Taat kirje lii almostittum Suomâ kulttuurruttârááju torjuin ¶
Teevstâ tärhistem: Matti Morottaja ¶
Lokkekove čällest Kyrenia váráduv alne: Martti Rajaniemi ¶
Monnjâlokkekove Leku-pennust: Ilmari Mattus ¶
Máccum: Anssi Mattus ¶
Toimâttem: Ilmari Mattus ¶
Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. ¶
© Ilmari Mattus já Anarâškielâ servi ry. ¶

Taat muštâlus álgá ive 1963 kiđđâtäälvi, ko lijjim tiävdám eidu 18 ihheed já láim ejijnân kuávttáá pääihist Čovčjäävrist. Mane maainâs álgá eidu ton kiiđâ, čođâldittimhân mun suátipalvâlus-uv iäskân kyehti ive maŋeláá, čiälgá taan vuossâmuu lovo ääigi. ¶
Muu kansaškovlâskipáreh já veerdih, Holber Aasluv Veikko (Veikko Holmberg) já Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) láin lamaš taggaar škoovlâst ko Säämi ristâlâš nuorâiškovlâ “Saamelaisten kristillinen kansanopisto” já kuábáš-uv láin peessâm máttáátteijeeseminaarân Kiemâjáávrán juátkiđ opâidis. Mun-uv vigâččim tien siämmáá škoovlân – tieđe veikkâ áámmât vala kavnâččim olssân. Puásuihommá ij orroom lemin innig meendugin kannatteijee, ko moottorkiälkkáäigi-uv lâi puátimin já mun jiem suitáččii uástiđ taggaar vuájáán. Eeči tiäđust-uv aalgâst vuástálistij, mut viijmâg mieđâi toos já nuuvt mun pieijim ucâmušpápárijd poostân. Maht lâškin, muuhân tuhhiittii toho aalmugopâttâhân já nuuvt mun algim “čuovviittiđ” jieččân roovvâdmáánu aalgâst Anarist. Rehtorin mist lâi pappâ Eljas Kytömäki, kote máttááttij meiddei meetaaltuojijd, muusik máttáátteijen lâi suu kálgu Aino Kytömäki, muorâtuojijd máttááttij Igá Ant Eljis (Eljas Aikio) já matematiik Reedrik Volmar (Volmari Holmberg). Lijjii vala muáddi eres-uv máttáátteijee, Margareeta Mutka, kote lâi päikkituálumáttáátteijee já Tyyne Holmberg, kote lâi Reedrik Volmar kálgu já máttááttij rekinistem. ¶
Na poođij viijmâg äigi, et toho aalmugopâttâhân poođij taggaar áámmátvaljimuápisteijee, kote testai mii, maggaar ámáttân sovâččijm. Áámmátvaljimuápisteijee jieijâs vijsesvuođâinis aaicâi, et must sátáččii leđe máhđulâšvuođah taggaar taaiđâlâš ámáttân já sust ličij saje-uv jo tiäđust. Tot ličij pegâlmâs Tapio Wirkkala lasâpossoompáájá, kost muu pargosaje šodâččij leđe já äšši lâi kulloo jo sooppum. Ij tarbâšiččii muidego vuordâččiđ koččom toho. Tot koolgâi puáttiđ aaibâs forgâbalij, tâi aainâs tállán aalmugopâttuv nuuhâm maŋa, mut tot koččomhân ij puáttám kuássin. Kihheen ij čielgim munjin, et mane. ¶
Poođij kuittâg koččom váháš siämmáá sullâsâš paargon já nomalâsân Johannes Lauri čuárvi- já tähtipááján Ruávijaargân. Tobbeen rahtii jyehilágán čuárvi- já tähtičiiŋâid, sehe polloid. Avepeeivi muštám tom Ruávinjaargân puáttim, munhân tiäđust-uv poottim toho postâautoin. Linjâšautosajattâhân puáttim maŋa usâstâlškuottim taksisajattuv. Tot lâi-uv aaibâs tastan paaldâst, mut ko ij oinum ohtâgin taksi šiljoost, te tiäđust-uv kuovlâlistim táálu siisâ já eskân mun iimmâš oinim. Tobbeen lâi skäppi, suullân 40 kerdid 50 senttid, mast uáinojii ulmuuh liihâdmin já sárnumin. Na munhân vájálduvvim toos uksâpiällâs já imâšt ¶
Na muu pargo- já aassâmskipárin lâi tobbeen Anttii Mat Igá Eino (Eino Juntunen), kiäst lijjim kuullâm jo ovdil-uv. Ton pargosaajeest ij lah tađe eenâb muštâlemnáál ko tot, et áimu tobbeen lâi ain tievâ čuárvikoovjâst já tobbeen lâi ain koolmâs. Muoi kuittâg sárnudáim, et jispa occeen-uv OA-juávhoid talle, ko tot äigi puáđáččij. ¶
Nuuvthân mun moonnim algâivveest 1965 suátiviehân Oulun já selvânim ton “savotast” čiččâmáin mánuppoojijn, jiemge karttâm ubâ puutkángin, veikkâ alda kale lâi. Lijjim lamaš kaavpugist viettimin eehidluámu já äigi lâi hurgettâm nuuvt jotelávt, et jiem lamaš hoksám čuávvuđ ääigi jotteemgin, jeđe lijjim tuágádâm toos, et eehidluámuhân must lii nuhâmin. Talle mun ferttejim savŋeliđ ađai kaččâliđ já ko lijjim kaččâmin kááđu mield taksisajattuv kulij, te luhhoost vuojij “katupartio” siämmáá kááđu mield já tiäđust-uv huámmášij muu kaččâm. Nuuvt tot orostij já partio hovdâ koijâdij must, mane kaačâm. Ettim, et lijjim maŋanum majemuu buusist já tääl ličij huáppu taksisajattâhân já Hiukkaváárán. Partio káájui muu já tuálvui kasarmin, jiemge šoddâm maŋanuđ. Mottoom miinut paasij vala äigi-uv. ¶
Armeija ääigi tábáhtui vala ohtâ äšši, mii mottoomnáálá čielgâsmitij muu jurduu, maid jo lijjiim smietâdâm kuhheeb ääigi. Eeči lâi karttâm Muurola kepistavdâparantolân algâivveest 1965 já sun jaamij syeinimáánu majemuu peeivi siämmáá ive. Talle must mottoomnáál tegu potkânij tot majemuš-uv čoonâs Čovčjáávrán já lijjim vaalmâš vyelgiđ OA-juávhoid. ¶
Ko peessim suátivievâst, te smietâškuođijm oppeet Einoin tom OA-ääši, mut muu pehti tast lâi aainâs ohtâ čuolmâ. Jieččân mielâst jiem lamaš vala olesahasâš, ovdil ko kuovâmáánu 9. peeivi. Talle tiävdáččim 21 ihheed. Tevdijm Einoin pápárijd valmâšin já Eino vuolgâttij taid siämmást ovdâskulij, mut mun ferttiiččim vuordâččiđ vala kulmâ mánuppaje, ovdil ko ubâ finniiččim taid poostângin. Uuccâmpápárijn lâi uáináh saje, kogo puáđáččij huolâtteijee nommâ, jis occee lii vyeliahasâš já munhân lijjim. Vises meid lijjim tast, et Ailâ-uábbi ij čáláččii noomâs taggaar pápárân, sun ko lâi talle muu huolâtteijee. Poođij kuittâg tot vuordum peivi 9.2.1966, kuás tevdim 21 ihheed, jiemge innig tarbâšâm huolâtteijee noomâ pápárân, lijjim olesahasâš. Ton siämmáá peeivi vuolgii ucâmušpápáreh OA-toimâttâhân Helsigân. ¶
Kuovâmáánu majemuu ohhoost poođij koččom vyelgiđ Hyrylän OA-škovlim várás. Skippáár Eino ij finnim koččom já tast sun lâi-uv ucánjáhháá pettâšum. Tast ij lamaš innig ennuvgin äigi, ovdil ko puáđáččij vuolgâ já ferttejim orniistâlškyettiđ ašijdân ton náálá, et jiem innig macâččiigin paargon siämmáá sajan. Iššeed ij lijkkum ollágin, ko celkkim jieččân luovâs pargoost já tast mun váháš vávjástellim, et siämmáá pargosajan ij táiđáččii innig leđe äšši. ¶
Tom omâdâhtááváá, mii must lâi, kuođđim skippáár Eino haaldun já uápis ulmuid, kiäid talle čalâččim, ferttejim čielgiđ, kuus lam monâmin já et váldáččim ohtâvuođâ talle, ko tiäđáččim čujottâs. Suomân paasij meiddei muu tallaš myerssee, já veikkâ sun maht te hokâttâlâi muu pääcciđ Suomân, te ij ávttâm. Ama lijjii nuuvt korrâ vyelgimhaaluh, et taid ij innig puáhtâm orostittiđ. Ucánjáhháá kuittâg polâstellim, jiemhân mun lamaš jieččân mielâst ollágin suáldátluándusâš. Tot mii vaarâ išedij OA-juávhoid pesâmân, lâi vissâ tot, et lijjim lamaš suátivievâst suátipennui stivrejeijee já vaarâ OA-juávhuin lâi tárbu tagaráid. Mudoi toh iä lijjii muu huollâđ toho. Na nuuvtkočodum siiviilääših älgiškuottii leđe oornigist já mun jieš-uv lijjim suullân vaalmâš ton stuorrâ nubástusân, mii ličij tääl oovdâst. Arm“äksiisist” jiem nuuvtkin poollâm, lijjimhân eidu peessâm tobbeen meddâl já puoh lâi vala vorâš muštoost. Eenâb polâstellim taid vieres aašijd, moh puáđáččii oovdân, tegu ulmui täävih, kulttuur já suátitile, mii tobbeen talle lâi. ¶
Lam maŋgii smiettâm maŋa, mane vuolgim olgoenâmân vahtiđ tom, et kyevti osko tubdâsteijeeh iä innig kodáččii kuoimijdis tađe eenâb, ko maid láá táássáš jo koddám. Sáátám leđe fatalist, mut mudoi jiem liččii vuálgám OA-juávhoid, jis jiem liččii šoddâm tubdâđ Anttii Mat Igá Eino. Jis jiem liččii iäččásân sárnuškuáttám jieččân oppâmhaaluin, te jiem liččii kuássin moonnâm aalmugopâttâhân, jiemge liččii kuássin moonnâm Johannes Lauri čuárvi- já tähtipáájángin paargon, kost kuáhtájim Eino. OA-juávhoid peessâm išedij vala tot, et suátivievâst ive 1965 kuáhtájim jieččân kansaškovlâskippáár Uccâ Páđáráá Haansâ, kote uálguttij muu almottâttâđ suátipenuvstivrejeijen já OA-juávhuin eštus tagaráid lâi-uv tárbu. Lam vises, et puoh čonnâsij eidu tien aalmugopâttâhân vyelgimân já ubâ tot tábáhtusráiđu peesâi ton náálá joton. Njuhčâmáánu kulmânubálovváád peeivi kuárŋejim junan já Ruávinjargâ paasij tuáhá. ¶
II  ¶
– Asento! Lepo! Käännös oikeaan päin! Tahdissa mars! Huomio! já nuuvt ain. Tágáreh pákkumeh kullii oppeet muu elimân tanen, ko lijjim puáttám OA-ráávhuturvimjuávhui škovliittâsân Hyrylän já lijjim rahttâtmin vyelgiđ turviđ ráávhu Kyprosân. ¶
Mätki Ruávinjaargâst Hyrylän lâi moonnâm pyereest, veikkâ ucánjáhháá kale čuávjivuáláá kuđáiditij-uv. Mabdem pargosun tot ráávhu turvim te tibi ličij. Tobbeen junast lijjii eres-uv OA-juávhoid manneeh já mij lâim-uv jo kiergânâm mottoomverd uápásmuđ. Lâi Vaarala Jorma Kyelijäävrist ađai Sallaast, Anneberg Antti Suáđigilist, Erkkilä Lasse Kiemâjäävrist já maŋgâ iärrâs, kiäi noomâid jiem ubâ muštegin. ¶
Tot lâi viehâ maŋŋeed eehid, ko viijmâg juna orostij Hyrylä sajattâhân já mij-uv luáštádâđâim junast olgos. Tobbeen lâi “vuástáväldimkomitea” jo oovdeld já maŋgâ buusi lijjii parkkeeristum raddaag, moh vuordâččii mii. Suáldátteh, moh lijjii kersanteh já pajekersanteh, čuákkejii mii já laiđiistii bussijd. Eskân talle oinim, mon ennuv mij ubâ lâimgin, kiäh poođijm junast tavveen kulij. Ko viijmâg puoh junast puátteeh lijjii čuákist, te aalgij mätki Hyrylä Áimutuástumrykmentân (Hyrylän Ilmatorjuntarykmentti), mii lâi tallaa juávkku-uásáduv nommâ. Tobbeen mijjân adeluuččij vuáđuškovliittâs puáttei pargoi várás. Kasarmân puáttim maŋa juáháš ooinij, mon puáris rakânâssáid lep šoddâm. Kasarmeh lijjii rahtum 1800-lovo pelni caari suáldáttij várás. Veikkâ “tuuvijn” lijjii fiiltih já puoh eres-uv uáđđáduvah, te koolmâs viigâi liijká leđe toi iijâi ääigi, maid vietijm “caari kasarmijn”. ¶
Iiđeedcuvnâm ij lamaš ollágin nuuvt iättáá ko lâi suátivievâst. Uážuim aaibâs ráávhust koccáástâllâđ já posâdâttâđ. Iiđeedcuvnâm já iiđeedteejâ koskâsâš äigi lâi nuuvt kukke, et ij tarbâšâm toollâđ huápu. Ama vissâ ton keežild, ko mij-uv lâim tääl makaš siämmáálágán “kantahenkilökunta” ko eres-uv áámmátsuáldátteh. Tast toh kale tollii kiddâ, et purâdemviäsun moonnâm tábáhtui “muodostelmast”. Nelji miäldálâs raddaag já tahtâmaarsist. ¶
Taat ovdâškovlim lâi kolgâđ pišteđ kyehti oho já vaarâ piištij-uv. Muu lijjii kuittâg meridâm ovdâkomennuskoodán, mon vuolgâ ličij jo loppâohhoost, máhđulávt 20. peeivi njuhčâmáánu, mii ličij pasepeivi. Tađe ovdil mij finniiččijm kyevti peeivi luámu, vâi peessâp eelliđ pääihist ovdil Kyprosân vyelgim. Na tas“rättivarasto” taid tävirijdân, maid lijjim kuittám škovlim várás jo 17.3. já pajalân paasij tuše OA-suáldát luámupiivtâs. Ožžum vyelgiđ päikkiluámun jo siämmáá peeivi já šoddim leđe Hyryläst tuše nelji iijâ. ¶
Na mun smietâdim, et muu ij kannattiččii vyelgiđ tavas Ruávinjaargân já Čovčjáávrán ij eissigin, lâš-uv tobbeen innig kihheen. Nube tááhust jiem oovtkiärdánávt kiergâniččiigin eelliđ tavveen. Ij liččii eres rääđi, ko viettiđ täid muáddi peeivi kostnii tääbbin mäddin, tiäđáččij peri kost? Talle tuágádij mielân, et Helsigisthân lii muu ovdii pargoadeleijee Johannes Lauri kandâ Eero, kote lii tobbeen diploominsnerin. Ohtâ čuolmâ lâi tuše tot, et jiem tiättám suu čujottâs. Mielân poođij kuittâg tot, et puhelinhân lii še keksejum. Tot ij tuše lamaš puáttám mielân, ko nuuvt uccáá lijjim tom vala taan ahan tarbâšâm. Miiba tast. Usâstim Helsig kataloog já tobbeen kavnui nummeer já čujottâs-uv. Suáitistim sunjin já čielgejim, maht ääših lijjii, kuus liččim monâmin já ijjâsaje lâi talle tiäđust. Sun čielgij vala tom, et maht kavnâččim toho Niemenmäentie-luodân, kost sun aasâi. Vázáččim ryevdirađesajattuvâst njuolgist pajas Mannerheimluodân, kost korŋiiččim ráiđuvaavnun, mon nummeer ličij 10 já vuájáččim toin nuuvt kuhás ko toin pesâččij. Nubenáál eeđân Ruskeasuo orostâhân. Tast pásáččim meddâl já juáđháččim siämmáá kááđu mield ovdâskulij, jeđe ratkuuččim vuossâmuu kááđu mield čižetkietân. Niemenmäki ličij-uv tastan uálgispeln. ¶
Lijjim Eero Lauri já suu perruu kyesist kyehti iijâ. Eero uápistij já čaaitij Helsig kaavpug uáinámušâid, moh tiäđustkin návt tälviv iä lamaš tagareh ko vaarâ keessiv liččii lamaš. Liijká tast lâi Säämi kaandân uáinámuš. Šoddim lijkkuustuđ Eeron já hirmástuvvim-uv viehânáál, ko iäskán muáddlov ihheed maŋeláá kuullim suu uábist viljâs parttâšuumest. ¶
Päikkiluámu nuuvâi já almottettim pasepeiviiđeed oppeet Hyryläst nuuvt tegu eres-uv ovdâkomennuskoodán kulleeh já nuuvt mij fiävrásijm tävirijdânguin Seutula kirdemkiädán. Mij lâim ohtsis suullân viđâloves já mii mätkihovdâ lâi spuálččiuáivi maajuur. Nommâ lii vájáldum, mut orom muštemin, et tot ličij lamaš ruátálâš nommâ. Ovdil ko korŋijm Jugoslavia Airlines Super Caravelle mašinân, te mijjân lohhojii vala oordeleh, maht kolgâččijm kirdemmašinist lattiđ já maid ep aainâs uážuččii porgâđ. Tijme lâi suullân kyehtnubaloh, pasepeeivi 20.3.1966, ko jugoslavialâš kirdemmaašin luptânij hirmâdsâš julânáin Seutula kirdemkiedist ááimun já vuolgij tuálvuđ mii Koskâmeerâ suollui, mon nommâ lii Kypros. ¶
III  ¶
Mieigâdim kirdemmaašin linnâ peeŋkâst já irâttim smakkiistâllâđ purrâmâš, maid kirdememedeh lijjii mijjân puáhtâm. Evviseh iä lam muu mielâst áhtánâsah, teikkâ vaarâhân toh pyereh lijjii, mut munjin omâseh. Te lijjii tagareh, tegu kiškodum piärgupitáh omâs viskis kaastâ siste, mii lâi vala viehâ riččâ, ige must orroom lemin purrâmlustogin. Uássin purâttemesvuotân toovâi tot-uv, ko jiem lamaš kuássin kirdám návt stuorrâ mašináin já návt ollâgâsâst, muiviistâlâi váhá čuávji-uv. Áinoo kirdemmaašin, moin lijjim kirdám, lâi DC-3:š, mut tot ij kale kirdám ko muádi kilomeetter aloduvâst. Taat rakânâs oroi lemin maaŋgâ kerd pajeláá já tubdui ain-uv paijaanmin. Mađhâsem kale lâi täässiv, joba nuuvt täässiv, et koopah pissuu uccâ piävdáážij alne tolliihánnáá. Kulluuttâsah pottii jugoslaviakielân, sehe eŋgâlâskielân já maŋgâseh vaarâ iberdii-uv taid. Mun, kote jiem iberdâm tain maiden, porgim nuuvtko iäráseh-uv. ¶
Kirdemšoŋŋâ lâi eromâš, iä lam poolvah ko eidu motomijn soojijn já lâi vala tommittáá peeivičuovâ-uv, veikkâ tälvi lâi-uv. Nuuvtpa lâi älkkee čuávvuđ, eidu kogo  ¶
Tijme lâi tiego pel neelji suulâin, ko sirdâšuim kirdemterminaalân. Oppeet finnijm uđđâ oordelijd iälustmist vieres väldikode kirdemkiedist, lâimhân suáldátpihtâsijguin. Tobbeen ij ovdâmerkkân uážžum juvâškyettiđ viijne, teikkâ vuolâgin nuuvt čuuvtij, et ličij uáivádum. Ep uážžum moonnâđ olgos, teikkâ táválâš mađhâšeijeid väridum uásân, koolgâim pissoođ ton uásist terminaal kost jo lâim-uv. Mun kale epidâm, et ep liččii eres sajan ubâ peessâmgin, lâimhân olgoeennâm terminaalist, kuus ij táválâš jugoslavialâš pesâččii muide ko passáin já kirdemlippuin. Mii mätkihovdâ ciähuttij vala mijjân nuorâ almaid viijne vaarâid. ¶
Kaartâim vuordâččiđ terminaalist vala aldasáid vittâ tiijme, ovdil ko poođij tot, maid mij lâim jieččân tieđehánnáá vuárdám. Ryešilâš kirdemmaašin siäivui maŋeláhháá käävci kirdemkiädán já uási mađhâšeijein sirdâšuvvii njuolgist mii mašinân. Nuuvt mij peesâim oppeet juátkiđ määđhi ovdâskulij já keevâi nuuvt, et tot spuálččiuáivimaajuur lâi puoh enâmustáá juhâlum, veikkâ mii váruttâlâi-uv. ¶
Oppeet poorgâim siämmáánáál, ko Helsig kiedist vyelgidijn-uv. Koolgâim čoonnâđ torvopuáhánjijguin jieččân kiddâ peeŋkân já njiäpčááttiđ kirdememedij adelem njálgáid já polâstâllâđ, et maht tibe te kiävá. Tijme lâi vaarâ tiego oovce – love suulâin, ko lâim oppeet ááimust, mut tääl ep uáinám muidego kaavpugij čuovâid já oroi et liččii ucánjáhháá vala poolvah-uv lasanâm ovdii iähtun. ¶
Imâštellim váhá taid ryešilijd máđhálijd. Kuus sij lijjii monâmin? Vaarâhân sij lijjii puátimin jieijâs päikkienâmist Ruošâst, mut ij jurdáččii, et sij liččii monâmin Kyprosân. Mottoom náálá čielgâi tiet-uv mysteer maŋeláá, ko mij siäivuim Nicosia kirdemkiädán. Ryešiliih paccii čokkáđ peŋkâidis, ko mij iäráseh vuolgijm meddâl. Sij lijjii monâmin mottoom arabienâmân, vaarâ paargon teikkâ äššitobden. ¶
Tijme lâi suullân pel kyehtnubaloh iho, ko tuolmâstim vuossâmuu keerdi rähisvuođâ suolluu eennâm oolâ. Liegâs tobbeen lâi muáddlov cekkid – siämmááverd ko Seutulast lâi puolâš. ¶
IV  ¶
Morettim toos, et miinii elleid njuálu muu muáđuid. Huámášim, et tothân lii-uv peenuv, mut maggaar peenuv? Tot lii suullân kuulmâlov seenti alosâš, ruškâd já uáli jo uánihis soksâmijguin. Tast láá šluŋkkepeeljih, mut njuuneest já seibikeejist láá kuhes soksâmeh já tot lii hirmâd virkkuu já lašmâd. Tot kiergân njuálustiđ muu muáđuid maŋgii, ovdil ko pulttâsâm pajas. Siämmáálágán muátupoossâmpalvâlus uážui meid skipárân, Pesos Pellervo-uv, kiäin láim puáttám jiehtinâš ovdâkomennuskode fáárust Kyprosân. Munnui čiälgá, et taat peenuv lii suátipenuvryhmá jiellâh, mon nommâ lâi Pimpula já tot lâi peskidum eres saajeest päljisin, eereeb njuuneest já seibikeejist. Pyereest aalgij kustoo taat muu ráávhuturvimreisu Kyprosân, ko vuossâmuu cummâlem ožžum ruškis pennust, jiemge ruškisčalmenieidâst. Na miiba tast, uáiniđ lâš täst ovdâskulij, maht ain. ¶
Jugoslavialâš Super Caravelle lâi algâiijâ siäivum Nicosia kirdemkiädân já suvdám mii meripááikân, kost kolgâččijm algâttiđ tom pargo, mast lâim vuáláčáállâm ihepele sopâmuš. Ko lävkkejim “rähisvuođâ” suolluu oolâ, te oovdeld šiälmádij uáli jo lieggâ já lahtâ áimu. Nuuvt tego ličij čaŋâlâm tälviv navittân, kost lii eidu liemâstum. Mii hovdâ, tot spuálččiuáivimaajuur, veikkâ lâi-uv vala viehâ “mietipiegâst”, te liijká standij komendiđ mii kuulmâ raddalâsân, vâi mii viežžeeh kavnâččii rievtis almaid. ¶
Aalgij nommâčuárvum. Pesos Pellervo já muu viežžee lâi pajekersant Heikki Kesälä já nuuvthân mij kavndâđâim. Tallet mij lavkkijm vielgis Voolvon, mast lijjii OA-tubdâlduvah j� ¶
Tast ko mij vuojijm, te Kesälä Heikkâ taađeest čielgij, mii kost-uv lii. Sevŋâd ko lâi, te ijba tast ennust pááccám muh eres mielân, ko tot hirmâd jotolâhtraafiik já vyeijimvyehi. Tyelittälli pottii oovdeld barrigaadeh vavtâidiskuin, maid mij korvâččijm já Heikkâ čielgij, kuás lâim turkkilij, kuás kreikkalij peln. Viijmâg koorvijm majemuu barrigaad já skirviittijm taggaar seegib luodân já orostijm suátipenuvryhmá sajattuv puotâ. Ijjâ ko lâi, te muoi Pellervoin moonáim njuolgist nohádiđ Heeihâ čäittim sajan, mii lâi taggaar vuárkkáviste. Uáđđimkävnin finnijm madrâsâid já fiiltijd. Seeini tyehin kullui peenuv uumáástmin já iärvádâláim, et tie vaarâ ličij munnuu puáttee pargoiše ađai pargoskippáár. Váháš ääigi kosástâláim já savâstâláim taan omâs saajeest, ovdil ko nahareh rottejii. Taan siämmáá visteest karttáim uáđđiđ muáddi oho, kidâ tassaaš, ko poođij tot nuuvtkočodum “rotaatio” ađai jorgettem. Kirdemmašineh, moh puohtii uđđâ suáldáttijd suollui já tolvuu macâdijn tagarijd suáldáttijd maasâd, main lâi palvâlussopâmuš nuuhâm. Iđedist Pimpula cuuvnâi munnuu njuálumáin muáđuid. ¶
Ko láim kárvudâttâm já vuolgijm olgos te eskân tot lieggâ áimu šuávádij oovdeld. Tijme lâi ovdláhháá čiččâm, mut piäiváš lâi jo viehâ paijeen. Munnust lijjii toh pihtâseh pajalist, maid láim finnim Suomâst vyelgidijn já tubduuškuođij, et toh láá kale liijgás lieggâseh. Šiljoost lijjii meid munnuu uđđâ pargoskipáreh, kiäid muoi tiervâttáim, já sij tuáivuttii munnuu pyeripuáttâm Kyprosân. Sist lijjii pajalist tagareh asettes ruánáásiähá pihtâseh, maid kočodii indialâžžân. Pirrâ lâi čavgejum “ruánáálinjáá poovij” já uáivist lijjii čuovjis koibâkaperááh, maid sij kočodii ´lodekeđgejeijee kaperin´, “linnunkivittäjälakki”. Sij lijjii čiččâmâs já hovdân láin pajekersanteh Heikki Kesälä já Reino Korpela, iäráseh lijjii jáágáreh. Lâi Hakala Matti, Kuko Asto, Rajaniemi Martti, Selin Timo, Korpela Reino já Halos Arvi. Tallet mij vuolgijm puurrâđ iiđeedpurrâmâš purâdemviäsun. Tot lâi tastan aaibâs alda, muádičyet meetter keččin já ton nommâ lâi Neapolis Clinic. Tággáár nommâ tanen, ko tot lâi oovdiš pyecceiviäsu. Ko lâim vázzâm suullân vitlov meetterid, te huámášim ruškis suáldátkappeer oinuumin čunoisekkâbuŋkker tyehin. Aldeláá ko poođijm, te kappeer omâsteijee iiđij pyerebeht uáinusân já huihádij: ¶
– Terve ustava, mita kuluu? ¶
– Jassu gumbaare, poli kala! västid Kesälä Heikkâ. ¶
– Jassu jassu, keŋŋät kuluu, iätá Kuko Asto. ¶
Na muoi Pellervoin iän tiäđustkin addim tain vuárusaanijn ennust maiden, tuše tom et sij vaarâ lonottii jo-uv kreikkalâš teikkâ turkkilâš suáldáttáin tiervâttâsâid. Muoi-uv Pellervoin luptijm kieđâ tiervâttâssân, veikkâ munnust ij lamaš vala avâštâskin, kuábbááh láá mon-uv kuávlust. Maŋeláá kuullim, et tot suáldát lâi kreikkalâš já et sij láá eidu táágu puotâ ´Ruánáálinjáá´ taavaabeln. “Vihreälinja” lâi tot, mii juovij kreikkalijd já turkkilijd kyevti uásán, ige tot lam meendugin kubduv. “Penuvkompootti”, mane mii “tukikohta” kočodii lâi ton Ruánáálinjáá kaskoo, turkkiliih lijjii love meetter keejist máddáábeln já kreikkaliih čyeti meetter keejist taavaabeln. ¶
Ruánáálinjâš lâi taggaar, et OA-suáldátteh ožžuu moonnâđ togo rasta. Lâi meiddei ruopsislinjâš,mon rasta moonnâm lope ij lamaš kuittâg táválii OA-suáldáttist. ¶
– Uusia valkovarpaita! Huuihád mottoom kookâ hámásâš almai, ko mij poođijm purâdemviäsun já puohah viäsu ulmuuh riäčásii. Tien “valkovarvas” sáánán lâi meiddei vyestikeeči “paskavarvas”, já tot uáivildij suolluu algâässee. Nomâlâsân päljisjuolgâg ulmuu. ¶
– Lumihiutaleita, tervetuloa Saiprokselle! páárgád roovâ jienáin mottoom stuorrâsiähá jáágár. ¶
Toh lijjii uđđâ noomah munnui, iäŋge lamaš aaibâs vissáh, maid toh uáivildii. Kesälä Heikkâ čielgiiškuođij tai noomâi merhâšume já tállán addijm, et muoihân leen vielgâdeh tegu muotâčalmeh, ko verdidáim jieččân liške sii liiškán. Juáháš lâi ruškâd tegu kähvičalme já muoi láim vielgâdeh tegu muotâčalmeh. Ton noomân lâi vala nubbe-uv merhâsume já tot lâi tot, et muoi láim še mottoomlágáneh noviiseh, teikkâ alogâsah. Muoi láim tagareh hárjuttelleeh, kiäh iän tiättám ráávhuturvimaašijn vala maiden, mut sátáččáim taid vala oppâđ-uv. ¶
Land Rover ađai “Lantikka” vyejestij penuvkompoot oovdân já Heikkâ kočostij munnuu Pellervoin lavkkiđ toos. Kolgáim vyelgiđ Gykko Caampin viežžâđ tarbâšijd já pihtâsijd, maid muoi tarbâšiččáim puáttei pargoi várás, Heikkâ vuolgij jieš fáárun huolâttiđ, et sappevuárhást finnejeen tohálijd kaavnijd, moiguin piergiiččáim pyereest ucemustáá ihepele. Tot lâi uánihumos sopâmušäigi, mii čallui vuálá. Lantikka ko lâš selvânâm barrigaadijn, te talle tot puohčâlij taggaar jotoluv siisâ já kooskân, magarist jiem vala avepeeivistkin lamaš. Jis jo iho ležžeem ucánjáhháá palaskâm, ko vuolgijm kirdemkiedist, te tääl mun njuolgist hirmástuvvim. Autoh vuoijii hirmâd sáttoin já vala puástuppele maađij, tedâččii jienâmeerhâ mestâ ohtânmaanost já motomeh šluvgii čuurmâ kuáimásis. Kiäh lijjii vääzin jotemin, te toh karttii kaačân moonnâđ kááđu rasta, amas pääcciđ autoi vuálá. ¶
Piäiváš koordij masa njuolgist uáivi paajaabeln, teikkâ nuuvt tot kuittâg oroi já pakkâ lâi hirmâd, ko ratkuustijm váldulmaađijist Gykko Caampin, mii lâi Kypros OA-juávhui Suomâ pataljoon huolâttâspäikki (Huoltokomppania). Tobbeen huolâttui eres lasseen purrâmâštipšo, pivtâstipšo já joba pissotipšo-uv, veikkâ Nicosia kaavpugist lâi Suomâ pataljovn jyehi komppaniast jieijâs viärjuvuárkká, kost puovtij eelliđ veikkâ lonottistmin piso, jis toos šoodâi miinii vááduid. Talhâstipšo lâi stellejum alda Lasâpaalaac, Nicosia kaavpug taveuásán, moos lâi asâttum meiddei Suomâ pataljovn puoh alemus stivrâ. Komendeijee ij aassâm eidu Lasâpalaccist, mut tastan paaldâst já uáinusist. Stellimsuujâ ervidem ij liččii straateeglávt lamaš vaarâ meendugin vaigâd, ko taat tálhudemtipšosaje lâi áinoo syemmiláid ubâ suollust já luándulâš äšši ličij-uv lamaš, et tot pieijuuččij alda alemuu stiivrâ, jis veikkâ miinii sattuuččij. Kuittâg tehálumos aggâ toos, mane tot lâi Nicosiast já vala alda Lasâpaalaac já komendeijee táálu, lâi tot, et váldu-uási Suomâ pataljoonâst lâi eidu Nicosiast, Lasâpaalaac teivâsij leđe tuše tast alda. Vuossâmuš komppania lâi Nicosia taveviestâruásist, nubbe komppania kaavpug taveuásist, kuálmâd tavenuorttiiuásist, niäljád mestâ kuávdoo kaavpug já ovdâskoddekomppania, moos mun-uv kuullim, lâi niäljád komppania ránnján. Aaibâs tast paaldâst, tállán taavaabeln lâi taan niäljád komppania ohtâ vahtâsaje, mii poođij munjin uáli-uv uápisin tanen, ko tobbeen lâi ohtâ penuvryhmá vahtâsaje, mut tast maŋeláá. Tuše tot Huolâttâskomppania, lâi tobbeen Gykko Caampist. Taat Lasâpaalaac lâi penuvstivrejeijeejuávhu aassâmtáálu alda já uáinusist, suullân 200 meetter keejist Penuvkompootist, mut taan-uv ääšist já táálust váháš máŋeláá. ¶
Lâi ovdláhháá koskâpeeivi, ko viijmâg láim Pellervoin finnim puoh pihtâsijd já tarbâšijd “merâ-almaa seehâ” siisâ já láim valmâšeh vyelgiđ Nicosian toimâttiđ tom tehálii pargo, mon várás láim vuáláčáállâm sopâmušpááppâr ihepiälán. Merâalmaa sekkâ lii kuheldâlâš já juurbâs, tegu toggemäärfi. Tot lii rahtum assaas já noonâ pieggâkággást “tuulikangas”, lii masa meetter kukkosâš já masa meetterpele kobdosâš já čannoo paajaakeejist kiddâ noonâ korccáin, mii lii puáibildum rääigist rááigân já rääigi pirrâseh láá vala nanodum messigskođâsijguin (rieggeigijn). Ko sekkâ lâi tievâ, te tot teedij pyereest-uv kulmâlov kiilud. Tast iä lamaš vijlâseh, tegu reepust. Tast lâi tuše tot kossâ korccâpäddi, mon vievâst tom koolgâi faškâstiđ siälgán já nuáđásiđ. Mut ovdil ko taat puoh lâi tábáhtum, lii pyeri muštâliđ tábáhtusâin, moh tađe ovdil tábáhtuvvii. ¶
Ko mij lâim viijmâg selvânâm ton hirmâd trafiikist já puáttám Gykko Caampin, te oinim oppeet uđđâ imâšijd, maid jiem lamaš vala kuássin uáinám. Oinim tagarijd viistijd, moh lijjii tegu keejist kiäčán lyeddejum stuorrâ peldifarppâleh, já komettistum enâmân, uksâräigi lâi vala sáhháástum nube kiäčán. Tuođâlávt toh lijjii noonâ beetoonrááptu alne já vissâ vala optum-uv toos kiddâ. Seeinih já káttu lijjii toh-uv ohtâ já siämmáš “párupeldi” já siste ko lâi, te oroi tuođâi-uv, tegu ličij lamaš hirmâd stuorrâ lyeddejum farpâlpele vyelni, moos lijjii vala čuoppum lasârääigih. Taah pelditááluh lijjii motomeh kuheh-uv, maŋgâlov meetterid já toh lijjii stellejum masa seenti tärkkivuođâ mield sajasis, nuuvt et tain šoodâi taggaar geometrisâš neeljičievvâg kovos, mon kuávdoo asfaltân lâi máálájum stuorrâ H-puustuv. Tot lâi helikopter siäivumsaje. Taam Gykko Camp lijjii ráhtâm eŋlandliih áimuvuoimij suáldátteh sii jieijâs táárbui várás, mut ko te suáti puállái Kypros turkkilij já kreikkalij kooskâ já suollui tarbâšuuškuottii OA-suáldáttij várás aassâmvisteh já sajeh, te sij luoppii “Kikkoost” Ovtâstum almugij juávhui pyerrin. Taat siämmáš Kikko poođij munjin uáli uápisin puátteevuođâst, ko tobbeen še lâi penuvryhmá ohtâ kocceemsaje, mast váháš maŋeláá. ¶
Na mij “muotâčalmeh” ko lâim viijmâg čokijdâm “sappevuárhá” aldasáid te mottoom vääbel korâdij-uv jienâs, nuuvt et mij puohah kulâččijm: ¶
– Hyvät herrat, pyydän järjestäytymään kolmiriviin! ¶
Tággáár fijnâsiähá tuoivâ, mii ij ollágin kuullâm suáldátmentaliteetân, poođij-uv tondiet, ko mii juávhust lijjii upseereh, vyeliupseereh já tiäđust-uv mij jáágáreh. Ko kuulmâraddalâs (kolmirivi) lâi mottoomnáálgin oornigist, te vääbel čielgiiškuođij mijjân, maht taat pivtâsjyehim tápáhtuuččij täst ovdâskulij já maid kolgâččijm porgâđ. Ko kuulmâraddalâs muttui kuulood miäldálâssân (jonon) já vuossâmuš raddalâs ovdánškuođij sappevuárhá siisâ, te muoi-uv Pellervoin aldanáim pivtâsjyehimtiiskâ. Vuosmužžân munnui adelui tot ovdeláálmainâšum merâalmaa sekkâ já jáágár, kote tom adelij, ravvij toollâđ ton njäälmi áávus, vâi jyehheeh pyehtih pardeđ tävirijd já kaavnijd siisâ. Ton seehâ siisâ monnii maaŋgâlágáneh pihtâseh, tävireh já piergâseh. Jyehhee tuše koijâdistij pihtâs, kammuu, teikkâ kappeer nummeer, vakšuustij vuástáväldee stuáruduv já ruomččâlij käävni seehâ siisâ. Ucánjáhháá imâštellim, ko jyehhee ruomččâlij vala saavzânähkituurhâ-uv toho seekân. ¶
– Maidgis tágáráin turháin poorgâm tääbbin lieggâ enâmist, koijâdâm sust. ¶
– Kale tun tom vala jieš-uv puáđáh huámâšiđ, lâi jyehhee vástádâs. ¶
Imâštellim še ullopuuvsâi já ullopusseer tarbâšlâšvuođâ, mut tain jiem innig koijâdâlškuáttám. ¶
Ko käävnih já puoh šlambureh lijjii juohum já kuittájum, te mii siärván poođij vala ohtâ penuvalmai lase já sun lâi Erkkilä Lasse Kiemâjäävrist. Sun-uv lâi jiehtinâš puáttám suollui, mut lamaš vuossâmuu iijâ tiäđuštâllâmjuávhust. Ovdiibeln lâi innig mätki maasâd Nicosia kaavpugân já vuod mij puohčâlijm ton hirmâd jotolâhtraafiik siisâ, mut tääl jiem innig poollâm nuuvt čuuvtij ko puáđidijn. Vyeijee oroi haaldâšmin hommáás, já tuostim joba vakšuustâllâđ enâduvâid-uv, moh lijjii kale viehâ omâseh já mottoomnáál muččâdeh-uv. Tobbeen, kost lâi syeini, te tot lâi hirmâd ruonâs já motomijn soojijn syeini vááilui ollásávt, veikkâ lâi jurdeđ, et tast tot aainâs šadda. Motomijn soojijn syeini lâi joba kiergânâm kulnâđ-uv já motomijn soojijn tot lâi tuolmum já kuškâm, tegu puásui-iälu te ličij palgâm paijeel. Ovdil ko luáštádâđâim kaavpugân, te huámmâšim taggaar omâs ääši, mii ij kuulâ Suomân ige Sáámán eissigin. Lijjii tagareh hirmâd vijđes sajeh, main vailuu muorah já šadoh ollásávt. Na ko muorâ váilu kostnii, te táválii jurduu mield ton saajeest šadda talle ain miinii eres šaddoid, jo-uv risse, jäävvil, toŋŋâseh teikkâ syeini. Tiebahân tot lâi-uv. Tobbeen ij šoddâm maggaargin šaddo, mon lâi jurdeđ leđe mottoomgin náálá ävkkin jo-uv ulmuid, elleid, teikkâ šivettáidgin. Tot lâi taggaar kuorbâm já kuškâm eennâm, mast lâi motomin lamaš uáli jo uánihis syeinitáávááš, iäge tobbeen iälustâm muidego gekkotäžiligeh já mahđulávt mottoom soortâ säpligeh. Tágáreh kuorbâ pääihih lijjii maaŋgâi kilomeetterij vijđosiih já Kesälä Heikkâ eeđâi taid “aron”. Gekkotäžiligge lii 10–30 senttid kukke, lašmâd já ruáttá aaibâs ciägu seeini-uv pajas oles liävttoin. ¶
