På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Andreas Arild bearrašiinnis (Gova luoikan Ole Johan Nikodemussen) ¶
Ovddeš áigi rievdá dávjá go galgat muitalit dan birra ollu jagiid maŋŋil. Leat gávdnan guokte čállosa main Andreas Arild (1875–1963) muitala eallimis birra oahpaheaddjin Fálesnuori suohkanis ovddit čuohtejagimolsuma báliid. Álggos mii almmuhit dás čállosa man son čálii Finnmarksposten-aviisii 25.11.1958. Lea čalbmáičuohcci go čállosis eai namuhuvvo giellaváttisvuođat mat dalle fertejit leat leamaš skuvllain, erenoamážit go Arild álggii dohko daid áiggiid go dáruiduhttinmearrádus čavgejuvvui, ja go mii diehtit ahte oahpahusgiella šattai stuora riidofáddán sutnje gii válddii badjelasas virggi su maŋŋil. 1950-logus eai hupman čuodjalit sámi ja látti vássanáiggi birra Fálesnuoris. Gielladilálašvuođat bohtet čielgasit ovdan dan nuppi dokumeanttas, su ohcan 1900:s oažžut bálkálasáhusa dáruiduhttinfoanddas, «Finnefondet» . ¶
Andreas Arild lei Fálesnuori gieldda olmmoš, riehppovuotnalaš. Son lei oahpaheaddjin iešguđet skuvllas Fálesnuoris 1898 rájes gitta 1902 rádjái ja dasto vel Porsáŋggus. Maŋŋil son orui Lillehammeris. Andreas Arildis lei dárogiella eatnigiellan, muhto nu go ohcamis oaidná, de máhtii son sihke sámegiela ja suomagiela. ¶
Oktonis bottožiin jaskatvuođas – boares muittut badjánit fas - 1898:s bohten aiddo válbmanan (ja vásáhusaid haga) oahpaheaddjin Fálesnuori gildii Finnmárkui. Nuoramussan ožžon 4 – njeallje – biirre, golbma dan biirres ledje jur gieldda ravddamus guovlluin. Návvuotna (rádji Dálbmeluovttain), Gámanjárga (rádji Sállannuriin), Jáhkovuotna (rádji Muosáiguin) ja Riehppovuotna (mu mánnávuođa guovlu). Buot biirriin ii lean skuvla juhkkojuvvon luohkáid mielde – 7-15-jahkásaš mánát ledje ovtta lanjas. Dat šattai váddáseamos – ja danne maiddái losimus bargun – mii mus lea leamaš eallinagistan. ¶
Oahpaheaddjiskuvllas oahpahalaimet dušše skuvllain main oahppit ledje juhkkojuvvon jahkecehkiide, muhto dáppe mus ledje measta seamma ollu jahkeceahkit go oahppit. Mu mielas lei suivat buohkaide. Fertejin bidjat buohkaid juogalágan doibmii, vai ii oktage čohkkán ja láittastuvvan. De ráhkadišgohten bargobihtáid buot jahkecehkiide, das gal lei ávki. Go dušše fal máhtten ráhkadit juoidá mii sin mielas lei miellagiddevaš ja man sii máhtte bargat. Muittán buoremusat Jáhkovuona, go čohkkájin lanjastan skuvlalanja bajábealde eahketbottaid (ja muhtumin gitta idjii). ¶
Jáhkovuona skuvla, 1912 ¶
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat) ¶
– Dárbbašin goitge oaidnalit eará olbmuiguin. Ja olbmot ledje buorit dološmállet šiega olbmot. Sis ii lean dámpagáddádanbáiki, ii poasta, ii telefovdna, ii gávpi ii ge váivvážiid kássa – lagabus go Fálesnuoris ja Hámmárfeasttas. Sii fertejedje birget dákkár virolašvuođa mielde: Veahkehan du, ja don ges veahkehat mu. Go fanas bođii joganjálmmi guvlui, viehkaledje buohkat, dievddut, nissonat ja mánát olggos mearragáddái ja gesse fatnasa gáddái. Son guhte lei leamaš fávllis, juogadii guliid ránnjáiguin: «Galle dárbbašat?» Ii lean hupmu mávssu birra. Nuppes lei soames eará vuorru ges bargat nu. ¶
Dakkár luondu olbmuin, dat vuoigŋa dán unna servodagažis birgehii olbmuid. Sii birgejedje buot váivviin buriin movttain. Eai sii livčče dađi lihkolaččabut, vaikko sis livččii leamaš ollu ruhta ja eará buorit. Dát movttiidahtii mu nai mu váttis dilis. Ii ge das galle, sii ávžžuhe mu álggahit eahketskuvlla. Diehttelasat in sáhttán eará go čuovvolit dakkár ávžžuhusa – ja de šattai somá. –Boares, skávžáluvvan ádját oktan nuorra bártniiguin, buohkat mojunjálmmiid ja reaškki. Ferten vel otná dán beaivvi nai rámidit sin dan buori movtta dihte. Dat lei buohkaide midjiide olles dálkkasin (eallinvuoibmin). Mii válddiimet ovdan rehkenastima ja dárogiela, eanas čálalaččat, daid lagamus dárbbuid mielde. Mii vurkkodeimmet dan dáhpáhusa iežamet čiegusvuohtan. ¶
Bálkán ja ávkin midjiide buohkaide lei dat buorre mokta, dat vuđolaš ipmárdus ja guoimmuheapmi maid oaččuimet. ¶
– Sis lei iežaset sárdneolmmái, Per Nilsen (Niillas Piera). Son orui Ruoššjoga gáttis ja doalai lohkama juohke sotnabeaivve. Sus lei erenoamáš máhtolašvuohta heivehit čálabáikki beaivválaš eallimii, ja dat dovdui maiddái olbmuid bargguin ja ovttastallamis. ¶
Gávnnadeimme duvle Finnmárkku dálá skuvladirektevrrain. Son muitalii leamaš oba garra gilvvu Jáhkovuona ja Muorralvuona gaskka oažžut kapealla, ja dan áššis lei daddjon ahte Jáhkovuonas ii dáhpáhuva mihkkege. Politiijain ii leat goassege bargu doppe, ii hal Jáhkovuotna de dárbbaš goit kapealla. Diet goit čujuha dan guvlui ahte dat boares vuoigŋa ii leat nohkan. (Dat vuoigŋa gal lea ain eallime...) Fertet sávvat ahte goabbáge báiki oččošii kapealla fargga. Ii go leat juoga mii gohčoduvvo smávvagirkuid ášši? ¶
Dološ áigge lei buot doaresbeale báikkiin erenoamáš čielga ipmárdus ahte olbmuin lei geatnegasvuohta veahkahallat guhtet guimmiideaset – juohkehaš diđii ahte son fargga soaitá dárbbašit siidaguoimmis veahki. Dat lea vássán áiggiid čađa oahppa man galggašeimmet bisuhit ja atnit ávkin servodahkii. Galgat váldit atnui buot dan jierpmálašvuođa ja vuđolaš ipmárdusa maid olbmuid vássán áiggit leat addán. Dán ođđa áigge orrut nu gergosat hilgut duohtavuođa ja njuolggadusaid mat leat šaddaduvvon duhát jagiid vásáhusaid mielde. ¶
Historjjá máhtolašvuohta oktan rávásnuvvan árvvoštallanmáhtuin ja čiekŋalis ipmárdusain lea oalle mihá čielgasit dárbbašlaš go galgat čoavdit daid ollu servodatváttisvuođaid. Dál golggada eallin mu birra dego áhpi. Badjánehkoset boares muittut fas dassážii go jápmima mierká daid jávkada. ¶
Andr. Arild Lillehammer ¶
Dán čállosa vuolláičálli jearrá dákko bokte vuollegašvuođain bálkálasáhusa sámefoanddas. Dan rájes go jagis 1898 válbmanin oahpaheaddjin Romssa semináras, lean dál guokte jagi doaibman oahpaheaddjin Riehppovuona skuvlabiirres Fálesnuori suohkanis. Dán guovllus lea eanas álbmogis sámi, látti dehe seaguhus sohkaduogáš. Dušše hui hárve gávdno dáppe dáru dehe dárogielat joavku. 54 skuvlamánás leat 10 dáru, 4 látti ja 40 sámi máná. Guovttis dán guovllu 4 biirres leat aivve sámi mánát. Go álgen deike, lei gaskamearálaš árvosátni dárogielas 4,5 dain mánáin geat eai lean dáru mánát. Dál lea dat jur aitto 3, nu ahte ferte sáhttit dadjat ahte sii leat bures ovdánan dárogielas dan vássán áigodaga ektui – 2 jagi. ¶
Boares Riehppovuona skuvla ¶
(Sárgun: Bjørg Monsen Vars) ¶
Lean bajásšaddan dán guovllus, mus lea olles máhtolašvuohta sihke sámegielas ja láttegielas ja dieđán bures dán guovllu dilálašvuođaid, danne mus leat buorit vejolašvuođat ovddidit dáruiduhttima. Vázzen semináras iežan fágaiguin ja máksen goluidan ieš, in ge geavahan nuvttá saji. Mu opmodaga dilálašvuođat eai dasto leat nu fávdnádat. Dát lea viiddis guovlu ja dáppe lea váttis bálvalit, ja go muhtun láhkái lean bidjan iežan eallima dasa – go juo lea mu šaddanbáiki – sávašin ahte munnje juolluduvvošii bálkálasáhus namuhuvvon foanddas dán jagi ovddas. ¶
Riehppovuonas Fálesnuoris, 2/6 1900 gutnalašvuođain A. B. Arild ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Badjemánáid beaiveruoktu 1912 http://skuvla.info/skolehist/badjemanat-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Anne Jannok Eira oahpista Sámi allaskuvlla ovdaskuvlaoahpaheaddjistudeanttaid mánáidgárdái, 2005 (Govva: Svein Lund) ¶
Anne Jannok Eira (Bánna Ánte Ánne) lea riegádan 1963:s, ja bajásšaddan boazodoallobearrašis Jielleváris, Ruoŧa bealde Sámis. Son lea vázzán sámeskuvlla Jielleváris ja gymnása Málbmaváris. Sus lea ovdaskuvlaoahpaheaddjioahppu Luleju universitehtas ja viidásat oahppu erenoamášpedagogihkas, mas lea vel čiekŋudeapmi gielas ja kommunikašuvnnas. ¶
1987:s son fárrii Kárášjohkii ja dán rájes son lea bargan mánáidgárddiin. Dál son lea Badjemánáid beaiveruovttu hoavda. Son lea leamaš Kárášjoga johttisámiid searvvi stivralahttu 2004 rájes. ¶
Dá son muitala Badjemánáid beaiveruovttu historjjá birra, ja son lea jearahallan ovtta váhnema, gii lei mielde álggaheamen dán erenoamáš mánáidgárddi. ¶
Badjenissonat álggahedje beaiveruovttu go hui olusat sis fertejedje dan áigge váldit barggu ruovttu ja boazodoalu olggobealde birgejumi dihtii. Dat mielddisbuvttii ahte mánná ii beassan nu ollu boazobargguin leat mielde, ahte sin giella ja identitehta livčče ovdánan ja nanusmuvvan. Badjenissonat eai duhtan gieldda mánáidgárddi fálaldahkii gos boazodoallu namuhuvvui oktii jagis muhtin fáttáin. Amas mánát oalát amasmuvvat badjedilis, lei dárbu cegget mánáidgárddi mii erenoamážit váldá boazodoalu vuhtii ja hábme fálaldaga boazodoalu ektui. Jos mánát galget bohccuiguin bargat go sturrot, fertejit mánnán juo oahppat ja vásihit dan eallima duohtavuođas. ¶
Muhtin eadni geas lei mánná gieldda mánáidgárddis muitalii ahte su mánná ii šat vuolgge mánáidgárdái go buot eará mánáid áhčiin lea albma bargu, earret su áhčis. Eadni jearrá mánás, albma bargu; maid don dainna meinnet. Mánná muitalii ahte buot eará mánáid áhčit mannet iđđes bargui earret su áhčči, gii báhcá ruoktot. Eadni ferte mánnái čilget ahte du áhčis lea maid albma bargu vaikko ii mana juohke beaivvi márkana guvlui ja kantuvrii. Danin lea beaiveruovttu ulbmil nannet ja ovddidit mánáid identitehta ja erenoamážit boazosámi gullevašvuođa. ¶
Badjemánáid beaiveruoktu 2005 ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
Mánáidgárddi pedagogihka lea barggu ja vásáhusaid bokte oahpahit. Dat mielddisbuktá ahte mánát ja ollesolbmot fertejit guođđit mánáidgárddi njeallje seainni ja šilju ja vuolgit mátkái. Nu guhkás go vejolaš mii čuovvut doaimmaid boazodoalus, nu go dat molsašuvvet áigodagaid mielde. Miessemánus mii mannat mearragáddái vai mánát besset oaidnit ruksesmisiid. De mii leat mielde miessemearkumis borgemánus / čakčamánus, čavččabealde mii čuohppat suinniid, ja golggotmánus mii geahččat go bohccot bohtet Kárášjot guvlui. Mii leat maiddái mielde njuovvanáiggis, ja mánát besset searvat rihttemii. Mii eat sáhte mannat moaddelogi mánáin ealu lusa, dalle mii juohkit mánáid 2–3 jovkui. ¶
Stoahkama bokte ráhkanahttit mánáid ollesolbmo eallimii. Duodji lea guovddaš oasis mánáid oahppamis. Dalle mii eat daga nugo lea dábálaš mánáidgárddiin ja skuvllain, dušše viežžat ávdnasiid skábes. Mii bargat ollu duodjeávdnasiiguin mat bohtet bohccos, ja dalle besset mánát čuovvut olles proseassa, njuovvamis sistái, nu ahte sii ipmirdit mas ávdnasat bohtet ja mo dat ráhkaduvvojit. Sisttis boarráseamos mánát ráhkadit pennálaid; go álget skuvlii de sis leat pennálat maid ieža leat ráhkadan. Unnimusat čuhppet ja liibmejit omd. sisttiid ja guolggaid. ¶
Boazodoallománáidgárddis besset mánát hárjehallat bargguid maid boazodoallosámit galggaše máhttit, nugo njoarostit, cápmet gámasuinniid, dolastallat ja bohccuid njuovvat. ¶
(Govva: Badjemánáid beaiveruoktu) ¶
Go álggiimet 1991:s ledje mánáidgárddis 3 bistevaš virggi. Dat ledje jođiheaddji, geas lei ovdaskuvlaoahpaheaddji oahppu, ossodatjođiheaddji, geas lei ovdaskuvlaoahppu (otne gohččoduvvo pedagogalaš jođiheaddji) ja okta veahkkebargi, nissonolmmoš geas lei badjeduogáš, eahpeformálalaš oahppu. ¶
Dál, 2007:s, mis leat 4 bistevaš virggi. Ođđa virgi lea kulturbargi, geas lea boazodoalu duogáš. Bargiin, geat leat eará virggiin, lea dál alit oahppu go ovdal. Jođiheaddji lea váldán vel lasi oahpu, erenoamášpedagogalaš oahpu. Pedagogalaš jođiheaddjis lea ovdaskuvlaoahpaheaddjioahppu ja veahkkebargi lea lohkamin fágareivve pedagogalaš veahkkebargin. ¶
Dan rájes go beaiveruoktu álggahuvvui 1991, de niegadedje váhnemat oažžut sierra dálu mánáidgárddi atnui. Stuorimus hehttehussan huksemii lei ruhtadilli. Váhnemat eai duostan huksegoahtit go stáhtadoarjagat eai lean nu badjin dalle go dál. Dalle ii lean stáda bealis sáhka «full barnehagedekning» – dievas mánáidgárdedárbbu gokčamis, de go dál lea. Danin ii huksejuvvon ođđa dállu beaiveruktui ovdal. Easkka jagis 2004/2005 lei gárvvis ja mii sáhtiimet fárret sisa. Go beaiveruovttus ii lean fásta dállu, de ii sáhttán mánáidgárdi ge oastit ja investeret nu ollu biergasiidda ja dávviriidda go dál sáhttit go eaiggáduššat dálu. Dat maid dagahii ahte bargosadji ii lean nu sihkkaris bargosadji go dál lea. Beaiveruoktu han jođihuvvui dispensašuvnnain vihtta jagi go Bargobearráigeahču njuolggadusain leat nu ollu gáibádusat dállui. Dat dieđusge čuozai veháš bargodiliide. Smiehttat, lea go bargu boahtte jagi vai ii. ¶
Mo dállu galggai leat olggos oaidnit lei juo álggu rájes čielggas. Dat galggai leat nu go lávvu dahje goahti. Gievkkan gasku ja das de lanjat vulget juohke guvlui. Duodjelatnja maid galggai leat mielde, gos sáhttá ávnnastit, navildit duljiid, neaskit, njuovvat ja rihttet bohcco goruda. Dát ii ollašuvvan sivas go dat livččii šaddan nu divrras. Viessobáŋkku loanat eai lea rehkenastojuvvon jorbahámiide, dušše njealječiegat dáluide. Jos livččii huksen dálu lávu/goađi hámis livččii dat gártan nu divrrasin ahte váhnemiin ii livčče goassege lean ráđđi hukset dan. Nu ahte dat ođđa dállu šattai dađi bahábut maid njealječiegagin. ¶
Vaikko boazodoallu lea guovddážis min mánáidgárddis, de mánát eai oahpa seamma láhkai go dalle go besset leat fulkkiid mielde boazodoalus. Danin álggaheimmet prošeavtta, mii divttii mánáid leat muhtin áigodagaid mielde boazodoalus ovttas váhnemiiguin dahje eará fulkkiiguin. Dalle sii eai dárbbašan máksit mánáidgárdemávssu dan áiggis go mánát eai lean mánáidgárddis, ja váhnemat sáhtte baicce geavahit daid ruđaid bálkáhit eará mánnágehččiid jus lei dárbu. Mánáidgárdi oaččui 50000 ruvnno jahkái, mii attii guhtege mánnái vejolašvuođa searvat boazodollui guokte mánu jagis. Dalle fertejedje váhnemat čállit logga, mii muitalii makkár bargguide mánát ledje searvan, ja makkár sániid sii ledje oahppan. Mii oahpaheimmet dieđusge boazodoallosániid maiddái mánáidgárddis stoahkama bokte, muhto ii lean seamma go dalle go mánát besse oaidnit mo lea duohta dilis ja ieža searvat bargui. Omd. bohcco guolgga ii leat ávki čilget beaiveruovttus, jus mánát eai beasa daid maiddái oaidnit. ¶
Dát prošeakta nannii ovttasbarggu váhnemiid ja mánáidgárddi gaskkas, ja geatnegahtii maiddái váhnemiid bargat dihtomielalaččat gielain. Mii oaidnit ahte erenoamážit áhčit válde dalle eambbo ovddasvástádusa mánáid oahppamii. Dehálaš lea maiddái ahte mánát dan láhkai besse leat eambbo ovttas áhkuiguin, ádjáiguin ja eará fulkkiiguin. Sii leat dávjá buorit giellaoahpaheaddjit. ¶
Lei álggos golmma jagi prošeakta, maid Sámediggi ruhtadii. Mii gearggaimet giellaprošeavttain giđđat 2007. Mii leat ságastallan mánáidgárddis váhnemiiguin jos mii maŋŋá go prošeaktaáigodat nohká, bidjat dan dego fásta ortnegin mánáidgárdái, dan hámis nugo doaimmai prošeaktaáigodagas. Danin go váhnemat oidne dan nu buorrin ja dehálažžan seailluhan ja ovddidan dihtii sámegiela. Eat lea vuos mearridan šaddá go fásta ortnet sivas go dat lea ruđa duohken. Eat dieđe suitit go dan. ¶
Marit Guttorm (Govva: Elfrid Boine) ¶
Marit Guttorm (Áleht Jon Máret) lei okta dan viđa olbmos gii lei mielde álggaheamen beaiveruovttu. Marit Guttorm lea riegádan 1949:s, Kárášjogas. Sus lea oahpaheaddjioahppu ja dasa lassin sámegiela gaskafága, bagadallanpedagogihkka, skuvlaovdánahttin ja sámi kulturmáhttu. Máret bargá Kárášjoga vuođđoskuvllas ja Sámi joatkkaskuvllas. Dá son muitala Badjemánáid beaiveruovttu álggaheami birra. ¶
– Beaiveruoktu álggahuvvui 19.08.1991 maŋŋá go ledje ovtta jagi ráhkkanan. Ledje golbma nissonolbmo ja guokte almmáiolbmo geat álggahedje ráhkkanit sierra priváhta mánáidgárddi badjemánáid várás. ¶
Kárášjoga gielda lei hui mielas ahte mánáidgárddi plánat ollašuvašedje. Sii ledje hui positiivvat ja veahkkái, muitaledje mii lea bákkolaš ja maid fertiimet smiehttat lágaid ja njuolggadusaid ektui. Eai goazahan eai ge vuosttildan plánaid ja bargguid. Kárášjoga gielda meannudii hui jođánit buot lobiid vai sáhtii álggahit mánáidgárddi doaimma. ¶
Dat mii lei áddjás bargu lei gávnnahit makkár eaiggátvuohta galggai leat. Riŋgiimet birra eará priváhta mánáidgárddiide jearrat mo galgá álggahit mánáidgárddi, ja makkár eaiggátvuohta lea buot buoremus. Fertiimet njuolggadusaid ráhkadit vai heivii min dárbbuide ja mánáidgárddi njuolggadusaide. Kárášjoga johttisámiid searvvis lei maid stuorra beroštupmi sierra mánáidgárdái badjemánáid várás. Sii dorjo min barggu ja áigumušaid ollásit. Jos mánáidgárdi šaddá loahpahuvvot iešguđetlágan sivaid geažil, de gullá buot beaiveruovttu opmodat johttisámiid searvái. ¶
Álgojurdda mánaidgárdesajiid ektui lei ahte soames sajit galge leat dakkárat ahte mánát sáhtte idjadit moadde ija mánáidgárddis go ledje eanemus barggut boazodoalus. Dat sajit eai goassege ollašuvvan danin go lei váttis oažžut lobi dasa ja lei maid váttis heivehaddat daid bargiide. ¶
Rabas sajit ledje álggu rájes. Daid sáhtte dat váhnemat ohcat geat eai dárbbašan mánáidgárdesaji birra jagi, muhtto dušše go ledje boazodoalus barggut maidda mánát eai sáhttán searvat. Dat sajit maid loahpahuvvojedje moadde jagi maŋŋá sivas go dat šadde nu divrrasin. Dain sajiin bođii maid unnán sisaboahtu váhnenmávssuid geažil ja stáhtadoarjja maid lei unnán. ¶
Boazodoalloođđasat-bláđis 2-92 faksimila ¶
Dát artihkal lei prentejuvvon Boazodoalloođđasat-bláđis nr. 2/1992 ja čálli Anne Jannok (Bánna Ánte Ánne), dál Anne Jannok Eira, barggai dalle dan mánáidgárddis. ¶
Bláđis lei artihkal sámegillii ja dušše oanehis čoahkkáigeassu dárogillii. Mii almmuhit dá olles sámegielat artihkkala. Giella lea veahá divvojuvvon. ¶
lea sierra beaiveruoktu (mánáidgárdi) badjemánáide, Kárášjogas. Beaiveruoktu lea Báhkiljogas, ja rahppui 1991 čavčča. Badjenissonat leat álggahan beaiveruovttu, ja eaiggádat leat váhnemat. Beaiveruovttus leat 18 saji, sihke rabas ja dábálaš mánáidgárdesajit. Rabas sajit leat erenoamážat go juhkkojuvvojit dušše oanehis áigái, ovtta vahkkus gitta guđa vahkkui, váhnemiidda geat dárbbašit oanehis áigái mánnágeahču. Beaiveruoktu galgá vuhtiiváldit ja nannet mánáid duogáža ja ruovttudili. Beaivválaš bargguid čađa galgá Beaiveruoktu leahkit veahkkin ruovttuide mánáid ráhkanahttit ja hárjehit boazoealáhussii. ¶
Sámi Radio otná dálkedieđáhusat: «Arvi, šlahtti, mierká, oarjjes-mátta biegga ja obba dálki.» ¶
Ii lean bieggaalmmái min mielde go mii dolliimet Káre Máhte, Dávveda Jovnna, Káre Máhte-Áillu, Áilen Nigá-Áilena, -Jovnna, -Máhte ja -Lemet Ámmuna siidda mielde giđđajohtimii. Muhto badjemánát ja badjealbmát go leat, de mii eat sáhte dálkkis ja siivvus gal beroštit go johtináigi lea. Lehkkos mo leaš. ¶
Guokte beaivvi ovdal lei siida vuolgán dálveorohagas, Bassevuovddis. Bisánanbottus Jergulis njuikiimet fárrui. ¶
«Juogo mii vuolgit?» «Gos mu seahkka?» «Šattai go mu duollji fárrui?» «Bija dán seahka dán rehkii ja lávu fas duon nubbái.» «Mus lea dá unna saháš ja ákšoš, váldit go mii daid?» Golbma diimmu gal golle ráhkkanit. De mii vulggiimet. Aiddo lei firten. Káre Máhtte ovddemusas, mii maŋis, Suhpenjunášvárrái. ¶
«Leatgo mii dál mearragáttis?» , gullui, go mii leimmet lávu ceggemin. Lávus duolddai biergoruitu, ja njálgga gal lei. Illá šat vejiimet lihkastit. «Vuolgut dal murret. Ále vuos, gáfe vel jugistit.» Bivastatgállus hommáimet, meahcis gal birget. ¶
Eahketveaiggi huike mánát: «Eallu boahtá!» Okta boahtá viega: «Gosa mii čiehkádit?» «Ii, eai olbmot gal čiehkkát go eallu boahtá.» ¶
Olgun čohkohalaimet dollagáttis ja eallu dies lahka guohtumin. Káre Máhtte ođđasit dállasta, visot njuoskan: «Do oidno Áilena čuoivvat biellu, ja nubbi eará. Naba gos dat goalmmát ja njealját?» «Do han gusto leat.» ¶
«Gea, mu rohttenlohkka lea rahtasan.» Mo dál? Gal Arne Gravenis gal gávdnui ráđđi. Ii lean nuvttá vuolgán: vuostáheavval, skruvvaruovddit, streaŋggat main šadde bivttasheaŋggastagat. Olles dállu niestebumbbás. Goarrunbiergasat. Ii lean heahti ja rohttenlohkka maid darvánii gitta. ¶
«Čáh, čáh, čáh I čáh, čáh, čáh A či, či, či, čáhci, čáhci ...» , šuoŋai loavdaga vuostá. ¶
Mánát nohkke buohkat bajás bađaid. ¶
«Buorre iđit, Ánnoka!» «Oh , lei somá oađđit dan áhči oađđinseahkas, muhto veaháš gal juolggit galbmojedje.» Idjabuollašiid vajáldahtiimet go suovasbierggu ja láibbi suoskkadeimmet. ¶
Diimmu maŋŋá soavllis gálašeimmet. «Gehččet, unna reagaš measta gopmána go soavlái lea darvánan.» Nu mo ovdal, Arne Gravenis gávdnui ráđđi. Ii lean nuvttá vuolgán. Skohterbeaŋkka vuolde gávdnui vinša. Skohteriidda bođii vuolgga. Vuogas almmái dat Arne! ¶
Eallu guohtu. Beaivváš báitá. Beatnagat cillet. Siidda mánát stohket. Boazogeahččit káfestallet lávus. Badjemánáid Beaiveruovttu guođoheaddjit ollejit Duolbajávregáddái. Lávvu ceaggana. Suovva loktana. Čoalit bárgot. ¶
Eat astta ságastit. Beare borrat. «Mm, mm ... Gal Ovllás lei lihkku, gii gávnnai nu čeahpes biergogáhkku áhku.» Mánát čaibmet. «Vuoi, vuoi dan Arne, ii lean nuvttá vuolgán.» ¶
Boazoságat. «Bassevuovddis leat vuolgán. Heajos siivu.» «Ovtta ijas jođiimet ovcci miilla, Iešjoga duohkái.» «Bohccot gal leat buori vuoimmis. Muhto muhtun čearpmahat gal ledje gievdan.» «Njunuš ii mana nu fártta go lea nu jalla bievla, muhto gosa lea hoahppu...?» ¶
Dál fertet fas lulás jorgalit. Eadni ja ruoktu vurdet. Eat lean vuolgán earágo mieđuštit. Eallu davás, mii lulás. Buorre mátki ain ovddosguvlui! Giitu min oasis ja oaidnaleapmái fas boahtte jahkái! ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Cizáš – sámi mánáidgárdi Oslos 1372 http://skuvla.info/skolehist/cizas-s.htm XSLtemplate $Revision: 32948 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Solveig Kristine Oskal ¶
(Govva: Tom Finbraaten) ¶
Solveig Kristine Oskal lea riegádan 1966, bajásšaddan Guovdageainnus. Sus lea ovdaskuvlaoahppu Sámi allaskuvllas, ja lea viidásat oahppu pedagogalaš bagadallamis ja 2. ossodat erenoamášpedagogihkka Akershusa allaskuvllas. Son álggii jođiheaddjin Cizáš mánáidgárdái 1995 borgemánus ja lea doppe bargan gitta 2002 borgemánnui. Dál Solveig Oskal bargá erenoamášoahpaheaddjin Skedsmo gielddas Akershusas. ¶
Cizáš – sámi mánáidgárdi, álggahuvvui 1986:s maŋŋá go vánhemat geain lea gullevašvuohta Oslo sámiid searvái, válde initiatiiva dasa. Mánáidgárdi lea álohii leamaš gieldda hálddus ja Oslo gielda jođiha dan. Cizáš lei álggos ovtta-ossodagat mánáidgárdi. Cizáš rahppui 1986 guovvamánu Finnmarksgata 40:s, vuosttaš ja áidna sámegielat mánáidgárdi Oslos. ¶
Illu dainna ođđa mánáidgárddiin lei hui oanehaš, go čájehuvvui ahte lanjat Finnmarksgata 40:s eai duhtadan Bargobearráigeahču gáibádusaid, ja sii ávžžuhedje giddet dan. Dat buvttii mánáidgárddi hui váttes dillái. Gielddas eai lean dohkálaš lanjat gosa de sáhtii fárrehit mánáidgárddi. Ovtta gaskka orui hui moalkái ceavzá go mánáidgárdi obanassiige, dainna go livččii šaddat hirbmat proseassa maŋŋá ođđasit álggahit mánáidgárddi. ¶
«Husmødrenes barnehage» (Dálueamidiid mánáidgárdi), geain lei mánáidgárdi Finnmarksgata 27:s, lei guovttiossodagat mánáidgárdi mii galggai loahpahuvvot. Dát gájui sámi mánáidgárddi álggaheami. Cizáš mánáidgárdi oaččui de fálaldaga váldit badjelasas dieid lanjaid. Sihke vánhemat ja bargit ledje duhtavaččat fálaldagain, vaikko lanjat ledje nohkan ja doppe dárbbašuvvui divvun. Dan áigodagas eai lean várrejuvvon ruđat divodeapmái, muhto goit sáhtiimet váldit mánáidgárddi atnui. Ja borgemánus 1989 sáhtii de mánáidgárdi fárret ođđa lanjaide, doppe gos lea ain dál. Vaikko vel Cizáš lei ođđa viesus mii devddii gáibádusaid, de ledje ain mánáidgárddis ollu ja stuorra hástalusat. Okta dain lei váttisvuohta oažžut sámegielat ovdaskuvlaoahpaheddjiid. ¶
Go mánáidgárdi rahppui, ráhkadedje maid njuolggadusaid dasa. Njuolggadusat galge geatnegahttit Oslo gieldda ja ovttasbargolávdegotti oktavuođaid. Lassin dasa lei Oslo sámiid searvvis lahttu stivrras. Álggadettiin lei dasa eanet dárbu ja lei áigeguovdil, go Oslo gielddas ii lean nu ollu miehtemiella ja buorredáhtolašvuohta mánáidgárdái. Ovdamearkka dihte áitojuvvui mánáidgárdi heaittihuvvot jahkásaččat, dahje/ja deavdit sajiid dárogielat mánáiguin, seammás go mánát eará osiin gávpogis eai galgan oažžut saji. Lihkkus dát lea rievdan, danin go leat boahtán ođđa olbmot hálddahussii geain lea eanet oahppu ja áddejupmi. ¶
Loahpa loahpas meinnestuvai bidjat virgái sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddji, kárášjohkalačča Haldis Balto. Son barggai jođiheaddjin golbma jagi. Haldis lei čeahpes ovdaskuvlaoahpaheaddji, ja son bijai ollu návccaid ásahit ealli sámi birrasa, nannen dihte mánáid giela ja kultuvrra. Go son heittii, lei fas mánáidgárdi ovdaskuvllaoahpaheaddji haga. Gielddas ledje gaskaboddosaš čovdosat fáhten dihte fas sámi ovdaskuvlaoahpaheaddji. Ovtta gaskka bidje virgái dánskkagielat ovdaskuvlaoahpaheaddji, ja dan maŋŋá fas sámegielagiid geain lei eará fágaduogáš. ¶
1995:s mearriduvvui gieldda bealis ahte galge divodišgoahtit lanjaid ja hukset vel guokte ossodaga, Bellevue Gård mánáidgárddi oktavuhtii, mii lei Cizáža bálddas. Oktiibuot galge de Bellevue Gårdas leat guhtta ossodaga. Sámi mánáidgárdi galggai de juohkit lanjaid guvttiin ossodagain, muhto galggai leat sierra ossodahkan. Dien áigodagas de álgen mun jođiheaddjin Cizážii. Divodanáigodagas fárrii de Cizáš Bellevue gårdii ja mii juogadeimmet lanjaid eará ossodagain. Huksenáiggis lei mearriduvvon ahte eat váldde mánáid sisa ja šattai gáržžiduvvon fálaldat dušše viđa mánnái. Vánhemat geat ledje ohcan mánáidgárdesaji sámi mánáidgárdái ožžo huksenáiggis fálaldaga eará mánáidgárddiide, juoga mii dagahii sin váttes dillái. ¶
Guovvamánu 1996 sáhtiimet viimmat de fárret ruovttuluotta ođđa ásodahkii. Ja golggotmánus jagi maŋŋá oaččui Cizáš sierra olgobáikki mas lei hui buorre luondduguovlu. Šattai sierra sámi oásan guovdu Oslo gávpoga! ¶
Mánáidgárddis šattai fas ođđa ovdánahttináigi divvojuvvon lanjain, olgobáiki ja bargiid dilli maid njuolggai. Dat mii ain buvttii eahpesihkarvuođa Cizáža viidásat doibmii, lei mánáidlohku mii lei molsašuddi ja rievddai jagis jahkái. Lihkus lei mánáidgárddis positiiva ja áŋgiris vánhenjoavku, ja vánhemat ja bargit barge seammá ulbmiliid ektui. ¶
Juovlaávvudeapmi Cizáš mánáidgárddis. (Govva: Solveig Oskal) ¶
Fálaldat sámi mánáidgárddis lei vuosttamužžan sámi mánáide Oslo gielddas. Sii geat orro olggobeal gávpoga sáhtte ohcat, muhto fertejedje de máksit olggobeal gávpot hatti, mii lei hui allat. Ledje hui ollu vánhemat ránnjágielddain geat válde oktavuođa, muhto dávjá fertejedje cealkit ahte eai goitge váldde saji, hatti geažil. Vaikko ságasteimmet gielddain dieid váttisvuođaid birra, de lei váttis rievdadit dábiid. Váttisvuohta lei soabadit gielddain gos mánná orui, nu ahte sin ruovttugielda sáhtii máksit lassigoluid mii Oslos lei juohke mánáidgárdesajis. Go ledjen jođiheaddji Cizážis, loktejin dien ášši máŋgii. Ságastin ášši birra mottiin sámediggeáirasiin, muhto ii dat ge buktán makkárge čovdosa. ¶
Eanaš mánáin ledje vánhemat gos nubbi lei Kárášjogas, Guovdageainnus, Porsáŋggus dahje Deanus eret. Mis ledje maid vánhemat geat ledje bajásšaddan máddin, geain lei sámi duogáš. Sii ohce mánáidgárdesaji sámi mánáidgárdái nu ahte sin mánná galggai oahppat sámegiela ja sámi kultuvrra birra. Mánáidgárddi sáhtii bálddastahttit identitehtadahkki birrasiin vánhemiidda geat válljejedje ohcat mánáideaset sámi ossodahkii. ¶
Juovlamánu 7.beaivve 1996 sáhtii de mánáidgárdi ávvudit 10-jagi doalu, juoga maid duođaid dagaimet. Oaččuimet beaivvi maid eat sáhte vajálduhttit, ovttas mánáiguin, vánhemiiguin ja bargiiguin geat ledje bargan guhkit áiggi vai beaivi galggai šaddat buohkaide buorre muitun. Beaivvi ávvudeimmet sámi biepmuin, guoimmuhemiin sihke mánáid ja sámi musihkkariid bokte, teáhterčájáhusain, duodječájáhusain, sártniiguin ja gussiiguin ¶
