj 40 prosentas 50 prosænntaj gå sierranjuolgadusá fámoduhteduvvim ma ruhtahiede ájge doajmmin. ¶ – Vuojnijma da ettjin vájkkuda nav gåktu lij ájádaládum, ja ássjev lip dal rájddam, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. ¶ Snjilltjamáno 1. biejve rájes le gájbbádus binnedum barggoájggáj dajda gudi li muhtem mærráj ierit bargos biejadum vas 40 prosænntaj. ¶ Guolástusindustrija le bessam bálkkávælggolágas dalloj gå bargge li muhtem mærráj ierit bargos. Bargge guolástusindustrijan e bálkáv oattjo barggovaddes vuostasj biejvijt gå li bargos ierit, dan sadjáj oadtju bargodisvuodarudájt. Dajna gå bargodisvuodarudá li binnebu gå bálkká, de oadtju da gudi li ierit bargos binnep rudájt gå iehtjáda gudi li ierit bargos. Gå bargodisvuodarudá vuoleduvvi 40 prosænntaj, de kompenseriduvvá dan baktu. ¶ Stáhttaráden uddni virggáj biejaduváj åssudakdirektørra Bjørn Olav Megard ådå ekspedisjonoajvven Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementan. Megard Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagá jådediddjen álggá maŋŋel gå Petter Drefvelin le pensjåvnnåj mannam. ¶ Bjørn Olav Megard (40) le låhkåm cand.polit. sosialantropologia oajvvefágajn Oslo universitehtas. Jagen 2009 tjálij mastereksámav Public Administration Harvard Universityn. Megard le åvddåla læhkám rádevadde Suohkan- ja guovllodepartementan ja RÁb stuorradiggejuohkusa politihkalasj rádevadden. 2004 rájes le Megard læhkám åssudakdirektørra sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagán. ¶ Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudahka vásstet aktijdit ráddidusá sáme- ja nasjonála unneplågoálmmugij (rom, romani, guojna, juvdá ja miehttsesuomaga) politihkav. Åssudagán le vijdes aktijvuohta ietjá departementaj ja almulasj oajválattjaj iesjguhtik dásen, ierit ietján váj sihkarasstá sáme- ja unneplågoálmmukpolitihkalasj ulme vuoroduvvi gå politihkka ja dåjma hábbmiduvvi ja jåhtuj biejaduvvi. Åssudagán le viehka ållo aktijvuohta Sámedikkijn ja sámij ja ietjá unneplågoálmmugij institusjåvnåj ja organisasjåvnåj. ¶ Hiebadum dåjmaj baktu ja ålleslasj nannim kultuvrrajuollodimijs 2005 rájes le Ráddidus vijdes kultuvrra-, media- ja luojvojbarggodåjmajt nannim. 2013 budsjehttaåvddånbuktema baktu li ålles juollodime kultuvrradåjmajda lassánam sulle 4,9 millijárda kråvnåj 2005-2013 ájggudagán. ¶ Kulturlåpptim Kulturlåpptim álgaduváj 2004:n ja vijdeduváj 2009:n. Dájna låpptimijn biejaj ráddidus rahtjalis ulmijt kulturiellemij ja stáhta ressursaadnuj kultuvrradåjmajda. 2013 budsjehttaoajvvadus mierkki tjoahkkidum lasedibme 889,3 millijåvnå kråvnåj jali 9,8 prosenta Kulturlåpptima tjuovvolibmáj. Akta oajvvetjuogga Kulturlåpptimijn le kultuvrrabudsjehtta åvddål 2014 galggá 1 prosennta stáhtabudsjehtas. 2013 lasedimijn lassán kulturbudsjehtta 0,92 prosentas gitta 0,96 prosentajda stáhtabudsjehtas. ¶ Kulturlåpptima oajvvevuorodime ja joarkka 2013:n li: ¶ 320,7 milliåvnå lasedum momskompensasjåvnnån luojvoj organisasjåvnåjda Ráddidus oajvvat 320,7 milliåvnå lasedum momskompensasjåvnnån luojvoj organisasjåvnåjda 2013:n. Lasseárvvodivut kompensasjåvnnå doarjjaårnik luojvov organisasjåvnåjda ásaduváj jagen 2010 gå 396 millijåvnå kråvnå juolloduvvin. 2013:n le årnik 948 millijåvnå kråvnå. Momskompensasjåvnnå luojvov organisasjåvnåjda le stuorámus vuorodibme luojvoj suorgen stáhtabudsjehta baktu gudik goassak. Årnik le læhkám ájnas bájkálasj siebrij nannidahttijn. 2011:n oadtjun 13 000 siebre momskompensasjåvnåv. ¶ Kulturdepartemennta oajvvat 948 millijåvnå doarjjan 2013 jahkáj. ¶ 114,9 millijåvnå lasedibme siednadájddaj Guovllo- ja rijkkaoasseteahtera oadtju 22,7 millijåvnå ienep. Ienemusát oadtju Kilden (Agder Teater, OperaSør ja Kristiansand Symfoniorkester) 7,5 millijåvnå kråvnåj. Den Norske Opera & Ballett juollodibme lassán 48,5 millijåvnå kråvnåj. 25 millijåvnå kråvnå galggi viddnudagá ruhtadilev nannit. 4,8 millijåvnå kråvnå lasedibme guovllo- ja bájkkeoperájda duola dagu ¶ Tjoahkkidum lasedibme 16,1 milliåvnå kråvnå manni nasjonála teahterijda. Ålles lasedibme dánssimij boahtte jage 12 millijåvnå kråvnå, dajs 5 millijåvnå årnigijda Vuona kulturfonda vuolen. ¶ Badjel 60 milliåvnå musihkkaj Ráddidus oajvvat nasjonála ja guovloj orkesstera galggi oadtjot 25,2 millijåvnå kråvnå ienep gå uddni. Duodden boahtá Kristiansand Symfoniorkester lasedibme mij le oassen Kildenis Kristiansandan. Stavanger Symfoniorkester oadtju 7 millijåvnå kråvnå duodden, Bergen Filharmoniske Orkester 6 millijåvnå kråvnå, Oslo-Filharmonien 5,4 millijåvnå kråvnå ja Nordnorsk Opera og Symfoniorkester 3 millijåvnå kråvnå. ¶ 20,1 millijåvnå kråvnå manni Norsk kulturfond årnigij nannimij. Lasedimes li 5 millijåvnå kråvnå Rikskonsertajs viettjadum. Kåvråjda lassán doarjja 3,7 millijåvnå kråvnåj. Lasedibme manná duola dagu tjuoldedum kåvråjda, doajmmarudáj nannimij, dirigænntamålssomij ja Kilden kåvrrådoajmmaj. Guovdásjfestiválaj doarjja lassán 4,6 millijåvnåj – ja ietjá dåjma musihkan oadtju 6,5 millijåvnå ienep (dát guosská duola dagu Music Norway, Riksscenen ja Rock City Namsos). ¶ 55 millijåvnå kråvnå duodden dávvervuorkájda ja kultuvrrasuodjalussaj Kulturdepartemennta dættot aktijdimev, tsiekkadussuodjalimev/dåjmav ja gaskostimev gå nasjonála dávvervuorkkáværmádagá doajmmaruhta laseduvvá tjoahkkáj 51,3 millijåvnå kråvnåj. Ráddidus oajvvat 9,9 millijåvnå kråvnå Eidsvolltsiekkadusá inventárraprosjevta juollodibmen vuodolágaávvudallama aktijvuodan 2014. Ålles juollodibme dávvervuorkká- ja kultuvrrasuodjalimdåjmajda 2013 budsjehtaoajvvadusán aktan Dájda, arkitektuvra ja designa nasjonálmusajn, le sulle 1,3 millijárda kråvnå. ¶ 39,5 millijåvnå kråvnå lasedibmen visuála dájddaj Norsk kulturfond oadtju 4,6 millijåvnå kråvnå visuála dájddaj. Norsk kulturråd oadtju 6 millijåvnå kråvnå ienep visuála dájddaj. 3 millijåvnå dájs manni rijkajgasskasasj dájddafestivállaj Bergen Assembly. Nasjonalmuseet oadtju 12,6 mill. kråvnå ienep. Dájs galggi binnemusát 5 millijåvnå kråvnå Munch-ávvudallamij aneduvvat 2013:n. Gånågis Christian Frederik monumentajda 2,7 millijåvnå kråvnå juolloduvvi 2013:n ja nasjonála mujttomerka 2011 snjilltjamáno 22. biejve maŋŋela oadtju 5,2 millijåvnå kråvnå. Dájs 5,2 millijåvnå kråvnå 2013:n mávseduvvi. Ietjá dåjmajda visuála dájdan oajvvaduvvá 8,4 millijåvnå kråvnå lasedibme. Duodden li 3,7 millijåvnå kråvnå oajvvaduvvam lasedibmen dájddamuseajda Nasjonála dávvervuorkkáværmádagán. ¶ 38 millijåvnå kråvnå lassen filmajda Ráddidus joarkká filmmavuorodimev 38 millijåvnå lasedimijn 2013:n. Dán sjiehtadusá baktu vuona filma buorráni ja rijkajgasskasattjat duvdeduvvi. Ålles lasedibme suorgen aj vájkkut váj máhttá TV-dramaj juollodimijt lasedit. Ráddidus vaddá 10 millijåvnå kråvnå rijkajgasskasasj bargguj 2013, váj ållit ulmev vuona filma galggi rijkajgasskasattjat bierggit ja rijkajgasskasasj bálkkájt vuojttet. Ráddidus vaddá 9 millijåvnå ienep TV-dramaj ållågattjat ja ja TV-dramaj mánájda ja nuorajda sierraláhkáj 2013:n. ¶ Dáhtáspelaj åvddånibmáj laseduvvá aj juollodibme, vidájn millijåvnåjn. Ráddidusá ulmme gærdodit juollodimijt dáhtáspelaj åvddånahttemij 2011-dáses gitta Kulturløftet II låhpadibmáj 2014:n le de dan baktu ållidum. ¶ 2005 ráddidusmålssoma rájes li filmma- ja mediadåjmaj doarjja lassánam 298 millijåvnå kråvnåj. Buvtadime lasedibme aktu le 207 millijåvnå kråvnå. Kulturlåpptim II ulme li ierit ietján Vuodna galggá Nuorttarijkaj åvdemusán liehket mij filmajda, TV-dramájda ja dokumentárajda guosská, jut vuona filma galggi rijkajgasskasattjat rijbbat ja jut 25 % kinomárnánis galggi vuona filma. ¶ 32,4 mill. Kråvnå lassánibmen giellaj, girjálasjvuohtaj ja girjjevuorkájda Ivar Aasena riegádime 200-jage ávvudallama aktijvuodan sjaddá 2013 nasjonála giellajahke mij galggá Vuona gielalasj valljudagáv vuosedit tjoahkke ja sebradahtte láhkáj. 2012 ja 2013 stáhtabudsjehta baktu ruhtat Kulturdepartemennta Giellaráde vuodoruhtadimev 6,5 millijåvnå kråvnåj. ¶ Nasjonalgirjjevuorkká oadtju 20,4 millijåvnå kråvnå duodden. ¶ Tjoahkkáj oajvvaduvvi 874 millijåvnå kråvnå giellaj, girjálasjvuohtaj ja girjjevuorkkádåjmajda 2013 budsjehttaoajvvadusán. ¶ 24,5 millijåvnå kråvnå lassánibmen arkijvvadåjmajda Arkijvvadåjmadagá doajmmaruhta lassán 24 millijåvnåj 316 millijåvnå kråvnåjda. Barggelihtudisá arkijvva ja girjjevuorkká oadtju 500 000 kråvnå ienep, tjoahkkáj 7,3 millijåvnå kråvnå. Kulturdepartemennta oajvvat 359,5 millijåvnå arkijvvadåjmajda. ¶ 3,2 millijåvnå kråvnå lasedibmen kultuvrra- ja æládusprosjevtajda Ráddidus galggá buktet ådå doajmmaplánav kultuvrraæládusájda. Kulturdepartemennta, Æládus- ja oasesdepartemennta ja Suohkan- ja guovllodepartemennta aktan barggi dán vuoksjuj. Ráddidus oajvvat 3,2 millijåvnå kråvnå lasedibmen, váj ålles juollodibme kultuvrra ja æládusprosjevtajda 2013:n le 8,8 millijåvnå kråvnå. ¶ 20 millijåvnå kråvnå ienep buvtadimdoarjjaj Ráddidus joarkká ulmijn jut stáhta duogen le viehkedit mediavaljesvuodav. Kulturdepartemennta ájggu, aktan Finansdepartementajn, válldet aktijvuodav ESA:jn guoradallamdiehti gåktu mediedoarjja galggá boahtteájgijda hábbmiduvvat. 2006 lassánime maŋŋela li buvtadimdårja rudá binnum. Danen sihtá ráddidus buvtadimdårjav lasedit 20 millijåvnå kråvnåj ålles 307,9 millijåvnå kråvnåjda jagen 2013. ¶ 27 millijåvnå kråvnå duodden nasjonála kulturviesojda Kulturdepartemennta oajvvat 195,5 millijåvnå kråvnå doarjjan nasjonála kulturviesojda. Lasedibme le sulle 16 prosenta 2012 juollodime vuoksjuj. Duodden le Ådåstuhttem- háldadim- ja girkkodepartementa budsjehta baktu oajvvaduvvam juollodit 109 millijåvnå kråvnå Eidsvolltsiekkadusá åbddimij. ¶ Ådå tippetjåvda Ráddidus oajvvat Norsk Tippinga badjelbátsos 2015 rájes rievddaduvvá váj 64 prosenta valástallamdåjmajda manni, 18 prosenta kulturdåjmajda ja 18 prosenta sebrudakávkálasj jali humanitera organisasjåvnåjda ma ælla Vuona valástallamlihto ja olympalasj ja paralympalasj komiteaj tjanádum. Dát juohkemtjåvda åvddån biejaduváj St.died. nr. 26 (2011–2012). ¶ Oassen ådå juohkemtjoavddaga álgadimes buktá Ráddidus 2013 budsjehttaoajvvadusánis oajvvadusáv rievddadit ruhtaspellamlága § 10, váj Norsk Tippinga badjelbátsos juogeduvvá 47,9 prosentaj valástallamdåjmajda, 14,6 prosentaj kultuvrradåjmajda stáhtabudsjehta ålggolin, 18 prosenta humanitera ja sebrudakávkálasj organisasjåvnåjda ja 19,5 prosentaj kultuvrradåjmajda ma li stáhtabudsjehtan. ¶ Tippetjoavddaga oajvveulmme le nannit valástallamdåjmaj dårjajt. Ajtu vuosedi Norsk Tippinga merustallama doarjja valástallamdåjmajda tippetjåvda milta binnu 2013 rájes. Budsjehttaproposisjåvnån li dá merustallama vuodon. Ådå merustallama Norsk Tippingis li vehi buorep ja vuosedi sisbåhtusa valástallamdåjmajda e ládádalá sæmmi binnedimes dagu åvdep merustallama li vuosedam. Norsk Tippinga merustallama vuosedi tippetjåvda vuogas dåjma oadtju sulle 200 millijåvnå ienep gå majt stáhtabudsjehta lågo vuosedi. Dát mierkki ierit ietján valástallam soajttá oadtjot badjel 22 millijåvnå lassánimev. Kultuvrradåjma stáhtabudsjehta ålggolin máhtti oadtjot sulle 65 millijåvnå lassánimev 2012 máksema buohta. ¶ 3 millijåvnå kråvnå duodden iellemvuojnnobieledis seremonilanjájda Ráddidus oajvvat 10 millijåvnå kråvnå iellemvuojnnobieledis seremonilanjájda. Dát le 3 millijåvnå kråvnå lasedibme. Årniga ulmme le dilev láhtjet váj oadtju iellemvuojnnobieledis seremonilanjá suohkanijn. Årnik le joarkka stáhta-girkkolihtudmes mij 2008:n mierreduváj (gehtja Innst. S. nr. 287 (2007–2008). ¶ Vuorbbesávadusá Kárásjågå dájddaskåvlå rahpama aktijvuodan 02.09.2011.Stáhttatjálle Raimo Valle, Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta . ¶ Gieres gájka! ¶ Viehka ávon lev gå besav oassálasstet Kárásjågå Dájddaskåvlå rahpamij. Skåvllå le vuostasj sáme skåvllå visuála dájddaj ja beras luluj ájnas roalla sáme dájddabargoj ja iesjdádjadusá åvddånimen boahtteájggáj. ¶ Diedáv guhka manno le læhkám skåvlåv dåhkkidum oadtjot. Moaddása li bargguj oassálasstám. Ávon lev gå Finmárko fylkkasuohkan, Sámedigge ja Kárásjågå suohkan li aktan dájddaskåvlå ásadimev ja lanjáj lájkov ruhtadam. Dát vuoset aktisasjbarggo åvddånahttá. ¶ Vájku moaddása li rahtham, de sierraláhkáj sidáv rámmpot Sáme dájddársiebrev dijá vissjalis bargo åvdås dájddaskåvlå ásadime vuoksjuj. Dájddaåhpadus lij akta dajs vuostasj ássjijs mav siebrre åvdedij Sámekonferánssaj juo jaen 1980. jagen 2004 sjattaj dájddaskåvllå sierra vuododussan. Vuododimruhtaj vaddin Sáme dájddársiebre ájrrasa ietjasa dájddagijt. Danen le sæbrráj vuojtton gå skåvllå vijmak le sajenis ja oahppe bessi åhpadussaj álgget dán tjavtja. ¶ Dagu diehtebihtit de ieneplåhkoráddidus almulasj skåvlåjt vuorot. Ajtu lip duodaj válldám muhtem javllamusáv mijá politihkalasj vuodon, mij javllá: ”Ráddidus sihtá åhpadussystemav mij sámij sierralágásj dárbojt bærrájgæhttjá.” ¶ Danen skåvllå dåhkkiduváj juollodamhiebalgis priváhta joarkkaskåvllån Máhttodepartementas jagen 2010, ja Stáhta luojkkamkássa stipendajda ja lånajda. Ájnas oasse dåhkkidimes le dájddafága li skåvlå ålles oahppofálaldahka. Danen máhttá Dájddaskåvllå aktan ållågasj studiemáhtudagájn máhttá dilev láhtjet joarkkaåhpadussaj visuála dájdan. Åhpadus luluj aj vuogas álggo virggekarrierraj visuála dájdan. ¶ Kárásjågå Dájddaskåvlån bessi studenta dájddafágalasj åhpadusáv gadtsat sáme birrasin ja dåjmalasj sáme gåvvådájda birrasin. Visses lav dij gudi dán skåvlån åhpadusáv gadtsabihtit oadtjobihtit vuogas birástagájt visuála moalgedimvuogijt oahppat ja jut dijá bargo sjaddi ávkken sáme kultuvrraj boahtteájggáj. ¶ Dájda baktu báttijt tjadnap vássám ájggáj ja sæmmi båttå udnásj sebrudagáv gåvvidip. Sáme dájdda luluj viehkken vieledimev ja dádjadusáv låggŋit sáme ieridisájs, kultuvras ja moattevuodas. Valla dájdda, ja dij skåvllån, galggá aj gatjádallat dav mij uddni gávnnu, guottojt hásstalit ja ietjama boahtteájgev tjalmadit. Sávav gájkajda – oahppijda ja skåvlå barggijda – enas vuorbev boahtte skåvllåjahkáj ja boahtte ájgijda! ¶ Le gus vájbbam tjáledahttet almulasj sjiemájt, dievddet dajt giedajn, poasstamerkajt ja konvoluhtajt oasstet ja påsta baktu rádjat? Dási hæjtto de boahtá. Moadda stáhtalasj dåjma li digitáliserim ietjas dievnnofálaldagáv. Ja ienep sjaddi. Åvddål 2015 galggi stáhtalasj dåjma sadjihij biedjat åhtsåmusájt, sjiemájt ja diedádusájt digitálalattjat. Dáv le ráddidus mierredam. ¶ - Viesáda vuorddi uddni digitála iesjdievnastamtjoavddusijt. Sij máksi rieknigijt, diŋŋguji girddemanojt ja gálvojt nehtan. Addne galggi bessat dievddemis sjiemájt, åhtsåmusájt ja diedádusájt páhppárin ja påsta baktu rádjat. Stáhtta galggá fállat ietjas dievnojt navti gåk addne vuorddá, ja dat le digitálalattjat, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Ráddidusá digitáliserimprográmman majt stáhtaminisstar ja ådåstuhttemminisstar åvdedin vuoratjismánon dá jage, biejaj ráddidus ulmev. Viesáda ja æládusiellem galggi bessat adnemis páhppárpåstav ja ienni digitálalattjat guládallat háldadiddjijn. Ráddidus ájgev biedjá dalutji gå stáhtalasj sjiemá galggi gávnnut ja máhttet rájaduvvat digitálalattjat. Vuostasj stáhtalasj dievno galggi liehket digitálalattjat juo vuostasj biellejagen jagen 2014. Åvddål vuostasj biellejahke 2015 galggi divna stáhtalasj dievno digitálalattjat fáladuvvat. ¶ Tjuoldos dán rávkalvisás le dievno gånnå binnep gå 3000 sjiemá rájaduvvi juohkka jage, ja dievnujn gånnå ij le ávkálasj digitáliserit addnijda jalik háldadibmáj. ¶ Fállat digitála dievnojt nehta baktu viesádijda le vuostasj lávkke. Åvddålijguovlluj háldadus galggá fállat ienep dárkkelis digitála fálaldagájt. Dárkkelis digitáliseriga baktu máhttá dahkat lahka tjadnasav rádjamis dáhtás addnijs ja etáhtaj fáhkasystemajs. Moadda dåjmajn li plána ja strategija dárkkelis digitála dievnnoåvddånahttemij, duola dagu NAVa åvdåstahttemprográmma. ¶ Tysfjord kommune sáme namma le Divtasvuona suohkan. Divtasvuona suohkanstivrra mierredij tjåhkanimen guovvamáno 15. biejve 2011 adnet Divtasvuona suohkan suohkana sáme namman. Sæmmi båttå åtsåj suohkanstivrra namáv dåhkkiduvvam. Udnásj stáhttaráden le suohkanstivra mærrádus duodastuvvam, suohkanlága § 3 nr. 3 milta. ¶ Barggo- ja sebradahttemdepartemennta l juollodam 705 000 kråvnå tjoahkkáj gålmå prosjæktaj majn ulmme l oarjjel- ja julevsámegielav nannit. Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn. ¶ - Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit. Dan diehti lav ávon gå jåhtuj båhti buorre prosjevta ma ienep ja ådå arenajt dahki dájt gielajt anátjit, javllá stáhtatjálle sáme ássjijda Raimo Valle. ¶ Fylkamánnáj Nordlándan le loabedum 425 000 kråvnå oarjjelsáme giellabiesijda oahppijda 6.-9. klássajn gænna li oarjjelsámegielåhpadus skåvlån. Ulmme prosjevtajn le arvusmahttet ratjástimev máhtudagáv oarjjelsámegielan lasedittjat, oablodit gielav ja ienep arenajt giellaadnemij dahkat. Prosjækta, mij le gárvedum aktan Sámeskåvlåstivrajn Svieriga bielen, le interregprosjækta rájáj rastá ja guosská oahppijda ålles oarjjelsáme guovlon. ¶ Kintel OS le oadtjum 150 000 kråvnå prosjæktaj ”YouTube julevsámegiellaj”, julevsámegielak videosáddagijda internehtan. Prosjækta galggá jådeduvvat sámegielak nuorajs, ja ulmme l iehpeformálalasj ja interaktijvalasj arenav julevsámegiellaj dahkat. ¶ - Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit. Prosjækta l geldulasj, ja mujna li vuorddemusá dát oadtju ienebut sámástittjat, javllá Valle. ¶ Brekken skåvllåj Plassjen (Rørosan) le juollodum 130 000 kråvnå joarkátjit skåvlå bargov oarjjelsámegielajn. Skåvllå l oajvveroallan sáme oahppij riektájt gåtsedime dán dáfon. ¶ Tråmså universitehtta oadtju 955 000 kråvnå ráddidusás åvddånahtátjit digitála vædtsagijt maj baktu sjaddá álkkep sámegielajt adnet. Rudá galggi gålmmå iesjguhtiklágásj prosjevtajda aneduvvat. –Jut sámegiella máhttá mijá digitála árkkabiejven aneduvvat le ållu dárbulasj jus giella galggá bissot, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Masjijnnajårggålime prográmma betaversjåvnnå le Tråmså universitehtan åvddånahtedum. Dán prográmma baktu besa lijmmit nuorttasámegiela tevstav ja de dárogiellaj jårggåluvvá. Uddni moadda dokumenta dárogiellaj tjáleduvvi tjabu sámegielak aktijvuodan, danen gå dat le álkkep gå maŋŋela dárogiellaj jårggålit. Universitehta jårggålimprográmma baktu máhttá sámegielav adnet háldadusgiellan ja ajtu le sadjihin dárogielagijda. Ráddidus dán prográmma joarkkaåvddånahttemav doarjju 170 000 kråvnåj. ¶ Prosjekta Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland gullu Nuorttaguovllovuorodime prosjevtajda. Jus dát prosjekta galggá jåhtuj boahtet de hæhttu boallobievddeårnik åvddånahteduvvat dajda gålmå gielajda: gielldasámegiella, komi ja nenets. Årnik galggá álkke installerit dábálamos operativsystemajda. Ráddidus dáv åvddåprosjevtav doarjju 535 000 kråvnåj jagen 2011. ¶ Akta Sámegielaj doajmmaplána dåjmajs le nuortta- oarjjel- ja julevsámegiela báhkogirjev åvddånahttet mij galggá almulasj háldadussaj ávkken gå sámegielajda jårggål. Háldadusbáhkogirje baktu oadtju jårggåliddje elektråvnålasj viehkkenævov massta bágojt ja moallánagájt máhtti viedtjat ja åvdep jårggålimij buohtastahttet. Tråmså universitehtta le dáv bargov válldám, ja oattjoj 150 000 kråvnå jagen 2010 nuorttasámegiela versjåvnnåj. Ráddidus vaddá 250 000 kråvnå joarkke bargguj háldadusbáhkogirjjáj jagen 2011. ¶ Ráddidus laset dårjav oarjjel- ja julevsámegielajt nannit ja åvddånahttet, ja vaddá 2 350 000 kråvnå moadda dåjmajda ma li Nordlánda fylkkamánne duogen. Dá dåjma galggi tjadáduvvat aktan suohkanij, ietjá fylkkamánnij ja muhtem skåvlåj ja allaskåvlåj, ja le Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj joarkka. Duodden ráddidus bihtám- ja lullesáme kultuvrradåjmajt doarjju. ¶ - Ráddidus sierraláhkáj dættot miján li gålmmå avtaárvvusasj giela Vuonan. Oarjjel- ja julevsámegiela li sierraláhkáj ájtedum, ja ájnas le dá guokta giela sierraláhkáj vuorodit, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. ¶ Akta Nordlánda fylkkamánne dåjmajs le márkásáme giellabiesij åvddånibme aktan Jukkasjávre-guovlojn Svieriga bielen. Márkásáme guovllo le Oarjje-Råmsån ja Nuortta-Nordlándan ja nuorttasáme giellaguovlluj gullu. Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon. Ietján prográmman le fylkkamánnen valjes dåjma mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda oarjjel- ja julevsáme guovlon daj gaskan mánájgárddedåjma, giellaåhpadibme ja giellabiese. Beras luluj nammadit muhtem prosjekta mij galggá sámegielaj anov sosiála mediajn gåvvidit, ja nammadit dåjmajt ma soajttá nanniji sámegielaj anov dájn mediajn. Prosjekta tjadáduvvá aktan Nordlánda universitehtajn. ¶ - Nordlánda fylkkamánne viehka buorre bargov dahká oarjjel- ja julevsámegiela ja kultuvraj åvdås, ja le válldám åvdåsvásstádusáv moaddásijs Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj åvdås, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Elgå skåvllå le tjanádam barggijt alla oarjjelsámegiela máhtudagáj, ja sihtá oahpponævojt åvddånahttet ma lulun ávkken ålles oarjjelsáme guovlluj. Departemennta doarjju prosjevtav mij galggá sebrudakfágatermajt ja sebrudakfága oahpponævojt åvddånahttet 400 000 kråvnåj. Duodden oadtju skåvllå 550 000 kråvnå doajmmadoarjjagin. ¶ Árran julevsáme guovdásj oadtju dán jage 300 000 kråvnå doarjjan prosjektaj bihtámsáme guovlo sáme bájkkenamájda. Dát le gålmåjahkásasj prosjekta mij álgij 2010:n. Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana prosjektajådediddjevirgge mij le ásaduvvam oarjjelsáme kultuvrav ja gielav nannitjit fylkan oadtju joarkkaruhtadimev. Prosjekta sierraláhkáj dættot oarjjelsámegiela åhpadusáv iesjguhtik dásen. ¶ Duodden dájda rudájda oadtju Lullesáme musea Njájddamin ja åvddåprosjekta Gålldåsáme kultuvrra rijkkarájáj rastá dán jage aj 700 000 kråvnå dårjav. ¶ Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev almulasj oasstemij gujddimnammadussaj (KOFA) 2 millijåvnå kråvnåj jagen 2012. Dát le ájnas doajmma váj bæssá gujddimijt giehtadallat dåhkkidahtte ájge sinna. ¶ 2009:n åstij almulasj suorgge ietján gå ulljosuorgge ålles 327 millijárda kråvnå åvdås. Váj sihkarasstá dá oasstema li njuolgadusáj milta de le ájnas orgánajn mij dåbmaris ja dåhkkidahtte láhkáj giehtadallá oasstemnjuolgadusáj gujddimássjijt. KOFA ådå ássjij låhko le ájgij tjadá lassánam. 2006:n lidjin 158 ådå ássje, 2009:n 285 ja 2010:n 396. ¶ Ådåsmahttem-, háldadim- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge biedji uddni åvddån nuppát rapportav Sámegielaj doajmmaplána tjadádime gáktuj. Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no. ¶ Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin. Sáme giellaguoradallam 2012 rájes vuoset sámegiela adno lassán julevsáme ja oarjjelsáme nuoraj gaskan. Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat. ¶ - Ávon lev gå dálla vuojnnep barggo sámegielaj ja daj tjalmostahttema åvdås le vuorbástuvvam. Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud. ¶ Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn. Ajtu le navti jut ájnnasamos barggo bájkálasj sebrudagájn dagáduvvá. Moadda vissjalis ulmutja idja-biejvve barggi sámegielav bisodittjat ja åvddånahtátjit. ¶ - Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov. Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt. Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli. ¶ Sámegielaj doajmmapládna biejaduváj åvddån jagen 2009. Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit. Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn. ¶ Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner bargadahttá muhtem jåhtelisbargge ássjediehttenammadusáv mij galggá oajvvadit ævtojt suohkanij dahkamustjoavddemij. ¶ - Ráddidus sihtá suohkansuorgev mij le ihttásj hásstalusájda hiebaduvvam. Dárbahip nannusap ja stuoráp suohkanijt. Dájt dárbahip sihke dan diehti váj viesáda galggi buorre dievnastusájt oadtjot ma li sijáj dárbojda hiebaduvvam, ja váj bájkálasj demokratijav nanni. Dálla bargadahtáv ássjediehttenammadusáv mij galggá árvustallat ævtojt buorre dahkamustjoavddemij suohkanijn, javllá Sanner. ¶ Gidáj ájggu ráddidus ietjas diedum suohkanådåstusáv buktet. Suohkanproposisjåvnån mij moarmesmánon åvddån biejaduvvá galggá ráddidus tjadádit manen ådåstusáv dárbaj, ådåstusá ulme ja pládna gåktu ådåstus galggá tjadáduvvat. Ráddidus galggá guovlolasj ja bájkálasj prosessajt ásadit gånnå suohkana galggi dagástallat makkir suohkanij sæhkáj sihti. ¶ - Bájkálasj tjanástahka le ájnas jus galggá ådåstusájn vuorbástuvvat. Sæmmi båttå galggá suohkanådåstusá barggo máhto ja fáktá nanna tsieggiduvvat. Ássjediehttenammadusá vuojno li viehka ájnnasa ráddidusá bargguj åvddålijguovlluj ja galggá ávkken bájkálasj dagástallamijda, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar. ¶ Ássjediehttenammadus galggá ietjas vuostasj oasserapportav gidá nalluj buktet. Danna galggi árvustallat makkir ævto galggi sajenisá jus suohkana galggi nahkat tjoavddet dajt dahkamusájt ma siján li uddni. Ássjediehttejuogos galggá ietjas loahpparapportav buktet jage birán. Danna galggi lagábut gehtjadit makkir ævto galggi vuodon jus suohkana galggi ådå dahkamusájt ja ienep fámov oadtjot. Rapporta galggá vuodon gå ådå dahkamusjuohkem galggá mierreduvvat. ¶ Nammadus le aktij biejaduvvam máhtalgis dutkijs ja praktihkkárijs, gudi aktan åvdåsti moattebelak ja vuogas máhtov ålles suohkansuorgen. Dá li buorre ævto gå galggá snivva tjadádit guoskavasj ævtojt majt máhttá ådåstuhttembargon adnet. ¶ Ássjediehttenammadusáv galggá Oslo ja Akershus allaskåvlå (HiOA) professor Signy Vabo jådedit. Ietjá ájrrasa li Oslo universitehta professor Terje Hagen; NTNU sebrudakekonomija professor ja TBU jådediddje, Lars Erik Borge; Telemarkdutkama dutke Bernt Aslak Brantzæg; Guovlloåvddånahttema máhttoguovdátja direktørra Halvor Holmli; Finnøy suohkana háldadusoajvve Helene Ohm ja Lenvik suohkana háldadusoajvve Margrethe Hagerupsen. ¶ Lågå ålles ássjediehttenammadusá mandáhtav (bokmål, pdf) ¶ Ráddidus sihtá 2013 jage rájes álgadit gæhttjalimijn gånnå gålmmå fylkamánneámmádijda vatteduvvá nannusap bagádallamroalla NAV-addnij gáktuj. ¶ – Gæhttjalime ulmme le ienebut nannit riektásihkarasstemav ja buoredit bagádallamav suohkanij sosiáldievnastusá addnij gáktuj, javlla barggoministar Hanne Bjurstrøm. ¶ Soria Moria IIen diededij Ráddidus jut sihtá ájádallat muhtem ordnigav álkkádusoahttsijn mij galggá loavddet NAV, sosiáldievnastusáv ja varresvuodadievnastusáv. Gå li dárkkelit guoradallam riektásihkarasstemordinigav háldadusán le ráddidus mierredam ij galga ásadit álkkádusoahttsev. NAV buvtat maŋenagi buorep båhtusijt ja virgálattjajn le buorep máhtudahka. Ráddidus le dan diehti mierredam tjalmostahttet dahkamusáj nannimav álgos ienni gå ådå organisasjåvnåv álgos tsieggitgoahtet. Sivijlaoahttse giehtadalla dálla gujttimusájt ma båhti NAVaj, ja barggo- ja álkkádusoasen li buorre riektásihkarasstemordniga. ¶ Ráddidus juollot 3,5 milliåvnå guovtejahkásasj gæhttjalibmáj mij galggá vaddet diedojt dievnastusáj, juollodimij ja ássjegiehtadallama hárráj NAV-kontåvråjn. Gæhttjalibme le ájádaládum láhkamierredum suohkana dievnastusguovloj addnijda NAVan. Gæhttjalimordnik le nannusappot tjanádum fylkamánne juridihkalasj ja sosialfágalasj máhtudahkaj. ¶ Mån sávav Sámediggáj buorisboahtem åskåldis bargguj ja sávav dat barggo sjaddá ávkken sáme álmmugij ja mijá ájtteklánndaj. ¶ Sámedigge le dal doajmman guoktalåk jage ja le ájnas oassálassten læhkám mij guosská sáme sebrudagá åvddånibmáj, ja åvdåstiddjen sámijda Vuonan. Ietjas vijdes oassálasstemijn sámeálmmuga rievtesvuodaj hárráj, sáme kultuvra ja sáme gielaj hárráj, ja sáme institusjåvnåj ásadimen hárráj le Sámedigge biedjam vuodov vuogas sebrudakåvddånibmáj. ¶ Sámedikke berustibme åvddånimes nasjonálastáhta rájáj rastá, duola dagu Sáme parlamantáralasj ráde baktu, le buoredam máhtukvuodav nannitjit aktisasjvuodav sámij Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Buorre aktsasjbarggo le aj ásadum ráddidusáj ja sámedikkij gaskan Vuonan, Svierigin ja Suoman. Dán bargon le sierralágásj berustibme tjanádum vijdáp bargguj mij guosská Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnå vuododibmáj. Ájggomus le hieredusájt gádodit ma gåhtsi aktisasjbargov, vaj sámij máhttelisvuoda avta álmmugin doajmmat rijkarájáj badjel ållåsit doajmmagoahtá. ¶ Stáhtaj aktisasjbarggo Arktalasj ráden, Barensráden, Nuorttrijkalasj ráden, ja ráddidusá bilaterála aktsasasjbarggo Ruossjajn, vájkkut stuoráp avtastallamav ja semasvuodav álggoálmmuga ja iehtjádij gaskan nuorttaguovlojn – mij vas vaddá stuoráp dádjadusáv álggoálmmugij berustimijda ja rievtesvuodajda. Álggoálmmuga miehtáj værálda guoskadalli garrasabmusijt gå birás ájteduvvá. Rijkajgasskasasj bargoj baktu, duola dagu dálkádak- ja birásgatjálvisájn, oassálasstá Sámedigge ietjá álggoálmmukoassálasstij siegen bargguj nannitjit buorre boahtteájgev álggoálmmugij maŋep buolvajda. Sámedigge oassálastij dåjmalattjat gå ANa-tjielggidus álggoálmmuga rievtesvuodaj hárráj dagáduváj, ja mij mierreduváj ANa Oajvvetjåhkanimen ragátmáno lågenangoalmát biejve jagen 2007. ¶ Bájkálasj sámesebrudagáj nannim ja bisodibme le ájnas jus sáme kultuvrra vilá galggá ielle kultuvrran bissot. Bájkálasj sámesebrudagáj máhtto ietjás dábij hárráj le ájnas vuodon bájkálasj resurssaávkkidibmáj, ja gå galggá sáme kultuvrraj tjanádum æládusiellemav ja miehttseadnemav åvddånahttet. ¶ Sáme kultuvrra, giella ja æládusdåjma li moatte láhkáj gárttjásin ja dætto vuolen stuorra sebrudagás. Danen le ájnas aktivalattjat plánit sebrudakåvddånahttemav, suohkanij ja fylkaj aj. Dan gáktuj le buorre gå Sámedigge le dahkam aktisasjbarggosjiehtadusájt fylkasuohkanij dajn guovlojn gånnå sáme årru. Ávvudahtte le aj gå sámegiela háldadimguovllo 2006 jage rájes le vijdedum gålmåjn suohkanijn – Divtasvuodna, Snåasa ja Loabát. ¶ Sámegiella le ájnas kultuvra, árvoj ja identitehta åvddånibmáj ja nannimij. Ájnas le sebrudahkaj jus nannip ja bisodip sáme gielajt ielle adno-, barggo- ja máhttogiellan boahtteájggáj. Juohkkahasj dijás guhti sámegielav adná jali ratjás gielav oahppat le ájnas ássjev åvdedime. Sámedikke barggo sáme åhpadusássjij ja dåjmaj hárráj sáme giellaguovlojn, vaddá ájnas vuodov bargguj nannitjit giellaåvddånimev sáme sebrudagájn. Stáhta oajválattja aktan Sámedikkijn sjaddi aj nannit bargov sáme gielaj hárráj, duola dagu gå Sámegiela doajmmaplánav gåtsedi. ¶ Sámedigge le bargonis dættodam sáme sebrudahka galggá liehket sebrudahtte sebrudahkan gånnå gájka lulun oassálasstet ietjasa åtsådallamij. Ráddidusá ja Sámedikke bieles le dættoduvvam vaj valljudahka sáme sebrudagán galggá bisoduvvat ja nanniduvvat. Sámegielaj hárráj dættoduvvá nannit oarjjelsámegielav ja julevsámegielav. Barggo ælládahttet lullesáme gielav ja kultuvrav le aj jåhtuj boahtám. Duodden le ájnas barggo biejaduvvam dássádusáv nannitjit politihkan ja æládusiellemin. Barggo homofijla ja lesbelasj sámij dilev buoredit le åvddånam. ¶ Dáj maŋemus lågij jagijn le moatten bájkálasj sebrudagán læhkám miella nannit ja åvdedit sáme identiehtav ja gielalasj ja kultuvralasj gulluvasjvuodav. Moattes ájnegis almatjijs ja orgánisásjåvnåjs le vissjalit barggam dán hárráj. Mån sidáv dálla gå hiehpá gijttet gájkajt dan ájnas ratjástime åvdås. Uddni gudát Sámedigge rabáduvvá ja ájrrasijn li moadda ájnas dahkamusá ma li vuorddemin. Sijá bargguj li stuorra vuorddemusá sámij ja stáhta oajválattjaj bieles. Sámedigge le vájkkudam gå daj maŋemus jagij le viehka barggo dagáduvvam mij guosská rievtesvuodaåvddånibmáj ja sáme institusjåvnnåásadibmáj ja infrastruktuvrraj. Dát barggo viertti joarkeduvvat. Sæmmi bále le Sámedikke ja ietjá almulasj oajválattjaj barggo bærrájgæhttjat vaj Vuona sámepolitihkka ja mijá álmmukriektá vælggogisvuoda dåmaduvvi dan láhkáj vaj ávkken båhti ájnegis sábmáj bæjválasj iellemin. Sámijda le vuordedahtte sæmmi dádjadus, dievnastus ja miededibme almulasj orgánajs degu iehtjádijda, sæmmi båttå gå sijá gielalasj ja kultuvralasj dárbo gåtseduvvi. Vuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali. Ja jus sámij giella, kultuvrra ja viessomvuohke galggá bissot ja åvddånit, de gájbbeduvvi ságastallama ja avtastallama almatjij gaskan. Ávvudahtte le gå stáhta oajválattja ja Sámedigge dáj maŋemus jagij li oadtjum buorre åtsådallamijt systemáhtalasj ja formálalasj konsultasjåvnåjs ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj. Dakkár konsultasjåvnå vaddi gasskasasj máhtov ja dádjadusáv mij le ájnas jus ulmutja galggi vuohkasit aktan viessot dán rijkan. ¶ Dán guovtelåk jagen maŋŋela gå Sámedigge vuododuváj le dáhpáduvvam ållo mij le buorre sámeássjij hárráj. Sámedikke barggo le moaddásijda vaddám stuoráp dádjadusáv ja berustimev sámijs, ja sáme gielas ja kultuvras. Ietjas aktijvalasj politihka baktu ja gå li tjalmostahttám sáme perspektijvav sebrudakságastallamijn, le Sámedigge vájkkudam vaj sáme ássje li ássjen sjaddam almulasjvuodan, ja sáme ássje uddni li oassen sjaddam mijá aktisasj dádjadusás. Mån sávav Jubmel buorissjivnnjet Sámedikke bargov ja sárnov de gudát Sámedikkev rabádum. ¶ Hábmera suohkanstivrra mierredij tjåhkanimestis gålgådismáno 26. biejve 2010 åhtsåt sáme namáv Hábmera suohkan adnet buohtalakkoj suohkannamman. Stáhttaráden uddni le suohkanstivrra mærrádus duodastuvvam, suohkanlága § 3 nr. 3 baktu. ¶ Suohkan- ja guovllodepartementa præssatelefåvnnå: 22 24 25 00. ¶ Sárdni/artihkal , 21.05.2012 ¶ Stáhtaministtar Jens Stoltenberg ¶ Májestehtalasj Gånågis, Veterána, Soldáhta, Gieres gájka! ¶ Moarmesmáno 8. biejvve beras luluj agev liehket mihás biejvve ietjama rijkatja histåvrån. ¶ Symbåvllå friddjavuohtaj. Friddja álmmuk. Rabás demokratija. ¶ Jagen 1945 vijmak ráfe Europáj máhtsaj. Gudájahkásasj sjievnnjet gádoj. Dádjadahtes gierddama hiejteduvvin. ¶ Ietjama rijkka lej ládaduvvam. Vuonarijkaga sæbrrin dårruj sijdan ja aj ålggon. Doaros vaháguvvama lidjin moattes. Álkke lij hådjånit. Vuorbbe gå miján lij gånågis Haakon VII ja kråvnnåprinssa Olav. Symbåvlå álmmuga miellaj ja soldátaj jálosvuohtaj. ¶ Akta dajs guhti le oassálasstám dalutjis gå doarro álgij jagen 1940 le Gunnar Sønsteby. ¶ Sønsteby værrodij ietjas demokratijaj. ¶ Doaroájgen mielajn friddjavuodas mij rájájt smållij. Doaro maŋŋela miella såbadibmáj mij vájmojt lieggij. ¶ Sån le vuostasj Vuonarijkak guoddemin Suodjalusá Guddnekruossav, majt áttjak oattjoj. Doarrokruossav gålmåjn svierdijn le guoddám 1946 jage rájes. ¶ Moadda buolva li gullam Gunnar Sønstebya jasska ja mihás subttsasav. Ulmutjaárvo ja jálosvuoda birra. Man divras friddjavuohta le. ¶ Vuosstetjuodtjo le nålåjt tsieggim ma agev tjuovggi ja vuosedi gæjnov ráfe vuosstij. ¶ Gijttup ja hievedup Gunnar Sønstebyav uddni. ¶ Mijá vuorrasamos veterána dårrun nuppát væráltdoaron. Mijá nuoramus veterána duostudin diededum ulmusjmuorrodimev Libyan dijmmá. ¶ Uddni tjuodtjobihtit dánna guorralakkoj. Guovte ájggegávdas. Guovtemuoduk doarroværjo. Valla sæmmi låssis dahkamus. ¶ Dij lihpit åskåldisát gånågisáv, álmmugav ja ájtteklándav dievnastam. Dij lihpit friddjavuodav ja ráfev sádjum. Nav le veteranaj avtaraják ja gudnálasj histåvrrå. ¶ Uddni tjåhkanip Oslon ja ålles rijkan. ¶ Tjåhkanip gijttevasjvuodav vuosedittjat. Didjij veteránajda, dijá fámiljajda ja divna lagámusájda. ¶ Sæmmi bále vuosedip ahte aktijvuodav moarmesmáno 8. biejves 1945 ep vajálduhte. Veterána, sebrudakviesáda, álmmukválljidum ájrrasa ja ráddidus: Mij aktidip gå Májestehtalasj Gånågis giedjegijt biedjá Nasjonálmonumenntaj dánna Akershus lanen. ¶ Værált rievddá. Suodjalusá dahkamusá aj rievddi. ¶ Huoman juoga ij rievddaduvá: Mijá aktisasj visjåvnnå jaskadap værálda birra. ¶ Dåssju buorep orgániseridum værált máhttá nannit ráfev mij bissu. ¶ Danen vuonarijka soldáta oassálasstin Tysklánda sebrudagáv bajedit gå nuppát væráltdoarro någåj. ¶ Danen moattes dijás lihpit dievnnum AN-jådeduvvam operásjåvnåj. Ja danen lip mij Afghanistanan. ¶ Mij lip danna gåhtjodusá diehti væráltsebrudagás. Mijá soldáhta li javllam sihti sæbrrat, vájku le persåvnålasj vádá buorep iellemav iehtjádijda åttjudit. ¶ Dakkir lágásj alvos dahkamus ij vargga gávnnu ¶ Mijá soldátaj bargo duogen le snivva gárvedime. ¶ Aj muhtem várálasj hárjjidallama. ¶ Snjuktjamáno 15. biejve dán jage jábmin vihtta soldáta hárjjidallama vuolen. Suodjalus láhpij vihtta ájnas ambassadøra. ¶ Mujttalip sijáv árvujn ja gijttevasjvuodajn. ¶ Mujttalip uddni sijáv gudi li jábmám madin Vuonarijkav dievnastin. Operasjåvnåj aktijvuodan ålggorijkan, jali hárjjidallamij aktijvuodan dáppe sijdan. ¶ Sij li vaddám gájk ájnnasabmusav: Ietjasa iellemav. ¶ Usjudallap aj sijáv gudi li vahágahteduvvam guhkesájggáj. ¶ Usjudallap dijáv gudi juohkka ijá rahtjabihtit låssis ájádusáj ja niegoj. Dij ánssidihpit suodjaluvvat gå dahkamusáv ållidihpit. Mij gudi jasska sijddaj bátsijma galggap dav åvdåsvásstádusáv válldet. ¶ Mijá åvdåsvásstádus le aj tjalmostit veteránaj ratjástimev. Vaj oadtjobihtit dav vieledimev majt ánssidihpit. ¶ Berustit le aj rámmpodit. Uddni rámmpop dijájt veteránajt. ¶ Soldáhtta le guddnenammadus. Veterádna le guddnenammadus. ¶ Dij sádjobihtit jasska boahtteájgev ietjama mánájda. Dan åvdås dijáv uddni gijttep. ¶ Snjilltjamáno 22. biejve dijmmá mujteduvájma man rassje jasskavuohta duodalattjat le. ¶ Dan vierredago suojvanisás tjuodtján udnásj oajvvesáhka: ¶ Friddjavuohta ja demokrátija åvdås vierttip barggat. ¶ Vierttip juohkka biejve suodjalit ietjama aktisasj árvojt. ¶ Gijtto gå gulldali! ¶ Kriposa oajvve, Odd Reidar Humlegård (51) uddni stáhtadáden nammaduváj politidirektørran gudá jahkásasj gávddavirggáj. ¶ - Mån ávos nammadav Odd Reidar Humlegårdav ådå politidirektørran. Sujna le gåbdes politifágalasj duogásj ja nanos njunnjusjhárjjánibme. Mij lip jur álgadam politianalysav åvddånahtátjit Vuona politijav. Humlegård galggá jådedit Politidirektoráhtav geldulasj ájgen, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo. ¶ Humlegård le båddåsattjat læhkám politidirektørra Bårggemáno 24. biejves dá jage. Sån bådij virges Kriposa oajvven, gånnå lij læhkám javllamános jagen 2009. Dan åvddåla lej vuodjelimpolitija oajvve jages 2003. ¶ Sån álgij politijan jagen 1984, ja le duola dagu barggam Telemark ja Oslo politiguovlojn, ja læhkám viehkke sysselmánne Svalbardan. Humlegård sjattaj jagen 1992 cand. jur. ja sån le tjadádam befalskåvlåv ja politiskåvlåv. Gålmåjahkásasj masterprográmma maŋŋela jådedimen tjadádij sån jagen 1999 Master of Management Handelshøyskolen BIan. ¶ PowerPoint (julevsáme) ¶ Maŋemus jagij sámepolitihkalasj åvddånibme le dán stuorradiggediedádusá bargo vuodo. Soria-Moria-sárnnom aktan rijkajgasskasasj sjiehtadusá vælggogisvuodaj, nasjåvnålasj lága ja dåjmalasj aktisasjbarggo Sámedikkijn le ráddidusá vuodo sáme kultuvrav Vuonan bisodit ja åvddånit. Diedádus le ájnnasamos sámepolitihkalasj dokumænnta dán ráddidusás. Sáme berustime li guoskaduvvam vargga juohkka sebrudaksuorgen. Danen gåvvit stuorradiggediedádus vijddát udnásj sámepolitihkav. Sámedikke mærrádusá, rapporta ja vuojno li læhkám ájnnasa valla gæhttjalam lip aj vuojnojt ja ájálvisájt tjoahkkit organisasjåvnåjs, institusjåvnåjs, skåvlåjs, suohkanijs ja priváhta ulmutjijs. ¶ Stuorradiggediedádusá tjoahkkájgæsos le julevsámegiellaj aj jårggåluvvam. ¶ Maŋemus jagij sámepolitihkalasj åvddånibme le dán stuorradiggediedádusá bargo vuodo. Soria-Moria-sárnnom aktan rijkajgasskasasj sjiehtadusá vælggogisvuodaj, nasjåvnålasj lága ja dåjmalasj aktisasjbarggo Sámedikkijn le ráddidusá vuodo sáme kultuvrav Vuonan bisodit ja åvddånit. Diedádus le ájnnasamos sámepolitihkalasj dokumænnta dán ráddidusás. Sáme berustime li guoskaduvvam vargga juohkka sebrudaksuorgen. Danen gåvvit stuorradiggediedádus vijddát udnásj sámepolitihkav. Sámedikke mærrádusá, rapporta ja vuojno li læhkám ájnnasa valla gæhttjalam lip aj vuojnojt ja ájálvisájt tjoahkkit organisasjåvnåjs, institusjåvnåjs, skåvlåjs, suohkanijs ja priváhta ulmutjijs. ¶ Stuorradiggediedádusá tjoahkkájgæsos le julevsámegiellaj aj jårggåluvvam. ¶ Ráddidus sihtá vuorodit sáme addnij aktijvuohta almulasj orgánaj. Dát le ájnas danen gå ássje le ájnegis sáme varresvuohta ja riektásihkarvuohta. Guoradallama vuosedi sáme giellamáhtudahka almulasj orgánajn vádnun. Ælla galles gudi sámegielav låhki alep dásen, ja gássjel le gávnnat ulmutjijt sámegiela máhtudagáj priváhta ja almulasj suorggáj. Sierraláhkáj alvos le dát varresvuodasuorgen danen gå dåppe soajtti boastogiehtadallama dáhpáduvvat gå varresvuodabargge e gielav buvte. Máhtudagá sáme ássjij birra ietjas suorge jali dåjma sisbielen le ækton buorre ja sæmmiárvvusasj almulasj dievnastusfálaldagájda sáme álmmugij. Ráddidus sihtá ienep berustimev sáme vuojnojs ja ássjijs stáhtalasj dåjmajn. Buojkulvissan le Barggo- ja álkkádusháldadus juollodimgirjen jagen 2008 bagáduvvam etáhta bargon sáme addnij hárráj. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta sihtá návti gæhttjalit gåktu buoremus láhkáj máhttá bærrájgæhttjat stáhtalasj etáhta sáme vuojnov vuorodi gå ietjaska dåjmav plániji ja praktihkalasj dåjmaj hábbmidime, ja de návti joarkket ietjá etáhtajda. Oajvvaduvvá aj Sáme allaskåvllå luluj ájn vil ienep dåjmalattjat barggat máhtudaklåpptima hárráj almulasj suorgen. Ráddidus galggá aj aktan Sámedikkijn árvustallat gåktu sáme álmmuga dålkkumdievnastus máhttá buorebun sjaddat. Mærrádusá ja politihkka suohkana ja fylkkasuohkana dásen le viehka ájnas makta sáme giella, kultuvrra, æládusá ja sebrudakiellem åvddånahteduvvá buorre láhkáj. Suohkana li ájnnasamos álkkádusbuvtadiddje ja ráddidus berus avtaárvvusasj álkkádusfálaldagás sáme álmmuga hárráj gånnå gielalasj ja kultuvralasj dárbo ålliduvvi. Dát guosská ierit ietján mánájsuodjalussaj, mánájgárddefálaldahkaj, vuodoåhpadussaj, varresvuoda- ja sosialdievnastusájda, vuorrasijsujttuj ja kultursuorgen. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta ájggu gåhttjot KS:av ja Sámedikkev lagáp aktisasjbargguj suohkanij sáme ássjij bargo gáktuj. Duodden galggá fylkkamánne roalla suohkanij gáktuj sáme ássjijn árvustaláduvvat. ¶ Maŋemus jagijn li moadda dåjma jåhtuj biejaduvvam moatten suorgen sáme gielav nannitjit ja åvddånahtátjit. Sæmmi båttå vuosedi diedádusá birrusij 2300 oahppe vuodoskåvlån ja birrusij 500 oahppe joarkkaskåvlån sámegielav låhki. Vuojnunagá li dá unna lågo jus buohtastahttá man galles sámegielaga gávnnuji. Jáhkedahtte sámegielagijs gáhtu ienebuv gå ådå båhti. Danen hæhttup ulmmelattjat barggát sámegielajn gånnå gæhttjá udnásj sámegiela bargo ållesvuodav. Ráddidus le aktan Sámedikkijn sámegiela doajmmaplánajn barggám. Doajmmapládna galggá gárves tjavtjan 2008. Bargadahttijn galggap gæhttjalit iejvvit sáme giellabirrasijt ja suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja fylkkamánnijt sáme giellaháldadusguovlon váj viehkev oadtjop doajmmaplána bargguj. Dán doajmmaplána oajvveulme galggi årrot: Lasedit sámegiela addnij lågov Lasedit almulasj fálaldagáv sámegiellaj sáme addnijda Sámegielav tjalmostahttet almulasj aktijvuodajn Ájggomus le aj doajmmapládna galggá gåvvidit suorgijt gånnå le dárbbo dutkat ja máhtudagáv låpptit sámegiela birra. ¶ Sámegielak avijsa li ájnnasa gå galggá sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Sæmmi båttå li dárogielak avijsa ájnnasa sidjij gudi e sáme tjállegielav buvte. Juollodibme sáme avijsajda le lasedum 5 millijåvnå kråvnåj gitta 18,9 mill kråvnnåj jagen 2008. Ráddidus ájggu ájn vil ienep rudá juollodit stáhtabudsjehtan 2009 jahkáj. Ådå njuolgadusá sáme avijsaj dårja birra mierredi oasse mij galggá julev- ja oarjjelsámegielak avijssabielijda aneduvvat laseduvvá 1 prosentas gitta 4 prosentajda. Ráddidussaj le ájnas ulmme lasedit sámegiela anov almulasj aktijvuodajn. Sámegielav galggá bessat adnet juohkka sajen sebrudagán. Stuoráp oasse almulasj diedos hæhttu almoduvvat sámegiellaj aj. Váj ásadusá galggi ienebuv sámegielav adnet galggi departementa dáv sierraláhkáj nammadit juollodimgirjijn dajda stáhtalasj ásadusájda masi dát goasská. Hásstalus le gå normerimbarggo nuolet manná, sierraláhkáj gå lágajt galggá jårggålit. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta galggá árvustallat gåktu buoremusát máhttá bærrájgåhtset sámegielav láhkajårggålimijn ja ietjá almulasj jårggålimijn. ¶ Divtasvuona suohkan oassen sjattaj sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes jagen 2006. Dát le ájnas sáme gielav ja kultuvrav nannitjit guovlon. Guovtegielak háldadibme gájbbet sámegiela åhpadus hæhttu nanniduvvat ja sæmmi aj sáme åhpadusá rekrutterim. Almulasj háldadusán le ájnas máhtudagáj sáme kultuvra birra. Diehtep Divtasvuona suohkan le álgadam åhpadusfálaldagáv sáme kultuvrramáhtudagán sierralágásj dættojn julevsáme guovlon barggijda suohkanin. AID galggá sámelágav jårggålahttját oarjjelsámegiellaj ja julevsámegiellaj. Terminologijaåvddånibme le ájnas jus almulasj suorgge galggá nahkat vaddet buorre fálaldagáv sáme addnijda. Diehtep Divtasvuona suohkan jagen 2002 álgij varresvuodatærmmaprosjevtajn julevsámegiellaj. Dán prosjevta båhtusa galggi årrot ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, medisijna báhkogirjje dárogiellaj ja julevsámegiellaj, aktan kurssamateriála dárogielak varresvuoda- ja huksobarggijda gånnå l julevsáme ságastallama vuodon. Divtasvuona suohkan aktisattjat barggá Jielleváre suohkanijn Svierigin prosjevtan. Prosjækta le Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ruhtadum. ¶ Máhttodepartemennta (KD) galggá guoradallat makta oahppe e oattjo dav åhpadusfálaldagáv sámegielan masi siján le riektá, ja gåktu dáv de máhttá buoredit. KD galggá guoradallat gåktu sáme vuodoskåvllåoahppe, aj sáme guovloj ålggolin, vásedi ietjas oahppamdilev. KD ájggu árvustallat jus dåhkki dilev láhtjet váj sij gudi sihti sámegiela åhpadusáv máhtti dav oadtjot duola dago guhkásåhpadime baktu. KD galggá åhtsåt diedojt sámeåhpadusá dárbo birra ållessjattugij gaskan, ja galles dálla oadtju åhpadusáv. Jagen 2008 dagáduvvá sáme guhkásåhpadime pládna. Fálaldagá galggi ienep muodugattja sjaddat ja ållesvuohta galggá buorebun sjaddat, ja sihke skåvllåæjgáda ja fáladiddje skåvlå galggi vuoroduvvat. KD galggá aktan AID ja Sámedikkijn álgadit prosjevtav sáme ieddnegiellaanalfabetisma birra. Prosjækta galggá ierit ietján guoradallat galles dákkir fálaldagáv sihti. Ráddidus ájggu joarkket skåvllåaktisasjbargov rijkkarájáj rastá sáme guovlojn. KD galggá 2008 gidá, såbadit Sámedikkijn ja nammadit barggojuohkusav mij galggá sáme oahpponævo plánav dahkat vuodoåhpadusá hárráj. Juogos galggá árvustallat dåhkki gus ienep oahpponævojt jårggålit ja hiebadit Máhttolåpptim-Sáme sisadnuj. Juogos galggá aj gæhttjalit fáhkabirrasijt måvtåstuhttet ienep sáme oahpponævojt buvtadit. Galggi aj Sámedikke strategalasj oahpponævvoplánav tjadádit. Departemennta galggá aktan Sámedikkijn lagábuv gæhttjat gåktu oahpponævoj doarjjaårnik le doajmmam, ja gåktu dav máhttá buoredit. Departemennta galggá guoradallat makkir sáme oahpponævo gávnnuji, juogu de prienntidum jali digitála. Sierra næhttabájkke sáme oahpponævojda galggá ásaduvvat utdanning.no næhttabájken. ¶ St.died. 28 Sámepolitihkka: Giellabarggo le viehka ájnas mánájgárdijda, ja sáme mánájda le buorre giellamåvtåstuhttem mij árrat álggá ájnas jus galggá sámegielav åvddånahttet ja bisodit. Sierraláhkáj le ájnas julev- ja oarjjelsámeguovlojt vuorodit danen gå dåppe le gielan rasjes dille. Ájn le åbbå stuorra hásstalus gávnnat mánájgárddebarggijt sámegiela máhtudagáj. Mij pedagogalasj barggijda guosská, le sáme mánájgárdijn guovtegerdak hásstalus: Åbbålattjat le gássjelis åvddåskåvllååhpadiddjijt åttjudit ja sierraláhkáj sámegiela máhtudagáv. Sæmmi båttå le ájnas bisodit barggijt gudi juo mánájgárden barggi. Sierralágásj dárbbo le sámegielak barggijda oarjjel- ja julevsáme guovlon. Sæmmi le dille aj moatten suohkanin Sis-Finmárko ålggolin. Sámedikken le juo 2002 rájes årrum sierra stipænndaårnik åvddåskåvllååhpadiddjijda ja åhpadiddjijda, duola dagu oahpponævvopedagogihkan ja gielan. Ierit ietján le stipennda vatteduvvam åvddåskåvllååhpadiddjijda gudi li julevsámegielav låhkåm. Hásstalus le ælla vuojga åhttse ja dåssju muhtem gallegattja sijás ållidi juollodimævtojt. Prosjevta diedádus sisadná duola dagu skåvllå- ja åhpadusgatjálvisájt, sijdda ja fámillja, asstoájgge, media, oassálasstem ja mierredibme ja almasjrievtesvuoda. Mánájoahttse le nuorttasáme guovlov vuorodam gå li sáme nuorajt ságájdahttám. Mánájoahttse gal dættot diedádusán ahte sij diehti da hásstalusá ma li nuorttasáme mánájn li ájn tjielggasabbo oarjjel- ja julevsáme mánájn. Danen galggá prosjekta joarkeduvvat gájka sáme mánájda, ij dåssju nuorttasámijda. ¶ Gå galggá julevsámegielav nannit ja åvddånahttet de julevsámegielaga ietja hæhttuji ienemusát dahkat. Árran mánájgárdenis ja julevsáme åhpadime baktu le læhkám ájnas gå julevsámegiella guovlon le nannidum. Ájluovta skåvlå barggo aktan ietjá skåvlåj julevsáme guovlon ja Divtasvuona suohkanijn le ájnas vuodo julevsáme giela boahtteájggáj. Duodden li ájnegis ulmutja gudi li barggam julevsáme bájkátjav Måskev bisodit ja åvddånahttet ájnas bargov dahkam váj ielle julevsáme giellabirás le suodjaluvvam. Julevsáme giellaåhpadus le ájnnasamos dåjmaj gaskan jus galggá gielav bisodit ja åvddånahttet. Danen lev ávon gå Divtasvuona suohkan ja Sámedigge dálla li sjiehtadallamin julevsáme oahpponævoj åvddånahttema birra. Ja buorre le aj gå Fylkkamánne Nordlándan le oadtjum åvdåsvásstádusáv julevsáme åhpadusás. Sámegiela doajmmaplánan sihtá ráddidus aj julevsáme gielav nannit. Sámedigge, guoskavasj suohkana ja fylkkasuohkana ja iehtjáda gåhtjoduvvi dán bargguj oassálasstet. Ráddidus le 2004 rájes ruhtadam nuortta- ja julevsámegiela duollatjállemprográmmav. Vuostasj vattos bådij javllamánon jagen 2007. AID le juollodam 1 mll. Kråvnå dási jahkáj 2008. Ålles duollatjállemprográmma nuortta- ja julevsámegiellaj ålliduvvá 2008-2010. 2008 rájes lip aj oarjjelsámegiela duollatjállemprográmmajn barggám. AID galggá bærrájgæhttjam ahte gávnnuji oarjjel- ja julevsámegiela tevsta regjeringen.no næhttabájken. Máhttolåpptima oahppoplána gávnnuji nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj ja jårggåluvvi dálla julev- ja oarjjelsámegiellaj. ¶ Sáme dåjmaj juollodibme jahkáj 2012 le tjoahkkáj 843 millijåvnå, 17 millijåvnå lassánibme. Jagen 2012 háldat Sámedigge 371 millijåvnå moatte departementaj juollodimij baktu, sulle 11 millijåvnå lassánibme jages 2011. ¶ - Ráddidus le gålmmå maŋemus jagijt lasedam sámegiela doarjjagav 23 millijåvnåj Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Sámedikke juollodimij lasedibme 2008 rájes li 12 millijåvnå boahtám Sámedikke ájnas rolla diehti sámegielaj åvddånime bargon. Duodalasj lev gå Sámedigge oadtju duodde millijåvnåv 2012 jahkáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. ¶ Ráddidus le 2012 budsjehttaoajvvádusánis oajvvadam 5,246 millijåvnå kråvnå juollodimev Divvun-prosjektaj, 1 millijåvnnå kråvnå Sámedikke bargguj sáme nuoraj diehtojuohkemij ja sámegielaj bargguj ja 9,446 millijåvnå kråvnå doarjjaårnigij mij galggá sámegielav nannit. Divvun le ierit ietján åvddånahttám duollatjállemdárkastusáv ja korrektuvrraprográmmav nuortta- julev- ja oarjjelsámegiellaj ja digitála pedagogalasj vædtsagijt. Ådåájggásasj giellateknologija le ækton jus sámegiella galggá adnogiellan bissot udnásj sebrudagán. 2012 jahke le vuostasj jahke gå Divvun le ålles dåjman Tråmså universitehtan. ¶ 2012 jahkáj oajvvaduvvá 233,650 millijåvnå kråvnå Sámediggáj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Duodden boahtá jahkásasj buvtadus Sámeálmmuga fåndas. ¶ Kultuvrradepartementa budsjehta badjel oajvvaduvvá juollodit 70,4 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kultuvrradåjmajda 2012 jahkáj, 3 millijåvnå kråvnå lasedibme 2011 rájes. Sámedikke kultuvrradåjmaj juollodibme le navti laseduvvam badjel 38 millijåvnåj 2005 rájes. ¶ Oajvvaduvvam le aj 23,4 millijåvnå doarjjan sáme avijsajda. Doarjja galggá sáme avijsaj buvtadibmáj ja avijssabielij buvtadibmáj julev- ja oarjjelsámegiellaj. 2005 rájes le doarjja sáme avijsajda lasedum badjel 10 millijåvnå kråvnåj. ¶ Suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen manná Kabulis ådåsmuhtedum gåvåj suv 11. guossidimes Afghanistanan. Sunji le læhkám geldulasjvuohta gæhttjat åvddånahttemav dat rájes gå lij danna gålmmå jage dát rájes. ¶ Guossidimen iejvvijga såj suodjalimåjvijn Harald Sunde afghanalasj ja vuona fuovav, sáhkadijga moadda oajvemus politihkkárij, nissunparlamentáralattja ja ISAFa oajvemusájt. – Muv oajvvegåvvå le ássje doajmmi buorebujt ja ulmutja li ienep måvtuga, javllá Strøm-Erichsen. – Valla sæmmi båttå gå guláv buorre subttsasijt, de aj oattjov vuojnnet li vilá hásstalusá. Suodjalimoajvve dættot sån vállji duosstot dajt mielludahtte signálajt ma båhti, valla dádjat vilá ållu vájllu åvddål lánnda le stuoves. ¶ Iejvvijga CRUav Akta dajs buorre subttsasijs le Kabula sierrabulkkejuogos, Crisis Response Unit (CRU), gejda vuona tjiehppesoldáhta rádijt vaddi. Juohkusa ådå oajvve, major Khoshhal Sadat rámmpot vuona ratjástimev ja subtsastij vuonarijkaga ålov barggi aktan afghanalasj guojmmebarggij. Sadat dættot fuova máhtudagáv, dåbmarisvuodav ja dádjadusáv afghanalasj dilijs. Dá åhpaduvvi vuona tjiehppefuovajs. ¶ - Sadat tjielggasit javlaj vuona ratjástibme vaddá ålov CRUa máhtukvuohtaj buorebuv Kabula oaggásvuodav bisodit, javllá suodjalimminisstar. ¶ - Vuona tjiehppefuova galggi vuostatjin liehket jagev 2013. ISAFa ålles dárbbo jahkáj 2014 ij le tjielggidum. De vierttip árvustallat jus soajttá guhkedimev gå le muddo, javllá Strøm-Erichsen. ¶ Nissuna guovdátjin Suodjalimminisstarin lij buorre tjåhkanibme guokta parlamentáralattjaj, Shukria Barakzai ja Najia Zewari, aktan nissunåvdåstiddjijn Hasina Sagi. – Sijá histåvrå ja åtsådallama vájkkudi muv ja li ájnnasa, javllá Strøm-Erichsen. Nissunij roalla Afghanistanan viertti vilá guovdátjin liehket. Dá nissuna e hiejte, juska ienep næjtso skåvlåv vádtsi, binnep máná jábmi bajássjaddamin buorep varresvuodafálaldagá diehti, binnep iedne jábmi riegádahttemijn, ja nissunij riektá li åvddånahteduvvam dan diehti. Sij subtsasti vilá ållo viertti dagáduvvat vaj nissuna divna dásijn galggi muossádit rievddadimev, ja mån doarjodav sijá ratjástimev rievddadimev åttjudittjat, javllá suodjalimminisstar. ¶ Politihkalasj signála Suodjaliminisstar iejvvij moadda politihkkárijt, duola dagu suodjalimminisstarav Bismullah Khan Mohammadiav ja sadjásasj sisrijkaminisstarav. Sån ådåsmahteduváj ásadimijn afghanalasj oaggásfuovas ja afghanalasj politijajn, ja makkir hásstalusá ma li vilá. – Oadtjuv aj signálajt jus máhtti liehket gárvvása ålles åvdåsvásstádusáv váldátjit Afghanistanan jage 2014 maŋŋela. Muv dádjadus le dát le juoga majt afghanalattja ålov sávvi, valla sihti aj viehkev åhpadimijn ja rádevaddemijn åvddålijguovlluj, javllá suodjalimminisstar. ¶ ISAFa oajvvekontåvrån Kabulan, iejvvijga suodjalimminisstar ja suodjalimoajvve oajvemusájt, åvdåstuvvam Nato SCRas, Maurits Jochems ja DCOMISAF generálajn Nick P. Carter. Oattjojga árvustallamav oaggásvuoda dile birra Afghanistanan, ja aj transisjonsprosessas mij le jådon 2014 maŋegæhtjáj. – Tjielggasit Afghanistanan li stuorra hásstalusá. Dá e galla máhte tjoavdeduvvat dåssju doarrodievnujn aktu, ja afghanalattja vierttiji iesj gávnnat tjoavddusijt afghanalasj gássjelisvuodajda. Dåssju politihkalasj tjoavdos máhttá ráfev vaddet mij bissu, ja dav tjoavddusav vierttiji afghanalattja iesj gávnnat. Siján le vilá ållo barggo, javllá Strøm-Erichsen. ¶ Guhkesájggásasj guojmmevuohta - Oadtjum lev buorre dádjadusáv hásstalusájs majt da moadda oassálasste vuojnni Afghanistanan åvddålijguovlluj. Divna guorrasi ájnnasamos le afghanalasj álmmugav suodjalit, ganugit stuojmmeværmádagájt, åvddånahttet ANSFav vaj galggi máhttet åvdåsvásstádusáv válldet oaggásvuodas, ja aj doarjodit åvddånahttemav afghanalasj institusjåvnåjs. Jienastibme jagen 2014 sjaddá ájnas mærkkabiejvve Afghanistadnaj, ja vuoset máhttelisvuodav joarkke stuoves sebrudakåvddånahttemij, oaggásvuohtaj ja sosiálalasj åvddånahttemij, javllá sån. ¶ - Vuona bieles le læhkám ájnas dættodit sjaddá vilá nanos viehkke Afghanistanan åvddålijguovlluj. Mån dættodiv Vuonarijkka sjaddá ekonomalattjat doarjodit desik afghanalasj oaggásvuodafuovajda (ANSF) ja sivijla viehkijn gitta 2017. Vuonarijkka le guhkesájggásasj guojmme. Dát buoragit vuosstájváldeduváj, hæjttá suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. ¶ Doajmma Gájka lågo 1000-kråvnågin ¶ Mærrádus 2012 ¶ Rievddam ¶ Oajvvadus 2013 ¶ Scene Finnmark oajvvadusá milta 0,5 millijåvnå kråvnå lasedimev – 2 millijåvnnåj 2013 jahkáj. ¶ Várjjat Musea doarjja laseduvvá oajvvadusá milta 1 millijåvnå kråvnåjn váj 2013 doarjja sjaddá 9,1 millijåvnå kråvnå. Lasedibme galggá ierit ietján mannat tsiekkadussuodjalibmáj ja doajmmaj. ¶ Oajvvaduvvá 0,28 millijåvnå lasedibme Rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjij (ISF). ISF:an le nasjonála stáhtus danen gå guovdátja bargo ulmmejuogos le filmmadahkke lándav miehtáj (ja Nuorttarijkan aj). ¶ Doajmma Gájka lågo li 1000-kråvnågin ¶ Mærrádus 2012 ¶ Rievddam ¶ Oajvvadus 2013 ¶ Hålogaland Teatera doarjja lassán oajvvadusá milta 2,1 millijåvnå kråvnåj gitta 45,8 millijåvnå kråvnåjda 2013:n. Lasedimes li 0,7 millijåvnå kråvnå vuodoláhkaávvudallamijda tjanádum. ¶ Riddu Riddu-festiválla oadtju 0,5 millijåvnå kråvnå lasedimev dårjan – tjoahkkáj 2,1 millijåvnå kråvnå 2013:n. ¶ Nord-Troms Museum doarjja le oajvvadum lasedum 0,9 millijåvnå kråvnåj ma ierit ietján galggi mannat jåhtemij ådå kultuvrraviessuj Nuorttarájsan. ¶ Ráddidus oajvvat tjoahkkáj 114,9 millijåvnå kråvnå lasedibmen siednadájddaj. 2013 budsjæhttaoajvvadusán le ålles juollodibme siednadájddaj vargga 1,9 millijárda kråvnå. ¶ Tjoahkkidum lasedibme 16,1 milliåvnå kråvnå manni nasjonála teahterijda Nationaltheatret, Det Norske Teatret ja Den Nationale Scene. 1,5 milliåvnå 7 milliåvnå kråvnåjs Nationaltheatrij galggi mannat gålojda ådå tsiekkadusáv guoradalátjit. Guovllo- ja rijkkaoasseteahtera oadtju 22,7 millijåvnå ienep. ¶ Den Norske Opera & Ballett juollodibme lassán 48,5 millijåvnå kråvnåj. 25 millijåvnå kråvnå galggi viddnudagá ruhtadilev nannit. ¶ Ietjá stuoves dåjma oadtju 11,6 millijåvnå duodden. Dáj gaskan li: ¶ 4,8 millijåvnå kråvnå lasedibme guovllo- ja bájkkeoperájda: ¶ Vuona kulturfonda siednadájda årniga oadtju 6,2 millijåvnå kråvnå lassen. 5 milliåvnå dájs dánssaj manni. Navti le ålles lasedibme dánssimij boahtte jage 12 millijåvnå kråvnå. Lasedibme le duola dagu: ¶ - Uddni, guovvamáno 6. biejve, le Sámij álmmukbiejvve, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg. ¶ Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Valla ælla dåssju sáme gudi biejvev ávvudi, vuojnnep moadda mánájgárde ja skåvlå dáv biejvev adni sáme kultuvrraj dåbdijdit. Muhtemijn le sáme kultvrra tiebmán ålles vahko. ¶ - Dát le ájnas biejvve sámijda, biejvve gå sáme aktijvuodav ja sáme gullevasjvuodav ávvudallá. Ávon lev gå vuojnáv moatte láhkáj biejvev ávvudalli lándav miehtáj, aj dakkir bájkijn gånnå sámevuohta ij bæjválattjat vuojnnu. Navti sjaddá biejvve sierralágásj midjij gájkajda, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Sámij álmmukbiejvev li ávvudallam dajn nieljijn lándajn gånnå sáme årru 1993 rájes. Biejvve almulasj slávggábiejvven sjattaj Vuonan jagen 2004 ja moadda almulasj tsiekkadusájn sáme slávgájn slávggiji aktan vuona slávgájn. Dán jage ráddidus sáme slávgájn slávggi Stáhtaminisstara kontåvrån Akershus laddnen. Departementa aktan aj biejvev ávvudalli sisŋeldis ásadime baktu. ¶ – Sámij álmmukbiejvve – guovvamáno 6. biejvve – le ájnas biejvve sámijda. Gå biejvve ávvudaláduvvá vijddásappot lándan de sáme kultuvrra almulasjvuodan vuojnnusij låggŋiduvvá, javllá ådå sámeminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Gå ådå ráddidus gålgådismánon válljiduváj de jådeduváj sámepolitihka åvdåsvásstádus Barggo- ja sebradahttemdepartementas Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemenntaj, Rigmor Aasrud vásstediddje stáhttaráden. ¶ – Sámij álmmukbiejve le luondulasj ráddidusá sámepolitihka vuodov åvddån giesset, namálattjat sámijn ja dáttjajn le sæmmi riektá ietjaska gielav ja kultuvrav åvddånahttet. Sámegiela doajmmapládna dijmmá gárveduváj, ja dán plána barggo ållåsit joarkká, sierraláhkáj galggap vuorodit smáv sámegielajt bisodit ja åvddånahttet, javllá sámeminisstar. ¶ Aasrud le áttjak máhttsam manos Finnmárkon. Manon duola dagu Sámedikkev ja moadda ietjá sáme ásadusájt guossidij. Sámij álmmukbiejve åvddåla guossidij sáme mánájgárdev Oslon gehtjatjit gåk dal dåppe biejvev ávvudalli. ¶ Sámij álmmukbiejvve le Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan ávvudaládum 1993 jage rájes. Jagen 2004 sjattaj biejvve almulasj slávggábiejvven Vuonan. ¶ – Vuorbbe biejvijn! ¶ Digitaliserimprográmman mij vuoratjismánon almoduváj, diededij ráddidus galggin vuorodit háldadusá digitaliserimav. Ráddidusá ulmme le digitála guládallam galggá oajvvevuohken gå viesádij ja viddnudagáj guládallá. Digitaliserimprográmma milta oajvvat ráddidus viehka vijdes digitaliserimdåjmajt 2013 stáhtabudsjehtan. ¶ - Ráddidus galggá dal vijdes ja alvos láhkáj IKT:av vuorodit. Dálla vuosedip tjuovvop digitaliserimprográmma ulmijt ájnas IKT-vuorodimij baktu ålles háldadusán, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Sierraláhkáj le ráddidus vuorodam NAV, politija- ja riektásuorgev ja varresvuoda- ja huksosuorgev. ¶ Juollodimijs båhti moadda ådå dievnastusá viesádijda. Buojkulvissan galggá NAV moadda iesjbierggimdievnastusájt dahkat ja ådå tjoavddusijt juohkka stáhta máksemsuorggáj, ietján gå pensjåvnnåj gånnå ådå barggamvuoge ja systemtjoavddusa juo li jåhtuj biejadum. Nasjonála varresvuodaportállaj www.helsenorge.no galggi aj boahtet ienep ja buorep iesjbierggimdievnastusá. ¶ Ráddidus aj oajvvat juollodimijt ájnas aktisasjtjoavddusijda. Altinn galggá stabiliseriduvvat ja vijdábut åvddånahteduvvat. Elektråvnålasj guládallam barggovaddijn (EDAG) galggá ásaduvvat. EDAG:a baktu galggi barggovadde dåssju akti rapporterit virggájbiedjama, bálkká ja værromáksem juohkka bargge åvdås. Dát giehpedibme vuordedahtte sæsstá binnemusát 500 millijåvnå barggovaddij gålojs. EDAG baktu oadtju viesáda aj jåhtelap ja riektá mávsov NAV:as. ¶ Jagen 2013 sihtá ráddidus duodden barggat dan vuoksjuj jut ásat sihkar, digitála poasstakássav. Digitáliserimprográmman diededij ráddidus sijá ulmme le viddnudagá ja viesáda gudi ælla diededam e lágeda, galggi háldadusás påstav oadtjot digitála poasstakássaj. Addne galggi diedov oadtjot juogu de sms:a jali e-påsta baktu gå girjje le digitála poasstakássaj boahtám. ¶ SSB le jur statistihkav åvddån biedjam mij vuoset stáhta ålles IKT-gålo lidjin 10,8 millijárda kråvnå jagen 2011. ¶ IKT-suorge budsjæhttaoajvvadusá: ¶ Majestehta Gånågis Harald biejaj uddni kránsav Nasjonálmonumenntaj Akershus lanen, ja guddnedahtij dajt vuonagijt gudi 2. væráltdoaron fællin. ¶ Moarmesmáno 8. biejvve le Vuona friddjabessambiejvve. Dat le aj dat biejvve gå ietjama veteránajt ja sijáj bargov Vuona åvdås guddnedip. Badjel 100.000 vuonaga li dievnastam badjelasj 100 rijkajgasskasasj operasjåvnåjn ienep gå 40 lándan. ¶ Stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålaj kránssabiedjama åvddåla. Guoskadij hålanis suodjalusá dåjmav 2. væráltdoaro ájge, ja rijkajgasskasasj operasjåvnåjt dálásj ájge. Gijtij veteránajt, sijá fámiljajt ja lagámusájt. ¶ - Mijá åvdåsvásstádus le aj veteránaj bargov låggŋit. Berustit le sæmmi dagu rámmpot, javlaj stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålanis. ¶ Kránssabiedjama maŋŋela oassálasstin Majestehta Gånågis, stáhtaminisstar ja gåhtjodum guosse INTOPS-vuosádusá rahpamij Suodjalusdávvervuorkán. ¶ Friddjabessam- ja veteranbiejvve ávvudaláduvvá ráddidusás oajvveásadusájn Oslon aktan bájkálasj ásadusá lándav miehtáj. ¶ Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner le nammadam muhtem referánssajuohkusav ássjediehttenammadussaj mij suohkanådåstusájn barggá. Referánssajuogos galggi vuojnojt buktet ássjediehttenammadussaj dán bargon. Ássjediehttenammadus galggá oajvvadit ævtojt vuogas suohkanjuohkemij ja buorre dievnastusájda suohkanijda. ¶ - Ávon lev gå dálla oadtjop sadjásis referánssajuohkusav gånnå sihke suohkanij ja stáhta suorges li ájrrasa. Dát juogos máhttá rádijt ja vuojnojt buktet ássjediehttenammadusá ævtojda, javllá stáhttaráde Jan Tore Sanner. – Sæmmi båttå le ájnas jut barggeorganisasjåvnå gudi åvdåsti sijájt gudi suohkanijn barggi, oassálassti suohkanådåstusá bargguj juo álgo rájes. Sidáv prosæssa galggá nav vijddásit gå vejulasj tjanáduvvam, javllá sån. ¶ Ássjediehttenammadus mij jåhtuj biejaduváj ådåjakmáno 3. biejve dán jage , galggi ietjasa vuostasj oasserapportav buktet snjuktjamáno 24. biejve. Dán rapportan galggá nammadus oajvvadit makkir ævto ja prinsihpa galggi suohkanij juohkema gáktuj – suohkanij udnásj dahkamusáj milta. Ævto galggi aneduvvat bájkálasj, guovlolasj ja guovdásj dásen vuodon gå galggá suohkanavtastahttemav ja ådå suohkanstruktuvrav árvustallat. Loahpparapportan mij boahtá dán jage javllamánon galggá nammadus aj árvustallat ævtojt ådå dahkamusájda suohkanijn. ¶ Referánssajuohkusin li suohkanoajve gájka belludagájs ja buorre ájrastibme lándav miehtáj. Duodden li Fagforbundet ja Akademikerne ájrastuvvam, aktan muhtem sektordepartementaj ájrrasa ja fylkkamánnij barggojuohkusa jådediddje. ¶ Ájnas dahkamus referánssajuohkusij le vuojnojt buktet makta ævtoj oajvvadusá vuojnnet hiehpi ja li anedahtte suohkanijda gå galggi árvustallat ráddnásuohkanij avtastahttet. ¶ Ássjediehttenammadusá referánssajuohkusa ájrrasa: ¶ Suohkanoajvve Alfred Bjørlo (V), Eid suohkan Suohkanoajvve Marianne Bremnes (AP), Harstad suohkan Suohkanoajvve Frank Ingilæ (AP), Dæno suohkan Suohkanoajvve Torhild Bransdal (KrF), Vennesla suohkan Suohkanoajvve Bjørn Kahrs (H), Randaberg suohkan Suohkanoajvve Lene Conradi (H), Asker suohkan Suohkanoajvve Arne Vinje (SV), Vinje suohkan Suohkanoajvve Jorid Jagtøyen (SP), Melhus suohkan Suohkanoajvve Kjell Berge Melbybråten (AP), Øystre Slidre Suohkanoajvve Torbjørn Fylling (FrP), Ørskog suohkan Fylkkamánne Erling Lae, fylkkamánnij barggonammadusá jådediddje Sierrarádevadde Anne Grimsrud, Fagforbundet Anders Kvam, Akademikerne suohkan jådediddje Ekspedisjonsoajvve Oddbjørn Hauge, Mánáj-, dássádus- ja sebradahttemdepartemænnta Ekspedisjonsoajvve Petter Øgar, Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Åssudakdirektørra Ann Helen Elgsæther, Máhttodepartemænnta Fáhkadirektørra Ingunn Iversen, Dálkádak- ja birásdepartemænnta ¶ Ráddidus sihtá nannit aktisasjbargov luojvoj organisasjåvnåj varresvuoda- ja huksosuorgen. Ulmme le álmmugij fállat nav buorre dievnastusájt gå vejulasj duodden stuovvásap birástakævtojda buvtadiddjijda. ¶ Moadda dájs organisasjåvnåjs li ájnas dievnastusbuvtadiddje, ja stáhttaráde Rigmor Aasrud le juo ságastallamav jåhtuj biedjam man ulmme le guorrasit makkár badjásasj prinsihpa galggi vuodon buorre aktisasjbargon. ¶ -Hæhttup gávnnat gåktu buoremus láhkáj máhttep ávkkit dav máhtudagáv majt dákkir organisasjåvnå máhtti fállat, javllá Aasrud. – Hæhttup dálásj nasjonála ja EØS-riektánjuolgadusáj milta barggat, valla mij sihtap tjielggasit javllat luojvoj suorgge galggá bissot. ¶ Duodden galggá ráddidus moadda dåjma jåhtuj biedjat, duola dagu buorre kvalitehttagájbbádusájt dahkat, bagádusáv dahkat man sisadno le man mierij sisbielen galggá liehket gå varresvuoda- ja sosialdievnastusájt oasstá ja guhkep kontráktaájggudagá gånnå hiehpá. ¶ Sárdni/artihkal , 24.11.2006 ¶ Stáhtačálli Berit Oskal Eira ¶ Hålla stáhtatjálle Berit Oskal Eira baktu, Barggo- ja sebrudahttemdepartemennta ¶ Sidáv gijttet gåhttjoma åvdås dán konferánssaj gånnå fádda le nuorttaguovllobarggo iemeálmmukvuojnojn ja álggoálmmugij sadje dán bargon. ¶ Buorre le gå Nordlánda fylkkasuohkan le nuorttaguovllopolitihkav dættodam jahkásasj sámekonferánsanis ja gå sáme birrasa bessi dán ássje birra giehttot mij sjaddá ájnas ássjen nuorttaguovlo viesádijda boahtteájggáj. ¶ Ráddidus sávva nuorttaguovllopolitihkka galggá hábbmiduvvat nuorttaguovllo viesádij rádij milta. Gåhttjop gájka gudi nuorttaguovlojs berusti vijdes dagástallimij ja vuojnnoåvddånbuktemij. ¶ Mujsta li gatjádam jus máhtáv hålav adnet gånnå bajelttjála le: Ráddidusá nuorttaguovllobarggoåvdedibme ja álggoálmmugij sadje dán bargon . ¶ Ráddidusá nuorttaguovlloåvdedibme ¶ Soria Moria- sárnnomin javladuvvá: «Ráddidusá mielas le nuorttaguovllo Vuona ájnnasamos åvdedimguovllo boahttevasj jagijn.» ¶ Oajvveulmme Ráddidusá nuorttaguovllopolithkan le dahkat guoddelis sjattov ja åvddånimev nuorttaguovlon. Dat sihtá javllat galggap dilev láhtjet váj nuorttaguovlo viesáda bessi årrot ielle sebrudagájn gånnå li barggosaje ma li boahtteájggáj hiebaduvvam, buorre varresvuoda- ja åhpadusmáhttelisvuoda ja valjes luonndo- ja kultuvrravásádusá. ¶ Ráddidusá politihkka ja åvdedibme sámijda ja sáme sebrudahkaj aj guosská. Nuorttaguovlo li histåvrålasj årromsaje sámijda ja ietjá álggoálmmugijda. Álggoálmmukvuojnno le danen oassen åbbå åsijn ráddidusá nuorttaguovllopolitihkas. ¶ Nuorttaguovllopolithka vuodo le ulljo- ja gássaråggåm Barentsáben. Jus dájt ressursajt ja dåjmajt buorre láhkáj háldat, de lulu da liehket åbbå stuorra ávkken nuorttavuona rijkkaoassáj. ¶ Nuorttaguovlloåvdedime sisadno le lasedit ja åvddånahttet dåjmajt gátten Nuortta-Vuonan petroleumråggåma buohta. Galggap åvdedit æládusájt dagu guolástus ja merraæládusájt, mannoæládusáv, ednambargov, boatsojsujtov ja ietjá æládusájt. ¶ Álggoálmmuga li ájgij miehtáj åvddånahttám ja hiebedam ietjaska kultuvrav ja ávkkim luonndoressursajt dájn subarktalasj rabdaguovlojn. Buktet ressursajt ávkkit ja æládusájt hiebadit guolástusán, merraæládusájn, miehttseæládusájn ja ednambargon jali juokkir lágásj kombinasjåvnån dájs le læhkám – ja le vil uddnik – ájnas álggoálmmugij viessomvuodoj nuorttan. ¶ Diehtep duola dagu ásadusá gånnå uljov ja gássav gáddáj bukti, infastruktuvrra ja ietjá dåjma ihkap vahágahtti dáfojt majt árbbedábálasj æládusá adni. Ássje l sæmmi hyhttotsieggima ja asstoájggedåjmaj hárráj. ¶ Danen le ájnas háldadit dájt navti váj sáme æládusáj ressurssavuodo vuoroduvvá. ¶ Ráddidus sihtá, ålleslasj ressurssaháldadusán, dættodit suoddjit álggoálmmugij æládusáj luonndovuodov, kultuvrramujtojt, árbbedábálasj álggoálmmukmáhtudagájt ja boatsojsujto duobddágijt, duola dagu ådå boatsojsujttolága baktu. Dákkir háldadusán galggap aj suoddjit merragáddebirrasav ja árbbedábálasj nuorreguolástusáv ja luossaguolástusáv. ¶ Ráddidusá nuorttaguovllopolitihkka galggá suoddjit álggoálmmugij iellemvuodov, histåvråv, kultuvrav ja æládusájt nuorttaguovlojn. ¶ Birás le ájnas álggoálmmugij iellemvuoduj, æládusájda ja ressurssaadnuj. ¶ Ráddidus sjaddá gájbbedit viehka ållo birásrávkalvisájt juohkka ájnna dåjmas ja rámmajt biedjat váj suoddjip árvulasj ja várnnahis guovlojt nievres vájkkudimes. Merrasuvdatjibme nuorttan laseduvvá ja danen sjaddá merrasihkarvuohta ja ulljosuodjalus dåssju ájnnasabbo ja ájnnasabbo. ¶ Vuodna galggá åvdemusán liehket birásgáhttimin dálkádagá, birásselgaj ja merrabirrasa hárráj nuorttan. Rijkkajgasskasasj aktisasjbarggo hæhttu nanniduvvat jus galggá birásnoadev binnedit nuorttaguovlojn, sierraláhkáj Ruossjan. ¶ Barentsáhpe le akta værálda valjesamos merraguovlojs. Ráddidus le mierredam ålleslasj háldadusplánav mij guosská Barentsáhpáj ja Lofåhta ålggola merraguovlojda. Ulmme le dilev láhtjet váj máhttá guhkesájggásattjat háldadit ja ávkkit uljov, gássav ja guolijt merraguovlojn, sæmmi båttå gå birrasav suoddji. Dáv ållidahttijn li petroleumdåjma vájkkudusá, merrasuvddem ja guolástus dagu aktijvuohtan aneduvvam. ¶ Guolástuspolitihkka le ájnas oasse nuorttaguovllopolitihkas. Dát Ráddidus sihtá guolástusæládusáv åvddånahttet ådå vuojnojn. ¶ Mijá mielas galggi båhtusa guolástusás ájn ienebut gå åvddåla ávkken boahtet merragáddesebrudagájda ma li dájda báddnum. Árvo galggi ruopptot bájkálasj sebrudagájda. Merragáddeguolástus, mij le merrasáme kultuvra vuodo, galggá vuoroduvvat dán strategijan. ¶ Struktuvrradåjma li vijddásit guoradaláduvvam. Madi dát guoradallam giehtadaláduvvá de ij la loahpe oasestit kvåvtåjt ja rievtájt ma e vanntsaj gullu. Dahkam lip aj gæhttjalimårnigav guovllokvåvtåj gånnå mierredum oasse bivdos galggá bájkálattjat gáddáj suvteduvvat. ¶ Stuorradikke gåhttjoma milta le barggo guoradallamijn man sisadno galggá liehket sámij ja iehtjádij riektá guolástussaj Finnmárko ålggolin, dal jåhtuj boahtám Carsten Smithajn nammadusá jådediddjen. Sidáv aj nammadait Sámeráde le åvdedam prosjevtajt merraguolástusá ja jávrreguolástusá hárráj Arktalasj Ráde guoddelis åvddånime prográmma mierij sisbielen. ¶ Merraressursaj tjuohppam ja háldadus galggá tjuovvot prinsihpav man namma l guoddelis åvddånibme. ¶ Dutkam, váksjudibme ja rijkkajgasskasasj aktisasjbarggo galggá vieleduvvat. Ájnas sjaddá Ruossjajn aktisattjat barggat guolástusháldadusán, valla aj merrasihkarvuodan ja ulljosuodjalusán. ¶ Aktan li dá dåjma åbbå ájnnasa ielle sebrudagájda nuorttalamos fylkajn ja jáhkáv dáj dåjmaj baktu le sáme merragádde- ja vuodnaguovlojn åbbå buorre boahtteájgge. ¶ Ráddidus galggá dilev láhtjet váj petroleumdåjma Bárentsáben sjaddi man ájnnasa gå ber máhttelis bájkálasj ja guovlolasj æládusåvddånimen nuorttan. Vájkkudusá bájkálasj sebrudagájda nuorttan galggi åvddånahteduvvat duola dagu máhtudakåvddånime baktu ja lahka aktisasjvuodajn dutkama ja æládusåvddånime gaskan. ¶ Nuorttalijguovlojn li aj ållo ietjá ressursa merraguovlojn, merragátten ja gátten. Ráddidus sihtá åvddånahttet dálásj ja boahttevasj æládusájt váj máhtti vuodon liehket årudahkaj ja sáme kultuvrraj. ¶ Vuojnnep jåhtålibme Nuortta-Vuonas joarkká ja barggosaje vájlluji. Dát goasská aj sáme guovlojda. Ráddidusán galggá liehket dakkir politihkka váj sjaddá buorre årrot ja barggat nuorttaguovlojn – ja massta dåjma ja barggosaje goappátja sjiervijda sjaddi . ¶ Ráddidus galggá jåhtuj biedjat árvvoháhkuhimprográmmav tjoahkkeæládusájda sáme guovlojn. Mij sihtap vieledit æládushiebadimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja massta soajttá oadtjot buorre máhttelisvuodajt miehttseæládusájda, mannoæládusájda ja duodjáj, aj kombineriduvvam ietjá dåjmaj. ¶ Ráddidus guovttegærddáj laset juollodimijt Barents 2020:j, 20 milliåvnå kråvnå jagen 2007. Ráddidus árvustallá sierra prosjevtav dahkat Barents 2020:n gånnå máhttelisvuoda ja miere sáme guovloj æládusåvddånimen le ássjen. ¶ Ráddidus galggá dåjmalattjat adnet dajt vájkkudimnævojt majt máhttá æládusåvddånimen nuorttan. Dálla lip bessam vas doajmmaj biedjat tjuoldedum barggovaddeværov guovllopolitihkalasj vájkkudimnævvon. Dát iememusát nuorttan vájkkut. ¶ Fylkkasuohkanijn la aktan guovlolasj guojmmerádij stuorra friddjavuohta iesj mierredittjat gåktu galggi guovllopolitihkalasj vájkkudimnævojt adnet váj guovlojda buoremus láhkáj vájkkudi. Jagen 2007 oajvváduvvá Nordlánnda oadtju 212,4 milliåvnå kråvnå, Råmsså 140,4 milliåvnå kråvnå ja Finnmárkko 111,3 milliåvnå kråvnå dán ulmmáj. ¶ Duodden juolloduvvá viehka ållo ruhta álgadimdåjmajda njuolgga Innovasjon Norge:j, SIVA:j ja Dutkamrádáj. Nuortta-Vuonan li moadda smávva ja rasjes bájkálasj sebrudagá. Ráddidus le oajvvádam lasedit smávsebrudakjuollodimijt jagen 2007. ¶ Dánna li hásstalusá sáme æládusåvddånibmáj. Ájnas le jut sáme oassálasste li dåjmalattja ja diededi sij sihti dájt rudájt ma manni innovasjåvnnåj, álgadibmáj, viddnudakåvddånibmáj ja smávsebrudakbargguj. ¶ Låhparapportta Innovasjon Norges vuoset smáv álgadiddje ja investora vájlluji æjvvalimsajijt, aktisasjbarggoarenajt ja nannusap márnándåjmajt. Jáhkáv dát sierraláhkáj sáme æládusoassálasstijda goasská. ¶ Sáme mannoæládusán li moadda smávva oassálasste ma vásádustuvrajt fálli iesj genga láhkáj – ja aktisattjat barggi aktu stuoráp oassálasstij gáktuj. Ájnas le sáme oassálasste aktisattjat barggi ja værmástagájt gaskanisá ásadi – ja de esski åvddånahtti aktisasj aktisasjbargov stuoráp oassálasstij hárráj. ¶ Juollodime guovlolasj FoU'aj ja innovasjåvnnåj oajvváduvvi 42,5 milliåvnå kråvnåjn laseduvvat jagen 2007. Rudá galggi buoredit aktisasjbargov dutkambirrasij, æládusiellemij ja almulasj oajválattjaj gaskan. Dánna bierrriji sáme birrusa aj berustit. Ulmme rudáj le åvddånahttet bájkálasj ja guovlolasj birrasijt gånnå barggi árvvoháhkuhimijn majna l innovasjåvnnå vuodon, ja lasedit mávsulvis álgadimij lågov. ¶ Buorre åvddåmærkkan sidáv sáme kultuvrra- ja giellaguovdátjijda vuosedit. Dá li stuorra berustimijn ja ártajn moadda kultuvrrabarggosajijt ietjasa birrasijda åttjudam. Hásstalav dájt – ja ietjá sáme guovdátjijt usjudalátjit gåktu máhtti sáme innovasjåvnnåj ja árvvoháhkuhibmáj oassálasstet. ¶ Åvdep guoradallamijs diehtep sáme æládusiellem dábálattjat ij la vuojga aktisattjat barggam dutkambirrasij. Dáv hæhttup rievddat. Lip ham moadda sáme dutkambirrasijt oadtjum ma sihkarit li gárvvása sáme álgadiddjijt viehkedittjat. ¶ Ávon lav gå sáme institusjåvnå Árran julevsáme guovdásj, Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš, Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Sámi allaskuvla/Sámi instituhtta ja Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš li aktisasjbargov ásadam ja álgadam nuorttaguovlloværmádagáv. Aktisasjbargo baktu sáme institusjåvnå buorep láhkáj máhtti duosstot nuorttaguovllohásstalusájt sáme sebrudagájda. ¶ Máhtudakåvddånimen nuorttan le álggoálmmukvuojnno ájnas. Álggoálmmugijn le árvulasj máhtudahka luondo, dálkádagá, birrasa ja árbbedábij birra. Sij kultuvrraárvojt háldadi ja siján li máhtudagá gåktu iellemlájbev ietjastis åttjudit gártjes dilen subarktalasj guovlon. Dá li ressursa ma galggi vuona nuorttaguovllopolitihkan aneduvvat. ¶ Arktalasj Ráde dálkádakrapportta duodas gåktu álggoálmmuga li hiebadallam åvdep dálkádakrievddadimijda. Udnásj dálkádakrievddadime soajtti álggoálmmugij iellemvuogijt ållu rievddadit. Ienep máhtudagá dán ássje birra galggá vuoroduvvat aktisasjbarggon ietjá lándaj. ¶ Ráddidus sihtá lahka aktisasjbargov álggoálmmukåvdåstiddjij gå galggap nasjuvnalasj rievddadimstrategijajt åvddånahttet. Ájnas le barggat dan hárráj váj álggoálmmugij máhtudagá ja váksjuma guovdásj sajev oadtju Arktalasj Ráde dálkádakrapportan. ¶ Álggoálmmugijn galggá iesj liehket máhttelisvuohta lasedit ietjaska máhtudagáv ja kapasitehtav váj almma láhkáj bessi vájkkudit ålleslasj sebrudakåvddånimev – ja sierraláhkáj åvddånimev nuorttan. Sáme dutkambirrasij álggoálmmukværmádahka le ájnas ja bierri ájn åvddånahteduvvat váj nanni aktisasjbargov akademalasj birrasij gaskan ietjama lándan ja aj rijkkajgasskasattjat. ¶ Boatsojsujto hásstalusá li moatte láhkáj aktisattja nuorttaguovlo lándajn. Dan diehti ásaduváj boatsojsujto fáhka- ja gaskostimguovdásj Guovddagæjnon 2005 tjavtjan váj boatsojsujttára, dutke ja háldadusá moatte lándajn galggi aktisattjat barggat ja diedojt lådnot gaskanisá. Dákkir aktisasjbarggo ja diehtolånudibme le viehka ájnas nuorttaguovlo álggoálmmugijda. ¶ Stuorra oasse nuorttaguovllodutkama rudájs juolloduvvi Vuona dutkamráde baktu. Dutkamráde dutkamstrategijan nuorttaguovloj hárráj dættoduvvá álggoálmmugij berustime ja rievtá li ájnas premissa nuorttaguovlo åvddånahttema ja ressurssaávkkima hárráj. ¶ Ávon lav gå Sáme Allaskåvllå áttjak le oadtjum avtse milliåvnå kråvnå «Ealát» prosjæktaj. Dán baktu oadtju máhttelisvuodav árbbedábálasj máhtudagáv åvddånahtátjit ja dav adnet ådå diedoj ja ressurssaháldadime baktu. ¶ Sáme Allaskåvllå le ham, aktan rijkkajgasskasasj aktisasjbarggoguojmij duola dagu Ruossja oajvveorganisasjåvnnå iemeálmmugijda nuorttan (RAIPON) álgadam rijkkajgasskasasj åhpadusáv gånnå álggoálmmugij dille le guovdátjin. Åhpadusá baktu oahppi álggoálmmuga iesjmierredime birra ja mærrádusprosessaj oassálasstema birra. Álggoálmmuga Ruossjan li oajvveulmmestudenta ja diedáv dán åhpadusán li lågenanniellja studenta. Barggo- ja sebrajdahttemdepartemennta le juollodam 320 000 kråvnå åhpadussaj. ¶ Álggoálmmugij sadje ¶ Internasjonaliserima baktu oadtjop ådå máhttelisvuodajt, valla sæmmi båttå álggoálmmugij kultuvrra ja iellemvuohke gártjeduvvá. Jus álggoálmmuksebrudagá galggi dáj rievddadimij tjadá rijbbat, de la ájnas jut álggoálmmugij riektá vieleduvvi gå ressursajt ja birrasav háldat ja adná nuorttaguovlojn. ¶ Sámedikken galggá liehket almma vájkkudimfábmo ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj ja álggoálmmugij sebrudagájda, dasi dal moaddása guorrasi. Ráddidus sihtá álggoálmmuga nuorttan galggi bessat nannusit vájkkudit ietjaska dile åvddånahttemav. ¶ Nuorttaguovlloássjijn sihtap aktijvuodav adnet álggoálmmugij ja agev Sámedikkijn ságastallat ja rádádallat. Ålggorijkkadepartementan, gænna le åvdåsvásstádus nuorttaguovlloássjijs Ráddidusán, le biellejahkásattjat tjåhkanime Sámedikkijn. Uddni Ráddidus Sámedikkijn moatten ássjen rádádallá. ¶ Dagu lav juo nammadam, de bierriji oassálasste sáme guovlojn berustit dajs vájkkudimnævojs ma li mierkkiduvvam innovasjåvnnå- ja æládusåvddånibmáj. Barggo luluj dagáduvvat aktisasjbarggon dutkambirrasij siegen. ¶ Dánna bierri sáme sebrudaoassálasstijn ja dutkambirrasijn liehket guovdásj sadje. ¶ Sáme institusjåvnåjn ja organisasjåvnåjn le læhkám ájnas roalla rijkkajgasskasasj aktisasjbargon ráddnáj ietjá lándajn. Ájnas le álggoálmmuga bessi ájn vil ienep aktisattjat barggat gaskanisá ja ietjá hiebalgis guojmij nuorttaguovlojn, sierraláhkáj «álggoálmmugis-álggoálmmugij» aktisasjbargon. Álggoálmmugij dille le luondulasj ja ájnas oasse Ráddidusá aktisasjbargos Ruossjajn. ¶ Vuodna jådet Arktalasj rádev gitta 2008 tjaktjaj. Dan aktijvuodan ásaduvvá gasskabåddåsasj dåjmadahka Tråmsån aktan Svierigijn ja Danmarkojn, gudi Arktalasj rádev jådedi tjuovvovasj niellja jage 2008 jage rájes gitta 2012 jahkáj. ¶ Arktalasj ráde le ájnna guovlolasj aktisasjbarggoorgádna gånnå gájka gáktsa arktalasj lánda oassálassti; vihtta nuorttarijka lánda, USA, Canada ja Ruossja. Álggoálmmugijn le – duola dagu Sámeráde ja Raipona baktu – guovdásj sadje ja roalla ráde dåjman. ¶ Sáme ja ietjá álggoálmmuga hasoduvvi oajvvádusájt ja ássjijt Arktalasj Ráde jådedimprográmmaj buvtátjit. ¶ Ráddidusá mielas libá Arktalasj Ráde ja Barents-aktisasjbarggo ájnas aktisasjbarggoforuma stáhtajda ja álggoálmmugijda nuorttaguovlloássjijn. ¶ Rijkkajgasskasasj polarjahke 2007-2008 luluj sjaddat ájnas jahke rijkkajgasskasasj polardutkamin. Álggoálmmugijn galggá dánna aj liehket luondulasj sadje ja rolla. Ávon lav gå sáme máhtudakbirrasa Guovddagæjnon aktan sihti ásadit rijkkajgasskasasj álggoálmmugij polarjage rahpamav Guovddagæjnon guovvamánon. Barggo- ja sebrajdahttemdepartemennta le juollodam 100 000 kråvnå konferánsa plánimi. ¶ Loahppa ¶ Jus galggap dáppe nuorttan årudit dajna dåjmajn majt hálijdip, de hæhttu miján nanos årudahka ja viddno. Buorre infrastruktuvrra ja moattelágásj æládusiellem le årudagá vuodo. ¶ Jus galggap bisodit positijvalasj ulmusjlåhkoåvddånimev, de hæhttup ásadit barggosajijt, aj máhtudak- ja kultuvrrabarggosajijt – navti váj guovllo sjaddá miellagiddis årromsadje goappátja sjiervijda. Ulmutja li má ham da gudi dahki nuorttaguovlov árvulattjan ålles lánndaj. ¶ Jus galggá vuorbástuvvat nuorttaguovlloåvddånahttemin, de la máhtudahka akta dajs ájnnasamos gájbbádusájs. Sáme dutke ja álggoálmmukdutke luluji ietjaska gárvedit váj buorep láhkáj máhtti æládusoassálasstijt ja -åvddånahttijt viehkedit innovasjåvnåjn ja æládusåvddånahttemijn. Ja oassálasste hæhttuji måvtåstahteduvvat váj ájn ienebut máhtudagáv åhtsåli. Ájnas le sáme oassálasste aktisattjat barggi, duola dagu værmástagá baktu, váj sijá jiedna luluj gullut stuoráp sebrudakoassálasstij gaskan. ¶ Sáme hæhttuji oassálasstet Sámedikke, sáme institusjåvnåj, organisasjåvnåj ja ietjá oassálasstij baktu váj bájkálasj sebrudagá nagodi sebrudakrievddamijt duosstot ja rijbadit daj hásstalusáj ma nuorttaguovllobargo baktu båhti. ¶ Barggup dal gájka aktan váj nuorttaguovlloåvddånahttem galggá oalle sáme ássjen aj sjaddat! ¶ Gijtto berustime åvdås! ¶ Stáhttaráden uddni biejaduváj åvddån muhtem proposisjåvnnå gånnå oajvvaduvvi rievddama girkkolágan. Návti ráddidus tjuovvol Girkkosåbadimev, sjiehtadus stáhta ja Vuona girkko boahtteájge aktijvuoda gaskan. Divna belludagá Stuorradikken dasi sjiehtadin jagen 2008. Proposisjåvnån le aj Vuona girkko demokratijaådåstusá evaluerim. ¶ Demokratijaådåstusá tjadádime ulmme le Stuorradiggáj dilev láhtjet váj máhtti tjuovvolit Vuodolága rievddama ævtodusájt, ma li girkkosåbadime aktijvuodan låggŋiduvvam. ¶ Ráddidus oajvvat Vuona girkko biskåhpa boahtteájggáj galggi Girkkorádes virggáj biejaduvvat, ja Girkkotjåhkanibme galggá mierredit gåktu prosessa nominasjåvnåjn, jienastimijn jnv. gitta virggáj biedjamij galggá. Pråvståjt virggáj biedjat oajvvaduvvá bisspaguovllorádáj biejaduvvat, mij uddni juo suohkanbáhpajt ja ietjá tjoaggulvisbáhpajt virggáj biedjá. ¶ Oajvvadum Vuodolága ja girkkolága rievddama mierkki ij desti lága baktu gájbbeduvá stáhttaráde guhti girkkoássjij åvdås vásstet, galggá Vuona girkko ájras. Boahtteájggáj aj departemennta hæhttu muhtem ássjijt mierredit ma girkko oahppaj guosski. De galggá mærrádusá åhpalasj vuodo tjielggiduvvat guoskavasj biskåhpa ja vásstediddje girkkolasj orgána javllamusá baktu. ¶ – Viehka dudálasj lev gå dálla lip girkkolága rievddama ja demokratijaådåstusá evaluerima proposisjåvnåv åvddån biedjam, javllá stáhttaráde Aasrud. ¶ - Girkkosåbadime tjuovvolimijn lip dal buorre jådon. Doajvov dájt ássjijt aj nahkap giehtadallat navti váj vijdes avtamielalasjvuodav girkkopolitihkan bisodip. ¶ Vuodolága ja girkkolága rievddama ij mierkki Vuona girkko ja stáhtta sirraba. Girkko galggá boahtteájgijda aj sierra girkkolága baktu dåjmaduvvat ja almulasj budsjehtaj baktu ruhtaduvvat. Ja báhpa galggi vilá stáhta virgen. ¶ - Doajvov dájna lip dilev buoragit láhtjám váj Vuona girkko – aj moattekultuvralasj ja moatteåskulasj Vuonan – luluj liehket rabás ja sebradahtte álmmukgirkko, javllá Aasrud. ¶ Sámedigge le ådå válggaårnigav oadtjum mij guosská dán jage sámedikkeválga rájes ragátmánon. Stuoráp ja binnep válggabijre galggi válggaoassálasstemav lasedit. ¶ – Njuolgadusrievddamij ulmme le válggaoassálasstemav lasedit, ruváp ja giehpep válggatjadádibme aktan lasedum duodastibme ja stáhtus Sámediggáj, javllá barggo- ja sebradahttemministar Dag Terje Andersen. ¶ Ådå válggaårnik sisadná: ¶ Gájka suohkana galggi dagu åvddåla dilev láhtjet váj åvddågiehtaj bæssá sámedikkeválggaj jienastit. Suohkana gånnå li gålmmålåges jali ienep Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum galggi aj dilev láhtjet váj bæssá válggabiejve jienastit. - De sjaddá buorep aktijvuohta jienastuslågo stuorrudagá gaskan ja galla jiena li juohkka ájrrasa duogen. Ådå válggaårnik aj sámedikkeválga tjadádimev giehpet ienemusájn lánda suohkanijs. Dættov lip biedjam Sámedikke vuojnnuj gå válggaårnigav lip rievddam, javllá stáhttaráde Andersen. ¶ Barggo- ja sebradahttemdepartemennta sáddi uddni tjállusav Sámedikke válggaårniga rievddamij gáktuj. ¶ Ådå njuolgadusá Sámedikke válga gáktuj gávnnuji dáppe lovdata.no. ¶ Sáme versjåvnå tjállusis ja Sámedikke válgganjuolgadusás gávnnuji departementa næhttabielijn www.regjeringen.no/aid ja Sámedikke næhttabielijn www.samediggi.no . ¶ Thomas oahppá Manila birra. ¶ (Lulesamisk) ¶ Gieres gájka, ¶ Guovte máno rájes riegáduváj Danica Manilan. Sån sjattaj væráltviesát nummar gietjav millijárda. Muhtem máno duogen riegát mánásj guhtimusj sjaddá Vuonarijkak nummar vihtta millijåvnå. ¶ Gåktu galggá dáj unnagattjaj gevvat? Mij sunnuv vuordasj dán iellemin? ¶ Nav æjgáda gatjádi. Nav li æjgáda gatjádam buolvaj miehtáj, juohkka rijkan, gå vuostasj bále buorástahtti ådå iellemav. Dan sjivnnjedum båttå riegáduvvá lihtto ihkeven ájggáj. Lihtto gieresvuodas, mij gájkka gierddá. ¶ Danen le nav låssåt gå nuorra ulmusj jábmá. Ij aktak ieddne galga bárnes láhppet. Ij aktak áhttje galga niejdas láhppet. ¶ Snjilltjamáno 22. biejve moaddásij iellem ládaduváj. Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot. ¶ Dát gal vájmoma báktjij. Juohkka biejve lev usjudallam sijájt gudi hekkav bierggijin, ja sijájt gudi báhtsin. Gåktu dijájn manná? Manen så lik dát dáhpáduváj? ¶ Vihtta máno dán maŋŋela vierttip vilá diehtet vaj galggap dádjadit. ¶ 2012 vaddá ådå vásstádusájt. ¶ Vuostatjin álggá digge vierredahkke vuosstij. Dan maŋŋela galggá kommisjåvnnå subtsastit ietjas tjielgga ja duodalasj snjilltjamáno 22. biejve-subttsasav. Dát merkaj mij vierttip nahkat bahudagáv vas duosstot. Dav jáhkáv vissásit galggap nahkat. Danen gå Vuonarijka álmmuk tjálij histåvråv dijmmá giese. ¶ Vuostatjin suorgganijma bombas ja skåttajs. De juoga dáhpáduváj. Mij vuosteldijma balov, ja tjuodtjelijma demokratija åvdås. ¶ Besajma dåbddåt dav ruvssogárggájn ja loavggágárggájn. Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn. Mij lijma akta álmmuk. Duosstomin værámusáv iellemin, ulmutja vuosedin buoremusáv ietjastisá. Dat le nannim muv jáhkov ulmutja buorrevuohtaj. Dårvvuj. Ja fábmuj mij álmmuga mielav tjuovvu. ¶ Snjilltjamáno 22.biejve riegádin aj máná Vuonarijkan. Akta sijájs lij Thomas. ¶ Uddni le sån báhtjasj buorre mielan Lillehammerin. ¶ Thomas viertti dåhkkidit ahte riegádimbiejvves le surgguj tjanádum. ¶ Mij galggap bærrájgæhttjat vaj ij sjatta dåssju dan láhkáj. Mij galggap vuosedit gåk dát hæhkkahiehte båvtij lieggavuodav ja værddogisvuodav ietjama rijkan. ¶ Thomas ja Danica galggaba bajássjaddat goabbák bielen aktisasj ednamin. Mijá dahkamus le vuosedit sunnuj man ållo aktit sunnuv, ienni gå mij sirát sunnuv. ¶ Gå le miella oahppat nubbe nuppes, de åvddånip ulmutjin. Gå nahkap sieradusájt vieledit, de gievrrop. Gå duosstap nubbe nubbáj luohtedit, jåksåp guhkemusát. ¶ Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan. ¶ Thomas oahppá Manila birra. Ja Danica oadtju gåvåjt massta goassak ij la vuojnnám: sasskamdievá Lillehammerin. ¶ Dát le internehta buoremus bielle. ¶ Internehta værámus bielle le gå tjáddjididdje bessi ájádusájt juogadit internehta tjiegos bielijn. Dav vierttip nannusit duosstot. ¶ Máhtudagájn galggap sijájt ierit rádjat. ¶ Gå vuosteldip ekstremismav de válldep åvdåsvásstádusáv boahtteájges. Hástáv divnajt sjaddat buorre digitála ráddnááhkátja. ¶ Ij dan diehti gå galggap sensurerit jali hávkkadit ságastallamijt. Galggap gierddat vuorrástuvvat. Moasjev, assjmat ja mij alvaduhttá. Valla –galggap mávsedit. Galggap vásstedit. ¶ Vuosedit moalgedisåvdåsvásstádusáv le javllat: “Boasstot le dujna” Dav dahkap bargon bårådijn. Dálle le muddo aj internehtan nav javllat. Ådå jahke le ruvva tijmma boares. Galggap jagev 2012 adnet stuor dahkamusájda. ¶ Oajbbot værálda hæjosvuoda vuosstij. Barggat ráfe åvdås. Gádjot dálkádagáv. Dav lip vielggen boahtteájge åvdås dahkat. ¶ Dá li alvos dahkamusá. Álkke le usjudallat ahte ij lijssi. Valla dav de dahka. ¶ Låssis bargo baktu, gå giergge biejaduvvá gierge nali, de værált åvddån. Moadda tjuohte millijåvnå ulmutja li bessam hæjosvuoda giddagisás. Binnebu doarojn jábmi. Ienebu friddjavuodan viessu. Ielvijma mij dáhpáduváj árába gidá. Fábmo álmmuga mielan rihtsudij regijmaj gællásijt ja tjåhttij rievddadusájt. ¶ Huoman. Mij muv ienemusát duohtadallá, le gå binnep máná jábmi ja iedne rijbadi. Riegádimbiejvve, dalloj gå nissun ådå iellemav riegádahttá , le vilá várálamos biejvve moadda nissunijda. ¶ Ienep tsaggeiedne, ådå riegádahttemklinihka ja buorep rájnasvuohta viehket iednijt rijbadittjat. ¶ Åvdep jage bierggijma 600 000 ienep máná. Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn. ¶ 600 000 divras iellema. ¶ Ja Vuonarijkka le jådedime dáv. Dassta máhttep mihástallat. ¶ AN:a dálkádahkpanella várrot boahtteájge sieldes dálkes. ¶ Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan. Dát vájkkudij vuostatjin dijájt gen æjggo biejsteduváj. Valla ålles Vuonarijkka le dijájt tjuovvum. ¶ Vieledip allelahájt gudi rijbadin dákkir låssis dile tjadá. Vierttiv rámmpot dijájt gudi lihpit viehkedam gájotjit ja divvot. Luodjomláhkáj avtav láhpijma dán bargon. ¶ Gå alás manáv muhtem biejve duogen, galgav rádodit sijájn gudi li stoarmo sinna læhkám gåktu agev gárvvásin liehket viehkijn. Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda. Valla gájkinåvdemusát barggat váj e dáhpáduvá. ¶ Danen gå dálkadakássje lij dijmásj hådjånibme. ¶ Åvddånijma ássjijn, valla tjåhkanibme Durbanin ittjij nagá ássjev låggnit. Valla ep máhte vuollánit. ¶ Vuonarijkka galggá vilá jådedit bargov tjanátjit sjiehtadusájt. Ælla ietjá ráde. ¶ Værált hæhttu aktidit. ¶ Jali de ep nagá doarjjot Danicav Manilan ja Thomasav Lillehammerin. ¶ Ietjá hásstalus ådå jagen le europealasj vielggehiehte. ¶ Vuojnnet dåssju biednigijda guosská. Valla jus riekta de ulmutjijda guosská. ¶ Vilá vuojnnep man moaddása li bargo dagi Europan. Moatten nuoran ij la dårvvo boahtteájggáj. Dav ij Europa máhte dåhkkidit. ¶ Vuonarijkan le dárbbo barggosajijt bisodit ja oaggit goahteræntojt. ¶ Ep diede gåk dát Vuonarijkav sjaddá guosskat. Valla loabedav galggap giehtadallat dilev gå le dárbbo. Nav gåk åvddåla lip dahkam. ¶ Boahtteájgev ij máhte åskeldit jus ij la ráfe. Moadda Vuonarijkaga barggi ráfe åvdås væráldav miehtáj. Viehkkebarggen. Rádjamin gåddemijnajt. Jali piratajt oagodi Somália merragátten. ¶ Álu li várálasj gåhtjodusá. Dijmmá hálediddje Vuonarijkas bælostin Libya álmmugav Gaddafi vuosstij. ¶ Mijá gádtse lij oasse tjiehpemusájs gåbdes koalisjåvnån, ja li tjavtja rájes ietjama guojmijs rámmpodum. ¶ Afghanistanan li soahteålmmå oassálasstám 2001 rájes. 2012 sjaddá jahke gå gádtse galggá binneduvvat. Mån lev mihá dassta majt ietjama soahteålmmå li dahkam Afghanistanan. ¶ Gijttep sijájt gudi li barggamin ráfe åvdås. Sæmmi båttå mujtudallap sijájt gudi jábmin. Lip vas muhtemijt mijá tjiehpemusájs massám. ¶ Oberstløytnant Siri Skare jámij gå AN-kåntåvrrå Mazer-i-Sharifan ládaduváj. ¶ Jurissta Ingrid Midtgaard jámij gå AN bombiduváj Nigerian. ¶ Gulájma sunnu jábmema birra låssis vájmoj. ¶ Libá agev mijá siegen. ¶ Dán jage sidáv liegga varrudagájt rádjat majestehtta gånågis Haraldij ja majestehtta dråtnigik Sonjaj. ¶ Ihkap gånågisfámillja ij la guossak lagábu ietjas álmmuga læhkám ráfeájgen gå maŋŋela snjilltjamáno 22.biejve. Lahkavuodajnisá la lieggavuodajnisá jaskadin mijájt. Gånågis, drådnik ja kråvnnåprinssapárra. ¶ Vijses bágoj báktjasijt giehpedin. ¶ Dán jage dievddeba sihke gånågis ja drådnik 75 jage. ¶ Vihtta millijåvnå rijkav miehtáj sihti gijttet ja vuorbev sávvat gånågis Haraldij ja drådnik Sonjaj dán ávvojage. ¶ Gieres gájka, Javllamáno 14.biejve oassálasstiv ávvudallamav Roald Amundsenis aktan ålmmås Oarjjepåvlån. Stuorra dáhpádus lij. ¶ Ulmutja ålles væráldis ávvudallin suv ja Vuonarijka slávgáv. ¶ Jiedna álmmuklávllagis sjattaj oasse vielggis sjávodisvuodas. ¶ Vuonarijkka lij lahkusin, juska lijma guhkken ierit. Dåppe, guhkemusán ierit, vuojnniv Vuonarijkav massta máhttep mihástallat. ¶ Rijkka njunnjutjij gudi li luottajt histåvrråj dahkam ¶ Álmmuk mij nagáj duosstot bahávuodav buorrevuodajn gå giesen ládadalájma. ¶ Ja mihtoga árkkabiejven ma dahki ietjama rijkatjav stuorren. ¶ Lehkus dát vuojŋŋanis majna boahtteájgev hábbmip. ¶ Vuorbbe ådå jagijn! ¶ - Doajmmaplánajn "Nuorajda buorep álgov vaddet" li OECD:a sebrulasj lánda tjielggasit diededam dálla ájggu nuoraj bargodisvuodav bajemussaj biedjat boahtte jage bargojs, javllá finansminisstar Sigbjørn Johnsen. Dán jagásj minisstartjåhkanimen Parijsan mierredin aj dahkat doajmmaplánav værrogarvvema vuosstij. ¶ Angel Gurría, OECD oajvvetjálle, Pierre Moscovici, Frankrijka finansminisstar ja Sigbjørn Johnsen. Gåvvå: OECD/Victor Tonelli ¶ Vuodna jådedij dán jagásj OECD (ekonomalasj aktisasjbarggo ja åvddånahttema organisasjåvnnå) minisstartjåhkanimev. Bajeltjállagijn dættoduváj man nievres láhkáj ekonomalasj hiehte sebrudahkaj vájkkut ja man ájnas le bargodisvuodav binnedit, sierraláhkáj nuoraj gaskan. ¶ Lågo Economic Outlookas ma åvddån biejaduvvin konferánsan vuosedi væráltekonomija sjaddo le ájn nievres vargga vihtta jage maŋŋel gå globála finanshiehte álgij. Sierraláhkáj le åvddånahttem muhtem lándajn Europan juorrulibmen. Euroguovlon le dálla gudát jahkeneljadis gånnå BNP binnu. Alla bargodisvuohta le ja dat aj lassán moatten lándan Europan. ¶ - Balláp gå vuojnnep bargodisvuodav nuoraj gaskan muhtem lándajn. Spanian ja Hellasin li dálla badjelasj 50 prosenta barggijs bargodime. Konferánsan li moaddása juorrulam ihkap massep ålles buolvav Europan. Danen lev ávon gå OECD dættot galggap oahppat guhtik guojmestimme mij doajmmá gå galggap nuorajt oadtjot ruopptot bargguj, javllá Johnsen. Oanegis ájge nalluj vuoset doajmmapládna virggehárjjidallamij ja sisboahtodoarjjagij, madi guhkep ájge nalluj bierri nuoraj åhpadibme hiehpat dasi mav barggoiellem ajtu åhtsål. Minisstara aj dagástallin dåjmajt váj værrorájgijt buodu ja diedo buorebut jåhti. – Dájna vuoset OECD sij li åvdemusán ja siján soajttá ájnas roalla váj ájraslándaj værrosisboados le nav stuorre gå galggá, javllá Johnsen. ¶ Minisstara, finansminisstar Sigbjørn Johnsen ja ållu oalgesbielen ålggorijkkaminisstar Espen Barth Eide. Gåvvå: OECD ¶ OECD le G20 gåhttjoma milta barggám váj værrosystema galggi sjaddat ienep rievtesferduga, duola dagu værrogarvvemav ja nierbagis værroplánimav binnedit. Dát doajmma minisstarijs doarjoduváj sierra tjielggidusá baktu . Tjielggidusán, mav Ruossja, Brasil, Indonesia, Oarjje-Afrihka ja Argentina aj doarjjun, vájnnodi OECD rijkajt tjadádit rijkajgasskasasj værronjuolgadusájt váj rijkajgasskasasj viddnudagá e besa værov binnedit navti váj jåhti ruhtabátsov lándajda gånnå ij le heva værro. ¶ OECD, gejn uddni li 34 ájraslánda, mierredij aj jåhtuj biedjat muhtem prosessav váj Colombia ja Latvia bessi organisasjåvnnåj sæbrrat. Costa Rica ja Litauen aj bessi sjiehtadallagoahtet ájrastime gáktuj 2015 rájes. Ruossja le juo dákkir prosessan, ja duodden barggá OECD aj aktan Brasilajn, Indiajn, Kinajn, Oarjje-Afrihkajn ja Indonesiajn gudi gájka minisstarráde tjåhkanibmáj sæbrrin. ¶ 2012 stáhtabudsjæhtta vuoset Ráddidus joarkká stáhta tsieggimdåjmajt vuorodit. Investerimbudsjæhtta Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementan le 3,2 millijárda kråvnå. ¶ - Stáhtta galggá tsieggimoajvven ja åbmudakháldadiddjen liehket buorre åvddågåvven, duola dagu birrasa ja energija gáktuj, gájkkásasj hábbmim ja arkitektuvrra. Sierraláhkáj galggap birás- ja energivuogas tsiekkadusájt vuorodit boahtte jagijda, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. ¶ Departemennta jådet guoradallam ja prosjekterimbargov tsiekkadusáj Ráddidushuodnahijn snjilltjamáno 22. biejve terrorládadallamij maŋŋela. Dát sjaddá vuorodum barggo jagen 2012. ¶ Boahtte jage budsjehtan oajvvat ráddidus tjuovvovasj stuoráp prosjevtajda rudájt juollodit: ¶ Ráddidus oajvvat juollodit tjoahkkáj 205,75 millijåvnå jagen 2012 joarkket prosjekterit tjuovvovasj tsiekkadusájt: ¶ Åbmudagáv ájmon anedit vuoroduvvá Stáhtalasj goahtelájkkomårniga tsiekkadusáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le budsjetteridum 1,6 millijárda kråvnåj jagen 2012. Doajmmaj ja divudibmáj åbmudagájs ma e sisbåhtusav vatte, ienemus oassáj kultuvrrahiståvrålasj åbmudagá, oajvvaduvvá dán jage 18,8 millijåvnå juollodibme. Gånågislasj åbmudagáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le biejaduvvam 84 millijåvnå 2012 jahkáj. Slåhta dæhkko divudibme máksá 117 millijåvnå. Barggo galggá 2013:n ålliduvvat. Jagen 2012 le oajvvadum 50 millijåvnå juollodit. ¶ Snjilltjamáno 22. biejve ládadallama vájkkudusá 2012 jahkáj li biejaduvvam 130 millijåvnå lijggeviesoj lájgguj ja sihkarvuoda- ja divvombargguj snjilltjamáno 22. biejve ládadallamij maŋŋela. Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit. ¶ Preassadieđáhus , 08.06.2012 ¶ Nr.: 29 ¶ Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii. Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide. ¶ Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15.beaivvi 2012. ¶ Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1.beaivvi 2012, ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas. Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna. ¶ Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa. ¶ Árvalusa váldočuoggát: ¶ Barggodepartemennta oajvvat sámedikkeájrrasij ja suohkanij ja fylk asuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnå beras luluj ådå álmmukoajo álldarpensjåvnnåj hiebaduvvat. Oajvvadusá li ienemus oassáj stuorradikkeájrrasij ja ráddidusájrrasij pensjåvnnåårniga rievddama milta. ¶ Oajvvadus le guládallamij sáddidum uddni, guládallamájggemierre le ragátmáno 15. biejve 2012. ¶ Guládallamoajvvadusá duogásj le stuorradikkeájrrasa ja ráddidusájrrasa li 2012 ådåjakmáno 1. biejve rájes ådå pensjåvnnåårnigav oadtjum, man vuodo le sæmmi prinsihpa dagu ådå álldarpensjåvnnå álmmukoajon. Pensjåvnnå le lassen álmmukoajo álldarpensjåvnnåj. ¶ Departemennta oajvvat dal sæmmi rievddadusájt sámedikkeájrrasij pensjåvnnåårniga njuolgadusán ja suohkanij ja fylkasuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnåårniga njuolgadusán. ¶ Dá li oajvvadusá ájnnasamos oase: ¶ Barkoedepartemeente raereste dah pensjovnh saemiedigkietjïrkijidie jïh almetjeveeljeldh almetjidie tïeltine jïh fylhkentjïeltine byöroeh sjïehtesjamme sjïdtedh dan orre aalterepensjovnese almetjetrygdeste. Raeriestimmieh leah åajvahkommes seamma goh dah aadtjen tseegkeme jarkelimmieh pensjovneöörnegisnie stoerredigkietjïrkijidie jih reerenasselïhtsegidie. ¶ Raeriestimmie lea seedtesovveme govlehtæmman daan biejjien, govlehtimmiemierie lea skïereden 15.b. 2012. ¶ Govlelehtimmieraeriestimmiej våarome lea stoerredigkietjïrkijh jïh reerenasselïhtsegh orre pensjovneöörnegem åådtjeme tsïengelen 1.b. raejeste, mah våaromem utnieh dejnie seamma prinsihpine goh orre aalterepensjovne almetjetrygdesne. Pensjovne vadtasåvva goh akte ryöktesth lissiehtahke aalterepensjovnese almetjetrygdeste. ¶ Daelie departemeente seammaplïeres jarkelimmieh raereste mieriedimmesne pensjovneöörnegen bïjre saemiedigkietjirkijidie, jïh mieriedimmesne penjovneöörngegi bïjre almetjeveeljeldh almetjidie tjïeltine jïh fylhkentjïeltine. ¶ Daate lea raeriestimmiej åejvievbiehkieh: ¶ Ođas , 14.08.2013 ¶ Láhko álmmukmiehttse Nordlándan almulattjat rabáduváj birásgáhttimminisstaris Bård Vegar Solhjellas uddni. Tjáppa dálken lidjin moaddása boahtám ásadibmáj oassálastátjit váren. ¶ Láhko le mijá 36. álmmukmiehttse gátten ja le 188 neljudakkilomehtara vijddásasj. Álmmukmiehttse le julevsáme guovlon, dassta namma boahtá. ¶ - Návti oadtju Láhko rijkajgasskasasj stiemmpelav luonnduj. Álmmukmiehtse le nammadus mij le dåbdos væráldav miehtáj. Dánna válldep várajda sihke dajt sierralágásj karstduobddágijt ja valjes sjaddoiellemav, javlaj Solhjell. ¶ Duodden stáhtarádáj oassálasstin aj fylkkamánne, Oarjjelij-Bájddara, Meløya ja Bájddara suohkanoajve, Sámedikke sadjásasj presidænnta ja birásdirektørra. ¶ Láhko álmmukmiehttse le Glomfjordguovlon, dat le Sáltoduoddara-Svartisen luonndomiehtse lahka, ja le akta dajs stuorámus åjdå guovlojs Nordlándan. ¶ Álmmukmiehtsen gávnnu stuorámus guovllo manna le alpina kárssta Vuonna. Kárssta le namma geologalasj duobddágijda ma li hábbmidum gå luovvasap bávte li luovvanam, dáppe le sáhka kálkkavares. Sierralágásj karstduobddága ja bávte ma li valjes sjattojda ávkken le oajvvesivva suodjalibmáj. Botanihkkárijda le guovllo sierralágásj miellagiddevasj, gávnnuji ienep gå 260 slája. Grønlandsstarr ja nuorttalap tinderublom li da ma li ienemus vuorjjá. ¶ Iesjguhtiklágásj bárdaálga gávnnuji moatten jávren guovlon, ja guovllo le nasjonála guovdásj guovllo ájtedum sládjaj gråkrans ja vargga ájtedum sládjaj kanadaglattkrans. Moaddása jávrijs guovlon ållidi kálkkajávre ja bárdaálgajávre luonndoslájaj ævtojt. Kálkkajávre li viehka ájteduvvam Norsk rødliste for naturtyper 2011 milta. ¶ Miján le vuogas vuona árbbedáhpe bivddet, guollit ja váren váttsatjit ja Láhko le viehka ájnas várrevádtsemguovllo dán oasen Nordlándas. Dáppe le ållo várrevádtsem jagev miehtáj. Bivddet, guollit ja váttsatjit li ájnnasabmusa ja dáv bæssá dahkat álmmukmiehtsen åvddålijguovlluj. ¶ – Sidáv buorre fágalasj vuodov boahtteájge organiserimij politi- ja lænsskaetáhtas, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo. Dan diehti nammat ráddidus barggojuohkusav mij galggá guoradallat hásstalusájt vuona politijan. ¶ Politiguoradallam galggá vatteduvvat NOUaj biehtsemáno åvddåla jagen 2013. Dát galggá liehket vuodo guhkesájggásasj pládnaj åvddånahttemij politias mij galggá åvdeduvvat stáhtabudsjehtan jahkáj 2014. ¶ - Gå dal lev læhkám justijssa- ja gárvedimminisstar jagev de le mujna tjielgas visjåvnnå makkir guovlluj justijssasuorgge viertti mannat. Ulmme le ienep jasskavuohta, buorep hieredibme ja dievno ienep sadjihin justijssasuorgen. Politiguoradallam le vuostasj lávkke dán bargon, javllá Faremo. ¶ Guoradallamjuogos galggá jådeduvvat Arne Røksundas, departemænntaráde Guolástus- ja merraguovllodepartementan. Sujna ja juogosájrrasin Frede Hermansen li duogásj bargujn Suodjalusá guhkesájgeplánajn. Politidirektørra Odd Reidar Humlegård ja PST-oajvve Benedicte Bjørnland galggaba aj liehket oasse juohkusis. ¶ Guoradallamjuogos galggá duola dagu árvustallat politija resurssaanov, vuorodimijt, máhtudagáv, jådedimev ja organiserimav. Galggá aj árvustallat jus guovdálasj háldadusresurssa máhtti dåmaduvvat ietjá láhkáj vattátjit ienep politifámojt guovlojn. Galggá aj árvustallat makkir rievddama máhtti dagáduvvat vaj politija dahkamusá máhtti buorebut ja dåbmarappot tjadáduvvat. ¶ - Gájbbádus guoradallamij le láhkapolitijav nannit. Lænsskakontåvrå ja bájkálasj politistasjåvnå ja politisaje galggi vilá liehket ájnnasa hieredimbargon kriminalitehtas ja bargujn jasskavuodav åttjudit, javllá Faremo. ¶ Barggojuohkusin galggi liehket dá: ¶ Sáme dåjmaj juollodibme jagen 2011 le sulle 829 millijåvnå, 2010 rájes 27 millijåvnå lassánibme. Jagen 2011 háldat Sámedigge sulle 360 millijåvnå, 13 millijåvnå lassánibme. ¶ Ráddidus le budsjehttaoajvvadusánis 2011 oajvvadam sámegielaj juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Dat sihtá javllat ålles 23 millijåvnå lasedibme maŋemus gålmmå jage Sámegielaj doajmmapládnaj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. ¶ Divvun-prosjekta le åvddånahttám giellaviehkkenævojt namálattjat elektråvnålasj tjállemviehkke, korrektuvrraprográmma ja pedagogalasj prográmma iesjguhtik sámegiellaj. Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán. ¶ - Ájnas le læhkám jut Divvunav joarkkep, ja diedáv Sámedigge le aj guhkesájggásasj tjoavddusijt prosjekta gáktuj åhtsålam, mij le 2004 rájes doajmmam. Danen lev viehka dudálasj gå giellavuorodime 10 millijåvnåjs li 4,7 millijåvnå juolloduvvam Divvun doajmma- ja åvddånahttemorganisasjåvnå ásadibmáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. ¶ Sámedigge, manna le viehka ájnas roalla sámegiela bargo hárráj, oadtju 3,5 millijåvnå 10-milliåvnnåsasj giellavuorodimes. Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Duodden boahtá jahkásasj ruhtabátsos Sámeálmmuga fåndas. ¶ Kultuvrradepartementa kap. 320 Allmenne kulturformål, post 73 Nasjonale kulturbygg le oajvvadum vihtta millijåvnå doarjjan tsieggimprosjektaj Nuorttalij årro álmmugij guovdásj (åvdep Ája Sáme guovdásj) Gájvuonan. Ådå viesso ålliduvvi váj máhttá álmmugij rabáduvvat 2011 giese. ¶ Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta kap. 2445 Statsbygg le oajvvadum juollodimrámma mij sisadná rudájt ådå viesov tsieggit Saemien Sijten Snåsan. Jagen 2011 galggá Sáme dájddadávvervuorkká Kárasjågån prosjekteriduvvat. ¶ Vuodna sihtá tjuovvot álggoálmmugij riektáj sierrarapportøra rapporta oajvvadusájt sámij dile vuoksjuj Vuonan. Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkoderpartemennta jådet bargov gånnå galggá gåvvidit dajt suorgijt ma li luondulattja. Dát åvddån biejaduváj AN:a stuoves álggoálmmukforuma 11. sesjåvnån New Yorkan iektu. ¶ AN:a sierrarapportørra ággoálmmugij riektáj vuoksjuj, James Anaya, buvtij tjavtjan 2011 ietjas rapportav mij gåvvit sámij dilev Vuonan, Svierign ja Suoman. Rapporta vuodon le muhtem konferánssa mav Sáme parlamentáralasj ráde tjadádij 2010 vuoratjismáno. Konferánssaj oassálasstin gålmmå Sámedikke aktan daj gålmåj ráddidusáj åvdåstiddje, ja sierrarapportørra de navti diedojt ja vuojnojt oattjoj. ¶ Dát tjálos mij gåvvit gåktu Vuodna le ássjijn barggam gárveduvvá åvddål álggoálmmukássje giehtadaláduvvi guoskavasj AN-orgánajn 2012:n ja ådåstahteduvvá 2013:n ja 2014:n. ¶ Vuona sáhkavuorro Stuoves forumin (tæksta ieŋŋilsgiellaj) Sierrarapportøra rapportta Vuona vuoksjuj (PDF) ¶ Ráddidus sihtá buoredit jådov almulasj digitála dievnastusáj åvddånahttemin ja dan diehti oajvvat stuorra juollodimijt IKT-gullevasj dåjmajda ja stáhtalasj IKT-prosjevtajda. ¶ - Dát buoret almulasj háldadime kvalitehtav, ja oadtjop ienep ájgev mij ierit ietján máhttá aneduvvat ássjegiehtadallamájgev oanedittjat ja bargojda ma gájbbedi jut almma ulmusj gávnnu gejna guládallá, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Ráddidusá 2012 budsjehttaoajvvadusán li rudá juolloduvvam tjuovvovasj stuorra IKT-prosjevtajda: ¶ Ráddidus le mierredam departementa galggi liehket tjoahken udnásj ráddiduskvártalan ja lahkusin. Gåktu joarkket galggá, mierreduvvá esski maŋŋel gå ráddidus le rabás, vijdes prosessav tjadádam gånnå iesjgeŋgalágásj berustiddje galggi bessat oajvvadusájt buktet. ¶ - Sihtap gullat majt ulmutja miejnniji åvddål ráddidus vijmak mierret jus galggap ieme tsiekkadusájt várajda válldet jali tsieggit ådå, javllá háldadusminisstar Rigmor Aasrud. Blogga álgaduvvá gånnå gájka bessi oajvvadusájt buktet gitta vuoratjismáno 1. biejve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet ¶ Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas. Sæmmi båttå de dåjmalis aktisasjbarggo ja oanegis væddja departementaj gaskan ja Stuorradiggáj. Ep dárbaha gajkkot bæjsstanimij diehti. Tsiekkadusá tjuodtju, valla hæhttuji divoduvvat. Allablokkan le ienemus divudimdárbbo duodden bæjsstanimijda bomba diehti. ¶ Dálla galggá konseptaválljimguoradallam tjadáduvvat. Akta vejulasjvuohta le ráddiduskvartálav tsieggit dagu lij åvddål snjilltjamáno 22. Biejve. Dåhkki aj divna tsiekkadusájt gajkkot, valla moadda vejulasjvuoda li aj daj gaskan. Duodden sihtá ráddidus ahte vejulasjvuohta Ålggorijkadepartementav ja Birásgáhttimdepartementav ráddiduskvartállaj jåhtet åvddån biejaduvvá. Danen galggi moadda vejulasjvuoda prosessan guoradaláduvvat. ¶ - Boahtte mánojn hæhttup dájt vejulasjvuodajt nubbe nuppijn buohtastahttet, ij la álkke dáv mierredit ja prosessa ietjastis le aj hásstalus, javllá Aasrud. ¶ Aasrud javllá aj ráddidus le mierredam stáhtta iesj, suohkana sajen, galggá ráddiduskvartála plánav åvddånahttet. Dáv sihkarvuoda ja buorre jådo diehti. Dat mierkki stáhtta pládnabargos vásstet, valla gájka guoskavasj ásadusá galggi diedon bessat vuojnojt buktet pládna- ja tsiekkaduslága milta. ¶ Gåloj merustallama e ájn gávnnu mij guosská iesjguhtik vejulasjvuohtaj. Dáv galggá dahkat ålgoldis kvalitehtasihkarasstema baktu konseptaválljimis (KS 1). ¶ Divvun, sáme duollatjállemvædtsak, le dal ásaduvvam stuoves årnigin Tråmså universitehtan. Prosjevta tjuovudibme ja åvddånibme uddni almulattjat vatteduváj Sámedikkes universitehttaj. ¶ Divvun le sáme korrektuvrraprográmma gájka gålmmå sámegielajda ma Vuonan aneduvvi. Barggo álgij jagen 2004 aktisasjbarggon Sámedikke ja Tråmså universitehta gaskan. Jagen 2007 almoduváj giellavædtsak nuortta- ja julevsámegiellaj, ja jagen 2010 almoduváj sæmmilágásj vædtsak oarjjelsámegiellaj. Korrektuvrravædtsagav máhtá nehtas viedtjat nåvkå. ¶ - Divvuna guhkesájggásasj ulmme le fállat ådåájggásasj giellateknologalasj tjoavddusijt sáme sebrudahkaj. Dát le ájnas viehkken jus sámegiella galggá bissot adnogiellan nav moatten sebrudaksuorgen gå vejulasj, aj suorgijn gånnå ådåájggásasj teknologija le gájbbádus, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkoministar Rigmor Aasrud. Aasrud oassálastij ávvudallamij Tråmsån videovarrudagá baktu sidjij gudi lidjin Tråmså universitehtan. ¶ Divvun le náv guhkás viettjaduvvam moadda tuvsán addnijs Nuorttarijkan, ja sij gudi li vædtsagav adnuj válldám li ienemus oassáj dav buorren gávnnam. Teknologija mij le vuodon ij le mierredum giellaj tjanádum ja navti soajttá liehket vuodon sæmmilágásj tjoavddusijda ietjá unneplågogielajda. ¶ Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta (ÅGD) le, aktan Sámedikkijn ja Máhttodepartementajn ruhtadam vædtsaga åvddånahttemav jahkásattjat 2004 rájes. Ájmon anedit ja vijddábut åvddånahttet Divvunav le dán jage rájes stuoves juollodibmen biejaduvvam stáhtabudsjehtan. Jagen 2011 le ÅGD’a budsjehta baktu juolloduvvam 4,7 millijåvnå kråvnå Divvunij. ¶ Ráddidus stuoret årnigav sáme oahpestiddjij dá jage nælját oahpestiddjijn. Duodde nuorajn juohkusin máhtti sáme oahpestiddje guossidit ienep skåvlåjt rijkav birra diedujn sáme kultuvra ja sebrudakdilij birra. Ulmme le diedov oabllot ja buoredit vuojnov sáme álmmuga birra. ¶ - Oahpestiddjeårnik le vuorbástuvvam ja le læhkám mielagiddis doajmma jåvsåtjit vuona nuorajt diedoj sámij birra. Lav dan diehti ávon gå dal stuoredip årnigav, vaj diedo sámij ja sámij dile birra máhttá jåksåt ienep ulmutjijt. Mån nannusit jáhkáv lasse diehto binnet åvddågáttojt, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. ¶ Sáme oahpestiddje li nuora dajs moadda sáme guovlojs. Nuora válljiduvvi juohkka jage åhtsåmprosessa maŋŋela, ja ådå oahpestiddje oahpásmahteduvvi sáme festiválan Márkomeannun snjilltjamánon. Oahpestiddjeårnik háldaduvvá Sáme allaskåvlås ja ruhtaduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas. ¶ Dá rádjáj li gålmmå oahpestiddje aktan skåvlåjt guossidam. Stuoredimijn nælját oahpestiddjijn máhtti manádit guokta juohkusij ja navti jåksåt ienep skåvlåjt guossidit gå åvddåla. ¶ Duogásj Årnik sáme oahpestiddjij álgaduváj gæhttjalimprosjæktan jagen 2004 ja sjattaj stuoves doajmma jages 2008. Prosjevta ájádus le sáme nuora galggi diedov juohket ietjas árggabiejves njuolgga guládallamijn ietjá nuoraj. Oahpestiddje guossidi skåvlåjt, organisasjåvnåjt ja siebrijt ålles rijkan diedojt juogátjit sáme kultuvra ja sebrudakdile birra avta jage birán. ¶ Oahpestiddjeårnik árvustaláduváj jagen 2007 ja gåvviduvvá riek vuorbástuvvam prosjæktan. Sihke åhpadiddjij, oahppij ja oahpestiddjij mielas lej doajmma vuogas ja riek ávkken. ¶ Lågå ienebuv Sáme oahpestiddjij birra Sáme allaskåvlå bielen ¶ Suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen ja justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo vuollájtjálleba sjiehtadusáv. (Gåvvå: Suodjalimdepartemænnta.) ¶ Stáhtaráde justijssa- ja gárvedimdepartementan ja suodjalimdepartementan vuollájtjállin uddni sjiehtadusáv gånnå Suodjalibme bærrájgæhttji virgálattjajt Sebrudakoaggásvuoda ja gárvedime Direktoráhtas (DSB) rijkajgasskasasj dåjmajn. ¶ Jages 1999 le DSB viehkedam FNav doarjjaresurssaj viehkkebarggijda humanitæra hiedijn. Doarjja le vuostatjin ålles tælltasijda ja smáv, jåhtem IKT-juohkusa ásadibmáj dárbulasj infrastruktuvrav ja guládallamav saljon hiede vuostasj oasen. ¶ Tysklandbrigada rájes jagen 1947, le Suodjalus rádjam badjelasj 100 000 vuona soldáhtajt ienep gå 100 rijkajgasskasasj dåjmajda badjelasj 40 rijkajn. ¶ - Dá li læhkám låsså dåjma, ja mij diehtep ájnasvuodav buorre varresvuodaoatsodimijn. Mån lev dan diehti riek dudálasj gå dát máhtudahka dálla máhttá ávkken boahtet DSBa virgálattjajda. Sjiehtadus mij vuollájtjáleduvvá le båhtus buorre sivijlla-doarrodievno aktisasjbargos, javllá suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. ¶ - Daj låsså dåjmajn majt DSB tjadádi hiedijn ålggorijkajn, le válljim virgálattjajs ájnas, ij dåssju fágalattjat ja persåvnålattjat, valla aj medisijnalattjat. Ájnas le aj virgálattjajt buoragit giehtadallat gå sijddaj båhti, ja vaj oadtju dárbulasj oatsodimev, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo. ¶ Departemænntasjiehtadus tjuovvu St. died. 34 (2008-2009) «Suodjalimvælggogisvuodas veterádnaj» , virgálattjajs gåtsedime hárráj ålggorijkalasj oassálasstemin, ja dan åvddåla ja maŋŋela. ¶ Sjiehtadusá baktu ja dan aktisasjbargujn DSBa ja Suodjalusá gaskan, sjaddi medisijnalasj vælggogisvuoda ålliduvvat dakkir láhkáj mij ållit stuoradikkediedádusá ájggomusájt. ¶ Barggobærrájgæhttjo oadtju 5 millijåvnå kråvnå bærrájgæhttjat dåjmajt ma fálli ja bálkkiji barggofámov. ¶ – Ájnas le nannit Barggobærrájgæhttjov vaj máhtti sihkarasstet barggoiellemav duodaj. Vuorodibme bargos mij dagáduvvá duola dagu barggijsuorge gáktuj gájbbet ållo ressursav. Barggobærrájgæhttjo viertti gåtsedit vaj njuolgadusá tjuovoduvvi, javlla barggominisstar Hanne Bjurstrøm. ¶ Barggobærrájgæhttjo le nannidum moaddi 2006 jage rájes, duola dagu gå ráddidusá guokta doajmmaplána sosiála hilgodime hárráj tjadáduvvin. Dán maŋemus jage le bærrájgæhttjo ratjástam bærrájgæhttjat barggodilijt dåjmajn ma fálli ja bálkkiji barggofámov. Jagen 2012 le Barggobærrájgæhttjo barggo nannidum 15 millijåvnå kråvnåjn. ¶ Gå EUa vikárbyrådirektijvva EØS-sjiehtadussaj biejaduváj le ráddidus oajvvadam vijdes doajmmafálaldagáv sihkarastátjit vaj direktijva avtadássásasj giehtadallam tjadáduvvá praktijkalattjat. ¶ Barggobærrájgæhttjon le ájnas barggo gåtsedit doajmmafálaldagáv. Barggobærrájgæhttjo galggá bagádallat ja diedojt juohket avtadássásasj giehtadallam hárraj gå lájggiji barggofámov ja gåtsedit vaj avtadássásasj giehtadallam doajmmá. Barggobærrájgæhttjo galggá aj gåtsedit ja bærrájgæhttjat dajt ådå mærrádusáj dágástallamvælgo birra gå lájggiji ulmutjijt dåjmajda. ¶ Ođas , 12.12.2012 ¶ Suvddemgirdde mij Vuonan le ISAF-operasjåvnån báhtsá Afghanistanaj gålmmå máno guhkebut, gitta snjilltjamáno 1. bæjvváj 2013. ¶ Suvddemgirdde lij dåjman Afghanistanan 2012 gålgådismáno 1. biejve rájes. Álgo rájes galggin dåppe liehket guhtta máno, ja jut vejulasj lij guhkedit gålmmå máno vil. Dálla le mierredum suvddemgirdde, mij le Hercules C130J, galggá operasjåvnnåj oassálasstet gitta snjilltjamáno 1. biejve 2013. ¶ - Suvddemgirdde le viehka ájnas ja bivnos oasse ISAF-operasjåvnås. Dat vijdet kapasitehtav jåhtet sihke ulmutjijt ja dárbbagijt jåhtelit ja sihkarit. Sæmmi båttå le girden ájnas roalla dálla gå ISAF hiebat ietjas ja dárbaj suvddet ålov åvddål sjielvvi sijddasuvddem, javllá suodjalusminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. ¶ Girdde ja bargge li stasjoneridum Mazar-e Sharifan, ja viehkedi ISAF-operasjåvnåv ålles Afghanistanan - ij dåssju vuona soahteålmmåjt. ¶ Soahteålmmåj boahtteájgge Vuona soahteålmmå Afghanistanan galggi 2013:n guovten sajen liehket: Mazar- e Sharif ja Kabul. Ienemus oasse sijájs galggi Mazar-e Sharifan liehket, gånnå Vuodna duola dagu galggá nuorttarijkaj politijahárjjidallevehkaj oassálasstet. Sierrapolitijaj hárjjidallam Kabulan joarkká. ¶ Dálla besa vuojnnet makkir soahteålmmå Vuonan li Afghanistanan boahtte jage: http://www.regjeringen.no/nb/dep/fd/aktuelt/nyheter/2012/norske-styrker-i-afghanistan-i-2013.html?id=704820 ¶ Ráddidus sihtá udnásj guokta ordniga mij guosská virggevahágahttemij målssot muhtem ájggerievtes barggovahágahttem buhtadusájn. Oajvvaduvvi aj rievddadusá virggeskihpudaknjuolgadusáj gáktuj vaj da buorebut hiebaduvvi udnásj barggoiellemij . ¶ – Oajvvadus álkkebun dahka udnásj guovte-giejak systemav, mij moaddásijs aneduvvá gássjelin. Mij ávttjip aj stuoráp oassálasstemav barggoiellema oassálasstijs, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. ¶ Uddni hæhttu ulmusj guhti le bargadijn vaháguvvam tjuovvot guokta sierra njuolgadusá, ja suv ássje giehtadaláduvvá guovten adminitratijvalasj mannulagán. Muhteme li oadtjum buhtadusáv avtan ordnigin, valla hilgoduvvam nuppen. ¶ – Dádjadav mån dát dåbddu boasstot, ja danen de rievddadip dav, javllá stáhtaráde. ¶ Oajvveássje ådå virggevahágahttemordniga oajvvadusán gávnnuji Dárkestuvvam Nasjnálabudsjehtan 2012. Oajvvaduvvá ådå njuolgadusá gånnå ådå barggovahágahttemavtadahka galggá mierredit buhtadusá gájbbádusájt. Ráddidus buktá láhkaárvvalusáv gidán 2013. ¶ Systebma virggeskihpudaklistajn joarkeduvvá, valla dajna tjuolldusijn ahte skihpudagá ma ælla listan huoman dåhkkiduvvi virggeskihpudahkan árvustallama baktu juohkka avta ássjen. Duodden ásaduvvá muhtem systebma gånnå le máhttelis dárkestit virggeskihpudaklistav, gånnå aj barggoiellema oassálasstijn le ájnas roalla gå oasev válldi ådå, stuoves vieggeskihpudaknammadusás. ¶ – Árvvalus sjaddá nannit virggevaháguvvamij rievtesvuodajt, buktet ájggeárvulasj njuolgadusájt virggeskihpudagáj hárráj positijvalasj avtadássásasj vájkkudusájt ja sæmmi båttå anedit gålåjt barggovaddijda dågålasj rámmaj sisbielen, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. ¶ Akta goassa akta mij sjaddá. ¶ Ale vajálduhte ietjat suoddjit hivaj, hepatijttaj B, gonorréaj ja ietjá seksualalasj sirdedahtes infeksjåvnåjda dan bále gå l ålggorijkan. ¶ Válde agev maŋen ietjat kondomajt mannuj. Máhttá vájvve kondomajt åttjudit/oasstet ietjá rijkajn. ¶ Hávsskes manno! ¶ Aktijbargon iesjmiedogisorganisasjåvnåj ¶ Ienep diededibmev oattjo: ¶ RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ ¶ UNNEPLÅGOJDA ¶ Ráddidus åvddåjbuvtij sjnjuktjamáno 2009 ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav proposisjåvnån Dåhkkidimes iesjmierredibmáj – ráddidusá strategiddja rijkalasj unneplågojda (prop. 2008/2009:158). ¶ Strategiddja sisanet moadda rievddadusá nannodittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ja aledittjat rahtjalisvuodav gåktu unneplågopolitijkka galggá tjadáduvvat. Ráddidus biednigahttá 70 millijåvnnå kråvnå ådåstibmáj mij galggá tjadáduvvat 2010 rájes. Budjähtta unneplågopolitijkkaj sjaddá dajna ienebusj gå 80 milljåvnnå kråvnå. Rijkabiejvve l biehtsemáno 10.b. 2009 dåhkkidam proposisjåvnåv . ¶ Unneplågopolitijkka buvteduváj politijkkasuorggen 2000 jagen Svieriga ¶ nanustahttema Europaráde rábmakonvensjåvnå ¶ gáktuj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europa njuolgadusá rijkadajva- jali ¶ unneplågogielaj birra. Svieriga unneplågopolitijka ¶ ulme l suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannidit ¶ histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bissu. ¶ Svieriga rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, ¶ sáme, svieriksuobmelattja ja duornusliegega. ¶ Unneplågogiela li jiddish, romani chib, ¶ sámegiella, suomagiella ja meänkieli. ¶ Åtsådallama vuosedi unneplågopolitijkalasj ulme ¶ li gássjela dievddet ja nuoges vieledibme ij la ¶ dagádum rijkalasj unneplågoj dárbbuj. ¶ Europaráde l ietjas svieriga unneplågopolitijka gehtjadimen tsuojgodam buoredimdárbojt ¶ moatten guovlon. ¶ Ráddidusá unneplågopolitijkalasj strategiddja ¶ sisanet danen dagojt: ¶ unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav. ¶ tjadádimev ¶ nuppástimev ja rasjesvuodav ¶ ja vájkudimev ja ¶ RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA ¶ ÅDÅ LÁHKA RIJKALASJ UNNEPLÅGOJ BIRRA ¶ Ådå láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj ¶ birra (SFS 2009:724) galggá målssot dálásj lágajt ¶ riektá birra adnet sámegielav ja suomagielav ja ¶ Rievddadime dagáduvvi aj sámediggelágan (SFS ¶ 2001:453). Láhkarievddadime fábmuj båhti ¶ ådåjakmáno 1.b. 2010. ¶ Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda mierkki ¶ muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat ålles ¶ rijkan. Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo gåbtjåduvvi ¶ ådå lágas. Fábmudagájda buvteduvvá ¶ välggogisvuohta diededit rijkalasj unneplågojt sijá ¶ riektáj birra ådå lága milta. Sierralágásj ¶ åvdåsvásstádus suoddjit ja åvdedit rijkalasj ¶ unneplågogielajt buvteduvvá. Rijkalasj unneplågoj ¶ máhttelisvuoda bisodit ja åvdedit sijá kultuvrav ¶ Svierigin galggá åvdeduvvat, nåv gå mánáj ¶ kultuvralasj identitehta åvdedibme ja sijá ¶ unneplågogiella. ¶ Nannidum unneplågosuodje mij uddni l fámon ¶ sámegiellaj, suomagiellaj, ja meänkielij gietjan ¶ kommuvnan Norrbottenin – nåv gåhtjoduvvam ¶ tjuottjudusguovlo – stuoreduvvi geográfalattjat ¶ gåbtjåtjit ienep kommuvnajt. Mierkki ienep ¶ aktugattja máhtti adnet suomagielav ja sámegielav ¶ aktavuodajn fábmudagáj ja ienebu oadtju riektáv ¶ åvddåskåvllådoajmmaj ja vuorrasijhuksuj ållåsit jali ¶ muhtem mudduj suomagiellaj ja sámegiellaj. ¶ Tjuottjudusguovllo suomagiellaj stuoreduvvá 18 ådå ¶ kommuvnajda. Dá li: Botkyrka, Eskilstuna, ¶ Älvkarleby, Österåker ja Östhammar. Kommuvna ¶ ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon li ¶ Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájel ja Badjeduoros. ¶ Tjuottjudusguovllo sámegiellaj stuoreduvvá 13 ådå ¶ kommuvnajda. Dá li: Árviesjávrri, Berg, Härjedalen, ¶ Kommuvna ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon ¶ li Arjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke ja Giron. ¶ Tjuottjudusguovllo meänkielij ij stuoreduvá. Guovllo ¶ gåbttjå aj boahttteájgen kommuvnajt Jiellevárre, ¶ Guosske kommuvna oadtju stáhtadårjav ienepgåloj ¶ åvdås majt ådå njuolgadusá bukti. Ietjá ¶ kommuvnajn aj gå da ma li válljidum galggi ¶ máhttelisvuoda sisiriekkniduvvat iesjmiedogit ¶ tjuottjudusguovlon ja dajna riektáv oadtjot ¶ stáhtadoarjjaj. Ráddidus mierret dakkir iesmiedogis ¶ tjadnusij gáktuj åtsålvisá ma ¶ ŋŋela kommuvnas mij ¶ sihtá sisiriekkniduvvat. ¶ NANNIDUM RIEKTÁ TJUOTTJUDUSGUOVLOJ ÅLGGOLIN ¶ Aktugattjajn li riektá adnet suomagielav, meänkieliv ¶ ja sámegielav aktavuodajn fábmudagáj, jus ássje ¶ máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi ¶ unneplågogielav máhtti. Aktugattjajda galggá aj ¶ vatteduvvat máhttelisvuohta vuorrasijhuksuj ¶ suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj jus ¶ kommuvnan gávnnuji bargge giellamáhttudagáj. ¶ Tjuottjudusfábmudagá galggi danen åvdedit vaj ¶ gávnnuji bargge máhttudagáj suomagielan, ¶ meänkielin ja sámegielan gå l dárbbolasj ¶ aktavuodajn fábmudagáj jali vuorrasij sujton. ¶ Mierkki sosiálaladievnastuslága rievddadimev. ¶ Aktugattjajn li agev riektá adnet suomagielav ja ¶ sámegielav sijá tjálálasj aktavuodajn Rijkabiejve ¶ tjuottjodiddjij, Justitiekanslerijn, ¶ Oadtjotjuottjudisájn, Värrodåjmajn ja ¶ Nuppástimtjuottjodiddjijn ássjijn majn aktugasj la ¶ oassebiellen jali guhti åvdås oassebielev. ¶ RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA ¶ Europaráde unneplågolihtudimij dåjmadibme ¶ dárbaj buoreduvvat fábmudágáj åvdåsvásstádus ¶ tjielggidime baktu. Lenastivrra Stockholma lenan ja ¶ Sámedigge oadtju danen åvdåsvásstádusáv ållidit ¶ gåktu unneplågopolitijkka tjadáduvvá. Dá ¶ fábmudagá galggi aj bagádime, diededime ja dakkir ¶ dåjma baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt ¶ lága anodimen ja rádedimen guosske kommuvnaj ¶ aktidit tjuottjudusguovloj stuoredimev. ¶ Lenastivrra Stockholma lenan ja Sámedigge oadtju ¶ dahkamussan tjadádit dagojt lasedittjat ¶ máhttudagáv ja diedulasjvuodav rijkalasj ¶ unneplågoj birra ja Svieriga álmmukriektálasj ¶ välggogisvuodajt. Sámedigge oadtju aj ¶ dahkamussan dahkat ja åvdåsvásstedit webbabiele ¶ åvdås rijklalasj unneplågoj gáktuj. ¶ Sámedigge galggá åvddålijguovlluj mierredit ulmijt ¶ – ja ij val lájddit - sámegiellabargguj. Rijkabiejvve ¶ ja ráddidus máhtti hábbmit gájkbadjásasj ulmijt ¶ rijkalasj giellapolitijkkaj, valla åvdåsvásstádus ¶ hábbmitjit ulmijt sis ¶ ŋep sámegiellabargguj bierri ¶ Sámedikken gávnnut. ¶ Nuppástimtjuottjodiddje åvdedimbarggo rijkalasj ¶ unneplågoj siegen dárbaj joarkket. Ådå ¶ nuppástimláhka(SFS 2008:567) vaddá ¶ Nuppástimtjuottjodiddjáj buorre åvdeldimijt aj ¶ åvddålijguovlluj åvdedit avtalágásj riektájda ja ¶ máhttelisvuodajda rijkalasj unneplågojda iehtjádij ¶ siegen laseda máhttudagáv nuppástimássjij birra ¶ dáj juohkusijn. ¶ NANNIDUM VÁJKUDIBME ¶ Rijkalasj unneplågoj iesjmierredibme ja vájkudibme ¶ dárbaj nanniduvat vaj Svierik buorepláhkáj galggá ¶ máhttet dievddet välggogisvuodajda ¶ unneplågolihtudimijn. Buorep máhttelisvuoda ¶ vájkudibmáj rijkalasj unneplågojda l aj ájnas ¶ vuojnnusij buvtátjit juohkusij dárbov sebrudagán. ¶ Rijkalasj unneplågoj riektá vájkudibmáj ¶ njuolgaduvvá lágan rijkalasj unneplågoj ja ¶ unneplågogielaj birra. Sierraláhkáj ájnas la rijkalasj ¶ unneplågo vatteduvvi máhttelisvuodajt rádedibmáj ¶ bájkálattjat, danen gå danna mierreduvvi ássje ma ¶ guosski aktugattjajda. ¶ Organisasjåvnnådoarjja organisasjåvnåjda ma ¶ åvdesti rijkalasj unneplågojt laseduvvá aj ¶ budjähttajage 2010 rájes. Sierraláhkáj ájnas la ¶ vuorodit rijkalasj unneplågoj åvdeldimijt dahkat ¶ dåjmalasj rádedimhámijt tjuottjudusguovlojn. ¶ Rijkalasj unneplågogielaj boahtteájgge Svierigin la ¶ juorbbá. Gielajs muhtema li nihtedum, iehtjádij ¶ siegen oarjjelsámegiella, l sagga nihtedum. ¶ Aktijvalasj dago dárbahuvvi nannidittjat, bisodittjat ¶ ja viessudittjat rijkalasj unneplågogielajt. Viessudit ¶ gielav mierkki dagojt álgadit vaj nihtedum giella ¶ ruoptusválldegoahtá sajev iehtjádij siegen aloda ¶ ålobu sáhkadahtjagåhti gielav. ¶ Ietján gå dago ma buvteduvvi giehpedittjat ¶ aktugattjaj máhttelisvuodajt adnet unneplågogielajt ¶ aktavuodajn fábmudagáj galggá aj guokta ¶ giellaguovdátja vuododuvvat oarjjelsámeguovlon ¶ Luvlieluspen ja Dearnan. Sámedigge sjaddá ¶ åvdåstiddje dájda giellaguovdátjijda ma galggi ¶ dåjmadit rabásmielak dåjmav åvdedittajt ja ¶ bádtjitjit sámegiela lasedum anov. ¶ RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA ¶ Ráddidus várraj biedjá sierralágásj biednikluohkojt ¶ budjähttajage 2010 rájes viessudimdagojda ¶ rijkalasj unneplågogielajda. Biednikluohko galggi ¶ aneduvvat dagojda ulmijn aktugattjajda ja galggi ¶ juogeduvvat fábmudagá åtsålvisá ma ¶ ŋŋela majt ¶ ráddidus mierret. Ienep biediniklågo várraj ¶ biejaduvvi giellasujttodagojda rijkalasj ¶ unneplågogielajda ja álgon sierraláhkáj meänkieli ¶ vuoroduvvat. Nannidittjat sámegielav laseduvvá aj ¶ ávkkim intergreridum sámeåhpadussaj 2010 rájes ¶ (integreridum sámeåhpadus ásaduvvá kommvuna ¶ vuodoskåvlåjn ja mierkki oahppe máhtti åhpadusáv ¶ oadtjot sámeåsij ja åhpadusáv sámegielan ietján gå ¶ iednegiellaåhpadusáv sámegielan). ¶ Bájkkenamá unneplågogielajda l kultvrraárbe ájnas ¶ oasse ma dárbahuvvi suoddjiduvvat aktijvalattjat ¶ sebrudagá åvdåstiddjijs. Vuojnnusij buvtátjit dav ¶ kultuvrraárbev Rahtedoajmma oadtju viddnon ¶ lasedit sijá bargov galbbit unneplågogielak ¶ namájda. Stáhta ja kommuvna fábmudagá bierriji ¶ suoddjit bájkkenamájt unneplågogielajda ja ¶ vuojnnusij buktet unneplågogielaj gávnnumav ¶ galbaj ja ietjá mihttima baktu. Bájkkenamá ¶ unneplågogielajda bierriji aj aneduvvat namman ¶ påvsståbájkijn. ¶ Ienep diededibme rijkalasj unneplågoj, ¶ unneplågogielaj, unneplågopolitijka, ¶ unneplågolihtudimij ja proposisjåvnå 2008/09:158 ¶ birra l ålediddje ráddidusá webbabielijn ¶ Proposisjåvnåv máhtá aj oasstet Rijkabiejve ¶ prienntimdåjmadagán, tel. 08-786 5810 jali viettja ¶ Åssudahka nuppástimássjida, Integrasjåvnnå ¶ gatjálvisájt ássjesisano birra. ¶ Julevsámegiella (lulesamiska) ¶ Lenastivrra Stockholma lenan (Länsstyrelsen i Stockholms län) ja Sámedigge(Sametinget) li ådåjakmáno 1.b. 2010 rajes oajvveåvdåsvásstediddje aktidittjat ja dåbelijtjuovvot gåktu Svieriga unneplågopolitijkka tjadáduvvá rijkan. ¶ Javllamánon 1999 rijkabiejvve mierredij Svierik(Sverige) galgaj säbrrat Europaráde(Europarådet) rábmakonvensjåvnnåj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europalasj biejadus rijkadajva- jali unneplågogiela birra. Rijkabiejve(Riksdagen) mierredin aj unneplågopolitijka birra  ja vidá rijkalasj unneplågo dåhkkidimev ja sijá gielajt (gájkka várietehta). ¶ Vihtta dåhkkidum rijkalasj unneplågo Svierigin li juvdára, roma, sáme (gudi aj li iemeálmmuga), svieriksuobmelattja ja duorosliegega. Histåvrålasj unneplågogiela li jiddisch, romagiella, sámegiella, suomagiella ja meängiella. Aktisattjat unneplågogielajda l gå sij li álmmugahttám Svierigav guhka ájgev ja sij li juohkusa tjielgga aktisasjvuodajn. Siján li aj ietjasa religiåvnålasj, gielalasj jali kultuvralasj sierratjärdda ja sihti ietjasa identitehtav bisodit. ¶ Unneplågopolitijkka gåbttjå ássjijt suoddjima ja dårja birra rijkalasj unneplågojda ja histåvrålasj unneplågogielajda. Buoredit rijkalasj unneplågoj suojev l Svieriga bargo oasse suoddjit ulmutja riektájt. ¶ 2009 jagen ráddidus oahpásmuhtij ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav biedjamdagoj nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ájn vil. Oassen ráddidusá strategiddjan la aj fámon ådåjakmáno 1.b. 2010 rájes láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra. Strategiddja sisanet muhtem oajvvadusájt nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt praktijkalattjat, iehtjádij siegen biedjamdago: ¶ Julevsámegiella (lulesamiska) ¶ Lahka rijkalasj unneplågoj birra ¶ Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra fábmuj bådij ådåjakmáno1.b. 2010. Målssu lágajt riektá birra sámegielav ja suomagielav ja meängielav tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn adnet. Rievddadusá li aj dagádum sámediggelágan ja sosiáladievnastuslágan. ¶ Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda li vaj muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat jårbbå rijkan. Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo danen ådå lágas (2009:724) gåbtjåduvvi. ¶ Nåv gåhtjoduvvam vuodosuodje mierkki iehtjádij siegen: ¶ Dasi vil li fámon sierralágásj riektá suoma- sáme- ja meängielagijda färttáhasj tjuottjudusguovlon. Dá riektá li iehtjádij siegen: ¶ Julevsámegiella (lulesamiska) ¶ Lenastivra viddno ¶ Lenastivran Stockholman la aktan Sámedikkijn viddnon dåbelijtjuovvot lágav rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra mij fábmuj bådij ådåjakmáno 1.b. 2010. ¶ Lenastivrra ja Sámedigge galggá jáhkásattjat dahkat tjoahkke árvvalimev gåktu lága tjuovoduvvá ja diededit dáv ráddidussaj. ¶ Lenastivrra galggá aj aktan Sámedikkijn aktijdit bargov unneplågopolitijkalasj ulmijda rijkalattjat. Mierkki buojkulvissan mij galggap tjadádit diededimdagojt ja doarjjot kommuvnajt ja unneplågojt sijá rahtjamin vuododit rádedimev kommuvnalattjat. Viddno l vil Lenastivrra ja Sámedigge galggá juogadit stáhtadårjav kommuvnajda  ja lánndadikkijda ma säbrri tjuottjodusguovlojda. ¶ Julevsámegiella (lulesamiska) ¶ Organisasjåvnnådoarjja ¶ Lenastivra máksá jahkasattjat organisasjåvnnådårjav organisasjåvnåjda ma åvdåsti rijkalasj unnepågojt juvdára, roma, svieriksuobmelattja ja duornosliegega. Ulmme dårjajn la doarjjot ja giehpedit organisasjåvnåj dåjmajt. ¶ Doarjja njuolgaduvvá biejadusás (2005:765) stáhtadårja birra rijkalasj unneplågojda. ¶ Organisasjåvnå ma máhtti oadtjot organisasjåvnnådårjav li rijkaorganisasjåvnå jali organisasjåvnå rijkadåjmajn ma ¶ Julevsámegiella (lulesamiska) ¶ Ålles budjehtas 97 miljåvnå kråvnå majt ráddidus várraj biedjá unneplågopolitijkkaj 2014, mávseduvvi 70 miljåvnå kråvnå kommuvnajda ja lánndadikkijda stáhtadoarjjan. ¶ Stáhtadoarjja galggá aneduvvat rádedimen unneplågoj ja lassegålojda unneplågolága dahkama gáktuj, ij dakkirijda majt juo åvdebut la välggogis dahkat, buojkulvissan dålkåv bálkkit ja juogadit stuoves siebrredårjav. Máhttelis adnosuorge li iehtjádij siegen: ¶ Vuodobiedniklåhko kommuvnnaj la 660 000 kronor jahkáj. Kommuvna binnep ¶ gå 50 000 viesájdiddje oadtju 1 vuodobiedniklågov gitta 80 000 viesájdiddje oadtju 1,5 vuodobiedniklågov gitta 100 000 viesájdiddje oadtju 2 vuodobiedniklågo gitta 400 000 viesájdiddje oadtju 3 vuodobiedniklågo 400 000 viesájdiddje jali ienebu oadtju 4 vuodobiedniklågo ¶ Kommuvnna ma säbrri ienep gå avta tjuottjudusguovlluj oadtju duottev 500 000 kråvnå. ¶ Lánndadigge/bájke oadtju 250 000 kråvnå. ¶ Julevsámegiella (lulesamiska) ¶ Tjuottjudusguovlo ¶ Lahka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra javllá tjuottjudusguovloj låhko gålmå unneplågogiellaj – suomagiella, sámegiella ja meängiella – laseduvvá gietjat kommuvnas Norrbottena lenan gitta 68 kommuvnajda Svierigin. ¶ Suomagiela tjuottjudusguovllo gåbttjå kommuvnajt Borlänge, Borås, Botkyrka, Degerfors, Enköping, Eskilstuna, Fagersta, Finspång, Jiellevárre (Gällivare), Gävle, Göteborg, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Hofors, Huddinge, Håbo, Hällefors, Kalix, Karlskoga, Giron(Kiruna), Köping, Lindesberg, Luleå, Motala, Norrköping, Norrtälje, Bájel (Pajala), Sandviken, Sigtuna, Skinnskatteberg, Skövde, Solna, Stockholm, Sundbyberg, Sundsvall, Surahammar, Södertälje, Tierp, Trosa, Trollhättan, Ubmeje (Umeå), Uddevalla, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Västerås, Älvkarleby, Örebro, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. ¶ Tjuottjudusguovllo meängiellaj gåbttjå kommuvnajt Jiellevárre, Haparanda, Kalix, Giron, Bájel ja Övertorneå. ¶ Tjuottjudusguovlojn suomagiellaj, sámegiellaj ja meängiellaj li aj lánndadikke Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland ja Västra Götalandsregionen. Ietjá kommuvnajn li aj máhttelisvuohta iesjmiedogisláhkáj åhtsåt tjuottjudusguovlojda säbrrat . Ráddidus (Regeringen) mierret dakkir säbrrama gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá säbrrat. Åtsålvis galggá sisiboahtám Ráddiduskansliddjaj(Regeringskansliet) maŋemusát vuoratjismáno 1.b. ¶ SÁMEGIELA TJIEGŊODIBME - OAHPPOPLÁDNA ¶ Fága ulmme ¶ Sámegiela tjiegŋodibme le dagádum sæmmi fágalasj vuodo ja sæmmi árvvovuodo milta gå sámegielfáhka. Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen. Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán árenán, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan. Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat. ¶ Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn. Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás. Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan. Sámegiela tjiegŋodibme galggá liehket njálmálasj ja tjálalasj guládallama arena moattelágásj mediaj anedijn. ¶ Sámegiela tjiegŋodibme galggá åvdedit oahppij njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáv, måvtåstuhttet lågåtjit ja tevstajt buvtadittjat ja anátjit gielav moattegielak sebrudagán. ¶ Barggo duojna dájna tevstajn ja moattelágásj guládallamvuogij galggá åvdedit lájttális ájádallamav, estehtalasj dåbdojt ja dájdov dádjadittjat ådåájggásasj mediaalmmavuodav. Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan. ¶ Fága oajvveoase ¶ Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. ¶ Gåvvå oajvveåsijs: ¶ Jahkedásse ¶ Oajvveoase ¶ 8.-10. ¶ Guoradallat gielav anon ¶ Giella ja guládallam ¶ Guoradallat gielav anon ¶ Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas. Oajvvesuorggáj gullu guoradallat sámegielav, gånnå guovdásj oase li ietjas giellaadno, dálásj ájge giella ja gåktu giellaadno le tjanádum iesjgeŋga dilláj ja kontækstaj. Dási gullu aj gæhttjat gielajt komparatijva tjalmij, gåktu sámegiella rievddá ájgij milta ja gåktu media sámegielav vájkkudahttá. Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj. ¶ Giella ja guládallam ¶ Oajvvesuorgge giella ja guládallam galggá åvddånahttet njálmálasj ja tjálalasj guládallamav, låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv. Oajvvesuorge guovdátjin le dádjadit, árvustallat ja ájádallat njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja iesj dahkat ja åvddånbuktet duov dáv tækstatjerdav. Dási gulluji moattebelak tevsta gånnå jiedna, tjála ja gåvå aktan dahki ålles sisanov. Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge. ¶ Fága tijmmalåhko ¶ Akta tijmma le 60 minuhta ¶ NUORAJDÁSEN ¶ 8.-10 jahkedásijn: 227 tijma ¶ Vuodotjehpudagá fágan ¶ Vuodotjehpudagá li integrereduvvam máhtudakmihtojda gånnå li maŋen åvddånahttemin fáhkamáhtudagáv ja li aj oassen dassta. Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: ¶ Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen. Dav viertti máhttet gå galggá guládallat iehtjádij sihki sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hållam ja gulldalibme li ulmutjij vuododåjma ma åvddåni systemáhtalasj åhpadimijn duon dán njálmálasj sjáŋŋara ja dåjmaj baktu. ¶ Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen. Tjálalasjvuohta sebrudagán lassán, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. ¶ Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt, ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjieg ŋ alap tevstajt. Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv. ¶ Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme, resonnerim ja tjuolmmatjoavddem. Dási gullu dádjadus hámes, systemas ja komposisjåvnås. Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj. ¶ Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj dahkamin, komponeridattijn ja tevstaj divudimen. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja diedulasj gálldoanov. Digitála ræjdo adno máhttá aj doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemijt. ¶ Fága máhtudakmihto ¶ 10. jahkedáse maŋŋela ¶ Guoradallat gielav anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella ja guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árvustallam fágan ¶ Loahppaárvustallama mærrádusá: ¶ Åbbålasjkaraktera árvustallam ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav. ¶ Eksábma - oahppe ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Eksábma - privatista ¶ Jahkedásse ¶ Vuohke ¶ 10. jahkedásse ¶ Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årtnigav. ¶ Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. ¶ "Gájkka ulmutja li iesjrádálattja ja avtalágátja árvon ja riektájn riegádam. Nåvti álgaduvvá " Aktidum Nasjåvnå(FN) álmmuk diededibme almasj riektáj birra. Svieriga ráddidussaj le vuorodum viddno almasj riektájt nannodit ja åvdedit, ja guddnedibme dajda rijkalattjat ja rijkajgasskasattjat. ¶ Ráddidus le hábbmim almasj riektájda Svierigin nuppev svieriga doajmmaplánav mij galggá 2006-2009 fámon årrot. Dagátjit lasedum diedulasjvuodav ássjij birra doajmmaplánan dietteduvvá ájnasvuohta diededimev hádjet almasj riektáj birra. ¶ Ráddidusá webbabielle almasj riektáj birra 2002 moarmesmánon rahpasij. Ájnas viehkkenävvo le ráddidusá rahtjamin almasj riektáj birra diedojt hádjet ja diedojt vaddet svieriga välggogisvuodaj birra guovlon. Webbabielen máhtá låhkåt i.s. Europaduobbmoståvlå duobmojt Svieriga vuosstáj, Ålggorijkadepartementa(UD) AlmasjRiektá(MR) diedádusájt färttáhasj rijkajs ja gávnnat diedádusájt ja tjállagijt stuorra ássjearkijvan. ¶ Webbabielle dåjmaduvvá aktisasjbarggon Integrasjåvnå- ja buohtaárvodeparementa ja Ålggorijkadepartementa gaskan. ¶ Doajvvop webbabielle galggá gávnas dunji gut diedojt åtså, sidá diehtet majt ráddidus dahká ja manen ja sidá almasjriektájt mijá ságastallamguovdon ságastallat. Doajvvop aj sjaddá ádjagin måvtåstuhttemij dunji gut sidá bargov almasj riektájda Svierigin ja väráldin åvdedit. ¶ Almasj riektá ¶ Almasj riektá li fámon juohkkahattjaj. Mierreduvvi gájkka ulmutja li iesjrádálattja ja avtalágátja árvon ja riektájn riegádam. Almasj riektá li gájkkásattja. Fámon li jårbbå värálda birra, juska rijkka, kultuvrra jali sierra vijor. ¶ Álmmukriektá jali rijkajgasskasasj riektá Almasj riektá li álmmukriektás oasse. Riektá li rijkajgasskasasj lihtojn umasslágásj tjerdajn tjáledum. Dajn li umasslágásj namádusá dan duogen makkir välggogisvuodaj tjerdav sisanedi. Konvensjåvnå ja bievddegirje sjaddi juridijkalattjat välggogisá gå rijka sierraláhkáj diededi sij li dajs tjanádum. Diededime ja deklarasjåvnå li politijkalasj välggogisvuoda. ¶ Aktisasjbarggo maŋŋedo arroájgen Rijkajgasskasasj aktijbarggo almasj riektáj gávttuj le åvdemusát nuppe väráltdoaro maŋŋela åvddånam. Moadda rijkajn 1945 åvddålå lidjin ietjasa lága viesájdiddjij riektáj birra stáhta vuosstáj, valla gávnnujin binná rijkajgasskasasj njuolgadusá moatte rijkaj gaskan. ¶ Nuppe väráltdoaro maŋŋela lij vuojnno badjanime rijkaj gaskan ma Aktidum Nasjåvnåjt(FN) vuododin vaj väráltsiebrre viertti aktisasj åvdåsvásstádusáv aktugattja almasj riektáj åvdås valldet. Almasj riektáj åvdedibme le danen Aktidum Nasjåvnåj(FN) ulmijs akta, majt Aktidum Nasjåvnå(FN) njuolgadusá javlli. Aktidum Nasjåvnå(FN) rájáj gaskan li jagij tjadá hábbmiduvvam moadda ássjetjállaga ma almasj riektájt giehtadalli. Åvtåbále Aktidum Nasjåvnå(FN) systema åvddånimijn åvdedittjat almasj riektájt, dajvak systema li värálda umasslágásj guovlojn badjánam. ¶ Álggo loabe ja riektá Aktidum Nasjåvnå(FN) álmmuk diededibme ja 1966 jage rájes guokta Aktidum Nasjåvnå(FN)- konvensjåvnå sisanedi aktan dajvak konvensjåvnåj moadda riektá ma gåbttji, álggo låbijt, riektá suodjáj iesjvehkudagá vuosstáj ja riektá åvdedittjat álggo dárbojt. ¶ Riektá máhtti umassláhkáj tjoahkkiduvvat ja juogeduvvat. Webbabielen lip válljim riektájt ja lahka ássjijt tjuovvo oajvvejuohkusijda juohket: ¶ Mij la riektá? Almasj riektá gåbttji ulmutja viessoma moadda oase. Ulmmen le gájkka ulmutja galggi máhttelisvuodav buorrelágásj viessomij vatteduvvat. Gåbttji danen njuolgadusájt birra ulmutjij máhttelisvuodav bierggit, aktan biebbmo ja årromsadje, ulmutjij riektá birra ietjasa sisŋemus ájádusájda ja jáhkkudakvuojnnuj, suoje birra fuolkkáj, tjoavdedibme bijnedimes ja oarjjevuodas, riektá birra åhpadussaj, moalggemriektá ja säbrrat rijka stivran. ¶ Stáhta välggogisvuohta ja aktugattja riektá. Rijka li välggogisá álmmukriektá njuolgadusájt guddnedit. Juohkka rijkan le åvdåsvásstádus ietjasa välggogisvuodajs almasj riektáj hárráj rijkalasj lahkaásadusán anoduvvi. Ij le nuoges lágaj ma tjielggiji stáhta välggogisvuodajt jali buorkkuji muhtem dagojt. Viertti aj gávnnut dåjmalasj riektásystema (polijsa, advokáhta, ja guoddaliddje, belulahtes ja rievtes duobbmoståvlå) ma lágajt praktijkalattjat ållidi. Dasi vil ållestim dago rávkaduvvi degu almasj riektáj - diededime baktu ja ietjá vuogijn - åvdedibme. ¶ Rijkajgasskasasj ássje Jus almasj riektáj doadjem dáhpáduvvá de le åvdemusát guosskevasj rijka åvdåsvásstádus gähttjat vaj aktugattja guddne ruoptus vatteduvvá. Valla almasj riektá li rijkajgasskasasj ássje ja danen le ietjá rijkajda loabálasj åvddån buktet vuojnojt birra ja gähttjalit bájnatjit vidjurav umasslágásj rijkajn gånnå riektá doajeduvvi. Guovlon almasj riektájda li stáhtajn välggogisvuoda ja aktugattjajn li riektá. Aktugattja li välggogisá rijka lágáj baktu ietjá ulmutjij riektájt guddnedit. Oajvvenjuolgadusá milta li val rijka ma rijkajgasskasattjat máhtti almasj riektáj doadjemijda guoddaluvvat. ¶ Nanustahttem Nanustahttema baktu diedet ájnnegis rijkka gåktu le konvensjåvnå njuolgadusájs tjanádum. Rijka láhkaásadim tjoaggulvisás (Svierigin rijkabiejvve) ienemus rijkajn dagáduvvá. Ráddidusá åvdåsstiddje li dan åvddåla konvensjåvnåv vuollájtjállám. Vuollájtjállem máhttá diededibmen vuojneduvvat ja märkka guosskevasj rijka sierra konvensjåvnå nanustahttemav gárvet. Ajggeguovddel nanustahttemlista vuosedi makkir konvensjåvnåjt umasse rijka li nanustahttám jali säbrram. Ássjearkijvan gávnnuji diededibme birra makkir konvensjåvnåjt Svierik le nanustahttám, ¶ Jielleváre Gielda Unneplåhko Ájggomusplána ¶ Ud ¶ dni le sáme, duornosvákkega ja suobmelattja da ma gulluji Svieriga unneplåhkuj mejn le natsjåvnnå giellasuorgge mejt rijkka suoddji lága baktu. Jahkelågo 2000 mierredij Svieriga rijkabiejvve giellalágav dat rájes gullu Jielleváre giellda dejte gieldajda mij hähttu vaddet viehkev ietjas giela baktu jus dat gut gullu unneplåhkuj sihtá nåv. Láhka le dagádum nåv at galggá suoddjit natsjåvnnå unneplågojt nåv at ieneplåhko ij máhte nuppástit dejt, ja nåv at oadtju enap javllamuháv. Gielldastivrra le sihtam gähttjat jus dárbaj dahkat enabuv gå mejt láhka javllá, ja danen le guoradallam dagádum. Guoradallam le gähttjam jus giella aneduvvá gielda barggosajijn enamusát mánáj- ja vuorrasijhuvson, ja makkir ájggomusá gávnnuji politijkkárijs ma guoskadalli giellalágas. Ájggomusá ja miella le viettjadum dejs ulmutjijs gejn le tjiegÿális diehto sáme ássjijs. Guoradallam le biejadum tjoahkkáj ja oajvvadus le boahtám ålgus. Lenastivrra le dat mij gähttjá at giellda tjuovvu lágav ja dat mij juohká rudájt gieldajda ja lánndadiggáj. Dát láhka javllá juohkkehasj mij gullu unneplåhkuj oadtju sáhkadit ja tjállet ietjas giellaj gå gávnadallá dej gudi barggi háldadusájn gielda sinne, ja gå nåv sjaddá de hähttuji vásstedit njálmálattjat sämmi gielajn ruoptus. Jus e máhte gielav ietja de hähttuji válldet dåhku soabmásav mij máhttá dav gielav. Jus le märrádus mij la tjáledum de galggá giellda máhttet jårggålit njálmálattjat nåv at dat guhti guoskadallá dádjat. Dejs gejn le mánná oadtju gájbbedit sajev åvddåskåvllåj gånne ålles- jali lahkkeájggáj adni åhpadusáv unneplågogiellaj. Sämmi rievtes le gájbbedit gå dárbaj vuorrasijhuvsov adnet. Giellda galggá gähttjalit duosstot dejt gudi sáhkadi unneplågogielav nåv lá djij at e dárbaha målssot dárogiellaj. Jielleváren gávnnuji juo uddni da ma máhtti sáhkadit unneplågogielav enamusát le da duornovákkega ja suomagielaga. Udnásj biejve älla ålos ma sihti ietjas giellaj oadtjot vásstádusáv, enamusá t le da suobmelattja ma sihti sáhkadit ietjas gielav. Mánáj, åhpadus, kultuvrra ja sosiála háldadus gähttjá duolloj dálloj gåk máhtto le unneplågogiellaj dejs gudi barggi dajn suorgijn. Divna háldadussuorge vuojnni dárbov oadtjot tjielgga njuolgadusájt gå ulmutja sihti gevadit suv ietjas gielav. Jielleváre giellda oadtju juohkke jage rudájt nåv at máhtti tjadádit giellalágav. Uddni le vehi sáhka gåktes rudá galggi juogeduvvat åvddåguovlluj, danen giellda galggá siesstet muhtem rudájt nåv at gávnnuji gå dárbo båhti åvddåguovlluj. ¶ Giellda oadtju adnet rudájt dakkir dåjmajde degu dålkåjde ja jårggålim bargojde. - Gålo ma guoss ki mánáj- ja vuorr asijhuksuj jus le ávk ken unneplåhkuj - Diehtojuohkemij ¶ Ájggomus unneplågujn ¶ Giellda galggá barggat dåk guovlluj nåv at unneplåhko oadtju suodjálusáv ja tjuovvot giellalágav. Jielleváre giellda adná dat le dárbbo tjuovvot giellalága ájggomusájt. Uddni le binná ulmusj mij gájbbet viehkev ietjas giellaj, unneplågo gåsi gulluji sáme ja suobm elattja adni dat le stuor dárbbo adnet barggojuovkov mij barggá aktan politijkkárij ja háldadusbarggij. Nåv at sij sjaddi oassálattja märrádusájs ja ájggomusájs, dan ládjij dat tjuovvu ráddidusá mielav. Dat aj gávnnu stuor dárbbo vaddet enap diedojt dejte gudi barggi gielda åssudagán. ¶ Ulmme ¶ Dat gut iejvvi gielda háldadusulmutjijt ij galga sjaddat badjelgehtjadum gå sihtá ietjas gielav gevadit. Dat guhti sihtá dav dahkat galggá oadtjot nåv dahkat. ¶ Ájggomus ¶ - Dahkat barggojoavkov nåv at juohkke háldadussuorges tjåhkkåhi háldadusulmutja nåv at sjaddá aktisasj giehtadallam. Jus galggá dárbalasj dåjmajt dahkat de galggá rádedit háldadusulmutjijn vuostak. ¶ - Dahkat joavkov mij galggá årrot viehkken gielda barggojoavkkuj - Barggojoavkon le märrádusrievtes - Oadtju biedjat oajvvadusájt gielldastivrra j dejs ássjijs ma guosski unneplåhkuj - Oadtju válldet märrádusájt rudá juohkemin jus ij le ba djel lågevtuvsán kråvnå ¶ Háldadus ¶ - Divna gudi barggi háldadusájn gielda sinne galggi diehtet makkir riektá unneplågon le, ja mejt giellda hähttu bivddit - Jårggåliddje hähttuji gávnnut ja jus manná galggi åhpav válldám nåv at kámmarkollegie duodas dejt - Galggi gávnnut dålkå parlando åssudagá milta - Jus le dárbbo de galggá gielda diedojt jårggålit unneplågogielajde - Gå soames åhtså bargov dakkir sadjáj gånne le buorre máhttet unneplågogielav, de galggá gávnnut maÿen åtsålvispáhppárijn suv oahppa ja máhtto ¶ Ulmme ¶ Jus äjgát sihtá adnet sajev åvddåskåvllåj gånnå åhpadus le sáme-, suoma- jali meängiellaj de galggá giellda dav vaddet. ¶ Dago ¶ - Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadusá dahki plánav gåk sij ga lggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Da gålmmå háldadussuorge galggi akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni - Da galggi gávnnut åtsålvispáhppára åvddåskåvllåj gånne le tjáledum makkir riektá unneplågon le oadtjot åvddåskåvllå sajev dåk gånnå dakkir åhpadus gávnnu ¶ Ulme ¶ Vuorrasa ma årru sierra vuorrasijhuvson galggi adnet riektáv sáhkadit ietjas gielav, ja oadtjot vásstádusáv ietjas giellaj. ¶ Ájggomusá ¶ Sosiálhál ¶ dadus galggá dahkat á jggomusplánav nåv at máhtti duosstot dav dárbov mij boahtá gávnnut unneplåhkoálmmuk dåjmajs ¶ So ¶ siálháldadus guoradallá man ållo bargge gávnnuji gielda sinne ma máhtt i unneplågogielajt ¶ Jus le guoradallam ulmutja birra ¶ mij dárbaj sierra vuorrasijhuvsov galggi diedo vatteduvvat dasi makkir riektá sujne le ja da galggi årrot ietjas giellaj ¶ Gåk dåjmajt máksá ¶ Dajt gå ¶ lojt máksá rudáj mejt le biedjam sierra sässtásij gå giellda oattjoj unneplåhkorudájt ¶ Maÿeltjuovvom ¶ Juohkka jage galggá gielldastivrra oadtjot diedojt gåk rudá le anedum ¶ Juoh ¶ kka háldadussuorgge vaddá suv diedojt ¶ Mánáj ¶ , åhpadus ja kultuvrra háldadussuorge galggi vaddet diedojt makkir dár bo ja vuordemusá gávnnuji oadtjot åvddåskåvllådåjmajt un neplågogiellaj ¶ Sosiál ¶ háldadussuorgge galggá vaddet diedojt makkir dárbbo gávnnu unneplågo vuorrasijhuksuj ja mejt sij le dåjmadam ¶ Sisadno ¶ 1. Álggo 5 ¶ 1.1 Duogásj ja ájggomus 5 ¶ 1.2 Dahkamus 6 ¶ 2. Láhka mij vaddá riektáv adnet ietjas gielav 6 ¶ 2.1 Adnembájkke 6 ¶ 2.2 Lenastivrra 7 ¶ 2.3 Jielleváre giellda 7 ¶ 2.4 Ulmutja riektá 7 ¶ 2.5 Gielda åvdåsvásstádus 8 ¶ 2.6 Gárttjodibme 8 ¶ 3. Unneplågogiella Jielleváren 8 ¶ 3.1 Sámegiella 8 ¶ 3.2 Meängiella 9 ¶ 3.3 Suomagiella 10 ¶ 4 Dåjmadahka Jielleváre gieldan 11 ¶ 4.1 Ráde ja háldadusá 11 ¶ 5. Unneplågoj rudá giehtadallam 14 ¶ 5.1 Adnembájkke 14 ¶ 6. Giehtadallamplána unneplågo álmmugij 14 ¶ 6.1 Ulme ja ájggomusá 15 ¶ Álggo ¶ Javllamánon jahkelågo 1999 mierreduvvin sáme, suobmelattja, duornosvákkega, romera ja juvdára at sij le natsjåvnålasj unneplågo Svierigin. Da giellasuorge ma oadtjun sierra suojev le sámegiella, suomagiella, meängiella, romani chib, jiddisch ja gåhtjoduvvi natsjåvnålasj unneplågo giellan. Sámegiella, suomagiella ja meängiella oadtju sierra suojev danen gå dejs le histårjålasj tjadno Svierigij. Jahkelågo 2000 rájes le Jielleváre giellda tjanádum guovtet lágas ma vadd i riektájt unneplågogielagijda sáhkadit ietjas gielav gå iejvviji háldadusdåjmadagájt ja duobbmoståvlåjt. ¶ Duogásj ja ájggomus ¶ Jahkelågo 1999 váldij Svieriga Rijkabiejvve oajvvadusáv mij gåhtjoduváj Natsjåvnnå unneplågo Svierigin (1998/99:143). Dan maÿÿel tjálij Svieriga háldadus vuolláj ja duodastij Euoroparáde konvensjåvnåv mij suoddji unneplågojt ja njuolgadusáv mij suoddji unneplågogielajt. ¶ Ájggomus giellakonvensjåvnåjn le at dat galggá suoddjit sierraláhkáj kultuvrajt ja galggá viehkedit dållat ájmon un neplågogielajt natsjåvnå sinna. Njuolgadusá konvensjåvnån le vaddám vuodov Svieriga unneplåhkopolitijjkaj. Ulmme le vaddet suojev natsjåvnå unneplågojde, ja nannit dej javllamuháv. Da histårjålasj giela galggi nanostuvvat nåv at bissu viesson. Akta vuodolasj oasse dan konvensjåvnån le at dat guhti sihtá adnet ietjas gielav gå sån huksá ietjas álmmuk riektájt ja välggogis vuodajt galggá oadtjot nåv dahkat. Akta vuojtto dakkir vuogijn le at enap ulmusj álggá sáhkadit ietjas unneplågogielav. De le aj giella terminologiddjan stuorap sadje nanostuvvat ja åvddånit. Dat láhka galggá suoddjit unneplågov nåv at ij aktak galga máhttet nuppástit unneplågoulmutjijt ja binnedit dav javllamuháv. ¶ Guorrarijkka ¶ Suoman jaVuonan gávn nuji sämmilágásj lága mij vaddá suojev sámegielagijda. Da le guhtta gielda nuortta vuona bielen ma gulluji sámij háldadus åssudahkaj. Láhka le dahkam at ienep sábme le álggám sáhkadit sámegielav, ja ien ep ulmusj le álggám gájbbedit sámegielav álmulasj bájkijs. Jahkelågo 1992 sjaddin niellja gielda nuortap Suoman oassálattja láhkaj mij vaddá riektájt sámeálmmugij sáhkadit ietjas gielav gå dárbahi iejvvit gielda háldadusulmutjijt. Sämmi riektá le gå guoskadallá stáhta dáfo oajválattjaj ja duobbmoståvllåj. Jahkelågo 2004 le Suobma nanostuhttám dav gå ådå buorep lágav dahkin. ¶ 1.2 Dahkamus ¶ Jielleváre giellda hähttu tjuovvot unneplåhkolágav. Danen le gielldastivrra mierredam guoradallama v mij galggá gähttjat makkir dárbo gávnnuji dahkat sierra ás sjijt badjel mejt láhka javllá. Guoradallam galggá gähttjat gåk juohkke háldadussuorgge dahká nåv at tjuovvu lágav, sämmi bále aj gähttjat makkir ájggomus politijkkárijs gávnnu enamusát mánáj- ja vuorrasijhuvson. Gå guoradallam la válmas de galggá oajvvadus dagáduvvat nåv at sjaddá unneplågoj giehtadallamplána. Dási boahtá ájn makkir vuojnnu åvddåulmutjijs le ma gulluji unneplågo åssudahkaj. ¶ Láhka mij vaddá riektáv adnet ietjas gielav ¶ Jahkelågo 2000 vuor atjismáno vuostasj biejve bådij unneplåhkoláhka mij guoskaj gietja gieldajde Norrbottena lenan. ¶ L ¶ áhka (1999:1175) mij vaddá riektáv adnet sámegielav gielda háldadusán ja duobbmoståvlåjn ¶ Láhka ¶ (1999:1176) mij vaddá riektáv adnet suoma- ja meängielav gielda háldadusájn ja duobbmoståvlåjn ¶ Adnembájkke ¶ Láhka galggá aneduvvat ássjijs mij gullu Stáhtaj, lánndadiggáj ja gielda háldadussaj, ja gullu dáfuj mij guoskadallá lágas. ¶ Háldadus ¶ guovlo sámegiellaj le Árje pluove, Jielleváre, Jåhkÿmåhke ja Girona gielda ¶ Háldadus ¶ guovlo suoma- ja meängiellaj le Jielleváre, Haparánda, Girona ja Bájala gielda Háldadusgiehtadallam le gå stáhta mierret ulmutjijda makkir doarjjagijt dav oadtju ja makkir välggogisvuohta ulmutjijs le stáhta vuosstáj. Dat dahká at ulmusj dárbaj stáhta buorrevuodav ja dav le vuollelasj nåv guhkev gå gávnnu Stáhta giehtadallamin. Dat hähttu gávnnut njuolgadus jali soames láhka mij vaddá fábmogisvuodav stáhtav mierridit ulmutjij badjel. Såbadusá, ráde, bagádusá jali diehtojuohkema sjaddi ålggolij mejt stáhta oadtju mierredit. ¶ 2.2 Lenastivrra ¶ Lenastivrra oadtju juohkke jage rudájt stáhtas mejt galggi juohket gieldajde ja lánndadiggáj ma guoskadalli dat lágas ja ma dahki juojddá natsjåvnå unneplågoj åvdås. Lenastivrra galggá barggat daj åssudagáj ¶ Tjadádit lágav ietjas háldadusá ¶ n ¶ Juohket rud ¶ ájt nåv at manná tjadádit lágav ¶ Guoradallat lág ¶ a tjadádimev, ja årrot åvddågåvvån dan bargon Gålmmå åtsådime le dagádum nåv at dav máhttá tjuovvot gåk láhka le tjadáduvvam, guokte åtsådime båhti Lenastivras ja akta boahtá Konstitusjåvnnåjoavkos ¶ 2.3 Jielleváre giellda ¶ Jielleváre gieldan guoskadalli divna háldadus, åssudahka ja ráde, ájnna mij ij guoskadalá le gielda dievastjåhkanibme. Da le ierijt váldedum danen gå láhka ij galga aneduvvat dakkir bájken gånne álmmugin le binná aktavuohta háldadusájn, ja danen e dárbaha adnet jårggåliddjijt sadjihin. ¶ 2.4 Aktugattja riektá ¶ Dat vaddá juohkke aktaj riektáv sáhkadit jali tjállet ietjas giellaj, årros sáme-, suomája árbbevuohke gávnnu maÿen. ¶ 2.5 Gielda åvdåsvásstádus ¶ Jus soames ulmusj adná suv gielav gå iejvvi háldadusoajválattjajt de galggá giellda huksat dájt ássjijt. -Vaddet vásstádusáv ulmutja ietjas giellaj ¶ - Tjáledum märrádusán bivddit, jus dat guhti guoskadallá sihtá de dat máhttá oadtjot tevstav unneplågogiellaj, jali máhtti tjielggit ássjev njálmálattjat. Jus äjgát gájbbet galggá giellda bivddit sajev åvddåskåvllåj gånne ålles- jali láhkkeájggáj adni dåjmajt unneplågogiellaj. Sämmi ládjij le jus soames gájbbet vuorrasijhuvsov. Giellda galggá gähttjalit duosstot unnep lågogielagijda nåv ålov gåk manná ietjas giellaj. Åtsålvispáhppára, diehtojuohkemtjállaga, bivddimus huksuj ja åhpadus galggá jårggåluvvat jus dárbbo gávnnu. ¶ 2.6 Gárttjodibme ¶ Giellda oadtju mierredit sajev ja ájgev jus soames ájggu guossen boa ¶ htet unneplågogielagijs ¶ Dat gávnnu ¶ ráddje nåv láddjij ¶ Á ¶ jnna dat guhti le unneplågogielak máhttá buktet tjáledum páhppárav ja dat guhti válldá vuosstáj ij dárbaha vásstedit ruoptus tjáledum pá hppárijn ¶ Unneplågogiella Jielleváren ¶ Mijá gieldan le luondolattjat gávnnum sáme-, suoma- ja meängiella, ja danen Jielleváre giellda guoskadallá goappásj lágajs. ¶ Láhka mij vaddá rie ¶ ktáv adnet sámegielav háldadusdåjmadagájn ja duobbmoståvlåj lunna ¶ Láhka mij vaddá ¶ riektáv adnet suoma ja meängielav háldadusdåjmadagájs ja duobbmoståvlåj lunna Ságastallama ja gulluskuddama le dagádum njunjos ulmutjij unneplåhkoálmmugis. ¶ Sámegiella ¶ Sámegiella gullu suoma ja ungáralasj giellasuorggáj, le beraj suoma- ja estigiellaj. Oajválattja jáhkki sámegiella álgij åvddånit 800 jage maÿÿel kristusa. Sámegiella máhttá juogeduvvat gålmå oassáj, oarjjángiella mejt ságasti Guoládagán, guovddelasj sámegiella mejt ságasti Suoman, Vuonan ja Svierigin. Svierigin gávnnuji vihtta giellamoallánagá; nuortta, julev, bihtám ma gulluji dan guovddelasj giellasuorggáj ja de oarjjel- ja ubbmemsámegiella ma gulluji oarjemus giellasuorggáj. Jielleváren ságastin åvddål Jielleváre sámemoallánagáv mij le vargga láhppumin da nen gå nuortta- ja julevsámegiella le nåv nannusa årrum dan guovlon. Uddni le Jielleváren sämmi ållo julevsámegielaga gå nuorttasámegielaga. Giellaláhka tjielggi sámegielav degu sierra giellan ja danen le goappásj moallánagá maÿen Jielleváre háldadusåssudagán. ¶ Dålen e bessam sáme ságastit ietjas gielav skåvlån danen gå gieldeduvvin dav dahkat. Danen álggin äjgáda åhpadit sijá mánájt dárogiellaj jahkelågo 1960 ja 1970 gaskan. Uddni le vuohke rievddam, dat le sjaddam álkkep oadtjot åhpav ietjas giellaj. Jage 1977 váldij Svieriga rijkabiejvve märrádusáv mij javlaj, sámeálmmuk le álggoálmmuk Svierigin, ja danen le dejs sierraláhkán riektá. Jielleváre gieldan le rádejoavkko gånne válldi bajás sámij ássjijt danne tjåhkkåhi åvddåulmutja tjärojs, siebrijs, gielda barggoålmmå ja politijkkára. Ráde ássje guosski enamusát ällobarggoguovlojda. ¶ Gulluskuddamijn ja ságastallamij tjadá boahtá åvddåj vuorrasijhukso degu akta oasse mij le dárbulasj. Sámij dárbbo mij guosská mánáj åvddåskåvllåj le juo huvsadum. Sáme vuojnni degu stuor dárbbo årrot oassálattja unneplåhkojoavkon gånne máhttá ietjas vuojnov vaddet makkir ássjijt galggá buoredit giellapolitijkka ájggodagá n. ¶ Meängiella ¶ Suomagielak álmmuk le gávnnum 600 jage duornosvákke guovlon, guovllo le årrum iejvvidim bájkke, enamusát le ságastam suomagielav. Maÿÿel doaro Gárjjela vuosstáj 1808 – 1809 gieseduváj rádje duornosvákken nåv at alemus guovllo duornosvákkes sjattaj Svieriga sisi. Vájku dat rádje sjattaj de le ulmutja sässtám ietjasa dábijt ja kultuv rav. Dej giella mejt åvddål le nabddam duornossuomagiellan gåhtjoduvvá dal meängiellan. Dat mij le sierrim meängielav suomagielas le dat gå meängiella le válldám bágojt Svierigagielas. Degu sáme le duornosvákkega gieldeduvvam sáhkadit ietjas gielav skåvlån. Udnásj biejve le vehi ietjá ládjij, dej maÿemus jagij sinne le ållo barg go dagádum nåv at giella galggá siesstasit. 1981 le tsieggidum ådå siebrre Svierigij duornosvákkegij rijkkasiebrre mij galggá válldet meängielagij ássjijt duohtan nåv at giella ja kultuvrra bissu ájmon. Udnásj biejve årru 50 000 duornosvákk ega Haparánda, Badjeduornnusa ja Bájala gieldaj sinne, muhtema årru Jielleváre ja Girona gieldajn. Guovddelin jahkelågo 1900 jåhtin ållo ulmutja ierijt duornosvákkes, Girona ja Jielleváre gieldajde, muhtema jåhtin ier ijt lulep norrbottena lenaj ja ietjá guovlojde Svierigin. ¶ 3.2.1 Jielleváre suomagiella ¶ Oajvvadusá åvddåbargon ságastallin jus Jielleváre suomagiella gulluj meängiellaj jali ij. Åvdebut adnin muhtema dat giella gulluj norrbottena suomagiellaj, ja lej ilá mälggadis duornossuomagielas. Dal gå láhka le boahtám de le gåjt mierredum, Jielleváre suomagiella galggá gullut meängiellaj. Birger Winsa mij barggá suoma institusjåvnån Stuhkie universitejtan (Stockholm) le tjállám tjiegÿalis guoradallamav gånne suv vuojnnu le at duornosvákkegiellan le gålmmå moallánagá. ¶ Du ¶ ornosvákke suomagiella mejt ságasti Bájalin, Badjeduornnusin ja Ha parándan ¶ Jiellev ¶ áre suomagiella mejt ságasti Jielleváre gieldan ¶ Vatsá ¶ sj suomagiella mejt ságasti muhtem guovlojs Girona gieldan ¶ Dan guovlon gånne Jielleváre suomagiella le gullum le álmmuk ságastam moadde giella degu suoma-, sáme- ja svierigadárogielav. Muhtem sijdajs degu Hággásin ja Dorasjávren sáhkadin ulmutja badjegájnaj moallánagáv ja gielda lulleoarjep guovlon sámegielav. Álggogietjen åvdep tjuohtejage á lgij suomagiella válldegoahtet åsijt sámegielas, vaj badjegájnaj moallánahka sjattaj dat mij álgij gullut ienemusát sijdajs degu Sádemváren. Jielleváre suomagiella ij le aktisasj moallánahka udnásj biejve, Nahtaváre suomagiella le ållo ietjáláhkáj. Sámegielas le luojkadum ållo bágo juo dålusj ájge sinne gitta udnásj bäjvváj. Birger Winsa guoradallam vuoset dav at Jielleváre suomagiella gullu Jielleváre giel ldaj vájllu dåsj soames sijdan. Sån le gässám rájev Ängesäno milta nåv at sijda ma le allelin gulluji Jielleváre suoma moallánahkaj, ja sijda ma le oarjjelin gulluji duornossuoma moallánahkaj. Jielleváre suomagiella le maÿus mannamin, ienni gullu dárogiella. Muhtema ma e máhte moallánagáv dádjadi vehi. Sijdajn sáhkadi vuorrasappo Jielleváre suoma moallánagáv ietjas äjgádij. Bäjválattjat máhttá javllat at suomagiella gullu enabut unnep sijdajn, danen gå binná ulmutja årruji dejte sijdajde. Svieriga dárogiella le dat mij gullu Jielleváren ja Málmmaváren, bárggosajijs mejt LKAB adná gullu suomagiella viehka ålov. Udnásj biejve ij gávnnu siebrre mij huksá meängielav. ¶ 3.3 Suomagiella ¶ Ulmutja le guhkev sáhkadam suomagielav Svieriga sinne nåv guhkev gå 600 jage gullujin Svieriga ja Suoma rijka aktij, esski jage 1809 mannin rijkka guovte guovlluj. Suoma gielaga gávnnujin oanep ájgev alep guovlon Svierigin, gånne Svieriga giella gulluj ienemusát. Svieriga giella lej aj oarjep guovlon mij dal gullu suoma rijkkaj gånne enamusát sáhkadin suomagielav. Uddni le goappásj giella natsjåvnålasj giella Suomarijkan. Dat gávnnu stuor hállo Svieriksuomagijs siesstet ietjas gielav ja kultuvrav Svieriga sinne. Maÿÿel doaro bÿhtin ållo suobmelattja Svierigij, vaj gå jahkelågo 1970 bådij de jåhtema suojmmun. Jielleváre gielldaj e boahtám nåv ållo suobmelattja maÿÿel doaro, enamus årrujin Girona gielda sisi ja merragátte milta. Uddni årru 5 % suoma gielaga Svierigin mij guosská háldadusá guovlluj. Udnásj biejve le binná suomagielaga ma jåhti Jiellevárráj, ienemusát båhti bar go diehti. Suobmelattjaj sebrudahka le lasedam sebrulattjajt guovte gärddáj gå láhka bådij jåhtuj. Siebren le aktisasj ba rggo Jielleváre gieldajn, jårggålim bargoj ja tjavggalåhkåmijn vuorrasijhuvsojn Suomasiebre sáhkadålle adná dat mij le ájnnasamos le siesstet kultuvrav ja vuogijt. Suomagielaga e bieja nåv stuor dättov giellaj gå ä jvvali gielda háldadusá jn Da sihti biedjat dättov åvddåskåvllåj ja vuorrasijhuksuj. Sij adni sämmi ládjij degu sáme, stuor dárbbo le årrot maÿen joavkon mij rádudallá unneplågo á jggomusáj birra Jielleváre gieldan. ¶ Dåjmadahka Jielleváre gieldan ¶ Mijá gieldan gávnnuji gålmmå kultuvra, sáme, suoma ja svieriga. Kulturpolitijka ájggomusán tjuodtju, giella le dat ájnnasamos jus kultuvrra galggá siesstasit ja åvddånit. Gielav galggá gähttjalit juohkke ládjij hásstet ja loagget, ja 2004 le akta prográmma gånne moadde kultuvralasj gähttjalibme le tjadádum. Akta dakkir prosjäkta le kulturfábmo mij gähttjal dahkat skåvlåv gånne kultuvra äjvvali. Prosjäkta le dagádum Jávrrepárkkaskåvlån, giehttjit gitta avtját klássaj. Ájggomus le dahkat birrusav mij bivddi kultuvra fálaldagáv mij vaddá buorre vuodov oahppijde nåv at máhtti dádjadit ietjá ulmut jijt ja dej duogátjav. ¶ 4.1 Ráde ja háldadusá ¶ Divna ráde, gielldastivrra ja háldadus á guoskadalli dat lágas ja mejt dat mierret. § 2 Juohkke åvdån guhti gullu unneplåhkuj le rievtes a dnet sáme-, suoma- ja meängielav gå äjvvali háldadusoajválattjaj ja jus ássje guosská aktugasj ulmutjij. Jus aktugasj ulmusj gevat ietjas gielav dakkir bále de hähttu háldadus vásstedit ietjas giellaj, njálmálattjat jali tjáledum. Galggá aj gávnnut maÿen diehto nåv at dat guhti guoskadallá diehtá at sujna le rievtes oadtjot viehkev ietjas giellaj. Háldadus galggá gähttjalit duosstot unneplågo ulmutjijt ietjas giellaj nåv guhkás gåk manná. § 3 Háldadus oadtju mierredit ájgev ja sajev gånnå äjvvalibme manná tjadáduvvat sáme-, suoma- jali meängiellaj. Divna háldadus suorgijs le agev juohkkalágásj háldadibme, dav le guoradallam vuosedam. ¶ Gielda njunjosladnja ¶ Siján le åvdåsvásstádus dan aktisasj administrasjåvnnåj. Dåjma le juogedum rádeháldadussaj, guoradallamháldadussaj, åvddånibmeháldadussaj, biros ja tsieggim háldadussaj, rudáhuksoháldadussaj, barggijháldadussaj ja låhpalattjat IT - háldadussaj. Da gålmmå maÿemus háldadusá ma le nammadum e guoskadalá giellalágas. Da gudi vásstedi telefåvnåv Gielldadåben e guoskadalá lágas, vájku dat gávnnu muhtem máhtto dejs gudi barggi da nna. Háldadusán mij giehtadallá alkohåla - ja vuorbbegessemav, ij la goassak gájbbadus boahtám adnet unneplågogielav. Muhttijn le gatjálvis boahtám suomagielav adnet, dejs gudi huksi ulmutjijt ma ietjá e oattjo jali e buvte fievrrit ságav. Biros- ja tsieggimlanjá åvdåsvásstádus le ber háldadusájn barggat. Muhtem sijdajs ålggobielen Jielleváre, gávnnu dárbbo má httet suoma- ja meängielav. Dan åssudagán gávnnuji da gudi máhtti divna gålmmå unneplågogiela. ¶ Hukso ja teknijkka háldadus ¶ Dan åssudagán le muhttijn háldadus dåjma degu gå galggá mierredit jus soames galggá oad tjot viehkev ådå årudahkaj, buktet trafijkkanjuolgadusájt, jus dárbaj loabev guodet ietjas bijlav, dakkir sadjáj gåsi ij ietján oattjo guodet. Várjjalim åssudagán le åvdåsvásstádus gähttjat nåv at divna tjuovvu buollem njuolgadusájt jali gähttjat nåv at ij suohttje buollá dållåsajijn ma le dåbij sinna. Dan rádjáj ij le aktak åttjådam sáhkadit ietjas gielav dan åssudagán. Danne gånne muhttijn le boahtám gatjálvis ietjas gielav sáhkadit le gå viehkev dárbahi ulmutja sosiáldoarjjagin. ¶ Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadus ¶ Háldadusá vuolen le da åssudagá, girjjevuorkká, dávvervuorkká, kultuvrra, asstoåroj, mánájhukso, vuodoskåvlla, sierra dárboskåvllå, gielda ållessjattuk åhpadus, allaskåvllå ja musijkkaskåvllå. Kultuvrraháldadus tjuovvu sierra kultuvrraájggomusplánav gåsi unneplågo gulluji luondulattjat gielda åssudagán. Girjjevuorkán le stuor åvdåsvásstá dus viehkedit, oasstet sisi ådå girjijt ja mediajt. Dasi girjjevuorkká juohkke jage oadtju rudájt. Sáme girjjebussa le oadtjum oasev dajs rudájs. Guokte bargge le oadtjum åhpav suoma giellaj. Skåvllå tjuovvu njuolgadusájt ja lágajt danen dejs le ållo háldadus dåjma. Åssudahka ij oattjo ålov gatjálvisáv adnet ietjas gielav. Muhtem oassáj gávnnu dárbbo suomagiellaj mánájhuvson, gå le aktavuohta äjgádij, vaj dat ij la ållo. Skåvlå åhpadusplánajs (Lpo 94 ja Lpf 94) tjuodtju at skåvllå galggá vaddet åhpav unneplågo álmmugij ja dej unneplågo gielaj birra. Gå le rievddadam skåvlåj plánajt de dat le boahtám åvddåj. Natsjåvnå unneplågo js degu sámijs ja duornosvákkegijs le stuorap riektá oadtjot åhpav iednegiellaj ihkap ietjá giellaj. Jahkelågo 2005 le oajvvadus biejadum nåv at suomagiella galggá sämmi riektájt oadtjot degu sáme- ja meängielaga. ¶ Åvddåskåvllå ¶ § 8 Gå giellda mij gullu háldadusguovlluj fállá sajev åvddåskåvllåj 2a kap.1 ja 7 §§ skåvllålágan galggá giellda jus äjgáda sihti vaddet sajev dakkir sádjáj gånnå åhpadus le sámegiellaj, suomagiellaj jali meängiellaj. Åvddåskåvlå oahppa ietjas giellaj le ájnas sámijda, suobmelattjajda ja meängielagijda, danen gå mánáj giellaoahppa le buoremus jur åvddål álggi vuodo skåvllåj. Dåjma galggi huksojuvvut nåv at gávnnuji oase ma guosski ietjas kultuvrraj ja vuo gijde. Dat luvluj buorre jus da ulmutja ma barggi åvddåskåvlån oadtju åhpav dan diehti gå galggi viehkedit mánájt sjaddat guovtegielaga. Gieldan gávnnuji uddni 15 åvddåskåvlå, ja dejs le akta äjgádij kooperatijvá ja akta sáme åvddåskåvllå. Sámij mánáj dárbo huksojuvvuji sámij åvddåskåvlå (skierre) ja sámeskåvlå tjadá. Da dåjma le sámeskåvllåstivra vuolen, vaj saje åvddåskåvllåj manni mánájhukso rájdo tjadá mij le gielda vuolen. Sáme åvddåskåvlån le skåvllåmánnáhukso dasik da sjaddi 12 jage vuorrasa, ja danne le 20 máná. Jahkelågo 2001 dagáduváj guoradallam makkir gielladárbo gávnnujin åvddåskåvlån, ja dat vuosedij stuorámus dárbov suomagielagijs. Vájku divna äjgáda le oadtjum diedov makkir riektá siján le åvddåskåvllå dåjmajde de ij la aktak berustam válldet dav f álaldagáv. Danen ij gávnnu udnásj biejve åvddåskåvllå mij huksá suoma- ja meängielagij mánájt. Háldadus diehtá man ållo mánná gávnnu mij adná ietjá iednegielav, danen gå gávnnu åvddåskåvllå ietjas åhpadusplánan 15. Udnásj biejve gávnnuji ienemus 10 máná ma ságasti suomagielav, ja meängielak máná e åvvå gávnnu. Háldadus dahká dájvabut åtsådimijt man ållo suomagielak bargge gávnnuji. Åvddåskåvlå bargge le oadtjum diedojt lága birra, ja låhkåm suomagielav. ¶ Sosiála háldadus ¶ Sosiála åssudagán le ållo doajmma ja hukso, da válldi åvdåsvásstádusáv vuorrasijs ja da gudi le sáhtusa sjaddam, duvddagav, rádejuohkemav, giehtadalli mánájt, nuorajt ja ålles sjattugijt. Sosiála åssudahka le juogedum gålmå bähkkáj, aktugasj- ja vehkahukso / psykiatriddja, sáhtusijhu kso ja vuorrasijhukso. Háldadus giehtadallá ássjijt divna åssudagájs degu duv ddagáv ja viehkev muhtemijda ma le sáhtusa (LSS) ja láhka nuorajt huksat (LVU) lága birra da gudi le boastohoajjduj sjaddam (LVM) doarjak sosiálaåssudak láhk a (SoL). Sosiála háldadusá sissÿelin le umass dárbo unneplågogiellaj, dav máhttá javllat dat le binná dárbbo. Stuorámus dárbbo le vuorrasijhuvson, ietjá åssudagájs le unna dárbbo. Uddni gávnnuji bargge ma máhtti unneplågogielajt, enamusát suomagielav ja meängielav. ¶ Vuorrasijhukso ¶ § 9 Giellda mij gullu háldadusguovlluj galggá bivddit dasi gut sihtá adnet vuorrasijhuvsov ålles jali muhtem ájgev. Da gudi dav vaddi, galggi máhttet sáme-, suoma- jali meängielav. Vuoras ulmutja le buoremus giella-, kultuvrra ja vuohkeguodde. Dat le ájnas sij bessi adnet ietjas gielav nåv guhkev gåk manná. Vájku vuorrasa láh ppi gielav mejt le maÿemus oahppam, de giella mejt le mánná rájes sáhkadam ájn le ájmon. Dat tjuodtju oajvvadusán nåv ládjij at dav galggá gähttjalit nåv guhkás gåk manná vaddet suodjálusáv ja guddnedimev masi vuorrasup ulmutja le hárjjánam. Bargge dajs åssudagájs galggi adnet máhttelisvuodav låhkåt unneplågogielajt ja oadtjot diedojt dej kultuvra ja vuogij birra. Gå giellaláhka bådij de Jielleváre giellda dagáj guoradallamav makkir gielladárbo gávnnujin vuorrasijhuvson. Dat vuosedij stuorámus dárbov suomagielagijs. Háldadus dahká dájvabut åtsådimijt man buorre giellamáhtto barggijn le. Enamus vuorrasijhuvson gávnnuji bargge ma máhtti suoma- ja meängielav, ja bargge le oadtjum válldet åhpav suomagiellaj. Vuorrasijhuvson gávnnu ájggomus álgadit prosjevtav aktan kultuvrraháldadusájn mij galggá låktit åhpav ja máhtov suoma- ja sámegiellasuorgijs. Suoma sebrudahka le aktan lagámus ulmutja guovdátjijn álggám åvdedit låhkåmprosjevtav gånne da gudi le sebrulattja manni ålgus sierra årromijda ja dahki tjavggalåhkåmijt suomagiellaj. Gå ruoptodievnára dahkin vuodoguoradallamav de bajás váldeduváj jus hálijdi unneplågo ietjas gielav adnet ja sáhkadit. Dan rádjáj ij le aktak dav gájbbedam. ¶ loahpasága ¶ Muhttijn le sáhka mij le suoma- ja mij le meängiella, vaj dat årru stuorámus dárbbo suomagiellaj Jielleváre sinne ja stuorámus dárbbo meängiellaj sijdajs. ¶ Háldadusá le juo dahkam tjoavddusijt åvddål unneplågogiellalága bådij. Uddni gávnnuji bargge mejs le máhtto suoma- ja meängiellaj. Biros ja tsieggim åssudagán le ulmutja ma máhtti divna gålmmå unneplågogiela. Udnásj biejve le u nnán åttjålvis unneplågogiellaj, dalloj gå åttjålvis boahtá de le suomagielagijs. Háldadusá älle åttjålvisájt adnám sámegielagijs ájnna gå sáme åvddåskåvllå ja skåvllå guoskadallá. Jahkelågo 2001 tjadádij Jielleváre gi ellda guoradallamav mij galgaj vaddet vásstádusáv makkir gielladárbo gávnnuji gielda sinne. ¶ Dat vuosedij stuorámus dárbojt suomagielagij sinne danen gå dat le stuorámus giella gieldan. Gielda háldadusá ma guoskadalli gulluskuddamij duolloj dálloj gåk oahppa le dejs barggijs ma gulluji åvddåskåvllåj ja vuorrasijhuksuj. Dan rádjáj ij le aktak gájbbedam oadtjot åvddåskåvlåv jali vuorrasijhuvsov vájku má unneplåhkoláhka gávnnu. Divna háldadusá vuojnni dárbov diehtojuohkemij ja tjielgga ájggomusájt gåk galggá giehtadallat gå unneplåhkogiella boahtá adnuj. ¶ Unneplåhkorudá giehtadallam ¶ Juohkke jage oadtju Jielleváre giellda avtav miljåvnåv kråvnåv ma gulluji unneplågogielagijda. Dal le ságastallama gåk galggá åvddåguovlluj juohket dajt rudájt ja gåk da galggi aneduvvat, danen giellda hähttu siesstet muhtem rudájt boahtte ájg gáj. ¶ 5.1 Rudáj adnem ¶ Giellda máhttá adnet rudájt dájde ássjijde ¶ Tevsta ¶ jt jårggålit, jårggålibmáj mij viehket gasskasasj dádjadimev ¶ Gål ¶ o ma tjuovvu unneplåhkolágav gå dahká juojddá mij boahtá ávkken unneplåhkuj ¶ Dieht ¶ ojuohkem ¶ Unneplågo ájggomusplána ¶ Giellda le oadtjum stuor åvdåsvásstádusáv stáhtas tjadádit unneplåhkolág av ja ájggomusá gávnnuji láhkatevstan. Åvdåsvásstádus ij le háldadusáj sinne dat le politijkkárij åssudagán. Giellda galggá barg gat dåk guovlluj nåv at vaddá duvddagav unneplåhkuj, ja barggat dåk guovlluj at giellda tjuovvu lágav. Jielleváre giellda vuojnná dárbov tjuovvot unneplåhkolágav ja dajt ájggomusájt. Udnásj bäjvváj le giellda dävddám dárbojt ma gávnnuji, dav mejt dárbaj le buorep ájggomos miella. Dal máhttá javllat dat le binná åttjålvis dahkat juojddá mij gullu unneplågo láhkaj. Juohkke jage le dár bbo gähttjat makkir dåjma le dagádum nåv at máhttá vuojnnet makkir guovlluj åvddånibme manná. Unneplågogielaga vuojnni dárbov årrot maÿen barggojoavkon gånne politijkkára ja háldadiddje tjåhkkåhi, nåv ládjij sij sjaddi oassálattja åvdedim bargon. ¶ 6.1 Ulmme ja doajmma ¶ Ulmme ¶ : Juohkke unneplågok galggá váldeduvvat vuosstáj buorret gå válldi aktavuodav gieldajn. Da gudi sihti tjuovvot lágav ja gevadit ietjas gielav gå äjvvali gieldajn, galggi oadtjot dahkat dav. ¶ Doajmma: ¶ Ráhkadit barggojoavkov gånne gielda virgálattja juohkke háldadussuorges tjåhkkåhi ja adni aktisasj administrasjåvnåv. Dåjma tjadádibme galggá rádeduvvat aktan dejna gänne le åvdåsvásstádus suv háldadusán. - Ráhkadit joavkov mij le viehkken gielda barggojoavkkuj, danne galggi tjåhkkåhit njunjos ulmutja unneplågos. ¶ - Barggojoavkko oadtju buktet oajvvadusájt gielldastivrraj ássjijs ma guosski unneplåhkuj. - Oadtju mierredit ja juohket ruhtadoarjjagijt ma älle stuorábu gå 10.000 kråvnå. ¶ Háldadus ¶ - Jårggåliddje hähttuji gávnnut ja jus manná galggi válldám dákkir åhpav nåv at kámmarkollegie duodas dejt. - Divna ma barggi gielda háldadusán galggi adnet diedojt makkir riektájt unneplågo adná ja makkir välggogisvuodajt giellda adná. - Galggi gávnnut dålkå parlando åssudagá milta - Gå dárbbo le de galggá jårggålit gielldadiedojt - Gå soames oadtju bargov dakkir sadjáj gånne le buorre máhttet unneplåhkogielav, de galggá gávnnut maÿen åtsålvis páhppárijn suv oahppa ja máhtto ¶ Ulmme ¶ Jus äjgát sihtá adnet sajev åvddåskåvllåj gånnå åhpadus le sáme-, suoma- jali meängiellaj de galggá giellda dav vaddet. ¶ Dahko ¶ - Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadusá dahki plánav gåk sij galggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Da gålmmå háldadussuorge galggi akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni - Da galggi gávnnut åtsålvispáhppára åvddåskåvllåj gånne le tjáledum makkir riektá unneplågon le oadtjot åvddåskåvlå sajev dåk gånnå dakkir åhpadus gávnnu. ¶ Ulmme ¶ Vuorrasa ma årru sierra vuorrasijhuvson jali årru ietjas årudagán adni riektáv duostoduvvat ietjas giellaj. ¶ Dahko ¶ - Sosiála háldadus dahká plánav gåk sij galggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Háldadus galggá akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni. - Gå soames le oadtjum sajev vuorrasijhuksuj de galggi diehto vatteduvvat unneplågogiellaj nåv guhkás gåk manná . ¶ Rudáhoajddo - ¶ Divna dåjma ma dagáduvvi galggi mávseduvvat rudáj ma le juogedum unneplåhkuj. ¶ Tjuovvolibme ¶ Akti jahken diehto galggi vatteduvvat gielldastivrraj - Divna háldadussuorge vuosedi mejt sij le barggam - Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadusá vaddi diedojt makkir gájbbadusá le årrum åvddåskåvlå dárbojde , ja mejt sij le dahkam. - Sosiálaháldadus vuoset makkir dárbbo le årrum vuorrasijhuksuj. ¶ Lijkkeoasse ¶ Tjuovvolibme gåk lágav le mannam tjadádit Jahkelågo 2000 rájes le gålmmå guoradallama dagádum gåk le årrum gå unneplåhkoláhka bådij. ¶ Dat vuostasj tjuovvolibme mij dagáduváj lej jahkelågo 2000/2001 gå ankehtajt dahkin juohkke háldadusá lunna. Ájggomus le gulluskuddat jus lej rievddam gájbbadus adnet ietjas gielav dan maÿÿáj gå láhka tjadáduváj vuostasj biejve vuoratjismáno 2001. Gå tjuovvolibme dagáduváj lahkkejagev maÿÿela gå láhka bådij de dat vuosedij enabuv gåk sivva lij åvddål lága tjadáduváj. Nuppát tjuovvolibme dagáduváj Julevu Universitejtas jahkelågo 2002, ulmme lej gullat mejt giellaaddne adnin dat ådå lágas, ja manen älle gájbbedam adnet ietjas gielav vájku dav oadtju. Tjuovvolibme dagáduváj Haparánda, Girona ja Bájala gieldajs. Dan tjuovvolimen válldin sisi diedojt háldadusulmutjijs Jielleváre ja Girona gieldajs. Tjavtjan jahkelågo 2004 sidáj (KU) konstitutionsutskottet Julevu Universitejtav dahkat ådå tjuovvolimev, danne ledjin gålmmå oase. - Sáhkadit (dahkat ságájdahttemijt) giellaaddnij Jåhkåmåhken - Guoradallat gåk Lenastivrra ja gielda le barggam gå tjad ádin giellalágav (Jiellevárre, Árjepluovve, Jåhkåmåhkke, Giron) - Gähttjat makkir háldaduskultuvrra gávnnu Haparánda ja Jåhkåmåhke gieldajn ¶ Da tjuovvolime le biejadum aktij dej åvdep tjuovvolimij nåv at gávnnu aktisasj guoradallam mij vuose t gåk giellaláhka le tjadáduvvam há ldadusdáfojs. Dat vuoset gåk unneplågo ulmutja ja háldadusá le válldám vuosstáj giellalágav. ¶ Tjuovvolibme boados ¶ Unneplåhkogiella le njálmálasj giella, enamus sáme- ja meängiella, gånne ålos e máhte tjállet ietjas giellaj. Náv le sjaddam danen gå stáhta le guhkes ájgev adnám politijkav mij gieldij sáme- ja suomágielagijt sáhkadit ietjas gielav skåvlåjn. Skåvlåjn lej divna åhpadus dárogiellaj danen gå svierigagiella lej vuojnedum degu dat ájnna giella manne lej árvvo. Danen ij le terminologiddja gärggam tjuovvot ájgev. ¶ Gå ulmutja válldi aktavuodav háldadusájn de sáhkadi enamusát dárogielav. Sivva le dat - Dat vájllu oahpp a unneplågogij giellaj, danen ulmutja e berusta sáhkadit ietjas gielav. Dav buoremusát vuojnná sáme åssudagán danen gå háldadusájs vá jllu sámegielaga. - Ålos sáhkadi dárogielav gå vájlluji bágo ma gulluji mejt gåhttju (Fackuttryck) fáhkabáhkon, enamusát dav vuojnná sáme- ja meängielan. Jielleváre ja Girona gielda diededin dav at ulmutja e gájbbeda adnet unneplågogielav. Tjoahkkáj giesedum máhttá javllat at unneplågogiella aneduvvá binnáv gå háldadusáj iejvvit. Duornosvákkegij gieldajs aneduvvá suoma- ja meängiella enabuv gå iejvvidi háldadusáj. Dat le ájnas tjielggit at ij le dagádum ságastallam unneplåhkogielagij Jielleváre gieldan, ájnna háldadusá le boahtám sáhkaj. ¶ Jienastimriektá ådåsisválljimin kommuvnnafábmoduvvamij Örebro kommuvnan, nuorttalulle válljimgievlen. ¶ Jienastimriektá dán ådåsisválljimin la dujna jus dån maŋemusát vuoratjismáno 15.b. 2011 l álmmuktjáledum Örebro nuorttalle válljimgievlen, ålli 18 jage maŋemusát válljimbiejve, ja l svierik viesájdiddje, jali ¶ Moarmesmán o 15. b. l ådåsisválljim lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalánda lenan ja kommuvnnafábmoduvvamij Örebro kommuvnan, nuorttaalle válljimgievlen. ¶ Jienastimkårttå ¶ Gájkajda gejna li jienastimriektá jienastimkårttå rájaduvvá påvståjn vuoratjismáno 21.b.- 27.b. Vuojnnu návti. Jus dån illa oadtjum jienasimkårtåv jali l dav láhppám de máhtá oadtjot ådåsav kommuvnan jali Válljimfábmudagán. ¶ Id-gähttjam ¶ Dån hähttu máhttet ietjat identitehtav nanostit gå galga jienastit. Jus jiednaduostudiddje e duv dåbdå de hähttu id-páhppárav vuosedit, buojkulvissan vuodjemkårtåv, pássav jali dievnastuslegitimasjåvnåv. Jus dujna illa id-páhper de ietjá ulmusj máhttá duv identitehtav duodastit – de dat ulmusj hähttu id-páhppárav vuosedit. ¶ i ¶ i ¶ i k á ådå i állji ¶ Manen la ådåsisválljim? ¶ Válljima maŋŋela máhttá gut adná válljim ij la riektaláhkáj tjadádum ja válljimgievlle danen márjju l vájkudum, gujddit válljimbåhtusav Válljimgähttjamsiebrrerádáj. Válljima maŋŋela tjavtjan Válljimgähttjamsiebrreráde duostoj gujttimijt muhtem vánesvuodaj birra jiednaduosstomin ja jienaj giehtadallamin.Válljimgähttjamsiebrreráde guoradij gujttimijt ja mierredij válljim lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalándan ja válljim kommuvnnafábmoduvvamij Örebro nuorttaalle válljimgievlen galggá ådåsis dagáduvvat danen gå boados danna jahkedahtte lij sjaddat ietjáláhkáj jus vánesvuoda ällim gávnnut. ¶ Valsedlar ¶ omval i Örebro ¶ kommun, ¶ nordöstra ¶ valkretsen ¶ Valsedlar ¶ omval i Västra ¶ Götalands läns landsting ¶ 1. Vállji válljimsiedelav. 2. Válde válljimkuverav. ¶ 3. Maná válljimsjerma duohkáj. ¶ Box 4210, SE-171 04 Solna ¶ Berggren, Sven C/O STOR-BIRGER BERGMAN STORA GATAN 17 710 12 VALSTAD ¶ RÖSTKORT ¶ vid omvalet den 15 maj ¶ Omval 2011 ¶ Ji ¶ t ¶ i kå ¶ tt ¶ å ¶ Jienastimriektá ådåsisválljimin lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalánda lenan ¶ Jienastimriektá dán ådåsisválljimin la dujna jus dån maŋemusát vuoratjismáno 15.b. l álmmuktjáledum Västra Götalánda lenan, ålli 18 jage maŋemusát válljimbiejve, ja l svierik viesájdiddje, jali ¶ VAL TILL LANDSTINGSFULLMÄKTIGE ¶ GÖTEBORGS KOMMUN ¶ Du kan personrösta genom att sätta ett kryss för den kandidat du helst vill ska bli vald. Du kan inte personrösta på fler än en eller någon annan kandidat än de som står nedan. ¶ 0120 ¶ 05360 1 Patrik Enström, 40, läkare 2 Daniella Rond, 36, busschaufför ¶ 3 Thomas Vall, 68, snickare 4 Ann Sten, 62, chef 5 Leif Påhlsson, 21, fullmäktigeledamot ¶ 6 Tina Karlsson, 35, kokerska 7 Birgitta Kullström, 49, sköterska 8 Axel Karlsson, 62, konstnär ¶ 9 Stina Karlsson, 40, socionom 10 Irene Blomma, 70, läkare 11 Ellinor Änglesson, 39, idrottslärare 12 Jakob Brens, 37, logistiker ¶ 13 Sabina Lind, 48, bilmontör 14 Emilie Wagner, 23, hästskötare 15 Jan Borst, 64, köpman ¶ 16 Evaldo Landelo, 55, ingenjör 17 Björn Jansson, 53, fil.kand. 18 Staffan Levinsson, 44, civilingenjör ¶ 19 Nisse Pärlström, 32, polis 20 Robert Kviding, 66, kapten 21 Göran Stormare, 65, hamnarbetare ¶ 22 Inga Svensson, 50, kontorist 23 Runa Karlsson-Valde, 66, byggmästare 24 Birgitta Martinsson, 44, postmästare ¶ 25 Nils Mellström, 75, konsthantverkare 26 Assar Larsson, 66, jur.kand. 27 Minna Kassel, 23, ek.kand. ¶ vänd ¶ Partinamn ¶ 2 Daniella Rond, 36, busschaufför ¶ 3 Thomas Vall, 68, snickare ¶ vänd ¶ evlen. ¶ VAL TILL KOMMUNFULLMÄKTIGE ¶ ÖREBRO NORDÖSTRA ¶ Du kan personrösta genom att sätta ett kryss för den kandidat du ¶ helst vill ska bli vald. Du kan inte personrösta på fler än en eller någon annan kandidat än de som står nedan. ¶ 0120 ¶ 05312 ¶ vänd ¶ Partinamn ¶ 1 Patrik Enström, 40, läkare 2 Daniella Rond, 36, busschaufför 3 Thomas Vall, 68, snickare ¶ 4 Ann Sten, 62, chef 5 Leif Påhlsson, 21, fullmäktigeledamot 6 Tina Karlsson, 35, kokerska 7 Birgitta Kullström, 49, sköterska ¶ 8 Axel Karlsson, 62, konstnär 9 Stina Karlsson, 40, socionom 10 Irene Blomma, 70, läkare ¶ 11 Ellinor Änglesson, 39, idrottslärare 12 Jakob Brens, 37, logistiker 13 Sabina Lind, 48, bilmontör ¶ 14 Emilie Wagner, 23, hästskötare 15 Jan Borst, 64, köpman 16 Evaldo Landelo, 55, ingenjör ¶ 17 Björn Jansson, 53, fil.kand. 18 Staffan Levinsson, 44, civilingenjör 19 Nisse Pärlström, 32, polis ¶ 20 Robert Kviding, 66, kapten 21 Göran Stormare, 65, hamnarbetare 22 Inga Svensson, 50, kontorist 23 Runa Karlsson-Valde, 66, byggmästare ¶ 24 Birgitta Martinsson, 44, postmästare 25 Nils Mellström, 75, konsthantverkare 26 Assar Larsson, 66, jur.kand. ¶ 27 Minna Kassel, 23, ek.kand. ¶ vänd 2 Daniella Rond, 36, busschaufför 3 Thomas Vall, 68, snickare ¶ Válljimsiedila li lahte válljimij lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalánda lenan ja vielggada válljimij kommuvnnafábmoduvvamij Örebro kommuvnan, nuorttaalle válljimgievlen. ¶ Jus sidá belludagá kandidáhtajs muhtem galggá válljiduvvat de máhtá sunji vaddet persåvnnåjienav gå ruossi ruvtan kandidáhta namá åvddåla válljimsiedilin.Válljimsiedila kandidáhttanamáj belludagájs bårdoduvvi válljimlanjájn ja jienastimlanjájn åvddålájgejienastibmáj. Máhtti aj belludagájs rávviduvvat. ¶ Jus sidá belludahkaj jienastit, valla i sidá ulmutjij jienastit, de máhta adnet válljimsiedilav dåssjå val belludaknamájn. Jus dån i gávna duv belludagá válljimsiedilav? Válde guoros válljimsiediav ja tjále belludagá namáv dasi. Tjále belludaknamáv nåv tjielgga gå máhttelis. Guoros válljimsiedila ja válljimsiedila belludaknamájn muhtem belludagájda jiednaduostudiddjijs bårdoduvvi. ¶ Návti máhtá jienastit ¶ - Jienastit válljimlanján válljimbiejve moarmesmáno 15.b. ¶ Adressav ja rabásájgev ietjat válljimladnjaj gávna ietjat jienastimkårtån. ¶ - Åvddålájgejienastibme moarmesmáno 5.b.rájes. ¶ Jus dån i máhte jienastit ietjat válljimlanján válljimbiejve de máhtá åvddålájgejienastit jienastimlanján. Jienastimfábmudagá webbabielen www.val.se jali kommuvnas diededimev oattjo gånnå máhtá åvddålájgejienastit. Hähttu buktet ietjat jienastimkårtåv gå åvddålájgejienasta. ¶ - Jienastit budájn ¶ Dån máhtá jienastit budájn jus dån la skibás, sáhtus jali vuoras ja i máhte boahtet ladnjaj gånnå máhttá jienastit. Jienastittjat budájn dárbaha ålgoldiskuverav budájiednaj ja bagáduspáhppárav majt máhtá rávvit kommuvnas jali Válljimfábmudagás. Dån iesj gárvvida ietjat válljimkuverav, valla ietjá ulmusj buktá dav ietjat válljimladnjaj jali ladnjaj gånnå åvddålájgejienas. Buojkulvissan máhttá lahkaulmusj jali ulmusj häjmmadievnastusás budán årrot. Jus dáfopåvsståguodde dunji påvståv buktá de sån máhttá budán årrot. ¶ - Jienastit ålggorijkan ¶ Jus dån i galga Svierigin årrot válljimájge de máhtá jienastit breva baktu ålggorijkas. Jienastimfábmudagś máhtá rávvit ábnnasijt brevvajienastibmáj. Ábnnasa sisanedi guoros válljimsiedelav masi iesj máhtá belludaknamáv tjállet. ¶ Ienep diededibme jienastime birra. ¶ Válljimfábmudahka Tel: 020-825 825 (ålggorijkas: +46 8 635 69 00) Webbabielle: www.val.se E-påvsstå: valet@val.se Kommuvnna: Aktavuohtadiedojt gávna jienastimkårtån. Lenastivrra: Aktavuohtadiedojt gávna jienastimkårtån. ¶ Här kan du förtidsrösta ¶ 6. Vatte ietjat jienav ja id-páhppárav. ¶ 4. Persåvnnåjienasta jus sidá. 5. Bieja válljimsiedelav válljimkuvera sisi. ¶ Väljaren gör i ordning sin röst ¶ (endast en valsedel per valkuvert). ¶ Väljaren lägger inför två personer – ett ¶ vittne och ett bud – ner valkuvertet/en i det här ytterkuvertet och klistrar igen. ¶ Är budet lantbrevbärare så behöver denne inte närvara när rösten läggs ner. ¶ 2 ¶ Ytterkuvert för budröst ¶ För att budrösta, följ stegen 1-6: ¶ Väljaren intygar. ¶ Jag kan på grund av hög ålder, sjukdom eller ¶ ( funktionshinder inte ta mig till en röstningslokal (gäller ej om ¶ väljaren röstar med lantbrevbärare eller på häkte/kriminalvårdsanstalt). ¶ Jag har i närvaro av vittnet och budet lagt min röst i detta ¶ ( ytterkuvert och klistrat igen det. ¶ Rösten har gjorts i ordning ¶ ( ¶ inom föreskriven tid. ¶ Väljarens namnteckning ¶ Namnförtydligande (texta) ¶ Personnummer År ¶ Mån ¶ Dag ¶ Nr ¶ 3 ¶ Vänd ¶ Vittnet intygar. ¶ Jag intygar att väljaren själv lagt sin röst i detta ytterkuvert ¶ ( ¶ och klistrat igen det inom föreskriven tid. Jag intygar att väljaren undertecknat intyget vid punkt 3. ¶ ( Jag känner inte till något som strider mot de uppgifter som ¶ ( ¶ väljaren lämnat. Jag är 18 år eller äldre. ¶ ( ¶ Vittnet och budet får inte vara samma person. ¶ Vittnets namnteckning ¶ Namnförtydligande (texta) ¶ Vittnets adress ¶ Personnummer År ¶ Mån ¶ Dag ¶ Nr ¶ 4 ¶ 1 ¶ Ragátmáno 19. b. l válljim rijkabiejvijda, kommuvnna- ja lánndadiggefábmoduvvamij. Gut oadtju jienastit? Vaj oattjo jienastimriektáv rijkabiejvijda de hähttu årrot svieriga viesajdiddje, hähttu ¶ Jienastimkårttå Gájka gejn la jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv påvstå baktu maŋemusát bårggemáno 31. b. Dákkir la dat! Jus dån illa oadtjum jienastimkårtåv jali jus la dav láhppám de máhtá oadtjot ådåsav kommuvnas jali Válljimfábmudagás. ¶ Náv dagá válljimsiedilij Válljimsiedila gávnnuji gájkka sajijn gånnå máhtá jienastit ja belludagáj lunna. Válljimsiedila rijkabiejvij válljimij li visskada, kommuvnnafábmoduvvama válljimij li vielggada ja lánndadiggefábmoduvvama válljimij li lahte. ¶ Le gålmmå tjerda válljimsiedilijs: Válljimsiedila goappátjagá belludaknamáj ja kandidáhtaj. Jus dakkirav aná de máhtá ¶ Id-gehtjadibme Dån hähttu duodastit ietjat identitehtav vaj oattjo jienastit. Jus válljimbargge e duv dåbdå de hähttu vuosedit id-ássjepáhppárav, bv. vuodjemkårtåv, pássav jali virggelegitimasjåvnåv. Jus dujna ij la id-ássjepáhper de ietjá ulmusj máhttá duv identitehtav duodastit - valla dat ulmusj hähttu vuosedit id-ássjepáhppárav. ¶ 2 ¶ 3 ¶ Jienastit válljimlanján válljimbiejve ragátmáno 19. b. Dån máhtá jienastit ber dan válljimlanján mij tjuodtju duv jienastimkårtån. Danna aj tjuodtju válljimlanjá adrässa ja gallen la rahppot. ¶ Lanján li affisja ma vuosedi gåk jienas. Jienastit åvddål ájge ragátmáno 1. b. rájes Dån hähttu válldet maŋen jienastimkårtåv gå jienasta åvddål ájge. ¶ Dát gåvåstahka vuoset le ladnja gånnå máhtá jienastit åvddål ájge. Máhttá årrot bv. kommuvnnakontåvrrå, skåvllå jali girjjevuorkká. Lanján li affisja ma vuosedi gåk jienas. ¶ Dån máhtá oadtjot diedojt gånnå jienasta åvddål ájge Válljimfábmudagá webbabieles www. val.se jali kommuvnas. Jus jienasta ietjat häjmmakommuvna ålggolin ja sidá jienastit sierra ulmutjij de hähttu válldet maŋen válljimsiedilijt vaj máhtá jienastit belludagá kandidáhtajda ietjat häjmmabájkes. ¶ Jienastit åvdåstiddje baktu Dån máhtá jienastit åvdåstiddje baktu jus la skibás, sáhtus jali vuoras ja i iesj besa mannat lanján gånnå máhttá jienastit. Dån iesj gárveda ietjat válljimkuverajt, valla ietjá ulmusj dajt guodá duv válljimladnjaj jali dan ladnjaj gånnå jienas åvddål ájge. Åvdåstiddje máhttá årrot bv. beraj jali ulmusj häjmmadievnastusás. Jus oattjo påvståv dáfopåvsståguoddes de sån máhttá årrot åvdåstiddje. ¶ Vaj jienastit åvdåstiddje baktu dån dárbaha sierra materiálajt majt diŋgo kommuvnas jali Válljimfábmudagás. Jus sidá jienastit sierra ulmutjij de iesj hähttu ássat válljimsiedilijt kandidáhttanamáj. ¶ Jienastit ålggorijkan Dån máhtá brevvajienastit ålggorijkas svieriga ambassádan jali svieriga konsuláhtan. Vaj brevvajienastit dån dárbaha materiálajt majt diŋgo Válljimfábmudagás. Jus sidá jienastit sierra ulmutjij de iesj hähttu ássat válljimsiedilijt kandidáhttanamáj. ¶ Ienep diedo jienastime birra Válljimfábmudahka Tel: 020-825 825 (ålggorijkas: +46 8 635 69 00) Webbabielle: www.val.se • E-påvsstå: valet@val.se Kommuvnna: Aktavuohtadiedo gávnnuji jienastimkårtån Lenastivrra: Aktavuohtadiedo gávnnuji jienastimkårtån ¶ Här kan du förtidsrösta ¶ 6 ¶ 5 ¶ VÁLDE MA ¶ Ŋ EN! ¶ SÁMEGIELLA NUBBENGIELLAN, SÁMEGIELLA 2 JA SÁMEGIELLA 3 - OAHPPOPLÁDNA ¶ Fága ulmme ¶ Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj. Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto. Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda. Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen. Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella. ¶ Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånibme le guovdátjin åhpadimen. Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv. Buorre sámegielmáhtto le ájnas ækto oassálastátjit sáme sebrudak- ja barggoiellemij ja vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv, bargov ja iellemájge oahppamav. ¶ Fáhka sámegiella nubben giellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij dåjmalasj guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav válljitjit sámegielav guládallamgiellan . Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvra hárráj. ¶ Giellamáhtto ja gielladádjadus åvddån aktijvalasj giellaanujn. Danen le guládallam ja avtastallam iehtjádij guovdátjin fágan, ja åtsådallamij ja oassálasstemij baktu máhttá oahppe njálmálasj giella åvddånit. Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt. Gå oahppe sáme girjálasjvuohtaj ja duon dán sámegiellaj ja giellasuorggáj oahpásmuvvi de lassán sijá dádjadus giella- ja kultuvrravalljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn. ¶ Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbengiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj. Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán. Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremusláhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav. Fáhka sámegiella nubbengiellan máhttá aj aneduvvat ræjddon ietjá fágajda vaj giellaåhpadus máhttá nanniduvvat. Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas . ¶ Fága oajvveoase ¶ Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. ¶ Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán. Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu. ¶ Pládna le juogeduvvam 10 dássáj. Juohkka 10 dásen li máhtudakmihto juohkka oajvveoases. Gåvvå oajvveåsijs: ¶ Dáse ¶ Oajvveoase ¶ 1.- 10. ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin. Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij. Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, ájádaládijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij. Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt, oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt. Gå adnuj válldá ådå ja moattelágásj mediajt, de lassán gielalasj tjehpudahka miehtáj fágaj ja ábnnasij. ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Dán oajvveoasen le sáhka tjálalasj guládallama birra, mij merkaj låhkåt ja tjállet sámegiellaj. Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis. Dánna le sáhka åvddånahttet dájdov dádjadittjat ja gávnatjit ájádusáv tevstajn ma li sámegiellaj tjáledum, ja iesj máhttet hábmedit tjálalasj tevstajt sámegiellaj. Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit. Låhkåm ja gulldalibme le tjåvda ådå muossádusájda, vijdep báhkoboanndudahkaj, ja vaddá buorre vuodov ietjas tækstabuvtadibmáj. ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Dán oajvveoasen le sáhka vuojnnet giela ja kultuvra aktijvuodav. Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas. Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt. Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra. Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan. ¶ Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam ¶ Sámegiella nubbengiellan oahppopládna le dagádum máhtudakmihtoj ma li juogeduvvam 10 dássáj. Iesjge ŋ ga dásse le joarkka åvdep dáses. Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman. ¶ Sámegiella 2 ¶ Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi máhtti vehi sámegielav, valla e buvte sámástit. Sámegielan 2 galggi oahppe 1.-7. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse. Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-10. dáse máhtudakmihtojda. Oahppe gudi tjadádi divna 10 dáse, máhtti jåvsådit sámegiellamáhtudahkaj gånnå gielav máhtti adnet njálmálattjat ja tjálalattjat, ja siján le máhttelisvuohta joarkket alep dáse åhpadusájn gånnå sámegiella le åhpadimgiellan. ¶ Sámegiella 3 ¶ Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi e åvvånis buvte sámegielav gå álggi sámegielåhpadussaj, ja danen dárbahi guhkep ájgev tjadádit juohkka dásev. Sámegielan 3 galggi oahppe 1.-4. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse. Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-7. dáse máhtudakmihtojda. Oahppijda le máhttelis válljit jus sihti árvustaláduvvat sámegiella 2 máhtudakmihtoj vaj sámegiella 3 máhtudakmihtoj milta. Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav. Oahppe hæhttuji mierredit dav maŋemusát 10. jahkedáse álgon. ¶ 13-jage skåvllåvádtsem ¶ Dásse ¶ Máhtudakmihto sámegiella 2 ¶ Máhtudakmihto sámegiella 3 ¶ Vuodoskåvllå ¶ Maŋŋel 10. jahkedáse ¶ Dásse 1-7 ¶ Dásse 1-4 ¶ Oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Maŋŋel Jo1 ¶ Dásse 1-8 ¶ Dásse 1-5 ¶ Maŋŋel Jo2 ¶ Dásse 1-9 ¶ Dásse 1-6 ¶ Maŋŋel Jo3 ¶ Dásse 1-10 ¶ Dásse 1-7 ¶ Viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Maŋŋel Jo2 ¶ Dásse 1-8* ¶ Dásse 1-5 ¶ Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppo-máhtudahkaj ¶ Dásse 1-10 ¶ Dásse 1-7 ¶ * Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman. Máhtudakmihto ma li merkkiduvvam nástijn * 8. dásen, e gullu viddnofágalasj åhpadusprográmma oahppijda. ¶ Fága tijmmalåhko ¶ Akta tijmma le 60 minuhta ¶ MÁNÁJDÁSEN ¶ 1.-7. jahkedásijn: 570 tijma ¶ NUORAJDÁSEN ¶ 8.-10 jahkedásijn: ¶ Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev vállji ¶ Alternatijvva 2: 222 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev válljiji ¶ OAHPPOGÁRVEDIME ÅHPADUSPROGRÁMMA ¶ Jo1: 103 tijma ¶ Jo2: 103 tijma ¶ Jo3: 103 tijma ¶ VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMA ¶ Jo 1: 45 tijma ¶ Jo 2: 45 tijma ¶ LASÁDUS DÁBÁLASJ OAHPPOMÁHTUDAHKAJ VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMAN ¶ Vg3: 219 tijma ¶ Vuodotjehpudagá fágan ¶ Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás. Sámegiella nubbengiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: ¶ Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin. Dá tjehpudagá li ájnas ræjdo giellabargon gå galggá dádjadit ja adnet gielav ájn vil vijdep ja ienep gájbbedahtte aktijvuodajn. Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat, ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen. Systemáhtalasj åhpadus duon dán njálmálasj dåjmaj baktu, le maŋen åvddånahttemin njálmálasj tjehpudagáv. Tjállem le aj vuohke åvddånahttet ja tjielgadit huomahimijt ja ájádusájt, ja le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. ¶ Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt, guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt. Låhkåmtjehpudagá åvddånibme sámegiella nubbengiellan máhttá aj dábálasj låhkåmtjehpudagáv nannit. ¶ Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat, resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet. Dádjadit stuorrudagájt, valjesvuodajt, merustallamijt ja mihttimijt le aj oasse giellamáhtudagás. ¶ Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij. Digitála máhtudahká rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj buvtadimen, komponeremin ja divodimen. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov. Digitála ræjdoj adnem máhttá doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagáv ja åvddånbuktemijt. ¶ Fága máhtudakmihto ¶ 1. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 2. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 3. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 4. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 5. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 6. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 7. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 8. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 9. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 10. dáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árvustallam fágan ¶ Loahppaárvustallama mærrádusá: ¶ Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 2 ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj ¶ Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj. ¶ Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. ¶ Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 3 ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj ¶ Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj. ¶ Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. ¶ Oahppij eksábma - sámegiella 2 ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Oahppij eksábma - sámegiella 3 ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Eksábma privatistajda ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav. ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj ¶ Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Duodden galggi privatista tjadádit njálmálasj eksamav sámegielan. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Eksábma sámegiellaj 2 loavddá 1-10 dásev. Eksábma sámegiella 3 Jo3 loavddá 1-7 dásev. ¶ Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. ¶ 11 ¶ SÁMEGIELLA VUOSTASJGIELLAN, SÁMEGIELLA 1 - OAHPPOPLÁDNA ¶ Fága ulmme ¶ Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj. Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto. Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda. Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen. Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella. ¶ Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånahttem le guovdátjin åhpadimen. Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv ja gielalasj iesjluohtádusáv ja vuodov aktijvalasj sebrudakoassálasstemij ja iellemájge oahppamij. Buorre sámegielmáhtudahka vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv ja bargov. ¶ Fáhka sámegiella vuostasjgiellan galggá aktajn dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit gielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat. Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvrraj. ¶ Oahppe galggi, aktijvalasj giellaano baktu, bessat åtsådallat, ásadit ja barggat kreatijvalattjat ja åvddånahttet ietjasa estehtalasj bielijt. Fáhka galggá åvddånahttet ájnegis oahppe giella- ja tækstamáhtudagáv oahppe ietjas vaddásij milta ja arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj. Dasi lassen galggá fáhka måvtåstuhttet åvddånáhtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkam- ja tjállemdábijt. Sáme girjálasjvuohtaj ja iesjgeŋga sámegielajda ja giellasuorgijda oahpásmuhttem, vijdet oahppij ietjasa dádjadusáv giella- ja kultuvravaljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn. ¶ Vaj oahppe galggi buoremusláhkáj bessat åvddånahttet ietjasa sámegielmáhtudagáv, de le ájnas jus oahppijn le máhttelisvuohta adnet duov-dáv giellaarenav. Fáhka sámegiella vuostasjgiellan máhttá aj liehket ræjddon ietjá fágajda. Sámegiel- ja dárogielfágan li ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas. ¶ Fága oajvveoase ¶ Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. ¶ Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán. Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu. ¶ Sámegiella vuostasjgiellanfágan li máhtudakmihto maŋŋela vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse ja maŋŋela joarkkaåhpadusá Jo1, Jo2 ja Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmmaj. ¶ Viddnofágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan Jo1:an ja Jo2:an binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman. Máhtudakmihto ma li mierkkiduvvam nástijn* Jo1:an e guoska oahppijda gudi tjuovvu Viddnofágalasj åhpadusprográmmajt. ¶ Gåvvå oajvveåsijs: ¶ Jahke-dásse ¶ Oajvveoase ¶ 1-10. ¶ Jo1-J03 ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Giella anon ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin. Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn. Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij. Gå válldep adnuj ådå ja iesjgeŋgalágásj mediajt, de lassán gielalasj máhtudagá fágaj ja suorgij rastá. Dán oajvveoassáj gullu aj åvddånahttet dålkkummáhtudagáv. ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Tjálalasj guládallam oajvveoasen le låhkåm ja tjállem guovdátjin ja merkaj dádjadit ietjá tevstajt ja tjálalattjat guládallat iehtjádij. Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamin. Giellatjehpudahka ja tækstadádjadus åvddån gulldalattijn, lågådijn ja tjáledijn, ja girjálasjvuohta le luondulasj oasse dassta. Oajvveoassáj gullu barggat tevstaj, tjálalasj, gåvvå- ja jiednatevstaj. Dánna le sáhka muossádime, lájttális árvustallama, tækstaanalyjsa ja ietjas tækstahábbmima birra. Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat, ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra. ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Árbbedábálasj máhton oajvveoasen dættoduvvá åvddånahttet gielav dasi mij guosská árbbedábálasj moallánagáj ja moalgedimvuogij adnuj. Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin. Sáme subtsastallamdáhpe, juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda li oase árbbedábálasj máhtos. Oajvveoassáj gullu aj dat gåktu árvo degu berajvuohta, bierggim ja oahppam aktijvalasj oassálasstema baktu li doajmmam ja vilá doajmmi, ja gåktu da hiebaduvvi ja åvddånahteduvvi. ¶ Giella anon ¶ Giella anon oajvveoasen le gatjálvis oadtjot máhtov gåktu giella doajmmá ulmutjij gaskan. Dási gullu máhttet sámegielaj histåvråv, hámev ja struktuvrav. Giellamáhtto åvddån gå gielav adná, ja giellamáhtudahka nanni dádjadusáv manen ja makkár vuoge milta gielav oahppá. ¶ Fága tijmmalåhko ¶ Akta tijmma le 60 minuhta ¶ MÁNÁJDÁSEN ¶ 1.-7. jahkedásijn: 916 tijma ¶ NUORAJDÁSEN ¶ 8.-10 jahkedásijn: ¶ Alternatijvva 1: 335 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev vállji ¶ Alternatijvva 2: 278 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev válljiji ¶ OAHPPOGÁRVEDIME ÅHPADUSPROGRÁMMA ¶ Jo1: 103 tijma ¶ Jo2: 103 tijma ¶ Jo3: 103 tijma ¶ VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMA ¶ Jo 1: 45 tijma ¶ Jo 2: 45 tijma ¶ LASÁDUS DÁBÁLASJ OAHPPOMÁHTUDAHKAJ VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMAN ¶ Vg3: 219 tijma ¶ Vuodotjehpudagá fágan ¶ Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás. Sámegiella vuostasjgiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: ¶ Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiella vuostasjgiellan le dájddo gulldalit, hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt ságastallamdilijn majt viertti máhttet gå guládallá iehtjádij sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hållam ja gulldalibme le ulmutja vuododoajmma mij fágan sámegiella vuostasjgiellan åvddån systemáhtalasj åhpadimen duon dán njálmálasj dåjma baktu. ¶ Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet le sámegiella vuostasjgiellanfága åvdåsvásstádus álggotjállemåhpadusás joarkkatjállemåhpadussaj 13 jage birán. Tjálalasjvuohta sebrudagán lássan, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallammvuohke ja oahppamvuohke. ¶ Máhttet låhkat fágan sámegiella vuostasjgiellan le åvddånahttet dekodimtjehpudagájt ja maŋenagi buoredit låhkåmdádjadusáv. Duon dán sjáŋ ŋ ara tækstalåhkåmijn moatten gássjelisvuodadásen åvddånahteduvvá tækstadádjadus ja ávkálasj låhkåmstrategija. Kultuvralasj referánsarámma mierredi låhkamdádjadusáv, sæmmi bále gå låhkåm åvddånahttá guládallamtjehpudagájt ja kultuvrradádjadusáv. ¶ Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij, logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij. Luondulasj oassen dassta le aj sáme sierralágásj mihttoavtadagá ja rieknimvuoge. Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes, vuogádagás ja komposisjåvnås. Dán láhkáj le rieknimtjehpudahka viehkken åvddånahttemin fágalasj máhtudagáv sámegielan. ¶ Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella vuostasjgiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj gárvedimen, komponerimin ja tevstaj divodimen. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov. Digitála ræjdo vaddi ådå máhttelisvuodajt adnet sáme árbbedábálasj máhtov ja doarjjot ja åvddånahttet guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemvuogijt. ¶ Fága máhtudakmihto ¶ 2. jahkedáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 4. jahkedáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 7. jahkedáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ 10. jahkedáse maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Jo1 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela ¶ Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallan ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela ¶ Njálmálasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Tjálalasj guládallam ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet ¶ Árbbedábálasj máhtto ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Giella anon ¶ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ¶ Árvustallam fágan ¶ Loahppaárvustallama mærrádusá: ¶ Åbbålasjkaraktera árvustallam ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 1 tjálalasj ja avtav sámegielan 1 njálmálasj. ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj ¶ Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj. ¶ Gå fágan åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. ¶ Oahppij eksábma ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaladuvvá bájkálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj ¶ Oahppe galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Eksábma privatistajda ¶ Jahkedásse ¶ Årnik ¶ 10. jahkedásse ¶ Gehtja ållessjattugij vuodoåhpadusá guoskavasj årnigav. ¶ Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma ¶ Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. ¶ Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma ¶ Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj ¶ Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav Jo3-dásen. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Duodden galggi tjadádit njálmálasj eksámav. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvá bájkálattjat. ¶ Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. ¶ 13 ¶ Sámediggeválljim 2013 ¶ Válljim Sámediggáj ¶ Tjoahkkediededime Sámedikke válljima birra ¶ Tjuottjodimbargo Sámedikke válljimij li juogedum gålmmå fábmudagáj gaskan: Sámedikke válljimsiebrreráde, Válljimfábmudagá ja Lenastivra Norrbottena lenan. Dát tjálos vuoset gåk válljimvuohke Sámedikke válljimij doajmmá. Jus sidá smájvvidum diededimijt gengak fábmudagá bargoj birra ietján gå mij dánna diededuvvá de válde aktavuodav gengak fábmudagájn. Gehtja aktavuohtadiededimijt 12. bielen. ¶ Rijmmo Biejve ¶ Sámediggeláhka Bielle ¶ 2012 gål. 20.b. Diedádus jienastimlåhkuj galggá ¶ válljimsiebrrerádáj boahtám. 3 kap. 4§ ¶ 3 ¶ bas. 15.b. ¶ Válljimsiebrreráde galggá maŋemusát dán biejve ájnibåddåsasj jienastimlågov biejadam. 3 kap. 5§ ¶ 3 ¶ bas. 15.b. – jav. 15.b. ¶ Ájnibåddåsasj jienastimlåhko gávnnu moatten sajen rijkan jus aktak dav sihtá guoradallat. Válljimfábmudahka almot gånnå dav vuojná. 3 kap. 5§ ¶ 3 ¶ jav. 15.b. ¶ Gujddimus válljimsiebrreráde märrádusájs gudi jienastimlåhkuj biejaduvvi galggá Lenastivrraj boahtám. 3 kap. 5a§ ¶ 4 ¶ 2013 guo. 15.b. Lenastivrra galggá mierredit gujddimusáj birra ma ¶ guosski ájnibåddåsasj jienastimlåhkuj. 3 kap. 5a§ ¶ 4 ¶ sjnj. 1.b. ¶ Válljimsiebrreráde galggá maŋemusát dán biejve biejadam maŋemus jienastimlågov. 3 kap. 6§ ¶ 4 ¶ sjnj. 15.b. ¶ Juohkusa, belludagá ja muoduk tjoahkkájmannama maŋemusát dán biejve galggi diededam ietjasa ja ietjasa kándidáhtajt Válljimfábmudahkaj. 3 kap. 9§ ¶ 5 ¶ vuo. 19.b. ¶ Válljimfábmudahka rádjá jienastimkårtåjt/ ålgoldiskuverajt jienastimriektáaddnijda. Brevvajienastibme máhttá álgget. 3 kap. 7§ ¶ 4 ¶ 6 ¶ moa. 19.b. VÁLLJIMBIEJVVE ¶ Maŋemus biejvve brevvajienav rádjat. 3 kap. 1§ 3 kap. 20§ 6 ¶ moa. 27.b. Áramus biejvve Lenastivrraj jienajt riekknigoahtet. ¶ Válljimav máhttá gujddit låge biejve sinna válljimbåhtusa diededime maŋŋela. 3 kap. 22§ ¶ 3 kap. 33§ 7 ¶ 11 ¶ 1. Válljim Sámediggáj ¶ 2. Jienastimriektá, jienastimlåhko ja jienastimkårttå ¶ 3. Belludagá, kandidáhta ja válljimsiedila ¶ 4. Návti jienas ¶ 5. Aktijriekknim, mandáhttajuogadibme ja válljimbåhtusa ¶ 6. Manáj gus válljim njuolgga? ¶ 11 7. Válljimfábmudagá Sámedikke válljimin ¶ 12 ¶ Ietjas sábmen adná ja gänna la jali årrum la sámegiella goahtegiellan. Buoragit aj manná jus ¶ äjgádijn, áhkojn ja ádjájn li jali adnám li sámegielav goahtegiellan jali jus äjgátbielle la jali årrum la jienastimlåhkuj tjáledum. La ållim jali ålli 18 jage maŋemusát válljimbiejve. ¶ La svieriga viesájdiddje. Gudi älla svieriga viesájdiddje máhtti jienastimriektáv oadtjot jus li ¶ álmmuktjáledum Svierigin maŋemus gålmmå jage. ¶ gut ietjas la jienastimlåhkuj diededam valla älla suv tjáledam ¶ Gujddimus galggá Lenastivrraj Norrbottena lenan boahtám maŋemusát javllamáno 15.b. 2012. Gujddimusáv gähttjali almulasj tjåhkanimen Lenastivran Norrbottena lenan guovvamáno 15.b. 2013. Lenastivra märrádusájt gujddimusá birra ij gujddit maná. ¶ Maŋemus jienastimlåhko biejaduvvá ja prienntiduvvá ¶ Gå lenastivrra l mierredam soajtte gujddimusáj birra, de dahká Sámedikke válljimsiebrreráde maŋemus jienastimlågov. Dav dahki maŋemusát sjnjuktjamáno 1.b. 2013. Maŋemus jienastimlåhko prienntiduvvá ja aneduvvá lenastivras riekknidijn válljima maŋŋela vaj máhtti jienastimlåhkuj mierkkit válljijiddje l jienastam. ¶ Jienastimkårtå/ålgoldiskuvera rádjasi gájkka jienastimriektáaddnijda ¶ Válljimfábmudahka jienastimkårtåjt rádjá gájkka jienastimriektáaddnijda (dat javlla sij gudi li maŋemus jienastimlåhkuj tjáledum). Jienastimkårtåv rádji válljijiddjijda 30 biejve bájken válljimbiejve åvddåla. ¶ Jienastimkårttå l aj ålgoldiskuverra masi jienav tsåggå ja adná goappátjagá brevvajienastime bále ja jienastime bále válljimlanján, danen la namma jienastimkårttå/ålgoldiskuverra. Jienastimkårtå/ ålgoldiskuvera nanna tjuodtju válljijiddje namma ja nummar jienastimlågon. ¶ Gänna ij la ietjas jienastimkårttå/ålgoldiskuverra máhttá ådåsav oadtjot Sámedikke válljimsiebrrerádes, Lenastivran Norrbottena lenan jali Válljimfábmudagás. ¶ Válljimsiedila ja diededime rájaduvvi aj ¶ Brevan Válljimfábmudagás gávnnuji, ietján gå jienastimkårttå/ålgoldiskuverra, aj gájkka válljimsiedila, válljimkuvera, bierggasa brevvajienastibmáj ja diededime gåk jienas. ¶ RÖSTKORT/ YTTERKUVERT ¶ Du har rösträtt vid valet till Sametinget den 19 maj 2013 ¶ Namn ¶ Ditt nummer i röstlängden ¶ Vid brevröstning ska du och 2 vittnen intyga att rösten gjorts i ordning på rätt sätt. Vittnena måste ha fyllt 18 år. Väljarens make/maka eller barn får inte vara vittne. ¶ Glöm inte att klistra igen detta kuvert när du gjort i ordning din röst! ¶ Väljaren intygar. ¶ ”Jag försäkrar på heder och samvete att jag själv lagt in en valsedel i ett valkuvert och i närvaro av nedanstående vittnen lagt in valkuvertet i detta ytterkuvert som jag därefter klistrat igen.” ¶ Väljarens namnteckning ¶ 1 ¶ Två vittnen intygar. ¶ ”Vi intygar att väljaren egenhändigt undertecknat ovanstående försäkran. Vi känner inte till något som strider mot det som intygats av väljaren.” ¶ Första vittnets namnteckning ¶ Adress ¶ Andra vittnets namnteckning ¶ Adress ¶ 2 ¶ Ska du rösta i vallokal? Klistra inte igen detta kuvert, utan ta med det öppet till vallokalen. Du behöver heller inte fylla i några uppgifter i fälten nedan. ¶ Návti válljimlanján jienas: ¶ Válljijiddje oadtju válljimkuverav válljimgähttjijs. Dan maŋŋela manná válljimsjerma duohkáj ja sieddusin gárvvi ietjas jienav. Válljimsiedilav danna válljimkuverraj tsåggå. ¶ Válljijiddje de guodá válljimkuverav, jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav ja ID-kårtåv válljimgähttjijda. Gå de válljimgähttje gähttjam vaj jiedna l riektaláhkáj gárvvidum de tjálesti válljimtjáládussaj vaj válljijiddje la jienastam. De válljimgähttje biedjá válljimkuverav jienastimkårttåj/ålgoldiskuverraj ja jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav dabbmi. ¶ Návti brevvajienas: ¶ Válljijiddje ietjas jienav gárvvi, dat javllá biedjá válljimsiedilav válljimkuvera sisi. Válljimkuverav galggá vihtanij vuojnedijn biedjat jienastimkårttåj/ ålgoldiskuverraj, mav dabbmi. De válljijiddje ja vihtana tjálli jienastimkårtå/ ålgoldiskuvera nali. ¶ Válljijiddje galggá jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav tsåggålit sierra biráskuvera sisi, dabbmit biráskuverav ja maŋemusát påvsståbrevvajienastit maŋemusát válljimbiejve, dat la ájllega moarmesmáno 19.b. 2013. Adrässa Lenastivrraj Norrbottena lenan la biráskuverraj tjáledum ja brevva l mávsedum. ¶ Sámedikke válljimin máhtti válljijiddje jienastit juogu de válljimlánján válljimbiejve jali brevvajienastit. ¶ 1. Jienastit válljimlanján válljimbiejve ¶ Sámedikke válljimin li válljimlanjá moatten bájken Svierigin. Sámedikke válljimsiebrreráde mierret makkir bájkijn válljimlanjá galggi gávnnut ja biejadi válljimgähttjijt juohkka válljimladnjaj. Válljijiddje máhtti jienastit akta makkir válljimlanján válljimbiejve. Válljimlanján li válljimkuvera ja válljimsiedila. Válljijiddje galggá válldet ietjas jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav válljimladnjaj. Jus válljijiddje ij la válljimgähttjijda dåbdos viertti válljijiddje vuosedit ID-kårtåv jienastittjat. ¶ Válljimlanjá li rahpasa jienastibmáj kl. 8-20. Jiena válljimlanjájs rádjasi maŋŋela Lenastivrraj Norrbottena lenan mij guorat ja jienajt riekkni. ¶ 2. Brevvajienastit ¶ Brevvajienastime bále adná válljijiddje dav válljimkuverav ja avtav válljimsiedilijs mij sunji l rájadum aktan jienastimkårtåjn/ålgoldiskuverajn. Brevvajienastibmáj válljijiddje aj dárbaj guokta vihtana. Da almatja galggaba ållim 18 jage ja äbá oattjo årrot válljijiddje boadnjásj/áhkásj jalik válljijiddje mánná/máná. ¶ RÖSTKORT/ YTTERKUVERT ¶ Du har rösträtt vid valet till Sametinget den 19 maj 2013 ¶ Namn ¶ Ditt nummer i röstlängden ¶ Vid brevröstning ska du och 2 vittnen intyga att rösten gjorts i ordning på rätt sätt. Vittnena måste ha fyllt 18 år. Väljarens make/maka eller barn får inte vara vittne. ¶ Glöm inte att klistra igen detta kuvert när du gjort i ordning din röst! ¶ Väljaren intygar. ¶ ”Jag försäkrar på heder och samvete att jag själv lagt in en valsedel i ett valkuvert och i närvaro av nedanstående vittnen lagt in valkuvertet i detta ytterkuvert som jag därefter klistrat igen.” ¶ Väljarens namnteckning ¶ 1 ¶ Två vittnen intygar. ¶ ”Vi intygar att väljaren egenhändigt undertecknat ovanstående försäkran. Vi känner inte till något som strider mot det som intygats av väljaren.” ¶ Första vittnets namnteckning ¶ Adress ¶ Andra vittnets namnteckning ¶ Adress ¶ 2 ¶ Ska du rösta i vallokal? Klistra inte igen detta kuvert, utan ta med det öppet till vallokalen. Du behöver heller inte fylla i några uppgifter i fälten nedan. ¶ 5. Aktijriekknim, mandáhttajuogadibme ja válljimbåhtusa ¶ Návti válljimsiedilav merustallá ¶ Jus válljijiddje ruossi guokta jali ålop kandidáhta válljimsiedilin de dav riekkni jiednan dan juohkusij, belludahkaj jali dan muoduk aktijmannamij. ¶ Sämmi jus válljijiddje biedjá guokta (jali ålobuv) válljimsiedila daŋga kuverraj sämmi nammadisájn valla sierralágásj kandidáhttabiejadimij jali sierralágásj merkaj almasjjiednaj. ¶ Lenastivrra ij berusta sihkkomijt jalik nammalasedimijt válljimsiedilijn. ¶ Válljimsiedilav merustalli fámodibmen jus: danna ij la nammadissa (degu jus nammadissa ¶ Diehtogiedde 1: Hiebaduvvam belaklåhkovuohke ¶ Gájkka juohkusijda, belludagájda ja muoduk tjoahkkájmannamijda buohtastahttemlågo riekkniduvvi. Vuostasj buohtastahttemlågov oadtju gå ålles jiednalågov gengak juohkusij, belludahkaj jali muoduk aktijmannamij juohká 1,4ajn. Dat juogos, belludahka jali muoduk aktijmannam manna l alemus buohtastahttemlåhko oadtju vuostasj mandáhtav ja de ådå buohtastahttemlågov gå jiednalågov juohká 3jn. Ietjá juohkusa, belludagá ja muoduk tjoahkkájmannama ájmon ietjasa buohtastahttemlågojt adni desik mandáhtav oadtju. Gå juogos, belludahka jali muoduk aktijmannam oadtju nuppev mandáhtav juogeduvvá jienastimlåhko 5jn merustalátjit boahtte buohtastahttemlågov, ja maŋŋel goalmát mandáhtav 7jn ja nåv vil. ¶ Sámedikken juogeduvvi vuostak juohkusij, belludagáj ja muoduk tjoahkkájmannamij gaskan. Merustallamvuogev gåhttju hiebaduvvam belaklåhkovuohken ja dav aj adná válljimijn rijkabäjvváj, lánndadigge- ja kommuvnnafábmuduvvamij ja válljimij Europaparlamänntaj Svierigin. ¶ Sámedikke válljimin ij gávnnu buodo galla prosenta juogos, belludahka jali muoduk aktijmannam hähttu adnet oassálastátjit mándahttajuogadibmáj. Ålles rijkka l válljimbájkke. ¶ Jienastimlåhko ¶ Mandáhtta 1 Mandáhtta 2 Mandáhtta 3 Mandáhtta 4 ¶ 117 ¶ 83,57 ¶ 83,57 ¶ 83,57 ¶ 83,57 625 ¶ 446,42 ¶ 446,42 ¶ 446,42 ¶ 446,42 1 069 ¶ 763,57 ¶ 346,33 ¶ 356,33 ¶ 356,33 496 ¶ 354,28 ¶ 354,28 ¶ 354,28 ¶ 354,28 646 ¶ 461,42 ¶ 461,42 ¶ 461,42 ¶ 215,33 908 ¶ 648,57 ¶ 648,57 ¶ 302,66 ¶ 302,66 62 ¶ 44,28 ¶ 44,28 ¶ 44,28 ¶ 44,28 450 ¶ 321,42 ¶ 381,42 ¶ 381,42 ¶ 381,42 ¶ Gájkka belludagáj ¶ 4. ¶ Gejn dal la stuorámus buohtastahttemlåhko la Samerna. Sij oadtju goalmát mandáhtav. ¶ Samerna jienastimlåhko juogeduvvá maŋep juogadimlågujn, dat mierkki 3jn. ¶ 2. ¶ Gänna juogadime maŋŋela 1,4jn la stuorámus buohtastahttemlåhko la Jakt- och fiskesamerna. Sij oadtju vuostasj mandáhtav. ¶ Jakt- och fiskesamerna jienastimlåhko juogeduvvá de maŋep juogadimlågujn, dat mierkki 3jn. Iehtjáda sämmi ieme buohtastahttemlågujn tjuodtju. ¶ 3. ¶ Gejn la dal stuorámus buohtastahttemlåhko la Sámiid Riikkabellodat Samelandspartiet. Sij oadtju nuppev mandáhtav. ¶ Sámiid Riikkabellodat Samelandspartieta jienastimlåhko de juogeduvvá maŋep ¶ 5. ¶ Gejn dal la stuorámus buohtastahttemlåhko la Guovssonásti. Sij oadtju nälját mandáhtav. Guovssonásti jienastimlåhko juogeduvvá maŋep juogadimlågujn, dat mierkki 3jn. ¶ Dajna vuogijn riekkni desik gájkka 31 mandáhta ¶ 5% ¶ vuoset lågev bajemus namá gengak listan. ¶ Juogos X oattjoj 410 jiena. Dat vattij gålmmå mandáhtta. ¶ Jiena ållåsit ¶ 410 ¶ Jiena listan 00100 ¶ 151 Jiena listan 00200 ¶ 259 ¶ Gudi ájrrasin sjaddi? ¶ Dajna gå buodo almasjjienajda la 5% jienajs juohkusij, belludahkaj jali muoduk aktijmannamij de mierkki akta kandidáhtta viertti oadtjot binnemusát 21 almasjjiena válljiduvátjit almasjjienaj (5% 410 jienas la 21 jiena). Duodden aj gávnnu rávkalvis binnemusát 25 almasjjienajn. Guokta kandidáhta, Karin Kanna ja Björn Baer, daj rávkalvisáj bierggijga almasjjienaj válljiduvátjit ja dajna ájrrasin biejaduvátjit. ¶ Dajna gå ålop kandidáhta bierggijin rávkalvisájn almasjválljimij de galggá goalmát mándahtav biedjat ålleslåhkovuogijn. Bajemusán gengak listan gå vuostasj mándahtta l biejadum la Anders Andersson (lissta 00100) ja Linn Loman (lissta 00200). Sunnu goappák buohtastahttemlågo li sämmi gå jiednalåhko gengak lisstaj, dat javlla 151 Anders Anderssonaj ja 259 Linn Lomanij. Goappán la alemus buohtastahttemlåhko, Linn Lomann, oadtju goalmát mandáhtav. ¶ Gudi sadjásattjan sjaddi? ¶ Dajna gå ájrrasa gudi li biejadum båhti goappásj listas oadtju Juogos X guokta sadjásattja (sadjásasjjuohkusa). Galggi agev biejaduvvat binnemusát gålmmå sadjásattja juohkka ájrrasa sadjáj. Akta almasj máhttá sadjásattjan årrot moatte ájrrasij. Karin Kannaj ja Linn Lomanaj sjaddi sadjásattjan da gålmmåsa lagámusán sunnu maŋŋela listan nr 00200, dat mierkki Nina Nutti, Olof Omma ja Per Peter Pilvi. ¶ Björn Baeraj sjaddi sadjásattjan da gålmmåsa lista bajemusán nr 00100, dat mierkki Anders ¶ 1. Anders Andersson 2. Björn Baer 3. Carl Calais 4. David Denson 5. Eva Erlandsson 6. Fia Fjällman 7. Gerd Gunnarsson 8. Helena Harnek 9. Inga Ingelson 10. John Jansson ¶ Grupp X ¶ 00100 ¶ 1. Karin Kanna 2. Linn Loman 3. Mariann Monet 4.Nina Nutti 5. Olof Omma 6. Per Peter Pilvi 7. Quer Qvarts 8. Rakel Ranelid 9. Susanne Sikku 10. Tinna Tranström ¶ Grupp X ¶ 00200 ¶ Kandidáhta ienemus jienaj (lissta) ¶ Karin Kanna (00200) ¶ 94 Björn Baer (00100) ¶ 25 Anders Andersson (00100) ¶ 19 Linn Loman (00200) ¶ 18 ¶ 6. Manáj gus válljim njuolgga? ¶ Sámedikke válljimsiebrreráde ¶ duosstu diededimijt jienastimlåhkuj ja biejadi ¶ Lenastivrra Norrbottena lenan ¶ mierret jus soajtti gujddimusá ájnibåddåsasj ¶ Válljimfábmudahka ¶ adná aktijdimåvdåsvásstádusáv válljima åvdås, ¶ Válljimgujddimussiebrreráde ¶ Gähttjal válljimgujddimusájt jus soajtti. ¶ Sametinget ¶ Box 90 981 22 KIRUNA Tel 0980-780 30 Fax 0980-780 31 www.sametinget.se kansli@sametinget.se ¶ Länsstyrelsen i Norrbottens län ¶ 971 86 Luleå Tel 0920-960 00 Fax 0920-22 84 11 www.lansstyrelsen.se/ norrbotten norrbotten@lansstyrelsen.se ¶ Valmyndigheten ¶ Box 12191 10225 Stockholm Tel 08-635 69 00 Fax 08-635 69 20 www.val.se valet@val.se ¶ Valprövningsnämnden ¶ 100 12 Stockholm Tel 08-786 40 00 Fax 08-786 61 75 riksdagsinformation@ riksdagen.se ¶ 1 ¶ Sámediggediedádus sámegiela gáktuj ¶ 2 ¶ ÁLGGO .................................................................................................................................................................. 5 ¶ Definisjåvnå ................................................................................................................................................... 6 ¶ SÁMEGIELA ÁRVO VUODO ............................................................................................................................ 7 ¶ BIRÁSTAGÁ ......................................................................................................................................................... 7 ¶ Nasjonála lága ............................................................................................................................................... 7 ¶ Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá .............................................................................................. 9 ¶ Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj ........................................................................................... 9 ¶ Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá ................................................................................... 10 ¶ Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij ................................................................................................. 10 ¶ Nuorttarijkaj aktisasjbarggo – Sáme parlamentáralasj ráde ...................................................................... 10 ¶ Sámegiela åvdåsvásstádus ........................................................................................................................... 11 ¶ Sámedigge .................................................................................................................................................... 11 ¶ Sáme giellaguovdátja ................................................................................................................................... 11 ¶ Departementa ............................................................................................................................................... 12 ¶ Fylkkamánne ................................................................................................................................................ 12 ¶ Suohkana ja fylkkasuohkana ........................................................................................................................ 12 ¶ MÁHTTOVUODO .............................................................................................................................................. 13 ¶ Máhtto iesguhtik gielladilij birra ................................................................................................................. 15 ¶ Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra .................................................................................................. 17 ¶ Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin ..................................................................... 18 ¶ ÅVDEMUS HÁSSTALUSÁ ............................................................................................................................... 18 ¶ BARGGOSUORGE ............................................................................................................................................ 20 ¶ Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås ................................................................................... 21 ¶ Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto ................................................................................................... 24 ¶ Barggosuorgge 3: Giellaaddne .................................................................................................................... 29 ¶ 3 ¶ Barggosuorgge 4: Sámegiela adno .............................................................................................................. 32 ¶ VÁJKKUDUSÁ RUHTADILLÁJ JA HÁLDADUSSAJ ................................................................................. 35 ¶ GIRJÁLASJVUOHTA ....................................................................................................................................... 37 ¶ 4 ¶ Ij mige ¶ Ij mige ¶ nav tjiegnalit ¶ biso ulmutjij lunna ¶ gå iednegiella ¶ mij ájádusájt luovvi ¶ luobbi mielama ¶ ja linijdahttá ¶ iellemvuogev ¶ Inte något ¶ Inte något ¶ så djupt ¶ blir kvar hos människan ¶ som modersmålet ¶ Som löser tankarna ¶ breder ut vårt sinne ¶ och lenar ¶ sättet att leva ¶ Paulus Utsi ¶ 5 ¶ Álggo ¶ Dán diedádusá baktu sihtá Sámedigge åvddån biedjat gájkbadjásasj politihkav sámegiela gáktuj, mij galggá gæjnov tjielggit ja prinsihpalasj gatjálvisájt vásstedit mij guosská sámegiela adnuj ja åvddånahttemij. Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijáj lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit. Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan. Dákkir tjielgadibme mierkki lágajt ja ålgodisævtojt tjadádit ja rievddat. Dát le dán diedádusá oajvvedæddo. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen; ¶  ¶ Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås ¶  ¶ Sámegiela ålgodisævto ¶  ¶ Giellaaddne ¶  ¶ Sámegiela adno ¶ Sámij riektá iesjmierredibmáj ietjama giela, kultuvra ja iellemvuoge badjel le nasjonála ja rijkajgasskasasj lágajn mierredum. Dát mierkki sáme álmmugin le riektá iesj mierredit boahtteájge giellapolitihkav. Miján le aj riektá sámegielav oahppat ja adnet. Vájku dal nasjonála ja rijkajgasskasasj lága ja konvensjåvnå dáv javlli de le ajtu viehka stuorra lávkke dan gaskan makkir riektá mijájn le gielav adnet ja almma vejulasjvuoda gielav sebrudagán adnet ja åvddånahttet. ¶ Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn. Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj. ¶ Gå sámelága giellanjuolgadusá 1992:n jåhtuj biejaduvvin, de aj mierreduváj makkir suohkana galggin sáme giellaháldadimguovlluj gullut. Muhtem suohkana dán guovlluj gulluji, ja dáj suohkanij duogen le ietjasa álmmugav sámegiellaj dievnnot. Jut sámelága giellanjuolgadusá guoskki dåssju suohkanijda giellaháldadimguovlon le ietjastis hásstalus gå návti ij le sámegielak álmmugin Vuonav miehtáj sæmmi riektá sámegielav adnet ja oahppat. Sæmmi båttå vuosedi iesjguhtik árvustallama jut suohkana e ållåsit nagá ietjasa vælggogisvuodav ållit guovtegielak dievnastusájt fállat. ¶ Ieritjåhtema diehti ja gå ådå suohkana li sámegielaj giellaháldadimguovlluj sæbrram de le dárbbo sámelága giellanjuolgadusájt rievddat. Dát diedádus dáv gæhttjal giehtadallat ja javllá almulasj háldadibme le stáhta duogen ja jut sámegielak álmmugin le riektá sámegielak dievnastusájda vájku gåggu dal årru. Dát mierkki sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat. Sámediggediedádus udnásj háldadimvuogev guodá ja farra vuojnná dajt suohkanijt ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet. Dát mierkki åvdåsvásstádus guovte oassáj juogeduvvá, gånnå Stáhtta vásstet almulasj dievnastusáj åvdås ja navti økonomalattjat ja háldaduslattjat vásstet suohkanij, fylkkasuohkanij ja almulasj ásadusáj sámegielak dievnastusáj åvdås. Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås, ja vuojnná dárbov aktisasjbargov nannit ja ressursajt biedjat sámegiela nannimij iesjguhtik dásen sebrudagán. Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj. ¶ Økonomalasj, almasjlasj ja háldaduslasj ressursaj vánesvuohta le stuorra hásstalus sámegiela nannima bargguj. Dá li ålgodisævto ma hæhttuji sajenis jus sámegiella galggá iellet boahtte ájgijda. Diedádus dájt hásstalusájt giehtadallá ja politihkav hábbmi man vuodon sámegiela nannima ja åvddånahttema visjåvnå ja ulme jåhtuj biejaduvvi. ¶ 6 ¶ Sámedikke ja sámedikke giellapolitihka oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le sámegiela addnij lågov lasedit. Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit. Diedádus gåvvit iesjguhtik giellaguovlov ja giela dárbojt jus galggá bisoduvvat, nanniduvvat ja åvddånahteduvvat iesjguhtik suorgen. Ájnas le aj jut gávnnuji duohta vejulasjvuoda gielama adnet ienep sebrudaksuorgijn. Sámegiela adno iesjguhtik dásen sebrudagán hæhttu laseduvvat, ja ájnas le jut ienep ásadusá válldi åvdåsvásstádusáv váj sámegiella ienebut aneduvvá. ¶ Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen. Danen hæhttuji iesjguhtik strategija sajenis gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet. Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit. ¶ Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas. Dán diedádusá barggo álgij muhtem stuorra giellakonferánsajn mav Sámedigge Tråmsån ásadij 2011 moarmesmáno. Konferánsan lidjin lågågdalle iesjguhtik sebrudaksuorgen, ja lij buorre vuodon diedádusbargguj. 2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj. Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs. Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen. Sámedikkeráde sámegiela tjielggidusáv åvddån biejaj Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjen 18/12. Dát le Sámediggediedádus sámegiela gáktuj vuodo. Jahkásasj vuorodime ja dåjma galggi åvddån boahtet Sámedikke budsjehtan ja makta le ulmijt ållidam boahtá åvddån jahkediedádusán. ¶ Definisjåvnå ¶ Váj dádjat sæmmi láhkáj de le ájnas jut muhtem moallanagá ma li guovdátjin diedádusán tjielggiduvvi. Danen sihtap tjielgadit gåktu dájt moallánagájt dádjadip. ¶ Iednegiella: Dán diedádusán anedum vuostasj giela birra majt sijdan oahppi. Jus le moadda giela avta bále oahppam de máhtti dujna aj liehket moadda iednegiela. Ietjá sajijn væráldin (dagu lulleasiáhtalasj lándajn) aneduvvá iednegiella nammadussan dan giellaj mav muhtem tjerdalasj juohkusij gullu, vájku dal makta gielav ajtu buktá. ¶ Vuostasjgiella: Njálmálasj, jali aj tjálalasj oajvvegiella. Åhpadusaktijvuodan anedum dan giela birra mav oajvvegiellan vállji. ¶ Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá. Nubbengiella máhttá aj gåvvidit akta ber makkir gielav mij ij le muhtem ulmutja vuostasjgiella, dat sihtá javllat sihke nubbengiella ja amás giela. ¶ Giellaguodde: Tjiehpes giellaaddne gudi ressurssaulmutjin aneduvvi åhpadimaktijvuodan. ¶ Giellaárená: Giellasosiologalasj moallanahka mij aneduvvá dakkir sajij jali ásadusáj birra gånnå giella aneduvvá. ¶ Giellaguovllo: Giellageográfalasj moallánahka mij gåvvit guovlov gånnå giella aneduvvá. ¶ Ieneplåhkoguovllo: Guovllo gånnå álmmuga ieneplåhko sámegielav adni bæjválasj giellan. ¶ Guovtegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn vuostasjgielajn ja guhti goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buktá, jali ulmusj guhti árggabiejvenis guokta giela adná ja goappátjij identifiseri, vájku ij goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buvte. ¶ 7 ¶ Moattegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn jali måttijn gielajn ja guhti dáj gielaj identifiseri ja moadda giela árggabiejven adná, vájku ij divnajt gielajt sæmmi buoragit buvte. ¶ Sámegiela árvo vuodo ¶ Sámegiella le sáme sebrudagá vuodoárvvo. Danen le giela bisodibme ja åvddånahttem ietjastis ájnas ja ij dárbaha ietjá láhkáj vuodostuvvat. Tjielgas mærkkan giela ájnas mierkkidussaj le jut sámegiela tjanástahka le mierrediddje jus bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj tjáledit. ¶ Sámegiella le akta mijá kultuvra vuodojs vájgu dal e gájka gielav buvte. Dat le giella mav miján le riektá nannit ja åvddånahttet sihke ietjama åvdås ja sebrudagán ietján. Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá. Riektá ietjama giellaj le árvvo mij le ålles gielladiedádusá vuodon. Juohkkahattjaj guhti sámegielav buktá, le viehka stuorra árvvo gå bæssá gielav adnet nav moatten aktijvuodan gå vejulasj aj fámilja ja lahkabirrasa ålggolin, dagu gå le aktijvuohta almulasj kontåvråj, varresvuoda ásadusáj, skåvlåjn, girkkojn ja riektásystemajn. ¶ Árvvo le danna gå giella vuojnnusij boahtá sebrudagán. Gå muhtem giella moatten aktijvuodan aneduvvá, de dasi vatteduvvá árvvo sæmmi buohta gå ietjá giela. Dákkir bihko avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan le sæmmi båttå mærkkan jut álmmuga li avtaárvvusattja. Vájku álu sámegielav avtan giellan gåvvidip, de gávnnuji vuona bielen sáme gudi vidá iesjguhtik sámegielajda gulluji. Dá vihtta giela li lullesámegiella, nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella ja oarjjelsámegiella. Gullut avta dájs vidát gielajs le sámijda árvvon, dát árvvo le aj gielladiedádusá vuodon. ¶ Birástagá ¶ Nasjonála lága ¶ Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge. Mij sáme lip álggoálmmuk ja unneplågoálmmuk Vuonan ja danen dárbaj sámegiella ja sáme kultuvrra sierralágásj suodjalimev jus galggá åvddålijguovlluj bissot ja åvddånahteduvvat. Vuona stáhta duogen le dilev láhtjet váj sáme bessi gielaska sihkarasstet ja åvddånahttet. Dá vælggogisvuoda, ma li lágaj ja konvensjåvnåj baktu mierredum li vædtsaga majt Sámedigge ávkki gå iejvvip guovdásj oajválattjajt, suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja iehtjádijt gej siegen aktan barggap. ¶ Vuodolága § 110a tjadná vuona stáhtav dilev láhtjet váj sámegiella máhttá bisoduvvat ja åvddånahteduvvat. ¶ Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit. Láhka konkretiseri daj badjásasj prinsihpaj sisanov majt Vuodolága § 110 ásat. ¶ Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum; sámegiella . ¶ Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin, de aj lága baktu mierreduváj suohkana Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Unjárgga, Porsáŋŋgo, Dædno ja Gájvuodna galggin liehket oassen sáme giellaháldadimguovlos. Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá. Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj, ja Rajrevihke (Røyrvik) sæbrrá 1.1.2013 rájes. ¶ Sámelága giellanjuolgadusá (1992) vaddi sáme giellaháldadimguovlo álmmugij riektáv almulasj måhkijn aktijvuodav válldet ja vásstádusáv oadtjot sámegiellaj jali dárogiellaj ietjasa giellaano milta. Riektá guosská sihke njálmálasj ja tjálalasj gatjálvisájda. Riektá gáhtu dalloj gå háldadimásadus iesj ¶ 8 ¶ válldá aktijvuodav. Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis, galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat. ¶ Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen. Dát mierkki gájka varresvuoda- ja sosiálásadusá gudi viehkedi pasientajt gudi båhtu suohkanijs ma li sáme giellaháldadimguovlon, galggi pasientajt sámegiellaj dievnnot. Pasiænntariektálága § 3-5 mij vaddá pasiænntaj riektáv diedojda ma li ájnegis dárbojda hiebaduvvam, ja lága § 4-2 mij mierret dåhkkidime hámev, li aj guoskavasj mærrádusá. ¶ Sáme pasientaj riektá sámegiela adnuj giellaháldadimguovlon le aj tsuojggiduvvam ådå suohkanlasj varresvuohta ja huksolágan: 3 – 10. 4. ladás: "Suohkana sáme giellaháldadimguovlon galggi bærrájgæhttjat jut sáme pasientaj jali addnij dárbo hiebadum dievnastusájda dættoduvvi gå dievnastus hábbmiduvvá." Sámelága § 3-6 vaddá juohkkahattjaj riektáv ájnegis girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj. Dát guosská sielohuksuj, gásstaj, skalluj, válldaj ja iehkedismállásij. Báhpa gudi virggáj biejaduvvi háldadimguovlon hæhttuji sámegielav låhkåt jus e åvdutjis máhte. Girkko galggá aj sámegielav åvdedit háldadimguovlo ålggolin. Girkkolága § 24 javllá: ”Girkkotjåhkanibme galggá sáme girkkoiellemav suoddjit ja åvdedit [..]” . ¶ Sámelága § 3-7 sisadná bájkálasj jali guovlolasj ásadusá barggij riektáv åhpadusvirggeloahpáj bálkkájn åttjudamdiehti sámegiela máhtudagáv, gå ásadus dákkir máhtudagáv dárbaj. ¶ Åhpadusláhka (1998) duodas ájnegisá riektáv åhpadussaj sámegielan ja –giellaj. Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá ”sáme guovlo”) le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit. Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn. Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sáme gielan ájnegis oahppe dásen. Jus galggi åhpadusáv oadtjot sáme giellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin. Dán lága aktijvuodan li oahppe defineridum mánnán æjgádijs gudi bessi Sámedikke jienastimlåhkuj ietjasa tjáledit. ¶ Mánájgárddeláhka (2006) dættot suohkanin le åvdåsvásstádus jut mánájgárddefálaldahka mánájda sáme guovlojn (sáme giellaháldadimguovlon) le sámegiela ja kultuvra nanna vuododum. Sáme sisadno mánájgárdijn ma li giellaháldadimguovlo ålggolin le viehka hæjobut suoddjidum. Dáppe galggi suohkana dilev láhtjet váj sáme máná galggi gielasa ja kultuvrasa nannit ja åvddånahttet. Dán lága aktijvuodan li sáme máná defineridum mánnán gåjt dal avtajn æjgádijn guhti bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj ietjas tjáledit. ¶ Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi. Dáj rievddamij milta hæhttu dal dåjmalattjat gatjádit makta máná kultuvralasj ja gielalasj riektá várajda váldeduvvi gå biebbmosijddaj jali mánájsuodjalusásadussaj biejaduvvi. Dille galggá látjeduvvat váj mánná bæssá sihke ietjas gielav ja kultuvrav åvddånahttet. ¶ Bájkkenammaláhka (1990) galggá bærrájgæhttjat jut sáme bájkkenamá li nasjonála njuolgadusáj ja rijkajgasskasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Bájkkenammalága § 7 javllá jus muhtem bájkkenamán le moattegielak namma de galggi gájka namá ma dan guoskavasj bájken aneduvvi galbajn aneduvvat. Bájkkenammalága ulmme le várajda válldet bájkkenamájt kultuvrramujtton, dajda hiebalgis tjállemvuogev vaddet ja vájkkudit máhtudagáv ja dåjmalasj anov namáj vuoksjuj. Bájkkenammalága milta máhtti almulasj ásadusá, viessoæjgáda, bájkálasj siebre ma bájkkáj gulluji ja bájkkenammakonsulenta nammaássjev álgadit. Suohkana namájt mierredi duola dagu almulasj adressajn, bájkátjijn, gahttunijn ja almulasj viesojn. Stáhta Kárttadåjmadahka mierret luonndonamájt ja ietjá namájt ma e bájkkenammalágan jali njuolgadusájn åvddån boade. Departementa suohkannamájt mierredi. ¶ 9 ¶ Lágan tjielggasit tjuodtju sáme namá ma aneduvvi ulmutjijs gudi muhtem bájken årru jali dåppen æládusájt dåjmadi, galggi dábálattjat almulasjvuodas aneduvvat kártajn, galbajn, regissterijn aktan dáro namájn jus dakkir gávnnu. Galbajn jali kártajn jali ietján gåggu ienep gå akta namma aneduvvá, mierret mierrediddje ásadus makkir namma vuostatjin galggá. Gå mierret makkir namma vuostatjin galggá de galggá árvustallat giellaanov bájken. Sáme giellaháldadimguovlon galggá návti liehket: Sáme namma vuostatjin, ja de dáro ja de guojna. Sámedigge nammat sáme bájkkenamáj nammakonsulentajt. ¶ Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá ¶ Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta. Juohkka sámen le riektá adnet ja åhpadusáv oadtjot sámegielan. Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk. ¶ Mánájkonvensjåvnnå le vuona láhkaj sajájduvvam ja le danen vuona lága åvddåla. Mánájkonvensjåvnån le sierra artihkkal álggoálmmugij mánáj vuoksjuj, 30. artihkkal; ”Máná gudi muhtem unneplågo álmmugij jali álggoálmmugij gulluji galggi bessat aktan iehtjáda ietjas juohkusin, ietjasa kultuvrav, åskov ja gielav niektit.” ¶ AN:a konvensjåvnnå sivilja ja politihkalasj riektáj gáktuj le vuona riektáj váldedum almasjrievtesvuodalága baktu. 27. artihkkal javllá: "daj stáhtajn gånnå tjerdalasj, åskolasj jali gielalasj unneplågo gávnnuji, ij sijás gudi dajda gulluji, galga riektá váldeduvvat, daj gaskan ietjasa juohkusin, ietjasa kultuvrav sujttit, ietjasa åskov dåbdåstit ja tjadádit, jali gielasa adnet” Dát konvensjåvnnå manná åvddålij jus ietjá mærrádusá vuona riektán li dan vuosstáj. ¶ ILO-konvensjåvnnå 169 iesjrádálasj stáhtaj álggoálmmugij ja máddoálmmugij vuoksjuj sisadná artihkkalijt ma javlli álggoálmmugijn le riektá ietjasa gielav nannit ja åvddånahttet ja ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet. 28. artihkkal javllá ”Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj dan álmmuga ieme gielav nanni ja åvddånahttemav ja anov låppti”. ¶ Europa lihtto guovllo- jali unneplågogielaj gáktuj galggá unneplågogielajt suoddjit váj europa kultuvra valjesvuohta bissu. 7. artihkkal tjadná nasjonálstáhtajt konkrehta dåjmajt tjadádit váj unneplågoálmmugijt bisot váj vuojnnusij båhti sihke politihka, lágaj ja ano baktu. ¶ AN:a Álggoálmmuktjielggidusá 13. artihkkal javllá mijájn sámijn álggoálmmugin le riektá ælláskahttet, adnet, åvddånahttet ja boahtte buolvvaj gielav vaddet. Dát artihkkal aj mierret sámijn álggoálmmugin le riektá dålkåv adnet almulasj dievnastusáj aktijvuodan. Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám, ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná. ¶ Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå oajvvadus le tjáledum álmmukriektálasj mærrádusáj milta ma guosski stáhtajda Vuodna, Svierik ja Suobma sámij vuoksjuj álggoálmmugin. Konvensjåvnnåoajvvadus dåhkkit mijá riektáv iesjmierredibmáj ja dan ulmme le aktisasjbarggo avtan álmmugin rájáj rastá galggá sjaddat álkkep. ¶ Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. Goalmát kapihttal sisadná sáme gielav ja kultuvrav. Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav. Dánna giehtadaláduvvá aj mijá riektá ietjama árbbediedojt várajda válldet ja riektá dutkamij ja åhpadussaj. Konvensjåvnnåsjiehtadusá li dal álggám ja galggi ållidum vidán jagen. ¶ Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj ¶ Samediggeráde politihkalasj vuodo le Sámedikkeráde dåjma válggaájggudagá álgon. Sámedikkeráde dáv vuodov budsjehtaj sisi åttjut. Sámedikke budsjæhtta giellaåvddånime rudáj anov mierret. ¶ 10 ¶ Giellarudájda gulluji guovtegielakvuohtadoarjja suohkanijda ja fylkkasuohkanijda, njuolggadoarjja giellaguovdátjijda ja giellaprosjektarudá masi åhtså. Sámedigge biedjá aj rudájt oanepájggásasj prosjevtajda majt Sámedigge iesj álgat. Sámedikken li aj ietjá doarjjoårniga ma gielav åvdedi, dagu oahpponævoj doarjja, sáme girjálasjvuohta, åhpadusstipenda jnv. ¶ Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá ¶ Guovtegielakvuohtadoarjja le stuorámus doarjjaårnik mij Sámedikken le, ja navti le dat Sámedikke åvdemus vædtsak gå galggap sámegielav åvddånahttet. 2008:n Sámedigge guovtegielakvuodadoarjjaga guoradallamav diŋŋguj. Guoradallama duogásj lij Sámedigge sidáj diehtet gåktu suohkana ja fylkkasuohkana guovtegielakvuodadoarjjagav adni. Guoradallamijn mielan galgajma aj guovtegielakvuodadoarjjagav rievddadit. ¶ Guoradallam vuosedij moadda suohkana rudájt adnin giellaåvddånibmáj, vájku guovtegielakvuodadoarjja galggá sámelága giellanjuolgadusáj ållidibmáj. Ajtu le nav jut Sámedigge le sihke dåhkkidam ja sihtam giellaåvddånahttemav. Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj. Guoradallam ævtodij gåktu máhttá guovtegielakdårjav mierredit, valla sæmmi båttå dættodij Sámedigge hæhttu lagábut suohkanij siegen barggat. ¶ Guoradallama maŋŋela biejaj Sámedigge jåhtuj juollodimævtoj rievddamav ja guovtegielakdårja mierredimev, ja guovtegielakvuodadårja ådå njuolgadusá mierreduvvin 2011:n. Dan aktijvuodan dagáduvvin aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikke ja juohkka ájnna suohkana/fylkkasuohkana gaskan rudáj ano gáktuj. Aktisasjbarggosjiehtadus vuollájtjáleduváj 2012 guovvamáno. Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn/fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj. Duodden le suohkana/fylkkasuohkana åvddånahttembarggo sámegiela vuoksjuj formaliseridum gå sjiehtadusán le aj åvddånahttemoasse. Sjiehtadusá galggi jahkásattjat árvustaláduvvat tjåhkanimij baktu sihke háldaduslasj ja politihkalasj dásen. ¶ Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij ¶ Sámedigge le sjiehtadam sáme guovlo fylkkasuohkanij siegen aktan barggat. Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet. Aktisasjbarggosjiehtadusáj sisadno le giellaássje ja da tjadni gasskasasjvuohtaj ja aktisasjbargguj ja konkrehta dåjmajda váj fylkaj sámegielajt bisot ja nanni. ¶ Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj. Danen le Sámedigge aktisasjbarggosjiehtadusájt rievddamin ja álkkebun dahkamin. Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves. Jus dát barggo vuorbástuvvá de sihtá Sámedigge dáv bargov ienep fylkkasuohkanijda vijdedit. ¶ Nuorttarijkaj aktisasjbarggo – Sáme parlamentáralasj ráde ¶ Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) giehtadallá ássjijt ma guosski sámijda rijkkarájáj rastá. Nuorttarijkaj aktisasjbarggo sámegiela vuoksjuj le gitta 2012 tjadáduvvam Sáme giellanammadusás (SGN) mij le læhkám SPR:a vuolen. Sáme giellanammadusá mandáhtta låhpaduváj 31.12.2011. Sij li sámegiela normerimássjijn mierredam ja li aj tærmmaåvddånahttemijn barggam. Dárbbo le nanos nuorttarijkaj aktisasjbargguj gånnå bæssá giellapolitihkalasj ja giellafágalasj ássjijt dagástallat ja åvdedit. Sáme tjállemgiela normerimij le aj ájnas jut miján le doajmme nuorttarijkaj giellaorgádna. ¶ Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) le guhkijt juo dárbov vuojnnám giellaaktisasjbargov nannit váj tærmma- ja normerimbarggo galggá sjaddat dåbmarabbo. 2012 biehtsemáno mierredij SPR ¶ 11 ¶ giellafágalasj aktisasjbargov nannit gå jåhtuj biedjin Interreg-ruhtadum ásadimprosjevtav Sáme giellaája – Nordisk ressurssenter for samiske språk. Ásadimprosjekta Sáme giellaája galggá bielnup jage ájge ásaduvvat 01.01.2013 rájes gitta 30.06.2014. Dán ájggudagán galggá buorre aktisasjbarggoforum iesguhtik sámegielajda ásaduvvat, ja guovdásj galggá stuoves årnigin sjaddat 01.07.2014 rájes. Sáme giellaája galggá vuostatjin barggat sámegiela åvddånimijn, termaj, giellagáhttimijn ja diedoj álmmugij giellafágalasj gatjálvisáj vuoksjuj. ¶ Sámegiela åvdåsvásstádus ¶ Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj. Suohkana, fylkkasuohkana, fylkkamánne, direktoráhta, departementa, Sámedigge, Ráddidus ja Stuorradigge gájka vásstedi sámegiela bargo åvdås. ¶ Sámedigge ¶ Sámelága § 3-12 milta galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalime ja vijddásap åvddånime åvdås Vuonan. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna ja le åvdemus ássjediehtte sámegiela åvddånahttema ja nannima åvdås Vuonan. Danen le Sámedigge luondulasj aktisasjbarggoguojmme iehtjádijda gudi aj sámegielajn barggi, sihke nasjonála ja nuorttarijkaj/rijkajgasskasasj dásen. Aktisasjbarggo soajttá liehket formála hámen aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu, jali iehpeformála rádádallamtjåhkanimij jnv baktu. Sáme álmmuga guoskavasj ássjijn de guovdásj oajválattja Sámedikkijn guládalli. ¶ Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos. Dá rudá gájkinåvdemusát manni suohkanij ja fylkkasuohkanij lijggegålojt gåbtjåtjit ma dajn li gå galggi dievnastusájt guovte giellaj fállat. Duodden juollot Sámedigge rudájt njuolgga sáme giellaguovdátjijda. Ráddjidum rudáj diehti Sámedigge budsjehtan, de ij le dálátjij læhkám vejulasj juollodit ienebut gå 5-600.000 juohkka giellaguovdátjij. Rudá danen ienemusát manni doajmmaj, ja navti hæhttuji giellaguovdátja álu prosjevtajda rudájt åhtsåt gå galggi gielav åvddånahttet. ¶ Váj sámegielav nannip ja sámegiela anov vijdedip, le Sámedigge måttijt jagijt juo rudájt juollodam giellaprosjevtajda. Doajmmaårniga ulmmejuogos le sáme álmmuk. Åhtsåmusá dájda rudájda li lassánam viehka ålov, ja vuorddep ájn vil lassáni. Dat vuoset gielladåjmaj dárbbo sáme sebrudagán le viehka stuorre. Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti, ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán. Binná åhtsåmusá båhti sáme ieneplågoguovlojs Finnmárkon. ¶ Sámedigge le evaluerigoahtám dårjajt giellaprosjevtajda ma li åhtålvisáj milta juolloduvvam. Sihtap diehtet makta giellaprosjektarudá sámegielav nanniji, jus sámegiela anov vijdedi ja jus doarjjaårnik sáme álmmugav jåkså. Vuorddep aj gåvåv gåktu doarjjavuosstájvállde li dårjav adnám, aktan gåktu årnik háldaduvvá. Evaluerim galggá sisadnet Sámedikke juollodimijt giellaprosjevtajda ájggudagán 2007 – 2011, ja dat galggá gárves 2013 álgon. ¶ Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamáj konsulentajt nammadit. Nammakonsulenta vásstedi fágalasj rádij åvdås makkir tjállemvuoge oajvvaduvvi almulasj aktijvuodan aneduvvat. ¶ Sáme giellaguovdátja ¶ Uddni gávnnuji 11 sáme giellaguovdátja ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju; Sámi giella- ja kulturguovddáš Porsáŋgon, Isak Saba guovddáš Unjárgan, Deanu giellagáddi Dænon, Álttá sámi giellaguovddáš Áltán, Sámi giellaguovddáš Gájvuonan, Gáisi giellaguovddáš Tråmsån, Ástavuona ¶ 12 ¶ giellagoahtie Loabagin, Várdobáiki Evenássjen, Árran julevsáme guovdasj Divtasvuonan, Gïelem nastedh Snåasan ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosin. Sámedikkeráde le 2013 budsjehtan oajvvadam Gïeleaernie Røyrvikan ja Storfjord språksenter oadtju njuolggadårjav Sámedikkes 2013 rájes. Giellaguovdátja li ásadum bájkálasj birrasij álgadime maŋŋela váj sámegielav galggá ælláskahttet. Sáme giellaguovdátja li ájnnasa ja li viehka viehkken bájkálasj sáme gielaj åhpadime, vuojnnusij buktema ja nannima vuoksjuj. ¶ Departementa ¶ Kulturdepartementan le gájkbadjásasj åvdåsvásstadus giellapolitihkalasj ulmijt hábbmit, dålkkut ja åvdedit Vuonan. Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta (FAD) galggá sámelága giellanjuolgadusájt háldadit ja ráddidusá bargov europealasj lihtujn guovllo- jali unneplågogielaj jådedit. Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj. Juohkka departemennta galggá aj giellapolitihkav vuohtuj válldet gå ietjasa suorggepolitihkav hábbmiji ja tjadádi. ¶ Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009. Dat dagáduváj aktan Sámedikkijn ja ietjá guoskavasj departementaj. Doajmmaplána gájkbadjásasj ulmme le dilev láhtjet jasska boahtteájggáj sámegielajda Vuonan. Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge ja dat mierret gænna le åvdåsvásstádus tjadádit dåjmajt ma li plánan mierredum, dan vuolen aj gåktu doajmma organiseriduvvá ja ruhtaduvvá. FAD vásstet plána koordinerima åvdås. Sámedikken le åvdåsvásstádus ja oasseåvdåsvásstádus moatte dåjma åvdås. Pládna jahkásattjat ådåstahteduvvá ¶ . ¶ Fylkkamánne ¶ Jus muhtem orgádna ij sámelága giellanjuolgadusájt tjuovo, de máhttá sån gesi ássje njuolgga guosská dáv gujttit. Fylkkamánne le gujttimorgádna suohkana jali fylkkasuohkana ásadusáj gujttimusájda. ¶ Suohkana ja fylkkasuohkana ¶ Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá sámegielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru. Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen. ¶ Sáme giellaháldadimguovlon li dálla 9 suohkana: Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Dætno, Porsáŋŋgo ja Unjárgga Finnmárkon, Gájvuodna ja Loabat Råmsån, Divtasvuodna Nordlándan ja Snåasa NuorttaTrøndelágan. Duodden li Finnmárko, Råmså, Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos. 2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos. ¶ Háldadimguovlon galggi sámegiella ja dárogiella liehket avtaárvvusattja sámelága 3. kapihttala milta. Dat mierkki álmmuk dájn suohkanijn le vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ja jut suohkanijn le sierralágásj åvdåsvásstádus dievnastusájt ja diedojt sámegiellaj fállat. ¶ Gå muhtem suohkan oassen sjaddá háldadimguovlos, fylkkasuohkan man vuolláj suohkan gullu aj oassen sjaddá. Háldadimguovlon li fylkkasuohkanijn sæmmi vælggogisvuoda gå suohkanijn. ¶ Sámijn gudi háldadimguovlo ålggolin årru ælla sæmmi riektá sámegiela adnuj jali riektá sámegielak dievnastusájda almulasj aktijvuodan. Ajtu pasiænnta- ja addneriektáláhka duodas sámegielagijn le riektá diedojt sámegiellaj oadtjot, valla láhka aktu ij le nuoges sihkarastátjit sámegielak pasienta bessi sámástit gå varresvuodadievnastussaj båhti. ¶ 13 ¶ Åhpaduslága baktu le sámegielak mánájn ja nuorajn riektá sámegiela åhpadussaj skåvlån, valla lága ráddjidusá ja praktihkalasj hásstalusá hieredi dåhkkidahtte fálaldagáv gájka mánájda. Divna suohkana hæhttuji pládna- ja tsiekkaduslága baktu ietjasa dåjmav plánit váj sáme kultuvra, æládusdåjmaj ja sebrudakiellema luonndovuodov sihkarassti, valla ij ga dát láhka dågålasj láhkáj sihkaraste sámegielagij riektáv gielav oahppat jali adnet. Gehtja aj 2. kapihttalav, Nasjonála lága . ¶ Máhttovuodo ¶ Gávnnuji muhtem ådåsap dutkambargo, rapporta, guoradallama ja evaluerima sámegiela vuoksjuj sebrudagán. Dáj bargoj diedo váldeduvvi fáron giellaplánimij ja politihkkahábbmimij åvddålijguovlluj. Ajtu soajttá liehket vehi duoppsoj dáppsoj mij le guoradaládum – ja guoradaládum. Danen li nammadum bargo viehka ávkálattja, valla ælla nuohkásattja giellapolitihka máhttovuodon. Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit. ¶ Sierrarapportørra James Anaya rapportta mij guosská álggoálmmugij almasjvuodariektájda ja vuodulasj friddjavuodajda, mij 2011:n bådij, le ájnas oasse dán diedádusá máhttovuodos. Sierrarapportøra rapportta Vuona, Svieriga ja Suoma sámij vuoksjuj dættot sierraláhkáj sámegielaj duodalasj dilláj. Sierraláhk julev- ja oarjjelsámegiela nammaduvvi ájtedum giellan. ¶ Ep ållu diede galles bukti ságastit, tjállet, låhkåt jali dádjadit sámegielav uddni. Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan. Dålusj ájgijn jur dáv dahkin álmmuklåhkåmij tjadá. Uddni ep desti álmmugav sjiemáv baktu lågå, danen ep ga desti oattjo diehtet galles sámegielav bukti dán vuoge baktu. ¶ Statistihkalasj materiála majt uddni máhttep ávkkit li lågo galla mánájgárddemáná ja oahppe sámegielak fálaldagáv oadtju. Rapportta Samiske tall forteller 5 jages 2012 vuoset åvddånahttemav 2005 rájes gitta 2011. Lågo vuosedi máná gudi sámegielak fálaldagáv oadtju mánájgárden le binnum 925 rájes gitta 823. 2001:n lidjin 940 vuodoskåvllåoahppe sámegielajn vuostasjgiellan, 6 % binnedibme 2005/2006 jages. Nubbengielak oahppij låhko lij 1213, 41% binnedibme Máhttolåpptima rájes mij 2006:n bådij. Joarkkaskåvlåj vuoksjuj lidjin 267 oahppe gejn lij sámegiella vuostasjgiellan 2011/2012 skåvllåjage, mij lij 41% lasedibme 2008/2009 rájes. Sæmmi båttå lassánij aj nuppátgielak oahppij låhko 152 rájes gitta 206. ¶ Jagen 2000 tjadádij dallusj Sáme giellaráde guoradallamav mij merustaláj galles sámegielav bukti juokkirak dásen Vuonan. Guoradallama rapportta gåvvidij aj gåktu sámegiella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá sebrudagán. Vihtta jage maŋŋela Torkel Rasmussen guoradaláj makta nuorttasámegiella áneduvvá Vuonan ja Suoman, ja merustaláj galles sámegielav bukti. Goappátja dá guoradallama vuosedi sámegielagij låhko Vuonan soajttá liehket birrusij 25 000. Sij li de sámegielaga navti jut gåjt dal dábálasj ságastallamav bukti tjuovvot sámegiellaj. ¶ Nordlandsforskning ja Norut Alta li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementa (FAD) ja Máhttodepartementa (KD) åvdås tjadádam Sáme giellaguoradallamav 2012. Guoradallama ulmme lij åttjudit gåvåv galles bukti iesjguhtik sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat, man vuorrasa li, makkir aktijvuodajn gielav adni ja man ålov giella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá. ¶ Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset viehka stuorra sierradusá li giellamáhtudagáj, adnoárenáj ja giellaguottoj gaskan sihke gielaj ja iesjguhtik guovloj gaskan lándan. Giella le nanos dilen giellaháldadimguovlojn Finnmárkon ja Divtasvuonan, ja viehka rasjep dilen Loabagin, Gájvuonan ja Snåasan. ¶ 14 ¶ Njálmálasj giella le nannusamos boarrásamos buolva gaskan. Sij e vuojga gielajt sægoda, valla e ga buvte tjállet ja låhkåt sæmmi buoragit. Nuorabu ienebut bukti sámegielav låhkåt ja tjállet, valla siján le hæjop njálmálasj giella. ¶ Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá. Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla. Muhtem sajijn le skåvllå ájnna sadje gånnå sámegiella aneduvvá. ¶ Guoradallam vuoset aj moattes vásedi iesj vehi sámegielav bukti, valla dat ij le nuoges váj duossti gielav adnet. Boahtá aj åvddån moattes sihti ienep sámegielav oahppat. Sijáj gaskan le stuorra potensiálla giellaaddnij lågov lasedit. Jasska birástagá váj ájn vil ienebu duossti sámástit ja buorep giellaoahppamvejulasjvuoda li ájnas tjoavddabágo gå galggá dájt oadtjot sámástahttját. ¶ 2012 Giellaguoradallama milta le sámegiela oahppofálaldagá vánesvuohta ájnnasamos sivva gå oahppe uddni e sámegiel åhpadusáv oattjo, vájku siján li riektá dasi. Vuojnnet diedo æjgádijda sáme giellaåhpadime birra le viehka målsudahkes. Diehtep låhko vuodoskåvllåoahppijs gejn le sámegiella vuostasjgiellan le muhtem mudduj stuoves, madi nuppátgielagij låhko binnu. Sámedigge dáv duodas válldá, ja le danen diededam Sámediggediedádusáv åhpadusá hárráj mij galggá ålleslattjat tjadádit lágajt ja birástagájt ma sáme åhpadusáv mierredi. ¶ Rapportta ”Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning” (Butenschøn-nammadusá guoradallam), åvdet man ájnas le sámegielav dutkamgiellan åvdedit ja javllá muddo le dal dutkamásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielak kurssafálaldagáj åvdås juohkka dásen. Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá – mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån. Sámedigge guorras aj nammadusá vuojnnuj jut sámegielak dutkam le vuodulasj jus galggá sáme dutkamgielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan. ¶ Varresvuoda- ja sosialsuorgen le gássjel sámegielak barggijt gávnnat, tjabu sáme giellaháldadimguovlon. Fálaldahka le muhttijn aj nav moattelágásj; varresvuodadievnastusá bieles dåbddu dagu dilev láhtjá buorre sáme fálaldahkaj, madi addne e sæmmi láhkáj dåbdå. Sámegielaga ælla sæmmi dudálattja varresvuodadievnastusáj danen gå e dádjada jalik dádjaduvá. Váni duodastusáj dan vuoksjuj, de soajttá sæmmi láhkáj liehket ietjá suorgijn dagu politijan, riektásysteman ja kriminalhuvson váj muodugasj dile badjáni ma soajtti boahtet dassta gå giella- ja kultuvrramáhtudahka vádnun. ¶ Stuorra dárbbo le sámegiela álggoåhpadussaj ållessjattugijda. Giellaguoradallam vuoset ulmutja sihti åhpadusáv ietjasa bájkálasj birrasin ja dasi lassen bierriji ságastallamjuohkusa jali árená gåggu bæssá sámástit. Giellaguodde li stuorra ressurssa mij ilá binnáv ávkkiduvvá giellaåhpadimen sihke mánájda ja nuorajda. ¶ Dárbahip ienep ja dárkkelap diedojt sámegiela dile birra danen gå da lulujin ávkken giellaplánimin. Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit. Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen. Ajtu ep vuojga ålov diede dáj æládusáj gielladile birra. ¶ Almulasj dievnastusfálaldahka sámegielak álmmugij ij le dågålasj, ja moattes diededi ælla dudálattja. 2012 Giellaguoradallam aj duodas sámegielak fáhkaulmutja vádnuni. Norut Áltá le FAD:a åvdås 2012:n kárttim sáme perspektijvav suohkansuorgen. Dát kárttim vuoset aj ij le aktak suohkan manna ållåsit le sáme perspektijvva vuodon. Sámegiella ij tjálalattjat aneduvvá heva åvvånis suohkanijn gånnå sámegiella le bæjválasj giellan. Sáme- ja dárogiela ælla dássásattja háldadimgiellan, ja ienemus oasse ássjegiehtadallamis ja pládnabargos dåssju dárogiellaj tjadáduvvá. Moadda suohkana aj vásedi dåssju muhtem gallegattja válldi aktijvuodav sámegiellaj, mij rapportan tjielggiduvvá navti jut sámegiella ájn ij almulasj giellan aneduvá. ¶ 15 ¶ Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset aktisasjbarggo suohkanij, giellaguovdátjij, ietjá sáme ásadusáj jali organisasjåvnåj gaskan le ájnas jus galggá jåhtuj oadtjot sámegiela bargov. Hásstalus le ælla aktanik gájkbadjásasj åvdåsvásstádus dákkir aktisasjbargov jåhtuj biedjat ja koordinerit. ¶ Sámedikke åvdås le Norut Áltá 2012:n evaluerim sáme giellaguovdátjijt ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju. Sáme giellaguovdátja li iesjguhtik ájggudagán ásaduvvam, ja moatte láhkáj li åvddånahttám iesjguhtik birrasin. Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj. Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin. ¶ Ienemus giellaguovdátjijn li giellakursa vuodon, ja maŋemus jagijt li aj kursa nannidum dan láhkáj váj máhtudagáv vaddi oahppotjuorgaj. Giellaguovdátjijn li aj moadda kultuvralasj ja identitehtahábbmijiddje dåjma, gånnå giella muhtem láhkáj le guodden. Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij, dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna, guhkásåhpadibme, árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme. ¶ Norut Áltá evaluerimrapportta oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret. Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat. Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj. Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon. Giellaguovdátja bierriji aj rutinajt ásadit váj addnij dudálasjvuodav mihtti, ja bierriji dåjmalattjat ja diedulattjat virggáj biedjat goappátjijt sjiervijt giellaguovdátja dåjmajda. Vijdábut galgalulujin giellaguovdátja ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj. Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá. Rapportta le ájnas vuodo Sámedikke bargguj giellaguovdátjij åvddålijguovlluj. ¶ Máhtto iesguhtik gielladilij birra ¶ Sámegiella Vuonan le uddni viehka målsudahkes sebrudakdilen. Danen le gássjel aktisasj strategijajt gávnnat. Danen hæhttu álgget guoskavasj giellaguovlo dilijn, ja de strategiajt dan milta hábbmit. Dassta majt dálla diehtet sámegiela dile birra uddni, luluj vuogas guhtta iesjguhtik dilijt gåvvidit: ¶ Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo ¶ Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo le suohkana Finnmárkon ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos. Nuorttasámegiella le dat sámegiella manna li ienemus giellaaddne, ja stuorra oasse sijájs årru háldadimguovlon. Sámegiella le agev læhkám nanos dáj guovlojn ja le bæjválasj giella mij aneduvvá sihke priváhta ja almulasj aktijvuodajn. Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij. ¶ 2012 giellaguoradallam ajtu vuoset nuora diededi e njálmálasj gielav sæmmi buoragit buvte gå boarrása. Ienep dárogielav aj adni åvdep ájgij buohta. Guoradallam vuoset viehka ienep nuora tjálalasj sámegielav bukti dálla gå åvdebut, sæmmi båttå ij sámegiella vuojga aneduvá tjálalasj háldadimgiellan. Vuorrasap buolvva javlli siján le valjes báhkoboanndudahka ja árbbedábálasj sáme termajt máhtti. Vájku moattes dán guovlon sámegielav bukti, de le ajtu dárbbo giellagáhttimav vuorodit ja lasedit sámegiela ano diedulasjvuodav. ¶ Nuorttasámegiela unneplågoguovlo ¶ Nuorttasáme unneplågoguovloj miejnnip merragáddeguovlo Finnmárkon, Råmsån ja Nordlándan gånnå dålutjis li sámástam. Dáj guovlojn li moadda hásstalusá. Giella le rasjep dilen dåppe gå ieneplågoguovlon, sierraláhkáj dakkir bájkijn gånnå dároduhttempolitihkka le garrasit ládam. Giella ij ¶ 16 ¶ vuojga bæjválasj ságan ja sijddagiellan aneduvá. Gallegasj jali ij aktak árená gávnnu gånnå sámegiella aneduvvá, ja åhpadusvejulasjvuodajs ælla galle. Sámegiella binnáv vuojnnu ja danna le vuollegis stáhtus. Danen hæhttu dájn guovlojn sámegielav nannit åhpadusá baktu, ásadit árenájt gånnå sámás, ressurssapersåvnåjt åttjudit ja ienebut sámegielav vuojnnusij buktet. ¶ Muhtem suohkana dáj guovlojn li sáme giellaháldadimguovlon. Dáj suohkanij álmmugin li vijddásap riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj gå álmmuk háldadimguovlo ålggolin. Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat. Suohkana ma li háldadimguovlo ålggolin ælla sæmmi láhkáj tjanádum mij guosská sámegiela fálaldahkaj. Oajvvehásstalus dáppe le dilev láhtjet váj álmmuga riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj ålliduvvi. ¶ Julevsáme giellaguovllo ¶ Julevsáme giellaguovllo le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján. Dát le avta lahkáj unna geográfalasj guovllo gånnå bæssá aktidit dåjmajt ja álkket aktan barggat. Moadda julevsámegielaga årru Divtasvuona ja Hábmera suohkanijn Nordlándan. Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken. ¶ 2012 giellaguoradallam vuoset moaddása udnásj æjgádijs gudi li 30 ja 40 jage álldara gaskan e sámegielav buvte. Danen sjaddá æjgádijda gássjel gielav mánájda vaddet. Valla máná li bessam julevsámegielav oahppat sáme mánájgárde baktu, ja moaddása li dálla vuostasj- jali nubbengielaoahppe vuodo- ja joarkkaskåvlån. Giellaguoradallam vuoset julevsámegielan le nanos doarjja mánájgárde ja giellaguovdátja baktu Árran julevsáme guovdátjin. Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån. ¶ Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga. Gå ælla vuojga giellaaddne de dat julevsámegiela dilev vájkkut. Gå li dåssju gallegasj giellaaddne julevsáme giellaguovlon, de le sámegielak ressursaj vánesvuohta viehka tjielgas. Julevsámegiela nannima bargon le Divtasvuona suohkan viehka ájnas gå dat le ájnna suohkan julevsáme guovlon mij le oassen sáme giellaháldadimguovlos. Sámedigge vuojnná dárbov jut suohkana ja sáme ásadusá julevsáme guovlon lagábut aktan barggi. ¶ Oarjjelsáme giellaguovllo ¶ Oarjjelsáme guovllo le geográfalattjat vijdes guovllo mij le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåj oarjján. Dán guovlon li moadda fylka ja galle suohkanijs. Uddni ij gávnnu makkirak stuoráp bájkálasj sebrudahka gånnå gielan le nanos dille bæjválasj giellan. Dát soajttá gielladuvddemav hieredit. Giellaaddnijn le galla aktijvuohta stuorra værmádagáj baktu fuolkkevuoda ja æládusáj baktu, ja giella le ájnas identitehtaguodde dan aktijvuodan. ¶ Dan vijdes geográfalasj guovlo diehti le oarjjelsáme giella ållu sierralágásj dilen mij guosská gielladåjmaj, åvdåsvásstádusá, oahppofálaldagáj ja ressursaj koordinerima vuoksjuj. Moadda almulasj ásadusájn le åvdåsvásstádus oarjjelsámegiela åvdås ja gielladåjmaj koordinerima åvdås. Stuorra hásstalus dán guovlon le gå almulasj háldadusán vádnun sáme giela ja kultuvra máhtudahka ja jut li moadda iesjguhtik ásadusá gejn li dahkamuhá dán gáktuj. ¶ Oarjjelsámegiella le ælláskahttemprosessav tjadádam, ja dálla ienep ja ienep máná oarjjelsámegielav oahppi. Ajtu ij la oarjjelsáme bæjválasj giella moatten sajen, ja ráddjidum vejulasjvuoda li sámegielav adnet. Dåssju gallegasj árená gávnnuji gånnå bæssá oarjjelsámegielav adnet, ja ressurssaulmutja duodas vádnuni. ¶ 17 ¶ Lullesáme ja bihtámsáme giellaguovllo ¶ Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman. Bihtámsámegiella le dålutjis ságastuvvam muhtem åsijn Nordlánda fylkas ja ráddnáguovlojn svieriga bielen. ¶ Lullesámegiella ja bihtámsámegiella ieridi dåjs ietjá sámegielajs åvdemusát gå uddni li dá guoktá gielan dåssju muhtem gallegasj giellaaddne iesjguhtik árbbedábálasj guovlojn Vuonan. Dá guoktán gielan ij la åhpadibme makkirak vuodoskåvlån Vuonan, ælla ga mánájgárde gånnå dá giela gulluji. Bihtámsámegielan ij la makkirak dåhkkidum tjállemvuohke, ja danen sjaddá gássjel gielav tjállet. Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi. Gå goappátjij gielajn le muhtem lágásj giellabirás iesjguhtik ráddnáguovlon rájáj rastá, de le ájnas aktan barggat rájáj rastá váj dá guokta gielajt åvdet Vuonan. ¶ Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit. Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka. Giellabargujn máhttá vuorbástuvvat dåssju jus guoskavasj bájkálasj sebrudagá dav doarjju. Ájnnasamos strategija Sámediggáj åvddålijguovlluj bihtám- ja lullesámegiela vuoksjuj sjaddá navti gæhttjalit gåvåv oadtjot majt bihtám- ja lullesáme Vuonan ietja sihti galggá giellabargon vuorodit. Aktisasjbarggo Sámedikke, bájkálasj sámesiebrij ja da guokta ásadusáj gaskan, Duoddara ráfe ja Lullesáme dávvervuorkká, luluj luondulasj. ¶ Sámegiella stádajn ¶ Ienep ja ienep sáme uddni jåhtåli ålgus árbbedábálasj sáme årromguovlojs. Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme. Dát le ållu ådå dille sámegiellaj, dille mij sierra strategijav gájbbet. ¶ Ieritjåhtem árbbedábálasj sáme guovlojs Vuonan uddni manná stádajda, madi sisijåhtem guovlojda ienebut ja ienebut ålggorijkajs boahtá. Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat, de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le (stuorra) sisijåhtem sámijs. Diehtep duola dagu Cymru/Wales vielet ålgus- ja sisijåhtemav mij le ieme kymrugielak guovlojn gå gielav plániji. Oajvvehásstalus le stádajn sjaddá sámegiella unneplåhkogiellan ja jut e gávnnu árbbedábálasj árená gånnå bæssá gielav adnet. Danen giellaárenáj ja oahppovejulasjvuodaj dárbbo stádajn lassán. ¶ Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet, ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij. Sámedigge dálla rádádallá stádasuohkanij Áltá, Tråmsså ja Oslo aktisasjbarggosjiehtadusáj sámegiela ja kultuvra nannima diehti. Dát le buorre, sæmmi båttå gå dákkir sjiehtadusá e vatte stádaj sáme álmmugij sæmmi riektájt dagu álmmuk sáme giellaháldadimguovlon. Danen hæhttu nannit álmmuga vejulasjvuodajt ja riektájt sámegielav adnet stádajn. ¶ Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra ¶ Vijddásamos dagov mav vuona oajválattja li dahkam almulasj sáme giellaplánimin, lij sámelága giellanjuolgadusájt mierredit jagen 1990 ja sáme giellaháldadimguovlov álgadit 1992 rájes. Sámelága giellanjuolgadusá ja sierra háldadimguovllo li ájnas vædtsaga gå galggá gielav nannit. Dá vædtsaga hæhttu aneduvvat. ¶ 18 ¶ NIBR Áltán tjadádij jagen 2000 addneguoradallamav guovtegielak dievnastusfáladagás sáme giellaháldadimguovlon. Dát guoradallam gåvvit dilev gåktu lij milenniummålssomin. 2006/2007 tjadádij Sámi instituhtta muhtem evaluerimav sámelága giellanjuolgadusájs. Evaluerimav lij Kultuvrra- ja girkkodepartemennta diŋŋgum. Evaluerima konklusjåvnnå le vájku sámelága giellanjuolgadusá li buoragit doajmmam sámegiela stáhtusa gáktuj, vájku viehka målsudahkes le gåktu lágav li tjuovvolam. Sámegiela dille giellaháldadimguovlo ålggolin gal ij le vuogas, ja danen evaluerim javllá háldadimguovlov hæhttu stuoredit. Evaluerim aj oajvvadij ásadit ”ælláskahttemnammadusáv” sámegielajda, danen gå láhka aktu ij nagá sámegielav ælláskahttet daj guovlojn gånnå uddni le ájtedum. ¶ Wencke Brennas girjje Samene i rettssystemet mij bådij jagen 2005 buktá ådå máhtov makta sámegiella Finnmárko riektásysteman aneduvvá ja majt sáme dile birra ájádalli. Ietjá stuoráp bargojs ma li dagádum sámegiela ja giellaplánima birra 2000 maŋŋela, nammadip Inger Marie Gaup Eira guoradallam Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning 2001 rájes ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaupa guoradallam almulasj sáme diehtodievnastusá birra, dat aj 2001 rájes. ¶ Sámedigge le åvddåla rapportajt dahkam sámegiela birra sebrudagán. 2000 rájes nammadip da guokta rapportajt Sámedikke giellastivras, Bruken av samisk språk , 2004 ja 2008 jagijs ja Sámedikkeráde diedádus sámegiela hárráj Sámegiella lea čaffat! Samisk er tøft! jages 2004 . ¶ Svieriga ráddidus buvtij jagen 2006 muhtem almulasj guoradallamav (SOU) mij sierraláhkáj bajedij oarjjelsámegiela boahtteájge dilev Svierigin. Muhtem åsijt ma danna dagástaláduvvi oarjjelsámegiela dile vuoksjuj, máhttá vuona bielen aj ávkkit. ¶ Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj ¶ Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin ¶ Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis. Sierraláhkáj lulujin álggoálmmugij ja gielalasj unneplågoj vásádusá ietjá demokráhtalasj álkke midjij duvdadit. ¶ Māori giella, mij le álggoálmmukgiella Aotearoan/ New Zealandan, ja kymru giella Cymrun/Walesin Stuorrabritannian li buojkulvisá massta máhttá Sámen oahppat. ¶ Dán aktijvuodan sihtap vuosedit 2001 artihkkalij “Te Kōhanga Reo. Māori Language Revitalization” ja 2010 girjje Welsh in the Twenty-First Century . Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan/ New Zealandan. Maŋemus bargon vuojnnep man ållo dæddo le sisi- ja ålgusjåhtemin mij dálla dáhpáduvvá árbbedábálasj kymrugiela guovlojn Cymrun/Walesin. Dáv hiehpá aj sáme aktijvuodan dagástallat. ¶ Åvdemus hásstalusá ¶ Giella le duodaj sihke priváhta ja almulasj ássje. Sámegiela boahtteájgge le sihke dan duogen jut juohkka ájnna mijájs sámegielav adná luondulasj guládallamgiellan nav moadda aktijvuodajn gå vejulasj ja gåktu sebrudahka dilev láhtjá váj dát máhttá liehket vejulasj. ¶ Gå galggá sámegielav bisodit, nannit ja åvddånahttet de li moadda hásstalusá majt Sámedigge ij nagá iesj tjoavddet. Da li sihke sebrudakdile, åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo giellabargon ja buorre ålgodisævto juohkka dásen sebrudagán. Giellapolitihka sisadno le álu læhkám ájnegisá riektá sámegiela adnuj ja åhpadibmáj. Vijddásap bargon gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet hæhttu ajtu ¶ 19 ¶ dættodit makkir dárbo gielan li. Gå galggá giela boahtteájgev sihkarasstet de hæhttu sámegiela addnij lågov lasedit. Gå barggap Sámedikke ulmijn sámegiela addnij lågov lasedit, de li miján moadda hásstalusá majt hæhttup lagábut gåvvidit. ¶ Sámegiela gájkbadjásasj hásstalusá li: ¶  ¶ Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádus ja fábmo ¶  ¶ Sámegiela ålgodisævto ¶  ¶ Sámegiela addne ¶  ¶ Almulasj háldadibme ¶  ¶ Iesjguhtik gielladile ¶  ¶ Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ¶ Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo ¶ Moatten ja iesjguhtik aktørajn li sámegielajn dahkamuhá. Návti soajttá sjaddat binná kontinuitehtta, dåjmaj koordinerim vádnun, ij rat diehttu guhti dán åvdås vásstet ja ájnegis giellaaddnáj soajttá gássjel dav vuojnnet. Dákkir dille ij le vuogas sámegiela åvddånibmáj, ja luluj vuogas tjielggasap vásstediddje- ja roallajuohkemijn. ¶ Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodoåsijs ja Sámedigge mij le sámij álmmukválljidum orgádna bierri liehket tjielggasap aktørra giellapolitihkan ja mierredit viehka ienebut giellagatjálvisájn gå uddni. Sámedikke almma mierredimfábmo giellagatjálvisájn le ájnas sámegiela boahtteájge vuoksjuj. ¶ Sámedikken le uddni binná fábmo sebrudagá giellaåvddånime bargon, ja ij besa heva almulasj giellaplánimav vájkkudit. Ajtu le Sámedikken rádádallamsjiehtadallama baktu vejulasjvuohta rádádallat ássjijn ma sáme álmmugij guosski, valla dát ij la nuoges jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet. ¶ Sámegiela ålgodisævto ¶ Rudáj, ulmutjij ja háldadimressursa vánesvuohta le stuorra hásstalus gå galggá sámegielav nannit. Juohkka sebrudaksuorgen le giellamáhtudagá vánesvuohta åvdemus hieredibme sámegiela adnuj, åhpadussaj ja åvddånahttemij. Lehkus njálmálasj ja/jali tjálalasj giellamáhtudagá vánesvuohta, valla aj fáhkamáhtudagá vánesvuohta sámegielagij gaskan. Buorre ålgodisævtoj dagá li tjáppa ulme sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj álbe. ¶ Sámegiela addne ¶ Akta dajs ájnnasamos ævtojs jus galggá sámegiela boahtteájgev nannit le jut sámegiela addne gávnnuji. Addnij álldar le ájnas, ja ájnas le jut låhko mánájs gudi sámegielåhpadusáv oadtju lassán. Dát mierkki giellajoarkkem buolvas buolvvaj hæhttu nanniduvvat. Ájn ienebu hæhttuji sámegielav sijddagiellan válljit, æjgáda hæhttuji sámegielav vuostasj giellan válljit ietjasa skåvllåmánájda, ja juohkkahasj guhti sihtá hæhttu bessat sámegielav oahppat. Dát mierkki dáttja aj bessi sámegielav oahppat. ¶ 20 ¶ Almulasj háldadus ¶ Almulasj giellan hæhttu sámegiella ájn vil ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj vatteduvvat. Dát le ájnas gå ájnegisá giellariektájt galggá sihkarasstet, valla aj gå galggá sámegielav vuojnnusij buktet ja árvvon adnet Vuonan. Sámelága giellanjuolgadusáj milta le ájnegisáj riektá sámástit ja sámegielav låhkåt vattedum vissa geográfalasj guovlojn. Dát mierkki sáme álmmugin le iesjguhtik riektá sámegielav adnet mij le tjanádum årromsadjáj. Dákkir ieredus ij le dåhkkidahtte. Sebrudakåvddånahttema diehti ulmutja stádajda jåhtåli ja ájn ienep sáme giellaháldadimguovlo ålggolij årruji. Danen hæhttu háldadimmodellav tjadádit váj juohkka ájnegisá riektá sámegiellaj almulasj háldadusán sihkarduvvá. ¶ Iesjguhtik gielladile ¶ Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj. Sámegiella moatte giellaj juogeduvvá, ja dajn le viehka iesjguhtik hásstalusá. Danen hæhttuji dåjma iesjguhtik giellaj hiebaduvvat. Dákkir dille gájbbet máhtov ja diedojt daj dárboj birra ma li iesjguhtik guovlon. Dákkir máhtov hæhttu buorre karttimij ja analyjsaj baktu åttjudit. Dálátjij ælla dákkir dárkkelis guoradallama dagádum ja ep la nahkam åttjudit nuoges buorre duodastimev gåktu gielladille ajtu le sebrudagán. Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit. ¶ Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ¶ Stuorra hásstalus le almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ja oahppat vádnuni. Duodden sámegiela almulasj adnuj dárbahip aj buorre giellaárenájt sámegiellaj. Sámegiela addnij lasedibme gájbbet vejulasjvuodajt sámegielav adnet juohkka sebrudaksuorgen ja aktijvuodan. Sámegielak fálaldagá mánájda ja nuorajda aj vájlluji. ¶ Ienemus oasse sámegielagijs li dåjmalasj guovtegielaga, moattes aj moattegielaga. Jus galggá sámegielav bisodit ja åvddånahttet avtagielak sebrudagán de hæhttup diehtet ja diedulattjat dilev láhtjet váj sámegiella aneduvvá. Dåssju sámegiela dåjmalasj ano tjadá máhttá sámegiella bissot mijá ájnnasamos árbbedábálasj kultuvrraoassen ja sæmmi båttå åvddånahteduvvat váj máhttep guládallat gájkka ådå gávnadisáj birra ma agev rievddi sáme sebrudagáv aj. ¶ Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj. Ieneplåhkogielak guhti sámegielav oahppá, edesik dan mudduj váj buktá dábálasj ságastallamav tjuovvot, viehket guovtegielagijt sámegielav válljit. ¶ Barggosuorge ¶ Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijá lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit. Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen. Dá li åvdåsvásstádus sámegiela åvdås, sámegiela ålgodisævto, giellaaddne ja sámegiela adno. ¶ 21 ¶ Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås ¶ Sámedigge vuojnná vuogas le tjielgadit åvdåsvásstádusáv Sámedikke ja ráddidusá gaskan sáme giellapolitihka hábbmidijn. Sámedigge sihtá åvdåsvásstádusáv ja vælggogisvuodajt guoktáj juohket. Stuorradigge ja ráddidus lágaj tjadá vásstet ájnegis sámegielaga riektá åvdås sámegielav adnet, madi Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås. ¶ Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås ¶ Oassen sámij iesjmierredimes ietjama giela, kultuvra ja sebrudakiellema åvdås galggá Sámedikken almma fábmo giellapolitihkan. Sámegiella le juoga majt sáme iesj hæhttuji háldadit. Sámedigge galggá sámegiela åvddånahttema åvdås vásstedit, mij mierkki Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme giellapolitihkav Vuonan hábbmit. Dákkir fábmo le ájnas jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet. St.died. 28 (2007-2008) javladuvvá Sámedigge, mij le sámij álmmukválljidum orgádna, le ájnnasamos dåjmadiddje sámepolitihkan. Sámedikken galggá almma fábmo juohkka suorgen mij le sáme sebrudahkaj ájnas. Sámedigge oajvvat sámegiella le akta mijá ájnnasamos árvojs ja guosská ålles sáme álmmugav. Dárbbo le ålleslasj ja gájkbadjásasj giellapolitihkka gåktu sámegielav nannit ja åvddånahttet iesjguhtik sebrudaksuorgen. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj mierret dán bargo premissajt. ¶ Dát mierkki aj hæhttu liehket tjielgga juohkem åvdåsvásstádus- ja mierredimsuorgijs Sámedikke ja Ráddidusá gaskan. Ráddidus galggá gáhttit jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj háldadusá aktijvuodan tjuovoduvvá, diedádusá båhti sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. Ráddidusán le badjásasj åvdåsvásstádus jut stáhta ja suohkana ásadusá ållidi gájbbádusájt ma sidjij gulluji ja juohkka ájnna giellaaddnáj fálli almulasj dievnastusájt ja fálaldagájt sámegiellaj.Sámedigge galggá vásstedit sámegiela åvddånahttema åvdås ja sámegiela giellapolitihka åvdås Vuonan. Jus Sámedikken galggá almma gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, de viehka ållo ævto hæhttuji sajenis. Dárbaj sihke ienep rudájt, fámov ja hæhttu lágijt tjadádit. Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes. Dán nammadusán galggá mandáhtta tjielgadit ja njuolgadusájt ja fámov rievddadit mij sámegiellaj guosská. Vijddábut hæhttu nammadus tjadádit sáme gielladåjmaj ålgodisævtojt, vásstediddje suorgijt ja aktisasjbargov ja rievddadusájt oajvvadit. Gájbbádus le Sámedigge nammadusá mandáhtav hábbmi. ¶ Ulme: ¶  ¶ Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås ja sáme giellapolitihka hábbmima åvdås Vuonan. Oasseulme: ¶  ¶ Rievddadum økonomalasj birástagá, fábmo ja njuolgadusá ma sámegiellaj guosski Strategija: ¶  ¶ Sáme almulasj nammadusáv nammadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævtojt ja åvdåsvásstádusá juohkemav sámegiela vuoksjuj. ¶ 22 ¶ Gielladåjmaj åvdåsvásstádus ja koordinerim ¶ Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodojs ja Sámedigge galggá sámij álmmukválljidum orgádnan liehket viehka tjielggasap oassevállde giellapolitihkan ja galggá viehka ienep fábmo giellagatjálvisájn gå uddni vuojnnep. Ållu tjielgas dárbbo le jut muhtemin hæhttu gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, ja dåjmaj koordinerima åvdås. Uddni li moaddásin iesjguhtik dahkamusá ja vásstediddje suorge sámegielan, valla ij la aktak guhti vásstet dáj iesjguhtik gielladåjmaj koordinerima åvdås. Návti sjaddá iehpevisses dille, ja ij le vuogas sámegiela åvddånahttema vuoksjuj. Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon. Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn. Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon. Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen. Sihke suohkana, fylkkasuohkana ja fylkkamánne viehkedi ja iesjguhtik rollav adni oarjjelsáme giela nannima bargon. Návti soajttá e vuojga aktan barga jali barggo ij sjatta guhkesájggásasj. Stuorra hásstalus dán suorgen le aj jut vájllu máhtudahka oarjjelsáme giela ja kultuvra birra almulasj háldadusán. Luondulasj le Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus gielladåjmaj koordinerima ja åvdåsvásstádusá juohkema åvdås. ¶ Ráddidusá sámegielaj doajmmapládna 2009-2013 ájggudahkaj sisadná moadda buorre dåjma ja le ávkálasj nævvon læhkám sámegiela nannima ja åvddånahttema bargo vuoksjuj. Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå. Doajmmaplána bargu tjadá le Sámedigge aktan barggam muhtem departementaj. Iesjguhtik departemænnta hæhttu ienep máhtudagájt åttjudit sáme ássjij ja sámegiela vuoksjuj. Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit. Ájnas le jut iesjguhtik departemænnta åvdåsvásstádusáv oadtju ja tjielggasap rollav oadtju mij guosská sámegiela bargguj. Jus galggá ráddidusá sámegielaj doajmmaplánajn joarkket de hæhttu Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj vuodon liehket. ¶ Gå galggá gielladåjmajt buorebut koordinerit li sáme ásadusá guovdátjin. Jus galggá buorre åvddånahttemvejulasjvuodajt iesjguhtik giellaguovlon de dárbaj Sámedigge ásadusájt tjielgas vásstediddje dahkamusáj. Gå galggá åvdåsvásstádusáv formálattjat juogadit de dat mierkki ásadusá hæhttuji buorep ålgodisævtojt oadtjot váj bessi ietjasa kapasitehtav ja máhtudagáv tsieggit dáv åvdåsvásstádusáv váldátjit. Ásadusájn hæhttu nuoges fábmo gehtjadit jut guovlo giellabargo organiserim vaddá båhtusijt ma li nav buore gå máhtti. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sámedigge vásstet sámegiela dåjmaj åvdåsvásstádusjuohkema ja koordinerima åvdås ¶ Oasseulmme: ¶  ¶ Sámegiela bargo åvdåsvásstádus le tjielggasit juogadum iesjguhtik giellaguovlon ¶ Strategija: ¶  ¶ Barggat aktan suohkanij, sáme ásadusáj ja organisasjåvnåj gåktu juogadit åvdåsvásstádusáv gielladåjmaj aktisasjbargo ja koordinerima åvdås iesjguhtik giellaguovlon. ¶ 23 ¶ Sámegiela dile gåvvå ¶ Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá. Ållesájggásasj kárttima iesjguhtik gielladiles luluj navti vuogas ræjddon. Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis. Uddni le dåssju statistihkalasj gåvvå oahppogiela válljimis skåvlån. Sæmmilágásj registrerim duola dagu galles sámásti dievnastusfáladiddje ásadusájn ja makta sámegiella ássjegiehtadallamin aneduvvá luluj aj vuogas. ¶ Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen. Dán aktijvuodan le luondulasj gehtjadit Sáme allaskåvllåj ja sáme statistihka analyjssajuohkusij hiebalgis dåjmadiddjijda gå sij li ham sáme giellabirrasij lahka. ¶ Gå galggá sámegielaj sebrudakdilev guoradallat Vuonan, de ihkap luluj vuogas adnet UNESCO vuogev gielladilev analyserit. Organisasjåvnnå le vædtsagav hábbmim mij árvustallá makta gielan le nanos jali rasjes dille. Dáv vædtsagav máhttá adnet buohtastahtátjit ja differensierit iesjguhtik sámegielaj gaskan, ja aj viehkken dádjadittjat ærodusájt man nannusit giella le sajájduvvam iesjguhtik geográfalasj guovlon. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Buorre giellaplánim mij le vuogas, ållesájggásasj kárttimij ja fágalasj analyjsaj nanna vuododum. ¶ Strategija: ¶  ¶ Barggat dan vuoksjuj jut sáme statistihka analyjssajuogos ressursajt oadtju váj bessi ålles ájge sámegiela dilev ja åvddånahttemav Vuonan kárttit ja analyserit. ¶ Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna ¶ Sámelága giellanjuolgadusá galggi sihkarasstet jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ålliduvvá. Ajtu vájku dá njuolgadusá li sajenis vásedi ájnegis ulmutja njuolgadusá e tjuovoduvá. Uddni le fylkkamánne sámelága giellanjuolgadusáj gujttimorgádna jus gujttim guosská suohkanlasj jali fylkkasuohkanlasj ásadusájda. Dát ij le ájggomusáj milta doajmmam. Fylkkamánne ij oattjo vargga avtak gujttimusáv, madi sæmmi båttå media baktu álu åvddån boahtá ájnegis ulmutja e ietjasa riektájt oattjo ållidum. Vuojnnet gássjel le ájnegis ulmutjijda diehtet gejna galggi aktijvuodav válldet gå galggi gujttit, ja fylkkamánnij bieles ilá binná ressursa biejaduvvi dáv gujttimårnigav tjuovvolittjat. Duodden ij le fylkkamánnijn makkirak gæhttjodoajmma giellanjuolgadusáj milta. Sámelága giellanjuolgadusáj doadjemis ælla makkirak vájkkudusá sidjij gudi njuolgadusájt dådjali. Navti le gevvam jut dakkir dille le sjaddam gånnå ájnegis ulmutjij riektá e ålliduvá. Dássta giela sadje sebrudagán hedjun, ja ájge milta soajttá álbedit dajt båhtusijt ma li lágaj baktu ållidum. ¶ Sámedigge sihtá juohkka ájnegisá riektá sámegielav adnet mij le riektá baktu mierredum sihkarasteduvvá ja vuojnná dárbov oahttseårnigis. Váj galggá bærrájgæhttjat juohkka ájnegisá riektáv sámegielav adnet le dárbbo gujttimásadusás mij le vuojnnusin, aktan oahttseásadusájn mij almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá. Sámedigge vuojnná dá rålla máhtti avtat ja sæmmi ásadusás tjoavdeduvvat, ja oajvvat sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgádna ásaduvvá. Dákkir orgána mandáhta hábbmimin galggá Sámedikken guovdásj roalla ja galggá mierredit gåktu gujttim- ja oahttsedoajmma háldaduvvá. ¶ 24 ¶ Oahttse- ja gujttimorgádna hæhttu vuojnnusin liehket váj ájnegis ulmutja diehti gejna galggi aktijvuodav válldet, sæmmi båttå gå orgádna dåjmalattjat almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá. Sámediggediedádus åhpadusá hárráj lagábut dagástallá Sámedikke rållav sáme mánáj ja nuoraj oahttsen åhpadusá riektáj vuoksjuj ja Sámedikke rållav bærrájgæhttjeorgádnan sáme oahppogatjálvisáj vuoksjuj. Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Dåjmalasj oahttse- ja gujttimorgádna sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj ¶ Strategija: ¶  ¶ Sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgána mandáhtav dahkat ¶ Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto ¶ Váj sámegiela boahtteájgev nanni de le galle ålgodisævtojs ma hæhttuji sajenis liehket. Buorre ulme sámegiela vuoksjuj e ålliduvá váni nuoges rudá ja ulmutja. Ævto dagu giellafágalasj åvddånahttem, giellabargo organiserim ja birástagá hæhttuji aj sajenis jus giella galggá buoragit åvddånit. ¶ Gå sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijn barggá de sjaddá ájnas ieridit gaskan ájnegis ulmutja riektáj sámegiela adnuj ja dárbo ma iesjguhtik sámegielan le vijddásappo åvddånit. Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon. ¶ Sámelága giellanjuolgadusá ja háldadimmodella ¶ Sámedikke álggo le riektá mij juohkka sámegielagin le gielas adnet. Juohkka sámegielagin galggá riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájku dal gånnå årru. Uddni li dá riektá dåssju sijájn gudi årru sáme giellaháldadimguovlon årru, gå sámelága giellanjuolgadusá guosski dåssju dájda suohkanijda. Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski. ¶ Almulasj háldadibme le stáhta duogen guoskavasj lágaj milta. Gå sámeláhka mierret sáme- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit. ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet. Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti le vælggogis dilev láhtjet váj almulasj dievnastusá sámegiellaj fáladuvvi suohkanij, fylkkasuohkanij ja ietjá almulasj oajválattjaj háldadijn. Udnásj njuolgadusáj rievddam mierkki sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski, ja e ájnegis guovlojda ráddjiduvá. Dákkir rievddam aj udnásj háldadimguovlluj vájkkut. ¶ Sámedigge diehtá Ráddidus le dálla sámelága giellanjuolgadusájt tjadádime ja boahtteájge háldadimmodellajt árvustallá. Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti. Boahtteájge háldadimmmodælla hæhttu iesjguhtik gielladilijt vuorodit váj máhttá gielav várajda válldet ja åvddånahttet daj dárboj milta ma li iesjguhtik giellaguovlon. ¶ Gå sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvi ålles rijkkaj guosskat, de le dárbbo hiebadum njuolgadusájt dahkat. Sámedigge vuojnná soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda Vuonan ietjasa sáme álmmugav sámegiellaj dievnnot. Danen le dárbbo ådå háldadimmodellas mij udnásj sáme ¶ 25 ¶ giellaháldadimguovlo sadjáj boahtá. Gå dán aktijvuodan giehttop háldadimmodella birra de dat guosská almulasj dievnnomav sámegiellaj mav Sámedigge adná almulasj åvdåsvásstádussan. Sámedigge sihtá háldadimmodellav mij le guovte oassáj juogedum. Luluj vuogas jus da suohkana ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon avta juohkusij biejaduvvi sierra njuolgadusáj. Dá suohkana de sjaddi giellaressursassuohkanin gånnå sáme álmmugin le vijdedum riektá sámegielak dievnastusájda ja adnuj. Sámelága giellanjuolgadusá guosski aj ietjá suohkanijda, valla sidjij ælla sæmmi vijdes gájbbádusá. Muhtem guovdásj giellariektá hæhttuji lándav miehtáj gávnnut. Da li giellariektá åvddåskåvllåmánájda, riektá åhpadussaj sámegielan ja –giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá almma riektásihkarvuohtaj ietjas giellas ja riektá girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj. Dákkir guovtejuogedum modælla gájbbet lijggeressursajt ja danen le dárbulasj giellaressurssasuohkana ja ietjá suohkana oadtju rammemávsov sámegielak dievnastusájda stáhtabudsjehta baktu. ¶ Sámedigge adná giellaressurssasuohkanijt ájnas aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav bájkálattjat nannit. Sámedigge le aktan barggagoahtám gájkaj suohkanij ma li sáme giellaháldadimguovlon guovtegielakvuodarudáj ano vuoksjuj. Sámedigge vuojnná dárbov suohkana dåjmalattjat barggi váj nanniji ja åvddånahtti sámegielav suohkanijn. Guovtegielakvuodadoarjja mav Sámedigge háldat aneduvvá åvddånahttemdoarjjan giellaressurssasuohkanijda. Aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu Sámedikkijn bæssá juohkka suohkan dåjmajt jåhtuj biedjat ma hiehpi gielladilláj mij le juohkka suohkanin. Sámedikke ulmme le ienep suohkana sáme álmmugijn giellaressurssasuohkanin sjaddi. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sámegielak álmmugin galggá almma vejulasjvuohta sámegielav adnet almulasj háldadusá aktijvuodan. ¶ Oasseulmme: ¶  ¶ Sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski ¶  ¶ Sáme giellaressurssasuohkana dåjmalattjat barggi sámegiela åvddånahttemijn. ¶ Strategija: ¶  ¶ Dåjmalattjat oassálasstet Sámelága giellanjuolgadusáj rievddamijda ¶  ¶ Buorre ålgodisævtojt giellaressurssasuohkanijda sihkarasstet ¶ Økonomalasj birástagá ¶ Økonomalasj ressursaj vádno le hásstalussan sihke Sámediggáj, suohkanijda, giellaguovdátja, skåvlå ja ietjá ásadusá ma sámegielajn barggi. Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen. Dát le ållu vuodulasj jus gielan galggi åvddånahttemvejulasjvuoda. Udnásj birástakmávso ælla dågålattja, ja Sámedigge vuojnná dárbbo le vijdes vuorodimes sámegielak fálaldagájs sebrudagán, sihke mij guosská rekrutterimij ja fáhkaulmutjij åhpadibmáj ja sámegielak fálaldagáj åvddånahttemij. ¶ Jus Sámedigge galggá fámov oadtjot sámegiela åvddånime badjel ja dan åvddånahttema åvdås vásstedit de dat gájbbet viehka ållo ienep rudá Sámediggáj. ¶ 26 ¶ Sámedigge háldat 2012:n 65 millijåvnå sámegiellaj. Dájs li 53 millijåvnå njuolggadoarjja suohkanijda, fylkkasuohkanijda ja sáme giellaguovdátjijda. Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt. Sámedigge jahkásattjat oadtju åhtsåmusájt gåjt dal guovte gærddáj dajs rudájs ma juolloduvvi. Viehka moadda buorre prosjevtajda rudájt åhtsi, valla gå moattes åhtsi de hæhttu garrasit vuorodit. Sámedigge doarjju aj sáme tjáppagirjálasjvuodav, oahpponævvobuvtadimev ja ietjá giellagullevasj dåjma. Dájda aj moattes åhtsi ja hæhttu garrasit vuorodit. ¶ Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan. Dá li rudá ma suohkanijda ja fylkkasuohkanijda juolloduvvi guovtegielak dievnastusfálaldibmáj. Dá li birástakmáksema majt Sámedigge jahkásattjat stáhtas oadtju. Guovtegielakvuodadoarjja ij le lassánam åbbålasj haddegoarŋŋoma milta sebrudagán. Sámedigge oadtju rapportajt ja budsjæhttadárbojt suohkanijs ja fylkkasuohkanijs juohkka jage. Sierraláhkáj suohkana diededi dárbahi ienep rudájt. Sámedikke oajvvadus jut sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat sjaddá vájkkudit suohkanijda ma juo li giellaháldadimguovlon ja guovtegielakvuodadoarjjaj suohkanijda ja fylkkasuohkanijda. Sámedigge miejnni birástakmáksema sámegielak dievnastusájda hæhttuji njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda mannat. Almma gålo guovtegielak dievnastusfálaldime aktijvuodan hæhttuji vuodon gå birástakmáksemav mierret. ¶ Sámedigge vuojnná dárbov sámegielav nannit ja åvddånahttet giellaressurssasuohkanijn. Sámedigge sihtá sámegielav nannit dáj suohkanijn giellaåvddånahttema rudáj baktu. Dáv dahkap guhkesájggásasj aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu suohkanij gånnå ulmijt mierret iesjguhtik suohkana dárboj milta giela vuoksjuj. Dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat suohkana álmmugij vuoksjuj ma sámegiela anov vijdet, sámegielaj addnij lågov laset, ja sámegielav vuojnnusij buktá sebrudagán. Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet. ¶ Sáme giellaguovdátja viehka buorre bargov dahki bájkálasj sebrudagájn, ja li dåjmalattja dagu giellakursaj ja sámegiela árenáj ásadijn. Sáme giellaguovdátja diededi jahkásasj rapportaj ja budsjæhttadárboj baktu dárbbo le ienep dåjmajs ma sámegielav nanniji. Giellaguovdátja aj tsuojggiji ij le heva luohtadahtte jus rudá båhti jali e. Giellaguovdátjij ruhtadille hæhttu tjielggasit buoreduvvat jus galggi bessat guhkesájggásattjat plánit bájkálasj sebrudagáj dárboj milta. Dát tsuojggiduvvá aj sáme giellaguovdátjij árvustallamin. Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán. ¶ Sámedigge dárbaj buorre ja dåjmalasj aktisasjbarggoguojmijt gå galggap barggat sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijt iesjguhtik suorgen, duola dagu sáme giellaguovdátja ma viehka buorre bargov dahki bájkálasj birrasijn. Valla ælla giellaguovdátja juohkka sajen gånnå sáme årru. Sámedigge adná ájnnasin barggat aktan ietjá sáme ásadusáj ja dájt nannit váj dåjma jåhtuj biejaduvvi ma sámegielav Sámev miehtáj nanniji. Ájnas le jut sáme ásadusáj giellamáhtudahka nanniduvvá ja jut nanos fáhkabirrasa sámegielan åvddåni duoppen dáppen. Návti sjaddi ienep dåjma ja sámegiella nannusappo vuojnnusij boahtá. Gå vuorddep sáme ásadusá galggi ienep åvdåsvásstádusáv válldet sámegiela åvdås, de hæhttu aj mielan adnet sámegielan vádnuni bágo ja moallánagá moatten ådå sebrudaksuorgen. Dat gájbbet sáme ásadusájn li ålgodisævto mai baktu máhtti dát åvdås dågålasj láhkáj vásstedit. Sámedigge le gárves dát åvdås vásstedit, valla gájbbet guovdásj oajválattja aj dát åvdås vásstedi. ¶ Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan. Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat. Galggap dáppe muhtem buojkulvisájt nammadit. Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat. Dát prosjækta dal joarkká stuoves ruhtadimijn váj ájn ienebu bessi sámegielav oahppat. Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum. Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara ¶ 27 ¶ læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit. Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj nammaduvvá aj man ájnas le jut giellalávggoma stuoves ruhtadimev oadtju. Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti. Galle le vejulasjvuodajs, sierraláhkáj rádjáguovlojn, åhpadiddjeressursajt Svierigin ja Suoman ávkkit, ja giellabiesetjåhkanimijn aktijdit. Da beras lulujin liehket stuoves fálaldagá ja gájbbedi økonomalasj ressursajt. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sámegielan li buorre økonomalasj ålgodisævto ¶ Oasseulmme: ¶  ¶ Lasedum birástakmávso stáhtas sámegiela åvddånahttemij ¶  ¶ Birástakmákso sámegielak dievnastusfálaldahkaj njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda. ¶ Strategija: ¶  ¶ Sáme almulasj nammadusáv ásadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævto ja åvdåsvásstádusáv sámegiela vuoksjuj. ¶  ¶ Bærrájgæhttjat jut suohkanij ja fylkkasuohkanij guovtegielak dievnastusáj gålo kárttiduvvi ¶  ¶ Dilev láhtjet váj giellaprosjevta ma buoragit li vuorbástuvvam stuoves ruhtadimev oadtju. ¶ Almaslasj ressursa ¶ Giellamáhtudagá vánesvuohta le stuorra hásstalus juohkka sebrudaksuorgen. Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon. Moadda suohkanijn háldadimguovlon li læhkám gássjelisvuoda ietjasa vælggogisvuodajt ållidit mij guosská sámelága giellanjuolgadusájda danen gå almasjlasj ressursa vádnuni. Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá, gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat, de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut. Ålleslasj vuorodibme sámegielak barggijt åttjudit ja sámegiela åhpadime fálaldahka studentajda ja fáhkaulmutjijda luluj ållu dárbulasj gå galggá sebrudagá boahtte dárbojt gåbttjåt. Akta sivva dasi gå sámegiella ij vuojga háldadusán aneduvá le jut sámegielak bargge vájlluji sámegiela fáhkaterminologijav ja ælla hárjjánam bargon sámástit. Dat mierkki åhpadusásadusá aj hæhttuji åvdåsvásstádusáv válldet mij guosská sámegielak studentaj åhpadibmáj. Studenta hæhttuji bessat sáme fáhkaterminologijav oahppat váj bessi sámegielav adnet virgenis gå li åhpadusájn ållim. ¶ Sámegielak máhtudagá dárbbo ij le stuorre dåssju almulasj ja suohkanlasj dievnastusfálaldimen, ájnat aj sosiála ja kultuvralasj fálaldagájn sebrudagán. Media, girjálasjvuohta ja guládallam li suorge manna sámegielak máhtudagájt dárbaj. Sierraláhkáj ájnas le mánáj giellaåvddånahttemij jut gávnnuji buorre sámegielak fálaldagá median, girjálasjvuodan ja kultuvran. Dárbulasj le jut sámegielaga iesjguhtik virgijda álggi, váj navti sihkarasstá giellamáhtudagáv iesjguhtik sebrudaksuorgen. Butenschønnammadusá guoradallam aj åvdet dárbbo le sámegielav åvdedit dutkamgiellan ja javllá dutkamásadusá ¶ 28 ¶ hæhttuji dal åvdåsvásstádusáv válldet kursajt fállat sámegielan juohkka dásen. Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sáme giellamáhtudahka juohkka sebrudaksuorgen. ¶ Strategija: ¶  ¶ Ájn ienep sámegielak barggijt åttjudit ¶  ¶ Sámegielav fáhkagiellan åvddånahttet ¶  ¶ Ienep åhpadimev åttjudit sámegiellaj ja –gielan dutkamin ja alep åhpan. ¶ Giellafágalasj åvddånahttem ¶ Terminologia ja giellateknologalasj åvddånahttem li ájnas ålgodisævto sámegiela vuoksjuj. Giellafágalasj åvddånahttem hæhttu sebrudakåvddånimev tjuovvot, ja agev le ådå terminologijas dárbbo. Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta, dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon. Teknologijaåvddånahttem juohkka sebrudaksuorgen le viehka dárbulasj jus giella galggá iesjguhtik fáhkasuorgen aneduvvat. Terminologija vánesvuohta le stuorra hásstalussan uddni. Sierraláhkáj le dát duodalasj oarjjel- ja julevsáme gielaj gáktuj. Árbbedábálasj bágo ja moallánagá aktan bájkkenamáj tjoahkkim li ájnnasa danen gå da sisadni árbbediedov mav hæhttu várajda válldet. ¶ Giellateknologalasj tjoavddusa li ávkálasj ja buorre viehkkenævo sihke giela adnuj ja åhpadibmáj. Buorre giellateknologalasj vædtsaga lulujin ájnnasa sámegielav nannit ja åvdedit. ¶ Máná ja nuora li viehka dåjmalasj addne ådå teknologijas vijdes gåbddudagán digitála nævojs ja prográmmajs. Dá mánáj giellaadnuj vájkkudi, danen le ájnas jut dá aj sámegiellaj gávnnuji. Dat guosská sihke prográmmajda, spelajda ja daj lágátja mobijllatelefåvnåjda, dáhtámasjijnajda, valla aj vuogas digitála æjvvalimsaje gånnå máhttá sámegiellaj guládallat. Buorre sosiála næhttabájke gånnå bæssá sámegiellaj guládallat lulujin ájnas giellaárená sierraláhkáj mánájda ja nuorajda gudi årru bájkijn gånnå ietján ælla heva sámegiela árená. ¶ Sáme merka iesjguhtik dáhtábásajn dahki duov dáv hásstalusáv duola dagu gå galggá sáme bájkkenamájt registrerit. Teknologija hæhttu åvddånit dáhtábásaj, GPS:a, applikasjåvnåj ja ietjá vædtsagij gáktuj váj sjaddá álkkep sáme merkajt dáj aktijvuodajn adnet. ¶ Ålleslasj giellapolitihkka mierkki aj vuogas láhkáj rijkkarájáj rastá barggat. Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet. Hådje luluj jus sáme giela åvddånahtti iesjguhtik guovlluj, danen gå de soajttá gássjel sjaddá rijkkarájáj rastá guládallat. Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum, ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá. Danen li miján juo buorre mudduj sámegielak terma. Åvddål dá máhtti aneduvvat duola dagu oahppogirjijn de hæhttuv kvalitehtav guoradit. Sámedigge nuortarijkaj aktisasjbargos berus váj terminologija máhttá rijkkarájáj rastá aneduvvat. Ulmme le terminologija ¶ 29 ¶ åvddånahttem, kvalitehta guoradallam ja normerim galggá dagáduvvat nuorttarijkaj aktisasjbarggon mij sisadná sihke fáhka- ja giellamáhtudagáv. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Buorre giellateknologalasj tjoavddusa sámegiela gáktuj ¶  ¶ Sáme terminologija juohkka sebrudaksuorgen ¶  ¶ Sáme bájkkenamá registreridum ja vuojnnusij biejadum ¶  ¶ Dålusj bágo ja moallánagá li dokumenteridum ja li gieda åvdån ¶ Oasseulmme: ¶  ¶ Teknologalasj tjoavddusa ma li sáme bokstávajda hiebaduvvam ¶ Strategija: ¶  ¶ Viehkedit buorre sáme terminologija- ja báhkodáhtábássaj giellafágalasj ja giellateknologalasj birrasij siegen. ¶  ¶ Barggat dan vuoksjuj jut ådå teknologija ja digitála nævo li hiebaduvvam ja åvddånahteduvvam váj bæssá sámegielav aj válljit. ¶  ¶ Nannit sáme terminologija åvddånahttemav ¶  ¶ Ájn vil sávrebut barggat árbbediedo ja sáme bájkkenamáj tjoahkkimijn. ¶ Barggosuorgge 3: Giellaaddne ¶ Akta Sámedikke ulmijs le lasedit sámegiela addnij lågov. Ajtu ij le alla addnelåhko ietjastis makkirak sihkarvuohta jut giella galggá åvddånahttet ja vijddábut iellet, valla giellaaddnij álldarjuohkem le ájnas. Jus li moadda vuoras giellaaddne de dat merkaj sámegiela addne låhko ij lassána. Gå galggá giellaaddnij lågov lasedit da li gålmmå ássje sierraláhkáj ájnnasa; buolvas buolvvaj gielav dåmadit, sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme. ¶ Gielladuvddem sijdan ¶ Sámedikke ulmme le lasedit giellaaddnij lågov váj navti gielav nanni ja åvddånahttá. Giela addnijs båhti dárbo sebrudagán. Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj. Hásstalus le oadtjot ájnegisáv sámegielav válljitjit. Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit. Návti galggá diedon liehket. Vájku almulasj ásadusá e nagá ájnegis ulmutjij válljimav stivrrit, de le ájnas jut dille látjeduvvá váj priváhta válljima li almma válljima navti jut vejulasjvuoda li duohta. Hæhttu gávnnut systebma gånnå sámegielav vuostasj giellan ietjasa mánájda duvdadit sjaddá jasska válljim. Sámegiella hæhttu liehket giella mij sebrudagás árvvon aneduvvá; sámegiela máhtudahka hæhttu sebrudagás aneduvvat ájnas máhtudahkan. Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj. Iehpeformála giellaåhpadibme buolvas buolvvaj je ájnnasamos garantia ielle sáme giela åvdås. ¶ Sæmmi båttå gå le juohkka ájna duogen bæjválasj gielav sijdan válljit de le aj juohkka ájna duogen sámegielav iesjguhtik aktijvuodan adnet. Juohkkahattjan le åvdåsvásstádus bisodit, åvddånahttet ja duvdadit gielav boahtte buolvvaj. Ájnas le juohkkahasj åvdåsvásstádusáv válldá, ja sámegielav juohkka ¶ 30 ¶ aktijvuodan adná. Dárbulasj le aj jut sij gudi gielav buoragit bukti, åvddån manni buorre åvddågåvven ja li diedulattja gielav adnet juohkka aktijvuodan. Dákkir åvddågåve måvtåstahtti ja arvusmahtti giela adnuj, ja sæmmi båttå lassán aktisasj diedulasjvuohta giellaano birra. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sámegiella duvdeduvvá buolvas buolvvaj sijdan ¶ Strategier: ¶  ¶ Arvusmahttet æjgádijt sámegielav sijddagiellan válljit ¶  ¶ Låggnit sámegielav sijddagiellan ávkálasj ja árvulasj mærrádussan. ¶ Gielladuvdadibme sijda ålggolin ¶ Sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme skåvlån li ájnas vájkkudimnævo sámegielak mánáj giellaåvddånahttemav doarjjot. Sámegiella mánájgárdijn ja skåvlåjn guovte ietjá sámediggediedádusájn giehtadaláduvvi, ja danen ep galga dáppe dáj guokta sebrudakásadusáj rollav snivva guoradit. Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu. Mánájgárdde ja skåvllå hæhttu vuogijt gávnnat váj dát ajtu dáhpáduvvá. Dáv máhttá duola dagu dahkat diedulasj válljimij baktu mánájgárddemodellajs ja åhpadimmodellajs iesjguhtik sámegielak juohkusij. Vuosedip Sámediggediedádussaj åhpadime hárráj gånnå dát hásstalus aj giehtadaláduvvá. ¶ Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá. Stuorra oasse sijájs ajtu sihtá sijá máná galggi bessat sámegielav oahppat. Dákkir dilen gå æjgáda iesj e sámegielav buvte sjaddi mánájgárde ja skåvlå sierralágásj ájnas gielladåmadiddje. Diehtep Aotearoa/ New Zealand vásádusájs jut mánájgárde li læhkám ájnnasa gå māori gielav oalle buoragit li ælláskahttám. Vuonan vuojnnep aj suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin oahppe rekrutteriduvvi sámegiela åhpadussaj sáme mánájgárdijs. Danen le ájnas sáme mánájgárdijt nannit váj aj máhtti liehket buorre giellaoahppamárená mánájda. Váj galggá nahkat sámegiela hoallij lågov lasedit de le viehka ájnas jut dáttja aj bessi sámegiela åhpadusáv mánájgárden ja skåvlån válljit. ¶ Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán, ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju. Vásádusáj baktu árvvedip sámegiela nubbengiela åhpadime baktu ij aktak guovtegielagin sjatta. Giellaárená hæhttuji mánájgárdij ja skåvlåj ålggolin åvddånahteduvvat váj giellaåhpadibme dågålasj láhkáj sihkarduvvá. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Nanos åhpadimmodella sámegielan vuostasjgiellan ¶  ¶ Máná gejn le sámegiella nubbengiellan galggi almma guovtegielaga ¶  ¶ Ienep dáttja bessi sámegielav oahppat ¶ Strategija: ¶ 31 ¶  ¶ Nanos åhpadimmodella sámegiela åhpadussaj vuostasj- ja nubbengiellan galggi åvddånahteduvvat ¶  ¶ Doarjjot ienep ja ådå giellaárenáj åvddånahttemav ¶ Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda ¶ Dárojduhttempolitihka diehti li moadda ållessjattuksáme gudi ælla sámegielav oahppam. Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda le dárbulasj ja ájnas sámegiela åvddånahttemij. Jus ållessjattuga galggi bessat oasev válldet sámegiela joarkkaj, de hæhttuji iesj gielav buktet. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat. Berustibme le tjielggasamos sijáj gaskan gudi javlli juogu de ”dåssju dádjadi”, ”bukti vehi” jali ”bukti sámegielav”. Sijáj gaskan sulle lahkke javlli sihti ienep sámegielav oahppat. Sijáj gaskan gudi e majdik sámegielas dádjada le berustibme vehi binnep, sijáj gaskan sulle 40 % árvustalli sámegielav oahppet ájge bále. Jus galggap ållidit ulmev ienep sámegiela addnij ja ienep vejulasjvuoda sámegiela adnuj de hæhttuji dáttja aj sámegielav oahppat. ¶ Álggoåhpadibme ållessjattugijda hæhttu ietjá láhkáj hiebaduvvat gå mánáj ja nuoraj åhpadibme. Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset badjel 30 % diededi åhpadibme sijdabájken le ækton jus galggi nahkat sámegielav oahppat. Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa. ¶ Sámedigge ruhtat vidájahkásasj sáme ållessjattukåhpadimprográmmav mij Sáme allaskåvlås jådeduvvá. Prosjevta sisadno le Sáme allaskåvllå giellaguovdátjij siegen fállá álggoåhpadimev sámegielan ållessjattugijda. Sáme allaskåvllå le oahppoplánajt dahkam majt kursa tjuovvu, ja sij aj lågådalli. Kursa maŋŋela bessi studenta eksámav válldet Sáme allaskåvlån. Sáme allaskåvllå le aj fágalattjat giellaguovdátjij barggijt bagádallam. Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam. Tråmså universitehtta le aj muhtem giellaguovdátjij muodugasj aktisasjbargov ásadam. Vuojnnet buoragit li vuorbástuvvam danen gå oassálasste bessi sámegiela kursav sijdabájken válldet sæmmi båttå gå eksámav bessi allaskåvlån/universitehtan válldet ja dassta oahppotjuorgajt oadtju. Gå dákkir vuohke ållessjattugijt åhpadit le nav buoragit vuorbástuvvam de hæhttu dákkir aktisasjbargguj stuoves ruhtadimev åttjudit. Gå barggá sámegiela bisodimijn ja åvddånahttemijn de le ájnas jut stuoves ja guhkesájggásasj fálaldagá gávnnuji gånnå ållessjattuga bessi sámegielav oahppat. ¶ Oahppolihto li ájnas ållessjattukåhpadimárená. Da li juo måttijt jagijt giella- ja kultuvrraåhpadimev tjadádam. Sámedigge vuojnná dájn sjaddá ájn ájnas roalla boahtteájggáj sámegiela ja kultuvra åvddånahttema bargon. Sierraláhkáj ájnas le sijá roalla árenájt ásadimen gånnå sámegiella máhttá iesjguhtik kurssaaktijvuodan aneduvvat. Sámedigge vuojnná aj dárbov sijá dåjmav nannit váj vijdes kurssafálaldagájt ja giellaárenájt bisot. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Hiebadum álggoåhpadibme sámegielan ållessjattugijda gåggu sij årru ¶  ¶ Ienep dáttja galggi bessat sámegielav oahppat ¶ Strategija: ¶ 32 ¶  ¶ Barggat váj aktisasjbarggo åhpadusásadusáj ja giellaguovdátjij gaskan buorre ålgodisævtojt oadtju. ¶  ¶ Barggat dan vuoksjuj jut sáme oahppolihto buorre ålgodisævtojt oadtju ¶ Giellaguodde ¶ Giellaguodde li viehka ájnnasa gå galggá giela addnij lågov lasedit. Sáme giellaguoddijn le árvulasj máhtto sámegielaj birra, mav sjaddá dárbulasj ávkkit gå sámegiela åvddånahttemijn barggá. Moadda boarrásijn le viehka buorre njálmálasj sámegiela máhtto, siján le valjes báhkoboanndudahka ja li bisodam sáme hållamvuogev. Mij dábálattjat giellaguoddev ierit sujsta guhti le gielav ienep formálalattjat láhkáj oahppam skåvlå baktu, le giellaguodde gullá ja diehtá makkir bágo ja moallánagá duon-dán dilen adná. Giela boahtteájge sihkarasstemdiehti le ájnas jut nav moattes gå vejulasj gielav oahppi giellaguoddij baktu. Giellaguodde le viehka ájnas ressurssa mij luluj viehka ienebut ávkkiduvvat, sihke åhpadusán, dutkamin ja vuorrasappoj ja nuoraj guládijn. ¶ Gielaguoddijn árbbedábálasj sáme æládusájn dagu ednambarggo, boatsojsujtto, miehttsestallam ja guollim li ájnas máhto sáme giela, dábij ja árbij birra. Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj. Návti ij le vuodoæládusáj giella ájnas dåssju sáme giellaåvddånahttemij, ájnat aj gå galggá sáme árvojt ja árbbediedojt jårkadit. Dán aktijvuodan le viehka ájnas jut árbbedábálasj sáme æládusaj roalla giellaoahppamárenán várajda váldeduvvá ja joarkká, váj giella ja ájnas árvo bisoduvvi ja boahtteájggáj joarkki. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Giellaguodde dåjmalattjat aneduvvi váj gielav joarkká sihke formála ja iehpeformála árenájn ¶ Strategija: ¶  ¶ Giellaguodde aneduvvi dåjmalasj ressurssan giellaåhpadusán ja iesjguhtik giellaárenán. ¶  ¶ Barggat váj skåvlå ja mánájgárde ájn ienebut máhtti aktan barggat árbbedábálasj æládusáj gielladuvddemárenáj vuoksjuj. ¶ Barggosuorgge 4: Sámegiela adno ¶ Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet almulasj ja priváhta aktijvuodajn le viehka ájnas gå galggá sámegiela anov vijdedit. Uddni ælla dågålasj sámegielak fálaldagá sebrudagán, ja giellaaddne vásedi sijá vejulasjvuohta sámegielav adnet ráddjiduvvá. Dát le dille majna Sámedigge ij le dudálasj. Ájnas le giela boahtteájggáj jut sámegiella adno viehka ålov vijdeduvvá juohkka sebrudaksuorgen. ¶ Diedulattja sámegiela vuoksjuj ¶ Ienemus sámegielak ållessjattuga li guovte- jali moattegielaga. Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav. Ájnas le sámegiela boahtteájge gáktuj jut guovtegielak vállji sámegielav adnev nav moatten aktijvuodan gå ber máhttá. ¶ 33 ¶ Váj giellaválljim álkkebun sjaddá de le aj viehka ájnas jut avtagielak ieneplåhkogielaga dádjadi guovtegielaga giellaválljimav. Jus giellaválljim agev le dav dan duogen jut gájka galggi dádjadit mij javladuvvá, de vejulasjvuoda sámástit tjielggasit binnu. ¶ Váj sámegiella galggá ielle giella boahtteájggáj aj de hæhttu giella válljiduvvat ja aneduvvat sijddagiellan ja buolvaj gaskan duvdaduvvat. Dárbbo le aj giella ienep árenájn gullu sebrudagán. Dát gájbbet buorre sebrudakplánimav, ja ållo bargov sihka almulasj ja priváhta ásadusájs aktan ájnegis giellaaddnes. Dárbbo le ájn vil diedulattjan sjaddat man ájnas le sámegielav ienep aktijvuodan adnet. Juohkka ájnna giellaaddne, politihkkár, ásadus ja almulasj háldadus hæhttu válljit sámegielav adnet. ¶ Stuorra åvdåsvásstádus le juohkka ájnna giellaaddne duogen, valla Sámedigge sihtá aj ásadusáj ja politihkkárij duohkáj dáv åvdåsvásstádusáv ájn ienebut biedjat. Sáme ásadusá ja politihkkára li åvddågåvå sáme sebrudagán ja siján le ållo fábmo. Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit. Dat mierkki Sámedigge ájn vil ienebut hæhttu dættodit sámegielav ietjas bæjválasj dåjman adnet. Median le sierralágásj ájnas roalla giellatrendbieddjen. Mielanækto sámegiela adno luluj giela stáhtusav låpptit. Sámegiella galggá liehket giella mij dåjmalattjat aneduvvá sihke ájnegis ulmutjijs ja ásadusájs. Dát vijdet sámegiela anov ja dan stáhtusav ja árvov låppti. ¶ Dán aktijvuodan le aj ájnas dættodit sáme gudi ælla bessam sámegielav oahppat hæhttuji rahtjat váj gielav ruopptot válldá. Sámedigge sihtá ienep dættov man ájnas le gielav ållessjattugin oahppat. Sámedigge ij máhte ájnegis ulmutjij priváhta giellaanov stivrrit, valla Sámedigge galggá barggat dan vuoksjuj jut gávnnuji buorre vejulasjvuoda gielav oahppat ja buorre giellaárená. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sámegiella dåjmalattjat aneduvvá juohkka sebrudaksuorgen ¶ Oasseulmme: ¶  ¶ Buorremielakvuohta sámegiela vuoksjuj ¶ Strategija: ¶  ¶ Ásadusáj ja organisasjåvnåj siegen ásadit diedulasjvuodav man ájnas le sámegielav adnet sihke njálmálattjat ja tjálalattjat ¶  ¶ Barggat dan vuoksjuj jut ásadusá ja organisasjåvnå ietjasa sámegiela ja –kultuvra máhtudagáv lasedi. ¶ Sáme giellaguovdátja ¶ Sáme giellaguovdátja li viehka ájnnasa sámegiela åvddånahttemin. Da li sierraláhkáj ájnnasa lahkabirrasin ja viehka ållo dåjmajt ietjasa guovlojn álgadi. Giellaguovdátja le Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan iesjguhtik giellaguovlon. Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto. Giellaguovdátjij guoradallam mav Norut Áltá 2012 gidá dagáj duodas dárbbo le ulmutjijs ja rudájs. ¶ 34 ¶ Sámedigge berus gielladåjmaj vuohkasap åvdåsvásstádusjuohkemis ja koordinerimis, ja dan aktijvuodan li giellaguovdátja luondulasj aktisasjbarggoguojme. Sáme giellaguovdátjijn le stuorra potensiálla sámegielav vijddábut låpptit. ¶ Sámedigge le åvddåla dættov biedjam man ájnas le jut ienep tjáppagirjálasjvuohta, oahpponævo ja giellateknologalasj vædtsaga dagáduvvi ja dát le lahkasit giellaguovdátjijda tjanádum. Dát mierkki giellaguovdátja ja oahppoásadusá hæhttuji ájn lagábut aktan barggat. Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá. Sámedikke mielas li giellaguovdátja luondulasj vásstediddje gå galggá ådå giellaárenájt ásadit ja dajt ieme vijdábut åvddånahttet. Giellaguovdátjij buvtadime giellaåhpadime aktijvuodan le árvulasj ja bierri ájn ienebut almoduvvat ja bigoduvvat. Næhttaportálla Aktan.no le luondulasj tjoahkkimbájkke giellaguovdátjij bargojda ja almodimijda aj. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Dåjmalasj ja ielle sáme giellaguovdátja ¶ Strategija: ¶  ¶ Aktan giellaguovdátjij gehtjadit sijá rållav sámegiela åvddånahttemin ¶  ¶ Åttjudit stuoves ruhtadimårnigijt giellaguovdátjijda. ¶ Giellaárená ¶ Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi. Ulme sámegielav bæjválasj giellan åttjudit li gássjela ållidit jus ij besa gielajt bæjválasj iellemin, almulasj aktijvuodan jali guládallamin adnet. Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá. Giellaárená li ájnas vædtsaga gå galggá æjvvalimsajijt ásadit gånnå sámegiella gullu ja vuojnnu. Sierraláhkáj le dát ájnas dåppe gånnå sámegiella le unneplåhkogiella. ¶ Hæhttu dilev láhtjet almma sámegiela adnuj sebrudagán árenáj ja æjvvalimsajij baktu mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda. Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit. Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti. ¶ Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij. Dákkir fálaldagá álu prosjevtaj baktu fáladuvvi ja ælla stuoves fálaldagá. Dárbbo le árvustallat jus giellabiese galgalulujin oassen dábálasj oahppofálaldagás ja skåvlåjda hiebaduvvat. Dáv aj dagástallap Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sámegiela giellaárenáj valjesvuohta ¶ Strategija: ¶  ¶ Vuogas giellaárenájt ásadit ma doajmmi gielalasj doarjjan lahkabirrasin ¶ 35 ¶ Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan ¶ Sámegiella vuojnnusij boahtá tjállemgiela baktu. Danen le ájnas dilev láhtjet váj tjállemgielav bæssá ájn vil ienebut adnet. Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa, de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin. 1970 jagij rájes vijddánij sámegielak girjálasjvuohta, valla esski gå sámegiella åhpadimgiellan sjattaj vuodoskåvlån de sjattaj buorep vuodo dåjmalasj adnuj sáme tjállemgielas sihke låhkåm- ja tjállemgiellan. Gå sierra sáme oahppoplána juohkka skåvllåfáhkaj båhtin 1990-lågo låhpan sjattaj dat miehtebieggan sáme tjállemgiela åvddånimen mij lij buorre vuodo oahppijda tjálalasj sámegiela adnuj. Hásstalusá sámegielav vuojnnusij buktet båhti dassta gå tjállemgielan le viehka oanes histåvrrå skåvllåaktijvuodan ja viehka stuorra ærádusá iesjguhtik giellajuohkusij gaskan. ¶ Sámegielav vuojnnusij biedjat le sihke ulmme ja vædtsak. Galbaj, dájda, dokumentaj, næhttabielij ja tiekstima baktu giella vuojnnusij boahtá. Giella mij vuojnnu le vuodulasj viehkkenævvo sæmmi båttå gå aj giellaj ienep stáhtusav vaddá. ¶ Sáme bájkkenamáj adno ja vuojnnusij buktem le ájnas giella- ja kultuvrraåvdediddje doajmma. Ájnas le sáme bájkkenamájt systemáhtalattjat registrerit ja tjoahkkit, sierraláhkáj dakkir guovlojn gånnå ij le heva åvdutjis tjoahkkidum. Dán aktijvuodan le ájnas sáme nammafágalasj arkijvav tsieggit váj namá li álkket giedaj åvdån. ¶ Media ja girjálasjvuohta gielav vájkkudi, danen le ájnas jut sáme girjálasjvuohta almoduvvá manna le buorre giella madi sæmmi bále le álldarjuohkusij hiebaduvvam ja låhkåmmielav árvusmahttá. Median le ájnas roalla sebrudagán, ja navti le siján stuorra åvdåsvásstádus sihke vuojnnusij buktemis, buorre giela åvdås, ja jut vatteduvvi fálaldagá ma li siegen giellaanov nannimin ja åvdedimen. Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje. Danen li filma gånnå besa sámegielav válljit juogu de ságastimgiellan jali tækstagiellan ájnnasa mánáj giellaåvddånahttema vuoksjuj. Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn, dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda. ¶ Ulmme: ¶  ¶ Sámegiella le anon ja vuojnnusin juohkka árenán sebrudagán ¶ Strategija: ¶  ¶ Sámegielav ja kultuvrav vuojnnusij buktet ¶  ¶ Ienep girjálasjvuoda, avijsa ja bláde almodusá sámegiellaj ¶  ¶ Ienep tjálalasj sámegiela adno digitála mediájn. ¶ Vájkkudusá ruhtadilláj ja háldadussaj ¶ Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit. Dán diedádusá baktu, ja buorre aktisasjbarggon guovdásj oajválattjaj vuorddá Sámedigge ruhtadille sáme giellaåvddånahttemij Vuonan viehka ålov buorrán. Sámedigge jáhkká ¶ 36 ¶ guovdásj oajválattja ållidi dajt ulmijt ma li biejadum, váj Sámedigge ja ietjá oassálasste oadtju daj rudálasj ja háldaduslasj birástagájt majt dárbaj jus galggá sámegiela stáhtusav ja anov lasedit. ¶ Sámedigge diehtá dát diedádus mierkki stuorra rievddama boahtemin. Lága hæhttuji rievddaduvvat, fábmo ja åvdåsvásstádus hæhttu tjielgaduvvat. Sæmmi båttå hæhttuji rudálasj ressursa laseduvvat dagu juo lip nammadam. Rievddama majt Sámedigge dáppe oajvvat mierkkiji moadda lága rievdaduvvi váj sámegielaga oadtju iesjguhtik riektáv giellaj. Dat mierkki aj Sámedikke ja ietjá aktøraj fábmo målssu. Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev. Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes. Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj. Vijddábut hæhttu nammadus ålgodisævtojt, vásstediddje vidjurijt ja sáme gielladåjmaj koordinerimav tjadádit ja rievddadusájt oajvvadit. Sámediggá vuorddá mij galggap nammadusá mandáhtav hábbmit. ¶ Diedádusáv jahkásattjat tjuovvol Sámedikke jahkásasj budsjehta baktu gånnå dåjma ma iesguhtik ulmijda hiehpi vuoroduvvi. Sámedikkeráde árvustallá doajmmaplánajt dahkat muhtem barggosuorgijda. Diedádusán le guhkesájggásasj perspektijvva ja luondulasj le dav vas gehtjadit gålmånielje jage duogen váj árvustallá makta Sámedigge le diedádusá ulmijt ållim. ¶ 37 ¶ Girjálasjvuohta ¶ Litteraturliste ¶ 1. Grunnloven. LOV 1814-05-17 nr 00: Kongeriget Norges Grundlov, given i Rigsforsamlingen paa Eidsvold den 17de Mai 1814 ¶ http://www.lovdata.no/all/hl-18140517-000.html ¶ 2. Sameloven. LOV 1987-06-12 nr 56: Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold http://www.lovdata.no/all/hl-19870612-056.html ¶ 3. Opplæringslova. Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa http://www.lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/all/nl-19980717061.html&emne=OPPL%C6RINGSLOV*& ¶ 4. Barnehageloven. LOV 2005-06-17 nr 64: Lov om barnehager http://www.lovdata.no/all/hl-20050617-064.html ¶ 5. Forskrift om endring i forskrift om fosterhjem http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0226.html&emne=fosterhjem*& 6. Forskrift om endring i forskrift om tilsyn med barn i barneverninstitusjoner for omsorg og behandling ¶ http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*& ¶ 7. Stadnamnlova. LOV 1990-05-18 nr 11: Lov om stadnamn http://www.lovdata.no/all/hl-19900518-011.html ¶ 8. FNs konvensjon om barnets rettigheter . (AN:a mánájkonvensjåvnnå) Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, basádismáno 20.bve 1989. Tjårggidum Vuonas, ådåjakmáno 8.bve 1991. Ådåstuhtedum jårggålibme sjnjuktjamánno 2003 bievddegirjjelasádusáj. http://www.regjeringen.no/upload/kilde/bfd/bro/2004/0004/ddd/pdfv/178931fns_barnekonvensjon.pdf ¶ 9. FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter. Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, javllamáno 16.bve 1966. Tjårggidum Vuonas, ragátmáno 13.bve 1972. Doajmmagådij sjnjuktjamáno 23.bve 1976. http://www.regjeringen.no/nb/dep/ud/dok/veiledninger/2004/iccpr.html?id=88149 ¶ 10. ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater. Mierredum ILO:as oajvvekonferánsan bietsemáno 27.bve 1989. Tjårggidum Vuonas, biehtsemáno 20.bve 1990. Doajmmagådij sjnjuktjamáno 5.bve 1991. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/midtspalte/ilokonvensjon-nr169-om-urbefolkninger-o.html?id=451312 ¶ 38 ¶ 11. Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk. Mierredum Europarádes 1992. Tjårggidum Vuonas jagen 1993. Doajmmagådij sjnuktjamáno 1.bve 1998. http://conventions.coe.int/treaty/en/Treaties/Html/148.htm (Engelsk versjon) http://www.coe.int/t/dg4/education/minlang/textcharter/Charter/Charter_no.pdf ¶ (Norsk oversettelse - ikke offisiell) ¶ 12. FNs erklæring om urfolks rettigheter. Mierredum AN:a oajvvetjåhkanimen ragátmáno 13.bve 2007. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/internasjonalt_urfolksarbeid/fn s-erklaring-om-urfolks-rettigheter1.html?id=629670 ¶ 13. Nordisk samekonvensjon. Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005. http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami_samekonvensjon_n orsk.pdf ¶ 14. Sámedikkeráde politihkalasj álggemtjielgadus. Politihkalasj vuodo Sámedikke ieneplågoráde ájgegávdan 2009-2013. ¶ http://www.samedigge.no/Sammedikke-birra/Organisasjaavnaa-struktuvrra/Samedikkerade ¶ 15. Sametinget (2012): Sametingets budsjett 2012 . ¶ http://www.sametinget.no/Dokumenter ¶ 16. Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11) http://innsyn.ed=303959&versjon=7&variant=A& ¶ 17. Samarbeidsavtale mellom Sametinget og kommuner og fylkeskommuner om bruken av tospråklighetsmidlene 2012 ¶ http://www.sametinget.no/Dokumenter ¶ 18. Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter ¶ 19. Fornyings-, administrasjons- og kirkedepartementet (2011): Sáme gielaj doajmmapládna (20092013) . http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/samiske_sprak/handlingsplanfor-samiske-sprak-.html?id=563658 ¶ 20. James Anaya FNs spesialrapportør om urfolks rettigheter (2011): Rapport om situasjonen for samer i Norge, Sverige og Finland (engelsk versjon) ¶ http://unsr.jamesanaya.org/country-reports/the-situation-of-the-sami-people-in-the-sapmiregion-of-norway-sweden-and-finland-2011 ¶ 21. Sámi allaskuvla (2012): Samiske tall forteller 5. Raport1/2012. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. http://www.sametinget.no/Dokumenter ¶ 39 ¶ 22. Samisk Nærings- og Utredningssenter (2000): Undersøkelse av bruken av samisk språk. Om bruken av samisk språk blant privatpersoner i samiske områder, offentlige institusjoner, samiske organisasjoner og samiske bedrifter. Rapport. Tana, SEG. ¶ 23. Rasmussen, Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska. Davvisámegielagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas . Romsa: Romssa universitehtta ¶ 24. Solstad, Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012. NF-rapport nr. 9/2012. Bodø:Nordlandsforskning ¶ http://www.sametinget.no/Dokumenter ¶ 25. Butenschøn, Nils A. (2012): Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning . Oslo: Utvalg for samisk forskning og høyere utdanning. http://www.regjeringen.no/upload/KD/Vedlegg/Forskning/rapporter/Langs_lange_spor.pdf ¶ 26. Angell, E, Varsi Balto, A. M., Josefsen, E, og Pedersen, P, og Nygaard, V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren. Rapport 2012:5. Alta: Norut. http://www.norut.no/alta/Norut-Alta-Alta/Publikasjoner/Rapporter/Kartlegging-avsamisk-perspektiv-i-kommunesektoren ¶ 27. Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012. Raport 2012:6. Alta:Norut. ¶ http://www.sametinget.no/Dokumenter ¶ 28. Skålnes, Sigrid og Margrete Gaski (2000): Tospråklig tjenesteyting. Brukerundersøkelse i forvaltningsområdet for Samelovens språkregler . Prosjektrapport 2000:17. Oslo: NIBR. http://www.nibr.no/filer/2000-17.pd ¶ 29. Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága giellanjuollggadusaid evalueren . Guovdageaidnu: Sámi instituhtta. http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr %C3%A5kregler.pdf ¶ 30. Brenna, Wenke (2005 ): Samene i rettssystemet. En undersøkelse om språklige og kulturelle barrierer i samhandlingen mellom samiske brukere og rettsystemet i Finnmark . Tana:ČálliidLágádus. ¶ 31. Eira, Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning . Utredning nr. 3 2001. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta/Nordisk Samisk Institutt ¶ 32. Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta/Nordisk Samisk Institutt. http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf ¶ 33. Sametingets språkstyre (2004). Bruken av samiske språk . Undersøkelse . Guovdageaidnu : Sametinget ¶ 34. Sametingets språkstyre (2008). Bruken av samiske språk . Undersøkelse . Guovdageaidnu : Sametinget. ¶ 40 ¶ 35. Samediggi (2004). Sámegiella lea čaffat! Sámediggeráđi dieđáhus sámegiela birra . Kárášjohka: Sámediggi. ¶ 36. SOU 2006:19: Att återta mitt språk. Åtgärder för att stärka det samiska språket Slutbetänkande av Utredningen om finska och sydsamiska språken . Stockholm: Statens offentliga utredningar. http://www.jokkmokk.se/Filer/Utvecklingsenheten/Minoritetsspr%C3%A5k/Att_aterta_m itt_sprak_1.pdf' ¶ 37. King, Jeanette. 2001. “Te Kōhanga Reo. Māori Language Revitalization” I Hinton, Leanne og Ken Hale (red) The Green Book of Language Revitalization in Practice. San Diego: Academic Press. S. 119–128 ¶ . ¶ 38. Morris, Delyth (red.) (2010): Welsh in the Twenty-First Century . Cardiff: University of Wales Press.' ¶ 39. St. meld. nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken . Arbeids- og inkluderingsdepartementet http://www.regjeringen.no/pages/2077889/PDFS/STM200720080028000DDDPDFS.pdf ¶ Sámedigge ásat rabás tjåhkanimev / seminárav Divtasvuona rádjá oahpestiddjij guoradallam- ja dokumenterimdåjmaj birra. ¶ Árran ¶ Tjåhkanibme le Árranin - julevsáme guovdátjin 05.05.2006, kl. 09.15-14.00. Tjåhkanibme le rabás divnajda, ij la dárbbo diededit åvddålattjan. Divna gejda rádjáoahpestibme juoktá guoskaj, aktan sijáj maŋŋebuolvva gåhtjoduvvi sierraláhkáj. ¶ Ienep diedojt oattjo Sámedikkes, skuolkan 75 77 56 80. ¶ Sáme vuojno milta li gájkka ássje birásássje – dajna gå birás guosská gájkka bielijda mijá iellemis ja mijá birrasis. Danen dát prográmma iellembirrasav tjalmmi - mijá iellembirrasav – ja gåk nanos iellembirrasav boahtteájggáj máhttep suoddjit. ¶ Sámedikke Iellembirásprográmma ¶ Dåhkkidum Sámedikke ållestjåhkanimes 090219 ¶ Mijá ulmme: Fábmogis & nanos sáme viessombirás ¶ Mij sihtap fábmogis Sámeednamin viessot, man vuodo l nanos luonndo ja viesso sáme kultuvrra. Ulmusj ja luonndo galggaba guhkesájggáj máhttet ådåstuvvat ja nannusit åvdeduvvat aj rievddaduvve ájggáj. Goappátjagá luonndo ja kultuvrra Sámeednamin galggaba valljudahkan dåbddut aj ålggolin mijá. ¶ Gåvvå: Marie Enoksson. ¶ Sisadno ¶ Muv birás – muv vájmmo! ¶ 1 Sámedikke birásvuojnno ................................................................................................................ 5 Sámeednam ....................................................................................................................................... 5 Mijá aktisasj árvvovuodo ................................................................................................................ 5 Viessomfábmo ................................................................................................................................... 6 Rievddadus ....................................................................................................................................... 7 Rasjesvuohta ...................................................................................................................................... 7 Ájnna ednam – vijddáp vuojnno .................................................................................................... 8 Mijá åvdåsvásstádus ........................................................................................................................ 9 Gäjnno åvddålijguovlluj .................................................................................................................. 9 2. Ájggom /Vuorodibme / Ájggeperspektijvva ............................................................................ 11 3. Iellembirás: Sámedikke ulmme ja oasseulmme ...................................................................... 12 Mijá gájkkásasj ulmme: Fábmogis & nanos sáme birás ............................................................ 12 Mijá gålmmå oasseulme ................................................................................................................ 12 Viesso iellembirás juohkka aktaj! ................................................................................................. 12 Árbbedábak máhttudahka ............................................................................................................ 12 Balánseridum åvdedibme ............................................................................................................. 13 Gänna l åvdåsvásstádus masi? ..................................................................................................... 14 Duv åvdåsvásstádus ...................................................................................................................... 16 Gájkaj åvdåsvásstádus ................................................................................................................... 17 ¶ Muv birás – muv åvdåsvásstádus!** ¶ 4. Ájggepládna – Dahkoprográmma 2009-2012 ............................................................................ 20 2009-2011 .......................................................................................................................................... 20 2012 ................................................................................................................................................... 20 4.1. Ulmmejuogos 1 Sáme sebrudahka .......................................................................................... 21 Ájggom ............................................................................................................................................. 21 Ulmme .............................................................................................................................................. 21 Sámedikke ánburgge ...................................................................................................................... 21 Dåjma 2009 – 2010 .......................................................................................................................... 21 Dåjma 2010 - 2012 ........................................................................................................................... 21 4.2. Ulmmejuogos 2 Sámedikke doajmma .................................................................................... 22 Ájggom ............................................................................................................................................. 22 Ulmme .............................................................................................................................................. 22 Sámedikke ánburgge ...................................................................................................................... 22 ¶ Dåjma 2009 - 2012 ........................................................................................................................... 22 4.3. Ulmmejuogos 3 Sámedikke tjuottjodibme ........................................................................... 24 Ájggom ............................................................................................................................................. 24 Ulmme .............................................................................................................................................. 24 Sámedikke ánburgge ...................................................................................................................... 24 Dåjma 2009 – 2010 .......................................................................................................................... 24 Diedojt tjoahkkit, diededibme. ..................................................................................................... 24 Dåjma 2011 – 2012 .......................................................................................................................... 24 5. Budjähtta 2009-2012 ....................................................................................................................... 25 6. Gåhttjom ......................................................................................................................................... 26 7. Åvdep sáme birásbarggo .............................................................................................................. 26 8. Referensa ......................................................................................................................................... 27 ¶ IELLEMBIRÁS = sáme viessombirás = sosiálak & luondo kapitála ¶ Ednam Giella ¶ Biegga Aktisasjbarggo ¶ Ájmmot Máhttudahka ¶ Jasskavuohta Åssko ¶ Ráfe Várrogis vieesomvuohke ¶ Biejvve Åvdåsvásstádus ¶ Tjáhtje Juojgos ¶ Liekkasvuohta Diehto ¶ Ábnnasa Aktisasjvuohta ¶ Jahkeájge/Rytma Fässta ¶ 1 Sámedikke birásvuojnno ¶ Sámeednam ¶ Mij sáme lip Sámeednama iemeálmmuk. Mijá álmmuk la ållu dålutjis dájn ednamijn årrum ja ednamijt ja tjátjijt alvvát ja várrogisvuodajn tjuottjodam. Mij lip oasse Sámeednama luondos. Mijá iellema - mijá äládusá ja kultuvrraháme – hiebaduvvi luondo vaddem- ja válldemmáhttelisvuoda milta váni dåssjidime dagi. ¶ Mijá tjiegŋalis aktavuodav luondujn la vájvve bágoj tjielggit. Viessot luondon ja bierggit dassta majt luonndo vaddá, dalá aktavuodav váddá mijá ja luondo gasskaj (juhtusij, nubbe nuppijn). Mij åsskop viesso viessomvuohkáj Sámeednamin, mijá årromsadjáj. Jus mij – jali soames ietjá – luondov bäjsstá de mijá kultuvrra aj vahágahteduvvá. ¶ Sámeednama birás la rassje. Fábmogis luonndo rávkká mij lip oalle várrogisá. ¶ Mijá äládusájda li árbbedábak háme agev guhkesájggásasj vuojnos ja nanos viessomvuoges álggám. Jus luonduk åvdeldime vádnun muhtem bájken de máhttin ietjá bájkijt ávkkit ja anedum bájke vuojŋadit. Dát luonduk iesjnjuolggim ájn gávnnu mijá árbbedábak äládushámen ja ådå äládusáj ávkkima baktu, valla li ájtedum jali hiejteduvvamin. Sáme aktijäládusvuoge sadjáj ienebut avtagasj luonndoávkkim målssåsuvvá. ¶ Mijá aktisasj árvvovuodo ¶ Mijá giella giehttu gasskavuodama birra luonnduj ja guhtik guojmáma. Dat la ¶ Merka, ma luondo kapitálav ja sosiálak kapitálav lasedi, sämmi bále aj viessomfámov Sámeednamij lasedi. Tjuovvo miehttijiddje li buojkulvisá ma ålles systemav máhtti nannit. ¶ Viessomvuohke mij rentas viessu ¶ Bájke tjuottjudus Moattevuohta ¶ smávep nanos vidnudagájs ¶ bájke ¶ smávep ¶ fábmogáldojs máhttelisá ådåstuhteduvvat ¶ bájke biebbmo ¶ árbbedábak máhttudahka ¶ hiebadum tjuottjudus ¶ aktisasjvuohta ¶ rytma ¶ dárbas räjddo diedojt buolvas buolvvaj dålvutjit. Giella anet aktelisvuodav kultuvrak rievddadusáj bálij. Gå giellastruktuvrav boarkki de vájvet mijá ájnas máhtov vijdábut doalvvot gåk luondov suoddji, ja muhttijn ga ij la máhttelis. Giella l buoremus vuohke gájkajda diededit mijáj gájkaj åvdåsvásstádusáv luondo ekologak balánsav anodittjat. ¶ Mijá iellemvuojnno la vuodon mijá aktisasj árvvovuoduj ja åvvå vijdep la gå dåssjå sámegiella. Sáme vuojno milta luondon la viesso siello, mij garrasit la allevärálda luonndovuojno vuosstij. Mijá luonndovuojnno mijá árvojt la hábbmim, dábijt, sosiálak hámijt ja aktavuodajt. ¶ Árvvovuodov dádjadit ja nubbe nuppev árvvon adnet viertti gájkajda buorren gullut. E galles, jus åvvå aktak allevärálda kultuvran, la mijá gielav ja mijá árvvovuodov oahppam. Dat vaddá midjij dåbdov sij e mijáv duohtan válde. Danen aj de gávnnuji ållo åvddåduomo, ienemusát diehtemahtesvuodajn jali boastodádjadimijn vuodon – uddni vilá. ¶ Aktisasj árvvovuodo dahká gasskavuodajt ietjá ulmutjijda ja dahká máhttelissan guhtik guojmáma dádjadit. Mij hähttujma oahppat allevärálda árvvovuodov mav koloniserijiddje fábmo buvtij; ristalasj jáhkkudagáv, tjállemgielav, rumájgielav, luonndodiedakvuodav, pedagogijkak, juridijkak ja kapitalistak gielav ja de maŋemus vil aj dárogielav (vuona dárogielav, suomagielav, ienngisgielav ja iehtjádijt). ¶ Báktji vuojnodibmen ja sierra årrot. Mij guddnedip mijá ájttegijt ja árvvon adnep máhtosa ja vijsesvuodasa. Le ájgge mij ruoptus válldep iehtjama gávnnumrievtesvuodav. Mij lip ávvusa ja tjävllá iehtjama tjáppa luondo åvdås, mijá tjiegŋalis aktavuodas luondujn ja mijá tjiegŋalis máhto åvdås gåk várrogisát luondov ávkki. Mij sihtap mijá diedoj ságastallamav boanndodahttet nanos boahtteájggáj – sierraláhkáj Sámeednamin, valla aj ålggolin. Dåssjå stuoráp dádjadime ja aktisasjbargo baktu máhttep aktisasj boahtteájgev hábbmit. ¶ Mijá máhtto stuor rievddadusáj bierggit ja vijdábut åvdeduvvat la moattet vuodos. Guoddelis luonndo valjes biologak moattevuodajn ja ålles, aktijanedum luonndo la ájnas åvdeldibme (luondo kapitála). Daŋga bále la mijá máhto vuodo guhkesájggáj åvdeduvvat iehtjama sosiálak ¶ kapitálas mij ¶ merkaj ekonomak moattevuodav, kultuvrak moattevuodav ja doajmmammoattevuodav. ¶ Rievddadus ¶ Luonndo ienebut nåhkå ja vahágahteduvvá ja ij guhkes ájggáj maná divvot. Sáme árbbedáhperiektá gähttjaluvvá ja unnu aj duobbmoståvllåmärrádusáj baktu. Ednama li rievddam ja gáhtum buojkulvissan vuobmeäládusá oablloma ja tjáhtjefábmobargo maŋŋela. ¶ Luonduk åvdeldime Sámeednamin li rievddam daŋga bále gå ådåájggásasj ábnnasa, ådå teknijka ja masjijna li mijá viessomij oassen sjaddam. Midjij gudi guhkev lip boatsojsujtos, bivdos, guollimis, duojes ja unnep ednambargos viessum li dá rievdadusá garrasit mijá viessomvuogijt bájnnám. Gávnnuji diedon aj buorre rievddadusá ja dárbas teknijkak viehkkenävo majt ådåájggásasj viessomvuohke buktá. Dá rievddadusá buorren båhti oassen mijá viessomij ja bargojda. Ájnas la mij dajt ådugijt ma giehpedi ja bájnni mijá viessomijt buorre vuogijn tjuolldep dajs ådugijs ma dahki mij värálda ekonomidjav ja oaljov dárbahip, sämmi bále gå da luondov loabddi. Nievrep åduga li tsaggen mijá ja luondo, ja mijá ja ietjá ulmutjij gaskan. Da vahágahtti mijá kultuvrav ja mijá álmmugav. ¶ Jur degu juohkka viessomvuohke luonnduj ietjas hiebat, lip mij ájge milta iehtjama hiebadam sajijda majt äládusá rávkki, guohtom-, bivddo- ja muorjjeednama, guollimjávre ja ednambarggoednama ja ålobu. Aktan da li gájka mijá ieme åvdeldime ja vuodon mijá kultuvra anodibmáj. Mijá viessomvuogen li lahkaoasestibme, iesjbierggim, smávep doajmmamvuoge ja unnep adnema diehttelis oase. ¶ Rasjesvuohta ¶ Dálkádakrievddamij mierev ja valludagáv majt Sámeednamin vuojnnep la moadda jage mijáv ráfeduhttám. Gå bäjválattjat luondon viessu de oadtju ållo máhttelisvuodajt rievddadusájt gehtjadit. ¶ Vuorrádisvuoda ednu ja gähttjalibme l stuorre. Aktan ednamij biejsstemijn ja dajna birásdettujn mav lassániddje luonndoávkkim buktá sjaddá midjij vil vájvep ja muhttijn ij la máhttelis vuogasláhkáj barggat ja iehtjama hiebadit ¶ Dáhpadusá ma bårri luondo kapitálav ja sosiálak kapitálav, lasedi rasjesvuodav Sámeednamin. Tjuovvo boadádallama ja rievddama li buojkulvisá ma máhtti ålles systemav råhttit: ¶ åvddånibme man vuodon la rájádis sjaddam, stuoráp luonndodåssjidibme ja ednambiejsstem ¶ Sälggaábnnasa, duolvvadime ¶ skidárdiddje viessomvuohke mij kapitálav bårrå ¶ luonndohåhkkånime ¶ dálkádakrievddama ¶ tjuorbes tjuottjodibme mij hiebadahkesvuodav tsaggá ja stuoráp ávkkimijt luondon åvdet ¶ sosiálak sierravuohta ja marginalisierim marginalisering ¶ nåv gåk lip hárjjánam. Danen la rasjesvuodav ájnas unnedit. ¶ Sámeálmmuk la ållo rievddadusáj viessum. Dálátjij lip agev rievddadusájt duosstum iehtjama kultuvrajn ájmon. Dat diehto åvdutjis midjij dårvov boahtteájggáj vaddá. Vidjura máhtti buorránit jus mij dåjmalattjat rievddadusájda oassálasstep ja jus diedojs mijá boandás kultuvras ja máhtos oahppap. ¶ Dálkádakságastallam väráldin uddni ienemusát “dálkádakrievddadusájt” tjalmmi. Álu dav juohká ållo unnep åsijda ja de symptomajt vuostelt gávnadijn teknijkak tjoavddusijt. Diedon la ájnas ¶ dálkádakrievddadusáv vuosteldit ja ådå teknijkav adnet, ja aj åvdedit. Sáme vuojno milta dát ij la nuoges. Ij åvvå gåktuk. ¶ Mijá ållesvuojnos diehttelis vierttip gähttjat dajda årijda ma li dálkádakrievddama duogen, degu dal industrialiserim, väráldahttem, mijá viessomvuohke, mijá oasestimhárjjánime, lasse ájmodis stuor luonndobiejsstema ja nåv vil. Dassta tjuovvu unugis gatjálvisá ja unugis rievddadusá gájkka låbdåjn ja gájkka guovlojda. Ulmutjijn, fábmudagájn, ráddidusájn ja vidnudagájn la åvdåsvásstádus gehtjadit vaj álgaduvvá. Daŋga bále li aj ållo rievddadusá boanndudahkan mijá sebrudahkaj ja aktisasjvuohtaj gå duosstap rievddaduvvat ja luovvanit mierrediddje avtakultuvrak åvdedimdättos. ¶ Ájnna ednam – vijddáp vuojnno ¶ Åvddål vihttalåklågo luondov bájnijma ienemusát iehtjama bájke (dajvak) låbdån. Mijá dagoj tjuovvusa oadtjun njuolgga ja tjielgga båhtusijt mijá lahkabájkijn. Bierggima diehti lij dárbbo várrogis årrot ja åvdåsvásstádusáv válldet. Gájkka ábnnasijn lij árvvo, bátsidisá ettjin gávnnu. Dallusj viessomvuohke lij degu dahppam systebma ja oalle nanos. Mij adnep ájn la ájnas várrogisát barggat mijá lahkabájkijn vaj ep lagámus luondov vahágahte. ¶ Dájna tjállagijn sihtap sämmi bále dättodit vaj mijá åvdåsvásstádusá stuorrudahka uddni l oalle stuoráp gå gåk lij guovte buolva åvddåla. Uddni li åvdeldime sieldesláhkáj rievddam. Mij lip aj oasse värálda osestimgålgådagás viessomvuoge ja oassásij válljimij baktu. ¶ Mij diehtep luondo ávkkim väráldin luondov ja ulmutjijt bájnná ednamgievle nuppen bielen. Ep desti iehtjama bájken tjuovvusijt moattet dagos vuojne. Väráldahttem miedet viessomvuogev man vuodo li värálda luohko. Álkke l tjalmijt tsábttsit ja ij diehtten dahkat – valla dat ij la rievtes ietjá ulmutjij vuosstij jalik luonnduj ietjá guovlojn väráldin. ¶ Mij dåbddåp aktisasjvuodav ietjá ulmutjij, ållagasj daj álggoálmmugij gudi aktan ¶ dálkkerievddadusáj ja väráldahttemij dåbddi avta stuor jali ájn stuoráp gähttjalimijt ja rievddadusájt ietjasa viessomin. Mij ep sidá viehkken åvdeldimijt nievredit iehtjádij viessomijda (goappátjagá ulmutjijda ja luonnduj). Miján li máhttelisvuoda válljit. Mijá viessomvuohke l ehtak ássje. Mijá åvdåsvásstádus viertti danen vijddot ja väráldahteduvvat. ¶ Mijá åvdåsvásstádus ¶ Tjoavddusav dakkár värálda gähttjalibmáj nåv gåk dálkádakrievddadus la, máhttá val aktisasj åvdåsvásstádusán gávnnat. Dajna gå gájka lip luondos oasse la miján aj máhttelisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet ja tjoavddusis oasse årrot. ¶ Jus ¶ ep balov mijáv dibde gállnadit, jus várrip iehtjama värron åvvå gåktuk adnet, de máhttep buoredit ja rievddadit mijá åvdeldimijt viesso Sámeednamij. Vuojnnep dálkádakrievddadusáv signálan jali märkkan vaj gájka vierttip åvdåsvásstádusáv válldet ja oassen buorre rievddadussaj årrot. ¶ Adnep oalle ájnnasin ¶ mij ganudasstep ja åvdåsvásstádusáv válldep dajn bájkijn gånnå ietja máhttep bájnnet. Mij lip ájnas oasse tjoavddusis dakkár gähttjalibmáj. Mijá dårja l gäjnov åvddålijguovlluj vuosedit. ¶ Gäjnno åvddålijguovlluj ¶ Mijá kultuvra vuodon la viessom gånnå ulmusj ja luonndo libá aktavuodan nubbe nuppijn. Dan vuodon la iesjbierggim mij ¶ åvdelt tjiegŋalis máhtojt, rabás mielajt ja iesjrádak åvdåsvásstádusáv goappátjagá aktugattjaj ja aktavuodan. Dåbddo luonnduj ja nubbe nubbáj la midjij dáhpen dålusj ájges årrum. Mij lip mihá dan åvdås ja dat la aj álggem Sámediggáj hábbmitjit sáme ulmijt aktisasj boahtteájggáj. ¶ Dán tjállagin hábbmip mijá ulmijt ja mijá vuojnov nanos ja fábmogis sáme birrasij - boahtteájgge mijá ednamij ja mijá álmmugij. Mij åhtsåp vásstádusájt gatjálvisájda ¶ Makkár väráldin lip viesutjit? Makkár viessomhámijt sihtap árbben mijá mánájda ja áhkkovijda/áddjovijda vaddet? Gåk máhttep åvdedimev oadtjot mij mijá kultuvrraj hähpá, åvdedibme mij luondov suoddji ja åvddånahttá vaj ulmusj buoragit viessu ja máhttá åvddånit? ¶ Sámedigge åvdåsvásstádusáv válldá buorep viessombirrasij ja jiermmás åvddånibmáj. Åvddånibme mij luondov ja ulmutjij rievtesvuodav suoddji – aj ietjá väráltåsijn. Dájna prográmmajn Sámedigge gåhttju aj juohkka ulmutjav Sámeednamin iesj åvdåsvásstádusáv válldet ietjas árgan ja dåjmalattjat oassálasstet dán prosässaj. Jus mij gájka aktisattjat ja boahtteájggáj barggap de Sámeednam fábmogissan sjaddá ja bierggi daj gähttjalimij ma li mijá åvdån. Mij ep ájgev máhte gålådit. ¶ 2. Ájggom / Vuorodibme / Ájggeperspektijvva ¶ Ájggom ¶ Prográmma ájggom la: ¶ Vuodon årrot ja álggo ålles ¶ Sámedikke doajmmaj ¶ Biejadit ulmijt nanos ja fábmogis sáme viessombirrasij ¶ Miellodit sáme birásvuojnujn ja ¶ álgadimijn ¶ Prográmma galggá årrot: ¶ álggo mij tjielggi guhkesájggásasj sidodav ja rahtjalisvuodav ulmijda ¶ ”nanos ja fábmogis Sámeednam” ¶ vuodotjállagin dagátjit sniváp dahkoprográmmajt ja plánimnävojt ¶ Vuorodibme ¶ Unnedittjat rasjesvuodav ja tjielggasit ¶ viessomfámov Sámeednamin ådåsis hássat galggá Sámedigge vuorodit tjuovvo ¶ suorgijt: ¶ Sáme máhtojt tjalmmit ¶ Mierredit guovlov nanos sáme ¶ åvddånibmáj ja giehpedit prosjevtajt ja álgadit dajt duohtan dahkat ¶ Rávkkat ja duohtan dahkat gåk ietja ¶ gárttjodip dálkádakbájnnemav – rievddadime baktu oasestimhámijt ¶ masjijnaj hárráj, enersjiddjadárbojt/elfábmoadnemav, ¶ ábnasválljimav ¶ aktanbarggat sisi ja ålgobuj ¶ Ájggeperspektijvva ¶ Sámedigge galggá lagámus lågev jage vuorodimij ja miellogisvuoda baktu barggat vaj mijá birásvuojnno galggá gäjnov midjij allasimme ja sebrudahkaj birrusin vuosedit. ¶ 3. Iellembirás: Sámedikke ulmme ja oasseulmme ¶ Mijá gájkkásasj ulmme: Fábmogis & nanos sáme birás ¶ Mij sihtap viessot fábmogis Sámeednamin man vuodo l goappátjagá guoddelis luonndo ja viesso sáme kultuvrra. Ulmutjin ja luondon la guhkesájggásasj máhtto ietjas ådåstuhttet ja nannusit vijdábut åvdeduvvat aj ájgijn stuor rievddadusáj. Goappátjagá luonndo ja kultuvrra Sámeednamin aneduvvá boanndudahkan väráldij. ¶ Mijá gålmmå oasseulme ¶ Luonndo Sáme máhttudahka Balánseridum åvddånibme ¶ Viesso iellembirás juohkka aktaj! ¶ Guoddelis iellembirás la vuodon ulmutjij, juhtusij ja sjattoj viessomij ja åvdedibmáj. Ednama ja tjátje ávkkim galggá aktan luondo vaddemijn ja mijá válldemijn, bissot váni luondo dåssjidime dagi. Ávkkim ij galga val ekonomak ássjen årrot. Mij rahtjap balánssaj ja guoddelis ávkkimij. Buktaga ja buvtasháme ma Sámeednamav bårri galggi binnot. ¶ Luonndo- ja birássuodje hähttu allagit vuoroduvvat gájkka sebrudaksulladimijn ja diehttelis oassen sjaddat juohkka ednam- ja luonndoadnemij. Gájkka dåjma ma ilmev, ednamav ja tjátjev sielggiji hähttuji hiejteduvvat. ¶ Árbbedábak sáme máhttudahka ¶ Árbbedábak sáme máhttudahka ¶ Mij lip nanosvuohtaássjedåbdde. Nanosvuohta l agev vuodon årrum mijá bissomij, ja mijá sebrudahka máhtij vijdábut dan diehti åvdeduvvat. Ájnas la máhttudagáv åhtsåt danna gånnå máhttudagáv gávnná, buojkulvissan sáme aktisasj máhttudagán gåk válldemav báret ja ednamijt tjuottjot. Mij dárbahip dav máhttudagáv várrit gå guhkesájggásasj nanos sebrudagáv dahkap. Åtsådibme mijá árbbedábe máhttudagá birra midjij máhttelisvuodav vaddá ådå histårjjåárvustallamijt dahkat, dálátjav guoradit ja boahtteájgev hábbmit. Danen galggap mijá iehtjama åtsådimmáhttudagáv bajedit, tjoavddusijt mijá kultuvran åhtsåt ja vijdábut åvdedit mav álmmugin uddni adnep. Vuostak galggap mujttet ja anodit mijá máhttudagáv. Galggap máhttudagáv åtsådit ållesvuojnujn mij mijá kultuvran ja filosofidjan la viesso. Nanosvuohtabielen li sosiálak vidjura, histårjjå, kultuvrra ja rievtesvuoda. Nanosvuohta galggá aktijdimtemán sáme åtsådallamij sáme kultuvra birra. Mijá åtsådallamin galggap aj máhttudagá materiálak, sosiálak ja mentálak stuorrudagáv gehtjadit. Dakkár åtsådallam hähttu bájke låbdån årrot dajna gå árbbedábak máhttudahka l bájkkáj tjanádum. ¶ Balánseridum åvdedibme ¶ Máhttudagá ådå ja árbbedábak aktijdahttem Mijá ulmme l mijá iehtjama kultuvra birra åtsådit ja gåk nanos viessomvuohkáj ja alla viessomkvalitähttaj åledip viessoma álkkedime baktu ienni gå gålojt lasedit. Válldep goappátjagá ådå ja árbbedábe máhttudagáv duohtan ja galggap ávkkit buoremus diedojt åvdedime diehti. Nanos åvdedime vuodon la ávkkás balánssa árbbedábak ja ådå máhttudagá gaskan. Jus smidás teknijkka addnu mijá árvudallamij de ij viessombirrasav biejste jalik mijá varresvuodav– nåv gåk álu uddni. ¶ Balánseridum åvdedibme ¶ Gänna l åvdåsvásstádus masi? ¶ Juohkka lávkke l ájnas oasse vijdábut bessat ja ulmijda ållet. Mijá buorremannam la juohkka ulmutja duogen. ¶ Sámedikke åvdåsvásstádus ¶ Oasseulmme Luonndo: ¶ Sámedigge ájggu hássat hähttu-nävojt ja merkajt ma dájt prinsijpajt tjuovvu: ¶ slájaj viessombirás ja ekosystebma ¶ suoddjiduvvá ¶ gájkka dåjma li várrogisvuohtaprinsijpa milta ¶ luonndoávkkim galggá guhkesájggásasj nanos vuoge milta ¶ llmmeduolvvima sáme dåjmajs binnu ¶ tjátjij, jiekkij, jávrij ja tjátjádagáj ¶ duolvvim binnu ¶ vahágis ábnnasij adnem hiejteduvvá ¶ ruvva máhttelis ¶ luonndo rájnnasin aneduvvá bahás ¶ gádodik bátsidisájs, ja ábnnasijs ma biologak moattevuodav ja ulmutjij ¶ varresvuodav ájtti ¶ Gärddádimájádusáv anet (binnedibme, ådåsisadnem, ådåsisdahkam): ¶ ålles ådåsisadnem árvuk ábnnasijs (ma ienemusát li bátsidisá, ¶ buojkulvissan: muora, kompoassta, biogássa) ¶ ådåsisdahkam gájkas majt ij máhte ådåsisadnet (gånnå máhttelis la) ¶ Máhttudahka ¶ Sámedigge galggá arvusmahttet ja giehpedit åtsådimev, diehtotjoaggemav ja ådåsisbajedimev árbbedábak máhttudagás vuostatjin dájn suorgijn: ¶ Biebbmo: biebbmoábnnasa, gárvvim ja ¶ Varresvuohta: sáme dálkasdiedo ja varresvuohtabagádime ja ¶ máhttudahka biktasij ja ábnnasij birra dálkkebierggima diehti ¶ Bidtjim: bájke bidtjimrusta ja dálkádakhiebadum arkitektuvrra, ¶ bittjiga (dálkádaksmidás sadje ja nåv vil), bidtjimájggoma ¶ Äládusá: sáme máhttudagá sierralágásj äládusájn buojkulvissan boatsojsujtto, ¶ bivddo, duodje, hábbmim, ¶ Giella : giella gåvvi mijá aktavuodav ¶ luonnduj ja viessomij ja danen la ájnas suoddjit birásvuojno guovlos aj. ¶ Sámedigge ietjas giellaprográmmaj vuoset ¶ Oahppam : sáme máhttudahka oahppamis birásaktavuodan, degu gåk ¶ åvdebut åhpajma luonnduj jáhkket ja nubbe nubbáj, gåk mij åhpajma ájnas ¶ máhttudagájt ja luonndodádjadimev ja ålobujt ¶ Aktavuoda : sáme máhttudagá degu dal viessomvuoge birra luondo hárráj ¶ (aktavuohta ja aktisasjbarggo juhtusij ¶ ja luondujn (dálkke, dálkádahka, jahkeájge, luohko)); Aktisasjvuohta ¶ ulmutjij gaskan (sebrudakhábme, sijddavidnudakhábme boatsojsujton ja ¶ nåv vil); aktavuohta jahkeájgij – rytma luonndoávkkimin jahkeájgij hárráj ¶ Tjuottjudus: vuoge luonndoluohkkotjuottjudusá birra ¶ Åvdedibme: ¶ Enersjiddja ja doalvvom: ¶ Sámedigge galggá ¶ viehkken giehpedit fábmogiesse viessomvuogev ja fábmogiesse äládusájt unnedit ja ¶ rávkkat buojkulvissan várrogis ¶ motåvrråvuojánadnemav; birásbuorep båldudagájt ja nåv vil ¶ doarjjot álgadimijt ma ulmutja ja ¶ luondo rasjesvuodav Sámeednamin binnedi; buojkulvissan biejadimev ja ¶ adnemav unnep ådåstuhttem enersjiddjagáldojs ¶ duohtan dahkat elfábmoávkkima unnedimev Sámedikke kontåvråjn ¶ gehtjadit Sámedikke barggij ¶ mannamdábijt (degu mannamvuogijt, hotellajt) ¶ biedjat standárdijt ábnasoasestime hárráj Sámedikke kontåvråjda (degu ¶ KRAV ja rievtesvuohtamierkkidum ¶ biebbmo, FSC sertifieridum muorrabuktaga, birásmierkkidum ¶ páhperbuktaga ja nåv vil) ¶ Biebbmo: Sámedigge galggá arvusmahttet ja ¶ åvddånahttet sáme ¶ biebbmogárvvimåvdedimev, vijdepgárvvimav (goappátjagá ¶ kvantitäjtta ja moattevuohta) ¶ lasedit ávkkimav jahkeájggehiebadum ja luonduk biebmos (degu slow food) ¶ vuosteldit genetak rievddadum oassásijt ¶ oasstet biebmojt majt ep Sámeednamin ¶ máhte gávnnat ja ma galggi ekologagit ¶ dagádum ja rievtesvuohtamierkkidum årrot ¶ Äládusá: Sámedigge galggá åvddånahttet ja arvusmahttet vijdep åvdedimev ¶ vidnudagájs ¶ sáme åtsådimes ja oassálasstemis dálásj åtsådime birra degu dal vijdep boatsojsujto åvdedimev (gárvvim dálkádakrievddadimijda, birásbuorep alternatijva boatsojbargon, åvdedibme hiebadum tjuottjudushámijs) Varresvuohta: Sámedigge galggá huksat ja doarjjot buorep barggobirrasav mijá ålgoldis ja sisŋep varresvuohtaj. Oahppam: Sámedigge galggá barggat vaj oahppamplána ja skåvllåplána gehtjasti mijá árbbedábak máhttudahkaj ja Sámedikke birásvuojnnuj. Buohtaárvvo: Sámedigge galggá oassálasste t ¶ dasi vaj gájkka sáme giehtaduvvi buohtaárvujn váni álldarij, bargguj, ¶ årromsadjáj jali sjärvváj gähttjamis. ¶ Sámedigge dan nali vuoset ietjas buohtaárvvoprográmmaj. ¶ Tjuottjudus: Sámedigge galggá diedojt ¶ lånudit ietjá álggoálmmugij luonndoluohkkotjuottjudusá vuogij hárráj. ¶ Duv åvdåsvásstádus ¶ Oasseulmme Luonndo: ¶ Sámedigge duv gåhttju ¶ várrogisát luonndoluohkojt ávkkit ¶ suoddjit gájklágásj slájaj viessombirrasijt ja ekosystemav ¶ garvvet tjátjij, jiekkij, jávrij ja tjátjádagáj duolvvimav ¶ binnedit ilmmeduolvvadimijt ¶ ávkkit motåvrråvuojánijt vuogijn mij ednamij dåssjidimev binnet ¶ luondov rájnnasin adnet bátsidisájs ma e dåssjåna ¶ adnet ábnnasijt ma e biologak ¶ moattevuodav jali ulmutjij varrresvuodav ájte ¶ Oasseulmme Sáme Máhttudahka: ¶ Sámedigge duv arvusmahttá ¶ guoradit ietjat viessomav ja árggadábijt, ja adnet árvuk sáme ¶ máhttudagáv gájkka låbdåjn ¶ oassálasstet åtsådimprosjevtajda sáme máhttudagá birra ¶ åhpadit sáme máhttudagáv ietjat mánájda ja mánájmánájda (boahtte ¶ buolvajda) ¶ Oasseulmme Balánseridum Åvdedibme: ¶ Biebbmo: Sámedigge duv gåhttju ¶ ietjat biebbmodábijt gehtjadit ja sáme árbbedábe bårråmábnnasijt ávkkit ¶ bårråt nåv edna jahkeájggehiebadum luonduk biebmov gåk máhttelis ¶ vuornnot genehtak rievddam ¶ buktagijda ¶ huksat vaj oasstobiebmo ma e ¶ Sámeednamin gávnnu li ekologagit ¶ dagádum ja rievtesvuohtamierkkidum ¶ Enersjiddja ja doalvvom Sámedigge duv gåhttju oassálasstet mijá ¶ rahtjamijda rasjesvuodav Sámeednamin ¶ binnedittjat, ja enersjiddjadárbov ietjat viessomin unnedittjat. Oassálasstet máhtá gå ¶ motåvrråvuojánijt binnebut aná ¶ ratjá birásbuorep båldudagáv adnet ¶ elfábmoadnemav ietjat vieson ja dåjman unneda ¶ guorada ietjat mannamdábijt (degu mannamvuojánijt, hotellajt) ¶ alla rávkalvisájt aná gå oasesta, ¶ buojkulvissan máhtá válljit ¶ o bájke biebmov gå gávnnu ¶ o KRAV- ja rievtesvuohtamierkkim ¶ biebmov ¶ o birásmierkkim páhperbuktagijt ¶ o birásmierkkim häjmmabuktagijt ja ¶ elfámov nanos enersjiddjagáldojs ¶ adnet jus dujna válljimmáhttelisvuoda ¶ li ¶ guoradit ietjat viessomdábijt mijá sáme ¶ viessombirásprográmma milta ¶ Äládusá: Sámedigge duv sihtá miellodit ¶ oassálastatjit nanos vijdepåvdedibmáj sáme äládusájn gå ¶ ietjat dåjman barga nanos ja várrogis ¶ vuogijn ¶ oassálastá sáme åtsådibmáj muhtem ¶ äládusáj birra, buojkulvissan ällosujto, ¶ joarkkagárvvim buktagij, ja nåv vil ¶ dujna l gärddádimájádus mejt ájn ¶ dagá, buojkulvissan. o unnedit ietjat oasestimev o rahtjat ållesláhkáj ådåsisadnet ¶ árvuk substánsajt ma álu bátsidissan gåhtjoduvvi, ¶ buojkulvissan: muora, kompåsta, ja ¶ ienebu o ådåsisdahkat gájkka majt ij máhte ¶ ådåsisadnet (jus máhttelis) ¶ Varresvuohta: Sámedigge duv hásstá oassálastátjit ussjolmisáj ja álgadimij vaj mijá fysijkak ja psykososiálak barggobirás la varresvuohtaj nåv buorre gåk máhttelis ¶ Buohtaárvvo: Sámedigge duv gåhttju oassálasstet vaj gájkka sáme giehtaduvvi buohtaárvugit váni álldarav, bargov, årromsajev jali sjiervev gähttjamis. Sámedigge ietjas buohtaárvvoprográmmaj vuoset. ¶ Gájkaj åvdåsvásstádus ¶ Muhtem ulmijt ij máhte ållet ietján gå várrogis dago ja aktisasjbargo tjadá gájkka oassálasstijs Sámeednamin, buojkulvissan vierttiji Svieriga ráddidus, fábmudagá, vidnudagá ja iehtjáda, aktanbarggat ja åvdåsvásstádusáv válldet nanos åvdedimes. Sámedikke vuorodime li dá: ¶ Oasseulmme Luonndo: ¶ Vuobme: Sámedigge ájnnasin adná ¶ vuovde ja vuome alla biologak árvoj lágas suoddjiduvvi (vuome hábme, biologak moattevuohta, visstesaje ja aktijdibme ietjá ájnas guohtomednamij galggi suoddjiduvvat) ¶ vuobmebarggoåvdeldime ma li ¶ sáme kultuvrrabirásárvo árvvon aneduvvi ¶ sáme dålusj ájge ávkkim ja ¶ árbbedáhperiektá árvvon aneduvvá ¶ Duottar/Várre: Sámedigge ájnnasin adná ¶ sierraláhkáj árvuk bájke mijá kultuvrraj ja äládusá suoddjiduvvi ¶ åvdeldime mijá äládusájda nanniduvvi ¶ ja suoddjiduvvi ¶ : Sámedigge oalle ájnnasin adná ájmmo l rájnas vaj ulmutjij, juhtusij ja sjattoj varresvuohta ij vahágahteduvá ¶ Tjáhtje : Sámedigge tjervas ájnnasin adná ¶ tjátjádagá e vil ienebut rievddaduvá ¶ guole gådosaje ja luonduk ¶ vuodjamgäjno suoddjiduvvi ¶ tjátjijs, jiekkijs, jávrijs ja tjátjádagájs duolvvimav garvvet ¶ vuodotjáhtje duohta ja nanos juhkamtjátjev anot ¶ Ålles ednama : Luondo biejsstem la biologak moattevuoda suoddjidime vuosstij. Ednamdimensjåvnnå ja danen ållesvuohtavuojnno, vaj ednama vierttiji aktantjanádum, vaj juhtusa ja sjatto máhtti labudit ja guhkes ájggáj luondon viessot, la ¶ sierraláhkáj ájnas. Oalle ájnas vaj giedjega ja miehttseielle galggi máhttet viessot dáj udnásj háhppelis stuor dálkádakrievddamij guoran. Sámedigge danen tjervas ájnnasin adná ¶ árbbedáhperiektá mijá äládusájda ¶ árvvon aneduvvi ¶ várrogis ja nanos ávkkim duohtan sjaddá ¶ ienep stuor dåssjidime nåhki ¶ aktisasj ednamij sieradibme ja ådå ¶ infrastruktuvrra dåhkkiduvvá ber gå ij ¶ åvvå gåktuk ietjá maná ¶ aktisasj jåhtemgäjnoj boatsojäládusá ¶ dárbbuj árvvon aneduvvi ¶ Moattevuohta: Sámedigge ájnnasin adná ¶ biologak moattevuohta ednamin ja ¶ ekosysteman suoddjiduvvá; ¶ slájaj viessombirrasa ja ekosystema ja ¶ daj dåjma ja prosessa suoddjiduvvi ¶ gájkka luonndoluohkojt ávkkit guhkesájggásasj nanos vuogijn ¶ urudispolitijkka boatsojsujttobájkijn várrot biologak moattevuodav ¶ smávjudosbivddo ja guollim galggá ¶ várrogisvuohtaprinsijpa milta ¶ Selgadis birás: Sámedigge ájnnasin adná ¶ várrogisvuohtaprinsijppa gullu majt ¶ ájn dahkap (bátsidisbinnedibme!) ¶ ruvábut vahágis ábnnasij hiejttet ¶ luonndobirás rájnnasin aneduvvá ¶ gádodik bátsidisájs ja ábnnasijs ma ájttet máhtti biologak moattevuodav ja ¶ ulmutjij varresvuodav ¶ gärddádimájádus gullu gájkka dåjmajda o oasestimev binnedit o ållåsit ådåsisadnet árvuk ¶ substánsajt (ma álu bátsidissan ¶ gåhtjoduvvi, buojkulvissan: muora, kompåsta, biogássa) o ¶ ådåsisdahkat gájkka majt ij ¶ máhte ådåsisadnet (jus máhttelis) ¶ Oasseulmme Sáme Máhttudahka: ¶ Sámedigge tjervas ájnnasin adná: ¶ Miján la ájnas sadje ¶ dálkádak- ja birásvihtanin rijkajgasskasasj ja rijkak ¶ låbdån. ¶ Sáme árbbedábak ¶ máhttudagáv árvustallat luonndo- ¶ ja ednamåtsådallama buohta. ¶ Mij aneduvvap ¶ buohtaárvugin rádijn ednamávkkima/dåssjidime bále ¶ Sámeednamin. ¶ Bivddo- ja guollesujttobájkijt labudiddje asstoájggeviessomij ¶ galggá hábbmit sámij álgadime milta majt sáme ietja tjuottjodi ¶ Oasseulmme Balánseridum Åvdedibme: ¶ Sámedigge tjervas ájnnasin adná ja galggá barggat vaj: ¶ ájggom ja märrrádus mij midjij gullu vuolggá mijá birásvuojnos ja mijá ¶ ednam- ja tjáhtjedárbojs. Daj rámaj ¶ sinna la dárbbo tjuottjudushámijt nanos bájkálasj fámujn dahkat. ¶ Prinsijppa ålovávkkimis aktan bisso ja guhkesájggásasj ávkkimijn la ¶ lájddijiddje gájkka ájggombálij. ¶ Álkkes anedahtte sosiálak ja birásboadosanalysa tjáleduvvi. ¶ etijka ja birrasa hárráj álgadijn ådå ¶ industriddjadåjmaj (råggåma ja ¶ ienebu). ¶ Sáme vuojnno ájnnasin sjaddá rijkak ¶ åvdedimságastallamijn (aktan ¶ bieggafábmoájggomij, råggåmij ja ålobuj). ¶ Bájkálasj tjuottjudus luonndoluohkojs ¶ (smávjudosbivddo, suoddjimpárka, turissma, ja ienebu) vuoroduvvi. ¶ Buorre aktisasjbarggo rájáj badjel. ¶ Gruvvadoajmma ja dåssjidibme ¶ enersjidja diehti (tjáhtjefábmo, ¶ bieggafábmo ja ålobu) hiebaduvvi ekologiddjaj ja sáme kultuvrraj ja ¶ äládushábmáj. ¶ Enersjiddja ja doalvvom: Sámedigge tjervas ¶ ájnnasin adná vaj viessomvuohke ¶ allafábmodárbujn lájteduvvá, ja rávkká danen ráddidus ¶ dahká ålles ájggomav nanos enersjiddjadahkuj Sámeednamin ¶ barggá vaj atomafámujn jali ¶ radioaktijvak ábnnasij hiejtti. ¶ Äládusá: Sámedigge tjervas ájnnasin adná ¶ tjoahkkidum ávkkim sáme árbbedábak ¶ årudagájn la ekologak systemaj buohta maj sinna äládusá li (dajna gå gierddis ¶ boatsojsujtto, bivddo, guollim ja ednambarggo dárbaj guhkesájggásasj ¶ luonndoávkkimav) ¶ ednama ja tjátje Sámeednamin vuostatjin gávnnuji mijá äládusáj dárbojda ¶ ávkkima ja dåssjidime ednamijs ja tjátjijs e sáme äládusájt dåssjida ¶ gájkka dåjma li nannusa ja várrogisvuohtaprinsijpa milta ¶ bájkálasj buvtadimev arvusmahttet ja ¶ gájkka suorgijn tjadádit. ¶ Ájggepládna – Dahkoprográmma 2009-2012 ¶ Sámedigge biedjá aktijdiddjev Sámedikke birásbargguj Sámedigge vuodot gájkkásasj stivrrimjuohkusav mij galggá ¶ tjielggit ulmij vuorodimijt ¶ tjielggit ájggerahtjalisvuodav (makkár oasseulmijt máhttá ållet gässta ja goassa?) ¶ mierredit vuogijt ja nävojt buojkulvissan merkajt buorremannama diehti (kvalitatijvak ja kvantitatijvak miehttim: gåk diehtep mijás la buoragit mannam?) ¶ ruoptus miehttijiddjijt ja dåbddomerkajt ulmijda tjadnat ¶ giehpedit barggoárvustallamav maŋŋela Stivrrajuogos galggá ájádallat makkár ásadusájt tjadádit, makkár gáhpustallamijt, hiebalgis stipendajt, ja ienebujt. Stivrrajuogos ájggeplánav dahká. ¶ Gájkkásasj vuoge ja lávke: ¶ Ávkkit ássjedåbddijt sierra diedojt ¶ jali buktagijt ábnnasijs gávnnat gå l dárbbo. ¶ Tjoahkkit diedojt ja dahkat populerradiedak ábnnasijt sáme ¶ viessombirásvuojno/ulme hárráj. ¶ Hádjet diedojt sisi ja ålggolij radio, ¶ internehta, filmaj, media, semináraj baktu, ja ienebuj. ¶ Organiserit miellodahtte ja ¶ åhpadahtte ásadusájt sierralágásj låbdåjn ja sierra ¶ ulmmejuohkusijda. ¶ Värmmádagáv dahkat rijkak ja ¶ rijkajgasskasasj aktisasjbargguj. ¶ Árvustallam ja vijdepåvdedibme: ¶ Stivrrajuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit manná majna barggap. ¶ Makkár miehttijiddje vuosedi buorre rievddadusájt majt hähttu rievddadit? Gåk ¶ galggap vijdábut mannat? ¶ 4.1. Ulmmejuogos 1 Sáme sebrudahka ¶ Ájggom ¶ Vijdedit vuojnov ja vuosedit gåk birásássje guoskadi gájkka mijá viessomij bielijda ¶ miellodit sáme viessombirásvuojnov ja álgadimev ¶ sáme sebrudagán ¶ álgguj biedjat birásálgadimijt muhtem låbdåjn sáme sebrudagán ¶ Ulmme ¶ Sáme sebrudahka barggá birrasa buorráj ja gávnná ådå gäjnojt vijdábut åvdeduvvat ¶ Sáme dåjma/äládusá/buktaga vuojnnusij båhti ja dåbddusin sjaddi ”birásbuorebu, nannusa, smidá” ¶ Sámedikke ánburgge ¶ Diededit - miellodit - bälostit ¶ Dåjma 2009 – 2010 ¶ Háje diedojt buojkulvissan diededimij Sámedikke webbabielen ja Sáme Diededimguovdátjin, ja artihkkalij avijsajn, radio ja TVgatjádallamij baktu. Álge ásadusplánimijn ja organiserimijn miellodahtte ájggomijn vuodovuojnov rievddadittjat ja rájáj badjel aktan bargatjit (buojkulvissan rijkajgasskasasj konferänssa) temájn sajijdahttem (buojkulvissan Helena Norber-Hodge, Winona LaDuke, Robin Kimmerer) Konferänssa l áramusát gidán 2010. ¶ Dåjma 2010 - 2012 ¶ Tjalmmit gasskarijkasasj ásadusájt Sámeednamin 2011 (buojk. Earth Day). Ájggom la vuojnedit sáme nanosvuohtadåjmav, dåbddo- ja diededimlådnomav álmmugij ietjá rijkajs gudi li álgadam sämmiláhkáj, ja álgadit miellodahtte (aktijsasj)bargov. Dahkat unnep barggojuohkusijt tjoavddusijt gávnatjit, oajvvadusájt, ájggomijt ... buojkulvissan biebmo hárráj, enersjidja, oahppama, åtsådime, nuorravuoda, varresvuoda, bájke tjuottjudus ja nåv. Dahkat ájggeplánav boahtte gålmå jáhkáj. ¶ 4.2. Ulmmejuogos 2 Sámedikke doajmma ¶ Dát ulmmejuogos sisadná Sámedikke prográmmabargov gájkka åssudagájn. ¶ Ájggom ¶ Systemáhtak integrerim Sámedikke dåjma birásbargos ja birásájádusás ¶ Miellodit sáme viessombirásvuojnov ja álgadimev ¶ Ulmme ¶ Sámedikken la buorre integreridum njuolgadusdoajmma tjielgga birásmiehttijiddjij ja vuojnos birásdåbddomerkaj ålles doajmmaj ¶ Sámedigge agev birásbielev tjuovggi aktisasjbargon iehtjádij ¶ Sámedikke ánburgge ¶ Diededit ja álgadit prosessav ietjas dåjma sinna ¶ Hássat njuolgadusdåjmav miehttijiddjij ja dåbddomerkaj (doajmmapládna ”hähttu”nävoj ¶ Rávkalvisájt adnet aktisasjbarggijda ja ietjas barggijda ¶ Dåjma ¶ Dåjma 2009 - 2012 ¶ Vuododit barggojuohkusav dåjma sinna mij prosessav álgon jådet (juogos galggá gávnnut dasik njuolgadusá li dagádum ja bargge li ålles åvdåsvásstádusáv válldám integrasjåvnå birásbielij åvdås). ¶ Diedojt tjoahkkit ja diededimijt buktet: Giehpedit diededimijt gávnnat ja dahkat álkkes dádjadahtte ábnnasijt sáme birásvuojno/ulme milta, buojkulvissan.: ¶ Oajvvadit gåk ienebut birrasa buorren máhttá viessot, gåk vidnudahka máhttá fábmogabbon sjaddat ¶ Adressa/diededime gåk máhttá ietjas birásbuorev miehttit ¶ Lista diedoj birásbuorre ábnnasij, teknijkka, vádálasj ábnnasa ¶ Lista adressaj ja aktavuodaj buktijda ja vidnudagájda gej vuojno li birrasij buore ¶ Lista diedoj ábnnasij birra ma li birrasij buore (ja adressa) ma li hiebadum muhtem äládusdárbojda, (degu boatsojsujtto, duodje, turissma ¶ Vuoge/háme várrogisát ávkkit buojkulvissan vuojánijt/ båldudagájt/aktisasjvuodjemijt ja ålobujt ¶ Diededibme ruhkegiehtadallamij ¶ Álgadit njuolgadusbargov aktan Sámedikke åssudagáj barggojuohkusijn. La tjervas ájnas gåk njuolgadusájt ja miehttijiddjijt dahká. Barggijt galggá ávkkit gå juoga sidjij guosská, sijá máhttudagá, ussjolmisá ja dåbdo li ájnnasa vaj prosässa buorre sjaddá. Gájkka njuolgadusáj vuodo galggá sáme viessombirásvuojnno ja birásulmme årrot. ¶ Njuolgadusájt galggá dahkat buojkulvissan: ¶ sáme åtsådibmáj árbbedábe máhttudagá hárráj ¶ biednikdoarjjagij/doarjjagij/biednikluohkkuj ednamdáfoprográmman ¶ boatsojäládussaj birásbálka milta, boatsojäláduslágaj, dahkat gergasvuodav boatsojäládussaj ¶ gájkka äládusájda vaj tjuovvu lága birásrávkalvisájt stáhtas ¶ doarjjagin nanos vidnudakåvdedibmáj ¶ dájddagij, ednambargguj, ietjá äládusájda ¶ Sámedigge galggá friddjavuodav ja máhttudagáv vaddet ulmijda ållet duohta ájggeráma sinna (buojkulvissan akta vidát rávkalvisás viertti ållånit 2009, guokta vidát rávkalvisás jagen 2010 ja nåv). Dat vaddá máhttelisvuodav biednikåhttsijda oajvvadit ietjasa åvdeldimijt aj. Árvvon adnet oajvvadisájt jus li hiebalgisá ja buore. ¶ Arvusmahttet ¶ ådå ussjolmisájt ja prosjevtajt ma ulmijt doarjju. ¶ Arvusmahttet åtsådimprosjevtajt ma gulluji dálkádakrievddadimijda ja tjuovvusijda sáme äládusáj ja sebrudagáj hárráj. Sámedigge aj galggá ¶ arvusmahttet ¶ åtsådimprosjevtajt sáme máhttudagá birra ma nanosvuohtaj gulluji. ¶ Vuododit stuoda ulmmejuohkusav dåjma sinna mij åvdåsvásstádusáv birásbargguj boahtteájge válldá (binnemusát akta ulmusj juohkka kontåvrrådåjman Sámedikken). ¶ Dåjma 2011 - 2012 ¶ Bargov árvustallat ja vijdábut bargov åvdedit, dahkat ájggeplánav (aktan barggijplánajn) boahtte gålmå jahkáj. Barggojuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit bargujnam manná. Makkár miehttijiddje vuosedi positijvak rievddadimev? Mij hähttu rievddaduvvat? Gåk galggap vijdábut barggat? ¶ 4.3. Ulmmejuogos 3 Sámedikke tjuottjodibme ¶ Dán ulmmejuohkusij gulluji Sámedikke virggeaddne ja sijá árgga Sámedikken. ¶ Ájggom ¶ Systemáhtak integrerim birásdimensjåvnås Sámedikke dåjman. Guovddelin li oasseulme balánseridum åvdedibme gånnå ietjas lahkabirrasin/barggosajen snivvi. ¶ Ulmme ¶ Sámedikke bargge boanndodi prosessav ietjasa ussjolmisáj ¶ Sámedikke bargge doajmmi ambassaderran ja åvddågåvvån ¶ Sámedikke doajmma dåbddusin sjaddá åvddågåvvån nanos fábmudahkaj (birássertifieridum doajmma?) ¶ Sámedikke ánburgge ¶ diededit, åhpadit ¶ rávkkat (várrogisvuodajn) ¶ hássat miehttijiddjijt, ”hähttu”nävojt, njuolgadusdåjmajt ¶ åvddågåvvå ¶ Dåjma 2009 – 2010 ¶ Diedojt tjoahkkit, diededibme ¶ Aktelis dåjma diedojt lasedittjat, maj baktu oarev oadtju rievddam viessomvuohkáj, buojkulvissan filmaj ja lågådallamij baktu, ja iejvvidimij barggij majda ietjá bargge oassálassti ussjolmisáj ja iesjmiedogis välggogisvuodaj. ¶ Åhpadit barggijt - Dåjmalasj oassálasstem galggá prosessa vuodo årrot. Bargge galggi viehkken huomáhit, ja viehkedit doajmmaplánav vuorodit ja åvdedit. ¶ Ássjedåbddijt ávkki gå ådå máhttudagáv dárbaj teknijkak tjoavddusij hárráj. ¶ Enersjiddja ¶ Gållåm: gehtjadit buojkulvissan åvdeldimijt kontåvrån degu dal datåvråjt, tjuovgajt, lieggasav; ¶ Enersjiddja: gehtjadit makkár enersjiddja aneduvvá, gávnnuji gu buorebu? ¶ Doalvvoma ja mano ¶ Mannamdábe (binnedit manojt gå máhttá, buojkulvissan tjåhkanimaktijdime hárráj, aktanvuodjem) ¶ Doalvvomvuoge (doalvvomválljim (vádtset > tåga > bijlla >hálediddje) ¶ Hotällaválljim (svanenmierkkidum gå máhttá ja nåv vil). ¶ Gärddádimprinsijppa Guoradit kontåvrråábnnasijt (ådåsisdagádum/svanenmierkkidum jahkeájggehiebadum buktagijt, elektronijkav, FSC-sertifieridum muorrabuktagijt); binnedit vádálasj ábnnasijt; gållåmdábijt, biebmov, (bájke, jahkeájggehiebadum, KRAV, rievtesvuohtamierkkidum); varresvuodav (ábnnasa, binnedit vádálasj ábnnasijt, doalvvom) ja ienebu. ¶ Dåjma 2011 – 2012 ¶ Árvustallat bargov ja åvdedit aktisasj ájggeplánav boahtte gålmå jahkáj (aktan hiebadimijn, buoredimijn ¶ 5. Budjähtta 2009-2012 ¶ Totalt Gájkkásasj dåjma ¶ 800000 Åhpadus & seminára ¶ 600 000 Biráskonsulta/ássjedåbdde ¶ 50000 Internähttavuosedibme ¶ 50 000 Oassegålo ¶ Ulmmejuogos 1 ¶ Dåhkkidibme org, tjielde ja seminára ¶ 600 000 Rijkajgasskasasj ásadusá ¶ 1 000 000 Diededimábnnasa ¶ 325 000 Oassegålo: ¶ Ulmmejuogos 2 ¶ Barggojuogos gullu ieme barggodoajmmaj ¶ 0 Åhpadus ¶ Prográmmaplána gullu ieme barggodoajmmaj ¶ 0 Oassegålo: ¶ Ulmmejuogos 3 ¶ Barggojuogos gullu ieme barggodoajmmaj ¶ 0 Åhpadus ¶ Ietjá dåjma gullá ieme barggodoajmmaj ¶ 0 Oassegålo: ¶ Organisásjåvnnå ¶ Prosjäktalájddistiddje ¶ 2 601 000 Kontåvrråsadje ¶ 55 000 Mano ja årrom ¶ 600 000 Telefåvnnå, kontåvrråábnnasa, påvsstågålo, ja ålobu ¶ 120 000 Oassegålo ¶ SUMMA GÅLO ¶ SISIOASSTEMA ¶ Datåvrrå, prográmma, mobijllatel, digitála gåvvår ja ålobu ¶ 80 000 SUMMA SISIOASSTEMA ¶ Åvddånahttembiednikluohkko ¶ 6. Gåhttjom ¶ Ållestjåhkanibme mierredij gålgådismáno 2003 gåhttjot stivrav Sámedikke birásvuojnov ådåstuhttet, ja dat ådåstuhttem birásvuojnos sáme biráspolitijkak prográmmav dahkat. ¶ Ållestjåhkanime bagádis ¶ Ållestjåhkanimen Sámedigge mierredij moarmesmáno 21.b 2008: Gåhttjot stivrav biráspolitijkak prográmmav dahkat, bievddegirjje nr 2003: 3, § 52.4, ja vaddet ållestjåhkanibmáj mierredittjat maŋemusát guovvamánon 2009. ¶ Tjadádibme Prosässa tjadáduváj tjuovvo háme milta: - Juogos vidájn ulmutjijn lij sáhkaráddnan ja referänssajuohkusin - Prográmmatjálle prosjäktavirgijn bargaj ragátmános 2008 guovvamánnuj 2009. ¶ 7. Åvdep sáme birásbarggo ¶ Sáme rijkkaorganisásjåvnå álggin organiseridum sáme birásbargujn barggat. Álgos gähttjin ienemusát luonndobirrasij ja ekologak åvdeldimijda suoddjitjit sáme äládusájt. Maŋŋela li sáme organisásjåvnå ájn ienebut bargojt birrasa hárráj álgadam. Nuorttarijka Sámekonferensan Åren 1986 dåhkkiduváj birásprográmma suoddjitjit ja åvddånahtátjit birrasav Sámeednamin. Svieriga Sámedigge vuosedij 1995 ietjas . 1995 Svieriga Sáme Rijkkalihtto dagáj birásdahkoprográmmav: giehpedittjat tjieldij sisŋep bargov birás- ja demokratiddjaássjijn. Valla SSR ittjij ienebuv dajna barga. ¶ Sáme birásbarggo jådeduvvá álkke diehti aj moatten hámen gånnå li ságastallama politijkkárij ja ietjá ednamávkkij åvdåstiddjij gaskan. SSR oassálasstám la dagádijn svieriga FSC standárdav gierddis miehttsebargguj ja álgo rájes årrum stivran svieriga FSCan. Sámedigge ja Sámeráde libá ájn vil doajmmam gasskarijkasasj prosessan muhtem åsij girjes Konventionen om Biologisk Mångfald mav li tjadádam, buojkulvissan artihkal 8j mij la álggoálmmugij oassálasstema birra luonndoluohkkotjuottjudusán, árbbedábak máhttudagá birra ja ålobuj. Maŋemus 15 jage li ienemus tjielde tjadádam ietjasa birásbargojt. Buojkulvissan li vihtta tjielde Jämtlándan aktan väráltluonndofondajn barggam ja tjadádam Agenda 21 prográmmav (1996). Idre ja Mittådalena tjielde barggam libá ISO (14001) sertifierimijn ja tjadádam dåjmalasj birásbargov dalloj. Älla sij ållim sertifierimav dajna gå ilá stuor vuorrádisvuodajt duosstun gå galggin boatsojäládusájn aktijdit. Nåv gåhtjodum Jämtlándavuoge (Tåssåsenhábme) ulmme l gierddis smávjudosbivddohámev dahkat gånnå bivddo aktan boahttsuj ja ietjá juhtusij várijn hiehpá. Moadda priváhtta sáme vidnudagá li ietjasa sertifierim Naturens Bästa dåbddomerkaj milta (buojkulvissan Ajvin Site, Vägvisaren, Nutti Sami Siida AB, ja nåv vil). Dan nali boahtá vil smidás barggo Laponian - bájkke mij sjattaj UNESCO väráltluonndo- ja kultuvrraárbbe 1996. UNESCO nammadibme dagáj sierra åvdeldimijt tjieldij birásbargguj. Aktse tjielde li bargov dåjmalattjat jådedam prosessa álgos 1999. ¶ 2002 birásgiehtagirjje Sámedikke doajmmaj dagáduváj. Gájkka svieriga fábmudagá li velgulattja dakkár teknijkak dokumentav hássat mij duohtan dahká buorre birásdåjmav birásbálka milta. ¶ Lindahl, Karin (Red.) (1999) Mijá Ednam - Samebyarnas Laponiaprogram. Jokkmokk. ¶ Utsi, Paulus (2000) Följ stigen. DAT. ¶ Utsi, Paulus (1974) Giela Giela. Almqvist & Wiksell, Uppsala. ¶ Webbabielle dál sámegiellaj ¶ Sámedikke webbabielle dál sjaddá moattegielak. Svieriga Sámeednamin gávnnuji moadda sámegiela ja sihtap vuosedit gájkka. Ájggop aktelattjat vijdedit mijá webbabielev sámegieltevstaj. Máhtá mannat giellabieles giellabälláj ja adnet Sámedikke webbav oahppamnävvon. Aktan gielav nannip! ¶ Jus bieja njuolav badjetjállagij badjel álggobielen de tooltipsa ihti sámegiellaj. Artihkaltevstaj badjelin slávgátja vuosedi jus tevsta li dárogiellaj, nuorttasámegiellaj (D), julevsámegiellaj (J) jali oarjjelsámegiellaj (Å). Gå diebttji slávgátjijt de máhtá jårggålimes jårggålibmáj gahppadit. ¶ Gierggegärdda. Gåvvå: Marie Enoksson. ¶ Sámedigge ij das duosto ådå åtsålvisájt. Prográmma hiejteduvvá javllamáno 31 biejve 2013. Valla jus la dujna såbadus, hähttu ájn vil sisi rádjat åtsålvisájt máksema birra juohkka jage nåv guhkev såbadus bissu. ¶ Girjásj ja blankehta Máhtá viedtjat girjátjav ja åtsålvisblankehtajt gårorájagin. Riŋŋgi Sámediggáj, tel. 0980-780 30 de máhtá aj diŋŋot girjátjav luonndo- ja kultuvrrabirrasij birra. Manno mávsálvis Giehpedittjat mijá giehtadallamav de sihtap duv tjállet gaskav duv álmmuktjáledimbájke ja sujttimsaje gaskan G. Ienep diedo vuollelin blankehtan. Jus dujna l juo såbadus Jus dujna l juo moattejahkásasjsåbadus de máhtá juogo de dav ájmon adnet jali ådåsav åhtsåt vuosstájvásstediddje mávsálvistjerdan. Jus åtså ådå moattejahkásasjsåbadusáv de duv åvdep såbadus hiejteduvvá. Doaresvidjura Dån hähttu tjuovvot nåv gåhtjoduvvam doaresvidjurijt mierreduvátjit birásmávsálvisáj ålles máksemav. Doaresvidjura vuododuvvi svieriga láhkaásadibmáj. Ienep diededimev doaresvidjurij birra gávnnuji Ednambarggodåjmadagá webbabielen. ¶ Vássám li juo ienep gå guokta jage dat rájes gå Sámedigge dåhkkidij Iellembirásprográmmav. Tjoahkkájgäsos vuoset mij ja dáhpáduvvam Iellembirásbargon maŋel gå dåhkkiduváj 2009. Iellembirrasin la stivrrajuogos mij la dahkam vuorodimijt iellembirásprográmman 2009-2011 ájggáj. ¶ Gålmmå oasseulme dåhkkiduvvin ållidittjat gájkbadjásasj ulmev: ¶ Barggam lip dáj gålmmå oasseulmij moatteláhkáj ja umasslágasj ulmmejuohkusij, goappátjagá sisŋásj álggagij baktu ja gárvedimprosjevta biednigahttema baktu ja vil enap. Vuollelin vuosedip vuodoájádisáv mij la bargov jådedam dán rádjáj. ¶ Tjuovvo dåjma li dagádum ma li aktidum Iellembirrasij ja árbbediehtuj: ¶ Iellembirrasin Sámedigge barggá nuoraj moatteláhkáj, åvdemusát ¶ Barggo barggij gudi li aktidum Iellembirrasij: ¶ Árbbedábálattjat sáme äládusá li ienemusát boatsojäládusá, bivdo, guollima ja duoje ja dájdagiehtabargo birra. Ådå äládusá li bv. sáme biebbmobuvtadibme, sáme turissma, dålkkådievnastime, musijkka- ja mediabuvtadibme. ¶ Ednamdáfoäládusá Sámijs Svierigin bájken 10 prosännta viessu ällosujtos mij dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás lagábun 50 prosännta. Sáme dálla aj barggi ietjá ednamdáfoäládusájn ma dåjmaduvvi rijka nuorttalamos bájkijn, álu aktidimäládussan. Boatsojäládusá ja ietjá sáme äládusáj gaskan li gasskasasj vidjura. Nanos boatsojäládus nannidum ednam ja tjáhtje ávkkimriektájn buoret máhttelisvuodav ietjá äládusájda åvddånit, avtabále gå ietjá sáme äládusáj åvddånibme nanniji boatsojäládusá sajádagáv. Äládusåssudahka Sáme vuojno milta sáme äládusá li sáme kultuvrajn lahka aktidum. Sámedikke äládusåssudahka barggá ietján gå boatsojäládusássij ietjá ássjij ma guosski sáme äládusájda, birás- ja sebrudakplánimij. Åvddånimstrategidja Sámedigge l äláduspolitijkalasj doajmmaprográmmav åvddånimstrategidjaj dåhkkidam. Doajmmaprográmma le aj vuodon Sámedikke ållidimstrategidjan ednamdáfoprográmman ja ietjá EU-prográmmajn. ¶ Gájkajda le ávkken birrasav suoddjit. Nanos åvddånibme mierkki mij ja boahtte buolva galggap máhttet luonndoluohkojt ávkkit. ¶ Árvulasj birásárvo ¶ Ekologalasj guhkaájggásasjvuohta ja tsuhttsem luonndoluohkoj le ájnas sáme kultuvra åvddånimen ja gávnnumin. Ekologalasj ja ekonomalssj nanos sáme äládusá li buoremus loabedus bisodittjat árvulasj birás- ja kultuvrraárvojt ma gávnnuji várre- ja vuovddebájkijn. Sáme äládusá vuododuvvi stuorrát duohtadik luonnduj ja ådåstahtte luonndoluohkoj ávkkimij. Äládusá mierreduvvi birrasis mij suoddjiduvvá. ¶ Boatsojäládus ¶ Boatsojäládusá dåjma álu birássujttujn hiehpi. Birásbálkka 3:5 javllá: ¶ • Rijkalasj doajmma bájke boatsojäládussaj gálggi suoddjiduvvat. ¶ • Ednam- ja tjáhtjebájke galggi guhkás máhttelis suoddjiduvvat dagojda ma tjielggasit äládusáj dåjmajt låsedittji. ¶ Luonndoluohkkolágan árvustaláduvvi boatsojäládusá ájnnasamos bájke rijkadoajmman. Tjoahkkimbájke ja gássjelis tjadádagá jådådagáj milta li buojkulvisá dakkir bájkijda. ¶ Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme ássjijs sebrudakplánimin gáhttit. Mierkki ietjá dåjmadiddje e dávk sáme vuojnov ”vajálduhtitja”. ¶ Riektá rádedibmáj ¶ Sámediggelága milta sámedikken le välggogisvuohta gáhttit sáme ássjijt ma sebrudakplánimij guosski. Äládusåssudahka juohkka jage vásstet ållo remissajt ma äládussáj, birrásij ja sebrudahkaj guosski. Gå äládusåssudahka åvdeduvvá de Sámedigge boahtteájgen máhttá ájn vil ienep åvdåsvásstádusáv sebrudakplánimássjijs válldet. ¶ Gåvvå: Isabella Nutti. ¶ 1986 ällosujttoguovlojs muhtema dejvadallin rádioaktijvalasj tjalmijs atomafábmohåhkkånimes Tjernobylin. Ällosujttoguovlon dejvadallin oarjje Västerbotten ja nuortta Jämtlánnda. ¶ Åtsålvis Gårorájagin gávnnuji blankehta majt dån gut le guosske älloniehkke galga anodit gå åtså. Rabá pdf-fijlav ja dievde tjuovggidusájt dahtåvrån. Tjáleda blankehtav. Mujte vuolláj tjállet åvddålå gå dav rája: ¶ Sámedigge Sören Långberg Klippen 133 924 94 Sorsele ¶ Biejstek bierggo 20 jage håhkkånime maŋŋela diehtep boatsojäládus Västerbottena lenan garrasit dejvadaláj. 1986 bálkestuvvin 27 000 boahttsu ma njuovvamájge jagev åvddåla 78% vuosstájtjuottjoj, ilá vuollegis árvo diehti. Sesiumoase biergon li binnum. Viste dalla åvdemusát sisanedi sesiumav. Danen gå boahttsu dálven vistijt bårri de sesiumárvo biergon dálven lassáni ja binnu giesen. Gårådijn sesiumárvoj badjel 1 500 becquerel bálkestuvvi. Kompensasjåvnnå Stáhta älloniehkijt kompenseri dáhppudallamij åvdås tjernobylhåhkkånime diehti. Dago degu njuovvam åvdep ájgen ja boahttsuj biebbmam dálven li åvdedam bálkestum gårådij lågo li binnum. Vuojnodis váhtá ”Becquerel le juoga mij ij vuojnnu, gullu, dåbddu, happsida ja smáhkku ja iv diede mij dat le”. Gå 1986 dáhpaduváj de Daniel 12 jagák sámebárnne nåvti gåvådij gåktu tjernobylhåhkkånimev árvustaláj. Vánesvuohta diedojda ja diededibmáj stuorra balov sámij gaskan dagáj ja ájnnasit ällosujttárij siegen. Ittjij ga aktak diehtám makkir vijddudagás jali man mälggadav tjalme galggin boatsojäládussaj nievrijt buktet. Tjernobyl ihkeven ájggáj sáme histåvrån tjáleduvvá stuorámus håhkkånimes akta mij le sámijt däjvvam. ¶ Märkku miesijt giesen. Gåvvå: Marie Enoksson. ¶ Boatsojmärkka le sárgij låhko rievtes ja gåro bieljen ma giehttu gut boahttsuv äjggu. Svierigin e gåtte gávnnu ájnnat gájkka boahttsu priváhta ulmutjis äjgoduvvi. ¶ Gätjoga li tjielde aktisasj åbmudagá. Boatsojmärkka le iehkeven persåvnålasj ja álu fuolken árbbiduvvá. ¶ Boatsojmärkkaregistar ¶ Gájkka boatsojmerka li boatsojmärkkaregisstarin tjoahkkidum. Sámedikke åvdåsvásstet boatsojmerkaj registardimes ja ieritregistardimes. ¶ Blankehta ¶ Samedigge le ådå blankehtajt boatsojmärkkagiehtadallamij hábbmim. Gávna dájt rievtesrájagin pdf-fijllan. Máhttelis le aj blankehtajt Sámedikke dåjmadagás rávvit. ¶ Vieroga ¶ Vierogijn li ietjasa rubrijkka gåroválljidagán. ¶ Govva: Carl-Johan Utsi. ¶ Svieriga urudispolitijkka mierkki urudisá galggi luondon gávnnut. Aktugattja avtabále galggi kompenseriduvvat gå sijá priváhta åbmudahka urudisájda biebbmon sjaddá. Tjieldijn li danen riektá urudismávsálvissaj. ¶ Mávsálvisvuogádahka urudisvahágijda boatsojäládussaj mierkki tjielde kompenseriduvvi urudisáj ja ådåstuhttemij lågoj (niŋŋelis ja tjivga) gávnnumij ällosujttoguovlon. Rijkabiejvve le mierredam ”Aktisasj urudispolitijka/Sammanhållen rovdjurspolitik” birra ja ådåstuhttám mávsálvisvuogádagáv stuoves biedniklågoj urudisájda. ¶ Njuolgadusá ¶ Biejádusá ma njuolgadahtti urudismávsálvisáv li urudisvahákbiejadus ja luonndosujttodåjmadagá biejadusá. Sámedikke viddno le urudismávsálvisá mávsojt tjuottjodit. Urudismávsálvisá älla dårja ájnnat mávsálvis priváhta åbmudagá almma dáhppudallamijda, gå urudisájt Svieriga luondon rahtjap. Mávsálvisvuogádagá praktijkalasj anodibme le Luonndosujttodåjmadagás ja Sámedikkes aktisattjat hábbmidum. 1996 rájes le fámon årrum mávsálvisá tjieldijda li mávsedum märostum gajkodum boahttsuj lågos juohkka tjärddaj. 2002 budjähttajage rájes mávsálvis le vuododum märostum gålluj juohkka tjärddaj. ¶ Vihtta ájnas vuodo ¶ Ulmme le mávsálvisvuogádahka galggá rievtesláhkáj ja muttágit dádjaduvvat ja avtabále buorep vidjurijt guhkaájggásasj urudissujttuj vaddet. Máválvisvuogádagá vuodo li: ¶ • Kompenserit boatsojäládusá dáhppudallamijt ¶ • Umasslágásj dåjmaj gaskan stájgugisvuohtáj jåvsådit ¶ • Lasedit dádjadimev ja gierddisvuodav boatsojäládussaj ja urudisájda ¶ • Rievtesvuohta – nåv guhkás gå máhttelis ¶ • Hiebadahkes ja oanes ájgge giehtadallam ¶ Urudisinventerima ¶ Mávsálvisvuogádagáv dåjmatjit ájnas rávkalvis le, åskeldahtes urudisinventerima tjadáduvvi. Inventerima dagáduvvi aktijbargon lenastivra luonndosujttojuohkusij ja tjieldij gaskan. Tjielde oassálassti aktivalattjat inventerimbargon ja nammadi ”urudisåvdåsvásstediddjijt”. Lenastivra li oajvveåvdåsvásstediddje inventerimijs ja ietjá dokumentasjåvnå tjoahkkájbiedjamijs urudisáj gávnnuma ja ådåstuhttema birra. Sámedigge juogat biednikluohkojt majt ráddidus juollot färttáhasj tjälldáj tjieldij oassálasstema åvdås, Sámedikke mierredum juogadimprinsihpa vuodon. ¶ Duodastum gávnnum mávseduvvá ¶ Boatsojäládus mávseduvvá gierke, albbasa ja stálpe ja färttáhasj tjerda ådåstuhttemij lågo tjieldij guohtomednamin duodastum gávnnum vuodon. Juohkka duodastum gierkke-ja albasådåstuhttemij tjiellde 200 000 kråvnåj mávseduvvá. Gierke ja albbasa dájvvalakkoj gávnnum 70 000 kråvnåj mávseduvvá. Gasskabåddåsasj gávnnum 35 000 kråvnåj mávseduvvá. Stálpe ådåstuhttem tjielde guohtomednamin 500 000 kråvnåj mávseduvvá. Gå stálppeådåstuhttem stuoráp vahágijt vaddá ja stálpen le ájnnasap ”luonndosujttoárvvo” gå gierken ja albbasin de ienep gå guovtegärddásasj árvvo le dasi oarren. Stálpe dájvvalakkoj gávnnum 50 000 kråvnåj mávseduvvá gå gasskabåddåsasj gávnnum 25 000 kråvnåj mávseduvvá. Biernnaj ja goasskemij le fámon areallavuododum mávsálvis mij vuododuvvá tjielde bievllaguohtoma stuorrudagás. Bierna gávnnum mávseduvvá ållåsit 1,5 miljåvnåjn ja goasskema 1,0 miljåvnnå kråvnåjn. ¶ Sámedigge juogat mávsálvisájt ¶ Sámedigge máksá biehtsemánon juohkka jage mávsálvisájt urudisgávnnumij åvdås tjieldijda. Gåktu tjielde mierredi mávsálvisáv juohket le tjieldij ietjasa sisŋep ássje (NFS 2004:17§ 18). ¶ Boatsojäládus Svierigin le Svieriga vuodolága milta äládus sámijda várraj biejadum. Ällosujttoriektá vuododuvvá máttarájggásasj dáhpáj ja ij le juoga majt sáme li stáhtas ”oadtjum”. Boatsojäládus vuododuvvá friddja luonndoguohtomij. ¶ Ällosujttoriektá val dåjmaduvvá sámes gut le tjielden sebrulasj. Tjiellde le ekonomalasj ja tjuottjodus siebrre mij lága milta sebrulattjaj aktisasj buoremussaj galggá ällosujtov sierra geográfalasj bájkken jådedit. Svierigin gávnnuji 51 tjielde ma aktan Svieriga vijddudagás bájken 40 prosännta gåbttji. Dájs li 33 várretjielde, 10 vuovddetjielde ja 8 konsesjåvnnåtjielde ällosujtujn sierralágásj loabe milta. Boahttsuj låhko målssos ájge milta 225 000 ja 280 000 gaskan dálvveälon. Ällosujttára ja älloniehke Ällosujton barggi bájken 2 500 ulmutja. Ällosujttárvirgge le virgge ienemusát ålmmåj sjaddam. Ålmåj dájvvamusát ållesájgev vidnudagán barggá. Fuolkke viehket dárbon, bv. lárkkamin ja miessemärkkomin. Ällosujttárin ja älloniehkken le sieradus. Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, massta 85 prosännta årru Norrbottena lenan. Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá. Stuorra guohtomednama Stuorra guohtomednama mierredit boatsojäládusáv danen gå boahttsu labudi jahkeájggemålssomij milta. Boatsoj ávkki vissa jådådagájt umasslágásj guohtomednamij gaskan. Vissa ájgijn jagen, åvdemusát miessemärkkkoma, tjaktjanjuovvama ja dálvveguohtomednamijda jådedimij diehti, ällosujttára tjoahkkiji boahttsujt stuoráp älojda ma vuojeduvvi dålusj jåhtulagáj milta. Gå boahttsu ruvva gabnnjasi ja boahttsun li ihkeven nanos dábe de ij le ållu álkke jådådagáv målssot. Hiemssima Boahttsu dåbddi hiemssimijt ietjá ednamávkkijs ja urudisájs. Sierraláhkáj le gidán gå miesijt njållu. Ietjá bále li gå boahttsu tjoahkkiduvvi ja vuojeduvvi ällon gärddájda miessemärkkomij jali lárkkamij. Jådedijn dálvveguohtomednamijda ja dálvveguohtomednamijs jådådagájn li muhttijn gássjelis tjadádagá bv. äno, rahte, jali ruovdderahte. Boahttsu hähttuji ráfen bessat livvomin ja guohtomin jådedimijn. Jus boahttsu urudisájs, bednagijs jali ulmutjijs baldeduvvi de ällo dávk hájeduvásj ja moadda biejve barggo ällosujttárijda dåssjåni. Muhtem guovlojn le mälggat guohtomednamj gaskan ja jådådagá li bv. bijllarahtijs ja ruovdderahtijs dahpadum. Boahttsu vierttiji de bijlaj fievrriduvvat. Árbbedáhpeguodde Dálásj ällosujto ulmme le åvdemusát bierggobuvtadibmáj. Dámuk boahttsu álu anoduvvi turisman jali ”hierggevuodjusij”. Ällosujtto le vilá ájnas sáme kultuvran. Árbbedáhpeguodde le stuorra symbolaárvujn. Ällosujttárin le garra barggo, valla le aj viessomvuohke. Ällosujttárin le sáme ällosujttokultuvra guodde ja gaskostiddje. ¶ Gåvvå: Marie Enoksson. ¶ Gájkbadjásasj ulmme Ednamdáfoprográmma dago biednigahteduvvi EUa budjehtas ja rijkalattjat. Prográmmaájgen biednigahteduvvi jårbbå 35 miljarda kråvnå. Gájkbadjásasj ulmme ednamdáfoprográmmaj le sämmilágásj gå svieriga ednamdáfopolitijkkaj, d.j. åvdedit ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev. Ulmme gåbttjå biebmoj nanos buvtadimev, bargojt ednamdáfon, vieledit dajvak vidjurijda ja nanos åvddånimev. Ednama luonndo- ja kultuvrraárvo galggi suoddjiduvvat ja birrasij nievrijt buktet galggá giehpeduvvat. Sámedigge dårjafábmudahka Ednamdáfoprográmma biednigahteduvvá EUas bájken láhkkáj ja juohkka sebrulasjstáhtas láhkkáj. 2007 ådåjakmáno rájes Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka prográmmaj. Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá ma rájadum ássjijt giehtadalli ja mierredi. Sáme prosjäktaniehke ja vidnudagá galggi Sámedikkijn rádedit. Jus Ednambarggodåjmadagá ådåsbrevav diŋgo sijá webbabiele baktu de dajvvalakkoj máhtá diededimev ednamdáfoprográmma birra oadtjot. Sámedikke ållidimstrategiddja Jåvsådittjat buoremus båhtusijda Sámedikken le ållidimstrategiddja gåktu vidnudak- ja prosjäktadårjajt, dårjajt gelbugisvuohtaåvddånibmáj ja válljidum birrasij galggi juogeduvvat. Strategiddja le vuododum äláduspolitijkalasj doajmmaprográmmaj mij le hábbmiduvvam aktijbargon sáme äládusájn, idealissta organisasjåvnåj j.i. ja ållestjåhkanimes dåhkkiduvvam. Åtsålvisá vuoroduvvi dan milta gåktu åvdedi ulmijt ållidimstrategidjan ållidit. ¶ 2007 ådåjakmáno 1.b. rájes le ådå ednamdáfoprográmma fámon doarjjaj ja mávsálvisájda ednamdáfuj. Prográmma målssu åvdep birás- ja ednamdáfoåvddånimprográmmav (LBU –prográmmav). Prográmma gåhtjoduvvá Ednamdáfoprográmman. ¶ Sebrulasjrijka EUan li ednamdáfoåvddånibmáj 2007–2013 ådå prográmmav dåhkkidam. Ministarráde galggá EUa gájkbadjásasj vuorodimij gávttuj 2007-2013 ájgen europealasj strategalasj ulmijt ednamdáfoåvddånibmáj dåhkkidit. Europa strategiddja prográmmaj laseduvvá rijkalasj strategiddjaj juohkka sebrulasjrijkkaj. Jåvsådittjat ulmij måhkkåj dajvakpolitijkajn rijkalasj strahtegidja gåvådi ållidimev, biednigahttemav ja aktijbargov aktijrádedimpolitijkajn, d.j. EUa dago ja fånda. EUa strategiddja ådå prográmmaájggáj le: ¶ • Nanosvuohta ¶ • Åvddånibme ja bargo ¶ • Guhkaájggásasj investerima ulmutjijn, máhttudagá industriddja tjerdajn ja kapitálan ¶ Niellja vuorodum suorge ¶ Ednamdáfoprográmma gájkbadjásasj ulmme le ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev åvdedit. Ådå ednamdáfoprográmma vuordeduvvá ednam- ja miehttsebargo ådåstuhttemij EUan åvdedit ja dajna lasedum gáhpustimfábmuj, birrasa ja viessomkvalitehta buoredibmáj ednamdáfon ja ekonomidja rievvdadibmáj. Ednamdáfoprográmma le niellja vuorodum suorgij birra vuododum: ¶ 1. Buoredum gáhpustimfábmo ednam- ja miehttsebargon ¶ 2. Ednamávkkimplánim ¶ 3. Ekonomidja rievddadibme ja buorre viessomkvalitähtta ednamdáfon ¶ 4. Birásdoarjja ednambargon/Leaderdimensionen ¶ Ålles Svierik ietján gå stuorrastáda li ednamdáfo ¶ Svierik le ietjá europa rijkaj guoran ihkeva vuorjjat álmmugahtedum. Svieriga ålles vijddudahka ietján gå stuorrastáda danen ednamdáfon märostuvvá. Nuortta Svierigin gávnnuji stuorra bájke ihkeven vuorjjás stuoves viesádij. Ednama danna ávkkiduvvi i.s. miehttsebargguj, ällosujttuj, ålggodoajmmaj ja turissmaj. Negatijvalasj viesátåvddånibme aneduvvá ienep oasseájggeårudimes ja ienep guosseäládusás muhtem mudduj målsuduvvat. ¶ Umasslágásj dårja ¶ Dårja máhtti mierreduvvat ednamdáfo åvddånibmáj, birásbuoredim dagojda ja nannidum gáhpustimfábmuj boatsojäládusán, ednam- ja miehttsebargon, sjattadagán ja biebbmobuoredimen. Bájkálasj oasálasjvuohta ednamdáfo åvddånimen galggá aj árvusmáhteduvvat. Oattjotjit álgadimev umasslágásj dårjaj ja máksotjerdaj birra máhtá viedtjat ássjetjállagijt ma gájkbadjásattjat prográmmav gåvådi. Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka ednamdáfoprográmmaj. Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá. ¶ Åtsålvisá Sámediggáj ¶ • Åtsålvisá ma vidnudakdoarjjaj ja prosjäktadoarjjaj guosski sáme vidnudagájda galggi Sámediggáj rájaduvvat. ¶ • Åtsålvisá luonndo- ja kultuvrrabirrasij bisodime gávttuj ällosujttoguovlon galggi Sámediggáj rájaduvvat. ¶ På väg att starta eget renskötselföretag? Foto: Carl-Johan Utsi. ¶ Le gus dujna vidnudahka ja sidá ådå dåjmajn vidnudagán álgadit? Dárbaha gus investerit jali oasstet dievnastimev? Sidá gus ådå boatsojäládusvidnudagáv álgadit? Vidnudakdårja dávk de dunji hiehpi! Åtsålvis mij guosská sáme vidnudagájda galggá Sámediggáj rájaduvvá. ¶ Vidnudakdårja juogeduvvi: ¶ • álgadimdoarjjan ¶ • investerimdoarjjan ¶ • doarjjan ålgop dievnastusáj oasestibmáj ¶ • gelbugisvuohtaåvddånibmen ¶ Vuodo vijor gájkka vidnudakdårjajda le dån vidnudakplánav vuododa. Vidnudakplána le vuodo Sámedikke vuorodimijda. ¶ Sámedikke ållidimstrategiddja ¶ Jåvsådittjat buoremus båhtusijda, Sámedikken le ietjas strategiddja gåktu dårja galggi juogeduvvat. Strategidjan le ájnasvuohta gejda doarjja mierreduvvá. Sámedigge merustallá ja vuorot åtsålvisáj gaskan sáme vidnudallijs. ¶ Álgadimdoarjja ¶ Jus álggá ällosujttovidnudakniehkken vuostasj bále de máhtá álgadimdårjav 250.000 kråvnnåj åhtsåt. Gå åtså de galga nuorap gå 40 jage årrot. ¶ Investerimdoarjja ¶ Lasedittjat vidnudagáj gáhpustimfámov, vuojtov ja åvddånimev le ulmme ekonomiddjav nannidit ja åvdedit dåjmajt vidnudágájn ednamdáfon. Suorge investerimdoarjjaj le vijdeduvvam ja ådå juohkusa máhtti dårjav åhtsåt. Investerimdoarjja guosská bv. ådåstuhttemij, buoredibmáj, ekonomidja rievddadibmáj, turissmaj, ienep bargojda ja kultuvrraárbe divudibmáj kultuvralasj jali vuojtulasj måhkijda. ¶ Doarjja ålgop dievnastusáj ¶ oasstemij ¶ Ulmme le ekonomidjav vidnudagájda ednamdáfon nannidit. Máhtá dårjav mierreduvvat mávsátjit gåloj muhtem oasev diedoj ja dievnastusáj oasstemij dåjma åvddånimen. Máhtá dårjav mierreduvvat doarjjavuododiddje gåloj, alemusát 30 prosänntaj, nuortta Svierigin alemusát 50 prosänntaj. Doarjja máhttá investerimdårjav lasedit. ¶ Doarjja gelbugisvuohtaåvddånibmáj ¶ Ulmme le giehpedit vidnudagáj hiebadimev ådå vidjurijda ja nannidit gáhpustimfámov. Lågå ienebuv Gelbugisvuohtaåvddånime vuollelin válljidagán. ¶ Nåvti åtså ¶ Sámedikke ja Ednambarggodåjmadagá webbabielen gávnnuji åtsålvisblankehta ja diededibme vidnudakdårja birra. Buorre lisj dávk dårjav åhtsåt åvddål gå dagov álgat. Esski maŋŋela gå åtsålvis le Sámediggáj rájadum ja duodastum de gålo doajmmaj máhtti doarjjavuododiddjen riekknigoahtet. Loabedusá e vas gávnnu åtsålvis dåhkkiduvvá. Åtsålvis dagáduvvá guovten dagon. Dårjav vuostak åhtså ja gå le ållidam dago åsijt jali ållåsit de dårja máksusav åhtså. ¶ Girjásj ¶ Máhtá ienebuv låhkåt gåktu dårjav åhtsåt girjátjin ”Vidnudakdoarjja ja prosjäktadoarjja" mav juogu de viettja sválldasin rievtesbielen jali Sámedikkes rávvi. ¶ Marie Enoksson. ¶ Le gus dujna ussjolmis majt sidá prosjevtan åvdedit? Márjju turissmadåjmadimev åvdedit jali tjielden/sijdan aktijbargov åvdedit? Oassálasstá gus vidnudagájda ma aktisattjat ájggu vidnudallamav åvdedit? ¶ Máhtá prosjäktadårjav åhtsåt gålojda ma badjáni gå álgada ja åvdeda ednamdáfov ja ruodná äládusájt. ¶ Ulmme ¶ Gájkbadjásasj ulmme le ednamdáfo äládusáj ienep doajmmaguovlojt ja buorep viessomkvalitehtav åvdedit. Buojkulvis prosjevtajda le åvddååtsådallamijt ållidit, värmmádagájt vuododit jali aktijbarggotjoavddusijt vuododit. ¶ Gesi máhttá prosjäktadoarjja mierreduvvat? ¶ Akta jali moadda vidnudagá, organisasjåvnå, siebre, kommuvna ja fábmudagá máhtti prosjäktadårjav åhtsåt. Boados galggá ienep gå avta oassáj ávkken årrot ja åvdedit ulme måhkkåj ednamdáfoprográmman jåvsådit. Mierreduvátjit dårjav hähttu dujna prosjäktaplána gávnnut. ¶ Masi máhtá doarjja mierreduvvat? ¶ Suorge prosjäktadoarjjaj li vijdeduvvam ja ådå juohkusa máhtti dårjav åhtsåt. Máhtá dårjav doarjjavuododiddje gåloj muhtem oassáj mierreduvvat. Doarjjamierre máhttá målssåsit ja njuolgadus ij le ájn mierredum. Suorge gåbttji umasslágásj ássjijt bv. ¶ • vidnudagáj ienep doajmmaguovlo ¶ • turissma ¶ • dievnastibme ¶ • tjiellde/sijddaåvddånibme ¶ • luonndo- ja kultuvrraárbbe ¶ • ruodná suorge aktijbarggo ja åvddånibme ¶ • infrastruktuvra plánim ¶ Nåvti åtså ¶ Sámedikke ja Ednambarggodåjmadagá webbabielen gávnnuji åtsålvisblankehta ja diededibme vidnudakdårja birra. Buorre lisj dávk dårjav åhtsåt åvddål gå dagov álgat. Esski maŋŋela gå åtsålvis le Sámediggáj rájadum ja duodastuvvam de gålo doajmmaj máhtti doarjjavuododiddjen riekkniduvvá. Loabedusá e vas gávnnu åtsålvis dåhkkiduvvá. Åtsålvis dagáduvvá guokta dagojn. Dårjav vuostak åhtså ja gå le ållidam dago åsijt jali ållåsit de dårja máksusav åhtså. ¶ Girjásj ¶ Máhtá ienebuv låhkåt máhttelisvuodaj birra gåktu dårjav ussjolmisájda ja åvddånimprosjevtajda åhtsåt girjátjin ”Vidnudakdoarjja ja prosjäktadoarjja /Företagsstöd och projektstöd”. Girjátjav viettja internehta baktu jali Sámedikkes rávvi. ¶ Sidá gus nannidit ietjat máhttudagájt gåktu ietjat turissmavidnudagáv åvdeda? Dárbaha gus ienebuv oahppat gåktu ietjat boahttsujt sujtti? Sidá gus oahppat ienebuv márnánáhttema birra? Máhttelisvuoda li dal gelbugisvuohtaåvddånimev ednamdáfoprográmman åhtsåt. ¶ Gelbugisvuohtaåvddånibme gávnnu prosjäktadoarjjan ja vidnudakdoarjjan. Mierkki dujna vidnudallen le máhttelisvuohta ietjat gelbugisvuohtaåvddånimev vuododit. Ållidittjat dáv organisasjåvnå ja ietjá dåjmadiddje gudi gelbugisvuohtaåvddånimev ásadi máhtti aj dårjav åhtsåt. Dåjma e oattjo kursajn ja hárjjidallamin stuoves åhpadusán gymnásan jali alebun gávnnut. ¶ Makkir suorgijn? ¶ Ållidittjat jali ásadittjat gelbugisvuohtaåvddånimev máhtá dårjav gájk åvdemusát tjuovvo suorgijn mierreduvvat: ¶ • vidnudakåvddånibme ¶ • ednambarggobagádallam ¶ • birrasa, ednamdáfo buoredibme ja lasse judoshukso (ällosujtto aj) ¶ • máhttudaksirddem åtsådimes ja åvddånimes ¶ • turissmaäládusá åvdedibme ¶ • vuododiddje dievnastusá ekonomiddjaj ja álmmugij ednamdáfon ¶ • luonndo- ja kultuvrraárbe ednamdáfon bisodibme ja åvddånibme åvddålij guovlluj ¶ • tjiellde/sijddaåvddånibme ¶ Nåvti åtså ¶ Åtsålvis dagáduvvá åtsålvissan vidnudakdårja jali prosjäktadårja birra (gehtja ¶ gåroválljidagáv). ¶ Sáme riektá ednamijt ávkkit ällosujttuj, bivdduj ja guollimij le máttarájggásasj ávkkimij vuododum. Máttarájggásasj ávkkim ednambálka milta le äjggumriektá mij le åttjuduvvam ávkki ednamav guhka ájgev váni duostok avtastik. ¶ Máttarájgggásasj ávkkim le juridijkalasj riektá danen gå agev le ednamav ávkkim ja ij le riektá majt stáhta le sámijda vaddám. Ällosujttoriektá le åbmudahka ja danen le aj åbmudaksuodje fámon. ¶ Duodastusvälggogisvuohta sámijda ¶ Ednama sáme ávkkimav le gássjelis duobbmoståvlån duodastit muhtem bájkijn danen gå Svieriga juridijkalasj vuogádahka vuododuvvá ednambarggokultuvrraj. Álkkep le duodastit vissa ednam le 90 jagen bargadum gå duodastit bivdov, guollimav, ällosujtov danen gå luotta luondon e vuohttu. Svierigin le sámijn duodastusvälggogisvuohta, gå Vuonan le ållu nuppeláhkáj: ednamniehke hähttuji duodastit sáme ávkkim ij le gávnnum. ¶ Ällosujttoriektá ¶ Ällosujttoriektá le riektá sámijda ednamav ja tjátjev allasisá ja boahttsujdisá ávkkit. Sisanet i.s. riektá guohtomij, bivdduj ja guolijt bivddet, riektá tsieggit gärddájt, gárdijt, njuovadagájt ja ietjá ásádusájt ma li dárbulattja ällosujttuj, riektá muorajt tjuollat verkajda, dållåmuorajda ja duodjeábnnasijda. Jus le dárbulasj de tjielden le loahpe tjuollat slahppomuorajt åttjudittjat biebmov boahttsujda. Ednamäjgádijn hähttu muhttijn aktavuodav válldet. ¶ Svierigis ienep gå gålmadis ¶ Ällosujttoriektá dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás ienep gå gålmadisán. Dåjmaduvvá loabe milta priváhta ja stáhta ednamin. Ällosujttoriektá le nannusamos jagevbirraednamin. Ednama ávkkim danna ij oattjo ietjáduvvat vaj sisanet ájnas gássjelisvuodajt ällosujttuj. ¶ Jagevbirraednam ¶ Ednama ällosujtujn jagevbirra, li ¶ • ednama sádjimrája badjelin Västerbottena ja Norrbottena lenan ¶ • ednama sádjimrája vuollelin valla sámeednamrája badjelin ednamin gånnåa vuovddeällosujtto dåjmaduvvá gidán, giesen jali tjavtjan ja ednamain mij stáhtaj juogu de gullu jali 1992 biehtsemáno maŋegietjen gulluj jali le guohtomednam ¶ • guohtomednamvárijn Jämtlánda lenan ja ednamijn Jämtlánda ja Kopparberga lenan ma 1992 biehtsemáno maŋegietjen stáhtaj gullujin ja guohtomij lij sierra loahpe. ¶ Dálvveguohtomednama ¶ Gålgådismáno 1.b. ja vuoratjismáno 30.b. gaskan ällosujtto dåjmaduvvá dálvveguohtomednamijn, d.j. ¶ • ednamijn sádjimrájá vuollelin valla sámeednamrájá badjelin ma älla jagevbirraednama ¶ • ednamijn sámeednamrájá vuollelin ja guohtomednamvárijn árbbedábálasj ällosujtujn. ¶ Bådoga ¶ Boahttsu ma báhtsi dálvveguohtomednamin ájgijn gå danna ij le loahpe årrot bådogin gåhtjudalli. Jus e bådogijt jådeda de tjiellde sáhkkudalásj. ¶ Konsesjåvnnåällosujtto ¶ Sámeednamrája vuollelin Gálás ja Duornus liegijn sáme mierreduvátji konsesjåvnåv (loabev) ällosujtujn jagev birra barggat. Loahpe sisanet riektáv boahttsujt sujddit gejda ednambarggogittaåbmudagájt bájken äjgguji. Dán lágásj tjielde gåhtjudalli konsesjåvnnåtjielde ja histåvrålattjat vaddi iemeårrojda máhttelisvuodav boahttsujt äjggut. ¶ Sámedigge le guovddelis tjuottjudusfábmudahka ja ráddidusá ássjedåbddefábmudahka åvdåsvásstádusájn ássjijs ma guosski boatsojäládussaj. ¶ Biednikluohkko mij Sámedikkes ávkkiduvvá ja njuolgga boatsojäládussaj guosská le biednikluohkko 45:1, Boatsojäládusa åvdedibme. Biednikluohkko le 46 miljåvnå (2007). Politijkalasj ulmme mierreduvvá åvdemusát gå boatsjojäládus le sáme kultuvrraárbes ájnas oasse. ¶ Gájkbadjásasj åvdåsvásstádus ¶ Stáhtan le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus boatsojäládusás vaj sáme kultuvrraárbe oassen bisosj. Boatsojäládus galggá dåjmaduvvat vaj mutták lågov boatsojäládusvidnudallijda nanos bajásanedusáv vaddá. Ällosujtto galggá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralattjat guhkaájggásattjat ja nannusit dåjmaduvvat. Ietjá dårja ma dávk littji boatsojäládussaj ájggeguovddela ja dán biednikluohko ålggolin li i.s. dáfobiednikluohko, dårja EUa ednamdáfo- ja ednambarggopolitijkan ja birásdårja. ¶ Boatsojäládusa åvdedibme ¶ Gålo ma debiteriji åvdedimbiednikluokojt li bv: ¶ • Rijkkarádjágárde ja tjuottjodimásadusáj divudibme ¶ • Rijkkadåjma ma guosski ednamijda ma li árvulattja jali rasje ållosujttuj ¶ • Luonndo- ja kultuvrrabirássujtto ¶ • Haddedoarjja boatsojäládussaj biejadusá (1986:255) milta haddelasedime birra boatsojbiergguj ¶ • Mávsálvis Tjernobylhåhkkånime tjuovvusin mij máhttá mierreduvvat ednambarggovidnudahkaj, ällosujttovidnudahkaj ja gesi ållåsit jali muhtem mudduj ietjas bajásanet guollimijn ietjas dárbbuj jali vuobddemij biejadusá (1994:426) milta mávsálvisá birra muhtem lassegålojda ja dáhppudallamijda Tjernobylhåhkkånime diehti. ¶ • Håhkkånimvaháksuodje máhttá biebbmamgåloj muhtem oassáj 35 a § boatsojäládusbiejadusá (1993:384) milta mávseduvvat. ¶ Boatsojäládusá åvddånibmáj ietjá dago mierreduvvi máhttelisvuodajs prosjäktabiednigijt åhtsåt prosjevtajda ma aktanbiednigahteduvvi EUa struktuvrrafåndajs, Interrega, Mål 2 jali ednamdáfoprográmma baktu, ja biednikluohko prosjäktadåjmajda ållåsit rijkalattjat biednigahtedum. ¶ Sámedigge almoda biejadusájt ¶ Sámedigge galggá almodit biejadusájt ja riektábiejadusájt ma guosski ¶ • boatsojriekknimij ¶ • boatsojlåhkuj ¶ • boatsojäládusá árvvulasstem luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajda ¶ • vidnudakregistar boatsojäládussaj ¶ • haddedoarjja boatsojäládussaj urudismávsálvisá ¶ • boahttsu mierkkimij ¶ • boatsojmerkaj hábbmidibmáj ¶ • såbadibmáj ¶ Sámedigge galggá tjuottjodit boatsojmärkkagiehtadallamav, i.s. boatsojmerkaj registardimev ja ieritregistardimev. ¶ Sámedigge galggá tjuottjodit administrasjåvnåv mij guosská tjieldijda, i.s. ¶ • juogadibme tjieldeguovlojda ¶ • sebrulasjvuohta tjielden ¶ • registardit tjieldev ja biejadusájt ¶ • nammadit tjuottjodiddjev jus stivrra ij gávnnu ¶ • registardit tjielde stivrav ¶ • fábmodit tjielldeåvdåstiddjijt ¶ Sámedikken le divodimåvdåsvásstádus rijkkarádjágárdes ja muhtem ällosujttoásádusajs. ¶ Sámedigge åvdåsvásstet guohtomgähttjamijs guohtomgássjelisvuodajn. ¶ Sámedigge galggá åtsålvisájt håhkkånimvaháksuoje birra åtsådit. ¶ Sámedigge giehtadallá Tjernobylmávsálvisájt. ¶ Sámedigge galggá boatsojäládusa birra sebrudakplánimin diedojt vaddet. ¶ Sámedikken le åvdåsvásstádus dáhtábásas Ren2000. ¶ Sámedigge ja lenastivra avtabále álgadibá åvddånimbargov dáhtábása teknijka ja administrasjåvnå gávttuj. Sámedigge galggá åtsålvisájt haddedårja birra åtsådit, ¶ Sámedigge mierret dáfobiednikluohkoj gávttuj boatsojäládussaj várraj biejadum. ¶ Sámedigge åvdutjis urudismávsálvisájt tjuottjot urudisvahákbiejadusá milta ja biednikluohkoj åsijt Sámefåndas njuolgadusáj milta boatsojäládusbiejadusán. ¶ Lenastivraj åvdåsvásstádus ¶ Lenastivrajn nuorttalamos lenajn le vilá åvdåsvásstádus ássjijs vuollelin: ¶ • Gähttjo mierredum biejadusá tjuovoduvvi ¶ • Gähttjo boatsojriekknimin ja boatsojlåhko vuododuvvá ¶ • Alemus boatsojlågo mierredibme ¶ • Gähttjo tjielde árvvulassti luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajt ¶ • Märrádusá ávkkimriektáj sierra låbij gávttuj ednamin sádjimrájá badjelin ja guohtomednamvárijn ¶ • Åvdåsvásstádus såbadimes guohtomin bäldon ¶ • Märrádusá konsesjåvnnåtjieldij gávttuj ¶ • Åtsålvisáj giehtadallam dáfobiednikluohkoj gávttuj – åtsålvisá galggi rájaduvvat färttáhasj lenastivrraj ma moalggi ja ássjev vaddi Sámediggáj mierredibmáj. ¶ Riklig förekomst av hänglav är ett tecken på ren luft och bra miljö. Foto: Sametinget. ¶ Boatsoj le ruoppsisgåddejudos sierralágásj fámujn vistijt åmastit. Guododimluohkko mierret bierggobuvtadimev. ¶ Ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu ¶ Boatsoj le ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu Europa, Asia ja Nuorttaamerijka nuortap bájkijn. Boatsoj le smieritjiddje ja sierra fámujn vistev suddadit. Giessejahkebielen rásijt, urttasijt ja lastajt guohtu. Dálven le visste ájnnasamos biebbmo, muhttijn slahppo segadum dágŋasij ja gárránismuorjij. Dálvvejahkebielen le muhttijn aj pelletsij duoddebiebbmam. Sarvvájn (åres) ja váhtjamijn(niŋŋgelisboatsoj) li tjoarve. Boatsoj le mihtos bivvat rájgak guolgaj baktu, valla älla bivásrávtsá. Sálaj le biernnaj, gärkkáj ja albbasij. ¶ Anedahkes judos ¶ Histåvrå tjadá boatsoj le gidodimjuhtusin, noadejuhtusin ja gäsánin anoduvvam. Bivddám, dábmam, båhtjåm, bårråm li dav, ja skittes ja náhkes biktasijt gårrum. Suona hárppon båneduvátjis ja tjoale márffen dagáduvátji. Boahttsu tjoajve li vuorkkimlihtten anoduvvam. ¶ Bierggo ¶ Boatsojbierggo le livágis bierggo lidna miehttsejudos smáhkajn. Bierggo dávk baseduvásj, málestuvásj, sálltiduvásj ja gåjkkåduvásj. Boatsojbierggo le dimes ja ij dárbaha ruojvvima åvddåla gahtsahit. ¶ Boahttsu vidjura ¶ Sierratjärdda boahttsun le gå gårotdåjma ja biebbmodárbbo umasslágásj jahkeájgijn sierraláhkáj målssusi. Sjaddam, mielkke mässáj ja ietjas buojde ja proteijnnalijgij åvdedibme sjaddelis guohtomin giesen dáhpáduvvá. Dálven boatsoj álu viessu binná biebmujn ja loabddá ietjas buojdijt ja proteijnajt. Låsemus ájgge le gidádálvve ja gidá gå váhtjamij biebbmodárbbo lassán moarmesåvddånime ja njamádime diehti. Dalloj le guohtomnárre ja guohtomkvalitähtta vuollegasj. ¶ Njoallomájgge ja ragátájgge ¶ Váhtjama njoallomájgge le moarmesmánon, hieredis le áldoj vedjuj valla guhket miesij vuostasj guohtomájgev. Sarvvájda le ragátájgge gålgådismánon värámos ájgge gå buojdij ja proteijnaj ienemus oasse loabdeduvvá. Jus le garra dálvve ja sarvvá älla buojdde ja proteijnna åsijt tjaktjadálven ådåsis oadtjum de dávk jámadittji. ¶ Tjuollde smieritjididdje ¶ Boatsoj le nåv gåhtjuduvvam tjuollde smieritjiddje, mij rávkká biebbmuj alla kvalitehtav. Boahttsu fábmo vistev åmastit le sierralágásj. Boahttsuj visten le harmmat alla suddadahttem ja dajna biektelis biebbmo. Visten gávnnu binná proteijnna. Bierggitjit dálvev, buorre guohtomvidjurijn aj, boatsoj dárbaj ietjas proteijna lijgijt ávkkit. Båhtusav vaddá vaj gåroda diehkkonárre binnu dálven. Vistij vádne hähttu ietjá sjattoj målsuduvvat. Sjattoj binnep biektelis kvalitähtta dálven ráddji boahttsu ålles bårråmfámov. Ruoppsisgåddejuhtusijn li ráddjidum fámo sjattojt edna fiberij åmastit bv. slihturij ja sávtsaj guoran. ¶ Visste ¶ Visste sjaddá suojmma, bájken 10 prosännta jahkáj. Slahpo li vistijda duodden, sierraláhkáj tjuohkedálvijn. Lasedum miehttsetjuollam ja birásbiejstem li båhtusav vaddám vaj slahpo li miehtsijn binnum. Ilá edna boahttsu guohtomluohko gávttuj båhtusav vaddá vaj viste binnu. Vuoronis dávk båhtusav vattisj ednam ja biotopa ietjájduvvi ja ednam båråduvvá. Stuorra hásstálus boatsojäládussaj boahtteájgen le nuoges guohtomednama ja guohtomav tjuottjodit vaj biologalasj moattegärddásasjvuohta bisoduvvá. ¶ Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá ienep gå 900 ällosujttovidnudagájn. Ällosujton le aj älljabivddo ja guollebivddo. ¶ Aktidimäládus ¶ Ällosujtto álu dåjmaduvvá aktidimen ietjá äládusáj degu duodje ja turissma. Bajásanedittjat ietjas ållåsit ällosujtos vidnudagán bierriji 500-600 boahttsu. Gávnnuji bájken 900 ällosujttovidnudagá. Iemelágásj märostime milta 2500 ulmutja ållåsit jali muhtem mudduj ällosujtos viessu. Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, dájs 85 prosännta gávnnuji Norrbottena lenan. Ällosujttovidnudahka álu sujtti boahttsujt moatte älloniehkijda. Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá. ¶ Äládus ienemusát ålmmåj ¶ 2005 lågoj milta rijka boahttsu 77 prosännta ålmmåjs äjgoduvvi. Vidnudagájn ienep gå 400 boahttsu älo 93 prosännta ålmmå äjgguji. Stuorámus sisboahto boatsojbiergo vuobddemis boahtá. Stuorámus gålo li vuojána ja bensijnna. ¶ Konsumsjåvnnå ¶ Látte merustaláduvvi gasskamieren 0,2 kg boatsojbiergov bårråt buohta 15 kg slidorbiergujn. 250 tånnå boatsojbierggo vuobdeduvvá boargálin massta 200 tånnå tsáhpusin. ¶ Detalj från skulptur med illustrationer av sameliv, slöjdad av Lars Levi Sunna. Foto: Sametinget. ¶ Sámekultuvrraárbbe vuododuvvá stuorrát boahttsuj. Väjddo- ja bivddosebrudagán viejddin gåttijt aktan ietjá miehtsejuhtusij. Ällosujtto stuoráp doajmman le 1600-lågo rájes gávnnum. ¶ Gåddebivddo ¶ Lassestjuorggusij ja bisodum väjddoråggevuogádagáj baktu luondon diehtep gådde-, ällja- ja biernnaviejddem le moadda tuvsán jage åvddål mijá ájge gávnnum. 98 jagen Kr.m. tjálli roma ja grehka histåvrråtjálle gábmelis muoddániehkkeulmutjij birra Thulen gudi viejddi boahttsujt ja tjuojggi. ¶ Ällosujtto ¶ 800-lågon Ottar vuona stuorrabåndor guossit ieŋŋgis gånågisáv. Gånågissaj giehttu sámij birra ja boahttsu dábmaduvvin ja sujttiduvvin älojn. Suv giehtto tjáleduvvá ja danen diehtep ällosujtto gávnnu. ¶ Ällosujtto ietjájduvvá ¶ 1500-, 1600- ja 1700-lågojn ällosujtto åvdeduvvá stuoráp doajmman ja vuodo sámij bajásanedussaj. Svieriga stuorraviellderahtjamusáj diehti lasedum värrodäddo kråvnås le oarren. Sáme li jåhtåliddje ja jåhti aktan boahttsuj váttse jali tjuojga. Intensijvalasj ällosujtto dåjmaduvvá. Boahttsu anoduvvi fievrrimijda, mielkke- ja bierggobuvtadibmáj. Vuovden åvddån ienep årro ällosujtto, vuovddeällosujtto. ¶ Ådåájggásasj viehkkenävo ¶ 1900-lågon ällosujto ulmme le ienebut bierggobuvtadibmáj ja ekstensijvalasj ällosujtto álggá. 1960-lågo rájes ällosujtto ienebut teknijkalasj viehkkenävojs mierreduvvá, jur degu ietján sebrudagán. Uddni le muohtavuoján ja nieljevierak ållu dárbulasj viehkkenävo. Vuojedittjat boahttsujt muhtem vidjurijn ja fievrrimijda helikopter anoduvvá. Váren le satelijttatelefåvnnå dárbulasj aktavuodajda väráldijn. ¶ Bierggobuvtadibme ¶ Dálásj ådåájggasasj ällosujtto vuododuvvá bierggobuvtadibmáj ja le ednamrávkke. Boahttsu e bäjvválasj gähtjov jagev birra dárbaha ájnnat li viejton muhtem ájgij. Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá Norrbottena, Västerbottena ja Jämtlánda lenan, ja Dalarna, Västernorrlánda ja Gävleborga lena muhtem bájkijn. (Gävleborgan gávnnuji dálvveguohtomednama maj birra ednamäjgáda rijddali valla sáme adni guohtomriektá gávnnu.) ¶ Govva: Marie Enoksson. ¶ Tjielde ¶ Svierigin gávnnuji 51 tjielde (geográfalasj guovlo ja ekonomalasj siebre). Guovlo gåbttji Svieriga vijddudagás vargga 40 prosännta. Tjieldijs 33 li várretjielde, 10 li vuovddetjielde ja gáktsa li konsesjåvnnåtjielde gånnå ällosujtto sierra låbijn dåjmaduvvá. ¶ Vierre merka ¶ Soajttá boahttsu guhkás mánni ja båhti ”boasto” tjälldáj. Jus boatsoj gávnaduvvá tjielde guohtomednamin sválsskidum, sinntsidum, jali vierre merkajn, jali merkajn mij ij le duolla hábbmidum, de boatsoj 84§ boatsojäláduslága milta galggá tjieldes njuovaduvvat ja vuobdeduvvat. Tjiellde mávsov oadtju. ¶ Blankähtta ¶ Vierogij vuobddemin tjiellde tjállusav Sámediggáj rádjá (blankähtta gávnnu rievtesrájagin). Vierre boatsojmerka almmuduvvi pdf-fijllan. ¶ Mákso ¶ Gut guovte jage sinna vuobddembiejve rájes nannot ietjas äjgádin gávnadum boahttsuj de sujna le riektá tjieldes mávsov oadtjot. Mákso binneduvvá gåloj åvdås boahttsu ájmmuj válldemij, njuovvamij ja vuobddemij. ¶ Gåvvå: Isabella Nutti. ¶ Stáhta doarjja boatsojäládussaj le haddelasedimes boatsojbiergguj. ¶ Gåråda Doarjja le 9 kr tjiluj ållessjattuk boahttsu åvdås 14,50 kr tjiluj miese åvdås. Haddelasedibme riekkniduvvá gåråda dädduj. Boatsojnähkkáj riektá haddelasedibmáj de boatsoj hähttu sujnnimnjuovadagán njuovaduvvat. Blankehta Rievtudin gávna blankehtajt majt máhtá tjáledit ja giedajn tjállet, jali tjállet åvddål dav tjáleda. Huomaha i máhte tjáledum pdf-fijlav vuorkkit! ¶ Sámedikken Svierigin la rádevaddem funksjåvnnå Svieriga politijkalasj vuogádagán. Demokratiddjan ieneplåhko mierret. Unneplågojn la vuorjját máhttelisvuohta mierredit demokráhtalasj tjoaggulvisájn. Sámedigge gávnnu vattátjit sámijda jienav. ¶ Sámedigge l sámij jiedna Svierigin. Gå ij jienasta de iehtjádijda vaddá máhttelisvuodav politijkalasj åvdåstiddjijt válljit. Jus dån jienasta de oattjo bájnatjimfámov ja dajna vállji Sámedikke politijkalasj gäjnov. ¶ Sámedikke válljimsiebrreráde duv bádtji åvdedimev bájnatjit - duv jiedna sieradusáv dahká! ¶ Sadje vuojnojda Ájrrasa Sámedikken spiedjildi sáme sebrudagáv. Miján la umasslágásj duogásj ja máhttudagá. Nanos Sámedikke baktu l máhttelisvuohta rievddadisájt dahkat. Sámedigge l daŋga bále sadje umasslágásj vuojnojda, demokráhtalasj orgána. Ságastallama hähttuji joarkket gájkka sámij åvdedibmáj. ¶ Jienastit Válljimbiejvve l ájllega moarmesmáno 19.b. 2013. Válljimpáhppára rájaduvvi ietjat årudahkaj njuolgga válljimfábmudagás. ¶ Sámedikke kultuvrraráde sihtá arvusmahttet sáme girjjeålgusvaddemav Svierigin ja dan diehti vaddá vihtta barggostipenda ja juohkkahasj oadtju 50 000 kr. ¶ Kultuvrraráde sihtá vaddet ålop sámijda máhttelisvuodav stipendav åhtsåt ja danen gádot åvdep ålgusvaddemrávkálvisájt. Náv li rávkalvisá: Åhttse galggá sámegiellaj tjállet ja årrot/viessot Svierigin. ¶ Maŋemus åhtsåmbiejvve l basádismáno 1.b. 2008. Åtsålvisblankähtta gávnnu rievtes bielen. ¶ Jus li gatjálvisá de dån váldá aktavuodav kultuvrragiehtadallijn Susanne Idivuoma, tel. 0980-780 57 jali sadjásasj kultuvrragiehtadallijn Anna Sarri, tel. 0980-780 37, jali kultuvrraráde åvddåulmutjijn Per Gustav Labba, tel. 073-8177102. ¶ GÅLLEGIELLA – Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká juogeduvvá gudát bále tjavtjan 2014, sámeministarijt ja sámedikkepresidentajt jahkásasj tjåhkanimen Helsingforsan. Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda jali organisasjåvnåjda Vuonan, Svierigin, Suoman jali Gárjjelin sámegielav åvddånahttem. ¶ Gållegiella - Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká l ásaduvvam sámeministarijs ja sámedikkepresidentajs Vuonan, Svierigin, Suoman. Guddnebálkká juogeduvvá fert nuppát jagev, vuostasj bále jahke 2004. Guddnebálkká stuorrudak la 15 000 euro. ¶ Giellaguddnebálkká ulmme Giellaguddnebálkká ulmme l, gielav åvddånahttet ja várjjalit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin. ¶ Gut máhttá giellaguddnebálkáv oadtjot? Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda, juohkusijda, organisasjåvnåjda, siebrijda ja institusjåvnåjda gudi li arvusmahttám sámegielav tjálalattjat, njálmálattjat jali ietjá láhkáj. Gájklágátja álggaga ma åvddånahtti gielav vieleduvvi. Guddnebálkká máhttá juogeduvvat. ¶ Oajvvada åhttsev! Viesádijt, organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja fábmudagájt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin máhtti nammadit åhttsev giellaguddnebálkkáj 2014. Buvte tjálalasj oajvvadusáv bálkkávuojtten aktan tjálalasj tjielggidusájn 1-2 biele. Sáddi oajvvadusáv åvddål moarmesmáno 30. biejve 2014. ¶ Guládallamdiehto árvustallamjuohkusij: ¶ Gollegiella – árvustallamjuogos Sámediggi/Saamelaiskäräjät SAJOS 99870 Anár/Inari, Finland ¶ Tel: +358 108 393 100 E-poassta: info@samediggi.fi ¶ Åhtsåp dåjmadakoajvev Sámedikke dåjmadahkaj, gut galggá mijá dåjmav lájddit mij la åvdedime ja ietjájduhttema vuolen. ¶ Barggodahkamuhá Dåjmadakoajvve galggá ássjijt åvddåjbuktet stivrraj ja åvdåsvásstet vaj doajmma dåjmaduvvá riektábiejadusáj milta ja dárkkelit. Dåjman li biejadum ulme ja jåksåmbåhtusa ja bargguj gullu iehtjádij siegen strategalattjat barggat åvdedittjat ja tjadádittjat dåjma ulmijt. Duv lájddimvuohke l ájnnasin árvustallamvuodo ja guládallama hárráj. Dahkat buorre aktavuodajt ja värmmádagájt goappátjagá rijkalattjat ja rijkajgasskasattjat, ja aktidit moattelágásj miellogisvuodajt. ¶ Barggobájkke Giron ¶ Gut la dån? Åhtsåp tjoahkkijiddje ja jáhkkogis lájddijiddjev, gänna l buorre dádjadus sáme kultuvrraj ja gut máhttá ájttsat ja balanserit moattelágásj árvustallamijt ja politijkalasj signálajt. Galga adnet edna aktavuodajt goappátjagá sisŋásj ja ålgop ulmutjij. Sihtap danen tsuojgodit jut åhttsen la buorre guládallamfábmo, aktavuohtadahkke ja åskov vuosedit. Dujna l fábmo måvtåstuhttet ja lájddit ietjas barggijt. ¶ Biedjap edna dättov duv sáme máhttudahkaj, ájnas oasse l giella. ¶ Åhtsåp duv gänna l hiebalgis akademak åhpadus jali ietjá máhtalgisvuohta majt adnep hiebalattjan virggáj. Dujna l muhtem jage lájddimmáhtalgisvuohta álmmuk ja jali priváhtta suorges ja buorre máhtto sáme kultuvra ja sebrudagá birra. Jus dujna l máhtalgisvuohta politijkalasj stivrridum organisasjåvnås ja sámegiellamáhtto li ánssidime. ¶ Aktavuohtaulmutja Åtså ja lågå ienebuv virge birra www.experis.se JobID: 917735. Ienep diedojt oattjo åttjudimkonsultas Inger Sundgren, telefåvnnå 070-3774891 jali e-påvsstå: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus åhtsåmbiejvve l ragátmáno 28 biejve. ¶ Sámedikke dåjmadagán li gålmmå åssudagá ja akta stába. Ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudahka gåbttjå ekonomidjav, barggijt, IT:av ja sisŋásj dievnastusáv. ¶ Barggodahkamuhá Åssudakoajvve barggá dåjmadakoajve vuollelin ja gullu Sámedikke lájddimjuohkusij. Dån åvdåsvássteda dåjmadakdårjav ássjijn ma gulluji presidiuma ja stivra j.v.å. barggodahkamuhájda. ¶ Dån åvdåsvássteda fábmudagá ekonomalasj tjuottjudusáv, bargge- ja doajmmaåvdedimev ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudagán ja sisŋásj dievnastusáv. Barggodahkamuhájn li budjähttabarggo, budjähttadåbelijtjuovvom, jahketjielggidibme, tjielggidimássje, dåbelijtjuovvomássje ja åvdedit barggovuogijt ja prosessajt ekonomiddjaj fábmudagán. Åssudakoajvve l aj barggijoajvve, sihkarvuohtavárjjalimoajvve ja IT-aktijdiddje. ¶ Gut la dån? Åhtsåp lájddijiddjev gänna l buorre fábmo åvdedittjat, måvtåstuhtátjit ja lájdditjit ietjas barggijt. Dån la strategak, dujna la buorre åtsådim- ja struktuvrakmáhtto vaj máhttá plánerit, deligerit ja lájddit dåjmav biejadum ulmijda. Duv dieddemahtes prestissja ja guládallam máhttudahka dahká duv hiebalattjan buorre aktavuodajt dahkat goappátjagá organisasasjåvnå sissŋelin ja ålggolin. Barggovadde biedjá edna dättov duv iesjvuodajda. ¶ Åhtsåp duv gänna l sivilekonomakeksáma jali ietjá åhpadus majt adnep hiebalattjan virggáj. Dujna l duodastum lájddimmáhtalgisvuohta ja lulu almulasj tjuottjudusán barggam. Buorak la jus la politijkalasj stivrrimdum organisasjåvnån barggam. Sámegiellamáhto ja máhto sáme kultuvra ja sebrudagá birra li ánssidime. Sämmi l jus dujna l barggoiellemmáhtalgisvuohta ekonomidjas, bargges, IT:as ja sisŋásjdievnastusás. ¶ Aktavuohtaulmutja Åtså ja lågå ienebuv virge birra www.experis.se JobID: 942363. Ienep diedojt oattjo åttjudimkonsultas Inger Sundgren, telefåvnnå 070-3774891 jali e-påvsstå: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus åhtsåmbiejvve l gålgådismáno 5 biejve. ¶ Fáhkaj aktavuohtaulmutja li Staffan Falkefjeld SACO-S åvdås, tel. 0980-780 36 ja Eva Svonni ST-Sápmi åvdås, tel. 0980-780 33. ¶ Mijá kåntåvrrå-åvdåstiddje Gásluovta báhpakåntåvrån pensjonistan sjaddá gidá 2011 nalluj, ja mij åhtsåp ulmutjav suv saddjáj. ¶ Divtasvuona suohkan le Bådåddjo ja Narvijka gaskan ja suohkanin le sulá 2000 viesáda. Suohkanin le gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde ja aktisasj háldadus. Kåntåvrrå-åvdåstiddjen le barggosadje Gásluovtan. Gásluokta le suohkanguovdásj Divtasvuonan. ¶ Bargge ietján le suohkanbáhppa, girkkooahttse, tjoaggulvispedagoga, organissta ja 2 girkkodievnára/ hávddebálle. ¶ Persåvnålasj dågålasjvuohta ¶ Gájbbádusá ¶ Fállap bargov hásstalusáj buorre barggoaktisasjvuodan. Álggoájgge gassko moarmesmáno/biehtsemáno 2011 jali lagáp lihtodime milta. Bálkká oajvvesjiehtadusá milta, hæhttu liehket sebrulasj ¶ Divtasvuona suohkan le guovtegielak suohkan. Sávadahtte le dåbddå sáme kultuvrraj. ¶ Ienep diedojt virge birra oattjo kåntåvrrå-åvdåstiddjes tlf: 75775250 jali girkkooahttses tlf: 97095713. ¶ Åhtsåmus CV:ajn rájaduvvá e-påstan diehki: ¶ åvddål 01.05.2011 ¶ Åbmudakværrolissta priváhta æjgojs, æládusåbmudagájs ja vidnudakdåjmaj rustigijs le almulasj dárkastusán 3 vahko guovvamáno 28. biejves 2014. Gujttimájgge le 6 vahko guovvamáno 28. biejve rájes. Jus galga gujttimusáv buktet, de rája diehki: postmottak@tysfjord.kommune.no jali: Divtasvuonan suohkan Å-værro kåntåvrra pb 104 8591 Kjøpsvik Divtasvuona suohkan Åbmudakværrokåntåvrra ¶ Le máhttelis biednikdoarjjagav åhtsåt ásadusájda valástallamin ja ålggoiellemin. Diedo gávnnuji næhttabielen: http://www.regjeringen.no/upload/KUD/Idrett/Publikasjoner/V-0732B_2010.pdf ¶ Divna åhtsåmusá galggi elektråvnålattjat rájáduvvat web-portalá baktu www.idrettsanlegg.no ¶ Åhtsåmusá masi åvddål le doarjja åtsådum, valla ij la juollodum, viertti aj ådå åhtsåmusáv rádjat, valla tjuovvusa dagi jus ij la mige rievddam. Doarjjaåhtsåmusá dábálasj ásadusájda hæhttuji årrot hiebadum Suohkanguovloplánajda rubbmelasj dåjmajda, luondoviessumijda. ¶ Åhtsåmájggemiere le basádismáno 15 biejve 2013. ¶ Máhttelis la ruhtadårjav åhtsåt valástallam- ja ålggoiellemásadusájda. ¶ Åhtsåmsjiemáv aktan bagádusáj gávna dánna: ¶ Åvdep åhtsåmusájt, masi ælla dårja juolloduvvum, hæhttu ådåsit rádjat. Ij la dárbbo tjuovvusijt rádjat jus ælla rievddadusá. Jus galga tihppimruhtadårjav åhtsåt, de bierriji ásadusá årrot oassen Suohkanplánan rubbmelasj dåjmajda, luonndoviessomijda 2008 - 2011. Máhtá suohkanijn aktavuodav válldet jus dárbaha bagádusájt. ¶ Åhtsåmájggemierre le gålgådismáno 26. biejve 2011. ¶ Gieldalasj dievnastusá ¶ Bajássjaddam- ja åhpadusetáhtta ¶ Ájluovta mánnágárdde ¶ Rahpamájge: ¶ Mánnodagás bierjjedahkaj 07.30 - 16.30 ¶ Ájluovta mánájgárde le suohkanæjgo mánájgárdde. Mánájgárden le akta åssudahka, sajijn 18 mánájda jagij 1-5. ¶ Mánájgárdde le Ájluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás skåvllåj, mæhttsáj, jávrráj, fiervváj, spábbatjiektjamsalljuj jalik rámbuvddaj. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1991 ja le ådåájggásasj. Goahteguorra le smilltjá, ja moatteláhkáj dåhkki stuvssit. Gárde ålgusjbielen le miehttse, ja mánájgárdde birás le viek tjábbe. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Ájluovta varresvuodastasjåvnnå l dahppasin gå miján la giesseloahpe moarmesmáno 28. biejves biehtsemáno 10. bæjvváj. ¶ Jus sidá varresvuodasujttárijn ságastijt máhtá aktijvuodav Gásluovta varresvuodastasjåvnåjn válldet telefåvnån 75 77 56 50/ 907 31 813. ¶ Jus la iesselissan máhtá aktijvuodav Gásluovta dálkudiddjekåntåvråjn válldet telefåvnån 75 77 56 40 jali Ájluovta dálkudiddjekåntåvråjn telefåvnån 75 78 57 70. Tsaggeiedne viehkev jåvså idja- biejvve, máhta sujna aktijvuodav válldet dálkudiddjeváktan telefåvnån 75 77 02 02. ¶ Aktisasjbarggo Jielleváre ja Divtasvuona gaskan ¶ Jielleváre suohkan gåhtjoj Divtasvuona suohkanav ja Unna-Tjerutja tjieldev aktisasj prosjektav (åvddåguoradallam) mij galggá gåvvidit gåktu guovllo máhttá sjaddat udnásj diles ja vejulasj boahtteájggegåvå. ¶ 1. Tjáhtjefábmo ja minerála 2. Oasestibme, turissma ja æládusá 3. Sáme æládusá 4. Infrastruktuvrra ¶ Prosjekta galggá dájt nieljijt oassesuorgijt gåvvidit: ¶ Prosjekta/åvddåguoradallam galggá tjadáduvvat lahka aktisasjbarggon nammadum suorgijn. ¶ Aktisasjbarggoguojme ja ietjá berustiddje fáladuvvi prosjevta stivrrimjuohkusij oassálasstet. Háldaduslattjat le prosjekta organiseridum prosjektavásstediddjijn, prosjektajådediddjijn ja barggojuohkusijn. ¶ Prosjekta le ruhtaduvvam Interreg, Vattenfall AB, Innovasjon Norge ja Divtasvuona suohkana baktu. Svieriga bielen li Vattenfall, Lenastivrra ja Vägverket nasjonála ruhtadiddje. Vuona biele gålo li NOK 1,1 miljåvnå. Prosjevta ájggemierre le snjuktjamánno 2008. ¶ Vuona bielen li tjuovvovasj oassálasste guoradallam: ¶ Prosjektatjielggidusá: ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Divtasvuona åvddånammadus mierredij tjåhkanimen 04.03.2010 barggát suohkanplána sebrudakoasev ja duobddákanooasev ådåsmahttemijn, dán vuolen aj doajmme merraguovlo ja merragátteplánav, pládna ja tsiekkaduslága (plánaoase) § 11-12 milta. ¶ Sæmmi båttå mierredij åvddånammadus pládnaprográmma oajvvadusáv almulasj dárkastussaj biedjat lága milta, §§ 4-1 ja 11-13. ¶ Oajvvadus sáddiduvvá guláskuddamij guoskavasj guovlolasj, stáhtalasj ja suohkanlasj oajválattjajda, luojvojdis organisasjåvnåjda ja ásadusájda, lága § 5-2 milta. ¶ Pládnaprográmma tjielggi pládnabargo ulmev, gåvvit ja vuoset pládnabargov ja dajt hásstalusájt ma aneduvvi ájnnasin birrasa ja sebrudagá gáktuj. Prográmma galggá gåtsedit tjielgas, dádjadahtte ja dåbmaris pládnabargov, gånnå oajválattja, viesáda ja ietjá berustiddje pládnabargguj juo álgo rájes oassálassti. ¶ Pládnaprográmmaoajvvádusáv gávna rádevieso serviceåssudagán, Drag Snarkjøpan Ájluovtan ja ICA Næran Stuorgietten. ¶ Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát ¶ moarmesmáno 11. biejve 2010 ¶ dási: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ 8590 Gásluokta ¶ Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjajt dåjmajda ma li gárevábnnasij dagá. ¶ Dåjma gånnå ij la loahpe gárevábnnasijt ávkástallat manni dåjmajda ma gárrámvuodav hieredit, galggi: ¶ - Gárevábnnasij dagá, ja gånnå li ållessjattuga sajenis. - Budsjæhtta dåjmajda galggá åhtsåmusáv tjuovvot. - Doarjja mávseduvvá gå dåjmajs ruhtalåhko ja raportta boahtá. - Divtasvuona suohkana åvdåstiddjijda galggá liehket máhttelis dåjmajt guossidime mannat. ¶ Ruhtadoarjja ij vatteduvá klássamanojda. ¶ Tjálálasj åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune Fámillja ja varresvuoda åssudahkaj Pb. 104 8591 Gásluokta - Kjøpsvik ¶ Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjav gárevsælgadak dåjmajda/ásadusájda. ¶ Juollodimhárjjanibme doarjodit gárevsælgadak ásadusájda degu akta hieredim doajmma: ¶ Galggá årrot avtav gárevsælgadak ásadusáv ållesjattugij. ¶ Ásadusbudsjæhtta galggá tjuovvot åhtsåmusájn/åtsålvisájn. ¶ Ruhtadårjav mávseduvvá gå ruhtalåhko ja ásadusdiedádus li dagádum. ¶ Åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis galggá oarev ásadusájt guossidit. ¶ Ruhtadårjav ¶ ij ¶ vátteduvvá klássamanojda. ¶ Tjálálasj åhtsåmus/åtsålvis sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ Åssudak fuolkke- ja hælsso ¶ Åhtsåmájgge: 20.4.12 ¶ Árran mánnájgárdde/Árran Ájluovtan la avtaåssudak mánájgárdde 23 sajij sámegielak mánájda gaskal 0-6 jage. Mánájgárddejahkáj 2014/2015 åhtsåp jådediddjev ja pedagåvgålasj jådediddjev 1,4 jahjevirgen. Åhtsåmmierre: 20.06.2014. Jådediddje 1 jahkevirgen Gájbeduvvá dujna le: ¶ Pedegåvgålasj jådediddje 1,4 jahkevirgge Gájbeduvvá dujna le: ¶ Ietjá åhttse gænna li hiebalgis máhtudahka ávttjiduvvi aj åtsåtjit. Virgijda gájbeduvvá: ¶ Mij fállap: ¶ 2014 rájes la ådå stáhta ruhtadoarjjavuogádus boahtám man ulmme I gåbddåbättev smávep sajijda åttjudit. Stájgo, Divtasvuonan ja Hábmera suohkana galggi ruhtadårjav åhtsåt gåbddåbáddeværmádagáv suohkanijda åttjudittjat. Åbbålasj værmádahka I sávadahtte, ja suohkana sihti tjuovvot dajt ævtojt ma tjuovvu jus stáhtta galggá doarjjagav vaddet. Gájka gudi sihti árvvalit (siebre, vidnudagá, ájnegis ulmutjja jnv.) máhtti ietjasa vuojnov buktet åvddåla 02.06.2014. Dájda bájkijda li barggamin Divtasvuona suohkanin: Gásluokta, aktisattjat birrusij 454 oasste Stuorgiedde, aktisattjat birrusij 158 oasste Árvvalime sáddiduvvi Divtasvuona suohkana guládallamilmutjij Egil Skalltje, mæjllaj egil.skalltje@tysfjord.kommune.no . ¶ Gieldalasj dievnastusá ¶ Bajássjaddam- ja åhpadusetáhtta ¶ Bæsosalljo mánnágárdde ¶ Pæsatun mánájgárdde ¶ Rahpamájge ¶ Mánnodagás bierjjedahkaj ¶ Jådediddje ¶ Pæsatun mánájgárdde le suohkanæjgo mánájgárdde, ja ájnna mánájgárdde suohkanguovdátjin Gásluovtan. ¶ Mánájgárdde ålliduváj jagen 1979 ja le dalutjis dåjmadum. Mánájgárden li gålmmå åssudagá; Sementongan, Lykketrollan ja Gullklompan. ¶ Pæsatun le Gásluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás mæhttsáj, fiervváj jalik girjjevuorkkáj. ¶ Divtasvuodna suohkan le oasse sáme giellaháldadimguovlos, ja dát galggá vuojnnusin boahtet mánájgárden, juska mánájgárdde ij le sámegielak. ¶ Ietjá diedojt mánájgárde birra gávnnu mánájgárde jahkeplánan. Danna aj gávnnu sisanádus mánájgárde pedagogalasj bargos. Jus mánájgárdijn guládalá, de dáv oattjo. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Bálkkákåntåvrrå la sierra telefåvnnåvásstedimájgge 28.04. rájes 31.05.2014 rádjáj. Vásstedimájgge I mánnodagás bierjjedahkaj 07:45 - 10:00. Sivvan la gå ådå telefåvnnårustigijt li åttjudime. ¶ Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve 2010, nasjonálváre Státtá vuostasj jåvsådime 100-jagebiejven, máhtá bussajn mannat Gásluovta ja Vássjá gaskan. ¶ Kl 11.45, kl 13.45 ja kl 17.45 Gásluovta færjjokájas, guovdo milta Vássjáj ¶ Kl 12.30, kl 14.30 ja kl 19.30 Vássjás, Gásluovta guovdo milta færjjokádjaj ¶ Almmulasj ávvudibme rádevieson Gásluovdan kl 10.00, gånnå næhttabájkke ja kolleksjåvnnå almoduvvaba ja gåvvåvuosádus rahpá. ¶ Vuosádus la aj rabás lávvodagá snjilltjamáno 30. biejve ja sådnåbiejve bårggemáno 1. biejve kl 14.00 ja kl 17.00 gaskan. Vuosádus la rabás gitta bårggemáno 16. biejve rádjáj. ¶ Tjåhkanibme Divtasvuona suohkanijn ¶ aktisasjbarggosjiehtadusá gáktuj ¶ Tjåhkanibme suohkanstivra ájrrarij. Sámedikkepresidænnta ¶ buktá dánna sárnunusav ¶ Guossidibme Báhpaviesosaljo skihppijvieson ja huoksoviesojn ¶ Bårådibme rádegoaden ¶ Divtasvuona demænssasiebrre bivddi rabás tjåhkanibmáj sámedikkepresindentajn Aili Keskitalojn, gasskavahko guovvamáno 12.b kl. 19:00 Árrana auditåvrån, Ájluovtan. Tebmá: Sáme varresvuodadievnastusá julevsáme bájken. Guládallamulmusj, Sámedikken: Marja Kristiina Partapuoli, tlf. 78 48 42 36, Marja.Kristiina.Partapuoli@samediggi.no ¶ Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj ¶ Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan ¶ guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. ¶ Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. ¶ Biejvve: ¶ Duorastagá 15 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Ájgge: ¶ Árranin ¶ Juhkap káffav. ¶ Buoris boahtem gájka! ¶ Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: ¶ http://www.sametinget.no/Spraak/Forvaltningsomraade ¶ Divtasvuona suohkan ¶ Julevsámegiellakonulænnta ¶ Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan ¶ guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. ¶ Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. ¶ Biejvve: ¶ gasskavahkko 21 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Ájgge: ¶ Rádevieson, Gásluovtan ¶ Juhkap káffav. ¶ Buoris boahtem gájka! ¶ Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ julevsámegiellakonsulænnta / lulesamisk språkkonsulent ¶ Åvddågådde le ássjen 25/12, mierredam suohkanoasseplánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda, biedjat álmmulasj guoradallamijda, buohtastahte pbl § 11-13. SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)-lávddegådde la mierredam aktisasj plánav dahkat suohkanijda Hábmerij, Stájgguj ja Divtasvuodnaj. Pládna galggá ájggudagáv 2013 - 2016 gåbttjåt. ¶ Pládna la vuodon gå galggá spællabiednikdoarjjgav valástallam- ja luonndodåjmajda åhtsåt. Plánan aj galggá bálges- ja láddopládna suohkanijda oassen årrot. ¶ Pládnaprográmmav la máhttelis gávnnat suohkana næhttasajen ¶ , ja dájn sajijn: ¶ - Divtasvuona rádevieson, Gásluovtan ¶ - Drag Snarkjøp, Ájluovtan ¶ - Tysfjord turistsenter (oassásin), Stuorragietten ¶ Juohkkahasj máhttá moalkedimijt buktet pládnaj. Tjálalasj moalkedimijt máhttá rádjat girje baktu dási: Divtasvuona suohkan, boaksa 104, 8591 Gásluokta, jali e-påsta baktu dási: ¶ Ájggemierre moalkedimijda la biehtsemáno 15. biejve 2012. ¶ pládnaprográmma guládus ¶ Divtasvuona åvddånammadus mierredij 15.01.2014, 1/14 ássjen biedjat dárkestum suohkanplána areáloajvvadusáv nuppát vuoro almulasj guládussaj pládna- ja tsiekkaduslága § 11-14, bs. § 5-2 milta. Pládna biejaduváj vuostasj almulasj guládussaj dálven 2013. Danen gå ållo tsuojggidusá giehtadaláduvvin ja tjuovvuvasj dárkastus dagáduváj plána buoredibmáj, de le mierreduvvam suohkanplána areáloasev aktan kártajn biedjat almulasj guládussaj ådåsis. Areálpládna guosská ålles suohkana ednam- ja nuorreluonnduj. Dárkastussaj aj gullu suohkana ålles merraavádakpládna mij la oassen suohkanplána areáloasen aktan tjuovvuvasj pládnakártajn. Plána ájggomussan le dahkamuhájt vieledit ma guosski suohkana areálaj ávkástallamijda, ja beras tjuovvot ájggomusájt ma li suohkanplána sebrudakoasen. Pládna le biejaduvvam guládussaj dáj bájkijn: Dievnastusåssudagán rádevieson Gásluovtan, Drag Snarkjøp ja oassásin Stuorgietten. Pládna le aj biejaduvvam suohkana næhttabælláj: www.tysfjord.kommune.no Jus li tjuojggidusá suohkanplána areáloassáj, de galggi dá tjálalattjat sáddiduvvat åvddåla 07.03.2014 suohkanij. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune, pb. 104, 8590 Gásluokta - Kjøpsvik tlf.: 75 77 55 00, mæjlla: postmottak@tysfjord.kommune.no ¶ Divtasvuonan årrot ¶ Jus ájgo Divtasvuodnaj jåhtet de dán biele diedoj máhtá oahpásmahttet infrastruktuvrajn dán bájken ja majt dánna máhtá muossádit. ¶ Luonndoiellem Luonndoiellemmáhttelisvuoda Divtasvuonan li viehka moattebelaga. Luonndo vaddá máhttelisvuodajt várre- ja nuorredåjmajda dagu tjuojggam, gibttsomij, buoktjamij, nuorre- ja varástjáhtjeguollimij. Vádtsemduobddága li moattebelaga ja le vuodo oanep ja guhkep vádtsemijda miehtsen jali váren. Gehtja tjoakkáv turisstadiedoj devdadis diehton. Guhkkudagá Narvijkka: 100 km, vuodjemájgge birr. 1,5 t. Bodø: 200 km, vuodjemájgge birr. 3 t . Dálkádahka Divtasvuonan le stuoves nuorttavuona dálkádahka, målsudimij jábij milta. Giessetemperatuvra li birrusin 8 gráda C ja 28 gráda C. Dálve li guhke ja le muohta javllamános vuoratjismánnuj. ¶ Internehttabiele diedoj Divtasvuona-dálke birra: ¶ Statistihkka Divtasvuona birra: ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Gieldalasj dievnastusá ¶ Bajássjaddam- ja åhpadusetáhtta ¶ Telefåvmmå/mobijlla ¶ Bajássjaddam- ja åhpadusoajvve ¶ Gásluovta skåvlå rektor ¶ Ájluovta skåvlå båddåsasj rektor ¶ Stuorgiette bajássjaddamguovdátja rektor ¶ Pæsatuna mánnágárde jådediddje ¶ Ájluovta mánnágárde jådediddje ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Sierra suohkan jages 1869 ¶ Viesátlåhko 01.10.07: 2 052 ¶ Háldadussaddje: Gásluokta ¶ 83 km2 produktijvalasj miehttse ¶ Suohkan le nuorttalij guovlojn Nordlánda fylkas, oarjjelap åsijn Ofåhtas. Ienemus oasse viesádijs årru Gásluovtan, Ájluovtan, Stuorgietten ja julevsáme sijdan Måsken. ¶ Divtasvuona suohkanin le sierralágásjvuohta guhka, tjiegŋalis vuonaj ja daj alla rádes várij. ¶ Suohkansuoján ¶ Divtasvuona suohkansuoján le sjadde, tjáhppis hummár silbbabájnnum duogátjijn. Suohkansuoján tjuorgaduváj Ester Skoglundas ja dåhkkiduváj Divtasvuona suohkanstivran snjuktjamáno 26. biejve 1987 ja suohkandepartementan snjilltjamáno 31. biejve sæmmi jage. Motijvva Státtas vuostatjin válljiduváj, valla ittjij dåhkkiduvá Rijkaarkijvas. ¶ Divtasvuonan le hummárlåhko mij le vuohtedum værálda nuorttalabmusin. Dát le duogásj suohkansuojána válljimij. Vuostatjin gæhttjalin dåhkkidahttet hummárav gattsaj guovtamuoduk stuorrudagáj navti gåk le hummárin Divtasvuonan. Dát ittjij dåhkkiduvá oajválattjajs Rijkaarkijvan. ¶ Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan lávvodagá ragátmáno 6. b. kl. 11:00 - 15:00. ¶ Nåvku bessam. Ásadiddje gæjnnotsaggamrudájt máksá. Tjuovo E6 - av Kalvijkkaj, tjuovo galbajt juohkka suoren. ¶ Oadtjobihtit vuontsájt vuojnnet ja hestaj rijddit. Hestakuovvabálkkom. Smirjjo ja millo vuosádaláduvvi gåktu doajmmi. Oahpestibme sijdan ja návsten fierván jali návsten Båtstøjávren. ¶ Gahparáktsa, váffila, bierggomárfe, bruvsa ja káffa oasen. ¶ Ásadiddje: Vuododus Ráluovta Sijdda, Divtasvuona suohkan, Nuortta- Sálto hæsstasiebrre, Stuorgiette ja birás valástallamsiebrre. ¶ Sådnåbiejve /ájllega 17 b. biehtsemánon kl 11-15, de vaden sjaddá ”rabás sijdda” Ráluovta sijdan, Divtasvuonan –dåjmabiejvev ålles fuolkkáj . Guossida dav divudam sijdav, mij la suodjaluvádum Riksantikvaris. ¶ Mejt máhtá vuojnnet ja årrot maŋen: ¶ -oahpestimev ja subttsasav ¶ -hestajt ja rijddit ¶ -vuontjajt ja kanijnajt ¶ - vuosádallamav smirjjobargos smirjon ¶ -hestagámahåjggåmav ¶ -oahpestimev lájddijiddjijn/oahpestiddjijn ¶ -biebmov ja juhkusav oasstet ¶ Ásadus/hásadus le nåvkå ja sidjijda guti guossidi Ráluovta sijdav dav sådnåbiejvev/ájllegav, bessi mávsok rahtehålgå tjadá. Bessat Ráluoktaj, de galggá gávvat E6:is Gálbbeluoktaj/Kalvijkkaj, vuosedimev le ájn dassta. ¶ Dálkke ij hieret. Jus rássjo (dálkke) sjaddá, de li bievde ja ståvlå sinna gájkka dåbijn. ¶ Ásadus/hásadus le aktisasj barggo Ráluovta sijdda vuododusájn, Nuortta-Sálto hæsstasiebrijn, Divtasvuona suohkanijn ja davvervuorkájn, Museum Nord, Divtasvuona suohkan. ¶ Gieldalasj dievnastusá ¶ Gåbddåbáddeluohkko ¶ Divtasvuona suohkan le aktan Salten Regionrådajn fylkkasuohkanij baktu åhtsåm ja oadtjum birrusij åvtåv milliåvnåv HøyKom-rudájs gåbdåbáddetsieggimij dajda bájkijda suohkanin gånnå ij uddni gávnnu gåbdåbádde. Smávsebrudakårniga baktu le aj biejaduvvam 300 000 kråvnå iesjmáksusin. Dát tsieggim le læhkám anbudan valla ij le ájn mierreduvvam gudi tsieggimbargov oadtju. Doajvvop dát guovvamánon mierreduvvá. ¶ Gå dát le mierredum de hæhttup gávnnat ájn de vil ienep rudájt iesjmákson gå juollodime ålggot e máhte årrot ienep gå 50 % gålojs tsieggimij. Ienep diedo dán ássjen båhti maŋenagi. ¶ Mijá diedoj milta vájllu gåbdåbádde dáj sajijn suohkanin: ¶ 3. Tsåhkulahka ¶ 4. Benasuoloj ¶ 5. Lásluokta ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Sámedigge gåhttju álmmuktjåhkanibmáj Ájluovtan Divtasvuona suohkanin moarmesmáno 7. biejve kl 14.00-16.00. Tjåhkanibme galggá Árrana låpptån ¶ Sámedikke barggá gielladiedádusájn, ja danen sihtap ságastallamav ja árvvalusájt sáme giellapolitihka birra. Sámediggeráde vuojnná ájnnasin sámesebrudagájt siegen boahtteájge giellapolitihka bargguj. Sámedigge sávvá dijájs ájádusájt, árvvalusájt ja tjoavddusijt hásstalusájda mij gullu giellaj ja giellaåvddånibmáj. ¶ Tjielggidus sámegiela birra, mij åvdeduváj Sámedikke ållestjåhkanimen vuoratjismáno 18. biejve, dán jagen, le vuodon gielladiedádusá bargguj. Tjielggidus vuoset oajvvehásstalusájda mij gullu giellaj. Tjielggidusá oajvveratjásdibme li; ¶ -giellaadnij birra ¶ -giellaano birra ¶ -giellafágalasj åvddånahttema birra ¶ -Sámedikke roalla ja fábmudahka giellapolitihkan ¶ Sámediggediedádus sámegiela birra sjaddá Sámedikke barggovædtsak gå galggap nannit ja åvddånahttet sámegielav. Danen la ájnas, nav ållo giellabirrasijda majt máhttelis, oadtjot iethjasij boahtteájge hásstalusájt ja ájádusájt tjielggidum. ¶ Mij sávvap gájkajda buorisboahtem! ¶ Mánnodagá gålg. 28. biejve ¶ Gásluovta skåvlå aulán ¶ Dijstagá gålg. 29. biejve ¶ Stuorragiette skåvlån ¶ Gasskavahko gålg. 30.biejve ¶ ”Oabmeskåvlån” Ájluovtan ¶ Ássje: ¶ 1. Diededibme ¶ 2. Válgga ¶ 3. Letjá ássje ¶ Gájkka oahppij åvtåstiddje kulturskåvlån ja aj åvdåstiddje sidjijda gudi li vuorddemrájdon (aktan daj oahppij gudi li fálaldagáv massám), li buorisboahtám!! ¶ Johannes Formanowski ¶ Divtasvuona kulturskvlå rektor ¶ ÆBJ (æjgádij barggojuohkusa) jådediddje ¶ Mij ávttjip ulmutjijt gåvvågilppusij oassálastátjit. Gåvvå galggá mijá tjáppa suohkanis! Gåvvå sáddiduvvá dán mæjllaj: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkan sihtá vuosstáj váldeduvvam gåvåjt adnet almulasj aktijvuodajn, ja gåvvididdje oadtju mávsov. Dåssju gåvåj majt iesj la gåvåj majt iesj la gåvvim máhtti liehket gilppusin manen. Jus li ulmutjijs gåvå, de le gåvvididdje vásstádus gåvviduvvam ulmutjijs loabev oadtjot almodibmáj. Jus dá li máná vuollela 15 jage, de æjgáda hæhttuji dáv loabedit. Vuosstehágugis, vierregahttá jali illastahtte gåvå e dåhkkiduvá. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen sjaddá gilppusa vuojttáj vuojtov vaddet. Ájggemierre gåvjt sáddit le 31.03.2014. ¶ Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit le tiebmán dán jagásj værálbæjvváj psykalasj varresvuohtaj dan diehti gåhttjop gájkajt gænna li assto ja miella hávsskudalátjit Øverås Gårdaj duorastagá gålgådismáno 2. biejve kl. 15:00 - 18:00. Mij fállap biebmojt duola dagu jupptsa, lájbbe, káffa ja gáhko. Miján la aj dåjma dagu mánájrijddim, gatjádallamgilpos ja doajmmabálges. Vuobddep aj vuorbbádusájt, ja dållågátten håjesmielajs besa. ¶ Buorisboahtem! ¶ Ásadiddje: Mental Helse Hábmer ja Divtasvuodna ¶ Divtasvuona suohkan biedjá dáj lágamusá biejve ålgus gáhttogillarijt bivdátjit gáhttojt Gásluovtan. Dá li i Korearahten ja Haugrahten. ¶ Vájnnodip jut hejmagáhtto mærkkoduvvi tjiebet báttijn vaj ietjájn. ¶ Teknihkalasj etáhta 04.12.12 ¶ Tlf./duostudahka dåktårkåntåvrån, Gásluovtan, la barggijdak bierjjedagá 16 b. basádismánon. ¶ Hæhkkat skihpudahka ja dárbbo ruvva viehkev oadtjot, skuolka váktaguovdátjij tlf. 75 77 02 02 jali 113. ¶ 100 % virgge girkkooahttsen Divtasvuonan rabás 1/10 – 2011 ¶ ájes ¶ Divtasvuona suohkan le Nuortta-Sálton, Bodåddjo ja Narvijka gassko ja suohkanin årru 2000 ulmutja. Suohkanin li gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde, ja aktisasj háldadus. Girkkooahttsen le kontåvrrå Gásluovtan, mij le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Duodden le åssudakkontåvrra Ájluovtan. Girkko Divtasvuonan oadtju doarrjjaårniga rámmaj milta suohkana ruhtaplána baktu. ¶ Åhtsåp jådediddjev mij: ¶ Girkkooahttse dahkamusá li: ¶ Máhtukvuohta ja åhpadus: ¶ Fállap geldulasj ja hásstaliddje virgev ja buorre barggoaktisasjvuodav. Máhtá barggagoahtet nav ruvva gå máhttelis jali lagáp sjiehtadallamij milta. Kujna ávttjiduvvi åtsåtjit. Bálkká sjiehtadusá milta ja pensjåvnnåårnik KLPan. Lagáp diedojt oattjo girkkooahttses Kjell-Eddy Nicolaisen, tlf. 970 95 713 jali akisasjráde njunnjutjis Edvard Olav Stenbakk, tlf. 959 13 735. ¶ Åhtsåmus oahppoduodastusáj ja ietjá duodastusáj sáddiduvvá adræssaj vuollelin mañemusát ¶ Tysfjord kirkelig fellesråd jali e-påsta baktu: ¶ Divtasvuona suohkan ávttji gájkajt gejn li hæjttobijla almulasj ráhtijn ja sajijn ruvvaláhkáj gádodit. Dát aj gullu hæjttobijlajda ma priváhta æjgojn li. Jus dát ij dagáduvá de suohkan hæhttu dájt viedtjat ja gádodit. Suohkanin le láhkaloahpádus dási Nuoskudimlága milta. § 37 (láhkabiejadus rádjat bátsadusájt j.n.a.. jali mákset rádjamis) Suohkan máhttá biejadahttet ulmutjav rájatjit jus li bátsadisájt guodám, guorrim jali bátsadisájt vuorkkim má lága 28 § ij miededa, gálggi dájt gádodit, vieledum ájgen rádjat, jali viertti mákset rádjamis jali gádodimes. Dákkár biejadus máhttá aj gullut sunji guhti le 35§ vuostasj jali goalmát oasev doadjám gå jus bátsadisá li hádjánam. Nuskudimoajválattja máhtti aj biedjat gávnij æjgádijt rájatjit ja gádodittjat motåvrråfievrojt, háksajt, girddijt jali ietjá stuoráp gávnijt, gå dá li guodeduvvam ja li lága 28 § niedjen jali gullujin sidjij gudi lidjin æjgáda gå biejadus mierreduváj. Jus soames le suohkanav gåhttjum biejadusáv mierredittjat rájatjit jali gålåjt mávsátjit vuostasj jali nuppe oase milta, le mærrádus de ájnegismærrádus juska biejadus ij la mierreduvvam. ¶ Láhka nuoskudimij ja bársadisáj birra (Nuoskudimláhka) ¶ Gieldalasj dievnastusá ¶ Kultuvrra ja bibliotehkka ¶ Háldadus ¶ Kultuvrra ja girjjevuorká le organiseridum ietjas åssudahkan háldadusoajve barggij gaskan. ¶ Åssudagán barggi girjjevuorkáj, girjjebussajn, kultuvrraskåvlåjn, astoájggejuohkusij, valástallamijn, kultuvrramujttosuodjalusájn, kultuvra åvddånbuktemij ja kultuvrraássje giehtadallamij. ¶ Virgge ¶ Telefåvnnå/mobijlla ¶ Kultuvrraskåvlå jådediddje ¶ Girjjevuorkkáoajvve ¶ Klubbadåjmadiddje ¶ Klubbadåjmadiddje ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Gieldalasj dievnastusá ¶ Háldadus/njunjos ¶ Vásstet suohkana dáhtásystemaj ja guládallamvædtsagij dåjma åvdås ¶ IKT-åssudahka ¶ Virgge ¶ Telefåvnnå / mobijlla ¶ IKT-vásstediddje ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Divtasvuona suohkan barggagoahtá hámnna- ja merrajåhtulakdivudij vidjurij 4. vahko, 2014. Dát barggo le åttjudittjat juridihkalasj vuodov almulasj ja priváhta kájaj adnemij hárráj, ja vájkkudittjat vaj buktá buorre ja jasskis merrasuvddemijt birássuodjalim ævtoj. (bs. Ot.prp.nr 75). Bargo lahkaloahpádus le: Láhka 17.09.2009ś nr. 19, Hámnna ja merrajåhtulakláhka (hml.) ¶ Sierraláhkáj: - § 25 Goarrimdivuda - § 9 Suohkanij háldadimvásstádus ja fábmodus - § 16 Merrajåhtulagá ja merrajåhtulagáj njuolgadusá Guoskadahttá: Sij gudi ássjes guoskaduvvi vierttiji berustimijdisá åvddånbuktet Divtasvuona suohkanij: mejla baktu: postmottak@tysfjord.kommune.no påsta baktu: Divtasvuona suohkan, pb. 104, 8591 Gásluokta Beras man láhkáj vidjurijt åvddånbuvtá de viertti ássjev nammadit "Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda" . Pål Strøm Jensen teknihkalasj oajvve ¶ Divtasvuona suohkana birra ¶ Turisstadiedo ¶ Hárjjesvállá ¶ Juohkka maŋŋetjavtja vuona gidágådem silldálåhko Vestasjjiekkev sisi vuodjá ållu Divtasvuonav sisi. E gånnåk væráldin dákkir stuorra låhko sildás tjåhkana. Ja hárjjesvállá sildáv tjuovvu. ¶ Divtasvuodnaj hárjjesvállá båhti båråtjit guojras ájgijn. Dát stuorra silldálåhko le navti sieldes stuorra bårråmus sválláj. Birrusin 600-700 hárjjesvállá dáj vuonajda juohkka jage båhti. Navti máhttelisvuoda dajt ållu lahka vuojnnet li stuora. ¶ Aktan barggi Nuorrebajutja vuolen silldábivddem dáhpáduvvá. Hárjjesvállá vuona guovlojn li sierralágásj bivddemteknihkajt åvddånahttám gånnå aktan bivddi. Vihtta-guhtta svállá aktan sildáv tjoahkken åttjudi. Dan maŋŋela akta svállájs guollebierggáj manná ja biehtsegijn tsábmá vaj sildá jámálguvvi. Gå silldá jámálguvvá de le gæhppat dav bårråt. Miellagiddis hárjjesvállá avtaj avtaj sildáv bårrå. Da guolletsuohpav bårri ja dávtijt ålgus tjålliji. Dát gal guhka ájgev válldá dajt stuorra rubmahijt dievddet dan láhkáj dahkat. Valla de la bårrus majna ålles biejve barggi. Gå le hárjjesvállásafárijin de aj máhtá jienav hárjjesvállás gullat. Dav jienav majt dahki gå nuorretjátjev vuojŋŋambåhtså tjadá båssiji. Gå dá stuorra juhtusa li nuorrebajutjin vuojŋŋamin tjátjetsirgga fontena lágátjin ilmmáj manná. Gå buoktji de le gássjelis javllat guossa nuorrebajutjijt vat ihti. Dábálattjat li tjátje vuolen birrusin 10 minuhta ja dan ájgen máhtti ihkap kilomehtarav vuodjat. ¶ Tjierggis judos ¶ Hárjjesvállá li stuorámus juhtusa låpturfámiljan. Årråsa li gasskamærrásattjat 6,7 mehtera guhkaga, valla máhtti sjaddat gitta lågev mehtera. Gasskamærrásasj niŋŋelis le 5,8 mehtera guhkak ja ienemusát 8,5 mehtera. Hárjjesvállá rahki tjavtjan ja tjivga riegáduvvi birrusin jage maŋŋela. Njuorak hárjjesvállá le birrusin guokta mehtera. ¶ Máhttelisvuohta merragoasskemav ållu lahka vuojnnet le stuorre gå le hárjjesvállásafárijin. Ij le dåssju svállá mij daj sieldes silldálågos gæssuduvvá. Muossádit majestehtalasj hárjjesvállájt luondulasj birrasin, gå li vuonan bårråmin le alvaduhttem muossádus. ¶ Divtasvuonan guokta viddnudagá hárjjesvállásafáriv fálli. Goappátja libá ållu E6 lahka. ¶ Orca team barggi Stuorgiettes, oarjep færjjokájas Bognesan. Sij fálli safáriv sihke gummivantsajn ja stuoráp vantsajn dajda gudi dav sihti. ¶ barggi nuortas færjjokájas Skárffabávtes ja le unna fámilljadåjmadum viddnudahka mij duodden hárjjesvállásafáriji gummivantsajn li tjiehpe buoktjamturismajn. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Helsestasjon Drag ¶ Innvielse av minnebauta i Musken utsettes ¶ Offisiell innvielse av minnebauta i Musken ¶ Renovasjon Storjord ¶ Renovasjon Storjord ¶ Renovasjon Drag ¶ Árran mánnájgárdde ¶ Árran barnehage ¶ Grovavfall i Musken ¶ Várreskåvllå – Fjellskole ¶ Elgjakt 2013 ¶ Jus ájgo Divtasvuodnaj jåhtet de dán biele diedoj máhtá oahpásmahttet infrastruktuvrajn dán bájken ja majt dánna máhtá muossádit. ¶ Luonndoiellem Luonndoiellemmáhttelisvuoda Divtasvuonan li viehka moattebelaga. Luonndo vaddá máhttelisvuodajt várre- ja nuorredåjmajda dagu tjuojggam, gibttsomij, buoktjamij, nuorre- ja varástjáhtjeguollimij. Vádtsemduobddága li moattebelaga ja le vuodo oanep ja guhkep vádtsemijda miehtsen jali váren. Gehtja tjoakkáv turisstadiedoj devdadis diehton. Guhkkudagá Narvijkka: 100 km, vuodjemájgge birr. 1,5 t. Bodø: 200 km, vuodjemájgge birr. 3 t . Dálkádahka Divtasvuonan le stuoves nuorttavuona dálkádahka, målsudimij jábij milta. Giessetemperatuvra li birrusin 8 gráda C ja 28 gráda C. Dálve li guhke ja le muohta javllamános vuoratjismánnuj. ¶ Internehttabiele diedoj Divtasvuona-dálke birra: ¶ Statistihkka Divtasvuona birra: ¶ Kultuvrra ja girjjevuorká le organiseridum ietjas åssudahkan háldadusoajve barggij gaskan. ¶ Åssudagán barggi girjjevuorkáj, girjjebussajn, kultuvrraskåvlåjn, astoájggejuohkusij, valástallamijn, kultuvrramujttosuodjalusájn, kultuvra åvddånbuktemij ja kultuvrraássje giehtadallamij. ¶ Virgge ¶ Telefåvnnå/mobijlla ¶ Kultuvrraskåvlå jådediddje ¶ Girjjevuorkkáoajvve ¶ Klubbadåjmadiddje ¶ Klubbadåjmadiddje ¶ Divtasvuona suohkanin li dá mánájgárde: ¶ Mánájgárddejahke 2007/2008 Ådå mánájgárddejahke álggá gassko bårggemáno 2007. Máná gænna juo li saje suohkana mánájgárdijn e dárbaha ådåsis åhtsågoahtet. Sijájda gænna ij le mánájgárddesadje, le åhtsåmmierre mánájgárdijda 01.03.2008 . Ráddidusá loahpádus le sadje divna mánájda mánájgárdijn jage 2007 låhpan. Åhttse oajvvebessamij sjaddi vuodon jus soajttá dárbbo liehket ienep sajijda. Mánájgárddesajij mákso, 2008 Mánájgárddesaje åvdås Divtasvuona suohkanin viertti dáv mákset: Ålles sadje Kr. 2330,- Lahkke sadje Kr. 1165,- Oarbbenmuttágisvuohta: Nuppát mánná: Ålles sadje Kr. 1165,- Lahkke sadje Kr. 583,- Ietjá máná Ålles sadje Kr. 583,- Lahkke sadje Kr. 292,- ¶ Rávgaduvvá mákso æjgádijs akti mánnuj mærrádusáj milta, mij doajmmá 20. biejve rájes 20. biejve rádjáj juohkka máno. ¶ Fássta sadje mávseduvvá 11 mánoj åvdås jahkáj. ¶ Snjilltjamano 20. biejve rájes gitta bårggemáno 20. bæjvváj ij mákso rávgaduvá. ¶ Pæsatun mánájgárdde ¶ Rahpamájge ¶ Mánnodagás bierjjedahkaj ¶ Jådediddje ¶ Pæsatun mánájgárdde le suohkanæjgo mánájgárdde, ja ájnna mánájgárdde suohkanguovdátjin Gásluovtan. ¶ Mánájgárdde ålliduváj jagen 1979 ja le dalutjis dåjmadum. Mánájgárden li gålmmå åssudagá; Sementongan, Lykketrollan ja Gullklompan. ¶ Pæsatun le Gásluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás mæhttsáj, fiervváj jalik girjjevuorkkáj. ¶ Divtasvuodna suohkan le oasse sáme giellaháldadimguovlos, ja dát galggá vuojnnusin boahtet mánájgárden, juska mánájgárdde ij le sámegielak. ¶ Ietjá diedojt mánájgárde birra gávnnu mánájgárde jahkeplánan. Danna aj gávnnu sisanádus mánájgárde pedagogalasj bargos. Jus mánájgárdijn guládalá, de dáv oattjo. ¶ Divtasvuona åvddånammadus mierredij 04.03.2010 biedjat Vássjá-Stáddá jådedimplánav almulasj dárkastussaj pládna- ja tsiekkaduslága (pládnaoase) § 12-10 milta. ¶ Pládna gåbttjå tjoahkkáj 339 dekar ja guosská åsijt duobddágijs gnr 11, bnr 6, 7, 20 ja gnr 84 bnr 1. Pládnaguovllo le Státtátjåhkå alásjbielen ja álggá fiervvávuodos bajás guoppátjijt bielijt vákkástagás Vássján. ¶ Pládna le almulasj dárkastussaj biejadum serviceåssudagán rádevieson Gásluovtan, Ájluovta Snarkjøpan ja ICA Næran, Stuorgietten. Pládna le aj suohkana næhttabielijda biejaduvvam. ¶ Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát ¶ vuoratjismáno 27. biejve 2010 ¶ dási: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ 8590 Gásluokta, ¶ Divtasvuona åvddånammadus mierredij tjåhkanimen 04.03.2010 barggát suohkanplána sebrudakoasev ja duobddákanooasev ådåsmahttemijn, dán vuolen aj doajmme merraguovlo ja merragátteplánav, pládna ja tsiekkaduslága (plánaoase) § 11-12 milta. ¶ Sæmmi båttå mierredij åvddånammadus pládnaprográmma oajvvadusáv almulasj dárkastussaj biedjat lága milta, §§ 4-1 ja 11-13. ¶ Oajvvadus sáddiduvvá guláskuddamij guoskavasj guovlolasj, stáhtalasj ja suohkanlasj oajválattjajda, luojvojdis organisasjåvnåjda ja ásadusájda, lága § 5-2 milta. ¶ Pládnaprográmma tjielggi pládnabargo ulmev, gåvvit ja vuoset pládnabargov ja dajt hásstalusájt ma aneduvvi ájnnasin birrasa ja sebrudagá gáktuj. Prográmma galggá gåtsedit tjielgas, dádjadahtte ja dåbmaris pládnabargov, gånnå oajválattja, viesáda ja ietjá berustiddje pládnabargguj juo álgo rájes oassálassti. ¶ Pládnaprográmmaoajvvádusáv gávna rádevieso serviceåssudagán, Drag Snarkjøpan Ájluovtan ja ICA Næran Stuorgietten. ¶ Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát ¶ moarmesmáno 11. biejve 2010 ¶ dási: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ 8590 Gásluokta ¶ Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve 2010, nasjonálváre Státtá vuostasj jåvsådime 100-jagebiejven, máhtá bussajn mannat Gásluovta ja Vássjá gaskan. ¶ Kl 11.45, kl 13.45 ja kl 17.45 Gásluovta færjjokájas, guovdo milta Vássjáj ¶ Kl 12.30, kl 14.30 ja kl 19.30 Vássjás, Gásluovta guovdo milta færjjokádjaj ¶ Almmulasj ávvudibme rádevieson Gásluovdan kl 10.00, gånnå næhttabájkke ja kolleksjåvnnå almoduvvaba ja gåvvåvuosádus rahpá. ¶ Vuosádus la aj rabás lávvodagá snjilltjamáno 30. biejve ja sådnåbiejve bårggemáno 1. biejve kl 14.00 ja kl 17.00 gaskan. Vuosádus la rabás gitta bårggemáno 16. biejve rádjáj. ¶ Státtátjåhkå vuostasj jåvsådime 100-jageávvudallam ¶ 1800-jagij låhpan ja 1900-jagij álgon gæhttjalin moaddása Státtáv goarŋŋot, ålggorijka ja vuona gibttsijs. ¶ Snjilltjamáno 30. biejve 1910 vuorbástuvvin Ferdinand Schjelderup, Alf Bonnevie Bryn ja Carl Wilhelm Rubenson Státtá tjåhkkåj jåvsådit, mav aktak ij lim sijá åvddåla nahkam. ¶ Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune sihtá vuostasj jåvsådime 100-jage ávvudallamav vuorodit moatte dåjmaj baktu, sierraláhkáj bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve ja lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve. ¶ Sávvap oassálasstebihtit 100-jageávvudallamijda gátten ja aj nuoren! ¶ Jagen 2002 vuojtij Stáddá «Vuona nasjonálváre» jienastimev. Várre le sjaddam Divtasvuodnaj symbåvllån ja buorre hávsskudallambájkken divtasvuonagijda ja iehtjádijda. ¶ Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 almot Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune nasjonálváre Státtá ietjas næhttabájkev rádevieson Gásluovtan. ¶ Vanntsamanno Gásluovtas Áhkávuodnaj ¶ Brødrene Johansen Skyssbåter suvddá dijáv gudi hálijdihpit Státtáv vuonas vásedit. Manno vihpá sulle tijmav. Riŋŋgu 75 77 43 29 / 481 77 568 diededittjat jali boade kádjaj. Manni Gásluovtas bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 12. Hadde 200 kråvnå. ¶ Vanntsamanno Rábekjuvsos Áhkávuodnaj ¶ Hugh Breivik viddnudagán Arctic Encounters vuodjá RIB-vantsav Áhkávuodnaj. Biehtsisjsuollu milta vuodjá, gånnå li ållo goasskema, ja joarkká Skárffabávte vajus Áhkávuodnaj. Manno vihpá gaskal 1,5 ja guokta tijma ja máksá 250 kråvnå (ienemusát 12 ulmutja vantsan). Válde bivvalis biktasijt fáron. Gårvijdamvesta li sujna luojkan. Manná bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 ja kl 16. Sæmmi aj lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 10 ja kl. 16 Luovtas Rábekjuvsos. Gatjálvisá ja diededibme: ¶ jali 75 77 57 46 (snjilltjamáno 26. biejve rájes). ¶ Nåvgå miniseminárra ¶ Lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 18 máhtá Norcema klubbavieson Gásluovtan gullat gå stivrrajådediddje Vuona turisstasiebren Tom-Ivar Bern giehttu ietjas siebre ja Státtá birra. Várregibttse Leif Storjord subtsas ietjas åtsådallamij birra nasjonálváres ja gåvvididdje Lars Thulin (girjje aktan Mikael af Ekenstam:ajn) vuoset gåvåjt Státtás. Ásadiddje le Divtasvuona bájkálasjhiståvrråsiebrre. Diedo: Leif Kristian Klæboe, mobijlla 991 58 707 jali ¶ Váttsos / gádtsetuvrra Tjáhppisjávrráj ¶ Ofoten friluftsråd vádtsusav ásat. Tjuovvop bálggáv mij Státtáv bajás goarrit. Ulmme le Tjáhppisjávrráj jåvsådit, mij la tjielggisruodná goasstejiegŋajávrásj 725 mehtara alludagán. Rádes ¶ váre tsækkodi jávrátjis mij la attraksjåvnnå ietjastis. Tuvrra ienemus oassáj láttov tjuovvu, valla avtav gaskav li juova majt rasstit hæhttup ja danen lulu sjaddat vehi låsså váttsos. Dåhkki válldet fáron badjel 7-jahkásasj mánájt jali guoddet mánáv. Diededibme: ¶ Æjvvalip Vássján bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 14. Tuvrraduodastusá gálggim ja hålla suohkanoajves vádtsusa maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. ¶ Gádtsetuvrra Gálbbeluovtas Tjeldhávnnaj ¶ Åse Haraldsen le oajvven tuvrralátton mij manná Gálbbeluovtas, Stuorragiettes jur oarjás. Tuvrra manná Tjeldhávnnaj (1,2 km) ja sij gudi sihti guhkebuv vádtset bessi fáron Seljenessaj ja vas Gálbbeluoktaj. Sulle 3,5 kilomehtera guhkke váttsos sisadná duola dagu tjáppa várddudagáv nasjonálváres. Tuvrra vihpá sulle guokta tijma. Ájggop grillit Tjeldhávnan. Válde fáron grillabiebmojt ja soajttá lávkudambiktasijt. Æjvvalip kájan Gálbbeluovtan lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 11.30. Gatjálvisá: Åse Haraldsen 991 52 746 ¶ Oahpestum tjåhkkåváttsos Stáddáj ¶ Stáddá le jáhkedahte Vuona tjáppemus gibttsom! Oahpestum Stáddátuvrra gånnå nasjonálvárev (1392 mbm) jåvsådip hiehpá jus dujna le dábálasj tuvrrakondisjåvnnå, jus la vehi hærdodis ja jus i ilá allagijs balá (dábálasj ballo allagijs buoragit manná). Ávvudallamájllega ásaduvvi tuvra bierjjedagá 30. biejve ja lávvodagá 31. biejve tuvrraoahpestiddjij gudi várijt buoragit dåbddi, li guhkijt juo gibttsum ja li dåhkkidum gibttsominstruktøra Norsk Fjellsportforumin jali sæmmi buohta. Tuvrajn li smáv juohkusa ja danen soajttá sjaddi dievvatjáledum ávvudallamájllegin. Tuvrra vihpá sulle 12 tijma. Jus sidá diededit, de válde aktijvuodav Nordland Turselskapijn telefåvnån 906 36 086 jali ¶ . Lågå ienebuv: ¶ . Ietján ásat aj Nordland Turselskap oahpestum tuvrajt Stáddáj ålles giesev ja gitta ragátmáno loahppamudduj. ¶ Diplåvmå gálggim ja hålla suohkanoajves tuvra maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. ¶ Vuosádus (Stáddágåvå) ¶ Per-Martin Jæger la iesj oahppam gåvvidit. Kamerajn le viessum jagijt tjadá ja la sån la sierralágásj hámev ásadam. Suv motijva, arvusmahttem, tjuovggadivudibme, bájno ja tjierggisvuohta gávnnuji luondon. ¶ Jæger vuosádallá gåvåjt Státtás, aktan abstrakta luonndogåvåj rádevieson Gásluovtan. Rahpam bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 10. ¶ Stáddákolleksjåvnå almodibme ¶ Åse Haraldsen, Hildur Haraldsen ja Oteh Ild Ellingsen ¶ li gådåmminsstarav hábbmim mij le Státtás arvusmahtedum. Åse ja Hildur libá «Stáddágahperav» ja «Stáddáfáhtsajt» dahkam ja Oteh la «Stáddáguobájt» dahkam. Minsstarav gávna Divtasvuona suohkana - Tysfjord kommunes girjjevuorkájn. Almodibme rádevieson Gásluovtan bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10. ¶ Vuosádus ¶ Terje Skogekker ja Åse Haraldsen libá oajvven ja vissjalis ulmutja dájddavuosádusá duogen, mij la Tysfjord turistsenterin, Stuorragietten. Vuosádusán la (Stáddá dájdan) guovdátjin. Dájddára Divtasvuonas vuosedi gåvåjt, sihke mállagijt ja fotografiagåvåjt. Dájdda le oasen. Vuosádusáv máhtá guossidit turisstaguovdátja rahpamájgijn snjilltjamáno 11. biejve rájes ja giese loahppamudduj. ¶ Muossádibme Státtán ¶ Johan Daniel Hætta káfav ja bidosav vuobddá tjubukgoaden Vássján ávvudallamájllegin. Juojggam aj gullu. Viddnudahka . ¶ Lotte Henriksen oassásav ja atélierav jådet, gånnå sáme duojev ja Stáddábuvtajt vuobddá. Sujna le rabás ávvudallamájllegin. Oassás la Gásluovta guovdon ¶ Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 21 rájes Stetind hotellan Gásluovtan ¶ Divtasvuona suohkan sáva gájkajda vuorbev Sámij álmmukbiejvijn 6. b. guovvamánon! ¶ Mujttit "Sámij biejvijt Nuortta Sálton " ma ásaduvvi dáj biejvij. ¶ Sámij biejvijt Nuortta Sálton 2011 ¶ Sámij álmmukbiejvve ¶ Sámij álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan. Jagen 1993 sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj. Duogásj bæjvváj le: Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme mij lij Roandemin 6.b. guovvamánon 1917. Histåvrålattjat lij dat vuostasj bálle gå nuortta- ja oarjjelsáme moattet rijkas tjåhkanin tjåhkanibmáj rádedittjat ja tjuovggitjit aktisasj ássjijt ja gássjelisvuodajt. Elsa Laula Renberg sihke ájádusáji tjåhkanibmáj almodij ja tjåhkanimev jåhtuj oadtjoj. Tjåhkanimen lidjin birrusij tjuohte ájrrasa. ¶ 15. sámekonferánssa Helsinkijin mierredij biehtsemánon 1992 sáme álmmukbiejvve galggá liehket guovvamáno 6. biejven. ¶ Slávggá ¶ Sáme slávggá le aktisasj gájkka sámijda berustahtek gånnå årru. Slávggá dåhkkiduvváj 13. nuorttarijkalasj sámekonferánsas Åren Svierigin, 15. b, bårggemánon 1986. ¶ Slávggá le dagádum sáme dájddáris Astrid Båhl Skibotnas Råmsån. ¶ Slávggá motijvva le goabddás ja Anders Fjellnera divtas . ¶ Gievlle slávgán la biejvve- ja mánnosynbåvllå, Biejvvegievvle le ruoppsat ja mánnogievlle le alek. ¶ Slávgán li niellja bájno, sámij bájno ruoppsat, ruodná, visská ja alek. ¶ Sámij álmmuklávlla, jali Sámi soga lávlla gåk la namma nuortta sábmáj, le tjáledum Isak Sabas(1875-1921). Lávllá dåhkkiduváj sámij aktisasj álmmuklávlan Sámekonferánsan 1986. Tjuojalvis la dagádum Arne Sørlies ja dåhkkiduvvam Sámekonferánsan 1992. ¶ Sámij álmmuklávlla ¶ Allen sjuhtjunisáj vuolen dåppen ráfes Sámeednam Duottarduogen duottar vuojnnu Jávre sledju lahkalakkoj Tjåhkå allen, båre tjäron allánaddi alme vuossti Jågå skåvvi, vuome sjåvvi Tsáhki tsäkko stállenjárga máradiddje merajda Dálven dáppe ruosstebiekka, muohta bårgåt mieredagi Sámevierrek sielujn mielajn ähttsá gåjt val ednamijdes Vájaldiddje mánnodihpen libjudiddje guovsagisá ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu juhtsa jávrijn, jalggadisájn gieris skuolkat manádijn Ja gå giessebäjvásj gålli miehtsijt, merajt, merragáttijt gålle sinna guollebivdde suvdos merajn, suvdos jávrijn gållen tjuovggi tjáhtjelåtte silbban guojtti sámeäno sledju stákko, sledju ájro loujtti ålmmå lávludalle bårssjo guojkajt åkkijda Sámeednam, máttoguodde, dat lea gierddam doaddjudagi gådde tjudijt, rievvudagájt sluogas vierrevärroválldijt Rámmpo dunji, sávres máddo Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas Älla doaro doaroduvvam, älla vieljaj vará varddám sáme sijvos mátto sin Máttarájdá sij li dålen vuojttám vierredahkkij badjel Vuosstálasstup, vielja, mij aj sávrrudagájn vuolediddjáj Biejvemánáj gierddis máddo duv e vuojte vasjulattja jus val várri gållegielat Mujttit máttarmáttoj bágojt Sámeednam sámijda ¶ Mánájgárddejahke 2011/2012 ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 22.08. 2011 (Árran Mánnájgárdde álggá 15.08.2011) ¶ Divtasvuona suohkanin li tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Árran Mánnájgárdde, Ájluokta ¶ Åhtsåmsjiemav suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså jali Rádevieson. ¶ Siján gænna l sadje Árran Mánnágárden dán mánájgárddejage, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. ¶ Åhtsåmsjiemáv oattjo mánájgárden jali ¶ Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus ¶ divna ¶ mánágárdijda rájaduvvat diehki: ¶ Divtasvuona Suohkan ¶ Bajássjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.10. ¶ Mijá kåntåvrrå-åvdåstiddje Gásluovta báhpakåntåvrån pensjonistan sjaddá gidá 2011 nalluj, ja mij åhtsåp ulmutjav suv saddjáj. ¶ Divtasvuona suohkan le Bådåddjo ja Narvijka gaskan ja suohkanin le sulá 2000 viesáda. Suohkanin le gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde ja aktisasj háldadus. Kåntåvrrå-åvdåstiddjen le barggosadje Gásluovtan. Gásluokta le suohkanguovdásj Divtasvuonan. ¶ Bargge ietján le suohkanbáhppa, girkkooahttse, tjoaggulvispedagoga, organissta ja 2 girkkodievnára/ hávddebálle. ¶ Persåvnålasj dågålasjvuohta ¶ Gájbbádusá ¶ Fállap bargov hásstalusáj buorre barggoaktisasjvuodan. Álggoájgge gassko moarmesmáno/biehtsemáno 2011 jali lagáp lihtodime milta. Bálkká oajvvesjiehtadusá milta, hæhttu liehket sebrulasj ¶ Divtasvuona suohkan le guovtegielak suohkan. Sávadahtte le dåbddå sáme kultuvrraj. ¶ Ienep diedojt virge birra oattjo kåntåvrrå-åvdåstiddjes tlf: 75775250 jali girkkooahttses tlf: 97095713. ¶ Åhtsåmus CV:ajn rájaduvvá e-påstan diehki: ¶ åvddål 01.05.2011 ¶ 100 % virgge girkkooahttsen Divtasvuonan rabás 1/10 – 2011 ¶ ájes ¶ Divtasvuona suohkan le Nuortta-Sálton, Bodåddjo ja Narvijka gassko ja suohkanin årru 2000 ulmutja. Suohkanin li gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde, ja aktisasj háldadus. Girkkooahttsen le kontåvrrå Gásluovtan, mij le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Duodden le åssudakkontåvrra Ájluovtan. Girkko Divtasvuonan oadtju doarrjjaårniga rámmaj milta suohkana ruhtaplána baktu. ¶ Åhtsåp jådediddjev mij: ¶ Girkkooahttse dahkamusá li: ¶ Máhtukvuohta ja åhpadus: ¶ Fállap geldulasj ja hásstaliddje virgev ja buorre barggoaktisasjvuodav. Máhtá barggagoahtet nav ruvva gå máhttelis jali lagáp sjiehtadallamij milta. Kujna ávttjiduvvi åtsåtjit. Bálkká sjiehtadusá milta ja pensjåvnnåårnik KLPan. Lagáp diedojt oattjo girkkooahttses Kjell-Eddy Nicolaisen, tlf. 970 95 713 jali akisasjráde njunnjutjis Edvard Olav Stenbakk, tlf. 959 13 735. ¶ Åhtsåmus oahppoduodastusáj ja ietjá duodastusáj sáddiduvvá adræssaj vuollelin mañemusát ¶ Tysfjord kirkelig fellesråd jali e-påsta baktu: ¶ Máhttelis la ruhtadårjav åhtsåt valástallam- ja ålggoiellemásadusájda. ¶ Åhtsåmsjiemáv aktan bagádusáj gávna dánna: ¶ Åvdep åhtsåmusájt, masi ælla dårja juolloduvvum, hæhttu ådåsit rádjat. Ij la dárbbo tjuovvusijt rádjat jus ælla rievddadusá. Jus galga tihppimruhtadårjav åhtsåt, de bierriji ásadusá årrot oassen Suohkanplánan rubbmelasj dåjmajda, luonndoviessomijda 2008 - 2011. Máhtá suohkanijn aktavuodav válldet jus dárbaha bagádusájt. ¶ Åhtsåmájggemierre le gålgådismáno 26. biejve 2011. ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2011. ¶ Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ jali e-poasstaj: ¶ Åhtsåmbiejvve: 1 b. básadismánon 2011. ¶ Rabás uvsa álmmugij, rádevieson kl 11.00-14.00 ¶ kl 11.00 Hålla suohkanoajvve ¶ Lávllom ¶ Manen sámeálmmukbiejvev ávvudip? ¶ Káffa ja lájbbe ¶ Buoris boahtem ávvudittjat ¶ sámeálmmukbiejvev! ¶ Mánájgárddejahke 2012/2013 ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 20.08. 2012 (Árran mánájgárdde álggá 13.08.2012) ¶ Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali ¶ Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no ¶ Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus ¶ mánájgárdijda rájaduvvat diehki: ¶ Divtasvuona Suohkan ¶ Bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.12. ¶ Skåvllåjahke 2012/2013 ¶ Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi birra 20.08.2012 dáj bajkij: ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.2012 ¶ Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja ¶ Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: ¶ Vaj de påvståjn: ¶ Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ jali e-poasstaj: ¶ Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ jali e-poasstaj: ¶ Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj ¶ Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan ¶ guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. ¶ Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. ¶ Biejvve: ¶ Duorastagá 15 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Ájgge: ¶ Árranin ¶ Juhkap káffav. ¶ Buoris boahtem gájka! ¶ Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: ¶ http://www.sametinget.no/Spraak/Forvaltningsomraade ¶ Divtasvuona suohkan ¶ Julevsámegiellakonulænnta ¶ Duorastagá snjuktjamáno 22.biejve le seminárra Árranin. ¶ Lågådalle le pedagoga ja pedagogihka professor, Kamil Øzerk. Seminárra le guovte oassáj; sidjij gudi gielaj barggi, ja æjgádijda. 12.30-16.30: Tiebmán kursan åhpadiddjijda/ åvddåskåvllååhpadiddjijda/viehkkeåhpadiddjijda: -Mánáj giellaoahppam -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Oahppamvuoge báhkobåndudagáv, báhkodádjadusáv ja låhkåmtjiehpudagáv åvddånahtátjit ¶ Tiebmán kursan æjgádijda: -Mánáj giellaåvddånahttem -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Gåktu æjgáda máhtti viehkedit mánáj guovtegielakvuoda åvddånáhttemijn. ¶ Kurssa kl 12.30-16.30 le rabás GÁJKAJDA. Ja le dábálasj oahppama, åvddånahttema ja oahppamvuogij birra ma gulluji giellabargguj. ¶ Kurset kl 17.00-19.00 le sierraláhkáj æjgádijda hiebadum. Dánna tjalmostuvvá guovtegielakvuohta ja julevsáme giella. ¶ Prográmma dárkkelap tjielgadusáj biejaduvvá maŋenagi Árrana næhttabælláj ¶ www.arran.no ja Árran -julevsáme guovdásj/lulesamisk senter facebookbælláj. ¶ Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan ¶ guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. ¶ Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. ¶ Biejvve: ¶ gasskavahkko 21 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Ájgge: ¶ Rádevieson, Gásluovtan ¶ Juhkap káffav. ¶ Buoris boahtem gájka! ¶ Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ julevsámegiellakonsulænnta / lulesamisk språkkonsulent ¶ Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjav gárevsælgadak dåjmajda/ásadusájda. ¶ Juollodimhárjjanibme doarjodit gárevsælgadak ásadusájda degu akta hieredim doajmma: ¶ Galggá årrot avtav gárevsælgadak ásadusáv ållesjattugij. ¶ Ásadusbudsjæhtta galggá tjuovvot åhtsåmusájn/åtsålvisájn. ¶ Ruhtadårjav mávseduvvá gå ruhtalåhko ja ásadusdiedádus li dagádum. ¶ Åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis galggá oarev ásadusájt guossidit. ¶ Ruhtadårjav ¶ ij ¶ vátteduvvá klássamanojda. ¶ Tjálálasj åhtsåmus/åtsålvis sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ Åssudak fuolkke- ja hælsso ¶ Åhtsåmájgge: 20.4.12 ¶ Sámedigge gåhttju álmmuktjåhkanibmáj Ájluovtan Divtasvuona suohkanin moarmesmáno 7. biejve kl 14.00-16.00. Tjåhkanibme galggá Árrana låpptån ¶ Sámedikke barggá gielladiedádusájn, ja danen sihtap ságastallamav ja árvvalusájt sáme giellapolitihka birra. Sámediggeráde vuojnná ájnnasin sámesebrudagájt siegen boahtteájge giellapolitihka bargguj. Sámedigge sávvá dijájs ájádusájt, árvvalusájt ja tjoavddusijt hásstalusájda mij gullu giellaj ja giellaåvddånibmáj. ¶ Tjielggidus sámegiela birra, mij åvdeduváj Sámedikke ållestjåhkanimen vuoratjismáno 18. biejve, dán jagen, le vuodon gielladiedádusá bargguj. Tjielggidus vuoset oajvvehásstalusájda mij gullu giellaj. Tjielggidusá oajvveratjásdibme li; ¶ -giellaadnij birra ¶ -giellaano birra ¶ -giellafágalasj åvddånahttema birra ¶ -Sámedikke roalla ja fábmudahka giellapolitihkan ¶ Sámediggediedádus sámegiela birra sjaddá Sámedikke barggovædtsak gå galggap nannit ja åvddånahttet sámegielav. Danen la ájnas, nav ållo giellabirrasijda majt máhttelis, oadtjot iethjasij boahtteájge hásstalusájt ja ájádusájt tjielggidum. ¶ Mij sávvap gájkajda buorisboahtem! ¶ Åvddågådde le ássjen 25/12, mierredam suohkanoasseplánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda, biedjat álmmulasj guoradallamijda, buohtastahte pbl § 11-13. SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)-lávddegådde la mierredam aktisasj plánav dahkat suohkanijda Hábmerij, Stájgguj ja Divtasvuodnaj. Pládna galggá ájggudagáv 2013 - 2016 gåbttjåt. ¶ Pládna la vuodon gå galggá spællabiednikdoarjjgav valástallam- ja luonndodåjmajda åhtsåt. Plánan aj galggá bálges- ja láddopládna suohkanijda oassen årrot. ¶ Pládnaprográmmav la máhttelis gávnnat suohkana næhttasajen ¶ , ja dájn sajijn: ¶ - Divtasvuona rádevieson, Gásluovtan ¶ - Drag Snarkjøp, Ájluovtan ¶ - Tysfjord turistsenter (oassásin), Stuorragietten ¶ Juohkkahasj máhttá moalkedimijt buktet pládnaj. Tjálalasj moalkedimijt máhttá rádjat girje baktu dási: Divtasvuona suohkan, boaksa 104, 8591 Gásluokta, jali e-påsta baktu dási: ¶ Ájggemierre moalkedimijda la biehtsemáno 15. biejve 2012. ¶ pládnaprográmma guládus ¶ Sådnåbiejve /ájllega 17 b. biehtsemánon kl 11-15, de vaden sjaddá ”rabás sijdda” Ráluovta sijdan, Divtasvuonan –dåjmabiejvev ålles fuolkkáj . Guossida dav divudam sijdav, mij la suodjaluvádum Riksantikvaris. ¶ Mejt máhtá vuojnnet ja årrot maŋen: ¶ -oahpestimev ja subttsasav ¶ -hestajt ja rijddit ¶ -vuontjajt ja kanijnajt ¶ - vuosádallamav smirjjobargos smirjon ¶ -hestagámahåjggåmav ¶ -oahpestimev lájddijiddjijn/oahpestiddjijn ¶ -biebmov ja juhkusav oasstet ¶ Ásadus/hásadus le nåvkå ja sidjijda guti guossidi Ráluovta sijdav dav sådnåbiejvev/ájllegav, bessi mávsok rahtehålgå tjadá. Bessat Ráluoktaj, de galggá gávvat E6:is Gálbbeluoktaj/Kalvijkkaj, vuosedimev le ájn dassta. ¶ Dálkke ij hieret. Jus rássjo (dálkke) sjaddá, de li bievde ja ståvlå sinna gájkka dåbijn. ¶ Ásadus/hásadus le aktisasj barggo Ráluovta sijdda vuododusájn, Nuortta-Sálto hæsstasiebrijn, Divtasvuona suohkanijn ja davvervuorkájn, Museum Nord, Divtasvuona suohkan. ¶ SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)- juogos la mierredam dájda gålmmå suohkanijda dahkat aktisasj plánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda. Pládna l ájggegávddaj 2013 - 2016. ¶ Pládna l vuodon gå galggá spellambiednikdoarjjagav åhtsåt lásjmudallam- ja luonndodåjmajda. ¶ Luojvojdis organisasjåvnå ja lásjmudallamjuohkusa ja iehtjáda máhtti buktet moalkedimijt pládnaj dáj rabás diededim - ja ságastallamtjåhkanimijda má li danna: ¶ Ájluovtan 03.09.2012 kl. 18:00 Árranin - Låptån ¶ Måsken 06.09.2012 kl. 18:00 Måske skåvlån ¶ Gásluovtan 11.09.2012 kl. 18:00 Gásluovtan rádevieson ¶ Stuorgietten 12.09.2012 kl. 18:00 Divtasvuona turisstaguovdátjin. ¶ Buorisboahtem! ¶ Sávvap gájkajda buorisboahtem Divtasvuodnaj! Suohkanin le oavdos luonndo ja sierralágásj muossádime. ¶ Divtasvuodna le guovllo Divtasvuona birra. Dát vuodna suorggot sisŋálasj åsijs vestasjjiehkkes, sisgietjij ållu svieriga rájá vuossti. ¶ Le stuorra variasjåvnnå duobddágij suohkanin. Alla vuovdijs tjáppa stráttujda ja alvos várijda. ¶ Ij gávnnu turisstakontåvrra suohkanin, valla dánna sijddabielen lip tjoahkkim diedojt dan birra majt Divtasvuodna máhttá fállat Luondos ja doajmmafálaldagájs. Duodden gávnnuji nágin tjálluga guoskavasj diedoj turistajda rádevieson, dájt le máhttelis oadtjot jus guládalá suohkanijn telefåvnåjn 75 77 55 00 jali ¶ baktu. ¶ Juohkka maŋŋetjavtja vuona gidágådem silldálåhko Vestasjjiekkev sisi vuodjá ållu Divtasvuonav sisi. E gånnåk væráldin dákkir stuorra låhko sildás tjåhkana. Ja hárjjesvállá sildáv tjuovvu. ¶ Divtasvuodnaj hárjjesvállá båhti båråtjit guojras ájgijn. Dát stuorra silldálåhko le navti sieldes stuorra bårråmus sválláj. Birrusin 600-700 hárjjesvállá dáj vuonajda juohkka jage båhti. Navti máhttelisvuoda dajt ållu lahka vuojnnet li stuora. ¶ Aktan barggi Nuorrebajutja vuolen silldábivddem dáhpáduvvá. Hárjjesvállá vuona guovlojn li sierralágásj bivddemteknihkajt åvddånahttám gånnå aktan bivddi. Vihtta-guhtta svállá aktan sildáv tjoahkken åttjudi. Dan maŋŋela akta svállájs guollebierggáj manná ja biehtsegijn tsábmá vaj sildá jámálguvvi. Gå silldá jámálguvvá de le gæhppat dav bårråt. Miellagiddis hárjjesvállá avtaj avtaj sildáv bårrå. Da guolletsuohpav bårri ja dávtijt ålgus tjålliji. Dát gal guhka ájgev válldá dajt stuorra rubmahijt dievddet dan láhkáj dahkat. Valla de la bårrus majna ålles biejve barggi. Gå le hárjjesvállásafárijin de aj máhtá jienav hárjjesvállás gullat. Dav jienav majt dahki gå nuorretjátjev vuojŋŋambåhtså tjadá båssiji. Gå dá stuorra juhtusa li nuorrebajutjin vuojŋŋamin tjátjetsirgga fontena lágátjin ilmmáj manná. Gå buoktji de le gássjelis javllat guossa nuorrebajutjijt vat ihti. Dábálattjat li tjátje vuolen birrusin 10 minuhta ja dan ájgen máhtti ihkap kilomehtarav vuodjat. ¶ Tjierggis judos ¶ Hárjjesvállá li stuorámus juhtusa låpturfámiljan. Årråsa li gasskamærrásattjat 6,7 mehtera guhkaga, valla máhtti sjaddat gitta lågev mehtera. Gasskamærrásasj niŋŋelis le 5,8 mehtera guhkak ja ienemusát 8,5 mehtera. Hárjjesvállá rahki tjavtjan ja tjivga riegáduvvi birrusin jage maŋŋela. Njuorak hárjjesvállá le birrusin guokta mehtera. ¶ Máhttelisvuohta merragoasskemav ållu lahka vuojnnet le stuorre gå le hárjjesvállásafárijin. Ij le dåssju svállá mij daj sieldes silldálågos gæssuduvvá. Muossádit majestehtalasj hárjjesvállájt luondulasj birrasin, gå li vuonan bårråmin le alvaduhttem muossádus. ¶ Divtasvuonan guokta viddnudagá hárjjesvállásafáriv fálli. Goappátja libá ållu E6 lahka. ¶ Orca team barggi Stuorgiettes, oarjep færjjokájas Bognesan. Sij fálli safáriv sihke gummivantsajn ja stuoráp vantsajn dajda gudi dav sihti. ¶ barggi nuortas færjjokájas Skárffabávtes ja le unna fámilljadåjmadum viddnudahka mij duodden hárjjesvállásafáriji gummivantsajn li tjiehpe buoktjamturismajn. ¶ Stádda (1392 m.n.b.) tjavtjan 2002 nammadvudáj Vuona nasjonálvárren. Váre hábme le sierralágásj. Bajet tsæggot nuores ja tjåhkkå le duolbbat dagu slåppå, dagu nágin le svierdijn tjåhkåv ierit jallam. ¶ Alvos ”státtáv” máhtá vuojnnet gåjt gietjav báhppagieldajs. Várre le dålutjijs læhkám sierralágásj bårjåstammærkka merramannijda Nordlánda merraguovlon. Stádda vuostatjin gibtsoduváj snjilltjamáno 30. biejve jagen 1910 F. Schelderupas, A. Brynas ja C.W. Rubensonas. ¶ Nieljadis tjuohtejage vuostasj gibttsoma maŋŋela Arne Næss boalltagibttsomteknihkav Vuodnaj åttjudij. Ådå åvddånahttem álgaduváj. Jagijn 1936-37 Næss gibtsoj moadda alvadahtte teknihkalasj lájdojt Státtatjåhkkåj, duola dagu Oarjjepillarav. Professor ja filosofa ietjas Státta gånågissan dagáj, ja jagen 1963 tjadádij sån aktan R. Høybakkajn ja K. Friis Baastedajn, vuostasj dálvvegibttsomav tjåhkkåj lulásjvekkav bajás. ¶ Vádtsem bajás ¶ Le máhttelis vádtset vargga ållu tjåhkkåj. Halls åvddåtjåhkkå le dásse gåsi máhtá vádtset. Vádtsem dåhku bálggáv tjuovvu, valla juska le hálvva fysihkalattjat låssåt. Vádtsem åvddåtjåhkkåj vihpá birrusin 3-4 tijma. Bálggá milta gålggi jågå ja jågåtja, ja navti ij dárbaha juhkamtjátjev maŋen válldet. Várdudahka Halls åvddåtjåhkås le buorre. Dássta máhtá vuojnnet várijt ja vuonajt guovlon. ¶ Jus ájgo joarkket Státtatjåhkkå dárbaha gibttsemvædtsagijt ja hárjjánimev. Jali máhtá tjuovvot oahpestiddjijt. ¶ fállá gibttsomijt oahpestiddjijn. Vádtsema tjadáduvvi smáv juohkusijn biehtsemános ålgos gitta ragátmáno gietjen. ¶ Gehtja aj Divtasvuona næhttabielev, Vuona nasjonálvárre, www.visitstetind.no . ¶ Divtasvuona suohkan la biednigijt biedjam åhpadusstipænndaj barggijt suohkana virgjijda åttjutjit. Suohkan almoda dá stipenda skåvllåjahkáj 2012/13: 2 stipendajt oahppijda åvddåskåvllå-åhpadusán. 3 stipendajt oahppijda åhpadiddje (dábálasj) åhpadusán. ¶ Stipænndastuorrudahka l 20.000.- skåvllåjahkáj. ¶ Stipænnda juogeduvvá ietjas njuolgádusáj jielggi ma gávnnuji suohkana næhttabielen. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá Divtasvuona suohkanij Njunnjutjij p,b 104 8591 Kjøpsvik ¶ Åhtsåmájgge: 19 b. gålgådismánon 2012. ¶ Ienep diedojt guláda Bajás-sjaddam- ja åhpadus åjvijn Gunnar Solstrøm tlf. 91688506. ¶ Divtasvuona suohkanin le sierralágásjvuohta guhka, tjiegŋalis vuonaj ja daj alla rádes várij. Kontrásta li tjielggasa dán tjáppa luondon. ¶ Sáme namma le Divtasvuodna. Suohkan le nuorttalij guovlojn Nordlánda fylkas, oarjjelap åsijn Ofåhtas. Rádjá nuortas le Bálága vuossti, ja oarjás ja alás Hábmera vuossti. Suohkanin le guhka rádjá lulás Svieriga vuossti. Divtasvuodna le oasse Nuortta-Sáltos Vestasjjiekkijn ållu lahka. Suohkanin le namma vuonas Divtasvuodna, ja danna li vuona guhkás svierigarájáj vuossti. Divtasvuonan li vihtta vuona ma Divtasvuodnaj li tjanádum: Oarjjevuodna, Rudnávuodna, Spællá, Slabávuodna ja Áhkávuodna. Duodden le Rábekjukso suohkana davemusán. ¶ Váre ja vuona ¶ Divtasvuonan le Vuonarijkka giettsemus. Oarjjevuodna vargga Vuonarijkav guoktáj juohká. Dåssju 6,3 km juohká nuorev svierigarájás. Vuodna tjiegŋalit sárgas luondon. Dánna gávnnap tjiegŋalamos kálkkagierggerájgev ja stuorámus ávtjev Nuortta-Europan. ¶ Rádjáduobddágijn ja vuonaj gaskan li duobddága tjåhkåj badjelasj 1500 mehtera, Gihtsetjåhkkå 1520 m.n.b le suohkana alemus, madi nasjonálvárre Stádda 1392 m.n.b le alemus davebuv. ¶ Lulás li moadda jiekke gånnå Gihtsetjåhkkå (25 km2) le stuorámus. Gávnnuji guokta luonndoreserváhta suohkanin: Bekkenessuollu (Vuona vuostasj) ja Spællávuodnabahta. ¶ Divtasvuona luonndo vuoset álggodålusj duoddarav gånnå jåhkå le bállám giettses, tjiegŋalis ávtjijt. Dá li maŋenagi tjiegŋalappot ja gåbdebuv goajvodum jiehkkijs, ja dá li uddni vuona. Gånnå dá vuona æjvvali de le vuodna 897 m tjiegŋal. Divtasvuodna le navti Nuortta-Vuona tjiegŋalamos vuodna ja lánda nubbe tjiegŋalamos. ¶ Álmmuk ¶ Suohkanin le viesátlåhko 2 052 ådåjakmánon 2007. Ienemus oasse viesádijs årru suohkanguovdátjin Gásluovtan gånnå li birrusin 950 viesáda. Duodden årru birrusin 800 ulmutja Ájluovtan, 200 Stuorgietten ja julevsáme sijdan Måsken li 40 viesáda. Nágina aj vuonajn årru. ¶ Guovtegielak ¶ Divtasvuona suohkan le jur julevsáme guovddaguovlon ja navti stuorra oasse álmmugis li sáme, jali sáme máttojs. Ådåjakmáno 1. biejve jagen 2006 Divtasvuodna oasse sjattaj Sámedikke Giellaháldadimguovlos ja dárogiella ja julevsámegiella avtadásálattja sjaddin. ¶ Miellagiddis fálaldagá ¶ Stuorra soado hárjjesvállas bivddemin vuona gidágådo sildáv le turisstafálaldahka maŋŋemus jagijn sjaddam. Duodden várregibttse ålles væráldis Divtasvuodnaj båhti Státtav gibtsotjit. ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2012. ¶ Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Ådå juogadimnjuolgadusáv le 2012 dagádum ¶ Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj, tjielgga ulmijn ja vuogijn. Gitta niellja åhtsåmussaj sisŋŋelin dårjaduobddaga miededuvvi. Dárkkelit tjáledum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ålggolin juogadimnjuolgadusá hilgoduvvi. ¶ Ådå juogadimnjuolgadusáv gávná suohkana næhttabielen, ¶ vaj jus guláda suohkana dievnástuskåntåvråjn tlf. 75 77 55 00. ¶ Åhtsåmájgge: 16 b. basádismánon 2012 ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ Knut Hamsuna rijkka, nav gåk dav dåbddåp suv girjijs, ij le sierra sadje, valla universsa arvusmahtedum duobddágijs gånnå bajássjattaj – Nuortta Nordlándan. Tjálle imájrijkka vilá gávnnu dasi guhti sihtá åtsådit mij dájn oalle duobddágijn gávnnu, ilmme ja muossádusáj. ¶ Tjálle: ¶ Hamsun mielastuváj oavdos luonnduj ja daj geldulasj ulmutjijda ma guovlon årrun. Moaddi guddnet Nordlánda luondov, ja tsuojggij ulmutjij tjadnasav dasi, dagu girjen Markens grøde: ¶ Lågå ienebuv, guossida ¶ Hamsuna rijkka ¶ Judosbákte Leiknássjen le akta Nuortta-Vuona stuorámus ja tjáppemus Báktesárggoma. Gierggeájgeulmutja 9000 jage dát åvddåla gåvåjt birrusijs granihttaj sárggun. ¶ Tjálle: ¶ Báktesárggoma le nammadus åvddåhiståvrålasj gåvåjs, tjuoladum jali sajedum giergijda ja várijda. Báktesárggoma le tjærdda báktedájdas. Báktesárggoma Leiknássjen li báktáj sajedum, ja daj 9000 jagij li dajs oabmásamos báktegåvåjs Nuortta-Vuonan. Juhtusa li buoragit sárgodum, ja almma stuorrudagájn. Dat 7,6 mehtera guhka hárjjesváles Leiknássjen vuojneduvvá dajs stuorámus ja ihkap ienemus miela giddis báktegåvåjs gierggeájges. Da mastadum snjuvtja li aj dåbdos motijvva, Báktesárggomijs Divtasvuonan. ¶ Báktesárggoma ma li báktáj sárgodum tjuoladum bietsij guorraj li dåbdos ienemus sajijs Vuonan. Dákkir báktesárggoma li nuorap dajs slijppudum báktesárggomijs ma gávnnuji nuortap åsijn Nordlándas. Stuorámus ja dåbddusamos tjuoladum báktesárggoma gávnnuji Altan ja Vingenin ja Ausevikan Sogn ja Fjordanin. ¶ Binnáv diehtep manen gåvå dagáduvvin jali majt miejnnijin ulmutjijda gudi dajt dahkin. Moadda teorija li gåvåjda tjanádum. Akta teorijajs gåvåjt nåjdijda ja bivddemmagijaj tjanát – bivdde ájggun fámov ájnas bivdoj badjel oadtjot gå gåvåjt bávtijda sárggun. Ietjá tjielgadus javllá gåvåjn le aktijvuohta jáhkujn, ájádallamij, symbåvllåværáldijn ja rituálaj. ¶ Báktesárggoma Divtasvuonan almulattjat gávnaduváj jagen 1915. Bájkke gåhtjoduváj “Judosbákten” ulmutjijs gudi dan guovlon årrun. Moattelágásj namá máhtti liehket sæmmi vuorrasa dagu gåvå iesj. Judosbákte le Leiknássjen, birrusin 6 km Stuorgiettes. Boadátjit báktesárggomijda vuojá E6’ás birrusin 3 km nuortas Stuorgiettes ja tjuovo vedjav desik Leiknássjáj boadá. Vuojnnalus le vedja milta galbadum. ¶ Báktesárggoma Leiknássjen gulluji kultuvrramujtojda ma automáhtalattjat suodjaluvvi kultuvrramujttolága milta. Vuoseda várrogisvuodav ma guosski gåvåjt, vaj suodjaluvvi ja bisoduvvi boahtte buolvajda. Ale gåvåjn nali duolmo ja ale sárgasta báktáj. ¶ Jus sidá ienebuv báktesárggomij ja kultuvrramujttosuodjalime birra diehtet gehtja dájt webbielijt: ¶ Birássuoddjalimdepartemænnta ¶ Kultuvrramujttoláhka ¶ Rijkaantikvárra ¶ Jages 2008 Divtasvuona Musea ådå åssudahka sjattaj Museum Nuortas. Åssudagán li guokta ásadusá, Sisŋep ja Davep Divtasvuona sijddamusea, Gásluovtan ja Hierenjárgan. ¶ Goappátja ásadusá li náv guhkás bájkálasj dávvervuorkkásiebrijs dåjmaduvvam ma måttijt jagij tjadá li buorre væhkádakbargo baktu tsiekkadusájt bisodum ja dávverijt tjuoggám. Duodden dåjmadittjat dájt guokta ásadusájt Divtasvuona Dávvervuorkká galggá ásadit ja åvddånbuktet máhtudagáv almatjijt dåjmajt, dat rájes gå vuostasj ulmutja Divtasvuodnaj båhtin ja udnátjij. Stuorra oasse suohkana álmmugis li sáme, ja maŋep ájgijn li aj boahtám ietjá nasjonálitehta Divtasvuodnaj boahtám. Suohkan le oasse sáme giella- ja háldadimguovlos. Dan diehti le luondulasj dávvervuorká barggo gåvvit moattekultuvralasj perspektijvav. Dávvervuorkká galggá liehket divna suohkana viesádijda, ja galggá oassálasstet vattátjit nuorajt ja ållessjattugijt máhtudak lahka ja dålusj histåvrå birra. Divtasvuona Dávvervuorkká le udnátjijs Lars Børge H. Myklevoldav stuovvásahtjat virggáj biedjam konservatorin/ásadusoajvven, kontåvrråsajijn rádevieson Gásluovtan. ¶ Divtasvuona Dávvervuorká ásadusán Gásluovtan li guokta tsiekkadusá. Dålusj lænsskasijdan, mij maŋŋela direktørraviesso Nordland Portland Cementfabrihkka sjattaj, le dávvervuorkká nav stuorak sjaddam vaj dávvervuorkkásiebrre le ådå tsiekkadusáv oasstám sajev oattjotjit ådå vuosádusájda. ¶ Gásluovta histåvrrå le gierggeájggegávnadusájs semænntafabrihkkaj. 1600-jagijn Gásluovtan lij stuorámus sáme årromguovllo Divtasvuonan. 17- ja 1800 jagij tjadá sijdda láttijs åroduváj, ja maŋenagi oases ásaduváj, girkko ja báhppaviesso tsieggiduváj ja Gásluokta oattjoj árvov suohkanguovdátjin. ¶ Mij le Gásluovtav dan tjoahkkebájkken dahkam mij sjattaj, le ajtu Nordland Portland Cementfabrikk ásadibme jagen 1918. Stuorra tsieggima ásadusáv tjuovvun, fabrihkkatsiekkadusáj, divudaktsiekkadusáj, kájaj, vuorkáj, siloj, årudagáj ja moadda ietjá tsiekkadusáj duon dán dåjmajn. Viddnudahka åstij sijddaduobddágijt ja jådij gådijt oattjotjit sajijt kálkkagruvvojda. Gruvvo rievddadin stuorra åsijt topografijas Gásluovtan. Industridoajmma moadda barggosajijt åttjudij, ja moattes jåhtin Gásluoktaj oassálastátjit bálkkábargon. Moattes, sihke sáme ja látte, sihke biejvve- ja ájllekmaneldiddje sjaddin. Da lidjin álu guollárbånndura fabrihkkabargo guoran. Aj ålos lánda ietjá sajijs dási jåhtin. Sierraláhkáj ingeniøra ja funksjonera oarjját viettjaduvvin, ja aj Duiskas ja USA:as. Barggodile ællim agev buoremusá, ja navti luondulattjat fáhkasiebre ásaduvvin. ¶ Ásadibme industrias doalvoj stuorra rievddadimijda guovtekultuvralasj Divtasvuona sebrudagán, mij ietján lij bájnedum vuodoæládus. Uddni semænntafabrihka namma le Norcem, ja le vilá stuorámus barggosadje suohkanin. ¶ Hierenjárgan, ij guhkás færjjokájas Bognesan, Divtasvuona Dávvervuorkká dåjmadit oabmásap tsiekkadusbirrasav vuosádusáj gådij sinna. Tsiekkadusá li oajvvetsiekkadus jages 1926, láhtjodåhpe 1800-jagijs, ájtte 1700-jagijs, fiekse, ja stuorra kádja maŋemus åsijs 1800-jagijs. Bájke histåvrrå le vuostatjin oasestibme, guládallam ja guolleindustria. Juo gáldujn 1600-jagijs Hierenjárgga oasessadjen nammaduvvá. Dánna årrun vuorrulakkoj Roandem- ja Biergunviesáda, gitta Bendik Normann Davve Elgsnes Harstad guoran sajev åstij ja dasi jådij jagen 1837. Suv bárnne Nikolai Normann jårkij maŋenagi, ja Normannfamilja ájge lij Hierenjárgan stuorravuodaájgge oasessadjen. ¶ Vájku lidjin moadda jáhttos oasestiddje Normannfamiljan de kujnna familljas juska buoremusát maŋep ájgijn mujteduvvá. Magdalena Normann fotoateliajt Korsnesan dåjmadij 1910-20 jagijn, ja sjattaj viehka dåbdos gåvvår. Sån ållo gåvvånegatijvajt guodij gånnå ienemus oasse le várajváldeduvvam. ¶ 1800-jagijn oattjoj bájkke poasstakåntåvråv, telegráffastasjåvnåv, ja sviellaháksa stuovvásit bådij moaddi vahkkuj. Akti ájgenis jåhtelisvanntsa aj stuovvásit bådij. Valdemar Pettersen Gildeskålas åstij oasessajev Nikolai Normannas. Birrusin 1900 Valdemaran lij sihke nuohttedoajmma, liksedamperijav, sáltedimev ja rámbuvdav. Sån aj guolev Lofåhtan åstij ja dajt gåjkkådij lássájn Korsnesan. Gåjkkådibme bákteguoles lij nissunijbarggo, ja vattij moadda nissunijda máhttelisvuodav ietjas biednigijt tjijnnit. Guolle vuobdeduváj, duola dagu Englanndaj. Rámbuvdda joarkeduváj Tormod Bredesenis jagen 1936 ja dåjmaduváj gitta 1958. Jagen 1960 Hvedingfamillja Korsnesaj ja guolleduosstomav ásadin. Uddni nanos guollegárvedimvidnudak Korsnesan dåjmaduvvá, ja le akta dajs ájnnasamos viddnudagájs suohkanin. ¶ Dávvera ja tsiekkadusá ma Korsnesan li bisoduvvam gåvvit ålov dajs dåjmajs ma danna vuojnnet lidjin. Ietjá fálaldagájs ma li lahkabirrusin vuojneduvvat le dåbdos báktedájddasadje gierggeájges ráddnábájken Leiknes. Báktegåvå árvustaláduvvi rijkajgasskasasj suodjalimárvvuj. ¶ Ienep diedov dávvervuorkáj birra gávna ¶ Museum Nuortta sijddabielen ¶ jali jus guládalá Museum Nuortta ásadusnjunnjutjijn Divtasvuonan, Lars Børge Myklevold, telefåvnån 75 77 55 06 / 47 46 85 66. ¶ Dáj bielijn lip tjoahkkim diedov gåktu manáda Divtasvuodnaj ja ruopptot, ja Divtasvuonan. ¶ Ienemus oasse dán diedos le sválldasij baktu. Jus juorrula diedo birra guládalá Nordlánda Ruktodiededimijn tlf. 177 (jali 75 77 24 10 jus le Nordlánda ålggolin). Jali gehtja ¶ Ruktodiedojt nehtan. ¶ Divna bussajt suohkanij, suohkanis, ja suohkanin dánna gávna. ¶ Ájluokta - Gásluokta - Ájluokta ¶ Jåhtelisvanntsarukto Divtasvuonan: ¶ Ájluovtas ja Gásluovtas Jågåsijddaj, Ájláddáj, Måsskåj, Kjerrluoktaj, Vuolnáhámnnaj ja Biesseluoktaj. ¶ Giesserukto jåhtelisvanntsaj Divtasvuonan ¶ Færjjorasstimájgge: ¶ Gásluokta - Ájluokta 45 minuhta ¶ Bognes - Skarberget 25 minuhta ¶ Bognes - Lødingen 60 minuhta ¶ Jåhtelisvanntsarukto Kjeldebotn-Evenássje ¶ Divtasvuodna le industrisuohkan oajvvedettujn låssåindustrian. Oasástallam, turisstaæládus ja almulasj suorgge le sjaddam, vaj virggáj biedjá stuorra oasev álmmugis. ¶ ÁRRAN - JULEVSÁME GUOVDASJ ¶ Nasjonálalasj julevsáme institusjåvnnå ulmijn nannit ja åvddånahttet julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav. Guovdásj almulattjat rabáduváj GM Gånågis Haraldij jagen 1994. ¶ http://www.arran.no ¶ Viddnudahka le buoragit ásaduvvam Hierenjárggaj, Lofåhta lahka. ¶ Le ådåájggásasj hotælla mij le tsieggidum tjáppa luondon Stuorgietten Divtasvuonan. Hotælla máhttá fállat idjadimev, kursajt ja konferánsaj, bårådimev ja luonndomuossádusájt. Hotælla le aj álggosadje jahkásasj hárjjesvállásafárij mij tjadáduvvá gávdan gålgådismános ådåjakmánnuj. ¶ Norwegian Crystallites AS le ájnna gruvvodåjmadibme Divtasvuonan. Buvtaduvvá viehka rájnna krystállakvartsa mij aneduvvá buvtadimen duola dagu optalasj fiberin, kvarts glásajn, halogenkvartslámpojn jnv. ¶ Jagen 1978 ásaduváj Nordland Betongelement AS Gásluoktaj. Fabrihkka buvtat gitta 20.000 toanna forspente ja slakkarmeridum betoaŋŋaelementajt juohkka jage. Fabrihkan li tjiehpe buvtadimen hulldekke-elementajs, valla buvtet aj moadda ietjá betoaŋŋaelementa. ¶ Norcem AS’an le læhkám ájnas árvvo åvddånahttemin Divtasvuonas. Norcem AS álgadij buvtadimev Gásluovtan jagen 1920. Vuodo semænntabuvtadibmáj le dat alvos stuorra kálkkasalljo mij Gásluovtas nuortas manná. ¶ Tlf./duostudahka dåktårkåntåvrån, Gásluovtan, la barggijdak bierjjedagá 16 b. basádismánon. ¶ Hæhkkat skihpudahka ja dárbbo ruvva viehkev oadtjot, skuolka váktaguovdátjij tlf. 75 77 02 02 jali 113. ¶ Aktisasj UKM Divtasvuonan, Hábmerin ja Bálágin ¶ Diededibme álggá 1 b. javllamánon danna http://ukm.no/pl2922/ ¶ Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, basádismánon: ¶ 4 b. basádismánon ¶ Gásluovta girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jábbmegijt. ¶ 11. b. basádismánon ¶ Ij la biedna ¶ 18. b. basádismánon ¶ Gásluovta girkko kl. 11:00. Fuolkkebiedna v/suohkanhærrá ja tjoaggulvispedágoga. Tjaktjagijttemfæssta, Muv Rámát 4-jagágijda, skalloskåvllåvuosádallam ¶ 18. b. basádismánon ¶ Ájluovta/Ájlátte girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo ¶ 25. b. basádismánon ¶ Hierenjárga girkko kl. 11:00. Mæsso v/suohkanhærrá, skallo ¶ Nordlánnda valástallamjuogos aktisasj barggo Vuona valástallamlihttujn bivddi ådåálgge kurssaj sevvamgiellaj; "Bágo álgon" , 24 – 25 b. basádismánon Båddådjon. ¶ Goassa: ¶ Lávvodagá 24.11 kl. 11:00 - 17:00 ¶ Bájkke: ¶ kurssaladjna 2:át. låbdån. ¶ Hádde: ¶ kr. 200 (aktan biebbmo lávvodagá ja ájllega) ¶ Rieknigav sáddiduvvá valástallam juohkusij/oassálasstij maŋŋel kursav. ¶ Divtasvuona lænsska Rahpamájgev åssudakkåntåvrrå Ájluovtan: dijstagá kl. 10:00 - 13:00. ¶ NB! Muhtem dijstagá máhttá árret mijáv rahppot kåntåvråv adnet. ¶ Skuolka midjijda såbadit ájgev. ¶ Jahke nåhkågoahtemin ja degu åvddål de kultuvrraskåvlå oahppe Hábmerin ja Divtasvuonan máhttelisvuodav oadtju vuosedit majt li oahppam tjavtjan. Máhtti årrot smávva konsertajt hárjjidallambájken ja umasse institusjåvnån jali ásadusá álmmugij, buojkulvissan Gásluovta girkkon ja Hábmera hotellan. ¶ 4 b. javllamanon ¶ Huksoårudahka Stuorgietten ¶ 6 b. javllamanon ¶ Bájkkekonsertav kultuvrraskåvlån, Oppájden ¶ 10 b. javllamanon ¶ Báhpasjalljo skihppijviesso Gásluovtan ¶ 10 b. javllamanon ¶ Javllakonsertav Hábmerin, rijkagasskasasj guovdátjin ¶ 11b. javllamanon ¶ Hábmera hotellan, Strávvásjnjunjen ¶ 11b. javllamanon ¶ Bájkkekonsertav oabmeskåvlån Ájluovtan ¶ 12 b. javllamanon ¶ Girkkokonsertav Gásluovta girkkon ¶ 18 b. javllamanon ¶ Stuorgiette skåvlån ¶ 19 b. javllamanon ¶ Hábmera Sijddabájken ¶ Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. ¶ Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn. ¶ Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. ¶ Kirisji ¶ Aktisasjbarggo Kirisji Leningrad fylkan ja Divtasvuona gaskan Nordlánda fylkan álgij jagen 1992. Sávadus æládusaktisasjbargguj daj guokta suohkanij gaskan lij vuodo vaj guládallam álgaduváj. Maŋenagi nanos rádnastallam badjánij ja dát le vilá guovdátjin. ¶ Aktisasjbarggosjiehtadus vuolláj tjáleduváj gålgådismánon jagen 1992 ja le joarkeduvvam moaddi. Udnásj sjiehtadus doajmmat gitta jahkáj 2008. Ulmme aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le náv tjáledum: ¶ ”Nannit ja åvddånahttet nanos rádnastallamav ja ráddnádilev suohkanij ja daj álmmugij gaskan vuodojn aktisasj berustimij ekonomalasj, sosiálalasj ja sebrudagálasj dåjmaj” ¶ Li læhkám moadda guosse daj guokta suohkanij gaskan. Sihke ruossja ja vuona bielen prosjækta le politihkalasj ja háldadus jådedibmáj lahka tjanádum. Valla aj dábálasj viesádij gaskan berustibme aktisasjbargguj le stuorre læhkám. ¶ Konkrehtalasj æládusaktisasjbarggo ij le doajmmaj biejadum, valla dav ulmusjgasskasasj vuodo mij le ásaduvvam le buorre vuodo åvddånahttemis boahtteájggásasj æládusvuorodimes Ruossjajn. ¶ Jage aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le suohkanij álmmugijda buorre máhtudagáv vaddám mij guosská ráddnáálmmugav ja sijá kultuvrav, masi gallegattja dåbddin åvddål jagen 1992. Kultuvrra le vuona álmmugav ienemusáv vaddám, madi birás- ja luonndomuossádusá li jáhkedahtte ienemusáv ruossja álmmugij vaddám. ¶ Duodden almulasj aktisasjbargguj prosjæktaájgen, le priváhta berustibme mav viesáda daj guokta suohkanijn li åvddånahttám ájnas oasse læhkám. Uddni moattes Kirisjis Divtasvuonan årru. ¶ Per Arne Ráhka le Divtasvuona prosjæktajådediddje aktisasjbargon Kirisji ja Divtasvuona gaskan. ¶ Åvddånammadusá oajvvadus jage 2013 budsjæhttaj, biejaduvvá almulasj gehtjadibmáj gitta suohkanstivra giehtadallamij javllamáno 18. biejve jagen 2012. ¶ Budsjæhttaoajvvadus gávnnu dájn bájkijn: ¶ - Divtasvouna rádevieson ¶ - Drag snarkjøpan ¶ - Storjord Turistsenter, oassásin ¶ suohkanoajvve ¶ Dat la ruobesruohkeduobbmidus suohkanvieso guoran Gásluovtan, gasskavahko 12 b. javllamánon kl. 13:00 - 18:00. ¶ Divtasvuona suohkan biedjá dáj lágamusá biejve ålgus gáhttogillarijt bivdátjit gáhttojt Gásluovtan. Dá li i Korearahten ja Haugrahten. ¶ Vájnnodip jut hejmagáhtto mærkkoduvvi tjiebet báttijn vaj ietjájn. ¶ Teknihkalasj etáhta 04.12.12 ¶ Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, javllamánon: ¶ 2 b. javllamánon ¶ tjoaggulvisvieson kl. 11:00 Mæsso v/suohkanhærrá, skallamæsso ¶ 2 b. javllamánon ¶ Gásluovta girkko kl. 16:00 ¶ Gintalmæsso v/suohkanhærrá, ¶ tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke ¶ 9 b. javllamánon ¶ Hierenjárgga ¶ girkko kl. 18:00 Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke ¶ 16 b. javllamánon ¶ Ájluovta Ájlátte girkko kl. 18:00. ¶ Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, ¶ tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke ¶ 23 b. javllamánon ¶ Ij la biedna suohkanin ¶ Hierenjárgga girkko kl. 13:00 ¶ Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá ¶ Ájluovta Ájlátte girkko kl. 15:00 ¶ Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá ¶ Gásluovta girkko kl. 17:00 ¶ Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá ¶ Gásluovta girkko kl. 12:00 ¶ Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo ¶ Ájluovta Ájlátte girkko kl. 12:00 ¶ Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo ¶ Ij la biedna suohkanin ¶ Gásluovta girkko kl. 17:00 ¶ Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt ¶ 1. januar ¶ Hierenjárgga girkko kl. 18:00 ¶ Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt ¶ Jahkegirjje Divtasvuona birra Nr. 30 - 2012 Ávvo almodus ¶ Vuobdeduvvá 7 b. javllamános! Jahkegirjje 88 biele + gåvvågirjje 88 biele. Beru 200 kr,- gájkajs! ¶ Jahkegirjje máhttá oasstet dáj bájkijn: ¶ Bruce Morén-Duolljá ¶ Lågådallam julevsámegiela birra barggijda ja álmmugij. ¶ Bierjjedagá 14.12.12 ¶ Mánnodagá 17.12.12 ¶ Mánnodagá 17.12.12 ¶ Buoris boahtem! ¶ Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune ¶ Telefåvmmå/mobijlla ¶ Bajássjaddam- ja åhpadusoajvve ¶ Gásluovta skåvlå rektor ¶ Ájluovta skåvlå båddåsasj rektor ¶ Stuorgiette bajássjaddamguovdátja rektor ¶ Pæsatuna mánnágárde jådediddje ¶ Ájluovta mánnágárde jådediddje ¶ Rahpamájge: ¶ Mánnodagás bierjjedahkaj 07.30 - 16.30 ¶ Ájluovta mánájgárde le suohkanæjgo mánájgárdde. Mánájgárden le akta åssudahka, sajijn 18 mánájda jagij 1-5. ¶ Mánájgárdde le Ájluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás skåvllåj, mæhttsáj, jávrráj, fiervváj, spábbatjiektjamsalljuj jalik rámbuvddaj. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1991 ja le ådåájggásasj. Goahteguorra le smilltjá, ja moatteláhkáj dåhkki stuvssit. Gárde ålgusjbielen le miehttse, ja mánájgárdde birás le viek tjábbe. ¶ Tjuovvovasj persåvnå li Divtasvuona bájkálasj nammadusán sijdda- ja berajhiståvrån: ¶ Ingar Nikolaisen Kuoljok, Njunnjusj ¶ Vásstet suohkana dáhtásystemaj ja guládallamvædtsagij dåjma åvdås ¶ IKT-åssudahka ¶ Virgge ¶ Telefåvnnå / mobijlla ¶ IKT-vásstediddje ¶ Divtasvuona suohkan le aktan Salten Regionrådajn fylkkasuohkanij baktu åhtsåm ja oadtjum birrusij åvtåv milliåvnåv HøyKom-rudájs gåbdåbáddetsieggimij dajda bájkijda suohkanin gånnå ij uddni gávnnu gåbdåbádde. Smávsebrudakårniga baktu le aj biejaduvvam 300 000 kråvnå iesjmáksusin. Dát tsieggim le læhkám anbudan valla ij le ájn mierreduvvam gudi tsieggimbargov oadtju. Doajvvop dát guovvamánon mierreduvvá. ¶ Gå dát le mierredum de hæhttup gávnnat ájn de vil ienep rudájt iesjmákson gå juollodime ålggot e máhte årrot ienep gå 50 % gålojs tsieggimij. Ienep diedo dán ássjen båhti maŋenagi. ¶ Mijá diedoj milta vájllu gåbdåbádde dáj sajijn suohkanin: ¶ 3. Tsåhkulahka ¶ 4. Benasuoloj ¶ 5. Lásluokta ¶ Prosjektaháldadusá gåhtjoduváj álgon ”Girjjevuorkkáprosjektan”. Oajvvedahkamus lij sáme åssudagáv ásadit Divtasvuona álmmukgirjjevuorkán ja budsjehtta aktan bálkkájn lij 500.000,-. Suohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna juollodijga 50.000,- goabbák. Dav mij de vádnunij hæhttujin åttjudit juollodimij baktu iehtjádijs. Vuostasj vahkojn lájgguj prosjevta ájnna bargge kontåvråv Sámedikke háldadusán Árran Julevsáme guovdátjin. Dán maŋŋela jådij prosjekta Margits Minnej Ájluovtan. ¶ Jagen 2001 rievddaduváj Girjjevuorkkáprosjevta organiserim, ådå namma bådij (Prosjektaháldadus), ådå bargov oadtjun ja biejaduvvin njuolgga háldadusoajve vuolláj stuoves jådediddjijn. Suohkanstivrra mierredij Prosjektaháldadus galgaj iesj ietjas dåjmav ruhtadit prosjevtaj baktu. ¶ Jagen 2006 mierredij suohkanstivrra budsjehtan biedjat 207.000 æládusfåndas Prosjektaháldadusá hállduj æladus- ja åvddånahttemdåjmajda. 2007 ja 2008 ælla suohkanlasj rudá juolloduvvam prosjektaháldadusá doajmmaj. ¶ Jagen 2006 ja muhtem mærráj 2007 lij prosjektaháldadusán aj oasseåvdåsvásstádus jåhtalusássjijs, sáme giellaháldadimguovlos, ja æládus- ja jåhtaluskomitea tjálledåjmas. ¶ Jagen 2006 rievddadij Divtasvuona suohkan organisasjåvnåv ja Prosjektaháldadus biejaduváj Teknihkalasj etáhta vuolláj. ¶ Vuollelin vuojná muhtem buojkulvisá prosjevtajs ma li tjadáduvvam aktisasjbarggon Jielleváre suohkanijn ja EU-rudáj baktu ruhtaduvvam. ¶ Buojkulvisá ietjá prosjevtajs: ¶ Prosjektaháldadus le vásstedam ráddnávuohtaaktisasjbargo åvdås Jielleváre suohkanijn. Prosjektaháldadusán le aj læhkám oasseåvdåsvásstádus kultuvrra- ja æládusássjij giehtadallamis maŋemus guokta jage. Prosjektaháldadus le aj viehkedam æládusásadimij. ¶ Posjektaháldadus viehket suohkana ietjá åssudagájt prosjektaåvddånahttemin, prosjektaháldadusán ja prosjektajådedimen. ¶ Stáddáprosjevta vuodo le viehka buorre máhttelisvuoda turismav åvddånahttet Státtá birra, mij le Vuona nasjonalvárre. Turissmaaktijvuodan le Divtasvuona suohkanin moadda sierralágásj attraksjåvnå ma lulun buoremus láhkáj ávkástaláduvvat váj ienep turista båhtali ja ådå barggosaje ásaduvvi. Stáddá le ajtu akta dájs. ¶ Danen le suohkan jåhtuj biedjam guoradallamav mij galggá máhttelisvuodajt gåvvidit ja konkrehta dåjmajt tjielggit gåktu várev ávkástallat. Guoradallama namma le ”Mulighetsstudie Stetind”. Dan oajvveulmme le buoremus láhkáj dilev láhtjet gå suohkan galggá jåhtuj biedjat dåjmajt ma Stáddáj gulluji. ¶ Transportutvikling AS le Divtasvuona suohkana åvdås dahkam ”Mulighetsstudie Stetind”. Dát guoradallam oajvvát tjoavddusijt ma máhtti bájkálasj ja guovlolasj kapasitehttaj. Guoddelisvuohta dættoduvvá váj e nav ållo turista boade ahte bájkálasj birás ja kultuvrra ja vásádusá biejsteduvvi. ¶ Åvddåguoradallam ålliduváj 2007 låhpan ja tjadáduvvá dálla suohkana prosjektajuohkusin. Mulighetsstudie Stetind , dagádum Transportutvikling AS:as aktan Stein P. Aasheimajn. Loahpparapportta ådåjakmános 2007 Tjoahkkájgæsos loahpparapportas ådåjakmános 2008 ¶ Divtasvuona suohkan mierredij ássjen 37/07 åvddånahttet aktisasjbargov Jielleváre suohkanijn Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. ¶ Mærrádus tjuovvu: ¶ Aktisasjbarggo Jielleváre ja Divtasvuona suohkanij gaskan le konkrehta aktisasjbarggo suohkanij gaskan mij buoragit hiehpá nuorttaguovllovuorodibmáj. Divtasvuona suohkan sihtá dáv aktisasjbargov åvddånahttet, Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. ¶ Háldadusoajve árvustallamin dættoduváj tjuovvovasj: ¶ Nuorttaguovloj máhttelisvuodajt ávkkit le akta dajs ájnnasamojs vuorodimijs Ráddidusás. Ráddidus javllá Soria Moria-sárnnomin nuorttaguovlo le ájnnasamos strategalasj vuorodimguovllo boahtte jagij. Danen galgaluluj Divtasvuona suohkan sierra strategijav ásadit Ráddidusá nuorttoguovllodiedádusá milta. ¶ Háldadusoajvve galggá konkrehta oajvvádusájt buktet prosjevtajda ma li suohkana mærrádusá milta. ¶ Ráddidusá nuorttaguovllostrategija ¶ Jielleváre suohkan gåhtjoj Divtasvuona suohkanav ja Unna-Tjerutja tjieldev aktisasj prosjektav (åvddåguoradallam) mij galggá gåvvidit gåktu guovllo máhttá sjaddat udnásj diles ja vejulasj boahtteájggegåvå. ¶ 1. Tjáhtjefábmo ja minerála 2. Oasestibme, turissma ja æládusá 3. Sáme æládusá 4. Infrastruktuvrra ¶ Prosjekta galggá dájt nieljijt oassesuorgijt gåvvidit: ¶ Prosjekta/åvddåguoradallam galggá tjadáduvvat lahka aktisasjbarggon nammadum suorgijn. ¶ Aktisasjbarggoguojme ja ietjá berustiddje fáladuvvi prosjevta stivrrimjuohkusij oassálasstet. Háldaduslattjat le prosjekta organiseridum prosjektavásstediddjijn, prosjektajådediddjijn ja barggojuohkusijn. ¶ Prosjekta le ruhtaduvvam Interreg, Vattenfall AB, Innovasjon Norge ja Divtasvuona suohkana baktu. Svieriga bielen li Vattenfall, Lenastivrra ja Vägverket nasjonála ruhtadiddje. Vuona biele gålo li NOK 1,1 miljåvnå. Prosjevta ájggemierre le snjuktjamánno 2008. ¶ Vuona bielen li tjuovvovasj oassálasste guoradallam: ¶ Prosjektatjielggidusá: ¶ Drag aktivitetspark ¶ Drag Aktivitet ja Drag fotballklubb aktan Divtasvuona suohkanijn aktan jåhtuj biedjin bargov asstoájggefálaldagájt ásadittjat Ájluovtan váj viesádiddjijn le vuogas ja jasska lahkabirás. Dán aktijvuodan ásaduváj Drag Aktivitetspark BA. ¶ Åvddåprosjevta vuodon åtsåj Divtasvuona suohkan rudájt Direktoratet for naturforvaltnigis (DN) 100 % ruhtadibmáj oastátjit birrusij 200 da stuorrusasj åbmudagáv Ájluovtjávre lullebielen. ¶ DN gájbbet regulerimpládna dagáduvvá mij vuoset gåktu oastedum åbmudahka aneduvvá álmmugij ávkken. DN aj gájbbet suohkan ietja hæhttu åhttsen. ¶ Divtasvuona suohkana rolla prosjevtan boahtá åvddån suohkanstivra mærrádusán 2004 gånnå suohkan gájbbet juollodibme gåbttjå gájka gålojt gå oasstet galggá åbmudagáv. Galggá aj sjiehtadaláduvvat Drag Aktivitetspark BA:ajn guovlo dåjma ja åvddånahttema gáktuj åvddål oasstá. ¶ Suohkanstivra mærrádusán boahtá åvddån suohkan regulerimbargov tjadát DN:a gájbbádusáj milta. ¶ Suohkana plánididdje le dal regulerimplánav ållim ja A/S Salten Kartdata le digitaliserim ja kártajt dahkam pládnamanusa milta. ¶ Pládna guosská birrusij 450 dekar ednamis, Ájluovta guovdátjis oarjás ja Ájluovtjávre lullebielen gåsi bæssá rv 827 milta. ¶ Plána ulmme le aktan DN:ajn sihkarasstet ålggoiellemguovlov álmmugij Ájluovtan, sæmmi båttå aj guovlo biejaduvvi plánidum valástallam- ja asstoájggedåjmajda. ¶ Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn.Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádiddjijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. ¶ Jagen 2002 álgij Divtasvuona suohkan varresvuodatærmmaprosjevtav. Duogásj lij julevsáme varresvuodaterminologia ij gávnnu. ¶ Prosjevtan li tjoahkkim termajt ma juo gávnnuji tjálalasj ja njálmálasj gáldojn. Duodden le posjekta hæhttum dahkat ådå termajt ma e julevsámegielan gávnnu. Terma li systematiseriduvvam rubmaha milta. Terma li biejaduvvam sierra sjiemájda gånnå li tjáleduvvam julevsámegiellaj, dárogiellaj ja latijnagiellaj. Svieriga Sámedikke vájnnodusá milta le duodden aj svierigadárogiellaj tjáledum. ¶ Duodden dási li skihpudága snivva gåvvidum. Tjielggidum le skihpudagá namma, dille, sládja ja gånnå rubmahin le jus máhttelis. ¶ Dát posjektarájddo le oassen prosessas man båhtusa galggi ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, julevsáme-dárogiela ja dárogiela-julevsáme medisijnalasj báhkogirjje, aktan kurssamateriála julevsáme dialogaj vuodon váj dárogielak varresvuoda- ja huksobargge bessi dajt ávkástallat. ¶ Dát materiálla le aj CD:aj lågåduvvam. Girjátja vuodon lij muodugasj girjásj mij Kárásjågå suohkanin dagáduváj ja gæhttjaluváj moatte kursan 1996-97. ¶ Didaktalasj kurssidahttijn guovte viehkkesujttárijs boahtteájggásasj åhpdibmáj dárogielak varresvuohta- ja sujttobarggijs bådij åvddån girjásj mij lij dagádum Kárásjågå suohkana girjátjijn vuodon, ittjij ållu gåbtjå materiálladábojt mij dá guoktán lij. Danen mierreduváj girjátjav vehi rievddadit. Materiálla vehi rievddaduváj ja le stuoreduvvam duola dagu muhtem dåjs åvdep termajs ja ådå materiálajn degu báhkolista ja dábálasj ságastallama sujttoaktijvuodan. ¶ Girjásj ij le ållu gárves dálásj materiála milta. Åhpadiddje dán bargon libá læhkám Rolf Olsen ja Tor Magne Berg. Oasse kurssaájges le mannam ieme ságastallamgirjátjav hiebadahtatjit. Girje hiebadahttem le dagádum aktisasjbarggon åhpadiddjij ja oahppij gaskan – akta vehkkesujttár Ájluovtas ja nubbe Gásluovtas. Ulmme le åhpadiddje ja viehkkesujttára galggi akti ájn æjvvalit materiálav ållitjit. Ja de galggá gielalasj dåhkkidibmáj sáddiduvvat ja prienntiduvvat. De galggi kurssijiddje máhttet intensijva kurssimij validit gånnå suohkana ietjas bargge varresvuoda- ja huksosuorgen galggi bessat oahppat njálmálasj julevsámegielav . ¶ Divtasvuona suohkan ja Jielleváre suohkan li aktan barggagoahtám sámegielak prosjevtaj gáktuj varresvuoda- ja huksosuorgen. Aktisasjbargo sisadno le kurssim ja tjálalasj viehkkenævoj åvddånibme degu kurssamateriála, parlørra ja medisijnalasj báhkogirjje. ¶ Barggojuogos mij bargov jåhtuj biejaj lij: ¶ Barggo le dálla ietjá láhkáj organiseridum ja biejadum varresvuoda- ja sosialoajve Lill-Tove Hansena duohkáj. Udnásj prosjektabargge li: ¶ Prosjekta le ruhtaduvvam rudáj Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ja dálla åtsåduvvá joarkka ruhtadum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkamánnes. ¶ Divtasvuona nuorajn le vijdes asstoájggefálaldahka. ¶ Gehtja aj Siebre jus sidá ienep diedojt majt Divtasvuodna máhttá mánájda ja nuorajda fállat. ¶ Moadda fálaldagá gávnnuji Divtasvuona mánájda ja nuorajda. Dåjmalattjat bargaduvvá váj dá fálaldagá ájn buorebun galggi sjaddat. ¶ Drag Aktivitetspark dálla tsieggiduvvá ja dåppe sjaddá vijdes asstoájggefálaldahka. Besa ienebuv Drag Aktivitetspark prosjevta birra ¶ låhkåt. ¶ Bargaduvvá guokta dahkorássetjiektjamsaljo ásadit suohkanin, avtav Ájluovtan ja nuppev Gásluovtan. ¶ Návti bessi máná ja nuora suohtastallat bállotjiektjamijn viehka vuohkasap saljon gå udnásj tjievrrasaljojn. ¶ Divtasvuona valástallamsiebrijn le vijdes fálaldahka vuodjamis ja bállotjiektjamis tjuojggamij ja giessevalástallamij. ¶ Goappátjij bielen vuonas nuora paintballav spelli. ¶ Dan aktijvuodan galggi ásaduvvat moadda iehketbiejve/iehkeda gånnå nuora bessi tjåhkanit, organiseridum ja aj iehpeorganiseridum. ¶ Sierra saje paintballaj maŋenagi ásaduvvi goappátjij bielijn vuonas. ¶ Musihkkabirás Divtasvuonan le viehka buorre, ja ådå banda ja juohkusa ihti duolloj-dálloj. Moaddása dájs li boahtám Divtasvuona Kultuvrraskåvlå diehti. ¶ Ja dá banda li luondulasj oassálasste bluesfestiválan mij ásaduvvá juohkka nuppát jage. ¶ Divtasvuonan li sierralágásj máhttelisvuoda jus soaptso ålggon juogu de nuoren jali váren. ¶ Miján le Stáddá, Vuona nasjonálvárre, gånnå li viehka buorre máhttelisvuoda goarŋŋot. Rádjebálges Jiellevárráj ásaduváj jagen 2007 ja dat le viehka buorre álggo jus sidá mijá oavdos luondov vásedit. ¶ Vuodnabadán le canyon man muodattjav dåssju Amerikan gávna. Duodden li Divtasvuonan tjáppa rájge Oarjjevuonan ja Gásluovtan. ¶ Dát tjáppa luonndo le vuorddemin duv! Bivddem- ja guollimmáhttelisvuoda li viehka buore, ja Divtasvuonan le dåjmalasj Bivdde- ja guollársiebrre gånnå li sierra fálaldagá nuorajda. ¶ Guovvamáno 6. biejve 2013 ¶ Prográmma Gásluovtan: ¶ Slávggágiessem ¶ Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu ¶ Kultuvrralasj dáhpádus ¶ Prosjæktajådediddje Anna Kuoljok, Njunjes: "Sáme nissuna ja nissunij ¶ jienastimriektá 100-jageávvudallam ¶ Biejve hålla bispa Tor B. Jørgensena baktu ¶ Sámeálmmuga lávla ¶ Kultuvrralasj dáhpádus ¶ Sámeálmmuga biejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 11 ja kl 14. gaskan. Guossodibme boahttsubierggojubtsas (biđus), káfas, gáhkojs ja sáftas. Vuosádus duojes ja dájdas Bæsosaljo mánájgárde ja Gásluovta skåvlå mánájs. ¶ Buorre boahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 19.08.2013 (Árran mánájgárdde álggá 12.08.2013) ¶ Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no ¶ Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no ¶ Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus ¶ mánájgárdijda rájaduvvat diehki: ¶ Divtasvuona Suohkan ¶ Bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.13. ¶ Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 19.08.2013 dáj bajkij: ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.2013 ¶ Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja ¶ Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: ¶ Vaj de påvståjn: ¶ Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2013. Foannda le vuododuvvum guollebiebbmamviddnudagáj álgadime baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Ulmme fåndajn la vidjurijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvum dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra- ja æládusdåjmajt guhkesájggásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovte miljåvnå kråvnåjn gålmmå jahkáj. Fånda rudá juolloduvvi birrusj 50 %:ajn guokti jahkáj. ¶ Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvu. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. ¶ Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna. ¶ Åhtsåmusá rájaduvvi dási: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ 8591 Gásluokta ¶ jali e-påsta baktu dási: ¶ Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 15. biejve 2013 ¶ Biehtsemáno 10. ja 11. biejve ásat Árran julevsáme guovdásj ja Divtasvuona suohkan seminárav sáme giela ja girjálasjvuoda birra. Seminárra le nasjonála 2013 Giellajage ja Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas. ¶ Mánnodagá biehtsemáno 10. biejve tjalmostuvvá julevsáme giella. Oadtjop ienebuv diehtet jur giela birra, valla aj ulmutjij ietjasa giellahiståvrå ja giellaválljimij birra, ja aj dan giellabargo birra mij dálla bájkálasj sebrudagán le. Giellaseminárra le iehketbiejve, ja åvddåla gå seminárra álggá de gasskabiejvbiebbmo guossoduvvá. ¶ Dijstagá biehtsemáno 11. biejve, de sáme girjálasjvuohta tjalmostuvvá. Girjálasjvuohta åvddånboahtá måttij lågådallamij, lågudisáj ja subttsasij baktu. Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas de tiebmán li árvo duola dagu ájrastibme, dássádus ja sebrudakoassálasstem – valla dá åvddånbåhti girjálasjvuoda hámen. Dájddavuosádus dagádum sáme nissundájddárijs gånnå li aj sæmmi tiemá le oassen dássta. Sæmmi iehkeda de girjálasvuoda æjvvalibmáj gåhttjop, gånnå duot dát girjjetjálle ietjasa girjijs låhki. ¶ Sámegielak lågådallama dålkkuduvvi dárruj. Seminárraj bessat ij majdik mávse, ja rabás la gájkajda. Ja oassálasstemav ij dárbaha diededit. ¶ Giella- ja girjálasvuodaseminárra le Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes doarjodum. Ienep diedojt ásadime birra oattjo rádevaddes Line Merete Skarvik, line.skarvik@arran.no, tlf 75 77 51 37, jali rádevaddes Päivi Alanen, paivi.alanen@arran.no , tlf 75 77 51 15. ¶ Sijddaoahpestibme. Oahpestibme Båtstøjávrráj. ¶ Rijddim ja hestaskuovva luosadibme. Millo- ja smirjjobarggo vuoseduvvá. ¶ Biebbmo vuobdeduvvá. ¶ Ásadiddje li Stiftelsen Rørvik gård, Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune, Nordsalten Hesteklubb/ Nuortta-Sállto Hæsstasiebrre, Museum Nord Divtasvuodna/Tysfjord. ¶ Sijddaoahpestibme. Oahpestibme Båtstøjávrráj. ¶ Rijddim ja hestaskuovva luosadibme. Millo- ja smirjjobarggo vuoseduvvá. ¶ Biebbmo vuobdeduvvá. ¶ Ásadiddje li Stiftelsen Rørvik gård, Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune, Nordsalten Hesteklubb/ Nuortta-Sállto Hæsstasiebrre, Museum Nord Divtasvuodna/Tysfjord. ¶ Mánnodagá gålg. 28. biejve ¶ Gásluovta skåvlå aulán ¶ Dijstagá gålg. 29. biejve ¶ Stuorragiette skåvlån ¶ Gasskavahko gålg. 30.biejve ¶ ”Oabmeskåvlån” Ájluovtan ¶ Ássje: ¶ 1. Diededibme ¶ 2. Válgga ¶ 3. Letjá ássje ¶ Gájkka oahppij åvtåstiddje kulturskåvlån ja aj åvdåstiddje sidjijda gudi li vuorddemrájdon (aktan daj oahppij gudi li fálaldagáv massám), li buorisboahtám!! ¶ Johannes Formanowski ¶ Divtasvuona kulturskvlå rektor ¶ ÆBJ (æjgádij barggojuohkusa) jådediddje ¶ Le máhttelis biednikdoarjjagav åhtsåt ásadusájda valástallamin ja ålggoiellemin. Diedo gávnnuji næhttabielen: http://www.regjeringen.no/upload/KUD/Idrett/Publikasjoner/V-0732B_2010.pdf ¶ Divna åhtsåmusá galggi elektråvnålattjat rájáduvvat web-portalá baktu www.idrettsanlegg.no ¶ Åhtsåmusá masi åvddål le doarjja åtsådum, valla ij la juollodum, viertti aj ådå åhtsåmusáv rádjat, valla tjuovvusa dagi jus ij la mige rievddam. Doarjjaåhtsåmusá dábálasj ásadusájda hæhttuji årrot hiebadum Suohkanguovloplánajda rubbmelasj dåjmajda, luondoviessumijda. ¶ Åhtsåmájggemiere le basádismáno 15 biejve 2013. ¶ Divtasvuona suohkanstivran le tjåhkanibme 14.01.2014 kl.14:00 Rádevieson, Gásluovtan. ¶ Divtasvuona åvddånammadus mierredij 15.01.2014, 1/14 ássjen biedjat dárkestum suohkanplána areáloajvvadusáv nuppát vuoro almulasj guládussaj pládna- ja tsiekkaduslága § 11-14, bs. § 5-2 milta. Pládna biejaduváj vuostasj almulasj guládussaj dálven 2013. Danen gå ållo tsuojggidusá giehtadaláduvvin ja tjuovvuvasj dárkastus dagáduváj plána buoredibmáj, de le mierreduvvam suohkanplána areáloasev aktan kártajn biedjat almulasj guládussaj ådåsis. Areálpládna guosská ålles suohkana ednam- ja nuorreluonnduj. Dárkastussaj aj gullu suohkana ålles merraavádakpládna mij la oassen suohkanplána areáloasen aktan tjuovvuvasj pládnakártajn. Plána ájggomussan le dahkamuhájt vieledit ma guosski suohkana areálaj ávkástallamijda, ja beras tjuovvot ájggomusájt ma li suohkanplána sebrudakoasen. Pládna le biejaduvvam guládussaj dáj bájkijn: Dievnastusåssudagán rádevieson Gásluovtan, Drag Snarkjøp ja oassásin Stuorgietten. Pládna le aj biejaduvvam suohkana næhttabælláj: www.tysfjord.kommune.no Jus li tjuojggidusá suohkanplána areáloassáj, de galggi dá tjálalattjat sáddiduvvat åvddåla 07.03.2014 suohkanij. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune, pb. 104, 8590 Gásluokta - Kjøpsvik tlf.: 75 77 55 00, mæjlla: postmottak@tysfjord.kommune.no ¶ Divtasvuona suohkan barggagoahtá hámnna- ja merrajåhtulakdivudij vidjurij 4. vahko, 2014. Dát barggo le åttjudittjat juridihkalasj vuodov almulasj ja priváhta kájaj adnemij hárráj, ja vájkkudittjat vaj buktá buorre ja jasskis merrasuvddemijt birássuodjalim ævtoj. (bs. Ot.prp.nr 75). Bargo lahkaloahpádus le: Láhka 17.09.2009ś nr. 19, Hámnna ja merrajåhtulakláhka (hml.) ¶ Sierraláhkáj: - § 25 Goarrimdivuda - § 9 Suohkanij háldadimvásstádus ja fábmodus - § 16 Merrajåhtulagá ja merrajåhtulagáj njuolgadusá Guoskadahttá: Sij gudi ássjes guoskaduvvi vierttiji berustimijdisá åvddånbuktet Divtasvuona suohkanij: mejla baktu: postmottak@tysfjord.kommune.no påsta baktu: Divtasvuona suohkan, pb. 104, 8591 Gásluokta Beras man láhkáj vidjurijt åvddånbuvtá de viertti ássjev nammadit "Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda" . Pål Strøm Jensen teknihkalasj oajvve ¶ Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: ¶ Slávggágiessem ¶ Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu ¶ Sámevierrega lávla ¶ Biejve hålla Árrana direktøra Lars M. Andreassena baktu: ¶ "Guokta álmmuga - akta nasjåvnnå. Vuodoláhka 1814 rájes gitta udnátjij" ¶ Kultuvrralasj dáhpádus ¶ Káffabådda ¶ Erling Urheim: "Poetalasj manno sámij duobddágijn - lávllaga, ¶ divta ja subttsasa ¶ Sámij álmmukbiejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 10.00 ja kl. 14.00 gaskan. Guossodibme káfas, gáhkojs ja sáftas. Boahttsubierggojuptsas kl. 12.00 rájes. Vuosádus duojes ja dájdas Gásluovta skåvlå mánájs. Girjjebussa boahtá aj Rádegoahtjáj. Jubmeldievnastus Ájluovta/Ájlátte girkkon kl. 18.00. Girkkokáffa Árranin, Ájluovta/Ájlátte tjoaggulvisráde baktu. ¶ Ietjá dáhpadusá: ¶ Buorisboahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! ¶ Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 18.08.2014 dáj bajkij: ¶ Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: postmottak@tysfjord.kommune.no Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmmierre le 01.03.2014 ¶ Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 18.08.2014 dáj bajkij: ¶ Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: postmottak@tysfjord.kommune.no Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmmierre le 01.03.2014 ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 18.08.2014 (Árran mánájgárdde álggá 11.08.2014) ¶ Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus DIVNA mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmmierre le 01.03.14. ¶ Skálltjorustigijs báhtsi duot dát árvvodávver duola dagu patent- ja sádduáŋŋkára (600-750 kg), tjehtiga ja kausera, ja 700 litarak Explora-gårvudagájs. Gårvudagájn li duobbmimluvko ja buoragit gårvvu. Máhtti aj moattelágásj áŋŋkára gávnnut. Áŋŋkárijt, tjiehtigijt ja kauserijt oattjo navku jus aktijvuodav váldá Nordlaks Oppdrett AS vidnudagájn. ¶ Tjåhkanibme Divtasvuona suohkanijn ¶ aktisasjbarggosjiehtadusá gáktuj ¶ Tjåhkanibme suohkanstivra ájrrarij. Sámedikkepresidænnta ¶ buktá dánna sárnunusav ¶ Guossidibme Báhpaviesosaljo skihppijvieson ja huoksoviesojn ¶ Bårådibme rádegoaden ¶ Divtasvuona demænssasiebrre bivddi rabás tjåhkanibmáj sámedikkepresindentajn Aili Keskitalojn, gasskavahko guovvamáno 12.b kl. 19:00 Árrana auditåvrån, Ájluovtan. Tebmá: Sáme varresvuodadievnastusá julevsáme bájken. Guládallamulmusj, Sámedikken: Marja Kristiina Partapuoli, tlf. 78 48 42 36, Marja.Kristiina.Partapuoli@samediggi.no ¶ Ájgge: såd. snj. 9. b. kl. 16:00 Bájkke: Puls musikkverksted, Bálák Manno Ájluovtas: Færjjo Ájluovtas kl. 13:00 (ruopptot Gásluovtas kl. 20:00) Manno Gásluovtas: Gásluovta guovdos kl. 13:30, færjjokájas kl. 13:40 Oassálasste e manos mávse (færjjo ja bussa navku): Jus bussan saje báhtsi de dá juogeduvvi tjuovvojda. Aktijvuohta ja diedo, Ájluokta: Henry Ellingsen, tlf. 905 89 617. Aktijvuohta ja diedo, Gásluokta: Johannes Formanowski, tlf. 994 27 290 Aktijvuohta ja diedo jiena ja siena birra Bálágin: Erland Andersen, tlf. 970 25 252 Diededibme, gehtja www.ukm.no ¶ Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 17. biejve 2014 ¶ Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna ¶ Åbmudakværrolissta priváhta æjgojs, æládusåbmudagájs ja vidnudakdåjmaj rustigijs le almulasj dárkastusán 3 vahko guovvamáno 28. biejves 2014. Gujttimájgge le 6 vahko guovvamáno 28. biejve rájes. Jus galga gujttimusáv buktet, de rája diehki: postmottak@tysfjord.kommune.no jali: Divtasvuonan suohkan Å-værro kåntåvrra pb 104 8591 Kjøpsvik Divtasvuona suohkan Åbmudakværrokåntåvrra ¶ Mij ávttjip ulmutjijt gåvvågilppusij oassálastátjit. Gåvvå galggá mijá tjáppa suohkanis! Gåvvå sáddiduvvá dán mæjllaj: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkan sihtá vuosstáj váldeduvvam gåvåjt adnet almulasj aktijvuodajn, ja gåvvididdje oadtju mávsov. Dåssju gåvåj majt iesj la gåvåj majt iesj la gåvvim máhtti liehket gilppusin manen. Jus li ulmutjijs gåvå, de le gåvvididdje vásstádus gåvviduvvam ulmutjijs loabev oadtjot almodibmáj. Jus dá li máná vuollela 15 jage, de æjgáda hæhttuji dáv loabedit. Vuosstehágugis, vierregahttá jali illastahtte gåvå e dåhkkiduvá. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen sjaddá gilppusa vuojttáj vuojtov vaddet. Ájggemierre gåvjt sáddit le 31.03.2014. ¶ Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjajt dåjmajda ma li gárevábnnasij dagá. ¶ Dåjma gånnå ij la loahpe gárevábnnasijt ávkástallat manni dåjmajda ma gárrámvuodav hieredit, galggi: ¶ - Gárevábnnasij dagá, ja gånnå li ållessjattuga sajenis. - Budsjæhtta dåjmajda galggá åhtsåmusáv tjuovvot. - Doarjja mávseduvvá gå dåjmajs ruhtalåhko ja raportta boahtá. - Divtasvuona suohkana åvdåstiddjijda galggá liehket máhttelis dåjmajt guossidime mannat. ¶ Ruhtadoarjja ij vatteduvá klássamanojda. ¶ Tjálálasj åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune Fámillja ja varresvuoda åssudahkaj Pb. 104 8591 Gásluokta - Kjøpsvik ¶ Divtasvuona suohkan ávttji gájkajt gejn li hæjttobijla almulasj ráhtijn ja sajijn ruvvaláhkáj gádodit. Dát aj gullu hæjttobijlajda ma priváhta æjgojn li. Jus dát ij dagáduvá de suohkan hæhttu dájt viedtjat ja gádodit. Suohkanin le láhkaloahpádus dási Nuoskudimlága milta. § 37 (láhkabiejadus rádjat bátsadusájt j.n.a.. jali mákset rádjamis) Suohkan máhttá biejadahttet ulmutjav rájatjit jus li bátsadisájt guodám, guorrim jali bátsadisájt vuorkkim má lága 28 § ij miededa, gálggi dájt gádodit, vieledum ájgen rádjat, jali viertti mákset rádjamis jali gádodimes. Dákkár biejadus máhttá aj gullut sunji guhti le 35§ vuostasj jali goalmát oasev doadjám gå jus bátsadisá li hádjánam. Nuskudimoajválattja máhtti aj biedjat gávnij æjgádijt rájatjit ja gádodittjat motåvrråfievrojt, háksajt, girddijt jali ietjá stuoráp gávnijt, gå dá li guodeduvvam ja li lága 28 § niedjen jali gullujin sidjij gudi lidjin æjgáda gå biejadus mierreduváj. Jus soames le suohkanav gåhttjum biejadusáv mierredittjat rájatjit jali gålåjt mávsátjit vuostasj jali nuppe oase milta, le mærrádus de ájnegismærrádus juska biejadus ij la mierreduvvam. ¶ Láhka nuoskudimij ja bársadisáj birra (Nuoskudimláhka) ¶ Gå mijá máksemræjdoj ásadibme le mannunam, de ælla máksemgájbbádusgirje suohkana divudijs sáddidum, dájt ájggop sáddit vuoratjismáno gassko. Dáj siváj diehti lip manedam máksemmierev registreritjit e-fakturaoadtjon marmesmáno vuostasj bæjvváj 2014. Divna gudi registreridahtti dán ájggemiærráj li iPad vuorbbádimen manen. Sæmmi båttå de mujttádahttep ådå konto le rieknikmáksemijda:: 4520.17.84380 . Sievedusnummar mij e-faktura-sjiehtadussaj aneduvvá le divutmáksenummar gudá tállajn. Ruhtaháldadim- ja barggijåssudak ¶ Bálkkákåntåvrrå la sierra telefåvnnåvásstedimájgge 28.04. rájes 31.05.2014 rádjáj. Vásstedimájgge I mánnodagás bierjjedahkaj 07:45 - 10:00. Sivvan la gå ådå telefåvnnårustigijt li åttjudime. ¶ Divtavuona suohkana báhtariddjijkonsulænnta Birgit Trondsen ja birásterapevtta Laila Adolfsen sihtaba aktavuodav ulmutjij gænna li goade lájggitjit Gásluovtan. Báhtariddjijdievntastus dárbaj muhtem gådijt, smávep ja stuoráp. Le gus dujna goathe lájggit? ¶ Ságastalá Birgitijn jali Lailajn telefåvnån 75 77 55 31/90 22 55 10. ¶ Ofouhtá guovlloráde bivddi gilpussij logov dagátjit. Mij sihtap logov mij la gåvåstahkan guovlloaktisasjbargguj Ofuohtán, ávot juoga mij vuoset ájvvanijt ma mijá guovlon gávnnuji. Aktan oajvvadusájn sihtap oanegis tevstav mij oajvvadusá hábbmimav tjuelggi. Gájkka oajvvadusá hæhttuji midjij boahtet åvddåla biehtsemánon 2014 ja oadtju vuojtov 5000,- kråvnnåj la gudnev. Gájkka rievtesvuoda válljiduvvam logoj ja ietjá oajvvadusájda, gulluji Ofuohtá guovllorádáj. Jus li gatjálvisá, válde aktavuodav Elisabeth Storjordajn mejlan: elisabeth@ofotraadet.no . Oajvvadusá sáddiduvvi: post@ofotraadet.no . ¶ 2014 rájes la ådå stáhta ruhtadoarjjavuogádus boahtám man ulmme I gåbddåbättev smávep sajijda åttjudit. Stájgo, Divtasvuonan ja Hábmera suohkana galggi ruhtadårjav åhtsåt gåbddåbáddeværmádagáv suohkanijda åttjudittjat. Åbbålasj værmádahka I sávadahtte, ja suohkana sihti tjuovvot dajt ævtojt ma tjuovvu jus stáhtta galggá doarjjagav vaddet. Gájka gudi sihti árvvalit (siebre, vidnudagá, ájnegis ulmutjja jnv.) máhtti ietjasa vuojnov buktet åvddåla 02.06.2014. Dájda bájkijda li barggamin Divtasvuona suohkanin: Gásluokta, aktisattjat birrusij 454 oasste Stuorgiedde, aktisattjat birrusij 158 oasste Árvvalime sáddiduvvi Divtasvuona suohkana guládallamilmutjij Egil Skalltje, mæjllaj egil.skalltje@tysfjord.kommune.no . ¶ Divtasvuona suohkan sávvá gájkajt vájmulasj buorisboathemijn guddnedimáj Måsskåj. Mujttogiergge mij le tsieggidum gijtton sámijda gudi nuppát væráltdoarroájge 1940 - 1945 báhtariddjijt Svierigij doalvvun ja ietjá Divtasvuona sámijda ratjástime åvdås doarroájgij, galggá almmulattjat ilmoduvvat mujttogierggen. Guddnedibme le Måsken mánnodagá moarmesmáno 26. biejve kl. 13:00. Vanntsafilkka manná Ájluovtas kl. 12:00, ulmutja bessi filkav máksemis. Guddnedibme jådeduvvá suohkanoajves Tor Asgeir Johansen. Biskoahppa Tor B. Jørgensen ja sámediggepresidænnta Aili Keskitalo oassálassti. ¶ Liegga biebmoj, káfajn ja gáhkujn guossoduvvá skåvlån guddnedime maññela. ¶ Gájka li buorisboathem, ållagasj báhtariddjijdoalvvo mañeldisbuolva. ¶ Gájka máhtti aktavuodav Divtasvuona suohkanijn válldet guddnedime åvddålin, telefåvnån 75 77 55 00 jali mejlan ¶ Ájluovta varresvuodastasjåvnnå l dahppasin gå miján la giesseloahpe moarmesmáno 28. biejves biehtsemáno 10. bæjvváj. ¶ Jus sidá varresvuodasujttárijn ságastijt máhtá aktijvuodav Gásluovta varresvuodastasjåvnåjn válldet telefåvnån 75 77 56 50/ 907 31 813. ¶ Jus la iesselissan máhtá aktijvuodav Gásluovta dálkudiddjekåntåvråjn válldet telefåvnån 75 77 56 40 jali Ájluovta dálkudiddjekåntåvråjn telefåvnån 75 78 57 70. Tsaggeiedne viehkev jåvså idja- biejvve, máhta sujna aktijvuodav válldet dálkudiddjeváktan telefåvnån 75 77 02 02. ¶ Divtasvuona kulturskåvllå l juo gárvedime tjavtja fálaldagájt. Åhpadus la ieme gålmåjn bájkijn suohkanin, Ájluovtan, Gásluovtan ja Stuorgietten. Gájkaj bájkijn li stuoves oahppejuohkusa, majs åvddålijguovlluj bessap ålov vuojnnet ja gullat. Kulturskåvvlå hávskkudahttá ulmutjijt moaddi jahkáj suohkanij vuorrasijsijdajn, huvson ja sujton. Duodden dasi oassálasstá Kulturskåvllå agev Sementbluesfestiválan Gásluovtan ja Ájluovta Doajmmamárnánin. Jahkásasj girkkokonserta ja ietjá sierra konserta ásaduvvi aj kulturskåvlå baktu. Navkufálaldahka "Kulturskåvllåtijmma" hiejteduvvá ráddidusmålssoma diehti, ja dan sadjáj lip "lávllomjuogos-fáladagáv ásadam. Dát la fálaldahkan nuoramus oahppijda ja lávllomjuogos máhttá oahppijt rekrutterit ájnegis lávllomåhpadibmáj. Ålos gæssuji piano- ja lávllomåhpadussaj ja fálaldahka bissu gájkaj bájkijn ålles tjavtjav. Dijmma ij lim Gásluovtan fálaldahla elektronikkmusihkan. Gitárra-, bássa,- trumma- ja musikkfálaldahka juoksijda la dálla vas sajenis, ja fálaldahka sjaddá gájkaj gålmåjn bájkijn tjaktjarájes. Vuordedahtte de li ålos gudi dasi ávvudalli. Duodje ájn ållusav gæssá, valla fálaldahka vatteduvvá dåssju Ájulovtan. Ruhtavádno le dasi sivvan. Midja åhpadiddje ávvudallap kulturskåvllåjahkáj tjaktjarájes ållo dáhpádusájda. Diededimsjiebmá gávnnu rádevieson ja suohkana web-bielijn. Máhtá aktijvuodav skåvlå jådediddjijn mejla baktu oadtjot: johannes.formanowski@tysfjord.kommune.no jali telefåvnån 994 27 290. Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje ¶ Diededimsjiebmá 2014-2015 ¶ Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda jagen 2014. Ájnas la mujttet bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvvesiebrij baktu åhtsåt. Dán jage hilgoduvvi åhtsåmusá bájkálasj siebrijs ma njuolgga Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttsáj båhti.Åvddåla biejajama dájt oajvvesiebre åhtsåmusá vuolláj, valla dássta dåhku ep sjatta nav dahkat. ¶ Åtsådallama åvdep jagijs vuosedi gávnnuji moadda siebre ja organisasjåvnå ma e lasseárvvodivudav (lád) åtså. Dá li álu bájkálasj jali guovlosiebre guovdásj luojvoj organisasjåvnåj vuolen duola dagu Vuona Valástallamlihtto ( NIF), 4H Vuodna, Vuona Musikkjuogoslihtto, Vuona Ruoppsis Ruossa ja Vuona Bivdárij- ja Oaggijlihtto. Dakkár bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvveorganisasjåvnåj baktu åthsåt. ¶ Muhtem ájnegis siebre ja organisasjåvnå e åtså, duola dagu organisasjåvnå ma luojvoj bargojt barggi sirdulasjjuohkusijn ja ietjá bájkálasj siebrijn. Dan diehti gæhttjalip dájda jåksåt suohkanij ja fylkasuohkanij baktu, ja dajnas ávttjit dán mejla baktu ulmutjijt juogadit dáv loujvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda duv suohkanin/guovlon. ¶ Máhttebihtit lád- njuolgadusáj birra låhkåt louvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda mijá næhttabielijn http://www.momskompensasjon.no Danna l aj åhtsåmsjiebmá. Jus li gatjálvisá, máhttebihtit aktijvuodajt mejla baktu oadtjot: postmottak@lottstift.no jali telefåvnå 57 82 80 00 baktu. ¶ Ájnegis åhttsijda lí ráddjidum åhtsåmussumma 200.000 kråvnå åbbålasj doajmmagållon. Álkkedum åhtsåmvuogádusá milta la binnemus rádje 200.000 kråvnå tjoahkke doajmmagållon, valla binnemus rádjá duodastuvvam åhtsåmvuogádusá milta la 14.000 kråvnå lasseárvvogållon majt máhttá åhtsåt. Vuollásasj siebre e dárbaha vieledit dáv binnemusrájáv gå dát vieleduvvá guovdásjsiebrij åhtsåmusájn. ¶ Åhtsåmmierre Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttses le ragátmáno 1. biejve 2014. ¶ Oajvvesiebre biedji ietja åhtsåmierijt diedádusáj hárráj ietjasa vuollásasjsiebrijda. Gehtja ájnegis organisasjåvnå næhttabielijt, jali åttjuda aktijvuodav oajvveorganisásjåvnåjs lagáp diedojt. ¶ Varrudagáj ¶ Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse ¶ Árran mánnájgárdde/Árran Ájluovtan la avtaåssudak mánájgárdde 23 sajij sámegielak mánájda gaskal 0-6 jage. Mánájgárddejahkáj 2014/2015 åhtsåp jådediddjev ja pedagåvgålasj jådediddjev 1,4 jahjevirgen. Åhtsåmmierre: 20.06.2014. Jådediddje 1 jahkevirgen Gájbeduvvá dujna le: ¶ Pedegåvgålasj jådediddje 1,4 jahkevirgge Gájbeduvvá dujna le: ¶ Ietjá åhttse gænna li hiebalgis máhtudahka ávttjiduvvi aj åtsåtjit. Virgijda gájbeduvvá: ¶ Mij fállap: ¶ Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas nuppát juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Ragátmáno 19. biejve 2014 ¶ Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna ¶ Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan lávvodagá ragátmáno 6. b. kl. 11:00 - 15:00. ¶ Nåvku bessam. Ásadiddje gæjnnotsaggamrudájt máksá. Tjuovo E6 - av Kalvijkkaj, tjuovo galbajt juohkka suoren. ¶ Oadtjobihtit vuontsájt vuojnnet ja hestaj rijddit. Hestakuovvabálkkom. Smirjjo ja millo vuosádaláduvvi gåktu doajmmi. Oahpestibme sijdan ja návsten fierván jali návsten Båtstøjávren. ¶ Gahparáktsa, váffila, bierggomárfe, bruvsa ja káffa oasen. ¶ Ásadiddje: Vuododus Ráluovta Sijdda, Divtasvuona suohkan, Nuortta- Sálto hæsstasiebrre, Stuorgiette ja birás valástallamsiebrre. ¶ Åhtsåmmierre l gålgådismáno 29. biejve. Åhtsåmus spellimrudájda galggá elektråvnålattjat sáddiduvvat. Dagádum li muhtem rievddadime njuolgadusájn ådå åhtsåmusájda. Åhtsåsjiebmá ja badádus gávnnuji dánna: www.idrettsanlegg.no ¶ Ásadus masi la åvddåla doarjjagav åtsådum valla ij la juollodum, hæhttuji ådåsis åhtsåt. Doajmma hæhttu liehket merustaládum plánan rubbmelasj dåjmajda ja luonndomuossádimijda. ¶ Gehtja aj ietjá almodusá spellamrudájda ja valástallamásadusájda Kulturdepartementa webbielen ¶ Ájnas rievddadime Muhtem ájnas rievddadime li dálla njuolgadusájn, gehtja . Danna dættoduvvá duola dagu jut haddevuoledibme ij desti dåhkkiduvá ruhtadimen. ¶ Gehtja aj njuolgadusáj vuolen, bielen www.idrettsanlegg.no , Publikasjoner. ¶ Lågå njuolgadusájn mij la tjáledum ájggomusáj valástallamdåjmalasj árabut dåhkkidime birra. Ienep ásadusá máhtti oadtjot ájggomusájt suohkanijs dåhkkidum. Gájbbádusá duodastibmáj dakkir valástallamfágalasj dåhkkidibmáj la huoman sæmmilágásj gå majt ietján luluj departemenntaj sáddit. Sárggoma stiemmpilduvvi ja biejvviduvvi ja girjje dåhkkidime birra sáddiduvvá fylkasuohkanij kopiajn suohkanij. Ájggomusá lulun galla adjáj departemenntaj sáddiduvvat, dåhkkidibmáj, jali jur rádudalátjit ja árvustallamijt åttjudittjat. Árvustallat dårja stuorrudagáv viertti departementas dagáduvvat jus doajmma dábálasj njuolgadusájt garvvá. ¶ Mujte aj, gå åhtsåmus mij guosská gárves ásadussaj sáddiduvvá, galggá dárkestum ruhtalågov, ij gållomerustallamav, åhtsåmusáv tjuovvot. ¶ Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit le tiebmán dán jagásj værálbæjvváj psykalasj varresvuohtaj dan diehti gåhttjop gájkajt gænna li assto ja miella hávsskudalátjit Øverås Gårdaj duorastagá gålgådismáno 2. biejve kl. 15:00 - 18:00. Mij fállap biebmojt duola dagu jupptsa, lájbbe, káffa ja gáhko. Miján la aj dåjma dagu mánájrijddim, gatjádallamgilpos ja doajmmabálges. Vuobddep aj vuorbbádusájt, ja dållågátten håjesmielajs besa. ¶ Buorisboahtem! ¶ Ásadiddje: Mental Helse Hábmer ja Divtasvuodna ¶ Gásluovta varresvuodastásjåvnån 13.10.14 kl. 08:30 - 14:30. Ájluovta varresvuodastásjåvnån gasskavahko 15.10.14 kl. 08:30 - 14:00 Stuorgiette skåvllågirjjevuorkán bierjjedagá 17.10.14 kl. 10:00 - 12:00 ¶ Váksijnna máksá 100,- kråvnå ¶ Jus dunji ij hieba dájda ájgijda boahtet, de la máhttelis váksijnav oadtjot gå tijmav áno Gásluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 77 56 40, Gásluovta varresvuodastásjåvnås 75 77 56 50, Ájluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 78 57 70, Ájluovta varresvuodastásjåvnnåj 75 78 57 79. ¶ Ulmutja gudi juohkka jage vierttiji váksineriduvvat gávddainfluensa vuosstij li: ¶ Sáme basádiskafea gasskavahko javllamáno 10. biejve kl. 17:30 - 21:30 Árranin. Javllagárvedibme unnebujda ja ållessjattugijda. Gudi sihti, ietjasa duojev bukti. Dålusj subttsasa javlladábij birra, javllalávllaga. Javllaráktsa mandelijn. Káffa ja gáhko oasen. Gájka li buorisboathem sámegielav ságastittjat ja gulladalittjat! ¶ Ásadiddje: Árran, Divatsvuona suohkan ja Divtasvuona demænnsasiebrre. ¶ Gásluovta varresvuodastásjåvnån 13.10.14 kl. 08:30 - 14:30. Ájluovta varresvuodastásjåvnån gasskavahko 15.10.14 kl. 08:30 - 14:00 Stuorgiette skåvllågirjjevuorkán bierjjedagá 17.10.14 kl. 10:00 - 12:00 ¶ Váksijnna máksá 100,- kråvnå ¶ Jus dunji ij hieba dájda ájgijda boahtet, de la máhttelis váksijnav oadtjot gå tijmav áno Gásluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 77 56 40, Gásluovta varresvuodastásjåvnås 75 77 56 50, Ájluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 78 57 70, Ájluovta varresvuodastásjåvnnåj 75 78 57 79. ¶ Ulmutja gudi juohkka jage vierttiji váksineriduvvat gávddainfluensa vuosstij li: ¶ Divtasvuona åvddånammadus mierredij 04.03.2010 biedjat Vássjá-Stáddá jådedimplánav almulasj dárkastussaj pládna- ja tsiekkaduslága (pládnaoase) § 12-10 milta. ¶ Pládna gåbttjå tjoahkkáj 339 dekar ja guosská åsijt duobddágijs gnr 11, bnr 6, 7, 20 ja gnr 84 bnr 1. Pládnaguovllo le Státtátjåhkå alásjbielen ja álggá fiervvávuodos bajás guoppátjijt bielijt vákkástagás Vássján. ¶ Pládna le almulasj dárkastussaj biejadum serviceåssudagán rádevieson Gásluovtan, Ájluovta Snarkjøpan ja ICA Næran, Stuorgietten. Pládna le aj suohkana næhttabielijda biejaduvvam. ¶ Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát ¶ vuoratjismáno 27. biejve 2010 ¶ dási: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ 8590 Gásluokta, ¶ Åvddånammadusá oajvvadus jage 2013 budsjæhttaj, biejaduvvá almulasj gehtjadibmáj gitta suohkanstivra giehtadallamij javllamáno 18. biejve jagen 2012. ¶ Budsjæhttaoajvvadus gávnnu dájn bájkijn: ¶ - Divtasvouna rádevieson ¶ - Drag snarkjøpan ¶ - Storjord Turistsenter, oassásin ¶ suohkanoajvve ¶ Jahkegirjje Divtasvuona birra Nr. 30 - 2012 Ávvo almodus ¶ Vuobdeduvvá 7 b. javllamános! Jahkegirjje 88 biele + gåvvågirjje 88 biele. Beru 200 kr,- gájkajs! ¶ Jahkegirjje máhttá oasstet dáj bájkijn: ¶ Gällivare ¶ Vuostasj sjiehtadus ráddnáaktisasjbargguj Jielleváre suohkana ja Divtasvuona gaskan, vuolláj tjáleduváj 15.04.03. Dálásj aktisasjbarggosjiehtadus vihpá ålgus jagev 2008. ¶ Tiemá ma sjiehtadusán nammaduvvi: ¶ Aktisasjbarggo Jielleváre suohkana ja Divtasvuona suohkana gaskan álgij jagen 1998, prosjæktaaktisasjbargujn daj suohkanij álmmukgirjjevuorkáj gaskan. Dát prosjækta buvtadij duola dagu ásadusáv sáme girjjebussas ja oasstemij sámegielak girjálasjvuodas /medianævos. ¶ Dá aktisasjbarggoprosjevta li tjadáduvvam jages 1999: ¶ Gásluovta skåvlån li læhkám prosjæktaaktisasjbargo skåvlåj Jielleváren, ja læhkám aktisasjbarggo daj guokta suohkanij kultuvrraorganisasjåvnåj ja valástallamorganisasjåvnåj gaskan. ¶ Lagámus boahtteájgen suohkana galggi ådå aktisasjbarggoprosjevtajt giehtadallat ma guosski: ¶ Ráddnásjiehtadus 2003 ¶ Ráddnásjiehtadus 2006 ¶ Ávkálasj sválldasa ¶ Jielleváre suohkan ¶ Jiellevárre - Sámeednam ¶ Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, basádismánon: ¶ 4 b. basádismánon ¶ Gásluovta girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jábbmegijt. ¶ 11. b. basádismánon ¶ Ij la biedna ¶ 18. b. basádismánon ¶ Gásluovta girkko kl. 11:00. Fuolkkebiedna v/suohkanhærrá ja tjoaggulvispedágoga. Tjaktjagijttemfæssta, Muv Rámát 4-jagágijda, skalloskåvllåvuosádallam ¶ 18. b. basádismánon ¶ Ájluovta/Ájlátte girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo ¶ 25. b. basádismánon ¶ Hierenjárga girkko kl. 11:00. Mæsso v/suohkanhærrá, skallo ¶ Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, javllamánon: ¶ 2 b. javllamánon ¶ tjoaggulvisvieson kl. 11:00 Mæsso v/suohkanhærrá, skallamæsso ¶ 2 b. javllamánon ¶ Gásluovta girkko kl. 16:00 ¶ Gintalmæsso v/suohkanhærrá, ¶ tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke ¶ 9 b. javllamánon ¶ Hierenjárgga ¶ girkko kl. 18:00 Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke ¶ 16 b. javllamánon ¶ Ájluovta Ájlátte girkko kl. 18:00. ¶ Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, ¶ tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke ¶ 23 b. javllamánon ¶ Ij la biedna suohkanin ¶ Hierenjárgga girkko kl. 13:00 ¶ Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá ¶ Ájluovta Ájlátte girkko kl. 15:00 ¶ Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá ¶ Gásluovta girkko kl. 17:00 ¶ Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá ¶ Gásluovta girkko kl. 12:00 ¶ Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo ¶ Ájluovta Ájlátte girkko kl. 12:00 ¶ Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo ¶ Ij la biedna suohkanin ¶ Gásluovta girkko kl. 17:00 ¶ Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt ¶ 1. januar ¶ Hierenjárgga girkko kl. 18:00 ¶ Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt ¶ Julevsáme varresvuohtaterma ¶ Jagen 2002 álgij Divtasvuona suohkan varresvuodatærmmaprosjevtav. Duogásj lij julevsáme varresvuodaterminologia ij gávnnu. ¶ Prosjevtan li tjoahkkim termajt ma juo gávnnuji tjálalasj ja njálmálasj gáldojn. Duodden le posjekta hæhttum dahkat ådå termajt ma e julevsámegielan gávnnu. Terma li systematiseriduvvam rubmaha milta. Terma li biejaduvvam sierra sjiemájda gånnå li tjáleduvvam julevsámegiellaj, dárogiellaj ja latijnagiellaj. Svieriga Sámedikke vájnnodusá milta le duodden aj svierigadárogiellaj tjáledum. ¶ Duodden dási li skihpudága snivva gåvvidum. Tjielggidum le skihpudagá namma, dille, sládja ja gånnå rubmahin le jus máhttelis. ¶ Dát posjektarájddo le oassen prosessas man båhtusa galggi ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, julevsáme-dárogiela ja dárogiela-julevsáme medisijnalasj báhkogirjje, aktan kurssamateriála julevsáme dialogaj vuodon váj dárogielak varresvuoda- ja huksobargge bessi dajt ávkástallat. ¶ Dát materiálla le aj CD:aj lågåduvvam. Girjátja vuodon lij muodugasj girjásj mij Kárásjågå suohkanin dagáduváj ja gæhttjaluváj moatte kursan 1996-97. ¶ Didaktalasj kurssidahttijn guovte viehkkesujttárijs boahtteájggásasj åhpdibmáj dárogielak varresvuohta- ja sujttobarggijs bådij åvddån girjásj mij lij dagádum Kárásjågå suohkana girjátjijn vuodon, ittjij ållu gåbtjå materiálladábojt mij dá guoktán lij. Danen mierreduváj girjátjav vehi rievddadit. Materiálla vehi rievddaduváj ja le stuoreduvvam duola dagu muhtem dåjs åvdep termajs ja ådå materiálajn degu báhkolista ja dábálasj ságastallama sujttoaktijvuodan. ¶ Girjásj ij le ållu gárves dálásj materiála milta. Åhpadiddje dán bargon libá læhkám Rolf Olsen ja Tor Magne Berg. Oasse kurssaájges le mannam ieme ságastallamgirjátjav hiebadahtatjit. Girje hiebadahttem le dagádum aktisasjbarggon åhpadiddjij ja oahppij gaskan – akta vehkkesujttár Ájluovtas ja nubbe Gásluovtas. Ulmme le åhpadiddje ja viehkkesujttára galggi akti ájn æjvvalit materiálav ållitjit. Ja de galggá gielalasj dåhkkidibmáj sáddiduvvat ja prienntiduvvat. De galggi kurssijiddje máhttet intensijva kurssimij validit gånnå suohkana ietjas bargge varresvuoda- ja huksosuorgen galggi bessat oahppat njálmálasj julevsámegielav . ¶ Divtasvuona suohkan ja Jielleváre suohkan li aktan barggagoahtám sámegielak prosjevtaj gáktuj varresvuoda- ja huksosuorgen. Aktisasjbargo sisadno le kurssim ja tjálalasj viehkkenævoj åvddånibme degu kurssamateriála, parlørra ja medisijnalasj báhkogirjje. ¶ Barggojuogos mij bargov jåhtuj biejaj lij: ¶ Barggo le dálla ietjá láhkáj organiseridum ja biejadum varresvuoda- ja sosialoajve Lill-Tove Hansena duohkáj. Udnásj prosjektabargge li: ¶ Prosjekta le ruhtaduvvam rudáj Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ja dálla åtsåduvvá joarkka ruhtadum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkamánnes. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Divtasvuona suohkana birra ¶ Ráddnasuohkana ¶ Kirisji ¶ Aktisasjbarggo Kirisji Leningrad fylkan ja Divtasvuona gaskan Nordlánda fylkan álgij jagen 1992. Sávadus æládusaktisasjbargguj daj guokta suohkanij gaskan lij vuodo vaj guládallam álgaduváj. Maŋenagi nanos rádnastallam badjánij ja dát le vilá guovdátjin. ¶ Aktisasjbarggosjiehtadus vuolláj tjáleduváj gålgådismánon jagen 1992 ja le joarkeduvvam moaddi. Udnásj sjiehtadus doajmmat gitta jahkáj 2008. Ulmme aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le náv tjáledum: ¶ ”Nannit ja åvddånahttet nanos rádnastallamav ja ráddnádilev suohkanij ja daj álmmugij gaskan vuodojn aktisasj berustimij ekonomalasj, sosiálalasj ja sebrudagálasj dåjmaj” ¶ Li læhkám moadda guosse daj guokta suohkanij gaskan. Sihke ruossja ja vuona bielen prosjækta le politihkalasj ja háldadus jådedibmáj lahka tjanádum. Valla aj dábálasj viesádij gaskan berustibme aktisasjbargguj le stuorre læhkám. ¶ Konkrehtalasj æládusaktisasjbarggo ij le doajmmaj biejadum, valla dav ulmusjgasskasasj vuodo mij le ásaduvvam le buorre vuodo åvddånahttemis boahtteájggásasj æládusvuorodimes Ruossjajn. ¶ Jage aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le suohkanij álmmugijda buorre máhtudagáv vaddám mij guosská ráddnáálmmugav ja sijá kultuvrav, masi gallegattja dåbddin åvddål jagen 1992. Kultuvrra le vuona álmmugav ienemusáv vaddám, madi birás- ja luonndomuossádusá li jáhkedahtte ienemusáv ruossja álmmugij vaddám. ¶ Duodden almulasj aktisasjbargguj prosjæktaájgen, le priváhta berustibme mav viesáda daj guokta suohkanijn li åvddånahttám ájnas oasse læhkám. Uddni moattes Kirisjis Divtasvuonan årru. ¶ Per Arne Ráhka le Divtasvuona prosjæktajådediddje aktisasjbargon Kirisji ja Divtasvuona gaskan. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Divtasvuona suohkana birra ¶ Kommunikasjåvnå ¶ Dáj bielijn lip tjoahkkim diedov gåktu manáda Divtasvuodnaj ja ruopptot, ja Divtasvuonan. ¶ Ienemus oasse dán diedos le sválldasij baktu. Jus juorrula diedo birra guládalá Nordlánda Ruktodiededimijn tlf. 177 (jali 75 77 24 10 jus le Nordlánda ålggolin). Jali gehtja ¶ Ruktodiedojt nehtan. ¶ Divna bussajt suohkanij, suohkanis, ja suohkanin dánna gávna. ¶ Ájluokta - Gásluokta - Ájluokta ¶ Jåhtelisvanntsarukto Divtasvuonan: ¶ Ájluovtas ja Gásluovtas Jågåsijddaj, Ájláddáj, Måsskåj, Kjerrluoktaj, Vuolnáhámnnaj ja Biesseluoktaj. ¶ Giesserukto jåhtelisvanntsaj Divtasvuonan ¶ Færjjorasstimájgge: ¶ Gásluokta - Ájluokta 45 minuhta ¶ Bognes - Skarberget 25 minuhta ¶ Bognes - Lødingen 60 minuhta ¶ Jåhtelisvanntsarukto Kjeldebotn-Evenássje ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Jahke nåhkågoahtemin ja degu åvddål de kultuvrraskåvlå oahppe Hábmerin ja Divtasvuonan máhttelisvuodav oadtju vuosedit majt li oahppam tjavtjan. Máhtti årrot smávva konsertajt hárjjidallambájken ja umasse institusjåvnån jali ásadusá álmmugij, buojkulvissan Gásluovta girkkon ja Hábmera hotellan. ¶ 4 b. javllamanon ¶ Huksoårudahka Stuorgietten ¶ 6 b. javllamanon ¶ Bájkkekonsertav kultuvrraskåvlån, Oppájden ¶ 10 b. javllamanon ¶ Báhpasjalljo skihppijviesso Gásluovtan ¶ 10 b. javllamanon ¶ Javllakonsertav Hábmerin, rijkagasskasasj guovdátjin ¶ 11b. javllamanon ¶ Hábmera hotellan, Strávvásjnjunjen ¶ 11b. javllamanon ¶ Bájkkekonsertav oabmeskåvlån Ájluovtan ¶ 12 b. javllamanon ¶ Girkkokonsertav Gásluovta girkkon ¶ 18 b. javllamanon ¶ Stuorgiette skåvlån ¶ 19 b. javllamanon ¶ Hábmera Sijddabájken ¶ Diededumsjiemáv/skåvev ådå oahppe Divtasvuona Kultuvrraskåvllåj ¶ Gesi ¶ Tjielggidus ¶ Spellat bajás/teater ¶ 5 jage - 2. klássaj ¶ Sierra lágán barggo musijkan, rytmajn, dramajn ja lávllumijn. Juogos. ¶ Musijkka juogos ¶ 3. - 10. klássaj ¶ Juogos. Lassen aktugasj oahppuj. Gájka skåvlåjn ¶ Gitárra ¶ 3. - 10. klássaj ¶ Aktugasj. Gájka skåvlåjn ¶ 3. - 10. klássaj ¶ Aktugasj. Gájka skåvlåjn ¶ Lávla /Vokálla ¶ 3. - 10. klássaj ¶ Aktugasj, juogos, Gásluovtan, Àjluovtan ja Stuorgietten ¶ Duodje ¶ 3. - 10. klássaj ¶ Juogos. Gásluovtan ja Àjluovtan ¶ 1. - 10. klássaj ¶ Juogos. Gásluovtan, Ájluovtan ja Oppájden ¶ 3. - 10. klássaj ¶ Aktugasj. Gájka skåvlåjn ¶ 3. - 10. klássaj ¶ Aktugasj. Gájka skåvlåjn ¶ Spellat avtav tjuojanisáv, de VIERTTI hejman dakkirav adnet. ¶ Hadde aktugasj åhpadimes le 1.720,- kråvnå jages. ¶ Hadde juogosåhpadimes le 1270,- kråvnå jages. ¶ Gehtja oahppenjuolgadusáv nuppe bielen. ¶ Diededumsjiemáv/skåvev rájaduvvá åvddål sjnjuktjamáno 1. b diehki: ¶ Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune ¶ Ienep diedojt oattjo rektoris Eirik Stensland tlf 90 73 44 29 ¶ Divtavuona suohkana báhtariddjijkonsulænnta Birgit Trondsen ja birásterapevtta Laila Adolfsen sihtaba aktavuodav ulmutjij gænna li goade lájggitjit Gásluovtan. Báhtariddjijdievntastus dárbaj muhtem gådijt, smávep ja stuoráp. Le gus dujna goathe lájggit? ¶ Ságastalá Birgitijn jali Lailajn telefåvnån 75 77 55 31/90 22 55 10. ¶ Ofouhtá guovlloráde bivddi gilpussij logov dagátjit. Mij sihtap logov mij la gåvåstahkan guovlloaktisasjbargguj Ofuohtán, ávot juoga mij vuoset ájvvanijt ma mijá guovlon gávnnuji. Aktan oajvvadusájn sihtap oanegis tevstav mij oajvvadusá hábbmimav tjuelggi. Gájkka oajvvadusá hæhttuji midjij boahtet åvddåla biehtsemánon 2014 ja oadtju vuojtov 5000,- kråvnnåj la gudnev. Gájkka rievtesvuoda válljiduvvam logoj ja ietjá oajvvadusájda, gulluji Ofuohtá guovllorádáj. Jus li gatjálvisá, válde aktavuodav Elisabeth Storjordajn mejlan: elisabeth@ofotraadet.no . Oajvvadusá sáddiduvvi: post@ofotraadet.no . ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ jali e-poasstaj: ¶ Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ jali e-poasstaj: ¶ Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2012. ¶ Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Ådå juogadimnjuolgadusáv le 2012 dagádum ¶ Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj, tjielgga ulmijn ja vuogijn. Gitta niellja åhtsåmussaj sisŋŋelin dårjaduobddaga miededuvvi. Dárkkelit tjáledum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ålggolin juogadimnjuolgadusá hilgoduvvi. ¶ Ådå juogadimnjuolgadusáv gávná suohkana næhttabielen, ¶ vaj jus guláda suohkana dievnástuskåntåvråjn tlf. 75 77 55 00. ¶ Åhtsåmájgge: 16 b. basádismánon 2012 ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2011. ¶ Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. ¶ Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá: ¶ Divtasvuona suohkanij ¶ jali e-poasstaj: ¶ Åhtsåmbiejvve: 1 b. básadismánon 2011. ¶ Divtasvuona suohkan sávvá gájkajt vájmulasj buorisboathemijn guddnedimáj Måsskåj. Mujttogiergge mij le tsieggidum gijtton sámijda gudi nuppát væráltdoarroájge 1940 - 1945 báhtariddjijt Svierigij doalvvun ja ietjá Divtasvuona sámijda ratjástime åvdås doarroájgij, galggá almmulattjat ilmoduvvat mujttogierggen. Guddnedibme le Måsken mánnodagá moarmesmáno 26. biejve kl. 13:00. Vanntsafilkka manná Ájluovtas kl. 12:00, ulmutja bessi filkav máksemis. Guddnedibme jådeduvvá suohkanoajves Tor Asgeir Johansen. Biskoahppa Tor B. Jørgensen ja sámediggepresidænnta Aili Keskitalo oassálassti. ¶ Liegga biebmoj, káfajn ja gáhkujn guossoduvvá skåvlån guddnedime maññela. ¶ Gájka li buorisboathem, ållagasj báhtariddjijdoalvvo mañeldisbuolva. ¶ Gájka máhtti aktavuodav Divtasvuona suohkanijn válldet guddnedime åvddålin, telefåvnån 75 77 55 00 jali mejlan ¶ Divtasvuona suohkana birra ¶ Turisstadiedo ¶ Jages 2008 Divtasvuona Musea ådå åssudahka sjattaj Museum Nuortas. Åssudagán li guokta ásadusá, Sisŋep ja Davep Divtasvuona sijddamusea, Gásluovtan ja Hierenjárgan. ¶ Goappátja ásadusá li náv guhkás bájkálasj dávvervuorkkásiebrijs dåjmaduvvam ma måttijt jagij tjadá li buorre væhkádakbargo baktu tsiekkadusájt bisodum ja dávverijt tjuoggám. Duodden dåjmadittjat dájt guokta ásadusájt Divtasvuona Dávvervuorkká galggá ásadit ja åvddånbuktet máhtudagáv almatjijt dåjmajt, dat rájes gå vuostasj ulmutja Divtasvuodnaj båhtin ja udnátjij. Stuorra oasse suohkana álmmugis li sáme, ja maŋep ájgijn li aj boahtám ietjá nasjonálitehta Divtasvuodnaj boahtám. Suohkan le oasse sáme giella- ja háldadimguovlos. Dan diehti le luondulasj dávvervuorká barggo gåvvit moattekultuvralasj perspektijvav. Dávvervuorkká galggá liehket divna suohkana viesádijda, ja galggá oassálasstet vattátjit nuorajt ja ållessjattugijt máhtudak lahka ja dålusj histåvrå birra. Divtasvuona Dávvervuorkká le udnátjijs Lars Børge H. Myklevoldav stuovvásahtjat virggáj biedjam konservatorin/ásadusoajvven, kontåvrråsajijn rádevieson Gásluovtan. ¶ Divtasvuona Dávvervuorká ásadusán Gásluovtan li guokta tsiekkadusá. Dålusj lænsskasijdan, mij maŋŋela direktørraviesso Nordland Portland Cementfabrihkka sjattaj, le dávvervuorkká nav stuorak sjaddam vaj dávvervuorkkásiebrre le ådå tsiekkadusáv oasstám sajev oattjotjit ådå vuosádusájda. ¶ Gásluovta histåvrrå le gierggeájggegávnadusájs semænntafabrihkkaj. 1600-jagijn Gásluovtan lij stuorámus sáme årromguovllo Divtasvuonan. 17- ja 1800 jagij tjadá sijdda láttijs åroduváj, ja maŋenagi oases ásaduváj, girkko ja báhppaviesso tsieggiduváj ja Gásluokta oattjoj árvov suohkanguovdátjin. ¶ Mij le Gásluovtav dan tjoahkkebájkken dahkam mij sjattaj, le ajtu Nordland Portland Cementfabrikk ásadibme jagen 1918. Stuorra tsieggima ásadusáv tjuovvun, fabrihkkatsiekkadusáj, divudaktsiekkadusáj, kájaj, vuorkáj, siloj, årudagáj ja moadda ietjá tsiekkadusáj duon dán dåjmajn. Viddnudahka åstij sijddaduobddágijt ja jådij gådijt oattjotjit sajijt kálkkagruvvojda. Gruvvo rievddadin stuorra åsijt topografijas Gásluovtan. Industridoajmma moadda barggosajijt åttjudij, ja moattes jåhtin Gásluoktaj oassálastátjit bálkkábargon. Moattes, sihke sáme ja látte, sihke biejvve- ja ájllekmaneldiddje sjaddin. Da lidjin álu guollárbånndura fabrihkkabargo guoran. Aj ålos lánda ietjá sajijs dási jåhtin. Sierraláhkáj ingeniøra ja funksjonera oarjját viettjaduvvin, ja aj Duiskas ja USA:as. Barggodile ællim agev buoremusá, ja navti luondulattjat fáhkasiebre ásaduvvin. ¶ Ásadibme industrias doalvoj stuorra rievddadimijda guovtekultuvralasj Divtasvuona sebrudagán, mij ietján lij bájnedum vuodoæládus. Uddni semænntafabrihka namma le Norcem, ja le vilá stuorámus barggosadje suohkanin. ¶ Hierenjárgan, ij guhkás færjjokájas Bognesan, Divtasvuona Dávvervuorkká dåjmadit oabmásap tsiekkadusbirrasav vuosádusáj gådij sinna. Tsiekkadusá li oajvvetsiekkadus jages 1926, láhtjodåhpe 1800-jagijs, ájtte 1700-jagijs, fiekse, ja stuorra kádja maŋemus åsijs 1800-jagijs. Bájke histåvrrå le vuostatjin oasestibme, guládallam ja guolleindustria. Juo gáldujn 1600-jagijs Hierenjárgga oasessadjen nammaduvvá. Dánna årrun vuorrulakkoj Roandem- ja Biergunviesáda, gitta Bendik Normann Davve Elgsnes Harstad guoran sajev åstij ja dasi jådij jagen 1837. Suv bárnne Nikolai Normann jårkij maŋenagi, ja Normannfamilja ájge lij Hierenjárgan stuorravuodaájgge oasessadjen. ¶ Vájku lidjin moadda jáhttos oasestiddje Normannfamiljan de kujnna familljas juska buoremusát maŋep ájgijn mujteduvvá. Magdalena Normann fotoateliajt Korsnesan dåjmadij 1910-20 jagijn, ja sjattaj viehka dåbdos gåvvår. Sån ållo gåvvånegatijvajt guodij gånnå ienemus oasse le várajváldeduvvam. ¶ 1800-jagijn oattjoj bájkke poasstakåntåvråv, telegráffastasjåvnåv, ja sviellaháksa stuovvásit bådij moaddi vahkkuj. Akti ájgenis jåhtelisvanntsa aj stuovvásit bådij. Valdemar Pettersen Gildeskålas åstij oasessajev Nikolai Normannas. Birrusin 1900 Valdemaran lij sihke nuohttedoajmma, liksedamperijav, sáltedimev ja rámbuvdav. Sån aj guolev Lofåhtan åstij ja dajt gåjkkådij lássájn Korsnesan. Gåjkkådibme bákteguoles lij nissunijbarggo, ja vattij moadda nissunijda máhttelisvuodav ietjas biednigijt tjijnnit. Guolle vuobdeduváj, duola dagu Englanndaj. Rámbuvdda joarkeduváj Tormod Bredesenis jagen 1936 ja dåjmaduváj gitta 1958. Jagen 1960 Hvedingfamillja Korsnesaj ja guolleduosstomav ásadin. Uddni nanos guollegárvedimvidnudak Korsnesan dåjmaduvvá, ja le akta dajs ájnnasamos viddnudagájs suohkanin. ¶ Dávvera ja tsiekkadusá ma Korsnesan li bisoduvvam gåvvit ålov dajs dåjmajs ma danna vuojnnet lidjin. Ietjá fálaldagájs ma li lahkabirrusin vuojneduvvat le dåbdos báktedájddasadje gierggeájges ráddnábájken Leiknes. Báktegåvå árvustaláduvvi rijkajgasskasasj suodjalimárvvuj. ¶ Ienep diedov dávvervuorkáj birra gávna ¶ Museum Nuortta sijddabielen ¶ jali jus guládalá Museum Nuortta ásadusnjunnjutjijn Divtasvuonan, Lars Børge Myklevold, telefåvnån 75 77 55 06 / 47 46 85 66. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Ájgge: såd. snj. 9. b. kl. 16:00 Bájkke: Puls musikkverksted, Bálák Manno Ájluovtas: Færjjo Ájluovtas kl. 13:00 (ruopptot Gásluovtas kl. 20:00) Manno Gásluovtas: Gásluovta guovdos kl. 13:30, færjjokájas kl. 13:40 Oassálasste e manos mávse (færjjo ja bussa navku): Jus bussan saje báhtsi de dá juogeduvvi tjuovvojda. Aktijvuohta ja diedo, Ájluokta: Henry Ellingsen, tlf. 905 89 617. Aktijvuohta ja diedo, Gásluokta: Johannes Formanowski, tlf. 994 27 290 Aktijvuohta ja diedo jiena ja siena birra Bálágin: Erland Andersen, tlf. 970 25 252 Diededibme, gehtja www.ukm.no ¶ Dåjma ¶ Nuorajfálaldagá ¶ Divtasvuona nuorajn le vijdes asstoájggefálaldahka. ¶ Gehtja aj Siebre jus sidá ienep diedojt majt Divtasvuodna máhttá mánájda ja nuorajda fállat. ¶ Moadda fálaldagá gávnnuji Divtasvuona mánájda ja nuorajda. Dåjmalattjat bargaduvvá váj dá fálaldagá ájn buorebun galggi sjaddat. ¶ Drag Aktivitetspark dálla tsieggiduvvá ja dåppe sjaddá vijdes asstoájggefálaldahka. Besa ienebuv Drag Aktivitetspark prosjevta birra ¶ låhkåt. ¶ Bargaduvvá guokta dahkorássetjiektjamsaljo ásadit suohkanin, avtav Ájluovtan ja nuppev Gásluovtan. ¶ Návti bessi máná ja nuora suohtastallat bállotjiektjamijn viehka vuohkasap saljon gå udnásj tjievrrasaljojn. ¶ Divtasvuona valástallamsiebrijn le vijdes fálaldahka vuodjamis ja bállotjiektjamis tjuojggamij ja giessevalástallamij. ¶ Goappátjij bielen vuonas nuora paintballav spelli. ¶ Dan aktijvuodan galggi ásaduvvat moadda iehketbiejve/iehkeda gånnå nuora bessi tjåhkanit, organiseridum ja aj iehpeorganiseridum. ¶ Sierra saje paintballaj maŋenagi ásaduvvi goappátjij bielijn vuonas. ¶ Musihkkabirás Divtasvuonan le viehka buorre, ja ådå banda ja juohkusa ihti duolloj-dálloj. Moaddása dájs li boahtám Divtasvuona Kultuvrraskåvlå diehti. ¶ Ja dá banda li luondulasj oassálasste bluesfestiválan mij ásaduvvá juohkka nuppát jage. ¶ Divtasvuonan li sierralágásj máhttelisvuoda jus soaptso ålggon juogu de nuoren jali váren. ¶ Miján le Stáddá, Vuona nasjonálvárre, gånnå li viehka buorre máhttelisvuoda goarŋŋot. Rádjebálges Jiellevárráj ásaduváj jagen 2007 ja dat le viehka buorre álggo jus sidá mijá oavdos luondov vásedit. ¶ Vuodnabadán le canyon man muodattjav dåssju Amerikan gávna. Duodden li Divtasvuonan tjáppa rájge Oarjjevuonan ja Gásluovtan. ¶ Dát tjáppa luonndo le vuorddemin duv! Bivddem- ja guollimmáhttelisvuoda li viehka buore, ja Divtasvuonan le dåjmalasj Bivdde- ja guollársiebrre gånnå li sierra fálaldagá nuorajda. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Divtasvuona suohkan mierredij ássjen 37/07 åvddånahttet aktisasjbargov Jielleváre suohkanijn Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. ¶ Mærrádus tjuovvu: ¶ Aktisasjbarggo Jielleváre ja Divtasvuona suohkanij gaskan le konkrehta aktisasjbarggo suohkanij gaskan mij buoragit hiehpá nuorttaguovllovuorodibmáj. Divtasvuona suohkan sihtá dáv aktisasjbargov åvddånahttet, Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. ¶ Háldadusoajve árvustallamin dættoduváj tjuovvovasj: ¶ Nuorttaguovloj máhttelisvuodajt ávkkit le akta dajs ájnnasamojs vuorodimijs Ráddidusás. Ráddidus javllá Soria Moria-sárnnomin nuorttaguovlo le ájnnasamos strategalasj vuorodimguovllo boahtte jagij. Danen galgaluluj Divtasvuona suohkan sierra strategijav ásadit Ráddidusá nuorttoguovllodiedádusá milta. ¶ Háldadusoajvve galggá konkrehta oajvvádusájt buktet prosjevtajda ma li suohkana mærrádusá milta. ¶ Ráddidusá nuorttaguovllostrategija ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Mánájgárddejahke 2011/2012 ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 22.08. 2011 (Árran Mánnájgárdde álggá 15.08.2011) ¶ Divtasvuona suohkanin li tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Árran Mánnájgárdde, Ájluokta ¶ Åhtsåmsjiemav suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså jali Rádevieson. ¶ Siján gænna l sadje Árran Mánnágárden dán mánájgárddejage, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. ¶ Åhtsåmsjiemáv oattjo mánájgárden jali ¶ Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus ¶ divna ¶ mánágárdijda rájaduvvat diehki: ¶ Divtasvuona Suohkan ¶ Bajássjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.10. ¶ Mánájgárddejahke 2012/2013 ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 20.08. 2012 (Árran mánájgárdde álggá 13.08.2012) ¶ Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali ¶ Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no ¶ Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus ¶ mánájgárdijda rájaduvvat diehki: ¶ Divtasvuona Suohkan ¶ Bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.12. ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 19.08.2013 (Árran mánájgárdde álggá 12.08.2013) ¶ Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no ¶ Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no ¶ Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus ¶ mánájgárdijda rájaduvvat diehki: ¶ Divtasvuona Suohkan ¶ Bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.13. ¶ Ådå mánájgárddejahke álggá 18.08.2014 (Árran mánájgárdde álggá 11.08.2014) ¶ Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: ¶ Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus DIVNA mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmmierre le 01.03.14. ¶ Skåvllåjahke 2012/2013 ¶ Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi birra 20.08.2012 dáj bajkij: ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.2012 ¶ Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja ¶ Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: ¶ Vaj de påvståjn: ¶ Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 19.08.2013 dáj bajkij: ¶ Åhtsåmmierre le 01.03.2013 ¶ Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja ¶ Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: ¶ Vaj de påvståjn: ¶ Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus ¶ 8591 Gásluokta ¶ Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 18.08.2014 dáj bajkij: ¶ Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: postmottak@tysfjord.kommune.no Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmmierre le 01.03.2014 ¶ HUOM ! Ij la dárbbo ådåsit åhtsåt jus la juo oahppen avtan fálaldagán. ¶ Oahppesadje le duv dasik 10. klássav låhpada, jus i iesj sidá dav åvddåla låhpadit. ¶ Mij Gånnå ¶ Gesi Tjielggidus ¶ - Lávllomjuohkusa Ájluokta,Gásluokta 1.-7. kl. Juogosåhpadibme ¶ - Lávllomjuohkusa Stuorgiedde 1.-7. kl. Juogosåhpadus mánájda 3 jage -> ¶ (mánájgárddemáná) ¶ - Lávllom Ájl., Gásl., Stuor. 4.-10. kl. Ájnegis åhpadibme ¶ - Piano Ájl., Gásl., Stuor. 2.-10. kl. Ájnegis åhpadibme ¶ - Gitárra Ájl., Gásl., Stuor. 3.-10. kl. Ájnegis ja juogosåhpadibme ¶ - Bassgitárra Ájl., Gásl., Stuor. 3.-10. kl. Ájnegis åhpadibme ¶ - Trumma Ájl., Gásl., Stuor. 2.-10. kl. Ájnegis åhpadibme ¶ - juogostjuojadibme Ájl., Gásl., Stuor. 5.-10. kl. Juogosåhpadus ¶ - Dibmaduodje Ájluokta ¶ - Garraduodje Ájluokta ¶ HUOM! Álggá áramusát gidá-15 ¶ Diededibme: Diededav ietjam dán doajmmaj/dájda dåjmajda: Tjále nummarav man láhkáj vuoroda. ¶ Lávllom: . ¶ Gitárra: ¶ Dibmaduodje: . ¶ Garraduodje: . ¶ Hatte: Juogosåhpadus kr. 635,- jahkebieles. Ájnegis åhpadibme kr. 860,- jahkebieles. ¶ Oarbbenhaddevuoledibme. ¶ Diededimsjiebmá sáddiduvvá : Divtasvuona kulturskåvllå, postboaksa 104, 8591 Gásluokta. ¶ Máhtá aj skannit ja miejllit. ¶ Oahppe namma ja adræssa: ¶ Ahke ja riegádimbiejvve (klássa tjavta 2014 rájes): . ¶ Æjgáda/åvdåstiddje namma ja adræssa (máksemusadræssa): ¶ Æjgáda/åvdåstiddje telefonnummar ja mæjlla: ¶ Johannes Formanowski, Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje. ¶ Árran julevsáme guovdásj, auditåvrån ¶ Biehtsemáno 10.-11. biejve 2013 ¶ Sáme giella– ja girjálasjvuoda seminárra ¶ Buorisboahtem! Velkommen! ¶ Mánnodagá biehtsemáno 10.biejve : Vájmogiella - giella guotto ja oassálasstem kl.16.15– 20.30 - álgadibme gasskabiejvbiebbmojn ¶ Dijstagá biehtsemáno 11.biejve : Sáme girjá- lasjvuohta - ájrastallama dájdda kl. 10.00-15.00 ¶ Áhkájávrre ¶ vuobme ¶ Tjierregjávrre ¶ Lass eda len ¶ Jierddatjåhkkå ¶ G rø nnva s selv a ¶ Li sjva ss elva ¶ Botel dale n ¶ H á l l j e v á g g ¶ Sil lda vuo pjá vrr e ¶ Guovddelisjávrre ¶ N u o r j o v á r r e ¶ Nuorjotjåhkkå ¶ Jierddavuomjávrre ¶ Jie rd da vuomjå hk å Gj er da lsel va ¶ Lisj ¶ Sir ielv a ¶ Háhtsek ¶ Gamhola ¶ Háhtsek ¶ Murgostjåhkkå ¶ Murgosjávrre ¶ Sø lvd ale n ¶ Mu rgos jåhk å ¶ Skuhtjamjávrre ¶ Skuhtjam ¶ Goallarijdda ¶ Ájalåpptå ¶ Á j a v á r r e ¶ áj åhkå ¶ Ájajåhkå ¶ Soahkegåhpe ¶ Ádjak ¶ gisgie rgejåh ¶ v a t n a n ¶ v a t n a n ¶ S adjem gu rr a ¶ Vidátjávrre ¶ Skilggátjåhkkå ¶ Gudátjávrre ¶ dal ¶ Tjoalmejávrre ¶ Bajep stuollo ¶ Vassmoa ¶ Ruohtsajávrre ¶ Hellarvikfjellet T j o a l m e v á r r e ¶ Sluñkásuoloj ¶ Skilgájávrre ¶ Goajvogurra ¶ kil gaj åhkå ¶ lv ¶ Bulgavárre ¶ S uok s av u omjå hkå ¶ Unnagåjvutjavárre ¶ gåjvusj ¶ Makkvatnet ¶ G o a j v o ¶ Gussagåptjåhkkå ¶ Djupdalen ¶ Vuohppe ¶ St uol oj å h k å ¶ Jåhkågasska ¶ Livsetjåhkkå ¶ Gasskatjåhkkå ¶ Jårbbåjávrre ¶ S k u h t j a m v á g g e ¶ Skuhtjamtjåhkkå ¶ Hierggegåpjávrre ¶ Hierggegåhpe ¶ Ráskkatjåhkkå ¶ H á l l j e t j å r r o ¶ Gasskajávrre ¶ Hálljejávrre ¶ Gasskavárre ¶ Sávtsasjávre ¶ L i n n a v á r r e ¶ åhk ¶ Boartejávrre ¶ Sjnasjkasluoppar ¶ Sjn asj kas jåhk å ¶ v á ¶ Boartetjåhkkå ¶ Gasska ¶ L i n n a v á g g e ¶ Linnavágjávrre ¶ J á v r r e g a s s k a ¶ j á v r r e ¶ L i v s e v á r r e ¶ G i r k k o v á r r e ¶ G i r k k o v á r r e ¶ Gierggejávrre ¶ Gierggevárre ¶ jåhkå ¶ Jierdda ¶ jávrre ¶ Juoksajávrre ¶ j å h k k å ¶ dal ¶ Jarbrua ¶ Åmodalen ¶ Småvatnan ¶ Djupdalen ¶ Djup ¶ dals ¶ Ájatjåhkkå ¶ Davve-måsske ¶ Smájlle ¶ Gåjgivárre ¶ Gierdojávrre ¶ G åj gi ¶ jå ¶ hk å ¶ Sjnjáhttja ¶ jåhkå ¶ V i h t i v á r r e ¶ Luovtasj ¶ Ruosvágtjåhkkå ¶ Gåjginjunnje ¶ Vákkásj ¶ Hábagtjåhkkå ¶ Ruosvágjávrre ¶ Hejdigiedde ¶ Skuñkitjåhkkå ¶ Gussagåhpe T j å r r o ¶ Gussagåpjávrre ¶ Ráhpukjávrre ¶ Gevavatnet Nálakjávrre ¶ Guhkesjávrre ¶ Vuolep stuollo ¶ Gidádumlåpptå ¶ Smájlevárre ¶ hkå ¶ Vuolep tjierregjávrre ¶ Tennvatnet nedre Sæjmmá ¶ Hierggelåpptå ¶ Gasskaládo ¶ Gábmásadje ¶ Smájleoajvve ¶ Goajvovárre ¶ Gåjgijávrre ¶ Stuolotjåhkkå ¶ Tjáppagvárásj ¶ Vuolep ¶ H ejd ijåh k å ¶ Goahvotjåhkkå ¶ Baddje-smájlle ¶ Bajep tjierregjávrre ¶ Tjáppanjárgga ¶ Dátjajuolgge ¶ Gidádumluokta ¶ Stuortjåhkka ¶ jávrre ¶ Buollám ¶ várre ¶ jávrre ¶ Gåddetjåk ¶ jávre ¶ G å d d e t j å h k k å ¶ Nåråldahka ¶ Benagåhpe ¶ Ávtjejávrre ¶ Sjielmájávrre ¶ jå ¶ h kå ¶ Soahkegåhpe ¶ Gájttsaluokta ¶ Biehtsenjárgga ¶ ájdde ¶ Ibboluovtjávrre ¶ T j o a d d n e j á v r r e ¶ Èielombákti ¶ Basudis ¶ tjåhkkå ¶ Skiddetjåhkkå ¶ Davveluokta ¶ Runndagåpjávrre ¶ Njuojkkom ¶ B áj s a ¶ jå ¶ hk å ¶ Vuohppe ¶ Gasska ¶ Sválasvágjávrre ¶ Rá vgg aj åh kå ¶ A m ás ¶ vák ¶ jå ¶ hkå ¶ Gussatjåhkkå ¶ Niejdavágjávrre ¶ Tjáhppisoajvve ¶ Stuornjirám ¶ bákte ¶ Gihttá ¶ Gállotjåhkjávrre ¶ Gussavágge ¶ Rumbojávrre ¶ Gielddajávrre ¶ jávrre ¶ Stuortjåhkkå ¶ dá dardda ¶ Biedáluokta ¶ Biedá ¶ Stuorlænndo ¶ Vuodnabatjávrre ¶ tjåh kå ¶ Gurtejávrre ¶ Gålmåsuorak ¶ Måskesuoloj ¶ Vá ¶ á llá ¶ Vuollegåhpe ¶ T j å r o k ¶ Juv váni s ¶ jåh kå ¶ Juvvánis ¶ jávrre ¶ Skoarretjåhkkå ¶ Riebijnjunnje ¶ tjåhkkå ¶ Tjuolak ¶ Rumbogierjávrre ¶ Tjuolakjávrre ¶ Juobmorijdda ¶ jávrre ¶ Dáppávárre ¶ Småsvartvatnan Dáppájávrre ¶ M a n n f j e l l e t ¶ Jæmsluokta ¶ Biedávárre ¶ Biehtselåptjávrre ¶ ie lva ¶ Øvergåppe Badjegåhpe ¶ Suolojávrre ¶ Stuornjirám Áhkásjhállá ¶ a s k á s j ¶ Gussavágjávrre ¶ Gussajávrre ¶ Njallajávrre ¶ Juo bm or ijdda ¶ G unj iloabm e ¶ UnnaValdasj ¶ Váldajávrre ¶ t j å h k å ¶ GasskaRumbojávrre ¶ várre ¶ Hujtakjávrre ¶ Biekkertjávrre ¶ Stuorskájdde ¶ Bájsájiegge ¶ Rásjvásj ¶ gåphe ¶ Rudnavuotna ¶ Garváldak ¶ S áv tts agåhp e ¶ Sávttsagåp ¶ várre ¶ Biehtsegáma ¶ Tjielloabme ¶ tjåhkkå Álmenik ¶ Gájttsaluovtt ¶ jåhkkå ¶ Juvvánis ¶ tjåhkkå ¶ Dáppá ¶ njunnje ¶ Sjie llaj uov va ¶ Barájiegge ¶ Juoksatjåhkkå ¶ Råggejávrre ¶ Li v selå ¶ Juo k sa jåh kå ¶ Gasskanjunnje Tjierrekjávrre ¶ R u d n á v u o d n a ¶ Tjájnne Lállusgiergge ¶ Rávnno ¶ Lásluokta ¶ Gárddeluokta ¶ R i j d a g á d d e ¶ Jávrásj ¶ gåhpe ¶ Ibboluovttjåhkkå ¶ Basudis ¶ hkk ¶ Bårjåsnjárg ¶ várre ¶ Bårjåsnjárgga ¶ várre ¶ v u o d n a ¶ Háll álu ovt jåhk å ¶ Rásjvássjá ¶ Utsvu ¶ Biernnajávrre ¶ Utsvuodna ¶ Á j d e t j å r r ¶ Vuohpenjárgga ¶ Davve-bælgga ¶ Vuodnabahta ¶ Hellmobotn ¶ Vuodnabatt ¶ jåhkkå ¶ Njallaj ¶ åhk ¶ Njallajåkgårttje ¶ Ráv ¶ ajåhk ¶ G á ¶ gåhpe ¶ Èielomvárri ¶ Belgajávvre ¶ B e al g ajå h kå ¶ Jårbbågiergge ¶ Lávrra ¶ Ålmmåjávrre ¶ Návssteluokta ¶ Vuolep Niejdavágjávrre ¶ Njoaskásj ¶ Årojriepvágjávrre ¶ Sválasvág ¶ tjåhkkå ¶ Jiegñajávrásj ¶ T ju ol dr ijdjåh k å ¶ V ásjo a lgg e Fádn oa lgge ¶ Davve-vássjá ¶ Råggejávrre ¶ S kåh p ej åhkå ¶ Gierggebuodjávrre ¶ tjåhkkå ¶ v á ¶ s v ¶ Vásjoalol ¶ Tjierreknjárgga ¶ Tjierrek ¶ å Tjielumtjåhkkå ¶ Duo ¶ V á s j á g å p h e ¶ V á s j á - ¶ V á sj á jåh kå ¶ Gállotjåhkkå ¶ Biertnatjåhkkå ¶ J u v v án ¶ Rumbojávrre ¶ Biekkertjávrásj ¶ ieb ¶ iijå ¶ hk å ¶ Skuogetjåkkå ¶ Skájde ¶ jávrre ¶ Røysvatnet Muvrrajávrre ¶ Unnaskájdásjjávrre ¶ Gasskaskájdde ¶ Biernajávrre ¶ jåhkå ¶ Ruonasnj ¶ S á v t s a s v á r r e ¶ tjáj ¶ åhk ¶ t j ¶ t v ¶ Hievsstinvárre ¶ Gihtsejávrre ¶ G iht senj ¶ Gierggetjåhkkå ¶ Muvrratjåhkkå ¶ lv d a le n ¶ j ø ¶ Stuorluokta ¶ Småvatnan ¶ Vasjahallen ¶ Ájluokta ¶ Guládak ¶ Li tl vas sda len ¶ Ráluovtjávrásj ¶ Sluodnerågge ¶ B Å V R O J Á V R R E ¶ Noajdejávrre Lábttjejávrre ¶ G i h t s e j i e g a ¶ Ájdevuolle ¶ Råssenjárgga ¶ lv ¶ lv ¶ Sadjemjåhkå ¶ Jávrreneset ¶ Juñkánjárgga ¶ Gåhpejávrre ¶ Geinnodahka ¶ gårds ¶ Juovvaluokta ¶ Gåhpe ¶ S k r o v k j o s e n ¶ Dimbarásvuodna ¶ Doaresgádde ¶ Vuodogårttje ¶ f j o ¶ Stádda ¶ Jårbbåjávrásj ¶ od n a ¶ Småvatnan ¶ Hierenjárgoalgge ¶ Jarbruel va ¶ Gállájávrre ¶ Kj err dal en ¶ Gådjeluokta ¶ Suolojgiehtje ¶ Duorbunjávrre ¶ Suolojgiesjnjuorra ¶ Merradisvatnet ¶ Bájddajávrre ¶ Råssenjárgga ¶ Vuollná ¶ Kråvatnet Middagsvatnet ¶ Veddalshøgda ¶ Gådjeluokta ¶ Biehtsenjárgga ¶ Vuokságurssjo ¶ åh ¶ Gárjjelnjárgga ¶ Gáránisluokta ¶ Unna Dáppájávrre ¶ Uhtsavuoppe ¶ vrrá ¶ jåhk ¶ Dáppávárre ¶ Jæmsluokta ¶ Rå sse luo kta ¶ Gåhpetjåhkkå ¶ Stuoráp ¶ Áhkásjjávrre ¶ Gámalåptjávrre ¶ Råssegiedde ¶ Gåvsnåjnjárgga ¶ Njássje ¶ åh ¶ Njoassketjåhkkå ¶ Gu omo jjåhk å ¶ Vássjá ¶ Jågåsijdda ¶ Guomojtjåhkkå ¶ Vájsávágge ¶ Vájsájåhkå ¶ Vájsájávrre ¶ Vájsá ¶ tjåhkkå ¶ Durrá Bårjåstjåhkkå ¶ Njárgádde ¶ Råssenjárg ¶ várre ¶ Gáránistjåhkkå ¶ Gielkájávrre ¶ Oarjjelijnjárgga ¶ Ulbegiedde ¶ Go ah tt se kjå h kå ¶ Gárjjelvágge ¶ Dimbarásse ¶ Gáktsavárre ¶ Vássjá ¶ Vuollejávrre ¶ Davve-strávve ¶ Nikkájå hkå ¶ åhk ¶ Fo rh augda len ¶ Juovvaluokta ¶ R á b e k j u k s o ¶ Spálsgádde ¶ G i e v s f i e r d d a ¶ Jalmaus ¶ Såma ¶ le ¶ Spællámåsske ¶ Siládemluokta ¶ Sluodnerågtjåhkkå ¶ Dimbarásse ¶ Dimbarásvuodna ¶ Vuodnagiehtje ¶ tev uo dn a ¶ Muvlletjåhkkå ¶ V á sj á ¶ jå ¶ h kå ¶ Biehtsenjárgga ¶ Benasuoloj Gådjeluokta ¶ Gielkáluokta ¶ Benasuollusj ¶ Gielkká ¶ Gielkávárre ¶ Jæbbmá ¶ oj åh ¶ le n ¶ Sis-strávve ¶ Ålmmå ¶ jå ¶ Stuorluokta ¶ Jábbmekoalgge ¶ Tsåhkulahka ¶ Slabávuodna ¶ Roavvevárre ¶ Buorgojluokta ¶ doj åh kå ¶ Gárjjelluokta ¶ G á rj jel b ák te ¶ Doare sjå ¶ hk å ¶ S p æ l l á ¶ Julpållneset ¶ Måhkke ¶ Gárjjelvárre ¶ Lattásj ¶ Gámalåptvárre ¶ Beadnakoajvve ¶ Rånvassbotn ¶ Djupdalen ¶ S i p m o l v á r r i ¶ f j ¶ Småtuva ¶ Slåttbakk ¶ le ¶ Mel las ¶ Dalhøgda ¶ Djupvass ¶ åsen Vassli ¶ Djup ¶ G u s s o a i v i ¶ Skjelnes ¶ S k j å - ¶ Langås ¶ Småholman ¶ vda ¶ J e r n ¶ Á h t á v u o d n a ¶ Gijssamåhkke ¶ Rávnno ¶ Niejddatjåhkkå ¶ Gr3 ¶ Gr1 ¶ Nåv. ¶ Nåv. ¶ Divtasvuona kulturskåvllå l juo gárvedime tjavtja fálaldagájt. Åhpadus la ieme gålmåjn bájkijn suohkanin, Ájluovtan, Gásluovtan ja Stuorgietten. Gájkaj bájkijn li stuoves oahppejuohkusa, majs åvddålijguovlluj bessap ålov vuojnnet ja gullat. Kulturskåvvlå hávskkudahttá ulmutjijt moaddi jahkáj suohkanij vuorrasijsijdajn, huvson ja sujton. Duodden dasi oassálasstá Kulturskåvllå agev Sementbluesfestiválan Gásluovtan ja Ájluovta Doajmmamárnánin. Jahkásasj girkkokonserta ja ietjá sierra konserta ásaduvvi aj kulturskåvlå baktu. Navkufálaldahka "Kulturskåvllåtijmma" hiejteduvvá ráddidusmålssoma diehti, ja dan sadjáj lip "lávllomjuogos-fáladagáv ásadam. Dát la fálaldahkan nuoramus oahppijda ja lávllomjuogos máhttá oahppijt rekrutterit ájnegis lávllomåhpadibmáj. Ålos gæssuji piano- ja lávllomåhpadussaj ja fálaldahka bissu gájkaj bájkijn ålles tjavtjav. Dijmma ij lim Gásluovtan fálaldahla elektronikkmusihkan. Gitárra-, bássa,- trumma- ja musikkfálaldahka juoksijda la dálla vas sajenis, ja fálaldahka sjaddá gájkaj gålmåjn bájkijn tjaktjarájes. Vuordedahtte de li ålos gudi dasi ávvudalli. Duodje ájn ållusav gæssá, valla fálaldahka vatteduvvá dåssju Ájulovtan. Ruhtavádno le dasi sivvan. Midja åhpadiddje ávvudallap kulturskåvllåjahkáj tjaktjarájes ållo dáhpádusájda. Diededimsjiebmá gávnnu rádevieson ja suohkana web-bielijn. Máhtá aktijvuodav skåvlå jådediddjijn mejla baktu oadtjot: johannes.formanowski@tysfjord.kommune.no jali telefåvnån 994 27 290. Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje ¶ Diededimsjiebmá 2014-2015 ¶ Prosjektaháldadusá gåhtjoduváj álgon ”Girjjevuorkkáprosjektan”. Oajvvedahkamus lij sáme åssudagáv ásadit Divtasvuona álmmukgirjjevuorkán ja budsjehtta aktan bálkkájn lij 500.000,-. Suohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna juollodijga 50.000,- goabbák. Dav mij de vádnunij hæhttujin åttjudit juollodimij baktu iehtjádijs. Vuostasj vahkojn lájgguj prosjevta ájnna bargge kontåvråv Sámedikke háldadusán Árran Julevsáme guovdátjin. Dán maŋŋela jådij prosjekta Margits Minnej Ájluovtan. ¶ Jagen 2001 rievddaduváj Girjjevuorkkáprosjevta organiserim, ådå namma bådij (Prosjektaháldadus), ådå bargov oadtjun ja biejaduvvin njuolgga háldadusoajve vuolláj stuoves jådediddjijn. Suohkanstivrra mierredij Prosjektaháldadus galgaj iesj ietjas dåjmav ruhtadit prosjevtaj baktu. ¶ Jagen 2006 mierredij suohkanstivrra budsjehtan biedjat 207.000 æládusfåndas Prosjektaháldadusá hállduj æladus- ja åvddånahttemdåjmajda. 2007 ja 2008 ælla suohkanlasj rudá juolloduvvam prosjektaháldadusá doajmmaj. ¶ Jagen 2006 ja muhtem mærráj 2007 lij prosjektaháldadusán aj oasseåvdåsvásstádus jåhtalusássjijs, sáme giellaháldadimguovlos, ja æládus- ja jåhtaluskomitea tjálledåjmas. ¶ Jagen 2006 rievddadij Divtasvuona suohkan organisasjåvnåv ja Prosjektaháldadus biejaduváj Teknihkalasj etáhta vuolláj. ¶ Vuollelin vuojná muhtem buojkulvisá prosjevtajs ma li tjadáduvvam aktisasjbarggon Jielleváre suohkanijn ja EU-rudáj baktu ruhtaduvvam. ¶ Buojkulvisá ietjá prosjevtajs: ¶ Prosjektaháldadus le vásstedam ráddnávuohtaaktisasjbargo åvdås Jielleváre suohkanijn. Prosjektaháldadusán le aj læhkám oasseåvdåsvásstádus kultuvrra- ja æládusássjij giehtadallamis maŋemus guokta jage. Prosjektaháldadus le aj viehkedam æládusásadimij. ¶ Posjektaháldadus viehket suohkana ietjá åssudagájt prosjektaåvddånahttemin, prosjektaháldadusán ja prosjektajådedimen. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Råggejávrrerájgge (RJR) Divtasvuonan le vuona tjiegŋalamos, 580 mehtera alludaksieradus tjáŋadagás baddjen váren gitta gæhtjáj nágin mehtera vuonas. ¶ Råggejávrrerájgge le nubbe tjiegŋalamos tjadádakrågge Nuortta-Euoropan. Dat le Måske guoran Divtasvuonan. Rájggevádtsem RJR:an le gåvvidum viek gássjelin. Rájgge le vertikalrájgge. Ålos guossidi rájgev ålles Europas. Dutke universitehtas Biergunis álu rájgev adni geologalasj dutkedåjmajda. ¶ Dá ásadi rájggevádtsemijt ¶ Liddno Adventures le vidnudak Divtasvuonan ásadum mij muossádusturismajn barggá sáme histåvråjn, kultuvrra ja luondon vuodojn. Dá ásadi rájggevádtsemijt RJR:an ¶ www.liddno.no ¶ Torbjørn Storskjær, åvdep njunnjusj dálla hiejtedum Tysfjord Grotte- og Tindeklubb’an, aj RJR:a tjadá vádtsijt duolvvu: ¶ Gehtja ¶ jus sidá ienep diedojt rájggevájaldime birra. ¶ Divtasvuona suohkana birra ¶ Ráddnasuohkana ¶ Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. ¶ Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn. ¶ Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Ráddnavuohtaaktisasjbarggo ¶ Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn.Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádiddjijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Divtasvuona lænsska Rahpamájgev åssudakkåntåvrrå Ájluovtan: dijstagá kl. 10:00 - 13:00. ¶ NB! Muhtem dijstagá máhttá árret mijáv rahppot kåntåvråv adnet. ¶ Skuolka midjijda såbadit ájgev. ¶ NJUOLGADUSÁ OAHPPIJDA DIVTASVUONA KULTURSKÅVLÅN. 01.03.2010 rajes. ¶ Sån guhti oahppen Divtasvuona Kulturskåvllåj bæssá, bæssá liehket oahppen desik 10. klássajn vuodoskåvlån gærggá jali iesj gæssát . Sajev guoskevasj gájbbádusáj milta oattjo ja dav i doajmme semestera máhte gæssádit. Hiejttem hæhttu tjálalattjat sierra sjiemán kulturskåvllåj rájaduvvat, vuollájtjáledum åvdåstiddjijs. Hiejttemsjiemáv kulturskåvlås jali dievnastuskontåvrås oattjo Oahppijmákso galggá akti fert bielle jagen åvddål gå semester álggá mávsoduvvat Oahppijmákso ij ruoptus mávseduvá jus ij le guhka skihpudahka ( guhkep gå nielja vahko), jali jåhtum suohkanis oarren. Jus oahppijmákso ij le mávseduvvam 2 máno maŋŋel gå galgaj ja ¶ máksomaŋedimåhtsåmus ij le miededum, de åvdåstiddje galggi tjálalasj diedov oadtjot ¶ ahte oahppe sajev bæsstá jus guovte vahko duogen e mávse. 2. ¶ Sæmmi tjála oahppe åhpadiddjáj rájaduvvá. Oahppe gænna li máksobátso åvdep jages e sajev skåvllåj oattjo åvddål gå bátso li mávsedum. 3. ¶ Oahppe galggi derdaj årrot ja gárvvidam ietjasa skåvllåtijmajda.. Skihpudahka jali ietjá oarre gáhtomij galggá jus máhttelis diededuvvat åhpadiddjáj nav ruvva gå máhttelis, jali tjálalattjat vuostasj biejve maŋŋela gáhtoma. Oahppe e oattjo tijmajt majt li massám ruoptus 4. ¶ Jus nágin skåvlå tjuojanijs le bæjsstanam, de dat dála galggá skåvlå kåntåvråj diededuvvat. Jus slajesvuohta le sivvan gå tjuojajnis bæjsstanij de oahppe iesj hæhttu divvomav mákset. 5. ¶ Jus oahppe aktis nubbi åhpadimes gáhto váni diededime dagi, jus åhpadimev ij berusta jali jus jæhkogisvuohta le sivvan, de máhttá Divtasvuona kulturskåvllå, rektora/ fáhkajådediddje baktu, oahppev åhpadimes ålgodit. Máksomiere: Divna fálaldagá: kr 860,-/semester Juogos: kr 635,-/semester (Dánnsa, Duodje, Bánnda) Mákso 2. oarbben : kr 645/semester Mákso 3. oarbben jnv: kr 430,-/semester 2. mákso fálaldahka kr 645,-/semester ¶ Gå mijá máksemræjdoj ásadibme le mannunam, de ælla máksemgájbbádusgirje suohkana divudijs sáddidum, dájt ájggop sáddit vuoratjismáno gassko. Dáj siváj diehti lip manedam máksemmierev registreritjit e-fakturaoadtjon marmesmáno vuostasj bæjvváj 2014. Divna gudi registreridahtti dán ájggemiærráj li iPad vuorbbádimen manen. Sæmmi båttå de mujttádahttep ådå konto le rieknikmáksemijda:: 4520.17.84380 . Sievedusnummar mij e-faktura-sjiehtadussaj aneduvvá le divutmáksenummar gudá tállajn. Ruhtaháldadim- ja barggijåssudak ¶ Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2013. Foannda le vuododuvvum guollebiebbmamviddnudagáj álgadime baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. ¶ Ulmme fåndajn la vidjurijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvum dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra- ja æládusdåjmajt guhkesájggásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovte miljåvnå kråvnåjn gålmmå jahkáj. Fånda rudá juolloduvvi birrusj 50 %:ajn guokti jahkáj. ¶ Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvu. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. ¶ Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna. ¶ Åhtsåmusá rájaduvvi dási: ¶ Divtasvuona suohkan ¶ 8591 Gásluokta ¶ jali e-påsta baktu dási: ¶ Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 15. biejve 2013 ¶ Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 17. biejve 2014 ¶ Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna ¶ Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas nuppát juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Ragátmáno 19. biejve 2014 ¶ Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna ¶ SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)- juogos la mierredam dájda gålmmå suohkanijda dahkat aktisasj plánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda. Pládna l ájggegávddaj 2013 - 2016. ¶ Pládna l vuodon gå galggá spellambiednikdoarjjagav åhtsåt lásjmudallam- ja luonndodåjmajda. ¶ Luojvojdis organisasjåvnå ja lásjmudallamjuohkusa ja iehtjáda máhtti buktet moalkedimijt pládnaj dáj rabás diededim - ja ságastallamtjåhkanimijda má li danna: ¶ Ájluovtan 03.09.2012 kl. 18:00 Árranin - Låptån ¶ Måsken 06.09.2012 kl. 18:00 Måske skåvlån ¶ Gásluovtan 11.09.2012 kl. 18:00 Gásluovtan rádevieson ¶ Stuorgietten 12.09.2012 kl. 18:00 Divtasvuona turisstaguovdátjin. ¶ Buorisboahtem! ¶ Sáme basádiskafea gasskavahko javllamáno 10. biejve kl. 17:30 - 21:30 Árranin. Javllagárvedibme unnebujda ja ållessjattugijda. Gudi sihti, ietjasa duojev bukti. Dålusj subttsasa javlladábij birra, javllalávllaga. Javllaráktsa mandelijn. Káffa ja gáhko oasen. Gájka li buorisboathem sámegielav ságastittjat ja gulladalittjat! ¶ Ásadiddje: Árran, Divatsvuona suohkan ja Divtasvuona demænnsasiebrre. ¶ Biehtsemáno 10. ja 11. biejve ásat Árran julevsáme guovdásj ja Divtasvuona suohkan seminárav sáme giela ja girjálasjvuoda birra. Seminárra le nasjonála 2013 Giellajage ja Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas. ¶ Mánnodagá biehtsemáno 10. biejve tjalmostuvvá julevsáme giella. Oadtjop ienebuv diehtet jur giela birra, valla aj ulmutjij ietjasa giellahiståvrå ja giellaválljimij birra, ja aj dan giellabargo birra mij dálla bájkálasj sebrudagán le. Giellaseminárra le iehketbiejve, ja åvddåla gå seminárra álggá de gasskabiejvbiebbmo guossoduvvá. ¶ Dijstagá biehtsemáno 11. biejve, de sáme girjálasjvuohta tjalmostuvvá. Girjálasjvuohta åvddånboahtá måttij lågådallamij, lågudisáj ja subttsasij baktu. Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas de tiebmán li árvo duola dagu ájrastibme, dássádus ja sebrudakoassálasstem – valla dá åvddånbåhti girjálasjvuoda hámen. Dájddavuosádus dagádum sáme nissundájddárijs gånnå li aj sæmmi tiemá le oassen dássta. Sæmmi iehkeda de girjálasvuoda æjvvalibmáj gåhttjop, gånnå duot dát girjjetjálle ietjasa girjijs låhki. ¶ Sámegielak lågådallama dålkkuduvvi dárruj. Seminárraj bessat ij majdik mávse, ja rabás la gájkajda. Ja oassálasstemav ij dárbaha diededit. ¶ Giella- ja girjálasvuodaseminárra le Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes doarjodum. Ienep diedojt ásadime birra oattjo rádevaddes Line Merete Skarvik, line.skarvik@arran.no, tlf 75 77 51 37, jali rádevaddes Päivi Alanen, paivi.alanen@arran.no , tlf 75 77 51 15. ¶ Divtasvuodna le guovtekultuvralasj suohkan ja guovddaguovllo julevsáme álmmugij Vuonan. ¶ Ájluovtan le Árran – guovdásj mij julevsáme sebrudagáv Vuonan gåvvit. Guovdátja ulmme l julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttet. ¶ Árranin máhtá sáme histåvrå, kultuvra ja sebrudakiellema birra oahppat. Vuosádusáj ja oahpestiddjij baktu guosse gåvåv oadtju mij sáme kultuvrra le, ja mij sámijt sábmen dahká ja gåktu sáme ietjas sámevuodav åvddånbukti. Akta vuosádusá tiebmá giehtadallá bájkálasj sáme identitehtav, ja julevsáme identitehta vuodov. Moattelágásj ulmutjijn le moattelágásj dádjadibme ietjas julevsáme identitehtas ja julevsáme sebrudak le moattebelak. Vuosádus aj giehtadallá bájkálasj berustallamav besatjit sábmen liehket. Oassálasste ma li dåjmalattja læhkám ”sámegåhttsomin” nasjonálalasj ja rijkagasskasattjat aj nammaduvvi. Ietjá tiemá vuosádusájn li bivddo, viejddem, guollim ja julevsáme gápptedábe. ¶ Árran Julevsáme guovdásj ¶ poassta@arran.no ¶ Dávvervuorkká le rabás ålles jagev ¶ Hatte: Máná 10,- Ållessjattuga 30,- Juohkusa 25,- ¶ Sadje: Drag, RV827, 4 km E6’as ¶ Dávvervuorkkáj boadá juvllaståvlåjn. ¶ Guovvamáno 6. biejve 2013 ¶ Prográmma Gásluovtan: ¶ Slávggágiessem ¶ Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu ¶ Kultuvrralasj dáhpádus ¶ Prosjæktajådediddje Anna Kuoljok, Njunjes: "Sáme nissuna ja nissunij ¶ jienastimriektá 100-jageávvudallam ¶ Biejve hålla bispa Tor B. Jørgensena baktu ¶ Sámeálmmuga lávla ¶ Kultuvrralasj dáhpádus ¶ Sámeálmmuga biejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 11 ja kl 14. gaskan. Guossodibme boahttsubierggojubtsas (biđus), káfas, gáhkojs ja sáftas. Vuosádus duojes ja dájdas Bæsosaljo mánájgárde ja Gásluovta skåvlå mánájs. ¶ Buorre boahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! ¶ Divtasvuona suohkan sáva gájkajda vuorbev Sámij álmmukbiejvijn 6. b. guovvamánon! ¶ Mujttit "Sámij biejvijt Nuortta Sálton " ma ásaduvvi dáj biejvij. ¶ Sámij biejvijt Nuortta Sálton 2011 ¶ Sámij álmmukbiejvve ¶ Sámij álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan. Jagen 1993 sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj. Duogásj bæjvváj le: Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme mij lij Roandemin 6.b. guovvamánon 1917. Histåvrålattjat lij dat vuostasj bálle gå nuortta- ja oarjjelsáme moattet rijkas tjåhkanin tjåhkanibmáj rádedittjat ja tjuovggitjit aktisasj ássjijt ja gássjelisvuodajt. Elsa Laula Renberg sihke ájádusáji tjåhkanibmáj almodij ja tjåhkanimev jåhtuj oadtjoj. Tjåhkanimen lidjin birrusij tjuohte ájrrasa. ¶ 15. sámekonferánssa Helsinkijin mierredij biehtsemánon 1992 sáme álmmukbiejvve galggá liehket guovvamáno 6. biejven. ¶ Slávggá ¶ Sáme slávggá le aktisasj gájkka sámijda berustahtek gånnå årru. Slávggá dåhkkiduvváj 13. nuorttarijkalasj sámekonferánsas Åren Svierigin, 15. b, bårggemánon 1986. ¶ Slávggá le dagádum sáme dájddáris Astrid Båhl Skibotnas Råmsån. ¶ Slávggá motijvva le goabddás ja Anders Fjellnera divtas . ¶ Gievlle slávgán la biejvve- ja mánnosynbåvllå, Biejvvegievvle le ruoppsat ja mánnogievlle le alek. ¶ Slávgán li niellja bájno, sámij bájno ruoppsat, ruodná, visská ja alek. ¶ Sámij álmmuklávlla, jali Sámi soga lávlla gåk la namma nuortta sábmáj, le tjáledum Isak Sabas(1875-1921). Lávllá dåhkkiduváj sámij aktisasj álmmuklávlan Sámekonferánsan 1986. Tjuojalvis la dagádum Arne Sørlies ja dåhkkiduvvam Sámekonferánsan 1992. ¶ Sámij álmmuklávlla ¶ Allen sjuhtjunisáj vuolen dåppen ráfes Sámeednam Duottarduogen duottar vuojnnu Jávre sledju lahkalakkoj Tjåhkå allen, båre tjäron allánaddi alme vuossti Jågå skåvvi, vuome sjåvvi Tsáhki tsäkko stállenjárga máradiddje merajda Dálven dáppe ruosstebiekka, muohta bårgåt mieredagi Sámevierrek sielujn mielajn ähttsá gåjt val ednamijdes Vájaldiddje mánnodihpen libjudiddje guovsagisá ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu juhtsa jávrijn, jalggadisájn gieris skuolkat manádijn Ja gå giessebäjvásj gålli miehtsijt, merajt, merragáttijt gålle sinna guollebivdde suvdos merajn, suvdos jávrijn gållen tjuovggi tjáhtjelåtte silbban guojtti sámeäno sledju stákko, sledju ájro loujtti ålmmå lávludalle bårssjo guojkajt åkkijda Sámeednam, máttoguodde, dat lea gierddam doaddjudagi gådde tjudijt, rievvudagájt sluogas vierrevärroválldijt Rámmpo dunji, sávres máddo Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas Älla doaro doaroduvvam, älla vieljaj vará varddám sáme sijvos mátto sin Máttarájdá sij li dålen vuojttám vierredahkkij badjel Vuosstálasstup, vielja, mij aj sávrrudagájn vuolediddjáj Biejvemánáj gierddis máddo duv e vuojte vasjulattja jus val várri gållegielat Mujttit máttarmáttoj bágojt Sámeednam sámijda ¶ Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: ¶ Slávggágiessem ¶ Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu ¶ Sámevierrega lávla ¶ Biejve hålla Árrana direktøra Lars M. Andreassena baktu: ¶ "Guokta álmmuga - akta nasjåvnnå. Vuodoláhka 1814 rájes gitta udnátjij" ¶ Kultuvrralasj dáhpádus ¶ Káffabådda ¶ Erling Urheim: "Poetalasj manno sámij duobddágijn - lávllaga, ¶ divta ja subttsasa ¶ Sámij álmmukbiejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 10.00 ja kl. 14.00 gaskan. Guossodibme káfas, gáhkojs ja sáftas. Boahttsubierggojuptsas kl. 12.00 rájes. Vuosádus duojes ja dájdas Gásluovta skåvlå mánájs. Girjjebussa boahtá aj Rádegoahtjáj. Jubmeldievnastus Ájluovta/Ájlátte girkkon kl. 18.00. Girkkokáffa Árranin, Ájluovta/Ájlátte tjoaggulvisráde baktu. ¶ Ietjá dáhpadusá: ¶ Buorisboahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! ¶ Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune sjattaj oassen sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes jagen 2006. Danen le suohkan giellalága njuolgadusáj vuolen. ¶ Sámelága § 3-1 milta le suohkan sáme guovllo. Åhpaduslágan § 6-2 tjuodtju sáme guovlojn le gájkajn riektá åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj vuodoskåvllåálldarin. Åhpaduslága njuolgadusájn 7. kapihttalin Máhttelis åhpadimvuoge sáme- ja/jali suomagielan tjuodtju §7-1: Oahppe gejna le riektá sáme- ja/jali suomagiela åhpadussaj le riektá ietjá åhpadallamvuohkáj jus ij la máhttelis skåvlå ietjas åhpadiddjij baktu. Tjoavdos dási soajttá liehket buojkulvissan guhkásåhpadibme, intensijvvaåhpadus jali sierra leirskåvllåguossidibme. ¶ Divtasvuona suohkan le dilev láhtjám váj máhttep sámegiellaåhpadusáv fállat oahppijda juohkka skåvlån Divtasvuonan guhkásåhpadime baktu. Åhpadusetáhtta májnnot æjgáda/åvdåstiddje gudi sihti mánájdisá galggi sámegielav låhkåt válldi aktijvuodav rektorijn ietjasa skåvlåjn åvddål giesseloahpe álggá. ¶ Gieldalasj dievnastusá ¶ Bajássjaddam- ja åhpadusetáhtta ¶ Skåvlå ¶ Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune sjattaj oassen sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes jagen 2006. Danen le suohkan giellalága njuolgadusáj vuolen. ¶ Sámelága § 3-1 milta le suohkan sáme guovllo. Åhpaduslágan § 6-2 tjuodtju sáme guovlojn le gájkajn riektá åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj vuodoskåvllåálldarin. Åhpaduslága njuolgadusájn 7. kapihttalin Máhttelis åhpadimvuoge sáme- ja/jali suomagielan tjuodtju §7-1: Oahppe gejna le riektá sáme- ja/jali suomagiela åhpadussaj le riektá ietjá åhpadallamvuohkáj jus ij la máhttelis skåvlå ietjas åhpadiddjij baktu. Tjoavdos dási soajttá liehket buojkulvissan guhkásåhpadibme, intensijvvaåhpadus jali sierra leirskåvllåguossidibme. ¶ Divtasvuona suohkan le dilev láhtjám váj máhttep sámegiellaåhpadusáv fállat oahppijda juohkka skåvlån Divtasvuonan guhkásåhpadime baktu. Åhpadusetáhtta májnnot æjgáda/åvdåstiddje gudi sihti mánájdisá galggi sámegielav låhkåt válldi aktijvuodav rektorijn ietjasa skåvlåjn åvddål giesseloahpe álggá. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Duorastagá snjuktjamáno 22.biejve le seminárra Árranin. ¶ Lågådalle le pedagoga ja pedagogihka professor, Kamil Øzerk. Seminárra le guovte oassáj; sidjij gudi gielaj barggi, ja æjgádijda. 12.30-16.30: Tiebmán kursan åhpadiddjijda/ åvddåskåvllååhpadiddjijda/viehkkeåhpadiddjijda: -Mánáj giellaoahppam -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Oahppamvuoge báhkobåndudagáv, báhkodádjadusáv ja låhkåmtjiehpudagáv åvddånahtátjit ¶ Tiebmán kursan æjgádijda: -Mánáj giellaåvddånahttem -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Gåktu æjgáda máhtti viehkedit mánáj guovtegielakvuoda åvddånáhttemijn. ¶ Kurssa kl 12.30-16.30 le rabás GÁJKAJDA. Ja le dábálasj oahppama, åvddånahttema ja oahppamvuogij birra ma gulluji giellabargguj. ¶ Kurset kl 17.00-19.00 le sierraláhkáj æjgádijda hiebadum. Dánna tjalmostuvvá guovtegielakvuohta ja julevsáme giella. ¶ Prográmma dárkkelap tjielgadusáj biejaduvvá maŋenagi Árrana næhttabælláj ¶ www.arran.no ja Árran -julevsáme guovdásj/lulesamisk senter facebookbælláj. ¶ Nordlánnda valástallamjuogos aktisasj barggo Vuona valástallamlihttujn bivddi ådåálgge kurssaj sevvamgiellaj; "Bágo álgon" , 24 – 25 b. basádismánon Båddådjon. ¶ Goassa: ¶ Lávvodagá 24.11 kl. 11:00 - 17:00 ¶ Bájkke: ¶ kurssaladjna 2:át. låbdån. ¶ Hádde: ¶ kr. 200 (aktan biebbmo lávvodagá ja ájllega) ¶ Rieknigav sáddiduvvá valástallam juohkusij/oassálasstij maŋŋel kursav. ¶ Skálltjorustigijs báhtsi duot dát árvvodávver duola dagu patent- ja sádduáŋŋkára (600-750 kg), tjehtiga ja kausera, ja 700 litarak Explora-gårvudagájs. Gårvudagájn li duobbmimluvko ja buoragit gårvvu. Máhtti aj moattelágásj áŋŋkára gávnnut. Áŋŋkárijt, tjiehtigijt ja kauserijt oattjo navku jus aktijvuodav váldá Nordlaks Oppdrett AS vidnudagájn. ¶ Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus 8590 Gásluokta ¶ Sisiválldem jagen Oajvvesisiválldem ¶ Åhtsåmus sajev mánájgárden ¶ Tjále dádjadahtte ¶ Åskeldisvuodajn giehtadaláduvvat ¶ Mánná ¶ Mañep namma: ¶ Åvdep namma ¶ Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka? ¶ Le gus mánán ståhkam rádna? ¶ Máná ¶ mánná årru. ¶ Mañep namma ¶ Åvdep namma ¶ Barggovadde/skåvllå: ¶ Virggeprosænnta ja guhkkudahka ¶ stuoves ¶ sadjásasj ¶ Telef. barggov./skåvllå ¶ Mañep namma ¶ Åvdep namma ¶ Barggovadde/skåvllå: ¶ Virggeprosænnta ja guhkkudahka ¶ stuoves ¶ sadjásasj ¶ Telef. barggov./skåvllå ¶ Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. ¶ Poasstanr./bájkke ¶   Válldum   Aktanårro  Aktugasj ¶ Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): ¶ Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ ¶ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ ¶ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ ¶ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: __________________________________ (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) ¶ Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla ¶ ______________________________ Sadje ja dato ____________________________________ Vuollájtjállem ¶ ______________________________ Sadje ja dato _____________________________________ Vuollájtjállem ¶ Divtasvuona Suohkan ¶ Bajássjaddam ja åhpadus ¶ 8590 Gásluokta ¶ Sisiválldem jagen ¶ Oajvvesisiválldem ¶ Åhtsåmus sajev mánájgárden ¶ Tjále dádjadahtte ¶ Åskeldisvuodajn giehtadaláduvvat ¶ Mánná ¶ Mañep namma: ¶ Åvdep namma ¶ Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka? ¶ Le gus mánán ståhkam rádna? ¶ Máná åvdåstiddje ¶ Sij/sån gen siegen ¶ mánná årru. ¶ Mañep namma ¶ Åvdep namma ¶ Barggovadde/skåvllå: ¶ Virggeprosænnta ja guhkkudahka ¶ € stuoves € sadjásasj ¶ Telef. barggov./skåvllå ¶ Mañep namma ¶ Åvdep namma ¶ Barggovadde/skåvllå: ¶ Virggeprosænnta ja guhkkudahka ¶ € stuoves € sadjásasj ¶ Telef. barggov./skåvllå ¶ Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. ¶ Poasstanr./bájkke ¶ € Válldum € Aktanårro € Aktugasj ¶ Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): ¶ Diedo manen mánnáj sadje mánajgárden åtsåduvvá. ¶ Diedo máná varresvuoda birra ¶ majt mánájgárdde bierri diehtet ¶ Ietjá diedo. ¶ Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ ¶ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ ¶ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ ¶ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: ¶ (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) ¶ Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla ¶ Sadje ja dato ¶ Vuollájtjállem ¶ Sadje ja dato ¶ Vuollájtjállem ¶ Divtasvuona suohkan ¶ Bajássjaddam ja åhpadus. ¶ 8590 Gásluokta ¶ Diedo máná birra: ¶ Mañep namma, åvdep namma:_____________________________________________ ¶ Riegádum:______________________ ¶ Guhti adná bæjválasj huvsov mánás? ¶ Goappátjá æjgáda:___________Ieddne aktu:__________ Áhgttje aktu:_____________ ¶ Iehtjáda:_______________________________________________________________ ¶ Diedo bæjválasj hukse birra: ¶ Mañep namma, åvdep namma:______________________________________________ ¶ Riegádum – ja persåvnnanummar:___________________________________________ ¶ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ ¶ Diedo gállasguojme/guojme birra: ¶ Mañep namma, åvdep namma:_______________________________________________ ¶ Riegádum – ja persåvnnanummar:____________________________________________ ¶ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ ¶ Skåvllåasstoájggeårnik gånnå sajev åhtsåp: ¶ Åhtsåp ålles sajev- ienep gå 15 t vahkkuj_____________________________________ ¶ Åhtsåp bielle sajev- gitta 14 t vahkkuj_______________________________________ ¶ Åhtsåp sajev tjuovvovasj biejvij ja muttoj: ¶ Mánnodagá_____Dijsdagá_____Gasskavahko_____Duorasdagá_____Bierjjedagá_____ ¶ Åvddål skåvllåájge 07:30 – 08:30 ¶ Sadje ja dato: ¶ Vuollájtjállem: ¶ Åhtsåmmierre l gålgådismáno 29. biejve. Åhtsåmus spellimrudájda galggá elektråvnålattjat sáddiduvvat. Dagádum li muhtem rievddadime njuolgadusájn ådå åhtsåmusájda. Åhtsåsjiebmá ja badádus gávnnuji dánna: www.idrettsanlegg.no ¶ Ásadus masi la åvddåla doarjjagav åtsådum valla ij la juollodum, hæhttuji ådåsis åhtsåt. Doajmma hæhttu liehket merustaládum plánan rubbmelasj dåjmajda ja luonndomuossádimijda. ¶ Gehtja aj ietjá almodusá spellamrudájda ja valástallamásadusájda Kulturdepartementa webbielen ¶ Ájnas rievddadime Muhtem ájnas rievddadime li dálla njuolgadusájn, gehtja . Danna dættoduvvá duola dagu jut haddevuoledibme ij desti dåhkkiduvá ruhtadimen. ¶ Gehtja aj njuolgadusáj vuolen, bielen www.idrettsanlegg.no , Publikasjoner. ¶ Lågå njuolgadusájn mij la tjáledum ájggomusáj valástallamdåjmalasj árabut dåhkkidime birra. Ienep ásadusá máhtti oadtjot ájggomusájt suohkanijs dåhkkidum. Gájbbádusá duodastibmáj dakkir valástallamfágalasj dåhkkidibmáj la huoman sæmmilágásj gå majt ietján luluj departemenntaj sáddit. Sárggoma stiemmpilduvvi ja biejvviduvvi ja girjje dåhkkidime birra sáddiduvvá fylkasuohkanij kopiajn suohkanij. Ájggomusá lulun galla adjáj departemenntaj sáddiduvvat, dåhkkidibmáj, jali jur rádudalátjit ja árvustallamijt åttjudittjat. Árvustallat dårja stuorrudagáv viertti departementas dagáduvvat jus doajmma dábálasj njuolgadusájt garvvá. ¶ Mujte aj, gå åhtsåmus mij guosská gárves ásadussaj sáddiduvvá, galggá dárkestum ruhtalågov, ij gållomerustallamav, åhtsåmusáv tjuovvot. ¶ Árran - julevsáme guovdásj / lulesamisk senter ¶ ogiel la ¶ iella låhk åt ¶ båddå ¶ ajnas giella nájm án ájdi ¶ dágást ¶ allam ¶ 18.30 Ingrid Kintel, Inga Mikkelsen og Mathias Mikkelsen: Rádnastallam – språkarbeid blant barn ¶ 11.45 Lunsj ¶ Státtátjåhkå vuostasj jåvsådime 100-jageávvudallam ¶ 1800-jagij låhpan ja 1900-jagij álgon gæhttjalin moaddása Státtáv goarŋŋot, ålggorijka ja vuona gibttsijs. ¶ Snjilltjamáno 30. biejve 1910 vuorbástuvvin Ferdinand Schjelderup, Alf Bonnevie Bryn ja Carl Wilhelm Rubenson Státtá tjåhkkåj jåvsådit, mav aktak ij lim sijá åvddåla nahkam. ¶ Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune sihtá vuostasj jåvsådime 100-jage ávvudallamav vuorodit moatte dåjmaj baktu, sierraláhkáj bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve ja lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve. ¶ Sávvap oassálasstebihtit 100-jageávvudallamijda gátten ja aj nuoren! ¶ Jagen 2002 vuojtij Stáddá «Vuona nasjonálváre» jienastimev. Várre le sjaddam Divtasvuodnaj symbåvllån ja buorre hávsskudallambájkken divtasvuonagijda ja iehtjádijda. ¶ Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 almot Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune nasjonálváre Státtá ietjas næhttabájkev rádevieson Gásluovtan. ¶ Vanntsamanno Gásluovtas Áhkávuodnaj ¶ Brødrene Johansen Skyssbåter suvddá dijáv gudi hálijdihpit Státtáv vuonas vásedit. Manno vihpá sulle tijmav. Riŋŋgu 75 77 43 29 / 481 77 568 diededittjat jali boade kádjaj. Manni Gásluovtas bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 12. Hadde 200 kråvnå. ¶ Vanntsamanno Rábekjuvsos Áhkávuodnaj ¶ Hugh Breivik viddnudagán Arctic Encounters vuodjá RIB-vantsav Áhkávuodnaj. Biehtsisjsuollu milta vuodjá, gånnå li ållo goasskema, ja joarkká Skárffabávte vajus Áhkávuodnaj. Manno vihpá gaskal 1,5 ja guokta tijma ja máksá 250 kråvnå (ienemusát 12 ulmutja vantsan). Válde bivvalis biktasijt fáron. Gårvijdamvesta li sujna luojkan. Manná bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 ja kl 16. Sæmmi aj lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 10 ja kl. 16 Luovtas Rábekjuvsos. Gatjálvisá ja diededibme: ¶ jali 75 77 57 46 (snjilltjamáno 26. biejve rájes). ¶ Nåvgå miniseminárra ¶ Lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 18 máhtá Norcema klubbavieson Gásluovtan gullat gå stivrrajådediddje Vuona turisstasiebren Tom-Ivar Bern giehttu ietjas siebre ja Státtá birra. Várregibttse Leif Storjord subtsas ietjas åtsådallamij birra nasjonálváres ja gåvvididdje Lars Thulin (girjje aktan Mikael af Ekenstam:ajn) vuoset gåvåjt Státtás. Ásadiddje le Divtasvuona bájkálasjhiståvrråsiebrre. Diedo: Leif Kristian Klæboe, mobijlla 991 58 707 jali ¶ Váttsos / gádtsetuvrra Tjáhppisjávrráj ¶ Ofoten friluftsråd vádtsusav ásat. Tjuovvop bálggáv mij Státtáv bajás goarrit. Ulmme le Tjáhppisjávrráj jåvsådit, mij la tjielggisruodná goasstejiegŋajávrásj 725 mehtara alludagán. Rádes ¶ váre tsækkodi jávrátjis mij la attraksjåvnnå ietjastis. Tuvrra ienemus oassáj láttov tjuovvu, valla avtav gaskav li juova majt rasstit hæhttup ja danen lulu sjaddat vehi låsså váttsos. Dåhkki válldet fáron badjel 7-jahkásasj mánájt jali guoddet mánáv. Diededibme: ¶ Æjvvalip Vássján bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 14. Tuvrraduodastusá gálggim ja hålla suohkanoajves vádtsusa maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. ¶ Gádtsetuvrra Gálbbeluovtas Tjeldhávnnaj ¶ Åse Haraldsen le oajvven tuvrralátton mij manná Gálbbeluovtas, Stuorragiettes jur oarjás. Tuvrra manná Tjeldhávnnaj (1,2 km) ja sij gudi sihti guhkebuv vádtset bessi fáron Seljenessaj ja vas Gálbbeluoktaj. Sulle 3,5 kilomehtera guhkke váttsos sisadná duola dagu tjáppa várddudagáv nasjonálváres. Tuvrra vihpá sulle guokta tijma. Ájggop grillit Tjeldhávnan. Válde fáron grillabiebmojt ja soajttá lávkudambiktasijt. Æjvvalip kájan Gálbbeluovtan lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 11.30. Gatjálvisá: Åse Haraldsen 991 52 746 ¶ Oahpestum tjåhkkåváttsos Stáddáj ¶ Stáddá le jáhkedahte Vuona tjáppemus gibttsom! Oahpestum Stáddátuvrra gånnå nasjonálvárev (1392 mbm) jåvsådip hiehpá jus dujna le dábálasj tuvrrakondisjåvnnå, jus la vehi hærdodis ja jus i ilá allagijs balá (dábálasj ballo allagijs buoragit manná). Ávvudallamájllega ásaduvvi tuvra bierjjedagá 30. biejve ja lávvodagá 31. biejve tuvrraoahpestiddjij gudi várijt buoragit dåbddi, li guhkijt juo gibttsum ja li dåhkkidum gibttsominstruktøra Norsk Fjellsportforumin jali sæmmi buohta. Tuvrajn li smáv juohkusa ja danen soajttá sjaddi dievvatjáledum ávvudallamájllegin. Tuvrra vihpá sulle 12 tijma. Jus sidá diededit, de válde aktijvuodav Nordland Turselskapijn telefåvnån 906 36 086 jali ¶ . Lågå ienebuv: ¶ . Ietján ásat aj Nordland Turselskap oahpestum tuvrajt Stáddáj ålles giesev ja gitta ragátmáno loahppamudduj. ¶ Diplåvmå gálggim ja hålla suohkanoajves tuvra maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. ¶ Vuosádus (Stáddágåvå) ¶ Per-Martin Jæger la iesj oahppam gåvvidit. Kamerajn le viessum jagijt tjadá ja la sån la sierralágásj hámev ásadam. Suv motijva, arvusmahttem, tjuovggadivudibme, bájno ja tjierggisvuohta gávnnuji luondon. ¶ Jæger vuosádallá gåvåjt Státtás, aktan abstrakta luonndogåvåj rádevieson Gásluovtan. Rahpam bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 10. ¶ Stáddákolleksjåvnå almodibme ¶ Åse Haraldsen, Hildur Haraldsen ja Oteh Ild Ellingsen ¶ li gådåmminsstarav hábbmim mij le Státtás arvusmahtedum. Åse ja Hildur libá «Stáddágahperav» ja «Stáddáfáhtsajt» dahkam ja Oteh la «Stáddáguobájt» dahkam. Minsstarav gávna Divtasvuona suohkana - Tysfjord kommunes girjjevuorkájn. Almodibme rádevieson Gásluovtan bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10. ¶ Vuosádus ¶ Terje Skogekker ja Åse Haraldsen libá oajvven ja vissjalis ulmutja dájddavuosádusá duogen, mij la Tysfjord turistsenterin, Stuorragietten. Vuosádusán la (Stáddá dájdan) guovdátjin. Dájddára Divtasvuonas vuosedi gåvåjt, sihke mállagijt ja fotografiagåvåjt. Dájdda le oasen. Vuosádusáv máhtá guossidit turisstaguovdátja rahpamájgijn snjilltjamáno 11. biejve rájes ja giese loahppamudduj. ¶ Muossádibme Státtán ¶ Johan Daniel Hætta káfav ja bidosav vuobddá tjubukgoaden Vássján ávvudallamájllegin. Juojggam aj gullu. Viddnudahka . ¶ Lotte Henriksen oassásav ja atélierav jådet, gånnå sáme duojev ja Stáddábuvtajt vuobddá. Sujna le rabás ávvudallamájllegin. Oassás la Gásluovta guovdon ¶ Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 21 rájes Stetind hotellan Gásluovtan ¶ Divtasvuona suohkana birra ¶ Turisstadiedo ¶ Stáddá ¶ Stádda (1392 m.n.b.) tjavtjan 2002 nammadvudáj Vuona nasjonálvárren. Váre hábme le sierralágásj. Bajet tsæggot nuores ja tjåhkkå le duolbbat dagu slåppå, dagu nágin le svierdijn tjåhkåv ierit jallam. ¶ Alvos ”státtáv” máhtá vuojnnet gåjt gietjav báhppagieldajs. Várre le dålutjijs læhkám sierralágásj bårjåstammærkka merramannijda Nordlánda merraguovlon. Stádda vuostatjin gibtsoduváj snjilltjamáno 30. biejve jagen 1910 F. Schelderupas, A. Brynas ja C.W. Rubensonas. ¶ Nieljadis tjuohtejage vuostasj gibttsoma maŋŋela Arne Næss boalltagibttsomteknihkav Vuodnaj åttjudij. Ådå åvddånahttem álgaduváj. Jagijn 1936-37 Næss gibtsoj moadda alvadahtte teknihkalasj lájdojt Státtatjåhkkåj, duola dagu Oarjjepillarav. Professor ja filosofa ietjas Státta gånågissan dagáj, ja jagen 1963 tjadádij sån aktan R. Høybakkajn ja K. Friis Baastedajn, vuostasj dálvvegibttsomav tjåhkkåj lulásjvekkav bajás. ¶ Vádtsem bajás ¶ Le máhttelis vádtset vargga ållu tjåhkkåj. Halls åvddåtjåhkkå le dásse gåsi máhtá vádtset. Vádtsem dåhku bálggáv tjuovvu, valla juska le hálvva fysihkalattjat låssåt. Vádtsem åvddåtjåhkkåj vihpá birrusin 3-4 tijma. Bálggá milta gålggi jågå ja jågåtja, ja navti ij dárbaha juhkamtjátjev maŋen válldet. Várdudahka Halls åvddåtjåhkås le buorre. Dássta máhtá vuojnnet várijt ja vuonajt guovlon. ¶ Jus ájgo joarkket Státtatjåhkkå dárbaha gibttsemvædtsagijt ja hárjjánimev. Jali máhtá tjuovvot oahpestiddjijt. ¶ fállá gibttsomijt oahpestiddjijn. Vádtsema tjadáduvvi smáv juohkusijn biehtsemános ålgos gitta ragátmáno gietjen. ¶ Gehtja aj Divtasvuona næhttabielev, Vuona nasjonálvárre, www.visitstetind.no . ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Stáddá ¶ Stáddáprosjevta vuodo le viehka buorre máhttelisvuoda turismav åvddånahttet Státtá birra, mij le Vuona nasjonalvárre. Turissmaaktijvuodan le Divtasvuona suohkanin moadda sierralágásj attraksjåvnå ma lulun buoremus láhkáj ávkástaláduvvat váj ienep turista båhtali ja ådå barggosaje ásaduvvi. Stáddá le ajtu akta dájs. ¶ Danen le suohkan jåhtuj biedjam guoradallamav mij galggá máhttelisvuodajt gåvvidit ja konkrehta dåjmajt tjielggit gåktu várev ávkástallat. Guoradallama namma le ”Mulighetsstudie Stetind”. Dan oajvveulmme le buoremus láhkáj dilev láhtjet gå suohkan galggá jåhtuj biedjat dåjmajt ma Stáddáj gulluji. ¶ Transportutvikling AS le Divtasvuona suohkana åvdås dahkam ”Mulighetsstudie Stetind”. Dát guoradallam oajvvát tjoavddusijt ma máhtti bájkálasj ja guovlolasj kapasitehttaj. Guoddelisvuohta dættoduvvá váj e nav ållo turista boade ahte bájkálasj birás ja kultuvrra ja vásádusá biejsteduvvi. ¶ Åvddåguoradallam ålliduváj 2007 låhpan ja tjadáduvvá dálla suohkana prosjektajuohkusin. Mulighetsstudie Stetind , dagádum Transportutvikling AS:as aktan Stein P. Aasheimajn. Loahpparapportta ådåjakmános 2007 Tjoahkkájgæsos loahpparapportas ådåjakmános 2008 ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Divtasvuona suohkan la biednigijt biedjam åhpadusstipænndaj barggijt suohkana virgjijda åttjutjit. Suohkan almoda dá stipenda skåvllåjahkáj 2012/13: 2 stipendajt oahppijda åvddåskåvllå-åhpadusán. 3 stipendajt oahppijda åhpadiddje (dábálasj) åhpadusán. ¶ Stipænndastuorrudahka l 20.000.- skåvllåjahkáj. ¶ Stipænnda juogeduvvá ietjas njuolgádusáj jielggi ma gávnnuji suohkana næhttabielen. ¶ Åhtsåmus sáddiduvvá Divtasvuona suohkanij Njunnjutjij p,b 104 8591 Kjøpsvik ¶ Åhtsåmájgge: 19 b. gålgådismánon 2012. ¶ Ienep diedojt guláda Bajás-sjaddam- ja åhpadus åjvijn Gunnar Solstrøm tlf. 91688506. ¶ Stuorgiette bajássjaddamguovdásj ¶ Rahpamájge: ¶ Mánnodagás bierjjedahkaj ¶ Mánnájgárde visjåvnnå: Suohttasij ja ávojn viessop jur dálla, vilá rahtjamin alme vuosstij. ¶ Stuorgiette mánnájgárdde sjattaj oasse Stuorgiette bajássjaddamguovdátja bårggemáno 1. biejve 2004, ja le sæmmi sajen gå skåvllå. ¶ Åssudagán le sadje 12 mánájda jagij 1-5. Mánnájgárden li gålmmå bargge; akta dajs pedagogalasj jådediddje. ¶ Mánnájgárde oajvveulmme le vájkkudit buoremus láhkáj mánájda buorre mánnávuodav vaddet. Pedagogalasj vuodon le mánnájgárden, nav gåk aj skåvlån, gålmmå oajvveoase; hukso, bajásgiessem ja máhtudahka. Dát tjadáduvvá gå mánáj njunjákvuodav, diehtemvájnov ja oahppamhálov arvvadahttá. Duodden le ájnas mánájda åtsådallamijt ja hásstalusájt iejvvit, ma li álldarij, máhtudahkaj ja berustibmáj hiebadum. Bargge li agev mánáj birrusin, jasska oatsodiddjen gåsstå máná máhtti væráldav guoradallat. Mánnájgárdde le vuostasj oasse mánáj iellemájge oahppamis. ¶ Biejve- ja biejve dåjmaj tjadá tjadáduvvi stuoves oahppamdåjma. Máná bessi oahppat ja åtsådallat gåktu le oassen aktijvuodas liehket, ja ielvvet aktijvuoda buorre ja nievres bielijt. Árkkabiejve dåjma li danen ájnnasa, gå hábbmiji mánáj ietjasa dádjadusáv aktijvuoda birra, ja gåktu buoremus láhkáj iehtjádij vuosstij liehket. ¶ Duodden bajássjaddamguovdátja ståhkamsalljuj ja goahtebirrusij, le mánájgárden ietjas ståhkamsaljusj sáttojkássajn, ståhkusij ja goadátjijn. ¶ Mánnájgárden le akta tuvrrabiejvve vahkkuj. Mánnájgárdes ij le vuojga guhkás mæhttsáj jalik fiervváj. Stuor oasse mánnájgárde pedagogalasj oases le hiebadum luondo jábijda. ¶ Mánnájgárdde ávkástalli Bajássjaddamguovdátja sierra lanjájs, duola degu lásjmudallamladnja, girjjevuorkká, duodjeladnja ja gievkan. ¶ Juohkka gasskavahko látjeduvvá bievdde mánnájgárden hávsskes bårråmbåttåtjij mánájda ja ållessjattugijda. ¶ Mánnájgárden ávvudaláduvvá mánáj riegádimbiejve ja jage base. Ietjá árbbedábálasj ávvudallama li: lucia, javllagárvedime, nisseávvudallam, biejvveávvudallam, karneval, bæssásjgárvedime, álmmukbiejvve ja jahkehiejttem. ¶ Divtasvuona suohkana birra ¶ Turisstadiedo ¶ Sávvap gájkajda buorisboahtem Divtasvuodnaj! Suohkanin le oavdos luonndo ja sierralágásj muossádime. ¶ Divtasvuodna le guovllo Divtasvuona birra. Dát vuodna suorggot sisŋálasj åsijs vestasjjiehkkes, sisgietjij ållu svieriga rájá vuossti. ¶ Le stuorra variasjåvnnå duobddágij suohkanin. Alla vuovdijs tjáppa stráttujda ja alvos várijda. ¶ Ij gávnnu turisstakontåvrra suohkanin, valla dánna sijddabielen lip tjoahkkim diedojt dan birra majt Divtasvuodna máhttá fállat Luondos ja doajmmafálaldagájs. Duodden gávnnuji nágin tjálluga guoskavasj diedoj turistajda rádevieson, dájt le máhttelis oadtjot jus guládalá suohkanijn telefåvnåjn 75 77 55 00 jali ¶ baktu. ¶ Árranin gasskavahko ådåjakmáno 28. biejve kl. 18:30 - 21:00. ¶ Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda jagen 2014. Ájnas la mujttet bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvvesiebrij baktu åhtsåt. Dán jage hilgoduvvi åhtsåmusá bájkálasj siebrijs ma njuolgga Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttsáj båhti.Åvddåla biejajama dájt oajvvesiebre åhtsåmusá vuolláj, valla dássta dåhku ep sjatta nav dahkat. ¶ Åtsådallama åvdep jagijs vuosedi gávnnuji moadda siebre ja organisasjåvnå ma e lasseárvvodivudav (lád) åtså. Dá li álu bájkálasj jali guovlosiebre guovdásj luojvoj organisasjåvnåj vuolen duola dagu Vuona Valástallamlihtto ( NIF), 4H Vuodna, Vuona Musikkjuogoslihtto, Vuona Ruoppsis Ruossa ja Vuona Bivdárij- ja Oaggijlihtto. Dakkár bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvveorganisasjåvnåj baktu åthsåt. ¶ Muhtem ájnegis siebre ja organisasjåvnå e åtså, duola dagu organisasjåvnå ma luojvoj bargojt barggi sirdulasjjuohkusijn ja ietjá bájkálasj siebrijn. Dan diehti gæhttjalip dájda jåksåt suohkanij ja fylkasuohkanij baktu, ja dajnas ávttjit dán mejla baktu ulmutjijt juogadit dáv loujvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda duv suohkanin/guovlon. ¶ Máhttebihtit lád- njuolgadusáj birra låhkåt louvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda mijá næhttabielijn http://www.momskompensasjon.no Danna l aj åhtsåmsjiebmá. Jus li gatjálvisá, máhttebihtit aktijvuodajt mejla baktu oadtjot: postmottak@lottstift.no jali telefåvnå 57 82 80 00 baktu. ¶ Ájnegis åhttsijda lí ráddjidum åhtsåmussumma 200.000 kråvnå åbbålasj doajmmagållon. Álkkedum åhtsåmvuogádusá milta la binnemus rádje 200.000 kråvnå tjoahkke doajmmagållon, valla binnemus rádjá duodastuvvam åhtsåmvuogádusá milta la 14.000 kråvnå lasseárvvogållon majt máhttá åhtsåt. Vuollásasj siebre e dárbaha vieledit dáv binnemusrájáv gå dát vieleduvvá guovdásjsiebrij åhtsåmusájn. ¶ Åhtsåmmierre Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttses le ragátmáno 1. biejve 2014. ¶ Oajvvesiebre biedji ietja åhtsåmierijt diedádusáj hárráj ietjasa vuollásasjsiebrijda. Gehtja ájnegis organisasjåvnå næhttabielijt, jali åttjuda aktijvuodav oajvveorganisásjåvnåjs lagáp diedojt. ¶ Varrudagáj ¶ Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Biejvve ¶ Jesus javllá: "Guhti muv tjuovvu ij sjievnnjedin vájalda, ájnat sujna le iellema tjuovgga.” (Joh 8,12). Gidán biejvve suojmma buktá iellemav luonnduj, navti Kristus midjij boahtá ihkeva iellema vattáldagájn. Majt dat mierkki? Mij le ihkeva iellem? ¶ Jesus riegádij muhtem stállan Betleheman. Sån lij Jubmel ja almasj sæmmi båttå. Sujna lidjin æjgáda dagu miján li uddni. Maria ja Josef lijga suv æjgáda. Sån bajássjattaj Nasaretan. Gástaduváj dagu dådnå ja månnå. Manádij ja åhpadij ja sárnnedij. Jubmela rijka birra sárnnedij, rievtesferdugahtesvuoda vuosstij hålaj, oavdojt dagáj ja skihppijt buoredij. Dav dagáj aktan 12 åhpadisålmmåj. Mujtá gus sijáj namájt? Ådå testamentan besa Jesusa birra låhkåt. ¶ Jesusin lidjin moadda namá: ¶ Jesus ¶ Ejga la Maria ja Josef gudi mierredijga suv namma galgaj Jesus. Muhtem ieŋŋgil Mariaj subtsastij máná namma galgaj Jesus. Jesus-namma mierkki: Jubmel lånes. Dát namma lij dábálasj namma dallusj Israelan. ¶ Kristus le gånågis. Kristus mierkki sån guhti le vuojdadum. Dallusj ájgen vuojdaduváj gånågis uljujn oajven gå gånågissan biejaduváj. ¶ Jesus Kristus ¶ Gå dá guokta namá aktan aneduvvi de dat mierkki: Jesus le Messias. Sån le dat gånågis guhti le loabedum ja guhti galggá lånestit. ¶ Jubmela bárnne ¶ Namma subtsas Jesus le Jubmela bárnne. Jesus dáv namáv ietjas birra adná. ¶ Hærrá ¶ Dát namma ienemusát aneduvvá. Jesus le jábmema badjel vuojttám ja le dan hærrá. ¶ Libba ¶ Dát namma aneduvvá gå sjaddá sáhka majt Jesus dagáj. Mijá suttoj diehti sjattaj Jesus værron. Rámádin subtsastuvvá lippav værrodi. ¶ Almatjabárnne ¶ Dáv namáv le dåssju Jesus iesj ietjas birra adnám. ¶ Rámádin buohtastahteduvvá biejvve Jesusijn, tjuodtju Jesusa muohto lij biejve lágásj, ålles fámos bájttemin (Big. 1, 16). Sij gudi Jesus Kristusij jáhkki gåhttju ietjasa ristagissan. Majt sihtá javllat Jesus Kristusij jáhkket? Assisia Fránssa sidáj guojmestis iehttset suv åvdås dievnnudijn. Boandás iellemav guodij. Gåhtjoj låttijt, juhtusijt, giedjegijt ja sjattojt ietjasa oabbán ja vielljan. Lågå Assisia Fránsa andaktav gånnå juhtusij ságas. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Rámát – mierkki girjje ¶ Rámát boahtá grehkagielas ja báhko mierkki girjje. Rámádin li moadda girje. Rámát le guovte oajvveoassáj juogedum –Oabme testamænnta (39 girje) ja Ådå testamænnta (27 girje). Rámát gåhtjoduvvá aj Ájlis tjállagin. Oabme testamænnta subtsas dan birra mav Jubmel dagáj åvddål Jesus riegádij. Ådå testamænnta subtsas majt Jubmel dagáj maŋŋel gå Jesus riegádij. Rámát sisadná histåvråv, poesijav, sálmajt, subttsasijt, Jesusa oavddusa, girjjegirjálasjvuohta ja mij galggá boahtteájge dáhpáduvvat. ¶ Moadda tjálle ¶ Rámát le moaddásijs tjáledum ájgij tjadá, profehta, evangelista ja apostela. Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum. Makkir subttsasa Rámádin li duv mielas tjáppe? ¶ Jårggåluvvam sámegiellaj ¶ Rámát le 341 gielajda jårggåluvvam. Ådå testamænnta vuostasj bále prienntiduváj nuorttasámegiellaj jagen 1840. Diedák jus Rámát le jårggåluvvam nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj jali oarjjelsámegiellaj? Vuostasj sáme báhppa, Anders Porsanger, jårggålij åsijt Ådå testamentas nuorttasámegiellaj. Dåbdå gus ietjá sámijt gudi li Rámátjårggålibmáj oassálasstám? ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Låvdagoahte le tjielggasit juogedum. ¶ Låvdagoade åvdemus oasse, sadje ållu sisŋemusán, árrana ja loavddaga gaskan le ájlis sadje boassjo, gånnå biebmo ja ájlis gávne vuorkuduvvin. Boassjo le ájnas. Árranin le stuorra giergge mij boassjo-gierggen gåhtjoduvvá. Muhtema javlli dát giergge galggá mijáv mujttádahttet man rádjáj máhttep mannat åvddål ájlis guovlov doadjep. Dålusj sáme åskon lij nissunjubmel Juoksaáhkká guhti boassjov suoddjij. Juoksaáhkká lij bivddojubmel guhti bivddovuorbev bivdárijda buvtij. Sån aj bivdárijt ja bivdov tjuovov ruopptot boassjuj gånnå gáhttij bivdov. Máttaráhká gålmmå niejda: Sáráhkká, Juoksaáhkká ja Uksáhkká, ráddijin iellema badjel ja årromsaje birra. Dát vuoset gåktu ”ednamlasj jubmela” lidjin låvdagoahtáj ja bæjválasj iellemij tjanáduvvam. ¶ Ájlis ladnja ¶ Låvdagoade juohkem bådij dassta gå jubmela lidjin ájnnasa sámij árkkabiejvveiellemin, bårrin ja idjadin ájlis lanján. Apostelij dagojn subtsastuvvá gåktu vuostasj ristagisá tjåhkanin. Ittjij gávnnu girkko. Æjvvalin tiempelsajen ja priváhta sijdajn. Åvddål jahketjuohtemålssoma lidjin laestadiánálasj tjåhkanime gámátjijn. ¶ Majt usjudalá girkko birra uddni? Dåbdåk ietjat sijdan jali guossen jubmela vieson? ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Gålmaktes Jubmel ¶ Jubmel le akta, valla sæmmi båttå gålmaktes. Aktan Jubmelijn, libá bárnne ja Ájlis Vuojŋŋanis. Gå Jesus gástaduváj de bådij Ájlis Vuojŋŋanis suv badjel. Rámádin mierkki ”vuojŋŋanis” biegga mij labádahttá. Dat soajttá mierkkit vuojŋŋan, biegga jali båssåt. Biekkav ep vuojne, ep diede gåsstå boahtá jali gåsi le vuolggemin. Ep ga Ájlis Vuojŋŋanisáv vuojne. ¶ Jubmela sidot ¶ Jubmel le mijá lahka Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Ájlis Vuojŋŋanis le juohkka sajen. Ristagissan liehket sihtá javllat dibddet Ájlis Vuojŋŋanisáv duv lájddit. Gå Rámádav lågå, viehket Ájlis Vuojŋŋanis duv dádjadit majt lågå. Gå Jubmelav dievno, de Ájlis Vuojŋŋanis dunji fámojt ja gieresvuodav vaddá, duosstelissan duv dahká ja åhpat majt dárbaha. ¶ Biegga ¶ Ep biekkav vuojne, valla gullap biegga sjoavvá ja vuojnnep muora sådji gå båssu. Boatsoj le luondo bieles nav váj agev biekka vuosstij guohtsá, ij danen gå biekka vuosstij sihtá guohtsat, valla danen gå hája baktu ájnas diedojt åttjut biekkas. Biegga buktá hapsajt urudisájs, jali diedet vuogas guohtoma birra. Ájlis Vuojŋŋanis le dagu biegga –vuojnnemahtes, vuoset gæjnov ja Jubmel gåhttju mijáv dasi gulldalit. ¶ Dållå ¶ Ájlistagán vuosedij Ájlis Vuojŋŋanis ietjas dållåsnjibttjon mij åhpadusålmmåj nali bådij. Ájlis Vuojŋŋanis årru suv lunna guhti Jubmelij jáhkká, navti váj Jesusa åvdås buollep. ¶ Gå Jesus riegádij, bådij Ájlis Vuojŋŋanis sunji duvvon. Duvvo le ráfesymbåvllå. Ájlis Vuojŋŋanis midjij ráfev buktá ja nanni ietjama jáhkov, doajvov ja gieresvuodav. ¶ Gássjelis le diehtet jur gåktu Ájlis Vuojŋŋanis le. Ep dav máhte vuojnnet. Javladum le Ájlis Vuojŋŋanis vájkkut váj sihtap råhkålahttját. Jut sihtap iehtjádijda buorev dahkat. Jut sihtap hávssken dahkat ietjamij birra. Jut sihtap gieresvuodav ja huvsoj iehtjádij vuoksjuj vuosedit. Majt Ájlis Vuojŋŋanis dunji mierkki? ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Rámádin tjuodtju råhkålvisá birra. Tjuodtju Jubmel sihtá galggap råhkådallat, ja tjuodtju sån mijá råhkålvisájt gullá. E gávnnu njuolgadusá gåktu råhkådallat galggá. ¶ Besa ålles dáv listav garvvet ja dåssju javllat: ”Jubmel!” ja de viessot ja iehttset. Jubmela mánnán. ¶ Gulldala ja lågå Ann Mari Andersena lávllagav. ¶ Mij le sieradus råhkålvisá ja lávllaga gaskan? Le gus lávlla råhkådallamvuohke? Gåktu bukti ristagisá væráldav miehtáj dårvustallat ja buorre Jubmelij jáhkket, gå le nav ållo bahávuohta væráldin? ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Jesus mijájt åhpadij Áhtje mijáv råhkådallat. Danna li gietjav råhkusa, ja dá gietjav råhkusa gåbttji dav man åvdås dárbahip råhkåt. ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Mij jáhkkep Jubmeláhttje le mijá Almmelasj áhttje, guhti le mijáv sjivnnjedam ja mijájt dåbdåj åvddål riegádijma. Sån diehtá gájkka mijáj birra, mav dárbahip, ij le goassak vuojga guhkken ierit, ja sån mijájt æhttsá. Le gus gájkka ájlis, jali li gus dåssju sierralágásj gávne? Almmelasj áhttjáma namma le ájlis, ja galggá liehket alvos ja ájlis mijáj gaskan. Galggap Jubmela namáv guddnedit ja suv gijttet. Sån le gájkviekses ja le vaddám gájkka mij miján le. ¶ Diehtemahtesvuodan ulmutja Jubmela namáv boasstot adni – javlli váni ájádallamis mav javllap ja manen. Jubmela namma galggá liehket ájlis. Månnå galgav Jubmela namáv adnet, valla javllat dåssju ”Jubmel” jali ”Jesus” gå Jubmelijn sáhkadav, gå råhkådaláv. ¶ Sáme árbbedábe milta le nammavaddem ájnas. Ájádus le muhtem mierredum vuoge tjuovvu namáv. Dáhpe le læhkám mánájt nabddet berulattjaj nammaj dajna sávadusájn jut suv vuoge vatteduvvin mánnáj. Diedá gus jus aktak duv fámiljan le muhtem berulattja namán, ja jus suv vuoge li læhkám ájnnasa gå namma válljiduváj? ¶ Nammaoarbbena, gájmitja, aneduvvi liehket muhtem rituálalasj berajvuodan. Namma sjaddá symbåvllån vuojnnemahtes báddáj sunnu gaskan. ¶ LUTHERUSA TJIELGADUS: ¶ Jubmela namma le ietjastis ájlis ja dánna råhkådallap vaj dat aj mijá lunna luluj ájlistuvvat. ¶ Gåktus de? ¶ Gå Jubmela báhko tjielggasit ja rájnnasit åhpaduvvá ja dan milta Jubmela mánnán viessop. Vatte dav midjij Almenáhttje! Valla guhti ietjáláhkáj viessu ij Jubmela namáv mijá lunna ájllisin ane. Várjjala mijáv dassta, almmelasj Áhttje! ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Råhkådallap Jubmela rijkka galggá boahtet diehki ednamij mijá lusi, ja jut luluj boahtet juohkka ulmutjij ålles væráldin. Gájkinåvdemusát Jesus dat vuoset man lágásj Jubmela rijkka le. Gå Rámádav låhkåp de dåbddågoahtep Jesusav. Mav dagáj? Majt javlaj? Mij dáhpáduváj sijáj gudi suv birra lidjin? Majt dat mierkki gå Jubmela rijkka ednamij boahtá? ¶ Mierkki gus mij åbbå buorre væráldav oadtjop gånnå juohkkahasj le lådje ietjas guojmmealmatjij vuosstij, jali soajttá gus mierkkit juojddá ietján? Jubmel sihtá gájka galggap sunji boahtet, ja sån mijáv gåhttju ja ietjas láhppum mánájt åhtså, ietjas Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Ja de åhpat ja viehket Ájlis Vuojŋŋanis mijájt Jubmelij råhkådallat ja tjielggi midjij dav mij le tjáledum – váj bessap dåbddåt Jubmela almmelasj fámov dáppe ednamin. ¶ LUTHERUSA TJIELGADUS: ¶ Jubmela rijkka ietjastis bådisj vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkådallap mijá lusi aj boahtá. ¶ Gåktus de? ¶ Gå mijá Almenáhttje midjij ájlis Vuojŋŋanisástis vaddá vaj mij suv ármos ájlis báhkusis jáhkkep ja sujna dán ja ihkeva ájgen viessop. ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmela sidot galggá dáhpáduvvat juohkka gávnen ja almatjin. Gájkka le Jubmela háldon, valla bahás vuojŋŋanisá soajtti almatjij mielajt doalvodahttet. Råhkådallap Jubmela sidot luluj dáhpáduvvat, ja galggap råhkådallat Jubmela sidot mijájt stivrri aktan mijá iellemijn, fámiljajn ja slevtajn, tjoaggulvisájn, girkkojn, báhpa ja åvddåulmutja mijá bájkijn, stádajn ja lándan. Luohtedav gus Jubmelij? Luohtedav gus ietjam áhttjáj ja æddnáj? Álu sidáv dahkat masi ietjam æjgáda æbá guorrasa.. maŋŋela tjielggá galgalulujiv sunnuv gulldalit gå buorebut mujsta árvvedijga gåktu dal dájna gævvá. Ja Jubmel – sån diehtá mij munji le vuogas. Danen hálijdav javllat – sjaddus duv sidot. Jáhkák gå le álkke jali gássjel dahkat dav mav Jubmel sihtá ienni gå dav majt iehtja sidá dahkat? Álu ep rat diede mij Jubmela sidot le. Ådå testamenta evangeliuma subtsasti mij Jubmela pládna almatjijn le, ja girkko åhpadusá birra. De besav diehtet ienebuv mij Suv sidot le. ¶ Ållu dáhpáduvvá mav Jubmel ihkap ij sidá luluj dáhpáduvvat. Doarro ja nieda li dákkir hæjos dáhpádusá. Almatjij duogen le jus galggap buorre diŋgajt galggap dahkat, jali jus aj nievres diŋgajt dahkap. Juohkka dáhpádusán le gæjnno Jubmelij. ¶ LUTHERUSA TJIELGADUS: ¶ Jubmela buorre ja ármmogis sidot sjaddá vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkålip mijá lunna aj sjaddá. ¶ Gåktus de? ¶ Gå Jubmel doadjá ja vuostelt gájkka bahás sidodav, bærggala ja værálda ájggomusájt, mijá iehtjama oattjev mij mijáv ij sidá Jubmela namáv ájllisin adnet jalik rijkas mijá lusi boahtet. Dajna mijáv gievrrot ja várjjal bágujnis ja jáhkon mijá viessomájgev. Dát le suv buorre ja ármmogis sidot. ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Mav usjudalá gå gulá «mijá bæjvvásasj lájbev» – ij littjisj má dåssju sjijvo idedisbiebbmuj? Lájbbe le symbåvllån biebbmuj. Ij le dåssju mav biebbmopáhken bårråp, aj lájbbe mav iehkedismállásin oadtjop. ¶ Råhkådallap Jubmel juohkka biejve galggá vaddet mav dárbahip, ja jut oahppap gijttet gájkka buore åvdås mav Jubmel le midjij vaddám. Lájbbe mierkki dav majt dárbahip viesotjit, dagu biebbmo, jugos, biktasa, skuova, goahte ja sijdda, giedde ja slihtura, biedniga ja åbmudahka, gállasjguojmme ja máná, bargge ja barggovadde, buorre ja vuogas dálkke, ráfe, varresvuohta, buorre namma ja buorre rádna ja barggoguojme ja ráddná. ¶ Jubmela sidot le dujna galggá buoragit gevvat, valla hæhttu liehket gijttevasj ja duosstat Jubmelij luohtedit. Galggap gijttet gájka dassta mav Jubmel le midjij vaddám, ja ádnot vijsesvuodav dav várajda válldet suv sidoda milta. ¶ Moaddása sáme sebrudagán li ietjas vuorrasijs oahppam ep galga biebmov håjggådit. Dát sisadná ienep gå siesstem. Biebbmo gåhtjoduváj ”luondo vaddásin” jali ”Jubmela vaddásin”. Vattáldagáj åvdås galggá gijttet ja ij dåssjåj adnet. Almasj le báddnum ednamij ja gájkka dasi mij ednama nanna sjaddá ja viessu. Ednamin le nuoges juohkkahattja dárbojda, valla ij nuoges juohkkahattja rattugisvuohtaj. Majt dát mierkki? ¶ LUTHERUSA TJIELGADUS: ¶ Jubmel vattisj, vájku ep áno bæjvvásasj lájbev gájkka almatjijda, sidjij aj gudi li bahá. Valla dánna råhkålip mijáv máhttet dav dåbdåstit suv vattáldahkan ja mijá bæjvvásasj lájbev gijtujn duosstot. ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Gå dagáv juojddáv mij ij lim buorre, de hådjånav ja ánov ándagis. Majt dal ájn mierkki ádnot ándagis? Gåktu diehtep nágin ietjes le mijáv ándagis luojttám? Gåktu diehtep iesj lip iehtjádav ándagis luojttám? Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmel mijájt ándagis luojttá gå dav ádnop dajna jáhkujn jut sån le mijá vájmon. Agev dahkap juojddáv mij ij le buorre juohkka biejve massta hæhttup javllap ándagis Jubmelij. ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Le gus goassak gæhttjaluvvam? Gæssta jali masi? Dagátjit jali ij dagátjit mav? Le gus goassak iehtjádijt gæhttjalam? ¶ Dán råhkålvisán ádnop Jubmelis viehkev, dagu gæhttjalimij tjadá. Gávnnuji moadda gæhttjalusá – oadet ienni gå skåvllåj vuolgget, ållo sjokoládav bårråt vájku dat bánijt bæjsstá, dáhtáv spellat ienni gå læksojt dahkat, mannat idjadimguossáj ájllegin ja girkkov vajálduhttet, filmajt gæhttjat majt ajtu iv besa gæhttjat gå ieddne ja áhttje æbá la sijdan, sávvat ådå biktasijt vájku mujna li juo ållo åvdutjis. Ij le nav álkke hilggot gájka dájt. ¶ Gæhttjalibme le aj ilá ålov ietjas birra usjudallat. Lev gus guojmmealmasj sunji guhti muv viehkev dárbaj? ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Diedák mij bahá le? Li gus dago jali ájádusá almatjijn ma li bahá? Le gus nav jut bahás ulmusj le bahá ålles iellemav tjadá – jali dåhkki gus liehket vehi bahás duolloj-dálloj, valla ietján buorre ulmusj? Råhkådallap mijá almmelasj Áhttje mijáv bahás várjjal. ¶ Råhkådallap Jubmel midjij vaddá fámov baháv dårudallat, jut mijáv rájnni váj mijá ájádusá, bágo ja dago e mijájt jali iehtjádijt báktji. Bahá le juoga mij mijá sinna årru, mav hæhttup dårudallat. Jus dåbddåp bahá mijáv ájttá de le miján viehkke mij mijáv suoddji. Dat le Jesus Kristus. Sån le mijá lahka ietjas namá, ruossamerka, Áhtje mijá ja Jubmela bágo baktu. ¶ Majt sihtá javllat bahás várjjaluvvat? Mierkki gus dat ep goassak desti jallas dagojt dagá? ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ 300 jage gållin åvddål vuostasj ristagisá sierra girkkojt oadtjun. Dallutjij lidjin siján dábálattjat jubmeldievnastusá priváhta gådijn. Árvvedip jubmeldievnastus dáhpáduváj bievddegátten, gånnå aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj ietjas láhkáj viehkedij, muhtema biebmov dahkin, muhtemijn lidjin lávllaga fáron, muhtema tevstajt låhkin, muhtema profeterijin jnv. Gå girkko tsieggiduvvin de lij daj vuodo romalasj goade gånnå guhkesbievdij birra tjåhkanin. Áhttje tjåhkkåhij bievde badjegietjen. ¶ Låvdagoaden li aj læhkám ”jubmeldievnastusá”. Boassjo lij ájlis gávnij ja biebmo sadje. Boassjo le agev læhkám suoddjidum sadje låvdagoaden man sinna ij aktak galga duolmmot jali badjel lávkkit. Jus galggap iehkedismállásav låvdagoaden ávvudallat, de le luondulasj iehkedismálesåsijt boassjuj biedjat. Duola dagu le riekta Rámádav boassjuj biedjat. Rámát le ham ”lájbbe almes” ja aj ájlis gávnne. ¶ Låvdagoaden li aj læhkám stuoves saje fámilljaj. Iednen ja áhtjen libá tjåhkkåham boassjo lahka, valla makkir bielen målssu guovlos guovlluj. Jus låvdagoaden galggá jubmeldievnastus de le luondulasj báhppa tjåhkkåj sajen mij le boassjo buohta. ¶ Árran, dållåsadje, le symbåvllå iellemgállduj. Midjij hiehpá árranav adnet symbåvllån Jesusij. Sån le værálda tjuovgga. Árrana tjuovggaj ja lieggasij gæssup. Árran le luondulasj tjåhkanimsadje. (Tore Johnsen, Tromsø, 15.09.2006) ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Biejvve ¶ Guddnedum lehkus dån, Hærrám aktan gájkka majt sjivnnjedam le ¶ sierraláhkáj viellja Biejvve, mij midjij biejvev vaddá, ¶ ja dån midjij tjuovgav dan baktu vattá. ¶ Guddnedum lehkus dån, Hærrám, ¶ Biegga-vielja åvdås ja ilme ja balvaj åvdås ¶ ja alme ja juohkkalágásj dálke åvdås, ¶ danen gå dan baktu dån dibdá gájkka ¶ ietjat sjivnnjádusáv bierggit. ¶ Guddnedum lehkus dån, Hærrám, ¶ Ednam-oappá åvdås, mijá ieddne, ¶ mij mijáv baddjen anet ja guoddá ¶ ja muorjijt ja rásev vaddá ¶ ja bájnos sjattojt. ¶ Assisia Fránssa riegádij jagen1182 Umbrian Italian. Biednikniehkke Fránssa vattij gájkka majt åmastij. Ietjas iellemav vattij råhkådallamij ja hæjojt dievnnutjit: Jubmela sjivnnjádusáv guddnedij ietjas iellema baktu. Ietjas dåbdojt ilmodij tjáppa diktaj ja girjij baktu. ¶ Lågå ienep suv birra ¶ Rámádin buohtastahteduvvá biejvve Jesusijn, tjuodtju Jesusa muohto lij biejve lágásj, ålles fámos bájttemin (Big. 1, 16). Sij gudi Jesus Kristusij jáhkki gåhttju ietjasa ristagissan. Majt sihtá javllat Jesus Kristusij jáhkket? Assisia Fránssa sidáj guojmestis iehttset suv åvdås dievnnudijn. Boandás iellemav guodij. Gåhtjoj låttijt, juhtusijt, giedjegijt ja sjattojt ietjasa oabbán ja vielljan. Lågå Assisia Fránsa andaktav gånnå juhtusij ságas. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Tjáhtje ¶ Gásta baktu sjaddap oassen ristagis girkkos. Æjgáda ja fáddara máná åvdås dáv dahki. Konfirmasjåvnån nuora ietja åvdåsvásstádusáv válldi. Danen le luondulasj juohkkahattjaj guhti le girkkon gástaduvvam, girkkon aj konfirmeriduvvat. Konfirmasjåvnnå mierkki duodastus. Konfirmasjåvnån duodas Jubmel jut loahpádusá majt gástan vattij, ájn li ájmon. ¶ Konfirmasjåvnnåájgen besa ienep diehtet ietjat jáhko birra, Rámáda birra ienebuv oahppat, ristagis jáhko birra ságastit, girkkuj oahppásin sjaddat, ådå ájádusájt oadtjot iellema birra, ja berustahttáj girkko, bájkálasj sebrudagá ja værálda åvdås. ¶ Mij le ájnnasamos sivva gå sidá konfirmeriduvvat? Mav ietjat konfirmasjåvnnåájge gáktuj sávada? ¶ Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra ¶ dappe. ¶ Tjáhtje le guovdátjin mijá árkkabiejven ja sæmmi aj jáhkkoåhpadusán. Tjáhtje le fámo ája ja iellemav vaddá. Juhkusav ájan gávnnap. ¶ Tjáhtje le danna juo åvddål sjivnnjádusá gietjav biejve. Javladuvvá tjáhtje ja Jubmela Vuojŋŋan juo le dåppe, juo åvddål sjivnnjádus ietján dáhpáduvvá. Tjáhtje gástan aneduvvá. Lutheralasj girkko le dábálasj jut gástaduvvá mánnán, ájnat maŋenagi le aj sjaddam dábálasj lågenanjagágin jali ållessjattugin gástaduvvat. Gå mánná gástaduvvá, de sån guhti mánáv gástat, gålmmi goajvvis vehi tjátjes máná oajve nali ja mánáv gástat Áhtje, Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Jubmela bágo dagá gástan de le tjáhtje dåssju tjáhtje. ¶ Tjáhtje mij gástan aneduvvá le ájlis gå Jubmela bágo siegen aneduvvá. Sijddagástadahttijn de guotteduvvá tjáhtje mij aneduvvá, ållu ålgus, goade lulásjbælláj jali sajijda gåsi ulmutja e duolmo. ¶ Girkko vuostasj ájgen lij konfirmasjåvnnå oassen gástas. Praktihkalasj siváj diehti iereduváj konfirmasjåvnnå gástas. Danen sierra dahkon aneduváj, ja maŋenagi sierra sakramenntan duodden gásstaj. Juohkka jage sulle 40 000 nuora Vuona girkkon konfirmeriduvvi. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Tjáhtje ¶ Usjudalá vuostak dán birra: ¶ · Gåktu jáhká le æjgádin sjaddat lågenanjagágin? ¶ · Mij jáhká soajttá ienemus hásstalussan sjaddat gå galggá nuorran æjgádin sjaddat? ¶ · Gåktu jáhká le iesselissan sjaddat stuoves gasskavuoda ålggolin? ¶ Lågå subttsasav Maria birra Lukasin 1, 26-38. ¶ · Mij le dán tevsta sisadno? ¶ · Makkir tiemá li fáddan tevstan? ¶ · Majt usjudalá gå tevstav lågå? ¶ · Gejt iejvvip subttsasin? ¶ · Majt oadtjop diehtet Maria birra? Majt oadtjop diehtet ieŋŋgila Gabriela birra? ¶ · Majt Maria dahká gå oadtju ieŋŋgilav guossáj? ¶ · Majt ieŋŋgil Mariaj javllá? ¶ · Mij le Maria måråj dasi majt ieŋŋgil subtsas? ¶ · Majt ieŋŋgil Jubmela birra javllá? ¶ · Gej soajttá sæmmi lágásj åtsådallama dagu Maria ja Josef uddni? ¶ · Gåktu nuora gudi uddni iesselissan sjaddi vuosstáj váldeduvvi? ¶ · Majt usjudalá dan birra gå muhtem nuora hasoduvvi tsuovkkanittjat? ¶ · Gåktu beras lulujin nuorra næjtso ja báhtja gudi æjgádin sjaddaba, vuosstáj váldeduvvat? ¶ Lågå subttsasav ájn akti ja usjudalá dán birra: ¶ · Majt máhttep dahkat nuoraj åvdås gudi æjgádin sjaddaba? ¶ · Gåktu máhtti nuora gudi æjgádin sjaddi vásedit Jubmel le sijá siegen, dagu Jubmel lij Maria ja Josefa siegen? ¶ Tjáhtje le guovdátjin mijá árkkabiejven ja sæmmi aj jáhkkoåhpadusán. Tjáhtje le fámo ája ja iellemav vaddá. Juhkusav ájan gávnnap. ¶ Tjáhtje le danna juo åvddål sjivnnjádusá gietjav biejve. Javladuvvá tjáhtje ja Jubmela Vuojŋŋan juo le dåppe, juo åvddål sjivnnjádus ietján dáhpáduvvá. Tjáhtje gástan aneduvvá. Lutheralasj girkko le dábálasj jut gástaduvvá mánnán, ájnat maŋenagi le aj sjaddam dábálasj lågenanjagágin jali ållessjattugin gástaduvvat. Gå mánná gástaduvvá, de sån guhti mánáv gástat, gålmmi goajvvis vehi tjátjes máná oajve nali ja mánáv gástat Áhtje, Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Jubmela bágo dagá gástan de le tjáhtje dåssju tjáhtje. ¶ Tjáhtje mij gástan aneduvvá le ájlis gå Jubmela bágo siegen aneduvvá. Sijddagástadahttijn de guotteduvvá tjáhtje mij aneduvvá, ållu ålgus, goade lulásjbælláj jali sajijda gåsi ulmutja e duolmo. ¶ Girkko vuostasj ájgen lij konfirmasjåvnnå oassen gástas. Praktihkalasj siváj diehti iereduváj konfirmasjåvnnå gástas. Danen sierra dahkon aneduváj, ja maŋenagi sierra sakramenntan duodden gásstaj. Juohkka jage sulle 40 000 nuora Vuona girkkon konfirmeriduvvi. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Biejvve ¶ Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. ¶ De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1.Kor 13, 4-5,13 ¶ Grehkagiellaj gávnnuji gålmmå bágo ma mierkkiji gieresvuohta: Eros, phileos ja agape. ¶ Eros le gieresvuohta ålmmå ja nissuna gaskan. ¶ Phileos le gieresvuohta guojmmealmatjijda jali gieresvuohta almatjij gaskan ráddnan. ¶ Agape , jubmelasj gieresvuohta, gieresvuohta mij Jubmelin le. Dáv gieresvuodav lip vájmojnimme oadtjum Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. ¶ Rámádin buohtastahteduvvá biejvve Jesusijn, tjuodtju Jesusa muohto lij biejve lágásj, ålles fámos bájttemin (Big. 1, 16). Sij gudi Jesus Kristusij jáhkki gåhttju ietjasa ristagissan. Majt sihtá javllat Jesus Kristusij jáhkket? Assisia Fránssa sidáj guojmestis iehttset suv åvdås dievnnudijn. Boandás iellemav guodij. Gåhtjoj låttijt, juhtusijt, giedjegijt ja sjattojt ietjasa oabbán ja vielljan. Lågå Assisia Fránsa andaktav gånnå juhtusij ságas. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Ednam ¶ Luonndo le almatjijda ávvon ja adnon vatteduvvam dán væráldin. Almasj le ednamis dagádum ja miján le sierralágásj dahkamus ednama gáktuj. Galggap luondov sujttit ja dav háldadit váj juohkkahasj máhttá dassta viessot. ¶ Ulmusj muhtem bájkkáj gullu, ij vuosstálakkoj. Åvddåla lidjin sáme organiseridum sijdaj milta. Mierredum sijdajn lidjin riektá guohtomij ja bivdduj sijá guovlon. Jus luondov æhttsá de tjuovvu aj åvdåsvásstádus dav sujttit. Uddni sijddanamma ienemusát boatsojsujton aneduvvá. ¶ Åvdebut lidjin almatja nannusit luonnduj tjanádum, valla gåktu le uddni? Gåktu udnásj almatja luondov adni? Gåktu vieledip ja vuosedip vuollegasjvuodav ja iehttsep luondov? Ja makkir vuogijn? ¶ Vuojnnemahtes Jubmelij jáhkket, le viehka gássjel. Rámát javllá Jubmel væráldav sjivnnjedij. Jubmel almatjav ednamis sjivnnjedij. Jubmel le almatjij sierralágásj dahkamusáv vaddám ietjá sjivnnjádusáj gáktuj. Jubmel le miejnnim almatja galggi liehket háldadiddje, guojmmebargge ja dievnára. Ij le miján riektá allasimme válldet gájkka ja dåssjidit iellemav ja luondov. Jábmemin galggá almasj vas ednamin sjaddat, ja vas ednamis bajástjuodtjelit maŋemus biejve. Ednam le oassen sjivnnjádusás. Ednam vaddá sjattojt, biebmov, tjátjev ja gájkka majt dárbahip. Ájgij tjadá li almatja bierggim dassta majt luonndo vaddá. Sáme árbbedábe milta le ájnas luondo jiednaj gulldalit. Majt dat mierkki? Galggap sjávot luondon manádit ja ep galga válldet ienebuv gå majt luonndo gierddá. Galggap buorissjivnnjedit dav mij viessu. Galggap viessot gijttolisvuodan Sjivnnjediddjáj ednama vaddásij åvdås. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Ankarede kapella. Dán girkko birás le tjielggasit sáme birrasij bájnnidum. Girkkosaje birra li viehka moadda gåetieh. Návti le guhkás læhkám. Guovlon”blåsjö-bo”-oasse smáv stugorij, ja ”lapp”-oasse gånnå li gåetieh ja buvrieh. Dá guokta kultuvra viessoba nubbe nuppe guorralakkoj. Moadda sáme li dán girkkogárden hávddáduvvam. ¶ Moadda hávsskes mujto li báhtsám árbbedábálasj sáme girkkoájllegijs. Dákkir vásádusá tjadni buolvajt aktij ja aktijvuodav nanni. ¶ Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran. Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá. Dát målssu jages jahkáj. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran. Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá. Dát målssu jages jahkáj. ¶ Gå girkkuj boahtá, de dalága vuojnná eatneme, tjuovggagloba sáme ruossajn. Dat girkkuj vatteduváj ja le bájkálasj smirjos dagádum. ¶ Ájnegis ulmutja berustimijn, duola dagu Martha Jåma ja Maja Dunfjell li girkkov ruoppsis tydjaj hiervvim: mæssohágel, gålmmå antependija (gåbtjås álltára/låhkåmpulta/sárnneståvlå åvdån) Martha Jåmas daddnidum. Báhpa ruodná stolan le sáme ornamentihkka – Martha Jåmas daddnidum. ¶ Tjoaggulvisán tevsta lågåduvvi sámegiellaj moaddi jahkáj. Sámegiellaj lávllu. Sáme liturgija sierralágásj aktijvuodajn aneduvvá. ¶ Girkkogárden gávnnuji hávde sáme hámijn, dat sihtá javllat tjáppa luonndogierge, sáme tæksta ja/jali sáme ornamentihkka. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Ájgij tjadá li moadda sálma almoduvvam nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj. Sáme sálmmagirjijn li ienemus oassáj sálma ma li dárogielas jali suomagielas jårggåluvvam, valla álgos dujskagielas ja ietjá gielajs båhti. Ájn li dåssju muhtem gallegasj sálma ma li dagádum sámijs ja gåvvidi sáme almmavuohta- ja åsskodádjadusáv. Sáme sálma le ájnas oasse jubmeldievnastusás. ¶ Mij le sierralágásj sáme sálmaj? Suojmma lávllom ja modulerim. Sáme sálma ja juojggusa li muodugattja. Orgelmusihkka le sáme lávllomvuogev hebadam. Orgelmusihkka galggá sálmmalávllomav nannit ja viehkedit tjoaggulvisáv aktan lávllot. Dat gájbbet tjoaggulvisá lávllomvuohke le orgelmusihkkaj hiebaduvvam. Sáme sálmmalávllom ij la læhkám vuojga orgelmusihkkaj hiebaduvvam ja navti le orgelmusihkka árbbedábálasj lávllomvuogev hebadam. Juojgan le sierra sadje sáme musihkan. Moaddása sihti ieredit girkkolasj ja iehpe-girkkolasj musihka gaskan. Juojggam le gássjel dåhkkidit muhtem birrasijn. Danen ij la juojgga luondulasj jubmeldievnastusán. Sij gudi li guhkemusát juojggam jubmeldievnastusáj aktijvuodan, li oarjjelsáme. ¶ Oarjjelsáme guovlojn le læhkám ulmme sáme musihkkaárbbedábijt oassáj oadtjot liturgijas ja jubmeldievnastusás. Juojggam le moaddásijda sáme identitehtta, ja moaddásij mielas sáme musihkkaárbbedábij adno jubmeldievnastusán tjadná kulturmoalgedimev ja jáhkov navti váj ulmutja dåbddi ienebut girkkuj gulluji. Oarjjelsámegiella sjattaj almulasj tjállemgiellan jagen 1978. Dan åvddåla lij oarjjelsámegiella dåssju njálmálasj giella. Gávnnuji sálma ma li oarjjelsámegiellaj tjáleduvvam, melodija sámegielajn tåvnnågiellan ja gávnnuji sálma ma li jårggåluvvam ja udnásj melodijada hiebaduvvam. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Lars Jacobsen Hætta (1834-1896) bajássjattaj Guovdageaidnun/Guovddagæjnon gássjelis ájgen. Gåhttsåm badjánij Guovddagæjnon 1840-lågon Læstadiusa sárnij diehti ja Hætta lij akta sijás guhti duohtaduváj. Girkkohærrá ja oajválattja gæhttjalin Guovddagæjno gåhttsåmav ganugahttet. Gåhttsåm sjattaj stuojmmen Guovddagæjnon basádismáno 8. biejve 1854 ja Hætta lij guovdásj ulmusj stuojmen. Lensmánne ja boargál gåddujga. Hætta lij 18 jage dalloj, ja ietjas nuorra álldara diehti ittjij duobbmiduvá jámátjit, ájnat iellemájge giddagissaj. ¶ Jens Andreas Friis , guhti Stockfletha sáme rámátjårggålimev lij rievddamin, iejvvij Lars Jacobsen Hættav giddagisán ja gåhtjoj suv rámátjårggålimijn barggat. Maŋenagi oattjoj Friis Lars Jacobsen Hættav giddagisás ålgus, váj besaj sáme rámátjårggålimijn barggat. Gå Lars Hætta Guovddagæjnnuj vuolgij, de oattjoj bargov åhpadiddjen ja girkkodålkkån. Jårggålij aj muhtem sálma sámegiellaj. Hætta le aj muhtem sálma iesj tjállám, duola dagu . ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Ednam ¶ Aajja subtsas dallutjis gå suv máttaráddjá hejajda galgaj. Sujna lij guhka váttsos ja ittjij avtan biejven jåvsåda. Hæhttuj ijástallat muhtem båvnij guoran jávrregátten. Gå idedis vas smaredij de ájtsaj oadám lij moadda ráboj gassko. Valla ittjij ballá. Gullam lij man gássjel lij suvddet jábbmegijt váres vuolus gitta merragáddáj gånnå girkko lij gå ællim vedja. Danen lagámusá luonnduj hávddádin. Dalloj ettjin gávnnu njuolgadusá dan hárráj. Sij gudi jábmin beras lulujin vuojŋadallat lahkusin dåppe gånnå ulmutja båhtin mieddel, navti ettjin dárbaha liehket aktugattja madi bajástjuodtjelimev vuordatjin. Vuordedijn bessin gullat gå ulmutja jåhtålin mieddel æloj. Bessin hávsskudallat jienaj daj smáv miesijs ma ruovggin áldostis gávnnat. Nav guhkev gå sij gudi viessu e dåssjev háreda sijáv gudi li jábmám, de bessin ráfen idjadit. ¶ Dát subtsas le jábmema birra. Rámát javllá "láhppup" gå jábmep ( 1 kor 15, 18 ). Akti boahtteájgen galggá Jesus ruopptot boahtet værálda gånågissan. Galggá ietjas rijkav vuododit gånnå ij desti makkirak bahá gávnnu. ¶ Makkir aktijvuohta le dujna jábmemij ja hávddádallamij? ¶ Vuojnnemahtes Jubmelij jáhkket, le viehka gássjel. Rámát javllá Jubmel væráldav sjivnnjedij. Jubmel almatjav ednamis sjivnnjedij. Jubmel le almatjij sierralágásj dahkamusáv vaddám ietjá sjivnnjádusáj gáktuj. Jubmel le miejnnim almatja galggi liehket háldadiddje, guojmmebargge ja dievnára. Ij le miján riektá allasimme válldet gájkka ja dåssjidit iellemav ja luondov. Jábmemin galggá almasj vas ednamin sjaddat, ja vas ednamis bajástjuodtjelit maŋemus biejve. Ednam le oassen sjivnnjádusás. Ednam vaddá sjattojt, biebmov, tjátjev ja gájkka majt dárbahip. Ájgij tjadá li almatja bierggim dassta majt luonndo vaddá. Sáme árbbedábe milta le ájnas luondo jiednaj gulldalit. Majt dat mierkki? Galggap sjávot luondon manádit ja ep galga válldet ienebuv gå majt luonndo gierddá. Galggap buorissjivnnjedit dav mij viessu. Galggap viessot gijttolisvuodan Sjivnnjediddjáj ednama vaddásij åvdås. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Låvdagoahte ¶ Hjelp, kjære Gud ¶ Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. ¶ låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). ¶ Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Biejvve ¶ Vuostatja gudi Jesusij jáhkkin ristagissan nabdeduvvin, Kristus namá diehti. ¶ Jubmelij jáhkket le sunji luohtedit. Dat vájmos boahtá. Ij máhte bágoj baktu duodastuvvat, ij ga diedalasj teorijaj baktu duodastuvvat jali tjielggiduvvat. Diedon ij dát mierkki ij besa gæhttjalit jergajnis dádjadit, valla jáhkket jali iehttset, dat ij máhte tjielggiduvvat. Dav hæhttu iesj vásedit. Moaddása dåbddi ietjasa jasska gå Jubmelij jáhkki. ¶ Soajttá liehket gássjel jáhkket Jesus le ednama nanna viessum. Mij gudi uddni viessop ep besa Jesusav vuojnnet, valla dåbddåp histåvråv suv birra, danen gå suv birra le Rámádin tjáledum. ¶ Manen dån Jesusij jáhká? Manen le muhttijn gássjel Jesusij jáhkket? ¶ Rámádin buohtastahteduvvá biejvve Jesusijn, tjuodtju Jesusa muohto lij biejve lágásj, ålles fámos bájttemin (Big. 1, 16). Sij gudi Jesus Kristusij jáhkki gåhttju ietjasa ristagissan. Majt sihtá javllat Jesus Kristusij jáhkket? Assisia Fránssa sidáj guojmestis iehttset suv åvdås dievnnudijn. Boandás iellemav guodij. Gåhtjoj låttijt, juhtusijt, giedjegijt ja sjattojt ietjasa oabbán ja vielljan. Lågå Assisia Fránsa andaktav gånnå juhtusij ságas. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ 300 jage gållin åvddål ristagisá oadtjun sierra girkkoviesojt. Dallutjij lidjin jubmeldievnastusá priváhta sijdajn. Árvvedahtte dáhpáduvvin bievde birra, ja aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj viehkedij. Gå girkko biggiduvvin lij dålusj romarij goahteviesso gå tjåhkanin guhkesbievde birra vuodon. Boaddnje lij bievde badjegietjen. Sæmmi vuojnnep girkkon dálla, báhppa guhti jubmeldievnastusáv jådet tjuodtju bajemusán girkkon. Udnásj ájlis sadje le girkko. Oabme testamentan, gånnå ulmutja Jubmelijn lihtudin, le ájlisvuohta tjanádum sierralágásj sajijda, duola dagu oattjoj Moses lågev budá Sinai-váren. Luondo lahkavuohta arvusmahttá jubmeldievnastusán. Pilgrimvájaldusá li aj ájnnasa moaddásij gaskan. Na majt jubmeldievnastusáj ålggon, luondo ja sjivnnjedusá lahka sæmmi båttå? Návti ij ájlisvuohta tjanáduvá dåssju girkkuj tsiekkadussan, ájnat aj konkrehta duobddágijda luondon ja duobddágijda sierra histåvråjn. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Jubmel Mosesij vattij 10 budá Sinai-váren. Budá lidjin guovte gierggetáblojda tjáledum. Budá lidjin Jubmela tjuoldedum álmmuga, israelihtaj, iellemnjuolgadusá. Jubmel álmmugij lágav vaddá danen gå sihtá sijáj viehkedit. Vuogas birástagá iellemin le gieresvuohta Jubmelis. Ulmutja årnigav ja ráfev dárbahi. Vuostasj gålmå budáj sisadno le almatjij aktijvuohta Jubmelijn. Gietjav ma tjuovvu sisadni almatjij aktijvuodav guhtik guojmestiska. Budá li guovtegierde gieresvuodabudáj tjoahkkidum: Galga gájkinåvdemusát Jubmelav iehttset, ja ietjat guojmmealmatjijt dagu allasit. ¶ Le gus dån avtak dájs budájs doadjám maŋemus ájge? Makkir budá le gássjelamos tjuovvot? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, sunji gájkin ienemusát dårvustit ja åsskot. ¶ Vuostasj budá javllá gávnnu dåssju akta Jubmel ja sån le gájkaj áhttje. ¶ Álu Jubmelav ”vajálduhttep”, ja ietjá diŋgajt jali almatjijt guddnedip gå ilá ållo ájgev, fámojt ja rudájt dakkárijda gållådip. ¶ Gávna gåktu máhtá Jubmelij ietjat gieresvuodav vuosedit. ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep suv namán baháv sávada, garroda, dijdastalá, gielesta jalik bæhttala, ájnat gájkka niedan suv råhkådalá tjuorvvop, gijttep ja hievedip. ¶ Juohkkahattjan le namma. Mij Jubmela namáv adnep gå Sujna ságastallap råhkålahttijn, Mæsson ja gå Sunji lávllop. Valla ilá ålos – nuora ja ållessjattuga aj – Jubmela namáv adni gå li suhttam juosik. Gå garroda de bærggalav tjuorvo. Le gus dán birra usjudallam? Gávna ietjá moallánagáv majt máhtá adnet jus hæhttu. ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj sárnev ja Jubmela bágov ep álbeda, ájnat dav ájllisin adnep, miellusit gulldalip ja oahppap. ¶ Jubmel almev ja ednamav gudán biejven sjivnnjedij ja giehttjit biejve vuojŋadaláj. Jubmel vuojnij ulmutja vuojŋadimbiejvev dárbahin váj árggabiejve stressas ja sjuttes bessi vuojŋadit. Vuojŋastimbiejvev ájllisin adnet mierkki dav biejvev galggap Jubmelij vaddet. Máhtá jubmeldievnastussaj vuolgget. Jali råhkådallat æjgádij, oarbbenij jali iehtjádij siegen, jali Rámádin låhkåt jali ságastallat muhtem ássje birra Rámádis. Jubmelij råhkådallap ja Suv guddnedip duola dagu gå jubmeldievnastussaj mannap, Rámádav låhkåp ja råhkådallap. ¶ Gåktu dij sådnåbiejvev ávvudallabihtit? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj æjgádijt ja oajvemusájt ep álbeda ja suhttada, ájnat árvvon sijáv adnep, dievnnup, jegadip ja iehttsep. ¶ Iehtjádav guddnedit le sæmmi degu jegadit, iehttset, dievnnut ja viehkedit. Guddne åvdet ráfev ja såbaduvvamav sebrudagán ja sijdajn. Gå ietjat æjgádijt guddneda de sijáv vieleda. I agev dárbaha sidjij guorrasit jalik sijáv doarjjot vájk mav dahki. ¶ Jus muhtemav iehttsep de lip sidjij ávon, hálijdip viehkedit ja sijáv ávvudahttet. Majt dån máhtá dahkat váj duv æjgáda ávvusi? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma vahágahte, ep ga mavga baháv suv vuosstáj dagá, ájnat niedan ja dárbon suv viehkedip. ¶ Jubmel le midjij iellemav vaddám. Ja sån mijáj iellemij badjel ráddi. Mij ep gåtte! Ep mij ietjam iellemij badjel iesj mierreda. ¶ Vidát budá aj sisadná givsedimev, badjelgæhttjamav ja vasjev. Bahás bágojt soajttá javllap ma iehtjádijt vahágahtti. Navti guojmát iellemtjuonamav gåttå. Báhko jali vasjes tjalme soajttá gåddet. ¶ Gåktu máhtá viehkedit nuorajt gudi givseduvvi jali badjelgehtjaduvvi? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj rájnnasin ja vigedibmen ájádusájn, bágojn ja bargojn viessop. Gállasjguojmitja galggaba guojmeska iehttset ja guddnedit. ¶ Jubmel le gieresvuodav ja seksualitehtav sjivnnjedam; aktisasj iellemav almatja ja nissuna gaskan. Juohkkahasj galggá gállasjvuodav vieledit, ja aktisasj iellemav suoddjit. Gudi guhtik guojmeska iehttseba, libá åskulattja, váj aktijvuodan le hávsske ja duohtavuohta. ¶ Majt dat sisadná ”gállasjvuodav doadjet”? Le gus gå gállasjguojmitja nubbe nuppes sirraba? Guovtes gudi aktan årroba sirraba? Jali le gus juoga ienep? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmestimme Suv biednigijt jali åbmudagájt válde, ep ga dajt allasimme vieret jalik bæhttogisát ásada, ájnat viehkedip vaj suv åbmudahka ájmon bissu ja lassán. ¶ Suoládit le gå iehtjádis váldá mij ij dunji gullu. Dát soajttá liehket nav ållo – báŋkas biednigijt suoládit ja dáhtámasjijnav muhtem kontåvrås jali ”luojkkat” vaskunav váni æjgádav diehtten dahkat ja de dav ”vajálduhttet” ruoptus vaddet. Dat máhttá aj liehket iehtjádijs biehttet jali válldet mij ij midjij gullu. Rámát aj javllá ep boahtte buolvas galga suoládit. Gåktu le vejulasj boahtte buolvas suoládit? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma biehte, suv birra boaktjot håla, gielesta jalik mavga baháv sárno, ájnat suv bælostip, suv birra buorev hållap ja gájkka buore guovlluj usjudip. ¶ Dát mierkki ep galga iehtjádij birra subtsastit mij ij la sádnes, dåssjedis ságajt låvgijdit jali gielestit. Dåssjedis sága soajttá hávvádahtti suv guhti dajs dejvadallá. Dåssjedis sága álu sjaddi, ja gássjel le dajt ganugahttet. Danen – ale dåssjedis ságajt iehtjádij birra subtsasta. Jus sidá sádnesvuodav muhtemis, de gatjáda sujsta njuolgga. Navti iehpedádjadusájt gádoda. ¶ Le gus dån goassak sádnesvuodav tjiehkam gå galggi lulu dav bigodit? Manen navti gevaj? Balli gus bælkkudallamis? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep bæhttogisát guojmáma árbbáj jalik goahtáj ratjá jali mak lága viehkijn dajt háhkuha, ájnat suv viehkedip åbmudagás ájmon bisodit. ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Dållå ¶ Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma gálatjav jali suv barggijt allasimme giese, duolgoda jali loakke, ájnat sijáv vágodip ja alodip jáhkkogisát dahkat mav galggi. ¶ Ij la agev álkke dåhkkidit iehtjádijn le ienep gå miján le. Hibmodit le sæmmi gå iehtjádijt unudit. ¶ Gåktu le ulmusj gå le udnodis? ¶ Dållå lieggi, tjuovgav ja lahkavuodav buktá. Dållå snjibttju, viessu. Muhttijn le hásstalus oadtjot dålåv buolátjit juohkka lágásj dálken ja duobddágin. Sámegielan li sierra bágo dållåj mij le ålggon, stuorrudagá milta, makkir dållåmuorra le, duobddága gånnå dållip ja moadda ietjá faktora vaddi iesjguhtik namáv dållåj. ¶ Dålå birra árrangiergijt biedjap váj ep miehtsev birra bieste buollát. Jubmel le ietjas álmmugij vaddám giergijt 10 budáj. Mij dá lågev budájn tjuodtju? Jubmel Mosesij budájt vattij váj Israela álmmuk galgaj viehkev oadtjot aktan viessot vuogas láhkáj. ¶ Dållå lieggi ja le luondulasj tjåhkanimsadje midjij. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Tjáhtje ¶ Gássta le sakramennta. Sakramennta le konkrehta girkkolasj dahko, vuojnos mærkka jut Jubmel juojddáv mijáj sinna, mijájn jali mijá åvdås dahká mav ep ietjama tjalmij buvte vuojnnet. Ådå testamenta milta le gássta Jesus Kristusis álgaduvvam. Ienemus åsskosebrudagájn javladuvvá ”Áhtje, Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán” (gålmaktesvuohtajavllam) madi tjátjev goajvvi. Jáhkkep aj Ájlis Vuojŋŋanisáv oadtjop gå gástaduvvap. Jáhkkep Jubmel juojddáv mijáj dahká gástan. ¶ Fáddarij dahkamus le vihtanit gå mánná gástaduvvá, ja mánáv bajássjattadijn tjuovvot. Fáddara hæhttuji liehket binnemusát 15 jage vuoras ja Vuona girkko gásstavuojnov dåhkkidit. ¶ • Muhtema sihti mánáv gástadit njuolgga maŋŋel gå la riegádam. Sij sihti máná aktijvuohta Jubmelijn le årnigis jus juoga soajttá dáhpáduvvá mánnáj. ¶ • Gástan le lahka aktijvuohta máná ja Jubmela gaskan – ja máná æjgádij ja fáddarij gaskan. Sij sihti dát aktijvuohta le sijddaj tjanáduvvam. ¶ • Máná sijdan gástaduvvi uddni danen gå dat le dáhpe muhtem sajijn, jali mánná le skibás ja æjgáda sihti mánná galggá gástaduvvam jus hæhkkat jábmá. ¶ Makkir vælggogisvuoda li dujna fáddarin? ¶ Tjáhtje le guovdátjin mijá árkkabiejven ja sæmmi aj jáhkkoåhpadusán. Tjáhtje le fámo ája ja iellemav vaddá. Juhkusav ájan gávnnap. ¶ Tjáhtje le danna juo åvddål sjivnnjádusá gietjav biejve. Javladuvvá tjáhtje ja Jubmela Vuojŋŋan juo le dåppe, juo åvddål sjivnnjádus ietján dáhpáduvvá. Tjáhtje gástan aneduvvá. Lutheralasj girkko le dábálasj jut gástaduvvá mánnán, ájnat maŋenagi le aj sjaddam dábálasj lågenanjagágin jali ållessjattugin gástaduvvat. Gå mánná gástaduvvá, de sån guhti mánáv gástat, gålmmi goajvvis vehi tjátjes máná oajve nali ja mánáv gástat Áhtje, Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Jubmela bágo dagá gástan de le tjáhtje dåssju tjáhtje. ¶ Tjáhtje mij gástan aneduvvá le ájlis gå Jubmela bágo siegen aneduvvá. Sijddagástadahttijn de guotteduvvá tjáhtje mij aneduvvá, ållu ålgus, goade lulásjbælláj jali sajijda gåsi ulmutja e duolmo. ¶ Girkko vuostasj ájgen lij konfirmasjåvnnå oassen gástas. Praktihkalasj siváj diehti iereduváj konfirmasjåvnnå gástas. Danen sierra dahkon aneduváj, ja maŋenagi sierra sakramenntan duodden gásstaj. Juohkka jage sulle 40 000 nuora Vuona girkkon konfirmeriduvvi. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Duv ájádusá ¶ Álu dålusj sáme ájlis bájkijt guossidav. Muhtem sierralágásj ráfe le dájn bájkijn. Álu le várdudahka dákkir bájkijs ja da li sierralágátja duobddágin. Usjudaláv mijá ájttegijt gudi dájda bájkijda båhtalin. Båhtin ietjasa mårråhij boahtteájge hárráj ja ádnun viehkev gå skihpudagá ja jábmem ládin. Jáhkáv aj lidjin gijttevattja ja sihtin dav javllat gå moarsse/irgge lij javllam ”sidáv” ja sæmmi aj æjgáda, gå mánná lij riegádam, gå muhtem skihppe lij varresvuodav ruopptot oadtjum ja gå bierggijin dassta mav luonndo vattij. Usjudaláv aj makkir vuollegasjvuodajn dákkir bájkijda lahkanin. ¶ Oarjjelsáme báhppa Bierna Leine Bientie ¶ Mij le dunji ájlis bájkke? ¶ Jali le gus diján ájlis bájkke lahkusin? ¶ Máhták gus dan birra tjállet ja ihkap aj gåvåv sáddit? ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Duv ájádusá ¶ Vuogas ja hæjos dábe konfirmasjåvnnåj gulluji. Muhtemij mielas le vuogas konfirmerit danen gå ålles jagev tjadá besa vásedit Jubmelav, girkkov ja jáhkov. Iehtjádij mielas le ilá divras konfirmerit ja sisadno ilá binnáv dættoduvvá. ¶ Sidá gus oassálasstet ietjada dábijt árvustallat? ¶ Subtsasta makkir dábe li vuohkasa ja ma ælla? ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Duv ájádusá ¶ Månnå dav dagáv danen gå le buorre dáhpe. Ietjam gáptev oattjov. Ja ållo fuolkke tjåhkani konfirmasjåvnnåj. ¶ Karanne 14 jage ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Duv ájádusá ¶ Akta girkkodájda ulmijs le Evangeliumav vuojnnusij buktet ja mujttádahttet mij ajtu le risstalasjvuoda sisadno. Girkko galggá aj guossididdjijt sávvat buorisboahtem. Moalgedimvuoge ja symbåvlå soajtti gullevasjvuodav ásadit. Ienep ja ienep tjoaggulvisá li sáme moalgedimvuogijt ja symbåvlåjt adnuj válldám jubmeldievnastusán váj mij sáme galggap dåbddåt dát le mijá girkko. Jubmeldievnastusán li moadda moalgedimvuoge dagu giella, musihkka, liturgalasj giellasymbåvlå ja rumájgiella. Girkkoj ja ájlis bájkij hábbmim álu bájkálasj dábij milta vájkkuduvvá mij guosská materiálaj, hámij, hervaj ja gåsi biedjá gávnijt ma jubmeldievnastusán galggi aneduvvat. ¶ Gå oarjjelsáme guovlon li jubmeldievnastusá ålggon de le dábálasj jut boassjo dållågátten sjaddá girkkoboassjo /korbájkke jubmeldievnastusán. Oarjjelsáme báhppa le aj sáme duojev/designav adnuj válldám liturgalasj biktasijda. Gåktu sidá dån girkko galggá liehket váj dåbdå ietjat buorisboahtem girkkon? Dálla besa miejnnit gåktu ietjat jubmeldievnastusáv jali girkkov sáme åsij sidá hábbmit. ¶ Majt sidá fárruj iesjguhtik oassáj jubmeldievnastusás? ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Varrudága ¶ Sámi girkkoráde ¶ Varrudága ¶ Doajmma ¶ Varrudagá ¶ Biskåhpas ¶ Åhpav: ¶ Oajvvedåjmadiddje: Sáme girkkoráde oajvvetjálle. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Doajmma ¶ Sámi girkkoráde ¶ Varrudága ¶ Doajmma ¶ Sáme girkkoráde Vuona girkkon le Girkkotjåhkanime sáme girkkoiellema orgádna. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. ¶ -Sáme girkkoráde åvddånahttá jáhkkoåhpadusá dárbbagijt, sáme sálmajt ællástahttá, sáme liturgijav dahká. ¶ -Sáme girkkoráde sihtá sáme nuorajt åttjudit girkkolasj dievnastussaj. ¶ -Sáme girkkoráde sihtá sáme girkkoiellemav nannit rájáj rastá nuorttarijkaj lándajn ja Ruossjan. ¶ -Sáme girkkoráde barggá Girkko væráltráde baktu álggoálmmugij åbbå væráldav miehtáj. ¶ Åhpav: ¶ Oajvvedåjmadiddje: Sáme girkkoráde oajvvetjálle. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Soahke ¶ Muv iedne namma le/lej:_____________________________, ja sån riegádij dán biejve__________bájken man ¶ namma le ____________. ¶ Suv vuostasj maŋep namma lij ________________. ¶ Sån bajássjattaj bájken man namma le __________________________. ¶ Muv áhkko ja áddjá ædnám bielen lijga _______________________________________________ ¶ Dáv sunnu birra diedáv:_______________________________________________________ ¶ Muv áhtje namma le/lej:_____________________________, ja sån riegádij dán biejve __________ bájken ¶ man namma le ____________. ¶ Muv áhkko ja áddjá áhtjám bielen lijga _______________________________________________ ¶ Dáv sunnu birra diedáv::_______________________________________________________ ¶ Áhttját ja æddnát lijga _____________jage vuorrasa gå æjvvalijga bájken man namma le ¶ Válldujga jagen _____________, ja årrujga bájkkáj man namma le ________________________________. ¶ Rámádin subtsastaláduvvá iellema muora ja máhto muora birra. Muorra mij diedij buore ja bahá birra. Rámádin li moadda gåvå ma diŋgajt gåvvidi. Jesus anij árkkabiejve gåvåjt ietjas gåvvidittjat. Muhtem subttsasin gåvvi ietjas vijnnamuorran, ja mij ulmutja lip oavse. ¶ Soahke le muorra mij juohkka sajen mijá guovlon gávnnu. Danna le ruohttsa, oavse ja lasta ma aktan gulluji. Allagin ja sárggadin tjuodtju suojen, valla aj roahkkot ja dæbtjodum biekkos sajijn. Soahke le duodjeábnas, buolládahka ja suodjen. Soahke soajttá mierkkit ulmutja iellemav gå soage vijddáni valla daj vuodon le aktisasj ruohttsa. Ruohtsa vaddi gullevasjvuodav ja jasskavuodav. Åvdep buolvajda lip tjanádum, fuolkkáj. ¶ Jesus ruossinávlliduváj. Ruossa le muoras dagáduvvam, ja le vuojttomærkkan sjaddam gå Jesus le jábmemis bajástjuodtjelam. Ruossa muora nanna mijá lånåstusá vuodo Jesus Kristusin biejaduváj. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Soahke ¶ Muv iedne namma le/lej:_____________________________,ja sån riegádij dán biejve ______________ ¶ bájken man namma le ______________________. ¶ Suv vuostasj maŋep namma lij _______________________. ¶ Sån bajássjattaj bájken man namma le __________________________. ¶ Muv áhkko ja áddjá ædnám bielen lijga _______________________________________________ ¶ Dáv sunnu birra diedáv:__________________________________________________________________ ¶ Muv áhtje namma le/lej:_____________________________, ja sån riegádij dán biejve ___________ ¶ bájken man namma le ____________. ¶ Sån bajássjattaj bájken man namma le __________________________. ¶ Muv áhkko ja áddjá áhtjám bielen lijga _______________________________________________ ¶ Dáv sunnu birra diedáv:__________________________________________________________________ ¶ Áhttját ja æddnát lijga _____________jage vuorrasa gå æjvvalijga bájken man namma le ______________. ¶ Válldujga jagen _____________, ja årrujga bájkkáj man namma le_______________________________. ¶ Dij sjattajda ________________oarbbena, ja sijáj namá li ______________________________________. ¶ Rámádin subtsastaláduvvá iellema muora ja máhto muora birra. Muorra mij diedij buore ja bahá birra. Rámádin li moadda gåvå ma diŋgajt gåvvidi. Jesus anij árkkabiejve gåvåjt ietjas gåvvidittjat. Muhtem subttsasin gåvvi ietjas vijnnamuorran, ja mij ulmutja lip oavse. ¶ Soahke le muorra mij juohkka sajen mijá guovlon gávnnu. Danna le ruohttsa, oavse ja lasta ma aktan gulluji. Allagin ja sárggadin tjuodtju suojen, valla aj roahkkot ja dæbtjodum biekkos sajijn. Soahke le duodjeábnas, buolládahka ja suodjen. Soahke soajttá mierkkit ulmutja iellemav gå soage vijddáni valla daj vuodon le aktisasj ruohttsa. Ruohtsa vaddi gullevasjvuodav ja jasskavuodav. Åvdep buolvajda lip tjanádum, fuolkkáj. ¶ Jesus ruossinávlliduváj. Ruossa le muoras dagáduvvam, ja le vuojttomærkkan sjaddam gå Jesus le jábmemis bajástjuodtjelam. Ruossa muora nanna mijá lånåstusá vuodo Jesus Kristusin biejaduváj. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Soahke ¶ Jubmela sidot lij vierregav joarkket. Jesus aj slæktaj ja fámilljaj gulluj. Rámádin máhttep Jesusa vierregav tjuovvot gitta Abrahama ájges. ¶ Davida máddaga baktu galggap åsijt gehtjadit ¶ David gånågis, nubben stuorámus gånågis Israelan, ja sån Juda vierregij gulluj. Suv máttarádjá namma lij Boas ja máttaráhko namma lij Rut . Ádjá namma lij Obed . Davida áhttje, Isai , lij Betlehemas ja sujna lidjin 8 bárne. David lij nuoramus vieljajs. Davida maŋŋela sjattaj Salomo gånågis. Sån lij Davida ja Batseba bárnne. David ja Batseba aj áddján ja áhkkon sjattajga, ja akta sunnu áddjovijs lij Rehabeam , guhti ietjas áhtjev Salomov tjuovoj gånågissan. Ja Rehabeam maŋŋela suv bárnne Abiam gånågissan sjattaj. Abiam lij Davida ja Batseba máttaráddjov ja –áhkkov ja David lij suv máttaráddjá ja Batseba suv máttaráhkko. Rámádin tjuovvop Davida máttov gitta Jesusa riegádibmáj. ¶ Rámádin subtsastaláduvvá iellema muora ja máhto muora birra. Muorra mij diedij buore ja bahá birra. Rámádin li moadda gåvå ma diŋgajt gåvvidi. Jesus anij árkkabiejve gåvåjt ietjas gåvvidittjat. Muhtem subttsasin gåvvi ietjas vijnnamuorran, ja mij ulmutja lip oavse. ¶ Soahke le muorra mij juohkka sajen mijá guovlon gávnnu. Danna le ruohttsa, oavse ja lasta ma aktan gulluji. Allagin ja sárggadin tjuodtju suojen, valla aj roahkkot ja dæbtjodum biekkos sajijn. Soahke le duodjeábnas, buolládahka ja suodjen. Soahke soajttá mierkkit ulmutja iellemav gå soage vijddáni valla daj vuodon le aktisasj ruohttsa. Ruohtsa vaddi gullevasjvuodav ja jasskavuodav. Åvdep buolvajda lip tjanádum, fuolkkáj. ¶ Jesus ruossinávlliduváj. Ruossa le muoras dagáduvvam, ja le vuojttomærkkan sjaddam gå Jesus le jábmemis bajástjuodtjelam. Ruossa muora nanna mijá lånåstusá vuodo Jesus Kristusin biejaduváj. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Máhttep gus jubmeldievnastusáv låvdagoaden ásadit? Sadje gånnå dåbddå aktijvuodav dålå birra, ladnja gånnå sáme giella, kultuvrra ja árvo luondulattjat åvddån båhti. ¶ -Låvdagoahte le sáme tællta mij le praktihkalasj ja vuogas. Makta ulmutja dåbddi gullevasjvuodav muhtem bájkkáj boahtá konkrehta dåbdojs ja åtsådallamijs bájkes. Åtsådallama soajtti liehket negatijva ja positijva. Juohkkahattjan li bájke majt lijkkuji ja majt e lijkku, ja dát målssu persåvnås nubbáj. ¶ -Låvdagoade jårbbis hábme gåvvit aktan lip. Árran le aj jårbbis. Dát soajttá aj mierkkit juohkkahattja li sæmmi dásen ja li avtaárvvusattja. Na suovva mij badján dålås låvdagoade gassko? Dat soajttá mierkkit råhkålvisájt ma Jubmelij bajás manni. Na jus tjielggip Ájlis Vuojŋŋan le suovva? ¶ -Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Juohkka sajen ajtu. Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. ¶ -Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Juohkka sajen ajtu. Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Muhtem sajijn lávllu gasskaájge sálmajt, ietjá sajijn hip-hop, ja muhtem sajijn vas goappátjijt sæmmi jubmeldievnastusán. Girkkon li jubmeldievnastusá, gássta, konfirmasjåvnnå, hedja, hávddádusá. Dá dagu mijá ristagis árvojt vuojnnusij bukti. Jubmeldievnastus le gånnå Jubmel ja almatja æjvvali råhkålvisá baktu. Sárnnedijn sihtá Jubmel juojddáv dunji javllat. ¶ Vuonan li jubmeldievnastusá álu sådnåbiejvijt kl. 11.00. Sådnåbiejvve, danen gå dat le Jesusa bajástjuodtjelime biejvve. Kl. 11.00 danen gå båndor dålusj ájgen galgaj asstat gusájt båhtjet vuostak. Valla muhttijn le jubmeldievnastus maŋŋela biejven. ¶ Mav diedá ietjat bájkálasj girkkohiståvrå birra? ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Bierna Leine Bientie ja Anna Jacobsen aktan jårggålijga, dåbddusamos sálmma mav jårggålijga le Biejjiem jih askem. Bierna Bientie le oarjjelsámij báhppa ja álgij bargonis 1980-lågo álgon. Ájtsaj sálma sámegiellaj vádnunin. Danen jårggålahttjáj. Ierit ietján le jårggålam Laudate. ¶ Frode Fjellheim le musihkkár ja komponissta. Sån le musihkav dahkam oarjjelsáme liturgijajda. Frode le aj melodijav komponerim tækstaj Biejjiem jih askem. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Sorsele girkkon le bájnos glássamálak sáme motijvajn. Sámenissun ruoppsis oarjjelsáme gahperijn anet mánátjav fármen ja sámenæjttso nuorttalap sámegahperijn gehtjat juohkusij gudi Jesusa birra tjuodtju. Sij li gárvodum dagu lij dábálasj Jesusa ájgen. Båsskå le mállaga åvddågietjen. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Joh. 13:34 ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Sámi girkkoráde ¶ Varrudága ¶ Doajmma ¶ Álgij muhtem berustiddje ájádallij gudi sihtin iehpeformálalasj forumav gånnå bessin vuodulasj gatjálvisáj badjel dagástallat åbbålattjat sierraláhkáj sáme kontevstajn vuodon. ¶ Juogos le kristuskránssa prosjevta milta gávnnum, ja sjaddá maŋŋela aj joarkket. Kristuskránssa prosjevta riektá li juohkusa duogen. ¶ Sij gudi kristuskránssaj li tevstajt buvtadam li: ¶ Guossetjálle; ¶ Gijttep gájkajt gudi juoktá li vuojnojt, kritihkav ja responsav buktám iesjguhtik láhkáj. Gijttep dájddárav Elisabeth Ohlson-Wallin guhti arvásláhkáj le ietjas gåvåjt luojkkam. Gijttep Aslak Mikal Miennav guhti le gåvåjt prosjektaj vaddám ja gåvvåbásav stock.xcng mij aj le gåvåjt vaddám. Sierralágásj gijtto gierddis nuorajda ietjas oajvvadusájs ja Minna Rantasaloj guhti moadda idjatijma le låhkåm ja responsav buktám. ¶ Prosjektakoordinahtur prosjektajuohkusa dagá ij lim guhkás bessam. Ihkap almasjvuohke le navti jut nubbe nuppev dárbahip. ¶ Åhpav: ¶ Oajvvedåjmadiddje: Sáme girkkoráde oajvvetjálle. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Soahke ¶ Muhtemijda jali muhtem histåvrråj gullut ¶ Muhtema li vuorbálattja gå siján li áhko ja ádjá gej siegen bessi aktan vásedit. Muhtemij jali muhtem histåvrråj tjanádum liehket vaddá identitehtav. Mujto li gærrása ja ájnnasa. Ietjat slevta histåvrrå le árvulasj danen gå dat dunji identitehtav vaddá mav boahtte buolvvaj máhtá åvddån buktet. ¶ Gávnada ienep slevta birra áhko jali ádjá siegen jali iehtjádij siegen ietjat lahkusin! ¶ Rámádin subtsastaláduvvá iellema muora ja máhto muora birra. Muorra mij diedij buore ja bahá birra. Rámádin li moadda gåvå ma diŋgajt gåvvidi. Jesus anij árkkabiejve gåvåjt ietjas gåvvidittjat. Muhtem subttsasin gåvvi ietjas vijnnamuorran, ja mij ulmutja lip oavse. ¶ Soahke le muorra mij juohkka sajen mijá guovlon gávnnu. Danna le ruohttsa, oavse ja lasta ma aktan gulluji. Allagin ja sárggadin tjuodtju suojen, valla aj roahkkot ja dæbtjodum biekkos sajijn. Soahke le duodjeábnas, buolládahka ja suodjen. Soahke soajttá mierkkit ulmutja iellemav gå soage vijddáni valla daj vuodon le aktisasj ruohttsa. Ruohtsa vaddi gullevasjvuodav ja jasskavuodav. Åvdep buolvajda lip tjanádum, fuolkkáj. ¶ Jesus ruossinávlliduváj. Ruossa le muoras dagáduvvam, ja le vuojttomærkkan sjaddam gå Jesus le jábmemis bajástjuodtjelam. Ruossa muora nanna mijá lånåstusá vuodo Jesus Kristusin biejaduváj. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Biejvve ¶ Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj. Gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. ¶ Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. ¶ Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. ¶ Rámádin buohtastahteduvvá biejvve Jesusijn, tjuodtju Jesusa muohto lij biejve lágásj, ålles fámos bájttemin (Big. 1, 16). Sij gudi Jesus Kristusij jáhkki gåhttju ietjasa ristagissan. Majt sihtá javllat Jesus Kristusij jáhkket? Assisia Fránssa sidáj guojmestis iehttset suv åvdås dievnnudijn. Boandás iellemav guodij. Gåhtjoj låttijt, juhtusijt, giedjegijt ja sjattojt ietjasa oabbán ja vielljan. Lågå Assisia Fránsa andaktav gånnå juhtusij ságas. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Tjáhtje ¶ Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gástadusá birra: ¶ Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. ¶ Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: ¶ gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán ¶ ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. ¶ Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij.Meg er gitt all makt i himmel og på jord. ¶ Tjáhtje le guovdátjin mijá árkkabiejven ja sæmmi aj jáhkkoåhpadusán. Tjáhtje le fámo ája ja iellemav vaddá. Juhkusav ájan gávnnap. ¶ Tjáhtje le danna juo åvddål sjivnnjádusá gietjav biejve. Javladuvvá tjáhtje ja Jubmela Vuojŋŋan juo le dåppe, juo åvddål sjivnnjádus ietján dáhpáduvvá. Tjáhtje gástan aneduvvá. Lutheralasj girkko le dábálasj jut gástaduvvá mánnán, ájnat maŋenagi le aj sjaddam dábálasj lågenanjagágin jali ållessjattugin gástaduvvat. Gå mánná gástaduvvá, de sån guhti mánáv gástat, gålmmi goajvvis vehi tjátjes máná oajve nali ja mánáv gástat Áhtje, Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Jubmela bágo dagá gástan de le tjáhtje dåssju tjáhtje. ¶ Tjáhtje mij gástan aneduvvá le ájlis gå Jubmela bágo siegen aneduvvá. Sijddagástadahttijn de guotteduvvá tjáhtje mij aneduvvá, ållu ålgus, goade lulásjbælláj jali sajijda gåsi ulmutja e duolmo. ¶ Girkko vuostasj ájgen lij konfirmasjåvnnå oassen gástas. Praktihkalasj siváj diehti iereduváj konfirmasjåvnnå gástas. Danen sierra dahkon aneduváj, ja maŋenagi sierra sakramenntan duodden gásstaj. Juohkka jage sulle 40 000 nuora Vuona girkkon konfirmeriduvvi. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Åhpav: Girkko ¶ Girkkolanján le álu galle ristagis symbåvlåjs álltárgåvåjn, mæssohágelin ja skulptuvrajn ja gåvåjn. Bájkálasj dábe duola dagu bájno, materiála ja dájdda álu bájnni girkkoj hámev. ¶ Gåvvådájdda álu rámátsubttsasijda vuoset. Moadda tjoaggulvisá dåppe gånnå sáme årru li sihtam álltártáblov gåvå dagi. Muhtem girkkojn le dåssju ruossa alek duogátja åvdån. Alek le alme bájnno ja navti galggá álltárgåvvå vuosedit dåssju ruossa mierkki almme midjij. ¶ Diedák gus jus gávnnuji girkko ma li adnám symbåvlåjt, ornamentajt, dájdav, bájnojt ja adnogávnijt ma li sáme dábij vuodon? Tjalmme álu vuojnná symbåvllåanov ja visuella hábbmimav girkkon ja navti dåbddå dagu dasi gullu jali ij. Gåktu duv mielas máhttá girkkov sáme girkkon dahkat Sámen? ¶ Duodje máhttá juogeduvvat garraduodjáj, giehtabargguj ja dájddaj. Dá li girkkohærvvan aneduvvam. Jukkasjávre girkkon Svierigin le dájddár Lars-Levi Sunna orgeltangentajt dahkam soages, tjoarves ja sasnes. Ænodagá girkkon Nuortta-Suoman vuoset álltártábllo gáptegis sámijt ja rejnajt. Sirmmá girkkon le dájddár Eva-Britt Varsi sárnneståvlåv sámeinspireridum bájnoj ja skándaj hiervvim. Kárásjågå ådå girkko hábme galggá mak gámá lágasj. ¶ Girkkon aktijvuohta nanniduvvá. Bessap ristagis aktijvuohtaj Jubmelijn ja nubbe nuppijn jáhko baktu Jesus Kristusij. Jubmel ij sidá galggap aktu liehket ristagisá. Jubmeldievnastusán dát aktijvuohta vuojnnusij boahtá gå lip aktan jáhkkodåbdåstusá, iehkedismállása, råhkålvisá ja sálmaj birra. Áhttje Mijá le dat råhkålvis mav Jesus iesj le midjij oahppam. ¶ Jubmeldievnastus sisadná moadda ássje: rámáttevsta, sárnne, råhkålvisá, sálma ja iehkedismáles. Juohkka sådnåbiejve muhtem mierredum tiebmá , låggŋiduvvá, mij le vuodon rámáttevstaj, sárne ja sálmaj válljimin. Jubmeldievnastusán le sierra liturgija gásstaj, konfirmasjåvnnåj, hávddádibmáj ja hedjaj. Juohkkahattjan le mierredum dahkamus jali rolla, ja gájkka mij dáhpáduvvá le årniga milta. ¶ Gåktu le jubmeldievnastus sáme jubmeldievnastus? Sámegiela ano diehti? Girkkohervaj baktu? Sárne, råhkålvisáj jali liturgija sisadno? Musihkka? Sij gudi jubmeldievnastusán oassálassti? ¶ Sárnne ja sálma sámegiellaj li viehkken gå le sáme jubmeldievnastus. Girkkotsiekkadus, dájdda ja symbåvlå girkkon li viehkken girkkotsiekkadusáv sáme birástahkan ásadit. Liturgalasj biktasa majt báhppa, kantor ja katekehta adni, li viehkken sámevuodav vuojnnusij buktet bájnoj, symbåvlåj ja minsstarij. Bájkálasj girkko ja tjoaggulvisráde sihtá jubmeldievnastusáv hiebadit váj juohkkahasj bájkálasj sebrudagán váset girkkov ietjas girkkon. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Reportásja ¶ Konfirmasjåvnnåårnik le ietjálágásj sajes sadjáj. Dábálamos le konfirmasjåvnnååhpadibme le dan jage gå avtsát klássan váttsá ja vihpá gáktsa máno. Muhtem sajijn le åhpadibme vahkkobiejvijn, juohkka vahko jali juohkka nuppát vahko. Muhtem sajijn ájllegijt æjvvali, madi iehtjáda lejrajda vuolggi. Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra ¶ dappe ¶ Dáppe lip tjoahkkim muhtem gåvå konfirmasjåvnnåæjvvalimijs. Hasodip konfirmántajt reportássjajt dahkat ietjasa årniga birra. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Reportásja ¶ Sihtap dån galga næhttabájkkáj reportássjav dahkat. Reportássja lejraj, konfirmasjåvnå, dåbdos ulmutja, girjje- musihkka ja filmmareportássja jali ietjat ájádusá iellema stuoráp ja unnep ibmahij birra. Sáddi midjij tevstav ja gåvåjt, de mij tevstajn viehkedip. Iesj vállji makkir giellaj tjálá. Sij guhti reportássjav sáddiji li fáron gå vuojtto vuorbeduvvá. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Paulus Utsi ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Mijá birra ¶ Sámi girkkoráde ¶ Varrudága ¶ Doajmma ¶ Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra. Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko. Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. ¶ Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon. Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán. Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat. Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj. ¶ Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt – prosjevta baktu mij le jáhkkoåhåadus Vuona girkkon. Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan. Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen. ¶ Åhpav: ¶ Oajvvedåjmadiddje: Sáme girkkoráde oajvvetjálle. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Job. 38:1-35 ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ 1 Mos.1:1-3, 31 ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Sámi girkkoráde ¶ Sámi girkkoráde ¶ Varrudága ¶ Doajmma ¶ Sáme girkkoráde ásaduváj Girkkotjåhkanimes jagen 1992. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. ¶ Da gålmmå stuorra sáme álmmukjuohkusa Vuonan, nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme, li ájrrasa ráden manna li gáktsa ájrrasa. ¶ Sáme girkkoráde ájrrasa li ¶ Anne Dalheim (jådediddje), ¶ Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsáme ájras Oarjje-Hålogaláttes, ¶ Jonhild Joma, oarjjelsáme ájras Nidarosas ¶ Kirsten Isaksen, nuorttasáme ájras Nuortta-Hålogaláttes ¶ Tor Berger Jørgensen, Duodden Bisspatjåhkanime ájras ¶ Åhpav: ¶ Oajvvedåjmadiddje: Sáme girkkoráde oajvvetjálle. ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Lågev budá ¶ Gástadibme ¶ Konfirmasjåvnnå ¶ Javllamus Mariaj ¶ Rájadusgåhttjom ¶ Værált tjuovga ¶ Biejve lávlla ¶ Gieresvuohta ¶ Risstalasj ¶ Jáhkodåbdåstibme ¶ Rámát ¶ Låvdagoahte ¶ Ájlis ¶ Råhkålvis ¶ Áhtje mijáv ¶ Jubmeldievnastus ¶ Girkkodájdda ¶ Girkkomusihkka ¶ Girkkohiståvrrå ¶ Jesusa vierrek ¶ Vattos ¶ Aajja subtsas ¶ Julev: Jahkko ¶ Davvi: Osku ¶ √ Julev: Jahkko ¶ Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra. Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko. Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. ¶ Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon. Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán. Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat. Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj. ¶ Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt – prosjevta baktu mij le jáhkkoåhpadus Vuona girkkon. Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan. Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen. ¶ Ietján máhtá låhkåt gudi li viehkedam bargujn. Lågå ienebuv! ¶ Åvddåbælláj ¶ Bessambáhko: ¶ Loggi sisi I hæhttu sisi loggit. ¶ Majt dárbaha? Næhttabájkke le dagádum Flashan. Dárbaha Adobe Flash Player 9 jali ådåsap versjåvnåv. Dáv prográmmav nåvkå oattjo. Viettja prográmmav: www.adobe.com ) ¶ Giella? Vállji giela: osko.no - dárogiella osku.no - nuorttasámegiella jahkko.no - julevsámegiella jaahkoe.no - oarjjelsámegiella ¶ Gåktu joarká? Pijlaj baktu biele badjegietjen maná åvddån ja ruoptus. Makkir bielle ja galla biele gávnnuji vuoseduvvá. Gåvåj baktu maná vuolletiemájda ja spelajda. ¶ Sálmma Næhttabájken li sálma majt máhtá lávllot ja báddit, ja ietjat gulldalit. Ij la máhttelis lávllagijt viedtjat. Jus báddit galga de dieddela “lávllot” boalov. ¶ Jus galga ietjat gulldalit de dieddela “Gulldala ietjat” boalov. ¶ Dahkamusá Næhttabájken li moatte lágásj dahkamusá. Muhtemijn vásstádus dalága boahtá, ietjá dahkamusájt vássteda gåk sidá ja dajt máhtá tjáledahttet jali næhttapedagogaj sáddit. Næhttapedagoga dåhkkit dahkamusájt majt le oadtjum, ja dij gudi divna dahkamusájt vásstedihpit oadtjobihtit vuojtov påstan. ¶ Ságastallam Næhttabájken li moadda ságastallamdahkamusá. Besa sáhkadit gej sidá, mánáj jali ållessjattugij. Sáhkadallama baktu åhpa. ¶ Popup-blokkerim Jus dujna le Win XP service pack 2, de hæhttu popup-blokkerimav jáddit jus galga bessat båhtusijt jnv. vuorkkit. Álge Internet Explorer ja de dási maná: Verktøy - Popup-blokkering - Innstillinger for Popup-blokkering. ¶ Vihkediedádus mij ActiveX-kontrollaj guosská Jus dujna le Win XP service pack 2 de ihkap oattjo vihkediedádusáv AciveX-kontrolla installerima gáktuj. De dav installeri ActiveX-kontrolla boalo dieddelime baktu. ¶ Åvddåbælláj ¶ Bessambáhko: ¶ LULESAMISK LITURGISAMLING ¶ Nettversjon ¶ Innholdsfortegnelse ¶ Allamæsso-liturgija / Høymesse-liturgien s 2 ¶ Mánnágássta / Dåp s 21 ¶ Skallidim-jubmeldievnno / Konfirmasjonsliturgi s 27 ¶ Skallomæsso / Skriftemålsgudstjeneste s 32 ¶ Aktugattja skallo / Enkeltskriftemål s 40 ¶ Iehkedismáles skihppe lunna / Nattverd hos en s yk s 44 ¶ Fiesstim / Vigselsliturgi s 47 ¶ Tj áluktevsta fiesstim / Vigselstekster s 57 ¶ Hávddádibme / Gravferdsliturgi s 67 ¶ Tjáluktevsta hávddádibme / Begravelsestekster s 77 ¶ Sijda buorissjivnnjedibme / Velsignelse av hus s 89 ¶ Høymesse-liturgien ¶ I ÁLGGO: RÅHKÅLVIS JA HIEVEDUS ¶ 1 Álggo ¶ Álggotjuojadibme ¶ Álggo sálmma ¶ Álggobágo ¶ Juogu A ¶ L Gieres tjoaggulvis. Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis ¶ Jali B ¶ L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ 2 Suttojdåbdåstibme ¶ L Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme. ¶ TJ Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje. ¶ Gehtja ármujnat munji, suttulasj almatjij, ¶ guhti lev suddodam ájádusáj, bágoj ja bargoj ¶ ja vájmonim mielav baháj dåbdåv. ¶ Jesus Kristusa diehti, åro gierddis mujna. ¶ Luojte munji suttojdam ándagis ¶ ja åhpada muv dujsta ballat ja ájnna duv iehttset. ¶ 3 Råhkålvistjuorvas KYRIE ¶ Kyrie eleison, dån Áhttjáma, gulldala. ¶ Kriste eleison, Kristus Hærráma, gulldala. ¶ Kyrie eleison, gulá, Ájlis Vuojŋŋanis. ¶ 4 Hievedus GLORIA ¶ L Guddne lehkus Jubmelij allagisán. ¶ TJ Ja ráfe Jubmelis gájkka gierugijda ednamin. ¶ Mij májnnop duv, ¶ duv hievedip, ¶ ja råhkålip, ¶ mij bajedip duv. ¶ Amen. ¶ 5 Udnásj tjoahkkimråhkålvis ¶ Guovvamáno 6. biejve (6.februar): ¶ L Råhkådallup gájka. ¶ L Hærrá, mijá Jubmel. Mij gijttep duv mijá álmmuga ja ájttegij lándaj åvdås, ájttegij dábij ja gájkka buorre árvoj åvdås majt lip oadtjum. Mij råhkålip: Várjjala mijáv suttojs ja bæjstojs, ja bissus duv namma ájllisin mijá lunna. Várjjala mijá álmmugav ja lájddi gájkka værálda álggoálmmugijt almasjárvvusasj iellemij friddjavuodan ja rievtesvuodan. Ja sálli midjij gájkajda akti tjåhkanit duv lusi aktan gájkka álmmugij duv herlukvuodan. Dav mij råhkålip, Bárnát, Jesus Kristusa mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. ¶ TJ Amen. ¶ 13. sådnåbiejve ájlistagáj maŋŋela (13.s.e.pinse): ¶ L Råhkådallup gájka. ¶ L Gájkviekses Jubmel, guhti le gájkka sjivnnjedam. Gijttep duv iellema åvdås, ja mielaj ja dåbdudagáj åvdås majt lip dujsta oadtjum. Hievedip duv, ednama tjábbudagá, iellema ja varresvuoda åvdås ja gájkaj åvdås massta dåbddåp dån le buorre. Råhkålip vaj lulujma gulldaliddje bieljijt ja hoalle njuoktjamijt oadtjot, vaj lulujma bágut gullat, gijttogis vájmojstimme duv rámmpot, ja duv oavddodagoj birra vihtanasstet bágoj ja bargoj, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. ¶ T J Amen. ¶ II JUBMELA BÁGO SÁRNNEDIBME ¶ L Gulldalup Hærrá bágojt. ¶ TJ Jubmelav májnnop. Halleluja, halleluja, halleluja. ¶ 6 Vuostasj tækstalågos ¶ T/L Tjáleduvvam le … kapiht talin. ¶ Tækstalågos låhpaduvvá návti ¶ Náv gulluji Hærrá bágo. ¶ 7 Allamæssosálmma ¶ 8 Maŋep tækstalågos ¶ T/L Tjáleduvvam le … kapihttalin. ¶ Tækstalågos låhpaduvvá návti ¶ Náv gulluji Hærrá bágo. ¶ 9 Jáhkodåbdåstibme CREDO ¶ Juogu A ¶ L Dåbdåstup mijá ájlis jáhkov. ¶ T J Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, ¶ alme ja ednama sjivnnjediddjáj. ¶ Jáhkáv Jesus Kristusij, ¶ suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, ¶ guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, ¶ niejdda Marias riegádij, ¶ Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ¶ ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, ¶ jábbmegij rijkkaj luojttádij, ¶ goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, ¶ almmáj vuolgij, ¶ gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, ¶ dåppelt vas boahtemin ¶ viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. ¶ Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ¶ ájlis aktisasj girkkuj, ¶ ájllisij sebrudahkaj, ¶ suttoj ándagisluojttemij, ¶ jábbmegij tjuodtjelibmáj ¶ ja ihkeven iellemij. ¶ Amen. ¶ Apostolak jáhkodåbdåstibme ¶ Jali B ¶ L Dåbdåstup mijá ájlis jáhkov. ¶ TJ Mij jáhkkep ájnna Jubmelij, gájkviekses Áhttjáj, ¶ guhti ednamav ja almev sjivnnjedij ¶ ja gájkka majt vuojnnep ja mij vuojnemahtes le. ¶ Jáhkkep ájnna Hærráj, Jesus Kristusij, ¶ Jubmela ájnnariegádim Bárnnáj, ¶ Áhtjes riegáduvvam gájkka ájgij åvddål, ¶ Jubmel Jubmelis, tjuovgga tjuovgas, ¶ duohta Jubmel duohta Jubmelis, ¶ riegáduvvam, ij sjivnnjeduvvam, ¶ sæmmi luondos gå Áhttje. ¶ Suv baktu gájkka le sjivnnjeduvvam. ¶ Mijáj almatjij ja mijá sálukvuoda diehti ¶ almes luojttádij ja almatja hámen bådij ¶ Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ja niejdda Marias, ¶ ja almatjin sjattaj. ¶ Mijá åvdås ruossinávlliduváj Pontius Pilatusa vuolen, ¶ vájveduváj ja hávddáduváj; ¶ goalmát biejve tjuodtjelij tjáluga milta ¶ ja almmáj vuolgij, ¶ tjåhkkåhime Áhtje oalges bielen, ¶ dåppelt vas herlukvuodan boahtemin ¶ viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit, ¶ ja suv rijkan ij nåhkåm le. ¶ Jáhkkep Ájlis Vuojŋŋanissaj, ¶ Hærráj ja hæggavaddáj, ¶ guhti Áhtjes ja Bárnes boahtá, ¶ ja guhti aktan Áhtjijn ja Bárnijn ¶ råhkåluvvá ja guddneduvvá, ¶ ja guhti profehtaj baktu hålaj. ¶ Jáhkkep ájnna, ájlis, aktisasj ja apostolak girkkuj. ¶ Dåbdåstip ájnna gástadusáv suttoj ándagisluojttemij, ¶ ja vuorddep jábbmegij tjuodtjelimev ¶ ja boahtte værálda iellemav. ¶ Amen ¶ Nikenak jáhkodåbdåstibme ¶ 10 Sálmma sárne åvddåla ¶ 11 Sárnne ¶ Åvddål sárnnetevstav låhkå, javllá sån guhti sárnnet: ¶ Dát ájlis evangelium le tjáleduvvam … kapihttalin. ¶ jali ¶ Tjáleduvvam le … ¶ Tækstalågos låhpaduvvá návti ¶ Náv gulluji Hærrá bágo. ¶ Sárnne låhpaduvvá hievedusájn: ¶ Guddne Áhttjáj ja Bárnnáj ja Ájlis Vuojŋŋanissaj, ¶ guhti lej ja le, ja bissu ájnna duohta Jubmelin ¶ ihkeven ájges ihkeven ájggáj. ¶ 12 Sálmma sárne maŋŋela ¶ III TJOAGGULVISÁ ÅVDÅSRÅHKÅLVIS ¶ Dánna máhttá tjuovvot ¶ 13 Guládusá ¶ Maŋemus oasse guládusájs máhttá li ehket návti: ¶ Tjoaggulvisá åvdep jubmeldievno maŋŋela le/libá/li - dát/dá mijáv guodám: ¶ Tjuoggulvis tjuodtján, ja namma/namá lågåduvvi. ¶ Oanegis sjávo råhkåmbåttå maŋŋela máhttá buojkulvissan juobbá dájs rámáttevstajs lågåduvvat: ¶ Juogu A ¶ Hærrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. ¶ Sál 90.12 ¶ Jali B ¶ Jesus jávllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. ¶ Joh 11.25 ¶ 14 Åvdåsråhkålvis ¶ L muohto tjoaggulvissaj ¶ Jårggålup vájmojdimme Jubmelij råhkådaládijn. ¶ L muohto álltárij ¶ Hærrá, mijá Jubmel ja Áhttje, gijttep duv, ja hievedip duv ájlis namáv, dån le buorre, ja duv ármmogisvuohta bissu ihkát. ¶ Råhkålip duv girkko åvdås væráldin. Dievde dav Vuojŋŋanisájnat. Várjjala dav Bágut ja sakramentaj baktu, ja guoddus dunji sjattojt gieresvuodan. ¶ Buorissjivnnjeda mijá tjoaggulvisáv, ja viehkeda gájkajt mijájt jáhkulisvuodan barggat rijkat åvdås. Gåhtjo mijá skallujlåhkkijt viesutjit vuornádusájn, jáhkon ja dievnastusán. ¶ Bája bágut åvddånit gájkka almasjtjerdaj gaskan. Vatte fámov ja dårvov sidjij gudi doarrádaláduvvi namát diehti. Gåhtjo sijáv gudi li jáhkov guodám ruoptus gásta ármmuj. ¶ Jesus Kristusa diehti, ¶ TJ Hærráv råhkålip. ¶ L Vatte ráfev ednamin, friddjavuodav ja rievtesvuodav gájkajda. Åhpada mijáv suodjalit almatja árvov iellema álgos gitta iellema nåhkåmij.Ármmálaste sijáv gudi hæjosvuodan ja niedan viessu. Viehkeda mijáv várajda válldet duv sjivnnjádusáv ja juogadit vattáldagájdat rievtes láhkáj. ¶ Buorissjivnnjeda mijá gånågisáv ja suv viesov, mijá álmmugav ja ájttegij lándajt ja mijá álmmukguojmijt guhkken ja gudi merajt maneldi. Aneda várjjaliddje giedat mánáj ja nuoraj badjel. Dievde sijdav ja skåvlåv Vuojŋŋanisájnat. Vatte vijsesvuodav ja rievtesvuoda mielav gájkajda gejn le åvdåsvásstádus sebrudagán, ja åhpada mijáv buoremusáv rahtjat guhtik guojmmásimme. ¶ Jesus Kristusa diehti. ¶ TJ Hærráv råhkålip. ¶ L [Uddni råhkålip ållagasj ... åvdås. (Dánna lågåduvvi hiebalgis råhkålvisá oanegattjat. Gásstamáná nammaduvvi åvddånamájn.) ] ¶ Boade sidjij gudi duv åhtsi, ja gájkajda gudi guoktáladdi ja vájvástuvvi. Jaskada skihppijt ja surgulattjajt, åro gájkaj lahka gudi li aktuvuodan, boade ihkeven iellema dårvujn sidjij gudi jábmemijn muodástuvvi; ármmálaste gájkka almatjijt. ¶ Jesus Kristusa diehti, ¶ TJ Hærráv råhkålip. ¶ L Sjávot buktep duv åvddåj dav mav juohkka akta vájmonis guoddá. ¶ Sjávot råhkådallat ¶ L Jesusa namán råhkålip dunji, mijá Jubmel ja Áhttje. ¶ TJ Hærráv råhkålip. Amen. ¶ Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, de åvdåsråhkålvis låhpaduvvá Áhttje-mijá råhkålvisájn. ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ Jali D ¶ Åvdåsråhkålvis IV ¶ Guhti råhkålvisáv låhkå, javllá: ¶ Gå lip dal Jesusa namán tjåhkanam, de råhkålup suv bágoj ja loahpádusáj milta mijá tjoaggulvisá ja Jubmela álmmuga åvdås åbbå væráldin. ¶ Gå hiehpá, de máhttá dánna duoddiduvvat: ¶ Ja råhkålup ållagasj ¶ - sijá åvdås gudi uddni gástaduvvi (li gástaduvvam), ¶ - sijá åvdås gudi gállasjvuohtaj låjdåsti, ¶ - mijá skallujlåhkkij åvdås, ¶ - sijá åvdås gudi li gåhtjodum girkko njunnjusjåvdåstiddjen, ¶ - mijá rájadusulmutjij åvdås. ¶ Dánna aj máhttá nammaduvvat buojkulvissan udnásj gijtulvisværo ulmme, girkko jali tjoaggulvisá ådå bargge, tjoaggulvisráde, ájnnasap dáhpádusá girkkon j.d. ¶ Dánna hiehpá råhkålit oanes sjávoråhkålvisáv. ¶ L Almmelasj Áhttje, guhti midjij le sijdav vaddám girkkonat væráldin. Råhkålip, bisoda mijáv duodalasj jáhkon vaj agev dujna aktan viessop, ja bágon ja bargon duv namáv guddnedip, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. ¶ TJ Hærráv råhkålip. ¶ Jali javladum ¶ TJ Amen. ¶ Dåjmadiddje ¶ Råhkålup mijá álmmuga åvdås ja sijáj åvdås gejn le fábmo ja åvdåsvásstádus sebrudagán. ¶ Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: ¶ Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan boahtte válljima suohkanstivrraj, Stuorradiggáj jali Sámediggáj, ådå suohkanstivrra, ådå Stuorradigge, ådå Sámedigge, ådå ráddidus; sjiehtadallama barggo- ja æládusiellemin, ådå skåvllåjahke j.d.) ¶ Dánna hiehpá råhkålit oanegis sjávoråhkålvisáv. ¶ L Almmelasj Áhttje, várjjala ármujnat mijá álmmugav ja ájttegij lándajt. Buorissjivnnjeda mijá gånågisáv ja suv viesov ja vatte vijsesvuodav ja fámov gájkajda gejn le åvdåsvásstádus vaj sijá barggo luluj vuorbástuvvat, dunji guddnen ja álmmugij buorissjivnnjádussan, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. ¶ TJ Hærráv råhkålip. ¶ Jali javladum ¶ TJ Amen. ¶ Dåjmadiddje ¶ Råhkålup sijá åvdås gudi boadádalli skihpudahkaj ja vuorbedisvuohtaj, gájkka aktugattjaj åvdås ja sijá åvdås gejn le noade guoddet. ¶ Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: ¶ Ja råhkålup ållagasj … åvdås . (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan sijáv gudi li vájnnodam tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáv, sijáv gudi li vuorbedisvuohtaj ja niedaj boadádallam j.d.) ¶ Dánna hiehpá råhkålit oanes sjávoråhkålvisáv. ¶ L Ármmogis Jubmel, guhti gieresvuodanit huvsa gájkka ietjat sjivnnjádusájt. Gulá mijáv gå råhkålip sijá åvdås gudi li niedan ja gárttjásin, ja aj sijá åvdås gejn li jábmemvájve: Viehkeda sijáv hæsodisvuodan ja dårvodisvuodan. Gievrroda sijáv gierddamusá båttå ja sálli sidjij gájkajda dåbddåt duv ármmogis viehkev, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. ¶ TJ Hærráv råhkålip. ¶ Jali javladum ¶ TJ Amen. ¶ Dåjmadiddje ¶ Råhkålup ráfe diehti væráldin, ja rievtesvuoda ja friddjavuoda diehti gájkka almatjijda. ¶ Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: ¶ Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan tjoavddusa rijkalasj ja rijkajgasskasasj gássjelisvuodajda j.d.) ¶ Dánna hiehpá råhkålit oanegis sjávoråhkålvisáv. ¶ L Almmelasj Áhttje, ármmálaste mijá goavggás væráldav. Viehkeda mijáv vaj ietja ep sjatta sivvan ráfedisvuohtaj ja rijdduj, ájnat ráfen ja duv sidoda milta aktan viessop desik dån gájkka vas ådåsin dagá, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. ¶ TJ Hærráv råhkålip. ¶ Jali javladum ¶ TJ Amen. ¶ Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, låhpaduvvá åvdåsråhkålvis Hærrá råhkålvisájn. ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ Dánna máhttá tjuovvot oasse 15 Tjoaggulvisá gijtulvisværro . ¶ Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, tjuovvu oasse 20 Loahppasálmma . ¶ 15 Tjoaggulvisá gijtulvisværro ¶ Juogu A ¶ L muohto álltárij ¶ Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, duv le ednam ja gájkka mij ednamin le. Gájkka mijá oame dunji gulluji. Buorissjivnnjeda dájt vattajt, vaj lulun rijkkasit ja guojmmásimme ávkken sjaddat, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. ¶ Jali B ¶ L muohto álltárij ¶ Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, duv le ednam ja gájkka mij ednamin le. Ietjat vattajs vaddep dunji ruopptot. Duosto mijáv ja mijá vattajt Jesus Kristusa diehti. ¶ Gástadibme ¶ Gå le gástadibme allamæsson, de dánna tjuovvu. Gehtja oasev Mánnágássta allamæsson. ¶ Gå ij le iehkedismáles, de tjuovvu oasse 20 Loahppasálmma . ¶ IV TJÅHKANIT HÆRRÁ BÆVDDÁJ ¶ 16 Sálmma iehkedismállása åvddåla ¶ Skallimgárvojda tjág ŋá dáv sálmav lávlodijn. ¶ Liturgga lájbev gárráj biedjá ja vijnav gávttjaj sjnjoarrá. ¶ 17 Hievedus ja Hærrá vuododimbágo ¶ L miessi jali javllá, muohto tjoaggulvissaj ¶ Hærrá lehkus dijájna. ¶ TJ Dujna aj lehkus Hærrá. ¶ L Bajedihtit vájmojt. ¶ TJ Mij vájmojdimme bajedip Hærráj. ¶ L Gijttup mij de Hærráv Jubmelav. ¶ TJ Sáddnán, værddogis le. ¶ Liturgga muohto álltárij miessi jali javllá ¶ L Sáddnán værddogis ja duohta le ¶ mij agev ja juohkka láhkáj gijttep duv, ¶ ájlis Hærrá, gájkviekses Áhttje, ihkeven Jubmel, ¶ mijá Hærrá Jesus Kristusa baktu, ¶ gev dån rádji lånestibmen væráldij, ¶ vaj mij suv jábmema baktu lulujma oadtjot suttoj ándagisluojttemav ¶ ja suv tjuodtjelime baktu ihkeven iellemav åmastit. ¶ Suv baktu ieŋŋgila duv herlukvuodav hievedi, ¶ ja duv tjoaggulvis almen ja ednamin ¶ duv namáv aktisasj sjålijn hievet. ¶ Sijájn aktan sihtap aj jienajdimme aktitjit ¶ ja råhkådaládijn lávllot: ¶ Ájlis SANCTUS ¶ TJ Ájlis, ájlis, ájlis ¶ le Hærrá Sebaot, ¶ gájk' ednamav dagáj sån herlugin. ¶ Hosianna, allagisán. ¶ Ja buorissjivnnjeduvvam le gut Hærrá namán boahtá, ¶ Hosianna, allagisán. ¶ Juogu A ¶ Bajástjuodtjelam Hærrá ja Lånestiddje, mij hievedip ja guddnedip duv ájlis namáv danen gå værrodi ietjat mijá suttoj diehti. Dunji lehkus guddne gieresvuoda åvdås mij le gievrap gå jábmem. Sálli midjij, gudi duv bævddáj låjdåstip duv rubmahav ja varáv åmastittjat, vaj vuollegis ja duodalasj vájmoj dán ájlis mállásij oassálasstep. Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. ¶ Dánna tjuovvu Hærrá råhkålvis ja Hærrá vuododimbágo . ¶ Jali B ¶ Mij hievedip duv, ájlis Jubmel, alme ja ednama Hærrá, guhti le væráldav æhttsám ja Bárnát Jesus Kristusav vaddám, vaj sån luluj gádjot mijáv suttos ja jábmemis, ja tjoahkkit dunji ájlis álmmugav. Jáhkon sunji ja aktidum gájkka mánájat råhkålip dav råhkålvisáv majt Bárnnát le midjij åhpadam: ¶ Dánna tjuovvu Hærrá råhkålvis ja Hærrá vuododimbágo . ¶ Hærrá råhkålvis ¶ Hærrá råhkålvis javladuvvá jali lávloduvvá. ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ Hærrá vuododimbágo ¶ Hærrá vuododimbágo javladuvvi jali miessiduvvi. ¶ L Mijá Hærrá Jesus Kristus dan ijá gå biehteduváj, lájbev sån váldij, ¶ (liturgga gárev válldá) ¶ Jubmelav gijtij, dådjalij dav ja åhpadusålmmåjda vattij javla: “Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj mij dijá åvdås værroduvvá. Dahkit dáv muv mujtton” . ¶ Váldij aj gávtjav mállásij maŋŋela, ¶ (liturgga gávtjav válldá) ¶ Jubmelav gijtij, ja sidjij vattij javla: “Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij dijá åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dássta juhkabihtit, dahkit dáv muv mujtton” . ¶ Jali B ¶ L Hærrá, mij sæbrrap dán mállásij ávujn ja gijtujn, duv ållidum væro diehti, jáhkon duv tjuodtjelime ja almmájvuolggema vuojttuj, vuordedijn duv máhttsamin herlukvuodanit. ¶ Råhkålip, vaj mij gudi duv bævddáj låjdåstip duostutjit duv rubmahav ja varáv, lulujma sæbrrat dán ájlis mállásij vuollegis ja duodalasj vájmoj. Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. ¶ Jubmel' Libba AGNUS DEI ¶ TJ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ¶ de ármujnat gulldala. ¶ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ¶ de ármujnat gulldala. ¶ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ¶ ráfát vatte dån. ¶ 18 Iehkedismáles ¶ L Liturgga muohto tjoaggulvissaj máhttá javllat ¶ Båhtit, gájkka le gárves. ¶ Vuostasj iehkedismálesguosse låjdåsti álltárij ja buolvvedi, duo iehtjáda tjåhkkidi. ¶ Juogedijn lávllu tjoaggulvis ja kåvrrå hiebalgis sálmajt, soajttá aj rámátsálmajt. Hiebalgis musihkka máhttá tjuojaduvvat jali lávla lávloduvvat. Muhtem oase båttå máhttá aj sjávodisvuohta. Juogedijn máhttá liturgga viehkev oadtjot girkkohærrás jali soames dåhkkiduvvam viehkediddjes. Viehkediddje boahtá álltárij esski gå juohkem álggá. ¶ Liturgga lájbev juohká. ¶ Juohkembágo: ¶ Dát le Jesusa rumáj. ¶ Dát le Jesusa varra. ¶ Lájbev biedjá iehkedismálesguosse rabás giehtaj. Vijna juogedijn máhttá adnet aktisasj gávtjav jali aktugasj gávtjav. Gå aktugasj gávttja aneduvvá, de iehkedismálesguosse iesj gávtjav adnal. ¶ Juohkema ma ŋŋel liturgga javllá: ¶ L muohto tjoaggulvissaj ¶ Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal didjij (midjij) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv majt sån såbadussan vattij dijá (mijá) suttoj åvdås. Sån gievrrodus dijáv (mijáv) ja várjjalus dijáv (mijáv) duodalasj jáhkon ihkeven iellemij. ¶ Ráfe lehkus dijájna. ¶ Ie hkedismáles máhttá dåjmaduvvat “aktelasj kommunijåvnnån” . Juohkka iehkedismálesguosse manná sadjásis gå le lájbev ja vijnav oadtjum, ja ietjes vas suv sadjáj boahtá. Iehkedismállása sávad us ( “ Ruossinávllidum ja bajástjuodtjelam ” ) ja ráfesávadus ( “Ráfe lehkus dijájna” ) sávaduvvá esski gå gájka li sajijnisá tjåhkkåhime. ¶ Máhttelis le aj iehkedismállása sávadusáv dåssju akti sávvat, gå gájka li sajijdisá boahtám. Jus nav, de liturgga sávat ráf esávadusáv maŋenagi juohkka buolvvedime maŋŋela, ja e dárbaha ganugit lávllomijn jali oarggalmusihkajn. Ja nav de ij ráfesávadus sávaduvá iehkedismállásav låhpadijn. ¶ Juohkema maŋŋela biedjá liturgga gárev gávtja nali ja gåbttjå gávttjalijnijn. ¶ 19 Iehke dismállása gijtulvisråhkålvis ¶ Gå gájkka iehkedismálesguosse li sajijdisá tjåhkkidam, liturgga javllá: ¶ L muohto tjoaggulvissaj ¶ Gijttup ja råhkålup. ¶ L muohto álltárij ¶ Mij gijttep duv, almmelasj Áhttje, duv buorissjivnnjeduvvam vattáldagáj åvdås. Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji, aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá diehti. ¶ TJ Amen ¶ V LOAHPPA: BUORISSJIVNNJÁDUS DIEVNASTUSSAJ ¶ 20 Loahppasálmma ¶ 21 Buorrissjivnnjádus ja rájadus ¶ Juogu A ¶ Hievedibme BENEDICAMUS ¶ L Hievedup dal Hærráv. ¶ Tjoaggulvis tjuodtján ja tjuodtju dasik loahppatjuojadibme álggá. ¶ TJ Jubmelav májnnop, Halleluja, halleluja, halleluja. ¶ Jali B ¶ Sávadibme SALUTATIO ¶ L Hærrá lehkus dijájna. ¶ Tjoaggulvis tjuodtján ja tjuodtju dasik loahppatjuojadibme álggá. ¶ TJ Dujna aj lehkus Hærrá. ¶ A ja B ¶ L Hærrá buorrissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † ¶ TJ Amen. Amen. Amen. ¶ Sjávo rågådaládijn skuollá girkkobiello gålmmi gålmmå gierde. ¶ L Mannit ráfen. Dievnnujihtit Jubmelav ávujn. ¶ 22 Låhpadibme ¶ Liturgga manná álltáris. ¶ Juogu A ¶ Loahppatjuojadibme ¶ Jali B ¶ Låhpadimsálmma ¶ Tjoaggulvis manná lávlo ålgus girkkos. ¶ MÁNNÁGÁSSTA - DÅP ¶ allamæsson jali ietjá jubmeldievnon ¶ 1 Álggo ¶ Juogu A ¶ L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån, muohto tjoaggulvi ssaj ¶ Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. . ¶ Jali B ¶ L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån, muohto tjoaggulvissaj ¶ Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja hærrá Jesus Kristusis. ¶ Vállji dav alternatijvav mij ittjij aneduvá jubmeldievno álgon. ¶ L Tjoaggulvis gálggá uddni dáv mánáv Jubmela vieson duosstot. ¶ Gástan Jubmel sihtá suv lånåstusá ja risstalasj girkko oassálattjan dahkat. ¶ Liturgga máhttá dan maŋŋela oanegis hålav hållat, mij máhttá låhpaduvvat tjálukåsijn Joh. 3,16. ¶ Máhttá aj dåssju dáv tjálukoasev låhkåt. ¶ L Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. ¶ Joh 3,16 ¶ 2 Gásstasálmma ¶ 3 Gásstagåhttjom ¶ L Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gásta birra: ¶ Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij. ¶ Matt 28,18-20 ¶ Gulldalup man vuohkasit Jesus mánájt vuosstáj válldá ja sidjij Jubmela rijkav rahpá: ¶ Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. ¶ Mark 10,13-16 ¶ Nav de guoddep mánájdimme gijtulvisvuodan ja jáhkon Hærráj ájlis gástan. Sij li almasjvierrega suttoj ja vielgij riegádam, valla gástan Jubmela mánnán sjaddi, riegádam ådåsis Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. ¶ 4 Gásta vælggogisvuohta ¶ L Gåhtjov æjgádijt ja ristaæjgádijt tjuodtjánit. ¶ L Dij gudi uddni buktebihtit dáv mánáv Kristusij, galggabihtit vihtanasstet sån le gástaduvvam Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Aktan dájna tjoaggulvisájn ja mijá ålles girkkujn oadtjobihtit oasev ájlis åvdåsvásstádusás, råhkådallat máná åvdås, åhpadit suv iesj råhkådallat, ja væhkádallat s uv Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit, vaj sån luluj Kristusin sjattadijn bissot, nav gåktu sån gástan Kristusijn aktiduvvá. ¶ Æjgáda ja ristaæjgáda báhtsi tjuodtjot. ¶ 5 Vuornádus ja jáhkko ¶ L Dåbdåstup vuornádusáv ja jáhkov masi mánájdimme gástadip. ¶ Tjoaggulvis tjuodtján. ¶ G Mån vuornádav bærggalav ¶ ja gájkka suv dagojt ¶ ja gájkka suv vuogijt. ¶ Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, ¶ alme ja ednama sjivnnjediddjáj. ¶ Jáhkáv Jesus Kristusij, ¶ suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, ¶ guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, ¶ niejdda Marias riegádij, ¶ Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ¶ ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, ¶ jábbmegij rijkkaj luojttádij, ¶ goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, ¶ almmáj vuolgij, ¶ gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, ¶ dåppelt vas boahtemin ¶ viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. ¶ Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ¶ ájlis aktisasj girkkuj, ¶ ájllisij sebrudahkaj, ¶ suttoj ándagisluojttemij, ¶ jábbmegij tjuodtjelibmáj ¶ ja ihkeven iellemij. ¶ Amen. ¶ Gájka tjåhkkidi . ¶ 6 Gástadibme ¶ Tjáhtje gurggaluvvá gástadimgárráj. ¶ L gástadimgáre guoran ¶ Råhkålup. ¶ Hærrá Jesus Kristus, dån le javllam aktak ij boade Jubmela rijkkaj jus ij ådåsis riegáduvá tjátjes ja Vuojŋŋanisás. Mij gijttep duv dajna gå gásta tjáhtje bágut baktu le ármo ája, gånnå dån mijáv ietjajnat aktida ja vattá midjij oasev vuojtostat mav ietjat jábmema ja tjuodtjelime baktu vuojtti. Dál de boahtep bágut milta ja råhkålip dunji, Hærrá, sjaddus ådå riegádibme sjivnnjediddje Vuojŋŋanisát baktu. ¶ Mánná (jus li ien ep máná; de akta mánná ájgen) guotteduvvá gástadimgáre guorraj. ¶ Æjgáda ja ristaæjgáda tjuodtjáni. ¶ Jus hiehpá, de máhtti æjgáda ja ristaæjgáda tjuottjadit gástadimgáre guorraj. ¶ L Mij le máná namma? ¶ Guhti mánáv guoddá, máná namáv javllá. ¶ L Sihtabihtit gus (máná namma javladuvvá) galggá gástaduvvat Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán, ja bajeduvvat risstalasj vuornádusán ja jáhkon? ¶ Guhti mánáv guoddá, vasstet: Sihtap. ¶ L Jubmel várjjalus duv mannamav ja boahtemav udnátjis gitta ihkeven ájggáj. ¶ Ruossiv duv ájlis ruossa merkajn, † ¶ duodastussan vaj galga ruossinávlliduvvam ja tjuodtjeluvvam Jesus Kristusij gullut ja sunji jáhkket. ¶ Ruossa mærkka gállos mielggaj, ja maŋŋela de doarrás. ¶ L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágo ja gåhttjoma milta gástadav duv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Dáv javladijn, goajvvi liturgga tjátjev giedajn gålmmi máná oajvváj. ¶ L biedjá giedas máná oajvváj ja javllá: ¶ Gájkviekses Jubmel le dal vaddám dunji Ájlis Vuojŋŋanisáv, dahkam duv ¶ ietjas mánnán ja oassálattjan ietjas jáhkulasj tjoaggulvisás. ¶ Sån gievrrodus duv ármujnis ihkeven iellemij. ¶ Ráfe lehkus dujna. ¶ 7 Hievedus ja råhkålvis ¶ Gå gájka li gástaduvvam, de liturgga låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån javllá: ¶ L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. ¶ 1 Pet 1,3 ¶ L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. ¶ G Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ 8 Sálmma ¶ Jus le iehkedismáles, sjáddá dát Sálmman iehkedismállása åvddåla . Jus ij le iehkedismáles, de le dát Loahppasálmman . ¶ Jus gássta le dalága jubmeldievno maŋŋela, máhttá liturgga råhkålit dáv tjoahkkimråhkålvisáv hievedusá ”Hieveduvvam lehkus Jubmel” maŋŋela: ¶ L Råhkålup ja gijttup. ¶ Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, dån le jáhttám mijá Jubmelin ja mánájim Jubmelin liehket, ja buolvas buolvvaj ármmogisvuodat vuosedit. Mij gijttep duv gå mijáv ájlis gástan duosto madin vilá lip máná, ja danna midjij suttojt ándagis luojtá, ja vattá iellemav ja sálukvuodav. Råhkålip dunji, viehkeda mijáv buoragit oajbbot, viehkamav ållit ja jáhkov bisodit, ja doalvo mijáv ihkeven iellemij, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. ¶ L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. ¶ G Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ Gássta låhpaduvvá ¶ 8 Sálmma ¶ S KALLIDIM - JUBMELDIEVNNO KONFIRMASJONSLITURGI ¶ råhkålvisájn ájnegis skallujlåhkke åvdås ¶ Jus udnásj tjoahkkimråhkålvis ij hieba, máhttá dát råhkålvis aneduvvat: ¶ L Almmelasj Áhttje, mij gijttep duv gå mijáv gástan ietjat mánnán válldi ja ásadi midjij sijdav girkkonat. Råhkålip dunji, gievrroda mijáv jáhkon vaj lulujma viessot duv sidoda milta ja duv dievnárin væráldin liehket. Vatte midjij fámojt buoragit åjbutjit, ja viehkeda mijáv jåvsådittjat dan ihkeven måhkkåj mav biedji mijá åvddåj, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. ¶ Jus muhtema udnásj tevstajs e rat hieba, máhttep válljit muhtemav dájs: ¶ OT ¶ 5 Mos 6,4-7 ¶ Sálmma 121 ¶ Ep. ¶ Fil 3,12-14 ¶ Fil 4,4-9 ¶ Ev. ¶ Matt 7,24-29 ¶ Joh 6,66-69 ¶ Sálma maŋŋela mij sárnev (ja guládusájt) tjuovvu, máhttá gássta tjuovvot mij låhpaduvvá sálmajn. Jus ij la gássta, de tjuovvu: ¶ Mujttádus gástas ¶ L muohto tjoaggulvissaj ¶ Gieres tjoaggulvis. Gástan Jubmel mijáv sjievnnjeda fámos gájoj, ja vattij midjij riektáv tjuovga mánnán liehket. Gåhtjoduvájma Kristusav tjuovudittjat ja sujna viesutjit. Dåbdåstup dan diehti vuornádusáv ja jáhkov mij guláduváj mijá gásstabåttå. ¶ Tjoaggulvis tjuodtján. ¶ G Mån vuornádav bærggalav ¶ ja gájkka suv dagojt ¶ ja gájkka suv vuogijt. ¶ Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, ¶ alme ja ednama sjivnnjediddjáj. ¶ Jáhkáv Jesus Kristusij, ¶ suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, ¶ guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, ¶ niejdda Marias riegádij, ¶ Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ¶ ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, ¶ jábbmegij rijkkaj luojttádij, ¶ goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, ¶ almmáj vuolgij, ¶ gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, ¶ dåppelt vas boahtemin ¶ viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. ¶ Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ¶ ájlis aktisasj girkkuj, ¶ ájllisij sebrudahkaj, ¶ suttoj ándagisluojttemij, ¶ jábbmegij tjuodtjelibmáj ¶ ja ihkeven iellemij. ¶ Amen. ¶ Apostolak jáhko dåbdåstibme ¶ Tjoaggulvis tjåhkkit. ¶ 14a Råhkålvis skallujlåhkkij åvdås ¶ L muohto tjoaggulvissaj ¶ Råhkålup mijá skallujlåhkkij åvdås. ¶ L muohto álltárij ¶ Ihkeven Jubmel, almmelasj Áhttje, mij gijttep duv gå ájlis gástan mijáv rijkkasit váldá. Råhkålip dunji skallujlåhkkij åvdås: Oatsoda sijáv jáhko gæjnon, vaj sij bæjválattjat dunji jårgijdi, ja iellema vájaldusán oahppi Bárnát, Jesus Kristusav, buorebut dåbddåt. ¶ T Hærráv råhkålip. ¶ L Hærrá, sij li gássjelis væráldav vájaldittjat, oatsoda sijáv Vuojŋŋanisát baktu. Moatte lágásj gæhttjalibmáj boadádalli, valla gievrroda sijáv fámujnat, ja viehkeda sávresvuodajn råhkådallat ja åskulattjat ávkkit duv bágov ja ájlis iehkedismállásav. Sálli sidjij sijdav risstalasj girkkonat gávnnat, vaj sij aktan gájkaj gudi dunji jáhkki, lulun namát dåbdåstit ja duv bágoj ja dagoj gijttet ja dievnnut. ¶ TJ Hærráv råhkålip. Amen. ¶ G Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ 14b Oanegis råhkålvissálmma ¶ 14c Råhkålvis ájnegis skallujlåhkke åvdås ¶ L Gieres skallujlåhkke. ¶ Risstalasj jáhkkuj lihpit gástaduvvam. Risstalasj jáhkon lihpit åhpaduvvam. ¶ Båhtit dal Hærrá álltárij, vaj råhkålip dijáj juohkka avta åvdås Jesusa namán. ¶ Skallujlåhkke manni mutták stuorra juohkusin álltárij ja buolvvedi. ¶ Liturgga biedjá giedas skallujlåhkke oajve nali ja råhkål suv åvdås namáv nammadijn avtav dájs råhkålvisájs: ¶ 1 Hærrá, gålmaktes Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Ájlis gástan le dån mijájt ietjat mánnán dahkam; gievrroda suv jáhkon vaj luluj ihkeven iellemav árbbit. ¶ 2 Gájkka ármmogisvuoda Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Kristusin le dån mijáv ihkeven herlukvuohtaj gåhttjum; várjjala suv gásta ármon gitta Jesus Kristusa bæjvváj. ¶ 3 Almmelasj Áhttje, råhkålip (namma genitijva hámen ) åvdås. Gástan le mijáv sjievnnjeda fámos gádjum ja rijkkasit doalvvum; gievrroda ja bisoda suv ihkeven iellemij. ¶ 4 Åskulasj Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv ietjat aktisasjvuohtaj gåhttjum; várjjala suv fámujnat, vaj luluj árbbit ihkeven lånåstusáv jáhkon Jesus Kristusij. ¶ 5 Almmelasj Áhttje, råhkålip (namma genitijva hámen ) åvdås. Gástan le mijáv ådåsis riegádahttám ja ielle dårvov vaddám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta; gievrroda suv Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ihkeven iellemij. ¶ 6 Hærrá, mijá Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Lånestam le mijáv ja gåhttjum ájlis gåhttjomijn gå gástaduvájma; sálli sunji Ájlis Vuojŋŋanisá baktu lånåstusánat bissot ja oasev ihkeven herlukvuodastat oadtjot. ¶ 7 Jubmel mijá Áhttje almen, råhkålip dunji (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv rájnnim ja ietjat álmmugin dahkam; viehkeda suv Vuojŋŋanisát baktu buoragit åjbutjit, ja duv lusi ihkeven måhkkåj jåvsådittjat. ¶ Juohkka juohkusa maŋŋela manná liturgga álltárij ja javllá: ¶ L Ráfe lehkus dijájna. ¶ Skallujlåhkkejuogos tjuodtján ja manná sadjásis. ¶ Loahppabágo ¶ Gå le råhkådaláduvvam gájkka skallujlåhkkij åvdås, buktá liturgga (álltára guoran, muohto tjoaggulvissaj) jali katekehtta jali ietjá tjoaggulvisá åvdåstiddje (låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån) oanegis sávadusáv, jali javllá loahppabágojt vuollelin. ¶ Gieres tjoaggulvis. Aktan lip skallujlåhkkij åvdås råhkålam. Viehkedup sijáv de aktan, vaj lulun risstalasj vuornádusájn ja jáhkon viessot, ja Jubmela ja guojmij dievnnuj åvddånit. Ávttjijup guhtik guojmema Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit, ja dav gæjnov vájaldittjat mij iellemij doalvvu. ¶ Dij skallujlåhkke lihpit ájn vilá tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisájn. Jubmel le åskulasj ja sujna le rájádis gieresvuohta. Jubmel le aj dijá lahka huvsodisvuodaj, vuojtádallamij ja guoktáladdamij ájgij, ja gåhttju dijáv aktan sujna viesutjit. Årrut de suv lahka. De sån, guhti dijá lunna buorre dagov álgadij, dav gitta Jesus Kristusa bæjvváj ålli. ¶ Jubmeldievnno låhpaduvvá sálmajn. ¶ SKALLOMÆSSO ¶ SKRIFTEMÅLSGUDSTJENESTE ¶ 1 Álggosálmma ¶ 2 Álggobágo ¶ Juogu A ¶ Hærrá ráfe lehkus gájkaj dijájna. Mijá Lånestiddje Jesus Kristus javllá: ”Hebulattja e dálkudiddjev dárbaha, ájnat skihppe. Iv le boahtám rievtesferdugijt gåhtjutjit, ájnat suddárijt.” ¶ Mark 2.17 ¶ Jali B ¶ Jubmela ráfe lehkus gájkaj dijájna. Hærrá apostel javllá: ”Máná, dáv tjáláv didjij vaj ehpit suddoda. Valla jus aktak suddot de miján le bælostiddje Áhtje åvdån, Jesus Kristus, guhti le rievtesferduk. Sån le såbadusværron mijá suttoj åvdås, ja ij dåssjå mijá ájnat åbbå værálda.” ¶ 1 Joh 2,1-2 ¶ L Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje, gijtto gå bálges duv lusi agev le rabás Jesus Kristusin. Viehkeda mijáv jáhkket duv báhkuj ándagisluojttemis. Gievrroda mijá jáhkov ja doajvov, ja dagá mijá gieresvuodav viesso gieresvuohtan, dunji guddnen ja mijá guojmmealmatjijda viehkken, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu. ¶ T J Amen. ¶ 3 Tækstalågos ¶ Dánna lågåduvvi akta jali guokta tevsta, buojkulvissa n akta gietjav sáŋarvissálmajs (Sálmma 6, 32, 38, 51, 102, 130, 143), ihkap sálmajn låhkusij gaskan. ¶ Tækstalågos álggá návti: ¶ Tjáleduvvam le … ¶ Tjoaggulvis tjuodtján. ¶ Tækstalågos låhpaduvvá návti: ¶ Náv gulluji Hærrá bágo. ¶ Tjoaggulvis tjåhkkit. ¶ 4 Skallohålla ¶ 5 Sálmma ¶ 6 Iesjguoradallama ¶ L muohto tjoaggulvissaj ¶ Guoradallup ietjama iellemijt Jubmela ájlis sidoda gáktuj. ¶ Lågev Jubmela budá gulluji návti: ¶ Liturgga låhkå budájt. ¶ E dujna galga ietjá jubmela gå mån. ¶ I galga Hærrá Jubmelat namáv dåssjen adnet. ¶ Galga vuojŋastimbiejvev ájllisin adnet. ¶ Galga áhtját ja ædnát guddnedit. ¶ I galga gåddet. ¶ I galga gállasjvuodav doadjet. ¶ I galga suoládit. ¶ I galga guojmát vuosstij vieret vihtanasstet. ¶ I galga guojmát goadev hibmodit. ¶ I galga hibmodit nuppe gállasjguojmev, svájnnasav jali dærnov, jali mavga iehtjádav mij sunji gullu. ¶ 7 Suddodåbdåstibme ¶ Liturgga manná álltárij. ¶ L muohto tjoaggulvissaj ¶ Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme. ¶ Liturgga buolvvet muohto álltárij. ¶ Juogu B ¶ L Hærrá, ájlis Jubmel. Báhkut sárnnu muv suddárin, guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste. Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás, Hærrá. Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit. ¶ Dån le muv sjivnnjedam, ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit. Duv sidot luluj muv ájádusájt ja vájaldusáv lájddit, valla muv miella sihtá duv sidodav garvvet. ¶ Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset, valla mån lev álu lájttális, huolodibme ja låjkås. ¶ Dån rávka sádnesvuodav ja bihkovuodav muv iellemin, valla mån svahkadav. Huoman diedáv jur dalloj gå lev hædjon ja várjodibmen, de dalloj lev værddogis duv ármmuj. ¶ Hærrá, válde mujsta ierit álkkes jasskavuodav. Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti. Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim, mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov. ¶ T J Amen. ¶ Jali C ¶ L Ájlis Jubmel, ármmogisvuoda Áhttje. Mån vájván almasj, oassálattjan almatjij suttos ja vielges, dåbdåstav duv åvdån, rievtesferdugis Jubmel, mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj. ¶ Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát, iv ga guojmám nåv gå iehtjam. Ájádusáj, ¶ bágoj ja dagoj lev suddodam duv ja ájlis budáj vuosstij. Jus dån dagojdam milta lulu duobbmit muv, de luluv dujsta hilgoduvvat. ¶ Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi, ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi. ¶ Dån sidá gájkka sijá mættojt ándagis luojttet ja ij goassak sijá suttojt låhkåt. Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis, Jesu Kristusa diehti. ¶ T J Amen. ¶ L Sjávot dåbdåstip dal Jubmelij dav mav juohkka akta vájmonis guoddá. ¶ Oanegis sjávo råhkåmbåttå maŋŋela råhki liturgga ja tjoaggulvis aktan dáv råhkålvisáv: ¶ G Gieres Hærrá Jubmel. ¶ Mæddám lev moaddi ájádusáj, bágoj ja dagoj, ¶ iv ga gåktuk le vigedibme. ¶ Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit, Jesus Kristusij, ¶ guhti le jábmemij låjdåstam muv lånestittjat, ¶ ja råhkålav dunji suv diehti: ¶ Luojte dån de munji suttojdam ándagis. ¶ Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát, ¶ vaj mån jáhkáv sutto li ándagis luojteduvvam, ¶ jårgijdav suttos ierit ¶ ja bájav duv ájlis ja buorre sidodav muv iellemin ráddit. ¶ Hærrá ármmálaste muv. ¶ Amen. ¶ 8 Tjadnam- ja tjoavddemfámo bágo ¶ L Gullup majt bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá: ¶ “Duosstut ájlis Vuojŋŋanisáv. Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit, de li sunji ándagis luojteduvvam, ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit, de li sunji tjanáduvvam.” ¶ Joh 20, 22-23 ¶ 9 Ándagisluojttem ¶ L Båhtit de Hærrá álltárij, ja åmastihtit Jubmela ándagisluojttema duodastusáv gájkka suttojstihtte. ¶ Tjoaggulvis manná álltárij ja buolvvet. ¶ Juohkka vuorruj buolvvediddjijs javllá liturgga: ¶ Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágoj ja gåhttjoma milta ¶ ja de giedajn juohkka dåbdåstiddje oajve nanna ¶ sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam, Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Ja de vas juohkka vuorruj buolvvediddjijs: ¶ Guhti dijá lunna buorre dagov álgadij, dav aj Kristus Jesusa bæjvváj ålli. Fil 1,6 ¶ Ráfe lehkus dijájna. ¶ Dánna de liturgga máhttá duoddit ¶ Gálggijup giedav guhtik guojmmásimme vuosedittjat mij aj guhtik guojmmásimme ándagis luojttep nåv gåk Jubmel le mijáv ándagis luojttám. ¶ 10 Gijttemråhkålvis ¶ L Gijttup ja råhkålup ¶ L Guddneda Hærráv, siellum, ¶ TJ ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. ¶ L Guddneda Hærráv, siellum, ¶ TJ mujte gájkka buorre dagojdis: ¶ L divna suttojdam ándagis luojttá ¶ TJ ja gájkka skihpudagájs muv buoret, ¶ L hávdes muv gádju ¶ TJ ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn. ¶ L Hærrá le ármmogis, ármov vaddá, ¶ TJ moarráj nuolle, gieresvuodas boanndá. ¶ L Ij agev mijáv gájgoda, ¶ TJ moarres ij ihkeven ájggáj biso. ¶ L Mijáv ij dágojimme milta nuktala, ¶ TJ midjij ij suttojimme bálkáv vatte. ¶ L Dan allagij almme gávvá ednama badjel, ¶ TJ dan stuorre le ármmos sidjij gudi sujsta balli. ¶ L Dan guhkken lulle le allet, ¶ TJ dan guhkás mijás suttojt vuodjel. ¶ Sál 103,1-4.8-12 ¶ Jali B ¶ L Vuorbálasj gen mætto li ándagis luojteduvvam, ¶ T J gen sutto li muorroduvvam! ¶ L Vuorbálasj gen vælgojt Hærrá le rihpastam, ¶ T J gen miella le bæhttogisvuoda dagi! ¶ L Bårråluvviv guhkev sjávot lidjiv. ¶ TJ Luodjuv gætjo biejvev, ¶ L idja biejvve låssis giehtat lij muv nanna, ¶ TJ sjaddiv degu giessejaŋádága áhkar. ¶ L Suttojdam de dunji dåbdåstiv, ¶ TJ ittjiv vælgojdam tjiegada. ¶ L Javlliv: Sidáv Hærráj mættojdam dåbdåstit. ¶ TJ Ja suttojdam ja vælgojdam dån ándagis luojtti. ¶ L Råhkålit galggi jubmelbalulattja dunji gárttjásij ájgij. ¶ T J Vájku stuorra dulve sjaddi, de sijáv e jåvså. ¶ L Dån le muv oagge, ¶ T J gárttjásis muv várjjala, ja lånåstusá sjålijn muv birástahtá. Sela. ¶ Sál 32,1-7 ¶ 11 Hærrá råhkålvis ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ 12 Låhpadimsálmma ¶ 13 Buorissjivnnjádus ¶ L muohto tjoaggulvissaj: ¶ Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. ¶ Tjoaggulvis tjuodtján. ¶ L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † ¶ TJ Amen. ¶ Sjávo rågådaládijn skuollá girkkobiello gålmmi gålmmå gierde. ¶ L Mannit ráfen. Dievnnujihtit Jubmelav ávujn. ¶ 14 Loahppatjuojadibme ¶ AKTUGATTJA SKALLO - ENKELTSKRIFTEMÅL ¶ 1 Dábálattjat le skalo åvddåla ságastallam siellohuvsos, goassa aj máhttá låhkåt majt katekisma javllá skalos. ¶ 2 Suddodåbdåstattijn ja ándagisluojtedijn máhttá dåbdåstiddje buolvvedit. ¶ 1 Álggo ¶ L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Råhkålinno aktan. ¶ Hærrá, dån muv åtsådalá ja dåbdå. ¶ Juogu tjuottjudav jali tjåhkkåhav de diedá, ¶ vájku le guhkken de diedá majt ussjolav. ¶ Juogu váttsatjav jali vellahav de muv vuojná, ¶ dån diedá gájkka mav dagáv. ¶ Åvddål gå báhko le muv njuoktjamin, ¶ de diedá, Hærrá, gájkka mav sidáv javllat. ¶ Åtsådalá muv, Jubmel, ja guoradalá muv vájmov, ¶ gæhttjala muv ja guoradalá muv ussjolmisájt. ¶ Guoradalá jus lev vierre gæjnon, ¶ ja doalvo muv iehkeven ájge gæjnnuj. ¶ Sál 139,1-4.23-24 ¶ 2 Suddodåbdåstibme ¶ L Dåbdåsta suttojdat Jubmela åvdån. ¶ Guhti dåbdås máhttá avtav dájs suddodåbdåstimijs tjuovvot: ¶ 1 Dåbdåstav ... jnv. ¶ Dåbdåstiddje ietjas bágoj dåbdås. ¶ 2 Hærrá, ájlis Jubmel. Báhkut sárnnu muv suddárin, guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste. Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás, Hærrá. Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit. ¶ Dån le muv sjivnnjedam, ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit. Duv sidot luluj muv ájádusájt ja vájaldusáv lájddit, valla muv miella sihtá duv sidodav garvvet. ¶ Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset, valla mån lev álu lájttális, huolodibme ja låjkås. ¶ Dån rávka sádnesvuodav ja bihkovuodav muv iellemin, valla mån svahkadav. Huoman diedáv jur dalloj gå lev hædjon ja várjodibmen, de dalloj lev værddogis duv ármmuj. ¶ Hærrá, válde mujsta ierit álkkes jasskavuodav. Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti. Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim, mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov. ¶ 3 Ájlis Jubmel, ármmogisvuoda Áhttje. Mån vájván almasj, oasálattjan almatjij suttos ja vielges, dåbdåstav duv åvdån, rievtesferdugis Jubmel, mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj. ¶ Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát, iv ga guojmám nåv gå iehtjam. Ájádusáj, bágoj ja dagoj lev suddodam duv ja ájlis budáj vuosstij. Jus dån dagojam milta lulu duobbmit muv, de luluv dujsta hilgoduvvat. ¶ Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi, ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi. ¶ Dån sidá gájkka sijá mættojt ándagis luojttet ja ij goassak sijá suttojt låhkåt. Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis, Jesu Kristusa diehti. ¶ 4 Gieres Hærrá Jubmel. Mæddám lev moaddi ájádusáj, bágoj ja dagoj, iv ga gåktuk le vigedibme. Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit, Jesus Kristusij, guhti le jábmemij låjdåstam muv lånestittjat, ja råhkålav suv diehti: Luojte dån de munji suttojdam ándagis. ¶ Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát, vaj mån jáhkáv sutto li ándagis luojteduvvam, jårgijdav suttos ierit ja bájav duv ájlis ja buorre sidodav muv iellemin ráddit. Hærrá ármmálaste muv. ¶ 3 Tjadnam- ja tjoavddemfámo bágo ¶ L Lehkus Jubmel ármmogis dunji ja gievrrodus duv jáhkov. ¶ Bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá: ¶ Duosstut ájlis Vuojŋŋanisáv. Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit, de li sunji ándagis luojteduvvam, ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit, de li sunji tjanáduvvam. Joh 20, 22-23 ¶ 4 Ándagisluojttem Absolusjåvnnå ¶ Liturgga biedjá giedav dåbdåstiddje oajve nali. ¶ L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágoj ja gåhttjoma milta sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam, Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Guhti duv lunna buorre dagov álgadij, dav aj Kristus Jesusa bæjvváj ålli. ¶ Ráfe lehkus dujna. ¶ 5 Loahppa ¶ Dan ma ŋŋela máhtteba girkkohærrá ja dåbdåstiddje aktan låhkåt dáv råhkålvisáv ¶ (márjju vuorrolåhkåmussan ) ¶ I Guddneda Hærráv, siellum, ¶ II ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. ¶ I Guddneda Hærráv, siellum, ¶ II mujte gájkka buorre dagojdis: ¶ I divna suttojdam ándagis luojttá ¶ II ja gájkka skihpudagájs muv buoret, ¶ I hávdes muv gádju ¶ II ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn. ¶ I Hærrá le ármmogis, ármov vaddá, ¶ II moarráj nuolle, gieresvuodas boanndá. ¶ I Ij agev mijáv gájgoda, ¶ II moarres ij ihkeven ájggáj biso. ¶ I Mijáv ij dágojimme milta nuktala, ¶ II midjij ij suttojimme bálkáv vatte. ¶ I Dan allagij almme gávvá ednama badjel, ¶ II dan stuorre le ármmos sidjij gudi sujsta balli. ¶ I Dan guhkken lulle le allet, ¶ II dan guhkás mijás suttojt vuodjel. ¶ Sál 103,1-4.8-12 ¶ Dán ma ŋŋela máhtteba Hærrá råhkålvisáv aktan råhkålit. ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ IEHKEDISMÁLES SKIHPPE LUNNA - NATTVERD HOS EN SYK ¶ 1 Liturgga ságas skihppijn, jus le máhttelis sierra lanján, ja guláskuddá jus sujna le miella iehkedismállásav oadtjot. ¶ 2 Suddodåbdåstimen aneduvvá årnik Aktugattja skallo, mij máhttá oaneduvvat. ¶ 3 Jus skihppe ij le desti tjielgas, de liturgga ij galga iehkedismállásav juohket, ájnat råhkålit suv åvdås ja sijá åvdås gudi li tjoahken. ¶ 4 Guhti iehkedismállásav juogat, tjágŋá liturgalasj gárvojda jali ietjá hiebalgis gárvojda . ¶ Dábálattjat aneduvvá dákkár årnik: ¶ Dáhpádus máhttá álgget sálmajn. ¶ L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis. ¶ Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá, gånnå guovtes jali gålmås li tjoahken suv namán, sån iesj le siegen, ja gájkka majt råhkåli suv namán, lulun oadtjot. ¶ Åskeldattijn dájda bágojda lip dánna tjoahken sebratjit ájlis iehkedismállásij, gånnå Hærrá iesj le siegen rubmahis ja varás baktu. Ja råhkålip vaj sálli mijáv oassálasstet dát ájlis mállásis vuollegis ja duodalasj vájmoj. ¶ Råhkålup ja gijttup. ¶ Bajástjuodtjelam Hærrá ja Lånestiddje, mij hievedip ja guddnedip duv ájlis namáv danen gå værrodi ietjat mijá suttoj diehti. Dunji lehkus guddne gieresvuodat åvdås mij le gievrap gå jábmem. Sálli mijáv, gudi duv bævddáj låjdåstip duostutjit duv rubmahav ja varáv, oassálasstet dán ájlis mállásij vuollegis ja duodalasj vájmoj. Aktida mijáv ietjajnat nåv gåk oavse li vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja sálli mijáv vijmak dujna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. ¶ Hærrá råhkålvis ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ Hærrá vuododimbágo ¶ L Mijá Hærrá Jesus Kristus dan ijá gå biehteduváj, lájbev sån váldij, ¶ (liturgga gárev válldá) ¶ Jubmelav gijtij, dådjalij dav ja åhpadusålmmåjda vattij javla: “Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj mij dijá åvdås værroduvvá. Dahkit dáv muv mujtton” . ¶ Váldij aj gávtjav mállásij maŋŋela, ¶ (liturgga gávtjav válldá) ¶ Jubmelav gijtij, ja sidjij vattij javla: “Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij dijá åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dássta juhkabihtit, dahkit dáv muv mujtton” . ¶ Jubmel' Libba / Agnus Dei ¶ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ¶ de ármujnat gulldala. ¶ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ¶ de ármujnat gulldala. ¶ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ¶ ráfát vatte dån. ¶ Iehkedismáles ¶ Juogadimbágo li: ¶ Dát le Jesusa rumáj. ¶ Dát le Jesusa varra. ¶ Juogadime maŋŋela javllá liturgga: ¶ Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal dunji/dunnuj/didjij (munnuj/midjij) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv mav sån såbadussan vattij duv/dunnu/dijá (munnu/mijá) suttoj åvdås. Sån gievrrodus duv/dunnuv/dijáv (munnuv/mijáv) ja várjjalus duv/dunnuv/dijáv (munnuv/mijáv) duodalasj jáhkon ihkeven iellemij. Ráfe lehkus dijájna. ¶ Dan maŋŋela máhttá tjuovvot ¶ Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis ¶ Gijttup ja råhkålup. ¶ Mij gijttep duv, almmelasj Áhttje, duv buorissjivnnjedum vattáldagáj åvdås. Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji, aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá diehti. ¶ Buorissjivnnjádus ¶ Åmasta/åmastihtte/åmastihtit buorissjivnnjádusáv. ¶ Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † ¶ Amen. ¶ Dáhpádus máhttá låhpaduvvat sálmajn. ¶ FIESSTIM - VIGSELSLITURGI ¶ Dáhpádusá båttå le sadje oassálasstemij moatte láhkáj. Hedjaguosse máhtti oassálasstet muhtem liturgija oasen, duodden máhtti liehket musihkkaoase jali tevsta/tjállaga ma lågåduvvi, máhtti aj ginntala tsahkkiduvvat. Kultuvralasj åsijn máhtti liehket ássje ma gulluji válldárij tjerdalasj duohkusij. Jus nubbe válldárijs gullu ietjá girkkosebrudahkaj gå Vuona girkkuj, máhttá biskohpa dåhkkidime milta liehket oassálasstemoase dat girkkosebrudagás. Mij gullu oassálasstemij ietjá girkkosebrudagájs ja kultuv ralasj åsijs, galggi da hiebaduvvat jubmeldievno hábmáj ja vuohkáj, ja ij gåktuk Vuona girkko jáhkovuodov doadjet. ¶ Oase ma båhti duodden liturgijaj máhtti biejaduvvat oasse 9 maŋŋela, Åvdåsråhkålvis . ¶ Gånnå namá nammaduvvi, máhttá javllat juogu ålles namáv jali åvddånamáv, gåktu hiehpá geŋga oasen. Gatjálvisájn oasse 7 gáktuj, Gállasjvuoda lihtudibme , galggi ålles namá aneduvvat. ¶ 1 Álggotjuojadibme/Álggo ¶ Oarggalmusihkka jali ietjá hiebalgis musihkka preludiumij/álgadibmáj. ¶ Válldára máhtteba aktan vádtse t kåvrråj ja tjåhkkidit sajijdiska. ¶ Jus le sávadahtte, máhtteba válldára, juogu akta ájgen jali goappátja avta bále girkkuj prosesjåvnnån tjágŋat. Gállasjvihtana, familjaj åvdåstiddje, liturgga ja iehtjáda máhtti aj prosesjåvnån oassálasstet. ¶ Dan maŋŋela m áhttá tjuojaduvvat hiebalgis vokálla- jali instrumænntamusihkka. ¶ 2 Álggobágo ¶ Juogu A ¶ L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Jali B ¶ L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis. ¶ Dan maŋŋela sávaduvvá buorisboahtem válldári jda ja tjoaggulvissaj dáj jali muodugasj bágoj: ¶ L Gieres (namma javladuvvá, nom.) ja (namma javladuvvá, nom.). Dåj lihppe diehki (girkko namma, gen + ill .) boahtám gállasjvuohtaj låjdåstittjat. Mij lip dánna tjoahken dunnujn ávvudalátjit. Galggap aj dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit. ¶ Dan maŋŋela máhttá liturgga javllat: ¶ Juogu A ¶ L Jubmel, ármmut le divras, ¶ såjijat vuolen almatja dårvov gávnni. ¶ Niektiji goadát valljudagáv, ¶ ávut gålgge tjátjes juhki. ¶ Dujna ham le iellema ája, ¶ tjuovgan tjuovgav vuojnnep. ¶ Sál 36:6-10 ¶ Jali B ¶ L Hievedup Hærráv, sån le buorre, ihkát suv ármmogisvuohta bissu! ¶ Dát le biejvve mav Hærrá dagáj. Sjållårdalá ávvudallup! ¶ Sál 118,1.24 ¶ Jali C ¶ Jubmel le gieresvuohta, ja guhti gieresvuodan bissu, aj Jubmelin bissu ¶ ja Jubmel sujna. ¶ 1 Joh 4,16b ¶ 3 Sálmma ¶ 4 Tjáluklåhkåm ¶ L Jubmel le mijáv sjivnnjedam sujna ja guojmijnimme viesutjit. ¶ Sån le ålmmåv ja nissunav ásadam avta oadtjen ja nanostuhttám ¶ dáv aktisasjvuodav ietjas buorissjivnnjádusájn. ¶ Gállasjvuohta le Jubmela buorre vadda. ¶ Ålmmån ja nissunin viessot ¶ le åskulasjvuodan ja gieresvuodan aktan viessot, ¶ ávov ja surgov juogatjit ¶ ja åskåldisát nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomájgev. ¶ Jubmela báhko duodas gállasjvuodav ájllisin ja árvvogissan. ¶ Vuostasj Mosesa girjen le náv tjáledum: ¶ Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, ¶ Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij. ¶ Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. ¶ Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: ¶ "Sahkkidihtte ja lassánadde, ¶ dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan!” ¶ 1 Mos 1,27-28a ¶ Ja mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: ¶ ”Ehpit gus le låhkåm Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij?” Ja duoddij: ”Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan. Såj dasti æbá le guovtes ájnat akta oadtje. Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet.” ¶ Matt 19,4-6 ¶ L Gullup de vil Jubmela bágos. ¶ 2-4 tjuovvo tevstajs (gehtja s. 29-39) jali ietjá hiebalgis tjáluktevstajs, binnemusát akta goabbák testamentas. ¶ Tjáluktevsta máhtti lågåduvvat hedjaguossijs. ¶ Sij g udi låhki manni tjoahken låhkåmbævddáj. ¶ Válldára ja tjoaggulvis tjåhkkåhi lågådijn. ¶ Maŋemus låhkåm låhpaduvvá bágoj: ¶ Náv gulluji Hærrá bágo. ¶ Dánna máhttá tjuovvot ¶ 5 Sálmma ¶ Sálmav máhttá målssot hiebalgis lávllomijn jali tjuojadimijn. ¶ 6 Hålla ¶ Liturgga hoallá daj tjáluktevstaj milta ma lågåduvvin 4 oasen jali ietjá hiebalgis tevstaj milta. ¶ 7 Gállasjvuoda lihtudibme ¶ L Låjdåstihtte dal Hærrá álltárij, vaj oadtjop dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat, ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit. ¶ Válldára boahteba álltárij. ¶ Dan maŋŋela tjuovvu ¶ Juogu A ¶ L Jubmela, mijá Sjivnnjediddje árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále gatjádav dujsta, (irgge ålles namma, nom. hámen) : Sidá gus (moarsse ålles namma, akk. hámen) , guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? ¶ Irgge: Sidáv. ¶ L Sidá gus suv iehttset ja guddnedit ja sujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij dasik jábmem dunnuv sirádahttá? ¶ Irgge: Sidáv. ¶ L De gatjádav aj dujsta, (moarsse ålles namma, nom. hámen) : Sidá gus (irgge ålles namma, akk. hámen) , guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? ¶ Moarsse: Sidáv. ¶ L Sidá gus suv iehttset ja guddnedit ja sujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij dasik jábmem dunnuv sirádahttá? ¶ Moarsse: Sidáv. ¶ L De gálggijihtte dan diehti nubbe nubbáj giedav. ¶ Válldára jårgestibá nubbe nuppe guovlluj ja gálggiba oalges giedav nubbe nubbáj. ¶ Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali. ¶ L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot, ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim. Dajna de sárnov dunnuv oalle gállasjguojmitjin. ¶ Jali B ¶ L Jubmela, mijá Sjivnnjediddje árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále gatjádav dujsta, (irgge ålles namma, nom. hámen) : Sidá gus (moarsse ålles namma, akk. hámen) , guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? ¶ Irgge: Sidáv. ¶ L De gatjádav aj dujsta, ( moarsse ålles namma, nom. hámen) : Sidá gus (irgge ålles namma, akk. hámen) , guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? ¶ Moarsse: Sidáv. ¶ L Gærddodihtte dal muv maŋen: ¶ Irgge ja moarsse jårgestibá nubbe nuppe guovlluj. Gálggiba nubbe nubbáj giedaska ja tjuodtjoba dan láhkáj madin jáhtov javllaba. ¶ Liturgga låhkå jáhtov oases oassáj, dan maŋŋela válldára jáhtov gærddodibá, nubbe vuostak. ¶ L Mån sidáv duv, (namma javladuvvá, nom. hámen) , allasim gállasjguojmmen. ¶ I/M Mån sidáv duv, (namma javladuvvá, nom. hámen) , allasim gállasjguojmmen. ¶ L Mån sidáv duv iehttset ja guddnedit ¶ I/M Mån sidáv duv iehttset ja guddnedit ¶ L ja dujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij ¶ I/M ja dujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij ¶ L dasik jábmem munnuv sirádahttá. ¶ I/M dasik jábmem munnuv sirádahttá. ¶ Dan maŋŋela gærddu nubbe gállasjguojmme sæmmi jáhtov. ¶ Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali. ¶ L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot, ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim. Dajna de sárnov dunnuv oalle gállasjguojmitjin. ¶ Dan maŋŋela máhttá tjuovvot ¶ 8 Suormmasijt lånudit ¶ Juogu A ¶ L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte åskulasjvuoda jáhto mærkkan. ¶ Vuorrulakkoj biedjaba suormmasij t n uppe tjuvddáj. ¶ Jali B ¶ L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte mærkkan dan jáhttuj majt goabbák guojmmásihtte lihppe jáhttám. ¶ Gærddodihtte muv milta: ¶ Liturgga låhkå bágojt oases oassáj, dan maŋŋela válldára bágojt gærddoba, nubbe vuostak. ¶ L (Namma) , mån vattáv dunji dáv suormmasav ¶ I/M (Namma) , mån vattáv dunji dáv suormmasav ¶ L gieresvuoda ja åskulasjvuoda jáhto mærkkan. ¶ I/M gieresvuoda ja åskulasjvuoda jáhto mærkkan. ¶ Suormmasav biedjá nuppe gállasjguojme tjuvddáj. ¶ Dan maŋŋ ela dahká nubbe gállasjguojmme sæmmiláhkáj. ¶ 9 Åvdåsråhkålvis ¶ L Råhkålup aktan. ¶ Válldára buolvvedibá álltárin. ¶ Liturgga råhkål gállasjguojmij åvdås, giehta åjvij nanna, avtav dájs råhkålvisájs Hærrá råhkålvisájn duodden. ¶ Iehtjáda hedjaguossijs máhtti aj oassálasstet åvdåsråhkålvissaj giedaj åjvij nanna. ¶ Juogu A ¶ L Buorre Jubmel, dån guhti le gállasjvuodav vuododam ja buorissjivnnjedam nissunav ja ålmmåv, mij råhkålip dunji: Tjuovvus duv buorissjivnnjádus (namma javladuvvá, akk. hámen) ja (namma jav laduvvá, akk. hámen) gudi dánna duv árudijá åvdån buolvvedibá. ¶ Dievde sunnu vájmojt gieresvuodajnat, ja ásada sunnuj ráfálasj sijdav. ¶ Gehtja sunnuj ármmogisvuodajn, ja gievrroda sunnuv Vuojŋŋanisát baktu, vaj lulujga buorep ja baháp biejvij dunji åskeldit, aktan åskulattjan viessot ja nubbe nuppev ihkeven iellema guovlluj doarjjot. ¶ Jali B ¶ L Buorre Jubmel, mij gijttep duv (namma javladuvvá, gen. hámen) ja (namma javladuvvá, gen. hámen) åvdås ja sunnu gieresvuodas nubbe nubbáj. Buorissjivnnjeda sunnu iellemav gállasjvuodan. ¶ Viehkeda sunnuv anodit dav jáhtov majt nubbe nubbáj libá jáhttám, vaj sunnu gállasjvuodan luluj vallje åskulasjvuodas, huvsos ja ávos. ¶ Vatte sunnuj máhtukvuodav ja mielav ráfálasj sijdav tsieggitjit, gånnå [máná jasskavuodan sjaddi ja] familja ja rádna aktisasjvuodav gávnni. ¶ Dån guhti le gæjnno, sádnesvuohta ja iellem, bája sunnuv vájaldit duv sádnesvuodan. Dån guhti ándagis luojtá ja buoreda, viehkeda sunnuv nubbe nuppev ándagis luojttet. Dån guhti le gieresvuoda ája, bája sunnuv ja gájkka gállasjguojmijt åvddånit ja ållånit gieresvuodan. ¶ II ¶ Dánna máhttá soames råhkålvis duoddiduvvat. Sæmmi båttå le aj máhttelis ginntalijt tsahkkidit. Tjoaggulvis máhttá aj råhkålvissálmav lávllot (madin válldára buolvvedibá), buojkulvissan JS nr. 18 jali JS nr. 142. ¶ III ¶ L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. ¶ G Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ Válldára tjåhkkidibá sadjásiska. ¶ Dánna máhttá tjuovvot ¶ 10 Musihkka/Symbåvllådáhpádusá ¶ Hedjaguosse ja iehtjáda máhtti oassálasstet musihkajn, låhkusijn jali ietjá kultuvralasj åsijn. ¶ 11 Sálmma ¶ 12 Buorissjivnnjádus ¶ Juogu A ¶ L muohto tjoaggulvissaj: ¶ Hievedup dal Hærráv. ¶ Tjoaggulvis tjuodtján. ¶ TJ Jubmelav májnnop. Halleluja. Halleluja. Halleluja. ¶ L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † ¶ TJ Amen. Amen. Amen. ¶ Jali B ¶ L muohto tjoaggulvissaj: ¶ Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. ¶ Tjoaggulvis tjuodtján. ¶ L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. ¶ TJ Amen. ¶ 13 Låhpadibme ¶ Oarggalmusihkka jali ietjá hiebalgis musihkka tjuojaduvvá. Gállasjguojmitja mannaba aktan ålgus girkkos. ¶ TJÁLUKTEVSTA FIESSTIM - VIGSELSTEKSTER ¶ L Låhkup vil Jubmela bágos. ¶ 2-4 dájs tevstajs jali ietjá hiebalgis tevstajs, binnemusát akta goabbák testamentas. ¶ Tjáluktevsta máhtti lågåduvvat hedjaguossijs. ¶ Sij gudi låhki manni aktan låhkåmbævddáj. ¶ Válldára ja tjoaggulvis tjåhkkåhi lågådijn. ¶ A Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 23: ¶ Hærrá le muv ræjnnuhiddje, ¶ munji ij migek fájllu. ¶ Ræjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, ¶ loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. ¶ Ådå fámojt munji vaddá ¶ ja rievtes gæjnojt muv lájddi, ¶ namás guddnen. ¶ Iv buorrek sjievnnjedamos loamen ¶ masstak balá ¶ danen gå dån le muv maŋen, ¶ svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. ¶ Munji bievdev látjá ¶ muv vasjulattjaj vuojnedijn, ¶ oajvám åljujn vuojda ¶ ja muv gávtjav rabddaj dævdá. ¶ Buorrevuohtat ja ármmot muv tjuovvoba, ¶ juohkka muv viessombiejve, ¶ ja Hærrá goaden besav årrot ¶ guhkev viessomin lev. ¶ Sál 23 ¶ B Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 36: ¶ Hærrá, ármmut almmáj ållå, ¶ jáhkkogisvuohtat gitta balvajda. ¶ Rievtesferdukvuohtat le ájmodis várij lágátjin, ¶ rievtugisvuohtat tjiegŋalamos mera sjimugin. ¶ Hærrá, dån viehkeda almatjijt ja juhtusijt. ¶ Jubmel, ármmut le divras, ¶ såjijat vuolen almatja dårvov gávnni. ¶ Niektiji goadát valljudagáv, ¶ ávut gålgge tjátjes juhki. ¶ Dujna ham le iellema ája, ¶ tjuovgan tjuovgav vuojnnep. ¶ Sál 36,6- 10 ¶ C Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 91: ¶ Guhti tjåhkkåj Alemusá suojen ¶ ja årru Gájkvæksága sæhkásin, ¶ sån Hærráj javllá: ”Muv oagge ja laddne, ¶ muv Jubmel, gesi åskeldav!” ¶ Sån gåbttjå duv dålgijnis, ¶ såjijnis vuolen le dunji suodje. ¶ Suv åskulasjvuohta le suojalm ja suodjalus. ¶ Dån ham javla: ”Hærrá le muv oagge.” ¶ Alemusav le viessusin gárvedam. ¶ Sál 91,1-2.4.9 ¶ D Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 100: ¶ Sjållejiedna badjánus Hærráj, ålles ednamis! ¶ Dievnnujihtit Hærráv ávujn, ¶ låjdåstit suv åvddåj ávujn! ¶ Dåbddit Hærrá le Jubmel! ¶ Sån le mijáv sjivnnjedam, ep mij ietja, ¶ allasit álmmugin ja ællon gev ræjnnuj. ¶ Tjágŋit suv uvsav tjadá hieveduslávllagijn. ¶ Hievedit ja májnnut suv namáv! ¶ Hærrá le buorre, ¶ suv ármmogisvuohta bissu ihkát, ¶ ja åskulasjvuohta buolvas buolvvaj. ¶ Sál 100 ¶ E Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 103: ¶ Guddneda Hærráv, siellum, ¶ ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. ¶ Guddneda Hærráv, siellum, ¶ mujte gájkka buorre dagojdis: ¶ divna suttojdam ándagis luojttá ¶ ja gájkka skihpudagájs muv buoret, ¶ hávdes muv gádju ¶ ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn, ¶ muv iellemij gájkka buorev vaddá, ¶ ja vaden degu goasskem nuorranav. ¶ Sál 103,1-5 ¶ F Tjáledum le Allalávludisán nuppát kapihttalin: ¶ Gierugam le gasella lágásj, ¶ nuorra ruoppsisgåtte muoduk. ¶ Ge, suv goahteguoran; ¶ guovllá rájggerájge, ¶ sálvvorájgijt guovllá. ¶ Gierugam sárnnu: ¶ gierugam, badjána ja boade, ¶ muv fávrros moarsse! ¶ Muv duvvolåttåsj báktelanján, ¶ suoddjidum rádes bávtijs, ¶ vuoseda munji ietjat, ¶ jienat ivte munji! ¶ Vuogas le duv jiedna muv bælljáj ¶ ja dån iesj nav fávrro. ¶ All 2.9-10a13b-14 ¶ G Tjáledum le Allalávludisán nuppát (2.) ja gávtsát (8.) kapihttalin: ¶ Dát tæksta máhttá lågåduvvat avtav tækstal å hkkes jali nissunis (I) ja ålmmås (II). ¶ Gulá, gierugam le boahtemin! ¶ Ge, dale boahtá! ¶ Viehká giellasij badjel ¶ dievájt tjellu. ¶ Gierugam le gasella lágásj, ¶ nuorra ruoppsisgåtte muoduk. ¶ Ge, suv goahteguoran; ¶ guovllá rájggerájge, ¶ sálvvorájgijt guovllá. ¶ Gierugam sárnnu: ¶ II ¶ Badjána, gierugam! ¶ Boade, muv fávrros moarsse! ¶ Ge, dálvve le vássam, ¶ ij desti rássjo sjåvada. ¶ Gættátja giedjegahtti; ¶ ájgge lávludit, ¶ duvvolåttåtja skutjerdi. ¶ Fijkunmuoran sjatto ruopseldi, ¶ vijnnamuora giedjegis njálga hádja. ¶ Gierugam, badjána ja boade, ¶ muv fávrros moarsse! ¶ Muv duvvolåttåsj báktelanján, ¶ suoddjidum rádes bávtijs, ¶ vuoseda munji ietjat, ¶ jienat ivte munji! ¶ Vuogas le duv jiedna muv bælljáj ¶ ja dån iesj nav fávrro. ¶ Gierugam muv, ja mån lev suv, ¶ guhti ræjnnuj giedjekbældon. ¶ Gå gálot ja suojvvanisá gáhtu, ¶ de boade, gierugam! ¶ Viega degu gasella ja ruoppsisgåttåsj ¶ dieváj badjel ma li balsamis hádjan! ¶ I/II ¶ Sinidahte muv vájmonit, ¶ sinidahkan giedanit! ¶ Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, ¶ iehttselisvuohta degu jábmemájmmo. ¶ Snjibttju degu dållå, ¶ degu snjibttjo dållå. ¶ E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, ¶ e jågå hávkkada. ¶ All 2,8-14.16-17; 8,6-7a ¶ H Tjáledum le Allalávludisán gávtsát (8.) kapihttalin: ¶ Bieja muv sinidahkan vájmmusit, ¶ sinidahkan giehtasit! ¶ Gieresvuohta le jábmema gievrra, ¶ buossjevuohta hávde garras. ¶ Dan njuola li sjnjibttjo dålå, ¶ oassjo dålå. ¶ Gieresvuodav fábmogis tjátje e jáddada, ¶ æno e buvte dav rissjalit. ¶ All 8,6-7a ¶ I Tjáledum le Matteusa evangeliumin, vidát (5.) kapihttalin: ¶ Dij lihpit ednama sállte. Valla jus sállte bájnos massá, gåktus vas bájnnelin oadtjot? Ij dasti manenik dåhkki ietján gå bálkestuvvat ja almatjijs duolmoduvvat. ¶ Dij lihpit værálda tjuovgga. Stádav baddjen váren ij buvte tjiehkat, ¶ ja gå almasj ginntalav buollit, de ij dav mihttolihte vuolláj bieja ájnat gintaljuolggáj gájkka goade almatjijda tjuovggan. Bájttus de dijá tjuovgga almatjijda vaj dijá buorre dagojt vuojnni ja dijá Almenáhtjev hievedi. ¶ Matt 5,13-16 ¶ J Tjáledum le Matteusa evangeliumin, gudát (6.) kapihttalin: ¶ Dan diehti didjij javlav: allit viessomuhá diehti måråsta majt bårråt ja juhkat, jali rubmaha diehti masi gárvvunit. Ij gus hægga le bårrusis ja juhkusis ienep, ja rumáj biktasijs? Gæhttjit alme låttijt, e sáddji, e sájov ga tjoahkki ja ájtijda vuorkki, valla dijá Almenáhttje dajt biebbmá. Ij gus diján le ienep árvvo gå dajn? Guhtis dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit? Ja manen biktasijs måråstihpit? Gæhttjit giette giedjegijt gåk sjaddi, vájku e barga jalik båne. Valla mån didjij javlav: ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv gåk dajs akta. Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot, ma uddni li tsæggot ja idet vuobnnáj bálkestuvvi, ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit? Dan diehti allit måråsta, allit gatjáda: Majt dal bårråt? Majt juhkat? Ma gárvvon? Divna dakkirijt hiedniga rihtji. Valla dijá Almenáhttje juo dijá dárbojt diehtá. Åhtsit vuostatjin suv rijkav ja suv rievtesferdukvuodav, de divna iehtjádav aj oadtjobihtit. Allit dan diehti ihttátjis måråsta, gal ihttásj biejven ietjas mårråha. Juohkka biejven li ietjas vájve. ¶ Matt 6,25-34 ¶ K Tjáledum le Matteusa evangeliumin, giehttjit (7.) kapihttalin: ¶ Jesus javlaj: Ádnut, de oadtjobihtit. Åhtsit, de gávnnabihtit. Goalkkalihtit, de uksa rabáduvvá. Guhti ádnu oadtju, ja guhti åhtså gávnná, ja guhti goalkkal sunji uksa rabáduvvá. Gájkka mav sihtabihtit almatjijt didjij dahkat, dahkit sidjij. Nav láhka ja profehta javlli. ¶ Matt 7,7-8.12 ¶ L Tjáledum le Matteusa evangeliumin, giehttjit (7.) kapihttalin: ¶ Jesus javlaj: Guhti muv bágojt gullá ja daj milta dahká, le nav gåk jiermmás ålmåj guhti huodnahis bávte nali tsieggij. Rássjo sjåvaj, dulvev dagáj, biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun, valla ittjij viera dan diehti gå lij bávte nanna. ¶ Matt 7,24-25 ¶ M Tjáledum le Johannesa evangeliumin, lågenanvidát (15.) kapihttalin: ¶ Jesus javlaj: Gåktu Áhttje muv iehtsij, nåvti dijáv iehttsiv. Bissut muv gieresvuodan. Jus muv budájt anodihpit de muv gieresvuodan bissobihtit, nåvti gåktu mån Áhtjám budájt lev anodam ja suv gieresvuodan bisov. Dáv lev hållam vaj muv ávvo diján bissu ja dijá ávvo ålliduvvá. Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv æhttsám. [Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá. Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov. Iv dasti dijáv dievnárin gåhtjo, dan diehti gå dievnár ij diede majt boanndis dahká. Dijáv ráddnan gåhtjov, dajna gå didjij lev diededam gájkka majt Áhtjestam lev gullam. Dij ehpit le muv válljim, ájnat mån lev dijáv válljim ja mierredam dijáv væráldij mannat sjattojt sjaddadittjat, bisso sjattojt. Áhttje de muv namán didjij gájkka vaddá mav sujsta ihkenis råhkålihpit. Dát le muv gåhttjom didjij: iehttsit guhtik guojmáda! ¶ Joh 15,9-12[-17] ¶ N Tjáledum le Paulusa girjen Roma ristagisájda, gávtsát (8.) kapihttalin: ¶ Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Hærrán. ¶ Rom 8,38-39 ¶ O Tjáledum le Paulusa vuostasj girjen Korinta ristagisájda, lågenangoalmát (13.) kapihttalin: ¶ Ålles kapihtal jali oasse kapihttalis lågåduvvá. ¶ Ja de didjij gájkin buoremus gæjnov vuosedav: Vájku vil almatjij ja ieŋŋgilij gielaj luluv sárnnot, valla mujna ij lulu gieresvuohta, de luluv dåssjå tjuoddje biello, skálajdiddje divgga. Vájku mujna lulun profehta vaddása ja gájkka tjiegosvuodajt luluv dåbddåt ja gájkka diedo lulun, ja vájku mujna luluj gájkka jáhkko várijt sirdátjit, valla ij lulu gieresvuohta, de iv lulu mige.Vájku vil hæjojda luluv juogadit gájkka mij mujna le, ja vájku luluv iehtjam boaldedahttet, valla ij lulu gieresvuohta, de iv lulu majdik vuojttet. Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. Gieresvuohta ij goassak någå. Profehtak vaddása nåhki, gielajsárnnom sjávvun. Diedo nåhki. Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes, valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu. Mánnán hålliv mánáj láhkáj, dádjadiv mánáj láhkáj ja ájádalliv mánáj láhkáj. Valla ållessjattugin mánnasijt guodiv. Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep. Dálla dádjadav muhtem mærráj; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. ¶ 1 Kor 13 ¶ P Tjáledum le Paulusa girjen Efesosa ristagisájda, goalmát (3.) kapihttalin: ¶ Dan diehti buolvatjij nali Áhtje åvddåj luojttádav, gæssta gájkka áhttjevuohta ednamin ja almen namás oattjoj. Vaddis ietjas herlukvuoda boanndudagás fámov ja gievrrudagáv dijá sissŋálasj almatjij Vuojŋŋanisás baktu, vaj Kristus jáhko baktu gieresvuodajn vájmojnihtte viessu. Bissut ruohttsasijn nannusit suv sinna, vaj dij gájkka ájllisij aktan buojkkábihtit gåbddudagáv ja guhkkudagáv ja alludagáv ja tjiegŋudagáv ja dåbdijdihpit Kristusa gieresvuohtaj, mij le gájkka diedojs alebun, dasik ålles Jubmela dievasvuohta dijáv dævddá. Guhti mijá sinna fámujnis barggá ja ájmmut dahkat ájn vil ienebuv gå majt ádnop jali buojkkáp, sunji herlukvuohta tjoaggulvisá ja Kristus Jesusa baktu gullu, gájkka buolvajda ihkeven ájggáj! Amen. ¶ Ef 3,14-21 ¶ Q Tjáledum le Paulusa girjen Filippi ristagisájda, nuppát (2.) kapihttalin: ¶ Jus Kristusin le jaskadus, gieresvuoda gievrrodibme ja Vuojŋŋanisán aktisasjvuohta, jus le liekkogisvuohta ja ármmo, de ållidihtit muv ávov avtamielakvuodan. Viessut de gieresvuodan, avtan ájádusán ja avtan mielan, iesjgieresvuoda ja árvodis gudne dagi. Lehkut vuollegattjan ja adnit iehtjádijt ietjastihtte alebun. Allit ietjada buoremussaj gehtja, ájnat iehtjádij aj. Lehkus diján dakkir miella, mij Kristus Jesusin lij. ¶ Fil 2,1-5 ¶ R Tjáledum le Paulusa girjen Filippi ristagisájda, nælját (4.) kapihttalin: ¶ Ávvudallit agev Hærrán. Ájn akti sidáv javllat: ávvudallit. Vuojnnisa gájkka almatja man gierddisa lihpit. Hærrá le lahka. Allit masstak måråsta, ájnat råhkådaládijn Jubmelav gijttit ja sunji diededihtit gájkka dijá dárbojt. Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjalus dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin. Ja de vil, muv vielja: mujttit gájkka mij le duohta, guddnen aneduvvá, duolla ja rájnas, manna le iehttsemárvvo ja guddnedimárvvo, gájkka mav buorre dáhpen gåhttju ja gájkka mij rámpov ánssit. ¶ Fil 4,4-8 ¶ S Tjáledum le Paulusa girjen Kolossaia ristagisájda, goalmát (3.) kapihttalin: ¶ Tjágŋit de ármmogisvuoda, buorrevuoda, vuollegisvuoda, libbogisvuoda ja gierddisvuoda gárvojda. Lehkut gierddisa ja ándagis luojttit jus diján le lájtto geŋga vuosstij. Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám, nåv dij aj ándagis luojttit. Valla tjágŋit åvdemusát gieresvuohtaj, mij le ållesvuoda bádde. ¶ Kol 3,12b-14 ¶ T Tjáledum le Johannesa vuostasj girjen, nælját (4.) kapihttalin: ¶ Muv gærrása, æhttsup guhtik guojmáma, dajna gå gieresvuohta Jubmelis boahtá, ja guhti æhttsá le Jubmelis riegádam ja Jubmelav dåbddå. Valla guhti ij iehtse ij Jubmelav dåbdå, dajna gå Jubmel le gieresvuohta. Jubmela gieresvuohta návti midjij bigoduváj: ájnna Bárnes væráldij rájáj vaj lulujma suv baktu viessut. Dát le gieresvuohta: ij dat gå Jubmelav lip æhttsám, ájnat sån le mijáv æhttsám ja Bárnes såbadusværron mijá suttoj åvdås rádjam. Muv gærrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset. Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. ¶ 1 Joh 4,7-12 ¶ HÁVDDÁDIBME - GRAVFERDSLITURGI ¶ girkkos jali krematåvrås ¶ 1 Bielloskuoladibme ¶ Dan båttå gå girkkobiello skuollá, de liturgga manná sadjásis kåvrråj. ¶ 2 Álggotjuojadibme ¶ Álggotjuojadibmen máhttá li ehket sierra musihkka, kåvrrålávllom jali ájnegis lávllom. Álggotjuojadibme máhttá liehket álggotjuojadussan vuostasj sálmmaj. ¶ 3 Sálmma ¶ Dáv sálmav máhttá sjáhtjalit 4. oase maŋŋelij. ¶ 4 Álggobágo ¶ L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis. ¶ Mij lip tjåhkanam (namma nammaduvvá akk. hámen) hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit [ja maŋemus vuojŋadimsadjáj tjuovutjit]. ¶ Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. ¶ Dan maŋŋela máhttá liturgga joarkket muhtem tjálukåsijn: ¶ Juogu A ¶ Jesus javllá: Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. ¶ Matt 11,28 ¶ Jali B ¶ Jubmel javllá bágonis: Nieda biejve tjuorvo muv, de mån gájov duv, ja dån hieveda muv. ¶ Sál 50,15 ¶ 5 Álggoråhkålvis ¶ L Råhkålup ¶ Juogu A ¶ Hærrá, tjiegŋalisájs duv tjuorvov. ¶ Hærrá, gulá muv tjuorvvasav, ¶ gulldala muv råhkålvisájt! ¶ Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, ¶ Hærrá, guhtis de bissot luluj? ¶ Valla dujna le ándagisluojttem, ¶ danen dujsta balli. ¶ Hærráv vuordáv, uhtjadav, ¶ sidáv suv bágojt gullat. ¶ Hærráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel, ¶ gå gáhttára ideda maŋŋel. ¶ Doajvo Hærráj, Israel, ¶ dajna gå Hærrán le ármmo ja fábmo gájutjit. ¶ Israelaj sån luojttá gájkka suttojt ándagis. ¶ Sal 130,1-5 ¶ Jali B ¶ Hærrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. ¶ Sal 90, 12 ¶ Jali C ¶ Jubmelam, Jubmelam, manen le muv guodám? ¶ Niedan tjuorvadav, valla dån le guhkken. ¶ Jubmelam, biejven tjuorvadav, valla i vássteda, ¶ iján tjuorvadav, valla iv ráfev oattjo. ¶ Valla dån Hærrá, ale guhkken vibá, ¶ dån muv gievrrudahka, gáhtjada munji viehkken! ¶ Sal 22, 2-3.20 ¶ Jali D ¶ Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje, gænna le iellema ja jábmema fábmo. Gå sirádip soabmásis gev iehttsep, de gievrroda mijá jáhkov, vaj hávde báldan lulujma dunji dårvustallat. ¶ Hærrá Jesus Kristus, åskulasj Lånestiddje, guhti jábmemav ja hávdev gierddi mijá diehti: Åro mijá lunna maŋemus gæhttjalimen ja sálli midjij akti Áhtját viessuj tjåhkanit dujna ja gájkaj gudi dunji gulluji. ¶ Ájlis Vuojŋŋanis, mijá jaskadiddje iellemin ja jábmemin, dievde surgulattjaj vájmojt jaskadusájnat. Gájo mijáv vuojŋŋalasj jábmemis, giese gájkajt ietjat lusi ja sálli midjij dávverimme almen bissot. ¶ Jali E ¶ Hærrá mijá Jubmel, dujna ham le iellema ája, ¶ tjuovgan tjuovgav vuojnnep. ¶ Dujna ham mij viessop, labudip ja lip. Bisoda mijáv gieresvuodanat viesodijn ja jámedijn, ¶ Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. ¶ Jali F ¶ Gieres Jubmel, guhti mijáv vuojná ja dåbdå, lahkana midjij jaskadusájnat. ¶ 6 Mujtulvishålla ¶ Oanes mujtulvishållå girkkohærrás jali muhtem lagámusájs. Hålan máhttá giehttot ieritvuolgge iellemis, nåv gå majt sån le læhkám ietjas lagámusájda ja iehtjádijda suv lahka, ja mij ietján såjtij suv iellemin. ¶ Dánna máhtti tjuovvot oanes mujtulvisbágo, varrudagá giedjegij ja kránsaj jali ietjá mujttodáhpádusá degu tevsta ma lågåduvvi, musihkka, gintaltsahkkidibme, j.d. ¶ Dánna máhttá tjuovvot ¶ 7 Sálmma jali musihkkaoasse ¶ Musihkkaoasse máhttá liehket lávla jali tjuojadibme. ¶ 8 Tjáluklågos ¶ L Gulldalup majt Jubmela Báhko javllá iellemis ja jábmemis, duobmos ja mijá dårvos Jesus Kristusin. ¶ Dánna tjuovvu gålmmå låhkusa. Tevsta válljiduvvi vaj loavddi åvddåla nammadum sisadnoåsijt. ¶ Tjoaggulvis tjåhkkåj lågådijn. ¶ Tevsta lågåduvvi liturgas jali iehtjádijs. ¶ Tjáluklågos låhpaduvvá návti: ¶ L Náv gulluji Hærrá bágo. ¶ Dánna máhttá tjuovvot ¶ 9 Sálmma ¶ Jus 7. oasse le sálmma, de máhttá 9. oasse guodeduvvat. ¶ 10 Hålla ¶ Oanegis hålla lågådum tjáluktevstaj jali ietjá hiebalgis tevsta milta. ¶ 11 Råhkålvis ¶ L Råhkålup ¶ Juogu A ¶ L Ihkeven Jubmel, mijá dårvvo surgo båttå, åro mijá lahka ráfijnat. Gievrroda mijáv jáhkon. Vatte midjij boahtteájgev ja dårvov. Mij gijttep duv (namma javladuvvá elatijva hámen) , ja dassta majt oattjojma suv iellema baktu. Ármmogis Jubmel, duv hállduj suv guodep. Dån guhti le mijáv sjivnnjedam gåvåt milta ja Jesus Kristusav midjij Lånestiddjen vaddám, tjuottjeldahte mijáv tjuodtjelime biejve iehkeven iellemij duv lunna. ¶ Jali E ¶ L Almmelasj Áhttje, gijttep duv dassta majt vaddi (namma javladuvvá, gen. hámen) baktu, guhti le mijáv guodám. Gievrroda ja jaskada gájkajt gudi li surgguj ja åhtsålibmáj báhtsám. Iehtjama duv hállduj guodep. Viehkeda mijáv dujna aktan viessot, vaj akti bessap ráfen dáppet vuolgget, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu. ¶ Dánna máhttá tjuovvot ¶ 12 Duv hállduj ¶ G Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. ¶ Dån lånesta muv, Hærrá, åskulasj Jubmel. ¶ Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. ¶ Guddne lehkus Áhttjáj ja Bárnnáj ja Ájlis Vuojŋŋanissaj. ¶ Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. ¶ Dát oasse máhttá lávloduvvat vuorrolávllagin. ¶ Dánna aj máhttá Simeona hieveduslávla (Luk 2,29-32) tjuovvot juogu lågådum jali lávlodum. ¶ 13 Hærrá råhkålvis ¶ L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. ¶ G Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ¶ ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. ¶ Amen. ¶ 14 Sálmma ¶ 15 Loahppatjuojadibme ¶ Loahppatjuojadime åvddåla máhttá liehket muhtem musihkkaoasse. ¶ Loahppatjuojadime tjuojadijn guotteduvvá gissto ålgus. ¶ JUVLLIM ¶ A Hávde báldan ¶ Åvddål 16. oase, Sálmma , biejaduvvá gissto luojttemræjdo nali ja tjuodtju danna 19. oassáj, Luojttem . ¶ Gissto máhttá aj ållu vuolus luojteduvvat åvddål sálmma (16. oasse) lávloduvvá. ¶ 16 Sálmma ¶ Dánna tjuovvu ¶ 17 Tjáluklågos ¶ Akta dájs tevstajs mij ij le lågåduvvam hávddadimen: ¶ Jubmel javllá bágonis: Nieda biejve tjuorvo muv, de mån gájov duv, ja dån hieveda muv. ¶ Sál 50,15 ¶ Mijá Jubmel le gáddjo Jubmel, Hærrá, mijá ráddijiddje, jábmemis mijáv vuolgat. ¶ Sál 68,21 ¶ Jesus javllá: ¶ Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. ¶ Matt 11,28 ¶ Jesus Kristus javllá: ¶ Ale balá. Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov. Jábmám lidjiv, ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj. ¶ Big 1,17b-18 ¶ Sál 23 ¶ Sál 121 ¶ Matt 28,1-10 ¶ Big 21,1-5a ¶ Dánna máhttá tjuovvot ¶ 18 Råhkålvisá hávde báldan ¶ Dán råhkålvisán máhttá liturgga duoddit (namma nammaduvvá) - buojkulvissan ålles namáv, åvddånamma, mijá gieres, mijá ráddna jnv. ¶ Juogu A ¶ Hærrá Jesus Kristus, lehkus dát hávdde doajvvosadjen jáhkon dunji guhti jábbmegij lussta tjuodtjeli. ¶ Jali B ¶ Hærrá Jesus Kristus, guhti iehtja hávddáj biejaduvvi, sálli midjij tjuodtjelit nåv gå dån tjuodtjeli jábbmegij lussta. ¶ Jali C ¶ Hærrá Jesus Kristus, vuojŋadus (namma nammaduvvá) ráfen ruossa vuolen gitta tjuodtjelime bæjvváj. Viehkeda mijáv iellemin ja jábmemin dunji dårvustallat. ¶ Jali D ¶ Hærrá Jesus Kristus, dån guhti iesj hávddáj biejaduvvi, sjaddus dát sadje (namma nammaduvvá, ill. hámen) ráfe sadjen gånnå ruossa vuolen bæssá vuojŋadit dan bæjvváj gå gájkajt tjuottjeldahtá. Viehkeda mijáv iellemin ja jábmemin dunji dårvustallat. ¶ 19 Luojttem ¶ Dábálattjat luojteduvvá gissto ållu vuolus . ¶ 20 Juvllim ¶ L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Dan maŋŋela liturgga goajvvi ednamav gålmmi gisto nali javladijn: ¶ Vuostasj bále: ¶ Ednamis le boahtám. ¶ Nuppádis: ¶ Ednamin galga sjaddat. ¶ Goalmádis: ¶ Ja ednamis galga vas tjuodtjelit. ¶ 21 Tjálukbágo ja buorissjivnnjádus ¶ Juogu A ¶ L Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. ¶ Joh 11,25-26 ¶ Jali B ¶ L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. ¶ 1 Pet 1,3 ¶ Muohto surggofuovvaj: ¶ L Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. ¶ Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † ¶ 22 Sálmma ¶ B Krematåvrån ¶ Hávddádimdáhpádus badjelin, oase 1-13, låhpaduvvá juvllimijn, oase 19-23. ¶ Dát årnik máhttá aj aneduvvat girkkon/kapellan, gehtja Sahte mærrádusájt 8. tsiehkev. ¶ 19 Luojttem ¶ 20 Juvllim ¶ L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Dan maŋŋela liturgga goajvvi ednamav gålmmi gisto nali javladijn: ¶ Vuostasj bále: ¶ Ednamis le boahtám. ¶ Nuppádis : ¶ Ednamin galga sjaddat. ¶ Goalmádis: ¶ Ja ednamis galga vas tjuodtjelit. ¶ 21 Tjálukbágo ja buoriss jivnnjádus ¶ Juogu A ¶ L Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. ¶ Joh 11,25-26 ¶ Jali B ¶ L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. 1 Pet 1,3 ¶ Muohto surggofuovvaj: ¶ L Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. ¶ Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † ¶ 22 Sálmma ¶ 23 Loahppatjuojadibme ¶ Lanjájn gånnå luojttem ij le máhttelis, guotteduvvá gissto ierit loahppatjuojadijn. ¶ TJÁLUKTEVSTA HÁVDDÁDIBME - BEGRAVELSESTEKSTER ¶ Tækstajuogos I ¶ Juogu A ¶ Diedáv muv gáddjov viessomin ja ma ŋemus ednamij låjdås. ¶ Dánna, muv rubmahijn sidáv Jubmelij gæhttjat, ¶ Sidáv sunji gæhttjat, iehtjam tjalmij gæhttjat, ¶ Iv amugin. ¶ [Åhtsålimes bårråluváv!] ¶ Job 19,25-27a[27b] ¶ Jali B ¶ Hærrá le muv ræjnnuhiddje, ¶ munji ij migek fájllu. ¶ Ræjnon muv ruoddnis giett ijda doalvvu, ¶ loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. ¶ Ådå fámojt munji vaddá ¶ ja rievtes gæjnojt muv lájddi, ¶ namás guddnen. ¶ Iv buorrek sjievnnjedamos loamen ¶ masstak balá ¶ danen gå dån le muv maŋen, ¶ svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. ¶ Munji bievdev látjá ¶ muv vasjulattjaj vuojnedijn, ¶ oajvám åljujn vuojda ¶ ja muv gávtjav rabddaj dævdá. ¶ Buorrevuohtat ja ármmut muv tjuovvoba, ¶ juohkka muv viessombiejve, ¶ ja Hærrá goaden besav årrot ¶ guhkev viessomin lev. ¶ Sál 23 ¶ Jali C ¶ Sál 42,2-6 ¶ Jali D ¶ Agev lev dálla duv lunna, ¶ giedas muv aneda. ¶ Lájddi muv sidodat milta, ¶ muv doalvo herlukvuoda gæjnov. ¶ Jus dujna lev almen, ¶ iv majdik ednamin hálijda. ¶ Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis, ¶ valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij. ¶ Sál 73,23-26 ¶ Jali E ¶ Gåktu áhttje gieresvuosdav mánájdises vuoset, ¶ nåvti Hærrá vuoset gieresvuodav sidjij gudi sujsta balli, ¶ sån diehtá gåktu mij lip sjivnnjeduvvam, ¶ mujttá mij lip mulldo. ¶ Almatja biejve le degu rásse, ¶ sån giedjegahttá degu giette giedjek. ¶ Gå biegga vássá, de ij le desti, ¶ dan sadje ij dassta majdik diede. ¶ Hærrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj ¶ sidjij gudi le balulattja. ¶ Sál 103,13-17 ¶ Almasj le degu rásse ja gájkka herlukvuohta degu giette giedjega. ¶ Rásse buollná ja giedjega gahttji, ¶ Valla Jubmela báhko ihkeven ájggáj bissu. ¶ 1. Pet 1.24 ¶ Jali F ¶ Várijt várdudaláv: ¶ gåsstå munji viehkke boahtá? ¶ Viehkke Hærrás boahtá, ¶ ednama ja alme sjivnnjediddjes. ¶ Juolgát ij tjalggalahte, ¶ luottajdat agev gæhttjá. ¶ Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, ¶ sån guhti Israelav várjjal. ¶ Hærrá duv várjjal, ¶ suv oakken vájalda, ¶ duv bálldalin vádtsá. ¶ Biejven biejvve duv ij vahágahte, ¶ ij ga iján mánno. ¶ Hærrá duv várjjal gájkat bahás, ¶ gájkat mij viessomav ájttá. ¶ Hærrá viessomájgenat várjjal, ¶ dálla ja ihkeven ájggáj. ¶ Sál 121 ¶ Jali G ¶ Hærrá, dån muv åtsådalá ja dåbdå, ¶ juogu tjuottjudav jali tjåhkkåhav de diedá, ¶ vájku le guhkken de diedá majt ussjolav. ¶ Juogu váttsatjav jali vellahav de muv vuojná, ¶ dån diedá gájkka mav dagáv, ¶ åvddål gå báhko le muv njuoktjamin, ¶ de diedá, Hærrá, gájkka mav sidáv javllat. ¶ Gájkat guovlos muv birástahtá , ¶ duv giedan ållåsit lev. ¶ Dát diehto le munji ilá tjiegŋal, ¶ ilá gássjel munji dádjadit. ¶ Gåsi luluv duv lahkusis vuolgget? ¶ Gåsi luluv duv tjalmes báhtarit? ¶ Jus almmáj badjánit luluv, de lulu danna, ¶ jus jábbmekájmmuj luluv viellidit, de lulu aj danna. ¶ Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ¶ ja mera gætjátji vuojŋadittjat luluv vuolgget, ¶ de dåppe lulu aj muv gávnnat ¶ ja giedajnat muv lulu adnalit. ¶ Jus luluv javllat: ”Sjievnnjet muv gåbttjis, ¶ tjuovgga muv birra idjan sjaddis”, ¶ de dunji ij le sjievnnjet sjævnnjadin, ¶ idja le tjuovggat degu biejvve, ¶ iesj sjievnnjet le tjuovgga. ¶ Åtsådalá muv, Jubmel, ja guoradalá muv vájmov, ¶ gæhttjala muv ja guoradalá muv ussjolmisájt. ¶ Guoradalá jus lev vierre gæjnon, ¶ ja doalvo muv iehkeven ájge gæjnnuj. ¶ Sál 139,1-12.23-24 ¶ Jali H ¶ Sár 3,1-2.4.6a.11a.14a ¶ Jali I ¶ Sion hoallá: ”Hærrá le muv guodám, ¶ Jubmel le muv hælbbadam.” ¶ Vajálduhttá gus nissun unna mánátjav, ¶ berus gus sujsta gev iesj riegádahtij? ¶ Ja vájku luluj vajálduhttet, ¶ de ihkenis duv iv vajálduhte. ¶ Iv, duv namma le muv giedajda tjáleduvvam. ¶ Jes 49,14-16a ¶ Jali J ¶ Hærrá ármmo ij någå, ¶ ármmogisvuohtas ij goassak váse. ¶ Juohkka ideda le ådås - ¶ jáhkkogisvuohtat le stuorre. ¶ Dav diedáv: muv oasse le Hærrá, ¶ danen sunji dårvov. ¶ Hærrá le sunji buorre guhti suv lusi boahtá, ¶ guhti sunji dårvvu. ¶ Hávsske le jasska dårvudit, suv viehkev vuordatjit. ¶ Luodj 3,22-26 ¶ Tækstajuogos II ¶ Juogu A ¶ Ehpit gus diede, gájka gudi Kristus Jesusij gástaduvvin, gástaduvvin suv jábmemij? Gástadusán hávddáduvájma sujna gå jábmemij gástaduvájma, vaj lulujma bessat ådå iellemav iellegoahtet, nåv gåktu Áhtje herlukvuohta Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij. Jus lip sujna aktiduvvam, gå jámijma nåv gåktu sån jámij, de aj sujna aktiduvvap gå tjuodtjelip nåv gåktu sån tjuodtjelij. ¶ Rom 6,3-5 ¶ Jali B ¶ Jus Jubmel le mijá bielen, guhti le de mijá vuosstáj? Ij gus de gájkka iehtjádav aj midjij aktan sujna vatte, sån guhti ittjij Bárnes árjo ájnat mijáj gájkaj diehti suv værrodij? Guhtis máhttá sijáv guoddalit, gejt Jubmel le tjuolldám? Jubmel le sijáv rievtesferdugin sárnnum, ja guhtis de máhttá duobbmit? Kristus ham jámij ja tjuodtjelij ja Jubmela oalges bielen tjåhkkåj ja mijá åvdås råhkådallá. Guhtis dal mijáv Kristusa gieresvuodas sierat? Nieda, goavgge, doarrádallam, nielgge, rihttsovuohta, hiede jali svierdde gus? Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Hærrán. ¶ Rom 8, 31b -35.38-39 ¶ Jali C ¶ Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme. Jus mij iellep de Hærráj iellep, ja jus jábmep de Hærráj jábmep. Juogu dal iellep jali jábmep de Hærráj gullup. Dan diehti Kristus jámij ja vas ælláj Hærrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám. Gåktus de vieljat máhtá duobbmit? Jali gåktus vieljat máhtá álbedit? Mij ham gájka Jubmela duobbmoståvlå åvddåj galggap, dajna gå tjáleduvvam le: ¶ Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Hærrá, ¶ juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ¶ ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus. ¶ Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat. ¶ Rom 14,7-12 ¶ Ja l i D ¶ Gieresvuohta ij goassak någå. Profehtak vaddása nåhki, gielajsárnnom sjávvun. Diedo nåhki. Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes, valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu. Mánnán hålliv mánáj láhkáj, dádjadiv mánáj láhkáj ja ájádalliv mánáj láhkáj. Valla ållessjattugin mánnásijt guodiv. Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep. Dálla dádjadav muhtem mærráj; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. ¶ 1 Kor 13,8-13 ¶ Jali E ¶ Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat. Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám. Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje? Jábmem, gånnå le duv vuojtto? Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka. Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij hærrá Jesus Kristusa baktu vaddá. ¶ 1 Kor 15,53-57 ¶ Jali F ¶ Valla gudi bæjvváj gullup, lehkup tjielggusin ja tjágŋup jáhko ja gieresvuoda ruovddegárvojda ja lehkus miján lånestime doajvvo oajvvesuojalmin. Jubmel ij le mijáv mierredam moare vuolláj, ájnat lånestimev vuojttet mijá hærrá Jesus Kristusa baktu, guhti mijá diehti le jábmám, vaj sujna viessop, juogu gåhtsemin jali oademin. Dan diehti jaskadihtit ja gievrrodihtit guhtik guojmáda. ¶ 1 Tess 5,8-11a ¶ Jali G ¶ Ja vuojnniv ådå almev ja ådå ednamav. Åvdep almme ja åvdep ednam lijga dåssjånam, ij lim ga merra dasti. Ja vuojnniv ájlis stádav, ådå Jerusalemav almes, Jubmela lussta, boahtemin, moarsse láhkáj gárvviduvvam, irggásis hiervviduvvam. Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Ja guhti tråvnån lij tjåhkkåhime javlaj: ”Gehtja, gájkka ådåsin dagáv.” ¶ Big 21,1-5a ¶ Tækstajuogos III ¶ Juogu A ¶ Sálugin gudi vuojŋŋanisán li hæjo, ¶ sidjij almerijkka gullu. ¶ Sálugin surgulattja, sij jaskaduvvi. ¶ Sálugin vuollegisá, sij ednamav árbbiji. ¶ Sálugin gudi rievtesferdukvuodav nælggu ja gåjkki, ¶ sij galliduvvi. ¶ Sálugin ármmogisá, sij ármmogisvuodav oadtju. ¶ Sálugin rájnnavájmuga, sij oadtju Jubmelav vuojnnet. ¶ Sálugin ráfálattja, sij Jubmela mánnán gåhtjoduvvi. ¶ Sálugin gejt rievtesferdukvuoda diehti doarrádalli, ¶ sidjij almerijkka gullu. ¶ Matt 5,3-10 ¶ Jali B ¶ Gå sábbát lij vássám ja vahko vuostasj biejvve sjuoludij, bådijga Maria Magdalas ja nubbe Maria hávdev gehtjatjit. Ednam ráda skielbbigådij, dajna gå Hærrá ieŋŋgil almes luojttádij, manáj hávddáj ja dassta giergev jållerdij ja dan nali tjåhkkidij. Næhkos lij eldagisá muoduk ja gárvo muohtavielggada lidjin. Vávta sujsta balos skielbbijin ja ravggin degu jábmám. Valla ieŋŋgil nissunijda sárnnogådij: ”Alle balá. Diedáv åhtsåmin lihppe Jesusav gev ruossinávllijin. Sån ij le dánna, tjuodtjelam le nåv gåk hålaj. Boahtte gæhttje gånnå vellahij. Gáhttje åhpadisålmmåjis lusi ja giehtto suv tjuodtjelam ja sån manná dal Galileaj dijá åvdån. Dåppe suv vuojnnebihtit. De dal dunnuj lev dav javllam.” Hávdes balos gáhtjadijga ja ávos suv åhpadisålmmåjda dav giehtutjit. Jesus de sunnu åvdålt bådij ja buorástahtij. Såj luojttádijga suv juolgijt fármastittjat ja guddnedatjájga suv. Valla Jesus sunnuj javlaj: ”Alle balá. Manne vieljajdam gåhttjo Galileaj vuolgget. Dåppe muv vuojnitji. ¶ Matt 28,1-10 ¶ Jali C ¶ Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. ¶ Mark 10,13-16 ¶ Jali D ¶ Getsastihtit gárvojdihtte ja anedihtit ginntalijt buollen. Lehkut degu dievnára, vuordatjime båndisa sijddaj hejajs, gærggasa dalága rahpat gå uvsav goalkkal. Sálugin dievnára gejt boanndi gávnná gåhtsemin gå boahtá. Sáddnán javlav, gárvojdis getsas ja sijáv bievddegáddáj gåhttju ja iesj sijáv dievnas. Sálugin dievnára gejt gærggasin gávnná ihka gasskaijá jali vil maŋebut boahtá. ¶ Luk 12,35-38 ¶ Jali E ¶ Sáddnán javlav didjij; guhti muv bágov gullá ja sunji jáhkká guhti muv le rádjam, sujna le ihkeven iellem. Sån duobbmuj ij boade, ájnat le juo jábmemis iellemij mannam. Sáddnán didjij javlav; ájgge boahtá, ja le juo, gå jábbmega Jubmela Bárne jienav gulli ja gudi dav gulli ælláji. Gåktu Áhtjen ietjanis le iellem, nåv le Bárnnáj aj iellemav vaddám, ja sunji le duobbmimfámov vaddám, dan diehti gå le Almatjabárnne. ¶ Joh 5,24-27 ¶ Jali F ¶ Gájka gejt Áhttje munji vaddá, båhti muv lusi. Ja guhti muv lusi boahtá, iv hilgo. Mån iv le almes boahtám iehtjam sidodav dagátjit ájnat suv guhti muv le rádjam. Ja dát le suv sidot guhti muv le rádjam: iv galga láhppet sijájs avtak gejt munji le vaddám, ájnat maŋemus biejve sijáv tjuodtjelahttet. Dát le Áhtjám sidot: gájka gudi Bárnev vuojnni ja sunji jáhkki oadtju ihkeven iellemav. Ja sijáv maŋemus biejve tjuodtjelahtáv. ¶ Joh 6,37-40 ¶ Jali G ¶ Jesus javllá: Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit. ¶ Joh 10,14.28-29 ¶ Jali H ¶ ”Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat? Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev. Gæjnov dåhku dåbddåbihtit.” Tomas javlaj: ”Hærrá, ep diede gåsi le vuolggemin. Gåktus de gæjnov dåbddåp?” Jesus vásstedij: ”Mån lev gæjnno, sádnesvuohta ja iellem. Aktak ij Áhtje lusi besa ietján gå muv baktu.” ¶ Joh 14,1-6 ¶ Mánáj hávddádimen lågåduvvi buojkulvissan dá tevsta, álggo le náv: ¶ L Gullup gåktu Jesus rahpá Jubmela rijkav mánájda. ¶ Dá gålmmå tevsta lågåduvvi maŋenagi: ¶ Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. ¶ Mark 10,13-16 ¶ Jesus javllá: Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit. ¶ Joh 10,14.28-29 ¶ Hærrá apostel javllá: Ja vuojnniv ådå almev ja ådå ednamav. Åvdep almme ja åvdep ednam lijga dåssjånam, ij lim ga merra dasti. Ja vuojnniv ájlis stádav, ådå Jerusalemav almes, Jubmela lussta, boahtemin, moarsse láhkáj gárvviduvvam, irggásis hiervviduvvam. Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Ja guhti tråvnån lij tjåhkkåhime javlaj: ”Gehtja, gájkka ådåsin dagáv.” ¶ Big 21,1-5a ¶ Gå hávddát njuorakmánájt jali mánájt ma jábmin riegadime åvddåla, máhttá válljit ietjá tevstajt gå li badjelin; buojk. Sálmma 39,5-8 jali Sálmma 139,1-6.13-18* jali tevstajt ma ållagasj gåvviji gierdda mav, vájvijt ja majt ij dádjada. ¶ Duo ietjá oase aneduvvi degu ållessjattugij hávddádimen. ¶ * Sál 13-18: ¶ Muv sissŋeluhájt sjivnnjedi, ¶ iednehekkan muv gådi. ¶ Gijtáv duv alvos oavddodagojs, ¶ oavddusin le gájkka duv dahko. ¶ Muv ållåsit dåbddi, ¶ muv rumáj ij lim dunji tjiehkusin, ¶ gå tjiegosvuodan hábbmiduvviv, ¶ gå ednama tjiegŋalisá aktániv. ¶ Muv vuojnni åvddål gå riegádiv, ¶ girjjásit lidjin juo tjáleduvvam ¶ hábbmiduvvam biejve ¶ åvddål gå aktak dajs lij sjuoludam. ¶ Jubmel, duv ájádusá li munji ilá allagin, ¶ daj moattevuohta le sieldes. ¶ Jus riekknit sidáv, li sáttojtjalmijs ienebu, ¶ jus måhkkåj åledav de lev ájn duv lunna ¶ Sijda buorissjivnnjedibme - Velsignelse av hus ¶ 1 Dáv liturgijav máhttá aneduvvat gå ulmutja sihti girkkohærráv ådå viesov/sijdav buorissjivnnjedittjat. ¶ 2 Jus girkkohærrá vájnnoduvvá boahtet ráfedis jali rájmas viessuj jali ietjá siváj diehti, de máhttá aj adnet dáv liturgijav. Ájnas le girkkohærráj jus vieso/sijda ulmutja subtsasti majt sij li vuojnnám jali vásedam vieson. Sån bierri aj tjoahkkit vieso/goade ulmutjijt dåhku gånnå li vuojnnám jali vásedam juojddá. Máhttá aj jubmeldievnastusáv danna adnet. ¶ 1 Sálmma ¶ 2 Álggo ¶ Girkkohærrá javllá: ¶ Juo g u A ¶ Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis. ¶ Jali B ¶ Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. ¶ Dan ma ŋŋela joarkká: ¶ Jubmela báhko ja råhkålvis ájlistuhttá gájkka. Dat guosská aj sijddaj. Sijdda le Jubmela buorre vattáldahka. Mij ájggop dal biedjat dáv viesov/goadev ja dijá gájkajt Jubmela hállduj, vaj bessabihtit dánna ráfen ja jasskavuodan årrot. ¶ Mij mujttep Hærra bágojt: Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen. ¶ Matt 18, 20 ¶ Girkkohærrá máhttá de duoddit muhtem bágoj sijda birra jali sijda vidjurij birra. ¶ 3 Tjáluklåhkåm ¶ Girkkohærrá låhkå avtav dájs tjáluktevstajs: ¶ Gulldalup Jubmela bágov sijda ja risstalasj iellema birra: ¶ Juogu A ¶ Jesus Jerikoj bådij ja stádav váttsij. Dåppe lij ålmåj, Sakkaios, guhti lij tullárij oajvemus ja boanndá. Sujna lij miella vuojnnet mij almatjijt Jesus lij, valla unnasjattuk lij ja danen ittjij almasjvegas suv vuojne. Viegaj de åvdån ja miehttsefijkunmuorraj guotsaj Jesusav vuojnátjit daggu vásedijn. Gå Jesus dåhku bådij, de gehtjastij bajás ja sunji javlaj: ”Gáhtjada vuolus, Sakkaios, uddni ájgov duv guossáj boahtet.” Sakkaios vuolus gáhtjadij ja ávujn suv duostoj. Gájka gudi dav vuojnnin murkesta javllin: ”Suddára guossáj manná.” Valla Sakkaios tjuottjadij åvddåj ja Hærráj javlaj: ”Hærrá, lahkev iehtjam åbmudagás hæjojda vattáv. Ja jus lev soabmásis vierremávsov tsæhkkam, de sunji nielje gærddáj ruoptus vattáv.” Jesus de sunji javlaj: ”Uddni le gádjusibme dán viessuj jåvsådam, sån le ham aj Abrahama bárnne, ja Almatjabárnne le boahtám åtsåtjit ja gájutjit dav mij lij láhppum.” ¶ Luk 19,1-10 ¶ Jali B ¶ Vájaldattijn muhtem sijdan goarrij, ja nissun gen namma lij Marta gåhtjoj suv viessusis. Sujna lij oabbá namájn Maria, guhti Hærrá juolgij åvddåj tjåhkkidij ja suv bágojt gulldalij. Valla Martan lij guossodimijn duojkke. Jesusa åvddåj tjuottjadij javla: ”Hærrá, i gus berusta gå oabbám muv aktu gájkka bargat? Gåhtjo suv viehkedittjat.” Hærrá sunji vásstedij: ”Marta, Marta, diertjesta ja edna ássjijs måråsta, juska dåssjå avtat ássjes le dárbbo. Maria le buoremus oasev válljim, mij sujsta ij váldeduvá.” ¶ Luk 10,38-42 ¶ Jali C ¶ Dij lihpit Jubmela válljiduvvama, ájllisa ja iehtseduvvama. Tjágŋit de ármmogisvuoda, buorrevuoda, vuollegisvuoda, libbogisvuoda ja gierddisvuoda gárvojda. Lehkut gierddisa ja ándagis luojttit jus diján le lájtto geŋga vuosstij. Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám, nåv dij aj ándagis luojttit. Viessus Kristusa báhko valjet ja vijsesvuodanis dijá lunna. Åhpadihtit ja bagádihtit nubbe nuppev sálmaj, hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllagij, vájmojnihtte Jubmelij lávlodijn gijttogisvuodajn. Gájkka majt javllabihtit jali dahkabihtit, dahkit dav hærrá Jesusa namán ja gijttit Jubmel Áhtjev suv baktu. ¶ Kol 3,12-13,16-17 ¶ Jus girkkohærrá le vájnnoduvvam ráfedis jali rájmas viessuj boahtet, jali ietjá siváj diehti boahtet, de máhttá aj låhkåt Sál 121, Matt 28,18-20, Joh 14,1.14.27 jali Kol 1,15-20 duodden nammadum tevstajda bajebun. ¶ Juogu ¶ Várijt várdudaláv: ¶ gåsstå munji viehkke boahtá? ¶ Viehkke Hærrás boahtá, ¶ ednama ja alme sjivnnjediddjes. ¶ Juolgát ij tjalggalahte, ¶ luottajdat agev gæhttjá. ¶ Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, ¶ sån guhti Israelav várjjal. ¶ Hærrá duv várjjal, ¶ suv oakken vájalda, ¶ duv bálldalin vádtsá. ¶ Biejven biejvve duv ij vahágahte, ¶ ij ga iján mánno. ¶ Hærrá duv várjjal gájkat bahás, ¶ gájkat mij viessomav ájttá. ¶ Hærrá viessomájgenat várjjal, ¶ dálla ja ihkeven ájggáj. ¶ Sál 121 ¶ Jali ¶ Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ”Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.” ¶ Matt 28,18-20 ¶ Jali ¶ Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Jus muv namán råhkålihpit, de dagáv majt sihtabihtit. Ráfev didjij guodáv, iehtjam ráfev didjij vattáv, iv val dav mav värált vaddá. Allit balá, årrut jálo. ¶ Joh 14,1.14.27 ¶ Jali ¶ Sån le vuojnnemahtes Jubmela gåvvå, åbbå sjivnnjádusá vuostasjriegádiddje, danen gå suv baktu gájkka almen ja ednamin sjivnnjeduváj, mij vuojnnu ja mij ij vuojnnu, tråvnå ja hærrávielde, ráddijiddje ja fámo; gájkka le suv baktu ja sunji sjivnnjeduvvam. Sån le gájka åvddåla, ja suv sinna gájkka bissu. Ja sån le rubmaha oajvve, tjoaggulvisá oajvve. Sån le álggo, jábbmegijs vuostasjriegádiddje juohkka sajen åvdemussan, danen gå Jubmel mierredij gájkka dievasvuodav suv lunna årrot ja suv baktu gájkka ednamin ja almen såbadit gå suv varájn ruossan ráfev ásadij. ¶ Kol 1,15-20 ¶ 4 Sálmma ¶ Buojkulvissan ”Le Jubmel mijá gievrrudak”, ”Hærrá várjjala dån mijájt” (”Mektigste Kriste”), ”Duv ármmuj Jubmel”. ¶ 5 Oanes sárnne ¶ 6 Råhkålvis ¶ Girkkohærrá : ¶ Råhkådallup: ¶ Jubmel mijá Áhttje, mij gijttep duv dát sijdas ja råhkålip dunji: Válde dáv sijdav ármulasj ja fámulasj hálldusit. Vatte sidjij gudi dánna årru, varresvuodav ja fámov guhtik guojmesa huksat, doarjjot ja måvtåstuhttet. Åro sijá lunna miehtemannamin ja vuosstemannamin. Ávvudahte sijáv, jaskada sijáv surgon ja vatte sidjij jáhkov ja dårvov, vaj sij duosstu juohkka biejvev jasskavuodajn ja ávos vuorddemusáj. ¶ Bájnedahte dáv sijdav gieresvuodastat ja ráfástat, vaj divna gudi dáppe manni dåbddi dav. Ale majdik bahájt ruohtsodahte sijá gasskaj jalik báktjidahte sijáv. ¶ Buorissjivnnjeda dáv sijdav, sijáv gudi dánna årru ja sijáv gudi dáppe manni. Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Amen. ¶ Girkkohærrá máhttá dán råhkalvisá sadjáj råhkadallat ietjá hiebalgis råhkålvisáv. ¶ De tjuovvu: ¶ Áhttje mijá guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ja fábmo ja ¶ herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. ¶ 7 Hærrá buor i ssjivnnjádus ¶ Girkkohærrá: ¶ Åmastihtit Hærrá buorissjivnnjádusáv. ¶ Ulmutja tjuodtjáni: ¶ Girkkohærrá: ¶ Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. ¶ Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. ¶ Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † ¶ Amen. ¶ 10 Sálmma ¶ Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel vaddá – Mij juogadip , guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi, dat le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. ¶ SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA ¶ Sáme girkkoráde ¶ SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA ¶ Lasse pládnaj Jubmel vaddá – Mij juogadip , jáhkkoåhpaduspládna Vuona girkkon ¶ Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas ¶ Åvddåtjála ¶ Dábálasj oasse ¶ 1.1 Moattebelak Sábme ¶ 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan ¶ Sisadno ¶ 2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum ¶ 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme ¶ Prinsihpalasj oasse ¶ 3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajda ¶ 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus ¶ 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan ¶ Pládna anon ¶ 4.1 Máhttolåpptim ¶ 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem ¶ 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj ¶ 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon ¶ Bájkálasj pládnabarggo ¶ 5.1 Kontevstalasj ájádallam ¶ 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas ¶ 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás ¶ 5.4 Guoradallam ¶ Sisadno ¶ Åvddåtjála ¶ Jáhkkoåhpadusådåstusán le sáme jáhkkoåhpadus oadtjum stuoráp sajev ja åvddånahttemmáhttelisvuodav Vuona girkkon. Ådåstus vaddá máhttelisvuodav åvdedit jáhkkoåhpadusáv mij vuoset ja bærrájgåhtså sáme risstalasj árbev. Jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimbargon (2004-2008), oadtjun moadda tjoaggulvisá sáme bájkijn dårjav jáhkkoåhpadusprosjevtajda ma dættov sámevuohtaj biedjin. Dát la máhttelisvuodav vaddám åvddånahtátjit risstalasj jáhkkogaskostimev sáme kontevstan Sáme girkkoráde le aj oassálasstám dán bargon. Sáme jáhkkoåhpadusprosjevtaj árvustallam vuoset giella, identitehtta ja kultuvrra le guovdásj biele ålles jáhkkoåhpadusás, ja prosjevta li vaddám ådå ájádusájt barggovuogij ja sisano hárráj sáme jáhkkoåhpadusán. Dássta le Sáme jáhkkoåhpaduspládna ávkástallam. Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel vaddá – Mij juogadip , guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi.. Návti le jáhkkoåhpadusådåstusán máhttelisvuohta ienep diedoj vaddet rijka álggoálmmuga birra gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon. Sámejáhkkoåhpaduspládna le nappu lasse pládna Jubmel vaddá – Mij juogadip pládnaj, ja dá plána galggi aktisattjat gehtjaduvvat. Lasse pládna galggá aneduvvat tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora, váj sámevuohta bærrájgåtseduvvá dán plánan rámmagájbbádusáj ja sisano milta Sáme girkkoiellemin ja girkkohiståvrån le sieradusá guovloj gaskan rijkav miehtáj. Bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan galggá tjoaggulvis guovlo sáme dilijt vieledit, ja láhtjet sajev bájkálasj árbbedábijda ja variasjåvnåjda. Ulmme le jáhkkoåhpadus gånnå sáme jiedna gullu, ja sjaddá luondulasj oasse Vuona girkkos. Sáme jáhkkoåhpadus galggá identitehtav nannit, máná ja nuora galggi ietjasa sáme duogátjav árvulattjan vásedit. Jáhkkoiellemin la ájnas ulmusj diehtá gut sån le ja dåbddå jasskavuodav ietjas identitehta hárráj, de dát máhttá giehpedit iellemav ristagissan aktijvuodan gånnå iesj guhtik duogásj le sierralágásj. Guorrasip Paulusa bagádussaj ahte jáhkon Kristusij lip mij gájka avtadásálattja, berustahtek tjerdalasjvuodas, sjierves jali nasjonalitehtas. ¶ Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta ¶ 1.0 Dábálasj oasse ¶ 1.1 Moattebelak Sábme ¶ Sábme le nammadus sámij årrumguovlluj, ja boahtá bágos sábme, mij la sámij ietjas nammadus allasisá. Sámijn le stáhtus iemeálmmugin ja sijá árbbedábálasj årromguovllo gåbtjå nuortalasj guovlojt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Guoládagán ¶ Ruossjan. Sámegiella gullu suoma -ugralasj giellasuorggáj, ja giellarájá manni doarrás nammadum rijkaj rijkarájájs. Nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella li oajvvegiellasuorge Vuonan. (gehtja kártav) ¶ 1. Oarjjelsámegiella 2. Ubbmemsámegiella 3. Bihtámsámegiella 4. Julevsámegiella 5. Nuorttasámegiella 6. Anársámegiella 7. Gålldåsámegiella 8. Ahkelsámegiella 9. Gielldasámegiella 10. Darjjisámegiella ¶ Sáme ietjasa avtan álmmugin adni gielaj- ja rijkarájáj rastá. Sáme årru ja viessu rijkav miehtáj, ja le oassen moattebelak sáme kultuvras ja árbbedábes. Sámij sámegiellatjehpudahka le målsudahkes. Vájku le sieradus giellamáhtudagán de le sábme ænndu sábme. Aktisasj sáme identitehtta le tjanádum aktisasj histåvrråj, kultuvrraj, giellaj ja árbbedábálasj viessomvuohkáj. Le aj kultuvralasj variasjåvnån sierra sáme guovloj gaskan .Etnisitehtta vuojnnusij boahtá mihtáj baktu, sáme biktasij, dájdaj, slávggá, namáj, árbbedábálasj musihkaj ja gielaj baktu. E dal mihtá agev etnisitehtav vuoseda, dajna gå moattes, duon dan sivá diehti, e bæjválattjat dajt anon ane. Uddni li ållo sáme årrum stádajda ja tjoahkkebájkijda árbbedábálasj sáme årromguovlo ålggolin, sierraláhkáj Osloj. Sámij låhko Sámen ja Sáme ålggolin rievddá dajna gå moattes åhpadusá ja bargo diehti gaskajt jåhtåli. Sámijn le læhkám guhka aktijvuohta risstalasjvuodajn. Sihke katolihkalasj girkko åvddål reformasjåvnå ja ortodoksalasj girkko Ruossjan le vájkkudam sáme åsskuj .Misjåvnnå sámij gaskan esski tjavggiduváj stáhtapietisma ájgen 1700-lågon, ja misjåvnnå nággi sámij hiejttet åvdep sáme åsskodábij. Oase sáme åskos ja kultuvras suddon ja boajtojubmeldievnastussan aneduváj. ’Sámij dålusj åssko’ le nammadus mij dábálattjat tjielggi dav jáhkko árbbedábev mij aneduvá åvddål gå risstalasjvuohta sjattaj ráddididdje jáhkkon Sámen. Risstalasjvuohta le oasse sáme jáhkkohiståvrås, danen le dábálasj adnet nammadusáv «åvddål risstalasjvuoda sámeåssko» gå galggá giehtot sámij åsko birra åvddål gå dat allasis risstalasj ájádusájt åmastij. Sámij dålusj åssko lej luonndoåssko vuododum animismalasj iellemdålkkumij, gájkka viessogijn lej siello, dán láhkáj de lidjin ulmutja ja da viessoga ma ælla ulmutja aktijtjanádum. Dakkir åssko gávnnu ájn ietjá iemeálmmugij gaskan. Sámij dålusj åskon lej sjamánalasj dievnastum vuohke, gånnå noajdde (sjamádna) åsko jådediddjen dåjmaj. Noajde doajmmaj gulluj buorádallam, ja sujna lidjin máhtudagá massta ávkástaláj gå viehkedij ulmutjijt bæjválasj rahtjamusáj. Noajdde lej aj gasskaladás jubmelij ja ulmutjij gaskan. Gå læstadianisma åvddånij gassko 1800 lågon de lidjin sáme ietja njunnjutjijn risstalasjvuoda bargon. Læstadiánálasj tjoaggulvisá lidjin vuoŋalasj tjåhkanamsaje moatte nuortta- ja julevsábmáj, ja danna bærrájgåtseduváj ierit ietján sámegiella ja sálmmaárbbedáhpe. Dalla li moadda læstadiánálasj suorge Vuonan, dá li ájn ájnnasa ja bájnniji ulmutjij identitehtav moatten nuortta- ja julevsáme guovlojn. Læstadiánálasj gåhttsåm ittjij oarjjelsáme guovlluj åleda sæmmiláhkáj gå nuortta- ja julevsámeguovlon. Oarjjelsámeguovlon farra baptista, ájlistakrádna ja adventista stuoráp sajev oadtjun. Ienemus oasse oarjjelsámijs li Vuona girkkuj gullum. Finnemisjåvnnå, mij maŋŋela namáv váldij Sámemisjåvnnå, ásadij tjåhkanimijt, guossidij ulmutjijt ja dåjmadij skåvlåv åvddål gå stáhtta dajna álgij. Vuona girkko ij le oarjjelsáme álmmuga dárbojt sierraláhkáj bærrájgåhtsåm åvddål 1990- lågon. Dalloj oarjjelsáme báhppavirgge ásaduváj. Nidaros bisspaguovloráde ásadij aj oarjjelsáme girkkoiellemnammadusáv. Maŋŋela le aj diakonvirgge ásaduvvam. Maŋemus lågev jage le oarjjelsáme girkkoiellem ja identitehta hukso buoragit åvddånam. Sáme álmmuk ij le kultuvralasj måsskusin viessum, ájgij tjáda le sámijn læhkám aktijvuohta ulmutjij gejn le iesjgeŋgalágásj kulturduogásj. Gå kultuvra æjvvali, dáhpáduvvi aj rievddama.. Sáme máná ja nuora válldi oasev globaliseridum mánáj- ja nuorajkultuvras. Siján le akta juolgge árbbedábálasj kultuvran ja nubbe vas ådåájggásasj væráldin. Vijddábut le sáme sebrudagán viehka aktijvuohta ietjá iemeálmmuk sebrudagáj ietjá rijkajn ja væráltåsijn. Jáhkkoåhpadus luluj viehkedit sáme nuorajt ja mánájt dålkkutjit iellemisá ja rijbatjit iellemisá. Viertti liehket sáhka jáhkos mij duosstu dán ájge hásstalusájt, ja mij adná iesjgeŋga ulmutja tjadnasav kultuvranis ja árbbedábenis ressurssan. ¶ 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan ¶ Gávnnuji ållo diedo åsskohiståvrå, girkkohiståvrå ja girkkoiellema birra Sámen, valla ållo dajs diedojs ælla tjoahkkiduvvam ælla ga tjáleduvvam. Sáme vuoŋalasjvuohta ja ájádallamvuohke gullu álu sjávodis kultuvrramáhtudahkaj majt ij gávna tjálalasj gáldojn. Vuoŋalasjvuohta mij le luonnduj tjanádum subtsas ulmutjij lahkavuoda birra luonnduj. Dat le kultuvralasj árbbe mij histåvrå tjadá le rassjom, valla huoman ij le vájalduvvam. Iemeálmmugij vuoŋalasjvuohta le ednama ájlisvuodav dættodam, ja ulmutjij gullevasjvuodav dasi. ¶ Guddneda áhtját ja ædnát, vaj guhkev besa dan ednamin viessot mav Hærrá Jubmelat dunji vaddá ( 2. Mos 20,12) ¶ Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp. Sámij dádjadus risstalasjvuodas vuojnnusin boahtá tjoaggulvisájn ja jubmeldievnastusájn gånnå sáme le tjåhkanam. Jáhkkoiellem åvddånbuvteduvvá liturgija, ¶ musihkka ja sálmmaválljima baktu, iesjgeŋgalágásj kultuvralasj ja dájdalasj gåvåj, sámegiela, tiebmá válljimij, tjåhkanambájkij ja aktisasjvuodaj baktu. Girkkolasj base le ájnnasa sámijda. Mij gullu allabasijda de le iesjgeŋga dábe iesjgeŋga guovlojn, girkkojn, sijdajn ja læstadiánálasj tjoaggulvisájn. Gássta, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddádibme le aj dahpadusá ma le ájnnasa, ja ma stuorfámiljav ja fuolkijt aktidi. Sáme risstalasjvuoda dádjadus vuojnnusij boahtá ja gaskustuvvá aj åhpadime baktu sijdajn, ságastallamijn, ja buolvaj gasska æjvvalimen. ¶ Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen (matt 18,20) ¶ 2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum ¶ Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas. Pládna gájbet Vuona girkkon le evangelak luhterlasj oahppa vuodon. Plána sisadno galggá viehkedit ájmon adnet, nannit ja åvdedit risstalasjvuodav vuodon sáme jáhkkuj. Vuodon Sáme jáhkkoåhpaduspládnaj le Jubmel vaddá – Mij juogadip , mij la Vuona girkko bajemus jáhkkoåhpaduspládna. Sáme jáhkkoåhpaduspládna máhttá viehkedit hiebadit bájkálasj plánajt nav vaj hiehpi bájkálasj gájbbádusájda ja rahpá nav váj máhttá ulmijt hábbmit Jubmel vaddá – Mij juogadip plána lájddistime milta. Pládna galggá hiebaduvvat nav váj hiehpá iesjgeŋga mánná- ja nuorajjuohkusa vuoksjuj, ja aj váj duosstu máhtukvuodajda ma iesjgeŋga mánán ja nuoran le ¶ 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme ¶ Nasjonálalasj plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip le gålmmå oase, dá gålmmå oase aktan hábbmiji ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás. Da biele le: 1. Iellemdålkkum ja rijbadibme iellemin, 2. Girkko jáhkko ja árbbedábe ja 3. Rissálasj jáhkko anon (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip , 3. kapihtal ). Sáme jáhkkoåhpaduspládna åvddånbuktá sierra oahppamtjalmostahttemijt dájda gålmå oajvvetiemájda, nav váj sáme perspektijvva bærrájgehtjaduvvá. Tjoaggulvisá gånnå le sáme máná ja nuora oadtju dajna viehkev vuojnnet ma máhtti liehket guovdásj tiemá bájkálasj jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema ma le tjanádum juohkka bákkulasj oajvvetiebmáj ma le Jubmel vaddá – Mij juogadip plána gålmå åsijn. Tjoakke ma le lassen bákkulasj oajvvetiemájda, e boade daj ulmij sadjáj ma le plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip , valla le duodden dajda. Danen de ælla moadda jáhkkoåhpadusá guovdásj tiemásj tjáledum gåvån vuollelin. Dættoduvvá gåvvå vuollelin ij åles gåvåv sáme jáhkkoåhpadusá relevánta- oahppamulmijs vuoseda. Gå tjoaggulvisá bájkálasj plánav hábbmi de bierri åhtsåt máhttelisvuodajt válldet maŋen åsijt ma gulluji bájkkáj, sihke gájkka oajvvetiemájda, ja aj daj tiemájda ma li guorrusa. (Ándagissaj luojttem, Fássto ja vuornádus, ja Barggo guojmmeaktijvuohta) ¶ Stuorra gatjálvisá ¶ Guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin ¶ Áhttje mijá ja råhkålvis ¶ Bárne ja Ájlis vuojŋŋana nammaj» «Jesusa namán» ja ruossamerka adnemav iesjgeŋga iellemdilálasjvuodan. ¶ Rámát ¶ Girkkojage allabase ja mærkkabiejve ¶ Girkko ¶ Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra ¶ Diakonija ¶ Ándagis luojttem ¶ Fássto ja vuornádus ¶ Barggoguojmmejuogos ¶ Iellem ja jáhkkohiståvrrå ¶ Persåvnålasj åvddånibme Dábálasj åhpadusán bierri jáhkkoåhpadus vaddet ienep diedoj sáme viessomvuoge, árvoj ja duohtavuodadádjadusá birra, navti gåktu åvddånbåhti lagosbirrusijn ja bájkkásasj kultuvran. ¶ 1. jáhkkoartihkal ¶ 2. jáhkkoartihkal ¶ Læstadiusa moalgedimev (bágov) «Almmelasj æjgát» mij le metafåvrrå Jubmelij Sjivnnjediddjen ja Lånestiddjen, ja dan moalgedime sajev såbadusá dádjadusán. 