På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Dáruiduhttima dehe sámegieloahpahusa riidu lea dego čađačuovvu oassin sámiid skuvlahistorjjás Norggas, dan rájes juo go eiseválddit álggahedje vuosttaš oahpahusa sápmelaččaide gitta otnážii. ¶
Namahus «dáruiduhttin» adno máŋggain iešguđetlágán sisdoaluin. Lea geavahuvvon dárogieloahpahusa birra sámiide, kvenaide ja eará unnitloguide Norggas. Dán mearkkašumis ii báljo oktage sáhte leat dáruiduhttima vuostá. Muhto eiseválddit leat gaskkohagaid sávvan ahte dárogiella galggai leat unnitloguid áidna giellan, ja ahte eará gielat eai galgan geavahuvvot skuvllas, eai ge girkus eai ge eará almmolaš oktavuođain. Dán girjjis oaivvildit vuosttažettiin dán giellamolsunpolitihka go geavahit «dáruiduhttin» -sáni. Sámiid hárrái dáruiduhttinproseassa mearkkašii giellamolsuma lassin garra deattu dasa ahte galget váldit alcceseaset dáčča kultuvrra, bivttasmálliid, eallinlági ja ealáhusaid. ¶
Sáhttá digaštallat man áigá doložis dáruiduhttin álggii. 1851 rájes dat lei čielga mearriduvvon stáhtalaš politihkkan. Muhto juo 1700-logu álgogeahčen fámolaš olbmot barge dan badjelii ahte dárogiella šattašii oahpahusgiellan ja ahte sápmelaččat galggaše molsut giela. Máŋgga áigodagas dat oaidnu hálddašii miššovnnas ja oahpahusas. ¶
1700- ja 1800-loguin lei dáruiduhttin eanas dánskkaiduhttin. [1] Dađistaga rievdaduvvui čállingiella dánskkagielas dálá girjedárogillii, ja dáruiduhttin-sátni lea maiddái geavahuvvon dán proseassa birra, ja jorgaleami birra girjedárogielas ođđadárogillii ja amassániid heiveheami birra dárogillii. ¶
Dán artihkkala maŋis čuvvot, oalle bures ortnega mielde, dokumeanttat dehe ovdamearkkat čállosiin main ákkastallojuvvo dáruiduhttima beali dehe dan vuostá, sámegiela geavahusa beali dehe dan vuostá. Daid mii leat deaddilan nu go ledje aviisačálusin, áigečállagiin dehe girjjiin. Mii leat lasihan daidda muhtun álgokommentáraid ja vuolitravdadieđuid, vai dálá lohkkiide livččii álkit ipmirdit daid. Dán álggaheamis mii leat bidjan dokumeanttaid historjjálaš oktavuhtii ja čállán čálliid namaid gassa bustávaiguin. ¶
Dán háve mii bisánit ovdal 2. máilmmisoađi álggu. Mot manai dáruiduhttimiin soađi áigge ja dan maŋŋil, dasa mii almmuhit dokumeanttaid Sámi skuvlahistorjjá boahtte girjjis. ¶
Dološ áigge gulai miššovdna ja sápmelaččaid oahpahus oktii. Sámi ássanguovllu ravddaid álbmoga geahččaledje báidnit risttalašvuođain ja miššoneremiin oažžu dadjat juo 1200–1300 logu rájes. Dán áigge goitge diehtit unnán katolalaš áigge miššovnna birra ja girkku giellageavahusa sámiid guovdu. ¶
1536:s šattai Norga Dánmárkui gullevaš riikan, dalle go Christian 3. buvttii deike reformašuvnna. Okta bealli Martin Luthera reformašuvnnas lei dat vuođđonjuolggadus ahte buot álbmogat galge beassat lohkat Biibbala iežaset gillii. Muhto go Danmárkkus-Norggas mearridedje bajimus eiseválddit reformašuvnna, de atne dan oktan vuohkin mot nannet gonagasa fámu ja dan guovtti riika oktan riikan. De sii maiddái navde ahte goappašat dat riikkat galge oažžut Biibbala riika gillii, namalassii dánskagillii. Vuosttaš Biibbal dánskagillii bođii 1550:s. Reformašuvnna geažil šattai girku stáhtagirkun mas gonagas lei oaivámužžan. Dat dagahii ahte bismmaide, báhpaide ja eará girkolaš bálvváide lei deháleamos bálvalit Ipmila dehe Gonagasa. Anton Hoëm lea cealkán nu ahte dat bismmat ja báhpat guđet vuoruhedje Ipmila, sii adde sápmelaččaide eváŋgiljoma sámegillii. Sii guđet vuoruhedje Gonagasa, sii adde dan dánskagillii [2] Dát vuostevuohta lea čuvvon girko ja skuvlla dán áiggi rádjái. ¶
Báhppa ja lullisámit (Sárggus: Ingunn Utsi) ¶
1631:s mearridii dánskka gonagas ahte goalmmádas diiddus (vearus) galggai mannat Finnmárkku báhpaide, «man ovddas sii ledje geatnegasat, sihke dáččaide ja sápmelaččaide gulolaččat sárdnidit, ja buoremus suohkaniid báhpat galge váldit iežaset háldui sápmelačča dehe norgalačča guhte galgá oahppat sámegiela, ja su galgá čuvgehit nu ahte son sáhtášii oahpahit sápmelaččaide mánnávuođaoahpa ja Ipmilbalolašvuođa...» [3] ¶
1707:s sáddii gonagas čállosa mas gohčui bismma Peder Kroga «1) bidjat moadde nuorra teologa almmolaš bálkká ovddas orrut 1–2 jagi sámi eatnamis vai oahpaše sámegiela, ja de máhtáše sárdnidit álbmogii sámegillii ja dasto maŋŋil biddjot virgái sámi báhppan, 2) cegget skuvlla sámi nuoraide ja doppe oahpahit sámi bártnážiidda katekismusa ja latiinnagiela.» [4] ¶
De ges bisma ii lean mielas dasa, son oaivvildii sápmelaččat galge hárjánit ipmirdit dánskkagiela, eai informahtorat galgan dárbbašit máhttit sámegiela. Go Miššonvirgegoddi dasto álggahii miššonbarggu mas Thomas von Westen lei jođiheaddjin, de riidališgohte das mot galge miššoneret ja man gillii galge oahpahit. Bisma ja miššonjođiheaddji sáddiiga goabbat reivve miššonvirgegoddái ja váiddiiga goabbatguommiska, muhto dat reivvet gal leat vissa mannan duššái dalle go Københámmana gávpot bulii 1700-logu loahpageahčen. Dain čálusosiin maid diehtit lea seahkálassii dánskagiella ja latiinnagiella. Krog čállá ahte son ii doaivvo «de felice Finnorum Lapporumqve noviter instituta catechisatione prolytismo» (lihkostuvvá oažžut sápmelaččat dahkat jorgalusa dainna gieskat álggahuvvon kateketiseremiin.) [5] ¶
Thomas von Westena eatnigieloahpahusa jurdagiid mielde jorgalii su miššoneara Morten Lund Luthera uhca katekismusaža sámegillii. Dát lei vuosttaš sámegiel girji mii ilmmai Norggas. ¶
Riidu bisttii čađat 1700-logu. Maŋŋel go Thomas von Westen jámii 1727:s, de besse dáruiduhttima bealušteaddjit vuoittu beallái, muhto moaddelogi jagi maŋŋil ožžo fas sámegiela bealušteaddjit sakka eanet fámu. Sii guđet ledje doaimmas ovdal bismma Ludvig Harboe oaivvildedje ahte miššonearat ja oahpaheaddjit galge atnit dušše sámegiela, muhto son čálii 1748:s bagadusastis ođđa miššonearii: «Miššoneara ieš bargá viššalit sámegiela ja suomagiela oahppat, go nu son sáhttá alcces gullevaš sápmelaččaide sakka stuorát áhpun ja ovdamunnin, sin oahpaheamis ja ávdugasvuođa áššis. Nu maiddái son gohčču skuvlahoavdda oahpahallat dan giela man sápmelaččat ipmirdit. Goitge ii galgga dánskagiella healbaduvvot sápmelaččaid gaskkas ge, galgá baicca čavgadit bearráigehččot ahte sii ohppet maiddái dan.» [6] Dás mii oaidnit vuohččan virgeolbmá deattuheame ahte sii galget gulahallat sápmelaččaiguin sámegillii, ja seammás oahpahit daidda dánskagiela. Nu eiseválddit jáhkke dasa mii arvat maŋŋil gohčoduvvui guovttegielalašvuohtan. Vaikko Harboe dás doarju oahpahusa dánskagillii, de su oaivilat leat áibbas earáláganat go ovddit virgeolbmás Krogas, gii oaivvildii ahte sápmelaččat galge oahppat dánskagiela/dáru vai «heitet iežaset eatnigiela, sámegiela.» . Seammás sus lea eará oaidnu go Thomas von Westenis, gii deattuhii ahte sápmelaččat galge oahpahuvvot sámegillii, ii son obage ovddidan dárogiel- dehe dánskkagiel oahpahusa sámi álbmogii. ¶
Bisma Ludvig Harboe (Gova luoikan Nidaros bismagoddi) ¶
Harboe maŋis šattai Fredrik Nannestad bisman ja miššonhoavdan. Son oinnii 1752:s dan surgadis dili ahte ii oktage báhppa máhttán sámegiela, ja seamma jagi son lágidii Seminarium lapponicum vuođđudeami. Dan seminára jođiheaddjin lei Knud Leem, ja mii deaddilit dás oasi su Gjet-Kirjatzh, mii bođii 1764:s. ¶
Vaikko bismmain lei miehttemiella sámegillii 1743–73 áigodagas, de čađat fámolaš olbmuin stáhtahálddahusas lei áibbas eará áigumuš. Sin searvái gulai ámtamánne Gunder Hammer, gii 1758:s sáddii miššonvirgegoddái sámi nuoraid oahpahusa ja konfirmašuvnna guoskevaš evttohusa. Su mielas dat galggai dárogillii ja báhpat galge gieldit konfirmeremis sin geat eai lean oahppan risttalašvuođa dárogillii. [7] Maiddái moanat báhpat ja miššonearat oaivvildedje nu, ea. ea. proavas Hans Frugård Álttás, gii sáddii miššonvirgegoddái evttohusa ahte «sámegiela galggašii duššadit buoremus lági mielde» [8] Ollu miššonearain lei várra dakkár oaivil danne go sii eai ieža goassege lean nagodan oahppat sámegiela, nu go sin geatnegasvuohta lei ovtta gaskka. Álgoáiggiid gal eai ožžon miehttemiela. Bisma Johan Ernst Gunnerus vástidii 1759:s ahte sápmelaččat galge gal oahppat dárogiela, muhto «lei imaš go galgat bágget sin guođđit eatnigielaset, man sii ráhkistit seammaláhkái go buot máilmmi álbmogat ráhkistit eatnigielaideaset.» [9] Goitge lei ain beanta bággu heaitit sámegielain ja álgit dárogielain. Ámtamánne Christen Heiberg ja proavás Christopher Garmann evttoheigga ahte sápmelaččaid galggai gieldit náitaleamis jos eai lean oahppan dárogiela. [10] ¶
1774:s šattai dánskalaš Markus Frederik Bang bisman, ja son lei birgemeahttun garra sámegiela vuosttaldeaddji ja dajai ahte Ipmil ii gula sámegiel rohkosiid. Son daguhii ahte Seminarium lapponicum heaittihuvvui gonagasa mearrádusain 1774:s, ja das daddjo: «... Seminarium lapponicum lea heaittihuvvon, ja dasto galgá dárogiella šaddat sápmelaččaid giellan nai, ja nuorat galget gohččojuvvot oahppat risttalašvuođaset dárogillii.» [11] Bang lei nu garas gohččut dárogiela (dánskkagiela) oahpahusgiellan ahte son skuldui báhpaid ja miššonearaid geat ain atne sámegiela searvegottiineaset, ja son bearráigeahčai čavgadit ahte gonagaslaš «Gohččun ahte sámi nuorat gohččojuvvojit oahppat risttalašvuođaset dárogillii, galgá čuvvojuvvot» [12] ¶
Son guhte šattai bisman Banga maŋis, Johan Christian Schønheyder, vuosttaldii maiddái sámegiela hui garrasit. Čilgehusastis gonagassii juovlamánu 18.b. 1790 son čállá: «Maŋŋel gonagaslaš gohččuma skábmamánu 3.b. 1774 mainna Seminarium Lapponicum heaittihuvvui, de lea ja berre leat mearriduvvon, ahte lea áibbas duššás bargu oahpahit sápmelaččaide risttalašvuođa sámegillii, ja nu maiddái dikšut sin giela dan dáfus. Danne go sin giella ii leat adnon iige heivehuvvon vuoiŋŋalaš jurddašeapmái, dat ii dohkke earágo dan oinnolaš moatti dillái maid dat oahppameahttun olbmot dárbbašit sin ovttageardánis gáržžes luonddugeavahusas ja gorutbargguin.» Sivvan sápmelaččaid diehtomeahttunvuhtii ja vátna risttalašvuhtii logai son «dat bahálačča giella mii doalahii Ipmilbálvalusa ja oskkolaš oahpahusa sis eret.» ja son cuiggodii báhpaid go «čigŋáivuođaineaset ledje ráhkásnuvvan sápmelaččaid gillii.» . ¶
1800-logu álggus ledje máŋga dáhpáhusa mat váikkuhedje sápmelaččaid oahpahussii. 1804:s juhkkojuvvui Nidaros bismagoddi guovtti sadjái, šattai sierra bisma «Nordlánddaide ja Finnmárkui» . Miššondoaibma lei guhká juo bieđganaddan, ja eanas miššonguovlluin ledje ordinerejuvvon báhpat ja oahpaheaddjit váldán dan doaimma badjelasaset. 1812:s celkkii miššonvirgegoddi alddis eret sápmelaččaid miššonerema ovddasvástádusa, ja maŋemus miššoneara luobai 1814:s, dan jagi go Norga beasai iešstivrejeaddjin ja maŋŋil ovttastuvvui Ruoŧain. Dánskaáigge stivrii miššonvirgegoddi Københámmanis miššovnna ja skuvllaid, ja dan guovddáš Norggas lei Troandimis. De šattai Girko- ja oahpahusdepartemeanta Christianias [13] doaimma bajimus eiseváldin, ja bismagoddi, mii galggai doaibmat eanas sápmelaččaid guovdu, biddjui Alstahaugii, ja maŋŋil Romssa gávpogii. ¶
Guokte bismma geain lea iešguđet oainnu sámegielas: ¶
G.b. Johan Christian Schønheyder (Gova luoikan Nidaros bismagoddi) ¶
O.b. Mathias Bonsach Krogh (Njuohtan Joh. Løvholt, Vågan girku. Govva: Håkon Brun) ¶
Vaikko Davvi-Norgga vuosttaš bisma, Mathias Bonsach Krogh, cuiggodii garrasit daid ovddit virgeolbmáid ja prinsihpalaččat lei mielas sámegillii, de ii rievdan mihkkege álgoáiggiid. Dáruiduhttin doaimmai duohtadilis ain gitta 1820-logu rádjái goit. Professor Jens A. Friis celkkii maŋŋil ná dan áiggi birra: «Nu ledje 50 jagi huksen sámegiela ja njeaidán dárogiela. Sápmelaččat ledje 1824:s eatnasat šaddan báhkimin, eai ge dáruiduvvan veaháge.» [14] ¶
Báhpaguovttos Peter V. Deinboll ja Nils V. Stockfleth dat leigga ođasteami njunnožis, ja de dahkkoje ollu sámegiel oahppogirjjit mat váldoje skuvlla atnui. Álgoáiggiid dorjo Christiania ja Stockholma eiseválddit sudno ollásit. Ee. dajai Ruoŧa-Norgga gonagas Carl Johan ahte oahpahus galggai sápmelaččaid eatnigillii, «Ipmila iežas addin giella álbmogii galggai Ipmila várjalusa hálddus boahtteáiggis» [15] ¶
Dáruiduhttima áŋgirat goitge eai eisege lean vuollánan, ja Stockfleth šattai gierdat ollu garra vuostehágu. Ovdamearkan dasa lea dat namakeahtes čálus mii lei Tromsø Tidende-aviissas nr. 73-1840: «Go dál obage beroštit sápmelaččaid gielas lea aivve ja dušše ovtta olbmá sivva, son guhte lea rahčagoahtán dan johtti álbmoga ovddas. Muhto ollugat eahpidit lea go dálá ráđđehusa dahku politihkalaččat riekta, nu go maiddái lea luonddu iežas vuostá doalahit dakkár giela heakkas man hupmet dušše dat olbmot geat garraseamos lági mielde vuosttaldit bisánit dáluássin geat mákset servodahkii vearu.» [16] ¶
1800-logu gaskkamuttus de fas jorggihii ášši nuppe guvlui. Ovdamearkan dasa mot dáruiduhttima árjjalaččat barge, de leat mii dása váldán guokte reivve mat leat čállon 1850-logu loahpageahčen. Dan ovddibu lea Romssa fáldi Martinus Drejer sádden Romssa seminára hovdii. Dat nubbi, mii leat dan ovddibu joatkkan, lea seminárahoavdda Fredrik Hvoslefa reive Bismagoddedirekšuvdnii seamma áššis. ¶
Okta dain gii garrasepmosit vuosttaldii dáruiduhttima mii fas lei boahtán ollásit, lei Stockfletha maŋisčuovvu Kristiania universitehta sámegieloahpaheaddjin, Jens Andreas Friis. 1887:s son čálii: «Áiggun dás ja álo boahtteáiggis, šaddos dal mot šattaš, vuosttaldit dan skuvlagohččosa man dál čuvvot. Mun áiggun buhtistit oamedovddun, go in áiggo guoddit ovddasvástádusa mii livččii jos in vuosttaldivčče dasa.» [17] ¶
Jens Andreas Friis ¶
(Gova luoikan Riksarkivet) ¶
Ollu sápmelaččat maiddái vuosttaldedje dáruiduhttima. 1800-logu loahpageahčái lea dat vuosteháhku duođaštuvvon unnán. Sivvan dasa lea ea ea go sápmelaččat eai báljo máhttán čállit, sis lei unnán skuvlaoahppu, ja sis váilo dieđihangaskaoamit maidda sii livčče sáhttán čállit oaiviliideaset. Okta dain hárve dokumeanttain 1800-logus mas njuolgá oaidná sámiid vuostehágu dáruiduhttimii lea dat reive man John Samuelsen čálii 1896:s iežas skuvlabiire ovddas Deanu gildii. ¶
1873 rájes bohte eanet sámi aviissat, ja dain sáhtte sápmelaččat cealkit oaiviliideaset stivrema ja dakkáriid birra, áinnas skuvlapolitihka. Dat aviissat mat ovddemusta ledje sámepolitihkalaš gaskaoamit, heaittihuvvoje dušše moadde jagi maŋŋil, dušše risttalaš aviisa Nuorttanaste lea ceavzán 1879 rájes dássážii. Dan aviissas mii leat ge čuohpastan 6 oanehis čállosa 1902–09 áigodagas, mat buohkat fallehit dáruiduhttinpolitihka. ¶
Veahá maŋŋil oidnogođii dáruiduhttima vuosteháhku maiddái girjjiin. Oalgguhančállosis Fornorskningen i Finmarken (Finnmárkku dáruiduhttin) leat mii váldán guokte čállosa maid leaba čállán sámi oahpaheaddji Anders Larsen ja dáru oahpaheaddji Johannes Hidle. ¶
Dáruiduhttit bealuštedje iežaset garrasit, sihke aviissain ja girjjiin. Ovdamearkan dasa leat mii válljen diktačálli Nils Collett Vogt ja finnmárkolaš politihkkára Bjarne Hofseth. ¶
Sihke sápmelaččat, láddelaččat (kveanat) ja dáččat vuosttaldedje garrasit 1920- ja 30-logu dáruiduhttima, ja mii leat dás válljen ovdamearkan láddelačča Johan Beronka ja dáčča Hans Vogt. Finnmárkku skuvladirektevra Christen Brygfjeld dustii garrasit sudno cuiggodusaid, ja mii leat dása váldán guokte vástádusa sus. ¶
Goitge, vaikko politihkkárat ja kánturválddi bargit oinnolaččat bealuštedje dáruiduhttinpolitihka, de ledje sis maiddái muhtun čiegusvuođat. Okta dain lei «Finnmarksnevnden» , Finnmárkku lávdegoddi, dakkár ásahus mii lei nu čiegus ahte eai gallis dan diehtán, eai dalle eai ge maŋŋil. Dat vuođđuduvvui maŋŋel Suodjalusdepartemeantta evttohusa Girko- ja oahpahusdepartementii 1917:s. Finnmárkku lávdegoddái ledje válljejuvvon iešguđet stáhtalaš orgánaid fámolaš olbmát, ja sii plánejedje Finnmárkku boahtteáiggi dáruiduhttima nammii. Lávdegoddi gieđahalai dakkár áššiid nu go kommunikašuvnnaid, sihke fylkka siskkobealde ja Suoma beallái, eanadollui eatnamiid váldima, radiodoaimmaid, láddelaččat stáhtaborgárvuođa, ja girko- ja suodjalusáššiid. Riikaárkiivvas leat mii gávdnan Innstilling IV fra Finnmarksnevnden, Finnmárkkulávdegotti evttohus IV. Ovdasiidui lea čállon HEMMELIG – čiegus. Skuvlaáššiid dáfus celko evttohusas ee. «Lávdegoddi atná buori skuvlaásahusa hui dehálaš gaskaoapmin Finnmárkku dáruiduhttima ovddideapmái, ja rávve hui garrasit ásahit internáhttaskuvllaid vuogádaga.» ¶
Artihkkaliin mat dás leat čállon oaidná vuosttažettiin makkár almmolaš digaštallan lei dáruiduhttima ja sápmelaččaid oahpahusa dáfus. Skuvla lei dehálaš oassin dáruiduhttimis, muhto go lei oanehis oahpahusáigi ja heajos skuvladilálašvuođat, de ii nagodan skuvla okto doaimmahit beaktilit dáruiduhttima. Dan oaidná das go golai nu guhkes áigi dan rájes go stáhta mearridii dáruiduhttima, dassážii go giellamolsun doaibmagođii duohtadilis. Dáruiduhttinpolitihkka lei álgobáliid čielgasepmosit celkon oahpahusvuogádagas, muhto dat dovdogođii dađistaga eará servodatosiin maiddái, omd. suohkaniid ja stáhtalaš hálddahusain, dearvvašvuođavuogádagas, ealáhusaid hálddašeamis, omd. eanadoalus, boazodoalus ja guolástusain, gávppašeamis ja industriija ovdánahttimis. Buot dát dagahii ahte sápmelaččat ja eará ássit dán riikkas jáhkkigohte ahte sámi kultuvrras ja sámegielas ii lean boahtteáigi ja ahte dat baicca hehttii buresbirgejumi, oadjebasvuođa, olmmošvuođa ovdáneami ja servodahkii oassálastima. Dát ollislaš bággodovdu oaččuhii eanas sápmelaččaid «válljet» eará giela ja kultuvr ra boahttevaš buolvvaidasaset. ¶
Dán oasi dokumeanttat čájehit dan áiggi mii nogai jur ovdalaš 2. máilmmisoađi. Digaštallan goitge bisttii sihke soahteáigge ja soađi maŋŋil, ii ge leat nohkan vel otná dán beaivve ge. Daid ođđaset áiggiid dokumeanttaide mii máhccat dán ráiddu čuovvovaš girjjiin. ¶
[1] Iešguđet gáldot čállet lotnolassii «dánskagiella» ja «dárogiella» skuvlagiela dáfus. Duohtadilis lei 1700- ja 1800-logus dušše dánskagiella čálagiellan. 1500-logu rájes dánskagiella lei áidna čállingiellan Norggas gitta 1800-logu gaskkamuddui. 1862 bođii vuosttaš sierra riektačállinrievdadus Norgga dánskagillii, muhto váldu čállingiellan lei dánskagiella gitta 1907 rádjái. Landsmål/nynorsk dahkkoje čállingiellan easka 1800-logu gaskkamuttus, dat eai váikkuhan sámegiel guovlluin. 1700-logus lei stuora oassi ámmátásahusas ja girkolaš oaivámušain Norggas dánskalaččat, ja sii hupme maiddái dánskagiela. Dánska čálagiella buori muddui báinnii servodaga bajitgearddi giela, ja ollugat hupme dan mii gohčoduvvui «luhkkárdánskagiellan» , sii hupme nu go čálagiella, muhto sis ledje norgalaččaid jietnadagat. Nu ahte dat giella mii báinnii sápmelaččaid dáruiduhtidettiin lei áibbas eará go dat maid norgalaččaid báikegottiid álbmot humai. [2] Anton Hoëm: Fra noaidiens verden til forskerens. Novus forlag 2007, erenoamážit s. 72 ja 137. [3] Norske Riksregistranter VI s. 275–277. Siterejuvvon Oluf Kolsrud: Finnemisjonen fyre Thomas von Westen. Studia Septentrionalia 1947 s. 8 [4] Siterejuvvon Oluf Kolsrud: Finnemisjonen fyre Thomas von Westen. s. 13–14 [5] Baard Tvete: Skolebøker for samebarn i Norge fra Thomas von Westen til i dag. 1955 s. 6 [6] Instruks for Ole Frost, 10.06.1748, gjengitt etter Adolf Steen: Samenes kristning og Finnemisjonen til 1888. s. 241. [7] Váldon Adolf Steen girjjis: Samenes kristning. s. 243. [8] J. K. Qvigstad: Historisk oversikt over Oplysningsarbeidet blant Finnerne i Finmarken. 1907 s. 12 [9] J. K. Qvigstad: Historisk oversikt over Oplysningsarbeidet blant Finnerne i Finmarken. 1907 s. 12–13 [10] Adolf Steen: Samenes kristning ... s. 271 [11] N.V. Stockfleth: Bidrag til Kundskab om Finnerne i Kongeriget Norge. s. 341 [12] Dálbmeluovtta báhpaarkiivas. Váldon Adolf Steen girjjis: Samenes kristning.. s. 277. [13] Gávpoga almmolaš namma lei Oslo 1624 rádjái, ja de Christiania 1877 rádjái, Kristiania 1924 rádjái ja de fas Oslo. [14] J. A. Friis: En Sommer i Finmarken, Russisk Lapland og Nordkarelen. 1880 s. 65 [15] N.V. Stockfleth: Bidrag til Kundskab om Finnerne i Kongeriget Norge. s. 31 [16] Váldon Adolf Steen girjjis: Samenes kristning... s. 314–315. Čállosa doallevašvuhtii sáhttá dajat ahta dan áigge ledje eanas sápmelaččat dálu olbmot, ja sápmelaččat ledje máŋga čuođi jagi máksán vearu, dávjá máŋgga stáhtii. (doaim.) [17] Bájuhuvvon girjjis: Adolf Steen: Samenes kristning.. s. 325 ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Dáruiduhttin, ealáskahttin ja erenoamášoahppu 2010 Davvi Girji 775 http://skuvla.info/skolehist/algu4-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