Cizážis ledje maid eará rollat lagašbirrasis. Mánáidgárdái bohte dávjá guossit eará mánáidgárddiin, skuvllain, studeanttain ja oahpaheaddjit allaskuvllain. Lei gelddolaš sihke mánáide ja bargiide, ja buohkat ohppe ollu. Mánát šadde unna ofelažžan sámi kultuvrras, juoga mainna čevllohalle. Riikkaidgaskasaš mánáidgárdeiskosis maid OECD čađahii 14 riikkas, válljejedje Cizáža nubbin guovtti mánáidgárddis Oslos mat galggaiga ovddastit gieldda iskosis. Mánáidgárdái bohte guossit earret eará Japanas, Canadas, Nederlánddas, Fránskkas, Danmárkkus ja Suomas. ¶
Jahkásaš mátkkit Finnmárkui lei stuorra illu mánáidgárdemánáide. Dalle besse boarrásepmosat mátkkoštit ovttas bargiiguin guovddáš sámeguvlui. Mátkki ulbmil lei ahte mánát galge oažžut vejolašvuođa dovdat lagašvuođa lundui ja oasálastit sámi birrasis, gos váldogiellan lea sámegiella. Dás ožžo vásáhusaid go gallededje boazosámiid, besse leat mielde siidii, vuodjit herggiin, bohccobierggus biepmu ráhkadit, jieŋa alde oaggut ja vel galledit eará sámi mánáidgárddiid. ¶
Cizáš mátkkošta juohke jagi Finnmárkui. Dá mii leat jođus ealu lusa. (Govva: Solveig Oskal) ¶
Háliidan erenoamážit loktet muhtin áŋgiris olbmuid, bargiid ja ollu vánhemiid geat ledje hui doaimmalaččat ja idealisttat, sii bidje ollu návccaid mánáidgárdái. Mokta njoamui mánáide, geat besse oasálastit doibmii ja sii ožžo oadjebas gullevašvuođa sámegillii ja kultuvrii. Jáhkán ahte dát lea váikkuhan positiivvalaččat sin identitehtaovdáneapmái. Mánáidgárdi oaččui loahpa loahpas buori ovttasbarggu Oslo gielddain. ¶
Dás háliidan loktet Grünerløkka – Sofienberg gávpotoassái, gos dorjo mánáidgárddi barggu ja sis lei áddejupmi sámi mánáidgárddi dárbui. Sámediggi lea maid leamaš hui dehálaš doarjja sihke ekonomalaččat, bagadallamis ja jahkásaš mánáidgárdeseminárain mas lea fágalaš ovddideapmi. ¶
Seammás dáhtun čalmmustahttit ahte lei, ja lea ain hástalus konstruktiivvalaččat bargat seailluhit ja ovdánahttit sámegiela birrasis, gos mánáin leat unnán arenat gos sámegiella lea ealli giella. Vásiheimmet ahte mánát dávjjit válljejedje dárogiela stoahkangiellan. Dan dihte jávkkai maid máná lunddolaš giellaovdáneapmi mii lea nu dehálaš, ja mii galggai mannat oktanaga máná dábálaš ovdánemiin. ¶
Hástalussan lei oažžut mánáid hállat sámegiela, ja bargiide šattai de dehálaš válljet pedagogalaš vuogi gos mánáid vásáhus ja sáhkkiivuohta lei vuođđun. Mánát galge movttiidahttot doaimmain ja dan bokte oažžut beroštumi gillii. Bargit geavahedje aivve fal sámegiela buot oktavuođain ja barge sámi máidnasiiguin, stohkosiiguin, lávlumiin ja juoigamiin. Mii dagaimet sámi borramuša sihke gievkkanis ja lávus mii lei dávjá anus. Eará doaimmat mis ledje duodji ja go sámi kulturguoddit gallededje min ja go mii vásiheimmet sihke luođi ja teáhtera. ¶
Eará sivat mat ledje hui dehálaččat válljen dihte giela, lei mánáid gielladilli ruovttus, ja bohte go sii sámegielat ruovttuin vai eai. Sidjiide geat bohte sámegielat ruovttuin lei lunddolaš hállat sámegiela. Mánát geat bohte dárogielat ruovttuin, válljejedje dan giela mii sidjiide lei lunddolaš – dárogiela. Buot mánát mánáidgárddis hálle lassin dárogiela, ja sii de válljejedje dan mii lea lunddolaš ja maid buohkat áddejedje – dárogiela. ¶
Seammás lea dehálaš deattuhit ahte buohkat geat ledje sámi mánáidgárddis, válljejedje sámegieloahpahusa skuvlla álggadettiin. Ferte gal dovddastit ahte leamaš positiivva bealit go leamaš sámi mánáidgárdi. ¶
Inga Charlotte Oskal Finbraaten ávvuda 6 jagi beaivvis mánáidgárddis (Govva: Solveig Oskal) ¶
Maŋimuš jagiid lea leamaš eambbogat geat ohcalit mánáidgárdesaji Cizážis, ja lei maid dárbu eanet mánáidgárdesajiide. Oslo gielda lea váldán dan duođaš, ja lea lasihan fálaldaga nu ahte odne leat Cizážis guokte ossodaga. ¶
Lassin leahket mánáidgárdi, šattai vel deaivvadanbáiki sámi birrasii. Lei deaivvadanbáiki sámi mánáidjovkui Miessi. Doppe ledje giella-, duodji-, biepmo- ja juoigankurssat, lassin doaluide sámi álbmotbeaivvi. ¶
Go eai leat leamaš čálalaš duođaštusat, ii leat leamaš vejolaš čállit áibba sihkkaris jahkemeriid ja namaid. Danne in leat namuhan ovttage nama bokte, earet Haldis Balto, ballan dihte ahte galgen vajáldahttit soapmása. Seammás leat oallugat geaid galggašii namuhit, visot sin geat leat leamaš oasálastit sámi mánáidgárddi ovdáneamis Oslos. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Sámesearvvit váldet ovddasvástádusa Deanus 3125 http://skuvla.info/skolehist/deatnusiri-s.htm XSLtemplate $Revision: 32948 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Siri Broch Johansen (Govva: Svein Lund) ¶
Siri Broch Johansen lea Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusjoavkku miellahttu ja jođiha Deanu giellagátti – SEG. Sáhttá lohkat eambbo su birra 2. girjjis, gos muitala iežas skuvlahistorjjá. ¶
Dá son lea guorahallan sámi mánáidgárddiid ovdáneami Deanus, ja lea jearahallan guokte ovdaskuvlaoahpaheaddji ja vel eaiggátovddasteaddji. ¶
Deanu gielda lea seamma stuoris go olles Østfold fylka, badjel 4000 km2. 1.1.1964 stuorui Deanu gielda sakka, go sámegielda Buolbmát ja dáruiduvvon vuotnagielda Deatnu oktiičaskojuvvojedje. Otná dan beaivve vel lea sámegiella ja sámevuohta nannosamos boares Buolbmát gielddas, vaikko vuolle-Deanus ge lea olu dáhpáhuvvan sámevuođa ektui. ¶
Dálá gielddaguovddáš, Deanušaldi, plánejuvvui ja huksejuvvui ovddeš gielddarájá ala. Dál leat eanáš gávpedoaimmat ja bargosajit sirdojuvvon Deanušalddi birrasii, nu maid mánáidgárddit. Deanušalddis leat dál guokte priváhta sámemánáidgárddi ja gieldda stuorimus mánáidgárdi, Deanušalddi mánáidgárdi, mii lea dárogiel mánáidgárdi golmmain ossodagain. Muđui lea gielddas sámemánáidgárdi Sieiddás, 5 km davábeale Deanušalddi gos maiddái gieldda stuorimus skuvla lea. Gielddas leat maid bajásšaddanguovddážat Bovccás, mii lea 20 km davábeale Deanušalddi, Deanu oarjjabealde, ja Juovlavuonas, mii lea 45 km davábeale Deanušalddi Deanu nuorttabealde. Buot dárogiel mánáidgárddiin lea muhtunlágan sámegiela- ja kulturfálaldat. Sirpmás, 50 km máttabeale Deanušalddi, ii leat šat mánáidgárdi. Sirpmá mánáide leat mánáidgárdesajit Ohcejoga mánáidgárddis Suoma bealde, dahje sii geavahit mánáidgárddiid Deanušalddis. Vuosttaš mánáidgárddit Deanus álggahuvvojedje 1979. Dat ledje Buolbmágis, mii lea moadde miilla máttabeale Deanušalddi, Suoma rájá lahka, ja vel Juovlavuonas. ¶
Deatnogátte mánáidgárdi lei vuosttaš sámi mánáidgárdi Deanus. Álggahuvvui čakčat 1979 Fanasgiettis, gos lea leamaš, ja ain lea ealas ja ođđajurddašeaddji sámebiras. Doppe bohte maid muhtumat dain vuosttaš mánáin, geat vázze Buolbmát skuvlla sámeluohká [1] . ¶
Diddi mánáidgárddis ¶
(Govva: Diddi mánáidgárdi) ¶
Dássážii leat Deanus leamaš njeallje sámemánáidgárddi: Deatnogátte mánáidgárdi Fanasgiettis ja Sirpmás (1979–2006), Diddi mánáidgárdi Deanušalddis (1987–), Sieiddá mánáidgárdi (1997–) ja Giellavealgu mánáidgárdi Deanušalddis (2006–). ¶
Anne Lise Varsi Solbakk ovttas mánáidgárdemánáiguin Siida museas, Anáris (Govva: Diddi mánáidgárdi) ¶
Okta sis geat leat bargan guhká sámi mánáidgárddiin, lea Anne Lise Varsi Solbakk. Son lea riegádan 1964:s, ja lea bargan sámeskuvllain ja mánáidgárddiin das rájes go skuvllas gearggai 20-jahkásažžan. Barggadettiin lea maid oahpu gazzan – son lea ovdaskuvlaoahpaheaddji ja hárjehallanoahpaheaddji, dasa lassin lea sus maid allaskuvlaoahppu duojis ja fágas «juoigan, drámá ja muitaleapmi» . 1991 rájes lea sus leamaš jođiheaddjiovddasvástádus iešguđet virggis mat buot leat čadnon sámi bajásgeassinbargui. Muitalus su bargoeallima birra lea maid muitalus Deanu sámi mánáidgárddiid birra. ¶
Anne-Lise lei Deatnogátte sámi mánáidgárddi jođiheaddji 1985–86. Deatnogátte sámiid searvi – NSR oamastii mánáidgárddi. Dalle ledje guokte ossodaga, Fanasgiettis ja Sirpmás. Anne-Lise de jođii ossodagaid gaskkas. Jagi maŋŋá, 1986–87, de jođihii fas Diddi mánáidgárddi, man Deanu sámiid searvi – NSR oamasta. Diddi mánáidgárdi lea dábálaš ássanvisttis Deanušalddis. ¶
Anne-Lise lea maid leamaš Sieiddá mánáidgárddi hoavda máŋga jagi. Sieiddá mánáidgárdi lea áidna sámi mánáidgárdi maid Deanu gielda oamasta. ¶
2006 rájes lea Anne-Lise jođihan ođđasamos sámemánáidgárddi Deanus, namalassii Giellavealgu mánáidgárddi. Giellavealgu rahppui Deanušaldái borgemánus 2006, seammás go Deatnogátte mánáidgárdi heaittihuvvui. Ledje unnán mánát badje-Deanus, ja Deanušalddi guovllus leat dán áigge eanet ahte eanet váhnemat geat háliidit ahte sin mánát galggašedje sámegiela oahppat. ¶
– Dál leat várra máŋga máná Giellavealgu mánáidgárddis geat eai oba gulage sámegiela ruovttus. Eará mánáidgárdebargit leat muitalan ahte dakkár dilis ferte olmmoš leat garas. Leat go don leamaš garas? – Garasvuohta sámegiela ja kultuvrra ovddideami ektui lea leamaš dárbbašlaš, muhto ii fal leat dárbu leat garas mánáid ektui. Mun lean leamaš garas dán ektui ahte fievrridit sámegiela ja kultuvrra ovddos guvlui, muđui livččii otná dan beaivve ge sámevuohta ja sámegiella badjelgehččojuvvon. Mánáidgárddit leat dehálamos ásahusat giela birgema ektui. Jus mánáidgárddis ii lihkostuva gielain, de giella jápmá. Garasvuohta lea maid dárbbašlaš váhnemiid ektui. Go gieldda mánáidgárdái álgen, de dadjen váhnemiidda ahte sii fertejit maid doarjut mánáideaset giela ektui. – Jáhkát go ahte váhnemat dál dihtet masa servet go mánáideaset bidjet sámi mánáidgárdái? – Dan sii sihkkarit dahket, muhto ii leat liikká doarvái. Otná servodat lea hohppos servodat, váhnemat áinnas háliidivčče mánáideaset čuovvulit, muhto áigi lea vátni, ja vuordámušat leat várra stuorrát mánáidgárdái. Mii galgat vuordit eambbo váhnemiin. Mun in bala gáibádus-sánis. – Sáhttá go nu vel geavvat, ahte váhnemat ohppet sámegiela mánáidisguin mánáidgárdejagiid mielde? – Juo, nu lea dáhpáhuvvan. Lean earret eará vásihan ahte passiivagielat olbmot leat álgán hállat sámegiela. ¶
Gieldda áidna sámemánáidgárdi Sieiddás – Álggus ledje guokte priváhta sámemánáidgárddi. Mo de Sieiddá mánáidgárdi šattai? – Váhnenjoavku lei bargan dan ala ahte gielda ásahivččii sierra sámi mánáidgárdeossodaga. Barge nu garrasit ahte loahpas fidnejedje Sieiddá mánáidgárddi, lea juo logi jagi dassái. Go Sieiddá mánáidgárdi lea gieldda mánáidgárdi, de dat ii biepma Sámeskuvlla seamma láhkai go eará sámemánáidgárddit. Doppe mánát mannet Montessoriskuvlii, ja Sieiddá skuvlii maid. – Manne nu? Mii lea erohus priváhta mánáidgárddiid ja gieldda mánáidgárddi gaskkas? – Gieldda mánáidgárdái ferte juohke mánná beassat, leš go sámegielat ruoktu vai ii. – Jus leat olu mánát geat eai gula sámegiela ruovttus, ii go dalle sáhte šaddat nu ahte sámegiella hávká? – Smávva mánáidgárddiin ii hávkka sámegiella, nu mo livččii stuorát mánáidgárddiin. Buot golbma mánáidgárddi bargi leat leamaš hui dihtomielalaš sámegielovddideaddjit, sii leat ovddidan giela ja kultuvrra dássálagaid. Giella oainnat ovdána doaimmaid bokte. Dan maid olmmoš bargá, dan muitá. Buot fáttáid maid mii leat čađahan min mánáiguin, leat mánáide báhcán muitui. ¶
– Go juo it áiggo leat garas mánáid ektui, mo de barggat gielain? – Lean olu bargan bargiid gielain, go min buolvvas lea dáruiduvvan sámegiella. Juohke bargočoahkkimis lea nubbi čuokkis leamaš giella – mo manná gielain? Maiddái juohke váhnenčoahkkimis lea giella leamaš fáddán. Váhnenčoahkkimis leat olu hállan giellastrategiijaid birra. Hui dávjá lean ávžžuhan váhnemiid CD:id oastit, čuojahit mánáide musihka ja lohkat sidjiide sámegiel girjjiid, vaikko ieža eai máhteš sámegiela. Sámegielas han leat dábálaš bustávat, ii leat veadjemeahttun lohkat vaikko ii ádde maid lohká. Váhnemat leat leamaš stuorra doarjjan, ja go sii čuovvulit mu ávžžuhusaid, de oainnán ávkki barggus. ¶
Láven maiddái stohkosiiguin álggahit váhnenčoahkkimiid, vai váhnemat galget beassat dadjat juoidá sámegillii. Lean vásihan juohke mánáidgárddis ahte measta buot váhnemat leat fárus stoahkamin. ¶
Mun in leat bággen mánáid hállat sámegiela, muhto lean oahpahan duhkoraddama ja fillema bokte. In leat goassege dadjan ahte dál fertet hállat sámegiela. In daja goassege njuolgga, divttán mánáid dárostit maiddái. Ii dárogiela galgga badjelgeahččat, de ohppet mánárt ges sámegiela badjelgeahččat ruovttoluotta. Galggašii čájehit beroštumi guktuid gillii. ¶
Muhto ferte bargat dihtomielalaččat gielain, smiehttat gos golahit astoáigge. Dien olis lea váhnemiin stuorra ovddasvástádus. Mánát galggašedje vásihit ahte sámegiella lea eará sajisge go mánáidgárddis. Ieš vikkan dan álo čájehit go mii leat mátkkis mánáidgárddiin. Vaikkoba go buvddas fitnat, jus doppe lea sámegielat bargi, de manan suinna dáikit. De mánát vásihit ahte giella eallá. ¶
Mánáidgárddis lea iežas buđetbealdu ¶
(Govva: Diddi mánáidgárdi) ¶
– Mo lea du mielas sámegielat Deanu servodat dál, dan ektui mii lei go sámi mánáidgárddit álggahuvvojedje? ¶
– Lean sámegielain bargan 20 jagi. Dán áigodagas lea sámegiella hirbmat ovdánan. Mus leat bealjit rahpasan maiddái boarrásut olbmuide dáppe guovddášbáikkis. Go jođán mánáiguin dáppe de vásihan ahte olbmot hállet eanet ja eanet sámegiela, leat eambbosat álgán sámegiela hállat maiddái olbmuid gaskkas. Mu mielas lea sámegiella ovdánan. Goittot ii leat maŋos mannan. Dan goit livččii dahkan jus eai livčče sámi mánáidgárddit! ¶
Britt Guttorm Gaup ja Ditti mánát cápmet suinniid. (Govva: Diddi mánáidgárdi) ¶
Britt Guttorm Gaup lea riegádan 1949 Hilláguras. Son lea bajásšaddan šibitdáluin ja boazodoaluin. Son lea vázzán Buolbmát mánáidskuvlla, Tana linjedelte ungdomsskole, mánáiddivššároahpu Hamaris ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu Voldas. Son lea dadjat juo oppa ollesolbmoagis bargan mánáid sámegiela ovddidemiin, álggus Guovdageainnu Johtti mánáidgárddis, muhto eanáš áigge Deanus. ¶
Britt muitala dás bargovásáhusaidis birra Deanu mánáidgárddiin, sihke priváhta ja gieldda mánáidgárddiin. Britt jođiha dál Deanu sámeskuvlla astoáigefálaldaga. ¶
– Deatnogátte mánáidgárdi álggahuvvui čakčat 1979. Lei vuosttaš sámi mánáidgárdi Deanus. Mun álgen dohko jođiheaddjin. Deatnogátte sámesearvi dat oamastii ja jođihii mánáidgárddi. Dat lei oalle hástalus, muhto mun ballen maiddái go váldogiellan galggai leat sámegiella. Mun dovden ovttaláhkái dego stuorra ovddasvástádussan dan go galggaimet fuolahit ja nannet sámegiela. Go dat lei dalle juo sáhka ahte dárogiella lea váldigoahtán eambbo ja eambbo saji mánáid gaskkas. Eambbo ja eambbo dárogielat olbmot ledje boahtán, náitaladdan deike Detnui, ja de lei šaddan mánáidgárddiid ovddasvástádussan njulget gielladili. Lei maid dieđusge ulbmil Deatnogátte sámesearvvis ahte mánáidgárdi fuomášuhttá birrasa man dehálaš giella lea, ja movttiidahttá olbmuid váldit sámegiela fas atnui beaivválaš giellan. ¶
– Eará bargiid gaskkas háliidan erenoamážit namuhit Helena Guttorm ja Anna-Liisa Guttorm-rohki. Deatnogátte mánáidgárddis lei ossodat sihke Fanasgiettis ja Sirpmás, ja moai Anna-Liisain doaimmaime goabbat sajis. Anna-Liisa lei okta dain gii barggai riikkarájáid rastá, son áŋgirušai hirbmat olu ovddidit oktasašbarggu rájá rastá, go mis han lea oktasaš sogat, oktasaš giella, oktasaš ealáhusat jna. Son han ráhkadii girjjiid maid iežas oanehis eallinagis, ja daid atnit mánáidgárddiin ja skuvllain. Mun jáhkán dat lea stuorra riggodahkan leamaš, go Anna-Liisa oaččuimet deike dán beallái bargat. Ja Helena Guttorm lea maid olu bidjan návccaid bargui dáppe, son lea maiddái bargan Diddi mánáidgárddis jođiheaddjin moadde jagi. Beasaimet váldit buoremus beliid Suoma ja Norgga mánáidgárdeárbevieruin veahkkin hábmet pedagogihka. ¶
– Daid áiggiid go álgen Deatnogátte mánáidgárdái, leimmet mii buohkat stoahkki ja movttat ja árgabeaivi ii deaddán... Mis eai lean matge oahpponeavvut, eai lean matge dán áiggáš plánat, eai matge dakkárat. Árgabeaivi lei árgabeaivi, mii válddiimet vuođu das, mii birrasis lei. Mii čuovuimet jahkodaga, ja dan mielde hábmiimet mii mánáidgárdebeaivvi. Mis ledje buohkain oktasaš mihtut: sámegiela dikšut ja nannet. Mánáidgárddiid eaiggádat, sámesearvvit, dieđusge bidje seammá mihtuid. Mii leat ovttasráđiid hutkan, guorahallan, bidjan doaimmaid, mo, goas, gos. Mis lei fágabiras. Dál leat buot dát almmuhuvvon girjji hámis, ja leat ráhkaduvvon plánat. ¶
– Lea go buoret vai fuonit go dál leat girjjit ja plánat? – Ná, sápmelaš olmmoš dat lea oainnát hui spontána. Dat váldá vuođu dás gos lea. Dat doaibmá luonddujierpmi mielde dat sámi olmmoš. Orru leamen hui oktageardán, muhto dat ii oba leatge oktageardán. Muhto girji lea dieđusge dehálaš dál, go dál lea ođđa buolva boahtán, ja áiggit leat rievdan. Girjjit leat dehálaččat. – Mii álggiimet váillahit oahpponeavvuid. Mii jođiimet máŋgii čoahkkimiin, Guovdageainnus finaimet Sámi oahpahusráđis, ja ozaimet veahkkeneavvuid – dat ledje ovdamearkka dihte govat, smávva girjjit – go bođii dárbu eambbo reaidduide ja oahpponeavvuide. ¶
Measta lea gal nu ahte eat mii nu guhkás dan listtus gal leat beassan. Mun lean dalle 80-logu rájes... go lean fitnan dain čoahkkimiin ja bargan dáinna, máŋgii dovdan ahte listui čálestit buot maid dárbbašit, dat lea dego juovlastállui čálestit sávaldatlisttu. Ja ii ba leat guhkes áigi ge, go oidnen dan listtu fas ja mun oainnán ahte lea ollu mii ii leat vel boahtán. – Jáhkát go don ahte mánáidgárddit livčče doaibman vel buorebut eanet oahpponeavvuiguin? – Mun gal jáhkán ahte jus livčče eambbo veahkkeneavvut, de livččii várra buoret. Dat dat gal leat giela nannemin. Lea mearri maid olmmoš ieš veadjá hutkat. ¶
Dálá áigi lea eará go álgoáigi. Leat eará gáibádusat, dán áigge galgá eambbo dokumenteret maiddái. Diet stuorrá gáibádus ii lean dalle. Leaččan go obage namman čállán gosage dalle, muhto dál! Ja it don sáhte okto maidege dokumenteret, dus ferte leat masa čujuhit, makkár veahkkeneavvu leat geavahan, man gáldus leat gávdnan ... it don sáhte nu ovttageardánit: «Mun lean hállan dien birra.» Ii leat oba dohkálaš ge! Dál leat olu stuorát gáibádusat bargiide. ¶
– Ledjen moaddenuppelot jagi Deatnogátte mánáidgárddis. De almmuhii Deanu gielda virggi mii lei vuoiga dego stellejuvvon munnje, iežan mielas goit. Lei dakkár virgi mii galggai čalmmustahttit sámegiela ja sámi kultuvrra buot gieldda dárogiel mánáidgárddiin. Dát bargu lea maid leamaš hui somás bargu! Lean dainna bargan logi jagi, gitta čavčča 2007 rádjái. Mu váldobáiki lei Deanušalddi mánáidgárdi. Álggus ledjen dušše doppe. Muhto de álgen johtit daidda eará mánáidgárddiide, Juovlavuona mánáidgárdái ja Stáločoru mánáidgárdái, mii lei Bonjákasas, ja dál lea Bovccás. Lea leamaš munnje hui riggodat oahpásmuvvat gielddain. Ferten gal dovddastit ahte vuolgit vel guhkkelii eret čielga sámegielat guovllus sámegiela čalmmustahttit ii álo orron nu lunddolaš álggus, muhto go mun oahpásmuvven olbmuiguin, bargiiguin, mánáiguin, váhnemiiguin, de lei hui miellagiddevaš bargu. Mun in goassege dovdan vuostehágu iežan barggu ektui. ¶
– Ja dát dáhpáhuvai seammá áigge go Deanus ledje stuimmit skuvlla oahppoplána hárrái? – Mun álgen dán bargui dan jagi go dáppe Deanus ledje dat stuorra bajilčállagat, «Nei til Sameland» ja diet oahppoplánaášši. Lei iešalddis dego sámevuohta livččii nohkan dáppe gieldda guovddážis. Muhto dát stuibmi dego morránahtii olu olbmuid, olbmot šadde ságastallat dán birra káffebeavddis, ja mun gal vuhtten ahte dát lei mu bargui hui stuorra ávkin. Dieđusge ledje doppe olbmot geat mu barggu eai váldán nu vuhtii, muhto in mun gal sáhttán álgit nu olu dan birra smiehttat. Mun ledjen barggus, ja mun geahččalin iežan barggu bargat, ja mu bargoskihpárat ledje hui ustitlaččat ja hui bures válde mu vuostá go bohten. In leat goassege dovdan ahte dáppe livčče vuostemiella. Váhnemat maiddái ledje hui positiivvat. Ledje dieđusge dat maid geain ii lean sámeduogáš, muhto eai dat atnan goit issorassan dan go sin mánát ohppe lávlagiid sámegillii, ivnniid birra, beivviid birra jna. Ledje dieđusge muhtumat geat oaivvildedje ahte su mánnái ii leat lunddolaš dakkára oahppat. Muhto mis han lea giellaláhka, ahte ii sáhte garvit dan. ¶
Muhto mun lean várra menddo álkidit dohkkehan dan ahte mun ledjen okto dakkár virggis. Livčče galgan eambbosat. Nu mun dovden go doppe johten, oktii vahkkus fitnat, dat lei dego goaikkanas ábis. Muhto nugo Pedar Jalvi lohká: juohke goaikkanasas, go dat čoggojit... Hás das boahtá juoidá loahpas? ¶
– Go mun jurddašan... de persovnnalaččat lea leamaš hirbmat riggodat dat bargu maid mun lean beassan bargat. Lean beassan ahtanuššat, ja lean ovttaláhkái beassan dovdat iežan hui stuorisin go mánáid gaskkas lean beassan bargat. Muhtun olbmot leat mus jearran: «Ja gillet čivggaiguin bargat! It go don váibba?» Dieđusge váibá olmmoš, muhto dieđán mun livččen váibán eará barggus maid. Mun measta balan ahte servodagas maid lea dat oaidnu, dat ii daddjo, muhto mun dovddan dan; ahte bargat mánáiguin – dat ii leat mange veara. Dat eai bija máná dilálašvuođa nu guovddážii eaige láže dili dan láhkai mo galggašii. Galggašii leat buorre sadji, buorre dilli, mánáidgárddit leat álo bargan hui gáržát. Mii hállat hui olu plánaid birra, oahpponeavvuid birra jna. Muhto jus don álo galggat hui gáržát orrut, lea olu maid it sáhte ovddidit dalle. Mánát dárbbašit saji ja ollesolbmuid, ja mu mielas berrejit eiseválddit láhčit diliid buorebut vai mánát sáhttet ahtanuššat buoremus lági mielde. Olu mánát leat guhkit áigge mánáidgárddis go váhnemiid luhtte árgabeivviid. Danin leat mánáidgárddit nu dehálaččat! ¶
– Dáppe Deanus leat min ovdaskuvlaoahpaheaddjit leamaš erenoamáš viššalat ja čeahpit. Sii leat ráhkkanahttán nu olu mánáid sámeskuvlii ahte skuvla lea spagga dievva. Jus smiehtan daid mánáidgárddiid birra de hui dávjá smiehtan daid olu áŋgiris olbmuid geaiguin bargen ovttas. Dat fas addá munnje movtta bargat ain viidásabbot. Ja de háliidan giitit nu olusiid dan áiggi ovddas go mun lean bargan mánáidgárddiin. ¶
Áhčit ja mánát mánáidgárddis. Viktor Trosten gurutbealde (Govva: Diddi mánáidgárdi) ¶
Viktor Trosten lea riegádan 1954. Son lea inšenevra, ja sus lea iežas fitnodat. Son lea Deanu sámiid searvvi ruhtadoalli. Son lea leamaš fárus huksemin Diddi mánáidgárddi, ja buot su golbma máná leat vázzán doppe. Viktor lea ruhtadoalli-doaimmas leamaš fárus stivremin Diddi mánáidgárddi 17 jagi. Dasa lassin son lea Badje Deanu siidaisit ¶
[2] ¶
– Diddi mánáidgárdi startet opp i 1987. Vi ville se om det var mulig å bedre barnas samisk. Diddi har alltid vært for liten, det har alltid vært barn på venteliste der. ¶
– Hvordan har det pedagogiske innholdet i barnehagen vært? ¶
– Barnehagen har drevet på dispensasjon etter norske mål. Noen år har det vært pedagog der, men det har alltid vært folk som har engasjert seg for det samiske, som har styrt barnehagen. Jeg synes det har fungert like godt enten det har vært pedagoger eller andre som har ledet barnehagen. Diddi har klart å bygge opp et samiskspråklig miljø fordi Diddi sjøl har kunnet velge hvilke barn som får begynne der. Fordi det alltid har vært flere søkere enn plasser, og fordi Diddi er privat, har den hatt anledning til å «skumme fløten» i barnegruppa. Det har aldri vært mer enn to barn om gangen der som ikke behersker samisk godt. Og så må man være hard! ¶
– På hvilken måte må man være hard? ¶
– I Diddi mánáidgárdi har også norsktalende barn begynt å snakke samisk. Hvis man skal oppnå dette, må man være hard både på den måten at man ikke slipper inn for mange norsktalende barn om gangen, for da ville språkmiljøet bli ødelagt. Man må også være hard i forhold til hvert enkelt barn, ikke gi dem anledning til å snakke norsk i barnehagen. Vår erfaring er at vi på denne måten klarer å opprettholde det samiskspråklige miljøet. ¶
– Diddi har kunnet velge hvem de tar inn. Mener du at det derfor er en fordel å være en privat barnehage? ¶
– Tja, det har alltids vært en fordel i forhold til inntaket, men økonomisk har det vært svært usikkert. Først fra og med 1999 har barnehagen fått fast støtte fra kommunen, men støtten er avhengig av kommunestyrets flertall til enhver tid. De 100 000,- som vi får, går til et språkstyrkingsprosjekt. Og det er et vilkår for den kommunale støtten at vi deltar i kommunens felles inntak til barnehagene, og da ligger det også faglige kriterier til grunn for hvem som får begynne i barnehagen. – Deanu sámiid searvis styre er også barnehagens styre. Hvordan fungerer det? ¶
– Daglig leder i barnehagen tar hånd om lønn, forsikringer osv. De har ikke høyere herrer over seg, slik som de har i kommunens barnehager. Baksiden av medaljen er jo at dersom noe skulle gå galt, så har styret det juridiske ansvaret, men fordi lagsarbeid er fritidssyssel, har vi ikke ressurser til å følge med på den løpende driften slik som vi burde ¶
– Don oaivvildat ahte oažžubehtet menddo unnán almmolaš ruhtadoarjaga? ¶
– Ii sáhte bidjat seamma málle mielde go dárogiel mánáidgárddiide. Sámi mánáidgárdi han lea oahppoguovddáš. Mánáid gielalaš bajásšaddanbiras galggašii leat Sámedikki vuosttaš prioritehta, dás lea sáhka birgehit sámegiela. 2005-prognosa čájeha ahte giellaguoddiid lohku unnu ja unnu. Loahpaloahpas gahččet eret lunddolaččat buot sámegiel bargosajit jus dušše dat sámit báhcet geain ii leat go gákti ja leavga. Sii eai leat kulturguoddit, eai ge giellaguoddit. ¶
– Galggašeimmet oažžut páhka, ahte go váhnen bidjá mánás sámemánáidgárdái de galggašedje dát váhnemat seammás oažžut sámegieloahpu. Galggašii dahkkot šiehtadus váhnemiiguin, ahte sii geatnegahtášedje iežaset oahppat sámegiela, dahje oahppat čállit sámegiela. Sii ges galggašedje oažžut friddja barggus bálkkáin dan botta go sámegiela ohppet. Dan mađe ferte leat, jus giela galgat birgehit. ¶
[1] Buolbmát skuvlla sámeluohká, Buolbmát sámeskuvlla ja dálá Deanu sámeskuvlla birra logat eambbo Sámi skuvlahistorjá 2 -girjjis. [2] Badje-Deanu siida lea dološ siidavuogi mielde huksejuvvon searvi. Sullii 70 bearraša Lišmmajogas máttás oarjjábeal Deanuleagi leat fárus siiddas, mas bearašnjunnožat dahket norrasa/goahtegearrega (stivrra) dološ vuogi mielde. Siiddas lea maid eallilan olbmuid ráđđi, mas siidda golbma boarrásamos olbmo leat fárus. Siidda váldoulbmil lea váldit vára miellahttobearrašiid ekonomalaš ja kultuvrralaš árbbis stuorraservodaga ektui. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Ovtta jagi skuvlastreaika giliskuvlla bealis 2751 http://skuvla.info/skolehist/edmund-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 . Davvi Girji 2009. ¶
Edmund Johansen, Gussanjárga 2007 (Foto: Basia Głowacka) ¶
Edmund Johansen lea riegádan 1946:s ja bajásšaddan Gussanjárggas Lágesvuonas, gos ain orru. Álbmotskuvlla son váccii 1953–60, belohahkii Gussanjárggas, belohahkii Davvesiiddas. 1964–65 son váccii eanandoalloskuvlla Deanus. Edmund lea bargan feara maid, ee. dákse- ja ambulánsavuoddjin, goaivun, rádjohoavdan, rehketdoalvun, Stáhta geahččalandálu bargin ja duojárin. Dál soai eamidiinnis Eliin jođiheaba «Kunes opplevelse og handel» , mas gávppi lassin lea gáffadat turistaáigge ja iešguđetlágan fálaldagat turisttaide. ¶