Ij moonnâmgin kuhháá, ko lâim oppeet Neapolis Clinicist já jieččân aassâmsaajeest. Nuuvtko ovdil jo mainâšim, te munnuu aassâmviste puáđáččij leđe kuulmâ puáttee oho ääigi tot vuárkkáviste, kost oođijm ton vuossâmuu iijâ. Tobbeen puáđáččij aassâđ meid Erkkilä Lasse-uv. Nuuvtpa kurppâsijm sehâidânguin njuolgist toho, julkkâlijm noođijd lättei, uusâim seehâst indialâš pihtâs, lodekeđgejeijee kappeer, ruánálinjáá puáhháá, kárvudâđâim toid já vuolgijm olgos väldiđ vuástá uđđâ oordelijd. Pennuuh lijjii luoštum olgos já toh tollii hirmâd eellim, ko omâs kurppeselgialmaah almostuvvii. Jyehi pennust lâi jieijâs ruotâdemkonttur. Konttureh lijjii iäruttum nubijnis assaas sraŋgâviermiaiđijguin. Tággáár áiđum lâi taarbâšlâš tane, ko puoh pennuuh lijjii oráseh já šeeffereh, moh iänááš torruu já fággádellii koskânis jis sáttojii kavndâttâđ nuuvt, et ij lam äiđi ige stivrejeijee kooskâst. ¶
Uđđâ oordeleh lijjii: ¶
– Piso viežžâđ pioneervuárhást! ¶
Taantov torvon já uápisin vuolgij Reino Korpela, kote puáđáččij leđe mii vuossâmuš hovdâ ucemustáá kuulmâ mánuppaje ääigi ovdâskulij, nuuvt kuhháá ko sust meriäigi tiävá. Kesälä Heikkâ vuálgáččij kuulmâ oho keččin Suomân, ko “rotaatio” jorgettičij. Na miiba tast, mijhân moonâim komppania pioneervuárkán, mii lâi Neapolis Clinic vyelemuu keerdist já tobbeen še lâi mottoom vääbel, kote vaaldij vistig noomâid pajas já tast maŋa adelij mijjân juáhâžân “Peldiheikkâ” -nommâsii maašinpistovl, mon virgálâš nommâ lâi Kp m/44. Lasseen sun adelij kyehti magasin, oovce miili lemnuid čyeđeverd (tagarijd Suomi-maašinpistovlân suáppeid), sehe piso putestempiergâsijd. Suátivievâst lijjim uáinám maaŋgâlágán pissoid, meid tom Peldiheeihâ-uv, maid táválávt kočodii tanen já tothân lâi “Sten” maašinpistovl, mut taat Peldiheikkâ lâi kale oomâs. Poođij mielân, et jis liččim elâččâm “Ruošâ kirhoost” motomin, te vaarâhân tobbeen liččim tom-uv iimmâš vala uáinám, mut ko jiem lam iällâm, te eskân tääl oinim tom. ¶
Nuuvt Pellervoin já Lassein maacâim penuvkompootân Peldiheikkâ uálgátuáivist já čyeđeverd lemnuuh lummoost. Ovdláhháá mii tukikohta kreikkalâš suáldát huihádij: ¶
– Terve ustava, mita kuluu? ¶
Mij tiäđustkin ep tiättám, maid toos kolgâi västidiđ, mut Korpela Reino huihádij: ¶
– Jassu gumbaare, poli kala. ¶
Maŋa kuullim, et taat ceelhâ uáivildij.“Tiervâ ustev, pyereest mana”. ¶
Maasâd ko poođijm, te pennuuh valdii mii vuástá hirmâdávt uumáástmáin já njuškomáin jieijâs viermiääiđi njeigâ. Motomeh pennuuh urruu lemin sijvuubeh, toh iä muide ko njolgástellii jieijâs konttur siste beetoontuolbâdâs alne tađe eenâb haarijdhánnáá ko uumáásthánnáágin. Eelijm tuálvumin pisoidân jieččân aassâmviistán (tot vuárkkáviste) já moonâim penuvryhmá aassâmviistán siisâ. Tobbeen lijjii mii puátteeh, sehe kuulmâ oho keejist Suomân värrejeijee pargoskipáreh, kii mon-uv hommáást. Mottoom steikkij kebab piärgu já ubâ táálust lâi uáli jo njaalgâ steeikâpiärgu haajâ, sulâstitij ucánjáhháá poccuusteikkuu haajâ. Kebab lii kaaicâ suuhân kullee, čapis- teikkâ ruškissiähá, saavzâst ucánjáhháá ucceeb ellee, kote kuárŋud táálui káátui alne já njuško joba muorâi oovsij oolâ-uv loostâid puurrâđ. Pimpula vahtiistâlâi, josko miinii herskupittáid kočâččij lättei já Hakala Matti kuldâlij muusik uđđâ já fiijnâ “magnetofonist”, maid sun lâi kieskâdbalij skappum. Tast lijjii penttâ nelji rääidi kuábbáá-uv peln, moid puovtij paddiđ muusik teikkâ táválii sárnum. Taat magnetofon lâi Maatin máksâm suullân vitlov Eŋland pundád já ko ohtâ pundá lâi Suomâ ruuđâst love märkkid, te tothân uáivildij tom, et Suomâ ruuđâst tot lâi máksâm 500 märkkid. Já ko sun lâi vala finnim tom viäruttáá nuuvtkočodum “valuuttakäävpist”, te ton tuođâlâš hadde lâi aldasáid 2000 märkkid. Kyehtituhháát märkkid talle lâi stuorrâ ruttâ (1966), ko tom verdid tááláá ruutân. 1990-lovvoost čalluuččii-uv vuossâmuu nummeer maŋa nelji nolá já vuossâmuš nummeer puávtáččij leđe jo-uv ohtâ teikkâ kyehti. 2000-lovvoost tot ličij 300 eurod. ¶
Maati maašin lâi tonáigásâš tekniik puoh majemuš sääni. Tot lâi suullân vitnubaloh senttid olluv, neljilov senttid kubduv já kuho, sehe suullân lovmat kiilud teddee. Päddi lâi suullân seenti kobdosâš já keleh lijjii masa muádilov senttisiih. Nuuvtkočodum škaajân lâi kuldâleijest keejân maašin tyevimuu uásist já tot lâi kyevtuáság. Veikkâ tast lijjii-uv kyehti škaaijân, te stereoäšši saatij leđe vissâ talle vala liijkás tiivrâs táválii ulmui uástiđ já oomâs-uv tot taaiđij leđe vala. Teikkâ mastpa mun vissásávt tom tiäđáččim, veikkâ lâš-uv lamaš stereomaašin. ¶
Korpela Reino čielgiiškuođij munnui váháš taam uđđâ pargo, maggaar tot puáđáččij leđe: ¶
– Juáháš kolgâččij leđe vuárustis Gykko Caampist pennuinis oovtâ oho, ko tobbeen lii ohtâ vahtâsaje. ¶
– Niäljád komppaniast lii ohtâ vahtâsaje, kuus kolgâččij tuálvuđ pennuu iijân. Toho lii pieijum ruottâmpäddi, moos peenuv pieijuuččij kiddâ já tot vahtiiččij taggaar ucessiähá saje, amas kihheen jotteeđ iho togo pehti. Peenuv tolvuuččij Work Chopin ehidist love ääigi já viežžuuččij iđedist kuuđâ ääigi meddâl. ¶
– Tergâdumos vahtâsaje puáđáččij leđe aaibâs Neapolis Clinic paaldâst, mottoom varikkosaajeest, mast penuvstivrejeijee ohtân pennuinis ličij meriääigi. Tot ličij taggaar kocceemsaje, mast almai já peenuv liččijn joođoost ubâ ääigi, tarkkuumin tiätu aašijd, maid täst maŋa vala selvâttiččim. Penuvryhmá vahtâäigi taan mandaati ¶
Na tothân merhâšij tom, et mij puávtáččijm peiviv vyelgiđ kuus peri, kohân almoštuuččijm oppeet ehidist pargosajan, teikkâ talle ko vahtâvuáru álgá. Lasseen taan ornim mield lâi vala tot, et kiän peenuv lii tobbeen Work Chopist eidu ton iijâ, sust ličij tot pirrâmpeivi alfáárug rijjâ, kohân huolâttičij pennuu toho tuálvumist já maasâd viežžâmist. Tom ääši kulloo puovtij sooppâđ eres-uv penuvalmain, kii lâi pargovuárust já kiäs tot heivij. Táválávt sun lâi taggaar pargoskippáár, kiäst vahtâvuáru nuuvâi kuuđâ ääigi iđedist. Lijjii meid hyenes peleh taan pargo-oornigist. Pargo lâi ijjâpargo já ko iho ulmuuh jorešteh visteest teikkâ táálust, te uáđimist ij ain táátu puáttiđ mihheen. Mijjân poođij-uv persovnlâš äššin anneeđ huolâ tast, et tárbuliih ijjâ- já peivinahareh liččii oođđum jyehi pirrâmpeeivi, ovdil vahtâpaargon vyelgim. Vahtâsaajeest ij liččii lope uáđđiđ, veikkâ mii te ličij. ¶
Mist lijjii tääl tárbuliih käävnih já piergâseh čuákist, lâim finnim vuossâmuu oppâtiijme ráávhuturvimpargoost, lâim mottoomnáál paloisiähá valmâšeh algâttiđ tergâdis pargo Kyprosist, mut ep lamaš vala uápásmum tuođâlijd pargoskipáráid – pennuid. Forgâ puáđáččij mijjân jieškiäs-uv vuossâmuš vahtâvuáru, mon ij luhhoost tarbâšiččii toohâđ ohtuu. Toh almaah, kiäh mijjân puáđáččii luovâttiđ pennuidis (Kukko Asto Pellervon, Hakala Matti Laassin já Selin Timo munjin), liččii tai vuossâmui ohoi ääigi ohtân vaavtâst uđđâ penuvstivrejeijeiguin já ličij äigi uápásmuđ pennuid, moh puáđáččii leđe mii persovnliih pargoskipáreh maaŋgâid puátteid máánuid ovdâskulij. ¶
Vuossâmuš oles peivi Kypros suollust kärŋiluuškuođij kuuloold eehid piälán já tothân merhâšij tom, et mist “muotâčoolmijn” álgáččij forgâbalij nubbe oppâtijme ráávhuturvimhommáin aaibâs tuođâlâš tilálâšvuođâst. Selin Timo vahtâvuáru álgáččij kuuđâ ääigi ehidist já mun kartâččim vyelgiđ suu oopân vahtâhommáid. Hakala Maati já Erkkilä Lase vahtimvuáru álgáččij vist oovce ääigi ehidist. Matti puáđáččij adeliđ pennus Laassin, mon nommâ lâi Heppe, ovdil ko sun vuálgáččij Suomân. Kukko Asto já Pesos Pellervo vahtâvuáru vuod álgáččij koskiijâ ääigi kyehtnubalov ääigi já pištáččij kuulmâ räi iiđeediijân. Tast oovdâs ličij vaarâ Halos Aarvi, Rajaniemi Maarti, teikkâ Korpela Reino vuáru juátkiđ vahtâhomâ iiđeedkuutân. ¶
Na miiba tast, munhân kale lijjim tiäđust-uv vaalmâš vyelgiđ. Kesälä Heikkâ meridij tuše káárvuid, maid mun piejâččim pajalân, sehe viärju fáárun, mii lâi tot peldiheikkâ tievâ magasináin. Magasin ij uážžum leđe sajestis, mut luumâst, amas provosistiđ kuábbáágin rijdopele suáldáttijd. Kárvun ličij indialâš kieddipiivtâs, ruánáálinjâš-puáhánjijnis, čuovjis OA-syejikappeer, mast lâi ovtâstum almugij merkkâ, sehe jyelgist enâmânkorŋimkammuuh “maihinnousukengät”. ¶
Ko muoi láim kuohtuuh rahttâttâm, te teivâdáim olgon. Timo eelij penuvääiđi siskiibeln leŋgiimin já viežžâmin suátipennuu, mon nommâ lâi Limi. Oinim tállán, et tot ij lamaš vaijaas peenuv ollágin, mut liijká mun lihâstellim kuittâg ucánjáhháá várugávt, amas kihteđ pennuu mahten, lijjimhân sunjin kuittâg oomâs. Pennuu leŋgim uáivildij tom, et vijlâsáid vuovlâttuvvojii tagareh tobdosleeŋgih, main lâi OA-merkkâ já pennuu ij puáhtâm tast maŋa innig sehhiđ táválâš veitâlâs, teikkâ kolgopennuid. Limi tiäđust-uv tiervâttij muu apselmáin kieđâid já tast maŋa tot lâi tegu mun jiem liččii ubâ lamaškin. Tot ij uáinám ige perustâm must innig maiden, veikkâ lijjim tast paaldâst já kuullim mun-uv váháš tegu siämmáá juávkun suin já Timoin. Tot vissâ mahtnii avâštij, et Timo vuálgáččij forgâbalij lopâlávt meddâl já must sát� ¶
Na miiba tast, vyeijilijm polgupyeráiguin vahtâsajan. Mist lijjii ušom kyehti tâi kulmâ pyerá kiävtust, et juáhážân lâi vuájáán. Kreikkaliih suáldátteh, moh lijjii taan vuáru kyevtis, tiervâttáin oppeet mii: ¶
– Terve ustava, mita kuluu? ¶
Västidijm sunnui – meid mun: ¶
– Jassu gumbaare, poli kala. ¶
Mätki penuvryhmá aassâmtáálust vahtimsajan lâi suullân 500 meetterid, mon mij vyejestijm muádi minuttist. Tobbeen lâi ovdâskoddekomppania jáágár vaavtâst já sun lâi pyeri mielâst, ko mij poođijm já luovvijm suu vahtâvuárust. Piäiváš lâi vala viehâ ollâgâsâst já pakkâ-uv tommittáá, et pivâstâh lâi pajanistám liiškán veikkâ tijme lâi-uv jo kuttâ ehidist já piäivâš lâi lyeštimin. Kocceemsaje lâi, nuuvtko ervidiđ puáhtá, Ruánáálinjáá kaskoo. Vahtâsaje lâi suullân 250 meetterid kukke, viestârkeejist pajeláhháá 50 meetterid kubduv já nuorttiikeejist aldasáid 150 meetter kobdosâš. Kocceemsaje viestârkeččin lâi oovdiš varikkosaje, mast lijjii jyehilágáneh liäggásâm mašineh já moottoreh. Toh lijjii aaibâs ruástum já pillâšum, ige tain lamaš maggaargin kevttimárvu. Tobbeen lâi še taggaar stuorrâ tiijlâin muvrejum, betonijn skođâstum já peldikáttoin syeijejum halli, mon siste lijjii ruástum kyermiautokápuluvah, traktorrááđuh já jyehilágán šlambureh. Lijjii še motomeh tyejipiergâstáávááh-uv, mut puoh lijjii ruástum já pillâšum. Kocceemsaje viestârkeeji máddáápele uásist lâi suullân pelnub meetter alosâš já suullân meetterpele asosâs betonist optum muvrâ, mon nubebel mist ij lamaš lope moonnâđ, ige turkkilijn lamaš lope tiäđustkin puáttiđ taambel. Tot lâi rääji OA-juávhui já turkkilij kooskâst. Turkkilij vahtâbuŋkker lâi aaibâs tastan muuvrâ tyehin, mut tot ij oinum, ko tot lâi taggaar uccâ vistáá syejeest já jis kehtidij muuvrâ paijeel kuovlâliđ, te talle tot kale kulloo oinui. Vahtâsaje viestârkeččin, mut ton haalist suullân kulmâlov meetterid nuortâskulij, lâi še taggaar kuheldâlâš viste, mii lâi tuárrâst kocceemsaje kukkoduv háárán já mast lijjii maŋgâ loonjâ. Oovtâ loonjâst lâi puhelin, moin puovtij suáitistiđ njuolgist tärhisteijee- teikkâ kocceeupseerân, jis miinii tagarijd tilálâšvuođâid vaađâi, teikkâ tarbâšij maidnii iišijd. Kuávdoo kocceemsaje lâi mottoomlágán kiedditáávááš, mast turkkiliih kebabkuáđutteijeeh motomin peiviv ellii kuáđutmin käärjis. Meid turkkilij käänih já känioráseh še ellii šnuákkumin tobbeen syeinisiemânijd. Tobbeen ellii tiäđust kreikkalij-uv käänih já känioráseh, mut toh iä rijdâlâm koskânis, tegu toi omâsteijeeh. Vahtâsaje nuorttiiuási máddáábeln lâi turkkilij nubbe vahtâbuŋkker, taggaar čunoiseehâin rahtum já tot kale oinui-uv viehâ pyereest. Aaibâs nuorttiikeččin lâi taggaar kuheldâlâš viste, mii lâi tuárrâst kuheldâlâš vahtâsaje háárán já tast lijjii meid maŋgâ loonjâ, moh lijjii ävđin. Tobbeen lijjii še jyehilágán liäggásâm piergâseh já kuáppum käävnih, moiguin ij porgâm maiden. Mii mandaat nuorttiikeččin lâi säggisraŋgâäiđi, mii iäruttij penuvryhmá vahtâsaje Work Shop vahtâsaajeest já taavaapele rääijin lâi ollâ sraŋgâäiđi, mon paijeel ij kuárŋumáin ubâ pesâččiigin. Vahtâsaje nuorttâuásist lâi tot säggisraŋgâäidi, mut tot ij lamaš ko suullân 70 meetterid kukke já toho paasij-uv taggaar viđâlov meetter kobdosâš räigi, mast kebabkuáđutteijeeh pessii puáttiđ karjijnis. Togo, kogo säggisraŋgâäiđi já sraŋgâäiđi iäránáin, lâi še ohtâ čunoisekkâbuŋkker, mut tom jiem aainâs ton vuossâmuu vahtâvuáru ääigi šoddâm tiettiđ, kuábbáá “rijdokuáimán” tot kuulâi. Verejâš, mast peesâi kocceemsaje siskiibel, lâi rahtum ryevdist já kossâ sraaŋgâst já ton paaldâst lâi suáittimpuállu, mon teddilmáin finnij vahtâ-almaa lekkâđ verejáá. Tot verejâš lâi taggaar, et  ¶
Vahtimsajan lijjii stellejum kulmâ teikkâ nelji čuovâstuálpu nuuvt, et ubâ muádi hehtaar vijđosâs saje lâi ollásávt tuossum. Kyprosânhân poođij sevŋâd mestâba tállán käävci maŋa ehidist já tot lâi tot ohtâ já siämmáš äšši, lâi-uv tälvi vâi keesi. Keessiv peivi lâi tiäđust-uv ucánjáhháá kuhheeb ko tälviv, já ko piäiváš pajanij vala nuuvt ciäggusávt tobbeen Kyrenia váráduv tyehin, tot njuolgist tegu njuškij uáinusân. Peeivi šiäránem aaibâs sevŋâdâsâst peeivipaštui ij pištám ko muáddlov minuttid. ¶
Tot vahtâviste, (teikkâ ijhân tot viste ubâ lamaškin tanen ko tast vááilui ohtâ seini alfáárug) lâi suullân kuulmâ meetter kuho, muádi meetter kobdo já siämmááverd olluv. Tobbeen lâi nuuvtkočodum kieddipuhelin “kenttäpuhelin” lasseen pevdi, sehe peŋkkâ, mast ain puovtij vahtâmohe maŋa čokánistiđ já vuoiŋâsistiđ. Vahtâvisteest lâi kale še čuovâ tanen, jis te ličij makaš tarbâšâm maidnii čälistiđ já puátkejeijee “katkaisija” lâi tast paaldâst, mut tot puolij uáli jo harvii tanen, et sevŋâdâsâst lii ennuv älkkeb fakšuđ taggaar sajan mii lii tuossum já vuod čuovâst lii váddásub uáiniđ sajan mast ij lah čuovâ ollâgin. Vahtâsaajeest lâi še kirkis lummolamppu, mon puovtij toppiđ jotteemmookán fáárun já táválávt tot lâi-uv ain sevŋâd ääigi fáárust. Vahtâmuhij mereh vahtâvuáru ääigi iä lam tärkkilávt meridum, kohân aainâs ohtii tijmepeeleest eelij väzzimin ubâ ton vahtâmohe pirrâ. Táválávt tom kiergânij aainâs kuohtii väzziđ tijmepele siste pirrâ, jis halijdij. Vahtâmookán kullii toi vistij siskiipele tutkâm lummolamppuin tuosâmáin, varikkohaali tuáváápele tutkâm, et ijhân räigi lah muuvrân almostum já muđoi-uv, et äšittes ulmuuh iä lihâdâm tobbeen. Vahtâvuárust, mast peenuv lâi fáárust, ij taggaar rääigi skuážurdem ubâ lamaš máhđulâškin, mut peiviv, ko tobbeen lâi vahtâjáágár ohtuunis, te tot lâi kale mottoomnáál máhđulâš-uv. Tot lâi toin lain máhđulâš, et ko vahtâ lâi nubekeččin vahtâsaje, te talle puovtij pyereest-uv viggâđ rääigi skuážurdiđ, teikkâ pijkkađ nuuvt, et vahtâjáágár ij tast maiden tiättám. Návt lâi váháš ovdláhháá tábáhtum-uv já tobbeen haali tyehin muuvrâst lâi-uv räigisaje, mii lâi OA-juávhui tooimâst optum kiddâ. Varikkohaalist lijjii uáináh liijká maaŋgâlágán šlambureh já rakânâsah, moh liččii lamaš turkkilijd miellâsiih já sij lijjii motomin luhostum tobbeen maidnii joba rođeldiđ-uv. Pennuuh lijjii kale tagareh, et toh tállán almottii, jis kiinii ulmuid, teikkâ miinii elleid lihâdij tain aldasijn. Toh almottii še tom, jis kiinii ulmuid lihâdij ton assaas muuvrâ nubebeln. Togobeht, kogo lâi tot muvrâ, lâi taggaar meetter alosâš aladâs, mii lâi lamaš vaarâ mottoomlágánin kuormimšalden. Tot-uv lâi optum betonist já nube keejist lijjii raapah ton oolâ. Turkkilij vahtâsaje lâi togo paaldâst – muuvrâ tyehin, ige tot oinum kuovlâlhánnáá paijeel muuvrâ. Kesälä Heikkâ ciähuttij-uv, et tom muuvrâ paijeel uážžu kale kuovlâlistiđ, jis äšši váátá, mut muđoi kuovlâlmijd kolgâččij šeštiđ, ko tot lâi turkkilij paalgâs. ¶
Kuulmâ tiijme vahtâvuáru moonâi rávhálávt já mij kiergânijm-uv ennuv savâstâllâđ vahtâjáágár hommáin, suu kenigâsvuođâin, vuoigâdvuođâin já máhđulâšvuođâin jis miinii stuárráábijd kriisitilálâšvuođâid šodâččij. Tijme lâi ehidist oovce, ko Hakala Matti já Erkkilä Lasse poođijn luovviđ munnuu vahtâvuárust. Mij lâim vahtâvuáru ääigi vistig aalgâst kuulmâs + peenuv, já ko Kesälä Heikkâ lâi vuálgám meddâl, te muoi láim Timoin já Limi kuálmádin pááccám vala muádi tiijmán. Matti já Lasse vahtiiččáin vuárustis koskiijâ räi Heppe-peenuv kuálmádin. ¶
VI  ¶
Äigi Kypros suollust kulâškuođij pyereest, veikkâ vädisvuođah tiäđust-uv še almostuuškuottii. Pargoskipáreh kuittâg adelii ravvuid tađemield, ko toh oovdân pottii já muđoi-uv oroi nuuvt, et taat tot iäskân eellim lii-uv. Pälkkisysteem-uv lâi aaibâs tohálâš. Finnejim peiviruuđâ oovtâ Kypros pundá peeivist, já tot olmâ ruđâlâš pälkki maksui Suomâ ruuđâst já moonâi paaŋkin, mon nommâ lâi Helsingin Kansallis-Osakepankki. Tobbeen must lâi pälkkitili. ¶
Kypros pundá já Eŋland pundá västidáin kuábâš-uv Suomâ ruuđâst love märkkid já tothân lâi tallaa ääigist viehâlágán ruttâmeeri. Jis tom verdidičij veikkâba tááláá ruttâáárvun, inflaatioid sehe eres-uv ruttâáárvu muttee aašijd vala fáárun väldimáin, te tot ličij onnáá peeivist Suomâ ruuđâst vaarâ muáddičyet märkkid (pajeláhháá 30 eurod) já kii tiätá paijeel tast-uv vala. ¶
Ihe kärŋiluuškuođij kuuloold kiiđâbel já áimu-uv lieggânškuođij. Must lijjii viehâ kuhes vuoptah suollui puáđidijn, veikkâ lijjim elâccâm parturist ovdláhháá Kyprosân vyelgim. Mii juávhust motomist, jiem mušte kiäst, lâi vuoptâčuoppâmmaašin já nuuvtpa mun tattum-uv suu uánidistiđ vuoptâidân. Na sunhân kale uánidistij-uv, joba nuuvt čuuvtij, et vuoptah vuolgii alfáárug meddâl. Must ij lamaš kuássin lamaš vala päljis, teikkâ vuoptâttes uáivi, muidego uccen, mut tääl lâi já tot lâi viehâ riämáskittees tobdos. Ij häittidâm kiiđâ, ige keesi puáttim liegâsvuođâinis já kappeer-uv pisoi pyereest uáivist. Orom muštemin, et jiem lam Penuvkompootist áinoo, kote čuopâttij uáivis päljisin. ¶
Must lijjii Suomâst ucánjáhháá vädisvuođah skippuudâlmijn nieidâiguin, veikkâ tobbeen Sallaast must lâi-uv myerssee, kote paasij Suomân ahevuššâđ. Must ij lamaš maggaargin malli ađai ovdâmerkkâgin tast, maht nieidâigijn lâi kolgâđ raseldiđ, tâi veikkâba lattiđ. Toh lijjii tagareh omâs huáđđooh, moh mottoomnáál kale kiäsuttii, mut toiguin ij puáhtâm ovdâmerkkân veikkâba savâstâllâđ tagarijn aašijn, moh liččii lamaš táválii kandâulmuu alda. Nieidâiguin lâi kolgâđ lattiđ veikkâ maht, jiemge mun taid vuovijd já koonstâid ubâ tiättámgin. Tánssáđ jiem máttâm teikkâ tuostâm, já nuuvt tot-uv nieidâi kuáhtámvyehi ij lam máhđulâš. Viijne jiem kiävttâm, veikkâ lijjim kale smakkiistâm, et tot-uv ruokkâdvuođâ adeleijee ij lamaš fáárust. Nuuvtpa lâi-uv viehânáál iimâš, ko ij tarbâšâm muide ko ucánjáhháá ruuđâ, jis halijdij nissoonulmuin savâstâllâđ, teikkâ maidnii muide raseldiđ. Savâstâlmeh kale lijjii váháš nievt já návt, ko ij máttâm eŋgâlâs-, ij tuurki- ige kreikakielâ, maid toh nissoonulmuuh tobbeen táválávt sarnuu. Na Suomâ pataljoonhân kale lâi lamaš suollust jo pelkuálmâd ive já tot lâi škovlim taid ulmuid tobbeen nuuvt pyereest, et mestâba te suomakieláin piergiittâlâi tom, maid jo tarbâšij-uv. Ruuđâst lii almalâš vyeimi já nuuvtpa tobbeen (já vaarâ pirrâ maailm) puoh ääših mitteduvvojeh-uv ruuđâst. Jis ruttâ lâi tuárvi, puovtij uástiđ veikkâ maid, joba “rähisvuođâ”. Tot lâi sämikaandân nuuvt stuorrâ iimâš, et ferttejim motomin eelliđ keččâmin tagarijd soojijd. Mist lâi taggaar oordel, et ohtuu ij uážžum vyelgiđ kaavpugân, ij turkkilij ige kreikkalijgin piälán já nuuvtpa mij skippuudâđâim-uv kuulmâs oovtfáárun. Tallet mij vuolgijm. Mist lâi uápisin mottoom puárrásub rotaatio almai, kote tuubdâi kaavpug tegu jieijâs lummoid. Must algii leđe jo kuávluh viehânáál čielgâseh já jis jalahâs lâi ehidist teikkâ iho, te tiettim ain, kost kulij lii tave. Nuuvtpa ko mij väzzilijm Neapolisist kaavpugân, te mij vuolgijm máádás. Mottoom ääigi keejist poođij vuossâmuš peldifarpâlbarrikaad, mon čoođâ moonâim já vahtâsuáldátteh ravhháin: ¶
– Terve ystävä! ¶
Munnuu uápis, kote maatij kustoo turkkilij kielâ-uv västidij: ¶
– Merhaba argadis! ¶
Huámmâšim tállán, et turkkilij suomânist kustoo y- já ä-puustav ettâm lâi ennuv älkkeb ko kreikkalij já toh ettii kale nuuvt čielgâsávt, tegu syemmilâš iätá-uv. Ennuv maŋeláá šoddim tiettiđ, et tuurkikielâ lii siämmáá loogilâš ko suomâ- já sämikielâ-uv, já säänih iättojeh nuuvt ko toh čállojeh-uv. Motomeh totkeeh lijjii valmâšeh nabdeđ tuurkikielâ suomâkielâ hyelkkikiellân. Juurdâ lii kale maŋeláá komettum. ¶
Vaazijm barrikaadist vaarâ aldasáid kilomeetterpele, ko poođijm uáli jo kezis kuján, mast autoh eiduttâlde šiettii vyeijiđ já lavkkijm mottoom uuvsâst siisâ. Viste lâi vaarâ 4 x 5 meetter stuárusâš, teikkâ tain suulâin já raapah vala monnii pajekiärdân. Viste puoh stuárráámus mieigâmsohváást čokkái uáli jo stuorrâ, pyeidis ákku. Jurdelim tállán, et tie-uvsun lii tot rähisvuođâ vyebdee. ¶
– Terve suomipoikat! iätá ákku já mii uápis västid: ¶
– Terve Mami! ¶
Čokánijm Mami čäittim soohván vyerdiđ já forgâ pottii-uv mottoom kardiinuuvsâ tyehin muáddi nuorâb já viehâ mučis-uv nissoon. Nubbe lâi čielgâsávt neeger, teikkâ muulaat já nubbe lâi vaarâ turkkilâš čapisvuoptâsâš nieidâ, kote lâi tiego muádilov ihásâš. Muulaat lâi aainâs kuulmâlov, teikkâ tain suulâin. Must lâi myerssee Suomâst já lijjim-uv mielâstân meridâm nuuvt, et lam sunjin oskolâš, jiemge riemâ manengin tääbbin. Lijjim puáttám tuše somavuođâ tiet keččâđ, maggaar päikki tot tibi te lii. Muu skipáreh adelii Mamin ruuđâ já kuohtuuh čovádáin nisonijdis kietkaavân, vâi lâi-uvsun tot liijká-uv nubijpelij, et toh čovádii, já mun paaccim čokkáđ aulan kuávttáá toin Mamijn. Ákku maatij mottoomverd suomâkielâ já imâštâlâi-uv, mane mun jiem halijdâm eelliđ tobbeen pajekerdivisteest, veikkâ toh nieidah láá nuuvt muččâdeh, ige haddegin liččii ko kyehti pundá. Na jiem kuittâg ton tovváá iällâm tobbeen, ko váháš polâstellim-uv. ¶
Čokkájim tast já vuordâččim skipárijdân, ko siisâ poođij paarâ, nissoon já almai. Nissoon čokánij muu paaldân soohván já almai sárnuškuođij Mamijn, jeđehande adelij sunjin vala ruuđâ-uv. Nuuvthân tobbeen kardiinuuvsâi tyehin poođij vala ohtâ nissoonolmooš, kote vuolgij toin turkkilâš almain raapâid pajas já nissoonolmooš, kote vissâ lâi suu kálgu, paasij čokkâđ toos muu paaldân. Kejâdim suu syele já huámmâšim-uv, et sunhân lii kasomin já vissâ mestâbá majemuid aaigijd. Mottoom ääigi keejist tot turkkilâš poođij tobbeen pajekeerdist vuálus, kijttâlij Mami já vuolgij kálguinis kietluvâi väzziđ kááđu mield meddâl. Na pottiihân toh muu skipáreh-uv tobbeen vuálus já peesâim juátkiđ määđhi, mut kale melgâdin imâšin oonnim tom, et kálgu vuárdá ton paje, ko iššeed iälá vieres nissoon lunne huárrušmin já vala máksá-uv tast, vâi eidu ton keežild-uv tot lii máhđulâš. ¶
Rotaatio jorgettij já palvâlusääigis čođâldittám almaah vuolgii maasâd Suomân. Tot merhâšij tom, et täst ovdâskulij vahtâvuárui ääigi must ličij tuše Limi-peenuv skipárin já ovdâsvástádâs lâi lasanâm melgâdáin meerijn. ¶
VII  ¶
Kiđđâ aldanškuođij já áimu tuođâi-uv lieggânškuođij nuuvt, et uáđđim-uv šoodâi leđe vaigâd, veikkâ mist lijjii juáhhást jieččân uáđđimsaje paaldâst tagareh áimupossoommašineh, moh ubâ paje hurijdii já pieijii ááimu juurrâđ. Härvibeht lijjim Suomâst tuáddum já pallâmgin uáđđiđ maggaargin kävnittáá já aainâs filtti koolgâi leđe alne keessiv-uv, mut tääbbin kustoo koolgâi čiehčâđ vala tom áinoo lakana-uv meddâl alne, ovdil ko pissij mahtengin nohádistiđ. Tot tiäđust-uv lâi šiev äšši, et lâi liegâs, ige tot pakkâgin puáttám aaibâs fakkist já toos-uv kiergânij kuuloold vuáh� ¶
Tobbeen lijjii kale mottoom soortâ čuoškah, moh meid čuogguu, mut toh lijjii uáli uccáá. Čuoškâ lâi čuuvtij ucceeb Säämi čuoškâst já tot kiirdij tuše talle, ko áimu lâi tommittáá čuáskum, et voojij kirdeđ. Uážžu ettâđ, et kirdemäigi lâi eidu tiego piäiváá lyeštim ääigi já iđedist tállán piäiváá pajanem maŋa. Tot čuoškâ ko lâš peessâm liiškán, te siämmást kale še čuoggij, mut táválávt tom ij ubâ tubdâmgin. ¶
Na toh čuoškah iä tuođâigin hettim tobbeen, mut ohtâ tuotâ kivsádâs kale še lâi já tot lâi mii Säämi “kivsádâs” hyelkki, toin iäruttâssáin tuše, et Säämist toh iä kääski, teikkâ čuoggii. Tot lâi ucebuššááš ko hyelkkis tääbbin Säämist já pyereest-uv siämmáá lašmâd. Taat huáđđoo lâi uccâ kiärpâš, mii lâi aaibâs siämmáá hámásâš ko vistekiärpâš mist já piäiváápaaštâ oroi tuše virkosmitmin tom. Nuuvtpa tot puovtij seivittiđ liiškán, čuoggiistiđ já njamestiđ voorâ já kirdelistiđ siämmást nube ulmuu liiškân. Ton čuoggim lâi siämmáá kujes, ko láávžá käskistem. ¶
Nubbe tuotâ kivsádâs, mii iänááš hettij pennuid, lâi puŋkki, veikkâ ij tot lamaš kale hitruu ulmuu vuoptâingin, jis teivâsij taggaar finniđ olssis. Táválávt tot ij kuhháá pissoom ulmuu vuoptâin, mut ton puudâ, ko tot iskâdij cevzimis, ovdil ko huámmášij, et lii čájádâm puástu ellee sáátun, te tot ij lamaš meendugin hitruus skippáár. Puŋkki lii luttiháá hyelkki já siämmáá sulâsiih láá ton lattiimeh-uv. Voorâ njommâm lii toi áigápuátu. Toh puuŋkih lijjii táválávt eukalyptusmuorâin, teikkâ jieškote-uvlágánijn miestuin, moh tobbeen lijjii valjeest já ko toi mielâst šiev uhre poođij puotâ, te toh kočâttettii vuálus já tarvanii jo-uv pennuu, aasi, hiäppuš, kebab, teikkâ monnii eres ellee soksâmáid, teikkâ ulmuu vuoptáid. Jis iššeedellee sattui leđe tohâlâš, te tot tiäđust-uv tuopâdâđâi soksâmij mield näähki räi, jeđe njommâsij toos kiđđâ. Tast tot lâi kiddâ nuuvt kuhháá, ko jieš halijdij. Mii pennuuh finnejii jyehi peeivi täid tiivrijd náhkásis já mist lâi-uv masa jyehi eehid taggaar puŋkkipivdemurkko. Ko puŋkki lâi eidu tarvanâm nááhkán, tom lâi väädis aiccâđ, mut jis tot lâi lamaš tast jo mottoom peeivi, te tot lâi juurbâs já koorâs, tegu herttâ (siämmáá styeres-uv) já talle tom lâi älkkee kavnâđ. Vädisvuottân lâi, et jis tom tuše kiškettij näähkist luovâs, te tiivre uáivi- já päniuásih paccii nááhkán sajasis. Puŋkki ornij olssis uđđâ monnjâroopâ já joođhij voorâ njommân. Mist lâi šiev konstâ tai tivrij koddemân tast maŋa, ko toh lijjii kavnum. ¶
Kypros-suollust sriijtâlitter ij máksâm ko muáddi määrhi já nuuvtpa mist lâi lekittâsskääpist ain sriijtâputtâl tađe várás, et puuŋkijd kárttá kiškođ luovâs. Motomin tot kale kuorânij, mut kävppi lâi kilomeetterpele keččin, kost tom finnij lase já juáháš, kote tom kuorrij, kaartâi jieijâs kuástádâssáin eelliđ viežžâmin lase. Lekittâsskääpist lijjii pinseteh, moi teriuási lâi pastalmittum nuuvt, et toiguin puovtij kiškettiđ veikkâ näähkist pittáá. Nuuvtpa ko puŋkki kavnui, tot pavestui luovâs, tegu myerji já tot päni- já uáiviuási čuopâstui luovâs toi pastalmittum pinsettijguin. Tast maŋa hävvi putestui srijttáin njuoškâdum pumbuláin. Táválávt pennuuh lijkkojii tágáráid operaatioid, toh tegu liččii iberdâm, et sii pyereestvajemist lii tääl saahâ. ¶
Ohtâ väivi, mii lâi nomâlâsân Limi-pennuu kiksen, lâi peljij siäijum. Lijjim finnim Selin Timost ravvuid já talkkâsijd Limi peljij várás já maht taid kalga tálhudiđ. Taid koolgâi jyehi eehid skurbâđ putesin pumbultukkopinsetijguin, mii lâi toin talkkâsáin lahtâdum, ige tot Limi mielâst lamaš ollâgin vuovâs äšši. Tot lâi kuittâg tuáddum tien hoomán já tot lâi toos nuuvt uápis, et veikkâ tot vaarâ  ¶
Limi lâi ustevlâš peenuv. Ton päikki ij liččii lamaš ollágin taanmuđusâš “rähisvuođâ suollust”, mast rähisvuotâ lâi lappum viärjui já viehâvääldi vuálá. Limi ličij lamaš olmâ saajeest perrust, mast láá párnááh, teikkâ mudoi stäđis tile já eellim. Puoh pennuuh, Limi še, lijjii škuávlejum volliittiđ já toollâđ kiddâ talle ko tárbu lii. Limi kale meid orostitij ulmuu já joba käskistij-uv koččom maŋa, mut tađe ovdil tot vilšâstij vistig stivrejeijei, et lah-uvks aaibâs tuođâst? ¶
Limi lâi puoh rávhálumos já sijvuumus peenuv, mii Suomâ pataljoonâst ubâ lâigin ton ääigi, ko tot lâi Kyprosist. Tot ij peessâm kuássin maasâd jieijâs kuátuenâmân, veikkâ palvâlij-uv puoh pyeremus vielpisave já joba rävisvuodâ ave-uv OA-juávhuin. Tot maavsij jiegâinis tom, et lâi peessâm palvâliđ Suomâ OA-juávhuin tuše purrâmâšpalhijn. Jis tom veikkâ kiinii ličij halijdâm väldiđ-uv Suomân päikkipennun, te Suomâ karanteenoordeleh lijjii toollâđ huolâ tast, et puáris OA-penuvveteraan ij liččii kuássin peessâm maasâd toho, kost lâi vuálgám já šoddâm. Máhđulávt meid toh peeljih-uv lijjii sättiđ puárániđ váháš kolmâsub enâmist já šooŋâst. ¶
VIII  ¶