De bohte Dat olggobeal olbmot Hukseje skuvllaid gos oahpaimet lohkat Ja vel iežamet gillii ge Iežamet eatnigillii Váibmogillii Illudahtii min ¶
De bohte Dat geat ledje earálágánat Dat geat áigo giela váldit Ja min giella gildojuvvui Seammá skuvllas Gos álggus Lovttiimet áiggi ¶
Ja sii báhce Dat geat dáhtto mearridit Ahte buot mii gulai midjiide lei fuotni Ahte buot mii gulai midjiide galggai vajálduvvot Ja mii čiegadeimmet buot Eat vuosehan Eat mánáide ge ¶
Muhto mánát Dat ohce ja jerre Ja sii gávdne šielaid Maid ieža gáttiimet nu bures čiegadan Sii válde giela atnui fas Sii sártno Ledje ¶
Ja dál Dál eallá giella Buot nuoramus mánát Dádjadedje fas gillii Sii sárdnot nu geahppasit Duhkordallet ja boagustallet Leat ¶
Dát dikta, maid návuotnalaš Paula Simonsen [1] lea čállán ja Siri Broch Johansen lea jorgalan sámegillii, govvida poehtalaš hámis juoidá maid mii geahččalit duođaštit dán girjeráiddus. Álggus bohte miššonearat sámegiel oahpahusain, dasto dáruiduhttit. De ledje ovtta dahje moadde buolvva sámit geat eai hálddašan sámegiela. Dál leat muhtin nuoramusain váldán giela ruovttoluotta. Dán girjjis mii deattuhit boarrásat historjjá, muhtin geahčastagaiguin maŋimus áiggi sámegieloahpu eavttuide. ¶
1700-logu álggu rájes otná rádjái lea olles áiggi leamaš riidu dan birra galget go sámit oažžut oahpu sámegillii vai dárogillii, galgá go sámegiella seailluhuvvot vai luottahuhttojuvvot. Girjji álggos leat guokte artihkkala dáruiduhttinhistorjjá birra, maid sámi oahpaheaddjit leat čállán dalle go dáruiduhttin ain lei jođus. Dan maŋŋá čuovvu artihkal mii lea rámma dasa mii čuovvu maŋŋá; dokumeanttat dáruiduhttindigaštallama goappašiid bealde, 1700-logu gaskamuttu rájes 1930-logu rádjái. ¶
1889 álbmotskuvlaláhka mearridii ahte buot oahpahus galggai leat dárogillii. Dát lei ođas, go ovddit láhka, mii bođii 1860:s, ii cealkán maidege áššis. ¶
Mearrediđolaš dáruiduhttinpolitihkka 1800-logu gaskamuttu rájes čuzii garrasepmosat riddoguovlluide. Sis-Finnmárkkus nagodedje olbmot buoremuddui ceavzit dáruiduhttindoaimmaid vuostá. Muhto rittus lihkostuvai dáruiduhttin nu bures ahte stuora oassi sámesogat olbmuin doppe lea geahččalan čiehkadit iežaset duogáža ja 2009:s sáhttet olbmot geain ieža lea mearrasámi duogáš čuoččuhit ahte mearrasámit eai gávdno šat. ¶
Artihkkalis Finnmárkku dáruiduhttin šattai sin eallimin vuolgá guđa Deanovuona sámiin, geat buohkat riegádedje birrasiid 1900 ja šadde oahpaheaddjin Finnmárkkus. Vaikko sis ledje iešguđetge oaidnu giellapolitihkas, de sii doibme buohkat jegolaš dáruiduhttin skuvlaárgabeaivvis ja iežaset ruovttuin. Dan artihkkala maŋŋá leat čállosat maid golbma dán oahpaheaddjis leat čállán ja eará muitalusat daid guovlluin gos sii barge. ¶
Bihtánsámiid birra máŋggas eai leat gullan ge. Eanáš bihtánsámit ellet Ruoŧas, muhto sii gávdnojit maiddái Norggas, vaikko sin giella ii šat hubmo Norgga bealde. Dás muitalit guokte buolvva bihtánsámit Bájddáris ja Oarjjelii-Bájddáris sin skuvlavásáhusaid birra. Ruoŧa bealde bihtánsámiid gaskkas leat ain olbmot geat hupmet giela ja muhtin sis lea jorgalan oanehis bihtá bihtánsámiid birra bihtánsámegillii. Bihtánsámegiella ii leat standardiserejuvvon čállingiellan, ja danin lea guhkálmas bargu čállit dan gillii. Eará artihkkalat bihtánsámi guovllus leat danin prentejuvvon dárogillii ja julevsámegillii, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde sáhttit almmuhit visot bihtánsámegillii interneahttaveršuvnnas. ¶
Lulimus lullisámiid gaskkas, Elgå skuvllas, Engerdal suohkanis Hedmárkkus, čađahuvvui muhtin jagiid das ovdal giellaealáskahttinprošeakta, ja mii geahčadit mo sámi ohppiid dilli lea leamaš doppe ovdal ja maŋŋil prošeavtta. ¶
Sámi ohppiin leat dávjá leamaš erenoamáš váttisvuođat go sii man nu sivas leat dárbbašan erenoamážit heivehuvvon oahpahus. Ovdal lei áidna fálaldat sáddet sin ásahusaide nugo čalmmehemiid- ja bealjehemiidskuvllaide, ja dalá heaigomielagiidruoktuide ( «åndssvakehjem» ) ja lápmásiidruoktuide ( «vanførehjem» ). Dát ásahusat ledje dávjá guhkkin eret, áibbas dáža birrasis ja máŋga oahppi dán láhkái masse oktavuođa bearrašiin, sámegielain ja kultuvrrain. Leat máŋga suorggatlaš muitalusa illasteami ja berošmeahttunvuođa birra muhtin dáin ásahusain. Ledje maiddái sámegielat oahppit geat bohte dákkár ásahusaide humakeahttá dárogiela, ja go máhcce ruoktot máŋga jagi maŋŋá, de eai máhttán šat sámegiela. ¶
Dávjá lei váhnemiin vuosteháhku sáddemii mánáid eret, muhto eiseválddit eai álo beroštan das. Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis mii leat muitalan Guovdageainnu váhnemiid birra, geat biehttaledje sáddemis eret psykalaš doaibmahehttejuvvon mánáid ja 3. girjjis dan birra go Ruŋggu váhnemat biehttaledje skuvlla sáddet sin mánáid attáldatváillagiidskuvlii ( «evneveikeskole» ). ¶
Dábálaččat lei skuvlastivra mii mearridii sáddet ohppiid erenoamášskuvllaide. Skuvlastivrabeavdegirjjiide čállojuvvui ahte lea mearriduvvon sáddet muhtin ohppiid. Maŋŋil čállojuvvui beavdegirjái go skuvlastivra oaččui raportta erenoamášskuvllain mo dát oahppit leat birgen doppe, dávjá lea skuvlastivra ožžon ohppiid árvosániid, nugo boahtá ovdan muhtin muitalusas dán girjjis. ¶
Maŋŋil lea stáhta politihkka rievdán nu ahte buot oahppit galget oažžut fálaldaga iežaset ruovttobirrasis, muhto dalle lea leamaš stuora hástalus háhkat heivvolaš sámegielat ja sámekultuvrralaš fálaldagaid, ja nu go boahtá ovdal muhtin dán girjji muitalusain, de eai leat vel dán áiggi oahppit álo ožžon fálaldaga mii lea buorre sihke fágalaččat, gielalaččat, kultuvrralaččat ja sosiálalaččat. ¶
Mii prentet dás muhtin muitalusaid, sihke ohppiid birra, geat fertejedje vuolgit eret ja geat ožžo oahpu ruovttuskuvllain. ¶
[1] Paula Simonsen lea čállán iežas muitalusa Sámi skuvlahistorjá 1:s , tihtteliin «Bajásšaddan giellásiin» . Dikta maid mii prentet dás ii leat ovdal almmuhuvvon. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Ii makkárge veahkki sámegieloahpaheddjiide 2010 Davvi Girji 794 http://skuvla.info/skolehist/berit-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Berit Oskarsen (Govva: Basia Głowacka) ¶
Berit Randi Oskarsen, r. Boine Henriksen (Jovsset Ovllá Elle Márjá Biret / Mihk- Ovllá Biret Heandaraga Biret), lea riegádan 1961:s ja bajásšaddan Kárášjogas. Sus lea oahppu mánáid- ja nuoraidbargin, ja dasa lassin sus lea gávpeskuvla ja relašuvdna- ja prošeaktajođihanfága, gulahallan- ja riidočoavdinfága Hønefossa allaskuvllas. ¶
1977 rájes son lea orron Hámmárfeasttas. 1989:s Berit bargagođii Reindalen mánáidgárddis Hámmárfeasttas, ja 2000 rájes son lea bargan Breilia nuoraidskuvllas. ¶
Jearahalaimet sus 2008 giđa. ¶
– Áhččán muitalii ahte dalle go son váccii skuvlla ja oahppit sámástedje, de biddjojuvvojedje heahpatčihkii ja huškkohalle linjálain. Min ruovttus hálaimet dušše sámegiela, in oahppan dárogiela ovdal go skuvlii álgen. Dattetge lei mu váhnemiid čielga oaidnu ahte skuvllas galggaimet oahppat dušše fal dárogiela. Álgen skuvlii 1968:s, jagi maŋŋil go ledje álggahan sámegielat luohkáid Kárášjogas. Dalle go álggiimet ledje buot vuosttašluohkkálaččat čoahkkanan váhnemiiguin ja rektor čuorvvui namaid. Dalle celkkii eadni jitnosit: – Berit ii galgga makkárge sámegielluohkkái! Nu ahte fertejin dárogiel luohkkái, vaikko in ipmirdan dárogiela, ja vázzen olles vuođđoskuvlla oahpakeahttá lohkat ja čállit sámegiela. 8. luohkás beasaimet válljet sámegiela ja ođđadárogiela gaskkas. Válljejin dalle ođđadárogiela, go dat šattai olu álkit oahppat go sámegiella maid in lean oahppan skuvllas ovdal. Maiddái mu váhnemat oaivvildedje ahte ođđadárogiella lei buoret, go sámegiela ii dárbbašan eará sajiin go Kárášjogas. Sámegielain ii beassan gosage dán máilmmis, nu lohke dalle. Boađus lea ahte easkka rávesolmmožin lean oahppan iežan eatnigiela čállit. Muhto in leat vel áibbas sihkkar riektačállimis, ja dovddan ahte dárbbašivččen eanet oahpu sámegielas. ¶
– 1989:s bargagohten mánáidgárddis Hámmárfeasttas. Soames váhnemiid guottut ledje dakkárat ahte álggos in báljo duostan muitalit ahte lean sápmelaš. Mánáidgárddis fertiimet bargat mánáid guottuiguin vai vuostálastit vuođđodovdduid maid sii ledje oahppan ruovttus. Muhtin váhnemat ledje duođaid oahpahan mánáide ahte lei ortnegis bálkut geđggiid bohccuid njeaiga, vai doallat daid eret šaddogárddiin. Fertiimet oahpahit mánáide ahte eai galgga givssidit elliid, vaikko bohccot borašedje rašiid sin šaddogárddis, muhto čábbát vuojehit daid. ¶
Lágidišgođiimet sámi vahkku mánáidgárddis. Suohkan osttii maiddái lávu maid ceggiimet mánáidgárdái. Bukten muhtin sámi dávviriid maid heŋgiimet čájáhussan. Váhnemiin bohte máŋga ártegis reakšuvnna. Muittán ovtta gii logai «váldde fal dan duolva gávtti eret seainnis» . ¶
Muhto eai boahtán dušše váhnemiin dakkár oainnut sámi kultuvrra vuostá. Maiddái mánáidgárddi bargit sáhtte leat hui negatiivat. Oahpahin mánáide moadde sámi lávlaga ja luođi, muhto dalle bođii ossodatjođiheaddji ja logai ahte in beassan juoigat mánáide, go dat lea dakkár maid juhkaluvvan sámit dahket ¶
– Dalle go bargagohten skuvllas šadden ovttasbargat lullinorgalaš oahpaheddjiin. Son logai munnje jitnosit diimmus ohppiid gullu: – Amma buot sámit galggašedje jávkaduvvot eatnanspáppas? Ii lean vuosttaš háve ahte ledjen ožžon negatiiva kommentáraid dán oahpaheaddjis, muhto dál lei doarvái. Mun vástidin: – Dál lean dolkan! Moai duinna manne rektorii dállánaga! – It go gierdda dan mađe, logai dalle. Ja mun vástidin ahte maid dajašit jus mun dajašin seamma buot olbmuid birra du fylkkas? Son ii lean smiehtadan ahte luohkás ledje oahppit sámi duogážiin, vaikko eai lohkan dan jitnosit. Muhto dál moai letne čorgen gaskavuođa, munnos lea buorre ovttasbargu. ¶
Bireha isit, Odd Oskarsen, lea mearrasápmelaš Kluppus Fálesnuoris, gii ieš ii beassan sámegiela oahppat mánnán. Go bearaš lea orron Hámmárfeasttas, de lea bearašgiellan šaddan dárogiella. Biret lea maiddái hállan eanemus dárogiela mánáide, muhto háliidii ahte sii galge beassat oahppat sámegiela skuvllas. Dat ii leat leamaš álki. Bárdni ii ožžon sámegiela mánáidskuvllas oahpaheaddjiváilli dihtii. Muhto buhtadussan oaččui guokte vahku friddja skuvllas vuolgit giđđajohtimii! ¶
Breilia nuoraidskuvllas lea Biret oahpahan sámegiela moadde jagi. Álggos lei oahpahus maŋŋil skuvlaáiggi. 2006 Máhttoloktemiin bođii sámegielfága diibmoplánii, fágas lea árvu nubbin amasgiellan. Dát mearkkaša ahte oahpahus ollásit lea skuvlla ovdasvástádus. Suohkanis ii leat ovddasvástádus dan fálaldahkii nugo sis lea sámegielas vuosttaš ja nubbin giellan, ii ge oaččo doarjaga Fylkkamánnis. Go mii jearrat Hámmárfeastta skuvlakántuvrras sámegieloahpu birra, de sii eai namut ge Breilia, go nubbi amasgiella lea dušše skuvlla ovddasvástádus. ¶
– Mus leat dál golbma oahppi geain lea sámegiella amasgiellan. Golmma jagi áigi mus ledje logi oahppi. Molsašuddá jagis jahkái. Lea hui váttis danin go mus ii leat alddán oahppu oahpaheaddjin ii ge formálalaš sámegieloahppu. Ja ii gávdno oktage geas sáhtášin jearrat veahki ja rávvagiid, ii oahpponeavvuid birra, ii ge oahpahusvugiid birra. Ii goassege lágiduvvo čoahkkin ii ge ovttasbarggu suohkana sámegieloahpaheddjiid várás, muhto leat oktasaš čoahkkimat eará fágaoahpaheddjiid várás. Mii leat geavahan Davvin 1 ja 2 oahppogirjin, muhto in leat duhtavaš dáiguin girjjiiguin, sávašin eará girjjiid mat heivejit buorebut nuoraidskuvlaohppiide geat leat oahppamin sámegiela álgodásis. Lean jearran maid suohkan dajašii jus válddášin virgelobi sámegiela lohkat. Vástádus lei: – Na geahččal mat dan. Dat ii lean gal movttiidahtti. Ja lean ipmirdan nu ahte nu guhká go mus ii leat formálalaš oahpaheaddjioahppu, de ii leat doaivu oažžut lohkanvirgelobi bálkkáin. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
- Internáhttajođiheaddji, skuvlahoavda, sámegiel- ja suomagieloahpaheaddji 2010 Davvi Girji 811 http://skuvla.info/skolehist/bertil-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Bertil Johansen (Govva: Basia Głowacka) ¶
Bertil Johansen lea riegádan 1943:s Roavvenjárggas Suomas. Son lea bajásšaddan Roavvenjárggas, Oulus, Kárášjogas ja Leavnnjas, ja lea vázzán joatkkaskuvlla (framhaldsskole) Billávuonas, gymnása Álttás ja oahpaheaddjiskuvlla Romssas. Maŋŋil son lea váldán liigeoahpu suomagielas. ¶
Bertil Johansen lei oahpaheaddjin Bissojogas Porsáŋggus 1965–69, ja dan rájes lea orron Sállannuoris/ Hámmárfeasttas, gos lea leamas oahpaheaddjin, internáhttajođiheaddjin ja suohkana skuvlahoavdan. ¶
– Mu eadni bođii Giemas Suomas, áhčči ges Bovccás Deanus. Mu vuosttaš eallinjagiid oruimet Suomas. Juste maŋŋil soađi fárriimet Kárášjohkii, go áhčči oaččui barggu sahás doppe. Eatnis lei suomagiella eatnigiellan, áhčči ges humai sihke suomagiela, sámegiela ja dárogiela. Danin šattai suomagiella min ruovttugiellan. Mánáid gaskkas Kárášjogas humaimet sámegillii, ja sámegiella lei danin nubbi giella maid ohppen. ¶
Dárogiela máhtten hui funet go álgen skuvlii Kárášjogas 1950:s. Kárášjoga álbmotskuvla ii lean vel ođđasit huksejuvvon, ja vuosttaš jagiid doaimmai boares girku skuvlan, go lei áidna visti Kárášjoga márkanis mii ii boldojuvvon soađis. Dasto vácciimet jagi Sámi álbmotallaskuvlla visttis, ovdal go ođđa álbmotskuvla gárvvistuvvui, ja de fárriimet dohko. Kárášjogas mus lei Anna Mørk oahpaheaddjin nu guhká go ledjen doppe. Son han fertii oahpahit dárogillii, muhto geavahii sámegiela gulahallat eaŋkilohppiin go lei dárbu. Ohppiid gaskkas geavahuvvui eanas sámegiela. Muittán ahte dat moadde oahppi geat eai máhttán sámegiela givssiduvvojedje, erenoamážit jus sii ledje čeahpit skuvllas. ¶
Anna Mørk gaskaboddosaš orrunbáikkis Kárášjogas maŋŋá soađi. Doppe orui goit 1945 geasi rájes gitta 1946 lohppii. ¶
(Govva: Finnmarkskontoret / Finmarksbiblioteket) ¶
Áhčči jámii go ledjen 7-jahkásaš, ja moadde jagi maŋŋá náitalii eadni fas, – maiddái dán háve kveanain Deanus. Son lei bussevuoddji, ja mii fárriimet Levdnjii, gos son barggai. Nu ahte dan rájes vázzen álbmotskuvlla Leavnnjas. Doppe eat gullan go dárogiela oahpaheddjiin. Mis lei Helmer Mikkelsen oahpaheaddjin. Son máhtii suomagiela, muhto ii goassege geavahan dan min gullut. Muhto mii oahppit humaimet ollu suomagiela gaskaneamet. ¶
Dalle ii lean joatkkaskuvla Leavnnjas, muhto Billávuonas. De mannen dohko. Dan maŋŋá vázzen realskuvlla ja gymnása Álttás, ja Romssa oahpaheaddjiskuvla. ¶
– Varas oahpaheaddjin bohten Bissojohkii 1965:s. Dán skuvlabiires hupme sihke sámegiela ja suomagiela, ja mun geavahin goappašiid gielaid go ságastallen gili olbmuiguin. Bissojoga boarrásiid gaskkas hubmui eanaš suomagiela. Ledje ain manat geat hupme suomagiela, muhto dárogiella lei juo váldogiellan mánáid gaskkas. Báiskegohpis ja olggut guovlluin sámástedje. ¶
Skuvlla jođiheaddji lei Johan Stålsett, son máhtii suomagiela, muhto ii fal sámegiela. Skuvllas fertejedje oahpaheaddjit geavahit dušše fal dárogiela. Muhto mii eat goassege gullan ahte oahppit eai beassan hupmat sámegiela dahje suomagiela. ¶
Bissojoga skuvla 2007 ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
Bissojogas oahpásmuvven Solveigiin, gii lei internáhta dáloeamit. Náitaleimme ja 1969:s fárriime Lávželuktii. Doppe ledje dalle guokte internáhta. Mun ožžon barggu mánáidskuvlainternáhta jođiheaddjin. Suohkan oamastii internáhta, man namma lei Rypefjord internat. Solveig šattai nuoraidskuvlainternáhta dáloeamidin. Dan internáhta namma lei Fjordtun internat, ja lei stáhta mii dan oamastii. Nu lei gitta 1978 rádjái. Dalle heaittihuvvui Rypefjord internat, ja dat hárve mánáidskuvlaoahppi geat ain orro internáhtas sirdojuvvojedje Fjordtunii, mii lei doaimmas 1985 rádjái. Fjordtun internáhtta heaittihuvvui dalle go Njižževuona skuvla huksejuvvui. Dalle go álgen internáhta jođiheaddjin mis eai lean sierra idjavávttat, ja mii geat barggaimet doppe fertiimet vuoruid mielde ijastallat internáhtas. ¶
Bargen oahpaheaddjin 1988 rádjái, dalle šadden Sállannuori suohkana skuvlahoavdan. Dalle go Sállannuorri ovttastuvvui Hámmárfeasttain, šadden Hámmárfeastta suohkana bajásšaddan-ja kulturetáhtahoavdan. Dát virgi lei mus 2000 rádjái. Dalle mannen ruovttoluotta skuvlii oahpaheaddjin ja ráđđeaddin dassái go 2004:s mannen ealáhahkii. ¶
– Maŋŋil go bođiime Lávželuktii eai leat leamaš sámegielat mánát internáhtas doppe. Leat maiddái unnán olbmot geat leat sávvan sámegiela ja suomagiela skuvllas. ¶
Muhtin áiggi oahpahin guovtti oahppái suomagiela nubbingiellan. Sudno eadni lei Suomas eret, son suomastii mánáiguin ruovttus ja háliidii ahte soai galggaiga ovdánahttit gielaska. Mánát leigga hui čeahpit, ja muittán ahte Ruoŧa radio jearahalai sudnos suomagillii. ¶
Fjordtun skuvllas lea moadde jagi leamaš sámegiella válljenfágan-fálaldat. Váljenfágat organiserejuvvojit skuvladásis, ja skuvlakantuvra danin ii dárbbaš iežas seaguhit dasa. Danin mun in bargan sámegiellaoahpuin etáhtahoavdan ge, dat organiserejuvvui vuolit dásis. Fjordtunas lei ráhkkerávjolaš Svein Bårdsen sámegieloahpaheaddjin. Go sus lei jagi lohkanvirgelohpi, doibmen mun su sadjásažžan. ¶
Go 2000:s máhccen skuvlii lei suohkanii boahtán jearaldat sámegieloahpu fállat Áhkárvuonas Sállanis. Doppe lea bearaš mas lea birrajagi boazodoallu, ja sis lei mánná skuvllas. Sii háliidedje mánnái sámegiela, ja dalle háliidedje maiddái eará oahppit sámegiela oahppat. Go mis ii lean oktage eará gii sáhtii váldit dan barggu, de mun válden dan, ja njeallje jagi johten báikkálaš fatnasiin Áhkárvutnii ovtta beaivvi vahkus. Álggus ledje vihtta oahppi, maŋŋil njeallje. Mus ii leat makkárge formálalaš oahppu sámegielas, in leat ge čeahppi čállit sámegiela, muhto fertejin dušše geahččalit nu bures go nagodin. Barggaimet eanemusat njálmmálaš gielain. Oahpponeavvun geavaheimmet ee. Berit Johnskarenga girjjiid Boađe mu mielde ja Sárá ja su ustibat . Mis lei maiddái Margarethe Wiiga boares guovttegielat áppes. Muđui ráhkadeimmet ollu ieža. Dan maŋŋá eai leat nagodan hahkat sámegieloahpaheaddji, muhto dieđán ahte eadni gii háliidii sámegieloahpu mánnái lea ieš oahpahan muhtin diimmuid skuvllas. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
– Mánát eai šat háliidan sámástit 2010 Davvi Girji 1578 http://skuvla.info/skolehist/emma-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Muotkevuonas [1] Sievjjus Hámmárfeastta suohkanis lea eatnasiin sámi duogáš. Mii leat 2006:s ságastallan guoktásiin dáppe, Emma Johannesseniin ja Fredrik Nilseniin. Soai leigga dalle maŋimusaid gaskkas geat ain hupme sámegiela Sievjjus. Fredrik jámii moadde jagi jearahallama maŋŋá. ¶