Ruoktot vuojidettiin Sámi skuvlahistorjjá 2 -girjji almmuheamis Deanus 2007 borgemánus dárbbašeigga dán artihkkala čálli ja govvideaddji idjadansaji Gussanjárggas. Edmund válddii munno vuostá ja dieđusge šattaimet ságastallat skuvlahistorjjá birra. Namuheimme ahte čuovvovaš girjjis galgá leat okta artihkal Gussanjárggas, muhto háliidivččiimet gal eanetge oažžut. Nu geavai ge ahte fertiime máhccat. Maŋŋá go Edmund lei lohkan Richard Bergha muitalusa [1] , de muitališgođii: – Juo, mus lei Richard Bergh oahpaheaddjin guokte jagi, vuos jagi boares bráhkkaskuvllas, de maŋŋil jagi go ođđa skuvla lei huksejuvvon. Muhto divtte mat mu álgit álggus. ¶
– Vuosttaš luohkás mis lei duođaid ártegis olmmái oahpaheaddjin. Ferten dadjat ahte son duođaid darvánii min muitui. Son bođii Oslos, lei sullii 70 jagi boaris, ja lei galgat rievtti mielde leat ealáhagas. [2] Álo sus lei čáhppes readdju ja vilges báidi badjelis ja čuolmmastat čeabehis. Leimmet oalle suorganan ahte dákkár olmmái sáhtii ihtit unna sámi gilážii. Dalle go álggiimet skuvlii, de son lei juo ráhkadan 15–20 čujonasa sieđggas. Dat eai galgan dušše geavahuvvot čujuhit távvalii, muhto maiddái áitinreaidun. Go čujonas bávkkehii oahpaheaddjibeavdái dahje oahppibeavdái, de dávjá doddjui, nu ahte čujonasrádju unnui dálvvi mielde. Mis ii lean lohpi doallat gieđaid beavddi vuolde. Fertiimet bidjat gieđaid beavddi ala, ja de oahpaheaddji časkkii čujonasain beavdái juste gieđaid ovdabeallái nu ahte dovddaimet šuva. Muhto oktii muhtun oahppi fáhkkestaga hoigadii suorpmaid ovddosguvlui juste dalle go oahpaheaddji časkkii. Gánda dieđusge lápmašuvai, ja dalle dát vierru nogai. Muđui vurddii heahpanančiehka go leimmet dahkan juoidá boastut, dahje baicce dahkan juoidá masa oahpaheaddji ii liikon. ¶
– Nu ahte go mii nuppi luohkás oaččuimet Richard Bergh oahpaheaddjin, de lei stuora nuppástus. Son han lei šiega olmmái, ii ge lean go 20-jahkásaš dalle go bođii deikke. Son ii baldán min, muhto nagodii baicce movttiidahttit min. Sus lei stuora beroštupmi álbmotmáidnasiidda ja lávii lohkat máidnasiid midjiide. Na, min mielas lei son maid veahá ártegis olmmái. Son han bođii eará máilmmis, ii ge lean hárjánan dakkár bargguide maid buohkat barge min guovlluin. Dasa lassin son balai seavdnjadis. ¶
– Dalle go mun šadden bajás hupme ain eatnasat Gussanjárggas ja muđui siskkit Lágesvuonas sámegiela. Mu áhčči lei sámegielat, muhto mu eadni lei Viestterállasis eret ja humai dušše dárogiela. Danin hubmui eanáš dárogiella min ruovttus. Ieš hupmen gal veahá sámegiela vuosttaš jagiid, muhto dan áiggi go álgen skuvlii, de jámiiga mu eagiguovttos ja dalle ii hubmojuvvon šat eambbo sámegiella min ruovttus. Dan maŋŋá in leat hupman ollu sámegiela, muhto ipmirdan gal measta visot. ¶
Mu ahkásaš ohppiid gaskkas ledje muhtimat geat eai báljo máhttán maidege dárogillii go álge skuvlii. Oainnán ahte Richard Bergh čállá ahte dušše boares olbmot sámástedje. Jáhkán ahte son ja earát geat bohte olggobealde, eai fihtten man ollu sámegiella ain lei anus dan áiggi. Measta buohkat han ledje guovttegielagat, ja go muhtin olggobeale olmmoš bođii, de buohkat molso dárogillii. Earát sáhtte danin álkit jurddašit ahte olbmot dáppe dušše dárostedje gaskaneaset olles áiggi. ¶
Muhto dan maŋŋá lea dáruiduhttin vuoitán dan mađe ahte dál leat dušše boares olbmot geat sámástit dáid guovlluin, ja sii maid geavahit giela oalle unnán. ¶
Skuvllas han lei visot dárogillii. Muhtin oahppit sámástedje gaskaneaset, in ge muitte gullan ahte oahppit livčče soaimmahallan dan dihte go sámástedje. ¶
– Soađi maŋŋá lei huksejuvvon bráhkkaskuvla Gussanjárgii, ja doppe mun vázzen skuvlla vuosttaš guokte jagi. Gussanjárgga skuvla lei juhkkojuvvon guovtti oassái, ja smávvaskuvla ja stuoraskuvla vázze skuvla vurrolaga juohke nuppi beaivvi. Lei dušše okta oahpaheaddji geas lei buot oahpaheapmi. ¶
Eiseválddiid plánaid mielde galggai skuvla leat dáppe dušše dassážii go Davvesiidda stáhtainternáhtta lei huksejuvvon ođđasit, dalle galge buot siskkit Lágesvuona mánát čohkkejuvvot dohko. Čakčat 1955, go mun galgen álgit goalmmát luohkkái, lei Richard Bergh fárren álgin dihte oahpaheaddjiskuvlii, ja ođđa oahpaheaddji lei boahtán lulde, Bjørg Haugland (maŋŋil náitalan Nørve). Muhto čavčča mielde gárvánii Davvesiidda internáhta, ja oahpaheaddji ja oahppit galge sirdojuvvot dohko. Oahpaheaddji vulggii, muhto oahppit eai mannan fárrui, go váhnemat biehttaledje ja manne skuvlastreikii. Streaika bisttii gitta skuvlajagi lohppii. Dalle lei suohkan mearridan hukset ođđa skuvlla Gussanjárgii, ja váhnemat ledje mieđihan sáddet mánáid Davvesiidii dassái go ođđa skuvla lei huksejuvvon. Min váhnemat dubmejuvvojedje máksit sáhkuid skuvlastreaikka dihte, muhto sáhkut eai dáidán goassige berrojuvvot. ¶
Dan jagi go skuvlastreaika bisttii, de midjiide ii lágiduvvon makkárge oahpaheapmi. Barggaimet ovttas váhnemiiguin, boarrásepmosat ledje guollebivddus ja buohkat veahkehedje šibihiiguin, fievrridedje muoraid ja čázi ja serve obalohkái buotlágan bargguide. Dan jagi go eat lean skuvllas, oahpaimet gal erenoamáš ollu ruovttus ja fertiimet váldit eambbo ovddasvástádusa go dalle go leimmet skuvllas gaskkohagaid. ¶
– Streaikka maŋŋá fertiimet dattetge mannat Davvesiidii. Dat lei garra áigi máŋgga láhkai. Davvesiidda girkobáikkis hálddašedje dážat, go fas buot eará báikkiin siskkit Lágesvuonas orro eanaš sámit, ja mii dovddaimet ahte Davvesiiddas sihke oahpaheaddjit ja oahppit badjelgehčče sámečivggaid vuonain; oaččuimet ipmárdusa ahte mii leimmet vuolit dásis servodagas go dážat. ¶
Dán áigge ii lean ollesjagigeaidnu Lágesvuona birra, ja dálvet fertejedje fievrridit min fatnasiin. Muhto siskkimus osiin vuotna galbmo dálvet ja báikkálašfanas ii sáhttán mannat Gussanjárgii. Jiekŋarávda sáhtii leat gitta 5 km vuonas olggos ja dalle fertejedje váhnemat vuodjit min dohko heasttain ja reagain. De fertiimet vuordit doppe jiekŋarávddas dassái go fanas bođii, ja dat sáhtii leat juobe 1–2 diimmu maŋŋonan. Muhto báikkálašfanas ii sáhttán boahtit áibbas jieŋarávdiige, nu ahte mii fertiimet suhkanfatnasiin báikkálašfatnasii. Ovdal go olliimet Davvesiidii dagai fanas mohki maiddái eará báikkiin, nu ahte mátki sáhtii ádjánit máŋga diimmu. Iige das doarvái, dasa lassin lei Davvesiiddas nu coagis ahte báikkálašfanas ii sáhttán mannat gitta gáddái. Fertiimet fas unnit fatnasii. Dasa min loktejedje borjasiin maid luite báikkálašfatnasis vinššain. Muhto go ledje alla bárut ii lean álo nu álki deaivat, ja balaimet gártat merrii dahje cikcasit fatnasiid gaskii. Dat lei duođaid heaggavárálaš skuvlamátki. ¶
– Mii geat bođiimet Gussanjárgga skuvlabiirres, ja geat leimmet massán measta olles skuvlajagi, biddjojuvvuimet njuolga dan luohkkái masa mii rievtti mielde gulaimetge. Eat ožžon makkárge veahki duohpat dan maid leimmet massán. Ieš biddjojuvvojin njealját luohkkái, gos measta buohkat ledje vázzán dábálaš goalmmát luohká. Máŋgasis mis ledje dasa lassin lohkan- ja čállinváttisvuođat ja/dahje giellaváttisvuođat. Šattai garra bargu beassat bajás maŋit jagi, vai eat livčče dárbbašan vázzit seammá ceahki vel oktii. Eai buohkat nagodan dan. ¶
Internáhtas lei gárži, sáhtiimet leat juobe viđas ovtta lanjas. Lei hui garra disipliidna, visot galggai mannat diimmu mielde. Borramuš lei dávjá heittot, erenoamážit giđđat sáhtii biergu leat nu goston ahte ii lean borahahtti. Ii leat eahpádus dan ektui ahte internáhtas jávkkai borramuš mii lei ostojuvvon midjiide, muhto maid mii eat ožžon. Muhtumin njágaimet borramušrádjui, doppe oinniimet buriid borramušaid mat eai goassege boahtán min beavddi ala. Láibesuvli lei garrasit rašonerejuvvon, oaččuimet dušše guokte bealle láibevajahasa suvlliin, jus áigguimet borrat eambbo, de lei dušše láibi margariinnain. ¶
Jus muhtin oahppi lei dahkan juoga boastut, de lei dábálaš ahte šattai oktasaš ráŋggáštupmi, omd. sáhtte biehttalit mis veaigemállása dahje eahkesborramuša. ¶
– Skuvlastreaika lei bahča riidu ja vuostálašvuođat ledje bastilat guhká dan maŋŋá. Mis mánáin geat leimmet streiken, ledje gealdašuvvan gaskavuođat sihke oahpaheddjiide, internáhttabargiide ja ohppiide geat ledje Davvesiiddas eret, ja maiddái báikkálaš olbmuide doppe. Vuostálasvuođat ledje belohahkii čadnon dasa ahte eanaš mánát internáhtas ledje sámit, go fas eatnasat girkobáikkis ledje dážat dahje geat oidne iežaset dážan. Dážat birgejedje álkibut skuvllas gos visot lei huksejuvvon dárogiela ja dáža kultuvrra ala. Mis lei maiddái ipmárdus ahte gili oahppit sáhtte dahkat eambbo go maid mii sáhtiimet. Oahpaheaddjit eai ráŋggáštan nu garrasit daid ohppiid geain ledje váhnemat gilis. ¶
Orui leame nu ahte Gussanjárgga mánát galge ráŋggáštuvvot streaikka dihtii. Mii eat beassan mannat ruoktot juohke vahkkoloahpa, ledje internáhta jođiheaddjit geat mearridedje goas beasaimet mannat. Oktii ledje lohpidan ahte galggaimet beassat mannat ruoktot. Muhto go vahkoloahppa bođii, de eat beassan dattetge vuolgit. Lohke, ahte dan sadjái galggaimet beassat mannat maŋit vahkkoloahpa. Logaimet ahte eat jáhkkán sidjiide. Dalle sii oste bileahtaid báikkálašfatnasii ja juhke daid midjiide gasku vahku. Muhto go vahkkoloahppa bođii, de dadje vuot ahte eat liikkáge beassan vuolgit, ja áigo čoaggit bileahtaid ruovttoluotta. Muhto dalle šattai albma stuibmi. Biehttaleimmet máhcaheames bileahtaid. Dalle sii vižže risttalašvuođaoahpaheaddji guhte sárdnidišgođii oskku ja morála birra midjiide, ahte galggaimet jeagadit fuolaheddjiid jna. Muhto dan eai livčče galgan dahkat, dasgo mun máhtten buot logi báhkkoma bajil, ja lohken ahte sii ledje ieža rihkkon dan báhkkoma mas daddjo ahte ii galgga gielistit. Njuikejin risttalašvuođaoahpaheaddji ala, časken su koaffariin ja bággejin su bivdit ándagassii. Ovdalaš leimmet nagodan sáddet dieđu ruovttuide, ja váhnemat bohte viežžat min. Oahpaheaddjit orro leame ipmirdan ahte ledje mannan beare guhkás. Dat maid mun ledjen dahkan ii goit dagahan makkárge čuovvumušaid munnje. Ii hubmon eambbo dan birra. ¶
Vásáhusat Davvesiidda internáhtas dahke ahte máŋgasat mis šadde hui eahpideaddjit, ja badjánii bistevaš eahpeluohttámuš buot eiseválddiide. Leimmet jámma opposišuvnnas, seammás mii mánát doarjjuimet guđet guimmiideamet, ii goassege dáhpáhuvvan ahte livččiimet šláttardan. ¶
Sáhttá dieđusge jearrat manne váhnemat eai reageren eambbo dan vuogi vuostá maid mii vásiheimmet. Jáhkán dasa leat guokte siva. Vuosttažettiin ledje ieža sordojuvvon mánnávuođas internáhttaskuvllas, sii balle vuostálastimis eiseválddiid. Nubbin sivvan lei, ahte eat muitalan visot ruovttus. Go viimmat bođiimet ruoktot, de guđiimet skuvlla maŋábeallái, ja háliideimmet jurddašit dan birra nu unnán go vejolaš dan áiggi go leimmet ruovttus. ¶
– Maŋŋil dan guokte jagi, maid leimmet Davvesiiddas, beasaimet álgit ođđa, aiddo huksejuvvon Gussanjárgga skuvlii, ja doppe oaččuimet fas Richard Bergh oahpaheaddjin. Son lei čeahppi háhkat veahkkeneavvuid skuvlii, nu ahte mis ledje ollu miellagiddevaš oahpponeavvut, mat dan áiggi eai gal máŋgga eará skuvllas gávdnon. Muittán ee. ahte mis lei čuovgagovaid čájehanmašiidna. ¶
Artihkkalis rábmo Richard Bergh man buorre dat lei, go mis lei joavkolatnja. Dasa ferten gal lasihastit ahte eai buohkat vásihan dan ovdamunnin. Alddán mus ledje lohkan- ja čállinváttisvuođat, ja dávjá bijai mu dan joavkolatnjii bargat okto. Dan in dovdan veahkkin, baicce nu ahte čohkkájin doppe čájáhusas. ¶
Muittán ovtta dáhpáhusa go leimmet 6. luohkás, ja leimmet juo ruovttoluotta Gussanjárggas. Čuoiganlihttu (Skiforbundet) lei dalle gávnnahan ahte sii galget nannet ohppiid fysalaš hárjehallama, ja sáddejedje čuoiganbagadalliid skuvllaide miehtá riikka. Danin mis galggai leat čuoiganbeaivi olles beaivvi. Álggos iđđedis mis lei diibmu teoriija ja de manaimet «Duiskkaluohkái» . Ránnjágánda, gii lei guhtta jagi boaris, ja ii lean vel álgán skuvlii, háliidii maid searvat dán fearánii. Son bođii gummestevveliiguin ja áhčis sabehiiguin ja čierastii ovdal min. Bagadalli galggai rievtti mielde čierastit vuosttažin čájehan dihte midjiide, muhto 6-jahkásaš gearggai ovdal su. Son čierastii olles luohká vulos – ja bisui čuoččut. Su maŋŋá čierastii dasto bagadalli, muhto son ii dovdan luohká ja ravggai ja roasmmahuvai beallejámasin. Dalle son páhkkii diŋggaidis ja logai ahte sus ii lean mihkkege dáppe dahkamušaid go 6-jahkásaččatge ledje čeahpit čuoigat go son. ¶
Eará faláštallan mainna hommáimet lei spáppačaskin, dat lea boares vierru mearrasámi guovlluin. Ja de mii gilpiimet. Dasa mii hutkkaimet oalle mohkkás vugiid ja njuolggadusaid. ¶
1959 juovllat. Čájálmasas "Jovsset ja su vieljat" . Edmund Johansenis lei gáibideaddji rolla Jovssehin. Son dulko farao (Oddbjørn Karlsen) nieguid, ja Arne Johansen ja Inge Henriksen leaba vávttat. ¶
(Govva: Richard Bergh) ¶
– Mus ledje stuora lohkan- ja čállinváttisvuođat, inge goassege nagodan čállit riekta. Ja oahpaheaddjit eai goassege vuollánan láitimis buot mu meattáhusaid. Dat ii lean dušše dárogielfágas; go mis ledje lohkan- ja čállinbihtát rehkenastimis, de sii divvo mu dárogiela doppe maid, ja vajálduhtte ahte rehkenastin han galggai leat váldoášši. Nie dovden, ahte mus lei dušše okta fága skuvllas – dárogiella. Váiben nu daid bissovaš cuoigumiidda mu meattáhusaid birra, ahte mahkáš lohkkadin iežan, in luoitán ovttage sisa. ¶
Geahččalin dalle buhttet dan ja gávdnat vugiid mo sáhtášin čájehit ahte birgen bures. Ohppen ollu bajil, ja guldalin ollu radio. Das čuvvon mielde buot prográmmaid mat muitaledje diehtaga ja teknihkalaš ovdáneami birra. Danin dihten ollu maid oahpaheaddji ii diehtán. De jerren skuvllas dan birra ja ožžon oahpaheaddji čilget. Go son lei čilgen nu bures go máhtii, sáhtten dadjat ahte ii fal leat nu, go maŋimus dutkan čájeha ahte ... . Dat han šattai dieđusge čuolbman oahpaheddjiide. Loahpas vuollánedje čilget go mun jearragohten, de baicce bivde mu muitalit maid dihten maŋimus ságaid dien ja dien fáttá birra. Nie ledjen iešalddis iešdiđolaš go válden ieš ovddasvástádusa iežan oahppamis. Dien láhkái ledjen gal rievtti mielde iežan áigán ovddabealde, maŋŋil han lea šaddan eanet aht' eanet bivnnuhin ahte oahppit galget ieža ohcat máhtu. Dat ii lean nu dábálaš boares skuvllas. ¶
– Vaikko mis ledje ollu negatiivvalaš vásáhusat, de lei sihke váhnemiin ja ohppiin oppalaččat positiiva oaidnu skuvlii ja oahpahussii. Oinniimet ahte sii, geain lei oahppu, sáhtte oažžut barggu mas čohkkájedje kantuvrrain, go fas oahpu haga gárttai hoiganjorriid hoigat ja rahčat ja bilidit dearvvasvuođas. Min váhnemat oidne maiddái ahte lei dárbbašlaš midjiide oažžut oahpu, vai beassat váikkuhit iežamet eallimii, iige unnimusat dan dihte vai sáhtášeimmet birget ekspearttaiguin geat bohte lulde ja galge mearridit visot. Maiddái ođđa áigi mii dalle lei boahtime el-rávnnjiin, mohtoriiguin ja ođđaáigásaš veahkkeneavvuiguin dagai ahte mii dárbbašeimmet oahpu. Mis mánáin lei dávjá dat oaidnu ahte háliidit čájehit ahte mii gal maid sáhttit birget. ¶
Muhto dat ii mearkkaš ahte leimmet duhtavaččat oahpuin maid skuvla attii. Dávjá sihke oahpaheaddjis ja oahppogirjjiin lei duogáš áibbas eará máilmmis. Mis njulgestaga váilo referánssat min árgabeaivvis dan ektui mii girjjiin lei čállojuvvon, nugo togat, girdit ja dakkárat maid eat lean goassege oaidnán. Mis han ii lean el-rávdnji ge, ii ge telefovdna dan áiggi. Danin mii dárbbašeimmet čilgehusa ollu áššiide mat girjjiin ledje, muhto oahpaheaddjit, geat bohte guovlluin gos dákkár diŋggat ledje dábálaččat, eai dávjá ipmirdan ahte mii leimmet dárbbašit čilgehusa. Leimmet sáhkkit ja háliideimmet diehtit, muhto go eat ožžon čilgehusa, de moaráhuvaimet ja heittiimet jearramis. Dávjá roahkkaseimmet dakkárii maid eat ipmirdan dan sadjái go jurddašit dan maid galggaimet oahppat. ¶
Nuppi dáfus fas min iežamet máilbmi ii ožžon makkárge saji skuvllas. Ii oktage leat jearran mis makkár máhtu ja oahpu mii dárbbašit. Eanaš dan máhtus maid lean dárbbašan, lean oahppan skuvlla olggobealde. Máŋgasat leat jearran mus, gos lean oahppan garraduoji. Dan lean oahppan iežan eallima oassin. Mii mánát geavaheimmet niibbi ja ákšu nu árrat ahte eat oba muittege goas álggiimet dainna. Leimmet mielde muorrameahcis, ráhkadeimmet ieža stohkosiid niibbiin ja ákšuin, oahpaimet ieža šliipet bargoreaidduid. Lei dego fidnoskuvla ruovttus. Máŋgasat mu fulkkiin dahke buot lágan muorrabargguid, nugo sojahit reaskkaid, stáhppet eabbáriid, divvut fatnasiid, duddjot ávskáriid jna. Fertiimet leat hutkái, ráhkadeimmet áđaid dárbbu mielde. Duddjuimet heastareagaid, gielkkáid, beasselihtiid murjemii. Buohkat máhtte dan, dat ii lean sierra fidnu dahje profešuvdna. Ja dát leage dat mii lea sámi duoji vuođđu. ¶
Ii gávdnon mánáidgárdi ii ge skuvlaastoáigeortnet, váhnemat fertejedje váldit min mielde vaikko man unnit de leimmet, go bargu fertii dahkkojuvvot. Juo 5-6 jahkásažžan suhkagođiimet unna fatnasiin. Dalle váhnemat čatne fatnasa guhkes báttiin, vai galge oažžut min gáddái fas, jus omd. šattaimet gáhčahit áirruid. Midjiide lei hástalus máhttit dađistaga eanet, nugo mannat guhkkelii ja guhkkelii meahccái. Gárdduimet, bivddiimet guliid maid dasto vuvddiimet ja diniimet lummaruđa. Dán áigge mánát suddjejuvvojit badjelmearálaččat, galgá fáktet sin juohke láhkai, sii eai oaččo geavahit bastilis bargoreaidduid jna. ¶
Earret dan maid ohppen bearrašis bajásšaddamis, de lean iešoahppan duojár. Mus ii leat makkárge formálalaš oahppu duojis, in ge leat váillahan dan. In fal, formálalaš oahppu; dat lea vearrámus maid gulan. Mii geat leat bargan dainna olles eallima, mis lea dat bastileamos gelbbolašvuohta, ealli gelbbolašvuohta. Muhto oahpahusservodagas mii eat dohkkehuvvo. Go lei duodjekursa, rávesolbmuidkursa fágareivii, de fertejedje gávdnat oahpaheaddjin boares áhku gii máhtii árbevirolaš duoji. Muhto son ii beassan čállit namas duođaštussii, vaikko lei ge son guhte lei oahpahan. ¶
Edmund Johansena bázzi "Kultuvra addá oadjebasvuođa" lea govviduvvon 1997 sámi oahppoplánas. ¶
(Govva: Ivar Murberg © Edmund Johansen / BONO) ¶
– Máhttu árvvoštallojuvvo iešguđet láhkai dan mielde geas dat máhttu lea. Muhtun dutki logai munnje: «Vaikko man ollu máhttu dus leaš, de das ii leat makkárge árvu servodagas – dat maid don logat ii leat eará go čuoččuhus. Muhto juos don oaččut mu lohkat dan seamma, dalle dat fáhkkestaga šaddá máhttun.» Formálalaš máhttu lea áidna mas lea árvu, reála máhtus ii leat makkárge árvu. ¶
Dakkár unna gilliservodagain go Gussanjárggas leat olbmot álo ferten máhttit feara maid. Fertejedje máhttit ávkkástallat meahci, bivdit guliid, bargat šibihiiguin, snihkkárastit, goarrut, gođđit ja divvut visot maid geavahedje. Eai gávdnon ekspearttat maid viežžalit. Dat dagahii ahte olbmot šadde hui máŋggabealagin. Dalle go ledjen soahteveagas logai muhtun offiseara ahte jus son lei beassat válljet, de livččii son háliidan joavkku mas livččii lean dušše finnmárkulaččat, dasgo sii máhtte goit juoga buot bargguid birra. ¶
[1] Richard Bergha muitalus lea mielde dán girjjis. [2] Leif Isaksena girjjáža Kunes skole i tidsrommet 1946–1979 mielde su namma lei Karl Hagen ja son lei Svarstadas, Vestfoldas eret. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
40 jagi Máze skuvllas 1217 http://skuvla.info/skolehist/ellentg-s.htm XSLtemplate $Revision: 32948 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Ellen Turi Guttormsen vever skalleband (Foto: Svein Lund) ¶
Ellen Turi Guttormsen (Dure Niillasa Dure Elle) lea riegádan 1933:s ja bajásšaddan Mázes. Son lea vázzán vuođđoskuvlla Guovdageainnus ja Mázes, álbmotallaskuvlla Kárášjogas, Runáššis ja Hurdalas ja oahpaheaddjiskuvlla Romssas. Elle lea bargan olles 37 jagi Máze skuvlla oahpaheaddjin, 1959–1996. Dan áiggis son lea váldán lasseoahpu duojis, sámegielas ja ruoktodoalus Álttá allaskuvllas. Son lea náitalan ovddit muitaleddjiin dán girjjis, Trygve Lund Guttormseniin. ¶
Su áddjá, Dure Niillas, Nils Thuresen Thure, lei skuvlastivramiellahttu ja vuosttaldii 1904:s mearrádusa heaittihit Máze skuvlla, loga čállosa Oasážat Máze skuvlahistorjjás ovdalis dán girjjis. ¶
– Lean bajásšaddan dáppe Máze gilis. Livččen galgan rievtti mielde álgit skuvlii 1940:s, muhto dalle bođii oahpaheaddji Anders Bongo Mázii muitalit ahte eat beassan álgit, go duiskalaččat ledje váldán internáhta. Jagi maŋŋil šattai dattetge 6 vahku skuvla, dalle orron ovttas mottiin eará skuvlamánáin giehmánni Morten M. Klemetsena dálus. ¶
Oahpaheaddji lei Jan K. Lund. Son lei vissa oahppan sámegiela, muhto sus lei dakkár prinsihppa ahte skuvllas galggai dušše dárostit. Min skuvlaluohkás eai lean go moadde máná geat ipmirdedje dárogiela, mii earát eat ipmirdan das maidege. Min oahpaheaddji lei ollu eret skuvllas, ja dalle lei Ludvig Madsen ja muhtumin su nieida Rávdná sadjásaš oahpaheaddjin. Soai gal geavaheigga sámegiela veahkkegiellan, nu ahte dalle ipmirdeimmet eanet. 1942:s beasaimet orrut internáhtas, go duiskalaččat suvve min boahtit dohko. Go 1943:s giđđat leimmet jođus skuvlii, bođii diehtu ahte skuvla lea buollán. Duiskalaččat geahččaledje jeđđet ohppiid ja lohke: «Boahtte jagi mii hukset didjiide hui stuora skuvlavistti.» Muhto nie ii šaddan. ¶
Go ii lean šat skuvla Guovdageainnu márkanis, lágiduvvui skuvla deike Mázii, Klemet Nilsen Turi viesus Hirsaluohkás. De jagi maŋŋil ges duiskalaččat bolde dan viesu ja measta buot eará viesuid dáppe, ja fertiimet báhtarit. Mii eat báhtaran nu guhkás. Guhkesjávregáttis mis lei bivdingoahti ja dohko manaimet heasttain ja guvttiin gusain. Oruimet dan goađis ja lávuin. ¶
Soađi maŋŋá lei skuvla álggos priváhta viesus ja maŋŋil skuvlabráhkas dáppe Mázes. Dalle mus lei Alfred Larsen oahpaheaddjin. Mun gergen skuvllas 1948:s ja jagi maŋŋil konfirmerejuvvojin. ¶
Easkka soađi maŋŋil ipmirdišgohten dárogiela. Ledje dalle guokte nuorra oahpaheaddji dáppe, Liv Oftedal ja Solveig Hansen. Soai dat oahpaheigga munnje dárogiela. ¶
Álgoáiggis fertejedje guoddit čázi skuvlabráhkkái. ¶
(Gova luoikan Ellen Anne O. Hatta) ¶
– Ožžon oalle árrat jurdaga šaddat oahpaheaddjin. Háliidin oahppat, ja moraštin go soađi áigge muhtin háve ii šaddan skuvla. Go ieš ožžon nu unnán skuvlla, de jurddašin ahte háliidivččen vázzit oahpaheaddjioahpu. Jus fas šaddá soahti, de beasašin veahkehit mánáid. Muhto ii lean nu álki beassat oahpaheaddjiskuvlii, erenoamážit munnje gii in máhttán nu bures dárogiela. ¶
1949:s vulgen Kárášjohkii, Sámi álbmotallaskuvlii, dahje nuoraidskuvlii nugo dalle gohčoduvvui. Dat lei skuvla gos mun buot eanemus lean oahppan, sihke čállima, lohkama, rehkenastima, gođđima ja borramuša ráhkadit. Mii geat leimmet mánát soađis eat oahppan málestit ruovttus, go lei nu unnán borramuš ahte mánát eai beassan stunžet dainna, danin álbmotallaskuvlla gohkkenoahpahus lei hui mávssolaš midjiide. Doppe beasaimet maiddái lohkat sámegiela, mis lei Kathrine Johnsen oahpaheaddjin. ¶
Dan ma??il ledjen jagi ruovttus, de mannen Runášši álbmotallaskuvlii, Harstadas. Dan ma??á ohcen vuosttaš háve oahpaheaddjiskuvlii, muhto in beassan sisa. Lei garra gilvu beassat oahpaheaddjiskuvlii dan áiggi, muittán ahte ledje lagabui 200 ohcci 30 sadjái. De vázzen fas jagi álbmotallaskuvlla, dan háve Hurdalas, Akershusas. Ja de ohcen fas oahpaheaddjiskuvlii. In beassan sisa dalle ge, muhto in vuollánan. Bargen jagi rámbuvrras Mázes ja de giđđat vázzen guovtte mánnosaš «puggekurs» Oytun álbmotallaskuvllas. De viimmat bessen sisa Romssa oahpaheaddjiskuvlii. Doppe vázzen dalle 1954–59. Fertejin vázzit nuppi jagi guktii. ¶
Ledje dalle prinsihpalaččat mearridan álggahit fas sámegieloahpahusa Romssa oahpaheaddjiskuvllii. Muhto ii mihkkege lean lágiduvvon go álggiimet. Fertiimet ieža gáibidit dan. Leimmet dalle 6-7 sámegielat oahppi skuvllas. Rektor gohčui min vurrolagaid su kantuvrii ja jearai: – Háliidat go lohkat sámegiela? Vuosttažat geat ledje rektora kantuvrras lohke ahte eai háliidan sámegiela, go šattašii beare ollu liigebargu. Muhto mun lohken ahte áinnas háliidan sámegiela. Ja dat geat ledje mu ma?is maid háliidedje, ja dalle šattai. Ja go juo šattai sámegieloahppu, de serve maiddái sii geat álggos ledje hilgon. Guokte jagi oahpaimet sámegiela, moadde diimmu vahkus. Oahpaheaddji lei báhppa Asbjorn Flokkmann. Oahppogirjjit eai gávdnon, ledje aivve stensiillat. Logaimet biibbala, muhto biibbalis lei eará čállinvuohki go dat maid mii galggaimet oahppat, Bergsland–Ruong, mii lei oalle ođđa dan áigge. Sátnegirjjit eai lean ge. Loahpas mis lei sihke čálalaš ja njálmmálaš eksámen. Eanaš ohppiin geat lohke sámegiela lei sámegiella eatnigiellan. Ledje maiddái moattis geat álge, geain lei dárogiella eatnigiellan, muhto sii vuollánedje fargga, šattai beare váttis sidjiide. ¶
– Go gergen oahpaheaddjiskuvllas de ožžon barggu Máze skuvllas, ja dan virggis ledjen 37 jagi. Go mun álgen oahpaheaddjin, ožžon dieđu ahte ii lean lohpi sámastit skuvllas. In dieđe gos leaččai boahtán dat, muhto buohkat dihte ahte lei nu. Mun geahččalin dárostit mánáide, muhto sii eai ipmirdan, ja oidnen ahte fertejin sámástit jus sii galge oahppat. Danin mun goitge sámástin. Oahppit galge oahppat lohkat dárogillii, muhto dalle fertejin jorgalit visot vai mánát ipmirdedje. Eanetlohku oahpaheddjiin eai gal máhttán sámegiela, nu ahte sii geavahedje dušše dárogiela. ¶
De rievdagođii áigi ja 1967 rájes rahpasii vejolašvuohta sámegiel álgoohppui. Máze skuvla lei vuosttáš skuvllaid gaskkas. Muittán ahte bohte Lásse ja Máhtte-girjjit, muđui ledje hui unnán oahppogirjjit ja fertiimet ráhkadit iežamet stensiillaid. Áiggiid mielde leat dáppe ráhkaduvvon hirbmat ollu stensiillat. ¶
Dáppe Mázes lea eanetlohku álo leamaš sámegielat, muhto áiggi mielde bohte deike maid dárogielat oahppit. Lei 1. ja 2. luohkás sierra dárogiel luohkát – main eai lean go moadde oahppi. 3. luohká rájes ledje buohkat ovttas. Dalle ledje sámegielat oahppit oahppan veahá dárogiela ja dárogielat oahppit veahá sámegiela. ¶
Ellen Turi (Guttormsen) Máze skuvlla oahpaheaddjin ovttas ohppiiguin: Nils Peder M. Sara, Mikkel A. Skum, Aslak M. Sara, John O. Hætta, Johan Mathis N. Sara, Johan Anders A. Sara, Johan Mikkel J. Eira ¶
(Govva: Trygve Lund Guttormsen, Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) ¶
– Álgojagiid go bargen dáppe, vásihin ahte váhnemat sáhkkohalle jus oahppit ledje eret skuvllas. Mii oahpaheaddjit fertiimet muhtumin searvat skuvlastivračoahkkimiidda. Doppe muittán ahte mearridedje sáhkkohit muhtin váhnemiid, muhto in dieđe mo maŋŋil manai. Jáhkán ahte sáhkkoheapmi jávkkai 1960-jagiid. ¶
Máze "ođđa" skuvla 1970-logus lea juo oalle oamis ja dárbbaša sihke olgguldas ja siskkildas ođasmahttima. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
– Go bargen olles 37 jagi seamma skuvllas, de lean dieđusge vásihan ollu rievdadusaid, sihke skuvlaáiggi, oahpahusvugiid, oahpahusgiela ja ohppiid láhttema dáfus. ¶
Álggos ohppiin ii lean go bealle skuvlajahki. Go lei nu oanehis skuvlaáigi, leimmet dušše klássalanjas. Eat dahkan eará go čuovvut normalplána, deháleamos lei lohkat ja čállit. Maŋŋil go šattai ollesjagi skuvla, de rievdadeimmet dađistaga oahpahusvugiid. Leimmet eambbo olgun. Stuorra oassi luonddufágaoahpahusas lei meahcis. Oahppit čogge guobbariid ja eará šattuid ja ohppe mo geavahit daid. Skuvllas lea fanas ja fierpmit nu ahte oahppit leat maiddái oahppan geassit nuohti. ¶
Go mun álgen lei oahpahus fágain «håndarbeid» ja «sløyd» dušše fal Norgga normalplána mielde, seamma go buot eará sajiin. Dál lea sámi duodji mii lea deháleamos. Go min áiggis skuvla váldá olles jagi ja bistá 10 jagi, de oahppit eai šat beasa oahppat nu ollu sámi árbevirolaš barggu ruovttus. Danin lea dehálaš ahte skuvla oahpaha dakkár barggu. ¶