Ko mij poođijm ovdâkomennuskode fáárust Kypros suollui algâtäälvi 1966, te mij komendeijen lâi talle eeveerst Boldt, kote lâi “puáris kaardi” almai. Tot uáivildij tom, et sun lâi čovgâ suáldát, kote vaađâi protokola jyehi áinoo ciäkká tevdim, nuuvt ko sispalvâlusraavânjuolgâdus, “sisäpalvelusohjesääntö” vaađâi. Ovdâskoddekomppania hoovdâst jiem lah aaibâs vises, mut 1.4.1966 maŋa sun kuittâg lâi kapteen Paavo Pitkänen, kote še lâi hirmâd tärkki jyehi ääšist, nuuvtko suáldátteh táválávt lijjii-uv, aainâs jo Suomâ mädimuu kiärdumhárjuttâllâm škovlimkuávdáást, mii lâi ton tovváá Nicosia. Tagarin nobdii puárásuboh OA-suáldátteh jieijâs palvâlussaje Kypros suollust. Paavo Pitkänen lâi talle 25-ihásâš já maŋgâseh suu hovdim vuálá kulleeh lijjii-uv ennuv puárásuboh ko sun jieš. Vuossâmuu peeivi cuáŋuimáánu muttâšui meiddei Syemmilâs Pataljoon komendeijee já uđđâ hovdâ lâi eeveerst Uolevi Koskenpalo. Sun lâi kuittâg muu uáinu mield čuuvtij rávhálub já stáđásub já rivisuáldáttân ennuv liähmásub, ige sun vaattâm siämmáálágánijd “äksiisijd” ko ovdeldeijes. Sun lâi viehâ “kukken” táválii suáldáttist já munjin šoodâi-uv taggaar tobdo, et sun ij mielâstis ubâ aldanâmgin savváid táváláin suáldáttáin, muidego talle, jis taggaar teivâsij suu oovdân ovdâmerkkân veikkâ vahtâsojij tarkkummaađhijn. ¶
Muáddi oho tast maŋa, ko Ovtâstum Aalmugij Syemmilâš Pataljoon 4 (YKSP 4) muttâšui YKSP 5:n (1.4.1966), te Pork Chop Hiillist, tábáhtui “konflikt”, mast páččojii paijeel 200 lemnud. Mist lâi peenuv tain aldasijn vaavtâst, mut luhhoost kihheen ulmuid ij jáámmâm, teikkâ hávádum – ige pennuigin keevvâm mahten. Tot lâi máhđulâš tanen, ko lâi sevŋâd, já kihheen ij puáhtâm tärkkilávt sihtiđ ige teividiđgin kuáimásis. Sij tuše cirgottii maašinpisoiguin toho kulij, kost makaš sii vajalâš ličij lamaš já luođârääigih tuše paccii táálui seinijd. ¶
Kesimáánu algâpeeivij poođij tiätu, et kenraalmaajuur Martola ličij väljejum ubâ UNFICYP (United Nations Force In Cyprus) komendeijen já tothân lâi tiäđust-uv šiev äšši. Penuvkompootist kihheen ij lam suu uáinám, mut kuullâm kale tađe-uv eenâb. Sun lâi pegâlmâs OA-veteraan, kote lâi kiergânâm leđe ovdâmerkkân OA uáivičällee Dag Hammarskjöld raavâadeleijen suáldátlâš aašijn Suez kriisi ääigi já tađe ovdil-uv nube maailmsuáđi ääigi lâi nomâttum Mannerheimriistâ ritarin já kiergânâm leđe tast “suollui”, te sun lâi kale taggaar almai, ko lâi piäggám-uv. Muu mielâst kuittâg oro, et Syemmilâš Pataljoon tile-uv puáránij suu puáttim maŋa, veikkâ sun lâi talle jo aldasáid 70-ihásâš. Mij finnijm lase jieštobdo, nomâlâsân verdiddijn eres pataljoonáid, moh lijjii “suollust” maaŋgah. Pataljooneh lijjii Suomâ pataljoon lasseen tanskalijn, ruátálijn, eŋlandlijn já kanadalijn. ¶
Kuáhtájim kenraal Martola suullân muáddlov ihheed maŋeláá “Tilkkaast” Kuávdâšsuáldátpyecceiviäsust Helsigist, mut jiem tuostâm ravkkâđ sunjin tom, et liččijm lamaš kuohtuuh masa jo siämmáá palvâlussaajeest muáddlov ihheed tassaaš. Fakšuustellim suu tuše olgoláá, talle ko sáttojim suu kuáhtáđ. Tot tábáhtui harvii tanen, ko sust lâi sierânâs viste, kost sun oroi já sun vuolgij meddâl tuše talle, ko kaartâi moonnâđ puhelimân. Sun lâi talle suullân ohcelov ihásâš já pyeccee olmooš, mut čalme “šleđgâ” lâi siämmáá kirkkâd, ko talle muáddlov ihheed tassaaš-uv. Tubdim-uv mottoommuđušii toppiittuv radestân motomijd iivijd maŋeláá, ko teivâsim vahâgist aiccâđ kenraal A E Martola jäämmimalmottâs “Helsingin Sanomat” aavisist. Oinim vala väldikodálijn TV-uđđâsijn suu hävdidemseremoniast pitá.  ¶
Muu oovdiš komppaniahovdâ Paavo Pitkänen lii jo peessâm iäláttâhân OA-palvâlusâst, kuittâg-uv suáldátlâš pargoin, lááhân sust tááláá ääigi njävileh pajepoksâmist já táálâš suáldátlâš árvu lii eeveerstluutnant. Sáttáhân sun kale leđe vala-uv OA-palvâlusâst, mut must ij lah tast täärhib tiätu. Sun lii toimâm majemui iivij suáldáttárkkojeijen kuás kost-uv kulij maailm já majemustáá sun lii lamaš Irakist OA-kocceemuásáduv hovdân. Sust lijjii tobbeen 500 almajid stivrim vuálážin, kiäh lijjii meddâl uážžu ettâđ pirrâ maailm já sij lijjii tobbeen siiviilpihtâsijguin, iäge ollágin suáldáttin. Pargon lâi OA-purrâmâš- já eres-uv humanistlâš iše toimâtten tuotâtárbulijd.  ¶
Na kesimáánun ko pyevtittijm, te áimu lieggânij tiäđust taađeest já arveh-uv kiäppánii nuuvt, et tot härvi arveuáhti, mii poođij tiäđust äijihšooŋâ mield, lâi tuotâ suotâs já lâi kale hitruu moonnâđ päiđittáá olgos váháš čuáskáttâllâđ. Uávtih lijjii kale čáccááh, nuuvtko subtrooppisâš stielâsist táválávt láá-uv, mut siämmást toh lijjii kale še uánihááh. Toh iä pištám ko tijmepele, uáli harvii paijeel tiijmest já ubbâraddâ ij lamaš keessiv ubâ máhđulâškin. Algâivveest kuovâmáánust lijjii kale kuhebeh-uv arvepuudah, mut tallegin ij puáhtâm nomâttiđ taid ubbâraddâarven, tegu sääni táválávt iberduvvoo. ¶
Ton liegâsvuođâst lâi kale aainâs ohtâ šiev peeli, mii čuosâi tuše penuvalmaid já tot lâi tot peivij rijjâvuotâ. Ko mist nuuvâi vahtâvuáru iđedist kuuđâ ääigi, te talle mij lâim rijjâ vyelgiđ veikkâ veluttâllâđ peeivipaštui já vuojâdiđ Ledra Palace vuojâdemáldás. Tot lâi suullân kilomeetter keččin mii aassâmsaajeest já ääldis lâi styeres já kubduv še. Ledra Palace lâi Nicosia kreikkalâš uásist já tot lâi kale ubâ suolluu puoh stuárráámus já muččâdumos hooteel. Ton taavaa keeji fastodii tuše luođârääigih, já čunoisekkâlasârääigih, main lâi njuálgu uáinus turkkilij buŋkkeráid kuulmâčyet meetter kiäčân. Kreikkaliih lijjii stellim puoh Ledra Palace taavaapele laasâid pääččimbuŋkkerin já vaarâ tobbeen lijjii-uv suáldátteh vaavtâst pirrâmpeivij miätá. ¶
Mij puovtijm tiäđust-uv vyelgiđ še veikkâba skurbâđ taid luhâmettumijd kááđuid já kujáid, moh Nicosia kaavpugist já aainâs tobbeen puáris kaavpug pelni lijjii veikkâ mon valjeest. Mij lâim liijká viehâ jáváliih ulmuuh, veikkâ mist lijji ¶
– Terrve Suomipoikat, mita kuluu? ¶
Na tágáreh vuástáväldimeh njavhâdii tiäđust-uv mii puohâi jieštobdo, veikkâ makaš ucánjáhháá pilkkáđâlâim-uv sii naivistlâš kavpâšemvyevi. Tuotâäšši lâi kuittâg tot, et liijkás älkkeht kavpâšeijeeh finnejii vyebdiđ mijjân tarbâšijdis, maid kost. Sij lijjii oppâm suomâkielâ aaibâs muádi ive siste já nomâlâsân eidu ton ääigi, ko Suomâ pataljoon lâi lamaš Kypros suollust. ¶
IX  ¶
Nuorâ almaa kiäsut ain enâmustáá taggaar váháš lovettes äšši já nuuvtpa tobbeen suollust-uv lijjii lovettes ääših toh nuuvtkočodum “Out of bounds” kááđuh, teikkâ riävtui kujáh, maid mij lâim nomâttâm “sombákujan”. Sombá poođij tast, et váruttâsčalluu paajaabeln, teikkâ vuoluubeln lâi ain tot ovdil-uv mainâšum sombá kove. Organisaatio, mii kuusij taan njuolgâdus nuávdittem, lâi “Military Police”, suáldátpoolis já toos kullii jyehi ráávhuturvimpataljoon poolisalmaah, kiäh lijjii poolisvirgeest meid päikkieennâmstis. Tággáár maaŋgâaalmuglâš juávkku lâi kocemin mii mooraallâš- já lavâlâšvuođâ. Puoh stuárráámusah já riskásumoseh “militarpoliseh” kávnojii kanadalijn. Sij lijjii iänááš áámmâtpoliseh, teikkâ áámmâtsuáldátteh já sii kieđâvuššâmvyevih lijjii siämmáá ruáváseh ko vaarâ tobbeen Kanadast-uv. Suáldátpoolisijn pollii meid páiháliih ulmuuh já aainâs tagareh “rähisvuođâkavpâšeijeeh”, kiäh tiänájii eidu tiein sombákujáin. Sombákuján lijjii merkkejum puoh tagareh kááđuh já kujáh, moi “pargeeh” iä lam tuáhtárij fastâfakšuumij vuálásiih já eidu ton keežild tobbeen puovtij njuámudiđ olssis taavdâ, mon tipšom lâi väädis já kuhes ääigi väldee. Na “sombákujáin” lijjii tagarehkis vaarah, mut nube tááhust toh lijjii oppeet masa pele hälbibeh já “tipšo” tain lâi ennuv pyereeb ko lavâlijn siämmáá palvâlus adeleijein. ¶
Na te keevâi motomin nuuvtkis, et lijjim moddijn skipáráin vuálgám ehidist eehidluámun kaavpugân, ko vahtâvuáru-uv álgáččij iäskân loopâkeččin iiđeed. Joreštijm “Reginastreetist”, mii lâi Nicosia kaavpug kreikkalâšpiälásâš stuárráámus suotâstâllâmkáátu. Tobbeen lijjii nelji ijjâkerho já aainâs muáddlov taggaar ucceeb baarid, main finnij juhâmuš táárbu mield. Muu nubbe skippáár iävtuttij, et iäláččijm kuohâmin turkkilâšpele pyeremus sombákujá já nuuvt mij lâim puohah kiärguseh toos. Čovádijm taaksi já vyejestijm taggaar sajan, kogo peesâim lavâlávt turkkilij piälán. Väzzilijm sevŋis kááđu mield ovdâskulij já tiäđust-uv pyeremusávt paaihijd tobdee ovdemustáá uápisin. Ep tarbâšâmgin kuhás väzziđ, ko kááđu nurheest oinui-uv tot paldanâs sombá kove já čaalâ “Out of bounds”. Ko mij vuolgijm ovdániđ kuuloold ton sombákujá mield ovdâskulij, te forgâ lekkâsij fakkist uksâ já mottoom puáris ákku seevij puáttiđ siisâ. Mii äššitobdee luptij kieđâ tiervâttâssân já huihádij: ¶
– Maybe after Mami! ¶
Ovdánijm kááđu, teikkâ kujá mield muáddičyet meetterid ovdâskulij já čaŋâlijm uáppá maajeeld mottoom uuvsâst siisâ. Viste lâi ucessiähá já viehâ sevŋâd. Suullân viđâlov ihásâš ränisvuoptâsâš ákku čokottâlâi viste vaarâ stuárráámus stoovlist já eres stoovlijn čokkájii nuorâbeh nisoneh viehâ keppâ pihtâsijguin. Valjiimân ij moonnâm meendugin kuhes äigi já ääših ovdánii tast ovdâskulij aaibâs luándulávt. ¶
Ton puudâ, ko lâim siste, lâi álgám riškáttâllâđ já nuuvtpa ko macâškuođijm kááđu mield váháš jotelub lavhijguin, te kulluuškuođij sijvuus ijjâkaavpugist tobbeen nube kor“lantikka” (suátipoolisij Land Rover auto) huurrân. Tallet mij kaččâlijm. Ko kaačâim, te korrâvuáđusâš kammuh piäškáttellii mii mielâst liijkás korrâ jienáin kááđun já nuuvtpa mij nuolâstijm kammuidân meddâl já “savŋelijm” sukkájuolgijgis ovdâskulij já eštus jyelgih iä innig piäškáttâllâm nuuvt korrâsávt kááđu vuást. Tyelittälli orosistijm, et kost kulij tiegis kulluuččij lantikka huurijdmin já eštus tot jienâ kaidânškuođij, jeđe loopâst jooskâi kulluumist alfáárug. Na mij lâim pyerimielâst, ko ep fattiittâttâm kiddâ. Kiddâ šoddâm lâi merhâšiđ putká- já kuullâmmääđhi suátipoolisij sajattâhân já meiddei maŋanem vahtâvuárust já tot lâi oppeet merhâšiđ Paavo Pitkäs savváid šoddâm já máhđulávt vala “mielkkijunast” Suomân vyelgim. Toh suátipoliseh lijjii kale tagareh äijiheh, et ij ávttâm, veikkâ liččii lamaš eeveerst puáluh čiäpáttist. Siämmáá náálá suáldátáárvun kejâhánnáá karttii puohah kiddâ, jis teivâsii kavndâttâđ suátipoolisáid tiein sombákujáin. ¶
Lijjim lamaš suollust jo aldasáid kulmâ mánuppaje já áimu lieggânij taađeest ko keesi aldanij. Mestâba jyehi peeivi huámmášij, et šoŋŋâ lii oppeet pakkâsub jiävttáást já piäiváš kuárdá aleláá já korrâsubbooht ko ovdebáá peeivi. Toh vänis ruonâs syeinitopoh, moh kiđđâtäälvi (tot lâi liijká tälvi, veikkâ muotâ ij lamaš muidego Troodos váráduvâin) lijjii vala pyereest uáinimist, lijjii tääl aldasáid lappum, teikkâ lappuumin já muttuumin kuorbâ enâmin. Tagareh “tornaadoi” hámásiih pieggâspällipáccáh oinuustellii tävjittávjá peeivikuárdim já kuškâm aroin já loptejii čunnuu, koške suoinijd sehe ruuskijd ááimun já olgoláá keejân toh lijjii tegu tagareh stuorrâ kisá seeibih te liččii hiäiludâm piegâst. Toh pieggâspäälih iä lam aldagin nuuvt viärrááh ko toh, moh láá tobbeen väldimeerâi riddoin. Taah Koskâmeerâ já Kyprossuolluu pieggâspällipáccáh kirdettii tuše puohlágánijd keppâ ruuskijd já suoinijd ááimun já jis tieggáár puotâ tiäivásij, te čoolmijdhân tot kale tiäđust-uv tevdistij čunnuiguin já ruskijguin, jis ij ervidâm váruttiđ, sehe pihtâsijd ucánjáhháá savŋelij, mut ijba tain pieggâspaalijn mihheen eres tuođâlâš vaarâid lamaš. ¶
Nicosia kaavpug viestârbeln, Kykko Caampist lâi Suomâ pataljoon Huolâttâskomppania, kost lâi penuvryhmá kuálmâd vahtâsaje. Kyehti iärráshân lijjii Nicosia kaavpug taveuásist. Mij penuvalmaah peesâim ain juáháš vuárustân oovtâ ookon komennusân “Kiikon” já tot okko tobbeen lâi kale uážžu ettâđ rijjâ- teikkâ luámuäigi. Já ko pennuu vahtâsaje lâi vala siämmáá saajeest, ko lâi ton ruottâmpäddi já aassâmkoppi, te pargon lâi tuše pennuu tipšom já tiäđust-uv ucánjáhháá škovlim-uv, teikkâ oppum aašij kiärdum nuuvt, et toh iä vájálduuččii, sehe tiäđust-uv vala pennuu ruotâttem já njolgestittim, amas tuáŋguđ. Táválávt läävejim pennuinân vyelgiđ vazâččiđ toho Kykko Caampi ulguubel, kost lâi tuše päljis aro. Pennust lijjii OA-tubdâlduvah čuámáttâsâi alne já must lijjii tiäđust-uv OA-pihtâseh ain pajalist sehe čuovjis lodekeđgejeijeekappeer uáivist já nuuvtpa muoi Limijn puovttijm porgâđ-uv kuhessiähá väzzimmaađhijd miätá kuorbâ aroi. Muu skipáreh penuvryhmáást lijjii váruttâm tarantellain, skorpioonijn já mirkkâkuovdijn, moh njavâččii saajeest ko saajeest já volliittiččii talle, ko tilálâšvuotâ toos ličij, mut vuossâmuugin mirkkâeevni, skorpion, teikkâ mirkkâkyevdi jiem kuáhtám. Kuovdijd kale oinim maaŋgâid-uv, mut jiem kuássin koške aroin já motomeh vaarâ lijjii tääbbin Suomâst-uv tobdos kyevdih, ovdâmerkkân táválâš kyevdi. Táválávt taah munnuu Limijn toohâm väzzimmääđhih lijjii tooláá iđ ¶
Jiem eidu mušte, mon peeivi lâi mist ain tot vahtâvuáru lonottem Kiikon, mut tot tábáhtui kuittâg ain autoin, jo-uv lantikkain teikkâ Volvoin. Saatij joba leđe nuuvt-uv, et tast ij lam ain nuuvt fastâ peivigin. Naa, tiet okko tobbeen Kykkoost lâi ain taggaar vuoiŋâstemokko já puoh korrâsumos hommá lâi ääigi luáptim. Penuvalmaid lâi väridum ohtâ seŋgâ tien ovdeláá mainâšum peldifarpâltááluin já ton visteest iä ušom lamaš eres ässeeh ollágin. Tot viste-uv lâi ennuv ucceeb ko táváliih suáldátvisteh, já ko eres ässeeh iä lamaš, te eidu pakkâsumos puudân peeivist puovtij pennuu pyehtiđ siisâ váháš čuáskáttâllâđ, tobbeen ko lâi káátust taggaar stuorrâ ruubeel, mii juurâi já piejâi še ááimu-uv juurrâđ, te ton tááhust lâi tiäđust-uv ennuv čuáskásub ko olgon. Tot lâi rávhálâš viste, veikkâ uksâ ij lamaškin luuhâst já suijâ lâi vaarâ tot, et siisâ puáttee ij lam jyehitov ain vises, lii-uv peenuv siste vâi ij, já tontiet kuođđii ubâ iiskâsthánnáágin tom uuvsâ. Tobbeen uážui tuođâi-uv rávhálávt nohádistiđ peiviv-uv, jis nahareh rottejii, ige lam palo, et kiinii puáđáččij taid koskâlduttiđ. Naa, vistehân kale já tot saje mudoi-uv lâi rávhálâš, tegu luámuviettimsaje, mut lijjii tast kale še muáddi hyenes pele-uv. Ton oho ääigi tobbeen ij peessâm kuussân, ij ubâ kaavpugistkin elâččiđ, veikkâ ličij lamaš tuođâlâš äšši-uv já eehidluámuid tobbeen ij finnim ollágin. Lijjiihân tobbeen kale vyeliupseermessi já miehistömessi še, kost mun-uv iärrásij náálá viettim iänááš ehidijd. Tobbeen ko lijjii moh moh-uv rijjâääigi viettim koonstah, mut tot táválávt lekkâsij iäskân čiččâmist maŋa. Nubbe hyenes peeli lâi tot, et Kikkoost ij lamaš maggaargin vuojâdâttâmääldis, veikkâ sävni kale lâi já tot lieggânij jyehi eehid. Lâihân kale säävni paaldâst taggaar suullân tuhháát litter peldilitte, mast lâi čääci, mut toos iä šiettâm kaleskin ohtân siisâ. Veikkâ tot čääci viehâ koolmâs lâi-uv, te ij tot liijká västidâm olmâ vuojâdâttâmáldá. Mij nuorâbeh-uv OA-jáágáreh jo lâim tuáddum vuojâdiđ Ledra Palace áldást já meid meerâst-uv já tontiet ličij lamaš tääbbin Kykkoost-uv suámi puohčâlistiđ meid vuojâdemáldás, veikkâ muu vuoijâmtáiđu ij nuuvt áhtánâs ubâ lamaškin. Táválii vahtâhommáásthân mist tobbeen Nicosiast lijjii peeivih rijjâ já mij vietijm-uv maaŋgâid tiijmijd, uážžu ettâđ masa jyehi peeivi tien ovdeláá mainâšum Ledra Palace áldást já ton aldasijn. Tobbeen lijjii valjeest tagareh keppâpihtâsijguin nissoonulmuuh já taid keejâdmáin čalmeh pyereest ain vuoiŋâsistii. Sáttojii kale še fiäráneh-uv, tegu mottoom peeivi, ko oppeet lâim peeivipaštust goolfi spellâmin. Áldá paaldâst lâi taggaar minigolfkieddi, mon še laavijm ain tyellittälli iskâstiđ. ¶
Tain aldasijn veluttâlâi áldá paaldâst uáli jo mučis nuorâsiähá čapisvuoptâsâš nieidâ uccâ bikinááh pajalist já lâi ruškâd tegu kähvičalme. Mij tiäđust-uv jiänusân smietâdijm já jurdâččijm, et kost kulij maailm sun tietkin nieidâ ij ližžii vuálgus já tiäđust-uv keevtijm taggaar kielâ, tegu nuorâ almaah läävejeh koskânis kevttiđ, ko sárnudeh nisonijn. Ko nieidâ lâi nuuvt ruškâd já vala čuovjisčapis vuoptah, te mij lâim vissáh, et sun ferttee leđe kale kostnii lieggâsub enâmijn meddâlist, ige liččii ollágin vaarâ, et sun iberdičij mii sárnum. Nuuvtpa mottoom iätá-uv: ¶
– Miltähän tuntuis peuhata tuon tytön kanssa saman peiton alla? ¶
– Koittakaas pojat arvata, eeđâi nieidâ jeđe pajanij viällámstovlistis pajas já puohčâlij áldás. ¶
Tallet kale mijjân šoodâi huáppu, ige moonnâmgin kuhháá, ko lâim pihtâseh pajalist já monâmin jo Neapolis kulij. Nieidâ foostâghân lâi-uv lamaš Finnair kirdemeemeed já hurgám pirrâ maailm väldimin olssis peeivipaštuu, epke mij puáhtâm tiettiđ, epke ubâ  ¶
Naa, táválávt tiet “luámuokko” tobbeen Kykko Caampist hurgettij liijká viehâ jotelávt, veikkâ toh nuuvtkočodum suotâstâllâmtilálâšvuođah tobbeen ollásávt vailuu-uv. ¶
XI  ¶
Ohtâ tuotâ miellâsâš hommá, maid Suomâ pataljoon porgâškuođij oholoopâin, lâi syemmilâš suáldáttij fievridem merâriidon vuojâdiđ. Mii puohâi palvâlussajehân lâi Nicosiast, teikkâ tain aldasijn aainâs já meerâ lâi kukken Kyrenia váráduv tyehin. Vyelgim merâriidon tábáhtui pasepeeivi tállán iiđeedpurrâmâš maŋa – jurdám, et tiego love suulâin já maasâdpuáttim lâi eehidpeeivi ovdláhháá purâdem, teikkâ nuuvt, et juáháš, kii halijdij, peesâi puurrâđ. Tärkkilávt jiem mušte, mut vaarâ tot äigi lâi tiego neelji teikkâ viiđâ suulâin. Fiävrun mist lijjii ruškissiähá puáris Bedford kyermiautoh, moi lavauási lâi pressuhekkijn syeijejum, mut ton preesu puovtij kale kiessâđ pajas nuuvt, et ooinij olgos-uv. Oovtâ kyermiauton šiettii suullân muáddlov suáldáttid já jis lâi tárbu, te eenâb-uv. Jo Ovdâskoddekomppaniast ohtuunis sattii vyelgiđ oovtfáárun muáddi-uv Bedford kyermiauto já vala ko jyehi komppaniast, moh lijjii puohnâssân vittâ, vuolgij aainâs ohtâ “Petter” máátkán, te mij puovtijm leđe ohtân merâriddoost joba paijeel 100 suáldáttid. Ep tiäđustkin puohah lamaš eidu ton siämmáá vuojâdemriddoost ohtân, ko tobbeen Kyrenia aldasijn lijjii aainâs kulmâ saje, main puovtij vuojâdiđ. Ohtâ lâi nuuvtkočodum “kuuđâ maili piicci”, nubbe “neelji maili piicci” já kuálmâd noomâ jiem innig mušte. Mij eelijm täsivávt jyehi saajeest suullân siämmáá ennuv, ige tain lamaš ohtâgin taggaar pivnohumos saje. Toh lijjii tagareh almos vuojâdemridoh, et tobbeen lijjii maaŋgâ eennâm ulmuuh, mut iänááš kuittâg páiháliih ässeeh já eŋlandliih. Lijjii tiäđust meid OA-suáldátteh mestâ jyehi kontiŋgenist. Muu mielâst oro, et tuurism algâttâlškuođij jo talle toimâidis, veikkâ lihâdemraijiittâsah lijjii-uv valjeest talle vala Kyprosist. ¶
Naa, mun jo mainâstim, et lijjim vuojâdâm ennuv-uv tiebbeen Ledra Palace áldást, veikkâ jiem mihheen čiävráid ubâ lamaškin. Tääl, ko mun moonnim merâčáácán vuossâmuu keerdi eellimstân, te oroiba iimâš. Lijjim kale kuullâm, et tot ličij sálttáá já et tom kale ij puávtáččii juuhâđ ollágin, mut tast must ij lam tiätu ollágin, et merâčääsist lii älkkee vuoijâđ, veikkâ ij olmânáál ubâ mátáččiigin. Veikkâ Koskâmeerâ čääci ij nuuvt hirmâd sálttáá lahkin verdiddijn ovdâmerkkân Atlant čáácán, te liijká tot kobđottij čuuvtij pyerebeht ko táválâš saivâ čääci já mun-uv tuostim vuojâđ kuhebuššáid-uv maađhijd, maid táválávt vuoijim veikkâba Čovčjäävrist. Piäiváápaaštâ lâi váldám jo nuuvt pyereest, et tääl lijjim ruškodâm nuuvt ennuv, et aainâs vieres komppaniai suáldátteh iä innig liške iivne vuáđuld puáhtâm miäruštâllâđ, et lijjim-uv muotâčalme, vâi jo puáriš OA-koŋgar. Tallaa ääigi iä lamaš vala toh occoonrääigih áimukeerdist já tanen puohtim leđe peeivipáštust veikkâ käävci-uv tijmed oovtmano liškán liijká puáldihánnáá já muu liiškán piäiváš kale vaaldij. Nuuvtpa mun lijjim jo kesimáánu aalgâst siämmáá ruškâd ko ohtâgin kuhheeb-uv ääigi suollust iälustâm suáldát. Päljisin peskidum uáivi-uv šodâškuođij oppeet vuoptâid. ¶
Motomin lâim oppeet Kyrenia aldasijn vuojâdâtmin já mottoom skipárist lâi snorkkel, mon sun luoihâi munjin. Naa, mun vuolgim kuuloold vuoijâđ snorkkel uáivist toho olgoláhháá riddoost já kejâdim uccâ kuáláid, moh še vuojâdii riddočääsist. Tobbeen olgoláá lijjii tagareh smaavâ suolluužiih, teikkâ stuorrâ keeđgih, moi syejeest läävejii oinuustâllâđ stuárráábeh-uv kyeleh. Iho vissâ lâi lamaš korr�“Megalo Bierijd”. Naa, moonâihân tot-uv tavdâ lappâd. Tot lâi rummâdem, mii poođij tobbeen merâsiijgâi alne merâpoonán kejâdijn já tot lâi iimâš, et ton rummâdem ij huámášâm ovdil ko noonâ pone já koške eennâm alne. Kejâstellim maŋa-uv snorkkeláin, mut tärkkilávt váruttim liijkás kuhháá leđe já aainâs siijgâi ääigi vuojâdmin. ¶
XII  ¶
Veikkâ palvâlus Kypros suollust penuvalmai uásild lâi-uv rávhálâš já tom lâi pyehtiđ verdidiđ veikkâba luámu viettimân, lâi ohtâ palvâlushárjuttâs, mii ij lamaš vuovâs já tot masa jo ceggij vuoptâid juáhháá uáivist (iänááš uásist mist kale lijjii vuoptah jo valmâšin ciäggud, uáivih ko lijjii njuhčâmáánust peskidum päljisin). Hárjuttâs nommâ lâi ´čurmâ čuákân!´ (nyrkki kokoon) já ton uáivilin lâi hárjuttâllâđ jieškote-uvlágánijn rijdotilálâšvuođâin rijdouásipelij kooskân moonnâm, sehe stuuimij tuástum vyeimikevttimvuovijguin. ¶
Iä toh hárjuttâsah eissigin varâliih lamaš – ij toho kulijgin, mut toh lijjii mottoon náálá ilgâdeh, teikkâ episuottâseh. Ilgâdin taid toovâi tot hirmâdsâš hoppuus liähtu aassâmsaajeest hárjuttâssajan já tiäđust-uv piäiváápaaštâ, mii koordij ain aleláá et aleláá. Ilgâdin toovâi meid tot-uv äšši, et táválâš OA-suáldát ij puáhtám kuássin tiettiđ, lii-uv tääl saahâ tuotâvuolgust, vâi lii-uv hárjuttâsvuolgâ. Juávhui- já juávháduvjođetteijeehhân kale tiettii tom ääši já lâi ennuv tast kiddâ, et mainâstii-uv sij almaidis tom ääši. Penuvryhmá hovdâ Reino Korpela kale ain mainâstij mijjân, mon peeivi ličij ain tággáár hárjuttâs, et tieđijm váháš rahttâttâđ tađe várás. Jiem tieđe, ličij-uv sun mainâstâm talle, jis mist liččii vahtâvuáruh lamaš peiviv, mut ko toh lijjii iho já peeivih iänááš lijjii rijjâ. Mudoihân mij liččijm vaarâ lamaš Ledra Palace áldást puohah vuojâdmin, teikkâ peeivi kuárditmin, jis ep liččii ain tiättám tiein hárjuttâsâin. ¶
“Nyrkki kokoon!” lâi ceelhâ, mii poođij jo-uv kieddipuhelimáin teikkâ sänituálvoo fáárust. Ko kaččâlijm Neapolisân, te pajalist koolgâi leđe indialâš kieddikárvu, ruánáá linjáá poovij, čuovjis syejikappeer uáivist já OA-suáldát oles viärjuarsenaal vijlâsijn. Penuvkompootân passijn tuše koccee (päivystäjä) já juávhu hovdâ kuávttáá. Jis hárjuttâs lâi taggaar kooskânmoonnâm hárjuttâs, te mist penuvalmain kolgii leđe talle vala pennuuh-uv fáárust. Jis tot vuod lâi stuimetuástumhárjuttâs, te talle pennuuh paccii meddâl. Táválávt tieh hárjuttâsah pištii ucemustáá tiijme, mut puohtii toh pišteđ kuhheeb-uv ääigi, joba ubâ peeivi-uv. Talle ton áinoo keerdi, ko karttim tien hárjuttâsân fáárun, te tot piištij aainâs muáddi tiijme já teema lâi stuuime tuástum. Tast maŋa, ko mijjân puohháid lijjii juohum tagareh stuorrâ aluminkoolbah (paampuid iä juáhâm), mij njuškolijm Petter-kyermiautoi lavai oolâ já vuolgijm tuántálágán sáttoin já moonâim kuhás toho päljis aron, jeđe aalgijm hárjuttâllâđ tom “hii-op”-maarsâ, tegu mij kočodijm tom. ¶
Hii-op, hii-op, hii-op... huuihijm oovtjienân já siämmáá-áigásávt, ko ovdánijm oovtâ rintamast, nubenáál eeđân raddalâsâst, pald-paldluvâi ovdâskulij, koolbah syeijin čižetkieđâst. Čižetpele jyelgi moonâi oovdâst já jyelgileđmi lâi njuolgist ovdâskulij já uálgispele jyelgi vuod poođij maajeeld já jyelgileđmi lâi moonnâmkulij verdiddijn masa tuárrâst, ige tot lavkkim ollágin čižetpele jyelgi lappâd. Mij moonâim váháš nuuvt tegu pelduvváid tuárrâst pelilavhijguin ovdâskulij já huuihijm hii-op, hii-op, hii-op. “Hii””-staavvâl pehti koolgâi uálgispele jyelgi stonccâliđ enâmân čižetpele jyelgi moojiibel já tállán luptiđ čižetpele “op”-staavvâl pehti koolgâi čižetpele jyelgigis stonccâliđ enâmân já siämmást luptiđ uálgispele jyelgi uđđâ láávkân já nuuvt ain ovdâskulij. Jis olmooš lâi čižetkieđâlâš, te talle sust lâi kolbâ tiäđust-uv uálgis kieđâst já läävhih-uv monnii talle eidu nubijbelij ko uálgiskieđâliist. Tieggáár lâi tiet “čurmâ”-hárjuttâs hälyttem, moos kullii kale eres-uv hoppuus homáh já moid jiem lijkkum ollágin, mut jurdám, et iä lijkkum kale iärásehkin. Nubbe äšši lii oppeet tot, maht mij puovtijm tieid hárjuttâsâid karveđ já návt mij tain selvânijm. ¶
Ovdâskoddekomppania hovdâ toolâi jyehi vuossaargâ taggaar pargo- já tiätujyehimtilálâšvuođâ juávhui- já juávháduvjođetteijeid já tiäđust-uv penuvryhmáást lâi še jođetteijee tobbeen. Tilálâšvuođâst čielgii ain ton oho tergâdumoseh tábáhtusah, tegu ovdâmerkkân ´čuurmah´. Na ko peivimeeri lâi tiäđust, te mii juávhujođetteijee raahtij vistig okkopalvâlusvuávám, mast juovij vahtâvuáruid já komennusân vyelgee Kykko Caampin, jeđe tast maŋa eelij ovdâskoddeest väärridmin eidu ton ´čurmâpiäivân´ Land Rover -auto ohtân vyeijeinis kiävtun. Ko tot peivi poođij, te tállán iiđeedteejâ maŋa puáđistij Lantikka, moos mij piejâim kyehti, enâmustáá kulmâ pennuu já fáárun vuolgii puoh almaah, eereeb koccee, kote paasij ohtuunis. Mii penuvhárjuttâs nommâ lâi luoddâkuorrâm já hárjuttâssaje lâi čiččâm penâkkullâm keččin Kyrenia váráduv alne. Veikkâ toh väärih lijjii olluuh, ruánzááh já hiäŋgupávttááh, te kavnui liijká tobbeen taggaar pelnub kilomeetter kukkosâš täsivis pecivyevdikuolbânâš, mii lâi pajeláhháá kilomeetterpele kobdosâš já váráduv paijeel mannee luoddâ njuolgij eidu ton kuolbân kuávdáá mield, nuuvt et paasij kuábbáá-uv pel luodâ taggaar šievlágán stielâs, moid puovtij kiinii mist eelliđ väzzimin tagarijd muádi kilomeetter kukkosijd luodâid. Ko luodah lijjii vazzum, taid koolgâi adeliđ váháš puárásmuđ aainâs kulmâ teikkâ nelji tiijme. Nuuvtpa mist lijjii-uv tobbeen váráduv alne kyehti leeirâ. Vazzum luodâi nube keččin vuordâččii já káhvástellii luodâsteijeeh já nube keččin lijjii pennuuh já penuvalmaah. Tobbeen lâi muorâ liijká viehânáál, lijjii koške uávsih, viirrâm peesih já mottoom soortâ riseh-uv, veikkâ lâi jurdeliđ, et ijhân tieggáár saajeest pyevti muorâ šoddâđ. Nuuvtpa mist lijjii motomin rievtis sajostuulah-uv, main mii vuošâim käähvi. ¶
Ko luodah lijjii tuárvi puáráseh, te penuvalmaah kiddejii pennuidis tagaráid luoddâkuorrâm leŋgijd já vala taggaar lovmat meetter kukkosii päädi toid leŋgijd kiddâ, tuáppejii päädist kiddâ, jeđe huccâlii pennuidis luodâi ool. Jis pyereest moonâi, te peenuv kuorâi tom luodâ, jeđe kaavnâi vala tom luodâsteijee-uv, mut jis lâi pakkâ já iŋádâh, te ij kale peenuvgin vaijaam pisottâllâđ luodâst jyehitov kiddâ. Tot mii hárjuttâssaje lâi kuittâg nuuvt kärži, et tobbeen ij lam máhđulâšvuotâ ubâ olmânáál čiähádâttâđgin já nuuvtpa luodâsteijee ain jyehitov kavnui. Kiergânijm luoddâkuorrâmhárjuttâsâin tiego koskâpeeivi suulâin já loppâpiäivân mii luáštádâđâim Kyrenia taavaabel Koskâmeerâ riidon, kost mij vuojâdijm táválávt maŋgâ tiijme já vuojâttijm pennuidân-uv. Mii vuojâdemsajeh iä lamaš tagareh almos ridoh, kost liččii lamaš eres-uv ulmuuh, mut toh lijjii tagareh smaavâ merâkaaviih, teikkâ motomin še njargâstuvah-uv, kost peri kavnui vuodâsriddotáávááš. Puoh pennuuh lijkkojii leđe čääsist, mut ko merâčääsi ij puáhtâm čuohâđ ton sálttáásvuođâ keežild já aainâs Lekust lâi taggaar tääpi kuittâg tobbeen vahtâsaje áldást, et tot čuovâi siämmást čääsi, ko lâi tobbeen. Tääbbin meerâst tot ij lamgin máhđulâš já ko Leku viigâi čuovâstiđ čääsi, te tot tiäđust-uv lâi sálttáá já pe ¶
Ko lâim tarbâšân vuojâdâm já stuuččâm merâčääsist, te talle mij vyeijilijm Nicosian Kyrenia haammânkaavpug pehti já korŋijm oppeet Kyrenia váráduv oolâ ton vyelligumos äävži pehti já luáštádâđâim vijđes kuorbâ aron, mast kale ij oinum ruánáá syeinitiälkkugin. Stellijm maasâdpuáttim Neapolisân eidu eehidpurrâmâšááigân já nuuvt tot-uv “čurmâhárjuttâspeivi” aldanškuođij ehidân. ¶
XIII  ¶
Kesimáánu rotaatio jorgettij já Suomân vuolgii mii oovdiš juávhujođetteijee pajekersant Reino Korpela já jáágár Arvi Halonen. Sajan tiäđust-uv pottii uđđâ já vyeŋes almaah, kiäh lijjii jáágáreh, Orvo Harju, Martti Heikkinen já Pentti Askola. Orvo finnij olsis stivrimnáál Kusti-pennuu, Heikkis Martti oppeet “Roope”, teikkâ virgálâš noomâs peeleest Leevi já Askola Pentti oppeet muu ovdii pennuu Limi. Mun finnejim olssân Limi sajan Leku, mon Korpela Reino luovâttij munjin. ¶
Leku lâi aaibâs eres luándusâš peenuv ko maid lâi Limi. Tot lâi ruokkâd, viijses já uáli jo tottâlvâs peenuv stivrejeijes, moin lâi älkkee čođâldittiđ tom pargo, mii mijjân lâi meridum. Ij Lekugin lamaš vaijaa, mut táárbumield kale tot-uv halkkâlij kiddâ já uážui kale talle še oskođ, et tot meiddei pisoi kiddâ. Leku lâi áinoo peenuv, mii maatij já puovtij ohtuunis jotteeđ ton vahtâmohe pirrâ já tot ij tarbâšâm eres komendoid, ko “mars”. Tot tieđij, maid kalga porgâđ já nuuvt tot njolgeguođij. Tast lâi vala tot-uv šiev peli, et peenuv ko ohtuunis njolgestij tobbeen sevŋis iijâst, te tot lâi aaibâs jienâttem já nuuvt turkkiliih ko kreikkaliih-uv lijjii tuáddum toos, et peenuv puovtij kuás kost-uv almostuđ oovdân, jis sij lijjii lovettes reeisuin ruánáá linjáá alne já talle tot lâi tiäđust-uv eenâb ervidmettum, ko táválávt. Teikkâ nuuvt toh lovettáá lihâdeijeeh vaarâ jurdâččii. Riehtâgist eeđân Leku lâi taggaar peenuv, et tot ij lovettáá halkkâlâm kiämmân já muu mielâst oroi, et tot ij ubâ lijkkumgin kiämmân käskimân, eereeb talle, ko tot finnij toos pákkum. Maaŋgâi eres táiđui lasseen Lekust lâi vala ohtâ táiđu, mii vááilui eres pennuin já mon lâi vissâ Korpela Reino toos máttááttâm. Veikkâ Leku ličij lamaš ovdâmerkkân veikkâba viđâlov meetter keččin išedistis, mut jis iššeed kávukuámmir čujohis rohâstij muálkán, teikkâ nubenáál eeđân “viŋkkai” čujohijnis pennuu luusâs, te siämmást peenuv lendittij suu luus. ¶