Emma (r. 1927) šattai bajás Stuoravuona ja váccii skuvlla Kårhamn (Jáhkogohpi) internáhtas Sievjjus. Fredrik (1924–2009) šattai bajás Muotkevuonas ja su skuvlajagit ledje Fjordtun internáhtas Lávželuovttas Fálás. Ii goabbáge sudnos leat vázzán eambbo go 7 jagi skuvlla. Soai leaba eallán šibitdoalus ja guolásteamis. ¶
(Govat: Basia Głowacka) ¶
Beannot kilomehtera Emma ja Fredrika viesus, oidno ain boares skuvladukta báikkis man namma lea Jansanjárga. Dohko sirdojuvvui skuvlavisti mii ovdal lei Gámanjárggas Sievjjus. Skuvla sirdašuvai danin go boares «Hammerfest landsogn» juhkkojuvvui 1869, ja Fálesnuorri šattai sierra suohkanin. Njealji skuvllas gárte golbma Fálesnuori suohkana rájiid siskobeallái, ja danin sirde Gámanjárgga skuvlla moadde kilomehtera, vai bázii Hámmárfeastta suohkanii. Muhto 1900-logu álggus sirdojuvvui skuvla fas, dán háve Skihččolii. Doppe váccii Emma isit-rohkki skuvlla 1920-jagiin. Muhto skuvla ii bistán guhka Skihččolis ge, go sirdojuvvui Lávželuktii 1932:s. ¶
Emma ja Fredrik ságastallaba guhká dan birra geat vázze skuvla Jansanjárggas, ja geat vázze Skihččolis, muhto orru leame nu ahte sii dál buohkat leat vádjolan. Mii fertet danin duhtadit muitalusaiguin Korhámmana [2] (Jáhkogohpi) ja Fjordtun skuvllain. ¶
Emma ja Fredrika viesus oaidná Sievjju áidna loddevári. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
Jansanjárgga skuvlaviessosajis sáhttá ain aiddo dal de oaidnit gos skuvlaviessu lei. Dat huksejuvvui álggus Gámanjárgii 1861, de sirdojuvvui deike 1870. Duohken oidno Skihččol, gosa skuvla sirdojuvvui 1800-logu loahpageahčen. Skihččola duohken fas Sállan. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
– Oruimet Stuoravuona siste, muitala Emma. Doppe mis ledje gusat, sávzzat ja gáiccat. Eadni lei bajásšaddan doppe, son humai sámegiela ruovttus, nu dagaiga maiddái áhkku ja áddjá. Áhčči, Ole Juliussen, lei eret Sáitevuonas Sállanis. Son humai eanaš dárogiela. Son han máhtii sámegiela maid, muhto ii fal nu bures. Danin mii mánát ipmirdeimmet goappašiid gielaid álggu rájes. ¶
Mánát Stuoravuonas, Viektavuonas ja Lossas sámástedje. Doaresvuonas ja Govdavuonas, eai hupman mánát sámegiela dalle mu mánnávuođas, vaikko eanaš váhnemat hupme sámegiela doppe nai. Ja Korhámmanis lei dušše dárogiella. ¶
Ii leat nu ollu maid muitalit skuvllas. Doppe han mis lei viehka buorre dilli. Mii leimmet guoktelogimoadde máná doppe Korhámmana internáhtas. Dasa lassin ledje dat Korhámmanmánát, sii han ledje skuvllas dušše beaivet, sii manne siidii juohke beaivvi. Muhto sii geat ledje Guhkesluovttas eret, sii fertejedje orrut internáhtas. Dat lei dáinna lágiin. ¶
Mis lei 3-geardásaš internáhtta. Nieiddaid latnja lei ollu stuorit go bártniid latnja. Nieidamánát ođđe bajimus dásis, bártnit fas gaskadásis. Bártnehuoččaid latnja lei dálueamida guoras. Go álge rigeret doppe, de šikkohalle. Na bártnit dat ledje dieđusge veaháš skealmmat. Dat heŋgejedje čáhceeabbára uvssa bajábeallái. Go bođii sisa, de dieđusge eappir gopmánii. Muhto nieidačivggat, sii ledje siivvut. ¶
Ledje guokte klássalanja; smávvaskuvlalatnja ja stuorraskuvlalatnja. Smávvaskuvllas lei mis 4 vahku skuvla ain hávil, nu ahte go 1. ja 2. klássa ledje skuvllas, de 3. ja 4. klássamánát ledje ruovttus. Skuvlenáigodagas eat beassan siidii, muhto leimmet skuvllas heila áiggi. Stuorraskuvllas leimmet 6 dahje 8 vahkku skuvllas ain hávil. ¶
Jáhkogohpi skuvla ¶
(Govva: Ulf Jacobsena govvačoakkáldat) ¶
Pavel Anderssen lei Emma oahpaheaddji Jáhkogohpi internáhtas ¶
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy) ¶
– Mun álgen skuvlii 1934:s. Skuvllas ii lean lohpi sámástit, ja mii mánát eat beassan sámástit gaskaneamet ge. Nu dat lohke sihke oahpaheaddjit ja dálueamit. Dás galggaimet dušše dárostit. ¶
Oahpaheaddjit, dat lei vuosttažettiin Pavel Anderssen. Pavel dat lei doppe heila áiggi. Ja su oabbá, Pavel-Anna. Soai leigga Deanus eret ja leigga sápmelaččat, muhto eaba goassege geavahan sámegiela skuvllas. Muittán ahte Pavel oktii bođii suga min lusa Stuoravutnii, dalle son sámástii mu áhkuin. Annas in gullan goassege sámegiela, muhto gal mun jáhkán ahte sus maid lei sámegiella eatnigiellan. Anna lei hui streaŋggis. Časkkii «pekestokka» (čujonasa) mánáid suorpmaide nu garrasit ahte dat manai gaskat. Eará oahpaheaddjit ledje dážat, in muitte buot namaid. Na, lei Birger Meland, son lei Trøndelagas eret, ja de frøken Rognmo [3] , Girkonjárggas. ¶
Internáhta dálueamit lei Sognefjordas eret, sus lei Lervik goargun, ovdanama in muitte. [4] Mii mánát fertiimet bargat ollu internáhtas. Muittán ahte basaimet klássalanjaid, basaimet tráhpa vulos, basaimet lihtiid, boradanlanja ja gievkkana. ¶
Lei návet mii gulai internáhtii. Doppe lei internáhtas gussa, ja oahpaheaddjis ledje guokte gusa. Mis ledje doppe maiddái moadde sávzza. Mii nieidamánát láviimet bahčit ja biebmat gusa. Mun gal liikojin go bessen návehastit. Dan gal ledjen bargan ruovttus nai. ¶
Bártniin ledje fas eará barggut. Sii fertejedje muoraid čuollat ja buktit daid skuvlii vuovssáin. Lei hirbmat ceakkus vuosteluohkká skuvlii. ¶
Korhámmana skuvllas ii lean makkárge duodjeoahpahus, dállodoallu dahje eará geavatlaš fágat. Lei muhtin bárdni gii háliidii garraduoji, son fertii dalle vázzit Fjordtun skuvllas, doppe sis lei dákkár fálaldat. ¶
Ledje dušše Viektavuon-mánát geat ožžo skuvlasáhtu, muđuid fertejedje váhnemat suhkat mánáid skuvlii. Lei sullii guokte diimmu suhkat Stuoravuonas Korhámmanii go lei goalki. Go lei borjjastanbiegga manai jođáneappot. Muhto muittán oktii, lei nu garra vuostebiegga ahte ádjánii guhtta diimmu, vaikko ledje viđas geat suhke. Moai Karinain vealláime vatnasa maŋŋegeahčen roavggu vuolde. Go viimmat olliimet gáddái leimme nu galbmon ahte ean máhttán čuožžut ge. Fertejedje guoddit munno gáddái. Muhtimin lei nu garra dálki ahte fertiimet jorgalit ruoktot ja geahččalit fas eará beaivvi. ¶
Dábálaččat fertejedje suhkat, go mis ii lean mohtorvanas. Muhto muhtin áiggi bivddii áhčči šárkkain maid Njižževuotnanalaš Anders Larsen oamastii, ja soai galggaiga min fievrridit skuvlii dainna vatnasiin. Muhto dalle galggaiga bivdit seammás, ja boađus lei ahte ádjánii ollu guhkit áiggi go dan mii golašii jus livččiimet suhkan. ¶
Go váhnemat bohte viežžat min, de leimmet páhkken koffara juo, sii eai finastan ge skuvlaviesus. Lei hui unnán oktavuohta váhnemiid ja skuvlla gaskkas. ¶
Go soahti bođii, de duiskalaččat hárjehalle min skuvllas. Muittán ahte jágejedje čivggaid olggos. Hupme ahte galge skuvlla váldit, muhto dattetge eai dahkan dan, ja skuvlla lei doaimmas gitta eváhko rádjái. ¶
Mun gergen skuvllas 1941:s ja jagi maŋŋil lei rihppaskuvla. Dat lei Hámmárfeasttas ja dalle oruimet doppe moadde vahkku. ¶
Skuvlla maŋŋil fertejin veahkehit ruovttus. Doppe ledje dalle eadni, áhkku, áddjá ja ovcci máná; njeallje bártni ja vihtta nieidda. Mu áhčči jámii 1941 ja mu nuoramus viellja riegádii moadde mánu maŋŋil go áhčči jámii. ¶
De bođii 1944 čakča, galggaimet evakueret. Muhto dan mii eat háliidan, báhtareimmet Stuoravuonvággái buot šibihiiguin; gusaiguin, sávzzaiguin, gáiccaiguin ja vuoncáiguin. Skábmamánu 20.b. bolde min viesu, muhto eai boaldán náveha. Sivva lei ahte viesus lei parafinfárppal bislagas (olgofeaškáris). Dat bávkkihii, ja duiskalaččat dat suorganedje. Oruimet guhtta vahkku Stuoravuonvákkis muhtinlágán goađis, ja ovdal juovllaid fárriimet ruovttoluotta ja oruimet návehis. Oruimet dan mađe guhkkin vuona siste ahte dohko eai boahtán fas duiskalaččat. Vel siskeleappos Stuoravuonas lei Boaresvearra-nammasaš dállu, gos mu ádjá viellja orui. Dan duiskalaččat eai fuobmán ge, dan eai boaldán. ¶
Soađi maŋŋil eai huksen fas stuora internáhta Korhámmanii. Dalle lei eanaš beaiveskuvla. Muhto muhtin mánát orro unna visožis skuvlla lahka, nugo mu nuoramus viellja ja oabbá. ¶
Mun náitalin 1946:s ja jagi maŋŋil fárriimet deike Muotkevutnii. Dalle huksiimet dán viesu. Mu boarráseamos mánná lei dalle vihtta mánu boaris. ¶
Stuoravuonas orro olbmot gitta 1961 rádjái, dan rájes ii leat orron doppe oktage. ¶
Emma Johannessen mánáiguin Arnt, Ole ja Marie ¶
(Gova luoikan Andre Larsen) ¶
Fredrikas leat buorre muddui seamma vásáhusat go Emmas, vaikko váccii eará skuvlla. ¶
– Lean riegádan Fáddárviikkas, muhto fárriimet Muotkevutnii go ledjen mánnán. Leimmet geafit, leimmet guhtta máná ja áhčči lei ollu buohcci. Bearrašii lei buorre go mánát manne internáhttii, go doppe dat ožžo albma borramuša. ¶
Ruovttus humaimet sihke sámegiela ja dárogiela. Danin mus eai lean giellaváttisvuođat go álgen skuvlii. 1932:s álgen Fjordtun internáhttii doppe Lávželuovttas. Dat lei stuorámus internáhta dán guovllus, muittán ahte oktii leimmet 88 čivgga doppe. ¶
Oaččuimet čielga dieđu oahpaheddjiin; ii lean lohpi sámástit. Nu lei láhka dalle. Mánát eai oba sámástan skuvllas, ja go bohte ruoktot de eai háliidan sámástit doppe ge. ¶
Mus lea maiddái leamaš Anna Anderssen oahpaheaddjin. Son gal lei veahá streaŋggis, muhto mii eat beroštan das maidege. De muittán mis ledje Jakob Lande ja boares Forberg [5] . ¶
Munnos Sivertiin lei vanas, ja go háliideimme ságastallat iehčanassii, de sámásteimme. Ja lulli-Norgga dážat nu suhtte, lohke ahte diet gal lea giella maid ieža leahppi hutkan. Sii eai liikon dasa. Olbmot geat eai leat leamaš dáppe dat eai jáhke ahte sámegiella lea giellan. ¶
Fjordtun skuvla ovdal soađi. Duohken oidno boares skuvla. ¶
(Govva: Ulf Jacobsena govvačoakkáldat) ¶
Fredrik Forberg var Fredrik Nilsens lærer på Fjordtun skole ¶
(Govva: Agnes Nyblin / Finmarksbiblioteket) ¶
Emma vihtta máná, geat vázze skuvlla 50- ja 60-jagiin fertejedje maid orrut internáhtas, buot ovcci jagi maid vázze Fjordtunas. Dalle ii oktage šat sámástan doppe. Dáruiduhttinpolitihkka lei ollášuhtton. Emma ii oahpahan mánáidasas sámegiela. ¶
– Go rávásmuvai, jearai bárdnán mus manne in oahpahan sutnje sámegiela ruovttus. Fertejin vástidit ahte jus livččen diehtán ahte šattašii leat ávkkálaš sutnje, de gal livččen oahpahan. Muhto dan ii oktage jurddašan dien láhkái dalle. Maŋŋil lea ieš lohkan sámegiela ja váldán sámegieleksámena. ¶
Moadde jagi áiggi ledje ránnjámánát dáppe hirbmadit áŋgiruššamin sámegiela oahppat. Dat lávejedje boahtit deike sámástit ja oahppat. ¶
[1] Báikkálaš sámi suopman lea Muorkevuonna, čállingielas livččii Muotkevuotna. Dárogillii: Eidvågen [2] Kårhamn (Kaarhafn) lea boares dárogiel namma, dovddus goit 1600-logu rájes. Sámegillii galgá leat Jáhkogohppi dahje Jáhgohppi, ja namma galgá leat muhtin Jáhku dahje Jakob mielde, gii orui dáppe 1700-logus. Emma lohká Korhámman go sámásta, ja mii leat danin geavahan dán hámi dán teavsttas. Kårhamn skuvllas lei stáhtainternáhtta 1908-44 ja fas maŋŋil soađi 1958 rádjái. Skuvla gávdno ain 2006:s, muhto eai leat go golbma oahppi. [3] Gyda Rognmo (doaim.) [4] Oline Lervik (doaim.) [5] Fredrik Forberg (1870–1960) lei guolleoasti Bearalvágis ja maŋŋá oahpaheaddji ja internáhtahoavda Fjordtun skuvllas. (doaim.) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Muosáid siskkit báikkit – nággáris guovlu 2010 Davvi Girji 2884 http://skuvla.info/skolehist/graff-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Ola Graff, Tromsø 2008 (Govva: Svein Lund) ¶
Ola Graff lea riegádan 1949:s ja bajásšaddan Romssas. Son lea Romssa Musea Davvi-Norgga álbmotmusihkkačoakkáldaga konserváhtor ja lea maid beakkán musihkkár, earret eará Nordnorsk Visegruppe bokte. ¶
Ola Graffas lea magistardássi musihkkadiehtagis čállosiin Joik som musikalsk språk. Litt om nordsamisk joik ut fra Per Hætta som tradisjonsformidler . (Juoigan musihkalaš giellan. Veahá davvisámi juoigama birra Per Hætta árbevirolaš ovdanbuktimiid vuođul). Jagis 2002 válddii son doavttirgráda čállosiin Joik på nordkysten av Finnmark. Undersøkelser over en utdødd sjøsamisk joiketradisjon (Juoigan Finnmárkku davvirittuin. Mearrasámi jávkan juoiganárbevieru guorahallan). Dát lea maŋŋel almmuhuvvon girjin reviderejuvvon hámis, ja girjji namma lea Om kjæresten min vil jeg joike (Moarsán áiggun juoiggastit). ¶
Dán artihkkalis čállá son skuvladilálašvuođaid birra Muorralis Muosáid gielddas, dieđuid vuođul maid lea čohkken iežas doavttirgrádabarggu olis, dokumeanttaid vuođul mat leat Stáhtaarkiivvas Romssas ja jearahallamiid vuođul. ¶
Álbmotlohkamat Muosát-guovllus jagis 1801 muitalit ahte doppe ledje guokte oahpaheaddji, «skuvlameasttir» Muosáin ja «sámeskuvlameasttir» Čielgevuonas. Jagis 1827 eai lean oahpaheaddjit. Muhtun jagiid 1840-logus lei Muosáin okta oahpaheaddji. Álbmotlohkan 1865:s namuha ovtta nissonoahpaheaddji, Maren Chr. Normann, gii lei Romssas eret ja ásai Geaissvearas [1] , muhto vuona siste ii lean oktage. 1874:s ledje Muosáin 8 skuvlabiire ja guokte bálkáhuvvon oahpaheaddji. ¶
Jagi 1897 bismaoahppaladdama dieđáhusas muitaluvvo ahte guokte siskkit biire, Muorral ja Vuotkevuotna, ledje ožžon vahkku lasi oahpahusáiggi, nu ahte goappásge dál lei 5 vahkku. Muosáid skuvlastivra mearridii 1907:s juohkit Muorrala golbman skuvlabiiren main guđesge galggai leat 12 vahkku oahpahusáigi, ja Vuotkevuotna ges guokten skuvlabiiren, main goappásge galggai leat 9 vahkku oahpahusáigi. 1916:s lei skuvlaáigi viiddiduvvon 14 vahkkui jagis. Skuvlajagi 1927/28 ledje guđege biires 40 skuvlavahkku. Oalle oanehis áiggis lassánii oahpahusáigi áibbas moatti vahkku rájes 40 vahkkui jagis. ¶
Bismagoddedirekšuvdna (Stiftsdireksjonen) lei ráhkadan njuolggadusaid dasa movt oahpaheaddjit galge bargat boaittobeale guovlluin gos máŋga giela ledje anus. 1870:s lei ráhkaduvvon Instruks for Lærerne i de lappiske og kvænske Overgangsdistrikter i Tromsø Stift (Njuolggadusat oahpaheddjiide sámi ja kveana nuppástusguovlluin Romssa bismaguovllus), mii geatnegahtii oahpaheddjiid «viššalit» bargat dáruiduhttima ovddas. Jagis 1880 bohte ođastuvvon njuolggadusat. Vuosttaš paragráfa nannii ahte oahpaheaddjit galge «buot návccaiguin» bargat dan ala ahte dárogiella viidána. ¶
Nu gohčoduvvon «Finnefondet» (Sámefoanda) šattai deaŧalaš reaidun dáruiduhttinbarggus. Oahpaheaddjibálká ii lean nu allat, muhto oahpaheaddjit sáhtte ohcat lasáhusa jahkái hávális dán foanddas, jus ledje oskkáldasat čuvvon namuhuvvon njuolggadusaid. Ohcamuša galggai vuos báhppa duođaštit ja dasto proavás, ovdal go manai bismaggoddedirekšuvdnii. Eanas oahpaheaddjit ohce diekkár lassidoarjagiid. ¶
Gáhppovuonas skuvlejedje álggus uhca goađážis. Muhto 1894 bođii ođđa skuvlaviessu, olgul lei dego goahti, muhto siste ledje panelat ja stuorra glásat. Govva čájeha ođđa skuvlaviesu, mii lei anus 1912 rádjái. Muorrala oahpaheaddji váccii 10-12 tiimmu badjel vári go galggai Gáhppovuona skuvlavissui. ¶
(Govva: Bernt Thomassen) ¶
Peder Hans Matheussen lei riegádan Muosáid gielddas 1845:s. Son lei oahpu vázzán Romssa semináras. Son lei gielddas oahpaheaddjin 1867-1873, lei dasto eret soames jagi, goas barggai oahpaheaddjin Báhccavuonas, ja máhcai fas 1876 čavčča. Dan rájes barggai gielddas oahpaheaddjin ollu jagiid. Matheussen lei oahpaheaddjin Muorralis ja Vuotkevuonas. Son oaččui maid ovddasvástádusa Gáhppovuona hárrái. Son lei čađa sámegielat. ¶
Matheussen lei gal dego earáge oahpaheaddjit, mielas bargat dáruiduhttima ovddas. Go bođii Muosáid gildii, de ozai son measta juohke jagi doarjaga Sámefoanddas. Ohcamiin beassat veahá diehtit makkár dilálašvuođaid siste son barggai, ja nu áigut ge dás geahčadit su ohcamiid. ¶
Muosáid suohkanbáhppa Carl Dons doarjjui su ohcama jagis 1876, vaikko ii lean leamaš liiba buorebut oahpásmuvvat su bargui. Muhto ávžžuhusas namuhii ahte Matheussen lei leamaš gielddas njeallje jagi ovdal, ja lei dalle ožžon bálkálasáhusa. Dasto lasihuvvui ahte «guovtti biires ferte son oahpahit dušše sámegillii» . ¶
Dons doarjjui ollásit jagi 1877 ohcama, muhto lasihii ahte sullii 70 oahppi ferte unnit eanet oahpahit sámegillii. ¶
Maiddái jagiid 1878 ja 1879 ohcamat ávžžuhuvvojedje mieđihuvvot. Dons oaivvildii ahte Matheussen lei dárkil ja čeahppi, ja ahte su barggu olis lei dađistaga ovdáneapmi. Muhto jagis 1879 lasihuvvui ahte «sámegiella ferte adnot oahpahusas unnit eanet 43 máná guovdu» . ¶
Dons ávžžuhii doarjut jagi 1880 ohcama, «beroškeahttá das ahte mun in leat oaidnán dakkár ovdáneami Matheussena dáruiduhttinbarggus, man mun navddán sáhtášii vuordit» . Dá lei vuosttaš geardi go dovddahuvvui vissis duhtameahttunvuohta suinna. ¶
Vestlándalaš Lars Jørgensen Eldevik virgáduvvui oahpaheaddjin Muosáid sápmelaččaide. Son heittii 1 ½ jagi maŋŋil, danne go «vahkkoviissaid čohkkát Muorralis gassa muohttaga siste beivviid lohppii sámi mánáiguin ja hárve beassat siviliserejuvvon olbmuiguin ságastallat, ii leat fávdnát eallin» (Jensen 1999 s. 28). Eldevik ohcamis Sámefondii jagis 1880 gullat ahte sus lea «hui váttis skuvlabiire» . Oahpahus ferte eanas leat «mánáid iežaset gillii» . Muorral lea «čielga sámi biire, ... ruovttuin ságastallojuvvo dušše sámegiella» . Dán guovllus lea olbmuin hárve, dahje ii goassege «oktavuohta dáččaiguin» . ¶
Oahpaheaddji Peder Matheussen (1845-1925) ja su eamit Marianne. Son mieđihii ieš ahte ii áŋgiruššan dáruiduhttinbargguin nu mo berrešii. ¶
(Amas govvejeaddji / Gova luoikan Ola Graff) ¶
O.b. Peder Matheussen bálkálasáhusohcamuš maid sáddii Finnefondii 1909:s. (Gáldu: Statsarkivet i Tromsø) ¶
1880-njuolggadusain nannejuvvo ahte buot sámi ja kveana mánát galget oahppat lohkat, ságastit ja čállit dárogiela. Eará gielaid ii galgga atnit eambbo go «mii dilálašvuođaid mielde lea áibbas dárbbašlaš» . Njuolggadusat ledje čavgadeappot ja ásahedje eanet bearráigeahču go mii ovdal lei leamaš. Bálkálasáhusa oažžun lei dan duohken ahte oahpaheaddjit «dárkilvuođain ja áŋgirvuođain čuvvot njuolggadusaid» (Johtučálus golggotmánu 12. beaivvi 1880). Dát njuolggadusat šadde dáruiduhttima vuođđun máŋgalogi jagi ovddosguvlui. ¶
Oahpaheaddjit ledje geatnegahtton fuolahit ahte oahppit dárustit maiddái olggobealde skuvladiimmuid. Jagi 1880 njuolggadusain daddjo 12. §:s ahte «Oahpaheaddji galgá dárkilit fuolahit, ahte son álo ovttastaladettiin ja ságastaladettiin mánáiguin olggobealde oahpahusdiimmuid čuovvu seamma váldonjuolggadusa, mii dáid njuolggadusaid 3. §:s lea mearriduvvon oahpahusa várás, ja nappo eanas geavaha dárogiela sin guovdu» . Dasa lassin celkojuvvo ahte oahpaheaddjit álo berrejit muittuhit váhnemiidda dárogielmáhtu mávssolašvuođa. Eiseválddit nappo háliidedje mearridit ja vákšut oahpaheddjiid barggu maiddái olggobealde skuvlla. ¶
Kommentáran Matheussena ohcamuššii jagis 1881 deattuhuvvui ahte njuolggadusat fertejit čuvvojuvvot, muhto ahte «sámegiella ferte ain muhtun áiggi geavahuvvot kristtalašvuođa oahpaheamis Muorralis ja Vuotkevuonas daid erenoamáš dilálašvuođaid geažil mat doppe leat, das go dáin báikkiin leat dušše sámegielat olbmot» . ¶
1884 ohcamis mieđiha Matheussen ahte «sámegiella geavahuvvo unnit eanet buot mánáid oahpaheamis» . ¶
Dáidá leat heajos bohtosiid čilgehussan, go Matheussen ohcamis jagis 1885-86 čállá ahte «Muorrala – Vuotkevuona biire mánáin ii leat vejolašvuohta servvoštallat dárogielagiiguin eará go skuvllas» . ¶
Jagi 1886 ohcama ávžžuhusas mearkkašuvvo ahte Matheussen bargá oamedovddolaččat, muhto ahte dáruiduhttima dáfus lea unnán ovdáneapmi, stuora vuosttaldemiid geažil, danne go «eanet go gostege eará sajis báhpasuohkanis de dáid mánáid váhnemat dollet čavga iežaset sámi gielas ja našuvnnalaš árbevieruin» . ¶