Mu mielas skuvla lea buorránan máŋga láhkái. Mánát máhttet ollu eanet dál. Sii ohppet lohkat ja čállit sámegiela ja máhttet maiddái buorebut dárogiela ja eŋgelasgiela go ovdal. Lea stuora ovdamunni go oahpahus lea ohppiid eatnigillii. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Goarráneapmi ja dáruiduhttin Fálesnuoris 3622 http://skuvla.info/skolehist/forfall-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 . Davvi Girji 2009. ¶
Ovddit artihkkalis čállá Unni Nilsen Fálesnuori skuvladili birra 1700-logus ahte lei oalle buorre skuvlafálaldat dalle, muhto ahte jahkečuohtemolsumis lei skuvla buorremuddui goarránan. Dán artihkkalis mii čuovvut ovdáneami 1800-logu álggu rájes, dalle go Fálesnuorreguovlu ain lei oassin Hámmárfeastta suohkanis. Das fas earuhuvvui Fálesnuorri sierra suohkanin 1869:s. ¶
Dáruiduhttima bealušteddjiid dáfus gullá Fálesnuorri sin stuorimus vuoittuide. 1800:s sámástedje measta buohkat dálá Fálesnuori suohkanis. Guokte čuohtejagi maŋŋil ii suohkanis leat báljo ovttasge vuollil 50-jahkásaččas sámegiella eatnigiellan. Ii ovttage oahppis lean sámegiella fágan ge skuvlajagis 2006–07. Mo dát rievdadus lea leamaš vejolaš? ¶
1800-logu álggus orru leamaš heittogis skuvladilli Fálesnuoris. Máŋga jagi 1820- ja 30-loguin ii lean oba oahpaheaddji ge olles Hámmárfeastta suohkanis olggobealde gávpoga, ii sámiide iige dážaide. 1850:s ledje golbma johttiskuvlaoahpaheaddji, muhto gaskamearálaččat ožžo mánát unnit go golbma vahku skuvlla, mealgat uhcit go maid skuvlalága unnimusgáibádus lei, mii dan áigge lei guokte mánu. ¶
1860-logus huksejuvvojedje moadde skuvlavistti, muhto ain fertejedje máŋgasat birget johttiskuvllain. 1880-logus lei oahpahus Jáhkovuonas oktasašgoađis, gos šibihat ledje siskkimusas, olbmot orro gasku ja skuvla lei feaskáris. ¶
Vaikko 1800-logus bohte sihke dážat ja kveanat Fálesnuorrái, de hupme eatnasat ain sámegiela. 1886:s ledje Fálesnuori suohkanis golbma sámi biirre ja okta dáru/sámi biire ja dasa lassin johttiskuvla sámi mánáid várás. Easka 1930 olmmošlohkamis ledje dárogielagat veahá eanet go sámegielagat. ¶
Man muddui de máhtte sámegielagat dárogiela? Dán ášši hárrái leat hui vuostálas čuoččuhusat. Suohkanbáhppa C. Aars čuoččuhii 1849:s ahte su báhppagielddas máhtte mearrasámit nu bures dárogiela ahte sámegiella lei dárbbašmeahttun oahpahusas. Semináraoahpaheaddji A. J. Lasson muitalii fas jagi maŋŋil ahte rihppaskuvllas ledje 20 sámi gaskkas 18:s geat eai ipmirdan dárogiela, guovttis fas ipmirdeigga veahá. Dattetge geavahuvvojedje dárogiel girjjit. Suohkanbáhpa garra dáruiduhttinlinjá dihtii eai geahččalan ge ávkkástallat vejolašvuođaid mat gávdnojedje atnit sámegiela oahpahusas. Vaikko 1860-logus bohte oahppogirjjit duppal teavsttain, de geavahuvvojedje dušše dárogiel girjjit skuvllas. Giligirjji mielde ledje 1874:s 115 skuvlamáná Fálesnuori suohkanis, ja 78:s sis háliidedje oahpahusa sámegillii. 1800-logu loahpas uhkidedje olbmot váidalit bismái go báhppa hehttii sámegiela geavaheami. Sámi ohppiid árvosátnelistu 1886:s čájeha ahte 35 oahppi gaskkas lei olles 23:s árvosátni 4,5 dahje 6, mii mearkkaša ahte sii máhtte hui unnán dárogiela [1] ¶
Reive maid skuvlastivra sáddii Skuvladirektevrii 1890:s čájeha čielgasit ahte váhnemat háliidedje oahpahusa sámegillii, muhto skuvlastivra ii háliidan addit dan: «Skuvladirektevrra čállosa mannan jagi golggotmanu 8.b. hárrái, álbmotskuvla oahpahusgiela birra (Álbmotskuvlalága §73 nubbi oassi), lea skuvlastivra čoahkkimis mannan jagi skábmamánu 7. b. ovttajienalaččat cealkán ná: «Eat duostta rávvet, ahte vejolašvuohta geavahit sámegiela dahje kveanagiela Fálesnuori álbmotskuvlla risttalašvuođaoahpahusas viiddiduvvo nu, ahte váhnemat besset mearridit giela mii galgá geavahuvvot. Skuvlastivra oaivvilda, ahte dákkár ortnet mielddisbuvttášii ráfehisvuođa ja dasa lassin vahágahtášii skuvlla ollislaččat. Baicce sáhttit evttohit, ahte sámegiella dahje kveanagiella, nugo dán rádjáige, geavahuvvo veahkkegiellan, ja ahte dat guovttegielat lohkan- ja oahppogirjjit mat dál geavahuvvojit, ain dollojuvvojit.» ¶
Girkodepartemeanta árvvoštalai 1898:s Fálesnuori suohkana oktan daid suohkaniin gos ain lei dárbu geavahit sámegiela veahkkegiellan. ¶
Jiepmaluovtta skuvla 1908 ¶
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat) ¶
Kluppu skuvla ¶
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat) ¶
Lea váttis gávnnahit mo oahpaheddjiid čearddalaš duogáš lea leamaš áiggiid čađa, muhto ollu čujuha dasa ahte sihke 1700- ja 1800-logus lei stuora oasis Fálesnuori oahpaheddjiin sámi duogáš. Ja máŋgasat geavahedje sihkkarit sámegiela muhtin muddui oahpahusas. 1800-logu gaskkamuttu oahpaheddjiid gaskkas mii gávnnaimet namaid Peder Nilsen Magga ja Henrik Nilsen Magga. Eará oahpaheddjiid namaid vuođul sáhttit oaidnit ahte muhtimat ledje dán guovllu mearrasámit, nuppit fas dážat. Áiggi mielde šadde eanet ahte eanet dáža oahpaheaddjit. ¶
Erenoamáš bissovaš oahpaheaddji lei Henrik Arild, gii lei álbmotskuvlla biirreskuvlaoahpaheaddji áigodagas 1860–1901. Sus lei váldoorohat Riehppovuonbađas, skuvlla oahpaheaddjiásodagas, muhto oahpahii maiddái eará skuvllain suohkanis, ee. Náivuona biirres. Su bearraša birra muitaluvvo giligirjjis ahte buohkat dárostedje. Ieš son dulkui dáro-, sáme- ja suomagielaid gaskkas. Arild ferte leat geavahan sámegiela veahkkegiellan, go su ohcamis Finnefondii 1886:s lea listu mas namuhuvvojit oahppit geaidda ferte geavahit sámegiela veahkkeneavvun. ¶
Maŋimus jagiid ovdalgo Henrik Arild šattai penšunistan, lei su bárdni Andreas Arild, sadjásaš oahpaheaddjin. Arild-bearrašis ledje seahkalas máttut, muhto háliidedje ovdanbuktit iežaset dážan. Mii bájuhit dán girjjis Andreas Arilda muitalusa dan birra go bođii oahpaheaddjin Jáhkovutnii 1898:s, ja ovtta su ohcamušain sámefondii. ( «Finnefondii» ). ¶
Čeabehačča skuvla ¶
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat) ¶
Henrik ja Andreas Arilda maŋisčuovvu lei dat oahpaheaddji Fálesnuoris gii maŋŋil lea leamaš beakkáneamos. Anders Larsen Silvvetvágis Návuonas riegádii 1870:s. 1895:s son bođii vuosttaš háve Jáhkovutnii bargat oahpaheaddjin. Sus ii lean dalle vel oahpaheaddjioahppu, dan son oaččui Romssa semináras 1897–99. Maŋŋá go lei bargan golbma jagi oahpaheaddjin Reaššvuonas Álttás [2] , oahpahii son Fálesnuori suohkanis áigodagas 1902–1918. Nu go su ovddasmannisge de lei sus váldoorohat Vuotnabađa (Fjordbotten) skuvllas Riehppovuonas. Doppe lei 1908:s 10 vahku smávvaskuvla ja 12 vahku stuoraskuvla, nu ahte sus lei áigi oahpahit maiddái eará skuvllain; Náivuonas, Jáhkovuonas ja Gámanjárggas. Dalle go Anders Larsen bođii Fálesnuorrái ledje suohkanis čieža skuvlabiirre, muhto dušše fal guokte bistevaš oahpaheaddjivirgi. Dalle go son heittii ledje njeallje oahpaheaddji. Biirret rievdaduvvojedje ohpihii, nugo maiddái dat man skuvllas iešguđet oahpaheaddji galggai oahpahit. ¶
Anders Larsena ja eamida Petra headjagovva. ¶
(Govva: Tromsø museum) ¶
Skuvlamánát Riehppovuonas ¶
(Govva: Anders Larsen / Tromsø museum) ¶
Anders Larsen bealuštii doaimmalaččat sámegiela geavaheami. Ovttas vieljaidisguin son vuođđudii 1903:s searvvi mii lea gohčoduvvon vuosttaš sámi searvin, ja man ulbmilin lei almmuhit sámegiel aviissa. Boađus lei aviisa Sagai Muittalægje [3] , mii almmuhuvvui juohke nuppi vahku áigodagas 1904–11. Miehtá dán áigodaga lei Anders Larsen doaimmaheaddjin. Maŋŋil mii sáhttit dušše imaštallat ahte mo son dan nagodii olles oahpaheaddjivirggi lassin, ja vel dan áiggi kommunikašuvdnaoktavuođaiguin. Aviisa celkkii iežas oaidnun dan áiggi giellapolitihkas skuvllas ná: «Sápmelaččat eai berre vuostálastit dárogiela oahpu, muhto juohke sápmelaš berre máhttit lohkat eatnigielas.» ¶
1902:s oaččui Finnmárku sierra skuvladirektevrra. Dat lei Bernt Thomassen, gii šattai dovddusin garra dáruiduhttinbealušteaddjin. Larsen geavahii sámegiela veahkkegiellan oahpahusas, ja čađahii ain juo risttalašvuođaoahpahusa sámegillii. Muhto daid skuvlabiirriid gaskkas main son oahpahii, dat lei lobálaš dušše Jáhkovuonas, ja dušše 1910 rádjái. Danin šattai ge riidu skuvladirektevrrain. Dát riidu čohkaluvai Sagai Muittalægje čállosiid dihte, sihke Larsena iežas čállosiid ja lohkkiidreivviid dihte. 1904:s čálii muhtin lohkki juoidá maid Thomassen ipmirdii hiddjádussan iežas vuostá. Ášši manai nu guhkás ahte skuvladirektevra uhkidii guoddalit Larsena politiijai ja lihccut su oahpaheaddjivirggis. Muhtumin lohkkit manne ollu guhkkelii go Larsen ieš, go gáibidedje sámi skuvlla. Muhtin čálii ahte jus sámi mánát eai oaččo sámegieloahpahusa, de berrejit sámit biehttalit sáddemis mánáideaset dáža skuvlii ja baicce bidjat daid priváhta skuvllaide. ¶
Sagai Muittalægjes lei dehálaš rolla go vuosttaš sámi stuoradiggeáirras, Isak Saba, válljejuvvui 1906. Aviissas Saba almmuhii Sámi soga lávlaga, mii maŋŋil lea ožžon stáhtusa sámiid našunálalávllan. Áiggi mielde oaččui aviisa ekonomalaš váttisvuođaid. Dát váikkuhii dasa ahte aviisa heaittihuvvui 1911:s, muhto sáhttet gal maiddái politihkalaš vuostálasvuođat váikkuhan dasa. Jagi maŋŋil almmuhii Larsen vuosttaš sámegiel romána, Bæivve-Alggo [4] . Dat válddahallá mearrasámebártni deaivvadeami skuvlla ja servodaga dáruiduhttimiin ja su ovdáneami sámi aktivistan. ¶
Larsen ii lean dušše oahpaheaddji, doaimmaheaddji ja girječálli. Son lei maiddái doaimmalaččat mielde suohkana bargguin ja sus ledje máŋga doaimma, ee. suohkanrevisoran ja livnnetlávdegotti ja gefiidstivrra miellahttun. ¶
Anders Larsen vuosttaldii čielgasit Sámefoandda (Finnefondet), mii lei okta dáruiduhttinpolitihka váldoreaidu. Dattetge maiddái son ozai bálkálasáhusa Sámefoanddas. Sámefoandda arkiivvas lea seilon su ohcan jagis 1900, go Larsen barggai Reaššvuonas. Dasa lea Álttá skuvlastivrra jođiheaddji H. Borch čállán: «Sáddejuvvo gudnebalolaččat Romssa skuvladirektevrii neavvuin. Hearrá Larsen bargá áŋgirit ja oamedovddolaččat mánáid dáruiduhttima ala.» 1905:s ozai Larsen Fálesnuoris, mas muitala ahte «muhtin biirriin leat dušše fal sámi mánát ja skuvlabargu lea hui mohkkái, muhto dárogiella ohppojuvvo dađistaga» . ¶
Ohcamis jagis 1915 boahtá ovdan ahte son dalle oahpahii dáin biirriin, ja maid báldii lea čállon «mánáid giella» : «Riehppovuotna  Sámegiella ja kveanagiella, 2 dážamáná. Jáhkovuotna  Sámegiella Klubbu   Sámegiella ja kveanagiella» ¶
Áiggi mielde Anders Larsen váibbai ja vuollánii rahčamis vuostebiggii sámiid áššiid ovddas. 1917 son searvvai artihkalčoakkáldahkii Fornorskningen i Finmarken artihkkaliin Fornorskningen i de nuværende skoler i Finmarken [5] ,(Dáruiduhttin dálá skuvllain Finnmárkkus), muhto dan maŋŋil ii gullon ollu sus. 1918:s son fárrii Sådvigmárkui Runáššis, dálá Harstad suohkanis. ¶
Moadde jagi maŋŋil álggahii Josef A. Pedersen (Baukop) Porsáŋggus ođđa sámi aviissa, Samealbmug . Son bivddii dalle Anders Larsena doaimmaheaddjin, muhto Larsen biehttalii. Son čálii dušše moadde artihkkala dán aviisii, ja dan maŋŋá eai boahtán šat eará sámepolitihkalaš cealkámušat Larsenis. Runáššis son lei oahpaheaddjin dassái go penšunerejuvvui 1940:s, ja doppe son maid jámii 1949:s. ¶
Juste ovdal go son jámii de gárvvistii unna girjjáža Mærrasámiid birra [6] . Dat almmuhuvvui jagi maŋŋil dárogillii, J. K. Qvigstada jorgalussan. Easkka 1979:s girjjáš almmuhuvvui álgogillii. Das, maid Larsen girjjážis muitala mearrasámiid eallima birra, lea ollu mii vuođđuduvvá dasa maid son oinnii ja gulai dalle go lei oahpaheaddjin Fálesnuoris. ¶
Sámefoanda ii geavahuvvon dušše bálkálasáhussii oahpaheddjiide. Suohkanat sáhtte maiddái ohcat doarjaga interneremii, skuvlaáiggi viiddideapmái, unnamánáidskuvllaide ja ođđa skuvlabiirriide. 1901:s ohcá Fálesnuori skuvlastivra doarjaga interneremii ja ođđa smávvaskuvlabiirii. ¶
Ohcan oažžut 100,00 ru. interneremii ákkastallojuvvo ná: «Doarjja interneremii lea jurddašuvvon geavahuvvot nu ahte johtti skuvlamánát, geain lea dárbu dasa, ožžot belohahkii veahki orrumii bearrašiid luhtte skuvlabáikkis, belohahkii fas borramušlasáhussii dalle go orrot orrunlanjain mat leat ordnejuvvon skuvlavisttiin.» ¶
Ohcan, 150,00 ru., oažžut smávvaskuvlla Dorskavutnii ákkastallojuvvo ná: «Dorskavuotna lea Fála nuorttabealde, ja das lea 25 kilomehter guhkes váivves luodda lagamus skuvlabiirii nannámis, Čeaváhaččas. Olbmot doppe leat dážat, muhto geafes dilis. Doppe bohtet lagamus boahtteáiggis leat 8 skuvlageatnegas máná. Dán rádjái lea leamaš measta veadjemeahttun oažžut Dorskavuona mánáid boahtit dábálaš biirreskuvlii. Jus oažžut doarjaga, jurddašit lágidit doppe 6–8 vahku skuvlla.» ¶
Vaikko sierra skuvlabiirre álggaheapmi gili várás gos orrot dušše dážat, ii oro leame juste Sámefoandda ovddasvástádus, de ohcan ferte leat dohkkehuvvon. 1902 ohcamis muitala skuvlastivra ahte Dorskavuona biire lea álggahuvvon ja suohkan ohcá dál ruđa sullasaš smávvaskuvlabiirii Stállogárgui. ¶
Dalle go Johan H. B. Johansen, gii lei oahpaheaddjin Čeaváhačča, Guohcanjárgga ja Jiepmaluovtta biirriin, ozai sámefoandalasáhusa 1904:s, čálii ohcama mas vuđolaččat čilgii dáid skuvlabiirriid gielladili. Mii bájuhit ohcamis: «Skuvlabeavdegirjji čáliheamis, mii čuovvu mielddusin, oaidná, ahte Čeaváhačča biirres leat dušše 5 dážamáná, eará mánáin fas lea sámi (22), kveana (7) dahje seaguhuvvon duogáš (6). Dattetge oahpahuvvo dán biirres dušše fal dárogillii, go mánát leat hui čeahpit hupmat ja ipmirdit dan giela (grammatihkka ja riektačállin dieđusge ii leat árvvoštallon čilgedettiin ovdáneami dárogielas). Veardádussan sáhttá mearkkašit, ahte go álgen dán virgái 1885:s ledje dušše moadde máná, geat máhtte hupmat buorremuddui dárogillii. ¶
Maiddái Guohcanjárgga biirres dáhpáhuvvá oahpahus duššefal dárogillii. Jiepmaluovtta biirres leat buot mánát sámegielagat, ja sámegiella ferte doppe geavahuvvot veahkeneavvun oahpaheamis unna mánáide,dan bagadusa mielde maid Girkodepartemeanta 18/4 1898 lea almmuhan sámegiela ja kveanagiela veahkkegiellan geavaheami hárrái.» ¶
Maŋŋil go Anders Larsen fárrii, jávkkai sámegiella álfárot Fálesnuori skuvllaid oahpahusas. Guhkálaš dáruiduhttinpolitihkka attii dađistaga bohtosiid ja sođiid gaskkas álggii giellamolsun muhtin suohkanosiin. Eará guovlluin, nugo Jáhkovuonas ja Áhpenjárggas, cevzzii sámegiella guhkit, maŋimus mánát geain lei sámegiela ruovttugiellan riegádedje 50-logu álggus, ja vázze nappo álbmotskuvlla 60-logus. Maŋimus sámegielat mánát ledje guovttegielagat go álge skuvlii, muhto vel nu maŋŋit go soađi áigge ledje dáppe oahppit geat máhtte hui unnán dárogiela go álge skuvlii. ¶
Jáhkovuonas lei sierralohpi oahpahit risttalašvuođa sámegillii guhkit áigge go suohkanis muđui. 08.09.1911 sáddii Girko- ja oahpahusdepartemeanta dán reivve Finnmárkku skuvladirektevrii: Hearrá skuvladirektevrra čállosiid vuođul mannan jagi golggotmánu 28. ja 31. b. almmuhuvvo diehtun ja viidásit bajásčuvgehussan, ahte departemeantta bagadusa 18/4–1898, sámegiela geavaheami birra veahkkegiellan álbmotskuvllas, § 6 maŋimus oasi mielde, sáhttá dilálašvuođaid mielde dohkkehuvvot ahte oskkoldatoahppu Jáhkovuona biirres Fálesnuoris, skuvlajagi 1911–1912 loahpa rádjái, dáhpáhuvvá dušše fal sámegillii. J. Qvigstad    J. Meiste ¶
Fálesnuoris leat máŋga dovdomearkka mat leat mihtilmasat mearrasámi guovlluide. Eanaš olbmot leat ožžon ealáhusaset guolásteamis ja šibitdoalus, barggus báikkálašfatnasiin ja geaidnobarggus. Dáppe lea leamaš ruvkedoaibma muhtun áigodagaid, muhto dat eai leat bistán guhká ain hávil. Deikke bohte suopmelaš, ruoŧŧelaš ja dáža ruvkebargit, ja muhtimat sin maŋisbohttiin orrot ain dáppe. ¶
Skuvlahistorjjás mii oaidnit ahte suohkanii lea leamaš váttis ruhtadit govttolaš skuvlafálaldaga. Go olbmot leat orron bieđgguid ja leat leamaš heittogis kommunikašuvdnaoktavuođat, de fertejedje leat máŋga skuvlabiirre. 1926:s ledje olles ovcci biirre, main ledje njealjis juogekeahtes, golmmas ledje guovttejuogogat ja guovttis fas golmmajuogogat. Goit ovttas dáin, Gieldaluovtta (Skádjasullo) skuvllas, ii lean goassege iežas skuvlavisti, muhto baicce láigohii lanja priváhta viesus dassái go biire heaittihuvvui 1933:s. ¶
Jens Berg-Hansen muitala Gløtt fra Kvalsunds skolehistorie -girjjážis: «Skuvlastivrabeavdegirji addá máŋga ovdamearkka sihke almmolaš ja priváhta geafivuođas. Skuvlaviesuid váilevašvuođat ja billašumit gieđahallojit ohpit, ja čovdojuvvojit dábálaččat dan láhkai ahte ovddaolmmái oažžu válddi ordnet ášši «hálbbimus vuogi mielde» dahje háhkat buot dárbbašlaččamusa, ... Priváhta geafivuođa mii deaivat maid. Skuvlastivra máksá juohke jagi oahppogirjjiid mánáide geaid váhnemat eai suitte ieža máksit, ja skuvladirektevrra bokte bohtet erenoamášdoarjagat biktasiidda ja skuovaide geafes mánáide.» [7] ¶
Guovddáš oassi dáruiduhttinpolitihkas lei internáhttahuksen. Jáhkovuotna oaččui stáhtainternáhta 1922:s, ja suohkan geahččalii máŋgii oažžut stáhta hukset eanet internáhtaid. Dat ii lihkostuvvan, ja danin álggahuvvojedje suohkanlaš internáhtat Náivutnii, Gámanjárgii ja Riehppovutnii. Dan dihtii go suohkan ii suitán hukset ođđa visttiid, de internáhtat álggahuvvojedje boares viesuin. Náivuona internáhtas ledje dilit nu heittogat ahte váhnemat 30-logu loahpas čađahedje guhkálaš skuvlastreaikka. ¶
Nugo namuhuvvon dán girjji artihkkalis Davvesiidda birra, bovdejuvvojedje buot skuvlastivrrat muitalit «Galle sámi máná ožžot oahpahusa álbmotskuvllain...?» ja «Galle sámi oahpaheaddji oassálastet dáid mánáid oahpaheapmái...» . Fálesnuori skuvlastivrra vástádus lei: «Fálesnuori suohkanis ii oaččo oktage (buhtes) sámemánná oahpahusa suohkana álbmotskuvllain.» Dainna go bijai sisa sáni «buhtes» , mii ii lean mielde gažaldagas, nagodii skuvlastivrajođiheaddji Julius Gamman vealtit muitaleames ahte stuora oasis Fálesnuori ohppiin lei sámi duogáš. Dan áigge ledje ain oalle máŋga sámegielat oahppi, ain juo Jáhkovuona biirres. ¶
Fálesnuorri šattai dievaslaččat gillát duiskalaččaid «boldojuvvon eana» -taktihkas, ii mihkkege seilon. Eatnasat Fálesnuoris evakuerejuvvojedje, dušše muhtun soames olmmoš báhtarii meahccái. Sii geat ledje skuvlaagis1940–47 masse ovtta dahje soames jagi skuvlla. Ja dallege go besse skuvlii de dat heahtašuvai das ahte dilit ja oahpaheaddjit molsašuvve dávjá, skuvlaviesut ledje heittogat ja ledje maid unnán oahpponeavvut. ¶
Isak Leiros lei oahpaheaddjin Ráhkkerávjjus olbmoagi. Dá son lea ovttas eamidiinis Svanhildiin ja nieiddaineaskka. ¶
(Govva: Robert Paine / Finnmarksbiblioteket) ¶
Fálesnuori olbmot šadde eváhkkui bieđgguid miehtá Norgga, ja oahppit geat oppanassiige vázze skuvlla doppe gosa ledje sáddejuvvon, vázze dan hui molsašuddi diliin. Dalán soađi maŋŋil ožžo máŋgasat skuvlaoahpahusa erenoamáš leairrain ja skuvllain mat ásahuvvojedje boldojuvvon guovlluid ohppiide. Vuosttaš oahpahus Fálesnuoris álggahuvvui 1946 giđa beallegárvves skuvlabráhkas Čeaváhaččas (Ráhkkerávjju lahka). Skuvlajagi 1946/47:s ledje ceggejuvvon skuvlabráhkat buot biirriide: Stállogárggui, Jáhkovutnii, Gámanjárgii, Náivutnii, Jiepmaluktii, Riehppovutnii. ¶
Lea dovddus ahte eatnasat fárrejedje ruovttoluotta ruovttubáikkiide, aivve eiseválddiid guovdilastinsávaldagaid vuostá. Bráhkkaskuvllat maid ceggejuvvojedje eanáš daid báikkiide gos lei leamaš skuvla ovdal soađi. Muhto dalle go bistevaš skuvllat galge buhttet bráhkkaskuvllaid, de bohciidii fas digaštallan guđe báikkiin skuvllat galge leat. Ovddeš skuvlahoavda Ernst Hokland válddahallá dán ášši ná Fálesnuori ektui: «Guovddáš eiseválddit celke ahte berre vuođđudit biirriid main lei nu buorre luohkkájuohkin go vejolaš, seammás go báikkálaččat fas bohte gáibádusat álggahit ođđa smávva biirežiid Áhpenjárggas, Jiepmaluovttas, Gieldaluovttas (Skádjasullos) ja Veaiggevuonas. Dušše maŋimus gáibádus ollášuhttojuvvui, go fas Gieldaluovttas lei muhtin áiggi 50-logu álggus skuvla láigolanjain garraseamos dálveáiggi.» [8] ¶
Bistevaš skuvllat válbmanedje 1951 ja 1960 gaskkas. Njealji internáhtas, mat gávdnojedje ovdal soađi, huksejuvvojedje ođđasit dušše guokte, Jáhkovutnii ja Náivutnii, goappašagat válbmaneigga 1956:s. Náivuona internáhtta heaittihuvvui 1977:s, Jáhkovuona internáhtta fas 1982:s. ¶
70-logus huksejuvvojedje joatkkaskuvlafálaldagat miehtá Finnmárkku, ja Fálesnuorri lei okta dan dušše golmma suohkanis gos ii lean makkárge fálaldat. Jagi 1964 maŋŋá leat buot suohkana oahppit ferten vuolgit eret ruovttusuohkanisttiset jus ležžet háliidan juoga eambbo go maid geatnegahtton skuvlla attii. ¶
1940- ja 50-logus fas lei ovtta gaskka nuppi gežiid. Oahppit miehtá Finnmárkku bohte Fálesnuorrái. Jagis 1946 bohte máŋga eaktodáhtolačča Fredsvennenes hjelpetjeneste [9] . bokte searvan dihte ođđasithuksenbargui. Sii barge máŋgga sajis Oarje-Finnmárkku rittus, ja sis lei váldoorohat Ráhkkerávjjus. Doppe lágidedje fidnokurssaid 1946 čavčča ja 1947 giđa. Ledje kurssat snihkkáriidda, mekanihkkáriidda, dállodoalus ja goarrumis. Dáid kurssaid leat válddahallan eará artihkkaliin dán girjjis. Jagis 1947 addojuvvojedje visttit ja neavvut fidnooahppolávdegoddái (Vest-Finnmark yrkesopplæringsnemnd) ja Fálesnuori suohkanii. Muhtimat sis geat ledje leamaš oahpaheaddjin vuosttaš jagi jotke vel jagi. Suohkan jođihii fidnokurssaid 1951 rádjái. 1949:s fárrii Svanvik álbmotallaskuvla [10] gaskaboddosaččat Skáidái, ja skuvla lei doppe 1964 rádjái. ¶
1953-54:s álggahuvvui eaktodáhtolaš suohkanlaš joatkkaskuvla (framhaldsskole), mii bisttii dassái go 9-jagáš skuvlaortnet ásahuvvui 1964:s. Dalle huksejuvvui ođđa nuoraidskuvlavisti Ráhkkerávjui, ja buot oahppit olles suohkanis fertejedje mannat dohko vázzit 7.–9. luohká. Dalle heaittihuvvojedje muhtimat dain unnimus skuvlabiirriin; Gámanjárga ja Veaiggevuotna 1964:s ja Riehppovuotna 1966:s. Seammás álggahuvvui skuvlasáhtu. Ii lean hállu ođđa internáhtaide, ja danin lágidedje priváhta orrunsajiid daid ohppiide geat fertejedje vázzit nuoraidskuvlla Ráhkkerávjjus ja geat eai sáhttán mannat ruoktot juohke beaivvi skuvlasáhtuin. Eanemustá ledje badjel 70 oahppi geat orro priváhta lanjain gilis. Orrunsajiid dárbu geahppánii go Jáhkovuotna oaččui nuoraidskuvlla 70-logu loahpas ja go huksejuvvui ollesjagiluodda Jiepmaluktii. ¶
1980-logu mielde geahppánii ohppiidlohku mealgat suohkanis. Stállogárgos sirdašuvai stuoraskuvla Ráhkkerávjui dalle go Fálesnuorrešaldi huksejuvvui 1981:s, ja logi jagi maŋŋá heaittihuvvui maiddái smávvaskuvla. Kluppu skuvla ii leat formálalaččat heaittihuvvon, muhto ii leat leamaš doaimmas 1994 rájes. 2007:s eai leat šat go golbma saji gos skuvllat doibmet suohkanis: Ráhkkerávjjus, Jáhkovuonas ja Náivuonas. ¶
1986:s almmuhii Reidar Nielsen girjji Folk uten fortid, Oarje-Finnmárkku mearrasámiid birra. Stuora oassi girjjis lea Fálesnuori olbmuid birra. Leat moadde siva dasa ahte olbmot dáppe leat massán oktavuođa iežaset máttaráiggiin. Dáruiduhttinpolitihkka dagahii ahte nuorat eai oahppan giela mainna áhkut ja ádját ledje sáhttit muitaladdat muitalusaid, seammás go sámekultuvra adnojuvvui uhcit árvosažžan, mas galggai beassat eret. Fálesnuoris ii báhcán oktage viessu soađi maŋŋil ja measta buot báhpárat mat gávdnojedje jávke maid suovvan áibmui. Eai oba gávdno ge suohkanlaš báhpárat áiggis ovdal 1946, earret ovtta buollimis vaháguvvan skuvlastivrabeavdegirjji áigodagas 1926–44. ¶
Suohkana bealis háliidedje nu unnán go vejolaš váldit vuhtii ahte stuora oassi suohkana ássiin ledje sámit. Dalle go skuvlahoavda Ernst Hokland 1970:s čálii Fálesnuori skuvladiliid birra 1945–1970 namuhii son sámi áššiid dušše eahpenjuolgga: «Seamma láhkai go eanaš unna suohkaniin fylkkas lei Fálesnuoris maŋimus jagiid ovdal soađi skuvladoaibma mas ledje váilevašvuođat. Bieđggus ássan, muhtin giellaváttisvuođat ja heajos ruhtadilli ledje váldosivat dáidda váttisvuođaide,...» [11] (min deattuheapmi, doaimm.) Makkár giellaváttisvuođain lei sáhka, ii čilgejuvvo. Eai čearddalaš dilit ge suohkanis namuhuvvo erret dán geažideami. ¶
Nugo ovddeš oahppit muitalit dás, leat oahppit oahppan hui unnán dahje eai maidige báikkálaš historjjá birra. Muhtin muitalusat geažidit oktan sivvan dasa ahte oahpaheaddjit bohte 1900-logus buorremuddui olggobealde, maŋŋil soađi eanaš Lulli-Norggas, ja sis lei unnán oktavuohta váhnemiiguin ja muđui báikkálaš olbmuiguin. Dalle go guokte girječálli nu maŋŋit go 2005:s finaiga muhtin skuvllas muitaleamen ođđasithuksenáiggi birra Fálesnuoris, de vásiheigga ahte ohppiid gaskkas lei beroštupmi stuoris, muhto oahpaheddjiid gaskkas fas oalle unni. ¶
Moadde gutnálaš spiehkastaga gávdnojit dattetge. Dalle go Jens Berg-Hansen 1980-logus barggai suohkana skuvlakantuvrras, de son čohkkii ollu báikkálaš historjjá ja ráhkadii moadde girjjáža. Maiddái Jáhkovuona skuvllas leat oahpaheaddjit ja oahppit čohkken báikkálaš historjjá. ¶
Dáruiduhttinpolitihkka čuozai garrasit Fálesnuoris ja máŋgasat háliidedje hilgut visot mii sáhtášii buktit muittuid sámi máttaráiggi birra. Kluppus muitaluvvo ahte boares sámegielat náittospárra 1950-logus bolddii visot mii sudnos lei viesus mii sáhtášii muitalit sámi kultuvrra birra. Seammás soai rávviiga mánáideaskka ahte eai galgan oahpahit sámegiela iežaset maŋisbohttiide. ¶
Suohkanstivrras ja suohkanhálddahusas leat dávjá dáruiduhttinbealušteaddjit hálddašan. Dalle go 1980-logus lei sáhka Sámi ovdánahttinfoandda viiddideamis, šattai garra digaštallan dan birra galggai go Fálesnuorri ohcat. Muhtin vuostálasti gohčodii dan «Judas-ruhtan» . Dattetge šattai boađusin ahte suohkan ozai ja šattai oassin ovdánahttinfoandda doaibmaguovllus. Maŋimuš jagiid lea fas riidu buollán dan alde galgá go Fálesnuori suohkan levget sámi álbmotbeaivvi. Suohkana sámi máttaráigi lea ain hearkkes ášši máŋgasiidda. ¶
Jáhkovuona skuvllas adnojuvvui sámegiella guhkimus áigge dáruiduhttináiggis, ja doppe maid ledje maŋimus sámegielat oahppit geat gerge skuvllas 1960-logu loahpas. Lei maiddái Jáhkovuonas gos lei áramus beroštupmi oahppat sámegiela nubbin giellan go dat šattai vejolažžan. 1980-logus álggahuvvui sámegiella válljenfágan reivekurssa bokte. Skuvlajagi 1988/89 mearridii skuvlastivra álggahit sámegieloahpahusa Jáhkovuona skuvllas. Doppe lea leamaš sámegieloahpahus áigodagain 1991–94, 1997–99 ja 2001–03. Ráhkkerávjju skuvllas lea leamaš sámegieloahpahus skuvlajagiid 1993/94, 1997/98 ja 2002/03. Dasa lassin lea moatte háve leamaš ovttasbargu ránnjásuohkaniiguin, nu ahte okta oahppi Jáhkovuonas lea ožžon sámegiela oahpahusa Ruoššanjárgga skuvllas Porsáŋggus, ja okta ráhkkerávjolaš oahppi fas Hámmárfeasttas. ¶
Suohkan dieđiha ahte sii buorremuddui leat nagodan lágidit sámegieloahpahusa sidjiide geat dan leat háliidan daid jagiid go lea leamaš jearaldat. Maŋimus jagiid ii leat leamaš jearaldat sámegiel oahpahusa birra. Suohkan lea maŋimus jagiid addán dieđu vejolaš sámegiel- ja suomagieloahpahusa birra sidjiide geat álget vuosttaš luohkkái. Go dát čállojuvvo 2007 giđa leat muhtin váhnemat gáibidan sámegieloahpahusa 2007 čavčča rájes. ¶