3. jáhkkoartihkal ¶ Råhkålvis ¶ Jubmeldievnastus ¶ Rámátlåhkåm ¶ - Gåktus máhttá duv tjoaggulvis viehkedit sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbadit nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehtta bisoduvvá? ¶ - Læstadiánálasj árbbedáben le Luthera unna katekismatjin guovdásj sadje jáhkkoåhpadusán. Katekismus le sierraláhkáj guoskavasj resurssan tjanádum tiebmáj mij la nammadum risstalasj jáhko ja árbbedábe oase vuolen. - Gåktu máhtti «sáme» vuodotiemá juogeduvvat ja dárkkelappot tjielggiduvvat nav vaj jåksi gájkka mánájt ja nuorajt tjoaggulvisán? ¶ 3.0 Prinsihpalasj oasse ¶ 3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajda ¶ Vuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali, dáttjaj ja sámij. Sámij ævto iemeálmmugin Vuonan le tjáleduvvam Vuodolága § 110a. Vuodolágaparagráffa le dagádum daj rijkkagasskasasj iemeálmmukkonvensjåvnåj vuodon majt Vuodna le dåhkkidum. Da mierredi Vuona almulasj oajválattjajn le vælogisvuohta doarjjot ja dilev láhtjet dåjmajda ma positivalattjat tjuolldi, gå fálaldagájt vaddi ja dåjmajt álgadi sámijda. Girkko le dajt prinsihpajt dåhkkidam, ja vælggogisvuohta le duohtan váldeduvvam jáhkkoåhpadusådåstusán. Dat tjielggasijt vuojnnusij boahtá Vuona girkko bajemus jáhkkoåhpadusplánan, Jubmel vaddá – Mij juogadip . Jubmel vaddá – Mij juogadip nanostahttá sáme girkkoiellema oasev dan árbbedáben ja aktisasjvuodan mij le Vuona girkkon. Danen nammaduvvá máhtudahka sámeálmmuga vuojŋŋalisvuoda, girkkoiellema ja árbbedábij birra ájnas árbbedáhpen majt gájka gudi le gástaduvvam galggi dåbddåt. (bs . Jubmel vaddá – Mij juogadip , Kapihtal 2) Sáme jáhkkoåhpaduspládna le ressursdokumænnta tjoaggulvisájda ma sihti sáme perspektijvav jáhkkoåhpadussaj. Mærrádusá ráddidusá sámepolitihkan vájkkudi gåktu jáhkkoåhpadus sámijda organiseriduvvá girkkon. St.died. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka vuoset Vuona girkko sierra åvdåsvásstádussaj sáme girkkoiellemis. «Åvdemus vieledus gå gálggá bærrájgåhtset sáme girkkoiellemav Vuona girkkon le ahte åvddånahttem viertti dáhpáduvvat sáme iesjdåbdoj ja sáme árbbedábij vuodon» (s 178). Sáme jáhkkoåhpaduspládna galggá sihkarasstet sámij iesjdåbddo ja árbbedábe bærrájgåtseduvvi ådåstussan. Sámelága giellanjuolgadusá § 1-5 tjuottjot sámegielav ja dárogielav avtaárvvusasj giellan. Ådåjakmáno 1, biejve 2011 rájes gulluji tjuovvovasj suohkana sámegiella háldadusguovlluj: Guovdagæjnno, Kárásjjåhkå, Porsáŋgu, Unjárga, Dædno, Gájvuodna, Loabát, Divtasvuodna, ja Snåsa. Njuolgadusá gåbttji nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme giellaguovlojt. Da aktse háldadussuohkana gåbttji dåssju oasátjav árbbedábálasj årromguovlojs. Vuonan le dan guovlo vijddudahka Oarjje Várjjagis Finnmárko fylkas gitta oarjás Engerdalaj Hedmark fylkan. Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna tjuottjot sáme mánáj ja nuoraj riektáv åhpadussaj ja oahppanævojda ietjasa giellaj (bs.Jubmel vaddá – Mij juogadip, kapihtal 8). Duodden tsuojggiduvvá: «Tjoaggulvisájn sáme háldadusguovlon le sierra åvdåsvásstádus dilev láhtjet jáhkkoåhpadussaj mij hiehpá sáme mánájda ja nuorajda.» (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Ulmme ja dahko) Tjoaggulvisá gåhtjoduvvi ietjas jáhkkoåhpaduspládna dahkamin hábbmit ulmijt ma vaddi sáme mánájda ja nuorajda máhttelisvuodav sihkardit, bærrájgåhtset ja åvdedit sáme gielav ja kultuvrav. ¶ 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus ¶ Sebrudahttem le dán plána vuodoprinsihppa, ja danen le sebrudahttem ájnas sáme jáhkkoåhpadusán. Sebrudahttem tjuottjot avtaárvvusasjvuodav, ij sæmmilágásjvuodav.. Ulmutja riektá liehket ietjálágásj ja huoman gullut sosiálalasj, kultuvralasj ja fágalasj aktisasjvuohtaj, le vuodon gå aktisasjvuodav ulmutjij gasskan galggá huksat. Sebrudahttem le danen ietja gå integrerim ja assimilerim. Integrerim ja assimilerim gájbbet soabmásijt gudi le ålgusjbielen ja gejt galggá aktisasjvuohtaj válldet dan baktu ahte dahkat sijáv ieneplågo lágátjin. Dat ij le sebrudahttem. Sebrudahtte jáhkkoåhpadus gájbbet gájka ållu álgos le oassen aktisasjvuodas, ja danna oassálassti sæmmi árvvusattjat, vájku vil iesjgeŋga gájbbádusáj. Åvdåsvásstediddje jådediddje galggi bærrájgæhttjat juohkkahasj adná ietjas oassen aktisasjvuodas. Dát gájbbet aktijvalasj jådedimev, ja máhtukvuodav ja diedov, kultuvralasj, fágalasj ja sosiálalasj sieradusáj birra ma le ulmutjij gaskan. Pedagogalasj jådediddjen vierttiji liehket tjuovvovasj prinsihppa: - avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan - aktisasjvuohta gånnå le sadje moattebelakvuohtaj - mierredimoassálasstem ¶ Dá prinsihpa tjuottjodi riektáv liehket ietjálágásj sosiálalasj, kultuvralasj, ja fágalasj rámmaj sisbielen. Da sieradi sæmmilágásjvuoda ájádallamis, mij ienebut dættot sæmmilágásjvuodav gájbbádussan, ja ij dættoda sieradusájt ma gávnnuji ulmutjij gaskan. Sæmmilágásjvuoda ideologija vaddá vuodov assimilerimij jali segregerimij ja ij hieba sebrudahttem prinsihpajda ma li vuododum AN:a ulmusjrievtesvuodajn. Sebrudahttemprinsihpajda ij le dåssju dárbbo æjvvalimijn sámij ja dádtjaj gaskan, valla aj sisbielen sáme sebrudagán. Sáme sebrudagájn le aktisasjvuohta nanos. Aktisasjvuodan gájka oassálasste galggi avtaárvvusattja liehket berustahtek doajmmamáhtudagáv. Bájkálasj pládna dahkamin le ájnas bærrájgæhttjat ahte máná ja nuora gænna le dárbo hiebadahttemij sebrudahteduvvi.(bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip , kapihtal 6) ¶ Jáhkkoåhpadus galggá sebrudahttet gájkajt gudi li gástaduvvam ja viehkedit aktisasjvuodav huksat sámij gaskan dan nielje rijkajn gånnå sáme årru. Aktisasjvuoda huksam iemeálmmukperspektijvan galggá birástahttet sihke álldarav, geografijav, kultuvralasj aktijvuodav ja gielladilev. Da nammaduvvam biele lasedi moattebelakvuoda ressursboanndudagáv ja máhttoboanndudagáv majt dåbddåp sáme sebrudagás sierraláhkáj luonndomáhtudahka ja vuojŋŋalasjvuohta. Ulmme galggá liehket gájka dåbddi ietjasa sebrudahteduvvam girkko jáhkkoaktisasjvuodan, majt jáhkkoåhpadus galggá viehkedit ja bisodit. ¶ 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan ¶ Máná ja nuora oahppi buoremusát gå ietja oassálassti ja le aktijvalattja. Dát le Mánájlága termaj milta «mánáj oassálasstem» . Mánáj oassálasstem le gå máná ja nuora bessi tjoaggulvisá dåjmajda sehkanit, plánajt dahkat ja tjadádit, gå aktijvalattjat sæbrri ja li viehkken. Sidjij máhttá vatteduvvat luohtádus ja åvdåsvásstádus duola degu jubmeldievnastusájs, diakonalá dievnastusájs ja luohtádusdåjmajs. Dá máhtti tjadáduvvat duola degu sáme- dáro jubmeldievnastusájn, gånnå konfirmánta dievnasti oassen konfirmántaåhpadusás. Jáhkkoåhpadus galggá aj viehkedit sijáv gudi li gástaduvvam viessot ristagissan risstalasj aktisasjvuoda rámaj sisbielen. Sáme jáhkkoåhpadus viertti danen láhtjet sosiála arenajt gånnå mánáj ja nuoraj sáme risstalasj identitehtta nanniduvvá. Dat le máhtudaksosiologalasj bielle, dajna gå máhtudak viertti juogeduvvat jus galggá liehket jáhkedahtte. Le dárbbo aktisasj æjvvalimijt ásadit gånnå máná ja nuora aktan máhtti risstalasj aktisasjvuodav dahkat, konfirmántatjåhkanimijt, mánáj ja nuoraj tjåhkanimsajijt, sáme girkkobiejvijt, iemeálmmukfestiválajt j.n.v. Tjåhkanime máhtti organiseriduvvat sihke pråvsstådásen bispaguovlodásen, ja nasjonalálasj dásen. Dakkir tjåhkanime, gånnå sáme máná ja nuora máhtti æjvvalit iesjgeŋga giella- ja geográfalasj guovlon, le ájnnasa. Sáme jáhkkoåhpadus bierri duodden tjalmostahttet moattebuolvak sosialiserimav, gånnå máhtti láhtjet dilev sæbrástallamij ja máhtudakjuohkemij buolvaj gaskan. ¶ 4.0 Pládna anon ¶ – Le gus mijá tjoaggulvis resursajt ásadam jali åtsådallam juojddáv mij luluj ávkken iehtjádijda ? ¶ 4.1 Máhttolåpptim ¶ Sáme jáhkkoåhpadus jådeduvvá sihke tjoaggulvisájs, barggoguojmijs ja æjgádijs/ åvdåstiddjijs, fáddarijs ja fuolkijs sijdan ja lahkabirrusin. Tjoaggulvisá ja girkko jáhkkoåhpadus máhttá ij-formálalasj åhpadussan gåhtjuduvvat, ja sijdaj jáhkkoåhpadus vas iehpeformálalasj jáhkkoåhpadussan. Dát le sieradussan skåvlå formálalasj jáhkkoåhpadusas, man sisadno le åssko, iellemvuojnno ja etihkka (ÅIE). Sáme jáhkkoåhpadus le ienemusát sijdajn ja tjåhkalvisájn dahpaduvvam, ja le avtaárvvusasj tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusájn. Jus jáhkkoåhpadus galggá liehket avtatraják, systemáhtalasj ja bájkálattjat vuododuvvam de le ájnas aktisattjat sijdaj ja tjåhkalvisáj barggat. Tjoaggulvisá ma jáhkkoåhpadusáv jådedi bierriji gæhttjalit aktisasjbargov mánájgárdij, skåvlåj ja skåvllåastoájgeårnigij åttjudit. Máhttolåpptima oahppamplakáhtan tsuojggiduvvá skåvllå galggá máhttelisvuodav láhtjet vaj bájkálasj sebrudahka bæssá åhpadussaj ávkálasj láhkáj sæbrrá. Dan baktu máhttá girkko, mij juo le ájnas oasse bájkálasj sebrudagás, liehket boanndudahkan. Dakkir aktisasjbarggo gájbet buorre ja systemáhtalasj fágalasj vuodov, buorre guládallamvuogijt, ja dåhkkididdje lahkanimev, tjadáduvvam konsekvænta vuogijn. Dav máhtudagáv majt jáhkkoåhpadusbargge tjoaggulvisán le oahppam sijdda ja skåvllå aktisasjbargos, bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj (bs. kapihtal 4,2). Dán baktu le máhttelis máhtudagáv buorebut juogadit. Ulmme bájkálasj tjadnasijn jáhkkoåhpaduspládnaj gånnå nasjonála ulme dagáduvvi guoskavattjan bájkálasj dásen le stuorra fágalasj hásstalus. Máhtudahka moattekultuvralasj pedagogihkan ja kultuvrraanalysan le dán bargon sierraláhkáj ássjeguoskavattja. Sáme jáhkkoåhpadus bierri rahtjat ja tjadnat allasis formálalasj máhtudagáv degu kultuvrramáhtudagáv, moattegielakvuoda birra, sámegiella- ja kultuvrramáhtov ja digitála oahpponævvoåvddånimen sámegiellaj ja dárogiellaj. Dat gullu sihke bájkálasj, guovlulasj ja nasjonálalasj dássáj. ¶ 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem ¶ Sáme girkkoráde barggá arena ásadimijn gånnå ressursajt ja åtsådallamijt sáme jáhkkoåhpadusás máhttá juogadit. Ulmme le nav ållo gå máhttelis resurssamateriálajs le hiebaduvvam ja le sadjihin, danen galggi ådå ájádusá, tjuorggasa, skåve j.n.v. liehket sadjihin resurssabáŋkajn nav vaj tjoaggulvis máhttá dajt adnuj válldet ja bájkálasj anojda dajt hiebadit. Sáme jáhkkoåhpadusá næhttabajkke www.jahkko.no ¶ le vuogas vædtsak sihke sijdajda ja tjoaggulvisájda. ¶ Gávnnu juo resurssabáŋŋka, ¶ , diedoj moatte prosjevtaj, dåjmaj ja resursaj birra ma le jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimájgen gæhttjaluvvam. Hábmer ja Rivtak-vuona tjoaggulvis, Sis - Finnmárko pråvsståguovllo ja Nuortta- Rana tjoaggulvis tjádadin prosjevtajt ma sierraláhkáj sámevuodav tjalmostin. Dajs prosjevtajs le máhttelisvuohta arvusmahttemav ja åhpadusáv oadtjot. Lassen Sáme girkkoráde ásat jahkásasj fáhkakonferánsajt aktisattjat Girkkolasj åhpadusguovdátjijn nuorttan, danna máhtti bargge ja luojvoj jáhkkoåhpadusbarggoguojme æjvvalit ,åtsådallamijt juogadit ja lasse máhtudagáv oadtjot. ¶ 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj ¶ Tjoaggulvisán le, aktan æjgádij/åvdåstiddjij ja ristaæjgádij, åvdåsvásstádus jáhkko iellemav ja subttsasijt gaskustit. Girkko hálijt familjajt, mánájt ja nuorajt åledit. Mánáj iellema vuostasj jagijt le æjgádijn/åvdåstiddjijn vuodoaktijvuohta mánájn. Dalloj le juo girkkuj ájnas buorre aktijvuodav æjgádijn/åvdåstiddjijn ásadit, váj máná ja nuora juo álgos oadtju máhttelisvuodav girkkolanjájn oahpástuvvat ja váj dási dåbddågåhti gullevasjvuodav. Æjgáda/åvdåstiddje ja máná bierriji hasoduvvet åttjutjit buorre aktijvuodav girkkojn, vaj sij aktan iehtjádij válldi oasev girkko tjoaggulvisás. Girkko hálijt adnet moattelágásj vuogijt aktisasjbargon æjgádij/åvdåstiddjij, duola degu bagádallam ja diehtojuohkem jáhkkoåhpadusá birra. Æjgáda/åvdåstiddje mánájdisá dåbddi, ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat. Tjoaggulvisá dárbahi dajt diedoj majt æjgáda/åvdåstiddje máhtti vaddet gå gájkajt galggi tjoaggulvisá dåjmajda sebrudahttet. ¶ 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon ¶ Girkko dárbaj luojvoj guojmmebarggijt. Æjgáda/ åvdåstiddje, ristaæjgáda ja nuora li ájnas resurssa. Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum, ja da gudi ienep dåjmaj barggi vierttiji mávso oadtjot bargoj åvdås. Valla girkko dárbaj luojvojbarggo árbbedábev joarkket. Le ájnas bagádallat, måvtåstuhttet ja doarjjot dáv ájnas bargov, gå dá ulmutja ham tjoaggulvisáv dahki. Moatten sáme guovlon le læhkám hásstalusá æjgátvuovdav girkkuj ásadit. Histåvrålattjat le girkko sáme guovlon læhkám degu institusjåvnnå mij le ålgusjbieles boahtám, ja ulmutja gudi girkkov åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs. Bágo risstalasj ja sábme le muoddásij mielas læhkám gássjelisá. Danen bierri bájkálattjat bargaduvvat nannimin girkkov sáme arenan. Girkko galggá liehket rabás álmmuk girkkon mij sámevuodav árvvusin adná ja viehket sjávodisvuodav doadjet dan negatijvvalasij histåvråj mij le læhkám girkko roalla koloniserimin, misjonerimin ja assimilerimin. Såbadus le dan aktijvuodan guovdásj buojkuldahka, ja gávnnuji juo prosjevta masi girkko le sæbrram ja tjadnam såbadimteologijav konkrehtalasj bargojda (bs. Ságastallam ja iellemrijbbam, Nuortta-Sálton). Fert guhtik tjoaggulvis máhttá iesj vuogijt gávnnat ma sjávodisvuodav dådji ja berustimev båkti, nav vaj ienebu dåbddi girkko le sebrudahtte. Goalmát jáhkkoartihkkalin le jáhkko aktisasjvuohtaj tjanáduvvam: «Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis gájkkásasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj ...» Vuojŋŋalasj aktisasjvuohta ulmutjijt aktij tjadná. Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij, aktan lagámusájimme, dahkap viesso tjoaggulvisáv. Danna lip mij gájka Jubmela gåvån sjivnnjedum, sæmmi álbedahkes árvujn. ¶ – Gåktu máhtti æjgáda/åvdåstiddje ja ristaæjgáda diedojt oadtjot guoskevasj sáme oahppanævoj birra ma arvusmahtti dasi ahte jáhkko le vuojnnusin ja juogaduvvá sijdan. ¶ 5.0 Bájkálasj pládnabarggo ¶ – Gåktu máhttá sáme kultuvrra liehket resurssa jáhkkoåhpadusán duv tjoaggulvisán? ¶ 5.1 Kontevstalasj ájádallam ¶ Dålen le risstalasjvuoda åvddånahttem Sámen tjadáduváj masstadime ja koloniserima baktu gånnå risstalasjvuohta dárogiellaj ráddij, dáv la Vuona girkko miededam. Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán oadtjum stuoráp åvdåsvásstádusáv ja friddjavuodav hiebadahtátjit ja dåjmadittjat jáhkkoåhpadusáv gånnå Kristus vuosstájváldeduvvá, ja gånnå kultuvralasj ja vuojŋŋalasj árbbedábe le vuoggon gånnå jáhkko bæssá sjaddat. Valla gåk galggá kontevstalattjat ájádallat, ja hieret gus kultuvralasj hiebadibme åvddånbuktemav evangeliuma ja girkkulasj dábij milta? Kontevstualiserik le sierra suorgge teologijan. Ulmme le risstalasjvuodav åvddånahttet lahkabirrasin, vaj bájkálasj dábe, árbbedábe, árvvovuojno ja iellemtjielgadusá bájnedi risstalasjvuoda åvddånbuktemvuogijt. Gå álggogirkko målsoj juvdálasj monokultuvralasj juohkusis gåhttsåmij ulmutjij moattelágásj álmmuktjerdaj, kultuvralasj ja åskulasj doagátjij, de vierttijin árvustallat gatjálvisáv vidjurij birra evangeliuma ja kultuvra gaskan. Paulusa areopagoshålla le buorre buojkulvis gåktu vuostasj ristagisá grehkalasj guovlojn aj vierttijin dåmadit moattekultuvralasj tjuolmajt. Paulus hålan rámmpot ja lájttá Atenalattjajt. Avtan bielen rámpoduvvi gå jubmelav åhtsi, nuppen bielen vas lájteduvvi gå dievnasti konkrehtalasj jubmelvuodav mij le tiemmpelij biejadum. Areopagoshålla vuoset Jubmel lij mijá gaskan risstalasj sjivnnjedimteologia milta, aj åvddål misjåvnnåbarggo Sámen álgaduváj. ¶ Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam. Sijáv le åbbå ednamav miehtáj årudahttám, ja mierreájgijt le sidjij biedjam ja rájájt maj sisbielen viessu. Dáv le dahkam vaj almatja lulun Jubmelav åhtsåt ja márjju aj suv lusi gábjjot – ij le ham mijás avtastik guhkken. (Apd 17,26-27) ¶ Sáme sebrudagán li moattelágásj sebrudakvuoge. Dá li stáda ja bájke, merraguovllo ja sisednam, sáme årru oarjján ja nuorttan, lullen ja allen. Muhtema årru gåhtjodum sáme suohkanijn, ja iehtjáda årru bájkijn gånnå li dåssju dárogielak institusjåvnå ja gånnå stivrra ja njunnjutja li dárogielaga. Jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda bierri liehket vuodo sámevuodan dan láhkáj gåk vuojnnusij boahtá bájkálattjat, sæmmi båttå gå sáme moattebelakvuohta diedulattjan dagáduvvá. Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt, tjuorgastagájt ja metafåvråjt sáme gielas, kultuvras, histåvrås ja árbbedábijs gå jårggålip risstalasj jáhko sádnesvuodajt. ¶ 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas ¶ Plána Jubmel vaddá – Mij juogadip ja Pládna sáme jáhkkoåhpadussaj galggi aktijvuodan vuojneduvvat vaj máná ja nuora oadtju dievalasj jáhkkoåhpadusáv. Tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora galggá dát vieleduvvat gå bájkálasj jáhkkoåhpaduspládna dagáduvvá. Le vuordedahtte tjoaggulvisá sáme guovddaguovlojn ållidi åhpadusulmijt (tabella milta kapihttalin 2.2) ietjasa sahtedåjmajn. Tjoaggulvisá gånnå sáme máná ja nuora li unneplågon bádtjiduvvi sahtedåjmaj baktu åhpadusulmijt ållidit. Måttijda tjoaggulvisájda sjaddá máhttelis ásadit sierra dåjmajt gånnå sáme åhpadusulme tjalmostahteduvvi. Tjoaggulvisájn gånnå sáme máná ja nuora le unneplågon, máhttá liehket máhttelisvuohta muhtem sáme åhpadusulmijt duoddit vuolletiebmán daj bákkulasj oajvvetiemájda ma hábbmiduvvi plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip . Jus tjadáduvvi sierra dåjma sáme jali sámegielak mánájda, de le ájnas dá dåjma aj tjanáduvvi tjoaggulvisiellemij ietján, vaj máná e måsskusij bátse tjoaggulvisaktijvuodan. Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan, ja åtsådallat duogátjis le boandodibme aktijvuohtaj. Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. (1.Kor 12,12) ¶ Jáhkkoåhpadusán galggá liehket bájkálasj åvddånahttembarggo aj maŋŋela gå tjoaggulvisá li dahkam ja dåhkkidum ietjasa bájkálasj plánajt. Tjoaggulvisá galggi ådåstuhttet ietjasa jáhkkoåhpadusplánajt duolloj dálloj bærrájgåtsedittjat dárbulasj ådåstuhttemav ja åvddånahttemav. Dav majt åtsådalli bájkálattjat sjaddá buorre resurssa dán bargguj. ¶ 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás ¶ Sebrudagás nuppe sebrudahkaj ja tjoaggulvisás nuppe tjoaggulvissaj le sierra vuojno ja diedo sámevuoda birra ja gåk la sábmelattjan viessot. Rijkav miehtáj le aj stuorra sieradusá tjoaggulvisáj gaskan mij guosská diehtuj sáme álmmuga birra, sijá vuojŋŋalasj iellema, histåvrå ja udnásj sebrudakdilij birra. Juska le vánesvuohta diedojs de dát ij bierri liehket hieredus tjoaggulvissaj åvddånahtátjit fálaldagáv sáme mánájda ja nuorajda. Måttijn tjoaggulvisájn gånnå sáme årru, gávnnu bájkálasj máhtudagá ja åtsådallama. Dá li resursa majt tjoaggulvis máhttá ávkástallat jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda. Duodden ájnegis ulmutjijda, máhttá aj liehket máhttelisvuohta diedojt oadtjot sámesiebrijs, giella- ja kulturguovdátjijs jali sámeskåvllå- ja mánájgárddefálaldagájs lahkabirrusin. Da tjoaggulvisá ma e gávna resurssaulmutjijt jali –birrusijt lagosbájkijn máhtti duola dagu rádev åhtsåt bisspaguovllokontåvråjs daj bisspaguovlojn gænna le sierralágásj åvdåsvásstádus girkkulasj dievnastusás sámegiellaj (Nidaros: oarjjelsáme, Oarjje-Hålogalánnda: julevsáme, NuorttaHålogalánnda: Nuorttasáme), jali sáme girkkorádes. Tjåhkanimvuodok åhpadibme bierri aj aneduvvat vejulasjvuohtan. Aktisasjbarggo tjoaggulvisáj gaskan jali pråvsstådásen, gånnå ásaduvvi årruha jali tjåhkanime gånnå jáhkkoåhpadus sáme mánájda ja nuorajda le guovdátjin. Tjåhkanime duola dagu konfirmasjåvnnååhpadime aktijvuodan vierttiji åttjuduvvat juohkka ájnegisá tjoaggulvisájn, vaj miere konfirmasjåvnnåájgen anoduvvi (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip , 5. kapihtal). Dákkir tjoavdos máhttá liehket vejulasj unnep sáme birrusijn gånnå li gallegasj luojvoj guojmmebargge, gallegasj máná ja nuora, jali guovlojn oablodum sáme årudagáj. Tjåhkanime máhtti ásadit ådå æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda, gånnå sáme perspektijvva bærrájgåtseduvvá. Dajda tjoaggulvisájda gejn ij la vuojga máhtto ja máhtudahka sáme girkkoiellema birra, luluj dát viehkken. ¶ – Makkir sáme organisasjåvnåj ja/jali institusjåvnåj máhtti tjoaggulvisá aktisattjat barggat? – Gåktu máhtti tjoaggulvisá ávkástallat sáme organisasjåvnåj ja/jali institusjåvnåj máhtudagáv? ¶ 5.4 Guoradallam ¶ Guoradallat tjoaggulvisájt ja lagosbirrasav sjaddá ájnas vuodobarggo gå ájggu bájkálasj plánav dahkat. Guovlujn gånnå sáme kultuvrra le ielle sjaddá luondulasj sámevuohta aj gåvviduvvá bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan. Tjoaggulvisá sáme guovloj ålgusjbielen bierriji diedojt åttjudit mánáj ja nuoraj sáme tjadnusa birra (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip , 7. kapihtal), nav vaj dåjma máhtti duoddiduvvat pládnabargguj ma sihkarassti ulmev Plánan sáme jáhkkoåhpadusájn (bs. Kapihtal 2.1). Moaddi máhttá liehket hásstalus guoradallat jus li sáme máná ja nuora suoknan, sierraláhkáj dábálasj sámij årromguovloj ålggolin. E gávnnu regisstara gåsstå máhttá diedojt viedtjat mánáj ja nuoraj sáme duogátja birra. Tjoaggulvisá hasoduvvi strategiajt gávnnat guoradalátjit jus li sebrulattja sáme duogátjijn, ja åttjudit buorre vuogijt diedojt juogatjit dán birra berustiddjijda. ¶ Guhkesájggásasj strategija: – Gástadusságastallamin guoradallat jus æjgádijn/åvdåstiddjijn le sáme duogásj jali sáme tjadnusa, ja jus sávvi fálaldagáv sáme jáhkkoåhpadusán ietjas mánnáj. – Biedjat sjiemájt sadjihin, elektråvnålattjat ja páhperhámen, vaj æjgáda/åvdåstiddje máhtti berustimev vuosedit jáhkkoåhpadussaj gånnå sáme perspektijva bærrájgåtseduvvá. ¶ Oanesájggásasj strategija: – Guládallat sáme siebrij, mánájgárdij, skåvlåj, juohkusij ja organisasjåvnåj, sihke bájkálattjat ja guovlon. Dá máhtti diehtet fámiljaj sáme duogátja birra. – Tjoaggulvistjállagij, næhttabielij ja ådåsgirjij baktu le máhttelis diededit tjoaggulvis ájggu tjalmostahttet sámevuodav, ja æjgáda/åvdåstiddje bádtjiduvvi tjoaggulviskontåvråjn guládallat jus sihti sáme jáhkkoåhpadus fálaldagáv ¶ Duv jiedna l ájnas! ¶ Ájllega ragátmáno 20.b. 2009 le girkkoválljim ja dujna le jienastimriektá. ¶ Gudi galggi duv åskeldimev oadtjot mierredit ájnas ássjijt girkkon boahtte niellja jage? ¶ Le gatjálvis dåjmaj birra tjoaggulvisán ja gájkkasaj märrádusáj birra ålles Svieriga girkkuj. Gåktu galggá duv girkkomákso aneduvvat? Makkir dåjma galggi gávnnut duv tjoaggulvisán? Makkir vuojno galggi girkkon? Máhttelis le vájkudit duv girkkuj. Buorisboahtem jienastit girkkoválljimin! ¶ Ane duv jienastimkårtåv ¶ Gájka gejn li jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj bårggemáno 27.b. ja ragátmáno 2.b. gaskan. Jienastibme girkkoválljimin doajmmá vargga sämmiláhkáj gå álmmukválljimijn. Dån hähttu buktet duv jienastimkårtåv jus jienasta válljimbiejve åvddåla ja gå jienasta sierralágásj jiednaduosstomsajen. Jus jienasta duv válljimlanján de le ájnas buktet jienastimkårtåv. (Ietján rávkaduvvá legitimasjåvnnå jus válljimgähttje duv e dåbdå.) ¶ Jus le láhppám jienastimkårtåv de ságasta duv tjoaggulvisájn. Máhtá aj rávvit ådåsav webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval jali Svieriga girkko diededimdievnastusá baktu, telefåvnnå 018-16 96 00. Jienastimkårtta rájaduvvá duv álmmuktjáledimadrässaj. Ådå jienastimkårttå máhttá jus le dárbbolasj fáksajn rájaduvvat Svieriga girkko soames ålggorijkkatjoaggulvisájda. ¶ Gesi máhtá jienastit? ¶ Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ja sijá kandidáhtajda. ¶ Nammadimjuohkusijd máhttá girkkoválljimijn buohtastahttet belludagájda álmmukválljimijn. Juohkusa ietja diededi majt sihti dahkat. ¶ Lista gájkka nammadimjuohkusijda ja sijá kandidáhtajda gávnnuji ¶ www.svenskakyrkan.se/kyrkoval. Dån máhtá aj ságastit duv tjoaggulvisájn. ¶ Persåvnnåjienastit gålmå kandidáhttaj ¶ Ådås le vaj máhtá persåvnnåjienastit gålmå kandidáhttaj gå ruossav bieja sidjij válljimsiedilin. Ruossa lasedi kandidáhtaj máhttelisvuodav válljiduvvat ja bessi duv åvdåstit. ¶ Jienastit gålmån jali nieljen válljimin ¶ Girkkoválljimin jienasta gålmån jali nieljen válljimin, ja mierreduvvá duv girkko bájkálasj organisasjåvnås gånnå vieso. Duv jiedna vájkut gåktu Svieriga girkko stivrriduvvá bájkálattjat, dajvalattjat ja rijkalattjat. ¶ 1) tjoaggulvis ¶ Girkkofábmoduvvam jali njuolggaválljidum girkkoráden giehtadaláduvvi ássje ma guosski tjoaggulvisá iellemij, buojkulvissan doajmmáj mij dagáduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. Válljimsiedila li vielggada. ¶ 2) girkkosiebrre ¶ Gå moadda tjoaggulvisá aktan barggi ekonomalattjat ja administratijvalattjat girkkosiebren de válljiduvvá aktisasj girkkofábmoduvvam. Danna mierreduvvá iehtjádij siegen ekonomiddja- ja gittaåbmudakássjij birra. Válljimsiedila li alega. ¶ 3) stiffta ¶ Svieriga girkko le juogedum 13 stifftaj. Stiftajn li vidnon doarjjot tjoaggulvisájt åvdedit sijá dåjmav. Stifftafábmoduvvam le stifta alemus mierredimorgána. Válljimsiedila li guovggisruoppsada. ¶ 4) girkkotjåhkalvis ¶ Girkkotjåhkalvis le Svieriga girkko alemus mierredimorgána 251 sebrulattjajn. Dánna mierreduvvi aktisasj ássje ma guosski girkko njuolgadusájda ja vuojnojda. Girkkotjåhkalvis mierret aj buojkulvissan gåktu gástadibme, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddadus gálggá dåjmaduvvat. Válljimsiedila li visskada. ¶ Gånnå ja goassa máhtá jienastit? ¶ Ragátmáno 7.b. rájes máhta jienastit dåjmadagájn åvddålájgejienastibmáj, sierralágásj jiednaduosstomsajijn jali brevvajienastimijn. Válljimbiejve máhtá jienastit duv válljimlanján jali sierralágásj jiednaduosstomsajijn. ¶ jienastit válljimbiejve ragátmáno 20.b. ¶ – duv válljimlanján Jienastimkårtån tjuodtju makkir jienastimlanján máhtá jienastit ja dan rabásájge. Dån galga buktet duv jienastimkårtåv jali legitimasjåvnåv jali válljimgähttje galggi duv dåbddåt. ¶ – sierralágásj jiednaduosstomsajijn Muhttijn rabáduvvi sierralágásj jiednaduosstomsaje. Buvte duv jienastimkårtåv gå galga jienastit. ¶ jienastit åvddål válljimbiejve ¶ – tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan Ragátmáno 7.b. rájes gitta ragátmáno 16.b. dån máhtá åvddålájgejienastit pastor- jali tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Diedojt rabásájgij birra oattjo tjoaggulvisájn gånnå sidá åvddålájgejienastit. Buvte duv jienastimkårtåv. Máhtá aj oadtjot ådå jienastimkårtåv dåjmadagán. Dån hähttu de máhttet ietjat identitehtav duodastit. ¶ – sierra jiednaduosstomsajijn Máhtti aj gávnnut sierra jiednaduosstomsaje duv tjoaggulvisán/girkkosiebren. Sáhkada duv tjoaggulvisájn diedojt åttjutjit makkir máhttelisvuoda gávnnuji. Buvte duv jienastimkårtåv gå galga jienastit. ¶ – brevvajienastibme Brevvajienastibme le ietjá vuohke åvddåla jienastit. Dási dárbahuvvá brevvajienastimpakähtta mav máhtá oadtjot duv pastor- jali tjoaggulvisdåjmadagás. Danna gávna gájkka majt dárbaha brevvajienastittjat. Diededime birra makkir nammadimjuohkusa ja kandidáhta ma säbrri válljimij gávnnuji internehtan: www.svenskakyrkan.se/kyrkoval. ¶ Rája duv brevvajienav vaj le stiftan maŋemusát ragátmáno 16.b. Dån hähttu aj duoddit duv jienastimkårtåv. ¶ jienastit sáttakulmutjijn ¶ Sáttakulmusjjienastibme dagáduvvá vargga sämmiláhkáj gå brevvajienastibme. Sáttakjienastibme le åvdemusát alternatijvva dunji gut ájggu jienastit valljimlanján valla hiereduvvi jienastit válljimbiejve. Dån dárbaha brevvajienastimpakehtav jienastittjat sáttakulmutjijn. Jienastimkårttå le dárbbolasj jus sáttakulmusj jienav doalvvu ietjá ladnjaj gå valljimladnjaj válljimbiejve. ¶ Gåktu sjattaj válljiminboados? ¶ Webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval almoduvvi álggobåhtusa maŋenagi gå jiena riekkniduvvi valljimlanjáj dahppama maŋela. Persåvnnåjiena dalloj älla riekknidum. Maŋemus boados almoduvvá sämmi sajen gå stifta li dárkestimriekknimav dahkam. ¶ Sidá gus ienebuv diehtet? ¶ Webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval gávnnu dát diededibme giese rájes álkkes dárogiellaj, suomagiellaj, nuorttasámegiellaj, oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, romagiellaj, ieŋgisgiellaj, fránskagiellaj, tuskagiellaj, arabiagiellaj, spánskagiellaj ja giehtagiellaj. Diededibme dárogiellaj lågoduvvá aj tjalmedimijda jiednabáddáj ja máhttá ragátmáno rájes rávviduvvat Svieriga girkko diededimdievnastusás, telefåvnnå 018-16 96 00 jali ¶ e-påvstå baktu info@svenskakyrkan.se. Dån máhtá ságastit duv tjoaggulvisájn jali gähttjat webbabielev www.svenskakyrkan.se/kyrkoval ienep diedojt åttjutjit. ¶ dajvalattjat ¶ rijkalattjat ¶ njuo lgg avá lljim ¶ stifftafábmoduvvam ¶ njuo lgg avá lljim ¶ girkkotjåhkanibme ¶ njuo lgg avá lljim ¶ aktisasj girkkofábmoduvvam ¶ njuo lgg avá lljim ¶ girkkofábmoduvvam ¶ njuo lgg avá lljim ¶ gå tjoaggulvis ij le oassen girkkosiebren ¶ njuo lgg avá lljim ¶ girkkofábmoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde ¶ 1 ¶ a ¶ 1 ¶ b ¶ 1 ¶ c ¶ 2 ¶ 3 ¶ 4 ¶ bájkálattjat bájkálattjat ¶ bájkálattjat ¶ gå tjoaggulvis le oassen girkkosiebren (akta alternatijvva le máhttelis) ¶ bájkálattjat ¶ Jienastit gålmån jali nieljen válljimin ¶ Girkkoválljimin jienasta gålmån jali nieljen válljimin, ja mierreduvvá duv girkko bájkálasj organisasjåvnås gånnå vieso. Duv jiedna vájkut gåktu Svieriga girkko stivrriduvvá bájkálattjat, dajvalattjat ja rijkalattjat. ¶ Svieriga girkko le juogedum 13 stifftaj. Stiftajn li vidnon doarjjot tjoaggulvisájt åvdedit sijá dåjmav. Stifftafábmoduvvam le stifta alemus mierredimorgána. Válljimsiedila li guovggisruoppsada. ¶ Girkkotjåhkalvis le Svieriga girkko alemus mierredimorgána 251 sebrulattjajn. Dánna mierreduvvi aktisasj ássje ma guosski girkko njuolgadusájda ja vuojnojda. Girkkotjåhkalvis mierret aj buojkulvissan gåktu gástadibme, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddadus gálggá dåjmaduvvat. Válljimsiedila li visskada. ¶ Gå moadda tjoaggulvisá aktan barggi ekonomalattjat ja administratijvalattjat girkkosiebren de válljiduvvá aktisasj girkkofábmoduvvam. Danna mierreduvvá iehtjádij siegen ekonomiddja- ja gittaåbmudakássjij birra. Válljimsiedila li alega. 1 a–c: ¶ Girkkofábmoduvvam jali njuolggaválljidum girkkoráden giehtadaláduvvi ássje ma guosski tjoaggulvisá iellemij, buojkulvissan doajmmáj mij dagáduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. Válljimsiedila li vielggada. ¶ Svieriga girkko – le dunji! ¶ Svieriga girkko l midjij sebrulattjajda ja dárbaj mijá oasálasjvuodav. ¶ dåjmalasj sadje ¶ Ålles Svierigin gávnnuji bájken 3 400 girkko. Sierralágásj huodnaha li, árvulasj kultuvrraárbe ja dåjmalasj saje jubmeldievnnuj, siettosvuohtaj, vuojŋastibmáj, aktisasjvuohtaj, lavllomij ja musijkkaj. ¶ girkko árggabiejven ¶ Sebrulattjan oattjo säbrrat ja vájkudit Svieriga girkko árggabiejvvebargguj buojkulvissan kåvråjn, mánájjuohkusijn, goahteguossidimijn, skihpadåhpegirkkon, nuorajjuohkusijn ja fuolkkebagádallamijn. ¶ iellema ájggegávda ¶ Girkkon gávnadip ájnas dáhpádusáj måhken degu gástadusán, konfirmasjåvnån, fiessimin ja hávddádimen. ¶ jáhkko ja guoktáladdam ¶ Svieriga girkko fállá aktavuodav gånnå nubbe nuppijn gávnadip, jáhkov ja guoktáladdamav juohkep ja lahkanip Jubmelij. ¶ rijkajgasskasasj barggo ¶ Svieriga girkko aktan barggá girkkoj ålles väráldin ja doarjjaorganisasjåvnåj. ¶ Háhppelis håhkkånimviehkkedagojn ja guhkesájggásasj åvdedimbargon. ¶ doarjja hiedijn ja håhkkånimijn ¶ Svieriga girkko bargge gávnnuji doarjjan gå sårme, hiede ja håhkkånime li sjaddam, ålggorijkan ja Svierigin. ¶ gávnadimsaje ¶ Ságastit soabmásijn São Paolon. Bårå kanellabullav Melbournin. Svieriga girkko ålggorijkan le ájnas gávnadimsadje. Degu tjoaggulvis gånnå dån vieso. ¶ Girkko vuodo viddno Svieriga girkko vuodo vidno li basodit jubmeldievnov, åhpadit ja barggat diakoniddjajn ja misjåvnåjn. Tjoaggulvis åvdåsvásstet dåjmas gájkajda gudi viessu ja guossidi tjoaggulvisáv. Máhttelisvuohta l gástadussaj, konfirmasjåvnnåj, fiesstimij ja hávddádibmáj. Jubmeldievno Jubmeldievnno l máhttelisvuohta Jubmelijn gávnadit aktisasjvuodan ietjá tjoaggulvisårroj. Oadtjop vuojŋadit råhkålvisán, skalon ja lávllagin. Gájka duostoduvvi ietjasa jáhkujn ja sijá guoktástallamij. Árbbedábe dåbdov vuojnnep jubmeldievno umasslágásj åsijn, gullat musijkav ja vuojnnet girkkolanja hiervvimijn. Valla oadtjop aj duosstot ådåstimev moalggemin, lávllagin ja råhkålvisán. Åhpadus Jesus åhpadij ulmutjijt gätjo viessomav. Giehtoj muodolvisájt ja ságastij ulmutjij gej gávnadij danen gå sidáj vuosedit Jubmela gieresvuodav. Åhpadisålmmå oadtjun vidnov diedojt oabllodit ja nåvti l åvddålijguovlluj dagádum gitta mijá ájggáj. Gå ájádallap åhpadussaj uddni márjju ájádallap åvdemusát skallujlåhkkijda. Valla gájkka gávnadimijn ulmutjij åhpadip juojddá nubbe nuppe birra ja iehtjama birra. Nåvti oadtjop tjiegŋodum dádjadusáv mij la årrot ulmusj. ¶ Diakoniddja Diakoniddja l girkko sosiálalasj barggo. Viddno la oasálasjvuoda, roatto ja gasskasasj solidaritehta baktu duosstot ulmutjit fámodum vidjurijn. Vuodo dási l Jubmela gieresvuohta, mij mijáv duosstu ulmutjin Jesus Kristus. ¶ Misjåvnnå Misjåvnnå mierkki ”rájadus” ja spiedjilt vidnov majt åhpadisålmmå oadtjun vihtanasstet iehtjadijda sijá jáhko birra. Girkko dálásjájge oassálassta dan rájadusán gávnadimij baktu ulmutjij goappátjagá lahkabirrusin ja mijá rijka rájáj ålggolin. Misjåvnnå l danen avta ednagav birra majt tjoaggulvis dahká sijá ietjas rájáj sinna ja gåktu doarjju ietjá girkkojt ålles värálda birra sijá vuodo barggogåhttjusin vihtanasstet Jesusa birra. Dagáduvvá goappátjagá ekonomalasj vattaj baktu ja rája barggijt, buojkulvissan åhpadiddjijt, dåktårijt, ekonomajt jali härrájt. ¶ Svieriga girkko ålggorijkan Ålggorijkkagirkko gåbttjå ålggorijkkatjoaggulvisájt ja ietjá ålggorijkkadåjmajt. Siebrreráde Svieriga girkkuj ålggorijkan mierret makkir ålggorijkkatjoaggulvisá gulluji Svieriga girkkuj. Gávnnuji 45 ålggorijkkatjoaggulvisá ja vil gáktselåk jubmeldievnnosaje gånnå tjåhkani dájvvalakkoj. ¶ Lågå ienebuv Svieriga girkko sáme dåjma birra dánna. ¶ Virggejuohkusa Svieriga girkkon Gávnnuji moattelágásj virggejuohkusa Svieriga girkkon. Härrá, girkkotjuojadiddje, viessogähttje, diakona ja tjoaggulvispedagoga li virggejuohkusa ma li dábálattja girkkon. Gávnnuji vil ietjá bargge, iehtjádij siegen ekonoma, diedediddje ja jurista. ¶ Diakona Diakonan barga tjoaggulvisán, girkkolasj institusjåvnån jali rijkajgasskasattjat. Barggo máhttá sisanedit gájkka idjavádtsemijs stádan, sadjihin nuorajda, gitta häjmmaguossidibme vuorrasij ja skibáj lunna, juogosdåjmas mánájda gejn li äjgáda boastoadnogássjelisvuodaj gitta juogosårudagájda demänssasáhtusulmutjida, jubttsatjiegas gitta åhpadussaj. ¶ Åhpadusán diakonaj li moadda oase, aktan Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj. Dárbaha aj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan sosionoma, sykologa jali skihpasujtár. Åhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus, nåv gåhtjoduvvam karitatijvva profijllaåhpadus. ¶ Tjoaggulvispedagoga Tjoaggulvispedagogan dagá birrasijt majn ulmutja máhti åvddånit ja tjavggasit ristalasj jáhkon. Barga mánáj, nuoraj ja ållessjattugij ja vidno li skallolåhkkeåhpadiddjen doajmmat, ásadit råhkusijt, lajddit ållessjattukpedagogalasj bargov jali dåjmadit lájddijiddjesåhpadusáv dåjmalattjajda gudi barggi vuojtodagi. ¶ Åhpadus tjoaggulvispedagogaj la nieljet oases, iehtjádij siegen Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte diakonaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj. Dárbaha aj juoŋgalálásj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan muhtemlágásj åhpadiddjeåhpadusáv. Tjoaggulvispedagogaåhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus massta Svieriga girkko åvdåsvásstádusáv adná. ¶ Girkkotjuojadiddje Barggo girkkotjuojadiddjen la målsudahkes ja dunji vaddá máhttelisvuodav dåjmadit tjuojadiddjen, avtabále gå måvtåstuhtá iehtjádijt åvddånit musijkan. Barga tjuojadiddjen, kåvrrålájddijiddjen ja pedagogan. Ásada konsertajt ja hábbmi musijkav ájnas bálijn iellemin degu gástadimen, fiesstimin ja hávddádusán. ¶ Kantor Kantorin sjatta gå váttsá guovtejagák åhpadusáv álmmukallaskåvlån, allaskåvlån jali musijkkaallaskåvlån. Dasi vil boahtá Svieriga girkko vuodokurssa ja praktijkka ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, diakonaj ja härráj. Dåhkkiduvátjit kantorin de lågå bielgoalmát gitta gålmå jahkáj. ¶ Organissta Organisstan sjatta gå tjadáda dájdulasj kandidáhttaeksámav ulmijn girkkomusijkka (gålmåjagák åhpadus) muhtem Svieriga musijkkaallaskåvlån. Dan maŋŋela tjuovvo hiejtedahttem åhpadusjahke dievnastussaj Svieriga girkkon. ¶ Härrá Härrán viehkeda ulmutjijt Jubmelav vásedit sijá iellemijn, ulmutjijt åvdedit jáhkon. Duosto ulmutjijt umasslágásj ájgen ja vidjurin iellemin. Gástadime ja fiesstima li aktan skallolåhkkejuohkusij ja nuorajtjåhkanimij. Máhttá aj sisanedit sjávovälggogisvuodan ságastit persåvnålasj jáhkko- ja iellemgatjálvisaj birra. ¶ Härráåhpadusán li moadda oase. Máhtá låhkåt 300 allskåvllåtjuoggá teologiddjan universitehtan jali allaskåvlån, oassálasstet praktijkkaj ja dan maŋŋela vádtset hiejtedahttemtermijnav Svieriga Girkko pastoralainstituhtan Uppsalan jali Lundan. ¶ Le juo moadda jage årrum ájnas åvddånimdoajmma girkko sámegiela bargo hárráj, mij sámevuodav laset girkko jáhkkuj ja iellemij. ¶ Sámijn li sierralágásj, árvulasj dåbdijdusá, majt girkkodåjman ja teologidjan, ja vil sebrudagán ietján aj, fálli. Sáme giela gulluji girkko ietjá gielajda, valla dajt ávkkim jubmeldievnon ja ietjá dåjmajn viertti åvdeduvvat. ¶ Sámij ja Svieriga girkko gasskavuodan le guhka histåvrrå – dålutjij ietjájduvvama rájes ristalasj jáhko rádjáj ja sebrudaga ja girkko duolmmoma baktu udnásj girkko rádjáj, man sidot dálla le sámijt tjuodtjeldahttet vaj sáme kultuvrra ja sámij giela vuojnnusij båhti ja adnuj båhti. ¶ Jubmeldievnno sámegiellaj ¶ Svieriga girkkon li sámijn jubmeldievno sámegiellaj majn dåbdijdusájdisá vuosedi gåktus le unneplåhkon ja álggoálmmugin årrot. Åvddåmerka diehti jubmeldievnojn, doajmmaplánimijn ja mierredimijn sáme vaddi ájnas diedov sámekultuvra ja iellemdádjadusá birra ja duvddi dajna dan girkko tsieggimav mij le riektá ja rievtesferdukvuoda åvdåstiddjen. ¶ Girkko bargguj sámij ja sámegielaj buorren gávnnu sierra organisasjåvnnå. Sáme Ráde Svieriga girkkon vuododuváj 1996 ja le njuolgga Girkkostivra vuollásattjan. Ráde oajvveulmme le sáme identitehtav, kultuvrav ja oassálasstemav doarjodit girkkon ja sebrudagán. Ráde doajmmá rijkalattjat. ¶ Jårggålimbargo ájnas doajmmaoasse ¶ Sáme giella, umass varietehtajis, le identitehta ja kultuvra guodden. Danen li rámáttevstaj jårggålibme sámegiellaj sáme ráde dahkamusá ájnas oasse, sálmaj ja girkkolasj girjij jårggålimij lassen. Dálla jårggåluvvi, Vuona-svierik aktisasjbargon, rámáttevsta oarjjelsámegiellaj, ma sierralágásj jubmeldievnojn aneduvvi. Sálmaj jårggålim- ja tjoahkkimbarggo nuorttasámegiela sálmmagirjjáj le aj ájggeguovddelis doajmma. ¶ Ietjá ájnas dåjma sámerádáj le åvdedit lasedum diedojt sámij ja Sáme, sámeednama, birra ja barggat sáme åvdåstibmáj girkko mierredimorgánajn rijkan, stiftajn ja tjoaggulvisájn. ¶ Barggojuohkusa stiftajn ¶ Julevu , Härnösanda ja Stockholma stiftajn barggojuohkusa gávnnuji girkko sámebargguj. Västeråsa ja Göteborga stiftaj ássjelistajn le aj sáme girkkoiellem maŋen. Stifta ja tjoaggulvisá máhtti diedov vaddet sáme bargo birra. ¶ Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. ¶ Skallujlåhkåmájgen oattjo iehtjádij siegen ságástallamij, ságastimij ja jubmeldievnoj baktu máhttelisvuodav ájádallat birra gut dån la ja masi jáhká. Jáhkkogatjálvisáj birra l nåv gåk gut la Jesus ja mij la tjáledum Rámadin. Vuodo l aj ulmutjij ássjij birra, buojkulvissan mij la duolla ja mij ij la vierre, venakvuoda, gieresvuoda, seksa, viessoma sisanádusá birra. Ássje maj gájkka ulmutjijn la aktavuohta danen gå ij aktak vieso ietjas viessomav aktu. ¶ Skallujlåhkåmájgge l hiejtedum skallidimjubmeldievnujn. Skallo l duv gástadusá duodastibme. Jubmela åvdån li gájkka ulmutja árvulattja. Skallujlåhkåm la vuohke duodastit dáv jur dunji. ¶ Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. ¶ Giedde Gåvvå: Maria Svensk ¶ Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá. Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra. Máhttá ráfen plánit hávddádusáv. Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin. Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin. ¶ Vuostasj dahko Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij. Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj. Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko. Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj. Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev ( dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij). ¶ Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit. Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti. Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu. ¶ Ságastibme härrájn jali diakonajn Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap. Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj. Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet. Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta. Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn. ¶ Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges. Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj. Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum. Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen. ¶ Mánná Gåvvå: Jim Elfström ¶ Dunji äjgádin gástadus máhttá årrot duodastus gijttogisvuohtaj, gå sjaddam la äjgádin jur dán unna ulmutjij. ¶ Jáhtto Gástadusán la jáhtto Jubmel la maŋen viessoma gájkka biejvij, juska mij dáhpáduvvá. Girkko ålles histåvrå tjadá l gástadus årrum vuojnos duodastibme juohkka ulmutja diehttelis aktisasjvuohtaj Jubmelijn. ¶ Gástadusjubmeldievnno l ávo ja viessoma vuollo. Gut la gástadum la buvtedum Jubmela åvvdåj gut midjij vaddá viessomav ja sihtá oasev válldet mijá ávon dassta. Jubmel sihtá mijá lahka årrot viessoma tjadá, tjoavddet mijáv gájkas mij gállnat ja dan láhkáj ådåstuhttá mijá viessommáhttelisvuodajt. Gástadus nuorajda Máná ienemusát li gástadum Svieriga girkkon, valla ienep nuora ja nuorra ållessjattuga sihti gástaduvvat. Dáhpádum la ienemusát skallujlåhkåma, åhpadusá maŋŋela jali ságastimjuohkusa gáktuj ristalasj jáhkon. ¶ Gástadus ja sebrulasjvuohta ¶ Gástadus la vuodo sebrulasjvuohtaj Svieriga girkkon. Gut la gástadum ietjá ristalasj sebrudagán hiehpá aj sebrulattjan Svieriga girkkon, ådå gástadus ij la dárbulasj. Svieriga girkko årniga milta ristalasj gástadus la fámon agev. ¶ Girkkolasj fiesstim la jubmeldievnno manna li symbolajs vallje. Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá. Råhkålip Jubmelav buorissjivnnjedit mijá gállasjvuodav ja viehkedit mijáv vájvij tjadá majt duosstop viessomin. ¶ Máhttelis la persåvnålattjat hábbmit fiesstimjubeldievnov. Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat. Vuodo l vaj galggá årrot jubmeldievnno ávon ja gijttogisvuodan viessoma ja gieresvuoda vaddagis goappátjagá gállasjguojmmepárraj ja guossijda. Fiesstimságastallam Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav. Makkir tevstajt galggá válljit, makkir jáhto galggi årrot, gut dahka majt ja goassa? Ienemusát härrá gatjádallá gállasjguojmmepáras gåktu ja goassa gávnadijga, masi ienemusát lijkkuba nubbe nuppen, majt ienemusát aktan dahkaba. ¶ Tjuottjes gállasjguojmmepárraj dávk lisj vuojŋadahka gå bessaba hábbmimis oanegav ja tjalmostahtteba manen ajtu vállduba jur nubbe nuppijn. Härráj la vuohke sunnujn buorebut dåbdijdit ja l buorre vuodo fiesstimhållaj. Ságastallam máhttá årrot juogo de girkkon jali hejman gállasjguojmmepára lunna. Jus ságastallam la hejman de álu ásaduvvá duodde gávnadibme girkkon hárjjidalátjit seremoniddjav sajen. ¶ Umasslágásj árbbedábe Svierigin vájkuduvvap iehtjádij siegen amerijkalasj kultuvras. Dat vuojnnu aj moatten gállasjguojmmepáraj sávadusán ietjasa jugálvisá birra. Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij. Ij gávnnu mige Svieriga girkkon mij dav dábev buorggu, valla árvulasj la ájádallat symbolijka birra dagon. Álgon la gå åvdåsvásstadus nissunis vatteduvvá áhtjes ålmmåj ja l dat ájges gå nissuna ällim mindiga. ¶ Muhtem härrá máhtti dat oares vuornnot bruvrrá áhtjes álltárij lájddiduvvá. Svierigin la árbbedáhpe gállasjguojmmepárra vádtseba aktan álltárij, symbollan gå nissun iesj vállji ietjas ålmmåv ja ålmmå iesj vállji ietjas nissunav ja såj iesmujtolis ja buohtaárvulattjat vádtseba fiesstimij. ¶ Álgo rájes ristagisá tjåhkanin jubmeldievnnuj. Álgos ällim nåv moaddása. Muhtem sajijn lidjin doalvodum sijá jáhko diehti. Dárbbo lij gávnadit ja gulldalit giehtojt Jesusa birra, gullat tjielggimijt Jesusa viessoma ja jábmema ja bajástjuodtjelime birra. ¶ Jubmeldievno hámev árbbijin muhtem mudduj sijá oabme juvdálasj jáhkos. Täkstalåhkåma oasev dåbbdin synagogas. Máles la ájnas Juo álgon ristagis histåvrån máles sjattaj ájnas oasse aktisasjvuodan. Gieresvuohtamáles lij gå biebmov juogadin. Máles åvdeduváj ruvva dahkuj gå mujttin åhpadisålmmåj maŋemus bårrusav aktan Jesusijn. Gähttjalin sisanádusáv tjielggit gå Jesus lij jábmám ja bajástjuodtjelam. Dat máles, skallo, basoduvvá vilá gájkka ristagis girkkojn dájvvalakkoj.. Ristagis jubmeldievnno Ristalasj jubeldievnno máhttá dágáduvvat moatteláhkáj valla vargga agev la hieveduslávllom Jubmelij, täkstalåhkåm rámádis ja råhkålvis. Jubmeldievnno gájkka tjoaggulvisájn Svieriga girkko tjoaggulvisájn basoduvvi jubmeldievnno edasik juohkka ájllega. Valla álu li jubmeldievno aj ietjá biejvijn vahkon. Vahko sárnneskåvvåsin gávna makkir jubmeldievno basoduvvi girkkon årromsaje lahkusin. Álmmoduvvi álu muhtem bájkálasjtidnigin valla moadda tjoaggulvisájt gávna aj webban. ¶ Rabás gájkajda Gájka duostoduvvi säbrrat: nuora ja vuorrasa, jáhkkogisá ja gudi e jáhke. Jubmeldievnon vatteduvvá viehkke tjielggit mijá viessomijt ja Jubmelijn gávnadit. Valla jubmeldievnno l aj märkka ja duodastus girkko jáhko ja säbrrama birra sebrudagán. ¶ Gesi l ådås dávk dåbddusj vehik amás. Giella márjju l duodalasj ja javladuvvi ja dagáduvvi márjju dago majs la vájvve dádjadit sisanádusáv. Ájllega oajvvejubmeldievno årnigav gávna Sálmmagirje maŋŋegietjen. Máhtá aj agev gatjádit. Buorisboahtem! ¶ Oa jv vadus ¶ Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj ¶ váll jim julevsámegiell á j ¶ OAJVVADUS SVIERIGA GIRKKO GIRKKOGIEHTAGIRJJÁJ Válljim julevsámegielláj ¶ Oa jv vadus ¶ Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj ¶ váll jim julevsámegiell á j ¶ allamässo/mässo/jubmeldievnno ¶ sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno ¶ girkkolasj dåjmadime ¶ Gástadus ¶ Skallidibme/Kånfirmasjåvnnå ¶ Fiesstim ¶ Hávddádibme ¶ - Bielloskuoladibme ¶ - Sálmma ¶ - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) ¶ - Kristusijtjuorvas (Kyrie) ¶ - Hievedus (Gloria ja Laudamus) ¶ - Udnásj åhkålvis ¶ Báhko ¶ - Lågos Oabme testamentas ¶ - Sálmajgirjjesálmma ¶ - Sálmma ¶ - Hallelujatjuorvas ¶ - Sárnne ¶ - Jáhkodåbdåstibme (Credo) ¶ - Sálmma ¶ - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) ¶ - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.) ¶ máles ¶ - Sálmma (Gárvedibme/Offertorium) ¶ - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) ¶ - Ájlis (Sanctus) ¶ - Iehkedismálesråhkålvis ¶ - Härrá råhkålvis ¶ - Lájbbedoadjem ¶ - Härrá ráfe (Pax) ¶ - Jubmela Libba (Agnus Dei) ¶ - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis ¶ Rájadus ¶ - Sálmma/Hievedus (Benedicamus) ¶ - Buorissjivnnjádus ¶ - Rájadusbágo ¶ - Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.) ¶ mässo/jubmeldievnno ¶ - Bielloskuoladibme ¶ - Sálmma ¶ - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) ¶ - Kristusijtjuorvas (Kyrie) ¶ - Hievedus (Gloria ja Laudamus) ¶ - Udnásj råhkålvis ¶ Báhko ¶ - Lågos Oabme testamentas, ja/ jali Epistellågos ¶ - Sálmma ¶ - Hallelujatjuorvas ¶ - Sárnne ¶ - Jáhkodåbdåstibme (Credo) ¶ - Sálmma ¶ - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) ¶ - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.) ¶ - Härrá råhkålvis (jubmeldievnno) ¶ máles ¶ - Sálmma (Gárvedibme/Offertorium) ¶ - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) ¶ - Ájlis (Sanctus) ¶ - Iehkedismálesråhkålvis ¶ - Härrá råhkålvis ¶ - Lájbbedoadjem ¶ - Härrá ráfe (Pax) ¶ - Jubmela Libba (Agnus Dei) ¶ - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis ¶ Rájadus ¶ - Sálmma/Hievedus (Benedicamus) ¶ - Buorissjivnnjádus ¶ - Rájadusbágo ¶ - Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.) ¶ tjoahkkim ¶ Bielloskuoladibme ¶ sálmma ¶ h/v: (Jubmela) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ jali ¶ h/v: Gålmaktes Jubmela namán ¶ jali ¶ h/v: Buorissjivnnjeda mijá jubmeldievnov. ¶ jali ¶ h/v: Lip tjåhkanam jubmeldievnov aktan basodit. ¶ jali ¶ h/v: Ájlis, ájlis, ájlis le Härrá Sebaot. Åbbå ednam le dievas duv herlukvuodas. ¶ tjoahkkim ¶ Dån guhti le sjivnnjedam väráldav ja gájkka danna, guhti le alme ja ednama Härrá, dån i åro tiemmpelijn ma almasjgiedas li tsieggidum. Alme ja almij almme e duv tjáhkkida. Dánna dån le, ille avtastik mijás guhkin. Dujna viessop, vájaldip ja lip. Dån le mijá álggo ja måhkke. Gájkka ednama álmmugij ja gájkka ájgij gijttep ja hievedip duv: ¶ Dálla le Jubmela ájgge. Dánna viesonis tjoahkki mijáv lieggasij ja tjuovggaj. Dálla le Jubmela ájgge. Dál suv bágo mijáv lájddijisá ja viehkedisá jáhkket. Dálla le Jubmela ájgge. De sihtap råhkådallat ja duosstot majt Jubmel vaddá. ¶ Várij ja rabás ednamij Jubmel, vuomij ja valjes moattegerdak Jubmel, stádaj ja gålgge rievddadiddje iellema Jubmel, duv lahka sihtap viessot, duv namán sihtap råhkådallat. ¶ Mijá Jubmel le buorre ja ármmogisvuodajn sån mijáv duossto. Jubmel mijáv åhtså gå sujsta gájddanip, ja sån sihtá mijáv tjuodtjeldahttet gå mijá iellemijt lip uhtsahime. ¶ Dåbdåstup danen suttojdimme ja vielgijdimme ja duosstup rabás mielajn Jubmelav dårvustaládijn suv fábmuj ja ármmuj. ¶ ándagisluojttem ¶ tjoahkkim ¶ ándagisluojttemråhkålvis 3 ¶ tj: ¶ Dåbdåstav dunji, ájlis Jubmelij, ¶ álu ja moatteláhkáj lev suddodam ussjolvisáj, bágoj ja bargoj. ¶ Mujte muv ármmogisvuodajnat ja luojte muv mättojt ándagis Jesus Kristusa diehti. (h: ¶ Härrá, gulá juohkka vájmo sjávo dåbdåstimev: … ¶ ándagisluojttemråhkålvis 4 ¶ tj: Jesus Kristus, duv lusá boadáv tjoavddalimev ja dálkkudimev åhtsålime. ¶ Vatte munji ándagis majt sjivnnjádusá, muv guorraulmutjij ja ¶ iehtjama vuosstij lev dahkam. ¶ Duosto muv jáhtot milta juhte dån i avtanik hilgo ¶ guhti duv åhtså. ¶ ándagisluojttemråhkålvis 7 ¶ tj: ¶ Jubmel, dujna oattjov akta mav sáhkadit. ¶ Vatte muv mieddemijt ándagis, ¶ (majt dál dunji sjávot sárnov…) ¶ Jesusa namán. ¶ ándagisluojttem ¶ ándagisluojttem 1 ¶ Dunji guhti áno suttoj ándagisluojttemav sárnov mån ¶ Jesus Kristusa gåhttjoma milta: ¶ Dunji le ándagis luojtteduvvam Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ tj: ¶ tjoahkkim ¶ ándagisluojttem 2 ¶ Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá duv, lånesta duv ja luojttá dunji ándagis. ¶ Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ jáhttembágo ¶ jáhttembágo 1 ¶ h/v: Nåhkåmahtes le Jubmela ármmo. ¶ Jubmel árudijás tjuovggi mijá dálkudibmen, ¶ doarjjan ja iellemin. ¶ jáhttembágo 2 ¶ h/v: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá, lånesta ja luojttá midjij ándagis. ¶ Gijtulvisråhkålvis ¶ gijtulvisråhkålvis 1 ¶ tj: Jubmel, mijá Áhttje, ¶ mij gijttep, gå gäjnno duv lusi ¶ agev le rahppot Jesus Kristusa baktu. ¶ Viehkeda mijáv duv ándagisluojttemin viessot. ¶ Gievrroda mijá jáhkov, laseda midjij dårvov ¶ ja nanni mijá gieresvuodav. Amen. ¶ tjoahkkim ¶ gijtulvisråhkålvis 2 ¶ tj: ¶ Gijtto, Jubmel, gå duosto mijáv ándagisluojttemijn ¶ ja vattá midjij fámov iellet. Amen. ¶ gijtulvisråhkålvis 3 ¶ tj: Å Jubmel, gijtov gå gájkka duv gieresvuodan le, ¶ gå ådå iellemav vattá ja måvtåv sjattatjit, ja dibdá ármmogisvuodat miján viessot. Amen. ¶ Guodemråhkålvis ¶ guodemråhkålvis 1 ¶ tj: Ármmogis Jubmel, ¶ Duv gieresvuodan sidáv viessot ja gieresvuodav iehtjádijda vaddet. Dagá muv ráfe nävvon. ¶ Rájnni muv vaj rájnan sjattav, divo muv vaj varrásin sjattav, lájddi muv duv lusi vaj vájmmo ráfev oadtjo. Amen. ¶ guodemråhkålvis 2 ¶ tj: Dån guhti muv iellet sihti ¶ ja muv sidodat milta sjivnnjedi, ¶ gájkka mujna dån dåbdå ja fármasta muv ¶ libbogisvuodajnat, fámodimev ja gievrav, ¶ skihpasav ja varrásav. ¶ Dan diehti balo dagi iehtjam dunji guodáv. ¶ Dievde muv buorijnat, ¶ vaj luluv sjaddat buorissjivnnjádussan. ¶ Mån guddnedav duv vijssudagáv, dån guhti ietjat lusi váldá fámodimev ja sjäbttjásav ja oamát bieja rasjes rájrrelihttáj. Amen. ¶ tjoahkkim ¶ Kristusijtjuorvas (Kyrie) ¶ h/v: Härrá, dån vielljama sjaddi. ¶ dån niedama dåbdå. ¶ Dav ruossat nanna guoddi. ¶ Lånesta mijáv. ¶ tj: Härrá, ármmálaste. ¶ h/v: Kristus, dån le ielle Härrá. ¶ Åro jáhtut milta miján. ¶ Aneda mijáv guoranat. ¶ tj: Kristus, ármmálaste. ¶ h/v: Härrá, dån tjåhkkåha Áhtje oalges bielen. ¶ Råhkåla mijá åvdås ja jáhkoma nanni. ¶ Vuordatjip duv boahtembiejvev. ¶ Boade, Härráma! ¶ tj: Härrá, ármmáláste. ¶ h/v: Dån ihkát bájtte biejvváma, ¶ vatte gieresvuodav. tj: ¶ Härrá, gulldala (Kyrie eleison). h/v: Dån ielle gäjnno iellemij, ¶ vatte dårvov, jáhkov. tj: ¶ Kristus, gulldala (Christe eleison). h: ¶ Dån rabás uksa almmelasj, ¶ vatte doaivov, vuorbev. tj: ¶ Härrá, gulldala (Kyrie eleison). ¶ tj: Ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá. ¶ tjoahkkim ¶ *hievedus (gloria ja laudamus) ¶ h/v: Jubmelij årrus guddne ¶ ja ráfe ednamin almatjijda gejt ähttsá. ¶ (Julevsáme sálmmagirjje nr. 14) ¶ tj: Biejvev ja mánov, nástijt ja balvajt, ¶ biekkajt ja bárojt, miesijt ja mánájt, ¶ gajk´ le sån sjivnnjedam, almev ja ednamav. ¶ Jubmelij gijtto! ¶ Gijttup mij Jubmelav! ¶ Rámmpup mij Jubmelav! ¶ Suv ájlis namáv hievedup de. ¶ Jubmela Bárnne jábmemav viddnij, ¶ iellemav vuojtton vaddám le midjij. ¶ Sån mijá lunna le. Jáhkkup mij sunji! ¶ Jubmelij gijtto! ¶ Gijttup mij Jubmelav… ¶ Vuoj ¶ ŋŋanis, ájlis, le jaskadiddjen ¶ viessoma ájgen fámolasj viehkken. ¶ Várjjala, tsahkkida jáhkuma Jubmelij. ¶ Jubmelij gijtto! ¶ Gijttup mij Jubmelav … ¶ (Julevsáme sálmmagirjje nr. 13) ¶ tj: ¶ Sjivnnjedam le balvatjijt sån ¶ Ja giedjegijt aj, mánátjijt gájk´. ¶ Almme le suv, ednam nåv aj. ¶ Gijtatjip Jubmelav, Härráv. ¶ Härrá, mij gijttep duv, ¶ Härrá, mij rámmpop duv, ¶ Härrá, mij lávllop duv ájlis namáv. ¶ tjoahkkim ¶ Jesus dal le tjuodtjelam vat. ¶ Sån jábmám ham lij, viesso dal le. ¶ Dánna dal le, dánna dal le. ¶ Gijtatjip Jubmelav, Härráv. ¶ Härrá, mij gijttep duv … ¶ Jaskadus dal Vuoj ¶ ŋŋanis suv, ¶ Ja sárnnedus iesj, ájlis sån le, ¶ Fert biejve le duvddemin ájn. ¶ Gijtatjip Jubmelav, Härráv. ¶ Härrá, mij gijttep duv… ¶ h/v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin ¶ suv almatjijda gejt ähttsá. ¶ tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, ¶ duv dagoj åvdås gijttep. ¶ h/v: Máinno Jubmelij, Sjivnnediddjáj májnno, ¶ mij hievedip duv dal sjålijn! ¶ tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, ¶ duv dagoj åvdås gijttep. ¶ h/v: Jesusij årrus májnno, Lånestiddjáj aj májnno, ¶ mij bajedip duv lávllomin! ¶ tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, ¶ duv dagoj åvdås gijttep. ¶ h/v: Vuoj ¶ ŋŋanissáj aj májnno, Jaskadiddjev dal ¶ hievedip, duv dagoj åvdås sjållerdip. ¶ tj: ¶ Mij májnnop duv, duv råhkålip, ¶ duv dagoj åvdås gijttep. ¶ tjoahkkim ¶ udnásj råhkålvis ¶ h/v: Kristus le mijá siegen. ¶ tj: Suv namán sihtap råhkålit. ¶ báhko ¶ lågos Oabme Testamentas ¶ Gulldalup Oabme Testamenta bágojt ... Textläsaren kan avsluta med orden: ¶ v: ¶ Náv gulluji Jubmela/Härrá/Tjáluga bágo. tj: Jubmel, mij gijttep duv. ¶ jali ¶ Jubmel, dagá duv bágov iellen mijá siegen. ¶ Sálmajgirjjesálmma ¶ Läsningen kan inledas med orden: Guhti låhkå máhttá náv javllat: ¶ Gulldalip udnásj epistelav ... ¶ Guhti låhkå häjttá návti: v: ¶ Náv gulluji Jubmela/Härrá/Tjáluga bágo. tj: Jubmel, mij gijttep duv. ¶ báhko ¶ jali ¶ tj: Jubmel, dagá duv bágov iellen mijá siegen. ¶ sálmma ¶ ŋijihtit/Rahpit vájmojdihtte Jubmelij ja gullit udnásj ájlis ¶ evangeliumav. Náv tjuodtju ... ¶ Läsningen kan avslutas enligt följande: h/v: Náv gullu ájlis evangelium. ¶ tj: Hieveduvvam le dån Kristus. ¶ báhko ¶ sárnne ¶ *jáhkodåbdåstibme (Credo) ¶ Trosbekännelsen kan inledas med orden: h/v: Dåbtåstup dal aktan mijá girkko jáhkov ¶ (mijá oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin) ¶ tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, ¶ alme ja ednama sjivnnjediddjáj. ¶ Jáhkkep aj Jesus Kristusij, ¶ suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, ¶ guhti ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisás sahkanij, ¶ niejdda Marias riegádij, ¶ Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ¶ ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, ¶ jábbmegij rijkkaj luojttádij, ¶ goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, ¶ almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, ¶ dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. ¶ Jáhkkep aj ájlis Vuoj ¶ ájlis aktisasj girkkuj, ¶ ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, ¶ jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. ¶ báhko ¶ Sálmma ¶ Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt/ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán, Amen. ¶ girkko åvdåsråhkålvis ¶ Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med: Härrá, gulá mijá råhkålvisáv. ¶ jali ¶ Gijtov gå mijá råhkålvisáv gulá. ¶ jali ¶ Båhtus duv rijkka, sjaddus duv sidot! ¶ jali ¶ Gulá mijá råhkålvisáv, rája mijáv duv väráldav varrásin dagátjit. ¶ Bön om förlåtelse och förlåtelseord i förbönen: h/tj: Mij boahtep duv lusi tjoavddalimev åhtsålime. ¶ Luojte ándagis majt duv ja duv sjivnnjádusá vuosstij, ¶ guojmmásimme ja allasimme lip dahkam. ¶ Duosto mijáv jáhtot milta juhte i avtanik hilgo guhti duv åhttså. ¶ báhko ¶ Jubmel ähttsá ja lånesta mijáv ja luojttá midjij ándagis. ¶ (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ¶ (+) ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ råhkålvis sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum ja fiesstidum ja gijtulvisråhkålvis jábbmegij åvdås. ¶ Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán gástaduvvi, NN:a åvdås (ja…) Sjaddus/sjaddusa sån/sij jáhkon. Buorissjivnnjeda ja várjjala suv/sijáv (ja suv/sijá fuolkijt) dálátjis gitta ihkeven ájggáj. ¶ Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li skallidum, NN:a ja … åvdås. Buorissjivnnjeda ja várjjála sijáv iellemgäjnon. ¶ Jubmel, gijtov gieresvuoda åvdås ja aktisasjvuoda åvdås almatjij gaskan. Uddni råhkålip NN:a ja NN:a åvdås gudi gállasjvuohtaj låjdåstiba/ låjdåsti /libá/li låjdåstam. Várjjala sunnuv/sijáv duv ármujn ja gieresvuodajn ja buorissjivnnjeda sunnu/sijá aktisasj iellemav. ¶ Jubmel, dån guottá mijáv viessomin ja jábmemin./ Jubmel, uddni mujttep iehtjama jábbmelasjvuodav/ Uddni mujttep sijáv ja gijttep sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li jábmám (ja gejt nammadip) NN, … jage vuorasin. ¶ Jubmel, råhkålip gájkka surgulattjaj åvdås. Vatte sidjij duv jaskadusáv. Tjuovggijus ihkálasjvuoda tjuovgga viessojda ja jábbmegijda. ¶ åvdåsråhkålvis 1 ¶ Jubmel, dån guhti almev ja ednamav sjivnnjeda, gijttep duv divnna åvdås mij ednamin viessu. Åhpada mijáv sjivnnjádusát várjjalit ja väráldav hábbmit huvsujn ja åvdåsvásstádusájn. ¶ báhko ¶ Jubmel, dån guhti gájkka almatjijt ähtsá, gijttep duv ráfe ja friddjavuoda åvdås. Ánodip dujsta fámov gájkka fámodimijt bälostittjat ja mijá sebrudagáv rahpasin ja rievtukin dagátjit. ¶ Jubmel, dån guhti vattá duv girkkuj iellemav, gijttep sijá åvdås gudi mijá åvddåla li viessum. Ánodip dujsta hálov gulldalit ja oahppat, ja jálosvuodav duv sidoda milta iellet. ¶ Jubmel, dån guhti mijá vájmojn vieso, gijttep duv ávo ja iellemdårvo åvdås. Viehkede mijáv vidnoma gávnnat ja fámov jáhkos viessot. Amen. ¶ åvdåsråhkålvis 3 ¶ Jubmel, dån dåbdå ja ähtsá mijáv. Råhkålip dal gájkka ja gájkaj åvdås ma ednamin viessu. Åhpada mijáv guhtik guojmijt huksat ja sjattojs ja juhtusijs vieledit. (…) Viehkede sijáv gudi (mijá rijkan) ienemusát mierredi ájádallat sijáv gudi binnemusát mierredi. (…) Jaskada gájkka gudi tjierru. Viehkede skihpasijt, aktunattjajt ja gudi balon li. Várjala mijáv, mijá äjgádijt, oarbbinattjajt ja venagijt. (…) Dibde ráfev ja rievtukvuodav ednamin sjaddat. Dibde gájkka unnijt ja stuorrájt oadtjot majt dárbahi, biebmojt, biktasijt ja årromsajev. (…) Dibde girkko Jesusa lágátjin årrot ja sávvat gájkkájda gájkájda buorisboahtemav. Gijtov, Jubmel, gå duv gieresvuohta midjij gájkajda ålle. Amen. ¶ báhko ¶ åvdåsråhkålvis 8 ¶ Kyrkans förbön 8 (Litanian) Se bilaga och Lulesamisk psalmbok, Julevsáme Sálmmagirjje nr. 232 ¶ härrá råhkålvis ¶ Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam ¶ Áhttje mijá ¶ guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot, ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni ¶ mijá bäjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep ¶ mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ¶ ihkeven ájggáj. Amen. ¶ máles ¶ sálmma (gárvedibme/ Offertorium) ¶ Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt./ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán. Amen. ¶ *hievedussárnnom (sursum corda ja Prefasjåvnnå) ¶ ŋijit vájmojdihtte Jubmelij. ¶ tj: Mij lågg ¶ ŋip vájmojdimme ¶ h/v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: ¶ Jubmelij aktu lehkus hievedus ¶ jali ¶ h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h/v: Gijttup Härráv. Jubmelav tj: ¶ Aktu Jubmelij lehkus hievedus ¶ jali ¶ h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h/v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: ¶ Aktu Jubmelij lehkus hievedus ¶ máles ¶ jali ¶ h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: ¶ Dajt ráhpop mijá Härráj. h/v: Gijttup mijá Jubmelav. tj: ¶ Sunji aktu lehkus hievedus. ¶ hievedusá joarkkem (prefasjåvnnå) musikserie a, se bilaga ¶ h/v: Ja sáddnán, dån le vuogas mijá hievedussaj ¶ gájkviekses Áhttje, ájlis Jubmel. ¶ Duv sihtap rámmpot ja hievedit, ¶ Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. ¶ gålmaktesvuoda ájgge 1 ¶ h/v: Sån le viesso lájbbe, guhti almes bådij väráldij iellemav vattátjit. ¶ Guhti suv lusi boahtá ij goassak nälgo ¶ ja guhti sunji jáhkká ij goassak gåjkå. ¶ gájkkásasj 1 ¶ h/v: Giedanat ednamav aneda ja mijáv gájkajt namájn nabdá. ¶ Juohkka almatjav le ietjas gåvvån sjivnnjedam. ¶ Dån vaddi midjij iellemav vaj lulujma dujna aktan årrot. ¶ h/v: Dan diehti sihtap, aktan duv jáhkulattjaj gájkka ájgijt ja ålles almmelasj fuovajn duv namáv hievedit ja råhkådaládijn lávllot: ¶ ájlis (sanctus) ¶ ájlis 2 musikserie C, se bilaga ¶ tj: Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel ¶ Jårbbå ednamav dahki dån herlugin. ¶ Jubmelij årrus guddne. ¶ máles ¶ Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel. ¶ Buorissjivnnjedum guhti boahtá. ¶ Jubmelij årrus guddne. ¶ ájlis 4 musikserie e, se bilaga ¶ Dån le ájlis, Härráma, ållåsit ep dádjada, Lånestiddjen värálda dála midjij låjdåsta. Buorissjivnnjeduvvam de, dån gut lahkanime le, vattá ietjat ármostat vattáldahkan lájbenat. Dån le ájlis, dån le ålles, dån le lahka, jårbbå värált májnnu duv! Hosianna, hosianna, hosianna, mijá Jubmel le dån. ¶ iehkedismálesråhkålvis ¶ Kristus le jábmám. Kristus le tjuodtjelam. Kristus vas máhttsá. ¶ iehkedismálesråhkålvis 3 ¶ h/v: Hievedum le dån guhti ájmojt guottá ja dävdá. ¶ Hievedum le dån guhti Jesus Kristusa iellema, jábmema ¶ ja tjuodtjelime baktu gieresvuoda tjieg ¶ ŋalamos tjiegosvuodav ¶ bigoda. ¶ Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, ¶ Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: ¶ Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, ¶ mij dijá åvdås värroduvvá. ¶ Dahkit dav muv mujtton. ¶ Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: ¶ Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå ¶ lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. ¶ Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. ¶ máles ¶ tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, ¶ duv tjuodtjelimev dåbdåstip ¶ dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. ¶ Dánna ja dálla, dán iehkedismállásin, ¶ dagá dån mijáv Vuoj ¶ ŋŋanisát baktu ¶ tjiegosvuodastat oasálattjan. ¶ Ietjájdahte mijáv Vuoj ¶ ŋŋanisát fámujn vaj ¶ viesodijn duv gieresvuoda tjiegosvuodav ållidittjap ¶ ja duv rijka gäjnov mijá siegen gárvedittjap. ¶ Duv le gájkka guddne ja herlukvuohta dálla ja ihkeven ájggáj. Amen. ¶ iehkedismálesråhkålvis 5 ¶ Hievedum le dån, alme ja ednama Härrá, ¶ guhti väráldav nåv iehtsi ahte ájnna Bárnát vaddi, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. ¶ Mij gijttep duv lånåstusá åvdås, majt Jesus Kristusa baktu le midjij gárvedam. ¶ Rája Vuoj ¶ ŋŋanisát mijá vájmojda ¶ vaj viesso jáhkov miján tsahkkit. ¶ Ájlistahte Vuoj ¶ ŋŋanisát baktu dáv lájbev ja vijnav, ¶ ednama sjattoj ja almatjij bargoj vattáldagá, ¶ majt duv åvddåj guoddep. ¶ Mij gijttep gå dajna oasev oadtjop ¶ Kristusa rubmahis ja varás. ¶ Dan ijá gå biehteduváj ¶ lájbev váldij, Jubmelav gijtij, ¶ dav åhpadisålmmåjda vattij javla: ¶ Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, ¶ mij dijá åvdås värroduvvá. ¶ Dahkit dav muv mujtton. ¶ Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: ¶ Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå ¶ lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. ¶ Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, ¶ dahkit dav muv mujtton. ¶ máles ¶ tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, ¶ duv tjuodtjelimev dåbdåstip ¶ dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. ¶ Ájlis Áhttje, mij basodip dáv mállásav Bárnát gierddama ja jábmema, tjuodtjelime ja almmájvuolggema mujtulvissan. ¶ Iellema lájbes ja buorissjivnnjádusá gávtjas ¶ vattá dån midjij bårrusav ja juhkamusáv ¶ dán biejve rádjáj gå herlukvuodan boadá, ¶ Råhkålip dunji: ¶ Gehtja suv ålles ja ihkálasj värruj ¶ majna ednamav ietjajnat le såbadam, ¶ vaj lulujma gájka ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá baktu akta ájnna ¶ rubmahin aktiduvvat ¶ ja viesso värron Kristusin ålliduvvat. ¶ Suv baktu ja aktan sujna ja suv sinna gullu ¶ dunji, Jubmel, Áhttje gájkviekses ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá ¶ aktisasjvuodajn, ¶ gájkka guddne ja herlukvuohta ihkevis ihkevaj. Amen. ¶ Jubmel, dån vaddi midjij iellemav ¶ ja le jáhttám mijá lunna årrot viessomin ja jábmemin, ¶ ájggáj ja ihkevaj. ¶ (Jesus Kristusa baktu dån le oasálasj mijá aktuvuodas, ¶ balos, báktjasis (ja jábmemis). ¶ Åro mijá lunna Vuoj ¶ ŋŋanisájnat, mijá Viehkediddje ja Jaskadiddje, ¶ ja guotte mijáv. ¶ Ájlistahte lájbev ja vijnav vaj daj baktu ¶ Kristusis oasev oadtjop, iellemis mij ij goassak jáme. ¶ Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, ¶ Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: ¶ Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, ¶ mij dijá åvdås värroduvvá. ¶ Dahkit dav muv mujtton. ¶ Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: ¶ máles ¶ Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå ¶ lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. ¶ Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. ¶ tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, ¶ duv tjuodtjelimev dåbdåstip ¶ dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. ¶ Dårvustaládijn duv akti muodos muohtuj vuojnátjit råhkålip gåktu ¶ Kristus iesj le mijáv åhpadam: ¶ härrá råhkålvis ¶ Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam: ¶ Áhttje mijá ¶ guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot, ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni ¶ mijá bäjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep ¶ mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ¶ ihkeven ájggáj. Amen. ¶ máles ¶ lájbbedoadjem ¶ Lájbbe mav doadjep le oasálasjvuohta Kristusa rubmahis. ¶ tj: De lip, vájku ållusa, akta ájnna rumáj, danen gå gájka oasev oadtjop avtat lájbes. ¶ *härrá ráfe (Pax) ¶ Härrá/Jesus Kristusa/ ráfe årrus dijájn/Ráfe didjij gájkajda. ¶ *jubmela libba (agnus dei) ¶ jubmela libba 1 sv.psb. 699:1, se bilaga ¶ tj: Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, Ráfát vatte dån. ¶ juohkem ¶ Båhtit, gájkka le gárveduvvam. ¶ máles ¶ Kristusa varra duv åvdås gålgådum. ¶ Lip (mijá Härráv) Jesus Kristusav duosstum. ¶ Sån várjjalus mijáv ihkeven iellemij. Amen h: ¶ Mannup Härrá/Jesus Kristusa ráfen. ¶ Råhkålvis juohkema maŋŋela. ¶ gájkkásasj 2 ¶ Duv gijttep, Kristus, sárnnomahtes valjes vattáldagát åvdås. Dån sjaddi mijá råhkålvisá vásstádussan ja mijá nielge lájbben. Viehkeda mijáv årrot duv vásstádussan sidjij gejs mijá vallje vádnun. Viehkeda mijáv gullat tjuorvvomav majt dån le gullam, niedav dádjadit nåv gåk dån le dádjadam, almasjmáttov dievnastit nåv gåk dån le dievnastam. ¶ gájkkásasj 4 ¶ Gijttep duv, Jesus, guhti midjij båhti ja ietjat midjij vaddi. Mij lip duv duosstum ja dån le dál mijá lagábun gå iehtjama vájmmo. Råhkålip: Biso mijá sinna, vaj duv lunna máhttep årrot ja duv lágátjin sjaddat. Amen. ¶ rájadus ¶ Rájadus ¶ *sálmma/hievedus (Benedicamus) ¶ h/v: Gijttup ja májnnup Härráv. tj: Härráj årrus hievedus. Halleluja, halleluja, halleluja. ¶ *Buorisjivnnjádus ¶ Duosstot Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: ¶ Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. ¶ Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. ¶ Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. ¶ Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ Rájadusbágo ¶ h/v: Mannup dal ráfen, tj: Härráma Jesus Kristusa namán. ¶ Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) ¶ rájadus ¶ sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno: ¶ - Bielloskuoladibme ¶ - Sálmma ¶ - Ándagisluojttemråhkålvis ja Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis jali Guodemråhkålvis (dánna jali girkko åvdåsråhkålvisá siegen) ¶ - Udnásj råhkålvis ¶ - Lågos Oabme testamenttas ¶ - Sálmma ¶ - Sárnne/Tjielggim ¶ - Jáhkodåbdåstibme ¶ - Sálmma ¶ - Girkko åvdåsråhkålvis ¶ - Härrá råhkålvis ¶ - Burissjivnnjádus ¶ - Sálmma ¶ - Hiejttemtjuojadibme ¶ - Rájadus ¶ Sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno máhttá oajvvejubmeldievnnon basoduvvat. ¶ dåjmadime ¶ gástadus ¶ gástadusjubmeldievnno ¶ Bielloskuoladibme ¶ Tjuojadibme ¶ (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ jali ¶ Gålmaktes Jubmela namán. ¶ Lip tjåhkkanam ávvobåddåj. ¶ Oadtjop gástadusjubmeldievnov adnet ¶ gå Jubmel vaddá gástadusa vattov sunji/sidjij guhti/gudi uddni ¶ gástaduvvá/gástaduvvi. ¶ sálmma ¶ gástadus ¶ Rámátlågos ¶ Gulldalup dal evangeliumav Jesusa ja mánáj birra/Gulldalup Jesusa bágojt mánáj birra jáhko åvdddågåvvån. ¶ Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjärggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade. Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. ¶ Gulldalup Jesusa bágojt lånåstusa ja ármo birra. ¶ Jesus Nasaretaj bådij, gånnå lij badjánam. ¶ Sábbádin synagogaj manáj dábes milta. ¶ Tjuottjadij lågåtjit, ja profehta Jesaja girjev sunji vaddin. ¶ Girjev rahpam, de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam: Härrá Vuoj ¶ le mujna, dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit. Rádjam le muv sárnnedittjat fá ¶ ŋgajda friddjavuodav, tjalmedimijda ¶ vuojnnemav, duolmodum almatjijda tjoavddalimev ja aj Härrá ármo jagev. Girjev giessalij, gálggij dievnárij ja tjåhkkidij. ¶ Råhkålvis ¶ h: Råhkålip ¶ máná/mánáj åvdås mav/majt dál nammadip. ¶ Mij le dunnu máná namma?/ Mij le duv namma? ¶ gástadus ¶ H: Jubmel (lip dánna iellemav imájdallame). ¶ Gijttep vattáldagás mav dån vattá ja åskeldimes mav midjij vuoseda. ¶ Vatte liekkogisvuodav, stajgugisvuodav ja jasskudagáv. ¶ Viehkeda mijáv duv gieresvuodav NN:áj/sunji/sidjij vaddet, ¶ gev/gejt huksap ¶ Jesus namán. Ámen. ¶ jali ¶ Jubmel, duv gijttep NN:a åvdås ja gå suv/sijáv gieresvuodanat guottá. ¶ Mij gijttep vattáldagás ja åskeldimes majt lip ¶ oadjum ja iellemis mav guhtik guojmijnimme juogadip. ¶ Jesus namán. Amen. ¶ Jubmel, dån guhti sjievnnjedis ja tjáddjidimes gájo, ¶ várjjala NN:av duv gieresvuodan, dálla ja agev. ¶ Duosto ruossamerkav (duv (+) gálluj, duv (+) njálmmáj ja duv (+) vájmmuj). ¶ Jesus Kristus gåhttju duv suv oahppen. ¶ gástadus ¶ Sálmma/Tjuojadibme ¶ Tjielggim ja Rámátlågos ¶ Gástadus le Jubmela vattáldahka, jáhtto iellemis mij ij goassak jáme. ¶ Gástadus le ávo ája ja girkko aktisajvuoda gäjnno. ¶ Jesus Kristus guhti mijáv bahávuodas gádjo, ¶ ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanis, guhti fámov vaddá, ¶ libá agev sijá lunna gudi gástaduvvi. ¶ Gástadip danen gå Jesus javlaj: ¶ Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojnnanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. ¶ Gulldalup Tjáluga bágojt: ¶ Dahkit buorádusáv ja gástadahttit ietjada gájkajt Jesus Kristusa namán, vaj oadtjobihtit suttojt ándagis luojteduvvam ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisáv vattáldahkan. ¶ Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. ¶ gástadus ¶ Valla gå Jubmela, mijá lånestiddje, buorrevuohta ja gieresvuohta almatjijda bihkusin sjattaj, de mijáv gájoj – ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis – lávggoma baktu, mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá baktu ådåstuhttá. ¶ Titus 4–5 ¶ Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus, oames le vássám, ådås le boahtám. ¶ Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. Avtajn Vuoj ¶ ŋŋanisájn gájka lip gástaduvvam avta rubmahij, lehkup dal ¶ juvdá jali grehka, oarje jali friddja almatja, ja gájka lip avtav Vuoj ¶ ŋŋanisáv juhkam. ¶ gástadushålla ¶ Sálmma/Tjuojadibme ¶ *jáhkodåbdåstibme ¶ Trosbekännelsen kan inledas med orden: h/v: Dåbdåstup dal aktan girkko jáhkov ¶ (oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin): ¶ tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, ¶ alme ja ednama sjivnnjediddjáj. ¶ Jáhkkep aj Jesus Kristusij, ¶ suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, ¶ guhti ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisás sahkanij, ¶ niejdda Marias riegádij, ¶ Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ¶ ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, ¶ jábbmegij rijkkaj luojttádij, ¶ gástadus ¶ goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, ¶ dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. ¶ Jáhkkep aj ájlis Vuoj ¶ ájlis aktisasj girkkuj, ¶ ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, ¶ jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. ¶ Sihtabihtte gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat/Sidá ¶ gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat/Sidá gus dán jáhkkuj ¶ gástaduvvat/ja Kristusa aktisasjvuodan girkkon viesutjit? ¶ Sihtin/sidáv. ¶ gástadusråhkålvis ¶ Råhkålup ¶ Jubmel, gijttep gå jáhtot milta lip aktánam dujna, guhtik guojmijnimme ja ålles duv sjivnnjádusajn ¶ ja gå gástadimtjáhtje oasev vaddá duv Bárnát iellemis, jábmemis ja tjuodtjelimes. ¶ Gijttep gå mijáv tjuovggasij ja doajvvuj lájddi. ¶ Boade ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisájn sunji/sidjii guhti/gudi dál gástaduvvá/ ¶ gástaduvvi. ¶ *gástadibme ¶ gástadus ¶ gástadav duv ¶ (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ Iellema Jubmel, ¶ dievde NN:aj ájlis Vuojnnanisástat ¶ ja viehkeda suv biejves bäjvváj ¶ gástadusán viessot. ¶ Buorisboahtem ¶ NN., buorisboahtemijn duosstop duv/dunnuv/dijáv Jubmela ¶ girkkuj/... tjoaggulvissaj mij le oassen girkkos väráldin. Duosstop ¶ duv/dunnuv/dijáv gieresvuodajn ja vuorddemiin. ¶ gástadushålla ¶ åvdåsråhkålvis ¶ (h:) Råhkålup. ¶ Iellema Jubmel, tjoahkkip gájkka mijá buorre ájádusajt, gájkka majt NN:a åvdås sávadip, råhkådallamin: Dibde ¶ suv/sijáv jáhkon viessot ja jasskavuodan ja aktisasjvuodan ¶ sjaddat. ¶ Gå viessom le låssåt, vatte sunji/sidjij doajvov ja jálosvuodav ja tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáj doarjjomav. ¶ Vuoseda jut sån/sij le/li dujsta iehtsedum ja iellema tjadá guottedum. Vatte ¶ sunji/sidjij fámov nuppijt bälostit ja ármov ¶ dåbddåt ¶ sån/sij le/li dujsta arvusmuvvam. ¶ gástadus ¶ härrá råhkålvis ¶ Råhkålup Härrá råhkålvisáv: ¶ Áhttje mijá ¶ guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot, ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni ¶ mijá bäjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep ¶ mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ¶ ihkeven ájggáj. Amen. ¶ *Buorissjivnnjádus ¶ Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv. ¶ Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. ¶ Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. ¶ Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. ¶ Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. Amen. ¶ gástadus ¶ sálmma ¶ Rájadusbágo ¶ Mannit dal ráfen tj: ¶ Mijá Härrá Jesus Kristusa namán. ¶ Tjuojadibme ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ skallidim-/konfirmasjåvnnå- jubmeldievnno ¶ Bielloskuoladibme ¶ Tjuojadibme ¶ Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ jali ¶ Gålmaktes Jubmela namán. ¶ Uddni lip dijáj, skallujlåhkkij tjåhkanam ¶ ávvobådduj (dánna tjoaggulvisán ja dijá hejmajn). ¶ Sihtap dáv biejvev dijáj juogadit ¶ ja Jubmela buorissjivnnjádusáv didjij råhkålit. ¶ sálmma ¶ álggembágo ja álggemråhkålvis ¶ Skallidibme mijáv mujttát Jubmela jáhtos gástadusán. Oadtjop ristagis jáhkov dåbdåstit ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá lájddimav ¶ ánodit ja åvddålijguovlluj viessomin rájaduvvat Jesus Kristusa oahppen. ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ jali ¶ Iellema Jubmel, ¶ dån viehkeda mijáv jáhkon ja dårvon sjattatjit ¶ Duv gijttep dán biejve ja mijá skallidimájge åvdås. Gijttep aktisasjvuoda ja ságastallamij åvdås viessoma ja jáhko birra. ¶ Rabás mielajn duosstop mav dån sidá midjij vaddet. Boade midjij ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisájnat ja viehkeda mijáv duv jáhkon ¶ viessot. ¶ Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. ¶ Tjuojadibme ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ (*) Rámátlågos ¶ Gulldalup dál Jesusa bágojt ristagisá vidno birra ¶ (ja risstalasj iellema birra): ¶ Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin, dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat. Gå suv danna ájttsin de luojttádin suv guddnedittjat, valla muhtema juorruladdin. Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ”Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán ja ¶ åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.” ¶ Gulldalup Tjáluga bágov … ¶ ŋga biejve lijga åhpadisålmmåjs guovtes Emmausij vádtsemin, ¶ sijddaj mijlav Jerusalema duobbelin. Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij. Valla tjalmijs lijga sjaddam ja ejga suv dåbdå. ¶ Ålmåj gatjádij: ”Majt dal váttsedijn sáhkadihppe?” Ganugijga ja vuojnnet håjen lijga, ja nubbe, gen namma lij Kleopas, vásstedij: ”Dån le galla akta ájnna guhti Jerusalemin manni ja i diede mij dáj biejvij le sjaddam.” ”Na mij de?”, gatjádij. Vásstedijga: ”Mij Jesusij Nasaretas guosská, guhti lij profehta, bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån, vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit. ¶ Midja gåjt doajvojma suv Israelav lånestit. Uddni le juo goalmát biejvve dallutjis, ja muhtem nissuna mijá siegen li mijáv alvaduhttám. Hávddáj mannin árradisán dán ideda, valla ettjin suv rubmahav gávna, ja de máhttsin ja subtsastin ie ¶ ŋŋgilijt bárudisán ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ vuojnnin, gudi suv viesson javllin. Muhtema mijájs de hávddáj mannin ja gávnnin nåvti gåktu nissuna javllin. Ietjas suv galla ettjin vuojne.” ¶ De javlaj: ”Náv binnáv gus dádjadihpit, ja náv nuole gus lihpit jáhkátjit dasi majt profehta li javllam? ¶ Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat?” Ja Mosesa ja gájkka profehtaj rájes tjielggij mij juohkka sajen tjálugijn le tjáleduvvam suv birra. ¶ Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun, de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset, valla suv gåtsadijga ja javlajga: ”Ganuga munnu lusi. Iehkeduvvá juo ja biejvve le nåhkåmin.” Tjuovoj de sunnuv sisi ja dasi ganugij. ¶ Gå sunnujn bievddegátten vellahij, de lájbev váldij ja gijtulvisáv råhkålij, dådjalij lájbev ja sunnuj juogij. ¶ De tjalme sunnus tjielggin, ja dåbddåjga suv, valla da ¶ ŋga båttå sån ¶ sunnu tjalmij åvdås gádoj. ¶ Nubbe nubbáj javlajga: ”Ettjin gus munnu vájmo buole gå munnuj váttsedijn hålaj ja tjálugijt tjielggij?” ¶ Dalága de vuolgijga ja Jerusalemij máhtsajga. Dåppe lågenanavtav ja gájkka iehtjádijt tjoahken gávnajga, ja sij javllin: ”Härrá le duodaj tjuodtjelam ja Simonij ietjas bigodam.” ¶ Ietja subtsastijga sunnu mano birra ja gåktu lijga suv lájbev doajedijn dåbddåm. ¶ Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám. Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá. Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov. ¶ Joh 15:12–14 ¶ Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. ¶ Muv gärrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset. Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. Sån midjij Vuoj ¶ ŋŋanisás ¶ vattij, ja danen diehtep mij bissop sujna ja sån mijájn. ¶ 1 Joh 4:11–13 ¶ sárnne ¶ hålla skallujlåhkkijda ¶ Sálmma ¶ *jáhkodåbdåstibme ¶ Dåbdåstup aktan girkko jáhkov ¶ (mij le oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin): ¶ tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, ¶ alme ja ednama sjivnnjediddjáj. ¶ Jáhkkep aj Jesus Kristusij, ¶ suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, ¶ guhti ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisás sahkanij, ¶ niejdda Marias riegádij, ¶ Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ¶ ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, ¶ jábbmegij rijkkaj luojttádij, ¶ goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, ¶ almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, ¶ dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ Jáhkkep aj ájlis Vuoj ¶ ájlis aktisasj girkkuj, ¶ ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, ¶ jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. ¶ Dát le jáhkko, masi gástaduvájma (Kristusa girkkon väráldin). ¶ Danna viessop ja jábmep, akti ihkeven iellemij tjuodtjelittjat. Amen. ¶ sálmma/Tjuojadibme ¶ Råhkålvis aktan giedajbiedjamijn ¶ h: Råhkålup. ¶ Jubmel, gijttep gå gåhtjo mijáv duv tjuovutjit. ¶ Rája duv ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisáv viehkken mijá skallujlåhkkijda. ¶ Vatte sidjij fámov ja jálosvuodav ristagissan viessot. ¶ Lájddi sijáv duv gäjnojt ja åro sijá lahka. ¶ Dievde sijáv åskos ja ávos. ¶ Årrus Jubmela buorre Vuoj ¶ ŋŋanis dujna dálla ja agev. Amen. ¶ Rájadusbágo skallujlåhkkijda ¶ Gieres rádna. Dij lihpit gåhtjoduvvam Jesus Kristusav tjuovutjit ja suv sidodav väráldin vuojnnusin dagátjit. Suv gieresvuohta dijáv guoddá. Gávnnabihtit fámov Jubmela bágos, iehkedismállásis ja ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ råhkålvisás. Dát jubmeldievnos rájaduvvabihtit rievtesvuodav ja såbadusáv dåjmadittjat. Jubmela ráfe dijáv fármasta. Viessut rabás mielajn Jubmela Vuoj ¶ ŋŋanissaj vaj juohkka biejve ¶ oajvvadusáv ja doajvov duosstobihtit. Áhtje, Bárne (+) ja ajlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ hålla skallujlåhkkijda ¶ Sálmma/Tjuojadibme ¶ åvdåsråhkålvis ¶ h/v: Jubmel, mij råhkålip värálda åvdås majt dån le sjivnnjedam. Råhkålip vaj juohkka almasj luluj viessomis ulmev ja árvov vuojnnet ja vidnov gávnnat. ¶ Råhkålip skallujlåhkkij ja sijá boahtteájge åvdås. ¶ Adnup sijá åvdås huvsuv ja mujttup sijáv åvdåsråhkålvisáj. ¶ Jubmel, dån le sijá viessodijn tjuovvum ja sijáv gástadusán duosstum, dibde sijáv agev duv lahkavuodav ja buorissjivnnjádusáv dåbddåt ja dagá sijáv rievtesvuoda ja ráfe nävvon. ¶ Viehkeda mijáv gájkajt duv gieresvuodav juogadit sidjij gej aktan viessop ja gej gávnnadip (skåvlån, bargon ja astoájgen). ¶ Åhpada mijáv siebrrevuodan ja semasvuodan viessot ja iellemav suoddjit ålles ednama birra. ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ Gievrroda mijá jáhkov duv jáhtojda värálda friddjavuoda ja boahtteájge birra duv lunna. Amen. ¶ härrá råhkålvis ¶ Råhkålup Härrá råhkålvisáv. ¶ Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. ¶ máles ¶ skallidibme/kånfirmasjåvnnå ¶ RájadusBágO ¶ Sálmma *Buorissjivnnjádus ¶ Duosstut Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: ¶ Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. ¶ Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. ¶ Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. ¶ Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ Rájadusbágo ¶ Jubmel mijáv rádjá lájbev ja ráfev juogadittjat (väráldin) Mannup dát jubmeldievnos, ¶ Jubmela guddnen ja almatjijt dievastittjat. ¶ Sálmma/Tjuojadibme ¶ fiesstim ¶ Bielloskuoladibme ¶ Tjuojadibme ¶ Áhtje, Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ jali ¶ Gålmaktes Jubmela namán. ¶ Mij lip /Jubmela åvddåj lip/ tjåhkanam, fiesstimbåddåj dunnu gaskan, NN ja NN. ¶ Dánna lip dunnuj Jubmelis buorissjivnnjádusáv råhkådalátjit ja dunnujn ávvudalátjit. ¶ sálmma ¶ Hievedussárnnom ¶ Oavddusa li duv dago, gieresvuoda Jubmel, ¶ oavddon le mijáv sjivnnjedam. ¶ Duv gieresvuodas viessop. ¶ Duv sihtap rámmpot viessoma åvdås, ¶ mij agev ådåstuvvá. ¶ fiesstim ¶ Gállasjvuoda ulmme le gieresvuodav Jubmelis nubbáj vaddet. ¶ Gállasjvuohtaj låjdåstit le goabbák guojmmásiská gieresvuodav vattáldahkan ja viddnon duodastit ja aktan barggat sebrudagá buorren. Váldan viessot le åskeldimen ja gasskasasj gudnedimen viessot, tjuovggis ja sjievnnjis biejvij. Le aj jáhkulisvuodav ja huvsov goabbák guojmmásiská vuosedit, goade (ja mánáj) åvdås vásstedit ja boahtteájgev aktan duosstot Jubmela ármo fámujn. ¶ Rámátlågos ¶ H: Gulldalup dal Tjáluga bágov gieresvuoda vatto ja åvdåsvásstádusá birra. Jesus hålaj: ¶ Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. ¶ Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ¶ ja såj guovtes sjaddiska aktan. ¶ Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet. ¶ Gåsi maná, dåhku aj manáv, ¶ ja gåsi bátsá, dåhku aj bátsáv. ¶ Duv álmmuk le muv álmmuk ¶ ja du Jubmel le muv Jubmel. ¶ Gåsi jámá, dasi sidáv jábmet, ¶ ja dasi sidáv hávddáduvvat. ¶ Härrá munji dahkis vajku mav - ¶ dåssjå jábmem munnu sirát. ¶ fiesstim ¶ Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, ¶ Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij. ¶ Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. ¶ Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: ¶ dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan.” ¶ 1 Mos 1:27–28a ¶ Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, ¶ iehttselisvuohta degu jábmemájmmo. ¶ Snjibttju degu dållå, ¶ degu snjibttjo dållå. ¶ E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, ¶ e jågå hávkkada. ¶ Lehkut gieresvuodan duodalattjan, vastalussjit baháv ja anodihtit dav mij le buorre. Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja, guddnedihtit guhtik guojmáda. ¶ Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hähkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. ¶ Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt, de nåvti Kristusa lágav ållidihpit. ¶ Fiesstimhålla ¶ fiesstim ¶ Sálmma/Tjuojadibme ¶ *gatjálvisá ¶ Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn ¶ gatjádav dujsta NN:s: ¶ Sidá gus NN:av duv áhkátjin/ålmmån duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon? ¶ Sidáv. ¶ Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: ¶ Sidá gus NN:av duv ålmmån/áhkátjin duosstot ¶ ja suv iehttset niedan ja ávon? ¶ Sidáv. ¶ suormasråhkålvis ¶ Ielle Jubmel, ¶ buorissjivnnjeda NN:av ja NN:av sunnu gállasjvuodan. Lehkus ¶ dát suormas /Lehkusa dá suormmasa / sunnu jáhto märk- ¶ kan goabbák guojmeska iehttset ja gasskasasj åskåldisvuodan viessot. ¶ Nanni sunnuv juohkka biejve jáhtoniská viesutjit. ¶ Jesus Kristusa (mijá Härrá) baktu. Amen ¶ fiesstim ¶ *jáhto ja suormasvaddem ¶ Gullis dát tjoaggulvis (Gullisa dá vihtana) dunnu jáhtojt. ¶ váldáv duv, NN:av, muv ¶ áhkátjin/ålmmån, ¶ duv ähtsátjit, ¶ ávov ja surgov dujna juogátjit, ¶ ja dujna åskåldissan viesutjit ¶ dasik jábmem munnuv sirát. ¶ (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet/vattáv dunji/duostov dáv suormmasav). ¶ váldáv duv, NN:av, muv ålmmån/ áhkátjin/ , ¶ duv ähtsátjit, ¶ ávov ja surgov dujna juogátjit, ¶ ja dujna åskåldissan viesutjit ¶ dasik jábmem munnuv sirát. ¶ (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet/vattáv dunji/duostov dáv suormmasav). ¶ *guládus ¶ Dåj lihppe dal gállasjguojmitja ja dunnu gállasjvuodav lihppe Jubmela ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) åvdån nannim. Dunnu jáhto jáhkulisvuoda ja gasskasasj gieresvuoda birra årrusa mujttádussan Jubmela huvsos ja gieresvuoda vattos. Fármastus dunnuv Jubmela buorissjivnnjádus, dálla ja agev. Amen ¶ fiesstim ¶ Fiesstimhålla ¶ Sálmma ¶ åvdåsråhkålvis ¶ Råhkålup dunnu åvdås ja dunnu aktisaj viessoma ja boahtteájge åvdås: ¶ Gieresvuoda Jubmel, ¶ duv gijttep udnásj biejves, ¶ dán biejve ávos ja doajvos. ¶ Råhkålip NN:a ja NN:a ja sunnu gállasjvuoda åvdås. ¶ Gijttep gieresvuodas mav goabbák guojmestiska libá gávnnam ja sunnu aktisasj viessomis. ¶ Gijttep doarjos mav oattjoba vaddet ja duosstot. ¶ Viehkeda sunnuv nubbe nubbáj ándagis luojttet ¶ ja ávov ja fámov duv giedas duosstot. ¶ Jesusa namán. tj: Amen ¶ härrá råhkålvis ¶ Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: ¶ Áhttje mijá ¶ guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot, ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni ¶ fiesstim ¶ mijá bäjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep ¶ mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ¶ ihkeven ájggáj. Amen. ¶ Fiesstimhålla ¶ *Buorissjivnnjádus ¶ Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv. h: ¶ Härrá buorissjivnnjedus dunnuv ¶ ja várjjalus dunnuv. ¶ Härrá tjuovggijus árudijás dunnuj ¶ ja årrus dunnuj ármmogis. ¶ Härrá jårggålus árudijás dunnuj ¶ ja vaddus dunnuj ráfev. ¶ Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ sálmma ¶ Tjuojadibme ¶ hávddádibme ¶ hávddádimjuBmeldievnnO ¶ Bielloskuoladibme ¶ Tjuojadibme ¶ (Jubmela:) Áhtje, Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ jali ¶ Gålmaktes Jubmela namán. ¶ Mij lip tjåhkanam NN:av hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit. ¶ sálmma ¶ hávddádimsárnne ¶ Härrá, mijá Jubmel, dån le iellema ája. ¶ Dujna viessop, vájaldip ja lip. ¶ Várjjala mijáv duv gieresvuodan ¶ viessomin ja jábmemin. ¶ Doalvo mijáv ármos rijkkasit. ¶ Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. ¶ hávddádibme ¶ jali ¶ Jubmel, ¶ ij le dádjadahtte ¶ man tjábbe viessom le ja ávos dievva ¶ ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. ¶ guotte suv duv vájmo lahka ¶ nåhkåmahtes gieresvuodajnat. ¶ Guotte aj mijáv akta lahka duv ¶ ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Amen. ¶ jali ¶ Jubmel, mij boahtep duv åvddåj ¶ surgon ja juoren ¶ gájkka dajna majt ep dádjada, ¶ gájkka dajna mij ietjájduváj ¶ (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). ¶ Dån vuojná mijá gadnjalijt, ¶ mijá vájvev ja moarev. ¶ Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav ¶ NN:a viessoma åvdås. ¶ Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. ¶ Viehkeda mijáv ájn viessot. ¶ Duosto NN:av duv fármmaj ¶ nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Amen. ¶ *guodem ¶ Ármmogis Jubmel, guodep NN:av duv giedajda. ¶ hávddádibme ¶ Ednamis le boahtám. ¶ Ednamin vas galga sjaddat. ¶ (+) Jesus Kristus le tjuodtjelibme ja iellem/ ¶ Jesus Kristus duv galggá ma ¶ ŋemus biejve båktet. ¶ jali ¶ Sunji vaddi iellemav. ¶ Duosto suv duv ráfáj ¶ (+) ja vatte sunji Jesus Kristusa diehti ¶ ávvulis tjuodjelimev. ¶ Härrá, Jubmel Áhttje almen ¶ Härrá, Jubmela Bárnne, värálda Lånestiddje, ¶ Härrá, Jubmel, dån ájlis Vuoj ¶ ármmálaste mijáv. ¶ (Jábmembåttån, ma ¶ ŋemus biejven ¶ viehkeda mijáv, libbogis Härrá Jubmel.) Amen. ¶ jali ¶ Jubmel, ¶ dån alme ja ednama Sjivnnjediddje, ¶ dån värálda Lånestiddje, ¶ dån iellema Vuoj ¶ várjala mijáv duv rijkan ¶ dálla ja agev. Amen. ¶ hávddádibme ¶ Rámátlågos ¶ H/V: Gulldalup Tjáluga bágojt jasskavuoda birra Jubmela lunna iellemin ja jábmemin. ¶ Mij låhkåp … ¶ Sálmma ¶ Råhkålvis ¶ h/v: Råhkålup. ¶ h/v: Jubmel, duv gijttep iellemis mav midjij vattá, ¶ mij le dievva bargojs ja åvdåsvásstádusás, surgos ja ávos. ¶ gájkka dassta majt oattjojma suv iellema baktu, ¶ ja majt sån viessomájgen midjij vattij. ¶ Viehkeda mijáv surgon ¶ ja åhpada mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le. ¶ Gijttep bárnát Jesus Kristusa åvdås ¶ guhti uvsav rahpá iellemij mij goassak ij någå. ¶ Guotte mijáv uddni ja juohkka biejve ¶ ja gå ájgge ållån, dibde de mijáv ráfen jábmet. Amen. ¶ Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: ¶ hávddádibme ¶ Áhttje mijá ¶ guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot, ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni ¶ mijá bäjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep ¶ mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ¶ ihkeven ájggáj. Amen. ¶ Sálmma/Tjuojadibme ¶ hivástahttem ¶ Sálmma ¶ hiejttemråhkålvis ¶ Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, ¶ vatte sunji duv ráfev ¶ ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. ¶ hávddádibme ¶ (*) Buorissjivnnjádus ¶ Duosstut Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: ¶ Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. ¶ Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. ¶ Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. ¶ Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ sálmma Tjuojadibme ¶ Rájadusbágo ¶ Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Amen. ¶ jali ¶ Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, ¶ várjjal dijá vájmojt ja dijá ájádusájt Jesus Kristusin. Amen. ¶ jali ¶ Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ¶ ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá åskåldisvuohta ¶ fármastisá mijáv biejvvek, ¶ gå idjá boahtá ¶ ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. ¶ hávddádibme ¶ hávddádimjubmeldievno råhkålvisá ¶ råhkålvis 2 ¶ Härrá, mijá Jubmel, dån le mijá dårvvo buolvas buolvvaj. Jage ja biejve målsudi, valla dån biso dahtanik. Duv ármmo mijáv guoddá iellemin ja jábmemin. Mujttup ja gijttup dassta mav dån NN:a baktu vaddi. Duosto suv rijkkasit. Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. ¶ råhkålvis 7 ¶ Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Amen. ¶ råhkålvis 8 ¶ Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren, gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjáduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev. Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås. Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot. Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Amen. ¶ hávddádibme ¶ hávddádimjubmeldievno tjáluktevsta ¶ dåssjånibme ja åvdåsvásstádus ¶ Härrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. ¶ Härrá, tjieg ¶ ŋalisájs duv tjuorvov. ¶ Härrá, gulá muv tjuorvvasav, gulldala muv råhkålvisájt! Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Härrá, guhtis de bissot luluj? Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli. Härráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat. Härráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda ma ¶ gå gáhttára ideda ma ¶ Dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Härrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus. Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat. ¶ Nåv le aj jábbmegij tjuodtjelibme. Mij dåssjåniddjen sáddjiduvvá, nåhkåmahttán tjuodtjel. Mij gudnedisvuodan sáddjiduvvá, herlukvuodan tjuodtjel. Mij sjiebtjesvuodan sáddjiduvvá, ålles fámon tjuodtjel. ¶ Dij gudi javllabihtit: ”Uddni jali idet vuolggep duon dán stádaj ja ganudip jagev buorre oassásijt dagátjit ”, ehpit dij diede gåk dijá viessom idet le. Lihpit suovva mij oanegattjav vuojnnu ja vas gáhtu. ¶ Jak 4:13–14 ¶ Máná, allup guoros bágoj ähttsu, ájnat dagoj ja sádnesvuodajn. De diehtep sádnesvuoda máná lip, ja jus vájmmo mijáv duobbmi de jasskavuodan lip suv åvdån, gå Jubmel le mijá vájmos stuoráp ja gájkka ¶ hávddádibme ¶ diehtá. Muv gärrása, jus vájmmo ij mijáv duobbmi de Jubmela åvdån jálo lip. ¶ 1 Joh 3:18–21 ¶ dårvvo Jubmela lunna ¶ Diedáv mav didjij lev ussjolam, Härrá hoallá: buorev, iv baháv. Boahtteájgev ja dårvov didjij vattáv. Gå muv tjuorvvobihtit ja munji råhkålihpit, de guláv. Gå muv åhtsåbihtit, de gávnnabihtit. Härrá hoallá: Gå ålles vájmostihtte åhtsåbihtit, de gehtjav vaj muv gávnnabihtit. ¶ Härrá le muv räjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Räjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuoj ¶ Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gäjnojt muv lájddi, namás guddnen. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv ma ¶ svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. ¶ Jubmel le mijá dårvvo ja gievrrudahka, niedan viehkke mij goassak ij biehte. Danen ep balá vájku ednam skielbbi ja váre mera tjieg ¶ ŋalissaj vierri, ¶ ihka tjátje sjåvvi ja såbddu ja váre mera alvos márramis doargesti. ¶ Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda. Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gäjnov. Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda. Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis, ¶ hávddádibme ¶ valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij. Sál 73:23–26 ¶ Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá? Viehkke Härrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gähttjá. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Härrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Härrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomat ájttá. Härrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. ¶ Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gätjátjij vuoj ¶ ŋadittjat luluv vuolgget, ¶ de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit. Jus luluv javllat: Sjievnnjet muv gåbttjis, tjuovgga muv birra idjan sjaddis, de dunji ij le sjievnnjet sjävnnjadin, idja le tjuovggat degu biejvve, iesj sjievnnjet le tjuovgga, ¶ Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuoj ¶ ŋadimnuobev vattáv. Válldit muv svagájt oalggáj ja oahppit mujsta ¶ gänna le lidna ja njuorris vájmmo, de dijá sielojda vuoj ¶ ŋadimnuobev ¶ oadtjobihtit. Muv svagá li vuohkasa ja noade gähppat.” ¶ hávddádibme ¶ E gus vihtta tsitsátja guovte guohpárbiednigattja åvdås vuobdeduvá? Valla Jubmel dajs avtak ij vajálduhte. Ja tjabu dijá oajve vuobddatjoale li lågåduvvam. Allit balá, diján le ienep árvvo gå vájk man edna tsitsátjin. ¶ Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ie ¶ ŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla ¶ li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjieg ¶ ŋalisán jali mige ietjá, ¶ mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán. Rom. 8:38–39 ¶ Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit, ájnat suv baktu väráldav gájutjit. ¶ Joh 3:16–17 ¶ De Jesus sunji hålaj: ”Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. ¶ Joh 11:25–26 ¶ jáhtto ja doajvvo ¶ Jubmel ij le jábbmegij ájnat viesso almatjij jubmel, dajna gå sunji li gájka viessomin.” ¶ Muv sávtsa gulli muv jienav, mån dajt dåbdåv ja tjuovvu muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. ¶ Joh 10:27–28 ¶ De Jesus sunji hålaj: ”Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá. ¶ Joh 11:25–26 ¶ Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat? Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev. ¶ Joh 14:1–3 ¶ hávddádibme ¶ Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ie ¶ ŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla ¶ li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjieg ¶ ŋalisán jali mige ietjá, ¶ mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán. ¶ Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme. Jus mij iellep de Härráj iellep, ja jus jábmep de Härráj jábmep. Juogu dal iellep jali jábmep de Härráj gullup. Dan diehti Kristus jámij ja vas älláj Härrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám. ¶ Nåv aj dijájn: Gå dal Vuoj ¶ ŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat, ¶ gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen. Dan diehti ádnus sån, guhti gielaj sárnnu, máhttudagáv hålav tjielggitjit. ¶ Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat. Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám. Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje? Jábmem, gånnå le duv vuojtto? Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka. Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij härrá Jesus Kristusa baktu vaddá. ¶ Diehtep gå gajkoduvvá goahte mij le mijá viesso ednamin, de miján le viesso almen mij le Jubmelis, ihkeven viesso mij ittjij giedaj dagáduvá. Sjuohkadallap dáppe viesodijn, dajna gå vájddep almmelasj viessuj gárvoduvvat. Gå de dasi lip gárvoduvvam, de ep rihttsot gávnadalá. Mij, gudi dán goaden lip, vájvijs sjuohkadallap; ep ham sidá rihtsahit, ájnat gárvoduvvat, vaj jábbmelasj luluj iellemis njieladuvvat. ¶ Mijá ájtteklánnda le almen, ja dåppelt aj vuorddep suv, guhti mijáv le gájutjit, härrá Jesus Kristus. Sån mijá rasjes rubmahav ietjájduhttá, vaj sjaddá suv herlukvuoda rubmaha lágátjin, danen gå sujna le fábmo gájkka ietjas vuolláj biedjat. ¶ hávddádibme ¶ Ij le ham miján dáppe ednamin stáda mij bissu ájnat vuorddep dav mij le boahtemin. ¶ Muv gärrása, Jubmela máná dal lip, valla ij le ájn bihkusin manen sjaddap. Diehtep galla gå ietjas bigot de suv lágátjin sjaddap, dajna gå bessap suv vuojnnet gåktu le. 1 Joh 3:2 ¶ Ale balá. Mån lev vuostasj ja ma ¶ ŋemus, ja guhti viesov. Jábmám lidjiv, ¶ ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj. ¶ Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” ¶ hávddádibme ¶ hávddájluOjTTem/ gudnalihTe luOjTTem ¶ Sálmma ¶ Rámátlågos ¶ (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. ¶ Almatja biejve le degu rásse, ¶ sån giedjegahttá degu giette giedjek. ¶ Gå biegga vássá, de ij le desti, ¶ dan sadje ij dassta majdik diede. ¶ Härrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj ¶ sidjij gudi le balulattja. ¶ Råhkålvis ¶ Mijá Jubmel ja Sjivnnjediddje, dunji guodep NN:av. ¶ Dårvustallap dunji, guhti midjij iellemav vaddi, ¶ fármasta mijáv aj jábmemin ja ihkálasjvuodan. ¶ Sihtap duv lahka årrot dálla ja agev. ¶ Gijttep NN:a viessomájge åvdås ednamin, ¶ gijtov gájkka dassta mav midjij vattij. ¶ Viehkeda mijáv viessoj åvdås viessot ¶ dav ájgev mij miján ájn le. Amen. ¶ hávddádibme ¶ härrá råhkålvis ¶ Áhttje mijá ¶ guhti le almen. ¶ Ájlistuvvus duv namma. ¶ Båhtus duv rijkka. ¶ Sjaddus duv sidot, ¶ gåk almen, nåv aj ednamin. ¶ Vatte midjij uddni ¶ mijá bäjvvásasj lájbev. ¶ Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, ¶ nåv gåk mij aj luojttep ¶ mijá velgulattjajda. ¶ Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ¶ ájnat várjjala mijáv bahás. ¶ Juhte duv le rijkka ¶ ja fábmo ja herlukvuohta ¶ ihkeven ájggáj. Amen. ¶ hiejttemråhkålvis ¶ Vatte, (Å) Jubel/ (Å) Härrá, ¶ NN:aj duv ráfev, ¶ ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. ¶ jali ¶ Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, ¶ vatte NN:aj/sunji duv ráfev ¶ ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. slutbön enligt förslag eller med andra ord. ¶ hávddádibme ¶ Buorissjivnnjádus ¶ Råhkålup Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv. ¶ Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. ¶ Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. ¶ Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. ¶ Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá namán. Amen. ¶ Sálmma Rájadusbágo ¶ v: ¶ Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Amen. ¶ jali ¶ v: ¶ Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin. ¶ jali ¶ v: ¶ Áhtje hukso, ¶ Bárne gieresvuohta ¶ ja ájlis Vuoj ¶ ŋŋanisá åskåldisvuohta ¶ fármastisá mijáv biejvvek ¶ gå idja boahtá ¶ ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. ¶ Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Dån vállji ¶ Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. ¶ Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. ¶ – Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut? ¶ – Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj? ¶ – Rievtugis oassásijda? ¶ – Báhtariddjeássjijda? ¶ – Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj? – Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit? ¶ – Birásbargguj? ¶ – Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda? ¶ – Girkkohuodnahij huksamij? ¶ Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat? ¶ Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima ¶ Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. ¶ Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. ¶ Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. ¶ Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. ¶ Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. ¶ Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. ¶ Girkkoválljimin ragátbiejve 18.b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Gesi sidá åskov vaddet? Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31.b. Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. ¶ Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána. ¶ Sáhtsodum nieljetjiegaga = dåjmadimorgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim- ja dåjmadimorgána. ¶ DO ¶ Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima ¶ Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d.j. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. ¶ RIJKALASJ ¶ MIERRE ¶ MIERRE ¶ MIERRE ¶ GÅ ¶ TJOAGGULVIS ¶ GIRKKO ¶ GIRKKO ¶ GIRKKO ¶ GIRKKO ¶ MIERRE ¶ GÅ ¶ TJOAGGULVIS ¶ Jienastibme ¶ Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. ¶ Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. ¶ SIERRALÁGÁSJ ¶ Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. ¶ ÅLLES ¶ Ragátmáno 5.b. ja ragátmáno 14.b. gaskan máhtá jienastit pastora-/tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. ¶ SIERRALÁGÁSJ ¶ Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. ¶ Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalloj dárbaha ”brevvajienastimskurpov” mav rávvi duv pastora-/tjoaggulvisdåjmadagás. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14.b. jåvsådit. ¶ Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”Brevvajienastimskurpon” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. ¶ Gejda máhtá jienastit? ¶ Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Máhtá aj jienastit sierra ulmutjij gev ienemusát sidá válljit, ruossi de kandidáhta namáv nammadimjuohkusa listan! Nammadimjuohkusa ietja diededi gåktu sihti girkko galggá barggat ja doajmmat boahtteájgen, gåsi Svieriga girkko galggá fámojt biedjat. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se. ¶ Válljimbåhtusa ¶ Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. ¶ Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31.b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se. Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. ¶ Buorre diehtet Girkkoválljima birra 2005 ¶ Svieriga girkko l demokráhtalattjat vuododum ja vuorddá berustimev ja åvdåsvasstádusav 5,8 miljåvnå sebrulattjajs gudi jienastit oadtju. Girkkon válljip juohkka nälját jage gudi galggi tjoaggulvisájn, girkkosiebrijn, stiftajn ja girkkotjåhkanimen mierredit. ¶ 2005 ájllegin ragátmáno 18.b. la Svieriga girkko válljimbiejvve. Gut Svieriga girkkuj gullu ja maŋemusát válljimbiejve dävddá 16 jage oadtju jienastit. Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ma li åvdutjis registreriduvvam (ma álmmuk válljimin belludahkan gåhtjoduvvi). Máhttá aj vil sierra ulmutjij jienastit – nabbu ruossit kandidáhtav mav ienemusát sidá válljidum. ¶ Dájda máhtá jienastit ¶ Tjoaggulvissaj ¶ Tjoaggulvissaj gånnå la álmmuktjáledum. Girkkofábmoduvvam jali nåv gåhtjoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde l tjoaggulvisá alemus mierredim orgána. ¶ Girkkosäbrráj ¶ Jus tjoaggulvis gånna l álmmuktjáledum la girkkosiebren oasse de válljima aktisasj girkkofábmoduvvamij dagáduvvá. Tjoaggulvisá aktanbarggi girkkosiebren åvdemusát ekonomalasj ássjijda. ¶ Stiffafábmoduvvamij ¶ Svieriga girkko l juogedum lågenangålmmå stiftajda. Juohkka stiffta tjuottjoduvvá biskåhpas ja gåbttjå tjoaggulvisájt stifta geográfalasj bájken. Stiftaj barggogåhtjos le åvdedit ja gähttjat tjoaggulvisiellemav. Stifftafábmoduvvam la stifta alemus mierredim orgána. ¶ Girkkotjåhkanibmáj ¶ Svieriga girkko alemus mierredim orgána. ¶ Säbrrat ¶ Ragátmáno 18.b. girkkoválljima baktu gájkajn gudi Svieriga girkkuj gulluji l máhttelis säbrrat ja hábbmit boahtteájge girkkov. Jienastime baktu máhta dav dahkat jali säbrrat válljimin nammadimjuohkusin. Säbrrat máhttá juogo de nammadimjuohkusin mij juo gávnnu jali ietjas juohkusav dahkat. Válljimáldar la 18 jage maŋemusát válljimbiejven. Girjásj ”Att ställa upp” mij le tjáledum dárogiellaj, giehttu gåktu Girkkoválljimin säbrrá. Internehtas máhttá dav viedtjat: ¶ http://www.svenskakyrkan.se/kyrkoval2005/4.htm. ¶ Ájggeplána ¶ Vuoratjismáno 15.b. viertti nammadimjuohkusa åtsålvis registardime hárráj ja kandidáhtaj diededibme stifftastivran jali girkkostivran gávnnut. Maŋemus biejvve l moarmesmáno 15.b. ¶ Bårggemáno 31.b. galggi jienastimkårtå rájadum årrot gejda oadtju jienastit. Ragátmáno 5 - 14.b. gaskan máhttá åvddåla jienastit. Jienastimkårttå agev rávkaduvvá gå åvddåla jienasta. Máhttá aj brevvajienastit ja le aj máhttelis rádjat sáttagav ¶ duv åvdås jienastit. Sáttagij- ja brevvajienastibmáj rávkaduvvá sierralágásj kuvera majt máhtá ietjat tjoaggulvisás oadtjot. ¶ 2005 18.b. ragátmánon, jienastibme Válljimlanján dagáduvvá. Jienastimkårtån vuojnnu válljimladnja ja rabásájge. ¶ 2006 1.b. ådåjakmánon ådåválljidum ulmutja ietjasa barggogåhttjusijda álggi ¶ . ¶ Lulesamiska (pdf, 219 kB) ¶ Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Dån vállji. ¶ Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. ¶ Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. ¶ Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat? ¶ Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut? ¶ Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj? ¶ Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit? ¶ Báhtariddjeássjijda? ¶ Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj? ¶ Birásbargguj? ¶ Girkkohuodnahij huksamij? ¶ Rievtugis oassásijda? ¶ Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda? ¶ Girkkoválljim ragátmáno 18.b. ¶ Girkkoválljimin ragátbiejve 18.b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Gesi sidá åskov vaddet? Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31.b. Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. ¶ Girkkoválljim la gålmmå jali niellja válljima ¶ Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. ¶ 1) girkkofábmoduvvama jali njuolggaválljidum girkkoráde ¶ Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. ¶ 2) aktisasj girkkofábmoduvvama ¶ Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. ¶ 3) stiftafábmoduvvama ¶ Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. ¶ 4) girkkotjåhkanibme ¶ Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. ¶ Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. ¶ Njuolggaválljima ¶ Rijkalasj mierre ¶ Girkkotjåhkanibme ¶ Girkkostivrra ¶ Dajvak mierre ¶ Bájkálasj mierre ¶ Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis ij sebra girkkoaktisasjvuohtaj ¶ Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis säbrrá girkkoaktisasjvuohtaj ¶ Aktisasj girkkofábmoduvvama ¶ Girkkosiebrreráde ¶ Girkkofábmoduvvama ¶ Girkkoráde ¶ Njuolggaválljidum girkkoráde ¶ Girkkojiednadak ¶ Návti doajmmá ¶ Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga= mierredimorgána.Sáhtsodum nieljetjiegaga= dåjmadimorgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim ja dåjmadimorgána. ¶ Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d.j. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj .Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. ¶ Jienastibme ¶ Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. ¶ Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. ¶ Válljimbiejven ragátmáno 18.b. ¶ Válljimlanján ¶ Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. ¶ Sierralágásj jienastimsajijn ¶ Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. ¶ Válljimbiejve åvddål ¶ Dåjmadagá ålles rijkan ¶ Ragátmáno 5.b. ja ragátmáno 14.b. gaskan máhtá jienastit pastora-/tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. ¶ Sierralágásj jienastimsaje ¶ Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål.. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. ¶ Brevvajienastibme ¶ Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalloj dárbaha ”brevvajienastimskurpov” mav rávvi duv pastora-/tjoaggulvisdåjmadagás. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14.b. jåvsådit. ¶ Sáttakjienastibme ¶ Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”Brevvajienastimskurpon” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. ¶ Gejda máhtá jienastit? ¶ Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Máhtá aj jienastit sierra ulmutjij gev ienemusát sidá válljit, ruossi de kandidáhta namáv nammadimjuohkusa listan! ¶ Nammadimjuohkusa ietja diededi gåktu sihti girkko galggá barggat ja doajmmat boahtteájgen, gåsi Svieriga girkko galggá fámojt biedjat. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se ¶ Válljimbåhtusa ¶ Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. ¶ Duv jienastimkårttå ¶ Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31.b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. ¶ Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se . Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. ¶ Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. ¶ Svieriga girkko sosiálalasjbargon aktijbarggá sebrudagá måttijn sosiálalasj ásadusájn, ietjá girkkoj ja jáhkkosiebrij jali ideella organisasjåvnåj. Moadda almulasj barggosaje nåv gåk universitehtan, gádjomdievnastusán, várjjofámon, kriminallasujton ja polijsan la máhttelisvuohta härrájn gávnadit. ¶ Diakona ja härrá barggi sjávovälggogisvuodan. Manádi vuorrasij ja skibáj lunna, ásadi surggojuohkusijt ja ságasti aktugattjaj viessoma ávo ja vájve birra. ¶ Sosiálalasj bargon girkko gávnat aj boastoaddnij ja sijá lagámusáj doarjotjit ja viehkedittjat. Máhttá ságastimjuohkusijt álgadit fámodum nissunijda ja ålmmåjda ja viehkedit fuolkijt hiehtevidjurijs ma vahágahtti äjgadijt ja mánájt. Muhttijn tjoaggulvisá aj máhtti vaddet ekonomalasj viehkev dárbulattjajda. ¶ Rijka moatten vuodoskåvlå alemusklássan- ja gymnásaskåvlån gávnnuji skåvllåhärrá ja diakona doarjjan oahppijda. Goappátjagá skåvllåájgen ja skåvllåájge maŋŋela oahppe máhtti sijájn aktavuodav válldet ságastittjat birra gájkka åhpadusás gitta identitähttaj ja jáhkkuj. Vuollelin lågå ienebuv birra makkir vidjurijn Svieriga girkko máhttá duv doarjjot. ¶ Surggojuohkusa Surggojuogos la unna juogos vidájn gitta gávtse sebrulattjaj gudi gávnadi juogadittjat ájádusájt ja dåbdojt birra gåktu l masset lagámusáv. Juogos gávnat mierredum bále máhtalgis lájddijiddjij ulmijn gesi l massam suv viessomrádnav, mánav jali vuorrasap äjgádav. ¶ Girkko fuolkkerádevaddem Svieriga girkko fuolkkerádevaddem gávnnu gájkajda gejn li gassjelisvuoda sijá lahka gasskavuodajn. Ulmme l gávnnut gesi l válldum jali l aktijårro, sirádum ulmutjijda jali gejda ájggu sirádit, gesi l gássjelisvuoda sirádime maŋŋela ja gesi l gassjelisvuoda gasskavuodan suv lagámusájda. Fuolkkerádevaddema barggijn la sjávovälggogisvuohta ja e ga journalajt tjále. ¶ Barggo seksualalasj illastime vuossti Svieriga girkko sihtá doarjjot mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gudi li seksualalattjat illastuvvam girkko birrusijn. Ihtanis seksualalasj illastibme gåbttjå gájkka umasslágásj seksualalasj duolmmomis gitta seksualalasj illastibmáj, goappátjagá ássjálasj dago ja morálalasj lájttaĺahtte dago. ¶ Javllamusá, gietjestime ja seksuálasj gietjestime aj nuppe ulmutja vuossti riekknidalla illastibmen. Åvdebut álu buodon njálmev seksualalasj illastime gáktuj. Svieriga girkkko sihtá åvdedit sjávoårrom seksualalasj illastimij birra doajeduvvá, sihtá guorrasit masi ájtu dáhpáduvvá, ja dåjmadit dan milta. ¶ Skihpadåhpegirkko Gut suorgos dejvadallá jali dárbaj viehkev máhttá aktavuodav válldet njuolgga girkkujn skihpadåben. Máhttelisvuohta adnet rågosladnav ja barggijt la girkko ålediddje goappátjagá skihppijda, lagámusájda ja barggijda gudi sihti sierra ságastimev ja siellosujtov jali säbrrat jubmeldievnojda ja råhkusijda. ¶ Härrájn, diakonajn ja iehtjadijn gudi barggi skihpadåhpegirkkon li sjávovälggogisvuohta ja e journalajt tjále. Ij dárbaha årrot ristagis manádittjat skihpadåhpegirkkon. Jus soames skihpavuoda diehti ij máhte boahtet rågosladnaj de härrá máhttá skihppe lusi boahtet. ¶ Duv tjoaggulvis máhttá ienebuv giehttot Aktavuodav válde ietjat tjoaggulvisájn oattjotjit ienep diededimev sijá sosiálalasj dåjma birra. ¶ Gå häjos nissunij vatteduvvá åskeldimev loaddnut ja buoredit viessomav suv fuolkkáj de l rijkajgasskasasj bargos oasse. Sämmi l gå hiv-dähppom jali aidsskihppe duostodovvá huvsos sadjá gå rájadallat. Jali gå ulmutja ságasti såbadusá birra sadjáj gå nubbe nuppep vasjijn duosstot, ja rijddo ráddnasemasvuodas målsuduvvá. Jårbbå värált, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo l aktijbarggam girkkoj Afrikin ja Asian badjel tjuohte jage. Uddni bargaduvvá väráldij rievtesvuodajn váni nielge, häjosvuoda ja duolmmoma dagi väráltvijdes ristagis aktisasjvuodan. ATC-allianssa gávnnu birra värálda. Juohkka sajen ulmutja barggi vájkudittjat ja buoredittjat sijá viessomav. ¶ Vatta aktugattjasj li ájnnasa Dán bargon la barggo biebbmuj ja tjáhtjáj gájkajda, lánndadáfoåvddånibme, teologalasj åhpadus, mikrolåna ja spárram ja såbadus ja jáhkkudakságastallam. Valla aj oajbbom rievtesvuohtaj, buojkulvissan rievtes oasestibme, håhkkånimdago, ulmutjij riektá ja nissunlasj lájddijibme. ¶ Barggo biednigahteduvvá ienemusát biednigijs ma tjoahkkeduvvi Svierigin. Vatta tjoaggulvisájs, aktugasj vaddijs ja siebrijs doarjju bargos ednagav väráldij ienep rievtesvuohtajn. Biednikdoarjja Sidas ja EUas la ietjá ájnas sisboahto. Svieriga girkko tjoaggulvisá li vuodo rijkajgasskasasj bargon. Diededi, åhpadi ja tjoaggi biednignijt, buojkulvissan kollektaj, basaraj ja dåjmaj baktu stádan. Vierrevuoda hähttuji gádoduvvat Viehkke l ájnas, valla ij tjoavde gájkka gassjelisvuodajt. Vierrevuoda ma ulmutjijt duosstu viessot árvvogisláhkáj hähttuji gádoduvvat. Avtabále gå gájka galggi máhttet ietjasa biebbmat dálla, de hähttuji ednama luohko bissot boahtte buolvajda. Jårbbå värált, Svieriga girkko dårjav vaddá bájkálasj girkkojda ja organisasjåvnåjda Europan, Afrikin, Asian, Latijnnaamerikin, ja Mellan Östernin aktijbargo baktu rijkajgasskasasj girkkolasj värmmádagájn. Anedahkes vuohke l barggat bissolis buoredibmáj. Girkkokansliddjan Uppsálan plániduvá tjoaggem, álmmukåhpadus ja vájkudimbarggo. Danna mierreduvvá makkir prosjevta umasslágásj sajijn väráldin ma galggi doarjjoduvvat ekonomalattjat jali persåvnålattjat Jårbbå väráldis, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo. ¶ Máhttep dåbddåt gieresvuodav gasskavuodajn ietjá ulmutjij ja Jubmelijn. Jubmel sihtá mijá viessomav ja sihtá vuododit gasskavuodav juohkka ulmutjij. Jesusa baktu oadtjop ienebuv diehtet majt Jubmel sihtá ja gut Jubmel la. ¶ Jubmel ulmutjin Jesusin la sierralágásj lahka gasskavuohta Jubmelij, sån la Jubmel iesj ulmutjin. Giehto Jesusa birra gávnnuji nieljen evangeliumin Rámádin. Rámát la girjje måttijn åsijn mij giehttu ulmutjij gávnadimij dåbdijdusájt Jubmelijn. Jesus väráldij boahtá danen gå Jubmel mijáv ähttsá ja sihtá midjij ihkevenájgev rahpat, goappátjagá åvddåla ja maŋŋel jábmema. Jubmel sihtá mij galggap oadtjot ienep diedojt Jubmela rijka birra ja gieresvuoda birra. Girkko guovdásj ja viessomgálldo Girkko guovdásj ja viessomgálldo l Jesus Kristus ja evangelium suv birra. Evangelium ulmutjav doalvvu aktisasjvuohtaj Jubmelijn, gut la suv sjaddam ja ulmme. Jubmelin la vijsesvuodas, ármos ja gieresvuodas rájedis tjiegŋalisvuohta. ¶ Girkko jáhkko l vuodo åskeldibme Jubmelij ja l vuododum Jubmela ájmodis dagojda, ma li dåbddusa Rámádin ja duosstu ulmutjijt sijá viessomin. Råhkålvis la ájnas Jáhkket la dårvustallat ja oajbbot. Råhkålvis ja dábálamos vuohke jáhkkuj. Råhkålittjat ij dárbaha jáhkket. Vájmo duodalasjvuohta ja åhtsålibme l ájnas råhkålvissaj. Ájgev mierredit råhkålvissaj ja dáv ájgev årrot aktu allasis ja suv råhkålvisájn la álggovijor gasskavuohtaj Jubmelijn. Ij la ájnas man buoragit mijá råhkålvis la hábmádum. Vájmo ságastallam Jubmelijn la ájnas. Ristagis dåbdåstibme Ristagis girkko dåbdås avtav Jubmelav- Áhttje, Bárnne ja ájlis Vuojŋŋanis – mij sjivnnjet, lånes ja iellemav vaddá. Svieriga girkko l väráltvijdes girkkos oasse ja juohká ristagis dåbdåstimev ja hieveduslávludisáv goalmaktes Jubmelij. Jáhkko åvddåjbuvteduvvá dåbdåstimen bágon ja dagon ja l árbbe apostolak ájges. Gålmån oabmásamos jáhkkodåbdåstimen li sierrasadje gåvådussaj jáhko ja girkko aktelasjvuohtajt ájgij tjadá. Lågå guovtev dajs rievtesbielen. Evangelak-luhterak girkko Svieriga girkko gullu evangelak-luhterak árbbedáhpaj augsburgak dåbdåstimijn 1530 jage rajes mij aktidij dåbdåstimtjállagav. Dåbdåstimtjállaga reformasjåvnnåájges li bagádiddje vihtanus gåktu jáhkko tjielggiduváj vásstádussan ájge gatjálvisájda. ¶ Girkko jáhkko ja åhpadus hábmáduvvá teologalasj refleksjåvnå baktu mij la jáhkko ja dåbdåstibme. Viddno la aktugasj ristagisájda ja girkkuj juohkka ájge ådåsis dåbdojn ájádallat jáhko tjiegŋalisáv ja tjielggit dan sisanádusáv. Ij jáhkkodåbdåstibme ij ge åhpadus la ulmme jáhkkuj. Da vuosedi mij la girkko vissesvuohta ja tjielggiji jáhkov. Aktan ájdan ságastallmijn ietjá árbbedábij, sárnnedimen ja jubmeldievnon Svieriga girkko åvddålijguovlluj suv jáhkov sárnnet. ¶ Gatjálvisá sebrulasjvuoda birra Svierigin åvdebut sjattaj automáhtalattjat sebrulasj Svieriga girkkon riegádimen. Uddni sebrulattjan sjatta gástadime baktu. Goappátjagá máná, tonåringa ja vuorrasappo máhtti gástaduvvat. Jus mánná ij la gástadum de sujttoaddne máhttá diededit sijá mánná galggá sebrulattjan årrot Svieriga girkkon. Máná gudi li lågenanguovte jage vuorrasappo galggi ietja miededit. ¶ Jus dån la juo gástadum ietjá ristagis siebren de máhtá sjaddat sebrulattjan Svieriga girkkon ságastime maŋŋela girkkohärrájn. Dån gut la häjttám sebrulasjvuodav Svieriga girkkon duostoduvá ruoptus sebrulattjan. Jus illa visses jus dån la sebrulasj jali dujna li ietjá gatjálvisá sebrulasjvuoda birra de aktavuodav válde tjoaggulvisájn gånnå åro. ¶ Sebrulasjmákso Svieriga girkko doajmma Svierigin ja ålggorijkan mávsedvvá sebrulasjmávsos, mij aj gåhtjudallá girkkomákson. Ienemusá vatteduvvi duv bájkalasj tjoaggulvissaj. Mákso galggá rähkkut juohkkabäjvvásasj bargguj mánáj, nuoraj ja vuorrasappuj, kåvråjda ja jubttsatjiegajda, skihpadåhpegirkkuj, fuolkkerádevaddemij, juorabargge härrájda, gávnadimsajijda ja dåjmajda ulmutjida gudi li aktu ja hejmadisulmutjijda. Gájka máksep aj bájke girkkohuodnahij ja kultuvrrahistårjalasj árvoj gähttjuj boahtte buolvajda. ¶ Man ednagav mávsá sebrulasjvuohtamáksuj mierreduvvá guovtet oases: duv sisboahto ja makkir tjoaggulvissaj gullu. Rijkkagasskamierre girkkomáksuj 2011 la 0,99 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. ¶ Hávddádimgållo Bakku hávddádimgållo mávseduvvá gájkajs gudi li álmmuktjáledum Svierigin. Rijkkagasskamierre gålluj 2011 la 0,24 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. Svieriga girkko l oajvveålmåj hávddádimdoajmmaj Svierigin, ietján gå Stockholma stáda ja Tranåsa kommuvnna. Deklarasjåvnnåblankehtan máhtá vuojnnet duv girkkomávsov ja hávddádimgålov. ¶ Hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos Jus dån mierreda hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos de dav diededa duv bájkálasj tjoaggulvissaj. Máhtá riŋŋgit, manádit jali tjállet duv tjoaggulvissaj ja adnot blankehtav hiejtedibmáj. Dån máhtá aj rádjat persåvnålasj vuollájtjáledum adnomav dábálasj brevan ja rádjat dav tjoaggulvissaj. Jus dån illa visses makkir tjoaggulvissaj gullu de máhtá dav åhtsåt sválldasa baktu rievtesbielen. ¶ 20 år siden Árrans grunnstein ble nedlagt / 20 jage rájes gå Árrana vuodogiergge biejaduváj - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Uddni, bårggemáno 17.biejve 2012, le 20 jage rájes gå GM Drådnik Sonja Árrana vuodogiergev biejaj. Prinsæssa Märtha Louise aj oassálastij. ¶ Mujttádahttep dáhpádussáv ja kl. 12 æjvvalip káffabåddåj, barge ja ietjá ulmutja ma båhti. ¶ GM Gånågis Harald guovdátjav formálalattjat rabáj biehtsemánon 30.biejve 1994. Almma gåktalågåt biejvve ávvudallap esski jagen 2014. ¶ Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen le Divtasvuona suohkana åvddås rádjam giedjegijt varrudagáj dáj bágoj: ¶ “Vuorbbe gåktalågåtbiejvijn gå Árrana vuodogiergev biejaduváj”. ¶ Árran –julevsáme guovdásj le vuododus man ulmme le æjggut ja dåjmadit Árranav nasjonála sáme institusjåvnnån ja dan baktu julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttet. Jage 2008 rájes, le aj Árranin åvdåsvásstádus musea Bihtámsáme guovlon. ¶ Uddni le Árran stuorra barggosadje man doajmmasuorge li mánájgárdde, giellaguovdásj, musea, girjjealmmudahka, duodje, dutkám, j.n. Lájggijidje li Sámedigge, NRK Sámi Radio, Tråmsså universitehtta ja Norlándda universitehtta. Árran aktan lájggijidjijin le tjoahkkáj 40 jahkevirgge institusjåvnnåj. ¶ Árranin le, ja joarkká duodastahttet ja guoradallat sáme histåvråv ja kultuvrav, åhpadit julevsáme gielav, mánájgardev doajmadit, almodit julevsáme girjijt, nannit duojev æládussán, åvdedit mannoæládusáv j.n.v. Ietjá bágoj javladum, Árran –julevsáme guovdásj galggá liehket almma ja symbåvlålasj dållåsadje mij åvdet ja nanni ielle julev – ja bihtámsáme kultuvrav, gielav ja identitehtav. ¶ Moatte láhkáj lip dagu esski álggám dáv bargov. Majna Árran galggá barggat ij la ihkeven ájggáj mierredum, juska miján le dievva bargo majt miejnnip galggi vuoroduvvat. Gåktu sihtabihtit didja Árran galggá liehet? Árran le ådå plánaj bargamin, ja ådåstuhttemin oames. Midjij le de ájnas oajvvadusájt dijájs oadtjot. ¶ direktørra ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ 2010 - 2020 násjunála suvddempládna - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, Barlindhaug ASan hålaj Råmsa 14.06. 2007 guovlulasj tjåhkanimen 2010 - 2020 násjunála suvddemplána birra. Barlindhauga låbijn almmudips lågådallamav "Siebrudakdile rievddadime, æladusiellema dárbo ja suvddemdárbo 2020", majt dárruj dánna gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Ådå Ruonasednam - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. ¶ Kronihkka “Traktáhtta vaj ij?” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan sjnjilltjamáno 17.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Ådåstibme ja sjuggelisvuohta iemeálmmukperspektijvan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Nordlánda fylkkamánnen ja Nordlánda fylkkasuohkanin lij konferánssa guovlulasj åvddånime ja sáme sjuggelisvuoda birra 20.- 21.05. 2008 Bådådjon. Konferánsan hålaj Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø. Ságastij ådåstime ja sjuggelisvuoda birra iemeálmmukperspektijvan. Hålav dárruj gávna dánna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Æjvvalibmáj varresvuoda birra - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Divtasvuona demænssasiebrre aktan Árran julevsámeguovdásj gåhttju Æjvvalibmáj varresvuoda birra. ¶ Ássjen li: ¶ Buorisboahtemsárnnu: Fred Andersen ¶ Sáme dåbdudakæjvvalime: Mathilde Mathisen ¶ Kulturdåjma mánáj ja vuorrasappoj gaskan: Kristine Grønnmo ¶ Demæssasiebre 50-jage ávvudallam Álmmukvarresvuoda nasjonálasiebren. ¶ Guossodip káfajn ja gáhkoj ¶ Gájka li buorisboahtám! ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Álmmuktjåhkanibme / Folkemøte: ”Rájáj åvddåla ja rájáj rastá” / ”Före gränser och över gränser… ”. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran julevsáme guovdásj gåhttju álmmuktjåhkanibmáj duorastagá gålgådismáno 4. biejve kl 18.00 Árrana auditåvrån. Tjåhkanibme le oasse Árrana jage 2012 dutkambiejvij prográmmas. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Álmmuktjåhkanibme rádjáoahpestimprosjevta birra - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran julevsáme guovdátja auditåvrån Ájgge: javllamáno 10. biejve kl. 18.00 ¶ Båhtusa prosjevtas dá rádjáj åvddånbuvteduvvi. NRK-filmma “Grenseloser i Tysfjord 1940-45” vuoseduvvá. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Åpningstider - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Árbbe – árbbedábálasj máhtudahka dálásjájges / tradisjonell kunnskap i moderne tid. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Vihtta nuorra sáme duodjára vuosedi muorra- ja tjoarvveduojev. / Fem unge samiske duodjiutøvere viser tre- og hornduodji/kunsthåndverks produkter. ¶ Buorisboahtem Árranij ja Árbbe- árbbedábálasj máhtudahka dálásjájges vuosádusá rahpamij Kl 12.00 Rahpam ja åvddånbuktem. / Velkommen til åpninga av utstillingen Árbi - tradisjonell kunnskap i moderne tid . Kl 12.00 Åpning av utstilling og presentasjon . ¶ Kl 13.00 Lågådallam Árbbe-vuosádusá ja duoje birra. Lågådalle li Nils-Johan Labba, Per-Stefan Idivuoma och Mattias Harr ./ ¶ Kl 13.00 Foreläsning om Árbi-utstillingen og om duodje av Nils-Johan Labba, Per-Stefan Idivuoma och Mattias Harr. ¶ Vihtta nuorra sáme duodjára vuosedi muorra- ja tjoarvveduojev. Jåhttevuosádus le gåhtjoduvvam ÁRBBE ja dat la vuojn sijá árbbe. Duoje baktu vuosedi sij gåsi gulluji ja man ájnas árbbedábálasj máhtukvuohta ja kultuvra árbbe le, man vuodon de sij máhtti åvddånahttet ja åvddånbuktet duojev dálásjájgen. Ábnnasij, hámij ja dåjma dádjadusása li oahppam máttojsis majt vas dá vidás joarkki maŋŋebuolvajda oahppat. Vuosádusán åvddånbuktá juohkkahasj ietjás gålmmå sierralágásj duojev, ma de aktan vuosedi ietjaska vijdes duodje máhtukvuodav ja berustimestisá. Duojes åvddånbåhti ietjasa fuolkij árbbedábálasj máhtukvuohta ja duodjuhimhábme. ¶ Lågå ienebuv: http://www.árbi.se ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Árktisa stivrrim - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. ¶ Kronihkka “Smávsiebrudagá” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan sjnuktjamáno 20.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Árran er godkjent lærebedrift./ Árran le dåhkkiduvvam oahpposadjen. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Nordland fylkeskommune har godkjent Árran som lærebedrift i kontor- og administrasjonsfaget, og gi opplæring i samsvar med læreplanene. Nordlánda fylkasuohkan le dåhkkidam Árranav oahppovidnudahkan kontåvrrå- ja háldadusfágajn, oahpposuorgen Oases, dievnastus ja sihkarvuohta. Árran le árvustaláduvvam máhtalgis åhpadimev vaddet mij le oahppoplánaj gáktuj. ¶ Árran kan tilby læreplass i kontor- og administrasjonsfaget, studieretning Salg, service og sikkerhet. Dersom du er interessert i å være lærling på Árran kan du søke om læreplass. Etter lærlingetiden kan man få fagbrev. Vanligvis jobber man i to år som lærling etter to år på videregående skole. Mer informasjon: Ofoten flerfaglig opplæringskontor tlf. 76 96 30 80, http://www.ofo-narvik.no/ Info om Árran: Rådgiver Päivi Alanen, tlf. 75775115, eller e-post: paivi.alanen@arran.no. Árran máhttá dal fállat oahpposajev kontåvrrå- ja háldadusfágajn. Jus dujna le miella oahppovirgálattjan liehket kontåvrrå- ja háldadusfágajn, de máhtá viddnooahppen Árranin åhtsåt. Oahppogávda maŋŋela máhttá fáhkaduodastusáv oadtjot. Dábálattjat de ulmusj barggá guokta jage viddnooahppen, maŋŋela gå guokta jage le joarkkaskåvlåv vádtsám. Ienep diedo: Ofoten flerfaglig opplæringskontor tlf. 76 96 30 80, http://www.ofo-narvik.no/ Diedo Árrana birra: Rádevadde Päivi Alanen, tlf. 75775115, jali paivi.alanen@arran.no mejla baktu. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Árran máhtudakásadussan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran tjadádij vuoratjismáno 1.b. 2006 - bårggemáno 29.b. 2007 ájggegávdan åvddånahttemprosjektav "Árranav åvddånahttet sáme máhtudakásadussan diedoj, ådåstahttemij ja árvvoháhkuhime gáktuj" man sisadno le: ¶ 1: Sáme DuÅ- ja åhpadusprográmma julevsáme guovlon ¶ 2: Nuorttaguovlo ássjij máhtudagáv lasedit iemeálmmukvuojnojn ¶ Innovasjonsprogram Salten, RDA Ofoten ja Nordlánda fylkkasuohan prosjevtav ruhtadin. Prosjevta ragátmáno 17.b. 2007 loahppadiedádusáv dárruj dánna gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ 8270 Ájluokt Telefåvnnå: +47 75 77 51 00 Telefáksa: +47 75 77 51 01 E-poassta: poassta(alfa)arran.no Viddnodaknummar: 874 691 402 Swift: SNOWNO 22 Ibannr.: NO3245091156885 Videokonferánnsa: Studio 1 IP: 78.26.3.253 Studio 2 IP: 78.26.3.252 Julevsáme giella, histåvrrå ja sebrudakiellem- Árran - guovdásj mij julevsáme sebrudagáv Vuonan gåvvida. ¶ Filmma ¶ Gåbdåbádde > 256 kb/s ¶ Guovdátja ulmme l julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttet, dagu ulmmeparagráfan tjuodtju: ”Ásadusá ulmme l Árranav æjgádit ja háldadit nasjåvnålasj sáme ásadussan, ja dan baktu julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit, åvddånahttet ja bisodit. Ietjas dåjmajn galggá ásadus måvtåstuhtte birrasav åvddånahttet ja árvusmáhttet, sáme árvoj ja árbbedábej milta ja mijá ristalasj kulturárbev vieledit”. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Árranij 230 000 juollodum - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Aktisasjtjåhkanimes Árrana, Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedikke gaskan 21.06.2007. Gåro bieles: Árrana direktørra Filip Mikkelsen, sámediggepresidænnta Aili Keskitalo, fylkkarádejådediddje Odd Eriksen ja Árrana stivrrajådediddje Tone Finnesen. Gåvvå: Helen Åsli, NFK ¶ Nordlánda fylkkasuohkan ja Sámedigge li aktan 230 000 kråvnå Árranij juollodam. Præssadiedádusán gávna ienep diedojt dan birra. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Ássjedåbddij ráde - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. ¶ Kronihkka “Ássjedåbddij ráde” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan bårggemáno 1.b. 2008. Gávna tjállusav dárruj dánna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Ávvudallama moatten biejven Árranin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Dán jage ávvudallap Sámij álmmukbiejvev, guovvamáno 6.biejvev, moatten biejven. Sáme lávllom- ja subtsastimdábe, sáme biebbmo ja hålla bæjvváj li guovdásj oase ávvudallamis. Duodden dajda lip mierredam Kalaalit Nunaatav/Ruonasednamav tjalmostit. ¶ Dán jage ávvudallap Sámij álmmukbiejvev valjes prográmmajn. Sáme lávllom- ja subtsastimdábe, sáme biebbmo ja hålla bæjvváj li guovdásj oase ávvudallamis. Duodden dajda lip mierredam Kalaalit Nunaatav/Ruonasednamav tjalmostit. Lågådallamij, gåvvåvuosádusá, dájda, buvtadagáj ja subttsasij baktu lagábut oahpásmuvvap Ruonasednama álmmugij ja kultuvrraj. Dán jagásj dájddavuosádus moattebájnok, vargga niehkolágásj jiegŋabiernaj, giddi mielav ja njuorat, ja la ietjastis estehtalasj muossádibme. Ietjá iemeálmmugijt æjvvalit máhttá aj boanndodit vaj buktá ådå perspektijvajt ja ådå dádjadusáv ietjama kultuvrraj. ¶ Ådåjakmáno 30.b. ¶ Guovvamáno 4.b. ¶ kl. 10.00 Vuosádusrahpam Nunaga- Nunarsuup avannaani Kalaalit Nuunata/Ruonasednama dájddaris Buuti Pedersen. Museajådediddje Harrieth Aira vuosádusáv rahpá. Mikkel Eskil Mikkelsen lávllu. ¶ 10.30 - 13.30 Buvtadahka dájddarijn Buuti Pedersen Ájluovta skåvlå 5.klássaj. Tiemá li bájnnooahppa ja såddimteknihka. Árbbedábálasj sámebiebbmo; mállegáhkko ja liebma, guossoduvvá. ¶ Guovvamáno 5.b. ¶ 10- 13.30 Buvtadahka dájddarijn Buuti Pedersen Gásluovta skåvlå 5.klássaj. Tiemá li bájnnooahppa ja såddimteknihka. Árbbedábálasj sámebiebbmo; mállegáhkko ja liebma, guossoduvvá. ¶ Guovvamáno 6.b. ¶ Guosse Laskestada skåvlå gasskadáses, Stájggo, ja 6. ja 7. klássa Hábmera oajvveskåvlås. ¶ Kl. 10.00 Sámegielak subtsastimbåddå gámán. Adrian Nystø Mikkelsen, fáhkaåhpadiddje ja May-Judith Amundsen, fáhkaåhpadiddje ¶ Kl. 11.00 Sáme giela, lávllagij, båvvaj ja subttsasij birra. Heidi Andersen, rádevadde ja Jørgen Kintel, fáhkaåhpadiddje, låptån. Båddå låhpaduvvá mállegáhkojn ja liemajn (oahppe guossoduvvi) ¶ Kl. 12.00 Vuosádus/subtsas Áhko vuohttomlávla, Louise Fontaina baktu ¶ Moatten kultuvran la dáhpen vuohttomlávllagav, vuolev jali soames bágov áhkos ja ádjás oadtjot. Louise Fontaina subtsas le dallutjis gå sån lågejagák Ruonasednama nejtsutjin hæhttuj vuolgget Dánmarkkuj årutjijt soames dánska familja lunna. Ietjá Ruonasednama mánáj siegen galgaj sån ållu ietjálagátjin sjaddat - galgaj sjaddat dánsska. Moadda jage maŋŋela gå ruoptus sijddaj bådij, ittjij des iednijnis máhte guládallat. Massám lij iednegielas. Sån åhtsågådij identitehtav, aktijvuodav ja dåhkkidimev. Dat doalvoj suv ruoptus åtsåtjijt majt lij láhppám, dagu vuohttomlávllagav mav áhkostis lij oadtjum. Louise Fontain subtsas sijvos ja álkkesláhkáj, huoman sån vájmojt njuorat. ¶ Kl. 13.00 Hålla bæjvváj. Drag Jiena lávllu ¶ Káffa, gáhko ja árbbedábálasj sáme biebbmo oasen ¶ Kl. 17.00 Mæsso Ájluovta/Ájlátte girkkon ja girkkokáffa Árranin ¶ Guovvamáno 9.b. ¶ Kl. 09.00-11.15 3.ja 4. klássa Hábmera oajvveskåvlås guossen. Duodjuhibme tiebmán. Lilian Urheim, duodjebagádalle ja Heidi Andersen, rádevadde, baktu. Guossoduvvá mállegáhkujn ja liemajn ¶ Kl. 10.00-10.45 Guosse 1.-4. klássas Laskestad skåvlås, Stájggo. ¶ Kl. 10.00-10.45 Unnemus oahppe guossidi mánájgárdev ja li tjåhkanimbåttån. 3.-4. klássaoahppe oahpestaláduvvi musean. ¶ Kl. 11.00 – 11.45 Lávllaga, båva ja subttsasa Laskestad skåvllåj. Anne Kalstad Mikkelsen, rádevadde ja Mikkel Eskil Mikkelsen, fáhkaåhpadiddje, baktu ¶ Guovvamáno 10.b. ¶ kl. 10.00 Lågådallam: Kalaalit Nunaat/Ruonasednam - kolonijas iesjmierredibmáj, riektá sierra stáhttan sjaddat , åtsådimjådediddje Sven-Roald Nystø baktu. ¶ Buuti Pedersen la Kalaalit Nunaata/Ruonasednama dåbddosamos ja viehka árvon anedum dájddár. Ietjas dájddárvuodajn ja dåjmalasj sæbrrama baktu duon dán kultuvrrajgullevasj prosjæktaj maŋemus 30 jage, le sujna guovdásj rålla Ruonasednama dájdav ja kultuvrav åvddånahttemin. Ietjas moadda tjuorggasij ja hiervvimij ja stuorra berustimijn le sån luottajt miehtáj Ruonasednamav guodám. Suv gájkbelakvuodajn ja dájddadagoj glássas, relieffas, malerijas ja akvarellas le sån miellagiddis gaskostit. Duodden dasi sihtá Árran aj álggoálmmukdájdav tjalmostahttet. ¶ Dájddárvuodajnis baktu le sån ållusijt njuoradam, e val dåssju sij gudi Ruonasednamin dájdas ja kultuvras berusti. Sån la duodaj nahkam Ruonasednama dájdav ienebujda dåbddusin dahkat, rijkasin ja aj ålggorijkajn. Buuti la barggam prosjevtaj moatten rijkan, Ruonasednama åvdåstiddjen vuosádusájn ja aktisasjbargon ietjá dájddarij ietjá kultuvrajs. Ietjas 30 jage barggoiellemin la sån barggam moattelágásj prosjevtaj duola dagu Danmárkon, Færsuollujn, Islándan, Vuonan, Suoman, Svierigin, Dujskan, Frankrijkan ja Ruossjan. ¶ Buuti la åvdemusát dåbddusin ietjas moattebájnok, vargga niehkolágásj jiegŋabiernajs. Stuorra, bieddjis biernaj tjavgga stuvssim ja dánssim nubbe nuppij li Buutiv dájdanis mielastuhttám ja arvusmahttám. Dájdda lij åhpadus mij maŋŋela åvddånahteduváj persåvnålasj dádjadussaj jiegŋabiernajs, gånnå sirdeduvvi ietjasa luondulasj universas ienep myhtalasj væráldij. Gallegasj sárgastagáj nahká labudahtte jiegŋabiernajt gåvvit. Muhtem bále vuojnnu dagu dánssa, ietjá bále fármastibmen jali stuvssimin. Bierna li álu dagu álkkes láhkáj sárggiduvvam, sárgastagájn mij le hábmen. Dát dættoduvvá tjielgga bájnoj, ábaj vuosstebiellen álkkes sárgastahkaj. Dát gåvvåj ráfev buktá, valla bájno li huoman tjielggasa ja fábmogisá. ¶ Bodil Mette Louise Amalie Fontain gåhtjoduvvá Najavaraq ietjas familjas Kalaalit Nunaatan/Ruonasednamin. Aktan bådnjijnis jådedibá ekologalasj båndorsijdav 40 km Aarportes (Hattfjelldalas), 500 m badjelin nuore ja 9 km lagámus ráddnágoades. Sujna li vihtta máná ja sån la gåvvår. ¶ Louise Fontain le adnám moadda gåvvåvuosádusájt Vuonan ja aj Ruonasednamin. Jagen 2014 oassálastij soames teahter-ja dánssamfestiválan Japanin ja Ruossjan. Radiodokumentárra NRKP2:an Beretninger om et glemt liv le Louise Fontaina subttsasa birra. ¶ Ienep gå 30 jage la Ole G. Jensen Kalaalit Nunaata/Ruonasednama dájdaj ja kultuvrajn barggam. Måttijt jagijt la årrum bájken Tasiilaq Lulle-Ruonasednamin ja la barggam Ruonasednama sijddastivra kulturdåjmadagán. Sån la museajt Tassilaqan ja Qaqortoqan. Sån la moadda girje Ruonasednama birra tjállám ja la gåvvim ja tjállám moatte ájggetjállagijda ja avijsajda. Gåvvåvuosádus vuoset árggaiellemav gåktu le Tasiilaqa iemeårruj. Vuosádus la vuosádaláduvvam måttijn sajijn Ruonasednamin ja Vuonan. Gåvvåvuosádusájn 3913 Tasiilaq vuoset Ole G. Jensen tjáppa ja hávsskes gåvåjt Tasiilaqas, bájkke Lulle-Ruonasednamin. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Bårjås 2006 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Ulmutja, årudagá ja guhkesá... ¶ Dát la gávtsát ájggetjála Bårjjåsis, ja le aj gávtsát bále mån dåjmadiddjen åvddåtjállagav tjáláv. Låhkkij ja diŋŋgujiddje lågo li maŋenagi lassánam, ja vuojnunagi låhkke berusti Bårjjåsav låhkåmis. Dassta mij dijáv gijttep. ¶ Åvdep jagijt lip gæhttjalam tiemáj milta tjállet. Dán jage lij gássjelabbo nuoges artihkkalijt gávnnat avta tiemá birra. Valla javllap galla Bårjås 2006 la ulmutjij birra (dat sihtá javllat guoktása birra) ja la sajij birra gånnå ulmutja årru. Duodden la dan giela birra mav ulmutja adni, ságastalátjit ja ájádalátjit… ¶ Guokta vuostasj artihkkala li guoktása birra gudi lijga sierralágásj ulmutja ietjaska viessomájgen. Vuostasj artihkkal la oabme tjálos tjáledum Olaf Holmas jagen 1880. Sån tjálij ”Nils Størka” birra, gut lij sierralágásj ålmåj Divtasvuonan. Tjálos la gielalattjat ådåstuhtedum ja tjuovvusin li moalgedime bájkkehistorihkkáris Hilgunn Pedersen. ¶ Hilgunn Pedersen iesj la tjállám nuppe ulmutja birra gen birra li moadda subttsasa; ”Buks-Beret”. Beret viesoj 1800-lågo gassko ja bargaj duola dagu oajvven ietjas tjevsan fisskon. Dajna vuogijn suv dago lidjin viehka ienebuv gå sjiervverolla ietjas ájge. Huoman gávnnujin máhttelisvuoda dasi sáme sebrudagán. Nav galla ij lim dáttjaj sebrudagán. De juohkkahasj oadtju merustallat gåktu sjiervverolla ja avtadássásasjvuohta vuojnnuji dán ájggásasj sáme ja dáttja sebrudagájn. ¶ Gålmmå artihkkala dán jage li årroma ja årudagáj birra. Lars Erik Narmo tjállá åvdep ájge årroma birra Vágijn Lofåhtan, ja tsuojgot ruovddeájge lidjin ienep sáme gudi dåppe årrun gå majt dán rádjáj lip adnám. ¶ Arnstein Brekke giehttu bargo birra suoddjit ja divudit sáme årudagájt åvdep Skierrestáde suohkanin. Jagen 1990 ællim sáme årudagá, valla dálla li registreridum birrusij 20 årudagá Skierrestáden, moattes li aj divudam. Dát årudaksuoddjimprosjækta l sáme iesjdåbdov bigodahttám, ja sámevuohta l aj ienebut dåhkkidum Skierrestáden. ¶ Valla årromsadje l ienep gå årromguovllo ja årudahka. Guoradallamijnis Sunniva Skålnes vuoset årromsajij tjadnasijt sosiálalasj luonnduj, ja adnem- ja mujttoluonnduj, adjáj Divtasvuonan. Sån moalggá duola dagu Divtasvuona sámijn li guokta årudagá, nubbe gånnå årru ja nubbe masi utjárdi. ¶ Åhtsålibme la aj tiebmán sáme ”moarsselávllagijn”. Harald O. Lindbach tjállá gåktu gielav giellat. Buojkulvisáj vuoset sáme poesijav oarjját ja nuorttat, ja adjáj nuoraj guhkes ájádusájt… ¶ Doajvvop Bårjås 2006 buoragit vuosstájváldeduvvá ja adjáj buktá ienep ájádusájt sámevuoda birra åvddåla ja dálla. ¶ Lars Børge H. Myklevold, dåjmadiddje ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Bårjås 2008 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Valjesvuohta ¶ Dát le lågåt jahkegierdde Bårjjåsis, ja jage li gållåm dalutjis gå vuostasj bále almoduváj jagen 1999. Lars Børge H. Myklevold hæjttá dal dåjmadiddjen, ja sihtap suv gijttet buorre bargo åvdås. ¶ 2008 le valjesvuoda jahke. Basádismáno 23. biejve 2007 rabáj Árrana dávvervuorkká ådå oasev vuodovuosádusás, mij vuoset sáme båndorsijdav. Dát vuosádus, duodden artihkkalijda dán jahkásasj Bårjjåsin, vuosedi valjesvuodav sáme sebrudagás. Vargga gájkka oassálasste li barggam, jali lågådallam Árranin jagen 2008. Ragátmánon 2008 ásaduváj giellakonferánssa Árranin, ja dassta lip Høiera ja Johansena lågådallamijt tjáledahttám. Guovtes tjállijs dán jahkásasj Bårjjåsin, Borgos ja Kintel, gåhtjoduvájga artihkkalijn oassálasstet, danen gå barggaba tiemáj ma hiehpi dán almodussaj. ¶ Yngve Ryd vuoset boanndudagáv sáme låddenamájs. Låtte li vuostatjin nabdedum vitsárdallamij jali guvkkalimij milta, ja dan maŋŋel háme milta, ja aj gåktu viessu. Tjállá ahte ådå namá álu gávnaduvvi, ja ihkap vilá li máhttelisvuoda gávnnat namájt ma li dåbddusa dåssju boarrásap sámij gaskan. Gávnnuji gus låddenamá ma ælla nammadum artihkkalin? ¶ Johan Borgos tjállá sáme smirjárij birra Viestarálen. Histåvrrå sámij smirjárij birra ij le vuojga dåbdos, valla huoman le ájnas, dajna gå duosstu åvddåguottojt ma javlli dáttja kultuvrra le árvvusabbo sáme kultuvras. Máhttep ienni javllat ulmusjtjerda li læhkám aktisattjat tjanádum nubbe nubbáj ålles histåvrå tjadá. ¶ Oddmund Andersen subtsas lagábut sáme båndorsijda birra julevsáme guovlon gitta 1950-låhkuj. Tjállá hiebadime birra gånnå iesjbierggim ja moadda dåjma lidjin oase iellemis, gånnå dá dåjma sáme båndorsijdav gievrrodin. ¶ Gidán 2008 lij Árranin Louise Fontaina gåvvåvuosádus: “Varder – en tilstand av tilhørighet”. Ájggegávdan 1961 – 1976 vierttijin máná Kalalit Nunaatis skåvllåpolitihka diehti jåhtet Danmarkuj, ja dåppe oassen sjaddat fámiljas vaj dánskagielav galggin oahppat. Louise rájaduváj ierit, ja massij ietjas iednegielav. Uddni dárbaj dålkåv gå æjgádij ságas. ¶ Ann Irene Sæter vuoset gåktu buorre skåvllåpolitihkav galga dåjmadit, skåvllåjådedime baktu mij dåbddå sáme sebrudagá ásadusáv. Subtsas aj gåktu sáme oajve, jali entrepenøra, li læhkám ájnnasa sebrudakåvddånime hárráj ja Divtasvuona skåvlåj hárráj. ¶ Inger Johansen vuoset dutkama baktu oarjjelsámeguovlojn man ájnas le dåbdojt dádjadit gå le sáhka giela nannima birra. Sijáj gaskan gudi e sámegielav ållåsit ságasta, le huoman stuorra máhtudahka, vájku e sámástit buvte. Gávnnuji má hieredime ma guosski sámástibmáj. ¶ Jorun Høier vuoset giellabargon gávnnuji gæjnnoválljima. Oajvvat viehkev man birra bierrip ájádallat jus julevsámegiella vuostasjgiellan galggá bissot skåvlån ja sijdan. ¶ Anna-Stina Svakko artihkkala baktu vuojnnep Jielleváregáppte le segadus julev- ja nuorttasáme gápptedábijs. Jielleváregáppte rievddaduvvá ja ådåsmahteduvvá ájgij miehtáj, ja le vas anon. Gåktu li gápte 100 jage duogen? ¶ Lis-Mari Hjortfors tjállá gåktu Anna-Stina Svakko ja ietjá duodjára gáhttiji sáme árbbedábálasj máhtudagáv. Oahppam li vuodomáhtudagáv sijdan, ja skåvlåj baktu ja duodjuhime baktu li maŋenagi duodjetjiehppen sjaddam. ¶ Thomas Kintel tjállá aj duoje birra, gå giehtadallá dav lahka aktijvuodav sáme dájda ja duoje gaskan. Dát aktijvuohta le ietjáláhkáj gå vuonadáro sebrudagán gånnå sieradusáv dahki dájda ja dájddaduoje gaskan. Lars Magne Andreassen - dåjmadiddje ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Bårjås 2009 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Dán jage Bårjås le kulturmujtoj birra. Ráddidus le jagev 2009 kulturmujttojahken nammadav. ¶ Sáme kulturmujto ma li da? Sámekulturjuogos (VAG 1987:37) tjielggij náv “Sáme kulturmujto li vuostatjin fysihkalasj bátsadusá, luovvasa jali stuovvása, sáme vidjurijs, valla aj materiálagahtes mujtojs duola dagu bájkkenamá ja bájkálasj árbbedábe gulluji dási”. Sáme kulturmujto ælla dåssju “gábmásaje várijn”, valla aj mijá iellemin, árbbedábe ja kultuvrra, mij mijáv juojddá mujttádahttá. Dán jage artihkkala Bårjjåsin vuosedi midjij kulturmujto máhtti liehket vájku mij. ¶ Arne Håkon Thomassen buktá gatjálvisáv jus sáme kulturmujtojs le árvvo suodjalit. Uddni Sáme kulturmujto háldaduvvi Sámdikkes. Sån tsuojggi kultursuodjalibme ij la dåssju gielav,dábijt ja árvojt suodjalit, valla aj mij hæhttup aj kultuvra materiálalasj vuoduj gæhttjat. Luonndo, jali duobddága sáme årromguovlojn li aj sáme kulturbirrasa. Sáme kulturmujttosuodjalus hæhttu danen aktan gehtjaduvvat máhttelisvuodaj vájkkudahttet dáj luondo ja kulturbirrasij háldadimev. ¶ Knut Harry Sivertsena tjálos vuoset midjij jut subttsasa li aj kulturmujto. Sån subtsas Hulterslabá birra mij le Bájddár suohkanin bihtámsáme guovlon. Dát le dábálasj bæjválasj subtsas mij tjierggis dáhpádusáv tjiehká ja mij midjij dallusj ájge sáme viessomtjerda ja vuojŋŋalasjvuoda birra subtsas ja mujttádahttá. ¶ Kjerstin Klæboe ja Stig Eriksen gudi goappátja libá Divtasvuona suohkanin virggáduvvam, tjálleba dan dålusj jåhtulakbálggá birra mij Vuona ja Svieriga (Divtasvuona ja Jielleváre suohkanij) gaskav manná, dålusj sáme kulturduobbágav. Rádjebálggá milta gávnnuji kulturmujto ma vuosedi duola dagu ællosujtov, rijkkarájá mierredimev , nubbe væráldadoarov ja elfábmoásadusájt. Rádjebálges le luonndo, kultuvrra ja histåvrrå vádtsem. ¶ Marit Myrvoll subtsas Basseváre birra Dieldan Nordlándan. Mij le same bassevárre. Sån vuoset guhkes sáme årromav suollun bájkkenamáj ja kulturmujtoj baktu. Jus galga “noajdev” ballemijn ja goabddájn gæhttjat, de viertti sáme åsko birra diehtet. Bassevárre le ávkke ájn udnásj ulmutjijda ja subtsas kulturárbbe ájmon aneduvvá, Dákkár basseváre gávnnuji ålles Sámen. ¶ Anna Westman Kuhmunen tjállá aj vuojŋŋalasjvuoda birra dajs moatte siejdijs ma ierit sajijnisás váldeduvvin sáme guovlojs svieriga bielen, daj “dutkammanojn” nav ådno gå jagen 1900. Akta dájs máhtsaduváj Ájtte svieriga várre- ja sámemuseaj jagen 2003, valla gånnå li val då ietjá siejde? ¶ Harald O. Lindbach vuoset tjállusijnis bájkkenamá li aj kulturmujto ma duobddágij ano birra subtsasti ja das vissomtjerdas ja æládusájs ma lidjin ja le. Gå lij meran ja gáttijn bargo, de dá bájkkenamá jasska anon lidjin. Valla teknolgija åvddånahttem, ierit jåhtem j.n.á. buktin rievddadusájt, ja moadda bájkkenamá anos gáhtun ja vajáluvvin. ¶ Yngve Ryda artihkal subtsas juojddá birra mij le guhkken ierit mijájs, náste ja planehtaj birra, ma li aj kulturmujtojda vuodon. Sån vuoset boares sámij ságájdallamijs gåktu sjierris náste sáme namájt oadtjun, aneduvvin klåhkkon, ájgev ja almeguovlojt vuosedittja. Náste gulluji duon dán násstegåvåjda ma vuosedi ulmutja li ietjasa iellemav ja kultuvrav nástij gåvådam. ¶ Eirin Holberg tjállá Oarjje-Sálto sáme dålusj ájgge le tiebmá mij ij la guoradaláduvvam. Juska dutkam dábálattjat le guhkás boahtám, de le sáme dålusj ájgge dát guovlos Nordlándas binnáv oahpes. Holberg vuoset moadda sáme kulturmujto gávnnuji, valla da li álu “mujtodis” kulturmujto danen gå ieme aktijvuodajda masi dá gullujin ælla desti oahppása. Hásstalussan le de dutkat åvdep ájgijt oattjotjit ålles gåvåv gånnå sáme bátsadusá kulturmujtton åvddånbåhti. ¶ Lis-Mari Hjortfors låhpat dán jage Bårjjåsav artihkkalijn læstadiánaj biednagoade birra Jielleváren, mij aj máhttá gehtjaduvvat kulturmujtton læstadiána åsko badjánime ja iellema birra. Læstadiánaj vuostasj biednagoahte Jielleváren tsieggiduváj jagen 1898, nubbe jagen 1957 ja goalmádijn gærggin gålgådismánon 2009. ¶ Dåjmadiddje le Lars Magne Andreassen læhkám. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Bårjås 2014 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Nå er årets utgave av Bårjås klar! / Dál de dán jagásj Bårjås almoduvvá! ¶ Bårjås 2014 ¶ Bårjås le álkkeslåhkåm diedalasj ájggetjála mav Árran julevsáme guovdásj ålgusvaddá. Dá jagásj Bårjjåsa sáhkan li «Árbbedáhpe ja ådåstuhttem». Bårjås 2014 oattjo oasstet Árranin ja Th. Bredesenin. Hadde: kr 110. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ SamiNorth ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanibme - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak , ådåjakmáno 16.b. 2009 - Bievddegirjje ¶ Ájgge: Ådåjakmáno 16.b. 2009 kl. 11.00 - 12.15 ¶ Oa s sálas te: ¶ Sebrulattja: ¶ Árran julevsáme guovdásj: Direktørra Filip Mikkelsen ¶ Tjoahkkájgiesse: ¶ Diededam ij oassálaste : ¶ Ássje 01/09 Gåhttjoma ja ássjelista dåhkkidibme ¶ Ássje 02/09 Ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanime mierredusá ¶ Ássje 01/09 Gåhttjoma ja ássjelista dåhkkidibme ¶ Ássjepáhppára : ¶ Mierredus : ¶ 09.01. 2009 gåhttjom dåhkkiduvvá aktan værmádaktjåhkanime árvvalusájn ássjen giehtadallamij ¶ Ássje 02/09 Ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanime mierredusá ¶ Ássjepáhppára : ¶ Mierredus : ¶ Ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanime mierredusá båhti åvddån tjállusin “ SamiNorth ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanibme - Sáme á sadusáj nuorttaguovlo værmádagák , ådåja kmáno 16.b. 2009 - Mierredusá” , mij tjuovvu. ¶ Bievddegirje tjálle: ¶ Sierrarádevadde/Spesialrådgiver ¶ Mijá sievvem/Vår ref: 2814-v1/SRN ¶ Sáme ásadusáj gasskasasj sjiehtadusá ásadibme nuorttaguovlo gatjálvisájda - Bievddegirjje ¶ Goassa: Biehtsemáno 29.b. 2006 ¶ Oassálasste: Sáme ásadusá vuollelin nammadum: ¶ Árran julevsáme guovdásj: ¶ Tjállaga: Árrana nuorttaguovlo tjála 15.06. 2006 ja Sáme allaskåvlå biejvveprográmma ¶ Ássje: ¶ Ássje 1: Dåhkkidit nuorttaguovlo avtasbarggosiehtadusáv ¶ “Sáme ásadusáj gasskasasj sjiehtadus nuorttaguovlo gatjálvisájda” dåhkkiduváj oassálasste ásadusáj vuollájtjállema baktu. ¶ Ássje 2: Ásadusáj værmádagá åvdåsvásstediddje ¶ Ássje 3: Válljit same ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá tjoahkkájgiessev ¶ Same ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá tjoahkkájgiessen válljuduváj Árran. ¶ Bievddegirjen: ¶ Ájluovtan snjilltamáno 4.b. 2006 ¶ Sierrarádevadde ¶ Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Árran, Sámi Allaskuvla/Sámi Instituhtta, Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš ja Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš li 29.06.2006 Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagáv ásadam. Árran la værmádagá tjoahkkájgiesse. ¶ Sierrarádevadde/ Spesialrådgiver ¶ Adr: 8270 Drag/Ájluokta Tlf: 75 77 51 00 Fa ks : 75 77 51 01 Org.nr: 874691402 Bank: 4509.11.56885 ¶ E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak ¶ Brudd 2014 - gåvvåvuosádus ålggolaháj birra - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Vuonarijka histåvrrå 200 jagij demokratijajn ja nasjåvnålasj aktisasjvuodajn la aj histåvrrå hæsodisvuodas ja aktuvuodas. Dan stuorra subttsasin mijáj birra, Vuonarijka ja vuonarijkagij birra, li moattes gudi vierojduhteduvvi. ¶ Duodden subttsasij friddjavuodas ja sebrudahttemis, gávnnuji aj subttsasa ebdalussjamis, ålgoduvvamis ja vuojnnemahttásin dahkamis, åvdep ájges ja aj dálásj ájges. Oasátja dajs subttsasijs gávna dán vuosádusán. Dánna li duola dagu subttsasa dárojduhttema, bajásgiessemanstáltaj, nállebiologija, rubmaha, mielggavige, páhperahtesvuoda, doajmmahieredime ja gárevsælggatjanádime birra. Bessap aj oahpásmuvvat gárramvuoda nuoraj árggabæjvváj ietjasa gåvåj baktu. ¶ Sihtap ájadallat gåktu midja musean máhttep gaskostit ja vájkkudit ájggeguovddelis, ájnas ja iehpetjoavdedum tjuolmajda mijá sebrudagán. Mij sihtap Árrana musea galggá liehket sadjen miellagiddis sebrudakdágástallamijda, - gånnå rájá «mijá» ja «sijá» gaskan gádudi. Vuosádusá oajvveulmme la duodastit man láhkáj midja, juska li ærádusá, lip oassen sæmmi sebrudagás ¶ Vuosádus la dagádum Árran julevsáme guovdátjis, Bierguna Stádamuseas, Alle Museas, Nasjåvnålasj dálkasmuseas/Vuona Teknihkalasj Museas, Oslo Museas ja Alle-Agder-museas. ¶ Brudd la Kulturráde jagen 2003 álgadam viehkedittjat museajt åtsådalátjit ja vijdedittjat ietjasa rållajt ja oassálastátjit iehpetjielgga sebrudakgatjálvisájda. ¶ Præssaj: Ienep vuosádusá birra, guládalá Anne Kalstad Mikkelsenijn, akm@arran.no jali Torhild Skåtun, torhild.skatun@tekniskmuseum.no tel: 95 17 12 20 Hiebalgis gåvåjt oattjo sjiehtadusá milta ¶ « Usjudalá, månnå sábmen, vuostasj jagijt gå lidjiv sadjásasj åhpadiddjen, ittjiv dibde ietjam oahppijt munji sámástit skåvlån. Hæhttujin munji dárustit jus sihtin mujsta vásstádusáv. Gå dav usjudaláv, de vil uddnik dassta skámádav. Mån jáhkkiv duohtan lij, sámegiella le æbddásabbo. ¶ Dajnas gå iehtja lidjiv, sámegielak mánnán, åtsådallam moadda vierredago skåvlån. Hæhttujma dárustit, ja jus ejma dádjada, de mijáv bilkkedin jali hæhttujma skábmotjiegan tjuodtjot. Juo nuorajskåvlån mierrediv ietjam mánájda dåssju dárustit. ¶ Muv máná, gudi 1960- ja 1970-lågon bajássjaddin, gájgodin muv gå iv lim sidjij mánnárájes sámegielav åhpadam, ja diedáv muhtemijda sijás la dát læhkám stuorra surggon.» ¶ (åhpadiddje sáme bájken Måsken, 2010) ¶ «Báhtja tjuottjudi guovte rájddon saljon, gåsstå dievnastiddje tjællárij doalvvu. Danna oadtju bassambeŋka nali biejadum gijsás soahpov ja rájddamav, ja de juohkka akta báhttja basát dajt akti diededum basádimbagádusáj milta. Dievnastiddje galggá gåtsedit, gájkka dáhpáduvvá ságastallama ja stuojme dagi báhtjaj gaskan.» ¶ Skåvllåsijdda Ulvnesøy, 1882 ¶ 1800-jagijn moadda Vuona stáda ásadin bajásgiessemanstáltajt «skindigis ja tjádjánam» báhtjajda, maŋŋela gåhtjodum skåvllåsijddan. Báhtja galggin åhpaduvvat rádjánisvuohtaj, vælggogisvuohtaj ja roattov autoritetajda guottátjit. Biejve lidjin garrasit reguleridum åhpadusájn ja rubbmelasj bargujn. Nuktalibme dagu båråk vádtset, tsábbmudallat jali tjivvahit ij lim sierralágásj. Gasskamærrásattjat lidjin báhtja 12 jage, ja årrom lij gålmmå jage. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Buorisboahtem Gierdu dájddavuosádussaj - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Vuosádusájgge: Basádismáno 15. biejves javllamáno 5. bæjvváj 2010 ¶ Vuosádusá rahpam le mánnodagá basádismáno 15. biejve kl. 11.30 ¶ GIERDU vuosádusán le dájdda RiddoDuottarMuseajs – Sáme Dávvervuorkás, gånnå li nuorttarijkaj miellagiddimus tjoahkke sáme dájdas. ¶ GIERDU (Gievlle-buojkuldahka) máhttá gåvvit aktijvuodav ja gievlev, juoga mij guovdásj symbovlla sáme kultuvran. ¶ GIERDU jali GIEVLLE sáme dájddaværálda æjvvuribme, vuoset dájda åvddånahttemij ja moattegerdakvuohtaj. Vuosádusán le dájdda moaddásijs Nuorttarijkaj tjiehpemus dájddárijs: Lena Stenberg, Geir Tore Holm, Synnøve Persen, Daban Da (Asbjørn Forsøget og Gjert Rognli), Alf Salo, Annelise Josefsen, Outi Pieski, Ingunn Utsi, Monica L. Edmondson, Britta Marakatt-Labba, Marja Helander, Arnold Johansen, Jørn Magnus Langseth, Rose- Marie Huuva, Edil Sande, Andreas Sarri, Anna-Stina Svakko, Aslaug Juliussen, Folke Fjellström, Randi Marainen ja Bente Geving. ¶ GIERDU le vuosádusturnéa masi fáladuvvá gaskostibme Kultuvralasj skåvllåvuossas (Den Kulturelle Skolesekken). Seminára ja diehtotjállaga fáladuvvi aj. ¶ Gehtja næhttavuosádusáv www.gierdu.no. Præssagåvåjt máhtá dassta viedtjat. ¶ GIERDU le hiebadum mannat Nuortta-Vuonav 2009-2011 jagijt. Vuosádusá buvtadiddje li SKINN, Se Kunst i Nord-Norge, Bodø ja RiddoDuottarMuseat – Sáme Vuorkkádávvera Kárášjågån. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Buuti Pedersen Árranin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Buuti Pedersen la Kalaalit Nunaata/Ruonáednama dåbddosamos ja viehka árvon anedum dájddár. Ietjas dájddárvuodajn ja dåjmalasj sæbrrama baktu duon dán kultuvrrajgullevasj prosjæktaj maŋemus 30 jage, le sujna guovdásj rålla Ruonáednama dájdav ja kultuvrav åvddånahttemin. Ietjas moadda tjuorggasij ja hiervvimij ja stuorra berustimijn le sån luottajt miehtáj Ruonáednamav guodám. Suv gájkbelakvuodajn ja dájddadagoj glássas, relieffas, malerijas ja akvarellas le sån miellagiddis gaskostit. Duodden dasi sihtá Árran aj álggoálmmukdájdav tjalmostahttet ¶ Dájddárvuodajnis baktu le sån ållusijt njuoradam, e val dåssju sij gudi Ruonáednamin dájdas ja kultuvras berusti. Sån la duodaj nahkam Ruonáednama dájdav ienebujda dåbddusin dahkat, rijkasin ja aj ålggorijkajn. Buuti la barggam prosjevtaj moatten rijkan, Ruonáednama åvdåstiddjen vuosádusájn ja aktisasjbargon ietjá dájddarij ietjá kultuvrajs. Ietjas 30 jage barggoiellemin la sån barggam moattelágásj prosjevtaj duola dagu Danmárkon, Færsuollujn, Islándan, Vuonan, Suoman, Svierigin, Dujskan, Frankrijkan ja Ruossjan. ¶ Buuti la åvdemusát dåbddusin ietjas moattebájnok, vargga niehkolágásj jiegŋabiernajs. Stuorra, bieddjis biernaj tjavgga stuvssim ja dánssim nubbe nuppij li Buutiv dájdanis mielastuhttám ja arvusmahttám. Dájdda lij åhpadus mij maŋŋela åvddånahteduváj persåvnålasj dádjadussaj jiegŋabiernajs, gånnå sirdeduvvi ietjasa luondulasj universas ienep myhtalasj væráldij. Gallegasj sárgastagáj nahká labudahtte jiegŋabiernajt gåvvit. Muhtem bále vuojnnu dagu dánssa, ietjá bále fármastibmen jali stuvssimin. Bierna li álu dagu álkkes láhkáj sárggiduvvam, sárgastagájn mij le hábmen. Dát dættoduvvá tjielgga bájnoj, ábaj vuosstebiellen álkkes sárgastahkaj. Dát gåvvåj ráfev buktá, valla bájno li huoman tjielggasa ja fábmogisá. ¶ Vuosádus la Árranin snjuktjamáno 24.bæjvváj 2015 ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Duodje bagádallen - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árranin li aktisasjbargo Duodje Norlándajn ja Divtasvuona ASVO;jn 2014 jage rájes álggám muhtem æládusájda guoskavasj duodjeprosjevtav mij galggá vihpat jage 2016 loahppaj. Barggon li bagádallat duodjuhiddjijt garra ja dibma duojen. Åhtsåmmierre: Bårggemáno 18. biejve 2014. Norsk tekst? - Trykk på flagget nederst.. ¶ Árran – Julevsáme guovdásj ásaduváj 1994 Ájluoktaj Divtasvuona suohkanin. Árrana ulmmen le liehket nasjonála guovdásj mij sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav julevsáme guovlon bisot ja åvddånahttá. Árranin li museadåjma, sámegielak mánájgárdde, sáme giellaåvddånahttem ja videokonferánsaj baktu giellaåhpadus, åtsådimprosjevta, nuorttaguovloj gatjálvisáj barggo, almmudakdåjma, j.i. Huodnaha ja lanjá lájggiduvvi Sámediggáj, NRK Sámi Radioj ja universitiehtajda Bodådjon ja Råmsån ja Staped;aj. Aktan sijáj gudi lájggiji le birrusij 40:sijn bæjválasj barggo Árranin. ¶ Ienep diedo Árrana birra gávnnuji www.arran.no næhttabielen. ¶ Árranin li aktisasjbargo Duodje Norlándajn ja Divtasvuona ASVO;jn 2014 jage rájes álggám muhtem æládusájda guoskavasj duodjeprosjevtav mij galggá vihpat jage 2016 loahppaj. Dát le doajmma mij le dagu bagádallamdievnastus jages 2012. ¶ Prosjevtan le oassen fágalasj bagádallamdievnastus garra ja dibma duojen. Dajnas le guokta 30% virge rahpasa Duodje bagádallen . ¶ Barggon li: ¶ Máhtudagáj gájbbádussan li: ¶ Virggáj gájbbeduvvá ulmutjis: ¶ Virggáj viertti álgget ragátmánon 2014. Virggemihtto máhttá stuoreduvvat jus vuorbástuvvat ruhtadimijn jage 2015 rájes. Virgge máhttá aktiduvvat ietjá virgijn jus le dågålasj virggeulmusj. ¶ Jus sidá ienep diedojt virge birra, de dáv oattjo direktøras Lars Magne Andreassen 75575105, jali 90775275 ¶ Åhtsåmmierre: Bårggemáno 18. biejve 2014 ¶ Åhtsåm aktan CV;ajn sáddiduvvá: ¶ Árran – julevsáme guovdásj, 8270 Ájluokta/Drag, jali e-poasstaj: poassta@arran.no baktu . ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Duodjeprosjækta vas jåhtuj boahta / Duodjeprosjektet i gang igjen. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Prosjækta «Duodje æládussan julevsáme guovlon» l aktisasjbarggo Árranijn (prosjevta vásstálasj), Divtasvuona ASVO:jn ja Duodje Nordlándajn./ ¶ Prosjækta «Duodje æládussan julevsáme guovlon» la prográmma mav ájggop tjadádit ájggegávdan 2014-2016, jus ruhtaduvvá. Prosjækta l aktisasjbarggo Árranijn (prosjevta vásstálasj), Divtasvuona ASVO:jn ja Duodje Nordlándajn. ¶ Prográmma l ruhtaduvvam giese 2015 rádjáj, ja rabás bagádimdievnastus dibmaduojen ja garraduojen dálla jåhtuj boahtá. Bagádimdievnastus la stuoves ájggáj gånnå bagádalle le Árrana duodjeåssudagáj Ájluovtan, vuosedimiehkeda gånnå duot dát duodjuhimvuoge vuosádaláduvvi, ja sierra bagádibme duojen. ¶ Bagádalle dibmaduojen la Lilian Urheim ja garraduojen Mattias Harr. ¶ Bagádibme dudjeåssudagán jahkeneljadisán 2014 la: ¶ Árran ¶ Basádismáno 3. bv. kl 16.30 – 21.30 Vuosedimiehket dájvveduodje ¶ Basádismáno 4. bv. kl 16.30 – 21.30 ¶ Basádismáno 13. bv. kl 16.30 – 21.30 ¶ Basádismáno 14. bv. kl 09.00 – 13.00 ¶ Basádismáno 17., 18. ja 20. bv. kl 17.00 – 22.00 ¶ Basádismáno 27. ja 28. bv. kl 17.00 – 22.00 ¶ Javllamáno 11. bv. kl 17.00 – 22.00 Vuosedimiehket sassnegábmaga mánájda/njuorakmánájda ¶ Javllamáno 12. bv. kl 17.00 – 22.00 ¶ Javllamáno 13. bv. kl 09.00 – 17.00 ¶ Javllamáno 15. ja 16. bv. kl 17.00 – 22.00 ¶ Máhttelis la aj sierra bagádimev dibmaduojen oadtjot. Dav sjiehtada duodjebagádallijn iehtja. Bagádibme fáladuvvá Divtasvuonan ja aj Tråmså-guovlon Lilianas. Sjiehtadusá milta besa aj sijddaj Liliana lusi Finnsnesan boahtet. ¶ Guládallamdiedo: ¶ Lilian Urheim: mobijlla: 906 84 748, epoassta: lilianurheim@hotmail.com, lilian.urheim@arran.no, skype: lilianu31 ¶ Árran ¶ Basádismáno 20. bv. kl 16.30 -21.30 ¶ Basádismáno 27. bv. kl 16.30 – 21.30 ¶ Javllamáno 11. bv. kl 16.30 – 21.30 ¶ Javllamáno 18. bv. kl 16.30 – 21.30 ¶ Duodden dájda la Mattias Divtasvuona ASVO:a duodjeiehkedijt gasskavahkojt gaskal kl 18.00 – 22.00: ¶ Ragátmáno 19. bv. ¶ Ragátmáno 26. bv. ¶ Javllamáno 10. bv. ¶ Javllamáno 17. bv. ¶ Jus la ienep dárbbo la máhttelis bagádibme sjaddá aj dijstagájt dáj vahkoj. Máhttelis la aj sierra bagádimev duojen oadtjot. Dav sjiehtada duodjebagádallijn iehtja. ¶ Guládallamdiedo: ¶ Mattias Harr: mobijlla: 981 98 721, epoassta: mattias.harr@gmail.com, mattias.harr@arran.no ¶ Le gus dujna duodje? ¶ Le gus dujna julevsáme garraduodje majt bessap gåvvit? Mattias Harr sihtá julevsáme garraduojev gåvvit bagádime vuoksjuj. Sån máhttá sijddaj duv lusi boahtet. Jus sidá viehkedit, guládalá Mattiasijn. ¶ Le gus dujna julevsáme garraduodje majt bessap gåvvit? Mattias Harr sihtá julevsáme garraduojev gåvvit bagádime vuoksjuj. Sån máhttá sijddaj duv lusi boahtet. Jus sidá viehkedit, guládalá Mattiasijn. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Duodjeseminarer og kurs fortsetter / Duodjeseminárra ja kurssa joarkki - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran i samarbeid med Tysfjord Asvo og Duodje Nordlánnda skal arrangere en hel rekke med seminarer og kurs i duodje fra lule- og pitesamisk område i løpet av høsten. Árran aktan Tysfjord Asvo:ajn ja Duodje Nordlándajn galggi ásadit moadda seminára julev- ja bihtámsáme duoje birra tjavtja alluj. ¶ Duodjeprogram 2012 ¶ http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ ¶ http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ ¶ Uke 48: Næringsseminar i duodje. ¶ Árran ¶ Duodjeprográmma 2012 ¶ 44 .vahko ¶ Kurssa snjissjkoma birra ¶ Lissto le tiebmán. ¶ Duorastagá-, bierjjedagá/lávvodagá basádismáno 1.-3.b., ieme ájgijda. ¶ Kursa jådediddjen le Lill-Tove Paulsen. ¶ 45. vahko: ¶ Basádismano 5.-7.b.: bagádallam mánnodagá, dijstagá ja gasskaváhko, Lilian Urheim. ¶ Tiebmáiehket dijstagá basádismáno 6. b. kl 19-21 Tiebmán le duodje æládussan. Buorisboahtem gájkajda! ¶ ASVO fállá rabásbiejvijt gånnå ulmutja oadtju gådet (vevit) gasskavahkojt belaktállak vahkojn. Sunna Knutsen le bagádallen kl. 9-14. Fálaldahka le biejvijt: ¶ http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ ¶ 46.vahko: ¶ Seminárra sliehpá birra. ¶ Duorastagá 15.11.: Seminárra (kl. 17-21) ¶ Basádismáno 16.-20.b.: ¶ Kursa li bierjjedagá, lávvodagá ja mannodagá, dijsdagá, ieme ájgijda. Kursa jådediddjen le Lilian Urheim. ¶ Basádismáno 29-30.b.: bagádallam duorastagá, bierjjedagá, Lilian Urheim ¶ Oassevállde máhtti vuosedit ietjas bargov javllamæsson Árranin. ¶ Javllamárnán le Árranin javllamáno 1. biejve. ¶ ASVO fálla rabásbiejvijt gånnå ulmutja oadtju sliehpájt goarrot bielisjtálla vahkojt. Karete Paulsen le bagádallen kl 9-14. Fálaldahka le biejvijt: http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ ¶ 48. vahko: ¶ Æládusseminárra duoje birra. ¶ Ásaduvvá basádismáno 28. b. kl 14-20 . ¶ Duojev æládussan/viddnodoajmman, ásadibmen, ruhtadoarjjan jná. Ja duojev kultuvra åvddånbuktemin. ¶ Jus prográmmaj rievddadusá båhti diededuvvá. ¶ Ienep diedojt oattjo: ¶ Duodjebagádalles Lillian Urheim, tlf. 90684748, jali ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Jage 2012 dutkambiejve Árranin ¶ Árrana vuodogiergge – ¶ Kurssa gahpera ja njálmmefáhttaga birra. Lisbeth Kielatisá baktu ¶ Duodjelokaler ¶ Garraduodje Albert Fagernesa ja Svein Ole Olsena baktu Tysfjord ASVOs, nijbbedahkama, guksedahkama jná birra. Ålles tjavtja vahkkusasj dåjmaj álggo. ¶ Garraduodjelanján tjællárin 24.09. kl 12.30-15.30 ¶ Oahppe Bodin joarkkaskåvlås båhti guossáj. Rabás lågådallam filmaj ja gáptij birra Oahpestibme musean Giellakursasj låvdagoaden, gáhkkobassemijn bagádusáj milta girjes Sáme biebbmo vuorrasijda / Samisk mat for eldre, *) Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu Auditåvrån Árran Musean Låvdagoaden ¶ Oahppe Bodin joarkkaskåvlås båhti guossáj. Rabás lågådallam filmaj ja gáptij birra Oahpestibme musean Giellakursasj låvdagoaden, gáhkkobassemijn bagádusáj milta girjes Sáme biebbmo vuorrasijda / Samisk mat for eldre. *) Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu Auditåvrån Árran Musean Låvdagoaden ¶ Garraduodje Albert Fagernesa ja Svein Ole Olsena baktu Tysfjord ASVOs, nijbbedahkama, guksedahkama jná birra. Ålles tjavtja vahkkusasj dåjmaj álggo. ¶ Jage 2012 dutkambiejve tiebmá sebrudahka: Vájkkudusá ulmutjijs – Seminárasj: Árrana vuodogiergge– sisano åvddånbuktem Ragnhild Liena baktu Sosialdarwinissma Fred Andersena baktu Schreinera dutke guoktá materiála Päivi Alanena baktu Bihtámsáme bájkkenamá Line Merete Skarvika baktu ¶ Auditåvrån ¶ Seminárra gånnå tiebmán le gahper njálmmefáhta . Lisbeth Kielatis, Jåhkåmåhkes le lågådallen ¶ Auditåvrån ¶ Garraduodje Albert Fagernesa ja Svein Ole Olsena baktu Tysfjord ASVOs, nijbbedahkama, guksedahkama jná birra. Ålles tjavtja vahkkusasj dåjmaj álggo. ¶ Garraduodjelanján tjællárin 02.10. kl 12.30-15.30 ¶ Oahppe Bodin joarkkaskåvlås båhti guossáj. Rabás lågådallam filmaj ja gáptij birra Oahpestibme musean Giellakursasj låvdagoaden, gáhkkobassemijn bagádusáj milta girjes *) Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu Auditåvrån Árran Musean Låvdagoaden ¶ Julevsáme bachelor. Anders Kintela baktu ¶ Auditåvrån ¶ Káffa låvdagoaden gånnå gáhkojt bassep Bagádusáj milta girjes Inga Karlsen, (dåj.)., Sáme biebbmo vuorrasijda / Samisk mat for eldre, *) Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu ¶ Låvdagoaden ¶ Tiebmáiehket/Álmmuktjåhkanibme: Rájáj åvddåla ja rájáj rastá - Interreg/EU-prosjækta dutkambargoj Tjierrekluovta várijs. Aktisasjbarggo Árrana, Ájte ja Nordlánda universihta gaskan Oddmund Andersena, Lis Mari Hjortforsa, Kjell Åke Aronssona ja Alf Ragnar Nilsena baktu ¶ Auditåvrån ¶ 30.11 Båddåsasj biejvvidibme ¶ BRUDD–vuosádusá aktisasj åvddånbuktem «ij dåssju dábálasj berajgåvvå» Lågådallam - Vuosádusátja ráhpam Lis Mari Hjortforsa baktu ¶ Árran Musean ¶ Basádismáno (ájgge ij la ájn mierreduvvam) ¶ Subttsasa bárkkoválldemijs ja ietjá kultuvralasj bátsadisá Sáltoduoddarin Oddmund Andersen, Lis Mari Hjortfors, Ken Olaf Storaunet, Norsk Institutt for skog og landskap, Jostein Lorås, Nesna allaskåvllå ¶ Nordlánda Nasjonálpárkaj guovdásj ¶ Gåktu kulturmujtojt registrerit? / Hvordan registrere kulturminner? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran og Sametinget har avholdt kurs i kulturminneregistrering. / Árran ja Sámedigge li kulturmujttoregistrerimkursav ásadam. ¶ Tente lys på skolebenken. Første kursdag, Duoddárá Ráffe./Skåvllåbeŋkan tjuovga buolli. Vuostasj kurssabiejvve Duoddara ráfen. ¶ Registrering av samisk hustuft, Larsplassen. / Sáme goahtesajev registrerimin Larsplassen;in. ¶ Kursdeltakere øver seg på registreringsarbeidet. /Kursa oassevállde hárjjidalli registrerit. ¶ Kursdeltakerne samlet, med kursbevis i hende. /Kursa oassevállde tjoahken kurssaduodastusájnis giedan. ¶ Forrige helg arrangerte Árran og Sametinget et todagers kurs i kulturminneregistrering i Beiarn. På kurset fikk deltakerne en innføring i hvordan man registrerer samiske kulturminner. Mens første dag ble tilbrakt på skolebenken, fikk deltakerne prøve ut kunnskapene sine i praksis neste dag. Da dro vi ut i felten, og brukte dagen på å registrere samiske kulturminner som hittil hadde vært uregistrert. Kurset var åpent for alle interesserte. Kursdeltakerne var da også en entusiastisk gjeng, med mye kunnskap om sine lokalområder og lokalhistorie. I tillegg til Beiarn kom det kursdeltakere fra så vel Saltstraumen som Meløy, Tysfjord, Tromsø – og Gällivare i Sverige. Målet med registreringskurset var å lære opp lokalbefolkningen, som i neste omgang kan bidra i det viktige arbeidet med å registrere kulturminner. Fortsatt er svært mange samiske kulturminner uregistrert, og pitesamisk område er intet unntak. Derfor er slik kursing av ekstra verdi. Kursholder var arkeolog Arne Håkon Thomassen, seniorrådgiver hos Sametingets kulturminnevernavdeling. / Åvdep vahkkolåhpa de lij Árranin ja Sámedikken guovte bæjvvásasj kurssa kulturmujtoj registrerimis Bájddárin. Vuostasj biejve de lij sinna tjåhkkåhit ja oahppat, maŋep biejve de lij gæhttjalit ietjas tjehpudagáv praktiserit. De manájma luonnduj ja biejvev låptijma registrerit sáme kulturmujtojt ma åvddåla ællim registreriduvvam. Kurssa lij rabás gájkajda. Oassevállde de lidjin buosjes vehka, ållo máhtudagáj ietjas lahkabirrusa ja bájkálasj histåvrå birra. Duodden oasseválldijs Bájddáris lidjin aj oassevállde Stuorrastrávves, Melødjås, Divtasvuonas, Tråmsås ja Jielleváres Sverigin. Registrerimkursa ulmmen lij ulmutjijt lahkabirrusis oahppat, ma vas de boahtte ájgijda máhtti liehket åvdedime ájnas bargov kulturmujtojt registrerit. Moadda sáme kulturmujto ælla ájn registreriduvvam, ja bihtámsáme guovlon le sæmmi láhkáj. Danen le sierra árvvo dákkár kursajs. Kursan lij arkeologa Arne Håkon Thomassen åhpadiddjen, sån le seniorrádevadde Sámedikke kulturmujttoåssudagán. Samtlige bilder: © Árran Gájkka gåvå: © Árran ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Galggá gus Lofoahtta/Viestarálas olljo- ja gássadåjmajda rabáduvvat? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Vågan æládussiebrre aktan Spålavuole guolástushámnajn lej 26.05. 2008 seminárra Spålavuolen gånnå ságastallin jus Lofoahtta ja Viestarálas lulu olljo- ja gássadåjmajda rabáduvvat. North Energy stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, gut la aj Bådåddjo allaskåvlå profæssor II, álgadij ságastallamav dan birra. Barlindhauga lågådallamav dánna dárruj gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Giella, åhpadussa ja mánnágárdde - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran barggá åhpadusfáláldagájt gaskostit akta makkir dáses iesj guhtik lágásj oahpposuorgijn, ja liehket koordinerimorgádna julevsáme giellabargguj. ¶ Árran åhpat ¶ baktu iesj guhtik lágásj skåvlåjda (vuodo- ja joarkka-) Hordalándan, Nordlándan, Nuortta- ja Oarjje-Trøndelágan. Dát ij la árbbedábálasj åhpadimvuohke skåvllåaktisasjvuodajn. Árran álgij vuostasj bále dákkár åhpadimvuogijn guovvamánon jagen 1999:n. ¶ Duodden ietjá giellabargojt tjadát, duola dagu giellalávggomijt ja viddnodagá sissŋálasj giellakursajt. ¶ Fáladuvvá julevsámegiellaåhpadimev: ¶ - Vuodoskåvlån; vuostasj- ja nubbengiellan ja sáme giella ja kultuvrra. ¶ - Joarkkaskåvlån; vuostasj- ja nubbengiellan ja C-giellan. ¶ Árran la tjadádam julevsámegiel åhpadimev Budapestan Ungarnin gidá- ja tjaktjasemestera 2003. ¶ Guovdátjin la aj julevsáme mánnágárdde. ¶ Árran Mánnágárdde ¶ la dåhkkiduvvam 18 mánnágárddesajijn. Julevsámegiella l mánnágárde oajvvegiella. Máná, gudi e buvte sámástit gå álggi, vuoroduvvi sierra giellafáláldagáj. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Giella - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ prosjevta birra ¶ Ájádusájt ja ájggomusájt tjoahkkit sámegielaj birra ja daj boahtteájgev ¶ Åtsådallama gielas tjalmostuvvi aj ¶ Dájt åvddånbuktet vuosádusáj, artihkkalij ja álmmuktjåhkanimij ¶ Sámegielajt nannit nav vaj árggabiejven gulluji ja vuojnnuji ¶ gåktu ¶ Vuorrasappo ja nuora li aktan ja aktu viesso sáme giellabirrusa ¶ Giella le diehtogálldon midjij ja vaddá sáme árvvovuodov mij la mijá histåvrås ja dálásj ájges ¶ Giella subtsas gåsi gullu ja midjij identitehtav vaddá. ¶ www.giella.se ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Giellakafea Árranin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Dålusj subttsasa ja quizza ¶ Káffa ja gáhko oasen ¶ Gájka li buorisboahtem sámegielav gulldalittjat ja ságastittjat! ¶ Ásadiddje: Divtasvuona suohkan, Divtasvuona demænssasiebrre ja Árran ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Giellakafea Árranin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Dålusj subttsasa ja quizza ¶ Káffa ja gáhko oasen ¶ Gájka li buorisboahtem sámegielav gulldalittjat ja ságastittjat! ¶ Ásadiddje: Divtasvuona suohkan, Divtasvuona demænssasiebrre ja Árran ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Giessevuosádus Anders Paulsen - duodjár garraduojen / Sommerutstilling med Anders Paulsen- duodjeutøver i hardduodje - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Buorisboahtem vuosádusrahpamij Árranin 04.07.14 kl. 12.30. Giessevuosádus Anders Paulsen / Velkommen til utstillingsåpning på Árran 04.07.14 kl. 12.30. Sommerutstilling med Anders Paulsen . ¶ Buorisboahtem vuosádusrahpamij Árranin 04.07.14 kl. 12.30. Giessevuosádus Anders Paulsen - duodjár garraduojen . ¶ Buorisboahtem duodjevuosádusrahpamij duojes majt Anders Paulsen (Luovta-Ánndi), Ájluovtas la duodjuham. Anders Paulsen le bájkálasj duodjár Divtasvuonas ja duodjuj muoras ja tjårvijs. Anders le dajs åvdemusájs Divtasvuonan guhti vuobddemijda duodjuhattjaj. Sån dahká nijbijt, guvsijt, náhpijt hervajt j.n.á.. Anders le læhkám aj duodjeåhpadiddjen. Sån åhpaj duodjuhit Sáme Álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken. ¶ Duoje ma vuoseduvvi li Árrana tjoahkkáldagájs ja muhtema li luojkadum ierit ietján Divtasvuona suohkana rádeviesos ja Girjjevuorkás/Sáme girjjebussas ja priváhta tjoahkkáldagájs. ¶ Kl. 12.30 Vuosádusrahpam ja åvddånbuktem. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Girjjealmodibme rádjádoalvvoma birra nuortta Nordlándan ja Oarjje-Råmsån - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran – julevsáme guovdátjin guovvamáno 19. biejve. ¶ Girje namma le ¶ Girjje rádjádoalvvoma birra almoduvvá guovvamáno 19. biejve Árranin. Girje namma le "Samisk og norsk losvirksomhet i nordre Nordland og Sør-Troms, 1940–1945", ja almoduvvá almmudagán Orkana Akademisk. Girjjetjálle: Barentsinstituhta jådediddje Marianne Neerland Soleim, Råmså universitehta professor Jens-Ivar Nergård, senioråtsåddje Árran -julevsáme guovdátjin Oddmund Andersen. ¶ Girjje vuoset rádjálåvsåj tjierggis histåvråv doaro ájge. ¶ Rádjádoalvvom gehtjadum histåvrå tjalmij ja doalvvoma sierralágásjvuoda genga guovlojn nuortta Nordlándan ja Oarjje-Råmsån tjalmostuvvi. Åvdep rádjálåvså, sijáj familja ja báhtariddje subtsasti sijá vásádusáj birra ja sijá mujtojt rádjádoalvvoma birra. ¶ Prográmma almodime birra mij la guovvamáno 19. biejve boahtá maŋŋel. ¶ Jus hálijda åvdebut diŋŋgut diededa Árran – julevsáme guovdátjij. Hadde le 389,- kr. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Girjjealmodibme rádjádoalvvoma birra nuortta Nordlándan ja Oarjje-Råmsån - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran – julevsáme guovdátjin guovvamáno 19. biejve. ¶ Girje namma le ¶ Girjje rádjádoalvvoma birra almoduvvá guovvamáno 19. biejve Árranin. Girje namma le "Samisk og norsk losvirksomhet i nordre Nordland og Sør-Troms, 1940–1945", ja almoduvvá almmudagán Orkana Akademisk. Girjjetjálle: Barentsinstituhta jådediddje Marianne Neerland Soleim, Råmså universitehta professor Jens-Ivar Nergård, senioråtsåddje Árran -julevsáme guovdátjin Oddmund Andersen. ¶ Girjje vuoset rádjálåvsåj tjierggis histåvråv doaro ájge. ¶ Rádjádoalvvom gehtjadum histåvrå tjalmij ja doalvvoma sierralágásjvuoda genga guovlojn nuortta Nordlándan ja Oarjje-Råmsån tjalmostuvvi. Åvdep rádjálåvså, sijáj familja ja báhtariddje subtsasti sijá vásádusáj birra ja sijá mujtojt rádjádoalvvoma birra. ¶ Prográmma almodime birra mij la guovvamáno 19. biejve boahtá maŋŋel. ¶ Jus hálijda åvdebut diŋŋgut diededa Árran – julevsáme guovdátjij. Hadde le 389,- kr. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Herva li ruopptot / Pynten tilbake - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Gullsmedmester Inger-Lise Kolsrud fra Valdres, nå bosatt på Storjord i Tysfjord, åpnet forrige onsdag sin smykkedesignutstilling på Árran. Gållesmirjártjiehppe Inger-Lise Kolsrud Valdresas, guhti dálla årru Stuorgietten Divtasvuonan, rabáj gasskavahko ietjas libjjahábbmim vuosádusáv Árranin. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Iemeálmmuga ja ådå politihkka Árktisin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Utstillinger ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Nuortta-Vuona Europakontåvrrå, Brusselin, Belgia lej javllamáno 17.b. 2008 seminárra Árktisa ja ådå politihka åvdedime birra. Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø hålaj dán politihkkaj iemeálmmugij oassálasstema birra. Seminára prográmma, oassálasste ja ietjá håla li Europakontåvrå næhttabielen . Nystø hålav ienngilisgiellaj dánna gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Iemeálmmuga ja Árktisa jådedibme - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Wilton Park aktan Vuona ålggorijkkadepartementajn ja vehkijn Canada rijkajgasskasasj Árktalasj guovdátjis, tjadádin guovvamáno 18.- 20.b. 2010 konferánsav ”Nuorttaguovlo: Hásstalusá ja máhttelisvuoda” Stayning’in Stuorbrittanian. Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø hålla danna lej ”Governance in the Arctic – Sharing Best Practises – Indigenous Peoples”. Sån giehtoj oanegattjat Vuona sámij ja oajvválattjaj aktavuoda åvddånimes, Ilullisat deklarasjåvnås vuollájtjáledum moarmesmáno 28.b. 2008 vidá árktalasj stáhtaj (ålggorijkka)ministarij baktu, Canada, Danmárko/Ruodnáednam, Vuodna, Ruossja ja USA, ja vuorodij vihtta ássje åvdedittjat iemeálmmugij vidjurijt Árktalasj guovlon. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Julevsámegiela/Lulesamisk álggoåhpadus/begynneropplæring - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Sámásta 1: guovvamáno 13. biejve/ onsdag 13. februar. Sámásta 2: guovvamáno 14. biejve/ onsdag 14. februar. ¶ Julevsámegiela álggoåhpadus Árranin - Sámásta 1 og 2 ¶ Árran álggá guovtijn julevsámegiela åhpadusájn ållessjattugijda Sámásta 1 ja 2. Kursa li rahpasa gájkajda gudi sihti julevsámegielav oahppat. Sámásta 2 le sidjij gudi åvdutjis vehin máhtti. ¶ Sámásta 1 le juohkka gasskavahko 09.00 – 14.00 ¶ Sámásta 2 le juohkka duorastagá 09.00 – 14.00 ¶ Juohkka kursan li 70 åhpadimtijma tjoahkkáj. ¶ Sámásta 1 álggá gasskavahko guovvamáno 13. biejve kl 09.00 ¶ , ja hæjttá 29.05.13 Sámásta 2 álggá duorastagá guovvamáno 14. biejve kl 09.00 , ja hæjttá 29.05.13. ¶ Kursa li navku ja gájkajda rahpasa. Oahppámnævojt kurssaj oattjo Árranin oasstet. ¶ Diededimev kursajda ja diedojt kursaj birra vattá telefåvnå 75 77 51 00 jali mejla poassta@arran.no baktu. ¶ Ienep diedojt vaddeba Lars-Filip Paulsen jali Samuel Gælok: tlf. 75775100 ¶ Gehtja aj mijá giellarijmov dánna: ¶ http://www.arran.no/arrana-giellarijmmo-2013.5148479-240161.htm ¶ http://www.arran.no/arrana-giellarijmmo-2013.5148479-240161.htm ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Luovta-Ándi duoje aj ålggorijkan gávnnuji – dagu Afrikan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ NRK Sapmi: Uddni rabáduvvá sierralágásj duodjevuosádus. Luovta-Ánndi le dajs åvdemusájs Divtasvuonan guhti vuobddemijda duodjuhahttjáj. Foto: Harrieth Aira / NRK. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Máhttelisvuoda nuorttaguovlojn - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug Barlindhaug ASan lej sáhkavuorro Rájsá joarkkaskåvlå 18.01. 2007 temabiejven "Makkár máhttelisvuoda nuorttan gávnnuji?". Barlindhauga låbijn almmudip suv lågådallamav "Máhttelisvuoda nuorttaguovlojn", majt dárruj dánna gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Moattelágásj gahpera / Gahper i mange fasonger - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Lågenguokta mielos nissuna lidjin boahtám gahper- ja njálmmefáhta-semináran majt Lisbeth Kielatis jådedij gasskavahko ragátmáno 26. biejven 2012 Árranin. / Tolv interesserte møte opp på gahper- og njálmmefáhta-seminaret med Lisbeth Kielatis onsdag 26.september 2012 på Árran. ¶ Kielatis álgij gahpera birra subtsastit histåvrå ja kultuvra gáktuj. Dálásj julevsáme gahper le álgos gahper minsstaris mij lij anon Skádásasuollun ja Nuortta-Europán. Årdåkgahper le oahpes moattes gáldojs gitta 11-1200-jagijs, ja aj brånssåájges. Sån vuosedij gahperijt ma lidjin oarjjelsáme ja julevsáme gahperij muoduga Skånes ja Dalarnis Sverigin ja Sognas ja Vossas Vuonan – gájkka ålmmågahpera. Nisssuna gahpera hábme le vargga sæmmi láhkáj gå ålmmågahper. Álgos lidjin da vuojn ålmmågahpera. ¶ Dålusj gåvåjs Dalarnis vuojnijma ålmmågahper lij ruoppsat, gudájn årdåjn ja ruodná bátte sávvijda gaorodum. ¶ Àrran. ¶ Julevsáme gahperin li vihtta årde ja hålbbe vuollerabddan. Gahper la goarodum nanos ruvdas jali fijna vádasis. Gahpertjåhkån le tjuhppa mij le váppsáj goarodum. Agev la alek bájnos. ¶ Nissuna ja ållmå gahpera li sierralágátja. Ålmmågahpera li dåssju dáddnidum, ja nissuna gahperin le vas ruoppsis daddnevuolruvdda ruoppsis hålbijn ja tjuhpajn. Tjuhppa le tjavgga jali luovvasap gesadum. Tjuhpan máhtti liehket moadda bájno, valla nissuna gahperin galggá ålgusjbielle agev ruoppsat. Ålmmågahperin galggá alek tjuhppa, báhtjajda máhttá duodden liehket ruodná, valla alek ålgutjijn. Mæssogahperijn le guovtegerdak daddnidum ruvdda. ¶ Lisbeth Kielatis tjielggij vargga gájkka julevsábmáj. Luondulasj la sámástit gå sáhka le duoje birra. / Lisbeth Kielatis forklarte det meste på lulesamisk. Det er naturlig å bruke samisk når man snakker om duodje. Foto: Àrran. ¶ Kielatisá milta de lij ruvdda gahperassán juo anon 14-1500-jagij dajnas gå lij oasesgálvvon. Åvdebut de lij vádas, majt sidajn dahkin, gahperassán aneduvvam. ¶ Gárvo li agev måvtåjt tjuovvum. Guhka gápptáj lij alla gahper. 1960-jagij oanoj gáppte ja gahper galgaj ånigasj, gåbdep ruoppsis daddnevuolruvdda gahpera birra. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Moattes arvusmahteduvvin gápptegoarrom kursas // Mange fikk inspirasjon på koftesyingskurset - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Gápptegoarromkurssa álgij seminárajn gånnå kurssajådediddje Anna-Stina Svakko åvddånbuvtij gáptijt duoppet dáppet Sámes miehtáj. Det hele startet med et seminar der kursholder Anna-Stina Svakko presenterte kofter fra ulike områder i hele Sápmi. ¶ Gåvvå semináras. Glimt fra seminaret. Foto: Lis Mari Hjortfors ¶ Gápptegoarromkurssa álgij seminárajn gånnå kurssajådediddje Anna-Stina Svakko åvddånbuvtij gáptijt duoppet dáppet Sámes miehtáj. Maŋnenagi de ienebut julevsáme dáffo tjalmostuváj, gápptedábij birra muhtem familjaj ja fuolkij gaskan. Dát tiebmá ållo ságastallamav ja mujtojt båvtij ja moadda gatjálvisá ja åtsådallama åvddånbåhtin dáj 25 oasseváldij gaskan. Det hele startet med et seminar der kursholder Anna-Stina Svakko presenterte kofter fra ulike områder i hele Sápmi. Senere ble det mer fokus på det lulesamiske området, med tradisjoner og koder i bruk av kofta i enkelte slekter og familier. Dette temaet vekket mye diskusjoner og mange spørsmål, minner og erfaringer blant de 25 deltakerne. ¶ Oassevállde tjoahken. Kursdeltakerne samlet. Ållu gåråbielen kurssajådediddje Anna-Stina Svakko, ja ållu oalges bielen bagádalle Lilian Urheim. Ytterst til venstre kursholder Anna-Stina Svakko, og ytterst til høyre veileder Lilian Urheim. Foto: Árran ¶ Vuostasj duodjesemináran Árranin lij oasseváldijn stuorra berustibme. Anna-Stina Svakko lij arvusmahttelis åhpadiddje ja åvddånbuvtij álkkes ja snivva ájádaládum åhpadallamvuogev gáppte goarramij. Det var stort engasjement hos deltakere på det første duodjekurset på Árran 29.8.-1.9.12. Læreren Anna-Stina Svakko var en inspirerende kursholder og kom med et enkelt og gjennomtenkt undervisningsopplegg i sying av kofte. ¶ Gáhtjos ja tjavggis barggo. Hektisk og intensivt arbeid. Foto: Lis Mari Hjortfors ¶ Muhtema oasseválldijs lidjin hárjjánam goarro, ja muhtema vas álgge, valla buoragit gájkajn manáj. Vuostak dal oadtju gæhttjalimgáptev goarrot, ja kursan almma gáptev joarkket goarrot, dábálasj tydjaj ja ietján materiálaj ma dási gulluji. Gå nav ålos gå 17 oassevállde berustin álgget gápptekurssaj, de juohkin sijájt guovte juohkusij, ja oadtjun válljit juogu dal iehkedijt jali biejvijt kurssit. På grunn av den massive interessen med hele 17 deltakere på koftesyingskurset, ble deltakerne delt i to grupper, og de kunne velge om å gjennomføre kurset på dag- eller kveldstid. Noen av deltakerne var erfarne syersker, mens noen var nybegynnere, men det gikk like greit for alle. Det ble prøvekofte i første omgang, og kurset vil fortsette. Da skal deltakerne få sy på riktig, med tilhørende stoff og materiell, slik at det blir en ordinær gáppte. ¶ Anna-Stina Svakko, Foto: Àrran ¶ Gáhtjos ja tjavggis barggo le allasis minsstarav dahkat ja gáptev vadjat, ja ájgge ruvva gålåj. Ja då guovte bagádalláj Anna-Stinaj ja Lilianaj lij gáhttjo gå vargga idja-biejvve vierttijga barggat. Duodjekursa joarkeduvvi tjavtjav, ja moadda gáhtjos vahkkolåhpa li vuordon. Anna-Stinav vuorddep Árranij vas 38. vahkon, dsj. ragátmáno 20-22 biejvijt. Hektisk og intensivt arbeid i å lage eget mønster og klippe kofta fikk tiden til å fly. Det var minst like hektisk for de to veilederne Anna-Stina og Lilian Urheim som fikk jobbe nesten døgnet rundt. Duodjekursene fortsetter utover høsten, og det vil bli mange hektiske arbeidsøkter om helgene. Vi venter Anna-Stina til Árran igjen i uke 38, dvs. 20.-22.september. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Moteuka - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ En uke med make-up og skjønnhet, mote og samisk design på Árran. // Árranin le vahkko gånnå li hiervvim ja tjævlásvuohta, måvtå ja sáme hábbmimvuoge guovdátjin. ¶ Arrangører Tysfjord ASVO AS, Duodje Nordlánnda, Árran ¶ Mánnodagá ragátmáno 30. b. kl 13.00: Lågådallam Erlend Bragstad baktu, stájlissta, ja hiervvimtjiehppe ¶ Dijstagá gålg. 1. b. kl. 18.00: Måvttåvuosádus ja smiŋŋkimsjåvva. Biktasa majt Anna Stina Svakko ja Lise Tapio Pittja libá hábbmim ja gårrum. Erlend Bragstad galggá stájlisstan ja vuosádusáv jådedit. ¶ Måvttåvuosádusá maŋŋela le barggojuogos smiŋŋkimijs Erlend Bragstad baktu Orriflame vidnudagájn aktisattjat. ¶ Gasskavahko gålg. 2. b. le sáme hábbmimvuogij birra, barggojuogos ja lågådallama. kl. 13.00–17.00 ja 18.00-20.00. ¶ Hábbmididdje libá Anna Stina Svakko ja Lise Tapio Pittja. ¶ Duorastagá gålg. 2. b. le sáme hábbmimvuoge, barggojuogos ja lågådallam. kl. 13.00–17.00 ja 18.00-20.00. ¶ Hábbmididdje libá Anna Stina Svakko ja Lise Tapio Pittja. ¶ Ásadiddje li Tysfjord ASVO AS, Duodje Nordlánnda, Árran ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Museajådediddje + Rádevaddde Árranin. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Museadåjma fágalasj ja háldadus bargo jådedibmáj almoduvvá stuoves virgge Museajådediddje/Konservátåvrrå + Rádevaddde (gasskaájggásasj). Norsk tekst? - Trykk på flagget nederst. ¶ Árran 2014. Foto: Árran ¶ Árran – Julevsáme guovdásj ásaduváj 1994 Ájluoktaj Divtasvuona suohkanin. Árrana ulmmen le liehket nasjonála guovdásj mij sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav julevsáme guovlon bisot ja åvddånahttá. Árranin li museadåjma, sámegielak mánájgárdde, sáme giellaåvddånahttem ja videokonferánsaj baktu giellaåhpadus, åtsådimprosjevta, nuorttaguovloj gatjálvisáj barggo, almmudakdåjma, j.i. ¶ Huodnaha ja lanjá lájggiduvvi Sámediggáj, NRK Sámi Radioj ja universitiehtajda Bodådjon ja Råmsån ja Staped;aj. Aktan sijáj gudi lájggiji le birrusij 40:sijn bæjválasj barggo Árranin. Ienep diedo Árrana birra gávnnuji www.arran.no næhttabielen. ¶ Museadoajmma le akta vuododåjmajs. Museabargo ulmme le mierreduvvam Ájggomusá strategitjállagin ierit ietján jut musea barggo doajmmá ICOMa mærrádusáj milta. Oajvvebarggon le gájkka bargo åvdep ja dálásjájge sáme kulturhiståvrrå julev- ja bihtámsáme guovlojn. Sámedigge le háldadusfábmudahka sáme museajs ja jagen 2007 sjattaj Árran museavásstediddjen julev- ja bihtámsáme guovlon. Museadoajmma bihtámsáme guovlon álgeduváj 2009 jage rájes kontåvrråsajenis Bájddárin. Museadåjma li pládnadokumenta dagádum. ¶ Árran le institusjåvnnå mij le åvddånime ja dutkambarggo le nanostuvvam ájn gå Álggoálmmukdiehto dutkaminstituhtta ásaduváj Bådådjo allaskåvlå aktisasjbargo baktu. ¶ Musea dálásj dåjman le 4,5 jahkevirge. Duodden le doarjjadåjma aktisasjháldadusás personála, økonomija ja teknihkalasj bargoj hárráj. ¶ Julevsámegiella le guovdásj árvvon Árranij ja museadåjman galggá giella guovdátjin liehket. ¶ Fra Árran museum. Foto: Árran/Nils Heika Aira-Andersen ¶ Museadåjma fágalasj ja háldadus bargo jådedibmáj almoduvvá stuoves virgge M useajådediddje / Konservátåvrrå + Rádevaddde (gasskaájggásasj). ¶ Barggon le: ¶ Máhtudagáj gájbbádusá: ¶ Gájbbeduvvam máhtukvuoda: ¶ Fra Árran museum. Foto: Árran/Nils Heika Aira-Andersen ¶ Jus ruhtadimijn vuorbástuvvap de aj máhttep gasskaájggásasj virggáj biedjat rádevaddev museabargojda avta jahkáj, virgge máhttá mælggadappov bissot. Máhtudagáj gájbbádussan biejaduvvá alep åhpadus sebrudakdiedalasj, humanistak jali kulturhiståvrålasj fágaj. Dagu museajådediddje virgen, de máhtukvuohta virggáj ulmutjin, sáme kulturmáhtudahka ja sámegielaj giellamáhtudahka dættoduvvi. Hiebalgis barggohárjjánibme ja åtsådallama museabargojs le sávadahtte. Barggon li tjanádum musea gaskostim-, duodastim- ja prosjæktadahkamusá. ¶ Árran hovedinngang. Foto: Árran/R.Lien ¶ Lagáp diedojt virge birra vaddá direktørra Lars Magne Andreassen 75575105, jali 90775275 ¶ Åhtsåmmierre: Bårggemáno 18. biejve 2014 ¶ Åhtsåm aktan CV:ajn sáddiduvvá: ¶ Árran – julevsáme guovdásj, 8270 Ájluokta/Drag, jali e-poasstaj: poassta@arran.no baktu . ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Nannimin nuorttaguovlo iemeálmmugij máhtov - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Ráddidus almodij ådåstuhtedum nuorttaguovlo strátegijajdis sjnuktjamáno 12. b. 2009 Råmsån. ¶ - SamiNorth - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak le ávon dajs dåjmajs ma åvdeduvvi iemeálmmugij máhtov nannitjit, javllá præssadiedádusán værmádagá tjoahkkájgiesse sierrarádevadde Sven-Roald Nystø Árran – julevsáme guovdátjin Divtasvuonan. Præssadiedádusáv lågå vuollelin. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Násjunálalattjat nuorttan? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. ¶ Kronihkka “Násjunálalattjat nuorttan?” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan biehtsemáno 13.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Nuorttaguovlo - gudi majt dahki? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Vuonarijkan nuorttaguovlo ássjijt vuorodi. Le gássjelis tjoahkkidum diedojt gávnnat gudi majt nuorttaguovlo ássjij barggi. Danen la Árran tjuolldám oajvválattjaj ja ásadusáj gaskan, ja tjoahkkim diedojt majt soabmása dájs dahki nuorttaguovloj hárráj. Le Árrana åvdåsvásstádus gudi li tjuoldedum, mákkár næhttabielijda vuosedip, ja gåk bargojtisá gåvvidip. Ådåstuhttep diedojt juohkka nælját máno. Diedo li dåssju dárogiellaj. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Nuorttaguovlo - Strátegalasj oajvvedago - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, North Energy ASan hålaj 11.- 13.02. 2008 Vuona Industrija - Offshore strategikonferánsan Stavangerin. Barlindhaugs låbijn almmudip lågådallamav "Nuorttaguovlo - Strategalasj oajvvedago", majt dánna dárruj gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Nuorttaguovloj industrija perspektijva - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, Barlindhaug ASan, hålaj Nuorttarijkaj ráde presidijaj 25.06. 2007 Råmsan. Barlindhauga låbijn almmudip lågådallamav "Nuorttaguovlo industrija perspektijvaj birra". majt iennglis giellaj dánna gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Oahppogárvvidus iemeálmmugij birra nuorttaguovlovuojnojn - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran tjadádij 2007 prosjevtav man namma lij "Oahppogárvvidus iemeálmmugij birra nuorttaguovlovuojnojn". Prosjevta sisadno lij lågådallamij tjadádit Bådådjo allaskåvlå Bachelor of Circumpolar Studies studentajda 2007 tjavtja ja pensumtjállagijt válmmit. Prosjekta le oasse Nordlánda fylkkasuohkana nuorttaguovlo strátegies majt fylkkasuohkan aktan Sámedikkijn ruhtadin. ¶ Árran válmmij 28.08. 2008 låhpalasj diedádusáv prosjevtas majt dárruj dánna gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ PD: Barggo, máhtudahka ja bájkkálasj árvvodahkam Nuortta-Sálton - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Gåktu galggap Nuortta-Sálton ájmmudit barggosajijt ásadit ja bisodit majt nuora åvddålij guovlluj berusti? Májt gájbet gå la sáhka máhtudakåvddånimes ja gåktus galggap dájt bargojt orgániserit ja ruhtadit? Dáha ja ietjá guovdásj ássje ságastaláduvvi semináran Árranin, Ájluovtan Divtasvuonan, Vuona nuorttaguovlo bargoj ja árvvodahkama birra gasskavahko dán jage moarmesmáno 10.b. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Pitesamiske stedsnavn synliggjøres / Bihtámsáme bájkkenamáj åvddånbuktem - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Gjennom stedsnavnprosjektet i pitesamisk område har Árran denne våren dokumentert mange stedsnavn. Bihtámsáme bájkkenammaprosjevta baktu li bargge Árranis duodastime sáme bájkkenamájt Bájddara guovlon. Dán gidá li måttijt bájkkenamájt duodastam. ¶ Møte med arbeidsgruppa i Beiarn. Fra høyre: Bror Hemminghytt, Gunnar Storhaug, Samuel Gælok (Árran) og Åge Sevaldsen. Knut Sivertsen var ikke til stede da bildet ble tatt./Bájddára barggojuohkusijn tjåhkanibme. Oalges bieles vuojnnuji: Bror Hemminghytt, Gunnar Storhaug, Samuel Gælok (Árran) ja Åge Sevaldsen. Knut Sivertsen ij lim danna gå gåvviduváj. ¶ Rådgiver Samuel Gælok forklarer betydningen av samiske stedsnavn på tavla./Rádevadde Samuel Gælok sáme bájkkenamájt tjielggimin dáblluj. ¶ Ulmmen Árrana bájkkenamma prosjevtajn le åvddånbuktet sáme bájkkenamájt bihtámsáme guovlon. Dán gidá lip åhtsåm dålusj kártajt, protokollajt ja ietjá árkijvvaduodastusájt, gávnnam diehti sáme bájkkenamájt dán guovlos. Dán aktijvuodan de le barggojuogos Bájddárin dahkam hármmat ájnas bargov åhtsåt bájkkenamájt lahkabirrusis. Biehtsemáno 28. biejve 2012 lij Árranin barggotjåhkanibme dájna juohkusijn, gånnå de dá tjoahkkidum namá dágástaláduvvin, sierra gåjt de mij gullu gåktu dájt tjállet, ja majt namá merkahi. Aktan ietjá tjoahkkidum materiálaj, de li dá buorre vuodon bargguj åvddålij guovlluj bihtámsáme bájkkenamájt vas kártajda åttjutjit. ¶ Åvdep vahko oattjoj Árran diedov jut Sámedigge ja Nordlánda fylkasuohkan ájggu boahtte oasev prosjevtas doarjjot, mij le sáme bájkkenamájt gaskostit sáttavuosádusá ja girjjealmodime baktu. ¶ Bájkkenammaprosjevta oassen galggá Árran aj tjoahkkit subttsasijt ja histåvråjt ma gulluji bájkkenamájda bihtámsáme guovlon Vuonan. Jus soabmása diehti sáme histåvråjt ja subttsasijt ma bájkijda gulluji ja sihti dájt åvddånbuktet, de válde aktijvuodav prosjevta jådediddjijn Line Merete Skarvik:ajn. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Nannimin nuorttaguovlo iemeálmmugij máhtov ¶ - SamiNorth - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak le ávon dajs dåjmajs ma åvdeduvvi iemeálmmugij máhtov nannitjit Ráddidusá ådåstuhtedum nuorttaguovlo strátegian . Lip dåjmalattjat rahtjam aktan ja iesj guhtik ásadusájn, måttijn dájs dåjmajs åvdedit. Sierra láhkáj måvtåstuvvap gå Ráddidus loabet sáme guoradallam- ja máhtudakguovdátja vuododimev Guoládagán Ruossjan doarjjot. Guovdásj le dáj sámijda ájnas, valla nanni aj rádjárasteldiddje aktisasjbargov Suoma, Svieriga, Ruossja ja Vuona sámij gaskan, javllá værmádagá tjoahkkájgiesse sierrarádevadde Sven-Roald Nystø Árran - julevsáme guovdátjin Divtasvuonan. ¶ Iemeálmmukdåjma ma åvdeduvvi li vijdedit rádjárasteldiddje nuorttaguovlo prográmman Sáme allaskåvlå nasjonálalasj prográmmav duodastit sáme árbbedábe máhtov, åvdedit etalasj njuolgadusájt iemeálmmugij gáktuj ekonomalasj dåjmajda nuorttaguovlojn, jåhtuj biedjat nuorttaguovlo iemeálmmukgielaj digitála infrastrukturprográmmav ja nannit sáme ásadusáj máhtukvuodav ja máhtudakvuodav. Duodden aj ásaduvvá sierra Bárentsguovlo kulturvuododum æládusåvdedimprográmma iemeálmmugijda. ¶ Ráddidus almodij iektu ådåstuhtedum nuorttaguovlo strátegijajdis Råmsån. ¶ Ájluokta, snjuktamáno 13.b. 2009 ¶ Ienep diedojt juohká: ¶ Sierrarádevadde/Spesialrådgiver ¶ Biejvve/Dato: Bårggemáno 20.b. 2007/20.august 2007 ¶ Mijá sievvem/Vår ref: 06/0008-5155-v1/SRN ¶ Árranij 230 000 kr juollodum ¶ - Mij lip dudálattja gå Nordlánda fylkasuohkan ja Sámedigge li aktan juollodam 230 000 kråvnå Árranij nuorttaguovlo prosjevtav tjadádittjat. Prosjevtan li guokta oase: ¶ Prosjevtajn galggap gærggat javlajda, subtsas Árrana direktørra Filip Mikkelsen. ¶ Prosjækta galggá tjadáduvvat aktan Bådådjo allaskåvlåjn, Sijti Jarnge kulturguovdátjijn, Aarporten - Hattfjelldálen ja Várdobáiki sáme guovdátjin, Evenássjen. ¶ Adr: 8270 Drag/Ájluokta Tlf: 75 77 51 00 Fa ks : 75 77 51 01 Org.nr: 874691402 Bank: 4509.11.56885 ¶ E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no ¶ Præssadiedadus: 3 buolva aktisasj vuosadus - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Sjatto vuojnnuji suv dájdalasj luottajn- Hildur Haraldsenan (84 jage vuoras) le vuosádus Árranin aktan niejdajnis Åsijn (56) ja áhkkovijn Ingri (26). Vuosádus vihpá ragátmáno 8. biejve rájes. Vuosádusáv li nabddám 3 buolva. Vuosádusán li moatte lágasj bargo ja teknihka. Ieddne ja áhkko Hildur vuoset gåvvåteppenijt, Åse vuoset gåvåjt ma li mállidum, collage ja relieff, ja nuoramus – Ingrid vuoset gåvåjt ma li dagádum duojna dajna teknihkajn. ¶ Hildur Haraldsen le buorreluonduk dájddár, nissun stuor måjijn. Sån boahtá Valdresis, valla ådnå nuorttas jådij. Åroj 40 lågev jage Sandnesjøenin åvddål gå aktan ietjas ålmmåjn Harald Haraldesenijn jådij Divtasvuodnaj. Harald lij riegádam ja bajássjaddam Divtasvuonan. Hildur lij oahppam tjuolldet (vevet) iednestis, Sofie Vigerustas, oattjoj fáhkagirjev gåvvåtjuolldemij, åhpadusáv Kunst og Håndverkskolen Oslon ja Åhpadiddjeskåvlåv Bådåddjon. ¶ Hildurin la ietjas tjuolldemhuonaj Kalvijkan gånnå sån ájn tjuolldá. Tjuolldam la gåvvåteppenijt (ránojt) gájkka mánájda (6) ja dálla le barggamin smávva gåvåj áhkkovijda, motijvaj låttijs ja divrijs -17 gåvå. Hildur komponeri ietjas gåvåjt tjáppa bájnoj. Sån adná Hanna Ryggena sitáhtav: "Rádno galggá guojtet ja liehket gehtjastahkan" ¶ Juska sujna le læhkám stuorra famillja ja ållo åvdåsvásstádus, de le sån ænndu vuorodam dájdabargov jagij miehtáj ja moadda suv bargojs li oastedum almulattjat ja li læhkám vuosádusájn. ¶ Hildur, niejdda Åse ja áhkkov Ingri dán jage bargojt rádjin “Nordnorskenij” árvustallamij, danna Hildura rádno “Kvinnerolle” dåhkkiduváj. ¶ Dat la vuostasj bálle gå Hildurin la vuosádus Divtasvuonan. Sån la akta ájnegattjajs guhti várajda válldá gåvvåtjuolldemteknihkav ja dán dábijt ja dan diehti lip ávon. ¶ Åse ja niejdda årroba Ørnesan, ja sunnun la vuosádus. Vuosedibá gåvåjt collage, avtav relieffav ja soames muorrabargov. Åse váttsij sæmmi dájdaskåvlån Oslon degu iednes ja maŋŋela lij oahppe Statens Kunstakademijan. Åsen lij oajvvevuosádus Hamsund-biejvij- 2002. Danna sån gåvvij sitáhtajt Hamsunda románas Pan. ¶ Soames suv gåvåjs vuosádusán Árranin le Spireung, mállidum arvusmahttemis soames gåvvårános majt suv áhkko (Hildura ieddne) lij tjuolldam. Duodden Åse vuoset relieffav 7 bargos muoras, gåvåjt ja tjuorggasav ja aj guokta bargo gånnå Státtátjåhkkå le motijvan. ¶ Ingri le iesski álggám ietjas dájddaåvddånimev ja le maŋemus jage gærggam Bachelor- grádajn dájdajn ja designajn Høgskolenin Oslon Bilbao universitehta, Spanian, baktu. Dán giesse sån oassálasstá viehka stuorra ja buoragijt dagádum gåvåjn mij luondov nav buoragijt gåvvi, ja aj soames silkkiteknihkka gåvåjn majna sån la mælggadav barggam. Ingrija mielas la geldulasj gæhttjaladdat ja gávnnat ådå teknihkajt ja åvddånbuktemvuogijt. Juska sån le nuorra ájn de le oassálasstám moatten vuosádusán, ja dála le sujna vuosádus Toulosen, Frankrijkan. ¶ Tiebmá vuosádusán Árranin la sjaddo/åvddånibme. Gålmån buolvan Haraldsenin lij aktisasj vuosádus dán jagásj Petter Dass biejvij Helgelátten ja maŋŋel vuosádusá Árranin ragátmáno galggá vuosádus rájaduvvat Divtasvuona ráddnasuohkanij Gällivarráj gålgådismáno álgon. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Præssadiedádusá - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Lågå ienebuv... ¶ Gåktu galggap Nuortta-Sálton ájmmudit barggosajijt ásadit ja bisodit majt nuora åvddålij guovlluj berusti? Májt gájbet gå la sáhka máhtudakåvddånimes ja gåktus galggap dájt bargojt orgániserit ja ruhtadit? Dáha ja ietjá guovdásj ássje ságastaláduvvi semináran Árranin, Ájluovtan Divtasvuonan, Vuona nuorttaguovlo bargoj ja árvvodahkama birra gasskavahko dán jage moarmesmáno 10.b. ¶ Lågå ienebuv... ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Præssadiedádus ¶ Lagáp diedo, ringu: Sierrarádeváddáj Sven-Roald Nystø ¶ Árran: 75 77 51 00 ¶ Barggo, máh tudahka ja bájkkálasj árvvoháhkuhib m e Nuortta-Sálton ¶ Gåktus lulup mij Nuortta-Sálton ájmmudit ådå stuoves barggosajijt ásadit ma mielastuhtti nuorajt boahtte ájgen bargatijit? Majt dát gájbet mij guosská ådå máhtudahkaj, jå gåk lulup doajmmatjerdajt orgániserit ja ruhtadit? Dáj birra ja ietjá ájnas ássjij birra ságastuvvá semináran Árranin Ájluovtan Divtasvuonan gasskavahko moarmesmáno 10.b. Seminárra la Vuonarijka nuorttaguovlo bargo ja bájkkálasj árvvoháhkuhime birra. ¶ - Sjaddá sierraláhkáj gelduladtjan gullat majt stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, Barlindhaug ASan dáj birra javllá. Sån la ham giehtos ulmusj æládusdåjmajn ja almmulasj siebrudakiellemin. Árranin sáhkat gåk Vuonarijka nuorttaguovlo barggo máhtálulu bájkkálasj árvvoháhkuhimev viehkedit. Sujna ham li sierra máhtudakvuoda tjielggitjit, gå ierit ietján jådedij Ráddidusá guovllokommisjåvnåv mij edna árvvalusájt 2004 åvdedij. Hástáv divnajt seminárraj boahtet, ja ságastallamijda sæbrrat, javllá Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø. ¶ Ietjá ássje ma semináran galggi ságastaláduvvat li sáme árvvoháhkuhibme Nuortta-Sálton, nissunij sadje nuorttaguovlo bargon, mannoæládusa Hamsuna Rijkan, ja gåk la Norcem Gásluovtan usjudallam sementav Murmánskkaj Ruossjan vuobddet. Seminára álgadiddjij namájt vuojná “Nuorttaguovlo barggo ja bájkkálasj árvvoháhkuhibme” -seminára prográmman mij tjuovvu. ¶ Ájluovtan vuoratjismáno 28.b. 2006 ¶ Adr: 8270 Drag/Ájluokta Tlf: 75 77 51 00 Fa ks : 75 77 51 01 Org.nr: 976550234 Bank: 4509.11.56885 ¶ E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no ¶ Seminárra: Ådå åtsådime sáme åvddåhiståvrås, kulturmujtojs ja kulturduobddágijs ¶ Bájkke: Nordlánda universitehtta, Bådådjon ¶ Ájgge: Duorastagá moarmesmáno 8. b. 2014 ¶ Álggohålla Nordlánda universitehtas ¶ Museaoajvve Kjell-Åke Aronsson, Ájtte, Svieriga duottar- ja Sámemusea: Májddum, sáme årrombájkke miehttseluondon. ¶ Professor Alf Ragnar Nielssen, Nordlánda universiehtta: Merrasáme vuorrádisvuodan. Stáhta politihkka sámij gáktuj buktá rievddadusájt sámij vidjurijda 15- ja 1600-lågojn. ¶ Káffabåddå ¶ Senioråtsådiddje Oddmund Andersen, Árran julevsáme guovdásj: Majt máhtti Gierggebuodo årromsaje subtsastit várreluondo ávkástallama birra? ¶ Etnologa Lis-Mari Hjortfors, Árran julevsáme guovdásj: Etnologalasj guoradallama Gierggebuodon/Tjierrekluovtan. ¶ Arkeologa Ewa Ljungdahl, Gaaltije, Oarjjelsáme kulturguodvdásj Staaren: Dáktevuorká, sáme biebbmobátsadisá. ¶ Åtsådiddje Sven-Donald Hedman, Tråmså universitehtta: Stálloårromsaje Sálatduoddarin/Luonasvákken. ¶ Káffabåddå ¶ Professor Knut Røed,Norges miljø- og biovitenskapelige Universitet: DNA máhttá vuosedit goassa boahttsujt dábmagåhtin. ¶ Dágástallama/Låhpadibme ¶ Seminárra le rabás ja navku gájkajda. ¶ Rabásájge - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Rádjáoahpestiddje prosjækta - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Gånnå: Árran julevsáme guovdátjin, auditorijin ¶ Goassa: Dijstagá, javllamáno 9.biejve, kl.18.00. ¶ Prosjæktajuogos ”Dutkam- ja duodastimbarggo rádjáoahpestiddje dåjmajs nuppát væráltdoaron” bivddá seminárraj. Dutkamprosjevta gasskabåddåsasj båhtusa vuoseduvvi. Rádjáoahpestiddje ja sijáj lágámusá li sierraláhkáj buorisboahtedum. Buorisboahtem. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá 2 2007 bievddegirjje - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagán lej 06.12. 2007 tjåhkanibme. Værmádagá 2 2007 bievddegirjev dárruj dánna gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá ásadibme - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak ásaduváj biehtsemáno 29.b. 2006. Uddni li dá ásadusá sebruladtjan: Saemijen Sijte, Snåsa, Sijti Jarnge, Hattfjelldal, Árran julevsáme guovdásj, Divtasvuodna, Várdobáiki sámi guovddás, Evenassi, Gáldu-Álgoálbmotvuoigatvuodaid gelbbolasvuodaguovddás, Guovdageaidnu, Rikkaidgaskasas Boazodoalloguovddás, Guovdageaidnu, Sámi allaskuvla, Guovdageiadnu ja Sámi ealahus- ja guorahallanguovddás, Deatnu. Værmádagá barggo sierra prosjæktan gitta biehtsemáno 30.b. 2008 rádjáj tjadáduváj, majt Nuortta-Vuona ja Nuortta-Trøndelága rijkkaoassejuogos ja Barggo- ja sebradahttemdepartemænnta ruhtadin. 29.06. 2006 - 30.06. 2008 bargo diedádus almoduváj ragátmáno 3.b. 2008. Diedádusán li vihtta kapihttala ja gålmmå tjuovvusa. Gåktus sáme bargguj oassálasstin, mij åvdedij nuorttaguovlojt rijkajgasskasasj aktisasjbarggoguovllon, le 1. kapihttalin oanegattjat tjielggidum. Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá ásadibme ja 2006 doajmma boahtá 2. kapihttalin åvddån. 3. kapihttalin le 2007 ja 2008 dåjmajs tjáledum, ja prosjevta gålojs 4. kapihttalin låhkå. Prosjevta båhtusa li 5. kapihttalin árvustaládum aktan hásstalusáj åvddålij guovlluj. Diedádus le sábmáj ja dárruj. Manngela suoma- ja ienngilsgiellaj almoduvvá. Diedádusáv sámegiellaj dánna gávna. ¶ Værmádagá ásadibme ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Sámemisjåvnnå Divtasvuonan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Duorastagá ådåjakmáno 22.biejve Kl 19.00 ¶ Richard Skollevoll, lektor åsskodiehtagin ja Sámemisjåvnå bargge, giehttu Sámemisjåvnå bargoj birra Divtasvuonan,Fredlyan ja Margits Minnen. Sån vuoset aj Sámemisjåvnå gåvvåvuorká gåvåjt Divtasvuonas. Gåvå vuosedi årrojt, barggijt ja bæjválasjiellemav Fredlyan ja aj gåvåjt duoppet dáppet Divtasvuonan. Buorisboahtem gájkajda, ja sierraláhkáj sidjij gudi li Sámemisjåvnnåj tjadnusijt adnám. ¶ Buorisboahtem! ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ SamiNorth ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanibme - Mierredusá - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ SamiNorth - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagan lej åvdåstiddjij tjåhkanibme ådåjakmáno 16.b. 2009 Guovddagæjnon. Tjåhkanime mierredusájt dánna dárruj gávna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Samiske tiltak i Arktis - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Lulesamisk ¶ også alladis – alladisá ája – ádjaga ¶ ája – ádjagat ¶ ájdde – ájde ¶ ávttje – ávtje ¶ bájkke– bájke ¶ jf. sadje bákte – bávte ¶ bákte – bávte ¶ buollám buolláma ¶ buollda – buolda ¶ li ¶ buollda – buolda ¶ miehttsebuollda. Jf. vierdav, vuostoj, ¶ dievvá – dievá ¶ dievvá – dievát ¶ vuohppi – vuohpit ¶ ednam – ednama ¶ gádde – gátte ¶ gáddi – gáttit ¶ gáisá – gáissát ¶ gájsse – gájse ¶ gajbba - gajba ¶ gálav – gállama ¶ suohpa – suohppaga ¶ gálldo – gáldo ¶ jf. ája gállo (l´l) – gállo ¶ jf. giergge giedde – giette ¶ giehtje – gietje ¶ gielas – giellasa ¶ gielas – giellasat ¶ kan også være Lav åsrygg giergge – gierge ¶ guojkka – guojka ¶ gurra – gurá ¶ gurra – gurat ¶ bergås jalgga – jalga ¶ jalga – jalggat ¶ jávrásj – jávrátja ¶ jávrre – jávre ¶ jf. áhpe, jækkásj, jækkástahka jiehkke – jiehke ¶ juovva – juova ¶ jækkásj – jækkátja ¶ diminutiv av jiegge jåhkå – jågå ¶ jf. ædno, jågåsj jåhtulahka – jåhtulagá ¶ dimin. av lásses ¶ lásses – lássá ¶ liehke – liege ¶ loabme – loame ¶ bakke, li ¶ luokta – luovta ¶ jf. oagge , oaggás ¶ luoppal – luobbala ¶ luoppar, luobbara (l > r) jåppål, jårem låpptå – låptå ¶ merragádde ¶ mielle (l´l) – mielle ¶ njavoj – njavvuha ¶ njavve – njave ¶ njavvi – njavit ¶ jf. jårgge, njavoj, strávve njálmme – njálme ¶ njálmudahka – njálmudagá ¶ njárgasj – njárgatja ¶ dimin. av njárgga ¶ njárgga – njárga ¶ njárga – njárggat ¶ njárre – njáre ¶ njiráv – njirrama ¶ njirram – njirrama ¶ njunnje – njunje ¶ njuorra – njuora ¶ njuorra – njuorat ¶ nuorre – nuore ¶ jf. merra, áhpe oajvve – oajve ¶ oalgge – oalge ¶ rábma – ráma ¶ riehppi – riehpit ¶ jf. rájgge, runnda, suoves, tjiehppa, tjilla, tjiegar råhtje – råtje ¶ råhto – rådo ¶ jf. ávttso, sierggaråhto, ruohto sadje – saje ¶ savoj – savvuna ¶ Sábme, Sámeednam ¶ sájvva – sájva ¶ siejdde – siejde ¶ skájdde – skájde ¶ snjurttje – snjurtje ¶ strávve – strávve ¶ suohpa– suohppaga ¶ suollusj – suollutja ¶ holme, dimin. av suolu ¶ jf. suoloj suoloj – suollu ¶ jf. suollusj ¶ suorri – suorit ¶ tjavelk – tjavelga ¶ tjiegŋalis – tjiegŋalisá ¶ fávli – fávllit ¶ tjoalmme – tjoalme ¶ tjåhkkå – tjåhkå ¶ várre – váre ¶ vielmes – vælmmá ¶ fielbmá – fielmmát ¶ vuobme – vuome ¶ vuodna – vuona ¶ vuohppe – vuohpe ¶ vuonasj – vuonatja ¶ jf. miehttse, vuobme ædno – æno ¶ årddå – årdå ¶ Schreiner dutkeguojme gåvå Divtasvuonas / Bilder etter forskerparet Schreiner i Tysfjord - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Dutke guovtes Alette ja Kristian Schreiner dagájga ietjaska dutkambargov sámij siegen Divtasvuonan 1914 ja 1921 jagen. Dáv dutkammateriálav le Árran ietjasa hállduj oadtjum. / ¶ Gåvvididdje Johan Brun (d.v.), lij aj maŋen ja gåvvij moadda gåvå majt Árran dal æjggu. Muhtem oasse Schreinera tjoahkkes le ájn Oslo universitehta æjgon. ¶ Dáv dutkama duodastittjat ja gaskostittjat galggá Árran aktisattjat Nordlánda árkijvajn digitaliserit. Dá dutke guovtes sidájga duodastuhttet fysihkalasj-antropologa sierra dåbddomerkajt sierraláhkáj sámijs. Oajvve mihttimij ja ålgoldis rumájmihtoj registrerim duola dagu man alluga ulmutja lidjin, vuopptabájnojt j.n.v. sihtin ávkástallat ulmusjnálle ieredibmáj gå duodastit galggin jut nubbe ulmusjnálle lij buorebut åvddånahtedum gå ietjes. Valla dán ájádallamij ejga Schreinera guovtes guorrasa. ¶ Sosialdarwinissma ja ulmusjnálle ieredibme lij dábálasj sierra gåjt de 1920-30-jagijn mij de Europán doalvoj moatte tjævto vájkkudusájda. Dálásj ájge máhttá dáv materiálav ietjá tjalmij gæhttjat. Dutke guoktá Divtasvuona manos le ållo árvulasj duodastusá báhtsám, gåvå ja gåvå ulmutjijs ma li buorre kvalitehtas ja ma hæhttuji vuorkkiduvvat, duodastuvvat ja gaskostuvvat dálásj ájádallamij gáktuj. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn / Miniseminar – Helsetjenester i to kulturelle områder - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran ásat semináratjav ragátmáno 10. biejve kl.13-15 ./ Árran arrangerer miniseminar 10.september kl. 13-15. ¶ Gå Nordlánda skihppijvieson le stivrratjåhkanibme Árranin dijstagá ragátmáno 10. biejve, de ásaduvva seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Seminárasj le rabás gájkajda. ¶ Seminárasj varresvuoda dievnastus áj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Ásadiddje le Árran – julevsámeguovdásj. ¶ 13.00: Árran julevsámeguovdátja direktørra LarsMagne Andreassen rahpá seminárav. ¶ 13.00 -13.40: Hiebaduvvam varresvuoda dievnastusá sáme álmmugij. Anna Kuoljoka baktu. ¶ 13.40 - 14.10: Diededibme Ájluovta kultuvrajgasskasasj varresvuodaguovdátja bargo birra. Fred Andersena baktu. ¶ 14.10 - 14.45: Árvvalusá, gatjálvisá ja dágástallam. ¶ 14.45 - 15.00: Båddå. Nordlands skihppijviesos æjvvali Nuortta-Sálto suohkanij. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn / Miniseminar – Helsetjenester i to kulturelle områder - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran ásat semináratjav ragátmáno 10. biejve kl.13-15 ./ Árran arrangerer miniseminar 10.september kl. 13-15. ¶ Gå Nordlánda skihppijvieson le stivrratjåhkanibme Árranin dijstagá ragátmáno 10. biejve, de ásaduvva seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Seminárasj le rabás gájkajda. ¶ Seminárasj varresvuoda dievnastus áj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Ásadiddje le Árran – julevsámeguovdásj. ¶ 13.00: Árran julevsámeguovdátja direktørra LarsMagne Andreassen rahpá seminárav. ¶ 13.00 -13.40: Hiebaduvvam varresvuoda dievnastusá sáme álmmugij. Anna Kuoljoka baktu. ¶ 13.40 - 14.10: Diededibme Ájluovta kultuvrajgasskasasj varresvuodaguovdátja bargo birra. Fred Andersena baktu. ¶ 14.10 - 14.45: Árvvalusá, gatjálvisá ja dágástallam. ¶ 14.45 - 15.00: Båddå. Nordlands skihppijviesos æjvvali Nuortta-Sálto suohkanij. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Sidá gus oahppat sáme dábij milta biebmojt dahkat? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árran ásat kursav sáme biebbmo gånnå le Laila Spik dåbdos sáme koahkka ja kultuvrrabargge Jåhkåmåhkes åhpadiddjen. ¶ Kurssa le Ájluovta skåvlån lávvodagá ragátmáno 25. biejve kl 09.00-19.00. ¶ Ruttaj ja sjattoj birra lahkabirrusis; gåktu ávkástallat. Tjoaggem, vuorkkom, biebbmon ja dálkkasin. ¶ Kursan aj åhpa gåktu lassjes juhkusav, guolmmasav, vuossjat, ja gåktu biehtsebárgojt ávkástallat lájbbimijn. Oahpástuvvap aj gåktu ålles båskåv ja ietjá sjattojt árbbedábij milta ávkástallat. ¶ Doajvvop kurssa sjattajs arvusmahttelis moaddásijda, ja vaj juohkkahasj geŋga láhkáj ájtsastahttjá mijá váljes luondoluohkkojt, sjattojt ja ruttajt, ávkástallagoahtet. ¶ Gåktu boahttsubiergov gárvedit biebbmon ja ruttaj muossagahttet le guovdátjin kursan. Guole ja låtte li aj bårråmusfállon. ¶ Kurssa låhpaduvvá aktisasj hærsskobiebmojn. Hadden le 600 kråvnå. Oassálastestibme le ráddjidum. ¶ Kurssaåhpadiddje birra: ¶ Laila Spik le Jåhkåmåhkes Svierigis. Sån le åhpadiddje, koahkka, lågådalle ja tjálle. ¶ Sån le oahpes mij gullu sámebiebbmuj, ja dassta gå badjel lågev jage le kultuvrrabarggen læhkám ja lågådallen sáme kultuvra birra Nuorttarijkajn ja duoppen dáppen væráldin. ¶ Laila Spik le oadtjum jage 2004 Gastronomiska Akademia diplomav dassta gå le åvddånbuktám ja åvddånahttám sáme biebbmo- ja bårråmdábijt. Sån le EU-parlámentav, Nuorttarijkaj Rádev, Birásdepartementav ja duov dáv kongressajt gasskabiejvij guossodam. Gasskabiejve li læhkám muossádussan sáme vuojŋajn oanegasj subttsasij sáme biebbmo- ja bårråmusdábij birra. ¶ Æjvvalibme varresvuoda birra Laila Spikajn Mij aj ásadip æjvvalimev varresvuoda birra Laila Spikajn mánnodagá ragátmáno 27. biejve Árranin. ¶ Dåbdos sáme koahkka Laila Spik, subtsas gåktu rutta, muorje ja sjatto biebbmon ja dálkkasin sjaddi. Gájkka sáme biebbmodábij milta. Sån subtsas gåktu luondov ávkástallat vaj varresvuodav ja iellemav buoredit. Oadtjop aj muossádit guolmmasav mij le biehtsebárkojs vuossjadum, ja subtsas gåktu bárko vaddi lassjes ja biektelis lájbijt. Duodden oahppap gåktu lassjegap vuojav dahkap. Ja oadtjop aj slahppojuptsav gadtsat ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Smávsiebrudagá - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. ¶ Kronihkka “Smávsiebrudagá” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan ådåjakmáno 23.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Sommerutstilling / Giessevuosádus 2012 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Sommerutstilling av Anders Sunna på Árran frem til 13 august 2012. Anders Sunna giessevuosádus le gitta bårggemáno 13. bæjvváj 2012 Árranin ¶ Djupasmutsvatten - Anders Sunna ¶ Anders Sunna le nuorra sáme dájddár gut le riegádam jagen 1985 Kieksivaaran Pajala láhka, ja dálla Vännäsan årru. Suv duogásj le ælloniehkke fámiljas. Sån le åhpadusáv gadtsam Ubbmema Dájddaskåvlån ja Konstfackan, ja dálla le dájddárin Ubbmemin. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Subttsasa Nordlándas - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Subttsasa Nordlándas - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Tiebmáiehket - Dålusj Divtasvuona girkkohærrá Olaf Holma birra, - lej gus rasissta? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Dát sitáhtta le girjes Nordlandsk Prestegaard mav Olaf Holm tjálij soames jagijt maŋŋela gå Divtasvuonas jådij. ¶ Olaf Holm lej girkkohærrá Divtasvuonan 1800-lågo låhpan. Girjen ”En nordlandsk prestegaard ” ja moatten ietjá tjállusijn tjállám le Divtasvuonagij viessomdilij birra. Muhtem tjállusa sámij birra le ållu sælldásit tjáledum, sierraláhkáj gå diehtep sån lij mijá girkkohærrá. Tjállusin "Kvinnelige Missions Arbeidere" 1907 jages 16. bielen tjállá náv: ¶ - Guhtimusj lij Olaf Holm? Tjálij gus ienebuv? Lej gus rasissta? Gåktu galggap dálásj ájge suv dádjadit? ¶ Dá gatjálvisá li guovdátjin ságastallamijda Árrana tiebmáiehkedin dijstagá bårggemáno 31. biejve. ¶ Bájkálasjhiståvrråtjálle Nils Kristian Sørensen Gásluovtas ja åsskodiedagis Roald Kristiansen Tråmså universitehtas álgadibá goabbák lågådallamijn. ¶ Nils Kristian Sørensen Gásluovtas: Olaf Holm girkkohærrá ja rasissta? ¶ Roald Kristiansen: Olaf Holm girkkohærrán ja Divtasvuona bájkálasjsebrudagá gehtjadallen ¶ Buorisboahtem tiebmáiehkedij! ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Tiebmáiehket sáme bájkkenamáj birra Bájddárin / Temakveld om samiske stedsnavn i Beiarn - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Duorastagá basádismáno 1. b. 2012 gåhttju Árran tiebmáiehkedij sáme bájkkenamáj birra bihtámsáme guovlon. / Torsdag 1. november 2012 inviterer Árran til en temakveld om stedsnavn i pitesamisk område. ¶ Duorastagá basádismáno 1. b. 2012 gåhttju Árran tiebmáiehkedij sáme bájkkenamáj birra bihtámsáme guovlon. Gájka gudi berusti sáme namájt oadtju de diehtet ienebuv sáme bájkkenamáj birra, ja majt dá subtsasti sáme kultuvras ja histåvrås dán guovlon. Tiebmáiehket le bihtámsáme guovdátjin Duoddara ráfen. Kl 19.00. ¶ Bájddárin le barggojuogos mij la Árrana bájkkenammaprosjevtajn registrerim sáme bájkkenamájt ietjas lahka bájkijs. Dán barggojuohkusin li Bror Hemminghytt, Åge Sevaldsen, Knut Sivertsen ja Gunnar Storhaug. Tiebmáiehkedin de sijá barggo åvddånbukteduvvá. ¶ Duodden boahtá Ann-Charlotte Sjaggo, guhti galggá subtsastit bihtámsáme bájkkenamáj birra Sveriga bielen. Sjaggo le ålgusvaddám ierit ietján girjev bihtámsáme bájkkenamáj birra man namma le Från Sulidälbmá till Áhkkábákte (2010). Sån la aj stuorra dutkamprosjevtan siegen bihtámsáme bájken, mav Tråmså universitehtta jådet. ¶ Tibmáiehket le navku, ja rabás gájkajda. Mij sávvap vájmulasj buorisboahtemav gájkajda! ¶ Jus dujna li gatjálvisá, de prosjevta jådediddjijn Line Merete Skarvik, tlf 75 77 51 37 baktu máhtá aktijvuodav válldet, jali aj mejla baktu: line.skarvik@arran.no ¶ Árrana bájkkenammaprosjækta bihtámsáme guovlon le Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemænnta, Sámedigge ja Nordlánda fylkasuohkan ruhtadam. Jus dájt linkajt tjuovo, de máhtá lagábut Árrana bihtámsáme bájkkenamma prosjevta birra låhkåt: ¶ Pitesamiske stedsnavn synliggjøres - Bihtámsáme bájkkenamaj åvddånbuktem ¶ Bihtámsáme bájkkenamá duodastuvvi ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Tjállaga - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak la Ráddidusá Barents 2020 plánaj gáktuj barggagoahtám. Værmádak la vuojnojt åvdedam soames prinsihppalasj bielijda juolggen Vuonarijka nuorttaguovlo politihkkaj, ja árvvalam prosjevtav gånnå gasskavuohta olljo- ja gássadåjmaj ja iemeálmmugij gaskan gehtjaduvva ja buohtastáhteduvvá rijkkarájá rastá perspektijvan. Tjála l dárruj. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Traktáhtta vaj ij - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. ¶ Kronihkka “Traktáhtta vaj ij?” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan moarmesmáno 29.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ Biejvve/Dato:18.09.2006 Mijá sievvem/Vår referanse: 2967v-1/SRN Ássje/Sak:06/0065 ¶ Sierra Barents 2020 iemeálmmuk-prosjækta ¶ -Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak la dudálasj gå Barents 2020 diedádussaj sierra iemeálmmuk-prosjækta miededuváj, mij la nuorttaguovlo petroleumdåjmaj máhtudakåvddånibmáj tjanádum. Sierraláhkáj ájnas la dán bargguj iemeálmmuklágev hábbmit mij gájkka siebrudakåsijt gåbttjå. Máhtudakåvddånibme iemeálmmugij birra, ja buorep vuoge aktan barggat iemeálmmugij, oajvválattjaj ja viddnudagáj gaskan, vierddiji ulmmen liehket. Dáhta l juoga mij iesj allasis la buorre, nanniluluj iemeálmmugijt ja luluj Vuonarijkav nannit gå rijkajgasskasattjat gehtjastaláduvvá. Duodden soajtáluluj aj Vuona viddnudagáj rijkajgasskasasj gilbbovuojmev nannit, sierraláhkáj jus iemeálmmukulme luondulasj oassen viddnudagáj mierredum sebrudakvælggogisvuodajda sjaddi, javllá sierrarádevadde Sven-Roald Nystø, Árran julevsáme guovdátjin Divtasvuonan, Nordlándan. ¶ Prosjækta ”ressursa nuorttan ja iemeálmmuga” la akta 11 diedadusá evtudum prosjevtajs. Iemeálmukprosjevtan lulu iemeálmmugij ja ressursaj gasskavuohta lagábut guoradaláduvvat. Gatjálvisá dagu rievte, láhkadahkam, birás, viessomtjerda ja siebrudahka galggi gehtjaduvvat, ja sierraláhkáj gåktu olljo- ja gássadåjma siebrudagá kultuvralasj ja sosiálalasj åvddånibmáj vájkodi. Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak árvvaluvvu prosjevtav jådedit. Barggoguojmijt galggá Canadan, Ruossjan ja Vuonan gávnnat. Álggoálmmukrievtij gælbboguovdásj Guovddagæjnon, Árran julevsáme guovdásj Divtasvuonan, Sáme Allaskåvllå/Sáme Instituhtta Guovddagæjnon, Sáme Æládus- ja Guoradallamguovdásj Dænon ja Rijkajgasskasasj Boatsojsujttoguovdásj Guovddagæjnon li værmádagáv ásadam. ¶ Arve Johnsen la ”Barents 2020 Åvdedamræjddo boahtte ájge nuorttaguovlopolitihkkaj ” diedádusáv tjállam. Gálggij dav ålggorijkkaministarij Jonas Gahr Støre bierjjedagá ragátmáno 15.biejve. ¶ Gatjálvisájda vásstet sierrarádevadde Sven-Roald Nystø, Árran. ¶ Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Árran, Sámi Allaskuvla/Sámi Instituhtta, Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš ja Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš li 29.06.2006 Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagáv ásadam. Árran la værmádagá tjoahkkájgiesse. ¶ Sierrarádevadde/ Spesialrådgiver ¶ Adr: 8270 Drag/Ájluokta Tlf: 75 77 51 00 Fa ks : 75 77 51 01 Org.nr: 874691402 Bank: 4509.11.56885 ¶ E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak ¶ Vuonarijka nuorttaguovlo - Barents 2020 - Iemeálmmuga - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter ¶ +47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no ¶ Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak la Ráddidusá Barents 2020 plánaj gáktuj barggagoahtám. Værmádak la vuojnojt åvdedam soames prinsihppalasj bielijda juolggen Vuonarijka nuorttaguovlo politihkkaj, ja árvvalam prosjevtav gånnå gasskavuohta olljo- ja gássadåjmaj ja iemeálmmugij gaskan gehtjaduvva ja buohtastáhteduvvá rijkkarájá rastá perspektijvan. Tjála l dárruj. ¶ Árvvalus la fáron Arve Johnsena diedádusán "Barents 2020 Åvdedamræjddo boahtte ájge nuorttaguovlopolitihkkaj" s.12 ja 39. ¶ Gehtja: ¶ 8270 Ájluokta/Drag ¶ poassta(alfa)arran.no ¶ ÅLLESTJÅHKANIMÁJRAS - PLENUMSLEDAMOT Ruvva ållestjåhkanimájrrasa vat tjåhkani. Snart samlas plenumsledamöterna igen. ¶ ÅBDES - HEL, INTE TRASIG Le gus vinndega åbddåsa? Är fönstren hela? ¶ NIERAS - KINDKÖTTET PÅ FISK Mån lijkkuv nierrasij. Jag tycker om kindköttet på fisken. ¶ RÅMÅK - FULL MED INSEKTER Muorjem lij råmåk. Frukten var angripen av skadeinsekter. ¶ TJUORAK - REN MED LJUSGRÅ HÅRFÄRG Sjuohppi dav tjuoragav! Kasta fast den ljusgrå renen! ¶ VIHTTAGIS - FEM RENAR Sij vuojnni vihttagisáv áben. De ser fem renar på myren. ¶ BÁHKKA - HETTA, STARK VÄRME (om sommaren) Uddni l báhkka. Idag är det hett (utomhus). ¶ SÁMEDIGGEVÁLLJIM - SAMETINGSVAL Sámediggeválljim la moarmesmáno 19 biejve. Sámetingsvalet är den 19 maj. ¶ JOARKKAÅHPADUS - FORTBILDNING Oattjov joarkkaåhpadusáv juohkka jage. Jag får fortbildning varje år. ¶ MERRASUOLLULAHKA - SKÄRGÅRD Giesen åroj Julevu merrasuollulagán. På sommaren bodde han/hon i Luleå skärgård. ¶ MÅRNNÅT - RUTTNA Muora lidjin mårnnåm. Veden hade ruttnat. ¶ GIELLA - SPRÅK, RÖST; SNARA Hålav sámegielav. Jag talar samiska. ¶ SÁMIJ ÁLMMUKBIEJVVE - SAMEFOLKETS DAG ¶ GUOSSIDIMÅRUDAHKA - BESÖKSADRESS Mijá guossidimårudak bájkkekontåvrån Jåhkåmåhken la... Våran besöksadress på lokalkontoret i Jokkmokk är... BIEDNIGAHTTE - FINANSIÄR Åhtså biednigahttijt prosjevtav tjadádittjat. Man söker finansiärer för att kunna genomföra projektet. ¶ NÅRDDÅDIBME - TACKLING Jus nårddåt nuppev spällev de ålgusrájaduvvá. Om man tacklar en annan spelare då blir man utvisad. ¶ HEBULASJ - VID GOD VIGÖR, KRY Le gu hebulasj? Lev. Är du vid god vigör? Ja, (jag är). ¶ PERUNTJALUN - POTATISSKALARE Le gus dujna peruntjalun? Har du en potatisskalare? ¶ GIERASTIT - TA FAST KALV MED STAV OCH SNARA Ienep tjielde li álggám gierastit gå sjuohppit miessemärkkomin. Fler samebyar har börjat använda stav än att kasta lasso på kalvmärkningen. ¶ SK IB LLE - MJÄLL Oajvve l skibllen. Huvudet är mjälligt. ¶ GÁVVEL - LISTIG, SLUG Riebij la gávvel. Räven är listig. ¶ RÁDÁLASJVUOHTA - VÄLFÄRD, VÄLMÅGA, VÄLSTÅND Rádálasjvuohta ij la sämmi degu vuorbbe. Välfärd är inte detsamma som lycka. ¶ VANÁDAHTTE - TÖJBAR Sjuohpan la vanádahtte. Kasttömmen är töjbar. ¶ NJAMÁDAHKA - SUGNING, KÄNNA SIG HUNGRIG Mujna l njamádak vájku áttjak bårriv. Det suger i min mage fast jag nyss åt. ¶ ULMUTJIJ RIEKTÁ - MÄNSKLIGA RÄTTIGHETER ¶ JIVKKOT - SKÖTA Ieddne mánájt jivkku. Modern sköter om barnen. ¶ SVIJNNO - VEDTRAVE Vuojnná moadda svijno dåbij guoran. Man ser många vedtravar bredvid husen. ¶ Sejbak-a @ Snabel-a Juohkka e-påvsståadressan la sejbak-a. I varje e-postadress finns ett snabel-a. ¶ ÁVŊÁLDAHKA - HULLING Basstelis ávŋáldahka vuokkan la ájnas jus ij galga guolev biesstet. Vass hulling på kroken är viktigt om man inte ska mista fisken. ¶ NJÁLMMEFÁHTA - OVÄDERSKRAGE Gå dálkev dahká de njálmmefáhttagij tjáŋav. När det blir oväder så tar jag på mig njálmmefáhta. ¶ VUORATJISMÁNNO - APRIL Vuoratjisá båhti ruopptot vuoratjismáno. Kråkorna kommer tillbaka i april. ¶ RIEGÁDIMBIEJVVE - FÖDELSEDAG Mån ärrodav duv riegádimbiejvev! Grattis på födelsedagen! ¶ Mån sávav didjij ráfális javlajt ja vuorbális ådå jagev! Jag önskar er en fridsam julhelg och ett lyckosamt nytt år! ¶ TJÅMÅS - ÖVERFULL, FYLLD ÖVER KANTEN, MED RÅGE Ájtte lij tjåmås. Bodan var överfull. ¶ BIBLIOTEK Jåhkåmåhken la girjjevuorká galbba aj sámegiellaj. I Jokkmokk är även bibliotekets skylt på samiska. ¶ GALMÁK - GLASS Máná lijkkuji galmágij. Barn tycker om glass. ¶ BUOHTAÁRVVO - JÄMSTÄLLDHET Sámedikken la buohtaárvvoprográmma 2004 rájes. Sametinget har ett jämställdhetsprogram från 2004. ¶ LÁJBBESUDÁN - BRÖDROST Gå galggá lájbev sudet de álu adná lájbbesudánav, valla muhtema adni aj vuobnev. När man ska rosta bröd använder man ofta brödrosten, men en del använder också ugnen. ¶ MIERREDIDDJEJIEDNA - UTSLAGSRÖST Åvddåulmutjin la mierrediddjejiedna. Ordföranden har utslagsröst. ¶ LAHTTADIT - TRUMPETA, FÖRA OVÄSEN Sjnjuvtja lahttadi jus ulmusj lahkan. Svanarna för oväsen om en människa närmar sig. ¶ DÅBELIJTJUOVVOM - UPPFÖLJNING Jus adná dåbelijtjuovvomav de vuojnná jus barggo åvddån manná. Om man har uppföljning så ser man om arbetet fortskrider. ¶ JUOGOSNANUSTAHTTEM - TEAMBILDNING Juohkka barggosajen la juogosnanustahttem ájnas. På varje arbetsplats är teambildning viktig. ¶ GILBOS - TÄVLING Vásse vahko lidjin gilbbusa Jåhkåmåhken. Förra veckan var det tävlingar i Jåhkåmåhkke. ¶ RIEVDDADAHKES - FÖRÄNDERLIG Ulmusj la rievddadahkes. Människan är föränderlig. ¶ GITTAÅBMUDAHKA - FASTIGHET Sij vuobddi gittaåbmudagájt. De säljer fastigheter. ¶ VUOHTTJE - SKYTT Mån lav vuohttje. Jag är en skytt. ¶ DÁJDA - KONST Dájdavuorkán máhttá edna gåvåjt gehtjadit. På konstmuseet kan man studera många bilder. ¶ VIDNUDAHKA - FÖRETAG Gávnnuji moadda vidnudagá sebrudagán. Det finns många företag i samhället. BIEGGUDIT - VÄDRA, VENTILERA Juohkka biejve hähttu oademlanjáv bieggudit. Varje dag måste man vädra sovrummet. ¶ SAJÁDAHKA - STÄLLNING, POSITION Sámedikken la ietjas organisasjåvnå ja ietjas ulme baktu sierralágásj sajádahka. Sametinget har genom sin organisation och sitt ändamål en särskild ställning. ÁNBURGGE - ROLL Näjttso oattjoj oajvveánburgev. Flickan fick huvudrollen. GUOLE - FISKAR ¶ Bietsen, guosan ja gasskasin li goahttse, tallen, granen och enbusken har barr. __________________________________________________ ¶ Ett annat ord för orka är nahkat, ep nagá muohtavuojánav låggŋit vi orkar inte lyfta snöskotern. Bässátja - påskhelgen Bässátja li gudá biejve duogen Om sex dagar är det påsk ¶ Trettondedagsafton: rähtátiehket. Javllaiehket - julafton Mån sávav didjij ráfális javlajt ja vuorbális ådå jagev Jag önskar er en fridsam julhelg och ett lyckosamt nytt år Lárkav - renskiljning Uddni l lárkav Guorbagin Idag är det renskiljning i Guorbak ¶ Några exempel på ord: räjnnuhit vakta, valla renar, och räjnno övervakning, vallning av renar. Muohttet - snöa Uddni muohttá Jåhkåmåhken Idag snöar det i Jokkmokk Galmmet - frysa Jávrátja li galmmám Tjärnarna har frysit ¶ Andra exempel: tjuojkaieddne harkrank, vuobddagátjun trollslända, skåttak broms, sjlávttjá renstyng (kormfluga), muoger storknott, tjoarvvenávva svidknott (svidare). Bájttet - skina, lysa Biejvve bájttá Solen skiner Rássjodit - regna Uddni de rássjot Dálvvadisán (Jåhkåmåhken) Idag så regnar det i Jokkmokk ¶ Ane rájganav jus sidá páhppárav rájggat. Använd en hålslagare om du vill göra hål i pappret. _________________________________________________ Foto: Nils-Olof Sortelius ¶ Väg E10 Riksgränsen - Töre Väg E45 Karesuando - Göteborg Väg 95 Graddis - Skellefteå Väg 97 Jokkmokk - Luleå Väg 356 Boden - Morjärv Väg 747 Karats - Väg E45 Väg 805 Kvikkjokk - Väg E45 Väg 813 Väg 97 - Väg E10 Väg 818 Nattavaara - Väg E45 Väg 819 Ålloluokta - Väg E45 Väg 827 Ritsem - Väg E45 Stambanan ¶ BD7 Fjällkartan BD8 Fjällkartan BD9 Fjällkartan BD10 Fjällkartan BD11 Fjällkartan BD12 Fjällkartan BD14 Fjällkartan ¶ ÖK267 Översiktskartan/Röda kartan 267 Arjeplog ÖK268 Översiktskartan/Röda kartan 268 Jokkmokk ÖK269 Översiktskartan/Röda kartan 269 Luleå ÖK270 Översiktskartan/Röda kartan 270 Abisko ÖK271 Översiktskartan/Röda kartan 271 Kiruna VK170 Vägkartan 170 Jokkmokk VK171 Vägkartan 171 Harads VK173 Vägkartan 173 Gällivare VK174 Vägkartan 174 Hakkas Använd Ordboken för att exempelvis se vad luokta betyder! ¶ A Áhkká BD7, BD9, BD10, ÖK270) Áhkájávrre (BD7, BD9 ÖK270) Áhkarnjárgga Åkerudden (Väg 827, VK173, ÖK268) Áhppovárre (Väg 827, VK173, ÖK268) Ákkal Aggala (Väg 827, VK173, ÖK268) Álggavárre (BD9, BD10) Allakjávrre Högträsk (VK173, ÖK268) Áluokta (i Láŋas, ÖK268) Ánutgasskem Anutkaski (stambanan, ÖK268) Áranoajvve (BD7, BD8, BD9, BD10, ÖK268, ÖK270) Árajávrre (BD7, BD9, BD10, BD11, ÖK268, ÖK270) Áralåbddå (BD7, BD8, BD9, BD10, ÖK270) Árajåhkå (BD11, ÖK268) Árasluokta (BD9, BD10, ÖK270) Árjepluovve Arjeplog (Väg 95, BD12, ÖK267) Asjkasáhpe (VK173, ÖK268) Asjkasjåhkå (VK173, ÖK268) Asjkasjávrásj (VK173, ÖK268) Ávrásjjåhkå Vitbäcken (E45 och längs väg 374, VK170) Ávttso Stenudden (Väg 827, VK173, ÖK268) ¶ B Badjeriebme Padjerim ( Väg 97, VK170, ÖK268) Báhkko Pakko (E45, inlandsbanan, VK173) Báhkkosavoj Pakkoselet (i Stuor Julevädno, VK173) Bajep Áhppojávrre (Väg 827, VK173, ÖK268) Bajkas (BD7, BD9, BD10) Bajkasjávrre (BD7, BD9, BD10) Bajkasluokta (Väg 805, BD11) Bajkasnjárgga (Väg 805, BD11) Bajkasvárátja (Väg 805, BD11) Ballemvárásj (Väg 805, BD11) Bárinjárgga (Väg 819, VK173, ÖK268) Bárivierra (Väg 819, VK173) Bidja Nautijaur, byns namn (VK173, ÖK268) Bieggaluokta (Väg 819, VK173, ÖK268) Biesske (VK170, ÖK268) Bietsávrre (BD8, BD10, ÖK270) Bihtám Piteå Bihtámädno Piteälven (BD12) Boallno (BD7, BD9, ÖK270) Boalnotjåhkkå (BD7, BD9, ÖK270) Boarek (BD10, BD11, ÖK267) Bulldo Svartlå (Väg 97) Buohttávrre (VK170, ÖK268) Bårdde (BD10, ÖK267) Bårjås Porjus (E45, VK173, ÖK268) Bårsse Porsi (i Stuor Julevädno, VK170, ÖK268) ¶ D Dáblloluokta V Kirjaluokta (Väg 827, BD8) Dálvvadis ~ Jåhkåmåhkke Jokkmokk (VK170, ÖK268) Darfekluokta (Väg 819, VK173, ÖK268) Darfek (Väg 819, VK173, ÖK268) Darregájsse (BD9, BD10, BD14) Darreluoppal (BD9, BD10) Darrevuobme Tarradalen (BD9, BD10, BD14) Darreädno (BD9, BD10, BD14) Diellejåhkå (E45, ÖK268, VK170) Duolljevárre (VK173, ÖK268) Dårajávrre Tårrajaur (E45, ÖK268) ¶ G Gábles (BD10, BD11, ÖK267) Gájnaj Kalix Gáldesluokta (i Stuor Julevu, VK173, ÖK268) Gállakluokta (Väg 819, VK173) Gállakvárre (VK173, ÖK268) Gamájåhkå (BD10, BD11, BD14) Ganijvárásj (BD8, BD10) Ganijvárre (BD11, ÖK267) Ganijvárre (VK170) Gárásj Karats (Väg 747, BD11, ÖK268) Gárddegiehtje Renhagen (Väg 827, VK173, ÖK268) Gármas (Väg 827, BD11, VK173, ÖK268) Gármasbákte (Väg 827, VK173) Gármasoajvve (Väg 827, VK173) Gárránistjåhkkå (BD8, BD10, ÖK270) Gierggejávrre Stenträsk (E45, VK170) Gievgessuoloj (BD7, BD9, BD10) Girjáluokta (Väg 827, BD8) Gisuris (BD7, BD9, BD10) Goabddális Kåbdalis (E45, VK170) Goaskásj Koskats (Väg 97, VK170, ÖK268) Guddnár Gunnarsbyn (ca 40 km norr om Boden) Guorbak (BD11, ÖK268) Guosak Granudden (i Skálkká, BD11, ÖK268) Guvtjávrre (BD7, BD9, BD10, ÖK270) Gåjkkul Kåikul (VK170, ÖK268) Gålokgielas (BD7) Gäbnásjluokta Kitteludden (Väg 805, VK173) Gähppoáhpe (VK173, ÖK268) Gähppofuornes (VK173, ÖK268) Gähppogårsså (VK173, ÖK268) Gähppovárre (VK173, ÖK268) ¶ H Huhttán Kvikkjokk (Väg 805, BD11) Hákkes Hakkas (E10, VK174) Hárált Harads (Väg 97, VK171) Huorsonjárgga (BD9, BD10) ¶ I Ientjaválle Älvsbyn Ippátjåhkkå (BD8, BD10) ¶ J Jávrregasska Jaurekaska (Väg 827, ÖK268) Jiellevárre ~ Váhtjer Gällivare (VK173) Julevädno Luleälven (VK170, VK171) Julevu Luleå Juohkeljávrre (VK170, ÖK268) Juohkeljåhkå Sikån (E45 söder om Goabddális, VK170) Juohkeloajvve (VK170, ÖK268) Jåkkejågåsj (BD10) Jåhkåmåhkke ~ Dálvvadis Jokkmokk (VK170, ÖK268) ¶ L Lájtávrre (BD11, BD10) Láŋas Langas (BD8) Larvve (VK170, ÖK268) Larvevárre (VK170, ÖK268) Larvejávrre VK170, ÖK268) Larvejåhkå (VK170, ÖK268) Larváhpe (VK170, ÖK268) Liggá Ligga (E45, VK173, ÖK268) Lijnávárre (VK173, ÖK268) Luossamuorkke Edefors (Väg 97) Luvos (BD11, ÖK268) Luvossavoj (BD11, ÖK268) Luvos Övre Görjeå (VK170, ÖK268) Luvosädno Görjeån (Väg97, VK170, ÖK268) Låddejåhkå (BD9, BD10) ¶ M Málmmavárre Malmberget (VK173, ÖK268) Miellädno (BD9, BD10, ÖK270) Miessávrre Messaure (Väg 818, VK173, ÖK268) Muorjek Murjek (stambanan, VK171, ÖK268) Murájávrre Morjärv (E10) Muddusalusspe (VK173, ÖK268) Muddusagahtjaldak (VK173, ÖK268) Muttosáhpe (VK173, ÖK268) Muttosjávrre (VK173, ÖK268) Muttosjåhkå (som rinner in i Muttosjávrre, VK173, ÖK268) Muttosädno (som rinner ut ur Muttosjávrre, VK173, ÖK268) Måskosgårsså (VK173, ÖK268) ¶ N Nahtavárre Nattavaara by (ÖK268) Nammaáhpe (VK173, ÖK268) Nammajávrre (VK173, ÖK268) Nammavárre (VK173, ÖK268) Návdahávrre (VK173, ÖK268) Návdasjåhkå (som rinner in i Návdahávrre, VK173, ÖK268) Návdasädno (som rinner ut ur Návdahávrre, VK173, ÖK268) Návsta (VK170, ÖK268) Návstabuovdda (VK170, ÖK268) Návstajávrre (VK170, ÖK268) Návstajåhkå (VK170, ÖK268) Návstanjárgga (VK170, ÖK 268) Návstasájvva (VK170, ÖK268) Návstaskájdde (VK170, ÖK268) Nienndo (BD8, BD10, ÖK270)) Nieras BD8, BD10, ÖK270) Nimár Niemisel (Väg 356) Njavve (Väg 805, BD11) Njiehtsagisgåbbå (VK173, ÖK268) Njiehtsakjávrre (VK173, ÖK268) Njoammelsasskam Harsprånget (E45, VK173, ÖK268) Njoasske (Väg 827) Nuohttenjárgga Notudden (VK170) Nuortap Muttosluoppal (VK173, ÖK268) Nuortik Nuortikon (stambanan, ÖK268) ¶ O Oalloluokta Ålloluokta (Väg 819, VK173, ÖK268) Oarjep Muttosluoppal (VK173, ÖK268) Oarrenjárgga Årrenjarka (Väg 805, BD11) ¶ R Ráddnávrre Randijaur (Väg 805, ÖK268) Ráfeluokta (Väg 819) Ráhpavuobme Rapadalen (BD10, BD11) Ráhpaädno (BD10, BD11) Rávddajávrre (BD7) Rávddaluokta (BD7) Rávdoajvve (BD7) Rávnaädno Råneälven (ÖK268) Rávnna Råneå (E4) Ribásj Ripats (stambanan, ÖK268) Rijtjem Ritsem (Väg 827, BD7) Rijtjemjarŋŋa (BD7) Rinim (BD10, BD11, ÖK267) Ruokto (Väg 827, BD11, ÖK268) Råvejávrre (BD9, BD10, ÖK267) ¶ S Sádijávrre (BD8, BD10) Sakkat (BD11, BD14, VK170, ÖK267) Sáltoluokta (i Láŋas, BD8, BD10) Sáluhávrre (BD7, BD9, BD10, ÖK270) Sárggavárre (VK173, ÖK268) Sáttojluokta (Väg 819, ÖK268) Sávges Sauka (Väg 819, ÖK268) Siejdevárre (Väg 805, BD11, ÖK267) Sijddojávrre (BD10, BD11, ÖK267) Skájdde (VK173, ÖK268) Skájddevárre (VK173, ÖK268) Skájddejiegge (VK173, ÖK268) Soahkenjárgga Björkudden (i Láŋas, BD8) Sjávnjaáhpe (VK173, ÖK268) Sjávnjajávrre (VK173, ÖK268) Sjávnjaluokta (Väg 827, VK173, ÖK268) Sjávnjaädno (Väg 827, VK173, ÖK268) Sjnjuvtjudisjåhkå (BD7, BD9, BD10) Själláriebme (Väg 97, ÖK268) Skuollájåhkå (BD7, BD9, BD10) Skuollávallda (BD7, BD9, BD10) Slahpejávrre (BD7, BD9, BD10) Sluppojávrre Klubbuddsjön (Väg 805, VK173, ÖK268) Slupponjárgga Klubbudden (Väg 805, VK173, ÖK268) Smadjeädno Blackälven (Väg 805, BD11) Smirjjo Mattisudden (Väg 97, VK170, ÖK268) Stáddájåhkå (BD9, BD10, ÖK267) Stájnas (Väg 827, VK173, ÖK268) Stáloluokta (BD9, BD10, ÖK267) Stibokjávrre (BD7) Stuorbuollda Storbacken (Väg 97, VK171, ÖK268) Stuor Duvvá (BD8, ÖK270) Stuor Julevu Stora Lulevatten (VK173, ÖK268) Stuorjulevulusspe (Lusspe) Luspebryggan (Väg 827, VK173, ÖK268) Stuor Julevädno Stora Luleälven (VK170, VK173, ÖK268) Stuor Muorkke Stora Sjöfallet (Väg 827, BD8, BD10) Stuorsuoloj (i Stuor Julevu, ÖK268) Stuor Muttos (VK173, ÖK268) Sulidälbmá (BD9, ÖK267) Sunndegille Sunderbyn (Väg 97) Suoksjåhkå (rinner ut i Stuor Julevädno) Suoloj Björkholmen, i Skálkká (BD11, ÖK268) Suollávrre Holmträsket (Snesudden); (VK170, ÖK268) Suorvvá (Väg 827, BD7, BD8, BD10, ÖK270) Suovdok Sudok Suttes Boden (Väg 97) ¶ T Tjahkelij (BD10, BD11) Tjieŋalluokta (i Stuor Julevu, ÖK268) Tjoallta (BD10, BD11, ÖK267) Tjoammbe Tjåmotis (byn), (Väg 805, BD11) Tjuollda (BD10, ÖK267) Tjuoldavuobme (BD10) Tjårvek Hornavan (BD12, ÖK267) Tjåggŋåris (BD10) Tjåggŋårisoalgge (BD10) Tsihájávrre Abborrträsket (E45, VK173) Tsihávárásj Peltovaara (E45, VK173) Tsoagesluokta (Väg 827, BD8) ¶ V Váhtjer ~ Jiellevárre Gällivare (VK173, ÖK268) Váhtjerduottar Dundret (VK173, ÖK268) Váhtjerjávrre Vassaraträsket (VK173, ÖK268) Váhtjerjåhkå Vassaraälven (VK173, ÖK268) Váhtjervárre Vasaravaara (VK173, ÖK268) Vajmatvárre (E45, VK170, ÖK268) Vájsáluokta (BD7) Vájgájávrre Vaikijaur (Väg 805, VK173) Varjek (VK170, ÖK268) Varjekjávrre (VK170, ÖK268) Varjekjåhkå (VK170, ÖK268) Varjekvárre (VK170, ÖK268) Varggáädno Varjisån (E45 söder om Goabddális, VK170) Vásstenjávrre (BD7, BD9, BD10) Viedás (Väg 827, BD8, BD10, ÖK270) Viedásnjárgga (Väg 827, BD8, BD10, ÖK270) Virihávrre (BD9, BD10) Vuolep Áhppojávrre (Väg 827, VK173, ÖK268) Vuollemuorkke Hednoret (södra sidan av Luleälv, norr om Boden) Vuolleriebme Vuollerim (Väg 97, VK170, ÖK268)) Vuolle Råvejávrre (BD9, BD10, ÖK267) ¶ U Uhtsa Duvvá (BD8, ÖK270) Uhtsa Muorkke (landet/mårkan till höger om dammen i Suorvvá) (BD7, BD8, BD10, ÖK270) Unna Julevädno Lilla Luleälven (VK170, ÖK268) Unna Muttos (VK173, ÖK268) Urdávrre Urtimjaur (VK173, ÖK268) Uvnnabivnna Unbyn (södra sidan av Luleälv, mellan Boden och Luleå) ¶ Ä Änonjálmme (BD7, BD9) ¶ 5. ja 8. klássagij åvdåstiddjida/æjgádijda ¶ Diehto nasjonálalasj ¶ gæhttjalimij birra ¶ Manen nasjonálalasj gæhttjalimijt tjadádit? ¶ Nasjonálalasj gæhttjalime galggi diededit jus oahppij máhtudahka l oahppoulmij milta. Oahppoplánan le vuodotjehpudahka dán láhkáj tjielggiduvvam: ¶ • Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet ¶ • Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet ¶ • Máhttet låhkåt ¶ • Máhttet riekknit ¶ • Máhttet digitála vædsagijt adnet ¶ Dá máhtudagá li ájnnasa åhpadussaj ja åvddånibmáj juohkka fágan ja merkaj ålov gåktu oahppe rijbadi skåvlån ja boahtte ájgen. Danen le vuodotjehpudahka oasse juohkka fágajn. Oahppe hæhttuji buojkulvissan máhttet låhkåt váj diedojt máhttet tjoahkkit, máhttet dålkkut ja ájádallat luonndofága sisano birra. Hæhttuji máhttet riekknit váj bukti giehtadallat ja buohtastahttet tállajt ja lågojt fáhkalasj tiemáj birra sebrudakfágan. Biebbmo ja varresvuodafágan vierttiji barggonjuolgadusájt máhttet låhkåt ja vierttiji aj buktet riekknit man ålov dárbahi gå galggi biebojt dahkat. ¶ Jagen 2008 galggi 5. ja 8. klássaga gålmmå nasjonálalasj gæhttjalime tjadádit: ¶ • Dárogiella låhkåt ¶ • Iieŋŋilsgiellaj låhkåt ¶ Nasjonálalasj gæhttjalime ieŋŋilisgiellaj galggi elektråvnålattjat tjadáduvvat. Låhkåm dárogiellaj ja riekknim tjadáduvvi vas giehtatjállema baktu. Dá ælla gæhttjalime dárogielfágan ja matematikkfágan, valla låhkåmin ja reikknimin moattelágásj fágajn. ¶ Gæhttjalime båhtusa vuosedi oahppij dásev låhkåmin, riekknimin ja låhkåmin ieŋŋilsgiellaj. Skåvlå, suohkana ja oajválattja galggi dáv diedov adnet váj åhpadibme buoremus lágijn tjadáduvvá. ¶ Guhti gæhttjalimijt galggi tjadádit? ¶ 2008 nasjonálalasj gæhttjalime tjadáduvvi oahppijda 5. ja 8. klássan, vuodoskåvlån. Gæhttjalime li bákkulattja, gehtja åhpaduslága biehtsemáno 23. biejve 2006 njuolgadusájt, § 2-4, ja privatskåvllålága snjilltjamáno 14. biejve 2006 njuolgadusájt, § 2-4. ¶ Skåvllå máhttá mierredit bessat sæbrramis nasjonálalasj gæhttjalimijda. Oahppijn gænna li sierralágásj dárbo åhpaduslága 5. kapihttala milta, jali oahppijn gænna li sierralágásj giellaåhpadibme åhpaduslága milta bessi nasjonálalasj gæhttjalimijda sæbrramis. Vájku oahppe ij dárbaha sæbrrat, de máhttá huoman iesj/ åvdåstiddje mierredit jus sihtá gæhttjalimev tjadádit. ¶ Oahppe guhti e nasjonálalasj gæhttjalimijt mierredimbæjvváj tjadáda, oadtju vejulasjvuodav gæhttjalimev maŋŋela tjadádit. ¶ Goassa gæhttjalime galggi tjadáduvvat? ¶ Dán jage, ragátmáno galggi divna gæhttjalime tjadáduvvat. ¶ Tjadádibme 5. klássagijdaDijstahka 23.09: RiekknimDuorastahka 25.09: ¶ Låhkåm dárogiellaj36 ja 37 váhko: Ieŋŋilsgiellaj låhkåt ¶ (elektråvnnålasj ¶ gæhttjalibme) ¶ Tjadádibme 8. klássagijdaDijstahka 23.09: RiekknimDuorastahka 25.09: ¶ Dárogiellaj låhkåt38 ja 39 váhko: Ieŋŋilsgiellaj låhkåt ¶ (elektråvnnålasj ¶ gæhttjalibme) ¶ Låhkåma ja riekknima gæhttalimij ájgge le 90 minuhta goappátjij dásijn. Elektråvnnålasj gæhttjalibme låhkåmis ieŋŋilsgielan vihpá 60 minuhta goappátjij dásijn. ¶ Makkir dahkamusájt oahppe galggi tjoavddet? ¶ Gæhttjalimij sisado l kombinasjåvnnå motteválljimdahkamusáj ja ¶ Gájkka Máhtudaklåpptima oahppoplána gávnnuji åhpadusdirektoráhta sijddasijdon www.udir.no/grep. Oahppoplánaj sisadno le duola dagu 4. ja 7. dáse máhtudakulme ma li vuodon 5. ja 8. dáse nasjonálalasj gæhttjalimijda. ¶ Åvdåstiddje/æjgáda máhtti oadtjot ienep diedojt nasjonálalasj gæhttjalimij birra skåvlås. ¶ Le gus dån nuppástuvvam? ¶ Máhtá de bajedit Nuppástimoahttsáj (DO). ¶ DO máhttá aj duv viehkedit gåktu dån máhtá barggat vaj ij aktak galga nuppástuvvat. ¶ Lågå ienebuv girjátjin. ¶ Om DO på lulesamiska ¶ DO – avta riektájda gájkajda ¶ DO barggá nuppástallama vuossti. DO barggá vaj gájkajn galggi avta riektá DO barggá aj gájkajn galggi avta máhttelisvuoda. ¶ DO ulmme l galggá álkke dádjadit gájkka ulmutjijda jut gájkajn li avta árvvo. ¶ DO l stáhta fábmudahka. Fábmudahka barggá ráddidusá åvdås. Fábmudagán la åvdåsvásstádus. DO barggá nuppastallama vuossti. ¶ DO barggagådij ådåjakmáno 1.b. 2009. Åvdebut gávnnujin niellja umasse oahttse nuppástallama vuossti. Dálla gávnnu akta oahttse nuppástallama vuossti. DO l dat. ¶ Dån márjju aná dån la nuppástuvvam moatteláhkáj, buojkulvissan dajna gå duv máddo l ietja rijkas ja dajna gå dån la bieljijs. Bieljijs la gå dujna l gássjelisvuohta gullat. ¶ Jali dån la nuppástuvvam dajna gå dån la homoseksuálalasj ja dajna gå dujna l dysleksia. ¶ Homoseksuálalasj la ålmåj gut gierru ietja ålmmåj jali nissun gut gierru ietjá nissunij. Dysleksia l gå dujna l gássjelisvuohta låhkåt ja tjállet. ¶ De dal máhtti gájka gudi adni sij li nuppástuvvam aktavuodav válldet DO:jn. ¶ Ådåjakmáno 1.b. 2009 Svierik oattjoj ådå lágav. ¶ Lágan l nammadum jut buorgodum la nuppástallat dajna gå soames la ålmåj jali nissun. ¶ Nuppástallat mierkki rievtugahtes årrot soabmása vuossti ja giehtadallat ulmutjav nievrebut. ¶ Dála li ienep buojkulvisá masi l buorgodum. ¶ Buorgodum la nuppástallat dajna gå soames ietjas ij dåbdå nissunin ja ij ga ietjas dåbdå ålmmån. ¶ Buorgodum la nuppástallat Dajna gå nissun gárvvun ålmmån jali dajna gå ålmåj gárvvun nissunin. ¶ Buorgodum la soabmásav nuppástallat dajna gå ålmåj la gierrum ietjá ålmmåj jali dajna gå nissun la gierrum ietjá nissunij. ¶ Buorgodum la nuppástit soabmásav suv lijkkebájno diehti álmmukjuohkusa diehti masi ulmutjin la aktavuohta jali rijka diehti gåsstå ulmusj boahtá. ¶ Buorgodum la soabmásav nuppástallat jáhko jali jáhkkudagá diehti. Jáhkkudahka l buojkulvissan buddissta, juvdá, ristagis jali muslima. ¶ Buorgodum la nuppástallat dajna gå soabmásin la sáhtusvuohta. Sáhtusvuohta l buojkulvissan gå soabmásin la gássjelisvuohta vádtset, gássjelisvuohta vuojnnet jali gásselisvuohta gullat. ¶ Buorgodum la nuppástallat soabmásav suv álldara diehti. ¶ DO máhttá duv viehkedit jus la nuppástuvvam. ¶ DO máhttá aj duv viehkedit jus sjatta nievrebut giehtadaládum dajna gå dån la äjgátloaben, dajna gå dån ájgo äjgátloahpáj jali dajna gå la årrum äjgátloaben. ¶ Äjgátloaben la soames gut la hejman bargos avtajn suv mánájs jali måttijn mánájn. ¶ DO máhttá duv viehkedit ¶ DO máhttá duosstot duv bajedimev nuppástallama gáktuj. ¶ DO máhttá åtsådit mij la dáhpáduvvam. ¶ DO máhttá diededit makkir riektá dujna li ma gávnnuji nuppástallamágan. ¶ DO máhttá diededit gåktu dån galga dahkat gå la nuppástuvvam. ¶ DO máhttá åvdåstit duv duobbmoståvlån. ¶ DO máhttá duosstot duv bajedimev jus aná dån la nuppástuvvam gå dån ájgo äjgátloahpaj jali gå dån la äjgátloaben jali gå dån boadá ruoptus äjgátloabes. ¶ DO máhttá giehttot gåktu dån galga dahkat tsakkatjit nuppástallamav boahtteájgen. ¶ Le gus dån nuppástuvvam? ¶ Bajeda DO:aj jus dån aná dån la nuppástuvvam. ¶ Nuppástallat mierkki rievtegahtes årrot soabmása vuossti ja giehtadallat ulmutjav nievrebut buojkulvissan dajna gå ulmusj la nissun. ¶ DO:aj bajedit la nåvkå. Ij mávse majdik. ¶ Nuppástallamlágan nammaduvvá jut buorgodum la nuppástallat bargon, skåvlån ja allaskåvlån. ¶ Buorgodum la aj nuppástallat boargálin ja gå oastá årudagáv jali lájggi årudagáv. ¶ Buorgodum la aj nuppástallat ietjá suorgijn buojkulvissan skihpadåben, jali sosiáladievnastusán. ¶ Dån máhtá bajedit DO:aj jus aná dån la nuppástuvvam. ¶ Buojkulvisá nuppástallamij ¶ Ållo ulmutja ri ¶ ŋŋgiji, e-påvståv rádji jail ¶ tjálli brevajt DO:aj dajna gå ádni sij li nuppástuvvam. ¶ Dála li muhtem buojkulvisá. ¶ Buojkulvisá li sáddná ja li dáhpáduvvam oallevuodan. ¶ Valla ulmutjij namá li rievddadum. Namá älla ulmutja oalle namma. ¶ Mira ittjij bargov oattjo dajna gå adná oajvvegåbttjåsav. ¶ Homoseksuálalasj párra ejga oattjo aktan boahtet skåvllådánssaj. ¶ Roja la romalasj fábmalis nissun. Ålmåj gut dåbev äjggu gånnå Roja årru målsoj lásav dåben. Roja ja suv gålmmå máná ettjin besa sisi sijá lájggoviessuj. ¶ Carl ittjij loabeduvá kursan mannat dajna gå sån lij hiv-positijvalasj. ¶ Sara ittjij barggoságastallamij oattjo boahtet dajna gå sån lij fábmális. ¶ Åhpadiddje l baha Alexa vuossti dajna gå Alex javlla sån ij sidá årrot niejddan ja ij ga bárnnen. ¶ Frank la bargov åhtsåm. ¶ Sån ij bargov oattjo dajna gå sån la vuorrasabbo 55 jagágijs. ¶ Nåvti dån bajeda ¶ Dån máhtá ri ¶ ŋŋgit DO:aj ja gatjádit vidjurij birra, ¶ valla dån i máhte bajedimev dahkat telefåvnå baktu. ¶ Dån galga tjállet duv bajedimev Nuppástimoahttsáj, DO. ¶ Bajedimen galga tjállet duv namáv, adressav ja duv telefåvnnånummarav.. Buorre l jus dån aj tjálá duv e-påvsståadressav. ¶ Dån galga tjállet namáv gesi bajedibme guosská. Máhttá årrot buojkulvissan skåvllå, ¶ allaskåvllå, barggovadde, vidnudahka jali fábmudahka. ¶ Tjále aj manen dån jáhká dån la nuppástuvvam, Tjále jus jáhká buojkulvissan la duv áldar, duv jáhkkudahka jali duv sáhtusvuohta. ¶ Dån máhtá tjállet brevav DO:aj jali dievddet páhppárav mij gávnnu DO webbabielen www.do.se. ¶ Dån galga ruvva bajedit jus aná dån la nuppástuvvam. ¶ Gå la rádjam sisi bajedimev DO:aj de dahkap guoradallamav. Mierkki mij låhkåp dárkkelit majt dån la tjállám ja åtsådip mij la dáhpáduvvam. ¶ Ulmusj gev la bajedam nuppástallamij miededuvvá aj giehttot majt sån adná l dáhpáduvvam. ¶ DO mierret de mij galggá dáhpáduvvat. ¶ DO márjju guorras dån la nuppástuvvam. Väjá oadtjot biednigijt jali iehtjádav gässta dån la nuppástuvvam. ¶ Muhttijn duv bajedibme mierkki ietjá ulmutja e dejvadalá nuppástallamij. ¶ Riektá l ij nuppástuvvat. ¶ Váraj bieja dájt gå bajeda DO:aj ¶ 1. ¶ Dån galga tjállet bajedimev jus aná dån la nuppástuvvam. 2. ¶ Dån galga ruvva rádjat bajedimev DO:aj jus dån aná dån la nuppástuvvam 3. ¶ Dån galga tjállet manen dån aná dån la nuppástuvvam. ¶ Vuosstálasste! ¶ Giehto jus dån illastuvá ja rievtugahtes giehtadaláduvá. Barggovadde, skåvllå jali allaskåvllå galggá duv viehkedit vaj dån i illastuvá ja rievtugahtes giehtadaláduvá nuppádis. Bargon fáhkka máhttá aj viehkedit duv. ¶ Avta riektá gájkajda ¶ Barga gus dån vaj gájkajn galggi avta riektá? ¶ Barggovaddijn, skåvlåjn ja allaskåvlåjn li åvdåsvásstádus vaj gájkajda vatteduvvi avta riektá. ¶ Siján la aj åvdåsvásstádus vaj ij aktak nuppástuvá jali illastuvvá. ¶ Illastit la hárddet ja bahá årrot soabmása vuossti. ¶ Barggovadde hähttu barggat vaj gájkájn.galggi avta riektá ja máhttelisvuoda barggoiellemin. ¶ Láhka nammat barggovadden 25 barggij jali ienebu gálggá gávnnut plána mij vuoset nissunijn ja ålmmåjn li avta riektá barggosajen. ¶ Barggovadde galggá aj mierredit majt galggi dahkat vaj ij aktak galgá nuppástuvvat suv sjierve, suv mátto, suv rijka jali suv jáhkkudagá diehti. ¶ Skåvlåjn ja allaskåvlåjn galggi aj gávnnut plána. Plánan galggá nammadum majt sij galggi dahkat vaj gájkajn galggi avta riektá ja vaj ij aktak galga nuppástuvvat. ¶ DO máhttá viehkedit barggovaddijt, allaskåvlåjt ja skåvlåjt tjuovvot majt nuppástallamláhka nammat. ¶ Sidá gus diehtet ienebuv bargo birra nuppástallama vuossti? Sidá gus diehtet ienebuv man birra l nammadum lágan nuppástallama birra? ¶ DO webbabielen www.do.se gávnnuji ienep diedo ja buojkulvisá nuppástallamij. ¶ Riŋŋgi DO:aj ¶ Telefåvnnå 08 120 20 700 jali 020 36 36 66 (nåvkå) Täkstatelefåvnnå 08 120 20 820 Prässa-telefåvnnå 08 120 20 710 ¶ Tjále DO:aj ¶ Diskrimineringsombudsmannen (DO) Box 3686 103 59 Stockholm Fáksa 08 120 20 800 ¶ DO webbabielle ¶ www.do.se ¶ E-påvsstå DO:aj ¶ E-påvsstå do@do.se ¶ O, ¶ Aktavuodav válde DO:jn ¶ Sidá gus ienep diedojt nuppástallama birra? Sidá gus ságastit soabmásijn oattjotjit diedojt gåktu dån dagá bajedimev? ¶ Julesámegiella/Lulesamisk ¶ Vuodoskåvlå eksábma jagen 2000 ¶ SÁMEGIELLA VUOSTASJGIELLAN ¶ Dahkamus mij galggá tjoavdeduvvat ¶ sáddij. Tæksta l sáme- ja dárogiellaj tjáledum dajna gå Sámelága giellanjuolgadusáj milta le suohkanij vælggogisvuohta dav dahkat, gå giela dálla li avtaárvulattjan sjaddam. ¶ Goappá giellaj dån dáv álmmulasj diehtotjállagav lågå? Tjále tevstav gånnå tjielggi sivájt manen la válljim nav gåktu la válljim. ¶ Vállji dássta muhtem sáme mediav, ja tjále dåhku ietjat vuojnojt låhkkegirjjen. ¶ Sjáńńar: Låhkkegirjje ¶ Kárášjoga gieldda aktan bulkijn sihtá idjavájaldimij álgget Kárášjogan ájllegijt. ¶ Oanegattjat javladum la idjavájaldibme gå æjgáda ja ållessjattuga ájllegijt vájaldi sajijt gånnå máná ja nuora æjvvali. ¶ Ulmme l hieredit ja vájdodit gárramijt, vahágijt ja vahágahttemijt ja aj nuorajda vaddet máhttelisvuodajt oadtjot ållessjattugij aktijvuodav. ¶ Le gus dujna miella dási? Dievde ja vatte vásstádusoasev Shellaj, bulkkekåntåvrråj, suohkana dievnastuskåntåvrråj, suohkanguovdátjij jali válde aktijvuodav barggojuohkusijn , jus ienebuv sidá diehtet. ¶ Sidáv idjaruovdagissan årrot ¶ (TJÁLE STUORRABOKSTAVAJ) ¶ Muv jåvså dán telefåvnån: ¶ Vállji avtav dahkamusáv ¶ Gehtjada tækstatjoahken fievrrogåvåjt ja ane dajt jali avtav dajs mujton tækstatjáledijn. ¶ Tjále tevstav gånnå giehto makkár ájádusá miellasit båhti gåvåjt gehtjadijn ¶ jali ¶ Tjále majt muhtem fievrro mujttádahttá duv iellemin. ¶ Mierreda iesj sjáńńarav ja bajelttjállagav. Bieja nr. 1 duodden dasi. ¶ Tækstatjoahken la låhkåm dålusj ja dálásj almmulasj mærrádusájt sámegiela birra. ¶ Sámegiela dille sebrudagán la ållu rievddam 1898-jahkásasj giellanjuolgadusá mærrádusás, dálásj Sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj, ma mierredi sáme- ja dárogielav avta ja sæmmi árvulasj almmulasj giellan Vuonarijkan. Åhpaduslága baktu aj li sámijn riektá oadtjot åhpadusáv sámegiellaj ja/jali sámegielan. ¶ Tjále gåktu dån åtsådalá sámegielav bæjválasj iellemin, ja gåktu jáhká sámegielajn boahtteájggáj manná. ¶ Mierreda iesj sjáńńarav. ¶ Gávna iesj bajelttjállagav ja bieja duodden dasi nr. 2 ¶ Gehtjada bivtasgåvåjt tækstatjoahken. ¶ Gáppte ja ietjá sámebiktasa lidjin dålen bæjvvásasj gárvo ulmutjijda, valla uddni li da vargga dåssju hærvvagárvo sjaddam. ¶ Nuoraj bláde ”Š” sihtá diehtet majt nuora usjudalli sámebiktasij ano birra. Tjále ságájdahttemav soames nuorajn dán tema birra. ¶ Sjáńńar: Ságájdahttem ¶ Mierreda iesj bajelttjállagav. Bieja duodden dasi nr. 3 ¶ Tækstatjoahken li tevsta juojggama birra, duola dagu ”Guhkev gulliv suv juojgav” ja gå Guovdageainnu skåvllåstivra buorggu juojggamis skåvlån. ¶ Giehto mij la Ingá Márjá oajvveájádus juojggama birra ártihkkalin ”Guhkev gulliv suv juojgav”. Le gus dån sæmmi mielas gå sån, vaj illa? ¶ Tjále ártihkkalav gånnå giehto ietjat vuojnoj birra juojga hárráj ja argumenteri ietjat vuojnojt. ¶ Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 4 ¶ Guovvamáno 6. biejvve l Sámeálmmukbiejvve. ¶ Duv klássa galggá gæhttjalit boahtte jáhkáj dav biejvev ásadit. Duv li gåhttjum dan bæjvváj hålav tjállet. ¶ Gå hålav tjálá, de mujte gulldaliddjijt buorástahttet ja ane temav mujton. Mujte aj gejda håla ja usjudalá majt ulmutja duv hålas vuorddi. Hålan galggá soameslágásj ássje mav giehtadalá, massta diedojt juogá. Tjále hålav navti vaj gulldaliddjij miellaj tjágńá, juogu de ávvudahttá, måvtåstuhttá, hásstal jali suhttadahttá. Håla giehtje máhttá årrot duola dagu ietjat sávadusá jali gulldaliddjijda arvusmahttema. ¶ Ane hålan persåvnnålasj, bæjválasj giehppis gielav. Ietján la hoalláj ájnas adnet ietjas sjuggelisvuodav. Buoremus la jus hålan ælla moadda oajvveássje. ¶ Sjáńńar: hålla ¶ Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 5 ¶ Vállji tækstatjoahkkes avtav diktav/juojggamtevstav. Analyseri tevstav; man birra l duv mielas dikta/juojggamtevsta sissŋálasj sáhka, ja gåktu åvddånbuktá tjálle temav? ¶ Sjáńńar: Diktaanalyjssa ¶ Bieja tækstasit bajelttjállagin dikta/juojggamtevsta. Tjále dasi duodden nr. 6 ¶ Ájgge l áhkut ja ádját nuorravuoda rájes rievddam, ja navti li de dallusj ja dálásj nuoraj berustime ållu ietjálágátja. ¶ Majt dálásj 15-16 jahkásasj sáme nuora berusti? ¶ Tjále tevstav dan birra. Mierreda iesj sjáńńarav. ¶ Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 7 ¶ Tækstatjoahken vuojná gatjálvis la makta sámijn la åmastumriektá Finnmárko duoddarijda. Le gus mijá bájkijn aj sámijn åmastumriektá várijda ja duoddarijda? ¶ Tjále tevstav ja argumenteri ietjat vuojnoj åvdås. ¶ Sjáńńarav mierreda iesj. ¶ Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 8 ¶ Julevsámegiella/Lulesamisk ¶ Vuodoskåvlå eksábma jagen 2000 ¶ SÁMEGIELLA NUBBEN GIELLAN ¶ Dahkamus mij galggá tjoavdeduvvat ¶ Dujna l ájnas bájkálasj ådås mav sidá giehttot ietjá ulmutjijda duv guovlon. Tjále ådåsav avta dájda ådåsmiediajda. ¶ Bieja bajelttjállagav ietjat ådåsij. ¶ Sjáńńar: Almmulasj (formalalasj) girjje ¶ Vállji avtav dahkamusáv ¶ Gehtjada tækstatjoahken fievrrogåvåjt ja ane dajt jali avtav dajs mujton tækstatjáledijn. ¶ Tjále tevstav gånnå giehto makkár ájádusá miellasit båhti gåvåjt gehtjadijn ¶ jali ¶ Tjále majt muhtem fievrro mujttádahttá duv iellemin. ¶ Mierreda iesj sjáńńarav ja bajelttjállagav. Bieja nr. 1 duodden dasi. ¶ Tækstatjoahken la låhkåm dålusj ja dálásj almmulasj mærrádusájt sámegiela birra. ¶ Tjále gåktu dån åtsådalá sámegielav bæjválasj iellemin, ja gåktu jáhká sámegielajn boahtteájggáj manná. ¶ Mierreda iesj sjáńńarav. ¶ Gávna iesj bajelttjállagav ja bieja duodden dasi nr. 2 ¶ Dujna l ráddna gejna girjijt tjálatja. Sån sihtá diehtet sámij birra. Majt de sunji tjálá? ¶ Sjáńńar: persåvnålasj girjje ¶ Gávna iesj bajelttjállagav, ja bieja ájn de dasi duodden nr. 3 ¶ Vállji tækstatjoahkkes avtav diktav. ¶ Mij la dikta tema, ja gåktu åvddånbuktá tjálle temav? Tjále makkár ájádusá miellaj badjáni gå diktav lågå. ¶ Bieja dikta namáv bajelttjállagin, ja bieja ájn de dasi duodden nr. 4 ¶ Gehtjada bivtasgåvåjt tækstatjoahkken. ¶ Gáppte ja ietjá sámebiktasa lidjin dålen bæjvvásasj gárvo ulmutjijda, valla uddni li da vargga dåssju hærvvagárvo sjaddam. ¶ Nuoraj bláde ”Š” sihtá diehtet majt nuora usjudalli sámebiktasij ano birra. Tjále ságájdahttemav soames nuorajn dán tema birra. ¶ Sjáńńar: Ságájdahttem ¶ Mierreda iesj bajelttjállagav. Bieja duodden dasi nr. 5 ¶ Ájgge l áhkut ja ádját nuorravuoda rájes rievddam, ja navti li de dallusj ja dálásj nuoraj berustime ållu ietjálágátja. ¶ Majt dálásj 15-16 jahkásasj sáme nuora berusti? ¶ Tjále tevstav dan birra. Mierreda iesj sjáńńarav. ¶ Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 7 ¶ Guovvamáno 6. biejvve l Sámeálmmukbiejvve. ¶ Duv klássa galggá gæhttjalit boahtte jáhkáj dav biejvev ásadit. Duv li gåhttjum dan bæjvváj hålav tjállet. ¶ Gå hålav tjálá, de mujte gulldaliddjijt buorástahttet ja ane temav mujton. Mujte aj gejda håla ja usjudalá majt ulmutja duv hålas vuorddi. Hålan galggá soameslágásj ássje mav giehtadalá, massta diedojt juogá. Tjále hålav navti vaj gulldaliddjij miellaj tjágńá, juogu de ávvudahttá, måvtåstuhttá, hásstal jali suhttadahttá. Håla giehtje máhttá årrot duola dagu ietjat sávadusá jali gulldaliddjijda arvusmahttema. ¶ Ane hålan persåvnnålasj, bæjválasj giehppis gielav. Ietján la hoalláj ájnas adnet ietjas sjuggelisvuodav. Buoremus la jus hålan ælla moadda oajvveássje. ¶ Sjáńńar: hålla ¶ Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 7 ¶ Julevsámegiella 1.giellan/Lulesamisk 1.språk ¶ Dahkamusá/Langsvarsoppgaver ¶ VUODOSKÅVLÅ EKSÁBMA JAGEN 2001 ¶ SÁMEGIELLA VUOSTASJGIELLAN ¶ DAHKAMUSÁ PRIVATISTAJDA ¶ Nuora ¶ DAHKAMUSÁV MAHTA VÁLLJIT ¶ Dánna ij la tækstatjoahkke, ij ga gárvedimájgge, valla li farra guhkep tevsta ma tjuovvu. Viehkkenævo: Báhkogirje ja Sámegiela giellaoahppa. ¶ Ájgge eksábmaj: 5 tijma ja 15 min. ¶ Vássteda dåssju avtav dahkamusáv. ¶ 1) Nuora manojn ¶ Dájt mańemus jagijt li sáme nuora ålggorijkajt mannagoahtám guosseoahppen, nuppij nuorajt guossidime. Dåppen åvdåsti sámijt ja sáme kultuvrav. Ja de ietja vat guossijt oadtju rijkajs gånnå li mannam. ¶ Min Áigi nr. 53/2000 tjállá gå Gáregasnjárga skåvllå besaj Frankrijkkaj prosjevta baktu. ¶ Ij lim makkirik lájkástallammanno, lej juoga mij dahpáduváj juohkka biejve. Stuorra oasse prográmmas lij álggoálmmukmánájda oahpastuvvat guhtik guojmmásijda, oahpástuvvat iesj guhtik kultuvrraj, gåtsedit rásismav ja nannit gierddisvuodav ietjá álmmuktjerdajda. Gáregasnjárga máná lidjin duodjevuosádusáv ja oahppogirjjevuosádusáv dahkam, ja iehtja tjuorggam gåvvåvuosádussaj. Sij lidjin aj sjuohpanijt fáron válldám sjuohppama åhpadibmáj, ja sij juojgastin aj váj dan láhkáj sámekultuvrav vuosadádallin. ¶ (Min Áigi nr. 41 ja nr.53/2000 reportasjja l oaneduvvam ja hiebaduvvam) ¶ Dávgi-sámi nuorajráde ájrrasa li Genevan mannam. Dávgi la Vuonarijka, Svieriga, Suoma ja Russlánda nuorajsiebrij aktisasjbarggosiebrre. Mano ulmme l oahpástuvvat álggoálmmukássjij, ja gåktu barggát ONa ja gasskarijkkalasj oajválattjaj háldadusáj vuosstuj. ¶ Sij mannin Eurohparáden Strasburgan, European Youhtcenter:in ja Ulmusjrievtesvuodajriektán gånnå giehttun 4 rijkaj sámij nuoraj dilij birra. ¶ Genevan vas mannin ONan, tjuovvun tjåhkanimijt ja diedon juohkin diedojt sámeássjij birra. Duola dagu subtsastin man gássjel la uddni bierggit árbbedábálasj æládusáj, ja gåktu nievres bálkká nággi sijáv jåhttåt ierit sámeguolvojs. ¶ -Ietjam mielas buoragit aktan åvdåstijma sámenuorajt, javllá Jáhkovuotnalasj (Finnmárkos) Per Ivar Henriksen. ¶ (Sagat nr. 90/2000 reportasjja l jårggåluvvam ja hiebaduvvam) ¶ Tjále tevstav gånnå subtsasta majt nuora oahppi guhtik guojmmásis. Tjielggi aj ma duv mielas li dakkir manoj ulme. Mańutjissaj tjále gåsi dån lidji sihtat vuolgget ja majt hálijda vásedit jus dunji fálladuvvá muodugasj manno. ¶ Sjáńńar: Vállji iesj Tjále bajelttjállagav ja dasi duodden nr.1 ¶ 2) Dåbtos ulmusj ¶ Dån la duola dagu Š-bláde åvdås barggamin ja la bæssásjmárnadin Sámeednamin. Dåhku l aj soames dåbtos ulmusj boahtám. Dån galga suv ságájdahttet. ¶ Tjále ságájdahttemav. ¶ Sjáńńar: Ságájdahttem Bieja dan dåbtos ulmutja namáv bajelttjállagij ja dasi duodden nr. 3 3) Dikta ¶ Lågå dájt diktajt. ¶ Varraváre ¶ vijddáni ¶ rubmahav tjadádi ¶ iellemvadde ¶ Ábmut soabttsu suv lunna ¶ ja ij máhte ietján ¶ gå lijkkut sunji ¶ ja diedá majt dagáj? ¶ - giedjek-sájov sáddjij ¶ mij luluj sjaddat ¶ dasik máhttsá ¶ garra ednamijs ¶ Tjálle: Stig Gælok) ¶ gieresvuohta ¶ ij boade åtså ¶ ájnat juhtsá ¶ gå vuolggá bádan ¶ båttåtjav iellemistat ¶ dåssju dåbdo diehti ¶ iehtseduvvam ¶ soabmásis gut la lahka ¶ (Girjes gålmåsuorak , bágo o.s: ¶ Tjálle: Kåre Tjihkkom) ¶ dujna gænna l gieresvuohta ¶ giese muv bajás ¶ dájs juovajs ¶ guláv lieggasav ¶ liegga giedav ¶ muv ratte vuosstij ¶ mån æhtsáv duv ¶ (Girjes O, Oarjjevuodna . Jårgalæddji Å.s: ¶ Tjálle: Stig Gælok) ¶ Gå iehket germudahtjá, ja gájka oaddádi ¶ de dahpav mån goadenim uvsav. ¶ Ja tsitsátja, de nåhkådi guhtik biesenis, ¶ De tjańa dån goahtásit adjáj. ¶ Val mańńela iv diede gåk ájgev gållådit, ¶ Jut guhka ijájt åhtsålav gieres rádnatjam. ¶ De ij la mujna oaddátjit miella. ¶ Dál tjuottjo åvdån spiedjila, vuoptajt rájddamin ¶ -nåv stuorre ja alvos la duv tjalmme. ¶ De svahtjá ma duv vájmmo. Majt åhtsål vájmmo duv? ¶ -Dav i ájn dån vásstedit máhte! ¶ Jut aktak ij la oadtjum duv lahka boahtet ájn. ¶ Ja ståvlå badjel gahtsahi biktasattja duv. ¶ Duv vuolppo, duv guobátja, duv gierdde. ¶ Juo l germudimen buoldan, ja tjaktja l boahtemin, ¶ Ja russna l lávvamin giettij miehtáj. ¶ Gåjt miehttsebálggáj nanna li moattes tjádjánam. ¶ Ja nástája tjuovggagåhti iján. ¶ Na jus i máhte iehkedij boahtet rádnatjam, ¶ De diededaste muv goassa dån boadá vat. ¶ Mån iv la duv vuojnnám juo ådno. ¶ Sábmáj: Kurt Tore Andersen/Kåre Tjihkkom. ¶ Girjes Hańńá boade gáddáj . Th.Blaasværs forlag. ¶ Gijtov ¶ Hálijdav gijttet duv ¶ gå dån le dánna muv lunna ¶ Galga diehtet ¶ agev le ¶ muv ájádusájn, gånnå de littja ¶ Gijtov gå dån le ¶ álu læhkám danna ¶ gå lev dárbaham duv ¶ Gijtov gå oattjov ¶ luohtedit dunji ¶ Galga diehtet ¶ mån lijkkuv dunji ¶ Iv máhte dav bágoj giehttot ¶ Muv vájmon le dunji stuorra ladnja ¶ mij agev galggá liehket duv ¶ Dån le gájkka gålles divrrasabbo, ieddne! ¶ (Tjálle: abl-95, girjes: , Davvi Media o.s) ¶ Vállji guokta dajs. Buohtastahte da guokta diktaj sisanov/temav ja tjále tevstav gånnå diktaj tema la vuodon. ¶ Sjáńńar: Vállji iesj Tjále bajelttjállagav ja dasi duodden nr. 2. ¶ 4) Nuora gållådi ¶ Tjále tevstav gånnå árvustalá tjuottjodisáv “Nuora gållådi viehke ienep rudájt gå ållessjattuga” . Galga aj åvddånbuktet ietjat vuojnojt. ¶ Sjáńńar: Vállji iesj Tjále bajelttjállagav ja dasi duodden nr. 4. ¶ 5) ”Gunábahta ja gånågisbárnne” ¶ Subttsasij gulá álu Gunábahta ja gånågisbárne birra. Tjále tevstav mij hiehpá bajelttjállagij. ¶ Sjáńńar: Vállji iesj ¶ Bieja bajelttjállagav “ Gunábahta ja gånågisbárnne ” ja dasi duodden nr. 5 ¶ 6) Biejvvegirjje ¶ Værálda dåbdosamos biejvvegirjje l majt juvdálasj næjttso, Anne Frank, tjálij mańemus værálddoaro ájgen, gån sån aktan suv famlijajn hæhttuj tjiekusin årrot. ¶ Biejvvegirjjáj tjálij sihke bæjválasj dáhpádusáj birra ja ietjas ájádusájt duon dán ássjáj. ¶ Dujna l aj biejvvegirjje gåsi tjálatja juohkkalágásj dáhpádusáj birra ja ietjat ájádusájt. ¶ Tjále biejvvegirjev avta jali guokta bæjvváj. ¶ Sjáńńar: Biejvvegirjje. Bieja bajelttjállagav Biejvvegirjje ja dasi duodden nr. 6 ¶ Lågå “Gehtja gåk Ánde gárvot” ¶ Binná rudájs Sáme ednamin dahká mijáv juohkkaláhkáj kreatijvvan. Nåv gåk diehtebihtit ælla miján rat oahppamnævo. Ja ij gus de hieba ávkástallat ávnasijt moadda láhkáj, nåv gåk Ande Somby ”pin-up” gåvå?! Dánna jårggålip dåssjo gåvåjt nuppe guovlluj. Dassta ihtá mánnágirjje ”Gehtja gåk Ánde gárvot”. ¶ Sáme ednama: Juks-áhkká ¶ Girjje álggá dála náv: ”Ánde la tjuodtjomin sisbåvsåj mańńela gå nuoladij. Sån sihta dálla gárvodit, ja ij la dal dat nåv gássjel. Gehtja gåk Ánde tsåggo båvsåjt. Ja sån náhká skirtov aj tsåggåt. ¶ -Valla Ánde! Ale gahperav tsåkkå åvdål gå skirtov la tsåggåm! ¶ Vuostak avtav sasev, ja de nuppev sasev. Oajvev galga tsåggåt dan rájggáj mij la sasij gaskan. Dálvváj gå tjoassku, de ájggu Ánde muoddáv gárvvunit. Gehtja ja åhpa gåk Ánde gárvot”. ¶ Girje namma? “ Gehtja gåk Ánde gárvot ”. Ánde sajttaj aj dåbdos doktorjurissta ja åvddågåvvå ållo sáme mánájda. Vuordáv ij gus aktak páhperdoahkov Ándis dagá, váj iehtja bessi gárvodit ja nuoladit Ándiv, diedon vuostak gatjálvis makkir dálkke l ålggon.. ¶ Dánna máhtá aj biedjat ¶ “Ánde guhka vuoptaj” , “Ánde oanes vuoptaj” , j.n.v. Máhtá aj iesj biesskedit biktasijt “Ándij” , jus sidá muhtem “ietjálágásj” stijlav Ándij. ¶ Ale suorggana.. ¶ Jus mánná hådjan Ándij jali jus li ietjá åvddågåvå gå láhkatjiehppe, de ale suorggana. Miján la ham ålles bállotjiektjamjuogos Guovdageainnon .. Dav juoga Sámedikke åhpadusåssudahkaj. ¶ Mij la sáme ”pin-up”? Diedá gus? TV prográmma Kákáos le gåhttjum duv hållat sáme “pin-up:aj” birra. ¶ Tjále kåserija - jali ironijatevstav “pin-up:aj” birra. ¶ Sjáńńar: Kåserija jali ironija Bieja bajelttjállagav ja dasi duodden nr. 7 ¶ Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) Norske Samers Riksforbund Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) Válggaprográmma sámediggeguhttalij 2005–2009 ¶ Álggo ¶ Sámediggeválgga 2005 le lahkanime! Dát tjála NSRa åvdep ja boahtteájge bargo birra Sámedikken vaddá NSRa politihkalasj sidodis vijduk gåvåv. Doajvvop dát gåvvå gievras, rájajdis ja moattelágásj sámesebrudagás le aj duv politihkalasj sidot. Dáv la dunji máhttelis 2005 Sámediggeválga baktu vásstedit. NSRa le sámijs sámijda, ja gå NSRav jienasta de le vaddemin jienav vaj sáme ájn galggi nanostuhttet rievtesvuodajt ietjasa vássámájge, dáv ájgev ja boahtte ájgev háldadit. JIENASTA NSRav! ¶ www.nsr.no ¶ Ålgusvaddem åvdåsvásstediddje: Rijkastivrra (Guovdásj Válggastivrra) Adressa: NSR, Postboks 173, 9521 Guovdageaidnu Tlf.: 784 86 955 – Fax: 784 86 988 – E-post: ¶ nsr@nsr.no ¶ 1. VUODOVUOJNNO JA VISJÅVNÅ ............................................................................................................... 