Mearkkašumis 1887 ohcamii čállá suohkanbáhppa Fredrik Haslund ahte «Oahpaheaddji Matheussen, su iežas dovddasteami mielde, ii čuovo njuolggadusa vuoiŋŋa nu garrasit go dat eaktuda» . Muhto son bealušta Matheussena dainna ahte son «eallá doppe daid boaittobeale vuonain áidna dáččan dušše sápmelaččaid siste, geat vissa garraseappot go muđui lea dábálaš, doalahit iežaset eatnigiela» . Dát lea vuosttaš geardi go oaidnit ahte njuolga dieđihuvvo ahte Matheussen ii dáidde leamaš nu áŋgiris dáruiduhtti go eiseválddit háliidivčče. ¶
Jagiid 1893 ja 1894 ohcamiidda čálistuvvo ahte ohcci gal čuovvu njuolggadusaid, muhto ahte «sus leat barggustis stuora váttisvuođat» , ja ahte «biire lea erenoamáš gážžár» . ¶
1895 ohcama sáddejumi oktavuođas čállá Muosáid skuvlastivra ahte «Oahpaheaddji Matheussen čuovvu njuolggadusaid dan muddui go sáhttá ja mii lea vejolaš daid erenoamáš váttis dilálašvuođaid siste gos son bargá» . Ja jagis 1896 čállá skuvlastivra ahte «Oahpaheaddji Matheussenis lea Muosáid váddáseamos skuvlabiire, muhto ahte son čuovvu njuolggadusaid dan muddui go vejolašvuođaid hárrái sáhttá» . ¶
Jagis 1898 mearkkaša skuvlastivra ahte «Hr. Matheussen bargá sakka váttis dilálašvuođaid siste hirbmat viiddis ja lossa sámi guovllus» . Muhto skuvlastivra oaivvilda maiddái ahte su bargu dáruiduhttima ovddidemiin «lea oalle buriid bohtosiid addán» . ¶
Jagis 1899 ákkastallá skuvlastivra ahte son berre oažžut lasihuvvon doarjaga. «Hr. Matheussen čuovvu su njuolggadusaid ja lea hirbmat čeahpes oahpaheaddji» , ja vaikko sus lea viiddis biire mii lea 12–14 miilla guhku, de lea son bargan buori ja oskkáldas barggu dáruiduhttima ja čuvgejumi bálvalusas ollu jagiid. Čilgejuvvo maiddái ahte dáruiduhttin vuosttalduvvo: «Doppe ássi olbmot leat dadjat dušše sápmelaččat, sii leat fuollameahttumat ja berošmeahttumat, eai beroš bajásčuvgehusas, eai ge ádde bajásčuvgehusa mávssolašvuođa ja sii hilggodit dahje juo vuosttaldit skuvlla» . Dás gullat ahte gávdnui njuolggo ja aktiiva vuosteháhku dáruiduhttima vuostá. Jagis 1900 daddjo ahte «Matheussenis lea hirbmat váttis biire ja sus lea dušše sámi mánáiguin dahkamuš» . ¶
Nu maŋŋit go 1927–28 go oahpaheaddji Gunnar Olsen ozai doarjaga, celkojuvvui ahte son bargá ovtta dain váddáseamos skuvlabiiriin. ¶
Goasii buot áiggiid čađa váidaluvvui ahte siskkit vuotnaguovlu lei erenoamáš váttis biire, gos lei sámi álbmot, mii vuosttaldii dáruiduhttima. Ja go oahpaheaddji bargu ii buktán vurdojuvvon bohtosiid, de adnui ággan ahte dilálašvuođat leat váddásat, muhto ahte oahpaheaddji bargá nu bures go sáhttá dilálašvuođaid olis. ¶
Báhppa- ja bismaoahppaladdamiid ulbmil lei maiddái bearráigeahččat oahpahusa. Dohko galge oahpaheaddjit boahtit skuvlamánáiguin, vai báhpat besset dárkkistit mánáid máhtuid ja dieđuid, ja nu dárkkistit oahpahusa. Oahppaladdamiid raporttain beassat gullat veahá skuvlejumi bohtosiin. Máŋgga geardde čállojuvvo ahte mánáid máhttu lea váilevaš. ¶
Proavásoahppaladdamii Muosáin jagis 1872 buvttiiga oahpaheaddjit Matheussen ja Larsen 27 dain mánáin geain lei geatnegasvuohta boahtit. «Mánát čájehedje, earret moadde, ahte sii leat bures oahpahuvvon» . ¶
Proavásoahppaladdamii jagis 1879 bođii biireoahpaheaddji Matheussen. Muhto 101 geatnegas oahppis bohte dušše 37, danne go – nu go daddjojuvvui – stuora oassi vuonain ássi álbmogis ii diehtán oahppaladdamis maidege, danne go dohko ii dolvojuvvo poasta. ¶
Matheussen lei bismaoahppaladdamis jagis 1881 ja nu maiddái 1883:s. Jagis 1885 son ii boahtán oahppaladdamii, muhto 1888:s gal bođii golmmain mánáin. Muhto bohtosat ledje heittohat. «Mánáid máhtolašvuođa dássi čájehuvvui leat hui vuollin.» ¶
Jagis 1890 Matheussen ii boahtán ieš, muhto liikká bohte 5 máná su biires. Sii ožžo rámi sihke lohkama ja kristtalašvuođamáhtu ovddas. Bismaoahppaladdamii jagis 1892 bođii Matheussen 7:in mánáin 16 mánás. Son geahččalii ságastallat mánáiguin 5. rohkosa birra, «muhto sin máhttu dan hárrái ja Katekismusa hárrái oppalohkái lei headju. Nu lei maiddái sin máhttu dárogiela lohkamis, muhto muhtumat dáin mánáin lohke datte oalle bures sámegiela» . Lea nappo oalle čielggas ahte Matheussen lea ollu geavahan sámegiela oahpahusas. ¶
Čuovvovaš oahppaladdamis jagis 1894 ii dihtton Matheussen iežas skuvlamánáiguin. Dohko bohte dušše ovccis 72 oahppaladdangeatnegas mánáin. Sivvan dasa daddjui leat guhkes mátkkit ja ahte gohččun bođii fáhkka, muhto maiddái váhnemiid berošmeahttunvuohta namuhuvvui. Muhto mii sáhttit jurddašit ahte Matheussen lea dihtomielalaččat garván bismaoahppaladdama, go 1892 oahppaladdamis ii mannan nu bures. ¶
Matheussen ii boahtán šat eanet oahppaladdamiidda iežas oahpaheaddjeáiggis, dađi mielde go mis leat dieđut. Gullat ovdamearkka dihte ahte son ii boahtán jagis 1898, ii ge son dihtton jagiid 1900 ja 1902 ge. Jagis 1904 «ii lean Matheussen, Muotkki oahpaheaddji … ieš, ii ge oktage su mánáin boahtán» , ja 1906:s muitaluvvo ahte Matheussen ii lean boahtán, ii ge oktage su mánáin. Oahppaladdan-protokollas boahtá čielgasit ovdan ahte girkolaš hearrát eai liikon dása ja ledje duhtameahttumat dan hárrái. ¶
Ii dáidde leat soaittáhat ahte Matheussen ii šat boahtán oahppaladdamiidda. Sihke Sámefoanda-ohcamušat ja oahppaladdan-protokollat geažuhit mii dáhpáhuvai, namalassii ahte son lea gal viggan geavahit dárogiela oahpaheamis, muhto ahte dat lea leamaš váttis. Orru leame ahte son dađi mielde lea vuollánan dáistaleamis dárogielain, ja nu son ii leat ge deavdán Norgga eiseválddiid vuordámušaid. Bismagoddedirekšuvdna diđii makkár bártái oahpaheaddjit sáhtte boahtit. Sii čállet ahte «Sáme- ja kveanagielat oahpaheaddjit eai máššan oahpaheamis ja ságastallamiin geavaheamis dáid amas gielaid vai mánát áddejit» (Johtučálus 1880). Matheussen dáidá dađi mielde gávnnahan ahte lea váttis ja ulbmilmeahttun dárogillii oahpahit sieiva sámi guovllus. Orru ahte son lea ipmirdan ahte mánát fertejit oahpu oažžut iežaset gillii vai ohppet juoidá, ja ahte oahppan lei deaŧaleabbo go eiseválddiid dáruiduhttingáibádus. ¶
Ahte dilli lei nu, duođaštuvvo skuvladirektevra čállosis álgogeahčen 1900-logu, mas muitaluvvo ahte «oahpahus lea gitta diimmážii čađahuvvon sámegillii» , ja raporttas jagis 1907 muitaluvvo ahte buot oahpahus dáin skuvlabiriin lea čađahuvvon dušše sámegillii. Peder Matheussen orru leamaš dakkár hárvenaš oahpaheaddji mii dađi mielde dagai iežas válljejumiid, beroškeahttá eiseválddiid čielga dáruiduhttingáibádusas. ¶
T.v. Muotkki kapealla lei gárvvis 1896. Huksejuvvui dán várás ahte vuosttaldit Wringsteda sárdnideami. Son lei vuođđudan sámi friddjasearvegotti. ¶
(Amas govvejeaddji / Gova luoikan Ola Graff) ¶
O.b. Muorrala boares skuvla, 1907 (Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoakkáldat) ¶
Finnmárkkus galge guokte doaimma veahkehit skuvlla čađahit dáruiduhttima, namalassii Finnmárkui sierra skuvladirektevraámmaha ásaheapmi ja stáhtainternáhtaid ásaheapmi. ¶
Muorralii ceggejuvvui stáhtainternáhtta, mii váldojuvvui atnui ođđajagemánu 6. beaivvi 1908, ja Muorrala ja Vuotkevuona biiret časkojuvvojedje oktii. Dát lei vuosttaš internáhtta Finnmárkku rittus. Manne juste dáppe? ¶
Skuvladirektevra ákkastallamis daddjui moadde jagi ovdal: «Álbmot lea sámi sogas, geafi ja diehtemeahttun. Oahpaheapmi lea gitta diimmážii čađahuvvon dušše sámegillii, ja skuvlla ollislaš doaibma lea leamaš mihá heajut go sávahahtti. Mu maŋemus oahppaladdamis ledje 23 mánás dušše 6 boahtán, ii ge lean mihkkege dahkkojuvvon njulget dán boasttuvuođa. 50 % jávkan lea leamaš dábálaš, ja čilgehussan dasa leat addán ahte eai sáhte mánáid sáddet skuvlii, go sis ii leat borramuš sáddet daid mielde, ii ge leat orrunviessu gávdnamis. Skuvlla lahka leat moanat sámi goađit, muhto dat leat menddo gáržžit čáhkadit stuora logu vierrománáid.» ¶
Muosáid skuvlastivra čálii 1907:s reivve skuvladirektevrii: «Lea hui váttis oažžut Vuotkevuona mánáid boahtit skuvlii … Šattašii eará láhkái jus livččii internáhtta. Dalle sii livčče skuvllas miehtá gaskka, go vuos bohtet dohko.» Eiseválddiin lei nappo Muosát čielga sámi guovlun gos skuvlla oahpaheapmi ii lean olahan daid dáruiduhttinbohtosiid mat ledje ulbmilin. ¶
Sáhttá jurddašit ahte maiddái eará áššit leat váikkuhan. Jagis 1887 bođii suohkanii sárdneolmmái Johan Wringsted (njálmmálaččat gohčoduvvon «Vringstad» dahje «Frinstad» ). Son lei dáčča, muhto máhtii maiddái sihke sámegiela ja suomagiela. Son ásahii friddja searvegotti, mii earránii stáhtagirkus jagis 1888. Su oahpa guovddáš báikkit ledje Muorral ja Muotki, ja dat viidánii fargga dobbelii, nugo Vuotkevutnii ja Gáhppovutnii. Orru leame nu ahte vuosttažettiin sápmelaččat čuovvoledje su. Girku ja báhpaid guovdu buollái ballu ahte lihkadus menddo sakka viidána. Norgga Sámemiššovdna ásahuvvui 1888:s, ja sámi johtti sárdneolmmái manai ovddemus Muorralii, juste dusten dihte Wringsted-lihkadusa. 1896:s ceggejuvvui ođđa kapealla Muotkái. Dat ceggejuvvui njuolgut vuosttaldan dihte Wringsted váikkuhanfámu. Dán rájes mannagođii su lihkadus maŋos. Muhto álbmotlohkan jagis 1900 čájeha ahte sullii 20 % sámi álbmogis Muorrala guovlluin ii gullan stáhtagirkui. Mii eat dieđe lea go dát váikkuhan maide dasa ahte mearriduvvui ceggejuvvot internáhtta Muorralii. Muhto ii leat veadjemeahttun ahte dat lea leamaš duogážis, ja oktan sivvan dasa go eiseválddiin ledje váttisvuođat olahit mihtuideaset dán guovllus. ¶
Mii gávdnat eará čielga mearkka dasa ahte lei sámi kultuvrralaš diđolašvuohta. Cuoŋománu 9. beaivvi 1906 sáddii Muorrala álbmot reivve njuolga Norgga Stuoradiggái, mas váide stáhtagirkobákku ja giellabákku. Čállosa lea Wringsted čállán ja 36 olbmo vuolláičállán. [2] Sii čállet ahte «Stuoradikkis lea celkojuvvon, ahte sámegiella ii galgga geavahuvvot stáhta girkuin ja skuvllain, ja ahte stáhtagirkui gullevaččat, geat háliidit skuvllaid ja Ipmila sáni sámegillii, galget ieža máksit oahpaheddjiideaset ja sáni sárdnideami. Muhto dát cealkámušat leat vuostálaga Stuoradikki ovdalaš bargguin oskkufriddjavuođa ja bajásčuvgejumi ovddideami hárrái. Dasto leat dát cealkámušat maiddái vuostálaga áiggi gáibádusaiguin ja dainna maid áigi lea čájehan» . Čujuhuvvo maiddái dasa ahte «Oskkufriddjavuohta rihkkojuvvo» ja ahte «Kristtalašvuođa bajásčuvgejupmi heađuštuvvo» . ¶
Muorral-guovllus lei nappo bajásčuvgejuvvon politihkalaš ja kultuvrralaš opposišuvdna, mii čujuhii «áiggi gáibádusaide» ja mii dovddahii čielga sámi iešdovddu. Jáhkkimis dáidá dát baldán eiseválddiid, ja leamaš oktan ággan dasa go juste Muorralii válljejedje cegget internáhta. Váiddačálus lohkkojuvvui Stuoradiggái ja sáddejuvvui dasto ráđđehussii. Muhto mun in leat gávnnahan ahte sápmelaččat goasse ožžo vástádusa, earret dan jus vástádus lei internáhta huksen. ¶
Go skuvladirektevra čállá ahte álbmot lea «diehtemeahttun» de orru dađi mielde go maid mii leat oaidnán, ahte álbmot ii ollenge lean diehtemeahttun, muhto ahte sii baicca ledje kultuvrralaččat ja gielalaččat hui oahppavaččat ja vuosttaldedje dáruiduhttima, ja ahte dat dat lei váttisvuohtan eiseválddiide. Muosáid siskkit skuvlabiiret orrot leamaš nannoseamos mearrasámi guovlun oppa Finnmárkkus. ¶
Muorrala skuvlainternáhtta. Dehálaš ággan internáhttahuksemii, lei vejolašvuohta fidnet mánáid skuvlii obalohkái. Dáppe galge oahppat sihke dáža skuvlafágaid ja dáža láhttenvugiid. ¶
(Amas govvejeaddji / Gova luoikan Ola Graff) ¶
Internáhttaeallin buvttii mánáide ođđa eallinvuogi. Internáhtas orrun ii sisttisdoallan dušše dábálaš skuvlafágaid oahppama, muhto maiddái dáčča bajásgeassima. Mii gullat njuolga dan birra earret eará reivves man oahpaheaddji Johan Matheussen čálii skuvladirektevrii jagis 1908 dálueamida (rivgu) birra geas ledje nu ollu «váttisvuođat sihke mánáid čorgadin doallamis ja sin bajásgeassima dáfus» . Orru leamaš čielggas ahte mánát maiddái galge bajásgessojuvvot buorren norgalažžan. ¶
Vuosttaš internáhttahoavdan šattai Johan Matheussen (r. 1876). Son lei boares oahpaheaddji bárdni gii lei bajásšaddan gilis ja lei sámegielat. Son lei oahpaheaddjin internáhtas 1908 rájes dassážii go heavvanii jagis 1910. Son orru dorjon dáruiduhttima áibbas eará ládje go iežas áhčči. Reivvestis skuvladirektevrii 10.01.1908 muitala Johan Matheussen ahte dáppe lea «unna sámegánddaš – dál 11-jahkásaš» . Su váhnemat vuosttaldedje sakka ahte son galgá dárogiela oahppat lohkat. «Mun in beroštan váhnemiid dáhtus, ja gáibidin gánddas, ahte son galgá lohkat dárogiela» . ¶
Dasto lei su maŋŋel Gjertrude Giæver moadde jagi, ja de Gunnar Olsen. Gunnar Olsen bođii Deanus ja lei sámegielat. Máŋga informántta leat muitalan ahte son geavahii sámegiela veahkkegiellan go oahpahii. ¶
Dáruiduhttinvuoigŋa vuittii loahpas, maŋŋel go Muorral-guovlu lei vásihan garra dáruiduhttindoaimmaid sihke skuvlainternáhta ja kapealla huksema bokte. Almmotge orru leame nu ahte Muorral-guovllu ohppiin eanas áigge leat leamaš oahpaheaddjit geat dáhtto geavahit sámegiela oahpaheamis, mii gal dagai skuvlavázzima álkibun go muđui livččii leamaš. ¶
Graff, Ola: Om kjæresten min vil jeg joike. Davvi Girji 2004. Jensen, Eivind. B.: Tromsø seminar og seminaristene. Brekke (red.): Lærerutdanninga i Tromsø. Høgskolen i Tromsø 1999 Larsson, Bjørg: Finnefondet. Et fornorskningsinstrument. Universitetet i Tromsø 1989 Meløy, L.L.: Snøfjord internat. Stensil 1975 (?) v Norsk Finne-Mission: Aarsberetning 1888–1920. Tromsø Statsarkivet i Tromsø: Folketellinger for Måsøy kommune Søknader til Finnefondet Visitasprotokoller for Hammerfest provsti Instruks for Lærerne i de lappiske og kvænske Overgangsdistrikter i Tromsø Stift. 1870 Instrux for Lærerne i de lappiske og kvænske Overgangsdistrikter i Tromsø Stift. 1880 Rundskriv fra Tromsø Stiftsdireksjon av 12. Oktober 1880 Materiale fra Skoledirektøren i Finnmark Wiik, Chr: Tromsø-seminarister 1829-1879. Oslo 1948 ¶
[1] Geaissvearra lea guollevearra Máhkarávjjus. Dat gulai Muosáid gildii 1984 rádjái, go sirdašuvai Davvenjárga gildii. [2] Olles čálus gávdno girjjis Ola Graff: Om kjæresten min vil jeg joike , s. 276, ja maiddái dán girjji interneahttaveršuvnnas. (doaim.) . ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Skuvlaveallájeaddji 2010 Davvi Girji 2584 http://skuvla.info/skolehist/hansragnar-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Hans Ragnar Mathisen, 1972 (Gova luoikan Hans Ragnar Mathisen) ¶
Hans Ragnar Mathisen (Elle-Hánsa, Keviselie) lea riegádan 1945 Narviikkas ja bajásšattai Deanodagas ja Romssas, gos máŋga jagi lei tuberkulosabuohccin Kysthospitalas. Nu go ieš čállá, son ii leat vázzán, muhto veallán vuođđoskuvlla doppe. Maŋŋil son lea vázzán joatkkaskuvlla Romssas, lohkan sámegiela Romssa oahpaheaddjiskuvllas, studeren Romssa musihkkakonservatorias ja vázzán dáiddároahpu Statens håndverks- og kunstindustriskoles, Oslos ja Statens Kunstakademias. ¶
Dan rájes son lea bargan govvadáiddárin. Son geavaha máŋga teknihka: njuohtama, sárguma, grafihka ja foto. Son lea earret eará ráhkadan máŋga kártta sámi báikenamaiguin ja illustrašuvnnaiguin. Son lea searvan olu čájáhusaide ja su dáidda čiŋaha máŋga almmolaš vistti. Son lea illustreren máŋga girjji ja ieš maiddái čállán moadde girjji. ¶
Hans Ragnar Mathisen lea searvan ollu sámi searvebargui ja ee. leamaš Sámi dáiddáriid searvvi stivralahttun ja Oslo ja Romssa sámiid servviid jođiheaddjin. ¶
Dás son muitala áiggis go lei Kysthospitalas ja mo lei doppe buohccin álgit skuvlla. Artihkal lea čállon 1984:s, čálli lea lasihan muhtin čilgehusaid 2006:s. ¶
Mu vuosttaš girji – muittán dan hui bures. Dat lei nu čáppa. Vaikko ledjen ge unna gánddaš gii in máhttán čállit in ge lohkat; goit mu váimmus bulii dan girji. Dat lei nu hearvái. Stuorra ivdnegovat devde dan girjji. Mánnu ja násttit dálveijas, ja guovssahasat dánso áimmus. Das lei Jompa sabehiiguin gumppe maŋis. Das ledje olbmot, eallit, šattut ja muorat. Girjemáilbmi orru leamen dego mu máilbmi. Dát máilbmi geasuhii mu, ja dáppe mun ledjen ruovttus. ¶
Muhto juste dan áiggi ledjen áibbas eará máilmmis. Mánáidlanjas stuorra buohcceviesus, mu birra ledje stuorra galbma seainnit. Daid seinniid siste golle mu álgo mánnávuođa jagit. Rabas alit almmi sádjái oidnen boares ránesmála. Besiid ja ovssiid dahje rissiid ovddas oidnen boares spálgguid seinniin. Ieš lean eret Deanodagas, unna sámegilis Deanuvuona rávddas. Maŋŋá soađi ožžo máŋggas tuberkulosa, danin gohččodedje ge Deanodatvuotna Morašvuotnan. Mu áddjá Máhte-Ánde ja mu golbma čeazi, Niilas-Ánde, Sámmol ja Ápmut jápme measta fárrolágaid. Muhto bearraša nissonolbmot cevze: siessá Anna Kathrine ja eadni Eline Bendikke ja vel áhkku Helene Mathisen, riegádan Samuelsen, vaikko ledje dieđekeahttá buktán njoammudávdda siidii. ¶
Mun ledjen sullii jahkásaš dalle go dat dávda njoamui munnje. Vuosttažettiin sáddejedje mu buohccestohpui ja vel mánáidruktui Detnui, ja dan maŋŋá Čáhcesullo buohccevissui, ovdal go moai Kristine Johnseniin Deanodagas bođiime fatnasa mielde Kysthospitalii Romsasullos Romssa gávpoga lahka. Kysten lei dan buohcceviesu dábálaš namma. ¶
Dábálaččat dien áigge lei diekkár várálaš dávddas jur okta loahppa. Mun ledjen seaŋggas gitta dego agálaš báttiiguin, ja daid ii lean vejolaš nuollat go čuolmmat ledje seaŋgga vuollái biddjojuvvon. Dan áigge eai lean vel gávdnan albma dálkasiid, ja vaikko rievtti mielde juo gávdnojedje, de muhtun doaktárat ledje hui hátnásat geavahit daid [1] . Dálkkodeami sadjái ledjen biddjon seŋgii, vuordit jápmima. Guhká vurden, nu guhká ahte gergen mu vuosttaš skuvlajagiid in fal vázzit, muhto veallát dáppe. ¶
Mun čevllohallen dainna girjjiin maid ledjen ožžon dan šiega nissonis [2] .Mun liikojin dan girjái olu eanet go daidda guoros medisinskábiide dahje geavahuvvon parfymebohtaliidda maiguin dábálaččat duhkoradden. ¶
Muhto illu ii bistán nu guhká, dat eará gánddat givssidišgohte mu dan girjji dihtii. Dan mun in dalle ipmirdan. Sii ledje varra ádden ahte girji lei čállon amas gillii, sin oainnu mielde, – sámegillii. Buohccidikšut lávejedje jitnosit lohkat munnje girjjis, go in ieš máhttán dalle. Girjjis lei maiddái dárogiel teaksta, muhto mun gal dušše govain beroštin. Gánddat mu lanjas ledje várra fuomášan ahte mun ledjen nu gohčoduvvon «finnunge» , sámemánná. Sii oidne ahte mus ledje čáhppes vuovttat ja čáhppes čalmmit, ja go vel oidne dan girjji, dalle eai šat dárbbašan smiehttat; mu lei lohpi givssidit. In dalle vel gal ádden siva, muhto mun čihken dan girjji guottavuollái ja guvlen ain go dat earát eai oaidnán. ¶
Muhto dat eai gal heaitán givssideames ja mun álgen heahpanit. Mun maiddái suhtten go in diehtán in ge ádden manne sii dien láhkái munnje barge. Ja dalle go dat siivus nisu vuot bođii ja háliidii addit munnje peara, de in háliidan dan vuostáiváldit, muhto son hálahii mu dan borrat go dat lei buorre rupmašii. Mun válden dalle dan vuostá ja bálkestin peara su maŋŋái. Son dieđusge hirpmástuvai. Mun fas čierrugohten. Mun sakka heahpanin; mun han livččen galgan su girjji ovddas giitit. Mu bággejedje heahpanit, vaikko duođaid duođaid liikojin hui bures dan girjái. Ii lean álki. In lean mokta, ledjen suhttan iežan ja daid earáid ala. Dan áigge rájes lean doivon ahte beasašin čilget nissonii manne mun dien láhkái lahttejin. ¶
Maŋŋá lean deaivvadan dainna nissoniin, su namma lea Margarethe Wiig. Mun lean muitalan sutnje dan dáhpáhusa birra. Vaikko son muitá mu, son ii sáhte muitit dien dáhpáhusa gal. Muhto dat dáhpáhus lei álgu mu sámevuođabalus. Dán balus lean beasan eret easkka maŋimus jagiid. ¶