[1] Árvosátnevuogádat lei dalle juste nuppi gežiid go dál, nu ahte dát vástidit sullii dálá árvosániid 2, 1 ja 0. Árvosátnelistu lei Henrik Arilda ohcamušas Finnefondii. [2] Anders Larsena áigi oahpaheaddjin Reaššvuonas lea válddahallon girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 , artihkkalis Golbma buolvva oahppin Álttás. . [3] Dálá sámi čállinvuogi mielde namma livččii «Ságaid muitaleaddji» . [4] Dálá sámi čállinvuogi mielde Beaivvi álgu . Dat lea maŋŋil almmuhuvvon girjjis Sátnedáidu , 1969 / 1982 (Universitetsforlaget) ja 1992 (Davvi Girji). Dušše oassi románas lea jorgaluvvon dárogillii, čoakkáldagas Våja våja nana nana (Doaim. Harald Gaski, Cappelen 1991). [5] Hidle og Otterbech (red): Fornorskingen i Finnmark. Lutherstiftelsens boghandel 1917 [6] Anders Larsen: Mærrasámiid birra Tromsø museum 1979, Om sjøsamene . Tromsø Museum 1950. [7] Jens Berg-Hansen: Gløtt fra Kvalsunds skolehistorie. Kvalsund kommune 1989, s. 29. [8] Ernst Hokland: Skoleforhold i Kvalsund kommune 1945–70 i Melding om skolene i Finmark 1945–70, s. 91. [9] Fredsvennenes hjelpetjeneste (Ráfiustibiid veahkkebálvalus) lei veahkkeorganisašuvdna maid kvekerat álggahedje, muhto masa maiddái earát serve. Vennenes samfunn – kvekerne (Ustibiid servodat – kvekerat) lea risttalaš oskuservodat mii álggahuvvui Englánddas 1600-logus. Sii leat pasifisttat ja leat dovdosat ráfibarggu ja humanitára barggu dihte. Ráfiustibiid bargu lea muitaluvvon girjjis Inez Boon Ulfsby: Et håndslag til Finnmark. Fredsvennenes hjelpetjeneste under gjenreisingen 1946–47. Tiden 1982 / Kvekerforlaget 2006. Dán girjjis leat guokte artihkkala fidnoskuvlla birra, maid Ráfiustibiid lágiidedje Fálesnuoris. [10] Svanvik ungdomsskole (nuoraidskuvla), maŋŋil folkehøgskole (álbmotallaskuvla), lei fylkkagielddalaš skuvlla Finnmarkens Amtskole (vuođđuduvvon 1876) maŋisčuovvu. Skuvla lei Báhčaveajis Mátta-Várjjagis 1936 rájes, muhto fertii soađi dihtii heaittihit doaimmas juo 1939:s, ii ge beassan šat johtui dassážii go duiskkalaččat bolde skuvlla 1944:s. 1945 čavčča álggii skuvla fas bráhkkaleairras Vuotnabađas Romssas. 1949 rájes gitta 1964 rádjái lei skuvla Skáiddi guossedálus Fálesnuori suohkanis. Easkka 1974:s lei skuvla fas sajistis Báhčaveajis. 2006:s molssui skuvla namman Pasvik folkehøgskole. [11] Meløy/Mathiesen/Olsen (red.): Melding om skolene i Finnmark 1945–1970. Finnmark fylke 1972, s. 90 ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Ráfiustibiid fidnogursa Fálesnuoris 996 http://skuvla.info/skolehist/fredsvenn-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Inez Boon, Oslo 2007 (Govva: Svein Lund) ¶
Inez Boon čálii 1982:s girjji Et håndslag til Finnmark. Fredsvennenes hjelpetjeneste under gjenreisningen 1946–47 . Girji almmustuvai ođđasis 2006:s. Dás muitala son fidnogurssa birra dan girjji ja ođđa dieđuid vuođul, maid čohkkii dan oktavuođas go 2006:s Ráfiustibiidda lágiduvvui 60-jagi ávvudeapmi Fálesnuoris. Inez Boon lea riegádan Vuolleeatnamis 1933 ja orru dál Oslos. Su birra lea eambbo Sámi skuvlahistorjá 1 -girjjis , mas muitala dan birra go lei oahpaheaddjin Kárášjogas ja barggai sámi álgooahpahusa oahpponeavvuiguin. ¶
Fredsvennenes hjelpetjeneste, FHT (Ráfiustibiid veahkkebálvalus) oassálaste jagi 1946 rájes 1947 rádjái Finnmárkku ođđasithuksemii riikkaidgaskasaš eaktodáhtolaš barggu olis, mas Norgga, Danmárkku, Ruoŧa, Eŋglándda ja Amerihká eaktodáhtolaš bargit oassálaste 18 iešguđetge báikkis Finnmárkkus. Sin váldoleaira lei Fálesnuoris. Materiálalaš váldobarggut dahkkojedje 1946 geasi ja čavčča, ja eanemus veahkkebargit dien áiggis ledje oktiibuot 160 bargi. ¶
Jurdda álggahit fidnogurssaid Fálesnuorrái bođii 1946 geasi. Ledje earenoamážit guokte siva dasa. Vuosttažettiin lei nu ahte oallugat veahkkebargiin, geat dál eanas ledje huksenbargguin ja eará praktihkalaš bargguin, galge orrut Finnmárkkus guhkit áiggi ja dalle fertejedje fuobmát veahkkebargguid maid sáhtte bargat dálveáiggi maid. Nubbi lei ahte go ledje leamaš oktavuođas Fálesnuori nuoraiguin, de ledje ipmirdan ahte sis lei miella buoridit máhtolašvuođaset. Soahti ja eváhko lei dagahan ahte lei šaddan hui váilevaš skuvlavázzin. Dat duođaštuvvui veahkkebargiide go sii ovttastalle dan geasi konfirmánttaiguin, geat boradedje leairras. Dan áiggi ii lean makkárge fidnooahpahus Finnmárkkus, ja Ráfiustibiid doaibma lei vuosttaš dakkár fálaldat maŋŋel soađi. ¶
Álggos bohte ollu evttohusat iešguđetlágán gurssaid doallat, muhto ovttasráđiid muhtun skuvlaolbmuiguin gávnnahedje sii ahte dárbbašlaččamus dalle lei snihkkárgursa, mekanihkkárgursa bártniide ja goarrun- ja ruovttudoallogursa nieiddaide. Daidda gurssaide lasihedje teorehtalaš gurssa mii lea bákkolaš buot ohppiide. Das ledje eŋgelasgiella, dárogiella, dáru (davviriikkalaš) girjjálašvuohta, rehkenastin ja servodatoahppu. ¶
Oahppit ja oahpaheaddjit skuvlabráhka olggobealde ¶
(Govva: Fredsvennenes hjelpetjeneste) ¶
Vuolemus ahkemearri ohppiide lei 15 jagi. Gurssain lei sadji 22 oahppái. Ráfiustibiid veahkkebálvalusa bráhka geavahedje internáhttan gos olggobeale nuorat orro, geat eai lean fálesnuorrelaččat, ja sii borre maid ovttas veahkkebargiiguin. Earrásat, oktiibuot čiežas, orro ruovttuin. Oahppit ovttastalle bráhka eará bargiiguin, ja serve maiddái eará doaluide maid Ráfiustibiid veahkkebálvalus lágidii ovttas Fálesnuori olbmuiguin. ¶
Snihkkárgurssaid jođihii dánskka fágaoahppan huksensnihkkár Knud Larsen, ruovttudoallogurssaid ges doalaiga ollesoahppan ruovttudoallooahpaheaddjit Anne Margrete Smith (čakčagurssa) ja Karen (Lolo) Tresvig, gii lei oasálažžan gurssaide oktiibuot guokte jagi. Goarrungurssa lágidii Cecilie Engebrigtsen ja su maŋŋel Astrid Foss. Soai maid barggaiga oahpaheaddjin álbmotskuvllas. Eŋgelas mekanihkkár Chris Nickalls oahpahii mekanihka ja metállabargguid ja penšunerejuvvon rektor Ole F. Olden, Stavangeris eret, jođihii gurssaid ja oahpahii teorehtalaš fágain ja sárgumis. Olden lei juo arvat badjel 70 jagi dalle. Internáhta dálueamidin lei dánskalaš Rigmor Sørensen, ja Edith Østlyngen barggai hálddahusbargguid, gávppašii gálvvuid ja barggai eará bargguid. ¶
Vuosttaš kursa bisttii golggotmánu 1. b. rájes gitta juovlamánu 15. b. 1946, ja nubbi gursa ges bisttii ođđajagimánu 6. b. rájes gitta njukčamánu 29. b. jagi 1947. Ruovttudoallogursa bisttii geassemánu lohppii, nappo vihtta mánu. Čájehuvvui ahte gurssat ledje hui bivnnuhis doaimmat. Go vuosttaš gursa lei čađahuvvon, de bohte 100 ohcama nuppi gursii, muhto ii lean vejolaš váldit vuostá eanet go 22 oahppi. ¶
Stáda fidnooahpahusráđđi (Statens yrkesopplæringsråd) juolludii 16 800 ruvnno goappašat gurssaide. Das golai 10 200 ruvdno bibmui ja loahppa manai bargobiergasiidda ja reaidduide. Eanas dain reaidduin ja neavvuin, maid dárbbašedje ožžo Ruoŧa organisašuvnnas Internationella Arbetslag, riikkaidgaskasaš bargosearvvis. Muhtun ráje biergasiin osttii Ráfiustibiid veahkkebálvalus ja oasi luoikkahedje Finnmárkkukantuvrras Harstadas. ¶
Muhtin nieiddain geat vázze dállodoallokurssa. ¶
(Govva: Fredsvennenes hjelpetjeneste) ¶
Buot njeallje bráhka, maid Ráfiustibiid veahkkebálvalus anii, ledje skuvladoaimma geavahusas 1946 čavčča rájes. Muhtumat ledje seammás anus orustanleairan eaktodáhtolaš bargiide geat ledje manname eará báikkiide Finnmárkkus. Lassin internáhttabráhkaide lei okta unnibuš bráhkka mii lei 55 m2 gos nieidaoahppit ja nissonbargit ođđe. Doppe ođđe 5 rávis nissonolbmo ja 8 nieidaoahppi seaŋggain mat ledje badjálaga. Dat bulii 1947 miessemánus. Ruoŧa bargosearvi, Internationella Arbetslag, mii lei doaimmaset bokte veahkehallan Ráfiustibiid eanas diŋggaiguin maidda lei dárbu, bohte fas veahkkin ja adde jođánit ođđa bráhka. Fertejedje gal sierra lobi ohcat vai ožžot dan riikii duollomávssu haga! ¶
Lei gal diehttelas hui váttis dilli mas galge bargat. Váillui el-čuovga, ja čázi fertejedje guhkkin guoddit. Viimmat ožžo goit stuora táŋkka mainna biila geasehii čázi – dat buoridii olu, muhto mávssii 10 ruvnno beaivái, mii dovdui bures sin bušeahtas. Bráhkain ledje hui galbma láhttit, suovvabohcci ja ommanrevrret ledje ruston ja ráigánaddan. Sihke arvvii ja borggai dáhki čađa ja suovvabohcci bokte nu ahte šadde bidjat lihtiid ja skáluid vearrámus ráguid vuollai, ja dávjá sáhtii morihit ihkku, muohta dievva seaŋgga. Muorra ii gávdnon ja šadde dolastit koalaiguin. Ii lean álki oažžut koalaid geasehuvvot báikái. Buot dát lei veahá amas álggus, muhto gal sii hárjánedje dasa, čállá Karen (Lolo) Tresvig, gii muđui fertii birget skuvlagievkkaniin mii lei 2 x 3,5 m viiddu. Oahppit ja oahpaheaddjit barge áŋgirit iđidis eahkedii. Bártnit barge vel sotnabeivviid nai gitta maŋŋit eahkedii, muitala oahpaheaddji Knud Larsen snihkkárohppiidis birra. Buot maid ráhkadedje ledje anolaš diŋggat. Skuvlaáiggi fertejedje bures geavahit, earenoamážit go buot šadde bargat gieđaiguin - mášiinnat gal ledje dakkár buoredilálašvuođa biergasat maid birra sáhtii dušše niegadit. ¶
Skuvla maid nuorra eaktodáhtolaš veahkkebargit álggahedje lei jurddahuvvon veahkkin váttis áigodagas. Ii lean goassege jurdda ahte Ráfiustibat galge doaimmahit skuvlla nu guhká. 1947 giđa fálle sii nuvttá Oarje-Finnmárkku fidnooahpahuslávdegoddái skuvlla rusttegiid ja ávdnasiid mat dárbbahuvvojedje go galge joatkit snihkkengurssaid ja ruovttudoallogurssaid Fálesnuoris, ja mekanihkkárgurssaid Hámmárfeasttas. Stáda fidnooahpahusráđđi mávssii jahkái doaibmagoluid. Maŋŋel go ledje čoahkkinastán sátnejođiheddjiin Bjørnåain, oahpaheddjiin Leirosain ja huksenjođiheddjiin, de mearridedje sirdit fidnogurssaid eará ja stuorát bráhkkii mii lei veahá badjelis dan vákkis. Dan bráhkas lei ee. dat buoretvuohta ahte lei muvrejuvvon suovvabohcci. Sii sáddejedje Stáda fidnooahpahusráđđái ohcama ja bivde ruhtadoarjaga ođđa ávdnasiidda, nugo rokkahit gáldu vai ožžot čázi sisa ja siste veahá rievdadallat, oktiibuot 7000 ruvnno. Ohcan hilgojuvvui, earret 400 ruvnno doarjjan ommanii. Finnmárkku kantuvra lei miellaseabbu ja juolludii 5000 ruvnno skeaŋka-kontosteaset. Maiddái guokte smávit bráhka maid skuvla lei geavahan vuosttaš jagi, sirdojuvvojedje dan báikái gos stuora bráhkka lei. Dan sirdima doaimmaheigga guokte dánskka eaktodáhtolaš bargi. Skuvlavisti nammaduvvui «Fredvang» :an. Guoktásat oahpaheddjiin vulggiiga mielde «Fredvang» :ii, Lolo Tresvig ja Knud Larsen, muhto dál soai leigga almmolaš bargit ja oaččuiga bálkká! ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Bihtát Ákŋoluovtta sámi skuvlahistorjjás 4739 http://skuvla.info/skolehist/hasvik-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Ákŋoluovtta suohkan lea oarjelullin Finnmárkkus. Sállana oarjelulli oasi lassin gullá suohkanii Stiertnás bihttá, gos eai oro šat olbmot. Máŋgasat eai dieđe ahte dáppe orrot sámit, ja vel eanebut sáhtášedje jearrat sáhttá go dán suohkanis oba hupmat ge sámi skuvlahistorjjá birra. ¶
Sihke sámi skuvlahistorjá ja eará sámi historjá Ákŋoluovttas lea unnán dokumenterejuvvon. Dát artihkal lea huksejuvvon máŋgga gáldu vuođul, ja gáldut leat dávjá seđđosat ja vuostálagaid. Danin berre lohkat dán kritihkalaččat dego vuosttaš geahččaleapmin ovdanbuktit Ákŋoluovtta skuvlahistorjjá sámi perspektiivvas ja vuolggasadjin viidáset dutkamii. ¶
Vuosttaš sihkkaris diehtu mii mis lea girku birra Sállanis lea Mearragohpi (Sørvær) girku 1496:s. Muhto jáhkkimis lea leamaš girku juo ovdal, dan rájes go šattai bistevaš dáža ássan 1200-logu loahpas. ¶
Niels Knaga matrihkal 1694:s muitala ahte dalle «Udj Søer Wehr Sogn er Nordmend 53, finner 34» (Mearragohpi suohkanis leat 53 dáža, 34 sápmelačča). [1] Suohkanviidodahkii gulle dalle sullii dáláš Ákŋoluovtta ja Álttá suohkanat, ja árvideames eanáš dážat orro Sállanis go fas eanáš sámit orro Álttávuona siskkit osiin. Váldogirku sirdojuvvui 1696:s Ákŋováhkái ja 1705:s Dálbmeluktii. 1720-logus sirrejuvvui Ákŋoluokta Álttás, ja šattai Láhpi-suohkana oassin. Thomas von Westen namuha báhpa Alexander Larssøn Viganda Mearragohpi suohkanis ( «Sørvæhr sogn» ) oktan dain guhte erenoamáš áŋgirit leat bargan risttalašvuođa ovdii sámiid gaskkas. ¶
Oarje-Finnmárkku miššunguovllus ledje golbma skuvlameaštára sámiid várás, «okta Fálesnuoris, okta Ristamuornjárggas, ja okta Álttá duottarsámiid várás» [2] . Mii eat leat gávdnan konkrehta dieđuid dan birra man muddui sii oahpahedje sámiid dálá Ákŋoluovtta suohkanis [3] . Vaikko sámemiššovdna galggai leat sierra organisašuvdna, de lei dán biirres juo 1723 rájes seamma olmmoš sihke Oarje-Finnmárkku miššoneara ja Álttá suohkanbáhpa virggiin. Dat fas mielddisbuvttii ahte skuvla sámiid ja dážaid várás belohahkii bođii seamma hálddahusa vuollái, ja ahte vehážiidda šadde muhtin oahpaheaddjit oahpahit sihke sámi ja dáža ohppiid. ¶
Boarráseamos dokumeanta maid mii leat gávdnan, ja mii muitala skuvlla birra Ákŋoluovttas, lea čállojuvvon 1776:s. Dat lea Láhpi ja Ákŋoluovtta suohkanbáhpa Morten Holma dieđáhus Nidarosa bismii. Dieđáhusas son muitala ahte Ole Olsen lei «klokkerens vicarius ved Hasvig annex» ja dasa lassin skuvlameašttir, guhte oaččui oasi iežas bálkkástis miššunkássas. Miššunkássa gulai dalle sámemiššuvdnii, ja dat soaitá čájehit ahte Ole Olsen oahpahii sámi ohppiid. Holm muitala vel ahte dalle ii lean makkárge doaibmi sámemiššoneara dán guovllus. ¶
Bygdebok for Hasvik mielde huksejuvvui vuosttaš skuvla Ákŋoluovtta girkobáikái sullii 1850:s. [4] Ii sáhttán leat beare buorre viessu, go juo 1878:s huksejuvvui ođđa skuvla, mas ledje guokte gearddi. Vuosttaš gearddis lei oahpaheaddji ásodat, nuppi gearddis guokte luohkkálanja. Dasa lassin lei návet ja áiti. ¶
Maŋŋil huksejuvvojedje skuvlavisttit máŋgga gillái suohkanis: Gáltii 1883:s, Goahteluktii 1884:s, Duorppalvutnii 1905:s ja Govdaluktii 1912:s. ¶
Galten skole 1918. Samme året blei skolen nedlagt da det blei bygd internat i Dønnesfjord ¶
(Foto: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsens fotosamling) ¶
1861:s almmuhii professor Jens Andreas Friis Finnmárkku, Romssa ja Ofuohta etnográfalaš kárttaid. [5] Dát čájehedje dat ahte Ákŋoluovttas ledje measta bealli bearrašiin sámit. 1878:s almmuhuvvo sámiid lohkun Ákŋoluovtta suohkanis 201, go fas 100:s lei «seaguhuvvon našunalitehta» . [6] Iskkadeamis maid skuvladirektevra čađahii 1899:s geavahii bealli Ákŋoluovtta bearrašiin dárogiela ruovttugiellan. Loahpat juohkásedje oalle dássidit sámegielagiidda ja guovtti- ja golmmagielagiidda. ¶
Friisa kárttat čájehit ahte muhtin guovlluin suohkanis orro dan áiggi measta dušše sámit. Nu lei Goahteluovttas (Breivikbotn) ja buot vuonain sullo siskkobealde Ákŋovuona (Hasfjord) nuorttabealde. Nuppi dáfus fas orro Mearragohpis (Sørvær) ja Gálttas (Galten) dušše fal dážat, ja Ákŋoluovttas (Hasvik) ja Ákŋovágis (Hasvåg) eanaš dážat ja muhtin kveanat. Muđui orro sihke sámit, dážat ja kveanat vuonain nugo Dutnjesvuonas (Dønnesfjord) ja Bearvuonas (Børrfjord). ¶
Dál lea sihke ássan ja etnalaš juohkin ollu rievdan. Buot vuonat davábealde ja eanaš lulábealde sullo leat veagahuvvan, ja buot olbmot orrot dál 45 km guhkkosaš luotta guoras Mearragohpis Ákŋovutnii. Ákŋoluovtta-gillái leat fárren ollu sámit veagahuvvon vuonain Sállana siskkobealde. Goahteluktii fárrejedje sullii 1870 rájes ollu dážat, nu ahte sii ovttas dáruiduvvan olbmuiguin ledje čielga eanetlogus. Muhto 60-70-logus fárrejedje máŋgasat olggut vuonain Goahteluktii, mii dál oaččui fas eanet sámiid. Mearragohpis orrot ain eanaš dážat, muhto guovdilastin buvttii maiddái sámiid deike, ee. Márgeaillus siskkobealde Mearragohpi, gos orro sámit dassái go báiki veagahuvai. ¶
Boazodoallu lea leamaš oalle erenoamáš Sállanis, dan dihte go bohccot ja boazodoallosámit leat orron dáppe birra jagi. Dát vierru álggii 1800-logu loahpas go moadde boazodoallobearraša Guovdageainnus fárrejedje Sállanii. Maŋŋil bohte vel earát lassin, ja sii leat ássan iešguđet báikkis sullos. Muhto 1980-logus mearridii Boazodoallohálddahus ahte sullos galggai dušše leat geasseorohat. Dan maŋŋá lea birrajagi boazodoallu heaittihuvvon Ákŋoluovttas. Boazodoallosámiin, geat dál leat Sállanis geasset, lea dálveorohat Guovdageainnu suohkanis. Guovdageainnus boahtán boazodoallosámiid maŋisboahttit leat buoremuddui náitalan báikkálaš mearrasámiiguin, nu ahte dát guokte sámi joavku leat muhtin muddui suddan oktii. Máŋgga sámis geat orrot birra jagi Sállanis lea lagas oktavuohta boazodoaluin. ¶
1850:s muitaluvvo bismá Juella visitásas: "Ákŋoluovtta skuvlabiirres ledje 4 guovllu main ledje oktiibuot 30-40 máná. Álbmot ledje belohahkii sámit, belohahkii dážat. Sámemánát ledje dábálaččat oahpahuvvon dárogiel girjjiid mielde 4-5 vahku jagis. Muhto dál ledje geavahišgoahtán sámegiel girjjiid." [7] ¶
Muhto Ákŋoluovtta sámemánát han eai beassan illudit guhká sámegiel girjjiid dihte, go juste dán áiggi rievdadedje eiseválddit skuvlapolitihka sámiid hárrái. Mearridedje álggahit ulbmillaš dáruiduhttima, ja vuosttaš guovllut mat nammaduvvojedje dáruiduhttinguovlun ledje Álttá-Dálbmeluovtta, Hámmárfeastta, Láhpi ja Ákŋoluovtta biirret. ¶
Sámefoanda (Finnefondet) [8] lei dehálaš neavvu dáruiduhttinbarggus. Dat attii doarjaga skuvla- ja internáhttahuksemii, viiddiduvvon skuvlaáigái ja bálkálasáhussii dáruiduhttinguovllu oahpaheddjiide. Sámefoanda vuođđuduvvui 1851, muhto easka 1870 maŋŋá gávdnojit Stáhtaarkiivvas dokumeanttat mat čilgejit giella- ja skuvladiliid iešguđet suohkanis. ¶
1873:s ohcá oahpaheaddji Edv. Buck, Ákŋoluokta, sámefoandalasáhusa Romssa stiftdirekšuvnnas. Sus leat 16 «sámi máná geaidda oahpaha dárogiela» ja lea «oadjebas ahte sii leat ovdánan dárogielas» . Guokte jagi maŋŋil ohcá Ole M. Thomassen doarjaga Sámefoanddas. Sus leat 22 sámi máná Gáltta oahpaheaddjibiirres, ja čujuha dasa ahte son mannan jagi oaččui 15 speciedalera «buolleviidnadivatkássas» . Gáltta biire fátmmastii dalle maiddái Duorppalvuona, go Láhpi suohkanbáhppa, P. Megrund, čállá ohcamii ahte son dađe bahábut ii leat beassan dárkkistit nugo galggašii: «Duođaštettiin ahte lea riekta nu mo ohcci lea čállán sámi mánáid logu ja oahppoáiggi birra, ferten mearkkašit, ahte go heajosdálki lea hehtten mu geahččalemiid doallat skuvlaeksámena Duorppalvuona biirres, in dovdda persovnnalaččat mánáid ovdáneami dárogielas doppe, muhto vásáhusaid vuođul, mat mus leat Gáltta biirre mánáiguin... ja sámi mánáiguin, geat bohte maŋimus konfirmašuvdnii, duosttan jáhkkit, ahte Thomassen áŋgirvuođain ja ovdánemiin bargá mánáid dárogieloahppama ala, dasgo son juohke láhkai lea čeahppi ja doaimmalaš iežas skuvladoaimmas.» ¶
1880 almmuhii Romssa bismágoddedirekšuvdna ođđa ja goavvásit giellageavahaninstruvssa [9] biirriin main ledje sámi ja kveana oahppit. Dan oktavuođas bivddii skuvladirektevra buot suohkaniid skuvlastivrraid čilget mo sii sáhttet čađahit instruvssa. Earret eará lei nu ahte muhtin biirriin sáhtášedje ain geavahit sámegiela oahpahusgiellan daidda ohppiide geat ledje badjel 12 jagi dalle go instruksa bođii. Ákŋoluovtta suohkan cealká vástádusastis ahte skuvlakommišuvdna geassemánu 10. b. 1881 ovttajienalaččat lea mearridan: «Ođđa instruksa čađahuvvo Ákŋoluovtta oahpaheaddjibirrasis ahkeráji haga, ja maiddái Gáltta biirres Gáltta-Duorppalvuona guovllus, muhto ahkerádji doalahuvvo Duorppalvuona biirres namuhuvvon guovllus, daid mánáid hárrái, geat dál vázzet skuvlla, ja mánáid hárrái, geat dán rájes šaddet skuvlageatnegahttomin geahččaluvvo dattetge dáppe nai ođđa instruksa čađahuvvot.» ¶
Ii liikkáge lean nu álki čađahit dárogiela oahpahusgiellan. Ohcamušastis 1886 Finnefondii govvida I. Dahl, guhte dalle lei oahpaheaddjin Gálttas/Duorppalvuonas, gielladiliid biirres ná: «Skuvlamánáid lohku lea 37, main njealjis leat dážat. Loahpat leat sámit, sámi-kveanat ja dáža-kveanat. Dáin leat 15:s geaidda ferte adnit dušše sámegiela, dasgo ii oktage máhttán dárogiela dalle go mun álgen deikke. Loahpaide dán mánnájoavkkus dárbbašuvvo eanet unnit sámegiella.» ¶
Reivvestis Romssa bismágotti skuvladirektevrii 22.12.1890 čállá skuvlastivraovdaolmmái M. H. Vinsnes: Ákŋoluovtta skuvlastivrra evttohus skuvlalága §73 mielde, mearriduvvon čoahkkimis 27/9-90, maŋŋil go lea háhkan biirečoahkkimiid cealkámušaid, lea: «Gáltta ja Duorppalvuona biirret besset geavahit sámegiela risttalašvuođaoahpahusas dan muddui go oahpaheaddji gávnnaha dan vealtameahttumit dárbbašlažžan máhtu fievrrideapmái. Mii muđui guoská oahpahusgillii, de báhcá geavahussii ja njuolggadussan bismágotti instruksa 1880:s.» ¶
Go namuhuvvon biirret ožžot lobi dása, mas oahppogirjjiid geavaheapmi sámi teavsttain dárogiel teavstta bálddas,eaktuduvvo, de lei sivvan dat go dáid biirriin lea stuora eanetlohku álbmogis sámit, ja biirečoahkkimat leat cealkán ahte háliidit sámegiela geavaheami veahkkegiellan risttalašvuođaoahpahusas.» ¶
Skuvlastivrra reivii lea bismá čállán kommentára: «Ahte lea oahpaheaddji duohken mearridit galgá go, ja man muddui galgá geavahit sámegiela risttalašvuođaoahpahusas ii leat buorre. Ii go dát mearridanváldi berre gullat skuvlastivrii ja čađahuvvot vuosttažettiin váhnemiid sávaldagaid mielde? Romsa, čakčamánu 24. b. 1891. J. A. Skaar.» ¶
Dáruiduhttinpolitihkka lei garrasit stivrejuvvon guovddáš eiseválddiid bealis. Leat máŋga ovdamearkka ahte Girko- ja oahpahusdepartemeanta lea stivren bienasta bitnii skuvlabiiredásis man muddui galggai leat lohpi geavahit sámegiela skuvllas. 1896:s čálii departemeanta reivve Romssa skuvladirektevrii muitalit «ahte dept. skuvlalága §73, 2. oasi, mielde mearrida čuovvovaš njuolggadusa Romssa bismágotti vuolábealde namuhuvvon skuvlasuohkaniid oahpahusgiela hárrái:» Dás válddahallá dasto 15 suohkana, ja loahpas boahtá dát: «Mii 15) Ákŋoluktii guoská, de mis ii leat mihkkege ákkaid dan vuostá, ahte Gáltta ja Duorppalvuona biirriin sámegiella geavahuvvo smávvaskuvlla oskkoldatoahpahusas, dan muddui go skuvlastivra gávnnaha dan dárbbašlažžan. Stuoraskuvlla oahpahusas sáhttá sámegiella seamma biirriin geavahuvvot veahkkegiellan dárogiela bálddas, mas lohkan- ja oahppogirjjit sámegielat teavsttain sáhttet geavahuvvot ovttas dárogiel teavsttain» ¶
Dát geažuha nappo dan guvlui, ahte gáibádusat leat ložžejuvvon dan plána ektui, mii mearriduvvui 15 jagi ovdal, ahte galggai geavahit dušše fal dárogiela vuosttaš luohká rájes. ¶
Vaikko bohte oktilaš raporttat mat muitaledje «ovdáneami» birra, de eai diktán Ákŋoluovtta sámit iežaset dáruiduhttojuvvot nu álkit. Muhtin ohcamat Finnefondii muitalit baicce vuostehágu birra dáruiduhttimii. 1890:s čállá Gáltta ja Duorppalvuona oahpaheaddji Kristen Bruflodt: «Dál leat 34 sámi máná. Mánáid ovdáneami dárogielas hehtte mealgadit dat, ahte váhnemiin lea vuosteháhku dárogillii, ja danin álo sámástit ruovttus, belohahkii lea maiddái skuvlajávkan hehttehussan.» ¶
Máŋggaid jagiid dán maŋŋá čállá Bruflodt ohpihii «bistevaš vuostehágu» dahje «sitkes vuostehágu» birra, dassái go son 1900:s čállá ahte «váhnemat ge eai leat čájehan nu stuora vuostehágu dárogiela vuostá go ovdal» . ¶
Oažžun dihte doarjaga Sámefoanddas ii lean doarvái ahte oahpaheaddji čálii iešdieđáhusa dáruiduhttinbarggustis. Fertii maiddái dokumenterejuvvot ahte instruksa čuvvojuvvui, ja 1893:s sáddii skuvladirektevra Killengreen Bruflodta ohcama ruovttoluotta skuvlastivrii dáinna čállosiin: «Sáddejuvvo ruovttoluotta, ja bivddán ahte almmuhuvvo: ¶
Dál addá skuvlastivraovddaolmmái M. Vinsnes guhkes čilgehusa, mas ee. čállojuvvo: «... Gáltta guovllus dáhpahuvvá oahpahus dárogillii 1880 instruvssa mielde. Dušše go oahpaheaddji ii sáhte eará láhkai oažžut mánáid ipmirdit maid son lea dadjan dahje oahpahan, váldojuvvo sámegiella veahkkin. Mánát ohppet ruovttubargguideaset dárogillii. Spiehkastat dahkkojuvvo dattetge muhtin duottarsámemánáiguin Duorppalvuona biirres, sii besset oahppat oskkuset sámegillii skuvlastivrra dohkkehemiin – muđui láhttejuvvo singuin nugo eará mánáiguin ge. Bottuin, stoahkama áigge, rávvejuvvojit mánát dárostit guhtet guimmiideasetguin, nugo oahpaheaddji maiddái álo dárosta (prinsihpas) mánáiguin ja váhnemiiguin. ¶
Ovdáneapmi dárogielas lea maŋimus 2 jagi leamaš oalle mearkkašahtti, ja muhtin sámečearddalaš mánát sáhttet velá cealkit oalle bures maiddái čálalaččatge dárogillii. Muhtin ruovttuin ipmirdišgohtet dál, ahte mánát fertejit máhttit dárogiela ... .... , nu ahte sáhttá jáhkkit ahte dát guovllut farga šaddet leat oalle dáruiduvvon, go juo dárogielat bearrašat han birastahttet sin buot guovlluin ...» ¶
Dál lea maiddái mielddusin biddjon oahppilistu árvosániiguin. Measta buot ohppiin lea dušše goargun -sen ja -datter, muhto listtus mii oaidnit namuhuvvon maid «Fjeldlappebørn» ; guoktásis lea goargun Sara ja ovttas fas Hætta. ¶
Lea Bruflodt geas lea eanemus ohcamat Sámefondii dan áigge, muhto 1901:s lea sullasaš ohcan oahpaheaddjis Knut A. Møgsteris, geas ledje Goahteluovtta ja Mearragohpi skuvlabiirret: «Dieđihuvvo ahte lean leamaš oahpaheaddjivirggis Ákŋoluovtta skuvlasuohkanis 1884 čavčča rájes, ja mus lea eanáš dušše leamaš oahppit geain lea seaguhuvvon duogáš, ja geaid mearri 54 skuvlageatnegahtton máná joavkkus lea maŋimus skuvladieđáhusa mielde leamaš 45 máná. Eatnasiin dáid mánáid ruovttuin hupmet boares olbmot beaivválaččat sámegiela ja kveanagiela, muhto nuorat fas hupmet álkidit dárogiela, nu ahte dáruiduhttin lea maŋimus jagiid mannan mealgat ovddosguvlui dán guovllus, ja danin duosttan dadjat ahte skuvllas lea leamaš dehálaš oassi das.» ¶
Báikkálaš skuvlastivra fertii addit doarjjacealkámuša ohcamiidda Sámefondii. 1901 attii Ákŋoluovtta skuvlastivrra ovdaolmmái dán doarjjacealkámuša: Hearrá Romssa skuvladirektevra Mielddusin bohtet ovdan ohcamat oažžut bálkálasáhusa sámefoanddas dáin: 1. Oahpaheaddji K. Bruflodt 2. » K. Møgster 3. » A. Jox Oahpaheaddji K. Bruflodt lea bargan Ákŋoluovtta skuvlasuohkanis oahpaheaddjin olles virggis 14 jagi 32 vahku jahkásaš oahpahusáiggiin, oahpaheaddji K. Møgster 17 jagi 32 vahku jahkásaš oahpahusáiggiin, ja oahpaheaddji A. Jox 29 jagi 32 vahku jahkásaš oahpahusáiggiin. Buot oahpaheddjiin leat leamaš sámi váhnemiid mánát oahpahan láhkai, ja leat bargan hui áŋgirit dáruiduhttinbargguin, nu ahte vuhtto stuora ovdáneapmi, dan dihte rávven buoremusat ahte buot 3 oahpaheaddji ožžot lasáhusa Sámefoanddas 3,00 ru. skuvlavahkkui. Ákŋoluovtta skuvlastivra, Bredvik (Govdaluokta) 25/11 1901 Dearvvuođaiguin Alb. Krane doaibmi ovdaolmmái ¶
Dán golmma oahpaheaddji ohcanskovit čájehit maid biirriin sii oahpahedje ja mii dain lei mánáid giellan: Ákŋoluokta ja Govdaluokta «Dárogiella, belohahkii sámegiella» Goahteluokta ja Mearragohppi «Dárogiella, sámegiella ja kveanagiella» Gáltta ja Duorppalvuotna «Seaguhuvvon sámegiella ja dárogiella» ¶
Dán jagis mis leat maiddái Gáltta/Duorppalvuona sámi ja kveana ohppiid árvosátnelistu. Doppe ledje dalle olles 39 sámi máná. Listui leat čállojuvvon mánáid orrunsajit, ja dat čájehit ahte dalle orro sámit hui máŋgga báikkis dán guovllus. Dá leat báikenamat dan hámis go leat listus. Mii leat lasihan sámegiel namaid dakko gos diehtit: Fugleberg (Loddebákti), Valan, Klasnes, Mebotten (Gaskačiehka), Øifjord (Duorppalvuotna), Oxvig, Grunfjord, Børfjordvig, Gammelhjem, Galten (Gáltta), Pompervig, Børfjord (Bearvuotna), Ofjord (Uffirvuotna), Veines, Øen, Dønnesfjord (Dutnjesvuotna), Bøle (Bievla). ¶
Sállanis, nu go máŋgga guovllus gos sámit ja dážat orro seahkalagaid, ledje dážat badjeseahtun. Sámit ledje guollebivdit, smávvadálolaččat ja boazoeaiggádat, elle dábálaččat oalle geafes diliin ja sis lei unnán árvu stuoraservodagas. Oahpaheaddjit, geat ovdal ledje maid luhkkárat / girkolávlut, gulle báikkálaš servodaga alit sehtui. Sii bohte dábálaččat olggobealde ja sis ledje dávjá almmolaš doaimmat suohkaniin. ¶
Mii eat leat gávdnan makkárge duođaštusa dasa ahte Sállana sámit leat leamaš oahpaheaddjin Ákŋoluovttas. Muhto muhtin sisafárren sápmelaš lei oahpaheaddjin dáppe 1873 rájes 1914 rádjái. Su namma lei Anders Andersen Jox [10] , son lei riegádan Kárášjogas 1847:s ja son bođii mánnán guođoheaddjin Ákŋovutnii. Son váccii Álttá oahpaheaddjiskuvlla, gos gearggai 1870:s. Oahpaheaddjiskuvllas muitaluvvo ahte "álggedettiin sus lei olles gealbu dárogielas, iežas eatnigiela lassin." [11] . ¶