Roope, tâi riävtui Leevi, tegu ton virgálâš nommâ kullui, lâi oppeet aaibâs eresluándusâš ko eres pennuuh. Toh lâi valve ucemus peenuv, eereeb Pimpula, mut ij eissigin sijvuumus, teikkâ mudoi hiäjumus. Roope lâi temperamentlâš já muu mielâst puoh persovnlumos peenuv, mii mist lâi. Roope tuubdâi já tuhhiittij penuvryhmá puoh eres stivrejeijeid meid jieijâs-uv stivrejeijen, mut talle já tuše ton tohán, ko äšši kuoskâttij suu tipšom. Ovdâmerkkân veikkâba purrâmâš pyehtimân, teikkâ lyeštimân ruotâdemääiđi siisâ. Kalehân tom puovtij meiddei laiđiistâllâđ já njolgestittiđ pyeráin vyejedijn, mut toospa tot táválávt paasij. Tot ij miettâm tottâliđ vieres stivrejeijee eres tuvij. ¶
Roopest lâi persovnlâš häämi. Ton lasseen, et tot lâi suullân puásuipennuu stuárusâš, tot lâi še puásuipennuu hámásâš, joba ton nube šluŋkkepeeljis-uv peeleest (távjá puásuipennust lii nubbe pelji šluŋkâgâm). Roopest lâi vala kuálmâd-uv nommâ já tot lâi “Känikoddee”. Taam árvunoomâ Roope finnij talle, ko mist lijjii peivivahtâvuáruh. ¶
Mii vahtâsaajeest kuottuu ennuu käänih já känioráseh. Tobbeen kale še eelij mottoom turkkilâš kebabkuáđutteijee-uv kaiccâčurruinis, mut sun eelij uáli harvii. Veikkâ Roope lâi-uv stivrejeijeesis tottâlvâš peenuv já osko ¶
OA-pataljoonâst kevttii ennuu kaanijd já broilerijd purrâmâššân, mut toh lijjii iänááš skáppojum stuárráábijn fabrikijn já puoh olgomusah purrâmâšveerkih pottii Uđđâ Seelandist – nubebeln maailm. Motomin poođij Penuvkompootân purrâmâšverkki, mii ij lam nuuvtkin virgálâš, ij toho kulijgin. Tot poođij Penuvkompoot vahtâsaajeest já nomâlâsân Roope-pennuu áánsust, tâi suujâst. Ain ko Roope išedijnis poođij vaavtâst, te mij ain leikkušem mielâst iärvádâlâim, kalle kääni täälgis láá almaa puoŋâst já kii taid paha já pasa. Peenuv lâi kale táválávt cápcum käniriävu nuuvt čuuvtij, et tot lâi aaibâs sáppum jyehi saajeest. Ij tom storrám passeeđ já puurrâđ ij eissigin, mut ij tom kale puáhtám pennuidgin adeliđ. ¶
XIV  ¶
Koskâkeesi, aaibâs tärkkilis ääigi jiem mušte, tábáhtui taggaar äšši, et išán tarbâšii še penuvryhmá-uv vuoimijd. Tooláá iđedist ovdil čiččâm poođij ovdâskoddeest puhelu, et kyehti pyeremus pennuu ohtân stivrejeijeidiskuin kolgâččii huápu-huápu rahttâttâđ máátkán, auto lii jo puátimin viežžâđ. ¶
Na miiba tast, Rajaniemi Martti meridij munnuu Pesos Pellervoin leŋgiđ pennuidân já väldiđ tárbulijd piergâsijd já kaavnijd fáárun já nuuvt mij njuškijm lantikkân, ko Martti jieš še vuolgij fáárun. Autost lâi mottoom ovdâskoddeupseer já sun čielgij vyeijimmääđhi ääigi, maggaar operaatio lii vyerdimist. Mottoom uccâ kreikkalâš kylážiist Nicosia kaavpug nuorttiibeln lijjii iho iällâm lovettes kyesih mottoom navittist já suáládâm muáddi kuusâ. ¶
Ko mij poođijm toho, te ubâ kylá ulmuuh lijjii čokijdâm imâštâllâđ tábáhtus. Táálu eemeed, kiän kuusah lijjii suáládum, čiärustudâi. Sun sihâstij tyelittälli čolmijdis já čielgij kieđâid iššeen keevtin maidnii, maid mun jiem iberdâm. Mii upseer, kote maatij vissâ muide-uv ko eŋgâlâskielâ, finnij čielgâsin, et kyesih lijjii rođeldâm meiddei seehâ tievâ kaanijd-uv. Miiba tast talle. Muoi Pellervoin časkeláim pennuidânguin kylážii pirrâ, Pellervo máddáápele já mun taavaapele já nuuvtpa nuorttiibeln kylá eštus kávnojii kyevti kuusâ já oovtâ almaa luodah, moh monnii miätä aro nuortâs. Rajaniemi Martti já tot upseer poođijn tutkâđ taid luodâid. Tast mij toovâim “suátivuávám” nuuvt, et muoi Pellervoin vyelgeen pennuidânguin kuorrâđ taid luodâid já Martti oovtâst toin upseeráin vyelgiv tai maŋgâi aroluodâi mield já kuorâttâllâv sehe kijkkiistâllâv munnuu taađeest, ko ovdáneen. Ko lâi vala aarriiđeed, te ij lam nuuvt hirmâd pakkâgin já nuuvt muoi Pellervoin ovdánáim páikku-pááihui keppâsávt kaačân já riskásávt vääzin. Luodâid ličij lamaš älkkee kuorrâđ pennuittáá-uv, nuuvt pyereest toh uáinojii koške arost, mut pennuin lâi nubbe-uv merhâšume já tot lâi torvolâšvuotâ. Toh lijjii siämmást munnuu viärjun, ko toh “peldiheeihah” lijjii kuođđum meddâl. Nube tááhust ij tain liččii lamaš muide ko nuáđđin – viärjukevttimmiärádâsah ko lijjii nuuvt čovgâseh, et pääččimlope lâi iäskán talle, ko jieš lâi jo päjittâttâm. Peenuv lâi ellee viärju já páiháliih ulmuuh kunnijâttii tom eenâb ko táválii OA-suáldát, mast lâi tuše pisso vijlâsijn. Nuuvtpa munnuu ellee viärjuh lijjii siämmást luoddâkyerreeh, ko ovdánáim äijih luodâi mield. Sun lâi tabžâdâm njuolgist nuortâs, ige lam ubâ viggâmgin čiehâđ teikkâ mahtnii váruttiđ luodâidis uáinusân pääccim. ¶
Lantikka fakšui munnuu taađeest, ko jođhijm määđhi. Kuás tot lâi olgoláá, kuás aldeláá já motomin joba kuáhtái-uv munnuu, ko luodah monnii maađij rasta. Talle muoi finnijm juuhâđ putes čääsi teikkâ limukka já tevdiđ jieččân juuhâmputtâlijd, sehe váháš purâsistiđ, jeđe oppeet juátkiđ määđhi. Ko lâi koskâkeesi já ko koskâpeivi aldanškuođij, te aalgij le ¶
Láim tabžâdâm suullân muáddi penâkkullâm masa oovtmano já Kythrea kylá (mon meiddei “Horcâstum almaa kylän” kočodii) päsiškuođij kuuloold čižetkieđâbel. Maaŋgâ kilomeetter keejist nuorttân oinui koške aro kuávdoo mottoom ruánáá suolluš, mast meiddei oroi lemin smaavâ kyláš. Mađe aldeláá kylá poođijm, tađe vissásuboh algijm leđe tast, et toho toh luodah-uv monâččii. Ko láim suullân kilomeetterpele keččin kylást, te lantikka meiddei vyejestij njuolgist ton kylážân já vuordâččij munnuu tobbeen. ¶
Nuuvthân tast keevâi, et kussâsuolâ aasâi ton siämmáá turkkilâš kylážiist. Mij ep kuittâg riemmâm tutkâđ ton navittijd pyerebeht, muide ko vuordâččijm tassaaš, et tađe várás ovdâskoddeest tiilájum vyeŋes almaah puáđáččii já riemâččii tutkâđ ääši. Maŋeláá čielgâi mijjân-uv, et kuusah lijjii kavnum já macâttum omâsteijeidis, mut kaanijd lijjii kiergânâm puurrâđ. ¶
Návt taat OA-operaatio finnij oovtâ tááhust luholâš loopâ já nube tááhust luhottes loopâ. Kaartâihân turkkilâš äijih väzziđ aldasáid vittâ penâkkullâm iho sevŋâdist finniihánnáá maggaargin päälhi olssis. Tain puurrum kaanijn-uv sun kaartâi vala mäksiđ hade. “Horcâstum almaa kylá” nommâ puátá tast, et kuávdoo kylá lii kossâ eukalyptusmuorâ, mon uáksân lâi horcâstum mottoom almai talle, ko stuuimeh Kypros suollust algii. ¶
XV  ¶
Penuvryhmáást lâi ohtâ masa ruopsis peenuv, mon ij puáhtám mahtengin skiäŋkkuđ. Pennuu nommâ lâi Kusti. Tot lâi ores peenuv já puoh stuárráámus já vaijaamus mii penuvvalveest. Kalehân mij eres penuvstivrejeijeeh puovtijm purrâmâš toos adeliđ, ko puurrâmäigi lâi, mut häärvih lijjii liijká toh, kiäh tuostii väldiđ tom páádán kiddâ já veikkâba škovliđ-uv tom. Tast lâi eromâš táiđu avâštiđ, kuás olmooš pala tast já talle tot tiäđust-uv lâi vaijab já erdub. Páiháliih suáldátteh já nomâlâsân turkkiliih vajedii Kuusti já pollii tast nuuvt čuuvtij, et iä tuostâm ubâ ton pelkuálmád meetter alosâš muuvrâ paaldâstkin leđe talle, ko Kusti lâi aldasijn. Mii vahtâsaje já turkkilij suáldáttij kooskâst lâi assaas beetoonmuvrâ, mii lâi togo pehti rääijin. Amahân Kusti lâi vissâ motomin kiännii halkkâlâm, ko toh nuuvt čuuvtij vajedii já kunnijâttii tom. Nuuvt kunnijâtijm mij penuvryhmá almaah-uv. Taat fiäráán, mii pyereest kovvee tiem ääši, tábáhtui koskâkeesi suulâin, puoh pakkâsumos ääigi. ¶
Penuvryhmá ráánjást lâi Suomâ pataljoon monnii vahtâjuávhu, ušom vuossâmuu komppania aassâmtáálu, mon šiljoost lâi syemmilij rähtim sävni. Tast savnuu iänááš alda ässee syemmiliih suáldátteh já sävnilieggimvuáruh lijjii juohum ton ránnjájuávhu já penuvryhmá kooskâ. Jiem tärkkilávt mušte, kollii ohhoost sävni lieggânij, mut ko mun-uv tom kiergânim motomijd keerdijd liegâdiđ já eelliđ sávnumin-uv viehâ maŋgii tobbeen, veikkâ nuuvt äŋgiris sávnoo jiem ubâ lamaškin, te amahân tot ucemustáá kulmii ohhoost lieggânij. Páiháliih ulmuuh iä iberdâm ollágin taggaar ääši, et jis olmooš lii ubâ peeivi lamaš 50 ceehi peeivipaštust, te kalga vala ehidist-uv moonnâđ 100 ceehi kumásân, ovdil ko lii pyeri. Ovdâmerkkân tobbeen ovdâskode “Reke” säävnist, mii lâi tiäđuštâllâmjuávháduv kiävtust, ellii motomin mii kreikkaliih almaikookah še sávnumin syemmilij uálguttâllâm maŋa, te lijjii kale hirmástum, ko karttii masa čyeđe ceehi kumevuotân. Korrâsávt imâštellii, et ko Suomâ lii nuuvt hirmâd kukken tavveen alda tavenäävi já tobbeen láá vala nuuvt korrâ puolâšeh-uv, et olmooš puáhtá kolmâsân jäämmiđ, te liijká sij pyehtih leđe nuuvt kume saajeest, et liške uccást ij pyele. Nissoonkookah iä lamaš tallaa ääigi Kyprosist, ko nisoneh kullii pááikán já kievkkânân. ¶
Na lâi oppeet penuvryhmá sävnilieggimvuáru já Haarju Orvo täälgis lâi lopedâttâm “sävnimajurin” já siämmást tupetuállen. Na mij iäráseh tiäđust-uv vuolgijm kii kuus, ko peeivih lijjii mist rijjâ. Vaarâhân eelijm aainâs Ledra Palace vuojâdemáldást já máhđulávt eres-uv soojijn uápásmuumin kaavpugân. Na ko te puáttip ehidist maasâd, te kuátiorroo ij oinuu kosten. Ko vilšâstep pennui uásádâhân, te puoh eres pennuuh láá tobbeen, mut Kuusti viste lii kuárus já uksâ áávus. Tállán ervidijm, et Orvo lii tiäđust-uv eelâšmin säävnist já váldám vala pennuu-uv fáárun. Tot lâi táválâš vyehi, et peenuv lâi stivrejeijes fáárust ain, ko toos lâi máhđulâšvuotâ. Na miiba tast, vaarâhân sun tobbeen puáđáččij äiginis, ko lii vistig lasettâm muorâid kivkkâháá vuálá, tâi maid poorgâškin. ¶
Ij moonâgin kuhháá, ko kirdeet ránnjájuávhu mottoom suáldát já lii váhá pevhištum. Sun čielgee, et säävnist lii vaijaas peenuv, mii uccást ij puurâ suu. Sun lâi lamaš rahttâtmin sáávnán já iällám vistig kuovlâlmin, jo-uv sävni lii liegâs já ko sun lâi kárvudâttâmviistán čaŋâlâm já kuovlâlâm sáávnán, te tobbeen lâi Orvo uáđimin já Kusti lâi paaldâst kuárjidmin. Sun lâi áigum ravkkâđ Orvo, mut talle lâi peenuv nirvim já haarijdškuáttám já uccást ij lam volliittâm suu. Sun lâi peškâlâm uuvsâ kiddâ já tuámittâm mijjân čielgiđ ääši. Na mijhân tiäđust-uv tomâlijm väldiđ čielgâs, maht Oorvongis lii keevvâm, ko säävnist lii uáđimin. ¶
Já ko te puáttip säävni luus já lehâstep uuvsâ, te eštus Orvo vannaa tobbeen vyelemuu lavdee alne já škoorijd – já váhá ko lii paahâs! Paaldâst lii miinii puttâlijd, mast sun lii váldástâllâm, jeđe viijmâg sokkum toos. Kusti lâi tiäđust-uv meiddei tobbeen säävnist, mut ij lyešti kiämmán Orvo alda nuuvt, et puávtáččijm ravkkâđ suu. Na Kustihân tiäđust-uv tuubdâi mii puohâid, ige viggâm volliittiđ, jis pisoim tuárvi kukken, mut nurdâdiđgin ij luáštám išedis. Jis kiinii viigâi aldaniđ, te tállán aalgij haarrân já päänih ittii. ¶
Na tast lâi-uv smiettâmuš, maht mij puávtáččijm Orvo ravkkâđ, teikkâ finniiččijm Kuusti meddâl tobbeen säävnist nuuvt, et ep kääskit jieččân. Tast lâi vala tot-uv vaarâ, et ko sävni lâi jo tuotâ paahâs, et sun kuškâškuát, tegu palvipiärgu kuás-uv já mon kuhháá lâškin jo vannam tast. Suu muáđuin ooinij, et pivâstâh pačasij sust viehâlágán liävttoin. Toh lijjii uáináh ollásávt pivâstum já čääci njuolgist kuulgâi tain. Na säävni pahâsvuođâhân kale puovtijm kepidiđ nuuvt, et leehâim uuvsâid olgo räi áávus. ¶
Mij viigâim hokâttâllâđ Kuusti hekkisis jis jo magarij konstâiguin. Ruáŋguim já kihtâlijm joba piärgupittáin já sukkâráin-uv, mut Kusti pisoi oskolávt išedis paaldâst já táárbu mield tuše ain motomin harâguođij já nirviistij. Mist algii leđe koonstah jo nuhâmin, ko te viijmâg kiinii hoksái, et čäciletkuhân lii šiev iše veikkâ nube ulmuu ravkkâmân. Nuuvtpa mist kiinii toppij leetku, mast lâi mottoommuđusâš čäciteedâ já cirgootškuođij toin njuolgist Orvo muáđui njeigâ. Ij tarbâšâmgin kuhháá cirgottiđ, ko jyelgih liihâdškuottii já nuuvthân Orvo morettij já pulttâsij čokkod, spežžâlij kuámmirijdis oohtân já huihádij: ¶
– Lisää löylyä! ¶
Amakkiste lâi vissâ koško, ko siämmást sun háputtâlškuođij puttâlis, mii lâi tast paaldâst, mut tot lâi-uv kuárus. Na miiba tast. Ko Orvo lâi koccám, finnim časkâdiđ korrâsumos koško čäcilitteest, mii lâi tast paaldâst já Kusti tolvum hekkisis, te lasettijm oppeet kivkkâháá vuálá muorâid já forgâbalij lâi sävni liegâs já sávnumoornigist. ¶
Nahande lâi oppeet mottoom ijjâ. Jiem mušte, lijjim-uv lamaš jo vahtâvuárust, vâi lâi-uv tot vala ovdiibeln, ko koccáám hirmâd ruojân já tuuš“rintamaovdâsvástádâs”. Orvo lâi vala-uv viehâ čuuvtij pevhištum já jiärástum tien pääččimääši keežild, mut liijkátte finnijm mottoomnáál čielgâs, mii lâi tábáhtum. Já návt toh ääših suullân lijjii ovdánâm. ¶
Orvo lâi moonnâm vahtâvuárun mahđulávt jo-uv koskâiijâ kyehtnubálov ääigi, teikkâ kuulmâ ääigi iđedistiijâ já vaarâ vahtâvuáru lâi álgám táválii vyevi mield. Táválâš vyehi uáivildij tom, et vuossâmuu pargon uđđâ vahtâpaarâ taha nuuvtkočodum vahtâmohe; jotá vahtâsaje pirrâ já totká puoh viistijd, moh tobbeen láá. Vahtâsaje taveviestârkeččin lâi kuormimšalde, mii lâi masa meetter alosâš já ton paaldâst lâi tot optum muvrâ, mii lâi eennâm rääjist mitteddijn aldasáid pelkuálmád meetter alosâš já meetterpele asosâš. Mut ko korŋiistij ton kuormimšalde oolâ, te talle tot ij lam ko pelnub meetter alosâš já tast pyereest ulâttij kuovlâliđ paijeel muuvrâ. Pennuuh táválávt mielâstis ain njuškejii ton kuormimšalde oolâ já taid ferttij-uv mestâba kieldâččiđ toho monâmist, lâihân turkkilij vahtâbuŋkker aaibâs muuvrâ tyehin. Na veikkâ lâi váháš tegu kieldum-uv monâmist toho kuormimšalde oolâ, te Kusti lâi kuittâg monnii suujâst njuškim toho já siämmást lâi-uv kullum uánihis “Thompson” maašinpistovl sarja já Kusti lâi sluáncittâm toos lastamšalde oolâ hirmâd pargâsáin já ulvâsáin. Veikkâ päččee lâi-uv lamaš enâmustáá kuulmâ meetter keččin pennust, te ij kuittâg lam áppádâm pääččiđ nuuvt pyereest, et peenuv ličij njuolgist jáámmám. Luođâsarja lâi moonnâm čielgi čoodâ eidu čuámáttâsâi moojiipele nuuvt, et pennuu moojiškeeči vuoččui já tot ij peessâm muidego ovdâjuolgijguin tuovân peehiđ ovdâskulij. ¶
Na Orvohân tiäđust-uv suorgânij hirmâdávt, joba jieijâs jiegâ-uv peeleest, ko luođah njurgoškuottii. Sun ij tuostâm, tâi áppádâm maiden muide porgâđ, ko huápumus lääji mield tuámittiđ puhelimân, suáittiđ ovdâskoddekomppanian já táttuđ lasevuoimijd tobbeen, ko čielgâ viärjulâš volliittemhân tot lâi. Kusti-peenuv páárgui já olvoi ubâ ääigi. Ovdâskoddekomppania tärhisteijeeupseer puáđistij mottoom ääigi keejist mii juávkkuhovdâ Rajaniemijn já kuovttijn vahtâjáágáráin já huápu-huápu uápásmii tilálâšvuotân, mii tobbeen lâi. Kusti páárgui ubâ ääigi já Orvo táátui-uv, et upseer pájáččij pistovláin Kuusti já lopâttičij ton tuuskijd. Tärhisteijeeupseer lâi kuittâg ton mielâst, et pääččimviärju kevttim taan tilálâšvuođâst sátáččij vala lasettiđ nuuvtkočodum “jännitys” já tom riiskâ sun ij váldáččii. ¶
Kusti lâi ton puudâ ovdâjuolgijdiskuin keesin piähám ton kuormimšalde roobdân, jeđe lâi koččâm enâmân já tot páárgui já njivoi siämmáánáál ko ovdil-uv. Ko piso kevttim lope ij lam, te Orvo, teikkâ Martti muštái, et tobbeen páájáhaalisthân lâi oinum motomin taggaar stuorrâsiähá pájáveeččir. Nuuvtpa sunnust nubbe vuolgij uuccâđ tom tobbeen, mut ko sevŋâd lâi já huáppu, te veeččir ij innig kavnumgin nuuvt huápust. Tobbeen kavnui liijká tommittáá lusis šlambur, akselpittá, teikkâ miinii kuheldâlâš ruovdijd, mon sun adelij tärhisteijeeupseerân, toppij Kuusti čiäpáttist kiddâ já tollij tom nuuvt kuhe sajestis, et upseer puovtij huškoškyettiđ toin šlamburáin pennuu uáiván. Ko sun lâi vuoidâdâm äigipaje penuvriävu káálun, te nuuvt tot sijvodui, jooskâi párgumist já viijmâg njuorâi. Upseer já Orvo láin kuáddám Kuusti roopâ mottoom kuárus viistán, já penuvjuávkku kolgâččij iđedist eelliđ viežžâmin Kuusti meddâl já hävdidiđ. ¶
Jiem tomgin mušte, kotemuš mist moonâi loppâiijân vahtâvuárun, vâi moonâi-uv kihheen. Saatijba leđe nuuvt-uv, et toh ovdâskoddekomppania jáágáreh lijjii kidâ iiđeed räi tobbeen já mij uážuim  ¶
Na ko tággáár viärjulâš volliittem OA-juávhui vuástá lâi tábáhtum, te tot merhâšij tom, et Kypros Suomâ pataljovn komendeijee kaartâi meiddei väldiđ pele tábáhtum áášán já kuorâttâllâđ turkkilâšjuávhui komendeijein, mane návt lâi tábáhtum. Must ij lah virgálâš tiätu tast, mut kuullim mánuppaje maŋeláá motomijn ovdâkode almain, et Kuusti koddemtuámu ličij puáttám mastnii aaleeb instanssist, máhđulávt eidu ovdâskoddetääsist já ton uáivilin ličij lamaš ucánjáhháá suorgâttiđ penuvalmaid. ¶
Na jis pennuu koddem uáivilin lâi penuvalmai suorgâttem, te tast toh kale luhostuvvii uáli pyereest. Iä lamaš meendugin hitruuh toh vahtâiijah tobbeen varikkosaajeest tast maŋa, ko lâim hävdidâm Kusti-pennuu. Kuássin ij puáhtám leđe vises, et iä-uv turkkiliih oppeet kiävtáččii maašinpistovl, jis kartâččii pennuin vuástáluvvâi. Mist lâi kieldum magasin sajestisanneem maašinpistovlist vahtâvuárui ääigi, tot koolgâi leđe ain lummoost. Leemnâmagasin anneem sajestis makaš provosistij rijdouásipeelijd, veikkâ sist mudoi kuábbáá-uv pelni lijjii ain magasineh sajestis, mielâstis meid tom čaittâlii. Veikkâ návt äŋgiris kiäldu lâi-uv, te aainâs mun toollim tast maŋa magasin ain sajestis, ko vazâččim tobbeen sevŋis iijâst já časkattellim taid kuárus viistijd. Tast maŋa jiem kuássin innig luáštám Leku jieččân uáinus ulguubel ollágin já toh ohtuunis vahtâmoheh-uv paccii meddâl. Nievt tiet tábáhtus meid mottoomnáál páguttij mii puohâid tarkkuđ jieččân lattiimijd tobbeen vahtâsaajeest já vaarâ vahtâoornig puáránij vala tast-uv, veikkâ turkkilij uáivil lâi aaibâs nubelágán. ¶
Penuvryhmá almaah lijjii ennuv jottáám alda naaburenâmijn luámuidis viettimin já sij korrâsávt rammuustellii taid mađhijdis. Motomeh lijjii hurgám joba Keniast já eres-uv Afrik enâmijn. Algijm smietâdiđ Rajaniemi Marttijn, et maht sun jis muoi-uv vyelgeen veikkâba suáldátpappâ Leinos ornim luámumáátkân Libanonân, Syyrian, Jordanian já meid pase enâmân Israelân. Tobbeen kale monâččij ruttâ vaarâ ennuv já ferttiiččij-uv áánnuđ ruuđâ Suomâst. Na miiba tast, áánuim hovdâstân Paavo Pitkäsist luámu, Suomâ paaŋkist ruuđâ tommittáá et piergejeen, hommáim tárbulijd siiviilpihtâsijd Nicosia kaavpijn já tast maŋa vuálgáččáim máátkán. Munnust Rajaniemi Marttijn algii leđe luámu-, viisum- já ruttâääših oornigist. Suáldátpappâ Leinos hovdim luámumätki álgáččij ittinâš iiđeed Nicosia kirdemkiedist já vuossâmuš čuásáttâh ličij Libanon uáivikaavpug Beirut. Kyevtlovviiđâ ihásâš suáti puállái iäskân muáddi ive maŋeláá . Jáágár Pellervo Pesonen lâi meridum Maarti sajasâžžân ton puáttee oho ááigán já sun lâi-uv jo váldám ovdâsvástádâs tast. Ko nohádim, te čuávjivuáláá ucánjáhháá kuđáiditij juurdâ, et monâččimhân tääl tagaráid soojijd, main lijjim kuullâm ennuv saavâid já main lijjim luuhâm ráámmâthistorjá kirjeest kansaškoovlâst.  ¶
XVI  ¶
Čohčâmáánu 12. peivi 1966 čuovânij muččâdin já tiäđust siämmáá pahâsin, tegu eres-uv iđedijn. Moonnâm ijjâ ij lam nuuvtkin pyereest moonnâm. Masa jo vist ehidist jiem finnii naharijn kiddâ, jeđe ko te viijmâg mottoomnáál nohádim, te oođđim nuuvt liävuttemeht, et ohtânmaanoost koccáástellim, juurrim seeŋgâst já čiehčâdim. Must lâi nuuvtkočodum vyelgimkumeštâs, mii ij lam pyereedmist mudoi, ko máátkán vyelgimáin já täälhân lâi tot iiđeed já peivi, et vuálgáččijm. ¶
Hyeneeht oođđum iijâ maŋa morettim tiäđust-uv ovdil ko iärráseh já lijjim tiäđust-uv vaibâsub ko sij. Veikkâ mätkilavkkâ lâi-uv jo jiehti pakkajum, te liijká iiđeedpurrâmâš maŋa tarkkuustim, et puoh teháliih liččii fáárust. Mist lâi tain aldaväldikuudijn vuoigâdvuotâ kevttiđ YK suáldátpihtâsijd já Kyprosist mii lâim kenigittu ¶
Mijjân lâi “Louis Tourist Agency” -nommâsâš nicosialâš mätkitoimâttâh ornim kirdemliipuid, ijâstâlmijd hotellijn Libanonist, Syyriast, Jordaniast já Israelist nuuvt, et toh lijjii jo puoh maksum-uv. Mij lâim tiäđust-uv jiejah máksám ubâ tom luámumääđhi suullân okko tassaaš ton mätkitoimâttâhân, mut jiem kale innig mušte, mon tiivrâs tot lâi. Ruttâucâmuš, maid toohim Suomân, lâi 400 märkkid já uási tast tiäđust-uv kevttui mätkiruttân. Kirdemliipuh lijjii kyehti, Nicosia – Beirut – Nicosia já Nicosia – Tel Aviv – Nicosia já suijâ lâi tot, et tallaa ääigi ij puáhtám puáttiđ virgálávt Israelân moonnân arabienâmist já nuuvtpa mij kaartâim-uv mäksiđ ovdâs-maŋas liipu, veikkâ juuđijm-uv tuše nube kulij. Tom jiem addim, mane Beirutân-uv koolgâi leđe ovdâs-maŋas lippu. Na poođijmhân mij tiäđust-uv Israelin Jordaniast já tot lâi-uv tärhissiähá hommá, mut tast maŋeláá. ¶
Vuossaargâ, kyehtnubalovváád peeivi čohčâmáánu 1966 tijme 10.00 pajanij Cyprus Airways 4-moottorsâš DC-6 maašin Nicosia kirdemkiedist ááimun já tolliittij Kyrenia váráduv paijeel nuortâs. Forgâ lâim Koskâmeerâ paajaabeln já siämmást ko Aasia aldanij, te Kyprossuolluu nuortiskeeči päsiškuođij tuáhá. Kuulmâlov kirdemmiinut maŋa čolmij oovdân almostui tuotâ stuorrâ kaavpug já forgâ šnoggiittijm-uv ton kirdemkiädán. Lijjim vuossâmuu keerdi eellimstân Aasia pelni já miänu lâi ton muđusâš-uv. ¶
Kypros suollust Nicosia puáriskaavpug pelni lijjim kale uáinám maaŋgâid aašijd, mut tot tobbeen lâi tuše taggaar kuokšâdis avâštâs tast, mii vala sátáččij puáttiđ oovdân. Ko lâim siäivum já selvânâm tuuli čoođâ, te lavkkijm taksijd, moh vuolgii tuálvuđ mii kaavpugân. Jis jo Nicosia kaavpugist lâi moiváás jotolâh, te tääbbin tot eskân lâi. Imâštâlâim, ko ain tyelittälli lâi kolaristum auto luptiistum stelligij oolâ automaađij paaldân já toh lijjii mestâba jyehi ratkuuttuvâst. Mii taksivyeijee tieđij mainâstiđ, et toh lijjii jotolâhmeerhah, moh váruttii ulmuid jotoluv vaarâin. Lâi kulloo taggaar vyehi, et jis auto kolaristij, te tot ij tolvum koolaarsaajeest tađe olgoláá, tot tuše sirduustui luoddâpiällâs váruttâssân iärásáid. Mii taksivyeijee oroi lemin tuáddum taan systeemân já mun kale mestâ jo polâstellim, ko sun nuuvt huolâttemeht oroi vyejimin. Nubbijn kieđáin tuše stivriistâlâi siämmást ko käŋŋir já ubâ kietâ-uv lâi ávus lasârääigist motomin ulguubelni-uv, moin sun ain tyelittälli sevestij já čäittilij joba čuurmâ-uv já nubbijn kieđáin sun nuurdâi molsoosuábi. Sun vilpoi ohtânmaanoost kuás kuus-uv kulij já čielgij hirmâdávt maidnii, maid mun jiem iberdâm já puigâsâdâi lašmâdávt “letukkainis” eres autoi kooskâ já mun poollim hirmâdávt ubâ ääigi, et kuás tibi te ruáškáá. Na ijhân tot ruáškám, já nuuvt peesâim-uv luholávt hotellân, mon nommâ saatij leđe Hotel Liban, teikkâ miinii ton sullâsâš. Na tiet jotolâh Kyprosist sulâstitij taan Beirut jotoluv, veikkâ ij lamaškin eidu siämmáá moiváá. Stuárráámus iäru kuittâg Nicosia já Beirut kooskâst lâi toi autoi tääsi. Nicosiast lijjii ucebeh autoh, ko oppeet tääbbin Beirutist lijjii iänááš stuorrâ “limusiineh”, moh lijjii uđđâsuboh. Tiest puovtij jurdâččiđ nuuvt, et tääbbin lijjii jáváluboh ulmuuh ko suollust. ¶
Veikkâ mist lâi-uv pappâ hovdân, te sun lâi kuittâg ornim mijjân eehidohjelm ađai Casino Du Libanist eellim. Ristâlâš jurduu mield tieggáár saje lii kuás ij jo “sudo piervâl”. Mij lâim kuittâg puohah kuullâm ton ollâtásásâš ohjelmist, mii tobbeen lii uáinimnáál. Toho ij lamaš maggaargin siisâpeessâmmáksu, mut piävdán ko čokánij, te lâi pággu tiiláđ maidnii juhâmušâid já ton hadde lâi ušom 30 Libanon pundád. Tiäđust-uv ji ¶
Tot lâi stuorrâ spellâkasino, mast iä oinum ullopusseer- teikkâ päiđipajalist ulmuuh ollágin. Iänááš uási ulmuin lijjii juhlepihtâsijguin, mii uáivildij tom, et sist lijjii smokki- já frakkipihtâseh pajalist já ruseteh čiäpáttist. Nisonijn lijjii kuhes hamitteh pajalist já ucemus vátámâš almaiulmuid lâi tot, et kalga leđe taggaar “lädipiivtâs” pajalist, mast lii kraavaat, teikkâ rusetti. Mist lijjii puohâin OA-suáldát luámupihtâseh pajalist, moos kuulâi meiddei kraavaat já pajaldâspusseer. Pivtâskerdi lâi mestâba liijkás-uv liegâs, mut liijkátte piergiittâlâim, ko ereskin rääđi ij lamaš. Tobbeen lijjii tiäđust-uv páihálij miljonäärij lasseen meid sii kolleegah pirrâ maailm já maŋeláá ehidist ko peesâim uápásmuđ meiddei jieš ton kasino spellâmuásádâhân, te tobbeen kullojii puoh maailm váldukielâh, meiddei suomâkielâ-uv, ko mij lâim tobbeen. Spelleeh kevttii spellâmeerhâid, ko sij stellejii monnii numerân jieijâs “piäijus” já toi áárvust must kale ij lam tiätu. Mii juávhust kihheen ij tuostâm riemmâđ spellâđ ovdâmerkkân veikkâba ruletti tanen, ko vissâ lâi taggaar ucemus ruttâmeeri, mii ličij lamaš makaš maaŋgâid luuvijd Libanon pundáid já mist lâi mätkibudjet rekinistum nuuvt tärkkilávt, et ij lamaš máhđulâšvuotâ ennuvgin moonnâđ tast paijeel. Spellâmerkkâuástimsaajeest ko fakšuustellim ulmui lonottem vuáituidis ruttân, teikkâ nubijkulij, te ruttâ kale oroi liihâdmin. ¶
Jieš tot ohjelm, mii čaittui kasino koskâkeerdist (spellâmuásádâh lâi vyeleeb keerdist) lâi viehânáál mieláidpäccee. Tot lâi iänááš uásild revyyohjelm, mast uccáápihtâsijguin nisoneh tánssájii já lavluu. Na tot “ravintolapeeli” lâi pyereest-uv 40 meetter jieškote-uv kulij viijđes já tot čáitussaje aainâs kulmâlov meetterid kubduu já siämmáá verd kukke. Káttu lâi aainâs viiđâ meetter aloduvâst já peevdih lijjii stellejum váháš siämmáá sullâsávt ko teatterist kuás-uv. Toh lijjii maaŋgâ tääsist já mii čokkámsaje lâi tobbeen olgomuu já vaarâ hälbimuu uásist. Oskom, et aldeláá čáitussaje juhâmuš hadde-uv lâi maaŋgâkiärdásâš verdiddijn mii sajan. Na tiegáreh tanssânieidahhân kale uáinojii tobbeen Kypros ijjâkerhoin-uv, mut tääbbin lâi tot čáitussaje rahtum nuuvt styeresin, et ubâ ton kuulmâ tiijme pištee ohjelm ääigi tobbeen puovtij leđe ellee hiäppušij já kasakkai troikka, moh ruotâttii já raccastii oles sáttoin maaŋgâid minuttijd siämmáá kulij, ige tot lam trikki, ko koozâi skooppân-uv kullui. Na vaarâ tot ton tááhust lâi trikki, et hiäppušeh ruottii vissâ-uv mottoomlágán jorree vuáládâs alne. Tobbeen puohtii leđe maaŋgah cowboyh-uv moh raccastii hiäppušijguin já njuárustellii lassoin kálbáid kiddâ. Esirippu ko luáštádâđâi uđđâ lavastusâi rähtim várás, te maggaargin šlaamâ ij kullum ton ääigi. Siämmást, ko esirippu lâi vyelni, te káátust luáštádettii kuulmâ meetter alodâhân lovmat ivnáás pállud, moh lekkâsii paajeeld kuuđâ uásán, tegu appelsin koorah kuás-uv. Jieškote-uv uásist lâi mučis nieidâ keppâ pihtâsijguin. Pááluh luáštádettii, pajaneddii já jurrii, sehe nieidah čaittâlii mučis fardâidis. Ko esirippu oppeet pajanij, te ton tyehin iiđij korže, mii lâi maaŋgâi meetterij alosâš já tast kuulgâi olmâ čääci. Joba tot šaavâ-uv kullui. Ohjelm loppâkeejist vuojij olmâ lievlâjuná sali čoođâ hirmâd jucânáin, já vaavnuin lijjii tiäđust-uv keppâ pihtâsijgin mučis tanssânieidah, noh stávrudellii kuuloold koskâropâidis. Kasinost puáttim maŋa eehid lâi jo nuuvt maŋŋeed, et lâi äigi moonnâđ nohádiđ. ¶
Ittinâš koccám maŋa mist lâi aaigâ eelliđ Baalbek rauniokaavpugist, mut monnii suujâst ep toho peessâm. Orom muštemin, et tobbeen liččii lamaš mottoomlágáneh stuuimeh Libanon haldâttâs juávhui já mo“vuoristorata” mield hirmâd ollâ váráduv alne, mii lâi Beirut nuorttiibeln já mon sáátust mun kale oppeet poollim. Kuás tibi te vaijer potkân, koččâp vuálus já stircettep mottoom pähtikopán. Vaijer liijká killái já peesâim uáiniđ ubâ Beirut já ton pirrâs, sehe taid hirmâd váráduvâid, moi paijeel mii ittinâš monâččijm. Váráduv alne puáttim maŋa eelijm vala kuáškookeđgikuovđâšmist, “tippukiviluola” Beirut kaavpug nuorttiibeln. Must ij lamaš avâštâskin, mii puávtáččij leđe tiet ovdilmainâšum kuovđâšm, mut ko čaŋâlijm ton siisâ, te tállán iberdim. Tobbeen lijjii kalkkâkeđgipáccáh já tegu jieŋâoškâseh kuovdâšm vyeliuásist já káátust hiäŋgájii tegu jieŋâpureheh. Kuovđâšm siste lijjii maaŋgâ ivnásiih šleđgâlaampuh, moh tuossii muččâdávt. Kuovdâšm kukkodâh lâi maŋgâčyet meetterid já toho lâi rahtum taggaar väzzimkujá mast ij lamaš lope spiekâstiđ. Kiäldu puáhtá pyereest-uv iberdiđ tanen, ko tieh kalkkâkeđgipurâheh lijjii viehâ muárrááh já taid ličij lamaš älkkee tojâliđ mätkimušton. ¶
Kuáškookeđgikuovđâšmist puáttim maŋa mist lâi pyereest-uv äigi uápásmiđ váháš Beirut kaavpugân. Nuuvtpa purâdem maŋa mii juávkku juáhásij aainâs kyevti, jis ij jo kuulmâ-uv uásán já vuolgijm kejâstâllâđ kaavpug. Rajaniemi Martti lâi ovdil-uv iällám taan miljovnkaavpugist já nuuvtpa sun lâi-uv mii luándulâš uápis. Vuosmužžân mij uusâim “American Hospital”, mii lâi tiäđust-uv pyecceiviäsu já mii meiddei oostij voorâ. Mist ij lamaš riävtui eres paijeelmiärásâš kapitaal fáárust ko jieččân vorrâ, já nuuvtpa mij juáháš luovâttijm 400 rammid voorâ pyecceiviäsun já finnijm olssân ušom 30 Libanon pundád ađai siämmáá verd, maid maavsij kasinoreisu já suullân nelji seenti vala konjak-uv. Na tomhân ervid, et ko vorrâ lii masa litterpeelijn kiäppánâm, te juhâluváhân tast älkkeht já mij lâim-uv viehâ pyerimielâst, ko vuolgijm juátkiđ kaavpugân uápásmem. ¶