Muhtun beaivvi rivde dat dábálaš beaivválaš dáhpáhusat. Olbmot álge «skuvlla» birra hállat. Dalle in man ge láhkái sáhtán árvidit maid diekkár sátni mearkkaša. Dat skuvla-sátni jorai seaŋggas seŋgii, ja dat stuorui ja sisdoallu losui. Galggaimet go eret? Mii bat dat lei? Lei son dat olmmoš, dahje lávlunjoavku? Sáhtii leat stuorra dálkkas-stobe? Dat goit lei juoga stuoris. Visot mánát mánáidgámmáris hupme dan birra. Dát orui buot deháleamos diŋga dán máilmmis. Dál galggai olmmoš oahppat čállit ja lohkat. Mun beahtahallen. Ii han lean mihkkige stuorra dáhpáhusaid. Mun dušše sirdojuvvojin eará latnjii ja doppe galgen orrut ja guldalit go muhtun boares áddjá dáikkii. Danne in muitte oppanassiige olu dieid vuosttaš áiggiid doppe. Muhto ohppen gal lohkat ja čállit, orru leamen. ¶
Dalle go mii oaččuimet nissonolbmo oahpaheaddjin šattai easkka hávski. Son ii lean nu olmmošmeahttun. Su namma lei Else ja lei nu čáppa. Dasto son ii atnán vilges fráhka, muhto ruškes čuvlla, mii heivii oalle bures. Son álu lei buorremielas, muhto goit nanus. Mun bargen nu bures go sáhtten. Muittán vuosttaš muitalusa dáppe, bihtá maid mun galgen čállit. Mun dego niegus čállen. Mun ledjen máhkaš lávuin meahcis. Fáhkkestaga bođii njoammil ja álggii háleštit muinna. Mun velá sárgon dán dáhpáhusa vai čielgasit oidno. Dan sárgungovas mun guvlen lávvouvssas olggos nu ahte dušše oaivi oidnui ja háleštin njoammiliin. Mus goit ledje jurddagovvidusat doarvái. Eanet in gal muitte dien muitalusbihtás. Jagiid maŋŋil dan dáhpáhusa, oahpaheaddji dajai ahte son liikui bures mu muitalussii, ja vel logai ahte mus ledje vejolašvuođas leahkit vaikko girječálli. In fal dieđe, muhto mun goit ráhkásnuvven sutnje. Mun muitalin daidda earáide ahte go son boahtá skuvlalatnjii mun čuožžilan seaŋgas ja cummestan su. Mus eai lean go doaivojurdagat. Mus lei gipsejuvvon nubbi juolgi in ge sáhttán lihkahit dan juolggi. Mun ledjen ovccijahkásaš dalle. Mus gal šadde váttisvuođat. Mun isken hárjehallat. Jovden nu guhkás seaŋggas bajás ahte sáhtten dadjat «Boađe, ráhkis oahpaheaddji; mun háliidivččen cummát du, danne go mun ráhkistan du!» Muhto fáhkkestaga bođii buohccedikšu, son gii álu lei nu bahá. Son belkkii munnje. Ja dalle go oahpaheaddji loahpas bođii, in šat duosttan, in fal in vástidit ge, go jearai juoidá mus, vaikko vel dihten rivttes vástádusa. ¶
Muđui ii lean dien báikkis gal olu dahkat. Unnán ledje duhkorasat. Guorranan glásat ja skáhput ja boares bláđit. Muhto bláđit šadde buot buoremus duhkorasat, dains sáhtii ráhkadit vaikko maid: gahpiriid, girdiid, bissuid ja bossunbohcciid. De mii bosuimet báberbihtáid, daid ala geaidda mii eati liikon, ja lei lohpi hárdit, muđuid dušše suohtastallama dihtii. Muhto mis ii lean liibma, Muđui ii lean dien báikkis gal olu dahkat. Unnán ledje duhkorasat. Guorranan glásat ja skáhput ja boares bláđit. Muhto bláđit šadde buot buoremus duhkorasat, dains sáhtii ráhkadit vaikko maid: gahpiriid, girdiid, bissuid ja bossunbohcciid. De mii bosuimet báberbihtáid, daid ala geaidda mii eati liikon, ja lei lohpi hárdit, muđuid dušše suohtastallama dihtii. Muhto mis ii lean liibma, danne mii njoaluimet báhpára, ja go dat goikkai lei dat doarvái giddejuvvon. Go mun smiehtan dál, mii leimmet viehka čeahpit, boares bláđiiguin oaččuimet olu duhkorasaid. ¶
Amund lei Kárášjogas eret, ja veallái muhtun áigge mu seaŋgga guoras. Muhtumin bohte su vánhemat su luhtte fitnat, ja dat háleštedje dakkár giela maid earát eai ádden. Muhto son goit ii heahpanan ja mun dan in fas ádden. ¶
Mun han ledjen máhkaš oahppan ahte olmmoš galggai heahpanit. Lei olu maid galggai oahppat ja maiddái ii oahppat. Amund lei hui čeahppi dárogielas nai, erenoamážit diktáhtaiguin skuvllas. Mun rámiidin su dan ovddas. Dál son lea lektor Kárášjoga gymnásas. ¶
Oktii bohte máŋggas geat ledje Ivgus eret min mánáidsálii. Sii šadde munnje buorre skihpárat. Mu mielas sin giellasuopman lei oalle čáppat guldalit, liekkus ja olmmošlaš. Dat gánddat eai lean nu buohccit go mun. Sii goit duste eanet. Dalán go dikšut ledje mannan eahkedis, lávejedje njuiket seaŋggas eret. Oainnat sis eai orron leamen rinddit seaŋgga birra dego mus ja máŋggas earás. ¶
Margarethe Wiig čálii ja sárggui vuosttaš guovttegielat áppesa sámi birrasis. Dan áiggi mas muitaluvvo son lei bismaeamit Romssas. ¶
(Gova luoikan Sør-Troms Museum) ¶
Dákkár eahkediid lávejedje gánddat lágidit «olympiada» ja «máilmmimeašttirgilvohallamiid» mánáidlanjas. Gasku láhtti lei hirbmat stuorra sevdnjesrukses čállinbeavdi ja dan alde lei stuorra akvária. Dán beavddi birra gánddat vihkke, muhtin sis válddii áiggi. Midjiide geat eat duostan dahje eat sáhttán mannat olggos, lei oalle gelddolaš geahččat gii dat vuittii. Mun gáđaštin daid gánddaid. Jurddaš, sii sáhtte vázzit, sáhtte viehkat! Imaš lei. Sii ledje seamma gudnejahttojuvvon go dat stuorra valáštallansáŋgárat radios ja bláđiin. Bjørn nammasaš gánda Vuošvákkis eret lei dat gii ordnii bohtosiid. Dál son lea journalista ovtta Romssa aviissas. ¶
Skuvllas lei álo juoidá oahppat. Vaikko leimmet ge čadnojuvvon seaŋggaide, de goit fertiimet oahppat buot joavdelas ja ávkkalaš diŋggaid nugo eará mánát máilmmis. Muhto lei mihá váddáset midjiide geat eat lean nu olu máilmmi seinniid olggobealde oaidnán. Mii maid oaččuimet dakkár geaidno- dahje trafihkka-girji. Ja fertiimet oahpat syhkkeliid, trihkaid, togaid ja čuovgakryssaid birra. Mii lea trihkka? Movt lea vejolaš syhkkelastit, go leat aivve guokte juvlla? Ja čuovgakryssa? Dat orui visot nu amas. Ja nu ártet, go dien áigge sihkkarit ii gávdnon čuovgakryssa davvelis go Sinsenkryssa Oslos. Romssa gávpot oaččui vuosttaš čuovgakryssa easkka 1984:s, sáhttá dadjat ahte mii leimmet golbmalot jagi ovdaláigásaččat. ¶
«Gávcci jagi» ¶
(Sárgon: Hans Ragnar Mathisen) ¶
Mii oahpaimet johtolat- dahje trafihkkalávlaga, mii lei hui buorre. Dávjá guldalin musihka ja liikojin lávlut. Mun maid áddestallen Alice Babs radios ja isken jodlet su láhkái, jodeliolei! Na, ledje máŋggalágán dovddut mat bohte ovdan go olmmoš eallá diekkár sisagiddejuvvon báikkis. Dat sáhttá leat iešalddes skuvla. Dás šattašii obba girji jus livččen galgan dan birra čállit. ¶
Ii lean dušše skuvladiimmuin gos mii oahpaimet juoidá dehálaččaid. Vaikko eat dárbbašan ge ballat luonddu stuorra fámuin, de mii goit oahpaimet daid fuomášit. Gulaimet ahte ii galgan guovssahasaid hárdit. Vearrámus maid sáhtiimet dahkat lei liinniin guovssahasaid bilkidit, dat galgá leat hui váralaš. Dalle sáhtii guovssahasat suhtus váldit gitta dan gii hárddii. ¶
Goittot eat máššan, ovtta dálveija háliideimmet iskat. Buohccedikšut ledje lávlon ja rohkadallan eahketrohkosa minguin ja čáskadan čuovggaid ovdal go manne. Sii geat veallájedje glása lahka oidne movt guovssahasat libardedje duohko deike sevdnjes čoskes dálveilmmis. Muhtun gánddat válde dalle iežaset guoddáolggožiid ja šluvgigohte ja seavvigohte guovssahasaid guvlui. Imaš lei oaidnit movt vilges balvvat dego gearpmaš lihkadalai áimmus guhkkin eret, dego gobmit. De Hugo, buot duostileamos gánda, son lei Rivttátvuonas eret, álggii lávlut dakkár hilgunlávlaga. Muhtin eará gánda ges, rávvii ahte ii berren nie gal dahkat. Uhca Máret Ánddas lei juo čiehkádan gokčasa vuollái. Muhto ii lean ávki. Juo dás lei measta dakkár hypnohtalaš áibmu dan kámmára siste, dat geat áŋgirušše eai šat duostan, muhto fertejedje joatkit šluvgit vilges liinniiguin, danne amas dat earát sáhttit gohčodit sin árgin. Mun gal ledjen juo heaitán, muhto čuvvon čalmmiiguin mielde. Ii mannan ge guhkes áigi ovdal go juoidá dáhpáhuvai doppe olgun hirbmat stuorra sevdnjes ilmmis, gos ruonálágan guovssahasčuovggat dánsestedje násttiid ja mánuid gaskkas. Fáhkkestaga šattai olgun čuovgat dego beaivi. Albmi devdojuvvui issoras lihkadusaiguin nuorttas oarjái. Dat ruonálágan čuovga devddii obba lanja. Ja muvraseainnit ledje dego jávkan dan balddonas čuovgga sisa. Gánddat suorganedje ja heite šluvgimis. Ieš gal čákŋen ránu vuollái vai guovssahasat eai sáhttán mu gitta váldit. In duostan geahččat gean dat guovssahasat olahedje guoskat ja viežžat. Mun guottá vuolde doarggistin ja doivon ahte mu eai fuobmán. Ja dien láhkái mun ribahin ge nohkat. Go mun lihkken fas lei juo iđitborranáigi. Buohccedikšut eai sáhttán árvidit manne nu olu guottát ja eará vilges ávdnasat ledje láhttis. Muhto ii gii ge sáhttán ii ge duostan čilget mii duođaid dáhpáhuvai. Leimmet goit oahppan ahte guovssahasaid ii galgan hárdit. Mun fuomášin ahte ii oktage mánáin iige skihpáriin váilon, danne go ii okta ge seaŋga lean guorus. Mii leimmet buohkat ceavzán. ¶
Ivar, Greta, Marit ja Hugo Romssa Kysthospitála mánáidveránddas 1955:s. ¶
(Govva: A. Solberg) ¶
Maŋŋá iđitborramuša lei skuvla, sierra lanjas. In muitte olu matematihkas gal, muhto historjjás ja geografiijas gal hui olu beroštin. Mu mielas lei hui miellagiddevaš ja somá oahppat eará álbmogiid ja eará riikkaid birra. ¶
Ja buot hávskimus lei go min oahpaheaddji muitalii dahje logai muitalusaid. Erenoamážit biibbalhistorjjás. Ovtta muitalusa in goassege vajálduhte. Lei muitalus Jovsseha ja su vieljaid birra, movt son šlávan vuvdojuvvui, ja maŋŋá bođii ruovttoluotta. Ii leat varra ártet ahte mun juste dien muitalussii liikojin. Mun han ieš ge ledjen ovttaláhkái dego Jovsset. Ieš muitalus geasuhii mu ja maiddái čiekŋalit guoskkai munnje dan vuogi mielde movt son dan logai. Dat dáhpáhus lei nu lahka ja lunddolaš, ja muitalus orui maiddái sutnje alcces guoskamen, ja buot mánát čuvvo hui mielas mielde. Mun fuobmájin ahte son čuovui čalmmiiguin mu. Su muođut ledje liegganan. Dalle dovden mun maid ii nu dávjá dovdda, dat lei gievrras ja imašlaš dovdu, dego oaidnemeahttun áhcagasti streaŋggat mu ja nuppi olbmo gaskkas. Vaikko lei ge diekkár váimmolaš dovdu mu goit ujostallen. Munnje dat goit lei stuorra dáhpáhus, – imaš, čáppis ja bassi. Ja vuosttaš geardde dovden ahte mun mearkkašin earáide juoidá. Dat lei munnje hui erenoamáš, muhto goit háliidin mun dan čiehkat, várjalit. Gii goas ain diđii ahte jos muitalan geasage de mu álge fas bilkidit, juste seamma láhkái go dainna girjjiin. ¶
Maŋŋá muitalusa son manai olggos dajakeahttá sáni ge. Oaivvi siste ledje oalle ođđa ártegis ja miellagiddevaš jurdagat. Maŋŋá bohten gullat ahte son ja su isit leigga Narviikkas eret. Soai háliideigga váldit mu biebmománnán, muhto ii šaddan nu. ¶
Luiton govvahallamiidda... ¶
(Tegning: Hans Ragnar Mathisen) ¶
Govahallan lea šaddan duohtavuohtan. Hans Ragnar Mathisen čállá guossegirjái Sálašoaivvis 14.07.1968. ¶
(Gova luoikan Hans Ragnar Mathisen) ¶
Margarethe Wiiga sámegiel áppesgirji lei áigá juo jávkan. Ja dan máilmmi maid dat govvidii in lean oaidnán olus, vaikko mus lei dehálaš oassi dan máilmmis sielustan, varastan. Áidna maid dávjá oidnen máilmmis lei várri, dat oassi váris mii glása čađa oidno, okta njealječiegat oassi Loavgaváris. Erenoamážit fuobmájin movt ivnnit rivde mánus mánnui, ja mun jerren manne. Dat mii lei lunddolaš eará mánáide, lei čiegus árvádus munnje. ¶
Go eallinhálu lassánii, vurjen dikšuid dávjá «Guotte mu! Guotte mu!» , muhto hárve šattai nu. Mun jerren measta juohke olbmos mii leš boahtán loktet mu seaŋggas ja luoitit mu olggos, vaikko unna binná bottoža. De viimmat dáhpáhuvai, ja muittán hui čielgasit vuosttaš háve go mu gudde glása lusa ja mun oidnen máilmmi olggobealde lagabui. Várri lei nu stuoris. Doppe han ledje eanet várit. Ja beaivváš báittii, ja geasuhii mu čalmmiiid lusas. ¶
Dat čáppa muorat mat lihkahedje giđđabiekkas sávve munnje buresboahtima, dearvvas ruoná lasttaiguin. Ja dalle buot viesut, ivnnit ja hámit. Stuorra máilmmi čuoččui fáhkkestaga mu ovddas ja mun jerren «Mii bat dat gis lea?» «Diet, dat lea áidi» , dadje sii. «Áidi, mii bat dat lea, ja manne lea das?» fas jerren mun. In gal diehtán maidige. Mun gal várra oktii ohppen. Maid in diehtán lei ahte mus ain ledje máŋga jagi muvrraid siste, muhto mus lei skuvla, ledjen skuvlaveallájeaddjin. Imašlaš stuorra erohus lei muhtumin gaskal maid skuvllas ohppen dahje in oahppan ja dan maid mun iežan čalmmiiguin oidnen, dan in sáhte oahpaheaddji ge čilget dohkálaččat. ¶
[1] Mun ledjen das Kysthospitalas measta 7 jagi (09.05.1949 – 21.09.1956) tuberkulosadávdda dihtii, muhto in goassege ožžon dálkasa dan vuostá. [2] Das lea varra sáhka guovtti girjjis: Kjell Kristoffersen: Eventyret om Jåmpa , Tapas, Bergen 1945 ja Margarethe Wiiga Áppesgirji. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Kárášjogas bealjehemiid skuvlii 2002:s 2010 Davvi Girji 2022 http://skuvla.info/skolehist/juhan-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Juhan Niillas Eira (Govva: Linn Sophie Helmersen) ¶
Juhan Niillas Eira lea riegádan Kárášjogas 1989:s, boazodoallobearrašis. Son váccii ruovttugielddas mánáidgárddi ja mánáidskuvlla. Álggahettiin nuoraidskuvlla son fárrii bearrašiinnis Troandimii vai sáhtii vázzit A. C. Møller skuvllas, bealjehemiid vuođđoskuvllas. Maŋŋil son lea ollašuhttán joatkkaskuvlla Troandimis huksejeaddjin, dulkka bokte. Son lea maid vázzán jagi bealjehis olbmuid álbmotallaskuvllas. Dál (2009) son lea ohcamin oahpahallisaji vai sáhttá fidnet fágareivve. ¶
Kristin Sara lei bealjehemiiddulka ja mearkagielaoahpaheaddji Juhan Niillas Eirai Kárášjogas jagiid 1995–2002. Su birra lea lagabui muitaluvvon ovddit artihkkalis. ¶
Lean riegádan bealjeheapmin ja ásan ovttas váhnemiiddánguin, stuora vieljainan ja unna oappáinan. Goappašagat mu váhnemiin leaba oahppan mearkagiela. Mu oabbá ja vielja atniba njálmmelihkastagaid, mearkkaid, seavvima ja čujuheami. Ja mus lea muoŧŧá ja ipmi geat oahpaiga mearkagiela. Eará fuolkkit dahket nugo mu oarbinaččat. Dat gal manná bures. Buohkat sámástit dieđusge, ja mun sáhtán oalle álkit lohkat njálmmi lihkastagaid jus dovddan dan olbmo. Muhto lea álo váttis, ja dávjá badjánit dilit goas in ádde. Buot váddáseamos lea singuin geaiguin in servvoštala beaivválaččat. Dalle ferten čájehit sidjiide maid oaivvildan manadettiin dan báikái, ja sáhtán maid sárgut dahje geahččalit čállit. Muhto in leat čeahppi čállit dahje lohkat dárogiela. Lea váddáseappo lohkat ja čállit sámegiela go dárogiela. Buoremusat gulahalan mearkagillii. ¶
– Go ledjen jahkásaš de gávnnahuvvui ahte lean bealjeheapmi, dahje lossagulot nugo sii dadje. Lei dábálaš dearvvašvuođa iskkadeami bokte. Gielda bijahii johtui fierpmádatkurssa oahppan dihte mearkagiela. Kurssas ledje sihke bearaš, fuolkkit ja mánáidgárddi ja skuvlla bargit. Muhto ođđa giela oahppan lea sihke váttis ja áddjái. ¶
Mu váhnenguovttos fertiiga oahppat áibbas ođđa giela vai sáhtiiga muinna gulahallat. Lei vissásit amas sudnuide. Mu bearaš álggii johtit Ål álbmotallaskuvllas, bealjehemiid kursaguovddážis ja Møller gealboguovddážis vai sáhtte oahppat bealjehis olbmuin ja mearkagielas nu ollu go vejolaš. Jáhkán lei erenoamáš váttis danne go leimmet sápmelaččat. Mearkagiela luoikkaha njálmmi lihkastagaid ja sániid dárogielas. Ja dat lea iežas giella iežas grammatihkalaš vuogádagain. Ii lean álki sidjiide leat dárobirrasis ja várra vel dárostit muinna mearkkaiguin. Dan ipmirdan dál rávesolmmožin. ¶
Ovdal go nu guhkás jovde ahte ohppe mearkagiela, adnojuvvui veahkkegiella. Sidjiide lei váttis diehtit galge go sámástit vai dárostit. Sis lei maid fuolla das ahte fertešeimmet fárret, vai mun oččošin mearkagielaoahpahusa. Sii ipmirdedje ahte munnje ii lean vejolaš oahppat sáme- ja dárogiela iešalddis. Mun in gullan giela. Min čatnasupmi boazodollui lei maid lassi fuollan. Galggai go luohpat iežas kultuvrras mu dihtii ja álggahit ođđasis áibbas eará báikkis? ¶
Muittán áidna ášši maid mánnán háliidin lei bargat bohccuiguin. Ja diehttelas beroštin hui ollu muohtaskohteriin. Máhtten buot muohtaskohter mearkkaid. Odne dieđán ahte mus livččii lean hui lossa dilli boazodoalus go in sáhte gullat. Doppe eai leat gallis geat máhttet mearkagiela ja mun in sáhte gullat maid earát hállet jus eai geahča njuolgga munnje, vai sáhtán lohkat njálmmi lihkastagaid. Ja de fertejit vel oahppat mu áddet. Muhto dalle lei dušše boazodoallu mii mearkkašii munnje maidige. Leimmet gándajoavku seammá beroštumiin ja buohkat áigguimet bissut boazodoalus. Dovden dušše dan dili. Liikojin buoremusat bearraša mielde duoddaris, erenoamážit go lei mearkun, njuovvan ja rátkin. Dat lei mu eallin. ¶
– Go álgen mánáidgárdái ledje doppe muhtun bargit geat máhtte mearkkaid. Jáhkán bures loaktán doppe áiggi. Mánáidgárddis vázzen guhtta jagi. Máŋga jagi ovdal lei leamaš muhtin eará bealjehis gánda seammá mánáidgárddis, de sii han dihte juo juoga bealjehemiin go mun álgen dohko. ¶
Mánáidgárddis ohppe eará mánát mearkkaid ovttas muinna. Duhkoradden singuin geat orro seammá geainnus go mun, sáhtiimet gulahallat go gielda vuoruhii mearkagielaoahpahusa. Lei gal eanemusat čujuheapmi ja álkes mearkkat: duhkoraddat, borramuš ja nu ain. Lei erenoamážit okta mánáidgárddebargi geainna mus lei eanemus oktavuohta, son šattai hui čeahppi mearkagielas ja lei mu mielde astoáiggedoaimmain doarjjaolmmožin. Muittán ahte mánáidgárddis ledje plakáhtat mearkkaiguin sierralágán borramušaide, bajožiidda, biktasiidda ja diekkáraččaide. Muhto dat ledje dárogillii. Ja de lei alfabehta. Maŋŋil ráhkaduvvui mearkaalfabehta sámegillii. Muhtin skuvllas mátkkoštii Møller gealboguovddážii Troandimii ja ráhkadahtii diekkár plakáhta. Ja de dieđán ahte ráhkaduvvui sámegielat mearkavideo bearrašii, sohka ja jagiáiggit. Muhto lei maŋŋil go álgen nuoraidskuvlii. ¶
Lea muitaluvvon munnje ahte guovttejahkásažžan ledjen oahppan ollu mearkkaid ja čujuhin tiŋggaid. Mu váhnemiin ledje videofilmmat ja girjjit ruovttus oahppan dihte mearkagiela, dasa lassin oasálasttiiga kurssaide mat gávdnojedje. Ieš liikojin govvaráidduide. Ja diehttelas Mr. Beanii. ¶
– Guovttejahkásažžan álgen gullanapparáhtain. Dat lei leŋgejuvvon ratti birra ja goallostuvvon bealjeculcciide. Mu mielas lei suohtas jienain, muhto in liikon apparáhta atnit. Dat ii lean vuohkkasat go heŋgii báttiin ratti birra. Go ledjen guđajahkásaš, ožžon gullanapparáhtaid bealjeduohkái, ja dalle dohkkehin daid. Lean ain sorjavaš dain. Liikon gullat jienaid iežan birrasis, muhto in gula hállama. ¶
– Skuvllas álgen dárogielat luohkái. Eadni guovttos áhčiin leaba muitalan ahte lei dehálaš vai oččošin nu buorre dárogiela- ja mearkagielaoahpahusa go vejolaš. Mátkkoštin bealjehemiid skuvlii máŋgii jagis oanehisáigái ovttas skuvlla oahpaheddjiin. Orrun molsašuttai ovtta vahkus golmma vahkkui. Orron skuvlaviesus ovttas eará bealjehis mánáiguin ja oahpásmuvven singuin. Dasa lassin fuobmájin ahte mearkagielas gávdnojit máŋggalágan suopmanat, dat orui álggos veahá ártet. ¶
Maŋŋil fárrehuvvojin sámegielat luohkkái danin go mus lea sáme ruovttubiras. Lei dehálaš vai in manahivčče gullevašvuođa sámevuhtii. Dárogielat luohkká lei munnje amas. Ipmirdin sámegiela mearkagielain ja mu skihpárat vázze dan sámegielat luohkás. Singuin ledjen astoáiggis ja sii máhtte muhtun mearkkaid. Mii stoagaimet, sihkkelasttiimet, ja muđui finaimet spáppačiekčan- ja čuoiganhárjehallamiin. Mus ledje maid eará astoáiggefálaldagat. Doppe lei mus doarjjaolmmoš gii sámástii mearkagielain. Son lei maiddái mánáidgárddis ja maŋŋil álggii astoáiggeruktui go mun ledjen doppe. ¶
Skuvllas ledje guokte sámegielat oahpaheaddji geat jođiiga mearkagiella-kurssain. Muhto mus fertii leat dulka, go giela oahpan lea áddjás hommá. Ožžon dulkka geas lei sáme duogáš ja bealjehis váhnemat. [1] Son hálai dárogiela ja mearkagiela, muhto áddii sámegiela ja muhtumin sámástii mearkagielain. Son lei bajásšaddan bealjehisvuođakultuvrrain. Muhto ii lean somá go rávesolmmoš lei mielde olles áiggi go in ádden maid earát dadje. Muhto nu lea bealjeheapmin gulli skuvllas. ¶