Jox oahpahii álggos Duorppalvuona – Gáltta skuvlabiirres, mii dalle ferte leat leamaš johtti skuvla, go dáid guovlluide huksejuvvojedje skuvllat easkka maŋŋil. Doppe gal fertejedje stuora oassi ohppiin leamaš sámegielagat dalle. 1872:s son šattai oahpaheaddjin Mátta-Várjjagis, gos sus ledje eanaš sámi biirret, Ruovdevuonas Reaisavutnii. Dalle go Jox barggai doppe čálii báhppa Christophersen su birra ahte son "máhtii ollásit sihke dárogiela ja sámegiela. Sus ledje eambbo go dábálaš návccat oahpaheaddjin ja čađa nana ja rehálaš luondu, mii dagai ahte son sáhtii čájehit fámolašvuođa seammás go lei  mearálaš ja viissis álbmoga ektui mii lei nu vuollegis dásis go Mátta-Várjjaga sámit sihke morálalaččat ja intellektuálalaččat. Lei lohpideaddji nuorra olmmái ja hearva min oahpaheaddjisehtui, buohkat rábme su suohkanis guovtti jagi doaimma maŋŋá." [12] ¶
1875 rájes 1914 rádjái son lei oahpaheaddjin ja luhkkárin Ákŋoluovttas (girkobáikkis) muhto ferte maid leat oahpahan Goahteluovttas. Go son 1882:s ozai bálkálasáhusa Sámefoanddas de čálii suohkanbáhppa Meyer doarjjacealkámuša: «Ákŋoluovtta biirres sus leat vissa dušše moadde sámi máná, muhto Goahteluovtta biirres fas mealgadit eanet, ja duosttan vissásit cealkit ahte dát mánát obanassii čájehit čielga ovdáneami dárogielmáhtus." ¶
Anders A. Jox lei oahpaheaddji ja sátnejođiheaddji Ákŋoluovttas. Dát govva heaŋgá suohkanstivralanjas. ¶
(Govva: Ákŋoluovtta suohkan) ¶
Joxas ledje maiddái máŋga almmolaš doaimma, muhtin áiggi son lei skuvlastivrajođiheaddjin ja de lei Ákŋoluovtta sátnejođiheaddjin 1890–1907. ¶
1875 rájes 1884 rádjái lei Ákŋoluovtta suohkanis vel nubbi ge sámi oahpaheaddji, geas lei eksámen Álttá oahpaheaddjiskuvllas, Ole M. Thomassen, Ivgus eret. Son čálii maŋŋil čilgehusa mearrasámiid eallima ja vieruid birra, mii almmuhuvvui easka 1999:s girjin Lappenes forhold [13] . Das čujuha ee. dasa maid son lei vásihan Ákŋoluovtta sámiid gaskkas. ¶
Giellamolsun sámegielas dárogillii álggii muhtin giliin juo 1800-logu loahpas. Reidar Nielsen muitala girjjistis Folk uten fortid [14] áhčis birra ahte son šattai bajás Bearvuonas sámegielat váhnemiiguin, muhto ieš oahpai dušše dárogiela. «Sámegiella lei dárbbašmeahttun» , logai son ieš maŋŋil. Áhku ja ádjá ággan válljet dárogiela lei vuosttažettiin dat go skuvla lei dušše dárogillii ja oahpaheaddji ii máhttán sámegiela. Dát bearaš orui Bearvuonas, ja skuvla lei Gálttas, olggut vuonas. Dáppe lei stuora giellaseaguhus ja buohkat han máhtte muhtin muddui dárogiela. Nannánbealde vuonain lei baicce ain dárbbašlaš máhttit sámegiela vel guhká. Doppe sámástedje measta buohkat ja mánát geat riegádedje ovdal nuppi máilmmisoađi šadde dábálaččat bájas sámegiella eatnigiellan. ¶
Nuppi dáfus fas ii leat gallásis sis, geat riegádedje Sállanis soađi maŋŋil, sámegiella eatnigiellan. Muhtimat sámástedje mánnán, muhto molso dárogillii go álge internáhttaskuvlii. Vaikko muhtimat sis geat leat riegádan ovdal 1960-logu, ipmirdit measta visot mii daddjo sámegillii, de eai leat galle sámi bajásšaddan Sállanis maŋŋil soađi geat ieža sámástivčče dál. Dat mearkkaša ahte dálá váhnenbuolvvas hui unnánat máhttet fievrridit sámegiela viidáseappot iežaset mánáide. Leat maid unnán šat sámegielat áhkut ja ádját. 80-logus lei ain sámegielat lestadiánalaš biras Ákŋoluovttas, muhto eatnasat sis leat dál juo girkogárddis. ¶
Dutnjesvuona ođđa internáhtta 1918 (Foto: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsens fotosamling) ¶
Ákŋoluovtta suohkana vuosttaš internáhtat ledje jáhkkimis Gálttas ja Goahteluovttas, gos galget leat leamaš skuvllat internáhttalovttain juo 1880-logu rájes. 1890-logus muitaluvvo ahte ohppiin ii lean go okta girji – kátkkesmus. Oahppit fertejedje váldit borramuša mielde ruovttus. Go vušše bierggu, de lei iešguđet oahppis iežas biergobihttá ruittus, merkejuvvon ivdnejuvvon láiggiin, vai galge gávdnat rievttes bihtá fas. ¶
1918:s huksejuvvui stáhtainternáhtta Dutnjesvutnii, ja Gáltta skuvla heaittihuvvui. Internáhtta ceggejuvvui Sanden nammasaš ávdin báikái, girkogárdi áidna ránnján. Doppe ii lean oktage eará viessu, nu ahte oahpaheaddjit ja internáhtabargit fertejedje orrut skuvllas ja buot oahppit skuvlabiirres orro internáhtas. Nugo earát ge stáhtainternáhtat de lei Dutnjesvuona internáhtta buorremuddui huksejuvvon Sámefoanddas boahtán ruđaiguin. ¶
Dutnjesvuona internáhta ohppiin stuorra oasis lei sámi duogáš ja dalle go internáhtta lei ođas hupme ain máŋgasat sis sámegiela. Muhto dán guovllus orro čearddat seahkalagaid ja sámiin lei dan mađe oktavuohta dárogielagiin ahte sámi mánát ledje muhtin muddui oahppan dárogiela ovdal go álge skuvlii. Muhtin nisson gii lei Dutnjesvuona internáhta oahppin 1937 rájes muitala ahte buot oahppit dalle hupme bures dárogiela ja geavahedje dušše dárogiela gaskaneaset, vaikko muhtimat ain sámástedje ruovttus. Son muitala maiddái ahte sámi mánát eai givssiduvvon skuvllas, eaige lean riiddut čearddalaš erohusaid dihtii. ¶
Boares skuvla Ákŋoluovttas gaikkoduvvui 1930:s ja ávdnasat geavahuvvojedje internáhta huksemii. Seammás huksejuvvui ođđa skuvla mas ledje njeallje luohkkálanja, gievkkan ja oahpaheaddjilatnja. Dalle heaittihuvvui Duorppalvuona skuvlla ja oahppit sáddejuvvojedje Ákŋoluovtta internáhtii. Vaikko Ákŋoluovtta internáhtta gulai suohkanii, de oaččui dat maid mealgat huksendoarjaga Sámefonddas, sullii oktiibuot 40000 ru. áigodagas 1927–30. Dáppe lei sámi ohppiid dilli veahá earálágan go fávllabealde. Ieš skuvlabáikkis Ákŋoluovttas orro eanáš dážat, muhto máŋga internáhtamáná bohte vuonain gos orro dušše dahje measta dušše sámit. Negatiiva oaidnu sámiide, mii lei dábálaš dan áiggis, dagai ahte sámemánát dávjá hárdojuvvojedje ja givssiduvvojedje, ee. dainna go máŋgasat eai hupman nu bures dárogiela. ¶
Sihke Dutnjesvuona ja Ákŋoluovtta internáhtain lei oalle buorre standárda, dán áiggi diliid ektui, muhto eará báikkiin lei vearrát. Erenoamážit Govdaluovttas ferte leat leamaš heittot. Finnmárkku skuvladirektevrra arkiivvas lea reive maid skuvladirektevra čálii 01.11.1934 giehmánnái Bj. Kranii Govdaluovttas, son lea dalle jáhkkimis leamaš skuvlastivraovdaolmmái. Reivves váidala skuvladirektevra ahte Ákŋoluovtta suohkan ii leat ieš háliidan váldit ovddasvástádusa, ja ahte danin ii vel leat dáhpáhuvvan mihkkege internáhtain. Son čállá: «Mu bávččagahttá Breivika mánáid dihtii – internerendilit ledje duođaige heajut.» ¶
Go ovddeš oahppit muitalit Ákŋoluovtta skuvllain, de leat čađat muitalusat goaves oahpaheddjiid birra. Lei ollu bajil oahpahallan ja erenoamážit sálbmavearssat ledje dehálaččat. Ja jus eai máhttán leavssu dahje eai láhtten nugo galggašedje, de sáhtii leat garra ráŋggáštus. Erenoamáš garra oahpaheaddjit leigga áhčči ja bárdni Møgster, geat leigga oahpaheaddjin Goahteluovttas oktiibuot 1900-logu álggu rájes gitta 2. máilmmisoađi maŋŋá. Knut Møgster bođii Vestlánddas, ja sus lei oahpaheaddjioahppu Romssa semináras. Maŋŋil su bárdni Arnt jotkkii áhčis oahpaheaddjivirggis. Goappašat leigga hui bahámielagat, ja erenoamážit šadde gillát oarbbes oahppit, ja dakkárat geat hupme heajos dárogiela. Muitaluvvo ahte sáhtiiga cápmit ohppiid suorpmaid linjálain ja duhkuštit nu ahte ollu vuovttat luovvanedje oaivvis. Muhtin boares áddjá geas lea leamaš Arnt Møgster oahpaheaddjin gohčoda su «torturistan» , muhto lasiha ahte áhčči Møgster lei vel vearrát. ¶
1800-logu loahpas ja 1900-logu álggus ledje Ákŋoluovtta suohkanis moadde oahpaheaddji geat máhtte sámegiela ja geavahedje dan veahkkegiellan, muhto Knut Møgster čállá ohcamisttis sámefondii 1885:s: «Dán oktavuođas áiggun lasihit, ahte in leat oahppan sámegiela, go rievtti mielde ii leat dárbbašlaš ge dáppe, go eanetlohku mánáin ipmirda dárogiela oalle bures, muhto mus lea ollu rahčamuš oažžut sin cealkit dárogiel sániid riekta, sihke mii guoská jitnii ja nuhttii.» ¶
Iešguđetge gálduin leat vuostálasti dieđut dan birra man muddui leat leamaš sámit ja sámi oahppit Ákŋoluovttas. 1931:s čálii skuvladirektevra Chr. Brygfjeld raportta iešguđetge Finnmárkku suohkana birra. Das son govvida Ákŋoluovtta suohkana ná: «Dán suohkana ferte árvvoštallat čielga dáru biiren, earret Stiertná fávllabealde. Doppe orrot moadde bearraša, mat hupmet sámegiela. Dat 8-9 máná gullet Ákŋoluovtta internáhttii (6-oasát skuvla). Ii oktage oahpaheaddji Ákŋoluovttas máhte sámegiela.» ¶
Maŋimuš han lei vissásit riekta, muhto čuoččuhus ahte Ákŋoluovtta oassi Sállanis lea čielga dáru, lea oalle imašlaš go eará raporttat, sihke dan áiggi ovdal ja maŋŋá, leat namuhan sámegielat ohppiid sihke sullo siskkit ja olggut bealde, ja ahte 1930 olmmošlohkamis registrerejuvvojedje 109 sámegielaga Ákŋoluovtta suohkanis. Vaikko skuvladirektevra lei garra dáruiduhtti, de son lea eanáš eará suohkaniin addán luohtehahtti dieđuid. Sáhttá danin jearrat vuođđuduvvá go su govvádus báikkálaš skuvlastivrra dieđuid ala, ja sáhttá go stivra leat háliidan čiegadit man ollu sámit ledje álbmoga ja ohppiid gaskkas. ¶
Soađi áigge, 1943:s, čađahuvvui iskkadeapmi sámi mánáid birra Finnmárkku suohkaniin. [15] Ná vástiduvvo Ákŋoluovttas gažaldahkii galle sámi máná leat suohkanis: «Vihtta sámi máná. Dutnjesvuona skuvlabiire. Sáhttá muitalit ahte mánáid váhnemat leat bistevaš ássit. 4 máná áhčči oažžu ealáhusas guolásteamis, ja 5. máná áhčči fas boazodoalus.» Mii sáhttit dorvvolaččat dadjat ahte dalle ledje gal ollu eanet sámi oahppit, sihke Dutnjesvuona biirres ja eanáš maid suohkana eará biirriin. ¶
Nugo máŋgga eará sajisge Finnmárkkus soađiáiggi de hehttejuvvui skuvlavázzin gaskkohagaid maiddái dáppe, dasgo duiskalaččat válde skuvllaid iežaset soalddáhiid atnui. Ákŋoluovtta suohkanis ledje oalle ollu NS-miellahtut, muhto vissa eai lean oahpaheaddjit sin gaskkas, vaikko unnimusat okta oahpaheaddji iskkaduvvui soađi maŋŋá dan dihte go sus ledje «eahpečielga našuvnnalaš guottut» . ¶
Goahteluovttas muitaluvvo ahte Arnt Møgster biehttalii čuovvumis nasisttaid gohččuma lohkat ng. «Solkorsboka» skuvllas. ¶
Duiskalaččat bolde buot suohkana skuvllaid ja internáhtaid 1944 skábmamánu. Sállanis ledje erenoamáš máŋgasat geat báhtaredje evakueremis ja orro čiehppasiin, gođiin ja barttain dálvit. Dan áiggi dieđusge ii šaddan makkárge skuvlavázzin. Maŋŋil juovllaid evakuerejuvvojedje eanaš siviilat Sállanis Skottlándii brihttalaš soahteveahkafatnasiiguin. Doppe álggahuvvui dalle sierra skuvla norgalaš mánáide. ¶
Dalle go olbmot máhcce viessobázahusaide, besse ollu mánát vázzit skuvlla Vuotnabađa (Finnfjordbotn) internáhttaleairras Romssas, dan botta go huksejuvvojedje gaskaboddosaš skuvllat ja internáhtat. Skábmamánus 1945 čálii Vuotnabađa skuvlaleairra jođiheaddji, Pavel Andersen, reivve Ákŋoluovtta skuvlastivrii ahte vahkku maŋŋil galggai sáddejuvvot skuvlasáhttofanas viežžat mánáid Vuotnabahtii, ja ahte Ákŋoluovtta oahppit geat galge leat mielde, fertejedje leat gergosat Goahteluovttas. Reivves rámpo Andersen man buorit dilit sis lea leairras: «Váhnemat eai galgga ballat sáddet mánáid dohko, go doppe šaddet sihke oahpaheddjiin ja mánáin leat buorit dilit. Buot bráhkat, eatnasat guovtti gearddis, leat čábbát huksejuvvon. Doppe lea velá parkeahtta ge láhttis muhtin bráhkain. Lea elektralaš čuovga ja guovddáš-liggen buot bráhkain. Leairras mis lea doavttir, bátnedoavttir, buohccedivššár, sihke ...(?) ja sávdni.» [16] ¶
Buohkat eai lean dattetge seamma duhtavaččat diliiguin, ja mii diehtit ahte unnimusat okta bearáš Ákŋoluovttas vieččai mánáidis ruovttoluotta leairras, vaikko sidjiide ii leange eará molssaevttolaš skuvlafálaldat. Dasa ii liikon skuvladirektevra Lyder Aarseth, gii 09.03.1946 čállá reivve mánáid áhččái: «Lean ožžon dieđu ahte don leat viežžan mánáidat ruovttoluotta Vuotnabađa skuvlaleairras. Dovddan maiddái du kritihka Nordlys-bláđis leairra diliid ektui. Dán kritihka dihtii leat don guoddaluvvon politiijai , nu ahte dát ášši mearriduvvo dikkis. Vuotnabađa skuvlaleaira lea nu buorre go mii dálá diliin lea vejolaš, ja lea máksán ollu ruđa ja rahčamušaid álggahit ja jođihit dan. ... Sii geat leat nu gáibideaddjit ahte eai hálit mánáideaset dohko fertejit ieža eará láhkai gozihit ahte mánát ožžot dan oahpu maid skuvlaláhka gáibida. Jus eai daga dan, de ráŋggáštuvvojit sáhkuiguin. ...» ¶
Jagiin 1946-47 huksejuvvojedje skuvlabráhkat viđa báikái; Ákŋoluktii, Goahteluktii, Mearragohppái, Bearvutnii ja Govdaluktii. Guovtti maŋimusas lei internáhtta. Dan maŋŋá huksegohte bistevaš skuvlavisttiid. Mearragohpi, Goahteluovtta ja Breivika skuvllat ledje gárvásat árrat 1950-logus. Ákŋoluovttas lei ođđa skuvla internáhtain gárvvis 1957:s. Ákŋoluovtta internáhtta lei maŋimus mii lei doaimmas suohkanis, ja dat heaittihuvvui 1968:s. Breivika skuvla heaittihuvvui 1963:s ja oahppit sirdojuvvojedje Goahteluktii. ¶
Bearvuonas lei skuvla ja internáhta seamma bráhkas, Skuvla heaittihuvvui 1967:s (Dovdameahttun govvejeaddji. Gáldu: Øyfolk 1996) ¶
Internáhtaoahppit ja bargit Bearvuona internáhta boardagis giđđa 1952 (Dovdameahttun govvejeaddji. Gáldu: Øyfolk 1996) ¶
Dutnjesvuona internáhtta ii huksejuvvon šat ođđasis, ii ge dohko huksejuvvon sierra skuvlabráhkka ge. Oahpahus lei álggos priváhta viesus, maŋŋil servodatvisttis, dassái go skuvlavisti lei gárvvis 1967:s. Dalle heaittihuvvui seammás Bearvuona internáhtta, ja skuvla ja oahppit sirdojuvvojedje Dutnjesvutnii. Muhto dan áigge ledje olbmot juo fárrestallagoahtán eret fávllabealde vuonain, ja Dutnjesvuona skuvla heaittihuvvui dušše 6,5 jagi doaimma maŋŋá. ¶
Ákŋoluokta gullá suohkaniidda main maŋŋil soađi ledje stuora váttisvuođat háhkat bistevaš ja gelbbolaš oahpaheddjiid. Ovdamearkan das lea Dutnjesvuona skuvla, mas olles áiggis go skuvla lei doaimmas ii lean oktage bistevaš oahpaheaddji. Measta buohkat bohte lulde ii ge oktage lean guhkit go jagi. ¶
Čállosis Melding om skolene i Finnmark 1945–70 čállá skuvlahoavda Per Gulbrandsen: «Suohkana oahpaheaddjidilli lea leamaš hui molsašuddi, muhtun báikkiin oažžu dadjat eai oppa leatge oahppan oahpaheaddjit, nuppiin fas leat dušše oahppan oahpaheaddjit. Dál lea sullii 1/5 oahpaheaddjiveagas bistevaččat ásaiduvvan, nuppit fas fárrejit, eatnasat juo jagi maŋŋá, muhtumat 3–5 jagi maŋŋá.» ¶
Olbmot fárrestalle dađistaga ja čohkiidedje guollevearaide; Ákŋoluktii, Goahteluktii ja Mearragohppái, ja 1967 rájes leage leamaš skuvla dušše dán golmma báikkis. Dan dihte go máŋgasat leat fárren eret ja suohkanis lea heajos ruhtadilli, de lea moatti háve leamaš sáhka heaittihit ovtta dahje guokte skuvlla, muhto dán rádjái (2007/08) leat buot golmmas ain doaimmas. ¶
Áigodagas ođđasithuksemis 1990-logu rádjái lea váttis gávdnat maidege almmolaš skuvlabáhpáriin mii čájehivččii ahte leat leamaš sámit Ákŋoluovtta suohkanis. Unna cavgileami oažžut dattetge das ahte 1946 lei Dutnjesvuona biireovdaolbmá namma Mathis Mjenna. Son lei maiddái skuvlastivrra miellahttu ja jáhkkimis ledje maiddái eará sámit dalle skuvlastivrra miellahttun ja várrelahttun. ¶
Vaikko ii mihkkege leat čállon dan birra báhpáriin mat leat seilon, de muitalit olbmot geat vázze skuvla soađi maŋŋil ahte dalle maid givssidedje sihke mieloahppit ja oahpaheaddjit sámi ohppiid dan dihte go ledje «fjellfinnat» . ¶
50-60-jagiin lei Goahteluovttas oahpaheaddji geas lei sámi duogáš, Gunnar Lille. Son lei álgoálggus Deanus eret. Muitaluvvo ahte dalle go son deaivvadii ođđa luohkáin de jearai luohkás geain lei sámi duogáš. Oahppit muitaledje dan ruovttus, ja dalle gal muhtin eadni bealkkehii garrasit oahpaheaddji, ja celkkii ahte dakkáraččaid ii galgga oahpaheaddji jearrat. ¶
Ákŋoluovtta skuvlla oahppit murjenmeahcis Sállanis 1957 čavčča. Govva lea Barbbostagas, Ákŋovuotna lea gova olgeš bealde. Oahpaheaddji lea Jakob Haugen. Oahppit leat (gurut bealde):Birgith Johnsen, Nelly Eriksen, Anne Kari Hansen, Bjørg Pedersen, Vilgunn Brattfjord, Inger Lise Mauseth, ?, Ruth Larsen, Tove Kivijärvi, Liv-Sissel Amundsen, bak: Torleif Eriksen, Emil ?, Fredrik Antonsen, ovdabealde: Viggo Eilertsen, Reidar Nilsen, Roar Mauseth, Per Jonny Jacobsen, Gunnar Isaksen. (Gova luoikan Olav Isaksen) ¶
Sámi skuvlahistorjá ihtigoahtá fas easka go muhtin váhnemat 1990-logus ohce sámegieloahpahusa mánáidasaset. Ja 2008:s lohke 15 oahppi suohkana guovtti skuvllas sámegiela nubbin giellan, máŋga jagi maŋŋil go sin ádját, áhkut ja máttarváhnemat dáruiduhttojuvvojedje Sámefoandda doarjagiin. ¶
[1] Niels Knag: Matricul oc Beschrifuelse ofuer Findmarchen for Anno 1694. I: Utne og Solberg (red.): Finnmark omkring 1700. Aktstykker og oversikter . Etnografisk museum 1938. [2] Baard Tvete: Skolebøker for samebarn i Norge fra Thomas von Westen til i dag. NLH 1955, s. 4. [3] Lea vejolaš ahte dát sáhttá leat Miššuvdnakollegia arkiivvas, Riikkaarkiivvas, muhto mis ii leat vel leamaš liiba ohcat doppe. [4] Sørøysund bygdebok čuoččuha baicce ahte 1861:s Láhppi báhpagielddas, mii dalle maiddái fátmmastii Ákŋoluovtta, ii lean oktage bistevaš skuvla, dušše 3 johttiskuvlla [5] Friis etnográfalaš kárttat gávdnojit interneahtas: http://www.dokpro.uio.no/friiskartene/1861/1861oversikt.html [6] Stortingsproposisjon nr. 2–1878: Ang. Sprog- og Skoleforholdene blandt Kvænerne og Lapperne i Tromsø Stift. [7] Helge Dahl: Språkpolitikk og skolestell i Finnmark 1814-1905 , s. 106 [8] Sámefoandda birra sáhttá lohkat Henry Minde artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 1 -girjjis. . [9] Helge Dahl: Språkpolitikk og skolestell i Finnmark 1814–1905 , s. 161 [10] Helge Dahl: Språkpolitikk og skolestell i Finnmark 1814–1905 , s. 227 [11] Olles instruksa gávdno Henry Minde artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 1 -girjjis. [12] Mii čállit dás su nama nugo lea čállon su hávdegeađgái Ákŋoluovtta boares girkogárddis. Giligirjjis ja suohkana sátnejođiheaddjigalleriijas čállo fastain Andreas A. Jox. Giligirji muitala maid ahte son jámii 1930:s, muhto mii váldit vuođđun hávdegeađggi čállosa, mas čuožžu 1933.. [13] Thomassen, Ole: Lappenes forhold . Sámi giellaguovddáš, Gáivuotna 1999. [14] Reidar Nielsen: Folk uten fortid . Gyldendal 1986. [15] Artihkal dán iskkadeami birra boahtá maŋŋelis Sámi skuvlahistorjjás. [16] Pavel Andersen lei Deanus eret ja lei eváhko rádjái Jáhkogohpi (Korhámmana) internáhta oahpaheaddjin. Eanet dieđut su birra bohtet maŋŋá Sámi skuvlahistorjjás. . ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Ingar Eira: - Bázahallat giellaguovllu ektui 811 http://skuvla.info/skolehist/ingar-ts.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Liigeartihkal girjái Sámi skuvlahistorjá 3 . Davvi Girji 2009. ¶
Ingar Eira (Govva: Torkel Rasmussen) ¶
Artihkal prentejuvvui Sámi allaskuvlla 10 jagi ávvodeami oktavuođas, girjjážis 10 jagi gielain ja mielain .             Ingar Eira lea Jáhkovuonas eret ja riegádii 1950:s. Sus lea oahppu Jáhkovuona mánáidskuvllas ja Ráhkkerávjju nuoraidskuvllas, .... ,  Son lea bargan máŋga jagi mašiidnavuodjin Stáhta geaidnodoaimmahágas / Mestas, gos maiddái lea luohttamušolmmoš. Son lea guhká bargan sámepolitihkalaš bargguin ja lei 1989-93 sámediggeáirras NSR bealis. ¶
- Soaitá orrut leamen fuoikun, muhto min guovllus lea geavvan nu ahte rahčamusat olahit mihttomeriid Sámegiela hálddašanguovllus leat váikkuhan nu ahte mii leat bázahallan. ¶
Ingar Eira - mearrasápmelaš Finnmárkku rittus - lea máŋga jagi rahčan oažžut sámegieloahpahusa Jáhkovuona skuvlii ja dan doalahit. Dusse moadde jagi lea lihkostuvvan.             - Mii šállosahttá, lea ahte ii oktage ora sáhttimin moktege veahkehit min, šlundu Eira. Son lohká ollu eará sámegielguovllut olggobeal Sámegiela hálddašanguovllu, orrot leamen seammá dilis go sii.             - Orru leamen nu ahte rahčamusat olahit mihttomeriid hálddašanguovllu siskkobealde váikkuhit nu ahte sámegiel guovllut olggobealde hálddašanguovllu oalát bázahallet. ¶
Ingar Eira buvttii ovdan dán jorggu dili go logaldalai Sámi allaskuvlla ávvosemináras. Logaldallama lei gohčodan Sámi giella ja sámi giela ovddidanvejolasvuođat olggobealde giellalága doaibmaguovllu.             Eira ruovttubáiki Jáhkovuotna ii leat nu áibbas unna mearrasámi giláš Fálesnuori suohkanis. Doppe ásset 170 olbmo, geat eatnasat leat sápmelaččat - unnit dahje eanet. Sámegiella lea álohii leamas gili álbmoga eatnigiellan.             - Sámegiella lea ain otne beaivválaš anus erenoamázit boarráset olbmuid gaskkas. Stuorra oassi nuorat olbmuin ipmirdit fas sámegiela, dusse hupmat eai máhte, muitala ovddes sámediggeáirras.             - Midjiide geat háliidit sámegiela boahtteáiggis sihke oidnot ja gullot, lea hui surgat vásihit ahte min giella ja kultuvra dattetge orru nohkamin dade mielde go buolvvat nohket ja jávket, váidala Eira. ¶
Su mielas lea gili álbmoga beales oalle olu dahkkon goahcat dán maŋosmannama. Stuorámus bargu lea leamas oččodit sámegieloahpahusa skuvlii.             - Mii oaččuimet suohkanstivrra mearridit ahte Jáhkavuona skuvllas galgá addot sámegieloahpahus nubbigiellan. Dát lei hui movttiidahtti, muhto dade bahábut dáhpáhuvai mis nai nu go máŋgga eará sajis. Fálaldat nogai sihke olmmošlaš ja ruđalaš ressurssaid geažil.             - Vuosttas lea dávjá čadnon dan nubbái. Suohkan lei positiiva juste nu guhkás go láhka geatnegahtii, iige guhkkelii. ¶
Sámegieloahpahus ii deavdán eanet go njealját oasi ollesáiggi virggis. Danin ii oaidnán suohkan dárbbu geavahit eambbo návccaid ja ruđaid dasa. Danin šattaige gosii veadjetmeahttun oažžut oahpaheaddji.             - Sajáiduvvan oahpaheaddjiin váillui oahppu čađahit sámegieloahpaheami. Ii galgga dieđusge vuordit ahte oktage boahtá eará báikkiin váldit badjelasas barggu mas ii dine eambbo go njealjádas oasi ollesáiggi virggis, čilge Eira.             - Liikká mii lihkostuvaimet bures moadde jagi dan dihte go gávdnui olmmoš guhte sáhtii boahtit min lusa. Sus lei eará bargu main na sáhtii kombineret. Muhto go son fárrii eret, de fierralii min sámegieloahpahus. Eat mii leat nagadan čuožžálahttit dan fas, šállosa Ingar Eira. ¶
Manne lea nu váttis fidnet sámegieloahpaheaddji gilis gos sámegiella ain lea beaivválaš anus?             - Vástádus lea ahte sámegiella nubbigiellan lea eksámenfágan. Danin ii duostta oktage dan váldit badjelasas. Olbmuin váilu formálalaš oahppu, eandalit čállingiela ektui, lohká Eira ja jearrala manin suohkanpolitihkkárat eai oro berošteamen prioriteret sámegieloahpaheami.             - Sivat sáhttet leat máŋga. Stuorámus sivva lea eahpitkeahttá dáruiduhttinpolitihka váikkuhusat. Váikkuhusat mat dahket ahte vel ieža nai sápmelaččat, geat dávjá vel leat suohkanpolitihkkárat, navdet ahte sámegiella lea earáid eatnigiellan ii ge sin. Danin das eai beroš.             - Dáruiduhttin lea joksan iežas mihttomeriid mihá eambbo go maid mii beaivválaččat várra jurddašit, fuomásuhttá Eira.             Liikká ii loga stuorámus váttisvuohtan ahte ollogat čiegadit iežaset sápmelašvuođa.             - Nu guhká go olmmoš eaktodáhtolaččat čiegada juoidá, de ieš goit dovdá duohtavuođa ja diehtá iežas duogáža. Mihá vearrát lea dat dilli go olmmoš jurdilkeahttá iežas beaivválaš duohtavuođas beahttá iežas. ¶
Ingar Eira lea geahččalan oažžut veahki buoridit dili buot vejolaš ásahusain. Muhto ii leat velá ábuhan.             - Ii oktage oro sáhttimin maidege dahkat veahkehan dihte min. Leamaš oktavuohta earret eará Sámi oahpahusráđiin. Ii dattetge leat veahkehan. Manne, dan in dieđe. Lea dego lean deaivan muhtinlágan Berlin-muvrra. Vai leago nu ahte min dilli lea eará máilbmi ja «sin» váttisvuođat. Dat eai gula «midjiide» .             Sámediggi lea ásahus mii Eira oainnu mielde sáhtásii dahkat juoidá dienna diliin.             - Dattetge ii leat Sámediggi nagadan hálddašit dán ovddasvástádusa nu bures go livččii galgan, oaivvilda Ingar Eira, guhte oaidná guokte čovdosa. ¶
  Guhkes áigái: Ferte ásahit hástaleaddji ortnegiid mat leat nu beroštahttit ahte maiddái dáruiduvvan sámeguovllus duostagoahtá háhpohallat formálalaš gelbbolasvuođa čadahan dihte sámegieloahpaheami dohkálaš dásis. ¶
  Oanehis áigái: Ferte geahččalit ásahit ortnegiid mat gaskaboddosaččat sáhttet veahkehit dán váttis dilis. Dát fertejit doaibmat dassái go mearrasámeguovlu lea ožžon dan váilevaš gelbbolašvuođa.             - Lea aŋkke nu ahte loahpalaččat ferte luohttit siskkáldas fámuide. Muhto mii nai fertet oažžut veahki olggobealde dassái go leat nagadan cegget iežamet giellajoavkku, čilge mearrasámi giellaovddideaddji Ingar Eira. ¶
Flere artikler fra Samisk skolehistorie 3 ¶
Skuvla – min dološ ja dálá boahtteáigi 3702 http://skuvla.info/skolehist/issat-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; P? norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Issát Sámmol Heatta konsearttas Guovdageainnus 2004 (Govva: Svein Lund) ¶
Issát Sámmol Heatta (Biŋges-Lemeha Issát Sámmol) lea riegádan 1952:s ja bajásšaddan Biggejárgáttis ja Mázes, Guovdageainnu suohkanis. ¶
Son lea vázzán vuođđoskuvlla Mázes ja Guovdageainnus ja joatkkaskuvlla Kárášjogas. Sus lea sosionomaoahppu Budeaju allaskuvllas, sámegiela gaskafága Romssa universitehtas, TV- ja filbmačállin- ja buvttadanoahppa, pedagogalaš jođihan- ja bagadallanfága Finnmárkku allaskuvllas ja Sámi oahppojođihanoahppa Sámi allaskuvllas. ¶
Issát Sámmol Heatta lea bargan sadjásaš oahpaheaddjin, sosionoman ja journalistan, sihke radios ja aviissain. Son čállá lávllateavsttaid ja nuohtaid, juoigá, lávlu ja lohká divttaid konsearttain ja skearruin. Máŋga dovddus sámi lávlu leat lávlon su lávlagiid. Son lea maiddái jorgalan girjjiid sámás ja dárrui, bargan girjjálašvuođakonsuleantan, čállinoahpaheaddjin ja drámáoahpaheaddjin. Issát Sámmol Heatta lea leamaš Sámi girječálliid searvvi ovdaolmmožin (2004-2005 ja 2008-). 2005-2007 lei son Sámiráđi kulturlávdegotti miellahttun. Dás son muitala skuvlavásáhusaidis golmma áigodagas: Máze skuvlla ja Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppin (1960–1969) ja sadjásaš oahpaheaddjin Máze skuvllas 1972-75 ja fas 2007 čavčča. ¶
– Allet dál goze nu guhká, ihttin lea skuvla julggiid vuolde! Nu lávii áhččámet Biŋges-Lemet, Klemet K. Hætta, dadjat ovdal go skuvla álggii čakčat dehe dálvet. ¶
Vázzen mánáidskuvlla Mázes 1960 čavčča rájes gitta 1966 geassái. Nuoraidskuvlla vázzen Guovdageainnu márkanbáikkis, go dalle ii lean nuoraidskuvla Mázes. Mu mielas lei suohtas skuvllas, eanas áiggi goit, dan rájes go juo hárjánin dohko. Vuosttaš eahket Máze internáhtas gal lea báhcán bávččas muitun munnje. Maŋŋel go eadni, Juhán Ánne, Anne Tornensis Hætta manai, báhcen stoahkanlatnjii čierrut. Oabbán Máret Rihttá ja Biggeluobbala nieiddaš Liv Jakobsen vikkaiga jeđđet mu: – Ale čiero goit, stuora bárdni! ¶
Jeđđemis ii dáidán ollu ávki. Buot lei nu amas ja issoras. Nu lei várra buohkaid mielas geat báhce váhnemiin internáhttii. Gatnjalat goike fargga, ja fuomášin ahte skuvla ii lean gusto nu váivi, go mu mielas lei suohtas oahppat čállit ja rehkenastit. Ja mis lei sámegielat oahpaheaddji, Dure Niillas Dure Elle, Ellen Turi Guttormsen. Gulahalaimet bures. Ledje gal maiddái dárogielat oahpaheaddjit vuosttaš vahkku rájes. Singuin ii lean buorre gulahallat. Muhtun rivguin lei hui ártegis dárogiella, eat ipmirdan báljo sáni ge. Ledjen oahppan veahá dárogiela ovdalgo álgen skuvlii. ¶
Stoahkan lei maiddái somá, erenoamážit go beasaimet stoahkat skuvladiimmuin. Muittán man ilolaččat leimmet go beasaimet olggos dievvái fiertun ja beaivvádahkan. Doppe čohkkáimet ja sárgguimet govaid. ¶