5 ¶ V ¶ UONA ¶ S ¶ ÁMIJ ¶ R ¶ IJKASIEBRE BIRRA ¶ (NSR) ....................................................................................................... 5 ¶ S ¶ ÁMEDIGGE ¶ ........................................................................................................................................................ 5 ¶ J ¶ ÅDEDIBME ¶ S ¶ ÁMEDIKKEN ¶ ................................................................................................................................. 5 ¶ Å ¶ DÅÁJGGÁSASJ ¶ S ¶ ÁBME ¶ ..................................................................................................................................... 5 ¶ S ¶ ÁMEEDNAMA TJAVELK ¶ .................................................................................................................................... 6 ¶ Å ¶ DÅ VÆRÁLT ¶ ..................................................................................................................................................... 6 ¶ N ¶ ANOS RUOHTSA ¶ ................................................................................................................................................ 6 ¶ A ¶ KTANGULLUVASJ ÁLMMUK ¶ ............................................................................................................................. 7 ¶ F ¶ RIDDJAVUOHTA ¶ , ¶ AVTAÁRVULASJVUOHTA ¶ , ¶ AKTAVUOHTA ¶ ............................................................................. 7 ¶ M ¶ ÁNÁ JA NUORA ¶ ................................................................................................................................................ 7 ¶ 2. NSRA POLITIHKALASJ BÅHTUSA 2001–2005 JAGIJ............................................................................. 8 ¶ R ¶ IEVTESVUODA ¶ : ¶ F ¶ INNMÁRKOLÁHKA ¶ / ¶ M ¶ INERALLÁHKA ¶ / ¶ B ¶ IEGGAMILLO ¶ / ¶ S ¶ UODJALUS ¶ / ¶ L ¶ UONNDOSUODJALIM PLÁNA ¶ ............................................................................................................................ 8 ¶ G ¶ IELLA ¶ / ¶ O ¶ AHPPO JA ÅHPADUS ¶ ......................................................................................................................... 8 ¶ M ¶ ÁNÁJGÁRDE ¶ / ¶ M ¶ ÁNÁ JA NUORA ¶ ...................................................................................................................... 8 ¶ S ¶ ÁME GILPUSTALLAM ¶ ........................................................................................................................................ 9 ¶ B ¶ IRÁS JA KULTURSUODJALIBME ¶ / ¶ U ¶ LLJO JA GÁSSA ¶ / ¶ B ¶ IOLOGALASJ MOATTEVUOHTA ¶ ................................... 9 ¶ G ¶ UOLLIMA ¶ ......................................................................................................................................................... 9 ¶ Æ ¶ LLOSUJTTO ¶ ................................................................................................................................................... 10 ¶ E ¶ DNAMBARGGO ¶ / ¶ U ¶ RUDISHÁLDADIBME ¶ .......................................................................................................... 10 ¶ M ¶ IEHTTSEÆLÁDUSÁ ¶ / ¶ D ¶ UODJE ¶ ........................................................................................................................ 10 ¶ K ¶ ULTUVRRA ¶ ..................................................................................................................................................... 10 ¶ V ¶ ARRESVUOHTA ¶ - ¶ JA SOSIÁLALASJ VIELEDUSÁ ¶ / ¶ M ¶ ÁNNÁSUODDJIM ¶ .............................................................. 11 ¶ A ¶ VTADÁSSÁSASJVUOHTA ¶ / ¶ N ¶ ISSUNKÁMPÁNJA ¶ / ¶ V ¶ ÁLGA ¶ ................................................................................. 11 ¶ G ¶ UOVLLO JA NUORTTARIJKALASJ AKTISASJBARGGO ¶ .................................................................................... 11 ¶ R ¶ IJKAJGASSKASJ BARGOJ ÁJRASTIBME ¶ .......................................................................................................... 11 ¶ 3. VÁLGGAPROGRÁMMA 2005–2007 ........................................................................................................... 13 ¶ I. ¶ SÁMEDIGGE .............................................................................................................................................. 13 ¶ II. ¶ RIEVTESVUODA ..................................................................................................................................... 13 ¶ III. ¶ GIELLA .................................................................................................................................................... 14 ¶ IV. ¶ KULTUVRRA .......................................................................................................................................... 15 ¶ V. ¶ ÅRROM ¶ JA ¶ INFRASTRUKTUVRRA .................................................................................................... 17 ¶ VI. ¶ ÆLÁDUSÁ................................................................................................................................................ 18 ¶ VII. ¶ LUONNDOBIRÁS.................................................................................................................................. 20 ¶ VIII. ¶ SKÅVLLÅ ¶ JA ¶ OAHPPAM................................................................................................................... 21 ¶ IX. ¶ VARRESVUODA ¶ JA ¶ SOSIÁLALASJ ¶ DÅJMA .................................................................................... 23 ¶ X. ¶ MEDIA........................................................................................................................................................ 24 ¶ XI. ¶ ÅSSKO ¶ JA ¶ IELLEMVUOJNNO ............................................................................................................ 25 ¶ XII. ¶ RIJKAJGASSKASASJ ¶ BARGGO ........................................................................................................ 26 ¶ 1. VUODOVUOJNNO JA VISJÅVNÅ ¶ Vuona Sámij Rijkasiebre birra (NSR) Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) le sáme oajvveorganisásjåvnnå mij dåjmalattjat åvdet ¶ kultuvrra-, sebrudak- ja tjuovggidusbargov bájkálasj siebrij baktu ja duodden sæbbrá Sámedikkeválgajda. NSR tjoahkki sámijt gájk bájkijs ja gájkka æládusájs ja berustiddjejuohkusijs. Sámedikke baktu bargatjit gájkka sámijda ávkken. Dallutjis 1968-jagij rájes gå NSRa vuododuváj le siebrre læhkám sadje gájkka sámijda ietjas mielav åvddånbuktet vuonarijkaalasj- ja rijkajgasskasasj sebrudagán. NSRa le læhkám tjielgga sáme jiedna sámesebrudakiellemav ja kultuvrav huksamin ja åvdedime lagábuj 40 jage, ja NSRa ájggu joarkket iesjrádálasj sáme jiednan aj boahtte ájgen. ¶ Sámedigge ¶ Sámedigge le sámij álmmuga válljidum orgádna Vuonan, ja dikken viertti liehket iesjrádálasj sadje vuonarijkalasj stivrrim orgánaj gáktuj. Sámedigge galggá ájrastit sámijt Vuonan nasjonálalasj ja rijkajgasskasasj dásen, ja vájkodit gajkka ássjijt ma sámijda guosski.. Sámedikke baktu ájgu NSRa ållidit sáme iesjrádálasjvuodav ietjasa ássjijn ma gulluji sámijda- akta prinsihppa majt AN ja rijkajgasskasasj konvensjåvnå duodasti. Sámedigge galggá gåhtsedit vaj vælggugisvuodajt ma stáhtan li Vuodolága 110a paragráffan doajmmaj båhti. Sámedigge viertti oadtjot almma stivrrijumev sebrudak åvdedimen sáme bájkijn. ¶ Jådedibme Sámedikken ¶ NSRan la læhkám jådedibme Sámedikke ásadime rajes. NSRan li dá læhkám Sámedikken presidænntan: ¶ Sámediggeválggaj jagen 2005 le NSRa Rijkatjåhkanibme válljim Aili Keskitalov, Guovdagæjnos presidænntaájrrasassán. Jus válljiduvvá de sjaddá Sámedikke vuostasj presidænnta gut la nissun. ¶ Ådåájggásasj Sábme ¶ Sámesebrudagá åvdedime bargon ælla muhtem sámejuohkusijn læhkám máhttelisvuoda ietjasa ássjeijt bajedit, ja ij la ga læhkám nuoges sáme iasjmierredibme prosessajn ma sámijda guosski. Udnásj sámesebrudagán le dárbbo politihkalasj ja kultuvralasj ådåstibmáj. Ienep ja ienep sábme oadtju nannusap iesjdåbdov ietjas sámevuodas, dát buktá båndudagáv ja geldulasj dilev sáme sebrudakdágástallamijn boahtte ájgen, ja nav guhkás gå lulu máhttep gálggap mij láhtjet dilev dájda åvddånbuvtátjit ietjasa sidodav ådåájggásasj sáme sebrudagán. Álmmukrievtesvuodaj baktu le sámijn rievtesvuohta iesjmierredibmáj. Dán baktu tjuovvu rievtesvuohtaa ja aj vælggogisvuohtaa háldadit sámesebrudagá åvddånimev. Dási ájggu NSRa sæbrrat, ja mij ájggop barggat dan åvddåj vaj gájkka suorgijda sáme sebrudagán le máhttelis dåjmalattja liehket tjadádimen ja hábmimin sáme iesjmierredimrievtesvuodajt. Dát iesjmierredibme galggá aj guosskat dasi gåktu ietjama luondoboanndugagáv ja luondo luohkkojt buoremus ávkken sáme sebrudahkaj háldadit. Ij goassak galga sáme álmmuk biesstet iellema vuodov ja histåvrålasj árbev. NSRa mielas le buorren: 9 ávttjit nav ållusav álmmugis gå máhttelis oassálastátjit sáme sebrudak- ja kulturiellemij ¶ suohkanijn, regionála ja násjonála dásen 9 åttjudit sierra iemeálmmuk guovlov, avatadássásasj rievtesvuodaj gájkka viesádijda 9 dåjmalasj dásseárvov sámij ja ietjá Vuona viesádij gaskan juohkkat sebrudaksuorgij 9 sámijda rievtesvuodav åhpatjit ja adnet ietjasa iednegielav 9 Åvdedit sáme dájdav ja kultuvrav, nav vaj sáme symbolværált gájkka sámijt gåbttjå ¶ Sámeednama tjavelk ¶ Sáme bájkalasj årromsaje le gånnå sáme árvo ja iellem viessu. Sáme årro vijddát, smáv sajijn - merragátten ja sisednamin – ma árbbedábálattjat le tjavelgin sáme sebrudak- ja kultuvra-, ja æládusiellemij. Ådåájggásasj værált buktá ådå gájbbádusájt bájkijda gånnå sáme årru. NSRan le ájgomussan åvddånbuktet ja láhtjet dárbojt ådåájggásasj iellemij doaresbiel årrombájkijn – nav vaj nannip årromav sáme bájkijn. Skåvllå sámij årrombájken le ájnegis árvvoguodde, ja guottojda ja máhtodagájda ma lulun le dåjmalasj álggon ulmutjijda sáme sebrudahkaj sebratjit. NSRa mielas le buorren: 9 sámijda galggá rievtesvuohta årrot ja åvdedit sijá dábegis dilev udnásj ja boahtte ájge vuorddemusáj 9 åttjudit buorep teknologalasj ja guládallam máhttelisvuodaj værmádagáv boajdobiel årrombájkijda 9 lasedit åvdedimev moattelágásj kulturiellemij, duola dagu bájkálasj festiválaj ja ietjá dåjmaj baktu sáme årrombájkijn 9 åhpadit sáme dábegis árbbedábijt, gielav ja árvojt åbbålasj oahpposystema baktu ¶ Ådå værált ¶ Ienep ja ienep sábme årru jali badján stádajn ja tjoahkkebájkijn. Sæmmi ájnas gå nannit gievras bájkálasjsebrudagájt, le aj vaddet sámijda stádajn sáme illemvuodov, kultuvralattjat, sosiálalattjat ja duosi mij virgijda gullu. Sierraláhkáj le ájnas åvdedit máhttelisvuodajt sáme mánáj hárráj, nav vaj nuora ja vuorrasappo stádajn oadtju viessot ja årrot dilen mij dættot sáme duogátjav. NSRa mielas le buorren: 9 rievtesvuoda sámijda stádajn ja tjoahkkebájkijn dåjmatjit ja åvdedittjat ietjasa kultuvrav 9 nanos álkkádus- ja åhpadusfálaldagá mánájda, nuorajda ja vuorrasappojda stádajn 9 nannusap tjalmmustibme stádasámij hárráj 9 vaj stádaj viesádijn le vájkodim rivtesvuoda ietjasa stáda sáme fálaldagájt 9 vaddet Tråmså stádaj sajev liehket iemeálmmuga rijkajgasskasasj stádan 9 ásadit fysihkalasj æjvvalimsajijt sámijda stádan ¶ Nanos ruohtsa ¶ Ájnas oasse sáme kultuvras ja iellema vuodos le birás ja kulturmujtto háldadibme. Luondo hárráj guoddelis biráspolitihka ja dåjmalasj kultursuodjalime baktu sjaddá sáme luonndo- ja kulturvuodo aj boahtte buolvajda nanniduvvam. NSRaj le akta ja sæmmi ássjen háldadit åvdep ájgev, dálasjájgev ja boahtte ájgev. NSRa mielas le buorren: 9 guhkep ájggáj ávkke birrusa hárráj, le buorep gå dalánagá ruhtavuojtto 9 Nanostahttet værálda birrusav Johannesburg-sjiehtadusá milta 9 Ráddjit ulljo ja gássa gålådimev Barentzábes ¶ 9 Duokumenterit kulturmujtojt ja dajt várjjalit, háldadit ja åvddånbuktet ¶ Aktangulluvasj álmmuk ¶ Árbbedábálattjat li sáme viessum stáhtarájáj berustahtek ja ulmusj buolvaj rájádis dilen. Dát la árbbe majt NSRa vuojnos le ájnas ja majt mij åvddålij guovlluj váldep fáron. Aktisasjvuohta buolvaj gaskan ja rájáj rastá le árvvon dábijt várjjalit ja gåtsedit sáme moattelágásjvuoda vuodon. Dát guosská aktisasjbargguj orgánisásjåvnåj Sámeráden, ja parlámentarihkkárij Sámedikkijn. NSRa mielas viertti dille látjeduvvat buorebut vaj aktisasjbarggo rájáj rastá nanniduvvá ássjijn ma guosski sáme gielajda, kultuvrraj ja sebrudahkaj, ja vaddet buorep vuodov sáme organiserimij rájáj rastá. Dát viertti liehket ájnasamos oarre sámekonvensjåvnåjn. NSRa mielas le buorren: 9 sámekonvensjåvnnå mij nanni sámij rievtesvuodajt sierra álmmugin ja vadddá máhttelisvuodajt rájáj rastá bargguj ássjijn majn li aktisasj berustibme 9 rájáj- ja ulmusjbuolvaj gaska berustahtek barggo åhpadim- ja sujttosuorgen 9 viesso kulturiellem aktisasj sajijn gájkka ulmusjbuolvaj hárráj 9 åvddånahttet Sáme parlámentaralasj rádev, ja guhkep ájggáj barggat avta aktisasj Sámedikkev ásadit 9 dåjmalattjat ájrastit Sámerádev ja rijkajgasskasasj bargov 9 buoredit kollektijvalasj mannamruvtojt rijkkarájáj rastá sámebájkijn ¶ Friddjavuohta, avtaárvulasjvuohta, aktavuohta ¶ Solidáritehtta le guovdátjin NSRa politihkan. Sosiálalasj oamedåbddo, politihkalasj doarjja ja dåjmalasj barggo ulmutjij hárráj gejn ælla politihkalasj fábmo, le akta NSRa árvojs. Viertti bargaduvvat rabás ja vækságis sáme sebrudagá guovlluj, duola dagu homofijlagijt dåhkkidit. NSRa ájggu aj åvddålij guovlluj vuosteldit sosiálalasj, sjiervve, etnihkalasj ja politihkalasj niejddemav, sige guottoj bajedime bargo ja konkrehtalasj vájkodusáj baktu. Jus dav galggá jåvsådit, de le dárbbo ienep máhtudagájs ja ienep vájkodimnævojs. Nissunijn ja ålmmåjn galggá liehket jæbddásasj máhttelisvuoda iellemij, åhpadussaj ja virggeválljimij, ja siján galggá liehket jæbddásasj vájkodim máhttelisvuoda sebrudakåvdedibmáj. NSRa mielas le buorren: 9 vækságis sebrudahka gånnå le sadje gájkajda ja gånnå juohkka akta le avtaárvugisá 9 nissunijs ja ålmmåjs galggá liehket sæmmi ållo mierredim ja rádevadde orgánajn 9 álkkádus- ja sujttofálaldagájn galggi liehket sáme árvok vuodo 9 solidáritehtta ja aktisasjbarggo ietjá iemeálmmugij ja unneplåhkojuohkusij gudi le niejdedime vuolen ietjasa rievtesvuodaj ja sierravuoda hárráj ¶ Máná ja nuora ¶ Dábegisát li máná ja nuora sáme sebrudagájn guovdátjin fámiljaj ja bájkálasj berustusájn. NSRa ájggu dájt vuodoárvoj joarkket, ja sihtá sámesebrudagáv gånnå le látjedum sadje buorre bajedimdilijda, gånnå sáme árvo, giella, máhtudahka ja kultuvralasj åvdånbuktema li guovdátjin. Nav de sáme giella ja kultuvrra guotteduvvá agev ådå buolvajda, jasskavuoda dilen. Fálaldagá mánájda, nuorajda ja sijá æjgádijda jali åvdåsvásstediddjijda viertti hiebaduvvat dálásj fámilljaj dárboj milta, ja dajnas gå sáme årru åbbå rijkan. NSRa mielas le buorren: 9 gájkka sáme mánájn galggá liehket sáme saje, berustahtek gånnå rijkan årru. ¶ 2. NSRa POLITIHKALASJ BÅHTUSA 2001–2005 JAGIJ Rievtesvuoda: Finnmárkoláhka / Mineralláhka / Bieggamillo / Suodjalus / Luonndosuodjalim plána ¶ Rievtesvuodagatjálvisá li læhkám guovdátjin dán guhttalin. Sámedigge le barggam nav vaj Finnmárkoláhka gåbttjå álmmukrievtesvuodajt. Sámedikken le læhkám moadda diehtojuohkemtjåhkanime Finnmárkolága hárráj ja oadtjum la ássjegis guládallamijt rievtesvuoda ságastallamij. Gájbbádusá guládallamtjåhkanimijda le buktám båhtusijt. Justiskomitéa ja Sámedigge libá tjåhkanam ságastallamijda Finnmárkolága gáktuj. Sámedigge le buktám ássjijt FNa iemeálmmuga sierrarápportørraj, ja ILO ekspertajuohkusij Vuonarijka iemeálmmukpolithka gånnå le guovdásj gatjálvisájn vige. Sierraláhkáj le sámij rievtesvuohta iesjmierredibmáj tsuojgoduvvam. NSRa le: 9 gájbbedam mineralláhkaoajvvadus maŋeduvvá desik Finnmárkoláhka le tjielggam ja duodastuvvam ja vaj minerálaj gålådibme ganuguvvá desik rievtesvuodaj gatjálvis la tjielggam 9 gájbbedam tjoahkke ja åbbålasj vájkodimguoradallamijt juohkka bieggamillopárkajs sáme årrombájkijn 9 vuosstálasstám plánav ekspropierit Mauken/Blåtind duobddágav 9 barggam dåjmalattjat nav vaj Suodjalus ja ællosujtto ásadi sjiehtadusáv Hálkkaváre vuohtjemsaljo adnema hárráj, ja vuosteldam vuohtjemsaljo stuoredimev 9 gájbbádusájt buktám luonndosuodjalimplána galggi ganugáhteduvvat desik rievtesvuoda gatjálvisá li tjielggam 9 álgadam prosjevtav mij guoradallá sáme berustimijt jåhkåássjij hárráj ¶ Giella / Oahppo ja åhpadus ¶ NSRa le: 9 barggam dåjmalattjat åvdedittjat sáme gielav ja vaj sáme mánájn galggá liehket avtagis rievtesvuoda oahppamij sámegiellaj 9 barggam “Máhtudakaledimplánajn spesialpedagogihkan 2004–2005” , gånnå le låhkåm- ja tjállemgassjelisvuoda guovdátjin, ja guovtegielakvuohta julev- ja oarjjelsáme dáfojn ja Oarjje-Tråmsån ja nuorttalij Nordlándan 9 barggam sáme oahppamplakáhta bargujn sáme skåvlåj ja sáme oahppobájkijn 9 barggam åhpadusstipendajt åttjudit allaskåvllå- ja universitehta dássáj 9 barggam sáme giellaguovdátjij ásadimij 9 álgadam bargov ásadit aktisasjbarggoværmádagáv giellaguovdátjij ja Sámedikke gaskan 9 álggam sáme duollalåhkåmprográmmav elektråvnålasj tækstagiehtadallam bargujn 9 vájkodam nav vaj “Sáme dutkamprográmma” joarkeduvvá ja nanniduvvá 9 læhkám siegen alep åhpadusáv sáme nuoraj hárráj nannimin 9 barggam Sáme báhkobánkav ådåstuhttemin 9 álgadam sámegiela háldadusguovlo vijdedimev ¶ Mánájgárde / Máná ja nuora ¶ NSRa le: 9 tjuovvum dåjmalattjat gájkka sáme mánájgárdijt åbbå rijkan guossidimij. Sáme giella- ja kulturbarggo le læhkám guovdátjin ¶ mánájgárddelágan, ierit ietján vaj ájnegis sáme mánán galggá rievtesvuohta mánájgárddefálaldagájda ma li hiebaduvvam sijá sáme duogátjij 9 oadtjum ienep ruhtadimev sáme mánájgárdijda ¶ Sáme gilpustallam ¶ NSRa le: 9 læhkám siegen åvddåprosjevtan guoradallamin gilpustallamsajijt sjuohpanasstemijda ja hierggevuodjemijda Finnmárkon 9 Tjadádam aktisasjbargov SVL-N ja SVLa rijkajgasskasasj juohkusav åttjudittjat åbbålasj gåvåv sáme gilpustallam dåjmajs 9 Barggat dåjmalattjat nav vaj sáme gilpustallam spellamruhtajuollodimijt oadtju ¶ Birás ja kultursuodjalibme / Ulljo ja gássa / Biologalasj moattevuohta ¶ NSRa le: 9 barggam aktidimbargujn sáme dávvervuorkáj hárráj oadtjot stuorábun ja unnedit fágalasjåsijt nav vaj máhtudahka allán 9 tjuovvum dåjmalattjat ásadimássjijt gånnå ráfájduhtedum sáme kulturmujto le biejstedum jali sjallidum 9 vuododam sáme dávvervuorkkáforumav mij la fágalasj orgádna Sámedikke dávvervuorkká dåjman 9 barggam dåjmalattjat oadtjot Lullesámij dávvervuorkáv ja åttjudam stáhtas ruhtadimev 9 gájbbedam vájkodimanályjsav petroleumsdåjmaj gáktuj mij gullu birásgáhttimij, vájkodusájda ællosujttuj ja guollimij ja iemeálmmukdimensjåvnnåj Bárentzguovlon 9 ájrastam/le ájrrasin guládallamforumin ulljo ja gássa dåjmaj gáktuj Tråmså ja Finnmárko fylkasuohkanij gaskan, vaj sáme dimensjåvnnå gåtseduvvá ¶ Guollima ¶ NSRa le: 9 barggam dan guovlluj vaj merra- ja vuodnaguollima várjjaluvvuji, gånnå lagosvuohta ja dárbulasj prinsihpa li vuodon 9 barggam vaj guollimrievtesvuoda ulmutjijda sáme merragátte- ja vuodnaguovlojn ruopptot båhti 9 barggam vaj nuorajguollimårnik joarkká ja álgadit álggemguollimåsijt merra- ja vuodnaguollimijda 9 buktám merragáttenissunij dilev guovdátjij, mij galggá vieleduvvat åhtsåmij gáktuj ássjijn ma gulluji guollimdåjmajda 9 oadtjum tjadá Regulerimrádáj guollimoasse årnigav mij guosská miedemáhkká guollimij gålmå nuorttasamos fylkajn 9 barggam oadtjot guollebiebbmamkonsesjåvnå juogeduvvi váni mávsek 9 barggam sierra diedádusájn guollima birra, gånnå strategija, ulmmejåksåma ja vieledusá åvddånbåhti ¶ Ællosujtto ¶ NSRa le: 9 vuosteldam dav vaj boahttsulågo hiebadibme bággimijn tjadáduvvá ja dangas tjielggim vaj stivrrimorgána vierttiji álu guládallat ja aktisattjat barggat ássjijn æládusájn 9 barggam guovdásj oajválattjaj gáktuj vaj dábegis ællosujtto dåhkkiduvvá, njuovvamássje lij sierra guovdátjin. Oadtjum loabev ájn dábegisláhkáj boahttsujt nisskit nisskimnijbijn gå miehtsen njuovvi 9 oadtjum Sámediggáj dåjmalasj sajev ællosujttosjiehtadallamij, nav vaj gájbbádusá biejaduvvi åvddåla sjiehtadallamij 9 barggam nav vaj Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta le jåhtuj biedjam vuobbdemdåjmav lasedittjat boahttsubierggo jådedimev ¶ Ednambarggo / Urudisháldadibme ¶ NSRa le: 9 barggam nav vaj Sámedikke sadje ednambarggosjiehtadallamijn le nannidum, ja buktám vuojnojt njuolgga Enambarggo- ja biebbmodepartemænntaj 9 oassálasstám/oassálasstá guovloj åvddånahttemprográmmajn Tråmså ja Finnmárko fylkajn, mij buktá formálalasj aktijvuodav fylkaålmmåj ednambarggoåssudagáj 9 álgadam oadtjot stuoráp prosjevtav Finnmárkon nannim diehti barggosajijt ednambarggoæládusán 9 dåjmalattjat barggam ŠTO-sjiehtadusájn vaj sáme ednambarggo nanniduvvá 9 læhkám siegen ruhta juollodimijn Smávva-mierij biebbmoproduksjåvnå prosjæktaj 9 dåjmalattjat barggam stáhta urudisháldadimpolitihka gáktuj ja tsuojgodam stáhta vælggogisvuodajt sáme æládusáj gáktuj ¶ Miehttseæládusá / Duodje ¶ NSRa le: 9 oadtjum dåjmatjit åvddånahttemprográmmav duodjáj, gånnå le ulmme nannit duojev fáhkan, kultuvrran ja æládussan 9 álggám bargguj mij galggá guoradallat æládussjiehtadusáv duodjárijda 9 barggam nav vaj álggemdoarjja- gitta gålmåjáhkáj- nissunijda gudi álggi miehttse- jali duodjeæládusáj 9 tjadádam miehttseæládusfáhkaseminárav 9 åttjudam nav vaj nissuna oadtju ienep oasstemdoarjjagav dábálasj æládusdåjmajn ¶ Kultuvrra ¶ NSRa le: 9 álgadam, ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv sáme dájddárorgánisásjåvnåj nav vaj suoddjit moattelágásjvuodav sáme kulturiellemin ja dahkat økonomalasj åvddådiedojt dájddárijda 9 tjuovvum bargojt dájddárorgánisásjåvnåjn sijáj jahketjåhkanimijn 9 álgadam bargov dájddapolitihkalasj diedádusájn 9 barggam dan åvddåj vaj Sáme Árkijvva sjaddá oassen ådå diedalasjvieson Guovdagæjnon 9 ásadam girjálasjvuoda stipendav sáme nuorajda 9 barggam vaj ruhtajuolludime lassáni juohkka kulturåsijn 9 oadtjum doajmmaj doarjjaårnigijt sáme musihkkafestiválajda ¶ Varresvuohta- ja sosiálalasj vieledusá / Mánnásuoddjim ¶ NSRa le: 9 barggam nav vaj prosjæktaårniga varresvuohta- ja sosiálalasjprosjevtajda Sámedikken sjaddi stuovvása 9 barggam ásadit aktisasjbarggoorgánav Sámedikke ja guovloj varresvuodaásadusájn 9 barggam dåjmalattjat nannit psykriáhtalasj buoredimfálaldagájt sáme mánájda 9 barggam vaj Seidajok buoredimásadus bissu 9 barggam nav vaj psykalasj varresvuohtasuoddjim ja gárranimsuoddjim sámijda buorrán Barggam avtaárvulasjvuodav sámijda gudi li skihppijviesojn 9 barggam nav vaj rehabiliterim-/habiliterimdievnastussa sámijda nanniduvvá 9 gåhttjum stáhtav doarjjot bargov aktijdit ja avtasadjáj ásadit máhtudakguovdátjijt Gasska-Finnmárkon 9 barggam nav vaj vuostasjvarresvuohtadievnastus sáme suohkanijn nanniduvvá 9 doarjjum ásadit mánnásuoddjima guovllokåntåvråv Áltáj 9 nannim sáme mánáj rievtesvuodajt adnet ietjasa kultuvrav, gielav ja åskov gå guládalli mánnásuoddjimijn. Dát la dálla Vuonarijka lágan, ja mánnásuoddjimdievnastus sáme bájkijn viertti berustit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv ietjas dievnastusán 9 ásadam stuoves aktisasjbarggotjåhkanimijt varresvuohtaministerijn ja mánná- ja fámilljaministerijn sáme ássjijn ¶ Avtadássásasjvuohta / Nissunkámpánja / Válga ¶ NSRa le: 9 tjadádam måvttåvattemseminárav ”Nissunfábmo Sámedikken” 9 ásadam doarjjaårnigijt politihkalasj belludagájda gudi aktisasjbarggi oadtjot nissunijt válggalistajda åvdemussaj 9 barggam diededimbrosjyra ålgusvaddemijn sámediggeválga jienastimlågo sisitjállema gáktuj 9 oajvvadam duoddemándáhtajt dan sjærvváj mij boahtá Sámediggáj unneplåhkuj 9 vieledam dåjmajt ma åvdedi avtadássásasjvuodav ællosujton, ednambargon, guollimijn ja tjoahkkeæládusájn 9 ásadam dutkamprosjevtav Sámedikke birra avtadássásasj sadjen ¶ Guovllo ja nuorttarijkalasj aktisasjbarggo ¶ NSRa le: 9 álgadam, ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Tråmså- ja Finnmárko fylkasuohkanij gånnå le ulmmen nannit sáme dåjmajt fylkajn 9 vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Oarjje-Trøndelága, Nuortta-Trøndelága, Nordlánda ja Hedmárko fylkasuohkanij oarjjelsáme guosskavasj ássjijn 9 barggam dåjmalattjat guovllo åvdedimprográmmajn (RUP) Tråmså- ja Finnmárko fylkaj gáktuj, mij sisadná æládusåvddånahttemav sámeguovlojn 9 ájrastam Guovllodimjuohkusin guovlojt nannim diehti. Guovdátjin le læhkám gålmåbiel-sjiehtadusá Ráddidusá, Sámedikke ja guovloj oajválattjaj gaskan nannit sáme kultuvrav, gielav ja æládusájt 9 barggam dåjmalattjat nav vaj doajmmaguovllo Nuortta-Tråmså ja Finnmárko gáktuj galggá bissot. Ulmmen le ásadit iemeálmmukguovlov ¶ Rijkajgasskasj bargoj ájrastibme ¶ NSRa le: 9 ájrastam AN bargov iemeálmmuktjálajn Vuonarijka ájrastime baktu barggojuohkusa 10. sesjåvnån Genévan, Sveitsan. Ulmmen le biedjat rijkajgasskasasj mierijt iemeálmmuga rievtesvuodajda ¶ 9 ájrastam/ájrastimen Ráddidusá Europealasj Forumav, gåtsedittjat iemeálmmukdimensjåvnåv 9 rápportav tjállám ILOaj konvensjåvnåv nr 169 gåtsedim hárráj ¶ 3. VÁLGGAPROGRÁMMA 2005–2007 ¶ I. SÁMEDIGGE ¶ Sámedigge galggá rádevadden, dahkat mærrádusájt ja tsuojggodit sámij åvdås Vuonan ja sæmmibåttå aj dievnastusáj barggat ja badjelválldám dåjmajt ja ruhtadimijt sámij gáktuj gudi årru åbbå rijkan. Sámedigge galggá aj siegen liehket ietjá oajválattjaj bájkijn gånnå sáme årru. Danen viertti Sámedikken liehket nanos guovdásj dåjmajt ja sæmmibuohta liehket sajenis bájkijn gånnå sáme ajtu viessu ja årru. NSRa mielas le desentraliseridum vuogádus Sámediggáj buorren, gå Sámedigge le lahkusin bájkalasjsebrudagájn ja aj ådåájggásasj guládallamnævoj baktu le jåvsådimmieren ja nav ulmutja dárbojt guovteláhkáj dævddá. NSRa mielas galggá Sámedigge liehket guládallamråvven ja rijdoj tjoavdde ietjama sebrudagán ja aj ietjá álmmugij gáktuj. Sámediggáj viertti boahtet ienep fábmo ja luojvop sadje Ráddidusá ja depártementaj gáktuj. Aktisasjbarggo galggá formálalasj guládallamij ja sjiehtadallamij baktu liehket. Sámedigge galggá nannit ietjas bargov nuorttarijkaj, guovllo ja rijkajgasskasasj orgánaj baktu- dagu AN. Sámedikken galggá adjáj liehket njuolgga guovtevælggogis aktisasjbarggo ietjá iemeálmmugij ja sijá åvdåsvásstediddjij. Sámedikke ja Sáme párlámentaralasj ráde baktu galggap mij sierra gåjt de åvdedit solidáritehtalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmugij væráldin gej iellem le niejddema vuolen. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 Sámedigge oadtju ruhtajuollodimijt ma máhttelisvuodajt bukti tjoavdátjit dahkamusájt Vuodolága ja Sámelága gáktuj ja daj dárboj milta ma agev sámesebrudagán le 9 Sámedigge oadtju formálalasj sjiehtadallamrievtesvuodav guovdásj stáhta oajválattjaj gáktuj 9 ILO-konvensjåvnnå nr 169 Vuona lágajda hiebaduvvá 9 Sámegiellalága guovllo vijdeduvvá 9 Sáme åvddånahttemfoanndaj ruhtadim juollodime lassáni 9 Sáme párlámentáralasj rádáj ruhta juollodime lassáni ma máhttelisvuodajt bukti nannitjit aktisasjbargov gájkka sámij álmmugij hárráj ja aj ásadittjat sierra háldadusáv ¶ II. RIEVTESVUODA ¶ Vuonarijka Alemusriektá le Svartskog (Cáhppismeahci) Gáivuonan/Kåfjordan duodastam sámijn le rievtesvuohta ietjama duobddágijda. Dát le histåvrålasj dáhpádus dan vuojnnuj majt NSRa le tjuovvum gitta 1948 jage rájes. NSRa ájggu ájn joarkket oajbbomijn sáme rievtesvuodajt ednamijda ja tjátjijda. Vuonarijkka le stáhtta mij le vuododum guovte álmmuga ednamij – sámij ja láttij – ja dát ajtu galggá åvddånboahtet lágajn ja háldadusájn. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 åvddånbuktet sáme æjggorievtesvuodajt ILO-konvensåvnå mærrádusáj gáktuj 9 Sámeriektájuogos guoradallá ja buktá oajvvadusájt nannit sáme rievtesvuodajt Finnmárko ålggolin 9 sámerievtesvuoda merraluohkkojda, dán gaskan guollimijda, dåhkkiduvvi 9 revtesvuoda vuodoæládusájda nanniduvvá, gånnå le sáme rievtesvuoda vuodon 9 sámij rievtesvuohtadádjadusá ja dábe vuonarijka lágajn ja háldadusájn gåtseduvvi ¶ III. GIELLA Giellaoahppam ¶ Sámij rievtesvuohta åhpatjit ja åvdedittjat le ájnas prinsihppan NSRaj. Edna sábme le badjánam sámegiela dagá, ja iehtjáda li badjánam sámegiela låhkåm- ja tjállemhárjjánime dagá. NSRa ájggu ienebujda láhtjet máhttelisvuodajt sámegielav anátjit, njálmálattjat ja tjálalattjat. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme giellaguovdátja oadtju máhttelisvuodajt álgget ienep gielladåjmajt bájkijn gånnå giella le gáhtomin 9 sámegielaga gudi ælla oadtjum låhkåm- ja tjállemoahppamav dáv oadtju 9 ulmutja gudi e máhte sámegielav ja gudi sihti dáv oahppat oadtju virggeloahpeårnigav 9 oahppe galggi oadtjot giellaoahppamav nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj, dan gáktuj man giellaj gulluji ¶ Gielalasj infrastruktuvrra ¶ Sámegiela adnem le guládallamnævvo ja tjanástak sáme bájkálasjsebrudagájn. Sámegielav åvddånbuktet, ja sámegiela anov lasedit moatten dásen le ájnas. Duodden le ájnas dahkat sámegiela anov dåjmalattjan diededim- ja guládallamteknologija (DGTa) baktu, nav vaj nuorap buolvva badján sámegielajn dåjmalasj giellan juohkka máhttelisvuodajn sebrudakiellemin. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme giellaguovdátja åvddåni ja ienebu ásaduvvi 9 sámegiella avtadássásattjan biejeduvvá dárogielajn galbajn ja kártajn sámebájkijn 9 juohkka almulasj viesojn sámegiella boahtá galbajda sámegiellalága háldadimguovlon 9 sámegiella åvddånahttá duollalåhkåmprográmmajn ja ietjá viehkkenævojn DTGan, nav vaj sámegiella aneduvvá njálmalattjat ja tjálalattjat 9 ietjá guládallamvuoge, d.d. mobiltelefåvnå adnema baktu sámegiella doajmmá ¶ Sámegiella diedalasj giellan ¶ Boahtteájgge gájbbet sámegielak åvddånahttemav akademijan. NSRa ájggu nannit juohkka dásev sámegielak åhpadusán ja dutkamijn, ja dahkat stuoráp diedelasj sajev sámegiellaj. NSR ájggu barggat nav vaj: 9 dutke ávttjiduvvi sámegielav adnet dutkamgiellan 9 sáme tærmmabargov åvddånittjat ja várjjalittjat vieleduvvá 9 sáme giellasuorge ja bágo ma e gåbtjåduvá dálasj tjállemvuogijn normeriduvvi ¶ IV. KULTUVRRA ¶ Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká ¶ Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká háldadi aktisasj mujtojt gå bisodi, várjjali ja åvddånbukti diedojt ja dáhtájt sáme vidjurij birra åvddålijguovlluj guoradallamij ja dutkamij. Moatten láhkáj máhtti dá vaddet buorre ja duohta tsuojggidusájt buorre sáme iesjdåbdo åvddånahttemij. Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká sjaddi dán baktu ájnas saje sáme kultuvrraj ja iesjdåbdduj. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 Sáme arkijvva åvddånahteduvvá diedalasj dokumenterimguovdátjin 9 sáme guovdátja oadtju máhttelisvuodav bisodittjat ja várjjalittjat priváhta arkijvajt 9 sáme girjjevuorkkábarggo nuorttarijkaj dásen aktit 9 sáme girjjebussaårnik nanniduvvá ruhtadimij ja vijdeduvvá 9 Sámedikke dávvervuorkkápládna tjuovoduvvá ja vaj sáme dávvervuorkájn sjaddá ájnas sadje kultuvrrasuodjalime bargon 9 sáme kulturboanndudagá galggi Sámeednamij ruopptot doalvoduvvat 9 sáme dávvervuorká åvddånahteduvvi máhtudakguovdátjin kulturmujttosuodjalibmáj ja -åvddånbuktemijda ¶ Girjálasjvuohta ¶ Sáme sebrudahka dárbaj orginálak girjálasjvuodav sámegiellaj juohkka buolvaj hárráj. Sierra gåjt dal le badjánime buolvvaj dárbbo sáme girjálasjvuohtaj, ja dát buktá ådå hásstalusájt mijá tjállijda. Sáme girjálasjvuohta viertti ådåstuhteduvvat duostotjit udnásj sáme låhkkij gájbbádusájt. Gå le nav smávva låhkkejuohkusa de ålgusvatteduvvi dåssju soames girjálasjvuohta. Dajnas le ájn dárbbo lasse doarjjaj oajválattjajs sáme girjálasjvuoda ålgusvattátjit ja vuobddemjuohkemij. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sámegirjálasjvuoda ådåstuhttem ávttjiduvvá ja dan åhtsåluvvam lassán 9 sáme tjálle oadtju máhttelisvuodav ållesájggáj barggat 9 sáme girjálasjvuoda oasstemårnik bisoduvvá ja vijddán 9 sáme girjálasjvuohta mij ålgusvatteduvvá almulasj dårjajn bisoduvvá ja sjaddá jåksåmmærráj gájkajda 9 sáme girjálasjvuodav dahkat jåksåmmærráj juohkka girjjevuorkájn 9 sáme girjálasjvuoda ålgusvaddem mánájda ja nuorajda lassán ¶ Sáme musihkka ja juojgos ¶ Sáme musihkka ja juojgos le guovdásj sáme kultuvra åvddånbuktema. Musihkka rahpa rájájt ja buktá aktisasjvuodav kultuvraj ja ulmusjtjerdaj gasskaj. Musihkkaj ja juojggusij le ájnas vaddet sajev ja máhttelisvuodav åvddånahttet ja sámijt ájrastit álmmugin. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 ådåájggásasj ja dábegis sáme musihkkaj ja juojggusijda ájn åvddånibme lájeduvvá 9 buorráni doarjjaårdniga sáme musihka ja ådå musihkalasj åvddånbuktema ålgusvaddemijda 9 sáme musihkkárijda vatteduvvá stuoráp máhttelisvuodav sámijt ájrastit násjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat ¶ Filmma ja TVa ¶ Filmma le dájddatjærdda mij jåkså moaddásijda.Gå sáme filma galggi dagáduvvat, de le ájnas jut sáme li daj duogen. Filmmadájdda le agev åvddånimen, ja ájnas le vaddet sámijda máhttelisvuodav åvddånbuktemijda filmaj baktu ja filmmamedia åvddånimev tjuovvot. TVa le buorre media mij máhttá aneduvvat ulmij milta sámegielav nanostuhttemij ådåsij ja sáme filmmavuosedimij baktu. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 ulmutja ávttjiduvvi bargatjit sáme filmaj ja TV dahkamij 9 sáme filmajda vatteduvvá buorep máhttelisvuoda jåksåt ja vuoseduvvat sáme festiválajn 9 sáme filma ja TV-prográmma digitaliseriduvvi vaj girjjevuorká ja sáme guovdátja dájt jåksi 9 filma, sierra gåjt de mánájda ja nuorajda sámegiellaj njálmálattjat jårggåluvvi (dubbiduvvi) ¶ Teahter ja lávddedájdda ¶ Sáme lávddedájdda le dájddatjerdajs ma li åvddånam ienemusát dájt maŋemus låge jage. Friddja teahterjuohkusa ja oarjjelsáme teahter le nannim moattelágásjvuodav sáme teateriellemin, sæmmibåtte le Beaivváš Sámi Teáhter ienedam vuosádallammanojt ja moattelágásjvuodav vuosádallamijnis nav vaj ienebu sáme teahterav berustahttjáji. Dárbbo le åvddånahttet ja dárkástallat juohkka oasev sáme lávddedájdas, lasse åhpadusá ja buorep vuosádallamdahkama máhttelisvuodaj baktu. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 åhpadusfálaldagá sáme teahterbarggijda buoreduvvi 9 Beaivváš Sámi Teáhter nanniduvvá mannovuosádallamteahterin nasjonálalasj åvdåsvásstádusájn 9 Guovdagæjnnuj teahterviesso ásadimájggomus tjadáduvvá 9 Oarjjelsáme teahter nanniduvvá 9 friddja teahterjuohkusa oadtju dårjav sámevuosádallamdahkamijda ja vuosádallammanojda 9 friddja revyjuohkusa oadtju máhttelisvuodajt åvddånahttet sáme revybargojt ¶ Tjalmadimdájdda ¶ Sáme dájdda galggá ienebut boahtet vuojnnusij sáme sebrudagáj árggabiejven. Dát máhttá dagáduvvat tjalmadimdájda sáddimværmádagáj ásadime baktu lånudallama hárráj. Duodden le dárbbo vaddet tjalmadimdájddaj vuodov joarkket fágalasj åvddånimev. Sáme dájddaåhpadus le stuorra lávkke duolla bálggáj. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 nasjåvnålasj sáme gallerija ásaduvvá Sámi Vuorká-Dávvirij 9 luojggamårniga sáme dájddaj ásaduvvi vuosádusájda sáme guvdátjijn ja álmulasj viesojda 9 Sáme Dájddaráde nanniduvvá stuoves doajmman 9 sierra sáme dájddaåhpadus ásaduvvá ¶ Festivála ¶ Sáme festivála li vuogas saje sáme dájddaj ja kultuvrraj, ja li ájnas vájkodimnævo åvddånahttemin sáme iesjdåbdov ja sáme gatjálvisáj dádjadussaj. Duodden vaddi festivála sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodav åvddånbuktet ja åvddånahttet ietjasa dájdav. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 festivála ma dálla vuododoarjjagav oadtju Sámedikkes nanniduvvi 9 unnep festiválajt ja kulturdáhpádusájt åvddånahttet 9 sáme dájddára ávttjiduvvi maŋen liehket ietjá festiválaj Nuortta-Kálohtan ja rijkajgasskasasj iemeálmmukfestiválajn ¶ Gilpustallama ¶ Nanos sáme gilpustallama le ájnas iesjdåbddonævvo nuorajda, ja dát nanni aktisasjvuodav aktisasj árvvovuodoj ja árvvovuojnojda. Gilpustallamdáhpádusá le ájnnasa sámijda åbbå Sámes gå máhtti æjvvalit gilpustallamdåjmajn ja gilpustit. NSRa sihtá liehket hásstaliddjen vattátjit sáme gilpustallam- ja nuorajorganisásjåvnåjda máhttelisvuodajt barggat aktisasj sáme gilpustallamij ja gilpustallamfágalasj gatjálvisáj. Hierggevuodjem le sierralágasj gilpustallamsuorgge, mij adjáj bisot nanos histåvrålasj árbbedábijt iemeálmmugij lunna åbbå arktalasj guovlojn. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 aktisasj sáme giesse- ja dálvvegilpustallamijt doarjjot, hierggevuodjemijt adjáj 9 sáme aktugasj gilpustiddje ja rijkkagáttse ájrastibme rijkajgasskasasj gilpustallamdáhpádusájn lassáni duola dagu Arctic Winter Gamesan (Arktalasj Dálvve Gilpustallamijn) 9 sáme gilpustallambargguj ásaduvvá stuoves ruhtadoarjja, ja vaj sáme gilpustallamprosjevtajda spellamrudájs ruhtaduvvi 9 sáme nasjåvnålasjásadusá nuorttarijkalasj sabekgilppusijda ja hierggevuodjemijda ásaduvvi 9 sjaddap hásodiddjen gilpustallamviesojt sáme årrombájkijda tsieggit ¶ V. ÅRROM JA INFRASTRUKTUVRRA ¶ NSRaj la ájnas gåtsedit aktugasj sáme iellemvidjurav ja åvddånahttemmáhttelisvuodav, vájku le årromin stádan jali smávva bájken. Ájnas le ásadit buorre kultuvrra- ja álkkádusfálaldagájt sáme álmmugij sæmmi båttå gå buoredit fálaldagájt ietjá årrojda, ja nav vaj sebrudahka viertti biedjat ienep fámov teknologalasj-, manedam ja guládallam gulluvasj -, ja kultuvralasj infrastuktuvrraj. NSRa ájggu Sámedikke baktu liehket hasodiddjen suohkanij, fylkasuohkanij ja stáhta gáktuj bisodittjat ja nannit årromav sáme bájkijn. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 Sámedikke kulturviessopládna tjadáduvvá dajna gå ådå kultuvvra- ja dojmmavieso ásaduvvi ja ieme dákkárháj doajmma nanniduvvá 9 aktisasjmanedimfálaldagá bussaj ja færjoj lassáni sáme årrombájkijn 9 girddemannama álbbu, ja nav vaj girdderuvto ásaduvvi rájáj rastá Nuortta-Kálohtan 9 mobijlla guládimfálaldagá ja gåbdåbáddesuohppom sáme årrombájkijn buorrán 9 ásaduvátji ienep almulasj barggosaje sáme bájkijda 9 suohkanij máhtudahka merradajvvaplánimijn ja assjegiehtadallamijn nanniduvvá ¶ VI. ÆLÁDUSÁ ¶ NSRa tjuottjot moattelágásj æládusdåjmaj åvddånimev ja barggosadje lasedimev sáme ævtoj milta sáme årrombájkijn. Sámeednama gålådis- ja gållå luonndoluohkko li sámekultuvra materiálalasj vuodo. Gållå luonndoluohkko vierttiji gålåduvvat dan láhkáj vaj e vuodov válde boahtte buolvaj iellemis ja gållådibme viertti sáme sebrudahkaj ávkken boahtet. NSRa ájggu joarkket bargojnis åvddånahttet luonnduj gulluvasj æládusájt ma nanniji sáme kultuvrav ja bisodi årromav smávsajijn, valla sæmmi båttå de ij luonndo galga gierddat. NSRa sihtá nannit ja åvddånahttet vuodoæládusájt; ednambargov, ællosujtov, guollimav, miehttseæládusáv ja duojev, ja dájt adjáj tjoahkkeæládussan. Miehttseduobddága galggi vuodoæládusájda bisoduvvat sáme árbbedábij gáktuj. NSRa doarjju ulmev jåksåt økologalasj, kultuvralasj ja økonomalasj stajguk ællosujtov ja vaj ællosujto ålgoldisævto ja iesjmierredibme nanniduvvá. Árvvodagádus merragátten galggá nanniduvvat aktisasjluohkoj tjavgáp stivrrima baktu, bájkálasj háldadibme ja doarjja produktaåvddånahttemij ja jådedimjåksåm bargguj. NSRa ájggu barggat vuodoæládusá rievtesvuodajt nannit, ja vaj sáme rievtesvuohtadádjadusá ja dábe bissu ja tjáleduvvi lágajda ja háldadusájn båhti adnuj. NSRa ájggu barggat nav vaj duodjevuobddem ietjama sebrudagán lassán. Ådå æládusáj åvddånahttem galggá mahtudagá, kultuvra ja guládallam-infrastruktuvra vuodo milta. Almulasj ålgoldisævto ja konkrehta dåjma galggi aktan æládusáj arvvadahttemijn nannit iellemvuodov sáme bájkijn barggosajij ja árvvodagádusáj lassánime baktu dábálasj ja ådå æládusájn. NSRa doarjju ruopptot biedjamav barggovaddegålo årnigav viddnudagáj hárráj vuorjjás årrombájkijn Sámen. ¶ Guollima ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme dábe ja rievtesvuoda galggi dokumenteriduvvam ja dåhkkiduvvat lágajn ja háldadimen ja bisoduvvat boahtteájggáj merra- ja vuodnaguollimijn, luossaguollimijn ja sisednamguollimijn, ja dáj tjoahkkeæládussan adjáj 9 sáme guollimdajvva ásaduvvá gånnå luohkkoj háldadibme ja guollimåsij juohkem dáhpáduvvá guovlo ja bájkálasj dásen láhka- ja dárbbagaprinsihpa gáktuj 9 nuorra ådåálggijt åttjudit æládussaj oahppoårnigij baktu ja nuorajda sierra álggem guollimåsij baktu 9 guollimåsij juohkem nuppástuvvá áhpeguollimis merragátte guollimijda 9 guollesuvddemvælggogisvuohta industriaj gátten tjuovoduvvá ja tjavggiduvvá 9 gå guollebiebbmamrustiga ásaduvvi, de galggá dæddo biejaduvvat bájkálasj åmastibmáj, birásgáhttemij ja vuodnaguollárij dábálasj rievtesvuodajda ¶ Ednambarggo ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 árvvodagádus æládusán viertti lassánit ja vaj kultuvralasj ja sebrudak biele æládusán bisoduvvi ja åvddånahteduvvi 9 ednambarggo smáv sajijn bisoduvvá ja nanniduvvá, aktugis ja adjáj tjoahkkáj ietjá æládusájn 9 Sámedikke mierredum ednambarggopládna sáme bájkijn gåtseduvvá 9 Stáhtta ásat ednambarggopolitihkalasj dajvav sáme årrombájkij hárráj ¶ Ællosujtto ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 árvvodagádus æládusán viertti lassánit, ja dábálasj, kultuvralasj ja ietjá sebrudakgulluvasj biele ællosujtos bisoduvvi ja åvddånahteduvvi dåjmalattjat 9 buorre buolvaj gasskasasj álggeårnigij baktu æládussa bisoduvvá 9 ådå ællosujttoláhka mierreduvvá gånnå le sáme rievtesvuohtadádjadus vuodon 9 mærrádusá ællosujttolágan ja pládna- ja ásadimlágan hiebaduvvi nannim diehti ællosujto vájkodimev gájkka sebrudakplánimijn 9 duobddáksuodjalibme æládusá hárráj nanniduvvá 9 diedojt ja dádjadusáv æládusá birra ulmutjij lunna lassán 9 Sámedikke sadje bisodit æládusá boahtte ájgev nanniduvvá æláduspolitihkalasj ja háldadus gatjálvisájn ¶ Urudisháldadibme ¶ Udnásj urudisháldadibme le lassánimev buktám urudisásj sáme bájkijda. Stuorra oasev dát økonomalasj noades le æládus iesj hæhttum guoddet urudisáj gajkkomij ja ietjájduhttemgåloj gáktuj. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 dárbulasj dåjma ma unnedi urudisáj gajkkomav álgeduvvi 9 urudisáj låhko hiebaduvvá ja vaj ásaduvvá máksemårniga ma duodaj ålgusgålojt gåbttji ja mij hiebaduvvá iesj gudin æládussaj ¶ Duodje ¶ NSRa ájgu barggat nav vaj: 9 duodjevuobddemdille látjeduvvá nav vaj stuoráp márnánijt jåkså 9 oahppam- ja åhpadusfálaldagá vuodo-, joarkka- ja allaskåvlåj dásen nanniduvvi 9 oahppam bisoduvvá fáhka-, svenna- ja mejssterduodastusårniga baktu 9 sierra æládussjiehtadusáv duodje- ja ietjá æládusájda sjaddi ¶ Tjoahkkeæládusá ja oasesgárvedibme ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 dábálasj æládusdábe dåhkkiduvvi aktan sierra æládussuorggen, ja vaj åvddånahteduvvi ja nanniduvvi 9 sierra dåjma ma nanniji økologalasj miehttseæládusáv ruhtaduvvi dagu oassen tjoahkkeæládusán 9 ásaduvvá oahppamfálaldagá tjoahkkeæládusájda 9 åvddånahteduvvi ådå økologalasj guoddelis tjoahkkeæládusá 9 máhttelisvuoda nanniduvvi gárvedit bájkálasj oasesgálvojt 9 ienep aktisasjbarggo gálvvooasestiddje, produsentaj, gálvvosuvddij ja vuobddemjådediddjij gaskan galggá buktet buorre sáme oasesgálvojt åbbålágásj profijlajn ¶ Mannoæládus ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 mannoæládus sáme årrombájkijn åvddånahttá ietjas ævtoj ja dárboj milta 9 vuobbdemjådedibme sáme vásádusájs, dåjmajs ja mannulagájs nanniduvvi Vuonan ja rijkajgasskasattjat 9 sáme kultuvrraåvddåjboahtema roaddiduvvi gå aneduvvi mannoæládusán, ja dan láhkáj vaj ávkken båhti sámijda allasisá ¶ VII. LUONNDOBIRÁS ¶ Mijá iemeálmmukvielja ja –oappá ietjá væráltgietjijn viessu birásævtoj vuolen ma li ietjasa hæjosvuohtaj tjanádum. Mij sáme vas viessop birásævtoj vuolen ma li mijá valjesvuohtaj tjanádum. Lagosvuohta ja dåjmalasj luonndo ja birás gållåm le ájnas sáme iesjdåbdduj, æládusájda, iellemvuohkáj ja kultuvrraj. Sæmmibåttå ælla sáme aktu adnemin luondov mijá bájkijn ja stáhtta vuojnnet le dakkár dåmådiddje mij ij agev vieleda sámijt luonndosuodjalimplándnabargujnis. Luonndobirás Sámeednamin vájkoduvvá aj luonndodáhpádusájs ja ulmutjij dåjmajs rádnárájájn ja mælggadappon. Mijá hásstalus le guhtik guojmenimme miellodahttet ietjama luonndoadnem máhttá aj liehket ájtton luonnduj mij le mijá kultuvra vuodo. Sáme rievtesvuodaj oajbbom luonndoluohkkojda ep galga vuojttet nav vaj luonndo iesj vuojtádallá. Gájkka luonndoadnem gájbbet vælggogisvuodav dav suoddjit. Sáme luonndoadnemduobddágij háldadibme viertti hábmiduvvat ævtoj ma li økologalattjat guoddelisá, ja dakkár háldadibmáj viertti luohtádussa liehket ålles årrojn. NSRaj le diettelis økologalasj vuojnno ja gájbbádussa jut guoddelis åvddånibme galggá vuodon gajkka boahtteájggásasj politihkkaj mij de gullu luondo háldadibmáj. Sáme berustime galggi vieleduvvat gájklágásj láhka- ja pládnabargojn. Jus Sámedigge galggá berustit tjavgáp biráspolitihkav ja birásfágalasj bargov, de le ájnas oadtjot doajmmaj ANa Birás- ja åvddånahttemdoajmmaplánav – Agenda 21. Dát pládna vælggodahttá nasjonálalasj oajválattjajt aktisattjat bargatjit ietjasa iemeálmmugij tjoavdátjit biráshásstalusájt bájkálattjat ja globálalattjat. Iemeálmmuga e galga masset ietjasa bájkijt ásadimijs ma birrusav nuoskudahtti, duola dagu ulljo-, gássa-, ja minerálajråggåma ja elfábmodulvvadime. ¶ Ájto ja nuoskodibme ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 Nuortta-Vuona merragátte nuoskodimduosstom buoreduvvá dál gå ulljosuvddem merav lássan 9 Atomfábmorustiga ja låssåindustria ma nuoskodahtti Guoládagán hiejteduvvi 9 ulljo- ja gássaråggåm Baretzáben ráddjiduvvá ¶ Luonndoadnem ja suoddjim ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 nasjonálparkka ja suodjalimduobddágij ásadibme ij galgga hieredit sáme æládus- ja kultuvrraiellemav 9 sáme dábálasj luonndoadnem galggá vuodon háldadimplánajn gånnå dá båhti doajmmat 9 motåvrråmanedibme miehtsijn hiebaduvvá luondo gierddamij 9 loahpe gámájt sjaddá tsieggit miehttseæládusáj hárráj sáme bájkijn ¶ VIII. SKÅVLLÅ JA OAHPPAM ¶ Mijájn sámijn le vuodulasj rievtesvuohta ja sierra åvdåsvásstádus åvddånahttet ja åvddånbuktet diedojt ietjama birra ja mijá vidjurij birra. Mij galggap aktidit dábálasj máhtudagáv ja diedalasj máhtudagájn åvdedittjat sáme sebrudagáv. Sáme sebrudahka galggá åvddånahttet ådå ájggásasj diehtosebrudahkan, dábij ja kultuvrra niejdeduvvama dagá. Sáme oahppopládna 10 jahkásasj vuodoskåvllåj – L97S – lij åledus sáme åhpadushiståvrån. NSRa ájggu barggat nav vaj ådå rievddadusá oahppovuogádusán le vuododuvvam sáme oahppe ja sáme sebrudagá dárbojda, ja vaj åbbålasj sáme oahppampolitihkka åvddånahteduvvá. NSRa mielas galggá skåvlåj ja mánájgárde fysihkalasj birás dievddet pládnatjoahkke gájbbádusájt. Gájkka sáme mánájn galggá liehket juoga sámes – vájku gånnå rijkan årru. Gå sámevuohta boahtá vuojnnusij árggábiejve dilen mánájgárdijn ja skåvlån, máhttá sámevuohta sjaddat luondulasj oasse ietjá Vuonarijka mánáj árggabiejves aj. Skåvllåasstoájggeårnik le oasse oahppamfálaldagás, ja danna galggá aj sáme sisadno sáme mánájda. Sáme máná, nuora ja ållessjattuga gejn li sierra dárbo vierttiji oadtjot hiebalgis oahppamfálaldagájt ja sierrapedagogihkalasj viehkev gånnå li sáme árvo. Sáme sierrapedagogihkalasj doarjjomvuogádus viertti nanniduvvat. Ådå oahppamlága ulmmen le ulmutjijda máhttelisvuoda liehket åhpadusáv oadtjot ålles viessomájgenis. Dát viertti åvddånboahtet åbbå sáme oahppamvuogádusán. Gájkka oahppe joarkkaskåvlåjn galggi oadtjot åhpadimev sáme vidjurij birra. Sáme oahppijn la rievtesvuohta åhpadibmáj sáme temájn. Moattes sámijs le ålgustuvvam máhttelisvuodajs formálalasj åhpadussaj nievres hiebadum fálaldagáj sámijda gitta mijá ájggáj. Ållessjattukåhpadibme le ájnas doajmma buoredittjat iellemav ja vaddá buorep máhttelisvuodajt barggomárnánin. NSRa ájggu barggat åvddenahttet sámegielak máhtudakbirrusav, sæmmi båttå gå sámeguosskavasj dutkam dárogiellaj ja ietjá gielajda nanniduvvá. Gájkka allaskåvlåjn ja universitehtajn sáme bájkijn galggá liehket fálaldagá kulturdádjadusájs ja sáme kulturdiehtojs. Virgge- ja vuodoåhpadusájn galggi dá liehket vælggogisá. Le ájn stuorra vádno åhpadimnævojs sámegiellaj, dábálasj oahppogirjijs ja ietjálágásj oahpponævojs åbbå oahppamvuogádusán, mánájgárde rájes gitta universitehta rádjáj. Sáme oahppijn ja åhpadiddjijn gálggá liehket akta vuodogirjje sámegiellaj juohkka fágan juohkka klássadásen åbbå oahppamvuogádusán. Oahpponævvoproduksjåvnnå ja – åvddånahttem galggá tjuovvot åvddånimev sáme skåvlån, duola dagu oahppoplána rievddadusá gáktuj. Åhpadibme diehto- ja guládallamteknologia (DGT) baktu viertti látjeduvvat. ¶ Mánájgárde ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sámegielak máná oadtju rievtesvuodav mánájgárddefálaldahkaj ietjasa iednegiellaj 9 sáme máná gudi e máhte sámegielav oadtju rievtesvuodav hiebalgis sámegielak mánájgárddefálaldahkaj 9 suohkana oajválattja ásadi ienep sáme mánájgárdijt ja vaddi lasse doajmmaruhtadimev 9 sáme mánájgárddepládna tjadáduvvá ¶ sáme bajkijn sámelága háldadusguovlo ålggolin ¶ Vuodoskåvllå ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 oahppamlága prinsihppa, gájkka sámijda , vájku gånnå årru, galggá liehket rievtesvuohta sámegiela åhpadibmáj boahtá duodaj jåhtuj 9 galggá vatteduvvat åhpadibme sámegielan, histåvrån, kulturdádjadusán ja duojen skåvlåjn gånnå le sáme oahppe 9 rievtesvuohta åhpadibmáj ietjá fágajda sámegiellaj tjadáduvvá, nav vaj aj oahppe gejn la sámegiella nubbengiellan oadtju nannidum máhttelisvuodav ålles guovtegielakvuohtaj ¶ Joarkkaåhpadus ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 joarkkaskåvlå oahppofálaldahka nanniduvvá gájkka sáme giellaguovlojn ja sáme oahppij rievtesvuoda joarkkaskåvllååhpadibmáj biejaduvvi 9 prográmma bargaduvvi ma gádodi dav stuorra skåvllåhiejttemav sáme nuoraj gaskan 9 sáme joarkkaskåvlå åvddånahttem máhttelisvuoda ja sáme stivrrim nanniduvvi 9 sáme oahppoplána åvddånahteduvvi sáme joarkkaskåvlå åhpadibmáj nav vaj åbbålágásj 13 jahkásasj skåvllåvádtsem nanniduvvá 9 fáhkaoahppofálaldagá ællosujton, duojen, tjoahkkeæládusán ja luonndoadnemin nanniduvvá ja bisoduvvá duola dagu fáhkaåhpadiddjeåhpadusá baktu 9 stipænndaårnik oahppijda gænna le sámegiella fáhkan árvustaláduvvá boahtteájggáj nannima diehti 9 sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån galggá vaddet sierra duoddetjuokkajt alepåhpa åhtsåmijn 9 katalåvgga dagáduvvá mij diedet sáme skåvllå-/åhpadusfálaldagáj ja stipendaj birra sáme oahppijda/studentajda ¶ Ållessjattukåhpadibme ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sierra sáme ållessjattukåhpadimpládna dagáduvvá, gånnå le dárbo, åvdåsvásstádus ja barggojuohkem sáme ållesjattukåhpadimen guoradaládum 9 vuododuvvá værmádahka dåmadiddjijs sáme ållessjattukåhpadimen 9 ållessjattuk sámij rievtesvuohta sámegielåhpadibmáj duodastuvvá lágaj ja ruhtadimårnigij baktu 9 suohkana sáme viesádij dagáduvvi åvdåsvásstediddjen dævdátjit ietjasa vælggogisvuodav lágaj milta ållessjattukåhpadimev tjadádit ¶ Alep åhpadus ja dutkam ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme dutkamráde ásaduvvá gájkkasáme aktisasjbargo aktijvuodan 9 lågevjahkásasj sáme dutkamprográmma ásaduvvá åttjudittjat ulmutjijt sáme dutkamij gånnå sámegiella dutkam vieleduvvá 9 arvvadahteduvvi rájájrastá aktisasjbarggo dutkaminstitusjåvnåj gaskan gejn li sáme dutkam åvdåsvásstádussan 9 Tråmså universitehtta bisot ietjas sajev ja åvdåsvásstádusáv sáme dutkamin ja alep åhpadusán 9 Sáme allaskåvllå oadtju almma máhttelisvuodajt åvddånahtátjit ietjas diedalasj allaskåvllån ja sáme universitehttan 9 Sáme diedalasjviesso Guovdagæjnnuj ásaduvvá ¶ åhpadiddjeallaskåvlåjn 9 Sáme allaskåvllå, Bådådjå allaskåvllå, Nuortta-Trøndelága allaskåvllå oadtju máhttelisvuodav åvddånahtátjit almma aktisasjbargov åhpatjit åhpadiddjijt julev- ja oarjjelsáme bájkij gáktuj 9 Stipænndaårniga majt Sámedigge háldat galggi vieledit fáhkasuorgijt gånnå le dárbbo åvdedit sáme máhtudagáv 9 Åhpadusfálaldahka sámegielan alep dásen buoreduvvá ja vijdeduvvá, sidjij aj gejn ij la sámegiella vuostasjgiellan ¶ Oahpponævo ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 moattelágásj oahpponævo sáme giellaåhpan åvddånahteduvvi ma li hiebadum sáme iesj gudin giellabájkijda ja sáme oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan 9 sáme åhpadiddjijn galggá liehket buorep máhttelisvuoda oahpponævvoåvddånahttemijn bargatjit ja ietjá pedagogalasj åvddånahttembargoj, duola dagu sáme skåvlåj teknihkalasj infrastruktuvrav nannit, ja aktisasjbargujn åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåj ja almmudagáj gaskan 9 Sierrapedagogihkalasj oahpponævo åvddånahttem hiebaduvvam sáme oahppijda nanniduvvá lasse ruhtajuollodimij baktu 9 Oahpponævvopedagogihkka viertti nanniduvvat oassen sáme åhpadiddjij vuodoåhpadusán ja aj maŋe- ja joarkkaåhpadusfálaldagájn 9 Sámegielak oahpponævvo åvddånahttem alep åhpadussaj fágajn ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudagá åvddånibmáj galggi vieleduvvat sierra ruhtadimårnigij 9 Sáme oahppogirjij sisadno galggá aj gåvvit dilijt unnep sáme giellaguovlojs 9 Sáme sisadno nasjonálalasj oahppogirjijn laseduvvá ja girje sisadno árvustaláduvvá ¶ IX. VARRESVUODA JA SOSIÁLALASJ DÅJMA ¶ Varresvuoda ja sosiálalasj dåjma hiebaduvvi sámij ålles viessomájgenis dárbojda. Sámijn la rievtesvuohta dádjaduvvat, gielalattjat ja kultuvralattjat, gå li varresvuohta ja sosiálalasj institusjåvnåjn juohkka iellemdilen. NSRa ájggu åvddånahttet sáme spesiálistajdievnastusájt. Dá vierttiji åvddånahteduvvat nasjonálalasj sáme máhtudakguovdátjin ma máhtti vaddet klinihkalasj dievnastusájt, bagádallamav ja åhpadusáv åbbå rijka gáktuj. Dá aj galggi vaddet ienep bájkalasj viehkev sáme spesiálistajdievnastusájs duola dagu mannojåhtålimijn ja telemedisijna baktu. Duodden vierttiji skihppijvieso sáme pasientaj lásedit ietjasa sáme máhtudagáv, ja sáme fáhkaulmutjij åhpadus varresvuohta- ja sosiálalasjsuorgen nanniduvvá. Sáme doajmmegahtes ulmutja ja vuorrasa vierttiji viehkkefálaldagáv oadtjot mij la vuododuvvam sijá duogátjij. Kultuvrraj- ja giellaj hiebadum buorránimfálaldagá mánájda ja ållessjattugijda vierttiji vijdeduvvat. Sáme álmmukmedisijnna viertti dåhkkiduvvat oassen varresvuodafálaldahkan sáme álmmugij. Sámijda galggá dárbulasj ja ådåsdahtedum diedo sámegiellaj skihpudagáj, buorránimvuogij ja viehkkedievnastusáj birra nanniduvvat. Dåjma ma unnedi lasse gárranimev vierttiji dåjmalappo sjaddat. Sierra gåjt de gárranimev sáme nuoraj gaskan. ¶ Dåjma fáhkasuorgij rastá ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sámijda nanniduvvá máhttelisvuoda jåksåt varresvuohta- ja sosiálalasj dievnastusájt sámegiellaj ja hiebadum sáme dárbojda ja kultuvralasj duogátjij 9 varresvuohta- ja sosiálalasjdievnastus plánav sámeálmmuga hárráj gåtseduvvá 9 sáme fáhkatærmmabarggo varresvuohtasuorgen doarjoduvvá 9 kriminálaj hukso sámijda hiebaduvvá 9 sebrudahka biedjá stuoráp luohkkojt åvddågáhttimbargguj gárranimev unnedittjat 9 telemedisijnalasj fálaldagá sámebájkijn lassáni ¶ Máná ja nuora ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 habiliterimfálaldagá sáme mánájda ásaduvvi 9 mánájsuodjalimhoajddárijt sáme mánájda suohkanijda ásaduvvi, mij gæhttjá vaj sáme mánná oadtju årromfálaldagáv sámij lunna 9 mánájsuodjalimnammadusá sjaddi vælggogisá åttjudit sáme giella- ja kulturmáhtudagáv mánájsuodjaliminstitusjåvnåjda 9 sáme mánájhoajttár ásaduvvá 9 sáme mánájda ja nuorajda hiehteviehkketelefåvnnå ásaduvvá 9 sáme mánájda ja nuorajda huksovaddemsijda ásaduvvi 9 varresvuohtafálaldagá ja –diededibme sáme nuorajda buoreduvvá 9 PPD-dievnastussa sáme bájkijn boahtá vuojnnusij ja vaj sáme máhtudahka dievnastusán nanniduvvá 9 Gárranahtes fálaldagá nuorajda ietjanis lagosbájken vijdeduvvi ¶ Varresvuohtabargge ja vuostasjlinnjadievnastus ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 varresvuohtaåhpadussaj arvusmáhteduvvi ienep sámegielaga, duola dagu duoddetjuokkaj, oasse- ja stipænndaårnigij baktu 9 virgge- ja vuodoåhpadus varresvuohta- ja sosiálalasj suorgen nanniduvvá, nav vaj diedo moattekultuvralasj ja moattegielalasj vidjura vælggogissan sjaddi 9 dålkåjda varresvuohta- ja sosiálalasj suorgen ásaduvvá vuodo- ja joarkkaåhpadusá 9 stuovesdåktårårnik boahtá almmaláhkáj jåhtuj sáme pasientajda sáme bájkijn ¶ Varresvuohtaásadusá ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme dålkkåmdievnastusá skihppijviesojn vijdeduvvá 9 varresvuohtaásadusáj stivrajda sáme ájrastibme ja máhtudahka nanniduvvá, nav vaj varresvuohtaásadusá máhtti sáme pasientaj hárráj ietjasa vælggogisvuodav buorebut dåmadit 9 sámegielak siellosujttárdievnastus skihppijviesojn sámij pasientaj hárráj ásaduvvá ¶ X. MEDIA ¶ Sáme mediá åvddånahttemin le sige demokráhtalasj ja giellapolitihkalasj biele. Vuodolága 110a § milta le sáme kultuvrra sierra kultuvrra avtadássásattjat dáttjakultuvrajn, ja danen la sámekultuvran sæmmi gájbbádusá suodjalibmáj ja åvddånahttemij gå dáttjakultuvran. Sáme álmmugin le rievtesvuoda sáhka- ja diedimfriddjavuohtaj, ja åvddånahttet ietjasa fridddja mediáinstitusjåvnåjt. Stáhtan le vælggogivuohta láhtjet dilev nav vaj sáme máhtti ávkken dahkat mediájt ja teknologiav nævvon kultuvrraåvddånimen ja duohtan dahkat ¶ guládimteknologia baktu aneduvvat. Dåssju mielludum kulturpolitihkalasj nannim máhttá ganugahttet gielalasj ja kultuvralasj hedjunimev mij tjuovvu mediáteknologalasj åvddånahttemav. Árvusmahttem dutkam- ja åvddånahttembargguj sáme mediájn ja journalistihkan viertti nanniduvvat. Ienep internæhtta adnem ja gåbdåbáddesuohppom sáme bájkijn vaddá ådå máhttelisvuodajt diedimoabllomij, æládusåvddånahttemij ja giellabargguj. ¶ Dåjma mediáj hárráj ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme mediáfoannda ásaduvvá mij vaddá åvddånahttemmáhttelisvuodajt sáme mediádåjmajda 9 guoradaláduvvi máhttelisvuoda aktisasj mediáásadusáv vuododit ja ruhtadit 9 ruhtadimårniga ásaduvvi ma oarjjel- ja julevsáme giellaadnemav mediájn nanniji 9 etihkalasj barggo sáme mediájn nanniduvvá, duola dagu doarjjot sierra sáme pressafágalasj juohkusa vuododimev ¶ Radio ja TV ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 bæjválasj aktisasj TV-sáddaga vijdeduvvi 9 radiosáddaga vijdeduvvi ja sierra luohko aneduvvi åvddånahttet julev- ja oarjjelsáme sáddagijt radion ja TVan 9 sáme máná ja nuora galggi oadtjot fálaldagájt bæjválasj sáddagijda hiebadum juohkka álldara gáktuj 9 konsesjåvnnåævto priváhta mediádåmadiddjijda tjavggiduvvi ja gåtseduvvi, nav vaj valjes mediáfálaldagá sáme álmmugij åvddånahteduvvi – sámegiellaj aj ¶ Sáme avijsa ja ájggetjállaga ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme avijsajda pressadoarjjagav lasedit, nav vaj ulmusj oadtju moattelágásj sáme pressav sáme – ja dárogiellaj 9 bæjválasj sámegielak ålgusboahtema duohtan sjaddi 9 sáme ájggetjállaga, gåvvårájdo ja spela sáme mánájda ja nuorajda stuovesláhkáj ålgusvatteduvvi 9 doarjja åskulasj ájggetjállagijda sámegiellaj nanniduvvi ¶ Mediáåhpadus ¶ NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme journalisstaåhpadus Sáme allaskåvlån vijdeduvvá bachelor-dássáj, ja vaj máhttelisvuoda masteråhpadussaj mediá ja journalistihkan aktisattjat ietjá iemeálmmukinstitusjåvnåj guoradaláduvvi 9 oarjjel-, julev-, ja lullesámegielak journalista åttjudibme nanniduvvá sierra sisiválldemævtoj ja hiebadum åhpadusfálaldagáj 9 sáme journalistajda maŋe- ja joarkkaåhpadus åvddånahteduvvá, ja aj journalistajda ma sihti ienep diedojt sáme vidjurijs ¶ XI. ÅSSKO JA IELLEMVUOJNNO ¶ konvensjåvnnå duogátjin ja vuonarijka láhka friddja åsskodåmadibmáj, sihtá NSRa dættodit man ájnas le gå sebrudahka vaddá sajev sáme iellemvuojnnoárvojda. Sæmmi båttå le ájnas aj arvusmahttet dåhkkidimev ja gierddamav juohkkalágásj iellemvuojnoj ja iellemvuogij gáktuj gasskanimme sáme sebrudagán. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sámijda ja sámegiellaj iellemvuojnnodiehtogirjijt oadtjot ålgusvattedum, sierra gåjt de mánájda ja nuorajda 9 åskulasj tevsta, ma li lågådum báttijda, tjalmedimij, nievresvuojnnij ja vuorrasappoj hárráj ålgusvaddema doarjoduvvi 9 Sáme Girkkoráde ruhtadibme ja barggeluohkko nanniduvvá 9 Sáme giellaadno ja sálmmadábe sáme tjoaggulvisiellemin nanniduvvá 9 Dárbo iellemvuojnodis sáme fálaldagájda mánájda ja nuorajda guoradaláduvvi ¶ XII. RIJKAJGASSKASASJ BARGGO ¶ Rijkajgasskasasj rievtesvuodanjuolgadusá li mierredimfábmon nannitjit iemeálmmuga ja unneplågoj berustimijt. Mij dåbddop åvdåsvásstádusáv ietjama boahtteájges, ja ietjá niejdedum iemeálmmukjuohkusij berustimijt. Ájnas la nannit ietjama dåjmav rijkajgasskasasj bargon aktu allasimme, ja aj aktisasjbargujn vuona- ja nuorttarijkalasj oajválattjaj. Sámedigge galggá ietjas bielestis barggat iemeálmmugij ja unneplågoj vuodulasj rievtesvuoda gatjálvisáj ja barggat ráfe ja værjjounnedime diehti. Sámedigge galggá aktisattjat barggat organisásjåvnåj ja organaj majn li ulmmen nannit iemeálmmugij ja unneplågoj rievtesvuodajt ja ráfev. EUan viertti sierra vieledus liehket iemeálmmugij dárbojda ietjas strategiaj nuorttaguovloj hárráj. Iemeálmmukájrastibme viertti nanniduvvat Baretzráde ja Arktalasjráde orgánajn. NSRa ájggu barggat nav vaj: 9 sáme aktisasjbarggo Sámeparlámentaralasj ráden ja Sámeráden nanniduvvá 9 russi sámij rievtesvuoda ja máhttelisvuoda gájksáme aktisasjbargguj nanniduvvá 9 Sámeráde rijkajgasskasasj viehkkebarggo iemeálmmugij hárráj nanniduvvá 9 Nuorttarijkaj Rádáj sáme ájrasti 9 aktisasjbarggo Sámekonvensjåvnåjn ålliduvvá ruvvaláhkáj, ja nav vaj konvensjåvnnå sjaddá guovdásj vædtsagin nuorttarijkaj ja Russlánda aktisasjbargon åvdedittjat sáme ássjijt 9 rájájrastá Interreg-prográmma åvddånahteduvvi ja joarkeduvvi 9 iemeálmmuga vierttiji oadtjot sierra ájrrasijt Baretzrádáj 9 ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Báretzráden ja Árktalasj Ráden nanniduvvá 9 ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Arktalasj Universitehtan nanniduvvá 9 ienep rijka ratifiserij ILO-konvensjåvnåv ja vaj dát Vuona láhkan dagáduvvá 9 ANåj Stuoves Forum iemeálmmugijda ja Sierrarápportøraj sadje ANa sinna ja ålgolt nanniduvvá 9 sjiehtadallama iemeálmmukdeklarasjåvnåjn ålliduvvá, ja vaj deklarasjåvnnå galggá ANan mierreduvvat ja maŋela tjuovoduvvat nav vaj AN-konvensjåvnnån iemeálmmugij rievtesvuodaj birra sjaddá 9 iemeálmmugij kultuvrra ja sebrudagá gallgi berustuvvat ANa organajs ja gájkka nasjonálalasj oajválattjajs væráldin – sierra gåjt ásaduvvamijn gå hiehtedáhpádusá li læhkám ¶ Julevsámegiella 1.giellan/Lulesamisk 1.språk ¶ VUODOSKÅVLÅ EKSÁBMA JAGEN 2002 ¶ SÁMEGIELLA VUOSTASJGIELLAN ¶ DAHKAMUSÁ TÆKSTATJOAHKKÁJ ¶ I - OASSE MIJ GALGGÁ TJOAVDEDUVVAT ¶ Vássteda divna dáhkamusájt I-OASEN. ¶ Dánna vuojná soames ánnonsa gånnå åhtsi barggijt. ¶ Vássteda ánnonsav. Åhtsålvisán hæhttu tjielggit diedojt ietjat birra, ja tjielggit unnán manen dån åhtså dav bargov. ¶ Bieja badjeltjállagin “åhtsålvis” . ¶ Gåvvå 1 Esso ¶ Gåvvå 2 Guovdageainnu suohkan ¶ Gåvvå 3 Sámiid Vuorká-DávviratII-OASSE: DAHKAMUSÁV MÁHTÁ VÁLLJIT ¶ Vállji dåssju åvtåv dahkamusáv II-OASEN ¶ 1. Jáhkeájgge ¶ Tjále tevstav dán jageájge birra majd dån lijkku. ¶ Vállji sjáŋŋerav iesj ja bieja badjeltjállagin dan jageájgge birra majt dån tjála. ¶ Duodden bieja oasse-II nr. 1 ¶ 2. Ballo ¶ Tjále tevstav gånnå “ballo” la oajvvetema. ¶ Vállji iesj sjáŋŋerav ja åhtså hiebalasj badjeltjállagav. ¶ Duodden bieja oasse-II nr. 2 ¶ 3. Gábmaga ¶ Tækstatjoahken gávna ”Gábmaga” ja ”Mihá gáptijn”. Vuostasj tæksta subtsas gábmagij birra, ja nuppe tevstan la sisadno gåk gáptek vas galggá adnegoahtet. ¶ Makkár ájádusá li dujni gåk sáme bivtasadno dálla, ja le dat ietjáduvvám? ¶ Tjále artihkkalav gånnå dat ælvvu. ¶ Bieja badjeltjállagin ”Gábmaga”, ja bieja II-oasse nr. 3. ¶ 4. Pubertehtta ja æjgátriektá ¶ Gehtja tevstain ”diehti gå dájt pubertehtta birra?” ja ”æjgátriektá”. ¶ Tjielggi mij la oajvve sisadno guobbák dajs tevstajs. Tjále tevstav puberteht-ájge birra ja majt dat sisadna. ¶ Vállji iesj sjáŋŋerav. Dagá badjeltjállagav ja bieja vásstádussáj II-oasse nr. 4 ¶ 5. Suovenirvuobddem ¶ Suohkana loaggi turistajt guojtelis brosjyraj. ¶ Tjále låhkkegirjev gånnå subtsasta makkár ájádusá le dujni sáme souvenir-vuobddema birra ráhterabdajn ja bydjajn. ¶ Dagá badjeltjállagav ja tjále vásstádussáj II-oasse nr. 5. ¶ 6. Trållå Porsangerin Finnmarkon ¶ Trållå Porsángun Finnmarkon li maŋenagi dåbddusi boahtám. Dát mujtalus subtsas gåktu dát bájkke nammaduvvaj. Birra sámeviessomijn subtsas dán lágásj subttsasa jali dålusj subttsasa gåk sierralágásj saje ja luonndodáhpadusá nammaduvvi. ¶ Tjále dålusj subttsasav jali subttsasav majt la gullam, dagá jus sidá iesj mujtalusáv mij tjielggi muhtem luonddofenomenav ja gåk dát la nammaduvvam. ¶ Dagá iesj hiebalasj badjeltjállagav ja bieja vásstádussáj II-oasse nr. 6. ¶ 7. Jáhkko ¶ Jáhkko l ájnas ållusi, sierra gå la låssis vuosstemanno jali ietján viessomin. ¶ Tjále tevstav duv ájádusá jáhko birra. Vállji iesj sjáŋŋerav. Dagá hiebalasj badjeltjállagav. Tjále duodden II-oasse nr. 7. ¶ Julevsámegiella/Lulesamisk ¶ VUODOSKÅVLÅ EKSÁBMA JAGEN 2000 ¶ SÁMEGIELLA VUOSTASJGIELLAN ¶ Gieresvuohta s 3 ¶ Dikta s 4-5 ¶ Asstoájggevædtsaga s 6-7 ¶ Irggádallam s 8-9 ¶ Mańemus suohtastallam- friddja ulmutjin s 10 ¶ Lagásjvuohta s 11 ¶ Nuora æjvvali, Ankarede s 12 ¶ Fisj - man suohtas s 13-14 ¶ Spánska nuora guossástalli Finmarkov s 15 ¶ Gehtja gåk Ánde gárvot s 16 Gieresvuohta ¶ Gieresvuohta l dåbddo mijá sinna. Ienemusát ájádallap dat gullu dåssju nuppij ulmutjij gáktuj, duola dagu gieresvuohta æjgádij ja mánáj gaskan, irgge ja moarse gaskan, oarbbenij gaskan, valla gieresvuohta l aj ulmutjij ja juhtusij gaskan. Gieresvuohta bihkusuvvá duola dagu dagoj baktu, majt nubbe nuppe åvdås dahkap, gå nuppijt viehkedip ja ándagissaj luojttep. Gieresvuohta boahtá vuojnnusij gå nubbe nuppev juojggap, diktaj, novellaj, romanaj ja ietjá tevstaj baktu. Álu jáhkkep gieresvuodav dåssju vuorbbe ja ávvo tjuovvu, valla gieresvuodav tjuovvu aj gávkasvuohta ja surggo. ¶ Sáme åhpadiddje ja romantjálle, Anders Larsen, giehttu náv gieresvuoda birra romanan ”Beaiveálgu”: Jus ávvo ij gieresvuodav tjuovo, de tjuovvu surggo. Jus iellem ij gieresvuodav tjuovo, de tjuovvu jábmem. ¶ Ådå Testamentan la dála náv gieresvuoda birra tjáledum 1. Kor. 13, 4-7 ja 13: ¶ Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le gårrat, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. ¶ De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. ¶ Varraváre ¶ vijddáni ¶ rubmahav tjadádi ¶ iellemvadde ¶ Ábmut soabttsu suv lunna ¶ ja ij máhte ietján ¶ gå lijkkut sunji ¶ ja diedá majt dagáj? ¶ - giedjek-sájov sáddjij ¶ mij luluj sjaddat ¶ dasik máhttsá ¶ garra ednamijs ¶ (Girjes amuk …Den fremmede , Th. Blaasværs forlag, tjálle: Stig Gælok) ¶ gieresvuohta ¶ ij boade åtså ¶ ájnat juhtsá ¶ gå vuolggá bádan ¶ båttåtjav iellemistat ¶ dåssju dåbdo diehti ¶ iehtseduvvam ¶ soabmásis gut la lahka ¶ (Girjes gålmåsuorak , bágo o.s, tjálle: Kåre Tjihkkom) ¶ dujna gænna l gieresvuohta ¶ giese muv bajás ¶ dájs juovajs ¶ guláv lieggasav ¶ liegga giedav ¶ muv ratte vuosstij ¶ mån æhtsáv duv ¶ (Girjes O, Oarjjevuodna . Jårgalæddji Å.s, tjálle: Stig Gælok) ¶ Gå iehket germudahtjá, ja gájka oaddádi ¶ de dahpav mån goadenim uvsav. ¶ Ja tsitsátja, de nåhkådi guhtik biesenis, ¶ De tjańa dån goahtásit adjáj. ¶ Val mańńela iv diede gåk ájgev gållådit, ¶ Jut guhka ijájt åhtsålav gieres rádnatjam. ¶ De ij la mujna oaddátjit miella. ¶ Dál tjuottjo åvdån spiedjila, vuoptajt rájddamin ¶ -nåv stuorre ja alvos la duv tjalmme. ¶ De svahtjá ma duv vájmmo. Majt åhtsål vájmmo duv? ¶ -Dav i ájn dån vásstedit máhte! ¶ Jut aktak ij la oadtjum duv lahka boahtet ájn. ¶ Ja ståvlå badjel gahtsahi biktasattja duv. ¶ Duv vuolppo, duv guobátja, duv gierdde. ¶ Juo l germudimen buoldan, ja tjaktja l boahtemin, ¶ Ja russna l lávvamin giettij miehtáj. ¶ Gåjt miehttsebálggáj nanna li moattes tjádjánam. ¶ Ja nástája tjuovggagåhti iján. ¶ Na jus i máhte iehkedij boahtet rádnatjam, ¶ De diededaste muv goassa dån boadá vat. ¶ Mån iv la duv vuojnnám juo ådno. ¶ Sábmáj: Kurt Tore Andersen/Kåre Tjihkkom. ¶ Girjes Hańńá boade gáddáj . Th.Blaasværs forlag.) ¶ Asstoájggevædtsaga ¶ Krattfinn Snowboard & Skateklubb ásadij huj buorre álgov dán jagásj skateájggáj, gå tjadádin Leavnjan.Skateboard la sjaddam miellagiddis valástallam Finnmárko nuoraj gaskan. Dat duodastuváj gå Krattfinn Snowboard & Skateklubban lij Leavnjan áttjak. Vargga 50 nuora Leavnjas, Kárášogas ja Áltás lidjin tjoahken gilpustallamijda ja skateboardståhkamijda. ¶ Nuoajda ja nuorajn ¶ Gå gidájduvvá ja muohta gáhtu, de moattes snowboardav skateboardajn målssu. Moattes næjtsojs galla snowboardav gæhttjali, valla næjtso valástallamlanján lidjin ållu ietjá måhkij dasi boahtám. - Boahtám lip diedon báhtjajt gehtjatjit, skutjerdi muhtem . - Næjtso farra rollerbladesij sjiejsiji javlli, ja e åvvånis gehtjasta ietjá sadjáj gå báhtjajda gå gæhttjali másjkugit tjællot. Diehti vuojn næjtso sidjij gæhttji. ¶ Váralasj valástallam ¶ Nikolai Fiskergårdan ja Sturla Morselin ælla makkirak buorre tjielgadusá gatjálvissaj manen sij skateboardaj li nåv mielastuvvam. Ihkap dajna gå næjtso e diedá åvvånis duosta, gæhttjal Sturla tjielggit. -Le suohtas. -Le váralasj valástallam. Badjáni sierralágásj dåbdo gå nagá jamáhttegoadá ådå triksajt. Ij la val agev rubmahij nav buorre. Garra skating galla dåbddu rubmahij. Vahágijs galla ij rat besa. Svijlla ruvámusát vákkájt ja juolggeláhtasijt dæjvvá, subtsas Sturla. ¶ Guokta jánndura tjelludalli, triksiji ja gilpustalli báhtja ¶ ( Sagat nr. 52/ 2000 reportassja mij la jårggåluvvam, oaneduvvam ja hiebaduvvam) ¶ Báhkotjielggidusá: ¶ Tjiektjamsyhkal = juongalágásj juvllafiello juolgij vuolen gånnå l stivrra ¶ Per Anders la Kárášjogas ierit ja moaddi l Leavnnjan læhkám ståhkamin ¶ I rggádallam ja suoggńu ¶ Irggádallam ¶ Irgádallam lij mássjat, mælggadav mássjat ¶ Dålusj nuorajda ij lim rat álgge moarsev jali irggev gávnnat. Gássjel lij gå ettjin oattjo æjvvalit nav álu gå dálla. Valla vissa vuohke lij gåktu næjttso ja báhttja galgajda dåmadit. Báhttja galgaj irggeságajt jådedit ja vuosedit sån næjtsov berus ja de dåmadit nav vaj næjttso sunji lijkku. Nanos gieresvuohta sujna galgaj. Næjttso vat galgaj sælldát tjævlástallat ja báhtjas gájddadit, vargga tjiehkádallat vaj ij la ietjas báhttjaj nággimin. Tjiehkádallam lij goanssta næjttsuj vuojnnet jus báhttja suv åhtså, jus duodalasj berustibme l. ¶ Náv mujttal soames irggesassá: -Mujtáv akti gå lijma guokta báhtja låvdagoaden. Tjaktja lij. Ælov lijma gæhttjamin. Danna lahkusin låvdagoade lijga guokta næjtso, nuorra fávros næjtso. Ja måj dal diedon plánav juo lijma dahkam. Gå sjevnjut ja ulmutja oaddádahtji, de galgajma dåhku næjtsoj lusi njáhkat. Næjtso guovtes goabbák låvdagoaden ådijga - iehtjáda dal aj lidjin dåppe, diedon. Muv moarssesassá lij vuoras iednes soames iehkeda báhtsám. Biejven lidjiv gávnnam låvdagoaden gåggu næjttso ådij. Lidjiv aj gæhttjam gåggu dåhkki loavddaga vuolev suogńalit vaj luluv njuolgga ja jasska suv lusi boahtet. ¶ Vájmmo diedon svatjáj nuorravuoda vuorddagijs ja hálojs gå de vijmak idja sjattaj ja iehtjam goades ålgus njáhkaliv. Jåvsådiv låvdagoahtáj, dan bælláj gåggu suv oademsadje lij, ja de låvdahielmev várrogisát gajkkogåhtiv. Buoragit manáj ja sisi bessiv! Várrogisát gåbttjåsav bajediv ja sujsta rattev njávkkagåhtiv, vaj smaret. Iesj lidjin suv hárddobielen. Vuoj man vuorbbe gå suv lidna lijkev gulliv! Vijmak gåjt de viehka garrasit tjábrrijiv, ja hæhkkat de viessuj. Vuoneváhkkosassá muv lusi jårgijdij, doahppij soappev ja oajvváj muv tjaskij: - Ja makkár bahálasj dáppe sjievnnjedijt njáhká! Bednaga tsiellagåhtin, ja månnå de uksarájge ålgus. Majdis gå låvdahælmmáj snårrujiv, ja áhkkus de ájn moaddi háhppidij muv dåsskåt åvddål gå iehtjama låvdagoahtáj bádan bessiv. Idedis lij mujna gállo ållu sáhppen. Ja dajnas de ittjiv ulmutjij vuojnnusij mannat. ¶ Ja jus irggádallamis duohtavuohta sjattaj, de ij lim ietján gå suoggńuj vuolgget. ¶ Åvddål gå suoggńuj vuolggin, de vierttij báhttja oadtjot suoggńoloabev niejda æjgádijs. Jus dav oattjoj, de hæhttuj lagámusájt tjoahkkistit ja vuolgget. Vuojánav hæhttujin tjábbát hiervvit. Gå suoggńofárro næjtso sijddaj bådij ja akti goade birra miehtebiejvev vuojij, de galgaj suoggńooajvve goahtáj tjágńat ja ássjev åvdedit. Jus næjttsuj lij miella báhtjajn válldut, de galgaj mannat irgge hierge lusi ja válmosmuorav gálggat ja sihtat suoggńofáro goahtáj. Suoggńooajvve ságav jådedij. Åvddål gå suoggńoságajt åvdedin, de suoggńofárro káffij ja biebmojt divnajda fállaj. ¶ Vattáldakgijssá suoggńuj gulluj. Báhtjan galgaj vattáldakgijssá næjttsuj. Dan sinna galggin duola dagu sillbaavve ja suormmasa ja ietjá herva vil. Gå gærggin vattáldagájt gehtjadimes, de gatjádij báhtja ieddne makta næjttso lij vattáldagájda dudálasj. Jus gájkka manáj buoragit, de gájka vuolggin báhpa/hærrá lusi livsigijt tjálátjit. Valla ejga oattjo válldut åvddål gå gålmmå vahko lidjin gållåm. ¶ Såjtij aj næjttso ittjij lágeda dav báhtjav gut bådij suoggńudittjat, ja dalloj diedon ittjij váldas mige sjatta. Dalloj de báhttja oattjoj næjtsos gálbenáhkev. ¶ (S 1/93 - ” Irggádallam lej ållu ájnas dålen ”. Min Áigi-” Irgádallam lij mássjat, mælggadav mássjat .” Dá reprotasja li aktig tjanádum ja oaneduvvam ja hiebaduvvam). ¶ Dáhpe bådij Vuonarijkkaj birrusin 100 jage dás åvddåla. Ållu álgos lij dát suohtastallam dåssju ålmmåjda gudi lidjin válldutjit. 40 jage dán mańńela, de næjtso aj dákkir suohtastallamijt dahkagåhtin. Vuostasj ájge lidjin dá suohtastallama dåssju válldárij lagámusáj gaskan. Esski de dájt mańemus 20-25 jage li dá álmmugij vuojnnusij boahtám. ¶ Ole Marius Myrland tjállá ietjas oajvvefáhkatjállagin ”Vennskap og ydmykelse” dáj suohtastallamij birra ja javllá dá suohtastallama li dagádum válldárij rádnajs nav vaj ietja æbá majdik dassta diede. Suohtastallama álu dála náv álggi: Rádna doalvvu irggev jali moarsev juosik, ja de gárvodi suv ietjá biktasijda, ja de hæhttu bihko, ulmutjij tjalmij åvdån juojddá dahkat. Iehkedis la de muddo mańemus jugálvissaj, mij la ájnas oasse dákkir suohtastallamin. ¶ (Coop 1/2000, jårggåluvvam, oaneduvvam ja hiebaduvvam) ¶ Sáme li aj dákkir suohtastallamij álggám. Dá mańemus suohtastallama åvddål válda galggi mak mujtton årrot man suohtas lij viessot åvddål gå vállduji. ¶ Ávijssa ”Ságat” nr. 85/2000 giehttu gåktu Sølvi Persenij manáj, gå rádna lidjin gávnadam sunji suohttasav suv mańemus biejvijda friddja ulmutjin. ¶ (Ságat 85/2000 - oaneduvvam ja hiebaduvvam) ¶ Báhkotjielggidusá: ¶ Friddja ulmusj=ulmusj gut ij la válldum ¶ Mańemus suohtastallam- friddja ulmutjin=mańemus suohtastallama åvddål válda ¶ Dála l Sølvi Persen giesseguovddela tjuojggen gárvodum. Sujna li juvllasabega, jælmma ja rivggoj vielggis válldárbiktasa. Deanusálddin la tjuojggamin ja dahká duov dáv majt suv rádna li sunji mierredam. Válldár iesj javllá sunji lij riek hávsske rádnajis siegen. ¶ Lagásjvuohta ¶ Sáme nuorajn la agev årrum miella æjvvalit duola dagu márnánijn, girkkoájllegijt jna. Dálásj ájge li ihtám ietjá æjvvalimsaje duola dagu kultur- musihkka- ja valástallamásadusá. ¶ Tjuovggis, bivvalis giesseijá. Amás ulmutjij æjvvalit, sijájn oahpástuvvat, suohtastallat - ja gå ájn de háhppit girkkon vádtset. ¶ Ieme dábe milta li Ankaredej tjåhkanam ulmutja moattet buolvas, stuoraga ja unnagattja. Mihttsamárájge ja tjavtjajt aj li dáppe girkkobase. Tjåhkanime hiebaduvvi ienemusát mihttsamárajda. Dalloj vuojn nav ållusij hiehpá dåhku mannat. ¶ Ednak vuojnnet - ednak gullat ¶ Dájda márnánijda ålos nuorajs tjåhkani. Bierjjedagá ja lávvodagá li ávvudallama. Nuora tjåhkani ávvudallamijda ja aj låvdagådijn tjåhkudalátjit. Giesseijá ruvva vássi ja dajnas de ij dåhkki sujbbot, valla ållu ietjáláhkáj doajmmat. Ij diedon dåhkki dåssju suohtastallat gå dá márnána li ájgij tjadá girkkoájllegin årrum. Dåppe de viertti girkkomæsson aj mannat. Ulmutja válldudi, mánájt gástadi, ja dåppe l aj girkkogárdde. Sådnåbiejve, mæsso mańńela, de li sjuohppima ja ietjá dáhpádusá. Ja esski sådnåbiejve iehkeda de suohtastalle ållessjattuga ja máná aktan båhtin. ¶ Ålos iesj guhtik guovlos ¶ Ankarede l Jämtlándan, Svierigin. Vuona bielen la vas Røyrvik Trøndelagan lagámus bájkke. Dájt mańemus jagijt li sága dáj márnánij ja dáhpádusáj birra gullum nuortas aj, ja nav de ålos dåbbelijs aj dåhku vuolggi. ¶ (Š nr. 4/1994 reportassja l oaneduvvam ja hiebaduvvam) ¶ Fissj man suohtas! ¶ Dijmásj tjavtja tjåhkanin 16 nuora Deanus lånudallamprosjevtav dagátjit. Prosjekta vuorbástuváj, ja snjuktjamáno båhti 14 nuora Detnuj. Aktan de gávtsebæjvvásasj programmav tjadádi. Bårggemáno vuostasj biejve vuolggin Deanus 13 nuora ja guokta jådediddje Liguria guovlluj Nuortta-Italian. Lågev biejve dåppe lidjin. ¶ Mano duogásj lij Italia nuoraj manno Detnuj gånnå bessin åtsådallat dálvev Sáme ednamin, aj idjastallamav duoddarin. ¶ Mańńela gå sij lidjin dáppe mannam, de gárvvidatjájma mij sijá guossáj vuolgátjit. Lijma sjiehtadam galgajma årrot sæmmi sajen gå sij, ja dajna de lidjin lájggim soames viesov bájken man namma l Noli. Viesso lij ållu sierralágásj, 1200-jagijn tsieggidum, valla mańńela diedon divodum. ¶ Prosjevta oajvveulmme lij guolástus, ja dajna de oattjojma ienebuv Italia guollebivddemvuogij birra oahppat. Lijma fáron gæhttjamin gå guollára lidjin nuohttimin. Mij vas giehtojma Deanu luossabivdo birra. ¶ Dálven gå italiaga dáppe mannin, de bessin mijá siegen duoddarij, ja mij de sijá siegen besajma mæhttsáj. Miehtsen váttsedijn bådijma soames bájkkáj gånnå vijnav dahki. Danna lij miján båddå, ja oattjojma májstatjit moattelágásj juhkusijt. ¶ Gå váttsatjijma smáv stádatjijt dåppe gæhttjamin, de bivddiduvájma mállásijda báhkojådediddje lusi. Dåppe mijáv moattelágásj pizzaj ja focacciaj guossodin, ja juhkusin diedon vijnav oattjojma. Dan mańńela de báhkojådediddjev sáme ”lunchaj” gåhtjojma. Guossodijma suv gåjkkebiergujn ja suovas- ja spihkkaluosajn, majt lijma fáron válldám. ¶ Gå dákkár oarjjelij guovlojn la mannamin, de dasi aj gullu fiervvágátten vællahit, ja vuojadit aj. Vargga juohkka biejve besajma fiervvágáttáj biejvev niektitjit. Ij dal dåhkki dåssju veludallat. Dan diehti lijma sjuohpanijt fáron válldám, ja de sjuohpanastijma danna. Ålos galla imájdallin mijá suohtas dåjmav. ¶ Mańemus iehkedij lij Italiak juogos dahkam hiejttemmállásijt ålggon. Mij ejma diede majdik ietján gå ålggon lip båråtjit. Mállása lidjin dagádum dagu gasskaájggegávdas, ja de lidjin gárvvunam dagu dallusj ulmutja. Dalloj de sáńardijma gå ejma la gáptijt fáron válldám. ¶ Vájvve lij sijddaj vuolgget gå ejma diede goassa vat æjvvalip. Valla doajvvomin lip ij nav guhkes ájgge dasi sjatta. ¶ (Š- nr.15/.2000 reportassja l oaneduvvam ja hiebaduvvam) ¶ Bildetekst 27: Diskotehkka mij ij la jur dakkár gå sijdan. ¶ Bildetekst 28: Ålles juogos, Genova stádan váttsatjime ¶ Spanska nuora guossástalli Finnmárkov ¶ Dijmmá lidjin 11 nuora Porsáńgus Madrijdan. Dåppe lidjin spannska ja rumenak nuoraj siegen guokta vahko. Dåppe lånudallin åtsådallamijt ja rádnástallin. Vásse vahko de oadtjun porsáńgulattja guossijt Spanias. ¶ Moadda åtsådallama ¶ Vuostasj majt spannska nuora Finnmarkon bessin åtsådallat lej boahtet bájkálasj guollára lusi, gånnå gåjkkeguolev oadtjun bårråt. Dan mańńela lidjin Vasisin idjadime, ja dåppe oadtjun vuojnnet gasskaidjabiejvev man tjábbe dat la. Bessin aj Rávttošvuome luonndosuodjalamguovlluj gånnå oahpestiddje lij fáron, ja mannulahkaj Finnmárkov birra. Spannska nuora oadtjun oasev sámekultuvras åtsådallat gå låvdagoaden oadtjun idjadit. Sámekultuvras oadtjun aj oasev gå lidjin Kárášjogan Sápmi vuosádusán. Guovdageainnun lidjin sibllasmirjo lunna man namma l Juhls sølvsmie, gånnå aj sáme dávverijt vuosádalli. Áltán lidjin dávvervuorkán gånnå li dåbdos báktegåvå. Åvddål gå mannulahka Finnmárkov birra någåj manádin ájn de Máhkarávju Nordkappan, væráldav birra dåbdos bájke. ¶ Tjuovggis ijá ¶ Spanskajda lidjin tjuovggis ijá gássjelabmusa. - Dánna l gájkka nav tjábbe, tjáppa luonndo. Gájkka l ållu buorre, javllá spannska næjttso Maria. ¶ Spannskabiejvve ¶ Åvddål gå spannskalattja sijddaj vuolggin de spannskabiejvev dahkin, gånnå spannska biebmoj guossodin ja miellahávsskudagáv rádnajdisá dahkin. ¶ Boahtte jáhkáj la pládna Romanian æjvvalit. ¶ EU Youth for Europe lånådallam prográmma aktijvuodan li spannska nuora læhkám badjel vahkov Kárášjogån. Uddni manni vas ruoptot ietjasa sijddabájkijda Sevillaj Spaniaj. - Mij lip duodaj loapptám ájgev huj buoragit dáppen Kárášjogån, javlli sij. ¶ Binná rudájs Sáme ednamin dahká mijáv juohkkaláhkáj kreatijvvan. Nåv gåk diehtebihtit ælla miján rat oahppamnævo. Ja ij gus de hieba ávkástallat ávnasijt moadda láhkáj, nåv gåk Ande Somby ”pin-up” gåvå?! Dánna jårggålip dåssjo gåvåjt nuppe guovlluj. Dassta ihtá mánnágirjje ”Gehtja gåk Ánde gárvot”. ¶ Sáme ednama: Juks-áhkká ¶ Girjje álggá dála náv: ”Ánde la tjuodtjomin sisbåvsåj mańńela gå nuoladij. Sån sihta dálla gárvodit, ja ij la dal dat nåv gássjel. Gehtja gåk Ánde tsåggo båvsåjt. Ja sån náhká skirtov aj tsåggåt. ¶ -Valla Ánde! Ale gahperav tsåkkå åvdål gå skirtov la tsåggåm! ¶ Vuostak avtav sasev, ja de nuppev sasev. Oajvev galga tsåggåt dan rájggáj mij la sasij gaskan. Dálvváj gå tjoassku, de ájggu Ánde muoddáv gárvvunit. Gehtja ja åhpa gåk Ánde gárvot”. ¶ Girje namma? “ Gehtja gåk Ánde gárvot ”. Ánde sajttaj aj dåbdos doktorjurissta ja åvddågåvvå ållo sáme mánájda. Vuordáv ij gus aktak páhperdoahkov Ándis dagá, váj iehtja bessi gárvodit ja nuoladit Ándiv, diedon vuostak gatjálvis makkir dálkke l ålggon… ¶ Dánna máhtá aj biedjat ¶ Ánde guhka vuoptaj, Ánde oanes vuoptaj, Ánde afrobárgáldagáj j.n.v. Máhtá aj iesj biesskedit biktasijt Ándij, jus sidá muhtem “ietjálágásj” stijlav Ándij. ¶ Ale suorggana.. ¶ Jus mánná hådjan Ándij jali jus li ietjá åvddågåvå gå láhkatjiehppe, de ale suorggana. Miján la ham ålles bállotjiektjamjuogos Guovdageainnon .. Dav juoga Sámedikke åhpadusåssudahkaj. ¶ Julevsámegiella 2.giellan/Lulesamisk 2.språk ¶ VUODOSKÅVLÅ EKSÁBMA JAGEN 2002 ¶ SÁMEGIELLA NUBBEN GIELLAN ¶ DAHKAMUSÁ TÆKSTATJOAHKKÁJ ¶ I - OASSE MIJ GALGGÁ TJOAVDEDUVVAT ¶ Hæhttu dimna gålmmå dahkamusá tjoavddet. ¶ 1. ¶ Vuollelin gávna guokta gárgadisá tækstatjoahkkes. Åtså makkár tevstajs gárgadisá li vietjadum, ja subtsasta guhi l girjjetjálle dájda tevstajda. ¶ Gárgadis 1: “Lidjin aj gintaltjuovgajt tsakkidam duoggu dággu siednaj” . ¶ Gárgadis 2: “ Gå áhkos usjudaláj, de gadjnala gålggågåhtin, tjabu skåvlån aj” . ¶ Mierkki vásstádusáv: oasse-I nr. 1. ¶ 2. ¶ Tækstatjoahkken gávna tevstajt: “manen muv nuppástijda” ja “ållu gåbbmot” . Vállji åvtåv dájs, ja tjále ietjat bágoj oanes tevstav mij sisanov gåvvi. ¶ Mierkki vásstádusáv: oasse-I nr. 2. ¶ 3. ¶ Dánna gávna soames gåvojt ja oanes tjállagijt. Dån galga gæhttjat makkár gåvvo hiehpá tjállagij. ¶ Gåvvo a hiehpá tjállagij nr. .. ¶ Gåvvo á hiehpá tjállagij nr. .. ¶ Gåvvo b hiehpá tjállagij nr. .. ¶ Gåvvo d hiehpá tjállagij nr. .. ¶ Mierkki vásstádusáv: oasse-I nr. 3. ¶ A Á ¶ B D ¶ - Sáddnán li duosstela gå dáv sieldes guojkav luojttádi! ¶ II- OASSE: DAHKAMUSÁV MÁHTÁ VÁLLJIT ¶ Vállji å vtav dahkamusáv. ¶ Tækstatjoahkken åtsåba guokta nenets-nuora girjjerádnajt. Vállji åvtåv dajs, ja tjále girjev sunji. ¶ Bieja bajeltjállagav: Girjje. Mierkki duodden vásstádussáj II-oasse nr. 1. ¶ 2. Subtsas ¶ Tjále subttsasav dáj bágoj : ¶ - ráddna ¶ - mobiltelefåvnnå ¶ - vuossa ¶ - åhpadiddje ¶ Åtså hiebalasj bajeltjállagav. Mierkki duodden vásstádussáj II-oasse nr. 2. ¶ 3. Gåvvorájddo ¶ Tækstatjoahkken gávna gåvvorájdojt. Vállji åvtåv dajs, ja tjále tevstav mij gullu dan gåvvorájdduj. ¶ Dagá hiebalasj bajeltjállagav vásstádussaj. Mierkki duodden II-oasse nr. 3. ¶ 4. Girjje/filmma/musihkka-video/vuosádus ¶ Tjále tevstav girje/filma/musihka-video jali vuosádusá birra mij duv ájádusájt duohttá. ¶ Mierkki vásstádusáv II-oasse nr. 4. ¶ Gehtja gåvov ja divtav tækstatjoahkke maŋemus sijdon. Tjále makkár ájádusá dikta ja gåvvo dujni vaddá gå dájt lågo ja gehtja. ¶ Åtså hiebalasj bajeltjállagav. Duodden mierkki vásstádusáv II-oasse nr. 5. ¶ Tæksta-tjállagin ”..sámevuohta l vájmmuj lieggasamos” tjielggi gåktu la nuorra sábmen dálásj ájge liehket. ¶ Tjále tevstav ja tjielggi mij la tjálle miella ja ájádus. Tjále aj gåktu l duv mielas nuorrasábmen dálásj ájge liehket. ¶ Dagá hiebalasj bajeltjállagav ja mierkki vásstádusáv II-oasse nr. 6. ¶ 7. Jáhkko ¶ Jáhkko l ållusijda ájnas duola dagu gå li låssis vuosstemannama. ¶ Tjále tevstav ja tjielggi ietjat ájádusájt jáhko birra. ¶ Dagá hiebalasj bajeltjállagav. Mierkki duodden vásstádussáj II-oasse nr. 7. ¶ Julevsámegiella 2.giellan/Lulesamisk 2.språk ¶ Tækstatjoahkke/Teksthefte ¶ VUODOSKÅVLÅ EKSÁBMA JAGEN 2002 ¶ SÁMEGIELLA NUBBEN GIELLAN ¶ Sisadno ¶ Ållu gåbbmot! ¶ Manen muv nuppástijda ¶ Kátjá ¶ Jáhkko ja ájádus ¶ Nenets-nuora åhtsi girjje-rádnajt ¶ Viessom duoddarin ¶ ...sámevuohta le vájmmuj lieggasamos ¶ Mihá gáptijn! ¶ Gåvvorájdo ¶ Beaivvás Sámi Teáhtar vuoset divtajt ¶ Ov-messie darjomes ¶ Divta ¶ Ållu gåbbmot! ¶ Dáhpáduváj skåvlån, gå galgajma aktan barggat, guovtes aktan. Muv ráddna guhti agev muv guoran tjåhkkåhij, lij sijdan dan biejve danen gå lij snuobas. Dan diehti hæhttujiv báhtjajn aktan barggat - klássa tjáppemus báhtjajn! Iv lim ga mån ållu vieddje. Ráddna lij dávk muv smihttim, valla iv lim nav skibás vaj skåvllåj ittjiv boade. ¶ Gå lijma båttåtjav aktan barggam, de báhttja gatjádij jus mujna li blyánntasnjuhttjijiddje. Jur gå galggiv vásstedit, de gasnestiv sælldát. Snuolga ja tjålgå rissjun! Nágin sekundav ållu sjávot tjåhkkåhij, åvddål giedav bajedij ja muodov sihkastij….. madin mån vargga iv skámos jáme! ¶ O, Oarjjevuodna, Lilian Urheim 1983 ¶ Manen muv nuppástijda ¶ Dát la didjij mihás rádnajda gudi ejda muv dåhkkida gå nuorajskåvllåj álgijma. Guorrasav, ilá lågåv, ienep jiebbá lav dijájs, iv la nav smidá báhtjaj, ja ihkap iv la fávrro. Dav de dåbdåstav. VALLA! ¶ Ejda dij huoman dárbaha muv gåppset. Muv hárddo duogen sáhkadit. Slimmbarijt muv nali guoddet, jali ij muv vuojnnen dahkat. ¶ Luluj buoremus jus lijda njuolgga munji javllat. Álggiv ietjam iesjdåbdoj fággádit. ¶ Vuorbbe gå ietjá rádnajt oadtjuv. Buorre rádnajt. Rádna gudi li munji læhkám buorep rádna jagev gå dij lijda gietjav jahkáj. Viesov viehka buorebut dálla. Iv dárbaha agev buosjástallat. ¶ Muv e nuppásta. Oattjov tjiegosvuodajt diehtet. Mujna li rádna gejda luohtedav. Rádna gudi gávnnuji gå dárbahav. ¶ Rádna gudi subtsastin, mujna ællim vige. Vihke l DIDJA! ¶ Gijtáv dálásj rádnajt! ¶ Varrudagá gáktsalåkgietjagis. ¶ Kátjá ¶ Vuostasj skåvllåbiejvve ja maŋep biejve lidjin åvtålágátja. Kátjá ruvva åhpaj mij skåvllå ja internáhtta duodaj lij. Álgon ittjij dádjada manen sån ittjij galga aktasik giehttot sijda birra. Danen sån vuostasj iehkeda biehtoduváj ja alvaduváj sieldes láhkáj gå guokta stuoráp nejtsutja dåskålijga suv gå subtsastij gåsstå sån la. Álgon, gå Kátjá lusi bådijga, sjávot årojga åvddål gatjádijga: ¶ - Mij la duv namma ja gåsstå la? Kátjá háhppelit vásstedij ja subtsastastij, sujna l aj áhkko sijdan. ¶ - Le gus diján boahttsu? gatjádijga såj. ¶ - Ælla miján boahttsu, valla gusá ja sávtsa, vásstedij Kátjá vuollegattjat. Ja de álgijga næjtso-guovtes boagostit ja nubbe tjievtjastij suv ja javlaj: ¶ - Dån i oattjo gáptijn vádtset, ja i ga dán internáhtan årrot! Dån illa sábme, dánna e oattjo iehtjáda gå sáme årrot! Ja divna sámemánájn li boahttsu! Såj álgijga Kátjáv vájvedit ja nággijga suv internáhtas mannat. Kátjá balláj ja viehkalij tjiero ålgus. Viegaj guhkás internáhtas ierit, guovdo guovlluj. Rahte milta båhtin nágin máná syhkalda suv vuosstij. Sij ællim gáptegisá. Ganugin Kátjá åvddålin, ja ij lim desti sadje sunji bálldala mannat. Akta gálggij tjuvdev Kátjáj ja bilkkedattjáj: ¶ - Makkir biktasijda la tjágŋam? Valla Kátja ittjij suv dádjada gå dárustij. Iehtjáda boagostin ja háddidallin sámijt gå dárustin. Båhtin syhkkalij ållu Kátjá næjgga. Kátjá ij lim åvddåla goassak nav ballám gå dálla. Jårgijdastij ja internáhta guovlluj vas viehkkáj majt nagáj. Máná maŋen. Gahperav suv oajves råhttijin ja håjggådin læŋgá sisi rahte guorraj. ¶ Kátjá ittjij duosta moaddot gahperav viettjatjit. Viegaj internáhta boadáldahkaj ja balon danna tjiehkádimsajev åtsåj. Ájtsaj skáhpav tjiegan man duogen lij vehik sadje tjiehkádit. Viehkalastij tjiehkaj ja lubttsahij skáhpa duogen, ballám hekkadagi. Tsábttsij tjalmijt ja giedav njálme badjel tjábrrij vaj tjieras ittjij galga gullut. - Jus tjalmijt tsábttsiv viehka mælggadav, de soajtáv áhko lusi boahtet, ja dåbdåj tjieras vargga hávkkadij suv. ¶ Kátján ij lim aktak ráddna ja ittjij ga hálijda avtajnik ståhkat. Agev lij sujna bávtjas juoggu. Ienemus bávtjas lij sisbielen dan diehti gå sån nav sælldát sijdav åhtsålij. Gå áhkos usjudaláj, de gadnjala gålggågåhtin, tjabu skåvlån aj. Valla áhkko lij måttij várij duogen. - Jus luluv diehtet gåsi vádtset, gudi guovlluj, lidjiv dássta báhtarit, álu Kátjá skåvllåtijmajn usjudaláj. ¶ Avta biejve gå muohttemis hiejtij, gassa muohta lij ja tjoaskes, de bådij Biret suv lusi subtsastittjat sij li guovte biejve duogen sijddaj vuolgátjit javlajda. ¶ Gå Kátjá dáv gulláj, de gadnjala gålggågåhtin, ja dåbdåj nav imálasj tjuoggasav sisbielen. Áhko lusi! Áhko lusi! ¶ Jáhkko ja ájádus ¶ Jáhkket máhttá moadda sisano adnet. Årrus dal ahte juoga la ållu duohta, jali dåssju árvvedit juoga la duohta. Jáhkon la sáhka dåbdojs ja berustimijs. Miján la miella ja jiermme gå ájádallap. Ulmutjin li dåbdo, berustime, jierme ja miela. Miellagiddis la garra berusdibme juojddás. Åskon ij la sáhka dåssju dåbdojs ja ájádususájs. ¶ Moaddásijda le jáhkko viessomvuohke ja viessomtjærdda, dagu dal rituála, dábe, bårråmdábe, dábe aktisasjviessomin, ja duoht dát dáhpe ja vuojnno dasi mij la riekta jali boasstot. ¶ NENETS-NUORA ÅTSI GIRJJERÁDNAJT ¶ Bájke namma l Nelmin-Nos, ja la guhtta mijla nuorttalullelis Narjan-Maras, mij la Nenets Autonoma guovlo oajvvestáda. ¶ Vasja Talejev (14), ¶ Nelmin-Nos ¶ Muv namma l Vasilij Talejev, ja boadáv ¶ Russlándas Arkhangelska fylkas, Njenee ¶ guovlos. ¶ Ulmutja Nelmin-Nosan viessu æloj, ¶ slihturij ja guollimijn. ¶ Muv iedne namma l Anatoljevna ja ¶ áhtje Aleksander. Muv viellja namma l ¶ Pasja ja oappá Sasja. ¶ Mujna l bena man namma l Mukhtar. ¶ Dat la schæfera muoduk. Sån dánssá gå ¶ måj skåvlås vádtsin. ¶ Miján la aj jálos gáhtto. Dan namma l ¶ Muska. Gáhtto valit bednagijda gå vássi. ¶ vieso buoragit. Vuordáv vásstádusáv. ¶ Muv namma l Sima ja lav 14 jage. Mån lijkkuv ¶ musihkav gulldalit ja filmajt ja TV:v gæhttjat. ¶ Mån lijkkuv aj lávllot, valla iv diskotehkan vádtse. ¶ Mujna li vuorrasap oarbbena. Muv vuorrasap oappán ¶ (Olgá) la bárnne ja niejdda. Muv nuppe oappán ¶ (Sjura) la niejdda. Gálján li guokta niejda. ¶ Natasja vádtsá skåvlåv Narjan-Maran. ¶ Vuorrasamos viellja Roman la bargodis. ¶ Nuorrasamos viellja Efim vádtsá gudát klássan. ¶ Mån ávvudalláv girjijt oadtjot! ¶ Viessom duoddárin ¶ Sasja Pyzova (14), Nelmin-Nos ¶ - Manen åhpadiddje mielkev juhki madin li oasssásin? ¶ Danen gå mielkkepáhken la tjáledum; rabá dággu…. ¶ Dåktår: Ij la, dat sjaddá tsilkadit nav guhkev gå dån vieso ¶ …sámevuohta le vájmmuj lieggasamos ¶ Gatjálvis la manen liehket sábmen, gå ulmusj máhttá liehket dárulasj? Valla sjaddá miejnigahtes iellem.Ulmusj viessomájgenis loapptá iehtjádin gå majt sån la. Moattes sámijs dáv dahki. Ij la buorren sámevuodav åvddånbuktet. Valla muv mielas li gájka sáme gænna li ruohtsa Ålmåjvákkes. ¶ Sáme åhpadus ¶ Mujna le sámegiella skåvlån Hammerfestan, valla skåvllågirje ja oahppamnævo vádnuhi. Ij la val ållo mij tjadná merrasámijt sámevuohtaj. Harald Lindbacha girjje Gáttiin ja mera nalde (1995) (Gátten ja meran) doalvvu dáv dilev buorep guovlluj. ¶ Mujna lij sámegiella skåvlån nuppát klássa rájes. Sij gudi válljijin sámev, lidjin birrasij avtsejagága. Oattjojma guhtik grammatihkkagirjev ja barggogirjev skåvlån, ja de galgajma dal dahkat majt rijbajma. Sij gudi ettjin vállji sámev, sij oadtjun manádit tuvrajn, tjerastallat, ståhkat dáhtámasjijnaj, biebmojt dahkat ja suohttasijt barggat. Diedon sjattaj boasstot avtsejagága mielas, valla mij oattjojma dåssju gullat: Iehtja la ham sámev válljim, le dal dåssju ådådárogieloahppamij målssot. Dát lij vuohke ulmutjav oattjotjit sámegielav ierit válljit. ¶ Sámevuohta ¶ Lågejagága rájes la ulmusj nabdostuvvam sámehuorrán ja sámeriehtasin, diedon: sábme lij juoga mij ij lim buorre Ulmusj la ham dan álldarin iesjdåbdov gávnnamin. Ulmusj jáhkkegoahtá dasi, jus dal ij vajálduhte ja vieledahtek guode. Mån berustahttjájiv politihkav, dajnas gå dánna muv mielas gávnnujin ulmutja gænna lidjin iesjdåbddo sajenis. Ulmusj dárbaj viehkev. Dárojduhttempolitihkka le dálla ållu ietjáláhkáj gå åvddåla. Vuojná le skáhppa-sáme. Sij vierttiji mijáv moajttet, dajnas gå balli ietjasa sámevuodav åvddånbuktet. Muv mielas le sábme le sábmáj værámus. ¶ Ælla dal ålos nuorajs Ålmåjvákken gudi sámegielav máhtti. Gássjelis le vuojn sámegielajn gå dáv ij la iednemielkijn oadtjum. ¶ Ålmåjvágge le sámebájkke. Valla le aj sæmmibuohta dáro. Jali duot skáhppa-sámebájkke. ¶ Hæhttujiv sámegielav skåvlån oahppat. Muv æjgáda ettjin sidá mån galggiv vásedit dav majt ietja lidjin vásedam. ¶ Valla sámevuohta le vájmmuj lieggasamos. Ulmusj sihtá dáv boahtteájggáj doalvvot. ¶ Sissŋálasj dåbddo. ¶ Ålles dát dåbddo le sissnálasj. ¶ Værálda-konferánssa iemeálmmuknuorajda Spadtjiesne (Vålådalenin) rabáj muv tjalmijt. ¶ Lidjin 14-jagák ja lidjin dåppe nuoraj organisasjåvnå Gáivuona Sámenuorat (GSN) åvdås. Måj næjttsorádnatjijn aktan manájma. Åvtåjn vietnámalasj næjtsojn oahpástuvviv. Sån lij tjágŋam oarjjelsáme gápptáj, sån lij adopteriduvvam åvtåt sámefamiljas. Oahppiv ij la duot ålgoldis valla duot sissŋálasj mij mierret. ¶ Spadtjie-konferánsa maŋŋela barggiv GSN'a baktu. Lij geldulasj, ja dát gulluj munji. Sihtiv åvddån. Sihtiv vuododit stuorámus sámesiebrev væráldin. ¶ Davvi Nuorra le buorren mijá sámenuorajda. Nuorajt ij la gæhppat oadtjot fáron, sij vuojn jáhkki sij e dárbaha dahkat majdik ietjasa dile buoredime diehti. ¶ Avtsát klássa maŋŋela vuolggiv Guovddagæjnnuj ja joarkkaskåvllåj álggiv. Dåppe le sierra ævto sábmen liehket. Ulmutjin viertti ællo liehket, ja sámástit viertti máhttet. ¶ Gå dåppet jåhttåhiv, gatjádij akta ulmusj mujsta: Manen la hillduj biedjam sámevuodav ja jåhttåm Guovddagæjnos Hammerfæsstaj? Dát gatjálvis la akta dajs værámus gatjálvisájs majt lav gullam. Muv mielas vierttiv dåhkkiduvvat sábmen gåktu lav. ¶ Skáhppasáme ¶ Gájka skáhppasáme válljiji nav liehket gå e gilla moajteduvvat. Dát la miedás báktjat, valla akti gåjt ruopptot oadtju, jáhkáv mån. Ájnas la nuorajda rámpov oadtjot dassta majt barggi. Ulmusj rat juorruladdá ietjas ja boahtteájge gáktuj. Nuorravuodan má ulmusj juorruladdá. Danen vierttibihtit mijáv arvusmahttet! Rámmput mijáv! Oadtjut mijáv juojddáv berustihttjat! ¶ Miján la ållo majt luluj galgajma javllat. May-Irene Nilsen, r. 1982, Ålmåjvákkes Gájvuona suohkanin, Davve-Tråmsså, dálla Hammerfestan årru, vádtsá 3. kl. joarkkaskåvlån. ¶ Mihá gáptijn! ¶ Sáme studenta sihti sábmevuodav tjuovga åvddåj ja bagádi divna sámijt gáptáj tjágŋat årrus dal árggabiejvve jali fæssta biejvve. ¶ Gasskavahko akti mánnuj la gáptebiejvve Universitehtan. ¶ Chris Browne tjállám. ¶ ÁHTTJE, GOASSA GALGAV IESJ OADTJOT MIERREDIT ¶ MAN GUHKEV GALGAV ÅLGGON IEHKEDIJT ÅRROT?! ¶ GÅ VUORRASABBO SJATTA ¶ JA IENEBUJT LA VÁSEDAM! ¶ GÅDDI MUSLIJMAJT, ¶ MUSLIJMA GÅDDI JUVDÁJT! ¶ RISTAGISÁ LI AGEV OANEDAM ¶ MANEN LI DIVNA DÁ ÅSKO? ¶ DANEN GÅ JÁBMEMIS BALLAP! ¶ Beaivváš Sámi Teáhtar vuoset divtajt ¶ Mánnodagá, basádismáno 5. biejve lij Beaivváš Sámi Teáhtarin (Bæjvásj Sáme Teáhterin) vuosádus Kárášjoga Musean. Niellja spællára låhki divtajt majt dåbdos sáme diktatjálle li tjállám. Spællára låhki/subtsasti divtaj sierra vuoge milta ja rumájgiela baktu vuosedi mij hiehpá diktaj. ¶ Elle K. Johnsen tjállám. ¶ Ettjin galla boahtám nav galla gæhttje, dåssju lahkke vuosáduslanjás ulmutjijs. Gæhttje tjuovvu snivva vuosádusáv, tjajmmi ja årru lijkkumin buoragit vuosádussaj. ¶ Siedna ¶ Spællára lidjin gáptijda tjágŋam. Divtajt lågådahttijn tjuojaj musihkka duoges. Sij låhki ierit ietján Áillohahttja, Inga Rávná Eira, Paulus Utsia ja Rauna Magga Lukkaria divtajt. Lidjin aj ginntalijt tsahkkidam duosi dási siednaj. Tjuovga lidjin sienaduogátja duogen nav vaj boahttsu- ja várregåvå tjuovggin sienaduogátjis. ¶ Teáhterspællára lidjin tjiehpe vuosádusán. Spællára spellin ietjasa rollajt buoragit ja lidjin ietjasa diktaværáldin. Siednakoreografija lij viehka tjábbe. Ginntala ja gåvå tjuovggi. Duogátjis tjuojahij keyboardissta fijna, tjáppa, vuollegis musihkav. Bádtjihin aj nuorajt dáv vuosádusáv boahtet gehtjatjit. ¶ Ella Holm Bulla Ov-messie darjomes la ¶ gieresvuoda diededibme - májnno Namsjávre ¶ årudáhkaj gånnå sån bajás sjattaj. «Ov-messie darjomes ¶ la mujttalusgirjje diktahámen. Álggá vuoras nissuna ¶ dåjvujn sijddabájkijda máhttsat - gámáv dálvveájges ¶ riejddit ja ráfálasjvuodav niektit, jienajt ja tsiegajt ma li nav ¶ dåbddusa. Vijdábut gåviduvvá duot dát barggo dålusj ¶ boatsojæládusá jabijn. ¶ Ella Holm Bull girjenis Ov-messie darjomes ¶ la åhtsåluvvum oarjjelsáme tjáppagirjálasjvuodan. ¶ Sáme kulturráde la girje almmudimev doarjjam. ¶ jiekŋa vuolggá ¶ gidájågån ¶ Tjáhtje vas bårssju ¶ Biejvve lieggi ¶ Fámo vas ælláji ¶ Strávve l garras ¶ Ietjam varravárijn ¶ Vuonak: Stig G. Urheim ¶ Ov- messie darjomes ¶ Tjanádum girjjen ¶ Almmudahka: ¶ Lulesamisk - ¶ Julevsábmáj ¶ Dát prosjäkta l biednigahtedum ¶ Helse og Rehabiliteringa Lijgge-biednigij ¶ Sisadno ¶ Sisadno ....................................................................................................2 Manen la buorre njamádit? .................................................................. 3 Gåktu mánná njidtjáj njåmmu gåvvå ........................................................... 4 Dábálasj njamádimvuoge. ...........................................................................4 Iemelágásj vuohttomvuohke..............................................................................5 Juomisjvuohke: ........................................................................................ 5 Vällot: ................................................................................... 6 Galli ja man mälggadav galggá mánná njammat? ............................................... 6 Gåktu diedáv mánná oadtju nuoges biebmov? .................................................. 7 Ilá binná mielkke? .......................................................................................... 7 Giedajn båhtjet ja pummpim ....................................................................... 8 Giedajn båhtjet .......................................................................................... 8 Pummpim .................................................................................................. 8 Njamun, ruksa ja njammamhiemsse.............................................................. 9 Kåhpåjn biebbmat ............................................................................................. 9 Muv mánna ij lágeda njittjev. .................................................................. 10 Goassa mánáv biebbmagoahtet ietjá biebmujn gå mielkijn ? ................................................ 10 Le gus mánán kolijkka? ................................................................................... 10 Hávve njidtjevárto................................................................................... 11 Tsirnnat ......................................................................................... 11 Buododum mielkkeoare ........................................................................ 11 Njidtjeinflammasjåvnnå..................................................................................... 12 Hiejtedibme ............................................................................................... 12 Njámádibme ja suovastibme ................................................................................. 12 Njámádibme ja alkohola/gárevábnnasa.................................................................. 13 Njamádibme ja dálkkasij adno................................................................. 13 Áhtje ánburgge .................................................................................................. 13 Njamádimviehkke........................................................................................... 14 Oajvvadusá låhkåt: .................................................................................................. 14 ¶ Njamádimviehkke l dáv nähttagirjátjáv ásadam vattátjit dunji gut njamáda diedojt ja bagádusájt njamádime birra. Njamádimviehke dåbddomärkka l: ¶ Viehkediddje bágo iednes äddnáj. Midjij ij la aktak gatjálvis ilá unne. Mielas ¶ doarjjop ja viehkedip duv. ¶ Manen la buorre njamádit? ¶ Iednemielkke l buoremus biebbmo njuoragijda, danen gå mielke segadus ja ednakvuohta l agev hiebadum máná dárbbuj. Njamádibme nannot aktavuodav duv ja duv máná gaskan. Åtsådibme l vuosedam njamádibme suoddji mánáv moatte dávdaj vuosstij buojkulvissan gasskabielljeinflammasjåvnnå, gurgosinfeksjåvnå ja tjoajvvetjoalleinfeksjåvnå. Guhkaájggásattjat vuojnnet njamádibme aj dåjmasj duostotjit iehtjádij siegen buojddudagáv, diabehtesav, allergiddjav ja bårredávdav. Iednemielkke åvdedisj má máná buorep fysalasj ja mielalasj åvddånimev, ja l ihkeva buorre vuojŋamij åvddånibmáj. Njamádibme ij loabeda mánná skihppá, valla iednemielkke unnet vádáv. Dunji njamádibme vaddá suoddjijiddje båhtusav iehtjádij siegen njidtjebårredávddaj, månneráksábårredávddaj ja dákterasjesvuohtaj. Maŋutjissaj, gåjt, iednemielkke l nåvkå, agev varás, ja bårrråmláhkáj! ¶ Gåktu mánna njåmmu njidtjáj gåvvå ¶ Dibde mánáv vehik åhtsåt njálmijn åvddål gå oadtju njittjev. Gå buoragit njálmev tsakkas, de bieja mánáv ietjat vuosstij. De máná njálmme l dievdedum njittjes gå iesj njåmmu njidtjáj. Gå aneda mánav ietját vuosstij ja oajvve l luovas de máná gájbbe galggá duv njittjev duohttat. De mielkke gålggå buoragit. Máná oajvve sådjå vehik maŋus vaj njunnje l luovas. Nåvti mánná buktá vuojŋŋat ja dån i dárbaha njittjev anedit ierit. 1. Aneda njittjev bielgijn badjel ja tjuvdij vuolen, degu stuorra C-bokstávva. Tjuvde e galga årrot russjkis oasen (areola). 2. Ávttji mánáv buoragit njálmev tsakkastit gå vehik tjagárda báksemijt njidtjevártujn, njunjes vuollebáksemij. Njidtjevártto l máná njunje buohta. 3. Gå mánná buoragit njálmev tsakkas, de bieja mánáv ietjat vuosstij. ¶ Dábálasj njamádimvuoge. gåvå ¶ Juska vil makkir njamádimvuogev vállji, de l ájnas tjåhkkåha jali vällaha buoragit ja ráfálattjat. Tjavggis diehko vájbbadi duv gå la njamádam. Bieja mánáv buoragit njittje vuosstij, vaj ij sjatta ”givnnjahiddje” njidtjevárton. De dunji háve ruvva sjaddi. ¶ Iemelágásj vuohttomvuohke ¶ : Mánná vällaj sijdo nanna duv fármen tjåjvijn duv tjoajve vuosstij, ja oajvve maŋus duv vuollegieda nanna. Mánná vällaj duv rievtes vuollegieda nanna gå njammá rievtes njittev. Máná vuolep giehta l duv ålema birra. Duvde máná hárdov vuollegiedajn, ja aneda badáv jali juolgijt giedajn. ¶ Juomisjvuohke: ¶ Mánná vällaj sijdo nanna tjåjvijn duv sijdo vuosstij oajvevuole nanna juolgij maŋus. Duvde mánáv ietjat giedajn. Máná nisske/hárddo l duv giedan vaj máhtá mánáv låggŋit njittje buohta. Rievtes giehta máná nanna gå njamáda rievtes njittjev. Máná bahta ja juolge l ståvlå nanna. Nubbe giehta låggŋi ja hábbmi njittjev. Juomisjhámijn la buorre målssot, danen gå: ¶ oasev. ¶ danen gå dujna l nubbe giehta luovas ja máhtá stivrrit máná oajvev ja njittjev ja ”njamádahtjat” duolla ájgen. ¶ máhtá duvddet ja hábbmit njittjev C-njoammomijn (giehta vuolen, bielkke gähppadit njittje bajelt). ¶ Gå njamáda mánáv gut vällaj Frejka oajvevuolen de dát la buorre vuohke. ¶ Vällaha sijdo nanna juolgij vehik såddjot vaj vällaha nannusit ja ráfálattjat åjvijn val oajvevuole nanna. Mánná vällaj sijdo nanna tjåjvijn duv rubmaha vuosstij. Máná oajvev ja hárdov máhtá duvddet ietjat giedajn jali oajvevuolátjijn. Máhtá njamádit bajemus/nuppev njittjev vani målso sajev, gå såjåda rubmahav vaj bajemus njidtje ållå mánnáj. Mánná máhttá aj vällahit oajvevuole nanna, vaj máhttá njammat bajemus njittjes vani ietjat labuda seŋgan. Dát vuohke l sierraláhkáj hiebalasj tjäjsártjuollama ¶ maŋŋela ja sjuokkajvanádimen gå dån i dárbaha seŋgan jårgijdit. Máhttá aj buorre årrot jus mánná vällaj Frejka oajvevuolen. ¶ Galli ja man mälggadav galggá mánná njammat? ¶ Njuoraga li umasslágátja. Muhtema dárbahi bårråt binnáv ja dájvvalakkoj, gå muhtema bårri ienebuv ja vuorjjábut. Mánnáj bierri njittjev fállat juohkka bále gå hálijt njammat. Gå mánná åhtså njálmijn jali ietjas tjuvdijt njammá. Rähtjom vuoset mánná l nielgen, ja bierri fállat njittjev åvddål gå mánná l ilá nielgen. Dibde mánáv njammat nåv mälggadav gå iesj sihtá. Nåvti njittje ávttjiduvvi dahkat jur dav ednakvuodav majt duv mánná dárbaj. Jus mánná oaddá de máhtá suv ávttjit njamátjit gå ruvvi giehtavuodojt, juolgij vuolen, gájbe jali vuolleållula vuolen. Dibde mánáv gärggat nuppe njittjijn åvddål gå fála nuppev. ¶ Gå mánná iesj oadtju miededit galli ja man mälggadav sihtá njammat de jahkedahtte dån i váseda dujna l ilá binna mielkke. Iednemielkke l álkke åmastit, ja vássá tjoajvev ruvva. Vahko duogen ienemus máná hálijdi bájken 12 bårrusa jánndurij. Maŋenagi hálijdi vuorjjábut bårråt. ¶ Gåktu diedáv mánná nuoges biebmov oadtju? ¶ Ájnnasamos la gähttjat máná rapsajt. Mánná 0-4 vahko rájes gut njidtjemielkev val oadtju, bajkká álu juohkka biejve ja binnemusát 6 luvva rapsa li jánndurij maŋŋel gå mielkke l gålggågoahtám. Jus dåbdå njittje dibmi gå l njamádam, gulá mánná njiella ja mánná ietján vuojnnet la gåhtsemin ja dudálasj, de jahkedahtte mánná oadtju nuoges biebmov. Jus dån huoman ij la visses, de máhtá suv válldet maŋen varresvuohtastasjåvnnåj viehkkitjit suv. Gå njamáda de dárbaha ienep biebmov gå ietján. Dån galgá juhkat gå gåjkå, ja ása tjátjev gå njamáda. Åtsådallama e gávnnu ma máhtti vuosedit ienep mielkev oadtju gå ednagav juhká. ¶ Ilá binna mielkke? ¶ Maŋenagi gå duv mánná sjaddá de dárbaj ienep mielkev. Mánná njammá dájvvabut 2-3 biejven ávttjitjit njittjijt ienep mielkev dahkat. Gåhtjudallá ienedumbiejvven, ja dáhpáduvásj má nåv dájvvalakkoj gå fert 14 biejve, valla målssås ednagit mánás mánnáj. ¶ Gålgådimrefläksa ¶ Gå mánná njittjev njammá, de rájaduvvi vuojŋamij signála, ma luovviji hormonav (Oxytocin). Dát hormonas diehko mielkkerávsáj birra giessási vaj mielkke gålgit. Moadda nissuna dåbddi dáv degu njittjen tjuoggu jali njittje tsirnni. Vuostasj vahko riegádahttema maŋŋela mielkke gålggågådisj má gå mánnárehtjasav gullá jali mánnáj ájádallá. Gålgådimrefläksa hiemssiduvásj má aj jus dån la vájbas, vájvedum, balon jali jus la håjen. Sjattasj má mánnáj vájvep mielkev ålgus oadtjot. Ájnas la gähttjalit vuojŋadit ja ájádallat juoga mårredav. Måttijda giehpedisj má ruvvit njittjev vehik, ja jållerdit njidtjevártov várrogit tjuvdij gaskan åvddål gå njamádatjá. Liegga gurbbasa ja juoga lieggasav juhkat buoredisj má gålgådimreflevsav. Dån viertti goallmis gáhttit. ¶ Giedajn båhtjet ja pummpim ¶ Jus dån i máhte mánáv njamádit danen gå mánná l ilá árrat riegádam jali l skibás, de máhtá giedajn båhtjet jali adnet njidtjepumpav mielkev oattjotjit. ¶ Giedajn båhtjet. ¶ Gåvvå ¶ njijdtjevárto vuolen. ¶ vat åvddålij laboda. Gärddáda sämmiláhkáj. ¶ Ale dibde tjuvdijt jåhtet lijke nanna, valla sihko jus njuoskas sjaddá. ¶ Buorre l jus pummpi goappásj njittjijt avtabále, ájgev unnet ja lasedisj má mielkkeednakvuodav. Basá giedajt. Ávttji njittjev vaj gålgådimrefläksa álgat. Bierri pummpit jali giedajn båhtjet ietjat 7-8 jánndurij jus mánná l riegádimmánná, ja pummpit15-20 minuvta juohkka bále. Dåjde, basá ja duoldada åsijt rájnna tjátjen gå la adnám. Båtjedum mielkke bissu ladnjatemperatuvran gitta 8 tijma. Galmánin máhtá vuorkudit gitta 5 biejve. Tjihtánin -20 gradaj vuorkuda gitta 6 mánnuj. Suddadum njidtjemielkev vuorkuda gitta 1 jánndurij galmánin. Lieggi mielkev 37 gradaj ¶ lihte sinna mij la vuojodum duollde tjáhtjáj. Ale ådåsis galmmeda suddadum mielkev. ¶ Njamun, ruksa ja njammamhiemsse ¶ Mánná njammá njittjev ietjáláhkáj gå njamunav ja ruvsav. Moadda máná e máhte goappásj njammamvuogijt, ja hiemssiduvátji má ruvva. Dájda mánájda dávk sjattasj vájvve njammat álkkesláhkáj ¶ jus li hárjjánam njamunij jali ruksaj åvddål gå li oahppam njammat rievtesláhkáj. Máhtti aj njittjev ållu nádot, ja sjattasj má gähttjalibme dunji gut hálijda njamádit. Danen dån i bierri mánnáj vaddet njamunav jali ruvsav álgon åvddål gå la visses mánná njittjev buoragit njammá ja buoragit låssu. ¶ Biebbmat kåhpåjn ¶ gåvvå ¶ Jus hähttu mánáv biebbmat ietjáláhkáj gå njamádit muhtem ájgev, de l buorre biebbmat kåhpåjn sajen gå ruvsajn. Bårråmvuohke l ajtu viehka dan sjimuk mij la mánán gå njammá. Nåvti mánná ij njammamhiemssiduvvá. Dibde mánáv tjåhkkåhit buoragit duv fármen, ja duvde máná hárdov, niskev ja maŋŋeoajvev. ¶ Dibde mánáv tjuohkat mielkev. Mielkev ij galga gurggalit mánnáj. Gurggala gå vuojná ja gulá mánná njiellá ¶ Mánná iesj galggá miededit. ¶ Muv mánná ij lágeda njittjev. ¶ Muhtem máná dárbahi guhkep ájgev åhpatjit njammat gå ietjá máná. Gähttjala årrot gierddis, ja ale vuollána. Nuolada rubmahav bajelt ja nuolada mánáv rapsajda. Bieja mánáv ietjat lijke vuosstij, ja dibde mánáv njidjevártov happset ja muossádit. Dan båttå máhtá giedajn båhtjet jali pummpit ietjat, ja mielkev vaddet kåhpåjn. Gähttjala dájvvalakkoj mánnáj njittjev vaddet. Jus mánná rehtju, de jaskada suv åvddål gå bieja njidtjáj. Ájnas la mánná ij nággiduvá ¶ njidtjáj. Ano viehkev riegádahttempoliklinihkas, skihpasujtáris jali Njamádimviehkes nåv ruvva gå máhttelis jus vájve sjaddi. ¶ Goassa mánáv biebbmagoahtet ietjá biebmujn gå mielkijn? ¶ Vuonan la bagádum ållåsit njamádit 6 máno, D vitamijnajn val duodden (likse) 4 váhko rájes. Dan maŋŋela l fáladum ietjá biebmo suojmma ja várrogit gå ájn njamáda. Stáhta biebbmoráde bágát njamádimev joarkket ålles vuostasj jagev, ja guhkebuv jus máhtá. Jus mánná ij låso jali jus dån illa vuogas njamádimijn de máhtá biebmujn álgget 4 máno rájes. Jus mánná l nuorap gå 4 máno ja dárbaj duottev, de galggá vaddet iednemielkkeduottev. Jus mánná l nielje máno vuorrasabbo de l ietjá biebbmo gå mielkke bagádum. Aktavuodav válde varresvuohtastasjåvnåjn ja ságasta sijájn dán birra jus dát la ájggásasj gatjálvis dunji. ¶ Le gus mánán kolijkka? ¶ Mánán gänna l kolijkka l vájvve jaskadit. Álu giessi juolgijt tjoave vuolláj vuosedittjat siján la bávtjas tjoajven. Åvddål gå diehtá mánán la kolijkka, de hähttu ierittjuolldet ietjá årijt. Mánná buojkulvissan rehtju danen gå l nielgen jali l ilá ednagav bårråm. Jus adná mánná rehtju ienebut gå dábálattjat, de lisj má buorre dåktåra lusi válldet åtsådittjat jus dávdda l oarren. Mánná gut ij hiejtte rähtjomis ienep gå gålmmå tijma bäjvváj, gålmmå biejve vahkkuj ja l rehtjum nåvti maŋemus gålmmå vahko, sujna dávk lisj njuorakkolijkka jus badjelin tjáledum máhttelisvuoda li ierittjuoldedum. Älla gávnnam visses oarev njuorakkolijkkaj, valla buorrán álu bájken gålmmå máno duogen. Äjgádijda l vájves ájgge, ja danen la ájnas oadet ja vuojŋadit nuohkásit. Duosto viehkev fuolkes ja rádnajs jus dujna l máhttelisvuohta dasi. Jus guoktálatta de bierri rádedit skihpasujtárijn jali dåktårijn. ¶ Hávve njidtjevárto ¶ Moadda iedne vehik oadtju hávijt njidtjevártojda vuostasj ájge. Duolla njoammomvuohke ij galga báktjit ietján gå vuostasj biejvijt jali hávijt njidtjevártojda dahkat. Jus mánán la boasto njoammomvuohke guhka ájgev, de háve ruvvaláhkáj sjaddi njidtjevárton. ¶ baktu. Aktugattjan bávtjes njamádit vájku älla hávve njidtjevárto. Jus ájn bávtjes gå la njamádam de dávk lisj infeksjåvnnå mij la candidas jali bakteriajs sjaddam. Moatte buojkodi dájt báktasjijt tjuoggomin njittjen. Candidainfeksjåvnån vuojnná muhttijn mánán la vielggis dágge (torsk) ¶ njálmen. Ane njamádimrapsatjijt majt máhtá håjggådit jali bassat binnemusát 60 grádan. Njamuna ja máhttelis gásskemstuvssagávne hähttuji aj duoldaduvvat juohkka biejve. Aktavuodav válde doktorijn jali skihpasujtárijn gávnatjit vigev, ja máhttelis dálkudimev. ¶ Gå mielkke duodalattjat gålggågoahtá muhtem biejve duogen, de moadda nissuna dåbddi njittje tsirnni. Buoremus la mánáv njamádit dájvvalakkoj vaj i tsirna. Mánná máhttá njammat nåv dájvvalakkoj ja nåv ednagav majt sihtá. Jus la vájvve hávij de máhtá ráddjit njammamájgev. Gähttjala aj gávnnat mij hávijt dahká. Njittje maŋenagi hiebadi mielkkegålggåmav ednakvuohtaj majt mánná dárbaj. ¶ Buododum mielkkeoare ¶ Gå njittjes oasse ij la guorridum buoragit, de dåbddu báktjasin ja båden. Goallogåditja ja báhkkanittja dávk vehik, valla bissu álu åni ájgev. De hähttu dát oasse guorriduvvat fert nuppe tijma biejven ja muhttijn iján. Buoremus la jus mánná njammá, valla máhtá aj båhtjet giedajn jali pummpit njittjev. Álgada gålgådimreflevsav mij la buojkodum åvddålin. Gå njamáda jali pummpi, de ruvvi vuostak njittjev várrogit gå njávka garra oase badjela njidtjevártto vuosstij. Dáv galga val dahkat gå gålgådimrefläksa l álgadam ja mielkke gålggå. Tjihtijt ij galga ruvvit jus mielkke ij gålgå, ietján de dávk tjábrotja mielkev njittje sällagåhtusa sisi ja dahkat ij-bakterielalasj ¶ infeksjåvnåv. Ane binná lidna vuojddasav jali oaljov vaj tjuvde jåhti buorebut. Njamádimrapsatja ullos ja liegga navol jali lávggom máhttá viehkedit ¶ Muhtemijda moadda biejve vásitji má åvddål gå tjihte gáhtu. Nåv guhkev gå tjihte ¶ unnu de ij la várálasj. Jus dujna li tjihte ma e unno gå dájvvalakkoj la guorrim njittjijt, jali bissu guhka ájgev, de bierri dåktårijn aktavuodav válldet. ¶ Njidtjeinflammasjåvnnå ¶ Njidtjeinflammasjåvnnå sjattasj má jus dibddá tsirnnamav jali buododum mielkkeårijt váni dálkudahtek, ja/jali bakteria manni hávijda ja luottanimijda njidtjevárton. Njidtje dávk garrasj, båhtånisj, bávtjestisj, báhkkanisj ja ruopsudisj. Hármmadit báhkkana ja skihpasin dåbddu. Muhtem nissuna buorránittji má jánndura duogen båhtjemijn (njamádibme, giehtabåhtjem jali pummpim) fert nuppe tijma biejven ja moaddi iján. Jus i huoman buorrána, de bierri dåktåra lunna mannat. Dárbahittja dávk antibiotihkadálkudimev buorránittjat. Vuojŋada ja oade ednagav, ja dibde iehtjádijt mánáv sujttit. Buorre l válldet mielkkeåtsådimev maŋen dåktårij. Nåvti váldá mielkkeåtsådimev: ¶ mielkes glássaj. ¶ Gå galga mánáv hiejtedit njittjes de l buorre hiejtedit suojmma vaj dån i tsirna. Gádoda avtav bårrusav akta ájgen måttijn biejvijn gaskan, gå dån aj oaneda bårrusijt oattjotjit binnep ja binnep mielkev njittjes. Nåvti unneda mielkev. Ienemusá hiejtedi njamádimev 14 biejven, valla målssås ulmutjis ulmutjij. ¶ Njamádibme ja suovastibme ¶ Edna selka sigarehtajn gávnnuji iednemielken. Danen la bagádum dån i galga suovastit nåv guhkev gå njamáda. Segadus la alemus jur gå la suovastam. Suovastibme máhttá árret mielkkegålggåmav ja máná gudi li njamádum iednijs gudi suovasti, dájvvabut oadtju kolijkav gå iehtjáda. Iednemielke gájkka ávkij diehti huoman la bagádum njamádit vájku suovasta. Bierri suovastit nåv binnáv gå máhttelis ja jur gå la njamádam vaj selkajs ienemusá li gáhtum åvddål gå vat njamáda. Ale ga suovasta sämmi lanján gå mánná. ¶ Alkohola gávnnu iednemielken ja vaddá mälkkáj sämmi alkoholasegadusáv mij la dujna varán. Njuoragin la ienep njuorasvuohta alkohola vuosstij gå ållessjattugijn, ja ij diede vuolemus rájáv vahágis vájkudibmáj. Danen bierri gárttjodit alkoholaanov vuollemärráj. Duv mielke sisanet sämmi promillav gå varra. Gå promilla l jávkkam varás ja máhtá biljav vuodjet, de l aj jávkkam mielkes ja máhtá njamádit. Ale ane ietjá gárevábnnasijt. ¶ Njamádibme ja dálkkasij adno ¶ Gájkka dálkkasa gávnnuji iednemielken ienebut jali binnebut. Moadda dálkkasa hiehpi njamádimijn. Viertti árvustallat iednemielke ávkij ja dálkkasa duoddevájkudusáj gáktuj jus dån i lágeda njamádit. Gávnnuji ållo diedo dálkkasij ja njamádime birra. Aktavuodav válde varresvuohtabarggij gudi máhtti åtsådit dájt buorebut. Jus dárbaha adnet dálkkasijt majda dån i dárbaha dálkastjállagav, de lågå agev duoddetjállagin njamádime birra. Jus guoktálatta njamádimev de bierri agev rádedit duv dåktårijn. ¶ Áhtje ánburgge ¶ Áhttjen dujna li ållo ájnas vidno åvddålijguovlluj. Ieddne dárbaj siettov ja vuojŋadit riegadahttema maŋŋela. Vuorbástuvátji njamádimijn la sunji ja mánnáj ájnas. Ávvudalá aktan iednijn gå njamádibme vuorbástuvvá sajen gå sávvat iesj lulu bessat mánáv biebbmat. Hávskudalá mánájn ja åro suv lahka ietjá bálij gå mánná ij rávka iedne njittjev. Nåvti åhpa dádjadit máná signálajt nåv ruvva gå máhttelis. Guorrasa njamádibme l máná ja iedne gasskavuohta. Åro sunnu lahka, ja viehkeda majt máhtá häjmmabargujn ja jus li stuoráp máná. Mujte dån la iedne ja máná ájnnasamos doarjjaulmusj. ¶ Njamádimviehkke ¶ Njamádimviehken li iedne ietjasa njamádimvásádusajn ja åhpadimijn njamádimen. Mijá viehkke l nåvkå. Miján älla rabásájge, valla viehkedip asstoájgen. Buorre l jus ij riŋŋgi iján. Jus miján ij la máhttelisvuohta duv viehkedit, de máhtá riŋŋgit iehtjádij listan. Jus dárbaha bagádusájt njamádime birra, de máhta mijájn aktavuodav válldet telefåvnåjn jali e-påvståjn. Gávna mijá nummarijt mijá nähttabielijn www.ammehjelpen.no ja girjátjijn ma li ålgusvattedum riegádahttemsajijn. Jus hálijda sebrulattjan, aktavuodav válde mijá dåjmadagájn telefåvnnå: 62 45 52 51 jali e-påvsstå ammehjelpen@c2i.net de oattjo ienep diedojt. ¶ Oajvvadusá låhkåt: ¶ Gilda Bjørnson ja Anita S. Schrøder libá hábbmim girjátjav Njámadimvähkkáj. Anne Brenneng la tjuorggam gåvåjt. Gålgådismánon 2005 ¶ JULEVSÁMEGIELLA ¶ BOAR G GÁRLASJ FIESSTIMVUOHKE ¶ (Mierreduvvam gånågislasj resolusjåvnåjn ådåjakmáno 19. b. 1996) ¶ GIERES VÁLLDÁRA, ¶ (Válldárij namá): ¶ Dåj lihppe diehki boahtám gállasjguojmmen sárnoduvátjit. Sidáv mujttádahttet dunnuv makkár stuorra ja ájnas dáhpádus le gå guovtes válljiba aktan gállasjvuodan viessot. Gå gállasjvuohtaj låjd å stihppe, de jáhttebihtte goabbák guojmmásihtte semasvuodan viessot ja doarjjot nubbe nuppev gájkka iellema dilijn, juogu dal vuohkasap jali gássjelap dilijn. ¶ Valla dål jáhttebihtte goabbák guojmmásihtte ájn vil ienebuv : ¶ Gállasjvuohtaj låjdåstit sihtá javllat goabbák guojmmásihtte jáhttet gieresvuodav ja åskulasjvuodav. N ubbáj iellemájge gieresvuodav jáhttet , le stuorámus loahpádus majt mij máhttep vaddet. Dat rávkká dåj biedjabihtte alla mihttomierijt ietjada aktisasjiellemij, ja rá vkká aj dunnus duodalasj ájggomusáv dájda mihtojda jåksåt, uddni ja boahtteájggáj. Dáv ham dåj uddni goabbák guojmmásihtte jáhttebihtte. Gå válldubihtte, de sjaddabihtte dagu akta, valla vilá lihppe aj guokta sierra ja sæmmiárvvusasj ulmutja. Gieresvuohta ja semasvuohta avta bielen ja friddjavuohta ja sierra ulmutjin liehket nuppen bielen æbá dárbaha liehket vuosstebiele. Gieresvuohta le aj adnet goabbák guojmeska árvvon. Mujna l e riektá, valla lága milta aj vælggogisvuohta dunnuj duodalattjat sárnnot, dåj galggabihtte viessot dan jáhto milta majt dåj dálla vaddebihtte goabbák guojmmásihtte. ¶ Ja dálla: (fiesstijiddje moarssáj javllá) ¶ Mån gatjádav dujsta vuostak (moarsse ålles namma): ¶ Sidá gus dån (irge ålles namma (akkusatijva hámen -v) ) , guhti duv báldan tjuodtju allasit gállasjguojmmen? ¶ (Gå moarsse le vásstedam ”sidáv”, de fiesstijiddje irggáj javllá): ¶ De dujsta gatjádav, (irge ålles namma): ¶ Sidá gus dån (moarse ålles namma (akkusatijva hámen -v) ) , guhti duv báldan tjuodtju allasit gállasjguojmmen? ¶ (Gå irgge le vásstedam ”sidáv”, de fiesstijiddje javllá): ¶ Gå dal dåj - vihtanij guládijn - lihppe goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan g állasjvuodan viessot, de mån dunnuv sárnov oalle gállasjguojmmen. ¶ ……………………………… ¶ Fiesstijiddje sávvá vuorbev maŋŋela gå fiesstimgirjje le vuollájtjáleduvvam ja gállasjguojme libá fiesstimduodastusáv oadtjum. ¶ Europaráde Ministarjuogos Ministarjuohkusa hásstalus RecChL (2006)4 europa biejadusá rijkadajva- jali unneplågogiela birra Svieriga anodime gávttuj (Ministarjuohkusis dåhkkidum 2006 ragátmáno 27.b. 974 biejadustjåhkanimen) Ministarjuogos, 16 ártihkkala milta europa biejadusán rijkadajva- jali unneplågogiela birra, mij árvustallá ¶ nanustahttemássjetjállagav majt Svierik 2000 guovvamáno 9.b. vattij, mij le merustallam ássjedåbddejuohkusa diedádusáv Svieriga biejadusá anodime birra, mij árvustallá vaj diedádus le vuododum diededimijda majt Svierik vattij ietjas nuppe diedádusán, svieriga fábmudagájs duoddediededime, diededime vattedum orgánajs ja lihtojs ma li láhkalattjat Svierigin vuododum ja diededime majt ássjedåbddejuogos le barggosadjeguossidimijn oahppam, mij le svieriga fábmudagáj javllamusájt sisano birra ássjedåbddejuohkusa diedádusán árvvulasstám, bádtji vaj svieriga fábmudagá árvvulassti gájkka ássjedåbddejuohkusa tsuojgodimijt vuorodimijn, vuojn: 1. ¶ Oajvvadusájt ållidit Åhtsådimes suomagiela ja oarjjilijsámegielaj birra mij guosská ¶ suomagiela ja sámegiela tjuottjudusguovlojt vijdedit. Mierredit aj sierralágásj láhkaásadimev rijkadajva- jali unneplågogiela birra ja vuododit rijkalasj fábmudagáv åvdåsvásstádusájn ållidimev váksjut. 2. ¶ Nannodittjat máhttelisvuodav åhpadussaj rijkadajva- jali unneplågogiellaj vierttiji ¶ gávnas dago álgaduvvat. Gádoda struktuvralasj gássjelisvuodajt ja luohkkogássjelisvuodajt ja strahtegidjajt sierraláhkáj hábbmit lasedittjat åhpadiddjij lågov ja fállat åhpadusáv vuodoskåvlå maŋemus jagijda rijkadajva- jali unneplågogiellaj. 3. ¶ Rievddadit tjerdajt ma gávnnuji åhpadussaj rijkadajva- jali unneplågogiellaj Svieriga ¶ välggogisvuohtan biejadusa milta. Laseda kvalitehtav ja máhttelisvuodav ¶ ”iednegiella”- åhpadussaj dagáduvvá ja álgadit hiebalasj dagojt guovtegielak åhpadussaj. 4. ¶ Bisodittjat oarjjilijsámegielav råhtot hiebadahkes ja sjuggelis dagojt mierredit. ¶ 5. ¶ Vuododit struktuvralasj vuodoprinsihpav ja álgadit organisasjåvnålasj dagojt ¶ arvusmahtatjit sámegiela, suomagiela ja meänkieli njálmálasj ja tjálálasj anodimev ¶ aktavuodajn duobbmoståvlåj ja tjuottjudusfábmudagáj nammadum tjuottjudusguovlojn. 6. ¶ Arvusmahttet ja/jali giehpedit vuododimev ja/jali unnemusát avta tidniga anodimev ¶ sámegiellaj ja meänkielij. 7. ¶ Dagojt álgadit ma båhtusav vaddi rijkadajva- ja unneplågogielajda diedulasjvuodav ja ¶ dádjadusáv svieriga sebrudagán lasedi. ¶ Ruoppsis-ruodná-ráddidusá ådå politihkalasj vuodo le ¶ Ådåstuhtedum versjåvnnå gålgådismáno 8. biejve. ¶ - Aktisasjvuoda, árvvoháhkuhime ja rievtesferdukvuoda politihkka joarkka. Návti åvddånbuvtij stáhtaminisstar, Jens Stoltenberg, finánssaminisstar Kristin Halvorsen ja jåhtulakminisstar Liv Signe Navarsete ieneplåhkoráddidusá ådå politihkalasj vuodov Soria Morian uddni. Barggo, skåvllå, álkkádus ja dálkádahka le oajvveássjen boahtte nielje jáhkáj tjalmostuvvam. ¶ -  Nielje jage alluj le ráddidusbelludagá vuosedam máhtukvuodav aktisasj tjoavddusijt gávnatjit.Ráddidus joarkka aktisasjvuoda ja rievtesferdukvuoda bargov.  Diehtep boahtte guhttalin hásstalusá båhti, gå ietjá økonomalasj dille Vuonan le gå åvdep stuorradikke guhttala álgon.  Sæmmibále galggap dálkadakhásstalusájt duosstat. Mujna li buorre vuorddemusá då guovte ráddidusbelludagájn aktan barggat. Dájna vuodojn majt uddni åvddånbuktep vaddá buorre polihtkalasj vuodov boahtte nielje jahkáj. Dát vaddá vuodov lasse barggosajijda, joarkket álkkádusáv åvddånahttet, ja joarkket vásstálasj økonomalasj stivrrimijn, javlaj Jens Stoltenberg.                  
Boahtte stuorradiggeguhttalin sjaddá birás ja dálkádahka liehket vuorodimássjen. - Vuodna gálggá liehket åvdemusán biráspolitihkan ja mij nanostahttep guoddelis energija luohkkoj ávkástallamav. Galggá álkkep liehket válljit buvtagijt ma li birrasij buore. Dággu hæhttu almulasj Vuodna liehket åvdemusán, javlaj Kristin Halvorsen. ¶ Guovdásj tjuoggan ådå politihkalasj vuodon le ulmutjij máhtukvuodav ja skåvlåv nannit.Ráddidusá oajvvevuorodibme skåvlåj gáktuj le oadtjot ienep ja buorep åhpadiddjijt. Juohkka skåvlåjn galggá oahppij låhko åhpadiddjij gáktuj ráddjiduvvat. Vijdábuj galggá boahtet sijddabarggoviehkke-fálaldahka mij la navku asstoájggeårniga baktu, ja nannit bargov mij gullu joarkkaskåvllåvádtsema hiejttemav binnedit. ¶ - Árvvoháhkuhibme dáhpáduvvá ienemusát suohkanijn. Danen ájggop boahtte guhttalin lasedit ruhtadimev suohkanijda nav vaj ulmutja oadtju buorep dievnastusáv dåppe gånnå årru. Sæmmi båttå gå láhtjep dilev jaskadap barggosajijda vájmmelis æláduspolitihka baktu ålles rijkan, javlaj Liv Signe Navarsete. ¶ Bargov gájkajda le badjásasj ulmmen, sij dættodin.Ráddidus ájggu politihkkit nav vaj láhtji dilev ådådahkuj, máhtudakåvddånahttemij ja ienep ruodná barggosajijda. Ráddidus ájggu boahtte stuorradikke guhttalin joarkket udnásj værro- ja divádakdásijn, dán miere sissŋelin le sadje buorep ruhtajuogadimijda. ¶ - Mij ájggop buoredit, nannit ja ådåstuhttet almulasj álkkádusårnigijt nav vaj máhttep duosstot boahtteájge dárbojt ja hásstalusájt, javlaj Jens Stoltenberg. Dán vuodon diededuvvá ierit ietján avtastallmådåstus galggá boahtet jåhtuj, ienep dæddo fágalasj sieradusájda skihppijviesoj suorgen, gárevhuvsov nannit, ja lasedit skihppijsijdda tsieggimijt sihkarasstem diehti gájkajda sajev 2015 rájes. ¶ Ráddidus vuodot ietjas internasjonála politihkav AN:a ja álmmukrievtesvuodaj milta, NATO-sebrulattjan, EØS-sjiehtadusá milta ja vaj Vuodna ij sjatta EU-sebrulattjan. Ráddidus ájggu joarkket vájmmelis viehkkevaddem ulmij, ja suodjalussuorge guhkesájggásasj plána milta. Dát le duodastuvvam dán dokumentan. ¶ - Dán vuodon åvddånbuktep ietjama aktisasj ájggomusájt boahtte nielje jáge politihkkaj. Man guhkás ájggomusáj jåvsådip le økonomalasj máhttelisvuodaáj duogen, javlaj Stoltenberg. ¶ Ájnas ájggomusá boahtte guhttalin le: ¶ Ráddidusbelludagá låhpadin dijstakiehkedis ráddidusá politihka vuodo bargujn 2009-2013 jagijda. Dála vuojná ålles sjiehtadallamjuohkusav tjoahken Stáhtaminisstara kontåvrångasskovahko  idedisbiejve. Gåvvå: Statsminisstara konåvrrå. ¶ Vuodoskåvlå æjgátjuogos ¶ Ságastallup dal ¶ Sijdda ja skåvllå aktan oahppe oahppama ja åvddånahttema hárráj ¶ Konferánssatijmma = Åvddånahttemságastallam ¶ Gárvedibme ¶ Organiserim ja birás ¶ Ságastallama sisadno ¶ Sierralágásj hásstalusá ¶ Ságastallup dal ¶ Sijdda ja skåvllå aktan oahppe oahppama ja åvddånahttema hárráj ¶ Vuodoskåvlå æjgátjuogos © FUG 2005 Hábmim: Nygaard Design Málla: deville design Prienntim: AS Papermill Tæksta: Kåre Lutro ja Marianne Vangsnes aktisasjbarggon FUG:ajn Tjuorggasa: Ragnhild Ronja Berge ¶ Foreldreutvalget for grunnskolen Postboks 8119 Dep. 0032 Oslo Tlf.: 22 24 75 63 Fáksa: 22 24 75 90 www.fug.no www.foreldrenettet.no post@fug.no ¶ 1. vattos 1. prienntim 2006 ¶ ISBN: 82-92517-72-3 ¶ ÅVDDÅBÁHKO ¶ Juohkka æjgáda sávvi åvddånimev sijá mánájda, ja skåvllå le ájnnasamos viehkkijs dan åvddånibmáj. Æjgátkonferánssa la ájnas tjåhkanimsadje gå galggá aktisattjat barggat oahppe/máná hárráj. Dán girjátjin lip adnám bágov åvddånahttemságastallam ienni gå æjgátkonferánssa. Báhko åvddånahttemságastallam vuoset man birra galggi ságastallat; gåktu oahppe skåvlån doajmmá, soapptsu, oahppá ja åvddån. ¶ Vuodoskåvlå æjgatnammadus almot girjátjav Ságastallup dal váj galggi buoredit aktisasjbargov sijda ja skåvlå gaskan. Æjgátkonferánssa le akta ájnnasamos sajijs gå galggá máná hárráj aktisattjat barggat. ¶ Girjásj le tjáleduvvam sihke æjgádijda ja åhpadiddjijda. Girjátjin aneduvvá báhko æjgáda sihke åvdåstiddjij ja æjgádij birra. ¶ Ságastallup dal la dagáduvvam åhpadiddjijs ja æjgádijs Os suohkanin Hordalandan. Os suohkan le måttijt jagijt barggam vuogij gåktu oahppijt bagádallá ja árvustallá. Aktan Fusa suohkanijn le prosjæktajuohkus åvddånahttám vædtsagav majna galggi vuogádus láhkáj barggat merustallamijn karakteraj dagi (VUK)¹. Dán girjátjin li diedo VUK-prosjevtas aneduvvam. ¶ Oahppe galggi merustaláduvvat karakteraj dagi vuodoåhpadusán. Gålmmå maŋemus jage vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån galggá oahppe karakteraj merustaláduvvat. Merustallamvædtsak VUK le adnuj váldeduvvam juohkka skåvlån daj guokta suohkanijn ja le ájnas oasse åvddånahttemságastallamij vuodos. ¶ Dát girjásj vuoset oanegattjat sisanov åvddånahttemságastallamin. Mij sávvap dát girjásj arvusmahttá æjgádijt ja åhpadiddjijt buorre birásdagájt dagátjit ságastallamij ja aktisasjbargguj oahppe hárráj. ¶ FUG sihtá gijttet åhpadimoahttsev Kåre Lutro ja adjuŋktav Marianne Vangnes Søftelanda skåvlån gudi li girjátjav tjállám. FUG sihtá aj gijttet Kristin ja Bjørn Halvor Haukeland:av, Lill-Katrin Wallem:av ja Per Olav Sørås:av gudi li oassálasstám bargguj. ¶ Vuodoskåvlå æjgátjuogos Biehtsemáno 2005 ¶ ¹ ¶ Ienep diedojt VUK:a birra gávna dánna: ¶ www.vuk.no ¶ VUODO ¶ Árvustallam ja bagádallam Guládallamåhpadiddjen le oajvveåvdåsvásstádus gåhttjot æjgádijt ja oahppev åvddånahttemságastallamij, ja galggá aktan æjgádij sisanov ja birástagáv hiebadit. Dan birra maŋŋela tjállep. ¶ Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-2, javllá duola dagu dáv skåvlå ja sijda aktijvuoda birra: - Skåvllå galggá álu guládallat æjgádij. Guládallamåhpadiddje galggá edesik guokti jahkáj tjadádit plánidum ja struktureridum ságastallam sijáj. Ságastallamin galggá guládallamåhpadiddje duola dagu subtsastit gåktu oahppe dille le daj ulmij hárráj ma li biejaduvvam oahppaplánan ja gåktu oahppe barggá bæjválattjat. Ságastallam galggá hiejttet tjoahkkájgessusijn, gånnå guorrasi masi galggi sierralágásj dættov biedjat bargon åvddålijguovlluj. Maŋŋel gå le lågenguovte jage ållim de la oahppen riektá ságastallamijda oassálasstet. ¶ Álu le ávkálasj ja luondulasj oahppáj oassálasstet åvddånahttemságastalla mijda. Muhttijn le galla dárbbo vaj dåssju æjgáda ja åhpadiddje ságastalli gaskanisá, valla dav hæhttuji åhpadiddje, æjgáda ja oahppe gaskanisá sjiehtadit. Gå dán girjátjin lip oajvvadam gåktu åvddånahttemságastallama máhtti tjadáduvvat, ájádallap ságastallamijt gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje li sadjihin. ¶ Åvddånahttemságastallam gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje oassálassti hæhttu snivva plánidum liehket. Jus ságastallamguojme galggi ietjasa avtaárvvusattjan adnet, hæhttuji juohkkahasj diehtet man birra galggi ságastallat. Huoman ij hábme máhte ilá gártjes liehket, vaj ij la máhttelis rievddalasstet ságadahttijn. ¶ Juohkka oahppen le riektá oadtjot bagádusáv ja árvvustallamav lågev jage vuodoskåvlån. Dát bagádus ja árvvustallam vuoset gåktu oahppe skåvlån doajmmá fágalattjat ja sosialalattjat, ja makkir barggovuogijt oahppe mæssá. Ságastallamin hæhttuji aj ságastit gåktu åvddålijguovlluj barggat. ¶ Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-1 ja § 3-2, javllá duola dagu dáv árvustallama birra: - Mánájdásen galggá skåvllå árvustallat karakteraj dagi. Nuorajdásen galggá oahppe, duodden árvustallamij karakteraj dagi, oadtjot karakterav rádjánisvuodan ja ulmutjahttemin. ¶ Dan diehti gå rámmpo åvddånahttemav buoret, le ájnas positivalattjat tsuojggit majt oahppe buktá fágalattjat, sosialalattjat ja gåktu barggamvuogijt adná. Vájku ságastallamin álu la sáhka majt oahppe buktá, de la huoman ájnas giehttot oahppe hásstálusáj birra. Hæhttup aj ájádallat jus la dárbbo hiebadimijn ja oatsodimijn åhpadiddjes ja æjgádijs. ¶ Åvddånahttemságastallamin hæhttuji juohkkahattja guorrasit makkir ulmij hárráj galggá åvddålijguovlluj barggat. Dát máhttá dagáduvvat tjálalasj sjiehtadussan skåvlå, oahppe ja sijda gaskan. Dán sjiehtadusán máhtti liehket mihttomiere oahppáj, åhpadiddjáj ja æjgádijda. (Gehtja oajvvádusáv dákkir sjiehtadussaj lågenangoalmát bielen) ¶ GÁRVEDIBME ¶ Gávnnuji moadda vuoge gåktu åvddånahttemságastallamav gárvet ja jådet. Vájku makkir vuogev válljip, de la ájnas oahppáj, æjgádij ja skåvllåj aktisattjat barggat åvddånahttemságastallama maŋŋela. ¶ Æjgáda ja skåvllå Jus buorre aktisasjbargov sihtá, de luluj åvddånahttemságastallam duola dagu ássjen liehket muhtem æjgáttjåhkanimen. Danna máhtti æjgáda ja åhpadiddje oajvvádit man birra galggi ságastallat. Åhpadiddje máhttá aj sáddit muhtem tjállusav ságastallama birra gånnå ávttji æjgádijt tjálátjit makkir ássjij birra sihti ságastallat. Gå åhpadiddje tjállusav ruopptot oadtju, de máhtta hiebadahttet sisanov juohkka ságastallamij. ¶ Gatjádallamguoradus æjgádij gaskan luluj ávkken årrot. Gatjálvisá máhtti liehket duola dagu: ¶ Makkár ássjij birra galggap ságastallat? ¶ Man álu bierri skåvllå ja æjgáda tjåhkanit skåvllåjage birán? ¶ Man guhkev luluj ságastallam vihpat? ¶ Gudi galggi ságastallamij oassálasstet? ¶ 1. Oahppe ja åhpadiddje/ gárvedibme 2. Oahppe/ æjgádagárvedibme sijdan 3. Åvddånahttemságastallam, gárvedum juohkkahattjajs. ¶ Sjiebmábuojkulvis ¶ Oahppe ja åhpadiddje Juo mánájskåvlån máhtti oahppe liehket gárvvása oassálastátjit åvddånahttemságastallama gárvedimen. Nuorajskåvlån la máhttelis ságastallamijt klássarádetijmajn gárvedit. Man birra hálijdi oahppe ságastallamin giehttot? Aktan åhpadiddjijn máhtti oahppe hiebalgis tiemáv gávnnat. ¶ Oahppe 5. ja 8. klássajn dáv miejnniji åvddånahttemságastallama birra: ¶ Oahppe hæhttu åvddånahttemságastallamij ¶ oassálasstet, suv birra ham ságastalli. ¶ Ságastallam bierri vihpat binnemusát 30 ¶ minuhta, váj e dárbaha diertjestit, ja váj juohkkahasj bæssá sáhkadit. ¶ Ájnas le ságastallamav gárvedit. Ájnas la ¶ ietjajnis buohtastahttet, ij dåj iehtjádij. ¶ Suohtas le positijvalasj diededimijt åhpadiddjes ¶ oadtjot. ¶ Muhtemláhkáj skámádav gå åhpadiddje mujsta ¶ rámmpu, valla huoman suohtas. ¶ Ájnas la sáhkadit dan birra mij buoragijt doajmmá, valla vierttip aj ¶ giehttot dan birra mij ij la nav hávsske. ¶ Tjiebedin báktjasav oadtju gå sáhkat juoŋga birra mij ij la nav hávsske. ¶ Oahppe dåbddå jasskavuodav gå ságastallama sisanov dåbddå. Oahppeságastallamin, ságastallamin oahppe ja åhpadiddje gaskan, le máhttelis åvddånahttemságsatallamav gárvedit. Dalloj máhttá oahppe viehkev oadtjot ietjas árvustalátjit, gåktu skåvlån doajmmá ja åvddån, fágalattjat ja sosialalattjat, ja gåktu rijbbá duojna dájna barggamvuogijn. Ságastallamin bierri aj giehttot majt oahppe ietjas oahppama birra ájádallá. Le gus mige majt lulujma ietjájduhttet sijdan jali skåvlån, vaj oahppe oahppam ja åvddånahttem lij bárránit? Oahppe ja åhpadiddje gárvedibá gåktu dáv åvdedit åvddånahttemságastallamin. Aktan ájádallaba gåktu oahppe galggá åvddålijguovlluj barggat. Dákkir barggamvuohke ¶ NAMMA: Ássje: VIELEDIBME JA GIERDDISVUOHTA Gájbbádusá: ¶ Viehka álu Álu Muhttijn Vuorjját Tsuojg. ¶ Mån lav gierddis sijájn gudi dav dárbahi Doarjov ja bælostav sijáv gudi illastuvvi Vieledav iehtjádij riektáv ietjasa vuojnojt åvdedittjat Vieledav iehtjádij iesjárvov ¶ máhttá oahppáj buorren liehket. Gå oahppe stuorrán, de soajttá liehket ávkálasj adnet iesjárvustallamsjiemáv fágalasj ja sosialalasj åvddånibmáj. Dievdedum sjiebmá le buorre álggo ságastallamij åhpadiddje siegen. Sæmmilágásj sjiemáv le aj máhttelis åvddånahttemságastallamin adnet. ¶ Oahppe ja æjgáda Gå oahppe ja æjgáda dåbddi ságastallama sisanov, de máhtti ietjasa gárvedit tjåhkanibmáj. Viehkken gárvedimijda máhttá åhpadiddje sáddit tjállusav gatjálvisáj oahppe åvddånime hárráj maŋemus ájgij. Máhttá gatjádit duola dagu: ¶ Makkir fágajn duv mielas, buoremusát rijba? ¶ Makkir barggovuogijda buoremusát lijkku? ¶ Gen siegen la skåvlån? ¶ Majt buoremusát lijkku friddjabåttåj dahkat? ¶ Gárvedit åvddånahttemságastallamav tjårggi vaj ságastallam aneduvvá dasi mij le ájnnasamos; viehkedit oahppev ja måvtåstuhttet suv daj hásstalusájda majt skåvlån oadtju. Gå buoragit gárvet de oadtju positijvalasj vuorddemusájt ja buorre birrasav juohkkahattjaj. ¶ ORGANISERIM JA BIRÁS ¶ Gåhttjom Muhtem skåvlå ájn åvddånahttemságastallamijt iehketbiejvijt jali iehkedijt tjadádi, valla ienep gå avtan skåvlån gæhttjali ságastallamijt tjadádit skåvllåájge. Åhpadiddje ja aj æjgáda hæhttuji máhttet ságastallamav sjáhtalit gå galggi ájgev mierriedit. Valla skåvllå le vælggogis sjiehtadit ájgev vaj æjgáda máhtti boahtet. ¶ Sjiebmábuojkulvis ¶ Siggáj ja Mihkkilij Dálla l muddo åvddånahttemságastallamij. Gudi oassalassti li: æjgáda, oahppe ja åhpadiddje. Buoris boahtem! ¶ Tjåhkanimsadje: Girjjevuorkán Biejvve: gasskavahkko 30.04 Ájgge: kl. 14.00 – 14.30 ¶ Ságastallama tiemá li: ¶ Varrudagá ¶ Fágalasj åvddånibme ¶ (algebra) ¶ Dåjma tijmajn ¶ Soapptsom ¶ Sijddabarggo ¶ Gåhttjom åvddånahttemságastallamij hæhttu ájge bále sijddaj sáddiduvvat. ¶ Akta ájálvis le juohkka oahppe ietjas æjgádijt gåhttju boahtet. Aktan åhpadiddjijn gávnadibá hiebalgis ájgev, ja rádjaba sijddaj persåvnålasj gåhttjomav. Ietjá bále le soajttá buoremus sáddit aktisasj gåhttjomav æjgádijda klássan gånnå máhtti sárgestit goassa sihti ságastallamav. ¶ Dagu åvdebu nammadum, de le dábálasj oahppáj oassálasstet ságastallamij juo gå vádtsá 2. jali 3. dásen. Ávkálasj le jus oahppe oassálasstá, valla muhttijn le ållessjattugijda dárbbo aktan ságastit gå máná ælla lahkusin. Ihkap ållessjattuga máhtti akti jahkáj æjvvali ságastalátjit galluga. ¶ Muhtem æjgádij mielas galggi dá ulmutja oassálasstet ságastallamin: ¶ Buoragit doajmmá ságastallamijn gå máná e oassálasste. ¶ Giehpebuv le sáhkadit gássjelis ássjij birra gå máná e oassálasste. ¶ Muhttijn sihtap ságastallat juoŋga birra gå máná e oassálasste. ¶ Buorre le gå oahppe oassálasstá, de oadtju rámpov ja aj nievrep ságajt ¶ gullat. ¶ Diedo buoremusát juogeduvvi gå juohkkahattja oassálassti; oahppe, ¶ æjgáda ja åhpadiddje. ¶ Gåhttjomin bierri tjuodtjot mij galggá åvddånahttemságastallama sisadno, ja gudi galggi oassálasstet. ¶ Ladnja Klássaladnja buoragit hiehpá tjåhkanibmáj åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gaskan. Luluj ávkken liehket oahppe barggosajen tjåhkanit, gehtjatjit barggamsajev, sárggomijt jali ietjá skåvllåbargojt. ¶ Máhttelis le ietjá lanjájt adnet åvddånahttemságastallamij, duola dagu juogoslanjáv jali skåvllågirjjevuorkáv. Lanján hæhttu liehket máhttelis buoragijt ja ráfen ságastallat. ¶ Luondulasj le æjgáda, oahppe ja åhpadiddje sæmmi bievde birra tjåhkkåhi gå ságastalli. Praktihkalasj organiserim galggá tjielggasit vuosedit divna oassálasste ságastallamin li avtaárvvusasj oassálasste. ¶ Ájgge Åvddånahttemságastallamin galggap astot ságastallat. Juohkkahasj hæhttu oadtjot javllat majt sihtá. Tjåhkanime låhpan galggá liehket assto tjoahkkájgæsátjit ja hábbmitjit ulmijt åvddålijguovlluj. ¶ Moattes æjgádijs javlli sij sihti edesik 30 minuhtajt dákkir ságastallamij. Guorradallamin æjgádij gaskan javllin muhtema návti tjåhkanime ájge birra: ¶ Guhkedit ságastallamav 30 minuhttaj, vaj oadtjop buorre astov, ja ¶ åhpadiddje ij dárbaha gåktuk maŋŋunit. ¶ Sihtap guhkep ájgev gå 30 minuhta. ¶ Jus juohkkahasj galggá javllat majt sihtá le dárbbo binnemusát 30 ¶ minuhtajda. ¶ Njunnjusj Álu le luondulasj åhpadiddjáj ságastallamav jådedit. Gå ságastallamav gárvedibá máhtteba oahppe ja åhpadiddje guorrasit goabbá galggá majt åvdedit ságastallamin, ja ihkap oahppe jådet oasev ságastallamis. Åhpadiddje gudi lij dibddám oahppijt ságastallamav jådedit, li åtsådallam oahppe le ålov oahppam, vájku li guhkep ájgev dárbaham gárvedattijn gå buohtastahttá dábálasj tjadádime hárráj. ¶ SÁGASTALLAMA SISADNO ¶ Maŋus gehtjastit Åvddånahttemságastallam galggá liehket plánidum ságastallam skåvlå ja sijda gaskan, ja tiebmá hæhttu gárveduvvat ságastallama åvddåla. Máhttá ávkken liehket jus ságastallama álgon máhttsi åvdep ságastallamij, ja gæhttji gåktu oahppe le åvddånam dalutjis. Le oahppe jåksåm dajt mierijt majt åvdep tjåhkanimen oattjoj? Lidjin miere ávkálattja oahppe åvddånahttemij? Oahppe, æjgáda ja åhpadiddje árvvustalli båhtusijt ja sjiehtadi ådå mierijt oahppáj. ¶ Åvddånahttemulme Vuodoskåvlån li moadda aktisasj ulme åhpadibmáj, fágalattjat ja aj sosialalattjat. Ulme vuosedi majt oahppe galggá oahppat juohkka dásen. Åvddånahttemságastallamin viertti guoradallat majna oahppe rijbat. Majt miejnni oahppe iesj? Aktan åhpadiddjijn máhttá oahppe sjiehtadit ådå ulmijt åvddålijguovlluj. Ulme galggi gájbbadusájt buktet oahppáj, valla aj gájbbádusájt oatsodibmáj æjgádijs ja åhpadiddjijs. Åvddånahttemulmev hæhttu dåhkkit mihttit, ja oahppe ja æjgáda hæhttuji agev diehtet jus ulmme le jåvsådahtte. ¶ AKTISASJBARGGO (buojkulvisá) Ulmme: ¶ Buojkulvisá oasseulmijda: ¶ Åvddånahttemmiere máhtti aj tjanáduvvat ájnegis fágaj jali ájnegis dahkamussaj majna oahppe galggá barggat. Ulme máhtti aj liehket barggamvuogij ja máhtudagáj birra, jali ienep sosialalasj hámijn, dagu buktet iehtjádij aktisattjat barggat. ¶ Dálla galggap aktisasjbargov gæhttjat åvddånimsuorggen. Ájnas le oahppáj máhttet aktisattjat barggat jus galggá buoragit doajmmat fágalatjat ja sosialalattjat, skåvlån ja maŋŋela gå barggagoahtá. Skåvlån galggá oahppe aktisattjat barggat iehtjádij, guovtes aktan ja aj juohkusijn. Oahppe galggi oahppat duov dáv barggamvuogev duola dagu prosjæktabargov. Dan diehti hæhttuji oahppe buktet aktisattjat barggat. Makkir oasseulmijt hæhttu ållidit jus galggá buorre aktisasjbarggo? Ájnas le oahppe ja æjgáda dåbddi oasseulmijt mierredum åvddånahttemulmmen. Oahppe hæhttu oahppat mij la aktisasjbargo sisadno, ja viehkev oadtjot gehtjatjit gåktu doajmmá ulmij hárráj. ¶ Åvddånahttemulme galggi hiebaduvvat juohkka ájnegis oahppáj. Oahppijda gudi ælla nav smidá, soajttá sjaddat gássjel jus galggi buohtastahteduvvat oahppij gudi li smidásappo. Jus biedjá dættov aktisasj ulmmáj ja oasseulmijda, de soajttá oahppe dåbddå ietjas tjuorbben, mij ij la buorre åvddånahttema hárráj. Åvddånahttemságastallamin hæhttup duodastit gåktu oahppe doajmmá ja gåktu åvddån ietjas máhtukvuodaj hárráj. Åvddånahttemságastallam galggá liehket tjåhkanibme gånnå måvtåstahttep bargatjit almma åvddånahttemulmij vuosstij. ¶ Oahppe máhtudáhka Skåvlå ulmme aktan sijdajn le åvddånahttet oahppe ållåsasj máhtudagáv, gånnå ålles almasj le guovdátjin. Skåvlån galggá oahppe soapptsot ja oahppat. Åhpadimen galggá oahppe oahppat juohkka fágan. Duodden máhtudagáv ådåsis anátjit, de galggá oahppe aj oahppat ájádallat dan birra ja adnet dav skåvlån, sijdan ja maŋŋela barggoiellemin. ¶ Oahppe oadtju uddni stuoráp åvdåsvásstadusáv ietjas oahppamis ja åvddånimes. Ienep gå avtan skåvlån barggoplánajt adnegåhti, ja dákkár barggamvuohke rávkká vaj oahppe iesj dahkamusájt pláni ja tjadát. Dan diehti dárbaj oahppe máhtov duon dán barggamvuoge birra. ¶ Oahppe hæhttu aj buoragit dádjadit gåktu sån doajmmá. Majt sihtá javllat åvdåsvásstádusáv válldet ietjas oahppamis? Åvddånahttemságastallamin máhttá dat liehket ávkálasj ássjen man birra ságastallat. Gåktu jáhkká oahppe sån iesj válldá åvdåsvásstádusáv ietjas oahppamis? ¶ Duodden fágalasj åvddånibmáj ja barggamvuohkeoahppamij, hæhttu oahppe aj åvddånahttet máhtojt gåktu iehtjádij siegen doajmmat. Dáv sosiálalasj máhtov hæhttu oahppe oahppat ja adnet sæbrástallamin ja aktisasjbargon. Gåktu oahppe soapptsu vuoset gåktu oahppe doajmmá sosiálalattjat. Dan diehti le ájnas oahppes gatjádit gåktu skåvlån soapptsu. Soapptsu gus klássan ja skåvlån? Boahtá gus ájgás åhpadiddjij ja guojmmeoahppij? Le gus oahppe smidá árvvon anátjit nuppijt? ¶ Fágalasj åvddånahttem Fágalasj åvddånimen le ájnas gæhttjat gåktu oahppe doajmmá ájnegis fágajn. Åvddånahttemságastallamin bierriji oahppe ja æjgáda diedojt oadtjot oahppe máhtudagá birra juohkka fágan ulmij ja oasseulmij gáktuj. Mánájskåvlån árvustalli dáv máhtov karakteraj dagi. Nuorajskåvlån karáktera dahkamusájn ja gávddakaraktera vuosedi oahppe máhtudagáv juohkka ájnna fágan. Huoman le gal ájnas váj káráktera tjielggiduvvi ja oahppe bagáduvvá. Dála tjuovvu buojkulvis diededibmáj dároåhpadiddjes oahppáj nuorajskåvlån: ¶ Dån ålov diedá ja tjálá duv tjállusin tjálle birra. Buorre gå aná sitáhtajt girjijs ja majt tjálle iesj le javllam. Buorre gå ålov tjálá, ja dån buoragijt tevstav åsijda juogá. Dujna lij nágin tjállemvige, ja hæhttu sierraláhkáj tsæhkkáj barggat. Lev nágin kommentárajt sijddobælláj tjállám. Lågå dajt ja gehtja låhkåmgirjen b. 140. Mujte aj mierkkit njuolggahålan. ¶ Dát le sierraláhkáj ájnas jus oahppen lij gássjelisvuoda fágajn jali fáhkasuorgen. Tjielggidusáj ja bagádusáj baktu oahppe dádjat gåktu máhttá buoredit ietjas oahppamav ja máhtov. ¶ ÅVDÅSVÁSSTÁDUS IETJAS OAHPPAMA ÅVDÅS (I) (buojkulvis) ¶ ÅVDÅSVÁSSTÁDUS IETJAS OAHPPAMA ÅVDÅS (II) (buojkulvis) ¶ Le gus oahppen gásjelisvuoda fágan, váj nievres båhtusijt oadtju dan diehti gå ij nuohkásav barga? Majt oahppe iesj miejnni? Máhttá åhpadibme ja viehkke skåvlån buorebut doajmmat? Dá gatjálvisá máhtti ávkken liehket gå barggagåhti åvddånahttemságastallamijn. Dadi vuorrasap oahppe le, dadi buorebut dádjat gåktu iesj doajmmá. Ávkken le aj gæhttjat gåktu æjgáda máhtti viehkedit vijdábut åvddånahttemin. ¶ Sosiálalasj åvddånahttem Skåvlån lij moadda mærrádusá ja njuolgadusá man vuosstij sihti oahppe galggi åvddånit ja majt sihti oahppe galggi tjuovvot. Dákkir mærrádusajs ja njuolgadusájs badjáni guotto ma li buore skåvllåbirrásij, ja oahppe, æjgáda ja åhpadiddje bierriji dajt aktan gávnadit. Oahppe hæhttu oahppat gåktu suv dábe ja dåmadimvuoge bájnni klássa- ja skåvllåbirrusav. Ájnas le aj oahppáj oahppat mierijt biedjat goassa dåbddå ij iehtjádijs vieleduvá. ¶ Gåktu åvdebut lip nammadam de le máhtudahka aktan doajmmat ja aktisattjat barggat vuodon sosiálalasj ja adjáj fágalasj åvddånibmáj. Iehtjádijt árvvon adnet ja gierddisvuohta libá aj ájnnasa dási. Mij la dáj moalgedimij sisadno? Ja gåktu máhttá oahppe åvddånit viehkedime ja gierddisuovda hárráj? Buojkuldagá hæhttuji tjielggiduvvat oasseulmij baktu. Dánna aj le máhttelis árvustallamsjiemáv adnet. Makkir oasseulmijda máhttá oahppe rahtjat gå le sáhka vieledimes ja gierddisvuodas? ¶ Tjoahkkájgiessem ságastallamis ja ådå åvddånahttemulme Buorre ságastallamin le tjoahkkájgæsos gånnå sjiehtat ådå sosiálalasj ja fágalasj åvddånahttemulmijt boahtte barggoájggegávddaj. ¶ VIELEDIBME JA GIERDDISVUOHTA Ulmme: ¶ Oahppen le vieledibme ja gierddisvuohta ietjas guojmmeulmutjij hárráj Oasseulme (buojkulvisá): ¶ Oahppe le gierddis sijájn gudi dav dárbahi ¶ Oahppe doarjju ja bælos sijáv gudi illastuvvi ¶ Oahppe iehtjádij iesjárvov vielet ¶ Tjoahkkájgæsos máhttá liehket juogu tjálalattjat jali njálmálattjat, valla jus ulme lij ájnnasa oahppe åvddånibmáj le buoremus tjálalattjat. Gå le oahppe åvddånahttema birra sáhka, bierri sån aktijvalattjat oassálasstet gå åvddånahttemulmijt sjiehtat, aj dajt ulmij hárráj ma galggi tjálalattjat liehket. Ulme hæhttuji liehket gallegahttja ja oane. Álu la nuoges guovtijn jali gålmåjn ulmijn. Nav la álkkep vuojnnet jus oahppe åvddån váj ij. Máhtti aj sjiehtadit jus oahppe galggá oatsoduvvat åhpadiddjes váj/jali æjgádijs. ¶ Gåktu åvdåsvásstádusáv juohket oahppe, æjgádij ja skåvlå gaskan Tjoahkkájgiessemin le luondulasj guorrasit gænna l oajvveåvdåsvásstádus gåtsedit juohkka ájnna ulmev. Åvdåsvásstádusáv máhttá ja bierri juohket oahppe, skåvlå ja æjgádij gaskan. ¶ Gåtsedit ulmijt guovte åvddånahttemságastallama gaskan Ájggegávdan guovte ságastallama gaskan le ávkálasj jus oahppe, æjgáda ja åhpadiddje duolla dálla rudnali ja ånigattjat subtsasti gåktu oahppe åvddån. Dáv máhttá dahkat tjálalasj diededibmen oahppebargguj, oahppeságastallamin, e-påsta jali telefåvnå baktu. ¶ SIERRALÁGÁSJ HÁSSTALUSÁ ¶ Máná duojna dájna máhtukvuodajn Máná skåvllåj båhti duojna dájna dárbujn ja åtsådallamijn. Jus galggá åhpadimev hiebadallat nav buoragit gå máhttelis ájnegis oahppáj, de le ájnas æjgádijda diedojt vaddet máná birra skåvllåj. Muhtem mánájn li gássjelisvuoda fágajn ja iehtjádijn li gássjelisvuoda sosiálalattjat doajmmat. Nievrret gullat jali vuojnnet, máhttá aj hieredit oahppe suopptsomav, oahppamav ja åvddånimev. Buorre diedo ja ságastallam sijda ja skåvlå gaskan buoret dáv. ¶ SJIEHTADUS ¶ Ulmme: ¶ Vásstediddje: Buoredit låhkåmav tjavggalåhkusijn 10 min. mánnodagá ja gasskavahko ¶ Oahppe Ållit sijddabargojt barggoplánan ¶ Oahppe/æjgáda Ij hiemssedit suv guhti sáhkat ¶ Oahppe Tjále gájkka diedojt táblluj ¶ Åhpadiddje ¶ oahppe ¶ æjgáda/åvdåstiddje ¶ åhpadiddje ¶ Oadtju gus duola dagu oahppe gudi lij smidá skåvlån nuoges hásstalusájt skåvllåbiejve birán? ¶ Rijdo ja gåktu rijdojt dåmadit Åvddånahttemságastallam galggá liehket positivalasj guládallam oahppe, åhpadiddje ja æjgádij gaskan gånnå oajvvetjalmos le gåktu oahppe doajmmá ja suv åvddånahttem. Ij la gal nav ahte ep galga gássjelisvuodaj birra giehttot, valla rijdoj birra le máhttelis ietjá tjåhkanimen giehttot. Muhtem rijdojt hæhttup dalága dåmadit. Åvddånahttemságastallamav hæhttu de ietjá bálláj sjáhtjalit. ¶ Oahppe ja æjgáda e galga gåvvat, valla boahtet åvddånahttemságastallamij positijvalasj vuorddemusáj. ¶ Åvddånahttemságastallam ja unneplågogiela oahppe Skåvllåj båhti oahppe duot dát lándas ja kultuvras. Moattekultuvralasj sebrudak le vaddám moattekultuvralasj skåvlåv ja moatte láhkáj buorep skåvllåbiejvev. Skåvlå ja sijda aktisasjbargguj le ådå hásstalus sjaddam. ¶ Vuojnno skåvllåj máhttá liehket ietjálágásj kultuvras kultuvrraj. Vuonan le dábálattjat buorre aktisasjvuohta æjgádij ja åhpadiddje gaskan, valla muhtem kultuvrajn le vas hæjop aktisasjbarggo. Hiebadahttet aktisasjbargov ja avtaárvvusasj ságastallamav oassálasstij gaskan, soajttá hásstálussan sjaddat, valla ájnas le aktan ságastallat oahppe åvddånahttema diehtij. Muhtem kultuvrajn ij la dáhpe tjåhkanimijda skåvlå ja sijda gaskan, ja æjgáda viehka ålov åhpadiddjev vieledi. Dan diehti soajttá sjaddat gássjelis buorre ságastallamav tjadádit. Dan diehti le ájnas buorre birrasav tjåhkanime birra hábbmit. Buorremielakvuohta, rabásvuohta ja sierra væhttsásvuohta li gájbbádusá jus ságastallamijn galggá vuorbástuvvat. Åhpadiddjáj le ájnas dádjadit ja dåhkkidit máná ja æjgádij kultuvralasj duogátjav. Álu vierttip dåhkkidit jus åhpadiddje hæhttu ienebut diedojt vaddet ienni gå ságastallat. ¶ Ulmutja gudi ietjá lándajs ja kultuvrajs båhti, soajttá gássjelisvuodav adni gielajn. Dan diehti soajttá sjaddat gássjel ságastallat. Mánájn ja æjgádijn gudi áttjak li Vuodnaj boahtám, li diedon stuoráp gássjelisvuoda diedoj hárráj gå siján gudi lij årrum dánna nágin jagev. Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjij gudi dav dárbahi. ¶ Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjijda gudi dárbahi. Åtsådallama vuosedi luluj dárbbo dålkkåj ságastallamijn sijájn gudi dánna lij guhkev ¶ årrom ja aj sijájn gudi li áttjak boahtám. Ájnas le divna æjgáda oadtju dajt diedojt majt dárbahi, ja bessi gatjádit gatjálvisájt ja skåvllåj diedojt vaddet. ¶ Iednegiellaåhpadiddje skåvlån luluj liehket ressurssan ja aktisasjbarggoguojmmen åhpadiddjáj, oahppáj ja æjgádijda, valla ij la vuogas suv dålkkån adnet åvddånahttemságastallamin. ¶ IERIDIS ÅVDDÅNAHTTEMSÁGASTALLAMIN ¶ Ieridit ságastallamav jahkedáses nubbáj Sisadno ja jådedibme máhttá liehket ietjálágásj klássas nubbáj. Skåvlåj gaskan aj soajttá liehket sieradus. Vájku luluj sieradus, galggá skåvllå ja sijdda aktisattjat barggat åvddånahttemságastallamij. ¶ Ságastallamin le luondulasj dættodit duov dáv tiemáv mij hiehpá jahkedássáj. Ságastallam aj rievddá gå oahppe nuorajskåvllåj álggá. Duodden dasi majt åvddåla li vuorodam, de árvustallam karakteraj baktu sjaddá ådå tiebmán ságastallamijn. ¶ Variánta Mánájskåvlån le dáhpe sosialalasj dåjmajt vuorodit, madin fágalasj åvddånibme le ájnnasamos nuorajskåvlån. Akta oajvvemåhkke åvddånaht temságastallamijn le ålles ulmutjav tjalmostahttet. Jus dáv galggá nahkat, de hæhttu dættov biedjat gåktu oahppe doajmmá sosialalattjat ja aj fágalattjat. Ij la dárbbo juohkka tiemáv juohkka ságastallamin åvdedit, valla dættodit dav mij le luondulasj mierredum ájggegávdan. ¶ Madi avta ságastallamin le mátematihkka ja dárogiella tiebmán, de la nuppen ságastallamin praktihkalasj ja estetalasj fága tiebmán. Barggamvuoge máhtti aj liehket tiebmán ságastallamin. Gåktu oahppe sosiálalattjat doajmmá bierri liehket tiebmá juohkka åvddånahttemságastal lamin. ¶ Vájku tiemá máhtti ja bierriji rievdaduvvat ságastallamis nubbáj, de la ájnas oahppáj ja æjgádijda váj ássjen sjaddi da ássje massta sij ienemusát berusti. Buorre gárvedibme ja ságastallam oassálastij gaskan sihkarasstá buorre båhtusav gájkajda. ¶ Diehti gus ¶ FUG – Vuodoskåvlå æjgátjuogos – le juogos æjgádijs, nammaduvvam Gånågisás stáhtaráden nielje jahkáj. Juogos le rádevadde orgádna Åhpadus- ja dutkamdepartemænntaj. Juogos galggá æjgádij ja oahppij vuojnojt skåvllåsebrudagán åvdedit ja gárvedit buorre aktisasjbargov sijda ja skåvlå gaskan. ¶ Foreldreutvalget for grunnskolen Postboks 8119 Dep. 0032 Oslo www.fug.no www.foreldrenettet.no bestilling@fug.no post@fug.no Tlf.: ¶ 22 24 75 63 Fáksa: 22 24 75 90 ¶ lágan tjuodtju æjgádijn le oajvveåvdåsvásstádus mánáj åhpadimes, ja danen le siján oasseåvdåsvásstádus skåvlån? ¶ dån máhtá mánáj åhpadimev ja skåvllåájgev vájkkudit ájrrasin æjgátráden, FAU:an jali aktisasjbarggojuohkusin/stivran? ¶ juohkka oahppen la riektá hiebadum åhpadussaj ietjasa vaddásij ja máhtudagáj milta? ¶ oahppijn gænna ælla vuojga ávke dábálasj skåvllåfálaldagás li riektá sierraåhpadibmáj? ¶ juohkka oahppen le riektá buorre fysihkalasj ja psykososialalasj birrasij mij åvdet varresvuodav, soapptsomav ja oahppamav? ¶ æjgádijn le riektá gujttit? ¶ Stivrrajådedi ddje Tone Finnesena buorástattala mhålla Árrana dutkamkonferánsan snjuktjamáno 21.-22. biejve jagen 2006 Ájluovtan Divtasvuonan ¶ Sámediggepresidænnta! ¶ Konferánssaoassálasste! ¶ Árran julevsáme guovdátja åvdås sávav gájka oassálasstijt dán konferánsan vájmulattjat buoris boahtem Divtasvuodnaj, Ájluoktaj ja Árranij. Midjij le stuorra ávvo gå nav moattes hálijdi oassálasstet mijá dutkamkonferánssaj giela, varresvuoda, kultuvra ja sebrudagá ássjij birra. Sierraláhkáj hávsske le gå sámediggepresidænnta le vuorodam giehttot dutkama saje birra sáme sebrudakåvddånimen. Buorisboahtem aj didjijda gudi ietján galggabihtit dán konferánsan hållat. Buorre mielajn vuorddep dijá åvddånbuktemijt. Buorisboahtem oajválattjajda, guojmmeinstitusjåvnåjda ja gájka iehtjádijda gudi lihpit diehki boahtám mijá siegen oassálastátjit. ¶ Udnásj konferánssaj li boahtám guosse guhkket ierit, - gitta Oarjje-Áfrikas. Stuorra ávujn sávvap Mike ja Sabrina Adams guoktáv aktan studentaj buorisboahtem Árrani. Sávvap dij mijá siegen uddni soapptsobihtit. Dahkam lip sierra prográmmav sierra lågådallamij mij muhtem mærráj le konferánsa buohtalahkkuj. Lulun dá lågådallama viehkken årrot iemeálmmukássjij bargon mijá oasen væráldin. Sæmmi båttå sávvap lulujma oahppat dijá åtsådallamijs dijá rahtjamin buoredittjat iellemdilev dijá sebrudagán. Tjuovvus vuorbbe dijá åhpadusán, dijá bargon ráfe ja såbadallama gáktuj, ja Hábmera ja Divtasvuona guossidimen! ¶ Árran sáme institusjåvnnån le uddni gæjnnojuogádisán. Stivrra l doajmmaj biedjam bargov man ulmme l evaluerit ja árvustallat ådå strategijajt Árrana dåjma hárráj boahtte ájgijda. Konferánssa l oassen dát bargos. Jus aktak imájdallá man guhkás lip jåvsådam dájna bargujn, de máhttep javllat stivrra galggá dá jage dahkat ådå strategalasj vuodov gånnå boahtteájge hásstalusá li vuodon. Dat goasská duola dagu Árrana rollav oassálassten moattelágásj sebrudakåsijn. ¶ Tiemá dán konferánsan li sáme giella-, varresvuoda ja sosial-, kultuvrra ja sebrudakdutkama. Vuodon gå galggap dáj ássjij birra giehttot, bessap gulldalit dutkama rolla birra sáme sebrudakåvddånimen ja gájkbadjásasj hásstalusáj birra sáme dutkama hárráj. Ja de lagábut giehttop hásstalusáj birra ma guosski juohkka ájnna tiebmáj. Ulmme l gávnnat suorgijt ja gássjelisvuodajt majt mij Árranin lulujma snivábut guoradallat aktan gájkka daj institusjåvnåj ja oajválattjaj gudi li dáppe uddni. ¶ Dájna vuojnojn lip viehka mihá gå stáhttatjálle Berit Oskal Eira Barggo- ja sebrudahttemdepartementan javlaj ”julev- ja oarjjelsáme dutkam lulujga ájn vil tjielggat boahtteájge sáme dutkamprográmma profijlan” Vuonarijka dutkamráde konferánsan sáme dutkama birra 22.-23.02.2006. ( www.odin.dep.no/aidnorsk/aktuelt/taler/politisk_ledelse/dok-bu.html ). ¶ Dáv hásstalusáv Árran sihtá duodaj válldet, ja hasodav dijáv snivábut giehttot dán birra juogosbargujn. Danna galggap ham giehttot guojmmevuoda ja institusjåvnåj aktisasjbargo birra nasjunálalasj ja aj rijkkajgasskasasj vuojnojn. ¶ Tjåhkanimhuodnahij vuolus váttsedahttijn ájtsajda ihkap muhtem gåvåjt ma siejnen gahtsahin. Dát la dájdda sáme dájddáris Elle Hánsas - Keviselie - Hans Ragnar Mathisenis. Vuosádusáv la gåhttjum ”gemini” - ”juomitja” ja dat le dánna gitta konferánsa maŋŋela. Dát le vuobddemvuosádus, ja máhttelis le dájdav oasstet. ¶ Konferánsav ásadittjat darbaj rudájt. Gijttep Vuonarijka dutkamrádev ja ABM-utvikling gå li konferánsav ruhtadam. ¶ Sávav gájka oadtju ávkálasj biejvijt dáppe Hábmerin ja Divtasvuonan. Sån gut galggá tjåhkanime plenumoasev jådedit le Árrana åvdep stivrajådediddje Håkon M. Pettersen. Valla åvddål sån sáhkavuorov oadtju, de sidáv: ¶ Adr: 8270 Drag/Ájluokta Tlf: 75 77 51 00 Fa ks : 75 77 51 01 Org.nr: 976550234 Bank: 4509.11.56885 ¶ E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no ¶ Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. ¶ Åvdebut lidjin dåssju ájnegisá sámijs Divtasvuonan gudi oadtjun åhpadusáv maŋŋela vuodoskåvlå. Kaia Kalstad (Pier Nilso Gáddjá) lij akta dajs. Sån la riegádam jagen 1935, bajássjattaj ja vuodoskåvlåv Måsken váttsij. Maŋŋela vuodoskåvlå váttsij joarkkaskåvlån Àjluovtan, ja de realskåvlån suohkanguovdátjin Gásluovtan. Moadda jage bargaj sadjásasjåhpadiddjen duon dán skåvlan. Vijmak, gå máná lidjin stuorránam, álgij Råmså åhpadiddjeskåvlå åhpadusfálaldahkaj mij lij sirdedum Råmsås ierit. Jagen 1982 åhpadiddjeåhpadusájn gergaj. 80- ja 90-låk jagij nalluj lågåj julevsámegielav, duojev ja sáme kultuvrav ja åhpadusáv. ¶ 1981 jage rájes åhpadij julevsámegielav Gásluovta skåvlån. Kaia Kalstad la læhkám ájrrasin Sáme Åhpadusráden. Maŋŋela gå pensjonisstan sjattaj la vilá julevsámegielajn ja kultuvrajn barggamin, duola degu tjállám ja jårggålam oahppogirjijt. ¶ – Lidjiv dan ájge ulmusj. Dav gárgadisáv Kaia Kalstad moaddi gærddu gå galgga tjielggit ietjas válljimav sámegiela ja kultuvra gáktuj. Ietjas válljimav oahppen, åhpadiddjen ja ieddnen. Ja dat ájgge lij dárojduhttemájgge. Dárojduhttemájgen ij lim sámevuodan makkirik árvvo. Sámevuohta lij ienni fámmba. ¶ – Gå realskåvlån vádtsiv, de juo allasim jáhttiv gå iesj mánájt oattjov, de galgav sidjij dåssju dárogielav hållat. Ja nav aj sjattaj. Mån dåssju dárogielav mánájda sáhkadiv. Huoman lij sijá bæjválasj dille dárogielak sámemánnán Gásluovtan garrasabbo gå muv bæjválasj dille sámegielagin Måsken lij læhkám. Ja gå máná lidjin 12-13 jage vuorrasa, de gájgodin munnuv áhtjijnis gå ejma la sijáv sámegielav oahppam. Liehket sábmen, ja ij sámegielav máhttet lij sijá mielas nievrre. Maŋŋela li ietja ráhtjam sámegielav oahppat ja dálla sámásti mánájdisá. ¶ Moaddup jahkáj 1942 gå Kaia lij gietja jagák ja skåvllåj álgij. Doaroj sinna lij, valla rahtedis sijdan Måsken Divtasvuonan ittjij doarro nav vuojga diehttu. Skåvllå lij gåjt degu ieme. ¶ – Mij lijma hæjo, valla ij lim miján ållu nieda. Ietjanimme miján lidjin biebmo, guolle ja bierggo. Biktasijt ietja goarojma. Ja miján ij lim aktak gejna ietjama buohtastahtijma. ¶ Måsske lij dalloj degu dálla, sebrudak gånnå dåssju sáme årrun. Bæjválasj giella lij sámegiella. Gájka ietján gå åhpadiddje sámástin. Åhpadiddje bådij Giehtavuonas Råmsås, ja dåssju dárustij. Læhkám lij oajvven doarrodievnon ja danen de struktuvrav, vuogádusájt sidáj. Sån lij vállduk ålmåj, ja skåvlån åroj. Juska vil lågev jage sámegielagij siegen åroj, de ittjij sámegielav oahppam, valla maŋenagi gal bájke ulmusjdábijda oahpástuváj. Sujna lij vanntsa majna iesj sugáj ja guollij. Gå måskega guollitjit galggin, ja ettjin vædtsagijt degu ájrojt, hávsgárev jali hagŋojt gávna, de ietjá vantsas luojkkalin. Åhpadiddje ittjij dav dádjada, ja de luojoj áhttjásim ulmutja sujsta suoládallin. – Dáppen e aktak suoláda, javlaj áhttjám. – Tjuovo sæmmi vuogev iesj ja luojka majt dárbaha. ¶ Juska dal åhpadiddje lij ládde, de ittjij amugin aneduvá. Váttsij sámegábmagij degu iehtjáda Måsken. Sujna lidjin nav sieldes ållo girje, ja mij sujsta girjijt oattjojma luojkkat. ¶ Mij lijma skåvlå lagámus ráddná, årojma dåssju 100 mehtera skåvlås ierit, ja dan diehti lij miján aktijvuohta åhpadiddjijn juo åvddål gå skåvllåj álgijma. Nav de åhpajma binnáv dárogielas, ja gå vuostasj klássaj bådijma de vehik dádjadijma majt åhpadiddje javlaj. De lij de væráp dåjda gudi ietjá sajijs vuonan båhtin, gejn ij lim bæjválasj aktijvuohta dárogielagij. Mijáv ittjj aktak sámástimes buorggum, skåvlån mij oahppe dåssju sámástijma nubbe nubbáj. Valla gå åhpadiddjijn galgajma sahkadit, de vierttijma dárustit juska dal agev ejma riekta bágojt gávna. ¶ Skåvlån lij dåssju akta åhpadimladnja, ja oahppe skåvlån vádtsin vuorrolakkoj. Stuoraga ja smávuga 3–4 vahko ájgen. Skåvllå lij dárogielak skåvllå sáme sebrudagan, ja ij lim goassak sáhka skåvlåv midjij sámemánájda hiebadit. Dan ájge ij lim ga sáhka åhpadimes sábmáj jali åhpadimes sámegielav. ¶ -Vájku binná dárov máhtijma lij gássjelis læksojt dádjadit. Álu ålgolt åhpajma tevstajt majs ejma nav ednagav dádjada. Dalloj hæhttujma skåvllåbeŋka guoran tjuodtjot gå galgajma læksojt subtsastit. Gå lidjiv 9–10 jagák, de lij miján lækso Lasarusa ja boandás ålmmå birra. Oahppe guhti gåhtjudaláj læksov subtsastit dåssju tjuottjoj beŋka guoran ja ittjij tsuvke majdik. Ittjij mujte, ja ij lim ga dádjadam. Åhpadiddje suhttagådij. De vijmak bådij: ( «Lasarus lij degu gáhtto» ). Oahppe lij emadussjam juhtusa birra lij sáhka gå bena suv hávijt njoaloj, ja de ittjij mujte ietjá juhtusav gå gáhttov. Mij ietjá oahppe tjajmmusav luojtijma. Åhpadiddje ajn vil suhtaj, ja oahppe hæhttuj skámádimtjiehkaj. Dat dáhpádus la munji mujttuj tsieggam. Sieldes lij gå oahppe stráffuduváj gå ittjij dádjada. Dakkir vierredagojs mánáj vuosstáj lidjin moadda. Juska ællim diehtomielalattja, de huoman lidjin vierredago. ¶ Gå oahppe dåssju binnáv emadussjin dassta majt åhpadiddje giehtoj, de muhttijn sjattaj imálasj subtsas. Akti vielljam bådij ja áhttjáj javlaj: ”Mån iv almmáj sidá. Dåppen la moarrás Johannes guhti ulmutjijt ruossinávlli”. ¶ Iesj mån vuornnuv låhkåmis majt ittjiv dádjada. Áhttjám álu hæhttuj tjåhkkåhit muv siegen ja jårggålit sámegiellaj vaj dádjadiv. ¶ Doaroj maŋŋelattja juogeduváj skåvllå gålmå dássáj, ja de ij lim sadje divnajda skåvlån. Vuostasj klássa priváhta goaden åhpaduváj. Vuodnabat Gáddjá, (Kaja Mikkelsen, v. Andersen) lij åhpadiddjen. Sån lij nuorra sámenæjttso Divtasvuonas, ja jáhkáv realskåvlåv lij vádtsám. Sámegielak lij, valla åhpadij dárogiellaj nav gåk dáhpe lij dalloj. Ittjij de muv åhpada dajna gå mån stuorskåvlån vádtsiv ja sån lij åhpadiddjen smávvaskåvlån. ¶ Muv mielas lij skåvllåájgge buorre ájgge. Márjju lidjiv smidás oahppe guhti ittjiv nav álu åhpadiddje moares dárbaha bállat. Ja de årruv sijdan, ja áhttjám lij skåvllåbájkke njunnjusj. ¶ Skåvlån lij internáhtta gånnå dá oahppe årrun gudi ietjá sajijs vuonan båhtin. Internáhtan lij bårådimladnja ja gievkan, ja de guokta oademlanjá. Akta oademladnja báhtjajda, ja akta næjtsojda, 4-5 oahppe goappák lanjan. Internáhtan ij lim tjáhtje sinna, ij lim báda ja ij lim ga hivsik. Iemet internáhtan lij sijdaulmusj, ja sámástij oahppijda. Iemedin ja aj ieddnen lij mánájda nav guhkev gå lidjin skåvlån, 3–4 vahko ájgen. ¶ Måskke 1940-lågon. Internáhta iemet Bolette Andersen aktan mánáj: Sigrid Knutsen, Kaja Pedersen, Kaia Antonsen, Marie Knutsen, Kaia Kalstad ja Inga Knutsen. ¶ Giettjit klássan mån vuostasj bále oadtjuv sáme åhpadiddjev, Mikal Urheimav. Mikal lij mijá siegen skåvlån vádtsám ja bådij njuolgga realskåvlås. Vilá lij åhpadus dárogiellaj, valla jus lij juoga majt ejma dádjada de máhtij sámegiellaj tjielggit. Njuolgadusáj milta lij, sámegiella dåssju viehkkegiellan galgaj liehket. Valla åvdebut ij lim ga nav læhkám. Ejma mij dal Mikalav rat vieleda, dåssju gålmmå jage lij vuorrasabbo mijájs gudi váttsijma maŋemus jagev skåvlån. Valla jáhkáv huoman buoragit ulmutjahtijma. ¶ Vuodoskåvllåeksábma lij aktisasj divna skåvlåjda Divtasvuonan. Vuodoskåvllåeksámav váldijma gå lijma skálloskåvlån. Skálloskåvlån lidjin divna oahppe Divtasvuonan tjoahken Gásluovtan. Mij årojma priváhtaj lunna Gásluovtan gålmmå vahko. Vuodoskåvllåeksáman oahppe Måskes rijbbin gåjt sæmmi buoragit gå oahppe dåjs ietjá skåvlåjs suohkanin. Jáhkáv dassta bådij gå miján lij læhkám akta ja sæmmi åhpadiddje ienemus jagijt skåvlån. Ietjá skåvlåjn lij dille læhkám nievrep. Måske skåvllå lij ájnna skåvllå gånnå lidjin dåssju sámegielak oahppe. Dåjn eitjá skåvlåjn degu Ájluovtan, Vuolnán, Rudnávuonan ja Ráluovtan lidjin sáme- ja dárogielak oahppe, madin Gásluovtan lidjin dalloj dåssju dárogielak oahppe. Skálloskåvlån lidjin moadda oahppe duot dat skåvlås Divtasvuonan, ja mån iv mujte gievseduvájma, ja ij lim ga vuojga gássjel sábmen liehket. ¶ Åhpadusdásse lij hæjop guovlluj sámij gaskan dalloj. Ettjin gálles skåvlåjt maŋŋela vuodoskåvlå váttse. Tjerra Máddjá, (Marie Olsen, Ytre Kjærr), lij akta dajs vuostasj sámijs guhti åhpadusáv oattjoj. Sån skálluj lågåj jagen 1945 ja skihppijsujtárskåvlån Råmsån váttsij. Valla ittjij Divtasvuodnaj boade gå gergaj, Osluj årruj. Maŋenagi de soames ietján aj joarggin ietjá skåvlåj vuodoskåvllå maŋŋela nav gåk Belka Karel (Karl Amundsen Bælka) ja Lávra Sigmund (Sigmund Amundsen). Sigmund doarrodievnon åhpadusáv oattjoj. Soames jagev maŋŋela åhpadiddjeskåvlån váttsij. ¶ Jagen 1934 realskåvllå Gásluovtan álgaduváj. Álgus lij dat priváhta skåvllå, valla doaroj maŋŋela suohkan skåvlåv dåjmadij. Kolbjørn Varmann, guhti maŋebut lij stuorradikkeájras ja fylkkamánne, lij skåvlå álgadiddje ja njunnjusj álgus gitta jahkáj 1949. Dat skåvllå lij árvulasj ja aledij åhpadusdásev suohkanin, ja moattes sijájs gudi danna vádtsin maŋŋela mávsulasj virgijt suohkanin ja fylkkasuohkanin oadtjun. Valla ettjin muojon iehtjáda gå dárogielak nuora realskåvlån váttse. Jáhkáv Mikal Urheim lij ájnna sámegielak oahppe gå Varmann lij njunnjusj. ¶ Vuodnabat Gáddjá, (Kaja Mikkelsen, v. Andersen), lij vuostasj næjttso guhti álmmukallaskåvlån ja realskåvlån váttsij. Realskåvllå lij gålmåjahkásasj skåvllå, valla Gáddjá avtan jagen gergaj dajna. Gáddjá l gáktsa jage vuorrasabbo mujsta. ¶ Moadda jage maŋŋela gå mån vuodoskavlås gærggiv de lij ajn dábálasj nuorajda bargguj álgget gå lidjin vuodoskåvlåjn jali framhaldsskåvlåjn (åniájggásasj álmmukskåvllå giehtjajahkásasj vuodoskåvlå mánnela) gærggam. Soabmása gal oadtjun máhttelisvuodav maŋŋela degu vieljatja Samuel ja Paul Gælok. Framhaldsskåvlå maŋŋela såj moadda jage bargajga. Nubbe lij merramannulagán, ja nubbe bargaj snihkkárin. Ållesjattugin de vas skåvllåj álgijga, váldijga joarkkaskåvlåv ja åhpadiddjeskåvlåv. Dálla goappátja julevsámegielajn barggaba, ja sunnu barggo le ájnas. Paul la åhpadiddje, madi Samuel oahppogirjijt tjállá ja le dåjmalasj ietjá giellabargguj. ¶ Vuostasj sáme dåktårij gaskan lidjin gålmmå julevsáme; Jonas Kalstad Hábmeris, Magnar Kintel ja Arne Andersen Divtasvuonas. Da gålmås vuosedin; juska mij julevsáme lip gallegattja, de máhttep rijbbat. Ja juska maŋŋet bådijma, de gievrabut bådijma. Sij lidjin buorre åvddågåvån nuorabujda, ja julevsámij iesjdåbdov ja identitehtav viehkedin bajedit. ¶ Åhpadiddje lij muv måvtåstuhttám skåvlåjt vádtset, ja de sajev framhaldsskåvllåj Ájluovtan åhtsiv. Internáhtan skåvlån årruv. Dalloj ielvijma ij lim nav mielos sábmen liehket. Ejma gal vuojga alvaduvá, lijma gullam sámij birra gudi návroduvvin. Aktelasj li soames guhti tsuojggij gå sáhkadijma. Mij álu anijma boasto artihkkalav subtstantijva åvddåla. Værámus lij gå ejma dádjada manen boasstot javlajma. Gássjelisvuohta lij dåssju gå sáhkadijma. Tjálálattjat de rijbajma sæmmi buoragit gå iehtjáda. ¶ Ájn væráp sjattaj maŋep jage gå realskåvllåj Gásluovtan álggiv. Lijma dåssju nágin sáme gudi reaskåvlån váttsijma. Sæmmi bále gå mån álggiv, de álggin guokta næjttso ja guokta báhtja. Vájvalussjiv gå agev muv gæhttjalin divvot gå sáhkadiv, ja de áhttjásim javlliv skåvlås sihtiv hiejttet. Valla áhttjám javlaj: Gåhtjo Gásluovtoahppijt ieŋŋilsgielav hållat sæmmi buoragit gå dån dárogielav håla. Da bágo muv måvtåstuhttin. Huomahiv tjiehppe lav ham guhti guokta giela hålåv madi då iehtjáda dåssju avtav gielav hållin. Dat rájes de ittjiv vuojga berusta juska muv divvun. ¶ Gå realaskåvllåj álggiv lij Varmann stuorradikkeájras. Valla såjtij duolla dálla liehket sadjásasj skåvlån. Muv mielas sån lij mielos ja smidás åhpadiddje. Muv måvtåstuhtij, javlaj:- Kaia i galga jáhkket nievrep la iehtjádijs. Ij lim sån vuosstemielak sábmáj, valla ittjij huoman gæhttjala sámev åvdedit. ¶ Maŋŋela gå realskåvlån gærggiv barggiv bielnupjagev kåntåvrån. De lij Mikal Urheim åhpadiddjeskåvllåj álggám, ja akta nuorra ålmåj Gásluovtas lij åhpadiddjen Måsken. Valla ittjij sån Måsken soaptso, ja gassko jage hietij. Divtasvuona skåvllåoajvve de mujna guládaláj ja gatjádij jus hihkaliv Måsken jahkebielev skåvllit. Nav de åhpadiddjen båhtiv Måsskåj vuostasj bále. Ja mån lidjiv dan ájge ulmusj, åhpadiv degu åhpadiddje muv åvddåla lidjin dahkam – dárogiellaj. ¶ Skåvllå lij dalloj gålmå dássáj juogedum. Næjttso Måskes smávvaskåvlåv skåvllij. Sujna lij dåssju framhaldsskåvllå. Dan diehti de mån, guhti realskåvlåv lidjiv vádtsám, ja gænna lij alemus åhpadus skåvlån ja bájken, stuorskåvlåv hæhttujiv skåvllit. Moadda jage lidjin læhkám åhpadiddje gudi ettjin bissánam. Båhtin ja mannin. Nuorra ulmutja gejn ij lim åhpadiddjeåhpadus. Dåssju oanegis ájgev lidjin Måsken. Gå ettjin sámegielav máhte, de ettjin soaptso. Gå mån Måsskåj åhpadiddjen båhtiv de muv mielas mahtudakdásse lij hæjop gå dalloj gå mån skåvlån vádtsiv. De vidtjuv dásev låpptit. Mujna ij lim makkirak pedagogihkalasj máhtudahka, dåssju diehtiv barggat hæhttu, ja oahppe galggin oahppat. Unnavieljatjam áttjásim ja æddnásim gujttij mån lidjiv værámus skåvlik guhti Måsken lij læhkam. Valla båhtusa gal sjaddin, moattes oahppijs joarkkaåhpadusav válldin, ja soabmása aj alep åhpadusáv oadtjun. ¶ Galggiv dåssju jahkebielev Måsken skåvllit, valla nuppev jagev ajn danna sjaddiv. De lij Mikal Urheim gærggam åhpadiddjeskåvlåjn ja Måsskåj bådij. Oattjoj ájnna ållesájggásasj åhpadiddjevirgev mij lij Måsken dalloj. Mån åhtsiv, ja oadtjuv ådå bargov sadjásasj åhpadiddjen Guovddagæjnon. Dat lij jagen 1958. Sjaddiv åhpadiddjen 4. klássaj. Dåppen lij aj åhpadus dárogiellaj. Sámegiella lij dåssju viehkkegiellan jus åhpadiddje máhtij. Vuostasj klássajn aneduváj Margarethe Wiiga låhkåmgirjje, valla 4. klássan lidjin dåssju dárogielgirje. ¶ Dalloj lij sámij gaskan binna diehto sámij birra gudi ietjá guovlujn årrun. Muv mielas ittjiv riekta dåhkkiduvvam sábmen, nabdostin muv rivggon. Gå mån ietjam gáptev, Divtasvuonagáptev adniv, de ettjin rat sidá dav gáppten dåhkkidit. Mujtáv soames mujsta gátjadij jus Frelsesarméas båhtiv. Juska lidjiv dåssju julevsámegielav hárjjánam gullat, de ittjij maná guhkes ájgge åvddål gå nuortaksámegielav, Guovddagæjno giellasuorgev, dádjadiv. Dalloj iv lim nav vuojga gåhttse sábme, ittjiv ga sámevuodav gåktuk åvdeda. Valla maŋŋela gå Guovddagæjnon lidjiv årrum, de degu juoga dáhpáduvvagådij. De degu sámeiesjdåbddo smaredattjáj. ¶ Dan jage galggiv åhpadiddjeskåvllåj álgget, valla lidjiv ietjam boadnjesassáv iejvvim, ja dajna de skåvllåváttsos sjáhtjaluváj. Vuostatjin sjáhtjaluváj jagev, valla de válldujiv, ja maŋenagi gietjav máná oattjojma. Esski jagen 1980 åhpadiddjeskåvllåj álggiv. Gasskabåddåsasj ájgen lidjiv vas sadjásasj åhpadiddjen, vuostak Vegán ja de Vuollnán Divtasvuonan. Vuollná skåvllå le juo ådno hiejteduvvam. Vuollná skåvlån lidjin sáme- ja láttemáná, valla åhpadus lij dåssju dárogiellaj. Nav gåk mujtáv de sáme- ja láttemáná buoragit ájgás båhtin. Væráp lij de gå aktsejahkásasj skåvllå ásaduváj ja nuoraj dásse Gásluoktaj guovdustuváj. Dåppen sámemáná vájvástuvvin, ja hæhttujin doarrot jus galggin rijbbat. ¶ Muv fámillja lidjin vuostasj sáme gudi Gásluoktaj jåhtin 60-lågon. Muv unna vieljasj ittjij sidá Gásluovta skåvllåj álgget vuostasj jage gå davás jåhtin, ienni de Vuolná skåvlån muv siegen váttsij. ¶ Nuortaksámegiella lij dåhkkiduvvam skåvllåfáhkan 1967 jage rájes, valla ittjij dat dáhpádus majdik vájkkudam julevsáme guovlon. Mån lidjiv vuostasj åhpadiddje dán guovlon guhti formálalattjat oadtjuv sámegielav tijmmapládnaj. Dat dáhpáduvaj esski jagen 1981 Gásluovta skåvlån. Lidjiv vargga åhpadiddjeskåvlåjn gærggam, valla iv lim goassak åhpadusáv oadtjum ietjam iednegiellaj låhkåt ja tjállet. ¶ Vuostasj oahppe Gásluovta skåvlån gudi sámegiellaeksámav válldin. Siv Anita Mikkelsen, Jorunn Eriksen ja Unni Ottemo, åhpadiddje Kaia Kalstad ¶ Åhpadiddjeskåvlån nubbegiella eksámav julevsámegiellaj ådådárogiela sadjáj rávggiv. Skåvllå dasi guorrasij, valla ællim åhpadiddje gudi julevsámegiellaj åhpadin, ja eksámav válldiv jahkebielev maŋŋela gå ietján lidjiv gærggam. Tjálálasj prosjæktabargon dåhkkiduváj barggo majt lidjiv dahkam gå åhpadiddjen lidjiv, duola dagu oahppogirjijt nuorttasámes julevsábmáj jårggålam. ¶ Ij la álkke læhkám julevsáme åhpadiddjijda máhtudagáv ietjasa iednegiellaj oadtjot. Mån vuostatjin kursav Hábmerin vádtsiv. Kåre Tjihkkom lij åhpadiddje. Ja de Råmsån universitehtan låhkiv. Danna lij åhpadus dåssju nuorttasábmáj. Mij gudi julevsámegielav galgajma låhkåt ietja vierttijma åmastit, ja ietja oahpponævojt åhtsåt. Maŋŋela kursav vádtsiv majt Bådådjo allaskåvllå Divtasvuonan ásadij. Dát kurssa tjadáduváj julevsámegiellaj. ¶ Vuostasj Divtasvuona-sábme guhti sámegieleksámav váldij lij Mikal Urheim. Vuodofáhkaeksámav Oslon váldij, valla nuortaksámegielav, jali Finnmárko-sámegielav hæhttuj låhkåt. Vielljam, Anders Kintel, la allaskåvllååhpadiddje julevsámegiellaj. Åhpadusáv Uppsalan Svierigin oattjoj. ¶ – Skåvlån Gásluovtan barggiv desik pensjonissta sjaddiv. Nav guhkev gå åhpadiddjen Gásluovtan lidjiv de åhpadiv julevsámegielav nubben giellan. Maŋŋela gå hiejttiv ij la skåvllå gæhttjalam julevsámegielåhpadiddjev åhtsåt, ja dálla ij la makkarak sámegiela fálaldahka skåvlån Gásluovtan. Niejddam Ájluoktaj jåhttåj vaj bárnnes sámegielåhpadusáv oadtju. ¶ Gå dát gåvvå válddeduváj jagen 2004, de lij Gásluovta skåvlån almulasj sámenamma, valla skåvlån ij lim åhpadus sámegiellaj. ¶ Álgon miján ællim oahppogirje. Ja de álggiv jårggålit ja hiebadit Kari Meløya girjátjijt Sámegiella nubben giellan nuorttasámegielas julevsámegiellaj. Jårggålam lav aj avtav Berit Johnskarenga girjijs: Gávpotmánát , jali Stádamáná , mij la girje namma julevsábmáj. ¶ Julevsáme oahppogirje Sámedikke åhpadusåssudagá vuosádusán ¶ Kaia ij la dudálasj sámegielåhpadimijn skåvlån. – Máná nubbegielåhpadusán e åhpa nav gåk ulmme le; dåjmalasj guovtegielakvuohta. E dåjmalasj giellaaddnen sjatta. Huoman la nubbegielaåhpadusán ájnas sáme mánájda. Ájnas la sáme mánáj iesjdåbdo ja iesjárvo diehti. Nuoraj dásen Gásluovta skåvlån lidjin mujna aj láttemáná gudi lidjin sámegielav fáhkan válljim. Ájnas la aj sámegiela stáhtusa diehti, gå ulmutja jali máná gudi ælla sáme, gielav sihti oahppat. ¶ Jagen 1984 Kaia Kalstad ájrrasin Sáme åhpadusrádáj nammaduváj, ja ájrrasin danna lij gitta jahkáj 1992. - Ienemus oasse sijájs ráden lidjin Finnmárkos. Tjåhkanimijn nuortaksámegielav vájmmelit sáhkadin váni gatjádik jus mij julev- ja oarrjelsámeguovlojs sijáv dádjadijma. Ja de vuojnnet vuorddin mij sæmmi dásen gå sij galgajma liehket. Mij ham esski 80-lågo álgon álgijma, ja gå mij gássjelisvuodajt bajedijma majt sij juo ådno lidjin vásedam, de máhttin tsuojggit ”Ehpit la ájn guhkebu boahtám?” Lidjiv aj siegen barggamin sáme oahppoplánajt dahkamin. ¶ Juska Kaia Kalstad le åhpadiddjen hæjttám, ij la huoman giellabarggen hæjttam. Áttjak (2005) la gærggam oahppogirjijn 4. klássaj. Læhkám la siegen Ådå Testamentav julevsábmáj jårggålimen, ja læhkáam la aj siegen várresvuoda termajt julevsábmáj tjállemin. Lij sadjásasj Sámedikke giellastivran gitta jahkáj 2004. ¶ Hæhttujin de ságastallamav hiejttet dan diehti gå Kaia le vádtsámin åhpadittjat sámegiellakursan Divtasvuona suohkana barggijda. ¶ Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 ¶ På norsk ¶ Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. ¶ Karl Matto Paulsen (Luovta Kalle) Tjierrekluovtas Divtasvuonas boahtá, riegádij jagen 1950. 1958 jage rájes guhtta jage mánájskåvlån Måsken váttsij, ja internáhtan åroj. Ja de 7. klássav ja framhaldsskåvlåv Ájluovtan váttsij. ¶ Maññela gå skåvlås gergaj, de guolijt bivdij, bargaj hávsan mij merraguovlojt maneltij ( "hurtigruta" ), gálvvovantsan bargaj, ja snihkkárin bargaj. Jagen 1973 Guovddagæjnnuj snihkkárin bådij, dåppen fámiljav oattjoj, ja dåhku årruj. 1976 jage rájes la málestiddjen ja gievkanoajvven barggam. ¶ – Sijdan Tjierrekluovtan ettjin aktak etján gå julevsámegielav bæjválattjat sáhkada. Ettjin ga Måsken heva ietjá gielav sáhkada vuostasj jagijt gå danna skåvlån vádtsiv. Dalloj lidjin miján dåssju sámegielak åhpadiddje. Elin Urheim lij muv vuostasj åhpadiddje. Elin ja suv boaddnje Mikal goappátja oahppijda sámástijga, klássalanjan aj. Nav aj Kaia Kalstad guhti lij sadjásasj åhpadiddje midjij oanegis ájgev. Mujttet Magnar Kintel ja Ivar Urheim aj sámástijga. ¶ Måske skåvllå 1950-lågon. Leif Finnesen, Jarle Johnsen, Idar Nilsen, Simon Andersen, Normann Johnsen. Peder Amundsen, Hjalmar Andreassen, Bjarne Mikkelsen, Magnar Kintel. ¶ (Gåvvå: Velferd og mangfold – Tysfjord kommune 1950-2000) ¶ Måske skåvllå, 4.-7. kl. 1963/64. Per -Mikal Pedersen, Samuel Paulsen, Ingmari Mikkelsen, Ingeberg Amundsen, Idar Mikkelsen ja Selma Andersen. Karl Paulsen, Wily Wikan, Lennart Mikkelsen ja Sixten Mikkelsen. ¶ (Gåvvå luoikan Viggo Johansen) ¶ Girje lidjin dárogiellaj, valla tjielggijga sábmáj. Navti de buorebut dárogielav dádjadahtjajma. 4. klássa rájes lij miján muorraduodje, ja duodjeåhpadiddje lij dárogielak. Manáj suohkanav birra, ja lij soames vahko juohkka sajen. Miján lij de tjoahkkájgiesedum duodjeåhpadus soames vahkov ájgen. Esski gå 5. jali 6. klássan vádtsiv oattjoma åhpadiddjev mij lij dåssju dárogielak. Dárustit de sunji hæhttujma. Sån lij Roandemis, ja sujsta dárogielav åhpajma. Ja bállotjiektjamav. ¶ Dalloj gå mån skåvllåj álggiv lidjin ájn da njuolgadusá fámon ma javllin åhpadus dáro giellaj galgaj liehket. Njuolgadusáj milta ij lim loabálasj majt mijá åhpadiddje dahkin. Iv jáhke skåvllåoajválattja diehtin man ednagav sámegiella aneduváj. Måsske lij ham rahtedis sijdda, ja skåvllåoajvve dåssju vantsajn máhtij boahtet. Ij lim álu Måsken, ja gå boahtet galgaj, de juo diedijma. Dan biejve de åhpadiddje dåssju dárustij. ¶ Måske oabme skåvllå ij lim vuojga stuor huonaj. Vuolep etásjan lij klássaladnja ja åhpadiddje viesso, nuppat etásjan lij internáhtta. Skåvllå lij juogeduvvam guovte dássaj; smávvaskåvllå 1. klássas gitta 3. klássaj, ja stuorraskåvllå 4. klássas gitta 6. klássaj. Dajna gå lij dåssju akta klássaladnja, de smávvaskåvllå åhpaduváj priváhta goaden skåvlå lahkusin. Internáhtan lidjin guokta oademlanjá, akta næjtsojda ja nubbe báhtjada. Álu lijma 15-16 oahppe gudi internáhtan årojma, dajna de lijma sulá gávtses juohkka lanjan. ¶ Internáhtan bájkálasj ulmutja barggin, ja divna lidjin sámegielaga. Suohkan biebmojt bærrájgehtjaj. Biebmo davven oasteduvvin, ja vantsajn sisi rájaduvvin. Mujttuj la dæhppum; mij båråjma guolijt ma lidjin åbmum, ja sállte sildajt, madin varás guolijs lij galle kája davvelin. Galla såjtij internáhtta varás guolijt bájkálasj guollárijs åstij, valla vuorjját. ¶ Gå ådå skåvllå Måsskåj tsieggiduváj jagen 1969, de oabme skåvllå biednadåhpen dagaduváj, ja ålggohivsik, skiedjá ja muorraskuohtto li gáhtum. ¶ "Måske oabme skåvllå ij lim vuojga stuor huonaj." ¶ (Gåvvå: Randi Sjølie / Sámediggi, 2001) ¶ Dalloj lidjin moadda smávva skåvlå vuonajn, Rudnávuonan, Vuollnán ja Jågåsijdan. Dá li juo ådnå hiejteduvvam, ja ienemus oasse vuodnasåkkijs li ávttasa. Dåssju Måsske le bissum, danna li vilá goappátjagá, ulmutja ja skåvvlå. ¶ Gå 7. klássaj álgijma, de vierttijma davás Ájluoktaj. Danna oabme skåvlån váttsijma, ja årojma internáhtan ”Margits Minne”. ”Margits Minne” lij institusjåvnnå majt Sámemisjåvnnå lij tsieggim. Mij gudi vuonaj sissta bådijma álu givseduvájma gå nav nievret dárustijma. Sij gudi mijáv givsedin lidjin ietja láddáduvvam sáme, valla lidjin aj oalle látte sijáj siegen. Duola degu bargge gudi Biergonis Ájluoktaj båhtin gruvvon bargatjit. Ájn vil væráp lij gå suohkanguovdátjij, Gásluoktaj, hæhttujma. Dåhku bádnedåktårij, varresvuodaguoradallamij ja vuojadahkaj hæhttujma. De "semænntatjivga" tjuodtjun ja vuorddin. Gærggasa mijáv vájvedittjat. Valla mij lijma nav ålos, ja sijáv tsábmijma desik ráfev oattjoma. ¶ Mån skåvlån vádtsiv åvddål ga avtsejahkásasj skåvllå Divtasvuonan álgaduváj. Miján ij lim ietjá fálaldahka gå jahkásasj framhaldsskåvllå. Framhaldsskåvlå lij sæmmi skåvlån gånnå mij 7. klássav váttsijma. Muv ájge ij lim midjij ietjá fálaldahka. Galla lidjiv sihtat skåvlåv guhkebuv vádtset, valla ittjij gåjt sjatta nav. Álgos tjietje siegen jagev guollijiv, ja de bargov oadtjuv hávsan mij merraguovlojt maneltij ( "hurtigruta" ). Divna majt lav oahppam, lav barggoiellemin oahppam. Jagen 1986 gå málestiddjen Guovddagæjnon barggiv, de §20-kursav ållessjattukåhpadusán Altan tjadádiv, ja de fáhkagirjev málestiddjen oadtjuv. ¶ Gå usjudaláv, de lav ávon gå lidjin sámegielak åhpadiddje gudi midjij sámástin. Navti de juojddá åhpajma vuodoskåvlån. Nav binnav gå dárogielas dádjadijma, de ij lim buoragit mannat dåssju dárogielak åhpadiddjin. Valla muv mielas la suddo gå ejma goassak oattjo oahppat ietjama iednegielav tjállet. Uddni julev- ja nuortaksámegielav lågåv ja hålav, valla tjállet de dåssju dárogiellaj máhtáv. ¶ Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 ¶ På norsk ¶ Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. ¶ Romádna Saltbingen almoduváj Aschehoug forlagan jagen 1981, ja moaddi almoduváj. Nuppát bielen 3. lågon girjje vuosádaladuvvá nav: “ Almma ja moatte láhkáj suorgganahtte histåvrrå avta sámefamilja birra, gåktu sij hæhttujin ráhtjat vaj rijbbi goappátjaga rubbmelattjat ja kultuvrralattjat. Subtsas Saltbingenin dáhpáduvvá Divtasvuonan 1950- ja 60-lågon. Dáppe viessu sáme giedas njálmmáj, muorjjimis, låddebivdos ja vehik guollimis – bargov åhtsåmin majt e oattjo dajna gå látte vuostak oadtju. Oalle láhkáj ja nierbagit gåvviduvvá sámij låsså árggabiejvve, sijá iebdesvuodadåbddo, valla aj sijá mihásvuohta ja sijá jálosvuohta. Frank A. Jenssen (r.1952) Tarjej Vesaasa álggobálkkáv dán romána åvdås oattjoj. Sån la iesj bajássjaddam Gásluovtan Divtasvuonan, ja buoragit dåbddå birrasijt majt gåvvit Saltbingenin” . ¶ Tjálle l aj 10 ietjá girje tjállám, duola degu Lofåhta ja lofåhtaguollima birra, sválesbivdo birra, ja semænntabargo birra Divtasvuonan, ja de románav Lengselens år . Duodden la aj oassálasstám moatten antologian. Saltbingen le ieŋŋilsgiellaj jårggåluvvam, ja le guovte girjálasjvuoda oajvvefáhkabargon analyseriduvvam. [Geir Zakariassen: Litteratur som etnopolitisk uttrykk : en analyse av to nordnorske verk i lys av den samiske revitaliseringen. Universitetet i Tromsø, 1994 Vivian C. Aira, : Å knuse et ørneegg... : Frank A. Jenssens roman Saltbingen sett fra et ideologikritisk perspektiv. Hovedoppgave. Universitetet i Tromsø, 1999 ¶ Frank A. Jenssen la barggam frilansjournálisstan NRK radion ja TV’an gålmmålåk jage. Sån la aj filmajt ja tjuovggagåvvåvuosádusájt dahkam. Lávlatevstajt ja tjuojalvisájt la aj dahkam. 1975 jage rájes la Spålavuolen årrum. ¶ s. 148–154 ¶ Lisa mårålattjat Petterij gæhttja. Gæhppadit rijpi badjel låjdås ja jårbbis giergij badjel gahppá. De jårges ja vuorddemusájn sunji gæhttjá. Suojmma bajás skåvllåj vádtseba. Petter suv tjavgga giedas adnal, ja Lisa ballá luojttet galggá. Rássedievan då iehtjáda mánájnisá tjuodtju. Ienemusát sijájs sån muodojs dåbddå. Lisa Petterav tjavgábut giedas adnal ja biktasijt divát. Mij så lij skåvllådåben vuorddá? Petter gut divnaj sihtá ståhkat ja gut ávvudallá oabbásis låhkåt. Ragna duov dáv javllá. Javlla suv máná ælla låhkåt oahppam, ja vájveduvvi dåjs iehtjádijs. Valla javlli dát åhpadiddje le buorre divnaj vuosstij. Ij sidá avtak láhppet. Sihtá suv gullat viehkamin tráhpav vuolus bajás, vuojnnet suv gå muorrakássa nanna gievkanin tjåhkkåj. Sån galggá vantsan veludallat giehta suodjen sáddu vuosstij ja tjiehkádallat miehtsen. Tjáhppis sálvo li bieddjis siejnijn. Bieggá l dávk mállagav bæjsstám. Smávvaruvtuk russjkis vindega avtajtjálmij bahás gæhttji. Vuonás ij suovasta. Tjáhppis båhttså l galmas, vuojnná dav, tjoaskes lisj má de lanján aj. Tjuodtjoba giemses dåbbelin, ja ieddne ij avtajnik sáhkada. Petter tjavgábut tjábrri ja jáhkas adnalasstá. Laila l fiervás boahtám, vuojnná suv stuorra alek tjálmijt ja giedjegijt suv vuolpon. Ienep vantsa båhti. Aron maŋŋegietjen tjåhkkåj ja divnaj sáhkat, giedaj sæjvvá ja subtsas dávk gåbtjåsdagá birra mij båddnåj manáj. Iektu iehkedis livrregákká nanna tjåhkkåhin, ja Aron javlaj ij galga iehtjádijt iejtas badjel dibddet mierredit. Petter ij riekta dádjada majt usjut, valla Aron juojddá ietján aj javlaj. Javlaj jus aktak gæhttjal, de la buoremus unna riehtasattjan liehket. Dåjn iehtjádijn li tuddjavuossa, sæmmi vuossa majt láttakmiehtsen adni. Jáffovuossa ma li vuojddasin buonjodum ja jiellen gåjkkådum. Dajda moatte vahkusasj biebmo ja biktasa sjiehtti. Petter ij sijddaj besá juohkka biejve. Javlli ilá divras ja tjuottjes sjaddá. Juohkka bierjjedagá suv viedtji , ja de vas ruopptot suv suvddi mánnodagá jali sådnåbiejviehkeda. Oadtju binná bensijnnarudájt suohkanis, javllá ieddne. Ieddne ij vuojga sáhkada. Muhttijn avtajtjálmij vindekrájge ålgus gæhttjá, gæhttja nuore guovlluj. De ij hajitjit lijssi. Mánájn almen li gållesoaje, javllá sån. Pettera mielas lij buorep aktan jågŋit dálla gå la tjaktja. De ålmåj ålgus boahtá galmma lanjas. Allak ja alvos, gæhttjá biráldis. Njálmme dahppot. Ålmmå gahperijt oajves nuollali, valla nissuna e ietjasa moattebájnuk lijnijt nuola. Ålmåj tjavgga gåsås ja rudnalibme sjávvun. – Na juo de vat ådå skåvllåjahke l álggám. Ulmutja degu hássostávrá tjuodtju, valla fierván gullu Aron tjavgga gárrodime. Åhpadiddje stárfo guovlluj gæhttjá. Ja de vat gåssis. – Buorisboahtem didjij gájkajda. Petter iednes lagábuj manná. Ålmmå oajvvetjåhkkå l buovddan. Vuollelin, bieljij buohta, suohkkis vuopta oajvev birástahtti. Majt så lik javllá? Petter ájádallá, gulldaladdá. Sån ij divna bágojt dádjada. – Didjij æjgádijda, åhpadiddje joarkká,– sidáv javllat: – Máná li buorre háldon. Ietjam bieles galgav dahkat mij la máhttelis vaj dav máhtudagáv oadtju majt divná Vuona máná galggi oadtjot. Ietján jáhkáv la buoremus máná klássaladnjaj galluga båhti. Ållesjattuga fierva guovlluj vádtsi. Moattes mánájs hættuji jaskaduvvat. Unnemusá tjierru. Petter vuolpos gitta anet, ittjij diede nav sjaddá. Ieddne suv buorrit ja bælljáj suv tjules. Biellje l liekkas ja luvás, ja ieddne sunji bælljáj tsamát. Boadáv vas ruopptot, dav dal dieda. Ja de Luoktaj vuolggin. Petter ådju, gadnjalij nagát. Ja de iednes fármas, ja uksaj jårgit. Galggá gus sisi mannat? Då iehtjáda li beŋkaj guoran, ja Petter uksagaskan tjuodtju. Ladnja l stuorre ja buottsos, rábe vuollaj la allak. Máná guhka bievdij duogen tjuodtju. Ålmåj unnep bievde guoran lanja nuppe bielen tjuodtju, ja dálla ij sån nav stuoragin vuojnnu. – Ja de gahperav oajves nuollap. Petter ij dádjada. Tsakkas njálmijn tjuodtju ja avtajtjalmij åhpadiddjáj gæhttjá. – Hæhttu gahperav oajves nuollat. Klássalanjan divna hæhttup gahperav oajves nuollat. Dádjada gus? Gullat vargga dal bæsstal. Hæhttu gådtjåt, valla i huoman bæsstala. Åhpadiddje vuojnná báhttja l bálon. Gieda li vuojnnet dellasa galjugis stuorra trædjo sinna, ja gállon li smávva joajme. Juolgijn li gummistiebila, tjáppagit jaládum juolggelahtasa buohta. Åhpadiddje suojmma Pettera lusi manná ja tjáppagit gahperav Pettera oajves válldá, gahperav bælljasij ja diehpijn. – De lijma smidá, ejma la? Tjáppa gahper la, valla klássalanjan i gahperav guotte. Dav dal diedá? Petter ávvus. Dav vuojn de åhpadiddje javlaj, gahperav oajves galgaj válddet. Hehpanam lij, åhpadiddjaj gæhttjá ja tjajmat. Då ietjá oahppe ållu sjávot tjuodtju. Åhpadiddje klássaladnjaj gæjggá. Petter alvaduvvam tjálmij dan gálgo giehtaj gæhttjá. Åhpadiddje siejvvel, ja Petter suojmma bievdij gaskav vádtsá. Diehtá divna sunji avtajtjalmij gæhttji. Hæhttu stuoráp báhtja siegen tjuodtjot. Åhpadiddje sálmav lávllu, ja vuorrasamos oahppe gæhttjali siegen vuostasj versajt lávllot. Ja de oadtju tjåhkkidit muorrabeŋkaj nali. Åhpadiddje stuor girjev sláddi. Petter ij la goassak dakkir girjev vuojnám. Skálmá li tjáhppada, ja árka li stuore degu sloamka. Suojmma bievde vuosstij skåhpi. – Álggep namáj. Gehtjas klássalanja miehtáj. – Gæhttjat, dån la Sigurd. Måj dal nubbe nuppev åvdutjis dåbddin. En gus? Buorisboahtem dunji. Le gus dujna buorre giesse læhkám? Ráddna guhti sijddobielen tjåhkkåhij vásstedahttjáj, valla åhpadiddje ij vuorde. – Ja dale l Ingvald. Buorisboahtem dunji adjáj. Báhttja åvdep beŋkan nievket. Ja de l Pettera vuorro. Vuostatjin ådå oahppijs. – Na mij la så lik mijá ådå rádna namma gut la nav smidá sjaddam gahperav oajves váldátjit? Åhpadiddje sunji sáhkat. Petter árvvet majt gatját, valla ij duosta. Divna sunji gæhttji, ja degu smávva nijbátja suv livágis rubmaha tjadá tjuoggu. Sihtá galla vásstedit vaj divna gulli, valla ij bágov oattjo. – I gus dádjada majt javlav? Åhpadiddjen la basstelap jiedna, ja Petter vuollegisát avtajtjálmij lanjáv gæhttjá. Juo de vas gåttjådit sihtá. – Hæhttu subtsastit mji la duv namma, tsamát Sigurd sámegiellaj. – Pe...pe....petter Amundsen. Nav ruvva boahtá, ja juo l de vassám. Åhpadiddje l dudálasj ja girjen gæhttjá. De vas bajás gehtjas. – I galga javllat Bedder, valla Petter. Gullat javla Petter. Petter ráddnasis gæhttjá, valla sån ietjá guovlluj gæhttjá. Juoga l vat majt ij dádjada, juojddá majt galggá javllat. – Na dajna ájn de vuorddep. Ma li duv æjgádij namá? Sigurd tsamát, ja Petter dádjat. – Lisa Amundsen. – Vaj nav, ja mij la de.......hm, nav la de..... Åhpadiddje l vuojnnet vuorrástuvvam, ja nuore guovlluj gæhttjá. De nuppe bælláj sláddi. Divna hæhttuji ietjas åvdås vásstedit, ja divna hæhttuji tjuodtjot madi ålmmåjn girje duogen sáhkadi. Akta unna nejtsusj tjierrogoahtá. Åhpadiddje suv lusi suojmma vádtsá, gæhttjal suv jasskadit, valla nejtsusj siejne vuosstij rabbá, ja ij majdik tsuvke. Muodojt buoltjis ruoppsis giedaj tjiehká. – I gus sidá javllat mij la duv namma? Nejtsusj ájn de vil ienebut ruodná mállidum siejne vuosstij rabbá. Tjáhppis vuopta li biesskedum degu gárre oajve birra. Tjágŋam la gilgudum hulloskirttuj mij akti lij læhkám viskájn ja ruoppsadijn girjadum. Muorraskuovajt la juolges tjievtjastam. Skuova li ållu siejne vuosstij, ja smávva juolgátja hullovuolpo vuolen vuojnnuji.Unnagattjan vuojnnu dan ruodná siejne guoran. Akta báhtjajs tjajmat, ja åhpadiddje jårges. Petter ballá. Manen så ij vássteda? Le gus namádak? Åhpadiddje má dal divnajda suhttá? Åhpadiddje suojmma ruopptot vádtsá, ja låhkå iesj namáv girjes. Sigrid Eriksen. Ja de l friddjabåttå, ja Petter diehtá viertti gáhttit. Danen de vuorddá desik iehtjáda li ålgus mannam. Máhtijs má dal sån aj ålgus mannat? Åhpadiddje girjev sláddi, ja Petter bievdij gaskav njáhká. Unna nejtsusj tjuodtju aktuallasis siejne guoran. Suv namma l Sigrid, valla ij la ájn bágov moalgedam. Namádibme, ussjol Petter, ja lulu sunji sáhkadit. Vájbi ij la dat nav buorre ájálvis? Dálla l Petter jaskadabbo Juo l gåjt juojddá oahppam, ja åhpadiddje ittjij suhta gå tjuodtjánij. Tjuodtju aktuallasis. Då ietjá máná ståhki, ja Petter tjuodju ja gæhttjá avtajtjálmij gå då stuorámusá nubbe nuppev goade birra viegadalli. Ij la avtanik nav tjáppa træddjo gå sujna. Stuorra siejnne. Vuolemus fiello li miesskamin. Ruodná sebmula fielloj nanna sjaddi. Ruoddnis, suohkkis sebmula, ja Petter hálit dajvav gabestit. Giedav gálggi, valla ij huoman visjá. Duola ráddna, gut suv guoran tjåhkkåhij, boahtá viega, ja ruoppsisvuoptak næjttso maŋen. Petter hæhttu mæhtjánit vaj ij ravga, valla då guovtes æbá suv ájtsa. Tjájmmaba ja rihtjoba, ja gåjkke rásij sinna jålluribá. De åhpadiddje boahtá, ja vuostasj friddjabåddå l vássám. Dán bále biellujn skuolkat, biellujn mij la stuoráp gusábiellos Luovtan. Bajedum åjvijn tjuodtju ja skåvllåbiellov gasjkos tjuvdij anet. Tjajmmusa sjávvunin, ja oahppe jæhkogisát åhpadiddje bálldal sisi mannin. Visská blyánta bievdij nanna. Petter gæhttja biráldis, då iehtjáda li aj oadtjum. Válldá dav guhkasiek stihkav, tjårmå sinna jållert, ja snjutjev májsttá. Gudnan muovijt. Det várrogisát muorraj tjuorggá. – Ale, ale dav dagá! Åhpadiddje alvot bævddáj goalkot. Petter balon dåjda iehtjádijda gæhttjá, ja luojttá blyántav mij bievde badjel guolbbáj jållur. De boahtá åhpadiddje, valla ij bielke. Rávvis tjállemgirjijt juohká, avtav gesisik. Petter aj oadtju. – Dáv girjev hæhttubihtit várajda válldet. Ehpit rånntsit oattjo. Lihpit gus dádjadam, javllá ja Pettera vuoptajt njávkas. Petter ávvus. Viertti gáhttit. Jus lij dal divna bágojt dádjadit. Rahpá ja dahppá njalmev gå åhpadiddje sáhkat, gæhttjal bágojt njiellat. Mij la så dal? ¶ Skåvllåbiejvve l nåhkåm. Namádibme ij tjiero, ja unnemusá viettjaduvvi amás ulmutjijs. Petter galggá guovte báhtja, ja gålmå næjtso siegen årrot. Goadeboanndi ålgusjbielen vuorddá, ja javllá galggi suv oadtjot buorastahttet guhti biebmojt máles ja guobajt gårut. Goadeboanndi l unnagasj ja gassuk, ja Petter árvvet buorre ulmusj la. Goahte l unna dievátja duogen. Goade guoran li sávtsa bajka, ja goade vuolen li gáhtto. Gievkanin goadeiemet váttsasj, roahkkot ja unnagasj. Sån ij tjájma, ja máná oadtju smávsájdijt ja berunijt bårråt. Iehketbiejve ålgus njáhká. Boadáldagán la guolle- ja sálltetsiehka.. Tjåhkkit muorrastuohpo nali muorraskuohto guoran, dassta l buorre várddodahka vuodnaj. Valla Luokta ij vuojnnu, njárgga duosstu. Biehtsevuovdde l gitta njárga gæhtjáj, ja diehtá muorragierragij duogen la goahte, návsste ja jielle. Dåppebun la fiekse. Njuovvam li gus lippajt? Ælla, lippa li viesso. Gå sån sijdas vuolgij, de dievájn guohtun. Mælggat la juo gå gáttes vuolggin, ja sijddaj sihtá. Valla ij dåhku dåhkki vádtset, Fierva miehtáj li gahtjadagá, ja bávte ma li njalkkasa, jå gårvvodákkij vuolen la nuorre tjiegŋal. Båditji gåjt bierjjedagá? Ijáv oada duolbo seŋgan guovte báhtja siegen. Viertti såkken oadet, ja bivástuvvá. Sisŋep lanjan næjtso sáhkadi. Oaddaji váni sáhkadik. Iemet boahtá, buorre ijáv sávat ja ulljolámpov válldá. Tjuovgga suojmma oabme siejnijt guodá. Ja de luvkko dahpaduvvá ja tjalme hárjjjáni. Ålggon la dávk mánnodihpe, siejnen mánnotjuovgga vehik vuojnnu. Då iehtjáda jasska båssu. Ådi dávk. ¶ Vuojnná iednes. Tjåhkkåj gievkanbievde guoran. Muorrakássa l dievva, ja sån la aktu. Vuodná dal jáddá. Gullá bárojt stárfon dåjddemin. Soahkemuorra tsiehka l, ja de giehpes lávke gulluji. Rahpá vuonáuvsav ja dållåj guovllá, hilájda gæhttjá. De nuolat, agev gievkanin nuolat. Gatsos biktasijt vuoná bajelt ja tjoavddagav uvsan bådnjål. Tjoaskes lisj má juolgijda, sån agev luodju tjælláris jiella boahtá. Ulljolámpov spihkáris válldá, ja tráhpáv bajás boahtá. Vuostak Lailaj gæhttjá ja suv gåptjåt. De vuojnná Pettera sæŋŋga l guoros. Petter siejne guovlluj jårges. Gulla gå gåbttjåsav gáble badjel gatsos. Sæŋŋga agev gitjárt gå ieddne viellit. De lámpov båssi. Tjavgga glássarabddaj båssis, ja glássa degu jiednat, ja de lij sæmmi sjævvnjat Luovtan degu Buvijkan. ¶ Måsske Divtasvuonan ¶ (Gåvvå: Svein Lund) ¶ Måsske Divtasvuonan ¶ (Gåvvå: Svein Lund) ¶ b. 160-161 ¶ Tjálli ja tjierru, ålgolt låhki ja sálmajt lávllu. Åhpadiddje bievdij gaskav vádtsá. Girjijda gæjggá, nuktal ja arvusmahttá. Dálla l Laila lunna. Laila l má smidá. Petter vanát, gieda ruossot rábe vuolláj, ja gavás. De garra gattsa suv niskes doahppiji, ja sån tjavgga åvddån nággiduvvá.- Tjåhkkåha riekta! Illastimes gullat háhpaskuvvá, ja guggŋit. Dádjat gal bágojt, valla åhpadiddje ij hiejte delbastimes:- I galga javllat tyll, valla tull, i benger, valla penger. Mij javllap et hus, ep javla en hus. Namádibme ij la desti namádak. Sigrid la stuorrum ja ij la desti balon, ja Petter álu klássalanjá nuppe bælláj gehtjas. Valla iehtjáda li boahtám, máná gudi balos båvsåjda gådtji. Juohkka bierjedagá sijáv viedtji. Buorak la sijddaj boahtet, ietjas seŋgan oadet, bessat tjåhkkåhimes duolla gå mállásijt bårri. Agev la låssåt gå galggi máhttsat. Ieddne ij vuojga sáhkada gå bávtij vuolev suhki. Skåvllådåben ij la goassak bivval gå båhti. Vinndegijs jiegŋa suddá ja smávva sláttutja li vinndekbællán. Fielloj gaskan bievden siejnnedihke lådi. Dá smávva tjivrrusa ruosádi gå soames blyánntasnjutjijn jali pænnasnjutjijn sárgas. Åhpadiddje de suhttá ja javllá blyánta li ilá divrrasa sálvojt råkkåtjit. Divna li má divrrasa, ja hæjojviehkke vierrti mákset. Åhpadiddje lijkku vuojŋŋama birra ságastit. De oajvev bajet, tjavelgav njuolggi, ja alvot oahppijda gæhtjá. Vuojŋŋamin divna årru, riekniga, subttsasa ja tjuorggasa. Dálla gávnnuji diedo daj birra, javlla sån. Soames biejve Sigrida guoran ganuk. Biedjá giedav gálluj, njávkas suv tjáhppis, guhka vuoptajt maŋus, ja oajvev aj várrogisát maŋus dieddel. Ja de bielggetjuvde ja tjutjuktjuvde gaskan gállov mihtti. Gå la mihttim de goarrsát manná táblluj ja mierkki. – Návti máhttep vuojŋŋamav mihttit, javllá. Divna mihttiduvvi. Åhpadiddje krihtajn mierkki, ja bokstávajt åvddåj tjállá. Petter roahkku daj galmma tjuvdij vuolen. Avtan næjtson lij unnemus gállo, valla åhpadiddje suv jasskat ja javllá ælla divna tjiehpe gejn li ållo vuojŋŋama. Vaj majt javla, Petter? Petter vajált, sámegielav sáhkat ja javllá ij riekta diede majt galggá jáhkket. Åhpadiddje vuojnnet hessu. –Galli galgav gærddádit? Diján ij la loahpe sámegielav skåvllådåben sáhkadit. Lágan tjuodtju juohkka åhpadiddjen la åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj oahppe e sámásta, ja jus sámásti, de galggá åhpadiddje sijáv stráffut. Petter, juo lav de duv várrodam. Petter ruoppsadin tsahká, ja åhpadiddje bissaladdá. Gieda hárddo duogen åvddån guvnnjaj. – Vájbi ájn akti gæhttjala? Galggá gus mávsedit? Dálla, ja divnaj åvdås? Galggá gus åhpadiddje bævddáj mannat ja sujsta tjuvdijt dådjalit? Galla l sån gievrra. – Iv mån diede, gussjmaha vásstet. ¶ Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 ¶ Dá nieljes li bajássjaddam guhtik sajen Divtasvuonan, dálla gájka Ájluovtan årru. ¶ Anne Kalstad Mikkelsen (r. 1963), la suohkanguovdátjin, Gásluovtan, bajássjaddam. Sån vuodoskåvlåv danna váttsij ja joarkkaskåvlåv Gásluovtan/Hábmerin. Sån la Vuona ednambarggoskåvlån (Norges landbrukshøgskole) låhkåm, ja duov dáv fágav Bådådjo allaskåvlå baktu, duola degu julevsámegielav, pedagogalasj seminárav ja sebrudakmáhtudagáv mij sámij dilev dættodij. Dálla gaskustibmejådediddjen Árran julevsáme guovdátjin barggá. ¶ Adele Nystø Ráhka (r. 1959) l Jågåsijdas. Dåppe mánájskåvlåv váttsij ja nuorajskåvlåv vas Gásluovtan. Ednambarggoskåvlåv ja sáme álmmukallaskåvlåv, - duodjesuorgev - Jåhkåmåhken la maŋŋela vádtsám, duodden vil duojev ja sámegielav Bådådjo allaskåvlå baktu. Sån la viehkkebarggen mánájgárden ja sámegielak klássajn Ájluovta skåvlån barggam. ¶ Lill-Tove Paulsen (r. 1961) la Måskes, ja dåppe l mánájskåvlåv vádtsám, ja nuorajskåvlåv Ájluovtan. Sujna l julevsámegiella Bådådjo allaskåvlås. Sån la mánájgárden barggam, ja åhpadiddjen váni åhpadiddjeoahpo. ¶ Oddmund Paulsen (r. 1958) Bjørkvijkas, Ájluovta lahka, le teknihkalasj fáhkaskåvlåv vádtsám, tsiekkadus ja ásadus (bygg og anlegg) suorgev ja julevsámegielav Bådådjo allaskåvlå baktu. Sån konserveringsteknihkkárin Árrana dávvervuorkán barggá. ¶ Vuonak sámemáná ållåsit sámeæjgádijs vuododuváj, ja da niellja æjgátbáratja ietja mánájgárdev vuostasj vihtta jage æjggujin. Gå sáme kultuvrraguovdásj Árran, 1994 gárvvánij, de mánájgárdijn dåhku jåhtin. Mánájgárde namma rievdaduváj Árran mánájgárdden, ja Árran ådå æjgádin sjattaj. Dánna åvdemusát gæhttjat galggap gåktu lij gå æjgáda mánájgárdev jådedin. ¶ Da niellja æjgátbáratja gudi vuostasj lávkev válldin, sihtin gájka ietjasa máná galggin sámegielagin sjaddat, valla ietja guhtik gielladuogátjav adnin ja guhtik ietjas láhkáj lidjin válljim mánájda gielav. ¶ Lill-Tove guovtes Oddmundijn lijga ájnna bárra gænna goappátjijn lij julevsámegiella iednegiellan. Dárogielav huoman vuorrasamos mánájdisá ságastijga. Lill-Tove subtsas: - Mij lip guhtta oarbbena, mån lav vuorrasamos. Æddnám suojmma dárustattjáj, danen vuorrasabmusa buoremusát sámástip, nuoramusá binnebu máhtti. Mån lav ietjá láhkáj dahkam, vuorrasabmusijda dárustam ja nuoramusájda sámástam. Muv vuostasj mánná riegádij jagen 1979, gå gájka mánájdisá dárustin. Usjudalliv sámástit, valla huoman ittjij dassta mige sjatta. ¶ Adele passijvalasj sámegielajn bajás sjattaj, iesj dåssju dárustij ållessjattuk bæjvváj.-Vuostasj sámegiellakursav tjadádiv 17 jagágin, maŋŋela vas Hábmer joarkkaskåvlå ja Bådådjo allaskåvlå baktu. Mujna li niellja máná gejda álgos lav sámástam. Boaddnjem sámegielav dádjat, valla mánájdimme dárus, dan láhkáj máná agev li guovtegielagin årrum. Anne dåssju dárogielav ietjas sámegielak æjgádijs åhpaj , ja sámegielav joarkkaskåvlån Hábmerin oahppagådij. Dat rájes la garrasit giela oahppama diehti barggam, ájn dåbddo ållåsit ij gielav buvte. Boaddnjes vas mánnávuoda rájes la sámástam. Vuostak mánájda dárustijga, valla gå goalmát mánná riegádij de sámástattjájga, Anne subtsas mánás siegen sámegielav åhpaj [1] . Maŋemus æjgátbáran gudi siegen mánájgárdev vuododijga le áhkátjin julevsámegiella ja boadnjátjin nuorttasámegiella iednegiellan, ja álgos goabbák sámegielav mánájdisá ságastijga. ¶ - Gå mánájgárdev vuododijma lidjin gallegasj máná Divtasvuonan gudi sámástin, gålmås sijájs mánájgárden vádtsin. Álgos lidjin guovtegærddásasj ulme miján: mánáj sámegiellaåvddånimev nanostuhttet ja ietjá mánájda vejulasjvuodav vaddet vaj gielav oahppi. Moatten familjajn gånnå mánájda dárustin, rievdaj giella sijdajn gå mánájgárdev álgadijma. ¶ Anne subtsas:- Mujna dalloj gålmmå åvddåskåvllå máná lidjin, ja divna gålmås mánájgárddáj álggin. Vuorrasamos lij 4 jagák ja dåssju dárustij, sunji lij låsså ájgge. Nuoramusájda lij álkkep. Nágin æjgáda gaskanisá sámástin, valla dárogielajn sægodin. Mánájgárdde sijáv diehtomielalattjan dagádij gæhttjalit dåssju sámástit. ¶ - Vuostasj jagijt lij mánájgárdde Fredlydjan, Ájlátten. Fredlyddja lij åvdebut vuorrasij viesso, ja lij vehi suoddjis sajen. Dát bájkke lj vuogas sadje gånnå máhtijma aj sávtsajt sujddit, ja berunijt ja ruodnudisájt sjaddadit. Álkke lij mæhttsáj bessat, ja lijma álu ålggon. ¶ Miján ij lim avtagin åhpadus mánájgárden barggat, åvddåskåvllå-åhpadiddjev esski 5 jage maŋŋela oattjojma. Ællim ga miján heva åtsådallama ietjá mánájgárdijs. Ienemusát ietjamij ájádusáj milta hábbmijma. ¶ Gå mánájgárde sisanov plánigådijma de sijdalágátjin sidájma. Máná galggin bessat juohkkalágásj sijddabargojt hárjjidallat, duola degu sáddjit, málestit, bassat j.n.v. Máná agev siegen bessin gå lájbojma, lippajt biebmadijmá, guollijma ja guolijt sláhkkijma. Bånijma ja lájgijt bájnnijma. Máná álu ådå sámegiel bágojt bargoj baktu oahppin. Agev nágin mijájs æjgádijs mánájgárden bargajma, ja danen ittjij sijda ja mánájgárde gasska sjatta nav guhkke. ¶ Ájnas lij aj midjij vuorrasap ulmutjijt gåhttjot mánájgárddáj gå duov dáv galgajma barggat. ¶ Álgon miján ællim nav valje ståhkusijs ja ietjá gálvojs, valla diŋga ællim ájnnasabmusa. Nágin dábálasj ståhkusijt åstijma gå ruhtadårjav oattjojma, valla ejma la huoman nav dudálattja daj. Suddo lij. Ålgusjbielen lij guohtsamstatijvva gånnå máná agev guotsadin, ja låvdagoade muoduk lij vil, vájku dal ejma la dav álgo rájes nav ájádallam. Máná vil aj dålåstin dan vuolen gå nav låvdagoade muoduk lij. ¶ Sidájma sáme mánájgárdev, valla ejma riekta diede mij sáme bajásgiessem lij, jali gåktu galgaj liehket. Ællim miján dalloj vuojga aktisasjvuoda ietjá sáme mánájgárdij. Vuonarijka mánájgárdijt mij dåbdåjma. Diedijma sáme mánájgárde lidjin duola degu Guovdagæjnon, valla usjudalájma siján la ållu ietjá dille gå miján. Man birra galgajma sijáj ságastit? Ejma diede avtak mánájgárdev gånnå lij sæmmi ulmme degu miján; dárogielak mánájt oadtjot sámástittjat. ¶ Julevsámegielak mánájgirje ettjin gávnnu. Nágin bargge dárogielak girjijt lågådahttijn sámegiellaj jårggålin. Maŋenagi nágin girje jårggåluvvin dárogielas. Dalloj ettjn gávnnu girje ma lidjin jårggåluvvam nuorttasáme gielas, nav gåktu dálla. Nuorttasámegielav ejma nav buoragit dåbdå. ¶ Máná iesj guhtik gielladásen lidjin gå mánájgárddáj álggin. Binnemus oasse sámástin, muhtema ienemusáv dádjadin ja ietjáda vas álgos binnáv dádjadin. Huoman vuostasj biejvve rájes mierredijma sámástit. Dágástalájma jus galgajma duodden dárustit, valla ejma dav dagá. Divna æjgáda gudi mánájt mánájgárddáj biedjin oadtjun diedov mijá giellapolitihka birra, ja dat sjattaj aj sijá åvdåsvásstádus. Boadáldagán lij galbba mij tjielggasit subtsastij: Dánna galggap sámástit! Midjij lij ájnas mánájda tjielggasit sámástit, ejma sidá sægodit dárogielajn. ¶ Gå galgajma giellabargov nannit, viettjajma giellabarggijt ma máhttin lågådallat guovtegielakvuoda ja giellaåhpadusá birra æjgádijda ja barggijda. Duola degu Tove Skutnabb-Kangas, Asta Balto ja Leena Huss. Sáme åhpadusráde baktu oattjojma giellaviehkev Anders Kintelis ja Kåre Tjihkkomis. ¶ Ællim miján máná gudi dåssju sámegielav buktin, juohkkahattja dárogielav aj máhttin, danen lij mánájda álkke dárustattját jus dárogielak máná båhtin. Ij lim gæhppat sijáv dassta rádjat. Muhtem mánájn lidjin vuorrasap oarbbena ma dåssju dárustin, ja muhttijn mánájgárddáj båhtin. Ålggoståhkusa aj ietjá mánájt gæssudin. Gå guosse båhtin vierttijin sámástit, jali de sjávot årrot. ¶ Maŋenagi oattjojma aj skåvllåasstoájgge fálaldagáv mánájgárddáj. Ettjin divna máná sámegielav nav buoragit máhte, ja mierredijma 1.gierden ij lim loahpe dárustit, ja jus náginin lij dárbbo dárustit de vierttijin låpptåj mannat. ¶ Anne subtsas, ij lim álkke suv vuorrasamos niejddaj, gut ittjij sámegielav buvte gå mánájgárddáj álgij. Muhttijn sijdan tjieroj gå ittjij gielav mánájgárden dádjada. Vierttijma diehtomielajn barggat, ja jaskadit: - Ij la vihke dujna, valla gássjel la gå ij la sámegielav åvddåla oahppam. Mujtáv æddnám javlaj mánáv galggiv mánájgárdes válldet. Vásstediv ittjiv åvdåsvásstediddjen sidá jus mánná sámegiela dagá bajássjaddá. Báktjasahtá ij majdik rievddadit máhte. Ihkap mij gudi gielav lijma massám garrasappot bargajma. Sij gudi gielajn li sjaddam bajás e dádjada man divras vattáldagáv li oadtjum. Dav de mij buoremusát vuojnnep gudi lip gielav massám. ¶ - Mælggadav la sámegiella Divtasvuonan dåssju fámiljaj gaskan ságastuvvam, ij la almulattjat gullum. Buojkulvissan ittjij sámegiella dábálattjat oassásin gullu. Valla mij såbadijma bargge ja æjgáda mánájda galgajma sámástit jus duola degu oassásin æjvvalijma. Sámegiella vas almulattjat gullugådij. Muhtemijda lij imálasj gullat gå tjavgga sámástijma. Ulmutja garvvin, ja ettjin mijáv almulattjat iejvvit sidá. Vásedijma ulmutja tjiehkádin gå mijáv vuojnnin. ¶ Áhkoj, ádjáj, siesáj, æddnuj ja ietjá fuolkij barggat vierttijma vaj mánájda sámástin. Nágina mánájdisá ja mánájmánájdisá dárustam lidjin, ja ællim goassak mánájda sámástam. Midjij lij ájnas sijáj aktan barggat, valla vuojnnep moaddásijda lij låssåt. ¶ - Moattes juorrulin. Gatjádin: Gåktu mánáj galggá mannat gå skåvllåj álggi ja e dárogielav buvte? Vuoseduváj ejma dassta dárbaha ballat. Dárogiella juohkka sajen gullu, ælla ga aktak mánájs gænna li gássjelisvuoda dárogielajn. Ballin aj máná ettjin galga rijbadit ietjá fágajn skåvlån. Ejma dal riekta diede jus majdik masset máhttin gå nav garrasit guovtegielakvuodajn barggin. Ájádalájma ájnnasamos lij sámegielagin sjaddat, ja jus buojkulvissan matematihkajn ettjin sæmmi buoragit rijbada de dav gierddat hæhttujma. Muhttijn de ietja aj juorrulijma jus riekta dagájma, avtav gaskav hiehtetjåhkanimij gihkadijma. Dálla de Ájluovta skåvlå eksámabåhtusijt giehttot máhttep, vuoset gåjt máná mánájgárdes ælla nievrebu rijbadam gå ietjá máná. Ihkap nuppe guovlluj vil la mannam. ¶ Diedijma mánájda lij låssåt. Vásedam lijma man nievres dilen sámevuohta lij, ja mánájt sidájma nannit åvddål gå skåvllåj álggin. Sierraláhkáj bargajma vaj máná galggin juojddáv máhttet mij státusav dárogielsebrudagán vattij. Mij guokta ássje vuorodijma, bállotjiektjamav ja låhkåmmáhtudagáv. Tjiektjamsaljov mánájgárde ålgusjbælláj dagájma vaj máná bessin bállov tjiektjat ja nav galggin rijbadit nuppij. Álgijma aj låhkåmhárjjidallamijn mánájgárden, nav vaj máhttin låhkåt gå skåvllåj álggin. Låhkåm- ja tjállemåhpadus lij Kaia Kalstad åvdåsvásstádus. ¶ Mánájgárdde ittjij dåssju gielav åvddån buvte, valla kultuvralasj ja politihkalasj ælládahttemav aj. Mánájgárdde Divtasvuonan lij vuostasj sáme ásadus suohkanin. Dille 18 jage rájes lij ållu ietjá gå uddni. Suohkan ittjij mijáv doarjo, ietja vierttijma gájkka barggat. ¶ Álgon ællim miján julevsáme lávllaga. Sálma galla de gávnnujin majt læstádiána bienajn lávllun, valla da lidjin tjáledum oabme sálmmagirjjáj jages 1895 [2] , gotalasj tjállemvuohkáj. Huoman dajt lávlojma, moattedijma ja mánájda juogijma. Vuorrasabmusa, gudi lidjin låhkåt hárjjánam, tjuovvun edisik åsijt tevstas. Akti gå biskoahppa Øystein Larsen aktan mannoguojmijdisá mijáv guossidij, lávlojma sunji sálmav. Biskoahppa aj oattjoj sálmmagirjev vaj máhtij tjuovvot. Sån hármmadit alvaduváj, ja loabedij sálmmagirjje dábálasj bokstávaj almuduvvat galgaj. Ja nav de almmuduváj ¶ Gå mánájgárdev vuododijma, de lij fálaldahka julevsámegiellaj nágin jagev juo Divtasvuona suohkanin læhkám, valla dåssju nubbengiellan, nágin tijma vahkkuj. Gå guokta-gålmmå jage lijma mánájgárdev jådedam, de sámegielak máná skåvllåj galggin álgget. Sámegielav vuostasj giellan gájbbedijma, ja åhpadusáv sámegiellaj juohkka fágan. Maŋenagi vuorbástuvájma, ja dálla li moattes gudi li vuodoskåvlåv tjadádam sámegielajn vuostasjgiellan. Mánájgárde dagi ij lim dat liehket vejulasj. ¶ Jagen 2000 oattjojma mij, mánájgárde æjgáda giellamåvtåstahttem bálkkáv, majt ejma la vuorddám. Alvaduvájma, ejma ga diede lijma nammaduvvam. Vuolgijma de divna niellja æjgátbára Kárásjåhkkåj, Sámedikke dievastjåhkanibmáj, bálkkáv vuosstáj váldátjit. ¶ Gå dát tjáleduvvá de li 18 jage gållåm dat rájes gå mánájgárdde vuododuváj. Dat rájes la boahtám ådå buolvva æjgádijs, ådå hásstalusáj. Madi ienemus oasse æjgádijs sámástin gå álgijma, de ælla dálla ålos gudi sámásti. Danen sjaddam la mánájgárddáj stuor åvdåsvásstádus vaj máná sámegielav oahppi. Juska bargge ájn vilá mánájda sámásti, de stuorámus oasse mánájs dárusti. ¶ Vuojnnet sámegiella l rievddamin, grammatihkalasj háme li gáhtomin, duola degu verba guovtelågon ja pronomena. ¶ Subtsastattijn de dá nieljes mujttáji ienep ja ienep subttsasijt mánájgárdes. Maŋŋutjissaj akta sijájs javllá: - Gullit, jáhkáv vierttip girjev dán birra tjállet. ¶ Doajvvop dav dahki, ja årrus de dát álggon. ¶ [1] Gehtja Kaia Kalstad subtsasav Sáme skåvllåhiståvrrå 2 . [2] Same tjåggolvasen Psalm-Kirje. Svieriga girkko (Svenska kyrkan) 1895). [3] Julevsáme Sálmmagirjje 2004 almuduváj, aktisasjbarggo lij Svieriga girkko sáme ráde ja Vuonarijka girkko, Sáme girkkoráde gaskan. ¶ Stig Urheim riegádij jagen 1961. Jagen 1987 ietjájduhtij sån maŋepnamáv, biejaj berajnamáv Gælok maŋepnamman. Maŋŋela sån vas biejaj ietjá berajnamáv, Riemmbe, gasskanamman. Bajássjaddam la Måsken Divtasvuonan. Dánna sån vuodoskåvlåv 7 jage váttsij, dan maŋŋela vas 8. ja 9. klássav Divtasvuona guovdásjskåvlån Gásluovtan váttsij. Sån la aj vádtsám Fredheim álmmukallaskåvlån Ruogŋon, dábálasj joarkkaskåvlån Hábmerin ja Sámij álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken, duodjeåhpadusán. Sån la låhkåm sáme jahkebielle-ábnnasav ja fonetihkav ja gielladiehtagav Råmså universitehtan ja le allaskåvllåkandidáhtta journalistihkan Vuona journalistaallaskåvlån Oslon. Stijgan la læhkám ietjas æládusdoajmma median 1979 jage rájes. Sån la akta dajs guhti la almodam ienemus girjijt julevsábmáj. Tjállám la 14 girje, guokta dájs le sån tjállám aktan iehtjádij. Moattev ietjas girjijs le sån jiednagirjjen låhkåm. Jagen 2000 Stig Gælok nuorttarijkalasj sámeráde giellaguddnebálkáv oattjoj. Sån la årrum Bådådjon, Lofåhtan, Oslon ja Råmsån. Dála sån subtsas gå oahppe sihtin oahppat julevsámegielav joarkkaskåvlån ja gåktu gevaj. ¶ – Juo le dal 29 jage dallutjis gå dat ássje álgadij, ja ij la aktak goassak åvddåla gatjádam mij dahpaduváj. Mån máhtáv subtsastit gåktu lij, duodaj lij tjuottjes ájgge. Iv jahke jut sávadis sámegielav oahppat goassak le læhkám sivvan nav stuorra rijdduj. ¶ Jus dádjadit manen ássje sjattaj nav vuolssjá, de hæhttu gæhttjat gåktu lij dille sámij gaskan Divtasvuonan dalloj. Guhkes dárojduhttema, badjelgæhttjama ja niejddema maŋŋela lidjin moattes, ma ietjasa sámevuodav sihtin guodet ja liehket degu oalle dáddtja. Soames sábme Divtasvuonan náv javllaj 1960 jagij låhpan: «Báhko sábme ij des galga njálmálattjat jalik tjálalattjat nammaduvvat» . ¶ Gitta 1979 jage radjáj, gå mån joarkkaskåvllåj álggiv, ij lim læhkám makkirik åhpadus julevsámegiellaj, julevsámegiella máhtij dåssju aneduvvat viehkkegiellan skåvlån jus lij dárbbo. Ij lim ga aktak almulattjat gájbbedam jalik sávadam sámegiellaåhpadusáv. ¶ Mån álgov dahkiv. Tjálliv girjev Sáme åhpadusrádáj ja vájnnodiv julevsámegiellaåhpadusáv Hábmera joarkkaskåvlån álgadit. Lijma 13 oahppe gudi girje vuolláj tjálijma. Oahppe tjállin ietja, váni loabedagi æjgádijs, valla ettjin de gájkka æjgáda dasi guorrasa. Nággo æjgádijs oahppijt báldij, ja soabmása ietjasa vuollájtjállemav gæssádin. Valla dat ittjij dajna ganuga. Soabmása oahppijs æjgádijs nággiduvvin vuornutjit ietjasa vuollájtjállemav, vuornnun sij ællim åbbånis tjállám vuolláj. Guoddáluvviv politijaj dokumentavieredimes, dajna gå soabmása oahppijs tjiddijin mån lidjiv sijá vuollájtjállemav vieredam. Maŋŋela riektáprosessan lij sáhka tjállemtjiehppep bálkkit tjårggitjit jus vuollájtjállema lidjin oalle, ja ællim kopieridum kopimasjijnajn majt sij tjiddijin. Mån aj guoddáluvviv «ulmusjtjærddaregistrerimis» , mij lisj de dat, danen gå soabmásij mielas lidjiv skåvlån sámijt registrerim. ¶ Ássje lij huj vájvven munji, usjudalá iesj. 18 jagák guhti almulattjat bæhtádallá dokumentavierediddjen, dan diehti gå soabmása gadjali gå usjudalli vájbi nuora várajda válldegåhti gielav majt ietja li hilgodam. Nav guhkev gå joarkkaskåvlån vádtsiv ja ájn vil guhkebuv gáddem muv tjuovoj. ¶ Juska ulmutja birrusijn vuosteldin de joarkkaskåvlån li ietjálágásj, danna lidjin miellusa. Sierraláhkáj guokta åhpadiddje mijáv doarjojga ja barggagådijga ásadittjat sámegiellafálaldagáv. Skåvllå oattjoj Kåre Urheim:av (Tjihkkom) åhpadiddjen. Sån lij oahppam julevsámegielav tjállet Sámij álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken, ja juo lij læhkám siegen aktisasjbargon åvddånahttemin julevsámegielav rája rastá. Formálalasj alep åhpadus julevsámegielan ij lim sujna ájn, valla dalloj ij lim aktak gænna lij dakkir åhpadus. Kåre lij julevsáme giellaåhpadiddjen Hábmera joarkkaskåvlån badjel lågev jage. ¶ Álgon oattjoj sámegiella dåssju státusav C-giellan, giehtadaláduváj degu ietjá amásgiella, sæmmi láhkaj degu dujskagiella ja spánskagiella. Máhtijma oadtjot 5 tijma vahkkuj nuppát jage ja sæmmi ålov goalmát jage. ¶ Divna stuojme maŋŋela, de lidjin moattes gudi gæssádin, nav vaj sjattajma 10 oahppe gudi álgijma sámegielajn 1980-tjavtja. Sámegiellamáhtudahka lij målsudahkes dáj oahppij gaskan. Lijma dåssju soabmása gænna lij julevsámegiella iednegiellan, iehtjáda máhttin vehik ja soabmása ettjin majdik máhte. 7 oahppijs lidjin julevsáme, då 3 maŋemusá adnin ietjasa dáddtjan, uddni ihkap lidjin ietjasa merrasámij gierragin låhkåt. ¶ Ællim miján nav vuojga viehkkenævo. Fáhkapládna ittjij gávnnu. Sámegiella oahppamgirjje lij påvsså luovas stensijlaj, ja dajt lij Kåre Urheim ienemusát dahkam. Lej edna gæhttjaladdam ja mieddem, valla muv mielas Kåre buorre bargov dagáj. Tjállemvuohke ij lim ájn mierreduvvam, iesski jagen 1982 mierreduváj, dan jage gå skåvlås gergajma. Gå gergajma joarkkaskåvlås de lij dat tjállemvuohke majt lijma oahppam «boasstot» . Ij lim diedon gæhppat åhpadiddjáj guhti vierttij åhpadit oahppijt gænna lij sámegiella iednegiellan ja ådåálggijt aktan, juska miján lij juogosjuohkem soames tijman. Åhpadus vierttij hiebaduvvat ienemusát sijáj milta gudi binnemusáv máhttin, danen de ij lim munji nav ednak oahppat. Maŋep jage de ittjiv visjá tjuovvot åhpadusáv, valla eksámav privatisstan válldiv. ¶ Ássje dokumentavieredime ja «ulmusjtjærddaregistrerima» birra bisoj gitta jahkáj 1984, de ássje tjoavdeduváj dajna gå akta oahppe ja æjgát tjálijga vuolláj girjjáj gånnå duodastijga guoddalimev fámodibmen ja boasstot. Guokta ietjá oahppe ja sunnuv æjgáda dagájga sæmmi láhkáj Såbadimráde tjåhkanimen. Daj gålmå oahppij ja sijá æjgádij vuosstij gæssádiv buohttidusgájbbádusáv illastimes. Nælját oahppe ja suv æjgáda, gudi lidjin muv guoddalam dokumentavieredimes ja ulmusjtjærddaregistrerimis, andagis adnon maŋenagi ja máksin vihtta tuvsána buohttidussan. Gájkka rudá majt buohttidussan oadtjuv mannin mákson muv advokáhttaj. ¶ Navti vássin vihtta jage muv nuorravuoda ájges, ájges mij galgaj liehket muv hávsskemus ájgge, nabdostimijn ja muodástuvvamijn dåssju dan diehti gå álgadiv sámegielav skåvlån oadtjot. Jus lidjiv diehtet makkir båhtusa ja nákko dát álgadibme munji vájkkudij, de iv jahke vissjat lidjiv. Iv la majdik dan rahtjama åvdås oadtjum. Dåssju akti lav gijtov oadtjum bargo åvdås, lij soames nissun Divtasvuonas guhti munji 500 kråvnå vattij majna galggiv advokáhtav, guhti muv bælostij, mákset. ¶ Gå ruoptus álgadibmáj gehtjav, de máhtáv javllat ednak la dahpaduvvam julevsámegiela hárráj. Julevsámegielav åhpadahttjajin vuodoskåvlåjn sæmmi bále gå mij álgadijma joarkkaskåvlåjn, ja maŋŋela sjattaj åhpadibme vuostasj- ja nubbengiellan vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn. ¶ Mijájs gudi lijma vuostasj klássan gudi åhpajma julevsámegielav li moattes gudi li låhkåm julevsámegielav allaskåvlån Bådådjon. Soabmása sijájs barggi uddni gielajn Sámi Radio:n ja Divtasvuona suohkanin. Iehtjáda vas Sámi institusjåvnåjn duola degu Árranin ja Sámij allaskåvlån barggi. 80-låk jagijn ij lim máhttelis alep åhpadusáv julevsámegielan vádtset. Gå mån, jagen 1986, vádtsiv sáme jahkebielle-ábnnasa Tråmså universitehtan de hæhttujiv nuorttasámegielav låhkåt. Jahket maŋŋela válldiv eksámav nubbengiellan, gåktu dalloj gåhtjoduváj. Maŋenagi le fálaldagá julevsámegiela åhpadussaj buorránam Bådådjo allaskåvlån, valla mån iv la dåbddåm ienep formálalasj åhpadussaj dárbov, buoragit máhtáv åvddånbuktet tjálalattjat dajna vuodojn mij mujna le. ¶ Anders Paul Sigfred Kintel (r. 1950) le vádtsám álmmukskåvlåv Måske ja Gásluovta skåvlån Divtasvuonan, realskåvlåv Gásluovtan ja gymnásav Oslon, åhpadiddjeåhpadusáv Bådåddjon ja låhkåm sámegielav Uppsala, Ubmema ja Romsa universitehtajn. ¶ Sån la åhpadiddjen barggam vuodoskåvlån Divtasvuonan ja konsulænntan Sáme åhpadusráden. Bådåddjo allaskåvlån / Nordlánda universitehtan le sujna årrum åvdåsvásstádus julevsámegiela åhpadusás gitta 1984 rájes. 2006 rájes lej sujna aj muhtem ájgev dåktårgrádastipænndiáhtta. ¶ Anders Kintel le oahppogirjev Syntaks og ordavledninger i lulesamisk tjállám, tjállám ja gárvedam Julevsáme-dáro báhkogirjev ja jårggålam måttijt girjijt dárogielas julevsábmáj. Sån le siegen læhkám Ådå testamennta jårggålimbargon ja aj Vuona girkko liturgija jårggålimbargon. Sån lij aj Sáme giellaráde sebrulasj nav guhkev gå ráde dåjmaj. ¶ – Nav gåk iehtjáda iehtjam ájge, de mån ittjiv makkirik åhpadusáv iednegiellaj oattjo álmmukskåvlån, realskåvlån jalik gymnásan. Gitta 1981 rádjáj ittjij gávnnu formálalasj åhpadus julevsámegielan avtak dásen Vuonan. ¶ Maŋŋel gymnása barggiv duojna-dájna, lidjiv duola dagu åhpadiddjen måttijt jagijt vuodoskåvlån Divtasvuonan. Esski nágin jahke maŋŋela tjadádiv åhpadiddjeåhpadusáv Bådåddjon. Dalloj de ij lim makkirak julevsámegielfálaldahka dåppe. Mån vierttijiv dan diehti Svierigij mannat, gånnå jagijt 1980-82 låhkiv Uppsala universitehtan. Danna tjadádiv dav mij Svierigin gåhtjoduvvá A-, B- ja C-dásse, mij aktij sjaddá åvdep gasskafáhka jali udnásj bachelor-dásse. Oajvveåhpadiddje lij Susanna Angéus-Kuoljok, guhti lij vuostasj gænna lij julevsámegiela dåktårgráda. Studentaj gaskan lidjin soabmása genna lij julevsámegiella iednegiellan, madinmoaddásin iehtjádijn lij binnep duogásj giellaj gå åhpadussaj álggin. Svierigadárogiella lij ienemusát åhpadusgiellan. Ællim ga vuojga tjálalasj viehkkenævo. Miján lij Spijka grammatihkka [1] .Ietján lidjin stensijla ja muhtem kompendija. Tjáppagirjálasjvuodatjállusijs lij dalloj binná, ájnnasamos lij duot dåbdos Jåhtte sáme viessom [2] . ¶ Gå åhpadiddjeåhpadusájn ållijiv jagen 1983, oadtjuv åhpadiddjevirgev vuodoskåvlån Divtasvuonan. Valla ittjiv danna mælggadav sjatta åvddål gå oadtjuv gatjálvisáv jus máhttiv julevsámegiela åhpadiddjen liehket dallusj Bådåddjo åhpadiddjeallaskåvlån. ¶ Allaskåvllåvirggáj álggiv jagen 1984 ja jagijn 1985/86 tjadádijma vuostasj biellejahkásasj julevsáme kursav. Nubbe kurssa tjadáduváj guokta jage das maŋŋela. ¶ Jagen 1988 ásadij Sáme åhpadusráde julevsáme ja oarjjelsáme konsulænntavirgijt. Dá lidjin vuostasj virge majt åhpadusráde biejaj ålggolij háldadusá Guovdageainnon. Julevsáme konsulænntavirgge biejaduváj Divtasvuodnaj. Mån dav virgev oadtjuv, ja jåhtiv sijddaj Divtasvuodnaj. ¶ Maŋŋel gå mån hiejttiv allaskåvlån lidjin nágin jage gå lij binná åhpadusfálaldagájs julevsámegiela hárráj. Allaskåvllå biejaj jagen 1989 Mikal Urheimav oajvvefáhkastipænndiáhta virggáj. Jagen 1992 sjattaj sån stáhtastipænndiáhttan, ja sån de ittjij goassak sjatta åhpadit allaskåvlån. Valla Kåre Tjihkkom gis åhpadij julevsámegielan álgon 1990-jagijn. ¶ Jagen 1992 almodin vas oajvvefáhkastipænndiáhtavirgev. Mån dav åhtsiv, valla álggiv dasi esski nágin jage maŋŋela. Vuostak barggiv allaskåvllååhpadiddjen. Mån plánijiv biellejahkásasj dásijt julevsámegielan ja duojen majt fálajma jagijn 1992/93 ja jahket maŋŋel biellejahkásasj kursav sebrudakfágan gånnå sáme kultuvrra ja histåvrrå dættoduváj. ¶ Vuostasj julevsámegielkursa lidjin Bådåddjon, valla gå julevsáme guovdásj Árran rabáduváj jagen 1994, de biedjin julevsámegiela åhpadimev ja sáme suorgijt dåhku. Dábálattjat li kursa bájkálattjat tjádaduvvam biellejahkásasj kurssan jage birán, ja kurssatjåhkanime li læhkám Árranin. Mån de oadtjuv kontåvråv Árranin, ja navti sjattaj åhpadus oassen sáme fáhkabirrasis danna. Dát dáhpáduváj sullij sæmmi bále gå Bådåddjo åhpadiddjeallaskåvllå sjattaj oassen Bådåddjo allaskåvlås. ¶ Mij tjadádijma de vas Julevsámegiella 1 jagen 1994/95 ja aj Sebrudakfágav sáme kultuvrajn, ja duodden duojev jagen 1995/96. Mån lidjin siegen pláninim gájkka sámeguoskavasj kursajt, sæmmi båttå gå giellakursajn åhpadiv. ¶ Jagen 1996 astijdiv vijmak stipænndiáhtavirggáj álgget váldátjit sámegiela oajvvefágav Romsa universitehtan. Dåppe ij lim makkirik sierra fálaldahka julevsámegiela hárráj, valla mån tjuovvuv nuorttasámegiela åhpadimev ja hiebadiv åhpadusáv ja pensumav julevsámegiela hárráj nav guhkás gå máhttelis. Jagen 2000 ållijiv oajvvefáhkabargujn ja tjadádiv eksámav. Oajvvefáhkabargov tjálliv julevsámegiellaj, ja gåhttjuv dav «Verba suorguduvvam verbajs: julevsámegiela værbbasuorgudisáj semántalasj guoradallam» . Lidjiv de vuostasj Vuonan guhti oajvvefágav julevsámegiellaj tjadádiv, maŋŋela le muhtem iehtjáda aj dav sæmmi dahkam. ¶ Madin oajvvefágajn barggiv, de ittjiv åhpada soames jagev. Dan båttå ællim makkirik fálaldagá julevsámegiela hárráj allaskåvlån, dajna gå ællim fáhkaulmutja åhpadibmáj. Jagen 1998 oattjoj allaskåvllå departementas stuoves allaskåvllålektor-virgev, mij de sjattaj virggen munji gå eksámav lidjiv tjadádam. Jagen 1999/2000 tjadádijma vas julevsámegiellakursav, ja jahket maŋŋel máhtijma vuostasj bále fállat nuppev biellejahkásasj fálaldagáv, mij doalvoj studentajt vuodofáhkadássáj. Dat rájes fálajma vuorrulakkoj julevsámegiella 1 ja 2 gitta 2006. De álggiv mån dåktårgrádajn, ja åhpadibme ganugij nágin jage. ¶ Dåktårgrádabargujn la læhkám duot-dát, sihke ietjá barggo, skihpudahka, ja nav lev tjadádam dåssju bielev, ja dasi de ganugij gåjt dal ájn. ¶ Det rájes gå julevsáme guovdasj, Árran tsieggiduváj jagen 1994 la ienemus oasse julevsáme allaskåvllååhpadusás dáppet åhpaduvvam. ¶ – Mijá åhpadimen dáppe Vuonan le agev julevsámegiella læhkám åhpadimgiellan, dajn gå studenta li læhkám sámegielaga. Svieriga bielen le dille læhkám ietjá láhkáj. Studenta gudi li mijá åhpadussaj åhtsåm li hæhttum tjadádit dåhkkiduvvam julevsámegiellaåhpadusáv joarkkaskåvlås jali muodugasj dáses, ja mijá studenta li gájka julevsámegielav máhttám gå åhpadussaj álggin. Soabmása li tjadádam sámegielav ja sáme suorgijt oassen ietjasa åvddåskåvllå- ja åhpadiddjeåhpadusás, jali oassen ietjá fálaldagájs ietjá fágajn allaskåvlån. Miján li aj læhkám åhpadum åhpadiddje gudi li válldám duoddeåhpadusáv sámegielan, ja studenta gudi li Árranin barggen, Sámedikken jali Divtasvuona suohkanin. ¶ Ij la álkke gávnnat nuoges ja dågålasj oahppamnævojt julevsámegiela åhpadussaj. Giellaåhpadusán la miján girjje Giellaj hilá [3] , smij la viehka buorre ja mij aneduvvá sihke joarkkaskåvlån ja alep åhpadusán. Miján le dal aj diehttelis Nils Eric Spiika julevsáme grammatihkka. Adnep aj muv ietjam girjev Syntaks og ordavledninger i lulesamis , ja duodden muhtem ietjá kompendijijt. Kultuvrrasuorgen ja suorgijn girjálasjvuodaoasen vierttip adnet dárogiela, svierigadárogiela ja ieŋŋilsgielak girjijt. ¶ Tjáppagirjálasjvuodan ælla julevsámegielan bárep tjállusa, ij la ber pensumav dahkat iesj genga sjáŋŋaroases, nav gåk la dábálasj nuorttasámegielan ja ietjá giellafágajn. Oalle románajs gávnnuji dåssju gallegattja. Soames mánájgirje ja diktagirje li almoduvvam. Valla duola dagu oavdástallama e åvvånis gávnnu. Akta romádna ja nágin mánájgirje li duodden jårggåluvvam nuorttasámegielas julevsámegiellaj. ¶ Buorre báhkogirjev lip guhkev vuordatjam. Miján la læhkám svierigadáro-julevsáme báhkogirjje [4] , valla dat ij la gåbttjåm dárbojt vuona bielen, moaddása e dal svierigadárov ga tjielgga láhkáj máhte. Mån lav guhkes ájgev barggam julevsámegiela – dárogiela/dárogiela – julevsámegiela báhkogirjijn, ja gidán 2012 båddåsasj almodibme internæhttaj bådij gárvedum Sáme giellateknologijas Romsa universitehtan. Doajvvop jagen 2013 oadtjot prienntiduvvam almodusáv dássta. Ietján lip dahkam kompendijijt duola dagi girjálasjvuodan ja sámegiela/giellasuorgij birra. ¶ – Bådåddjo åhpadiddjeallaskåvlå rektor, Tor Schjølberg, dåbdåj ietjas åvdåsvásstádusáv. Sån javlaj midjij allaskåvllån le vælggogisvuohta vaddet åhpadusfálaldagáv julevsáme álmmugij. Sån gåhtjoj muv åhpadusáv åmastit vaj máhtáv åhpadit julevsábmáj. Duodden li dárogielalektor Thorbjørn Storjord akta dajs guhti allaskåvlå bieles åvdedij sáme fágajt ja fáhkasuorgijt. ¶ Jagen 1989 vattij departemænnta Bådåddjo allaskåvllåj sierra åvdåsvásstádusáv åvddånahttet åhpadusájt sámijda julevsáme guovlon. Man láhkáj allaskåvlå jådediddje li gåtsedam dáv åvdåsvásstádusáv la læhkám viehka målsudahkes. Vuostasj ájgij lij álu gájkka mij sámefáhkaj gulluj fáhkåhpadiddje åvdåsvásstádus. Háldadusán ij lim rat máhtudahka ja dan diehti juorrulin. Iv dal máhte javllat le gåktuk læhkám vuosstemiella, valla systebma nuolet bargaj. Ja gatjálvis lej aj guhti lij jådediddjen, muhtem gaskajt lidjin tjiehpes ja berustiddjes ulmutja, ietjá bále vas muhtema ma ettjin rat sáme ássjijs berusta. ¶ Uddni de vuojnnep jådediddje ietja li dåbdåstam sij ælla dáv åvdåsvásstádusáv berustam gåktu beras luluj, gå ságájdahttemijn NRKajn javlaj rektor Pål Pedersen: - Mij lip juo mælggadav åvdåsvásstádusáv julevsáme gielas dåbddåm, ja måttijt jagijt lip dåbddåm dáv lip viehka álkket giehtadallam. Nav ij beras lulu, ja davva hálijdip dálla rievddat ja juojddá dajna dahkat. ¶ Guokta jage dás åvddål oattjoj allaskåvllå vijmak sierra rádevaddev sáme gatjálvisájda. Dav lijma dárbahit juo ájggá. Fáhkaåhpadiddjáj le dat viehka buorre, de máhttá buorebut vieledit dav mij duodaj le suv barggo, åhpadit studentajt. ¶ Jagen 01.01.2011 sjattaj Bådåddjo allaskåvllå Nordlánda universitehtta. Gå universitehtta le, de la álkkep ådå åhpadusájt álgadit alep dásen, dagu máster- ja dåktårgráda åhpadusáv. – Rektor la sávvam oadtjot mástergrádav julevsámegielan, valla mån jáhkáv dan aktijvuodan vierttip aktisasjvuodav Romsa universitehtajn oadtjot vaj nannip julevsáme máhtudagáv. Mij aj sihtap nannit aktisasjbargov Ubbmem universitehtajn. Mij lip ságastallagoahtám, valla ep la ájn makkirik aktisasjsjiehtadusájt dahkam. ¶ Tjavtjan 2012 álgadip julevsáme bachelor. Dán grádan li 90 tjuorga julevsámegielan, fonetihkka ja gielladieda ja ex.phil bákkulasj suorge ja 70 tjuorga friddjaválljima histåvrån ja sebrudakdiehtagin. Dát de máhttá liehket vuodon joarkket mástergrádajn sámegielan, stáhtadiehtagin jali histåvrån. ¶ Mij aj hálijdip vijdedit nuppe gietjan, ja fállagoahtet åvddåkursajt. Ij la dal ájn mierreduvvam, valla mij doajvvop oadtjop dav álgadit 2013 jage rájes. ¶ Studenta julevsáme bacheloran, åhpadusá almmulasj rahpamin. Gåvvidum Elsa Laula Renberga auditåvrån, Nordlánds universitehtan, Bådåddjon, ragátmáno 18. biejve jn. 2012. Gåråbieles: Erling Urheim, Odd-Levi Paulsen, Idar Kintel, Adrian Nystø Mikkelsen, Arnhild Lindbach, Lars Joar Halonen, Lars Filip Paulsen, Heidi Andersen, Solvår Knutsen Turi, Elena Paulsen, Ingrid Kintel, Svenn-Egil Knutsen Duolljá, Karianne Thommasen, Nils-Heika Aira-Andersen. Universitehta åvdåstiddje la sadjásasj dekána Gisle Johnsen. ¶ – Jus gehtjastip nágin lågev jagijt maŋus, de la læhkám ihkeva åvddånahttem julevsámegiela hárráj, mánájgárdde le ásaduvvam, vuostasjgiella skåvlån ja kultuvrraguovdásj. Giellaåvddånahttem le ienemusát dáhpáduvvam Divtasvuonan. Ja Divtasvuona ráddnásuohkanijn la aj sámevuohta gåhttsåmin, valla ij le dal ájn vájkkudam bárep giellaælládimev. Ájnnasamos hásstalusájt vuojnnep uddni sámijda gudi stádajn årru. Midjij la dal Bådåddjo stáda. Danna le dálla ásaduvvam sáme åssudahka julevsámegielak barggij muhtem mánájgárden. Vuodoskåvlån le fálaldahka sámegiella nubben giellan gånnå oahppe moattet guovlos stádan tjoahkkiduvvi aktan. ¶ Stuorámus hásstalus la rekrutterim, oadtjot ådå giellaguoddijt ja ådå giellaåhpadiddjijt. Dát hásstalusá li juohkka dásen. Jus gehtjadip alemus dásen, de ælla uddni aktak gejn la dåktårgráda julevsámegielan maŋŋel gå Susanna Angéus-Kuoljok jámij jagen 2009. Svieriga bielen la akta guhti dåktårgrádajn barggá. Vuonabielen lev mån ájnna gut lav álggám, valla gå vuojnáv ietjá bargov majt vierttiv dahkat, de iehpedav jus goassak gergav, gåjt åvddål pensjunisstan sjattav. Ietján gå mån, de la nubbe tjadádam julevsámegiela mastergrádav/oajvvefágav Vuonan. Ja li dåssju nágina gejn la gasskafáhka/bachelor. ¶ Mælggadav lip juo sávvam ienep åhpadiddjijt julevsámegielan HIBO/UINan. Jagen 2000 sjattaj Nils Jernsletten professor 2, valla dat dåjmaj dåssju gallegasj jagev. Maŋŋela suv ejma gávna avtak gut máhtij suv bargov joarkket. Dálla lip galla ásadime ådå dåktårgrádastipænndiáhta virgev ja professor 2 virgev. Stipænndiáhtavirggáj la miján juo kandidáhta ja mån doajvov dá ássje båhti jåhtuj jagen 2013. ¶ Nav guhkev gå mån lav aktu læhkám, de la gájkka åhpadibme læhkám tjanádum munji. Gå mujna le læhkám låhkåmpermisjåvnnå oajvvefáhkabargguj ja dåktårgrádabargguj, jali gå lav friddja oastedum báhkogirjjebargguj, de ælla munji sadjásattja læhkám. ¶ – Guhti dal åvdåsvásstádusáv válldá julevsámegielav ja kultuvra åvddånahttemis? Guovdásj oajválattjas ja aj Sámedikkes dåbddåp dagu mij lip muhttijn vajálduhtedum, ja sjaddap nuorttasámegielagij irkesbælláj. Sámedikken le guhkev læhkám åssudagásj Árranin, valla dåbddåp esski dájt maŋemus jagijt la Digge tjielgas láhkáj berustahttjám oarjjel- ja julevsámegielav. ¶ Nordlánda fylkan li gålmmå sámegiela majt galggi vieledit. Mån sidáv sijáv rámmpot. Sij li stipendajt juohkám, kursajt ja seminárajt ásadam, ja prosjevtajt doarjjum. Måttijt jagijt li juo siján læhkám sáme konsulentajt háldadusán ja åhpadusdirektørra le aj vieledam sáme åhpadusáv. ¶ – Nuorttasámegiella ja julevsámegiella libá guokta sierra giela. Bágojn ja báhkohámijn, ja grammatihkan li sieradusá. Valla aj prinsihpa gåktu jiena tjálalattjat doajmmi ja dássemålssusibme le sierra. Gávnnuji huoman bágo ma máhtti jiednaduvvat ja aj tjáleduvvat sæmmiláhkáj, ma dalla tjáĺeduvvá sierraláhkáj. Gå julevsámegiela tjállemvuohke ájgenis ásaduváj, de lij ájádus giela sierravuodav bisodit. Boados sjattaj jut riektatjállemvuohke sjattaj ilá ietjáláhkáj gå nuorttasámegielan, gåjt de muv mielas. Dálla dal ájádallap vehi ietjáláhkáj gå dalloj gå tjállemvuohke mierreduváj, valla uddni ij la tjállemvuohke makkirik ságastallam ássjen. Iv gåjt de mån jahke julevsámegielaga sihti tjállegoahtet nuorttasáme bokstávaj dagu č, š, ž ja đ. Dav majt farra luluv sihtat lij tjállemvuogev ådåstuhttet soames bokstávaj, bokstávvakombinasjåvnåj ja dássemålssusime hárráj, vaj sieradus tjállemgiala hárráj ij lim dárbahit liehket nav dåssjedis stuorre. Valla guhti galggá dav bargov dahkat? Uddni le midjij nuoges barggo åhpadimev tjadádit ja åttjudit oahpponævojt dan tjállemvuoge milta mij miján le. ¶ [1] Nils Eric Spiik: Lulesamisk grammatik . Jokkmokk 1977. [2] Anta Pirak: Jåhtte sáme viessom la vuostasj tjáppagirjálasjvuoda girjje tjáleduvvam julevsámegiellaj. Girjje almoduváj vuostasj bále jagen 1933 ja la maŋŋela aj almoduvvam moaddi, maŋemusát jagen 2000, transkriberidum udnásj julevsáme tjállemvuohkáj. [3] Karin Tuolja, Susanna Angéus-Kuoljok, Annelie Korak: Giellaj hilá . Jåhkåmåhkke 1997. [4] Nils Eric Spiik: Lulesamisk ordbok. Svensk – samisk . Sameskolstyrelsen 1994 ¶ Paul Gælok la riegádam jagen 1955 ja bajássjattaj Divtasvuonan. Sån vádtsij vuodoskåvlåv Måsken, Ájluovtan ja Gásluovtan. Maŋŋel sån oasesskåvlåv Nárvijkan vádtsij, åvddåkursav åhpadiddjeskåvllåj Hábmera joarkkaskåvlån ja åhpadiddjeskåvlåv Bådåddjon. Sujna l joarkkaåhpadus skåvllåjådedimen, bagádallamin, sosialpedagogihkan ja viddnodåjman. Sån la barggam snihkkárin, ruhtalågoviehkkebarggen, åhpadiddjen Ájluovta skåvlån jagijt 1986-88 ja 2004 rájes, rektorin Måske skåvlån jagijt 1988-2000, jagijt 2000-04 lej sån prosjæktajådediddjen bájkkeåvddånahttemprosjevtan Oarjjevuonan. Dánna subtsas gå sån iesj skåvlån vádtsij ja bargos åhpadiddjen ja rektorin Divtasvuonan. ¶ – Tjierrekluovtas, gånnå bajás sjaddiv, lij lagámus skåvllå internáhttaskåvllå Måsken, davvelin vuonan ja nuppen bielen. Danna lidjiv gålmmå vahkkusasj turnusa ja sierra skåvllåsáhtosvantsajn, 42 sláhpek kuttarijn suvdeduvájma skåvlå ja sijda gaskav. Skåvlån lij akta klássaladnja vuostasj etássjan, ja internáhttalanjá låpptån. Stuorskåvllå anij dav klássalanjáv, smávskåvllå vádtsij priváhtagoaden, Ábmudagoaden. Danna lij dåbåsj 10-15 m2, mij klássaladnjan aneduváj. Danna máhtijma 8–10 máná liehket. Åhpadiddje lij Divtasvuonas. Sujna ij lim åhpadiddjeåhpadus, ja ittjij sámegielav máhte. ¶ Ábmutgoahte Måsken, gånnå Bávva skåvlån vádtsij vuostasj klássan. ¶ Måske oabme skåvllå, gåvvå álgos 1960-jagijn. ¶ Divna oahppe Måske skåvlån lidjin sáme. Huoman dåbdåjma lij sieradus gaskan sijájn gudi Måsken årrun ja midja gudi internáhtan årrujma. Mij dåbdåjma dagu lijma vuolemusdásen. Nabdostuvájma – dakkára gejt stáhtta biebmaj. Valla ij galla máhte javllat stáhtta mijáv biebmaj buoragit, gå duodaj nievres biebbmo lij internáhtan dalloj. ¶ Internáhtta lij nav nievrre ja ittjij dåhkkiduvá, ja stieggiduváj varresvuodarádes maŋŋel skåvllåjage 1963/64. De suohkan gæhttjalij skåvlåjt guovdustit ja hiejtedit Måske skåvlåv, valla ettjin de bájke ulmutja dav dåhkkida. Sij ráhtjin ådå internáhtav oattjotjit, ja maŋutjissaj dat tsieggiduváj. Njunnjutjijn dán ráhtjamin lij Mikal Urheim, gut dalloj lij åhpadiddje skåvlån. ¶ Måske skåvlå oahppe skåvllåjage 1963-64. Gåråbieles: Agnar Vinje, Filip Mikkelsen, Paul Gælok ja Ellinor Amundsen. Sijá máńńelin, åhpadiddje Viggo Johansen. ¶ Mån vádtsiv vuostasj jagev oabme skåvllåinternáhtan, valla gå skåvllå stieggiduváj, váttsijma Ájluovta skåvlån gånnå vádtsiv 2. ja 3. klássav. Ájluovtan årojma Margits Minnin, akta guossegoahte majt Sámemisjåvnnå lij álgadam. Dálla lij 14 biejve skåvlån ja 14 biejve sijdan. Ja lij buorre gå lidjin stuoráp oarbbena ja vuostasjláve gudi aj skåvlån vádtsin, stuoráp báhtja viehkedin ja unnebujt bælostin. Åhpadiddje Ájluovtan lij oarjjás ja ittjij sámegielav máhte. Sujna ij lim viehka máhtudahka sámijs ja sáme kultuvras. ¶ Gå 4. klássaj álggiv de lij ådå internáhtta Måsken tsieggiduvvam, de oattjojma dåhku vas jåhtet. Álgon lij smávskåvllå internáhtan, madin midja gudi dálla lijma stuorskåvlån váttsijma oabme skåvlån. Dálla lij de buorep dille, internáhttan årojma dåssju guovtes juohkka lanján, ja oattjojma sijddaj mannat juohkka ájllega. Tjuottjodiddje internáhttan lij Olga Amundsen Ájdestárfos Divtasvuonan. Sån lij duodaj ieŋŋgil. Sån ittjij sámásta, valla lij læstadiánár, ja jáhkáv lij sáme máttos. Sån lij tjiehppe njálga biebmojt riejddit unna budsjehtatjis. Suv boaddnje lij guollár ja buvtij varás guolijt skåvllåj, navti de oattjojma álu njálga guollemállásijt ja njálga guollebiebmojt. ¶ Skåvlåv ettjin ålli tsieggit åvddål jagen 1974. Vilák vádnunij duodjeladnja ja ietjá sierralanjá, daha esski tsieggiduvvin 1980-jagij álgon. ¶ – Internáhta rahpamin jagen 1966 hålaj Nordlánda skåvllådirektørra ja javlaj: «Doajvov dát internáhtta ij sjattatja sadje gånnå nievres fámo láleduvvi» . Majt dájna oajvvadij ittjij njuolgga javla, valla jáhkedahtte usjudaláj sijájt gudi rahtjin sámegiela ja kultuvra åvdås. Ålos “sámeaktivistasj” li boahtám Måske internáhtas. ¶ Muv buoremus skåvllåájgge lij gå 4.-6. klássajt vádtsiv Måsken. Mijá åhpadiddje lij Mikal Urheim. Mikal lij tjiehpes pedagovgga. Sån vehi sámegielav åhpadimen anij, valla ienemusát dárustij. Mij lávlojma nágin sáme lávllagijt, valla ejma goassak åhpa sámegiellaj låhkåt ja tjállet. ¶ – 7. Klássa rájes vierttijma jåhtet vas, dán bále suohkana guovdátjij Gásluoktaj, gånnå gájkka nuorajskåvllåoahppe suohkanis lidjin tjoahkkidum. Áttjak lijma nuorajskåvlåv oadtjum, ja mij lijma vuostasj oahppe ådå tsieggidum internáhtan. Dalloj lij kurssapládnasystebma. Oahppe ja æjgáda galggin válljit kurssaplánav, valla skåvllå biejaj vargga divna sáme oahppijt 1. jali 2. pládnaj. Ittjiv de dav dåhkkida, ja rahtjiv vaj bessiv 3. kurssapládnaj nágin fágajn. ¶ Gásluokta lij industriddjasadje, ásadam semænntafabrihka diehti, ja danna årrun ienemusát látte ja láddáduvvam sáme. Gå midja Gásluoktaj bådijma de lijma vuolemusán, - mij gudi vuonasåkkijs bådijma, lijma «hæjossáme» ja duodden lijma læstadiánera. Dalloj lidjin da gålmmå sivá mij mijáv biejaj vuolemussaj sijáj gáktuj gejn lij stáhtus. - Værábun ittjij máhtte sjaddat. Mij vierttijma dan diehti juoktá roattov oadtjot. Ájnna bierggimmáhttelisvuohta lij tjårmåj doarrot nav tjavgga vaj ettjin duosta mijájn doarrot ja hárddet. Ja dav de mij dagájma. ¶ Skåvllå binnáv vieledij mijá sijddaárvojt. Mij dåbdåjma vierttijma oassálasstet dåjmajda ma ællim dåhkkidahtte læstadiánarij birrusis, dagu javllamuora birra vádtset. Ejma mijá æjgáda sidá mij galgajma oassálasstet musihkkaiehkedijda skåvlån j.n.á., valla oassálastijma dal midja huoman, loabe dagi. ¶ – Gásluovtan lij oarjjelahák gut lij internáhtatjuottjodiddjen, ja akti sujsta tsábbmudalliv vaj njunjes varddegåhtiv. De báhtariv sijddaj, ieddne vierttij mujna vuolgget ruoptus ja gujddit skåvllåjådediddjáj. Valla danna de ij lim makkirik viehkke oadtjot. Sån farra ájtij muvva rádjat sierraskåvllåj vájves báhtjajda. Mån vigeduvviv, ij de internáhtatjuottjodiddje gut muv tsábmij. Diehttelis lidjiv håje mielan. Mån lidjiv praktihkalasj, ja skåvllå ittjij muv vuojga berusta. Skåvlån lij ilá edna teorija, ja muhtemijda vilák le. Måttijt jagijt maŋŋel, gå lidjiv rektorin Måske skåvlån, iejvvijiv dáv skåvllåjådediddjev vas soames rektortjåhkanimen. De javlliv sunji: Mujtá gus dalloj gå dån ájtti rádjat muvva sierraskåvllåj? Sån ittjij majdik tsuvke dasi. ¶ Nuorajskåvlå maŋŋela vádtsiv jagev oasesskåvlån Nárvijkan. Ittjiv mån bargov dajna åhpadusájn oattjo, alla vehi maŋŋel snihkkároahppen barggiv Nárvijkan. Ja mån mujtáv akta sámeáhkkásj akti munji javlaj: – De nav, dåhkki gus oasesskåvlåv vádtset ja snihkkárin sjaddat? Dåhkkij gåjt, valla nágin jage maŋŋel de lij munji viehkken dav majt oahppiv oasesskåvlån, d.d, gå barggiv soames ájgev Guovdageaidnun, ruhtalåhkoviehkkevirgen Sáme Instituhtan. ¶ 1970 jagijn åroj Paul Gælok ja suv skåvllårádna internahtan dán huodnahin. Dat lij dalloj ådå tsiekkadus, ja ij la bárep rievdaduvvam dallutjis. ¶ – De gávnadiv mån galggiv åhpadiddjen låhkåt. Mån válldiv åvddåkursav jagev Hábmera joarkkaskåvlån. Danna oahppiv sámegielav tjállet. Dát kurssa lij viehka ájnas åhpadit bájkálasj åhpadiddjijt, gå ællim galles gudi lidjin gymnásav vádtsám. Ålles gudás gudi dán kursan vádtsin sjaddin åhpadiddjen, gålmås li dálla åhpadiddjen Ájluovta skåvlån. Maŋŋel dan kursa vádtsiv åhpadiddjeskåvlåv Bådådjon 1983-86 jagij. Danna oadtjuv sámegielav fáhkan. Mij lijma 6-8 sámestudenta, lidjin sihke åhpadiddjestudenta ja iehtjáda. Miján lij aj sebrudakfáhka sámijn. Åvddåkursan lij Kåre Tjihkkom sámegiela åhpadiddjen, ja åhpadiddjeskåvlån lij Anders Kintel muv sámegielåhpadiddje. ¶ Maŋŋel åhpadiddjeskåvlå oadtjuv åhpadiddjevirgev Ájluovtan ja barggiv danna guokta jage, 1986-88. De rektorvirgge Måsken rabás lij, unna sájájs gåsi ij la bijllarahte. Mån lidjiv ájnna åhttsen dan virggáj. Rektorin lidjiv Måsken gitta 2000. ¶ Gå jåhtiv ruoptus Måsskåj lij sámegiella juo bájkátjin gáhtomin. Soames oahppe sámástin, valla skåvlån låhkin dåssju sámegielav nubben giellan. Jagen 1991 gæhttjalijma åhpadit guokta vuostasjgielajda. Valla ittjij dat nav buoragit dåjma. Mij de nágin jage maŋŋel máhtsajma vas åhpadittjat sámegiella nubben giellan. Gájkka oahppe Måsken de oadtjun sámegielåhpadusáv. Sij lidjin smidás nubbengiellaoahppe, gájka dárustin buorebut gå sámastin. Sámegiella ittjij aneduvá dåjn ietjá fágajn. Valla sámegielle gulluj skåvlån. ¶ Jus ga skåvllå lij unne (12–23 oahppe), de lijma huoman moatte láhkáj åvddålin mij gulluj gæhttjalittjat ådå skåvllååvddånahttemijt. Mån jáhkáv mij lijma vuostasj skåvllå Nuortta-Vuonan gudi álgadijma oahppevidnudagáv. Dav gåhtjojma «Biebbmo ja vuossa» . Mij kafeav dåjmadijma ja goarojma ja vuobdijma sáme káffavuossajt. ¶ – Mån lav agev tjuottjodam bájkálasj sebrudak viertti skåvlån vuodon, ja ij dåhkki juohkkaláhkáj buohtastahttet skåvlåjt ja oahppijt bájkijn dagu Måsske, Oslojn jali Råmsåjn. E de gájka dav dádjada. Ja moaddi lav rijddalam skåvllåpsykologaj. Bådij akta PPT-kontåvrås ja tjadádij gæhttjalimev Måske oahppij, ja dan baktu javlaj: Dij vierttibihtit dárogiela moallánakåhpadimijn Måsken álgget! Gássjelisvuohta lij gå mijá oahppe gæhttjalimen ællim gávnnam boastovuodajt rássjosuoje- ja trihkagåvåjn. Måsken la dal dálkke gå rássjot de agev aj bieggá, ja dan diehti e aktak Måsken rássjosuojev ane, ja lagámus trihkka la dal sihkkarijt måttijt tjuode mijla duogen. Måsken ij la åvvånis bijllarahte! Psykologa ballin oahppe ettjin galga máhttet dav mij TV-an vuoseduvvá, ja ballin oahppe bátsádallin gå TV-av ettjin gehtja. Ij lim dat imálasj, dåppe lij ienemusá læstadiánera ja daj sijdajn ællim TV-a. ¶ Valla gå de la gatjálvis massta máhttep dáppe vuonajn, de galgav javllat máhttep! Vanntsa l ájnna fievrro ulmutjijda Måsken, ja dav de Måskemáná oahppi juo árrat gåktu vantsajn rijbadit. Nágin jage dás åvddål lej åhpadiddjeskåvlå åhpadiddje Måsken, ja dárbahij filkav davás. 12-jagák oahppe fálaj suvddet suv davás. Ja dalloj de dat åhpadiddje alvaduváj, gå báhttja dal máhtij gájkka sliehkkomotåvråj birra. Ij lim de dán bále makkirik vádnunibme dárogiela moallánagájs! ¶ Måsske l unna rahtedak bájkásj, ja viesátlåhko l binnum, sæmmi bále gå unnep bájkátja Måske lahka gåsstå oahppe internáhttaj båhtin li sjaddam sirddembájkken. Dan diehti hiejteduváj internáhtta álgon 1970-jagijn. Mij lip sælldát rahtjam sihke skåvlåv ja ulmusjlågov bisodit. Mån lidjiv måttijt jagijt prosjæktajådediddjen Oarjjevuonaprosjevtas, akta æládusåvddånahttemprosjækta, mij ierit ietján oattjoj guokta luossakonsesjåvnå Måsskåj mij vattij måskegijda ájnas barggosajijt Måsskåj. Mån dav luossabiebbmam viddnudagáv vuododiv. ¶ – Jagen 2004 jåhtiv davás Ájluoktaj, ja lav dat rájes lav barggam åhpadiddjen Ájluovta skåvlån, gånnå mån dálla åhpadav julevsámegiella vuostasjgiellan, sebrudakfágan, duojen ja åskon. ¶ Miján li tjuohte oahppe, dajs birrusij 35 gejn sámegiella la vuostasjgiellan ja 20 gejn la sámegiella nubbengiellan. Ájluovta skåvllå la uddni ájnna skåvllå sihke suohkanin ja ålles Vuonan gånnå åhpaduvvá julevsámegielan vuostasjgiellan ja sámegiellaj. Måske skåvllå hiejteduváj jagen 2009, de lidjin dåssju gålmmå oahppe vil danna. Ietja skåvlåjn Divtasvuonan, Gásluovtan ja Stuorgietten, li muhtem oahppijn sámegielåhpadus, valla dåssju nubben giellan. ¶ Oahppijn gejn sámegiella la vuostasjgiellan li sierra klássajn Ájluovta skåvlån, ja navti doajmmi dagu 3-juohkedum skåvllå dájda oahppijda. Da galggi prinsihpaj milta oadtjot gájkka åhpadusáv sámegiellaj, ietján gå dárogielfágan ja ieŋŋilsin. Mánájskåvlån dat navti doajmma, nuorajskåvlån vierttiji dárogielak åhpadiddje åhpadit matematihkan, ieŋŋilsin ja luondofágan. Dájn fágajn sámegielak oahppe åhpaduvvi dárogiellaj dárogielakoahppij siegen ma vádtsi sæmmi klássadásen. Då ietjá fága li vas sámegiellaj. Valla vádnuni oahppamgirje sámegiellaj måttijn fágajn, sierraláhkáj nuorajskåvlån. Vuolep dásijn la buorep, valla diehttelis ij la dal valjesvuohta galla. Gåktu galggá doajmmat gå oahppe ietján gå sámegielfágan e rat ielve ietjá tjállusijt sámegiellaj, ietján gå dav majt åhpadiddje táblluj tjállá ja daj nágin girjijn majt adni. ¶ – Jus mij Ájluovta skåvlån ep oahppamgirjijt julevsámegiellaj dagá, de ælla ga vuojga iehtjáda gudi dav dahki. Miján la máhtudahka gájkka fágajn, valla ep máhte guorrit skåvlåv åhpadiddjijs dan diehti gå hæhttup oahppamgirjijt tjállet. Dan diehti åtsåj skåvllå jagen 2008 Sámedikkes rudájt prosjæktaj gånnå åhpadiddje oadtjun binnep åhpadimtijmajt majt farra galggin adnet oahppamgirjje tjállemij. Dát prosjækta hiejteduváj jagen 2011. Boados la 9 barggogirje ja nágin tiebmátjállusa sebrudakfágan li jårggåluvvam, valla ælla ájn prienntiduvvam. Jur dálla ælla makkirik oahppamnævvobargo skåvlån skåvlå tjadá. ¶ Gássjelisvuohta la gå da soames åhpadiddje gudi åhpadi julevsámegiellaj oadtju binnep åhpadimev tjálátjit sáme oahppamnævojt, de lassán åhpadiddjevádnunibme. Juoktá lip máhttám ietjam skåvlån tjadádit åhpadimev, valla ejma sæmmi båttå nagá tjadádit guhkásåhpadimev ietjá skåvlåjda. Dat vájkkudij dan láhkáj jut skåvllåjage 2011/12 lidjin oahppe gudi ettjin åhpadimev oattjo julevsámegielan. Miján ij la ga máhttelisvuohta guhkásåhpadimev tjadádit skåvllåjage 2012/13, så dáv åhpadimev galggi dal dálla gæhttjalit tjadádit Bådådjos. ¶ 1. GÅKTU DAHKAT GÅ BARGOV ÅTSÅ? ¶ Àjnas le snivva ja duolla åtsålvisáv ja CV:av vuosedit. Barggovaddáj vuoseda dån le snivuk ja ráddjánis ulmusj. ¶ Dán tjállagin le åvddåmärkka åtsålvissaj ja CV:aj majt viertti bargojda masi åtså hiebadit. Jus bv. åtså kreatijvalasj bargojt dagu sjaddohiervvididdjen jali gráfalasj designerin de åtsålvis máhttá roahkkadabbo årrot gå åtsålvis kontåvrrå- jali boargálbargojda. Åtsålvis ja CV:a huoman galggá årrot álgge låhkåt ja ruvva danna gávnnat. ¶ Åtsålvis máhttá guokta umasse vuogij milta hábbmiduvvat: ¶ 1) Åtsålvis gåsi tjálá tjoahkkájgessusav åhpadusá ja barggomáhttudagáj birra åtsålvisán. Ihkap hiehpá jus lissta máhttudagáj, bargoj ja åhpadusá birra ij le guhkke. ¶ 2) Åtsålvis CV:ajn duoddetjállagin. CV:a le sierra páhper tjoahkkájgessusijn åvdep åhpadusá ja barggomáhttudagáj birra. ¶ Referensa: Jus máhta referensajt vuosedit de ietját åtsålvisáv nannnoda. Referensa li ulmutja gudi máhtti ienep diedojt duv birra bárggen vaddet. Máhttá dálasj jali åvdep barggovaddev, åhpadiddjev duv åhpadusbájken tjállet. Máhttá aj tjállet åhpadusrádnav gänna dálla le alep virgge gå dujna jali lahka oahppásav gev aná duv buorreláhkáj gåvvi. Tjále ulmutja virgev, barggosajev ja telefåvnnånummarav. Mujte val sijás åvddåla gatjádit jus hihkali referensaulmutjin årrot. ¶ Duoddetjála: Duodastusájs moattádusájt duodden CV:aj rája, valla gártjoda páhppárvaljev. Rája dåssjå ájnas páhppárijt. Muhttijn javladuvvá dakkár páhppárijt ij galga vuostasj bále rádjat. Dalloj de ij galga rádjat. ¶ Muhtem bargojda barggovadde sihtá dån galga barggoduodastusájt rádjat. Jus ij diede majt galga aktan åtsålvisájn rádjat de skuolka barggovaddáj ja gatjáda. ¶ Gehtja vaj åtsålvisán älla tjállemvige jali ietjá vige åvddål gå rája. ¶ 3. ÅTSÅLVISÁN GALGGÁ ÅRROT ¶ Åtsålvis åhpadiddje virggáj ¶ Tsuojgodav dijá annonsaj vuoratjismáno 14 b. dán jage Fremoverin ja buorremielak ságastimijda rektor Alfred Solness sämmi biejve. Dájna åhtsåv álmmudam virgev. ¶ Barggam lav 1998 rájes åhpadiddjen Aaga mánájskåvlån Biergunin. Ienemusát lav O-fagan, ieŋilsgielan, másjkudimen ja musihkan åhpadam. 2001 tjavta rájes lav stuoves bargov Måffe mánájskåvlån, Måffen. Dán ájgen lav klássaoajven guokta klássaj åvdås årrum. ¶ Tjuovva CV:an, duodastusájn muv birra ienep diedo gávnnuji. ¶ Berustimijn lav tjuovvum ådå Narvijka mánájskåvlå vuododimev. Hálijdav åhpadit skåvlån mij le ådå åhpadimvuogijt oahppij hárráj adnegoahtám. Mårredis jagi maŋŋela Ránan hálijdav dálla ruoptus riegádimstádaj Narvijka. Oarre dási le gå berrahij lagábuj hálijdav, sämmibále gå vaden sidáv Narvijka valástallamin ja musihkan oassálasstet. ¶ Duoddetjála: 8 ¶ Gå le au pairan de åro familja lunna ietjá rijkan. Dån le juoga de familja oasse, jali oattjo ietjat lanjatjav. Duv bargo li mánájt gähttjat, mielas válldet idedis- ja iehkedis dahkamusájt, mánájt vuodjet asstoájggedåjmajda åvdån ruoptot – ja máhtá aj binna dåhpebargov oadtjot. Dán åvdås oattjo biebbmo, årromsaddje ja binna sålbbebiednigijt. Kursa kollegajn jali universitehtan li aj ienemus au pair-programmajn. ¶ Inter Au Pair Tlf: 22 52 15 60 Juohká au pairajt ienemus rijkajda Alle-Europan ¶ Au Pair and Trainee Agency Norway MDM Capion Travelconsult & Agency A/S Tlf: 94 13 86 57 / 63 97 17 65 Juohká Ieŋŋisij, Tusskaj, Schweizaj, Italiaj, Spaniaj ja Fránsskaj. Giellasertifikahtav oattjo. Juohká aj ålggårijkak nuorajt au pairan Vuonan årrot. ¶ 1. SÁGÁJDAHTTEMIN · Vuorde barggovaddes li guovte gitta vihttasa rádjaj ságájdahttemin. Gájkajt lanján giedajn buorástahte. Gehtja gájkajt tjalmijda gå buorástahtá. · Árvvedahtte dån le balon, valla gudi bievde nuppe bielen tjåhkkåhi li iemelágásj ulmutja. Ájnas le sidjij diededim bargov ”vuobddet” degu dunji le ájnas ietjat máhttudagájt barggen ”vuobddet”. Buorre diedo: Tjåhkudalá – åro ietjat láhkáj – måreda! ¶ 2. IEMELÁGÁSJ GATJÁLVISÁJT MAJT MÁHTÁ OADTJOT · Manen bargov åtså? · Manen duv galggap bálkkit? · Gåktu lulu duv barggovádde/åhpadiddje/duv barggorádna duv gåvvit? · Ma li duv buorre biele/nievres biele? · Gåktu diertjestimev/lájtov/mierredimájgijt gierda? · Majt vidá jage duogen dagá? · Goassa máhtá álgget? · Majt bálkkán vuordá? · Majt ásstoájgen dagá? · Giehto majt maŋemus jagijt le dahkam. Ájádalá: Buorre biele, nievres biele, makkir ulmusj/bargge le dån, ájggomusá ja åtsåda åvddåla mij le bargguj vuogas bálkká. (Sáhkada iehtjádij sämmilágásj bargon jali ihkap fágasiebrijn). ¶ 3. MAJT VIERTTI VÁSSTEDIT? · Åvdemusát; åro ietjatláhkáj ja váges. · Gulldala ja ájádalá gatjálvisájt åvddål gå vássteda. · Ale nievret åvdep barggovaddij/barggorádnaj jali bargosaje birra sáhkada. · Ij dárbaha gatjálvisájt vásstedit jus ájgo iesselissan sjaddat, makkir jáhkkudahka, jali makkir seksuálalasj vuohke dujna le. Dákkár gatjálvisá e ságájdáhttemin hieba. Dát le ságájdahttem, ij le gatjádibme. Ij dárbaha dåbdåstit lågejagágin dujna lij dáhpe gárudijt nisskot – jus ij ságájdahtte sierraláhkáj dan birra gatjáda. ¶ 4. MAN BIRRA GALGA GATJÁDIT? · Makkár le barggobiros? · Galles barggi åssudagán gånnå bargov åtsåv? · Le gus diján sisŋásjåhpadus? · Álmmudusán tjuottjoj ”muhtem mano vierttiji märostuvvat”. Majt dat javllá práktihkalattjat? · Máhttebihtit gus munji binnáv doajmmaháme birra giehttot? · Goassa mierredihpit gut bálggiduvvá? Pláni: Gatjálvisájs majt le ájádallam åvddåla moatte li álu ságájdahttemin vássteduvvam- danen ájádalá moadda ietjá gatjálvisájt. ¶ BUORRE DIEDO GESI GALGGÁ BARGGOSÁGÁJDAHTTEMIJ Ságájdahttema åvddåla · Ájádalá nåv ålov majt máhtá åtsådum bargo birra ja viddnudagá mij galggá bálkkit. Ságájdahttemij boahtet gárvedum vuoset dån le bargguj oalle mielos. · Tjále listav mij vuoset duv sierralágásj tjähppudagáv bargguj. Ájádalá duv ietjat buorre ja nievres bielij birra. Boahtem · Viertti diedon rájnas ja snivva årrot. · Gárvvuna åhtsåm bargo milta. Jus bargov åtså bivtasboargálin, máhtá ietjáláhkáj gárvvunit gå jus bargov advokahttakåntåvrån åtså. Vállji biktasijt maj soabtso. · Sulásta nuoges ájgev ságájdallamij jåvsådit - ja diededa ietjat mierredum ájge åvddålattjan resepsjåvnån. ¶ Jur åvddåla · Sieddoda ietjat nágin minuhta. · Maná hivsigin - jasskavuoda diehti. Jus ij ietján gå muodov ja ihkap sminkav gehtjastittjat. · Barggovadden le dunji vuodon positijvalasj miella. Dån ham sjaddi ságájdahttemij válljidum! Ságájdahttema maŋŋel · Ájádalá gåktu ságájdahttem manáj. Majna le dudálasj, majt máhtá buoredit jus vaden ietjá ságájdahttemij gåhtjoduvá? · Gárveda ietjat jus nubbeságájdahttemij gåhtjoduvá. ¶ 1. MIJ LA CV? CV (Curriculum Vitae) le oanegis tjálalasj diehto duv birra mij åhpadussaj, barggomáhttudahkaj, kursajda jnv. guosská. CV:a gåhtoduvvá aj resumea jali dáhtalissta. CV:a vaddá alkes diedov barggoåhttse formálalasj duogátja ja tjähppudagá birra. 2. MIJ GALGGÁ TJUODTJOT? CV:a vaddá diedojt: · Persåvnalasj died Namma, adrässa, telefåvnnånummar, riegádumbiejvve. Muhtema aj tjálli sivijllastáhtusav. · Skåvlå majt la tjádádum ja eksámajt majt la válldám joarkkaslåvlå rájes. · Militerra · Bargo (ållesájgge/bielleájgge) · Kursa · Máhtudahka amásgielajn. · Guhkep mano · Åskeldimdåjma · Sebrulasjvuohta siebrijn · Dåjma skåvlån ja ásstoájgen · Budáldusá, sierralágásj berustime · Referensa jus aná. 3. GÅKTU TJÁLLET CV-AV? E gávnnu mierreduvvam njuolgadusá ma vuosedi gåktu CV-av galggá tjállet. Ájnas le CV:a galggá liehket álkke ja gæhppat låhkåt sunji guhti le vuosstájvállde. Dán mijá tjállusin le akta åvddåmerka mij vuoset gåktu le CV:av máhttelis dahkat ja tjállet. Bieja juohkka duoddetjállagij (duodastussaj jnv.) nummarav. Bieja duoddetjállagijda sämmi nummarav. Giehpet dádjadusáv låhkåt duv birra sunji guhti galggá åtsålvisáv låhkå. 4. CV:AJ ÅVDDÅMÄRKKA CV Eva Hansenij Persåvnnålasj diedo: Namma: Eva Hansen Adressa: Eventyrveien 2 8600 Mo i Rana Telefåvnnå: 80 00 00 00 Mobijlla: 90 00 00 00 Riegádambiejvve: 12.04.80 Sivijlla stáhtus: Iv la válldum ¶ Åhpadus: ¶ Ájgge ¶ Åhpadus ¶ Bájkke ¶ Duoddetjála ¶ Dábálasj åhpadiddje ¶ Allaskåvllå, Biergunin ¶ Universitehtta Tråmsån ¶ Joarkkaskåvllå dábálasj fága ¶ Ájgge ¶ Virgge ¶ Bájkke ¶ Duoddetjála ¶ Åhpadiddje, stuoves barggo,ållesájgge ¶ Måffe mánájaskåvllå ¶ Åhpadiddje ¶ Aaga mánájskåvllå, Biergunin ¶ Ájgge ¶ Duoddetjála ¶ 2 máno ¶ Åskeldimbarggogåhttjusa: ¶ Duoddetjála ¶ Tjuottjodiddje Giehtaroahttosiebren IK Driv, Biergun ¶ Duodastusá: Vuodjemkårttå B klássa Dåhkkidum D- hárjidalle giehtaroahtton Interessa: Aktijvalasj giehtaroahttospielle IK Drivan, Jássaberustime le, tjuojav juohkusin ”Go’foten” Ålggåádjemij lijkkuv, bivdáv ja guolliv. Buoktje lav. *u.b.= udnásj bäjvváj, nabbu gånnå dálla barggá/skåvlåv vádtsá. 5. MUJNA LE ILÁ BINNA CV:AJ TJÁLLET Gå le nuorra ja älla edna barggo- ja skåvllåmáhttudagá CV:aj biedjat, moaddása válljiji åtsålvisáv CV:a dagi tjállet. Valla ienemusá máhtti dievddet CV:av åsij ma máhtti barggovaddáj ájnnasa årrot. Mujte iesmiedogis barggo le árvulasj CV:aj biedjat. · Le gus scoutaoajvve jali vuojadimhárjjidalle årrum? Ánoda duodastusáv dasi ja tjále CV:aj/åtsålvissaj. · Spieleda gus korpsan jali le gus roattotjiektjamsäbrraj oasálasj? Asstoájgen ij le hieredis aktijvalasj årrot. · Le gus oahppijráden sebrulasj, le gus säbrram OD:av ásadit? Les gus aktijvalasj sebrulasj Amnestyn? Vuoset dån berusta ja riek sidá dakkár ássjij barggat. · Le gus mánnágähttje sijdaráddnájda/viehkeda áhkov muottagav guoajvvot dálvijt? · Makkir berustime li dujna? Le gus dån filmmasiebren jali gåvvimsiebren, várregoarŋŋomin jali buoktjamin sebrulasj? Le gus dån vissjal váttsátjit? Lijkku gus rádnaj bioj mannat? Sluogas le jus ájádalá majt viertti CV:an guodet. Jus giessebargov návddegárten åtså de ij galga giehttot aktivisstan le Noahn (- divrij riektájda) årrum. Duv vuojno e bargguj hieba. Åtsålvisájn ja CV-ajn galggi gájkka diedo duolla årrot ja galggá dajt máhttet duodastit. Gähttjalit májnnot majt ij la barggam, ij le juonalasj - jus boadádalá de ij bargov oattjo! ¶ Ådå barggijt bálkkitjit li vilá barggoálmmudusá ávijsajn ájnas saje. ¶ Gehtja aj umasslágásj dáhtabásajt internehtan bv.: ¶ Ållo bálkkidime dagáduvvi vani rabás virgij álmmudahttema. Sáhkada dåjmaj gånnå lulu sihtat barggat. Tjále dábálasj åtsålvisáv ja Cv:av majt rája jali doajmmaj guottá. ¶ Jus bargov åtså de ij le skábmo ietjas värmmádagáv adnet. Diededa gájkka oahppásijda dån bargov åtså. Gatjáda sijás jus bargov jali ietjá sajev diehti. ¶ Galga gus lanjáv jali årudagáv lájggit? Buorre le ietjas riektáj ja välggogisvuodaj birra diehtet. Dála le lájggimláhka tjoahkkájgessusin: ¶ 1. Ladnja galggá årromláhkáj dåhkkit Sisanet vaj galggá vissa dáhttjaalludahka, vissa stuorrudahka vinndegijn årrot. Rávkalvis le galggá lávggot/navoldit ja málestit j n v máhttet. Muhtem årudakniehke älla dudalattja ja lájggiji lanjájt ma älla jali lulun dakkir måkkåj dåhkkiduvvat. Kommuvnna máhttá vásstedit jus ladnja dåhkki. ¶ 2. Åhtjuda tjálálasj lájggosåbadusáv Njálmmálasj lájggosåbadus le sämmi nanos degu tjálalasj. Vuorrádis le, rijddo máhttá sjaddat man birra njálmmálattjat lij såbadum. Máhtá tjálálasj såbadusáv rávkkat. Iemelágásj lájggokontrahktav máhtá bv. konsummänntaráden fylkan jali girjjeoassásin oasstet. Muhtem årudakäjgádij ulmme le vaj dån galga muohttagijt goajvvot, rásijt tjuohppat, mánnásujttárin årrot jali dan láhkáj. Jus dasi sjiehtada de viertti dav kontráhktaj åttjudit. Dakkir ássje vierttiji vattugisláhkáj tjáleduvvat ja åvddåla såbaduvvat. Huomaha nuora (18 jage nuorabu) e máhte lájggomsåbadusáv dahkat. Äjggáda/sujttoaddne vierttiji dav dahkat. ¶ 3. Ärádus lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit ja ájggemierredum lájggovidjurij gaskan Oajvvadip lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit. Jus iemelágásj lanjáv lájggi ja ij le mierredim ájgev jali låhpadimájgijt lájgguj såbadam de lájggimlága mierredusá li fámon. Ladnjaj le 1 máno gaskkasasj låpadibme. Jus lájggovadde sihtá lájggididdjev jåhtet de galggá tjálálattjat dagáduvvat. ¶ Jus le ållu visses ij buorep lanjáv gávna, jali ietjá oares ij sidá jåhtet de máhtá aj märostit ájggemierredum lájggovidjurijt. Unnemusájgge álgon le 3 jage. Jus ladnjaj badjelåbdån jali tjällárin guosská ja lájggovadde huonahin årru de máhttá 1 jahkáj biejaduvvat. Buorep jasskavuodav vaddá vaj lanjan oattjo årrot. Jus lájggovadde ij ådå lájggididdjev oattjo de viertti, jus åvddåla jåhttå, lájgov ålles ájges makset. 4. Dujna le akturiektá lanjá adnuj Lanjá adnuj le lájggididddjen akturieká. Mierkki lájggovaddi ij máhte duv ladnaj boahtet ja mannat gåktu sihtá. Jus lájggovatten le loabálasj måkke duv ladnaj bv. divodibme de viertti hiebalasj ájgev dujna såbadit. 