Luohkkáoahpaheaddji ii máhttán mearkagiela, dalle fertejin dulkka geavahit. Mánáidskuvllas atnen golbma giela. Buoremusat muittán buot oktooahpahustiimmuid oahpaheddjiin ja dulkkain. Dat lei veahá láittas. Buoremusat liikojin leat ovttas luohkáin ja buot buoremusat go leimmet mátkkis dahje go mis lei valáštallan olgun. Dalle in šaddan nu okto. Ja dalle lei stoahkan masa sáhtten oasálastit. ¶
In sáhte muitit ahte mus livččii lean ságastallan máŋgii iežan skihpáriiguin. Vuos ledjen sorjavaš dulkkas ja de in sáhttán čuovvut mielde go in lean ádden man birra sii háleštedje. Mus maid ii gávdnon máhttu das man birra sii hálle, go media ja bearraša siskkáldas ságastallamat dáhpáhuvve olggobealde mu. ¶
Máŋgii geavai nu ahte munnje čilgejuvvui ášši maŋŋil go dat lei mearriduvvon. Muittán bures ovtta fearána go vázzen 4. luohkás. Ledjen eahkedis olgun spáppa čiekčamen skihpáriiguin. Sii hálle ollu, muhto fáhkkestaga válde sihkkeliiddiset ja sihkkelaste eret. In ádden gosa sii áigo, danin vulgen ruoktut. Maŋŋil bođii okta skihpár ruovttoluotta ja jearai manne mun in lean vuolgán fárrui. – «Ii, mun in ádden gosa dii áigguidet» , mun vástidin. Diekkár dáhpáhusat ledje máŋgii. ¶
O. b. Juhan Niillas Eira gárddis. ¶
(Govva: ???) ¶
G. b. Juhan Niillas oaggumin jávrri alde. (Govva: Linn Sophie Helmersen) ¶
– Mánáidskuvlla vázzen Kárášjogas. Go galgen nuoraidskuvlii álgit, in ožžon dulkka. Dulka fárrii gilis eret ja oahpaheaddjit mat mus ledje mánáidskuvllas eai čuvvon mu nuoraidskuvlii. Čoavddusin gárttai Troanddin ja bealjehemiid skuvla. Kárášjogas in sáhttán čađahit nuoraidskuvlla dulkka haga. Gielda gal lei dieđihan virggi rabas, muhto eai leat gallis geat hálddašit sihke sáme- ja mearkagiela. Ii oktage ohcan dan virggi. ¶
Sirdašupmi Kárášjogas roanddimii lei stuoris. Jurddaš ahte Kárášjogas ásaimet viesus gos eanáš siidaguoimmit gulle boazodollui ja buohkat dovde buohkaid. De gárttaimet geardedálu ásodahkii lahka A. C. Møller skuvlla, nappo bealjehemiid skuvlla. Ledjen veahá váivvis guođđit gili, bearraša ja ustibiid, muhto ilus go fas deiven bealjehis skihpáriid geaidda ledjen oahpásmuvvan go orron oanehis bottaid bealjehemiid skuvllas. ¶
Ii lean dušše ássanbiras- ja kultuvrrarievdan mii lei váttis. Munnje lei maid váttis áddet dárogiela ja fertejin álgit masá áibba álggus. Mu luohkkálaččat ledje joavdan ollu guhkkelebbui go mun. Dasa lassin ii sámegiella joatkašuvvan fágan bealjehemiid skuvllas. Diesa dat bisánii, ja mun in goassige oahppan čállit ja lohkat sámegiela albma láhkái. ¶
Nubbi ášši lei ahte in lean hárjánan gulahallat mearkagielain máŋggaiguin oktanaga. Ádjánii ovdal go hárjánin oasálastit ságastallamiidda ja leat mielde dahkamen mearrádusaid. Lihkus hárjánin jođánit atnit mearkagiela máŋggaiguin ja farga dovden gullevašvuođa earáiguin. Lean bealjeheapmi ja lei ge geahppasat vázzit bealjehemiid skuvlla go «gulli» skuvlla. «Gulli» skuvllas buot hálešteapmi geavvá dulkkain, ja dat ii leat álo nu somá. ¶
Munnje lei dehálaš doallat oktavuođa ruovttubirrasiin Kárášjogas, de rihppaskuvlla áiggi šattai nu ahte čuvvon rihppaskuvlaoahpahusa Troandimis ja de bessen konfirmerejuvvot ruovttus Kárášjogas. Lei munnje mávssolaš ja buorre konfirmerejuvvot ovttas ustibiiguin ja bearrašiin. Sihke bealjehemiidbáhppa ja bealjehemiiddulka leigga doppe. ¶
– Go ledjen skuvllas geargan mearridin vázzit huksejeaddji-suorggi Tiller joatkkaskuvllas. Dat lea joatkkaskuvla gos vázzet ollu bealjeheamit ja sis leat máŋga dulkka barggus skuvllas. Huksejeaddji- suorggis ledjen dušše mun bealjeheapmin ja geavahin dulkka. Muhto skuvllas ledje eará bealjehis oahppit nu ahte mis lei biras. ¶
Skuvllas rahčen teoriijain. Ledje ollu sánit maid mearkkašumi fertejin bivdit oahpaheaddji čilget munnje. Dat dagahii ahte ožžon lassičuovvoleami. Mus lei dulka, muhto almmatge ii lean álki čuovvut oahpahusa. Mun in dovdan fágadoahpagiid jna. Álkes sánit dego «ytre vegg» ledje váddásat. Fertejedje čilget munnje, ja de fertejin geahččalit muitit nu bures go nagodin. Lei lossat go galgen oahppat sihke dárogiela ja fága oktanaga. Okta oahpaheaddji ráhkadii munnje gihppaga fágadoahpagiiguin ja sániiguin maid in ipmirdan. Dat lei munnje buorre veahkkin. Dađistaga manai buorebut ja mun nagodin loahppageahččaleami. Jurddaš ožžon 5+ ja ledjen nu ilus. Njulgestaga rámis. ¶
Jurddašin háhkat oahpahallisaji dalán maŋŋil skuvllas geargama, muhto gávnnahin vuos vázzit jagi bealjehemiid álbmotallaskuvllas. Dalle sáhtášin buorebut oahppat sihke dárogiela ja mearkagiela. Dat han lea munnje čoavdagin jus galggan oažžut albma oahpu ja barggu viidáseappot eallimis. Dan ledjen vásihan huksejeaddji-suorggis. ¶
Álbmotallaskuvlii álgin rabai munnje máŋga ođđa ášši. Doppe ledje sihke bealjehis ja gulli oahpaheaddjit. Oktasaš sidjiide lei ahte sii ledje čeahpit mearkagielas ja skuvla lea mearkagielat skuvla. Eanáš oahpaheaddjit doppe leat bealjeheamit. Mus lei dušše okta gulli oahpaheaddji. Doppe ožžon dárogiela- ja mearkagielaoahpahusa mii lei munnje heivehuvvon. Mus ledje maiddái fágat dego bealjehemiid historjá ja kultuvra. Ja gulli oahppit dat geavahedje dulkka doppe. Lei dego máilbmi livččii jorgut šaddan munnje ávkin. Mun lokten áiggi hui bures doppe. Dušše dat ahte ruovttus fárret ja lanja juohkit nuppiin ohppiin lei somá. In dárbbašan gillát gulahallanváttisvuođaiguin. ¶
Maŋŋil dan jagi fárrejin ruoktot ja álgen ohcat oahpahallisaji NAV bokte. NAV konsuleanta muitalii leat váttis fidnet barggu dál go bargomárkan lea nu gárži. Seammás lei liige noađđin go ražan dárogielain ja lean bealjeheapmi. Bargoaddit eahpidivčče juo vuolggasajis. Sis gávdno unnán máhttu bealjehis bargiid birra. ¶
Naba gulahallan gulli bargoguimmiiguin? Lea lossat lohkat njálmmi lihkastagaid, erenoamážit gillii mas in leat nu nanus. Dárbbašan ipmirdit maid sii čállet. Maid jus in ipmir? Badjánit máŋggalágan gažaldagat. Dasa lassin lean sorjavaš dulkkas čoahkkimiin ja sullasaččain. Oaččun veahki NAV:s, muhto sii oaivvildit ahte lean ožžon menddo fuones dárogielaoahpahusa vuođđoskuvllas. ¶
Álgoálggos lei mu niehkun šaddat njuovvin ja bargat boazonjuovahagas Rørosas vai beasan leat sámi birrasis. Muhto oainnán dan šaddat váttisin. Doppe ii leat oktage bealjeheapmi geainna sáhtán háleštit friddjan ja hehttehusaid haga. Dasa lassin háliidan maiddái ássat Finnmárkkus, muhto seammá sivaid geažil de munnje ii gávdno makkárge boahtteáigi doppe. Lean sorjavaš sosiála birrasis, mearkagielabirrasis, go mun in goassige šatta gullin in ge šatta doaibmat buorredohkálaččat hállangillii. ¶
– De maid mun dál jurddašan? Sávašin ahte livččen ožžon vuđoleappo dárogielaoahpahusa, go das lea munnje čoavdda skuvlemii ja bargui. Sámi-bealjehis skuvlenbiras ii gávdno. Sámegiella lea munnje dehálaš vai in skuvle iežan olggobeallái bearraša ja kultuvrra, muhto dárogiella lea čoavdda skuvlemii ja iešbirgejeaddji boahtteáigái. Dáid gielaid ja kultuvrraid sáhtán juksat buorre mearkagielain. Dan in leat goassige ožžon Kárášjoga mánáidskuvllas dahje nuoraidskuvllas Troandimis. Sii leat juogo vuoruhan sámegiela dahje dárogiela – ja guktuin báikkiin leamašan menddo unnán mearkagielaoahpaheaddjit. Guokte–golbma oahpaheaddji ii leat mearkagiellabiras. Ii leat seammá oažžut oahpahusa dulkka bokte dahje muhtuma gii máhttá mearkagiela. ¶
Lea váttis leat gulli olbmuid birrasis. In nagot oažžut dan sosiála beali, dušše tiibmooahpahusa. Dasa lassin váilot bealjehis rávesolbmo ovdagovat. Bealjehemiid skuvllas ledje bealjehis oahppit ja servvoštallan lei geahppasat. Muhto in ožžon sámevuođa ovddiduvvot. Ledje gulli oahpaheaddjit, dat ii duddjon iešdovddu skuvlemii. Ja eai buohkat lean čeahpit mearkagielas. Mun in ipmirdan buohkaid. Inge mun ožžon dárogielaoahpahusa mii livččii heivehuvvon munnje ja mu dássái. Nu lea goittotge mu vásáhus. ¶
[1] Dát dulka lea seammá olmmoš guhte lea čállán muitui Juhán Niillasa muitalusa. (doaim.) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Guovdageainnus bealjehemiid skuvlii 1940:s 2010 Davvi Girji 4789 http://skuvla.info/skolehist/kirsten-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Kirsten Sara, Trondheim 1943 (Govva: Thorleif Wardenær) ¶
Kristin Sara, Trondheim 1994 (Govva: Svein Lund) ¶
Kirsten N. Sara Ørsnes (Ellána Risten) riegádii Guovdageainnu boazosápmelačča jovkui 1930:s. Son lei bealjeheapmi riegádeamis juo ja sáddejuvvui Troandima almmolaš skuvlii bealjehismánáid váste go lei birrasiid 10 jahkásaš. Maŋŋel bealjehemiid skuvlla son váccii ruovttudikšunoahpa Stavangera almmolaš skuvllas, bealjehis nieiddaid fidnoskuvlla ja barggai goarrun Ålesundas, biigui Guovdageainnus ja barggai dasto maŋŋil Luma lámpáfabrihkas Oslos. Oslos son gávnnai isida. Soai náitaleigga ja fárriiga Tarvai, Bjugnii Lulli-Trøndelagii gos su isit oaččui návetbarggu. Maŋŋil soai osttiiga sierra dálu ja ásaiga Rissai Lulli-Trøndelagii. Sudnuide šadde 5 máná. ¶
Su nieida, Kristin Sara (Ellána Ristena Risten) lea riegádan 1965:s ja bajásšaddan Rissas. Son lea oahppan bealjehemiid dulka ja lea 2009:s jearahallan eatnistis su mánnávuođa ja skuvlavázzima birra. ¶
Su jearahallamii mii leat lasihan dieđuid maid leat gávdnan Guovdageainnu skuvlastivrra vuorkkáin. ¶
Bajásšadden joavkkus duoddaris, siiddas, ja mii jođiimet bohccuiguin. Mus ledje guokte oappá ja okta viellja. Lei unna servodagaš, ja mun dovden buohkaid. Muittán eanas ollesolbmuid in ge mánáid. Soaitá danne go gulahallen buoremusat etniinan ja vieljainan. Ja vilbealán Nils Gaupa gal muittán bures, go son lávii leaikkastallat. Dat lea maiddái gulahallan. Oappáidan ja vielljan in atnán mánnán, sii ledje oappát ja viellja. ¶
Beaivválaččat stoagaimet ja barggaimet dihto bargguid. Guottašin muoraid, dolastin ja vuššen gáfe. Ledjen čeahppi, lea eadnán muitalan. Son lávii rámpostallat, dajai mus lei buorre jurddašeaddji oaivi. Moai gulahalaime cuoigumiin ja čájehallamiin. Muđui lei beana mu guoibmi. Ledjen hui árgi ja čiehkádin ovttatmano go guossit bohte. ¶
Mu mielas lei somá njorostallat, darvehit ja darvehallat, ja mun hálidin leat okto. Lei sorjjasmeahttun eallin. Goitge muittán go deddojin oađidettiin ja de muhtumin lihkken ja vulgen olggos. Beatnagat čuovvoledje mu álo, ja de ledjen oadjebas ja ilus. Eadni várra doaivvui mu manname hivssegii, go mun in goassege muitalan ahte ledjen deddon. ¶
Muittán erenoamážit oktii go ledjen vuot vázzime ja beaivváš lei jur badjáneame. Fáhkkestaga fuomášin juoidá čáhppada girddašeame mu bajábealde. Goaskin dat lei. Mus lei beana mielde in ge mun de ballan, šadden dušše sáhkkii. Oidnen go beana dego suhtai ja rohkkáhii lotti, ja de dihten beana várjalii mu. ¶
In muitalan goassege eadnásan maid vásihin go son lei hui garas muinna ii ge soaitán liikot dasa go ledjen mannan okto olggos. Son lávii hui gearggus gieldit mu. Geahččalii čájehit munnje ahte dobbelis siidda ledje eallit mat ledje vel stuorábut go beana. Dan mun dieđusge in ipmirdan, go in lean oaidnán dakkár ealli. ¶
Sii vigge dáguhit munnje ahte doppe ledje gumppet, dat ledje várálaččat, muhto ii lean álki. Muhtumin áhččán ja vielljan válddiiga mu mielde vuovdái, čájeheigga ráppi. Amma mu dal de ipmirdan ahte doppe leat gumppet? ¶
– Gea duo, – diet lea borahallan gumpii ja gumpe sáhttá borrat du maid, dajaiga garrasit munnje, muhto mun in dohkkehan in ge ipmirdan maidege maid in lean oaidnán ieš. Ledjen dan dáfus hui ceaggái. Danne mu ipmárdusas ii gávdnon obage ealli mii lei stuorát go beana ja sáhtii borrat mu. ¶
Mu mielas lei somá eallit duoddaris in ge mun hálidan galledit fulkkiidan gilis in ge oađđit viesus. Doppe orui nu gárži ja moskkus, ja mun láittastuvvagohten fargga. Ja gilis ledje nu ollugat geain ledje ártegis biktasat. Ballen apmasiin. Jurddašin ollu ipmašiid mánnán, muhto dat lei goit suohtas áigi. ¶
Muittán go gáđaštin vielljan danne go sus ledje bohccot. Váidalin eadnásan, ja son lohpidii addit munnje miesi. Fertejin vuordit giđđii guottetáigái, muhto de ges šadden vuolgit bealjehemiid skuvlii in ge beassan oaidnit miesi stuorrume, mearka mus gal lei. Ledjen hui gába dainna. ¶
Ovdalgo šadden vuolgit bealjehemiid skuvlii, de šattai soahti ja girdit girddašedje. Lei issoras. Čielgaseamos muitu lea báhcán go ledjen olgun stoahkame Elliin, oambeliin. Fáhkkestaga buohkat viehkaledje čiehkádit. Elle čurvii munnje ja siđai doapmat. Vihken su maŋis ja moai čiehkádeimme, muhto in ipmirdan maidege. Maŋŋelaš guovlalin olggos, ja de oidnen girdiid. Sii muitaledje munnje ahte dat ledje várálaččat, báhče buot mii lihkadii. Sii čájehedje munnje vielja bissu, ja de ipmirdin ahte sii sáhttet báhčit mu. Eadni muitalii ahte leansmánni Dahl lei leamaš min siiddas, oastán herggiid ja mannan Ruŧŧii. Na mun ba dáiden ipmirdan mii dat ges lei? ¶
In oahppan bealjehemiid giela nu go dálá mánát. Ii oktage diehtán bealjehemiid ja giehtagiela birra. In dieđe vel dan ge áibbas sihkkarit ležže go min joavku ipmirdan obage ahte mun ledjen bealjeheapmi. Mii ráhkadeimmet čájehansániid ja čujuhanlihkastagaid. Ledjen hirbmadit gesson eadnái ja villjii danne go soai leigga čeahpit ráhkadit čájehanmeahtaliid. Oappáguovttos leigga maiddái čeahpit, muhto viellja dat muitalii munnje mii olgun dáhpáhuvai. Soittii ealu birra, gos dat lei, ollu miesit go ledje, guđe bohccuid sii áigo njuovvat, mot njuvvet, merkejit misiid ja gean guđege boazu lei. Son lei hui čeahppi čájehallat oaivila gorudiin, son livččii sáhttán šaddat neavttárin. Mii ráhkadeimmet dovdomearkkaid guđege dávvirii ja midjiide lagas gullevaš olbmuide. Thomasis lei su iežas dovdomearka, sus lei árba muođus, ja danne dovdomearka dahkkui das. Muhtun olbmo árvidin lei hui juhkki, ja mun áđđestallen su. Vielljan oahpahii munnje bustávaid maiddái, vai beasaime čállit namaid. Áidna man sealggadin dadjat lei «Bittu» , beana, «Ánte» viellja, ja «e e» , eadni. ¶
Oidnen go olbmot humadedje, ja mun áđđestallen sin vaikko in ipmirdan maid sii barge. In mun lean goit gullan hupmama. Áidna maid muittán gullan lea beanašáikasa. Ja soađi áigge gullen girdi nai. Lei hui issoras. Buoremusat muittán girdihája. Haksen daid ovdal go dat ihte albmái ja ovdal go dat haksogohte. Oidnen dušše go buohkat viehkaledje čiehkádit. Imaštallen go olbmot muhtumin eai ballán go girdit bohte. In ipmirdan goassege manne muhtun girdit ledje várálaččat ja manne muhtumat eai lean várálaččat, muhto mun bargen nu go buohkat earát. ¶
Go ledjen deavdán čieža jagi, de eadni siđai mu álgit skuvlii Guovdageidnui daid eará mánáid mielde. Ovddemus maid muittán lea go buohkat gehčče munnje ja hálidedje diehtit máhtán go hupmat. Jerre máhtán go dadjat «A» ja «B» jna. vai gullet máhtán go hupmat. Sii sihte mu geardduhit maid ieža dadje. Lei issoras. Šadden measta buohcci ja viehkalin eret. Fargga sii eai jearahan šat, ja de vulgen mun nai stoahkat skuvlašilljui. ¶
Váivvimus muitu lea go čohkkájin skuvlapulttes in ge ipmirdan maidege. Buot dego girddii mu oaivvi badjel. Oahpaheddjiin ii lean máhttu ii bealjehemiid birra ii ge giehtagiela birra, danne in ožžon oahpu. Dušše dan ipmirdit ahte oahppit čuoččahedje lávlut? Mas ba mun ges dihten mii lávlun lea go in lean gullan dan goassege? ¶
Rehketdiimmuin lei maiddái ahkit. Ii oktage lean oahpahan munnje loguid. Lei váivi go oahppit rehkenaste ja čájehedje maid sii leat bargan. Šadden leat ollu iehčanassii. Maid ba hal sii muđui dihte bargat? Lei suivat go oahpaheaddjit eai ge beroštan. Dat gal lea mu mielas oba heitot. Munnje ii lean doppe earágo dušši! ¶
Vásihin maiddái go oahppit áđđestalle mu ja njezzo munnje. Eai sii dieđusge ipmirdan dađi eanet, muhto mun suhtten ja váidalin ollesolbmuide. Ipmirdin ahte sii eai beroštan, eai sii dieđusge ipmirdan, ja de mannen vielja lusa. De šattai doarru, son dieđusge bealuštii mu. Skuvllas lei ahkit ja váivi, ja mun hálidin vuolgit ruoktot. ¶
Internáhtas gal vel dohkkii. Dálueamit lei hui garas, ja doppe eai beassan láhttet fasttit. Fertejin ieš váruhit biktasiiddan ja dávviriiddan nu go eará oahppit. Lihkus sii eai vealahan mu dan dáfus. In gulahallan gal ovttain ge. Dušše oappáidanguin ja vieljainan. ¶
Fargga bođii eadni fitnat, ja de gal in šat gárron báhcit. Hálidin ruoktot. Dollen su ja čirron, ja nu de šattai, bessen vuolgit ruoktot. Vázzen skuvlla moadde mánu, ja dađi eanet skuvlla in vázzán gal Guovdageainnus. ¶
Doaivvun ahte danne go eadni lei hupman skuvllain, de šadden doaktára lusa Romssa gávpogii. In ipmirdan dieđusge ahte leimmet vuolgime Romsii go vulggiimet. Ipmirdin gal ahte galggaimet vuolgit fatnasa mielde, ja ahte sii áigo bidjat juoidá mu oaivái ja gorudii. ¶
In muitte nu ollu dan mátkkis, dušše doaktárkantuvrra ja doaktára. Muhtun dievdu bođii munno ovddal ja mojohalai, rávkkai buorebeaivvi. Son cuoiggui munnje, mu beljiide ja dollii mu gihtii, geardduhii fas. Nivkalin. Son cuoiggui ain ja galgen rabestit njálmmi. Mu mielas son lei ártet. Ii iskkadeapmi lean dađi eanet go ahte son guovllai mu čoddagii ja beljiide. ¶
Son oinnii ahte ledjen bealjeheapmi ja rávvii bidjat mu skuvlii Troandimii. Eadni gulai ahte ledjen šaddan dakkárin go sus lei bárkodávda go váccii muinna. Ja de moai vulggiime ruoktot. ¶
Go leimme ollen ruoktot, de viellja muitališgođii munnje ahte galggan vuolgit guhkás vázzit skuvlla. Ipmirdin ahte ferten fas vuolgit juosat, muhto in hálidan in ge áigon gárrut vuolgit. Son humai garrasit munnje ja dajai «JUO» , cuoiggui mu beljiide čájehan dihte ahte mun in gula. Guhkkin galgen oahppat lohkat ja čállit. Son vikkai mu oažžut ipmirdit ahte son gal gulai ja danne beasai vázzit skuvlla gilis. In mun diehtán ahte eanas olbmot gulle ja in ge dan ahte mun ledjen bealjeheapmi. ¶
Go leimme ollen ruoktot, de viellja muitališgođii munnje ahte galggan vuolgit guhkás vázzit skuvlla. Ipmirdin ahte ferten fas vuolgit juosat, muhto in hálidan in ge áigon gárrut vuolgit. Son humai garrasit munnje ja dajai «JUO» , cuoiggui mu beljiide čájehan dihte ahte mun in gula. Guhkkin galgen oahppat lohkat ja čállit. Son vikkai mu oažžut ipmirdit ahte son gal gulai ja danne beasai vázzit skuvlla gilis. In mun diehtán ahte eanas olbmot gulle ja in ge dan ahte mun ledjen bealjeheapmi ¶
Guovdageainnu skuvlastivrra vuorká 1940 Ášši 10/40 Sáddet mánáid bealjehemiid skuvlii ¶
Ovttajienalaš mearrádus: ¶
Skuvlastivra mearrida ohcat saji Kirsten Nilsdtr. Sarai ja Anders H. Buljoi bealjehemiid skuvlii. ¶
Golle guokte jagi ovdalgo sáddejuvvojin bealjehemiid skuvlii. Dasa ledje ollu sivat. Mii jođiimet ealuin, ja dálvet, dehe giđđat lei dávjá heajos siivu. Ledjen leamaš skuvllas Guovdageainnus eai ge sis lean buorit vásáhusat das go sáddejedje mu ruovttus eret. Ja dasto lei vel soahti ja várálaš vánddardit. Ja dasto vel, gii máhtii maidege bealjehemiid birra? Mii oruimet guhkkin eret dakkár máhtolašvuođas. Álttá bealjeheamit gal ledje áigá álgán vázzit bealjehemiid skuvllaid, álge dohko go šadde skuvliiálgima ahkái. Oahpásnuvven bealjehemiid skuvllas ollugiidda geat ledje doppe eret. ¶
Lihkus sii válde mu mielde iešguđet báikái vaikko in ipmirdan manne. Nu mun ohppen ja vásihin. Mu mielas lei gal buoremus siiddas gos dihten mot buot lei ja mii dáhpáhuvai. ¶
Muhtin beaivvi mii manaimet Guovdageainnu boarrásiidruktui. Oruimet doppe moadde beaivvi ja sii lágidedje munnje biktasiid ja eará maid dárbbašin. Doppe ožžon riskku, guokte liinni ja guokte gávtti. In ipmirdan manne ožžon guokte gávtti, liinni ja ulloliinni. Adde munnje goikkehiid ja bittuid vel. Mu mielas lei dat olles ávvu. Go ledjen orron doppe moadde beaivvi, de ipmirdin ahte mun galgen vuolgit. De čirron jaskadit. ¶