Nubbe “kulttuurčuásáttâh”, moos Martti mii uápistij, lâi Rijjâvuođâjolgâdâs “Vapaudenaukio” nuorttiipiälááš kaavpuguási, mast lijjii nuuvtkočodum huárákortteleh. Soovâim jo tom, et kihheen ij ášástâl tobbeen, mut čaŋâdep kuittâg jyehi uuvsâ siskiibeln. Kááđuh lijjii ušom nelji teikkâ vittâ já toh lijjii puoh paldluvâi já suullân kilomeetterpele kukkosiih. Algâttijm aldemuu kááđust Rijjâvuođâjolgâsâst vyelgidijn já ko čaŋâlijm vuossâmuu uuvsâst siisâ, te tááluviehâ váhá movtáskij. Tobbeen lijjii muáddi nissoonulmuu, nubbe pyereest-uv paijeel viđâlov já nubbe ucánjáhháá nuorâb. Koijâdâlâim váháš hoodijd já soovâim, et eellip täst maŋeláhháá uđđâsist já nuuvt mij joođhijm määđhi. Návt mij moonâim čoođâ puoh tieid paaihijd já motomijn lijjii viehâ puáššáás hámásiih almaiulmuuh oornigtuállen ađai parâtteijen já sutenöörin, ko iänááš tagarin lijjii toh nuuvtkočodum “mamih”, moh lijjii puárásuboh nissoonulmuuh. Kuárttilij tááluh lijjii jo-uv kyevti- teikkâ kuulmâkiärdásiih, já kááđuh lijjii keezih já nyeskih. Ko lâim väzzimin monnii kááđu mield, te fakkist leškejui solkkosaŋkko paajaapiäláá keerdist vuálus já uccást ep pääsi ton vuálá. Saatij leđe nuuvt-uv, et tot solkkosaŋko liäškásem ij lamaš vaahâg, ko váháš ovdláhháá lâim iällám čaaŋâdmin tien siämmáá táálu pajekeerdi mottoom visteest. Huárákorttelij ulguubeln lijjii fiijnâ já uđđâsiähá nubalovkerdisiih tááluh já kááđuh-uv lijjii kubduubeh já čurgâduboh. Juuđijm meiddei Beirut riddobulevard mield, kost lâi ohtâ pegâlmâs hotelli já tast Git-Gat-nommâsâš ijjâkerho, mast lâi kulloo uáli ollâ tääsi. Veikkâ mij fárudijm ehidist sevŋâd ääigi kaavpug puo ¶
Ijjâ moonâi rávhálávt já valgânij koskoho iiđeed. Tállán koccám maŋa pakkaastijm tävirijdân kapsehháid, jeđe tuámittijm hooteel purâdemviäsun iiđeedpurrâmâš puurrâđ. Iänááš uási mii juávhust lâi jo tobbeen čuákist já oppeet kuulâim mätkihovdâstân tergâdijd aašijd, maid kolgâččijm mušteđ taan määđhi ääigi. Vuossâmuš pargo, ovdil ko ubâ monâččijm autoidgin lâi tot, et kolgâččijm kiškođ já tuššâdiđ puoh tagarijd tarraid mätkilaavhâin meddâl, moh máhđulávt kävildiččii kiännii elimist Israelist ovdil-uv. Na musthân tagareh meerhah iä ubâ lamaškin, mut motomijn kale lijjii já nuuvt sij ferttejii pahheeđ taid já leggistiđ meddâl. Sun ciähuttij vala taggaar-uv ääši, et ko mij uáináččijm heeđâlmildeid já taid njaalgâ heđâlmijd, moh toid láá stellejum, te kolgâččijm kyeđđiđ taid aaibâs ráávhun ton suujâst, et sátáččijm šoddâđ čuávjitaavdân, jis purâččijm taid. Ildeeh lijjii ain táválávt olgoááimust já peeivi paštust já hirmâd kiärpâšarmeija huridij já ruotâdij toi alne. ¶
Sun mainâstij vala mijjân onnáá peeivi ohjelmist já váháš meiddei ton väldikode vuovijn, sehe tábáhtusâin-uv. Veikkâ mij Kyprosist já meiddei Beirutist-uv puovtijm julestiđ vuolâputtâl kooškon, te tobbeen, kuus tääl lâim vyelgimin, ij liččii máhđulâš, ko Syyria lâi muslimväldikodde, kost alkohol lii kieldum äšši. Tobbeen lâi eidu siämmáá ive kuovâmáánust tápáhtum “vääldičovádem“, mast Kenraal Hafez lâi monâttâm vääldi Nureddine El Atassi suáldátjuuntan. Kuriositeettin puáhtá mainâšiđ, et muáddi ive tast ovdâskulij čovádij Hafez al-Assad vääldi olssis já ton rääjist haldâšij Syyria uáli korrâ kieđáin ive 2000 räi. Tast maŋa vááldán lavkkij suu alge Bašar al-Assad já joođhij eejis äärbi toin lain, et lii soottâm jieijâs aalmug vuástá masa kulmâ ive. Lâš-uv Hafez al-Assad siämmáš almai, ko lâi kenraal Hafez, te jiem kale tieđe. ¶
Mii mätkihovdâ Leinonen lâi tiggum kyehti stuorrâsiähá taksi-auto, moh lijjii vyerdimin mii hooteel ulguubeln. Uáivilin lâi, et taaksih tuálvuččii mii kidâ Jordanian já toimâččii vala tobbeen-uv mii sáttulâžžân nuuvt kuhháá, ko pisottâlâččijm kunâgâs Hussein väldikode rajij siskiibeln. Israelân moonnâm maŋa juáđháččijm eres sátuigijn. Na miiba tast. Mijhân tiäđust-uv stellijm tävirijdân taksij monnjâluŋkkáid já pokkiidâđâim jiejah autoid. Nuuvt mii vuájánij njuneh jurgâluvvii nuortâs já meddâl kaavpugist. ¶
Taksivyeijeeh láin máhđulávt beirutliih já suoi sárnoin pyereest eŋgâlâskielâ. Nuuvtpa ko mii mätki ovdánij, te vyeijeeh taađeest ain čielgijn mijjân, mii kost-uv lii. Jiem kale uáli pyereest iberdâm eŋgâlâskielâ, mut liijkátte sääni tuogu-táágu kuomâldim. Lijjim jo Kyprosist hárjánâm viehâ ciägus várádâhluoddáid, jiemge täälgin nuuvt hirmâdávt poollâm, veikkâ mii taksivyeijeeh vuájástâláin-uv viehâ riskáht, ko vuolgijm pajaniđ váráduv vielti pajas. Ton nommâ lâi ušom Antilibanon já tot lâi suullân muádi tuhháát meetter alosâš. Uáinuseh nuuvt nuortâs Syyriabel, ko viestârân Koskâmeerâ kulij-uv lijjii pyereh. Vuálus ko aalgijm luáštádâttâđ Syyria piälán, te poođij mielân, et láá-uv sun täin autoin kosâneh mon šiev oornigist. Mielân lii pááccám, et luáštádettee vieltti lâi váháš njuáidusub ko maid lâi pajaneijee, mut liijká kosâneh taiđii leđe viehâ korrâ sreevâ vyelni, ovdil ko selvânijm vuálus. Váráduvâst njeeijâm maŋa poođij Libanon já Syyria koskâsâš väldikudij rääji já mij váháš polâstâlâim-uv, et mon tärhis kontrol te tibi lii já smietâdijm, jis toh veikkâba nyelttih vala mii pietittemmin, ko totkeh mii. Maht tallegis? Rääji poođij já mij rastalditijm tom kuittâg tađe kommeeb räjimuáđulâšvuođâittáá. Ušom syyrialiih räjipoliseh kejâsistii kale vissâ mii mätkihoovdâ adelem n ¶
Jo tobbeen Antilibanon váráduv alne lijjii puáttám motomeh váháš hyenebeh já puárrásuboh autoh oovdeld, mut tääl ko mij lâim Syyriast, te puáđiškuottii eenâb já eenâb tagareh vuájáneh oovdeld, moh iä vissásávt liččii moonnâm aainâs Suomâ kejâttâhkontrollist čoođâ. Nubbe äšši, mii čuosâi čaalman, lâi tot, et váráduv meerâbeln Libanonist lijjii enâduvah čuuvtij ruonâsuboh ko nuorttiibeln. Tääbbin toh lijjii tegu mahtnii kuorbâsuboh já koškásuboh. Rääji rastaldittem maŋa poođijm-uv forgâbalij Syyria uáivikaavpugân Damaskosân já tobbeen še lâi pyereest-uv uáinimist iäru Beirut háárán. Čielgâsumosávt tot oinui ulmui vuájánijn, maid syyrialiih kevttii, sehe sii káárvuin. Tääbbin iä lamaš innig uđđâ já fiijnâ “limuusineh”, iäge ulmuin viestâreennâmlâš káárvuh pajalist. Autoh lijjii puáráseh já eiduttâl te pissuu mottoomnáál čuákist. Kááđuin uáinojii fiävrun še aasih já muulih-uv melgâd eenâb, ko maid lijjii Kyprosist tâi Beirutist. Muu mielâst kaavpugist lâi meid komálâš haajâ, mii munjin lâi oomâs, ige toos kavnum maggaargin čielgiittâs. Damaskosân puáttim maŋa čälittijm jieččân taggaar hotellân, mon nommâ lâi Al Hamra, teikka Al Ahram. Orom muštemin, et hooteel lâi kuávdoo kaavpug já mii visteh lijjii nube teikkâ kuálmâd keerdist, kuus mij kuodijm mätkitävirijdân. Pajekiärdân mannee porthááh lijjii uáli keezih já ciägguseh já orom muštemin, et toh lijjii rahtum muorâst. Purâdem maŋa mist lâi aaigâ vyelgiđ uápásmuđ kaavpugân. ¶
Ij lam innig nuuvt hirmâd pakkâ já lâi-uv vaarâ jo eehidpeivi, ovdil ko selvânijm viijmâg olgos já kaavpugân. Jo puáđidijn lijjim huámmášâm taggaar ääši, et kaavpugkooveest iä lam nuuvtkin ennuv uáinimist nisoneh já toh häärvih-uv maid ooinijm, lijjii omâsávt kárvudâttâm. Lijjim kale uáinám kuuvijd tagarijn nisonijn, main lijjii kuhes čapis hamitteh pajalist já muáđuh čiehhum nuuvt, et čalmeh tuše váháš oinuustellii lijneroobdâ tyehin, mut kuássin taid jiem lam vala olmâ elimist uáinám. Tääl peessim viijmâg tagarijd-uv imâšijd uáiniđ. Jis jo mij imâštâlâim taid ulmuid, te kal sij-uv aainâs siämmááverd imâštellii mii, veikkâ ep vaarâ lamaš vuossâmuuh viestâreennâm ulmuuh, kiäh kaavpugân lijjii puáttám. ¶
Damaskos lâi viehâ styeres já orom muštemin, et kaavpug čoođâ kuulgâi vala juuhâ, mon rido mij vaazijm já imâštâlâim. Mii taksivyeijeeh tubdáin še Damaskos já nuuvtpa suoi láin-uv mijjân uápisin. Muu mielâst oro kuittâg-uv jo návt maŋeláá, et tobbeen iä lamaš makken eromâš muštomeerhah, teikkâ ääših, moh liččii pááccám pyerebeht mielân. Väldikodde lâi lamaš vissâ jo čuođijd iivijd muslimlâš, epke mij tiättám sii taavijn maiden muide, ko eidu tommittáá, maid jo Kypros turkkilij taavijn tieđijm já maid mii uáppáh láin onne mijjân čielgim. Meiddei Kyprosist kullui turkkilij pelni minareetjuáigus iiđeed-eehid já sij lijjii tiäđust-uv še muslimeh, mut tääbbin tot muslimosko oroi lemin vala-uv čovgâsub já nanosub já muu mielâst oroi vala nuuvt-uv, et páiháliih ulmuuh, veikkâ sij kale imâštellii-uv mii, iä orroom tađegin lijkkuumin mijjân já tot lâi meid čielgâsávt uáinimist. Beirut iijâsthân mij kale tuostâim jotteeđ ennust masten polâhánnáá já tobbeen kávnojii maaŋgâlágán ääigiájánâsah-uv, moh tääbbin iä lamaš. Nuuvtpa keejâim-uv vijsásubbon vyelgiđ hotellân uáđđáđ. ¶
XVII  ¶
Koccáám minareetjuáigusân já nuuvt mooreet muu kámppáskippáár Martti-uv. Lijjim uáđđâm monnii suujâst hyeneeht já ko pulttâsâm seeŋgâst já vuálgám posâdâttâđ, te čiälgá tot-uv äšši, mane nahareh lijjii lamaš nuuvt keppiseh. Vistelättest lijjii aainâs nubaloh maaŋgâ seenti kukkosiih russakah, moh tállán libžájii seeŋgâi vuálá patârâsân. Hiivsigân ko moonâm, te tobb“päikkiellei” keežild. ¶
Ko selvânijm hotellâst meddâl, te puorijn mieláin joođhijm määđhi ovdâskulij já tääl mii vuájánij njuneh jurgâluvvii máádáskis. Jiem aaibâs tärkkilávt mušte, mut vissâ motomij luuvij kilomeetterij vyeijim maŋa poođijm uccâ kylážân, mast mij orostijm. Mii taksivyeijeeh tieđijn monnii mielâkiddiivâš ääši, maid kannattičij eelliđ keččâmin já kuvviimin. Aaibâs kylážii paaldâ moonâi toovlâš antiikáigásâš roomalij rähtim maađij, mon nommâ lâi ´Damaskos maađij´. Tot lâi paijeel 2000 ihheed puáris já tast lijjii čielgâsávt uáinimist hiävušráttái kulâttem juármih. Maađij kuábbáá-uv pelni lijjii kuhes keđgipilareh vala ciäggud já ton maađij mield lijjii ovdâmerkkân kiäisár Augustus suátijuávhuh julijdâm Palestiina já Rooma kooskâ. ¶
Mätki ovdánij ain mádáskulij já piäiváš koordij pakkâsávt, veikkâ autoi laasah-uv lijjii áávus. Lâim vissâ jo vuáijâm aldasáid čyeti kilomeetterid, ko oppeet mii taksialmai čujottij kuusnii koške aron. Aalgâst jiem uáinám maiden, mut ko poođijm aldeláá, te aiccim taggaar čapis tiälhu, maid mii šaaföör kočodij beduiinleirân. Na mijhân halijdijm tiäđust-uv eelliđ keččâmin tom aldeláá. Tot ij lamaš aaibâs maađij pellâst já nuuvtpa kaartâim-uv vyeijiđ taggaar hyenessiähá kiäinu mield maŋgâčyet meetterid, ovdil ko poođijm beduiintelta luus. Ton ulguubeln čuážudij vuálá love ihásâš tuolvâ nieidâš päljisjuolgij já sust lâi vala ucceeb uábâš soolâst. Sun sáárnui tuše arabiakielâ já mii taksivyeijeeh tulkkuin, et eres peerâ lâi moonnâm käärji tipšođ kuusnii olgoláá aron já nieidâ lâi pááccám pááikân tipšođ uábis. Must ličij toohâm hirmâdávt mielâ kuovlâlistiđ toho telta siskiibel, mut jiem tuostâm. Jurdâččim, et jis tobbeen lii liijká kiinii, jeđe vollit nijbe kieđâst mii. Beduiinehhân lijjii tiei enâmij kuáđutteijeeh siämmáá náálá ko sämmiliih lijjii já láá tave-enâmij kuáđutteijeeh. Lijjim halijdiđ uáiniđ, et lii-uv sii láávust ovdâmerkkân aarrân já maggaar tot mudoi lii siste. Ko vaanhimeh iä kulluuškuáttám, te mij adelijm nieidân muáddi njálgá já joođhijm määđhi ovdâskulij. ¶
Lâim jo pyereest luáštádâtmin Jáámmâm meerâ hävdivuájuttâhân, ko nubbe vuájáán mist toovâi lako já orostij. Mist kiergânii jo veikkâ magareh jurduuh elâččiđ mielâst, lâimhân mij kuávdoo ävđineennâm, veikkâbahân luodâ alne lâim-uv. Vyeijee vuolgij tutkâđ ääši já lehâstij maašinpeeldi áávus. Váháš ääigi sun rassaastâlâi tobbeen já mij kuovlâim paaldâst, veikkâ aainâs mun jiem iberdâm maiden autoi mašinijn. Sun leškiištij vaarâ čääsi čuáskudeijei, njuskij raati tuáhá já starttai. Maašin eštus hurrâguođij já oppeet mätki jotkui. ¶
Vuojijm mottoom ääigi, ko vyeijee oppeet čuujoot uálgispel maađij já orostitij vuájánis. Tobbeen lâi nubalov vildâkaameel čuurâ, maid mij peesâim kuvviđ. Čuurâ lâi aaibâs maađijpellâst já finnijm šiev kuuvijd. Tast maŋa vuojâččijm vala maaŋgâid luuvijd kilomeetterijd ävđin eennâm, ovdil ko poođijm Syyria já Jordania koskâsii rááján. ¶
Syyria pelni rääji lijjii tuše muáddi, enâmustáá vittâ räjipoolis, teikkâ suáldát. Sij tuše kuovlâlistii auton, loptejii puomi já sevestii mii juátkiđ määđhi nubebel rääji. Jordania pelni lijjii aainâs lovmat räjisuáldáttid, moh lijjii viehâ lussâdávt riäidudum viärjuiguin já ton lasseen sist lijjii vala arabiliijneh uáivist. Eidu siämmáálágáneh, maid mij oostijm Beirutist mätkimušton olssân. Kove ličij lamaš tievâslâš, jis sist liččii lamaš vala niijbeh panij kooskâst tuárrâst. ¶
Tääl ep selvânâmgin innig nuuvt älkkeht ko táássâš. Ferttijm pajaniđ autost, väldiđ mätkilavhâidân fáárun já moonnâđ tullikoopin siisâ, kost tábáhtui tullitarkkum. Veikkâ Leinonen adelij nomm� ¶
Tast oovdâs algii leđe smaavâ kylážiih tävjittávjá já ušom orosistijm-uv motomij puotâ juhâmin turkkilâš käähvi (uáli jo viehâvis käähvi, mii juhhui uccâ koppiižist já mast lâi masa peeli sukkâr), tâi maidnii muide, eereeb vuolâ. Meid Jordania lâi islamlâš väldikodde já tobbeen lijjii siämmálágáneh oordeleh alkohol háárân. Ep vuáijâmgin kuhháá, ko poođij luoddiäru, já tast iäránáin čielgâsávt siämmáá-árvusiih luodah kyevti kulij. Nommâkoolbah lijjii čaallum arabiakielân, epke mii iberdâm tain maiden, mut mii taksivyeijee čielgij, et uálgispele koolbâst lohá Jerusalem já čižetpele koolbâst Amman. Lijjii vala kilomeettermereh-uv, mut taid jiem mušte. Ratkuim uálgispele kiäinun já ovdiibeln oinuuškuođij kyevti váráduv kooskâst kuhes ááigán miinii čácáduvvâid. Tot lâi Jáámmâm meerâ já mist lâi aaigâ eelliđ ittinâš tobbeen vuojâdmin. ¶
Veikkâ lâi-uv jo pyereest eehidpeivi, te piäivâš koordij liijká pakkâsávt, ko aldanškuođijm Jordania kulttuurkaavpug Jerusalem. Jáámmâm meerâ puotâ orosistijm imâštâllâđ čácáduv, mast lâim luuhâm jo ráámmâthistorja rääjist já eelijm smakkistmin čääsi, mon sálttáá tot tibi te lii, já kalehân tot lâi-uv sálttáá. Ij ubâ korrâsumos sälttilaggâgin lamas nuuvt sálttáá. Mist ij lam kuittâg äigi tađe eenâb tast orostâllâđ já imâštâllâđ, puáđáččijmhân máhđulávt vala ittinâš toos vuojâdiđ. Nuuvt joođhijm määđhi ovdâskulij. ¶
Uccâ kylážiih sehe oovdeldpuáttee autoh lasanii já nuuvthân lopâloopâst almostui Jerusalem kaavpug ovdiibel. Tot lâi pirâstittum nubalov meetter alosáin muvráin já jieš tot puáris kaavpug oroi lemin tiäváá teikkâ vääri alne. Puáriskaavpug máddáákeččin muvrâi siskiibeln lâi stuorrâ moskeija, maid mii uáppáh nomâttáin Källeemoskeijan. Paaldâst lâi ucceeb moskeija, maid suoi nomâttáin el-Aksa-moskeijan. Källeemoskeija paajaaš lâi aaibâs fiskâd já mii vyeijeeh čielgijn tom lemin kolleest rahtum. Na jiem kal eidu tállán oskom ääši lemin nuuvt tanen, ko tot lâi nuuvt hirmâd styeres. Jurdâččim ohtuunân: ¶
– Ij kiästân liččii kolle nuuvt ennuv, et puávtáččij tyeggáár táálu skođâstiđ ubânâssân toin. Kohân ramâččâttâv tuušijd. ¶
Oljotiäváá já Jerusalem kooskân paasij Kidron leehi, mon mield viehâ kubdâ maađij muhâttâlâi. Uálgispel paasij meiddei mijjân puohháid uápis Getsemane muorâkärdi, mast lâim kuullâm jo kansaškoovlâ vuossâmuu luoka rääjist. Täid puoh paihijd uápásmuuččijm vala pyerebeht, kohân vistig kavnâččijm jieččân hooteel, mast liččijm aainâs muáddi iijâ. Ij moonnâmgin kuhháá, ko mii sáttuvuájáneh skirviittii mottoom hooteel šiiljon, mon nommâ lâi City-Hotell. Tot lâi fiijnâ, čurgis já uđđâ hooteel, moos kurpoim tävirijdân já asâiduim tálustâllâđ. Eehid lâi jo viäigumin, mut liijká vuolgijm vala ehidist vazâččiđ kaavpugân já imâštâllâđ páihálii miänu. ¶
Ko ittáš iiđeed poođij, te tallet mij tolliittijm uđđâsist Jáámmâm meerâ kulij. Mii mätkihovdâ lâi uápásmâm Jerusalem historjan já sun tieđij tärkkilávt čäittiđ tom-uv saje, kogo “läđis samarialâš” lâi tipšom pyeccee ulmuu muáddi tuhháát ihheed tassaaš. Mätki ovdánij já oppeet iiđij Jáámmâm meerâ ovdiibel. Eidu ton taavaakeččin ratkuim tavas já vuolgijm Jordanjuuvâ paaldâ vyeijiđ pajas. Jordanjuuvâ leehi lâi viehâ ruonâs, ko verdidij veikkâba Jáámmâm meerâ kuávlun já ko lâim vuáijâm kuttâ penâkkullâm, te poođijm Jerikon. Tot lâi uccâ kaavpugâš mon viestârbeln lijjii toh pegâlmâs Jeriko muuvrah. Lijjim luuhâm kiirjijn tain mottoomverd já tiettim, et toh láá viirrâm vuálus. Liijká jurdâččim, et amahân toh láá stuárráh já kalehân toh lijjii-uv. Muuvrah lijjii koččâm motomin tovle vuálus, tuháttijd iivijd tassaaš já arkeologih lijjii algâttâ ¶
Muuvrâi lunne eellim maŋa moonâim Jordanjuuvâ riidon, kuus lijjii stellejum tagareh porthááh vuálus juuhân nuuvt, et tobbeen puovtij eelliđ toidemin juolgijdis. Páihálij ulmui mielâst juuvâst kuulgâi pase čääci já tast lâi pyeredeijee vaikuttâs ulmui juolgijd, sehe tiäđust-uv ulmuid olssis-uv. Tobbeen ličij lamaš meiddei tilálâšvuotâ kameláin-uv raccastiđ, mut muu mielâst tot lâi nuuvt fastes já ervidmettum ellee, et aainâs mun jiem tuostâm pajaniđ ton siälgán. Jyelgitoidemhomá maŋa joođhijm määđhi maasâd Jordanjuuvâ vuálus toin jurduin, et puohčâlep Jáámmâm meerân. Tot lii sälttijävri, mii lii pajeláhháá 70 kilomeetterid kukke, mottoom kilomeetter kobdo já 400 meetterid Koskâmeerâ tääsi vuoluubeln. Veikkâ toos luáštá Jordanjuuhâ, te tast ij innig kuulgijd maggaargin juuhâ, teikkâ aajâgin ovdâskulij. Tot čääci, mii kolgá Jordanjuuvâst meerân, paijaan čäcilievlân ááimun. ¶
Meerâ taavaakeččin lâi taggaar vuojâdâttâmriddo, kost lijjii koppurááh pihtâsij lonottem várás. Lâi vala iiđeedpeivi já vaarâ páihálij ulmui mielâst liijkás čuásus, nuuvt et lâim aaibâs koskânân ton riddopaviljoŋgist. Miiba tast, lonottistijm vuojâdattâmpuuvsâid juálgân já tuámittijm meerân vuojâdiđ. Togo pehti lâi viehâ cuávis riddo já koolgâi-uv käälliđ viehâ kuhás, ovdil ko čääci lassaanškuođij tommittáá, et puávtáččij veikkâba puohčâliđ. Must lâi vaarâ muáddi peeivi tassaaš liške nube jyelgist mahtnii skainâšum, risse teikkâ miinii čuhâlis tiiŋgâid lâi tom skainim já ko tot sälttičääci kyeskittij vuossâmuu keerdi háávân, te kaleba lâi kujes. Jurdâččim ohtuunân: ¶
– Kalehân mun iälám liijká vuojâdmin, veikkâ maht te sältti káskáččij. ¶
Ko čääci uulâtškuođij näpičuáli suuláid já pajeláhháá tast, te tallet jyelgih iä innig toollâmgin olmânáál ponneest cuápci já nuuvt mun káškáttim káávvud. Siämmáá náálá keevâi iärâsáid-uv já selvânij-uv, et čääsi sälttiprooseent lii penttâ 25. Tot uáivild tom, et jis lii 750 rammid čääci já toos lasettuvvoo 250 rammid putes sältti, te finnee ááigân Jáámmâm meerâ čääsi. Ko čääci kobđottij ulmuu nuuvt pyereest, te lâi aaibâs tušše ubâ viggâđgin puohčâliđ taggaar čáácán. Nuuvtpa tuuđâim-uv tuše vuojâdiđ já kobđodiđ káávvud ton čääsist. Malvela Esko eelij viežžâmin riddoost vala aavis-uv, maid sun maka luvâdij káávvud veluttâlmáin Jáámmâm meerâ alne, tegu seeŋgâst kuás-uv. ¶
Jerusalemân maccâm maŋa uápásmuuškuođijm kaavpug historjálâš čuásáttuvváid já vuossmužžân orostijm Nieidâ Máárjá kirho puotâ, aaibâs Getsemane muorâkäärdi paaldân. Mii mätkihovdâ Leinonen tieđij muštâliđ, et muorâkäärdi oljomuorah láá muáddi tuhháát ihheed puáráseh já et Jeesus ličij eidu tiei muorâi syejeest ruhâdâllâm talle aaigij aalgâst. Oljomuorâ šadda kale puárisin, joba 2000 ihásâžžân, et máhđulávt toh láá lamaš talle jo tast, ko tiet ruhâdâllâm lii tábáhtum. ¶
Jeesushân lavkkij kuálmâd peeivi aalman, tegu säänist čuážžu, eidu tien siämmáá Oljotiäváá alne já nuuvtpa mij-uv reisijm tiäváá oolâ. Tobbeen alemuu saajeest lâi keeđgijn muvrejum kuupooltornâ, mon siisâ monnii ušom kyehti uuvsâ. Tornâ ij lamaš vissâ ko viiđâ meetter alo, mut tobbeen kuávdoo lättee lâi räijejum källeeuási, mast lâi čielgâsávt uáinimist tegu ulmuu jyelgi luoddâ, suullân 41-nummeersâš já tot lâi kolgâđ leđe Jeesus jyelgisaje, ko sun lavkkij aalman. Kejâdim tom viehâ tärkkilávt já kal oroi, et aainâskin tot ij lah toos moinnângin čuhâ tiŋgáin terppum já kal tot čuuvtij sulâstitij njuoskâ čunnui teddâšum ulmuu jyelgiluodâ toin iäruttâssáin, et taat luoddâ lâi källest. Mii juávhust oskoi, kii oskoi. Jiem lam aaibâs vises, et kuábbáá kolgâččij porgâđ, jiemge lah vala onnáá peeivigin vises. ¶
Tast maŋa eelijm Oljotiäváá máddáábeln keččâmin häävdi, mast Jeesus lâi cuvnâm Lasarus tast maŋa, ko sun lâi jáámmâm já álgám jo kuoccâgiđ. Kuovlâlistim häävdi siisâ já tot lâi taggaar källee siisâ vaarâ kuovzâmáin teikkâ pijkkiimáin rahtum vuovdâ, mast olmooš šietâi pyereest viälláđ. Mielân poođij váháš epioskolâš tobdo já smietâstim-uv: ¶
– Amahân taat hävdi ij tääiđi leđe kale nuuvt puáris, ko viggeh oskottâllâđ. ¶
Jiem nuuvt tärkkilávt tuubdâ ráámmât, mut orom muštemin et Lasarus uábih láin Maria já Martta, kiäh hiäđástuin tast, ko viljâs jaamij. Kidron leeveest lii kirkko-uv, mon olgosiäinân láá mosaiikijn rahtum tai ulmui koveh. ¶
Ko lâim peessâm pase paaihij tutkâmmoohtân, te talle mii vuolgijm Jeesus eellim vaarâ puoh kuávdâšumos sajan, Golgatan. Tot lâi muu mielâst puáris kaavpugist mottoom verd tavenuortâs já tiävá lâi kale siämmáámuđusâš, ko maaŋgâin sargum kuuvijn lii lamaš uáinimist. Tiävá lâi nuuvt rääpis, et kihheen ij vuálgám kuárŋuđ ton oolâ já vaarâ tobbeen kulij oolâ ij liččii ubâ peessâmgin. Aaibâs paaldâst lâi nuuvtkočodum Muorâkärdihävdi “Puutarhahauta”, moos Jeesus lâi hävdidum tast maŋa, ko sun lâi vistig riistâst pijnâšum já loopâst ruáppánâm. Kuovlâlistim toho-uv já tot lâi siste siämmáá sulâsâš, ko lâi tot Lasarus-uv hävdi, ucánjáhháá stuárrâb tuše já häävdi majemuu čievâst lâi ryevdiaiđijn räijejum uási, moos vaarâ Jeesus stellejui tast maŋa, ko lâi vistig lijnijguin kiessum. Tot olgouási häävdist, mast tot stuorrâ millokeđgi lâi sajestis já mii maŋeláá imâšlávt lâi sirdâšum meddâl, lâi muvrejum stuorrâ keđgijguin kiddâ já tuše ulmuu šiettee uksâräigi lâi kuođđum paaldân. Meid taan Muorâkärdihäävdi lunne jurduuh iä lam nuuvt aaibâs čielgâseh, ko táválávt já puohah mii juávhu ulmuuh lijjii viehâ sijvuuh. Joba Malvela-uv lâi joskâ, veikkâ sust lâi táválávt ain valmâšin miinii ettâmnáál jyehi áášán. Sijvuus almajin já ohtân nisonin vuolgijm häävdi lunne meddâl já uáivilist lâi servâđ olmoošjuávkun, kote vuálgáččij väzziđ “Via Dolorosa” mield nube teoria miäldásii Golgata luus, mii lâi kuávdoo Jerusalem kaavpug. Meid taat nubbe teoria tuhhiittij taam “kierdâmâšâi luodâ” sijjân hiäivulâžžân, teikkâ nuuvt muu mielâst kuittâg oroi. ¶
Äddejim nuuvt, et liččii aainâs kyehti Golgata já liččii meid kyehti oppâsyergi, main ovdeláámainâšum oppâsyergi mield olmâ Golgata lâi eidu tot Muorâkärdihäävdi aldasâš räpis tiävá já nube oppâsyergi mield kuávdoo tááláá Jerusalem puáriskaavpug, kuus Via Dolorosa nohá já mon aldasijn lâi meiddei tot paalaac, mast Rooma kiäisár ovdâsteijee Pontius Pilatus poosâi kieđâidis já nuuvt toovân adelij juuvdálijd mottoomlágán love koddeđ Jeesus. Jiem tuubdâ ráámmât masa ollágin, jiemge lah ton tulkkojeijeid sahhiittâllâm pyerebeht, et puávtáččim nabdeđ taam ääši aaibâs tuottân já tot lii-uv nomâlâsân muu jieččân tulkkum ääšist. ¶
Tiäđust-uv ko äigi toos lii jo nuuvt kukke (masa 50 ihheed), te jiem aaibâs tärkkilávt mušte puoh aašijd, ovdâmerkkân tom, et kogo pehti vuolgij tot kierdâmâšâi luodâ väzzim, mut puáriskaavpug pelni tot kuittâg lâi. Nuuvtko jurdeliđ puáhtá, te iänááš uási ulmuin lijjii tiäđust-uv turisteh pirrâ maailm. Tallaa ääigi Jerusalem lâi juohum kyevti uásán já peeli tast kuulâi Israelân já nubbe peeli Jordanian. Iänááš pase pääihih lijjii tallaa Jordania pelni. Sii pyerrin puáhtá kale ettâđ, et sij tollii tom áinookiärdásâš historjálâš áárvu kunnest já muštâlii puoh aašijd lopâloopâst ollágin muslimij kulij liijkás kesihánnáá já tuurist kale finnij olmâ tiäđu, veikkâ mainâsteijee máhdulávt ij lamaškin ristâlâš osko tubd“Jeesus Kristus” hirmâd stuorrâ ristâinis, maid sun kurpoi uálgâtuáivis alne já uáiván lâi stellejum čuággooraasijn ponjeldum kappeer. “Jeesus” káálun já uáivi pirrâ lijjii “vorrâkuáškánjâsah” ivnejum ruopsâdin já sun vajâldij uáli jo vääiviht, tegu vaibâm olmooš kuás-uv. Taat lâi tiäđust-uv čaittâlem, mut maŋgâsân tot oroi tuhhiimin tuođâlâš äššin, maid tot luándulávt aaigij aalgâst lii lamaš-uv. Via Dolorosa lâi ušom muádi kilomeetter kukkosâš, mii muhâttâlâi puáris kaavpug kááđui mieldi já poođij loopâst vala Golgatan, moos lâi huksejum “Pase häävdi kirkko”. Veikkâ lâi jo eehidpeivi, te mist lâi kuittâg vala tommittáá äigi, et vuolgijm uápásmuđ Jerusalem vaarâ puoh pegâlmâsumos rakânâsân, Källeemoskeijan. ¶
Tot lâi huksejum stuorrâ ráptukeđgijolgâdâs oolâ já ko peesâim moskeija alda, te iäskân čielgii olmânáál toh mittokoskâvuođah, maid olgoláá keejân puovtij tuše iärvádâllâđ. Meid mii páihálâš uápis čielgij mielâttes stuorrâ fiskis kuupool lemin kolleest rahtum já kale tot lâi aldeláá uáinin meid oskottettee. Moskeija paaldâ moonâi tot hirmâd ollâ Jerusalem muvrâ já ton oolâ lijjii rahtum meiddei raapah, nuuvt et peesâim eelliđ kuovlâlistmin vuálus Kidron liähán. Imâštâlâim nuuvt Källeemoskeija, já el-Aksa moskeija-uv, sehe pooldijm hirmâdávt fiilmâ. Tast maŋa moonâim oovtâ muvrâpoortâst vuálus Kidronân (porttânjáálmán lijjii juuvdáliih muáddituhháát ihheed tassaaš keđgim mottoom suddogâs nissoon jaamâs) já moonâim ton ráptukeđgijolgâdâs vuoluubel. Tobbeen lâi hirmâd stuorrâ šivettáid já hiäppusáid huksejum talli teikkâ syeji, mon siskiipiälááš alodâh lâi aainâs vittâ meetter. Tot lâi viehâ sevŋâd já aaibâs kuárus, iäge tobbeen lam uáinimist magarehkin anokäävnih teikkâ piergâseh. Šiiveethaajâ-uv lâi joskâm opsuumist. ¶
Vaibâm, mut tuđâvâš olmožin maacâim City-hotellân, purâsistijm eehidpurrâmâš já viigâim stelliistâllâđ onnáá peeivi tábáhtusâi jurduid mottoomlágángin oornigân. Lâim uáinám onne nuuvt ennuv historjálâš soojijd, kuullâm tain mainâsijd, kuáhtám maaŋgâlágánijd aašijd, et kihheen mist ij liččii puáhtâm ovdil ubâ jurdâččiđgin tággáár peeivi vala motomin puáttiđgin. Itten ličij uđđâ peivi já mist ličij aaigâ vyelgiđ eelliđ Beetlehemist. Tot lâi päikkinommâ, mii puovtij tállán mielân Jeesus, Máárjá já tiäđust-uv Kunâgâs Herodes. ¶
XVIII  ¶
Poođij ittáš peivi já tábáhtui eidu nuuvt, ko lâim vuávám-uv. Iiđeedpitá maŋa mii vuájánij njuneh čuoggâsii oppeet mádáskulij Oljotiäváá já Jerusalem muuvrâ kooskâ, miätá Kidron leve siämmáá maađijân, mon lâim jo jiävttáá peeivi-uv vuáijâm. Suullân kuulmâ kilomeetter vyeijim maŋa mii kiäinu iäránij Ammanân mannee váldumaađijist njuolgist máádás smaavâ tiäváážij já uccâ kylážij kooskâ já jo pyereest-uv ovdil koskâpeeivi čolmij oovdân iiđij uccâ kaavpugâš, mon nommâ lâi Beetlehem. Tot ij kal västidâm taid mielâkuuvijd, moh lijjii ráámmâthistorjást pááccám muušton, mut siämmáá kal tast. Kaavpugist lijjii suullân 50~000 ässed já čuásáttâh, kuus lâim monâmin, lâi Jeesus šoddâmsaje. ¶
Toos lâi rahtum taggaar viiđâ-skiijpâsâš nuuvtkočodum basilika-kirkko (basilika = kreika kielâ já uáivild kunâgâslâš). Tot lâi rahtum suullân 300 ihheed maŋa Jeesus šoddâm. Kirkko lâi styeres já ušom kuávdoo kirho lâi seeinist vuovdâ, mii lâi skođâstum jyehilágán árvumetallijguin, tegu silbáin já kullijn, meiddei kässeekiäđgááh lijjii valjeest kevttum čiŋŋân. Tot lâi nuuvtkočodum “seimâ” ađai saje, kogo Jeesus lâi šoddâm suullân 2000 ihheed tassaaš. Vuod poođij váháš epituođâl�“pestee” lii šoddâm, mut liijká ko juurdâš tom, et kirkko lii rahtum tuše 300 ihheed maŋeláá tien tábáhtus, te ij tot vaarâ meendugin čuuvtij endurân tot šoddâmsaje lah ton ääigist sirdâšum. Lasseen vala tiet siämmáš kirkko lâi muáddičyet ihheed maŋeláá uđâsmittum (550 maŋa Kristus šoddâm), mut liijká lâim puohah ton mielâst, et saje sátáččij pyereest-uv leđe originaal. Meid taat šoddâmsajegin ij sulâstittám ollágin muštokuuvijd ráámmáthistorjást, mut tothân tiäđust-uv lâi čielgâ äšši, et ráámmáthistorjá lijjii kuvvim vaarâ tagareh ulmuuh, kiäh iä lamaš avepeeivistkin iällám Beetlehemist. Siämmáá Beetlehemist eelijm vala taggaar eennâmvuáláá juuvâ riddoost, kuus porthááh luáštádettii suullân lovmat meetterid vuáluskulij. Eennâmvuáláá hoolvân, tâi vuovdân, lâi lätteetáásân muvrejum taggaar ráptukeđgilättee já paaldâ kuulgâi uccâ juuvâš, teikkâ aajâ. Hoolvi roobdah lijjii luándutiileest, teikkâ nuuvt, et olmooš ij lamaš vaarâ muádičyeđe ihán kuoskâm seinijd ađai kuođâttâm luodâidis toid. Seinirääjist lijjii tegu hiŋgáleh teikkâ ildeeh, moid lijjii stellejum čuođijmield ucessiähá uáiviskáálžuh. Tobbeen uáinojii meid eres-uv täävtih (ertpelsäärgih, jyelgitäävtih já lođđâseh). Jiem tieđe, maht tuođâlávt ležeh täävtih toho šoddâm, mut mii uápis kuittâg čielgij, et tieh tähtipasâttâsah liččii siämmái kandâpárnái täävtih, maid kunâgâs Herodes kodettij muáddi tuhháát ihheed tassaaš, ko usâškuođij tom juuvdálij uđđâ kunâgâs. Hoolvi aalgâkeččin, kogo porthááh pottii vuálus, lâi tegu mottoomlágán álttár já mii uápis čielgij, et tot lii saje, kogo kandâpárnááh koddojii já leggistuvvojii juuhân. Ko kejâdijm taid párnái tähtipasâttâsâid, te jurduuh mist vaarâ lijjii maaŋgâlágáneh. Ohtâ äšši mii lâi vises, lâi tot, et täävtih iä lamaš kale aaibâs luándulávt šoddâm toho. Iä ubâ tongin tááhust, et saje ličij mottoomlágán juávkkuhävdi. Illá oskoim uáppá čielgiittâsâid, veikkâ kale tain taavtijn ooinij, et toh lijjii olmâ ulmui täävtih já tuotâ puáráseh. ¶
Beetlehemist puáttim maŋa mist lâi aaigâ vala eelliđ Jerusalem puáris kaavpug muvrâi siskiibeln, ovdil ko vuálgáččijm väldikoddeest meddâl já sirduuččijm Israelbel. Munnust Rajaniemi Marttijn lâi taan tuuristmääđhi ääigi puáttám kiävtun taggaar humoristâlâš vyehi, et ain ko vuolgijm iđedist uđđâ fiäránijd kuáhtáđ, te vuossâmuuh läävhih, maid valdijm tállán hotellist vyelgim maŋa, lijjii paldluvâi täsijuolgij já taahtist njuškomeh nuuvt, et jyelgikeejih lijjii čielgâsávt sisâkulij já kieđah ucánjáhháá ruáhild, pelduvváid čuurmâst nuuvt, et kuámmirpeleh lijjii maŋaskulij já čuurmâpeleh ovdâskulij. Nuuvtpa oppeet valdijm lovmat njuškomlävkkid já vuolgijm uđđâ fiäránijd kuáhtáđ, tâi nuuvtko muoi já ubâ mii juávkku lâi tom nomâttâm: “kohti uusia seikkailuja”. ¶