Skuvlalanjas ii gal lean nu suohtas báhkka beaivvádahkan. Lanjas ledje hui stuora láset, muhto rahpanláset ledje unnit. Eai ge buot oahpaheaddjit rahpan láse, go sis lei dušše asehis báidi badjelis, ja rivguin asehis čuvla. Mis mánáin ledje assát biktasat. De lei buorre beassat olggos friddjagoartilii. ¶
Mánáidskuvllas lei oahppodiibmu man gohčodedje «heimstadlære» . Skuvlla hoavda ieš lei min oahpaheaddjin. Guovllaimet girjjiin govaid, muhto mu mielas ledje dat amas govat. Dain ii oidnon Biggejávri, ii oidnon Máze, eai oidnon gávttit, eai min gusat, ii min fanas, eai min fierpmit, eai oahpes njárggat, eai gáttit eai ge dievát. Eai ge dain govain borran dakkár borramuša go mii boraimet, eai ge dat hupman min giela. Skuvlahoavda cuoiggui stuora govaide maid lei heŋgen távvalii. Dain ledje biergasat maid in lean oaidnán goassege, galggaimet oahppat sániid dárogillii. Ja de galggaimet tevdnet dan maid hoavda siđai. Eat ipmirdan buot maid tevdniimet. Giđđabeaivváš gorddii láse čađa, olgun gullojedje cizážat vizardeame ja mu jurdagat ledje oahpes stoahkanbáikkiin Biggejávrri lulágeahčen. ¶
Dattege fargga stađđagođiimet bures skuvllas ja skuvlainternáhtas. Ovttastallan lei gusto oalle suohtas. Stoagaimet olgun internáhta birra. Roavvejogas ledje rávdoveajehat, muhtun mánát oggo daid. Ja eanus oakkuimet hárriid. ¶
Eahkediid láviimet humadit guhká vaikko internáhtabiiggát bohte gieldit min. Lei nohkkanáigi, eat galgan šat rigeret! Lei váttis jeagadit, erenoamážit giđđat čuvges eahkediid. Nuppát geardde čerggohalaimet. Eat mii dáidán ge nu siivut álo. Nubbe eará mii lea darvánan muitui, lei go fillehalaimet suoládallat biebmolanjas. Muhtumin eai lean bargit muitán lásset biebmolanja gealláris, ja gal dat mii bártnážat dan fuomášeimmet. ¶
Olluhiidda lei skuvla ja internáhtta olles giksin, sii atne buot aivve amas hoidun. Láveje dadjat ná jos juoga cuovkanii: – Gal stáda máksá! Diehttelasat ledje internáhtas eará ja garraset lágat go ruovttuin; galggaimet nohkkat árabut, ja juohkeládje lei buot biddjon diibmomeriid mielde. Eai buohkat hárjánan dasa goassege. Internáhtas lei maiddái mánáide veahá bargu dalle go vázzen vuosttaš ja nuppi jagi. Vieččaimet mielkki Duredálus (Per Anders Turi ja Marit Anne Turi), ja muhtumin guottašeimmet hálgguid internáhta geallárii. Doppe ledje stuora ommanat main liggejuvvui čáhci rusttegii mii doalahii internáhta ja skuvlla liekkasin, vai sestet elrávnnji. Dalle bođii elfápmu dieselaggregáhtas unna visožis das internáhta lahka. ¶
De stuorruleimmet ja mii bártnážat háliideimmet geahččaladdat fámuideamet. Eat mii álo skallen gullat go oahpaheaddji siđai min čuoččahit ráidun skuvlalanja olggobeallái go skuvladiibmu lei álgán ja mii galggaimet skuvlalatnjii. Muhtumin leimmet vuot fákkáskan, eat gullan go oahpaheaddji siđai min heaitit fággádallamis. Olliimet skuvlalatnjii, ja oahpaheaddji siđai munno nuppiin bártnážiin boahtit iežas lusa. Lei vel historjádiibmu. Sus lei girji gieđas man namma lei «Vi ere en nasjon vi med, vi små en alen lange» , ja das lei Norgga leavga olggožis. Oahpaheaddji belkkii munno, ja de fáhkkestaga dearpalii nuppi bártnáža oaivái historjágirjjiin. Mun doivon mu ii dearpal, muhto de girji beaškkehii mu oaivái nai! In muitte gal man oasi Norgga historjjás mii oahpaimet dan skuvladiimmus. ¶
Leaksolohkan lei maiddái dego skuvla, bággodiibmu ovdal eahketborrama. Dávjá oaččuimet leaksun oahpahallat sálmmaid bajiloaivvi, dárogillii dieđusge. Ii buohkaide lean nu álki daid oahppat, muhto okta bártnáš hutkkai goanstta: son čohkkái oainnat lagamus katehtara. De son čálii sálbmavearssaid báhpirii ja darvvihii báhpira katehtara ovddabeallái. Diđii ahte oahpaheaddji ii soaba oaidnit báhpira, muhto son gal ieš dan beassá lohkat. Diehttelasat imaštallagođii oahpaheaddji go dat bártnáš fáhkkestaga máhtii sálmma nu geahppasit, ii roahkkasan obage. De oahpaheaddji fuomášii ahte bártnáš guovlá aivve katehtara ovddabeallái, ja nu gávnnahalai bártnáš-riehpu. Ráŋggáštussan sutnje lei oahpahallat vel nuppi sálmma. In dieđe leažžá go vel otná dán beaivvi ge oahppan dan. ¶
Go mánát hilbbohalle dehe ledje jeagoheamit, šadde sii čohkkát maŋŋel skuvlaáiggi. Moadde bártnáža ledje šaddan čohkkát. Okta sis lei erenoamáš čeahppi snihkkenfágas, hui gieđalaš ja hutkái. De son háliidii geahččalit vuot goanstta. Skuvlalanjas lei buiku man son sadjigođii, háliidii geahččalit man bastilin buikku sáhttá sadjit. Oahpaheaddji beavddi alde lei sálbmagirji, «Landstads reviderte salbmebok» . Bártnáš sajii buikku issoras bastilin ja de čuggii dainna sálbmagirjái nu ollu go nagodii. De son ozai girjjis man guhkás buiku lei bastán. Dan siidui son čálii stuora bustavaiguin: «Hit nådde kniven» . Sálbma lei vel «Gjør døren høy, gjør porten vid» . Bártnáš dieđusge gávnnahalai ja šattai čohkkát vel eanet. ¶
Go leimmet viđat klássas, ledje min skuvlalanjas boares urggut maiguin oahpaheaddji lávii čuojahit go lávlluhii min. Urgguin lei min mielas fasttes jietna. Mii lunttat fuomášeimmet njoarrat liimma urgguid ala go leimmet leaksolohkamis eahkes. Dan seamma liimma heivii min mielas maiddái vuoidat sálbmagirjái, liibmet juste dan sálmma man oahpaheaddji lávii lávlut iđes skuvladiimmu álggus. Nuppi iđit go oahpaheaddji galggai rabestit girjji, lei sálbma láhppon. Ii ge imaš, siiddut ledje darvánan oktii. Son čergii: – Hvem har limt salmeboka?! (Gii lea darvvihan sálbmagirjji siidduid oktii?) Ii oktage vástidan. De son ozai eará sálmma ja galggai čuojahit urgguin. Deaddelii moadde taŋgeantta, muhto urgguin ii boahtán albma jietna, mii ba dan go taŋgeanttat ledje darvánan oktii! ¶
Njoarosteapmi internáhta olggobealde. (Govva: Anders O. Eira, Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) ¶
Mu mielas lei váivi skuvllas ja internáhtas go hilbes mánát bieguhedje nuppiid ja bággestalle eará mánáid maiddái searvái. Ii lean somá bággehallat mielde bahádaguide. Muhto internáhtta lei dego boazosiida, gievrramusat ráđđejedje. Sii njulgestaga atne geanoheabbuid ja árggibuid iežaset bággobálván. Iđes láviimet oažžut šattuid láibelassin. Lávii eappel dehe eappelsiidna, juobe lahkki ge, muhto ollu mánát eai beassan borrat daid ieža. Rievvárat ledje vuordime olggobealde boradanlanja ja rihpe herskkuid sis. Lei dego mafiahoidu, láhkarihkkuid veahka. Iđđes ovdal go manaimet boradanlatnjii muitalii mafiahoavda geasa guhtege galggai addit iežas eappela. Dat guhte duosttai vuostálastit dinii čorpma bealljevuollái. Bártnážat ledje ráhkkanan dego soahteveahka. ¶
Eanas boazosápmelaččaid mánát vázze skuvlla dálvet. Dálu mánát vázze ges čakčat ja giđđat. De mearridedje skuvlla eiseválddit ahte «dálvemánát» ja «čakčamánát» galge vázzit skuvlla oktanaga. Nu šattai 1962 čavčča. Stuorámus mánát, čihččet klássa ja framhaldsskuvla gal besse vel dan dálvvi vázzit dálveskuvlla dassážii go gerge. Unnimus «dálvemánát» šadde álgit čakčat juo. «Čakčamánát» givssidedje «dálvemánáid» , muhto besse ge fas gillát garra mávssaheami maŋŋel go dálvemánáid boarráset vieljat ja oappát álge skuvlii skábmamánus. De gal ii lean dálumánáide leaika, sidjiide šattai giksi guhkes dálvvi miehtá. Muhtun stuora bártnáš bággii mu ja nuppi 3-klássa bártnáža veallát jaska seaŋggas. De galggai muhtun bártnáš čagaldahtálit munno julggiid. Jos moai lihkastahtiime juolggi, čorbmadii bártnáš munno čoavjái. Moai leimme dušše 10-jahkásaččat ja duot stuora bártnáš lei juo 14-jahkásaš. Ean duostan vuostálastit, ean moai goit bihtán sus ja su vehkiin. Ja de lávejedje muitalit balddonasmuitalusaid. Lohke oidnon duiskka soalddáha dáktegurgadasa muhtun lanjas. Dan latnjii bággejedje min bivttasskábii čohkkát sevdnjes eahkediid. In dieđe man guhká ležžet veaddán min doppe. ¶
Eai nieiddažat ge lean buorebut. Sii maid givssidedje unnibuid ja heajubuid. Dávjá gullui «geafes dálon!» . Mánát cille guđetguimmiideaset soganamahusaid mielde ja bidje daidda ovdanamahussan dakkár sániid go «dihkke...» , «olmmošgoddi» , «fuorrá» , «suola» dahje eará fasttes namahusaid. Muhtun mánát ledje nieiddaid mánát, riegádan ovdal náittosdili. Sin gohčodedje luovosčivgan. In mun várra ipmirdan dakkár diliid ovdalgo ledjen juo 5-6 klássas, 13-14-jahkásaš. Lean ollesolmmožin jurddašan ahte dat mánát geat givssidedje earáid nu fastit, livčče várra galgan sáddejuvvot mánáidpsykiátralaš dikšumii. ¶
Obanassiige lei mahkáš olbmuin erohus dađi mielde guđe sohkii guhtege gulai. Dat soaitá vuolgán dološ gaskavuođain ja riidduin mat olbmuin ledje guohtuneatnamiid, luomejekkiid, guollejávrriid dehe suoidneniittuid alde. Oahpaheaddjit ja internáhta bargit dieđusge geahččaledje geahpedit mánáid vuostevuođaid ja oahpahit sidjiide buoret jurddalági, muhto eai soaitte nu bures dan nagodan. Ii ge imaš, eai buot internáhta bargit lean ieža ge vázzán vuođđoskuvla ollásit, juobe son vel psykologalaš oahpa. ¶
Muittán bávččasvuođain go biiggát lávejedje vealahit internáhta mánáid. Sii ledje buorebut muhtun mánáide ja beroštedje dain eanet go earáin. Máná váibmui sáhttá dat oba bávččas go vealahuvvo. Internáhtas ii lean árbmu, juohkehaš fertii birget buoremus lági mielde. Fertii gávvilvuođain dehe garra čorpmaiguin ceavzit. Árgi gal geavai badjelgeahčahassan. ¶
Gilvvohallan ja iešguđetlágán čájálmasat ledje guovddážis Máze skuvllas. Dálvet čuoiggaimet, čierastalaimet ja njuikkuimet sabehiiguin. Bievlan ledje bievlastohkosat ja spábbačiekčan. Skuvladiimmuin oahpahalaimet čájálmasaid maid čájeheimmet go skuvla nogai juovllaide dehe geassái. De bohte gili olbmot geahččat. Dalle oaččuimet dálvegilvvuid vuoittuid; basttežiid ja pokálažiid jna. Lei hui suohtas ávvubeaivi. Muittán go ledjen vuohččan mielde gilvočuoigamis, dat lei miessemánu 17. b. 1961. Ledjen vuosttaš klássas. Čuoiggaimet soppiid haga, gákti badjelis ja gummisáppat juolggis. Lei sievlla, ja láhttu lei dušše moadde čuođi mehtera. Maŋŋel gilvočuoigama lei boradanlanjas vuoittuid juohkin. Gullen ahte galggan mannat beavddi lusa go skuvlahoavda čurve mu nama. Skuvlahoavda aivve dárostii, lagadii munnje čohkuma ja jearai dárogillii máid čohkumiin galggan bargat. In duostan vástidit, dušše čohkulin vuovttaidan ja nahkehin čohkuma gákteohcii. Olbmot boagustedje ja spežžo gieđaid. Eahkes čájehuvvui filbma mas oinniimet Mázelaččaid ja eará báikkiid, lei somá geahččat dan filmma. Erenoamáš bures lea darvánan muitui go mis lei čájálmas mii gohčoduvvui «Byen vår» , dehe «Min gávpot» . Leimmet oahpahallan ovtta vearssa guhtege, ráhkadan gárvvuid ja hámaid. Ledjen «borgermeasttir» , gávpoga oaivámuš. Eará mánát ledje maiddái ráhkadan čájalmasaid. Muhtumat ledje hui čeahpit lávddi alde, ja soapmásat máhtte láhttedit juohkeládje, áđđestalle lottiid ja juohkelágán meahceelliid. Muhtun Láhpoluobbalbárdni gii váccii framhaldsskuvlla lávii eahkediid juoigat stráŋggain ja njálbmehárppain oađđenlanjas, ieš lei ráhkadan njálbmehárppa. Lei hui čeahppi juoigat, ja mii unnibut čoahkkaneimmet su lusa. Sotnabeivviid mii láviimet mannat sotnabeaiskuvlii. Dat lei maiddái somá, go doppe oaččuimet girjjáža masa oahpaheaddji darvvihii gollenástti juohke háve go leimmet sotnabeaiskuvllas. Ja sotnabeaiskuvlla lávlagiin lei mu mielas nu čáppa nuohtta. ¶
Go gearggaimet mánáidskuvllas, šattaimet nuoraidskuvlii Guovdageainnu márkanbáikái. Álgománuid oruimet fulkkiid dehe oahpesolbmuid luhtte, go ođđa internáhtta ii lean vel gárvvis. Nuoraidskuvllas lei earáláhkái go mánáidskuvllas. Doppe ledje eanet leavssut ja eanet oahppofáttát. Buot oahpahus lei dárogillii. Mis lei risttalaš rivgu oahpaheaddjin, ja son vikkai oahpahit min bargat oamedovddolaččat. Mii seastigođiimet ruđa, vai beassat vuolgit guhkes mátkái maŋŋel go geargat vuođđoskuvllas. Doalaimet básáriid maidda ieža leimmet ráhkadan vuoittuid. Mis ledje maiddái čájálmasat. Doppe logaimet divttaid ja lávlluimet, vuvddiimet gáhkuid ja gáfe. Nu mii čokkiimet ruđa. ¶
Go gearggaimet 9. klássas 1969 giđa, vulggiimet Osloi. Oslo turistahoavda Alfhild Hovdan bođii min ovddal Fornebu girdiguolbanis. Turistaásahus ja SAS mákse oasi min mátkkis. Eaktun dasa lei ahte mii galggaimet vázzit gávttiiguin Oslos. Deaivvai issoras báhkka dalle doppe, 25-26 gráda. Gal dan árvida mot gávpogis lea de láđđegávttiin. Finadeimmet ollu beakkán báikkiin. Gaskavahku 19.06.69 beasaimet geahččat Norgga ja Ruoŧa gaskasaš spábbačiekčama, VM-kvalifiserema. Ruoŧŧa vuittii 5–2. Oslo-mátkkis ledje lágidan midjiide oahpásnuvvan-klássa, ja mun reivvestallen maŋŋil veahá muhtun rivgonieiddain, ohppiin gean joavku bovdii mu guossin gaskabeivviide. Buohkat gávnnaimet dakkár reivvestallanguimmiid, muhto ii oktage gal gávdnan irggi dehe moarsi dan mátkkis – mu dieđus goit. Dan mátkki maŋŋil bieđganeimmet iešguđet guvlui, eat ge leat šaddan oaidnalit šat nu dávjá. ¶
Guovdageainnu nuoraidskuvla 9C skuvlamátkkis Oslos 16.–23.06.1969. Go seivo girdiin válddii Oslo turistahoavda Alfhild Hovdan sin vuostá. Kautokeino ungdomsskole 9C på skoletur til ¶
(Govva: NTB) ¶
Buot oahppit Arbeiderbladet guossis. Duogábealde g.b.: Isak Aslak A. Gaup, Johan Anders Sara, Inga Susanne Gaino, Ragnhild Vars, Reidar Hirsti (Arbeiderbladet doaimmaheaddji), Alfhild Hovdan (Oslo turistahoavda) John Isak Sara, Isak Morten Hætta, Johan Mathis Turi, Issát Sámmol Heatta, Mikkel Anders M. Eira, Nils Isak Eira, Mikkel Nils Sara. Ovddabealde, g.b.: Ellen Inga Eira (Sara), Berit Anne Oskal (Kemi), Ellen Brita Sara, Anne Kristine Skum (Steinfjell), Gunn Mari Bergan (oahpaheaddji), Johan Jernsletten (oahpaheaddji), Brita Inger Hætta (Eira), Brita Carina O. Hætta, Karen Anne Sara, Berit Anne Klemetsen. ¶
(Govva: NTB) ¶
Gergen joatkkaskuvllas Kárášjogas 1972 giđa. In diehtán riekta máid galgen dasto bargat ja ohcen sadjásaš oahpaheaddjin Máze skuvlii. ¶
Ožžon bargun 2. luohká oahpaheaddjin sámegielas, matematihkas, risttalašvuođas ja dárogielas. Eanas diimmuin leimme guokte oahpaheaddji. Nubbi oahpaheaddji lei Hedmárkku nieida, gii hálidii bargat sámi skuvllas. Munnje lei buorre dorvu go son lei ollesoahppan oahpaheaddji, diđii bures mot oahpahussii galggai ráhkkanit. Mun ges bealistan ledjen ávkin go máhtten sihke sámegiela ja dárogiela, ledjen muhtumin dego dulkan. Oahpahusas čuovuimet «sátnegovva-vuogi» , das mánát ohppet sániid sátnegovvan. Stávvaliid speažžun ja čuodjalit cealkin lei dábálaš sihke dárogiel oahpahusas ja sámegieldiimmuin. Sámegielas ledje Lásse ja Máhtte-girjjit váldogirjin. Muđui fertii oahpaheaddji ieš ohcat čállosiid eará girjjiin, ja hárjehallanbihtáid ráhkadeimmet stensiilaárkkaide. Dárogielas ledje eanet girjjit go sámegielas. ¶
Mus ledje diimmut maiddái 5., 6. ja 7. luohkás. Go ieš ledjen áŋgir lášmmohallat ja gilvvohallat, de bijai skuvla munnje olu lášmmohallandiimmuid. Mánát ledje viššalat, ja muhtumat erenoamáš buorit čiekčat spáppa. Fuomášin ahte lei hui ávkkálaš oahpásnuvvat mánáide iešguđetlágán áiggegoluid bokte. Nu lei maiddái álkit gulahallat ja soabadit singuin skuvladiimmuin. Dávjá gal fertejin jearahit dain boarráset oahpaheddjiin neavvagiid, ja sii láveje veahkehit nu bures go aste ja máhtte. Muhto obbalaččat ipmirdin ahte olmmoš ferte ieš birget barggus, ii ábut earáid vuorjat nu dávjá. In mun lean ge vel 20 jagi boaris go álgen oahpaheaddjin. ¶
Rehálašvuohta ja vuoiggalašvuohta lei maiddái falástallama mihttomearrin. Dat ii ge lean álo nu álki. Muhtumiin lea dakkár luondu ahte geahččalit álo gávdnat álkis čovdosiid. Falástallamis soaitá meaddit atnit lobihis vugiid, omd. spábbačiekčamis. ¶
Go gergen militearbálvalusas 1974 čavčča, lei Máze skuvllas fas sadjásaš virgi juovllaid rádjái. Čájehuvvui ahte mus bisttii bargu Máze skuvllas gitta 1975 geassemánu rádjái. Ledje juohkelágán sadjásašbarggut. Ja loahpalaččat soite dat daguhan ahte mun in álgán oahpaheaddjiskuvlii. Mot nu ges? ¶
Soaittáhat daguhii ahte dán nuppi bargojagi Máze skuvllas šadden váldit dakkár bargguid maidda duohta dadjamis várra in livčče obage dohkálaš. Skuvla bijai munnje erenoamášpedagoga ja logopeda diimmuid. Galgen oahpahit muhtun mánáid geain ledje erenoamáš stuora lohkan- ja čállinváttisvuođat. Muhtun mánáin ledje ges hupmanváttut. Dan oahpahusa bijai skuvlakantuvra munnje, 22-jahkásažžii geas lei dušše joatkkaskuvla ja militearbálvalus. Eahpidin sáhtii go dat gal obage lobálaš. Ii bat dáin mánáin leat riekti oažžut erenoamášpedagogalaš veahki? Ledjen goitge gulolaš skuvlaeiseválddiid gohččumii, ja bargen nu bures go sáhtten. Viggen ohcat fágagirjjiin dieđuid, girjjiin main doivon dakkár bagadusaid gávdnat. In várra gávdnan nu olu dakkár dieđuid maid sáhtten atnit barggustan. Oahpaheaddjibargu nevttii munnje nu váttisin ahte mearridin in goassege áiggo šaddat oahpaheaddjin. ¶
Dan máid dás lean čállán sáhttá ipmirdit nu ahte mu bargu 1974-75 skuvlajagi lei dušše váivi ja eahpádus. Nu ii heađisge lean. Mus ledje maiddái dán háve ollu lášmmohallandiimmut ja eará fágat. Golbma mánu bargen maiddái ovdaskuvlaoahpaheaddjin. Dat lei duođai miellagiddevaš. Fuomášin oalle fargga ahte 5-6-jahkásaččaiguin fertejin gulahallat earáláhkái go 8.-9. klássain. Mii stoagaimet dieđusge ollu. Sturjiimet stuora báhpiriid juohkelágan ivnniiguin. Ráhkadeimmet ártegis stáluid gihtain, hutkkaimet ieža muitalusaid ja giccodeimmet lášmmohallanseainnis. Diehttelasat stoagaimet ollu olgun muohttagis. Muhtumin moattis sis ledje čiehkádan muohtaskálvái, ledje goivon dasa ráiggi. Dahke measta heađi go in álggos gávdnan sin. ¶
Máze skuvlla 2. luohkká 1972/73. Gurut bealde: Karen Inga Kristiansen, Marianne N. Sara, Jostein Hætta, Isak Johnsen Eira, Inger Marie N. Eira (Gaup), Klemet Anders N. Bueng, Marit Trosviken (oahpaheaddji), Kirsten Anne Logje, Jørgen M. Kemi, Per Anton Utsi, Siv Mathisen, Per Mathis M. Gaup. ¶
(Govva: Issát Sámmol Heatta) ¶
Ovdaskuvllas lei olu lávlun ja musihkka. Mun orron dalle Máze guosseviesus. Dálu vuolitgearddis dat ledje ge ovdaskuvladiimmut. Musihkkabottuin láviimet muhtumin mannat mu latnjii. Ledjen viežžan skuvllas skilanasaid ja dearppanasaid. Mus lei alddán gitára. Mánát háliidedje lávlut oahpes lávlagiid. Mii lávlluimet daid maid sii háliidedje. De muhtun sis juoiggastii Áillohačča dahkan luođi. ¶
Dalle ii lean lohpi juoigat Guovdageainnu suohkana skuvllain. Jurdilin ahte ii sáhte leat boastut oahpahit mánáide min árbevirolaš musihka. Bidjen jiena el-gitárii ja rohttehin luođi mánáiguin. Mus lei jietnabáddi ja válden dasa go mii lávlluimet ja juoiggaimet. Ja nu juoiggadin ja čuojahin Máze ovdaskuvlamánáiguin 1975 giđđadálvvi, vaikko dihten ahte lei skuvlastivrra mearrádusa vuostá. Jurddašin gal: Mot son dál geavvá muinna go mánát muitalit ruovttus ahte sii leat leamaš mu lanjas juoigame? Ii oktage váhnen jietnadan maidege muinna. Sii soite suollemasat mielas dasa go oahpaheimmet sin mánáide luohtešuoŋaid. Máze skuvllas lei Per K. Løberg álggahan lávlun- ja juoiganjoavkku, Máze Nieiddat. Nu lei juoigan juo buori muddui dohkkehuvvon Máze skuvlabirrasis. Dál badjel 30 jagi maŋŋil anán rápmin go eat lean gulolaččat buot dasa maid Guovdageainnu skuvlastivra lei mearridan. ¶
Badjel 30 jagi maŋŋel go ledjen sadjásaš oahpaheaddjin Máze skuvllas 1972-73 ja 1974-75, bargen moadde vahkku sadjásaš oahpaheaddjin 2007/2008 skuvlajagi álggus. Áiggun dás bálddastahttit dan guokte áigodaga go lean bargan Máze skuvllas, dađi mielde go olmmoš muitá nie guhkes áigodaga. ¶
Dalle go bargen vuosttaš áigodaga ledjen dušše 5-6 jagi boarráset go skuvlla boarráseamos oahppit. Dál lean juo muhtun mánáid ádjáid ja áhkuid agis. Sii geat leat bargan skuvllas, juogo oahpaheaddjin dehe eará virggis, dihtet várra bures mot dálá skuvllaid dilálašvuohta lea, buriid ja heajos beliid das. Formálalaččat lea oahpaheaddji rolla rievdan olu dan 35 jagis. Ovddeš távvaloahpahus lea unnon, oahppit barget dál eanet ieža. Oahpaheaddji galgá neavvut ja movttiidahttit sin, ja dieđusge veahkehit fágalaččat. Ohppiid joavkku (klássa) ovttasdoaibman lea das dehálaš, muhto maiddái juohke oahppi iešvuohta ja sierra dárbbut. Go olmmošlohku lea unnon, eai leat šat nu olu oahppit skuvllas. Danne fertejit oahpaheaddjit oahpahit máŋga jahkeceahki ohppiid oktanaga ja ovtta lanjas. ¶
Skuvlla ulbmilat leat rievddadan vássán áigodagas, ja oahpahusa ovddasvástádus lea dál formálalaččat juohkásan maiddái váhnemiidda. Skuvla ja váhnemat galget veahkkálága lágidit máná oahppama ja ovdáneami. Dakkár dilli gáibida oahpaheddjiin ja skuvllas buori plánema, ulbmilollašumi ja čielga diehtojuohkima. Oahppit ožžot juohke vahkkui plána, ja dan plána galgá oahpaheaddji ráhkadit. Oahpaheaddjis lea ollu diehtojuohkinbargu, ja son galgá maiddái čuovvut bures mielde oahpahanvugiid ođasteamis. Máŋgga dáfus sáhttá dadjat dálá oahpaheddjiin losit barggu go ovddeš oahpaheddjiin. Iskkademiin lea boahtán ovdan ahte Norgga skuvllain leat hui stađuhis mánát, ii ge mihkkege čujut dan guvlui ahte sámi skuvllain lea dađi buoret, fargga baicca nuppeguvlui. Oahpaheddjiin, ja muđui ollesolbmuin, ii leat dat vuoigatvuohta mánáid guovdu mii ovddeš áiggiid lei. Dál ii leat lohpi ráŋgut dehe gieđahallat mánáid garrasit. Oahpaheaddji galgá máhttit eará vugiiguin hálddašit ohppiidjoavkku. Nu sáhttá dadjat ahte dálá oahpaheaddjis galgá olu psykologalaš ipmárdus, son galgá erenoamáš gierdil, son galgá máhttit lágidit miellagiddevaš oahppandili ohppiide, ja son galgá gulahallat juohkelágán váhnemiiguin profešuvnnalaččat. ¶
Oahppan ja ovdáneapmi ii vuolgge dál dušše skuvllas ja mánáid ruovttuin. Mánát ohppet dađistaga juoidá eará sajiin maiddái, leaš dal buorre dehe ii nu buorre. Diehtoteknologiija lea boahtán ollásit gilvaleaddjin oahpaheddjiide ja váhnemiidda, ja dat gáibida ain eanet barggu sis. Interneahtta lebbe mánáid ovdii dakkár duohtavuođa mii ii soaitte gávdnot sin lagas birrasis, ja neahttasiidduin fállet sidjiide juohkelágán gálvvuid ja fillehusaid. Dat sáhttá daguhit ahte oahppit eai šat duđa unnánažžii, sii gáibidit buotlágan ođđamállet fálaldagaid ja vejolašvuođaid, maiddái skuvllas. Ja go skuvllas leat unnán veahkkeneavvut, sáhttá oahpahus sin mielas neaktit veahtasin ja ahkidin, ja dat daguha dieđusge stađuhisvuođa ohppiidjovkui. Kultuvrralaš erohusat mat das čuožžilit leat dál stuora hástalussan sámi skuvllaide. Mot galgat jáhkihit mánáidasamet ahte sámi álbmot lea eamiálbmot mii áiggis áigái lea meannudan čábbát luondduriikkain go dálá servodaga ruhtariggodat fille olbmuid oastit juohkelágán dávviriid ja teknologalaš biergasiid, maiddái dakkáriid mat goaridit ja billistit luonddubirrasa? ¶
Vásihin ahte Máze skuvllas ledje suorggahahtti unnán ja heajos oahpponeavvut. Skuvllas lei dušše okta CD-čuojanas giellaoahpahussii, ja dasa eai lean ohppiide bealljebilttut. Oaččut ieš jurddašit mot dat hehtte giellaoahpahusa go galggašii atnit CD-jienaid das. ¶
Nubbe váivves vásáhus lei musihkas. Galgen lágidit tákta- ja dearppanasoahpahallama. Šadden ieš ráhkadit dearppadanbiergasiid bohttaliin, muoražiin ja feara mas. Skuvllas ledje dušše moadde skilanasa ja dearppanasa. Gullen ahte lášmmohallamis ja duodjefágain lea dilli seamma sullii; unnán ja váilevaš oahpponeavvut. In imaštala jos šaddá stađuhisvuohta oahpahusdiimmuin, ja jos muhtun oahppit láittastuvvet eai ge oro berošteame oahpahusas. ¶
Daid beivviid go bargen sadjásažžan Máze skuvllas 2007 čavčča, oidnen NRK:s tv-prográmma Norgga skuvllaid dilálašvuođaid birra. Ollu skuvllain ledje valjit dihtorat ja eará teknologalaš oahpponeavvut. Máze skuvllas lei okta dihtorlatnja mas ledje logenáre dihtora, ja daid šadde oahppit atnit vurrolaga. ¶
Sámegiela dilli galggašii mahkáš nannoset sámi skuvllain dál go oahppoplánain ja skuvlla ulbmilis lea sámegiela oahpahus ja árvvusatnin diehttelas. Nu lea ge eanas oahpahus sámás, earret go eará gielladiimmuin, omd. dárogieldiimmuin ja eŋgelasdiimmuin. Dalle adno sámegiella dehe dárogiella veahkkegiellan. Muđui oahppit sámástit lunddolaččat gaskaneaset, earret de go hupmet dárogielat ohppiiguin. Čálalaš diehtojuohkima dáfus gal neaktá sámegiella ain vuoittahallat dárogillii. Olu diehtojuohkin lea dušše dárogillii. Dieđut mat oidnojit diehtoseinniin ja čálestuvvojit báhpiriidda, leat dávjá dárogillii. Sivvan dasa soaitá dat go skuvllas leat sihke dárogielat oahpaheaddjit ja oahppit. Sii han galget maiddái ipmirdit dieđuid ja čállosiid, ja de orru leamen álkimus čálistit daid dárogillii. In dieđe leaš go dakkár giellavierru eaktodáhttu vai soaittáhat. Vuorddášin goit ahte dál go sámegiella lea vel lága bokte nai bajiduvvon ovttadássái dárogielain, de galggašedje čielga sámi gilis čállit dieđuid sámegillii nai. Vásihin maiddái ahte sámegielat bargit dávjá dárostedje gaskaneaset go dakkár olmmoš lei lahka gii ii máhte sámegiela. Dan dáfus ii oro olbmuin dál dađi eanet diehtu giellabáidnima birra go sis lei badjel 30 jagi dassái. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Garra ráŋggáštusat Máze skuvllas 978 http://skuvla.info/skolehist/johantore-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 . Davvi Girji 2009. ¶
Johan Tore Eira, Máze 2007 (Govva: Svein Lund) ¶
Johan Tore Eira lea riegádan 1944:s Mázes, ja doppe son váccii vuođđoskuvlla. Dan maŋŋá son váccii joatkkaskuvlla (framhaldsskole) Guovdageainnus ja álbmotallaskuvlla Kárášjogas. Sus lea industriijamekanihkaroahppu Álttá rávesolbmuidoahppoguovddážis ja barggai veahá Biedjovákki ruvkkiin. Dan maŋŋil son lea jođihan bearraša šibitdálu. ¶
– Ledjen gietkkamánná go mu bearaš fertii báhtarit Ruŧŧii. Doppe oruimet golbma jagi Johkamohkis ovdal go beasaimet ruoktot. ¶
In álgán skuvlii ovdal go ledjen 8 jagi boaris, 1952:s. Guokte vuosttaš jagi leimmet bráhkas, 3. luohká rájes lei albma skuvla gárvvis, mas maiddái lei internáhtta. Mii dálumánát vácciimet moadde mánu čakčat ja fas moadde mánu giđđat. Olles dálvvi lei mis friddja, dan botta go boazodoallománát ledje skuvllas. Dalle veahkehin váhnemiiddan šibitdoaluin, ledjen mielde meahcis bivddus, murremis ja nu ain. Oruimet skuvlla lahka ja bessen orrut ruovttus olles álbmotskuvlaáiggi. ¶
Johan Tore var bare komsebarn da familien hans høsten 1944 måtte rømme til Sverige. Her er han i komsa sammen med andre flykninger i Jokkmokk. (Foto utlånt av Johan Tore Eira) ¶
Go álgen skuvlii, in máhttán dárogiela, ja eanas oahpaheaddjit eai máhttán sámegiela. Easka go ledjen 5. dahje 6. luohkás ipmirdin dan mađe dárogiela ahte ožžon ávkki oahpaheamis. Skuvllas lei dušše okta oahpaheaddji gii máhtii sámegiela, Anders O. Eira, gii lei Mázes eret. Son oahpahii min risttalašvuođaoahpus, ja dat lei áidna fága man oahpaheaddjis lei lohpi oahpahit sámegillii. Mis ledje maiddái sámegiel biibalhistorjágirjjit. Jáhkán ahte Ánte maiddái humai eambbo sámegiela skuvllas go galggai dalá njuolggadusaid mielde. ¶
Buot eará oahpaheaddjit ledje dáččat ja rivgut, ii oktage sis orron oahppan olus sámegiela. Sii oahpahedje dego livččii gos dal muđui ge Norggas. Adde midjiide leavssuid, mii dábálaččat lei oahppat sullii siiddu oahppogirjjis bajil. Áidna mas beroštedje lei leimmet go mii oahppan dan bajil, eai beroštan das ipmirdeimmet go mii maid logaimet. Dábálaččat ipmirdeimmet hui unnán. ¶
– Go eat máhttán leavssu de lei ráŋggáštus. Dávjá fertiimet čuožžut «skammekrokenis» – heahpatčiegas. Muhtin oahpaheaddjit huško min gieđaid čujonasain dahje spežžejedje bealljái. Dat dieđusge ii lean lohpi, muhto váhnemat eai duostan váidalit. Máŋga váhnema, nu go mu áhčči ja eadni, máhtte maiddái hui unnán dárogiela, eai ge dovdan lágaid ja njuolggadusaid. Danne lei hui hárve ahte bohte váidalusat skuvlastivrii dahje eará eiseválddiide. Ii báljo lean oktavuohta váhnemiid ja oahpaheddjiid gaskkas. ¶