Boarrásiidruovttus lei bealjehis nissonolmmoš man namma lei Bolette, maŋŋil náitalan Westavikan. Son basai ja divššui boarrásiid doppe. Bolette orui dušše moadde jagi Guovdageainnus, de son fárrii Troandimii. Son lei vázzán bealjehemiid skuvlla ja sus ledje govat dan áiggis go konfirmerejuvvui doppe. Oidnen ahte son máhtii čájehansániid. Son muitalii son lei bealjeheapmi nu go mun ja lei vázzán bealjehemiid skuvlla. Ipmirdin maid son amas olmmoš muitalii. Lei oba erenoamáš vásáhus munnje. Ipmirdin ahte galgen vuolgit dan skuvlii mii oidnui govain ja galgen oahppat lohkat ja čállit ollu eará mánáiguin ovttas. Son hárddašii mu ja muitalii ahte jos in lean siivui, de gal oahpaheaddji cikcii mu bealljái. In diehtán leaččai go duohta ja imaštallen sakka, eai hal mus lean goit bealljelasttat. Son lei áidna olmmoš mu eallimis gii lei dadjan ahte son lei maiddái dakkár go mun. ¶
Soiten vuosttaš Guovdageain-olmmoš gii sáddejuvvojin bealjehemiid skuvlii. Maŋŋil sáddejuvvui Anders Buljo maiddái bealjehemiid skuvlii. Son lei dalle 15-jahkásaš. Mu mielas dat lea imaš. Maŋŋil sáddejedje su Andebuai [1] vissa danne go son ii «hupman» . Mu mielas ii lean dat vuoiggalaš, oaivvildan dat lei boasttu báiki sutnje. Son čalmmehuvai maŋŋil, máhcai fas ruoktot ja orrugođii iežas olbmuid hálddus. Son lei čeahpes bargi, muhto ii son hupman. In dieđe manne leaččai šaddan dakkárin. Lihkus mun bessen Romsii iskkademiide ja dasto bealjehemiid skuvlii ovdal go son, eadnán dat rábidii mu dohko. ¶
Ja de šattai nu ahte Anders Pentha doalvvui mu heastasáhtuin Áltái. Ii dalle lean biilasáhttu. Sus lei oapmedállu ja heasta ja doaivvun son lei dušše 20 jahkásaš. Astrid Solberg, gii lei buohccedikšu ja Stavangeris eret, lei vuolgime Romssa gávpogii ja ofelasttii mu. Lei guhkes mátki. Idjadeimme Álttás ja doppe oidnen soađi. In diehtán soahti dat lei, ii ge mus lean dasa mihkkege ipmárdusaid. Oidnen soalddáhiid boahtime. Moai buohccedikšuin leimme vázzime go fáhkkestaga báládii munno maŋábealde. Lei vissa hirbmat rigearra, muhto mun in gullan das maidege. Son gaikkihii mu doaresbeallái. Livččen sáhttán vuojahallat jámas! Soalddáhat orro suhttan hirbmadit ja mun suorganin. Lástabiillat bohte maŋŋemaŋŋálaga, in lean oaidnán dakkáriid ovdal. ¶
Golle guokte beaivvi, ja de vulggiime lulás fatnasa mielde. Manadettiin čuovvolii munno olmmái gii lei bargan máŋga jagi Finnmárkkus ja lei dál manname ruoktot. Son lei kristiansandalaš, lei leamaš min olbmuid luhtte duoddaris ja dovddai mu váhnenguovtto. Doaivvun son snihkkii viesuid, muhto orun muitime su leamaš Sámemiššovnnas maiddái. Muittán su vuohččan go bođii min lávvui. Sus ledje ártegis gárvvut, lei hui stuoris, mun gávken sutnje ja imaštallen gii son die ges lea. In diehtán gii son lei, muhto maŋŋil lean gullan ahte son lei Adolf ja lei bealjehemiid skuvlla oahpaheaddji fru Brekke vilbealli. Fanas manai Romssa gávpogii in ge mun diehtán ahte Adolf dat galggai mu ofelažžan bealjehemiid skuvlii. Buohccedikšu bázii Romssa gávpogii, ja mun šadden viidáseappot dan ádjá mielde. Muittán ledjen hui bahámielas ja jeagoheapmi. In áigon earránaddat buohccedikšuin. In diehtán gosa galgen ja su mielde goit ledjen oadjebas. Dovden su boarrásiidruovttu rájes. ¶
Muhtun oasážiid mátkkis lulás maid muittán lea go fuomášin fatnasa mas lei hui ártegis suovvabohcci. Adolf čájehii gieđaiguin ahte dat bávkkehii ja muhtun fanas vuojui. Ipmirdin ahte juoga billistii nu go vielljan bissu. Kanovnna mun ledjen oaidnán. ¶
Muittán go čirron ollu lulás manadettiin. Fatnasis ledje dievva duiskalaččat, ja sii vigge stoagáidahttit mu. Muittán go sii govvejedje mu ja ožžon ruđa ja šuhkoláde. Sii jeđđejedje mu nu bures go sáhtte ja ledje siivvut, muhto go olliimet Troandimii, de gal sin ámadajut rivde. Sii šadde bahát ja garrasat. Go ipmirdin ahte dál galgen gáddái, de čirron. Adolf geahččalii čilget munnje ahte deike mun galgen skuvlii, muhto mun in gillen šat ipmirdit. Maŋážassii vuollánin ja vulgen su mielde. ¶
Mu vuosttaš muitogovva doppe lea soahti, duiskalaččat ja go buot lei bombejuvvon ja billahuvvan. Oidnen soalddáhiid vázzime gáhtaid mielde. Doppe ledje soahtefatnasat, ollu rigearra ja mu mielas lei dat hui unohas. Ii mus lean obage ipmárdus soađis, buorelihkus. Ledjen várra veahá gáiggas nai. In ipmirdan ahte duiskalaččat goddaledje olbmuid. ¶
Troandima bealjehemiid skuvla lei dán visttis 1855-1991. Dál lea ee. Norgga bealjehemiidmusea dás. ¶
(Govva: Norsk Døvemuseum) ¶
Bealjehemiid skuvlla oađđinsála, govviduvvon su. 1938. ¶
(Govva: Trøndelag Folkemuseum / Schrøderarkivet) ¶
Manaime trihka mielde bealjehemiid skuvlii. Dat maid muittán das, lea go oahpaheaddji bođii ovddal, su namma lei fru Hansen. Son moddjái, spežžii gieđaidis oktii ja dollii mu birra. Mu mielas lei hui ártet. In dal mun goit dovdan su. Son dollii mu gihtii ja láidii mu muhtun latnjii. Doppe ledje máŋga oahppi, ja sii gávke munnje. Buoremusat muittán go buohkat doppe hupme giehtagiela. De easka ipmirdin ahte ledjen bealjeheapmi, ja earát ledje maiddái dakkárat. Áddejin ahte min joavkku olbmot dat ledje geahččalan munnje muitalit dan – go ledje coggalan čuvddiideaset bealjeráigái ja bárdán oaivvi. In lean rievtti mielde goassege ipmirdan mii dat lei. Dáppe dadje oahppit: – Leat go bealjeheapmi? ¶
– Humat go giehtagiela? ¶
De bođii bearráigeahčči fru Sæter. Son dajai munnje giehtagillii: – Don – boađe – borrat. Moai manaime boradanlatnjii. Doppe lei váfis áhkku, su namma lei fru Iversen ja son lei hui garas. In luohttán sutnje áibbas. Son lei finnmárkolaš, gullen maŋŋil. ¶
Go leimmet boradan, de vácciimet bajás moadde láhttegearddi ja skuvlalatnjii. Oahpaheaddjin dan diimmus lei fru Brekke, ja mun galgen oahppat čállit naman. De gal seahkánin. Dadjen mu namma lei Risten, muhto čállen Kristen, go nu ledjen oaidnán iežan nama čállon «K» dán skuvllas. – Ii, du namma lea Kirsten, dajai oahpaheaddji. Oahpaheaddji čilgii munnje ahte Kristen lea bártni namma, ja Kirsten lea nieidda namma. Maŋŋil lean ipmirdan ahte son ii lean ipmirdan ahte mun geahččalin dadjat Risten, nu go ledjen oahppan ruovttus. Máid ba hal son diđii ge sámi birra? Dohkkehin dan maid oahpaheaddji dajai ja čálligohten Kirsten. Ja nu hal lei ge čállon mu báhpiriidda. Dat eahpečielggasvuohta ii čielgan goassege dan áiggis go vázzen skuvlla doppe. Easka maŋŋil, ollesolmmožin lean ipmirdan manne nu šattai. ¶
Go Adolf vulggii fas, de šadden hui eahpádussii, muhto doppe ledje mánát geaiguin stohken, ja ohppen jođánit giehtagiela – manai bures. Ja ohppen maiddái cealkit sániid ja ohppen hupmat dárogiela, iešguđetlágan dávviriin ledje gusto sánit ja namat. ¶
Guovdageainnu skuvlastivrra vuorká 1943 ¶
Risten Sara árvosánit Bealjehemiid skuvllas pr. 18/12-43 ¶
Orron bealjehemiid skuvlla internáhtas Troandimis gávcci jagi. Doppe ožžon ustibiid ja mus lei buorre dilli. Lokten áiggi bures. Ii oktage hárdán mu danne go ledjen sápmelaš dehe eará dihte. Ohppiid gaskkas lei buorre biras. Áibbas hárdima haga goitge ii lean. Eará oahppit hárde muhtun Harstada nieiddaža go sus lei sámi hápmi. Nieiddaš čierui ja dajai mus lei lihkku go ii lean sámi hápmi eai ge hárdán mu. Maid son dainna oaivvildii? Soittii ieš sápmelaš. ¶
Bealjehemiid skuvlla oahppit nektet «Ruksesgahpir ja gumpe» . Kirsten Sara lea nr. 3 gurut bealde. Olgeš bealde lea Sigurd Ottar Ørsnes, geainna maŋŋil náitalii. ¶
(Govva: Trøndelag Folkemuseum / Schrøderarkivet) ¶
Ii oktage min joavkkus boahtán Troandimii geahččat mot muinna lea bealjehemiid skuvllas. Eadnán ii fitnan goassege doppe, ii mu konfirmašuvnnain ge. Ollu eará oahppit ožžo skeaŋkkaid, muhto munnje ii boahtán ruovttus ii mihkkege. Eai skuvllas hupman goassege dan birra. In vel juovllaide ge ožžon skeaŋkka. Muhtumin ožžon čikŋahearvva oahpaheaddjis. Muhtun eará oahppi ii ge ožžon maidege ruovttus, ja son maiddái oaččui juoidá dan oahpaheaddjis. Oahpaheaddji mielas leimme moai várra nu heajut, muhto ii hal mis lean dakkár vierru attašit skeaŋkkaid dainna lágiin. ¶
Bohten internáhttii go ledjen ovcci – logi jahkásaš ja orron doppe dassážii go ledjen 17-jahkásaš. Dan gaskkas oidnen iežamet joavkku olbmuid geasseluomus. Muđui reivvestalaimet. Oddmund Sandvik, gii orui Siebes, máhtii dárogiela, veahkehii eatnán čállit. Eadnán lei čeahppi čállit, ja Oddmund sáddii munnje reivve duollet dálle. Eará fulkkiin maiddái ožžon reivviid. Lei suohtas reivvestallat, ja nu mii gulahalaimet čuovvovaš jagiid. ¶
Mus lea ain áimmuin vuosttaš juovlakoarta man ožžon. Dasa lei čállon «God Jul» čáppa giehtačállagiin. Ožžon dan 1940:s, ja lean álo vurkkodan dan dego hui divrras dávvira. ¶
Go šattai geasseluopmu, de lávejin vuolgit Návutnii. Doppe orron biebmováhnemiid luhtte dassážii go mu váhnemat bođiige viežžat mu. Juovllaide ja beassážiidda gal in beassan vuolgit ruoktot. Eai dasa lean ruđat. Fertiimet bissut bealjehemiid skuvllas. Eadni lávii sáddet munnje ruđa dalle go vázzen bealjehemiid skuvlla, ii mus váilon mihkkege. ¶
Lávii nu ahte go vulggiimet ruoktot lupmui, de vulggiimet fárrolaga buohkat geat galggaimet davás fatnasa mielde, ja bealjehemiid skuvlla bargi lei ofelažžan. Dađistaga go fanas ain gáddánii kájáid lusa, de bohte muhtumat ohppiid ovddal, juogo fuolkkit dehe earát. Go fanas ollii gáddái dohko gosa mun galgen, de bođiiga biebmováhnemat viežžat mu. Sugaimet ruoktot ihkku. Eai dalle lean dat oallut fievrrut ja sáhtut, eai soahteáigge goit. Nu lei maiddái go vulggiimet fas skuvlii. Soai suvddiiga mu vuosttaš oasi mátkkis, de idjadit ja de báikkálaš fatnasa mielde Romssa gávpogii. Doppe dan stuora johtilisfatnasa mielde lei bealjehemiid bargi min ofelažžan. Sihke Harstadas ja Bodeajjus bohte oahppit fatnasii, ja eará mearragátte báikkiin lulásguvlui. ¶
Mu biebmováhnen guovttos Návuonas leigga siivvut, muhto garrasat muinna. Mun duođalaččat áktejin sudno. Maŋŋil, go vulgen fas bealjehemiid skuvlii, de čuovui sudno boarráseamos bárdni Reidar mu. Son lei 23–24-jahkásaš dalle. Son rábidii buot mu ovddas ja ráhkkanii munnje veahkkin. Moai gulahalaime čálašemiin báberbihtáide. Lean hui giitevaš sutnje. Biebmojoavku ledje fal min verddet. ¶
– Livččii ollu muitaleamoš skuvlaáiggis, muhto muittán erenoamážit čielgasit cealkin- ja bavssaipmirdandiimmu vuosttaš klássas. Rektor Beyer bođii diibmui, geahčastii munnje ja dajai: – Leat go don guovdageaidnolaš? Mun nivkalin. Ipmirdin sáni «Kautokeino» . De son bođii mu lusa, dollii mu gihtii ja dajai «god dag» . Mun čuoččahin, dollejin su gihtii ja nejjestin čábbát. De son dajai: «Galggat dennjet et bohcco.» In ipmirdan manne, muhto álgen sárgut bohcco. Son geahčai govvii ja nivkalii. Eará oahppit ožžo maiddái dennjenbarggu. De mii juhkkojuvvuimet moatti jovkui. Mun šadden B-klássii. Muhtumat besse A-klássii. Nu sii juhke ohppiid guhtege máhtolašvuođa mielde. ¶
Muđui muittán bures min dálueamida, danne go son hálidii cokkahit munnje gávtti ja dolvvodit mu oahppásiiddis lusa go son ii lean barggus. Moai vácciime gáhta mielde, son čájehalai mu olbmuide, ja de manaime oahppaladdat muhtun olbmuid. Muhtumin lei juo maŋŋit eahket go vulggiime, ledjen váiban hirbmadit go bođiime fas ruovttoluotta. Nuppe beaivvi ledjen váibbas skuvllas. Nu lei dassážii go ollejin 3. dehe 4. klássii. ¶
Oainnát go soahti nogai, de besse buot oahppit vuolgit ruoktot. Mun mannen Návutnii, ja áhčči ja eadni vieččaiga mu. Dadjen eadnásan ahte in fuola šat sámi biktasiid skuvlii. Sihten su čiehkat daid biktasiid eret, dehe addit daid Ellii, mu fuolkái. Ledjen nu gallánan dasa go dálueamit ja earát dolvo mu olbmuid lusa gáfeguossái čájáhussan. Mun goit hálidin stoahkat mánáiguin bealjehemiid skuvllas. Lávejin jur nu váibat go šadden dakkár čájáhussan, muhto dan gal in muitalan eadnásan. ¶
Go de šattai fas čakča ja bohten fas bealjehemiid skuvlii, de jearai dálueamit mu sámi biktasiid. Son logai mu jallan go ledjen guođđán daid ruoktot. In vástidan. In nagodan šat. Rektora mielas maiddái livččen galgan váldit mielde sámi biktasiiddan. ¶
Jurddaš go šadden vuolgit sin mielde juohke lávvordaga. Ledjen nu váivahuvvan. Eará oahppit gal gáđaštedje mu. Sii oidne ahte dušše mun dat bessen vuolgit olbmuid guossái juohke lávvordaga, bessen borrat gáhkuid ja eará njálgáid. Sin mielas ledjen mun «ánuheaddji» . Danne mun in šat beroštan mastege sámis. Dađibahábut in ožžon šat dálueamidis sámebiktasiiddan, daid mat mus ledje go dalle go bohten dohko. Dat gal jávke áibbas. Munnje lea dat leamaš bávččasin. Eadnán jearai mus sámi biktasiid go máhccen fas ruoktot. In diehtán vástidit. Heahpanin. Dieđán ahte internáhta dálueamit dat čiegai daid loktii vai eará mánát eai vikka geahččaladdat daid. Eai biktasat gal dihton dađi eanet. ¶
Go bohten skuvlii vuohččan, de gárvvuhedje mu ja dolvo mu govvejeaddji lusa. Čálle aviisii mu birra. Lei vissa erenoamáš dáhpáhus go sámi nieiddaš bođii skuvlii sámegávttiin. Ožžon dan gova muhtun jagiid maŋŋil. In dalle diehtán ahte dat lei leamaš aviissas. ¶
Eai bealjehemiid skuvllas hupman nu ollu sápmelaččaid birra. Ii dan dihte lean gal mu mielas váttis doppe sápmelažžii, dehe heivehit iežas dáru kultuvrii. Dat ášši ii lean sáhkan doppe. Jos mus jerre lean go sápmelaš, de dadjan álo ahte lean. Ii das lean šat dađi eanet. Áidna mii lei váttis, lei go šadden buot daid olbmuid lusa guossái. Hálidin stoahkat earáiguin. Buot dat gáhkut ja gáffe lei jur vuovssihahtti, ja fertejin giitit čábbát ja borrat. Ollesolbmuide lei dat suohtas, muhto ii mu mielas gal. In ge mun ipmirdan maid sii hupme, sánit manne mu guora. Ja lei ges dat ahte ollet ruoktot maŋŋiteahket, maŋŋel go buohkat ledje nohkkan, ledjen váibbas, ja de nuoladit ja velledit seŋgii. Muhtumin lávii diibmu guoktenuppelohkái dehe okta ihkku go máhcaimet fas skuvlii. Iešalddis dat go ledjen sápmelaš gal ii daguhan makkárge váttisvuođaid. ¶
Skuvllas lei eanas aivve hupman ja artikulašuvdna (čielgasit-cealkin) diimmuin. Doppe ii lean lohpi atnit giehtagiela. Lei dehálaš oahppat cealkit jienaid ja oahppat sániid, dárogillii dieđusge. Mun dat gal ohppen jođánit. Mis ledje eará fágat, omd. rehkenastin. Das in gal lean nu čeahppi. Ii mis lean giehtagiella skuvladiimmuin. Jos doppe mettiimet atnit giehtagiela, de dearpaledje sii min suorpmaide cuoigunsoppiin. Vikkaimet gal suoli atnit giehtagiela, muhto oahpaheaddji oinnii min dakkaviđe. Dušše friddjaáiggis mii oahppit aniimet giehtagiela gaskaneamet. Nuorabut ohppe boarráseappuin. Easka arvat maŋŋil álge atnit giehtagiela bealjehemiid skuvlla oahpahusas. ¶
Oahpaheaddjit ja skuvlla bargit muđui doalahedje hui áŋgirit skuvlla njuolggadusaid, ledje garrasat, muhto goitge siivvut. Na, gal soittii gal dat nai nuo ja ná. Sii bearráigehčče hui dárkilit dan mot mii gárvodeimmet. Eai sis galgan buohcci mánát, ja mii galggaimet gárvodit čábbát. Šlurváivuohta gal ii dohkkehuvvon. Jos mannen olggos kovppa haga, de gal gevrejedje mu fas vissui coggat dan badjelasan. Mii vácciimet čuvllaiguin ja dálveskuovaiguin, ja easka miessemánus beasaimet coggat geasseskuovaid. Čakčamánus lei fas bággu coggat dálveskuovaid. Dálveskuovain ledje stállerávddat ja go buot oahppit vihke feaskáriin, de sáhtten gullat ahte čolkkii. In mun gal gullan nu ollu, muhto in lean hárjánan jienaide. Meahcis lei nu jaskat ahte vásihin dan jiena riedjan. Ledjen dušše gullan beatnagiid šáikasa ja girdiid jurrama ovdal. Dat lei ođđa vásáhus munnje. Dálveskuovat godde maiddái julggiid váccidettiin. Na nu hal dat nai lei. ¶
Skuvlabeaivi álggii diibmu 7:s iđitborramušain, ja de galggaimet skuvllas beaivvi miehtá. Eai lean gal leavssut, muhto sierra leaksolohkandiibmu diibmu golmmas gitta diibmu njealji rádjái juohke beaivvi. De lei gaskabeaiborramuš, ja diibmu 17:s ges goarrun ja duddjon. Mis lei diibmoplána olles beaivái gitta eahketborranáigái, diibmu 19:s, de gaccaimet buvrru. Nohkkanáigi lei diibmu 20:s. Ii lean gal ollu friddjaáigi. Min ájihedje vel lávvordaga nai beaivvi miehtá. Dalle čuoiggaimet ja muhtumin beasaimet geahččat ealligovaid. Sotnabeaivvi gal lei friddja earret de go galggaimet ipmilbálvalussii girkui. Nu lei dilli bealjehemiid skuvllas. ¶
Goitge golai áigi ovdal go ipmirdin manne mun šadden dan skuvlii. Dan gal ipmirdin fargga ahte lei dehálaš lohkat, čállit ja hupmat ja de konfirmerejuvvot. Ledjen bures juo ollen goalmmát dehe njealját skuvlajahkái go dan fuomášin. ¶
Nubbi eará ášši lea go in ipmirdan ahte soahti lei váttis dilli olbmuide. Ledjen oaidnán duiskka soalddáhiid fatnasis, ja sii ledje siivvut. Ledje addán munnje vel ruđa ja šukuláde nai. Oahppit hupme ollu Hitlera ja nazismma birra, go dat daguhedje bákku ja jápmima. Go oidnen billistemiid, de ipmirdin man birra sii hupme. Go mii bealjehis mánát vácciimet gávpogis, de dávjá soalddáhat adde midjiide njálgáid. In diehtán maid galggaimet oaivvildit dasa. Ipmárdusamet servodaga birra oaččuimet dain eará ohppiin. Skuvllas ohppen ovddemusta lohkat, čállit ja rehkenastit. ¶
Gal bajásšaddamis bealjehemiid skuvllas ledje nai eará bealit. Rikkis olbmuid mánát ožžo biktasiid ruovttus, ja hejotbirgejeaddji mánát ožžo daid skuvllas. Mii nieiddažat buohkat gárvodeimmet ulločuvllaiguin ja firkaliiguin. Bártnážiin ledje gákkesbuvssat ja báidi. Ullobiktasiiguin satnjidii liikki issorasat ja mii ruohkaimet iežamet varaide. Borramuš mis gal ii váilon, muhto lei gal ollu suvron borramuš man boraimet stállelihtiin. Ja gohput ledje ruostasat, dat báidne borramuša. Buvrrus ledje dávjá ollu čoalttut, muhto fertiimet gazzat dan, buohkaide seamma dilli. ¶
Ohcalin iežamet joavkku issorasat, muhto ledjen goit dakkáriid searvvis geat ipmirdedje, ja mus ledje ustibat. ¶
Sierračálus Guovdageainnu skuvlastivrra beavdegirjjis 15/3-1947 ¶
Finnmárkku fylkkamánni čállosa ref. 29/1, ja bealjehemiid almmolaš skuvlla oahppi Troandimis Risten Sara 1946 eksámenduođaštus. ¶
– Maŋŋel go gergen bealjehemiid skuvllas, de vázzen bealjehemiid dálueamitskuvlla Stavangeris. Vázzen doppe guokte jagi. Doppe olmmoš galggai oahppat ráhkadit borramuša, čorget viesu, goarrut ja čuoldit. Álggos vázzen doppe jagi, muhto sii oaivvildedje ahte mun ferten vázzit vel jagi doppe. Stavanger skuvla ja bealjehemiid báhppa dat ávžžuhedje mu joatkit. Mus lei miella vázzit čuoldinsuorggi bealjehemiid skuvllas Hamaris. Báhppa ii lean mielas dasa, ja nu šadden Stavangerii vel jagi. Ii mu mielas lean Stavangera skuvla nu buorre. Oaivvildin mun oahpašin eanet Hamaris, muhto olmmoš jeagadii dieđusge báhpa. Buorre bealli Stavangera skuvllas lei dattege ahte mun ohppen vuodjat doppe. Eai dalle lean nu galle dakkár vejolašvuođa bealjehemiide. ¶
Go gergen Stavangeris, de bargen goarrun Ålesundas, muhto hálidin ruoktot ja vulgen Guovdageidnui. Doppe ožžon barggu biigán. Galgen bargat sihke náveha ja viessobarggu muhtun joavkku luhtte. Das luhpen go ledjen biigon jagi ja báhcen ruoktot. Muittán áhči go jearai hálidivččen go bargat bohccuiguin. Ledjen vajálduhttán sámegiela in ge báljo gulahallan iežamet olbmuiguin. Mis lei ollu oktasašvuohta, muhto ii oktasaš giella. Fertejin dárostit. Ja nu mun vulgen Osloi ja bargagohten lámpáfabrihkas. Bealjeheamit dat ledje mu ustibat. ¶