Lâim oppeet puáris Jerusalem muvrâi siskiibeln já čuásáttâh, kost vala kolgâččijm eelliđ, lâi čiärrummuvrâ ađai vaigârdemmuvrâ “itkumuuri”, já maid juuvdáliih jiejah onnii puoh pasemus saijeen alnees. Ton mielâst koolgâim mij-uv lattiđ saje áárvun hiäivulávt, mut taggaar vuáhánhân mii kale lâim jo tuáddum táássâš, maaŋgâ-uv eres pase saajeest eledijn. Čiärrummuvrâ lâi aaibâs Källeemoskeija paaldâst já ärbitiäđu mield tot lii pasâttâs tovláá juuvdálij temppâlist (máhđulávt jobá pegâlmâs Salomon temppâlist). Muuvrâ lâi suullân 50 meetterid kukke já muádilov meetterid alosâš já tot lâi muvrejum tuotâ stuorrâ keeđgijn, moi loomijn šoddii sierâlágán syeinišadoh. Jo kaavpugist lâim uáinám motomijd čapishattâ- já čapispivtâsulmuid, main lijjii muu mielâst váháš suámáliih vuoptah já káárvuh, mut eskân tääbbin č ¶
Lâi kale pyereest tubdâmist, et veikkâ Israel já Jordania lává-uv ráánjáh já pággu lii leđe paldluvâi já sovâdâttâđ, te iävá kale kuoimijdâs čuuvtijgin lijkkum. Tom mij poođijm tubdâđ maŋeláá, ko sirdâšuim Jordaniast Israelân, muoi Marttijn vala koŋkreetlubbooht ko iäráseh. Mij keevtijm iänááš USA dollarijd ubâ määđhi ääigi, mut ovdâmerkkân Jordaniabeln ko lâim, te finnijm ain monnii täävvir uástimist vyestiruttân dinaarijd. Nuuvtpa ko vuolgijm Jordania tuulist, te kuođâttijm puoh loppâdinaarijd toos já jis kiästnii lijjii toh lamaš valjeest, te sun lâi huolâttâm ruttâlonotteijeiguin dinaarijd dollarin. ¶
Jis passâkontrol Jordania pelni lâš lamaš tärkki, veikkâ lâim-uv väldikoddeest vyelgeeh, te Israel rääjist tot eskân tärkki lâi-uv. Puoh laavhah lehâstuvvojii já jyehi parsel tutkui nuuvt tärkkilávt, ko vain ihenis puovtij. Enâmistvyelgim pápáreh tiävdojii majemuu ciäkká mield já nuuvt räjipuomih viijmâg lekkâsii mijjân. Ko sirdâšuim Israel tuulin, te munnuu Marttijn čolmijd čuoggâsii tállán muáddi mučis nieidâ, kiäh fakšuustâláin rääji rasta Jordaniabel, sehe tullisajattâhân, kost mij-uv lâim. Nieidah seevijn munnui já nuuvt tovváim muái-uv. Jis jo kontrol lâš lamaš tärkki Jordania tuulist, te tääbbin tot iäskân lâi. Jyehi áinoo piivtâs, päävir, skuáppu, nubenáál eeđân puoh tävireh kiäččojii tárkká. Must lâi patterijguin tuáimee smaavâ rahhimmaašin, te tom-uv tullialmaah lehâstii já keččii siisâ. Meiddei pusseer- já puksâlumoh-uv kuldâluvvojii, ovdil ko selvânáim viijmâg sárnumooláádmuudon toi nieidâiguin, kiäh láin munnui siävvâm já nuuvthân muoi Marttijn litodáim sunnuin, nubenáál eeđân tovváin “treefijd” nieidâiguin. Nieidah tieđijn muštâliđ, et alda kibbuc, mon noomâ jiem innig mušte, ličij tanssâsaje, kuus suái-uv liččijn ehidist monâmin. Toho áigoim muoi-uv Marttijn tuámittiđ. ¶
XIX  ¶
Na nuuvt. Lâim tääl Israelbeln já ijjâsaje mijjân lâi väridum Jerusalem syemmilâš párnáiviäsust “Jerusalemin suomalainen lastenkoti”. Tääl koolgâim eres lasseen tuáduttâllâđ meid uđđâ ruutân já ton áárvun. Ruuđâ nommâ lâi Israel pundá já tot juáhásij vala čuátán agoran. Ohtâ pundá västidij Suomâ ruuđâst pajeláhháá määrhi já agora tiäđust-uv pajeláhháá peeni. Ijjâsajan uápásmem maŋa vuolgijm keččâđ vistig Viestâr-Jerusalem uáinámušâid, moh iä muu mielâst lamaš meendugin valjeest já tast maŋa vuolgijm eelliđ vala ovdeláá mainâšum kibbuccist, mii lâi Jerusalem taveuásist. Tobbeen lijjii maaŋgâi eres aalmugij ovdâsteijei lasseen meid muáddi syemmilâš nuorâ nieidâ-uv, kiäh láin vuálgám kesipaargon kibbuccân. Päälhi suoi iävá finnim ollágin, mut puurrâđ suoi uážžoin nuuvtá já pargo lâi liijká viehâ ennuv. Tot lâi taggaar šadoi šoddâdem- já viljâlempargo. Čielgâi maŋeláá, et suoi-uv sátáččáin máhđulávt vyelgiđ tánssáđ ehidist toho tanssâsajan já ko suoi tieđijn saje, te ravvijn meid munnui Marttijn-uv, et maht pyeremusâht táiđáččáim toho. Tanssâsaje lâi kulloo mottoom ollâ tiäváá alne já toho ličij älkkee täiđiđ ohtuu jo ton jienniis muusik keežild, mii kulluuččij aainâs kilomeetter kiäčán. Lâi vástuppeeivi eehid já ko te láim vuolgâdmin treffijd, te mii táálu iššeed koijâdistij munnust, et láá-uv kapereh fáárust, onne ko álgáččij juuvdálij sabbaat. Siämmást sun čielgij, mon tärkkilávt puárisoppâjuuvdáliih väldih tom sabbaat já liččii aainâs muáddi ääši, maid juáháš olgoeennâmlâš kolgâččij juuvdálij sabbaatviettimist tiettiđ, jis teivâččij lappuđ juuvdálâškorttelân eidu talle. Vuosmužžân lâi tot, et päljisoivij ij uážu lihâdiđ vástuppeeivi ehidist (45 miinut ovdil iijâ älgim) lávurduv ehidân, ige pyellee tuulâ puáldiđ. Tubbáá ¶
Ko lâi kesiäigi, te mist iä lamaš tiäđustkin eres kapereh fáárust, ko OA-bareteh, mut toh iä tuhhim. Párnáiviäsu hovdâ uusâi kaperijd munnui já nuuvt muoi uážžoim kuábâš-uv oolgâin rahtum haatâ luoihâs já pessáim vyelgiđ ehidist nieidiđ. Ton reeisust suorgânáim kuohtuuh nuuvt čuuvtij, et aainâs mun jiem ubâ Kyprosist orroom ääigi lamaš vala ohtiigin nuuvt čuuvtij suorgânâm, jiemge tast maŋagin. Lopâloopâst jiegâ vyelgimgin ij táiđám leđe innig meendu kukken. ¶
Muoi makaš jo tubdáim tommittáá tom uási kaavpugist kost koolgâi leđe tot tanssâsaje tobbeen tiäváá alne, láimhân ubâ eehidpeeivi tobbeen peeivičuovâst vazâččâm já nuuvt muoi njuolgist tollittáim-uv toho kulij, kost tot munnuu mielâst kolgâččij leđe. Lâi kuittâg jo siävŋánâm já ko láim alda Jordania rääji, te kátučuovahkin iä lamaš nuuvt kirkkâdeh. Uáinuseh-uv lijjii ereslágáneh, ko maid toh lijjii peiviv. Na muoi jurdâččáim, et amahânde vissâ kävneen tom saje, ko tuárvi occeen já nuuvt jođhijm määđhi. ¶
Vazâččáim taggaar kaavpuguási, mast lijjii ucessiähá aassâmtááluh viehâ aldaluvâi já toi kooskâ monnii tagareh poskissiähá kááđuh. Ovdiibel iiđij ollâsiähá tiävá já tieđijm tállán, et tie ličij tot, maid leen ucâmin, joba muusik-uv oroi kulluumin. Vazzijm mottoom kááđu mieldi já ko tot oroi mukkâsmin endurân, te nuuvt muoi jurdâččáim, et njuolgiisteen tuogu šiljo čoođâ. Tot ko oroi lemin nuuvt jaskos, et lâš-uv kihheen ubâ pääihistkin. Ko láim peessâm šiljo koskâmuddoid já áigoin njuolgiđ miestâääiđi čoođâ nube kááđun, te kostnii alda peenuv rovoškuođij já siämmást roovâi olgouksâ áávus, maašinpistovl luuhah rottejuvvii maŋas já äijih párgádij korrâ jienáin: ¶
– STAND!!!  ¶
Suorgânáim hirmâdávt já orostáim siämmáid jyelgisoojijd, sehe luptijm kieđâidân vala pajas já jis kuábbâškin ličij váhágin lihâstâm, teikkâ uigâdâm kieđâ luumân, te luođâpurgâ lâi sättiđ älgiđ. Martti tállán pyereeb kielâalmajin čielgiiškuođij eŋgâlâskielân, et leen syemmiliih turisteh já leen ucâmin tanssâsaje, mii kolgâččij leđe tástán alda. Äijih lâi kuhháá epioskovâš munnuu háárán já ko poođij várugávt aldeláá já tarkkui vala munnuu muáđuid-uv lummolaampu čuovâst, te viijmâg oskoi já ravvij vala munnuu, kogo pehti pesâččáim njuolgist toho. Ovdil ko vuolgijm ovdâskulij, te äijih vala váruttij, et ellee kuássin moonâ sevŋâdin njavâdiđ ulmui šiljoid aainâs Jerusalemist tanen, et älkkeht paččuuččij. Munnuu mielân ij lam puáttám ollágin tot, et návt alda rääji juáhhást lii pääihist Israel armeija maašinpistovl já Palestiina siisih toimii jo talle, veikkâ mij Kyprosist ep ennust šoddâm tain tiettiđ. Taah siisih ellii tävjittávjá skilottudmin nubebeln rääji já vaarâ juuvdáliih-uv ellii ránjáidis “kolliistâlmin”, puálláihân kuuđâ peeivi suáti oovce mánuppaijeed maŋeláá. Juuvdálijn lii eđâldâh, teikkâ sänivaajâs “čalme čalmeest já pääni päänist”. Taat juuvdálâšäijih lâi jurdám munnuu palestiinalâšsissin já tuše suu paijeelmiärálâš uáccáášvuotâ lâi piäluštâm munnuu jiegâ, hyeneebniärvásâš lâi jo cirgâliđ. Maŋa Kyprosist ramâččâđáim skipáráid já vaarâ vala Suomâst-uv, et munnuu lâi jurdám tiet juuvdálâšäijih palestiinalâšsissin, mut kijttâláim kuittâg syele siev luho, et láim selvânâm tast. ¶
Váimu cuákin já njuškon poođijm viijmâg tanssâsajan já eštus nieidâkyevtis, maid kuáhtáim tuulist, láin tobbeen vyerdimin munnuu. Tánssáástâlâim tast nuuvt kuhe, ko muusik čuojâi já satâččáim sunnuu vala toho, kost máhđulávt assáin-uv, sehe soovâim vala uđđâ kuáhtáámist Syemmilâš Párnáiviäsu aldasáid. Munjin eŋgâlâskielâ lâi iänááš “hebrea” já nieidâi eenikielâ ko tot ubâ jo lâi-uv. Mottoom muudon piergiittellim liijká kielâ peeleest sunnuin já maid jiem addim, te Martti tulkkuustij loopâid. Kibbuccist kavnâdâm nieidah iävá oinum tanssâsaajeest já ton muoi kal láin mestâ jo aalgâst vávjástâllâm-uv, syemmilâšnieidâkyevtis ko oroin lemin oskovááh. ¶
Oindâláim nieidâkuáhtáin vala ittinâš já lonottâlâim čujottâsâid. Lopedâđâim čäälliđ nubijdân, sehe vuolgâttiđ jieččân kuuvijd já uccást te lâi, et iä liččii lieggâ tobdoh-uv jooreestškuáttám raddeest. Lâi uáináh vuossâmuš kerdi masa ihepiälán, et oinim rievtis rijjâ nuorâ nissoon, kiäst ij lamaš “ovdlijne” fáárust vahtiimin suu kunneelâšvuođâ. Kyprosist puovtij savâstâllâđ tuše huáráiguin. Sieivâ peerânieidâ savváid ij lamaš pase riemmâđ, tâi šoodâi náittusân. Nuuvt lâi motomáid jo keevvâm-uv. Ahevis iäránempuudâ loopâst nieidah adeláin cuumijd munnui já nuuvt mij iäránijm. ¶
Jerusalem Syemmilâš Párnáiviäsu hovdâ lâi skappum mijjân Volkswagen Kleinbus -auto vyeijeinis já ko tävireh lijjii pakkajum já išedeh kijttâlum, te tallet mij tolliittijm njuolgist viestârân Tel-Aviv kulij. Ovdil “kuuđâ peeivi suáđi” Jordaniabel kullii tagareh sajeh ko, Juudea, Hebron, Jeriko já Samaria. Israel lâi eennâmtiäđálávt kezimus Natania puotâ já togo pehti mij-uv puáđáččijm vyeijiđ tavas. Mist lâi aaigâ moonnâđ Tiberiasân já tothân lâi kaavpug Genesaretjäävri riddoost. Vyeijee lâi sárnáá já čeppi meid lávluđ. Sun máttááttij mijjân lavluu, mon säänih älgih návt “Hevei-nu shalom aleichem”, ´Mij tijjân ráávhu tuáivuttep´ já tom mij láávluim-uv viehâ maŋgii, ovdil ko lâim Tiberiasâst. ¶
XX  ¶
Veikkâ Israelbeln lâi luándu já iänááš piirâs ennuv ruonâsub, ko maid lijjii kuávluh arabienâmijn, te aainâs must lâi ucánjáhháá ahevis mielâ, ko mii juávhu laiguuttem Volkswagen Kleinbus -auto vuolgij Jerusalem Israel pele kaavpuguásist viestârân Tel-Aviv kulij. Mielâ pyeredem tiet jurdâččim kuittâg taid uđđâ fiäránijd, moh mii liččii tobbeen vyerdimin já maht mij tain selvâniččijm. Mučis juuvdálâšnieidâ muáđuh lijjii kuittâg ain-uv muu mielâst, já ferttejim tubdâstiđ olssân, et lijjim mottoomnáálá jis jiem eidu rähistum, te lijkkuustum aainâs. Nube tááhust lijjim kale viehâ vises tast, et kuássin suu jiem innig puáđáččii kuáhtáđ (tâi mastpa tomgin kihheen tiätá, maailm ko lii nuuvt ucce). Skipárân Maarti jurduin jiem tieđe, pyereest suoi kal oroin toin nubbijn nieidáin puátimin oovtmielân. ¶
Lijjim jieččân mielâst tääl rijjâ kandâalmai tanen, ko ovdil luámun vyelgim lijjim finnim Suomâst reeivâ nieidâskippáárstân, mast sun ceelhij munnuu koskâvuođâ luovâs. Tađe ovdil-uv lijjim vávjástâllâm maidnii, ko reeivâi puátimeh harvuu, kukkoduvah uánánii já toi siskáldâs-uv láivuškuođij. Lâi mestâ jo ervidmist, et tieggáár reivâ motomin puáđáččij já lijjim toos jo váháš rahttâttâm-uv. Kesimáánu rotaatiost lâi uáináh ohtâ muu oovdiš suáldátveerdi vuálgám lopâlávt Suomân já sun lâi kuáhtám taam muu myerssee tobbeen. Nieidâ lâi tiäđust-uv koijâdâlškuáttám Kypros elimist, sehe vaarâ must-uv. Jurdám, et viehâ távjá kuáhtái vala suu, te lâi viijmâg rähistum já suoi naajáin vala siämmáá ive čoovčâ. Vaarâ taat tábáhtus ovdil luámu älgim lâi čuoccâm munjin nuuvt čuuvtij, nomâlâsân jieččân jieštoobdon, et lijjim mestâ jo käärvis uđđâ olmoošohtâvuotân nieidâulmuin, lekkuspa sun veikkâ juuvdálâš. Saatijba tast leđe mottoom soortâ mavsâttim mentaliteet-uv mieldi. ¶
“Hevei-nu shalom aleichem, hevei-nu shalom aleichem” já nuuvt ain (maŋa lam kuullâm taam siämmáá lavluu tääbbin Suomâst-uv Marion Rung lávlumin). Mii vyeijee, kote lâi Jerusalem Syemmilâš párnáiviäsu hoovdâ uápis, veerdi, tâi máhđulávt joba ton párnáiviäsu pargee, máttááttij mijjân puáris juuvdálâš lavluu, mast säänih avžuuttii ráávhu tavvoid já ton tolâmân. Nuotâ lâi älkkee oppâđ já nuuvtpa láávluim-uv tom lavluu vaarâ čuođijd keerdijd já luámu maŋa vala Kyprosist-uv motomijn tilálâšvuođâin. Mii sáttualmai lâi suullân 50-ihásâš smarfe- já čapisvuoptâsâš segis almai, kiäst lâi jieijâs saavâi mield táálu, eemeed já vittâ párnáá. Sun aasâi Jerusalemist já lâi aaibâs táválâš juuvdálâš, kote ij toollâm hirmâd ollâ proofiil ađai tergâdin ovdâmerkkân veikkâba taid sabbaat aaigijd já vuovijd, moh ortodoksâjuuvdálijd oppeet lijjii puoh tehálumoseh. Vaarâ sun lâi mottoom muudon jo váháš materialistâšum juuvdálâš, kote ij heivim “toora” (Mooses kirjeh, moh láá 54) miäruštâlmij siisâ. ¶
Israel lâi tallaa ääigi nuuvt kezzi, et ko lâim vuáijâm Jerusalemist viestârân suullân 50 kilomeetterid, te lâim jo masa Koskâmeerâ riddoost. Nuuvtpa poođijm mottoom ääigi keejist taggaar sajan, kost oppeet oinuuškuođij Koskâmeerâ. Maađij muhâttâlâi váráduv alne já meerâ oinuustij tyellittälli tiävái já vaarij kooskâst, jeđe lappui. Eskân talle, ko peesâim Karmel váráduv oolâ, te oinui Koskâmeerâ čielgâsávt, siämmáánáál ko oinui meiddei Haifa kaavpug. Tot lâi talle Israel tehálumos haammânkaavpug já táiđá leđe vala-uv. Ko lâim luáštádâttâm Karmel váráduvâst vuálus merâriidon Haifa kaavpugân, te uusâim vuovâs purâdemsaje, mast peesâim ollásávt niälgádiđ. Haifa lâi tallaa ääigi aldasáid 150~000 ulmuu kaavpug, mii västidičij tááláá tiileest vaarâ Tampere kaavpug Suomâst. ¶
Purâdem maŋa mii vuájáán tolliittij nuortâs, tâi masa maadânuortâs viehâ kubdâ juhâleve mield, mon nommâ lâi Kiison leehi (Kiison juuhâ kolgá togo pehti meerân) já ovdánijm váráduv oolâ. Lâim jo tuáddum toos, et tääbbin Israel kuávlust-uv láá väärih já tiävááh siämmáá sulâsiih ko Kyprosist-uv, mut ereslágáneh ko maid láá Säämist. Veikkâ lâim jo váráduv alne, te ep liijká imâštâllâm, veikkâ mii vuájáán oppeet kuárŋuškuođij ciägu vielti. Algâttijm uápis lavluu “Hevei-nu shalom aleichem” jna, sehe joođhijm määđhi ovdâskulij. Jieččân sáttualmai lâim adelâm oles vuoigâdvuođâid kiäinui valjiimist jieijâs mielâ mield nuuvt, et sun puávtáččij kevttiđ monâdijn eres kiäinu ko macâdijn. Nuuvtpa ko vuolgijm Haifast, te sáttualmai valjij váldumaađij mii mana njuolgist ton pegâlmâs Genesaretjäävri riidon. Tađe ovdil kuittâg iiđij stuorrâsiähá kaavpug ovdiibel já ko aldanijm tom, te nommâkoolbâst lâi mijjân puohháid uápis nommâ jo ráámmât historjá rääjist. Tast luuvâi Nasaret. Orosistijm kaavpugist tommittáá, et eelijm keččâmin saje, kogo Joosef já Máárjá láin aassâm, sehe vala Baha´i-lahko kirho, mii ličij maailm puoh oskolduvâi osko. Kirkko lâi styeres já äddejim mii sáttulâš saavâin, et tot ličij puoh stuárráámus Baha´i-lahko kirkko ubâ mailmist. Mij puovtijm oskođ tom kale pyereest. ¶
Ep lamaš vuáijâm vissâ ko lovmat kilomeetterid nuortâs, ko maađij čižetpeln iiđij čuhâlis väričukkâ, mon mii sáttulâš nomâttij Taabor väärrin, arabiakielân “Džebel et-Tur”. Ep orostâm togo ollágin, mut spuáhuttijm kuuvijd jottee autost. Taabor lii puáttám tobdosin eres lasseen tast, et lijjii toh tovlááh ráámmâtlâš patriarkah, kiäh lijjii Jaakob já Leea kaandah já kiäh juohhii ubâ tallaa Galilea. Patriarkai Isaskar já Sebulon suuvâi rääji juuđij eidu tien muádičyeđe meetter alosii (merâtääsist kale 580 meetter alosii) Taaborvääri pehti, mon arabiakielâl“Sirjon”. Taat vääri lii Syyriabeln já lii aldasáid 3000 meetterid alo, joba keessiv-uv ton alaččijn lii muotâ. Amorialiih, kiäh väldidii vääri juuvdálijn, kočodii tom noomáin “Senir” já arabialiih oppeet noomáin “Džebel eš-šekh”. Tot uáivild “vielgisvuoptâsâš vuorrâs vääri”. Taabor värivieltist lijjii tovlááh juuvdálij temppâleh já jieš tot čuovâsmittem nommâ puátá tast, et Jeesus čuovâsmittui Taaborvääri alne. Mut nuuvt, tegu ráámmât tiätusänikirje nabda, tot tábáhtui kuittâg Hermon váráduvâst. ¶
Taaborvääri paasij moojiibel já mottoom ääigi keejist iiđij stuorrâsiähá jävri, masa meerâ. Mij puohah tieđijm, et tie lii Genesaretjävri ađai Galileajävri ađai Tiberiajävri (tast lijjii kulmâ noomâ). Ko lâim luáštádâttâm Tiberia kaavpugân já čalmaastâllâm ton muččâdvuođâ, te šaaföör tuálvui mii fiijnâ muádi kiärdásâš hotellân, kost puáđáččijm ijjâdiđ. Hotellist monnii njuolgist porthááh vuálus Genesaretjäävri riidon já kuábbáá-uv pelni porthái lijjii ruonâs palmumuorah veikkâ mon ennuv. Lâim puorijn aaigijn vuálgám Jerusalemist já ko pyevtittijm Tiberiasân, te lâi eskân eehidpeivi. Lâim purâdâm Haifast, ige lam nelgigin vala nuuvt et vuolgijm njuolgist uápásmuđ kaavpugân já nomâlâsân Genesaretjáávrán. Tieđijm, et jäävrist lii njaalgâ čääci já ep lamaš vuojâdâm tagarist uážžu ettâđ paijeel ihán. Lâihân kale vuojâdemáldáin-uv njaalgâ čääci, mut toos lâi lasettum kloori ige tot lamaš innig njaalgâ. Lâiba navdâšittee äšši, ko peesâim vuossâmuu keerdi puohčâliđ ollâ ruugâ alne lieggâ já njaalgâ jävričáácân. Piejâim puohčâlemkišto, et kote puoh olgomustáá piäsá puohčâlmáin, lii vyeittee. Palhâšume jiem innig mušte, vaarâ lâi miinii juhâmušâid. Ruggâ lâi viehâ kukke já aainâs muáddi meetter čäs´uáivi paajaabeln nuuvt, et tast finnij šievlágán liävtu kaččâmáin já kale mij pyereest-uv čiččâmlov meetterid peesâim čääsi vyelni äävi kulij, ovdil ko iđestijm čäs´uáiván. Poršoim já sierâdijm, tego uccâ párnááh kidâ viäigum räi, ovdil ko kalanijm. Vala siävŋánem maŋa-uv čokuttâlâim ruugâ alne já olgobaarijn, sehe vuoiŋâstâlâim rávhálâš Tiberiasâst já joba kejâstâlâim nieidâid-uv pyereeb já hyeneeb luhhoin. Nieidah lijjii tuotâ muččâdeh, vâi oroi-uv mist tuše nuuvt? ¶
Koccáim iđedist viehâ vyeŋesin, veikkâ lâim “tuohâstâllâm” masa ubâ iijâ miätá kaavpug já iällâm puoh máhđulijn soojijn, magareh tieggáár uccá kaavpugáást láá kavnâmist. Iiđeedpurrâmâš maŋa kuulâim puohtiettee mätkihovdâstân Leinosist, et Tiberias kaavpug lâi vuáđudâm mottoom Herodes Antipas -nommâsâš almai, kote lâi vaarâ tovláá-áigásâš juuvdálij eennâmhiärrá, teikkâ kunâgâs. Kaavpug lâi stonccâlum Genesaretjäävri viestârbel já noomâs tot lâi finnim Rooma kiäisár Tiberius mield vuođâluuvijn 16 – 22 maŋa Kristus šoddâm. Siämmást kuulâim onnáá peeivi ohjelmist já tállán purâdem maŋa pokkiidâđâim Kleinbuusin já vyeijilijm Genesaretjäävri rido tavas. ¶
Lijjim kuullâm já maŋa meiddei luuhâm-uv taggaar ráámmâtlâš mainâsist, ko Värisärni “Vuorisaarna”. Tothân muštâlij Jeesus imâštavvoin, maht sun piemâi maaŋgâi tuháttij stuárusâš olmoošjuávhu kuovttijn kuolijn já viiđáin leibijn, vâi lâi-uv tot nubijpelij. Tääl mij lâim monâmin eidu ton siämmáá sajan, kost taat imâšäšši lâi motomin tovle tábáhtum. Aaibâs čielgâs taat tábáhtusráiđu ij munjin lamaš tanen, ko ráámmât historjást-uv must lâi škoovlâst hyenes nummeer. Mottoomnáál liijká puohtim jieččân valmâštiđ toos. Jurdâččim, et mielli lii ciägus, tegu ráámmâthistorjást-uv lâi kovvejum já jävri lii “Avdâgâsâi vääri” oolâ lâi viehâ njuáidus ja ko tot nommâ lâi suomâkielân “Autuuksien vuori”, lijjim jurdâččâm tom lemin ennuv-uv ciäggusub, ko maid tot lâi. Saje sulâstitij viehâ ennuv monnii suáhivääri Peccikko kuávlust, veikkâba Koskâčuumâ, toin iäruttâssáin tuše, et tobbeen šoddii sypresseh iäge suávih. Ko lâim peessâm toho värisärnisajan, te tobbeen lâi kirkko já meiddei luostar. Mii mätkihovdâ Leinonen tieđij oppeet muštâliđ mijjân, et italialiih lijjii ráhtâm täid tááluid värisäärni mušton. ¶
Mist lâi äigitavlu kuittâg nuuvt čoovgâs, et kaartâim vyelgiđ värisärnisaajeest meddâl jo koskâpeeivi suulâin. Eelijm viežžâmin tävirijdân meddâl hotellist, luovâttijm vistijdân, ceelhijm iärutiervuođâid Tiberiasân jeđe vyeijilijm viestârân – Tel-Avivân, veikkâ tot lâi-uv mäddin. Tallaa ääigi Israel ij lamaš ton hámásâš ko lii tääl. Kuuđâ peeivi suáti, oovce mánuppaijeed maŋeláá šoodâi rievdâdiđ raajijd, main mist ij lamaš talle vala tiätu. Mist lâi tiäđust-uv tot uápis vyeijee raati tyehin já ko Kleinbus tolliittij oppeet viestârân, te lavliistijm ubâ juávhoin uápis lavluu, mii loopâkeš monâdijn muttui ain jotelubbon já jotelubbon, já mađe eenâb veerstâid láávluim, te tađe jotelubbon tot muttui. ¶
Peivi lâi muččâd, mut ucánjáhháá kale liijkás paahâs, ko mađhâšijm Volkswagen Kleinbussijn Tiberiasâst viestârân. Maacâim iänááš uásild siämmáá kiäinu ko toho monâdijn-uv kidâ Haifa räi ton suujâst, et eres puáttimkiäinuh liččii lamaš hyenebeh ko taat Tiberias – Haifa koskâsâš váldumaađij. Orostijm oppeet Haifast tommittáá, et eelijm uástimin maidnii mätkimuštoid sehe juhâmuš já joođhijm määđhi ovdâskulij. Tääl ep korŋim Karmel váráduv oolâ, veikkâ uáinuseh tobbeen liččii lamaš muččâduboh, pic tolliittijm riddomaađij mieldi máádás. Koskâmeerâ čääci šiällái ruánáá iivnest já veikkâ lái-uv jo čohčâmáánu 15. peivi, te liijká muorah já šadoh lijjii vala siämmáá iivnest. Koskâmeerâ riddoost uáinojii antiikáigásiih roomalij páccái pasâttâsah, maid tyelittälli orostijm keččâđ já ovdil Tel-Avivân puáttim kuáhtáim vala pegâlmâs Saaron liljá (mučis rääsi). Saaron lii heedâlmlâš leehi Tel-Aviv taavaabeln, mast šaddeh puohlágán lieggâ eennâm heđâlmeh já šadoh, tegu ovdâmerkkân bananeh já Jaffa-appelsineh. Ehidistpeeivi pyevtittijm Tel-Aviv kirdemkiädán já viiđâ ääigi ehidist kirdelij Israel El Al kirdemmaašin, kote tuálvuččij mii Kyprosân. Tallaa ääigi iä vala terroristeh ooviittâm čovádâllâđ kirdemmašinijd. Tot vyehi poođij iäskán maŋeláá, mut liijkátte lâi viehâ tärkki tot laavhâi já pápárij kontrol, ovdil ko peesâim korŋiđ mašinân siisâ. Ovdâmerkkân mist lijjii juáhhást ovdâsmaŋas kirdemliipuh Nicosiast Beirutân já meiddei Nicosiast Tel-Avivân. Israel El Al finnodâh ij tuhhiittâm taggaar kirdemliipu, mii ličij tuše Tel-Avivist Nicosian, ige Cyprus Airways oppeet taggaar liipu, mii ličij tuše Nicosiast Beirutân. Nuuvtpa mijjân poođij tággáár oornig keežild 18 Kypros pundá lasemáksu, mii lâi tallaa ruuđâst suullân 180 märkkid. ¶
Mii mätkihovdâ lâi sooppâm ovdâskoddekomppaniain tärkkilis puáttimääigist Nicosia kirdemkiädán já eštus tobbeen lâi vielgis Volvo ohtân vyeijeinis vyerdimin mii. Jiem lam uástâm meendugin ennuv mätkimuštoid tobbeen já must lâi-uv tuše tot ohtâ já siämmáš kietâmätkilaavhâš já váháš stuárráábuš pivtâsmätkilavkkâ, mii lâi kirdemmaašin lastâruumast. Lijjim uástâm Beirutist arabikappeer já Jerusalemist smaavâ riistâ, mii hiäŋgáá vala-uv muu täkkivisteest, sehe tagarijd päikkikoddemeerhâid, maid kiddiiččim maŋa mätkilaavkân. Liččim vaarâ mun-uv uástâm eenâb mätkimuštoid, mut mätkibudjet ij lamaš nuuvtkin styeres. Taah siämmááh laavhah lijj ¶
XXI  ¶
Lijjim kulâstâllâm ovdil luámun vyelgim, et munjin sátáččij puáttiđ meiddei suáldátáárvu pajedem, lâihân Rajaniemi Martti vyelgimin lopâlávt Suomân, mut iäskân luámu maŋa finnejim tast virgálâš tiäđu ovdâskoddekomppania hoovdâst kapteen Pitkäsist alnees. Maartist alnees lijjim kuullâm, et sun lâi avžuuttâm muu jieijâs pargo já virge juátken, nubenáál eeđân penuvryhmá hovdân. Lijjim juátkâm jieččân Kypros sopâmuš kulmáin mánuppoojijn ovdâskulij já tothân merhâšij tom, et finniiččim vala oho kukkosâš pestiluámu Suomân. Luámu tápáhtuuččij rotaatio ohtâvuođâst. Nuuvtpa roovvâdmáánu vuossâmuu peeivi ožžum eelliđ “sappevuárhást” viežžâmin luámupihtâs, mii lâi malli/58 já čuurmâ tievâ vala “naccaid”, maid uážuččim kiddiistâllâđ palvâluspihtâsijdân. Lijjim finnim kersant áárvu. ¶
Roovvâdmáánu algâpeeivijn aalgijm rahttâttâđ Suomân vyelgim várás nuuvt, et eelijm vala majemuid mätkimuštoid skappuumin Nicosia kaavpijn. Toho päccee skipáreh vuárnuttii, et ko luámu nuuvâš já lii maasâdpuáttim äigi, te puoh tehálumos reiskäp ađai purrâmâšverkki, mon ep uážuččii moonnân noomâst vájáldittiđ, ličij leŋkkimäärfi já ruuvâšleibi. Vuárnoim Pellervoin, et taid iän kale vájálditáččii já nuuvt AERO OY DC-6b -potkurkirdemmaašin kirdelij Nicosia kirdemkiedist. Talle kuullim vuossâmuu keerdi ihepiälán suomâkielâlâš kulluuttâs kirdemmašinist. Ko vuájánin lâi potkurmaašin, te mätki ij ovdánâm nuuvt jotelávt, ko Jugoslavia Super Caravellijn, main poottim talle algâivveest Kyprosân. Vuolgâ tábáhtui ehidispeeivi já láim Pellervoin Penuvkompoot áinooh, kiäh vuolgijm pestiluámun ton rotaatio ohtâvuođâst Suomân. Maašin kiirdij ennuv vyeliláá ko suihkumašineh já lâi-uv šiev tile fakšuđ enâduvâid, ko šoŋŋâ-uv lâi toos vuovâs. Ton tilálâšvuođâ ij áppád sanijguin čielgiđ, nuuvt áinookiärdásâš tot ton räi lâi. ¶
Oppeet seivittijm Belgradist já ušom elâčijm vala kirdemterminaalist-uv, mut ko siävŋánškuođij, te joođhijm määđhi tavas já maasâd. DC-6b -kirdemmaašin nelji moottor tollii viehâ korrâ huurrân, mut liijkátte finnejim naharijn tommittáá kiddâ, et peessim ucánjáhháá nohádistiđ. Iđedistiijâ, ko ucánjáhháá kuávsudškuođij já aldanškuođijm Tanska Kööbenhaammân, te talle mun oppeet suorgânim hirmâdávt. Čokkájim eidu moottorij moojiipele puotâ já ko vilšâstâm olgos, te moottoreh láá pyelimin. Toi moojiikeččin puolij čielgâ tullâ. Nurdâdim mätkiskipárân uálgátuáiván, kote lâi vala uáđimin já ko sun-uv tommittáá morettij já ooinij taid siämmáid tullâseeibijd, te kale sun-uv herkittij. Vilšâstáim nube pele moottoráid já tobbeen puollii siämmáálágáneh tullâseeibih. Äšši ij kuittâg orroom kirdememedijd mahten hettiimin já nuuvt mun-uv ooccum. Tot lâi kustoo tien kirdemmaašin ohtâ vyehi já ko lâi vala pelduvváid sevŋâd, te moottorij moojiikeččin puáttee tullâseibi oroi lemin kirkkâdub ko ubâ lâigin já nomâlâsân siäivudijn moottoreh monnii suujâst tegu puállájii. Belgradân siäivudijn ep lamaš aiccâm siämmáálágánijd tullâseeibijd ollágin, veikkâ amahân toh siämmáánáálá vaarâ puollii tobbeen-uv, mut ko lâi peeivičuovâ, te toh iä lamaš talle tiäđustkin uáinimist. ¶
Kööbenhamânân siäivuim taŋkkam várás. Lâim kirdemkiedist suullân tiijmeverd, mut ep uážžum vyelgiđ mašinist kuussân, veikkâ mielâ ličij toohâm eelliđ veikkâba tuše tuolmâstmin Tanska eennâm. Motomeh tattuu joba love-uv toos, mut kirdememedeh lijjii čovgâseh ton ääši háárán, amal lâi kapteen miärádâs, et olgos ep uážžum moonnâđ. Ko kirdelijm oppeet, te lâi jo masa peeivičuovâ já čuávuim tiäđust-uv kogo pehti te tibi puátá muotârääji uáinusân, mut tot ij ittáám ollágin. Muottu ¶
Algâalgâlâš luámuviettimvuávám must lâi taggaar, et monâččim pestiluámu viettiđ vistig Saallan, kost lâi muu myerssee já tobbeen läddin iäláččáim Čovčjäävrist já Ucjuuvâst váháš tegu čäittimin myerssen já macâččáim Saallan, kost liččim luámu loppâääigi. Lijjim smiettâm tom jo nuuvt kuhás, et jieččân pááikán jiem kehtidiččii suu tuálvuđ, lâihân sun rivgoo já tuáddum vaarâ čurgâdub elimân, mut ránnjátáálust Uccpárnáá Maati pelni ličij čurgâ luptâkáámmâr, mast ijjâdiččáim já juáđháččáim tast maŋa määđhi Ucjuuhân. Ton siämmáá luámu ääigi iäláččáim mottoom kollerävdee lunne uástimin kihlesuormâsijd já viätáččáim siämmást kihlejáid suu pääihist Sallaast, mut tegu ovdeláá čielgejim munnuu koskâvuođâi potkânem, te ferttejim váhá rievdâdiđ vuáváámijdân. ¶
Seutulast mun lävkkejim oppeet Super Caravelle -kirdemmašinân, taantovváá syemmilâš ovtâstus AERO OY vuájánân já kirdim toin Ruávinjaargân, kost lonottistim Avelân mannee DC-3:žân, mast lijjii tuše kyehti moottor. Avelist njuškejim postâauton já vyejestim njuolgist uábbân Ailâ-Váábu luusâ Ucjuuhân. Loostah lijjii soovijn kočâdâm jo áigáá já vuossâmuu ääinig ađai muottuu-uv lâi jo myetistâm enâmân. Orom muštemin, et Tiänust kuulgâi meid suosâ. Sáámán lâi puáttám čohčâ. Lijjim lamaš paijeel ihepele keesist, sehe pakkâ ááimust já nuuvtpa Ucjuv čohčâšoŋŋâ tubdui viehâ ruávisin. Monnii suujâst puáđistij mielân, et jis kiinii ličij munjin ihe tassaaš ennustâm, et jiem kulâččii puáttee keesi kievâ jienâ ollágin, te liččim kale suorgânâm já mielân liččii tiäđust-uv puáttám tiätulágáneh jurduuh já ubâ Kypros mätki lâi sättiđ pääcciđ tovâhánnáá. Liihân taggaar eđâldâh ulmuu teikkâ ellee kuáttá, jis ton eellimäigi lii nuhâmin, et: “tiet ij tääiđi innig kuullâđ kievâ jienâ”. Jiem lam peljittum já lijjim meiddei elimin-uv, veikkâ kievâ jiem moonnâm keesi lamaš kuullâmgin. Kyprosist iä lamaš kievah kuittâg keessiv já amal toh iä eres aaigij ubâ kuuhâkin. Pestiluámu lâi kuittâg álgám. ¶
Lijjim ovdil Kyprosân vyelgim iällâm uábbâm Ailâ-Váábu lunne Ucjuuvâst, sun lâi kieskâd naaijâm toho. Tubdim ovdiist-uv päikkikode, láimhân viljâinân iällâm nomâlâsân Saarelist maŋgii. Tobbeen aasâi puárásub uábbâm Elli, kote lâi naaijâm toho. Vuossâmuu keerdi vuojijm polgupyeráin Ucjuuhân ive 1955, veikkâ maađijgin ij lamaš talle vala čoođâ vaalmâš. Riävtui jiem tiäđust jieš vuáijám, mut lijjim viljâm Juhháán-Uulá sáátust. Mottoomlágán koskâpuddâsâš automaađij lâi kale Keniškuoškâ vuoluukeš, mast ovdâskulij jotkui puáris postâpäälgis. Orostellim maaŋgâid keesijd Ucjuv Saarelist já ton suujâst tubdim-uv ennuv ulmuid tobbeen. Eromâšávt Saarel já ton piirrâs ulmuuh lijjii uáppáh. ¶
Must lâi pajalist OA suáldátpiivtâs já lijjim vaarâ mottoomsorttâsâš iimâš tallaa Ucjuuvâst ton suujâst, et iä lam ovdlist kiähhán vuálgám nievt tavveen OA-juávhoid. Toivo Paltto kale lâi Paje-Tiänust OA-juávhuin já sun sattui leđe joba siämmái aigij já siämmáá saajeest ko mun-uv, mut Kärigâsnjaargâ já Ucjuv koskâsâš maađij ij lamaš talle vala rahtum, te uáli harvii Paje-Tiänu ulmuuh jutâlii Ucjuvjäälmist. Vaarâ lijjim vuossâmuš OA-suáldát, kote kuássin lâš ubâ fárudâmgin Ucjuvnjäälmist, aainâs suáldátpihtâsijguin. Uážžu kale ettâđ, et lijjim siämmáálágán iimâš čuovjis teškâkaperijnân (baareet) masajo ubâ Tave-Suomâst, nuuvt härvilohosiih lijjii tallaa ääigist OA-suáldátteh uáinimist. Jyehi saajeest, kost mavâinân Eerk Issáák Reidaráin eelijm, te ulmuuh halijdii tiettiđ ráávhuturvimaašijn já ulmui taavijn, sehe tast, mon varâlâš tobbeen lii. Viggim čielgiđ tiäđuidân vuáđuld aašijd, čaittâlim čuovâkuuvijd, maid lijjim tađ ¶