Muittán go álgen 3. luohkkái. Dalle logai oahpaheaddji ahte galggaimet čállit stiilla. Muhto mun in ipmirdan mii dat stiila lei, áidna maid dihten lei ahte go njuikejedje sabehiin, de ožžo «stiilla», muhto in ipmirdan mo dan čállit. Nu ahte in čállán maidege, ja de ráŋggáštuvvojin go in lean bargan leavssu. ¶
Vearrámus lei dárogiella, rehkenastin manai buorebut, go dalle ipmirdin eambbo. Dennjen, duodji ja lášmmohallan manai bures, dain fágain mus ledje buorit árvosánit, muhto teoriijafágain ledje hui heittohat. ¶
Min skuvlaluohkás lei oahppi gii máhtii dárogiela ovdal go álggii skuvlii, Sámmol Hætta. Son dulkui midjiide maid oahpaheaddji dajai, dat lei stuora veahkkin midjiide. ¶
Oahpaheaddjit gozihedje juohke beaivvi ahte mánát ledje basadan. De lei muhtin giđđa go lei hui buorre dálki ja beaivváš báittii. Mun ledjen leamaš moadde beaivvi ovttas áhčiin meahcis ja bivdán guliid, ja ledjen áibbas áfáiduvvan. De bođii oahpaheaddji, muhtin lullirivgu, dárkkistit basadeami. Son doaivvui mun ledjen duolvvas ja doaškkui mu go máhkaš in lean basadan. Mun dieđusge muitalin dan fearána eadnái. Son dajai «jallas rivgu!», muhto ii duostan váidalit, ii ge diehtán mot ja gosa váidalit ge. ¶
Ledjen 6. luohkás. Bottus láviimet čiekčat spáppa. Lei nu ahte maŋimus gii manai sisa galggai álo váldit spáppa mielde. Go mun mannen sisa, de doaivvui oahpaheaddji ahte mun dat ledjen maŋimus ja jearai gos spábba lei. Mun vástidin ahte in lean maŋimus, muhto oahpaheaddji ii jáhkkán dasa ja čorbmadii mu niskái nu ahte mannen galmmas. Mun suorganin nu ahte dan maŋŋil in duostan mannat skuvlii golmma vahkkui. Dalle mu eadni bivddii mu stuoravielja čállit váidalusa skuvlastivrii. Ja skuvlastivra válddii dan duođas ja mearridii ahte oahpaheaddji fertii bivdit ándagassii dahje lihccojuvvot. Loahppa lei ahte mu viellja doalvvui mu skuvlii ja oahpaheaddji ánui ándagassii. ¶
Muhtin oahppit hui dávjá ráŋggáštuvvojedje. Muittán ahte oahpaheaddji válddii muhtin oahppi olggos feaskárii ja buohkat gulaimet go speaččui. Vearrámusaid gaskkas lei oahpaheaddji gii lei leamaš nasistan soađi áigge. Muittán váhnemat lohke ahte dan dihtii son ii šat beassan bargat oahpaheaddjin doppe gos ovdal lei leamaš, ja danne son lei boahtán deike. Buot oahpaheaddjit eai lean seamma garrasat, muittán mis lei muhtin rivgu gii lei hui siivui. ¶
Skuvlamánát ja oahpaheaddji Karles Lund. (Govva: Máze skuvla. Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) ¶
Álbmotskuvlla maŋŋá lei joatkkaskuvla (framhaldsskole), Guovdageainnu márkanis, ja dalle fertiimet orrut internáhtas. Joatkkaskuvla lei ovttas álbmotskuvllain, ja mun lávejin bealuštit unnimusaid go stuorit mánát givssidedje sin. Ledjen dalle skuvlla gievrramus, ja maŋemus beaivvi de skuvlahoavda Ola Aarseth bođii giitit mu go ledje leamaš nu unnán váttisvuođat dan jagi. Ledjen baldán givssideddjiid nu ahte sii eai duostan givssidit fas. Dalle go vázzen framhaldsskuvlla ohppen oalle ollu, go dalle ledjen oahppan dan mađe dárogiela ahte ožžon ávkki oahpahusas. Joatkkaskuvllas ii lean dušše teoriija, mis lei ollu duodji ja lášmmohallan. Dasa mun liikojin, ja šadden skuvlameašttirin luođufalástallamis (friidrett). Dálvevaláštallan ii lean skuvllas, go joatkkaskuvla lei nugo álbmotskuvla juhkkojuvvon guovtti jovkui; mis dálumánáin lei skuvla dušše čakčat ja giđđat. ¶
Guovdageainnu joatkkaskuvla (framhaldsskole), 1958 (Govva luoikan Johan Tore Eira) ¶
Ollesdálveskuvlla ožžon easka go jagi maŋŋil mannen Kárášjohkii vázzit Sámi álbmotallaskuvlla. Doppe ledje guokte skuvlameašttirgilvvu; duojis ja falástallamis. Ieš vuiten duojis, ja ožžon iežan nama pokálii. Dan skuvllas mis lei buoremus oahpaheaddji gii mus lea leamaš, Paul Ryan. Sus ohppen hui ollu, muhto dađi bahábut son lei eret maŋŋel juovllaid, ja dalle oaččuimet sadjásačča gii ii dohkken masage. Álbmotallaskuvllas ožžon vuosttaš háve oahpahusa sámegielas. Hans Eriksen dat lei sámegieloahpaheaddji. Lei eanas lohkan- ja čállinoahppu, muhto ledje unnán diimmut eat ge oahppan nu ollu. ¶
Sámi álbmotallaskuvla, 1960 (Foto utlånt av Johan Tore Eira) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
– Skuvllas eat oahppan nu ollu gal 1473 http://skuvla.info/skolehist/larine-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 . Davvi Girji 2009. ¶
Larine Johnsen 2005 (Govva: Svein Lund) ¶
Larine Johnsen lea riegádan 1927, ovdal go náitalii sus lei goargun Isaksen. Son lea bajásšaddan Gaskačiegas Duorppalvuonas, ja son váccii 7 jagi álbmotskuvlla Ákŋoluovttas. ¶
Larine isit-rohkki lei maiddái Duorppalvuonas eret, ja doppe eliiga eanandoaluin ja guolásteamiin, dassážii go fárriiga Ákŋoluktii. Dál Larine orru Stangnes-nammasaš báikkis Ákŋovágis. ¶
Duorppalvuotna lea 2-3 km govdosaš ja 6 km guhkkosaš vuotna Sállana nannánbealde. Ovdal orro olbmot 8–10 báikkis birra vuona. 1861:s orro 8 bearraša Duorppalvuonas ja buohkat ledje sámit. 1800-logu loahpas bohte muhtin boazodoallosámit Guovdageainnus ealuideasetguin ja ásaiduvve Sállanii. Sin joavkkus leigga Larine áddjá ja áhkku. Soai bođiiga 1885 ovttas unna mánáiguin, ja okta dain mánáin lei Larine áhčči. Sii ásaiduvve Duorppalvutnii, ja doppe sin maŋisboahttit orro dassái go maŋimusat fárrejedje eret 1980-logus. ¶
Larine eadni lei mearrasápmelaš Duorppalvuonas eret, ja Larine sámegiel suopman ii leat guovdageainsuopman, muhto mearrasámesuopman. Ieš lohká ahte ii huma «eakti» sámegiela, muhto mearrasámegiela. ¶
– Mii eat lean riggát doppe Duorppalvuonas. Muhto mii han birgiimet. Mis ledje sávzzat, gáiccat ja moadde gusa. Sihke sávzzat ja gusat ledje unnit go dat mat dál leat. Sávzzat ledje dakkárat mat sámegillii gohččoduvvojedje «nuvván», dain ledje hui unna bealjážat. Ledje unnán suoinnit, ja fertiimet biebmat šibihiid buotlágán biepmuin, omd. stáraiguin, lasttaiguin, skábiin ja guolleoivviiguin. ¶
Ja de bivddiimet guoli. Mu mánnávuođas ledje muhtimat geain lei mohtor fatnasiin, muhto máŋggas fertejedje suhkat ja borjjastit. Vuvddiimet guliid Ákŋoluovttas ja Nuoris (Gashopenis) ja heaŋgguimet maiddái ollu ruovttus. ¶
Lei garra eallin. Čuohpaimet suinniid ceakko luohkáin, čokkiimet moniid, murjiimet ja geavaheimmet visot maid sáhtiimet meahcis. Dábálaččat lei okta dahje moadde gusa ja muhtin sávza guđege dálus, ii buot dáluin lean vuoksá iige vierca. Danin fertii muhtumin váldit vuovssáid ja vierccaid mielde fatnasii ja fitnat eará dáluid gusaid ja sávzzaid luhtte. Dat ii lean álki ja mu eahki heavvanii go galggai fievrridit vuovssá. Mus ledje guokte oappá geat jámiiga nuorran difteriijai. Dalle fertii áhčči ieš duddjot gisttuid ja suhkat daid Ákŋoluovtta girkogárdái. ¶
Ákŋoluovtta girkogárdái leat ceaggán geđggiid muitun sin birra geat jávke mearrái eai ge gávdnojuvvon. Daid gaskkas lei Larine čeahci. (Govva: Svein Lund) ¶
Ruovttus humaimet aivve sámegiela, muhto muhtumin bohte dohko dárogielat olbmot, ja mii mánát čuovuimet mielde ja oahpaimet. Danin máhtten muhtin muddui dárogiela go álgen skuvlii 1935:s. ¶
Duorppalvuonas lei sierra skuvla 1905 rájes 1930 rádjái. Muhto ii lean sierra oahpaheaddji. Oahpaheaddji lei Alfred Mevik, gii muđui orui Ákŋoluovttas. Son bođii Duorppalvutnii moatte vahkkui ain hávil. Álggos lei skuvla siskkit vuonas, Sieidegohpis (Sorbotn). Maŋŋil sirdojuvvui Loddebáktái (Fugleberg), mii lea olggut vuonas. ¶
– Dalle go mun álgen skuvlii ii lean šat skuvla Duorppalvuonas ja fertiimet orrut internáhtas Ákŋoluovttas. Fievrridedje min mohtorfatnasiin, šárkkain. Leimmet 4 vahku skuvllas, 4 vahku ruovttus. Muhtumin lei hui garra dálki ja buohccaimet ja vuvssiimet issorasat. Dáhpáhuvai maiddái ahte muhtin mánát čiehkádedje go skuvlafanas bođii. Balaimet sihke mátkkis ja skuvllas. ¶
Ákŋoluovtta skuvla sullii 1930. Skuvla lea gurut bealde, internáhtta olgeš bealde govas. (Govva lea Ulf Jacobsena govvačoahkkaldagas) ¶
Go bođiimet internáhttii, de lei álggus áibbas amas máilbmi midjiide. Oruimet stuora lanjain, nieiddat ovtta lanjas ja bártnit nuppi lanjas. Muhto sii geat barge doppe stellejedje bures ja ledje minguin hirbmat šiega. Lávejedje maiddái veahkehit min leavssuiguin go lei dárbu. Muittán Sigrida, gii lei dálueamit, ja biiggáid Dordisa ja Gyda Mausetha [1] , geat leigga oappážagat. Fertiimet bargat internáhtas, njuvdit láibevajahasaid, bassat lihtiid ja eará. ¶
Internáhtas orro dalle mánát máŋgga sajis, Duorppalvuonas ja buot vuonain Ákŋoluovtta ja Duorppalvuona gaskkas ja Stiertnás. Barviikka mánát orro internáhtas dalle go lei heajos dálki, muđui dat manne ruoktot. ¶
Skuvllas eat oahppan nu ollu gal. Lei ollu kátkkesmus, maid fertiimet oahppat bajiloaivvi. Fertiimet lávlut sálmma juohke beaivvi go álggiimet. Oahpaheddjiid gaskkas ledje muhtimat hui garrasat, erenoamážit Mevik. Muittán ahte oktii galgen dušše mannat čohkat liántta, muhto oahpaheaddji šlivgii mu garrasit pultta vuostá. Nubbi oahpaheaddji lei Gunnar Svendsen, son lei hirbmat olmmošlaš, ja muhtin nisu, in muitte šat nama, son lei hui šiega minguin. Son gođii munnje ullobáiddi ja bessen fitnat su luhtte borramin eahppeliid ja dakkáriid. ¶
- Ákŋoluovttas ja maiddái skuvllas badjelgehčče min geat oruimet vuonain, go eat máhttán riekta dárogiela hupmat. Gohččodedje min «Oyfjordfinnan». Dávjá lei riidu Ákŋoluovtta mánáid ja vuotnamánáid gaskkas, ja mánát geat ledje dážat, dahje jáhkke ahte ledje dážat, givssidedje sámemánáid. Muittán ahte čuhppe njuniid eret min gápmagiin. Mus ledje oalle guhkes vuovttat, muhto oktii čuhppe dážamánát mu vuovttaid bákkuin. ¶
Vuosttaš jagiid ballen hirbmadit mánáin geat givssidedje mu. Muittán ahte mu viellja ja son, gii maŋŋil šattai mu isidin, geahččaleigga jeđđet mu. Oktii givssideaddjit bággejedje mu mannat rámbuvrái ja oastit šukuláda dálueamida rehkegii. Dálueamit dieđusge suhtai ja fertejin mannat dohko máksit iežan ruđain. Muhto go giehmánni gulai mo ášši lei, de in dárbbašan máksit. Eará háve bággejedje mánát mu borrat sávzzabaikka. ¶
Ledje oalle ollu mánát sámegielat ruovttuin. Soames háve mii, geat leimmet Duorppalvuonas, sámásteimmet gaskaneamet, muhto eanaš šattai dárogiella, man buohkat máhtte, ain juo muhtin muddui. Muhto eat goassege gullan ahte ii livčče lean lohpi sámástit internáhtas. ¶
Sotnabeaivvi mii geat oruimet internáhtas fertiimet mannat girkui. Mis han lei unnán ruhta ja unnán biktasat. De lei vuot muhtin sotnabeaivi go galggaimet girkui. Lei garra dálki ja leimme guokte nieidda geain ledje unnán olgobiktasat. Dalle logai dálueamit ahte sáhtiime váldit guokte readju mat heaŋgájedje feaskáris ja mat gulle guovtti bárdnái. Muhto go bártniguovttos oinniiga munno sudno redjuin, de erenoamážit nubbi sudnos suhtai issorasat. Vaikko ii eisege lean munno sivva. ¶
– Go ledjen stuoraskuvllas, de álggii soahti. Muittán ahte leimmet skuvllas go duiskka girdi girddii vuollegaččat skuvlla badjel ja gahčai dasa lahka [2] . Muittán mo balaimet dalle. Ákŋoluovttas ledje ollu duiskalaččat, sivas go ledje huksen ladni dohko Hovvii. Muhto Duorppalvuonas eat oaidnán duiskalaččaid nu dávjá. Sii bohte muhtumin ja celke ahte ii leat lohpi radio oamastit, ja ahte sáhtte báhčit min jus mis leaš radio. Muhto radio leimmet dieđusge bures čiehkan. ¶
Go eváhkko bođii, ledjen juo geargan skuvllas. Gulaimet ovddalgihtii eváhko birra, ja leimmet huksen bartta muhtin jávregáddái gosa fárriimet. Muhto duiskalaččat gávdne dan. Áhčči ja guokte vielja ledje juo báhtaran meahccái, ja duiskalaččat eai fáhten sin, muhto sii válde mu eatni, mu ja moadde eará máná gitta. Sii fievrridedje min álggus Hámmárfestii, de Kristiansundii ja Onai, gos oruimet dassái go beasaimet fárret ruovttoluotta 1947:s. ¶
Huksiimet fas dáluid Duorppalvutnii. Soađi maŋŋil in šaddan vázzit eambbo skuvlla, nu ahte mus ii leat go 7 jagi skuvla. Áiggi mielde šattai váttis birget Duorppalvuonas. Fárriimet dalle Ákŋoluktii. Huksiimet smávva dálu dohko Ákŋováhkái, ja doppe jotkkiimet šibitdoaluin. Máŋga jagi leimmet olles geasi Duorppalvuonas sávzzaiguin. Giđđat válde sávzzaid fatnasiin ja čakčat fas vácciimet daiguin váriid badjel. Dat lei guhkes mátki, sáhtii ádjánit guokte olles beaivvi. Easka moadde jagi dás ovdal heittiimet johtimis sávzzaiguin, muhto mis leat ain sávzzat dáppe, vaikko dál eai leat go logenáre sávzza. ¶
Go duiskalaččat bolde min ruovttuid ja skuvllaid, de bolde maiddái buot skuvlabáhpáriid, ja danin mis eai lean šat dat boares oahppogirjjit. Mis eai leat go muittut, ja eai ge dat ge leat nu čielgasat šat. ¶
Larine Johnsen Duorppalvuonas ovttas áhkkubiiguin ja beatnagiin. (Govva: Marit Johnsen) ¶
Sámi mánáid givssideapmi ii nohkan Larine bulvii. Boarráseamos nieida, gii riegádii 1950:s, máhtii eambbo sámegiela go dárogiela go álggii skuvlii. Muhto son givssiduvvui nu ollu ahte son heittii sámásteames dan ma??á. Nuoramusat šadde bajás dárogielain váldogiellan. Muhto sin dárogiella lei báidnašuvvan sin váhnemiid heajos dárogielain, «et glass» šattai «en klass» jna. ¶
Larine nieiddainisguin Marit ja Irene (Govva: Basia Głowacka) ¶
– Eará mánát givssidedje min ollu min heajos dárogiela dihtii. Vearrámusat ledje dávjá sii, geain alddiset lei sámi duogáš mas geahččaledje báhtarit. Dát joatkašuvai guhká, nu lei ain 1960- ja 70-loguin. Muittán ahte oktii muhtin eadni bođii stuora fielluin ja vuojehii min čuorvvodettiin: – Sámečivggat, mannet ruoktot, ehpet oaččo stoahkat min mánáiguin! ¶
Nu oahpaimet ahte mis ii lean makkárge árvu. Ledje sihke mánát ja rávesolbmot geat givssidedje sámemánáid. Oahpaheaddjit fertejedje diehtit ahte mii givssiduvvuimet, muhto eai dahkan maidege dainna. ¶
– Dalle go mun šadden bajás ii lean šat nu ollu givssideapmi, dušše veahá. In beroštan nu ollu das. Ledjen baicce čeavlái go ledjen sápmelaš, ja go konfirmerejuvvojin, de mus lei gákti badjelis. Soaitá leat nu ahte ledjen vuosttažin Sállanis geas lei gákti badjelis, ain juo soađi maŋŋá. ¶
Marit Johnsen lei vuosttaš Ákŋoluovttas gii ođđa áiggis konfirmerejuvvui gávttiin. (Gova luoikan Marit Johnsen) ¶
Ii Larine eai ge su mánát ožžon goassege oahppat sámegiela skuvllas. Go Máreha boarráseamos mánná álggii skuvlii 1990-logu gaskkamuttus, geahččaleigga váhnemat ohcat sutnje sámegieloahpahusa Ákŋoluovtta skuvllas, muhto son ii ožžon. Easka su nuorat oabbá oaččui sámegiela nubbingiellan skuvllas, 4. luohká rájes. Dan birra sáhtát lohkat eará artihkkalis dán girjjis. ¶
[1] Gyda Mauseth (maŋŋá Johansen) lea čállán internáhttavásáhusaidis birra artihkkalis Glimt fra internatlivet pa Sørøya 1934-72, Øyfolk 1996 [2] Dán birra lea čállon girjjis Krigen pa Sørøya 1940–45, s. 15. Hasvik kommune 1995. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
Haksui ávvuáigi, veaidalas ja giddagas 297 http://skuvla.info/skolehist/marion-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Marion Palmer iežas viesu olggobealde, Ráhkkerávjjus 2005 (Govva: Svein Lund) ¶
Marion Palmer lea riegádan 1953:s ja bajásšaddan Ráhkkerávjjus, Hámmárfeasttas ja Troandimis. Son barggai máŋga jagi guolleindustriijas ja lei luohttámušolmmoš Frionoras Troandimis. Maŋŋil son lea lohkan kulturfága Telemárkku allaskuvllas ja bargan Hålogaland amatørteaterselskapas Romssas. 1997 rájes Marion orru fas Ráhkkerávjjus, gos čáppa- ja fágagirjjálaš čállima lassin lea bargan buohcceruovttus. ¶
Artihkkalis Goarráneapmi ja dáruiduhttin Fálesnuoris dás ovddabealde mii bájuhit oahpaheaddji Johan Johansena, gii čálii ahte «Čeaváhačča biirres leat dušše 5 dážamáná, eará mánáin fas lea sámi (22), kveana (7) dahje seaguhuvvon duogáš (6). Dattetge oahpahuvvo dán biirres dušše fal dárogillii, go mánát leat hui čeahpit hupmat ja ipmirdit dan giela.» Dáid sámi mánáid gaskkas, geat ledje čeahpit dárostit, lei Mariona áhkku. Son lei seammás maŋimus iežas sogas gii máhtii sámegiela. ¶
Marion Palmer lea almmuhan golbma girjji mas leat divttat ja eará čáppagirjjálaš teavsttat. Dáid gaskkas lea okta jorgaluvvon sámegillii. Dát dikta, mii govvida Ráhkkerávjju skuvlla (Kvalsund skole) 1960-logus, almmuhuvvui álggos antologiijas Cirkum Polaris , maŋŋil diktagirjjis Utsatte strøk / Rašis guovllut. ¶
Haksui galbma feaskkir ja šovkesruoná seainnit, jorbesravddat láhkkejuvvon ráidalasat ja bieksogápmagiid skájanas ránisin málejun láhtti vuostá ¶
Haksui biebmosálbma. Ja don gii biepmat lottážiid ¶
Haksui niesteboksa, vuostabábir ja láibi oktan Sundain ja Permargariiinnain Skruvagoarkkat ruoná boahtaliid siste loika mielki ¶
Haksui Áhččemin ja Roahkkadin Ipmil geainnuid alde ¶
Haksui skuvllalatnja, suvron svámpa ja čujussoabbi ¶
Haksui dipmabábir ja bleahkkaboahtal ABC girji ja ruoná gávccešhearva. Ja lohkangirji bearpmas fasttes bleahkkadielku. ¶
Haksui čáhppes koallaskállu sloaŋkkouvssat uvnna guoras ja gaskan báhcán giehtaduodji. ¶
Haksui viesso-orgel. ¶
Boađe miessemánu šearuvuođainat. ¶
Haksui ávvuáigi, veaidalas ja giddagas seamma bottus. ¶
Čeabehačča skuvlla 2. luohkká 1958 ¶
(Gova luoikan Berit Mathisen) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶
– In oahppan maidege ávkkálaččaid skuvllas 1448 http://skuvla.info/skolehist/mathisen-s.htm XSLtemplate $Revision: 32698 $; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. ¶
Bjørn Mathisen, Ráhkkerávju 2006. (Govva: Svein Lund) ¶
Bjørn Mathisen lea riegádan 1953:s ja bajásšaddan Áhpenjárggas, Fálesnuori suohkanis. Áhpenjárga lei ovdal guolleveara, gos orro badjel 100 olbmo, doppe lei guolleindustriija ja gávpi, muhto dál (2006) eai oro šat go 6 olbmo doppe. Áhpenjárga lea nannámis, muhto dohko ii mana biilageaidnu. Lea dušše 18 km guhkkosaš bálggis Jáhkovutnii, mii geavahuvvo uhcán. Danin measta buot oktavuohta eará báikkiide manná meara bokte. Dál lea fanas Hammerfestii njelljii vahkus, suohkanguovddážii Ráhkkerávjui dušše guktii. ¶
Áhpenjárggas ii goassege leat leamaš skuvla. Mánát fertejedje orrut internáhtas Jáhkovuonas. Bjørn Mathisen váccii guhtta jagi Jáhkovuona skuvllas ja guokte jagi Ráhkkerávjju skuvllas. Dán maŋŋá son barggai guollebivddus dassái go buohccái ja oaččui lámisoaju. Dál son orru belohahkii Áhpenjárggas, belohahkii Ráhkkerávjjus, gos mii leat jearahallan su. ¶
– Mu bearáš elii guollebivdduin ja šibitdoaluin. Áhpenjárggas lei dan áigge giehmánne. Báikkálaš guolásteddjiid lassin ledje maiddái máŋga amas fatnasa mat bukte guliid dohko. Sus lei sihke guollebruvka ja gávpi ja go áhčči ja eará guolásteaddjit bukte guliid sutnje, de eai ožžon ruđa, muhto fertejedje váldit gálvvuid su gávppis. Son lei dalle oalle stuora guolleoasti. Lei ollu geafivuohta dan áiggi, mis lei hui unnán ruhta. Muittán ahte oaččuimet skuvlaruđa mielde go manaimet internáhttii. Go oaččuimet 5 ruvnno de lei hirbmat ruhta. Mun lávejin áhčiin bivdit ja ieš dinet skuvlaruđa. Lávejin oažžut mávssu rámbuvrra tráhpa alde – muhtumin olles 20 ruvnno. ¶
Guollebruvka bisttii gitta 1980-lohkui. Dál leat dušše moadde olbmo Áhpenjárggas geat ellet bivdduin. Sii buktet guliid Sivlui dahje Jáhkovutnii. Jáhkovuonas ii leat guollebruvka, danin guolit sáddejuvvojit biillain Smiervutnii. Muhto maŋimus jagiid lea leamaš hui unnán guolli vuonas. ¶
Boazosámit ledje hui buorit verddet mis. Oaččuimet bohccobierggu sis, ja sii fas ožžo guliid mis. Ii šaddan albma giđđa ovdal go bohccot bohte. Ja mii bárehuoččat láviimet geahččat várrái goas bohccot bohtet. Bohccot, sávzzat ja gusat guhto ovttas. Ii lean goassege riidu min gaskkas. ¶
Áhpenjárggas leat leamaš unnán leastadialaččat. Muhto mis leat leamaš ollu johttisárdneolbmát. Sii bohte erenoamážit njuovvanáiggis, láviimet gohčodit sin «biergopredikantan». Sii lávejedje orrut min geahčen, ja sáhtte orrut máŋga beaivvi ja doallat čoakkalmasaid. Eatnasat bohte Sámemiššovnnas. Muhtumat ledje sámegielagat, muhto eatnasat hupme dušše dárogiela. ¶
– Áhpenjárggas sámástedje olbmot guhkká maŋŋil go omd. Ráhkkerávjjus, gos ledje heaitán sámásteames. Ruovttus humaimet sámegiela, muhto mu mánnávuođas ledje juo eará bearrašiin dárostišgoahtán mánáide. Earret mu dušše okta mánná sámástii Áhpenjárggas mu mánnávuođas. Dat lei mu vilbealli, muhto son lei boarráset go mun. Nu ahte mearrasámiid gaskkas mun ledjen nuoramus sámegielhálli doppe. ¶
Danin máhtten sihke sámegiela ja dárogiela dalle go 1962:s álgen skuvlii Jáhkovutnii. Doppe leimmet golbma máná geat humaimet sámegiela. Dat guokte eará máná bođiiga unna báikkážiin Jáhkovuonas. Mii láviimet sámástit gaskaneamet, muhto dan fertiimet dahkat suoli, go sihke internáhtas ja skuvllas gilde min sámásteames. Go lean álggu rájes hupman sihke sámegiela ja dárogiela, de eai sáhttán gullat mu dárogielas ahte mus lea sámegiella eatnigiellan. ¶
Jáhkovuona internáhtas ¶
(Gova luoikan Jáhkovuona mearrasámi musea.) ¶
– Sihke skuvllas ja internáhtas lei hui streaŋggis vuohki. Eat beassan mannat olggos ja duhkoraddat eará mánáiguin, mii geat oruimet internáhtas galggaimet leat sierra. Lei hui heajos borramuš, juohke eahket lei hávvarrievdnesuohkat, ja mális lei hui dávjá sáltesallit. Vaikko lei dievva guolli vuonas, lei hárve ahte oaččuimet varas guoli. Vašuheimmet sáltesallidiid. Internáhta kealláris lei stuora fárppal dievva sáltesalliguin, ja oktii mii bárehuoččat cuvkiimet dan fárpala. Mus lea okta erenoamáš heajos muittu: liggenkealláris ledje solárfáhtat. Ovtta háve golggai solár borramuškeallárii hávvarrivnniid sisa. Muhto dattetge vušše daid hávvarrivnniid midjiide ja mii fertiimet daid borrat. ¶
Dálueamit lei oalle váttis, jus nie galggaš dadjat. Muittán bures go mii láviimet duhkoraddat, de son bođii ja logai: – Dii lehpet dego vilda indiánat. Ja go čohkkáimet jaskat, de son váidalii ahte eat maidege bargan. Eat mii diehtán maid galggaimet, go juohke diŋga maid dagaimet lei boastut. Mu oambealli barggai internáhtas biigán. Muhto son lei maiddái dálueamida gohččuma vuolde. ¶
Mii bárehuoččat galggaimet geassit stuora gielkkáin guliid guollebruvkkas skuvlii. Dat lei hui guhkes gaska. Fertiimet maid viežžat mielkki, ja muhtumin deaivvai leat hui garra dálki. ¶
Internáhtas lei gievkkan, boradanlatnja ja stoahkanstohpu. Mii bártnit oruimet vuollin. Nieiddain lei oađđenlatnja badjin, mii bártnit eat beassan dohko mannat. Mis lei okta «lærerinna» (nissonoahpaheaddji) guhte orui internáhta geažis, muhto muđui oahpaheaddjit eai lean internáhtas. ¶
Dát boares oahppibeavdi Jáhkovuona skuvllas lea dál Jáhkovuona mearrasámi musea čájáhusas. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
– Ledje ollu heajos oahpaheaddjit. Mun in lean mihkkege skuvlačehpiid ja bázahallen earáid ektui. Oahpaheaddjit dušše badjelgehčče mu, in ge oahppan nu ollu. Eanaš oahpaheaddjit bohte Lulli-Norggas, ja oahpaheaddjit molsašuvve hui dávjá. Okta sis lei Alf Cranner, gii maŋŋil šattai beakkán lávlun. Muittán ahte son čuojahii ja lávllui midjiide skuvllas. Muhtin oahpaheaddji lei hirbmat juhkki ja muhtumin son lei gárremiin diimmuin. Lávii njuoska moniid borrat ovdal go manai skuvlii. Lihkus son lei dušše jagi skuvllas. ¶
Oahpaheaddji beaskidii min oivviid dálvit. Dat lei bággu midjiide geat bođiimet geafes dilis, dakkár «underklasses» (vuolleseađus). Muhto giehmánni bárdni Áhpenjárggas eret ii dárbbašan beaskidit oaivvi. In leat goassege gullan manne lei nu. ¶
Eanaš oahpaheddjiin lei hui unnán oktavuohta giliolbmuiguin. Skuvllas eai goassege hupman dan birra ahte mii oahppit leimmet sámit, eat ge oahppan maidege mearrasámiid birra. Ii goassege gullon sátni ge min birra. Oppanassiige in muitte maidege báikkálaš diliid birra, mo dáppe lei ovdal ja dainna lágiin. Ja oahpaheaddjit várra eai diehtán ieža ge. Mis lei kárta mas oinniimet gos Kárášjohka ja Guovdageaidnu lei, muhto ii das lean gal mihkkege oktavuođaid min diliide. ¶
Muittán bures ahte lei nu somá go beasaimet siidii. Láviimet hirbmadit čierrut go fertiimet skuvlii fas. Galge fievrridit min bivdofatnasiin skuvllas lávvordaga ja ruoktot skuvlii fas sotnabeaivvi. Muhto dan áigge bivde guliid birra jagi ja dávjá eai astan viežžat min, dahje lei dakkár dálki ahte eai sáhttán boahtit. Dalle eat beassan siidii ja muhtumin fertiimet orrut internáhtas moadde mánu háválassii. Go lei buorre dálki, vácciimet muhtumin Jáhkovutnii. Dat lei guhkes mátki, olles 18 km. ¶
Ii báljo lean oktavuohta oahpaheddjiid ja váhnemiid gaskkas. Oahpaheaddjit dušše čálle váhnemiidda dieđu go galggaimet siidii. Sii čálle go leimmet veahá bahánihkkánin. Muhto sáhtii mannat guhká ovdal go beasaimet siidii, ja dalle váhnemat eai beroštan nu ollu das maid oahpaheaddjit čálle. ¶
Jáhkovuona skuvla 2007. Soadji mas leat guokte gearddi lea ovddeš internáhtta. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
– Jáhkovuona internáhtas lei dušše mánáidskuvla, guhtta jagi. Dan maŋŋil manaimet Ráhkkerávjui vázzit nuoraidskuvlla. Doppe ii lean internáhtta, oruimet priváhta olbmuid luhtte. Lei skuvla mii ordnii priváhta orruma ohppiide. Dat lei midjiide ollu buoret go dat garra internáhtta, ja oaččuimet maiddái ollu buoret oktavuođa báikkálaš olbmuiguin, ii šaddan dakkár getto dego dalle go lea internáhtta. ¶
Ráhkkerávjjus ledje maiddái buoret oahpaheaddjit go Jáhkovuonas. Mis lei hui buorre lášmmohallanoahpaheaddji. Mun liikojin hui bures vuodjat basseaŋggas ja šadden oalle buorre vuodjat. ¶
Lean máŋgii jurddašan ahte ii lean nu ártet ahte leimmet veahá vildasat go viimmat beasaimet dan garra internáhtas. Mun ledjen veahá dákkár «spilloppmaker» (hilbošeaddji). Lávejedje gohčodit mu «Chaplinin». ¶
Muhto vaikko nuoraidskuvla lei veahá buoret go mánáidskuvla, de mun in beroštan skuvllas. Áidna mii mus lei oaivvis lei guollebivdu, ja skuvllas eat oahppan maidege mii livččii ávkkálaš bivdui. Dávjá oahpaheaddjit bohte ja vižže mu skuvlii. In oaidnán makkárge siva joatkit, ja go ledjen geargan 8. luohkás, de dadjen juste ovdalaš geasseluomu ahte mun in boađe šat boahtte jagi. Maŋŋil lean beare bivdán, in leat vázzán makkárge skuvlla. ¶
– Mu eallin lea leamaš guollebivdu, ja ferten dadjat ahte in leat oahppan maidege skuvllas mii livččii leamaš ávkkálaš iežan bargui. In maidege. Dan maid dárbbašin máhttit fertejin ieš oahppat boares olbmuin. ¶
Maiddái eará oahpu lean ožžon olggobealde skuvlla. Go heiten skuvllas in máhtán go moadde sáni eŋgelasgielas, vaikko mus lei eŋgelasgiella fágan skuvllas máŋga jagi. Dan maid máhtán lean oahppan easka máŋga jagi maŋŋil. Go oaččuimet TV:a, de lávejin eŋgelasgiela filbmaráidduid geahččat ja dalle mun dađistaga čoggen sániid nu ahte dál mun birgen eŋgelasgillii maid. ¶
– Bivden álggos ovttas áhčiin. Maŋŋil mus alddán lea leamaš fanas ovttas iežan vieljain. 1970-logu loahpas lei TV-filbma, mii gohččoduvvui Samene i nord . Dat lei dakkár skuvla-TV. Doppe muitaledje Áhpenjárggas ja filbmejedje munno vieljain fatnasis. Dat lei goalmmádin stuorámus fanas mii lei dán suohkanis. ¶
Sáhtán dadjat ahte mus lea leamaš sámegiella bargogiellan. Humaimet sámegillii sihke guolástusneavvuid, dálkki ja bivdobáikkiid birra, nugo Čalmmibáhkka, Guommabáhkka, Gobar, Háhkabáhkka, Čussaboađđu, Gaskačohkalas jna. Dál eai leat šat nu ollu olbmot geat dovdet daid sániid, ja danin lean maŋimus jagiid muitalan ja čilgen dáid sániid nu ahte dat leat čállojuvvon boahtteáigái. Ieš in máhte čállit sámegiela, in báljo lohkat ge. Lean geahččalan lohkat sámegiel aviissaid, ja ipmirdan muhtin muddui, muhto lea lossat. ¶
Dál lean maiddái beroštišgoahtán eambbo báikkálaš historjjás ja lean ilus go viimmat gávdnojit olbmot geat háliidit čoaggit ja čállit min historjjá dáppe. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 ¶