5. Deposisjåvnnå Lájggovadde máhttá rávkkat dån galga deposisjåvnåv makset. Dakkir deposisjåvnnå le jasskavuohtan såbadusá maŋás biedjamij. Aneduvvá lájggovielgijda ja ihkap spedjamijda ladnjaj masi lájggididdjen le åvdåsvásstádus. Deposisjåvnnå ij galga ienep gå 6 máno lájggo årrot. Galggá dahpadum konntuj biejaduvvat ja renta galggi lájggididdjáj vatteduvvat. Ásadittjat dakkir kontov, gålo galggi lájggovaddes mávseduvvat. Deposisjåvnnå galggá rentaj mávseduvvat gå lájggididdje jåhttå. 6. Lájggo Lájggo galggá vissa biedniklåhkuj märostuvvat. Máhttá såbaduvvat lájggididdje galggá gålojs elektrisitähttaj ja lieggimij hebalasj oasev mákset. Máhttá sjiehtadallat lájggo åvddåmákson juohkka mánnuj galggá mávseduvvat. Dån ij máhte ienep gå 1 máno åvddåmávsov lihtudit. Lájggo ij máhte åvddål áramusát avta jage hiebaduvvat ja dalloj avta máno tjálálasj diededimijn. ¶ Buoremus la juo árrat lassebargov åhtsågoahtet (lávvodak-, oasseájgge- ja giessebargov). Jus duola dagu lávvodakbargov oattjo avta sajen, de le dábálattjan nav vaj oattjo aj giesev danna barggat. Jus la giessebargov åhtsåmin ja dujna ij la lávvodakbarggo, de le vuohkasamos åhtsågoahtet vuoratjis-/moarmesmáno. Buorep val árabut juo åhtsåt. Dalloj la vuojn ienebu gudi plániji ja bargov åhtsi, ja åhtsåmusá giehtadalladuvvi. Jus dåbdå soabmásav gev diedá le åvdutjis juonná barggam dåppe gånnå dujna la miella barggát de ságasta sujna goassa buremusát hiehpá åhtsåt. ¶ Vuogas la åhtsåmusáv sáddit åvddåla bargojt almodáhtji. Jus vuordá, de vuojn ienep åhtsse le. Duodden le dábálasj ulmutjav sádjásasj virgijda biedjat vani almodime. Lågå val gájkka almodimijt avijsajn juohkka biejve. Rinngu nav ruvva gå máhttelis gå vuojná giessebargov majt sidá. ¶ Duola dagu dáj linkaj baktu: ¶ 5. MAKKÁR BARGOJDA MÁHTÁ ÅHTSÅT? ¶ Ij la vuojn agev álgge diehtet makkár bargojda máhtá åhtsåt. Gávnnuji vuojn tjielgga njuolgadusá duosi man vuoras berus liehket. Dá njuolgadusá li duv hárráj: ¶ 13 jagágijda: Gå la 13 jage dævddám, máhtá giehppis bargov oadtjot, duola dagu buodán jali ednammuorjjetjoaggen. ¶ 15 jagágijda:Jus la badjel 15 jagák máhtá bargojt oadtjot ma e vahágahte varresvuodat ja ietjat åvddånimev. Duola dagu oassásin jali kåntåvrråbargov oattjo. ¶ 18 jagágijda:Gå la dæddám 18 jage de oattjo vuobddet vuollagav jali vijnav ja oattjo válldet akta makkár bargov, valla hæhttu liehket 20 jagák jus galga loabev oadtjot vuobdadit jali guossidit buollevijnajn. (Gálldo: Sommerpatruljen, LO) ¶ 6. Mujttu då ¶ Na jus de oattjo fálaldagáv lassebargguj. Na majt de? ¶ Mujttu då oadtjot tjálalasj barggosjiehtadusáv, gånnå barggoájgge, bálkká ja loahpeájggesjiehtadallama tjuodtju. Dujna le vuojn rievtesvuohta giesseloabev niektit – ja jus le organiseridum, gájbbeda val lassebálkáv jus ienebuv gå 37,5 tijma vahkkuj barga. Jus ij la organiseridum de le dujna 40 tijmasasj vahkko. ¶ Jus i oattjo bálkkádárkestusájt, de gájbbeda. Dunji le vuojn dát duodastussan jus la værov máksám, ja aj allasit dárkestussan jus la oadtjum gájkka tijmajs mávsov. ¶ Psyhkalasj varresvuohta guosská gåktu duv dille le. ¶ Garra dåbdo li dábálasj nuorravuodan, ja moaddásijn li muhttijn gássjelisvuoda ájádusáj ja dåbdoj. Edna vájkkudahttá psyhkalasj varresvuodav. Jus dujna l gássjelis dille, juska dal le gieresvuodasuorggo jali ietjá siváj diehti, le ájnas mujttet soajttá lijssi sáhkadit soabmásijn dan birra. Ja álu buorrán dille luondulattjat. ¶ Dála li muhtem ráde: Mujte: Moaddása máhtti viehkedit. Ale ilá guhkev aktu bahá ájádusáj vieso. Sáhkada gássjelisvuodaj birra soabmásijn gev luohteda. Ale gæhttjala iehtjádij vuorddemusájt iellet, tjuovo ietjat mielav! Lassjes biebbmo, nuoges oados ja labudallam le ájnas buorre psyhkalasj varresvuohta hárráj. Gárevselga máhtti værránit ja vájkkudit psyhkalasj gássjelisvuodajt. Ánoda viehkev jus gássjelisvuoda árggabiejvev vájkkudi ja jus nievres láhkáj dåjma ájge gávddan. ¶ Dánna oattjo viehkev: Dåhkki riŋŋgut: Mental Helses Hjelpetelefon, tlf 810 30 030 jali Røde Kors-telefåvnnåj mánáj ja nuorajda: 800 33 321 Ung helse: www.unghelse.no Gehtja næhttasijdov www.klara-klok.no gávnatjit vásstádusájt. ¶ Helsesøster skåvlån jali nuoraj helsestasjåvnnå le soajttá vuogas vuohke álgget. Dåktårat máhttá aj viehkedit, ja vuosedit duv Barne-ja ungdomspsykiatrisk klinikkaj (BUP) jus le dárbbo. ¶ Mujte ahte gájkka barggijn varresvuohtadåjmadagán le sjávvodisvælggo, siján ij la loahpe giehttot dijá ságastallamij birra. ¶ Gidán 2009 tjalmostahtij Varresvuohtadirektoráhtta nuorajt kampánnjan ”Et åpent sinn”. Næhttasijdon www.psykisk.no gávna ienep diedojt psyhkalasj varresvuoda birra. ¶ Álmmukhælssorápportan 2009 Socialstyrelsenas Svierigin boahtá åvddåj ahte psyhkalasj gássjelisvuoda le lássánimme nuoraj gaskan ja ahte bierri mårådit varresvuohtaåvddånahttema hárráj nuoraj gasskan Svierigin. ¶ ”Moadda iesjguhtiklágásj indikatora vuosedi ahte psyhkalasj skihpudahka sierraláhkáj le dábálasj nuora nissunij gasskan, valla ahte le lássánimme goappátjij sjiervij. Oase dajs gudi ietjas hekkav válldi ienemusát lassán nuoraj ja nissunij gasskan, ja ienep nuora giehtadaláduvvi skibájvieson hæso, goavgge jali juhkalisvahágahttema diehti. Mangemus jagij le jábmem nuoraj gasskan lassánam vehi muhtem jábmemsiváj hárráj, dagu dal vahágahttem, gárevselga, ja ihkap mij guosská ietjas hekkav váldátjit.” ( http://www.socialstyrelsen.se/Publicerat/2009/10363/Sammanfattning.htm) ¶ Jus le gássjelis dille jali jus dåbddå soabmásav gænna l gássjelis dille bierri viehkev ádnot. Le álkkep javllat gå dahkat, valla le viek dárbulasj! Dån i galga guoddet ietjat gássjelis ájádusájt aktu, gávnnu tjiehppe gudi máhtti ja sjaddi viehkedit duv. ¶ Nordlánda fylkasuohkan sihtá måvtåstuhttet sámegiela máhtudagáv lasedittjat nannitjit ja suoddjitjit sámegielajt, ja bærrájgåtsåtjit virggebargge sámegiella máhtudagájn li duon dán virggesuorgen. ¶ Nordlánda fylkasuohkan juollot åhpadusstipendajt ja dårjav dåjmajda ma giellaanov måvtåstuhtti: ¶ Dårja dåjmajda ma giellaanov måvtåstuhtti juolloduvvi sáme juohkusijda, siebrijda, organisasjåvnåjda ja institusjåvnåjda Nordlándan. Ájnegis ulmutja e máhte doarjjagav dát årtnigis åhtsåt. Dårja gånnå ienep juohkusa, siebre, organisasjåvnå ja institusjåvnå aktisattjat barggi, vuoroduvvi ¶ Gájbbádusá åhtsåmussaj Gávnnuji sierra åhtsåmsjiemá ma galggi aneduvvat. Doarjjaåhtsåmus sáddiduvvá Nordlánda fylkasuohkana æládus ja guovlloåvddånahttemåssudahkaj ja sisadnon galggá d.d. tjuovvovasj oase: Ulmme dåjmajn, gåvvidibme makkir ulmmejuohkusa vuoksjuj doajmma le, dárkkelis gåvvidibme dåjmajs ma galggi tjadáduvvat, ájggepládna dåjmajt tjadádittjat, dárkkelis budsjæhtta ja ruhtadimpládna. ¶ Åhtsåmájgge-mierre Åhtsåmájggemierre l gålgådismáno 15. biejve ja åhtsåmusá gasskavuodan giehtadaláduvvi. ¶ Lågå ienep dánna: Nordlánda fylkasuohkan ¶ Sidá gus barggat buorre ássje diehti, duon diehti buoredit dilev væráldin, ja danga buohta allasit rahtjat åtsådallamijt? Gávnnuji moadda organisásjåvnå maj tjadá nuora gudi sihti viehkkebargov ja ålggorijkkaårromav tjadádit. Ihkap vil viertti mákset binnáv maŋen liehket, ihkap barga biebmo ja årroma åvdås. ¶ Dav majt lip gåhttjum “sierra barggo ålggorijkajn” le organiseriduvvam årrom/målssobarggen hæjos rijkajn. Organisásjåvnå ma dakkár bargov tjadádi le álu dakkára ma e rat barga dan diehti vaj galggi njuolgga rudáv tjijnnit. Dakkár bargon le solidárihtehtta ájnas, guovdásj ulmme sijájn le åmastit diedojt dákkár sebrudagájs, kultuvrajs ja dajs dilij birra maj sinna ulmutja viessu. Álu le nav vaj oattjo giellakursav gå dákkár bargguj vuolgá. Luojvojbarggo le oassen dákkár bargojn. ¶ Dábálattjajt le fálaldagájs galla goappátjagá bargoj hárráj, na le de gávnnat juojddáv mij jur dunji hiehpá. Lehku då buorremielak dárkestiddje gå åtså organisásjåvnåv. Gatjáda duodastusájt ja gulá ulmutjijs gudi li organisásjåvnån åvdutjis læhkám, dan diehti vaj diedá dát la duodas ja mij dunji hiehpá. ¶ Dáj linkaj baktu gávna muhtem vuonarijkak organisásjåvnåjt: ¶ American Field Service (AFS) E-mejlla: info@afs.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Dákkár fálaldahka le dunji guhti le 18 jagák gitta 30 jagágij, guhti sidá årrot ja barggat sulá jahkebielev avtan dájs AFS aktisasjbarggorijkajn: Bolivia, Brasil, en Dominikanske Republikk, Ecuador, Honduras, Panama ja Oarjje-Afrika. Dábálasj la årrot avta fámilja lunna ja luojvojbarggat avta organisásjåvnån. ¶ Atlantis Ungdomsutveksling E-mejlla: atlantis@atlantis.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Fálla luojvojbargov moatten prosjevtajn Ghanan, Guatemalan, Thailándan ja arjje-Afrihkán. Dån mávsá iesj biebmov, årromav ja manov. ¶ CISV Norge Internasjonale Barneleire E-mejlla: norway@cisv.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Hálijda gus vuolgget leirraj ja dangas iejvvit nuorajt ålles væráldis? CISV le rijkajgasskasasj ráfeoahppam organisásjåvnnå vuododuvvam juohkka værálda åsijn. Organisásjåvnnå barggá ienmusát mánáj ja nuoraj gudi li 11 jahkásattja ja vuorasappo. Siján li mánájleira, målsusimårdniga nuoraj gaskan, giesseleira ja semnárraleira ålles væráldin. ¶ Internasjonal Dugnad (Rijkkagasskasasj navkuk barggo) E-mejla: info@internasjonaldugnad.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Dán organisásjåvnån le ækton oadtjot dádjadusáv, ráfev ja solidaritehtav. Máhttelis le sæbrrat 2-3 vahkkusasj giesseleirajda Europan, Asian ja Afrikán, duodden muhtem guhkep barggoårromijda Europan ja USAn. Hæhttu liehket vuorrasabbo gå 16 jage jus galga sæbrrat leirajda Vuonan, ja badjel 18 jage jus galga leirajda Europan ja USAn. ¶ Klosteret Taize E-mejlla: meetings@taize.fr Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Kloster le Lyon’in Frankrijkan. Gájka gudi sihti, máhtti dåhku mannat, valla nuora nuorabu 30 jáhkásattjajs le sierraláhkáj buorisboahtám. Ulmusj máhttá válljit jus sihtá praktihkalasj bargov vaj rámmátåhpav oadtjot avta munkas. Ulmusj ij dárbaha liehket ristagis, valla gájka gudi klosterin årru vierttiji sæbrrat mankaj gålmå ájggeråhkålvisájda juohkka biejve. ¶ Latin-Amerika Gruppene i Norge (LAG) E-mejlla: info@latin-amerikagruppene.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen LAG doarjju latijnaamerika almmuga rievtesvuodajt násjåvnålasj iesjmierredibmáj ja oajbbomav duollimin sosialalasj sieradusájt, almma demokrátijav åvdås ja økologalasj balansa diehti. Prográmma vihpá badjel jagev, dan båttå galggi sebrulattja barggat Latijna-Amerikin biellevihtta máno. Gå Vuonaj ruopptot båhti, de galga sij diedojt juohket Vuonan dan bájke dile birra gånnå li mannam. Dån viertti liehket 20-jagák ja åvddåmånnen le jus vuodulasj máhtudahka le portugesaraj ja spánska gielas. Åhtsåmmierre le moarmesmáno 15. biejve, ja vuolggem le bårggemánon ja máksá sulá 17.500,- kråvnå. ¶ Palestina-komiteen i Norge E-mejlla: post@palestinakomiteen.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Le gus dujna miella barggat palestijnak báhtariddjij Libanonan? Palestijna-juohkusa barggi sosiálalasj bargoj mánájgárdijn ja nuorajklubbajn ja siján le aktisasjbarggo bájkálasj organisásjåvnåj. ¶ Peace Brigades International – Norge E-mejlla: pbi-norge@studorg.uio.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Peace Brigades International (PBI) bargg ájnegis ulmutjij ja organisásjåvnåj vuodulasj ulmusjrievtesvuodaj nannima hárráj. PBI sáddiji juohkusijt luojvojbarggijs guovlojda gånnå le rijdo ja politihkalasj vuolusduolmmom. Dáj ájgij le Pbian guhkepájggásasj prosjevta Colombian, Indonesian/Lulle-Timoran ja Mexicon. ¶ Strømmestiftelsen E-mejlla: stein.hinderaker@stromme.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Risstalasj viehkkeorganisásjåvnnå gænna le barggijmålssosimprográmma nuorajda 19 jahkágijjs gitta 25 jagágijda Asian, Afrikán ja Oarjje-Amerikin. Dujna viertti liehket binnemusát jahke skåvlås jali barggohárjjánibme maŋŋela joarkkaskåvlå, ja buoragit buktet ieŋils- spánska- jali fránskagielav. Barggogávdda le 6 mános gitta 12 mánnuj. Oahppamgålå, manno ja årrom mávseduvvi sulá 46.500,- kråvnå. Biebbmo ja årrom mávseduvvá. Iehtjanit viertti allasit lijgge ruhta. Åhtsåmmierre le vuoratjismáno 1. biejve. ¶ Ung i Europa v/BUFA E-mejlla: eurodesk@suak.dep.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Jus la 15-jagák gitta 25 jahkásasj ja sebrulattjan juohkir klubban, organisásjåvnån jali siebren asstoájgen? Le gus miella vuolgget væráldij 1-3 vahkkuj, máhtá åhtsåt doarjjagav Ung i Europas. ¶ Volontørtjeneste - iesjmielak barggo ålggorijkan (Ung i Europa) Volontärradievnastus vaddá nuorajda 18- 25 jagij gaskan máhttelisvuodajt iesjmielalattjat ietjá rijkan Europan barggat. Gålo mannuj ja viessomij mávseduvvi. ¶ NuorajTV le sámegielak næhtta-tv nuorajda ja nuorajs julevsáme dáfon. Prosjevta ulmme le ásadit iehpeformálalasj sámegielak arenav julevsáme nuorajda. ¶ NuorajTV ja næhtta-tv baktu julevsámegiella gullu ja aneduvvá iehpeformálalasj ja sebradahkes láhkáj nuoraj gaskan - nuoraj árvoj vuodon. ¶ Lågå ienep NuorajTV birra dánna ¶ risten.no le sámegiella báhkodáhtátjoahkke. Dan sisadno le sáme tærmma dáhtátjoahkke, sáme báhkolista ja sáme báhkogirje oarjjelsábmáj, julevsábmáj ja nuorttasábmáj ¶ Duodden dán dáhtátjoahkken gånnå máhtá gávnnat bágojt ja termajt, gávna risten.no´an adjáj: ¶ - grammátihkkabielev diedoj oerjjelsáme- , julevsáme- ja nuorttasáme grammátihka birra ¶ - gávnnu aj bielle da gålmmå sámegielaj histåvrå birra Vuonarijkan. ¶ - teknihkalasj bielev diedoj gåktu dáhtátjoahkke le ¶ Dáhtávuorkán li 14416 tærmmapåsta ja 50500 åhtsåmbáhko 14.04.2009. ¶ Sidá gus barggat buorre ássje diehti, duon diehti buoredit dilev væráldin, ja danga buohta allasit rahtjat åtsådallamijt? ¶ Gávnnuji moadda organisásjåvnå maj tjadá nuora gudi sihti viehkkebargov ja ålggorijkkaårromav tjadádit. Ihkap vil viertti mákset binnáv maŋen liehket, ihkap barga biebmo ja årroma åvdås. Dav majt lip gåhttjum “sierra barggo ålggorijkajn” le organiseriduvvam årrom/målssobarggen hælos rijkajn. Organisásjåvnå ma dakkár bargov tjadádi le álu dakkára ma e rat barga dan diehti vaj galggi njuolgga rudáv tjijnnit. Dakkár bargon le solidárihtehtta ájnas, guovdásj ulmme sijájn le åmastit diedojt dákkár sebrudagájs, kultuvrajs ja dajs dilij birra maj sinna ulmutja viessu. Álu le nav vaj oattjo giellakursav gå dákkár bargguj vuolgá. Luojvojbarggo le oassen dákkár bargojn. Dábálattjajt le fálaldagájs galla goappátjagá bargoj hárráj, na le de gávnnat juojddáv mij jur dunji hiehpá. Lehku då buorremielak dárkestiddje gå åtså organisásjåvnåv. Gatjáda duodastusájt ja gulá ulmutjijs gudi li organisásjåvnån åvdutjis læhkám, dan diehti vaj diedá dát la duodas ja mij dunji hiehpá. ¶ Jahkásattjat ásaduvvá Nuorttarijkalasj sámegilbbusa dálvve ja giesse-valástallamijn. Duodden ásaduvvi regionála cupa ja gilbbusa bállo-tjiektjamin, hierggevuodjemin ja ietjá dåjmajn. Dán sijdon gávna diedojo dáj birra: ¶ SÁMIID VALÁŠTALLANLIHTTU- NORGA (SVL-N)/ Sámij válastallamlihtto - Vuodna ¶ SÁMIID VALÁŠTALLANLIHTTU - NORGA (SVL-N)/ Sámij valástallamlihtto - Vuodna Sámij valástallamlihtto – Vuodna (SVL-N) vuododuváj jagen 1990 ja la oasse Sámij Rijkasiebres (Samenes Riksforbund), mij la aktidus sáme valástallamlihttoorganisasjåvnåjs Vuonan, Svierigin ja Suoman. SVL-N:n li 46 ájras siebre gudá fylkajn ja siján la birrusin 2000 ájrrasa. Ulmme SVL-N ulmme l sáme mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt valástallamijda ja kultuvralasj dåjmajda tjoahkkit. Ulmme l aj åvdedit ja nannit sáme identitehtav, gielav ja kultuvrav. Valástallam SVL-N organiseri dájt valástallamåvsijt: Tjuojggam, Tjuojggam/sjuohppim, miehtseviehkam, sjuohppim ja hierggevuodjem. Dåjma SVL-N:n la regionála tjuojggamgilbbusa. Dálátjij li dá ásaduvvam Finnmárkon, Råmsså fylkan ja Nuortta-Norlándan. Bájkálasjsiebre organiseriji giessedåjmajt moatte láhkáj, hárjjidallamtjåhkanimijt jali ietjá gilbbusijt. Ásadusá Nuorttarijkalasj sámegilbos (SM) Jahkásattjat ásaduvvi Nuorttarijkalasj sámegilbbusa (SM) giesse- ja dálvvevalástallamin, jages jahkáj Vuonan, Svierigin ja Suoman. ¶ Arctic Winter Games (AWG) Duodden la SVL-N oassálasstám AWG:n, mij la ásadus nuorajda 13 ja 19 jagij gasskan. Åvddålij guovlluj galggá sebrulasjvuohta AWG organisa-sjåvnån åttjuduvvat. AWG organisasjåvnnå l vuododuvvam tjoahkkitjit iemeálmmugijt arktalasj dáfojn dálvvevalástallamijda. AWG ásaduvvá fært nuppe jage, jages jahkáj sebrulasjlándajn (Alaska (USA), Canada, Gárjjel ja Kalaallit Nunaat (Danmárkko)). ¶ Hierggevuodjem Hierggevuodjemgilbbusa li aktisasjbarggo Suomajn ja Svierigijn. Hierggevuodjem la jahkásasj oahppamav vuododam vuoddjijda, váj ienep vuoddje hierggevuodjemij sæbrri. Hierggevuodjemgilbbusa e ájn Vuonan ásaduvá. Suoman la hierggevuodjem stuor valástallam ja ulmme l Vuonan sæmmi dássáj jåksåt. ¶ Ietjá dåjma SVL-N aj dåjmat nuorajtjåhkanimijt, giesen 2004 ásaduvvá nuorajtjåhkanibme Snåsan. Sisadno l moattelágásj valástallam ja kultuvralasj dåjma. Ulmme l berustimev sáme valástallamijda buoredit ja værmástagájt dahkat oarjjelsáme guovlon. ¶ SVL-N nuorajnammadus barggá mánáj ja nuoraj prosjevtaj, buojkulvissan Games of the world, hierggevuodjemkurssa næjtsojda, ruhtadoarjjagij ja nav vijddábut. ¶ Jus dárbaja ienep diedojt: SVL-N ¶ Sáme bállotjiektjamlihtto vuododuváj 18. biejve gålgådismánon jagen 2003. SSL la oasse Sáme valástallamlihtos (SVL) ja siján li guok tja-nádum ájrrasa SVL stivran. ¶ Oajvveulmme le vuododit nanos Sáme bállotjiektjamlihtov, mij åvddån buktá riekta ájádusájt valástallama ja háldadusá organiserimij. Samiske fotballslandslaget.JPG ¶ Oasseulmme: · Nannit aktisasjdåbdov sámij gasskan. · Nannit aktisasjvuodav sámij gasskan ålles Sámeednamin. · Nannit bállotjiektjamvalástallam kvalitehtav sámij gasskan - mánná, nissun ja ålmmå – sihke bájkálattjat, regionálalattjat ja internas-jåvnålattjat. · Bállotjiektjama tjadá, Sámeednamav vuojnnon ja dåbddusabbon dahkat, ja roaddan dahkat ulmutjij gasskan sáme li iemeálmmuga. Sáme bállotjiektjamlihtto sihtá åvddålij guovlluj váldet åvdåsvásstádusáv sáme bállotjiektjamvalástallamis – regionálalattjat ja internasjåvnålattjat. Regionálalattjat Sáme-cupav ásadit aktan iehtjádij, ja barggat váj ienep ulmutja sæbrri sáme bállotjiektjamvalástallamij. Internasjåvnålattjat, barggat váj Sámeednam oadtju ietjas rijkajuohkusav, sihke nissunijda ja ålmmåjda. Vijddábut; sebrulasjvuodav åttjudit bajemus dásen, FIFA:n ja UEFA:n. Åniájggásattjat; aktisasjbargov vuododit ietjá juohkusij ma e FIFA ja UEFA systeman sebra. SSL la ájras NF-Boarda organisasjåvnån. NF-Boarda koordineri ja systematiseri rijkajuogostjiektjamav daj åvdås gudi alla FIFA ájrrasa. ¶ Jus dárbaja ienep diedojt: Sámi Spabbáciekcanlihttu / Sáme bállotjiektjamlihtto Suomaluodda 1 9520 Guovdageaidnu Telefåvnnå: +(47) 78 48 68 11 ¶ Ussjudalá ietjat vidnudagáv vuododit? Vuododit ja dåjmadit ietjas vidnudagáv la stuor hásstálus. Jus vuorbástuvvat galga viertti riekta ásjijt riekta ájggáj dahkat! Dán sijdon gávna rádijt sáme æládusniehkes ja linkajt ávkálasj nehtasijdojda. ¶ Jan Even Trenes Kárásjågås la vuorbásduvvam spelamautomátaj (Karasjok Biljardservice AS) ja la uddni alvos boanndá. Sån la ådåájádalle ja oassev válldá muottelágásj prosjevtajn. Sån dåjmat æládusájt sihke Tjáhjtesuollun, Hammerfestan ja Kárasjågån, sujna li aj plána vuododit æládusáv Girkkonjárgan. Vuollelin gávna gáktsa æládusráde Jan Even Tretnesis: 1. Ájádallam dásen, gávna dárbojt åvddål gå ietjáda dajt ájttsi. 2. Åhtså almma dárbojt. 3. Gehtja vuostak majt hæhttu makset åvddål gå gehtja majt ruohptot oadtjo. 4. Gehtja dilev gåk la! 5. Ale dallá bálkáv rávka, válde færra bonusav gå l muddo. 6. Ale balá moaddomis! 7. Åro jåhksåmrájen, mobijlla l buorre viehkke. 8. Åhtså ådå mahttelisvuodajt. ¶ Ussjudalá ietjat vidnudagáv vuododit? Vuododit ja dåjmadit ietjas vidnudagáv la stuor hásstálus. Jus vuorbástuvvat galga viertti riekta ásjijt riekta ájggáj dahkat! Dán sijdon gávna rádijt sáme æládusniehkes ja linkajt ávkálasj nehtasijdojda. ¶ Jan Even Trenes Kárásjågås la vuorbásduvvam spelamautomátaj (Karasjok Biljardservice AS) ja la uddni alvos boanndá. Sån la ådåájádalle ja oassev válldá muottelágásj prosjevtajn. Sån dåjmat æládusájt sihke Tjáhjtesuollun, Hammerfestan ja Kárasjågån, sujna lij aj plána vuododit æládusáv Girkkonjárgan. ¶ Vuollelin gávna gáktsa æládusráde Jan Even Tretnesis: ¶ 1. Ájádallam dásen, gávna dárbojt åvddål gå ietjáda dajt ájttsi. 2. Åhtså almma dárbojt. 3. Gehtja vuostak majt hæhttu makset åvddål gå gehtja majt ruohptot oadtjo. 4. Gehtja dilev gåk la! 5. Ale dallá bálkáv rávka, válde færra bonusav gå l muddo. 6. Ale balá moaddomis! 7. Åro jåhksåmrájen, mobijlla l buorre viehkke. 8. Åhtså ådå mahttelisvuodajt. ¶ Gávnas liŋŋkajt ¶ Gájkajda le máhttelis vuododit klubbav, siebrev jali organisásjåvnåv. Jus dáv sidá formálattjat dahkat, de máhtá dievddet sjiemáv, dahkat njuolgadusájt ja stivrav válljit ietjat organisásjåvnnåj. ¶ Valla jus ållu álgget sidá dahkat, de le dåssju jåhtuj boahtet, duola dagu ietjat teahterjuohkusijn. I dån dárbaha dáv formálalattjat dahkat. Álge juojnak, ja de vijmanagi arvustallat jus formáliserit galga. Dán bielen gávna oanegasj bagádimtjállagav ja linkajt mij dal duv galggá oahpestit riekta kåntåvråjda jus sidá vuododit jali álgedit siebrev, klubbav jali juohkusav ja sæmmi båttå formáliserit dáv. Organisásjåvnåv formálalattjat vuododit Jus galga avtav siebrev vuododit formálattjat, de viertti vuostak stivrav oadtjot jåhtuj gænna le åvdåsvásstádus siebres. Stivrra viertti guorrasit siebre ulmijda ja njuolgadusájda. Njuolgadusájn viertti: · Siebre namma · Bájkke · Ulmme (manen ájggop dáv vuododit, mij la siebre doajmma?) · Njuolgadusá sebrulattjajda siebre gáktuj · Njuolgadusá gåktu siebre njuolgadusájt rievdadit · Sebrulasjmákso · Jahketjåhkanibme ¶ Dáv vierrti tjálalattjat formáliseriduhttet. Dán diehti máhtá/máhttebihtit gullat siebrijs ma li doajmmamin ja oadtjot diedojt gåktu sijáj njuolgadusá ja ulme li tjáledum. Gå njuolgadusáj lihpit gærggam ja siebre ulmme le biejadum de viertti: · Oadtjot jåhtuj ruhtadárkestimev ruhtalågojn. · Registrerit siebrev Brønnøysund-registarijda. Viertti duodastit siebrre le vuododuvvam ja dåjman la. Anen viertti sáddit njuolgadusájt ja/jali vuododimduodastusáv vaj registrerim dåhkkiduvvá. ¶ Gå prosessa le jådon de ihkap dárbaha muhtem rádev. Válde aktijvuodav kulturkåntåvråjn suohkanin, sidja máhtti vásstedit gåktu galga barggat. Jus muodugasj siebre gávnnuji rijkadásen, de máhttá aj duv/dijá organisásjåvnnå sidjij sæbrrat ja ihkap la dárbo bájkálasj siebrev vuododit. ¶ Na tjuovvus vuorbbe de! ¶ Gå ájgo guhkes mannuj vuolgget, de buorre plánim ja gárvedibme rávkaduvvá. ¶ PÁSSA JA VISUM Åvddål gå vuolgá, gehtja vaj pássa ij la gahttjam, jali ruvva gahttjá. Muhtem rijka rávkki pássa binnemusát 6 máno galggá fámon årrot åvddål rijkaj besa. ¶ Visumav muhtem rijkajda dárbaha, danen gehtja jus rijkan(rijkajn) gåsi galga le/li visumvälggogisvuohta. Ålggorijkadepartementa webbabielijn gehtja de dav gávna. Visumav viertti ájge bále åvddåla åhtsåt, danen gå máhttá ádjánit åvvdål giehtadallá. Mujte visum le gasskabåddåsasj ja bissu vissa ájgev. ¶ VAKSIJNA Makkir vaksijnajt dárbaha mierreduvvá gåsi ja goassa le manátjit. Bájkálasj varresvuohtastásjåvnnå máhttá viehkedit makkir vaksijnajt viertti válldet. Moadda vaksijnajt galggi váldeduvvat ájge bále åvddåla, gárveda ájge bále. Gå vaksinerida de oattjo vaksijnnakårtåv majt viertti maŋen adnet. Muhtem rijka rávkki dujna le duodastus ietjat vaksijnaj hárráj. ¶ DÁVDDA Jus manon muhtem álkes åvddålnjuolgadusájt tjuovo de varrásin biso. Vádav binneda dávdajt bv. tjadádagáv oadtjot. Návti tjadádagás bessat: ¶ Duv mannoapotehkan dá máhtti/vierttiji gávnnut: ¶ DUODASTUS JA EKONOMIDDJA Duodastusáv viertti adnet. Ásada duodastusáv mij le fámon jårbbå räjsov. Hátte li umasslágátja, diedojt åttjuda umasse duodastussiebrijs. ¶ Vuogas le almma budsjehta dahkat. Budsjehta viertti sisanedit gålojt: ¶ HUOMAHA! Skandiabáŋkan ij le gållo ålgorijkan biednigijt viedtjat. ¶ VUOSSA SISADNO Gássjel le mierredit majt galga válldet maŋen, valla mujte galga vuossav guoddet. Vuossa sisadno viertti huoman årrot: ¶ Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra /Fábmuj boahtá I:2010-01-01/ Gájkkásasj biejadusá 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ 2000:3). Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Tjuottjudusguovlo 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon sámegiellaj li kommuvna Árjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, Härjedalen, Jåhkåmåhkke, Giron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit ¶ 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § /Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § /Fábmuj boahtá I:2010-02-15/ Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ¶ ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857). 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ¶ ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. Tjuoldas 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. Dåbelijtjuovvom j.n.v. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. ¶ Gålmåjhkásasj genusprosjækta la Jåhkåmåhken jåhtuj boahtám. Genusprosjækta sihtá ietjájduhttet ieme dábijt, ja sjiervve ij galga mierredit masi báhtja ja næjtso galggi sjaddat. Pedagoga Jåhkåmåhken galggi åhpaduvvat buohtaárvvásasj gatjálvisán. Báhtja ja næjtso sierraláhkáj giehtadallin skåvlån, valla dálla galggi sæmmi buohta giehtadallat. Báhtja e galga buorebut oahppat gåktu galggi bievdev láhtjet gå næjtso. Åhpadiddje li ietja vuojnnám gå næjtsojs vuorddi galggi dav máhttet, ja åvddåskåvlååhpadiddje gatjádij áhtjijs mánáj biktasij birra, ij dåssju iednijs. Åvddåla ettjin nav dagá. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ittjij diede oadtju válljit makkár dásen suv mánná galgaj sámegielav oahppat gå skåvllåj álgij. Esski l de viddjurij birra oadtjum diedojt, ja javlaj maññela ájggu sån bárnes biedjat vuostasjgiellaåhpadussaj. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Gå skåvllåj galga álgget, ja ietjas mánáv sisi tjáledit, oattjo válljit mahkkár dásen galggá sámegielav skåvlån oadtjot, juogu dal vuostasjgiellan jali nuppátgiellan. Valla ij la agev álgge diehtet ma li sieradusá da guokta dásij gaskan, ja makkár máhttelisvuoda li. Æjgáda dan diehti válljiji ietjasa giellamáhtudagá milta ja ietjasa árvustallamij milta. ¶ Beate Mikkelsen ietjas bárnnáj válljij sámegielav nuppátgiellan gå vásse tjavtja vuostasj klássaj álgij dajna gå ij lim ietjajnis vuostasjgiellaåhpadibme skåvlån, ja ij la ga sámegiella vuostasjgiellan suv mánájn. ¶ Áttjak oattjoj diehtet, jusga mánná ij la åvddåla sijda vuolen sámástam, dåhkki huoman suv vuostasjgiellaåhpadibmáj biedjat. –Oattjojma sjiemáv sijddaj, ja soames vahko maññela manájma bárnijnisá skåvllåj gå galgaj sisi tjáleduvvat. Sjiemán galgajma válljit makkár dásen galgaj sámegielav skåvlån. Valla ejma oattjo bagádusáv, ja dan diehti ejma ga diede goappá dásev oattjojma válljit. Dajna de válljijiv nuppátgielav bárnnásim, subtsas Beate Mikkelsen. ¶ Maññela oattjoj Mikkelsen diehtet dåhkki vuostasjgielaåhpadusáv aj válljit. ¶ Ájluovta skåvllå l ájnna skåvllå Vuona bielen mij aj fállá julevsámegielav vuostasjgiellaåhpadibmen. Rektor Brit Karin Storvik vájvaj gå ij la skåvllå buorep diedov vaddám æjgádijda dán ássjen. Valla skåvllå l juo dájna ássjijn barggagoahtám. –Vuostak hæhttuv vájvahit gå la dille nav, valla skåvllå l juo dájna ássjijn barggagoahtám ja doajvov dille dajna buorrán, javllá sån. ¶ Lågå ienebut páhperalmmudusán ¶ -Miella lij gal fággádit, valla ittjiv rat duosta. Balliv jiegñabiernna lij gievrap mujsta, tjajmat Tom Fredrik Eivik. Tom Fredrik la vat arktalasj suollujn mannam. Dán bále lij Hopenin badjelasj bielle jagev. Ja sæmmi biejve gå suolluj bådij, oattjoj jiegñabiernav guossáj. ¶ Tom Fredrik la dáv gåvvim vinndegis ietjas oademlanján. -Ittjiv de duosta biernnaádjáv fággáj gåhttjot. Vuojnniv dal mån dájna ij dåhkki spievttjit, javllá sån. Gåvva: Tom Fredrik Eivik ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Birssov dal hæhttu dájn biernnabájkijn guoddet juska la dåssju uvsa ålgusbielen gå muhttijn hæhttu . Tom Fredrik Eivik Divtasvuonas la moaddi mannam árktalasj suollujn barggamin. Dån jage Sválbárddaj manáj, åvdep jage lij Biernasuollun, ja dán jage l Hopenin mannam. Hopen la akta suoloj Sválbárdasuollujs ja la 47 km2 stuorak. Alemus várre la 370 m.n.b.. Meteorologalasj stásjåvnnå dan suollun rahpusij jagen1945, ja dallutjis li dav stásjåvnåv sujttim, ålles jagev. ¶ Áddjá guossáj bådij Tom Fredrik Eivik la kámerájn ”viejddim” ja gåvvim moadda duhát gåvå árktalasj guovlojs. Gåvvå: Bjørnar Weines ¶ MoDijmmá dálve åtsåj Tom Fredrik bargov Hopenin, ja vuorbástuváj.armesmáno 26. biejve lij sån ådå barggosajen, ja danna galgaj bielle jagev årrot. Dåppen ij mobiltelefåvnnå dåjma, ij la internæhtta, valla luonndovásádusá li gal majt ij ietjá guovlojn gávna. Dåppen gávnnuji aj juhtusa ma e dábálattjat Vuonagátten vuojnnu ietján gå árktalasj guovlojn, ja Tom Fredrik oattjoj avtav dajs iejvvit juo vuostasj biejve. –Dan sæmmi iehkeda gå mij nieljes lijma gáddáj boahtám, de juo vuostasj guosse bådij guotsa. Alvaduvviv, ja dan stuojmen ittjiv rat huomája gåsi lidjiv kámeráv vuorkkim. Biernna ållu goade guorav bådij guotsa, ja vijmak hæhttujma avtav bednagijs luojttet baldátjit, subtsas Tom Fredrik gut ajtu oattjoj gåvåjt majt la åhtsålam. Dábálsj luonndo Hopenin. Tom Fredrik la prográmmajådediddjijn Arne Nævrajn ságastime gå bårggemánon bådij luonndoprográmmav dagátjit mij TV’an sáddiduváj vásse gasskavahko. Gåvvå: Bjørnar Weines Sæmmi båttå gå gåvvij, galgaj aj filmmit, valla Tom Fredrikin lidjin aj maññáj máhttelisvuoda ja assto dájt barggat dajna gå jiegñabiernna stásjåvnå birra guotsaj ålles giesev. –Jus galgajma gåsik, edesik ålgus gåttjådittjat, de hæhttujma birssov oalggáj gatsostit. Ij dal danna diehttu; hæhkkat la biernnabiebbmon, javllá árktalasj veterádna. ¶ Gierddisvuodav hárjjidallat ¶ Tom Fredrik la goalmádis árktalasj bájkijn ja ávtas suollujn, ja Hopen la unnemus suoloj gånnå l dálátjij årrum. Suv oajvvebarggo lij málestit. Hopen –Lijma dåssju nieljes, valla ájgge ruvva gålåj danna. Agev lij juoga barggat, ja gå lip dåssju nieljes, da viertti aj iehtjádav barggat. Dákkár sajijn hæhttu oassálasstet vargga akta ber masi. Ij dåhkki vuornnot, giehttu sån. ¶ Ij lim ga makkárak gássjelisvuoda sujna dåj nuppij siegen årrot. –Dakkár sajijn de hæhttu ietjas gierddisvuodav hárjjidallat ja muhttijn sjávot årrot. Ij de dåhkki njálmev gajggot ja javllat akta ber majt. Valla jus ássjev årnik láhkáj rájda, de manná agev buoragit. Diehtiv galgajma bielle jagev aktan viessot dan sæmmi goaden daj sæmmi ulmutjij siegen, ja aj sæmmi lájbes bårråt. Dakkár viddjurijda má ulmusj hárjján, ja dát lij aj buorre persåvnnålasj hárjjidus, javllá Tom Fredrik. ¶ Suv mielas la ålov oahppam gå la dákkár ávtas sajijn mannam bargatjit, ja aj dåssju amás ulmutjij siegen årrum. ¶ Tom Fredrik vat Divtasvuodnaj dån biejve jåvsådij, ja sujna l miella vat mannat, ja doajvvu bæssá Jan Mayenij gånnå ij la ájn årrum. Valla ienemusát sihtá Ántárktisij, Troll-stásjåvnnåj. –Jus besav, de manáv, javllá sån. ¶ Sámegielak ællobargge Jåhkåmåhken galggi nuorra ællobarggijt hárjjidallat sámástit ja elujn barggat. Dát mentorprosjækta galggá sámegielav gádjot ja nannit nav vaj ij vijmak gádo. Nuorra sáme galggi mentorij tjadá gielav nannit ja ieme sámemáhtudagájt nannit, ja sámegielak mentora sámesijdajs Jåhkåmåhken galggi sijáv viehkedit gielav ja ieme sáme máhtudagájt nannit ja gievrrodit. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Gå illastuvvap, jali lip ietjá láhkáj ládaduvvam, dárbahip viehkev psykologajs. Gå lip nuppij ulmutjij rijddalam, da la aj dárbbo psykolåvgåjda, ja mijá psykologajda li da sæmmi ulmutjij gejna lip rijddalam. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dáv javllaba Tor Erik Paulsen ja Inga Mikkelsen guhti libá såbadusprosjevtav Nuortta Sálton tjuovvum mañemus bielle jage. Inga ja Tor Erik libá goappátja sáme ja libá Divtasvuonan bajás sjaddam. Libá aj åtsådallam gåktu ietjaska suohkan sáme ássjijt giehtadallá, valla vuojnneba huoman åvddålij guovlluj. –Mij sáme hæhttup ietjam dilijn såbadit ja aj nuppij såbadit gudi li sáme vierregav ládam ja gejna lip rijddalam, javllaba Tor Erik ja Inga. Tor Erik ja Inga libá dán såbadusprosjevta baktu Oarjje-Áfrikán mannam gæhttjamin gåktu ulmutja dåppen li barggamin maññáj gå apartheid gádoj, ja dat mij Inga mielav båvtij lij gå fámillja gut lij niejdav bæsstám gåddut, fármmálahkkuj gåddijn tjuodtjun. –Juska l væráp dat mij la Oarjje-Afrikán dáhpáduvvam, da vuojnnin huoman ássjijt ma li muodugattja Oarjje-Áfriká ja Sáme gaskan. Ja ulmutja dåppe aj vuojnnin ássjijt ma li muodugattja mijá ja sijá gaskan, ja dádjadin sámij vidjurijt. Sábme l aj værddogisvuodav ájgij tjadá dåbddåm, valla hæhttup dal måjves badjánit juska lip ietjama duogátjis skámádam, javllaba Tore Erik ja Inga gudi aj lijga såbadusseminárav tjuovvomin dijstagá. Såj dal æbá rat diede jus sáme dán guovlon li gárvvása såbadibmáj. Tor Erika mielas vierttip værrorollas ierit boahtet. –Jus dal rijdo li, da dåhkki dassta ierit boahtet. Hæhttup såbadit, ja diehttelis dal báktji gå vat akti ájn dajt sæmmi ássjijt duohttap, javllá Tor Erik Paulsen ja doajvvu nuoraj gaskan juoga tsahkká mij hárret dáhkkár ássje badjáni. ¶ Juska Jielleváre suohkan la ævtodam Rijttsemráhtev guhkedit Vuonabælláj ja Divtasvuodnaj, ij huoman ráhte buorep sjatta gå dalla. Länastivrra sihti klássifiserit dáv ráhtev álmmukráhten, valla Sveriga Vägverket e dasi guorrasa. Sijá mielas galgaj ráhte buorep láhkáj vieleduvvat jus galggin dav buoredit. Jus gasskarijkasasj ráhte sjaddá daggu Vuona ja Svieriga rijkaj gaskan, de la jáhkedahtte esski ráhtev buoredi. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Dat biejvve mij la javllabasij åvddåla gåhtjoduvvá ruohttabiejvven, ja dan biejve iehket la várálamos iehket, tjállá Johan Turi ietjas girjen ”Mujttalusá sámij birra”. Javllaájgge la sjievnnjisamos ájgge jagen. Dålusj åsko milta la sjievnnjis ájgge rassjes ájgge. Dan ájge viertti agev liehket várrogis. Ja javllabasij sinna i oattjo barggat akta majt – jus dal i hæhttu. Dav majt illa bargadum oadtjum javlajda, viertti sjáhtjalit javllabasij maññela. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Divna ilmme l luovas dáj muttoj, ja ij la ga diehttelis mij luluj dáhpáduvvá. Viertti edesik Jubmela bágos muhttijn lågåstit. Ja mujte: Ale val ilá vastet ståga! -Jus máná daj ájgij ilá vastet ståhki, de ihttudalli. Ja jus la dujna ilá stuorra jubmelahtesvuohta, de ihttudalá vájku la stuorra, boares ålmåj, dan diehti gå la ilá suorodibme, ja gå la ilá binnáv Jubmela bágos låhkåm. Valla sån gut la Jubmela bágos låhkåm, sunji ij bærggal baste, tjállá Johan Turi. ¶ Turi dáv girjev almmudij vuostasj bále jagen 1910. Sån tjálij nuorttasámegiellaj. Girjje l jårggåluvvam moatte giellaj. ¶ Dán girjen subtsas Turi moatte vidjurij birra, ja nammat aj javllaájgev ja dålusj dijdajt, ja aj gåktu galggin dahkat jus hæhkkat ihttujin. ¶ Sån aj nammat gåktu sáme åvddåla barggin gå javlajda galggin gærggat. ¶ Lågå ienebut páhpealmmudusán ¶ Vásse vahko lidjin divna 1. klássaga aktisasjsuorges Knut Hamsuna joarkkaskåvlås tjoahken Hábmelin. Ulmme dájna guossidimijn la oahpástuvvat nubbe nuppijn, ja oahppijt alodit nav vaj nuppe jahkáj aj åhtsi. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Tæksta/gåvå: Sandra Nystø Ráhka, Eskil Mikkelsen ja Idar Kintel ¶ Divna 32 vuostasjklássaga Knut Hamsuna joarkkaskåvlån aktisasjsuorges Stájgon ja Hábmerin lidjin tjåhkanam Hábmerin vásse vahko. Dáv lij juohkka jage dáhkam. Dárogielaåhpadiddje ja prosjæktajådediddje Tore Hestbråten lij riek mihá gå oahppe Stájgos ieddneskåvllåj Hábmerij båhtin. -Dan baktu oahpástuvvi oahppe nubbe nuppijn, ja sæmmi båttå aj musikálajn barggap mav ihkap åvddånbuktep juogu filma jali teáhtara baktu. Duodden la aj ulmme oahppijt alodit nav vaj boahtte jage Hábmerij båhti skåvlåv váttsátjit, måjudallá Hestbråten. Kristina Sandnes Oppájdes ja Eirik Hansen Stájgos javllaba suohtas ja geldulasj lij nuppij vuostasjklássagij æjvvalit ja sijájn oahpástuvvat. -Ep la mij goassak åvddåla æjvvalam, ja riek geldulasj lij sijájn oahpástuvvat. Muhtema ham diedon båhti diek skåvlåv váttsátjit vat boahtte jage, javllaba oahppe guovtes. Ja dat la de akta ulmijs dájna tjåhkanimijn. Skåvllåoajvve Jens Erik Bjørklund-Lassena mielas la riek buorre ja ájnas gå klássa 1b Stájgos ieddneskåvlåv guossidij. -Oahppe Stájgos ja Hábmeris oahpástuvvi nubbe nuppijn, ja de ihkap Stájgo oahppe båhti Hábmerij boahtte jage, javllá sån. ¶ 4. klássas gitta 7. klássaj oassálastij fágan sámegiella ja kultuvrra. Gå 8. klássaj bådij, álgij ållessjattukkurssaj c-gieladásen. Esski de dalloj sámegielav oahppagådij. Mañemus jagev vuodoskåvlån váttsij vuostasgielak dásen. -Juoga systeman la vihke gå ittjiv åvddåla sámegielav åhpa, javllá Arnhild Lindbach gut dálla l lingvistihkav ja sámegielav allaskåvlådásen låhkåmin. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Arnhild Lindbacha mielas la vihke skåvllåsysteman. Juoga l boasstot gå moaddása låhki sámegielav skåvlån, valla e huoman sámástit buvte. –Skåvllåsystebma l nievrre. Ij la buorak jus illa tjiehppe, valla jus la vat ilá tjiehppe, de illastuvá nuppijs. Oahppe gudi ælla nav tjiehpe, e huoman åhpadiddjes tjuovoduvá. Muhttijn dagu e plána gávnnu gåktu galggá gielav åhpadit, valla dat ij la åhpadiddjij vihke, valla farra systema vihke, javllá Arnhild gut c-gielaåhpadusáv joarkkaskåvllådásen iehkedijt tjuovoj madin gávtsát klássan váttsij. Arnhild ájtsaj sámegielav dåhkki oahppat. –Ållessjattukåhpadusán lij mujna dalloj nav tjiehpes åhpadiddje mij åhpadusáv vieledij ja gájbbádusájt buvtij, ja dajna de aj oahppiv. Ájttsiv dåhkki aj gávtsátklássagij juojddá oahppat sámegiela hárráj, ja dåhkki aj gávtsátklássagij oahppat sæmmi madev ja aj sæmmi dásen gå ållessjattugijt, subtsas Arnhild. ¶ Lågå ienebut páhperalmmudusán. ¶ Vájbi gåjkkeguolle la temán gå Divtasvuona demenssiebrre ásat kursav gåktu sáme iemelágásj biebmojt galggá gárvedit. ¶ Nasjonalforeningen for Folkehelsen la oadtjum 105 000 kråvnå Norsk Tipping Extra-spelas biebbmokursav ásadittjat julevsáme dáfon Vuona bielen. Kurssa jåhtuj boahtá, ja Divtasvuona demenssiebrre l teknihkalasj ásadiddje. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Helse og Rehabilitering, guhti æjggu Extraspelav, la juollodam 2,6 miiljåvnå kråvnå siebrijda Nordlánda fylkan gudi varresvuodajn barggi, ja Nasjonalforeningen for Folkehelsen la dajna rudájt oadtjum julevsáme biebbmokurssaj. ¶ Nasjonalforeningen for Folkehelsena bæjvásasj jådediddje Tordis Jentoft subtsas kurssa tjadáduvvá Divtasvuonaguovlon boahtte jage. ¶ -Kurssa dal jåhtuj boahtá gå teknihkalasj ásadiddje la gárves, ja árvvedahtte ij mige sjatta åvddål boahtte jage, javllá Jentoft ja joarkká: -Riek ájnas la dålusj biebmojt vieledit ja aj gåktu dahki biebojt iemeláhkáj, valla sæmmi ájnas la aj vaddet máhttelisvuodav vuorasulmutjijda ja dajda gænna l demens, ásvas biebmov dagátjit. Dárbbo l aj bæjválasj biebmov vieledit, ja bæjválasj biebmov dahkat nav ásvas gå máhttelis, javllá Jentoft mañutjissaj. ¶ 13 oahppe Bådødjon li válljim sámegielav fáhkan skåvlån, ja divna li riek måvtuga. Gå tijmajda galggi hæhttuji táksijijn mannat. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Aktse oahppe mánájskåvlån ja niellja oahppe nuorajskåvlån, duodden la aj akta joarkkaskåvlån gudi li válljim julevsámegielav fáhkan skåvlån dán skåvllåjage Bådødjon. Dajs li gålmmå vuostasjklássaga. ¶ Åhpadiddje Bådødjon, Anita Nergård, subtsas riek måvtugis ja miellagiddavasj oahppij birra gudi hæhttuji ietjasij skåvlåjs ålgus gå galggi sámegieltijmajda. ¶ -Muv barggosadje l Bodøsjøen skåvlån, ja gå muv sámegieloahppe galggi tijmmaj, hæhttuji dán skåvllåj boahtet. Muv oahppe de táksijav válldi diehki, subtsas Anita Nergård. ¶ Nergårda mielas la hávskke gå nav ålos li válljim sámegielav Nordlánda oajvvestádan. ¶ -Hávskke gå nav moahttes sihti sámegielav låhkåt. Jáhkáv ulmutjij ja aj mánáj vuojno li rievddam. Ja de duodden la diedon gå nav ålos Divtasvuonas dáppen årru, javllá Nergård guhti sáñart birrusijt Bådødjon gånnå dåhkki giellaåhpadime birra ságastit. ¶ -Ælla dal Bådødjon birrusa gånnå máhttá sámegiela ja gielaåhpadime fágalattjat ságastit. Dakkár máhttelisvuodav de sáñardav. Mujna l dal Árran gåsstå oattjov fágálasj bagádusájt, valla ælla barggoguojme dáppen gejna máhtáv sámegiela birra giehttot mij guosská åhpadibmáj, javllá Anita Nergård. ¶ Nergård åhpadimev tjadát temáj baktu. Oahppe aj muttijn oadtju giellaåhpadusáv madi duodjuhi, jali gå li gáhkkimin. ¶ Dáv ávijsav majt dálla la låhkåmin la 10 jage dán jage, ja 3 jage dás åvddål lij vuostasj bielle dán ávijsan julevsámegiellaj. Dát bielle l aj ájnna ávijssafálaldahka julevsábmáj. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Moattes lij gatjádam jus ep galga ålles bielev dárruj jårggålit. Julevsámegielan la guhka ja nanos histåvrrå, Vuona ja Svieriga bielen, valla ij tjálálattjat. Sámegielaga lij ájgij tjadá hæhttum ieneplågogiellaj hárjjánit, ja dajna l aj ienemusájda álkkep dárogielav låhkåt. Mij sihtap julevsámegielav åvdedit ja vuojnnusij biedjat, ja nav arvusmahttet sámegielav låhkåt. Jus ålles sámebielle dárruj jårggåluvvá, la muhte rádjáj ájggomus dájna bielijn gáhtum. Juska ep oattjo ienep gå avtav prosentav dat pressedårjas majt stáhtta sáme ávijsajda vaddá, doajvvop dát fálaldak bissu nav vaj ietjama giellaj ávijssafálaldagáv oadtjop. ¶ Beate Mikkelsen, Vivian Aira ja Karianne Thomassen li dåjmalasj æjgáda. Stivran libá aj Beate Rahka Knutsen ja Arnhild Lindbach. ¶ Mañemus gasskavahko juohkka mánon lij æjvvalam hárjjidalátjit sámegielav nav vaj buorebut máhtti ietjasij mánájda sámástit. Hárjjidallam le jåhtuj boahtám Sáme Æjgátværmástagá tjadá, ja le akta moattet dåjmajs majt siebrre le jåhtuj oadtjum. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sáme æjgátværmástahka l dåjmalasj siebrre, ja nuorra æjgáda gudi ælla nav stuovvása sámástittjat oadtju dajna máhttelisvuodav sæmmi lágátjij hárjjidallat. -Dát la midjij buorre hárjjidallamarena, ja de oadtjop ietjama mánáj siegen aj hárjjidallat duola dagu gå rollajt dahkap daj siegen, ja nåk dagu oassásij mannap oasestittjat, subtsas njunnjusj Beate Mikkelsen ¶ Sáme Æjgátværmástahka Nuortta Sálton li aj javlajda gárvedime, ja galggi ájn idet æjvvalit javllakårtåjt ja javllahiervvimijt dagátjit. -Galggap æjvvalit idet hávsskudalátjit, ja duov dáv javlajda dagátjit. Ja de la diedon biebbmobåddå. Dát de sjaddá mañemus åvddåla javla, javllá Beate Mikkelsen ¶ Mikkelsen ij rat diede jus dássta mige sjaddá javlaj maññela. -Æjgáda dal ietja mierredij jus galggap náv æjvvalit javlaj maññela. Muv mielas de vierttip. Guláv iesj gåktu giellaj hárjján, javllá Beate Mikkelsen guhti iesj gæhttjal mánájdisá sámástit. ¶ Ja idet vat æjvvali ságastittjat ja hávsskudalátjit Árrana biebbmolanján ¶ Solvår Knutsen Turia mielas tjadáduváj eksábma eksámakåntåvrå njuolgadusáj milta. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Vásse skåvllåjage tjadáduváj sámegielakurssa Árranin. Kurssa lij aktisasjbarggo Aetata ja Tysfjord ASVO gaskan, ja Árran kursav praktihkalattjat ásadij. Kursa oassevállde oadtjun aj eksámav válldet tjálálattjat, ja aj njálmálattjat. ¶ Njálmálasj eksábma tjadáduváj vásse vahko, ja gåktu Bájkálasjávijssa dádjat lidjin eksáma båhtusa riek buore. Valla ællim val divna oahppijs huoman dudálattja gåktu njálmálasj eksábma tjadáduváj. ¶ Tevsta man birra eksáminánda galggin ságastit lidjin åvdutjis válljiduvvam pensuma milta. Duodden lij aj amás tæksta. Gåktu Bájkálasj ávijssa soames eksaminándajs dádjat, ettjin divna oattjo sæmmi máhttelisvuodav, gå lij dagu stivrridum makkár tevstajt juohkkahasj galgaj oadtjot, ja nav oadtjun eksaminánda máhttelisvuodav ”månnat” makkár tevstajt oadtjun pensumis. ¶ Árran lij dán kursa práktihkalasj ásadiddje, ja giellaåssudagá jådediddje Solvår Knutsen Turi ij dádjada majt lij boasstot dahkam gå eksábma tjadáduváj. ¶ -Mij lip dåssju oahppoplánav ja pensumav gæhttjam, ja dajna duogátjin lip válljim individualmodellav, ja tevstajt válljim man birra eksaminánda galggin ságastit. Eksáminánda oadtjun guokta tevsta; oahpes tevstav, ja aj tevstav mij ij lim oahpes, subtsas Turi. ¶ Turia mielas eksábma tjadáduvvam nav gåktu galgaj, ja dajna lij aj rievtesferduk, valla gåhttju huoman eksaminándajt gujddit jus sijáj mielajs la juoga boasstot dagáduvvam. Nav la aj máhttelis lagábut gæhttjat jus eksábma l riektaláhkáj dagádum. Eksábma aj máhttá ietjá lahkáj tjadáduvvat. ¶ -Eksábma máhttá ietjá láhkáj tjadáduvvat, ja mij evaluerip ja gæhttjap eksámaásadimev, dán bále aj. Mij lip dåssju eksámakåntåvrå njuolgadusájt tjuovvum, javllá Knutsen Turi. ¶ -Vuorddit ienebut, allit val dáv oajvvevuollen ane, hasot Miriam Paulsen gå ájádallá sáme giellaháldadusguovlov masi l Divtasvuodna ådåjagijs oassálasstám. Divtasvuona nuora aj gæhttji boahtte ájggáj dagu hásstalussan sidjij, ja sierralahkáj dálla gå Divtasvuona suohkan la sáme giellalága vuolláj boahtám. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sámedikke ájras Miriam Paulsen(SSR - NSR) oassálasstij suohkana diehtotjåhkanimen dijstagá Gásluovtan. Sån la riek ávon gå Divtasvuodna ajtu sámegielav ja kultuvrav sihtá vieledit, valla suv mielas galgaj dát barggo vehik ruvábut mannat, ja aj åvddåla boahtet. Sámedikke ájras Miriam Paulsen(25) ávvus gå barggo giellaháldadusguovlojn la vuojnnet jåhtuj boahtám. Valla várrot ij dáv dåjmav oajvvevuollen adnet. ¶ Sån la dálla skihppijsujtárin låhkåmin Hammerfestan Finmarkon, ja doajvvu sunji l barggo sijddasuohkanin gå la dåppen gærggam. –Ietjam bieles guláv dagu dudálasj lav gå vijmak lip nav guhkás dán prosæssaj boahtám at galggap sáme giellaháldadusájn suohkana ja aj ietjá almmulasj orgánajn barggagoahtet. Mån jáhkáv dát dahka nav vaj nuorra sámijda dagu suohkan ja almmulasj orgána sidjij aj gullu. Munji l gåjt dagu Divtasvuona suohkan la suohkan mij aj sámeássjijt vielet, ja gånnå ”sábme” sjaddá luondulasj, subtsas Miriam Paulsen ja la riek ávon gå dilev usjudallá, valla várrot huoman vaj dát dille sjaddá oajvvevuollen. ¶ Gåtsedit ¶ Juska dal Divtasvuonan li sáme ållu dålutjis årrum ja aj aktan láttij vieddim, de ij Paulsen vuorde ássje ma gulluji giellaháldadusá bargo vuolláj galggi ijá birán tjoavdeduvvat. –Almmulasj háldadusájn dájn guovlojn ij la sámegiella gullum ietján gå sijájs gudi li barggam danna. Dajna iv vuorde dát galgga liehket gergas gå dåssju boalov diebttji. Dádjadav gå ájgge gållå dájna ássjijn, valla e val de dav galga adnet oajvvevuollen. Vierttip ruvábut barggat, ja vierttip aj snivva barggat. Duodden hæhttup dáv ássjev gåtsedit nav vaj barggo jåhtå, javllá Miriam Paulsen. ¶ Nuorajt arvusmahttet ¶ Miriam Paulsen doajvvu giellaháldadusbarggo suohkanin ienep barggosajijt vaddá, ja suohkan åhpadimev ásat dajda gudi e sámegielav buvte hållat jali tjállet. –Vaddit máhttelisvuodav dajda gudi sihti sámegielav låhkåt ja dan láhkáj oassálasstet bargguj mij gielav nanni. Dat barggo nuorajt arvusmahttá, ja vájbi aj dát barggo dan diehti ienep nuorajt oadtju Divtasvuodnaj jådåtjit, javllá skihppijsujtárstudænnta guhti usjudallá vat Divtasvuonan bargov åttjudit gå gærggá. –Soaptsov nav buoragit Divtasvuonan, ja vájbi ájn vil buorebut soaptsov gå diedáv sábme l oasse suohkanis aj. Doajvov oattjov ruoptus boahtet bargatjit, javllá Miriam Paulsen ja joarkká: -Divtasvuodna l juo lávkev válldám, ij la desti gatjálvis jus galggap sáme giellaháldadusguovlluj oassálasstet vaj ep galga. Dálla l dåssju åvddålij guovlluj gæhttjat ja mielos mielajn barggat. ¶ Sámedikke nuorapolitihkalasj nammadusán li 5 ájrrasa, ja akta dajs la Divtasvuonak Anne Silja Turi. Ánne Silja galggá aktan dåj nuppij sáme nuoraj iesjmierredimev nannit, Sámedikke jáhkásasj nuorajkonferánsav dåjmadahttet, gæhttjalit nuorajt oadtjot politihkas bersutittjat, ja oadtjot ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Divtasvuonak Amund Eriksen, guhti Mo i Ranan årru, la akta ájrrasijs Sámeriektánammadusán. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sámeriektánammadus galggi vidjurijda gæhttjat mij guosská sámeálmmuga riektájda luonnduj ja nuorráj. Nammadus árvustallá jus Nordlándan galggi ietjá háldadusvidjurijt jåhtuj biedjat. Nammadus la Divtasvuonan tjoahken biehtsemánon, ja gåhttju aj sæmmi bále álmmuktjåhkanibmáj gånnå aj sihti gullat gåktu ulmutja dádjadi duobmov Stáhta ja priváta ednamæjgádij gaskan sisñep oasen Divtasvuonan. ¶ Ådå Sámeriektánammadus la virgen læhkám 2001 rájes, ja galgaj juo ietjas bargujn gærggat snjilltjamánon jagen 2005. Valla barggo ij huoman ållåna åvddål jagen 2007. Nammadus árvustallá aj jus la máhttelis Nordlándan ietjá háldadusvidjurijt jåhtuj biedjat gå duottarlágav. Biehtsemáno 7.-9. biejve li tjoahken Divtasvuonan, ja daj biejvij gåhttju aj Sámeriektanammadus álmmuktjåhkanibmáj. ¶ Dav bargov majt nammadus nav guhkás la Divtasvuonadáfo birra dahkam, vuoseduvvá álmmuktjåhkanimen gæssáj, ja dan tjåhkanimen sihti aj lagábut vuosedit majt nammadus ævtot gåktu hálldat gáttijt ja nuorijt Nordlándan. -Diehtep galla nav guhkás gåktu lip dálátjij barggam, dát barggo l ájn iehpedievalasj, ja sáme perspektijvva la ilá binná dievdedum. Divtasvuona dáfo l má tjielgga sáme dáfo, ja vierttip aj dan diehti dav dáfov lagábut gæhttjat, subtsas Amund Eriksen guhti l akta ájrrasijs Sámeriektánammadusán. ¶ Miehttsekommisjåvnå duobbmo ¶ Miehttsekommisjåvnå duobbbmo dåt jagátjis la aj ássjen Sámeriektánammadusán, ja nammadus aj lagábut gæhttjá riektájt vuonajda ja nuorráj. –Sisñep oasse Divtasvuonas la ájggeguovddelin mij guosská riektájt nuorráj ja vuonajda, ja dajna lip gæhttjam duobbmuj Gájvonaássjen gånnå vuonaårro oadtjun buhtadusáv. Hæhttup aj árvustallat mij la vuodon dan duobmon Stáhta ja priváta ednamæjgádij gaskan dån jage Divtasvuonan, ja gåktu ulmutja vuojno dan gáktuj li. Dajna aj sihtap lagábut gullat gåktu ulmutja dáv duobmov dádjadi, ja dajna de gåhttjop álmmuktjåhkanibmáj madi lip Divtasvuonan tjoahken, javllá Amund Eriksen. ¶ Luondulasj la aj nammadussaj gæhttjat suodjalimpládnaj Oarjjevuodna-Divtasvuodna, ja nammadus aj vuorddá gåktu ajtu dájna ássjijn manná. ¶ Histåvrålasj adno ¶ Nammadus aj barggá ássjij mij guosská histåvrålasj adnuj Nordlándan ja Råmsån, ja aj gåktu l duobbmo dádjadus dájn dáfojn ja gåktu l riekta åvddånam. Nammadus dan diehti lagábut gæhttja gåktu jávre, nuorre ja duoddara lij aneduvvam ja gåktu ulmutja lij årrum ájgij tjadá. Pládna l dát dán jage galggá almoduvvat NOU’a tjadá. ¶ Nammadus aj gæhttja álmmukriektáv ietjá dáfojn ja rijkajn, ja galggi vijmak dárbov árvustallat mij guosská háldadusávidjurijt ietjájduhttet sáme addnedáfojn. –Dát la dal nammadusá ulmme, valla galggap aj ævtodit ja åvddån buktet gåktu sáme máhtti luonnduressursajt ávkástallat sæmmi bále gå dáttja berustime e dåbbelij sjáhtjaluvá. Valla mij vieledip sáme berustmijt, ja galggap vieledit sáme riektádádjadusájt ja rijkagasskasasj riektaåvddånimev, javllá Eriksen ja duoddi e galga vuojga gæhttjat bájkálasj vidjurijda jusga li miellagiddavattja. –Bájkálasj vidjura giddiji mielav, valla vieledip huoman sáme vidjurijt, ja dat la de guovdásj ássjen. ¶ Bájkálasj háldadibme ¶ Sámeriektánammadus sihta aj giehtadallat bájkálasj háldadimev luondos, valla Eriksen ij diede makta dát oasse nammadusán vieleduvvá. –Galggap lagábut gæhttjat jus galggá liehket bájkálasj háldadibme luonndoressursajs , jali jus duottarláhka galggá dav háldadit dav mij guosská viejddimij, guollimij ja guohtomednamijda. Dajna l de mijá vuojnno ij la dárbbo sierra háldadussaj. Jus i duottarláhka sjatta, la aj máhttelis háldadusmodellav dahkat gånnå finnmárkolahka l vuodon, javllá Amund Eriksen. ¶ Dát la jáhkedahtte ”Boatsoj-Piera” hávdde Foarsojávren, juo gæssáj guoradaláduvvá. Gåvvå: Arne Håkon Thomassen ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Nuortta Sálto elfábmoviddnudak sihtá Foarsojávrev Stájgon tsoagodit 11 miehtarijn gå galggi tjátjes elfámov dahkat. Dan diehti l Sámedigge juo lagábut gæhttjam kulturmujtojt ma li jávre birrusijn. Sámedikke birás- ja kultuvrrasuodjalimåssudahka l rádjam sávadusáv Riksántikvárraj kulturmujtojt lagábut gæhttjat. –Sihtap Boatsoj-Piera hávdde galggá lagábut guoradaláduvvat, ja gå elfábmoviddnudak ietjas bargujn ruvvaláhkáj sihti álgget, de jáhkáv hávdde juo gæssáj guoradaláduvvá, subtsas vuostasjkonsulænnta Arne Håkon Thomassen Sámedikke birás- ja kultuvrrasuodjalimåssudagán Ájluovtan. Arne Håkon Thomassen ¶ Gåktu dáhpe l, de la rijkaguovllomusea mij dáv bargov galggá jådedit, ja gåktu Bájkálasj ávijssa dádjat de la Råmså dávvervuorkká gut de dav bargov galggá jådedit. ”Botasoj-Piera” hávdde l ållu tjáhtjerabdan, ja gå jávrev tsoagodi sjaddá hávdde ållu dievvárabdan ja nav máhttá nåhkåt ja gáhtot. ¶ Hávdde l 1700-jage rájes, ja jus jámigusj gávnnu li sierra njuolgadusá majt bátsudisáj galggi dahkat. –Åvddåla gal dávtijt doalvvun dávvervuorkájda, valla dálla l dáhpe ietjájduvvam, ja mij de dáj bátsudisáj dáhpáduva iv diede. Moadda gatjálvisá ja hásstalusá ájn dán gáktuj galggi tjoavdeduvvat åvddål gå bargujn álggi, javllá Arne Håkon Thomassen. ¶ Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo hasot guoradallaminstitusjåvnåjt ienep julevsámeguoradallamav vieledit. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Stuorra dárbo lij ma gulluji sáme guoradallamij, ja stuorra hásstalusá li aj giela ja kultuvra hárráj. Stuorra dárbbo l aj åvddånahttet julevsáme guoradallamav. Stuorra dåjma hæhttuji jåhtuij boahtet jus galggá rekrutterit julevsáme guoradallamij, juogu dal giellaj jali ietjá fáhkasuorgijda. ¶ Dáv subtsastij sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo guhti guoradallamkonferánssaj oassálastij Árranin dán vahko. ¶ Sámedikkepresidænnta vuojnná dárbov guoradallamij, sierralahkáj giela hárráj, ja suv mielas la julevsámegiella sierra dillen. -E gávnnu stuoves máhttelisvuoda julevsámegielav låhkåt, ja dat la aj sivvan gå nav binná julevsámegiella guoradalladuvvá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja hasot alep åhpadusinstitusjåvnåjt åvdåsvásstadusáv válldet, ja vuosedit bálggá gávnnu guoradallamåhpadibmáj. -Ájnas la aj diedon julevsámegiellaj álmoduvvá, ja guoradallam buorebut almoduvvá, javllá sámedikkepresidænnta. ¶ Keskitalo hasot guovdalasj institusjåvnåjt åvdåsvásstadusáv válldet ja vieledit ienep julevsáme alepåhpadimev ja guoradallamav. –Ij la desti nav vaj institusjåvnå oadtju åvdåsvásstádusáv. Dálla dåssju válldep åvdåsvásstádusáv. Institusjåvnnå aktu ij máhte dárbov gåbttjåt åvddålij guovlluj. Dánna vierttiji aktisattjat barggat, sierraláhkáj dajna gå li nav unnagattja, javllá Keskitalo. ¶ Sámedigge sihtá guhkedit julevsáme guoradallamprográmmav, ja vielet aj ådå guoradallijt åttjudit ja julevsámeguoradallamav åvdedit. –Dåjma vierttiji jåhtuj boahtte mij laset rekrutterigav julevsámegiela hárráj ja aj ietjá fáhkasuorgijn, javllá Aili Keskitalo. ¶ Keskitalo mielas vierttiji åhpadusinstitusjåvnå åvdåsvásstádusáv válldet vuosedit gæjnno gávnnu guoradallamåhpadussaj. Sån aj nammat institusjåvnåjt ma li Svieriga bielen. ¶ Harrieth Aira ballá julevsámegielan e gávnnu ådåájggásasj bágo, ja dajna giella bájnniduvvá dárogielas. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Hásstalusá guoradallama hárráj li stuoraga ja moadda. Mij giellaj ja giellahuksimij gullu li hásstalusá ájn vil stuorábuv. Julevsámegielan ij rat gávnnu moadda ådåájggásasj bágo, ja dajna de ulmutja adni dárogiela bágov, jali e åvvånis bágov ane. Soames vuoras ulmutjij mielas ij la julevsámegiella dádjadahtte dajna gå li nav moadda amás bágo boahtám. ¶ Harrieth Aira mielas la julevsámegiella státusav massemin gå bágo ja moallánagá vájlluji. ¶ –Galggá julevsámegiella liehket iellema gájka viddjurij birra, de vierttiji gájka iellema dile giehtadallat mij giellaj gullu. Moadda dåjma li jåhtuj boahtám, ja stuorámus hásstalus la åhpadimev vaddet boatte buolvajda, javllá Harrieth Aira. ¶ Ij ådåájggásasj ¶ Harrieth Airan la virgge Sámedikke åhpadusåssudagán. Suv mielas la guoradallamij dárbbo, guoradallam mij aj gielav vielet. –Julevsámegiella ij la åvddånahttám ådåájggásasj giellan, dajna l dárbbo guoradallamij giella hárráj, ja åvdåsvásstádus la sebrudagán. Ietjamij gielav hæhttup boahtte ájggáj hiebadahttet, javllá Aira. ¶ Aira oassálastij dijstagá guoradallamkonferánsajn hållamijn hásstalusáj giela hárráj. Konferánssa Árranin ásaduváj guovten biejven. Danna tjåhkanin moattet guovlos ja fágasuorges ságastit guoradallama birra julevsáme guovlon, ja giella lij aj tiebmán danna. ¶ Harrieth Aira nammat avtas nuppev hásstalusáv giela hárráj, ja åhtsål aj buorep aktisasjbargov rijka rájá rasta, Svieriga bielijn. Aira vielet aktisasj bargov ja aktisasj guoradallamav juoga dal ráddnárijkaj jali institusjåvnåj rájá goapptjij bielen. Aira mielas la gatjálvis gåktu galggá ådå ulmutjijt oadtjot giellaássjij bargatjit. –Gudi ájn galggi julevsáme guoradallambargov tjadádit, ja gudi galggi tjuolmajt ja tjoavddusijt åvddån buktet. Muv mielas ælla moattes gudi tjadádi julevsáme guoradallambargov, ja ælla ga moattes gudi li dakkár tjuolmaj barggamin. Mij julevsáme vierttip ietjama gielav gåtsedit ja ietjama gielav guoradallat. Dárbbo l dan diehti fáhkaulmutjijda ma julevsámegielav háldadi alep dásen, javllá Aira ja mujttádahttá ælla moattes gudi julevsámegielajn barggi. ¶ Aira aj åtsåt rekrutterikprográmmav mij vielet ja hasot udnásj ja boatte buolvajt lågåtjit julevsámegielav alep dásen. –Hæhttup álgget vuolemus dásen, ja tjuovvot studentajt alemus dássáj, javllá sån ja nammat åhpadusinstitusjåvnåjt Vuona ja aj Svieriga bielen. ¶ Harrieth Aira mielas la dárbbo doajmmalis fáhkaulmutjijs ja doajmmalis institusjåvnåjs, ja dajna aj hásot Vuona guoradallamrádev tjoavddusijt buktet. ¶ Dálásj ájge la dáhpe doappit dárobágojt viehkken gå la ságastime juonga ássje birra gånnå sámebahko vájllu. -Gå máná farra hálidi dárustit gå dálásj bágo julevsábmáj e gávnnu, ja gå nuora gujttiji gå e rat máhte gieresvuoda ja seksualitehta birra sábmáj ságastit, ja tjiegos ássjij birra ságastit majt ælla oahppam. Ja gå ållessjattuga ja vuoras ulmutja gujttiji gå udnásj julevsámegielav e rat dádjada gå li nav ållo ådå bágo ma li giellaj boahtemin, de vuojnnep soames hásstalusájt mijá gielan. Ja jus dakkir tjuolma hieredi ulmutjijt sámástimes, jali jus sámegiella ilá ållo bájnniduvvá dároigielas, de viertti soames gávnadit jus giellamålssom la dáhpáduvvamin, javllá Harrieth Aira ja gatját jus de ij la dárbbo giellaguoradallamij. ¶ Samedikkeájras Miriam Paulsen (NSR) Divtasvuonas la dudálasj gå Sámedikkeráde sihtá rámmpodit rádjáoahpestiddjij bargov 2. væráltdoarroájges, ja gå tjalmostibme la biejadum bargguj mij guosská rádjáoahpestiddjij bargov almulattjat, ja ij rádjáoahpestiddjijda ájnegissan. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sámedikkeráde la oajvvadam juollodit avtav millijåvnå kråvnåv guoradallam- ja duodastimdoajmmaj rádjálåvsåj ratjástimij birra, ja ij dåssju dan bargguj mij Divtasvuonan dáhpáduváj mañep væráltdoaro birán. ¶ -Mij nuora Divtasvuonan lip bajássjaddam subttsasij rádjáoahpestiddjij birra, ja diehtep makkár bargov li dahkam gå hekkav gádjun moaddásijs gudi hæhttujin báhtarit Svieriga bælláj mañep væráltdoarroájge. Mij lip aj gullam alvos guoddalimij birra majt rádjáoahpestiddje hæhttujin gierddat doaroj maññela, ja dajna lav ávon gå rádjáoahpestiddje lij oadtjum vájvahimev dat vieres mij la sijá vuosstáj dagádum. Ávvusav aj boahtte ájggáj gå galggap oadtjot duodastum dáv oasev sáme histåvrås, ja ij dåssju sáme histåvrås, valla aj Vuonarijka histåvrås, javllá Miriam Paulsen. ¶ Paulsen la riek dudálasj gå tjalmostibme la biejadum bargguj mij guosská rádjáoahpestiddjij bargov almulattjat, ja ij rádjáoahpestiddjijda ájnegissan. ¶ Paulsena mielas viertti dát barggo Árranij biejaduvvat. ¶ -Luondulasj la aj dát guoradallam- ja duodastimbarggo rádjáoahpestiddjij birra vuododuvvá ja dåjmaduvvá Árranis – julevsáme guovdátjis Divtasvuonan, javllá Miriam Paulsen maññutjissaj. ¶ la vuosádagá nammá mij dán giese Jielleváren vuoseduvvá. Gájka gálvo lij duodjárijs Jielleváre suohkanis dagádum, ja duoje ma vuoseduvvi lij tjoahkkedum duot dát duodjáris. Vuosádus aj dan diehti subtsas Jielleváre sámij histåvrå birra. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ålov dahkat avtat dávveris ij la duodje, javllá duodjár Aline Mikkelsen. Mikkelsen la juo måttijt jagijt duodjuham. Mañemus jagijt la sån gæhttjalam duojes viessot, valla ij de duosta tijmmabálkkáv rieknit. -Sámedikke æládusdoarjja l dåssju ”russjpen”, javllá sån. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Aline Mikkelsen lij åvdep vahkkolåhpan åvddånjunnjutjin gå bájkálasj duodjesiebrre Duodje Nordlánnda ásadij rijkasiebre Samij Duodje jahketjåhkanimev Bájddárin. Dåppen lidjin duodjára tjoahken ålles rijkas giehttomin duoje birra, ja ållagattjat duodje æládussan. Sámij Duodje ja Sámedigge libá ájgás boahtám æládussjiehtadusájn mij vaddá duodjárijda máhttelisvuodav rudájt åhtsåt jus sierra gájbbádusájt ållidahtá. -Munji lij dal máhttelis duojes viessot juska ij lim dát sjiehtadus, valla dát æládussjiehtadus la dagu ”russjpe” duodjárijda, ja la sæmmi gå 40 prosenta dajs duojijs majt la jådedam åvdep jage, tjielggi Aline Mikkelsen. ¶ Gájbbádusá ¶ Badjelasj 160 lidjin åhtsåm dát æládusdoarjjagis Sámedikkes, valla dåssju 34 ållidin gájbbádusájt, ja oadtjun rudájt. Gájbbádusájn tjuodtju hæhttu ållidit dajt sæmmi gájbbádusájt gå sáme jienastuslågon, valla ij dárbaha jienastuslågon tjuodtjot. Hæhttu binnemusát jådedit 50.000 kråvnås jahkáj ja ij oattjo doarjjagav jus la oassesiebrre(OS). Duodden hæhttu liehket duodje majt le iesj dahkam. -Juska le dát årnik jåhtuj boahtám, da le huoman dagu ”gæhttjalimårnik”. Dajna le de máhttelis dagu dajt gájbbádusájt mañenagi rievddadit. Moadda ássje hæhttuhi ájn rájdaduvvat åvdås sjiehtadus le ålles. Ja ælla dåssju sij gudi li duodjelåhkusin gudi oadtju doarjjagav dajs rudájs, subtsas Aline Mikkelsen. Mikkelsen la ájras Sámij Duodje rijkasiebre stivran, ja sujna le de máhttelis dájt gájbbádusájt vájkkudit. Nubbe siebrre gænna le fábmodus dajt vájkkudit la Duodjárij Æláhussiebrre. ¶ Árbbedabálasj ¶ Duodjeæládusán ælla rat ruhtadårja, ja dajna de ælla ga moattes duodjárijs gudi duojes viessu. Aline Mikkelsen le ájnna julevsábme Vuona bielen gænna le duodje oajvveæládussan ja gænna le duodje oajvvesisboahton. Mikkelsena mielas ij le dát ruhtadoarjja nuoges sunji, valla Mikkelsen huoman årnigav sjivnnjet. -Jus ij lim, de iv diede jus lidjiv duodjuhit. Dát ruhtadoarjja le dal viehkken, valla gå de skáhtev mávsá, ij huoman nav ållo dassta bátse, javllá duodjár Mikkelsen ja giehttu goadelájgo birra, strávve birra, ja duodden duot dát másjijnna ja ræjddo mat hæhttu oasstet. -Doajmmagålo ja ábnnasa li aj divrrasa, dan diehti de ij nav ållo bátse gå de duojev vuobdáv. Valla sidáv árbbedábijt gåtsedit, ja dajna de duojijn barggat. Mån lav suojmma barggam ietjam dan dássáj gåsi lav uddni jåvsådam. Duodjuhav ja nuppijt aj åhpadav skåvlåj ja kursaj tjadá. Duodje muv mielav giddi, ja jáhkáv huoman duodjuhav vájk gåktu dille sjaddá, javllá Aline Mikkelsen. ¶ Aline Mikkelsena mielas ij la duojen dat árvvo mij beras luluj, ållagattjat dibmaduojen. -Aktak e máhte subtsastit duodjárijn la nievres siboahto jus duodjáre ietja e subtsasta. Dajna de hæhttuji duodjára aktan låggñit ja aj hattij birra giehttot, javllá Mikkelsen ja buohtastahttá garraduojev dibmaduojijn. - Iv dal garraduojebielev nav buoragit dåbdå, valla jahkáv la giehpep garraduojijn barggat. Duodden la alep hadde garraduojen. Dibmaduodje le ienep giehtabarggo gå garraduodje, madi garraduojen li dálla nav moadda másjijna ma li viehkken. Duodden la ienep status garraduojen gå dibmaduojen, ja dajna le de aj álkkep garraduoje hattijt aledit, giehttu Aline Mikkelsen gut de hæhttu barggovuogev ietjájduhttet jus galggá rudájt tjijnnit. -Jus mån galggiv rudájt duojij tjijnnit, lidjiv dåssju avtav dávverav dahkat. Valla jus nav barggagoadáv, de iv máhte dav duodjen gåhttjot, javllá Aline Mikkelsen mañutjissaj. ¶ Sáme ornámentihkkaseminárra tjadáduvváj basádismáno 15. ja 16. biejve Ájluovtan. Duodje Nordlánnda lij ásadiddje, ja njunnjusj Aline Mikkelsen rabáj seminárav. Semináran lidjin birrrusij nielljalåges. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ávijssaprosjækta nuorajskåvlån ¶ Sáme ornámentihkkaseminárra tjadáduvváj basádismáno 15. ja 16. biejve Ájluovtan. Duodje Nordlánnda lij ásadiddje, ja njunnjusj Aline Mikkelsen rabáj seminárav. Semináran lidjin birrrusij nielljalåges. ¶ Divna oassálaste lidjin gulldalime Májá Dunfjeldav Same allaskåvlås, Bjørg Evjenav Råmså universitehtas, Inga Maria Mulkav Ájtte dávvervuorkás Jåhkåmåhken, Kaja Andersenav Ájluovtas, ja Mai-Liss Åstot Kantav Nerskogenis Trøndelágan. Nuppe biejve gulájma Oddmund Andersenav Árranis, Dikka Stormav Råmså dávvevuorkás. Lars Børge Myklevold Árranis vuosedij divna guossijda Árrana dávverijt. ¶ Semináran lidjin ålos tjoahken. Seminárra álgij gasskaváhko bårådimijn, ja vibáj iehkedij gudábájkkáj. Iehkedis vas tjåhkanin ulmutja mállásav båråtjit. ¶ Maja Dunfjeld hålaj sáme ornámentihka birra. Sån javlaj divna ma li tjáledum ja sárgodum adná signálajt. Tevsta ja symbåvlå la mijá birrusijn dálla, ja da vaddi aj signálajt. -Ornámentihkka la symbåvllå ja tæksta, ja mij hæhttup dajt åtsådit váj máhttep bisodit ja åvddanit sáme dájdav ja árbbedábijt. Jus galggap åvddanit dajna, hæhttup máhttet dålkkut sáme ornamentikkav. Ornamentihkas gávnnu moadda slája, duola dagu symbåvlå, merka ja girjaga, giehtoj Maja Dunfjeld. ¶ Bjørg Evjen la oahpes Divtasvuonan. Sån la tjállám Divtasvuona histåvråv, ja semináran Árranin subtsastij sámehiståvrå birra, gåktu same lij viessum rájá nuppe bielen Svierigin, ja Divtasvuonan. -Rádjá sieradij ulmutjijt, valla sámijda ij lim navti. Sámijda dánna Divtasvuonan lij nav: ”lapp kan vara lapp” ja ij ”lapp skall vara lapp” dagu Svierigin, subtsastij Bjørg Evjen. ¶ Evjen aj giehtoj sáme åvddåla máhttin låhkåt sámegielav buorebut gå dárogielaga máhttin dárogielav låhkåt. ¶ Inga Maria Mulk håladaláj ja tjielggij luondo merkaj ja symbåvlåj birra, madi Kaja Andersen giehtoj sáme duoje, tradisjåvnåj ja suv mánnávuoda birra. ¶ May-Liss Åstot Kant, aktan ietjas niejdajn Ristin, giehtojga symbåvlåj ja bájnoj birra. Ristin la 2 jage vádtsám Jåhkåmåhken duodjeskåvlån, ja dálla l sån praktikánnda iednes duodjjeviddnudagán. ¶ May-Liss bajás sjattaj Jåhkåmåhken, ja årru dálla Nerskogenin. Sujna l ællo, ja duodden aj duodjuj. Ristin la nuorra duodjár, ja subtsastij duoje máhttelisvuoda birra. Ristin giehtoj gåktu máhttá dahkat jus sihtá duojev skåvlåj ja bargoj tjadá oahppat, ja gåktu l duodjárin barggat. ¶ Nuppe biejve álgij seminárra árrat, ja hiejtij bårådimijn åvtå bájken. ¶ Oddmund Andersen subtsastij makkir dávvera li gávnnum mijá dáfojn ruovddeájge ja bronseájge gaskan. Giehtoj aj unnán vikingájge ja gasskaájge birra. ¶ Dikka Storm hålaj sáme kultuvra birra, kultuvrra mij lij unnán ådå ja amás sunji. Sån vuosedij moadda girje sáme ornámentihka birra. Dajt girjijt aj Árranin gávna. ¶ Seminára mañutjissaj doalvoj Lars Børge Myklevold divna seminára oasseválldijt dávvervouorká tjadá, ja vuosádaláj ja tjiegñalisát tjielggij dávverij birra. ¶ Divna dá håladallama li vaddám midjij ådå máhtudagáv, ja moadda lågådallij mielas lij dát seminárra buorre oájvvádus. Akta oájvvádus lij aj dáhkat ienep dáhkkár seminárajt. ¶ Rádioa birra tjåhkanin, valla ettjin huoman nav ålov sáddagis dádjada gå klássarádna Ájluovta skåvlås gilpostin ”Diedá gus?”-gilppusin NRK Sámerádion vásse vahko. Prográmma sáddiduváj nuorttasámegiellaj. Dádjadin dåssju gå klássarádna ságastin ja gå gatjálvisá julevsábmáj jårggåluvvin. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Lidjin radioaj birra tjåhkkidam vásse duorastagá gulldalittjat gå klássarádna oassálasstin ”Diedá gus?”-gilppusin sámeradioan. Valla ettjin huoman dádjada majdik, ietján gå oassálasste oadtjun gatjálvisájt julevsábmáj jårggåluvvam, ja gå klássarádna ságastin. Sátta lij ietján nuorttasámegiellaj. Sijáj mielas lij suohttasabbo jus lidjin nahkat sáddagav tjuovvot, ja gatjádi jus la máhttelis ietjá bále ålles sáddagav julevsámegiellaj jårggålit, jali jus prográmma julevsábmáj sáddiduvvá. –Ejma dádjada majt prográmmajådediddje ja duobbmár giehtojga, ja dajna de ejma nagá sáddagav tjuovvot. Suohtas lij dal jus lij máhttelis dádjadit, valla gå ij la, de sjaddá dagu prográmma ij la julevsámijda, javlli nuorajskåvlå oahppe Ájluovta skåvlån Divtasvuonan. ¶ Buorebut mannat ¶ Juska gatjálvisá jårggåluvvin julevsábmáj ja klássarádna gudi gilpostin ságastin julevsámegielav, ælla klássarádna huoman dudálattja. Sijáj mielajs lij klássarádnaj buorebut mannat jus lij ålles prográmma julevsábmáj aj. –Jáhkedahtte buorebut lidjin rijbbat. Gatjálvisájt oadtjun esski gå prográmmajådediddje lij gærggam gatjálvisáj nuorttasábmáj. Da esski mijá klássarádna oadtjun gatjálvisáv gullat ietjasa giellaj, javlli oahppe. ¶ Prosjæktaredáktørra NRK Sámerádion Jan Roger Østby ij la åvddåla dakkár gatjalvisáv oadtjum jus la dárbbo ålles sáddagav julevsábmáj jårggålit gå julevsáme oahppe li gilppusin oassálasstemin. –Ep la goassak ássjev bajedam jus galggap sáddagijt ietjá sámegielajda aj jårggålit. Galggap ájn dán birra giehttot ja aj dárbov árvustallat, ja aj lagábut gæhttjat gåktu prográmma tjadáduvvá. Gatjálvisá gåjt julevsábmáj jårggåluvvin, javllá Østby ja hasot skåvllåj ja oahppijda dáv ássjev bajedit. -Vájbi vierttip vuogijt ietjájduhttet. Jus skåvllå ja oahppe dáv ássjev åvddån bukti galggap árvustallat, javllá sån mañutjissaj. ¶ -Eksábma majt Árran giellaklássajn biehtsemánon tjadáduváj lij dåhkkiduvvam mijájs, subtsas Ketil Sivertsen guhti l sadjásaj rektor Knut Hamsun joarkkaskåvlån. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sivertsen vuoset ártihkkalij guokta vahko dás åvddål mij subtsastij soames oahppij birra Árranin gudi ællim rat dudálattja njálmálasj eksámatjadádusáj. ¶ -Kurssa lij Knut Hamsun joarkkaskåvlå åvdåsvásstádus. Árran lij teknihkalasj ásadiddje. Jus riekta, de galggin oahppe Knut Hamsun js’aj gujddit, javllá Sivertsen. ¶ Sivertsena mielas ællim vige juogu dal dahkamusáj jali gåktu eksábma tjadáduváj. ¶ -Juohkka eksáman la agev soames guhti máhtti ”månnat” makkár dahkamusájt oadtju, valla mij lip tjuovvum juohkka birástjállusijt ja njuolgadusájt, ja skåvlås lij aj dát giehtos eksábma dåhkkiduvvam, javllá Sivertsen. ¶ Dåhkki dal elektronalattjat girjijt rávvit jus maná Árrana sijddabælláj internehtan. Danna gávna divna girjijt majt Árrana ietjas almmudahka ”Báhko” la almodam, ja duodden aj ietjá girjijt ma sámevuoda birra subtsasti. CD’ajt aj dåhkki danna rávvit. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Peter Mikkelsen guhti jådet dáv elektronalasj girjjeoassásav subtsas birrusit 40 girje li juo dán databásan, ja ienebuv båhti. ¶ -Miján li girje ienemusát julevsámegiellaj, valla dárruj aj ja ietjá sámegiellaj. Duodden dal aj musihkka ja plákáhta. Ja de lip aj usjudallam jus dagu duojev ja souvenijrajt dåhkki dán databása tjadá vuobddet, subtsas Peter Mikkelsen. ¶ Árrana elektronalasj oassásin aj dåhkki åhtsåt juogu dal tjálle namás jali aj girje namás, ja dav majt i gávna la máhttelis rávvit. ¶ -Dåhkki dal aj gatjádit, de galggap gæhttjalit viehkedit, valla ij la val antikvariahtta. Ulmme l tjoahkkit divna girjálsjvuodav ja ietjá ma li sábmáj, valla jus boares girjijt galga, de viertti ietjá sajijn åhtsåt, javllá Peter Mikkelsen. ¶ Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja fylkkaráde Geir Knutson libá sjiehtadusáv dahkam mij nanni sámebargov mijá fylkan. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sámedigge ja Nordlánda fylkkasuohkan libá sjiehtadusáv dahkam mij galggá nannit ja tjalmostit sámegielav, -kultuvrav ja sebrudakiellemav. Dajna sjiehtadusájn sihtaba fylkkasuohkan ja Sámedigge oadtju stuoves ja guhkes aktisasjbargov mij guosská sámijda Nordlánda fylkan. Sámedigge l åvddåla sjiehtadusájt dahkam Trøndelága ja Hedmárko fylkaj. ¶ Dát sjiehtadus vaddá máhttelisvuodav dagu giellaj, ja fylkkasuohkan hæhttu dal doajmmaplánav dahkat mij galggá giellamáhtudagájt nannit fylkkasuohkanin. Dajna de hæhttu vat Sámedigge guovtegielakrudájt fylkkasuohkanij juollodit, ja Sámedigge galggá fylkkasuohkanij vat viehkken liehket ietjas giellabargujn. ¶ Sámedigge de dajna vuodoruhtadårjav vaddá giellaguovdátjijda Várddobájkkáj ja Árranij, ja fylkkasuohan áj galggá dáv duoddistit. Fylkkasuohkan ja Sámedigge doajvvoba ienep giellaguovdátjijt Nordlándan, ja galggaba viehkken liehket suohkanijda ja dáfojda gånnå sihti giellaguovdátjijt. Duodden aj doarjjaba giellabargov rijkarájáj rastá. ¶ Oassevállde dán sjiehtadusán galggi aj aktisattjat barggat mij guosská sajijnamáj normerikbargguj. ¶ Sámegiella aj joarkkaskåvlå åhpadimen nanniduvvá, ja Sámedikke ja Nordlánda fylkkasuohkana mielas la ájnas sierra sáme åhpadimprográmmajn gånnå sámegiella ja ietjá sáme fága ja fálaldagá li oassen åhpadimfálaldagás. Dajna de fylkkasuohkan galggá sámegielaåhpadimev fállat gájka oahppijda gudi sihti joarkkaskåvlåjn Nordlándan, ja aktak oahppijs e galga joarkkaskåvlås garggat váni diedek sámegiela, –kultuvra ja sebrudakiellema birra. ¶ Sjiehtadus Sámedikke ja Nordlánda fylkkasuohkana gaskan aj mediafálaldagáv sámegiellaj nanni juogu dal rádioj, TV’aj jali ávijsaj baktu. Sierralahkáj vuoroduvvá prográmma mánájda ja nuorajda. ¶ Oasseváldde sihti aj nannit ja åvddånahttet dav ájnna ávijsav mij julevsábmáj tjállá, ja sunnu mielas ja præssadoarjja ájnas vájkkudimnævvo sihkarasstet ja nannit sámegielav. ¶ Sámedigge ja Nordlánda fylkkasuohkan libá aj ájgás boahtám sáme Nordlándan galggi oadtjot duhtadahtte varresvuoda- ja sosialfálaldagáv. ¶ Moadda ietjá ássje li dán sjiehtadusán tjáledum. Jus sidá ienebut låhkåt, åtså fylkkasuohkana næhttabielen ¶ Ij la dal álgge Weronica Johnsenij guhti gæhttjal tjátjev lieggit, valla gå viehkev Jan Eivind Johnsenis oattjoj dållåj hekkav båsotjit, de buorebut manáj. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Måske giessekáfea ij la dåssju dábálasj káfea. Muttijn de soajttá káfeæjgát gilppusijt ásat, dagu gålmmå vahko dás åvddål. Gilpos lij dal sierralágásj ásadiddje majt káfeæjgát iesj la åvddånahttám. 16 oassálasstin dán gilppusij dán bále, ja álgon galggin oassálasste ludoav ja yatzyav spellat. Da låges gudi dájt spelajt vuojttin, bessin joarkket. -Da mañemus 10 oassevállde galggin de sierra hieredusbálggá tjadá, dagu bállov måla sisi tjiektjat, tjoavddagav riek tjiekñalis gáre sista råkkåstit, bállujn starjjat benkaj milta, ja muorajt guoddet, subtsas Måske giessekáfea jådediddje Keit Solstrøm. ¶ Gå gilppusa nubbe oasse lij gietjen, oadtjun nieljes vat dat dáses joarkket. Da nieljes de oadtjun guhtik káffagiebmev majna galggin ruvámus láhkáj tjátjev lieggit iesj guhtik dålå badjel. Galggin ietja dålåv dahkat, ja sån guhti tjátjev ruvámusát duoldatjit oadttjoj lij gilppusav vuojttám. Gilppusin lijga guokta sierra klássa: nissuna ja ålmmå guhti vijmak finálan aktan gilpostin. Vuojtto dán gilppusin sjattaj Bjørn Allan Fagernes, ja sån subtsas riek geldulasj gilppusa birra. -Mujna lij dal ”coach”, ja jus sån ij lim, de iv lim åvvå nahkat dán gilppusa tjadá boahtet, tjajmat Bjørn Allan guhti oattjoj moarses viehkken dålåv bardátjit ja tjátjev lieggitjit. Bivvasin ja vájbbam subtsas Bjørn Allan garra gilppusa birra. -Vijmak de gilpos sjattaj allaárvvusasj, ja dajna de sjattaj nav låssåt. Hæhttujiv diedá divna fámojt ja mielajt tjoahkkit, javllá Bjørn Allan ja rámmpot dåjmav. ¶ -Suohtas doajmma - ja aj buorre, sierralaháj gå la nav suvra dálkke. ¶ Árran aj boahtte skåvllåjage fállá åhpadimev TV’a baktu juohkkahattjaj gænna l dárbbo. Árran fállá åhpadimev julevsábmáj vuodoskåvlå- ja joarkkaskåvlådásen, juohkka gielladássáj.Árran aj gåhttju skåvlåjt sidjij diededit nav árrat gå máhttelis jus galggi åhpadimev. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ællosámij gaskan rijka rájáj goappátjij bielen dájn guovlojn ij la rijddo mij guosská guohtomguovlloaddnuj. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Svierik ja Vuodna æbá la ájn ájgás boahtám mij guosská boatsojguohtomsjiehtadusáv da guokta rijkaj gaskan. Valla Nuortta Sálto guovlon ij la bárep rijddo ællosámij rijkarájá nuppen bielen. ¶ Svierik ja Vuodna libá vilá barggamin ássjev tjoavddet mij guosská boatsojguohtomsjiehtadusáv da guokta rijkaj gaskan. Sierraláhkáj la sáhka gåktu galggi sjiehtadusáv gåtsedit. Svieriga bielen sihti duobbmoståvllå galggá dav gåtsedit, valla Vuonaga vuosteldi. Ådå sjiehtadallamrájádusá goappátjij rijkajs lij juo æjvvalam. Ulmme l ájgás boahtet ådå boatsojguohtomsjiehtadussaj, jali konvensjåvnnåj. Gatjálvis la aj gåktu galggi rijdojt tjoavddet gå ådå konvensjåvnnå doajmmagoahtá, dagu gå Svieriga bieles li boahttsu Vuona bielen boasto ájgen. Desik ådå konvensjåvnnå vuododuvva, sihti svenska oajválattja Lappecodisillav tjuovvot 1751 rájes, ja vuonaga sihti dav ådå lágav tjuovvot mij vuododuváj jagen 1972. ¶ Ællosámij gaskan ja rijkaj gaskan la rijddo, valla dájn guovlojn ælla. Ællosáme dájn guovlojn li juo ájgás boahtám gåktu galggi guohtomednamijt juohket rijkarájá goappátjij bielen. ¶ -Nuortta Sálto guovlon ij la dát rijddoássjen. Dájn bájkijn li sáme rájáj goappátjij bielen ájgás boahtám gåktu galggi dahkat. Dajna ij la rijddo, ja dajna ælla stuoráp gássjelisvuoda. Valla væráp la de dagu Sulitjelman ja oarjjelij guovlon, subtsas boatsojháldadusjådediddje Harald Rundhaug Nordlánda boatsojsujttoháldadusán. Rundhauga mielas la riek buorak gå ællosáme návti barggi nav vaj Svieriga bieles oadtju boahttsujt Vuona bielen guododit, ja sæmmi nuppe guovlluj aj. ¶ Vuona bieles Nordlándan li niellja boatsojguovlo ma oadtju Svieriga bielen guohtot dálvveguovddela, ja Svieriga bieles li 9 boatsojguovlo ma oadtju boahttsujt guododit Vuona bielen Nordlánda suohkanin giesen. ¶ Anders Eira ij la dudálasj oajválattjaj mierredusáj gå galggi dåssju avtav gierkev Lånjinjárgas gádodit. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Anders Eira gierddisvuohta l nåhkåmin. Juska l boahttsuj viessomájgev barggam, gullá dagu ij desti visjá. Bárnijniská libá boahttsuj Oarjje Fuoldá ja Stájgo gaskan jåhtåm, valla ij sidá urudisájt biebbmat, ja dajna de vilá hæhttu boahttsujt dálvveguohtomin Stájgon guododahttet jagev birra. ¶ Oajválattja li esski mierredam galggi gierkev Lånjinjárgas gádodit gånnå Anders Eira giesseguohtom la. Valla dat la dåssju akta gierkijs mij la suv boahttsujt gádodam. Dijmmá biestijga bárnijniská 270 boahttsu. Jagev åvddåla 317. – Lånjinjárgan lij vuojnnám 4 gierke. Duodden li aj albatja ja goasskema. Juska gádodi avtav niññelis gierkev tjivgajisá, ij la dat huoman mige, ja dajna de iv vilá duosta Lånjinjárggaj jåhtet, subtsas Anders Eira. ¶ Vájk gåktu, de ij Anders Eira máhte dán gidá boahttsuj jåhtet. – Da la guokti jahkáj gå boahttsu galggi ålles ráfev, gå la njoallomájgge gidán, ja vat tjavtjan, ragátmutton. Njoallomájgge l vuoratjismáno maññegietjen, ja diedon dal ij dåhkki dálla jåhtegoahtet. Buorep guohtom la dal Lånjinjárgan, ja sidáv jåhtet, valla iv de visjá urudisájt biebbmat, ja ij la ga dåssju javllat galga biejven jåhtet, javllá Anders Eira. ¶ Tom Heggstad ja Vigdis Rafaelsen libá aktan bednagij Måsken sijdav gávnnam, ja divna riek buoragit soapptsu. ¶ Måskesebrudagás li nav moattes jåhtåm dájt mañemus jagijt, valla soabmása li aj Måsskåj jåhtåm. Tjavtjan jådijga nieljes Måsskåj, ja skåvllå oattjoj avtav ådå oahppev. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Gåhtjoduvájma Måsskåj guossen, ja gávnajma Måsske l ráfálasj sadje ja ulmutja Måsken nav hávsske. Dajna de gálvojt viettjajma, ja diehki lin de jåhtåm, subtsastibá Vigdis Rafaelsen ja Tom Heggstad gudi Narvijkas tjavtjan bådijga jåde. ¶ Gå Tom ja Vigdis giehttogådijga galgajga Måsskåj jåhtet, oattjojga gatjálvisájt ráddnájs ja rádnajs majt Måsken galggaba gånnå ij la bijllarahte, ij oases, ja gånnå dåssju sáme årru, valla Toma ja Vigdisa mielas ij gávnnu buorep sadje gå Måsske. ¶ -Ulmutja dáhppe li nav vættsá, ja måj lin nav buoret duostodum. Vuostasj ideda gå dán munnuv årrudagán idjadijma, de idedis gávnajma guokta muorravuossa ålgusjbielen. Diedá, soames lij dájt muorajt munnuj vaddám, ja dási ålgusjbælláj suvddám. Dat de munnuv ávvudahtij, ja dajna aj dåbddin måj lin oalle oasse dát hávsskes sebrudagás, subtsastibá Tom ja Vigdis. ¶ Sunnuv mielas ij la låssåt Måsken årrot juska dal ij la oases gånnå l máhttelis juohkka biejve viehkat, jali ávijssa poasstabåksan idedis. -I dal dat majdik dagá. Måj en åhtsåla oassásav, jali ávijsav juohkka ideda. Dánna li má ietjá majt måj árvvon adnin. Buorep sadje ij gávnnu. Ja de bednaga aj nav buoragit soapptsu, javllaba Måske ådå årro gudi suohkanis årrudagáv lájggiba. ¶ Vigdis ja Tom aj gæhttjalibá bednaganálav Shetland Sheepdog biebmadit, ja sunnuv mielas aj bednaga nav buoret Måsken soapptsu. ¶ Suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen la riek ávon gå ”suv” suohkanij ulmutja jåhti. -Juohkka ådåviesát Divtasvuodnaj la riek mielos, ja mån lav ávon gå Tom ja Vigdis libá Måsskåj gávnadam. Juohkka viesádin ”muv” suohkanin la árvvo, ja suohkana bieles hæhttup aj hiebadahttet nav vaj ulmutja e suohkanis ”báhtara”. Binná l dal barggosajijs, ja mij politihkkára hæhttup aj dilev hiebadahttet nav vaj barggosaje ásaduvvi, ja vaj la årodahtte dánna, javllá suohkanoajvve. ¶ Divtasvuona suohkanin årrun sulle 2.100 viesáda snjilltjamánon dán jage, ja suohkanoajvve ij dal ájn diede gåktu viesátlåhko l åvddånahttám ådåjagij rájes. Måsskåj jåhtin nieljes vásse tjavtja, ja skåvllå aj oattjoj ådå oahppev. Huoman ij la Måske viesátlåhko lassánam. ¶ Peter Mikkelsen ij jáhke nav ålos båhti dán jagásj HC’aj, ja hasot dajna ulmutjijt ienni Måsskåj boahtet gå ietjá sadjáj vuolgget. –Riek hávsske l má dáppen, juska dal i bállo mañen viega, ja de boahtá ”Eldrebølgen”, tjajmat sån. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Hellmocup dal dán jage aj ásaduvvá, ja moadda juohkusa oassálassti. Ållu álgos lijga guokta juohkusa gudi bállov tjiektjin Vuodnabadá jalgan; ”Ytre” ja ”Indre”. ”Ytre” la tjuovvum Hellmocupav divna jagijt gå ásaduvvama li læhkám, ietján gå 2-3 mañemus jage. E ga dán jage oassálaste. ¶ Valla ”Ytre” åvdås oassálasstá vuorrasap tjiektje sierra juohkusin, ja dan juohkusij lij aj sierra namáv biedjam. ”Eldrebølgen” li dav gåhttjum. ¶ Gåktu vierttip dádjadit ælla dal ållu nuorra tjiektje dan juohkusin, ja Hellmocupa generálla Peter Mikkelsen subtsas dát juogos la aj vuododuvvam suohttasa diehti. ¶ -Diedáv galggi aj suohttasijt hittit, ja dan diehti aj oassálassti suohttasa diehti, valla buorre tjiektje dal aj dánna gávnnuji, ja vájbi vuojtti ålles HC’av? giehttu Mikkelsen. ¶ Dán jagásj Hellmocup ásaduvvá bierjjedagá ja lávvodagá, snjilltjamáno 21. ja 22. biejve, ja dagu iemeláhkáj la Måsken. 2 nissunjuohkusa ja 6 ålmåjjuohkusa galggi tjiektjat. Duodden aj nuorajjuohkusa, nejtsutja ja báhtjatja. -Tjiektjagoahtep 12-bájken bierjjedagá, ja finálla ásaduvvá lávvodakiehkeda, ij åvddål kloahkka 19, subtsas HC generálla. Hellmocupa jådediddje ij jáhke nav ålos båhti dán jage, ja ij ga diede manen. ¶ -Sjaddam la ber nav. Vuojnniv dal dijmmá, binnum la jages jahkáj, ja iv mån diede manen. Måsken le nav hávsske, sierraláhkáj gå ulmutja æjvvali dagu dan vahkkolåhpan. Ja e dal divna bállov tjievtja, juska dal dan ásadusá diehti tjåhkanip, javllá Mikkelsen. HC’a la árena gånnå ælla alkohola ja gånnå ij oattjo juhkat jali ietjáláhkáj vuollagin gámssut, ja dat la aj sierra mærkkan dan bállotjiektjamásadusán. ¶ Sluññká l akta dålusj årromsadje sámijda gudi aj Svieriga bieles båhtin jåde. ¶ Nordlánda histåvråv la ietjájduhttemin, sierraláhkáj dat histåvrrå mij guosská sámij dillev. Oddmund Andersen la akta guoradallijs gut la ållimin prosjevtajn sáme histåvrå birra Nordlándan, ja tjaktjaj almoduvvá girjje dán guoradallama birra. ¶ Sluññká l akta dålusj årromsadje sámijda gudi aj Svieriga bieles båhtin jåde. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Mañemus jagijt lij lavnjijt bajedam ja ednamav bállám. Guoradallam lij sáme histåvråv Nordlándan. Guoradallamijn lij gærggam, dåssju diedádusá li vil tjállet. Oddmund Andersen, gut bæjválattjat la Árrana dávvervuorká jådediddje, la friddja dat bargos bessam dájt mañemus jagijt gå la barggam prosjevtajn nuppij guoradallij siegen. Sij li Nordlánda histåvråv divvomin, sierraláhkáj mij guosská histåvråv sámij birra. Andersen la lagábut gæhttjam merrasámij ja sisñelsámij histåvråv dålusj ájge, sierraláhkáj Nuortta Sálton. ¶ Hábmera suohkanin ¶ Tjoahkkáj lij guhtta guoradalle oassálassám dán prosjæktaj Råmså universitehtas, Lofotmuseas ja Árranis. Konservator Oddmund Andersen la Árrana bieles barggam. Guoradalle lij prosjevtav gåhttjum ”Etnalasj relásjåvnå Nuortta Nordlándan histåvrrålasj vuojnon”, ja lij ienemusát Vuona bielen guoradallam. Valla Svieriga bælláj lij aj gæhttjam. Dát nieljejáhkásasj prosjækta l juo vargga gietjen. Divna ålggobargoj lij juo gærggam. ¶ Prosjækta l moattefágálsj, ja guoradalle lij gæhttjam histåvråv, árkeologijav ja sosialantropologijav. Divna institusjåvnå lij aktisattjat dán prosjevta birra barggam. Gássjel la dal universitehta ålggolin barggat gånnå tjállagijt ja girjijt gávnav. Dan diehti hæhttu mujna liehket sierra girjjevuorkká, tjielggi Oddmund Andersen gut la ietjas guoradallamijn gærggamin ja histåvråv ietjájduhttemin. ¶ –Oassediedádusájn lip juo gærggam, galggi dåssju prienntiduvvat. Duodden la nubbe oassediedádus ja aj oajvvediedádus dán prosjevta birra mij esski tjaktjaj almoduvvá, subtsas Oddmund Andersen. Andersen la Sluñkán ja Vielggisbávten, Hábmera suohkanin ednamav bállám ja lagábut gæhttjam dav majt dajn bájkijn gávnav. Dijmásj tjállusin ”Bårjås” la oasse dát guoradallamis tjáledum. ¶ Histåvråv ietjájduhttemin ¶ -Muddo l dal ietjájduhttet moallánagáv ”boatsojsáme li sisijådo dán rijkkaj”. Lágñet la gal agev læhkám javllat ællosáme hæhttujin Svierigis jåhtet gå lij nielggeájgge dåppen. Valla viessoma ietjájduhttem rájá dån bielen dagáv nav vaj muhtema sihtin jåhtet. Nielgge ja ruhtadille lij dal aj sivvan dasi, valla jáhkedahtte lidjin aj politihkalasj ietjáduhttema, subtsas Andersen dán ietjasij guoradallama birra. ¶ Andersena guoradallam aj subtsas ællosáme gudi nuorregáddáj jåhtin ettjin boahttsuj hiejte, valla joarkkin ællobargujnisá juska dal huoman guollihin. –Gå ællosáme merragáttijja jåvsådin, de ettjin huoman ælov ållu gádoda, valla ællobarggo dal ietjá dille vuolláj maññenagi bådij. Juska vil nuorre ienemusájda viessomlájbev vattij, de ájn vil muhtema biebbmoboahttsujt guododahttin nuppij æloj siegen. Nav de boahttsu ja ællobarggo maññenagi Vuona bielen binnoj, javllá Andersen. ¶ Dát guoradallam dal histåvråv ietjájduhttá, sierraláhkáj mij guosská histåvråv sámij birra. – Nordlándan ælla heva guoradallam mij guosská sámij histåvråv, ja dát mijá barggo dal diedon histåvråv ietjájduhttá. Juohkka bále gå lavnjev bajedip, de la juoga ådå majt dahkap, ja ådå histåvrrå vuojnnusij boahtá, ja de dajna aj ådåsis viertti tjáleduvvat. Ja dan nali de vat máhttep guoradallamijn joarkket ja histåvråv joarkket, javllá Andersen gut la Bjørg Evjena, Marit Myrvolla, Bård A. Berga, Lars Ivar Hansena, Jannike Olsena ja Alf Ragnar Nilsena siegen oassálasstám dán prosjæktaj. ¶ Ja Oddmund Andersenan li aj ájádusá guoradallamkonferánsav ásadit Árranin snjuktjamánon gånnå galggi ságastit temá birra ”Majt galggap guoradallat, ja majt galggap vieledit”. ¶ Eli Britt Øvervoll oadtju viehkev ietjas siessalijs Steffen Paulsen(g.b.) jaPeter Paulsen. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Eli Britt Øvervoll guhti Bjørkvijkan Divtasvuonan årru la iesj dåbåtjav tsieggimin. Dáv oattjoj Bájkálasj ávijssa diehtet lávijs Steffen Paulsenis ja …….. Paulsenis. Såj libá siessala Eli Brittaj, ja huomahijga siesá birra giehttot nav vaj ávijssaj boahtá. ¶ Gå Bájkálasj ávijssa bådij gehtjatjit, lij Eli Britt fiellojt ålgusjbielen duorromin. Ja da guokta siessala mak viehkken, edesik madi Bájkálasj ávijssa lij danna. ¶ Ja Eli Britt la ållu aktu dáv dåbåtjav áhkkovij tsieggimin. ¶ -Sihtiv iehtjam áhkkovij dåbåtjav tsieggit gånnå muhttijn stoahká. Dåbåsj la 5 kvadratmiehtara stuorak. Galgav ájn áltánav biedjat, ja de isolerit sisbieles nav vaj bivval sjaddá. Ja de galgav ájn sisbielen hemsav dahkat, giehttu riek smidás ja vissjalis Eli Britt. Ja da suv siessala dal ávon gå sunnu lávve vat Bjørkvijkkaj boahtá sunnu siegen stågatjit, ja soajttá sij aktan sjaddi dåbåtjin idjadit. ¶ Ietjas oajttet la ábajak ællosámij gaskan gå dáttjaj gaskan. Ja sivvan dasi la nievres ruhtadille, ja ællosáme dåbddi dagu li siebre ålgusjbielen. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dán birra la Norrlands universitehtaskihppijviesso guoradallam Norrbottenin Svieriga bielen. Ietjasoajttem la aj ienebut báhtjaj gaskan gå næjtsoj gaskan. ¶ Nuorra báhtjajn la låsep åvdåsvásstádus ællosámeviessomav ja daj árbbedábij joarkket, ja dajna da e desti boade skåvlåjda juojddá lågåtjit. Nav de dagu sebrudagán ”báhtsi”. Næjtso skåvlåjt vádtsi, ietjá bargojt válldi, ja ælov sujttiji duodden. Madin báhtja dåssju elujn barggi ja másjijnajt skruvviji. ¶ Guoradalle li ællosámijt ságájdahttám soames sámesijdan Norrbottenin gånnå moadda nuorra ællosáme ietjasa oajttin soames jage dás åvddål. ¶ Dáv giehttu Radio Norrbotten. ¶ Sån la badjelaj 20 jage sensorin læhkám, ja moadda oahppe sensurerim, valla ij la goassak dåbddåm ietjas álmmugav favoriserim la. -Dasi li de sensora proffa, javllá Samuel Gælok. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ –Iv la goassak gæhttjam, ja iv ga árvvedam soabmása sjaddi dagu fávoriseridum mij guosská kárákterajt, javllá Samuel Gælok. Gælok la måttijt jagijt læhkám sensorin juogu dal vuodoskåvlån, joarkkaskåvlån ja aj allaskåvlån, ja sån la riek moadda oahppe sensurerim, ja moadda oahppijda kárákterajt vaddám njálmálasj ja aj tjálálalsj eksámaj tjadá. Gælok åhpadiddjeallaskåvlåjn gergaj jagen 1987, ja dallutjis la moadda jage skåvllim, giellakursajt ásadam, ja aj riek moadda oahppe ja studenta sensurerim. Valla Gælok ij la goassak árvvedam sån la fávoriserim ietjas álmmugav gå la kárákterajt vaddám. ¶ -Gå dahkamusájt gehtjav, jali lav sensorin njálmálasj eksáman, da gehtjav fágalattjat majt eksaminánda vásstedi. Gehtjav aj gåktu li tjállám, ja gehtjav aj ortografidjaj. Valla ienemusát dal gehtjav dahkamusá sisadnuij. Iv de ietjam bieles dåbdå, ja iv la ga árvvedam sáme sensora ietjas álmmugav dagu favoriseri. Dasi de jahkáv sensora li riek proffa, ja e ietjas álmmugij vatte buorep kárákterajt gå nuppijda, giehttu Gælok. ¶ Gæloka mielas la sensorijn aj dakkár etihkka e galga ietjas guolgav åvddån biedjat, ja buorep lahkáj dajt árvustallat. -Gullu dagu ihkap la dábálasj sámegielagij gaskan buorep kárákterajt oadtjot, valla iv de jahke sáme sensora árvustalá ietjalahkáj, ja ij la ga viggamus viehkedit ietjat fuolkev vájku berulattja li, javllá Gælok. Gælok la riek ávon ja mihá gå la Ole Henrik Magga siegen árvustallam, ja oahppam gåktu galggá árvustallat. -Mån lav nav vuorbálasj gå lav Ole Henrik Maggav tjuovvum ja suv siegen læhkám, ja nav sujsta aj oahppam gåktu galggá árvustallat, javllá Gælok. ¶ Gælok aj mujttádahttá ij oattjo ietjas mánájt ja oarbbenijt sensurerit. ¶ Martin Paulsen ij la balon sån goassak giddiduvvá gå la ålggorijkajn ”ietjas” vantsajn mannamin. –Ij dal dåhkki balon liehket, valla ij dav diehttu. Mijájn dal aj dåhkki dáhpáduvvat, javllá sån. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sån la vuostasjstyrmánne bierggas- ja sliehpimvantsan mij vargga dåssju ålggorijkajn manná. Soajttá aj muhttijn manni dajn rijkajn gånnå merrarievvára ulmutjijt giddiji ja rudájt dajs gájbbedi. ¶ Bårggemánon giddijin merrarievvára guokta vuonaga gudi lijga sæmmi lágásj vantsan gå Martin Paulsen Divtasvuonas. Dát dahpáduváj Nigeria merragátten Afrihkán. Da guokta gudi giddiduvájga besajga vat vahko duogen. Ja vuorbálattja lijga gå dat dahpádusás viesso besajga. ¶ Dát dahpádus la dal diedon Martin Paulsena mielav duohtastam juska dal Paulsen ij maná sæmmi vantsajn jali jur sæmmi dáfojn gå då guovtes gudi giddiduvájga. -”Muv” vanntsa ij la Nigeria merragátten goassak mannam, ja ij ga galga dale dajda bájkijda mannat. Dajna lav de ávon gå dale dakkár dáfojn ep dárbaha mannat. Galggap huoman Afrihká merragáttev mannat, valla ij de dajn bájkijn gånnå diehtep merrarievvára li. Dajna de iv jahke ”ietjam” vanntsa merrarievvárijda boahttu, valla ij má huoman diehttu, javllá Martin Paulsen gut la ávon gå la sujna dakkár barggo gånnå bæssá ålggorijkajn mannat ja væráldav birra gålggåt. ¶ Paulsen la juo værálda nuppe bielen mannam ja aj merrarievvárijs gáhttim, valla ij la goassak dajt vásedam. Paulsena mielas ij ”suv” vanntsa goassak maná dale dajn bájkijn gånnå merrarievvára raddjuji. Duodden manni nav ierit merragáttes gånnå e sijáv jåvså. ¶ Jus soajttá boahttuji, de la ájnna værjjo buollemslanga. -Jus båhti, de la miján buollemslanga majna máhttep rievvárijt nuorráj dåjddet. Ietján dal ælla miján máhttelisvuoda juojnak suodjalit. Valla jus la merrarievvárijn birsso, da ep duosta åvvå majdik dahkat, subtsas Martin Paulsen gut la juo ájádallam majt galggá barggat jus boahttuji. ¶ Jusga guokta virggekollega giddiduvájga Nigerian bårggemáno, ij la huoman Martin Paulsen balon dat galggá sujna dahpáduvvat. –I dal dåhhki balon liehket, valla ij dal dat diehttu. Dåhkki dal ”muv” vantsajn aj dahpáduvvat sæmmi gå ietjá. Ávon lav gal gå besav Angola ja Nigeria merragátten mannat. Danna l má værámus, javllá sån. ¶ Sådnåbiejve vat Martin Paulsen manná vanntsaj. Dán bále galggá Dakaraj mij la Senegalrijkan. Ja dán bále galggá Nuorttamerraj mannat aktan da 11 ma lij Paulsena siegen vanntsan ”Sea Tiger” mij la ”dåssju” 74 miehtara guhkak (Bijllafærjjo ”Virak” Gásluovta ja Ájluovta gaskan la 84 miehtara guhkak). -Gå hæhttup, de hæhttup, valla ij de dåhkki balon liehket, javllá Martin Paulsen mañutjissaj ja ávvus lieggasap rijkajda mannat. ¶ Ilá binná l sáme guoradallamijs, dajna de vierttip juojddá dahkat. Vuona guoradallamráde guhti l rudájt juollodam sáme guoradallamijda la prográmmajn vargga gietjen. Dajna l aj råhtto, ja dajna aj Árran sihtá guoradallamav lasedit sierraláhkáj sáme ássjij birra, ja sierraláhkáj dájn dáfojn. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Snjuktjamáno 21. ja 22. biejve tjåhkani dan diehti fáhkabirrusa moattet guovlos ja moattet fáhkasuorges Árranij Ájluoktaj. Ja ulmme l giehttot gåktu máhtudakdahkamusájt lasedit sáme varresvuoda-, giela-, kultuvra- ja sebrudakguoradallama gáktuj. Árran la juo institusjåvnnå gånnå guoradallam la ájnas doajmma, valla sihti huoman ienep guoradallamav moatten ietjá fágajn dájn birrusijn. Dajna tjoahkkiji stáhta oajválattjajt, guoradallaminstitusjåvnåjt ja politihkkárijrt giehtotjit gåktu galggá máhtudakdahkamusáv lasedit mij guosská sáme guoradallamav julevsáme dáfon. -Vuona guoradallamráde prográmma mij guosská sáme guoradallamav la vargga gietjen. Guoradallam Nuorttalij guovloj birra la jådon, oasseráppårttå etnalasj relasjåvnåj birra Nuortta-Nordlándan la juo gergas, ja mij aj sihtap ienep árvvobuvtadimev dajn institusjåvnåjn ma li. Sihtap ienep árvov vaddet kulturmujtojda, ja dárbahip ienep guoradallamav dáj ássjij birra, subtsastibá sierrarádediddje Sven-Roald Nystø ja seniorguoradalle Oddmund Andersen gudi goappátja Árranin barggaba. Såj libá dán konferánsa háldadiddje ja sunnun la aj åvdåsvásstádus dáv guoradallamkonferánsav tjadádit. ¶ Ja moattes li dán konferánssaj gåhtjodum stáhta ja fylkkasuohkana oajválattjajs, Sámedikkes, sáme institusjåvnåjs, allaskåvlåjs ja universitehtajs, guoradallambirrusijs, sámepolitihkalasj belludagájs, suohkanijs dájn guovlojn aktan Nissununiversitehtajn Stájgos. ¶ Konferánsa oajvveulmme l lagábut gæhttjat makkár hásstalusá li giela hárráj, sáme kultuvrrahiståvrå hárráj, varresvuoda hárráj, ja gåktu galggá guoradallamav jåhtuj oadtjot julevsáme dáfon dán biele ja aj rijkarájá nuppen bielen. –Konferánsan galggap juohkusijn barggap workshop gånnå aj åvddån buktep dajt ássjijt majt lip dan forumin giehtadallam, subtsastibá Nystø ja Andersen. ¶ Konferánssa l rabás divnajda. ¶ Sara Aira Fjällstrøm la åhpadiddje. 7 jage dás åvddål váttsij iesj álggokursav. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ 7 jage dás åvddål ittjij buvte sámástit. Dajna de julevsámegielav låhkågådij. Uddni l iesj åhpadiddje, ja gæhttjal sámástit vaj giellaj ájn vil buorep hárjján. ¶ Sån la julevsábme, valla ij la huoman ietjas iednegielav oahppam åvddål gå julevsámegielkursav váttsij jagen 1999. Sujna lij dalloj gássjel dádjadit majt ulmutja giehttun, valla mierredij galgaj gielav oahppat nav vaj máhtij ienebut sáme sebrudagán oassálasstet. Valla ittjij de dalloj diehtám galgaj åhpadiddjen sjaddat. ¶ Sara Aira Fjällström álgij giellakurssaj gånnå Karin Tuolja lij åhpadiddjen. Dálla iesj barggá åhpadiddjen, ja galggá vat nuppijt mañen válldet dan sæmmi giellagæjno milta majt iesj la mannam. ¶ -Iv la de bárep ietjam iednegielav berustam, ja dajna iv la ga buktám sámástit. Gå Karin Tuolja muv åhpadij 7 jage dás åvddål, de smaredij giellaberustibme mujna. Dajna de julevsámegielav oahppiv ja giellaj hárjjániv, subtsas Sara guhti dálla åhpadiddjen barggá. Sara gæhttjal agev sámástit. Nav sån giellaj hárjján. ¶ -Nuortakgielan la fábmo Jåhkåmåhken, ja dan diehti de dat ienemusát gullu. Valla gæhttjalip gåjt julevsámegielav låhkåt ja vat nuppijt oahppat. Dálla dåbdåv dagu giella dæhppum la, ja suohtas la val gå besav sámástit ietjam iednegiellaj, javllá Sara guhti l ietjas oahppij Divtasvuonan dán vahko mannam. ¶ Oahppe Sáme åhpadusguovdátjis mannin Divtasvuonan dán vahko. Gåvån li báktegåvåjt Læjknásjen Divtasvuonan gæhttjamin. ¶ Peter Berg-Mikkelsen la balon Måske jåhkå ij la desti sæmmi luossajåhkå dagu ”dålen”. ¶ Norsk kortversjon/oanegis darogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Måske jåhkå ij la desti dat sæmmi dagu dålen. Dav javllá Peter Berg-Mikkelsen guhti l njunnjusj Måske jåhkåæjgátsiebren. -”Dålen” lidjin galla guole. Dallutjis gå elfábmoviddnudahka Gåjkijjávrev dulvvadij, ja oasse Måske jågås gádoj, ælla årnik luosa jågån vuodjam, javllá Berg-Mikkelsen ja jasskat gå oadtju rudájt mij galggá aneduvvat ”jåhkålahka dåjmajda”. ¶ Måske jåhkåæjgátsiebrre la berustimsiebrre gånnå da ednamæjgáda oassálassti gænna l ednam mij la jåhkågátte lahka. Ulmme dájna siebrijn la háldadit dajt rudájt majt Nord Salten Kraftlag vaddá buhtadussan gå lij Gåjkijjávrev dulvvadam. -Dá rudá Måske jåhkåj galggi aneduvvat guolleháldadibmáj ja dåjmajda ma jåhkåj gulluji. Dáv subtsas Måske jåhkåæjgátsiebrre njunnjusj Peter Berg-Mikkelsen. ¶ Nord Salten Kraftlag dulvvadin Gåjkijjávrev moadda jage dás åvddål. Dallutjis la jåhkå mij Gåjkijávres gålggå unnum, ja dajna l aj tjáhtje Måske jågån binnum. –Ij la val makkárak juorrulibme dát dulvvadibme la sivvan dasi gå ij la desti nav luossa Måske jågån dagu åvddåla. Dajna aj oadtjop 50.000 kråvnå jáhkáj elfábmoviddnudagás jågåv háldadit nav vaj bissu luossajågån. Jågån la luossa binnum vaj ij desti Fylkkamánne dav ane luossajågån, subtsas Peter Berg-Mikkelsen. Berg-Mikkelsen aj giehttu Måske jågån ij la sæmmi made luosajs dagu ”dålen”, ja suv mielas la dulvvadibme dasi vihken. ¶ Måske jåhkåæjgátsiebre njunnjutja mielas la dárbbo guolleháldadusájn barggat juska dal båhtusa e nav buoret vuojnnu, ja rudá elfábmoviddnudagás galggi aj jåhkålahka birrusijda aneduvvat. Dajna de Berg-Mikkelsen gæhttjá ietjá sajijda gå jur jåhkåj. -Stivrra l gæhttjamin Ruossavággáj jus la máhttelis dagu gámáv dasi tsieggit ja aj guollidit jávren nav vaj smávguolátja gáhtu. Ruossavákkjåhkå l aj oasse Måske jågås, javllá Berg-Mikkelsen ja nammat aj galggi gæhttjalit luossaviejegijt Måske jåhkåj sáddjit. -Ep la ájn jågåv guodám, valla sihtap vuostak gárvedit birrusijt nav vaj addnijda buoremus lahkáj sjaddá. Miján lij má rudá duon dán prosjæktaj mij jåhkåj ja jåhkålahka birrusijda gullu, javllá sån ja sihtá ulmutjijt ævtodit masi l buoremus rudájt adnet. ¶ Jåhkåæjgátsiebrre la aj Ruossavággáj ådå bálggáj gæhttjagoahtám. Udnásj bálges la má várálasj gå muttijn rido bálggá badjel vierrá. ¶ Stivran Måske jåhkæjgátsiebren li Peter Berg-Mikkelsen, Frank A. Jenssen ja Karl Gunnar Mikkelsen. Jahketjåhkanimen dán giese gåhtjoj jåhkåæjgátsiebrre divna Måske årrujt bassembiergov båråtjit. ¶ Bård Eriksen la jiednaåsijn barggamin Sámásta-girjijda. Vuorkkágåvvå. ¶ Kurssagirjijda ”Sámásta” la dal ruvva máhttelis jiedna-CD’av oasstet. Girjjealmmudahka ”Báhko” la mañemus bargov dasi biedjamin, ja soames vahko duogen la aj máhttelis julevsámegielav gulldalit madi kurssagirjen lågå. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ –Gå Divtasvuona suohkan la giellaháldadusguovlluj oassálasstám, de la árvvedahtte sjaddá gatjálvis jiednaj ja gåktu gielav jiednada. Dajna lip aj jiedna-CD’av gárvedime ”Sámásta”-girjijda, giehttu Bård Eriksen gut la bæjválasj jådediddje girjjealmmudagán ”Báhko”. Jiedna-CD’a vuostasj ”Sámásta”-girjjáj boahtá ruvvaláhkáj, madi jiedna nubbe girjjáj la gárves giese guovlluj. ¶ Sámásta goalmát girjje la aj ruvva gergas, ja Eriksen aj moadda ietjá girjij ja tjállusij la barggamin tjuodtjelij jage. ¶ Dijmmá almmudij ”Báhko” gáktsa girjje ja avtav CD-av, ja majt Eriksen dálátjij vuojnná la jáhkedahtte sæmmi mahte sjaddá dán jage aj. ¶ Norsk kortversjon/Oanegie dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Jus la galle åhttsijs, de la máhttelis åhpadusmáhtudagáv válldet Ájluovtan boahtte skåvllåjage. ¶ Knut Hamsun joarkkaskåvllå l plánimin dáv fálaldagáv, ja fálaldahka l aktisasjbarggo Árranijn ja Aetátajn, ja orgániseriduvvá degu ”rabás skåvllå”. ¶ Åhpadibme sjaddá dagu ”åhpadusdivudahka” gånnå oahppe ietja hæhttuji låhkåt ja åhpadusáv ietja galggi åmastit. Åhpadibme l nehta baktu, ja aj bagádiddjij baktu gudi lij åhpadusbájken. ¶ Åhpadibme l ienep dagu ”friddja” åhpadibme dajna gå la máhttelis åhpadusmáhtudagáv moatten jagijn gillot. ¶ Duodden la aj máhttelis sámegielav låhkåt, ja Knut Hamsun joarkkaskåvllå vieledi oahppe galggi sebrudakfágav ja giellafágav sámegiellaj oadtjot. ¶ Realmáhtudahka aj dåhkkiduvvá gå oahppe galggi dán åhpadibmáj åhtsåt, ja dajna de moadda bálggá rahpusij dajda gænna ælla goassak læhkám dakkár máhttelisvuoda åvddåla. ¶ Gájdosåhpadibme Árranis aj boatte skåvllåjage joarkká. Árran fállá åhpadimev julevsámegiellaj vuodo- ja joarkkakåvlå oahppijda gájka gielladásijda. Åhpadiddje l Árranin, valla oahppe oadtju åhpadimev videokonferánsarustigij tjadá.dan skåvllåj gånnå li bæjválattjat. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Skåvlå ma sihti åhpadimev sámegiellaj TV’a baktu, vierttiji ruvvalahkáj Árranij diededit. Åtsådallam vuoset sjaddá nággo tjaktjaj buoremus åhpadimájgev åttjudit gå nav moadda skåvllå sihti dákkár fálaldagáv. ¶ Árran la juo dákkár åhpadimvuogijn 8 jage barggam, ja oahppe li vargga ålles Vuonarijkas. ¶ Duodje Nordlánda njunnjusj Aline Mikkelsen. ¶ -Doajvov oattjov lagábut diehtet ma li julevsáme girjaga, ma li julevsáme háme ja bájno, ja aj gåsstå båhti. Ja doajvov aj dát prosessav álgat mij mielav tjuovggi ma li julevsáme girjaga, háme ja bájno. Nav javllá duodjár Aline Mikkelsen ja doajvvu riek moattes oassálassti gå seminárra julevsáme girjagij birra ásaduvvá. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Gávnnuji gus sierralágásj julevsáme girjaga, háme ja bájno? Ja jus gávnnuji, gåsstå da båhti? Ja manen li nav sjaddam? Vásstádusá dájda gatjálvisájda oattjo márjju jus oassálastá seminárraj mij ásaduvvá Duodje Nordlándas aktisattjat Sáme Allaskåvlåjn. ¶ Seminárra galggá tjalmostit julevsáme girjagijt, hámijt ja bájnojt, ja tjadáduvvá basádismáno 15. ja 16. biejve Árrana auditorian. ¶ -Duodje ja dájdda guosská moadda fáhkatjerdajt dagu giella, religijåvnnå ja sebrudakviddjura. Dán semináran galggap gæhttjalit oadtjot vásstádusájt ja rahpat máhttelisvuodajt, ja aj dádjadit aktisasjvuodav sáme kultuvrramoalgedimijn mij manná buolvas buolvvaj, javllá njunnjus duodjesiebren Duodje Nordlánnda, Aline Mikkelsen. ¶ Mikkelsena mielas hæhttu vuostak diehtet árbbedábálasj girjagij, bájnij ja hámij birra åvdås gå iesj girjagijt hábbmida. ¶ -Temá semináran la gåbdde dajna gå sihtap iellemhámijt ja ájádusájt giddit daj dahkamusáj mij vuojnnu duojijn, dájdajn, biktasiijn, vædtsagijn ja iellemvuogijn. Gå diehtep gåktu l åvddåla læhkám, gåktu åvddåla lidjin, da la aj giehpep ja ienep “riekta” mijá buolvas dajt háddiddit, ja dassta ietjas hámev dahkat. Ma li divna da symbola ma li anon? Manen la ruossa guovddelin sliehpá girjagijn? gatját Aline Mikkelsen ¶ Gåvåstagá ja merka aneduvi duon dán ulmmáj, ja girjaga julevsáme dáfos li ållu ietjá gå girjaga nuorttasáme ja oarjjelsáme dáfos. Julevsáme girjaga li ållu sierralágátja. -Gåktu galggap dålkkut dajt moadda moalgedimijt majt vuojnnep dájn mijá dáfojn, gatját Aline Mikkelsen guhti l mælggadav barggam dáhkkár seminárav julevsáme guovlluj åttjudit. Vijmak de vuorbástuváj. ¶ -Seminárra l rahppot gájkajda, ja la sierraláhkáj duodjárijda, åhpadiddjijda ja iehtjádijda gudi barggi ja berusti duodjáj. Gájka li buorisboahtem, hæjttá Aline Mikkelsen. ¶ Låhkke dán semináran li duola dagu Maja Dunfjell Sáme allaskåvlås, Bjørg Evjen Råmså unversitehtas, Inga Maria Mulk, Àjtes Jåhkåmåhkes ja Dikka Storm Råmså dávvervuorkás. Duodden aj soames bájkálasj lågådalle. ¶ Nordlánda fylkkasuohkan ij la ájn majdik dahkam mij guosská Divtasvuona suohkana oassálasstem sáme giellaháldadusguovlos, valla fylkkaráde Geir Knutson jáhkká julevsámegiella sjaddá fylkkasuohkana oajvvesámegiella. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Nordlánda fylkkasuohkanin gullu divna gålmmå sámegiela. Nuorttafylkan nuorttasámegiella, gasskafylkan julevsámegiella ja oarjjefylkan oarjjelsámegiella. Fylkkaráde Geir Knutson ij rat diede makkár giellasuorggáj Nordlánnda fylkkasuohkan almmulattjat gullu, valla suv mielas la fylkkasuohkana oajvvegiella julevsámegiella.-Galggap dagu Nárvijkan galbajt gatsostit nuorttasámegiellaj, ja Mosjøenin oarjjelsámegiellaj, ja vat gasskafylkan julevsámegiellaj, gatját Knutson ja joarkká: -Jáhkáv julevsámegiella sjaddá mijá oajvvesámegiella. Valla ep la ájn dan diehti åvvå majdik mierredam. Sihtap ájn departementajn gullat gåktu dát sjaddá lága gáktuj. Diehtep galla ienemus oasse sámijs Nordlándan li julevsáme, ja duodden la aj Divtasvuodna, mij la julevsáme guovlon, oassen sáme giellaháldadusguovlluj, javllá Knutson. ¶ Jus la divtasvuonak ja sidá ietjat ájttegijt lagábut gæhttjat, de la máhttelis jus maná suohkana næhttabælláj www.tysfjord.kommune.no . ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Divtasvuonagij berajhiståvrrå la vargga gietjen, ja vuostasj listajt la juo máhttelis guovllat. Dá diedádusá aj mañenagi ådåsmahtti. ¶ Suohkan la mierredam páhperalmodus divtasvuona berrahij birra ij galga almoduvvat, valla dåssju elektronalasj lahkáj galggá vuoseduvvat – dal ájn. ¶ Berajhiståvråv aj dåhkki CD’a baktu låhkåt gå ájgge vehik dåbbán. ¶ Divtasvuona suohkan doajvvu ulmutja berrahijt lagábut guoradalli, gehtjatjit jus la riekta dat mij la tjáledum. Jus gávna juoga mij la boasstot, jali jus li dujna duoddediedádusá, diededa suohkanav e-påsta baktu. Dåhkki aj tjállev Finn Rønnebuav diededit, jali iehtjadijt gudi berajguoradallamnammadusán li. ¶ Ann Britt ja Karl Gunnar Mikkelsena sávtsa li vuolus boahtám, valla 24 lippa li giesseguohtomis gáhtum. ¶ 40 sávtsa libá dálve tjadá fievsen biebbmam. Gidán gå sávtsa lidjin guoddám, de ålgus dajt luojtijga, ja gidágiese mannin sávtsa várráj guodotjit. Tjavtjan vuordijga sávttsaælov sijddaj vas, valla stuorra oasse lippajs ælla ájn boahtám. Ann Britt ja Karl Gunnar Mikkelsen æbá juorrula manen. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Gidágiesen luojtijma 66 lippa ja 39 sávtsa várráj guodotjit. Tjavtjan vuordijma ælov sijddaj, valla 24 lippa ælla ájn sijddaj boahtám, subtsastibá sávttsaæjgáda Ann-Britt ja Karl Gunnar Mikkelsen Måskes. ¶ Divna sávtsa li galla vuolus boahtám, valla ælla val divna lippa mañen tjuovvum. Mikkelsena guovtes jáhkkeba lippa lij urudisájda bårrum. ¶ -Dá guokta åvdep jage guododahtijma sávttsaælov vuolládagájn, ja bierggijma divna sávtsajt ja lippajt. Valla dán jage gå gæhttjalijma ælov Ruossavággáj rádjat, ejma vuorbástuva, javllá Karl Gunnar Mikkelsen guhti ij juorrula mij la dáhpáduvvam. ¶ -Gidagiese vallak lippajt ja sávtsajt ålgus luojtijma, de árvvedav riebij soames lippav doahhpij. Valla stuorámus suddár la dal gierkke mij la ienemusájt bahtaj bårråm, javllá Karl Gunnar Mikkelsen. ¶ Mikkelsen la suhton ráddidussaj mij lágajt dahka, ja imájdallá manen bájkálasj politihkkára e dáv ássjev ienebut giehtadalá. ¶ -Sij gudi li fámoj nanna galggin dáv ássjev vieledit juo mælggadav. Jus sihti ulmutja galggi dákkár smávva sajijn årrot, de vierttiji aj dilev láhtjet nav vaj dåkki dájn sajijn viessot. Gå urudisájt ráfeduhtti, da aj mijá viessomlájbbe bårru. Mij de galggap dajt urudisájt biebbmat, javllá KarlGunnar Mikkelsen guhti aj arvustallá sávtsaj hiejttet. ¶ -Ij la má dássta huoman sisboahto. Barggap dåssju stáhta urudisájt biebmatjit, javllá Mikkelsen. ¶ Karl Gunnar Mikkelsena guovtes libá gæhttjalam vuolládagájn sávtsajt guododahttet, valla danna e lippa nav sjatta. ¶ -Lippa e nav sjatta jus fierván galggi guodot. Dajna de hæhttujin bajebuv rádjat, valla de urudisájs bårruji. En de diede majt galggin dahkat, ja gåktu, javllá Mikkelsen ja vuornnu lippa lij várráj muohttum. ¶ - Jus sávtsa ællim sijddaj boahtám, de lij jáhkkedahtte. Iedne lij vuolus boahtám, ja lippa dal galggin diedon mañen tjuovvot. Valla gå dåssju lippa ælla vuolus tjuovvum, de ælla muohttum, javllá Karl Gunnar Mikkelsen. ¶ Karl Gunnar Mikkelsen la gávnadam lippa lij urudisájs bårrum, ja mujttádahttá mañemus gierkke Oarjjevuonan vuotjeduváj 40 jage dás åvddål. ¶ -Dalloj lij dáhpe gierkev bivddet. Jus lij dagu dalloj, de lij vájbi dille ietjá, valla dálla i desti lijssi. Vájbbá má ulmusj náv gillot, javllá sån mañutjissaj. ¶ Måske jåhkå l suodjaluvvam stuorra jårmes råve badjelin gitta njálmudahkaj. ¶ Norsk kortform/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Jågåv hæhttu vehik suodjalit, ja stuorra jårmes råve badjelin gitta njálmudahkaj ij oattjo oaggot. Dajna sihtap guolijda ráfev vaddet. Vájbi nav sjaddi ienep guole Måske jågån, subtsas Peter Berg-Mikkelsen guhti l Måske jåhkåæjgátsebrudagá åvddåulmusj. ¶ Måske jåhkåæjgátsebrudahka la mañemus jagijt gæhttjalam guollimav Måske jågån hiebadit nav vaj dábmuk ja luossa oadtju máhttelisvuodav jågåv bajás goarrit gådåtjit. ¶ Diehttelis dal ij Måske jåhkå nav ålov guotte maññela gå Gåjkijjávrev dulvvadin ja jåhkå unnoj. Jågå æjgáda oadtju dajna juohkka jage rudájt elfámoviddnudagás jågåv bierggitjit. Gæhttjalam lij aj luosav sáddjit, valla huoman la binnum luosajs ja dábmugijs Måske jågån dallutjis gå jågåv dulvvadin dån jage. ¶ Måske jåhkåæjgátsebrudahka l oasstám gállembåvsåjt, mutåvrråságav ja rádjamságav nav vaj oadtju jåhkågáttes biesstagijt gádodit ja jågån gálatjit. Tsieggim lij aj skiejátjav råve badjelin gånnå divna dájt gálvojt vuorgudi. ¶ Jus ilá guolli, de máddo boahtá mávsedittjat. Boatsujn la ietjajnis árvvo, ja vierttip dajna luondov vieledit. Jus galga muorav miehtses viedtjat, de galga aj tjáppagit dav tjuollat. Ja diedon dal i goassak galga gálmijt ráfeduhttet. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Luondo vuojññanij hæhttu ájgás boahtet. Jus i, de ij vuorbbe duv tjuovo. -Máddo så mávset. Ja jus jámiguttjajt hárdá, de daj sjatta vájvástuvvat, subtsastij Jorunn Jernsletten semináran Árranin dån vahko. ¶ Ulmutjij gaskan li moadda dábe bissum mij guosská luondo adnemij; luondov vieledit, gálmmijt ráfen dibddet, ja ij gårkåjt vájvedit. Jus ilá dájt elementajt hárdá, de la máhttelis mávseduvá. ¶ -Sámij gaskan li dá dábe sierraláhkáj bissum, valla dálla ietjá ulmusjtjerdajn vuojnnep aj gå berusti dákkár dábijt. Boahtá gåjt dálla ienebut vuojnnusij dagu láttij gaskan. Muv mielas la dát åvddåla læhkám dáhpen ietjá ulmusjtjerdaj gaskan, ja dálla l dát ”vuojññan” vat dagu ienebut vuojnnusij boahtám, ij dåssju sámij gaskan. Muhtema vat sjaddi vargga udnodime gå la mijáj gaskan dát dáhpe vilá viesso, giehttu Jorunn Jernsletten. ¶ Jernsletten la nuorttasábmelasj, Råmsån la bajássjaddam, ja la dájt dábijt guoradallam, sierraláhkáj sámij gaskan. ¶ Jernsletten dåbddå dábijt nuortagij gaskan, ja la aj oarjjelsámij lunna mannam dájt dábijt guoradallamin. Jernsletten ij jáhke dábe li nav ietjáláhkáj julevsámeguovlon gå ietjá sáme guovlojn. ¶ -Ålles Sámen li dal dábe vargga ållu muodugattja. Gávnnuji dal sieradusá, ja diedon aj muhtem ietjá namá julevsámeguovlojn gå dagu oarjjelsámeguovlon. Valla dábe ja subttsasa li muodugattja nav guhkás gå mån dåbdåv ja lav gullam, javllá Jernsletten. ¶ Jernsletten manáj Divtasvuonan vásse vahko semináran ságastittjat tema birra majt gåhtjoj ”Sámij aktijvuohta luonnduj”, ja ságastij aj mij la ájlisvuohtaj tjanádum. ¶ Jernsletten nammat dagu vuorbev muhtemij gaskan gå li dagu guollimin. Ráddna duv guoran oadtju guolev, valla dån i majdik oattjo. Jernsletten vuoset Nils Oskalij guhti subtsas guollevuorbbe la tjanádum gåktu nuorev jali jávrev dåmada: ”Ij galga liehket vieledahtek, bilkkedit, návrodit ja badjelgæhttjat jávrev jali guolev. Guollevuorbbe le ressurssa ja sjivnnjádus mij le aktijvuohtaj ávkken”. ¶ -Mån lav gullam ij galga ilá ålov dagu hágajs guollit. Jus dav dagá, de boahtá háhkamáddo ja duv mávset. Dát dáhpe má vuoset galga luondov vieledit ja guolleressursajt siesstet. Luondov galga tjábbát háldadit, ja ij divna guolev ”loapptet” avta bále, buojkut Jernsletten. ¶ Divtasvuonan la aj gullum gå gårkkåbiesev la bæjsttám, de boahtá gårkkåmáddo duv mávsedittjat. ¶ Åvddåla ettjin jámiguttjajt girkkogárddáj jáve. Hávdde sjattaj gånnå juohkkahasj jámij. Ij lim dal daj ájgij máhttelis jámiguttjav nav guhkás suvddet, ja dajna sjattaj gálmmen. Jernslettena mielas sjattaj dagu aktijvuohta gálmme ja luondo gaskan. Hávdde dajna sjattaj jámiguttja fámujn láddidum, ja dan láhkáj birrusa dagu ietjáláhkáj sjaddin tjielggidum. ¶ -Jámiguttja vilá viessun ”jábmemájmon” ja dagu ”gæhttjin” dajt duobddágijt gåsi lidjin jávedum. Ja nav aj máhttin vájkkudit viessogijt gudi mannin dajn bájkijn, jali aj vuojnnusij båhtin. Gå dal ájádalá, de lij diedon moattes gudi li dán láhkáj vuojñadime, ja ij la dal imáj gávnnuji moadda subttsasa ulmutjij birra gudi muhttijn vádtsi dákkárij nali, subtsas Jernsletten ja buojkut subttsasijn Valnesvuonas gå boadnjásj danna 1950-lågon jámiguttja dávtijt gávnaj, ja dajt unnánasj gehtjadahttijn dåbedastij. Dát jámigusj dáv boadnjátjav sijddasis tjuovoj. Ja ittjij desti sunji ráfev vatte åvdås gå vat dávtijt bårdoj gåktu lidjin. ¶ -Gálmme juo luonnduj gullu, ja dát subtsas vuoset ij galga duohttat majdik mij luonnduj gullu. Dát vuoset aj juoga mij la estetalasj, dagu gå muorav galga miehtses viedtajt ja dav tjáppagit tjuollat. Valla dánna l aj ehtalasj duogásj, javllá Jernsletten. ¶ Hjørdis Svendsen, Andselv: -Begav majt snjilttjamáno tsåggiv iv la ájn duobbmim. Dajna la de dádjadahtte måj Nijlasijn lin ålles giesev gålggåm. Lin mannam Finmárkon, Lofåhtan, Roavenjárgan Suoman, ja aj Divtasvuonan. Ja de doajvov várráj bessap tjavtjabun. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Kari-Anne Thomassen, Strávnjunnjá: -Vuona sinna lav mannam, mánaj siegen guollim ja suohtastallam. Ja de lav aj iv majdik barggam. Duodden lijma Oslon, guokta vahko. Ja i val jáhke, valla dav eksámav majt gidán váldijma lav aj tjadá mannam. De javla! Doajvov sjaddá dåt rabás skåvllå dán tjavtja vaj besav skåvlåjn joarkket. ¶ Kjell Tore Mathisen, Roandem: -Giesseloahpe la nav oadne. Jurra de háhppidav barggat ja ållidit majt galggiv. Giesijt la vargga agev råhtto. Mån lav Gállán årrum, hyhton. Ja de lin áhkkájnim ”ådå” vantsajn gålggåm Divtasvuonan, ja diedon aj Uhtsavuonan manádam. ¶ Njunnjusj Beate Mikkelsen(o.b.), Vivian Aira ja Karia-Anne Thomassen lij stivran Sáme æjgátværmástagán Nuortta-Sálton. Duodden li aj Arnhild Lindbach ja Beate Rahka Knutsen, valla æbá la gåvån. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sáme æjgáda li ietjasa værmástagav vuododam niellja jage dás åvddål. Dån vahko válljiduváj ådå stivrra Sáme æjgátværmástagán Nuortta Sálton, ja da æjgáda sihti ietjasa mánáj bajassjaddamdilev buoredit, duola dagu sámegiela åhpadusáv nannit, ja dajt skåvlåjt vájkkudit ma ælla sáme guovddelis bájkijn. ¶ Ietja li åtsådallam gåktu dárojduhttem sijájt máhtti vájkkudit, ja dajt åtsådallamijt e sidá ietjasa mánájda sirddet. Sihti farra mánájdisá buorre bajássjaddamvuogijt vaddet, ja aj doarjodit nubbe nuppev gå la dárbbo. Dajna l Sáme Æjgátværmástak vuododuvvam, ja ulmme dájna værmástagájn la gåtsedit ja nannit sáme fámiljaj, mánáj ja æjgádij berustimijt sebrudagán. Dan ulme åvdås sihti barggat dåjmaj ja aktisasjbargoj tjadá ietjá orgánaj. ¶ Sáme æjgátværmástak vuododuváj jagen 2002, ja gávnnu ålles rijkan. Værmástagán li 5 bájkálasj siebre, akta dajs la Nuortta-Sálton, ja dán máno 25. biejve tjåhkani æjgádi dán værmástagán vuostasj rijkatjåhkanibmáj Råmssåj. Duodden la aj sæmmi biejve stuorra æjgátkonferánssa riektáj ja åvdåsvásstádusáj birra mij ásaduvvá Åhpadus- ja guoradallamdepartementa rádeorgánas Foreldreutvalget for grunnskolen. ¶ -Sihtap barggat sáme birrusa ja bajassjaddamdile diehti, ja aj liehket dagu fáhkasiebrre sáme æjgádijda mij guosská riektájt mánnágárdijda ja skåvlåjda. Dajna de sihtap vájkkudit nav vaj ietjama máná oadtju buorre fálaldagájt åhpadibmáj ja bajássjaddamij. Jus ep máhte ássjev tjoavddet, de gåjt galggap gæhttjalit vuosedit gånnå viehkev gávnná, subtsas ådå njunnjusj Sáme Æjgátværmástagán Nuortta Sálton, Beate Mikkelsen. ¶ Bagádusájt ¶ Sáme æjgáda Nuortta Sálton sihti aj ienep dåjmajt ma guosski sijáj bargojda, ja sihti aj ienep æjgádijt mañen. Stivrraájrrasa dán bájkálasj æjgátværmástagán sihti vuostak dárbojda gæhttjat, ja sihti dajna æjgádijs gullat gånnå gáma gåddå. ¶ –Mij ietja dárbahip viehkev ja bagádusájt gåktu galggap dahkat ja majt galggap dahkat gå mijáj máná ålggolin sáme guovddelis bájkijn galggi dagu åhpadusáv skåvlåjn oadtjot. Danna dåbddåp li moadda iehpetjielgasvuoda, ja ep rat diede makkár riektá li miján, ja gåktu galggap skåvlåj barggat nav vaj máná oadtju dav åhpadusáv majt galggi. Ij la val álgge systema vuosstáj barggat, javlli æjgáda ja stivrraájrrasa æjgátværmástagán, Karianne Thomassen ja Vivian Aira, ja doajvvu Sáme æjgátværmástak la sunnuj viehkken aj. Sihti aj nuppijt æjgádijt doarjjat, viehkedit ja bagádit, ja giellaássje li ájnnasa dájda nuorra æjgádijda. ¶ Sáme Æjgátværmástak sihtá liehket dagu æjvvalimsadje sáme æjgádijda, ja dajna de gåhttju iehpeformálalasj æjvvalibmáj moarmesmáno 6. biejve gånnå sihti aktijdit nuppij æjgádij. ¶ –Galggap soames stuorra låvdagoahtáj tjåhkanit hávsskudalátjit, valla galggap aj diedon giehttot hásstalusáj birra. Ájnnasamos dan æjvvalimen la huoman hávsskudallat, aktan liehket, ja gulldalit majt guhtik ájádallá ja gåktu galggap ienebut aktan barggat. Duodden makkár ássje li ájnnasa. Valla ienemusát sihtap dåssju æjvvalit ja ienebut oahpástuvvat. Dajna de sávvap gájka æjgádijt buorisboahtem aktan mánájdisá, juska ælla mijá værmástagán, javlli dá nuorra æjgáda. ¶ Mierredam lij biejvev goassa æjvvalij, ja Bájkálsjávijsan sihti biejvet åvddåla diededit gånnå ja gallen dát æjvvalibme sjaddá. ¶ Keit Solstrøm la ietjas viddnudagáv åvddånahttemin, ja ij rat lijkku gå mobiltelefåvnnå Måsken gullu. –Jus ij lim mobiltelefåvnnå, de lij dat juoga sierra majt lij dåhkkit vuobddet, javllá sån. ¶ Måsken dal dåhkki turistajs aj sisboadov oadtjot, valla huoman ij sjatta dat stuorra viddnudak majt Mannoæládus Hamsutte Rijkan ævtot ietjas diedádusán majt li gåhttjum Mannoulmme Hamsutte Rijkka. Dav jáhkká Keit Solstrøm gut la usjudallam juojnak álgget mij gullu mannoæládussaj. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ulmme dájna diedádusájn, majt Mannoæládus Hamsutte Rijkan la dahkam, la barggovædtsagav ja birástagáv dahkat åvddånibmáj Nuortta Sálton mij guosská mannoæládussaj. ¶ Keit Solstrøm Måskes la oanegis láhkáj dáv diedádusáv gæhttjam, ja jáhkká dåhkki Måsken jali Oarjjevuonan æládusáv dássta dahkat. Solstrøm la dájt gålmmå mañemus jagijt giessekáfeav Måsken doajmmam, ja sujna li juo plána gárvvasa ietjas viddnudagáv stuoredit. -Mujna li juo plána gárvvása, ja jus manná gåktu doajvov, da lav jådon boahtte gæssáj, subtsas Keit Solstrøm ja giehttu vehik ietjas plánaj birra. ¶ Låvdagoade sijdda ¶ Solstrøma plána li vuododit sijdav gånnå li dåssju låvdagoade, ja de turistajda fállat låvdagådij sinna årrot ienni gå ieme muorragådij sinna årrot ja sengaj sinna oadet. Dav jáhkká Solstrøm sjaddá sierraláhkáj sáme bájkijn ja birrusijn, ja mij aj dan diehti Måsskåj hiehpá, Måsske mij la dålusj sáme sijdda. -Giesen båhtin soames rájggeguoradalle gudi galggin Råggejávrrerájge tjadá guotsadit. Dajda de fálliv skåvlå lásjmudallamlanján oadet, valla sijáj mielas lij buorep ja ienep dagu ”eksklusivt” låvdagoade sinna idjadit. Ja nav de sjattaj. Dá muv guosse nav buoragit soapptsun låvdagoade sinna årrot, ja sijáj mielajs lij aj dat ållu sierra dáhpádus. Dalloj de mujna ájádussaj bådij dáv dal dåhkki åvddånahttet ja mannijda idjadimsajev fállat dållågátten, subtsas Keit Solstrøm. ¶ Solstrøma mielas viertti dakkár doajmma skåvlå láhka nav vaj skåvlåv dåhkki adnet dajna gå álggep la suv guossijda skåvlån lávkkot, ja aj tjátjev viettjáldit. ¶ Hæhttu vuobdeduvvat ¶ Mañemus 3 jage la Keit Solstrøm giessekáfeav Måske skåvlån doajmmam. Sujna li aj plána giessekáfeajn joarkket, valla sihtá aj duoddesisboadov, ja sihtá mannijda idjadimsajev fállat. -Aktak e oattjo skåvlån oadet. Ja jus galggi, de hæhttup buollemvaktav ijáv vádtset. Dajna l de álggep årromsajev låvdagådij sinna fállat. Duodden la dal aj juoga sierra låvdagådij sinna årrot, ja dasi de diedáv turista lijkkuji. Gå de idjadimfálaldahka sjaddá, de la aj máhttelis giessekáfeav åvddånahttet, ja vájbi ienep sisboadov dassta aj oadtjot, javllá Solstrøm. ¶ Keit Solstrøm dal vuorddá ruhtaviehkev åvdås gå låvdagådijt oasstegoahtá, ja suv mielas hæhttu ruhtadoarjjagav jus galggá vuodnasåkkijn dákkár viddnudagás viessot. -Jus dáv dåjmav oattjov jåhtuj, de ij la dåssju ruhtaviehkke masi l dárbbo. Dákkár fálaldahka aj hæhttu vuobdeduvvat, ja dajna l de álpep ja vájbi aj buorep jus lijma gájka mannoviddnudagá dájn bájkijn dagu aktan annonserit ja aj aktisattjat barggat, nav gåktu dát pládna vuoset, javllá Solstrøm. ¶ Ij lijkku mobiltelefåvnnåj ¶ Keit Solstrøm ij rat lijkku dåhkki mobiltelefåvnåjn Måskes riññgut. -Diedáv soames turista siettosvuodav åhtsi. Jus ij lim mobiltelefåvnnå Måsken gullut, de máhttet lijma turistajda siettosvuodav fállat, ja Måsske lij dan fálaldahkaj riek buoragit hiehpat. Sæmmi aj sjievnnjisájgijn. Dav lij aj dåhkkit vuobddet. Dálásj ájge gå ulmutja nav diertjesti ja gånnå l agev juhtsa ja sjurra, de la dálkas dákkár siettos sadjáj boahtet, ja dat la má Måsken, javllá Keit Solstrøm guhti aj doajvvu skåvllå bissu. -Jus skåvllå gáhtu de lij hotællaj hiehpat, valla iv de huoman dasi lijkku jus gáhtu. Skåvllå de viertti bissot. Ja jus sávtsa Måskes gáhtu, da aj juoga sierra Måske sijdas gáhtu. Juska lav muttijn sávtsada suhton, da la huoman hávskke gå da goade ålgusjbielen guohtsi. Sávtsa aj Måsskåj sierravuodav vaddi, ja dav sierravuodav aj dåhkki vuobddet, jáhkká Solstrøm. ¶ Katja Helene Nordsletta årru Strávnjunnjan ja soapptsu riek buoragit danna. Sån sihtá samegielav låhkågoahtet gå joarkkaskåvllåj álggá. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Katja Helene Nordsletta jådij Auster-Tanas Strávnjunnjáj vargga guokta jage dás åvddål. ¶ Sån vádtsá dalla 10.klássan, ja soaptsu skåvlån ja aj Strávnjunján. Suv mielas la aj hávskke sábmen viessot Strávnjunján. Sån ij la goassak nuppástuvvam jali gullam sábme l nievrep gå ietjá ulmusjtjerda. ¶ -Mån iv la goassak nuppástuvvam jali ietjá láhkáj ládáduvvam dáppen dan diehti gå lav sábme. Muv fámilja li aj gájka sáme, ja mån lav dan diehti nav mihá, subtsas Katja ja måjåt. ¶ Kátja ij lågå sámegielav skåvlån, valla boahtte jahkáj usjudallá sámegielav låhkågoahtet gå galggá joarkkaskåvllåj. ¶ -Boahtteájgev iv rat diede, valla sidáv gåjt de joarkkaskåvlåv dájn láhkusijn vádtset, soajttá Ájluovtan LOSA-klássan. Vuojnná dav. Ja gå joarkkaskåvllåj álgáv, de sidáv sámegielav låhkågoahtet, javllá 10.-klássak gut ienemusát nuorttasámegielav dádjat, valla ij rat sáhkada. ¶ Katja soapptsu Strávnjunján, valla doajvvu ienep ulmutja galggin danna årrot. ¶ -Muhttijn ij la nav ållo dahkat dánna. Ja diedon åhtsålav oassásijt ja oasseguovdátjav gånnå máhtáv muhttijn ietján gå hálmugijt oasstet, javllá Katja mañutjissaj. ¶ -Mánná gænna ij la namma, ij la rat sebrudahkaj tjáledum. Namma aj vaddá identitehtav, giehtoj proffesor emerita Louise Bäcman guhti Divtasvuonan manáj dijstagá ságastittjat namáj, nammaadnema ja gástadime birra sámij gaskan. Bäckman lij akta lågådallijs semináran ”Gierkkamis hávddáj” majt Árran ásadij dijstagá, ja Bäckman giehtoj gåktu mánná namáv oadtju, ja aj gåktu sáme mánájt gástadin. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Mánná gænna ij la namma, ij la rat sebrudahkaj tjáledum. Namma aj vaddá identitehtav, giehtoj proffesor emerita Louise Bäcman guhti Divtasvuonan manáj dijstagá ságastittjat namáj, nammaadnema ja gástadime birra sámij gaskan. Bäckman lij akta lågådallijs semináran ”Gierkkamis hávddáj” majt Árran ásadij dijstagá, ja Bäckman giehtoj gåktu mánná namáv oadtju, ja aj gåktu sáme mánájt gástadin. ¶ Juohkkahattjan la dal namma, ja namma l ájnas oasse ietjas iedentitehtas. Soajttá dassta boahta sáme li ájgij tjadá dættov biedjam mij guosská námáv vaddet, ja aj mánáv gástadit? ¶ Nammadábe li rievddam dålutjis dálásj ájggáj. Nammadábe li ietjájduvvam ja oadtjum svidájt ietjá værldijs, ja gatjálvis la agev læhkám; makkár namáv galggá mánnáj vaddet? ¶ -Ållu dålen ettjin sierada ålmåj ja nissunij namájt, dajna de máná oadtjun vájk makkár namáv. Maññela dát rievdaj, ja uddni li dal sierra namá báhtjajda ja næjtsojda, subtsas Louise Bäckman. ¶ Louise Bäckman la bajássjaddam Vapstena tjielden Dærdná lahka Svieriga bielen, ja la læhkám åskodieda professor ja prefekta Stockholma universitehtan. Suv sierraábnas la læhkám sáme åssko dålutjis gitta dálásj ájggáj, ja Bäckman la sierraláhkáj lagábut gæhttjam namáj dábijt ja gástadimev sámij gaskan. ¶ Ettjin dal sáme ietjas histåvrå birra majdik dalloj tjále, ja dajna ælla bárep diedo sámij birra åvdås gå báhpa sámij lunna mannagåhtin. Dajna ij Louise Bäckman diede bárep gástadime birra åvdås gå risstalasjvuohta sámijda bådij. Tjállaga dallutjis lidjin tjáledum dajs báhpajs gudi sámij lunna mannin. ¶ -Nammadábe li rievddam, ja ájgij tjadá la ájnnasamos mánáv iehtjádij nammaj biedjat, duola dagu jámiguttjaj nammaj biedjat, valla aj viessogij nammaj, subtsas Bäckman. ¶ Dáhpe lij aj namáv oadtjot niegoj tjadá, ja dat dáhpe l dal gitta dálásj ájggáj bissum. Noajdde dal aj namáv mánájda vattij, ja dáhpe viessogij nammaj mánáv biedajt lij aj anon. ¶ –Gå viessogij nammaj mánáv biejaj, de oattjoj mánná ”gájmev”, ja dan gájmmáj de mánná oattjoj sierra aktisasjvuodav. Mij nammaj guosská lij álu nav; bárnne sjattaj ádjás nammaj, ja niejdda áhkos nammaj, valla gájme nammaj aj sjattaj, ja muhttijn tjabu guole nammaj, subtsas Louise Bäckman. ¶ Gå de mánná namáv oattjoj lij sierra rituálla, ja namáv dal oattjoj juogu dal gå gástaduváj jali sierra rituála baktu. Dahpe lij mánáv gástadit, ja niedan dal aj juogu ietjá ristagis máhtij dav dahkat. Mánná ittjij máhte ienep gå 8 biejve liehket gássta dagá. ¶ Risstagis gássta lij ájnas sámij gaskan dajna gå lij almmulasj gássta, valla dáhpe lij aj mánáv sijdan gástadit. ¶ -Gå de gástadin, de galgaj risstaieddne namáv javllat báhpa åvdån. Jus ittjij báhppa namáv dåhkkida, de máhtij báhppa ietjá namáv biedjat. Muhtem sajijn lij aj dáhpe mánáv vat nuppádis gástadit sijdan. Ja sån gut dav gástadij oattjoj namáv lávgaieddne, subtsas Bäckman. ¶ Bäckman giehttu gå sáme sijdan mánáv gástadin, de gástadin værálda ålmmå namán. Tjátjen majna gástadin biedjin rissijt, ja duodden aj silbbariggasav jali mássikriggasav. ¶ -Dajna de mánná guokti gástaduváj. Almulasj gássta girkkon lij dal gå mánná sjattaj oasse tjoaggulvisás, valla gå sijdan vat gástaduváj oattjoj berraha namáv ja sjattaj dajna oasse ietjá ja sierra sebrudagás. ¶ Knut Hamsun joarkkaskåvllå, aktisattjat Sáme æjgátværmástagájn ja Divtasvuona suohkanijn, ásadi giellabiesev Svieriga bielen 24.-29. biejvijt dán máno. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dát giellabiesse la álggijda, ja aj dajda gudi gielav máhtti. Giellabiesen galggi oassevállde hárjjidallat njálmálasj julevsámegielav dåjmaj tjadá sáme birrusijn.Jus sidá mañen, viertti Knut Hamsuna joarkkaskåvlåv, sáme åssudagá baktu, diededit. Giellabiesse ásaduvvá prátihkalattjat Jielleváren ja Jåhkåmåhken. ¶ Ælla val goassak dájn dáfojn nav stuorra tjåsskåhåre åvddåla læhkám dagu Vuodnabadán dán giese. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sieldes garra biegga ådåjakmánon viertij ienemusáv bietsijs Unnalendutjin, Stuorralændon ja Biedán, ja stuorra masjijna lij dájt mañemus vahkojt bietsijt tjuollam ja fiervváj guohtadam. ¶ Da stuorra tjåsskåhåre ma ållu vuollegiettev gåbttji, vuojnnuji dåbbelis dagu stihka. Jáhkedahtte li 6-7.000 kubikkmehtara(sæmmi gå 25.000 tjåskå) ma vijmak suvdeduvvi Sáltovuobmáj stuorra ruovddevantsajn. Dån vahko vuostasj noade dåhku manáj, ja vilá lij másjijna Vuodnabadán tjuollamin, ja bietsijt lændojs suvdatjime. ¶ Åhpadusláhka javllá girjje ma almoduvvi girjjedárogiellaj galggi aj sæmmi bále almoduvvat ådådárogiellaj. Sámegielan ij dåjma sæmmi láhkáj. Dát assmá Ájluovta skåvlå rektorav gænna l miella sæmmi lahkáj dahkat sámegielgirjij, ja suv mielas viertti sæmmi riektá liehket sámegielan aj. –Dát la dagu bilkke sámegiela vuosstáj, javllá sån. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Solveig Skjelnes oajvvat sámegirje almoduvvi divna gålmmå giellatjerdajda avta bále. ¶ Ájluovta skåvlån la birrusij 50 oahppe gudi julevsámegielav låhki, juogu dal vuostasj- jali nuppátgielladásen. Vuostasj biejve rájes la læhkám vánesvuohtá mij guosská oahpponevvagijda, ja vilá l nav, juska dal dille l unnán buorránam dáj mañemus jagij. ¶ Rektor Solveig Skjelnes asmáduvvá gå diehtá girje ma almoduvvi girjjedárogiellaj, sæmmi bále ådådárogiellaj almoduvvi. Suv mielas viertti sæmmi årnik liehket aj sámegiela hárráj. -Gå girjje almoduvvá sámegiellaj, akta ber makkár sámegiellaj, de viertti girjje almoduvvat duon guovte oajvvesámegielajda aj. Dagu dal girje ma li almoduvvam nuorttasámegiellaj. Dajt de vierttti almodit julev- ja oarjjelsámegiellaj dan sæmmi båttå. Nav de lijma oadtjot ienep girjijt ja diedon ienep máhttelisvuodajt åhpadimen. Sierraláhkáj dal oahppogirjijt ájádaláv massta l nav vánesvuohta gåjt de julev- ja oarjjelsámegiellaj. Dajna årnigijn li máhttelisvuoda ienep girjijt almodit. Nav de ressursajt siesstep, almasjlasj ressursajt, ja aj rudájt, javllá Skjelnes ja imájdallá manen dát årnik ij la juo jådon sáme væráldin. ¶ Hásstalusá ¶ Åhpadusdepartementa duogen la oahppogirjijt åttjudit, ja uddni la Ájluovta skåvlå rektora guovtes aktan soames sámegielaåhpadiddjijn tjåhkanimen departementajn gånnå sihti vuosedit hásstalusájt ma sámegiel åhpadimev tjuovvu. Diedon aj giellaåhpadime birra galggi giehttot. -Miján li æjgádijs moattes gænna ij la sámegiella iednegiellan. Sij sihti mánájdisá máhttelisvuodav vaddet sámegielav oahppat, ja ájnna máhttelisvuohta sidjij la skåvlå baktu. Vájku dal hásstalusá li stuoraga galggap dav huoman duosstot. Valla jus galggap stuoves ja buorre fálaldagáv vaddet, de la duodden oahpponevvagijda ájnas ienep tijmmaressursajt oadtjot. Dille, mij guosská åhpadiddjijda, la buorránam, valla vájlluji huoman sámegielak åhpadiddje gænna l dagu ieññilsgiella fáhkan, javllá Skjelnes. ¶ Ietjá gielladille ¶ Ájluovta skåvlå rektor aj gåvvi giela dillev åvddåla ja dálla. -Miján la dálla ådå buolvva æjgádijs ja mánájs. Åvddåla máhttin sámástit, valla ij tjállet ja låhkåt. Dálla l dille unnán ietjájduvvam. Dálla máhtti moattes låhkåt ja tjállet, valla e sáhkada, subtsas Skjelnes guhti de dáj ássjij birra sihtá uddni departementaulmutjij ságastallat gå Ájluoktaj båhti. ¶ Åhpadiddje, ja akta Svierigabiele giellagurujs, Karin Tuoljá Jåhkåmåhkes, åhtsål aktisasjvuodav giela hárráj dán guokta rijka gaskan. Suv mielas ij oalges giehta diede majt gåro giehta dahka. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Karin Tuolja Jåhkåmåhkes. Åhpadiddje, girjjetjálle ja giellaguru ij vájba iednegielajnis barggamis, valla sáñart aktisasjvuodav dá guokta rijkaj gaskan. ¶ Karin Tuolja la vargga viessomájgev ietjas iednegiela åvdås barggam. Sån la girjijt tjállám, ja måttijt jagijt gielav åhpadam. Karin Tuolja la aj Divtasvuonan ja Hábmerin moaddi mannam giellakursajn åhpadam. Suv bæjválasj virgge l vilá åhpadiddjen, ja åhpat joarkkakursan Sáme Åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken. ¶ Karin Tuoljá mielas la ilá binná aktisasjvuohta dán guokta rijka gaskan giela hárráj. Sunji l miella vat aktisattjat Vuona bielijn barggat dajna gå Vuona bielen la nav ållo giellaluohkko. ¶ Girje Vuona bieles ¶ -Jåhkåmåhken li gålmmå sámegiela, ja julevsámegiella l dagu unnum. Huoman la giella viesso. Kursajt tjadádip, ja moadda nuora aj sámegielav låhki. Valla vuojnáv aj dáppen, Divtasvuonan, giella l åvddånam, ja moattes dáppen gielajn barggi ja låhki, giehttu Karin Tuolja. ¶ Tuolja subtsas Svieriga bielen e desti julevsábmáj girjijt dagá, ja dajna de girjijt adni ma li Vuona bielen dagádum. ¶ -Ij la dal dat midjij boasstot adnet girjijt ma li Vuona bielen dagáduvvam, valla dárbbo l huoman ienep oahppamnevvagijda. Tjálle dal Svieriga bielen gávnnu, valla ælla biedniga systeman, ja da gudi bukti tjállet e rat asta tjállet. Dajna l de dille mijá bielen gássjel, javllá Tuolja ja sjivnnjet dajt julevsámegieltjállijt gudi li dánna Vuona bielen. ¶ -Diedáv dánna gávnnuji soames nuorra tjálle gudi dahki nav buorre bargov, ja dajt de hasodav bargujnisá joarkket, javllá Karin Tuolja. ¶ Anneksav tsieggit ¶ Tuolja mielas ij julevsáme tærmmajuogos rat dåjma, ja sån aj dajna åhtsål aktisasvuodav dá guokta rijkaj gaskan mij giellabargguj guosská. ¶ -Midjij la aj buorren gå giella dán bielen la nav åvddånahttám. Mij dárbahip dijáv, valla e desti Divtasvuonaga dåppen mijá lunna vuojnnu. Åhtsålav dan diehti ienep aktisasvuodav dá guokta rijkaj gaskan. Ja dille l nav sjaddam vaj oalges giehta ij diede majt gåro giehta dahka. Moadda prosjevtaj lulujma aktan barggat ja nav gielav nannit ja åvddånahttet. Dajna da aj vuojnáv Árran galgaj anneksav Jåhkåmåhken dahkat, javllá Svieriga giellaguru. ¶ Fylkkamánne birásgáhttimnjunnjusj Roar Høgseth ij jáhke Oarjjevuodna – Divtasvuodna ráfájduhteduvvá åvddål gå edesiik 6-7 jage li ájn vássám. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Álgos galgaj ieme lágásj násjunalpárkka sjaddat, valla ednamæjgáda, sáme birrusa, ja aj Sámedigge vuosstálasstin dajda plánajda. Dajna de ráfájduhttempládna ganugij. ¶ Ságastallamij tjadá sjattaj boados juohkusav válljit mij galgaj ævtodusáv åvddånbuktet gåktu galggá julevsáme dáfojt nasjunalpárkplánaj baktu ráfájduhttet sisñep dáfojn Divtasvuonan, Hábmerin ja Fuoldán. ¶ Ja dát pládna l dal gergas. Pládna l dagádum Sámedikke ja birásgáhttimdepartementa åvdås, ja birásgáhttimministar ja sámedikke sadjásasjpresidænnta dáv plánav giehtaj oattjojga vásse vahko. ¶ Pládnabarggo gåvåstahttá bargov ráfájduhttet dáv luonndodáfov gånnå lij sáme viessum ájgij tjadá, ja dát ráfájduhttembarggo l de oadtjum násjunálalasj tjanástagáv. ¶ -Mij lip ájádallam ja ævtodam gåktu dát ráfájduhttembarggo galggá joarkket, ja aj ævtodam gåktu stivrrimjuogos galggá liehket. Dán stivrrimjuohkusin li akta juohkka suohkanis mij guoskadallá, duodden ájrrasav fylkkamánnes ja fylkkasuohkanis. Duodden li aj sáme ájrrasa dán juohkusin. Mij lip aj vuosedam makkár darbo lij ådå tjielggidusájs dajna gå dálásj lágá e dárbojt gåbtjå, subtsas akta njunnjutjijs dán juohkusin Roar Høgseth. Høgseth la birásgáhttimnjunnjusj Fylkamánnen ja akta guovtet njunnjutjijs juohkusin. Nubbe njunnusj lij Filip Mikkelsen. ¶ Juohkusa mielas galggá dát sierraláhka gåbttjåt dajt dárbojt ma e gávnnu ietjá lágajn ja njuolgadusájn, ja aj doajmmat dagu pládna- ja tsieggimlága badjel. ¶ Høgseth jáhkká dá giehtos dáfo ráfájduhteduvvi, valla ij diede goassa, ja makkár hámen. –Jus dáfo ráfájduhteduvvá, ja dan baktu oadtjop ållu ådå vidjurijt mij guosská ráfájduhttemij dákkár dáfojs, de sjaddá ållu ådå ja geldulasj dille gånnå li æládusrijdo vieledum, javllá Høgseth. ¶ Departemænnta galggá dal mierredit jus barggo joarkka. Ja jus manná gåktu dát juogos la ájggeplánav dahkam, de esski 6-7 jage duogen sjaddá mierredus Stuorradikken jus dáfo galggi ráfájduhteduvvat, ja makkár hámen. ¶ Anfinn Pavall la akta æjgádijs Holtana botsojnjuovadagás. ¶ Duokta tjiellde galggá dán vahkjo mierredit jus Pavvalij boatsojnjuovadahka Holtanin Fuosko lahka galggá oassálasstet Salten slakterijaj. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Basádismáno vuododuváj Salten slakteri dajna gå Gilde galggin hiejttet ietjas njuovadagájn Bådødjon. Salten slakteri la dallutjis åhtsåm huodnahav gånnå galggi buvijt njuovadit, ja Pavvalij boatsojnjuovadahka Holtanin la akta dajs sajijs mij la almma. Ulmme l álgov dahkat jagen 2007 gå Gilde Bådødjon hæjttá. ¶ Manen válljiji æjgáda sámeskåvlåv ja sáme åvddåskåvlåv mánájdisá? Dát gatjálvis la vuodon guoradallamprosjevtan gånnå l ulmme nannit ja åvddånahttet sáme identitehtav. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Nav sihti Svieriga bielen sámeskåvlåv nannit, ja Sáme allaskåvllå Guovdagæjnon ja Julevu teknihkalasj universitehtta libá dal gietjen prosjevtajn mij jåhtuj bådij jagen 2004. Sámeskåvlåj bieles ij la pedagogihkka sáme skåvlåjda dagádum, valla dat pedagogihkka mij la anon, la barggijs báddnidum. ¶ Divtasvuonak Rachel Nergård la válljidum ådå stivrraj Sáme bállotjiektjamlihttuj. Leif Isak Niilut nuppádis válljiduváj stivrranjunnjutjin, ja Håkan Kuorak sadjásasj njunnjutjin. Ietján libá Sara Rimpi, guhti l ajtu Oalloluovtas, ja Ann Kristine Balto mañen stivran. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dávte ja oajvve dålusj rábon Divtasvuona nuortasjbielen ælla vilá gåbtjådum, jali ietjá láhkáj gåtsedum. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dålusj ráhpo mij la Divtasvuona nuortasjbielen, ja gånnå dávte ja oajvve ælla gåbtjådum, sjaddá dal ájn navti gåktu l uddni. Soames dávte li vargga juova ålgusjbielen, madi oajvve l vehik dåbbelin. Åvddåla lij ráhpo mierkkidum galbajn, valla dån jage válldin dav galbav ierit. ¶ Sámedikke birás- ja kultuvrrasuodjalimåssudagá rádediddje Arne Håkon Thomassen vuoset rapporttåj gånnå lij dålusj rábojt Finmárkon guoradallam, ja makkár hásstalusá li dakkár rábujn. Dajna de Thomassen ij jáhke mige dáhpáduvá dájna rábujn ájn dán jage. ¶ -Dákkár ålu sierra kultuvrramujto e nav ålov gierda, ja dajna de vierttip ájn mierredit jus dákkár ráhpo galggá almoduvvat jali tjiegaduvvat. Dáv rábov ep dal ájn åvvå duohta åvdås gå stuoves pládna l dagádum, javllá Thomassen. ¶ Riek buorre båhtusa lidjin ållessjattukåhpadimes sámegiellaj mij Árranin tjadáduváj vásse dálve. 8 oahppe tjuovvun åhpadimev ja tjadádin eksámav tjálálattjat ja njálmálattjat jorkkaskåvlådásen. Soabmása dájs oahppijs ájggu sámegielaåhpadimijn boahtte jage joarkket. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Stig Eriksen jådet Rijttsemrahte prosjevtav Divtasvuona suohkana bieles. ¶ ”Dålusj” pládna rahte Rijttsema ja Divtasvuona gaskan la vat skáhpas råkkådum. Divtasvuona ja Jielleváre suohkana libá rudájt aktan åhtsåm, ja åvddåprosjevtav jåhtuj oadtjum. Vuostasj oasse prosjevtas la gávnnat jus la ajtu dárbbo ráhtáj, ja de esski mierredit gåggu l buoremus rahtev biedjat. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Mij lip esski dájna bargujn álgov dahkam, ja ållu vuostatjin dal sihtap guoradallat jus la dárbbo rahtáj. Bargo diehti hæhttup de dajna oajvvadit gåggu rahte galggá mannat, valla ep dal mij dán åvddåprosjevtan mierrada jur gåggu. Dav de hæhttu maññela giehtadallat, subtsas Stig Eriksen guhti prosjevtav jådet Divtasvuona suohkana bieles. ¶ Prosjækta l válljim juohkusav mij bargov åvdet, ja ájrrasa dán jådedidddjij juohkusin tjåhkani Nárvijkan mánnodagá gånnå galggi ságastit mahkkir ávkke dákkár rahtes la. ¶ Dán åvddåprosjevtan gæhttji aj sáme æládusájda, tjáhtjefábmuj, geologiaj, turistaæládussáj ja oasesæládussáj, ja makkár hásstalusá ja máhttelisvuoda li. ¶ Ællobargo diehti la rahte ávkken, ja sæmmi bále aj dåssjen, ja ællobargge ienemusát balli turistajs ja skuhterijs. -Muhte mærráj la dal åvdån ællobargguj juska dal huoman bargov giehpet. Mij sihtap dal aj máhttelisvuodajda lagábut gæhttjat jus dakkár rahte sjaddá. Jus sjaddá mige, de la buoremus jus rahte tjuovvu tjæro rájájt, subtsas Ola Pittsa. ¶ Pittsa l jådediddje sámeåssudagás dán prosjevtan, ja åvdåstiddje l ællosámij bieles Unna Tjerutja tjæros. Pittsa mielas la buoremus jus tjuovvu tjæro rájájrt dajna gå rahte ij jåhtembálggájt bárep buodo. Dajna li aj giehttogoahtám ja oajvvadam rahtev Rudnavuodnaj, Tjoadnejávre milta. ¶ -Tjærro ij la majdik almma mierredam, valla lip dal ájn vuostatjin gæhttjamin makkár vájkkudusá li midjij, ja jus rahte ællobargov hiemssi. Ballap galla giehpet ulmutjijda várráj bessat dagu guollitjit ja skohterav vuojátjit. Dajna de vat ráfeduhtti ælov, subtsas Ola Pittsa. ¶ Åvddåprosjækta l jådon 2007 gæhtjáj, ja boahtte jahkáj jáhttá Stig Eriksen álmmuktjåhkanimev tjadádit Divtasvuonan. Sån dajna sihtá ulmutjij vuojnojt gullat. ¶ Dán jage aj juohká Nordlánda fylkkasuohkan ruhtadårjav sáme siebrijda ja institusjåvnåjda. Ulmme dájna ruhtadårjajn la nannit ja åvdånahttet sáme gielav ja kultuvrav. Dåhkki doajmmarudájt ja aj sierra prosjevtajda åhtsåt. Åhtsåmájgge l guovvamáno 15. biejve. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Mij la nav sierra dáj gådij ja årromsajij, ja gåktu vuojná sámij årromsaje li? Dá li gatjálvisá majt guoradalle Sunniva Skålnes oadtju gå årromsajijt guoradallá sáme dáfojn, ja dákkár gatjálvisá aj badjánin gå Divtasvuonan dijmmá manáj. ¶ Årromsadjeguoradalle Sunniva Skålnes ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Valla Skålnes ij berusta dav mij la ietjá jali sierra, valla gæhttjá farra ”dábálasj” årromsajijda ”dábálasj” ulmutjijda. –Dábálasj gådijt ja ”Goahtebáñkagådijt” guoradallat la ájnas. Gå dákkár gådijt guoradallá vuojnnep gåktu ulmutja li gådijt tsieggim ja gåktu årru, majt barggi, mij la sidjij ájnas ja mij ij la nav ájnas. Vuojnnep aj gåktu årromsaje doajmmi ja mij dåhkki ietjáláhkáj liehket, subtsas årromsaje guoradalle Sunniva Skålnes gut virgen barggá Sáme Instituhta åvdås. Skålnes la årromsajijt guoradallam Guovdagæjnon ja Divtasvuonan, ja la ietjas guoradallamprosjevtajn ållimin guovte jage duogen. ¶ Sáme árkitektuvrra ¶ -Ij la nav imálasj gå oattjov gatjálvisájt mij la sierralágásj sáme árkitektuvrajn. Dálátjij la guoradallam tjalmostam dajt ma li sierra sámevuodan: goade, háme ja årromhábme ma li sierajdahttám dajt ietjá årromsajijs ja ietjá láhka kultuvrajs. Ja guoradalle li ságastallam, duodden aj girjijt ja tjállusijt tjállám gámáj, låvdagådij ja njaláj birra. Dá li dal tsiekkadusá ma li sierra sáme tsiekkadusá dajna gå sáme li dajt ájgij tjadá tsieggim ja daj sinna årrum ja dajt adnám. Dá aj sierraláhkáj sámijda gulluji dajna gå aj hábme nav tjielggasit sierajdahttá dajt dáttjaj skiejáj ja tjåsskådåbijs. -Guoradalle li má tjalmostam dav mij nav sierraláhkáj sábmáj gullu ja mij la sábmen. Dajna l de dáttjaj gaskan sjaddam nav at dåssju dá tsiekkadusá li sáme árkitektuvrra, javllá Sunniva Skålnes. Le gus gábmá sierralágásj sáme árkitektuvrra, ja jus la: Manen la de nav sjaddam? ¶ Skålnes aj vuoset daj guoradallamijda ma li tjadáduvvam sáme dáfojn, julevsáme guovlon aj, dajna ulmijn politihkav hábmedit. Dát guoradallam jåhtuj bådij aktan áksjåvnåj ma tjadáduvvin sáme dáfojn, Divtasvuonan aj. –Sihtin dokumenterit gåktu sáme viessun nav vaj oadtjun årrompolitihkav hábmedit sámij gaskan, ja tjielggasit tjalmostin nievres årromdilijt. Duodden aj sihtin oajválattjajda vánesvuodav vuosedit ja nav dåssju nievres dilijt tjalmostin. Sáme ettjin lijkku dákkár vánesvuoda gåvvimij ietjasij årromsajij birra. Dajna l vilá nav sáme iehpedi dákkár guoradallamij, subtsas Skålnes. ¶ Ij dåssju vánesvuohta ¶ Vuojnno sáme li juoga sierralágátja ja eksotisk, ja aj juoga mij la hæjos, lij aj dahkam nav vaj vuojnno l gárttje mij guosská sáme árkitektuvrav. –Sáme arkitektuvrav jali sámijt guoradallat ij la dåssju guoradallat dajt vidjurijt mij la nav sierra, ja guoradalle gudi sihti årromsajijt guoradallat, e dárbaha gæhttjat vánesvuohtaj jali ietjá gássjelisvuodajda, subtsas guoradalle Sunniva Skålnes gut Divtasvuonan dijmmá l manádam. ¶ Jáhkedahtte gávnnuji juoga ma li aktisattjat Divtasvuona ja Guovdagæjno gaskan dagu gåktu ja gånnå guhtik årru. Gåsi li gådijt tsieggim ja makkár rádnájt li válljim. –Ájnnasabbo l dávk makkár rádnájt la válljim gå gåktu goahte l. Ienemusá sihti má årrot ietjasij lagámusáj láhka. Dav lav de ájttsam dá guokta sámij dáfojn. Ienemus oasse gådijs Divtasvuonan li ”dábálasj” goade, valla vuojnnep aj dáppen goade ja årromsaje mij la unnán sierralágásj, javllá Skålnes maññutjissaj. ¶ Sáme åhpadusguovdásj Jåhkåmåhken la åhpadusáv gárvedime mij vielet sáme biebmov. Åhpadusguovdásj sihtá åhpadusáv tjadádit mij galggá turistæládusá dárbojt gåbttjåt mij guosská sáme iemelágásj biebmojt. Oahppe galggi oahppat boahttsubiergov, låttijt, guolijt, muorjijt ja guobbarijt gárvedit gåktu sáme ájgij tjadá lij dahkam. Ulmme l vaddet oahppijda vuodov vaj máhtti ietjasa viddnudagáv vuododit, jali nuppij åvdås barggat. Jus lij galle åhttsijs, boahtá åhpadus jåhtuj boahtte tjaktjaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sáme kultuvrra, sebrudak ja riektá lij temán gå konferánssaj Jåhkåmåhken tjåhkanij bårggemánon. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sáme guoradallam la aj guovdásjássjen gå tjåhkani konferánssaj Jåhkåmåhken bårggemáno 21.-23. biejve. Danna galggi giehttot guoradallamij birra ma guosski sáme sebrudahkaj. Konferánsav li gåhttjum Vaartoe – Sáme guoradallam, ja konferánssa ásaduvvá Sáme guoradallamguovdátjis, Ubmema Universitehtas, Sáme guovdátjis, Råmså Universitehtas, Nuorttarijkalasj Sáme Insituhtas ja Gielagas Instituhtas, Oulun Suoma bielen. ¶ Konferánssa l akta guovtet konferánsajs, ja oajvvetemá l histåvrrå, kultuvrra, sebrudak ja riektá. ¶ Sáme nuoraj doajmmaloahpe la Bådødjon dán vahkkoloahpen. Infonuorra dav dåjmadahttá, ja li gåhttjum dáv doajmmaloahpev ”Gassko”. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dåjmajs la duola dagu biebbmokurssa, paintballspellam ja aj konsærtta Lawra Sombyajn. ¶ Sámevahkkoloahpe la nuorajda, ja máksá 200 kråvnå, valla de oattjo dåjmajda oassálasstet - ja aj bårråt. ¶ Doajmmaloahpe la alkoholfriddja. ¶ Julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka; Árranij jali Knut Hamsun joarkkaskåvllåj? ¶ Julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka le jådon skåvllåjages 2008/2009 jus Nordlánda Fylkkadige fylkkaráde árvvalusáv mierret fylkkadikken boatte vahko. Gatjálvis la de gåsi dáv fálaldagáv biedji; Hábmerij jali Divtasvuodnaj. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Vájbi ásaduvvá julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka julevsáme guovdásjguovlon skåvllåjages 2008/2009. Nordlánda Fylkkadigge galggá dáv ássjev giehtadallat javllamáno 4. biejve. Ævtodus la ásadit gålmåjahkásasj joarkkaskåvlåfálaldagáv fágajn mediá ja kommunikasjåvnnå Knut Hamsun joarkkaskåvlå vuolláj, valla fylkkadigge ij ájn mierreda gånnå fálaldahka galggá biejaduvvat; Hábmerij jali Ájluoktaj Divtasvuonan. ¶ Gájkka Ájluovtan ¶ Dát joarkkaskåvlåfálaldahka galggá vuodon adnet julevsáme gielav ja kultuvrav, ja galggá aj gåtsedit sáme sebrudagá dárbojt máhtudagá gáktuj. ¶ Sáme åvdåstiddje oahppijráden Knut Hamsun joarkkaskåvlån, Siri Nystø Ráhka, vuojnná dájt prinsihpajt ij dåhkki ietjá láhkáj tjadáduvvat gå fálaldagáv Ájluoktaj biedjat. ¶ -Jáhkáv galla dát joarkkaskåvllå gånnå dálla váttsáv nahká sáme fálaldagáv joarkkaskåvlå oahppijda fállat, valla muv mielas la huoman buorep jus sjaddá Ájluovtan dajna gå ienemus oasse julevsámijs Ájluovtan årru, ja danna l aj giella ja kultuvrra viesso. Ájluovtan la má gájkka mij guosská sáme sebrudahkaj mijá guovlon. Duodden la buorak drop out-gássjelisvuoda diehti jus Ájluovtan sjaddá. Vájbi ienep oahppe joarkkaskåvlåv tjadádi jus fálaldahka Ájluoktaj biejaduvvá, javllá Siri Nystø Ráhka guhti iesj nuppát jagev joarkkaskåvlås la tjadádime. ¶ Knut Hamsun js jådet ¶ Ássjegiehtadallamin tjállá fylkkaráde ij la duhtalasj joarkkaskåvlåfálaldahka julevsáme oahppijda gånnå giella ja kultuvrra vieledalli. Ájnas la dan diehti fylkkadigge åvddånimev hiebat giela, kultuvra, ja sebruda gáktuj, nav vaj julevsáme nuora oadtju ietjá máhttelisvuodav mij guosská joarkkaåhpadibmáj. Ájnas la aj dát årnik jåhtuj boahtá nav ruvva gå máhttelis. Rudáj diehti biejaduvvá Knut Hamsun joarkkaskåvlå vuolláj. ¶ Birrusa julevsámij gaskan li måttijt jagijt ássjijn barggam julevsáme joarkkaskåvlåv julevsáme guovdásjguovlluj åttjudit. ¶ -Doajvov julevsáme fálaldahka joarkkaskåvlådásen Ájluoktaj biejaduvvá nav vaj skåvllå oadtju oalle sáme sisanov sáme birrusijn. Ájnna sadje gånnå dav oadtju la diedon Ájluovtan gånnå l juo sáme infrastruktuvrra. Geldulasj la aj gæhttjat jus la viehkken drop out-gássjelisvuohtaj joarkkaskåvlå oahppij gaskan, javllá direktørra Filip Mikkelsen Árranin. ¶ Árran la dáv ásjev prosjevta tjadá jådedam jagen 2003. ¶ -Jus la sáme fálaldahka, de aj hæhttu sáme birrusijn liehket. Dat la dal álgge ájádallat, javllá Mikkelsen guhti aj sihtá fylkkadigge galggá mierredit gåsi dát joarkkaskåvllåfálaldahka galggá biejaduvvat. -Doajvov fylkkadigge ij luohteda bájkálasj birrusijda dajna rijddalittjat, valla mierredij aj gånnå joarkkaskåvllåfálaldahka galggá biejaduvvat, javllá Mikkelsen. ¶ Vuostasj sámegielabielle Bájkálasj ávijsan lij ådåjakmáno 10. biejve 2003. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Avta gaskav lij baládahtte Bájkálasj ávijssa galgaj sámebielijn hiejttet. Valla ávijsa stivrra l mierredam sámebielijn joarkket. ¶ Niellja jage dás åvddål álgadij Bájkálasj ávijsa sámebielijn. Vuostasj bielle julevsámegiellaj lij ådåjakmáno 10. biejve 2003, ja mån lav dav bielev tjuovvum vuostasj bokstáva rájes gitta udnásj bæjvváj. ¶ Muv virgge Bájkálasj ávijsan dájna nummarijn nåhkå, valla ávijssa gæhttjal aj boahtte jahkáj joarkket jus la máhttelis hásstalusájt tjoavddet mij guosská ruhtadibmáj, ja aj tjállijda. ¶ Mån lav gijttevasj gå lav oadtjum máhttelisvuodav ietjam giellaj tjállet, ja dan láhkáj aj ietjam gielav åvdedit ávijsa tjadá. Doajvov sámegiella vuojnnu ájn moadda jage dán ávijsan. ¶ Sidáv gájka låhkkijt ja aktisasjbarggoguojmijt gijttet, ja aj gijttet sijáv gejt lav ságájdahttám. Dijá dagi ij lim åvvå majdik dájs bielijs sjaddat. ¶ Tjuovvus vuorbbe boahtte bargujn! ¶ Sámedikkeráde la ævtodam Árranij vaddet millijåvnåv rádjáoahpestiddjeprosjæktaj. Dát la garra dåbdojt båktåm duola dagu Sámedikke ájrrasin Anders Urheim(Bb). Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Vuojnunagá la dát åvddåla sjiehtadam Sámedikkeráde ja Árrana gaskan guhti galggá dájt rudájt oadtjot. Dav de ássjepáhppárijn vuojnnep. Oajvvetjielggidus la nannit Árranav, ja nav sámekultuvrav ja gielav. Dát ij la åvvånis dádjadahtte. Rudá galggi tjalmostit ja aneduvvat guoradallamij rádjálåvsåj bargo birra, valla gåktu Sámedikkeráde l ævtodam, de aneduvvi farra doajmmaruhtan institusjåvnnåj. Dajna li rudájt rihpam, javllá Sámedikke ájras Anders Urheim(Bb). ¶ Árrana njunnjusj ij guorrasa Anders Urheima tjuottjodusájda. -Árran ij la biejadum guoradallamprosjæktaj rádjáoahpestiddjij birra. ¶ Tjuottjodusá Urheima bieles sjiehtadus la Sámedikkeráde ja Árrana gaskan li tjielgga gællása. Prosjækta l Sámedikke duogen, ja Sámedigge l iesj seminárav tjadádam moarmesmáno 5. biejve dán jage. Dán seminaran oattjoj Sámedigge vásstádusáv, gå ietja gatjádin, gåktu Árran dán prosjæktaj álgat jus Árran oadtju prosjevtajn barggat, tjáleduvvá præssadiedádusán Árrana njunnjutjis. ¶ Divtasvuona suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen la gåhttjum Sámedikkev tjåhkanibmáj snjuktjamáno 14. biejve ságastittjat giellaháldadusguovlo birra. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Juska Divtasvuona suohkan sámelága vuolláj bådij giellaháldadusguovllon ådåjakmáno vuostasj biejve rájes, ja oajválattja li juo mælggadav dáv diehtám, ij la huoman udnásj bæjvváj mige dahpáduvvam dan gáktuj. Divtasvuona suohkanstivrra mierredij javlaj åvddåla galggin juohkusav nammadit mij dájna ássjijn galgaj barggagoahtet, valla dan juohkusij ælla ájn aktak nammadum, ja ij la ga dan diehti doajmmagoahtam. ¶ Juska ij lim sierra ássjen, galgaj huoman suohkanoajvve dán ássje birra giehttot ævtásj suohkanstivran, ja gæhttjalit oadtjot suohkanstivraájrrasijt juojddá mierredit. –Muv mielas vierttiji juogosoajve suohkanstivra belludagájs dán juohkusij sæbrrat, ja dát juogos de galggá daj ássjij barggagoahtet mij guosská giellaháldadusguovlluj, javllá suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen biejvet åvddåla suohkanstivratjåhkanime Divtasvuonan. Dan diehti gå dán ávijsa sámebielle prienntiduváj åvddål ævtásj suohkanstivratjåhkanime, ep la oadtjum majdik dat tjåhkanimes dán bælláj tjáledum. ¶ Suohkanoajvve diedet Divtasvuona suohkan la Sámedikkev tjåhkanibmáj gåhttjum snjuktjamáno 14. biejve. Dan tjåhkanimen galggá suohkan diedojt ja rádijt oadtjot. ¶ Ij ga fylkkasuohkan ¶ Ij la ga mige Nordlánda fylkkasuohkana bieles dáhpáduvvam ietján gå mierredam lij galggi giellakonsulentav åhtsåt, valla ælla ájn háhppidam virgev almmudit. –Mij lip gárvedime bargov gå Divtasvuodna l sáme giellaháldadusguovlluj sæbrram, ja galggap giellakonsulentav åhtsåt, valla ep la ájn mierredam gåsi galggap dav virgev biedjat, juogu dal fylkkaoajvvestádaj jali Árranij Ájluoktaj, giehttu fylkkaráde Geir Knutson guhti ij ga diede goassa virgge almmuduvvá. Fylkesråd Geir Knutson ¶ Ij ga fylkkasuohkan ájn diede gåktu galggi dájna bargujn álgget. –Dav de hæhttup aktisattjat åvddånahttet, ja gæhttjalit tjoavddusijt gávnnat. Ja de vierttip aj lagábut gæhttjat mij la ájn giellaháldadusguovllo ja gåktu galggá ajtu doajmmat, javllá Knutson. ¶ Ruvva så dal Sigmund Johnsen oadtju viehkev Divtasvuona kåntåvrråj gå Sámerádio TV-gåvåjt aj sáddigåhti dájs bájkijs tjavtja rájes. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ NRK Sámerádio nanni dal Divtasvuona kåntåvråv ja biedji virggáj ájn avtav journalistav. Journalissta galggá virggáj nav ruvva gå máhttelis, duodas prográmmadåjmadiddje Ravdna Buljo. ¶ -Dajna gå sihtap julevsáme guovlov ådåsij ja mágásinåsij nannit, galggap ájn avtav journalistav virggáj biedjat nav ruvva gå máhttelis, subtsas Buljo. ¶ Moarmesmánon dijmmá juo Bájkálasj ávijssa tjálij NRK Sámerádioa plánaj birra ma galggin jåhtuj boahtet juo ådåjagij maññela dán jage, ja dálla li dav plánav esski jåhtuj biedjamin. ¶ -Ulmme l nannit julevsáme dáfov, ja sihtap aj tjavtja rájes TV-sáddagijt Divtasvuona kåntåvras. TV-ådåsa dán jage bissu ålles giesev, valla dåssju vihtta minuhta bæjvváj giesen. Moarmesmáno 21. biejves lip vat sadjásis ålles sáddimájgijn ådådåsij, ja dat rájes galggap vuostasj TV-sáddagijt julevsámeguovlos sáddit, giehttu Buljo ¶ Buljo ij rat diede jus bájkálasj Sámerádio kåntåvrra dajna galggá lanjáv stuoredit Árranin Ájluovtan gånnå dálla studiolanjájt lájggiji. ¶ Ivar Otto Knutsen sihtá aj ietjas mánájda dav árvov vaddet massta l iesj oasse. Dajna sihtá ietjas iednegielav oahppat tjállet ja aj låhkåt. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Jus dåssju lidjiv sámegielav vuodoskåvlå rájes låhkåt, de lidjin mujna nav ållo máhttelisvuoda, javllá Ivar Otto Knutsen ja sáñart gå ij la sámegielav åvddåla låhkåm. ¶ Sån aj vájnnot ádjájt ja áhkojt mánájda sámástit. ¶ Ivar Otto Knutsen (30) la oalle sámegielak. Sån la mánnárájes julevsámegielav gullam, ja aj ságastam. Knutsen la vargga nuoramus dat buolvas guhti nagáj sámegielav suoddjit ja guhti aj vilá sámás, valla ij la huoman goassak berustam ietjas gielav tjállet jalik låhkåt. Ij la ga åvddåla bárep dárbov vuojnnám. Sunji l sámegiella agev læhkám luondulasj, valla huoman dåbddå dagu gielav la muhte rádjáj massám. –Guláv aj dagu lav muhte rádjáj gielav massám, sierraláhkáj dájt mañemus 10-12 jage gå sijdas ierit vuolggiv bargatjit. Valla huoman la giella bissum, giehttu sån. ¶ Vájnnot ádjájt ja áhkojt ¶ Knutsen la tjaktja rájes åhpadimev tjuovvum sámegiellaj gånnå aj oahppá tjállet ja låhkåt, ja sån aj gæhttjá åvddålij guovlluj mij bargguj guosská. Knutsen vuojnná máhttelisvuodajt, valla ienemusát vuojnná árvov ietjas iednegielas, gielas massta l iesj oasse. Vuojnná aj makta dárojduhttempolitihkka l ietjas vuojnov bådnjåm. –Ienemusát la æjgádij vihke gå e ietjasij mánájda sámásta nav vaj gielav bisodi. Valla sij lij aj dat dárojduhttemájges bájnnidum. Dálla li da æjgáda ádjá ja áhko, ja muhttijn ållu imálusjáv manen da ádjá ja áhko gænna l giella ájmon, e sámásta ietjasij áddjovijda ja áhkkovijda. Ja ållu vájnnodav sijájt áddjovijda ja áhkkovijda sámástit, javllá Knutsen gænna li guokta máná, ja gejda dárogielagirjijt låhkå madi iesj danga båttå sámegiellaj dajt jårggål. –Gæhttjalav gåjt, javllá sån ja åhtsål ienep girjijt mánájda. ¶ Boahtte buolvajda ¶ Knutsen ij dádjada manen muhtema e berusta sámegielav oahppat. Suv mielas la árvvo ájnas, giela árvvo. –Viertti má árvvon adnet gå la mijá ietjama giella, ja gå nav binnát julevsámegiella gullu. Gehtjav aj máhttelisvuodajda majt giella vaddá bargo gáktuj, javllá Knutsen ja måråt dajda gudi galggi gielav boahtte buolvajda oahppat jus máná ælla sámegielak mánnágárden jali oattjo åhpadimev skåvlå baktu. ¶ Knutsena mielas la buoremus gielav oahppat juo sijda vuolen, jus la máhttelis, ja sån ij balá vájku muhtema álgon unnán boasstot oahppi jali boasstot javlli. –Buorep la dal gielav oahppat, vájk gåktu. Valla ájnas la aj dagu riekta værbbagietjijda hárjjánit ja nav. Guláv dálla gå muhtema li slaje dajna, ja hæhttuji dagu bágov åhtsåt, valla ij dal dat majdik dagá jus dal huoman hárjjidalli. Vijmak gåjt dal riekta sjaddá, javllá Knutsen. ¶ ”Sámearená” ietja sajijn ¶ Knutsen aj nammat læstádiánalasj bienajt majna l iesj bajás sjaddam, ja sån la aj åvddånimev dajn birrusijn tjuovvum. –Sámegiella l vájmogiella. Gå sárnev sábmáj guláv, jali sárnne sámegiellaj jårggåluvvá, de juoga dáhpáduvvá. Sámegiella ienebut vájmmuj dæhppu. Ja muv mielas vierttijma ienebut sámegielav biednagoade uvsaj sisbielen gullat. Jáhkáv sámegiella aj tjadná sámevierregav biednagoahtáj. Jus ij bárep danna gullu, jáhkáv muhtema åhtsi sámearenáv ietjá sajijn, dagu sámecupajn ja nav gånnå oattjo ietjas ”sámevuodav” vásedit, javllá Knutsen ja ballá sån dáj bágoj muhtemijt juolgij nali duolmmu. ¶ Knutsen sáñart gå ij la nuorap jagij sinna juo sámegielav oahppam låhkåt ja tjállet, ja várrot áj jusga diehtá ”dát sábme” l ienebut dåhkkidum dálla gå dåssju soames jage dás åvddåla. –Dárojduhttem ij la vilá jábmám. Munji l gåjt sámegiella riek árvvon, ja dav árvov de aj sidáv ietjama mánájda vaddet, hæjttá riek måvtugis Ivar Otto Knutsen. ¶ Viessomájgev la guoles ja guollimis viessum, ja dajna aj gullá gånnå gáma gåddå. Sildáv vuorddá, valla huoman håjen sjaddá gå ájádallá mij aj sildáv tjuovvu. –Silldá l sjivnnjediddjen, ja aj moassjen, javllá guollár Elmar Andersen Ájluovtas. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Måttijt jagijt la nuores viessum, ja ájggu ájn moadda jage guollimis viessot. Elmar Andersen Ájluovtas Divtasvuonan la juo ålles giesev vuorddám desik oadtju háhka- jali játtiviermijt suohppot. Tjaktja l juo, ja dajna l aj sujna vat miella guollitjit. ¶ Elmar Andersen ávvus gå gullá silldá l vuonaj sisi lahkanime. Divtasvuodnaj aj. Sæmmi båttå aj sjaddá håjen gå ”divna” galggi oassálasstet værálda stuorámus silldáguollimij dán ”suv” vuonan. Ienemusát ballá stuorra hávsajs. -Silldá l sjivnjediddjen, valla aj moassjen. Sildá mañen dal jáddi tjuovvu, ja nav aj munji ávkken, valla huoman sjattav håjen gå vat da stuorra áhpehávsa båhti sildáv bivdátjit. Ælla val ajtu sidjij sadje dáppen dáj vuodnasåhkkij sinna. Gå daj stuorra nuohtij guolliji, de rábasti aj ietjá guolit, dagu játtijt. Nav de diedon binnu guolijs midjij, vuonaguollárijda, gudi gæhttjalip unnep vantsaj guollit ja viessomlájbev dassta åttjudit, javllá Andersen. ¶ Oahpestiddje gáhtum ¶ Vásse bierjjedagá bivddin 19.700 tånna sildájs Vuona merragátte ålggolin dajs sildájs ma li jådon Vestasjjæggáj, ja aj Divtasvuodnaj. Dát merkaj dán jage lij rek ållo sildájs, valla Elmar Andersen ij huoman jáhke nav ållo silldá Divtasvuodnaj boahtá. ¶ -Dat silldá mij dåjt jagijt lij dagu oahpestiddje ja gávnadij Divtasvuodnaj, la gáhtum. Dajna e desti sildá vuodnasåhkkijda boade dagu dåjt jagijt. Silldá dal boahtá, valla ij nav bierkkán, subtsas Elmar Andersen guhti huoman doajvvu sujna l boasstot. -Dálla l má játti hadde allak, ja dajna l aj mávsánis játtiv guollit, javllá sån. ¶ Nuorev biejssti ¶ Elmar Andersenan ij la vanntsa majna iesj sildáv máhttá bivddet, ja ij la ga sujna loahpe. Andersen bivddá dåssju viermij, ja jáddi, sájdde ja háhka l dal sunji ávkken. Andersen la akta gålmåt guollárijs guhti l Ájluovtagáddáj báhtsám. Åvbdebut lidjin ienep guollára ja ienep vantsa. Andersena mielas ælla desti saje dakkár smávep vantsajda. Jus galga guollimis viessot, de hæhttu stuorra hávsaj guollidit. Valla stuorra hávsa aj nuorev biejssti. ¶ -Aktak e galga munji subtsastit da stuorra hávsa e nuorev ja muv viessomlájbev biejste. Muv lágátjijda ælla desti saje. Stuorra hávsa båhti dájt gártjes vuodnasåhkkijt rábastittjat. Ja mij de midjij báhtsá? Dárkestiddje e nagá, jali e rat máhte dárkestit divna vantsajt. Juska e oattjo ienebut gå 90 sláhpe tjiekñalis nuohtij guollit, de huoman adni tjiekñalap nuohtijt. Ja dav de náhki tjiehkat, jali soajttá aj muttijn dárkestiddje dåbddi dajt skelmajt. Dajna de bessi. Ij la val nuorre massta dåhkki dåssju goajvvot. De ruvva nåhkå. Hæhttup tjáppagit guollit, subtsas Andersen hálvva suhton. ¶ Diesel aj divrrum ¶ Andersen la vásedam buorep ájgijt, ja doajvvu ij væráp sjatta gå dálla. -Eventyjrra l dal stuorra guolijt oadtjot, ja riek edna guolev, ja doajvov ájn oattjov moadda jage nuoren suhkat. Diesel la aj divrrum, ja baláv ájn vil hadde lassán. Jus vil ráddidus dieselhattev laset, ij la desti dåhkkidahtte dagu munji guollimis viessot, javllá Elmar Andersen mañutjissaj. ¶ http://lul.skrivebua.no la næhttabájke adræssa jus sidá julevsámegiellaj tjállet Nordlánda fylkkagirjjevuorká fálaldagán nuorajda. Næhttabielle l dåssju dárogiellaj dálátjij doajmmam, valla dálla de dåhkki julevsámegiellaj aj dan bielen tjállet. Gasskavahko rabáduváj Skrivebua oarjjel-, nuortak- ja julevsábmáj, ja dajna l aj sámegielagijda máhttelis ietjasa giellaj tjállet. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ -Giella l ájnas oasse identitehtas, ja ájnas la aj sámegielav tjalmostit. De esski jáhkáv nahkap båktet berustimev sámegiellaj nav vaj ulmutja sihti sámegielav oahppat. Giella l aj viehkken kultuvrradádjadussaj, ja nav de vat buktá gierddisvuodav sámevuohtaj. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Tor Magne Berg la virgen Divtasvuona suohkanin sámegielav åvdedit. Vuorkkágåvvå. ¶ Dáv javllá Divtasvuona suohkana ådåvirggájbiejadum ”sámegielak” Tor Magne Berg. Berg ij la stuoves virgen suohkanin, valla bálkkidum javlajda prosjæktabarggen guhti galggá gielladåjmajt ævtodit ja giellaplánav dahkat. ¶ Duodden aj galggá ållit suohkana ietjas varresvuodatærmmaprosjevtav majna dån jage álggin. ¶ Divtasvuona suohkan la ådådjagij rájes oasse Sámedikke sámegielaháldadusá guovlos. Sámedigge l Divtasvuona suohkanij juollodam badjelasj 2 millijåvnå kråvnå dán vuostasj jahkáj. Suohkan la åhtsåm giellakonsulentav, valla aktak ælla virggáj biejaduvvam. Tor Magne Berg la virgen prosjæktabarggen guhti galggá ævtodit dåjmajt ja sámegieladåjmajt jåhtuj oadtot suohkanin. ¶ Tor Magne Berg la Stuorravuonas Unjárga suohkanis Finmarkon. Sujna l nuortakgiella iednegiellan, valla oahppam la, ja hárjjánam julevsámegiellaj badjelasj niellja jage. Berg oahpástuváj julevsámegielajn ”Sámásta”-prosjevta tjadá. -Mån lidjiv nav vuorbálasj gå bessiv Anders Nystø-rávgge ja Sigmund Johnsena siegen barggat konsulænntan sunnu kurssagirjjerájdon ”Sámásta”, ja maññáj aj viehkketjállen Andersa siegen dan sæmmi prosjevtan. Dan prosjevta tjadá oahpástuvviv aj Andersijn guhti lij riek buorre ulmusj, ja riek tjiehpes ja vissjalis giellabargge. Anders Nystø la sáñardahtte persåvnålattjat, ja aj sáñardahtte giellatjiehppen, subtsas Tor Magne Berg gut vilá la ”Sámásta”-prosjevtajn barggamin. Dálla l iesj tjállen. ¶ Gåktu ”validit” ¶ Tor Magne Bergan li moadda ájádusá gåktu sámegielav åvdedit ja åvddånahttet suohkana systema tjadá. Sån la dåssju guokta vahko rádehuodnahin Gásluovtan barggam, valla la juo háhppidam sámegielajn barggagoahtet, ja aj vehik ájádallat gåktu galggá dán bargguj ”validit”. -Gatjálvis la munji boahtám gåktu galggá barggagoahtet, ja gåhtjoduvvam lav dåjmajt ævtodit. Dåjmajt viertti ruvvaláhkáj jåhtuj oadtjot, valla huoman viertti ”suojmma” barggat nav vaj ássje láddá madi barggá. Muv vuostasj barggo la dal ævtodit dåjmajt giela hárráj, ja dåjmajt jåhtuj oadtjot nav vaj sámegiella tjalmot suohkanin. Mån vuojnáv guovtegielakprosjevtajda, ja dåbmaris dåjmajda dagu galbajt uvsajda ja rahtebællájda åttjudit. Duodden galgav aj gærggat varresvuodatærmmaprosjevtajn majna dån jage álggin, subtsas Tor Magne Berg ja ávvus gå la dákkár geldulasj virggáj biejadum. ¶ Ij la ”várálasj” ¶ Berga mielas la galle hásstalusájs, ja galle bargojs gå sámegielav galggá jåhtuj oadtjot suohkana systeman. -Sidáv vuosedit sámegiella ij la ”várálasj”. Sidáv aj oadtjot gielav suohkana háldadusán dåjmatjit nav vaj bæjválattjat gullu, ja nav vaj sjaddá luondulasj sámegielav gullat ja vuojnnet. Sidáv dåjmajt jåhtuj oadtjot dat giellaviddjuris mij la dálla suohkana systeman. Dajna de muv mielas vierttiv suohkana åssudagájt lagábut gæhttjat, ja aj makta li sámegialaga suohkana barggij gaskan ja gånnå guhtik barggi, javllá Tor Magne Berg. ¶ Divtasvuona suohkana vuostasj giellaprosjæktabargge ájádallá guhkesájggásattjat, valla vuojnná aj dárbov bargguj mij gielav åvdet ruvva láhkáj. Sån sihtá dåjmajt ruvvaláhkáj jåhtuj oadtjot, dåjmajt ma vaddi miehtemielak vájkkudusájt. -Mån lav buoragit vuosstáj váldedum dán ájnas ja miellagiddavasj bargguj, javllá Divtasvuona suohkana sámegiellaåvdediddje ¶ Árran – julevsáme guovdásj Ájluovtan la oasse Nordlánda fylkkasuohkana nammadusás mij galggá rádijt vaddet Nordlánda bieles mij guosská nuorttalijguovlo åvdedibmáj. Norsk kortversjon ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Nordlándan la ham buorre máhttelisvuoda nuorttalijguovllopolitihkan. Tone Finnesen, guhti la Árrana stivrranjunnjusj, la válljidum dán nammadussaj. Akta åvdedimsuorgijs le dutkam ja åvddånahttem. ¶ Gietjav máno l gållåm dallutjis gå Divtasvuona suohkan sáme giellaháldadusguovlluj oassálastij, ja vijmak la suohkan ulmutjav åhtsåmin guhti galggá suohkana sámegielaássjij barggat. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Boahtte dijstaga la åhtsåmájgge jus ájgo dan virggáj åhtsåt. Giellakonsulænnta tjanáduvvá suohkana serviceåssudahkaj. Gå suohkan la nav gådnam, ájggu Kultuvrradepartemænnta rapportav Divtasvuona suohkanis ádnot man guhkás li boahtám bargujn mij guosská sámegielaháldadusguovlujn. Divtasvuona suohkan sáme giellaháldadusguovlluj ådåjagij rájes oassálasstij, valla departementa mielas la suohkan ilá mælggadav gådnam åvdås gå sámegielaga ietjasa gielav oadtju almmulattjat suohkana háldadusán adnet. Dajna de departemænnta sihtá diehtet man guhkas suohkan la giellaplánaj boahtám. ¶ Departemænnta aj ájggu suohkana bargov maññela snivva tjuovvot. ¶ Jørgen Kintel, Mathias Mikkelsen ja Nils Heika Andersen gudi oassálasstin NRK-gilppusin ”Diedá gus?” ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dát lij vidát jage rájdon gå Ájluovta skåvllå l oassálasstemin ”Diedá gus?”-gilppusij mij ásaduvvá NRK Sámerádios. Vásse duorastagá lidjin gålmmå oahppe mikrofåvnåj åvdån, ja gulldalidje ællim rat dudálattja gå sátta lij dåssju nuorttasámegiellaj. Oassálasste ettjin rijba vuostasj gierde, ja sijáj mielas lij giella aj muhte rádjáj sivvan dasi. ¶ -Ejma dádjada rat divna majt prográmmajådediddje ja duobbmár giehtojga gå dåssju nuorttasámev hålajga, javlli oassálasste Nils Heika Andersen, Jørgen Kintel ja Mathias Mikkelsen. ¶ Nils Heika Andersen jáhkká avtan ja vájbi guovten gatjálvisán lij ållu buorebut mannat jus lidjin gatjálvisájt oadtjot sæmmi bále gå då nuppe nav vaj ájádallamájgge lij jur sæmmi guhkke divnajn. –Oanes ájgge lij gal muhttijn ájádalátjit dajna gå oattjojma ietjamij giellaj jårggåluvvam esski maññela, javllá sån ja vuornnu sij lij nievres vuojtádalle. – Ij dal dat majdik dagá jus vuojtádalájma. Suohtas lij dal huoman oassálasstet, valla suohttasabbo lij gal jus lijma divna dádjadit. Doajvov boahtte jahkáj la unnán ietjájduvvam, javllá Nils Heika Andersen. ¶ Gålmmå stuorra girje gáptij ja bunadij birra li juo gárvvása, ja oasse dánna lij aj divtasvuonaga siegen, juogu dal modellan, jali kamera duogen, jali prosæktajådeddjen.Lågev biele leksikåvnås li julevsáme gáptij birra, ja Hábmera bunad la aj dajn girjijn. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Bildet: Sara Mikkelsen(9), Mikkel Amma Kuoljok(5), Åshild Jessen, Sylvia Nystø, Ingar Nikolaisen Kuoljok, Aline Mikkelsen, Erling Urheim, Reidun Paulsen ja Tor Erik Paulsen(unna gåvåsj) lij oassálasstám stuorra gáppte- ja bunadleksikåvnnåj. ¶ Gålmmå stuorra girje gáptij ja bunadij birra li juo gárvvása, ja oasse dánna lij aj divtasvuonaga siegen, juogu dal modellan, jali kamera duogen, jali prosæktajådeddjen. ¶ Lågev biele leksikåvnås li julevsáme gáptij birra, ja Hábmera bunad la aj dajn girjijn. ¶ Damms álmmudahka la 3 jage dájna prosjevtajn barggam åvdås gå leksikåvnnå almoduváj moarmesmánon. Ja boados dat bargos sjattaj 3 girje rájdon mij vuoset juohkka lágásj gáptijt ja bunadijt juohkkat guovlos dát mijá guhka rijkas. Dát la vuostasj ålles leksikåvnnå Vuona bunadij ja gáptij birra, ja badjelasj 400 bunada ja gápte lij mañen. Leksikåvnnå vuoset mij gávnnu bunadijs ja gáptijs, gåktu aneduvvi ja aj manen ja gåktu aneduvvin åvddåla. ¶ Moadda girje gáptij ja bunadij birra li almoduvvam, valla dát la vuostasj girjjerájddo gånnå li tjoahkkim gájkka bunadijt ja gáptijt ålles rijkas. ¶ Tjoahkken la birrusij 400 bunada ja gápte dájn gålmåjn girjijn. ¶ Julevsáme gáptij prosjevta jådediddje Aline Mikkelsen la riek ávon gå la vijmak almoduvvam mij la nav snivva dagádum. Ja suv mielas li julevsáme gápte viehka stuorra sajev oadtjum. ¶ -Galla vuojnáv julevsáme gápte li 10 biele oadtjum, valla muv mielas viertti nav ållo liehket jus galggá vehik gáptij birra subtsastit dajna gå gápte birra la nav ållo majt viertti giehttot. Ja dudálasj dal viertti liehket gå dákkár stuorra leksikåvnnå l dagádum gånnå gápte juohkkat guovlos mijá rijkas li viek stuorra sajev oadtjum, javllá bájkálasj prosjæktajådediddje Aline Mikkelsen. ¶ Hábmera bunad la aj dán leksikåvnån, ja gålmmå biele li nissuna ja ålmmå bunada birra Hábmeris. ¶ Jus sidá dáj bunadij ja julevsáme gáptij birra låhkåt la máhttelis gatjádit juogu dal girjjevuorkán, jali girjijt rávvit girjjeoassásis jali almmudagás. ¶ -Dát leksikåvnnå ij gávnnu juohkka oassásin, valla dåhkki dal aj almmudagás rávvit, subtsas redáktørra Halvard Vik Damms almmudagán. ¶ Vuostasj prienntim, 5000 girje, la almmudahka vuobddám, valla ådå girje lij juo prienntiduvvam. ¶ Anne Kalstad Mikkelsen Árrana dávvervuorkán sihtá ulmutjijt tjoahkkit seminárraj gånå ritualaj birra ságastuvvá. Seminárra l gålgådismáno 10. biejve. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ “Gierkkamis hávddáj” la seminára namma mij Árranin ásaduvvá gålgådismáno 10. biejve. Seminárra l ritualaj birra, ja la oassen stuodavuosádusá åvddåbargos. Vuosádus mij ruvvaláhkáj Árranin sjaddá la iellema iesjguhtiklágásj rituálaj ja dijdaj birra duola dagu riegádime ja gástadime birra, skallujlåhkåma birra, ja váldaj ja jábmema birra. Rituála li vuoge ájnegis ulmutja viessomájgev mujttádahttet ja hábmedit, valla aj fámiljaj ja sebrudahkaj. ¶ -Mañemus lahkke oasse stuodavuosádusás la ållu álgon. Dajna de gåhttjop seminárraj mij galggá gåvvidit dáv boahtte vuosádusáv. Dáv vuosádusáv lip gåhttjum “Gierggamis hávddáj” , ja seminárra l åvddåbarggo vaj galggap ietjama ájádusájt dán vuosádusá birra tjuovggistit, subtsas Anne Kalstad Mikkelsen Árrana dávvervuorkán. ¶ Árran sihtá dájna vuosádusájn tjalmostit “sisñelasj gielav” , dav ájádusværáldav massta ulmutja li oase, ja hásstalus la dal Árranij dakkár vuosádusáv dahkat. ¶ -Mijá gaskan li dal moadda dijda ja rituála dat rájes gå mánná riegát ja gå namáv galggá oadtjot, gitta jábmemij ja hávddádibmáj. Dajna lip gåhttjum buoremus guoradallijt diehki Árranij giehtotjit dákkár ássjij birra. Ja mån lav mihá gå lip aj nahkam oadtjot buoremus guoradallev gadnihij ja sájvaj birra diehki. Mån lav sihkar dát sjaddá buorre ja ávkálasj seminárra, subtsas Kalstad-Mikkelsen. ¶ Ja vuosádus galggá boahtteájge dievddet lahkke tjællárav Árrana dávvervuorkán. ¶ Dájna lahkanimijn sihtá Árrana dávvervuorkká vuosádusá baktu dættodit vuojññalasj oasev kultuvras. -Gatjálvisáv mav sihtap vásstedit ij la massta viessop, ájnat man åvdås viessop. Ulmusj la guovdátjin ja dávvera ma galggi vuosádussaj, aneduvvi viehkken sissñálasj duohtavuodadádjadusáv åvddån buktet, javlá Kalstad Mikkelsen. ¶ Dajna gå Divtasvuona suohkan la sáme giellaháldadusguovlluj boahtám, la aj Nordlánda fylkkasuohkan mañen. Dajna åhtså fylkkasuohkan giellakonsulentav gut virggáj galggá biejaduvvat dán dálve. Barggosadje l fylkkahuodnahin Bådødjon, valla fylkkasuohkan árvustallá kåntåvråv Árranij biedjat. Åhtsåmájgge dán virggáj la mañemus biejve dán mánon. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Fylkkadigge le mierredam 3-jahkásasj julevsáme joarkkaskåvllåfálaldagáv Knut Hamsun Joarkkaskåvllåj ásadit. Gåsi galggá ásaduvvat le geldulasj, Ájluoktaj jali Oppájddáj. Fylkkaráde dav maŋep bierjjedagá mierret. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Fálaldahka media ja guládallamåhpadus boahtte skåvllåjages, 2008/09. ¶ - Dát le sierralágásj ja geldulasj fálaldahka. Mij lip vuostatja Vuonan, ja nav guhkás gå mån diedáv ålles Nuorttakálohtan, gudi sáme álmmugij dáv fállap. Nordlánda fylkkasuohkan le viehka buoragit barggam gå dáv nagádi, javllá prosjæktajådediddje Knut Hamsun js’an, Sven Asbjørn Korneliussen. ¶ Skåvllå la åhpadiddjevirgijt almodam, åhtsi máhtudagáv julevsámegielan, ja aj fáhkamáhtudagáv mediaguládallamin, mediabuvtadibmen ja mediahábmidibmen- ja mediaåvddånbuktemvuogen. - Ájggomus le aktisasjfágajt julevsámegielan åhpadit, valla hásstalus sjaddá åhpadiddjijt gávnnat gejna li giella- ja aj fáhkamáhtudagá. Fálaldagá baktu oahppe oadtju oahppomáhtudagáv gålmåjn jagijn skåvlån, jali máhtti fáhkagirjev gåvvididdjen, mediahábmididdjen jali mediagrafihkkárin válldet, subtsas Korneliussen. ¶ Fylkkadigge le mærrádusá baktu gájbbedam Sámedigge viehket máhtudagájn ja dårjajn dárbulasj oahppamnævojt åvddånahtátjit, gå dat la stáhta åvdåsvásstádus. Oahppamnævo aktisasjfágajda juo muhtem mærráj gávnnuji, valla vájlluji programfágajda ja hæhttuji dagáduvvat. - Lip åhtsåm Sámedikkes guokta ållesvirgijt oahppamnævojt dagátjit, javllá Árrana direktørra Filip Mikkelsen. Duoddis åtsådallam li gå bargge gejna juo li ålles virge dákkir prosjevtajn galggi barggat de e rat vuorbástuvá. - Ep ham ållu vuodos hæhttu álgget, ja jáhkkep jårggålibme dálásj oahppoplánas máhttá tjoavdos liehket, javllá Árran-direktørra. ¶ Fálaldahka Nuortta-Sálton galggá åvdeduvvat Sámedikke prinsihpaj ja njuolgadusáj milta sáme álmmuga joarkkaskåvlå åhpadusá gáktuj. Fálaldagán vuodo galggá liehket julevsámegiella ja kultuvrra, ja vuostatjin bisodit sáme sebrudagá máhtudahkdárbov. Galggá liehket sadje 15 oahppijda, aktan oahppomáhttelisvuodajn ållessjattugijda. Åhpadus le åvdemusát sidjij gænna le julevsámegiella skåvlån – valla le sadje iehtjádijda gudi sihti mediav ja guládallamav oahppat – jus sæmmi bále sámegielav oahppi. - Julevsáme guovllo svieriga bielen le aj oasse mijá ulmmejuohkusis, javllá Sven Asbjørn Korneliussen. Åhpadibme le aj rabás oahppijda nuortta- ja oarjjesámegielajn vuostasjgiellan, jus ekonomalasj ressursaj hiehpá. ¶ Vuojnnet oajbbom le Ájluovta ja Oppájde gaskan gå sáhka l gåsi skåvllåfálaldagáv ásadit. Sáme birás Árranin dættot siján le juo infrastruktuvrra, teknihkalasj vædtsaga ja sierraláhkáj fáhkabirás, ja aj Sámi Radio le sæmmi guovdátjin. - Miján li stuorra hásstalusá mijá guovlon ja sihtap sáme nuorajt rekrutterit ja alodit sijáv vuodoåhpadusáv moatten suorgen válldet, ja dákkir rekrutterimprosessan le ájnas fálaldahka sáme birrasij ásaduvvá, oajvvát Filip Mikkelsen. Oajvveskåvlå vuodosávadus le dáv ådå åhpadusfálaldagáv Oppájddáj ásadit, ja skåvlå oahppijráde dav doarjju, jáhkki sirádibme oahppijs le vuorbedis oahppijda ja skåvllåbirrasij. ¶ Knut Hamsun Joarkkaskåvllå le álgon prosjekterim gållobudsjehtajn avta milijåvnå kråvnnåj, gånnå 500 000 le teknihkalasj infrastruktuvra åvdedibmáj. Gåsi ådå åhpadusfálaldahka ásaduvvá, fylkkaráden mierreduvvá 14. biejve javllamánon. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Oassevállde TV-prográmman 71° nord båhtin vuolus Tjierrekluoktaj. Gåro bielen prográmmajådediddje Tom Stiansen. Gåvvå l TV-prográmmas. ¶ Dán jagásj 71° nord-prográmman TV-Norgin lij aj oasse Divtasvuonas. Dáhpádus mánnodagá lij gå oassevállde mannin váttse Vuodnabadás Tjierrekluoktaj. ¶ Norsk kortversjon /Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Vuodnabadás mannin da gietjav oassevállde Sájvvajávrráj(Vuodnabatjávrráj). Jávrev ”suhkin” miehtáj gårvudagá nanna majt ietja dahkin dajs dárbbagijs majt guoddin. Jávre skåhpes gállin juovaj gitta Ávtjejávrráj. Dassta vat máhttsin ruoptus, ja mannin bálggá milta gitta Kanåvnnåj gånnå aj idjadin. Biejvet maññela galggin Tjierrekluoktaj jåvsådit. Åvdås gå nav guhkás båhtin, tjádjánin gitta Svieriga rijkkarádjáj. Ja vuostasj bále 71° nord-prográmmajn lidjin oassevállde ietjá rijkkaj jåvsådam. ¶ Jåvsådin gåjt Tjierrekluoktaj åvddål ájggemiere, ja dajna lij vuojtto bessat Stetinda hotellan Gásluovtan bullarlávkan tjåhkudallat, ja njálga biebmojt bårråt. ¶ Giella Fábmo. Kaia Kalstada girjje le oadtjum namáv “Giella Fábmo” mij le dárogiellaj språkmakt. – Giela tjadá diedojt oadtjop ja vaddep. Gielajn birrusav bájnedip. Giella le fábmo, tjielggi sån girje namáv. ¶ Kaia Kalstad le viggam julevsáme gielav åvdedit ålles ållessjattuk iellemin. 72 jagágin le esski julevsámegiellaj oahppogirjev almodam. Girjje mij le oahppijda nælját dásen gejna le julevsámegiella vuostasjgiellan le vargga 200 biele stuorre. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ - Lev moadda tevsta dáro- ja nuorttasámegielas jårggålam. Diedá midja åhpadiddje tevstajt luojkadit dagu garjá, tjajmát Kalstad. ¶ Guokta jage li juo vássám dat rájes gå mánusav Báhko girjjealmmudahkaj julevsáme guovdátjin Árranin rájaj. ¶ - Girjjealmmudahka le ájgev gållådam girjjáj tjuorggasijt tjuorggat åvddål gå almoduváj. Båhtusijn lev gal dudálasj, javllá Kaia Kalstad. Vuostasj Sån lij vuostasj åhpadiddje Divtasvuonan gænna lej sámegiella fáhkan tijmmaplánan. Kalstad åhpadij sámegielan nubbegiellan Gásluovta skåvlån. ¶ Árrat vuojnij dav stuorra dárbov oahppamnævojs oahppijda gudi julevsámegielav oahppin. Dan diehti sån ja ietjá sámegielaåhpadiddje li asstoájgen oahppamnævojt dárogielas sámegiellaj jårggålam. Kalstad aj oassálastij gå Ådå testamentav julevsámegiellaj jårggålin ja vuodoskåvlå sáme oahppaplána hábbmimin. Duodden lij aj ájras Sáme åhpadusráden gáktsa jage. Lájtádaláj ¶ - Julevsámegiella le ietjam iednegiella ja dan diehti berustav dassta. Gå sámegielan åhpadahttjájiv de ællim oahppamnævo, lidjin dåssju ietjam gieda ja åtgalla plakáhta. Ållu buorre le gå dálásj sáme nuora ietjas iednegielav sihti ságastit. Muv máná bajássjaddin 60- ja 70-jagijn. Sij lidjin dajs gudi åhpadimev sámegielan nubbegiellan vuostatjin oadtjun. Gájgodin muvva gå ittjiv sámegielav mánná rájes juo sidjij åhpada, subtsas Kalstad. - Man diehti ittji dav dagá? - Dalloj pedagoga javllin máná ettjin buvte ienep gå avtav gielav ájgen oahppat. Dalloj lij dárojduhttem ájádallamvuohke, dættot sån. ¶ Nuorran lij Kalstad sadjásasj åhpadiddje Måsken, åbbå sáme sebrudahka. - Uddniga skámádav gå månnå sáme skåvlån sáme sebrudagán dåssju dárogiellaj åhpadiv. Oahppe hæhttujin munji dárustit jus vásstádusáv galggin oadtjot. Dat vilá vájmonam dæddal. Dalloj iv lim rat gåhtsevasj sámegiela iesjárvo hárráj ja majt dat merkaj sámijda. Sáhka le iesjdåbdo birra. Gå ij besa ietjas vuojnojt åvddånbuktet ietjasa gielajn, ájnat gielajn mav ij buvte, de ij ålles ulmutjin dåbdå, javllá Kaia Kalstad. ¶ Ådåvirggájbiejaduvvam NRK-journalista Sander Andersen ja Harrieth Aira. ¶ Vehi journalistihkka, ållo teknihkka... Harrieth Aira ja Sander Andersen libá dájt mañemus vahkojt bæssátjij åvddåla NRK Sáme Radio oajvvekåntåvrån Kárásjjågån barggamin, gånnå libá oahppamin ja oahpásmuvvamin ådå virgijda. Dáppe ådåvirggájbiejadum journalistaguovtes galggaba gárveduvvat NRK’a doajmmalasedibmáj Divtasvuonan. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Tæksta: Børge Strandskog. Jårggålibme: Lars Th. Kintel ¶ Bájkálasj kåntåvrra Ájluovtan le oadtjum ienep kåntåvrrå- ja studiosajev, guovte gierde ienep bargge ja galggá buvtadit jienav ja aj gåvåjt. Dát le oassen Sámeradio doajmmalasedimes julevsáme- ja oarjjelsámegiela guovlon. Lågev jage lip juo dal doajmmam ja ep la dåjmav lasedam, valla dálla le dal muddo dåjmav lasedit, javllá ådåsdåjmadiddje Ravdna Buljo. ¶ Juo vuoratjismáno 2. biejve galggaba dá guokta ådåvirggájbiejadum journalista Harrieth Aira (45) ja Sander Andersen (47) vuostasj radiosáddagav sáddit «ådå» studios Ájluovtas. Bæssátjij maññela lip gárvvása sádditjit radio- ja TV-ássje julevsáme guovlos. Dát buktá ådå ja stuoráp berustimev dán guovlluj Sáltoduoddaris oarjját gitta Bálágij nuorttan, ja aj Jielleváre ja Jåhkåmåhke guovlojda Svieriga bielen. ¶ - Duodden julevsáme radioådåsijda ma guokti vahkkuj sáddiduvvi galggaba dá guovtes Ájluovtan mañenagi buvtadit ådås- ja reportasjaássjijt aktisasj nuorttarijkalasj sáme TV-ådåsijda «Oddasat» , subtsas Buljo. ¶ Harrieth Aira bådij journalisstavirggáj bargos Sámedikken (Árranin) ja dát le vuostasj bále sån journalisstan barggá. Sander Andersen le juo måttijt jagijt journalisstan barggam Bájkkeavijsa Nuortta-Sálton gånnå vásstedij avijsa sáme biele åvdås. Sån galggá dal vásstedit TV-oase åvdås dåjman bájkálasj kåntåvrån Ájluovtan. ¶ Dálla bæssátjij åvddåla libá NRK-journalistaguovtes NRK Sáme Radion Kárásjjågån nágin vahkov, oahppamin ja oahpásmuvvamin ådå virgijda. ¶ -Råhtto ja dertjestibme le galla årrum. Vehi journalistihkka ja ållo teknihkka – ja guhka barggobiejve. Ja dálla dal kamerakurssaj álggin, subtsas Sander Andersen. Aira-guoktájn libá juo tjadádam dajt hásstalusájt ja ássjijt ma sjaddi vuodon dåjmajda Ájluovtan. Duodden radio- ja TV-buvtadibmáj galggaba aj tæksta-TV’av ja internehtabielev vuorodit ja jådedit. ¶ Dássta dal sjaddá moatte láhkáj ådå mediaárggabiejvve Nuortta-Sálton, jáhkká Sander Andersen. Dav jáhkká aj ådåsdåjmadiddje Ravdna Buljo. ¶ - Julevsáme guovllo ienebuv vuojnnusij boahtá. TV le fábmogis medium, javllá sån - ja javllá TV-buvtadime ma Divtas-vuonan buvtaduvvi soajtti moatten aktijvuodan aj hiehpat NRK Nordlánda sáddagijda. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Lars Th. Kintel ¶ - Ájádus le guokta julevsáme magasijna aktan gullevasj jiednafálaldagájn almodit. Akta magasijnna le mánájda, ja nubbe magasijnna le gájka iehtjádijda. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dav javllá Lars Theodor Kintel, guhti ájggu julevsáme mediagoadev Ájluoktaj ásadit. Kintela milta galggá “ållessjattukmágásijnna” liehket 35-40 bællásasj ja niellji jahkáj almoduvvat. “Mánájmagasijnna” galggá aj niellji jahkáj almoduvvat, valla danna gal e galga sæmmi ållo biele juohkka almodusán. Ulmmejuogos le juohkkahasj guhti julevsámegielav låhkåt buktá. Ulmmeguovllo navti sjaddá julevsáme guovllo, aj Svierigin. Viddnudahkaásadiddje dádjat magasijnajn sjaddá ráddjidum låhkkelåhko, valla jus julevsámegielan galggá boahtteájgge, de dákkir dåjma hæhttuji tjadáduvvat. Giela stáhtus aj laseduvvá, navti ihkap ienebuv sihti dav oahppat, miejnni Kintel. ¶ Mediagoahte Ájluovtan aj ájggu jiednafálaldagáv buvtadit, mij jáhkedahtte le sierraláhkáj ájnas vuorrasap sámijda. ¶ - Moattes sijás dåssju sámegielav njálmálattjat bukti, ja e tjállet jali låhkåt buvte. Mánájda sjaddá aj suohttasabbo ja måvtåstuhtte gulldalit ienni gå låhkåt, miejnni Kintel guhti jáhkká dát fálaldahka åvddånbuvteduvvá bájkálasj radio, næhttaradioa ja cd:aj baktu ma magasijnajt tjuovvu. Magasijnna galggá tjuovvot sæmmi vuogev gå Bájkkeavijssa Nuortta-Sállto, gånnå dåjmadusá tjállusa tjáleduvvi julevsámegiellaj, tjoahkkájgessusijn dárogiellaj. ¶ Jáhkedahtte mediagoade ásadimes båhti 5 jahkevirge dåjmadussaj. Lars Th. Kintel sávvá mediagoahte Árrana lahka ásaduvvá, váj le dan giellabirrusin. Gå Nordlánda fylkkasuohkan dálla le mierredam sáme joarkkaskåvllåfálaldagáv media ja guládallamin Knut Hamsun js:aj Ájluoktaj ásadit, de le dat stuorra ávkken plánidum ásadibmáj. Ráddnávuohta skåvllåfálaldagájn soajttá vaddet hárjjidallamsajijt oahppijda, ja ihkap ienep åhttse skåvllåj, miejnni Kintel. ¶ Sån jáhkká almodit guokta iesjgeŋgalágásj magasijna avta ja sæmmi dåjmadusán vaddá ájnas aktisasjdoajmmavájkkudusájt. Máhttelis le duola dagu sámegielak typografav/grafalasj hábbmididdjev ålles virggáj biedjat. Ja gå jáhkedahtte ienemusát nuora virggáj biejaduvvi, de le prosjekta aj nuorajdoajmma. ¶ - Le stuorra vánesvuohta formálalasj máhtudagás journalistihkan julevsáme birrasin, valla aktan ådå skåvllåfálaldagájn de soajttá ásadibme Ájluovtan nuorajt journalisstavirggáj giesset, sávat Lars Th. Kintel. ¶ Ájluovta mediagoade dábálasj doajmmagålo li merustaláduvvam 2 milijåvnåjda jahkáj, ja gåjt álggodásen ájádaláduvvá dáv ruhtadit 1 milijåvnåjn Sámedikkes ja Nordlánda fylkasuohkanis ja Divtasvuona suohkanis guhtik bielle millijåvnåjn. Divtasvuona suohkan máhttá biednigijt guovtegielakvuodaruhtadårjas viedtjat. Maŋenagi le ájggomus ruhtadimev stuoves ruhtadårjajn Sámedikke budsjehtas ja/jali EU-rudáj baktu oadtjot. ¶ - Álggodásen le dát prosjækta Vuona bielen, valla le almma máhttelisvuohta vijdedit julevsáme guovlojda Svieriga bielen, subtsas Kintel, gudi ruhtadårjav åhtså Divtasvuona suohkanis, Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes álggoprosjæktaj gånnå juohkkahasj sijás galggá gålmadisáv gålojs mákset, 27.000 kråvnå. Rádádallamviddnudahka Geelmyden.Kiese galggá álggoprosjekterimav dåjmadit, ålles budsjehtta le 81.000 kråvnå. ¶ - Jáhkáv ásadus sjaddá viehkken julevsámegiela boahtteájgev bisodittjat. Dán aktijvuodan le ájnas konstruktijvalasj ja buorre dåjmaj boahtte jagijn. Mediagoahte Ájluovtan sjaddá dákkir buorre dåjmma, oajvvat Lars Th. Kintel. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Idar Kintel ¶ GÅHTTJU Mihttsamára ávudallamij. Drag Aktivitet ja gårobieles: Thorstein Solstrøm, Ingrid Kintel ja Inge Olsen gåhttju nuorajt, 16 jagágijt ja vuorrasappojt hávsskudalátjit ja suohtastalátjit Ájláddáj Mihttsamára. ¶ Sávvi buorre dálgev, dåjmajt ja 30-40 nuora guhti oassálassti. Mihttsamára galggi Ájlátten suohtastallat volleybállujn, paintbállujn, gilppusij, ståhkusij ja njálga biebmoj. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Organisasjåvnnå “Drag Aktivitet” tjadát dáv ásadimev, ja oadtjum li biednikdårjav moattet guovlos majna dáv tjadádi. Nordlánnda fylkkasuohkan ja Frifond li rudájt juollodam. Dát ásadus gånnå e galga mahkkirak juhkusa (alkohol) gullu divna nuorajdi, ij la dåssju sáme nuorajda nav gåktu ávijsajn la tjáledum. ¶ -Divna guhti li 16 jagága ja vuorrasappo bessi oassálasstet, ja ij la ga dárbbo diededit åvddål gå boadá. Vuorddep åvdemusát nuorajt mijá bájkes, valla jus Hábmelnuora båhti de ep rája sijáv, tjajmát Inge Olsen. Ingrid Kintela, Simon Paulsena ja Thorstein Solstrøma siegen le sån ásaduskomitéan. Vierttiji aj viehkev oadtjot ietjá nuorajs guhti gulluji Drag Aktivitehttaj, vaj bessi tjadádit dáv biejvev Ájlátten. ¶ Ienemus oasse dåjmajs galggá liehket dannák Ájlát fiervvágátten, gånnå l stuor giedde. Dánna l partytællta ja dållå gånnå máhtti biebmojt basset, ja gånnå ståhki ja gilpustalli. Volleybállojalgga mij la sáddujs dagádum le dannák rahtebællán. Dajna nuora Drag Aktivitehtan dijmmá barggin, ja álu anon la. Mihttsamára aj galggi danna volleybállov spellat. Paintbállo l aj sierraláhkáj doajmma majt nuora berusti. Ásadiddjijn li ietjajnis vædtsaga ja bagádalle. Almulasj doarjjaga dahki vaj máhtti tjadádit dáv biejvev, ja danen e aktak dárbaha mákset dán oassálasstemij Ájlátten. ¶ -Ja e ga aktak dárbaha biebmojs mákset iehkedis. Dánna oattjo bårråt gallánibmáj, subtsasti Ingrid Kintel, Thorstein Solstrøm ja Inge Olsen – ja diedon doajvvu buorre dálkev dan biejve. Hávsskedabbo l. Valla jus nievres dálkijn boahtá, de la miján ietjá tjåvddusa. ¶ - Vuordatjip tjáhpa dálkev, ållo nuorajt ja hávsskes biejvev. Ájládde l sadje nuorajdi Mihttsamára, subtsasti dá gålmmå ásadiddje. ¶ Árran le aktisattjat barggagoahtám allaskåvlåjn Bådåddjon ja Scott Polar Research Institutajn Cambridgan Englandan. Boados dássta sjaddá guoradallaminstituhtta nuorttaguovloåhpadussaj mij ásaduvvá Árranij Ájluoktaj. Navti ienep barggosaje ja duodde dåjma julevsáme guovdátjij båhti. Boahtteájggáj galggá Árran guoradallamdahkamusájt válldet almulasjvuoda åvdås ja ájnas dahkamusguoradallamijt æládusiellemij. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sjiehtadus allaskåvlåjn Bådådjon vuollájtjáleduváj vásse bierjjedagá, aktisasjbarggo ieññilsk instituhtajn bæssátjij åvddåla. ¶ - Dát le ájnas midjij. Dálla máhttep máhtudagáv ja máhtukvuodav buoredit, ja guoradallaminstituhttan nuorttaguov-loåhpadussaj sjaddat. Navti Árran sjaddá sierralágásj máhtudagáv åvddånahttet gå álggoálmmuga birra le sáhka, subtsas Árrana direktørra, Filip Mikkelsen. ¶ Háldadimvásstádus ¶ Árran-direktørra subtsas li moadda jage juo gæhttjalam guoradallamav julevsáme guovdátjij ásadit. ¶ - Åvdedibme nuorttaguovlojs le dav máhttelisvuodav vaddám majt lip vuorddám. Árran le juo koordinator sáme institusjåvnåjda nuorttaguovllo-bargon. Sihtap ietja háldadimvásstádusáv guoradallaminstituhtas, valla hæhttup ietjama tjadnat ásadum guoradallaminstitusjåvnnåj mij fágalasj åvdåsvásstádusáv válldá. Dav dåssju allaskåvlå ja universitehta máhtti dahkat, dættot Mikkelsen. ¶ - Sjiehtadus allaskåvlåjn Bådådjon merkaj mij dal formálalattjat máhttep guoradallambargoj álgget ja máhttep Vuona guoradallamrádes rudájt åhtsåt. ¶ Máhtudagáv nannit ¶ Bæssátjij åvddåla lidjin åvdåstiddje Árranis Cambridgan Englandan gånnå Scott Polar Research Instituhtajn aktisasjbarggosjiehtadusáv dahkin. Instituhtta le dajs åvdemusájs væráldin mij guosská nuorttaguovllo-gatjálvisájda. Aktisasjbarggo Árrana ja duon máhtulasj Ieññilsk institusjåvnå gaskan sjaddá dáhpáduvvat guovte suorgen. ¶ - Studænntalånudibme sjaddá guovdálasj aktisasjbargon. Studenta Ieññils instituhtas máhtti Divtasvuonan barggat ja studenta Vuonas sæmmi láhkáj Englandan, gå barggi Master- ja doktorgrádaåhpadusáj. Duodden Scott Polar Research Institut sjaddá ájnas leverandørra ja bagádalle mij nanni máhtudagáv mijá lunna, javllá Árran-direktørra – guhti jáhkká aktisasjbarggoprosjækta sjaddá ájnas Árranij ja dájda guovlojda boahtteájggáj, ja mañenagi sjaddi aj moadda allamáhtudak-barggosaje dajda guovlojda. ¶ Rávkká ressursajt ¶ - Hásstalussan sjaddá birrásav nannit. Dat le åvddånahttembarggo mij rávkká sihke almasjlasj ja ekonomalasj ressursajt, ja barggo sjaddá ádjánit. Mikkelsen fylkadikkev Nordlándan diededij aktisasjprosjevta birra åvdep mánnodagá. - Dárbahip vuodoruhtadimev jådedittjat dáv, ja sávav fylkadiggepolitihkkára máhtti mijáv viehkedit bargujn guovdálasj oajvválattjaj gáktuj váj dajt rudájt oadtjop majt dárbahip, hæjttá Filip Mikkelsen. ¶ Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Vuorkágávvá: Sander Andersen ¶ - Dála l muv kontåvrrå, måjut Egil gå vuoset giehta-PC'av ja mobiltelefåvnåv. Dáj barggamnævoj sån gæhppadit tjanát ietjasav viddnudagá næhttaj ja máhttá barggat jur daj sæmmi dahkamusáj maj Kontåvrån Bådådjon bargaj. ¶ - Dálásj teknologijajn le álu avtajt gånnå barga. Duola dagu giesen barggiv hyhton Måsken ja gergadiv fálaldagáv 4,5 millijåvnåjda, agev nehta baktu guládalliv guojmmebarggij Bådådjon ja oasstijn Tråmsån, subtsas Egil Olsen Skálltje. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Udnásj teknologalasj åvddånahttema diehti máhttá bargov sijddaj "válldet" stádajs rabdaguovlojda, ja dat le guhkev juo bækkoduvvam ájnas oassen jus galggá rabdaguovlojda årudagájt tjuottjodit. Dálátjij de li dá årrum dåssju sága. Valla gå gåbdåbádde-internæhtta rabdaguovllo-suohkanijda boahtá, de vuojnnep muhtema máhttelisvuodajt adni ma teknologijav tjuovvu. Sijddaj jåhttåji.... Gájbbádus le diedon ulmutja hæhttuji sihtat sijddaj jåhttåt – ja de galggá mielos barggovadde guhti máhttelisvuodav dasi vaddá. Egil Olsen Skálltjáj ja suv fámilljaj goappátja gájbbádusá ålliduvájga. Fámillja tjavtjan 2006 jådij Divtasvuonas Bådåddjuj, gånnå Egil lij bargov oadtjum rádevadden Umoe IKT'an. Árragiese dán jage de lidjin vat Divtasvuonan. Ja barggo aj tjuovoj. ¶ - Ielvijma ejma la stádaulmutja. Ja årromgålo ja gássjelisvuoda mánájgárddesajijn lijga oassen gå mierredijma sijddaj Ájluoktaj jåhttåt. Dan diehti lij álkke mierredit gå barggovadde dasi máhttelisvuodav vattij, javllá Egil. Giesseloabe åvddåla áhkájnis Peggyijn ja mánnáguoktájn Divtasvuodnaj máhtsij, bielle jage maññela gå stádaårron Bådådjon sjaddin. Umoe IKT le nasjunálalasj viddnudahka, 24 åssudagáj ja 750 barggij. Viddnudahka le álgos oabme IKT-divisjåvnnå Bravidan, mij jagen 2005 Jens Ulltveit-Moe's oasteduváj ja navti oattjoj namáv Umoe IKT. Viddnudahka dálla jådet 1 ½ milliardajda jahkáj, ja rahtjali 100 millijåvnåv båhtusin 2007:n. Viddnudagán li 5 åssudagá Nuortta-Vuonan, Bådådjon, Tråmsån, Harstaden, Måvvån ja dálla aj Ájluovtan! Kontåvrån Ájluovtan le rijkaoassálasj åvdåsvásstádus rádedimes ja vuobddem visualalasj guládallamis, aj videokonferánssan gåhtjoduvvam. Egil Olsen Skálltje ja Umoe IKT AS li serviceguovdátjij Ájluovtan ásadam. ¶ - Dála l muv kontåvrrå, måjut Egil gå vuoset giehta-PC'av ja mobiltelefåvnåv. Dáj barggamnævoj sån gæhppadit tjanát ietjasav viddnudagá næhttaj ja máhttá barggat jur daj sæmmi dahkamusáj maj Kontåvrån Bådådjon bargaj. Danna galla sujna 12 guojmmebargga lidjin, valla Ájluovtan le ållu aktu... ¶ - Muhttijn gal åhtsålav barggobirrasis oassen liehket. Valla manádav Bådådjo kontåvrå milta nagin bále mánon. Ja juohkka mánnodagá li miján videokonferánsa, navti gåjt rijbadav, subtsas. Ja videokonferánsa ja visualalasj kommunikasjåvnnå li jur Egila sierra- ja åvdåsvásstádussuorge. Ásaduskontåvrån Divtasvuonan le aj dan diehti åvdåsvásstádus rádevaddemij ja vuobddemij dan suorgen Nuortta-Vuonan. Dákkir bargujn tjuovvu hálvva ållo manádibme, valla ienemus oasse kontåvrås dagáduvvá serviceguovdátjis Ájluovtan. Umoe IKT'a ja Egil Skálltje oasste li ienemusát unnep ja gasskasasj viddnudagá, ja aj almulasj ásadime. Viddnudagán li sierraláhkáj stuorra oasste varresvuodasuorgen. ¶ - Dát la suorgge sjatto vuolen. Moaddása vuojnni ålov máhtti siesstet jus digitála tjoavddusijt adni. Dåssju gå guovllomedisijnalasj guovdátjijt Finnmárkon ásadi de birrusij 100 millijåvnå sávvi siesstet. Dá guovdátja lij Universitehtaskihppijviessuj Tråmssåj tjanádum, ja tjiehppe máhtti skihpudagáv gávnnat visualalasj guládallama baktu. Navti manno- ja årromgålojt siessti. Návti le aj ájádallamvuohke sáme varresvuodaguovdátja hárráj Ájluovtan, hæjttá Egil Olsen Skálltje. ¶ Biehtsemáno sábme le Mariann Fagernes, Ájluovtas. Sån le 19 jage vuoras ja dan gidá joarkkaskåvlåv ålli. Sån le låhkåm dábálasjfáhkasuorgen Knut Hamsun joarkkaskåvlån, mij le Hábmerin. Dan diehti gå maŋemus jagev joarkkaskåvlån låhkå, le sån dav ”russan” ávvudallam. Namálattjat ruoppsisrussan, russanamájn . ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Subtsastallá buorre lij oanegav ierit skåvlås ja eksábmaj låhkåmis bessat. Buorre lij dåssju suohtastallat åvddål duodaj álggá eksábmaj rihtjat. Russaájge le sån tjoavddam russatjuolmajt dagu tjulestit avtav åhpådiddjev, tjåhkkåhit bievde vuolen ålles tijmav ja oasstet kássav vuollagijs kråvnåj avtatjij, ja aj russagáttsijnis russaæjvvalimen Harstad:an mannam. - "Harmmat suohtas" , giehttu Mariann. Moadda russa ja ållo suohtastallama. ¶ Mariann le årrum årruhattjan dáv skåvllåjagev. Guokta vuostasj jage maneldij bussajn Ájluovtas juohkka biejve. Sån le årrum årruhasjgoaden njiellja ietjá næjtsoj ja avta báhtja siegen. Le læhkam riek buorre, ja sån le oadtjum moadda buorre rádna. Knut Hamsun joarkkaskåvllå le viehka unna skåvlåsj 100 oahppij. Valla Mariann le huoman oalle buoragit soaptsum. - Ulmusj lagábut oahpástuvvá ulmutjijda ja diehtá gut juohkkahasj le, javllá sån. ¶ Gå Mariann ij la skåvlån jalik eksámajt ájadalá, de la sån tjiektjamsaljon ja akti vahkkuj mánájt åhpat vuodjet. Tjaktjaj jåhttå Fredrikstad:aj gånnå galggá álmmukallaskåvlån låhkåt. Dåppe tjiektjamsuorggáj álggá, ja dasi ållåsit ávvudallá. ¶ Mariann ij rat diede majt boahtte ájge galggá dahkat. Álmmukallaskåvlå maŋŋela ájggu juojddá låhkågoahtet, valla ij ájn diede majt. Ájádallam le åhpådiddjeallaskåvllåj álgget, valla sujna le ájn jahke åvddål hæhttu mierredit dav. Boahtte ájge plánajda gullu aj buorre barggo, allasis goadev oasstet, válldut ja oadtjot njiellja máná... ;-) ¶ Valla vuostak le giesseloahpe. De galggá vuojŋadallat, hávskudallat ja vuolgget roadtrip:aj muhtem rádnaj. Valla sån ájggu adjáj barggat. ¶ Mij duv ávvudahttá? - Divna muv ihkeva buorre rádna, fámillja ja diedon siessal Emil Tobias. Sån tjuovgudahttá iellemav. ¶ Mij duv vájvet? - Mån lav ållim skåvlås ja de galgav rádnajs jåhtet. ¶ Gåktu le isetábnas? - Sån le tjáhppisvuoptak ja buorre mielak. ¶ Maŋutjissaj, man láhkáj sidá ietjat gåvvidit? - Hm. Mån lav buorremielak næjtsso, valla duolla dálla lav iesjåjvak. ¶ Eivor Labba guossit mánnávuoda bájkev. Jusska lav Sverigin årrum guhkes ájgev, de vuolgáv ”sijddaj” gå galgav Strávnjunnjáj, tjajmát sån. ¶ Eivor Labba l mihá ietjas duogátjis ællosujton, ja sihtá joarkket árbev ietjas æjgádijs – moatten láhkáj. Lappa fámilja l boahttsubargujn juo badjel 40 jage barggam. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Eivora æjgáda – Marit (Skum) ja Guttorm Labba – lijga ællosáme Garasavvunis, valla jådijga vuostak dåppet Jåhkåmåhkkoj elujn, dassta vas Vuodnaj. ¶ - Jagen 1959 båhtin Fuolldáj, valla nágin jage mańńela vas jåhtin dassta Hábmeli. ¶ Måj Birgitijn lin riegádam Fuolldán, ja vielja munnu, Thomas ja Piera libá riegádam Sverigin, subtsas Eivor. Irgijnis Thomas Kuhmunen libá jáhkásasj Sagfjordbiejvijn Strávnjunjen. Danna vuobddeba duoljijt ja duojev majt ietja libá duodjuham. Vuojnnet duodje l ulmutjij miela millta, ja vuojnnet aj berusti. ¶ Munnuj la dát hávsskes barggo, ja de l suohtas æjgádij árbev åvdedit, gudi aj oassálasstijga Sagfjordbiejvijda måttijt jagijt, javllá Eivor, ja mujttal midjij dat ájes gå bajássjatttaj Strávnjunjen. Buorre mujto li ienemusát dat rájes. ¶ Mij oassálasstijma ællosujttuj mánnárájes. Lidjiv nejtsusj gå oadtjuv ietjam boahtsujt ja merkav. Dálla l vielja guoktán, Pieran ja Thomasin ællosujtto dán guovlon, valla munnun Birgitijn li ájn ietjama boahttsu ælon. Måj oassálasstin duon dán bargguj, jåhtemi, miessemærkkomi ja njuovvami. Dát la dat kultuvrra majna lip bajássjaddam, ja ájnas la munji viessot nav gåktu lip mánnávuoda rájes viessum. Dát la máj mijá iellem. ¶ - Mij dåssju sámástijma sijdan bajássjattadijn. Ságastijma nuorttasámegielav danen gå æjgáda lijga Garasavvunis. Ij lim álkke skåvllåj álgget gå ejma nav ållo dárogielav máhte. Valla åhpajma ruvva, skåvlån ja stågadahttijn ietjá mánáj siegen. Dav majt iv la oahppam de la tjállet ja låhkåt ietjam giellaj. Mån iv máhte tjállet ja iv ga låhkåt máhte sámegiellaj, subtsas Eivor Labba, gut jådij Hábmelis – ja Vuonas – juo nuorran. Sån la årrum Sverigin ¶ ållessjattugin. Eivor la låhkåm bádnedåktårviehkken Stockholman, ja barggá uddni dajna bargujn Gierunin Jusska guhkes ájgev Sverigin la årrum, de manná ”sijddaj” gå vuolggá Vuodnaj ja Hábmeli. Ja dav barggá nav álu gå máhttá. ¶ -Mujna l nanos gullivasjvuohta oarbbenijda. Divna gålmås årru Vuonan, valla æjvvalip nav ¶ álu gåk máhttep. Muv irgen, Thomasin, la ællosujtto Sáltoduoddarin, ja diedon la mujna gullivasjvuohta ja guhkahibme Vuonabælláj. Vuojnnet gåktu sjaddá boahtteájggáj. Soaptsov ja buoragit manná Gierunin, gånnå oattjov barggat ietjam bargov. Åhtsiv bargov Habmelin, bádnedåktårviehkken, valla ittjiv oattjo. Ij la ållu amás ájádus Sverigis jåhttåt. ¶ Jårggålibme: Lill-Tove Paulsen ¶ 3. Viddnudagá ja máhtudakinstiusjåvnå hæhttuji aktan giesset - ja avta guovlluj, javllá Árrana direktørra Filip Mikkelsen. ¶ - Máhtudahka sjaddá ájnas faktåvrrån dán tjuohtejage hásstalusáj hárráj. Árbbedábálattjat li universitehta ja allaskåvlå åvdemussan læhkám mij guosská máhtudagá háldadibmáj, ådåstuhttemij ja åvddånbuktemij. Valla sijá dutkammonopåvllå le ådno juo gáhtum. Dieda le oassen árggabiejves sjaddam. Alep akademalasj åhpadus ij la desti elitaj ássjen, valla le ienebut ja ienebut sadjihin sjaddam ulmutjijda ietján, aj rabdaguovllo-Vuonan. Máhtudahka le mañenagi riektán sjaddam. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Návti álgij Árrana direktørra Filip Mikkelsen ietjas hålav “DuÅ rabdaguovlojn álggoálmmukvuojnojn” Nuortta-Sálto-semináran mij Kvinneuniversitetet Nordan (KUN) Stájgon vásse duorastagá ásaduváj. Ja dan baktu de vuosedij dutkam ja máhtudakåvddånibme luluj sæmmi buoragit Nuortta-Sálton dáhpáduvvat dagu árbbedábálasj oahppabájkijn. Dát gal ij la ådås, dutkam le juo jådon dájn guovlon. Buojkulvissaj le Norwegian Crystallites Ájluovtan juo moadda jage dutkam gåktu oalle rájnas kvartsav galggá rájnnit – ja vuorbástuvvam li, suohkandåktår Fred Andersen le álgadam gålmåjahkásasj demenssadutkamprosjevtav mij Steigentunetis jådeduvvá, KUN:an le læhkám ja li vilá moadda stuorra dutkamprosjevta, ja Árranin ådå ájgge dájna vuojnojn álggá. ¶ “Ådå” Árran ¶ Álggorájes 1994 jages le Árran vuododåjmajt tsieggim dagu museumdoajmma, giellabarggo ja mánájgárdde, ja duodden dási li aj lájggim lanjájt ietjá almulasj dåjmajda. Dálla li dal dá ássje sajenis ja muddo l åvddålijguovlluj gehtjastit. Stivrra le áttjak ådå strategalasj doajmmaplánav mierredam mij sjaddá Árranav låggñit boahtteájggáj ja dutkamav ja åvddånahttemav bajemussaj låggñit. ¶ - Árran galggá nuorttaguovllobargon oajvveoassevállden, guojmmeoassevállden ja oassevállden doajmmat. Dat sihtá javllat iehtjama máhtudagáv ja guoradallammáhtudagáv galggap dájna vuojnojn åvddånahttet. Árran le áttjak nammaduvvam tjoahkkájgiessen sáme ásadusáj nuorttaguovlloværmádagán mij nuorttaguovlloássjijn barggá álggoálmmukvuojnojn. Uddni vihtta institusjåvnå oassálassti, valla ruvva båhti gålmmå vil duodden. Árran le aj dahkamin sáme dutkamprográmmav julevsáme guovlon man ulmme le Vuona Dutkamráde sáme dutkamrudájt åttjudit. Duodden galggá Árran dutkat ja duodastit Divtasvuona rádjálåvssådåjmav nuppát væráltdoaro ájgen, gålmåjahkásasj barggo mav lip Sámedikkes oadtjum. Ælla gal divna dá prosjevta ájn dåhkkiduvvam, valla jus gævvá gåktu doajvvop de ienep barggijt Árranij åttjudip, subtsas direktørra Filip Mikkelsen. ¶ Máhtudakåvddånibme ¶ Snjuktjamáno 23. biejve 2007 dagáj Árran sjiehtadusáv Cambridge universitehtajn, Scott Polar Research instituhtajn, værálda åvdemus polara guovloj dutkamin. Vuoratjismáno 13. biejve vuollájtjáleduváj sjiehtadus Bådådjo Allaskåvlåjn (HiBo) gånnå sierra álggoálmmukdutkaminstituhtta Árranij ásaduvvá ja duodden dási de guhkesájggásasj ja gasskasasj åvddånahtte dutkam- ja åhpadusaktisasjbarggo HiBo ja Árrana gaskan plániduvvá, dáv Árran galggá háldadit. ¶ - Nuortta-Sálto perspektijvan sjaddá dát oassen aktisasj åvddånahttemdahkamusájs dán guovlon. Árran nanos máhtudakbirrasin mij dutká ja åhpat álggoálmmukperspektijvan, Steigentunet rabdaguovllomedisijnalasj guovdátjin, boahtte Hamsunguovdátja oasse guovlloåvddånahttemin, KUN oajvveinstitusjåvnnån mij dásseárvvuj ja sjiervijda guosská – aj álggoálmmugij gaskan, ja sierra sáme varresvuohta- ja sosiálaguovdásj – moattekultuvralasj máhtudahkaguovdásj julevsáme guovlon. Duodden luluj Knut Hamsun joarkkaskåvllå sjaddat ienebun gå árbbedábálasj skåvllå, ihkap luluj åvddånahteduvvat oalle maritijma joarkkaskåvllå. Miján li ham birrasa iehtjamij birra, oajvvát Mikkelsen. ¶ Motåvrrå ¶ - Doarjov aj ållåsit Mainstream Europa direktørav Tarald Sivertsenav gå semináran oajvvadij galggap “aktij biedjat” stuoráp viddnudagájt dagu Mainstream, Nuortta-Sállto fábmobuvtadiddje, Norwegian Crystallites ja Norcem váj dá sjaddi dagu motåvrrån massta urbe luorkijdi ja mij máhtudakåvddånimev åvdep. Dási gal mij lulujma oassálasstet, javllá Árrana direktørra. ¶ - Valla dát gájbbet ienebuv gå dåssju dábálasj aktisasjbargov, muhtem lágásj guojmmesjiehtadus hæhttu vuodon liehket. Viddnudagá ja máhtudakinstiusjåvnå hæhttuji aktan giesset - ja avta guovlluj - jus galggap oadtjot dajt ulmutjijt majt sihtap guovlluj. Hæhttup værmádagáv ásadit gånnå gájka oassálasste li vælggogisá ja máhtti ávkkit, ja mij árvvobuvtadimev sihkarasstá. Doajvov gájka gudi li dássta berustam lulun viehkedit danen gå dan baktu de ihkap dáv nahkap. Dánna hæhttuji aj suohkana oassálasstet, ja dát luluj Smávsebrudakásadusán vuoroduvvat, hæjttá Filip Mikkelsen. ¶ Tæksta/gåvå: Gunnar Grytøyr ¶ Jårggålibme: Lars Th. Kintel ¶ Lij Lufoahttaguollimin Risveran Lullelufåhtan juo 12 jagágin jagen 1961. Dat rájes nuorre l barggosadjen læhkám – nágin jage suvddem - ja merrasuorgen, valla ienemusát guollim-vantsan. Uddni le Elmar Andersen (58) dajs gallegattjajs gen iellemlájbbe le guollim. Åvddåla lij galla buorep gå dálla... ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dijstagá guollimvuogijdiddje Árranin sárnnusijn oassálastij semináran 2007 dutkambiejvij aktijvuodan, rijkajgasskasasj gulldaliddjijda. Tiebmá lij guollim Divtasvuonan ja gåktu dat la rievddam maŋemus lågejagijt, duola dagu dálkádakrievddama diehti – mij lij oajvvetjalmostibme semináran. ¶ Elmar Andersen Vuollnán badjádij, ja dagu ietjá báhtja sån árrat guollimij gieseduváj. ¶ - Áhttje munji friddja åtsåj avtav turnusis, váj bessiv suv maŋen Lofoahttaj guollitjit guhtta vahko. Dalloj lidjiv 12 jagák, jagen 1961, mujttát Elmar. Dat rájes nuorre l barggosadjen læhkám. Nágin jage suvddem- ja merrasuorgen, duola dagu hurtigruvton, valla ienemusát guollimvantsan. Jagen 1985 åstij Elmar ietjas vuostasj guollimvantsav, ja jagen 1993 målsoj sån dav 28 sláhpe guhka vantsajn majt ájn adná. Dajna l vuodnaguollár Divtasvuonan ja jahkásasj oassálasste Lufoahttaguollimin. Elmar la aj Finnmárkon guollimin læhkám nágin jage. Ienemusát la aktu læhkám sjárkan. - Valla maññel gå tsåhkevigev oadtjuv nágin jage das åvddåla, de la mujna ietjes maŋen guollidahttijn, subtsas. ¶ 40 jage guollárin li sunji vaddám åtsådallamijt ja vuojnojt æládusá åvddånahttema birra: - Buorep lij åvddåla, ælla gåjt dan birra guoktáladdama, javllá Elmar Andersen. Valla ij sidá dálkádakrievddamij divna skuldov vaddet nievres dile åvdås. - Nuorre l báhkkanam. Dan diehti ij la Lufoahttaguollim sæmmi gå åvddåla. Gå mån álggiv, de lidjin moadda vantsa ja ulmutja Lufåhtan. Dálla ælla desti nav moaddása, ájnas sivvan dasi le jáddi tjoasskásap nuoren gådet, Viestaralása ja Sáttja (Senja) ålggolin. Dálla ienemusát dåssju merragáddejáddi gávnnu gåjt dal Lufåhta sisbielen, várudallá Elmar – gut ajtu vuoset ilá ållo guollim soajttá le sivvan gå muhtem guollelågo lij binnum. Dát guosská duola dagu dav sierralágásj hummárguollimav Divtasvuonan. - Stuorámus hummárguollár vuonan le huoman tjievres. Dav ássjev de lulujma muhtem láhkáj tjoavddet. Dålen, gå ulmutjijn lij ienep aktijvuohta luondojn barggin ja máhttin urudisájt gádodit, dalloj lij buorep stávttja, miejnni vuogijdiddje. Jahkásasj, stuorra silldáboahtema 80-jagijs ja ådå duhátjage sisi li vájkkudam ietjá guollelågojda vuonan. - Mån jáhkáv sildá diehti li hágajs ja dassta majt gåhttjop «gasska-sájdden» jali nuohttesájdden binnum, ja ihkap ienep merragáddejáddi li vuonajda båhtalam, javllá Elmar, gut ajtu jáhkká háhkalåhko le vat lassánime. Akta gássjelisvuohta guollimæládussaj guovlojn, le guollevuosstájvállde ma ålles jagev guolijt duosstu vádnuni. ¶ - Muhtem jábijn hæhttup Lufoahttaj jali Harstaj guolijt dålvudit. Udnásj dieselhattij de árvvedip dat ij la mávsedahtte. Danen de farra ep guolli. Ráddjidum le ham man ålov priváhta ulmutjijda máhttá vuobddet jali iesj bårråt, måjut Elmar. Seminárna maññela sujsta jæsskun jus nuorajt májnnot guollárvirggáj álgget. Vuogijdiddje snivugit ájádaláj, májnodij valla aj várrodij virggáj álgget: - Friddja ja vuogas barggo le galla, valla sjárkajn gillot ij la åvvånis mávsedahtte dálásj nuorajda. Dan diehti iv sidá májnodit guolástussaj álgget. Stuoráp vantsajn barggat le gal ietjá ássje... ¶ Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Måsken lidjin guokta, valla dálla libá ájn guokta luossakonsesjåvnå jådeduvvam Divtasvuodnaj. Juohkka konsesjåvnån máhttá buvtadit 780 tånna luosas jahkáj. ¶ Jagen 2006 jådedij Musken Laks 28 millijåvnå ja ruhtabáhtso lij 6,4 millijåvnå skáhta maññela. Dán jage le Ellingsen Seafood AS jåhtåm ájn guokta luossakonsesjåvnå Skrovas Divtasvuodnaj duodden dajda guovte konsesjåvnåjda ma juo danna lijga. Bæjválasj jådediddje Line Ellingsen jáhttá lasedimev Måsken... ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ælla gal gájka Måskega ållu dudálattja dasi mij le dahpáduvvam dat rájes gå bájkke oattjoj ietjas konsesjåvnåjt. Álgon lidjin bájkálasj æjgáda ma ressursajt jådedin, dálla stuorra guovlolasj viddnudahka le Musken Laks:a æjgát, ja Oarjjevuonan rudájt tjijnni . Dálla viddnudahka Måsken viehka buoragit manná; Jages 2006 Musken Laks gærddodij ruhtajådedimev 2005 jage vuosstij, 15 millijåvnåjs 28 millijånnåj, ja moattegærddodij ruhtabáhtsusav. Ruhtalåhko vuoset viddnudahka le ruhtaåbmudagáv 8 millijåvnnåj lasedam. ¶ - Musken Laks le vuorbálasjsubtsas, tjuottjodij Sigurd Rydland gáddalis ulmutjijda åvdep tjavtja. Ruhtalåhko ja aj åvddånahttem dættot suv tjuottjodusájt. Rydland vissesvuodajn subtsas biebmadisæládusán le geldulasj boahtteájgge ja sjaddá dat oasse æládusiellemis Divtasvuonan mij ienemusát laseduvvá. - Divtasvuonan le sierralágásj máhttelisvuohta biebmadahkaj. Tjiegñalis vuodna, buorre tjáhtjemålsudibme ja hiebalvis temperatuvrra, javllá Rydland. ¶ Ja moattes guorrasi Rydlandaj. Nuortta-Sálton, ja sierraláhkáj Divtasvuonan le biebmadisæládusán buorre namma gå dáppe le máhttelisvuohta biebmadahkan. Dasi guorras Line Ellingsen, bæjválasj jådediddje Ellingsen Seafood:an Skrovan. ¶ Javllamánon 2006 viddnudahka Skrovas Tysfjord Marine Farm AS:av åstij, aktan niejddaviddnudagáj Musken Fisk AS ja Musken Laks AS. Viddnudahka, mav Ellingsen-fámillja Skrovan æjggu, le dat rájes guokta luossakonsesjåvnåjt Lofåhtas Divtasvuodnaj jåhtåm. ¶ - Dá lidjin konsesjåvnå ma Lofåhtan nævrrásit ávkástaladuvvin, subtsas Line Ellingsen. ¶ Navti de máhttá luossabuvtadibme Måsken ja Divtasvuonan gærdoduvvat jus konsesjåvnå ja ásadusá riekta láhkáj ávkkiduvvi. Juohkka konsesjåvnnå máhttá vaddet 780 tånna biomassas (guoles) juohkka jage. Navti de la máhttelis boahtteájgen 3000 tånna juohkka jage Divtasvuonan buvtadit. ¶ - 2006 lij buorre jahke Musken Laks:aj, ja mij lassánimev vuorddep. Buvtadibme viehka laseduvvá jagen 2007 åvdep jage rájes, javllá Line Ellingsen. Sån aj vuojnná dárbov barggosajijda dan unna julevsáme bájken. ¶ - Uddni nieljes ålles virgen viddnudagán barggi, aktan sadjásattjaj. Ienep virge sjaddi, dættot Ellingsen. ¶ Ellingsen Seafood AS:an le dálla 10 konsesjåvnå – Flakstadan, Våganin ja Divtasvuonan, ja siján le luossanjuovvadahka Skrovan. Luosa Måskes dálla Bådådjon ja Skrovan njuovvaduvvi. Boahtteájggáj luosa Divtasvuonas galggi Skrovan njuovvaduvvat. ¶ - Boahtteájgen 10.000 tånna luosas njuovaduvvi ja vuobdeduvvi juohkka jage njuovvadagás Skråvan, gåsstå stuorra oasse Divtasvuonas sjadda boahtet, javllá Ellingsen. ¶ Laseduvvam buvtadibme laset dárbov færjjofievrruj Skorvas ja Skrovaj. Biebmadahkarájddo Divtasvuodna-Skrova máhttá navti liehket argumenntan ságastallmij Skutvik-færjo boahtteájge birra. ¶ - Diedon nanos færjjo-fálaldahka le ájnas mijá viddnudagá åvddånahttemij. Vuostatjin le ájnas jut Svolværaj ja Lofastaj le færjjo, valla luluj aj Skutvijkkaj, javllá Line Ellingsen. ¶ Stivrra Musken Laksan jådeduvvá Ulf Ellingsenis ja stivrrasebrulattjajs Viggo Johansen, Martin Sivertsen ja Sigurd Rydland. Sadjásasj sebrulattjajs le Karl Gunnar Mikkelsen akta. Bájkálasj buvtadimnjunnjusj Måsken le Keith Pedersen. ¶ Ellingsen Seafood AS:an (åvdep Høllalaks AS) lij jagen 2006 170 millijåvnå jådedibmen, 33 millijåvnå ruhtabáhtsusin ja 34 bargge. ¶ Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Anders Urheim garrasit lájttá Divtasvuona suohkanav gå ælla berustam dajs rudájs majt suohkan le oadtjum gå li sáme giellaháldadusguovlluj oassálasstám. - Dieddjim ja vuosstálasstám li sáme ássjijt, oajvvát Urheim. ¶ Sámediggeájras Anders Urheim javllá sáme ássjij vuosstálasstem le sivvan gå juolloduvvam guovtegielakrudá ælla aneduvvam. Urheim gatját jus soajttá rasisstalasj ulme li vuodon. Suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen gal ij dájda tjuottjodagájda vuojga lijkku. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Divtasvuona suohkan sáme giellaháldadusguovlluj oassálastij ådåjakmáno 1. biejve 2006 jage rájes, Nordlánda ájnna suohkanin. Duodden Divtasvuodnaj le Gájvuodna Råmsån ja vihtta suohkana Finmárkon háldadusguovlon. Oassálasstemij gulluji aj rudá stáhtas ja vælggogisvuohta sáme álmmuga dárbojt ållidit. 2006:n oattjoj Divtasvuona suohkan guokta milliåvnå kråvnå, ja duodden li gålmmå milliåvnå kråvnå juolloduvvam 2007:n. Vuostasj jage juollodimes 1,6 milliåvnå jådeduvvin 2007:aj, danen le suohkanin ålles 4,6 milliåvnå dán jage adnuj. ¶ Sáme avijssa le moatten artihkkalin tjállám gåktu suohkan ij buvte ja sidá rudájt adnegoahtet. «Divtasvuona suohkanin le sámebiednigijs galle, valla e åvvå avtak fálaldagáv nagá álmmugij fállat» , tjállá avijssa artihkkalin ragátmáno 27. biejve. ¶ Guovvamáno 1. biejve rájes Stig Gælok bargaj sáme giellakonsulænntan háladusán. Valla sån hiejitj virgenis åvddål giesseloabe. De lij gárvedibme giellaplánajn suv bieles ålliduvvam. Dát pládna galggá liehket oassen suohkana ålleslasj plánas, ja formálalasj mierreduvvam pládna le gájbbádussan årrum jus galggá bessat guovtegielakvuohtarudájt adnet. Pládna le dal háldadusá bieles gárveduvvam, ja galggá politihkalasj giehtadallamij suohkanstivra tjåhkanimen basádismánon. ¶ - Gå hæhttuji vuorddet formálalasj mierreduvvam giellaplánav åvddål rudájt adnegåhti, de la dat muv mielas dåssju dieddjidibme gå e sidá majdik dahkat, javllá Anders Urheim, ja duoddis: - Diedon le galla le buorre ja ækto jus plána gárveduvvi, valla ij gal máhte mañedit moadda dåjmajt ma li sáme álmmugij buorren madi plánav vuorddá. Muv mielas de galgaluluj dakkir avtagærddásasj symbåvllå dagu sáme galbba suohkanhuodnahin Gásluovtan sajenis årrum juo 2006 ådåjakmánon. - Dát mij le Divtasvuonan dáhpáduvvam le muv mielas njuolgga institusjåvnålasj rasissma, gånnå politihkalasj oajválattja ja ieneplåhko diedulattjat li vuosstálasstám ja maññedam sáme åvddånahttemav Divtasvuonan, oajvvát Anders Urheim ja duoddis: - Dát moatte suorgijda guosská, valla værámus le muv mielas varresvuodasuorgen gånnå ham diehtep alvos ássje dagu boastodiagnostiserim le juo dáhpáduvvam. Jus politihkkára lidjin sihtat de lidjin sámegielak sujttára ådno juo gávnnut, juolloduvvam rudáj baktu ruhtaduvvam. Jus lidjin aktijvuodav Sámedikkijn válldám ja dilev tjielggim, de iv jáhke pládnavádnunibme lij ganugahttet ávkálasj ja dárbulasj dåjmajt. Dálasj dille vuoset e åvvånis sidá majdik dahkat Divtasvuona sáme álmmugij buorren, miejnni sámediggeájras gut imájdallá manen suohkan vuojnnunagi ij vuojga berusta daj stuorra juollodimijs stáhtas. - Jáhkáv divna ietjá suohkana dán rijkan lidjin dájt milliåvnåjt vuosstájválldet ja ávkkit buorre mielajn, javllá sån. ¶ - Muv mielas galgaj Anders Urheim ussjolit åvddål javllá dagu javllá, ja ihkap gæhttjalit ássjáj dåbdijdit åvdås mediaj manná. Suv bágojda iv åvvånis guorrasa, da ælla dåhkkidahtte, javllá moasjes Nilsen gut oajvvát Divtasvuona suohkan, jus ga le vehi maññunam, le buoragit jåhtuj boahtám suohkanav giellaháldadusguovlluj oassálastátjit ja rudájt adnegoadátjit. ¶ - Diedon galgalulujma guhkebuv ållim gå lip, valla moadda dåjma li jåhtåj biejaduvvam ja investerima li dagáduvvam, dán rádjáj suohkana dábálasj doajmmarudáj baktu ruhtaduvvam. Gå sáme giellapládna basádismánon formálalattjat mierreduvvá, de dá rudá vas máhtti ruopptot mávseduvvat. Åvddål jahke l vássám de jáhkáv ienemus oasse rudájs li aneduvvam, javllá suohkanoajvve. ¶ Jårggålibme: Lars Th. Kintel ¶ - Sáme bájkkenamájn tjuovvu subttsasa. Danen la ájnas várajda válldet dájt namájt, javllá Anne Kalstad Mikkelsen – gut doajvvu gå ådå kártta dagáduvvá de vierrtiji bájkkenamá aj sábmáj tjáleduvvat, ja duodden aj tjielgadusá dárogiellaj. ¶ Kråkmovárre gåhtjoduvvá sámegiellaj Skilkátjåhkkå. Iv rat diede sisanov, valla jáhkáv boahtá bágos “bájttet/spiedjildit” , Ij la gus geldulasj? Anne Kalstad Mikkelsen váttsij Vuodnabadás Jierddavuobmáj, ja mañen lij Hábmelkártta. Riek buorre kártta, valla galggin liehket ienep sáme bájkkenamá. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Subttsasa tjuovvu sáme bájkkenamájt, mij vaddá duobddágijda ja várrevádtsemi ienep árvov, joarkká Mikkelsen, gut aj vuojnná dárbbo l sáme bájkkenamájdi ja tjielgadusájdi jus kártav ådåstahtti. - Kártta l ietján buorre ja álkke, duoddis sån. ¶ Hábmelkártta l juo almmuduvvam guokti, mañemus lij jagen 2003. Kártta l aktisasjbargo baktu suohkanin dagádum, gånnå kulturetáhtta ja teknisketáhtta oasev váldijga, ja duodden Kjell Fredriksen gut la åvddågiehtje gå juoga galggá dagáduvvat. ¶ Dárbbo ¶ Anne Kalstad Mikkelsen váttsij dajt tjáhpa duobddágijt Vuodnabadás Jierddavuobmáj åvdep ájllega dan tjáhpa dálkken, Hábmelkártta vuossan. -Hábmelkártta vuoset stuor oasev Divtasvuonas, ja ulmusj bierggi dájna åvtåjn kártajn gå vádtsá dájn bájkijn. Kártta vuoset bálggájt riek buoragijt, ja gávnnuji aj diedo massta l dárbbo, subtsas Mikkelsen. ¶ Váttsedahttijn de ájttsá dålusj sáme bájkkenamá ælla kártan. Dárogiel namá li boahtám sadjáj, ma e subtsasta majdik várrevádtsijda. - Kártan tjuodtju bájkkenamá dagu; Kjerristjønna. Dánna l álgos sáme namma Gierisluobbal, gieris la ja luobbal la gåbdudahka jågån mij la dagu jávrásj jali sláddo. Dánna l stuor sláhpa gåsi sáme dålen guodin gierrisav, åvdås luojttádin nuorregáddáj. Nav de bájkkenamma subtsas gåktu sáme adnin ja viessun dajn sajijn. Diedo ma båhti ávkken ja máhtudahkan várrevádtsijda. “Kjerristjønna” ij subtsasta majdik munji ja ij ga ietjá várrevádtsijda. Danen la suddo gå sáme namma ij la kártan, bájkke gånnå sáme li tjuohte jagijt viessum, javllá Mikkelsen. - Gå vádtsiv Jierddavuobmáj vássiv aj jávrev majt kártan gåhtjudi . Dát ij la dåbdos namma sámij gasskan, ja ij ga subtsasta ja gåvvi luondov. Vássiv aj Kirkefjellet ja Reinoksfjellet. Dán guovte váren ja ietjá várijn gávnnuji sámenamá, tsuojggi Mikkelsen. ¶ Muhtem bájkkenamá sámegiellaj tjielggiji duov dáv luondo birra, nav dagu: Muhtem sajijn jálot váttsá, ja muhtem sajijn ij - dánna l várálasj vádtset, ja nav. ¶ Na vierttip vuordatjit ¶ Anne Kalstad Mikkelsen sihtat lij Hábmelkártav ådåstuhttet gånnå li sáme ja dáro sajijnamá, ja gånnå tjielgadusá gávnnuji sáme bájkkenamájdi. Vaddet lij várrevádtsijda máhtudagáv ja vásádusájt. Jáhkáv ij ga sjatta gássjel rudájt oadtjot dán prosjæktaj. Muv mielas lij ållu riekta liehket jus lidjin háldadit giellarudájt dáhkkár prosjæktaj, javllá Mikkelsen – valla jáhkkelis vierrtip ájn vuorddet dáv ådå kártav. Kulturjådediddje Helga Wiik Hábmelsuohkanin subtsas kártajs gávnnuji viek ållo majt máhtti ájn adnet boahtte jage. - Valla de vierttip ájádallat divudit ja dahkat ådå kártav. Mij válldep vuosstáj oajvvádusájt gåktu vierttip kártav divvot , javllá kulturjådediddje. ¶ Sáme oahpestiddje 2007: Gåro bieles: Brita Iren Thomassen Trøndelagas, Berit Kristine Andersen Præssagåvvå ¶ May-Synnøve Trosten (20) ja Berit Kristine Andersen Guvsám (21), goappátjij mátto libá Nuortta-Sálton, Dirvon Hábmerin ja Vuodnabadán Divtasvuonan. Aktan Brita Iren Thomasson (22) Trøndelagas libá såj oahpestiddje ja galggaba avtav jagev manádit ja sáme kultuvra ja sebrudakdile birra subtsastit. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dát la nælját juogos sáme oahpestiddjijs gudi ietjá nuorajt iejvviji, ja navti åvdedi dádjadimev ja berustimev sámij birra. Oahpestiddje li sáme allaskåvlån Guovddagæjnon åhpaduvvam, ja da gålmmå oahpestiddje åvdåsti moattelágásj Vuona sáme geográfalasj guovlojs. Gå Knut Hamsun joarkkaskåvllå rijkajgasskasasj vahkov ásadin, de lij siján vuostasj sárnnus rijkajgasskasasj gulldaliddjijda. ¶ Berit Kristine badjánij Stientjien (Steinkjer), valla suv mátto li Vuodnabadán ja Rudnávuonan Divtasvuonan, ja sån julevsáme guovlov åvdåstahttá. Sån la gålmmå jage sárggom-, hábbmim- ja bájnnosuorgen joarkkaskåvlån vádtsám, ja 2 jage dájddalinjav álmmukallaskåvlån. – Lev ávon gå dán bargguj gatjáduvviv, javllá sån. ”Sáme oahpestiddje” le prosjækta giellda- ja guovllodepartementas álgaduvvam jagen 2004. Álgos lij gæhttjalimprosjækta gånnå gålmmå nuora avtav jagev manádi skåvlåjda ålles Vuonan ja subtsasti sáme kultuvra ja sebrudakdile birra. Oahpestiddje ienemusát joarkkaskåvlåjt guossidi, valla soajtti aj ietjá nuorajtjåhkanimsajijt guossidit. Åvddånbuktemav tjadádi mij la skåvllåj ja oahppijda hiebaduvvam. Máhtti dábálasj åvddånbuktemav tjadádit jali sierralágásj åvddånbuktemav skåvlåjda fállat, sávadusáj milta. Oahpestiddje li Guovddagæjno sáme allaskåvlå prosjevta baktu åhpaduvvam, váj máhtti bargostisá tjadádit. ¶ May-Synnøve Trosten (20) åvdåstahttá nuorttasáme guovlov. Sån la Dænos gånnå luossabivddemijn badjánij. Suv ieddne le Dirvos Hábmerin, mijlla Sismeras, ja giesselåbijt le sån danna læhkám. – Valla dåssju nuorttasámegielav buvtáv, iv julevsámegielav buvte, javllá. Mañemus jagev le sáme mánájgárde ásadibmáj oassálasstám. – Muv mielas le barggo sáme oahpestiddjen geldulasj. Ålov manádip ja navti moadda ådå sajijt vuojnnep, måjut sån. – Sierraláhkáj suohtas le gå vuostasj åvddånbuktem le Knut Hamsun joarkkaskåvlån, javllá sån. Skåvllå ásadij rijkajgasskasasj vahkov, guossij duola degu Oarjje-Afrikas, ja sáme oahpestiddje lidjin gåhtjodum lågådalátjit. ¶ Oahpestiddje li åhpadusá ja persåvnålasj hiebalasjvuoda milta válljidum. Sjuggelisvuohta ja guládallammáhtto li aj ájnas tjåvdabágo. ¶ Diehtemahtesvuoda diehti gáddálisvuoda ja vierreájádusá badjáni, dan diehti sámevuodav hæhttup ienebut tjalmostahttet. Prosjækta galggá almma ja miellagiddis láhkáj diedulasjvuodav ådåájggásasj sáme sebrudahkaj åvdedit, ja aj sáme histåvrå ja sebrudakåvddånime birra. Ájádus le nuorajda máhttelisvuodav vaddet sáme sebrudagájn æjvvalit, sámij nuoraj ietjas tjalmij tjadá. ¶ Sáme allaskåvllå galggá árvustallat jus galggi dáv dåjmav Suobmaj ja Svierigij stuoredit. Barggo- ja sebradahttemdepartemænnta la áttjak biednigijt juollodam dási. Brita Iren Thomassen (22) le Raavrevijhkes (Røyrvik) Trøndelagas ja åvdet oarjjelsáme guovlov. Dánna sån boatsojsujton badjánij. Gå skåvllåj álgij de hæhttuj iednestis ja áhtjestis jåhttet, sámeskåvllåj Snåsaj gånnå internáhtan åroj. Guokta maŋemus jage le goarrommáhtojt buoredam Sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken. – Mujna li dåssju mielos vuorddemusá Sáme oahpestiddje ámmádij, måjut. Dá gålmås aktisattjat mielastuvvi gå vuojnni muodugasjvuodajt ja ærodisvuodajt gåktu le sábmen liehket iesjguhtik guovlojn. – Oahppap aj ålov guhtik guojmestimme, javlli da gålmås, gudi dá váhko li Oslo skåvlåjt guossidime. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Sanne-Marja Utsi og Odd-Levi Paulsen. Foto: Infonuorra. ¶ Infonuora Internæhttabiele li læhkám jådon 2004 jage rájes, valla dálla prosjæktajådediddje Sara Israelssona mielas Infonuorra.no le gárves ådåsmahttemij ja buoredibmáj. Dajnas de Infonuorra biele lulun ájn buorebun addnijda sjaddat ja diedon ájn dåbddusin mijá sámij gaskan. Dajnas de Sara gåhtjoj vihtta sáme nuora Vuona ja Svieriga bieles æjvvalittjat Romssåj. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Bierjjedakiehkeda æjvvalijma gasska-biejvev båråtjit Rica Ishavshotellan Romsån, gånnå divna galggin idjadit ja bårråt. Geldulasj lij daj nuppij nuoraj æjvvalit, gæhttjat guhtimuttja galggin lanjáv juohket ja gej siegen galgajma ålles ájllegav liehket. Miján lidjin biejvvelåttåtja tjoajven gå vuolgijma Nuorttarijkaj Parijssaj. Ávot lidjin oalle buorre ulmutja! :) Oahpástuvájma ja ságastijma gasskabiejvev bårådijn, ja dan ma??ela manájma Svenn-Egil Knutsena Arppa Sáme Duodje Gallerijaj. Ávvudallama lidjin suv 40 jage bæjvváj huodnahin Arppa guoran, gånnå dájda dájddarijs gå Hans Ragnar Mathisen, Gerd Grimsø, Marry A. Somby, Bruce Morén ja Tonje Valen vuosádallá. Sihtap aj sávvat Svenn-Egilij vuorbev riegádimbæjvváj ja ávttjip dijáv guossidittjat suv gallerijav danna Romsån. Gå lijma Arpav guossidam, manájma ietjá sáme nuoraj lunna Romsån ja dåbdijdijma Romså stádaj. ¶ Lávvodagá smaredijma måjonjálmijn ja aktan båråjma njálga idedisbiebmov. De vuolgijma tjåhkanimladnjaj ságastalátjit Infonuora Internæhttabielij birra. Miján lidjin ållo ájádusá man láhkáj le máhttelis dajt bielijt buoredit. Mijá mielas Infonuorra le buorre Internæhttabiele, gånnå le máhttelis æjvvalit ietjá sáme nuoraj ålles Sámes. Sávvap nav moattes gå máhttelis adnegåhti Infonuora bielijt juohkka biejve. Ep dálla subtsasta majt galggap divudit, galla le alvadahtte! :) Keep looking at our page! Muhtem tijma ja ållo bargo ma??ela, båråjma aktan, ja de manájma shoppitjit ja stádaj oahpásmuvátjit. Muhtemij dahko lij gávnnat majt galgajma lávvodakiehkedav dahkat. Åvddålå iehkeduváj, manájma ruoptus hotellaj ja ållijma dán ájllega bargov. Gehtjadijma majt lijma ságastallam dan biejve. Bargajma gitta bielle giehtjaj, ja de manájma båråtjit ja -filmav gehtjatjit. Dan iehkeda iejvvijma dåbdos ulmutjijt hotellan. Ålgus manádijn iejvvijma Jenny Heimfjellav Idol:as. Sån lij vuosádussaj hárjjidallamin. Ja ajtu danna guoran tjåhkkåhij Frank A. Olsen Honningsvågrevy:as ja Kill Buljo-filmas. Buorre lij dat! :) Tjabu autográfajt oattjojma aj! Hehe! ¶ Mijá mielas lip oahppam ålov, ja lip aj oahpástuvvam ietjá sáme nuorajda. Mij lip iehtjama ájádusájt Infonuorra birra åvdedam, ja diedon hávskudallam riek buoragijt dán manon! Sihtap gijttet Sara Israelssonav ja Infonuorav dát bále åvdås! ¶ Jårggålibme: Birgit Andersen ¶ Radio Nord-Salten, Nuorttasálto-Rádio ájggu liehket rádio ålles guovlluj, valla fálaldahka Julevsámijda dán guvlon ij vilá dåjma javllá dåjmadiddje Lars-Arild Johansen. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ - Rádio sávvá siebrij jali ájnegisulmutjij aktijvuodav ma viehkedit máhtti sáddagijt jali åsijt sáddagijs dahkat julevsámegiellaj, jali aj dárogiellaj dahkat sáddagijt ma guoskadalli julevsáme temájt ja ássjijt. ¶ Johansen tjårggi ij la jur dárbbo sáddaga li julevsámegiellaj, valla sisadno ja ássje bierriji miellagiddisa julevsámegielagijda. Ássje masstal mahttelis juojddá dahkat le duola dagu bájkálasjhiståvras, asstoájggefálaldagájs, valástallam, politihkka, giellaássje, gielppusa ja ietján javllá stivrajådediddje. Sij gudi berusti oassálasstet sáddagaijt dahkat oadtju diedon ietjá mierredit sátta vuodov, juogo dal kåserija, njuolggasáddaga, ságájdahttema, musihkka jali iejtá javllá sån. -Ájnna gájbbádus le ahte prográmma tjuovvu rádioa ehtalasj njuolgadusájt mij praktihkalattjat le «Lege várrogis plakáhtta» -Vær varsom plakaten. ¶ Radio Nord-Salten sáddim biejve li mánnodagájt, gasskavahkojt ja bierjjedagájt. Duodden tjuovvu rádio suohkastivrra tjåhkanimijt Divtasvuonan, Hábmelin ja Stájgon. Julevsámegielak oase hiehpi divna dájda sátta biejvijda javllá sån. ¶ Rádio væhkkálakkoj barggá ja nav e máhte mákset barggijt, valla miellagiddis ja suohtas asstoájgge fálaldagáv suohtas birrasin subtsas Johansen. Rádio fállá dárbulasj åhpadusáv ja væddsagijt ma sáddagijda la dárbbo. -Ulsvágen le rádion ådå studio, ja nav de la álkke dagu dal Ájluovdagijda oassálasstet javllá sån. ¶ Ienep diedojt bargo birra oattjo jus ringgu telefåvnna 99486990 jai e poassta ¶ Luonndoiellem le sjaddam fálaldahka Knut Hamsun js:an. Dán jage 19 oahppe ávkástalli fálaldagás – buohtastahtedum dijmásj 8 oahppi. Dánna várrevádtsemis Vuodnabadán mij lij áttjak. ¶ «Kanåvnnå Vuondabadán – kick midjij» , javlli oahppe Knut Hamsun js:a luonndoiellemfágan – gå li 4 biejve Divtasvuona fábmogis luondon váttsatjam. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Oahppe VG1”an li válljim Luonndoiellem 1 aktan dábálasj oahppogárvedime prográmmafágaj. Åhpadus le juogedum 5 modulajda, gånnå akta dajs le sáme luonndoiellem. Kursan oahppe galggi máhtudagáv sáme kultuvra ja árbbedábij birra oadtjot. ¶ - Lij riek geldulasj, javllá Sunniva Svendsen Stájgos. - Åhpajma ålov sáme kultuvra birra ja sierraláhkáj skåjvvesubttsasa lidjin geldulattja, javllá sån. ¶ Histåvrrå ja luonndofilosofija ¶ Skåvllåjage álgon 19 skåvlå oahppijs oassálasstin. Vuossajn ja várrebiktasij lidjin gærggasa biejvijda váren, gånnå sáme histåvrrå ja luonndofilosofija birra oahppat galggin. Vuostatjin ganugin Árran julevsáme guovdátjin gånnå oadtjin lågådallamav ja vuosádallamav. Dan maññela manno manáj Oarjjevuonav sisi Vuodnabahtaj, gånnå Mikal Urheim lågådij histåvrålasj ressurssaháldadime ja mytologija birra. Urheim aj oahppijda tjielggij gåktu jáhtto vájkkudahttá háldadimájádusájt sáme vuojnon. ¶ Bierggim luondon ¶ Sieralágásj ávkálasj mátto oahppijda lij oahppat daj moattelágásj dållåtjerdaj birra ma aneduvvi, duon dán dálkken ja luondon. Åhpadusá åhpadiddje, Bård Løding, dættot oahppijda sjattaj giehpebujt gå nievres dálkken låvddågoadev buktin tsieggit, ja luondos ressursajt viedtjat váj máhtti rijbbat váni nav ålov guoddemis. Gáhkkijin ja suojnijt suoddin. Juogos Biehtslåptgámán ja låvddågådijn idjadin. ¶ - Gábmá lej buoremus, dan diehti gå danna dållijma ja besajma goajkudimev låvdas, javllá nubbe oahppijs. ¶ Vádtsem julevsáme guovddaguovlon ¶ Vádtsem álgij Vuodnabadán, Kanåvnnåj ja vijdábujt svieriga bælláj vádtsin. Tjoahkkáj vádtsin 40 km, mav nágin oahppij mielas lij hálvva oadne! ¶ Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Karl Gunnar Mikkelsen – madi ájn judosa fievsen lidjin. Gåvå: Sander Andersen ¶ Karl Gunnar Mikkelsenan li tjielgga vuojno urudispolitihka birra. Soames váhko dás åvddåla divna sávtsajt njuovadahkaj rájaj. Dan láhkáj hiejteduváj oabme árbbedáhpe, mij soajttá 1000 jagijt la vihpam, ja ájnas æládusdoajmma Måsken. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Mañemus 2-3 jagijt le Karl Gunnar Mikkelsen birrusin 40 sávtsaj barggam. Valla dálla ij desti visjá. ¶ - Ij desti lijssi, jus riekta de la ållu dåssje. Dijmmá 66 lippatjijt guohtomij luojtijma, ja 26 dajs gáhtun. Jiervva la suddár, javllá Mikkelsen. ¶ Mikkelsen le guohtomednamijt sihke Måsken, Basudisán ja Smájlen adnám. - Basudisán le dåssju nágin juhtusijda sadje, ja Smájlen ejma desti besa guododit. Dat la aj sivvan læhkám gå hiejttet mierrediv, valla ájnnasamos la jierva håhkkidime læhkam. Åvdep jage láhpijma 25 lippa guohtomin Ruossavákke vuollelin, ja guokta gáhtun gådij badjelin Måsken. Ja ep mij báhtsudisájt gávna jusska mælggadav åhtsåp, mij la dábálasj gå la jiervva mij bårrå. Dat skultik báhtsudisájt tjiehká, javllá Mikkelsen, gut miejnni diehtet le læhkám, ja ájn le, moadda jierva dajn dáfujn. Li moadda, moadda jage dat rájes gå åvdep bále jiervva dánna vuohttjuj. - Iv jáhke Jiervva-Pedera biejvij rájes la dáhpáduvvam, ja dan rájes le mælggat, subtsas Karl Gunnar Mikkelsen (Peder Mikkelsen Vuodnabadás gåhtjoduváj Jiervva-Pederin). ¶ Måske mañemus sávttsabåndora mielas la oajválattjajn nievres urudispolitihkka. ¶ - Juoga le boasstot gå berustibme urudisájs le ájnnasabbo gå máhttelisvuoda æládusájt rabddaguovlojn dåjmadit. Oajválattja duobbmiji årrombájkijt dan láhkáj. Ja majt jiervva dálla bårråt galggá? Soajttá fylkkasuohkan soames sávtsagårodijt buktá diehki giesen... ¶ Dávvervuorkká jådediddje Árranin, Lars Børge Mykelvoll, subtsas gávnnu indikásjåvnå biebbmojudosguohtomijs juo 900-jagij rájes. - Diehtep Måsken li årrum ulmutja jagev tjadá 1700-jagij rájes, valla jáhkket le læhkám jáhpedoajmma ja biebbmojudosa Måsken moadda tjuode jage dás åvddåla. Danen la viek guhka árbbedáhpe mij hiejteduváj gå Karl Gunnar sávtsajt ierit rájaj, duodas Myklevold. ¶ Luondo vuojññanij hæhttu ájgás boahtet. Jus i, de ij vuorbbe duv tjuovo. ¶ Jus ilá guolli, de máddo boahtá mávsedittjat. Boatsujn la ietjajnis árvvo, ja vierttip dajna luondov vieledit. Jus galga muorav miehtses viedtjat, de galga aj tjáppagit dav tjuollat. Ja diedon dal i goassak galga gálmijt ráfeduhttet. ¶ Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ulmutjij gaskan li moadda dábe bissum mij guosská luondo adnemij; luondov vieledit, gálmmijt ráfen dibddet, ja ij gårkåjt vájvedit. Jus ilá dájt elementajt hárdá, de la máhttelis mávseduvá. ¶ -Sámij gaskan li dá dábe sierraláhkáj bissum, valla dálla ietjá ulmusjtjerdajn vuojnnep aj gå berusti dákkár dábijt. Boahtá gåjt dálla ienebut vuojnnusij dagu láttij gaskan. Muv mielas la dát åvddåla læhkám dáhpen ietjá ulmusjtjerdaj gaskan, ja dálla l dát ”vuojññan” vat dagu ienebut vuojnnusij boahtám, ij dåssju sámij gaskan. Muhtema vat sjaddi vargga udnodime gå la mijáj gaskan dát dáhpe vilá viesso, giehttu Jorunn Jernsletten. ¶ Jernsletten la nuorttasábmelasj, Råmsån la bajássjaddam, ja la dájt dábijt guoradallam, sierraláhkáj sámij gaskan. ¶ Jernsletten dåbddå dábijt nuortagij gaskan, ja la aj oarjjelsámij lunna mannam dájt dábijt guoradallamin. Jernsletten ij jáhke dábe li nav ietjáláhkáj julevsámeguovlon gå ietjá sáme guovlojn. ¶ -Ålles Sámen li dal dábe vargga ållu muodugattja. Gávnnuji dal sieradusá, ja diedon aj muhtem ietjá namá julevsámeguovlojn gå dagu oarjjelsámeguovlon. Valla dábe ja subttsasa li muodugattja nav guhkás gå mån dåbdåv ja lav gullam, javllá Jernsletten. ¶ Jernsletten manáj Divtasvuonan vásse vahko semináran ságastittjat tema birra majt gåhtjoj ”Sámij aktijvuohta luonnduj”, ja ságastij aj mij la ájlisvuohtaj tjanádum. ¶ Jernsletten nammat dagu vuorbev muhtemij gaskan gå li dagu guollimin. Ráddna duv guoran oadtju guolev, valla dån i majdik oattjo. Jernsletten vuoset Nils Oskalij guhti subtsas guollevuorbbe la tjanádum gåktu nuorev jali jávrev dåmada: ”Ij galga liehket vieledahtek, bilkkedit, návrodit ja badjelgæhttjat jávrev jali guolev. Guollevuorbbe le ressurssa ja sjivnnjádus mij le aktijvuohtaj ávkken”. ¶ -Mån lav gullam ij galga ilá ålov dagu hágajs guollit. Jus dav dagá, de boahtá háhkamáddo ja duv mávset. Dát dáhpe má vuoset galga luondov vieledit ja guolleressursajt siesstet. Luondov galga tjábbát háldadit, ja ij divna guolev ”loapptet” avta bále, buojkut Jernsletten. ¶ Divtasvuonan la aj gullum gå gårkkåbiesev la bæjsttám, de boahtá gårkkåmáddo duv mávsedittjat. ¶ Åvddåla ettjin jámiguttjajt girkkogárddáj jáve. Hávdde sjattaj gånnå juohkkahasj jámij. Ij lim dal daj ájgij máhttelis jámiguttjav nav guhkás suvddet, ja dajna sjattaj gálmmen. Jernslettena mielas sjattaj dagu aktijvuohta gálmme ja luondo gaskan. Hávdde dajna sjattaj jámiguttja fámujn láddidum, ja dan láhkáj birrusa dagu ietjáláhkáj sjaddin tjielggidum. ¶ -Jámiguttja vilá viessun ”jábmemájmon” ja dagu ”gæhttjin” dajt duobddágijt gåsi lidjin jávedum. Ja nav aj máhttin vájkkudit viessogijt gudi mannin dajn bájkijn, jali aj vuojnnusij båhtin. Gå dal ájádalá, de lij diedon moattes gudi li dán láhkáj vuojñadime, ja ij la dal imáj gávnnuji moadda subttsasa ulmutjij birra gudi muhttijn vádtsi dákkárij nali, subtsas Jernsletten ja buojkut subttsasijn Valnesvuonas gå boadnjásj danna 1950-lågon jámiguttja dávtijt gávnaj, ja dajt unnánasj gehtjadahttijn dåbedastij. Dát jámigusj dáv boadnjátjav sijddasis tjuovoj. Ja ittjij desti sunji ráfev vatte åvdås gå vat dávtijt bårdoj gåktu lidjin. ¶ -Gálmme juo luonnduj gullu, ja dát subtsas vuoset ij galga duohttat majdik mij luonnduj gullu. Dát vuoset aj juoga mij la estetalasj, dagu gå muorav galga miehtses viedtajt ja dav tjáppagit tjuollat. Valla dánna l aj ehtalasj duogásj, javllá Jernsletten. ¶ Divtasvuonak Mikkel Eskil André Mikkelsen le 18 jage vuoras ja årru dálla Edinburgh:an, mij le Skotlánda oajvvestáda. Skotlánnda l oassen Stuorbritánnias. Edinburgh le lullemerragátten, luovtan Firth of Forth. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dåppe l tjaktja rájes årrum. Eskil avtav jagev ålggorijkan sidáj muossádit, ja válljij nuppát jagev joarkkaskåvlån jur Skotlándan låhkåt. Dåppe låhkå Leith Academy Secondary School:an, 1000 ietjá oahppij siegen. (High School amerijkaieŋŋilsgiellaj) ¶ Dåhku jåhtet lij ållu ietjálágásj ja unnán gássjelis danen gå divna lij ådå. Valla diedon riek geldulasj aj. Fámillja Edinburgh:an le guossodimieddne Patricia ja suv 12 jagák bárnne Josh. Eskil hávsskudallá sunnu siegen ja subtsastallá suv ja guossodimiednes miella le sæmmilágásj, ja nav máhtteba tjåhkudallat ja dåssju suohttasijt ságastallat, tjajmmat ja hávsskudallat aktan. Guossodimieddne barggá skåvllåkantijnán, valla ij Eskila skåvlån. Eskil lanjáv juohká Alejandrojn gut le Chiles. Ladnja l oalle unne, ja dajnas sjaddá diehttelis buorre stuoráp sajev oadtjot, javllá sån. ¶ Eskil subtsastallá nav vájbaj gå lij vahkov dåssju ieŋŋilsgielav sáhkadam. Ållu ietjá dille lij boahtet Knut Hamsun joarkkaskåvlås gånnå li 100 oahppe stuorra Leith Academy:ij. Sjaddá basske ja rihtjam váttsáldagájn gå gájkka 1000 oahppe avta bále sirddeli. Valla Eskil soapttsu riek buoragit skåvlån. Giellas buorep ja buorep sjaddá. Eskil subtsas sån le ietjas ieŋŋilsgielav ednagit buoredam, tjálalattjat ja aj njálmálattjat. ¶ Skåvlån hæhttuji juohkka akta sierra skåvllåbiktasijt adnet. Eskilin le tjáhppis båvså, tjáhppis jali bieddjis skirtto ja alek slipsa. Næjtsojn li sæmmi skåvllåbiktasa, valla sij máhtti aj vuolpov gárvvunit. Skåvlån le riek garra njuolgadusá ma dasi guosská. Ietján li njuolgadusá buorre, javllá Eskil. Skotlándan e åvdepnamájt ane. ¶ - Dánna hæhttup javllat Sir, Mr, Miss jali Mrs. ¶ Eskil danen matematihkkaåhpådiddjev Miss Watson:in gåhttju. Åhpådiddje li oalle tjiehpe, ållagasj matematihkka- ja sebrudakfáhkaåhpådiddje. Suv skåvlån klássajn ælla guhtik klássaladna nav gåktu Vuonan. Danna li åhpådiddjijn guhtik ladnja, ja oahppe hæhttuji sirddet klássalanjáj milta, ja fágaj milta. Eskilin li njiella fága. Psysical education mij le lásjmudallam, modern studies mij le sebrudakfáhka, ja ieŋŋilsgiella ja matematihkka. Suv skåvlån li nuorap ja vuorrasap oahppe. ¶ - Leith Academy:an li oahppe 12 jage gitta 18 jage gaskan, ja nav li aj ållo "smávmáná" váttsáldagájn, subtsastallá Eskil. ¶ Moattes oahpperádnajs e åvvånis diede gånnå Vuodna le. Muhtema diehti, ja soabmása aj binnátjav sámij birra diehti. Ieŋŋilsgiellaåhpådiddje diedij binnáv sámij birra åvdutjis, ja suv mielas lij riek suohtas Eskilij oahpástuvvat. ¶ Vuostasj jagev joarkkaskåvlån lågåj Eskil Knut Hamsun joarkkaskåvlån Hábmerin. Danna vas galggá goalmát jagijn tjaktjaj joarkket. Galggá ållit dábálasjfágasuorgev, diedon ieŋŋilsgiella fáhkan aj. Boahtte ájge sihtá Eskil ietjá rijkajt guossidit. Sujna le ulmme, ij galga kåntåvrån barggat. Valla vuostatjin galggá Eskil sijddaj Vuodnaj. Moarmesmáno 25. biejve sijddaj boahtá. Giesen galggá barggat ja tjáppa dálkken (vuordedahtte tjáppa dálkke sjaddá) hávskudallat. Skotlándan le tjoasskásap gå Vuonan. Eskilin ij la galla nav miella stádas ja rádnajstis vuolgget, gejt ednagit sjaddá åhtsålit. Huoman sån ávvudallá sijddaj boadátjit, ietjas vehkaj ja rádnajda Vuonan, biergguj, sijddadagádum pizzaj ja smávhálmugijda, majt aj la åhtsålam. Eskil la juo gallánam toast:as, mij le væjttalájbbe, majt Skotlándan agev bårri. Ij la gal buoremus biebbmo dåppe. Sijdan Vuonan li biebmo buorep rubmahij, ja la aj njálgep. Ålos Skotlándan bårri gahttungievkanbiebmojt gå basedum chipsa ja hamburgera. ¶ Eskil ávttji jagev ålggorijkan årotjit. Le ihkeva buorre muossádibme ja ållo mujto gal miellaj báhtsi. ¶ - Edinburgh le riek tjáppa stáda mav gájkka vierttiji guossidit, ållagasj maŋŋegiesen, hasot Eskil maŋutjissaj. ¶ Lars Andreassena vuostasj CD:a julevsámegiellaj ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Mánnán agev lávludij, Lars Andreassen. Dajna l joarkkám. Dálla le almodam histåvrå vuostasj CD:av ådåájggásasj musihkajn julevsámegiellaj. “Bálges” nammasasj CD:an li 13 lávllaga, gålmmå dárogiellaj lávladuvvi, ja akta márkkosámegiellaj. CD:a almodiddje le Báhko almodus Árran julevsáme guovdátjin ja CD:a oajvvetiebmá le bálggá. ¶ Åvddåla li CD:a julevsáme lávllagij almoduvvam, valla da li åvdemusát mánájda dagádum. Navti le musihkalasj dáhpádus gå “Bálges” dálla vuobdeduvvá. CD:av máhtá nágin vuobddemsajijn ålles Sámen oasstet, Árranin jali internehtas diññgut www.arran.no ¶ Boine oahpestiddjen ¶ - “Bálges” åvdåstahttá muv musikálalasj ja persåvnålasj vájaldimev rájes mav vuolodis 18-jagágin tjálliv, gitta vehi ienep iellemij oahpásmuvvam ålmmåj duola degu lávllagin ”Skoalkkal uvsam”. Ienemus oasse lávllagijs li dallutjis gå oahppiv ja aj sihtiv sábmáj lávllogoahtet, javllá Lars Andreassen, guhti iesj ittjij sámegielav mánnán åhpa. ¶ - Mån lav dat buolvas gånnå jur dat lij ienemusát njuolgadus ja ij tjuoldos, valla mån lav agev sávvam julevsámegiellaj lávllot. Dan diehti lidjin vuostasj lávllaga majt sámegiellaj lávlluv jårggåluvvam ietjá gielajs. Akta dajs le “Merrasábmelasj” Mari Boines tjáledum. Boine le aj moatte láhkáj muv musihkalasj oahpestiddjen læhkám. ¶ Aktisasjbarggoprosjækta - Ietjajnim ij lim giellamáhtudahka buorre, poehtalasj tevstajt tjálátjit. Dan diehti lihtudiv Stig Riemmbe Gælokijn, Svenn-Egil Knutsenijn ja Per-Eric Kuoljokijn. Jus ga mån lev artissta de le CD:a boados aktisasjbarggoprosjevtas. Musihkka ja tevsta li muv åtsådallamijda ja dáhpádusájda tjanádum. ¶ Lars Andreassen le aj aktisattjat barggam Frank Remmanijn gå komponerij guokta tjuojalvisájt. Oattjoj aj loabev ietjas versjåvnåv dahkat Johan Märaka lávllagis “Biegga” ja Bernt Mikkel Haglunda lávllagis . Maŋemus nammadum le aj årrum CD:a musikálalasj buvtadiddje ietjas viddnudagájn Riebana baktu. ¶ - Sån le riek buorre bargov dahkam ja lev dudálasj suv barggoártajn ja tjehpudagájn, musikálalasj buvtadiddjen ja aj musihkkárin, oajvvát Andreassen. ¶ Lars Andreassenin le dálla permisjåvnnå virges Árran julevsáme guovdátja vuolepdirektørran. Sån barggá låhpalasj sebrudakdiedalasj dåktårgrádajn luonndosuodjalime birra sáme guovlojn. Sån le aj dåbdos gå le “tjiehpemus sábme sjáhkan” ja le gárggaluvvam giehttjitlågot buoremus sjáhkka spællarin Vuonan. ¶ 40 jagák artistan le áhttje Divtasvuonas ja ieddne Áravuomes Narvika suohkanin ja ietjasav merrasábmen, márkkosábmen ja julevsábmen adná. ¶ - Muv iedne bielen, márkkosáme guovlojn, le giella ájn ienep ájteduvvam gå Divtasvuonan. Dárojduhttem lij nannusap dåppe ja sæmmi ihkap aj vuornnom. Akta lávllagijs; Guovssagasak/Nordlys le muv vásádusáj birra man gássjelis lij sáme identitehtav ¨åvdedit guovlon gånnå sámevuohta lij ja vil uddnik le garrasit stigmatiseridum. Lávllaga refrengav “Guovssagasak, boade vuolus mielkkejubtsav gattsatjit” oahppiv Ann-áhkos ja le ájnna lávlla majt daj guovlojs máhtáv. Dav tjálliv gå galggiv Markomeannu festiválan jagen 2003 spellat, hæjttá Lars Andreassen. ¶ CD prosjækta le Nordlánda fylkkasuohkanis ja Sámedikkes dårjaduvvam. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Gálldo: Præssadiedádus ¶ Elena Paulsena niehko lij ålggorijkkaj mannat lågåtjit spánskagielav ja kultuvra birra åhpatjit. Bårggemáno 31. biejve álgij suv manno, gånnå ájgoj guossidit New Yorkav, åvddål sån manáj Cabareteaj, mij gullu Dominikána republikkaj. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Danna galgaj gålmån mánon oahppat spánskagielav, ja aj mávsodagá mánáj siegen barggat. ¶ Elena vuostasj muossádibme Cabaretes lij sáddo, ållo tjuojka ja bivvasa. Amás råme tjuoggin ja vájvedin Vuona studentajt vuostasj vahkov, valla Elena dasi ruvva hárjjánij. Pálma, stráddu, mánnodihpe ja varás muorjema lidjin viehkken. Elena manáj 30 ietjá studentaj siegen, ja aktan årrun hotellan dan unna bájkátjin. Elena lij vuorbálasj ja "oattjoj ietjas familjav" aj, gen siegen álu lij. Skåvlån lidjin dárogielåhpådiddje ja åhpådiddje datga bájkes. Oahppin histåvråv ja girjálasjvuodav duodden spánskagiellaj. Elena mielas lij dát ájnas, gå ham galgaj oahppat ållu ådå gielav og årrot amás lándan. Elena duov dáv dagáj, familjas siegen. Sijá baktu bargov oattjoj skåvlån ja muossádij aj ednagav, duola dagu Værálda rámmátbiejvev, gå rájdon váttsij bájke manáj siegen. Oattjoj aj muossádit ja guossidit . Elena ådå ulmutjijda oahpástuváj, ienemusát slumman, Callejonan, gånnå skåvllå la. Oattjoj ållo rádnajt ålles væráldis. Suv mielas lidjin riek hávsskes ulmutja Cabaretean. Gå sån lij scooterijn mannamin, tjuorvudin ulmutja sunji "Hola Elena!" , jali dåssju . Buoragit Elena mujttá gå hotella biebbmodahkke sidáj sunji juojddá vaddet. Ráktsa lij, mij lij nav njálgge gadtsat juska lij moaodda váhko ålggorijkan læhkám. Elena ávttji nuorajt ålggorijkkaj manátjit, ållagasj å-lánndaj. Suv mielas la buorre ådå muossádimijt návddahit. Vuojnnet ietjá væráldav, gånnå divna ij la sammiláhkáj juohkka sajen. Vuojnnet ietjá kultuvrav, dagu dal goalmát væráldav. Elena nubbe niehko aj guodtjasij. Surffit. Valla diedon vierttij aj låhkåt eksámajda, tjálálasj ja njálmálasj eksámajda. Gå dajt lij tjadádam, buorre árvvomihtoj, vuolgij biejves bájtádum næjttso sijddaj, javlav ávvudalátjit. ¶ Sijdan, Vuonan. ¶ Loajtoj studion. Sámeradiooajvve Nils Johan Hætta (g.b) jådet organisásjåvnåv gånnå li 85-90 jahkevirge. Guokta virge li bájkálasj kontåvrån Ájluovtan, gånnå Sander Andersen TV-sáddagij åvdås vásstet ja Harrieth Aira radiosáddagij åvdås vásstet. ¶ - Dåbdåstip ep la julevsáme guovlov nuohkásav dættodum. Dav lip dálla rievddadam. Lassánibme le ham 100 prosenta, måjut Sámeradiooajvve Nils Johan Hætta. Åvdep dijstagá åvdedibme ávvudaláduváj ådå radiohuodnahijn Árranin. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Julevsámegiellaj lij læhkám radiosáddaga 1970-jagij rájes. Álgon duolla dálla, maŋŋela juovnnát. Jages 1996 li sáddaga læhkám bájkálasj kontåvrås Ájluovtan, mij jagen 1997 almulattjat rabáduváj dallusj kringkastingsoajves Einar Førdes. Gitta 2007 jahkáj kontåvrrå avta ulmutjis jådeduváj ja ådåsa dåssju radioa ja tæksta-TV:a baktu åvddånbuvteduvvin. ¶ - Sáme Radio sávvá gåbdep ja buorep gåbtjådimev dájs guovlojs, sierraláhkáj bæjválasj ådåssáddagijn TV:an, Oddasat, majt lip 2001 jages sáddim, javllá Hætta. Åvdedibme Ájluovtan le muhtem mærráj organisasjåvnå sissñálasj ietjájduhttemij diehti. Guokta virge libá oajvvedåjmadusás Karasjågås bájkálasj kontåvråjda Ájluovtan ja Snåsan jådedum. Navti gærddoduvvá barggij låhko julevsáme guovlon. ¶ - Diedon ij la dåssju buorre gå hæboduhttep oajvvedåjmadusáv Karasjågån, valla dá bále lip julev- ja oarjjelsáme guovlojt vuorodam, javllá Hætta. NRK Sáme Radion li 8 bájkálasj kontåvrå. Duodden Ájluoktaj ja Snåsaj li kontåvrå aj Oslon, Råmsån, Skánen ja Gáivuonan Råmsån, ja Guovddagæjnon ja Dænon Finnmárkon. ¶ Journalista Sander Andersen ja Harrieth Aira libá uddni bargge Ájluovtan. Maŋemusán le åvdåsvásstádus radiosáddagijs, Andersen vas TV-sáddagijs. Harrieth Aira oattjoj aj ávos diedádusáv stuoves virge birra sameradiooajves duorastagá ávvudallamin. Danna Hætta subtsastij Sigmund Johnsen, gen åvdås Aira lij sadjásasj, le hæjttám virgen ja navti suv barggo le stuoves. ¶ Ájluovta journalistaguoktán le stuorra geográfalasj guovllo majt galggaba gåbttjåt. Julevsáme guovllo le Bálágis nuorttan Saltoduoddarij oarjján, ja aj nágin suohkana Svieriga bielen. Dáj guovlojs galggi TV:aj ja radioj buvtadit Ájluovta huodnahijs. - Dálla li aj dárbulasj redigerimvædtsaga boahtám, TV-sáddaga julevsáme guovlojs dal juovnnát Oddasatin vuoseduvvi. Vuostasj sátta mij le Ájluovtan buvtaduvvam vuoseduvvá iehkedis, diededij Nils Johan Hætta duorastagá dajda moadda guossijda gudi Árranin ávvudallin. Danna ulmutja bessin ådå, tjáppa huodnahijt vuojnnet, lij bårådibme ja kultuvralasj oasse, ja moadda skåvllåklássa Árrana milta båhtin gehtjatjit – ja åhpatjit gåktu radio- ja TV-sáddagijt dahkat. - Dálla máhttep julevsáme guovlov buorebut gåbttjåt, ja jáhkáv moadda buorre NRK-sáddagijt Ájluovtas oadtjop, hæjttá dudálasj sámeradiooajvve. ¶ Tæksta/gåvå: Børge Strandskog ¶ Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Duodden Julevsáme sálmmagirjjáj, mij almoduváj jagen 2005, la vásse máno nuohttagirjje almoduvvam ja anon. Nuohttagirjen, mij Julevsáme sálmmagirjjáj gullu, li diedon sæmmi sálma gå sálmmagirjen. Jåhkåmåhke girkkotjuojadiddje Valborg Mangs Märak la gárvedam ja gehtjadam dáv nuohttagirjev mij aj galggá oasen gávnnut Vuona bielen. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Gåvvå: Cathrine Amundsen ¶ Færjov Skutvika ja Spålavuole gaskan bisodit le ájnas jus ådå rádjárahte galggá ásaduvvat Jielleváre ja Divtasvuona gaskan. Da guokta ráddnásuohkana libá dal ruvva gærggasa vijddásasj guoradallamijn, ja vierttiba ådåjagij maññela mierredit jus stuorprosjevtajn galggaba vijdábut barggat. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ - Dát le stuorra ja masjvalis prosjækta, ja dan diehti lip álgon dættodam gåbdes guoradallamav, subtsas Stig Eriksen Divtasvuona suohkanin. Jáhkedahtte álggoguoradallam låhpaduvvá jagen 2008, ådåjakmáno jali guovvamáno álgon. Dan maññela hæhttuba Jiellevárre ja Divtasvuodna båhtusijda gæhttjat ja prosjevtav suohkanstivrajda åvdedit váj politihkkára máhtti prosjevta boahtteájgev mierredit. ¶ - Jus Divtasvuodna ja Jiellevárre galggaba dájna prosjevtajn vuorbástuvvat de le dárbbo aktisasj strategipládnaj mierrediddje ja juollodiddje oajválattjajda. Ássje nannijdamdiehti aktisasjbarggo ráddnásuohkanij stuoráp dættov dán bargon oadtju, javllá Eriksen. ¶ Narvik-viddnudahka AT Consult, mij la rahtebiggimav guoradallam, tjårggi vuona bielen la sieldes gássjelis topografija, gånnå guhkep guhkkudagájn ij la máhttelis “biejven” rahtev biggit. Viddnudahka le gætjájdallam guokta oajvvemáhttelisvuoda vuona bielen, goappátja guovtijn vuolep máhttelisvuodaj, ja li gæhttjam rijkagasskasasj rahtev aktisasjvuodan E6’ajn færjo dagi “4 råvij” milta. Dát trasea vássá Tjårov mij rahtesuorren daj guokta prosjevtaj gaskan sjaddá. Vuostasj oajvvemáhttelisvuodan 6,5 km rahte Tjåros Rávnnuj biggiduvvá, gånnå rahte tunella sisi manná, ja ihtá esski svieriga bielen – dåssju oanes åsijn “biejven” . Ietjá máhttelisvuohta le jus tunælla ihtá Tjoadnejávre nuorttalijbielen Vuonan. Nuppen oajvvemáhttelisvuodan sæmmi rahtev Tjåros Rávnnuj tjuovvu, valla dassta vijdábut Rudnávuonav gitta Utsvuodnaj tjuovvu, ja tunella sisi Ájttetjårån. Dánna le aj sáhka tunellajn gitta svieriga bælláj, jali ihkap Tjoadnejávrráj. Divrrasabbo le guhka tunellajt bállet, valla navti rahte guhkebujt dálvijt rahpasin bissu, miejnni AT Consult, mij la gålojt 1-1,3 milliárdajda sulástallam, dan 25 km guhka rahteprosjæktaj Vuonabielen. ¶ Jielleváre suohkan Norrbottenin ja Divtasvuona suohkan Nordlandan libá ráddnásuohkana guhka aktisasj histåvråjn. Sierraláhkáj guosská dát sáme álmmugi gudi dáj guovlojn li viessum ja barggam, ja gudi ælla rijkaj rájájt berustam. Rádjárahte Divtasvuona ja Jielleváre gaskan “joarkká” válkkamijt ma li moadda tjuohte jage vuorrasa, ulmutjij ja kultuvraj gaskan rájá guovten bielen ¶ Sierraláhkáj Jielleváre suohkanin le boahttsuæládus árbbedábálasj ja ájnas vuodoæládus bájkálasj ekonomijaj. Æládus ij la vuojga mávsulvis, ja dan diehti ådå åvddånahttemmáhttelisvuoda åtsåduvvi, duola dagu boahttsuæládusáv ållåsin dahkat aktan ietjá æládusáj. Guoradallama li gæhttjalam vuosedit makkir máhttelisvuodajt rádjárahte sáme æládusájda ja sáme semasvuohtaj vaddá. ¶ Transportutvikling AS árvustallá stuorámus vuobddemvejulasjvuohda li guolástus- ja merraæládussuorgen, lagosbájkijn ja muhtem mærráj aj Lufåhtan. Merraæládusnjuovadagájda Stájgon ja Hábmerin ja Tysfjord Marine Holding AS’a ja Br.Hvedinga jáddibiebbmamij ja njuovadahkaj sjaddá rádjárahte viehka ájnas ålggorijkkavuobddema hárráj. Rahte iesj soajttá ienep trafihkav doalvvu ja navti ådå ásadimijt suohkanij buktá. ¶ Ådå rádjárahte márnánijt ja sjattov guovlo mannoæládussaj buktá, sierraláhkáj gå máhttá merra- ja sisednamturismav aktij tjadnat. Divtasvuonan ja ráddnásuohkanijn li luondo bieles máhttelisvuoda turistmagnehttan sjaddat jus ressursa vuobddemij ja organisermij vatteduvvi, guovllolattjat ja aj aktisasjbarggon suohkanij ja oassálasstij svieriga bielen. ¶ Dán aktijvuodajn le viehka ájnas færjjo Spålavuole ja Skutvika gaskan dálásj frekvensajn bisoduvvá, gálvvo- ja aj tjuovvojsuvddemijn. Ájnas le aj færjjodahkes E6’av Divtasvuona tjadá ásadit. Ihkap le jergalasj dájt infrastruktuvrraåsijt ådå rádjárahtijn tjanádit, váj nubbe nuppev nannidi. ¶ Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Oajvvetjálle Sáme girkkoráden Synnøve Breivik, Mareno Mikkelsen (julevsáme ájras), Johnild Joma (oarjjelsáme ájras), njunnjusj Tore Johnsen, Ingrid Johansen (sámedikke ájras) ja Inga Karlsen (Sadjásasj julevsáme guovlojs). ¶ Dijstagá 8. ja gasskaváhko 9. biejve moarsmesmánon lij Sáme girkkoráde Divtas-vuonan. Sáme girkkoráde le aktan girkkorádijn ja girkkojgasskasasj rádijn Vuona girkko guovdásj-gasskasasj ráde. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Tækssta/gåvå Ingar N. Skogvold. Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Dijstak idedisbiejve lij ráde tjåhkanam Gásluoktaj. Ráde njunnjutja, Tore Johnsena mielas lej siján buorre guládallam suohkana åvdåstiddjij, gånnå bájkálasj girkko åvdåstiddje aj lidjin. Ássje lij båhtusa gå Divtasvuodna dálla le oasse sámegiela hádadimguovlos. ¶ Sáme-dáro jubmeldievnastus ¶ Dijstak iehkedisbiejve lij sáme-dáro jubmeldievnastus Gásluovta girkkon. Girkkohærrá Magne Kolvijkan lij åvdåsvásstádus gárvvidusájn ja jådedimijn jubmeldievnastusás, madi Oarjje-Hålogalánda biskoahppa, Tor B Jørgensen, sárnnedij ja dålkåduváj julevsámegiellaj Lars Theodor Kintelis. Prográmma jubmeldievnastussaj gávnnuji sihke sámegiellaj ja dárogiellaj vaj juohkkahattjan lij máhttelisvuohta tjuovvot ja oasev válldet jubmeldievnastusá åsijs. ¶ Ånigis tjåhkanime maññela hålajn ja giedjekbiejadimijn mujttogierge guorraj girkko ålgusjbielen, lij girkkokáffa tjoaggulvislanján. Danna njunnjusj Tore Johnsen åvddånbuvtij stuorra ávov gå sámegiella le almmusam ja adnuj váldeduvvam girkkulasj aktijvuodan Divtasvuonan. Ållo le dáj mañemus jagij dáhpáduvvam, valla ájn gávnnu juojddá majna máhttep barggat. ¶ Sáme girkkoráde dåjmadahka ¶ Ájnnasamos ássje man birra giehtoduváj girkkoráde tjåhkanimen Divtasvuonan, lij gatjálvis gånnå Sáme girkkoráde dåjmadahka galggá liehket boahtteájggáj, gå le Oslon guhkev læhkám. Åvddåla gå ráde sajijt åhtsågoahtá le ájnas guoradallat ja tjalmostahttet makkir ållesvuodaássje ma hæhttuji gåtseduvvat. Duola dagu dárbujn dievnastimijn dajs gålmmå sáme giellaguovlojs ja aj dárbbo lahkavuodajn ájnas prossesajda ma guovdásjgasskasasj ráden li. ¶ Guládallam- ja såbadusprosjækta Nuortta-Salton ¶ Sáme girkkoráden lej aj tjåhkanibme ressurssajuohkusijn guládallam- ja såbadusprosjevtan Nuortta-Salton. Tore Johnsen subtsas Sáme girkkoráde gulldalij berustime mielajn daj åtsådallamijt majt sij lij oadtjum dán prosjevta baktu. Juska gávnnu gáddalibme muhtem sámij gaskan dán prosjæktaj, jáhkká Johnsen dát prosjækta buorev dahka. Girkkuj le barggo almodit sáme girkkohiståvråv, tjállet dav ja dåbddusin oadtjot. Hæhttu aj gárvedit adnuj sámegiellaj girkkon, sámegiella, kultuvra ja histåvrå åhpadusáv gárvedit girkko barggijda, tjalmostahttet sáme girkkodájdav jna.. Ållu maññegietjen dákkir prossessan le máhttelisvuohta almma såbadusájn... ¶ Giella le medisijnas oasse: Sáme ságastallamgirjásj galggá varresvuoda- ja huksodievnastusájt sáme álmmugij ienep værddogissan dahkat. Guovdátjin dán aktijvuodan galggá plánidum varresvuoda- ja huksoguovdásj Margits Minnen ja Dragstunan Ájluovtan. ¶ Divtasvuona suohkan almot dal ruvva ságastallamgirjátjav mij galggá aneduvvat åhpadattijn sujttárijt gudi e sámegielav buvte. Ulmme le sáme pasientajda árvvogis sujtov vaddet, ja aj sujttárijda dåbdov sij árvvogis sujtov vaddi. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Åvddåulmusj ja prosjæktavásstediddje Tor Magne Berg le máhttsam suohkanij giellakonsulænntan. Sujna li buorre åtsådallama Kárásjjågås muodugasj bargos dåppe. Ságastallamgirjátjin li bágo, moallánahkko ja ságastallama dábálamos sujttodáhpádusájda varresvuoda- ja huksosuorgen. Ságastallama li aj cd:aj lågåduvvam. Girjásj le dagáduvvam váj sujttára galggi bessat sámegielagij sámástit, ja dan baktu de buorep huvsov vaddet. ¶ - Gå ulmusj vuorastuvvá de álu iednegielastis buorebut mujttá gå vieresgielav, javllá Berg, ja dajna de vaddá pasiænntaj árvvogisvuodav iellema mañemus biejvij gå sunji sámás. Vuoras ulmutja má máhttsi ruoptus ietjasa iednegiellaj, ja vajálduhtti gielajt majt maññela li oahppam. ¶ Duogásj ¶ Bargo vuodon le Berga barggo Kárásjjågå suohkanin, gånnå li moadda dákkir kursa tjadádam. Suv mielas lij ájnas sujttárij siegen barggat vaj ienep máhtudagáv oadtju, ja nav de ságastallama sjaddin fágalattjat nav duolla gå máhttelis. Ienemusát lidjin 6-7 sujttára gudi dialogadahkamijda oassálasstin, ja dá rádjáj le sån 3 klássa åhpadam Kárásjjågån. Suomagielak ja dárogielak sujttára kursajda oassálasstin. Kursan oahppin bágojt jiednadit, bágojt låhkåt, ålles replihkajt låhkåt ja oahppin dábálasj ságastallamijt ålgolt váj álkkebut máhtti dajt sujttoaktijvuodan adnet. - Buorre dårvujn májnodiv Divtasvuona suohkanav dákkir bargguj álgget, javllá sån. - Vuorrasijda le nav vuogas ja hávsske gå sidjij sámásti. Åvddåla le Berg suohkana giellaplánajn ja oahppogirjij Árranin barggam. ¶ Giella medisijnnan ¶ Mañenagi gå ulmusj vuorastuvvá de soajttá vieresgielav vajálduhttá ja iednegiellaj máhttsá. Ihkap giehpet dárojduhttemav ja dan vájkkudusá vájvijt gå pasientajda sámás. Gå sujttára pasientav berusti de pasienta aj buorre miellaj båhti. Návti vuorrasij duogátjav vieledip. Dán láhkáj pasientajda værddogisvuodav vaddet le buorre. Valla aj sujttárijda le dát prosæssa gånnå máhtti ietjasa giellamáhtudagáv vijdábut åvddånahttet. Suohkanin le aj ietjanis årrum sierra sáme varresvuodatærmmaprosjækta, majna galggi joarkket. Guokta sámegielak sujttára gudi libá sámegielaga galggaba iehtjádijt åhpadit. ¶ Giella viessu gå gullu ¶ Vuorrasa li hárjjánam sámástit. Berg rámmpu suohkanav árttasvuodas ja gå gielav åvddånahtti varresvuoda suorgen dán ålgusvaddema baktu. Dán bargguj li áttjak álgadam ja mañenagi máhttá dájna joarkket moatten ietjá suorgen. Danna le aj ulmusjlasj ja kultuvralasj bielle -Giella le viehka ájnas varresvuodasuorgen, ja prosjækta vuorot gælvodimijt, javllá Berg. ¶ -Galbbim le aj ájnas, ja buorre le gå giella vuojnnusij boahtá galbaj baktu. Dat iesjdåbdov nanni, ja guottojt rievddat ja gáttojt vuostelt. Galba li aj muhtem láhkáj giellabargge. Bessat gielastis vuojnnet almulasj sajijn ja institusjåvnåjn le viehka ájnas, danen gå sámegielav ij nav álu gulá ja ij ga rat tjáledum vuojne, javllá Tor-Magne Berg. ¶ Inga Karlsen ja Evy Paulsen libá julevsáme ságastallamij barggam Kárásjjågå-vuoge milta ja Sander Andersen le tevstajt låhkåm sunnujn aktan. ¶ Jårggålibme: Lars Th. Kintel ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ vanntsadahkamdábijda, sijddalahá iellemij ja vijddásasj miehttseressursaj adnuj. Vuosádus åvddånbuvteduvvá gåvåj, filmaj, jienaj, dájdalasj åsij, tevstaj ja ållo gávnij baktu dålusj ja dálásj ájges. Anne Kalstad Mikkelsen le prosjæktajådediddje, ja “Viessom” le dávvervuorká ietjas barggijs åvddånahtedum, valla li aj viehkev lájggim máhtudagá ¶ baktu ¶ oadtjum. Vuosádusarkitækta Trine Paulsen Narvijkas ¶ vásstet ¶ vuosádusá vuorbástuvvam hábmidimes, gånnå le gæhttjalam vuosedit sáme kultuvrra ij la avtalágásj, valla dynamalasj – bájnoj, ådåájggásasj materiálaj ja dálásj teknologia diedulasj ano baktu. “Viessom”, mij almulattjat rabáduváj Divtasvuona guossijda Árrana rahpamájgen. ¶ Moattes gudi vuosádusáv guossidi – ja árvulasj le dav guossidit, ihkap alvaduvvi dassta majt vuojnni. Ij la gus dát “láttij” histåvrrå? Ij la dát histåvrrå dábálasj Nuortta-Vuona guollárbåndorsebrudagá birra? - Álu le nav læhkám, gå sáme ja “látte” iellemvuoge li avtalágátja læhkám, de dát “láttij” iellemvuohken dádjaduvvá. Navti ¶ Gåvå/tæksta: ¶ Børge Strandskog Jårggålibme: ¶ Ájnas ulmutjaa ådå vuosádusá bargon; vuosádusarkitækta Trine Paulsen ja dávvervuorkkánå studerer samisk kulturkunnskap, har vært involvert også i andre utstillinger på Árran. ¶ ienemus oasse mijájs ep la gullam moattes sámijs ¶ Nuortta-Sáltos ja ietjáj sajijs ¶ Lufoahttaj suhkin, ja låvdagoade fiskeverajn lidjin, ja sámegielav guollidahttijn bæjválattjat gullin, tsuojggit Harald O. Lindbach. Sæmmi láhkáj båndoræládus le “láttij” æládussan aneduvvam. - Sáme sijda, dajs lidjin moaddása mijá guovlon, ettjin dasti sáme sijdan aneduvá ¶ gå ¶ sijdda vælgguduváj ja gådijt dimmbarijs dahkagåhtin duodden gábmáj, oajvvát Lindbach. Navti sáme ednambarggokultuvrra vuojnnemahtes sjattaj, valla boahttsuæládus agev le sierralágásj sáme æládussan læhkám ja le navti sjaddam dåbdos dåbddomærkka sámijda, sáme kultuvrraj ja sáme identitehttaj. ¶ Harald O. Linbach miejnni dát ådå vuosádus Árranin le ájnas duodastittjat ja vuosedittjat kultuvrav mij le gáhtomin. - Gå sijda hiejteduvvi, slihtura gáhtu ja ulmutja jåhti, de moallánagá ja diedo mañenagi aj gáhtu. Sáme tjehpudahka áhtjes bárnnáj ja iednes niejddaj vatteduvvin. Ij åhpadime ja “sága” baktu, ájnat máná gehtjadin ja aktan ållessjattugij praktihkalasj bargo baktu hárjjánin. Dát ájgge l luodjomláhkáj gáhtum ja ij goassak vat boade. Dan diehti li vuosádusá dagu “Viessom” ájnnasa váraj váldátjit ja åvddånbuvtátjit árbbedábálasj máhtudagájt ja boandás kultuvrav, hæjttá Lindbach. ¶ Julevsáme guovdásj Árran la vehik tjiegán ja nágin kilomehtara ierit E6as. Jus lidjin galba rahtebællán divodum, de lidjin ienep turista Árranav guossidit, jáhkká dávvervuorka jådediddje. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dán rádjáj dá giese li 300 ulmutja guossidam Árranav. Guovdátjin li læhkám niellja oahpestiddje ma li juohkám bargov gaskasa. Guokta mańemus vahko Kristin Lindbach guossijt vuosstáj válddá, vuosádallá dávvervuorkán ja ietján Árranin jus sihti. Gå Bájkáĺasj ávijssa guossidij Árranav mańemus mánnodagá, båhtin soames guosse, ienemus oasse ålggorijkaga. ¶ -Jáhkáv moattes vuodji vásuk gå e majdik diede mijá birra. Gávnnu galla galbba Árrana birra rahtebællán E6an, valla dat turistajda binnáv subtsas jus e majdik diede mijá birra, javllá dávvervuorká jådediddje Lars Børge Myklevold. Valla sån jáhkká buorep sjaddá jus gávnnap vuogijt gåktu máhttep diedojt juogadit. Ja sávav buorep dilev gå Hamsun guovdásj tsieggiduvvá. –Jáhkáv dá gålmmå guovdátja - KUN, Hámsunguovdásj ja Árran máhtti aktan barggat, ja aj mij gullu guossimi, javllá Myklevold. ¶ Gåvvim rássjodálkken. Skallolåhkke Kristmar Lindbach, Isabell Thomassen ja Håkon Mikkelsen, hærrá Magne Kolvik ja tjuoggulvis pedagog Heidi Kalvåga siegen. ¶ Juska lidjin dåssju gålmmå skallolåhkke, de lidjin Måsken bassebiejve ållo ulmutja vásse ájllega. Dát dáhpe vuona sinna, gåsi ij rahte jåvsåda, le 7-8 jage vihpam, ja dát biejvve l sjaddam akta dajs ájnnasamos biejvijs Måskegijda. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Vuostasj bále skallo lij dáppe lej jagen 1999, subtsas hærrá Magne Kolvik, gut dalloj aj skallij biednagoaden Måsken. Tjuoggulvis pedagog Heidi Kalvåga siegen lej sujna åvdåsvásstádus åhpadit dájt gålmmå skallolåhkkijt Håkon Mikkelsen (Måskes), Isabell Thomassen (Måskes/Innhávas) ja Kristmar Lindbach ( Siljárbáhkkos). Divtasvuonan dættov lip biedjam tjoahkkit skallolåhkkijt aktisasjåhpadibmáj, subtsas Heidi Kalvåg. ¶ -Gålmmå biejve lip skåvllim Ájluovtan, ja gålmmå biejve Gásluovtan. Ja de lijma Måsken åvtå ájllega, gånnå riek hávsske lij, subtsas tjoaggulvispedagog. ¶ Måske biednagoades li histåvrå ja mujto dålutjis. Vuoras ulmutjij mujtoj millta l biednagoahte birra 120 jage. Tsieggiduváj skåvllådåhpen ja internáhttan, ja anon lij gihtta 1970 tállaj , desik de ådå skåvlåv tsieggijin. Ådå skåvlån gahtsaj gåvvå oabme skåvlås majt la Ivar Urheim mállim. Peder Amundsenin ja Inga Karlsenin badjáni mujto dålusj rájes gå gåvåv vuojnneba. Pederin ja Ingan li buorre mujto, Ingan li aj mujto ma ælla nav buore. Peder Amundsen gut bajás sjattaj Måsken ja álgij skåvllåj jagen 1950, subtsas lidjin ållo máná ja moadda suohttasa. Dalloj lij juo salljo skåvlå guoran gånnå oahppe bállov tjiektjin. Jusska suv iednegiella lij sámegiella sæmmi gå ietjádijn Måsken, de la suv mielas buorre gå vierttij dárogielav oahppat, javllá sån. ¶ -Jus ejma la dárogielav oahppat skåvlån, de iv gåjt de diede gåktu lij mannat. Peder Amundsen nuorran sjøssaj manáj, ja maññáj de ietjas barggosajev ásadij gånnå de bargaj 25 jage, desik de sjattaj pensjonissta nágin jagev dás åvddåla. ¶ Gåvvå oabme skåvllådåbes båktå aj nievres mujtojt Inga Karlsenin. Sån bajás sjattaj Vuodnabadán, ja hæhttuj sijdas ierit årrot . Smáv skåvlån dalloj skåvllijin guokta vahko, ja vas guokta vahko friddja. Muhtem biejvijt gæhttjiv sijdaguovlluj ganjáltjalmij, subtsas Inga Karlsen, ja javllá sujna li aj buorre mujto internáhta ájges. ¶ -Miján lij internáhtan buorre ja låjes iemet gut sámástij. Gå skåvllådåhpåj bådijma de lij gássjel dárogielav dádjadit. Nav gåjt de mån vásediv. Miján lidjin ienemusát dárogiel åhpadiddje, subtsas Inga - gut lij juo skåvllåj álggám nágin jagev åvddål gå Peder Amundsen álgij, birrusin 40-tálla. ¶ Sådnåbiejve lij biednagoahte ållu dievas. Lidjin tjåhkanam birrusin 130 ulmutja mæssuj gånnå gulluj sáme- ja dárogiella. Moattes guossijs lidjin juo boahtám biejvev åvddåla, ietjáda vas tjuovvun hærráfilkav Gásluovtas ja Ájláttes dan ideda. ¶ Maññela mæsso gåvvijin skallolåhkkijt, åvddål gå Kristmar vuolgij aktan familjajnis ja guossij – ávudalátjit sijddaj Siljárbáhkkuj. Ietjá guosse lidjin gåhtjodum Håkona ja Isabella lusi. Håkon sijdan ietjas guossij ja Isabell skåvlån, gut lij gåhttjum edna guossev káffaj. ¶ Fuolke li stuore sámij gaskan Divtasvuonan, dajnas de moattes guossijs lidjin káfan guovten sajen dán sådnåbiejve. ¶ Dát skallobiejvve sjattaj dat allabiejvve mij lij vuordedum, njálga biebmoj, oahpes ulmutjij ságastallat, håla ja varrudagá, ja aj tjáhpa lávllaga. Vuojnunagá l lávllomtrádisjåvnnå ájn viesso! ¶ Biejvve mujtton - skallolåhkkijda ja midjij ietjádijda gudi lijma danna! ¶ Jårggålibme: Lill-Tove Paulsen ¶ Stuorjávrre(Storvatnet) ja Jávrregiehtje(Storvassbotn), tjábbe ja skindigis. Gåvvå/Foto: Bård Johan Olsen ¶ Duobddák le tjábbe, oavdos ja le uddni miellagiddis bivddo-, guollim- ja luonndoiellembájkke. Stájgo suohkan le nasjunálpárkkaplánav hilggum, valla galggá vilá guoradallat máhttelisvuodav Stuorjávrre (Storvatnet)/Balkjosen duobddáksuodjalimguovlov ásadit. Dákkir ådåájggásasj ájádallama lidjin sihkarit ållu amuga ulmutjijda gudi dánna dålen årrun, ja gudi hæhttujin messat viesotjit dán tjáppa, valla aj garras luondon. Akta sijájs lij sámenæjttso Stuor-Siri... ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ 1800-jagij låhpan lidjijn guokta sijda dánna, Stuorjávrreájdde (Storvasseid) vuollegietjen ja ruoddimsadje Jávrregiehtje (Storvassbotn) ållu Stuorjávre (Storvatnet) sisgietjen. Da gudi dalloj dánna årrun ja barggin ietjas viessomij, lidjin vieljatja Tomas ja Anders Pedersen Gongo ja sijá fámilja ja sijá vállduk oabbá Siri Pedersdatter Gongo. Tomas lij vuorrasamos oarbbenijs. Sån ja suv áhkká Bolette Dyping-guovlojs bådijga ja vuostatjijn årrujga Stuorjávrreájddáj. Dát dáhpáduváj álgon 1850-jagijs, ja goappátjagá Siri ja Anders tjuovojga. Siri lij dalloj birrusin 20 jage vuoras, ja Anders vas 5-6 jage sujsta nuorap. Såj sunnu vieljav sijdan ja boatsojsujtujn viehkedijga. Tomas lij 1860-jagijn guovlo stuorámus boatsojæjgát 300 boahttsuj. Maññnagi Siri ja Anders ietjaska boahttsujt oattjojga, jagen 1865 lidjin Sirin juo 50 boahttsu. ¶ Siri, jali Stuor-Siri gåktu gåhtjåduváj, lej subttsasij milta viehka fávrro. Ittjij goassak válldu, valla oattjoj huoman 3 máná. Petter lij vuorrasamos ja riegáduváj jagen 1859. Sån dåbdos sjattaj biernnabivddárin ja væjddárin Siri-Petter, dåbdos ja lijkkuduvvam ulmusj dålusj Stájgon ja Hábmerin. Siri maññela guokta niejda riegádahtij, Anne Marie ja Sigrid Anna. Otte Andersen, gudi åroj ålles iellemav dájn guovlojn ja mañemus jagijt gámán Malågan, lij áhttje goappátjijda. ¶ Vehi åvddål 1870 Tomas ja Bolette vattijga sijddasiská Stuorjávrreájden vielljasiská Andersij. Iesj jåhttåjga jávre rastá Jávrregæhtjáj ådå sijdav ruodditjit. Stuor-Siri tjuovoj dan ådå sijddaj. Jávrregietjen lij tjábbe, rássás giettij biebbmon slihturijda, lasstavuomijs galle buolládahkan, guole jávren, luossa ja stuor rávddo, ja Boletten lidjin mañenagi moadda slihtura básen. Ettjin gåjt niedan vieso, valla vuorbedisvuohta fámiljaj bådij. Juo jagen 1867 Tomas ja Bolette mánáv láhpijga, gå mánná ravgaj iednes askes rabás dållåj gámán ja jámas buolij. Giesen 1872 sårmme vas bådij, garrasit ja vastet; Tomas lij årrum bivddemin. Gå Jávrregæhtjáj bådij de birssov muorraj gatsodij. Valla báhtja lij galla báhtja. Vuorrasamos viellja Peter muorraj guohtsaj ja birssujn duohtadij. Navti de skoahtta manáj – ja dejvaj gålmmå jage nuorap vieljav Jonas guhti dalága gådduj. Peter iesj nav balláj váj mieladuváj. Nágin jage dán maññela sån aj jámij, dåssju 17 jage vuoras. ¶ Dalloj lij Stuor-Siri juo jábmám. Jámij jagen 1874 dåssju 43 jage vuoras Jávrregietjen, amás sivá diehti. Suv 3 máná, nuoramus dåssju 5 jagák, badjánin Tomasa ja Bolette lunna. - Sån lij dagu munji tjuoldeduvvam, javlaj Spelmanns-Otte állu Sirija birra. Otte ittjij goassak válldu, gå ittjij máhte ietjá nissunijt ájádallat gå fávros Siriav... ¶ Tomas ja Bolette Jávrregiehtjen ájn moadda jage årojga. Dánna luondon luonndoulmusj Tomas ietjas biejvijt nåhkådij. Ittjij goassak Bolettej ja sijddasis boade gå lij vuoratjismáno 5. biejve 1907 årrum váttsatjime. Guorradallam mañep ájgijn vuoset sån jahkedatte Stuorjávren jieña tjadá manáj ja fellaj. Ehtjin goassak suv rubmahav gávna... ¶ Dánna hæjttá subtsas ulmutjij birra Stuorjávren. Jávrregietjen miehttse suojmma le buodum majt ulmutja akti ruoddijin 130 jage dás åvddåla. Valla ájn máhttá vuojnnet bátsijdisájt sijdas. Jus le asstelasj ja jus dujna le buorre gåvådallam, de soajttá dagu ulmutjijt vuojná gudi dánna årrun – fávros Siri, Peter ja Jonas báhtjaguovtes, biernnavuohttjev Siri-Petter ja vuorrasa iesj – Tomas ja Bolette Jávrregietjen. ¶ Jårggålibme/oversettelse: Idar Kintel ¶ Dålusj sáme årrombájkke Suoksavuomjávren Hábmera ja Stájgo rádjáguovlon le juo guhkev ávtas sadjen årrum. Muhtem bátsidisá vil gávnnuji, muhtem vuollegis dievástagájn vuojnnuji ájn ieme goahtesaje. Jus le dajn guovlojn vádtsemin, ja jus le vájaldiddje gåvådallemielajn ja jus le dujna ájgge ja assto ájádallat, de tjåhkkidaste dievátjij hiebalgis gierge nali dan dålusj sijda badjelij. Ihkap de degu bárudisán vuojná dåbåtjav mij degu badján dajs dålusj gábmásajijs ja bátsidisájs –lavnnjedæhkkujn ja suovajn riehpenis – ja skiejátja dievástagán. Ja ihkap de degu ilmmá unna, giehppisgáma nissunasj saljov rasstimin… ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Anna Petrine Karoline Pedersdatter riegádij Salhus-sijdan Fuoldán vuoratjismáno 25. biejve jagen 1883. Gå lij ájn nejtsusj, de æjgáda Hábmera bælláj jåhtin, ja sij de Suoksavuomejávrráj årrujin, gåsstå suv ieddne lij. Dalloj åroj ájn áddjás, dat giehtos biernnaskuorggá Suoksavuomjávr-Jåvvå (Jon Pedersen Rijás) Suoksavuomjávr-sijdan. Áddjás jámij gå Anna lij avtse jagák. Áddjás lij læhkám ájnas ulmutjin dan sijdan 1800-lågon, ja ådå jahketjuoden lej Anna árbbe sjaddat sæmmi ájnnasin. Dát le dal subtsas muhtem sierralágásj ulmutja birra iehtjama lahka dålutjis, nissun guhti sijvot vájaldij dáv iellemav, valla guhti huoman dåbdos ulmutjin sjattaj. ¶ Nuorra niejddan bådij Anna Skilkkáj dievnnutjit. Skilkán soames jagev åroj ja daj jagij aj Knut Hamsunijn oahpástuváj. –Buorre ulmusj lij gal, valla hálvva asidasj ja muhttijn måskisj, subtsastij Anna moadda jage maññela. ¶ Maññel gå Anna irgge Magnus tuberkolåvsås jámij, bargaj Ánná soames jagev Gásluovtan, ja dan maññela soames jagev stuorra båndorsijdan Trøndelagan, valla máhtsaj vat Hábmerij gå nuoramus oabbá Ingvarda alvot skihppáj ja dárbahij soabmásav guhti mánájt huksá ja sujtti. Ja Ingvarda mánájt huksat ja sujttit sjattaj suv barggo muhtem jagev. ¶ Suoksavuomjávren årojga Anna æddnu, Piera ja Ievar. Piera lij dal badjelasj gietjavlåge jage vuoras, ja de Annav vájnnodij Suoksavuomjávrráj jåhtet. Ja Anna jådij. Dálloj lij sån nieljelåkjagij sinna, ja dát rájes, birrusij jages 1930 ja ållu gitta gudálåklåhkuj de lij Suoksavuomjávr-sijdda suv årromsadje. Goappátja dájs suv æddnujs jámijga vuostasj doarrojagij sinna, ja dallutjis de dát subtsas ”dåbdos” aktuviesuna Suoksavuomjávr-Anna birra badján. Ihkap åvdemusát suv bargo diehti majt dagáj doarrojagij sinna. ¶ Mañenagi vierttijin moaddása dujskajs báhtarit Svierigij, mij ham lij friddja lánnda. Smilltjás rádjáguovloj tjadá oahpestin ulmutja gudi duobddágijt dåbddin báhtariddjijt rájá nuppe bælláj. Báhtariddjeoahpestiddje, ållågasj Divtasvuonas, rahtjin dajt jagijt åbbå ålov iehtjádijt viehkedit. Ja aktuviesun Anna árrat dán bargguj oassálastij. Subtsas Anna birra oahpestiddjen le subtsas muhtem nissuna birra guhti guojmmealmatjijt viehkedij vájku lij várálasj ja låsså rahtjamus allasis. Man galles Suoksavuomjávre baktu báhtarin rájá nuppe bælláj, ep diede, valla moaddása viehkev oadtjun. Anna guládaláj telefåvnå baktu rádjáoahpestiddjij Divtasvuonan, valla ittjij goassak rádnájda giehto majdik ja ittjij ga vuojga giehto ietjas dagoj birra maññela ga. Ittjij ga goassak oattjo makkirak bálkáv jalik ánssidusáv Vuona oajválattjajs dan bargo åvdås majt lij dahkam dáj gássjelis doarrojagij sinna. ¶ Doaroj maññela sjattaj Anna dakkir ulmutjin gen birra ulmutja tjåhkanin ja symbåvllån ráfálasj ja buorre biejvijda Suoksavuomjávren sidjij gudi mañenagi lidjin hyhtojt åttjudam dan tjáppa birrusin dåppen dan vuomen. Moadda buorre ja hávsskes mujto li báhtsám dán væhttsás ja viehkedahkes aktuviesuna maññáj. Ánná lijkkuj ulmutjijda, viehkedij rádnájt ja oassálastij sosiálalasj dåjmajda. Návti de aktuviesuna ja luonndoiehttse Ánná jage gållin. Valla mañenagi de Suoksavuomjávre-sijdda bæjsttuj. Dåhpe miesskagådij ja dæhkko liságuváj, ja mañenagi ij lim dåppe årodahtte. Båttåtjav åroj muhtem skieján, valla ij lim ga dát hiebalgis årudahka ulmutjijda. Ánná ájgge Suoksavuomjávren lij dal gietje rájen. ¶ Mañemus jagijt åroj Anna muhtem hyhton Rota ráddnásijdan. Dáj jagij guhttalåklågon de media Annas berustij åbbå ålov. ”Vi Menn”, ”Nordlandsposten” ja ”Lofotposten” mannin suv guossen – ja journalista alvaduvvin dan avtagærddásasj ja vájmulasj kujnas, guhti ietjas vuorrasvuoda jagijn oattjoj ållo berustimev ja huvsov. ¶ Anna Pedersen Suoksavuomejávres lej gávtselåkgudá jage vuoras gå jámij jagen 1969. Sån feraj muhtem biejve tjavtjan ragátmáno låhpan dan jage. Anna hávddáduváj Vuohpe girkkogárddáj. ¶ Dálven Histåvråv divvomin Oddmund Andersen la akta guoradallijs guhti l ållimin prosjevtajn sáme histåvrå birra Nordlándan, ja tjavtjan almoduváj girjje dán guoradallama birra. Dajna l aj Nordlánda histåvråv ietjájduhttemin, sierraláhkáj dat histåvrrå mij guosská sámij dillev. Oddmund Andersen, guhti bæjválattjat la Árrana dávvervuorká jådediddje, la dat bargos bessam dájt mañemus jagijt gå la dájna prosjevtajn barggamin ietjá guoradallij siegen. Guoradalle lij prosjevtav gåhttjum ”Etnalasj relásjåvnå Nuortta Nordlándan histåvrrålasj vuojnon”. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Gidágiesen ¶ Rudá åhpadibmáj aneduvvi ¶ Divtasvuona suohkan oattjoj badjelasj 2,1 millijåvnå kråvnå gå giellaháldadusguovlluj oassálasstin ådåjagij rájes. Suohkanoajvve sihtá viehka stuorra oasev dájs rudájs suohkana budsjehta baktu biedjat ieme åhpadibmáj vuodoskåvlån, valla dat ij lim Sámedikke ájggomus. –Rudá e galga ieme åhpadibmáj aneduvvat, javllá sadjásasj Sámedikke presidænnta. Divtasvuona suohkan la akta suohkanijs mij la oasse sáme giellaháldadusguovlos ådåjagij rájes. ¶ Ælla dåssju rejna. Sáme lidjin ájnnasa dan oases majt dádjadip dagu , jáhkkeba Lars Børge Myklevold ja oahpesdiddje Kristin Lindbach. ¶ - Lofotguollim, gevsa ja bårjåsvantsa moaddási gåvåstahttá Vuonarijka merrakultuvrav, ja sámijt li tjadnam ællosujttuj ja miehttse æládussaj. Dajt vuojnojt sihtap vehik divvot, javllá Lars Børge Myklevold gut barggá dávvervuorkán, Árranin. Akta dajs vuosádusájs dávvervuorkán subtsas jur dan birra ..... ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ 1100-tállan subtsas Snorre gånågisá Sigurd Slembe birra, sån bálkkij sámijt biggitjit ietjas ådå hávsav, ja tjuohte jagijt mańńela nammadi gáldo sáme vanntsabiggárij birra. 1600-1700 tállan Nuortta Vuonarijkan vuojnnet dat æládus lij ienemusát sámij gasskan. Divtasvuonan diehtep sáme biggijin stuor jávtajt, duodden aj biggijin unnep ja stuoráp gevsajt Hábmelin, Fuolldán ja Divtasvuonan. ¶ - Vanntsabiggim sámij gasskan lij vuojnnet ájnas oasse dassta majt mij gåhttjop , javllá Lars Børge Myklevold, ja dat duodastuvvá gå diehtep sáme ietja åttjudin vantsajt Lofoahttaj guollitjit sæmmi láhkáj gå látte. Histåvrrålasj gáldoj millta lidjin sámijn mijá guovlon stuorra vantsa majt gåhtjudip , ja Bergunijn oasástallin sæmmi gå ietjá bånndura ja guollára. Duo dá gávne dávvervuorkan subtsasti sámijn lij aktijvuohta ietjádij. ¶ - 1800-tálla mańńegiehtjen lidjin tjubuga tsakkadum dajn sajijn Lofoahtan gånnå guollijin. Sáme ettjin sidá gådijn årrot, valla sihtin farra tjubugijn årrot madi guollijin, javllá Myklevold, ja sån de vuojnná dá dålusj dádjadusá vierttiji dåssjen dagáduvvat. ¶ - Sihtap ådåstuhttet Nuortta Vuonarijka merrahiståvråv ja vuosedit sáme l ájnas oasse dassta. Sámijn ja láttijn li guobbák kultuvrra, valla dålen lij lagáp aktisasjvuohta ja avtarádij barggin sámij ja láttij gasskan, ja dasi ep la ållu jáhkkám, hæjttá Lars Børge Myklevold. ¶ Gåro bieles: Oddmund Andersen, Filip Mikkelsen ja Sven-Roald Nystø li guovdátjin bargon mihtos dutkambirrasav Árranin åvdedittjat. Doajvvo l fáhkabirrasav gietjav-gávtsijn alladáse máhttobarggosajijn åvdedit. ¶ - Galggap gus dudálattja liehket dajna majt lip ájmmudam, viellidit – jali galggap gus rahtjat vaj stuorrop? Sige stivrra ja bargge li vuojnojtisá åvdedam; Árran galggá hájn åvddånit, javllá direktørra Filip Mikkelsen. Tjavggip bargov sierra dutkaminstituhtav Árranij vuododit. Doajvvop åvddålij guovluj viedjep fáhkabirrasav åvdedit, gietjav-gávtsijn alladáse máhttobarggosajijn. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Dá tjuottjes plána, ma ájges ájggáj galggi åvddånit, tjuovvu dassta gå ådåsa gullujin. Nordlánda fylkkasuohkan ja Sámedigge li aktan 230 000 kråvnåv nuorttaguovlo prosjæktaj Árranin juollodam. ¶ Studenta guossen ¶ - Vuostak lågådallamrájdov gárvvidip iemeálmmugij viddjurij birra mij ierit ietján Bådådjo allaskåvlå ”Bachelor of Circumpolar Studies” nammasasj åhpadussaj la hiebadum. Duodden galggap ¶ guoradallat dárbojt teknihkalasj rustigijda Nordlánda sáme guovdátjijn vaj máhtti studentajt oanep ájggáj guossodit ja lågådallamijt sáme ja ietjá iemeálmmugij dilij birra fállat. Prosjevtajn galggap gærggat javlajda, subtsas Árrana direktørra. Prosjækta galggá tjadáduvvat aktan Bådådjo allaskåvlåjn, Sijti Jarnge kulturguovdátjijn, Aarporten - Hattfjelldálen ja Várdobáiki sáme guovdátjin, Evenássjen. ¶ Ja viejedibme juo båhtusijt buktá. Juo 37 vahkon båhti birrasij 20 studenta Hedmárko Allaskåvlås Ájluoktaj diedoj ja lågådallamij diehti. Dutkambiejvij aktavuodan 39 vahko tjadáduvva bájkkálasj seminárra ja lågådallamrájddo Bådådjo Allaskåvlå studentajda. Dáhta dagáduvvá Árrana barggij ja bálggidum åhpadiddjij baktu, ma ierit ietján li Råmså Universitehtas ja Guovddagæjno máhttobirrasis. Prográmman li aj oase bájkkálasj vidjurij birra: Elmar Andersen subtsas gåktu guolástibme Divtasvuonan la ájgij tjadá rievddam. Sigurd Rydland gåktus guollebiebbmam la suohkanin æládussan åvddånam. Merradutkaminstituhta dutke Ingolf Røttingen lågådallá sálleda vuodjamjåhtulagá rievddama birra, sierraláhkáj Divtasvuonan gehtjadum. ¶ Guovlulasj dutkambirás ¶ - Allaskåvlåv lågådallmij aj dálven 2007/08 viehkedip, subtsas måvtugis direktørra Filip Mikkelsen. ¶ Árranij la juo sáme ásadusáj tjoahkkájgiesse åvdåsvásstádus biejadum gå la sáhka nuorttaguovlo bargos. Sámedigge l aj rádjálåvså dutkama åvdåsvásstádusáv Árranij biedjam. Duodden guoddá Árran julevsáme giellabargo åvdåsvásstádusáv, mij la aj diedojt juohket iesj guhtik dásen ja åhpadussuorgen. Dutkaminstituhta vuododibme ja aktisasjbarggo Bådådjo Allaskåvlåjn ja Scott Polar Research Institute’ajn Cambridgan Englándan, låggni Árranav mihtos ásadussan gå la sáhka nuorttaguovlo åhpadusás. Doajvvo l fáhkabirrasav åvdedit gietjav-gávtsijn alladáse máhttobarggosajijn, mij la ålles guovlluj ávkken. ¶ - Aktan soames priváhta viddnudáj, Stájgo Nisonuniversitehtajn ja Hamsunguovdátjijn Hábmerin laset Árran dán láhkáj máhttobuvtadimev, ja mihtos láhkáj dutkam- ja máhttobirrasav dájn guovlojn åvdet. Danen la dáhta ássje mij ålles Nuortta-Salltuj guosská. Doajvov guossodiddje suohkan Divtasvuodna ja ráddnásuohkana vájmmelit dájna ássjijn barggi, javllá Árrana direktørra. ¶ - Nordlánda fylkkasuohkan la nannusit ássjev doarjjum ja doajvvop ahte suohkana aj viehkken barggi, vaj dá rahtjalis plána duohtan dagádivvi. Boahtte lávkke l vuodoruhtadimev guovdásj oajvválattjajs åhtsåt. Doajvvomis li dá rudá sajenisá 2009 rájes, Filip Mikkelsen låhpat. ¶ Ålles vehka grensan. Gåvå: Erling Skjelnes ¶ Ájluovta skåvlå nuorajdáse oahppe vádtsin Vájsáluovtas Vuodnabahtaj skåvllåjage álgon. Dát lij vidát bále skåvllå vádtsá dáv gaskav, gålmmå jage juohkka bále gaskan. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ 3s oahppe Ájluovta skåvlån ¶ Dá bále bessin oahppe vehi oahpásmuvvat doarromuseajn Narvijkan ja sáme ásadusáj Jåhkåmåhken åvdås vádtsájin. Vájku muhtema oahppijs lidjin skuldiga, de gájka buoragit soapptsun. ¶ Dála l oahppij ietjas subtsas manos: Æjvvalijma færjjokájan sådnåbiejvveideda bårggemáno 24. biejve. Bálágis Linnav ja Steinarav viettjajma, tjoahkkáj lijma 31 oahppe, 6 åhpadiddje ja 7 æjgáda. Gå Nárvijkkaj bådijma de manájma doarromujttomuseaj, danna lijma oahpestiddjev lájggim. Subtsastij gåktu lij doaroj sinna. Dalloj lidjin moadda doarrohávsa Nárvijka birrusin, gehtjajma filmav gå dujska Nárvijkav ládin. Ålov musean åhpajma. ¶ Ja de guhka bussamanno tjuovoj, muhtema ådin ja Bávva subtsastij Rijtsema ja Áhkkájávre guovlo birra, lávlojma “Goahteednam” ja ietja lávllaga ájgev gållådittjat. Vijmak Jåhkåmåhkkåj jåvsådijma ja muhtema manájma hestajt gæhttjamin. Campingsaljo duobbelin lij dat. Rásev vattijma divna hestajda. Besajma stállaj gehtjatjit. Gehtjajma aj ålggon gånnå hesta hinderav gahppin. Danna lidjin gålmmålåk hesta. Da lidjin moatte náles. Besajma rijddit, valla ejma sidá. ¶ Jåhkåmåhke campingin guokta ijá idjadijma. Gå iehket sjattaj de bådij åhpadiddje ja javlaj oaddámmuddo l dal. Hyhto sisi manájma ja jus riekta de oaddát galgajma, valla ejma ájn ájgo. Galgajma má ålgus sålbbelámpoj viehkat. Akta oahppijs subtsas: -Ålggon lijma, vinndegijt goalkodijma ja tjuorvojma. Gå åhpadiddje båhtin de viegajma sisi. Oaddát galgajma valla mån ittjiv sidá, farra Tedajn sahkadiv, tjajmajma. Valla de Adrian tjuorvoj: ”Jus i dálla oaddá de hæhttu Bávva låvdagoaden idjadit váren!” De gal de sjávvunijma, tjåhkkåhiv danna ståndav valla vijmak mån aj oaddájiv. ¶ Jåhkåmåhkke – guovdásj sáme bájkke ¶ Mánnodakideda manájma Ájttáj ja danna gehtjajma filmáv sámij birra. Dav gæhttjam, de oahpestiddje subtsastij gåktu sáme åvddåla viessun, gáptij ja dålusj åsko birra. ¶ Ájtes manájma Sámij Åhpadusguovdátjij. Danna åhpadiddje subtsastij majna dåppe barggin, vuosedij garraduodjelanjáv ja dibmaduodjelanjáv. Danna lij aj sierra ladnja gånnå duoljijt navvin. Vuodoskåvllå aj muhttijn dåhku båhtin duodjuhittjat. Moaddása Divtasvuonas li danna skåvlåv vádtsám. ¶ Váttsos ¶ Dijstagá vuolgijma vantsajn Rávddaluoktaj, dassta Rávddáj váttsijma gånnå galgajma idjadit. Gå dåk bådijma rássjodatjáj ja hæhttujma låvdagådijt ruvva tsaggat. Gasskaváhko váttsijma Mielkasjåhkåj, danna tjåhkkåhijma dållågátten iehkedav. Duorastagá Njallajávrráj bådijma, muhtema guollijin ja låvdagådij sinna tjåhkkåhijma. Bierjjedagá galgajma Vuodnabahtaj jåvsådit. Ráján ja Vieran tjåhkkidijma gåvvitjit. Dán jage ejma oattjo gæhttjat vuolus Kanåvnås. Gå lijma Vuodnabahtaj jåvsådam de skåvlås colav oattjojma. Vanntsa vuordij ja mijáv Ájláddáj suvdij. Miján lij buorre dálkke juska de vil muhttijn rássjodij unnán. Ann oahppijt masserij ålles vádtsemav miehtáj ja Markus sjievnnjedis baláj. Ajtu gájka soapptsun. ¶ Mánájgárdde Árran julevsáme guovdátjin stuoreduvvá. Gasskavahko máná ja ållessjattuga ávvudallin ådårahpamav gáhkoj ja bruvsajn, ja smávmánájåssudahkaj li 8 ådå máná álggám. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Kitty Skapalen/Divte Media AS ¶ Árran Mánnágárdde dåjmaduvvá priváhta hámen Árran julevsáme guovdátjis. Dálla mánájgárdde le adnegoahtám lanjájt gånnå åvddåla lij girjjevuorkká, ja de le dal sadje 18 mánájda smávmánájåssudagán ja 18 mánájda stuormánájåssudagán. Uddni li 28 máná sáme mánájgárden Ájluovtan, valla vil ienep máná tjaktjaj båhti. ¶ Lip oadtjum gasskabåddåsasj dåhkkimusáv ja vierttip gålmmå jage duogen ådå mánájgárdev tsieggit. Uddni dåmadip lanjájt adnuj mánájgárdden. Stivrraj le sierraláhkáj ájnas vaj nanodip mánáj riektáv sámegiellaj, javllá Árran julevsáme guovdátja vuolledirektørra Kitty Aira. Ådå stuoves lanjáj tsieggimbarggo le áttjak álggám, valla gájbbádus bargguj álgget le ruhtadibme. ¶ - Lars Paulsen juohká njunnjusjvirgev Birgit Andersenijn. ¶ - Mujna le háldaduslasj ja ekonomalasj åvdåsvásstádus, ja Birgitin le pedagogalasj åvdåsvásstádus, javllá dudálasj mánájgárddenjunnjusj. ¶ 1. Buorep oaggim: Charlotte Paulsen, Peggy Øvervoll ja Ørjan Paulsen sihti buorebut rahte vuosstij oaggit, jera låpptimijn ja aj buorep tjuovgajn. ¶ Guhkev li barggam ådå dåjmajt Soahkeluoktaj åttjudittjat, valla esski gålgådismánon åvdep jage juogos formalalattjat vuododuváj. Dálla bállotjiektjamgilpos Hábmerhállan ásaduvvá! ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Soahkeluokta, mij le Ájlátte ja Ájluovta gaskan Divtasvuonan, ájggu dåjmajt bájkkáj åttjudit. Juohkusa tjálle, Ørjan Paulsen javllá: - Dålutjis le juo læhkám tjiektjamsalljo dánna, ja nágin jage dás åvddåla ienep tjievrra salljuj dievdeduváj, juska ittjij nuoges sjatta. Ájggomus le tjievrrasaljov 20-30 mehterij guhkedit, ja ådå nehtav målajda oadtjot, låpptit jerav saljo birra ja tjuovgav oadtjot gånnå tjuovgga le gáhtum, javllá sån. Juogos le aj ájádallam rijddimsaljov dahkat, aktan bájke hæsstabirrasijn. ¶ Vádtsem- ja syhkkalgæjnno ¶ Dálátjij le juogos dåssju avtav tjåhkanimev tjadádam, ja juohkusa njunnjusj, Charlotte Paulsen, javllá: - Åvdep buolvva le ham hæjttám berustimes, danen mij gænna li máná ájggop joarkket dáv berustimev. Juska moattes mijás ep jur Soahkeluovtan åro, de lip dánna bajássjaddam, ja gå mijá máná ádjástis ja áhkostis guossidi de salljo ruvva dievvan ja rahte aj, javllá sån. Dan diehti juogos sihtá ålov barggat aktan ietjá bájkálasj lágaj vaj vádtsem- ja syhkkalgæjnno Ájluovtas Ájláddáj dagáduvvá. Sávadi aktisasj åhtsåmus rájaduvvá duola dagu fylkkasuohkanij dájna ulmijn. Li læhkám moadda sårme mánáj dáj gaskav. Salljo le ållu rahte guoran, ja sierraláhkáj sjievnnjis ájgijn dát æjgádijt surrat. ¶ Álu anedum ¶ - Máná aj sjievnnjedin bállov tjiektji ja saljon ståhki, ja lijma sihtat alep jerav rahte vuosstij ja diedon aj buorep tjuovgav salljuj, javllá stivrraájras Peggy Øvervoll. ¶ Salljo le álu anedum unnagattjajs ja aj stuorábujs, ja juogos sihtá aj ståhkamapparáhtajt tsieggit unnemusájda saljo guorraj. – Lip aj árvvaladdam ájádusáv doajmmabiejvev salljuj ásadit, duon dájn dåjmajn unnagattjajda ja stuorábujda, ja giehppis guossodimijn, javllá Øvervoll. ¶ Bállotjiektjamgilpos Hábmerhállan ¶ Boahtte ájllega juogos ásat ietjas vuostasj bállotjiektjamgilppusav, mij Hábmerhállan tjadáduvvá. Gilppusa álgadiddje, Ørjan Paulsen, iesj ájádusáv åvdedij ja le dálátjij ienemus oassáj aktu barggam ásadimijn. Valla gåk iesj javllá: - Då nuppe ållåsit oassálassti ájllegij, kafeterian ja ietján ásadimen. Ulmmejuogos le nuora 10. klássa rájes ja vuorrasappo, ja dálátjij li guokta lága Hábmeris oassálasstám ja aj akta láhka gitta Råmsås! Ij le dat ållu værámus, diededibme le ham ienemusát jungeltelegráfav tjuovvum. – Galggap gåjt vuostatjin dá jage gæhttjalit, ja vuojnnet gåktu doajmmá, måjot Paulsen. ¶ Sån javllá ulmmejuogos le nuora ålles Nuortta-Sálton. ¶ Vuostasj tjiektjama álggi bierjjedagá kl 18 ja gilpos vihpá ålles lávvodagá gitta vuojtto juogeduvvá birrusij kl 17. Ruhtabáhtso manná Bjørkvik aktivitehttaj. - Jus ga dát galgaluluj buorebut avijsajn diededuvvat, sávvap ulmutja båhti ja ásadimev doarjju, Divtasvuonas ja aj Hábmeris, javllá Paulsen. ¶ Ådnårisá li sajenis ja de la de muddo joarkket birrusijn. ¶ Hestnesdieván Gásluovta skåvlå duogásjbielen gávnnap segav, låvdagoadev ja buolládak-/vettsavuorkudagáv. Maŋemus lassánibme lahkusin le gábmá majt oahppe 9. klássan tsieggijin aktan tsieggimjådediddje Sander Andersenijn åvdep vahko. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Sander aj buvtij gájkka birrusijt gábmáj ja buvtij aj duov dáv vædtsagav tsieggimij. Moattes skåvlå åhpadiddjijs li aj oassálasstám bargguj mij vibáj ålles 38. vahko. Dá vahko dábálasj tijmmapládna hiejteduváj ja divna tijma mannin gámá bargguj. Vahkojn åvddåla lidjin sihke lásjmudallamtijma ja ietjá tijma anedum gábmásajev ruodditjit ja lavnjev bállemij. Lavnjev, birrusin 14 – 16 gålmådismehtera, Museasaljos viedtjin. Dán bargguj oadtjun buorre viehkev oahppijs 7., 8. ja 10 klássajs aktan rektorijn, oahttsijn ja muhtema skåvlå åhpadiddjijs. Saljon gånnå lavnjev bállin, galggi ruohtsajt gádodit, ednamav dievddet ja sáddjit vaj pledna danna sjaddá. ¶ Sáme kultuvrra ja histåvrrå tijmmaplánan ¶ Juohkka jage 9. klássa Gásluovta skåvlån guokta vahko sáme kultuvrav ja histåvråv tjalmostahttá. Ienemus oasse dábálasj tijmmaplánas gádoduvvá ja målsoduvvá sáme gielajn, subttsasij, båvaj, musihkajn ja histåvråjn, aktan boatsojsujtojn, dálkkasij, læstadianismajn ja duojijn. Vahko låhpaduvvi ávvomállásijn árbbedábálasj sáme biebmoj. Dán aktijvuodajn le dán jage 9. klássa åvdåsvásstádusáv oadtjum gámáv skåvlå goahteguorraj tsieggit. Dan diehti nubbe dájs guokta vahkojs aneduváj tsieggimprosjæktaj. Ja oahppe li riek buorre bargov daj biejvijn dahkam ja riek måvtugijt gámáv tsieggim. Dát barggo le læhkám låssåt sæmmi båttå gå li oahppam gåktu materiálajt adnet, gámá åsij namájt, teknihkajt gåktu gámáv aktij biedjat, lavnnjimav, j.n.v. ¶ Guokta oahppijs avtsát klássan gudi riek buorre bargov libá dahkam libá Mathilde Ellingsen Sjøgård ja Milly Charlotte Helland. – Barggo le læhkám sihke miellagiddis ja suohtas, subtsastibá buosjes oahppeguovtes, ja de lij buorre bessat teorijabargos ja sijddabargos. – Masi lip ienemus ájgev adnám le lavnjev guottáldit, valla mån buoremusát lavnnjimij lijkkujiv, javllá Mathilde, madi Milly buoremusát duorggimij lijkkuj gámá ålgusjbielen ja sinna guolben. – Måj jáhkkin gábmá ålov aneduvvá, ja aj låvdagoade sadjáj, låhpadi næjtso gudi dá vahko libá ålov sáme kultuvrajn ja histåvråjn teorehtalattjat barggam. ¶ Ietjas viddnudahka gábmátsieggimijn sierramáhtudahkan ¶ Dát le lågåt gábmá Sander Andersen oassálasstá tsieggimijn. Åvdep gábmá lej Ájluovta skåvlå goahteguoran ja tsieggiduváj biehtsemánon aktan oahppij ja åhpadiddjij. Sujna le ietjas viddnudahka mij buvtat gámájt, sihke gámá åsijt ja aj tsieggidum gámájt, ja sån aj fállá kursajt gábmátsieggimin. 49 jage vuoras Sander berustahttjáj gámájt 21-jagágin. Dalloj oassálastij vuostasj gábmákursan. Kurssa tjadáduváj Vuodnabat sijdas Ivar Pedersenijn (Tjierrek – Ievárijn) kurssajådediddjen. Guokta jage maŋŋela lej sån Pedersena siegen gámáv tsieggimin Bodøsjøena lahka Nordlanda fylkkamusea åvdås. Dan maŋŋela sjávot sjattaj moadda jage, åvddåla 90-lågo gassko gatjáduváj jus máhtij lågådallat ja vuosádallat gåktu gámáv tsieggit, seminárrarájdon Lofåhtan ja Viestarálen. Jaget maŋŋela gámáv tsieggij gå kursav jådedij Kabelvagen. Dat rájes le kursajt tjadádam ja gámájt tsieggim. Sander Andersen stuoves virgen NRK Sámeradioan barggá kåntåvråjn Árranin, ja navti barggo gámáj le dagu budáldibmen. Navti árggabiejves vuojŋadallá, juska álu le ållo barggo sierraláhkáj materiálajt gámájda åttjudit. Andersen subtsas suv mielas le suohtas tsieggimijn barggat, ja de lijkku oahppij siegen barggat. Tsieggimjådediddje le riek dudálasj nuorra gábmátsæggárij Gásluovta skåvlås. – Sij li boahtám positivalasj mielajn, ja li barggam avtat rájes. Suohtas le aj gå positivalattjat sáhkadi tsieggidattijn, ja de le Sandera mielas suohtas gå dåbddå ienemus oasev oahppij æjgádijs. Muhtem ájgev bajás sjattaj Gásluovtan, ja vuojnná nuorajrádnajt ådå buolvan. ¶ Sámevuoda nannim ¶ Andersen aj åvdet man hávsske le árbbemáhtudagáv bessat åhpadit ja sierraláhkáj sáme árbbemáhtudagáv. Sån le ájnna gábmátsæggár nuortta Nordlándan ja akta gallegasj gábmátsæggárijs lándan. Badjel tjuodes li oassálasstám kursajn majt sån le tjadádam, ja man moadda dajs li joarkkám gábmátsieggimijn ij aktak diede. Sandera mielas le suohtas gámáv Gásluoktaj tsieggit, ihkap tjuohte jage maŋŋela gå maŋemusát gábmá dasi tsieggiduváj. Sån aj vuojnná dáv gievrrodussan suohkana sámevuohtaj. Ep dåssju sáme tsiekkadusáv oattjo, valla sjaddá aj giellaåhpadibme oahppijda gå Sander gámá åsij sáme namájt adná. Dá jage galggá buktet gárves låvdagådijt Stuorgiette ja Måske skåvlåjda, ja Pæsatun ja Ájluovta mánájgárdijda. ¶ Tæksta/gåvå: ¶ Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Árran -julevsáme guovdásj / lulesamisk senter sávvá buorisboahtem Sámij álmmukbiejve ávvudallamij guovvamáno 6. biejve. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Biejve prográmma le viehka moattelágásj dájddavuosádusájn, sárnnusijn, subtsastallambåttåjn, lávllagijn ja musihkajn ja diedon hålajn. Dá jage galggá Divtasvuona suohkanoajvve Anders Sæter muhtem bágo moalgget ájnas árvoj birra mijá moattekultuvralasj sebrudagán Nuortta-Sálton ma boanndodi ja majt lulujma suoddjit. Lars Magne Andreassen galggá åvddånbuktet ietjas ådå CD:av ”Bálges”. Håkon Amundsen sámij álmmuklávllagav lávllu. Råmså Universitehta professora Bjørg Evjen galggá sárnnot ” ”De sa ho bestemor var finn” – Ietjas sáme ájttegijt gávnnat” nammasasj sárnov. Ålmåjvákke duodjesiebrre vuoset hullo-vuosádusáv ja moattelágásj teknihkajt dagu bådnem, kárrim ja stuorsnjissjkom. Girjje ”Nordlands kulturelle mangfold. Etniske relasjoner i historisk perspektiv” aj almoduvvá. ¶ Ájnnasamos ávvudallamin le gal tjåhkanit ja káfajn, gáhkoj ja njálga biebmojn hávsskudallat. Dá jage boahttsumállásav ja adámav málestip. Mij Árranin ávvudallap biejve berustime diehti – moaddása ávvudallamij oassálassti, ja maŋenagi moadda ásadusá mijá lahkaguovlon moatte láhkáj biejvev mierkkiji. ¶ Ienep diedo ja dárkkelap prográmmav dáppe gávnnabihtit: www.arran.no . ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Allaskåvllå Nesnan kurssatjåhkanimen Divtasvuonan ¶ Allaskåvllå Nesnan lij Divtasvuonan åvdep vahko vuostasj juohkusijn, 7 studentaj ¶ «Sáme ¶ Ájggomus lij buorebut julevsáme kultuvrajn dåbdijdit. ¶ Sáme kulturdiehto ássjen : Gåro bieles: Kursa njunnjusj Hans P. Dahl-Hansen, fáhkaåvdåsvásstediddje Jostein Lorås, Ida Grini Jentoft, Ronald Johnsen, Jonas Slettvoll, åvddån gåro bieles; Hanni Mosenden og Stein Bjørgen. Erling Urheim ij lim danna gå gåvvijin. ¶ javllá Lorås. Manon Divtasvuonan studenta aj oahpásmuvvin sáme tsieggimvuogijda gierggeájges gitta dálásj ájggáj. ¶ Åhpadusán li sáme ja dáttja oahppe, ja gájka li náv guhkás viehka dudálattja tjadádimijn. Ida Grini Jentoft návti javllá: - Mujna lij binná åvddåmáhtudahka sáme kultuvra birra, ja muv mielas ij la buorre gå ep la ienebuv sáme kultuvra birra skåvlån oahppam. – Le midjij nav lahka, valla ajtu nav binnáv diehtep, duoddis sån. Ronald Johansen åhpadiddjen barggá ja návti javllá: “Sáme kultuvrra le ållu ájggeguovddelis gå ådå Finnmárkolágav ájádallap, valla aj máhttolåpptimin gånnå sáme kulturdiehto le oassen ådå oahppoplánajn vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån, javllá sån. Fágalasj ¶ nasjonálalasj oahppoplána sáme sisano bargguj dagádum. ¶ Åhpadus gåbddåsit sáme ja dáttja studentajt gæsot. Lisa Maria Renfjell Hemnesas le iesj ællosábme ja suv mielas le buorre ådåsmahttet máhtudagáv majt åvddåla le oahppam. - Mån lev dárogielak skåvlåv vádtsám, valla dánna ienebuv oattjov oahppat muv fuolke histåvrå birra, javllá sån. ¶ Divna studentaj mielas le suohtas ålgus boahtet sáme birrasij, iejvvit ulmutjijt ietjá bájkijs ja åhpadimev ålgus válldet, ja ij dåssju auditåvrån åhpaduvvat. - Gárvvidus skåvlås Nesnan le buorre, gå li nahkam aktidit bájkálasj bájkij åhpadusáv ja sæmmi båttå li læhkám lågådalle Råmså universitehtas, javlli. ¶ virgálattja, studenta, dájddaberustiddje ja organisásjåvnå, ja ulmme le vaddet vuodomáhtudagáv sáme ássjijn. Åhpadus galggá máhtudagáv vaddet bargatjit sáme ássjij vuodoskåvlån, ja ratjáduvvá galggi vuosádallat moattelágásj sáme birrasijt Nordlándan. Studenta njuolgga Vardobájkes Skánes Divtasvuodnaj båhtin, ja li åvddåla oahpásmuvvam oarjjesáme birrasijn Majavatnen ja bihtámsáme kultuvrajn Saltdalan. Jáhkedahtte ma?emus kurssatjåhkanibme Jåhkåmåhkkåj jali Stockholmaj biejaduvvá. ¶ - Muv mielas li sáme ja dárogielak subttsasa muodugattja, sjabmot Hanni Mosenden Lesjas Gudbrandsdales. Moaddása studentajs miehtse kulturmujtojs berusti, ja aj politihkalasj gatjálvisájs ma li daj moattelágásj sáme ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Unneplågoj diktim ¶ Jårggålibme: ¶ Buoremus. Sigbjørn Skådena mielas le Knut Hamsun vuona åvdemus girjjetjálle. Den beste. Sigbjørn Skåden regner Hamsun som den største ¶ juojddá ruopptot dassta majt mån tjáláv, javllá Skåden. Tjuovo gus dån girjjeltjállejahtojt? - Hehe, mån lev tjielggus, ja iv visská post-it bæhkátjit guottálda gånnå galgav smávva versatjijt tjállet. Lagámus majt boadáv jahtojda le gå iv tjále avtses nælljáj. Idja le buorre barggamájgge, tjajmmá sån. ¶ Girjjetjálleæjvvalibme Sigbjørn Skådenijn le bårggemáno 6 biejve Skogheiman. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta/gåvvå: Børge Strandskog Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Ælla gal Solveig Skjelnesan jalik muhtema Ájluovta skåvlå oahppijs vuojga oahppogirje majt máhtti vuosedit. Det er lite de har å vise frem av lulesamiske lærebøker, rektor Solveig Skjelnes og noen av samiskelevene på Drag skole. ¶ prosjevtan buvtaduvvi. Dát oahppovuodo tjanáduvvá Ájluovta skåvlå næhttaj, ietjas serverin. Dán vuodon galggá aj liehket internæhtta ja máhttelisvuohta sierra næhttabælláj, subtsas Skjelnes – guhti le viek ávon gå Divtasvuona suohkan le gássjelisvuodajt alvos láhkáj duosstum. Suohkan le juo oasstám dáhtávædtsagijt ma buorren båhti dán prosjevtan. Avtajienalasj suohkanstivrra le aj hasodam oajválattjajt åhpaduslágav rievddadit, vaj aj sáme oahppijn le riektá hiebalgis oahppamnævojda ietjasa giellaj. Navti galla ij le dálla. Ja ij le dåssju julevsáme guovlojn gånnå vájlluji oahppamnævo ja oahppogirje sámegiellaj, navti le aj nuorttaja oarjjelsáme guovlojn. ¶ Dán rahtjalis prosjevtan, gånnå gållomierre le birrusij 10 millijåvnå gålmå jahkáj, galggá liehket prosjæktajådediddje, stivrrimjuogos, referánssajuogos ja prosjæktajuogos. Julevsáme tærmmajuogos sjaddá aj ájnas oassálasste prosjevtan, dåhkkidittjat ådå bágojt ma vierttiji åttjuduvvat oahppamnævvobuvtadimen. ¶ - Lip sáddim vehi iehpedábálasj åhtsåmusáv. Dábálattjat girjjealmmudagá ¶ Sámedigge ja departemænnta buorre mielajn åhtsåmusáv giehtadalli, ja sávvap gidáj vásstedi, javllá Solveig Skjelnes – guhti aj dættot prosjevta baktu 3-4 ådå barggosaje Divtasvuodnaj ásaduvvi. - Ja juska miján juo åvdutjis le gárttje, de galggap nahkat kontåvrråsajijt Ájluovta skåvlån åttjudit, dajda gudi dájna galggi barggat, hæjttá rektor. ¶ Gåvvåvuosádus subtsas histåvråv mij la gávgas ja man birra e ájn giehto. Ulmutja hæhttujin mánájt rádjat sijdajs oanep jali guhkep ájgev vaj galggin sjaddat ”sivilisert” ja ”modernisert”. Ájgen 1961-1976 rájaduvvin 1600 inuihtamáná Ruodnáednamis Danmárkkuj åhpadittjat dánska gielav ja kultuvrav. Vuosádus aj vuoset tjiegñalis persåvnålasj histåvråv, mij gullu identitehttaj ja såbadussaj. Louise Fontain årru Hattfjelldálen. Sån la båndor, frilancetjálle ja gåvvididdje. Lågev jagágin rádjin suv Danmárkkuj, ja dåppe galgaj jagev årrot. Guhtta jage maññela de esski ruopptot sijddaj bådij. Vajálduhttám lij ietjas iednegielav ja ittjij dessti buvte æjgádij ságastit. Mij lip nav gijttogisá gå oadtjop vuosedit dáv geldulasj ja tjierggis vuosádusáv Árranin. Jusska miján sámij guovlon ælla jur sæmmi åhtsålvisá nav gåktu moattes inuihtajn Ruodnáednamin, de huoman dåbddåp histåvråv mij subtsasduvvá. Vuoádus la oasse kultuvra valjesvuodajage 2008 Hábmel suohkanoajvve, Rolf Steffensen ráhpá vuosádusáv. ¶ Præssadiedádus: ¶ Vuosádus ”Varder-en tilstand av tilhørighet” Louise Fontainas vuoseduvvá 14.bve. moarmesmáno gihtta 20.bve. biehtsemánnuj 2008. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jagen 2001 gånågisoabbá Ulvhild sámegiellaj garrodij. Boahtte sagaspelajn sjaddá ihkap ienep sáme sisadno. Dát gåvvå le spelas “Hagbard ja Signe” jagen 2007. I 2001 fremførte kongssøstera Ulvhild sine besvergelser på samisk. Samiske innslag kan det bli flere av i kommende sagaspill. Dette bildet er fra ”Hagbard og Signe” 2007. ¶ Mánustjálle Bjørn Stemland soajttá rievddat ietjas mánusav vaj sámevuodav spællaj “Hagbard ja Signe” oadtju. Manusforfatter Bjørn Stemland forandrer gjerne sitt manus for ¶ Seminára ulmmejuohkusa li åhpadiddje, histåvrråjuogos, sagaspællaoassálaste, ja ietjá berustiddje. Bjørn Stemlandaj, guhti mánusav tjálij spællaj “Hagbard og Signe” jagen 198485, soajttá mánusav rievddá váj sámevuodav dan viehka lijkkudum sagaspællaj ¶ oadtju, ¶ åvdep sagaspællavahkon lidjin badjel 4000 gæhttje. - Muhtem gallegasj sáme oase li åvddåla læhkám, jagen 1997 ja 2001, ja manen ep dav stuovvásin galga dahkat ja tjielggasappot gå åvddåla, oajvvat Stemland, guhti subtsas arkeologa Gerd Stamsø Munch jáhkká drådnikhávdde Hagbardsuollun le sáme hávdde. - Drådnik lij giessaluvvam biessijn, ja Stamsø Munch jáhkká dat le árbbedábálasj sáme hávddádimdáhpe. Dan diehti jáhkkep lahka aktijvuoda daj álmmuktjerdaj gaskan, aj sebrudagá bajemus sosiálalasj dásijn, javllá Bjørn Stemland. Aktan ulmijn sáme histåvråv ságaspællaj oadtjot ja tjalmostahttet sámij sajev Stájgon, seminárra aj sihtá tjalmostahttet sáme dålusjájgev suohkanin, ja aj bajedit tjuolmajt ma etnisitehttaj ja identitehttaj guosski. Dálásj Stájgon sámevuohta ij vuojga vuojnnu jalik gullu, jus ga sáme diedon dán suohkanin aj gávnnujin, degu ¶ Divtasvuonan ja Hábmerin. Ja stuorra oasse dálásj Stájgos – sierraláhkáj åvdep Nuorttafuoldá suohkanin ja da sijda Straumfjord-guovlojn ma Hábmerij “gullujin” – lidjin sáme årromsaje. Svein Fygle le Stájgo sijddagirje 3. girjen sulástallam Nuorttafuoldán lij sáme álmmuk 1600jagijn birrusij 100 ulmutja. Jus ga álmmuklågo dallutjis ájges li iehpesihkara, de lij dát birrusij goalmádis ålles álmmugis! ¶ Prosjæktagåvvidimen seminárraj “Sáme Stájgon” ¶ tjuottjoduvvá ¶ dálásj vuojnnemahtesvuohta sámijs le dakkir ulmusjvuojnno masi dálásj Stájgoga e máhte tjanáduvvat. Seminára ásadiddje sihti dan diehti lasedit diedulasjvuodav sáme birra histåvrån, ja aj tjalmostahttet tjuolmajt etnisitehta ja identitehta hárráj ma soajtti liehket dálásj sámijn. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Oahppamnævo sámegiellaj vájlluji: Oahppe nuorajskåvlån oahppamnævojt sámegiellaj åhtsåli. – Vájvve låhkåt girjes dárogiellaj, gå vierttip sámegiellaj tjállet, javlli. Mangler samiske læremidler: Elevene i ungdomstrinnet ved Drag skole mangler samiske læremidler. – Dumt å ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ 102 oahppe vádtsi mánáj- ja nuorajskåvlåv Ájluovtan. 11 klássajs li 8 dárogielak ja 3 sámegielak klássa. Guovtekultuvralasj skåvllå dárogielajn ja sámegielajn avtagærddásasj åhpadimgiellan. Valla esski gå oahppe 4. klássaj álggi de vuostasj girjev sámegiellaj oadtju. – Lijma sihtat adnet ienep sáme oahppamnævojt, javlli åhpadiddje. 1.- 4 klássajn li gudás gænna le åhpadus sámegielan vuostasjgiellan, låges 5.- 7 klássajn ja sæmmi 8.- 10 klássajn. 15-16 jage dássta åvddåla Ájluovta skåvllå sámegielan vuostasjgiellan åhpadahttjáj. Dat rájes li ienep ja ienep oahppe dav válljim. Valla hásstalus le vilá gå åhpaduvvá sámegiellaj, madi girje li dárogiellaj tjáledum. – Vájvve l ham gå vierttip dárogiellaj låhkåt ja sámegiellaj vásstedit, javllá nubbe oahppijs. Åhpadiddje ålov biesskedi ja dabbmiji ¶ åhpadime åvddåla. – Valla åttjudam lip moattedimmasjijnav bájnoj, navti gåjt tjáppa bájnojt oadtjop, javlli oahppe mánájskåvlån. Adni aj guottedahtte dáhtámasjijnajt, ja oahppamnævojt ma internehtan gávnnuji. – Suohtas le power point vuosádusájt dahkat, åvdep bále planehtaj birra dagájma, javllá vájmmelis báhttja 4. klássan. – Prosjæktabargov vuorodip ja oahppe sierraláhkáj lijkkuji aktisasjbargojda oahppij gejna le dárogiella vuostasjgiellan, javllá åhpadiddje Wenche Nergård. Oahppijn li báhkogæhttjalime fágajn, vaj vissása li terminologian ja fáhkamoallánagájt dåbddi. - Musihkka le huj suohtas, gå lip aktan divna 1.- 10. klássajs, javlli oahppe mánájdásen. - Midjij luluj álkkep jus girje lidjin sámegiellaj tjáledum, duola dagu luonndofágan ja sebrudakfágan, de lijma bessat báhkogirjen agev åhtsåt, javllá oahppe nuorajskåvlån. Valla asstoájgen, sámásti jali dárusti gus? – Álu dárogiellaj målssop, måjudi oahppe. Valla giellatjiehpe gåjt dá oahppe sjaddi. Vuodoskåvlå 10 jagij maññela bukti gålmmå giela; sámegielav, dárogielav ja ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Árrana vuolledirektørra Lars Magne Andreassen. Underdirektør på Árran, Lars Magne Andreassen. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ mánájgárddáj ¶ ja ¶ skåvlåjda åvdåsvásstádusáv vaddep gielav åhpadit, valla ep ietja gielav ane. – Giella viertti sijdajn sáhkaduvvat ja sierraláhkáj mijáj ållessjattugij gasskan. Máná mijá tjadá vuojnni. Jáhkáv dárbahip aktisasj mærrádusáv, aktisasj guorrasimev. Juska nágin ¶ dakkir ¶ persåvnålasj åvdåsvásstádusáv válldi, de muhtema e dav dagá. Ja dat le ham loahpe. Valla jus sihtap giella galggá rijbadit de vierttip aj konsekventalattja liehket. Jus gielav bajemusán biedjap de la loahpe boasstot sáhkadit, ja sihtat oahppat jnv, valla de vierttip guorrasit dan birra. Vuojnáv ep la læhkám ållu tjiehpe Árranin. Juska miján le mánájgárdde, guhkásåhpadibme, girjjealmmudahka jnv, de ep la nuoges konsekventalattja læhkám. Galggap dáv máhttelisvuodav adnet majt konferánssa vaddá, tjadádittjat nágin dárbulasj válljimijt ja aktan suohkanijn gávnnat makkár dåjmajt galggap álgadit. Duola dagu kursaj ja åhpadimij baktu. ¶ Barggo ja sebradahttemdepartemænnta le álggám bargov doajmmaplánajn, gånnå ájggomus le nannit ja åvddånahttet gájkka sámegiela Vuonan. Ájggu duola dagu sámegiela addnijlågov lasedit, ja tjalmostit gielav ienebuv almulattjat. Stáhttatjálle Raimo Valle boahtá konferánssaj subtsastittjat dáj ájggomusáj birra. – Sidáv galggá konferánsan gullat moadda buorre oajvvadusá dåjmajda majt máhttá manen válldet ja masi máhttá biednigijt juollodit. Æjgáda li sierraláhkáj buorisboahtem konferánssaj moalgedittjat majt sávvi skåvlås ja Árranis, ja makkir juore vierttiji tjadádit gå válljiji sámegielav ietjas mánájda mánájgárden ja vuodoskåvlån. – Valle sjaddá aj gullat duola dagu oahppamnævvodille ij le buorre ja riektá oahppamnævojda ¶ viertti láhkamierreduvvát. ¶ - Sån aj oadtju gullat giellabarggo mij Divtasvuonan tjadáduvvá le buorre, ja ienep máná gå åvvå åvddåla sámegielav oahppi ja åhpadiddje viehka buorre bargov dahki. Valla gávnnuji aj hásstalusá ja åvdåsvásstádusoase ma alla ållu tjielggasa, gånnå Divtasvuona suohkan, Árran ja fylkkasuohkan e rat diede gut galggá mav dahkat. Ep diede gut galggá sámegiela álggoåhpadusáv fállat njálmálattjat ja tjálalattjat. Dá li oase ma ælla tjielggasa, majt de máhttep tjielgadit. Vierttip aj åvdedit miján le dárbbo ienep barggijda gielajn bargatjit. Ja e dárbaha liehket dakkira gænna le sámegielan tjálalasj åhpadus. Sidáv aj da gudi bukti sámegielav sáhkadit galggi aneduvvat ja mávseduvvat sijá máhtudagá åvdås. ¶ Dát konferánssa le ájnas ja dá li alvos gatjálvisá majt vierttip gatjádit. Le gus sávadus ja máhttelis bisodit sámegielav 1. giellan vuodoskåvlån? Gåktu oadtjot ienebujt sámástittjat? Jáhkáv muddo l de dákkir gatjálvisájt åvdedittjat. Suohkan le ham oasse sámegiela háldadimguovlos. Dat mijájt gájkajt vælggogissan dahká. ¶ Hasodav ulmutjijt javlatjit majt ájádalli konferánsa åvddåla, gå konferánssa vihpá ja dan mannela. Hasodav sierraláhkáj nuorajt ja vuorrasijt javlatjit mij bierri dagáduvvat. ¶ Konferánssa tjadáduvvá Árranin ragátmáno 14. ja 15. biejve ja NuorttaSállto Radio sjaddá danna liehket, navti da gudi e máhte konferánsan liehket máhtti radio baktu tjuovvot. ¶ j j j ¶ j j ¶ Mánnágárdde ¶ stuor ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ dåmadip lanjájt adnuj mánájgárdden. Stivrraj le sierraláhkáj ájnas vaj nanodip julevsáme guovdátja vuolledirektørra Kitty Aira. Ådå stuoves lanjáj tsieggimbarggo le áttjak álggám, valla gájbbádus bargguj álgget le ruhtadibme. git Andersenijn. - Mujna le háldaduslasj ja ekonomalasj åvdåsvásstádus, ja Birgitin le pedagogalasj åvdåsvásstádus, ¶ javllá ¶ dudálasj ¶ Mánájgárdde dåmat Árrana lanjájt ja adná dåssju 3 jage ådå lanjájt tsieggitjit. Barnehagen disponerer Arrans lokaler og har bare 3 år på å bygge nye lokaler. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ merkaj ¶ Bájkálasj ¶ rabddasuohkanijn ¶ galggi ¶ Næhttaåhpadiddje ¶ usjudaláv ¶ máhtáv ¶ åssudagán. - Dijmásj oahppijguoradallama milta skåvlån, vuojnijma oahppe sávvin árabut ja ienep diedov ja dan diehti lip aj 9. klássagijt manen válldám vaj bessi Losaoahppijs diedojt oadtjot, javllá Ájluovta skåvlå rádediddje, Gunn Furuhagen. ¶ 8 oahppe ¶ Dá jage li tjoahkkáj gáktsa oahppe Ájluovtan åssudagá ma elektrofágav, teknihkalasj ja industrialalasj buvtadibmev (divudahka) ja varresvuoda ja sosiálfágav vádtsi. Jus dákkir fálaldagáv válljiji de 16-jagága bessi stádaj jåhttåmis, ja navti ietjas ja fámilja gålojt unnedi, duodden máhtti ájn avtav jagev gárveduvvat åvddål sijdas jåhttåji. Bájkálasj bagádalle ja koordinator Ájluovtan, Atle Mathisen gehtjat vaj teknihkalasj vædtsaga doajmmi, duodden duojna dájna barggodahkamusájn barggá. - Gehtjav vaj oahppe ájggemierijt tjuovvu ja næhttaskåvlåj ja vidnudagáj guládaláv. Vidnudagá li riek måvtugit oahppijt duosstum, valla hásstalusá li diedon gå miján li 3-4 oahppe sæmmi prográmmafágan ma galggi barggohárjjánimev oadtjot, javllá sån. ¶ åhpadusspesialiserim ¶ ja vidnofágalasj åhpadusprográmman LOSAn fáladuvvá. ásadusteknihkka dåssju oajvveskåvlån Hábmerin fáladuvvá, madi hábbmim ja duodje, elektrofáhka, varresvuoda ja sosiálfáhka, luonndobarggo, resturant ja biebbmofáhka, dievnastus ja jåhtulahka, teknihkalasj ja industrialalasj buvtadibme Stájgo ja Ájluovta åssudagájn fáladuvvi. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Sáme motijva : Sáme motijvajs, luondos ja bájnojs inspireridum, dánna oajvevuollelátjos. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ ja ¶ gasskabåddåsasj ¶ Tjáppe: - Dá lij riek tjáppe, javllá Alfhild Sommerseth ja gehtjat dajt tjáppa siejnnemáhtajt ma galggi siejnijn gahtsahit Dragstunan. Lilly Mathisen le tjáppa bájnojt adnám, ierit ietján sáme slávgá bájnojs inspireriduvvam. Gåro bieles Eve Bryggari, snjissjkár Lilly Mathisen, Dragstuna årro ja ASVO bargge Kent Eirik Eidset, skihppijsujttár Anette Krogh ja pasiænnta Alfhild Sommerseth. Skjønne : - De er helt skjønne, sier Alfhild Sommerseth og ser på de flotte veggteppene som skal pryde veggene på Dragstunet. Lilly Mathisen har brukt flotte glade farger, inspirert av fargene i blant annet det samiske flagget. Fra venstre Eve Bryggari, veverske Lilly Mathisen, beboer ved Dragstunet og arbeider ved ASVO Kent Eirik Eidset, sykepleier Anette Krogh og pasient Alfhild Sommerseth. ¶ buojkulvissan dá “ådå háme”. Mij adnogávnijt dahkap, valla diedon ávvusip jus nágina sihti mijá buktagijt vuosádusán adnet, javllá agev vájmmelis Ráhka-Knutsen. ¶ Viddnudahka le rabás guossijda gålmmå biejve vahkkuj; dijstagá, gasskavahko ja duorastagá. Danna le máhttelisvuohta oasstet duov dáv buktagav, sihke álggoábnnasa ja gárves buktaga. Duodden dasi le aj máhttelis viddnudagá ådåsamos åvdedimev vásedit; vuosádus bájke industria – ja gruvvohiståvrås, ja geologalasj valljudagás mij le guovlon. ¶ Dudálattja: Kent Eirik Eidset le ASVO:n moadda jage barggam ja Dragstunan årru. Aktan Hildur Langmoajn ávvudallá máhtajs ma galggi dåbev hiervvit. – Iesj lev snjissjkum ja duodjuham moadda jage, javllá nubbe årrojs Dragstunan, Hildur Langmo. Riek lijkku máhtajda. –Hávsske le duodjuhit ja jáhkáv dá máhta sjaddi tjáppa hærvvan, javllá sån. Fornøyde : Kent Eirik Eidset har jobbet ved ASVO i mange år og er beboer ved Dragstunet. Sammen med Hildur Langmo gleder han seg over de nye tekstilene som nå skal pryde stua. - Jeg har selv vevd og holdt på med håndarbeid i mange år sier Hildur Langmo, en av ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Ingar N. Skogvold Jårggålibme: Divte Media AS ¶ fálaldagáv oadtjot ja giela árvov nannit. ¶ 28. Stuorradiggediedádusán Sámepolitihkka (2007-2008), ráddidus tjalmostahttá sierraláhkáj man ájnas le sámegielav almulasj háldadusán ja dievnnumin nannit. Ráddidus le bivddám sámedikkev aktisasjbargguj sámegiela doajmmaplánav buvtátjit, vaj vuojnni ållesvuodav udnásj bargos mij viertti tjadáduvvat sámegielajn. Vaj sámegiella galggá bisoduvvat viesso giellan, giella viertti dåjmalattjat aneduvvat. Jus galggap dájna vuorbástuvvát de le dárbbo fálaldagájs sámegiellaj mánájgárdijn ja skåvlåjn, ja jut dile hiebaduvvi dasi. Guokta jage máhtudahkalåpptima álgo mannela li ilá binná oahppogirje/ oahpponævo daj gålmmå sámegielajn. Åhpaduslihtto miejnni sáme oahpponævojn stuorámus mærráj bierriji liehket sæmmi ævto gå oahpponævo girjjedárogiellaj ja ådådárogiellaj. Divtasvuona Åhpaduslihto njunnjusj, Odd N. Jensen, sávvá dájna ¶ j ¶ barggat julevsáme oahppogirjij/ oahpponævoj buvtadimijn, mij sjaddá julevsáme álmmugij viehka ájnas. ¶ Sámedigge oajvvát Ájluovta skåvllå Divtasvuonan galggá julevsáme guovlo ressurssaskåvllå liehket. Dan diehti Sámedigge ájggu 2 millijåvnå gæhttjalimprosjæktaj juollodit. Skåvllå oattjoj 70 000 kråvnå åvdebut dán tjavtja plánitjit ressurssaskåvlå tjadádimev. Ressurssaskåvllå galggá julevsáme oahpponævojt buvtadit ja fállat guhkásåhpadimev julevsámegiellaj. Åhpadusnævo galggi aj juogeduvvat web-bielen. ¶ Manenagi ájggu Ájluovta skåvllå fállat åhpadusgárvvidusájt sáme ássjij birra ietjá vuodoskåvlåjda ja åvddånahttet aktisasjbarggoprosjevtajt vuodoskåvlåj svieriga bielen. Ájluovta skåvllå le guovtekultuvralasj, dárogielajn ja sámegielajn sæmmiárvvusasj åhpadusgiellan. Skåvlån li 102 oahppe skåvllåjage 2007/2008, ja skåvllå le sihke mánáj- ja nuorajskåvllå. Skåvlån li 11 klássa, gånnå 8 li dárogielak ja 3 ¶ Divtasvuona Åhpaduslihto njunnjusj, Odd N. Jensen. ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Lasedibme sáme girjálasjvuodas, filmajs ja musihkas ¶ ållo sáme girjálasjvuodas, DVD:a ja CD:a. - Oasstusa birásti dav majt le máhttelis julevsámegiellaj gávnnat, oasse nuorttasámegiellaj, ja vehi oarjjelsámegiellaj, javllá girjjevuorkkáoajvve. - Dánna li aj girje svieriga ja vuona dárogiellaj sáme åsko, kultuvra ja histåvrå birra, girje duoje birra ja luondo ja luonndovásádusáj birra sáme guovlojn. Dáj oasstusij lip oadtjum buorep girjjevuorkáfálaldagáv sierraláhkáj sáme álmmugij. Girjjebussa le vuorodum, valla oasse oasstujis li åssudagájda biejaduvvam. Divtasvuona girjjevuorkán le ¶ aktisasj ¶ dáhtávuorkká, ¶ ja girjjevuorkkásystebma ja internæhtta sierra máhttelisvuodav vaddá luojkatjit nubbe nuppes dárbo baktu. ¶ Ådå teknihkalasj vædtsaga girjjebussaj ¶ Sáme girjjebussa uddni gietjav vuona suohkanijt guossit, ja vælggogahtte aktisasjbargo ¶ baktu ¶ gåhtjodum “Ufuohtágirjjevuorkᔠ¶ sávaduvvá ¶ Divtasvuodna vásstet sáme girjálasjvuodas ¶ girjjevuorkkáaktijvuodan. Girjebussaj TV:av duolbbasjermajn galggi åttjudit, digitálkámerav ja PC:av adnuj diehto- ja luojkadimbargguj. Gå da li gárvvása de le máhttelis filmajt mánájgárdijda, skåvlåjda ja ietjá unnep juohkusijda vuosedit, ja aj filmmit bájkálasj birrasijt ja duov dáv dáhpádusáv gånnå bussa oassálasstá. ¶ Sáme subttsasav drámátiserit ¶ Girjjevuorkká le oadtjum Sissel Horndalav Oarjjefuoldás ¶ sáme ¶ subttsasav dramatiseritjit. Doahko ja kulissa li gárvvása, ja gidáj le ájggomus subtsastiddje Eirin Edvardsen, sån aj Oarjjefuoldás galggá subttsasav girjjebussa låvdagoaden subtsastit. Navti de sihti tjalmostahttet sáme subttsasijt sjadde ¶ buolvvaj. ¶ Subtsastallam låvdagoaden nanni dåbdov dát le sáme kultuvrradáhpádus. Subttsasav ájggu skåvlåjn Divtasvuonan subtsastit rudáj “kultuvralasj skåvllåvuossas”. Mañenagi vuosádus fáladuvvá suohkanijda gejt girjjebussa guossit. Ja dálla Johansen sávat moattes adnuj válldi girjjevuorká moadda ådå dåjmajt ma sáme kultuvrav tjalmostahtti. – Buorisboahtem girjjebussaj ja girjjevuorká åssudagájda, hæjttá mihás girjjevuorkkáoajvve. ¶ Dán giston duojev galggi vuorkudit adnuj duola dagu mánájgárdijn ja skåvlåjn. ¶ Tæksta/Gåvå: ¶ Jårggålibme: ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Sierralágásj máhttelisvuohta: Idar Sørensen le dálátjij dudálasj oasseválldelågujn sáme kultuvrramáhtudagá åhpadusán mij boahtte tjavtja álggá. Unik mulighet: Idar Sørensen er så langt fornøyd med deltakerantallet for studiet i samisk kulturkunnskap som starter nå i høst. Foto/ gåvvå: Børge Strandskog ¶ le ¶ boahtám danen Divtasvuona suohkan sjattaj oassen sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes 2006. Åhpadus ¶ le fálaldahka gájkajda gudi dárbahi ¶ máhtudagáv ja dádjadusáv sáme kultuvras gånnå julevsáme guovllo sierraláhkáj tjalmostahteduvvá. Bargge sihke bajássjaddam- ja åhpadusetáhtas ja varresvuoda- ja huksoetáhtas galggi åhpadusáv tjuovvot. Fylkkasuohkana bargge aj oassálassti. - Skåvlå barggijs gájka oassálassti ja birrusij 40 galggi åhpadusáv tjadádit, javllá Sørensen. Valla hiehpá sæmmi buoragit barggijda ietjá suohkana suorgijs oassálasstet ja ávkálasj máhtudahka le aj fylkkasuohkana barggijda ja sæmmi fylkkamánne barggijda, ja náv guhkás li 10 sijás diededam. Guovlo ietjá suohkanijda aj oahpposaje fáladuvvi. Sihke bájkálasj ja ålgoldis lågådalle li. Árrana seniordutke Oddmund Andersen galggá giehttot sáme bivddosebrudagá birra, Lars Andreassen, Bådådjo allaskåvlå/Árrana stipendiáhtta galggá ådå åvddånahttema birra ja luonndosuodjalime birra giehttot, ja Árrana giellaåhpadiddje Solvår ¶ galggá giellaguovdátja bargo birra giehttot ja aj riektá ietjas giellaj ja kultuvrraj. Merrasáme ¶ årudagá ¶ ja ulmusjlåhkoåvddånibme ja goade ja årudagá álkkádussebrudagán nuppát væráltdoaro mannela li fátta man birra professor Bjørg Evjen galggá åhpadit. - Mij garrasit dættodijma åhpadus galgaj sierralahkaj julevsáme ássjijt gåvvidit, ja jut universitehtta galggá dættodit boahttsusáme, javllá Idar Sørensen. Bjørg Evjen, Råmså universitehta Senter for samiske studier professora galggá giehttot mastadimes æláskahttemij julevsáme guovlon ja aj læstadianisma birra sosialalasj ja kultuvralasj dahpadussan sáme sebrudagájn. Ållågattjat le pensum 700 biele. Lars Ivar Hansen, professora Råmså universitehta Histåvrå instituhtan galggá giehttot dålusj åsko ja misjonerima birra, ja sihke Bjørn Bjerkli, UiT:a Sosialantropologia instituhta vuostasjamanuenssa ja Bård A. Berg, UiT:a Histåvrå instituhta vuostasjamanuenssa, li oassen fágalasj teamas. - Hasodip gájkajt gudi berusti dáv máhttelisvuodav adnet åttjudit máhtudagájt bájkálasj julevsáme kultuvra birra, låhpat Idar Sørensen. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandsko Jårggålibme: Idar Kintel ¶ Preben Johnsen 5. klássan le riek dudálasj. - Mån riek buoragit dási lijkkujiv, lij suohtas ájádusájn ståhkat ja buktet juojddáv dassta. Vuostatjin jáhkkiv dåssjedis áhta galgaj sjaddat, valla ajtu juojddá sjattaj, javllá sån. ¶ Oahppe 3. – 10. klássajn li dahkam girjjetsaggev, uksakloahkov, serviæhttabisodiddjev ja bijlav. Vuostatjin barggin ájádusáj gåktu sijá bijla galggin sjaddat. Dan mannela páhpermodellav hábbmijin, åvddål praktihkalasj bargguj álggin duola dagu suoddamijn ja såjodimijn plástas. Gå karosserija lij gergas, vierttijin elektronihkalattjat ja mekanihkalattjat barggát. Oahppe mihttijin plána milta, gånnå motåvrrå, bádnejuvlla ja ledniga galggin liehket. Vierttijin aj loaddit. Mannela li oahppe sierra diedádusáv bargo birra tjállám. ¶ Máhtti iesj materiálav válljit, valla dan diehti gå plássta le nav vuogas giehtadallat, ¶ j j ¶ Hábbmimprosæssa le dagu bálkká ájádusás gárves buvtaj, ja oahppe bessi dán ådå fáhkasuorgen hábbmit ja ietjasa teknologalasj buktagijt dahkat. Elektrihkalasj boarranábár, loaddaboallta ja ietjá vædtsaga aneduvvi. Elektrihkalasj oase biejaduvvi, håjggåmmásjijna dagáduvvi ja gæhttjaluvvi, ja plásstapláhta sjaddi ávkálasj ja tjáppa adnogávnnen. Skåvlå åhpadiddje li kursan læhkám ja ¶ Fága matematihkka ja luonndofáhka li vædtsakfáhkan teknologijan ja hábbmidimen, madi duojen le stuorra oasse praktihkalasj estehtalasj vuojnno. Gå buktaga lidjin gárvvása, de li oahppe aj prosjæktadiedádusáv tjállám. Låhpan lij aj gilposvuodjem lásjmudallamlanján. ¶ - Oahppe ettjin rat lijkku gå biejvve någåj, ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Dat lij oajvvesáhka gå Mikal Urheim lågådaláj Gásluovta skåvlå nuorajskåvlå oahppijda. 9. klássa le guokta vahko barggam ”Sáme kultuvrra ja histåvrrå” prosjevtajn ja danen Urheim bivddidaláj ¶ lågådalátjit. Subtsastij man ávon lij gå boares åhpadiddje vat besaj oahppijda lågådallat. Navti lågådallagådij guhka sáme iellemis Divtasvuonan, åhpadiddjen suohkanin ja guoradallen. Duolla dálla lidjin gal muhtemijn nuora oahppijs gássjelisvuoda tjuovvot, gå Urheim guossidij væráldav ja mihtos ulmutjijt subtsastahttijn. Valla juojddáv vierttijin galla ávkástallat ja gásluovtoahppijn lidjin aha-vásádusá gå sáhka sjaddá sámij dile birra suohkanin sierraláhkáj åvdep tjuohtejage ájge. ¶ Bivddokultuvrra ja gávddajåhtteviessom ¶ Mikal Urheim tjalmostahtij duola dagu bivddokultuvrav 1200 ¶ vastesvuohta åvddål Divtasvuodnaj bådij. Valla guhkes ájgen lij navti. Subtsastij aj daj sámij birra gudi oasestiddje Gunnar Stensenga lunna bessin sengaj sinna oademlanján idjadit. Sáme dábálattjat duolvva vantsaj sinna idjadin. Dáv dáhpádusáv vuonajn subtsastin, ja navti doajvov oadtjun boahtteájggáj. Ja de lij sábme Belka Kárel guhti eksámav tjadádij Oasesskåvlån ja Gásluovtan oassásin kájan barggáj. Mikal ållu alvaduváj gå rámbuvda milta akti guorrij ja iejvvij Kárelav bargon ekspeditørran látte rámbuvdan. – Vuoj man guhkás sáme lidjin boahtám! Ja manenagi li sáme ienebuv ja ienebuv allasisá jáhkkegoahtám, ja lip hæjttám jáhkket mij lip nievres slájas, subtsastij Urheim. – Ulmusjárvvo ij le dåbdos ulmutjijs vattedum, valla juohkka ulmutja sjivnnjedime baktu. ¶ Rámmpo Gásluovta skåvllåj ¶ Nievres mujtoj ietjas skåvllåájges duogátjin åvdedij Urheim man ájnas le gå skåvlå sáme guovlojn lij dakkira vaj máná e dárbaha sámevuodajn sirádit. Dan aktijvuodan rámpoj Gásluovta skåvlåv gudi árrat sámegiela fálaldagájn álggin ja aj álgadin sáme kultuvrav åhpadibmáj. “Sámeprosjækta” le moadda jage læhkám uksan sámevuohtaj skåvlå oahppijda. - Ieneplåhko ja unneplåhko vierttiji aktan barggat. Moadda sieradusá ælla almma, ja jus galggap buorre boahtteájgev oadtjot, de vierttip aktan tjierrot ja ándagis luojttet, ¶ Jårggålibme: ¶ láhkáj luondov ávkástallin. Ulmutja giesijt vuonajn viessun ja várijn dálvijt, ja ávkástallin duola dagu guolijt, juhtusijt ja sjattojt. Ulmutja gávddajåhtteviessomav tjuovvun, gånnå guokta sajij gaskan jåhtålin, aktan lådnomoasestimijn gånnå sierraláhkáj ¶ Murkosvuodna ¶ ja Rudnávuodna lidjin ájnas lånudallamsaje. ¶ Rijdo oarjjevuona sámij ja iehtjádij gaskan ¶ Urheima milta lidjin gålmmå sivá gå oarjjevuona sáme ja merrasáme ja suohkana davep látte rijddalin. Vuostatjin politihkalasj oasse gånnå svenska rávkkin bájkijt nuortas Divtasvuonas. Madi merrasáme vuona davep bájkijn årrun, jåhttesáme Svierigis båhtin, ja navti svenska miejnnijin da dáfo svierigij gullujin. Nubbe sivva lij rijddo ressursaj birra; guolij, låttij ja miehtse birra. Merrasáme vuonajt massin ja láddáduvvin. Guolmát sivva lij sosial-darwinissma mij bådij birrusin 1850 jagijn. Dan baktu bådij dádjadus nágin ulmutja lidjin buorebu nuppijs. Sámemáná oahppin sij lidjin nievres ¶ slájas. ¶ Sáme ¶ lidjin avtagærddásattja, sámástit ja gáptijn vádtset lij iebdes. Sámemánájn ællim oajve realskåvlåv váttsátjit. Dav gullin sihke sijdan ja skåvlån. ¶ Vastesvuodas jáhkkuj ietjas identitehttaj ¶ Urheim subtsastij áhkká birra Elin guhti ¶ Mikal Urheiman lij ållo subtsastit Gásluovta skåvlå oahppijda. Mikal Urheim hadde mye å fortelle til elevene ved Kjøpsvik skole. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ láhtjet buoremus aktijvuohtaj Vuona ja Eesti gaskan boahtteájggáj. Ambassada aj ¶ barggá ¶ moattelágásj ålggorijkajpolitihkalasj, sebrulasj ja ekonomalasj gatjálvisáj, kultuvrraaktisasjbargojn ja præssa- ja diehtobargojn. Galggi aj viehkedit Vuona viesádijt pássaj ja ietjá lándaj viesádijt duola dagu visum- ja årromloabe åhtsåmin. Moadda suohkanijn Vuonan le duot dát aktisasjbarggo Eestijn, ja ájggomus le ienebuv dajs ásadit. Dan diehti ásaduváj stuorra seminárra Vuona ja Eesti suohkanijda ja fylkkasuohkanijda dåssju vahko dássta åvddåla. ¶ Vuona ambassada gávnnuji væráldav miehtáj duon dán stuorrudagán ja barggelågojn. Tallina ambassada le unnemusájs, gietjav barggij aktan avta praktikantajn. Uddni le Silja Ájluovtas ambassadørra jali chargé d’affaires, ja navti Vuona åvdemus åvdåstiddje Eestin. - Álgos barggiv ambassadatjállen, valla dálla bargav chargé d’affaires’an gå ambassadørra le skihppen tjáledum, subtsas sån. Silja gæhttjal sijddaj Ájluoktaj boahtet binnemusát 3-4 jahkáj, ja fámillja nuorttan le aj smidá suv Eestin guossidittjat. Sån riek buoragit Eestin soapptsu, gånnå årru aktan guojmijnis Johan. Sån helikopterhálediddjen barggá Nuorttaáben ja Tallina ja Bierguna gaskav manelt, gånnå suv barggosadje le. - Ulmutja Eestin li riek hávsske, moatte láhkáj mijáj Nuorttarijkagij muodugattja, javllá Silja, guhti l eestigielav oahppagoahtám. - Iv la vuojga giellatjiehppe, valla buvtáv ieññilsgielav, dujskagielav ja vehi fránskagielav, subtsas sån. Silja galggá Eestin årrot boahtte gæssáj. Majna de ájggu barggat, ij sihkarit diede. – Ihkap ålggorijkadepartementan Oslon ietjá dåjmaj bargav, jali ietjá bargov ietjá ålggorijkastasjåvnån åtsåv. Vuojnáv ma?enagi, hæjttá sån. ¶ Silja E. Skjelnes le Vuona åvdemus åvdåstiddje Eestin. ¶ Várdudahka Tallinin. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ gáhkojt báhkkujma, javllá álgadiddje ja njunnjusj Inga Karlsen. Muhtema muorjjijin, madi iehtjáda biebmov gárvedin ja báhkkujin. Ja jur ábnnasa soajttá hásstalus liehket gå galga árbbedábálasj biebmov riejddit dálásj sebrudagán, gånnå ienemus oasse rámbuvdan gálvojt oassti. – Mij sávtsa ja boahttsumálev, tálgav ja tjålijt Svierigis åstijma. Ja muhtema mánájs gudi biebmov májsstin sihkarit dav sierralágásj májssten adnin, måjut sån. Ulmme le tjåhkanimsajev ásadit gånnå biebmo ja biebbmoárbbedábij máhtudagájt lånudallá, gånnå vuorrasappo li luohkkon. - Labudallam gå ábnnasijt viedtjap, ja sosiálalasj tjåhkanimijda oassálasstet ságastallamijn ¶ buorep duostodimvájkkudusáv vaddá, mij navti vuorrasappoj ja dementaj ja sijá lagámusáj iellemájvvanav buoret, javllá Karlsen. Vuostasj lávvodagá snjuktjamánon lidjin tjåhkanam Ájluovta skåvllåj gånnå gullebiebmojt riejddijin. Danna guollegáhkojt, ¶ guollepuddigav, silldárievnnajuptsav, læfsojt riejddijin, ja diedon muljov hávvarrievnajuptsajn ja mielkijn. - Dålen agev muljov esski iehketbiejven bårrin, juohkkahasj diedij dát lij oademdálkkasa lágásj ja bårråma maññela ettjin vargga majdik nagá dahkat, tjajmmá Inga. Prosjækta le biejadum moatte jábijda, dåjmaj ma luondulattjat gulluji ¶ iesjgeñgalágásj jábijda; várrevádtsem ¶ muorjjitjit ja urttasijt tjoakkátjit, guollit ja njuovvama tjavtjajt. Bæssátjij maññela galggá juogos Måsskåj tjåhkanit ja mielkkebiebmov riejddit, gumbájn ja gámssamielkijn, ja moattelágásj vuosstáslájaj. - Barggap ásadusájn ietjá bájken Divtasvuonan gidán, ja dalloj galggap njuovvat ja bierggobiebmojn barggat. Guollim aj sjaddá, ja vanntsa ja skihpar libá juo lájggidum, javllá sån. Prosjevtan le juohkka avta oassálassten ietjanis árvvo máhtudagáj ja åtsådallamij, ja aktisasj dáhpádusá ja labudallam le årrum ájnas sosiálalasj doajmman. Gå árvvon adni ja ådåsmahtti juohkkahattja máhtudagáv, ja gå oassálassti ja labudalli de juohkkahasj buoredum iellemájvvanav oadtju. Ájggu tiebmágirjátjav dahkat kursajs mij vatteduvvá juohkka oassálasstáj, sijá lagámusájda, guoskavasj siebrijda, girjjevuorkájda julevsáme guovlojn ja iehtjádijda gudi dav sihti. - Dá girjátja almoduvvi javllamánon ja almoduvvi sihke julevsámegiellaj ja dárogiellaj, hæjttá dåjmalasj ja dudálasj Inga Karlsen. ¶ le ¶ dårjaduvvam Álmmukvarresvuoda nasjonalsiebres 105 000 kråvnåj. Demænssasiebrre Divtasvuonan ¶ le ¶ gåvvim ¶ prosjæktadiedádusáv tjállám kursav duodastittjat. ¶ Buolvas buolvvaj. Máhtudagáj, åtsådallamij ja aktisasj vásádusáj tjåhkani sihke nuora, ållessjattuga ja vuorrasappo. Gåvvå le Vuodnabadás åvdep tjavtjas gå mállebiebmov riejddijin. ¶ Garralájbbe de galggá guollebiebmo guoran. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ vuodoskåvlån ¶ ja Girjjevuorkká ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Gåvå: Frode ¶ Jårggålibme: ¶ Diehtemvájnogis máná: Stuorra, tjáppa bájnnogåvå subtsasti sáme luondo ja kultuvra birra. Nysgjerrige unger: Store flotte fargebilder forteller om samisk natur og kultur. ¶ Bessi ietja sáme kultuvra birra låhkåt: Gå girje li dárogiellaj tjáleduvvam de máhtti Fredrik, Tony ja Ron Even ietja ja aktan iehtjádij klássan sáme girjijt guoradallat. ¶ giellaháldadimguovlluj, ájnna suohkanin Nordlándan. Jagen 2006 2 millijåvnå juolloduvvin, ja lasse 3 millijåvnå juolloduvvin jagen 2007. Vuostasj juollodimes báhtsin 1,6 millijåvnå jáhkaj 2007, ja navti suohkan oattjoj 3,6 millijåvnå anátjit dán ulmmáj åvdep jage. Girjjevuorkká le oasev oadtjum dajs rudájs, ¶ duola ¶ dagu ¶ girjálasjvuodaåvddånbuktemij ¶ Oahppe li dálátjij sláddim gåvvågirjijn ja dajt gehtjadam. - Ja girje ruvva luojkaduvvin. Vuojnunagá oahppe berusti, javllá Bragstad. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ guohtomin ¶ stáhtaviesádimvuodav åtsåj. Lappefogda moalgedij sihke ælloniehkke ja suv áhkká (Marit f. Skum) lijga “riek tjiehpes boahttsubargge gejt sávadij vuona stáhttaviesádin besajga”. Guohtoma dajn guovlojn lidjin riek buorre, gå boahttsu ællim danna guohtum måttijn jagijn. ¶ Ælloniehke Skotstind guovlon jagen 1956 lidjin Johan Johnsen Kalvågstraum ja Andreas Johnsen, goappátja Hábmeris, birrusij 60 boahttsu tjoahken. Jagen 1960 lij ællo sæmmi stuorak, ja lappefogda tjálij náv: “Dáj guokta boahttsubarggijda le boatsojsujtto vuojnunagá budáldibmen”. Jagen 1965 lij Johan J. Kalvågstraum ájnna boatsojsujttár, 100 boahttsuj. Jagen 1970 ællim tjáledum boahttsu dan guovlon. ¶ Ælloniehke guovlojn Hábmer ja Murkosjávrre jagen 1956 lidjin Nils Kalders J. Kalstad ja John J. Langås (Vadnem), gájka Divtasvuonas. Dálvve ja giesseguohtomin dáj guovten guovlojn lidjin birrusin 600 boahttsu jagen 1955. Tjavtjan 1955 njuovvin ja vuobddin birrusij 450 boahttsu ælos. Birrusin 115 boahttsu báhtsin, ja guovlon guohtun. Jagen 1960 lidjin vilá vihtta ælloniehke ja tjoahkkáj 300 boahttsu giesseguohtomin Murkosjávren ja dálvveguohtomin Hábmerin. Valla dåssju guovtes ælloniehkijs ¶ adnin ¶ boahttsuv oajvveæládussan, Anders ja Karl A. Kalstad. Jagen 1964 diededijga Karl ja Nils Kalstad sunnun lidjin åvdåsvásstádus 200 boahttsujs, ¶ lidjin gæhttjoboahttsu. Davvelin vuonan bargaj ¶ John Johnsen Vadnem ællosujtojn Langásen gitta jahkáj 1965. ¶ 60-jagij gassko hiejteduváj manemus árbbedábálasj boatsojbarggojuogos Nuortta-Sálto guovlon, - julevsáme boatsojbarggo sjattaj (gasskabåddåsattjat?) histåvrrån... ¶ Valla ájn le Nuortta-Sálton boatsojsujtto. Guohtomguovlon ¶ Stájggo-Hábmer (Oarjje-Fuolldá, Hábmer, Stájggo ja Divtasvuodna) le nanos boatsojsujtto, madi Frostisen guohtomguovlon (Divtasvuodna ja Bálák) ælla boahttsu vil. Doajmmajagen 2004-2005 diedet boatsojsujttoháldadus vuostatjin nammadum guovlon lidjin 675 boahttsu ja Frostisenin 42 boahttsu. Gájkka boatsojsujtto dáj guovten guovlojn tjadáduvvi ådåboahtte nuorttasámijs (duola dagu fámilja Labba ja Eira). ¶ Jages 1965 gávnnuji galla buojkulvisá sáme Divtasvuonas li gæhttjalam ådåsis ásadit bájkálasj, julevsáme boatsojsujtov guovlon. Sáme Divtasvuonas li uddni ælloniehke Vuollnán, ma almulattjat dåmaduvvi dåhkkidum nuorttasáme boatsojsujttárijs guovlon. Iehtjáda æjgguji boahttsujt ma gehtjaduvvi berrahijs Sirges tjieldes Svieriga bielen. ¶ Gávnnu galla tjielgas miella julevsáme boatsojsujttodábijt joarkket... ¶ j j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media ¶ Ájnas duodastibme ¶ sámegielav, kultuvrraárbev ja nissunij bargoj tjalmostahttem, javllá Paulsen. ¶ Aktisasjbarggo Jåhkåmåhkijn ¶ - Buvtáv ietjam iednegielav tjuohte ja lågev prosentav ságastit, valla tjáláv dåssju nielljalåhke prosenta. Iesj åhtsåmusáv tjálliv, tjajmmá Kaja, guhti subtsas sån gullu dålusj ájggegávddaj gånnå vierttijin oahppat goarrot, båhtjet ja iesj rijbbat. – Mujna le duot dát åhpadibme, ja lev duola dagu barggam goarro lunna ja mujna le eksábma duojen. Sån lij allaskåvlån Áltán guokta jage gånnå duodden oahppamij, iesj guojmmestudentajda ja åhpadiddjijda ietjas teknihkajt åhpadij. Dálla sihtá Svierigij ja iehtjádijda julevsáme guovlon ietjas máhtudagáv duodastittjat. – Máhtáv gal dáv, valla ájgov iehtjádij sáhkadit duodastittjat gåktu dagáv le riekta, javllá sån. Njunnjusj Duodje Nordlándan ja nubbenjunnjusj rijkkaorganisásjåvnån gidán Nordlánda Fylkkasuohkana “ådåboahttebálkkáv” mij vatteduvvá nuorra nissunijda æládusbargon. Duojijn le sån ietjas barggosajev ásadam. - Diedon lip ávon gå Kaja dáv máhttelisvuodav oadtju, javllá sån. Iesj le sujna åhpadus Sámij åhpadusguovdátjis Jåhkåmåhken, gånnå duodje le riek guovdátjin ja gånnå Aline mielas li moadda buorre fáhkagirje. – Nubbe girjijs majt lev ålov adnám le gassa girjje julev- ja oarjjelsámegiellaj majna buoragit duojijn oahpásmuvvap. Diedon vuorddep dav mij Kajas boahtá, javllá sån. ¶ Sierra duodjesjiehtadus ¶ Sámedikke baktu le ásaduvvam sierra duodjesjiehtadus, gånnå ulmme le nannit duojev kultuvrraguodden, sierra fáhkan ja æládussan. Sjiehtadus viehket duojev guoddelis ¶ æládussan ¶ sjaddat kultuvralattjat, fágalattjat, ekonomalattjat ja sebrudagálattjat. Dættoduvvá man ájnas le gå da årniga ma njuolgga duodjárijt guosski doarjoduvvi. Duodje le ja le læhkám dajs ájnnasamos åsijs sáme kultuvran. ¶ Duodjeregisstar ¶ Uddni gávnnu duodjelåhko ja gájbbádusá duodjelåhkuj tjáleduvvat le ájnegis dåjmadagáv jådedit, ja dan baktu ietjas duojev jådedit 50 000 kråvnåj mva dagi. Uddni e duodjára/kultuvrraguodde gudi ietjas duojev jådedi birrusin 30.000 – 50.000 duodjelåhkuj tjáleduvá gå navti ilá binnáv jådedi. - Duodjára gudi li tjiehpe li ájnnasa bisodittjat ja joarkátjit duojev boahtte buolvajda, ja mij Duodje Nordlándan miejnnip dá bierriji aj duodjelåhkuj tjáleduvvat. Navti duoje stáhtus bejeduvvá ja arvusmahttá ásadussaj duodjeviddnudagájs. Lip guhkev barggam vijdedimijn duodjelågos aj dájda duodjárijda/kultuvrraguoddijda, ja barggap vaj duodjár máhttá ruhtadårjav oadtjot vájku makkir viddnudahkavuohke ¶ - Lip dudálasj gå Kaja Andersen ietjas máhtudagáv duodas ja vuorddep buvtáv, javllá Aline Mikkelsen, Duodje Nordlánda njunnjusj ja nubbenjunnjusj rijkkaorganisásjåvnån Sámiid Duodji. - Vi er glade for at Kaja Andersen dokumneterer sin kunnskap og vi er spente på resultatet, sier leder i Duodje Nordlánnda og nestleder i landsorganisasjonen ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Lars Th. Kintel ¶ Tæksta/gávvå: Maria Mikkelsen ¶ Vuostatjin diedon ájggu Ieññilsgielav oahppat, valla nuorra næjtso vuorddi geldulasj vásádusájt lándan gånnå ælla gudik guossak mannam, ja ávvudalli iejvvitjit nuorajt ietjá rijkajs. – Ja de sjaddá buorre bessat æjgádijs gå lip dåppe. Ja oarbbenijs, måjudalli ¶ G.b. Vilde Hilling Elsbak, Isabell Thomassen ja Thrine Ediassen galggi divna Englánndaj gæssáj ¶ Solberg galggá, guhti lij lenska milta mannamin pássav viettjatjit gå dát gåvviduváj! ¶ næjtso. Sihke Isabell, Thrine ja Vilde sihti maññela ålggorijkan skåvlåv vádtset jus navti hiehpá. Thrinen le guokta vuorrasap oarbbena gudi libá ålov manádam, madi Vilden le vuorrasap viellja guhti boahtte jage USA:an galggá skåvlåv vádtset. Isabell le vuorrasamos gålmmå oarbbenijs ja le “vuostasj ålgus” . - Viek ávvudallap, javlli næjtso. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa N ¶ boandás oasesålmåj Carl Johan Ruth stivrrij bájkev. Muhtem sáme sijdda, gånnå nuorra nissun Elen lij sijddaoajvve, vuornoj mákset muhtem rievtesferdugahtes vielgev Ruthaj. Duobmo dagá Ruth oattjoj ienemus oasev Elena sijdan giddagissaj, ja sån aktu bátsij boahttsuv gáhttitjit. Elen viehkev oattjoj dikkev ásadittjat mij tjåvdij ienemus oasev ålmmåjs. Valla Ruth váldij ienemus oasev boahttsujs diggegålojt mávsátjit. Iellemlájbe dagi ettjin Elen ja sijdda ietján máhte gå Rutha gájbbádusájt vuornnot ¶ Iehkedin basádismáno 7. biejve jagen 1852 mannin 57 nissuna, ålmmå ja máná dábmaboahttsujs ja loavddagijs duoddarin. Moares måhken lidjin ja moaddása sijájs ettjin goassak ruopptot boade. Åvdemusán ja manemusán lijga Ole Somby ja Aslak Hætta. Idedismårijdiddjen tjuovvovasj biejve gierrisa Guovddagæjnnuj jåvsådin. Dánna duostojga oasesålmåj Ruth ja lænsska Lars Johan Bucht sijáv. Goappátja universitehtan, ja de dav oadtjun. Basádismánon 1997 de Mons Sombya ja Aslak Hætta oajvveskáltjo hávddáduvvin Kåfjord girkkon Áltán, sæmmi sajen gånnå rubmaha galggin årrot árbbedábe milta. ¶ Manen Guovddagæjnnostuojmme? ¶ Gávnnuji moadda teorija manen sáme nav garrasit dáttja stuorsebrudagáv vuosteldin. Ij goassak åvddåla jali mannela le rijddo sámij ja dáttjaj gaskan nav guhkás mannam váj ulmutja gåtteduvvin. Muhtema javlli oajve, ja sierraláhkáj Aslak Hætta lidjin vassjás ja sihtin haddudit. Iehtjádij mielas lidjin vuosteldiddje tjádjánam ja iehpedájon danen gå lidjin boasstot dádjadam svenska girkkohærráv Lars Levi Læstadiusav. Suv gåhttsåm manáj ålles Nuorttaguovlon dalloj, ja dasi lijkkujin ællosáme gudi lidjin asjmen. Mannela le dát stuojmme sosialøkonomalattjat tjielggiduvvam. Sáme lidjin guhkev juo jåhtålam boahttsuj Vuonan, Suoman ja Svierigin. Rádjásåbadusá diehti Vuona ja Svieriga gaskan jagen 1751 lidjin sámijn riektá ávkástalátjit guohtomednamijt rájá goappátjij bielijn. Valla de svenska láhppin Suomav Ruossjaj, ja ruossjalattja stieggijin rájáv váj vuona biele sáme ettjin dasti besa boahttsuv guododit suoma bielen ragátmáno 15. biejve rájes jagen 1852. Dát lij viehka ájnas økonomalattjat. Sæmmi båttå de rijdo jåhttesámij ja stuorránime merragátteálmmuga gaskan laseduvvin ednambargo diehti ¶ Filma ájnnasamos oajvverollajn li AnniKristiina Juuso, Mikkel Gaup, Mikael Persbrandt, Nils Peder Isaksen Gaup, Bjørn Sundquist, Michael Nyquist, Jørgen Langhelle, Stig Henrik Hoff ja Nikolaj Coster-Waldau. Filma budsjehtta lij badjel 50 millijåvnå kråvnå. ájtsajga sáme lidjin moaren. Bucht jerrastålpav doahppij gå sáme lahkanin, valla Aslak Hætta lij h á h p p e l a b b o . Doarrujga, ja gå Aslak viehkev oattjoj, de lænsska ravgaj. Aslak suv nijbev jåvsåj ja tjuolastij. Ruth aj ravgaj, ja sån gut lij sivvan juhkalisvuohtaj ja hæjosvuohtaj sámeålmmåj gaskan jåsteduváj moares sáme nissunijs. Ja de girkkohærrá, Fredrik Waldemar Hvoslef hæhttuj gierddat girkkosuohkana ulmutjij moarev. Iehkedappot lijga Ruth ja Bucht jábmám, madi girkkohærrá lij alvos láhkáj tsábmeduvvam. Mij mannela le Guovddagæjnnostuojmmen gåhtjoduvvam diedon diggáj bådij. Ja varra gålgijdatjáj… Mons Sombyis ja Aslak Hættas goappátjijs oajvev luoddijin Elvebakkenin Áltán gålgådismánon jagen 1854. Mannela rubmaha hávddáduvvin Kåfjord girkkogárde ålggolin Áltán. Oajve sáddiduvvin Anatomalasj instituhttaj Oslo Universitehtan. Jagen 1976 muhtem fuolke Aslak Hættas gatjádin Anatomalasj instituhtas jus máhttin oajvveskáltjojt oadtjot váj bessin hávddádahttet. Instituhtta vásstedij ij lim siján dat. Valla ¶ Tæksta: Børge ¶ Gáldo: filmweb.no/wikipedia Jårggålibme: ¶ j ¶ j ¶ j j j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: Divte Media ¶ Nuora vierttiji ienep åvdåsvásstádusáv válldet njálmálasj gielas ¶ la adnám manemus ájgijn, de dav páhppárij tjáláv. Dasi Sandra lijkku. – Mij nuora ham álu bágojt åhtsålip ma máhtti gåvvidit majt ájggop åvddånbuktet, valla álu ep riekta bágov gávna. Ja diehtep bágo li ham åvddåla gávnnum, javllá sån. Tækstatjoahkke ma uddni skåvlåjn aneduvvi boasto signálajt oahppijda vaddi, miejnni Sandra. –Dievalasj girje ja luovas árkaj gaskan le stuorra sieradus. Diedon dåbddåp dav æbddásin gå vierttip kopiajt agev adnet, javllá sån. Ja sån guorras iehtjádij konferánsan gudi javlli ájnas le aktak ælla giellapolitija. - Vierttip aktisasj dádjadusáv adnet ij le loahpe nubbe nuppev delbastit, javllá Inga. ¶ Sandra mielas le konferánssa måvtåstuhtte, ja sån sihtá gávnnat konkrehtalasj dåjmajt ma máhtti dilev buoredit. – Le buorre gå konferánssa ij le ilá politihkalasj, miejnni sån. Álu le politihkalasj sisadno ilá låptos stuorra visjåvnåj ja guhkesájggásasj plánaj, valla konkrehta dåjma hæhttuji dalánagi doajmmaj biejaduvvat. – Máhtti liehket duola dagu stipænndaårniga, ja duola dagu jårggålit dáro oahppamgirjij sámegiellaj. Vuojnnet gássjel sjaddá ådå oahppamgirjijt sámegiellaj tjállet, sierraláhkáj gå e gávnnu ulmutja dasi. ¶ Gåktu de ájmmudip dajt sajijt gånnå galggap gielav adnet vájku man vuorrasa lip? - Mij nuora vierttip ienep åvdåsvásstádusáv válldet. Nav gåktu le uddni de álu dárogiellaj målssop gå diehtep dánna li nágina gudi sámegielav e dádjada. Valla galgajma sámástit ienebuv vaj sij oadtju máhttelisvuodav ienebuv oahppat, javllá Sandra. Ja gávnnu vilá ballo ulmutjij lunna vaj e duosta sámástit gå diehti e ållu buoragit sámásta. - Vierttip mannat dássta baddjet ja vuolus, vuoset Inga Karlsen, ja gæjggá dæhkkos guolbbáj. – Vierttip bæjválasj gielav tjalmostit, miejnni sån. Iesj sån åhpaj ietjas iednegielav tjállet esski 40-50 jage vuorrasin. – Mijájn vuorrasijn le njálmálasj giella, valla vájllup politihkalasj oasev, javllá sån. – Valla dat la mijájn, måjut Sandra. Ja dat le ihkap jur dat mij le gievrrudahka, viehkedit ja dievadit nubbe nuppe máhtudagáv. Ja sihke Inga 74 jage ja Sandra 21 jage goappátja guorrasibá vierttip gáhtjadit – åvddål ålles buolva máhtudahka gáhtu. ¶ Inga Karlsen (74) ja Sandra Nystø Ráhka (21). Aktan njálmálasj giellaj buorren. Goappátja libá berustiddje goabbák buolvan ja goappátjijn le vijdes máhtudahka ja åtsådallama. Dálla vierttiji dåssju gávnnat aktisasj sajijt gånnå ulmutja ja giella máhtti nubbe nuppev boanndodit. Inga Karlsen (74) og Sandra Nystø Ráhka (21). Sammen om det muntlige språket. De er begge engasjerte i hver sin generasjon og har stor kunnskap og erfaring. Nå gjenstår det å finne felles arenaer hvor folk og språk kan berike hverandre. ¶ j j ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ ájádallamvuogev gå subtsastav dájt subttsasijt. Mánnán guláj girjjetjálle Inga Karlsen dålusj subttsasijt ja båvajt vuorrasappojs, ja dá li arvusmahttám subttsasijt Jåvvå-vielja birra. Dålen manádijma álu ráddnáj milta gånnå asstelasj vuorrasappojt iejvvijma gænna lidjin subttsasijs galle. Dat ájgge vuojnnet le vássám. - Ájgov vuosedit midja vuorrasappo lip ressurssa, gudi várajdaválldep kulturárbev, javllá sån. ¶ Sån le pensjoneridum iemetsadjásasj, viehkkesujttár, juolggeterapeutta ja politihkkár, sån lij salongnæjttso Hurtigruvton gånnå iejvvij ietjas boadnjátjav, ja le tjállám 3 mánájgirjijt ja avtav sálmav sámegiellaj. Duodden dasi le sån tjállám “Min oppvekst som same” mij le almoduvvam Universitetsforlágas. Dánna subtsas sån duola dagu gåktu suv gállo mihttiduváj ja sån stiempelduváj gasskamærrásattjan. – Dat lij ham sieldes, valla mij viesojma buoragijt gudi ¶ Subtsastiddje ja kultuvrraguodde Inga Vuodnabadás ¶ internáhttaskåvlån Måsken váttsijma, ejma givseduvá, valla diedon vuojnijma vájnot vuonav sisi sijddabájkkáj, mujttal sån. Sån le arvugis ulmusj, álu tjajmadallá ja sujna li moadda berustallama, duola dagu Ájluovta/Ájlatte girkko tjoaggulvisráde njunnjutjin ja ietjá rádijn ma dav tjuovvu. Sån le duodalasj ælljogis guhti ájggu juohket ietjas åtsådallamijs, ájádusájs ja huomahimijs. – Gå lip 70 jage vássám de le loahpe ajbigahttet, tjajmmá sån. Mån lev ihtja rabás mielajn, tjajmmá sån. ¶ Inga viessu lahka sáme kulturárbbáj, sån subtsastallá sihke dárogiellaj ja sámegiellaj, ja sån le måttijt jagijt berustam åvdedittjat vuorrasap sámij dilev sebrulasjvuodajn Stáhta vuorrasijrádes, Vuorrasijrádes Divtasvuonan ja berustallamijn demænssasiebren. Sån le guhkev barggam vaj Divtasvuona sáme galggi fálaldagáv oadtjot ietjasa giellaj. - Iellema skåvllå le ålov munji åhpadam, ep goassak ållåsit åhpaduvá iellemin. Sån miejnni vuorrasappo lij dagu “guoradalle”. – Gå vuorastuvvap de vierttip árvvádallat gåktu buoremusát nagádit vaj bessat guhkev sijdan årrot. ¶ Valla vuostatjin le sån stuorra kultuvrraguodde ietjas subttsasij ja girjij baktu. - Diedijma vierttijma sijdas jåhtet, valla árrat åhpajma ejma galga mánnávuoda árvojt vajálduhttet, javllá sån. Ja Inga arvusmahttem ¶ le ¶ Vuodnabadán, mánnávuoda rijkan ja daj åtsådallamijn majt le oadtjum duonna dánna. – Viessum lev guhka ja boandás iellemav ja lev gijttelis dan diehti, hæjttá sån. ¶ Girjjetjálle ja subtsastiddje: Inga Karslenin lij læhkám subtsastallambåttå mánájda ja 250 guossijda Stokmarknesan...Ij le mige ilá binná, ij le mige ilá stuorre... Forfatteren og fortelleren: Inga Karlsen har hatt fortellerstunder i lavvo for barn og for 250 gjester i Stokmarknes ...Ingen ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ ja ¶ åvddånahttemav ¶ Konrad Sætra ájggu Árranav boahtteájggásasj álggoálmmuk dutkaminstituhttan ásadit, aktisasattjat Allaskåvlåjn Bådåddjon. Konrad Sætra utreder Árran som fremtidig forskningsinstitutt for urfolkstudier, et samarbeid med Høgskolen i Bodø. ¶ sjiehtadusáv Scott Polar Researchajn Cambridgan, Englandan – dan mannela Allaskåvlåjn Bådåddjon (HiBo) ásadittjat álggoálmmuk dutkaminstituhtav Ájluoktaj. - Dát le viehka sierralágásj sjiehtadus. Iesj iv diede ietjá allaskåvlåjt ma li dákkár aktisasjbarggoprosjevtav sjiehtadam, javllá Sætra. Suv mielas máhtteba Allaskåvllå ja Árran dán sjiehtadusá baktu alla máhtudagáv oadtjot ja nubbe nuppev ávkástallat, gasskasasj ávkken. Nordlánda fylkkasuohkan le aj Árranijn sjiehtadusáv dahkam, oasseruhtadimijn prosjæktabargguj. Fylkkasuohkan le áttjak 400.000 kråvnåv juollodam prosjæktaj “Åvddånahttem álggoálmmuk dutkaminstituhtas”. 100.000 juolloduváj sæmmi prosjæktaj jagen 2007. ¶ Konrad Sætra ij ájgo prosjæktadiedádusá sisanov ilá dárkkelit gåvvidit, åvddål gå le gárvvásin, valla åvdutjis diehtep Árran ájggu fáhkabirrasav åvddånahttet ådå máhtudakbarggosajij. - Diedádusán gæhttjalip ásadime ja dåjmadime sisanov konkretiserit boahtteájggásasj dutkaminstituhttaj Ájluovtan. Dutkam, åhpadibme, árvvoháhkuhibme ja åvddånbuktem sjaddi riek guovdálasj ássje. Ájggop aj campusav Árranij – gånnå studenta bessi oanep jali guhkep ájgev årrot, javllá Sætra – guhti dættot Allaskåvlån Bådådjon le fágalasj oajvvevásstádus dassta mij Ájluovtan galggá dáhpáduvvat, valla Árran oadtju åvdåsvásstádusáv háldadusás ja bæjválasj dåjmas. - Gå diedádus le gárves, de galggá mijá ja mierreduvvá gåktu prosjækta galggá joarkeduvvat. Iesj lev måvtuk, jáhkáv dát buorak sjaddá. Sierraláhkáj gå ¶ Nuortta-Sálton, duola dagu KUN Stájgon ja dájna ådå Hamsunguovdátjijn ¶ j j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ sámij ¶ hárráj, ¶ ja ¶ valla ¶ sierraláhkáj ¶ Divtasvuonan. Barggo galggá åbbålattjat rádjálåvssåjåhtulagáv tjalmostahttet, ja ij ájnegis rádjálåvsåjt. Dálven 2007 sjiehtadus Sámedikke ja Árrana gaskan vuolláj tjáleduváj, ja gålgådismánon 2007 prosjæktajuogos bargov álgadij. Juohkusin li seniordutke Árranin, Oddmund Andersen, professora Jens-Ivar Nergård Råmså universitehtas ja histåvrrådutke Marianne Neerland Soleim Falstadguovdátjis. Ma?emus nammadum le fágalasj vásstediddje gålmåjahkásasj prosjevtan. - Vuostatjin le mujna åvdåsvásstádus guoskavasj tjállagijt ibnnusijs åhtsåt. Dat le vijddásasj barggo, vierttiv åhtsåt ibnnusijn Vuonan, Svierigin ja ¶ Tysklandan, javllá Soleim, guhti le oajvvefáhkadahkamusáv ¶ tjállám doarrofáñgaj birra doaroj sinna NuorttaVuonan ja navti sujna li ållo diedo Dujska ibnnusij birra. - Galla lij Dujska soahtefuovva bahás, valla lidjin galla tjiehpe guoradalátjit ja duodastittjat majt dahkin. Gávnnam lev tjállagijt ibnnusijn Tysklandan ma gåvvidi låvssåjåhtulagáv Oarjjevuonan, subtsas Marianne Neerland Soleim. Ájnas oasse bargos åvddålij guovlluj sjaddá oabme gåvåjt tjoahkkit ja ságájdahttet ja ságastit ulmutjij gudi rádjálåvssåjåhtulahkaj oassálasstin. - Muv diedoj milta li dåssju gålmås rádjálåvsåjs vilá viesso. Da li Mihkkila ¶ Petter (Peder Pedersen), Jarle Wilhelmsen ja Karl Nikolaisen. Ietjá ulmutja aj geldulasj dáhpádusájt vásedin ja sijájn aj sihtap ságastallat. Dájna lip aj barggagoahtám, subtsas Oddmund Andersen. Prosjæktajuogos aj álggu bájkálasj referánssajuohkusav ásadit viehkken. Dat le sávadahtte gárves vuoratjismánon, subtsas Andersen. ¶ Rádjálåvssåprosjækta galggá ålliduvvat jagen 2010. - Diehttelis prosjækta konkrehtalasj ássjen sjaddá, duola dagu girjjen sáme rádjálåvsåj birra. Lep aj ájádallam filmav dahkat. Jus rádjálåvsåj barggo galggá guddneduvvat guovdátjijn jali dávvervuorkájn, vierttiji iehtjáda mierredit, låhpat Oddmund Andersen. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: ¶ Louise Fontaina vuosádus åvddånbuktá tjieg?alis ja persåvnålasj histåvråv identitehtta, gullevasjvuoda ja såbadime åhtsåma birra. Utstillingen til Louise Fontain presenterer en dyp og personlig historie om å søke identitet, tilhørighet og forsoning. ¶ Gæhttjaladdin ¶ ælla ¶ guossak ¶ Ruonasednama ¶ oajválattja, ¶ dåhkkida gæhttjaladdamijt ma tjadáduvvin Ruonasednama mánáj. ¶ Oajvámusá ¶ Rahpamin åvdep gasskavahko subtsastij Ruonasednama máná rájaduvvin Dánmárkkuj oanep jali guhkep ájggáj vaj galggin siviliseriduvvat ja ådåájggásattjan sjaddat, ja bajedittjat åhpadimdásev Ruonasednamin. - Ájggomus lej åttjudit oajvvámusáv nuorra åhpadam ulmutjijs masi galggin avtajtjalmij gæhttjat sebrudagán Ruonasednamin. Dåssju jiermmás ulmutja vuornnun ietjas mánájt Dánmárkkuj rádjat. Dánmárkon lij buorggo Ruonasednamgielav sáhkadit. Dan diehti giella manenagi gádoj, subtsas sån. Mannela iellemin le Louise Fontain aktan ietjas mánáj gæhttjalam ietjas máttojt ja identitehtav gávnnat, målsudahkes vuorbijn. Fontain iesj ij nagá oahppat ruonasednamgielav, gielav majt anij desik avtse jagágin sjattaj. ¶ Dåbdudallam ¶ Anne Kalstad Mikkelsen, Árrana åvddånbuktemoajvve, miejnni le gæhppat dåbdudallat histåvråjn mij subtsastuvvá. - Juska sáme ælla vásedam láhppet mánájt sæmmi láhkáj gå inuihta Ruonasednamin, de le ajtu miján aktisasj åtsådallam gå iejvvijma ieneplågov mij definerij mijá kultuvrav æbddásin ja árvvogissan, oajvvat. ¶ Hábmera suohkanoajvve Rolf Steffensen vuosádusáv rabáj. Steffensen duodas ij le gássjelis ulmutjijda Nuortta-Sálton dájn bávtjas histåvråjn dåbdudallat. - Ij le ga gássjelis dåbdudallat åhtsålimev gåsi gulldali, tjuodtjelibmáj ja såbadibmáj, javlaj Steffensen. Sávat vuosádusá baktu oalle såbadime doajvvo bissu, sihke Vuonan ja Ruonasednamin. ¶ Hábmera báhkojådediddje Rolf Steffensen vuosádusáv rabáj. - Ij le gássjelis ulmutjijda Nuortta-Sálton dájn bávtjas histåvråjn dåbdudallat, miejnni sån. Ordfører i Hamarøy, Rolf Steffensen, åpnet utstillingen. – Det er ikke vanskelig for folk i NordSalten å kjenne seg igjen i den historien som fortelles, mente han. ¶ j j ¶ j j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Medi ¶ Dán lågon ja sjiehtadusán aj dagáduvvá stuoráp diehtotábllo mij galggá suohkana færjojda tjanáduvvat, ja aj Sætran ja Ájluovtsuoren. Jus nágina alvaduvvi, ja ihkap aj assjmaduvvi, gå divna galba li tjáleduvvam sihke sámegiellaj ja dárogiellaj, ja sáme tæksta vuostatjin, de “rijddo” viertti bájkálasj politihkkárijda jårggåluvvat. Dan diehti gå sáme tæksta galggá vuostatjin tjáleduvvat, dav li bájkálasj politihkkára mierredam... Suohkana pládna sámegiela háldadime hárráj mierreduváj jagen 2007. Dánna tjuodtju duola dagu: “Gå galba galggi tsieggiduvvat de oajvvenjuolgadusá milta sáme tæksta vuostatjin galggá tjáleduvvat. Jus nágin avtavuohta ájggu dárogielav vuostatjin galban, de dåhkkidus ¶ viertti ¶ åtsåduvvat åvddånammadusás. Goappátja giela galggaba aneduvvat galbajn ma suohkanis tsieggiduvvi, gånnå dåssju tevsta gielaj vuoros sierraloabev máhtá oadtjot.” Vuostatjin le sáhka galbaj birra suohkana tsiekkadusáj ålgusjbielen. Juska giellaplánan gájbbeduvvá sisbielen suohkana tsiekkadusájn galggi guovtegielak galba liehket. - Mij ájggop giellaplánav tjuovvot aj sissnálasj galbaj, duola dagu rádegoaden, javllá suohkanoajvve Anders Sæter. Ij rat diede man guhkás li boahtám galbaj tsieggimijn, valla diehtá nágin galba li Stuorgietten ja Ájluovtan juo tsieggidum. - Jáhkáv galba tsieggiduvvi dalánagá gå li gárvedum, javllá Sæter. Ja suohkanoajvve ij nav guhkev dárbaha vuorddet. Rimo Reklame AS’a bæjválasj jådediddje milta, ienemus oasse galbasj li gærggasa juo boahtte vahko. Lund iesj boahtá galbajt tsieggitjit. - Diehtogalbajs vájlluji nágin gåvå åvddål máhttep dajt gergadit. Da guokta stuorra galba rádegoahtáj Gásluoktaj aj unnán mannuni, subtsas Lund. Rádegoahtáj galggi guokta galba. Akta ålgusjbielen ja nubbe sinna dievnastusåssudagán. ¶ Manemus nammadum galggá “vuosedit” åsijda ja kåntåvråjda. Divtasvuona galbbapládna aj guosská duola dagu suohkana rahtijda. Nammadimijn ådå rahtijs ja rahtijs ma juo gávnnuji ja/jali bájkkenamájs, sámegielnamá galggi aneduvvat gånnå le luondulasj. Divtasvuona suohkan galggá aj oassálasstet vaj fylkkasuohkana ja stáhtalasj galba li goappátja giellaj, sámegiellaj vuostatjin. Dát guosská aj fylkkasuohkana ja stáhtalasj rahte, institusjåvnå ja etáhta. Suohkan galggá aj gåhttjot Statens Vegvesenav gåtsedit sámegielav sijá galbbaplánajn gå galggi Divtasvuona suohkanin rahtijt galbbidit. Galbbapládna aj guosská suohkana girkkojda. Divna dájda li guovtegielak galba tsieggidum. Duodden le girkkooahttse uksa rádegoaden ájnna mij juo le galbbidum sámegiellaj ja dárogiellaj. ¶ Galbbaprosjækta ¶ Divtasvuonan ruhtaduvvá juollodum giellaháldadimrudájs Sámedikkes. Jagen 2008 dát ruhtalåhko le birrusin gålmmå millijåvnå kråvnå. Muhtem oasse rudájs li ¶ aj ¶ dijmátjis ¶ joarkedum. Giellaháldadimrudá ¶ juogeduvvi suohkana iesjgengalágásj suorgijda, ja Teknihkalasj etáhtta giehtadallá rudájt galbbaprosjæktaj. Bájkkeavijsa diedoj milta le galbbaprosjevta ekonomalasj mierre birrusij 400.000 kråvnå. ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ psyhkalasj ¶ gájkinbuoremusát viehkijn ålggolt. Álu jur navti máhttá ássjev tjoavddet bájkálasj sebrudagájn gånnå gájka viesáda li viehka lahka oajválattjajda tjanádum, dagu Divtasvuonan, javllá Heatta, gut diedet SANKS berus nordlándasuohkanis sihke ájnegis ulmutjij aktijvuoda válldema diehtij ja mediatjállusij diehtij. ¶ Gunn Heatta rámmpu Divtasvuona suohkanav gå dalága dåjmajt biejaj jåhtuj gå illastimássje ilmmusin. Ij sån alvaduvá gå ulmutja ælla vuojga aktijvuodav válldám lenskajn jali suohkana hiehtetelefåvnå duostudiddjij. - Dánna ij le Divtasvuona suohkana birra sáhka. Válldet aktijvuodav ulmutjij gejt diedá soajttá biejvvet maññel rámbuvdan jali ietjá sosialalasj aktijvuodan iejvvi le sierraláhkáj gássjelis, ja danen ulmutja farra sjávot årru. Álkkep le ilmodit fáhkaulmutjijda gudi ålggolt båhti. Dav aj vuojnijma Guovddagæjnno-ássjen gånnå fáhkaulmutja oarjját oassálasstin, javllá Heatta – gut doajvvu SANKS ulmutja oadtju sæmmi rollav Divtasvuonan. ¶ Dán vahko le Gunn Heatta njunnjusin SANKS fáhkateaman Divtasvuonan årrum suohkanav viehkedime ja ietjas dåjmaj birra subtsastittjat. Li tjåhkanimijt suohkanijn ¶ tjadádam, ¶ ásadam álmmuktjåhkanimev Árranin mánnodagá iehketbiejve gåsi viehka moattes tjåhkanin ja dijstagá ja gasskavahko li priváhta ulmutjijt iejvvim gudi li sihtam ságastit. SANKS le aj mierredam gålmmå-jahkasasj prosjevtav ásadit gånnå åhpadusvirgev Divtasvuodnaj biedji. Virgge galggá jagen 2008 álgaduvvat, virgen gájbbeduvvá nanos duogásj varresvuoda- ja huksosuorges ja ulmme le fágatjiehpev åhpadit. - ¶ le ¶ nasjunalalasj åvdåsvásstádus sáme álmmuga hárráj, valla ráddjidum budsjehtaj diehti ep juohkkahattjaj åle ja lip válljim dákkir virgijt Divtasvuodnaj ja Snåsaj ásadit danen gå goappátja libá sáme giellaháldadusguovlon, ja aj Osloj, låhpat Gunn Heatta ¶ Jådediddje Gunn Heatta (g.b.) ja rádevadde Ellen Kalstad libá guovtes Sáme nasjunalalasj máhtudakguovdátja (SANKS) barggijs gudi dá váhko li Divtasvuonan læhkám suohkanav viehkedimen. Leder Gunn Heatta (t.v) og rådgiver Ellen Kalstad er to av representantene for Samisk nasjonalt kompetansesenter (SANKS) som denne uka har vært i Tysfjord for å bistå kommunen. ¶ Boahtte bierjjedagá Leinesfjordan vuoseduvvá, biejvvet maññela Gásluovtan. Dijstagá guovvamáno 5. biejve de Ulsváge sebrudakviessuj boahtá. Ulmutja riek buoragit filmmaj lijkkuji ja moaddása li dav mañemus vahko gæhttjam. Bájkkekinoj le dát filmma årrum viehka buorre – moaddása li dav Finmárkon ja Råmsån gæhttjam. Ja ruvva le dal mijá vuorro! ¶ «Guovddagæjnno-stuojmme» Nuortta-Sálltuj boahtá! «Guovddagæjnno-stuojmme» Nuortta-Sálltuj boahtá! ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel ¶ besaj dakkir gilppusij oassálasstet, javllá Mikkelsen, gænna lij máhtto Divtasvuonas, ja bajássjattaj Hábmerin. Ållessjattugin åhpaj duodjuhit ja árbbedábálasj julevsáme duojev Sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken åhpaj. Buvtat árbbedábálasj sáme biktasijt dagu gáppte ja divna ma dasi gulluji, sámebájnnum biktasa ja adnogávne. Sån aj kursajt fállá ájnegattjajda, skåvlåjda ja ásadusájda, ja le buojkulvissan fállam divna suohkanijda Nordlándan duojen åhpadit. Måttijn skåvlåjn le vádne máhtudagás ållidittjat oahppoplánav, ja sån fállá åhpadimev duojen ja sæmmi båttå oasev sáme kultuvras. Sujna l gárves åhpadibme duola dagu sassneåhpajn ja sassnesávvijn, gånnå åhpadibme hiebaduvvá juohkka skåvllåj. Sån le ihkap ájnna gudi barggá jåhtte duodjeåhpadiddjen, ájádusáv duolli oattjoj. - Vuojnniv lij dárbbo diedov juohket sáme kultuvra birra, ja sierraláhkáj duoje birra. Oajvvesivva gå Ájluoktaj jåhtiv, lij Ájluovta skåvllå le ájnna skåvllå mij fállá julevsámegielav vuostasjgiellan vuostasj klássas. Ájnas le munji muv 10 jagák niejdda sámegielav oahppá. Ja niejddas le juo vuostasj gáptev gårrum! Mikkelsen ittjij ietja bajássjatta sámegielajn ja duojijn, ja le vásedam jur giella le hásstalus gå galga sihke oahppat ja åhpadit duojev. – Duojen gávnnuji dåssju sáme terminologija ja e dárobágo gávnnu. Gå ietjam siessá galgaj munji duojev åhpadit, gássjelis. Divna tjuovvu ruoppsis hárpov, ja dan diehti ålov dádjadip jus dåssju aktijvuodav vuojnnep, dættot sån. Mij le de suv visjåvnnå ja sávadus vijdábut? - Plánimin lip juo aktisasj duodjevidnudagáv Ájluoktaj ásadit, gånnå juogadip aktisasj masjijnajt ja gånnå máhttep iehtjádijt åhpadit ja iehtjama máhtudagájt åvddånahttet. Ájggop jådediddjev virggáj biedjat dákkir vidnudahkaj, ja ihkap navti ulmutja vuojnni makkir vejulasjvuoda li duojen ja ihkap ásadimgålo unnu. Galggá liehket aktisasjbarggo Sámedikke ja fylka gaskan, javllá Mikkelsen gut dát ássjes viehka ålov berus. – Sávav duodje galggá åvddånahttet riekta láhkáj vaj máhttep aktelasj birrasav oadtjot. Divtasvuona suohkan le buoragit vuorodam mañemus jage, ja le oasstám buktagijt ASVO:as ja mujsta. Sávav hadde máhttá stáhtusav bajedit, dan diehti gå uddni le duojen vuollegis stáhtus. ¶ Ja áttjak Aline Mikkelsen válljiduváj Sámedikke referánssajuohkusij mij galggá barggat árvvoháhkuhimijn sáme mannoæládusá æláduskombinasjåvnåj hárráj. - Danna li stuorra máhttelisvuoda aktisasjbargguj moattelágásj ulmmejuohkusij gáktuj, javllá mihás ja ávos bálkkávuojtte. ¶ ÅVDDÁNAHTTEM: - Sávav duodje galggá åvddånahttet riekta láhkáj vaj máhttep aktelasj birrasav oadtjot, javllá Aline, guhti buvtat árbbedábálasj sáme biktasijt dagu gáptev ja ma dasi gulluji, sámebájnnum biktasa ja adnogávne. VIDEREUTVIKLING: - Jeg ønsker jo at duodje skal utvikle seg i rett retning hvor man kan få et kontinuitet i miljøet, sier Aline, som produserer tradisjonelle samiske klær som kofte m/tilbehør, samiskinspirerte klær og bruksting. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Dille sáme giellajuohkusij gaskan ¶ Sáme giellaguovllo le tjanádum dan láhkáj ráddnágiellasuorge li gasskasattja ja dádjadahte. Sieradusá ma li oadtjum nágin gielledutkijt anátjit tjielggidusáv sáme giela ienni gå sáme giellasuorge, vuojnnep esski gå buohtastahttep giellasuorgijt ma geográfalattjat li mælggat nubbe nuppes, duola dagu nuorttasámegiella ja oarjjelsámegiella. Da alla gaskanisá dádjadahte jus ij ålov hárjjidalá, valla vas ráddnágiellasuorge duola dagu julevsámegiella ja nuorttasámegiella li lahka nubbe nubbáj. Sieradusá dáj gaskan li vuostatjin substantijvvasåjådimen (kasus) ja værbbasåjådimen (gehtjusa ja konstruksjåvnå), valla jiena li prinsihpalattjat muoduga. Gasskasasj nuorttasámegiela ja julevsámegiela gaskan máhttep buohtastahttet gasskasattjajn vuona dárogiela ja svieriga dárogiela gaskan, madi nuorttasámegiella ja oarjjelsámegiella li nav iesjge?galágátja dagu Vuona dárogiella ja islánda giella. Tjielggidusá giella ja giellasuorge ælla riek tjielggasa. Sisadno vájkkuduvvá ålgoldis dilijs duola dagu rijkkarájá. www.samediggi.no ¶ dajda gudi dajt dárbahi. Duodden bargguj suohkanin fállá åvddånbuktet sáme kultuvrav ja moattebelakvuodav. Juogu guossijt duosstu juojggamijn ja subttsasij jali rujtan fierru ja guossot bidosijn – árbbedábálasj boahttsubierggorujtta mij båråduvvá sihke árkkabiejven ja ávvudallamijn. - Navti mån viehkedav vaj sáme moattebelakvuoda birra ienebut vuojnnusij boahtá, javllá sån, ja diehtá nuorttasámegiella le gievrap sáme giellabirrasijn. – Nuorttasáme oasse le ieneplåhko, ja álu julevsáme oasse badjelgehtjaduvvá, miejnni Hætta. - Jus julevsámegiella galggá rijbadit de jáhkáv le ájnas ulmutja ienebut gaskanisá sijdan sámásti, ja ulmutja vierttiji ienebuv gaskanisá sámástit. Divtasvuonan ulmutja álu sámástij ja dárogiellaj sáhkadi avta bále, ja målsudi daj gielaj. ¶ Gåktu le åvddånahttem duv mielas ma?emus 11 jage læhkám, dan ájge gå dån le suohkanin årrum? - Ulmutja ienebuv sámásti sijdanisá, sæmmi båttå gå “vuojnos” sáme kultuvrra dagu gápptedábe ja duodje li viehka ålov åvddånahttám. Madi giella åvddånahttá lávkes lávkkáj, miejnni Hætta Majt jáhká sáme varresvuodaguovdátja birra? - Ájnas le guoskavasj fálaldagáv vaddet varresvuodadievnastusán. Iv rat jáhke sierra guovdátjij ja baláv dat máhttá stuoráp rijdov ja sáragav dahkat ienni gå aktisasj guovdásj. Buohtastahtáv dav vehi Oarjje Afrikajn, mij ietján ij dåhkki buohtastahttet, valla vierttip lahkavuodav åttjudit, aktan giesset, ja gáhttit vaj bargge bukti goappátjijt gielajt. Navti jáhkáv bierriji dahkat, javllá sån, ajtu le ájádus dákkir guovdátja birra buorre. ¶ Konsulænntan suohkanin barggá aj fálaldagájn vuorrasappojda gånnå máhtti hávsskudallat låvdagoaden, dållåhapsajn ja májstes árbbedábálasj sáme biebmos dajda gudi sihti. - Vájbi máhttá liehket bårås mij ij tjuovo dábálasj bårråmájgijt, gånnå riejddip birástagáv vaj vuorrasappo máhtti dåbdudallat dålusj ájgij. - Muv buoremus rádna li 70 jagijs 90 jagijda, tjále dav, hæjttá Hætta, måjudallam tjalmij. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Árkkabiejven ja ávvudallamij: - Gå ájgo guossodit 2000 hedjaguossijt, de le bidos ållu buorre, májnut málestiddje árbbedábálasj sáme boahttsubierggorujtas. Bidos merkaj “málestit boahttusbiergov”. Til hverdags som til fest: - Når man skal servere 2000 bryllupsgjester, er bidos helt utmerket, skryter kokken av den tradisjonelle samiske reinsdyrkjøttgryta. Bidos betyr ”å lage mat av reinsdyrkjøtt”. Gåvvå/foto: Kitty Skapalen ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Gunnar Grytøyr Jårggålibme: Idar Kintel ¶ årromsajijt Stájgon, sáme bájkkenamájt ja boahttsuæládusáv Stájgon uddni. Lågådallam aj sjaddá identitehtamålssoma birra, iehpetjielgas máttoj ja sierra ulmusjtjerdalasj rájáj birra ja gåvvidibmij birra tjanádum jábmemij, nannidum bargojn duola dagu Stájgon. Lågådalle li arkeologa, historikkára ja ietjá dutke Bådådjos, Råmsås ja NuorttaSáltos. Duodden bájkálasj historikkára ja ælloniehkke lahkabirrasijs båhti. Semináras ij majdik dárbaha mákset, le navku aktan biebmujn, ja le rabás juohkka mielos ulmutjij. ¶ uddni Eira fámillja dájna æládusájn barggá. - Gássjelis lij gávnnat náginav guhti máhtij 1800/1900 jagij birra subtsastit, dalloj sáme gáhtun Stájgo histåvrås, valla jáhkáv lip gávnnam dajt gudi ienemusát dan birra máhtti. Ájnas le oadtjot nav ållo diedov gå máhttelis dáj ássjij birra, lip dan diehti gåhttjum skåvllåásadusáv vaj da aj máhtti oahpásmuvvat Stájgo suohkana sáme histåvråjn, javllá Eva Ditte Donat guhti le Sálto dávvervuorká ájras Stájgon. Aktisasjbargo álgadibme tjalmostahtátjit «sáme Stájgov» bådij Anne Kalstad Mikkelsenis, åvddånbuktemnjunnjusj Árran – julevsáme guovdátjin Ájluovtan. ¶ Sån bivdij Sálto dávvervuorkáv ja Stájgo sagaspellav, luondulasj histåvrrååvddånbuktema Stájgon, oassálastátjit seminárraj. - Dán seminára baktu ájggop åvddånbuktet histåvrålasj åvddånimev Stájgon vaj ienep duolla sjaddá gå sáme histåvrrå oadtju ietjas luondulasj sajev Stájgo histåvrån. Buorep diehto sáme kultuvrra birra vaddá stuoráp moattegerdakvuodav ja boanndot Stájgo sagaspellav, sáme sebrudagáv, Stájgo suohkanav ja Nuortta-Sáltov, tjáleduvvá præssadiedádusán Anne Kalstad Mikkelsenis. Seminárra ájggu gåvvit tiemájt duola dagu ulmusjtjerdalasj gasskavuodajt li vikingájgen, dålusj merrasámij ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ vuostasj- ¶ jali ¶ sámegielan. Jus soajtti åhttse oarjje- jali nuorttasáme guovlojs, intensivkurssa julevsámegielan fáladuvvá álgon, dættot Sven Asbjørn Korneliussen – ja hasot juohkkahattjav sáme birrasijn almodit dáv ådå fálaldagáv. - Jus media ja guládallamåhpadusáv tjadát li gal vissásit buorre barggovejulasjvuoda boahtteájggáj. Uddni le gássjelis ulmutjijt gávnnat dakkir åhpadusájn sáme birrasijn ja institusjåvnåjn, dættot prosjæktajådediddje. Guokta vuostasj jage åhpadusprográmman le Vg1 ja Vg2 Media ja guládallam, mij die don guosská vuodofágaj åhpadibmáj. Daj guokta skåvllåjagij maññela, máhtá joarkket Vg3 media ja guládallamijn, aktisasj fágalasj lasádusájn joarkket jali máhtá viddnooahppen joarkket. Jus joarká skåvlån goalmát jage, le máhttelisvuohta spesialiserit duola dagu fotofágan, journalistihkan, rekláman, tjuorgastagán ja hábbmidimen jali mediagrafihkkárin. - Besa ålov iesjrádálattjat barggat, ja ålov dáhtá baktu barggat, javllá Sven Asbjørn Korneliussen, guhti jáhkká sij li buoragit gárvvánam tjavtja álgadibmáj Ájluovtan. - Lip sjiehtadallamin huodnahij birra, ja åhpadiddjevirge almoduvvin juo jagemålssoma åvddåla. Álgon diehtep máhttá gássjelis liehket fáhkabarggijt oadtjot ¶ dárbulasj ¶ máhtudagájn julevsámegielan, valla tjiehpes åhttsijt lip oadtjum. Julevsáme bágojt dájda fágajda aj åvddånahttegoahtep, ja oahpponævojt buvtadahttjáp, javllá sån. ¶ Valla dálla vierttiji dåssju ienep ulmutja åhtsåt dan ådå skåvllåfálaldahkaj. - Mij lip “friddjum” sáme birrasijda almodittjat ja vájkkudittjat nav buoragijt gå máhttelis, aktan dajna almodusájn majt skåvllå iesj tjadát. Jus dát buoragit gævvá, gåktu aj jáhkáv galggá, de åhpadiddjijt virggáj biedjap ja tjavggip tjavtja álgadibme gárvedimijt, låhpat Sven Asbjørn Korneliussen. ¶ Rádediddje/prosjæktakoordinator Knut Hamsun JS:an, Sven Asbjørn Korneliussen. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ bálgat» – vuostasj sáme opera, buvtadum vuona operas. Beaivvášij le sån åvddåla komponerim (2003) ja (2004). Gåktu sáme birrasij båhti? - Mujna le guojmme ja máná Guovddagæjnon ja jagen 1993 spelliv muhtem banda siegen dåppen, vikárran Mari Boine bandan ja stuoves oassálassten jages 1998. Lev agev tjerdalasj world musihkkaj lijkkum ja lij vuostasj banda massta mujna lij ålles skierretjoahkke. Sij spieledin jazzav ja afrihkalasj rytmalasj musihkav åvtå bále. Jan Garbarekav aj lijkkujiv. - Makkir aktisasjvuohta le dujna julevsáme guovlluj? - Gå bajássjaddiv Hábmerin de ij lim mujna nav lahka aktijvuohta sáme birrasijn ráddnásuohkanin danen gå nav guhkken ierit lij. Valla lev buorep aktijvuodaj oadtjum birrasijn manemus jagij duogen. - Mij duv arvusmahttá? - Oahpásmuváv rollajda masi musihkka gullu. Filman gæhttjiv filmav ja dålkkujiv dan dilijt. Ja jur dan musihka åvdås oattjoj Amanda bálkáv buoremus musihka diehti. - Hávsske le gal ja lijkkuv dasi. Valla ¶ gehtjadimoavdon Oslon. - Le gus dujna juokkirak aktisasjvuohta Hamsunijn? - Berustahttjám lev ienep Hamsunis gå ållessjattugin sjaddiv, valla hæhttuv miededit åvddåla ittjiv. Låhkåm lev moadda romána Hamsunis ja muv mielas le sån ihkeva tjiehppe tjálátjit. - Majt sidá javllat bájkálasj nuorajda gudi sihti musihkajn barggat? - Tjuovvum lev galla vehi vuojnáv viehka ållo dáhpáduvvá musihkkabirrasin Hábmerin ja dat le ham buorre. Jus sihtá ålgus bessat de hæhttu jáhkket dasi majna gillu, tjuohte prosenta, ij lijssi iehpedit, danen gå moaddása musihkav låhki uddni. Gávnnuji máhttelisvuoda jus nuoges berus ja duosstá, javllá dåbdås musihkkár guhti sihke spielet, tjállá ja buvtat. - Buorre målssom navti sjaddá ja da gålmmå oase nubbe nuppev viehka buoragit ållidi. Sjuggelisvuohta dassta badján, javllá sån. Ja sjuggelisvuodav galla dárbahij gå Hamsunbiejve gåhttjum suvva dahkat sierra dingodum dagojt Hamsunbiejvijda jagijn 2000 ja 2002. – Dá guokta bargo muvva arvusmahttin, javllá Schultz. ¶ barggá de le viehka buorre gå sujna le moattebelak máhtudahka. - Ávvusav gå besav barggat musihkajn gånnå le vehi vuosteldibme, mij le iehpedábálasj musihkkasuorgge ja gånnå li ådå oase. Hávsske le barggat básij rastá, friddjavuodav vaddá. - Boadá desti Hábmerij ja Divtasvuodnaj? - Mujna le hyhtto Hábmerin valla gå æddnám Spålavuolen årru de dåhku manádav gå lav guovlon. Valla mujna le ham ájn aktijvuohta rádnaj dåppe. Sidáv ájn vil ienebuv dåppen årrot. Luonndo nav ednagav vaddá, javllá sån gut jur dálla le Berlinan. Ja guojmijn ja mánáj Guovddagæjnon ja ålles værált barggosadjen de oamedåbddo boahtá. - Mujna le nievres oamedåbddo fámilja hárráj gå nav manádav. Gå lidjiv USA:an áttjak de pássan gehtjastiv ja ájttsiv lev 47 lándajn manádam. ¶ Ávkkás aktisasjbarggo Boinejn ¶ Schultz le 90-lågo rájes Mari Boine siegen barggam. Sån lij komponissta suv vuostasj skierron ådå bandajn ja buvtadij nuppev pláhtav mij bådij jagen 2006. - Mari le viehka rabás ja munnun le buorre aktisasjvuohta. Goappátja lijkkujin ådå vuogijt gæhttjalit ja sån ij balá ådå suorgijt gæhttjalimes. Gå studion ådå vuogijt gæhttjalin de aj juojddáv hilggun. - Vuogas le Sveina siegen barggat. Sån le sjuggel ja viehka tjiehppe. Ietjam bieles de mujna ij la formalalasj åhpadus musihkan, sån jasskavuodav buktá váj besav ietjam ájálvisájt gæhttjalit. Iesj lijkkuv oassálasstet buvtadimen ja ájnas le gå jasska lav suv siegen gejna bargav, javllá Mari Boine. Iesj boahtá unna sajátjis 10 gådij. - Makkir bagádusá li dujna iehtjádijda gudi musihkajn sihti barggat? - Mån lev buojkulvis jut ij dárbaha stuorra stádas boahtet jus vuorbástuvvat galggá. Ájnnasamos le máná ja nuora bessi ietjasa váddásijn åvddånahttet, sihke musikálalasj ja ietjá vaddása aj. Munji lej ietjam musihkkaåhpadiddje stuorra arvusmahttem gå 3. klássan vádtsiv ja pianov oahppiv spellat, javllá sån. Boine lávloj ”juojgav” Sáltstrávve gátten, man vuodon le oabme sálmma julevsáme juojgas bájnnidum. - Muhtem bágojt ittjiv dádjada ja danen hæhttujiv tevstav puggit. Ietján de suv mielas Lars Andreassen viehka ájnas bargov dahká julevsáme musihkkabirrasin: - Sån lávllu avtav muv lávllagijs ietjas skierron ja muv mielas le sån tjiehppe gå segat dárogielav ja dav binnáv sámegielas mav mujttá bajássjaddamis. Ájnas le jut duosstá fáron válldet dav mij le ieme ja ållidit ådå vuogij, javllá Boine, guhti le sjaddam akta Vuona dåbddusamos artistajs åvddål návti låhpat: - Sárno varrudagájt gájka rádnajda Divtasvuonan, javllá væráltnásste. ¶ Ja ådå tåvnå båhti Schultzas ja Boines boahtte tjavtja. De Senegalaj mannaba. - Ådå skierro boahtá. Gæhttjalip ierit bessat Oslos, javllá Svein Schultz, guhti ruohtsaj Hábmerin barggá væráldav miehtáj. ¶ Buorre láhkabarggo. Mari Boine ja Svein Schultz libá guhkev aktan barggam ja basádismánon Senegalaj vuolggeba vat ådåsis bádditjit. Godt lagarbeid. Mari Boine og Svein Schultz har jobbet sammen lenge og i november går turen til Senegal for nye innspillinger. ¶ «Vuogas le Sveina siegen barggat. Sån le sjuggel ja viehka tjiehppe.» ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Åvdep Sámediggepresidænnta Sven-Roald Nystø le “Hamsuns Rike” ådå stivrrajådediddje. Tidligere Sametingspresident Sven-Roald ¶ jådedibme ¶ ja ¶ barggo. ¶ Daj ¶ niellja ¶ máhtudagáv ¶ ja ¶ nanos ¶ mannoæládusáv ¶ dættot sån. Iesj ájggu guossidit ienemus oasev mannoæládusviddnudagájs guovlon boahtte jahketjåhkanime åvddåla. Hamsuns Rike le juo álggám tjåhkanimij suohkanij. - Vierttip aj joarkket dajna buorre aktijvuodajn destinasjåvnnåviddnudagáj Lufåhtan, Viestaralásin ja Ufuohtán. Ja aj fáhkaguojmij rájá nuppe bielen, Jåhkåmåhken ja Jielleváren. Sierraláhkáj sáme aktijvuodan le dákkir barggo rájaj rastá ¶ ájnas. ¶ Ja ¶ galgav ¶ aj ålggorijkkapolitihkav jådedit, javllá SvenRoald Nystø, guhti sihtá vuosedit dát le ájnas nuorttaguovllo perspektijvan. - Iesj lev ájras ráddidusá nuorttaguovllonammadusán, ja ålggorijkkaminisstara daj guovtijn rijkajn libá goappátja dættodam man ájnas le aktisasjbargojn rájá badjel, subtsas Nystø – guhti lulun adná ietjas værmádagáv bájkálasj mannoæládusá dievnnuj. - Sierraláhkáj dan dilen gånnå Hamsuns Rike le dálla, álu guládallamin ja sjiehtadallamin fylkkadikkijn, Sámedikkijn ja Innovasjon Norgejn. De jáhkáv muv åtsådallama ja muv dåbddo systemajda sjaddi ¶ ávkálattja, ¶ miejnni stivrrajådediddje. Statistihka vuosedi mannoæládus NuorttaVuonan bargadahttá ienep ulmutjijt gå ednambarggo ja guolle. Juohkka lågåt bargge rijkaguovlon barggá dán jåhtelis sjadde æládusán. - Båddåsattjat de lip gal vehi báhtsám “Hamsuns Riken”. Valla vejulasjvuohta stuorra sjadduj le danna, sihke barggijlågon ja ekonomalasj árvon. De vierttip aktan tjuodtjot. Dánna sidáv viehkedit, hæjttá Sven-Roald Nystø. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media ¶ Bådåddjo Oajvvegirkko jáhkkoåhpadusprosjæktajådediddje Berit Valberg rávvij tevstav musikalaj hábmerårroguoktás, madi dåbdos sáme tjuojadiddje Frode Fjellheim musihkav dasi biejaj. Musikala tiebmá lij risstadibme sámijs, ja musikalla dramatiserij histåvråv gåktu girkko julevsáme guovloj sámijt niejdedij ja dárojduhtij, ållu Thomas von Westena biejvijs gitta manemus lågev jagijda. Låhpadibmen goabdes vatteduváj, symbåvllån doajvvuj ådå ásadibmáj ja såbadussaj. - Riek tjábbe lij, ja máná ham lidjin nav smidá, javllá dudálasj tækstatjálle Tore Hestbråten. Åvdep tjavtja sån tjállegådij, ja tjálij dálvev tjadá gitta snjilltjamánnuj. Dan mannela lij regissøra Valberga vuorro mánájkåvråj hárjjidallat. - Sån le buoragit barggam, miejnni Hestbråten. Iesj sån Finnskogenijs boahtá. Valla le moadda jage berustam sáme birrusis. - Muv mielas le suohtas sáme birrusa ulmutjij siegen liehket. Sáme li ham luonndoulmutja, sæmmi lev mån, javllá sån. Musikalla skåvllåoahppijda åvddånbuvteduváj ¶ oajvvegirkkon mánnodagá. - Buorre le gå vuosádus ienep ulmutjijda vuoseduvvá, aj skåvlåjn, ja ihkap sáhka ienep mielagiddis ja åhpadibmen sjaddá, gå mánájs ja nuorajs mánájda ja nuorajda åvddånbuvteduvvá. Sávav dát máhttá bisoduvvat ja vil ienep aktijvuodajn aneduvvat, ja ietja sajijn gå dåssju Bådådjon, javllá sån. ¶ Vuosádus lij rávvidusbarggo Bådådjo oajvvegirkko jáhkkoåhpadusprosjæktaj, ja dat guoskaj moadda mánájkåvråjt aktan badjelasj 100 máná, profesjonalalasj tjuojadiddje, lávlle ja ietjá kultuvrrabargge. Niellja kåvrå Bådådjo oajvvegirkko lávllomskåvlås geldulasj birrusav dahkin oajvvegirkkon sådnåbiejve iehketbiejve, gå ¶ nágin ¶ tjuohte ¶ ulmutjijda musihkkaspelav åvddånbuktin. Dirigænnta ja prosjæktajådediddje lij kantor Berit Valberg Bådådjo oajvvegirkkon. Valberg le moadda jage Hábmerin organisstan barggam. ¶ Gåktu åvdep suttojt gádodit ¶ Vuona girkko såbadusprosjækta julevsáme guovlon bivdij aktisasjbargguj OarjjeHålogalánda ¶ bispadømmerádijn ¶ Rolf Steffensen ja Tore Hestbråten libá tæksta-tjálle mánájmusikalan mij ¶ mánnodagá, gånnå tiebmá lij jur “Mij rávkaduvvá girkkos ráfe ja såbadusáv ásadittjat, bájkálattjat ja globalalattjat?” Girkko gålmåjahkásasj såbadusprosjevta baktu julevsáme guovlon (2005-2007) moadda gássjelis ja riek hásstalis tjuolma tsieggiduvvin. Nubbe dájs le tjanádum girkko misjåvnnådåjmajda. Sáme mijá guovlojn risstaduvvin garras ládadallamijn sijá jáhkos ja iellemvuojnos 1720-jagijn. Såbadusprosjevta baktu tjuottjoduvvá sáme jáhkko ja iellemvuojnno “demoniseriduváj” girkkos. Dát demoniserim sáme álmmuga vuodulasj identitehtav vahágahtij, mij vilá sáme sebrudagán dåbddu. ¶ Dán duogátjijn le ådå oajvvegatjálvis ájggeguovddelis: Gåktu galggá ráfe- ja såbadusåhtsåmin girkko uddni ietjas vierev háldadit majt iesj dagáj misjåvnnådåjmajn? Girkko iesj jáhkká le riek ájnas gatjálvisáv buktet, ij dåssju mijá sáme-dáro aktijvuodan, valla ietjá sajijn væráldin gånnå risstalasj girkko le nuppij åskojt ja jáhkkosystemajt enustallam misjåvnnådåjmajn. ¶ Misjåvnå sisadno ¶ Sáme misjåvnnåhiståvråjn vuodon, ja dan vájkkudusáj, miejnnip ájgge le ållidum girkkuj ja misjåvnnåorganisasjåvnåjda ienebuv ja tjielggasappot misjåvnå nievres bielij birra sáhkadi. Gåktu galggá girkko ja organisasjåvnå, váni iehtjádij jáhkov ja kultuvrav mieddet, ietjas oasev jáhkko- ja árvvobisodiddjen ja åvddånahttemoassálassten gåtsedit, væráldin mij vilá globaliseriduvvá? ¶ Nágin lågådallijs lidjin duola dagu stiftskapellan Torgeir Norwich Tråmsås guhti tjalmostahtij girkko demoniserimav sáme jáhkos. Noajdde ja tjálle Ailo Gaup Oslos sáhkadij friddjavuoda birra mij de la boahtám ja Pastor Dr Mike Adams, njunnjusj organisasjåvnås Coloured Khoisan Reformation, Cape Town, OarjjeAfrikan vuosedij viessomav ja gospelav vajálduhtedum ¶ stádan ¶ Atlantis. Prosjæktajådediddje Heidi Strand Mathisen Hábmeris sáhkadij guládallam ja såbadusperspektijvaj birra jáhkkoåhpadimen guovtekultuvralasj Hábmerin ja biskoahppa Tor Berger Jørgensen tjalmostahtij gåktu girkko uddni galggá vierev háldadit majt iesj le dahkam. ¶ åvddånbuvteduváj Bådådjo Oajvvegirkkon sådnåbiejve iehketbiejve. ¶ j j j ¶ Andrine Øvervoll Eivik ja Ellen Kalstad: Fállaba vijdes kultuvrra- ja fáhkamáhtudagáv sáme psyhkalasj varresvuodasuodjalimen. Birásterapeuta Andrine Øvervoll Eivik le ruvva gárves addnijt duostotjit ja suohkanijn buoragit aktisattjat barggát. ¶ Andrine Øvervoll Eivik Ájluovtas le bálkkidum birásterapeutan 3-jahkasasj prosjæktavirgen Sáme nasjonálalasj máhtudahkaguovdátjin – psyhkalasj varresvuodasuodjalimen (SANKS). Sierra kontåvrån Margits Minnen Ájluovtan li addne riek buorre fálaldagáv oadtjum. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ - SANKS’an le åvdåsvásstádus viehkedit fálaldagás psyhkalasj varresvuodasuodjalusáv åvdedit ålles sáme álmmugij Vuonan, ja ulmme prosjevta ásadimijn Divtasvuonan le lahkavuohta addnijda, javllá Ellen Kalstad guhti le SANKS:a njunnjutja sáhkagiehtadalle. Divtasvuonan prosjevta ásadibme lej juo álgaduvvam åvddål gå vierredahkoássje idij åvdep jage. Duodden dasi le kontåvrrå Oslon ásaduvvam, ja oarjjelsáme guovlo kontåvrå ásadibme le juo álgaduvvam. ¶ - Dán fálaldagán galggá vuollegis sjielmmá álmmugij gånnå ulmutja máhtti mujna njuolgga aktijvuodav válldet, e dárbaha dåktårijn jali ietjá varresvuodabarggij guládallat ássje birra, javllá Eivik. Birásterapeuta oajvveulmme le åvddånahttet ja giehtadallat hiebadam ássjijt sáme álmmugij Divtasvuonan ja birrusin. Eivik le fáhkaåhpadiddje varresvuoda- ja sosiálfágan, ja dálla vijdábut åhpaduvvá psyhkalasj varresvuodabargojn Allaskåvlån Harstadan. ¶ - Eivikan le kultuvralasj duogásj ja dádjadibme mij le sunji gievrrodahkan gå addnev galggá vuosstájválldet, miejnni Ellen Kalstad. Ságastallamij baktu addnijn sån máhttá rádijt vaddet, diededit varresvuodaapparáhta birra, álgadit aktisasjtjåhkanimijt ja fáladit terapeutalasj ságastallamijt viehkken hiede tjadá rijbadit. Suv duogen le nanos fáhkajuogos Finnmárkon. Kontåvrrå Ájluovtan le njuolgga åssudagá psyhkalasj varresvuodasuodjalime vuolen Lævnján, valla fálaldahka aj loavddá mánná- ja nuorajpsyhkiatriav. ¶ Makkir gássjelisvuodaj máhtti addne dunji boahtet?- Buoremus le jus ulmutja máhtti riŋŋgut jali diehki boahtet, vaj máhttep ságastallat. Jus le dárbbo de máhtáv sijáv vijdábut vuosedit, javllá sån. ¶ - Mij galggap viehkedit ulmutjijt individuálalasj dásen, duola dagu suv gen vuossti vierredahko le dagádum ja aj sån guhti le vierredagov dahkam oadtju viehkev jus sihtá. ¶ Åvddåla le nammadum median suohkanijn ælla nav ållo ressursa ja máhttelisvuoda åttjudittjat dakkár njunnjusjmáhtudagáv dagu SANKS:an le, dan diehti SANKS sjaddá buorre duodde suohkana fálaldahkaj. ¶ - Jus galggap vuorbástuvvat de hæhttu buorre aktisasjbarggo suohkanijn ja nuppát linnjadievnastusáj guovlon, javllá Ellen Kalstad. Psyhkalasj varresvuoda væráltbiejve aktijvuodan le juo aktisasjbarggo ásaduvvam. Basádismánon galggaba Divtasvuona suohkandåktår 1 ja psykiahtralasj skihppijsujttár oassálasstet SANKS:a konferánsan Kárásjågån, gånnå suohkandåktår galggá sárnnut tiemájn “Máhtáv gus mån guhti iv la sábme sámev viehkedit” . Kárásjågå guossidime aktijvuodan galggap æjvvalit dágástalátjit guoskavasj aktisasjbarggamvuogijt/guovlojt. Ásadahttjám lip aj aktisasjbargov nuppát linnjadievnastusáj bájkálattjat. ¶ - Galggá aj máhttelis julevsáme guovlos tjuovvot oasev mijá kursajs ja seminárajs videokonferánsaj baktu, javllá Kalstad. ¶ Maŋenagi galggá Andrine Eivik skåvlåjt, suohkanijt ja ietjá berustiddjijt diededit ja åhpadit, gudi máhtti gatjádit jus li tiemá massta berusti. Eivik máhttá addnijt duosstot basádismánon ja suv jåvså nummarin 48 08 55 83. ¶ SANKS:an li tjuovvovasj dahkamusá: ¶ - vijdábut åvddånahttet klinihkalasj dievnojt ¶ - åvdedit, dutkat ja åvddånahttet ¶ - åhpadimev ja bagádusáv fállat ¶ - fállat tjiehppeåhpadusáv, hárjjánimvirgijt ja oasseåhpadimev ¶ Guovdátjin le: ¶ - Psyhkalasj varresvuodasuodjalibme ållessjattugijda, åssudahka Lævnján - Psyhkalasj varresvuodasuodjalibme mánájda ja nuorajda, åssudahka Kárásjågån ¶ - Dutkam- ja åvddånahttemåssudahka SANKS le ásaduvvam oassen Finnmárko Varresvuoda HF, ja le avtastahtedum oasse psyhkalasj varresvuodasuodjalime tjiehppevarresvuodadievnos. Nuortap Varresvuohta RHF oadtju mierredum rudá stáhtabudsjehtas SANKS:a doajmmaj. Sáme ålles rijkas máhtti SANKS:aj vuoseduvvat, jus dav sihti. ¶ 1. Bájkálasj kulturfámo. Sofia Jannokij duodden Lars Andreassen ja Johannes Formanowski tjuojajga maŋŋe idjaj. ¶ Sálto sámesiebre 30 jage ávvudime aktijvuodan jagen 2009 ásaduváj konseærtta sáme artistajn Sofia Jannok aktan juohkusijn Hábmera Hotellan åvdep lávvodagá. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Kitty Skapalen/Divte Media ¶ Tjåhkanimlågo milta, svenska artista guossidibme guovlon buoragit vuosstájváldeduváj. Birrusij 180-190 mávsán guosse oadtjun gullat gå Jannok åvddånbuvtij målsudahkes prográmmav duon dán musihkkasjáŋŋarin, juojgas tjielgga vokálajda, jazz ja Abba tjuojalvisá. Sofia Jannok le ienemusát Svierigin dåbdos gånnå le Sámi Grand Prix’av guokti vuojttám. Ietjas adná ådåájggásasj sáme artisstan guhti moadda musihkkasjáŋŋarijt lávllu. Duodden bájkálasj fámo oassálasstin vaj iehket suksessa sjattaj. Johannes Formanowski ja Lars Magne Andreassen tjuojadin maŋŋe idjaj. - Lip riek dudálattja iehkedijn ja mijá mielas le buorre gå bájkálasj kulturfámo bessi ietjas åvdedit. Buorre gå sámevuohta sjaddá ienep vuojnnusin ja sadjihin aj dajda gudi ælla sáme. Ájggop ávvudallamav javllamánon aj ávvudallat, javllá NSR’a njunnjusj, Miriam Paulsen. ¶ Vijmak le vas máhttelis julevsámegielav alep dássen låhkåt. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Tjaktjaj álgaduvvá ”Julevsámegiella 1”, Bådådjo Allaskåvlå baktu. Kurssa l næhttakurssa mij 30 oahppatjuohkkijt vaddá, ja vihpá ålles skåvllåjagev. Nehta baktu le vejulasj studentajda akta ber makkir sajes kursav tjuovvot. Duodden ásaduvvi binnemusát guokta tjåhkanime – vuostasj tjavtjan ja nubbe ådåjakmánon. ¶ - Dát la ájnas fálaldahka åhpadiddjijda ja gájkajn gen la dárbbo ja miella sámegielav alep dássen låhkåt, javllá åhpadiddje Anders Kintel allaskåvlån. ¶ Kurssa ij la gålmå jagijn tjadáduvvam. ¶ - Ælla årrum åhpadiddje. Mån lav iesj stipændiáhttavirgen barggam, ja le vádne ietjá åhpadiddjijs gudi máhtti allaskåvllådássen åhpadit, javllá Kintel. ¶ Ulmme l”Julevsámegiella 2” kursajn joarkket tjavtjan 2010. Gå oahppe li goappátjijt kursajt låhkåm le siján vuodofáhka julevsámegielan. Ja dan maŋŋela doajvvu Kintel vas ådåsit kursajn ”Julevsámegiella 1” álgget, vaj le vejulasj fært nuppát jage åhpadusájn álgget. ¶ Åhpadibme l rabás gájkajda gænna le dábálasj oahppomáhtudahka ja unnemusát sámegiella nubbegielan joarkkaskåvlås. Åhtsåmájggemierre l vijdeduvvam snjilltjamánno 1. bæjvváj, valla dá rádjáj li juo 16 åhtsåm. ¶ - Ep la hárjjánam ienep gå lågev studentajda, danen lip riek dudálattja gå li vil ienebuv, javllá Kintel ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ duola dagu Jack Berntsena ja sáme artistaj mannela. - Iv mån dav ájádalá, valla vuojnáv hárppo manná mujsta ja muv musihkas Jackaj ja da ¶ ietjá ¶ njunnjutjijda. ¶ Le rijkaguovlloperspektijvva ålos majt dagáv ja ájgov dahkat, ja diedon guosská ållo nuorttavuonak ja sáme identitehtav, julevsáme identitehtav. Lej viek stuorra ávvo munji bessat Jackav sjålledit lávvodagá. Ittjiv åvvå juorrula gå Rolf Steffensen muv rinnguj gatjádittjat jus ájgguv oassálasstet. Javllaj 2007 almodij Lars Andreassen histåvrå vuostasj CD:av ådåájggásasj musihkajn julevsámegiellaj, “Bálges”. ¶ Akta lávllagijs le “Merrasábmelasj”, Mari Boines tjáledum. - Juska moadda artista li oassálasstám muv musihkalasj åvddånahttemij, de le gåjt Mari Boine muv ájnnasamos bagádalle læhkám, sierraláhkáj mij guosská sáme oassáj. Ja ¶ mujna le sávadus akti suv siegen ¶ sienan tjuodtjot. Dat lij gal stuorre liehket, hæjttá Lars Andreassen. ¶ Åvdediddje. Gå Dædnogátte nuora jagen 1974 juojgav pláhtan spieledij ja dajna vuorbástuvvin, dát ålov åvdedij. Banebrytende. Da Tanabreddens Ungdom i 1974 spilte inn joik på plate og fikk suksess med det, så var det banebrytende på flere vis. ¶ Sjålledij Jack Berntsenav. Lars Magne Andreassen lij akta artistajs gudi åvdep lávvodagá Jack Berntsenav sjålledin sienas Hábmerhállan – badjelasj 500 gulldaliddjij. Hyllet Jack Berntsen. Lars Magne Andreassen var en av artistene som sist lørdag hyllet Jack Berntsen fra scenen i Hamarøyhallen – foran over 500 tilhørere. ¶ j ¶ j j j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Arne B. Vaag, Arne Marhaug, Greta Sollie – ja arkeologistudænnta Thomas Marhaug – guoradalli bátsidisájt dållåsajes mij lij muhtem gámán Gábmádieván. Arne B. Vaag, Arne Marhaug, Greta Sollie – og arkeologistudent Thomas Marhaug - studerer restene av ildstedet som var inne i en av gammene på Gamhaugen. ¶ Mikkelsen Sámedikkes. - Le ájnas ahte dát barggo álggá nav árrat gå máhttelis, juo vuodoskåvlån. Vierttip dal bargov jåhtuj biedjat ja konkretiserit dåjmajt, stipendaj jali ietjá dåjmaj baktu. ¶ Tjåhkanimen lidjin åvdåstiddje Nordlánda skåvlås, Árranis, Knut Hamsun joarkkaskåvlås, Bådådjo Allaskåvlås, Sámedikkes ja Divtasvuona suohkanis. Bajeduvvin oajvvadusá gåktu åhpadiddjevánesvuodav tjoavddet, dagu dal stipendadårjajt nannidit, ja julevsámegiellaåhpadusáv alep dássen juohkka jage tjadádit. Mikkelsen la dudálasj bargo åvddånimijn. - Tjåhkanimen gulájma oassálasstij dárbojt, ja gájkajn lij positivalasj miella. Fylkkamánne oattjoj åvdåsvásstádusáv oajvvadusáv buktet prosjæktajuohkusa doajmmaj ja stuorrudahka hárráj. ¶ Tæksta/Gåvvå: Maria Mikkelsen ¶ Tæksta/gåvå: Bjørn Stemland Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Sáme kultsadje ¶ låsså lavnnjimis svarkestin. De álu dålutjis giehttun, ja máná gatjádahkes tjuovvun. Arne Håkon Thomassen, guhti barggá arkeologan Sámedikken, subtsas báhko finngirkko boahtá bágos giergge – ja le dárojduhteduvvam girkkon dárogiellaj. Manepnamma Finnstein, majt Skramstadan gávnnap, máhttá navti sæmmi miejnnit, namálattjat sáme siejddesadje. ¶ Bátsadisá moattet gámás ¶ Arne Marhaug mijáv Gamhågenij doalvoj várddasijn Almenning-jávrráj, Marhaugjávrráj – jali Nordfold-jávrráj. ¶ Vat moadda namá sæmmi luonndobåhtusij! Dánna le hyhtov tsieggim, ja subtsas gå sån nágin jage dássta åvddåla dievá birra galgaj vedjav dahkat, de oattjoj arkeologajt guovlov guoradalátjit, ja sij gávnnin moadda bátsidisá gámájs. Sáme årrujin Marhaug-gæddáj 16001700 jagijn gå lij niedajáhke, nievres ælloguohtomguovlo ja gå stálpe rájkestin Jåhkåmåhke guovlojn. Jus galggin dálvij tjadá bierggit de vierttijin jåhttåt, ja moattes dási årrujin. Sij jårbbå gámájt tsieggijin sisnep tsiekkadusájn, biesijn ja soahkerissijn sisnemusán ja lavnjijn ålgolt. Biesse ja risse galggin divtugin adnet váj tjáhtje ittjij tsiekkadussaj jåvså vaj mårnåj. Slihtura dagu sávtsa, gusá ja nágin boahttsu lidjin dábálattja. Sáme aj lidjin tjiehpes bivdde. Dålusj herredsmiehttseoajvve Jan. A Laxaa tsieggij moadda diehtogalba Gábmádieván. Akta galbajs diededt 37 dajs 57 vuotjedum biernajs Fuoldán 1700-jagij manemus oasen sámijs vuotjeduvvin. Vuollelin – nuorttabielen Allmennikjávres, gávnajma bátsidisájt stuorra gámás gassko sáddjimbældon. Dáttja Marhaugaj årrujin birrusij 1840, ja de lidjin sáme gáhtum – jali lidjin dábálasj sijddalahán årrum aktan ietjá álmmugijn. ¶ j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Gilppusa li buoremusá. Buoremus le bessat vuosedit majt buvtá. ØVELSE GJØR MESTER. Herlig å få både leke og lære sammen med andre barn og med svømmelærere som gode motivatorer. ¶ Moadda juohkusa ¶ åhpadimev oadtjot, ja da gudi ájggu jasska tjátjen sjaddat bessi dav dahkat vuodjamåhpadiddjijn. Duodden Tove Anita Mikkelsenij li Bjørn Allan Fagernes, Beate Mikkelsen Solstrøm ja Luba Jakobsen hárjjidalle. ¶ Ájggu juogosgilppusav tjadádit ¶ Mánájda li gilppusa rosijnna márfen. Dálla Vuodjamjuogos iesj ájggu gilppusijt boahtet. - Ruvva galggap æjgáttjåhkanimev tjadádit ja danna galggap åvdedit juogosgilppusa tjadádimev. Máná e vargga asta vuorddet åvddål bessi vuosedit majt máhtti, måjut Mikkelsen. Dánna sjaddá sihke bårådibme, fámilljahávsskudallam ja diedon vuojttojuogadibme. - Juohkka javllamáno tjadádip jage máná aj oadtjun gesisik vuodjamhæhtov dettajn Drag SK. Dat lij riek suohtas mánájda. Lip aj giehttum oassálasstet gilppusin Tverlándan guovvamánon. Åvddåla li buoragit rijbbam Narvijkan ja Andøyan. Gilppus rávkká ienebuv oassálasstijs, valla vuojnnet dajna soapptsu, javllá Mikkelsen. - Miján le vilá sadje ienep vuoddjijda, hasot Tove Anita Mikkelsen. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Røyne Kyllingstad Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Merrasámij lunna Divtasvuonan ¶ sijddaj váldátjit, vierttiji ham biebmojt adnet juohkka biejve manon.” Giesen 1924 oadtju Olivia ja suv misjåvnnå- ja varresvuodastasjåvnnå ”Fredly” Ájlátten, guossev Olivia åvdep oajves Dujskan, ieddnes Eva. Manon guovlon guossidi sámijt Oarjjevuonan: ”De bajás manájma buorástahtátjit vuoras áhkátjav majt vuostatjin goahtesaljon lijma iejvvim. Danna ettjin gávnnu viessodávvera, dåssju ráffe tjiegan. Ælla dujna bievde?, gatjádij iedne Eva. Ælla, iv dárbaha, oattjoj vásstádussan, båråv vuollen iehtjádij lunna. ¶ Ieddne Eva lij ålles hárjjánam siesstet ja gielldet, valla alvaduváj gå vuojnij man binnáv ulmusj ienni dárbaj.” ¶ Tjavtjan 1921 ¶ rahpin Olivia ja suv viehkke ådå tuberkolosesijdav misjåvnnåstasjåvnån. Skihpasij, sijdadis mánáj ja barggij lidjin birrusin 22 ulmutja. ”Gå ij lim máhttelis mielkev ja ednambarggobuvda nav stuorra årromsadjáj oasstet, hæhttujma ietja sjattadit ienemus oasev. Vierttijma fámoj sjattadit dav ednamav mij ij lim juo sjattadum.” – navti viessomævto lidjin dålen, lándav miehtáj. ¶ Oarjálattja lij buolvas buolvvaj berustam misjåvnåv ja humanitær viehkev, ij dåssju Afrikan ja Kinan. Valla aj duola dagu hæjos sámij gaskan Divtasvuonan. Álgij komitéajn vuododum Kvinnelig Misjonsarbeiderijs jagen 1906. Komitea guládaláj Oappájn Olivia Uglandajn Fjæres (Terje Vigena sijddabájkke). Olivia lij dalloj Diakobálggáv”. Dát le episstala vuodon. ¶ vuolus goarriji vantsajda giesset ja dálvet vuodtjan ja muohtan. Divna majt sijddaj ájggu doalvvot vierttiji rámbuvdas vihtta tijma máhttse suhkat rabás vantsajn. Jus le stoarmmo, de e sijda vuollelin máhte gáddáj mannat. De vierttiji gávav suhkat. Binná le ráses dåbij birra, ja aktan giesseguohtomednamij váren máhttin avtav jali guokta gusá biebmadit, ja aj nágin sávtsa ja gájtsa. Ja de le guolle nuoren, ja riek buorre buolládahka soahkevuovdes goahteguoran. Valla tjuottjes barggo le gå galggi sijddaj buktet jali sijdas doalvvot. Vuoj gå stoarmmo ganugahttá sijddamanov rámbuvdas, ja vierttiji biebmov bårråt majt li oasstám ienemus åsij smáv sijdajs vuonav sisi. Sierraláhkáj dan diehti gå smáv ednambarggo buoreduváj ja almulasj bagádallamfálaldagá diehti. Duodden buorep vuobddemmáhttelisvuoda guoles. Ja buorep almulasj varresvuohtafálaldahka. ¶ Åvddånibme vibáj gitta 1950-jagijda. Valla uddni ienemus oasse dájs årromsajijs li ávttasa, jali dåssju akta jali guokta vuorrasa dåppe årru. Goade ja kája ajtu ájmon aneduvvi, valla dálla loahpesadjen nuorap buolvvaj. ¶ Ihkap galggap ávon liehket gå dá, ja moadda smáv sijda tsáhkedis Vuonan, dåssju jábmi? ¶ Suohkan ållesvuohtan buoragit rijbat, sierraláhkáj semænntafabrihka diehti Gásluovtan, Europa ådåájggásamos. Valla jus ålggorijkak æjgádij ja ”doarjodiddjij” tjalmij tjadá gæhttjap, gudi li ådåájggásasj økonoma, de le fabrihkka aj sieldes rabddabielen. Mujttádav Nato-offisera gudi rabddabielleduottev oadtjun, gå vierttijin dievnastit dakkir rabddaguovlon gå Kolsås Oslo guoran... ¶ j j j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Gåvå: Åsa Lindstrand Jårggålibme: Divte Media AS/Lars Th. Kintel ¶ Mandy Senger ja Sara Aira Fjällström åvdedibá julevsáme musihkav mánájda ja ållessjattugijda. Mandy Senger og Sara Aira Fjällström fremmer lulesamisk musikk rettet mot både barn og voksne. ¶ ja hábbmijiddje ja iehtjáda gudi viehkedin skierrov buvtadit. Duodden oattjoj prosjækta ekonomalasj dårjav duoppetdáppet. - Åtsåjma vuostak rudájt ålles buvtadibmáj valla ejma oattjo ja de mierredijma ajtu gæhttjalit, moaddása li viehkedam ja musihkkára ja aj buvtadiddje li mávso dagi barggam. Manenagi muhtem sponsorrudá oattjojma, tjielde máksin vehi ja manemussaj unneplågogiellarudájt ja kultuvrrarudájt oattjojma. Biehtsemáno 18. biejve 2007 gárveduváj ”Buoremus ájgge” ja dav ávvudalájma konsertajn Ájtte musean Jåhkåmåhken. ¶ Lávllaga ja gáritjisá ¶ Tevsta li luondojs ja iellijs bájneduvvam ja li aktij biejaduvvam gáritjisájda váj máná giehpebut gielav lulu oahppat. Svierigin skierro viehkkenævvon aneduvvá skåvlåjn. Mandy le aktan Katarina Rimpijn moadda konserta ásadum, valla æbá la ájn Divtasvuonan manádam. - Akti ájgenis lij miján muhtem aktijvuohta Divtasvuona suohkanijn, valla ittjij dassta mige sjatta. Iv ållu diede manen. Valla båhtin galla jus gåhtjoduvvin, javllá Mandy. lávllagin. - Munnun le aktijvuohta julevsáme birrasijn vuona bielen, ep la ham mij nav moattes ja dåbddåp guhtik guojmáma, javllá Mandy. Dálla libá ådå skierrov buvtadahttjám, dá bále ållessjattuk buolvvaj. - Ájggun skierrov boahtte tjaktjaj almodit. Båhtin galla Divtasvuodnaj mánnálávllagij ja ådå skierrojn. Gånnå dáv CD:av oasstet máhttá? - Guhti sihtá skierrov oasstet máhttá mannat næhttabájkkáj www.buoremus.com jali njuolgga mujna guládallat telefåvnån +46 70 63 71294 javllá Mandy. Skierro máksá SEK 140 ja duodden suvddem SEK 40. - Buvtadijma tuvsán skierro ja buoragit li jåhtåm valla ajtu li munnun ájn vil báhtsám, válde beri aktijvuodav, hasot Mandy Senger. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Juska biernnalåhko suv ájgen unnoj, de Siri-Petter (1859-1940) gåttij 28 jali 29 bierna. Moaddi vierttij sån biernnasájtev adnet biernav gåttåtjit. Biernnaviejddim Siri-Petterav moaddi várálasj dilijda oattjoj. Akti vargga hekkav massij. Ij lim rat biernav dæjvvam ja biernna moaret sunji validij, ja Petter vierttij muorraj guotsadit bádan. Danna ådåsit gæhttjalij birssov láddit, mij nuolet manáj aj tjiehpes skuorggáj. Láddidahttijn biernna muora birra bálij dav vieratjit ja navti skuorggáv jåksåt. Valla Petter vuostatjin gergaj ja biernna hekkas massij... Siri-Petter riegádij Storvassbotnin dallusj Hábmerin (dálla Stájgon), valla åroj ållessjattugin vuostatjin Storvasseidan, dan mannela Storvassbotnin åvddål sån aktan fámiljajn Forsanij jåhttåj. Danna stuor gámán årrun. Petter bivdos viesoj ja lij manemus Hábmerin guhti bivddemav oajvveæládussan anij. Gábmá Forsanin lij aj manemus dán slájas Hábmerin. Petter vállduj Márjá Nilsdatter Nikkájn, ja sunnun lidjin 4 máná, gålmås bajássjaddin; Nils, Signe ja Petrine. ¶ Buosjes skuorggá Siri-Pettera iellema gietjen, sån girkkohærrás sakramentajt bivdij. Sognepræssta Storaker de gåbdudakgirdijn Presteidas Forsanij bådij Petterav ja suv oappáv Smájle Sikkáv viehkedittjat! Mánot mannela de vuoras skuorggá jámij. ¶ j ¶ Siri-Pettera ja Márjá gábmá Forsanin. Boarrásaguovtes rievtes bielen, goalmát (g.b) le Tonny Eliassen . Husgammen til Siri-Petter og Marja i Forsan, den siste av sitt slag i ¶ Fámillja. Siri-Petter ja áhkká Márjjá aktan mánáj Petrine (åvddålin rievtes bielen ), Nils (duogen gårå bielen) ja Signe. Ålmåj r.b le Jonas Olsen Storvasseidas. Familien. Siri-Petter og kona Marja sammen med barna Petrine (foran til høyre), Nils (bak til venstre) og Signe. Mannen t.h er Jonas Olsen fra Storvasseid. ¶ j j ¶ j j j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ lokalavisa ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ ja bállotjiektjamdádjadus lij sæmmi buorre gå sij gudi lidjin oarjját, vuojnij báhtjaj bájkálasj hárjjidalle Ronny Nergård. ¶ 12 oajvemus åhpadum hárjjidalle lidjin Osloj háleduvvam Liverpoolas åhpatjit doajvo nuorajt almma . Hárjjidalle Liverpoolas lidjin viek tjiehpe, berustalle ja vájmmelisá ja mánáj mielajt riek giddijin. ¶ Divna hárjjidalle lidjin iennilsgielaga ja gájkka iennilsgiellaj javladuváj. Jáhkedahtte le oassálasstijn ådå báhkoboanndudahka bállotjiektjamskåvlåj mannela. Juo oanegis ájge mannela gullujin sihke daj moadda saljojs, ja Liverpoola hárjjidalle tjiektje mielajt ållu giddijin. Báhtja Ájluovtas subtsasti dádjadin vargga gájkka majt javllin. Duodden bállotjiektjamoahppamij majt máhtti sijdan Ájluovtan árkkabiejvijt hárjjidallat, oadtjun báhtja kursav iennilsgielav dádjadit ja sáhkadit. Lullevuonaga ettjin ga nav ålov nuorttavuonak hållamvuoges dádjada, ja navti lij sæmmi buorre iennilsgielav muhtemij sáhkadit. ¶ Ronny Nergård subtsas hárjjidalle tjielggasit lidjin bállotjiektjamfágalattjat huj tjiehpe. - Dásse hárjjidallamijn lij alla ja juohkka biejve lij ådå oahppo. Vuojnnet aj tjalmostahtti jæhkogisvuodav ja hávsskes hárjjidallamijt Liverpool Akademian. Tjiektje ja aj hárjjidalle lidjin dudálattja biejvij, guhka åsij bállotjiektjamhárjjidallamij. Organiserik lij systemáhtalasj ja riek buoragit gárvedum. Imálasj gå ittjij hiemsse sjatta gå nav moadda máná gudi ettjin nubbe nuppev dåbdå, galggin dåjmajda oassálasstet gånnå bagádalle/hárjjidalle bagádin amás giellaj, javllá Nergård. ¶ Åvdep kaptæjnna, tjiektje ja viehkke manager Phil Thompson guossidij skåvlåv manemus biejve. - Gå lidjiv nuorra ejma bállotjiektjamskåvlåjt jali hárjjidallijt ane, ja navti udnásj nuorajn li ienep máhttelisvuoda smidás tjiektjen sjaddat. Ja bierriji máhttelisvuodajt adnet. Valla mij agev viertti vuodon liehket le suohtastallam bállojn ja hávsskudallat tjiektjamijn, javlaj Liverpool-jáhtto. ¶ Báhtja Ájluovtas bessin aj Champions League vuojtov låggnit mav Liverpool ja John Arne Riise vuojttin Istanbulan jagen 2005. Manemus biejve divna oassálasste diplomav, bállov ja Liverpool-skirtov oadtjun. Juogeduváj aj medálja ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j j ¶ Gåvva/foto: Ronny Nergård ¶ lokalavisa ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ¶ vuojttijda unna stráffatjievtjastimgilppusin mij juohkka juohkusin tjadáduváj, ja akta dasi gænna lij buoremus miellaguddo/fair play. Elias Olafsen Ájluovtas medáljav vuojtij buoremus miellaguddo/fairplay ietjas juohkusin, dav sån ánssidij ja viehka suohtas lij Ájluovta báhtjajda. ¶ Gåvva/foto: Ronny Nergård ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Ájggu sjiehtadallamijda oassálasstet ¶ máhtudagájn ja máhtukvuodajn ja sávvap bessap bievde birra tjåhkkåhit sjiehtadallamijda. Tjállep gålmmå paragráfa majt sávvap ja jáhkkep presidænnta Egil Olli bæssá åvdedit jus bágov oadtju. Gå mij oassálasstep dát vuoset Vuonarijkka álggoálmmugij duodalattjat barggá, javllá Gintal. ¶ Væráltvijddásasj gatjálvis dárbaj væráltvijddásasj tjoavddusijt ¶ Dálkádaknjunnjusjtjåhkanimen tjåhkani moadda værálda oajvemus njunnjutjijs. - Dát le politihkalasj ássje alla dásen. Gåktu jáhká mij ájnegisá unna Nuorttavájkkudimfábmo? - Dálkádakluojttemij vierttip ålles væráldin viessot. Dálkádakrievddama mijáv jåksi vájku gånnå lip. Ájnas le luojttemijt binnedit ja vahágijt binnedit gå dá sjaddi båhtusijt oadtjot juohkkahattjajda. Dálkádakrievddama li duola dagu ienep dálkev ja stuorra temperatuvrrasvahkastimijt buktám. Jus vuojnnep duola dagu merragierragav. Jagen 2050 le nuorre Divtasvuonan ja mijá guovlojn badjánam moadda sentimehterij ja dav vierttiji dálásj návsstetsiegge ájádallat. Gintal mielas le ájnas sáme ja látte aktan vierttiji barggat dálkádaktjoavddusijt gávnatjit. - Vierttip dálkádakluojttemijt binnedit ja barggat vuolledálkádakluojttemsebrudagá vuossti barggat ja bæjválasj iellemij tjoavddusijt sadjáj oadtjot ma sieradusáv dahki. Duola dagu binnebuv bijlajn vuodjet ja farra syhkaldit. - Ij dat ienebut stádaulmutjijt guoska, dánna Nuortta-Sálton le guhkás aktisasjfievroj gaskan. - Riekta le dat. Valla máhttelis le siesstet oasstemijn duola dagu ekologalasj biebmojt oasstet. Divtasvuonan luonndoruhtadibme vilá le nanos. Ulmutja bierriji diedulattjat dajna joarkket. Joarkket sarvva- ja rievsakbivdujn, luosav ja dábmugav bivddet ja muorjjit. Dá li dåjma ma li vuohkasa birrasij. Biergov Brasilas oasstet ij buorev tjuovo. Danna rássjovuomev buolljot tjuolasti vaj buve galggi guohtomsajev oadtjot ja dat ájn ¶ Lasedum åvdåsvásstádus ja berustibme positivalattjat vájkkut ¶ - Gåktu le industrialiserigijn sáme guovlojn, e gus sáme aj galga oasev dassta oadtjot? - Dat le gatjálvis bisodime ja suodjalime birra. Muv mielas adno le ájnnasabbo, gåktu luondov ávkádallat váni dav biejsstemis. Miján li stuorra hásstalusá mij guosská ruodná energiav. Fossil fámos biegga- ja tjáhtjefábmuj. Ájnas le álggoálmmugij duobddága aneduvvi, valla duola dagu bieggamillopárkka ællosujtov vájkkut. Álldo miessijn le sierraláhkáj dássta vájkkuduvvá. Dán manen båhti tjuovvovasj infrastruktuvrra dagu rahte ja fábmoledniga. Dákkir industriåvddånahttem ij agev dálkádakluojttemijt binneda, valla sjaddá dåssju rievddam. Buorep lij jus stáhtta åstij ruodná fábmo sertifikáhtajt ja dajt bálkestij. Navti ruodná sertifikáhta máhtti vierre tjoavddusa liehket, javllá vájmmelis birásrádediddje. avta bále adnet. Mån jáhkáv le máhttelis oadtjot divna bieggamillopárkajt, valla de vierttiji álggoálmmuga ja addne prosessan oassálasstet ja guovlojt gávnat gånnå ij luondov ja judosiellemav biejste. Buorre dille juohkkahattjajda le máhttelis, valla dat guosská vidnudagájt ja dåjmadiddjijt, miejnni Gintal. Suv mielas le imálasj gå vuona Statkraft ij åvvå vieleda svieriga sámijt, ja navti nievrep etihkav tjadádi gå Vuonan. - Majt ájádalá dån sijddabájke birra gå le stuorstádan værálda oajvemus politihkkárij? - Ájádaláv Divtasvuodna le riek tjáppa bájkke oavdos luondujn ja geldulasj sebrudagájn guokta kultuvraj. Mån lev nanosit guovlluj tjanádam ja miján le hyhtto Oarjjevuonan gånnå lev nav álu gå máhttelis. Muv mielas le ájnas barggat vaj árbbedábálasj álggoálmmukmáhtudahka vuodo sjaddá duodastimen dálkádakrievddamijt ja åvdedittjat positijvalasj hiebadahttemstrategijajt, hæjttá Jon ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media, ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Bargos åhpaj ¶ duolla dagu stipendajn – siján gænna l ruhtavánesvuohta e nagá skåvlåjt tjadádit. ¶ Ådåájggásasj oahppamvuohke ¶ Guovtegielakvuohta ja giellasujtodibme aj seminárran tjalmostuváj. Akta lågådallijs lij gæla Brian O’hEadhra Skottlándas, gut giehtoj ietjálágásj giellaoahppavuoge birra majna li Skottlándan ja Walesan vuorbástuvvam Dát vuohke gåhtjoduvvá Ulpan-vuohke, ja álgaduváj Israelan 50-lågon, gå oajválattja danna sihtin ulmutjijda oahppat hebrea gielav nav ruvva gå máhttelis. -Ulpan-vuohke ij grammatihkajt berusta. ¶ Kursan li dåssju njálmálasj hárjjidallama ja ståhkusa, ságastallama ja vehi sijddabargos. Tjadáduvvá gålmmi vahkkuj, 210 bále, subtsas O’hEardra. ¶ Dudálasj fylkkamánne ¶ Fylkkamánne l oadtjum åvdåsvásstádusáv julevsáme åhpadusá åvdås Vuonan, ja seminárra lij oasse dan bargos. Kevin Johansen fylkkamánnen lej dudálasj. - Muv mielas le læhkám viehka buorre seminárra, nuoraj ájádusá ja berustibme le alvadahtte, javllá Johansen. - Lip oadtjum moadda oajvvadusá majt mij oajválattja máhttep dahkat váj sáme ¶ målssudibme bargos åhpadussaj galggá álkkep sjaddat, javllá Johansen. Sån ájggu vuorkkit oajvvadusájt ma seminárran åvddåj båhtin, ja joarkket aktijvuodav julevsáme nuoraj mij guosská makkir dåjma bierri tjadáduvvat. - Ájggop aj gæhttjalit dáhtábásav álgadit gájka diedoj ma guosski sáme nuorajt, dagu dal stipenda-, barggo-, åhpadus- ja barggomáhttelisvuoda hárráj, ¶ Tæksta/Gåvå: Maria Mikkelsen ¶ Gåhtjoj ráddnámánájgárdev. Árran Mánnágardde gåhtjoj Ájluovta mánájgárdev guossáj ja gulldaliddjij mielav giddijin lávllagijn. Vuojnnet dálásj nuorra sáme árrat oahppi gåktu mediaværáldav giehtadallat! INVITERTE NABOBARNEHAGEN. Árran Mánnágardde/barnehage hadde invitert Drag barnehage på besøk og de sjarmerte publikum med sin sangfremføring. Det kan synes som at unge samer i dag lærer tidlig å hanskes med mediaverden! ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Gånnå li boahttsu? Mathias Bergli stågaj sån lij boatsoj gå ællim almma boahttsu. HVOR ER REINSDYRA? ¶ Sjuohppimav bagádime. Per Nils Kuhmunen Sáltdales bagát Lars Bergliav gåktu sjuohppit. INSTRUKSJON I LASSOKASTING. Per Nils Kuhmunen fra Saltdal instruerer Lars Bergli i lassokunstens teknikker. ¶ Divtasvuona ASVO ¶ Sij ¶ aj ¶ bivddin ¶ j ¶ Árran julevsáme guovdásj ¶ Guovvamáno 6. biejve lij Árranin valjes prográmma sihke stuorábujda ja unnebujda. Guokta filma vuoseduvvin, gånnå moadda ulmutjij iejvvijma baktu oahpásmuvájma sáme sebrudahkaj Oarjjevuonan ja Måsken 1970-jagijn. Nubbe filmma lij nuppát væráltdoaro låvssåjåhtulagá birra gånnå ájnas rádjálåvså Måskes subtsastin ietjas vásádusájs. ¶ Sagfjord bájkkenammadus ¶ Aktan Árranijn gåhttjun Sagfjord Bájkkenammadus Sáme bæjvváj Sismerraj ¶ åvdep ¶ lávvodagá. Hávsskudallamijn dålå birra, gåjkke boahttsubiergujn, gáhkkobassemijn ja sjuohpamijn sjattaj hávsskes ålggobiejvve oassálasstijda. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Sámij álmmukbiejvve ¶ guovvamáno 6. biejvve mierreduváj Sámekonferánsas jagen 1992 ja ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993. Dat le aktisasj biejvve gájkka sámijda Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Biejvve mujttádahttá vuostasj sáme tjåhkalvisáv jagen 1917. Slávggálåpptim Stuorradikke ålgusjbielen jagen 2004 diededij biejvve lij almulasj slávggábiejvven sjaddam. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS ¶ ådåstuhttem le buktám mærrádusáv fylkkadikken gånnå Sáme nammadus le hiejteduvvam, ja sáme ássjij politihkalasj åvdåsvásstádus le sirdeduvam fylkkarádáj. Fylkkasuohkan le guokta aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikkijn sjiehtadam, nubbe Trøndelága fylkaj ja Hedmárko fylkkasuohkanijn sáme ássjij bargo birra oarjjelsáme aktisasjbarggosjiehtadus mij guosská ålles Nordlánda fylkkaj. Divtasvuona suohkana oassálasstem sámegiela háldadimguovlluj le buktám, adjáj fylkkasuohkanij le biejadum gájbbádusá sámelága giellanjuolgadusáj hárráj. Fylkkasuohkan oadtju guovtegielakvuoda doarjjagav Sámedikkes. - Barggo fylkkasuohkana gájbbádusáj sámelága giellanjuolgadusáj hárráj le jådon, miejnni Heidi. Fylkkasuohkana dokumenta ja plána ma sámegiellaj galggi gávnnut, sån álu julevsámegiellaj jårggål. Tjoahkkájgæsos fylkkaplánas le læhkám ájnas dahkamus, sæmmi le válggatjálos majt fylkkasuohkan le buvtadam. Dát julevsámegiellaj gávnnu ja le duola dagu sáddidum divna gådijda Divtasvuonan. Duodden aj oassálasstá dábálasj ássjegiehtadallamin. - Mån giehtadaláv åhtsåmusájt giellastipendajda ja dårjajt giellaarvusmahttem dåjmajda, subtsas sån. ¶ Per-Inge Finnesenin le viek gåbdes barggobælldo. - Muv oajvvedahkamus le jådedit ja giehtadallat gájkka mij sáme ássjijt guosská fylkkasuohkanin. Danna le aj oatsodibme aktisasjbarggosjiehtadusás Sámedikkijn ja sáme instiusjåvnåj ja organisasjåvnåj. Mujna le aj álu ássjes ássjáj. Fylkkasuohkanin ájggop mijá politihkka galggá nasjonálalasj politihkav tjuovvot, javllá Per-Inge. Rádevadde le aj tjielgas mij le ”vuodo” juohkka dåjman. - Fylkkasuohkan galggá dilev láhtjet vaj sáme oassálasste bessi bargov buoremus láhkáj tjadádit. Dát guosská sihke institusjåvnåjda, organisasjåvnåjda ja ájnegis sábmáj. Heidi Andersen ja Per-Inge Finnesen goappátja soapptsoba bargon fylkkagoaden ja viessádin fylkkaoajvvestádan Bådådjon. Valla lin álu ”sijdan” Divtasvuonan, viek álu... ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Aktisasjvuohta bievde birra. Prosjækta le ienep mielajt giddim gå sebrulattjajt demænssasiebren. Dánna ulmutja Vuodnabadán bessi mállebiebmov májsstelit. Fellesskap rundt bordet. Prosjektet har engasjert mange flere enn medlemmene i demensforeninga. Her er det folk i Hellmobotn som får smake på blodmaten. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ sijá lagámusá. - Lip riek dudálattja gå bargujn lip ållim, javlli sebrulattja gudi gájka li barggam vaj galggin ållit. ¶ Guoradallambarggo ¶ Tjálle ja prosjæktavásstediddje Najonalsiebren Nordlandan, Råmsån ja Finnmárkon, Tordis Jentoft rámmpot dav ratjástimev majt siebrre le dahkam. ¶ Báhko girjjealmmudagás Árranin prienntiduvvam ja ihkap ienep girjátjijt dåhkki prienntit. ¶ Duv biebbmo le duv hælsso ¶ Siebrre árrat åhtsåmusáv buvtij ja dættodin prosjækta galgaj liehket duostodim ja diehtobarggo. - Juohkusin le buorre aktisasjbarggomáhtukvuohta, ja dádjadav le guhkes barggo læhkám, sáhkadit ulmutjij bájken, skuolkadit, oasestit ja diedádusáv tjállet, javllá Jentoft. Ja siebrre bájke årrojt rámmpu gudi li nav moattes tjoahkkáj boahtám ja gudi li gæhttjaliddjen læhkám. - Bårrusa li aktisasjvuodav ja ságastallamijt åvdedam bievde birra álldarij doarrás, ja dát le berustahttám ienebujt gå dåssju mijáv siebre aktse sebrulattja. Ja bájkálattja li gæhttjaliddje læhkám ja gájkka li hekkav bierggim, måjut Inga Karlsen. - Siebrre le stuorra ja ájnas bargov dahkam. Iv le gullam muodugasj bargo birra NuorttaVuonan, javllá sån ja rámmpot álgadiddjev Inga Karlsen ja ålles stivrav ja juohkusav ma li ålov åvddånbuktemijn barggam. - Prosjæktabargon le stuorra árvvo, ja gå prosjevta gållo dåssju lij 105 000 kråvnå mij ij le nav ållo, de le siebrre ålov dahkam. Girjásj le diehtonævvo majna le stuorra árvvo ietjastis. Barggo le aj tjoahkke læhkám ja aj ulmutjijt siebre ålggolin berustallam, javllá sån. ¶ Sáme- ja dárogiellaj ¶ Ulmme dájna prosjevtajn le læhkám arenav ásadit lånudallamij máhtudagás biebmo ja biebbmoárbbedábij vuorrasappo li læhkám ájnas ressurssaulmutja. Prosjevta baktu juohkka oassálasste le árvov oadtjum ietjas máhtudagás ja åtsådallamijs, ja aktisasj åtsådallama ja fysihkalasj labudallam le ájnas sosiálalasj oasev adnám. Gå iehtjádij máhtudagájt árvon adni ja ådåsmahtti, aktan oassálasstemijn sosiálalasj ja fysihkalasj dåjmaj juohkkahattja iellem le buoreduvvam. - Biebbmooajvvadusá li sáme- ja dárogiellaj ja gåvå galggi dementajda mujttalimev åttjudit, ruoptus dan ájggáj gå dákkir biebbmo lij luondulasj oasse árggabiejves, javllá siebre tjálle ja skihppijsujttár Dragstunan, Pernille Krogh Storøy. Girjásj le dåssju gålmmålåkvihtta girjátjijda prienntiduvvam. - Manen ij ienep? - Ejma riekta diede gåktu galgaj sjaddat ja de lij ham miján riekknima majt vierttijma tjuovvot, javllá siebre njunnjusj Inga Karlsen, guhti miedet ¶ Mihá. Demænssasiebrre Divtasvuonan le buorre bargov dahkam. Dánna áttjak prienntidum girjátjin “Sáme biebbmo vuorrasijda”. Stolte og glade. Demensforeningen i Tysfjord har gjort et godt stykke arbeid. Her med det nytrykte heftet ”Samisk mat for eldre”. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Vuosstebielle Hamsunij ¶ Hamsunbiejvij aktijvuodan vuosedij Liddno sáme ælla riekta nav gåktu Hamsun gåvvit. ¶ Ásadiddje Liddnos ájggu árbbedábijt boahtte buolvajda åttjudit. – Duola dagu eldagis ja rievsaga li merka ma vuosedi gånnå ij galga dållåsajev dahkat, subtsasti. Arrangørene fra Liddno er opptatt av å bringe tradisjoner videre. - Lyn og ryper er eksempelvis tegn på at man ikke skal lage bålplass, forteller de. ¶ látten, javlla akta ásadiddjijs, Inga Mikkelsen. ¶ Nanos Mikkelsen vuoset vuohkáj majna Hamsun suv girjijn sámijt gåvvit, ja ájggu ådåstuhttet dav gåvåv. - Duola dagu Markens Grøde . Danna tjuodtju Isak lij saje vuostasj ulmusj. ¶ Valla sáme juo lidjin danna. Hamsun ittjij agev sámijt ulmutjijn ane. Ájnas le v u o s s t e b i e l l e n tjuodtjot dán vuojnnuj, dættot sån. Vádtsemoassálasste Kirsten Andreassen ja Inger Karlsen guorrasibá dási. - Vuojnnám lip Hamsuna gåvvidimijt sámijs, ja navti sihke Mari Boine konsærtta ja dát vádtsem mujttádahttá man nanos ja tjábbe sáme kultuvrra le, javllaba rádnatja. ¶ Dåjmalattja Váttsedijn da birrusij 30 oassálasste oadtjun gåvåv gåktu dållit sáme láhkáj. - Jus ájgo idjadit, de viertti agev gatjádit jus besa åvddål oaddá. Duola dagu eldagis ja rievsaga li merka gå ij la buorisboahtem. Viertti aj árranav dahkat binnemusát avtse lávke tjátjes ierit, ja ij galga dålån ruodtsit, javllá Inga Mikkelsen. Sån subtsas árran le ájnas sáme árbbedábijn, ja dålåv galga riekta láhkáj giehtadallat. filosofija ja árbbedábe. Oase ma li ájnnasa boahtteájggáj bisodit. Dán vádtsemin galggap gáhkkit hællo nanna. Jáhkáv sjaddá fijna vuohke juojddá ietjá dahkat gå sjávot tjåhkkåhit girjálasjvuodasemináran, tjajmmá sån. Bálges Kalstada ja Duvvásijdaj gaskan lij ájnas vádtsembálggá dålusj samijda. ¶ Duvvá rájaduváj sámijs 1860-jagijs ja lij sáme årromsadje desik sijdas jåhtin 40-50 jage dássta åvddåla. Álmmuklåhkåmis jages 1900 tjuodtju sadje le aktisasj ednamin Gielasgiedde, Uteid ja Oppeid sijdaj vuolen. ”Duvvaga” dagu álu gåhtjoduvvin, adnin ietjas skøytav ja ålov bivddin ja viejddin, duodden Lofotguollimijda. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Gåvå: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ tjadádam ja dat vuosedij nanos berustimev. - Ájggop bájkálasj - ja sijddabiebmov stiellit. Kaféagálvo ja mállása. Uddni rahpambiejve le bidos mállásin. ¶ Ienep bargge ¶ Árrana direktørra, Filip Mikkelsen ådå fálaldagájn viek ávvudallá. - Dát gal buorre sjaddá. Gå álgijma guovdátjav jådedit de lijma binnep virgálattja ja uddni lip moattes, ja navti gal le dárbbo kaféaj. Sávav oadtjop moadda guollemállása menyan, soajttá spekesildáv ja ietjá njálga guolev, måjut, ¶ Vuolledirektørra Kitty Aira le aj viek dudálasj. - Dát le viek buorre. Dálla boahtep varás káffaj ja máhttep lunsjav ja mállásav dánna oasstet. Bårråp aj ålggon gåjt akti vahkkuj ja de la máhttelis njálga mállásav dánna oasstet. Dát buorre sjaddá, javllá sån. ¶ Turisstaájgge vuorddá ¶ Pedersen aj turisstaájgev vuorddá, ja vuojnná máhttelisvuodav turistajt giesen dievnastit, ja åvddålijguovlluj ihkap ájn akta barggosadje sjaddá. - Muv steviellja Kevin Olaisen (22) le åhpadum koahkka ja muv álgon viehket, javllá Pedersen. Iesj li sujna åtsådallama tsieggim- ja snihkkumsuorges, valla sujna le agev sávadus læhkám koahkkan barggat. Ja arvusmahttemav le vuorrasap sámijs oadtjum. - Mån lev bájke vuorrasap ulmutjijt ja biergguj, ja le árvusmahtedum sáme ja nuortta-vuona biebbmo. Berustav ålleslasj åvdedimes biebmos, mij galggá njálggen vuojnnut ja diedon njálggen májsstet, måjudallá sån. Juojddáv gal le oasestam, ja jáhkká sån viertti ådå vædtsagijt manenagi oasstet. Suv plánajn le aj catering-oasse. - Árran le juo åvddålijguovlluj dinngum, ja vuosstájválldep aj catering dinngumijt iehtjádijs guovdátja ålgusjbieles, javllá Pedersen. Sån le aj sáhkadam ietjá aktøraj, duola dagu hotellajn Sisnuoren. - Munji vuojnnet le navti gå ienep fálaldagá gávnnu, infrastruktuvrra lågnån. Miján le máhttelisvuohta buorre biebmojt oasstet, ja navti sávvap ulmutja árbbedábálasj biebmov ájggu bårråt, hæjttá ådå viddnudakæjgát Ájluovtan. ¶ j ¶ j j ¶ j j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Kártta ja diehtomateriálla ¶ Rádjebálges buoreduvvá ¶ hálidij vádtset, javllá Eriksen. Ådå låhko kártas aj boahtá. ¶ Tjalmostahttem sáme namájs ¶ Produktåvddånahttemin ájggu barggat åvddånbuktemijn sáme namáj sisanos. - Ájggop dajna vijdábut barggat. Sáme namá ålov subtsastij gåktu duobddágin le ja luondov danna ja aj gåktu buolvaj tjadá li duobddágijt ávkkidam. Svieriga bielen vuorrasap sáme sierraláhkáj berustin dát riekta galggá sjaddat, javllá Eriksen Ja sihke Vuonaga ja ålggorijkaga ådå vuojnov oadtju gåbdep ja stuoráp muossádimijn, miejnni Eriksen. ¶ Aktisasjbarggo moadda oassálasstij ¶ - Ajggop aktisasjbargov Nord-Salten Turlagajn oassen sjaddat sijá vádtsemprográmas giesen 2009. Guovvamánon mij ájggop aktisasjbargov álgadit æládusiellemijn rájá goappátjij bielijn, vaj mannoæládusbuvtaga bálkká guoran dagáduvvi, javllá Eriksen. stuorra máhttelisvuohta mannoæládussaj. Dánna luonndo ja kultuvrra giehtalahkkoj vádtsi. -Ájggop aj Vuodnabat sijdajn ságastallat rádjebálggáv vijdedittjat, aktan Nordkalottlájdojn mij Vuodnabadás Vájsáluoktaj manná. ¶ Ruhtadibme ¶ Aktisasj dåjmadagájn ja jådedimjuohkusijn da guokta ráddnásuohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna li sihkarasstám aktisasj vuodov. Duola dagu libá goappátja suohkanoajve oasse jådedimjuohkusis. Tjoahkken produktbuvtadimoasse le 2,2 milijåvnåjda merustallam. 50 % dássta le juo Interreg’as juollodum, ja sihke Divtasvuona suohkan, Narvik Energi ja Vattenfall AB li læhkám ruhtadiddje. Svieriga bielen le merustallam birrusin guokta milijåvnå. - Lip ávon gå dialogav galggap adnet æládusoassálasstij rájá goappátjij bielijs, hæjttá Eriksen. ¶ Kártta, giehtagirrje ja video li oase vuosedallamis rádjebálggás. Dálla æládusoassálasste bivdeduvvi bargguj buvtagijt åvddånahttet tjanádum rádjebálggáj. Kart, håndbok og video vil være med å markeds- føre grenseleden. Nå inviteres næringsaktørene med i arbeidet med å utvikle nye produkter tilknyttet Grenseleden. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Dåhku galggap. Måsskåj. Dit skal vi. Musken. Gåvvå/Foto: Finn-Kåre Andorsen. ¶ Ájluovta nuorajskåvlå tjaktjavádtsem 09 lij Ájláttes Måsskåj/ Smájlláj. Ienemus oasse oahppijs ja åhpadiddjijs vádtsemij oassálasstin. ¶ Æjvvalijma skåvlån dábálasj ájggáj, ja manájma Ájláddáj lågenanavtan. Váttsijma Besta-gærggáj gånnå anij vuostasj ganugasstemav. Lijma de vássám rádásamos oasev vádtsemis dan biejve. Vádtsem de váren jårkij. Gutta tijma mannela vijmak gávnajma hiebalgis sajev gånnå idjadit. Jávre namma ij diehttu, valla sadje lij Sæjmmatjåhkå vuollelin. Danna låvdagådijt tsieggijma ja biebmojt riejddima. Lijma vuorbálattja dálkijn, biejvve bájtij. Miján lij tjáppa várdudahka várijn, máhtijma vuojnnet duola dagu Hatten, Lofåhtav, Stájgov, Hamarøyskaftet ja Státtatjåhkåv. Riek hávsskudalájma dan iehkeda, dålåjn ja tjiehkádallamijn. Manep ideda loavddagijt vuosajda tsåkkåjma ja vádtsemav jårkijma. Goarrijma dievájt ja bávtijt, ja bivástuvvama mannela tjátje dagi, várráj jåvsådijma (birrusin 500m nuore badjela). Guhkev svarkestijma åvddål vádtsájma vuolus rádes várev. Sieldes man rádes lij vuolus, ihkap lij låsemus oasse vádtsemis. Muhtema unnán vaháguhteduvvin. Gå ållu vuolus bådijma vijmak tjátjev gávnajma ja oattjojma båhtålijt dievddet. Smájles Måsskåj jårkijma. Guhka biejve mannela juohkkahasj Måsskåj jåvsådij. Besajma skåvlåv luojkkat båråtjit, sjoavodittjat ja danna liehket. Ådijma låvdagådijn skåvlå ålgusjbielen. Oaddájma árrat dan iehkeda, gå galgajma árrat bajás manep ideda. Badjánijma, båråjma, gárvedijma ja de kádjaj manájma. Galgajma Musken Laks ásadusájt gæhttjat. Boarre majt guossidijma guoddá namáv Bårjås. Danna barggin ulmutja, ja bálkká lij riek buorre studentajda gudi dasi båhtin. Gå lijma boarrev gæhttjam, de besajma guollebiebmadam ásadusájt gehtjadit. Besajma guolijt biebmadit, vuoj man moadda guole lidjin juohkka ásadusán. Gå gáddáj bådijma de manájma gehtjatjit biednagoadev danna. Besajma gullat subttsasijt dalloj gå lij internáhtta danna. Paul Gælok (åhpadiddje Ájluovta nuorajskåvlån) subtsastij dallutjis gå sån lij oahppe, ja internáhtan åroj. Subtsastij subttsasijt Måske skåvlå birra aj. Gå gergajma de manájma vuossajt ja loavddagijt tsåkkåtjit, ja jåhtelisvantsajn davás Måske kájas manájma. ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ «Gå báhtariddje Oarjjevuodnaj jåvsådi, de li dagu duonanájmon ja ij aktak danna sijáv jåvså» ¶ sáme doajmma. – Dat diedon geografijas ja årudagájs mierreduváj. Sáme rádjálåvså tjanádin ”væráldij” mij juo lij danna ja máhttin ávkástallat værmádagás majt juo lij siján goappátja bielen rájás. Dat le jáhkedahtte akta oajvvesivájs gå nav buoragit manáj, miejnni professor. ¶ Rádjálåvså binná rámpov oadtjun doaro mannela, ja Divtasvuona-låvså lidjin ållu vuolemusán mieren. Vuona politioajválattjajs Svierigin guoddaluvvin báhtariddjijt guodin várijda rádjáguovlojn, gånnå moattes sijás dasi jábmin. Duodden guoddaluvvin sij lidjin báhtariddjijs biktasijt ja ietjá gálvojt suoládam. – Lájtto mij doaro mannela tjuovoj vierttij gal dåbddut rejvadissan muohtuj, gå iesj ja ietjas fámilljajn stuorra vádán moadda jage viessun, miejnni Jens-Ivar Nergård. ¶ Gáldo subtsasti tyska ettjin nagá jali dåssju muhtem mærráj nahkin váksjudit báhtariddjejåhtulagáv Divtasvuonan, sierraláhkáj vuostasj oasen doarrojagijs. Okkupanta dádjadin luonndo, topografija ja man guhkás lij sajij gaskan guovlon lij nav sælldá vaj vargga ålgodin jåhtulagáv rájá badjel. ¶ - Sij aj rádjin fuovav birrusin 100 ålmmåj gæhttjalittjat máhttelis báhtariddjelájdojt Divtasvuonan – Oarjjevuonan, Rudnávuonan ja Spællávuonan. Dán ekspedisjåvnån doarroålmmå guollduj boahttujin, ja moattes vargga hekkav láhppin dálke ja ¶ Ájluovtan Gestapoj Narvijkan javlaj jus ulmutja ájggun Divtasvuonas báhtarit, de dibddit sijáv! Jus ájggun ietjasav oajttet, de lij dat sijá ássje! subtsas Oddmund Andersen. ¶ Divtasvuonas manáj báhtariddjejåhtulahka Svierigij divna sisnep vuonajs; Slabávuonas, Spællávuonas, Rudnávuonas ja Oarjjevuonas. Duodden lij lassejåhtulahka Hábmeris Måsskåj. Ja jåhtulagá Divtasvuonas lidjin riek låssåda. Ij lim gal nav vuojga guhkás vuonas rijkarádjáj, valla rájás ¶ Imálasj le gå aj fámilja smáv mánáj vádtsegåhti. Topografalasj dilij milta le jáhkedahtte báhtaribme Svierigij máhttelis sjaddá Låvsåj baktu”... ¶ Tjåhkanibme Árranin hiejteduváj LeifErik Michaelsena NRK-filmajn rádjálåvsåj birra Divtasvuonan jages 1980. Michaelsen lij iesj danna. Sån subtsastij filmmaprosjevta duogátja birra, ja vuosádusá mannela oattjoj stuorra gijtov moattet guovlos dat njunnjusjbargo diehti mij dalloj dagáduváj. Filman subtsastij moattes rádjálåvsåjs dåjma birra doaro sinna, ja vuosstálassti dajt guoddalimijt ma sijá vuossti båhtin doaro mannela. Aj legendaralasj Kolbjørn Varmann ságájdahteduvvá TV-dokumentaran. ¶ Vájsáluoktaj, gånnå sámedåjmadagán lij dåbåsj lij vargga 4 mijla. Ja duosstostasjåvnnåj Suorván lij 8 mijla! Manenagi tyska dádjadatjájin dav vijddásasj ja manenagi lassánim jåhtulagáv rájá badjel Divtasvuonas. Diedádusán javllamános jagen 1944 tjuodtju ”svenskajåhtulahka le ålov lassánam, sierraláhkáj ¶ j j ¶ j j ¶ j j ¶ j j j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ æjvvalit ja aktisattjat barggat. Dan diehti le luondulasj tjåhkanimsadje gå duola dagu sáme álmmukbiejvve ávvudaláduvvá oajvvestádan. Duodden moadda sáme organisasjåvnå dánna sajev adni. ¶ Heika Johansen Labba ja famillja Unnajávrregátten. Gåvvå 1920-jagijs. Heika Johansen Labba og familien ved Litjvatnet. Foto fra 1920-årene. ¶ Valla lij nav ålov muohttám ittjij vádtset dåhkki. Heikan galla lidjin ráde. Gávnaj hiebalgis skáhpemuorav, ja nijbijn dassta álkkes sabegijt vuolaj. Nijbijn aj rájgijt dagáj masi svihtjajuvsajt dæhpodij. Dáj rustigij Heika tjuojggagådij aktan bednagijn. Dálkke lij vilá nievrre ja fierdda riek låssåt, valla nagáj Strindaváre badjel boahtet ja vuolus Tømmernesa vuosstij. Tømmernesváren nav binná muohta sjattaj ja fierdda nav buorre vaj máhtij sabegijt guodet ja váttse joarkket. Mij ij lim sæmmi hávsske lij vájku iesj lij oaggán bierggim, de lij boahttsubena dálkkáj soakkoj dan låsså váttsedijn váre badjel. Heika sabega moadda jage muora vuossti tjuodtjun Tømmernesváren, ja moaddása bájke ulmutjijs mujtti dajt. Valla akta lullerijkak sabegijt váldij nágin jage mannela. Ihkap vilá Lullerijkan gávnnuji mujtton dat báles gå Heika dálvváj boahttuj Hábmervárijn? ¶ j j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Moadda spela ¶ Dáhtáávudallam. Magnus Paulsen ja Thorstein Solstrøm gåhttjoba vidát VinterLAN:aj Ájluovtan snjuktjamáno nuppát vahko. DATAPARTY. Magnus Paulsen og Thorstein Solstrøm inviterer til den femte VinterLan på Drag i mars. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ bærrájgåtsåtjit, javllá sån. Sunnu siegen gietjas iehtjáda viehkedi teknihkalasj åsijn. Dijmmá lidjin badjelasj 50 oassálasste ja dá jage sávvi ådå rekordav, Nuortta-Sálto stuorámus LAN:an. ¶ Báhtja ieneplågon ¶ Tjáledibme le álggám ja juo li 35 oassálasste. Ienemus oasse li báhtja Nuortta-Sálto guovlos, valla aj ulmutja Narvijkas ja Bådådjos. Muhttijn li galla næjtso, valla gåsi gáhtu? - Moadda báhtja ájggu oassálasstet, valla gånnå li næjtso? - Vuorddep sijáv, javlli sluohkasit. Dábálattjat båhti, valla e tjáledahte åvddålgiehtaj. Nágina PC:av manen válldi, valla e gájka. VinterLAN le dagu åvddåla ásadibme gåsi ulmutja navku bessi, ja dårjaduvvá almulasjvuodas. Sihke Sparebanken Narvik ja Divtasvuona suohkan li doarjjam. Jus 10. klássav váttsá jali vuorrasabbo le de besa oassálasstet ja náv le aj gæhttjij gáktuj. - Goassa le ájggemierre tjáledahttet? - Le máhttelis tjáledahttet desik ásadibme álggá, ja jus soajttá lissta le dievas de le máhttelis duoddebievdev tsieggit, javllá Simon Paulsen, guhti aktan Johnny Andersenijn lij oajvveásadiddje åvdep jagijn. Ásadiddjijn le sierra næhttabielle, www.draglan.net ¶ . Dánna gávna sihke tjáledimsjiemáv, njuolgadusájt, rustiklistav ja ållo diedov sihke oassálasstijda ja gæhttjijda. Ja dajda gudi ettjin åvddåla diede; LAN mierkki Local Area Network. ¶ LAN Ájluovtan 2004 ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ málestit, jus lij boahttsubierggo jali guolle de lij áhtje barggo jur vuossjat. De gåjt máhtáv oahppijt åhpadit gåktu boahttsubiergov málestit, tjajmmá sån. ¶ Buorre mahtudahka ¶ Åmon ja Urheiman li valjes máhtudagá ja åhpadus bargguj. Goappátja libá åvdep rektora Måske skåvlån ja libá stuoráp ja unnep oahppijt åhpadam ienep gå 80 jage tjoahkkáj. Buorre máhtudahka le gal ajtu sunnun. - Ælla goassak náv skåvllidum åhpadiddje Måske skåvlån læhkám, tjajmmá Urheim vájmulattjat, ja vuoset suv virggeguojmme Willy Åmo le lektor lasseåhpadusájn, sån le iesj adjunnkta duoddeåhpadusájn ¶ ja ¶ nubbe virggeguojmen Kristin Lindbachan le aj universitehtaåhpadus. Åvdep rektora mielas le ájnas ietjas ådåsmahttet. - Vierttip ietjama ådåsmahttet, ja dát le sierraláhkáj ájnas åhpadiddjijda, miejnni sån. - Dádjadam riekta dahkiv gå åhpadiddjen sjaddin. Vilá lågåv ja lev dutkambargov joarkkám ja iv goassak gerga. Ulmme le ham mánájt åhpadit. Vierttip ådåsmahttet ja hiebadahttet dan ájggáj ja birrasij gånnå lip, javllá Urheim. ¶ Headhuntiduváj ¶ Åmo headhuntiduváj suohkanoajves iesj ja ittjij åvvånis virggáj åtså. - Dutkambargoj dálla bargav. Valla suttalussjiv oahppijt, javllá sån. Galggá sebrudakfágan ja luonndofágan åhpadit. - Luonndofáhka le galla munji lagámus. Sihke álmmukskåvlå ja alep åhpadusá baktu lev oahppam humanistalasj oasse le vuodo divna åhpadibmáj. Biologalasj oasse oahppamprosessav ásat, javllá sån. Iesj le merrasábme Gásluovtas ja suv dutkambargo baktu guoradaláj jur tjielggimåhpadusáv. - Juohkkahattjan le ietjas tjielgadus. Juohkkahasj vuojnná ássjijt ietjas diles. Dálla rievddat ådå árggabiejvijda ¶ jåhtelisvantsajn Måsskåj gássjelisvuohtan vuojne. - Vierttijiv oajven ”rádjat” ja gæhttjalit dádjadit gåktu skåvllå le uddni. Vierttijiv aj diehtet jus oahppe muv vuosstájválldin. Buorre oahppobirás ja soapptsom le ájnas vuodo oahppamij. Ájnas lij munji diehtet oahppe muv dánna sihtin adnet, javllá sån. Vuorrasap ålmmåguoktá virgge dáv skåvllåjagev vihpá gåjt dal ájn, valla Urheim ihkap guhkebuv joarkká. - Ihkap boahtte skåvllåjage joarkáv, måjudallá sån. Åmo ij ållu diede. - Mij vijdábut dáhpáduvvá iehtjáda mierredi. Valla akta le visses; oahppá iesj nav guhkev gå åhpat, låhpat sån. ¶ j j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Arne Håkon Thomassen – vædtsagijn majna ednamav guoradallá – dålutjis sáhkadime Sidsel Bakkejn – madi Greta Sollie dálásjájgijn guládallá mobiltelefåvnå baktu! Arne Håkon Thomassen - med et redskap for å ta stikkprøver av jordsmonn – i ivrig samtale med Sidsel Bakke om gamle dager – mens Greta Sollie har mobilkontakt med nåtiden! ¶ Moattelágásj rábo ¶ vuossti le broanssaájgeráhpo kuppelgiergij10-20/30 cm diameterin. Guovte parallella sádduhårijn kuppelgiergijs nuore lahka li gisstorábo ja rábo jårbåp hámijn guorralahkkuj. Vuorrasabmusa li ihkap bajemusán ednambajedime diehti, ja soajtti liehket birrusij 2-3000 jage vuorrasa. Arne Håkon subtsas Porsangerlahkkesuollun lij gávnnam liejkkimgistojt, ma ælla rábo, valla buvtadumsaje gånnå merrasáme livses ja uljov svállás, mårsjås ja nuorjos buvtadin. Rábo gisstohámijn Grådussan ælla gal liejkkimgisto, valla ieme rábo, valla guorras teorijaj, gånnå sáme ja norrøna viesáda gaskan lij aktisasjbarggo, ja sáme ja norrøna ihkap aktan li hávddáduvvam. Ájnas dahkamus dálla sjaddá buorre diehtotáblojt dahkat ma máhtti gæhttjijt diededit ja bagádallat. Giese ráhposeminára mannela berustibme dáj åvddåmujtoj birra lassánit, ja de le ájnas ulmutja diedov oadtju ma máhtti nannit ja tjiegnodit iejvvimav dålusj ulmutjij. ¶ Rábo Mjeldbávte vuolen ¶ Bøvika nuppe bielen, Mjeldbávte vuossti, li aj moada rábo strádduhårijn giergijs ma li danna. Uddni li savvám tjuovggis sebmulij, valla jårbbis rahpam ienemus rábujn le máhttelis vuojnnet. Le miellagiddis ájádallat moadda boandás ráhposaje li goabbák bielen Bøvikas – ja histåvrå moadda jiena tsabmi dunji gå guovlon vádtsá. Sáme lidjin gal vuostasj ulmutja gudi dási årrujin, ja ihkap dat nanos tjalmostahttem norrøna dåjmas dán guovlon ruovddeájgen ja vikingájgen le tjiehkam ahte sáme ihkap lidjin ájnnasappo gå uddni jáhkkep. Isetráhpo Hagbardsuollun, gånnå nissun biese sisi lij biejadum – sáme ráhpodáhpe – ihkap dav vuoset. Geldulasj sjaddá gullat majt arkeologa åvddånbukti giese semináran! ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j j j j ¶ j ¶ Tæksta/Gåvå: Bjørn E. Stemland Jårggålibme: Idar Kintel/ Divte Media AS ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Aktisasjbarggoguojme ¶ Sebradahtte giellaarena ¶ Web-tv julevsáme nuorajda. Jus ållåsit ruhtaduvvá de ihkap jåhtuj boahtá tjavtja rájes 2009. Web-tv for lulesamiske ungdommer. Med fullfinansiering vil det blir aktuelt fra høsten 2009. ¶ bájkálasj dilev vuollegasj giellafálaldagájn nuoraj ietjas premissaj milta ja gånnå giellapolitija e gávnnu. Tv-media mielanækto válljiduváj, dan diehti gå moadda julevsáme buorebut sámegielav njálmálattjat bukti ienni gå tjálalattjat. - Mijá mihtto le sebradahttem giellaarena, gånnå gæhttjalip nav sebradahttet nav ålos gå ber vejulasj, ienni gå rahtjat duolla grammatihkav. Gå ælla vuojga moadda addne de sjaddá hásstalus ásadit dåssju addneoassálasstemijn. Dan diehti ájggop buvtedit muodugattjav YouTuba ja bájkálasj-tv gaskan, gånnå da gudi ájggu bessi vædtsagijt luojkkat ietjas filmajt dagátjit ma sijddabælláj almoduvvi. subtsastittjat nubbe nubbáj videoa ja jiena baktu, ja arvusmahttet aktijvalasj giellaanov, tjuodtju prosjæktatjielggidusán. ¶ Sihke julevsámegiellaj ja dárogiellaj ¶ TV-sáddaga galggi julevsámegiellaj buvteduvvat, valla galggá dárogiellaj tæksta liehket vaj da gudi e buvte sámástit bessi gielav oahppat. Jus ulmutja gudi ságájdahteduvvi dárusti, de suv sámegiellaj dubbiji, ja vat tevstav dárogiellaj tjálli nav gåktu Sáme ådåssáddagijn TV:an dahki. - Dá nuora li 20 jagij álgon ja ienemus nuorajt ja sávvap dá ásadi juojddáv mij stuoves sjaddá ja mij máhttá joarkeduvvat nuorap buolvas jus ietja soajttá sihti karrierajn joarkket. Ájnas faktåvrrå vaj rudájt juollodip le jus dát le tjadádahtte, ja dav de mij miejnnip, hæjttá Finnesen. ¶ Fylkka tjállá duola dagu ahte doajmma máhttá arenajt ásadit sáme nuorajda sámástihttjat. Prosjæktajådediddje Lars Theodor Kintel ij ájgo vuojga javllat åvddål vásstádus Sámedikkes boahtá, ietján gå dættot gijttevasj le fylkkasuohkana dårja åvdås. ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ varresvuodajn barggi. ¶ Visjåvnnå åvddånahtátjit buorre psyhkalasj varresvuodasuodjalusáv sáme álmmugij Vuonan ¶ Vuostasj biejvve lij dåssju sáme álmmuga vuosstij tjalmostahtedum. Prosjæktajådediddje SANKS’an, Tone Finnesen åvddånbuvtij oanegattjat SANKS’a birra, mij le sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj. ¶ SANKS’an le nasjonálalasj åvdåsvásstádus oassálastátjit åvddånahttemij avtaárvvusasj fálaldahkaj psyhkalasj varresvuodasuodjalussaj sáme álmmugij Vuonan. - Lev riek dudálasj gå nav moattes tjåhkanin, mij vuoset sábme jerudaláduvvá varresvuodabarggijs ma ájggu ienep máhtudagáv ja dádjadusáv oadtjot sáme varresvuodabargguj, javlaj sån. Divtasvuonan le SANKS kåntåvråv jagev adnám ja Finnesen vuoset SANKS’an li positijvalasj åtsådallama bargos. - Mij vuojnnep dárbov sihke ållessjattugijda, mánájda ja nuorajda. Riek ájnas le mij gávnnup birrasin ja dárbbo le diedojt, åhpadimev ja bagádallamav vaddet dajda gudi dájna ájnas bargujn barggi. Álu le gåktu pasiænnta terapeutav iejvvi mij le ájnnasamos, miejnni Finnesen. Sån le riek dudálasj gå nav moattes li fáhkabiejvijda boahtám, ij dåssju dajs gålmmå Nuortta-Sállto suohkanijs, valla aj ietjás suohkanijs ja ásadusájs fylkan. ¶ Varresvuodadåjmadahka viertti ietjas miellaguottov sámij gáktuj rievddadit ¶ Psykologtjiehppe Akutteaman SANKSAN, Snefrid Møllersen gatjádij “Dárbahi gus sáme ietjálágásj giehtadallamav sijá psyhkalasj vájvij gáktuj” , ja vásstedij tjielggasit e dárbaha. - Sáme e sierralágásj giehtadallamav dárbaha, valla varresvuodadåjmadahka viertti oahppat sámijt iejvvit ja sidjij avtaárvvusasj giehtadallamfálaldagáv vaddet, miejnni sån. Lågådallamin dættodij gájka lip oasse mijá kultuvras ja iejvvimin pasienta ja terapeuta gaskan le ájnas makkir miellaguoddo terapeuta vuoset. Jus giehtadallam galggá vuorbástuvvat viertti liehket aktisasj semalasjvuohta ja dádjadus gássjelisvuoda birra ja semalasjvuohta ulme birra. - Terapeuta vierttij sosiálalasj dássáj boahtet gånnå pasiænnta le. Álu le nav gå ieneplåhkuj gullu de jáhkkep ulmutja unneplågoduogátjin aj ájádalli ja dahki sæmmi láhkáj gå ieneplåhkokultuvran, valla nav gal ij le, javlaj sån. Grethe Dunfjeld, guhti le pedagoga Mánáj- ja nuorajpsykiatralasj poliklinkan SANKS’an, vuosedij makkir hásstalusájt terapeutajn li gå sáme klientajn iejvvi. Kjell Andersen, psykiatralasj skihppijsujttár Akkutteaman SANKS’an vuosedij åtsådallamijda buoredamprosessajn alvos psyhkalasj ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Ájtedum giella ¶ Råmså Universitehtan dutke, Bruce Morén-Duolljá, ájggu julevsáme jiednabáhkogirjev nehtan almodit. – Uddni ij gávnnu ålles ja systemáhtalasj fonehtalasj girjálasj tjielgadus julevsámegielas, gånnå le tjáppa jiednagirjos ja jiena, javllá sån. ¶ juohkkahattjaj sjaddá ja sjaddá aj oassálasstet stuoráp dádjadussaj muodugasjvuodajs ja ærádisájs daj iesjgengalágásj sámegielaj birra. Galggá aj vuorkká liehket mij pedagogalasj ulmijda máhttá aneduvvat ja navti juojddáv bájkálasj sebrudahkaj ruoptus vaddet, miejnni sån. ¶ Bájkálasj sebrudahkaj ruoptus vaddet ¶ Julevsámegiela sierralágásj árvo diehti væráldin, le ájnas duodastit ja nannit dav nav ruvva ja dievalattjat gå máhttelis javllá Morén-Duolljá. Prosjækta “Mávsulasj báhkogirjje” le vuostasj oasse lingvistajda dárbulasj diedov vaddet ådå teorijajt åvddånahtátjit. - Prosjækta ájggu aj julevsáme álmmugij buorre viehkkenævov vaddet gielav bisodittjat ja nannitjit. Le aj morálalasj åvdåsvásstádus mijá dutkij gaskan vaddet dutkamijn viehkedi gå sijá máhtudagáj oassálassti, javllá sån. ¶ Bruce Morén-Duolljá le seniordutke teorehtalasj lingvistihkan. Lingvistihkka le oahppa ulmutjij luondulasj giela ja sága birra. - Uddni ållu vájllu ålles ja systemáhtalasj fonehtalasj ¶ girjálasj ¶ tjielgadus julevsámegielas. Julevsámegielan le tjáppa jiednagirjos ja jiena. Ienemus oasse dutkijs li nuorttasámegielav dutkam. Ájgov vuojnnet majt iehtjáda li tjállám, ja gávnadit mij girjálasjvuodan vájllu. Mujna le buorre aktisasjbarggo Árranijn, valla ájgov aj ietjá diedediddjijt gávnnat. Dá rádjáj lev tjoahkkim birrusij 35 000 bágo ja moallánagá, javllá sån. ¶ Duodastibme sjaddá moadda jage vihpat Bruce Morén-Duolljá milta le sámegiella ienemus ájtedum giellajuogos Europan, ja duola dagu julevsámegielav, madi vuoras buolvva vilá li vuostasj diedediddje. - Rudá majt dá rádjáj prosjæktaj lev oadtjum diedediddjijda manni ja vájllu vilá nágin kråvnå ålles bargguj álgátjit. Valla gielav duodastit vihpá moadda jage, valla ájgov tjálalasj oasev dán jage tjadádit, javllá sån. ¶ Iesj Morén-Duolljá le amerikanalasj, valla máttoj Svierigis, Danmarkos ja Vuonas. Sån le julevsámegielav oahppamin. - Lev julevsámegielav oahppagoahtám, valla le gássjel, sierraláhkáj gå e oahpponævo jali kursa gávnnu. Jus ij la guovlon gånnå giella aneduvvá de le gássjel, miedet sån. Valla giehpebuv galla sjaddá. Dáhtávuorkká majt dahká galggá akta ber gut bessat ávkástallat, studenta, oahppe, åhpadiddje ja iehtjáda gudi julevsámegielas berusti. ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel/Divte ¶ Media AS ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Guhka árbbedáhpe ¶ Bájkálasj ¶ Tæksta/gåvå: Maria Mikkelsen ¶ ja boahtá bájkátjis Lucky Næroset Hedemárkon, gånnå lij rahtjam ja vuorbástuvvam sebrudagáv bisodit. ¶ - Måsske l gássjelis dilen gå la oajvvaduvvam ¶ skåvlåv ¶ hiejttet. Hellmocuppa dárbaj Måskev, ejma lim nahkat nav vuogas cuppav ietjá sajen ásadit, danen le ájnas ahte Måske sebrudahka bisoduvvá, javllá DSJ. ¶ Geldulasj ¶ Valla bállotjiektjam le gal ájnnasamos. Kámpa tjadáduvvin bierjjedagá ja lávvodagá, ja lávvodak iehkeda lej muddo finálajt tjiektjat. Ålmåjfinálla lij geldulasj kámmpa Bjørvijka ja Rudnávuona gasskan: boados lej 5-5 gå kámmpa någåj, ja Hellmocuppa vuojtte vierttij danen stráffagilppusa tjadá mierreduvvat. Måla åvdån lidjin Bjørvijka ålmmå tjiehpemusá, ja vuojttin dan láhkáj jagásj finálav. Nissunfinállan vuojtij Sisgietje 2-1 Tjieloabme/Davvegietje vuosstij. ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS, Idar Kintel ¶ Jus ga hálvva nuolep manná gå dålen, de galla nuorap bivdde oadtju gássjelisvuodajt Gásluovt-pensjonistajt tjuovvot váttsedijn. Dá li ham sjabes ålmmå gen birra le sáhka, guhka ja gájkbelak åtsådallamij bivdos ja luonndoiellemis. Arvid Westermann lij vuostasj bivdon jagen `46, aktan áhtjijnis Albert ja vieljajnis Frans. - Lijma birssojt tjiehkam doaroájgijn, majt åtsåjma. Valla ammunisjåvnnå vádnunij. Dan bivdon lidjin miján dåssju guokta patråvnå. Vierttijma jiermmát dajt vuohtjet, vaj oattjojma moadda rievsaga juohkka skåhtajn. Ja vuorbástuvájma dajna, mujttal veterádna, guhti bajássjattaj Strávnjunjen Hábmerin. Nils O. Nilsenij le bivddem ja luonndoiellem agev læhkám guovdásj oasse iellemis. Nuorravuoda ájgen lij nágin jage muhtem mærráj virgálasj rievsagahtte. - Barggovádne lij, dan diehti rievsagahttem sjattaj ájnas oasse æládusvuodos. Ja navti lij moaddásij Oarjjevuonan dan ájge, subtsas sån. Nils luondos ávkástallá jagev birra, álu suv nuppát sijdas, dåbes Svenjunján. – Ij mige vatte dakkir ráfev mielan gå luonndovádtsem, lehkus dal birssujn, muorjjelihtijn jali dåssju vuossajn hárddon, javllá sån. Anders Kalstada fámillja lidjin dåjmalasj ællobargge gå sån bajássjattaj, ja lahkavuodav luonnduj ja luonndoadnuj ålles viessomájgev. Iesj dættot muodugasjvuodajt ælljabivdo ja boahttsusujto gaskan. - Sierraláhkáj mij guosská gåktu luondo merkajt dádjadit, njuovvamij ja biergo ávkástallamij, javllá 75jagák. ¶ Da gålmmå veterána lidjin åvdemusá Nuortta-Sálton mij guosská ælljabivdduj. Divna lidjin vuostasj bivdon jagen 1975-76. Anders lij vuostasj sijás Gásluovta bivddoguovlon, dalloj aktan Sverre Romstadajn. Valla de Nils oassálastij guovlon, ja nágin jage mannela Arvid aj. Dálla da gålmmå bivdderádna li læhkám vargga 30 jage aktan ælljabivdon Gásluovtan. Ja e ga ájgo hiejttet. Divna gålmås nammadi aktisasjvuodav ja sosiálalasj sæbrástallamav ájnnasamos oassen daj vahkojn gå bivddi, duodden geldulasjvuohtaj bivdon ja gå ávvo gå bessi ålggon liehket. Gásluovta bivddoguovllo le hálvva låsså vádtsemguovllo, gå dievájt bajás ja vuolus vierttiji tjágnat, navti gåk Arvid subtsas. Valla ij væráp gå sjabes pensjonista nagádi. Duodden sidjij li nuora oassálasste gudi låsemus åsijt ja viehkamav válldi; Berntsen-vielja ja Roy Arne Westermann aktan ælljabednagijn . Dán tjavtja bivddojuogos bæssá 3 juhtusa vuohtjet – Vuovsáv, vátjav ja gálbev. ¶ Eljav li juohkka jage vuohtjám. Ja vuojnnet le ållo ællja dá tjavtja aj. Åvdep biejve lij Arvid Westermann váttsatjime Gásluovta lahka “Ailojn” gå ållu elja lahka bådij. Vátjav gálbijn. Ja vuoksá... ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Mánnodagá rabáj Katarina Rimpi ietjas vuosádusáv «Muv vájmmo» Árrana dávvervuorkkán. Rimpi l sáme dájddár ja duodjár Ålloluovtas, Jåhkåmåhken Svierigabielen. Sån buoremusát lijkku muorraj ja tjårvij barggat, valla málli aj akryllajn ja akvarellajn. - Dá bargo li munji vaddám sjivnnjedimávov ja sieloráfev. Sáme kultuvrajn ja tuvsánjahkásasj árbbedábij vuodon, luonndovirkkáj vattá praktihkalasj dåjmav ja hámev, dát le ihkeva suohtas! Javllá Rimpi ietjas dájda birra. Árranin subtsastij gåktu dájdajn barggagådij. - Mån lav agev giedaj barggam. Valla gå ¶ Vájmulasj dájddavuosádus ¶ - «Muv vájmmo» le vuosádus mij tsahkkat ja arvusmahttá muv, javllá Katarina Rimpi ietjas dájddavuosádusá birra. ¶ Låhkiv farra matematihkav ja realfágajt skåvlån, ja maKenagi aj sivilingeniørraj låhkågåhtiv. Valla dat ij lim riekta munji, jåhtiv sijddaj ja låhkågåhtiv tjoarvve- ja tekstijllalinjáv Sámij Åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken. Danna mån dádjadiv duojijn sihtiv barggat, javllá Katarina Rimpi, gut tjaktjaj dájddaåhpadussaj álggá. ¶ Katarina Rimpi le aj juojgge, ja le dájt biejvijt CD:ajn barggamin. Árranin juojgaj dajda gudi lidjin rahpamussaj boahtám. - Juohkka bále gå ådå sadjáj boadáv juojgav áhko vuggesang , dat jaskadahttá muv. ¶ Dájddavuosádus le Árranin bårggemáno ¶ Li rahtjam ¶ Tæksta/gåvå: Maria Mikkelsen ¶ Ælla nuoges diedo ¶ Ja æjgáda vuorbástuvvin dajna gå suohkanstivrra ittjij hiejttemij guorrasa. - Muv mielas ep diede jus juohkka oahppijn la buorep dille Ájluovtan, ælla miján nuoges diedo dan birra, javllá Jan Ivar Jakobsen, gut suohkanstivrratjåhkanimen oajvvadij Måske skåvlåv bissot. Suv mielas lej gássjelis ássje, ja sån dádjat manen muhtema ettjin sujna guorrasa. - Dáv ássjev lip ålles jagev árvustallam dan diehti gå skåvlån li nav gallegasj oahppe. Dádjadav iehtjádij argumentajt, le hálvva gássjelisvuohta gå oahppe e klássabirrusav oattjo. Valla iesj gåjt mierrediv gæhttjalit skåvlåv bisodit, javllá Jakobsen. ¶ Vuojnov rievdaj ¶ Báhkojådediddje, Anders Sæter, guorrasij Seljenesa ja Mathiesena oajvvadussaj åvddånammadusán, valla suohkanstivran sån farra Jakobsena oajvvadusájn guorrasij. Manen la vuojnov rievddam? - Dát la dábálasj prosæssa juohkusin, ja åvddånammadusá mærrádus le agev gasskabåddåsasj. Gullunagi le sidot dahkat nav buorev gå máhttelis skåvlåv bisodittjat, javllá Sæter, gut loabet galggi dahkat majt nahki åhpadiddjijt gávnatjit. ¶ Dárbahi åhpadiddjijt ¶ Danen gå suohkanstivrra mærrádusán li aj gájbbádusá. Måske skåvllå bissu - jus gávnnu åhpadiddje máhtudagájn. Dálla almoduvvi guokta rabás virgge skåvlån. - Sávadahtte åhtsi åhpadiddje buorre máhtudagájn. Jus i, de skåvllå hiejteduvvá mærrádusá baktu, javlla Jan Ivar Jakobsen. Åvddåla li læhkám gássjelisvuoda åhpadiddjijt Måsskåj gávnnat. Dálven skåvllå vargga hiejteduváj jur dan diehti gå ællim åhpadiddje. Dalloj hæhttujga guokta pensjonista, Mikal Urheim ja Willy Åmo, skåvllåjage gæhtjáj åhpadit. Æjgát Astrid Johnsen ij huoman måråda. - Ållu jasska lav. Jáhkáv skåvllå l dánna tjaktjaj, javlla Astrid Johnsen. ¶ - Máná soapptsu dánna skåvlåv vádtset, ja skåvlå dagi de bájkke ávdan sjaddá, javllá Astrid Johnsen. (Arkivfoto Muskenelever 2008) ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Media AS ¶ Dudálasj studentaguovtes. Jan Folke Sandnes ja Helga Eliassen dánna åhpadusmanon Måsken lijga dudálattja åhpadusájn. – Oadtjop ienep ålleslasj dádjadusáv bájkálasj kultuvras, tjoahkkájgiesseba. FORNØYDE STUDENTER. Jan Folke Sandnes og Helga Eliassen her på ekskursjonstur til Musken var fornøyd med studiet. – Man får en mer helhetlig forståelse av den lokale kulturen, oppsummerer de to. ¶ ja ¶ iehtjádijda ¶ j ¶ Guovtes dájs libá åvdep suohkanoajvve Hábmera suohkanin ja udnásj STH ráde prosjæktajådediddje Jan Folke Sandnes ja åvddåskåvllååhpadiddje ¶ Sismera mánájgárden, Helga Eliassen. Goappátja libá Sagvassdalen bajássjaddam, mij ájgij tjadá le sáme kultuvrraj tjanádum. - Manen oassálasstebihtte dán åhpadussaj ja majt dássta oadtjobihtte? - Munji lij riek buorre máhttelisvuohta dahkat juojddá mij lij miellagiddis. Le aj nav lahka, besav permisjåvnåv bargos åhtsåt ja guhkás mannat tjåhkanimijda ja sæmmi båttå oattjov ienep oahppotjuokka. Muv mielas le geldulasj bájkálasj histåvråjn ja ittjiv máhte dáv máhttelisvuodav masset, javllá Helga Eliassen. ¶ Åhpadusá ájggomus le álggon årrot joarkke åhpadusájda sáme gatjálvisáj duon dán humanistalasj ja sebrudakdiedalasj fágajn, ja le tiemáhtalattjat gålmmå åsijda juogedum. Vuostasj tjåhkanimen lij sosiálalasj organiserim, ekonomija ja årromguovlo. ¶ Nuppát ¶ oasse riektágássjelisvuodajt ja iemeálmmukássjijt åvdedij. Manemus tjåhkanimen lij tiebmá etnisitehtta, identitehtta ja åssko. ¶ - Oadtjop ham gåbdep ållesvuodadádjadusáv ja vuojnnep gåktu vidjura lij tjanádum nubbe nubbáj. Ienep dádjadusáv bájkálasj birrusis. Jáhkáv ávkken le munji, javllá Eliassen. Jan Folke Sandnes barggá divna gålmmå Nuortta-Sállto suohkanij åvdås suv bargo tjadá STH ráden. - Muv mielas le ájnas vuojnno bargo gáktuj. Smávvasebrudakvuorodime tjadá li suohkana ådå sjiehtadusájt fylkkasuohkanijn tjállám. Duodden berustav kultuvrrahiståvrås ja Sagvassdálle le histåvrålattjat læhkám oassen nanos sáme kultuvras. Guhkev lev mielos læhkám gávnatjit bájkkenamájt, daj namáj sisanov ja dajda tjieggnodit. Namájn li sáme mátto, valla li dárojduhtedum, javllá Sandnes. Ja juska le bajássjaddam sihke kultuvrajn ja histåvråjn mij le sámevuohtaj tjanádum, de le gæhttjalam tjielggidusáv gávnnat moatte ássjáj. - Vuojnnep dilijt vijddásap vuojnon dákkir åhpadusá tjadá. Vuostasj tjåhkanimen ájádalliv dát lij gájkguoskavasj sebrudakmáhtudahka mij galgaj vuodon juohkka suohkana virgálattjan, miejnni sån. - Luluj buorep jus gássjelisvuodajt riektáj birra mannela kursan lidjin buktet, gå ienep duogásjdiedov lip oadtjum. ¶ RKK Ofoten le åhpadusá teknihkalasj tjadádimev dåjmadam. Idar Sørensen le dudálasj tjadádimijn. - Ålov barggap ienep fálaldagájt dåjmadittjat guovlon, vaj ulmutja máhtti åhpadusáv bájkálattjat joarkket. Dajna barggap aktan allaskåvlåj javllá sån. ¶ Åhpadusá mannela dåssju gallegattja eksámav ájggu válldet. Árabut dá tjavtja subtsastij vuostasjamanuenssa Bjørn Bjerkli sávvin gålmmålåges eksábmaj tjáledin. Valla sjaddin dåssju 12. - Ájnnasamos le gå oassálasste ienep diedov li oadtjum, ja ajtu kurssaduodastusáv oadtju, javllá Sørensen. ¶ j j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Duogásj ¶ Resurssaskåvllå ¶ skåvlån ¶ le ¶ læhkám ¶ - Ájluovta skåvlån le stuorra fágalasj máhtudahka julevsámegielan ja luondulasj le åhpadiddje barggi oahpponævoj åvddånahttemijn, javllá prosjæktajådediddje Gælok. Aktan niellja virggeguojmij galggá sån dán jage buorep gåvåv vidjurijs oadtjot. ¶ Oahpponævvobuvtadibme ja guhkásåhpadibme ¶ Ulmme prosjevtan le åvddånahttet Ájluovta skåvlåv resurssaskåvllån. Akta vájkkudimnævojs ¶ le ¶ oahpponævvobuvtadibme ja guhkásåhpadibme julevsámegielan. Jårggålit, åvddånahttet ja hiebadahttet girjev juohkka fáhkaj juohkka jahkedássáj le akta ulmijs, juogu girjjen jali digitála hámen. Guhkesájggásasj ulmme le resurssaskåvllå galggá ¶ åvdåsvásstádusáv ¶ adnet guossidimes ja guhkásåhpadimes oahppijda ietjá sajijs lándan. Valla dárbahi ienep rudá guhkesájggásasj åvdedibmáj. Guhkesájggásasj ulmme le Ájluovta skåvlåv stuoves resurssaskåvllån dahkat julevsámegielan vuodoskåvlån stuoves juollodimij doajmmaj ja åvddånahttemij. ¶ Fálli guhkásåhpadimev ¶ Departemænnta Åhpadusdirektoráhta baktu le plánav åvddånahttám guhkásåhpadibmáj. Dán plánan Ájluovta skåvllå oajvvaduvvá åhpadimsaddjen guhkásåhpadimes julevsáme oahppijda moatten sajen lándan. Resurssaskåvlå dahkamusá duodden oahpponævoj jårggålibmáj ja åvddånahttemij ja guhkásåhpadibmáj sjaddi tiebmábargo, doarjjot ietjá skåvlåjt gatjálvisáj ma guosski julevsámegielan åhpadibmáj ja rádijt vaddet ja bagádallat æjgádijt gudi ietja e sámegielav buvte valla ajtu ájggu mánájt sámegiela åhpadussaj biedjat. Resurssa sjaddá sihke sijddabarggoviehkke vuostasjgiellaoahppijda ja fállat åhpadusáv/lågådallamijt sáme dilij birra Vuona vuodoskåvlåjda ma ælla sáme skåvlå. Åvdeduvvá aj aktisasjbarggo ¶ Interregprosjevtav aktan Fylkkamánnijn ja julevsáme ¶ birrasijn ¶ Svierigin. Åvddålijguovlluj le aj ájádus sierra julevsáme giella, luonndo- ja kultuvrraskåvlåv ásadit. - Lip guhkásåhpadimev Kárásjåhkåj ålles jagev fállam oahppáj gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan. Ållu buoragit le mannam. Ja iehtjáda li aj gatjádam guhkásåhpadimev julevsámegiellaj, duola dagu ulmutja Bådåddjon, javllá Gælok. ¶ Åhpadiddje vádnuni ¶ Sámegielaåhpadiddje skåvlån galggi oasev åhpadimájgestis ¶ adnet oahpponævvobuvtadibmáj. De le hásstalus ådå åhpadiddjijt oadtjot ma máhtti oasev skåvlå sáme-åhpadimes válldet. Divtasvuona suohkanin le stuorra dárbbo åvddålijguovlluj ådå åhpadiddjijt virggáj biedjat sámegielajn fáhkasuorgen. Suohkan le giela doajmmaplánan åhpadusloahpádusájt loabedam suohkanij virgálattjajda gudi ájggu giellaåhpadusáv válldet, duodden li Nordlánda Fylkkamánnen åhpadusloahpádusá dán ulmmáj. - Le stuorra hásstalus nuorajt åhpadiddjevirggáj oadtjot. Gæhttjalip åttjudit sijáv gejna le máhtudahka, valla divna máhttelisvuodaj ma udnásj nuorajda gávnnuji de le stuorra hásstalus. Sávvap dille buorrán tjavtja rájes. ¶ Skåvlån le prosjæktajuogos jåhtuj biejaduvvam. ¶ Giellaåhpadiddje låhkåmájgge binneduvvá 20 prosentas 50 prosentajda. Ájggomus le guokta ja guokta åhpadiddje galggaba aktan barggat, ja navti prosjevta várnnahisvuodav binnedip ja sij galggi gasskasattjat goabbák guojmmasis nanos bielijt ávkkit. - Lip vihtta åhpadiddje gudi galggap resurssaskåvlåjn barggat, javllá Gælok. Ja jur dan diehti gå diehti gånnå skuovva dæddá, le ájnas jur sij dajna barggi ja e ietjá ålggolahá, miejnni sån. - Moattes Divtasvuona ålggolis li rinngum ja javllam sij máhtti jårggålit, valla muv mielas ulmme skåvlåjn resurssan gáhtu jus iehtjáda bargov galggi válldet, javllá Gælok. – De da máhtti Sámedikkijn guládallat ja ietja rudájt dåppet åhtsåt. ¶ - Lanjá resurssaskåvllåj vádnuni. Valla dát le pilotprosjevta lágásj, de vierttip duov dáv gæhttjalit ja dåhkkidit. ¶ j ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: Divte Media AS / ¶ Kárášjoga ja Porsánggu gielda ja Guovdageainnu suohkan ja dánna li 11 lista. Dánna li 3565 jienstuslåhkuj tjáledum ja sij galggi aktse ájrrasa Sámediggáj válljit. ¶ Davvisiidda ja Muosát gielda, Fálesnuori, Hammerfesta, Álttá, Áknoluovtta, Láhpi, Skiervvá, Návuona ja Ráissa suohkana Romsa fylkan ja dánna li 9 lista. I denne valgkretsen er 1972 registrert i manntallet. Skal velge 6 mandater til Sametinget. Dánna li 1972 jienstuslåhkuj tjáledum ja sij galggi guhtta ájrrasa Sámediggáj válljit. ¶ Gáivuona, Omasvuona, Ivgu, Gálssa, Romssa, Báhccavuona, Málatvuomi, Beardu, Leangáviika, Birggi, Doaskku, Ránáidsullo ja Ráisavuona suohkana ja dánna li 7 lista. Dássta galggi gudás diggáj. ¶ Viestarmera válggabijrra/ Viesttarrmeara válgabiire/ Vesthavet valgkrets le mijá válggabijrra: ¶ Narvik, Bálága, Divtasvuona, Hápmera, Stájgo, Oarjjelij Foalda, Bådådjo, Fuosko, Sálátvuome, Oarjelij Bájddára, Bájddára ja Meløy suohkana. Viestarmera válggabijran li guhtta dåhkkidum lista dán jahkásasj sámediggeválggaj: Vuona Barggijbelludahka, Åvddånimbelludahka, Vuona Sámij Rijkkasiebrre, Sáme Álmmuklihtto, Sjaddo ja Guovdásjbelludahka. Dán viehka vijdes válggabijren li 1395 tjáledum jienastuslåhkuj. Sijás li gávtses Stájgo suohkanis, 24 Hábmera suohkanis ja 262 Divtasvuonas, tjoahkkáj 294 Nuortta-Sáltos. Divtasvuodna le dat suohkan válggabijren gånnå li ienemusá jienastuslåhkuj tjáledum, åvddål Skániid (174) ja stáda Narvik (148) ja Bodø (113). Ij besa válggabiejve jienastit suohkanijn gånnå li binnep gå 30 jienastuslåhkuj tjáledum. Dat merkaj sij Hábmeris ja Stájgos gudi ájggu Sámediggeválgan jienastit, hæhttuji åvddågiehtaj jienastit. Viestarmeras ¶ Nordlánda fylka suohkana Ruovada ja Raavta rájes oarjás, Davvi-Trøndelag ja Lulli-Trøndelag fylka ja Surnadal, Rindal ja Sunndal suohkana Møre- ja Romsdal fylkan ja Engerdal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkana Hedmark fylkan. Dánna li 878 jienastiddje jienastuslåhkuj tjáledum, ja sij galggi gålmmå ájrrasa Sámediggáj jienastit. ¶ Suohkana Oarjjelij-Vuona fylkajn – ietján gå då ma li badjelin nammadum ma oarjjelsáme válggabijrráj gulluji. Dán válggabijran li 1849 jienastiddje tjáledum ja sij galggi niellja ájrrasa Sámediggáj válljit. ¶ Tjoahkkáj li 54 dåhkkidum lista Sámediggeválggaj 2009. ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Arctic Winter Games (AWG)-nammadus Sáme valástallamlihtto le 23 tjuojgge válljim Arctic Winter Games’aj 2010, mij tjadáduvvá Grande Prairie, Albertan snjuktjamáno 6. biejves 13. bæjvváj boahtte jage. Danna gávnnap Divtasvuodnanæjtsov Naima Nergårdav. ¶ Svierigin ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Suoman. Sån alvaduváj ja ávvusij gå oattjoj diedov sån lij dajs vuorbálattjajs gudi bessi Canadaj mannat guovte máno birán. - Mån nav ávvusiv, gahppiv ja tjelluv gå diedov oadtjuv, javllá Naima telefåvnå baktu Svierigis. Suv stuorra åvddågåvve le Svieriga tjuojgge Charlotte Kalla. - Muv stuorra sávadus le sjaddat sæmmi tjiehppe gå sån. Miján le ham gájkan dat stuorra sávadus stuorámus gilpustallamijt vuojttet, javllá sån. Sån duodas tjuojggam le hálvva låsså valástallam gånnå viertti muhttijn ietjas nággit. Iehtjádijda gudi bierrijin tjuojggagoahtet javllá: - Le suohtas, ja ij máhte ganugit. Uddni sån skåvlåv vádtsá Norrbottenin, valla ájádallá joarkket tjuojggamgymnasan Jielleváren gå vuodoskåvlåjn gærggá. Duodden julevsámegiellaj, vuona- ja svenskadárogiellaj låhkå sån iennilsgielav ja fránskagielav skåvlån. Mannemus gielav bæssá ávkástallat gå Canadaj manná. - Gå Canadan lidjiv guokta jage dát rájes de lidjin muhtema gudi fránskagielav sáhkadin. Åsijt gal dádjadiv. Masi ienemusát ávvudalá, gilpustallamijda jali sosiálalasj oassáj birra? - Ávvudaláv diedon gilpustallamijda, valla aj dajt nuppijt oassálasstij tjuovvot ja gæhttjat gåktu da nagádi. Juogostjuojggijt tjuovvop ja oahppap sijájs. Moadda smidás tjuojgge arvusmahtti, javllá sån. Duodden 23 sáme tjuojggijda galggá aj bállotjiektjamjuogos aktse tjiektjij oassálasstet. ¶ 21. bále ¶ Snjuktjamánon 2010, le 21. bále Arctic Winter Games (AWG) ásaduvvá. Yellowknifean jagen 2008 oassálasstin aktse guovlo daj rijkajgasskasasj gilpustallamijn. Sáme oassálasste oassálasstin tjuojggamin ja jagen 2008 aj bállotjiektjamjuogos næjtsoj gudi sjaddin arktalasj vuojtte. Arctic Winter Games ásaduvvá nuorajda ja tjadáduvvá fært nuppát jage. Snjuktjamánon boahtte jage tjåhkani vargga 2000 nuora guovlojs 55. gåbddågrádas nuortas. Grand-Prairie le oarjemus stáda mij le dájt gilpustallamijt ásadam. ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j j j ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta/Gåva: ¶ Jårggålibme: ¶ Media AS ¶ Vuosádusá åvddåla lidjin moadda oahppe hálvva asidisá ja luohkaj tjuojven. Valla loajtoj ságastallama mannela åvddål gå gæhttje sisi bessin, ja hásstalusáj bagádalles suohtastallat, gal gájkka buoragit manáj. Vuosádusá mannela oahppe Johansenav májnodin, ja máhttin subtsastit ålov lidjin dá guokta biejvijn oahppam. Dánna lij sáhka duola dagu Gállabárnne li vuostasj sámebáhtja sielo, niego máhtti suohttasa liehket, ja ep dárbaha ballat gå galggá vuosádusán oassálasstet ja le buoremus aktisattjat barggat gå ájgo ¶ Bagádalle Toril Johansen lij subtsastiddje ja jienav stivrrij vuosádusán. INSTRUKTØR Toril Johansen var både forteller og lydmaker under forestillingen. ¶ Biejve bárnne (Martin Nicolaisen) dårru vuoras jiehttanisájn (Tobias Westgård) oattjotjit loabev suv niejdajn válldut (Ida Nøstdahl). SOLSØNNEN (Martin Nicolaisen) kjemper med gammeljetten (Tobias Westgård) om å få lov til å gifte seg med datteren(Ida Nøstdahl). ¶ Nuorra oavdástalle tjåhkanam vuosádusa mannela aktan bagádalle Toril Johansen (gassko), guládallamåhpadiddje Astrid G. Nilsen ja guosse oahppe Rebekka B. Corneliussen. ¶ j j ¶ juojddáv tjadádit. Suohtas lij juojgav oahppat, moalgedin muhtema oahppijs, åvddål gå låhpadin dáv prosjevtaj jur esski åhpadum juojgajn. ¶ j ¶ j j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media/Lars Th. Kintel ¶ vajáldahtedum ¶ Romána dáttja sámijt iebdedi, aj oasestiddje gudi gåvviduvvi ”garravávmulattjan ja viehka stuorrásin”. Ednamriektárijdo nuorttan aj ihti. Theodor Mügge iesj tjielggij muhtem ságájdahttemin avijssaj New York Tribune sån lij Tråmsån vuojnnám dokumentajt dassta mij galggá liehket manemus dikkes, duobmos ja tjuovvovasj hekkadahttem muhtem sámes. Dát lij dáhpáduvvam akta buolvva åvddål sån lij guossen dåppe, subtsastij Mügge. Guoddalus lij noajdástallam, ja amerika stuorra avijssaj subtsas Mügge manen guoddaluvvam sábme noajdástaláj dánska oasestiddjij: Mån sijáv vasjodav, ja diváj vasjodav, gå dij lihpit muv lándav válldám! ¶ Romána konflikta hæjttá aj navti jut ”sámeiset” Afraja duobbmiduvvá jábmemij noajdástallama åvdås bahágurik sundes ja boaldeduvvá dålå nanna Tråmså tårjan. Valla åvdås duobbmo ålliduvvá, tjuorvvu Afraja álmmugij tårjan: -Ehpit la dij rievvára gájka, gudi lihpit suoládam mijás majt åmastijma? Ehpit gus dij mijáv vasjoda? Ehpit gus mijáv bilggeda ja doalvoda? Romána låhpan ietjá oajválattja ássjev válldi, sunndi stráffuduvvá ja muhtem lágásj rievtesfertukvuohta vuojttá manemussaj. ¶ giellaj ja ruvvaláhkáj sjattaj rijkajgasskasasj buorre vuobdde girjje. Sierraláhkáj USA:an båhtin moadda ådå prienntidusá namájn ”Afraja. Life and love in Norway”. Juo jagen 1865 lidjin boahtám 7 prienntima márnáni – ja muhtem girjálasjvuodadåbdde javlaj ”Afraja” lij akta buoremus girjijs ietjas buolvan. Mannela le girjje vat ådåsit prienntidum USA:an, manemusát jagen 2005. Jagen 2007 biejaduváj digitaliseridum versjåvnnå Googlej – gånnå máhtá låhkåt. Dan vuodon le prienntim jages 1865. Vuostasj amerikána prienntim jages 1854 máksá badjel 1000 kråvnå antikvariáhtajn. ¶ Aj girjjetjálle sijddalándan ¶ vuollebajelttjála ”Kønig von Lappland”, iehtjádijn li namá dagu ”Verrat am Lyngenfjord” ja ”Der Zauberfürst von Tromsö”. Moaddása dájs li vehi rievddaduvvam ja hiebaduvvam nuorap låhkkijda. Sæmmi Svierigin dáhpáduváj. Danna bådij vuostasj prienntim juo jagen 1856 madi divráp pienntim aktan tjuorggasij bådij jagen 1884. ¶ Valla Vuonan ij la ”Afraja” goassak ålgus vattedum … ¶ Tjielggidus soajttá liehket girje oajvveulmme tjielggasit lej ládat rasismav sámij vuosstij mav Mügge lij ájttsam ietjas manon Nuortta-Vuonan. Dát soajttá ittjij hieba oajválattjajda jali almmudusájda ájggegávdan ¶ lij guovdátjin. Moaddása sijás gudi lidjin åvdemusán dán nasjonalrijdon vuonarijka iesjdåbdo diehti lidjin sæmmi båttå sámij dárojduhttema doarjodiddje. Soajttá ettjin gierda romána garra lájddamav dáttja guottojs sámij gáktuj? ¶ j ¶ j j j ¶ j ¶ : Ájgodum ruovdderahte (1992). Vuojnnep Strávnjunjev, gånnå dalloj ij ájádallam stasjåvnnå, ja vijdábut nuortas Ájlátte milta ja nuppe stasjåvnnåj Narvijka vuossti, Slabávuodna. Gåvvå: www.nordnorgebanen.no ¶ Ájggu ruovdderahtestasjåvnåv Strávnjunjen ja Slabávuonan, aksjåvnnåjuogos mij ij ájgo vuollánit. Sij tjuottjodi vissásit guhkedibme Nuortta-Vuonaruovdderahtes bierri liehket ienep ájggeguovddelis gå guossak åvddåla. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ - Dálla le badjel 50 jage dat rájes gå ruovdderahte Fuosskuj bådij. Muddo le dal ”væhkádahkaj” ja aktisasj gággamij mij tjadná Nuortta-Vuonav aktij ja ásat ådå vuodov rijkaguovlo æládusiellemij, argumenteri aksjåvnnåjuogos. ¶ Guhkedibme Nuortta-Vuonarahtes Råmssåj ja Girkkonjárggaj, sijddorahtijn Harstadaj, le jagij tjadá viehka stuorra dårjav adnám nuorttalij rijkaguovlon. Álu li dættodam birásvuojtov jus trafihkav ruovdderahtáj oadtju, guolleæládusá dárbov jåhtelis doalvvomis vuobddemij ja máhttelisvuodajt eksporterimij Ruossjaj ja Asiaj Nuortta-Vuonas. Valla dá rádjáj li sáhkadam bieljedimijda. Ássje le galla politihkalasj dágástallamin læhkám moaddi, ja jagen 1982 ja jagen 1992 diedádus tjáleduváj stuorprosjevta birra. Maŋemus dajs tjoahkkájgiesij ålleslasj rahtebarggo sjaddá 26800 jahkevirgijt bargadahttet ja rahte sjaddá vaddet birrusin 800 barggosajijt mij bissu rijkaguovlon. Ruhtagållo sæmmi båttå merustaláduváj birrusin 17,4 millijárda (1992-kråvnå). Doarespolitihkalasj juogos politihkkárij, ájnegattjaj ja persåvnå birásorganisasjåvnåjda tjanádum ma vilá ássjev dåjman adni. Juohkusin, mij jådeduvvá fuosskovierigis Svein Arnt Uhre, li duola dagu hábmervieriga Hilde Vonstad ja Åslaug Solem. Juogos miejnni guhkedibme Nuortta-Vuonarahtes sjaddá riek ájnas signálla ådå ja dåjmalasj guovllopolitihkkaj nannitjit rijkaguovlov. Ja ráddidusá moalgedum vuorodibme nuorttaguovlojs, gånnå duola dagu doalvvominfrastruktuvrra le ájnas oasse, le ájnas arvusmahttem juohkusa bargguj, tjuodtju www.nordnorgebanen.no. Dánna nammaduvvi moadda argumenta biggimij Nuortta-Vuonarahtes; sjaddá birássuoddjelis strávvev adnet, sjaddá giehpedit gálvvodoalvvomav E6 ja lasedit trafihkkaoaggesvuodav, tjadnat rijkaguovlov aktij ja mannoájgev ålov oanedit. Buojkulvissan nammaduvvá mannoájgge ruovdderahtijn Fuosskos Narvijkkaj sjaddá birrusin 1 tijmma ja 15 minuhta! ¶ Akta giessedáhpádusájs sáme nuorajda le dá vahko læhkám juojggambussa mij le vuodjám Girkkonjárgas nuorttat Ankaredej oarjás. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Kitty Skapalen/Divte Media AS ¶ Gasskavahko dá vahko vuoddjáj bussa juojggij Girkkonjárgas Ankaredej. Iektu båhtin Divtasvuodnaj gånnå fáron válldin 7-8 nuorajt Ájluovtas. Ájllegav li Ankareden, guhkken oarjjelsáme vuovden, gånnå buolva åvddåla li æjvvalam loajtos sæbrástallamij dålå birra ja gámájn mihttsamára tjuovggis giesseiján. - Lip riek dudálattja gå vijmak lip nahkam tjadádit dav man birra lip juo guhkev sáhkadam, javllá Sandra Nystø Rahka Ájluovtas. Sån le ájras Vuona Sámij Rijkasiebre nuorajnammadusán, mij le álgadam ásadusáv mij tjoahkkij sáme nuorajt ålles sámes. ¶ Juojggambussa ulmme le tjoahkkit juojggijt nuortas oarjját. Lars Magne Andreassen Ájluovtas oassálasstij julevsáme bieles. - Gájka gudi oassálasstin juojggambussan lidjin maŋen vuorbbádimen Ipod touchas, ja vuorbbáduvvin aj festivállabesalvisá Riddu Riđđuj ja Márkomeannuj. Bussa le moatten sajen ganugam moadda ásadallamij, diedet Nystø. Manon juojggambussa le Dæno, Kárásjågå, Guovddagæjno, Nordkjosbotn, Evenássje, Ájluovta, Fuossko, Mo i Rana, Mosjøena ja Namskogana milta guorrim åvddål uddni bierjjedagá Ankaredej jåvsådij. Ájllegav li oarjjelsáme vuovden, gånnå sáme li æjvvalum nav guhkev gå mujtti. Mihttsamáraájllega gájka dási mannin; hedjaj, gásstaj jali dåssju æjvvalittjat nágin biejve. Dán ájllega nuortta, julev- ja oarjjelsáme nuora dáv árbbedábev joarkki. ¶ Dålusj bájkkenamá ja friddja gåvådallam. Histåvrålasj bájkkenamá Oarjjevuonan li tjanádum gåvådallam subttsasijda, gåvåduvvam moadda tjuorggamij tjielggis bájnoj. ¶ Goalmát girjje triologijan Jåvvå-vielja birra le dal gárves. Dá bále Inga Karlsena gåvådallam subttsasa Vuodnabadán dáhpáduvvi. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Kitty Skapalen/Divte Media AS ¶ Girje namma le ”Jåvvå-viellja ja lájbbområptik”. Dánna subtsas Inga Jåvvå-vielja mano birra nuoren aktan Ingatjijn gæhttjen ja viehkken subttsasin. - Jåvvå-viellja le dá bále nuoren juonná Vuodnabadá lahkusin. Inga (mån lav dat) le Josefijná ja Jåvvå-vielja guossen. Såj rijddalattjába ja de Jåvvå-viellja, guhti ietján le nav buossje, ballá gå Josefijná moarát ja ålgus viehká. Bislágan råptigav doahppi ja lájbbomgåjvunav gieda vuolláj. Suhká suollujda guhkken nuoren. Militerra jáhkki le tjátjevuolvanntsa ja nuorráj manni. Josefijná mårås Jåvvå-vieljav. Sån ræhttsot helikoptera nanna tjåhkkåj ja hálet suolluj badjel suv åtsåtjit. Helikopter gahttjá ja Josefijná gáddáj vuodjá. Gávnná Jåvvå-vieljav ja sån ruoptus suhká Josefijnájn slehpan. Guokta guollára gudi libá viermijdis láhppám, mieddiba viermmebåjajs ja Josefijná njittjijs, måjåt Inga, guhti sajev vaddá alvos ássjijda ja suohttasijda subttsasijn. Gátte lahka lájbbomgåjvun gåbmån, Jåvvå-viellja nuorráj gahttjá ja Inga viertti goappátjijt gáddáj gádjot. - Dán girjen låhkke aj oahpástuvvi muv berrahij Gávrásski ja Rávgásski gudi årroba váre sinna Vuodnabadán. Juohkka gidá le sunnun gidábasos gånnå årroba. Ulmutja jáhkki le gidádulvve mij várev vuolus gålggå, valla le juojddá ietjá, tjajmmá girjjetjálle. ¶ Girjen li moadda tjuorggama Susanne Lyngmannes. Dålusj stuorgiergge Okshaugan le maŋen ja sæmmi li gahpergiedjega Vuodnabadán. Inga dibddá låhkkijt iesj gåvådallat gåktu Jåvvå-viellja besaj ruopptot Australias gånnå subtsas dáhpáduváj nuppát girjen. Dánna ælla moadda dájdulasj tjielggidusá ja ienep friddja gåvådallam tjanádum histåvrålasj bájkkenamájda Oarjjevuonan. - Jáhkáv máná máhtti dålusj bájkkenamájt buorebut mujttet gå li subttsasijda ja båvajda tjanáduvvam, javllá sån. Divna gålmmå girjijn le sierra jiednagirjje girjjetjálles lågådum. Girjje náv hæjttá: ”Luonndo gullá ja ájgge vuoset gåktu sjaddá gevvat”. Dát máhttá merkahit dat 76 jage vuoras áhkásj Vuodnabadás ij ålgoda máhttá nælját girjje Jåvvå-vielja birra boahtet. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Ladneståhpe Vuollnán ¶ Almma sáme guollárbåndorsijdda. ”Amandus-ståhpe” Buorgon, Amandusá namán, guhti áhkájnis Olga lijga manemusá gudi dåhppe årojga. Såj dåppet jådijga 1960-jagij sinna ja navti de vuobdeduváj udnásj æjgádij fámilljaj gudi aj li Amandusa fuolke.- Álgo rájes lidjin æjgáda usjudallam goadev gajkkot danen gå jáhkkin ij lim vejulasj dav divudit. Ettjin ga tsiekkadussuodjalimes berusta jalik nagá iesj ruhtadit. Manenagi gå divudibme le åvddånam li æjgáda/fámillja berustahttjám divudimes. Ájnna vuohke Buorgguj bessat le vantsajn. Bájkálasj máhtudakguodde ja tjálalasj gálldomateriála duodasti sáme tjanástagáv, ja jut årromsadje le sáme fámiljas ásaduvvam. Goahte le buorre buojkulvis dallusj gådijs, ja sierralágásj gå dat le nav buoragit bisoduvvam, ja aj akta dajs gallegasj sáme gådijs mij máhttá árbbedábálasj sáme guollárbånndurkultuvrraj tjanáduvvat Divtasvuonan. Návti le danna alla suodjalimárvvo, javllá Nergård. Buorggo ja Vuollná le ietján aj sáme årromsadje, ednambarggo ja guolástus ájnnasamos æládusá. Uddni ij aktak Vuollnán åro jagev birra. ¶ jáhkedahtte ællin vuostasj æjgáda sáme. Ajtu diehtep Vuollná ja Divtasvuodna le sáme guovllo ja goade sámijs aneduváj. Duola dagu manádin vuonajs ja sierraláhkáj Oarjjevuonaga dåppe idjadin gå girkkuj galggin Gásluoktaj. Ladneståben idjadin ja suhkadin idedijt ja iehkedijt Gásluovta ja Vuolná gaskan. Vuodnaårro sáme aj dåppe idjadin gå lidjin ietjá måhke davvelin. Ladneståhpe le oassen duobddága kultuvrrabirrasis ja dåppe li sáme aj årrum muhtem ájge. Duodden le Vuollnán sáme kultuvrrabirás gånnå diehtep moadda sáme li årrum. Sámedikke kriterijij milta máhttep javllat ladneståhpe 1850-80-jagijs le sáme kulturmujtto, subtsas Nergård, guhti le ávon gå priváhta æjgáda válldi Árranijn aktijvuodav ja sihti aktan barggat váj dá ájnas tsiekkadusá várajda váldeduvvi. Gå li divvomijn ållim galggá tsiekkadus, sijdda ja kultuvrraduobddák liehket vuosádussadjen bájke dávvervuorkájda. valla goahte galggá aj asstoájggegoahten aneduvvat æjgádijs. ¶ Duodastit, divudit ja bisodit ¶ Sáme tsiekkadusáj duodastahttijn sihti aj guovlolasj tsiekkadussuodjalimmáhtudagáv låggnit ja bájkálasj sebrudagáv ja æjgádijt diehtten dahkat. Divtasvuonan li bájkálasj snihkkára divudam, váj sáme tsiekkadusáj divudibme máhtudahka luluj lassánit. ¶ Ájggegávda ja moattevuohta ¶ Tjáledum tsiekkadusá gulluji iesjguhtik ájggegávdajda, æládushiebadibmáj ja årudagájda. Vuosedi aj moattevuodav háme ja ájge gáktuj, ja li tjanádum sáme guollárbånndurkultuvrraj, boahttsubargguj ja markasáme kultuvrraj. Dálátjij li tsiekkadusá Ibboluovtan Oarjjevuonan, Buorgon ja Haugenin Vuollnán aktan Strumbon tjáledum. Tjoahkkáj li gietjav tjáledum. Ienemus oasse alla suodjalimárvujn. - Ietján gå ståhpe Lapplægerin, mij lij viehka nievres dilen, lip sihkardime jali divvomin juohkka tsiekkadusáv, javllá Nergård. ¶ Tsiekkadusá vuojnnusij bukti sáme anov ja sajev duobddágijn ja navti vuosedi histåvrålasj merkav, mij vas sáme kultu ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Lars Th. Kintel ¶ «Kulturmujto li juohkka lágásj merka almatjij dåjmajs mijá fysihkalasj birrasin, aktan bájke masi histåvrålasj dáhpádusá, åssko jali árbbedáhpe tjanáduvvi.» ¶ vrav ja identitehtav nanni. Nav gåhtjodum ”guoros” bájkátja li uddni giesseårromsadjen ja æjvvalimsadjen fuolkkáj. Tsiekkadusá sjaddi dagu diehtogálldon sáme kultuvra ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Sunnu Simona barggo le dahkat ássjijt ma guosski ja berustalli sámenuorajt. Ájnas oasse prosjevtas le aj ahte nuora ietja máhtti oassálasstet ja ietjasa filmajt næhttasijdon juohket. - Filma máhtti juohkkaláhkáj dagáduvvat ja vájku man birra liehket, ájnnasamos ássje le adnet sámegielav majt buktá, javllá Simon. NuorajTV le gæhttjalimprosjækta ja vihpá ådåjagijda. Sámedigge, Norlánda Filkkasuohkan ja Ådåstahttemháldadus ja girkkodepartementa prosjevtav doarjodi. Gárvedimijn libá goappátja tjadádam filma -ja tv-kursav. Ja ragátmánno 8. biejve dåhkki vuojnnet vuostasj almodusájt. - Dát le ållu ådå åtsådallam munnuj. Valla Maria duogátjin journalistihkas ja Simona máhtudagájn mij teknihkkaj gullu, le munnun buorre vuodo. Ávvudallin álgget, ja jáhkkin jåhtelit oahppin ja åvddånahttin, javllaba måvtugis nuora. oassálasstet. Prosjevta baktu bessin barggat vájmmoássjijn – julevsámegiela boahtteájgge – sæmmi båttå gå barggo le geldulasj ja guoskavasj goappátjijda, javllá Mikkelsen. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel ¶ Dálkke ¶ Turista manádi ¶ vuojga hárru, jus ¶ sámevuodas ¶ Vuorbástuvvi luonndosafarijijn. Juska ij desti sválláv Divtasvuonan gávna, li turista dudálattja gå le jielagis ja viertto. Natursafarier selger. Til tross for at man ikke lenger finner spekkhoggere i Tysfjorden, er mange av turistene strålende fornøyde med kaldt vintervær. ¶ Turista tjoasskemij lijkkuji. Bookingoajvve Yvonne Wessmann vuojnná vejulasjvuodajt Svieriga álmmugin. - Ållessjattuga Oarjjekaldt og klart vær, forteller hun. ¶ vuolggi. Mij giehttop sámij birra dán guovlon, ja åvddålijguovlluj gal vierttip tjalmostit sámevuodav ja birrusij luondov ienni gå sválláv, javlla Wessman. ¶ Ja sij gudi dálvveguovddela guossidi, gieseduvvi boadátjit ruopptot gæssáj. gæssáj, biejvvebájttemijn idjaguovddela ja ietjálágásj luondujn dalloj. Vuojnnep vejulasjvuodajt Svieriga álmmugin. Sijájn le guhkep loahpe gå Vuonarijkan, muhtemijn vihpá giesseloahpe gietjav vahko. Lip oadtjum gullat dáppe Stuorgietten le hávsske liehket, gå le nav sajátjin, javllá Wessman. Guoradalle Trude Raukena ságájdahttema mannoæládusájn le oasse prosjevtas , ja prosjevta oajvvemåhkke le oahppat ienebu gåktu dálkádakrievddama máhtti ¶ Gåvvå/foto: FRODE JENSSEN ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ uoradallama vuosedi birrusin lahkke dajs demænssaskihpudagájn li ¶ máhtti málestit, valla vajálduhttet mállásijt guossodit. Liegga biebbmo boaldeduvvá ja vuodnápláhta e jáddiduvá. Ulmusj demensajn máhttá vajálduhttet álkkes bágojt jali máhtti bágojt adnet ma li boasto vidjurin, vaj gárgadisá sjaddi gássjelisá dádjadit. Máhtti jánndurav jårggåli ja biejvev idjan adnet, ietjas goahteguoran målådit ja gássjelisvuodajt oadtjot sijddasis gávnadit. ¶ Demænssabarggo ássjen suohkanin ¶ Barggodahkamusá 3-jahkásasj demænssaprográmman galggá álgon tjadáduvvat suohkanijn sámegiela háldadimguovlon. Kuoljoka barggo sjaddá álgadit åvddånahttem- ja máhtudakprosjevtav, diededit ja bagádallat suohkanijt ja fylkajt lándan gånnå li dementa ulmutja sáme duogátjijn. Åtsådallamvuosedibme ja værmádaknannim li aj oasse bargos. - Majt máhtti suohkana dahkat buorebut hiebadahtátjit ulmutjijda demensajn sáme duogátjijn? Suohkanijn sámegiela háldadimguovlon le prográmmaájgen sierralágásj stuorra máhttelisvuohta doajmmat ja adnet hásstalusájt, buorre dåjmajt ja ájádusájt dåjmajda dementa ulmutjijda sáme duogátjijn. Prográmmaájgen ájggop åvddånahttet ja gæhttjalit ådå dåjmajt ma ma?enagi diehtobælláj biejaduvvi vaj juohkkahasj gudi sihti galggi dåjmajt gávnnat ma doajmmi, javllá Kuoljok. ¶ Vuorodi moadda dåjma ¶ Vuorodamoase li guoradallam ja diagnostiserik, biejvve- ja giehpedimfálaldagá, barggo lagámusáj, hiebaduvvam årromfálaldahka ja máhtudaklåpptim. - Máhtudahka sáme duogátja sisano birra ja gåktu dat huksovidjurav vájkkut dementa ulmutjijn le uddni soajttemláhkáj varresvuoda ja ¶ Prográmma le oasse Nasjonálalasj sáme åhpadusskihppijsijdas Kárásjågån mij ájggu åvddånahttet ja gæhttjalit åhpadusprográmmav sáme duogátjin. Uddni ælla da guoradallamnævo ma gávnnuji hiebaduvvam ulmutjijda sáme duogátjijn ja ihkap muhtema ulmutjijs sáme duogátjijn ma li guoraduvvam li boasto diagnosav oadtjum. Ájnas doajmma le dan diehti nævojt åttjudit ma máhtti guoradallat ja bagádallat ulmutjijt sáme duogátjijn. Prográmma galggá aj guoradallat ja diededit ”buorre dåjmaj” birra ma gávnnuji jali åvddånahteduvvi suohkanijn lándan birra, subtsas Kuoljok. ¶ Unnagasj le buorre ¶ - Unna skihppijsijddaåssudagá ja aktisasjårroma uvsajn hágánij li buorebuv gå skihppijvieso stuorra åssudagáj ja uksa guhka boadáldahkaj. Nav demænssahukso le buorre hukso gájkajda, javlaj dallusj varresvuoda ja huksoministar Sylvia Brustad gå åvddånbuvtij ráddidusá ådå Demenssaplánav 2015 jagen 2007. Udnásj huksodievnno ij le nuoges hiebadahteduvvam ulmutjijda demensajn. Ájggomus le rievddadit ja hiebadit huksodievno máhtudagáv, organiserigav ja arkitektuvrav. Navti galggá demænssapládna dájda dievnojda ådå ja ienep dåjmalasj huksoprofijlav vaddet. Sierraláhkáj galggá bargaduvvat gålmmå oajvveássjij; uvsav hágánij, ij guhka boadáldahkaj, biejvvedoajmmafálaldahka ja diehto ja máhtudahka. ¶ Buorre biejvve ¶ Le ållå diehtemahtesvuohta demænssavájvijda ja dan diehti ¶ Ráddidusá bieles le ulmme læhkám hiebadahttet vaj juohkkahasj galggá iellemkvalitehtav, jasskavuodav ja mávsulasj árggabiejvijt dåbddåt, vájku sujna le alvos skihpudahka ja doajmmafámodisvuohta. Pládna le namáv oadtjum ”Buorre biejvve”. - Mij le ”Buorre biejvve” demænnta ulmutjij sáme duogátjijn, årrum oarjjejulev- jali nuorttasáme guovlon sjaddá akta oajvvehásstalusáj dan 3-jahkásasj demænssaprográmman ulmutjijda sáme duogátjijn, javllá Anna Kuoljok. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skihppáj ¶ j j ¶ ålmåj hæhkkat ij lim desti nav dåjmalasj gå åvddåla. Inge vilá ságastit buvtij, valla rubmaha gåro bielle gálnaj. Dálla de nahka tjáppagit gåro juolge nanna duolmastit, ja gåro giedav vehi låggnit. Valla dárbaj huoman viehkev bæjválasj dåjmajda. ¶ Låssis ájge ¶ Inge le moatte láhkáj skihpudagáv vásádallam, ja dajna aj diehta gåktu le psyhkalasj varresvuodajn rahtjat. Sihtá iemeláhkáj barggat ja rádnaj siegen liehket degu åvddåla, valla skihpudahka le suv vájvástallam vaj ij le máhttelis læhkám. Ja dakkir dilen li aj ájádusá badjánam ietjas hehkav oanedittjat. Inge lij juo usjudallam gåktu galgaj dav dahkat vaj ietjas lagámusá ettjin galga suv gávnnat varran ja biledum. Dav de máhtij dahkat sijá åvdås. Plána lidjin gárvvása, valla sjielmá nanna moattoj. ¶ Ájnna máhttelisvuohta ¶ - Låssåt lij gå iellem jårgijdij dassta mij munji dåbdduj buorre iellemin. Giehppis mielajn åvddåliguovlluj gæhttjiv, ja muv iellemin ittjij vargga juoga vájllu. Sjaddat vargga ållu dåjmagahtes lij sieldes låssåt. Mujna lidjin alla mihto, ja gå dajt ittjiv jåvså de ájádusá iesjsårmmima birra båktåluvvin, javllá Inge Olsen. Hárjjánam lij usjudalátjit galgaj rijbbat – agev. Máhttsat bargguj ja dåjmajda lahkke jage vuojnnamslága mannela vas. Valla nav álkke gal ij lim. Iellemav oanedit lij ájnna máhttelisvuohta sunji. - Iv mån dájna bierggi. Ij la mujna energija jali máhttelisvuohta ietjam mihtojt jåksåt, ja ij ga iehtjádij vuorddemusájt ållit. ¶ Gijttevasj ¶ Rahtjam le, ja vilá låssis ájádusáj rahtjá. De dal mierredam le bloggigoahtet dáj ássjij birra. Juohket ietjas ájádusájt iehtjádij, ja vuosedit oasev dassta mij le hálvva tabua moaddásijda. Sjaddam le dálkkasa lágásj sunji. – Mån lev åtsådallam gåktu iellem målssu, valla dálla lev hárjjánam dajna viessot. Vierttiv gijttet fámiljav ja doarjjofálaldagáv dan åvdås, javllá 27-jagák gut ij jáhke sån gudik goassak dåjmalasj vil sjaddá. ¶ Åtsådallamijt juohket ¶ Inge le oahppam låssis ájádusáj barggat, ja diehtá viehkke gávnnu. Sihtá juogadit ietjas åtsådallamijt vaj iehtjádijda viehkken máhtti boahtet, ja ulmutja lulun ságastahttját iesjsårmmima birra. Esski gå subtsastallagådij ietjas dile birra, de viehkev oattjoj. – Guhkes ájgev ittjiv majdik aktasik giehto, valla gæhttjaliv gåvvidit ietjamav gievrran. Dát lij værámus majt máhttiv dahkat. Manep ájge lev gal nahkam vierrat dajt , ja de ietjam lunna mierrediv: manen galgav aktu guoddet dájt åtsådallamijt, gå ihkap viehkken iehtjádijda soajtti sjaddat. Nav de aj ietjam lagámusá buorep láhkáj dádjadahtji man låsså dille mujna le læhkám, ij le gal agev vuojga álkke læhkám. ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Tæksta/Gåvå: Sander Andersen, NRK Sami Radio Jårggålibme: Divte Media AS/ Ingrid Kintel ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ læsing, helbredelse, varsler og hjelpere, (Varáv tjadnat- subttsasa lågådahttema, buorránime, oavddusij ja viehkediddjij birra) majt sån åvddånbuktá Árraninjulevsáme guovdátjin, vuostasj bále Nuortta-Sálton. Vuojnunagá de le dárbbo varresvuoda birra ságastallat iehtjádij gå dåssju varresvuoda birra li ájnnasa gå ulmusj dárbulasj diedojt ja máhtukvuodav varresvuoda gatjálvisájda vuogas ja buorre láhkáj oadtju. Doajvvop dá æjvvalime buvtitji aj ienep dádjadusáv varresvuodabarggijda ja álmmugij ietján. Girjje majt Henriksen le tjállám boahtá diedojs moattet ságájdahttemijs ulmutjij Nuortta-Tråmsån ja Alle-Finnmárkon. Muhtema dájs le dallutjis gå sosialantropologija oajvvefáhkaprosjevtajn bargaj. Subttsasa girjen li ¶ dálásj ájges, sierraláhkáj vásádusáj birra ma lågådahttemij gullu. Lågådahttem le nuorttavuonak oahpes buoredimvuohke. Girjen le aj tiebmán gåktu skåvllåmedisijnna dákkár diedojt ávkástallá, duola dagu Universitehta skihppijvieson Tråmsån. Árranin le muhtem girjje oasen. Sávvap buorisboahtemav gájkajda, ja doajvvop jut varresvuodabargge oassálassti Anni Margaret Henriksena åvddånbuktemij. ¶ j j ¶ Maria Mikkelsen le redaktørran virggáj biejadum ”YouTube på lulesamisk” prosjevtan. Sunji viehkken galggi 1-2 guojmmebargge, ja prosjekta galggá Ájluovtas dåjmaduvvat. Maria Mikkelsen ietjas journalisstaåhpadusájn ålli dán gidá. Maria Mikkelsen er ansatt som redaktør for . I tillegg skal 1-2 personer knyttes til prosjektet, som skal drives med base på Drag. Maria Mikkelsen er ferdig utdannet journalist. ¶ sebrudakåvddånibme. Ájnas ulmme prográmmajn le viehkedit rekrutterimij og máhtudakåvddånibmáj, åvddånahttet sámegielav dutkamgiellan ja rijkajgasskasattjat barggat. Dutkamav gaskustit sámeálmmugij, adjáj sámegiellaj, dættoduvvá. – Ráddidusá ulmme l láhtjev dilev nanos boahtteájggáj Vuona sámegielajda. Oarjjel- ja julevsámegiela li unneplåhkogiellan adjáj sáme aktijvuodan, ja li UNESCOs gåhtjodum alvos ájtedum giellan. Gå Divtasvuona ja Snåasen suohkana li sámegiela háldadusguovlon le ájnas dát oassálasstem buktá nannidum dutkamrahtjamusáv oarjjel- ja julevsámegiela hárráj. Prosjekta YouTube på lulesamisk oattjoj 150 000 kråvnå doarjjan jagen 2008. Jus ga vehi mannunij de le prosjekta jådon vas. Divtasvuona-viddnudahka Kintel AS dat álgadij ja galggá prosjevtav tjadádit dajna ájádusájn interaktijva arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet. Maria Mikkelsen Ájluovtas, guhti dán gidá ietjas journalisstaåhpadusájn ålli Volda allaskåvlån, le redaktørran virggáj biejadum. Sunji viehkken galggi 1-2 guojmmebargge. Prosjekta galggá Ájluovtas dåjmaduvvat. Ráddidus doarjju dåjmav 150 000 kråvnåj jagen 2010. ¶ Gálldo: www.stortinget.no ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS ¶ j ¶ j j ¶ Gåvvå/Foto: Sander Andersen, NRK Sami Radio ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Minerála ja geologija moaddásij mielav giddi, ja le aj sierra segmænnta mannoæládusán. Dan diehti le Ofoahtá guovlloráde juollodam 250.000 kr girjjeprosjæktaj. Evenásje, Nárvijka, Bálága ja Divtasvuona suohkana, aktan guovlo vidnudagáj, lij muodugasj lågov vaddám. Da Museum Nuorta museajs ma gulluji dán guovlluj li åvdåsvásstádusáv oadtjum diedojt åttjudit ja girjev tjállet. Museum Nuortta le bálkkim fáhkaulmutjijt Direktoráhta minerálháldadusás girjev tjálátjit (åvdep Bergvesenet). Giesen vuolggin gehtjatjit ájnas sajijt. Divtasvuonan li diedon dåbdos kvartsja feltspatgávnnusa Ájluovtan ja Benasuollun ájnnasa, aktan guohpárgruvvujn Stuorgietten. Valla daj maK´emus biejvij mediaássjij åvddåla lij galla amás ienemusájda Divtasvuonan le gávnos slidjamálmas – geldulasj, ja aj tjierggedis histåvråjn. Museum Nuorta bájkálasj oajvve, Lars Børge Myklevold, subtsas slidjagávnos Divtasvuonan vuostasj bále nammaduvvá major Schnitlera rádjáeksaminasjåvnnågirjen 1740-jagijs. - Gå sån Divtasvuonav guossidij lensmánne Schnitlerij vuosedij slidjatjuokkárav riek ållo slidjarijn majt lij oad ¶ sábme ittjij galla sidá subtsastit gånnå dáv slidjamálmav lij gávnnam. Dalloj oajvvadij Schnitler Sálto sunndáj tjállet loakkátjit sámev gávnnusav vuosedittjat, jali nákko tjadá dárbulasj diedojt åttjudit. Jus dákkir tjierggis vájkkudimnævo aneduvvin ep galla diede, javllá Myklevold, guhti subtsas biskoahppa Gunnerus aj nammadij slidjagávnnusav nágin lågevjage mannela. ¶ - Jus oajválattja dalloj diehtin gånnå slidjagávnos lij, ep riekta diede. Dádjadahtte le sáme tjiehkin gávnnusav. Dassta slijáv viedtjin luodajt liejkkitjit, ja dan ájgen lidjin vargga dåssju sámijn birsso. Jus gávnnusav iktin oajválattja sjaddin dav válldet, ja de ettjin dasti slijáv nåvkå oattjo, javllá dávvervuorkkáoajvve Lars Børge Myklevold. ¶ Vásse biejve lij Myklevold, aktan oahpestiddjijn Svein Berg ja NRK’a Sander Andersen, Funtan Divtasvuonan, birrusij 400 mehtera nuore badjel. Vádtsájin Jågåsijdas, Skåhpejávre vásuk ja bálggá milta ájde badjel Funntaj. Jagen 1901 gávnaduváj slidja dánna. Subtsastuvvá nuorra sámenæjttso dav gávnaj, madi nubbe subtsas ålmåj Jågåsijdas dav ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Gáddáj lávkkiji. Moattes båhtin jåhtelisvantsajn Ájluovtas åvdedittjat Måske boahtteájge ¶ Ájggu kulturmujtojt ruvva tjáledit ¶ navti lij dat máhttet liehket sijá viehkke Måskesebrudahkaj, javlaj Harrieth Aira, masi tjåhkanibme guorrasij. ¶ Bisodit bájkálasj dåjmav ¶ Barggojuohkusa njunnjusj, Ronny Nergård hasodij tjåhkanimev galgalulujin bájkálasj dåjmav bisodit. Divtasvuona suohkan le mierredam prosjevta åvdås vásstádusáv válldet jus oadtju, valla barggojuogos oajvvat gålmmå vihtta ájrrasis bájkálattjat válljiduvvi. - Lip dudálattja tjåhkanimijn. Suohkan le vuosedam mielav ja doajmmelisvuodav. Lip dåjmadam vaj ulmutja li bessam vuojnojt ja árvvalusájt ássje birra buktet ja vilá jáhkkep åvddåprosjækta máhttá tjadáduvvat ja aj oajvveprosjækta rahtev åttjudittjat, javlaj mielos Nergård. ¶ Doajvvo Musken Laks’aj ¶ Barggojuohkusa ulmme le læhkám rudájt åttjudit åvddåprosjæktaj ja nav aj åvddålij sjaddá. Dálla luohtedi Musken Laks AS’aj gudi li 60 000 kråvnå juollodam. Åhtsin 200 000 kråvnå. - Barggojuohkusin lidjin stuorra vuorddemusá Musken Laks galggin nannusit oassálasstet ruhtadimbielen Måskerahtes. Oadtjun konsesjåvnåjt navku jagen 2002 álggoálmmukperspektijvajn vuodon. Duodden dajda guhtta bájkálasj barggosajijda mij dát vattij, vuorddep ienebuv, javlaj Ronny Nergård. Dálla bierri vidnudahka måttijn millijåvnåjn ruhtabáhtsusijn stuoráp sebrudakåvdåsvásstádusáv válldet ja oassálasstet infrastruktuvra dan stuorra aktijvuodan? – Dát le biehttem sáme bájkálasj sebrudagá vuossti. – Musken Laks stuorra luohkkojt vuonas viedtjá, de vierttiji aj juojddáv ruoptus vaddet. – Musken Laks’an le millijåvnnåruhtabáhtsos, de li 200 000 kråvnå binná rudá. – Ep la dudálattja 60 000 kråvnåj. – Rudá vuodnarájge davás manni, dåssju virgálattjaj værrorudá báhtsi. – Da 20 millijåvnå ma loabeduvvin gå konsesjåvnåjt navku oadtjun gáhtun. Dát le biehttem Måskesebrudagá vuosstij. Návti muhtema javllin. ¶ Rahte ja sebrudakguoradallam ¶ Barggojuohkusa tjálle, Lars Th. Kintel tjielggij rahteprosjækta manná sebrudakanalysaoase buohta gånnå le ¶ Lip miellusa ja dasi jahkep ¶ stuoráp gållomerustallam gå rahtedahkama åvddåprosjevtan. Sebrudakguoradallam galggá sisadnet æláduslåpptimav, guoradallamav ja skåvlå anov åvddålijguovlluj. - Divtasvuona suohkan dåjmat dáv prosjevtav lahka aktisasjbargujn Árranijn, ja tjoahkkáj le gållomerustallam 1 millijåvnå kråvnå. Dá guokta prosjevta li juogedum mij guosská ruhtadibmáj, valla le aktisasj ulmme: Måske boahtteájgge, subtsastij Kintel. Goappátjijn juohkusijn le gesisik stivrrimjuogos. - Ájggop suohkanav prosjevta dåjmadiddjen ja sihtap vilá buoragit Sámedikkijn guládallat, tjoahkkájgiesij Ronny Nergård. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel ¶ vuodoskåvlån 70-lågo vuostasj jagijt, Gásluovta skåvlån, gånnå giehtoj sámij viessoma birra duodden biebbmokursaj skåvlå gievkanin. Sån le aj barggam joarkkaskåvlån ja allaskåvlån. Sån oassálasstij vuostasj duodjekursan Nuortta-Vuona åhpadiddjijda. 1980lågon formaliserij ietjas máhtudagáv gå lågoj duojev Alta allaskåvlån vuostasj jagev, ja nuppát jagev Guovddagæjnon. Lev aj gullam sån bagádaláj ietjas åhpadiddjijt gåktu goarrot ja duodjuhit. Sån le jagij tjadá åhpadam, åvddåla ja mannela, Bådåddjo allaskåvlån, vuodoskåvlån ja ållessjattuk-åhpadimkursajn, iehketkursajn. Ja vilá ulmutja suv guossidi ja sihti viehkev. Muhttijn “tjiehkusin” bagádallá iehtjádijt ietjas goarromlanján. Lev gullam 1970-lågon ásadin duodjekursav biednagoaden Ájluovtan. Sån lij akta idealistajs gudi vuododin duodjeorganisásjåvnåv Julevsámij Duodje. Dat lij jagen 1981. Sån le aj tjåhkkåham rijkkaorganisásjåvnån Sáme Duoje stivran, ja ájrrasin Sáme Åhpadusráden. Sån le diehttelis uddni sebrulasj Duodje Nordlándan. Sån le sjuggelis duodjár ja le åvddånbuktám duov dáv tjáppa biktasav: -gástadibmáj, -skalluj, -hejajda, -hávddádibmáj, ja ietjá dakkir dáhpádusájda. Vilá vuojnnep suv skirtov anon. Dat le ådåájggásasj variánnta dålusj julevsáme káránskirtos. skirtojt ja snjisskum avijt ja listojt. Låhtåm le vuoddagijt, bárggeldam ábnnasijt biesses ja dájves. Gårrum le doahkogáptijt, tjállám julevsáme doahkogirjev aktan skándaj ja vadjasij majt iehtja le sárggum. Sån le tjiehpes bivtasgoarro ja diedon moattebelak duodjár. Ij le sån ga ballam gæhttjalimes ábnnasij barggat majna ienemusát kárána barggin; duola degu nijbe, guvse ja ietjá duoje tjoarves ja dávtes. Jus sån illim, de iv jáhke lijma vuojnnet nav ållo gáptegisájt uddni. Sån le duojev vuojnnusin dahkam Divtasvuona rájáj ålggolin. Sån la kurssim Svieriga bielen, mannam duok diek ietjá duodjárij siegen vuosádalátjit duojev ja snjisskomteknihkav duola degu Hamburgan Tysklándan, ja iesj diehtá gånnå le sån mannam?! Guovte jage dás åvddåla oattjoj Divtasvuona suohkana guddnebálkáv ietjas bargujn duojijn. Nav gåktu gullabihtit; sån le iehtja “duodjeinstitusjåvnnå” . Ja sæmmi láhkáj máhttá javllat giela birra. Moattes, sierraláhkáj giellakonsulenta ja ietjá giellabargge, gå dárbahi rádev giellaj duon dán báhkuj ja grammatihka hámij birra, de le sån viesso báhkogirjje gæssta moattes ávos bessi gatjádallat. Munji le dát stuorra guddne gå besav Duodje Nordlánda åvdås ja Julevsáme Duoje åvdås, aktan sijá åvdep ájrrasijs ja ietján julevsáme duodjárijs duoppet dáppet. Mij sihtap uddni guddnedit Vuodnabat-Gádjáv. Gáddjá, dån le viehkedam ja sujttim iehtjádijt ja illa åvvå asstam goarrot káffavuossatjav allasit?! Ja dála dunji juojddá majt iv jáhke le åvddåla vuojnnám - dát le jáffovuossa aktan jáfoj javllarusstimij. Mij sávvap dunji gájkka buorev, ja sávvap vieso buoragit gåjt de tjuohtejagágin, vaj máhtá mijáv bagádit ja gærggat ietjat prosjevtaj, duola degu dav ájnas prosjevtav duodjeterminologijajn mij aj le nav dárbulasj sámegiellaj. ¶ Bálkáv vattij, fármastuváj. Svenn-Egil Knutsen Duolljá, Duodje Nordlánda jådediddje vattij duodjebálkáv Kaja Andersenij. Duodje Nordlánda vattos lij káffavuossa káfaj, jáffovuossa jáfoj, giedjek ja 2000 kråvnå. Gav pris, fikk klem. Svenn-Egil Knutsen Duolljá, leder i Duodje Nordlánnda overrekte duodjepris til Kaja Andersen. Gaven fra Duodje Nordlánnda inneholdt en kaffepose med kaffe, en melsekk med mel i garvet skinn, en blomst og en pengegave på kr kr 2000 ¶ Hávsskudallam låptån. Biebbmo- ja lávllomiehkedij lidjin moattes tjåhkanam. ¶ j j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ j ¶ suv misjåvnnådåjmav – barggo mij moatte láhkáj iehtjádijs árvustaláduváj juo Kildala ájggásattjajs. Thomas von Westen lij riek mihá Kildala bargos, madi suv tjuovvovasj, Hans Skanke miejnnij Kildal ittjij bargov tjadáda. Mannemus ássje máhttá liehket dan diehti gå Skanke ja Kildal lijga sæmmi njunnjusjvirggáj åhtsåm. Skanke miejnni aj gå Kildal lij válldum sáme nissunijn, de ittjij máhte tjadádit bargov gåk galgaj. ¶ Kildal álgon Sálton bargaj, valla Fuolldá, Hábmer, Divtasvuodna ja Ofuohtta lij aj suv guovlon. Mannela sån aj Viestirállaj rájaduváj ja dan mannela sjattaj sån von Westena fábmodus Nordlándan sierra dahkamusájn bærrájgæhttjat misjonerajt ja skåvllååhpadiddjijt. Dán bargo diehti vierttij ålov manádit ja dan diehti tjuohkkij ållo diedojt sáme åsskodábij birra, mij dagáj suv ájnas diehtovadden von Westenij ja misjåvnnåj ietján. Juska Jens Kildalan lij stuorra ¶ skåvllådåjmadahkaj, ja gå dát skåvllå- ja tjåhkalvisdåhpe tsieggiduváj de sáme máná oadtjun buorep skåvllåfálaldagáv gå látte. Ja oajvveåvdåsvásstediddje åhpadimes sámijs Divtasvuonan ja Hábmerin sjattaj jur Jens Kildal. Bukta sjattaj dá sáme nuora gehtjaduvvin sæmmi smidása låhkåt ja katekissmamáhtudagán gå látte. Misjåvnnåbarggo sámegielaj tjadáduváj gitta 1774. ¶ Jens Kildal jámij nágin jage dan åvddåla. Sån jámij jagen 1767, badjelasj 80 jage vuoras. Madi ietjá teologa adnin mielosvuodav misjonerran álggon ådå ja ”buorep” præsstagåhttjomijda, bargaj Jens Kildal sámemisjåvnån ålles viessomájgev. Sån aj moaddi dikken sámij ássjijt åvdedij, sierraláhkáj mij guoskaj oasestiddjij buollemvijnnavuobddemav 1700-jagijn. - Jens Kildal lij galla idealissta, ja jus ij lim riek sluogas, de lij gåjt smidás misjåvnnåstratega. Ij lim avtagærddásasj vájván nav gåk Hans Skanke ájgenis tjuottjodij, tjoahkkájgiesij Roald Kristiansen dajda 7-8 gulldaliddjijda gudi lidjin Árranij tjåhkanam mánnodak iehkeda. Lidjin máhttet liehket ienep gulldaliddje. Doajvodahtte sjaddá gå Árran mannela gåhttju tiebmáiehkedij gånnå ájggu tjalmostahttet ietjá åskulasj oajvev Divtasvuonan, namálattjat dat giehtos sognepræssta Olaf Holm ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Idar Kintel / Divte Media AS ¶ Gå Thomas von Westen lij Gásluovtan jagen 1722 sjiehtadij sån sámij Tjåron ja Rábekjuvson galggin skåvllå- ja tjåhkalvisdåhpe tsieggit. Hábmerin lij præssta Schjelderup tjoahkkim sámijt gitta Stájgos tjåhkanittjat Karlsøyaj Sagfjordan gå Thomas von Westen (ja Jens Kildal) bådijga Divtasvuonas. Sáme dánna lidjin nannusit tjanádum sijá ájttegij jáhkkuj ja tjuovvun dålusj dábijt. Misjonera vierttijin dan diehti guhkev Karlsøyan liehket, ja guokta biejve åhpadij ja bagádi Thomas von Westen sijáv. Sån sæmmi bále oattjoj diehtet gávnnujin moadda værrodimsaje lahkusin ja nággij sámijt vuosedittj at dajt sajijt. Misjoneraj bále vierttijin sáme biejsstet ja boalldet værrodimsajijt. Sæmmi bále mierreduváj skåvllå- ja tjåhkalvisdåhpe aj Karlsøyaj galgaj ¶ Dát rámát jages 1633 le ihkap Jens Kildal iesj adnalam. Jáhkedahtte dát gulluj Kildala vielljaj, guhti ájgenis Gásluovtan åroj. Uddni le árvvogávnne Førden. Denne bibelen fra 1633 kan Jens Kildal selv ha holdt i. Den tilhørte sannsynligvis bror til ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Sjabes ja jiermmá ¶ Áhkkos Soahkeluovtan ¶ duogen moadda dáhpádusáj man birra dálásj nuora histåvrrågirjijn máhtti låhkåt. Ja Ellen Nikoline le rubmahin dav dåbddåm. Ietjas boadnjev Jon Knutsen láhppij snjuktjamánon 1958. Dalloj báhtsi aktu guhtta mánáj. - Rijbadij gal buoragijt, subtsas William, guhti árra ideda jagen 1983 iednes ja fámiljav buollem sijdas Soahkeluovtan gájoj. - Gájkka buollemijn gádoj. Gávne dålutjis sjalla buollin, mujtádallá håjet. Uddni årru fámillja vargga sæmmi ¶ goahtedajvan tjáppa, ådå goaden mij ¶ buollema mannel tsieggiduváj. ¶ Lågenanjagák dárojduhttemájgen ¶ Lågenanjagágin vásedij Ellen Nikoline garramus dárojduhttemav 1930-jagijn. Jages 1915 ij lim loahpe sámemánájda ietjas iednegielav skåvlån sáhkadit. Valla Ellen sihke dárus ja sámás, ienemusát sámás fámiljajn. Sjabes 98-jahkásasj le loabdes nissun. Dav le agev læhkám, subtsasti bárnes. Ij sån vuojga berustimev sidá, ij ga gå tjálle gåvvimapparáhtav åhtså. Ij ga skihppijsijddaj sidá. Suv áhkkov Magda suv viehket sujttimijn ja praktihkalasj ássjij. - Såj gal dahkaba gåk sunnu mielas le buoremus, subtsas bárnnes William. - Duolli ájádalájma jus lij sunji buoremus skihppijsijddaj boahtet, valla de nammadij dajt nuppijt rádnájs gudi fámilljajnis sijdan årrun. Dat rájes ij la dan ássje birra sáhka sjaddam. Loabdde le aj vuorasvuodajnis. - Áhkkuj mannap gå ássje dålutjis galggi tjuovgaduvvat. Sjabes gåk le de álu Ájluoktaj manát. - Rámbuvdav guorriv gå le filkka, subtsas sån. Dá biejve le aj rádnájt guossidime. ¶ Loabdes ¶ Ellen Nikoline muohto le tjáppagit birástuvvam moadda ja tjielgas joajmos ja guokta russjkis tjalmijn le nav ållo sisadno. Sån lij vidájagák gå ruossjalasj revolusjåvnnå álgij jagen 1917, ja le vásedam goappátjijt væráltdoarojt ja aj garrasamos dárojduhttempolitihkav 1930-jagijn. Tjáppa sjabes áhkásj ij sælldát javla, valla vuoset gievrrudagáv ja buorrevuodav. Sån le árvugis ja álu måjudallá, valla åvddånboahtá gå ilá ållo sáhka sjaddá ja gå gåvviduvvá bárnestis sihtá suv subtsastittjat de vásstet: - Iv nav buoragit desti mujte. Ellen Nikoline le áhkásj guhti åskulattjat le fámilja åvdås læhkám, valla ij ájgo åvdedit stuoráp jali unnep dáhpádusájt ietjas guhka iellemis. Giedajt asken vuojnadasstá, ja guhka biedjis vuoppta gahtsahi loadtjat hestasiejbben hárddon. Gáktsa oarbbenijs le sån ájnna guhti le báhtsám. Åvddål vállduj Knutsen lij nammas Paulsen. - Le gus duv mielas tjoaskes dálvve dá jage læhkám, gatjádastáv. De njálgugijt tjajmat ja javllá: - Iv dåbdå jus le tjoaskes jali bivval ålggon, goaden le ham nav buorre ja bivval, måjudasstá. ¶ Dá jage rijkajgasskasasj nissunbiejvve ávvudallá 100 jage. Biejvve aneduvvá rahtjambiejvven gånnå dássádus ja nissunij riektá tjalmostahteduvvi. Ellen Nikolinej le iellem gal læhkám sávres, nav gåk le læhkám moadda iehtjádijda álggoálmmuknissunijs væráldav birra. Ietjas iedne vájmujn ja huvsojn le sån aktan guojmmeoappájnis ietjas buolvan læhkám vuodo udnásj tjoavdádallam sáme nissunijda. Loabdes, valla ij gal árvodis. ¶ Guhkes iellem. Janette adnal áhko Ellen Nikoline birra. Et langt liv. Janette holder godt rundt ho mor Ellen Nikoline. ¶ Ellen Nikoline Knutsen (98) riegádij DavveVássján Sisnep Divtasvuonan Snjilltjamánon 1912. Jaget mannela oadtjun nissuna vuonan jienastimriektáv sæmmi mieren gå ålmmå. Valla Ellen Nikoline iellem ij le agev læhkám álkke. ¶ j j j ¶ j j ¶ j ¶ Stuorra gijtto Sidsel Lundaj gå máhttelisvuodav åttjudij iejvvitjit Ellen Nikoline Knutsenav ja fámilljaj guhti Bájkkeavijssaj uvsajt rabáj. En stor takk til Sidsel Lund som gjorde møte med Ellen Nikoline Knutsen mulig, og til familien som lot Lokalavisa få komme inn. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ GIERDU le vuosádusturnéa masi fáladuvvá gaskostibme Kultuvralasj skåvllåvuossas (Den Kulturelle Skolesekken). Seminára ja diehtotjállaga fáladuvvi aj. ¶ GIERDU le hiebadum mannat Nuortta ¶ Vuonav 2009-2011 jagijt. Vuosádusá buvtadiddje li SKINN. Prosjækta le ruhtaduvvam dájs: FRITT ORD, Kulturkontakt Nord, Norsk Kulturråd, DKS Nordland, DKS Finnmark, Samisk Kulturfond og ABM-utvikling. ¶ Tæksta/gåvvå: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/ Ingrid Kintel ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Knut Hamsun le guoddaluvvam iebdes miellaguottoj diehti sámij vuosstij. Valla sån lijkkuj Muitalus sámiid birra ja lij asjmen vuona ja svieriga oajválattjaj giehtadallamis sámijs nav gåk mujttaluváj Johan Turia girjen. Dánna le Line Merete Skarvik Hamsunguovdátjin. Knut Hamsun har vært beskyldt for rastiske holdninger til samene. Men han likte Muitalus sámiid birra og var provosert av de norske og svenske myndighetenes ¶ Johan Turi (1856-1934) tjálij gålmmå girje ietjas viessomájgen. Muitalus sámiid birra jages 1910 le vuostasj girjje sámes tjáleduvvam ja almoduvvam sámegiellaj. ¶ birra le ællosámij iellema birra álgon 1900-jagijs, ájgen gå dárojduhttem li garras. Lij rahtjalibme duobddágij birra, gånnå gruvvodåjmadibme ja ednambarggo rijdduj bådij dålusj sáme iellemvuogijn. Girjen li aj ållo sáme mytologijaj birra. Johan Turi iesj tjuorgaj iesj girjev, stuorra, hálvva álkkes tjuorggamij ma oassálasstin dan geldulasj girjjen majt sjattaj. ¶ Line Merete Skarvik le giesen barggam oahpestiddjen Hamsunguovdátjin. Danna gávnnap vuosedimev Johan Turija ja Muitalus sámiid birra vuosádusá vuostasj etásjan. Ja le buorre sivva dasi. Jahke mannela gå girjje almoduváj tjálij Knut Hamsun riek rámmpo árvustallamav VGan. Sån lij girjev låhkåm dánskagiellaj ja alvaduváj dassta. ¶ - Girjje oattjoj vuogas árvustallamijt aj ietjá árvustallijs, duola dagu Svierign ja Suoman, javllá Line Merete Skarvik, guhti diedet Muitalus sámiid birra jagij tjadá le almoduvvam 11 gielajda, aj japanagiellaj, valla imáj vilá ij dárogiellaj. - Valla nav gåk mån lev dádjadam de le ájádus almodit dárogiellaj dálla ávvojagen, valla iv diede man guhkás li jåvsådam dáj plánajn, javllá sån. ¶ Johan Turi (1856-1934) tjálij gålmmå girje ietjas viessomájge. Sån lij álgos Guovddagæjnos, valla viesoj Jukkasjärviduobddágijn Svierigin, Torneträska ja Gieruna ådå gruvvosebrudagá lahka. Suv lahkabirrasin lej ienep dåbdos tjiehpes stálppebivdden ienni gå girjjetjállen. Sån dåbdåj ællosujttoiellemav lahkusit, valla iesj buoremusát lijkkuj vuovnnot bivddemin ja guollimin. Vaj Johan Turi oattjoj almodit girjijt galggá dánska álmmukiellemdutke Emilie Demant oadtjot ålov gudnes. Såj æjvvalijga togan akti jagen 1904, ja oattjojga buorre aktijvuodav, vájku lidjin giellagássjelisvuoda. - Jáhkkep Demant måvtåstuhtij suv girjijt tjállegoadátjit. Vuostasj æjvvalime mannela jagen 1904, sjiehtadijga Emilie Demant galgaj ruoptus vat mannela boahtet ja galgajga aktijvuodan girjjeplánajt jåhtuj biedjat, subtsas Line Merete Skarvik. Prosessan girjev tjállemin åhpaj dat nuorra dánska nissun dav vierdev sámegielav vaj máhtij jårggålit Turija sáme tevstav dánskagiellaj. Vuostasj almodus Muitalus sámiid birra jagen 1910 lij dan diehti nuorttasámegiellaj ja dánskagiellaj. ¶ 100-jageávvudallam almodusás girjev le aj ávvuduvvam sierra vuosádusájn Råmså Universitehtan. ¶ j j j ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Sámegiella le trendy ¶ ja muhtema Nuortta Sáltos. Niellja Losaoahppijs Ájluovtan li guovte sámegiellatijma juohkka vahko, akta dajs le Christin Solberg (16). - Manen le dån sámegielav válljim? - Hállo lij oahppat juojddáv. Mujna le áhkko gut sámás, ja sámegielak rádna, munji de sjaddá suohtas máhttet unnán. Guláv gå rádna ja iehtjáda sámásti, ja åvddåla tjuovvuv nehtasijdov Infonuorra mij dálla le gáhtum. Madi ienebu åhpav, dadi ienebu dádjadav majt áhkko telefåvnån giehttu sámegiellaj, måjut Christin. ¶ NuorajTV ¶ Maria Mikkelsen álgadij mánnodagá giehttomijn gåktu NuorajTV.no barggá vájmmelis nuoraj ja anátjit sámegielav ietjasa næhttasijdon. Moattes oahppijs rámmpu bargov. - Suddo gå dåssju le gæhttjalibme-prosjækta javlaj rádjáj, javllá Christin. Oahppijæjvvalimen galggi oahppe gæhttjalit filmav stiellit. Ja jus ietja sihti, de almoduvvá filmma nuorajtv.no. ¶ Dåbddu buorren ¶ Olga Gælokij (16) lij álkke sámegielav válljit. Tjanádum le Tierrekluoktaj, ja sámegiella le viesso ietjas lahka fuolken. Ja sån le mihá sábmen liehket. Åvddål åhpadibme Árranin álgij, lij sån árrat danna. Lijkku guovdátjin vájaldit; gæhttjat filmajt, gielav gullat subttsasij baktu, ja gåvåjt guovllat ietjas fuolkes. - Dåbddu nav buorren. Dát le oasse mujsta. Dála li muhtema muv fuolkes gåvvidum, javllá ja gæhttja Anndetjæhtjásis guhti duojijt vuosádallá avta gåvån. - Iv dádjada manen gielav nav gádodit sihtin, javllá Olga håjet. Sujni le sámevuohta luondulasj ja ájnas oasse ielle ¶ mis. - Gehtja, dåt nejtsusj ruoppsis biktasij le mån, subtsas sån ja vuosádallá gåvåv bienas Tjierrekluovtan muhtem jagij rájes. - Gå ulmutja gulli mån lev sábme, de gatjádi tuvsán gatjálvisájt. Li gus dujna buohttsu? Åro gus gámán? Dá li dålusj gatjálvisá. Mån farra javlav mij lip asfaltsáme, tjajmmá Olga ja subtsas sån lijkku gåvvit ja sujne le blogga sihke dáro- ja sámegiellaj. ¶ Usjudallamvuohke le rievddam ¶ Oahppijæjvvalime tiebmá le njálmálasj giella ja girjálasjvuohta. - Dánna li oahppe moatte gielalasj dásijs, subtsas Anne Silja Turi Árranin. Iesj le sujna sámegiella iednegiellan ja lij akta dajs gen åvdås sámegiella åhpadusgiellan sjattaj 1990-lågon. - Dalloj moattes ettjin dádjada manen sámegielav skåvlån galgajma oahppat. «Gåktu dal máná sámegielajn galggi bierggit?» javllin. Rievddam le dát. Uddni le sjaddam luondulasj sámegielav oahppat. Usjudallamvuohke le rievddam, tjielggi Anne Silja. ¶ Ráddnavehka subtsasti sij ienemusát dárusti gaskanisá ja muhttijn sámegiella gullu. - Álgos ittjij áhkko vuojga lijkku mån galggiv sámegielav oahppat, valla dálla vuojnnu degu ienep dasta berus. Sån gatját gåktu manná, majt dahkap, ja majt lev oahppam. Jus le máhttelis, de joarkáv sámegielajn boahte jahkaj aj. Sidáv ájn vil ienep oahppat, hæjttá Christin. ¶ Nora Marie Iversen ja Olga Gælok libá dåbddåm nubbe nuppev mánávuoda rájes. - Áddjá Ájlátten årru, mån lev danna årrum, ja giesijt lev dánna. Dánna le muv fuolkke. Lin gal mihá sámevuodas, javllaba ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media / Ingrid Kintel ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Girjjevuorkkár Paivi Alanen Hábmera girjjevuorkán fállá sáme girjijt, filmajt ja musihkav sierra åssudagán girjjevuorkán Oppájden. Bibliotekar Paivi Alanen på Hamarøy bibliotek kan tilby både samiske bøker, filmer og musikk i egen avdeling på biblioteket på Oppeid. ¶ Hábmera girjjevuorkká le girjjevuorkká mij galggá bájkálasj álmmugij ja Knut Hamsun joarkkaskåvlå skåvllåoahppijda girjijt, musihkav ja filmajt luojkkat. Sierraláhkáj dajda oahppijda gudi sámegielav oahppi skåvlån le ájnas girjjevuorkká máhttá sáme tihttalijt luojkkat. – Ælla gal nav moattes gudi sámegielav oahppi dá skåvllåjage, valla da gudi oahppi, li vissjalis addne girjjevuorkás ja sáme åssudagás, javllá Alanen. Girjjevuorkkárin li gártjedum ressursa, ja viertti vuorodit. - Oasstep filmajt ja musihkav duodden fáhka- ja tjáppagirjálasjvuohtaj. Vuorodip almodusájt julevsámegiellaj ja bájkálasj buvtadimev, valla miján li moadda tihttala nuorttasámegiellaj. Duodden li diedon girje dárogiellaj ma guosski sáme kultuvrav ja histåvråv, subtsas Alanen. ¶ Luojkkam ja adno girjjevuorká sáme åssudagás målssu vehi. - Jus skåvlå tjadádi sierra prosjevtajt sámij birra de lassán. Sierraláhkáj gå sáme álmmukbiejvve tjadáduvvá vuojnnep sáme girjálasjvuoda berustibme lassán, musihkkaj ja filmmaj, hæjttá Paivi Alanen. ¶ j ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ bájkálasj Holm-diehtte. Manemus jagijt le gávnadum riek mielagiddis diedov dan tjálle presta ja suv áhkátja birra Louise. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / Idar Kintel ¶ Aktan åsskodiehttijn Roald Kristiansen Råmså universitehtas ja girjálasjvuodaåvddånbukte Ronald Altinusajn Hamsunguovdátjis lij Sørensen akta lågådallijs Árrana tiebmáiehkedin. Bájkkehistorihkkár Sørensen le gávnnam ållo rasisstalasj rugev Holma girjálasjvuodan. Ajtu viggá ándagisluojttet Olaf Holma miellaguottojt: - Luojttit ándagis, ij diede majt tjállá! Anáv Holm ij lim rasissta, dat nammadus ittjij gávnnu ájgenis, ep máhte suv duobbmit dálásjájgen. Ittjij dádjada alvosvuodav massta tjálij. Suv duogátja diehti tjálij gåk dagáj, le iesj ájgenisá mánná ja daj miellaguottoj ma dalloj lidjin. Dan sajen bierrip gæhttjalit dádjadit máhtudagáv mij lij daj rugij duogásj majt nav álu buvtij ja navti vuoledit vuosstemielajt, javllá Nils Kristian Sørensen ja duoddi: - Sáddnám de vierttip aj miededit rasistalasj ruge gávnnuji aj mijá tjuovggidum ja gierddis ájgen, álu nievret tjiegadum ietjá mielaguottojn. Ep la ietja nav guhkás ållåm. Navti le aj álkkep ándagisluojttet Olaf Holmav suv miellaguottojt, miejnni Sørensen. ¶ Tiebmáiehkedin Árranin moattes ságastin tjuovvo ságastallamin daj gålmmå lågådallij sárnnusij mannela. Kaja Andersen lij akta dajs: - Dåssju mån ietjam sinna máhtáv diehtet jus lev illastuvvam jali ij. Ij ietjes dav munji máhte subtsastit. Ja mån dåbdåv riek illastum ja báktjiduvvam dajs miellaguottojs majt duola dagu Holm ja Hamsun åvdedijga. Mijá værddogisvuohta mijás váldeduváj, giella mijás váldeduváj, miejnni Andersen – ja subtsastij ietjas bajássjaddamis, ájgen gå ettjin galga sámástit ja sáme kultuvrra ja identitehtta vuosstáj bargaduváj ja binnep árvov oattjoj. - Dan diehti ájgguv ”suoddjit” ietjam mánájt vaj ettjin galga åtsådallat sæmmi gå mån, moatte láhkáj ierit válljijiv sámevuodav ietjam mánájs, subtsastij Kaja Andersen. ¶ Gåvvå: ØYVIND A. OLSEN ¶ pep Holmav ándagisluojttet suv garra moalgedimijs gå Hamsunav ándagisluojttet. Holm oarjját bådij ja ittjij buorebuv dádjada, madi Hamsun nuorttan bajássjattaj ja beras luluj diehtet. Valla Anne Kalstad Mikkelsen tjielggasit vásstet: - Bierrip spádáv spádán gåhttjot, ja ij bælostit Hamsunav jalik Holmav. Såj goappátja moalgedijda garra rasisstalasj miellaguottojt sámij vuosstij. Dav vierttiji udnásj dutke dádjadit. Sij vuojnnet ienemusát berusti dieddjidit ja bælostit, ienni gå almma láhkáj ållit bihko rasismajn majt åvdedijga. Nazista lidjin ihkap aj ”ájgenisá máná”. Valla ælla gal miján læhkám gássjelisvuoda tjielggasit hilggot dajt miellaguottojt majt åvdedin... ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ BERTIL ERIKSEN gæjggá dasi mij jáhkedahtte le báktesárggom sáme bieggajubmelis Knedalen Stájgon. BERTIL ERIKSEN peker på det som trolig er en ristning av en samisk vindgud i Knedal i Steigen. ¶ Tæksta: Gunnar Grytøyr Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ¶ BÅLNE. Bertil Eriksen tjåhkkåj bålnij nanna tsiekkadusá bátsujdisán mav jáhkká soajttá liehket sáme årudahka. Bájkkásasj årro galla jáhkki lavnnjeskiedjá le dánna tjuodtjum. TUFTER. Bertil Eriksen sitter på tuftene etter en bygning som han tror godt kan være av samisk opprinnelse. Lokalbefolkningen mener imidlertid at en torvsjå har stått her. ¶ sárgoduvvam sadjáj mij ij le dábálasj dákkir sárggomijda. Sadje Knedalen le tjiegadum ja ij le mierkkidum dagu ietjá báktesárggoma ma li gávnadum, duola dagu Áltán. Gåvåstahka, mij le sáhtsoulmusj giedaj ja juolgij, le aj sierralágásj ietjá báktesárggomijs ma álu gåvvidi bivdov ja guollimav ja li bårråmusfálo lágásj dålutjis. Vuohke dát gåvåstahka le dagáduvvam le aj riek ietjálágásj ietjá dåbdos báktesárggomdájdajs, ja navti le riek mielagiddis gávnadis, javllá Arne Håkon Thomassen guhti le seniorrádediddje ja arkeologa Sámedikken. ¶ Hásstalus ¶ Thomassena milta stuorámus hásstalus le gávnnat jus dåhkki máhtudagáv goabddása birra 16-1700 jagijs adnet tjielggitjit báktesárggomijt 3-4000 jage Kristusa riegádime åvddåla. Ietjá gatjálvis mij ij le vásstedum le man diehti gåvåstahka le jur dasi sárgoduvvam, rievtes giedajn ja gåro juolgijn nuorttaoarjás guovlluj. Báktesárggomdájdda ¶ dábálattjat sárgoduvvin luondon rijbadittjat, lasedit máhttelisvuodajt bivddemin ja guollimin, jali juokkirik værrodibmen. Gå nágin le bieggaålmmåv báktáj sárggum de le vierttim læhkám gåvåstahtedum sisadno, ja ihkap ietjá gávnadisá guovlon máhtti dákkir gatjálvisájt vásstedit. Jur lahkusin li aj bålne tsiekkadusás majt bájkkásasj årro ¶ Eriksen jáhkká máhttá liehket gábmá. Giese arkeologalasj guoradallama doajvodahtte bukti gatjálvisájda vásstádusáv. ¶ Bieggaålmåj (biekka ja stoarmo jubmel) værroduváj dan diehti gå ulmutjijda buorep viessomdilev máhtij vaddet. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ - Muhttijn lij riek vájvve ¶ Ålgusj- jali sisbielen ¶ Ålgusj- jali sisbielen ¶ - jali bárko ja muora gaskan - jali bárko ja muora gaskan ¶ Boaddnjijn guhti lij vahkkomaneldiddje moadda jage, de lij suv åvdåsvásstádus gåtsedam guládallamav mánájgárdijn ja skåvlåjn. Muhttijn lij sån ájnna æjgádijs guhti ittjij sámegielav máhte. - Álu lij ållu vájvve. Lidjiv tjåhkanimijn gånnå juohkkahasj sámástij, juska diehtin ittjiv dádjada. Navti máhttiv hálvva iessen sjaddat, gå sáhkadahttjájiv ássjij man birra juo lidjin sáhkadam. Manenagi rávkkiv dålkåv tjåhkanimijn ja rávkkiv aj gájkka tjállaga skåvlås galggin goappátjij giellaj tjáleduvvat, ja oadtjuv dav tjadádum, subtsas Suongir, guhti mannela válljiduváj æjgátoajvven Sámeskåvlån guokta jage. Sån le riek bællásasj galggá sámástuvvat æjgáttjåhkanimijn sáme mánájgárdijn ja skåvlåjn. - Ij guossak galga liehket guoktáladdam makkir giella galggá vuoroduvvat skåvlån. Valla viertti liehket dålkkå tjåhkanimijn ja diedo skåvlås viertti boahtet goappátjij giellaj. Ja vuojnnet buoragit manná gå li dåssju akta jali guokta dárogielaga tjåhkanimijn. Jus ienebuv båhti, de muv åtsådallamijs dárustattjáji. Moaddi dárogiella tjåhkanimgiellan le sjaddam, subtsas sån. ¶ Ietjas sáme identitehtta ¶ - Gå mån bajássjaddiv, ædnámijn lidjin sijdan Karlsøyan. Dájt sån vaselijnajn vuojdaj juohkka javla. Mij máná jáhkijma da lidjin tyskaskuova, gå ællim dábálasj skuovaj muoduga. Valla da lidjin gábmaga ma lidjin æddnáj goarodum gå sån lij mánná. Gå gatjádiv áddjás dáj birra, de ittjij sidá vásstedit, subtsas Kirsti. Áhkkos jámij gå Kirsti iesj lij 23 jage vuoras. Ja ittjij guossak gætjájdalá sån lij sáme berrahijs.. ¶ Gå rahtjamus sáme oahppoplána birra lij værámusán, de Kirsti Suongir guládaláj Johan Albert Kalstadajn. Sån máhtij subtsastit suv sáme máttoj ja identitehta birra, ja riektá birra sáme jienastuslåhkuj tjáleduvvat. – Dat dåbddo lij riek buorre. Dán mannela dádjadattjájiv ienebuv ja ienebuv. Munji li ædnám gábmaga gætjájdallam majt midjij vattij, vaj galgajma gávnnat ruoptus ietjam identitehtav. De åhtsiv adnet dav dålusj sáme manepnamáv (Suongir) mij Svierigis tjuovoj. Dav oadtjuv, ja sæmmi manepnamma adnegådij nuoramus oabbám. Ja ihkap nágin dajs iehtjádijs aj målssu, måjut Kirsti Suongir, guhti álgos lij akta 6 oarbbenijs. Ájnna viellja hekkav massij gávkas bijllasuorman jagen 1990. ¶ Viertti sámegiela åvdås rahtjat ¶ Kirsti Suongir le julevsáme gápptev tjadádam sámegielav åhpatjit. - Ja vijmak suojmma boahtá, måjudallá Kirsti. - Miján li gålmmå máná. Áhttjes le sámástam mánájda bajássjaddamin ja mån lev dárustam. Mij lip guovtegielak fámillja, midjij le vaddám buorre åtsådallama sáme sijdan årrot. Dájna sávvap máná galggi oahppat láttij sebrudagán rijbadit, ja navti sjaddat ienep diedulattja mij guosská sámegiellaj ja –kultuvrraj. - Riek vuorbálattja lip læhkám gielalattjat, gå mijá máná li dåjmalattjat guovte-gielaga nav gåk nav tjábbát javladuvvá. Ælla nav moattes gudi bessi sámegielav vuostasjgiellan låhkåt vuodoskåvlåjn Vuonan. «Gássjelisvuoda» ma mujna dárogielak ieddnen li ja li læhkám sáme skåvlån ij njuolgga máhte buohtastahteduvvat daj hásstalusáj ma li sámegielak æjgádijn ietjá sajijn Vuonan, sierraláhkáj daj sajijn gånnå rahtji vaj åvvånis galggi sámegielåhpadusáv mánájdisá oadtjot. Vierttip aktan rahtjat vaj divna sáme máná galggi máhttelisvuodav oadtjot åhpadusáv sámegielan ja sámegiellaj skåvlån. Riek ájnas le da gudi åhpaduvvi sámegielan vuostasjgiellan buoragit várajváldeduvvi, ietjas árvoj, hæjttá Kirsti Suongir. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Media AS ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Sámedikke ij dálkádakkonferánsan ¶ Sámedigge ij ájgo oassálasstet vuostasj álggoálmmugij dálkádakkonferánsan. Tjielggidus le ekonomalasj ressursa e gávnnu jali máhtukvuohta oassálastátjit. Gåhttjom boahtá Bolivia presidentas guhti le gåhttjum duola dagu álggoálmmukåjvijt ja væráltåjvijt dálkádakkonferánssaj gånnå ednama riektá sjaddi ¶ j j ¶ Vuorkudallá. Lis-Mari Hjortfors Árran julevsáme guovdátjin dan sierralágásj julevsáme sálmmagirjijn. Dávvervuorkudagá duogátjin gånnå girjje vuorkuduvvá. Tar vare på. Lis-Mari Hjortfors ved Árran lulesamisk senter med den sjeldne lulesamiske salmeboka. Her med magasinene i bakgrunn hvor boka blir godt oppbevart. ¶ 4. sadje AWG’an ¶ Divtasvuona-næjttso Naima Nergård (14) 4. sajev oattjoj buoremus båhtusin Arktalasj dálvvegilpustallamijda Canadan. 4. sajev oattjoj aktan guojmmetjuojggij 3 X 5 km vuorrotjuojggamin, klassisk. Ietján oattjoj 17. sajev 750 mehtera friddjateknihkka ja 21. sajev 5 km klassisk. ¶ - Miján le sierralágásj dávvervuorkudagá vuorkudittjat dávverijt ja hasodav aj iehtjádijt gænna li dávvera, tekstijla, páhppára jali ietjá gávne mijájn guládallat vuorkudime hárráj. Dákkir gávne álu álbbu dábálasj sinnailmen, valla miján le dávvervuorkudahka vaj máhttep gávnijt bisodit manep ájgijda. Sån duoddi gávne æjggumriektá ij gádo. - Ep mij gávnijt oattjo, valla dåssju vuorkkip dajt, javllá sån. Sálmmagirjje 1800-jagij manegietjes le julevsámegiellaj tjáleduvvam dalusj tjállemvuogijn. Andreassen jáhkká girjje le sierralágásj. - Gávnnuji ihkap nágin priváhta æjgon, valla le galla girjje majt sihtap vuorkkit, javllá sån. ¶ Sáme gielladille ¶ Sámegiela tjállemvuohke le rievddaduvvam moaddi dat rájes gå vuostasj girjje sámegiellaj almoduváj jagen 1619. Uddni daj gålmåjn sámegielajn; nuortta-, julev- ja oarjjesámegielan li sierra tjállemvuoge. Sámegielan le nuorra tjállemgiella ja vuostasj girje sámegiellaj almoduvvin 1600-jagijn. 1600-1700-jagijn sámegiel girjálasjvuohta tjáleduváj sæmmi tjállemgielajn gå vuona- ja svierigadárogielan, valla 1800-jagijn sáme bokstáva båhtin. Lars Levi Læstadius aneduvvá vuostasj tjállen julevsámegielan jagen 1840. 1900-jagij álgon åvddånahtij K.B. Wiklund tjállemgielav mij aj nuortta- ja oarjjelsámegielan aneduváj. Julevsámegiela tjállemvuohke mierreduváj jagen 1983 ja dát tjállemvuohke svieriga- ja vuonadárogiela alfabehtajt adná. Rádediddje ja etnologa Árranin, Lis-Mari Hjotforsan le háldadimvásstádus dávvervuorkájs, tjoaggemis ja duodastimes kulturhiståvrålasj diedos. Suv mielas sálmmagirjje le mielagiddis. - Jáhkedahtte ælla nav moadda sálmmagirje vil ma li nav ájmon dagu dát, valla iv galga sihkarit javllat man moadda gávnnuji, javllá sån. - Ájádus le Árran galggá liehket sadje gånnå ulmutja máhtti vuorkkit ietjas gávnijt riekta láhkáj, dan diehti hasodip ulmutjijt gænna li dávvera mijájn guládallat. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Gássjelis dille Bådådjon ¶ gudi åhpadit máhtti, válldit aktivuodav mujna, javllá Trud Berg fylkkasuohkana næhttabælláj. ¶ TV-tjalmostibme åhpadiddjevádnu ¶ Bájkálasj NuorajTV tjalmostij åhpadiddjedilev reportásja baktu (http:// nuorajtv.no). Danna vuojnnusij bådij binnemusát 7 oahppe e åhpadimev oattjo julevsámegielan, juska rávkadus le lága baktu duodastum. Akta dájs le 18-jagák Viktor Paulsen, oahppe Bodø joarkkaskåvlån. Aktan klássaguojmij lij sån juo árrat diededam giellaåhpadimev sámegielan hálijdij. Gássjelisvuoda tjuovvun, gå skåvlå tijma ettjin hieba guhkesåhpadime hárráj. Viktorin ij le læhkám giellaåhpadibme dán tjavtja. - Vajálduhtáv majt juo lev oahppam, gå iv gielav besa adnet. Ja gå sjaddá muddo munji åhpadit gielav nuppe buolvvaj, de iv ane juojddáv åhpadit, javllá NuorajTV:aj. ¶ Sávvá nanos giellamáhtudagáv ¶ Le rasjes åhpadiddjedille tjabu julevsáme guovlon Nuortta-Sálton, ja dát vájvet skåvllåoajvev Sigurd Wintherav Knut Hamsun joarkkaskåvlån. - Dát vuoset julevsámegiela rasjes dilev nav gåktu le, javllá. Skåvllåoajven li stuorra visjåvnå sámevuoda hárráj skåvlån. - Mij lip guovte-kultuvralasj skåvllå, ja lijma sávvat sámevuohta lij ájn vil tjielggasabbo sjaddat. Åhpadiddje giella-, kultuvrra- ja histåvrråmáhtudagáj lij viehkken boahtet sámevuodav ietjama skåvlån tjalmostit, jáhkká Winther – guhti joarkká tjielggit oahppe KH joarkkaskåvlån gudi sávvi giellaåhpadimev sámegielan oadtju åhpadusáv riektáj milta, juska åhpadiddjedille le rasjes. ¶ Sámegiellaåhpdibme le uddni Árrana baktu. - Oahppe oajvveskåvlån Hábmerin oadtju guhkesåhpadimev Árranis ietjamij studion, ja oahppe Ájluovtan oadtju åhpadimev Árranin. Dát buoragijt doajmmá, valla buoremus luluj liehket jus tjoahkkit lijma máhtudagáv ietjama skåvllåj, javllá Sigurd Winther. Winther huoman doajvvu dille bárrán boahtteájggáj. - Miján li læhkám moadda riek tjiehpes sáme oahppe skåvlån manemus jagijt, gudi dal joarkki åhpadusájn allaskåvlåjn ja universitehtajn. Ihkap muhtema ihti dánna åhpadiddjen akti, sávvá skåvllåoajvve. ¶ Viktor Paulsen (18), gen fuolkke le Divtasvuonas, le oahppe Bodø joarkkaskåvlån. Sån le akta sijájs gudi dá tjavtja ælla sámegielåhpadimev oadtjum. Gåvvå: NuorajTV ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Prosjevta ulmmen le aj årrum dokumenterit árbbedábálasj sáme diedojt. Dát diehto máhttá buktet åvddån guovdásj árvojt sáme sebrudagán ja aj viessomvuogijt. Máhtti gus dá árbbedábe ja diehto midjij uddni majdik buktet? Ja gåktus de boahtte buolvaj? Ådåstuhttem ja láttájduvvam le dahkam nav vaj muhtem dájs dábijs gáhtomin li. Prosjevtas åvddånboahtá jut moadda dábe li iellemin ájn, muhtema vas e desti gávnnu. Moadda árbbedábe le ¶ Tjoahkkimbargos boahtá åvddån jut muhtem dábe ma li jábmema birra ja hávddádimij aktijvuodajs ælla rat rievddam. Diedon tjuovvu jasskavuohta ja oahpes dille dájt dábijt gå ieme láhkáj li. Mij gullu riegádimijda, de le ållo rievddam. Sáme tsaggeieddne ij das gávnnu ja riegádimbájkken le Narvijkka ja Bådåddjo. Konfirmásjåvnnå le de ájnas. Berraha ja rádna tjåhkani ja ávvodibme máhttá moadda biejve bissot. Prosjevtas åvddån boahtá moattes li sáme bielijt ietjas iellemin åhtsåmin. Gáppte lij vargga gáhtum avtav gaskav. Dálla skalluj låhki vargga gájka gáptijn. Moattes subtsastiddjijs li ietjas konfirmásjåvnnåájges Gásluovtan vuodnasåkkijs láttij sæhkáj boahtet lij sidjij låssåt. Gájkka uvsa dåbddujin dahppot, valla ulmutja vuodnasåkkijs diehtin guovtev gålmåv goadev gånnå uvsa lidjin rahpasa. Prosjevta birra oattjo gullat álmmuktjåhkanimen moarmesmáno 31. biejve Árranin. Gájka li buorisboahtám tjoahkkimbargo birra gulátjit. Ådå gåvå aj vuoseduvvi. Moadda dájs árbbedábijs le aj sæmmiláhkáj gå ietjá viesádij lunna dájs bájkijs. Buorisboahtem tjåhkanibmáj. Sihtap adjáj gullat majt dij dáj birra javllabihtit. ¶ AnneKalstad Mikkelsen Prosjæktajådediddje Árran ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media ¶ sihkarasstá ulmmejåksåmav. Aktisasjbarggoguojme galggi aktan ruhtadit konkrehtalasj dåjmajt ma gulluji dákkir tjoahkke, ålleslasj strategijaj boahtteájge årudagájda ja åvddånahttemij, javllá sámedikkeráde. ¶ Gárves ¶ Fylkkasuohkan le åvddåla mierredam avtav millijåvnåv dahkorássesalljuj juollodit. Ålles ruhtagållo le merustaládum 5,5 millijåvnå kråvnåjda, gånnå 2,2 ruhtaduvvi hisstemrudájs, 600 000 le iesjmávsos, akta millijåvnnå le suohkana iesjmávsos ja Norwegian Crystallites ruhtadoarjja 100 000 kråvnåj. Gå oadjtu 400 000 kråvnå Sámedikkes, vájlluji dåssju 200 000 kråvnå åvddål prosjækta le ållåsit ruhtaduvvam. - Valástallamjuohkusin le åhtsåmus Sparebanken Narvik’an, javllá prosjæktavásstediddje Per Arne Ráhka. Sån gåvvit åvdep vahkov ”sierralágásj vahkkon midjij”. - Javlaj åvddåla oattjojma ruhtaloahpádusáv fylkkasuohkanis avta millijåvnå kråvnåj. Ådåjakmáno 15. biejve rájaj suohkan åhtsåmusáv hisstemrudájda, ja biejvet mannela oattjojma duodastum ruhtadårjav sámedikkes. Sæmmi biejve aj NC vattij 100 000 kråvnå, javllá riek dudálasj Ráhka. - Dálla ruhtadibme le vargga gárves. Birrusin 14 biejve duogen oadtjop vásstádusáv bánkas, javllá sån. ¶ Gárves giesen 2011? ¶ Vuodobargujn sjaddi jáhkedahtte álgget gidán/giesen ja Ráhka mielas e galga nav diertjestit. - Muv dádjadusá milta vuodogåbtjås galggá manep dálve badjel tjuodtjot, vaj le máhttelis hieredit gássjelisvuodajt vuodujn. Dan mannela máhttep njuolggit åvddål máhtav jållerdip giesen 2011. Jalgga le læhkám vuodo dágástallamij jus tjiektjamsalljo bierri liehket gånnå uddni le. Buoremus lij saljov ásadit garra vuoduj, valla de lidjin máksusa sjaddat ietjálágátja, javllá sån. ¶ 5, 7 ja 11 tjiektjijda ¶ Tjiektjamsalljo sjaddá 64 x 100 mehtera. Ájádus le saljov mierkkit guokta saljojda 7 tjiektjijda doarrás oajvvesaljos, juohkka tjiektjamåsijn 40 x 64 mehterijn. Duodden le máhttelis mierkkit saljojt 5 tjiektjijda (4 saljo stuorrudagájn 20 x 40 m) sæmmi láhkáj gåk salljo 7 tjiektjijda. Gæhttjijda sjaddá jalgga lulás, mij ij nav ålov ietjájduvá salljorievddadimes ja bissu vargga dagu åvddåla. ¶ Hoajddo ¶ Dahkorássesaljujn e besa bargos ájmon dav anedit, valla le juska binnep barggo gå luonndorássesaljujn. Dahkorássesaljo gummijijn dievdedum vierttiji akti jali guokti vahkkuj bisoduvvat ja dahkoráse vuobdde buktá dárbulasj vædtsagijt. Ij le dárbulasj saljov tjáhttjit gå dahkorásen le sæmmi friksjåvnnå juska le luvás jali gåjkes. - Jahkásasj doajmma- ja hoajddogållo li merustaládum birrusin 50 000 kråvnåjda gå barggo væhkkálakkoj bargaduvvá. Boahtteájggáj le máhttelis aktan sierralágásj masjijnav oasstet jali Bådåddjos lájggit, javllá Ráhka. Gå ij sjatta vuolleliekkas saljon, de jáhkki buoremus le jus dibddep saljov muohttet dálven åvddål saljov goajvvop snjuktjamáno manegietjen. De ihkap dåhkki tjiektjat vuoratjismáno álgon. Viessomájgge gummidievdedum ásadusáj ij le dåbdos, valla vuobdde jáhkki le sæmmi guhka ájgge gå sáddudievdedum dahkorásen, 10 - 12 jage - Dahkorássesalljo sjaddá arvusmahttem nuorajda. Dat merkaj mij guovlojn aj násstetjiektjijt máhttep oadtjot, javllá Ráhka. ¶ Máhttelis sámegilppusav ásadit ¶ Duodden dan bállotjiektjamdoajmmaj mij Vuona Bállotjiektjamlihtos organiseriduvvá, le Ájluovtan ájnas doajmma mij Sáme bállotjiektjamlihtos organiseriduvvá. Bállotjiektjamjuohkusa Ájluovtaguovlos li badjel 25 jage oassálasstám sámegilppusijn ja sáme bállotjiektjamgilpustallamijn sihke vuona ja svieriga bielen. Dájs li sihke nissun- ja ålmmåjuohkusa. Guhkev le juo ájgodum sámegilppusijt Ájluovtan ásadit, valla dáj nievres salljodilij diehti ij le læhkám máhttelis. Dahkorássesaljujn sjaddi máhttelisvuoda rahpusit vaj máhttep sáme bállotjiektjamgilppusav dánna tjadádit. - Dákkir aktijvuodan rahpus ådå værált. Bállotjiektjam le guovddavalástallam. Valástallam mij tjoahkkij sihke mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt berustahtek åskos ja etnisitehtas, javllá Ráhka. ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Diehtojuohkem ¶ Åvdep jådediddje såbadusprosjevtas, Rolf Steffensen, lij sån guhti gåhtjoj afrikánajt boahtet. - Dát le buorre máhttelisvuohta oahppat Oarjje-Afrikas. Geldulasj le gullat sijá åtsådallamijt ja båhtusijt. Såbadusbargo baktu Oarjje-Afrikan lev oahpástuvvam Themba Lonzijn, guhti åvdebut le jådedam seminárajt sáme- ja oarjje-afrikána nuoraj gaskan. Ållu vuostasj workshopa rájes, jagen 2005, lip åtsådallam siján li buorre vuoge ma li mijá vájmojda jåksåm. Oahppat máhttep dáj vuogij birra, ja gæhttjalit lahkanit nubbe nuppev ja gássjelisvuodajt ietjamij sebrudagán, javlaj Steffensen. ¶ Ressurssajuogos såbadusprosjevtan ¶ Resurssajuohkusin prosjevtan li Rolf ¶ Ingar Kuoljok, Solvår Turi ja Anne Kalstad Mikkelsen. Ingar Kuoljok buorástahtij sámegiellaj, dárogiellaj ja iennilsgiellaj ja javlaj dán semináratja baktu lij hállo oahppat nubbe nuppes dáppe Divtasvuonan ja Oarjje-Afrikas. Árrana vuolepdirektørra, Lars Magne Andreassen, gåhtjoj afrikánajt buorisboahtem. - Dát le ájnas tjåhkanibme dan prosessan gånnå sihtap buoredit ietjama mujtojt ma li sáme identitehttaj tjanádum. Dárbahip giehttot dán birra ja joarkket prosessajn mij juo le álgadum, vierttip tjuovvot dav bálggáv. Miján le buorre viehkke vuogijt gávnatjit ja mujtojt buoredittjat. Lev ávon ja gijttevasj guossidimes Oarjje-Afrikas. Siján le ållo mijáj juogadit, ja buorre inspirásjåvnnån midjij, javlaj Andreassen. ¶ Muddo såbadit ¶ Instituhtta Cape Townan semináraj baktu dahki sierra ságastallamjuohkusijt gånnå oasslasste bessi subtsastit ietjasa vásádusáj birra. Instituhta jådediddje, Michael Lapsey, javllá dåbdåstime duogen le jus galggá nahkat viessot ietjas vásádusáj. - Tjiegadibme le læhkám ájnas oasse dassta mij le dáhpáduvvam. Dárbahip dåbdåstit, valla oajvvegássjelisvuohta le álu ieneplågo dádjadahtesvuohta dåbdåstimes, javlaj. Lapsey le manádam væráldav birra subtsastime ietjas histåvråv. Bådij njuolgga ¶ .Vuododum 1998. Ásadi seminárajt ¶ Oarjje-Afrikan ja ietjá lándajn gåktu nievres mujtojt buoredit. Tjalmosti gåktu násjåvnå histåvrrå almatjav vájkkut. ¶ Fáktá ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Álggoálmmugin ja tjerdalasj unneplågoálmmugin Vuonan le sámijn sierralágásj riektá materiálasj kultuvrrasuodjalussaj. Dát ássje le dåbdos ássje vuostamuttjan boatsojsujtos gånnå histåvrålasj adno ja álmmukriektálasj vælggogisvuoda nannusit suoddjiji boatsojsujtov æládussan ja sáme kultuvra vuodon. Sáme riektá merra gáttijn ælla tjielggam, ja dan diehti ep ga diede jus guollebiebbmam ja ådå æládusá sæmmi lágásj njuolgadusáj milta guoskaduvvi. Artihkkalinis gåvvit Gintal ådå luonndovaljesvuodalága ájnnasamos åsijt, ja gåktu láhka sáme berustimijt sisadná. Duohtat aj marin suodjalumplánav Divtasvuonan, ja jus nasjonalpárkkaplána DivtasvuodnaOarjjevuodna galggi vas bajás váldeduvvat jali låhpaduvvat. Dát manemus ássje mierreduvvá jagen 2011. Bruce Moren-Duollja dålusj sádnesvuodajt ládádallá ietjas artihkkalin sámegielaj birra. Hilggu lahka aktijvuodav suomagielajn ja miejnni alleeuropa gielaj bájnnom le vijddáp gå åvddåla le jáhkkám. Moren-Duollja tjállá aj sámegiela li muodugattja, valla sæmmi båttå ållu ietjálágátja. Konkluderi sámegiela ælla giellasuorge avtat gielas ájnat iesj guhtiklágásj giela. 2010 guovvamáno, oassen Nuortta-Sálto sáme biejvijs, lij vuostasj amanuensan Roald E. Kristiansen åvddånbuktem misjonera Jens Kildala birra Árranin. Dát åvddånbuktem gávnnu dán jage Bårjjåsin. Lij sámemisjåvnå Jens Kildal avtagærddásasj misjonerra jali lij gus sluogas misjåvnnåstratega? Jens Kildal lij Thomas von Westena favorittmisjoneraj gaskan ja sjattaj misjåvnnåjådediddje sadjásasj sierralágásj nuorttalap oase åvdås. Anna Gustafsson åvdet moadda miellagiddis gatjálvisá ietjas artihkkalin. Mij le duodje? Ienemus anedum dádjadus duojes le sáme giehtabarggo. Valla le gus gukse duodje, duodjuha gus gå snihkku? Gustafsson le moadda divtasvuonagij ságastam ietjas sosialantropologa doaktargrádaåhpadusá aktijvuodan. Anne Silja Turis artihkkal, ájnna mij le julevsámegiellaj tjáledum, le giellabiesij birra, da niellja giellabiese ma li manemus guokta jage ásaduvvam. Sån konkluderi giellabiese li vuorbástuvvam danen gå nuora ietja dåjmalattjat oassálassti plánimin ja tjadádimen. Sån aj dagástallá jus le vejulasj ådå giellaarenajt ásadit, duola dagu digitála teknologija ja sosiála media. ¶ Bårjås sisadná aj gålmmå viehka miellagiddis artihkkala sáme dábij birra, Divtasvuonas ienemus oassáj. Else J. Kleppe tjálij sáme mánnávuoda birra, Lis-Mari Hjortfors konfirmánntadábij birra, madi Harald Lindbach gåvvit dábijt jábmema ja hávddádime aktijvuodan. Divna dá artihkkalij vuodon li ságájdahttema ma li guokta manemus jage dagádum, oassen duodastimprográmmas ”Fra vugge til grav”. Bårjås le hámestis gávnnam, viehka buorre le aj. Ájggetjála ålgus vatteduvvá sæmmi hámen dagu gájka 11 åvdep jage, le fijna páhppárin prienntidum ja hávsske le tjalmmáj. Gåvvåválljim, ja - adno le viehka buorre. Bårjjåsin le viehka alla dásse, ja ánssit moadda låhkkijt aj sáme birrasij ålggolis. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / Lars Th. Kintel ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Árbbedábálasj biebbmo. Sáme biebbmokursan duola dagu gáhkkijin. TRADISJONSRIK MAT. Samisk matlagingskurs med blant annet gáhko. ¶ Jårggålibme: Divte Media ¶ Måsken giellagoahte tsieggiduváj mij ålles vahkov tjuottjoj. - Ájnas le gå giella gullu. Oajvveulmme prosjevtajn lij nannit ja giellabargujn joarkket, aktan kultuvrajn ja árbbedábij. ¶ Sálto Sámesiebrre NSR fálaj ulmutjijt sæbrrat kurssaj Trapes-Luftakrobatikk (sirkushárjjidusá), DSJ ásadij bállotjiektjamskåvlåv mánájda ja nuorajda (6-17 jage) Hellmocupa åvddåla, 20 sæbrrin Duodje Norlánda duodjekurssaj, biebbmokursav birrusin låges tjuovvun. Birrusij 50 gulldalin lågådallamij ”Kulturbasert næringsutvikling blant unge i lulesamisk område”. Lars Th Kintel lågådaláj aktan Romeo Singh Gillajn, tjálle Indias guhti giehtoj man ájnas måvtåstuhttem le gå galggá ietjas ulmijt jåksåt. Dáv lågådallamav Singh Gill gåhtjoj ”Drømmepasningen”. - Hávsskes vahkko le læhkám. Aktabuohta gå sámevuohta åvddån låggniduvvá, de aj aktan hávsskudallap vahkov miehtáj mij ålliduvvá Hellmocupajn. Dá jahkasajs cupan oassálasstin vihtta ålmmåjuohkusa, gålmmå nissunjuohkusa, duodden báhttja ja næjttsotjiektjamij. Lidjin birrusij 120 oassálasste. Nav de vahkko vuogas láhkáj ålliduváj, låhpat Paulsen. ¶ Buosjes tjiektje. Bállotjiektjamskåvllå mánájda ja nuorajda gaskan 6- 17 jage. Ivrige spillere. Fotballskole for barn og ungdom fra 6 til 17 år. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Foto/Gåvvå:: Laila Gabrielsen, Saltenposten. ¶ Sivertsen turnéa mannela 10 skåvlåj milta. ¶ Knut Harry Sivertsena sáme gierraga li Suorsá/Árjapluove-guovlos Svierigin. Moadda tjuovvusasj nievresjage diehti 1800-jagij låhpan moadda ællobarggefamillja dajn guovlojn ietjasa ælojt láhppin. Nágin de årrujin vuona bælláj, sæmmi duobddágijda ma lidjin ælojda giesseguohtoma. Knut Sivertsena ájttega årrujin Tollådalaj Bájddárin. Sivertsen vilá danna årru, áhtjes sijdan. - Mujna lij bajássjaddam válkkámis ierit, ådåájggásasj fálaldagáj dagi. Dan diehti fámilja subtsastallambåttå stuorra árvov oadtjun, ja árrat ¶ Sivertsen, guhti aktan áhkkájnis Toril lej sijddalahá desik urudisvájvve sjattaj ilá stuorre. Duodden le påstav suvdatjam guovlon 30 jage. Ja stuorra oasev asstoájges le luondon læhkám. Mielos luonndoulmutjin, guollárin ja bivdden li sujna læhkám moadda buorre muossádusá jagij tjadá. Nágin dájs muossádusájs juogij nuorra oahppij Hábmeris ja Divtasvuonas åvdep jage; vuostasj rievsaga birra låttijt gieladime áhtjes siegen, ja tjiergedis albasjbivdo birra Bájddárvárijn. Knut subtsas gå sáhka sjattaj dålutjis, álu juorrulattjájin. Da gudi váhkesit diehtin, lidjin gáhtum. – Munji sjattaj aha-muossádus man ájnas le subttsasijt várajda válldet boahtte buolvajda. Iesj tjálestiv jus juojddáv huomahiv, ja visská notisgirjásj agev muv tjuovoj, subtsas girjjetjálle, guhti navti máhti ietjas dahtojs ja ietjas dáhpádusájs ájgij tjadá girjev tjállát. Ietjas máná ja mánájmáná lidjin ienemusát ájádusájn gå tjállegådij, valla suv mielas le riek hávsske gå iehtjáda aj vuojnnet suv subttsasijda Tollådalas lijkkuji – dagu skåvllåoahppe Nuortta-Sálton. ¶ - Diedon lij stuorra båddå, gå girjjeprosjækta duohtavuohtan sjattaj. Stuorra gijtto Árranij ja Báhko girjjeálmmudahkaj. Sijá berustime dagi iv jáhke girjje lij åvvåå boahtet, miejnni Knut Harry Sivertsen, guhti aj rámmput Árran-birrusav berustime ja dan buorre bargo diehti majt li álgadam bihtámsáme guovlon. Bihtámsáme dávvervuorkkábarggo sihke Vestvatnan ja Tollådalan le dal jådon, Knuta niejdajn Elin Anita Sivertsen bájkálasj njunnjutjin, Árranis virggáj biejadum. - Bájddára suohkan ij la vuosedam ja vilá ij vuoseda vuojga berustimev sáme ássjij gáktuj, ja dan diehti lip riek gijttevattja dan rahtjamusá åvdås majt Árran le dahkam ja dan viehke åvdås majt sijás lip oadjtum, subtsas Knut Harry Sivertsen. ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Muorra, sáddu ja spiedjil. Oahppe 4.-10. dásen Stuorgiette Bajássjaddamguovdátjin gæhttji Ingun Utsi dájdav, Speilbilde. Ij la agev álkke sjávo tjuodtjot. Tre, sand og speil. Elevene i 4.-10. klasse ved Storjord Oppvekstsenter ved Ingun Utsi‘s kunstverk, Speilbilde. ¶ Skolesekkenij. Oahppe Stuorgiette bajássjaddamguovdátjin li akta moatte skåvlåjs ja mánájgárdijs gudi bessin tjuovvot åvddånbuktev SKINNan, dájddárav Nina Jo Melbøe. Dánna lidjin tjuollusa, mállaga, gåvå ja filmmavuosádusá. SKINNa oajvvemåhkke le organiserit ja vuosádallat dájdav rijkaguovlon, sierraláhkáj nuorajda ja mánájda. Åvddånbuktemfálaldahka le dagádum vaj tjuovvu udnásj oahppoplánajt, ja le ¶ bagádallam åhpadiddjijda. Dættodam li mánájt ietja dåjmadit. Vuosádus le Nordlánda, Råmså ja Finnmárko oahppijda fálaldahka. ¶ GIERDU le nuorttasáme báhko, mij julevsámegiellaj sjaddá gievlle. Gievlle le guovdásj gåvåstahka sáme kultuvran. GIERDU -labudibme sáme dájddaværáldin vuoset moattebelakvuodav dájdan. Oahppe oadtjun vuostak vuosádusáv vuojnnet monterijn ja siejnijn, duodden ånifilmmaj. Dát båvtij reksjåvnåjt oahppij gaskan, gej mielas lij hálvva suorgganahtte filmma. Filmma subttsasav giehttu . Ådåájggásasj åvddånbuktemvuogij baktu vuoseduvvi dáhpádusá åvdep ájgijs ja subtsas gåktu vássám ájge máhtti dæhppot. ¶ Oahppe bessin duov dáv dájddabargov vuojnnet. Vuostasj dájddadahko le guolbe guovddela, ja oahppe månni mij dát soajttá liehket. Man muoduk le dát, gatját Nina Jo Melbøe. - Bállo náhkes aktan boahttsutjårvijn, chili bálluj dabrijdum, tjoarve boahttsus ruoppsadin bájnnidum ja náhkke boahttsus, vásstedi máná. - Miján li iesjgengalágásj vuojno. Gåvvidibme le aj åvddånbuktemvuohke, ja dán gåvån li ådåájggásasj momenta ja åvdepájggásasj momenta kontrásstan nubbe nubbáj biejadum, subtsas Melbøe. Dánna le káffagåhppå ja fádi nubbe nuppe vuosstáj biejadum, muorrabargo, vuodjagierggetjuolos ja væssko guolletjuomas. Árbbedábálasj sáme materiála illustreridum moatte láhkáj. - Mij le dát? Gatjádahkes máná imájdalli mij dájddadago máhtti liehket. - Diktim ja stiellim illustrasjåvnåjs – dat le dájdda, subtsas Melbøe. Dájddavuosádusáv gæhttjat le muhtemijda ållå ådå åtsådallam. Muhtema tjuovvu berustiddje mielajn, iehtjáda e rat másja sjávo tjuodtjot. - Iv dádjada manen dáv dahkap, javllá akta. Dát lij suorgganahtte, javllá nubbe. Vieledit dájddadagojt le aj oasse oahppamis. Oahppe ájádalli gåvå milta. - Åvddåla ij lim buorre sábmen liehket, javlla akta næjtsojs, ja gæhttjá gåvåv mij vuoset guovte identitehta sæmmi gåvån. Labudimes avta bieles nubbáj målssu nissun biktasijt, gáptes dábálasj båvsåjda, mij vuoset guovte identitehtajt. Gassko guolbe le tjuollus. Dánna viertti várrogisájt duolmmot vaj sáddu ij hájeduvá. - Gåktu le dájddavuosádusán liehket? - Suohtas, javllá akta mánná, guhti le ehpalgáhkov båråtjit ja sáftav jugátjit badjen, gå 45 minuhta geldulasj vájaldibme sáme dájddaværáldin le nåhkåm. ¶ Bállo náhkes ja boahttsutjårvijn. Oahppe tjuovvun dájddárav ja åvddånbuktev Nina Jo Melbøe. Ball med hår og reinsdyrhorn på. Elevene ble guidet gjennom utstillingen av kusntner og formidler Nina Jo Melbøe. ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Ájluovta skåvllå. Stuoves låhko sáme oahppijs. Neljadisoasse Ájluovta skåvlå oahppijs ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ resurssaskåvllån. Guhkesájggásasj mihtto åhpadusá hárráj le åvdåsvásstádusáv válldet guhkásåhpadimes julevsáme oahppijda Divtasvuona suohkanin ja aj åbbå rijkan. Ájluovta skåvllå galggá stuovesájggásasj julevsáme resurssaskåvllå vuodoskåvlån liehket, ja åvddånahttem- ja doajmmaruhtadårjav duosstu. - Vilá åhpadiddjijt vájllup ja ep la ållu jåhtuj boahtám bargujn, javllá skåvlå jådediddje Britt-Karin Storvik. Sámegiellaåhpadiddje galggi adnet oasev åhpadusájges bargatjit oahpponævoj, ja hásstalus le ådå åhpadiddjijt gávnnat gudi skåvlå sámegiellaåhpadusáv máhtti jådedit. ¶ ep gávna moaddásav dánna lahkusin. Vuogas lij midjij Fred Andersenijn sjiehtadusáv dahkat, javllá Árran-direktørra. ¶ Ja åvdep suohkandálkudiddje le juo ietjas ådå kåntåvråv adnuj válldám julevsáme guovdátjin: - Vuostatjin galgav ållit gájkka dataj demensstudias. Dán kåntåvrån lev juo ålles siejnev dævddám skálmáj Steigentunet:is. Dan mannela galgav ietjam værmádagáv adnuj válldet gå ásadahtjap dutkaminstituhtav Árranin, lahka aktijvuodajn Bodø Allaskåvlåjn. Norlánda fylkasuohkan li juollodam biednigijt prosjæktaj, ja ájádus le stuoves institusjåvnnån dahkat jahkásasj ruhtadårjajn. Juo le akta virgge biejadum dutkes Ubbmemis guhtimusj gålgådismáno 1. bve álggá, subtsas Fred Andersen. - Dutkaminstituhta perspektijvva gåbdugijt gåbttjå, valla fylkasuohkan le álmmukvarresvuodabargov ájnnasamos barggon, ja dát má le ietjam fáhkaguovllo. Valla gal hásstalusá muv aj duosstu. Gájkka barggo galggá álggoálmmukperspektijvan dáhpáduvvat, ja mujna le ållo oahppat sámij giela, árbbedábij ja kultuvra hárráj. Gatjáduvvam lev dagátjit guoradallamvædtsagav hiebadahtedum sámij giellaj ja kultuvrraj. Ássje le nav; moattegielaga gudi demensav oadtju, gahttji ruopptot ietjasa vuostasjgiellaj, ja e dádjada ietjá gielajt. Danen viertti vædtsagijt adnuj válldet gånnå aj sámegielak pasientaj rievtá bærrágåtseduvvi. Ja dát bierri dáhpáduvvat ålles Helse ¶ Nord:an, åhpådiddjeallaskåvlåjn, skihppijsujtárskåvlåjn ja ájnas virgijn álmmukvarresvuodabargon, javllá Fred Andersen – guhti ávvudallá ådå dahkamusájda validit. ¶ Tæksta: Børge Strandskog/Gunnar Grytøyr Jårggålibme: Divte Media AS/Ingrid Kintel ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ j j ¶ j j ¶ - Gå nav moattes buorre mielajn prosjektaj oassálassti, de jáhkáv nahkap oadtjot buorre ja nanos anov åbddimbargo mannela, miejnni konservator/åssudakoajvve Lars Børge Myklevold Museum Nuorttan. Myklevold le dat guhti le dahkam åbddimplánajt Tuvvosijda gáktuj. Dán plánan vuojnná stuorra máhttelisvuoda Nuortta-Sálto sáme histåvråv åvddånbuktet, sierraláhkáj guovlo skåvlåj gáktuj. Åbddidum Tuvvo máhttá aj doajmmat såbadamperspektijvan, ja aj sáme kultuvras dåhkkidibmen, sadjihimen ja identitehtan Hábmerin. Gå Hamsunij ja Hamsunguovdátjij (nuppe bielen Glimmas) tjanáduvvá de ihkap sáme kulturåvddånbuktem máhttá oasse rijkajgasskasasj berustimes sjaddat. Oassálasste nammadum tjåhkanimen tjoahkkájgiessin aj boahtteájgen le ávkken dahkat sierra åvddånbuktemplánav Tuvvuj. ¶ Åbddimprosjækta le merustaládum 600.000 kråvnåjda. Duodden sjaddá væhkádakbarggo. Plánaj milta kulturmujttofoannda ja Sámedigge galggi bargov ruhtadit, madi Hábmera suohkana aneduvvat doalvvomij dárbulasj tsieggidummateriálajs dan rahtedis sijddaj. ¶ Áramus gálldo mij vaddá sihkar duodastusáv årudagás Tuvvon, le álmmuklåhkåm jages 1875. Dalloj gålmmå fámillja danna årrun, duola dagu Peder Paulsen ja Inger Jonsdatter gæssta dálásj åmastiddje li njuolgga gierraga. Jáhkedahtte ulmutja Tuvvuj årrujin birrusin 1870. Tjadnamkontráktan jages 1891 tjuodtju ”lap” Peder Paulsen le ednamav adnám juo 20 jage. Da gålmmå ruoddidagá Tuvvon lidjin gålmmå sierra ednamijn. Sij viessun iesjgengalágásj æláduskombinasjåvnåj, dagu buve, berunsáddjim, boatsojsujtto, guollim, jnv. Georg V. Olsen subtsas Hábmera jahkegirjen 1989 ulmutja birra riegádum 1875 guhti lij Tuvvov guossidam mánnán. Girjen majt nammadum ulmusj tjálij, dádjadip åvdebuv nammadum Peder Paulsen ja Inger Jonsdatter dalloj gámán årrun. Åhtsåmusán biggimruhtaluojkkamij jagen 1905 tjállá Tuvvo John danna tjuodtju unna dåbåsj sijdan, valla dat ij la anedahtte. Duodden ájvveláduj ja fieksegábmáj. ”Eiendommen, der er almenning, er ryddet og bebygget av min fader og efter hans død har jeg overtaget det”, tjuodtju åhtsåmusán. ¶ Åmastiddje li mihá Tuvvo histåvrås ja li miellusa tsiekkadusájt disposisjåvnnåj biedjat åvddånbuktemdoajmmaj. Tsiekkadusá, ietjá kulturmujto ja sijda histåvrrå hiehpá buoragit sihke Árrana, Hábmera suohkana ja Musea Nuortta – Divtasvuona musea åvddånbuktemplánajda. Åmastiddjij ájggomus le tjaddne sjiehtadusájt dahkat dáj oassálasstij åvddånbuktemij Tuvvo histåvrås, ja vaj dát åvddånbuktem sijdan tjadáduvvá. ¶ Ájggomus le tjadádit åbddimprosjevtav guovte jage badjel. Jagen 2010 gájkka snihkkárbarggo galggá gergaduvvat, aktan rábevuolijn goaden. Boahtte jage, 2011, lavnnje tjuohpaduvvá ja dæhkkuj bårdeduvvá, ja goade ja skiejá ålgusjbielle málliduvvá. ¶ j ¶ j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ ja regulerimplána bargo gáktuj. - Navti oadtjop aj jáhkedahtte båhtusav mij guosská gåggu væddja galggá aktan jalástimij, devdadisáj ja massebálánsajn. Nágin vahko dássta åvddåla lij Salten kartdata guovlov gehtjadime helikopterijn, javllá Nergård. Måskevedja barggojuogos dat le guhti le Divtasvuona suohkanij vaddám åvdåsvásstádusáv åvddåprosjevtav tjadádit. Juollodime li aj suohkanij vattedum, guhti le ietjas tjadnam åvddåprosjevtav tjadádit. ¶ Aktan tjanádum jåhtelisvantsa dåjmajn ¶ MuskenSenter AS le åvddåla guoradallam vedjav Måsskåj. Pládnaguovllo le E6 rájes Sagpollenis, Tjáhppisjávre oarjjeallebielen gitta Måsskåj ja prosjekta le Divtasvuona suohkanis giehtadaláduvvam. MuskenSenter AS milta le prosjekta dal sjávvunam danen gå boadosguoradallam gájbbeduvvá. Ássjepáhppárijn tjuodtju fylkkasuohkan le miedek mij guosská prosjevtav ruhtadit udnásj jåhtelisvanntsadoajmmarudáj. Háldadusoajvve vuoset prosjekta galgaj ruhtadaláduvvat Måske æládusprosjekta baktu, gånnå elfábmobiggim ja viejekbuvtadibme lij guovdátjin. Háldadusoajvve Konrad Sætra le buorremielak prosjevta åvddånime hárráj dán rádjáj ja vuoset aktisasjbarggosjiehtadussaj barggojuohkusijn, ålgoldis væhkkáj ja ålgoldis ruhtadibmáj. Vijdábut dættot Sætra prosjekta le buoragit sajáduvvam Måske årroj gaskan ja prosjekta doarjoduvvá almulasj ásadusájs ja priváhta viddnudagájs. ¶ Måskevedja åvddåprosjekta le vuodon gå galggá mierredit jus prosjekta le tjadádahtte teknihkalasj tjoavddusij ja merustaládum gållodásijn aktan tjuovvovasj ruhtadimmodellaj gáktuj. Dan mannela hæhttu mierreduvvat galggá gus boadosguoradallamav tjadádit mij ierit ietján tjielggá gåktu birás, luonndoboanndudagá ja sebrudahka rievddá. Jus åvddåprosjekta boados sjaddá væddjatjanástahka Måsskåj le vejulasj de suohkan åvddånimplánav jåhtuj biedjá mij sisadná boadosguoradallamav ja regulerimplánav aktan barggat dan vuoksjuj jut prosjekta økonomalattjat vuoroduvvá ja vuojnnusij boahtá fylkkasuohka plánajn. ¶ Guovlov kárttimin. Salten Kartdata le guovlov mihttim ja Sweco Norge le oadtjum bargov Kartlegger området. Salten Kartdata har foretatt målinger i området og det er Sweco Norge ¶ Jårggålibme: Divte Media AS/Ingrid Kintel ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Prosjækta, mij næhtta-tv baktu ásat mediafálaldagáv julevsáme nuorajda, le vihtta máno vihpam. Barggeguovtes Maria Mikkelsen ja Simon Piera Paulsen libá alvos ássjijt ja aj suohtas ássjijt almodam næhttasijdduj www.nuorajtv.no ¶ , gånnå gájkka sámegiellaj buvteduvvá. ¶ Vuorbástuvvam ¶ Dåjmadiddje Maria Mikkelsen (23) mielas le NuorajTV moatte láhkáj vuorbástuvvam: - Le tjielgas julevsáme nuora dákkir fálaldagáv dárbahi. NuorajTV le sjaddam diehttelis oasse nuoraj rutijnajs nehtan, ja nuora ságasti ja dágástalli mij NuorajTV:an dáhpáduvvá, javllá sån. Prosjevta ulmme le læhkám ásadit iehpeformálalasj sámegielak arenav julevsáme nuorajda. Næhtta-tv baktu galgaj julevsámegiella gullut ja aneduvvat iehpeformálalasj ja sebradahkes láhkáj nuoraj gaskan. - Njálmálasj giella ja ietjálagásj adno le NuorajTV:av ådå ja geldulasj giellaarenan ásadam. Dat laset giella árvov ja ¶ vuojnáv man moattes NuorajTV:av adni, aj da gudi ælla vuojga sámegielav oahppam, javllá Mikkelsen. ¶ - Moadda vuosedime ¶ Filmma ienemus gæhttjij le 1300 vuosedime, madi gasskemierre ietján le birrusin 400. Dat le guokta gålmådisoase julevsámegielagijs (Moren-Duolljá, Bårjås 2010) NuorajTV le aj moadda addnevideojt oadtjum, mij lij ájnas oasse fálaldagás: - Gasskamærrásattjat lip avtav videoav vahkkuj ietjama addnijs oadtjum, ja dat le ihkeva buorre. Le suohtas vuojnnet gåktu nuora prosjevtav birástahtti, javllá mihás Mikkelsen. Barggijda le læhkám hásstalus ållu ådå fálaldagáv hábbmit. Valla segadibme suohttasij ja alvos ássjij gasskan le vuojnunagi vuorbástuvvam. - Diehttelis máhttá ájn åvddånit jali buoredit NuorajTV-fálaldagáv. Buvtadime álgos ragátmánnon le sihke konsepta ja bargge bæjválattjat åvddånam. Lin ållu manemussaj gæhttjalam ådå láhkáj ássjijt hábbmit, ja gæhttjalam ådå fálaldagájt dagu chatta ja blogga, låhpat dåjmadiddje Mikkelsen. ¶ Doajvvu boahtteájgge ruhtaduvvá ¶ Åvddåprosjekta le Sámedikkes, Nordlánháldadus- ja girkkodepartementas ruhtaduvvam. Dálla doajvvu prosjektajådediddje Lars Theodor Kintel oadtju rudájt 2011 jage doajmmaj aj: - Sáddim lip åhtsåmusáv ruhtadime gáktuj vaj máhttep joarkket, ja vuorddep vásstádusáv árrat 2011:n. Doajvvop oajválattja aj árvvon adni ja vuojnni dárbov NuorajTV:as. ¶ Oarjjelsáme guovlluj vijdedit ¶ Kintel doajvvu prosjevtav vijdedit oarjjelsáme guovlluj aj, ja åhtså rudájt prosjektavirggáj mij máhttá dáv plánit ja organiserit. - Oarjjelsáme nuorajn li sæmmi hásstalusá ja dárbo dagu julevsáme nuorajn; giella hæhttu gullut ja aneduvvat. Gå vuojnnep gåktu prosjækta l dánna vuorbástuvvam, de jáhkkep oarjjelsáme guovlon aj vuorbástuvvá, javllá Kintel. Dan láhkáj le dálla oajválattjaj duogen mij vijdásappot NuorajTV:ajn dáhpáduvvá. Jus manná nav gåktu álgadiddje doajvvu, de la NuorajTV vas jåhtuj boahtám 2011 sjnjuktjamáno. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ SAME GUOLLARA. Robin, Ingjerd ja Charlotte berustalli gå Lis-Mari subtsas sáme guollára ja suv áhkátja birra. SAMISKE FISKERE. Robin, Ingjerd og Charlotte følger interessert med når Lis-Mari forteller om den samiske fiskeren og kona hans. ¶ Tæksta: Bjørn E. Stemland Jårggålibme: Divte Media AS ¶ Oasse ietjama sáme duogátjis ¶ dåbdos Ålmåjvággerádno. Valla snjissjku tjáppa, bájnos báttijt ja avijt majna gápptijt hiervviji, ja dát le dáhpe mij vilá bisoduvvá. Vuosedij aj oahppijda sáme snjissjkomijt moadda hárpoj giergijda tjanádum anátjit hárpojt nubbe nuppes. Ietján subtsastij sån nordlandsvantsa birra mij dávvervuorkán vuosáduvvá gånnå sáme ålmåj ja nissun guolliba. Sámij gaskan ålmmå ja nissun lijga dássásattja, ja nissuna vantsan lij dábálasj ja ittjij vuorbedisvuohta dav tjuovo – nav gåk moadda tjerdalasj láttij milta! ¶ Dárojduhttempolitihkka ja udnásj sáme ¶ Lars Magne sáhkadij dárojduhttempolitihka birra, mij vibáj gitta 1980jagijda, gå sáme dåhkkiduvvin álmmugin dán rijkan. Sån miejnni lij duola dagu sosial-darwinissmas jådedum. Oajválattja ájggun viehkedit sámijt alep dássáj, bajedit alep kultuvrraj. Lij kulturrahtjamus. Oajválattja aj ballin viesáda nuorttan ællim sæmmi åskåldisá dagu ietjá sajijn rijkan, ja sihtin sijáv dárojduhttet. Duogátjin lij tsarrijkka Suobma-Ruossja. Dan diehti álgaduváj giellapolitihkka mij galgaj sámijt ja guojnajt dárogielagin dahkat. Sån aj vuosedij Návuodnaj gånnå 44 % viesádijs adnin ietjasa sábmen jagen 1930. Jagen 1950 låhko lij vuollánam 0 %! Ij lim dan diehti gå sáme gáhtun, valla hiejttin åvdedit sáme duogátjav gå álmmuklåhkke gatjádin. Moaddásijda sámevuohta lij juojddá mij åvdepájgijda gulluj – juojddá majt ettjin sidá mánájdisá vaddet. Dat aj gielav guoskaj. ¶ Sáme nuoraj identitehtta ¶ Mannela sáhkadij bihtámsáme juohkkahattjaj lij ájggomus oahppat gielav mánájdisá boahtteájgen. Moattes li håjen gå e buvte sámástit nav buoragit gåk lidjin sihtat. Muhtemijda le gatjálvis boahtám sijá sámevuohtaj gå e buvte buoragit sámástit. Giella le identitehttaj tjanádum, ja le dan diehti ájnas. Sáme nuora dåbddi le hásstaliddje sáme duogátjijn. Valla li aj mihá, gievroduvvi, ja adni ressurssan moattekultuvralasj duogátjav. Elin Anita ja Lars Magne goappátja dættodi gávnnuji gátto sámij vuossti, nav gåk aj láttij ja muslijmaj vuossti. Ájnnasamos le diedov åhtsåt vaj ep sieradusájt dagá ma ihkap e ulmutjij gaskan gávnnu. ¶ Stereotypija. Lars Magne Andreassen vuosádallá láttij dábálasj dádjadusá birra sámijs – ja álu le duohtavuodas ållu ietjá. STEREOTYPIER. Lars Magne Andreassen viser en utstilling av nordmenns tradisjonelle oppfatninger av ¶ rádediddje Elin Anita Sivertsen guoradallama birra sáme nuorajidentitehtas majt le 15 nuoraj gaskan tjadádam vásádusáj birra gåktu le liehket nuorra sábme. Duola dagu subtsastij nissun sån boahttsuj bargaj, eliteserien tjievtjaj, bargaj mastergrádajn ja oasev ålggorijkan åroj, ja dan diehti ulmutja imáj sunji gæhttjin gå ittjij sjiehta dábálasj dádjadussaj sámij birra! Ulmutja vuorddi sáme li ållu ietjá dassta majt álu li. Ienemus oasse dajs gev sån ságájdahtij ettjin sámásta, valla sihtin sámegielav ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Dåbdos gibttse Englándas gudi vierttijin máhttse mannat jagen 1904: William C. Slingsby (åvdån) ja Howard Priestman. Manemus nammadum ålmmåj gal ittjij Stefjordnagá tjåhkåv ¶ gibttsum. Simon lij oahpestiddjen várrevádtsijda gudi oarjjás båhtalin, duola degu Peter Wessel Zapffe. Jagij miehtáj ællim aktak tjåhkå nali gibttsum. 1800-lågo låhpan ja 1900lågo álgon gæhttjalin moaddása Státtátjåhkåv jåksåt. Ja váre birra subttsánin. Stáddá gåhtjoduváj juvellan Nuortta-Vuona várijs; várre mav ittjij nagá jåksåt. Juo 1800-lågo álgon gæhttjalij hærrájn Olaf Holm, tjåhkåv jåksåt. Ejga val jåvså. Sæmmi láhkáj manáj aj dalusj ájggásasj dåbdos várrevádtsijn, dujska Paul Grussfeldajn, gå gæhttjalij tjåhkåv jåksåt aktan nubbe dåbddusijn, nuorttavuonak Martin Ekroll 1888 giese. Carl Hall, guhtimusj nållåv tsieggij ja namáv vattij lulle vuoleptjåhkkåj (Halls fortopp), vierttij aj moaddot aktan Mattias Soggermoenijn jagen 1889. Biejvvet mannela gå lidjin Hábmerin Tilthornetav gibttsum, sugáduvvin Áhkávuonav sisi ja båhtin Vássjáj. Nuppe ideda Státtátjåhkåv gibttsogåhtin, ja dan biejve jåksin dasi mij uddni gåhtjoduvvá Halls fortopp. Idjadin váren, ja biejvvet mannela idij Stefjord-Ánndá, guhtimusj giehtoj subttsasijt dá guoktáj. Mannela máhtij subtsastit gåktu oajvve lij råhttim gå Carl Hall lij ájvon stávttjum. Jahketjuohtemålssoma mannela ájn vil ienebu gæhttjalin tjåhkåv jåksåt, nágina dájs lidjin iennilsgielaga. William C. Slingsby jagen 1904 Stáddáv náv gåvvidij: . Howard Priestman lij nubbe iennilsgielak, guhtimusj guokta rádnaj siegen aj vierttij moaddot. Priestman ja suv rádna Stefjord-Ándá ságajda båhtin, ja sábme galla ittjij vuojga sidjij jáhke. Valla, duoddistij Stefjord-Ánndá, jus hæhkkat dáv nahkin, de ettjin aktak sjatta jáhkket jus ettjin gålleguolátjijt vuolus buvte... ¶ Jage gållin ja vilá Stáddá alme vuosstij vanádij. Ællim aktak nahkam tjåhkåv jåksåt. Esski jagen 1910 nahkin vuostasj ulmutja. Snjilltjamáno 30. biejve dan jage da gålmås vijmak tjåhkåv jåksin. Ferdinand Schjelderup, Carl Willhelm Rubenson ja Alf Bonnevie Bryn slávggijin Vuona slávgájn bambussoappátja nanna, majt fáron lidjin válldám. Siján lij buorre dálkke, ællim gal dåjn ietjájn åvddåla agev læhkám. Dá gålmås lidjin aj Vássján idjadam, ja sij aj lidjin Stefjord-Ándájn sagastam, guhti lij juo 60 jage dævddám. Giehtoj dánna lidjin ulmutja ålles væráldis læhkám, ja subtsastij aj dalloj gå lij Carl Halla siegen læhkám badjen váren 20 jage dan åvddåla. ¶ Tjåhkås vuojnnin Schjelderup, Rubenson ja Bryn gå Vássjá-sáme Gásluoktaj biednaj vuolggin. Dá máhttin de davven ådåsav subtsastit; de dal nållå tsieggiduváj Stáddán! Sæmmi biejve lij mihttimoffiserra ietjá tjåhkå nanna lahkusin, ja dábálattjat luojoj gå ij lim nållå Státtátjåhkån. Majdis jáhká gå tjijkkarin ielvij ulmutjijt nållåv tsieggimin... ¶ Státtátjåhkkå le uddni suodjaluvvam ¶ Dánska gibttse Carl Hall (g.b) ja Mathias Soggemoen. Stefjord-Ánndá sunnuv guossidij badjen Halls fortoppan jagen 1889. Den danske klatreren Carl Hall (t.v) og fjellføreren Mathias Soggemoen. De fikk besøk av Stefjord-Ánndá oppe ved Halls fortopp i 1889. ¶ musihkkavideov ietjas lávllagij (Vuolge muv manen ájlis várráj) Státtá guoran báddij. Lávla le vierrevuoda birra mij le sámijda gullum buolvaj milta, ja lávllaga vuodo le Stáddá ájlis várren. ¶ GÁLDO: Kjerstin Klæboe - Sommer i Hamsuns Rike 2010, tevsta næhttabielen www.stetind.nu, ja girjje Trollfjell Leif Ytterenis. Gijtto Leif K. Klæboej ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS ¶ j j ¶ j j ¶ j ¶ j j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Drag IL le dáhkorássetjiektjamsaljov dahkamin. Drag Aktivitetspark sihtá galmmahállav dahkorásijn tsieggit. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Barggo dahkorássetjiektjamsaljojn le juo jåhtuj boahtám, ja tjuovvu ájggemierijt ja ekonomalasj mærrádusájt. Vuodobarggo moarmesmánon ålliduvvá, ja dalloj galggi aj 28kW-tjuovggarustiga dåjman liehket. Dahkorásse le diŋŋgudum, ja plánaj milta biejaduvvá biehtsemáno vuostasj vahko. ¶ Drag Aktivitetspark le Divtasvuona suohkanis åhtsåm 2 milliåvnå ruhtadoarjjan galmmahállav tsieggitjit. Biednigijt åhtsi esski vuododum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas. Prosjækta budsjehteriduvvá 6,5 milliåvnnåj, guovte jahkaj. Åhtsåmusán tsuojggiduvvá gåktu Ájluokta  le åvddånahttemin. Barggosaje li lassánime, ja dárbbo le fáhkaulmutjijda. Dan hárráj le tjiektjamhálla vuogas, suohkanij ja priváhta viddnudagájda. ¶ Jus Drag Aktivitetspark prosjevtav nahki tjadádit, oadtju Ájluokta Nuortta-Sálto vuostasj dahkorássetjiektjamhállav. Åhtsåmusán aj åvddån boahtá ietjá adnosuorge hállaj gå fotbállo/válastallam. Dåhkki stuoráp márnánijt ja vuosádusájt ásadit, duola degu jahkasasj Ájluovta Doajmmamárnánav. ¶ Plánaj milta galggá hálla liehket 43 x 65 mehtera, madi tjiektjamsalljo sjaddá 40 x 62 mehtera. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ mierreduvvat jus gájkka galggá sámegiellaj jali jus dåssju muhtem tevsta galggi jårggåluvvat ja næhttaj biejaduvvat. Le ållo barggo dajna, ja gájkka ij le tjielgas, javllá Tuorda. Jiellevárre suohkan le aj oasse sáme háldadimguovlos ja oadtju giellarudájt svenska stáhtas. - Jáhkáv Jiellevárre ja Divtasvuodna li buohtalattja mij guosská tjalmostahttemav sámevuodas ja adni sæmmi hásstalusájt, valla muv dádjadus le Vuona bielen li hálvva guhkebuv boahtám, aj dåssju virggáj biedjamijn sierra giellakonsulentas, majt ælla Svierigin dahkam. Jáhkáv Vuonarijkka le lávkátjav åvddålin. Sámevuohta Jåhkåmåhken le ienep vuojnnusin gå Jielleváren, miejnni sån. Iesj oattjoj gájkka åhpadimev Svieriga dárogiellaj skåvllåájgen, valla sujna lij viesso sámegiella sijddagiellan. - Sidáv hasodit divna nuorajt sámegielav låhkåt. Oahppat låhkåt, tjállet ja sierraláhkáj ságastit sámegielav. Mij dárbahip sáme máhtudagáv ja navti aj aktijvuodav nannip ietjama gaskan fuolkken, miejnni sån. Jielleváren ælla bájkálasj jali guovlloavijsajn julevsáme bielle navti dagu Bájkkeavijssa Nuortta-Sálton. ¶ Magasijnna akti mánnuj, Samefolket sámegiellaj almoduvvá. Valla dav lij ådå giellakonsulænnta sihtat rijkarájá nuppe bælláj oadtjot. - Mujna le sávadus Norrbotten-avijsa galggi vahkkusasj sáme artihkkalijt almodit. Le ájnas signálla sámijda, bessat låhkåt ájggeguovddelis ássjijt ma mijáv guosski ietjam iednegiellaj.”Dálla ájggu ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Giellakonsulænnta. Britt-Inger Tuorda (47) le esski virggáj biejadum ålles virgen Divtasvuona Suohkana giellakonsulænntan. Dálla ávvudallá buorebut oahpástuvvat ietjas fuolkijn rijkarájá dá bielen. Språkkonsulent. Britt-Inger Tuorda (47) er nytilsatt i 100% stilling som språkkonsulent i Tysfjord kommune. Nå gleder hun seg til å bli bedre kjent med sitt eget folk på denne siden av riksgrensen. ¶ ådå bargujn Divtasvuonan jåhtuj boahtet, ja manenagi ájggu ålgus ulmutjijt iejvvitjit.” - Ájgov ålgus guossidittjat ja ulmutja li diedon buorisboahtem mujna gávnadit. Dåhkki boahtet kontåvrå milta dánna rádevieson Gásluovtan jali munji ringut. Ja buvtáv mån sihke dárogielav ja julevsámegielav, måjot sån. ¶ Vuostasjgierdejienastiddje. Olga Gælok (17) ja Janette Knutsen (19) aktan Hábmer GB:a suohkanoajvvekandidáhtajn Kjersti Steinsvåg Hansen. – Nuora li uddni gatjádam majt ájggop nuoraj åvdås barggat, mij lip vat ruoptus hasodam ja gatjádam majt sihti, subtsas Hansen. Førstegangsvelgere. Olga Gælok (17) og Janette Knutsen (19) sammen med Hamarøy‘s SP‘s ordførerkandidat Kjersti Steinsvåg Hansen. – Ungdommene her i dag har spurt oss hva vi gjør for ungdommene, vi igjen har utfordret tilbake og spurt hva de vil ha, forteller Hansen. ¶ Janette Knutsen (19) ja Olga Gælok (17) libá goappátja mierredam. Diehteba gudi sunnu vuostasj histåvrålasj jienav oadtju. Olga gåjt diehtá, Janette ij le ållu sihkar. Gasskavahko lij skåvllåpolitihkkára nuorajt iejvvijin. - Lep oadtjum buorre diedov, valla lev juo mierredam, subtsas Olga (17). Ráddnas Janette Knutsen ij le ållu sihkar vilá. - Dav ep diede, tjajmmaba ja nubbe nubbáj gæhttjaba. Vahko duogen de libá jienastum, bájkálasj sebrudahkaj buoremussan. ¶ j ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Åsa Nordin le julevsáme guovlo svieriga bieles (Jielleváres). Sujna le Ph.d-eksábma sáme åhpadusás Ubbmema Universitehtas ja le dutkamrádediddje Árranin . Åsa Nordin kommer fra lulesamisk område på svensk side (Gällivare). Hun har Ph.d- eksamen i samiske studier fra Umeå universitet og forskningsrådgiver på Árran. ¶ Ulmutja ietjá sebrudagájs li histåvrå tjadá sámijt gæhttjam måttij tjalmij: muhttijn imálussjamijn, iehtjáda vas fantásija baktu, muhtema dutke diedalasj tjalmij, iehtjáda kameralinsaj baktu ja dájddárij tjalmij, muhtema roaddomijn, ja muhtema li vas mijáv sihtam ietjájduhttet.” (Árrana vuosádusás”). Tjuorgastahka Richard Lovettis: Norwegian Pictures (1885) ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media/Idar Kintel ¶ åvddånahttemav. Dat le akta sivájs gå mij sáme aj galggap guoradallat. Dat vaddá midjij máhttelisvuodajt politihkav ja sebrudagáv vájkkudit ietjama ævtoj milta, guovlulattjat, nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat, miejnni Nordin. - Valla ájnnasamos le jut guoradallama ma tjadáduvvi, sáme perspektijvas tjadáduvvi vaj diedo ma gaskostuvvi væráldij li nav gåk iesj dav dåbddåp. Dat diehto ja dat kultuvrra majna lip bajássjaddam, le iehtjádijda aj ájnas. Juohkka sebrudagán le riektá dutkat ietjas njuolgadusáj ja árvoj milta. Ja sáme dutkam bierri ienemusát sámegiellaj, dættot Nordin. - Ietjam giela ano tjadá sjaddá giehpep sáme diedov ja sáme árvojt åvdedit. Navti aj gádodip dav dábálasj ja tjanádum gáddalimev guoradallamij ja dutkij vuosstij sámij gaskan, jáhkká Åsa Nordin. ¶ Seminárra mánnodagá le rabás gájkajda. Duodden Åsa Nordina lågådallamij, sjaddi sárnnusa iehtjádijs aj, duola dagu bájkálasj moalgedime duola dagu May ¶ Judith Amundsenis ja Inga Karlsenis. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Guovllo le ærádis stuorra, ráddjidum vákkudahka oabmásap biehtsevuomijn ja stuorra areála soahkevuomijn. Bærrájgåhtsem luonndoreserváhta luonndovuodos le aj ájnas sáme kultuvrraj ja æládusávkástallamij. Bájkke le oasse Stájggo-Hábmer tjieldes, gånnå bajep boahttsulåhko le 1800 boahttsu. Guoskaduvvam guovllo ienemusát aneduvvá Labba-sijdas, gidá, giesse ja tjaktjaguohtomij. Bájkke galggá máhttet aneduvvat boatsojbargguj aj suodjalime mannela. Boatsojbargguj ájgoduvvá moattejahkásasj dåhkkidusá háldadimplána milta mij le guovlloplána milta, vaj æládus máhttá tjadáduvvat duhtadim láhkáj. Luonndosuodjalime direktoráhtta mierredi gænna le háldadimfábmo, ja sáme berustime galggi bærrájgåtseduvvat dan háldadimårnigin mij ásaduvvá. ”Vil uddniga ságasti stuorra vuovddetjuollama birra mij lij Sagvassdalenin 1800-lågo låhpan ja 1900-lågo álgon. Stuortjuollam, gåktu gåhtjoduvvá, virggáj biejaj ienemus oasev vákke ålmmåjs 20-jage ájggudagán. Doajmma almma láhkáj álgij jagen 1886 diedoj milta, ja laseduváj 1890-lågon ja ådå jahketjuode sisi. Manemus tjuollam vákken lij dálvve 1905/06,...”. Dát le tjáledum diehtotáblluj Sjuendevassdåben. Dá tjuoladagá li bájnedum biehtsevuomev, ja le dahkam vaj ájnas tjåvdaelementa dagu oabme muora li gallegattja, ja e vargga gávnnu jábma muora. Vuobme ij le duohtaduvvam manemus 100 jage, ja vuojnnu dan diehti buorre luonndomiehttsen. Jur Sjuendevassdåbe duogen le biehtse mij le monumenta lágásj, báhtsadis duodastiddje dan biehtsevuovdes mij lij dájn guovlujn åvddål tjuollagåhtin. Le alluk ja ihkeva stuorra biehtse birrusin 80 cm diamehtera, ruobes bárkojn ja vijdes kråvnåjn. ¶ Soahkevuome li ienemusát dábálasj tjærdda mij guosská miehttsehámev. Oasse dassta le hálvva suolggat, sierraláhkáj dælnos buoldajn gájtsagisájjali ietjá suohkkis sjattadagáj. Muorra li ¶ soahkevuobme ienep tjalsas ja muhtem sajij aj stuoráp muoraj, sierraláhkáj udnásj reserváhtan ja dan birra. ¶ Sagvassdale luonndoreserváhtan vuojnnet ij le duohtadum. Duodden daj nammadum guossasáddjimbældojda ådåájggásasj ietjájduhttema li dåssju gallegasj dåbe jåhkånjálmudagán ja luspen Giehttjitjávren ja Gudátjávren. Duodden lij muhtem vantsa ma li giesedum Giehttjitjávre luspen, ja aj bálges mij jurra vuojnnu Giehttjitjávre ¶ Jur Sjuendevassdåbe duogen le biehtse mij le monumenta lágásj, , báhtsadis duodastiddje dan biehtsevuovdes mij lij dájn guovlujn åvddål tjuollagåhtin. Rett bak Sjuendevasstua står det ei monumental furu, et gjenstående restsom sto i disse traktene før Storhogsten. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Lis Mari Hjortfors kulturmujtojt duodastahttá. Lis-Mari Hjortfors dokumenterer kulturminner. Foto/gåvvå: Oddmund Andersen ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media/Idar ¶ Ij le nav oabme dagu álgos jáhkkin ¶ ja æjgáda, lidjin jáhkedahtte vuostatja gudi Duvvuj årrujin. Duvvos jåhtin 1960-jagijn. Manemus jagijt li da bátse tsiekkadusáj æjgáda – John Magnus, Tordis ja Even Johnsen – berustallam bisodit sijda histåvråv ja bisodit gådijt ienemusát nav gåk lidjin álgo rájes. Sámedigge le rudáj doarjodam, ja Árran, Museum Nuortta ja Hábmera suohkan li oassálasstám. Dáj ulmme le læhkám ásadit Duvvov sáme åvddånbuktemsijddan. Dát barggo le ganugahteduvvam rijdo diehti æjgátdile birra guovlon. Árrana arkeologalasj råggåm ja árbbedáhpediedoj tjoahkkim Duvvo-sijda iellema birra li læhkám berustahtek dáj rahtjalis plánaj. - Diedojt majt mijá prosjevta baktu åttjudip sjaddi vaddet ådå máhtudagáv sáme histåvrå birra Hábmerin ja sjaddá liehket stuorra ávkken jus vuorbástuvvi ásadimijn sáme åvddånbuktemsijdajn, miejnni Oddmund Andersen. Gå prosjækta le gållåm de li oadtjum diehtet duola dagu Skogbruksmusean Elveruman li miellagiddis gávne Duvvo-sijdas sijá vuorkájn. - Sierraláhkáj suohtas le mij gåhtjoduvvá tjievresguvkkaliddjen Duvvos, mij le gullum Joakim Jonsenij, nammadum guvkkalin bivdedijn. Bivddo ja guollim lidjin ájnas æládusá ulmutjijda Duvvon. Ájggop gæhttjalit dav luojkkat Skogbruksmuseas. Ihkap vilá gávnnuji ulmutja gudi máhtti vuosedit gåktu dakkir guvkkaliddjijn bitjádin, hæjttá Oddmund Andersen. ¶ j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Aktisasj hásstalusá ¶ Jårggålibme : Divte Med ia AS/Ingri d Kintel ¶ prosessav álgget, gånnå ulmme le lagáp aktisasjbarggo ja ávkkit dajt máhttelisvuodajt ma gávnnuji giela, kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. Árranin le åvdebut læhkám guojmmesjiehtadus Ájluovta skåvlåjn, gånnå oahppe oadtju barggoh árjjidallamav. Dálla vuojnnep dárbov ålles suohkanav dán årnigij avtastahttet. Moarmesmáno 6. biejve tjåhkanip sjiehtadusá birra rádodittjat, subtsas Andreassen. Sån le aj gåhttjum Hábmera-, Stájgo- ja Oarjjefuoldá suohkanijt aktisasjbargguj. - Divtasvuona suohkanin le sierra dille, gå suohkan le oasse giellaháldadimguovlos. Le sihke ájnas ja sávadahtte lagábut aktan barggat. Dan láhkáj ressursa buorebut háldaduvvi, ja álkkep sjaddá ulmijt jåksåt jus aktidip. Árrana bieles ij le sáhka suohkanis bargojt rijbadit, valla ávkkit ressursajt ma gávnnuji. Aktan tjoavdeduvvi aktisasj ¶ Ådå duobddága ¶ Andreassen gåhttju ulmutjijt árvvalusájt buktet. - Mij lip gullisa. Árrana sadje lahkabirrusin le målsudahkes ja åvddånahtte. Ja buorre le gå NuorttaSálto suohkana li válldám stuoráp åvdåsvásstádusáv sámevuodas. Vierttip gávnnat ietjama sajev dáj ådå duobddágijn. Jus náginijn li ájádusá majna Árran bierri barggat duodden dasi man åvdås juo barggap, de le dåssju buktet dajt ájádusájt. Stivrrajådediddje Tone Finnesen jáhkká jur dat aktisasjbarggo iehtjádij le ájnas guovdátja åvddånahttemij. - Makkir vuorddemusá li stivran ådå direktørraj? - Árran oadtju buorremielak ja fágalasj smidá direktørav, guhtimusj aj ájádusájt ja ássjijt tjadát. Árrana vuodogiergge le giella, ja dav sihtap tjalmostit. Prosjevta ma li álgadum, galggi joarkket, javllá Tone Finnesen. - Barggap duola degu dutkaminstituhtajn, ja sjaddi tjåhkanime Nordlánda universitehtajn boahtte vahko, giehttu Finnesen. Lars Andreassen duoddi: - Galggap vilá barggat ietjama guovddadåjmaj, valla ihkap Árran manenagi oadtju ietjá dahkamusájt boahtteájggáj. - Makkir tiemáj birra le sáhka? - Sjaddá luondulasj árvvaladdat sámegiela ålgodisævtojt suohkanin, mánájgárden, ållessjattukåhpadusán sámegielan ja ietjá fágaj, guhkes åhpadimen ja oahpponævo. Duodden aj Árrana oassálasstem Ájluovta ja Måske åvddånahttembargon, kultuvrrabálggá ásadibme ja gåktu máhttep Ájluovta varresvuodaguovdátja ásadimev vájkkudit, nammat Andreassen. ¶ Ressursajt suohkanin bisodit ¶ Suohkanoajvve Anders Sætera mielas le ájnas sáme ressursajt suohkanin bisodit. - Mij ávkijt le Divtasvuona suohkanij aktisasjbargujn Árranijn? - Lagáp giellabarggo ja aktisasjbarggo oahpponævoj hárráj le ájnas. Prosjækta Ájluovta skåvlåjn ressurssaskåvllån hiejteduvvá gæssáj, ja dájna prosjevtajn sihtap joarkket suohkanin, javllá Sæter. Andreassenij le sjiehtadus aktisasjbargujn Divtasvuona suohkanijn oasse stuoráp strategias, gånnå Árran dárbaj ienep aktisasjbargov guovdátjav nannitjit. -Miján li ávkálasj aktisasjbargo moaddásij, valla dárbbo le værmástagáv stuoredit, javllá Andreassen. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Gåvvå/foto: Ronny Nergård ¶ Gielladuodastahttemprosjækta ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ ájnnasamos sivva le gå giella vuorjját aneduvá sijájs gudi gielav máhtti. Dan láhkáj e nuoges máná åhpa gielav lahkabirrusin, gånnå giella le dábálasj oasse iellemis. Ájnna vuohke gielav bisodit le adnuj válldet, hasot Moren-Duolljá. Sån dal álgat duodastahttemprosjevtav mij le nabdedum «Mávsulasj» . Dát le nieljejahkásasj aktisasjprosjækta Råmså Universitehta ja Árran julevsáme guovdátja gaskan, ja álgaduvvá jagen 2011. - Dát gal le rahtjalis prosjækta. Juska udnásj nuoraj adnem julevsámegielas le bárránam ja buorránam, ienemus oasse giellaaddnijs li badjelasj 50 jage. Danen le ájnas álgadit duodastahttemav, tjielggidusáv ja vilá barggat bisodimijn gielas. Dav majt prosjevtan tjoahkkip sjaddá ávkken dutkijda, åhpadiddjijda, oahppijda ja ietján ålles giellasebrudahkaj, subtsas Bruce. ¶ Mávsulasj báhkogirjje, moallánahkko, báhko ja subtsas ¶ Prosjækta le juogedum moadda fáttajda. Oasse prosjevtas le udnásj báhkogirjij vuodon ma juo gávnnuji, ja ietjá oasse le báddit ulmutjijt moatte buolvajs ja moatte giellasuorgijs Vuonan ja Svierigin. - Båhtus sjaddá tjálalasj ja njálmálasj ressurssa mij sebrudahttá bágojt, moallánagájt, hållamvuogijt ja subttsasijt. Internehta baktu dåhkki dav jåksåt, ja ja iennilsgiellaj. Divna máhtti dav nåvgå adnuj válldet, giehttu Morén-Duolljá. Suv mielas máhttá systemáhtalasj duodastahttem viehkedit buorep tjielggidussaj ja buorep pedagogalasj oahpponævojt dahkat. Buorep tjielggidus julevsáme báhkostruktuvras moatte suorgijn ja buolvajn máhttá aj vájkkudit guoradallamav giela sosiála bielijs. - Máhttá aneduvvat duola degu oahpponævvon ja dáhtáprográmmaj mij viehket ulmutjav duollatjállemijn ja automáhtalasj jårggålimijn, subtsas Bruce. Ájggu tjoahkkit subttsasijt, båvajt, vásádusájt ja dåbdojt -juohkka buolvajs, vaj ájnas kultuvralasj máhtudagá ja árbbedábe bisoduvvi. - Muhtem tiemá duohtadalli árbbedábálasj máhtudagáv, iehtjáda li vas ådåájggásattja danen gå julevsámegiella le viesso giella. Nuorra giellaaddne dárbahi ådåájggásasj terminologijav ja moallánagájt anátjit julevsámegielav ådå arenájn. ¶ Sámegielajn li miellagiddis biele ma li ållu sierralágátja: masjvalis bágo sieradusáj ma li ájnnasa bágo sisano hárráj. Ja sierralágásj jiena. Juohkka sámegielbágon máhttá ienep diehto liehket gå ietjá allelan. Sámegielak substantijva, pronomena, adjektijva ja verba såjåduvvi ja suorguduvvi iesjgengalágásj vuogij milta. Substantijva suorgudisgietje baktu subtsastuvvá gut substantijvav æjggu, ja dárogielan dárbahuvvá ienep gå dåssju akta báhko sæmmi dilev tjielggitjit. Buojkulvissan le aj jiednaavtastallam gånnå bágon li muhtem guhka vokála, mij dåssju gávnnu muhtem sámegielajn, eestagielan ja afrikánalasj gielan kalenjin. - Sieradusá nuortta-, julev- ja oarjjesámegielajn li nav tjielggasa, nav de viertti dajt sierra giellan gåhttjot -ja ij dåssju giellasuorggen, hæjttá seniordutke Morén-Duolljá. ¶ Bruce Morén-Duolljá ¶ Diedo sámegielaj birra ¶ * Aktse viesso giela * Ienemus ájtedum giella Europan * Vihpam le moadda tuvsán jage * Árbbedábálattjat gullu finno ugralasj oassáj urála giellafámiljas * Dábálattjat ælla sámegiela gaskanisá dádjadahtte * Sámegiela li sierra giela, ælla giellasuorge sæmmi gielas * Julev-, nuortta- ja oarjjelsámegiela li almulasj giela Vuonarijkan ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ geldulasj subttsasin. ¶ Tæksta/gåvå: ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Juogosrádevaddem vaddá gájkajda ájalvisájt, gåro bieles: suomak Lasse Åker-mann, svænsska Aslat Simma, ruossjak Vladimir Gusev, dålkkå Nastya ja Lars Theodor Kintel Grupperådgivning gir nye ideer til alle, fra v. : finske lasse Åkermann, svenske Aslat Simma, russiske Vladimr Gusev, tolk Nastya, og Lars Theodor Kintel ¶ ulmutjij ietjá rijkajn, jáhkáv dat sjaddá ávkken ietjam åvddånahttemij, javllá Odd-Levi dudálattjat. Odd-Levi Paulsenin le juo åtsådallama mij guosská prosjæktajådedibmáj, ja dálla filmmabuvtadimijn barggá bielleájgev. - Muv sávadus le máhttet viessot filmmabuvtadimes, mån lijkkuv subtsastallat ja filmma le riek buorre vuohke dasi, javllá Odd-Levi ja joarkká, - Julevsáme kultuvran li moadda subttsasa ma ælla subtsastaládum ja ájgov mijá kultuvrav væráldij åvddånbuktet, subtsas nuorra boahtte filmmabuvtadiddje. ¶ Hálijdi Indigee 2 ¶ Ruossjaj båhtin aj rádevadde Vuonas, Svierigis, Ruossjas ja Amerigis. Sijáj barggo lij rádijt vaddet daj dárboj milta ma lidjin Indigee nuorajn joarkket ja ållit sijá viddnudakplánaj. Tiemá duola dagu buvtahábbmidibme, ekonomija, oasestibme ja ”business strategy” lidjin muhtema tiemájs majna rádevadde máhttin viehkedit. Indigee prosjækta låhpa guovlluj manná dá bále. Prosjæktajådediddje Lars Miguel Utsi javllá prosjækta le nav vuorbástuvvam vaj sihti álgadit Indigee 2 prosjevtajn. Prosjevta ulmme lij oadtjot ienep ulmutjijt viddnudakájádusájt åvddånahtátjit vaj iesj viddnudagájt ásadi, ma máhtti álggoálmmugij kultuvrraj ja árbbedábijda tjanáduvvat. - Lip vuojnnám moadda buorre ájádusá oassálasstijs, duojes ájádusájda ma guosski boatsojsujttuj, guollimij ja - bivddemij, mannoæládussaj ja turissmaj, valla aj viddnudakájádusájda gånnå ådåájggásasj hábbmidibme ja gåvå le vuodon, subtsas dudálasj prosjæktajådediddje. ¶ Buorre rádevadde li árvulattja! ¶ Prosjevtan li læhkám birrusij 70 oassálasste ålles Barentsguovlos ja siján le iesjgengalágásj duogásj. Juohkka rijkan le sierra stuoves rádevadde mij galggá liehket duola dagu mentor, viehkedit prosjæktaájádusáj ja viehkedit viddnudakplánaj, tjielggi Lars Miguel ¶ Utsi ja joarkká: - Rádevaddijn li iesj åtsådallama gåktu ájádusáv viddnudahkaj åttjudit, jáhkkemis le dát ávkken læhkám Indigeeoassálasstij bagádaládahttijn, subtsas prosjæktajådediddje guojmmebarggij birra. Akta rádevaddijs lij Lars Theodor Kintel gænna li åtsådallama viddnudakásadimijs Divtasvuonan. - Le læhkám riek miellagiddis oassálasstet prosessan ja vuojnáv moadda buorre ájádusá, javllá Lars Theodor Kintel oassálasstij birra ja joarkká, - Muv mielas galggap liehket dudálattja jus gåjt 2-3 ådå viddnudagá ásaduvvi Indigee-oassálasstij ájádusájs, miejnni Lars Theodor Kintel, guhti åtsådallamij baktu diehtá man ållo barggo le viddnudagáv ásadit. ”Dálla le gåjt Indigee nuorajn værmástahka majt máhtti adnet gå galggi ietjas viddnudagájt ásadittjat ja manemussaj vuobddet ietjas buktagijt ja dievnojt ietjasa kultuvrajn vuodon. ¶ Prosjektaoajvve Lars Miguel Utsin le pep-talk låvdagoaden aktanrádevadde Lars Theodor Kintel, rádevadde Anders J.H. Eira, Christina Henriksen (BarentsGraven. ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Dájt biejvijt tjadáduvvá 2011 girkkotjåhkanibme Tønsbergan. Dánna ájggu mierredit geldulasj strategiplánav, gånnå ájádus le sáme girkkoiellemav system-áhtalattjat ja tjielggasit ælláskahttet Vuona girkkon. ”Julevsáme giellaguovlon le vuostatjin bájkálasj girkko Divtasvuonan, ja muhtem mærráj Hábmerin ma li ásadam girkkulasj dievnnofálaldagáv sáme girkkoiellemav bisodit. Bájkálasj girkkon Divtasvuonan le sierralágásj åvdåsvásstádus julevsáme girkkoiellema hárráj gå gullu sámegiela háldadimguovlluj. Luondulasj le ávkkit bájkálasj girkkov Divtasvuonan sierra stuorrudahkan julevsáme girkkoiellemin. Le dåssju akta girkkohærrá julevsáme guovlon guhti julevsámegielav buktá. Ja sån hæjttá virgestis pensjåvnåjn nágin jage duogen... Julevsámeg ¶ Sámedigge ájggu guoradallat galles bukti sámástit Vuonarijkan. Aktan muhtem departementaj ájggu sáme álmmuga gielladilev snivva guoradallat. Båhtusa galggi Sámedikke milta aneduvvat hábbmit ja dåjmajt álgadit ma gielajt bisodi ja åvddånahtti. Båhtusa galggi aj 30 jage dás åvddåla lij vilá máhttelis gádjot sáme sijdav Suoksavuomjávren Hábmerin. Lidjin miesskamin, valla juska moadda goade lidjin tjuodtjomin ja ¶ Sáme tsiekkadussuodjalibme le tjalmostahteduvvam ienebuv manemus jagijt. Bájkálattjat le tsiekkadusprosjækta, gånnå Museum Nuortta ja Árran li oasse, sáme tsiekka-dusájt ja kulturmujtojt guoradallagoahtám ja åbddådahttjám. Valla ållo le gáhtum åvddål náv guhkás jåvsådin... ¶ j ¶ Ájggu sámegiela anov guoradallat ¶ Girkkotjåhkanibme strategiplánav giehtadallá ¶ máhttelis åbddidit. Jiermmá liehket ilá mannet ij le álu sjuggelis doajmma, valla jus dalloj lidjin gávnnut kulturmujttojage ja bájkálasj tsiekkadussuodjalimprosjevta, de li dát sijdda Hábmera ja Stájgo rájá guoran vuoroduvvat. Jus de lij uddni liehket máhttelis vuosedit ålles márkkosáme sijdav – geldulasj ja miellagiddis histåvråjn. Suoksavuomsijdda ruoddiduváj jur åvddål 1850 ja ulmutja danna årrun gitta birrusij 1960. Årrojs lidjin ”dåbdos ulmutja” duola dagu biernnaskuorggá Jon Pedersen Rijas (Suoksavuom-Jåvvå) ja báhtariddjij låvsså ja aktuvieson Anna Pedersen (Suoksavuom-Anna). Uddni li divna goade sijdan lábllam, miesskam ja vargga gáhtum, ja miehttse ja ávttso li kultuvrraduobddágav ruoptus válldám. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media/Idar Kintel ¶ Sijdda mij gádoj ¶ iella le riek ájtedum giella. Sámelága milta galggá Divtasvuona suohkanbáhppa julevsámegielav buktet”, tjuodtju strategi-plána oajvvadusán. ¶ hárráj. Dahkamus guosská duola dagu guoradallam galles bukti sámegielav adnet ja makkir mærráj, man ålov sámegiella aneduvvá, gåktu æjgáda gielladilev válljiji mánájdisá ja man moattes sihti sámegielav oahppat. ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ - Munji le Risstin-tjubuk sierralágásj prosjækta. Ávvusav; tsieggidahttijn ja gå tjåhkudaláv sisbielen. Munji sjaddá ássje náv; Risstin-tjubugijn lahkanav allasim, dagáduvvá sadje ietjam sámevuohtaj ja nissunvuohtaj, javllá Kalstad. Sunji Risstin-tjubuk gåvvit iellemárvov. - Tjåhkanaddat dålå birra ja aktijvuohta ednamijn láhtjá dilev aktijvuohtaj ja lahkavuohtaj. Jus Stoltenberg lij tjåhkanimijt ásadit Risstin-tjubugin gå ietjá stáhtaoajve guossidin, de jáhkáv ságastallama ja mærrádusá lidjin rievddaduvvat, måjut sån. Ihkap Oslo le ilá guhkken ierit Risstin-tjubugij, valla gåk Anne javllá: -Dåhkki má álgget Nuortta Sálton. Muv mielas bierrijma divna adnet Risstintjubugav gånnå ráfev gávnnat. ¶ Ietjas ájttegijt guddnet ¶ Tjubuga li oadtjum namáv Risstin, ja sivva le dasi. - Sidáv guddnedit måttijt Risstinijt ietjam fuolken. Akta dajs le Risstin Suoner, muv máttar-máttaráhkko áhtje bielen. Sån lij ælloniehkke Oarjjefuoldán. Sæmmi jage gå ællo njirrá slædojt vuolus, jábmá aj boaddnjes. Sån báhtsá gáktsa mánáj, valla huoman anet fámiljas tjoahken ja jåhtå manenagi Stájgguj ja Hábmerij ietjas mánáj, gudi li boahttsuæládusájn joarkkám. Gå mån gástaduvviv ij lim dábálasj sáme namájt adnet, da dárojduhteduvvin. Risstin rievdaduváj Kristinij. Ja mån oadtjuv namáv Anne Kristin. Gå nuorra lidjiv, hálijdiv målssot Kristin namáv Risstinijn, valla ittjiv goassak dav dagá. Dálla lev juokkirak láhkáj válldám namáv ruoptus Risstintjubuga baktu. Suv mielas sáme symbåvlå ja arkitektuvrra vádnun Nuortta Sálton. - Svieriga bielen li smidá sámevuodav vuojnnusij buktet, ja sáme biggimmáhtudagáv bisodit. Jáhkáv luluj midjij gievrrudahkan jus árvov vattijma sámevuohtaj ietjamij bájkijn. ¶ Muorratjubuk dálke milta ¶ Dábálattjat le tjubuk dagádum soahkedæhkágijs ja låvda tekstijlas. Valla Anne Kalstad Mikkelsen diehtá iesj gåktu dálvve máhttá målssot tjoasskemis rássjuj, ja gåktu dábálasj låvdagoahte ruvva bæjsstan dakkir dálkken. - Moaddása li grillgådijt ja segajt åttjudam. Dåhkki má diedon dat, valla mån berustav árbbedábálasj máhtudagás duogátjijn álgadiv Risstin-tjubugav, mij le bietses dagádum. Hásstalus le læhkám dahkat árbbedábálasj låvdagoade muodugav, gånnå dålå birra tjåhkanip. De viertti tjoavddusav gávnnat gåktu suovva ålgus bæssá, sæmmi båttå gå rássjo ij galga sisi bessat. Iv la ållu gærggam, valla de dal lev tjoavddusav láhkanime. STH-ráde le biednigijt juollodum prosjæktaj, ja riek buorre le dat. Ja de iv la má Risstin-tjubugav ållu aktu dahkam. Boaddnjám tjåskåjt sáhkku, ja ietjam mága li ájnas máhtudagáv buktám. ¶ Hadde ja rávvim: ¶ Da gudi sihti dákkir tjubugav åttjudit vierttiji dal ájn vuordatjit, danen gå le åvddånahttema vuolen. - Muhtema li juo dinngum. Divtasvuona suohkan le avtav Rádjebálggáj dinngum, ja Divtasvuona ASVO aj. Sij sihti avtav Risstin-tjubugav mij galggá rabáduvvat moarmesmáno 28. biejve, gå viddnudagán le rabás biejvve. Árrana mánájgárdde le aj mujna sjiehtadime, subtsas Mikkelsen. - Ja makkir hadde le? Tjubuk le åvddånahttema vuolen, ja ¶ j j ¶ j ¶ j j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Avtaárvulattja ¶ Vásse vahko ásadij bisspaguovlloráde ¶ árvvon. Sámij gaskan le riek ájnas gåktu ulmutjijt duosstop. Sáme/læstadiánalajs aktijvuodan ij ulmusj dåssju giedajn buorástahte, ájnat fármijn, giehtoj Andersen. Girkko, mij buolvaj tjadá le oajválattjajt gåvåstam ja dárojduhttemij oassálasstám, sihtá dal ietjas barggij baktu oahppat ienep sáme kultuvra birra. Aktu berustiddjijs le Bådåddjo oajvvepråvsstå Elin Vangen, gut javllá: - Dási lip mælggadav juo ávvudallam, ja kurssa le riek dárbulasj. Aktan suohkanhærráj ja ietjá barggij girkkon oassálasstá kurssaj mij le ásadum bisspaguovllorádes. Kurssaåhpadiddje Heidi Andersen ávvus gå nav moaddása kursas berusti. - Vuoj man hávsske. Girkko almulasj ándagisádnom le akta ássje, nubbe ássje le gå girkko bargge vuosedi berustimev jur dán ándagisádnomis ja nav giellahárráj, valla moaddásijn le persåvnålasj miella sámegielav oahppat. Hávsske le dav gullat, javllá. ¶ Sáme liturgija ¶ Sámelága giellanuolgadusáj milta le sámeálmmugin rievtá girkkodievnastusájda sámegiellaj. - Oarjje-Hålogalánda bissmavielden le sierra åvdådsvásstádus julevsámegielas, subtsas diakåvnnårádediddje Brita Bye, guhti sierraláhkáj sáme ássjij bisspaguovlloáden barggá. - Kurssa oahpásmahttá barggijt julevsáme giellaj ja -kultuvrraj. Sáhka le identitehta birra, gånnå kultuvrra ja giella li ájnnasa, javllá Bye. Heidi Andersen le aktan iehtjádij julevsáme liturgijaj jårggålibmáj oassálasstám, ma dal li dåhkkiduvvam ja jubmeldievnastusájn aneduvvi. Suohkanhærrá Divtasvuonan, Magne Kolvika mielas le riek buorre gå giellakurssa ásaduvvá. - Dát le álggokurssa, dåssju gålmån biejven, valla sávadahtte joarkeduvvá, javllá Kolvik ja joarkká, - Uddni ij sámegiella vuojga girkkon aneduvá, ja udnásj sámegiela anojn lip suojmma lahkanam. háldadimguovlos lågåduvvá agev rámmáttæksta ja áhttje mijá goappátja gielajda, duodden aj lávloduvvá edesik akta sálmma sámegiellaj, javllá Kolvik guhti buktá sihke tjállet ja låhkåt julevsámegielav. ¶ Sáme perspektijva ¶ Suohkanhærrá ja sárnnediddje Bájddaris gihtta Narvijkkaj lidjijn tjåhkanam. Muhtema li hárjjánam sámegielav adnet, iehtjádijda le ållu ådås. Ulmmejuogos le bargge gudi e sámegielav buvte. Kursa baktu galggá Andersen aj oassálasstijt oahpásmahttet julevsáme lávllomvuohkaj. - Galggap dålusj sálmajt lávllot, ja hárjjidallat lávllomvuogev, mij le læstadiánissmaj tjanádum. Giella aneduvvá sierralágásj vuohkáj, subtsas Andersen. Jagen 2005 almoduváj julevsáme sálmmagirjje. - Dålusj sálma li hálvva sierralágátja ja dajt adnep sierra sáme kultuvrrasymbåvllån, javllá Andersen. De dal esski le almodum ressurssa- ja ulmmetjalos mij máhttá aneduvvat vædtsagin gå bájkásasj åsskoåhpadus gárveduvvá. Nav sáme perspektijva bisoduvvi åsskoåahpadusán tjoaggulvisáj gånnå li sáme máná ja nuora. Sáme plána álggobágon dættoduvvá åsskoåhpådusá ulmme: sámij giella galggá gullut, ja sjaddat ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Gåvvå: Sandra Nystø Ràhka Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ¶ Oahppevuosádallam ¶ Akta dajs gudi vuosádaláj Jåhkåmåhken lij Berit Andersen Guvsám (24). Bajássjaddam Steinkjeran, máttoj Divtasvuonas ja dálla årru Jåhkåmåhken, gånnå duojev låhkå Sámij åhpadusguovdátjin. - Gåktu lij duv mielas jahkásasj márnán? - Le suohtas ulmutjijt iejvvit, oahppásijt ja ådå ulmutjijt. Gå li nav moadda ásadusá de gávnná juojddáv mielludahtte, subtsas sån. Dát lij vuostasj bále sån duojev vuosádaláj ja lidjin nuppát jahkásasj oahppe duodje-suorgen gudi bessin vuosádusán oassálasstet. - Muv mielas dát márnán le duodalattjat riek buorre márnán. Dánna li almma gálvo duola dagu sassne, náhkke ja duodje buorre kvalitehtajn. Dát le muv nælját jahke dánna ja le nav suohtas. Ålles suohkan ietjájduhteduvvá gå nav moattes diehki båhti nágin biejve, subtsas sån. Dán jagásj tiebmá lij Slow Food ja moatten sajen Jåhkåmåhken málestuváj ja guossoduváj njálga, rájnas ja rievtes biebbmo, biebbmoábnnasij lagámus guovlojn buvtaduvvam árbbedábálasj vuogij. Dánna lij máhttelis májsstet, lågådallamijt gulldalit ja oasestit ådå geldulasj gálvojt. Ásadiddje sihti dån juo guovvamáno 2.-4. biejvijt boahtte jage jage. Stuoves márnánsaje ásaduvvin sáme dálvveårromsajij lahka svieriga gånågisvieldes 1600-jagij álgon. Ulmme dalloj lij nannit stáhta dárkestimev sáme álmmuga birra nuorttan ja skáhtev gájbbedit, dikkev tjadádit ja jubmela bágov sárnnedit. Márnánsadje sámeednamin jage tjoasskásamos ájgen lij ávkken moatten láhkáj. Sáme lidjin tjoahken dálvveårromsajijn miehttsebájkijn boahttsuj dálvveguohtomsajen, ja jieggnudam tjátjádagá sjaddin riek hiebalgis válkkama oasestiddjijda, stáhttadievnastiddjijda ja girkko ålmmåjda. Uddni li márnánbiejve sjaddam ájnas tjåhkanamsadje sámijda, ja iehtjádijda, ja le sjaddam Nuorttakalottena stuorra turisstamagnehtta. ¶ Histåvrålasj márnán vibáj guhtta ålles biejve. Vahko álgaduváj sådnåbiejve jubmeldievnastusájn oabme girkkon, mij tjuovvu jubmeldievnastusvuogev 1600jagijs. Histåvrålasj márnán gæhttjal åttjudit muossádimev márnánis nav gåk lij 400 jage dát åvddåla ja tjadáduvvá dålusj márnánsajen. Dánna oasteduvvá ja gálvo duola dagu gårnnejáfo, sijddadagádum vuojddasa, biktasa, sassne ja boahttsubierggo lånoduvvi. Moadda dåjma tjadáduvvi ålles vahko ja le máhttelisvuohta oassálasstet márnániellemin nav gåk li dahkam moadda buolvaj rájes. Subttsasa, dållå, lávllom ja káffa buoragit aktan hiehpi. Histåvrålasj márnán rabáduváj ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ¶ vuonan. Edna gijtto suohkanbáhppaj Magne Kolvikaj, guhti bådij suohkanij jagen 1995. Javlaj åvddåla sæmmi jage adnegådij Kolvik sámegielav åsijn jubmeldievnastusás. Gåjt akta lávlla lávloduvvá sihke dárogiellaj ja sámegiellaj, akta rámátværssa lågåduvvá goappátjijda gielajda ja ”Áhttje mijá” guovte giellaj lågåduvvá. Dán láhkáj le tjadáduvvam dáj jagij tjadá. Valla ij le tjadáduvvam rahtjama dagi. Ælla gal gájka dåhkkidam ”Áhttje mijá, guhti le almen...”. Åvdep åskulasj girkkovádtse ettjin boade jubmeldievnastusájda gånnå Magne Kolvik lij hærrá, ja båhtin dåssju gå sadjásasj hærrá dievnastin. - Le akta oasse gudi e åvvånis sidá gullat sámegielav Divtasvuona girkkojn, akta stuorra oasse gassko gen mielas le buorre gå báhppa goappátjijt gielajt adná, ja akta oasse gen mielas le ilá binná sámegiella jubmeldievnastusájn. Valla buoredum le manenagi. Vuossteháhko Divtasvuonan ij le nav stuorre gå vuostasj jagijn, subtsas Magne Kolvik. Suohkanbáhppa vuojnná julevsáme liturgijaj dåhkkidimev ájnas mihttomierren girkkuj Divtasvuonan ja Nordlándan. - Valla ij dan diehti ietjastis gullu ienep julevsámegiella girkkujn. Liturgija galggi låhpalattjat dåhkkiduvvat Girkkotjåhkanimen vuoratjismánon, ja dan mannela ájggu biskoahppa njuolgadusájt dahkat gåktu dá máhtti aneduvvat, subtsas ¶ Kolvik. Ådå julevsáme liturgija li hiebadahtedum dábálasj dárogielak liturgijaj jårggålime ma uddni aneduvvi, ja guosská allamæssuj, gástadussaj, konfirmasjåvnnåj, hedjaj, hávddádibmáj, skalluj skihpasij lunna, suddodåbdåstibme ájnegis ulmutjijda, skallojubmeldievnastussaj ja gådij buorissjivnnjedibmáj. - Dát merkaj jus soabmása sihti hejav julevsámegiellaj, de dav oadtju. Muhtema sihti aj sierra jubmeldievnastusájt julevsámegiellaj Divtasvuonan, valla vuojnná dav jus dá tjadáduvvi, javllá suohkanbáhppa. Sáme girkkoráde njunnjusj, Anne Dalheim, tjállá præssadiedádusán gå liturgija julevsámegiellaj li almulattjat dåhkkidum Vuona girkkon, de bæssá julevsámegielav girkkon ælláskahttet. Valla vásádusá Divtasvuonan mårådi: - Dát mujttát ságastallamav sámegielgalbaj birra mij le Råmsån ja Bådådjon læhkám. Gå sámevuohta vuojnnusij boahtá, de badjáni oasse dárojduhttemis ja dåbdo dan milta muhtemij lunna, oajvvat Dalheim. ¶ Suohkanbáhppa Magne Kolvik le iesj julevsámegielav oahppagoahtám moadda jagij badjel. Sån dættot sån ij vilá buvte dav vierdev vaj máhtá dábálasj ságastallamav tjadádit julevsámegiellaj, valla dav vierdev vaj máhttá jubmeldievnastusájt ja ietjá girkkulasj dåjmajt tjadádit. - Ájnnasamos oasse muv báhppadåjmas le risstalasj ságav sárnnedit. Dát báhko åvdet duola dagu ietjá ulmutjijt ja kultuvrajt vieledit. Ja juska iv lijkku bágov ”såbadibme”, de iv gávna ietjá ja buorep bágov. Dát le akta sivájs gå lev válljim årrot Divtasvuonan. Dánna le vilá ållo mij ij le ållidum, miejnni 65 jahkásasj Magne Kolvik. Álldar merkaj sujna li dåsju gallegasj jage vil åvddål pensjonissta sjaddá. Gávnnat ådå girkkohærráv suv mannela julevsáme giellamáhtudagájn soajttá sjaddat gássjelis. - Diedon dát máhttá sjaddat hásstalusan, massta biskoahppa aj berus. Valla muhtem dåjma li jåhtuj biejadum dilev buoredittjat. Árabut dán jage tjadádijma låhkåmkursav hárjjidallat låhkåt ja lávllot dáv ådå liturgijav julevsámegiellaj gånnå 19 oassálasstin, daj gaskan biskoahppa iesj, hæjttá Magne Kolvik. ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Tjanos álggoálmmugij ¶ Girkkogirjen gávnaj ietjas máttaráhkov Viestaráles ja gå dási vuosedij lij gæhppat sáme jienastuslåhkuj tjáledit. - Gå æddnám ietjas tjáledahtij lij ávvo munji sæmmi dahkat. Oabbám Ingunn Moen Reinsnes aj tjáledahtij ja le sjaddam sáme gåvvådájddár. Dåbddu riek buoragit buoredit dav vierredagov mij le sáme álmmugi vuossti dagáduvvam. Muv máttaráhkko vállduj láttijda ja navti sámevuohta gádoj, sáme luotta gáhtun, subtsas sån. Jus sámevuodav ruoptus válldá de vuoset gudnev ájttegijda vaj e vajálduhteduvá. - Iv le oadtjum njuolgga sáme kulturárbes, juska æddnám gáptev munji åstij gå lidjiv guovte jagák. Lev ávon gå niejdama dási miellusin. Sunniva (ruvva 18) le mielos sámevuohtaj ja sávaj gáptev konfirmasjåvnnåj, majt iesj viehkijn Viestaráles gårruv oabme skánda milta. Lip sáme juska ep la adnám láhka tjadnusav sámevuohtaj, javlla Rose-Mari Moen. ¶ Lev gus almma sábme? ¶ Muhtema e dåbdå nuoges sábmen gå sámijt iejvvi gænna le giella anon ja bajássjaddam sámevuodajn. Valla ij le dåssju dat mij guosská. Sáme árbbe le aj guddnedit ájttegijt, ma li vuojnnemahteduvvam. Ja jur sávadus sáme kulturárbev joarkket le akta sivájs gå sáme jienastuslåhkuj tjáledahtij. - Muhtem oase mujsta li ham sáme ja majt manen vijdábut váldáv, sæmmi båttå gå boahtte ájgge ij diehttu. Valla lev mielos láhkáj duostoduvvam sáme birrusin ja sæmmi aj Sunniva. Sujna lij nanos vásádus Árranin gå vuorrasap kujnna sunji javlaj lij buorre gå sáme máddagijt vuosedij gå gáptev anij. Sån lij iesj dárojduhttám ietjas mánájt. Sån kultuvrraguodde vaj sámevuohta bisoj. Munji dåbddu buorre Árranin liehket ja iv le guossak dåbddåm mån iv le nuoges sábme. Lev agev sebrudagáv berustam ja dåbddu ájnas munji tjáledahttet, subtsas sån. Rose-Mari Moen jådij ruoptus áhtjes ¶ sijddabájkijda ja gietjav jage dás åvddåla åstij sån fámilljasijdav Ytre Skotsfjordan. Vuona nuppe bielen le áhtjes sijddabájkke, Kvandalsmoen. Sån subtsas ij le jáhkedahtte áhttjes aj máhttá liehket sáme máttojs. - Sån máhttá Áhtje mijáv ja namáv duon dán vædtsagij sámegiellaj. Juoga vierttim le dáhpáduvvam mij dahká sámevuodav ienep tjiegaduvvam Stájgon gå Divtasvuonan, valla iv juorrula gå jáhkáv sámevuohta le læhkám ienebut vuojnnusin Stájgon åvddåla, javllá sån. ¶ Moen dåbddå ienep ulmutjijt lahkabirrusin Stájgon gænna li sáme mátto, valla gudi ælla le sáme jienastuslågon diehti e tjáledahte ij sån diede. - Le viesso kulturiellem Stájgon ja lij liehket buorre jus lij gávnnut sáme siebrre gånnå lij dåhkkit ássjijt giehtadallat, tjoahken liehket ja várajválldet kulturárbev massta lip oasse, hæjttá RoseMari Moen. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ E sidá væráltárbbestáhtusav ¶ vuodna-Oarjjevuodna ittjij sjatta Vuonabiele Laponian, dan diehti gå bájkálasj dåhkkidibme le ájnas UNESCOj ja World Heritage Commiteeaj, subtsas Gro Ween, dutke Oslo Universitehtan. Sån le tjállám diedalasj artihkkalav sámij ja væráltárbe birra mij le UNESCOa væráltárbbelista birra, mij álu gåhtjoduvvá oavdos lisstan. - Lissta le oavdos moatte láhkáj. Rijkkaj le árvvo jus li moadda saje væráltárbbelistan, ja sadje dánna duodas ájnasvuodav kultuvrajn, histåvrålasj ájgijn, jali sajijn, ålles væráldij. Hæjos rijkajda berustibme majt væráltárbbestáhtusav tjuovvu máhttá doarjodit bisodimijn ájnas kultuvrraárbijs, majt rijkka iesj ij buvte mákset. Berustimijn máhttá aj tjuovvot ienep turissma, ådå barggosaje ja ienep sisboahto. Dákkir vuojnos le gæhppat vuojnnet dåssju buorre bielijt væráltárbbestáhtusijn. Valla dádjadi gus álggoálmmuga væráltárbev dán láhkáj, gatját Gro Ween. Sån le tjállám artihkkalav gånnå tjalmostahttá vuona sámij åtsådallamijt væráltárbijn ja mij almoduvvá ájggetjállagin ”International journal of heritage studies”. ¶ Stuorra sieradusá giehtadallamin ¶ Julevsáme njunnjusattja argumenterijin dalloj Divtasvuonda-Oarjjevuodna lij unna ja várnnahis sáme unneplågo guovddaguovllo ja suodjalibme sjattaj ålov vájkkudit sijá luonndoanov. - Julevsáme bieles argumenteriduváj ådå nasjonálpárka ettjin galga vuododuvvat ¶ Gro Ween, dutke Oslo Universitehtan. ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Sierra njuolgadusá ¶ j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: Divte Media/Ingrid Kintel ¶ Girjjebussa le vuojnnusin, ja buorre åvdåstiddje julevsáme kultuvras. Sihke vuodje Rune Knutsen ja girjjevuorkkár Sigmund Johnsen ávvudallaba ådå vuojánav ja girjjevuorkáv adnuj válldet, ihkap juo jagen 2011.Bokbussen er en godt synlig ambassadør for lulesamisk kultur der den ferdes. Nå ser både sjåfør Rune Knutsen og bibliotekar Sigmund Johnsen frem til å kunne ta i bruk et nytt og moderne kjøretøy og mobilt bibliotek, kanskje allerede i løpet av 2011. ¶ Julevsáme kultuvra jåhtte åvdåstiddje ¶ girjjebussa aktan barggi oasestimijn, girjijs ja ietjá mediajs, ja le aj aktisasjbarggo girjjevuorkáj Jielleváren. Nav de nanniduvvá máhtudahka girjjevuorkájn julevsáme guovlon. Girjjebussa sjaddá gåvvån vuorbástuvvam aktisasjbargos suohkanij gaskan, gå julevsáme guovlov svieriga bielen guossit. Girjjebussa le dåjmalasj åvdåstiddje sáme kultuvras gå vuosádallama ja lågådallama aneduvvi; duodjevuosádallama, sáme doahkkoteáhtar, subtsastallambåttå ja tjálleguossidime. Moaddásijn gejna ij la máhttelisvuohda guorristit «dábálasj» girjjevuorkáv, li addne dán fálaldagás. Divtasvuonan girjjebussa ganuk gietja sajijn. Udnásj girjjebussa le «vájbbamin» moatte jage vuodjemis. - Hoajddogållo le lassánam manemus jagijt. Muddo le ådå bussajn, javllá girjjebussa vuodje Rune Knutsen. Girjjevuorkkár Sigmund Johnsen vuojnná vejulasjvuodajt gå stuoráp bussa viettjaduvvá. - Vaddá midjij buorep máhttelisvuodajt moatte láhkáj, javllá Sigmund. Johnsen tjielggasit vuojnná bajássjadde buolvan le ietjá ja mielos vuojnno sámijda, nav gåk ij lim gå iesj lij bajássjaddama vuolen. - Máná sihti oahppat ienebu sámij birra gå åvddåla. Jiermmát gatjádalli, ja sihti álu gulldalit gå subtsastaláv, javllá girjjevuorkkár. Girjjevuorkkárin le sivva liehket dudálasj. Manemus jagij luojkkama girjijs, musihkas ja filmajs li badjela 10.000. Alvos stuorra låhko, jus usjudallap sierradusájt dábálasj girjjevuorká hárráj. Girjjebussan li birrusin 3500 girje ja jiednagirje máná jda, nuorajda ja ållessjattugijda. Dåhkki ja luojkkat girjijt, musihkav ja videojt ma li sámij birra. Sámegielak girjijt dåhkki luojkkat, valla aj gájkkásasj girje dárogiellaj gávnnuji. Girjjebussan gávna aj diedojt juohkka sebrulasj suohkanij birra, ja diedojt Sámedikkes. Divtasvuona suohkan le aj rudájt adnám girjijt oasestittjat, ja dá oasestime mávseduvvi suohkanrudájs sáme dåjmajda, duodden girjjebussa ietjas butsjetta milta. Vuorkán li aj muhtem antikvárra girje ja tjállusa, ja åvdåsti suohkana girjjevuorkkáfálaldagáv buorre láhkáj. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Ienep dåbddusa li divna subttsasa tjáhtjeitjá birra Sáttonjárgjávren. Mij le vat vuojnnusij boahtám... Dá bále, nágin vahko dássta åvddåla, moattes ihtagav sæmmi båttå vuojnnin. Ihtak, gåvvidum gåmoprábman, mij ruvva manáj tjáhtjegieran ja stuorra bárojt jávren dagáj. Li læhkám muodugasj dáhpádusá moaddi ja duolloj dálloj manemus 100 jagijt. Moattes li buohtastahttám dav gåmoprámajn, iehtjáda vas li gåvvidum ihtagav unna oajvátjijn ja guhka rubmahijn, 3-4 mehtera guhkke. ¶ Vuostasj ja ihkap ienemus dåbdos vásádus tjáhtjeitjás le jages 1910:”Avta ¶ Tjáhtjeihtja Sáttonjárgjávren ¶ Akta Rumbojávrijn gålgåj akti ájmodis stuorra ”viessok” gáddáj ja dasi mieskaj. Moadda sáme vuojnnin nierav, ja jáhkkin lij birrusin 4-6 mehtera. Muodugasj subtsas subtsastuváj Suoksavuomjávres Hábmerin/Stájgon. ¶ giesseijá sugáj Oline Sandnes jávre rastá biebmujn boadnjestis, Steffen, guhti lij dimmbarijt tjuollamin nuppe bielen. Buorre dálkke lij ja loadtje. Oline hávsskudaláj, ja ságastaláj báhtjatjin guhti manneduopton tjåhkkåjij. Hæhkkat vanntsa juojddáv dejvadij, ja nav garrasit vaj báhtjasj duoptos gahtjaj. Iesj jurra starjaj. Dánna galgaj liehket ráfes tjáhtje, valla dåbdduj dagu lij gáddáj suhkam, jali tjåskå nali. Oline rijpij badjel guovlastij, ittjij vargga duosta jáhkket majt vuojnij. Stuorra, sjievnnjis viessok tjáhtjegieran spæhkkalij vaj tjáhtje risjijdij suv badjel. Viessok gádoj. Ittjij juorrula. Vuojnnám lij tjáhtjeitjáv. Dán giessebiejve jagen 1910 jáhtto tjáhtjeitjá birra Sáttonjárgjávren dagáduváj. Ja vilá viessu, 100 jage ¶ j ¶ j j ¶ millijåvnå kråvnå sijá åvddåprosjæktaj. Aktisasjbargujn direktoráhtajn le aj suohkan bálkkim Árrana rádevaddev, Fred Andersen, dagátjit båddåsasj plánajt dákkir guovdátjij. Departemænnta juollodij 24 millijåvnå dá bále, valla prosjækta Divtasvuonan ittjij rudájt oattjo. Farra oattjoj suohkan 200.000 kråvnå åvddånahtátjit elektråvnålasj ájáduslånudallamav sujtto- ja huksodievnoj, dåktårkontåvråj ja varresvuodadåjmadagáj gaskan aktan ráddnásuohkanij Hábmer, Stájggo ja Bálák. NRK sáme Radioj javllá hiejtte suohkanoajvve Anders Sæter sån le håjen ja alvaduvvam gå departemænnta ittjij rudájt juolloda. - Vuojnnet rabddaguovllo-Vuodna ja sáme e vat vuoroduvá, javllá sån. Sån doarjoduvvá Filip Mikkelsenis, guhti lij akta dajs gudi álgadij bargov guovdátjijn vidnudagá Drag Utviklinga baktu. - Vuojnáv dåssju 800.000 kr rudájs Nuortta-Vuodnaj båhtin. Ij mige sáme prosjevtajda. Dát le vargga skandálla, miejnni Mikkelsen, guhti jáhkká hilgodibme ja prosjækta giehtadaláduvvá gå ådå suohkanstivrra barggagoahtá. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ oasev váldátjit sijá barggosajes. - Sihtap liehket rabás guovdásj. Divna vierttiji bessat liehket sáme ietjasa láhkáj. Gávnnuji moadda «rávvissáme» , gejna li sáme ájttega, valla gudi ihkap e dåbdå ietjasa sábmen danen gå e gielav máhte jali e gápptáj tjána. Dá galggi aj dåbddåt ietjasa buorisboahtem Árranin, javlaj Andreassen, ja jårkij: - Sidáv aj galggá luondulasj liehket dádtjaj diehki boahtet. Árran berus mijá aktisasj histåvrås, juska diedon sáme bielev tjalmostip. Hæjto bielen direktørra aj guorristij dágástallamav namá birra Narvik/ Áhkkánjárgga. Larssa ittjij jáhke lij sáhka álmmuga balo birra jur sáme nammaj, ij ga vuosstemiella sámevuodas, valla farra ballo massemis ietjas identitehtav, sijddadåbdov. Hiejtij javllamijn ahte Vuonarijkan lip ilá mælggadav ålgodam sáme namájt. - Miján le aj sijddadåbddo tjanádum sáme namájda, javlaj Lars Magne Andreassen. ¶ j ¶ Thomas Amundsen hárjjidalle Stabækan ¶ Gåktu Bájkkeávijssa åvdep vahko tjálij, lij Ájluovta Thomas Amundsen akta åhttsijs hárjjidallebargguj Stabæka nuorraåssudagán. Dálla galggá sáme rijkajuohkusa hárjjidalle álgget hárjjidallen Stabækan ådåjagij mannela. Ajtu joarkká sáme nissunij rijkkajuohkusa hárjjidallen. ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Galggá Sáme nissunjuohkusav jådedit Itálian ¶ Jus galga Sáme rijkajuohkusa åvdås tjiektjat de galggá sáme vierregis. -Tjiektje galggi ålles Vuonas, aktan Svierigis, javllá hárjjidalle Thomas, ja nammat moadda dåbdos namá vuona alemus divisjåvnås ja rijkkajuohkusis gudi soajtti hiehpat. Bájkálasj tjiektjij gaskan le Rebekka Kvalvik Hansen Bådådjos, fuolkijn Gásluovtas, hiebalgis tjiektje. Thomas Amundsenin le hárjjidalleåtsådallam FC Hulløya buorre nissunjuohkusis, le hárjjidallam Harstadin, Ørn/Hortenin ja Hardhausan, le B-hárjjidallen låhkåm ja le viehka ållo inspirasjåvnåv oadtjum Nils Arne Eggenis Eggen-skåvlån Orkdalan dijmmá. Goarssá le Sáme rijkajuohkusa hárjjidalle bargo åvdås mav oattjoj Sáme bállotjiektjamlihtos ja jådediddjes Mikkel Isak Eira (Farmen-Mikkel). -Diedon le stuorra guddne dákkir bargov oadtjot gå lev dåssju 28 jage vuoras, javllá studænnta ja áttjak virggáj biejadum rijkajuogoshárjjidalle. Ietján le stuorra vuojtov priváhta iellemin aj oadtjum mannemus jage. Dav aj bállotjiektjama ja næjtsojda gejt hárjjidallá. -Ruojav dahkin. Dálla hæhttujiv låssudagáv binnedit.. Dát lij 2010 ragátmáno. Thomas Amundsen viehkkuj dalloj ålles 148 kg. Buorre operasjåvnå mannela, ållo hárjjidallama ja jiermálasj bårråmusá mannela le låssudahka binnum ålles 60 kg:aj binnebuv gå jagen. Buorre åvddånibme! Danen le Thomas Amundsenin matchlåssudahka 88 kg ja ruvva gárves rijkajuogoshárjjidallen. Geldulasj barggo. Doajvvu sujna galggá nav buorre láhka gå vejulasj turnerigij Itálian. – Sjattasj má álkke næjtsojt fáron oadtjot Milanoj. Dat le ham værálda åvdemus måvttå-stádaj gaskan, måjut rijkajuogoshárjjidalle. ¶ juohkka sábme galgaluluj ietjas iedneSagai Muittalægje lij aj ájnas gå vuostasj sáme stuorradiggeájras, Isak Saba, jagen 1906 válljiduváj. Romádna Bæivve-Alggo sisadná miellagiddis gåvvidimijt merrasámij iellemis, ja tjuovvu oajvvepersåvnåv Ábo Eira iesjgenga oasen iellemin. Anders Larsen vuoset dárojduhttempolitihka vájkkudusájt sámegiellaj ja sámij ietjas iesjdåbdduj. Romána ulmme lij sámij unnepdåbdov dáttjaj gáktuj binnedit ja lij aj protessta vuona sebrudagá sámij álbedime vuosstij. Romádna ij la ájn dárogiellaj ålgusjiednagirjjen Davvi Girji almmudagás. Manenagi Anders Larsen vájbaj ja hådjånij vuosstebiekkan fággádimes sámij ássje åvdås. Jagen 1918 jådij Fálesnuores Finmárkos Santoarggaj Trondenesan, ja dat rájes ettjin åvvånis boade sámepolitihkalasj javllamusá ¶ Sagai Muittalægje almoduváj ájggegávdan 1904-11. Avijssa berustimev oattjoj jur åvddål javlaj (2010) gå NRK ájtsaj dåbdos Lars Monsena áddjá lij læhkám akta abbonentajs. Sagai Muittalægje ble utgitt i perioden 1904-11. Omtale og oppmerksomhet fikk avisen like før jul (2010), da NRK hadde funnet ut at bestefar til rikskjendis Lars Monsen hadde vært en av abonnentene. Gåvvå/foto: NRK Sápmi,næhttaavijssa/ nettavisen. ¶ Larsenis guhti åvddåla lij nav vissjalis. Trondenesan lij åhpadiddjen gitta pensjoneriduváj jagen 1940 ja dåppe jámij jagen 1949. Hinnaj ållit unna jámij. Dát dárogiellaj almoduváj jaget mannela Just Qvigstadajn jårggåliddjen. Esski jagen 1979 almoduváj originalgiellaj. ¶ j ¶ Jagen 1910 bådij Muittalus samid birra mij lij vuostasj girjje sámegiellaj. Girjje ja tjálle le åvdebut gåvvidum Bájkkeavijsan. Ij ållu sæmmi dåbdos le vuostasj romádna sámegiellaj, Bæivve-Alggo . Romádna tjáleduváj åhpadiddjes Anders Larsenis ja almoduváj ietjas almmudagán 2 jage Muittalus samid birra mannela, jagen 1912. ¶ j ¶ j j j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ - Farra nuppe guovlluj. Midjij sjaddá buorep dille dáj rievddadusáj maKK´ela. Mijá vuodo sjaddá åvddånahttemoasen, gånnå aktan Sámedikkijn sihtap barggat gålmmå jage. Suohkan viertti åvddånahttemplánav dahkat boahtte 3 jahkaj (20122014), ja jáhkáv buorep sjaddá gå udnásj modælla. Vierttip åvddål javllamáno 1. bve sjiehtadusáv dahkat åvddånahttema hárráj, ja Árranijn aktijvuodav gávnnat. Ådå modælla nanni åvddånahttemdårja vuodov Divtasvuonan, ja stuovesvuodav vaddá. Då unnep suohkana Divtasvuodna, Snåasa, Loabat ja Gáivuodna buorep láhkáj doarjoduvvi, javllá suohkanoajvve. ¶ Paulsen lij huoman vuojnnet suohkanoajvve Sæter lij duostutjam rievddadimijt ietjá láhkáj. - Muv mielas suohkanoajvve ij tjielgga vuojne rahtjamusáv gielaj dássádusá hárráj. Ráddidus le doajmmaplánan tjállám man ájnas le sierralágásj dåjmalasjvuodajn nannitjit julev- ja oarjjelsámegielav, ja nav de luluj ruhtadoarjja julev- ja oarjjelsámegielak suohkanijda lassánit. Åvddånahttemdoarjja sjaddá prosjevtaháme baktu, ja nav e stuoves virge sjatta gávnnut. Dievnastumdoarjja binneduvvá, ja farra stuoráp suohkanijda ávkken sjaddá. Divtasvuona suohkanin li hásstalusá fáhkaulmutjijt gávnnat, duola degu skihppijviesujn. Unna suohkanin gå Divtasvuonan li dárbo ma vierttiji gåbtjåduvvat, degu ietjá stuoráp suohkanin. Viertti liehket avtadássásasjvuohta suohkanij gaskan háldadusguovlon, javllá Paulsen. Anders Sætera mielas stuovesvuohta nanniduvvá sjiehtadusáj baktu, ma galggi vihpat 3-jahkasasj gávdav. - Danen gå ådåsamos suohkana gielaháldadusguovlon vuoroduvvi, daj siegen julevsáme, vuojnáv buorre máhttelisvuodajt Divtasvuodnaj, javllá sån. ¶ Sávvá avtaárvvusasj gielajt ¶ - Gå ráddidus åvddånbuvtij doajmmaplánav sáme gielajda gidán 2009, dættodin man ájnas lij tjalmostahttet nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielav avtaárvvusattjan. Nav gåk mån ássjev vuojnáv, e dá rievddadusá guovtegielakvuodadårjan tjuovo ráddidusá doajmmaplánav sáme gielajda. Dåjma bierriji stuovvot, duodden máhttelisvuodav láhtjet åvddånahttemij julevsámegielas. Julev- ja oarjjelsámegiella æbá le vuoroduvvam dårjajn, valla ruhtadoarjja le farra binneduvvam ¶ DUDÁLASJ. Divtasvuona suohkana suohkanoajvve, Anders Sætera mielas li Divtasvuonan buorre vejulasjvuoda dåjmajt jåhtuj biedjat ja ruhtadårjav lasedit julevsámegielav åvddånahtatjit. ¶ IJ LE DUDÁLASJ. Sámedikkeájras Vuona Sámij Rijkasiebren (NSR) Miriam Paulsen ij le dudálasj ådå juollodibmemærrádusáj guovtegielakvuodadårjan ma esski li mierredum. - Ij vatte stuovesvuodav, javllá sån. ¶ - Gåbttjå 9 suohkana ja 3 fylkkasuohkana - Ådå juollodummærrádusá jages 2012 - Merustallamvuodo gålmmå åsijda juogedum: 1. Vuododoarjja 35%, 2. Dievnastumdoarjja 40%. Juogeduvvi automáhtalattjat váni ruhtalåhkodiedádusájn. 3. Åvddånahttemdoarjja 25%, rávkká dárkkelis ruhtalåhkodiedádusáv. Doarjja hiebaduvvá dåjmaj milta ja aktisasjvuodajn Sámedikkijn. - Divtasvuona suohkan dijmmá oattjoj 3 milliåvnå kråvnå guovtegielakrudájs. - Gájbbádusá: Sámegielak bargge, bargge gudi li giellaåhpadusáv tjuovvum, ássjij diededibme, diehto, sjiemá, sámegieltæksta næhttabielen, guovtegielak tjállusa jnv. ¶ osstij, javllá sámedikkeájras Miriam Paulsen. ¶ Divtasvuona suohkanráde guláskuddamoajvvadusá milta doarjju rievddadimev mærrádusásj suohkanij ja fylkkasuohkanij guovtegielakvuodadårjav, mij dal ulmij milta stivrriduvvá. Duodden javlli binnedibme le prinsihpa vuosstij mij galggá nannit sámegielav háldadusguovlojn. Guláskuddamvásstádusán mij Sámediggáj vatteduváj dijmásj javllamáno, tjállá Divtasvuona suohkan åvddånahttemoasse bierri ájn vil ienep dættodit innovatijva ja kreatijva plánajt gå gudik goassak le juolloduvvam suohkanijda, javllá tjállus. ¶ JUOLLODIMMÆRRÁDUSÁ árvustaláduvvi gålmmå jagij mannela. J J ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Árran julevsáme ¶ -Ájnas le munji dåbddåt dáppe besav ja galgav sámástit. Dat le nav buorre dåbddo sierraláhkáj gå diedáv då ietjá oassálasste aj sæmmi láhkáj dåbddi. Mij ham álu sjaddap dåbddåt lip dåssju muhtem gallegattja gudi sámásti dåjn mijá sijdabájkijn ja navti sjaddá miján sierralágásj aktijvuohta, javllá sån. ¶ Galggá dal ienep oassálasstijt “guollit” ¶ Præssadiedádus Gåvå: Lars Th. Kintel ¶ fáron guollimin: - Mån lav esski dán virggáj álggám, galgav dal boahtte giellabiesijt plánigoahtet, galggi edesik guokta vil dán skåvllåjage ja diedon aj Julevsáme vahkon snjilltjamánon dagu lip åvddåla ásadam. Galgav dal ienep oassálasstijt “guollit” , javllá Paulsen. Giellabiesse-prosjekta le ruhtadårjav oadtjum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkasuohkanis. Árrana direktørra Lars jválattja dákkir dåjmajt doarjju. Luluj aj luondulasj jut Divtasvuona suohkan manenagi dákkir dåjmajt doarjju danen gå suohkana guovtegielakvuodarudá dåjmaj milta juolloduvvi. Dát le dal goalmát jahke mij giellabiesijt ásadip. Hæhttup sámástit Árrana ja skåvlå ålggolin jus gielan galggá boahtteájgge, ja giellabiese li dal boahtám stuoves årnigin. Julevsáme giella Árranis vuoroduvvá, låhpat Andreassen. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ “skádasasuollugielav” ja sámegielav aj. Campbell berustij ålov Skádasasuollus ja vuolgij diehki duolloj dálloj ájggegávdan 1849-73. Sierraláhkáj berustij Nuorttakalohtas ja Sámeednamis. Campbell tjabu gåvvidij Sámev mannel skotlánda váre, ja lij moaddi dáppe gállidime. Guossidij Råmsåv ja Finmárkov juo jagen 1849, ja Vuonav ja muhtem mærráj Nuortta-Vuonav aj jagijn 1851, 1852, 1865 ja 1868. Skottlánda adelsålmåj lij duodden vissjalis várreulmusj ja guollár, sierraláhkáj luossaguollár, ja dat lij aj viehkken berustibmáj luondos ja álmmugis nuorttan. Sierraláhkáj ietjas manojn Nuorttakalohtan jagijn 1851 ja 1852 tjuorgaj Campbell ålov dassta majt vuojnij, ja bájnnij mannela tjuorggamijt tjáppa akvarellajda. Campbell lij snivva váksjodiddje, luondov ja álmmugav, ja akvarellajn le stuorra histåvrålasj árvvo. ¶ dåssju muhtem mærráj li læhkám dåbddusa Skottlánda ålggolin. Jagen 2009 ajtu Tråmså Universitehtta viettjaj dájt vajáldahtedum dájddabargojt ruopptot vadjáluvvamis. Vuosádus , mij Universitehttagirjjevuorkán vuosáduváj, vuosedij moadda akvarellajs ja lij hábbmidum mannon Helgeláttes gitta Áltáj ja vuolus jågåj milta ¶ Haparandaj Bottenvikenin – måhkij Nuorttakáppaj ja Dædnuj. Sij gudi vuosádusáv guossidin vuojnnin tjáppa duobddágijt, stádagåvåjt, luossaguollimav ja gájkinåvdemusát moadda gåvå sáme iellemis. ¶ Moadda Campbella akvarellajs li aj internehttaj biejadum; http:// www.theapricity.com/forum/ showthread.php?t=12398 ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Grytøyr ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ gávtse máno årruv. Guoradalliv gåktu álmmukåssko lij jårgijdam risstalasj duohtavuohtaj. Åvddånboahtá gå Jubmela namma jali ruossa suoddji gadnihij vuosstij, javllá Marit. ¶ Jábmemij ¶ Guok sjattalvisá vuojnnamin hieredin Marita dutkamav, ja vierttij oahppat låhkåt ja vádtset ådåsit operasjåvnå mannela. Danen ij le disputerim åvddål esski áttjak. Gasskabåttå le huoman dutkam sámij ja dáttjaj dádjadusájt jábmeba hárráj. Diehtotjoahkkimav tjadádij duola dagu Stájgon. - Guoradalliv gåktu ulmutja jábmemav giehtadalli. Rubbmelasj jábmema birra ij le sáhka, valla jábmemoavddusij birra, ja gåktu dajt gåhttjop. Sæmmi le viessombiejvij hárráj, jus jáhkeduvvá dá biejve li juo álgo rájes biejadum ja mierredum. Nabdedibme mánás le álu jábmám fuolkij milta, subtsas Marit. ¶ Dálkudiddje ¶ - Dáj ássjij birra galga Stájgon giehttot? - Iv jur dájt ássjijt giehtadalá. Gávnnu aj goalmát oasse majt lev guoradallam, ja man birra lev doktorgrádan tjállám. Dálkudime birra. Dábálattjat juogeduvvá dálkudibme gålmmå åsijda; fáhkamedisijnna, ietjá duodde medisijnna ja árbbedábálasj medisijnna. Mån galgav sáhkadit árbbedábálasj sáme medisijna birra ja dav juogáv almmavuodadádjadusáj jali åsskoj milta. Álgáv sáme nåjdijn, guhti lij dálkudiddje sáme religiåvnån. Risstalasjvuodan gávnnap moatten sajijn vilá uddni. Duodden gávnnu majt gåhttjop ådå åskulasjvuohta, ja dav tjuovvu ådå-noajdde. Sån le buorediddje dan almmavuodadádjadusán ådå-åskulasjvuodan, gånnå li riek moadda moattelágásj oase ja jáhkkovuoge ma máhtti liehket aktijbiejadum. Valla sáme ådå-noajdde viedtjá ienemusát almmavuodadádjadusáv sáme åsskos, mij muv dádjadusá milta ij le viesso uddni. Ådå-åskulasjvuohta sámij gaskan le galla viesso, ja uddni vuojnnep moadda sáme ådånåjdijt. Guoradallap muodugasjvuodajt ja sieradusájt, majt li joarkkám ja mij le ådå, javllá Marit Myrvoll, guhti dálla guoradallá bijtámsámij dilev, mánáj ja nuoraj identitehtav, oassen stuorra Vuona-Svierik prosjevtas. ¶ Filmma ¶ Myrvoll, guhti iesj le sábme, le mielastum sáme politihkkaj ja histåvrråj guhka ájgev. - Álgij åhpadusájn sebrudakdiedon Råmså Universitehtan, gånnå álggiv mij gåhtjoduvvá sáme åhpadusá ja ulmusjtjerdalasj gasskavuohta mij mannela gåhtjoduváj sosialantropologijan, ja dasi mielastuvviv. Mån tjálliv Nordlánda fylka bargo birra sáme kultuvrajn, mij lij luondulasj gå mujna lij duogásj sámepolitihkkárin. Nordlánnda lij 80-jagijn åvdåstiddje fylkka mij oattjoj sáme ássjijt tjadáduvvin sáme kulturkonferánsa juohkka jage. Muv mielas le riek ájnas ienep diedojt åttjudit sámevuoda birra Nordlándan, ja le riek buorre gå ådå Nordlánda Universitehtta dav berus, javllá Myrvoll, guhti ávvudallá gehtjatjit Sagaspelav vuostasj bále dá giese. ¶ Marit Myrvoll ájggu aj vuosedit filmav árbbedábálasj sáme låhkke birra. Filma namma le ja le dagádum T. Haugsethas ja I. Achiccias jagen 2003. Seminára nuppe oasen galggá Brita Pollen lågådallat álmmukåssko ja ristagis teologaj birra gálldon åvddårisstalasjvuodan Vuonan. Mannela ájggu Tove Mjellanger subtsastit suv versjåvnåv ja girjje-prosjevta birra majna barggá. ¶ j j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Kulturdádjadus ¶ j ¶ j ¶ valla ietján gå ållu lagámusáj birra de ælla siján diedo gudi lidjin ulmutja lahka. Ságájdahttema tjadáduvvi maneldisbáhttsij sijdan jali hiebalgis almulasj huodnahin, gånnå iesj sihti. Dålkkå aneduvvá gånnå le sávadahtte, subtsas sån. ¶ E diede fálaldagá birra ¶ Udnásj biejve ij gávnnu duodastahtedum diehto maneldisbáhttsij birra sáme guovlojn. Vuonarijka oajválattjajn le ulmme sáme álmmuk galggá adnet avtaárvvusasj ja sæmmi máhttelisvuodajt varresvuoda ja sosialdievnojn, mij merkaj fálaldahka galggá hiebaduvvat sáme addnáj ja ij dárbaha liehket sæmmi fálaldahka dagu ietjá vuonarijka álmmugij. Juska maneldisbáhttsijn le stuoráp vádá psyhkalasj, fysihkalasj ja sosiálalasj gássjelisvuodajt oadtjot, ja álu rahtji ájgev, de moattes giehtadalli massemav ja suorgov buorak láhkáj. - Dan diehti le ájnas guoradallat makkir varresvuodaåvdedim faktåvrå ma li viehkedam maneldisbáhttsijt hiebadalátjit håjes dilijda ja viessot surgujn ja massemijn. Dádjadibme makkir vidjura ma li dahkam vaj maneldisbáhttse nahki viessot manepájgen ávkálasj láhkáj, máhttá vaddet ávkálasj diedov mij máhttá miejnni Lena Gundersen. Ulmme le oadtjot binnemusát 150 diehtovaddijt moadda sáme guovlojs prosjevta kvantitatijvalasj oassáj, ja dássta vas tjuoldeduvvi 15-20 diehtovadde kvalitatijvalasj tjiegnudakságájdahttemij. Gájbbádusá oassálastátjit guoradallamin le vierttim le massám avtav lagámusájs hæhkkajábmemin (hæhkka mánnájábmem, iesjsårmmim, sårmen jali ietjá sieldes jábmemijn), ulmusj vuojnná ietjasav lagámussan, maneldisbáhttse le 18 jage jali vuorrasabbo ja jábmem dáhpáduváj gaskan 6 máno ja 7 jage rájes. ¶ Terapeutalasj árvvo ¶ Guoradallam tjadáduvvá moattelágásj sáme guovlojn (Sisnep-Finnmárkko, merra, márkko-, julev-, ja oarjjelsáme). Prosjækta le tjanádum guokta guovdálasj sáme institusjåvnåjda, Sáme varresvuodadutkama guovdásj ja SANKS, gænna li guoskavasj fágalasj ja kultuvralasj máhtudagá varresvuodadutkamin ja psyhkalasj varresvuodasuodjalimen. - Sáme kultuvran li njuolggidusá ma javlli dån ij galga iehtjádij sáhkadit hielles ja/ jali negatijva priváhta ássjij birra, ietján gå lagámus fámilljaj. Sávvap maneldisbáhttse vuojnni dav ávkálattjan dutkamin, máhttelisvuodav majt dálla oadtju. Hæhkkajábmem le hielles guoradallamtiebmá ja máhttá dåbddus låssåt guládaláduvvat iehttse persåvnå jábmema birra. Uneplåhkoperspektijvan dákkir oassálasstem máhttá moattelágásj siváj diehti liehket ienep hielle. Juska vuoset lasse låhko guoradallamijs maneldisbáhttsij hárráj ij le gássjelis dutkat hielles ássjij birra. Moattes sihti dutke, viehkkeapparáhtta ja iehtjáda galggi oahppat sijá dile birra. Juska muhtema åtsådalli oassálasstemav báktjasin, de manela tjielggiji sij e sánarda ja ihkap sjaddá viehkke dádjadahtesvuodan jus máhtti iehtjádijt viehkedit. Jus tsuojggiji vánesvuodajt viehkkeapparáhtan jali iehtjádijn le máhttelis dahkat vaj iehtjáda oadtju dav viehkev majt ietja ettjin oattjo. Duodden muhtema åtsådalli ságájdahttem vaddá máhttelisvuodav tjadádittjat vásádusáv máhtulasj fáhkaulmutjijn. Moattes åtsådalli dát máhttá liehket “terapeutalasj árvvo” . Jus aktak maneldisbáhttse sihtá oassálasstet prosjevtan máhtti guládallat Gundersenijn mejla baktu: lena.slettli.gundersen@uit.no jali mobijlan 99 70 15 01 ¶ Viehkke maneldisbáhttsijda. Psykologa ja stipendiáhtta Råmså Universitehtan, Lena Gundersen sihtá guládallat maK´eldisbáhttsij sáme guovlojn gudi li vásedam hæhkkajábmemav fámiljan. Hjelp til etterlatte. Psykolog og stipendiat ved Universitet i Tromsø, Lena Gundersen ønsker å komme i kontakt med etterlatte i samisk område som har opplevd brå død i familien. ¶ j ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media / Idar Kintel ¶ j j ¶ j j j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j j j ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media/Idar ¶ Sarons dal ¶ pastorin pinsetjoaggulvisán iejvvij aj suv gejna válldujiv. - Lijma nav nuora, gå válldujma mujtáv vierttijma dåhkkidusáv goappátjij æjgádijs oadtjot. Gállasjvuohta vibáj 16 jage, ja oattjojma gålmmå buorre máná gudi uddni li munnuj vihtta mánájmáná vaddám. Divna årru dálla Råmsån. ¶ Suodjalimsujttár hestaj ájggeájidallamin ¶ Da gudi dåbddi Danielav buoragit diehti sujna le stuorra hukso iehtjádij birra ja sierraláhkáj dajda doajmmahieredimij ja vuorrasap ulmutja. - Lev agev ulmutjijda lijkkum ja sierraláhkáj dajda gudi ælla nav ressurssagievra. Dát lij jáhkáv akta sivájs gå åhpaduvviv suodjalimsujttárin ja jåhtiv ruoptus Guovddagæjnnuj bargguj åssudakjådediddjen famillja ja biejvvesijdan. Gå danna åroj berustahttjáj hestajs ja aj hæsstaguovdátjav álgadij. - Ienemusát lidjin gietjav hesta stállan ja munji lij dát suohtas asstoájggedoajmma. Hesta li riek buorre ja jiermmás juhtusa, javllá Daniel, guhti bájken oattjoj namáv ”Hæssta-Daniel”. Valla guhtta jage dan mannela vierttij hiejttet asstoájggedåjmajnis allergija diehti. - Dat lij låsså mærrádus, valla ællim mujna ietjá máhttelisvuoda, javllá sån. ¶ Divtasvuodnaj jåhttåj ¶ Sån guodij sijddabájkev Guovddagæjnov bargo diehti Hámmárfestan doajmmahieredum mánáj habilitetjuohkusin Finnmárkon. Dán bargon lij vargga gålmmå jage åvddål Divtasvuodnaj ja Gásluoktaj jådij jagen 1997. Suv vuostasj barggo lij Divtasvuona Skihpa- ja vuorrasijsijda jådediddje. Guokta jage mannela målsoj bargguj doajmmahieredimij konsulænntan. - Dát barggo vattij munji máhttelisvuodav oahpástuvvat ålles Divtasvuonan ja oadtjuv moadda buorre rádnajt vuonav miehtáj, subtsas Daniel goarssát. ¶ Æhttsá nuoren liehket ¶ nuorráj manná vantsajnis. Låbijn manná guojmijnis muhttijn guhkep manojda Lofoahttaj ja Hárstáj. Máhttá usjudallat gåktu akta guhti le Finnmárkkoduoddarin bajássjaddam máhttá nuorráj nav lijkkut vaj jådediddjedåjmav le válldám Hundholmen og omegn båtforenigin? - Nuoren liehket le munji buoremus vuojnadallam. Gå lijkkuv nuorráj ja tjáhtjáj de máhttá dat boahtet dan diehti gå bajássjaddiv jåhkågátten Guovddagæjnon. Mij le buorep gå bæjvádagán vantsajn vuonan gålggåt ja sájdátjav bivddet vuossjatjit? Jus juojddá gåhtjoduvvá ”buorre iellem” de le gåjt dát oasse dassta, miejnni sån. ¶ Gássjelisvuoda vuornnot ¶ Daniel gåvviduvvá ulmutjin gæssta máhtá viehkev ádnot juohkka ássjen. Ja jus gatjáduvvá de ij álu vuorno. Uddni li sujna gáktsa luojvojdåjma jådediddjen jali sebrulattjan nammadusájn ja rádijn. Jus galggá juojddáv nammadit de le sån jådediddje Hundholmen båtforenigin ja Oajvveluohtádusulmusj fáhkasiebren Delta. Duodden li sujna moadda sámepolitihkalasj dåjma. Ja manemus suohkanválgan válljiduváj suohkanstivrraj Barggijbelludagás. - Gåktu le máhttelis nav ålov oassálasstet? - Muv mielas de li ilá moattes gudi agev vuornnu ienni gå bájkálasj sebrudagán barggat. Muhtema vierttiji oassálasstet aj. Duodden de lev sosiálalasj ulmusj guhti lijkkuv sebrudagán berustallat. Lijkkuv gå juojddá dáhpáduvvá, låhpat Daniel. ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Reiseliv i Hamsuns ¶ le Hamsun, kulturmujto, luonndovásádusá ja nasjonalpárka. Binna le sáme mannoæládusá hárráj dagádum. – Dávva sihtap njuolggit aktan Árran julevsáme guovdátjijn. Mijá ájggomus le åvdedit sierra prosjevtav mij lulu måttijt jagijt bissot jus rudálasj viehkijt gávnnap. Ietjá hásstalus le diedon ulmutjijt gávnnat gudi sihti sáme mannoæládusájn barggat. Gájbeduvvá de soabmásijn le ájálvisá majt máhttá fáláldahkan åvdedit majt nágin oasstá. Diedo bájkkálasj samevuodas le ájnnasa dákkár dilijn, javllá HGMa stivrrajådediddje Sven-Roald Nystø. Le dárbbo ahte Árran sæbrrá bargguj gå siján le sáme kulturmáhtudak. Guovdátja barggo le diedojt åvdedit. Nuppe bieles ulmutja aj båhti Árranav gehtjatjit ja Árranin vierddi de juoga majt vuosádalli. Dát bielle vierddi Árranin åvddålij guovlluj buoreduvvat. Dájna sjaddá Árran prosjevtan barggat. Dan buohta li aj fállam prosjæktajådedim åvdåsvasstádusáv guoddet. Dán guovlon e hájn gávnnu sáme mannoæládusa viddnudagá ma nahki prosjæktajådedim åvdåsvásstádusáv guoddet. Dasi Árranin le juo divna dárbo sajenisá. Mangemus jagijt li sáme viddnudagá Divtasvudnaj ásadum. Mij mannoæládussaj guosská akta dajs oahpes turistajt ja nubbe biebmoj guossot dajt. Enamus oasse sáme mannoæládus viddnudájs li guovlojn gånnå sáme li ieneplågon. Binná le dajs duobddágijn gånna sáme li unneplågon. Enas oasse dajs li berajviddnudagá. Svierigin li ienep sáme mannoæládus viddnudagá. Danna li tjavggasappot ja árabut barggagoahtám sáme viddnudak åvddånimijn. ¶ goahtet. Nordlánda fylkkkasuohkana ja Origo Nord viddnudagá åvdåstiddje guossidin Divtasvuonav ja Hábmerav árabut dán tjavtja sáme mannoæládus berustiddjijt kárttitjit. Origo Nord le Sámedikke ja Finnmarko, Nordlanda ja Råmså fylkkasuohkanij bieles bálkkidum stuoráp sáme mannoæládusprosjevtav jagijda 2011-2013 åvdedittjat. Dæddo biejaduvvá márkanvuodo buvttadibmaj, vuobddemij ja márkanfievrridibmáj ja gælbbolåptimij. Dási libá sige Árran ja Hamsun Guovlo Mannoæládus sæbrram. Hamsun Guovlo Mannoæládus le dájt mangemus jagijt rievddadamprosessav tjadádam. Såbadam le guovte jahkáj aktisasjbarggo sjiehtadusáv Divtasvuona, Hábmera, Oarjje-Fuolda ja Stájgo suohkanij. Sjiehtadusá baktu le Hamsun Guovlo Mannoæládusán rudálattjat vuodo binnátjij milta barggat. Dárbbo le duodde rudájda jus lulu sáme mánnoæladusprosjækta tjadáduvvat. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ ælloniehkke Arnfinn Pávval, guhtimusj aj galggá prosjektaj oassálasstet. Guovdásj ávvudaláj prosjevta álgov åvdep vahko, åvddåmbuktemijn ja juojgajn barggijda ja iehtjádijda. - Hávsskes ávvudallam lij, ja dan ulmme lij tjannget barggijt ja iehtjádijt gev prosjækta guosská. Buorre le gå guovdátja oajvemusá barggi nav alvos láhkáj dáv prosjevtav jåhtuj oattjotjit, javllá Urheim. ¶ Arnfinn Pávval le ælloniehkke ja árbbedábij guodde. Sån årru Valnesfjordan ja sujna le stuorra máhtudahka ulmutjij ja sáme iellema birra. Sáme luonndomáhtudahka, árbbedábálasj máhtudahka, duodden filosofijaj li ájnnása prosjevtan, gånnå Pávval dáv máhtudagáv bessá juogadit. - Sån dán bargguj tjanáduvvá dan láhkáj gå galggá åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja suorgen. Arnfinn le ájnas bisodiddje árbbedábálasj máhtudagás. Suv lahkavuohta luonnduj le ájnas gå dåjma galggi tjadáduvvat, ja aktan galggin hiebadit ållåsasj varresvuohtafálaldagáv vuodujn sáme gielan ja kultuvran. Galggap aj suohkanij ságajda, ja sávvap le vuodo buorre aktisasjbargguj. Vierttip aj guoradallat dárbojt. Gájkka le geldulasj barggo, javllá Urheim. ¶ Tjåhkånibme varresvuodadåjmadagájn ¶ Ietjasin li moadda sjuggelis ájádusá gåktu dát máhtta dagáduvvat. - Galggap gámáv, jågåv ja luondov adnuj válldet. Ja gájkka viertti hiebaduvvat juohkka akta addnáj. Uddni ij gávnnu fálaldahka sámemánájda ja-nuorajda, ja hásstalus le dáv juohkusav oadtjot dåbdåtjit ietjasav jasska varresvuodadåjmadagán. Prosjækta hiehpá buoragit VHSSa filosifiajn. Barggat sáme dimensjåvnåjn luondon le geldulasj, ja moatte elementa galggi hiehpat aktan. Dat la mijá dahkamus. Sámij árvvo le ålles fámiljav berustit, ja ij dåssju dav ájnna ulmutjav, subtsas ådå prosjæktajådediddje. - Gávnnuji gus konkreta buojkulvisá? - Moaddásijda le «låhkåm» duola degu várkes, ájnas ja dárbulasj. Dav viertti ¶ Bisodiddje árbbedábálasj máhtudagás. Anfinn Pavvall subtsastij gåktu dåhkki árbbedábálasj máhtudagáv adnuj válldet guovdátjin. Samisk tradisjonsbærer. Anfinn Pavvall fortalte om hvordan samisk tradisjonskunnskap kunne brukes som ¶ j ¶ Tråmså universitehtaskihppijviesso le láhtjám dilev vaj máhttelisvuohta le sierra lanján «lågåduvvat» . Vierttip guoradallat makkir láhkáj máhttep dánna Valnesfjordan dahkat, javllá Urheim. Prosjækta ájggu tjalmostit mánáj æjvvalimev oatsodimdievnastusájn ja manenagi fálaldagáv vaddet mij hiehpá sijá dárbojda. - Sæmmi båttå gå avtajæbddásasj dievnastus le ulmme, le aj æjvvalibme varresvuodadievnastusájn ájnas vuosedittjat ahte juohkkahattja identidehtta, giella ja kultuvralasj tjanástahka dåhkkiduvvá, låhpat Urheim. Prosjevta ulmme le tjadnat sáme máhtudahkbirrusijt ja suohkanijt aktan vaj máhtti barggat oatsodimdievastusájt åvddånahtatjit ma tjalmosti julev- ja oarjjelsáme álmmugav. ¶ j ¶ Sáme subttsasa ja båva. Erling Urheim låhpadij videovuosedimev HaKKá båvajn. Sjøsamiske sagn. Erling Urheim avsluttet med å vise en video basert på et sjøsamisk sagn: . ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Guovllomedisijnalasj guovdásj Ájluovtan le aj válggaássjen sjaddam. Aktisasjlissta Rievtesbelludagá, Gårobelludagá, RáB ja iesjrádálattja, åvdet dáv ájnas ássjen. Dán listan tjuodtjoba Fred Andersen ja Pernille Krogh Storøy. Nubbenkandidáhtta Storøy, guhti le åssudakskihppijsujttár Ájluovtan/Måsken, dættot Avtastallamådåstus Divtasvuodnaj stuorra hásstalusájt vaddá. - Åvddålijguovlluj sjaddá Guovllomedisijnalasj guovdásj Ájluoktaj positivalattjat vájkkudit ålles varresvuoda- ja huksodoajmmaj Divtasvuonan, javllá Storøy – guhti aj jáhkká guovdásj máhttá hiebadahttet suohkangasskasasj aktisasjbargguj, duola dagu mij guosská sijddaskihppijsujttárijt. Det distriktsmedisinske senteret på Drag er også blitt valgkampsak. Felleslista Høyre, Venstre, KrF og Uavhengige har dette som en av sine fanesaker. På denne lista står både Fred Andersen og Pernille Krogh Storøy. Andrekandidat Storøy, som er avdelingssykepleier for Drag/Musken, understreker at Samhandlingsreformen vil gi Tysfjord store utfordringer. -På sikt vil et Distriktsmedisinsk senter på Drag ha store positive ringvirkninger for hele helse- og omsorgstjenesten i Tysfjord, sier Storøy – som også tror senteret vil legge til rette for utvidet interkommunalt samarbeid, blant annet når det gjelde hjemmesykepleie. . ¶ bájkálasj oatsodibme le juo sæsstám millijåvnåjt sebrudahkaj. ¶ Dát måvtugis prosjækta Divtasvuonan doarjoduvvá ållåsit Helse Nordas. Dási duoddi aj dat duohtavuohta dákkir guovdásj Ájluovtan sjaddá ájnna guovdásj dárbulasj julevsáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn. - Helse Nord le biejaduvvam hiebadittjat buorre varresvuodadievnov sáme álmmugij. Prosjevta tjadá vuojnnep dát barggo máhttá várajdaváldeduvvat, javllá Andersen. ¶ Helse Nord miejnni máhtudaklåpptim suohkanijn ja buorre aktisasjbarggo skihppijviesoj ja suohkanij gaskan sjaddá vaddet riek buorre fálaldagáv suohkanijn ja binnedit dárbov skihppijviessuj rádjat. Avtastalla ¶ skihppijviessoviehkes e galga dav oadtjot. - Ájnnasamos dán dásen le aktisasjbargov suohkanij ja skihppijviesoj gaskan nannidit fágalasj dásen, vaj oahppi nubbe nuppes ja ásadi buorre vuogev mij bisot buorre fálaldagáv ja sæmmi vuorodimev, tjállá Helse Norddirektørra, Lars Vorland. ¶ Plánidum guovdásj Ájluovtan sjaddá oadtjot moadda dåjma; dåktårkontåvrrå, skihppijsijdda, varresvuodastasjåvnnå, suoddjidum oasse pasientajda demensajn ja oasse linedim dálkudibmáj. Vijddábut usjudalli sierrahuksodievnov psykiatrijan ålles Nuortta-Sálltuj, duola dagu sierra kontåvrrå SANKSaj (Samisk nasjonalt kompetansesenter – psykisk helsevern). Plániduvvá aj sierra åssudahka viddnudakvarres ¶ liehket fálaldahka guovlloåhpadimen ja bagádallamij varresvuodabarggijda ja sáme giella- ja kultuvrramáhtudagán sierraláhkáj. Plániduvvi aj hárjjánimbarggosaje skihppijsujttárstudentajda ja studentajda gudi sihti ja dárbahi sáme máhtudagáv, duodden aj dutkam ja åvddånahttem aktisasjbargujn rijkaguovlo guokta universitehtajn ja SANKS:ajn. - Dákkir ásadimijn máhtti agev tjuovvot duoddevájkkudusá ja navti aj ådå dahkamusá, miejnni Andersen, gen mielas suohkana Nuortta-Sálton li ilá unnagattja vaj divna galggi oadtjot divna dåjmajt. - Muhtema vierttiji guovlojda biejaduvvat, ja sjaddi diedon Ájluoktaj ásaduvvat jus guovllomedisijnalasj guovdásj dasi tsieggiduvvá, miejnni Fred Andersen. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Moattebájnuk tjuorggasa ¶ Duot dát ássje oahppogirjijn. Harald Lindbach le oahppogirjijt nuorttasámegiellaj tjállám. Jus båhti oahppogirje julevsámegiellaj sæmmi girjjetjálles ij diehttu. Litt av hvert i lærebøkene. Harald Lindbach har skrevet nordsamiske lærebøker. Om ¶ Jårggålibme: Divte Media / Idar Kintel ¶ - Le bierik girjjealmmudahka gudi jáhkki mån máhtáv dav dahkat, måjot sån. Ja girjjealmmudahka le IDUT almmudahka. - Da jáhkki mån máhtáv, måjudallá sån loabdet. Ep gal huoman dåbdå suv loabddásin, valla duodalattjan ja njuolgga. - Fága tjanáduvvi aktij ja riekknimdahkamusájt ja nágin iennilsbágo låhkåmgirjen gávnná, subtsas Lindbach, guhti álgos sidáj girjev hábbmidit statistihka milta man álu gávnnap juohkka bokstávav sáme bágujn, måjudasstá sån. - Statistihkalattjat galgajma álgget bokstávajn G. Valla dav ittjij girjjealmmudahka dåhkkida. Valla sån miejnni le sierralágásj gå li fonetihka birra giehttum dán áldarjuohkusij. - Fonetihkka giehttu jienadimorgána anatomija ja fysiologija birra, gåktu giellajienajt jienadit, ja dánna bessi oahppe gæhttjalit ja guoradallat jienadimev ja gåktu njálmev ja tjåddågav labuda jienadittjat dajt moattelágásj giellajienajt, subtsas sån. Girje li juo juogeduvvam ja anon oahppijs. - Jáhkáv ja sávav girje li geldulattja. Girje manemus bielijn guokta næjtso ságastallaba. Akta nuorttasámegiellaj ja nubbe julevsámegiellaj. - Le gus máhttelis dát aj sjaddá ju- Iv dav sidá. Ihkap gássjelisvuodagráda rievddaduvvá ja ihkap ij hieba dasi. Ij gåjt sjatta njuolgga jårggåluvvat, subtsas girjjetjálle. Valla Lindbach tjállá ietjá girjijt låhkkijda. - Valla e sjatta ienep oahpponævvogirje, måjot sån sluohkasit. ¶ j j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Barggo dahkorássetjiektjamsaljojn le juo jåhtuj boahtám, ja tjuovvu ájggemierijt ja ekonomalasj mærrádusájt. Vuodobarggo moarmesmánon ålliduvvá, ja dalloj galggi aj 28kW-tjuovggarustiga dåjman liehket. Dahkorásse le dingudum, ja plánaj milta biejaduvvá biehtsemáno vuostasj vahko. Drag Aktivitetspark le Divtasvuona suohkanis åhtsåm 2 milliåvnå ruhtadoarjjan galmmahállav tsieggitjit. Biednigijt åhtsi esski vuododum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas. Prosjækta budsjehteriduvvá 6,5 milliåvnnåj, guovte ¶ Drag IL le dáhkorássetjiektjamsaljov dahkamin. Drag Aktivitetspark sihtá galmmahállav dahkorásijn tsieggit. ¶ Ájluokta le åvddånahttemin. Barggosaje li lassánime, ja dárbbo le fáhkaulmutjijda. Dan hárráj le tjiektjamhálla vuogas, suohkanij ja priváhta viddnudagájda. Jus Drag Aktivitetspark prosjevtav nahki tjadádit, oadtju Ájluokta Nuortta-Sálto vuostasj dahkorássetjiektjamhállav. Åhtsåmusán aj åvddån boahtá ietjá adnosuorge hállaj gå fotbállo/válastallam. Dåhkki stuoráp márnánijt ja vuosádusájt ásadit, duola degu jahkasasj Ájluovta Doajmmamárnánav. Plánaj milta galggá hálla liehket 43 x 65 mehtera, madi tjiektjamsalljo sjaddá 40 x 62 mehtera. ¶ Seminárra Nordlánda sáme histåvrå birra ¶ j ¶ j ¶ duoddara ma li ulmutja iellemijt birástahttám, ja ma li ulmutjijt tjadnam rádnajda rájá nuppe bielen. Fylka topografija ij le guossak máhttelisvuodav vaddám homogena álmmugav ásadit. Álmmuk le agev læhkám moattetjerdak gånnå juohkusa li rijddalam ja vilá rijddali nubbe nuppijn, valla aj moattevuohta mij le lasedam ja gåbttjåm moattelágásj juohkusij dárbojt. Lufåhtaguollim le ihkap ienemus sierralágásj dan láhkáj, gånnå guollára ålles fylkas – sáme ja látte – li æjvvalim ja ávkástallam dat árvulasj luohkkos, jáddi, sæmmi bále gå buktin máhtudagáv ja vædtsagijt ma ettjin Lofåhtan gávnnu, duola dagu vantsa. Ja de sijddaj moaddun ådå vásádusáj ja åtsådallamij – ja doajvodahtte muhtem ekonomalasj båhtusij. Histåvrråtjoahkke Nordlánda birra galggá ålliduvvat jagen 2013/14, ja galggá ållåsit gåvvidit ekonomalasj, sosiálalasj, politihkalasj ja kultuvralasj åvddånahttemav fylkan ållu dålutjijs gitta udnásj bæjvváj. Álgos jagen 2008 lij prosjevta budsjæhtta 10 millijåvnå kråvnå. ¶ Tæksta: Børge Stran dskog Jårggålibme : ¶ Divte Media ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ oahppelis, manáj åhpadiddjeseminárraj ja muhtem jage bargaj sáme mánáj åhpadiddjen. Sæmmi båttå lij sujna ietjanis ællo mav gáhttij. Manenagi sjattaj gássjelis dajt guokta virgijt kombinerit, danen åhpadiddjen hiejtij ja ællobargguj álgij ålles virgen. Jåhttesáme viessom tjáleduváj 1926 tjavtja. Anta Pirak ja girkkohærrá Harald Grundström moaddi æjvvalijga muhtem turisstasiebre hyhton. Anta subtsastij julevsámegiellaj, girkkohærrá tjálij mij javladuváj. Åvddåbáhkuj girjjáj mij moadda jage mannela almoduváj, tjálij “viehka buoragit mujttá ja sujna le sjuggelis gåvådallam, ahte ållu mánnávuoda rájes lij dålusj båvajt ja histåvråjt berustam majt suv æjgáda ja iehtjáda lidjin guhka dálvveiehkedijt subtsastam” . Grundström vuostatjin girjev svierigadárogiellaj jårggålij ja nabdij dav En nomad och hans liv ja almoduváj jagen 1933. Dat vijdes láhkáj Jåhkåmåhkkesámij iellemav gåvvit. Mánájståhkusa, oasesmano Ubbmemij, åhpadibme, ulmutjahttem, urudisá ja duodje. Valla gájkinåvdemusát boatsojsujto jagev. åvddål motåvrå ja ådå ájgge bådij, ja navti le árvogis gálldo máhtudahkaj boatsojsujto birra gåktu dåjmaduváj 100 jage dássta åvddåla. 4 jage mannela, jagen 1937, bådij girjje julevsámegiellaj, vuostasj girjjen åvvånis. Harald Grundstrømaj lidjin Anta Piraka tjállusa ávkken gå girkkohærrá mannela almodij báhkogirjestis Lulelapsk ordbok nuppát væráltdoaro mannela. Anta Pavasson Pirak jámij jagen 1951, 60 jage dássta åvddåla. ¶ * Muhtema Pirak-slevtan ávkkijin vuoSáttonjárggagåben. ¶ Gáldo: ¶ Anta Pirak. Foto: Ludwig Wästfelt/Ájtte. ¶ j ¶ j j j ¶ j j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Biledam galbav Ájluovta/Ájlátte girkkon. Inga Karlsen le håjen girkko galbba biledibmáj ¶ Inga Karlsen le håjen. Soames le biledam galbav Ájluovta/Ájlátte girkkon ja sinntsim sámegiella tevstav galban. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ - Muhtem vahko dát åvddåla ålmåj munji diededij soames lij  girjadam galbav. "Vuona girkko Den Norske kirke, Ájluovta/Ájlátte girkko Drag/Helland kirke" , mij le biejadum girkko pårtå guoraj. Manniv gehtjatjit ja alvaduvviv gå vuojnniv lij duohta. Sámegiel tevsta badjel lij sinntsidum  basstelis gávnijn, nijbijn jali muodugasj. Jáhkkiv ulmutjijn lej vieledus dákkir institusjåvnåjda vájku le girkko jali biednagoahte, berustahtek gåsstå li. Jiesstánam usjudalliv, dákkir dago e dåssju Bådådjon dahpaduvvá. Ittjiv jáhke máhtij mijá bájkken dáhpáduvvat, gånnå jáhkkiv årojma ráfálattjat aktan, subtsas håjes Inga Karlsen. ¶ Bájke ulmutja lij girkko ådåstuhttemijn aktan barggam ja li ávon ja mihá gå vijmak li stuoredimijn ja ådåstuhttemijn ållim. ¶ Dan diehti báktji gå soames le biledam galbav. ¶ -       Mujna le råhkålvis, vierttip vieledit gånågis Haralda bágojt, Vuonarijkka le tsieggidum guokta almmuga ednamij; Dádtja ja sáme ja sámegiella ja dárogiella libá avtaárvulasj giela subtsas viehka håjes Inga Karlsen ¶ Sån le tjoaggulvisrádev diededam, gudi tjåhkani ragátmánno 18. Biejve ¶ Dievnastusguojmmebargge Unn-Mari H. Gerhardsen telefåvnåv vásstet sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. ¶ Muhttijn gå Divtasvuona suohkanij riŋŋgu, de væhttsás nissun vásstet: - Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune. De le dievnastusguojmmebargge Unn-Mari H. Gerhardsen barggamin telefåvnnåváktan duostudagán. ¶ Gå gatjádip man diehti suohkanin e agev telefåvnåv duosto goappátja gielajda, sámegiellaj ja dárogiellaj, vásstet oajvve dievnastusåssudagás Ante Martin Eriksen. ¶ – Lip barggamin ássjijn, ja muv åssudagán galggap giellaåhpadimev álgadit vaj gájka oahppi åvddånbuktet suohkanav goappátja gielajda, dan diehti gå suohkan le oasse sáme giellaguovlos. ¶ -       Eriksen subtsas suohkana giellakonsulænnta Britt-Inger Tuorda sjaddá oasse dán bargos. ¶ Suohkana háldadusoajvve, Konrad Sætra moalget tjavtja birán le dát sajen ja sivva manen ij la åvddåla dagáduvvam, le barggedille dievnastusåssudagán. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Divtasvuonan, ja le navti aktisasj “prosjæktan” sjaddam ja aj æjvvalimsadjen sámijda ja láttijda. - Divtasvuodna åvddåla vuoset tjielggasit suohkan le kultuvralasj suddadimvuodná. Ja vuoset miján le ållo oahppat nubbe nuppes. Aktan oassálasstep ållo diedoj Divtasvuona histåvrå birra, javllá Ragnhild. ¶ Ietjá vissjalis addne Divtasvuodna åvddålin le Hilde Grønbeck Amundsen (41), årrum Elverumaj, valla álgos Stuorgiettes. Sån jådij Divtasvuonas jagen 1993-94, valla le bisodam lahka tjáleduvvam riek ållo kommentára ja ådå diedo. Akta dajs vásij badjel 75 kommentára då biejve, subtsas Hilde – guhti le akta biele rievddadiddjijs. Dat merkaj sån máhttá gáhttit ja tjállagijt gádodit jus muhtema galggin hiebalgahtes kommentárav tjállet. - Le riek buoragit udnátjij mannam, valla lev hasodam ulmutjijt dárogielav anátjit. Mij lip ilá ålos gudi ep sámegielav dádjada, javllá Hilde Grønbeck Amundsen. ¶ “Divtasvuodna åvddålij” le dálla biejadum badjelasj tjuohte gåvå. Moadda gåvå ulmutjijs, valla aj gåvå gådijs ja duobddágijs, ulmusjvegas ja æládusiellemis. Aktan diedoj ja kommentáraj le dát sjaddam sierralágásj gálldon Divtasvuona histåvrå birra. Massta riek ålos aj árvon adni. Da moadda sebrulattja båhti nuorttas ja oarjját, sisrijkas ja ålggorijkas. Ja vil ienebu galggi sjaddat... aktijvuodav sijddabájkijn. - Bajássjaddiv Stuorgietten, muv æjgáda danna årroba ja mujna le fuolkke lahkke bájken. Diedon mujna li nanos tjadnasa Divtasvuodnaj, dættot sån. Hilde le aj vissjalis berajguoradalle, ja le adnám moadda “bájkkebielijt” facebookan, sierraláhkáj Nuortta-Råmsås gånnå sujna li ållo berraha. Divtasvuodna åvddålij le sån biedjam ållo dålusj gåvåjt, ietjas tjoahkkes ja Magdalene Normanna valjes vuorkás. Gåvåjda duoddi diedojt mij ja gudi li gåvån, jus dav diehtá. Ja jus ij dav diede, de máhttá liehket muhtema gudi diehti, gudi máhtti tjoavddet ja duoddit. ¶ j ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Prosjæktajådediddje Erling Urheim galggá ruvva åvddånbuktet prosjevta hæjttodiedádusáv, gånnå le læhkám máhtudaklåpptimdåjma ja fálaldagá sáme mánájda ja nuorajda dá tjavtja. Dálla sávvá sån ja guovdásj rudájt åttjudit åvddånahttemij. – Dát le ållu ådå Vuonan, javllá Urheim. Gåvvå: Kitty Skapalen ¶ Gæhttjalimprosjækta le jagev vihpam, valla dálla máhtsadimguovdásj sihtá joarkket bargov ietjas oatsodimfálaldagájn sáme mánájda ja nuorajda ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Ulmme le sáme kultuvra- ja luonndodádjadusáv máhtsadime ja oatsodimprográmmajn adnet, gånnå sáme iellemrijbbamav åmasti ja gånnå sáme árvo li vuodon, sihke årromin ja årroma maŋŋela. Prosjæktajådediddje Erling Urheim javllá åvddånahttem le árvulasj. ¶ - Ájnas le bærrájgæhttjat dav máhtudagáv mij le åttjuduvvam ja vaj oadtju stuoves dåjmav joarkke bargguj, miejnni sån. ¶ Sáme ávkástalli sierraláhkáj oahppásijt ja berrahav gå gássjelisvuoda ja varresvuodahásstalusá badjáni, valla ájnas le aj aktisattjat barggat almulasj varresvuodafálaldagáj vaj juohkkahattja varresvuoda dille sjaddá nav buorre gå máhttelis. Jages 2012 mierredij Sosiálasj- ja varresvuodadepartemænnta VVLGav nasjonálalasj máhtudahkaguovdátjin mánájda ja nuorajda doajmmahieredimijn ja vuojnni le ájnas nasjonálalasj máhtudahkaguovdásj aj gåtset iemeálmmuga ja unneplåhkojuohkusij dárbojt. Sáme e dárbaha sierralágásj sujtov, valla varresvuodadåjmadahka viertti oahppat sámijt duosstot ja vaddet sámijt avtaárvulasj dálkudimfálaldagáv. Pasienta ja terapeuta gaskan le ájnas makkir miellaguoddo terapauta vuoset ja jus dálkudibme galggá vuorbástuvvat de viertti årrot aktisasj guorrasibme ja dádjadus hásstalussaj ja guorrasibme ulme birra. Terapeuta viertti danen gávnnat dac sosiálalasj dásev gånnå pasiænnta le. ¶ Sáme fálaldahka le ienep gå dåssju duodje ja ålggobiejve sáme sisanojn. Sihti ålles sáme perspektijvav dálkudibmáj. ¶ - Valla gatjálvis le jus dåktåra, skihppijsujttár, psykologa, ja sosionoma li gárvvása sámijt iejvvit psykososiálajs suorgen, ussjol Urheim. ¶ Ålgop birástagán li dættodam kultuvrramerkajt majt sáme ja ietjáda guovdátjin dåbddi. Luonndoiellempedagoga nanni máhtudagáv sáme árbbedábij birra luonndoiellema hárráj, gáhkkimijn, loavddagav tsieggit ja kultuvrajn dållågátten. ¶ - Annfinn Pavalla láhkáj. Vuodon le sáhka sábmen årrot le ressursa mij guosská gåktu ájádallat gå la luondon. Sån subtsas ij le dåssju sajes sadjáj vádtset márfijt goardátjit. Galggap váttsedahttijn muossádit, luondov dåbddåt ja biejvve le mij áhttje ja iellema vuodo ednamin. Tiebmá le gåktu biebbmo sjaddá ja majt luondon bårråp. Dåjmalattja li aj máhtudagáv låpptim, duola dagu gå duodjebagádalle Lillian Urheim le duojev åhpadam, subtsas prosjæktajådediddje. ¶ Fágalasj máhtudahka le ájnas ja sávvi virggáj biedjat ulmutjijt gænna le sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka gudi máhtti buorre láhkáj sáme pasientav duosstot. Moadda tiemá li giehtadaláduvvam jage duogen. Duola dagu  sáme álmmukdálkkasa sajev. Sjatto ma hædodi ja linedi skihpudagájt ja lågådibme. ¶ - Ij la sadje dakkir máhtudahkaj dálkudimen guovdátjin jur dálla, valla vierttiji dåbddåt suorgev vieledussan juohkkahattja riektáj jáhkátjit massta væddjáji. Gehtjadam lip aj máhttelisvuodav guossidit bájkijt luondon nanos energijajn, subtsas prosjæktajådediddje Urheim. ¶ Sávvi åvddånahttet vuogev luonddoterapiav, lulun aktisattjat barggat ietjá institusjåvnåj dagu SÁNAG ja Hellingerinsituhtajn gudi ávkástalli psykoterapivuogev familljajuohkusijn. ¶ Dåktår ja dutke Árran julevsáme guovdátjin, Fred Andersena milta, le VVLG stuorámus hásstalus sáme prosjevtan sjåpkadit sáme kultuvrramáhtudagáv klinihkalasj bargguj. ¶ - Sáme kultuvrramáhtudahka viertti juogeduvvat varresvuodafágalasj máhtsadibmáj, de la máhttelis dievnastit sámijt avtaárvulasj láhkáj, miejnni sån. ¶ Gatjálvis le jus sáme galggi ietjas juohkusijda jali galggá sáme kultuvrra ja iellemvuojnno sjaddat oase terapias sjåpkadum juohkusin. ¶ Andersena mielas viertti VVLG ådå fágalasj bálggájt váttsatjit. ¶ - Gávnnu binná jali ij åvvånis máhtudahka anedum sáme kultuvrra- ja árbbeábemáhtudagá birra klinihkalasj máhtudakvuodo varresvuodadievnastusán, tjállá Andersen VVLGaj. ¶ Geográfalattjat le Valnesfjord láhka sihke julevsáme- ja oarjjesáme guovlov ja vuojnnep lahkavuohta sáme suohkanijda le ájnas aktisasjbargguj ja máhtudakjuohkemij sijá gaskan. ¶ - Åvddånahttema hárráj le ájnas guhkesájggásasj perspektijvajn, valla lip tjanádum prosjæktarudájda, subtsas Urheim ¶ VVLG le åtsåm rudájt Sámedikkes mávsátjit vijddásap jådov prosjevtas. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS/Lars ¶ Árran le vuoratjismáno rájes guokta Sámásta-kursajt tjadádam gasskavahkojt ja duorastagájt juohkka vahko. Kursa vihpi 12-13 vahko 3 máno bádjel. Sámásta I le sidjij gudi e åvvånis sámegielav buvte, madi Sámásta II kurssaj le vuostasj kurssa vuodon, ja sidjij gudi vehi sámegielav juo åvdutjis bukti. Kursa li biejven ja åhpadibme le ållessjattugijda. Kursa li hiebadum sidjij gudi li diededam, ja gájkajda rabás ja hiehpi álggijda ja sidjij gudi juo vehi bukti. Kursa li navti, madi oassálasste iesj oahpponævoj åvdås máksi. Valla vájku Árran le gæhttjalim hiebadit buoremus láhkáj de ælla jur dievas kursa. -Lulujma gal 30 oassálasstij nagádit, javllá Samuel Gælok, guhti sávvá ienebu lulujin kursajda oassálasstet. Goappátja kursajn li tjoahkkáj 10 oassálasste, vihtta guhtik. -Gæhttjalip buoremus láhkáj kursajt stuoves ájgijn tjadádit ja hárjjánam dábijda oadtjot. Valla kursa li prosjevtajda tjanádum. Doarjja Nordlánda fylkkasuohkanis ja Sámedikkes ¶ Sámegiella le UNESCO ruoppsis listan ájtedum gielaj. Guovte vahko duogen åvddån biedjá sámedikkeráde muhtem varás guoradallamav mij vuoset sámegiela dilev uddni. Moatten sajen Vuonan li sámegiela hoallij låhko alvos láhkáj binnum. Ragátmánon galggá Sámedigge giehtadallat muhtem diedádusáv giela gáktuj. Akta dåjmajs majna politihkkára li barggamin le oadtjot ienebujt sámástittjat. Ráddidus le aj diededam dárbaj sámegielajt ienebut vuorodit. Sámegielaj doajmmaplánan javllá ráddidus ierit ietján: «Sámegielaj boahtteájgev nannit gájbbet aj ájnegis sámes jut sån iesj gæhttjal ietjas máhtudagáv nannit ja åvddånahttet, gielav adnet nav moadda aktijvuodan dagu vejulasj, ja nav guhkás gå vejulasj sámegielastis boahtte buolvajda sirddet.» ¶ biejaduvvam. Beras lulujin stuoves ájge ja stuovas doarjja, oajvvat Gælok. ¶ Dálven le aj Sámásta 3-kurssa læhkám iehkedijt sidjij gudi sihti dav bargo maDálven le aj Sámásta 3-kurssa læhkám iehkedijt sidjij gudi sihti dav bargo ma -Gæhttjalip aj Sámásta 4-kursav ásadit, javllá Gælok. -Gåktu dån jáhká galggá ienep oassálasstijt oadtjot? -Jáhkáv aj le ruhtadile duogen fámiljajda. Jus lidjin permisjåvnåv oadtjot aktan bálkkájn de lij dat ålov tjoavddám. Jus duola dagu Divtasvuona suohkan, mij le sámegiela háldadimguovlon, lij máhttet vaddet friddja aktan bálkkáj, sierraláhkáj barggijda varresvuoda- ja huksosuorgen ja bajássjaddamsuorgen, de lidjin ienebu sijájs oassálasstet, miejnni Gælok. Åhpadus le navti jut oassálasste hæhttuji iesj barggat vehi tjåhkanimij gaskan. -Gájbbeduvvá oassálasste barggi viehka ålov aktu, sihke giellaåhpajn, bágoj ja dahkamusáj. Sierraláhkáj nuorajt åhtsåp, gudi galggi gielav vijddásappot boahtte buolvajda sirddet, låhpat Gælok. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ KOLS-pasientaj ¶ lassánam 350% ¶ gájka lánda suohkanijn, mij áttjak almoduváj. Ij la jurra hávsske låhkåt gåktu Divtasvuona varresvuoda dille værrán. -KOLS-pasienta lassáni 346% Divtasvuonan ja dát le alvos lassánibme sihke Hábmera ja Stájgo gáktuj. Dát boahtá dassta gå varresvuohtabarggo Divtasvuonan le jagij tjadá hælbbaduvvam ja dálla hæhttu ”catch up”, javllá Andersen tjielggasit Divtasvuona suohkanij. Sån oajvvat guovllomedisijnna guovdásj Ájluovtan le dagu hiebadum avtastallamådåstussaj. –Dákkir guovdásj le jur majt ådåstus gájbbet, tjuottjot Andersen. Valla ieneplåhko Johan Daniel Hættajn (Bb) ja Jan-Einar Pedersen (TPL) oajvvadi ietjá láhkáj. Dárbahi ienep prosjevta birra diehtet ja danen ássjev ruopptot åvddånammadussaj sáddijga. -Ilá stuorra iehpesihkarvuohta le ruhtadime gáktuj. Dárbahip sæmmilágásj mærrádusájt Hábmeris ja Stájgos åvddål gå mierredip jus dát le vejulasj, miejnni Pedersen. Sån javllá ij sierra medisijnna guovdátjav dárbaha ja vuoset ådå dåktårkontåvrråj mij vas le dåjman Ájluovtan. -Ij littja gus sluogas dajt 12 boarrásijsaguovdátja sisi ásadit, ruhtadime diehti? -Iv rat diede le gus sluogas dajt 12 sajijt biggit. Avtastallamådåstus ienep dåjmajt sijdan vuorot, danen gatjádav jus dajt dárbahip. Suohkanin li juo gássjelisvuole riekta ådå tsiekkadusájt tsieggigoahtet, javllá Pedersen. Ij la ga rat diede jus sjaddá álkke spesiálistajt guovllosuohkanijda åttjudit. -Tjabu skihppijviesojn li gássjelisvuoda ja gåktu de mij rabdaguovlojn galggap nahkat sijájt åttjudit, gatját. -Miejnni gus sæmmi mærrádusá gájbbeduvvi Stájgon ja Hábmerin dåsstaj juolloduvvam? -Da rudá li juo Ájluovta dåktårkontåvrråj aneduvvam. PreOb-sajij gáktuj suohkanin barggap gasskamuddoårnigijn. Divtasvuona suohkanin li tjiehpes bargge, gudi dájna nagádi, miejnni Pedersen. Sån aj suohkandåktårav åhtsål. -Suohkandåktår, sujna gænna le alemus medisijnnafágalasj máhtudahka, ij le dán guoradallambargguj sæbrram, dat le viehka suddo, miejnni Pedersen. Valla opposisjåvnnåj ij le dát nuoges. Vijddásap ássjev gehtjadi ja vuosedi sihke Varresvuodadirektoráhtta ja Helse Nord li juollodam ja signálajt vaddám vejulasj le guovdátjav ásadit. –Hæhttup dáv vejulasjvuodav goappátjij giedaj doahppit, ja ájnas le avtajienalasj suohkanstivrramærrádusájn jus galggap dáv nahkat, javllá Mikkelsen. tsieggima gáktuj li jur da ma galggi tjielgaduvvat åvddåprosjevta baktu, masi juo li oadtjum 850 000 kråvnå ruhtadibmen. Ja ienep ruhtadibme gávnnu jus dåssju avtajienalalasj suohkanstivrra dav mierret, miejnni Mikkelsen. Sån aj dákkir guovdátjav duktama ja fágalasj åvddånahttemij tjadná, mielas rekrutterimperspektijvan. -Fágalasj guovdátjijn soajttá åttjudip studentajt ja iehtjádijt gudi oadtju praksismáhtudagáv sihke medisijnnafágan ja julevsáme gielan ja kultuvran. Dat soajttá sjaddat sierralágásj kombinasjåvnnå mij beras luluj sisijåhtemav lasedit, miejnni sån. ¶ Avtastallam máhtudagá gáktuj ¶ Mikkelsen ja Andersen oajvvadibá guovdásj luluj stuoráp virggeprosentav vaddet barggijda sierramáhtudagájn. -Uddni le miján kreftskihppijsujttár Stájgon 20% virgen ja ræssta lij sijddaskihppijsujton. Nuortta-Sálto perspektijvan hæhttup ávkkit dav máhtudagáv mij guovlon gávnnu ja dákkár medisijnnaguovdátjin máhttep fállat sierravarresvuodadievnastussaj ienep, javllá Andersen. ¶ -Divtasvuona suohkan mierredij juo jagen 2002 12 boarrásijsijddasajijt ásadit, valla dat ij la goassak suohkana pládnabargguj sajájduvvam. 12 sajij ásadibme ij ¶ Guovllomedisijnna guovdásj jali ij? ¶ åvddånammadustjåhkan ¶ åvdås vas ruopptot suo ¶ Prosjekta doarjoduváj ¶ ohkanijs guovva máno 7. Bie ¶ dånahtedum akta n Sáme nas ¶ oradallam le dag ádum Varres ¶ a guládijn ja le snivva ¶ hiebaduvvam. Nordlánda fylk ¶ e Nord ja Nordlán da fylkkadåk ¶ u. Varresvuodad irektoráhtta le ¶ 550 000 åvddåprosjekt aj ¶ j j ¶ Sihtá ienebuv diehtet ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Julevsámegiella-konferenssa 16 – 17 biejvijt Jåhkåmåhken ¶ Dunji gut gielajn barga, äjgát, åhpadiddje ... Lågå ienep mijá ruoptosijdon! ¶ 25. - 29. juli ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Juo uddni bierjjedagá le sån várráj doalvvomin vædtsagijt gábmáj, mij le láhkon Bælkká badjel Rudnávuonan. Gábmá mij tsieggiduváj álgon 1950-jagijn le oalle ja le tjanádum dålusj sáme guollárbåndorkultuvrraj dajn guovlojn, gånnå miehttseluohkko lidjin sierraláhkáj ájnnasa. - Diehtep gábmá ålov aneduváj giessejahkebielen, duola dagu bivddimin, guollimin, viejddimin ja muorjjimin. Li dåssju gallegasj gámá ma li dán muoduga vuona bielen, ja dá rádjáj dåbddåp dåssju avtav ietjá. Dan diehti le Bælkkágámán suodjalusárvvo. Jus åbddimbarggo ij álgaduvá dát ájnas ja hálvva vuorjjás kulturmujtto máhttá láhpput, miejnni Ronny van der Spa. Sån le prosjæktajådediddje, valla sujna le viehkke áhtjestis Anders ja oappástis Linda. - Munji le sierraláhkáj ájnas åbddit gámáv boahtteájggáj, dan diehti gå tsieggiduváj ietjam máttarádjás Anders Amundsen. Anders årruj Bælkkáj Rudnávuonan aktan fámiljajnis 30-jagijn, ja sihke sån ja suv áhkká lijga álgos boahttsusáme svierikbieles, gudi årrujga Divtasvuodnaj. Anders lij muv ádjá Åge Amundsena áhttje ja áddjá muv æddnáj Karin Amundsen. Mannemus nammadum le ednamæjgát Bælkán ja jáhkedahtte gámá æjgát, subtsas Ronny. ¶ Buorre aktisasjbarggo ¶ Sån tjadát prosjevtav ájnegis ulmutjin ja lahka aktisasjbargujn Museum Nuortajn, Divtasvuona Museajn ja Árran ¶ Ronny van der Spa aktan fámiljajnis ájggu bisodit sáme bivddimgámáv Bælkkáváren Rudnávuonan Divtasvuonan. ¶ julevsáme guovdátjijn. Dårjajn Sámedikkes ja moadda tijma væhkálahkbargujn le ulmme åbddit gámáv vaj máhttá vas aneduvvat juohkkahattjas. Sån ájggu gámáv suodjalit, bisodit ja tjalmostahttet åbddima baktu vaj ienebuv aneduvvá. - Sávvap ulmutja dájn guovlojn gámáv vas adnegåhti bivddemij, guollimij ja várrevádtse gudi Bælkkávárev váttsatji juohkka jage, javllá van der Spa. ¶ Uddni gávnnu bisoduvvam kulturbirás Bælkán, mij máhttá tjanáduvvat árra sáme guollárbåndorkultuvrraj, ja mij le registreridum nasjonálalasj kulturmujttodáhtábásan Askeladden, duola dagu goahtebirás, gierggebuodo ja fieksegábmá. Dá kulturmujto ja gábmá aktan dahki sáme kultuvrraduobddágav . Jus gábmá ij åbddiduvá dát ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS ¶ j j ¶ Suodjalibme ano baktu ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Gidájt gå iellem ællá ... ¶ Geográfalasj guovllo mij válljiduvváj prosjevtan lij Måsske ja Oarjjevuona oarjjebielle gitta Vuodnabahtaj. Diehtovadde li tjalmostam sijdajt Måsske, SisVássjá ja Vuodnabahta. - Dárbbo le læhkám gártjedit mij guosská geográfalasj guovlluj vaj dåhkki giehtadallat dáv prosjevtav buoremus láhkáj, subtsas Urheim. Tjårggidumbarggo le báddidum jiednabáddáj ja diehtovadde li læhkám Mikal ¶ Urheim, Kaja Andersen, Marta Nystø, Kari Johnsen, Eldbjørg Klingan ja Laila Spiik (Svierigabieles). Mikal Urheim, Kaja Andersen ja Marta Nystø li oarbbena gudi li bajássjaddam Vuodnabadán. Subttsasa tjanádum bajkijda histåvrålasj ja árbbedábálasj árvojn li tjårggiduvvam gåvåjn ja Mikal Urheim le subtsastam gåvåj milta. Subttsasa guovlojs loavddet aj várrebájkijt lahkusin: Njallajávrre, Måskåsj, ¶ Læjbbá ja gitta Rávddaj lullen. Mikal Urheim subtsas aj oasástallamis Svieriga biele Vájsáluovta sámij ja Oarjjevuona ja Rudnávuona sámij gaskan. Dát oasástallam ja ietjá dile iellemis Oarjjevuonan le gåvviduvvam prosjevta oajvvediedádusá 38 bielijn ma li tjáleduvvam julevsámegiellaj Mikal Urheima baktu. -Bårggemáno mannegiehtjen årrujma várráj Njallajávre lahkusin. Gålmmå biejve subtsastij áhttjám subttsasijt ma gulluji iellemij váren boatsojsujtojn, ulmutjij birra gudi akti viessun ja doaro ájges – báhtariddjijtrafihka birra ja sierraláhkáj suoma merrakaptæjnna Ålandas guhti hávveduváj Dujskajs ja jámij váren, javllá Erling Urheim. -Ejma oattjo tjadádit gájkka majt lijma ájádallam. Sihke ájgge ja ruhtadoarjja li ráddjidum, javllá Urheim. Ja sån le juo álggám ájádallat ådå ja stuoráp prosjevtav, aj dá bále aktan áhtjenis Mikal Urheim. -Dalloj galggá iellem váren liehket oajvvetiebmán, gånnå láttakkultuvra tjalmostahteduvvá. Boatsojsujtto sjaddá aj oasse prosjevtas, subtsas Erling Urheim, guhti le åhtsåm ruohtadårjav Sámedikkes ja doajvvu jåhtuj boahtá ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ manemus bierjjedagá åvddål válggabiejve). Soajttá duodden le hieredibme jienastiddjáj råhtos gávnnat gånnå suohkanin le árra jienastibme. ¶ Ådå årnigin mij bådij jagen 2009 tjuodtju jienastiddje suohkanijn gånnå li binnep gå 30 jienastiddje, e desti besa jienastit válggabiejven - valla bessi dåssju árabut jienastit. Sáme jienastimguoradallamprográmma duodas viehka stuorra vuollánimev válggaoassálasstemin válggadáfojn gånnå li suohkana binnebu gå 30 jienastiddjij. Vuollánibme oarjálamos niellja válggadáfojn le OarjjeVuodna válggadáfon – 14,4% (OarjjeVuodna), Oarjjelsáme válggadáfon – 7,3% (Trøndelag fylka, OarjjeNorlánnda) Allemera válggadáfon – 6,5 % (gasska ja nuortta Nordlánnda, OarjjeRåmsså) ja Gáisi válggadáfon – 4,2 % (gasska ja nuortta Råmsså). Gålmmå nuorttalamos válggadáfojn Finnmárkon li ¶ Sámedikkeválgga ¶ Sámedikkeválgga tjadáduvvá ragátmánon juohkka nælját jage, stuorradikkeválga aktijvuodan. Válljiduvvi 39 ájrrasa gietjav válggabirrusijs. Boahtte sámedikkeválgga tjadáduvvá tjavtjan 2013. gallegasj jali e gávnnu suohkana binnep gå 30 jienastiddjij, ja dánna le stuoves válggaoassálasstem. Rievdadimoajvvadus sjaddá guosskat ienemus oasev Vuona suohkanijs. ¶ Marianne Balto. Sjiehtadusán jahkáj 2013 le mierre 9,4 millijåvnå. - Le sierraláhkáj ávos gå sjiehtadallambiele lij guorrasam prosjevtav jådedit mij guosská mærkkagálvvotsieggimav, vuobddemav ja vuobddembargov, javlla Marianne Balto. ¶ ienep sadjihin sjaddá ja duoje hadde lassán. Sjiehtadallambiele lij aj guorrasam boahtte jahkáj máhtudahkabajedimdåjmajt vuorodit. Årnik doajmmarudáj le tjalmostuvvam ja rádeájras Marianne Balto le ávon gå biele li guorrasam årnigav árvustallat. ¶ Gallegasj sáme li læhkám nav dåbddusa, gåjt dal muodos, dagu Petter Nilsen Wadnim (1855-1935) . Oarjje-Fuoldá – gåvvår Lyder Kvantoland Petter Nilsav gåvvij ja gåvvå poasstakårttån sjattaj mij ålov vuobdeduváj. Petter Nilsannin lij ællo Fuoldán ja Hábmerin, ja Hábmerin aj guhkev åroj. Gå vuorastuváj åroj aktan áhkátjijnes Sagfjordbotnin Fuoldán. De lidjin divna niellja máná jábmám. Bárnnes Amund sårmen jámij ja guokta nuoramusá, Ano ja Petra, tuberkolose skihpudagás jámijga. Divna gålmås ållessjattugin jábmin ¶ j ¶ j ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Girkkogábmá Ájluovtjávrregátten. Anna ja Ingar Kuoljok ájádallaba tsieggit girkkogámáv Ájluovtjávrregátten, gånnå ulmutja bessi siettosvuodav gávnnat ja ganugasstet árggabiejvijt. Kirkegamme ved Dragsvatnet. Ekteparet Anna og Ingar Kuoljok planlegger å sette opp en kirkegamme ved Dragsvatnet, som folk kan søke til for å finne ro og refleksjon i hverdagen. ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Rabás gájkajda ¶ Prosjevta namma le Sápmi Business Bootcamp ja Pia Huuva la prosæssajådediddje. -Sáme nissuna li dåjmalattja ja dárbahi juojddáv barggat ja dáv fálaldagáv váj barggo máhttá joarkket åvddålijguovlluj, javllá Pia Huuva. Bootcampa (majt máhttep buohtastahttet hieredusláhttojn) vihpá vihtta biejve Jåhkåmåhken 2012 moarmesmáno, gånnå ¶ Sápmi Business Bootcamp ¶ Svieriga Sáme Rijkkasiebrre fálli kursav sáme nissunijda oasesájádusájn Norr- ja Västerbottenin. ¶ jådediddje Ella Carin Blind ja prosæssajådediddje Pia Huuva subtsastibá sjaddi vuosedit åvddånimvuogijt gåktu oadtjot buorre buktagijt. Pia Huuva subtsas ahte e sjatta barggat viddnudakplánaj ja dokumentaj. Dánna sjaddá rahtjamus ja lásjmudallambiktasa. - Jus dujna le buorre ájádus majt sidá gæhttjalit de oattjo dán bootcampan iehtjádijs ájádusájt ja oajvvadusájt. Mij ¶ joarkket bargojn. Sihti sáme nissuna ma oassálassti válldi ájádusáv fáron, valla muhttijn le buorre ierijda biedjat dav ájádusáv ja barggat ållu ietjá ássjijn, váj oattjo åtsådallamijt majt válldá ruopptot ietjas bargguj. -Mijá visjåvnnå le ahte galggá sjaddat jahkásasj dáhpádus. Ájnnasamos le ahte sámenissuna máhtti værmádagástisá vijdedit, aktan barggat, oahppat nubbe nuppev dåbddåt ja vuojnnet gåktu ávkástallat buoremus láhkáj váj máhtti vuobddet ienep buktaga ja dievnastusá majt máhtti fállat, javllá Pia Huuva. ¶ gáhtu, javllaba Anna ja Ingar, ma vuostásjbále subtsastallin ájádusá birra ¶ NRK Sábme Ådåsijn åvdep jage javllamáno. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ ságastip ássjijt ja buorrel áhkáj ássjijt tjoavddep, javlaj suohkanoajvve, åvddål gå sávaj gájkajda buorre ja hávsskes ávvudallamav. ¶ Inga Karlsen ja Divtasvuona Demenssiebrre almmudij girjev ”Sáme biebbmo vuorrasijda” ja fállin biebbmomájstátjav Árranin. Biejvve låhpaj mæssojn Ájluovta/Ájlátte girkkon girkkokáfajn ja gáhkoj Árranin. Gásluovtan lij suohkanstivrrahuonaj rádevieson gárves ávvudallamijda. Juska lidjin dåssju birrusij guovtelåges tjåhkanam de bessin gullat sámelávllagijt, hålajt ja káfajn ja gáhkoj hávsskudallat. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen håla baktu nammadij man ájnas le Divtasvuona suohkanij oassen liehket sáme giellaháldadimguovlos ja suohkana visjåvnnå le ”Guokta kultuvra, aktisasj boahtteájgge”. -Divtasvuonan le Árran julevsáme guovdásj sierralágásj ja ájnas sáme giela ja kultuvra dilláj, ja le álggorájes åvddånam máhtudakguovdátjin. Suohkan ja Árran aktan máhtti ájn boahtteájggáj sámegielav ja kultuvrav nannit, nammadij sån. –Sjaddup buorebu mielos ságastit ássjijt ja ij hárrut nievres ássjijda. Ij buorrevuohta dassta sjatta, låhpadij suohkanoajvve hålastis. Håla mannela åvddånbuvtij Karl Edvard Urheim lávllagav ”Nuorttobiegga” Inghilda Tapios. ¶ Tæksta: Ki tty Skapale n/Geir O. S melror ¶ Gåvå: Hannah ¶ Jårggålibm e: Divte Me dia AS/Jørg en Kintel ¶ j ¶ j ¶ Álmmukbiejvvehålla ja rahpam vájaldamvuosádusás Divtasvuona suohkanoajvve baktu Tor Asgeir Johansen. Oalges bielen, direktørra Lars Magne Andreassen, gåro bielen Samuel Gælok ja Lis-Mari Hjortfors. Nasjonaldagstale og åpning av vandreutstillinga Sápmi - vår del av världen ved ordfører i Tysfjord, Tor Asgeir Johansen. Til høyre, direktør Lars Magne Andreassen, til venstre, Lis-Mari Hjortfors. og Samuel Gælok. ¶ j ¶ j ¶ j ¶ BØRGE STRANDSKOG ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Gápptegoarrom ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS/Lars ¶ åhpadusá åvdås vásstet. - Ájluovta skåvllå lij vuodoskåvlå resurssaskåvllå, valla dijmásj rájes ettjin desti lágeda dav. Dálla dát guhkásåhpadibme ienemus oassáj Bådådjos fáladuvvá, javllá Solvår Turi. Ij sån ballá Åhpadusdirektoráhta ja Nordlandsforskniga prosjevtas. - Diedon agev árvustallap ietjama bargov. Skåvlå li buorremielaga. Oahppe li aj sæmmi mielas, vájku muhttijn le låssåt guhkásåhpadimijn, sierraláhkáj sidjij gudi li dåssju gallegattja jali ållu aktu ietjasa skåvlån, låhpat Solvår Turi, gænna galggá permisjåvnnå virgestis Árranin boahtte skåvllåjage. Suv sadjásin galggá Ingrid Kintel barggat. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS/Lars ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ oajvvehásstalusá giela gáktuj. -Tjielgadime oajvvevuorodime li sámegielaj addne, sámegiela adno, giellafágalasj åvddånibme ja Sámedikke roalla ja mierredimfábmo giellapolitihkan, Sámedikkediedádus sámegiela gáktuj galggá Sámedikke nævvon gå åvddålijguovlluj galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet, ja danen le ájnas jut nav moadda giellabirrasa dagu vejulasj li bessam ietjasa hásstalusájt ja ájádusáj boahtteájggáj åvdedit, javlaj Jåma. Ájádusájt, reaksjåvnåjt ja oajvvadusájt galla oattjoj sijájs gudi båhtin, gudi ettjin dåhkkida Sámedigge ij lim dålkåv tjåhkanibmáj gávnnam, ja jut julevsámegiella le giellasuorggen gåhtjoduvvam giellatjielgadimen. -Mån lav suorgganam ja vargga tjierrov. Man åvdås lip mij rahtjam divna dáj jagij. Lip mij ruopptot 50-jagijda, usjudij akta gulldaliddje. Jåma tjielggi lidjin navti tjállám váj bargov álgedit. Sån le rámpudam nuorajt Divtasvuonan gåktu li gielav adnegoahtám ja Sámedikke fálaldagájt adnám. -Dá nuora lij oadtjum sámegielav gullut tøff ja vuosedij prosjæktaj NuorajTV, mij dálla galggá oarjjelsáme dáfon gæhttjaluvvat. Jåma miejnnij vuorrasijn le stuorra máhtukvuodav, majt ij dåhkki ájádallat universitehtagráda gáktuj. -Mij hæhttup adnet vuorrasijt ienebut, ja oattjoj vásstádusáv. -Guhti tjuovvu jus suohkan gåtset sijá vælggogisvuodajt? Gåk dille le uddni le suohkan mierredam gádodit giellavirgev skihppijsijdan Gásluovtan ja sámemánájgárden, javlaj akta gulldaliddje, guhti oajvvadij lagámusá máhttin liehket bærrájgæhttje ja diededit makta suohkan vuorbástuvvá giellabargojn. Ietjá oajvvadus li vaddet fylkkamánnáj fámov gåtsedit giellalágav. Jåmå sidáj ådå sámegielagijt. -Le gus ulmme gájka galggi sámástit jali muhtem gallegattja viehka tjiehpe sjaddat. Bierriji gus gájka Vuonan vehi sámegielav buktet ja galgaluluj sámegiella bákkulattjan sjaddat skåvlån. Dási Sámedigge dárbaj vásstádusájt. Galggá ieneplåhkoálmmuk sámegielav adnuj válldet, jali le gus dat dåssju identitehttaj tjanádum. Gatjádav váni vásstádusáv vaddemis. Álmmugijn rádudallap, javllá Jåma guhti oajvvadij dåssju fantasia dat ráddji gåktu máhttá gielav åvddånahttet. ¶ Akta sijájs guhti lij boahtám subtsastij sån sámegielav åhpaj esski 10. klássan. -Ij le goassak ilá mannet álkket, valla galgaluluj viehka ålov vuorodit skåvlån, váj oahppe li gárvvása nuorajskåvlån alla dásen låhkåt, oajvvadij sån. Aj stipenda nuorajda, fálaldagá bo arrásijda huvson ja gájkaj gålmåj gielaj dásseárvvo lidjin ássje ma låggniduvvin. -Sámedigge bierri vuojnnet julevsámegiella le ájtedum ja dárbaj suodjalusáv, javlaj akta gulldaliddjijs. Ietjes vas visjåvnåjt, strategijav ja ulmijt åhtsålij. - Vuojnnet dagu gájkka dåssju gålkkå tjanástagá dagá. Hæhttu aktijdit ja juogadit fámov. Moadda aktøra li. Uddni ij gávnnu makkirlágásj bærrájgæhttje jalik gujttimsadje ja álmmuk le asjmen gå ij diede gejna válldet aktijvuodav. Ij le tjielgas ja bierri tjielgaduvvat gænna le åvdåsvásstádus massta. Oajvvaduváj aj Sámedigge bierrij ienep seminárajt ásadit váj giela vuojnnusij buktem ja dádjadus jut dat le ájnas nuorajda aj boahtá. Árran le guláskuddaminstánssa ja galggá tjálalasj guláskuddamjavllamusáv buktet åvddål biehtsemáno 1. biejve. Direktørra Lars Magne Andreassen návti javlaj: -Uddni le njuolgga ieridisá gåktu giela giehtadaláduvvi. Galggi avtaárvvusattja ienni gå sæmmilágátja. Ájnas le duosstat javllat smáv giela vieleduvvi. Julevsámegiella le ájtedum ja bierri dåhkkit gielajt iesjguhtikláhkáj giehtadallat sisKálattjat. Ulmme le giela galggi dásseárvvusattjat åvddånahttet, oajvvadij sån. ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Luonndoiellem kulturmujttoduobddágijn ¶ 2002. Bårggemánon 2007 Rádjábálges almulattjat rabáduváj. Dat rájes le læhkám avtaraják åvddånahttembarggo. Dálla ájggu gæhttjaladdat låvdagoadev muoras (Risstin-låvda) muhtem sajijn bálggá milta. Prosjækta, gånnå le mierre 324.000 kr, le aktisasjbarggo Divtasvuona suohkana ja Anne Kalstad Mikkelsena baktu, guhti le Risstinloavddagav åvddånahttám. Nordlánda fylkkasuohkan le prosjevtav doarjodam 130.000 kråvnåj, STH-ráde 100.000 ja ¶ Divtasvuona suohkan 94.000 kråvnåj. ¶ Åvdutjis li gålmmå dåbe tsieggiduvvam vuona bielen bálggá milta. Dá giese guokta Risstin-loavddaga várráj doalvoduvvin, Anders-gárde guoran ja Muvrrajávre lahka. Svein Berg le jådedum bargov váren dá giese. Sån le aj læhkám ájnas bargon Rádjebálggájn moadda jage. - Sihke loavddaga ja vuorkudagá buvtaduvvin Vuodnabadán ja háleduvvin helikopterijn. Majt vierttip dahkat le guolbev ja vuonájt biedjat. Muorrabiergas le juo sajen, javllá Berg. Ratjik Gásluovtas jáhkká Rádjebálggán li stuorra vejulasjvuoda. - Rádjebálges tjadná guokta rijkajt ja gålmmå kultuvrajt aktij, ja hiebadahttá vaj ienep ulmutja bessi ávkálasstet dav valjes luonndo- ja kulturhiståvrålasj duobddágav mij le váren. Bálggá li buoragit mierkkidum ja máhtti aneduvvat giesse dálvve. Dálla lip aj oadtjum ådå ja rievddadum kártav, subtsas sån. ¶ Stig Eriksen le låvda-prosjevta jådediddje. Sån nannusit jáhkká prosjækta sjaddá oassálasstet ælládahttemij kulturduobddágis ja ekonomalasj árvvoháhkuhibmáj. - Vuosedime baktu dajs kultur- ja luonndoárvojs bálggá duobddágin, de gæhttjalip berustimev båktet luonndoiellemij guovlon. Jus kulturmujtojt bárrusij oadtjop, oassálasstep aj bisodittjat dav diedov mij gullu birrusij. Barggap duodastahttemijn bálggá histåvrås, dajt bátsudisájs ulmutjijs majt vilá máhttep vuojnnet, ja dav diedov dajsta ja daj birra gudi li årrum dánna, javllá Eriksen. tsieggimdábijt histåvrålasj ja anedum vájaldimbálggájda buorre láhkáj. - Risstin-låvda vuodo le árbbedábálasj låvda, sæmmi båttå gå aktit udnásj dárbojt. Prosjækta máhttá dan diehti oassálasstet sihkarastátjit ja åvddånahtátjit sáme árbbedábálasj diedojt sáme tsieggimvuogij birra. Dá li tsieggimvuoge ma li gáhtomin, miejnni Stig Eriksen. ¶ Divtasvuodna ja Nuortta-Sáltto le árbbedábálasj sáme duobddák, gånnå sáme li viessum ællosujtos, guollimis, bivddemis, ednambargos ja tjoahkkeæládusájs. Tsiekkadusá ja årromsaje dålen lidjin hiebaduvvam dalusj iellemij. Låvdagoade, gámá, skiejá ja njalla lidjin dábálasj sáme tsiekkadusá. Valla diehto daj birra ja ano birra Nuortta-Sálton le vargga gáhtum. Dát le vuosstebiellen sáme guovlojda svieriga bielen rájás. Jus maná bijtám- ja julevsáme guovlojda svieriga bielen máhtá vuojnnet dålusj tsiekkadusá li åbddiduvvam ja várajda váldeduvvam. Duodden moadda ådå sáme tsiekkadusá aneduvvi. ¶ - Prosjevta vuodo le lahkavuohta luonnduj, sáme kulturduobddága ja sierralágásj luonndomuossádime. Sæmmi bále sáme tsiekkadusá sjaddi bájnnit duobddágav ja vuojnnusij boahtet riekta láhkáj. Gå dålusj árbbedábe aktiduvvi ådå dárboj de jáhkkep dát dárkes identitehtav åvdedittjat, tsiekkadusáj baktu lahkabirrusin. Prosjækta navti oassálasstá soapptsomav åvdedittjat sáme arkitektuvra baktu, hæjttá Eriksen. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Corneliussen ja suv mannoguojme Skilkká-váre badjel vádtsin åvtå giessebiejvve – rássjon. Skilkkán ávvudalli geologa gå iejvviji ulmutjijt ¶ j j ¶ oahppásijt, tjállá. Manno joarkká nuortas Sagjávrij rastá, åvddål várráj tjágK´i, Måsskåj. Dálla le siján sáme oahpestiddje. Sån guoddá biernnasájtev, danen gå urudisájt máhttá iejvvit, subtsastuvvá. Corneliussen subtsas sieldes juovaj birra, muohtaskábla ja tjáhttjás jågåj birra. Låsså manno luondon. Åvddål tjágni vuolus merragáddáj, iejvviji ællosámev ja suv fuolkev unna vákkátjin. Rejnaællo låhko le badjelasj guoktatjuode. Corneliussen sihtá oastet rejnavuostáv ja - mielkev. Dåhkkiduvvá dat, tjállá sån. Buoragij ájgás boahtá manenagi. Corneliussen guossoduvváj rejnamielkijn, buorre májstijn ja buojdde dagu gáhpa, sjabmot tjállá. Máksun ja gijttolisvuodan åhtså konjáhkav ja sámijt guossot. Sjattaj hávsskesájgge låvdagoaden, lij rájnas ja tjábbe, tjállá Corneliussen, åvddål gáhtjadi vijddábut nuortas. Geologa guhkes Norlánda manno hiejtij Fagernesan Ufuohtán. ¶ Olaf A. Corneliussen sjattaj mannela gruvvo oajvve Sulisjielmán. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ Biehtsemáno gassko ásaduvvá Sápmi Awards Jåhkåmåhken. La aktisasjbarggoprosjækta Jåhkåmåhkke suohkana, sámijsijdaj, sámesiebrre ja sámeorganisasjåvnnåj suohkanin. Koordináhtor Nils-Henrik Sikku sihtá ja doajvvo ásadus sjaddá jáhkasj sámedáhpádus gájkka sámijda. Sjaddá juogeduvvam guddnebálká kategorijajn árbbedábálasj biebbmodájdda ja máhtodak, ájnas ájggásasjmusihkka sámeguovlojn, duodje, dájdda ja kultuvrra ja nuorra boahttsusáme. Guddnebálká hadde la 500 000 kr. ¶ Gálldo: samefolket.se ¶ ”Vuodna” ja Lars Andreassen goalmádin ¶ Avijsaj Fremoverij javlla dudálasj Lars Andreasssen dåbddo la vuojttám guolmát sajev. – Boahttet finálaj lij muv mielas stuor dáhpádus, javlla Andreassen, gut oadtjoj åvddånbuktet suv lávllagav birrusin 1000 gulldaliddjijda Guovddagæjnon bæssásjiehkeda. Árrana direktøra la iesj tjállám lávllagav, valla viehkev la oadtjom rádnasj Vuodna-prosjevtan. Dán geldulasj musihkka prosjevtan adni Lars Andreassen, Anders Øgsnes, Johannes For-manowski ja Anders Skoglund Krist-iansen ambisjåvnåjt gåvvidit látte ja sáme manov árbbedábálasj iellemis udnásj åniájggásasj iellemin. ”Vuodna” la prosjevta vuostasj, ållidum lávlla. Valla båhti ienebujt … ¶ Vuojtte lávllomgilppusin Sáme Grand Prixan sjattaj 16 jahkásasj Inger Karoline Gaup lávllagijn ”Oainnát go”. ¶ Jahkásasj sáme giesseávvudallam Jåhkåmåhkken – gájkka sámijda. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ “Jalla sábme” ¶ sáme medijav aj, dan diehti gå tjálli ássjij birra ma åvdedij duodas gåvvidimev “Jalla sábme” . Vuodon Hivanda tjállusij lij gå soames bæggalij sáme vierttijin besat árbbedábálasj sáme biktasijda tjágnat militeran ja doaron. Dassta sjattaj tjállusa sihke Vuona ja Svieriga pressan. – Premissa mij vuoseduvvá dán ássjen le “Vuona sáme gájbbedi” sáme árbbedábálasj biktasijda gárvvunit doaron. Gájbbedip? Ep. Akta sábme gájbbet... guhkálasj oasse dán ássjen le gå tjabu sáme media ij nagá luohpat tjállemis dakkir ássjij birra gånnå ájnegis jalla sábme gåvviduvvá... Tjallá Hivand. ¶ Sáme ålmmå dássádusåvdåstiddjen ¶ Konferánssa Råmsån ájggu sáme ålmmåv gåvvidit ietjá láhkáj. - Mij la ájnas sunji, majt barggá, majt miejnni? Sávvap dættodit sáme ålmmåjt ¶ Dássádusoasálassten – juohkusin gænna le ållo åmastit jus dássádus lassán, ja juohkus mij máhttá ietjastis vaddet nannitjit ietjasa ja nuppij dilev. Gullu moadda dásijn rájáj rastá, sámij sebrudagán ja berrahij sissnela. Ájggop ålmmåj hásstalusájt ja tjehpudagájt duon dán bæjválasj vidjurin gehtjastit. Duola degu varresvuodav, bajássjaddamdilev ja barggoiellemav, tjáledum le gåhttjomin. ¶ Ålles Nuorttarijkas ¶ Konferánssa dættot åvddånahttemav, máhttelisvuodajt ja aktisasjbargov, ja gåhttju sáme politihkkárijt ságastallamij konferánsa giehtjen. Dajn 11 álgadiddjijs li guoradalle, politihkkára ja ulmutja ålles Nuorttarijkas ma juohki ietjas vásádallamijt ja ájádusájt. Sjaddá aj hávsskudallam árbbedábálasj ja ådåájggásasj láhkáj, ja nuorttarijkalasj sáme dássádusguddnebálkka juogaduvvá. Tjåhkanime ja konferánssaoajvve le viddnudakrádevadde Johan Ailo Kalstad (34), gænna li berraha Divtasvuonas ja Hábmeris. ¶ Konferánssa hiehpá juohkkahattjaj gudi barggi sáme gatjálvisáj, dássádusájn ja avtaárvvusasjvuodajn, almulasj suorgen ja iesjmiellusasj organisásjåvnån. Diededime ájggemierre le gålgådismánno 1. Biejve, subtsas Marie Helenedatter Aarbakke. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålib me: ¶ Divte Media ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ guovlon 1982 rájes. Aktisasj åhtsåmus lij mijás, Árranis ja Tysfjord ASVO:s Sámediggáj áttjak bagádallamvirggáj duojen mijá guovlon, javlla Duodje Nordlánnda jådediddje Heidi Andersen. ¶ Ij la jådon læhkám ¶ Javllarájes la Divtasvuona ASVO dijstagájt ásadam rabás goadev duodjeåssudagán Árrana tjællárin. Garraduodje, duola dagu nijbijt dahkat, ij la jådon læhkám guhkes ájggáj. Dálla sihti vat dáv dåjmav jåhtuj oadtjot. Renate Mikkelsen, Inge Olsen ja Albert Fagernes sihti ienebujt sæbrrat. Æjvvalam lip juohkka dijstagá javlaj rájes. Rabás la divnajda sihke nissuna ja ålmmåjda. Dánna la divna vædtsaga majt dárbaha ja ienep galggap oastet, javlla Albert Fagernes. -Galggap ståvlåjt ja bievdijt oadtjot vaj la máhttelis hávsskudallat bargadahttijn, javllá sån. Ájggomus la vuobddet buvtajt gå dal ájn. -Moattes lij guossidam ja miellagiddisa læhkám, valla lav javllam hæhttup dal vuostak buvtadit, javllá Fagernes. -Suohtas oahppat duodjuhit ja oahppat duov dáv teknihkav, javllá Inge Olsen. Sån la oahppam ietjas teknihkav ja vædtsagijt adnet, dåssju avtajn varres giedajn. -Sjaddá mihá gå la iesj duodjuham, javlla Renate Mikkelsen, gut vuostatjin sihtá mánájda. -Sjaddá árvulasj, majt ij máhte biednigij buohtastahttet gå la iesj duodjuham, moalget sån. ¶ Sosiála ja oahppi ålov ¶ Ja aj Divtasvuona ietjas nijbbeduodjár Anders Paulsen guovlat dán dijstagá. -Viertti adnet boahttsutjoarvev, måjot sån. E aktak sjatta væráltvuojtte ijá bajelt. Gájbbeduvvá hárjjidallam ja ájgge. Ja viehka ållå gierddisvuohta ja miellagiddisvuohta. Dálátjij lip adnám muorav ábnnasin, valla la boahttsutjoarvve ja ibenholta gárves. Ij la gájbbedum åvddåmáhtukvuohta jus sidá sæbrrat. -Jus gávna miellagiddisin ja jus la gierddis da sjatta tjiehppe. Juohkka nijbbe sjaddá sierralágásj ja hiebadum addnijgiehtaj. Oahppap nubbe nuppes. Lip ájádallam tjåhkanit iehkedijt aj, javllá Albert Fagernes. Suv mieles bierri liehket máhttelis ájge duogen duoje baktu oahppotjuorgajt oadtjot ja dan láhkáj aktidit åhpadusájn. -Doajvvop oahttjop duodje bagádallev Vuona bielen julevsáme guovlon, gånnå vuojnnep stuorra dárbov, javllaba Beate Ráhka-Knutsen ja Lars Magne Andreassen. -Dárbahip soabmásav gut máhttá bagádallat ja mielludahttet. Ájgebirán soajttá vájbbap ja dalloj la ájnas oadtjot ¶ Almodit virgijt ¶ Árrana direktøra, Lars Magne Andreassen vuojnná dárbov almodit duodjevirgijt. -Åvddånibme ja åhpadibme la ájnas ja le sáhka hiebadime birra, oasen duojev åvddånahttemin. Budáldimes æládussaj la mijá ulmme ja sihtap ulmutjijt ma máhtti dahkat duodjebirrasav, váj máhttep fállat moattelágásj kursajt. Guoradallamin lip ressursajt, ja hasodip ulmutjijt mijájn guládallat, javlla direktørra, guhti ájádallá sihke vuododimkurssa, fáhkakurssa ja oahppomanno Svierigij le oasen duoje máhttolåpptimis. –Ålles virgge le, miejnni sån. Duodjebirrasij la ájnas fágalasj bagádallev oadtjot. -Åtsåjma gålmmå jahkásasj prosjevtav ja oattjojma dåssju åvtåv jagev. 600 000 kråvnåj Sámedikkes ja 300 000 Nordlánnda Fylkasuohkanis máhttep bálkkit fáhkapersåvnåv, mij le lávkke riekta guovlluj. Valla sidáv dættodit jut dárbbo le fáhkapersåvnåjn duojen, gut máhttá julevsámegielav ja åvddånbuktet julevsáme árbbedábev, duola dagu hábme, ábnnasij adno ja girjja. Gájbbeduvvá persåvnåv nanos fáhkamáhtudagájn. Gielav åhpa buoremus láhkáj gå gielav praktihkalattjat aná, javlla Duodje Nordlánda jådediddje Heidi Andersen. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Hugo Kalstad hålaj julesáme boatsosujto birra Nuortta-Sálton åvdep dijstagá viek buorre semináran Árranin, ierit ietján ietjas fámilja guhkesájggásasj tjanos guovlo boatsojsujttuj. Sån le iesj árbbedábes berustáhttjám, ja sujna li boahttsu Vuollnán Divtasvuonan. Birgit Labba (o.b.) aj árbbedábev åvdet. Fámillja le boahttsuj barggam guovlon 1950-lågo rájes. ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålib me: ¶ Divte Media ¶ Labbav svájnnasin. Moadda jage åvddålijguovlluj lij Heikka Labba ja suv fámillja sij gudi æládusáv åvdedin. Labban lij boatsojsujtto dáppe gitta jahkáj 1934, gå Bálágij jådij. De lij boatsojlåhko lassánam. ¶ Vadnem-fámillja lidjin ietjasa boahttsujt lárkkam juo jagen 1926. Ja sij lidjin dat ”ieme” julevsáme boatsojsujttojuogos mij guhkemusát jårkij. Oarjjevuona tjield ¶ boahttsu báhtsám, madi Kalstad-fámillja ja John J. Langås (Vadnem) moadda jage dåjmadin 6-700 boahttsuj ma lidjin dálvveguohtomin Hábmerin ja giesseguohtomin Mørkvatn tjielden. Boahttsulåhko gal unnoj manenagi. John i Langåsen hiejtij jagen 1965, ja sæmmi jage lidjin Karl ja Nils Kalstadan dåssju 80 boahttsu vil. Oanegasj mannela såj aj hiejtijga, ja árvvedip sulle 1970 lij árbbedábálasj julevsáme boatsojsujtto ¶ Valla ællim ållu nåhkkum boahttsujs Hábmer ja Mørkvatn tjieldijn. Svænsska Guttorm Labba fámiljanis dajt ávkkij. Labba lij åvddåla Nils ja Karl Kalstad åvdås ræjnnuham, ja jagen 1970 lidjin sujna 700 boahttsu. Dát fámillja ájn boahttsuj barggá dáj guovlojn. ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålib me: Divte Media A ¶ Vuosádusá tiebmá lij sjaddo/ åvddånahttem. Ja dán nissunij ij le vuojnnet álldar hieredus sjadduj ja åvddånahttemij. -Mij lip viehka mihá iednes gå doajmmá ja ij vuollána, javllá niejddas Åse Haraldsen. -Le nav ávon luonnduj ja máhttá namájt divna låttijda ja tjáppa giedjegijda. Åvddål tjuoldij stuorra gåvvåtjuolldema hærvvan almulasj bájkijda. Manemus ájge le dåssju smáv tjuolldemijt dahkam áhkkovijda divrre- jali låttemotijvaj, subtsas niejdda. - Manen sidá sámegielav oahppat? -Muv boadnjásj, Harald Haraldsen lij dálkudiddje ja bajássjaddam Divtasvuonan. Vuohpam bajássjattaj . Ettjin goassak skámo diehti sámásta, subtsas Hildur, gut miedet gássjel le ådå gielav oahppat. Valla ¶ guhtta mánáj, áhkkon ja máttaráhkon le sån suv dåjmalasj iellema tjadá hárjjánam ráhtjat. - Ådå ássjijt oahppat le aj vuojnnamhárjjidallam, måjut sån. Dragstunan li moadda sujttára gudi sámásti, Hildur máhttá sijá máhtudagáv ávkkit. -Le hávsske gå mánájgárdde ja skåvllå båhti midjij lávlutjit, lávllu sihke dáro-, iennils- ja sámegielaj. Årro siegen lávludi, subtsas Krogh. Dan láhkáj máhttep javllat Hildur Haraldsen le åvddågåvvån moaddásijda. Ulmusj ajtu guovte soabbáj vijssu, ja ájn vásuk. ¶ Oahppá julevsámegielav viehkegahtá. Hildur Haraldsen ij le goassak suv guhkes iellemin sámástam. Dav sihtá rievddat ja le oahppogirjijt julevsámegiellaj oadtjum. – Ij le guossak mannet oahppat juojddá ådå, måjot sån. Åssudakskihppijsujtár Pernille Krogh le viehkedam oahppogirjijt åttjudit. Lærer seg lulesamisk på egenhånd. Hildur Haraldsen har aldri snakket samisk i sitt lange liv. Det vil hun endre på nå og har fått seg lærebøker i lulesamisk. - Det er aldri for sent å lære noe nytt, smiler hun. Avdelingssykepleier Pernille Krogh har ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ «Diededibme Ájluovta skåvlås le mij vuojnnep ájbas dárbov SANKSas Divtasvuonan» ¶ « Gullam lip tjiehpes lågådallijt nanos máhtudagájn. Le midjij vaddám muhtem mærráj «dádjadimev» ja lip «oahpásmuvvam» sáme kultuvrajn ja le midjij aj vaddám dádjadimev gåktu dárbahip ienep máhtudagáv dán birra vaj galggap máhttet buorre dievnov sámijda fállat.» ¶ Ij la stuoves fáhkavirgge Divtasvuonan. Prosjæktajådediddje Tone Amundsen dárbov vuojnná SANKSa joarkká guovllokontåvråv Divtasvuonan ja ådå láhkáj organiseriduvvá guokta barggij. Valla ådåjakmáno 1. biejves gannuduvvá lájggimsjiehtadus Margits Minnejn Ájluovtan ja båddåsattjat ij le ruhtadibme joarkátjit dåjmav. Ingen fast fagstilling i Tysfjord. Prosjektleder Tone Amundsen ser behovet for at SANKS fortsatt har regionkontor i Tysfjord og omorganiseres med to ansatte. Men fra 1. januar er leieavtalen på kontorlokalene ved Margits Minne på Drag ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ j j ¶ stuovvása ålles prosjæktaájgen. Ållesjattuk pasiænntalåhko le aj lassánam ja Divtasvuona suohkanin le stuorámus pasiænntalåhko SANKSan Finnmárko ålggolin. ¶ Boahtteájggásasj organiserim ¶ SANKS li aktisasjsjiehtadallamav åttjudam Salten DPSajn, Nordlánda skihppijviesujn ja Divtasvuona suohkanijn. Li aj oassálasstám prosjevtan «kultuvrragasskasasj varresvuodaguovdásj» aktan Divtasvuona suohkanijn ja aj aktisattjat barggi Valnesfjorda Varresvuodavalástallamguovdátjijn. SANKS lij ressurssajuohkusin prosjevtan «Sámij luonndomáhtudahka ressursan buorep varresvuohtaj ja iellemkvalitehttaj» . ¶ - Vuojnunagi hiebadibme terapautaj sáme kultuvrramáhtudagájn li sámijt oatsodum viehkev åtsåtjit ja fálaldagáv ávkástalátjit. Vuosstebiellen li bargge diededam sijan le ilá ållo barggo ja la hásstalus aktu barggat. Danen vierttip árvustallat ådå organiserimav, subtsas Amundsen. Sån ájggu modellav gånnå nanni fágalasjvuodav ja jasskavuodav guovllokontåvråjn. Dåhkki dav ásadit jus li guovtes juohkka kontåvrån. Aktisasjbarggo suohkanvarresvuodadievno ja sierravarresvuodadievno baktu le ráddidusá avtastallamådåstusá milta. - Vuojnnep addnelåhko le lassánam ja vuojnnep aj gå lip vuojnnusin addnijda ja varresvuodabarggijda de le álkkep mijás viehkev gatjádit. Miján le ájbas hállo joarkket, javlla Tone Amundsen. ¶ Valla vuostasj viertti ruhtadibme åttjuduvvat. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ PER INGE FINNESEN le ådåjakmáno 1. biejve rájes jådediddje Fylkkamánne guovtepå fylket. ¶ Tæksta: Børge Strandskog Jårggålib me: ¶ Divte Media ¶ masi riektá li tjanáduvvam. - Vuojnnep aj ahte stuorámus stádajda ienep sáme årruji. Máhtudahka sámij dilij birra le huoman nievrre ienemus suohkanijn. Dajna luoboj årromijn sáme álmmugin, ja gallegasj årro sáme duogátjijn moadda suohkanijn, hásstalusá sjaddi moadda ja moattebelaga, tsuojggot Finnesen. Fylkkamánne le måttij jagij tjadá åmastam máhtudagáv sámij dile birra, sierraláhkáj åhpadussuorgen, ja navti le siján buorre vuodo prosjevta åvdås vásstedit. Ulmme sjaddá oassálasstet lasedittjat máhtudagáv sáme giela ja kultuvra birra suohkanijn gånnå le sáme álmmuk, vijddábut åvddånahttet Fylkkamánne bagádallerållav sáme ássjijn, aktan systematiserimijn ja diededimijn åtsådallamijs majna le árvvo ietjá fylkajda. - Bargadahttijn prosjevtajn sjaddá ájnas vieledit suohkanij iesjstivrrimav ja ij biedjat sierra sámepolitihkalasj dahkamusájt suohkanijda. Dahkamus sjaddá hiebadahttet ja arvusmahttet suohkanijt vieledittjat sáme dilijt gå plániji ja åvddånahtti dievnnofálaldagájt. Dán perspektijvan sjaddá aj ájnas iejvvit suohkanijt daj æjvvalimarenajn ma juo li ásaduvvam, miejnni Per Inge Finnesen. ¶ Álggoprosjevta guhkkudahka galggá liehket 2 jage, ja prosjevtan le ekonomalasj rámma badjelasj 2,2 milijåvnå kråvnå. Fylkkamánne jådediddjejuogos le prosjevta stivrrimjuogos, ja referánssajugos galggá ásaduvvat ájrrasijs departementas, Sámedikkes, KS-as, Nordlánda fylkkasuohkanis, Nordlánda universitehtas, sáme kultuvrraguovdátjijs ja sáme organisasjåvnåjs. Prosjæktajådediddje sjaddá referánssajuohkusa tjálle. Dan diehti gå dát sjaddá álggoprosjækta, gånnå prosjevta båhtusa máhtti vájkkudit makkir tjoavddusijt departementa boahtteájggáj válljiji ietjá suohkanijda sáme álmmugijn, de ij le dåssju sávadahtte, valla aj dárbulasj prosjevta åtsådallamij gáktuj dutkat. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Gåvvå: Tysfjord ¶ Jårggålib me: ¶ Divte Media ¶ Divtasvuona ASVO álmmuktjalmosti ¶ Vaddá gievrap vuosstálasstemfámov viessomvuohkeskihpudagájda, miejnni sån. Ja jur dav le Divtasvuona ASVO åvdedam manemus jagijt. Ådå lásjmudallamguovdásj rabáduváj birrusij gålmmå jage dássta åvddåla ja tjaktjaj sihti stuoredit lásjmudallamguovdátjav. -Dánna sjaddi aktisasj lásjmudallama duola dagu spinning, aerobic ja dánssa dan láhkáj sjaddá sadje ienep addnijda, javllá Ráhka. Suv mielas bierriji ulmutja vuojnnet álmmukvarresvuodav stuoráp aktijvuodan. -Guovlojn dárbahip ulmutja ma lij varres ja dåjmajn. Mij gájkajt dárbahip, gånnå juohkkahasj la ájnas váj guovlobájke galggi liehket jådon, javllá sån. ¶ Varresvuodafágalasj åvddånahttembarggo ¶ Åvdep suohkandálkudiddje Stájgon, Fred Andersen barggá uddni Árran Julevsáme guovdátjin rádevadden ja ¶ varresvuodaåvddånahttema ja skihpudakduostodim bargo ja kurativ giehtadallama gaskan. -Tjuovgadiv álmmukvarresvuodav ja tjalmostiv dasi mij vadda buorre varresvuodav ja organiserik álmmukvarresvuodabargos. Vuojnnep álmmukvarresvuodav ållesvuodan dálkudime ja vahágahttemij vuoksjuj. -Le gus sieradus álggoálmmugij ja dáttjaj gaskan mij guosská vádá skihpudagájda? -Moattelágásj faktåvrå gávnnuji ma aktan li buorre jali nievres varresvuohtaj berustahtek tjerdalasjvuodas. Sæmmi båttå vuojnnep sosiálalasj ja kultuvra dilev. Valla dutkama hárráj le ájnas gradederiduvvá, rasisma muhtem mærráj gávnnu ja vil uddnik dáhpáduvvá. Valla dát rávkká ållu ietjá lahkanimev ássjáj, javllá Fred Andersen. ¶ Boahtte tjåhkanibme le moarmesmánon ja dalloj tjalmostuvvá suovastim hiejttem. -Fred Andersen la gávnadus ja mij hálijdip suv adnet nav guhkev gå sujna le máhttelisvuohta, javllá Beate RáhkaKnutsen. -Sån la vuogas ålmåj, gev le álkke dádjadit ja sujna l ållo máhtto. Mij ásadip tjåhkanimijt biejven ja doajvvop ulmutja máhtti tijmav siesstet tjåhkanimijda. Le rabás gájkajda. ¶ Álmmukvarresvuodaorganiserik. Divtasvuona ASVO tjalmosti álmmukvarresvuodav ja fálli seminárav ja lásjmudallamkårtåv, sihke barggijda ja gájkajda gudi buorre varresvuodav gåtsedi. Árrana rádevadde, Fred Andersen lågådallá álmmukvarresvuodabarggo birra. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Ålov vásedam ¶ iellemij Ellena milta le barggat ja Jubmelij jáhkket. Mælggadav tsaggeieddnen bargaj ja bargo baktu le ådå divtasvuonagijt væráldij viehkedam. Dálla tjuohtejagák Bjørkvikan årru nuoramus bárne ja suv fámilja siegen. ¶ Mánájs berus ¶ Ellena 68 áhkkova, máttaráhkkova ja máttarmáttaráhkkova li suv gærrásabmusa. Siján le aj stuorra hukso . Máttaráhkkov Silvia Ellingsen subtsas Ellen le vilá tjielgas ja gájkajt dåbddå, valla le hálvva tjalmijs ja bieljijs. - Vierttip vuodjet suv duok diek Ájluovtan ulmutjij guossáj. Ellen le juohkkahattjaj gieres, soajttá dan diehti gå agev le iehtjádijt huksam ja gieresvuodav vuosedam, subtsas Silvia. ¶ Rabás ávvudallam ¶ Vásse lávvodagá lidjin birrusij 300 guosse dåppet dáppet Ellenav ávvudallamin. Lidjin njálga biebmo, håla, lávllaga ja hávsskudallam. - Tjuohtjejagák hávsskudallamij oassálasstij iehkedisidjaj, subtsas Silvia ja lij riek gijttevasj sávadusáj åvdås ja diehttelis aj gájkka vattáldagájs ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Stig Urheim jagen 1961 riegádij. Jagen 1987 rievddadij ietjas namáv berraha nammaj Gælok, mannela duoddistij ietjá berraha namáv, Riemmbe, mij gaskanamman sjattaj. Jagen 2000 Gælok duostoj Nuorttarijkalasj sámeráde girjálasjvuoda guddnebálkkáv. Sån le 14 girje almodam ja le navti girjjetjálle ienemus almodimij julevsámegiellaj. Stig Urheim blei fødd i 1961. I 1987 endra han etternavnet til familienamnet Gælok, senare la han til et annet familienavn, Riemmbe, som mellomnavn. Gælok fikk i 2000 Nordisk sameråds litteraturpris, og er med sine 14 bokutgivelser uten tvil den som har publisert mest på lulesamisk. ¶ jage, gitta jahkáj 1984. 5 jage muv nuora iellemis gålåj nálsodibmáj ja nievres láhkaj giehtadaláduvvat, subtsas Stig Gælok. Jagen 1984 dille tjåvdij duola dagu såbadimráden. Guoddalusá Gæloka vuossti dåssjiduvvin, ja buohttidusáv oattjoj illastime åvdås. Buohttidusáv anij advokáhtav mávsátjit. ¶ Stig Gælok dádjat ássje soajttá vuolsjoj. Guhkesájggásasj dárojduhttem mannela, badjelgæhttjama ja niejdeduvváma sámevuodas, de moattes sámijs sihtin guodet sámevuodav ja årrot oalle dádtjan. - Navti lij ilmme sijddabájken dalloj. Soames sábme Divtasvuonas moalgedij dán ássje birra 1960-jagij sinna: “Báhko sáme ij galga nammaduvvat juogo tjálalattjat jalik njálmálattjat” Subtsas Gælok Vájku lij edna sturra ja ållo unugis dåbdo, de huoman sámegiella åhpadibme ásaduvváj Hábmera joarkkaskåvlån tjavtjas jagen 1980. Dalloj lij 75 jage dassta gå lidjin julevsámegiellaj ja julevsámegiellan åhpadam Vuona skåvlån. ¶ Vuona gaska låsjkijduváj jagen 1905. - Galla jáhkáv åhpadibme sámegielan álgaduváj guovte vuodoskåvlåjn Divtasvuonan sæmmi jage. 1980 le dan diehti histåvrålasj jáhke julevsámegiellaj, Gæloka mielas. ¶ Hábmera joarkkaskåvllå lij mielos álgadibmáj gitta álgos. - Vásedijma skåvllå lij mielos mijá oajvvadussaj, gånnå sijddabájken dåbdåjma murkestimev. Rektor lij mielos, ja moadda åhpadiddjijs viehkedin åttjudittjat sámegiella fálaldagáv. Kåre Urheim (dálla Tjihkkom) biejaduvváj virggáj åhpadiddjen. Sån lij oahppam julevsámegielav tjálet sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken, mujttal Gælok. ¶ Uddni 33 jage mannela le åhpadibme sámegielan diehttelisvuohta bæjválasj skåvlåbiejven, ja aj julevsáme guovlon. Dáhpádus Hábmerin jagen 1980 lij histåvrålasj. Jur dán birra le soajttá vahko, gå ájn vil mihttomierre julevsámegiellaj le jåvsåduvvam, gå bacheloråhpadus julevsámegielan Norlánda Universitehtan rabáduvváj dijstagá – 21 studentajn (gehtja artihkkalav o.b.) - Vuorddiv Nordlánda Universitehta muv gåhttjun bacheloråhpadus rahpamij, danen gå mån vuojnunagi lev julevsámegiella skåvlån “áhttje” . Valla ietjas rijkan ij oattjo gudnev, subtsas hådjånam Gælok bájkkeavijssaj. Gælok guládalláj UiN’ajn gidán ja gahtjadij jus ettjin sidá suv gåhttjot rahpamij. UiN ij la gávnnam dáv ávkálasj. ¶ - Le årrum guhka gæjnno. Uddni li sáme riektá dåmaduvvam ållu ietja láhkáj ja sierraláhkáj buorebut gå dalloj. Ij le vuojga man birra máhttá luodjot, uddni le dille ietjájduvvam, javlla Stig Gælok. ¶ Ságastallam Stig Gælokin ja ságájdahttem mij le viettjadum girjes ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålib me: ¶ Divte Media ¶ - Vuojnnám lev moadda dákkir muorajt sihke váren ja bájkálasj vádtsembálggájn Hábmerin ja Divtasvuonan. Vuojnnám lip muorajt, valla ep la rat dádjadam ma lidjin ja ep le dåbddåm dajt merkajt. Midjij lij ållu amás, subtsas Andersen, gut gåhttju várrevádtsijt kámerajn ja GPSajn diededit jus vuojnni dájt oabme, valla lassjes biehtsemuorajt. ¶ Tjiegadum máhtudahka ¶ Vuosstebielen sámijda, ládde bárkkij divna muorav jali lággij muorajt, valla sáme válldin dåssju guolmmasav. Danen de nielljatjuode jage vuoras muora ietjas subttsasav uddni subtsasti. - Vuostasjamanuensis Jostein Lorås Nesna allaskåvlån nrk.noaj subtsas akta vihke manen dát máhtudahka le tjiegadam le soajttá dan diehti gå bárkkotjoahkkim lij hæjosvuohtaj tjanádum. - Ep rat majdik diede dán birra, dan diehti gå uddni ij la árbbedáhpe tjanádum bárko adnuj. Ij la aktak gut máhttá dán birra subtsastit. Láttij kultuvran le ¶ bárkkolájbbe hæjosvuohtaj tjanádum, javlla Andersen. ¶ Bárkko le mælggadav sáme kultuvran aneduvvam. Bihtámsámegiella guovlon li bárkkummerka muoran ma li 2800 jage vuoras. - Danen dåhkki dåssju várodit bárkko sáme árbbedáhpáj gullu. Sæmmiláhkáj gå moadda ietjá ressursa ma li luondon ájgij milta tjuohpaduvvam. Ietjá arktalasj álggoálmmuga lij aj bárkov ávkástallam. Luonosvákken le manemus bárkkim tjáledum jahkáj 1888, ja vuojnunagi dan dagáduvvam Lávggobadán ja Svierigin, subtsas Andersen, gen mielas le riek suohtas vásstádusáv gávnnat. - Åvdebut bæggalin eldagisáv, valla dálla le gávnadum siján gudi bárkkijin lij stuorra máhtudahka muorra birra ja suodjalin muorav gå dåssju guolmmasav válldin avta bieles muoras, subtsas Andersen, ja jáhkká várrevádtse máhtti muossádimev oadtjot. ¶ Etnologa ja rádevadde Árranin, Lis Mari Hjortfors le oassálasstám prosjevtan, mij la jådeduvvam vuostasjamanuensis ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tjuojalvis la oasse stuoráp musihkalasj prosjevtas “Vuonaga” majna aktan barggi Johannes Formanowski Gásluovtas, Anders Skoglund Kristiansen Hábmeris ja Anders Øgsnes. ¶ Vuostasjvuosádus Lokstall1’an. ¶ -Prosjækta la vuosádus mij la subtsas vuodnaálmmuga birra – sámij ja láttij manno árbbedábálasjiellemis udnásj råhtos iellemin. Ja juojddá ietján duodden. Gájkka le iesjbuvtadum, lahkke sámegiellaj (Lars Andreassen) ja dárogiella tevsta (Johannes Formanowski) ja instrumenta tjuojalvisá mujsta, subtsas Anders Øgsnes. Ja boahtte dálvveávvudallamvahko Áhkkánjárgan sjaddá ¶ Bæssásjiehkeda oassálasstá Árrana direktørra Lars Magne Andreassen Sámi Grand Prixa finálan. Juojgga majt galggá åvddånbuktet la hievedus vuodnaálmmugij ¶ Julevsáme guovdásj Lulesamisk senter ¶ vuostasjvuosádus Lokstall1’ån. Valla juo dálla lij báhtja gárvedime ja buvtadime majt galggi åvddånbuktet, Anders Øgsnesa studion. - Vuostasj tjuojalvis mij le gárves buvtadum le “Vuodna” , gånnå Lars M. Andreassen juojggá Divtasvuonav, javllá Øgsnes. Tjuojalvis bådij finállaj, ja le dálla akta guhtta finálistajs Sami Grand Prixan. - Mån lav iesj buvtadam ja tjuojalvisáv spellam vehi bájkálasj viehkijn Jan Erik Stenas (sax) ja Tim Skau (Bass), goappátja Áhkánjárgas, javllá Øgsnes. Vuostasjvuosádus Dálvveávvudallamvahkon sjaddá liehket sihke gåvvåvuosádus, tevsta ja musihkka. - Sávvap Frank A. Jensenav oadtjop tevstajt åvddånbuvtátjit. Iesj lav mån arvusmahtedum suv girjijs, sierraláhkáj girjes Lengselens år, javllá Øgsnes. ¶ Sihtá Troilltampav jåhtuj oadtjot ¶ La Árrana direktørra gut galggá Nuortta-Sáltov ja Nordlándav Sami Grand Prix gilppusin åvdedit, mij ásaduvvá bæssásjiehkeda Guovdagæjnon. - Sidáv ålles guovllo luluj musikálalattjat luluj åvddånit ja niegadav Troilltampenav juolgij nali oadtjot vas, buorak luluj jus lij sáme profijlla ájn de vil, muhtem lágásj musihkkafestiválla, subtsas Andreassen. Suv mielas ij la gássjelisvuohta liehket sihke sáme institusjåvnå direktørra ja sæmmi bále musihkajn barggat. -Munji la ållu dábálasj. Musihkka la oasse mujsta majna iv máhte hiejttet juska lav oadtjom ådå virgev, javllá sån. Dálla hasoduvvi gájkka jienastit tjuojalvisáv Nuortta-Sáltos Sami Grand Prixan, mij ásaduvvá bæssásjiehkeda. - Sij gudi tjuojalvisáv lijkkuji bierriji jienastit, javllá sån guhti aj ájádallá skierrov dahkat dá jage. ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Divtasvuonak Anders Kintel le viek ålov barggam ådå julevsáme-dáro báhkogirjijn mij gávnnu internehtan. –Mån lav spænnta gåktu ulmutja duostudi báhkogirjev ja vuordáv lájtov rievddadibmáj, javlla sån. Tysfjerdingen Anders Kintel har lagt ned mye arbeid i den nye lulesamisk-norsk ord- boka på nett. -Jeg er spent på mottakelsen og forventer å få innspill til endringer, sier han. ¶ Báhkogirjev gávna internehtan, www.giellatekno.uit.no bielijn: http:// victorio.uit.no/webdict/ak/nob2smj/ index.html http://victorio.uit.no/webdict/ak/smj2nob/ index.html www.divvun.no. ¶ Nåvkå gájkajda ¶ Skapalen ¶ Jårggålib me: ¶ Divte Media ¶ Vájves barggo ¶ Anders Kintel Divtasvuonas le åhpadiddje ja sujna le oajvvefáhka sámegielan. Uddni barggá universitehtalektorin Nordlánda universitehtan, gånnå sujna le fáhkaåvdåsvásstádus julevsámegielas. Åvddåla le barggam åhpadiddjen vuodoskåvlån ja vuostasjkonsulænntan åvdep Sáme åhpadusráden ja allaskåvllååhpadiddjen Bådådjo allaskåvlån. Sån le giellaguru julevsáme giellaguovlon vuonabielen ja le moadda jage juo barggam julevsámegielajn. Ájrastij Ådå testamenta julevsámegiela jårggålumjuohkusij ja Vuona Girkko liturgijav julevsámegiellaj, sámegielaj máhttolåpptim oahppopládnajuohkusij ájras, ja Bihtámsáme báhkogirje referánssajuohkusa ájras. Læhkám la ájras Sáme giellaráden ja Sáme giellanammadusán, 10 jage dåjmajn. Viek stuor noade mij guosská julevsámegiellaj. Valla iesj åhpaj julevsámegielav tjállet esski 30 jagágin. -Muv vuostasj giella le julevsámegiella, valla vuostasj bále gå oassálasstiv giellakurssaj lidjiv 30 jage vuoras ja dalloj muv arvusmahttem giellaj álgij, subtsas. Just Qvigstada báhkotjoahkkim Divtasvuona guovlos ja Harald Grundströma julevsáme-svierigadáro báhkogirjje le vuodomateriállan aneduvvam. Duodden le iesj tjoahkkim bágojt ja moallánagájt Divtasvuonan manemus 20 jage. -Báhkogirjje le gasskastuorrusasj dárogiela aktijvuodan, valla sámegiela aktijvuodan le viehka stuorra báhkogirjje. -Mujna le agev man nanna tjáláv sålbån ja tjoahkkiv moallánagájt ja bágojt gå ulmutjij ságastav. Giella la agev rievdaduvvamin. Nuorap buolvva adni bágojt ja moallánagájt ådå aktijvuodajn, valla gæhttjalip oabme bágojt bisodit ja adnet dajt ådå bágojt. Gássjelisvuohta le læhkám dáro-sáme åsijn gávnnat riekta nyánsav bágojda. Sámegiela luonndotermajn li ienep nyánsa gå dárogiela luonndoterma, valla politihkka ja sebrudak terminologijan álu hæhttup ådå bágojt dahkat luojkkambágojs majoritehtagielajs, dábálattjat dárogielas. Navti le galla ajtu vargga juohkka gielan, dárogielan li ådå bágo ja vieresbágo ienemusoassáj aktij biejadum luojkasbágojs iennilsgielas. ¶ Anders Kintel le åhpadam julevsámegielan (LU1 ja LU2) Nordlánda universitehtan ja 2012 tjavtja rájes fállá Universitehtta Bachelor-åhpadusáv julevsámegiellaj. -Miján li agev læhkám studenta LU1 ja LU2 kursajn ja jáhkáv sjaddi riek moadda oahppe bachelorgrádan, javlla Kintel. Vuorddá lájtov digitála báhkogirjjáj. -Diehttelis lav spænnta, moattes li dáv báhkogirjev vuorddám, javllá sån. ¶ j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ - Dánna sáme vuojnnanav dåbåv, dánna le munji rájnna ilmme, danna lev friddja, Inga Karlsen moalgedij, gå Árrana plánidum bargo birra subtsastij. ¶ j j ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ miehtebiekkan læhkám. - Dát la riek buorre goahte, dánna ságastallap ja tjåhkanip. Dánna le sáme histåvrrå ja subttsasa bisoduvvam, ma soajttá lidjin gáhtot jus ij lim guovdásj sjaddam, subtsastij sån ja dajna vuorbev sávaj boahtte 100 jagij. ¶ Oajvvadusá álmmugis ¶ Guovdásj mujttádahtij vuodogierggebiedjamav slávggá giessemijn bieredak ideda ja mannela lij æjvvalibme káfajn barggijda ja frukta ja jiegna mánnágárddemánájda mánájda, aktan ietjá berustiddjij. Divtasvuona suohkanoajvve, Tor Asgeir Johansen lij suohkana bieles rádjam giedjekvarrudagáv ja vuorbbesávadusájt. Direktørra Lars Andreassen vuorbev sávaj. - Julevsáme rahpasij væráldij ja værált julevsámijda, måjådij Andreassen. Uddni le birrusin 12-15 máná sámegiella mánágárden mij guovdásj dåjmat ja barggosaje li lassánam manemus 20 jage. - Álgon lidjin dåssju 7-8 barggosaje, dalla le sulle 40 barggosaje. Dát le ienep ¶ Valla 20 jagágin lip vilá nuora. Lip ålov tjadádam, valla vilá le ållo majt ep la tjadádam. Miján li ådå ájggomusá ja ådåstuhttep aj vuorrasap ájggomusájt. Ep la rat mierredam jur majna Árran galggá barggat, valla miján le lissta dahkamusáj majt ájggop vuorodit. Majt sihtabihtit Árran galggá liehket boahtteájgen, gæhtját direktørra. Vájku sáme sebrudagán “agev” lij læhkám tjåhkanime, sihke læstadianisman ja fuolkken, de lij muhtem láhkáj aj gåhttjom ulmutjijda sáme birrasa ålggolin, bessat vuojnnet ja oahppat julevsáme birrasav mijá guovlon, gå mierredin dahkat julevsáme guovdátjav. Dållåsajev tsieggit - Árranav. Navti le dádtja oahppam julevsámij birra ja aj rádnastallam julevsámij. - Drådnik Sonja subtsastij dalloj 20 jage dás åvddåla gåktu miján gájkajn le dárbbo diehttet ietjama identitehta birra. Árran tjalmostahttá sáme iellemav ja kultuvrav, ja dajna galggá aj joarkket boahtte 20 jage, subtsas Lars Magne Andreassen. ¶ Drådnik Sonja biedjá symbåvlålasj gavnijt vuodogierge guoraj. Anders Nystø viehkken. Dronning Sonja legger ned de symbolske gjenstandene ved grunnstenen, assistert av Anders Nystø. ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ - Dát la prinsihppaássje, le stuorra semalasjvuohta formannskáhpan barggat rahte åvdås mij manná vuonagáttev Ájlátte ja Måsske gaskav, álgadij suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen gå ássje suohkanstivran giehtadaláduváj dijstagá. Valla bájkálasjpolitihkkára suohkanstivran ettjin formannskáhpe árvvalusájn duhtada, valla sihtin doarespolitihkalasj rievddadimoajvvadusáv ja moadda argumenta bievddegirjjáj tjáleduvvin ja mierreduvvin. Jan Einar Pedersen (TPL), Edvard Olav Stenbakk (Ap) ja Filip Mikkelsen (aktisasjlissta) lidjin ávkástallam båttåtjav tjåhkanimes tjielgastahtátjit ja tjielggitjit mij sjattaj avtajienalasj mærrádusán. Lidjin moadda argumenta tjáledum. Rahte Måsskåj vaddá ådå máhttelisvuodajt luonndoressursajt ávkástallat (fábmoressursa, merraressursa ja jus soajttá minerállaressursa) ja rahpat ¶ Rahte Måsskåj le vuona álmmugijs årrom rávkalvis ja le duolla dálla ássjen læhkám maK´emus 50-60 jage. Suohkanstivrra Divtasvuonan joarkká dal ássjijn ja gåhttju guovlulasj ja stáhtalasj oajválattjat rahteássjev vuorodittjat rudáj hárráj. ¶ besalvisáv boandás luonndoguovlluj mij máhttá buoredit máhttelisvuodajt manno- ja turissmaæládussaj. Oajvvadusán le dættodam Måsske ja ietjá vuona bájke lij ájnnasa bisodittjat ja åvddånahtátjit julevsáme árbbedábijt ja viessomvuogijt, duodden le bájkkásasj årrujn gájbbádusá buorre dievnastusfálaldagájda sæmmiláhkáj gå iehtjádijn sebrudagán. Gudi oajvvadusáv buktin dættodi jut almulasj oajválattja li moaddi moalgedam badjásasj sávadusáv bisodit ja åvddånit årudagáv Oarjjevuonan ja Måsken. Oajvvadus ja avtajienalasj mærrádusán Divtasvuona suohkan gåhttju sihke guovlulasj ja stáhtalasj oajválattjat vuorodit rahteprosjevtav Måsskåj rudáj hárráj. Álggoprosjevtan mij ålliduváj árat jagen 2011, viddnudahka Sweco AS tjoahkkájgiesij rahte fylkkarahtemierij milta vuonagáttev Ájláttes Måsskåj luluj mákset 377 millijåvnå. ¶ Politihkajgasskasasj semalasjvuohta Måsskerahte hárráj ¶ Politihkajgasskasasj semalasjvuohta Måsskerahte hárráj ¶ Sáme kultuvrraárbbe ¶ Moattes, aj ruossjaga, tjadni sáme kultuvrav boatsojsujtujn, valla lisj dávk lagábu kultuvrav duodjáj tjadnat. Duodjuhit ja duojev adnet le ruohttsodum sáme kultuvrraj ja la sierraláhkáj identitehttaj tjanádum. ¶ Duodje Ruossjan. Per Arne Ráhka duoje birra subtsastij ja duoje sisano birra sáme kultuvrraárben. Duodji i Russland. Per Arne Ráhka fortalte litt om hva duodji er og hvilken betydning den har i den samiske kulturarven. ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Ruossjaga riek berustin ja lijkkujin julevsáme dájdalasj oassáj. Badjelasj 100 bájkálattja oassálasstin juohkka slája gåvåj, máleriaj ja ¶ ábnasdájdaj. Fáron Divtasvuonas lidjin duodjebuvta duola dagu káffavuosa, fáhtsa, náhkkegahpera, gápptegahpera, mánágábmaga ja vuoddaga ja ave. - Ejma máhte nav ållo duojev buktet, valla oahpásmuvvin gåjt duojijn, javlaj Per Arne Ráhka. Ittjij slipsajn boade, valla bádderiggasijn boahttsutjoarves, sáme motijvaj ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Herva li ruopptot ¶ anij hervajt ienebut gå dáttja dájn guovlojn, dát lij miellagiddis ja sihtiv gávnadit ienep dán ássje birra. Árbbedábálasj silbba la vargga gáhtum dán guovlon, valla Svieriga bielen la galle árbbedábálasj silbas ja ietjá hervas, subtsas Kolsrud. Suv oahppobájkke la læhkám Svieriga bielen. Oabme tjanástagájn rijbat sån adnet miellagiddis luondoábnnasijt dagu njoammel- ja oarreskittev ja adámav boahttsus ja dan láhkáj hábbmit juojddá ådå boahtteájggáj. Lis Mari Hjortfors ja Viktor Paulsen lijga libjjamvuosádalle, ja guottijga hervajt ja libjajt. ¶ - Mujna le læhkám buorre viehkke Lisas Divtasvuona ASVOs gut la muv viehkedam aktidit skittev ja libjajt , gijtto sunji. Libja lij sihke ålmmåjda, nissunijda ja mánájda, tjabu nuora lij berustahttjám libjja anov luondoebnajs, javlaj Kolsrud, åvddål fálaj gæhttjijt vuosádusáv gehtjatjit. Buvtajt máhtá rávvit njuolgga hábmáris dajda gudi sihti oastet. ¶ Sjievnnjet le, tjoaskes ja ruvva javlla, ja de le muddo subtsastit soames buorre mujtojt ietjam mánnávuoda subtsasrijkas. Buoremus båttåjt mujttá, ja bådditjav binnep buorre mujtojs, ja hasodav iehtjádijt ietjasa mujtoj birra tjálet! ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Maŋenagi skåvllåj álgijma mij lij ållu láhka ja gå lik goappátja mijá æjgádijs lijga åhpadiddje, ieddne smávskåvlån ja áhttje stuorskåvlån. Gå ij lim nissun vákkijs oarjje-vuonan. Smávskåvlån lijma soames ráddná dåben, ja friddjabåttåjt gievkana tjadá váttsijma! Bájke telefåvnnåguovdásj lij aj danna, agev ållo ulmusj, ja gå telefåvnnå riŋŋguj de divna dudodin, ja ij lim máhttelis priváhtalasj ságastimev tjadádit. Juohkka sajen lijma, ja stuorbåttån mij vibáj binnemusát tijmav, de Heidigæddáj tjuojgajma, muhtem kilomehtera bajás buoldav, dassta stuor fártajn tjerastijma, saskajma ja jurra de diedijma jus njuolgga jali ruoptobadáj sæjvojma, rekoardda lij 22 mehtera, majt soames nuora ulmusj lij sasskam ja gut sjattaj mihtok. Miján lidjin sassnegahpera, assás hullofáhtsa, bieddjisvuoledisbåvså ja beksømskuova. Maŋŋela vuoná guoran tjåhkudalájma ja stummpasijvov båråjma akta liegga kakaojn. Stuorskåvlån maŋŋemus bielletijmav áhttje skåjvvesubttsasav subtsastij juohkka biejve. Dá subttsasa li mujttuj tsiekkaduvvam ja iesj lav bárnnásim subtsastam. Ja sihtá agev oadtjot muv subtsastalátjit ja subttsasa vierttiji årrot guhke, suorgganahtte ja ådå! Vuoj lijka dav ájádusiellemav gånnå bajássjattajma, æbogij, gadnihij, ravgaj, jábbmegij, oavddusij ja tjiegos dávverij miehtsen mij slierggi juohkka 7. jage javllaruohtan. Tjuovojma agev jus hæhkkat slierggi miehtsen ja lijma gárvvása bálátjit. Javllaruohta lijma iehketguossen ráddnáj lunna ja gájkan lidjin sáme árbbedábálasj biebbmo ja hapsijdij javllabákkom ålles bájken. ¶ Giesse le sierraláhkáj tjábbe, ja dan giese gå dievdijma gáktsa jage de besajma váre badjel Vuodnabadás Vájsáluoktaj vádtset áhtje siegen, madi ieddne togajn manáj aktan nuoramus mánáj Narvijkas Jiellevárráj ja Oalloluoktaj gåsstå sån lij. Danna áddjá, áhkko ja Edvard ænoj mijáv duosstun ja danna lijma ålles mánov. Giessebiena vihpin guokta vahko 5-6 sajijn Stuorjulev gátten, ja oahpástuvájma iedne berrahij. Svierigin agev lijma Elina niejda ja bárne, ja álu oattjojma páhperbiednigav majt rámbuvdan Bårjåsin anijma. Ánodijma ja , valla ejma majdik oattjo åvddål gå javlajma "glass" ja . Maŋŋet snjilltjamánon Rávddaj váttsijma ja birrusin låge biejve láddijma. Dalloj bådij Lunken, jali Fiskflyg, gåbdudakgirddijn ja láttagijt mijás åstij. Soames jage lijma birrusin guhttalåges ja girdde bådij juohkka biejve ja åstij 300 kg muorje vargga njuolgga jiehkkes ja mij biebmojt ja ietjá varásgálvojt åstijma, gå siján lij rámbuvdda Bårjåsin. Mielkes, gabás, biergos, falukorvas, tjårbieles, bruvsas ja snuvsas diŋŋgujma! Månnå lidjiv diŋŋgum lågev boaksa Colas ja soames skuldik lij duoddistam nullav ja dan diehti de båhtun tjuohte båksa. Nuppát maŋemus biejve jåvsådin ja slakkajma man ålov Colav majt nagájma. Soames ålmåj gudi lij mijá fáron subtsastij sån lij årrum colajugálvisán Rávdan ja dan diehti ittjij majdik mujte! Tjavtjan oattjojma mávsov láttagijs massta lij báhtsám gå lijma biebmojt máksám ja dålen lij dát mijá giessebarggo. Váttsedahttin sijddaj Vuodnabahtaj guojtijma 20-25 kilo láttagijt, ja lij juo dálvváj sylttiduvvam. Vuodnabat-Piera galgaj agev vuosajt gulldalit váj diedij man ålov lijma tjuoggám. Danen de vuossaj duodden 10-15 kg giergijs tsåkkåjma, gå maŋemus miehtebuoldav váttsedahttijn. Pierra agev javlaj, huff, huff, ja æjgádijda bielgij gå mijáv gákkadin. ¶ Bátsudis giesev lijma Vuodnabadán, áhtje sijdda, ja danna æjvvalijma berrahav mij dåhku gulluj. Danna subtsas jårkij. Vuostatjin målsojma tyddjaskuovajda ja manájma stågatjit dåj nuppij mánáj siegen. Guotsadijma juohkka gállov, gænna lij iesj guhtik namma, stågajma , , jågån viejegijt oakkojma, sájdev fiervás ja vantsas ja gå lij bæjvádak de váttsijma Háhtsegij gånnå lávgudijma slátton mij lij vuorgas giesijt. Soames vielljabielle galgaj várráj vuossav tsåggåt ja tsåkkåj lávggumbåvsåjt ja niellja giessasijt hivsikpáhppáris. Kurt lij oajvve mijá gasskan, ja hittijma duov dáv, tsieggijma biehtsebáhkajs, ja lávlojma gæhtjo ijáv, káffijma ja subtsastalájma. Gehtja dán bloggan muv tjállagav mij gijttá Kurt-Torev. Ásadijma Hellmocupav juohkusij sisgiehtjega ja davvegiehtjega, valla geldulamos lij vuorrasatjiektjama, gånnå tjiektjin barggoskuovaj, ja snutjekskuovvaj ja ittjij aktak njuolgadusájt máhte. Soames målav dagáj snutjekskuovvaj ietjas jalggabieles ja ettjin duosta validit soabmásij barggoskuovaj. Ållesjattuga aj stågadin, áhttje ja guokta ráddná divudin oabme vantsav trákturfærjjuj, ja gåhttjun ietjasa . Dålvudin trákturijt sisi ja davás vuonav. Aktij gå galggin rekkav luojttet Måsken ja áhttje gåhtjoj Pierav rekkav luojttet, ja de luojttelij nuorráj, vájku ij lim rekkav tjadnam. Gå Åmastiddje gatjádij gåktu lij máhttelis, de Pierra javlaj viertti árvvedit nievret gevva gå åhpadiddje le oajvven, ja áhttje vásstedij ij le ietján vuorddedahtte gå ællosábme le gáttsen. Ja majt de galgaj vásstedit? ¶ Avta tjavtja manájma vielljabiellevehka Vuodnabahtaj hágalij riehpihav vuottjatjit. Ejma  riehpihav vuojne ja farra blinkajt vuotjatjijma lenskajn ja ligningsåjvijn ráddnádåben, ja ejga duosta ålgos boahtet. Vuotjijma bivtasstátijvav, ja javllin lij årrom garra biegga dan dálve. Guhkalusjájma ja dagájma bårjjåsav mijá vanntsaj ja dajna bårjåstijma davás riek fávdda. Måskes vantsajn duosstun ja ráddná mijáv jáhkij tjátjevuolvanntsan. Tjuovojma suv Tjierrekluoktaj gånnå jårkijma suohttasij muhtem nuoraj siegen ja soajttá lidjin væráp mijájs Vuodnabadás. Ij aktak nammaduvvam, ij aktak vajálduhteduvvam. Hárjjánijma váren rijbadit ja juohkka giese váttsatjijma rádjáduobddágijt Vuodnabadás, láddijma, guollijma ja hávsskudalájma dållågátten. Aktij Tjåråga alemussaj váttsijma, 1375 moh, ja idjaguovddela stuordålåv dagájma, ulmutja vuollen jáhkkin girdde lij gahttjam jali UFO. Oaddájma guovte bájken, valla gålmån vuorrasamos mijás mijáv båvtij ja javlaj vierttijma gáhtjadit vuolus dassta. Jáhkav oavddusav vuojnij, dan diehti gå murkko mælggadav mijáv tjuovoj. Murkko bissoj Tjårrågin vahkov ja dalloj de mijáv bierggij. ¶ Tjálijma nubbe nuppe mujttogirjjáj, ja agev tjálliv: Gå biejvve giellasa duohkáj vidot, ja almme dållån tsahkkiduvvá, de ihti tjáppemus mujto mánnávuoda subtsasrijkas! Tjálliv aj oanes divtav: Dánna lávvodakiehkeda tjåhkudaláv, ja dánna usjudaláv. Biejvve gáhto sjievnnjis sjievnnjis várij duohkáj, valla Måsske le huoman buorre! Divna dá jagij ja giesij maŋŋela lip moaddása vilá buorre rádna ja doaloj dálloj mujttalip buorre ja geldulasj mánná- ja nuorajmujtoj birra. Moaddi sæmmi lávllagijt lávllop ja nubbe nubbáj gæhttjap dádjadahtte, åhtsålimijn dallutjij vájmon ja gijttogisvuodajn æjgádijda ja berulattjajda gudi mijáv gehtjadin ja vaddin mijáv dákkir mánnávuodamuossádusájt. Navti le aj gå lip Måsken ja æjvvalip ludtjusattjajt. Ja sidáv bárnnám, ietjam bonusmáná ja divna mijá máná ja nuora galggi muossádit nav boandás ja geldulasj mánnávuodav gå máhttelis. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ j j ¶ sidjijda gudi sihti julevsámegielav oahppat. - Le buorre viehkkenævvo, sierraláhkáj jus dæhpo ja ij gávna bágov majt dárbaha, javlla sån. ¶ Oarjjesáme áhppa ¶ Åvddånibme, ja sierraláhkáj tjoahkkim julevsáme bágojs jiednabáhkolisstaj le vihpam moadda jage. Ienep sáme áhppa li boahtemin. E-skuvla le ruvva gárves oarjjelsáme áhppav almmudittjat. - Vájllup vilá muhtem tjuode bágo oarjjelsáme áhppaj, de la gárves, subtsas Paltto. - Le gus divras dáv áhpav viedtjat? - Ij la, dábálattjat ælla áhpa divrrasa. Mij lip biednigijt dási biedjam ja oadtjum dårjav buvtadittjat, javlla bæjválasj jådediddje Kirsi Paltto bájkkeavijssaj. E-skuvla skåvlåjda fállá oahppomnævojt sámegiellaj nehtan ja fálli aj guhkásåhpadimev oahppijda vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån. Ållesjattugijda nehta baktu kursajt fálli nuortta-, julev- ja oarjjesámegiellaj, ja moattekultuvralasj dádjadimen. - Julevsámegielan li niellja dáse man gaskan besa válljit. Julevsáme 1-2-3-4 le ájádaládum ulmutjijda gudi vehi jali e åvvånis máhte julevsámegielav åvdutjis ja sávvi gielav oahppat, subtsas Paltto. Kurssa fállá ådåájggásasj tiemájt, edna jienav ja jiednabáhkolistajt ma li viehkken bágojt jienadittjat. Mikrofåvnnådåjmajn máhta báddit ietjat jienav ja buohtastahttet ietjat jienastimev jienastimijn kursan. - Máhta válljit kursav webåhpadiddjijn jali iesjåhpadussan. Vásedusá vuosedi åhpadus le buorep jus dujna le persåvnålasj webåhpadiddje guhti gåtset, divvu dahkamusájt, guládallá ¶ Valla sidjij gudi le dárbbo báhkogirjen guovlastit, de máhtá dav viedtjat áhppa baktu app storeas. Stuorra åvddånibme viddnudahkaj mij ásaduváj jagen 2000. ¶ - Dán jage lip sjaddam almulasj dåhkkiduvvam næhttaskåvllå. Dan diehti mávseduvá ruoptus majt iesj le máksám skåvllånævoj åvdås gå åhpadimev låhpada, javllá Kirsi Pallto. ¶ Duodden oahppojnævojda ja áhpajda de le álgge åttjudit suohtas låhkåmav ja oahppamav gåvvårájdo baktu (Bamseværálda gievramus biernna), juojgajt oahppat Sámeednama tjiehpemus juojggijs ja oahppoárvulasj næhttabiele. ¶ «Facebook ja áhpa li ájnnasa bisodittjat sámegielav» ¶ Diedo ¶ · Sáme digitála almmudahka ja næhttaskåvllå · Buvtadi oahpponævojt nehta baktu sámegiellaj ja sámegiela birra · Fállá guhkásåhpadimev sámegiellaj · E-Skuvla ájggu fállát buoremus kursajt ja oahppojnævojt nehtan nuorttaguovlon ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS/ ¶ dagu málestibme, muorajt tjoagget ja viessot dålusj sámij árbbedábij milta. Ja lij sierraláhkáj suohtas gå nav moadda máná ¶ aktan æjgáda lidjin skåvllåj diededam. Kalle Urheim Urheim Kunst & Håndverkas ja Elena Paulsen aktan Divtasvuona suohkanijn jådedin skåvlåv ja oassálasstema hárráj vuojnnet ållesjattuga ja máná dasi lijkkujin. - Lev riek dudálasj tjadádimijn vájku ejma asta divna majt lijma usjudallam. Lågenanaktse jage li gållåm dallutjis gå dákkir várreskåvllå åvdep bále ásaduváj ja doajvov máhttá sjaddat jahkásasj ásadus, javlla Urheim. Prosjæktaj galggá álkke sæbrrat gå ij dárbaha sámegielav buktet ja iesjmákso lij dåssju guhtik 300 kr. Divtasvuona suohkan ájggu sámegielav nannit ja åvddånahttet suohkanin, sjiehtadusáj baktu bájkálasj oassálasstij. luonndo gåvvidimijn. Mikal Urheim (81) aj sebradij ja subtsastij duola dagu makkir sebmula aneduvvin rappsan ållu dålen, gåktu jågån vájaldit ja nav vijddábut. Sån lij buorre viehkken åvddånbuvtátjit julevsámegielav, árbbedábijt ja árbbediedojt. Nuoramus oassálasste lij bielnuppe jagák ja vuorrasamos gáktsalåkakta, ja dajnas de hiebaj juohkkahattjaj. Gå lidjin låvdagoaden ja teltan idjadam, guollim ja sáme biebmojt málestam, de sjattaj váren viessot muhtem biejvev sihke mánájda ja ållesjattugijda sámevuoda nannidussan ja diedulattjan dagáj. ¶ - Váren le luondulasj arena sámástittjat ja oahppat sáme iellema birra, Urheima mielas, guhti riek mánájs alvaduváj gå nav ålov sámástin. - Oassálasste bæjvádagán vásedin, gåktu gámán viessot ja dahkamuháj dagu luondo biebmojt málestit, muorajt tjoagget, gejnudagájt gávnnat, rádjánisvuodav ja duodden dálkkáj gárvedit. - Dájt biejvijt lij ienemus oassáj tjáppa dálkke, valla váren tjuossku ijájt ja dasi de gárvedijma, javlla Urheim. Guollim ja subtsastallam lij aj oassen skåvlås ja åvddånbuktin aj gåktu dålen sjattojt adnin. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Åvdedime sáme mannoæládusáv nuorttan ¶ Novadis, Nordlandsforskning ja Nordlánda fylkkasuohkan tjalmostin sáme muossádimijt workshopan Nuorttavuona muossádibmekonferánsan Spålavuolen, mij lij basádismáno álgon. ¶ máhtti fállat, muossádibmehábbmim, oallevuohta ja máhttelisvuoda duon dán muossádibmedåjmajda ja konsepta ma aneduvvi. ¶ Ájggomus le stuoredit sisanov sáme muossádimijn guoskatjit jáhtojt, kultuvrav ja aktijvuodav luonnduj. Giesen rijkavijddásasj gålmmå jahkásasj åvddånahttemprosjækta álgaduváj mij gåhtjoduvvá (SriNN). Dánna li niellja 20 viddnudagás Divtasvuonas ja ulmme le dahkat buorre værmádagájt, vuobddemulmmelasj buvtaåvddånahttem, máhtudahkanannim, máhtudahkabuvtadibme. Divtasvuona ASVO, Liddno Adventures DA, Árran julevsáme guovdásj ja Reiseliv i Hamsuns Rike oassálassti dán prosjæktaj, mav Origo Nord AS jådet. - Árran gálggá oajvveåtsålvisáv fylkkasuohkanij hábbmit snjuktjamáno birán. Mij lip juo jådon åvddåprosjevtajn dagátjit oajvveprosjevtav. Sjaddá pilotprosjækta, mij namma le «Mannoæládus julevsáme guovlon» . Referánssajuohkusin li aj Reiseliv i Hamsuns Rike ja Divtasvuona Suohkan. Árran le aj oasse SriNN:as. Dá li guokta sierra prosjevta, valla ma galggi aktisattjat barggat, subtsas direktørra Árranin, Lars Magne Andreassen, gut tjåhkkåj stivrrimjuohkusin åvddånahttemprosjevtan. binná åvddånahteduvvam ja danna vuojnnu stuorra vejulasjvuohta dagátjit ienep barggosajijt muossádime, biebbmoturisma, idjadimsajij ja duoje aktijvuodan. - Majt vierttip dahkat le sámevuodav tjalmostahttet subttsasij baktu sáme bájkálasj histåvrås ja tjalmostahttet sámevuodav sæmmi ålov gå dáro hárráj. Dát le máhttelis márnánfievrridime, galbbima baktu, buorre buvta baktu, destinasjåvnnåviddnudagáj ja muodugasj dåjmaj siegen. Reiseliv i Hamsuns Rike le má adnám sámevuodav vuodon mannoåvdedibmáj guovlon juo moadda jage. Ájnnasamos le soajttá dálla aktisattjat åttjudittjat buorre páhkijt ma vuobddi. Dat guosská sihke dábálasj turisstaj, valla aj sidjij gudi årru muhtem tijma ierit. Mannoæládus sebradahttá aj sijájt gudi kursaj ja konferánsaj diehti jali åhpadime ja muodugasj siváj diehti båhti, dánna máhttep smidábun sjaddat. Buojkulvis fálli Hamsunguovdásj ja Árran åhpadibmepáhkijt joarkkaskåvlåjda fylkan. Dáv máhttep viehka ålov vijdedit, Andreassena mielas. ¶ Áttjak lidjin muhtem viddnudagá åhpadusmanon Ådå Zealándan álggoálmmuga maoria birra oahppat, ja ienep máhtudagáv åttjudit álggoálmmukturisma hárráj. ¶ Maoria li tjiehpe mannoæládusájn. Javlli siján le sierra kombinasjåvnnå luondos, kultuvras ja ulmutjijs ma dåssju danna gávnnuji. Sæmmiláhkáj máhttep mij javllap. Kombinasjåvnnå luondos, kultuvras ja ulmutjijs Nuortta-Sálton dåssju dáppe gávnnu. Sihke sámegielagijda ja dárogielagijda. Vierttip dåssju tjiehpebun sjaddat dav ¶ - Sáme kultuvrra ja histåvrrå gálggá liehket ájnnasamos sivvan manátjit loahpáj Nuortta-Vuonan. ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ tjalmostahttet. Ja dasi gullu mihásvuohta. Maoria li viehka mihá ietjastis ja ietjas duogátjis ja dav aj vuosedi, subtsas Andreassen. Prosjækta Árranin galggá gahttjalit tjoahkkit bájkálasj mannoæládusoassálasstijt. - Vissásit aktan galggap nahkat æládusåvddånahttemav lasedit. Dát guosská kultuvrraæládusáda gånnå li stuorra vejulasjvuoda. Prosjækta aj guosská máhtudahkalasedibmáj, dajnas le geldulasj ájgge mij dal boahtá, javllá Andreassen. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Grytøyr ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ mij gullu varresvuodabarggij kultuvralasj dádjadusás låhkåmis. Dutkam psyhkalasj pasientaj anos árbbedábálasj låhkkijs vuoset sáme pasienta viehkev åhtsi låhkkijs ienebuv dádtja pasientajs. - Åvdep ja ietjama dutkamijn vuodon, ájggop ådå prosjevtan lagábuj guoradallat gåktu varresvuodabargge háldadi pasientajt gudi viehkev gávnni skåvlåmedisijnan ja árbbedábálasj låhkåmin. Makkir åtsådallama li varresvuodabarggijn háldadimijn pasientaj gudi aktidi låhkåmav ja skåvlåmedisijnav julevsáme guovlojn? Majt diehti varresvuodabargge låhkåma birra? Gåktu vájkkut varresvuodabargge ietjas tjerdalasj ja kultuvralasj duogásj åtsådallamav ja dádjadusáv árbbedábálasj låhkåmis? Ja gåktu sáhkadi varresvuodabargge gaskanisá låhkåma birra, javlaj Anette Langås Larsen Divtasvuona suohkanstivrrapolitihkkárijda. ¶ Larsena ságastallama varresvuodabarggij vuoset muhtema låhkåmav tjadni sáme árbbedábijda ja muhtema e. Valla gájka guorrasij låhkåm pasienta adni låhkåmav ja jáhkki låhkåm le dábálasj suohkanin, valla e gávna dav vuosstebiellen skåvlåmedisijnnaj. Gájka vieledi pasienta jáhkov låhkåmij, dan diehti gå le dábálasj suohkanin, sierraláhkáj sámij gaskan. - Låhkåm guosská ålov. Muhtema javlli gullu unnep vájvijda duola dagu varrastieggimij, gádodibme vártojs, báktjasijt, bádnevárkev ja nav vijddásappot. Madi iehtjáda vas giehto alvos vájvij birra duola dagu bårredávdda, psyhkalasj vájve ja nav vijddásappot. Gå varresvuodabarggijt ságájdahttiv åtsådallamij birra låhkåma hárráj, de álu mujsta gahtjadin jus priváhta ulmutjin gatjádiv jali fáhkabarggen. Moaddása subtsastin priváhta åtsådallamij birra låhkåma hárráj, jali subttsasij birra majt lidjin gullam, javlaj Langås Larsen. Dan láhkáj sieradin priváhta ja barggo åtsådallamij gaskan mij gulluj låhkåmij. Varresvuodabargge gev Larsen ságájdahtij ællim oahppam majdik låhkåma birra, jali ietjá árbbedábálasj buoredimvuogij birra ietjas åhpadusán. Dav majt diehtin, lidjin oahppam bajássjaddadahttin suohkanin gånnå dát gávnnu. Máhtudagáv låhkåma birra li åttjudam subttsasij ja åtsådallamij baktu, jali soames berrahin le lågåduvvam. Valla vájllu máhtudahka duostodittjat dáv barggosajen. - Varresvuodabarggij milta almulasj låhkåma birra. Gullut le tjanádum tabutiebmán, ja danen ij ulmusj dan birra sáhkada almulattjat, ja sierraláhkáj varresvuodabarggen. Vuojnnet lågådime birra ij bárep nammaduvá ietján gå ietjas sosiála juohkusin ja ietjas tjerdalattjaj. Sæmmi bále le dát ájnas pasientajda gudi jáhkki låhkåmij dan diehti gå máhttá fámojt åttjudit gå le skibás, javlaj Anette Langås Larsen gut diededij vejulasjvuoda birra joarkátjit dutkamav. ¶ Sån le åvdebut tjadádam sæmmi guoradallamav «dábálasj» ulmutjij gaskan gudi viehkev gávnni låhkki lunna soames suohkanin Nuortta-Råmsån. Suohkanstivra oassálasste buoragit duosstun åvddånbuktemav, ja muhtema hållamståvlås subtsastin ietjasa åtsådallamij birra låhkåma hárráj. ¶ - Jáhkav le máhttelis dahkat dáv oassen åhpadusás UiTan, sierraláhkáj jus buohtastahtá båhtusijt goappátja suohkanijs. Vuojnedahtte le sierra dárbbo máhtudahkaj dán birra varresvuodabarggij gaskan, javlaj seniordutke ja prosjæktajådediddje Nina Foss åvddånbuktema mannela. Prosjækta le ruhtaduvvam Nordlánda fylkkasuohkanis, SANKSas, Sámedikkes, Guovdásj huksodutkamis, NAFKAM, Sáme guoradallamguovdátjis ja Árran julevsáme guovdátjis. ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Præssadiedadus ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ - Mij ”Bonki” filmav doarjjop danen gå dat dokumenteri sámevuodav ájggeguovddelis ja ådåájggásasj birrasin, javllá Sámedikkeráde Vibeke Larsen. Filma álggo le muhtem dijdda NuorttaRåmsås, ja dan vuodon le duohta histåvrrå. Oajvvepersåvnnå le hoavkes vuoras ålmmå guhti muhtem institusjåvnån Nuortta-Råmså guovlon årru. Gájka jáhkki hiebdes le, danen gå ij aktak sujna buvte guládallat. Gitta dallutjij gå ådå bargge, nissun Sis ¶ Finnmárkos dåhku álggá. Sån ájttsá oajvvepersåvnån le muhtem alvos tjiegosvuohta mav sihtá ilmodit. ”Bonki” galggá Ivgumuotki dáfojn báddiduvvat, Solhov institusjåvnnåtsiekkadusájn eksteriørra- ja interiørrabirástagán histåvrråj. Filma ietjá ruhtadiddjij gaskan le Nordlánda fylkkasuohkan ja ålle budsjæhtta le 2,15 millijåvnå. Filmma vihpá sulle 15 minuhta. - Filmma le nanos media gå galggá subtsastallat, aj gå sáme hásstalusá ja subttsasa galggi subtsastuvvat. Julev Filma ”Bonki” le ájnas viehkken sáme filmmabuvtadibmáj, ja åvdet aj dav lasedum berustimev sáme filmas, låhpat sámedikkeráde Vibeke Larsen. ¶ Tæksta: Præssadiedadus ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ j ¶ Vájku la vilá nuorra, de li sujna juo åtsådallama kulturbargos ja politihkalasj dåjmaj. Sån la DoajmmaSiebrre Julev sáme (DSJ) ¶ Viktor Inge Paulsen Ájluovtas le 20 jage vuoras ja le nomineridum nuppát sadjáj Vuona Sámij Rijkasiebre (VSR) lisstaj Sámedikkeválggaj Viestarmera válggabijran. ¶ nuorajda, dat le gal sihkar, javllá Paulsen. Gå galgaj jåhtet de lij luondulasj válljit Guovddagæjnov. - Ájnas sivva manen válljijiv jur Guovddagæjnov, le gå sidáv årrot sajen gånnå máhtáv nannit ietjam identitehtav. Gå åhpav nuorttasámegielav de aj sjattav smidásabbo julevsámegielan. Sávav aj sjaddat tjiehpep duodjár, javllá Paulsen, guhti sierraláhkáj berus duojes ja la duola dagu allasis sliehpáv gårrum. Paulsenin li aj åtsådallama politihkalasj bargos, dallutjis gå tjåhkkåhij nuoraj fylkkadikken Nordlándan tjavtjas 2010 tjaktjaj 2012. - Muv mielas lij miellagiddis barggat politihkalasj ássjij nuoraj fylkkadikken, valla dåbddiv ittjiv nuohkásav oattjo barggat daj ássjij ma lidjin munji ájnnasabmusin. Man berustav sámepolitihkalasj ássjijt, ja muv vásádusá vuona politihkalasj systemajn li sivva manen iv la tjáledahttám vuona politihkalasj belludahkaj, hæjttá Paulsen, ¶ stivrrajådediddje, ja le Julevsáme Vahko prosjæktadåjmadiddje. Julevsáme vahkko le julevsáme kultur- ja giellavahkko man sisadno li dåjma ja kursa julevsáme árbbedábij nali vuododum, ja vahkon tjadáduvvá dábálasj HellmoCup. - Munji le ájnas åvdedit sáme kultuvrav Divtasvuonan. Vierttip åttjudit ienep sáme dáhpádusá Divtasvuonan, ja dan diehti bargav mån julevsáme vahkujn. Muv mielas le ájnas jut nuora oadtju sáme fálaldagájt ma sáme identitehtav nanniji, javllá Paulsen. Sån gielav ja kultuvrraássjijs berus ja sávvá máhttá daj ássjijn liehket buorre åvddågåvven. - Sávav mij nuora galggap sámástit ja gáptijn vádtset ienebuv gå uddni dahkap, ja hálidav oassálasstet vaj sjaddá luondulasj dav dahkat, joarkká lisstaájras. Mannel gå lij guhka ájgev bargov åhtsåm Divtasvuonan ja ittjij oattjo, de la ¶ j j ¶ Odd Levi Paulsen ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS ¶ Vuostasjåvddånbuktem .Drag Jiena lij dán bæjvváj jårggålam Divtasvuona lávllagav julevsábmáj ja åvddånbuktin tjábbát sihke dav ja sáme vierrega lávllagav ja ietjá lávllagijt. ¶ Biskoahppa bådij njuolgga Hábmeris gånnå lij ávvudallam biejvev rádeviesson, dassta Árranij manáj åvddål gå vuonav rasstij Gásluoktaj. Sån lij riek ávon gå besaj oassálasstet ávvudallamin goappátjij bielen Divtasvuonas. Ietjas hålan oajvvadij biejvve viertti nasjåvnålasj ájllegin sjaddat. - Guovvamánno 6. Biejvve viertti ådå ájllegin sjaddat Vuonarijkan. Aktan máhttep ávvudallat, aktisasjvuohta nanni åvdedimev, javlaj sån ja vuosedij dan tjáppa dálvvebæjvváj, muohttagijn, bæjvádagájn ja sáme ja vuona slávgá aktan lipsjodin, ma aktan dahkin buorre birástagáv bæjvváj. - Dát le ájnas biejvve sámeednamij ja dádtjada Vuonan. Ådåájggásasj biejvve oabme álmmugij. Biejvve le má slávggimbiejvve ålles Vuodnaj, dættodij sån. Jørgensen giehtoj gássjelisvuodaj birra ma soajttá ihti gå la unneplågon ja majt sámeálmmuk la vásedam. Giehtoj aj gåktu giella le ájnas ja vájku bukta japana gielav de rat skurnnjel gå galggá adnet dajt gallegasj bágojt majt la julevsámegiellaj oahppam. - Symbåvlå lij ájnnasa, sihke slávggá, giella ja galba. Lev mihá ietjam stádas Bådåddjo gånnå galba li goappátjij gielajda, jur dagu Divtasvuonan ja dálla aj Hábmerin gånnå li sáme galbajt ¶ álmmuga avtalágásj duobddágin, javlaj Jørgensen, åvddål gå sávaj vuorbbe biejvijn ja buorissjivnnedij gájkajt. Assto li ulmutjij ságastit åvddål gå vuonav rasstij Gásluoktaj, gånnå galgaj rádevieson hållat. ¶ Le oajbbum ¶ Direktørra Lars Magne Andreassen rabáj biejvev, gånnå mánájgárdde, skåvllå ja ållesjattuga lidjin tjoahken. - Uddni ávvudallap 20 jage sáme álmmukbiejvev, valla gávnnuj juo mælggadav åvddål moattes dijás lijda riegádum. Biejvve ij la nåvku boahtám, sæmmiláhkáj gå jienastamriektá nissunijda ittjij nåvku boade. Soames le oajbbum riektáj sámástittjat mánájgárden ja skåvlån, javlaj Andreassen. Vuosedij dálla le lågev jage dassta gå biejvve sjattaj almulasj slávggimbiejvven. - Vuona slávgájn galggá slávggit, valla ¶ sáme slávgájn besa iesj válljit. Sån lij riek dudálasj biejvijn mij fálaj fágalasj dåjmajt oahppijda, dájddavuosádusáv ja girjjealmmudagáv. - Dálla le sjiehtes ájgge tjalmostahttet duov dáv sáme temátihkav, javlaj Andreassen, ja vuosedij dasi majt Divtasvuona ASVOj lij åvddånahttám ja aj gåktu biejvve måttijn sajijn ávvudaláduvvá ålles vahkov. ¶ Vuostasjåvddånbuktem ¶ Drag Jiena rabáj sáme vierraga lávllagijn ja åvddånbuktin aj Divtasvuona lávllagav julevsábmáj, mij dán aktivuohtaj lij áttjak julevsábmáj jårggåluvvam Erling Urheimas. Navti lij vuostasj åvddånbuktem dán lávllagis julevsábmáj. Mannelij lij girjjealmodibme, jubmeldievnastus ja girkkokáffa. ¶ Ávvogáhko ávvobæjvváj. 10. Klássa Ájluovta skåvlån ja sijá æjgáda lidjin báhkkum ja gahpagáhkujn guossodin. ¶ j j ¶ Julevsáme guovdásj Lulesamisk senter ¶ Julevsámegiela álggoåhpadus Árranin – Sámásta 1 og 2 ¶ Árran álggá guovtijn julevsámegiela åhpadusájn ållessjattugijda Sámásta 1 ja 2. Kursa li rahpasa gájkajda gudi sihti julevsámegielav oahppat. Sámásta 2 le sidjij gudi åvdutjis vehin máhtti. ¶ Sámásta 1 le juohkka gasskavahko 09.00 – 14.00 Sámásta 2 le juohkka duorastagá 09.00 – 14.00 Juohkka kursan li 70 åhpadimtijma tjoahkkáj. ¶ Sámásta 1 álggá gasskavahko guovvamáno 13. biejve kl 09.00 , ja hæjttá 29.05.13 Sámásta 2 álggá duorastagá guovvamáno 14. biejve kl 09.00 , ja hæjttá 29.05.13. ¶ Kursa li navku ja gájkajda rahpasa. Oahppámnævojt kurssaj oattjo Árranin oasstet. Diededimev kursajda ja diedojt kursaj birra vattá telefåvnå 75 77 51 00 jali mejla poassta@arran.no baktu. Ienep diedojt vaddeba Lars-Filip Paulsen jali Samuel Gælok: tlf. 75 77 51 00 Gehtja aj mijá giellarijmov dánna: http://www.arran.no/arrana-giellarijmmo-2013.5148479-240161.htm ¶ Kunstutstilling og maleverksted. Elevene i Tysfjordskolene fikk både omvisning i kunstutstillingene og eget malerverksted. Det ble godt mottatt. Dájddavuosádus ja mállimbåddå. Oahppe Divtasvuona skåvlåjn vuoseduvvin dájddavuosádusán ja oadtjun sierra mállimbåttåv. Dát buoragit duostoduváj. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta/gåvvå: ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Divtasvuona ASVOa jådedime baktu le Rádnastallam vahkkosattjat ásaduvvam 2012 tjavtja ja 2013 gidá, guokta tijma vihpá ja ållåsit le 19 váhko ásaduvvam. Fálaldahka le buoragit vuosstájváldedum ja 71% mánájs adnin fálaldagáv. Ulmme lij aktan hávsskudallat – julevsámegielajn guládallamgiellan, majna prosjækta le vuorbástuvvam. 19 váhkoj rádnastallamijn máná ienemusát sámásti. Viertti liehket galle ållesjattugijs váj sjaddá buorre sáme ságastallam ja váj tjårggiji divna máná bessi sáme ságastallamij, javlli Rádnastallam jådediddje. Æjgáda li aj miellusa fálaldagájn ja sijá mielas le ájnas juhte joarkeduvvá. Dálla le åvdåsvásstádus Árranij sirdeduvvam ja direktørra Lars Andreassen tjårggit fálaldahka joarkeduvvá buoremus láhkáj gå máhttelis. ¶ Rádnastallam le sámegielalasj asstoájggefálaldahka mánájda 1-7. Klássan gejn le sámegiella åhpadimgiellan skåvlån. ¶ j ¶ j ¶ Boandás-Anders ja áhkásj Boletta (Jovasdtr Oajvedibme) ja sunnu niejda Inga ja Ristin aktan ælov sujttijin. Goappátja niejdas nuorra jagij sinna sårmen jámijga. Árbbedábij milta Boandás ¶ Gåhtjoduváj «boandás-Anders» suv stuorra ællo diehti. Tjuottjoduvvá Anders Pettersen Vaddnemin lidjin sulla 1000 rejna bajemusát. ¶ Anders álu juojgaj ietjas surgov gå lij ålggon jali várijt vádtsij. Mælggadav gulluj. Javllin vájku ulmutja ettjin dádjada juojgav de máhttin gullat dát lij «surggojuojgga» . Gå niejdajt biestij stuorra oasse hærdo vuodos gádoj. Biebbmobárnne ja niehpe Jon Jonsen Håkjerringnesas manemussaj æddnuv árbbij. Manebuj gåhtjoduvváj LánásseJåvvån. Gå vuorastuvájga årojga Anders ja Boletta Vielggisgierjåhkågátten Goajvojávre guovlon. Sadje gåhtjoduvváj ¶ Boandásandersgiedden. Danna adnin berunáhkárattjav ja gallegasj gájtsa mielke diehti. Dálvijt lidjin gájtsa Vuoras-Piera fievsen Skielkkán. Birrusij 1885 lij Boandás-Anders riek vuorbedis ja sårmen nårråsav dåjij. Ittjij savá ja dajnas ittjij nagá vádtset. Ietjastis guokta såppij duok diek giesij. Vuoratjismáuvjve 189j. Vuoratjismániino 29. ¶ Biejve boandás-Anders jámij ietjas gámán Vielggisgierjåhkågátten. Vuoras-Piera Skielkká Boandás-Andersav viettjaj hestajn ja gierrisijn ja doalvoduvváj Karlsøy:aj gånnå hávddáduváj. Boletta manemus jagijt Lánásen åroj. ¶ j j ¶ j j ¶ Tæksta/gåvvå: ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta/gåvvå: ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Divtasvuona ASVOa jådedime baktu le Rádnastallam vahkkosattjat ásaduvvam 2012 tjavtja ja 2013 gidá, guokta tijma vihpá ja ållåsit le 19 váhko ásaduvvam. Fálaldahka le buoragit vuosstájváldedum ja 71% mánájs adnin fálaldagáv. Ulmme lij aktan hávsskudallat – julevsámegielajn guládallamgiellan, majna prosjækta le vuorbástuvvam. 19 váhkoj rádnastallamijn máná ienemusát sámásti. Viertti liehket galle ållesjattugijs váj sjaddá buorre sáme ságastallam ja váj tjårggiji divna máná bessi sáme ságastallamij, javlli Rádnastallam jådediddje. Æjgáda li aj miellusa fálaldagájn ja sijá mielas le ájnas juhte joarkeduvvá. Dálla le åvdåsvásstádus Árranij sirdeduvvam ja direktørra Lars Andreassen tjårggit fálaldahka joarkeduvvá buoremus láhkáj gå máhttelis. ¶ Rádnastallam le sámegielalasj asstoájggefálaldahka mánájda 1-7. Klássan gejn le sámegiella åhpadimgiellan skåvlån. ¶ j ¶ j ¶ Boandás-Anders ja áhkásj Boletta (Jovasdtr Oajvedibme) ja sunnu niejda Inga ja Ristin aktan ælov sujttijin. Goappátja niejdas nuorra jagij sinna sårmen jámijga. Árbbedábij milta Boandás ¶ Gåhtjoduváj «boandás-Anders» suv stuorra ællo diehti. Tjuottjoduvvá Anders Pettersen Vaddnemin lidjin sulla 1000 rejna bajemusát. ¶ Anders álu juojgaj ietjas surgov gå lij ålggon jali várijt vádtsij. Mælggadav gulluj. Javllin vájku ulmutja ettjin dádjada juojgav de máhttin gullat dát lij «surggojuojgga» . Gå niejdajt biestij stuorra oasse hærdo vuodos gádoj. Biebbmobárnne ja niehpe Jon Jonsen Håkjerringnesas manemussaj æddnuv árbbij. Manebuj gåhtjoduvváj LánásseJåvvån. Gå vuorastuvájga årojga Anders ja Boletta Vielggisgierjåhkågátten Goajvojávre guovlon. Sadje gåhtjoduvváj ¶ Boandásandersgiedden. Danna adnin berunáhkárattjav ja gallegasj gájtsa mielke diehti. Dálvijt lidjin gájtsa Vuoras-Piera fievsen Skielkkán. Birrusij 1885 lij Boandás-Anders riek vuorbedis ja sårmen nårråsav dåjij. Ittjij savá ja dajnas ittjij nagá vádtset. Ietjastis guokta såppij duok diek giesij. Vuoratjismáuvjve 189j. Vuoratjismániino 29. ¶ Biejve boandás-Anders jámij ietjas gámán Vielggisgierjåhkågátten. Vuoras-Piera Skielkká Boandás-Andersav viettjaj hestajn ja gierrisijn ja doalvoduvváj Karlsøy:aj gånnå hávddáduváj. Boletta manemus jagijt Lánásen åroj. ¶ j j ¶ j j ¶ Tæksta/gåvvå: ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ dutkijs gehtjaduvvi gasskamuddon vuodohávde dábijs risstalasj hávddádimijda, dan diehti gå ednamhávde gávnnuji vuodohávdij guoran suollujn moadda sáme årromguovlon. Dát – ja duodden njálmálasj ja tjálalasj mujttalusá, duodas Vánatjasuoloj le árbbedábálasj sáme hávddádimsuoloj. Gå suoloj hávddádime li dåbdos, de le rádeålmmåj Konrad Sætra mielas jut suoloj gálggá suodjaluvvat automáhtalasj ráfájduhttema vuolláj. Dajna de guoradaláduvvam kulturmujtto, udnásj tjáledimijn, aktijvuohtaj biejaduvvat sáme suolojhávddádimeárbbedábe milta. ¶ Uddni le dåssju oasse suollus suodjaluvvam. Askeladden kulturmujttodáhtábása milta li girkkogárddesaje ja girkkogárde automahtalattjat suodjaluvvam. Arkeologalasj saje, gierggehårresalljo ja arkeologalasj ájnegismujtto – hávddegierggehårre, tjielggiduvvá «iehpetjielgas suodjalimsládjan» dán dáhtábásan. Dillediedádusán gehtjadimmåhke mannela jagen 2006, Askeladden kulturmujttodáhtábásan låhkåp saje Vánatjasuollun li nievres dilen gasskasijs, båvnijs ja muorajs savvum. Duodden lij gássjel gávnnat hávdijt ma ællim mierkkidum, ja girkkogárdde gárdev ja gálmmegoade sadje ittjij gávnnu. ¶ Aktan Divtasvuona girkko aktisasjrádijn sávvá åvddånammadus, guhti ássjev dagástallin tjåhkanimen åvdep vahko duorastagá, barggojuohkusav ásadit oassálasstij aktisasjrádes, bájkálasjhiståvrålasjlágas, Museum Nord, Árran dávvervuorkás ja suohkana háldadusás. Ulmme le árvvaladdat ja gárvedit bisodimev ja ienep árvvusasj suodjalimev Vánatjasuollutjis gå uddni. Gálggi aj árvustallat jus suollu galggá automahtalattjat suodjaluvvat kulturmujttolága nælját paragráfa nuppát lahtasa milta. Avtajienalasj åvddånammadus dav mierredij. ¶ Tæksta/gåvvå: ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS/Adrian ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Jårggålibm e: ¶ alfabehttagirjes ja álggogirjes unnemusájda gudi li iesski álggám julevsámegielav låhkåt. Nergård la åhpadiddje sámeskåvlån Jielleváren ja aj åhpadiddje guhkásåhpadimen julevsámegielan. Låhkåm le akta vuodomáhtudagájs mij tjalmostuvvá Máhtudaklåpptimin, oahppoplánaj sihke vuodo- ja jårggåskåvlån. Almodibme Mån dån måj le doarjoduvvam Sámedikkes. Girjje le 70 biele ja li moadda tjuorggasa, ja motijvaj ma sáme máná dåbddi. Juohkka bokstáva le tjanádum soames ¶ gåvvåj. Klássaladnjaj gatsostittjat gávnnuji sierra gåvå sæmmi tjuorggasij gå girjen. Bokstáva ma ælla sáme alfabehtan li aj siegen. Manemusán girjen li muhtem biele åni tevstaj. Rachel Nergård ittjij máhte oassálasstet gå girjev almodin, Danen rádevadde Árranin, Päivi Alanen girjev almodij aktan åhpadiddjijn Ájluovta skåvlån Bjørg Fagernes. Fagernes le oassálasstám referánssajuohkusin låhkåmgirjjáj. Sån dættodij girjen le stuorra árvvo dan diehti gå oahpponævo julevsábmáj li vuorjjá. ¶ Mån dån måj le låhkåmgirjje mij le ájádaláduvvam 1. klássagijda, valla Bjørg Fagernes májnoj girjev álggogirjjen vuorrasappojda, aj ållessjattugijda. ¶ Almodibme julevsáme låhkåmgirjes lij ájnas dáhpadus ja oassálasste mánáj ja ållessjattuga Árrana auditoriuman dáv vuosedin. Duodden Árran Mánájgárddemánájda lij skåvllå åvdåstuvvam oahppijs sámeklásajs, suohkana 5. klássagijs ja muhtem åhpadiddjijs. Prienntidus gænna le åvdåsvásstádus layouta ja designa åvdås oassálasstin, aktan ietjá berustiddjij. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Media AS ¶ guohtomguovlo, duodje, gábmá ja sáme biebmo. Ienemusoase skåvlåbiejvijs dán guokta vahkujn aneduvvin Divtasvuona kultuvrajn ja histåvråjn buorebut oahpásmuvvat, ja sierraláhkáj sáme histåvråjn ja kultuvrajn, dålusj ja udnásj ájge. Lågådallamij, låhkåma, ságastallamij, dahkamusáj, ja praktihkalasj dåjmaj baktu li buoragit oahpásmuvvam ájnas åsijn dan lahka kultuvras ja histåvrås. Giellaåvdediddje Divtasvuonan, Arnhild Lindbach, diededij riektáj birra sámegiellaåhpadibme hárráj, giehtoj juojga birra ja ¶ juojga dábij birra, ja duodden aj juojgastij. Bruce Morén Duolljá gielaj ¶ sjaddam ja aj hærsskomállásin aktan åhpadiddjij ja skåvlå rektorijn. ¶ Giellaåvdediddje Divtasvuonan, Arnhild Lindbach, diededij riektáj birra sámegiellaåhpadibme hárráj, giehtoj juojga birra ja juojga dábij birra, ja duodden aj juojgastij. Språkutvikler i Tysfjord, Arnhild Lindbach, informerte om rettigheter til språkopplæring, fortalte hva joik er og bruk av joik, samt bidro med noen fine joiker. ¶ Bruce Morén Duolljá gielaj birra lågådaláj, ja dættodij sámegielajt. Bruce Morén Duolljá holdt foredrag om språk, og da med vektlegging av samiske språk. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ sebrudagá tsieggim. Prográmma le gasskamutton ietjas 10-jahkásasj plánan 2007-2017, ja rudá ma ruvva almoduvvi, badjelasj 20 milijåvnå, aneduvvá prográmma manemus, stuorra almodusán. ¶ - Prográmman le vijdes dutkamsuorgge ja tiemá, ja rudá ruvva almoduvvi. Rudá juogeduvá dutkamprosjevtajda ja doktorgrádastipendajda, ja duodden aj almodibme ja ásadusdoarjjan. Almodibme gåbttjå gájkka prográmma tiemájt, subtsas Oddmund Andersen. ¶ Åhtsåmusájggemierre le ragátmáno 4. biejve, ja ådå prosjevta máhtti de álgaduvvat guovvamánno 1. biejve rájes 2014. ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Lávvodagá suohkanoajvve ja báhppa Rolf Steffensen sárnnedij idedisjubmeldievnastusán stuorloavddagin. Julevsábmáj dålkkuj Lars Theodor Kintel. Ordfører og prest Rolf Steffensen preket under morgengudstjenesten i storlavvoene. Han ble tolket til lulesamisk av Lars Theodor Kintel. ¶ Sámeednamin. Lågenanguokta artihkkalij baktu – gånnå fágalasj dagástallam le lávgga praktihkalasj åtsådallamijda – sisadno bájneduvvá vuojnos teologijas, psykiatrias, sebrudakdiedas, teáhteris, jussas ja diakonias. - Gåktu le såbadibmebarggo viehkken læhkám Nuortta-Sálton? - Såbadibmeprosessa ma stuorra rievddadusájt dahki álu mælggadav vihpi ja soajttá moadda jage. Prosjevtav majt duolli jådediv lij ilá unnagasj ja ittjij ålov rievddada. Valla midjij gudi oassálastijma, girkko diedulasjvuohtaj rollaj ja såbadibmedárbbuj sámij ja dárogielagij gaskan, le læhkám stuorra árvvo, javlla Steffensen. - Såbadibme guosská aj duohtavuodav vierrevuodaj birra subtsastit. Åvdåsvásstediddje dåbdås vierrevuodav, ietjas åvdåsvásstádusáv ja ietjas vigálasjvuodajt. Dan mannela de viertti ándagis almulattjat anoduvvat ja divvot vierrevuodajt ma li dagádum jali ietjáláhkáj buohttit. Dárbbo le rievddadusájda váj ij ådåsit dáhpáduvá. Åvdåsvásstádus aj viertti tjårggiduvvat. Dát le såbadibme dåjman ja guosská sihke guovdátjin, bájkálattjat ja ulmutjij gaskan. Dáv viertti dahkat NuorttaSálton, Kuoljoka mielas. ¶ Sáme girkkoiellem rájáj rastá ¶ Ulmme sáme girkkobiejvij le nannit, ådåstuhttet ja arvusmahttet sáme girkkoiellemav rájáj rastá ja vuosedit vuonnalasj, teologalasj ja dájdalasj boanndudagáv sáme girkkoiellemin. Gálggá aj viehkedit sámegielajt nannit ja liehket tjåhkanimsadje ulmutjijda vájku makkir álldarin ja makkir girkkoj gulluji. Sáme girkkobiejvve gálggi liehket miellagiddisa nuorajda ja lasedit dádjadusáv sámij ja dáttjaj gaskan. ¶ Girjje hiehpá juohkkahattjaj gænna le berustibme såbadibmeprosessajs sámeednamin ja åbbålattjat såbadibmegatjálvisájs, ja duohppit sierraláhkáj girkko vásstediddje rollav dán hárráj. Dav vuojnná vuolep namás Oajvvadusá girkkolasj såbadibmebargguj Sámeednamin. Girjje le aktisasjbarggo Girkkolasj åhpadibmeguovdásj nuorttan (KUN) ja sáme girkkoráde gaskan, ja le oase KUN:a gudát Praktihkalasj girkkolasj jahkegirjes. - Girjje le ájnas tjállagin sjaddám. Lev riek ávon gå lev bessam viehkedit, låhpat Steffensen, masi aj Kuoljok guorras. ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Histåvrålasj ednamin. Muoffie válljiduváj ¶ gå stáda le nav tjadnum sámijda. Mo ¶ girkko, stáda guovdátjin, sámijda ¶ tsieggiduvváj jagen 1723 Thomas von ¶ Westenis. Moa vuostasj skåvllå aj sámij ¶ diehti tsieggiduváj. Skåvllå lij Moholmenin, ¶ stáda vuorrasamos oasen. Sihke Mo ¶ girkko ja Moholmen li láhka ¶ festivállabájkkáj. ¶ Sáme girkkobiejve le ásadus gájkka ¶ sámijda, sáme girkkoiellemij Vuonarijkan, ¶ Svierigin, Suoman ja Ruossjan. ¶ Goalmádis dán jage ásaduváj ja ¶ vuostasj bále Vuonan ¶ Ásadus le tjanádum sáme girkkoiellema ¶ åvdåstahtte orgánajda lutheralasj ¶ álmmukgirkkojn nuorttarijkajn. ¶ Ortodoksalasj árbbedábe ja sáme ¶ Ruossjan aj sebradahteduvvi. ¶ Åvdebut le ásaduvvam Jåhkåmåhken ¶ Svierigin (2004) ja Anárin Suoman ¶ Ásadiddje le Sáme girkkoráde, Vuona ¶ girkko, Sáme ráde, Svieriga girkko, Oulu ¶ bisspaguovllo, Evangelisk-lutheralasj ¶ girkkon Suoman, Aktisasjráde risstalasj ¶ girkkojda Barents-guovlon, Rana ¶ j j j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Garra- ja dibmaduodje. Gunnar Östman Inga vuosedime muhtem gávne ma vierttijin rájdo fáron liehket gå lidjin guohtomis guohtomij elujn jåhtemin. Sihke garra- ja dibmaduodje le oassen vuosádusás ja vuoset ájvanduojev. Hard og myk duodje. Gunnar Östman Inga viser litt av alt det praktiske som måtte være med på en raid når man var underveis fra ett beite til et annet sammen med reinflokken. Både hard og myk duodje inngår i utstillingen og viser førsteklasses samisk håndverk. ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS/Adrian ¶ Kulturhiståvrålasj ståhka ¶ giesseguohtoma ja dálvveguohtoma gaskan. Máhtá árbbedábálasj duoje birra oahppat. Gåktu le duodjujuvvam luondo ja jåhttesáme iellemij milta, dalloj gå ájdov tjuovvun. Ulmme le dádjadusáv duojes dahkat ja moallánagájt ma dasi gulluji, subtsas sån. Mánáj rájddo le buvtadum Sáme Duojes Jåhkåmåhken. ¶ Dåssjedibme ij besa rájdo fáron ¶ Gálvojt majt dárbahin jåhtteviessomin, vierttijin liehket jådedahtte. Juohkka gávnen lij sierra sadje ja dåssjedime lij buorgodum. Vædtsaga li hábbmiduvvam ja praktihkalattjat gæhttjaluvvam makta doajmmi. Jus gávnne lij ávkálasj de besaj rájdo fáron. Rádevadde Ragnhild Lien Árranin le riek mihás gå vuosádus vijmak Divtasvuodnaj le jåvsådam. - Vijmak nagájma rávvit mánáj rájdov. Sámedigge le vuosádusáv ruhtadam ja dan diehti aj le vuosádus Divtasvuodnaj jåvsådam. Dálla doajvvop skåvlå ja mánájgárde Nuortta-Sáltov miehtáj ávkken gávnni rájdduj oassálasstet. Vuosádus le miellagiddis sihke mánájda ja ållesjattugijda, subtsas Lien, gut gåhttju berustiddjijt Árranav guládallat rávvitjit såbadimev. Siebre ja iehtjáda li aj buorisboahtem. - Rájddo lij miellagiddis ållesjattugijda gå åvddånbuvtijma vuosádusáv gasskavahko iehkeda, ållesjattuga gudi sihti vuojnnet rájdov li buorisboahtem, javllá Lien. ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ Árran girjjebussa dåjmav válldá ¶ Binnep luojkadum ¶ Vuoddje Rune Knutsen le tjuovvum álgo rájes jagen 2001. Julevsáme girjjebussa æjgát le Divtasvuona suohkan ja dåjmaduvvá Divtasvuona girjjevuorkkás oassen. Dálla gálggá Árran gæhttjalimprosjæktan dåjma åvdås vásstedit, mannel gå åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis, Árranis, Sijti Jarnge, Sámedikkes ja Nordlánda fylkkasuohkanis lidjin tjåhkanam gidán. Gitta jahkáj 2008 luojkkam lassánij 13 000 luojkkamijda. Jages 2008 li luojkkama binnum 9000 luojkkamijda jagen 2011 ja 7500 luojkkamijda jagen 2012. Ajtu ælla guossij lågo rievddam. - Jagen 2004 lidjin sulle 5000 guosse ja jagen 2012 sulle 6000 guosse. Valla sivva binnedibmáj le tjanádum dasi jut suohkana skåvlåjt avtastahtti dan diehti gå oahppij låhko le binnum, duodden li digitála luojkkamij lågo lassánam, javlla Johnsen. ¶ Vájku guosse binnep luojkki de skåvlå berusti sáme kultuvras viehka enas. Ja gå máná guorristi Sigmunda lunna bussan, oahppá sån sijáv muhtem sámegiellabágov, juojgav jali låhkåj låhkåt. - Dajnas de sámegiellaj hárjjánij, ja ij sidjij abmasin sjatta. Sjaddá sæmmi ¶ Ådå ådåájggásasj nævoj. Dánna le sihke projektor, lerret ja TV ja guosse bessi filmajt gehtjadit ja sáme girjálasjvuodav låhkåt gå girjjebussav guossidi. Nytt moderne utstyr. Her er det både prosjektor, lerret og tv installert så de besøkende kan både se film og lese samisk litteratur når de besøker bokbussen. ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Namma: Lars Magne Andreassen Jage : 45 Virgge: Árrana direktørra Famillja: Aktugasj, valla iv la aktu, mujna li moadda ráddna goappátjij sjiervijs. Viellja familjajn gudi Ankenesan årro ja berraha oabllát Vuonan ja Svierigin. Gåsstå boahtá: Ieddne le Áravuomes Narvijkan. Áhttje le Tjierrekluovtas Divtasvuonan. Årrom lav Duola degu Bådådjon, Råmsån ja manemusát Guovddagæjnon. Gånnå dálla årru: ¶ Ájlátten ¶ Divtasvuonan ¶ j ¶ allasim; Ulmutjit guossidit ja váttsatjit. Mij la stuorrásamos sieradus ¶ - Divtasvuonan årrot ja årrot Bådådjon ja Råmsån? · Divtasvuonan diehttelis ij le sæmmi moattebelak fálaldahka gå Bådåddjon ja Råmsån. Lev aj åhtsålam buorre musihkka sebrudagáv Guovddagæjnon, gånnå årruv manemus jagev åvddål gå diehki jåhtiv. Áttjak lip muhtema sehkanam ja ásadam Vuonaga/Fjordfolk musihkalattjat dánna vuonan. Danna lev ienep luondon gå da ietjá sajijn gånnå lav årrom. Lahkavuoda diehti, valla aj mujto ja gulludime diehti. Várijt váttsatjit vuonan le dagu ietjas kultuvralasj luottaj milta vádtset. ¶ - Gåktu sidá divtasvuonagav gåvvidit? - Hmm.. Berus vuonas, bivddemis, hyhtos, sjiervverållajs, muorjijs, guolijs, tjiektjamis, bájkálasj politihkas, aktisasjvuodas ja luoddnok guorrasimes, åskos, kultuvras ja iehpekultuvras, tjerdalasjvuodas, iesjdåbdos j.n.v. Vuodna dahká muhtem njuolgadusájt divtasvuonaga iellemij, valla ietján gå muhtem girjagis de lip gájka moattelágátja ja dábálasj divtasvuonagij le soajttá man ietjálágátja li nubbe nuppes! ¶ - Massta viertti suohkan sierraláhkáj årrot mihá? - Gå lij válljim «Guokta almatja – aktisasj buorre boahtteájgge» bajemus visjåvnnån. Ælla nav moadda suohkana dán rijkan gudi dættodi almasjriektájt ja kultuvrav, sihke dáttjajda ja sámijda. Javlav dagu Alemusriektájustitiarius Carsten Smith: « Diehtep sáhka le liehket jali ij liehket ålles kultuvrraj ja divna majt la tjoahkkim almatja viessoma tjuohte jagij tjadá ja almatja ájádusá joarkket nannimin. Dán vuossti unnuji ietjá ássje mijá rijka kultuvrrapolitihkan.» Divtasvuodna le oasse sáme giellaháldadimguovlos. Jus nahkap dav dádjadit, de mihásvuohta sjaddá stuorábun gå Stáddátjåhkkå. Moadda dáttja oahppi dal sámegielav, valla mij sáme vierttip ietja válldet åvdåsvásstádusáv. Árranin le stivrra mierredam sámegiella gálggá oajvvegiellan åvddånahteduvvat. Dát le máhttelis jus gájka suohkanin árvov vuojnni ja májnnodi mijáv. Valla sihtá åvtåv ássjev dættodit: Gå Árran ienep sámegielav vuorot, de ij dat mierkki mij dáttjajt ja sámijt gudi e sámegielav máhte ålgus guodep. Dárogielagin le dån buorisboahtem diehki. Árran sihtá vilá væráldijn guládallat ja sebrudakságastallamij oassálasstet ja dávvervuorkká galggá vilá årrot almulasjávkálasj institusjåvnnå sebrudagán j.n.v. Valla jus sámegiella galggá åvddånit de vierttiji soabmása gielav dåjmalattjat adnet, jus julevsámegiella galggá bissot ja viessot. Danen vierttip dáv dahkat. Mij lip avtaárvulasj sáme vájku gielav máhttep jali ij, valla dat la ietjá ássje. Vájku sámástip gå li dáttja siegen de ij la danen gå sihtap náginav ålgodit, valla giellaj árvov vaddet. ¶ - Gut duv mielas suohkanin viertti rámpoduvvat? - Vieledav sijájt gudi soames láhkáj li åvdåsvásstádusáv válldám – juogu de njunnjutjin, iesjmiellulasj organisásjåvnåjn ja politihkan, jali huksoulmutja priváhta iellemin. Gávnnuji moattes gudi ålov vaddi allasisá, ja e nuohkásit rámpoduvá, gå vuordeduvvá galggi gievra liehket. Vierttip ienep giedjegijt guhtik guojmmásimme vaddet. ¶ - Le gus iejvvim bájkkejuhtusav? - Lev, valla ij la sierralágásj judos mij bájkkáj gullu – valla soajttá le álggep ájttsat sijáv unnep bájken gå stádan. Bájkkejudos ij la ietján gå . Le boaktjot hålla ja dåssjedis sága, oabme sjiervvarålla, amásballo ja homofobia, tjielgga udnodisvuohta ja iebdesvuodadåbdo. Bájkkejudos la aktisasjvuoda bahá tjiehtje. Aktisasj árvo ja dádjadusá ulmutjahttemij morálla birra le buorak, valla ij gå aneduvvá ulmutjit «giddit» . Oajvvadav Divtasvuodna suohkan, gå ådå arealplánav dahki, dahki sierra sajev bájkkejuhtusij! ¶ - Majna doajvo máhtá viehkedit bájkálasjsebrudagán? - Bargo baktu doajvov besav viehkedit váj suohkana visjåvnnå jåhtuj biejaduvvá. Persåvnålattjat iv la bájkkejuhtusa gæhttjalimijs bessam. Ietjam hágánij lev dahkam unna árranattjav gåsi muhttin tjåhkkidav ja gæhttjalav buolldet hálov dåssjev ságastit. Lev oassálasstám væhkádagán dáppe Ájluovtan gånnå «åvdedumsáhka» le guovdátjin. Mij lip ásadam álmmuktjåhkanimev, ja sihtap vuorodit dav mij bájkev sierralágátjin dahká ja åvdedit årrommielav. Ietján doajvov musihka baktu ienebu sábmáj lávllu ja juojgga vas badján. Jus li assto de galggiv sjáhkka kursav ásadit. ¶ - Makta le suohkanin gålggåm? - Skámojn javlav iv la læhkám divna vuonaj sinna suohkanin. Oarjjevuodna ja Spællá li báhtsám aktan várij badjelin. Iv jáhke sidáv Stáddáj guotsadit. Tjuottjov farra sienan tuvsán ulmutjij åvdån gå dåk guotsadit. ¶ - Mij la tjáppemus sadje suohkanin? - Gássjelisvuohta le gå ij gávnnu sadje mij ij la tjábbe! Danna le sælldát tjábbe ja muhttin vajálduhttep. Dijmátjin lidjin mujna guosse Suomas ja USA:as. Manájma duola dagu Måsskåj, ja sijá baktu sajev vuojnniv ådå tjalmij. Gå ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Tæksta: Karianne Sørgård Olsen Jårggålibme:Divte Media AS/Adrian Mikkelsen ¶ sámegiellaåhpadibmáj, sáme mánnágárdijda, sáme kultuvrraj ja sáme girjálasjvuohtaj. Jus lij dát dáhpáduvvam de lij Árran stieggiduvvam, máná ællim sámegiellaåhpadusáv skåvlån oadtjum j.n.v. Suohkan lij láhppet sulle 60-70 barggosajijt álggon. Ja iv galla jáhke sij gudi Åb:av jienasti Divtasvuonan sihti dáv, valla baláv mij luluj sámegielajn dáhpáduvvat jus Åb:a fámov oadtju jus sjaddá ráddidusmålssom. ¶ - Sjatta vilá dánna årrot? - Lev goadev oasstám Ájlátten ja vieledav barggokontráktaj mij vihpá 6 jage. Dan mannela iv diede. Ålles viessomájgev lev årrom muhtem jagev duon dán sajen ja soajttá vas jådåv. Majt sidá javllat iehtjádijda gudi usjudalli Divtasvuodnaj jåhtet? Buorisboahtem! Danna oadtjobihtit gájkka man birra niegadihpit ja ájn vil ienep. ¶ j j ¶ Lokalavisa NordSalten ¶ -15 Våganavisa ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ Sijda, sládjogiette, guohtomguovlo, nuorre, miehttse ja váre dåbdduji dagu oassen sijdas ja da ma vaddi tjadnasav. ¶ Drådnik Sonja. Drådnik Sonja ja ietjá várrevádtse oavdos Vuodnabadán vierttiji iesj bálggáv várráj gávnnat ja oahppat sáme anov guovlos jus Vuodnabat sijda vuojno vieleduvvi suohkanplánan rubbmelasj dåjma ja luonndomuossádimij hárráj. Dronning Sonja og andre fjellfarere i storslåtte Hellmobotn må sjøl finne veien opp fjellet og lære seg samisk bruk av området dersom Hellmobotn grunneierlag sine syn blir tatt hensyn til i kommunedelplan for fysisk aktivitet og naturopplevelser. Foto/gåvvå: Heidi Andersen ¶ luondon ja luondos. Vieledibme luondos ja luonndofámojs ja guoddelis ávkástallam luohkojs le sáme árbbedábijda tjiegnalit tjanádum. - Máhttet luondov friddja adnet ilá moadda rievddamij ja hieredusáj dagi le ájnas oasse sáme iellemkvalitehtas. Stuorra oase luondos ja åjdåmiehtses Divtasvuonan ja NuorttaSálton ma uddni aneduvvi vargga duohtadahtik, li ja li læhkám sáme kulturduobddága. Árbbedábálasj sáme adno guovlos máhttá liehket gássjel vuojnnet luondon, gå álu várrogisát li luondov ja duobddágav ávkástallam. Ållo le savvám ja gáhtum juo. Dan diehti sáme kulturmujto li várnnahisá biejsstemij. ¶ Luonndo le sijdda ¶ Luohko miehtsen, váren ja nuoren li agev læhkám tjuohppamguovlo ja gåsstå ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme:Divte ¶ Media AS ¶ - Dát le vilá ájnas midjij gudi gullup Vuodnabahtaj. Tjadnusa fuolkkáj le ájnas guovlluj gånnå aktak e åro, mij dálla le mijá “asstoájggeduobddák” . Fuolkke, fuolke årromsadje ja luotta fuolke bargos ja dåjmas dahki tjadnasav. Sijda, sládjogiette, guohtomguovlo, nuorre, miehttse ja váre dåbdduji dagu oassen sijdas ja da ma vaddi tjadnasav. Dát nanos tjanos le ájnas vuodo bisodittjat fámilja ja fuolke dålusj årromguovlojt ja dajt adnet tjuohppamij, rekreasjåvnnån ja asstoájggedoajmman. Dát vaddá midjij iellemkvalitehtav, tjálleba Mikkelsen ja Andersen, moadda tjuohte maneldisboahttij åvdås Oarjjevuonan. ¶ Bálggámierkkima vuosstij. Vuodnabat sijda jådediddje, Mareno Mikkelsen, le moadda tjuohte maneldisboahttij åvdås Vuodnabadán oajvvadam bálggáj milta e galga galbajt tsieggit, valla farra hiebadahteduvvá sáme adnuj duobddágis, duola dagu sáme bájkkenamáj adno ma subtsasti ålov duobddágij birra. Imot stiskilting. Leder i Hellmobotn grunneierlag, Mareno Mikkelsen, har på vegne av flere hundre etterkommere i Hellmobotn bedt om at det ikke skiltes langs ferdselsårene i området, men at det heller legges til rette for samisk bruk, som eksempelvis samsike stedsnavn som sier mye om terrenget. ¶ j ¶ Vuodnabat Sijdda/ Hellmobotn Grunneierlag ¶ · åvdåsti ednamæjgádijt ja árbulahájt priváhta ednamij Vuodnabadán. · uddni badjelasj 200 ulmutja gulluji Vuodnabahtaj fámilljan jali fuolkken. · sijdda le organiseridum dålusj sijddaprinsihpaj milta, semalasjvuoda baktu aktisasj mierredimorgádna ednamæjgádijs ja maneldisboahttijs Vuodnabadán. · Sijda sebrulattjajn le æjgát- ja adnoriektá sissKálasj åsijn Oarjjelvuonan. ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ - Gatjálvis le liehket nav gåktu ulmusj le ¶ Egil vállji manádit muhtem ájgev. - Guhka ja buorre loahpe Portugalan, nav guhkás ierit gå máhttelis. Madi ulmutja bessin sáhkadit gaskanisá, subtsas sån. ¶ Ja vierttij gárvedit åvddål sijddaj manáj. Ja reaksjåvnå båhtin, buoragit ja nievret. - Vehi smadje sjattaj, valla ienemusát positijva diededime. Nuorajn li læhkám ja ájn ienep «ja de majt» -vuojnno dási, madi moadda vuorrasijda le læhkám gássjelis dåhkkidit, javllá Svenn-Egil. ¶ Bájkkejudos lej huoman oassálasste sivva manen Svenn-Egil Divtasvuonas jådij sæmmi jage. Ájluovtajn buohtastahtedum le Råmså stuorstáda. Danna máhtij Svenn-Egil viessot homofijllan ja ulmutja vuojnnet ettjin berusta. Ja danna aj iejvvij Bruceav, amerikanarav guhti mannela sjattaj suv gállasjålmmån ådåjakmánon 2009. Hávskes seremonija Diggevieson Råmsån sjattaj vuostasj sáme Vuonarijkan, dåssju nágin vahko mannel gå ådå gállasjvuodaláhka doajmmagådij. ¶ Munnuj hedja lij juokkirik láhkáj dåssju hedja. Dåbdduj luondulattjan munnuj. Sæmmi bále le válldut symbåvlålasj dáhpádus. Munnuj lej duodastit ietjama gieresvuodav nubbe nubbáj. Ja ihkap lin oassálasstám værjoduhttet juojddáv mij le læhkám iebdes ja gássjelis. Ájnegis ulmutja máhtti sierradusáv dahkat ja vájkkudit ja væráldav buoredit. Mannela diehtep aj ietjá sáme Divtasvuonas li ålgus boahtám, subtsas Svenn-Egil. ¶ Ja jur dákkir vuorjjás subttsasa, dagu Svenn-Egila, galggá sirddevuosádus Árranin vuosádallat, jienajn ja gåvåj. Subttsasa moattebelak Vuonarijkas. Ulmutjij birra gudi li åvdån vádtsám. Svenn-Egil Knutsen Duolljá válljij tabuav boarkkit homofilija birra sáme sebrudagán ja vattij homofijlajda muodov. Dáv dagáj dan diehti gå sihtá liehket dav gev la. - Gatjálvis le liehket nav gåktu ulmusj le, åskeldit ietjas dåbdojt, ja bessat viessot ietjas iellemav, tjuottjot sån. ¶ Moatte jagij mannela Råmsån le SvennEgil ruoptus Divtasvuodnaj jåhtåm aktan ietjas Bruce Morén-Duolljájn. «Unna goadátjij miehtsen» . Iesj barggá nuorttarijkalasj giellaprosjevtajn, GiellaGálldo, kåntåvrråsajijn Sámedikken kulturguovdátjin Árranin. Bruce le dutke Råmså Universitehtan ja ruvva vuostasjamanuensis Nordlánda Universitehtan. Dåbddåba buoragit vuosstájváldedum lagosbirrusin, soapptsoba ja buoragit adneba. ¶ - Soajttá gehtjaduvvin «imálattjan» , ij ållu A4, valla dåbddin dåhkkiduvvam ja buorisboahtem. Bájkkejuhtusav en ielve... ¶ Tæksta: Børge ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ j ¶ j ¶ j j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ j ¶ Bájkkeavijssa NuorttaSállto ¶ - Subttsasa vuodo le dalloj gå lidjiv åhpadiddje Måsken ja miján lij skåvllåmanno, subtsas Lindbach, gen mielan subtsas le mælggadav læhkám ja dálla, lahka aktisasjbargujn tjuorggijn ja åhpadiddjijn Bjørn With, le ållidam gåvvårájdov. - Bjørn le mælggadav Siljárbáhkon barggam ja munnun le goappátjijn juonga lágásj vetoriektá bargguj, ja aktan lin guorrasam tjoavddusijda majna lin dudálattja, subtsas tjálle. 40 biele guhka gåvvårájddogirjásj le boanndát Bjørn Withas tjuorgaduvvam, guhti moadda jage Hábmerin åroj ja dálla le åhpadiddje Narvijkan. ¶ Sáme almmudahka ¶ Dåjmadiddje ja Hábmernæjttso Nan Persen (gástaduvvam Mydske) ja le riegádam ja bajássjaddam Tranøy fyran. Gå áhttjes ja fyraålmåj Hans Mydske jámij de lij Nan 11 jagák, ja fyraskierres jådij Tranøyaj ja manenagi Oppeidaj, ja danna åroj madi joarkkaskåvlåv váttsij. Gieresvuohta suv Porsánguj Finnmárkon doalvoj. Boaddnjes Åge Persen lij moadda jage dassta åvddåla álgadam Idut almmudagáv. Jages 1995 le Nan girjálasjvuodajn ja gielajn barggam. Jages 2001 le sån stuoves bargov adnám almmudagán, mij le aktisattjat Lindbachajn barggam 1994 jage rájes. Ja bargos mav sijddalahá Siljárbáhkon le dahkam. - Harald le ållesjattugin sámegielav oahppam ja ælla gájka dav dahkam. Vielet bájkálasj kultuvrav, javlla Nan, gut ittjij iesj goassak iednegielav åhpa, vájku ieddnes Berit lij julevsábme. - Dalloj ij lim åhpadibme julevsámegielan ij ga mánnágárden, nuorajskåvlån jali joarkkaskåvlån. Valla nuorttasámegiella åhpajn de dádjat vehi julevsámegielav. ¶ - Gåvvårájddogirjátjin le álkkes tæksta ja hiehpá sihke mánájda ja ållesjattugijda. Álkkep le gåvvårájdov låhkåt, ij la dagu girjev låhkågoahtet. Dánna li moadda tjáppa gåvå ja oanes gárgadisá, ja le hiebalgis ådåálggijda ja máhtalgijda, suv mielas. Ájggop almmudit gåvvårájddogirjátjav sihke nuortta- ja oarjjesámegiellaj. ¶ Nammaduvvam girjálasjvuodaguddnebálkkáj ¶ Almmudahka boahtteájggáj vuorot girjálasjvuodav, prosa ja mánnágirjijt ja almmut aj nuorramagasijnav mij almoduvvá vihtti jahkáj. Guokta girje almoduvvam Idut almmudagás li esski nammaduvvam nuortalasj ráde girjálasjvuodaguddnebálkkáj 2013. Ettjin guddneduvá, valla gå nammaduvájma lij mihtos ja arvusmahtte, dåjmadiddje mielas. - Signe Iversen (tjálle) ja Sissel Horndal (tjuorgge) lijga nammaduvvam mánná- ja nuorragirjálasjvuodaguddnebálkkáj mánnágirjijn . Tjálle Sollaug Sárgon lij nammaduvvam girjálasjvuodaguddnebálkkáj diktatjoahkkijn , Idut almmudagás almoduvvam jagen 2010. Diktatjoahkke lij Sollaug Sárgona vuostasj almodus. Dát le vuostasj bále Nuortalasj Ráde guddnebálkáv vaddá mánáj- ja nuorajgirjálasjvuohtaj ja lip viehka mihá nammadusájn, javlla Nan Persen. Vuostasj bále vuojtte Nuortalasj Ráde guddnebálkás ivteduvvin avta buohta gå guddnebálkkájuogedibme, ja gevaj guddnebálkkágallan Operagoaden Oslon gålgådismáno 30. biejve. - Lij stuorra vásádus dåssju dåppe liehket, subtsas Nan. Dálla le almmudahka dal vuostasj gåvvårájddogirjátjav julevsábmáj almmudam. Girjásj máksá 99 kråvnå ja viertti liehket bigos javllavattáldahka mánájda juohkka álldarin. Dat ja ietjá tjáppagirjálasjvuoda girje dåhkki oasstet njuolgga almmudagás telefåvnå baktu, mejla baktu jali nehta baktu dinngut jali girjjeoassásin. Girjásj aj Árran julevsáme guovdátjin vuobdeduvvá. ¶ Harald ja Rosita miehtsen barggamin. Harald Lindbach le tjállám gåvvårájdov hesta Rosita birra ja várrevádtsemis sámeednamis. Hæssta Siljárbáhkon le Haralda fáron miehttsimin ja le dálla aj ietjas gielav oadtjum gåvvårájddogirjátjin julevsámegiellaj. Harald og Rosita på jobb i skogen. Harald Lindbach har skrevet tegneserien om hesten ¶ Almmudahka Idut AS julevsáme gåvvårájddogirjátjav almot ¶ j j ¶ j ¶ j j ¶ Skapalen ¶ Jårggålibme: ¶ Divte Media ¶ Sjaddá ávvobiejvve Måsken bierjjedagá gasskabiejve, gå Mikal Urheim vatteduvvá Gånågisá ánssidimmedáljav. ¶ Lokalavisa NordSalten lokalavisa@nord-salten.no ¶ Åhtsåmusá tjadá suohkanåjvijs Tor Asgeir Johansen (Divtasvuodna) ja Rolf Steffensen (Hábmer) ja Árran julevsáme guovdátja direktøras Lars Magne Andreassen le Gånågis Mikal Urheimaj vaddám Gånågisá ánssidimmedáljav. ¶ - Mikal Urheim la badjel 50 jage iesjgengalágásj rållaj ja dåjmaj baktuj åvdedam nasjonála ja bájkálasj ássjijt ma li sebrudahkaj læhkám stuorra ávkken, sierraláhkáj sáme álmmuga åvdås ja julevsámij åvdås sierraláhkáj. Mikal Urheima barggo le læhkám tjielgga njunnjusjbarggo åvddånahtátjit sáme sebrudakiellemav Vuonan, tjálleba suohkanoajveguovtes aktan Árran- direktørajn præssadiedádusán. ¶ - Muddo lij Mikal Urheimav guddnedit suv nanos ja iellemájge ratjástime åvdås ulmutjijda ja sebrudahkaj. Gånågisá ánssidimmedállja le mijá mielas árvvogis ja duolla bálkká. ¶ Gå vuostasj Sámeriektájuogos, jådeduvvam Alemusriektá jådediddjes Carsten Smith, ásaduváj jagen 1980, de lij diehttelis sadje Mikal Urheimaj. Dán juogosa baktu le Mikal Urheim nannusit viehkedam åvddånahtátjit Vuodolága § 110A, Sámelágav ja Sámedikkev. ¶ - Mikal Urheim viertti nammaduvvat sierralágásj ulmutjin rahtedis unna sebrudagájn vuodon ja le dåjmadam árvulasj ja ájnas oasev udnásj sámesebrudagá hábmedimijn Vuonan. ¶ Åvdep Alemusriektájusitarius Carsten Smith Mikal Urheimav gåvvit isedin guhti ietjas tjiegK ́alis dádjadusájn ja buorre moalgedimvuogijn le stuorra guddne båhtusis Sámeriektájuohkusa bargos. ¶ Ávvobiejvve gálggá tjadáduvvat Måske skåvlån, ja Divtasvuona suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen gálggá medáljav gálggit. Håladuvvá aj Urheimas iesj, fámiljan le ietjas oasse ja guossoduvvá káffa ja gáhko – ja vil ienep. ¶ Ásadus le jåhtelisvantsajn hiebaduvvam ja dan diehti le assto oassálastátjit gájkajda gudi sihti. ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Lill-Tove Paulsen la vissjalis ja sávres áhkko. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Sån ittjij suv vuorrasamos bárnnáj sjaddam sámegielav oahppat, ja gå bárnnes stuoroj ja iesj mánáv oattjoj, de dåbdåj áhkko sujna la åvdåsvásstádus suv áhkkovij gæhttjalit sámegielav åhpadit. ¶ Publisert 19.06.2013 14:52. Oppdatert 19.06.2013 15:07. ¶ Sån dan diehti dagáj ietjas priváhta oahppamnævojt vaj áhkkova galggi sámegielav gullat ja oahppat. ¶ – Gå máná årru nav mælggadin sijdas dáppet Divtasvuona, gånnå måj ádjájn årrun, de la gatjálvis gåktu jåksåt mánájt sámegielajn ja gåktu sunnuv oahppat sámegielav. Danen gå iv la sámástam ietjam vuorrasamos bárnnáj gut la áhttje báhtjatjij Noahj, mij ruvva la gålmå jagák, de dåbddu dat munji åvdåsvásstádussan sunji sámegielav åhpadit, javllá Lill-Tove Paulsen, Ájláttes, Divtasvuonan. ¶ Sån huomahij dahkat sierra oahppamnævojt man baktu gæhttjal guládallat suv áhkkovij sábmáj. ¶ – Mån lav åhtsåm vuogijt man baktu dåhkki muv áhkkovijt jåksåt sámegielajn gå iv iejvvi sunnuv bæjválattjat. Ja de oahpástuvviv avtav prográmmaj mij gåhtjoduvvá fotostory, ja mån gåhtjudav dav gåvvåspellan. Dan prográmma baktu dåhkki gåvvåspelajt dahkat. Dasi máhtá gåvåjt biedjat, gåvåjt labudahttet ja jienav dasi biedjat, ja álgge l dajna barggat. Dájna mån dagáv gåvvåspelajt. Biejav gåvåjt ja mánájda ságastav ja subtsastaláv duov-dáv, giehttu Paulsen. ¶ «Iv goassak vájba ietjam giela åvdås barggat» ¶ Øyvind Paulsen ja bárnne, Noah. ¶ Privat ¶ – Dát la læhkám buorre vædtsak ja viehkken sámegiela oahppamij subtsas Lill-Tove vuorrasamos bárnne Øyvind Paulsen gut la dán Noahtja áhttje. ¶ Gå sij Roandemin årru de ij la máhttelis julevsámegielagijt oadtjot viehkken julevsámegielav åhpatjit, så sámegielaoahppam de báhtsá suv duohkáj subtsas Øyvind Paulsen. ¶ Jus ga sån ittjij sámegielav vuostasjgiellan sijdan åhpa, de la sån huoman oahppam edna sáme dåssju gullama baktu. Ja de sjaddi dá gåvvåspella majt áhkko sáddi e-påsta baktu duodde viehkken, subtsas Øyvind. ¶ – Gå mánná oattjoj dájt guokta-gålmmå vuostasj videosnuhtajt, da sjattaj tjåhkkåha danna gehtjatjit dájt videosnuhtajt. Ja måj vuojnijma dalága dá videosnuhta lidjin dagádum nav vaj áhkko oattjoj mánáv sehkanáhtátjit ságastallamij. Sån tjåhkkåhij danna ja vásstedij ja siejvij áhkkuj, sehkanij ságastallamij, ja mån vuojnniv dalága dát la ham ihkeva buorre ájálvis, subtsas Øyvind Paulsen. ¶ Lill-Tove áhkko gut la guhttamánák ieddne ij la vájbbam sámegiela åvdås rahtjat. ¶ Sån lij fáron ásadime dav vuostasj julevsáme mánájgárdev ålluk, Ájláddáj Divtasvuodnaj. Ja dan bargo åvdås oattjoj sån aktan gålmmå ietjá æjgátpáraj Sámedikke vuostas giellamåvtåstuhttembálkáv jagen 2000. ¶ – Iv mån goassak vájba ietjam gielas ja dat ham boahtá dassta majt dættoda. Dat la gatjálvis makkir árvojt mánájda vaddet, ja akta dajs árvojs majt mån sidáv mánájda vaddet la sámegiella, javllá Lill-Tove Paulsen. ¶ GULLDAL ÅLLES ÁSSJEV DÁNNA: ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Árran - julevsáme guovdásj, Divtasvuonan. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Galggi gus Sámedikke giellaguovdátja oadtjot avta ja sæmmi stuorrásasj ruhtadoarjjagav, vaj galggi gus sámegielaj dárbo liehket vuodon gå ruhtadoarjja juolloduvvá? ¶ Publisert 03.06.2013 15:17. ¶ Julevsáme guovdásj Árran, Divtasvuonan sihtá avtaárvvusasjvuodav ienni gå avtalágásjvuodav ja gåhttju Sámedikkev rievddadit njuolgadusájt. ¶ Dát boahtá åvddån soames guláskuddamin majt Árran la Sámediggáj buktám ássjáj, gå sáme giellaguovdátja ruhtanjuolgadusá li árvustallama vuolen Sámedikkerádes. ¶ Lars Andreassen. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ – Galggi farra dárbojt gehtjadit ja ij vaddet dav sæmmi berustahtek dárbojt. Juollodibme bierri árvustallat gielaj dárboj milta, javllá Árrana direktørra Lars Andreassen. ¶ Árran, julevsáme guovdásj ávttji Sámedikkev rievddadit njuolgadusájt gåktu giellarudá juolloduvvi sáme giellaguovdátjijda. Sámedikke háldadime vuolen li uddni 13 sáme giellaguovdátja, gålmmå oarjjelsámegiela guovlon, akta julevsámegiela guovlon ja aktse nuorttasámegiela guovlon Råmsån ja Finnmárkon. ¶ Uddni oadtju divna giellaguovdátja avta ja sæmmi summav vuododoarjjagin ja duodden prosjæktarudájt jali åvddånahttemrudájt. ¶ Lars Andreassena ij la dudálasj njuolgadusáj gåktu da uddni li. ¶ – Njuolgadusá li såjågahttása ja ælla nuohkásit hiebadahtedum sámegielaj dárboj gáktuj, tjuottjot Andreassen. ¶ Suv mielas bierriji genga sáme giela avtaárvvusasj åvddånahttemáhttelisvuodav oadtjot valla gatjálvis le jus mij dájt mihtojt jåksåp gatját Andreassen. ¶ – Sámegiela ham galggi avtaárvvusattja ja ællás giela. Ja jus dájt ulmijt galggap jåksåt de vierttip árvustallat njuolgadusájt ietjáláhkáj. Gåktu galggá akta julevsáme giellaguovdásj nahkat gåbttjåt gielladárbojt kurssimij ja giellaåvddånahttemij gå oadtju dav sæmmi majt dåssju akta nuorttasámegiellaguovdásj oadtju? Mij ham galggap gåbttjåt gájkka dav majt gáktsa nuorttasámegiela guovdátja aktij galggi dahkat dættot Andreassen. ¶ Árrana giellaguovdásj fálla kursajt julevsámegielan. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Andreassen dættot dánna ij la sáhka jut Árran galggá oadtjot ienep rudájt, valla gåktu åvddånahttet julevsámegielav mij dárbaj ressursajt vaj dajt mihtojt majt Sámedigge iesj la biedjam galggi ålliduvvat. ¶ – Le má loahpe tjuolldet, vaj avtaárvvusasjvuodav jåksåp. Ij la rievtesferdugahttásvuohta gånnå nuppev gåpsudallap. Dát la ham juo dåjman mij gullu guovtegielalasj rudáj hárráj gånnå dát ájádallamvuohke doajmmá. Buojkulvissan oadtju Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkana guovte gærddáj ienep guovtegielalasjrudájt gå ietjá suohkana, jur dan diehti gå sij stuoráp dárbojt adni gå ietjá suohkana. Dát sæmmi viertti aj liehket gå la sáhka sáme gielaj gaskan. Muhtem giellaguovdátjijn li stuoráp dárbo gå iehtjádijn, tjuottjot Andreassen. ¶ Mij gatjádijma guokta dájt stuorámus Sámedikke belludagájt gåktu sij vuojnni dáv. ¶ Vuona sámij rijkasiebre (NSR) ájras Ann-Mari Thomassen ij máhte jáhttet sidja doarjju njuolgadusájt rievddat. ¶ Thomassen gut la bajemus sajen NSR:a listan Viestarmera válggabijran ja uddni tjåhkkåj NSR:a sámedikkejuohkusa stivran, aj javllá sån dáv ij la ietjas juohkusin ájn giehtadallam. ¶ Ann-Mari Thomassen ¶ Eilif Aslaksen/NRK ¶ Suv mielas la avtaárvvusasjvuohta juo gåtsedum gå giellaguovdátja li ham ásaduvvam dajda guovlojda gånnå sámegiella la unneplågogiella ja dárbbo l sierra guovdátjijda ma sámegielajn barggi. ¶ – Muv mielas bierri dat vuododoarjja jali njuolggadoarjja majt giellaguovdátja uddni oadtju bisoduvvat valla ruhtasumma bierri laseduvvat vaj giellaguovdátjij rámma buoreduvvi. Le má ájnas nannit vuododoarjjagav vaj genga sáme guovlo åvddånahteduvvi. Duodden li dánna aj doajmmarudá jali prosjæktarudá, ja dán årniga vuolen la máhttelisvuohta gæhttjat giellaguovloj sierralágásj dárbojt ja vuorodit dárboj gáktuj, javllá Thomassen. ¶ Barggijbelludak ålleslattjat doarjju Árrana oajvvadusáv. Belludagá presidænntaoajvvadus ja bajemus listan Viestarmera válggabijran, Vibeke Larsen subtsas Sámediggeráde la guoradallam gåktu giellaguovdátja doajmmi ja dálla li barggamin dájna boahtte jage budsjehta gáktuj. ¶ Larsen javllá sån dádjat dav majt Árrana direktørra dánna bajet, ja guorras Árrana oajvvadussaj. ¶ Vibeke Larsen. ¶ Dan Robert Larsen/NRK ¶ – Dát la ham akta sivva manen Sámediggeráde la jåhtuj biedjam bargov gehtjadit gåktu hiebadit ruhtadoarjjagav vaj dat buorebut dárboj gáktuj doajmmá. Mij lip árvvedam ij má lijssi gájkajt sæmmiláhkáj giehtadallat gå li má sierra hásstalusá giellaguovdátjijn. Muhtema li bájkálasj giellaguovdátja, iehtjáda vas stuoráp guovlov gåbttji ja Árrana giellaguovdásj galggá vas gåbttjåt julevsámegiela dárbojt ma li ålles rijkan. Dåjma li sierralágátja ja dan diehti vierttiji giellaguovdátja gehtjaduvvat ájnegattjat, javllá Larsen. ¶ Jus ga Barggijbelludak sihtá njuolgadusájt rievddat, ja ájnegattjat giellaguovdátjij dárbojt gehtjadit, de dættot Larsen dát ij galga makkirik gilpustallam giellaguovdátjij gaskan sjaddat. ¶ – Dát ij galga hieredit nuorttasámegiellaguovdátjijt åvddånahteduvátjit. Valla dåhkki ham vuorodit ietjáláhkáj. Ep mij galga gilpustallamijt álgadit. Dåhkki máj rudájt adnet ietjá suorgijs, jali gå ruhta gielladåjmajda ráddidusás laseduvvi, de dåhkki máj oarjjel- ja julevsámegielajda vaddet stuoráp oasev dájs rudájs, tjielggi Larsen. ¶ GULLDAL ÅLLES ÁSSJEV DÁNNA: ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Dijmmá lij dålkkå gå Filip Mikkelsen Divtasvuona suohkanstivran hålaj ja Mikkelsen vuojnnuj riek dudálasj dajna. Dalloj dålkkuj Britt-Inger Tuorda. Uddni ij lim aktak danna suv dålkkutjit gå sån sámástij, ja dat båvtij rijdov suohkanstivran. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Gå suohkanstivrra tjåhkanij dán ideda de sámástahttáj suohkanpolitihkkár Filip Mikkelsen, valla sunji ij lim dålkkå. ¶ Publisert 23.04.2013 11:26. ¶ Gå Divtasvuona suohkanstivrra tjåhkanij dán ideda de sámástahttáj suohkanpolitihkkár Filip Mikkelsen, Aktisasjlistas álgon tjåhkanime gå li gatjádallambåddå. ¶ Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen gæhttjalij ganugahttet Filip Mikkelsenav sámástimes gå suohkanstivran ij lim dålkkå sajen, ja ánoj suv dárruj hållat. ¶ – Ij la dat muv åvdåsvásstádus dålkkut, mån sihtiv uddni gatjádit soames gatjálvisájt, vásstedij Filip Mikkelsen ja jårkij ságastallamav sámegiellaj. ¶ – Ij galga suv ietjas dålkkut ¶ Gå Mikkelsen jårkij sámástimes hållamståvlås de gåhtjoj suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen Mikkelsenav iehtja dålkkut dárruj majt sån javlaj. ¶ Jan Einer Pedersen. ¶ Sander Andersen/NRK (Arkiv) ¶ – Dav mån vuojnáv majt dagáv, vásstedij Mikkelsen. ¶ Valla dav ittjij suohkanstivraájras Jan Einar Pedersen dåhkkida. ¶ Sån ánoj bágov ássjegiehtadallamvuohkáj ja javlaj: ¶ – Filip Mikkelsen ij iesj galga jårggålit dav majt sån dánna javllá. Ij la de dat dåhkkidahtte, tsuiojggij sån. ¶ Mikkelsen ittjij vuollána jus ga ij lim dålkkå suohkanstivran. ¶ Sån jårkij sámástit ja gatjádij guokta gatjálvisá mij guoskaj Nordvalden vanntsahámmnaj ja årromsajijda Ájluovtan. ¶ Maŋŋáj gå sån lij sámegiellaj gærggam hållat, de sån iesj jårggålij dárruj dav majt lij sárnnum. ¶ Ja gå lij dajna gærggam de sån vas ánoj hållamvuorov ja garra bágoj tsuojggij dav mij danna dáhpáduváj gå lij hållamin. ¶ – Mån tjuovov dav lágav masi Divtasvuona suohkan gullu mij la giellaháldadimguovllo. Ja mån doajvov dal dás-duohku gå sámegiella sáhkaduvvá dássta hållamståvlås de suohkanstivrraájrrasa e dákkir álbedimev vuoseda majt mån uddni dánna vásediv, dagu dánna muv hárddo duogen nirvudalli. Mån doajvov suohkanoajvve oassálasstá vaj dákkir dáhpádusá ietjá bále e dáhpáduvá, bielkij Mikkelsen. ¶ Dasi vásstedij suohkanoajvve oanegattjat. ¶ – Midja galggap nubbe nuppev vieledit dán huodnahin, vásstedij Tor Asgeir Johansen. ¶ Maŋŋáj dán dáhpadusá de badjánij dágástallam ja ietjá suohkanstivraájrrasa aj adnun bágov. ¶ Suohkanstivrraájras Fred Andersen, Aktisasjlistas sidáj diehtet manen dålkkå ij lim sajen. ¶ Suohkanoajvve ittjij vássteda dav, valla javlaj sij galggi tjoavddet dáv. ¶ Suohkanstivraájras Edvard Olav Stenbakk, Barggijbelludagás vas dættodij vierttiji njuolgadusá sajen liehket gåktu dålkkum galggá dáhpáduvvat suohkanstivran. ¶ Edvard Olav Stenbakk ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ – Mån guorrasav Mikkelsenij gå mij lip sámegiela háldadimguovlon de viertti máhttelisvuohta sámástit. Valla sæmmi båttå de diehtep ælla miján dålkå, ja Mikkelsen bierrij juo álgon diededit sån sjaddá sámástit ja sån sjaddá iehtja ietjas dålkkut. Sæmmi båttå aj muv mielas ittjij ájras Pedersen galggam dagu nirvudallat gå nubbe hålaj. Så mån gåhtjov suohkanoajvev tjielggasit tjielggit gåktu barggamvuohke galggá. Dát la værddogis barggamvuohke. Muv mielas goappásj bielijn la sivva gå návti sjattaj, ja dav iv mån åvddålij guovlluj sidá vásedit, tsuojggij Stenbakk. ¶ Divtasvuona suohkan la læhkám sámegiela háldadimguovlon gitta 2006 rájes. Vásse tjavtja lij suohkanstivran dålkkå, valla gå sámegielkonsulænnta hiejtij de ij la dålkkuduvvam. ¶ Ja suohkanoajvve jáhtij oadtjot barggamvuogev sadjáj, valla Mikkelsen tjielggij ájrrasijda gåktu sunji dát ássje dåbddu: ¶ – Dát ássje gullu munji, muv ietjam álmmugij ja sámegiella adnemij. Juohkka bále gå mån dánná hålav de bierriv bessamis åvddål diehti diededimes ja gatjádimes jus la dålkkå dánna. Mån vuordáv Divtasvuona suohkanin la dålkkå sajen, ja ij la de muv barggo dålkåv åttjudit, javlaj Mikkelsen. ¶ Ja maŋŋáj dáv de suohkanoajvve ganugahtij dágástallamav sivvan gå dát ij lij dágástallamássje valla gulluj gatjálvisbåddåj. ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Lovisa Negga mielav båvtij konsertan, Ájluovtan, Divtasvuonan. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Lovisa Negga tjadádij vásse bierjjedagá konsertav Ájluovta doajmmamárnánin, ja sån suv musihkajn ja subttsasijn sjållerdij oasseválldijt gudi lidjin konsertan. ¶ Publisert 24.06.2013 14:39. Oppdatert 24.06.2013 14:42. ¶ Låvdagoahtáj lidjin tjágŋam sidja gudi sihtin gulldalit ja gæhttjat Lovisa Negga konsertav Ájluovta doajmmamárnánin vásse bierjjedagá. ¶ Ja jus ga konsærtta maŋŋunij guovtijn tijmajn, de gæhttje ettjin sijddaj vádtsá, farra gierddisit vuorŋedin dasik sån siednaj bådij. ¶ Anna Kuoljok ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Le siebrre “Buolvas buolvvaj” gen duogen libá Anna Kuoljok ja Ingar Nikolaisen Kuoljok gudi lijga åttjudam Lovisa Neggav boadátjit Ájluoktaj konsertav tjadádittjat. ¶ – Måj sihtin Ájluovta doajmmamárnán galggá aj sáme kultuvrav tjalmostahttet, javlaj Anna Kuoljok gå sån rabáj konsertav ja ånisemináratjav bierjjedagá sivvan manen såj lijga oadtjum Lovisa Neggav konsertav tjadádittjat. ¶ 22- jagák julevsáme musihkkárin Lovisa Neggan gut dán dálve dåbddusin sjattaj suv julevsáme elektropoplávllagijn “Mihá ja Gievrra”, lij duodden suv musihkkaj aj edna subtsastit suv bajássjaddamis ja gåktu dat la vájkkudam suv sáme identitehtav. ¶ Ednasa jáhkki sån la Jåhkåmåhkek gå guoddá Negga-fuolkkenámáv, valla nav ij la. ¶ Sån la bajássjaddám Oarjje-Svierigin, Linköpingin, sijdan gånnå bárep ittjij ságastuvá suv sáme duogátja birra. ¶ Suv áddjá la sábme, valla Lovisa Negga sijdan ittjij goassak giehtoduvá dat bieles suv duogátjis. ¶ Dan diehti la sujna sierra subtsas majt sån juogij konsærttaoasseválldij. ¶ – Esski dájt maŋemus jagijt lav usjudallagoahtám ietjam duogátjav, ja dat la munji sjaddám viehka ájnas dálla. Mån hálijdav oahppat julevsáme gielav, majt iv la muv sijdan gullam, ja mån usjudaláv gielav oahppat musihka baktu, subtsas Lovisa Negga gut luojtij suv vuostasj lávllagav julevsábmáj dán dálvve, ja gut nav gåk mij árvvedip la barggamin nuppijn lávllagijn sámegiellaj. ¶ Sidjij gudi ettjin konsertav Ájluovta doajmmamárnánin gulá, máhtti dálla dánna gulldalit oasev suv konsertas Ájluovtan. ¶ GULLDAL LOVISA NEGGAV – KONSERTAS ÁJLUOVTA DOAJMMAMÁRNÁNIN: ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Sáme ássjij stáhtatjálle Ragnhild Vassvik ja stáhtaráde Rigmor Aasrud, Árran - julevsáme guovdátjin. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Dav javlaj sáme ássjij stáhtaráde Rigmor Aasrud maŋŋáj gå sån Árran – julevsáme guovdátjav ja Divtasvuona ASVO:v, Divtasvuonan guossidij árabut dán vahko. ¶ Publisert 28.06.2013 14:56. ¶ – Julevsámegiella le ham ruoppsislista, ij dal sládja, valla ruoppsislistak giella. Gå li ruoppsislista slája de álu mij gæhttjalip suoddjit dajt vaj várjjalit dajt slájajt, ja dánna li soames hásstalusá julevsámegiela hárráj aj, javlaj stáhtaráde ådåstuhttem- háldadus ja girkkodepartementan suv hålan Árranin. ¶ Sån sidáj ietjas tjalmij gæhttjat, ja gulldalit gåktu barggi sáme guovdátjijn. ¶ Ittjij de stáhtaráde makkirik rudájt jáhte daj moadda prosjevtajda ma li jådon Árranin juogu dal giela hárráj jali musea prosjevtajda, valla Árrana direktørra la huoman riek dudálasj. ¶ – Muv mielas lij hávsske gå stáhtaráde aktan suv vegajn astijdij mijáv guossidit, gå råhtos árggabiejven ep dal agev dåbdå mij sijájt jåksåp. Uddni galla dåbddåp mij lip sijáj bessam ságastit ietjama hásstalusáj birra, sierraláhkáj julevsáme giellabargo birra, javllá Árrana direktørra Lars Andreassen. ¶ – Le gus stáhtaráde didjij jáhttám lasse ruhtadoarjjagav, jus ga ij la njuolgga dav dánna nammadam? ¶ – Ejma mij dal dánna njuolgga biednigijt sáva, valla sávajma dádjadusáv mijá dárbojda, ja jus sij dádjadi mijá dárbojt, de ietjastis dat tjoavdeduvvá, javllá Andreassen. ¶ – Så dån jáhká biedniga goajkádi Árranij? ¶ – Dav de ållåsit jáhkáv, javllá Andreassen. ¶ Sij tjåhkanin Árranij, Barggijbelludagá njunnjutja. Árran-direktørra Lars Andreassen (gåro bielen) duostoj guossijt, stáhtarádev Rigmor Aasrud, stuordiggeájrrasav Eirik Sivertsen, Árran-stivrrajådediddjev Sonja Steen ja Divtasvuona suohkanoajvev, Tor Asgeir Johansen. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Stáhtaráde alvaduváj divna daj dåjmaj birra ma li Árranin, ja sidáj ietjas bieljij gullat gåktu sierraláhkáj giellabarggo doajmma. ¶ – Julevsámegiella la akta dajs gielajs mij galggá suoddjiduvvat, valla mij diehtep dat barggo l hásstaliddjes barggo. Dan diehti la buorre munji mannat gæhttjamin gåktu barggi. Mij galggap vijddábut barggat sámegielaj doajmmaplánajn, ja de la munji viehka ávkálasj oadtjot gæhttjat gåktu giellabarggo doajmmá bæjválattjat. Ja dav majt dánna lav vuojnnám la geldulasj ja miellagiddis vuojnnet, javlaj Aasrud NRK:aj åvdås aj manádij Divtasvuona ASVO milta ja dassta Lofoahttaj. ¶ GULLDAL ÁSSJEV DÁNNA: ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Bæjválasj jådediddje Simon Andersen, MuskenSenter AS la sån gut sihtá dulvvadit Rumbojávrijt ja Niejdavákkjávrev ja ásadit tjáhtjefábmoásadusáv Måsskåj, Divtasvuodnaj. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Vidnudahka MuskenSenter AS pláni tsieggit tjáhtjefábmoásadusáv Måsskåj, Divtasvuonan. ¶ Publisert 03.07.2013 15:42. ¶ Duolli lij diededimtjåhkanibme Måsken dáj plánaj birra, ja dåppe aj NRK manáj. ¶ Vidnudahka MuskenSenter AS la diededam Vuona tjátjádak- ja energijadirektoráhttaj (NVE:aj) vidnudagá plánaj birra ásadit tjáhtjefábmoásadusáv Måsskåj, Divtasvuonan. ¶ Ássje l dálla vuostasj guláskuddamin bårggemáno vuostasj biejve rádjáj, ja vuollelin subtsas MuskenSenter:a bæjválasj jådediddje, Simon Andersen ienebuv dáj plánaj birra. ¶ GULLDAL DÁNNA MUSKENSENTERA PLÁNAJ BIRRA: ¶ Divna e spættjo giedajt dájda plánajda MuskenSenteris. ¶ Sidjij gejda ássje guosská, Davve-Vássjága sjaddi vuosteldit dájt plánajt, javllá Davve-Vássjá sijda jådediddje, Oddmund Paulsen dánna vuollelin. ¶ MANEN DAV GULLDAL DÁNNA: ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Vargga juohkka gidá-dálve vásedi måskega, Divtasvuonan juhkamtjáhtje nåhkå. ¶ Publisert 22.04.2013 14:48. ¶ Suohkan la måttijt jagijt jáhttám dille galggá buorránit, valla ij la gåjt dálátjij mige dassta sjaddam. ¶ Dagu divna iehtjáda gudi oadtju tjátjev suohkana ásadusájs, máksi aj Måske-viesáda tjátje åvdås. ¶ Werner Johnsen. ¶ Sander Andersen/NRK ¶ Gasskaájggásasj årniga båktå moarev ja aj dármedimev, ja viesáda li dal vájbbam gå suohkan la sijáv nievres láhkáj dåmadam. ¶ – Jáhkáv lij 30 jage dás åvddål gå suohkan tsieggij tjáhtjeásadusáv Davve-Måsskåj. Ja juohkka jage lip vájvástuvvam dajna. Gidájt ja giesijt la dal nuoges tjátje ja gájkka riek buoragit doajmmá. Valla gå dal dálvve boahtá de aj tjáhtje nåhkå. Mij lip belkatjam suohkanijn dán birra, valla ij mige dáhpáduvá. Jus ga dal binnáv divudi, de ij la dat viehkken, tsuojggi Måske-viesát, Werner Johnsen. ¶ Suohkanoassenammadus la álu dáv ássjev bajedam, ja jådediddje mielas li måskega gåpsudallam. ¶ Oarjjevuona suohkannammadusá jådediddje, Karl Gunnar Mikkelsen gávnat guoros rudnev Måsken. ¶ Sander Andersen/NRK ¶ – Tjavtjan lij suohkanoajvve Måsken ja jáhtij divna dá ássje galggin rájdaduvvat ja rievtesláhkáj doajmmat, ja biednigijt dasi biedjat. Valla ælla gåjt ájn luojttám luovas dajt biednigijt, javllá Måske suohkannammadusá jådediddje, Karl Gunnar Mikkelsen. ¶ Oarjjevuona suohkannammadusá jådediddje, Karl Gunnar Mikkelsen vuoset udnásj tjáhtjepumpov Måsken. ¶ Sander Andersen/NRK ¶ Tor Asgeir Johansen ¶ Sander Andersen/NRK ¶ Divtasvuona suohkanoajvve vájvan gå viesáda Måsken dájna dilijn li hæhttum viessot, valla jáhttá dal dilev buoredit. ¶ – Mij lip ássjijn barggamin. Mij dahkap sierra prosjevtav mij boahtá jåhtuj dán gidá ja giese, ja tjavtjan galggá stuoves tjáhtjeásadus Måsken, jáhttá suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen. ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Hábmera suohkan. ¶ NuorajTV ¶ Uddni galggá Hábmera suohkanstivrra mierredit gåktu galbbim Hábmera suohkanin galggá liehket. ¶ Publisert 02.05.2013 08:58. ¶ Hábmera suohkan la ráddnásuohkan Divtasvuodnaj, valla ij la sámegiela háldadimguovlon. Huoman sihtá suohkanoajvve Rolf Steffensen sámevuodav Hábmerin tjalmostahttet. ¶ – Dát la ájnas ássje suohkanij, ulmutjijda dáppe ja guovtekultuvralasj sebrudagán mij la dáppe, valla dát la aj ájnas munji, javllá Hábmera suohkanoajvve Rolf Steffensen. ¶ Suohkanoajvve gænna l aj sáme duogásj javllá sån la lahkanam ietjas duogátjav maŋenagi gå jage gållin. ¶ – Mån la iesj dagu moattes iehtjáda dán suohkanin ja Nuortta-Vuonan, læhkám dan dilen gånnå lav lahkanam ájgij tjadá sámevuodav ietjam iellemin mij guhkev la læhkám sihke vuojnnemahtes ja uhttse. Valla dálla dåbdåv náv ij des galga liehket, javllá Steffensen. ¶ Hábmera suohkanoajvve, Rolf Steffensen. ¶ NRK ¶ Suohkanstivrra juo tjavtjan 2010 mierredij åhtsåt sáme namáv adnegoahtet suohkanin duodden dáro nammaj. ¶ Gå departemænnta dav miededij de rájaj suohkan galbbimoajvvadusáv guláskuddamij ja majt de suohkanstivrra uddni galggá mierredit. ¶ Suohkanoajvve ij diede jus dal Hábmera suohkanstivrra avtajienalattjat dåhkkit galbajt sihke sámegiellaj ja dárogiellaj. ¶ – Jáhkedahtte gåjt suohkanstivrra dáv mierret. Dav gåjt guláskuddam vuoset ja mån doajvov ieneplåhko suohkanstivran dáv mierret vaj galbbim máhttá nav ruvva gå máhttelis tjadáduvvat. ¶ 25.03.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Diehki Divtasvuodnaj, ja duodden aj Snoasáj ja Osloj, vas ådåsis rahpusij SÁNAG:a bájkálasj kontåvrå. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Dat tjielgaj javlaj åvddål gå varresvuodadåjmadahka Varresvuohta Finnmárkko juollodij rudájt dåjmadittjat kontåvråjt Divtasvuonan, Snoasan ja Oslon dáv jagev. ¶ Publisert 16.01.2013 13:01. ¶ Tone Amundsen. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ – Mij ham hiejtedijma ietjama lájggimsjiehtadusájt dijmmá tjavtja gå lijma oadtjum diehtet prosjækta ittjij galga joarkeduvvat. Valla åvddålasj javlaj de oattjojma diehtet Finnmárko varresvuodadåjmadahka lij rudájt juollodam jahkáj 2013 ja mij galggap kontåvråjt dåjmadit dán jage aj, subtsas prosjæktajådediddje Tone Amundsen gut jådet dájt gålmmå kontåvråjt SÁNAG:in. ¶ Dáj biejvij la SANAG kontåvråjt vas ådåsis rahpamin. ¶ – Mij lip virgijt almodam rahpusin ja doajvvomis li miján ulmutja sajen ruvámus láhkáj. Dan båttå biedjap ietjama barggijt ietjama åssudagájn bargatjit bájkálattjat dasik ulmutjijt lip sadjáj oadtjum, subtsas Tone Amundsen. ¶ Dijmmá tjavtja hiejtedij SÁNAG mij la Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj psykalasj varresvuodan, ietjasa bájkálasj kontåvråjt Divtasvuonan, Snoasan ja Oslon dan diehti gå ij lim ruhta des kontåvråjt dåjmadit ma dallutjij lidjin doajmmam sierra gålmåjahkásasj prosjæktan. ¶ SÁNAG iesj hálijdij joarkket dåjmadit dájt bájkálasj kontåvråjt vaj luluj máhttelis fállat dálkudimdievnastusájt psykalasj varresvuodan sámijda gudi ålggolin Finnmárko årru. ¶ Dajt gålmmå jagijt gå prosjækta vibáj de tjalmostuváj dárbbo dákkir fálaldahkaj. ¶ Ållusa aj vuosteldin gå kontåvrå hiejteduvvin sihke pasienta, fáhkatjiehppe ja aktisasjbarggoguojme. Politihkkára aj oassálasstin dán ságastallamij. ¶ Tjuollot manáj ¶ Amundsena mielas sjattaj ållu tjuollot gå dákkir dilláj lidjin boahtám gånnå vuostak mierredin hiejtedit kontåvråjt ja de nágin vahko ja mánno maŋŋel de galggin vas huoman dá kontåvrå bisoduvvat. ¶ – Ij la dal buorre dán láhkáj barggat. Mij ham lijma riek buoragit barggagoahtám, mij lijma ulmutjijt bargguj biedjam ja ulmutja lidjin luohtádusáv oadtjum. Gå de vas vierttijma diededit dássta ij sjatta mige de dåbdduj unugis, dættot sån. ¶ Sån vuojnná hásstalussan oadtjot ådå fáhkaulmutjijt sadjáj ja ådåsis tsieggit luohtádusáv pasientaj gaskan. ¶ – Ij la álkke fáhkabarggijt åttjudit gejn la dat máhtudahka mij gájbbeduvvá. Duodden hæhttujma aj pasientajt duosstot gudi mijás sihtin viehkev gå ællim ressursa vuosstájválldet sijájt. Midjij de sjaddá hásstalussan vas luohtádusáv tsieggit pasientaj gaskan, ja avtaláhkáj dagu ådåsis vas hæhttup barggagoahtet, javllá Amundsen. ¶ Så tjielgas la de jut dán jage doajmmi dá gålmmå SÁNAGA bájkálasj kontåvrå, valla gåktu boahtte jahkáj sjaddá ij Tone Amundsen gåjt ájn diede. ¶ – Mij diehtep rudá jahkáj 2013 li juolloduvvam valla gåktu sjaddá boahtte jahkáj ij la tjielgas. Mij lip aj oadtjum diehtet mij galggap barggat vaj stuoves fálaldahkan dá kontåvrå sjaddi, valla ep mij diede. Dav majt mij diehtep miján la ruhtadibme dán jage. ¶ GULLDAL ÁSSJEV DÁNNA: ¶ 17.07.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Báhttja dæhpoj låptudisá ja båhtså gasskaj. ¶ Sander Andersen/NRK ¶ Árran mánájgárden, Ájluovtan Divtasvuonan dáhpáduváj iektu maŋŋegasskabiejve alvos vahágahttem gå mánná, 12 jagák báhttja, dæhpoj gaskan guhtta mehtera guhka båhtså ja låptudisá man nali båhttså lij biejaduvvam. ¶ Publisert 06.05.2013 14:59. ¶ Báhttja lij ståhkamin gå båhttså njesaj låptudisás vuolus ednamij ja báhttja dæhpoj gasskuj. Sån fievrriduváj ambulánsajn Bådåddjuj skihppijviessuj. ¶ Mánán lij vuorbbe gå oajvve ittjij dæhpo gaskan båhtså mij la måttijt tjuohte kilojt låssåt ja låptudisá gietje man nali båhttså lij biejadum. ¶ Vahágahttem dáhpáduváj gå máná danna lidjin ståhkamin ja báhttja lij ajtu guohtsamin ålgus båhtsås båhtså bajásbielen gå båhtså giehtje gahtjaj ednamij. Báhttja gut jur lij oajvev ja bajemus bielev rubmahis båhtsås oadtjum ålgus, dæhpoj dan gasskaj gå båhttså njesaj låptudisás ednamij. ¶ Ietjá máná ma lidjin báhtja siegen ståhkamin diededin mij lij dáhpáduvvam, ja sij gudi dåhku båhtin ettjin nahkam båhtsåv labudit ietjasa fámujn valla vierttijin biedjat fiellojt vuolláj majna oadtjum labudam båhtsåv vaj báhttja besaj luovas. ¶ Bådåddjo skihppijvieson diedet diehtojuohkemoajvve báhtjajn la buoragit mannam, sån ij la alvos láhkáj vahágahteduvvam ja bæssá ålgus skihppijviesos uddni mánnodagá. ¶ Dán båhtså giehtja mij la båhtså dån bielen gahtjaj låptudisás ednamij. ¶ Sander Andersen/NRK ¶ Båhttså oasse ståhkamapparáhtajs mánájgárden ¶ PE-båhttså bådij mánájgárddáj jagen 2010. ¶ – Dát la stuorra plásstabåhttså majt lip oadtjum ja mij la oasse ståhkamapparáhtajs ma li danna vantsa guoran. Båhtsåjn máná ståhki, tjerastit båhtså tjadá ja biehki dan tjadá, subtsas Árrana mánájgárde jådediddje Agnete Johnsen. ¶ – Mij tjårggijma båhtsåv sierra gelendrijn vaj båhttså ittjij galga labádit. Valla vuojnnet dálla ihkap båhttså ij lim nuohkásit tjårggidum, ja miján ælla læhkám rutijna ma lulun ielvvet jus båhttså la sæmmi stajgas gå dav majt mij jáhkijma, javllá sån. ¶ Sån ij dal diede uddni mij dáhpáduvvá dajna. ¶ – Ep la dal dav ájn mierredam. Vuojnnet la svarram mij la labádahttám båhtsåv duolloj-dálloj, ja ep la midja dav ælvvám, javllá sån. ¶ Divtasvuona lænsska Kenneth Nilsen ij la mierredam jus dáhpádusáv galggi åtsådit. ¶ Dav galggá lænsska árvustallat Hábmera lenskajn gå dát dáhpáduváj sådnåbiejve ja lidjin Hábmera lenskakontåvrås danna iektu gæhttjamin. Sån viertti vuostak sijáj ságastit ja de árvustallat jus ássjev åtsådit javllá sån NRK:aj. ¶ 25.03.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Nordlanda universitehtta sihtá vijdedit julevsámegiela åhpadusfálaldagájt. Dav subtsas rektor Pål Pedersen. ¶ Harrieth Aira/NRK ¶ Nordlánda universitehtta vijdet sijá julevsámegiela åhpadusfálaldagájt Bådåddjon. Dav diededij universitehta rektor Pål Pedersen iektu gå universitehtta tjadádij sáme seminárav Bådådjo sáme biejvij aktijvuodan. ¶ Publisert 08.02.2013 13:16. Oppdatert 08.02.2013 13:35. ¶ – Mij ham dijmmá jåhtuj biejajma julevsáme bachelor-åhpadusáv ragátmáno mij la riek buoragit doajmmam. Så mån vuojnáv dárbov vijdedit julevsáme giellaåhpadusáv. Jus vuorbástuvvap de lulu mij fállagoahtet master-åhpadusáv julevsámegielan nav ruvva gå máhttelis, subtsas Nordlánda universitehta rektor, Pål Pedersen NRK:aj. ¶ Julevsáme bachelor rahpamis ragátmáno dijmmá. Studenta ja rektor. ¶ Sander Andersen/NRK ¶ Vássám tjavtja jåhtuj biejaj Nordlánda universitehtta julevsámegiela bachelor-åhpadusáv. ¶ Dat la ållu ådå julevsámegiela åhpadusfálaldahka ja la dat ájnna julevsámegiela åhpadusfálaldahka alep dásen mij ålluk Vuonarijkan gávnnu. ¶ 21 studenta låhki dálla julevsámegiela bachelorav. ¶ Rektora mielas la Nordlánda universitehtta buoragit vuorbástuvvam dájna åhpadusájn náv guhkás, ja sån sihtá vijdedit åhpadusfálaldagájt. ¶ – Doajvov mij juo åvddål 2020 lip åhpadum dajt vuostasj master-kandidáhtajt julevsámegielan, javllá Pedersen. ¶ Sån subtsas moattes sijájs gudi dálla li julevsáme bachelor-åhpadussaj álggám sihti joarkket master-åhpadusájn. ¶ Valla Pedersen ij máhte javllat jur goassa master-åhpadusáv fállagåhti. ¶ – Mij sihtap dav fállagoahtet nav ruvva gå máhttelis. ¶ Oadtjot dågålasj ja nuoges fáhkatjiehpijt gudi máhtti åhpadiddjen barggat ja bagádallat studentajt la dat stuorámus hásstalus jur dán hárráj. ¶ – Uddni li miján fáhkaulmutja julevsáme bachelor-åhpadusáv tjadádittjat, valla vuojnos jus juoktá máhttep nannit julevsáme fáhkabirrasav mijá universitehtan vaj dåhkki åhpadit master-studentajt, dættot sån. ¶ Universitehtta vuojn viertti nannit julevsámegiela fáhkabirrasav gå gájbbeduvvá doktorgráda sujsta gut master-studentajt galggá åhpadit. ¶ –Mij lip barggamin vaj oadtjop ruhtaduvvam stipendiáhtavirgev julevsámegielan ja das maŋŋáj de almodip virgev rahpusin. Mån doajvov dát la tjoavdeduvvam dán jage, javllá Pedersen. ¶ Rektor aj dættot man ájnas dán aktijvuodan la lahka aktisattjat barggat iehtjádij. ¶ – Dát gájbbet lahka aktisasjbargov sijáj gudi fálli sámegielak åhpadusfálaldagájt dagu Sáme allaskåvlåjn ja fáhkatjiehpij Svierigin ja Suoman. Mij vierttip tjadnat buorre aktisasjbargov sámegiela professorij ja fáhkatjiehpij jus dájna galggap vuorbástuvvat, dættot sån. ¶ Nordlánda universitehtan la aj ájggomus oadtjot ietjá sáme åhpadusfálaldagájt jåhtuj. ¶ – Tjavtja rájes sjaddap aj ådå åhpadusfálaldagáv fállagoahtet histåvrråfágan. Sij gudi histåvrråfágav master-dásen låhki, oadtju sierra sáme kursav sáme histåvrråj majt studenta dan dásen máhtti låhkåt. Dát la ållu ådå fálaldahka mij fáladuvvá tjavtja rájes, subtsas Pedersen. ¶ 25.03.2013 ¶ Maŋimuš ođđasat sámegillii ¶ Miriam Paulsen ij lijkku gå li dåssju dárogielak galba Divtasvuonan. ¶ Sander Andersen/NRK ¶ Guhtta jage l gållåm dallutjis gå Divtasvuona suohkan oassálasstij sáme giellaháldadimguovlluj, valla bijllarahtij milta la dåssju suohkana namma mij la sámegiellaj ja mij vuoset boahtám la sáme suohkanij. Bájkenammagalba vilá vádnuni. ¶ Publisert 18.03.2013 14:46. ¶ Guokta jage dás åvddål åtsådij sámedikkepolitihkkár Miriam Paulsen nammagalbajt sámegiellaj bijllarahtij milta ietjas sijddasuohkanin. ¶ Sæmmi bále sáddij Divtasvuona suohkan nammaoajvvadusájt Stáhta bijllarahtedåjmadahkaj, valla dálátjij ælla galba sámegiellaj ihtám rahtij milta. ¶ – Ælváv badjelasj guokta jage la gållåm, ja vilá ælla bájkenammagalba sadjásisá. Munji vuojnnet dagu Stáhta rahtedåjmadagán li berustahtes guotto sáme galbajt åttjudit, javllá NSR:a sámedikkepolitihkkár Miriam Paulsen. ¶ Marianne Eilertsen, gen åvdåsvásstádus li galbajda Stáhta rahtedåjmadagán jáhttá dal dille ietjájduvvá. ¶ – Suohkana namma galbajn Divtasvuonan li dal sadjásisá, ja bierriv javllat gå ålles guovlluj gehtja, de la ållo dáhpáduvvam sáme galbaj hárráj, ja dat la de juoga masi tjalmostip. Mij válldep ássjijt maŋenagi, ja bájkenammagalba båhti dal sadjásisá gidá guovlluj. ¶ Dát sámepolitihkkárav ávvudahttá. ¶ – Mån la ávon gå sån jáhttá sáme galba dal sadjásisá båhti. Doajvov ålles suohkan dal galbbiduvvá, ij dåssju Ájluovtasuorre, javllá Miriam Paulsen. ¶