Must lâi taggaar juurdâ, et ko kerd taat suáldátpiivtâs tuhhij Libanonist já Syyriast-uv ađai lâi lope toin enâmijn tom kevttim, te amahân tot tuhhiiččii meiddei Taažâst-uv. Nuuvtpa jiem tađe eenâb ubâ tom hundâruššâmgin, ko maahâm Reidar hästistij muu vyelgiđ eelliđ Luosânjaargâst, mii lâi Taažâbeln. Lâi čohčâ já viehâ čuáskimis šoŋŋâ, ko vyejestáim Karnjaargân väri- ađai lossisáátkun. Orom muštemin, et maađij Suomâbeln ij lamaš tađe olgoláá ollágin. Tiänust kuulgâi suosâ já ooinij čielgâsávt, et ij liččii innig Tiänu jiäŋŋumgin meendu kukken. Jiem mušte, kii lâi värialmajin já tubdim-uv suu ollágin, saatij leđe joba Taažâpele olmooš-uv. Sun keejâi kuhe muu suáldátpihtâsijd, mut ij jienâdâm maiden, ko vuojijm autoinân väri oolâ. Ko tot lâi juovdâm nubebel Tiänu, te vyejestáim Taažâ pele mieli oolâ já tast maŋa Luosânjaargâ káávpân, kuus ij lamaš ko viiđâ kilomeetter mätki värisááđhust. Reidarist lâi toho iäráán. Käävpist lijjii motomeh Taažâpele ulmuuh, kiäid Reidar tuubdâi já sun čielgij sijjân, kii mun lam já maid poorgâm. Toh váháš koijâdellii saavâid já mun vástádellim sijjân, mattimhân mun orjâlâškielâ. Na ijba tast mihheen, toimâttáim ašijdân, teikkâ Reidar toimâttij já vyeijiláim maasâd Suomâbel. Lijjim moovtâ, ko lijjim finnim tieggáár huámášume meid Taažâbeln. Ama Tave-Taažâst lijjii vala-uv vänibeht OA-suáldátteh, ko Suomâbeln. Kuittâg Kyprosist iä lamaš Taažâ juávhuh ollágin já vaaldiš-uv Taažâ ráávhuturviimân siämmáá náálá uási ko váldá Suomâ, jurdâččim mielâstân. ¶
Vâi taat äšši ovdáničij, te ferttiim njuškiisistiđ ääigist ive ovdâskulij tondiet, et taat čuávuvâš äšši kulá eidu ton munnuu Reidaráin máátkán Taažâbel. Taat tábáhtui čohčuv 1967 já Luosânjaargâ kävppireisust lâi-uv moonnâm äigi masa jo ihe. Lijjim talle puáttám OA-juávhuin jo meddâl, áánnum vistig Tullilájádâsân paargon, mut jiem lamaš luhhoost máttâm ruotâkielâ, jiemge peessâm toho. Luhhoost tondiet, et jis liččim peessâm tuulin paargon, te liččim vaarâ kuákkám tobbeen nuuvt kuhe, ko tiävdáččim 63 ihheed. Ko jiem peessâm tuulin, te ton sajan mun ucâluvvim Räjikocceemlájádâsân já vala sáttojim peessâđ-uv toho. Onnáá peeivi mun lam lamaš iäláttuvvâst jo 19 ihheed ton suujâst, ko iäláttâhahe álgá räjikosáttuvâst lovmat ihheed ovdeláá ko tuulist.  ¶
Naa, tuođâi-uv lijjim oppeet Ucjuuvâst já Räjikocceemlájádâsâst. Tallaa vyevi mield mii hoovdah tollii ain tagarijd škovlimpeeivijd tävjittávjá ton suujâst, ko almaah muttâšuvvii távjá já juáháš uđđâ almai koolgâi oppâđ ucemustáá taid vuáđuaašijd. Ton čoovčâ škovlimtilálâšvuođâin munjin čielgâi, et ihe tassaaš lijjim lovettuššâm já lussâdávt, penttâ toohâm jieččân rikolâžžân, ko lijjim Suomâ armeija suáldátpihtâsijguin iällám Taažâst. Jis liččim kavndâttâm virgeulmuid Taažâbeln, te liččim karttâm kiddâgâsân já kuullâm várás. Jis Taažâ poolis lâi väldiđ muu kiddâ, te liččim karttâm ucemustáá Čäcsuollui kuullâm várás já tobbeen jiem liččii innig kiergânâm rotaatiomašinân, mii vuálgáččij forgâbalij Seutulast. Liččim karttâm vala suáldátkárgulâžžân OA-juávhui háárán. Jis räjialmaah liččii váldám muu kiddâ, te liččim karttâm Ucjuv vartion kuullâm várás, jiemge tallaa ääigi tubdâm tobbeen kiämmân. Tággáár fiäráán lâi talle tábáhtum munjin já ušom jiem tuostâm mainâšiđ tast iärásân ko Jalve Veeikon, sun ko lâi muu Säämi ristâlâš nuorâiškoovlâ skippáár Aanaar aaigijn. Taan sulâsiih rikoseh puárásmuveh love ivveest, mut talle tot lâi vala nuuvt vorâs äšši, já poollim, et jis kiinii hovdâidân puáđáččij tiettiđ tast maidnii ¶
Maŋeláá Reidarist lâi vala iäráán Vuonâpootân “Varangerbotn”, sun ko lâi Ucjuv Šleđgâuásuskode pargoost, mut luhhoost jiem vuálgám talle suu fáárun. Tobbeen majemustáá lâi sättiđ keevvâđ nuuvt, et poliseh liččii kiddim čolmijdis munjin já tuálvum Čäcsuollui. Mun lijjim tiäđust ain-uv ton oskoost, et OA-pihtâsijgin uážžu jotteeđ enâmist nuubán maht peri haalijd, jiemge jurdâččâm ollágin, et tohhân láá-uv tuođâlávt Suomâ armeija pihtâseh. Iä Taažâ armeija suáldáttehkin uážu joreštiđ suáldátpihtâsijguin Suomâst. ¶
Pestiluámu nuvâškuođij já must lâi aaigâ vala elâččiđ kolliistâlmin Čovčjäävri ulmuid. Nuuvtpa Reidarkyevtis Raineráin eelijn muu tuálvumin Čovčjáávrán, kost mun orosistim váhá ääigi. Taiđim joba ijâstâllâđ-uv tobbeen. Eellim jieččân pelni keččâmin viljâm Juhháán-Uulá. Sun aasâi talle mii tuuveest ohtuunis. Elâččim meiddei Maatibeln-uv kolliistâlmin váhá ääigi, jeđe ittinâš jotkim postautoin määđhi Avelân. Tobbeen lävkkejim kirdemmašinân, mii tuálvui muu Ruávinjaargân. Helsig maašin vyelgimân lâi vala tommittáá äigi, et elâččim keččâmin ovdijd pargoskipárijdân Kävppi Mat Igá Eino já Piippos Veiko, kiäh pargeldáin koijiis já kolmâ tyejivisteest. Hoovdâ jiem kuáhtám. ¶
Ko kirdemkiädán vyelgimäigi aldanškuođij, te eellim vala purrâmâškäävpist uástimin leŋkkimaarfijd já ruuvâšleeibijd. Toittáá ij liččii pase maccâđ Penuvkompootân. Tast maŋa moonnim AERO OY toimâttâhân, mii lâi ušom talle Pohjanhovi ohtâvuođâst já lävkkejim kirdemkiädân mannee buusin. Helsigân mannee maašin kirdelij ääigild já lâi eehidpeivi, ko kirdemmaašin siäivui Seutula kirdemkiädán. Tobbeen lijjii iänááš Kyprosân vuolgâdeijeeh jo vuordâšmin rotaatiomaašin, main motomeh lijjii ovdiist munjin uáppáh, mut lijjii tobbeen motomeh “muotâčalmeh-uv”. Mun meid servim sii juávkun. Ucánjáhháá lâi ahevis tobdo já polâstellim-uv váháš, liččimhân täst oovdâs suátipenuvryhmá hovdâ kuulmâ mánuppaje ääigi, jiemge mun riävtui lijkkum ubâ hoomán. Nube tááhust mielâ pyeredij kale tot, et jiem innig tarbâšiččii leđe vartiost já vala pyereeb: lieggâ enâmân lep oppeet monâmin. ¶
XXII  ¶
Mätki Kyprosân moonâi pyereest, iäge oovdân puáttám magarehkin ääših, moh iä jo liččii lamaš ovdiist uáppáh. Ihepeeli tassaaš, ko lijjim siämmáá tilálâšvuođâst jugoslavialâš suihkumašinist, te lijjim kale viehânáálá jiärástum. Tääl AERO Oy DC-6b -maašin kiirdij iänááš täsivávt já mätki ovdánij rávhálávt. Kirdememedeh kulluuttii ašijdis eŋgâlâskielâ lasseen tiäđust suomâkielân já tot lâi šiev äšši. Tegu puáđidijn, te meid monâdijn-uv siäivuim Jugoslavia Belgradân taŋkkađ já siämmáánáálá urruu DC 6 -mašinij moottoreh oppeet puálláámin siäivum ohtâvuođâst, lâi uáináh jo sevŋâd, ko šnjoggiittijm kiädán já tuulânjuohčâmeh uáinojii pyereest kessuumin moottorij moojiipeln. Seivittem piištij vaarâ tiego tijmepele suulâin já mášinist iä vuálgám, iäge toho puáttám ulmuuh ollágin. Maašin lâi väridum alfáárug OA-suáldáttij rotaatio kiävtun já tot-uv lâi šiev äšši. Lâim halijdiđ eelliđ meiddei terminaalist, mut maašin uuvsah mađhâšeijeid pissuu kiddâ. Tuše kieddivirgealmai eelij pápárijdiskuin mašinist. ¶
Ko kirdee ráttáh ležeh stancettâm Nicosia kirdemkiädán já uksâ lekkâsâm, te oovdeld šiälmádij lieggâ uápis áimu. Veikkâ lâi jo maŋes čohčâ, te liijká tot liegâsvuođâst vuoitij maaŋgâkerd Säämi čohčâliegâsvuođâ. Mottoomlágán enâmânpuáttimmuáđulâšvuođâi maŋa mii juávkku juohhui kyevti uásán. Nuubán moonâim mij, kiäh lâim maccâmin pestiluámust já nuubán kočottettii “muotâčalmeh”, kiäid vaarâ jo siämmáá eehid juáhhojii palvâluskäävnih já tiiŋgah. Jyehi komppaniast lâi Bedford kyermiauto puáttám luámulij oovdeld, ige moonnâmgin kuhháá, ko lâim Nicosia kaavpugist já Penuvkompootist. ¶
Rajaniemi Martti tuáivuttij munnuid Pesos Pellervoin pyeripuáttim “Saiprosân” já veikkâ lâi mestâba jo oles ijjâ, te mist algii kuittâg leŋkkimärfi- já ruuvâšleibijuhleh, moh pištii masa iđedân. Leŋkkimäärfi possui griilist, passeempáánust, vuoššui čääsist, possui vuojâst, nuhtán sinappáin, teikkâ tonttáá, vuolâstui ruuvâšleeibi oolâ. Uáiviäšši lâi tot, et leŋkkimäärfi purrui monnii häämist. Leŋkkimärfijuhleh sulâstittii vaarâ viehâ čuuvtij tovlái roomalij leiccidmijd joba ton-uv tááhust, et mist-uv lâi vyevsittemtaalhâs, maid keevtijm – Bacardi-nommâsâš. Tovlááh roomaliihhân ferttejii ain tyelittälli vyevsistiđ, ko čuávji ij meerees eenâb kiässám. Sii talkkâs noomâ jiem tieđe. Toh, kiäh monnii iiđeediijâ vaahtân, iä tiätu suujâst puáhtám väldiđ leiccidmân uási muidego leŋkkimäärfi já ruuvâšleeibi uásild, mut pyeri nuuvt-uv. ¶
Ittinâš algijm Rajaniemi Marttijn inventistiđ parselijd já eres-uv kaavnijd, moh lijjii penuvryhmá kiävtust já ko puoh lijjii rekinistum já pieijum pápárân pajas, te elâččáim vala rekinistmin pennuid, et láá-uv puoh vala lovvoost fáárust. Ko inventistempargo lâi toohum, te tast maŋa moonáim Marttijn Ovdâskoddekomppania hoovdâ kapteen Pitkäs savváid. Tobbeen tábáhtui virgálâš pargoi lonottem kapteen čolmij oovdâst aaibâs suáldátlâš paragraafij mield. Kuuláim vala kapteenist, et mijjân ličij vala ohtâ penuvalmai puátimin lase. Na sunhân saatij leđe tien siämmáá mašinist, mast muái-uv Pellervoin-uv poođijm. ¶
Tast maŋa Martti lâi luovâs kenigâsvuođâst penuvryhmá stivrim já pargovuávám háárán. Jiem aaibâs tärkkilávt mušte, mut sun ij lamaš innig kallegin peeivi mii seervist, ko suu rotaatiomaašin kirdelij Suomân. Toin siämmáin mašináin, moin Martti moonâi Suomân, poođij penuvryhmá uđđâ almai já uccást jiem kooččât čolmijdân uáivist. Puáttee lâi Markku Järvinen Pälkäne Myttääläst, kiäm tubdim jo ovdiist já uáli pyereest. ¶
Šoddim tubdâđ suu njuhčâmáánu loopâst ive 1965, ko lijjim armeijast Pohjan Prikaatist Oulust. Alokâsääigi lijjim siämmáá juávkku-uásáduv vuossâmuu komppaniast, mut te tállán suáldátvuárnum maŋa mottoom pákkumjyehim (käskynjako) ohtâvuođâst vuossâmuu komppania “enni” ađai vääbel koijâdij iävtutátulijd Pohjan prikaati penuvkáárdán. Muu aldasijn lâi Uccâ Páđáráá Hanssâ (Hans Paadar), kote lâi puárásub aheluokast já muu veerdi jo kansaškoovlâ raajijn, nurdâdij muu já kihtâlij almottâttâđ. Sun jieš lâi ton siämmáá penuvkäärdist komennusâst já tieđij, mon vuovâs palvâlussaje tot lii. Jiem talle vala tiättám já iberdâm, mon tehálâš oonâ Hanssâ talle munjin adelij. Tot poođij vaikuttiđ muu elimân aainâs 30 ihheed ovdâskulij, já puátá ain-uv vaikuttiđ nuuvt kuhháá ko eellimpeeivih kelijdeh. Loptejim kieđâ já párgádim:  ¶
– Herra vääpeli! sotamies Mattus, olen vapaaehtoinen koiranjohtajaksi!  ¶
Vääbel Heikkilä, kote lâi suáđist kolmuuttâm juolgijdis nuuvt paaht, et jyelgisuormah lijjii čuoppum meddâl já suáldátsteevvil njuneh-uv lijjii kovrâgâm pajaskulij tegu ko sovskammuu njuneh já čudduu lâi kraanaat kiškodâm nuuvt čuuvtij, et sun jiänádij r-puustav riävgádmáin, eeđâi:  ¶
– Jaaha, sotamies Mattus haluaa koirrrranjohtajaksi, kysyin kyllä vapaaehtoista koirrrranohjaajaksi.  ¶
Ferttejim uđđâsist párgádiđ:  ¶
– Herra vääpeli! korjaan: olen vapaaehtoinen koiranohjaajaksi.  ¶
Lijjim moovtâ, veikkâ muu palvâlusskipáreh váháš noskáttellii muu feiliimân. Lijjim lamaš liijká nuuvt kiergâd já ruokkâd, et iäráseh iä happiittâm ettâđ maiden. Vääbel vala koijâdâlâi, et lam-uv lamaš pennuigijn já mon ennuv. Almottim sunjin, et mii perrust láá lamaš maaŋgâstuárusiih pennuuh veikkâ mon ennuv já et puáđáččim toiguin kale pyereest oovtmielân. Talle vääbel eeđâi:  ¶
– Hyvä on, sotamies Mattus ilmoittautuu huomenna kello kahdeksan koirrrratarrrrrhalla kerrrrsantti Syrrrrjälle.  ¶
Nuuvtpa párgádim pyerimielâst:  ¶
– Ilmoittaudun kersantti Syrjälle koiratarhalla huomenna kello kahdeksan, herra vääpeli!  ¶
Äšši lâi tast maŋa čielgâs. Hanssâ lappui kuusnii, jiemge tađe eenâb suin šoddâm savâstâllâđ.  ¶
Itten tast, ko lijjim kiergânâm puoh iiđeedtooimâin, tuámittim penuvkáárdán. Aldeláá puáđidijn uáinám, et motomij ulmui lasseen šiljoost čuážžu meid 250 cm 3 Pannonia-merkkâsâš moottorpyerá. Juávhust lâi tuše ohtâ kersant já nuuvtpa storgâgim-uv suu ovdiibel kuulmâ läävhi kiäčán ja oppeet párgádim:  ¶
– Herra kersantti! Sotamies Mattus yks-koosta; ilmoittaudun koiranohjaajaksi!  ¶
Kersant tiervâttij muu “terve-terve””-tuáivuttâssáin penttâ kieđâst já tállán sinuttâlškuođij. Táássáš puoh hovdâulmuuh suátivievâst korpraalij rääjist lijjii “teitittâllâm”“teitittâllâm” já oroi imâšin, et taggaar stuorrâ hiärrá ko penttâ kersant, mii lii masa jo imelist nubbe, “sinuttâl” ulmuu, kote lii suu vuálásâs. Nuuvt kuittâg lâi já siämmást sun muštâlij, kiäh muu puáttee penuvstivrejeijeeskipáreh liččii:  ¶
– Korpraali Kosamo, sotamies Aalto, sotamies Paadar, sotamies Heikkilä, sotamies Järvinen jna. . .  ¶
Puohah, nuuvt puárásub aheluoka ko penuvpargoos algâttellee skipáreh-uv lijjii mottoom náálá uáppáh, aainâs näälis peeleest. Lijjim uáinám sii vaarâ ´Sootkust´, kaavpugist ađai kostnii eres saajeest. Järvis Markku lâi siämmáá aheluokast, ko Hanssâ já sun šoodâi adeliđ munjin tergâdis ravvuid, maid mij tarbâšiččijm penuvpargoost. Taid ravvuid kale adelii tiäđust iäráseh-uv puárásub aheluoka skipáreh.  ¶
Markku lâi meiddei tiätu suujâ keežild tot, kote eelij ain kievkkânist viežžâmin pennuid purrâmâš. Siämmást ko sun lâi tiävdám saŋko tievâ herttâmääli tâi maidnii eres maalijd,sun lâi valjim olgosmoonnâmkiäinun tom ildeekooskâ, mon pellâst lijjii märfistááguh. Ko sun libžái märfi-ildei kooskâ olgos, te siämmást sun livkkâlij ildest märfistáágu já tuvkkâlij mälisaaŋkon, ige kihheen ervidâm, et pennui purrâmâšsaŋkkoost ličij taggaar härvinâš hersku ko määrfi. Na ko märfistággu lâi penuvkäärdist, te tot tiäđust-uv juohhui ristâlávt puoh penuvryhmá ulmui kooskâ, kiäh sáttojii leđe eidu talle tobbeen. Meid kersant finnij uásis, jis teivâsij leđe tobbeen.  ¶
Taat siämmáš almai seervâi vala Kypros palvâlus maŋa Ian Smith pälkkisuátiviehân Afrik Rhodesian vaarâ 1967, kost sun lostâtiäđui mield kuudij viehâ ennuv čapis ulmuid, et tiätulágán näli-iäruttâllâm politiik ličij olášum. Na täälhân mij tiäđust-uv tiettip, maht ääšist lii keevvâm, mut talle tot ij lamaš aaibâs čielgâ  ¶
Naa-a, tággáár almaa lijjim finnim tääl jieččân juávkun já ko mun lijjim suu iähtun talle Oulu Hiukkaväärist algâttellee ađai “mopo”, te tääl sungis lâi tääbbin Kyprosist muu iähtun algâttellee ađai “muotâčalme”. Lii uáinimist, maht tibi te kiävá. ¶
Tääl ko muu suáldátlâš árvu lâi luptânâm masa jo polváid, te puovtij tot maaŋgâlágánijd suámálâšvuođâid mieldistis. Vala mánuppaje tassaaš čokkájim astoaaigijd jáágármeessist ađai kerhoost, mut tääl mun ožžum mieigâdiđ vyeliupseermeessist eres vyeliupseerijguin oohtânnjunij, kiäh lijjii vyelikersantist suáldátmiäštárij räi. Vyelikersanteh lijjii tuše suáldátpoliseh já sij kale iänááš viettii astoääigis tobbeen jieijâs tukikohtaast, mut motomin liijká kolliistellii Neapolis Clinic vyeliupseermeessist-uv. ¶
Mij lâim vaarâ aldasáid muádiloves, kiäh lâim finnim jo-uv kersant áárvu, teikkâ oovdiš vyeliupseer árvu lâi pajanâm ovttáin naccain já lâi jo ärbivyehi, et juáháš kolgâččij toollâđ nuuvtkočodum naccajáid. Lâi sooppum nuuvt, et kyevtih naccajááh iä puáhtâm leđe siämmáá eehid, pic juáháš naccajái tuállee juhlodičij ain sierânâs eehid. Taat oornig tađe várás, et liččii juhleh lamaš nuuvt ennuv ko máhđulâš já kalehân toh lijjii-uv. Ko poottim pestiluámust Suomâst, te masa jyehi eehid lijjii kiännii naccajááh vyeliupseermeessist já toh kale pištii ain kuhás iiđeediijân já myenster lâi ain siämmáš: Naccajái tuállee oostij lovmat puttâlid viehâvis viijne já landimčääsi vala, moh piäijojii tiiskâ oolâ. Kerhomiäštár lâi tot, kote liäškui juhâmušâid toid kiäh halijdii já juuhâđ uážui nuuvt kuhe, ko juhâmuš kelijdij. Ko juhâmuš lâi nuuhâm, te talle ferttij uástiđ jieijâs ruudáin. Naccajái toollâm táálái vijnehodijguin Suomâst ličij tuálvum juáhháá koŋguursân, mut Kyprosist vijne lâi viäruttem. Nuuvtpa kuulmâ vaartâ puttâl maavsij čiččâm määrhi suulâin já ubâ naccajái toollâm vuálá čyeti märkkid tallaa Suomâ ruuđâst. ¶
Tot tiäđust merhâšij tom, et juhleh lijjii masa jyehi eehid ubâ mánuppaje ääigi. Motomeh vyeliupseerviiljah lijjii jyehi juhleest mieldi, mii oppeet merhâšij tom, et sii uáivi lâi ain iđedist viehâ lussâd já poovčâs. Must iä lamaš innig vahtâvuáruh, lijjimhân mun-uv tääl mottoommuđusâš hovdâ já must liččii lamaš teoreetliih máhđulâšvuođah uásálistiđ tieid naccajáid veikkâ jyehi eehid, mut ko moddii lijjiim tain lamaš fáárust, te tast ittáš peivi ij lamaškin innig meendu áhtánâs. Nuuvtpa kuođđim tieid juuhlijd meddâl, jiemge uásálistám innig ko jieččân já muádi iärrás naccajáid. Toh ko tattuu leđe liijgás lahtâ juhleh já saatij šoddâđ motomin rijdo-uv vyeliupseerviiljâi kooskâ, veikkâ mon šiev veerdižeh liččijn mudoi lamaš. Taid riijdoid kaartâi talle tiäđust rätkiđ maht maht-uv. Ohtâ vyehi lâi tot ärbivuáválumos, mii lii onnáá peeivi-uv ain kiävtust: Tuáppee skippáár päiđi- ađai pusseersiäpulâsâst kiddâ já visásmittem tiet vala loossâl nube čalme čappâdin. Tast kale tiäđust saatij finniđ še jieijâs-uv čalme čappâdin já mii vala paab: porttâkiäldu meessin aainâs muádi ookon, jis ij jo ubâ mánuppajan já karttâđ máhđulávt vala komppania hoovdâ, teikkâ jis rijdo lâi viärráb, te Pataljovn komendeijee savváid. Tiet vyehi lâi puoh hyenemus rijdoi čuávdimvyehi, nuuvtko lii tiäđust ain-uv, mut liijkátte motomeh toos turvâstii, veikkâ lâim-uv veerdižeh já viärjuviiljah koskânân. Táválávt riijdoh kale suáppojii uásipelij kooskâ ton siämmáá saajeest, mut jis kiinii lâi nuuvt nággár já jiešpiäiválâš, et halijdij tuše peri rijdâliđ uáivistläädist, te älkkeht palvâlusskipáreh olgooštškuottii suu já tiätu sirdâšui eres-uv komppaniaid. Tággáár “veerdist” lâi uáli väädis leđe nuuvt-uv čovgâ ohtsâškoddeest, ko Suomâ OA-pataljoonast Kyprosist. Nuuvtpa tágáreh ráávhutorvejeijeeh renskâšuvvii jotelávt juávhust meddâl já sii pargopuddâ “suollust” paasij uánihâžžân. ¶
Lijge viijnekevttim suollust puovtij mudoi-uv vädisvuođâid já nomâlâsân talle, jis sun lâi vuálgám Suomâst monnii tábáhtus, ääši, tâi veikkâba ovdii myerssee keežild patârâsân. Uáivildâm tom, et myerssee lâi hilgom almaa já sun lâi vuálgám Kyprosân eidu tien unohis ääši vájáldittem keežild. Jis sun jeđđiiškuođij jieijâs vala liijgás korrâ vijnekiävttoin, te kale siähánii loopah-uv ääših. Tággáár ovdâmerkkâ tábáhtui uáli-uv alda muu, mii penuvryhmáást. Maašinpistovl lavlij mottoom iijâ kyevti maŋa penuvryhmá táálu stuárráámus visteest. Tobbeen lijjii uáđimin kyehti jáágár já kuálmád lâi vahtâvuárus čođâlditmin. Puáhtá jurdâččiđ taan kyevti vahtâjáágár koccámtobdoid, ko suoi morettává maašinpistovl saarjan já sunnuu kuálmád paancârd vorrâláádust lättest. Kulmâ luođâ lijjii moonnâm almaa rade čoođâ vááimu paajaapele já vorrâ cirgoi riskáht. Luhhoost sun ij ruáppánâm ubâ voorâ kulgâmângin, ambulanssâ poođij nuuvt jotelávt, et sun peesâi ääigild tiipšon. Almai lâi kale jiehtinâš jo áštástâllâm ađai mestâ jo rammuustâllâm-uv: ¶
– Mun ko páájám jieččân, te rááhtám-uv nuuvt “mučis ruummâš”, et omâhijn iä lah vaigâdvuođah sättiđ muu háávdán. Iä oinuu fastodeijee luođârääigih uáivist! ¶
Mij jurdâččijm, et toh láá tuše juuhâm ulmuu saavah. Sun ko lâi ovdil-uv jo siämmáá náálá uvástâllâm já áštám. Ep mij váldám saavâid ollágin tuođâst, veikkâ njuolgisthân sun kale ääši mijjân almottij. Ko maašinpistovl sarja lâi iho škäjittâm visteest já ko päččee lâi vala huámášâm, et sun lii ain-uv elimin já ko mij vuolgijm kurppođ suu vuojâdemmatrâs alne ambulaansin, te sun šuáhkádij: ¶
– Voihan nenä! Uusiksi meni. ¶
Almai kaartâi pyecceiviäsun maaŋgâ ookon ige innig maccâm penuvryyhmän palvâlusân ton náálá ko tot uáivilduvvoo. Eelij tuše viežžâmin tävirijdis, lâi mottoom iijâ já vuolgij puáttee rotaatiost Suomân. Sun ij meiddei uđâsmittám äštimis já Suomân puáttim maŋa finnij vala tom siämmáá virge, mast lâi tađe ovdil-uv lamaš. ¶
Maŋeláá sun lii peessâm lahâmiärásâš iäláttâhân Suomâst já pyeri nuuvt. Ääši ij toovâ hyenebin ubâ totkin, et sust lâi Kyprosist suojâleijee, kote lâi Suomâ Pataljoonâst uáli ollâ virgeest. Táválâš jáágár, kote ličij karttâm sujâlâžžân siämmáálágán rikosân, lâi karttâđ kirdeđ huápu-huápu Suomân, mut ij liččii monnân noomâst uážžum innig ovdii staatâ virge maasâd. ¶
Nubbe eres-uv jieijâskoddemirâttâs, mii luhottesvuođâst “luhostui”, tábáhtui siämmái aaigij UNFICYP Suomâ Pataljoon vuossâmuu komppaniast. Taat almai lâi lamaš vahtâvuárust mottoom táálu káátu alne, jeđe lâi monnii suujâst pavkkâlâm jieijâs uáiván. Maŋeláá kuullim, et sun ličij tađe ovdil povdim ránnjávahtâalmaa puáttiđ väldiđ julástuv jieijâs vahtâsajan já ko nubbe lâi piettâlâm, te ličij ettâm, et maŋeláá tot lii-uv liijgás maŋŋeed já maka tast maŋa pááččâm jieijâs. Tuođâlii ääši jiem tieđe, jiemge riemâ iärvádâllâđ. Suáldátlâš hävdidmeh kuittâg tuállojii Kyprosist, mast komendeijee luoštij räsikiärdu suu siŋkkikisto oolâ. Kisto puohtui tast maŋa Suomân já hävdidui áášánkullee hävdienâmân. ¶
Ton lasseen, et must lâi ovdâsvástádâs lasanâm kersant nacai mield, poođij meid ohtâ lasepargo, mii ij kuullâm ovdii jáágár vakanssân. Taat pargo lâi nuuvtkočodum “PIU-PAU” ađai koccee vyeliupseer vuáru, mii poođij suullân kuohtii mánuppaajeest já piištij oovtmano oovtâ pirrâmpeeivi. Paargon kuulâi eres lasseen mottoomlágán oornig toollâm ovdâskoddekomppania viäsust, “Neapolis Clinicist”, mii lâi oovdiš pyecceiviäsu já toimâđ meiddei tärhisteijeeupseer mottoomlágán kočostâhhân. “PIU-PAU”:st lâi jieijâs virgeviste, kost sun peeivijd čokottâlâi já toolâi peivikirje talle, ko sun ij lamaš tärhistemmuuhijn. Iijâid sun uážui uáđđiđ já talle koccee virge toimâttii tiäđuštâllâmkomppania jáágáreh, nuuvtkočodum išekocceeh, kiäh vuáruttellii kuulmâ tiijme vuáruin. Ko sun uáinistij kiännii upseer, te tállán koolgâi kaččâđ suu njune oovdân já toohâđ almottâs. PIU-PAU tuubdâi tast, et sust lâi pistovl vielgis puáhhást já čižetpele kieđâst vielgis päggi, mast luuvâi PAU “päivystävä aliupseeri”. Jiem uálináál lijkkum taangin viirgán, mut maidba ležžeem pastam toohâđ, muidego vuáháduđ oornigân. ¶
Tállán pestiluámust puáttim maŋa muu veerdi Pesos Pellervo lammij kieđâs já orom muštemin, et mii pennuin mottoom, ličij-uv lamaš penttâ suu jieijâs peenuv Keri, mii käskistij suu kieđâ nuuvt paaht, et ferttejii pyecceiviäsust kuárruđ haavijd já heŋgiđ kieđâ vala käŋŋirlijnijn čiäpáttân-uv. Na ko tieggáár pärtti lâi tábáhtum, te Pellervo finnij tiäđust-uv rijjâvuođâ palvâlusâst maaŋgâ piäiván, vâi lâi-uv njuolgist jo maaŋgâ ookon. Já ko mustkin iä lamaš innig vahtâvuáruh, te lijjim táválávt rijjâ mun-uv vyelgiđ mestâba kuus peri, kohan pisoččim suollust. Munnust Pellervoin lâi lamaš jo kuhheeb ääigi saahâ vyelgiđ váháš kejâstâllâđ suolluu nuuvt tegu jieččân aigijn já tiäđuštâláim-uv taggaar almaa kuálmádin, kiäst ličij Kypros vyeijimkorttâ já kote vuálgáččij munnui sáttulâžžân. Taggaar almai kavnui-uv já nuuvt mij aalgijm vuáváđ, kuus vuálgáččijm. Ko kiäinu lâi čielgâs, te vuolgijm tast maŋa Pellervoin kapteen Pitkäs savváid já táttoin oovtâ peeivi luámu, et uážžoon jiečânân sirdâšuđ Suomâ Pataljoon vijđoduv ulguubel. Sun vaarâ addij aalgâst puástud munnuu aiguid já jurdâččij, et halijdiččijm meid OA-auto še vuájánin. Ton suujâst suu vástádâs lâi čovgâ ij. Ko čielgijm sunjin, et mii ep tarbâšiččii OA-vuájáán, pic laiguuttiččijm siiviilauto monnii autolaiguuttemfirmáást, te talle sun eskân mieđâi. Tiäđust-uv čielgejim sunjin vala tom kiäinu, maid mij kiävtáččijm já tiäđust-uv äigitavlu, kost mij kuás-uv liččijm suullân oovtâ tiijme tärkkivuođáin. Almai, kote munnust lâi sáttulâžžân tuubdâi suolluu tegu jieijâs luumâid, lâihân sun lamaš ubâ ääigis autovyeijen tääbbin. Nuuvt mij puovtijm viehâ tärkkilávt adeliđ äigitavlu, kuás vuálgáččijm, kuás liččijm kost-uv já kuás puáđáččijm maasâd. ¶
Vyelgimpeivi valgânij já munnuu sáttualmai puáđistij Morris Minijn, mon sun lâi laiguuttâm kostnii já tallet mij tolliittijm njuolgist Troodos váráduv kulij. Vuojijm Cykko Camp já Nicosia kirdemkiedi lappâd oovtmano nuuvt kuhás, et koške aro nuvâškuođij já peesih tiettuuškuottii. Aassâmviäsuh vánuškuottii já nuhhii alfáárug, ko lâim korŋim Troodos várádâhân. Šoŋŋâ lâi muččâd já tobbeen lijjii fiijnâ uáinuseh uážžu ettâđ pirrâ Kypros. Jieš suáluihân ij lah ko pajeláhháá 300 km kukke. Taat Troodos várádâh lâi penttâ 1950 metterid olluv já tot lâi vulkaanlâš, mii uáivild tom, et tobbeen lii lamaš motomin tovle tuáimee tullâvääri, teikkâ maŋgâ-uv taggaar. Toos lii kuittâg nuuvt kuhes äigi, et magarehkin meerhah tullâvaarijn iä lamaš innig uáinimist. Uáli jo muálkkáás čievrâluoddâ ij tiäđustkin moonnâm váráduv puoh alemuu saje paijeel, pic kuorâttâlâi aavžijd já juhâkuurâid. Liijká tob ¶
Pisánijm tyelittälli, kuás monnii kromi- ađai veškiruuki puotâ, kuás mudoi peri kuvviđ fiijnâ enâduvâid. Peesih tobbeen sulâstittii viehâ čuuvtij Säämi peesijd ordârääji alda. Toh lijjii siämmáá ruánzááh já uáksááh, mut tain lijjii kuhebeh já timásuboh kuácceeh, ko maid ovdâmerkkân Säämi peesijn láá. Váráduv alne, kost lâi váháš täsivub eennâm, peesih já enâduvah sulâstittii huolhijdis, moh láá ovdâmerkkân veikkâba Avveel já Aanaar kooskâst já jis tuše čuovâkove vuáđuld kartâččij miäruštâllâđ, kost kove lii valdum, te ij kale tiäđáččii. Taat Troodos lâi nuuvt olluv, et teehi muotij tälviv já motomeh slalomčierâstâlmân lijkkuustum ulmuuh ellii tääbbin joba čierâstâlmin. Mun jiem ubâ suollust orroomáigánân uáinám tobbeen muottuu, mut nuuvt vain tobbeen kuhheeb ääigi aassâm ulmuuh uvástellii. ¶
Ko njejâškuođijm Troodos váráduvâst maadâviestârân, te oinuuškuottii stuárráábeh já stuárráábeh muorah. Peesih vánuškuođij já sajan ittii hirmâd kossâ eucalyptusmuorah, moh lijjii tuotâ kossuuh. Mottoom uccâ kylážiist lâi nuuvt kossâ muorâ, et ton uáksimookán lâi huksejum oles baari, kost finnij juhâmuš já purrâmâš. Porthááh monnii maaŋgâ meetter alodâhân, kost jieš tot baari lâi. ¶
Mađe mäddiláá moonâim, tađe eenâb oinuuškuottii appelsinkäärdih já uáli vijđes vijnemyerjikäärdih, main tiäđust-uv taan ääigi ivveest iä lamaš innig heđâlmeh, mut tommittáá lâim jo oppâm tubdâđ páihálijd muorâid já šaddoid, et tieđijm mii kuás-uv lâi uáinimist. Limassol kaavpug, mii lâi suolluu mädimus kaavpug já aaibâs merâriddoost, lâi mijjân ovdiist-uv uápis. Lâim juáháš iällám tobbeen motomin, mut kuhheeb ääigi ep lamaš kaavpugist orostâllâm. Tääl ko mij lâim lamaš pakkâ autost ubâ iiđeedpeeivi, te jurdâččijm orostiđ 40~000 ässee Limassolân, uuccâđ vuovâs suoivuus saje kostnii alda merârido já viettiđ uánihissii “siesta”. Nuuvt poorgâim-uv já ko mist lijjii vuojâdempihtâseh fáárust, te elâččijm siämmást vala meerâst-uv lávgudâtmin. ¶
Koskâpeeivi pakkâsumos puddâ kärŋilui eehidpeeivi pel já nuuvt mij oppeet tolliittijm ovdâskulij. Vuojijm merârido nuortâs kidâ Larnaca räi, mast orostijm kejâdiđ kylá uáinámušâid. Oostijm váháš mätkimuštoid já tast maŋa joođhijm määđhi Famagusta kaavpugân, mii lâi suolluu nuorttiikeččin já suullân siämmáá styeres ko Limassol. Aalgij leđe eehidpeivi jo viehâ muudon já lâi-uv äigi maccâđ maasâd Nicosian, kost iđedist lâim vyeijilâm. ¶
Macâttijm já maavsijm pyereest palvâlâm vuájánân laiguutteijei, mii lâi kreikkalij pelni já moonâim ruánáá linjáá paijeel vääzin Neapolisân. Mätki lâi lamaš luhostum já aaibâs ereslágán ko táássâš toohum määđhih, jiemge vissásávt tieđe mut jurdám, et ubâ peeivi ääigi vuojijm vaarâ tiego 500 km suulâin. ¶
XXIII  ¶
Čohčârotaatiost lâi suáldátpappâ Leinonen moonnâm Suomân já sajan lâi puáttán suáldátpappâ já oovdiš merâalmaipappâ Eenok Reimaa, kote lâi jo vuorâs olmooš. Mun lijjim jo Suomâst lávlum muádi kuorost já ko taat Reimaa lâi muusikalmai, te mijhân vuáđudijm tállán almaikuoro Kyprosân, mon nommâ lâi tuše Almaikuoro “Mieskuoro”. Eenok lâi stivrim maaŋgâid kuoroid elimis ääigi já taat lâi tain ohtâ, ige eissigin ucemus. Sun lâi čeppi stivrimhommáást já huápust mii lávlumjuávkku poođij pegâlmâssân ubâ UNFICYP kuávlust. Finnijm povdiimijd nuuvt nuorttii- ko viestârpiäláá-uv Kyprosân eres kontingenttáid já ij lam kukken totkin, et povdiimeh liččii álgám hettiđ mii pargohommáid. Komendeijee lâi kuittâg mietimielâlâš mii lávlumhommáid já uážuim juškeđ tobbeen, kuus lâim povdiittâttâm-uv. Huolâttâskomppania adelij mijjân autoid já vyeijeid kiävtun já jis Ovdâskodde ¶
Lávlumjuávkku pisoi čuákist kuittâg jo juovlâmáánu loopân 1966, mut máhđulávt vala kuhheeb-uv já maaŋgah lijjii toh tilálâšvuođah, main lâim fáárust. Ovdâmerkkân vuáđudijm tiernakaandâid, veikkâ tom čáittus ij stivrimgin mii fastâ stivrejeijee, pic mottoom operatiivtoimâttuv kapteen, kiän noomâ jiem innig muste. Meid Kypros suollust lijjii nuuvtkočodum uccâjuovliih jyehi komppaniast já tiernakaandahpa tiäđust lijjii toh, kiäh ellii lávlumin tain. Tiernakaandah lijjii čuákkejum nuuvt, et lávloo lâi jyehi jienâst ohtâ já nuuvtpa mij puovtijm tain maađhijn lávluđ meid eres-uv lavluid neelji jienân. ¶
Mii lávlumjuávhu jieijâs uccâjuovliih tuállojii kreikkalij pelni mottoom ravintolast. Tot lâi nuuvtkočodum pyereeb ravintola, kost ášástelleeh lijjii puku pajalist, vielgis paiđijn já kravatti čiäpáttist. Tondiet, ko mij uážuim puurrâđ tobbeen nuuvtá, te mist lâi kenigâsvuotâ tyelittälli ain lavliistiđ maidnii já kalehân mij lavliistijm-uv eres ulmui já meid jieččân-uv illoon. Purrâmâš tobbeen fallui stuorrâ maailm vyevi náálá já tobbeen karttim puurrâđ meiddei taggaar eksootlâš purrâmâš ko kotiloid ađai eennâmrippoid, sehe lekkâkyele loŋgeroid. Rippoid koolgâi pänisaggijn rugâstiđ kotilo siste já tuvkkâliđ njáálmán. Toh lijjii viehâ njapeleh njielâstiđ, mut njoddii mahtnii muldesmaakân. Lekkâkyele loŋgeroh oppeet lijjii hirmâd sitkâdeh já korrâseh, illá päänih postii, mut mudoi kale lijjii viehâ njaalgâ já aaibâs piärgu smaakân. ¶
OA-Suomâ pataljoonâst peegij oppeet taggaar juurdâ, mii jyehi rotaatio ovdil lâi piäggám, et taan ive loopâst nohá Suomâ pataljoon uásild palvâlus Kyprosist. OA-päämajast New Yorkist iä lam vala toohâm miärádâs Suomâ pataljoon uásild já tot epivisesvuotâ ij lamaš uáli suotâs, lâi pyerebeht-uv taggaar paldanâs äšši. Ij tot paldam, et palvâlus nuvâččij, mut tot pargohivvâdâh, maid kartâččii majemuuh OA-suáldátteh porgâđ varrimtiet. Sij kartâččii pakkađ já fievridiđ tom täävvir- já kävnihivvâduv, mii lâi čoggâšum ton kuulmâ ive ääigi, maid pataljovn lâi Kyprosist toimâm. Sij kartâččii saaččâđ vistig jo vuárháin olgos ovdâmerkkân lusis pissoloováid já eres-uv lusis šlamburijd, tast maŋa kincceđ autoi lavai oolâ, jeđe kirdemkiedist ađai kuustâlde tävireh tolvuuččiigin, meddâl lavai alne. Vaarâhân stuárráámus uási šlamburijn pásáččij suollui, toho päccee pataljoonâi anon, mut liijká varrimjuurdâ, já joba máhđulâšvuotâ toos, mestâba paldettij. ¶
Penuvryhmáást iä lam tävireh nuuvtkin valjeest já toi sirdemân ij monâččii meendugin kuhes äigi, jis vuolgâ puáđáččij, mut pennui kolgâmuš ađai “kohtalo” ij lam tärkkilávt tiäđust. Pyeremus tááhust toh adeluuččii Degelian englandlâš penuvkáárdán já hyenemus tááhust finniiččii luođâ káálun, Suomân taid ij uážuččii innig tuálvuđ vaarâ tubdâmettumij taavdâi paaloost. Toh lijjii mii pargoskipáreh já stivrejeijeeh luottii-uv pennuidis eenâb ko kuáimásis. Ovdláhháá juovlâi poođij kuittâg tiätu, et Suomâ pataljoon lii finnim laseääigi aainâs kulmâ mánuppaje ađai čuávuváá rotaatio räi já tot lâi tiäđust-uv šiev tiätu kuittâg jo mijjân, kiäh lâim vuolgâdmin juovlâmáánu loopâst Suomân. ¶
Orom muštemin, et oovce mánuppaijeed lâi tot enâmusmeeri, maid táválâš OA-jáágár, tâi vyeliupseergin puovtij palvâliđ oovtmano suollust já koolgâi-uv leđe spesiaalalmai jieijâs syergist, vâi finniččij lase palvâlusääigi Kyprosân. Tágáreh áámmâtalmaah lijjii kuittâg motomeh, tegu tuáhtáreh, radiosähkötteijeeh, autoasendeijeeh já tien tiegáreh. Meiddei penuvalmaah lohhojii siämmáá juávkun já vaarâ must-uv liččii lamaš máhđulâšvuođah juátkiđ palvâlus, jis lijjim toos movtáskiđ. Komppania hovdâ Pitkänen lâi-uv motomin koijâdistám muu puátteevuođâ áigu ¶
Muu veerdih, eereeb Pesos Pellervo, lijjii maccâm Suomân já lijjim uážžum sist postâkoortâid-uv, main sij rámmojii Suomâ eromâš tilálâšvuođâid – já nomâlâsân mučis nieidâid, kiäh iä lamaš vuossâmustáá ruuđâ táttumin, tegu nisoneh tääbbin, iäge sij lamaš “rähhejum”. Na kalehân mun tom suullân tiettim-uv, magareh nieidah Suomâst lijjii, iäge eissigin muu Suomân moonnâm skipárij muštootmeh sii eromâšvuođâst kepidâm muu ahevuššâm, lâiba mestâ nubijkejij. Tääl jiem kuittâg porgâm siämmáálágán etičuávdus, tegu porgim talle kuttâ ive ovdil. ¶
Lijjim eidu peessâm jotkâškoovlâst já eeči lâi skappum munjin šiev pargosaje Kärigâsnjaargâ maađij tivvoompargo ohtâvuođâst. Pillar njuáidusmitij raavi roobdâid já muu pargon lâi väzziđ pillar maajeeld já tassiđ kuáivoin tagarijd ruugijd, maid ovdâmerkkân keđgi kuođij, ko tot sikkâsij pillar tere vyelni. Pargo lâi kale viehâ lussâd talle, ko rađekyeđđee keeđgih lijjii stuárráh, mut iänáážin tot lâi keppâ pargo já eidu muu ahasâžân mudágâš.  ¶
Ostim purrâmâšveerki Kaamâsist Anttos käävpist, mii lâi oovdiš Sarre Aanti päikki. Käävpi omâsteijee rammui muu, maht mun lijjim-uv iberdâm valjiđ staatâ leeibi, mii lii “kezzi, mut kukke”. Maađij algâuási Tuurukuoškâst ain Kiälájuuvâ räi moonâi-uv pyereest, ko mij poođijm jyehi eehid auto sáátust ain Tuurukuoškân já ijâstâlâim TVH-tukikohtaast, mut ko moonâim Ucjuv kieldâ pel já lâim kolgâđ ijâstâllâđ monnii eres parakist, ko moos lijjim tuáddum Tuurukuoškâst, te kale palaskim. Ko oinim čuávuváá keerdi mii “kyympi”, te tállán tuámittim suu luus já ettim, et jiem innig ostâččii leđe tääbbin pargoost. Finniiččim-uv loppâtili? Kymppi mieđâi muu jurdui já äšši lâi toin čielgâs. Päälhi mávsáččij mii kaasöör vala siämmáá peeivi. Tuođâlâš suijâ loppâtili väldimân lâi päikkiahevuššâm. Poollim tiileest, et kaartâm ijâstâllâđ vieres saajeest, kost ij liččii ohtâgin uápis olmooš.  ¶
Ko mun mottoom argâpeeivi eehid vyejestim pyeráinân pááikán Čovčjáávrán, te iäččám koijâdistij:  ¶
– Tääl-uvks pargo jo nuuvâi, ijbat kolgâm pišteđ vala aainâs muáddi oho?  ¶
Must lâi uáli vaigâd čielgiđ sunjin, mane lijjim váldám loppâtili já keksejim etikiällás:  ¶
– Tot lii nuuvt lusis pargo, et must unohistškuođij uálgispele uálgátuáivi, jiemge innig nahcim tevdiđ taid ruugijd. Tááiđám leđe mudoi-uv illáváje.  ¶
Iäččâm ij oskom čielgiittâs ton suujâst, ko jiem lamaš oppâm vala filliđ suu. Mottoomnáálá sun kuittâg addij muu čuávdus ige cuáigudâm tađe eenâb. Oskom, et sun lopâloopâst lâi tuđâvâš muu čuávdusân, ko sun finnij olssis oppeet jodottâllâmskippáár, lâihân kyelipivdo-uv aldanmin.  ¶
Návt mun lijjim monâttâm tiennâs loppâuási ahevuššâm tiet, veikkâ tomhân mun jiem iäččásân tiäđustkin čielgim. Tienâs ličij lamaš já meid lâi muu vuossâmuš viärukorttâtienâs, mast liččim lamaš jiečânân, mut ahevuššâm tiet karttim kyeđđiđ tom.  ¶
Tääl, ko ahevuššim tääbbin Kyprosist meddâl, te jiem innig puáhtámgin hurgâliđ siämmáánáálá pyeráinân maasâd, tegu kuttâ ive ovdeláá, pic ferttiiččim vuordâččiđ rotaatio jorgettem. Nube tááhust ko juurdâš, te eeči ij innig liččiigin vyerdimin muu Čovčjäävrist jodottâllâmskipárin, ko sun lâi talle jo Aanaar hävdienâmist já pyerebijn jodottâllâmsoojijn. Liijká lâi-uv eenâb ko čielgâs, et vuálgáččim juovlâi maŋa Suomân, veikkâ mii te ličij. ¶
Juávháduvâi já juávhui hovdáid tollui jyehi vuossaargâ nuuvtkočodum pákkumjyehim, mast čielgii ubâ oho palvâlusah. Ton palvâlusoornig mieldi kolgii hoovdah orniđ jieijâs juávhu palvâlus nuuvt, et vahtâvuáruh toimâččii pyereest já máhđulâš lasepalvâlusân puávtáččii uásálistiđ nuuvt maaŋgâs, ko peri ostii. Taat lasepalvâlus lâi ovdâmerkkân tiet “čurmâ čuákán” -palvâlus, mii lâi taggaar stuimeškovliittâs. Tast koolgâi hárjuttâllâđ tilálâšvuođâi tuástumijd, moh puávtáččii šoddâđ ovdâmerkkân talle, ko stuárráábeh olmoošjuávhuh čokkâneh mielâ čäittiđ já riemih miänudiđ. Tiet škovliittâs lâi taggaar, moos OA-suáldátteh iä lijkkum. ¶
Jo YKSP 1 rääjist lâi vuáhádum taggaar oornig, et ain ko “čurmâ čärvejui čuákán”, te talle penuvalmai juávkku “čarviiččij jieijâs čuurmâ” Kyrenia váráduv kuávlun, kost kavnui tommittáá täsivis meccieennâm, et puovtij pennuiguin kuorrâđ ulmui luodâid. ¶
Muu oovdâstmanneeh lijjii toohâm čielgâsin mii hovdáid ain pataljovn komendeijee räi, mon tehálâš lii máttááttiđ pennuid kuorrâđ ulmuu já meid mon mon-uv ellee luodâid, já puátuseh-uv jo lijjii čäittimnáál; lâimhân kavnâm talle loppâkeesist kussâ- já känisuolluu, kote lâi iällám aldasâš kylást roođeeldmin tieid elleid já tuálvum taid jieijâs kylán. Toin aggáin mij uážuim vyelgiđ “čurmâ čuákán” -peeivi hárjuttâllâđ jieččân stuimetuárjumoornigijd, ige toos lam kiästán mihheen etâmušâid. Stuimehárjuttâsah ađai toh mii luoddâkuorrâmhárjuttâsah lijjii, uážžu ettâđ penttâ juhlepeeivih mijjân. Vistig jo finnijm Ovdâskoddekomppania lantikka vyeijeinis jieččân kiävtun ubâ piäiván já nubben; mist lâi rijjâvuotâ moonnâđ kuus peri halijdijm já kiergânijm ton peeivi ääigi. Puáttimäigi ij lam meridum, mut táválávt mij kuittâg maacâim eehidpurrâmâšááigán aaibâs keevâtlâš suujâi keežild. ¶
Iänááš mij lattijm pennuidânguin kuittâg tobbeen Kyrenia váráduvâst, kost lijjii puoh vuohâsumos enâmeh luodâi kuorâmân. Hárjuttâsah algii tállán iđedist, ko lâim juovdâm harjuttâssajan já pištii suullân koskâpeeivi räi. Tast maŋa mij vyejestijm Kyrenia váráduv taavaabel merâriidon, kost valjijm vuovâs rido já vuojâdijm loppâpeeivi meerâst. Veikkâ lâi jo Koskâmeerâ suulâin-uv suu jieijâs tälvi, te mijjân tot lâi kuittâg vala keesi, ige merâčääsi čuáskum vala tubdum ollágin. Ko vuojâdijm rijjâ riddoin, kost iä lamaš njaalgâčäcirišoh, te pihtâsij pajalân keessim maŋa oroi sältti ucánjáhháá unohâssân liškeest. Vuossâmuš pargo määđhist puáttim maŋa lâi-uv riššoost eellim já pihtâsij lonottem. Eres juávháduvâi já ryhmái almaah niävrášii täid hárjuttâsâid, mut penuvryhmá lâi mestâba álgám vuordâččiđ taid. Ij nuuvtkin jieš hárjuttâsâid, mut taid hárjuttâspeeivijd. Loppâihe nomâlâsân Nicosia kaavpugist lâi nuuvt rávhálâš, et vaarâ škovlimtiet tieh “čurmâhárjuttâsah” lijjii masa jyehi nube ohhoost. Hoovdah vaarâ jurdâččii, et liibahân suáldáttijn kuittâg miinii porgâmušâid, et äigi ij šodâččii meendu kukken, ko joteh hárjuttâsâin. ¶
Vaarâ tien rávhálâšvuođâ keežild mist lijjii táváliist eenâb meid eres-uv tooimah, tegu kaččâm- já sundedemkištoh, sehe meiddei pääččimkištoh. Masa jyehi pasepeeivi suáldátpappâ Reimaa ornij mijjân monnii määđhi kuusnii pivnohis já mielâkiddiivâš sajan já ohtâ pyeremusâin lâi Limassol viinijuhleh. Vijnemyerjih lijjii raaijum loppâkeesist, tuolmum já tanccum njuvdâsân já kevttum viinin. Ko poođijm taid viinijuhlijd, te siisâmoonnâmverejáást iä vuábdâmgim siisâpeessâmliipuid, pic kuárus puttâlijd, moi hadde lâi ušom tiego pundá suulâin (= 10 mk Suomâ ruuđâst ¶
Leiccidijm viinijuuhlijn vissâ-uv kulmâ tiijme; juuvâim viini já puurâim kebab, sehe eres-uv heerskuid, jeđe ko te viijmâg ehidist vyeijilijm Nicosian, te lijjiiba Bedfordij lavai alme movtigis almaah já laavlâ še kullui. Mii mätkihovdâ suáldátpappâ Reimaa lâi pegâlmâs lávloo já sust lâi kyeddilis jienâ. Nabdam kale, et suu-uv lávlumjienân adelij ucánjáhháá moovtâ kreikkalâš viini, mon lâim šloggâm čuávji tievâ Limassolist já ovdláhháá maasâd vyelgim lâim tiävdâm vala ohtii puttâlijdân já kuánttum kyermautoi lavai ool. Veikkâ Bedfordijn lâi korrâsiähá jienâ já pieggâ njurgoi peeljijn, te liijká kullui laavlâ, šompestem já meid škoorrân-uv. Kullui kale maŋeláhháá še kovlom-uv, mut tom ääši lâi älkkee toimâttiđ; njuolgiistij tuše čiäppât lavaroobdâ paijeel já tiiptij moonnâđ. ¶
Uccâjuovliih eres kontingentij meessijn já kerhoin jotkâšuvvii já mii tiernakandâjuávkku kaartâi tiäđust-uv uásálistiđ toid tađemield ko oostâi. Herodessân lâi Kari Paavilainen, kote lâi maŋa suáldátpappân Laapi Jáágárprikaatist Suáđigilist, Mäŋkkin lâi Suursalmi-nommâsâš almai, kote lâi maŋa Helsigist oornigtoollâmpoolisin já Knihtin lijjim mun. Murjaanij kunâgâs noomâ lam vájáldittám, mut orom muštemin, et sun ličij lamaš ovdâskoddekomppania muonitteijee ađai niestiskáppojeijee. Tai ašijguin ohtân juovlah aldanškuottii já ton mieldi meiddei mii kuhháávuordum Suomân vyelgim. Mottoom tááhust tot puovtij ahevis jurduid, lijjimhân lamaš tääbbin paijeel ihepele já mestâ toollâm suolluu koskâpuddâsâš päikkin, mii tot kale tuođâlávt ubâ lâi-uv lamaš, mut puovtij tot meid movtáskittee tobdoid. Kale Säämi lii liijká vala tot saje, kuus halijdâm maccâđ já ääši visásmitij vala tot-uv tiätu, et ovdii pargosajan Ruávinjaargâst must ij liččii innig maggaargin äšši. Ferttiiččim moonnâđ aaibâs tavemuu Sáámán já mielâstân lijjim jo jurdâččâm saje-uv. Tot ličij Ucjuuhâ. Tobbeen smietâččim talle tärhibeht, maid porgâškuáđáččim. ¶
Juovlârotaatio aldanškuođij já komppania hovdâ Pitkänen koijâdij mottoom iiđeedpákkumjyehim ohtâvuođâst, jo-uv lam smiettâm, kii ličij vuohâsumos juátkiđ penuvryhmá jođetteijen. Lijjim aalgâst smiettâm, et sun ličij muu oovdiš armeijaskippáár Järvis Markku, mut ko sust lijjii váháš liijkás radikaal ašijčuávdimvyevih já muu mielâst oroi mudoi-uv, et sun lijkkui liijkás čuuvtij sierâdiđ jyehilágán viärjuiguin. Mieđettim, et lam kale smiettâm, mut eidu tääl jiem lah vala vises ääšist. Mun tiettim, et Markku ličij haaluin älgiđ taan hoomán, ko lâi jo adelâm muu iberdiđ tohálâšvuođâstis váháš tegu karven karven, sunhân ličij avvees-uv peeleest juávhu puárásumos. Taat lâi taggaar äšši, mon jiem puáhtâm ohtuunân čuávdiđ já koijâdim pargoskipáárstân já veerdistân Pesos Pellervost, kiän sun valjiiččij sajan, jis puávtáččij meridiđ ääšist. Pellervo ij ájáttâllâm ollágin, ko eeđâi: ¶
– Sodankylän poika on hyvä siihen hommaan! ¶
Lijjim mun-uv suu jurdâččâm, mut ko sun lâi tobbeen juávhu nuorâmuu keejist, te jiem lamaš aaibâs vises. Mut tääl ko kuullim Pellervo jurduu ääšist já vala lijjim koijâdâm Suáđigil kaandâst alnestis kiärgusvuođâst älgiđ hoomán, lâi äšši čielgâs. Nuuvtpa jo puáttee pákkumjyehim ohtâvuođâst iävtuttim hovdâsân, et pyeremus penuvstivrejeijeejuávhu hovdâ ive 1967 aalgâst ličij jáágár Veikko Seipäjärvi. Pitkänen njavhâdij vuoptâidis, tegu suu vyehin lâi, jeđe koijâdij: ¶
– Millainen on hänen alkoholinkäyttönsä? ¶
Västidim sunjin, et muu mielâst tot kale lii aaibâs kuáhtulâš. ¶
Na äšši lâi čielgâs. Finnejim love almottiđ Veeikon, et uážžu riemmâđ návt jiegâlávt rahttâttâđ väldiđ vuástá penuvryhmá hoovdâ pargoid. ¶
Penuvryhmáást ij tábáhtum mihheen eromâšijd, ko suollust eidu tontovváá lâi rávhálâš. Lâi tuše tot jyehipiäválâš pargo, mii penuvjuávkun lâi adelum. Rijdouásipelehkin, veikkâ nubijdis iä tuhhiittâmgin, tiptii leđe härdihánnáá kyeimis. Smaavâ konflikteh kale sáttojii, mut olmoošjiegah tain iä kuittâg moonnâm. Lâi mestâba liijgás rávhálâš já tothân tiäđust-uv pataljoon stiivrân tuhhij. Ko iä lam várâliih koflikttilálâšvuođah, te talle suáldáttáid puovtij porgâttiđ maidnii muide já tot maidnii muide lâi škovlim, čurgim, eellimpirrâs čiŋâttem já tien tiegáreh tooimah. Eidu siämmáálágáneh tooimah, ko asemasuáđi ääigi “Tuntematon sotilas” -kirjeest Rokka Aanti pälgispiällái čiŋâttempargoh, veikkâ ij sun taid kal táiđám porgâđgin nuuvt ko lâi meridum. ¶
Talle aalgâst, ko lijjim penuvryhmá hoovdâ hommáid váldám vuástá, polâstellim váhá, maht máátám taid tipšođ, mut tuušijd poollim. Pargoh monnii eidu nuuvt ko toh kolgii moonnâđ-uv, ige mihheen haaldâtlâš teikkâ keevâtlâš čuolmâid puáttám oovdân, mon ij liččii puáhtâm čuávdiđ. Meid pargoskipáreh äddejii muu umáttumvuođâ tágárijn hovdâhommáin, jiemge kuullâm kuássin sii tááhust paas sääni seelgi tyehin. Eres äšši lâi tiäđust-uv stuárrâbárvusiih suáldátteh, tegu upseereh, mut tomhân tiätá juáháš, maht sij táválávt kohtâleh já väldih vyeleebárvusijd vuotân. ¶
Poođij juovlâáptu, moos mij lâim rahttâttâm skappuumáin juovlâmuorâ já čurgiimáin penuvkompoot táálu putesin. Juovlâmuorrân lâi sypres uáksi mon mij čiŋâttijm já piejâim veskirpeevdi oolâ pyehtiđ juovlâtobdoid mii-uv aassâmviäsun. Ko lâi návt stuorrâ juhle, te upseereh, vyeliupseereh já jáágáreh lijjii čuákkejum siämmáá sajan. Mijjân fallui ohtsâš juovlâpurrâmâš Neapolis Clinic stuorrâ purâdemsalist já suáldátpappâ Reimaa luuvâi mijjân juovlâevaŋgelium. Tast puurâim ärbivuáválâš syemmilâš juovlâpurrâmâš, moos kuulâi spiijne piärgu ađai kiŋkku já sierâlágán loováh. Veikkâ lâi juovlâáptu, te vahtâvuáruh liijká jurrii tegu kolgii-uv. Mahtnii juovlah iä orroom lemin juovlah, ko lâi čapis eennâm já uáli liegâs. ¶
XXIV  ¶
Reginastreet lâi Nicosia áinoo suotâstâllâmkáátu kost puoh OA-suáldátteh tain aldasijn juttii eehidluámus viettimin. Kááđu pellâst kávnojii maaŋgâlágán baarih já eres-uv palvâlemkuávdááh, main almai puovtij uástiđ olssis jieškote-uvlágánijd palvâlusâid. Tobbeen lijjii maŋgâ ijjâkerho, moi noomah lijjii valdum njuolgist stuorrâ maailm stuárráábijn ijjâkerhoin. Tobbeen lâi Copa-Cabana, Moulinrouge já motomeh eres-uv kerhoh, moi noomâid jiem innig mušte. Jyehi ijjâkerhoost lâi ohjelmlâš eehid, moos kullii lávlum-, tánssám- já stripteasečáittuseh. Nomâlâsân Copa-Cabanast lâi viehâ ollâtásásâš ohjelm já tobbeen čokkájim-uv maaŋgâid ehidijd. Ijjâkerhoin lijjii meid nuuvtkočodum ´whiskeyväälih´, moi pargon lâi toollâđ almaiäššigâšâid ijjâkerhoost, ko toh lijjii toho ohtii čaŋâlâm. Viskiväälih lijjii keppâpihtâsijguin mučissiähá nisoneh, kiäh nuorâbeh, kiäh rávásuboh já sij pokkiidettii almai piävdán, ruvviidettii sii vuástá, njavhâdii já kuoskâttellii kost kost-uv já tattuu uáli muččâdávt: ¶
– One whiskey for me? ¶
Jis lâi ruttâ, te táválávt almai oostij sunjin viiski taađeest ko daami juuvâi, tiäđust-uv toin oskoin, et tot meid lii viski já piäsá sexâlâš nissoon paaldâst čokkáđ já váháš njavhâdiđ já kuldâlâddâđ-uv suu tyebbin-tääbbin. Mut tállán, ko ruttâ nuuvâi, te nissoon kale še čápudij peevdist. Návt keevâi munjin-uv maŋgii já mun algim viijmâg imâštâllâđ, et ko viskiväälih juheh viiski tegu teejâ kuás-uv ubâ eehid, te mane sij iä liijká kuássin uáiváduu? Nuuvtpa mun motomin livkkâlim viskivääli  ¶
Návt lâi keevvâm maaŋgân iärâsân-uv, ij tuše penuvryhmá almaid, mut meid eres-uv komppaniai almaid tobbeen Reginastreetist já tothân lâi tiäđust-uv fillim ađai tájuttem. Mij lâim maŋgii smiettâm, et maid mii keksip toid ijjâkerhoid, ko ulmuid fillejeh tobbeen, jeđe hoksáim Pellervoin, et čuákkejeen taggaar viiđâ almaa juávhu já eellip vala Suomân vyelgim eehid Reginastreetist já piejâstep ijjâkerhoid váháš uđđâsub oornigân. ¶
Na elehân huolâ. Poođij majemuš eehid Kyprosist já mii maašin kirdeličij koskâiijâ suulâin Nicosia kirdemkiedist. Mii lâim luovâttâm jo eres tiiŋgâid vuárháid, pakkam tävirijdân mätkilavháid já kuáđđám taid viäskárân já vuolgijm vala majemuu keerdi elâččiđ Reginastreetist. Toho ko poođijm, te huámášijm, et iäráseh-uv Suomân vyelgeeh lijjii vala majemuu keerdi vuálgám eehidluámu viettiđ suotâstâllâmkáátun. Mist ij lamaš aaigâgin riemmâđ čuávvuđ taid ohjelmijd tobbeen, pic ko lâim finnim monnii juhâmuš piävdán, máksâm tom já juuhâm meddâl, te vuolgijm olgos já kiškettijm vyelgidijn juovlâčiiŋâid uuvsâ paajaabeln vuálus. Lâi uáináh vala juovlâiäigi meid ijjâkerhoin-uv. Muádi ijjâkerhoost moonâi pyereest já vala kuálmádist-uv, mut ko moonâim niäljádân, te sääni mii skilottudmijn lâi kulostum jo ránnjáijjâkerhoid, veikkâ toh kištodeijeeh nubijdis lijjii-uv. Ukspiällást eštus lijjii-uv jo “gorillah” vyerdimin mii já tuáruhân tast šoodâi. Mottoom gorilla losâlij čurmáin muu uáiván, nuuvt et baretti kiirdij maŋgâ meetter toho kááđu oolâ. Kiinii skipárijn ooinij tom, čovádij baareet enâmist já tuvkkâlij lummâsis. Eres-uv syemmiliih lijjii tain aldasijn já sij-uv pottii mii išán. Kreikkaliih gorillah lijjii čokijdâm toos jo aainâs vittâ já oroi, et lase láá puátimin. Forgâ puáđáččij eeti, jis miinii ij tápáhtuuččii. Luhhoost tegu ličij tiilájum já veikkâ lâš-uv tiilájum, puáđistij syemmilâš suáldátpoolisauto-uv toos já káájui puoh syemmilijd fárusis já tuálvui njuolgist Neapolis Clinicân, kost forgâ vuálgáččij sáttu kirdemkiädân. Jis tággáár tábáhtus lâi teivâsiđ táválii eehid, te mii liččii talle tuálvum suáldátpoolisij Nicosia päämajan já lâim karttâđ vaarâ viettiđ iijâ putkáást, mut ko mij lâim puohah Suomân vyelgeeh, te keevâi ármu vuoigâdvuođâst. Suáldátpoliseh lijjii čielgâsávt mii pelni, ko sij-uv tiettii, maht ijjâkerhoin lättejeh já fillejeh almaid, mut sijgin iä áášân puáhtâm vaikuttiđ maiden. Kreikkalijn poolisijn ij finnim maggaargin iše áášán, veikkâ tom-uv lijjii irâttâm. Amahânde lijjii vissâ nuuvt pyereest vuoidum ijjâkerhoi peeleest, et sij-uv mielâstubbooht luptiistellii uálgâtoivijdis já levâttellii kieđâidis. ¶
Penuvkompootân puáttim maŋa vilšâstim spejâlân já huámâšim, et čalme lii kustoo čááppudmin já puttânmin kiddâ. Tot gorilla lâi vuođgâlâm muu eidu čalmekuulmán já tot tieđij tom, et čalme ličij čappâd aainâs muáddi oho. ¶
– Maidsun kolgâččij porgâđ? Ij uálináálá kehtidiččii moonnâđ Sáámángin čapis čolmijn. ¶
Talle mun keksejim. Mun lijjim lamaš reivâohtâvuođâst ovdijn armeijaääigi skipáráinân, kote aasâi Ähtärist. ¶
– Váldáččim sunjin ohtâvuođâ talle ko puáđáččim Suomân. Orostâlâččim suu lunne tassaaš, ko čalme puáráničij. ¶
– Joo, návt mun porgâččim. ¶
Taat mii prooteest ijjâkerhoi vuástá lâi mottoomlágán algâ já vala uccâ taggaar. Ive teikkâ muádi maŋeláá syemmiliih já vissâ-uv ruátáliih já taiđii tast leđe eres-uv kontingentij suáldátteh, čuákkejii taggaar čuátásâš suáldátjuávhu Reginastreet kolliistâlmân já talle monnii remontin puoh Reginastreet ijjâkerhoh já iänááš baarijn-uv vala. Tot lâi nuuvt stuorrâ uuđâs, et joba Suomâ aaviseh-uv čallii tast já taaiđij televisiouđđâsijn-uv leđe  ¶
Ko láim Pellervoin nutkâlâm vala majemuid mätkimuštotävirijdân OA-laavkân (tot lii taggaar uálgilavkkâ mast lii OA-tubdâldâh), te talle muoi moonáim vala pennui luusâ majemuu keerdi kyeđđiđ sijjân iärutiervuođâid. Lâi ucánjáhháá ahevis tobdo, lijjiihân toh lamaš munnuu pargoskipárin maaŋgâid mánuppoojijd, iän uáináččii taid innig kuássin. Pennuuh tegu liččii iberdâm, mast lii saahâ. Toh lijjii kale moovtâ, tegu táválávt-uv, mut toh lijjii siämmást uáli sijvuuh; iä njuškom njeigâ, iäge miänudâm nuuvtko táválávt. Poođij mielân tot muu vuossâmuš ijjâ Kyprosist, maid viettim ton siämmáá vuárkkávisteest, kost lijjii penuvtarbâšeh tegu leeŋgih, päädih já tien tiegáreh. Muštui mielân meiddei tot Pimpula-pennâgâš, mii njuálui muu muáđuid talle vuossâmuu iiđeed já cuuvnâi muu. Pimpula, kote finnij koddemtuámu Suomâ pataljovn hoovdâin ton suujâst, et tot lâi siähálâsnálásâš kolgopennâgâš já tast makaš ličij puáhtâm leđe tot varâlâš ulmuid-uv njuámmoo tavdâ njuámmoo vuoivâskuddum “tarttuva maksatulehdus”. Tot kale ij kuássin tuođâštum, mut jiegâstis liijká pennâgâš peesâi. Ko láim kuáđđâm ahevis mieláin pennuid, te hyvästâllâmvuárust liččii munnuu kuhesáigásiih pargoskipáreh. ¶
Muu pargo puáđáččij juátkiđ Suáđigil kandâ Veikko Seipäjärvi aainâs kulmâ mánuppaje ovdâskulij. Sust lijjii jo kersant nacah siäpulâsâst já sun lâi váldám ovdâsvástádâs penuvryhmá tooimâin. Muu oovdiš armeijaskippáár Järvis Markku pásáččij teehi aainâs vala kuulmâ mánuppajan. Meiddei táváliist kuhheeb almai Pentti Askola, kote lâi vissâ-uv Askolast vuálgus, pisoččij ucemustáá ton kulmâ mánuppaje “Rähisvuođâ suollust”. Nuorâbeh almaah, kiäh lijjii puáttám juovlâmáánu rotaatiost, puáđáččii juátkiđ ucemustáá kulmâ mánuppaje, mut máhđulávt kuttâ mánuppaje täst oovdâs, kuás jo uánihumos vuossâmuš pargosopâmuš, maid OA-toimâttâh poorgâi lâi kuttâ mánuppaje. Puoh täid aašijd mušten čarviistáim pargoskipárijdân kuámmirijd já nuuvt muoi láim kiärgus vyelgiđ Suomân. Mij lâim jo tađe ovdil lonottâllâm čujottâsâid já lopádâllâm toollâđ ohtâvuođâid nubijdân meid talle-uv ko lep Suomâst. Mielâ pennui kyeđđim keežild lâi ucánjáhháá ahheev já unohâs, mut nube tááhust liijká tuhhiittettee, kuás jo pesâččáim tääl viijmâg-uv lopâlávt Suomân, veikkâ muáddi tiijme tassaaš Nicosia Reginastreetist kuás iän jo caimuu. Suátipoliseh lijjii luhhoost kááijum munnuu. ¶
Ko tääl lâi juovlâmáánu 27. peeivi eehid, te tieđijm, et Suomâst ličij tälvi, mut tot ij munnuu mielâ kuáridâm ollágin. Kuođijm Penuvkompoot koskâiijâ suulâin já ko poođijm poggâ lavhâidângijn Neapolis Clinicân, te lâi jo pirrâmpeivi mulsâšum. Kapteen Pitkänen lâi mii oovdeld tobbeen já adelij mijjân vala suáldátpasâidân, tuáivuttij kieđâst šiev luho já nuuvt mij lâim kiärgus vyelgiđ Suomân. ¶
Rotaatio juurâi ubâ paje já vuossâmuš juávkku Suomân vyelgein lâi moonnâm jo peiviv. Mii lâim nubbe juávkku ađai “Leko II”, tegu mii komennuspápárist luuvâi. Lâim puohnâssân loves já mii hovdâ Ovdâskoddekomppania peeleest lâi pajekersant Martti Saarinen já suu värihovdâ pajekersant Henrik Söderswek, almai kiäin oovtâst feerijm tobbeen turkkilâš sombákujast. Suái meid láin kyeđimin “Rähisvuođâ suolluu” já monâmin Suomân. Ko puoh seremoniah lijjii lappâd, te korŋijm pel oovtâ suulâin Bedford-kyermauto lava oolâ, mii tuálvuččij mii Nicosia kirdemkiädán. ¶
Lijjim ovdláhháá Penuvkompootist vyelgim vala vilšâstâm uđđâsist spejâlân já eštus čalme lâi puttânâm ovdiist-uv. Toos lijjii iđeškuáttám še äijihtäävgi iivneh. Luhhoost lijjim uástâm čohčuv stuorrâlinssâsâš fiijnâ piäiv�“muotilaasah” uáivist. Ležeh-uv sij še lamaš majemuu eehidluámu viettimin Nicosia suotâstâllâmkááđust. ¶
Bedford vyeijilij já mij peesâim kejâdiđ vala ohtii Nicosia kaavpug čuovâid, barrikaadijd, buŋkkerijd já vahtâsuáldáttijd, nuuvt kreikkalijd ko turkkilijd-uv já moh lijjii mijjân maŋgâsân tovâttâm nuuvt ennuv pargo. Seevijm suáldáttáid, seevijm siviláid já seevijm puohháid, kiäh uáinojii mii vyeijimkiäinu pellâst. Kejâdijm meid tááluid, main máhđulávt lâim jobá motomeh iällâm-uv kuásnii. Vuojijm Ledra Palace lappâd, seevijm toos-uv já muštâččijm taid maaŋgâid vuojâdâttâmmaađhijd, maid poorgâim toho. Moiváás já jienniis Nicosia kaavpug jotolâh, moos jiem kuássin tuáddum, päsiškuođij tuáhá. Oovtâ maŋa iho pyevtittijm Nicosia kirdemkiädán já tiäđust-uv moonâim mottoomlágán kontrol pehti vyelgimterminaalân já tobbeen mestâ njuolgist kirdemmašinân, mii lâi “DC-6””-kirdee. Tot lâi eidu tot siämmáš maašinmalli, mast pestiluámun monâdijn moottoreh “puállájii”“puállájii”, teikkâ kuittâg tot oroi nuuvt. Jurdâččim, et mahtsun täälgis kiävá!!! Jiem kuittâg riemmâm smiettâđ tom ääši tađe eenâb, ko lijjimhân mun kuittâg mielâstân viehâlágán koŋgar täin kirdemaašijn. ¶
Maašin kirdelij tegu koolgâi-uv, mut ko lâi sevŋâd, te olgon ij oinum ennust mihheen. Nuuvtpa kirdememedij faallâm purrâmâšpitá maŋa nohádim tállán já morettim iäskân toos, ko ráttáh stäncittii enâmân. Lâi ain-uv sevŋâd, mut kuullim skipárijnân, et oppeet lâim Belgrad kiedist. Maašin ij muidego taŋkkai já mii joođhijm tast maŋa määđhi tavas. ¶
Ko lâim kirdám ubâ iijâ, te kuávsudškuođij já aldanškuođijm Suomâ já Helsig. Jiem lah aaibâs vises, eelijm-uv vala kostnii taŋkkaamin, mut tiego čiččâm suulâin iđedist siäivuim kuittâg Seutula kirdemkiädân, kost lâi hirmâd purgâ. Tobbeen mij vuojijm bussijn Hyrylän, kost luovâttijm suáldátpihtâsijd meddâl, moh mist lijjii pajalist. Hoovdah kijttâlii mii šiev pargo OA-juávhuin já talle sij-uv tuáivuttii mijjân luholâš määđhi pááikán. ¶
Lijjim sooppâm ovttáin siämmáá mašinist puáttám pargoskipáráin (noomâ jiem innig mušte), kote aasâi Ähtär taavaabeln, et pesâččim suu skippáár auto fáárust Ähtärin, kost muu oovdiš armeijaskippáár aasâi. Návt keevâi-uv. Almaa skippáár poođij Hyrylän já ko puoh protokolah lijjii čođâldittum, te vyeijilijm kuásnii koskâpeeivi suulâin tavas. Ton auton poođijn vala muáddi siämmáá mašinist mađhâšâm OA-suáldát nuuvt, et mij lâim puohnâssân viiđâs oovtfááru. ¶
Hurgottijm pyereest nuuvt kuhháá, ko pisottâlâim váldumaađijij alne, mut ko aldanijm Tavepoođâeennâm já kaartâim kezibij já ucceeb kevttum luodâi oolâ, te algii leđe muotâskäälvih maađij alne. Purgâ lâi koorâs já mist puohâin lijjii kesipihtseh pajalist. “Etelä-Pohjanmaa” lii jolgâd, tegu päljis tuodâr já motomij soojij lâi purgâm maađij ollásávt kiddâ já mij tarvanijm maŋgii kiddâ toid vaskâmáid. Ij lam uáli hitruu kalâččiđ kesikammuiguin muottust já asettes suormâhâđâiguin kuáivuđ auto luovâs, tâi čiehčâđ skäälvi rasta rađe, et auto pesâččij ton paijeel. Vyeijest lâi kale ohtâ uccâ kuáivuš fáárust já tot išedij tiäđust-uv ennuv kuáivum. Ko lâim tääbbin jolgâdâsâst puurgâ já vašo siste, te pottii maŋgii mielân toh Kypros liähmu šooŋah návt tälviv-uv. ¶
Moonâi pyereest nuuvt kuhháá, ko lâi vala peeivičuovâ, mut ko siävŋánij, te lâi viehâ ilgâd ain njuškiđ autost olgos já riemmâđ masa jo päljis kieđâi muotâpargoid. Vaskâmeh pottii tävjittávjá oovdeld já motomin jieš vyeijeegin ij tiättám tärkkilávt, mon luodâ mield mij kuás-uv lâim vyejimin. Nahande čuoggâsijm viijmâg váháš  ¶
Ko tiervâttim jieččân ovdii armeijaskippáár já ko sun ooinij muu čalme, te ij imâštâllâm ollágin, mane mun halijdim viettiđ Ähtärist muáddi oho ovdil Sáámán moonnâm. Čielgejim tilálâšvuođâ, maht čalme lijjim finnim nuuvt maaŋgâivnásâžžân. Čielgejim meiddei taid suujâid, mane lâim riemmâm protestistiđ toin ijjâkerhoin já sun addij. ¶
Orostellim Ähtärist tassaaš ko čalme puáránij. Tast moonâi suullân muáddi oho, ko puttânem lâi luáštâm já majemuš-uv äijihtäävgi ivne lappum. Kijttâlim armeijaskipárân já njuškejim buusin, mii tuálvuččij muu aldemuu ryevdirađesajattâhân. Tobbeen lävkkejim junan já vyejestim Ruávinjaargân. Tobbeen oppeet buusin já vyejestim oovtmano Ucjuuhân uábbâm Aailâ luus. ¶
Nuuvt lâi muu Kyprosmätki tyehin, mii lâi adelâm munjin uáli ennuv. Tot lâi vijđedâm muu maailmkove maaŋgâkiärdásâžžân tast, mii tot lâi tađe ovdil lamaš. Veikkâ lijjim monâttâm pargosaijaan Ruávinjaargâst, te liijká jiem ollágin kaattâm. Mätki lâi oovtâ pargosaje árvusâš já lijjimhân mun nuorâ, kale mun kavnâččim olssân uđđâ pargosaje, vuossâmustáá mun kuittâg tolâččim olmâ luámu, jeđe kejâstâlškuáđáččim pargomarkkânijd. Jiešalnees mun tiettim, maid mun porgâččim, lijjim ovdijn OA-skipárijn finnim šiev oonâ. Usâččim tuulin, tot lii kulloo šiev pargosaje. ¶
Kirje čällee lii čoođâ aaigij nubbe anarâš, kote lii servâm OA-ráávhuturvimjuávhoid. ¶
Kirje muštâl suu pargo- já astoääigi vuáttámušâin oovce mánuppaje ääigi Koskâmeerâ suollust Kyprosist, mut meiddei luámumääđhi fiäránijn Libanonist, Syyriast, Jordaniast, Israelist já meiddei Suomâst. ¶