Dál lea nu ahte lean iežan mielas sápmelaš, in rivgu, muhto in máhte gal giela. Dárostan. Oahpahuvvojin iežan kultuvrras eret, muhto fertet muitit ahte nu lei dárbu. Guovdageainnus ii lean máhtolašvuohta eai ge fálaldagat bealjehis ohppiide. Molssaeaktun dasa livččii ahte in lean obage beassat vázzit skuvlla. Mot de? Lea bávččas go olmmoš lea massán gielas ja kultuvrras, muhto ožžon dan giela sadjái eará giela mainna gulahalan. Mus lea maiddái kultuvrralaš gullevašvuohta bealjehemiid servodahkii. Go dál oaidnalan iežan olbmuiguin, de sávašin máhttit sámegiela, muhto dalle ii lean hupmu ge beassat atnit sámegiela bealjehemiid skuvllas, juobeson vel giehtagiela oahppu min jovkui. Mus lávii lagasvuohta vielljasan, muhto maŋŋel go ledjen jávkan nu guhká, de ii lean šat nu. Ean moai šat dovddadan. Ollu earáhuvvá áiggi mielde, ja mun beahtahallen sakka go fuomášin ahte lean amasnuvvan. Nu ollu lei dáhpáhuvvan daid vássán jagiid. ¶
Mus lea buorre oktavuohta joavkkuinan, fulkkiiguin ja oahppásiiguin. Sii leat maiddái leamaš viššalat finadit min luhtte Trøndelagas vássán jagiid. Goitge váilu juoga álo, dat jagit maid eat beassan vásihit ovttas. ¶
Gullevašvuođa dovdu lassána dađistaga ja šaddá hui mávssolažžan. Ja dál lea ruhtadilli maiddái buoret. Sáhtán finadit ruovttus iežan olbmuid luhtte, muhto mun in sáhte orrut doppe. Lean dávjá hui oktonas iežan kultuvrra dáfus. Mus lea goitge lihkku, go mus leat iežan olbmot geat leat doalahan oktavuođa muinna. Dan ovddas gal galggan leat ilus. Ii sidjiide ge leat álki dárostit muinna. Lihkus leat sii nai leamaš hui čeahpit doalahit oktavuođa mu mánáiguin. ¶
Lean giitevaš danne go eadnán sáddii mu bealjehemiid skuvlii. Dat lei duostilis dahku. Vaikko lean ge massán gielan, de ožžon goit oahpu juobe. ¶
[1] Bealjehemiid ruoktu Andebus Vestfoldas ásahuvvui 1931:s. Lea dál oassin ásahusas Stiftelsen Signo. (doaim.) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Muittut mu álbmotskuvlaáiggis, Deanodaga skuvlastohpolovttas 2010 Davvi Girji 1316 http://skuvla.info/skolehist/loftet-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Per Erik Saraksen (1901–1989) doalai dán koseriija Sámi radios 07.05.1971. Son lei ieš čállán dan sámegillii, doaimmahus lea transkriberen dan ođđa čállinvuohkái, rievdatkeahttá su sátneválljema. Per Erik Saraksena birra sáhtát lohkat eambbo dán girjjis Ragnhild Sandøya artihkkalis Finnmárkku dáruiduhttin šattai sin eallimin. ¶
Per Erik Saraksen ovttas eamidiin Ingeriin Bierggis, 1930-logus. (Gova luoikan Turid Heimen) ¶
Dán prográmmas áiggun muittašit feara maid mu álbmotskuvlaáiggis, mii deaivvai 1909 rájes ja 7 jagi das ovddos. Skuvlasadji lei Gárggogeahčenjárga Deanodagas gos dat uhca ruksesmála skuvlavisttáš ceaggái. ¶
Dát skuvla ii lean iešalddis earálágán go dan áigásaš smávva skuvlavisttit sámeguovlluin. Dat mii Deanodagas lei earálágán, ledje dat internerenlanjat lovttas guhkegaska-guovlluid mánáid várás. Dat lea daid guhkegaskamánáid dili birra dan áiggi go mun mannen dan lága mielde mearriduvvon 7 jagi álbmotskuvllas. Mu ássanbáiki lei Ávskár, mii lei lahka miila eret Deanodagas, ja danin mun šadden gullat guhkegaskamánáid searvái. ¶
Skuvlavisti lei árvvu mielde 9 mehter guhku, skuvlalatnja 5 geardde 5 mehter. Nuppi geahčen lei oahpaheaddji várás uhca kámmáraš ja ain sakka uhcit gievkkanaš. Lokta lei juhkkojuvvon golmma latnjii. Gasku uhca feaskáraš. Skuvlafeaskáris bajás lei ráidalas dasa loktii. Goabbat bealde loktafeaskára lanjat «internáhta»-mánáid várás - okta nieidamánáide, nubbi gándamánáide. ¶
Lovttas lei vinju táhkka mii guktui beale masá bođii loktaláhttiin oktii, dušše okta hirsagearddi lei gaskkas, dárogillii gohčoduvvui «flyndreloftet». Guktuid siidoseainniid beallái ledje panelejuvvon mehter govdosaš sevdnjeslanjat. Guktuin orrunlanjain lei uhca glásaš. Loktabielkan ledje obba jorba hirssat almmá skoađaskeahttá vuolil, ja ákšuin ferrojuvvon loavddamuorat. Málasihkastat gal dieđus ii lean skievttiduvvon gokkoge lovttas. Guktuin lanjain lei oapman mas ledje guokte vuoššanráiggi. (Daláš áiggi gohčoduvvon «liikagistooapmanat».) Smávva muorrakássat ledje čohkkánbeaŋkan ja dasa vel lassin min iežamet niestebumbbát. Min gánddaid lanjas gal vel lei okta guhkeslágan skámmal, mii ovdal lei geavahuvvon skuvlalanjas. Klása vuolde lei okta boaresáigásaš skuvlapulta beavdin. ¶
Dat lei Deanu gildii hálbbes internáhttaortnet. Boaldámuša ja čuovgga doalai gielda mávssuhaga, muhto buot eará dolle vánhemat. Alddámet ledje buot niesttit fárus; láibi ja sámegáhkku, vuodja, boahkke sálgabiergu, suvramielkegágga dahje leaila, uhca sálteguolleeabbáraš ja guollevuodjabohtalat. ¶
Gielda ii bálkáhan ovttage bálvaleaddji daid mánáid várás, ii oba maŋemuš láhttebassi ge. Buot fertiimet ieža doaimmahit. Mu álgo skuvlajagis leimme dušše guokte 8-jahkásaš gándamáná, mun ja Simon Mortensen, Šuoššjogas. Moai šattaime buorre skihpáražžan ja dat manai bures. Smávvaskuvla dalle lei dušše 5 vahku árrat čakčat ja 5 vahkku maŋeš giđa. Maŋit jagiin bohte eambbo gánddat. ¶
Dan ovtta lanjas mii vuoššaimet, boradeimmet, logaimet leavssuid ja ođiimet láhttis. Kojat (seaŋggat) eai gávdnon. Seamma lanjas ledje min smávva niestebumbbát mat adnojedje čohkkánbeaŋkan maid. Dábálaččat boradeimmet čippiid alde láhttis juohkehaš iežas bumbbá guoras. Guolleeabbárat, mielkegággat ja eará dakkáraš gálvu biddjojuvvui daid mosku siidolanjaide gávnniiguin ja gámasuinniiguin seahkalagaid. ¶
Deanodaga skuvlastohpu Gárggogeažis, govvejuvvon 1926:s. Govva oktan govvateavsttain lea vižžon Jul i Tana 1961 -girjjážis. Lea riekta ahte Johanne Bakke jođihii skuvlla dán báikkis 1960 rádjái, muhto ii fal olles áiggis dán visttis. Huksejuvvui ođđa internáhtta čuođi mehtera boares skuvlla bajábeallái. ¶
(Gáldu: Jul i Tana 1961) ¶
Johanne Bakke ovttas dálueamidiin Leonora Anderseniin ja Deanodaga skuvlla ohppiiguin 1926:s ¶
(Gáldu: Jul i Tana 1961) ¶
Deanodagas lei okta gávpi lagabui 200 mehter eret skuvlavisttis. Váhnemat fitne ain muhtumin hándalis ja fitne maid minge dili geahččamin. Dábálaččat lei dalle mis illubeaivi. Oaččuimet veaháš njálgásiid, nugo dropsaid, rukses sohkkara (kandis), riŋgaliid ja muhtumin vel fiinnáláibbi gen. Eat dieđus buot daid gal oktanaga, muhto okta, guokte sortta ain háválassii. Dalle šadde min lanjat buhtistuvvot albma láhkái. Min iežamet čorgen šattai dieđus ain «nuo ja ná». Goas menddo riedja ja stoahka šattai lovttas oahpaheaddji oaivvi bajábeallái, lávii dat boahtit ja bealkit min ala. Deaivvai dalle láhtti lean luodnái ja menddo duolvvas, jágehattaimet čorget ja bassat láhtti. Dat dahkkojuvvui dábálaččat galbma čáziin gámasuoidni basaldahkan. ¶
Juohkehaččas lávejedje leat fárus gávnnit, gámasuoinnit, tallearka, kohppa, baste, beavdeniibi ja basadanlihtti. Moaddásis ledje maiddái čáhcegieđbmi ja uhca-ruittoš. ¶
Juohke skuvlavuorus [1] skihppodeimmet ain geat ovtta ruittus galge vuoššat. Juohkehaš čuohpai bierggustis sálgabihtáid málleruitui. Dat merkejuvvojedje cehkiiguin, árpočatnasiiguin dahje smávva muorracehkiiguin, vai álki lei oaidnit geasa mii bihtáid gulai málleruittus. Go borramušain gearggaimet, nahkehuvvojedje dábálaččat borranservisat basakeahttá bumbálohki vuollái. Čáhci lei giđmmiin viežžanveagas moadde čuohtemehter duohken. Dat lei váttis ja lossat dálveáigge smávva mánáide. Tiibmu ii lean ovttasgen. Nohkadeimmet go váibbaimet ja gohccáimet go pedella rádjagođii oapmana skuvlalanjas. Dálvit buollašiidáigge lei min lanjas assás jiekŋa čáhcegieđmmi bajil. Dalle oaččuimet lobi skuvlalatnjii boahtit liegga oapmana lahka ovdal skuvlaáiggi iđedis. ¶
Muhto vel diekkár dili siste gen lea muhtun somás fearanat muitui báhcán. Buot áigeájanasa fertiimet ieža smiehttat. Min oapman lei hirbmat geassi, erenoamážit garrabieggan. Sevdnjes dálveeahkedii láviimet fyret bures oapmanii koalaiguin. Buohkat manne olggos muohtaskálvvi ala geahččat, dušše okta bázii loktii. Dat rabai oamalohki ja leikii parafiidna dan buolli dollii. Geat olgun ledje, besse oaidnit hirbmat guhkes čuovgi dollanjuokčama njiedjamin skorsteinráiggi áibmui. Min mielas dat orui hirbmat somá oaidnit. Muhto ii dat illu bistán guhká. Lagas dálu álbmot oidne maiddái dan dola ja bohte viega go gádde ahte visti lea buollán. Mii oaččuimet dainna oahpaheaddjis garra gildosa ahte heaitit diekkár váralaš duhkoraddama, ja das maŋos mii eat geahččalan šat dan «koanstta». ¶
1911:s lei Deanuvuotna ožžon ođđa lokaldámppa «Tanahorn». Dan dámppas lei hirbmat jidnes njurgganas. Ovtta áiggi das maŋŋá bođii midjiide ođđa oahpaheaddji - okta stuora trøndár. Son lei veaháš álkestahkkis almmái. Ii buot áiggi viššan dola cahkkehit iežas gievkkanoapmanii. Dalle lávii min loktii ain boahtit málistit go árvidii ahte min oapman lei bures liegganan. Mii aniimet dan stuora gudnin midjiide. ¶
Oktii maŋŋá go skuvla lei geargan, bođii almmái vuot loktii steaika-bánnuin ja bearalfáhta dievva firrojuvvon ávnnas steaikagáhkuide. Gohčui min viežžat skuvlalanjas guhkeslágán skámmala maid ala bijai bearalfáhta, sohkar- ja vuodjalihti ja tallearkka gáhkuide. Son ieš čohkánii beaŋkageahčái ja gohččui mis moaddása čohkánit nuppi geahčai amas beaŋka ceagganit. Earát fas čoagganedje birra dego gáranasčivggat. Vuosttaš gáhkku lei juo gárvvis ja nubbi lei juo jorgaluvvon bánno siste go de njurgii «Tanahorn» fáhkkestaga. Oktamános njuikiimet buohkat ja girdileimmet klása lusa. Muhto de ceagganii skámmal, bearalfáhtta láhttái máŋgga bihttái, gárvves gáhkku, sohkar ja vuodja seamma geainnu. Mii gielahuvaimet áibbas. Skuvlaalmmái čuoččodii oanehaččat ja geahčai dan katastrofalaš dili, orui dego uhca mojáš vel geasiheamen. «Ehpet go leat nu buori ahte čorgebehtet dan láhtti!» báhkkodii dušše, attii midjiide gáhku mii bánno siste lei ja vázzilii vulos dainna guorus bánnuin. Mii gal dieđus aniimet ávkin vel dan gáhku gen mii láhttái lei heavvanan. ¶
Deanodaga «ođđa» internáhta, Gárggogeažis, doaimmai internáhttan 1934 rájes 1963 rádjái ja beaiveskuvlan 1969 rádjái. Internáhttavisti lea dál áidna seilon internáhtta mearrasámi guovlluin mii lea huksejuvvon ovdal soađi. Lea evttohuvvon ráhkadit skuvlamusea das. ¶
(Govva: Svein Lund, 2007) ¶
Dan 7 skuvlajagis mu áiggi ii dáhpáhuvvan goassigen ahte doavttir dahje muhtungen helseråda mieldelahtuin, skuvlastivrra mieldelahttu dahje oktagen eará gieldda oskuduvvon olbmuin elle min dili iskkadeamen. Dan loktalanja mii guđiimet seamma hámis go mii 7 jagi das ovdal vuosttaš geardde dan sisa duolmmasteimmet. Dušše okta earáhus lei dáhpáhuvvan. Deanu gielda lei kosten ovtta jorbaráiggi bogahit čađa seainni klása bajábeallái, ja lei bijatan kohppafáhta-viidosaš lievlabohcci dasa. ¶
Go maŋit áiggi lean oaidnán mo guhkegaska mánáid skuvladilli lea buorránan jagis jahkái, de lean eambbo go oktii imaštallan ahte mo dat gal miige leažžat dearvan rihpihan min skuvlaáiggi čađa dan dilis mii mis lei. ¶
Na, muhto eai go min váhnemat váidalan diekkáraš dilálašvuođaid dihtii sin mánáid skuvlaáiggis? Mun in goitgen muitte goassigen gullan ahte oktagen albmoset ovdanbuvttii maidegen váidalusaid. Sámeálbmogis lei dan áiggi uhcán diehtu man geainnu mielde dákkár váidalusat livčče galgan ovddiduvvot. Boaittobeale sámiid gaskkas ii lean oktagen dan mađe dárogielalaš ja čállinčeahppi ahte livččii sáhttán guimmiidis veahkehit diekkáraš áššiiguin. ¶
Dasa bođii velá ahte sámi oaidnu daláš áiggi ráđđejeaddji ásahusaid ja mearrádusaid hárrái lei dákkáraš go maid okta Deanodatáhkku dajai isidis birra go dat váccii máŋga miilla čađa ávdin meahci ja vári badjel gieldabáhpain hállat ovtta ášši birra mas son ii lean ovtta oaivilis báhpain. Áhkku beanta suorganii isidis roahkkatvuođa dihtii ja váidalii siidaguimmiidasas: «Vuoi, vuoi, dat Máhtte lea mielaheapmi! Dat vulggii báhpain bealkit guhte lea Ipmila sadjásaš eatnan alde.» ¶
[1] «Skuvlavuoruin» oaivvilda dás áiggi goas oahppit vázze skuvlla vuoruid mielde, dán háve vihtta vahku. (doaim.) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Ii oktage ipmirdan ahte ohppen 2010 Davvi Girji 3750 http://skuvla.info/skolehist/magne-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Magne Skåden, 2007 (Govva: Rigmor Bang, Harstad Tidende) ¶
Magne domantrener Skåden (1977) lea bajásšaddan ja orru sámi márkogilis Láŋtdievás Skániin, sámi etniin ja dáža áhčiin. Sus lea buozanvuohta mii lea gohčoduvvon garrasit psykalaččat doaimmashehttejuvvomin, ja dán nama vuolde son lea álo eallán, ja dearvvašvuođabálvalusas ain gohčodit su nu. Su lagamusat leat álo diehtán ahte lei ollu su siste, muhto eai diehtán movt dan bohtet diehtit ja ovdánahttit dan. Son lea vázzán Vatnjavári skuvlla, Skániid skuvlla ja Skániid joatkkaskuvlla, iešguđet lágan bohtosiiguin, dan sivas go sus dan áiggis ii lean makkárge beaktilis metoda muitalit earáide maid son ipmirdii ja háliidii. ¶
2004:s oahpásnuvai čálli ja su bearaš The Institutes for achievement of human potential, IAHP, maiddái gohčoduvvon Domaninstituhttan, Philadelphias USA:s. 2004 čavčča álggii Magne Skåden heivehit iežas hárjehallanmetodaide vuoiŋŋašvigát olbmuid várás. Ođđajagimánu 4. b. 2005 álggii son albma ládje čuovvut instituhta hárjehallanprográmma. Ovdáneapmi das maŋás lea leamaš erenoamáš stuoris. Cuoŋománu 23. b. 2005 dat luovvanii. Dán beaivvi čálii girječálli iežas vuosttaš sáni fasiliterema bokte, mii mearkkaša ahte čállá giehtačállagiin eará olbmo gieđa fiinnamotorihka vehkiin. Dan rájis lea son čállán vihtta girjji. 2006:s almmuhuvvui su vuosttaš girji Jeg er fri! Ett år med domantrening. (Mun lean friddja! Jahki domanhárjehallamiin.) 2007:s almmuhuvvui girji På egne ben! To år med domantrening. (Iežan julggiid nalde! Guokte jagi domanhárjehallamiin.) Seamma jagi almmuhuvvui Jeg hadde en underlig drøm. Fablisert møte mellom hjerneskade og helsevesen. (Mus lei ártegis niehku. Niehkodeaivvadeapmi gaskal vuoiŋŋašvigi ja dearvvašvuođabálvalusa.) 2008:s almmuhuvvui čuovvoleapmi I mine drømmer åpnes hus! (Mu nieguin rahpasit viesut!) Su maŋimus girji dássážii, Jeg er ikke en fjellklatrer (Mun in leat várregizzu), lea noveallačoakkáldat. Son lea maid searvan Nordnorsk Magasinii , guvttiin noveallain, lea čállán smávva čállosa Evenesnytt :ii, čállán guokte artihkkala Š-bláđđái ja searvan Harstad Tidende girjjálašvuođa juovlanummirii. ¶
2006:s son doalai iežas vuosttaš logaldallama Harstad allaskuvllas domanhárjehallama birra, dan rájis lea son doallan ollu logaldallamiid miehtá riikka. Girječálli joatká ain domanhárjehallamiin. ¶
Mun lean álo sávvan beassat leat dego earát. Mun buohtastahtten iežan eará mánáiguin guovllus, ja dan buohtastahttimis gahččen áibbas olggobeallai. Mánnán doivon ahte mun oktii goas nu šattan dego earát ja nagodan dan maid earát nagodit. Sii vihke, sihkkelaste, stohke – ja buot ovddemus – sii hupme. Oktii ferte boahtit mu áigi, jáhkken, ja ovttageardán go ledjen de jáhkken ahte dát dáhpáhuvvá skuvllas. Skuvllas han oahpai áššiid, ledjen ipmirdan. Dievva vuordámušaiguin ledjen gárvvis vuolgit vuosttaš skuvlabeaivái. Várra ledjen dat vuosttašluohkáhas guhte lei eanemus gealdagasas gii álggii giliskuvlii dan jagi. Muhto ohppen johtilit ahte ii dáppe ge dáhpáhuvvan nu ollu. ¶
Mun in nagodan goasse dan maid earát nagodedje, ja go jagit vásse, vuollánin ja oidnen ahte in goasse nagot šat joksat earáid. Munnje lei ipmirmeahttun man dihte mun ledjen dákkár – ja álgen oaidnit iežan doavkkes Magnen. Áiggi mielde álgen jáhkkit ahte mu namma, Magne, mearkkaša doavki. Nu garrasit lei dat jáhkku darvánan munnje, ahte go mu eallin nuppástuvai 2005:s go domanhárjehallan álggii, de dovden vuostehágu iežan nammii. Mun áigon leat soames eará go Magne dál go domanhárjehallen, ja geahččalin dan juohke ládje gaskkustit lagamusaide. Diehttelas in lihkostuvvan dainna ovdal cuoŋománu 2005:s go álgen fasiliteret ja dađistaga čállit domanhárjehallanbarggu birra. Borgemánu 2005:s ožžon iežan blogga, ja doppe vuolláičállen domanhárjehallin. Ii nu áigá jearaiga mu váhnemat ahte áiggun go lonuhit iežan ovddanama, dat han lea álkis ášši dán áigge, ja dalle šadden guorahallat akto iežan nama, ja lei go dan-namat olmmoš mun. Dalle veardádallen dárkilit, oanehiš áiggi nama Magnus, mii maid lei mu máttar- máttarádjá namma, muhto hilgon dan. Mu namman bisui ain Magne, muhto bidjen domanhárjehalli gaskanamman. ¶
Govvejuvvon mánáidskuvllas 1985 dálvvi. Eadni oaivvildii diagonála-čuoiganhárjehallan livččii dehálaš ja son fuolahii munnje sabehiid guvttiid bessodagaiguin ja soppiid guvttiid giehtafárffuiguin. Muhto dáiguin sabehiiguin lei hui lossat čuoigat, ja skuvllas bidje daid eret. Muhto moai áhčiin geavaheimme daid. Šadden Fjell skilag klubbameašttirin dáiguin sabehiiguin guokte jagi maŋŋálaga. Maŋŋil vurkejuvvojedje sabehat ruovttus maid. Dál sii leat báhcán boares muitun garáša bielkkaid ala. ¶
(Govva: Asbjørg Skåden) ¶
Sámi skuvlahistorjá – čállit girjái erenoamášoahpahusa birra – lei gažaldat masa golai guhkes áigi vástidit, juo, olles 3 ja bealle jagi. Ožžon dán gažaldaga 2005 čavčča, vástidin juo, muhto fas geassádin. In háliidan rahpat boares arkiivvaid skuvlaáiggis. Muhto beassážiid 2009, go fas ožžon gažaldaga, de dovden ahte dál sáhtán fas muittašit skuvlaáiggi. ¶
Mu skuvlavázzima dássi lei badjelis gaskameari mu vuoiŋŋašvigi ektui, go mu váhnemat čuovuiga dárkilit mu skuvlavázzima, lean dál maŋŋil ipmirdan, ja maiddái dál maŋŋil oaidnán ahte skuvlahálddahus Skániin lei hui positiiva mu ovdáneapmái; guokte faktora maid dan áiggi válden diehttelassan, muhto maid maŋŋil lean fuobmán ahte eai dattege lean nu diehttelas áššit. Ii oktage sis geat barge ja heivehalle munnje skuvlafálaldaga, ipmirdan ahte áidna maid háliidin lei leat dego earát, máhttit dan maid earát ja oahppat dan maid earát. Nu nanu miella lei oahppat seamma maid earát ahte go Miki Nagayaki Domaninstituhtas skábmamánu 2005 jearai mus maid mun háliidan lohkat, de vástidin ahte háliidan lohkat dan seamma maid earát lohket, ja nu lohken buot vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla girjjiid. Ja nu šattai. Go bođiimet ruovttoluotta USA:s ja galggaimet hukset munnje dan ođđa prográmma, maiddái lohkanprográmma, de luoikkaheimmet mii vuođđoskuvlla girjjiid, mat gárte oalle ollu, Skániid vuođđoskuvllas, ja joatkkaskuvlagirjjiid luoikkaheimmet Skániid joatkkaskuvllas. Ášši lea nu ahte mii logahalaimet ja ain logahallat buot doaimmaid systemáhtalaččat, ja jus mii geahččat lohkanlisttu maŋos áigodahkii skábmamánu 2005:s miessemánu 2006 rádjái, gávdnat mii vuođđoskuvlla girjjiid doppe. ¶
Skuvllas lei mu bargovuohki nu ahte galgen geahččalit ovdánahttit iežan fysalaš attáldagaid. Dát galggai dáhpáhuvvat ovtta lanjas gos ledjen akto oahpaheddjiin dahje assisteanttain, movt ain heivii. Mu árgabeaivi skuvllas lei nu go ovdal namuhuvvon várra veahá eanet losit go gaskamearalaččat dan sivas go mus leat dat váhnemat mat mus leat, ja dan sivas go oahpahusvuogádagas álo leat leamaš positiivvalaš doarjjaolbmot mu lahka, olbmot geat háliidedje dahkat juoidá mu ovdáneapmái. Lihkká ledjen akto ja olggobealde, álo akto vaikko mus lei assisteanta iežan lahka. Ledjen akto, ja dovden ahte mus eai lean vuogádagas earát go ieš, geasa sáhtten luohttit. Maŋŋil lean oaidnán ahte ii lean nu, muhto dalle ledjen akto. Áibbas akto. Ledjen akto máilmmis gitta álgen fasiliteret ja dan bokte bessen kommuniseret olggos guvlui. ¶
Ledje ollu áššit main lei dadjamuš mu oahppamii. Vuosttažettiin váillui mus oahppanmokta. Mu oahppanmokta lei vuollelis go ii veaháge, mokta leat sierra lanjas ja dahkat juoidá mii mu mielas lei joavdelas. Nuppádassii, oahpahusvuohki ii leat vuođđuduvvon ipmárdusa nala jierpmi doaibmamis, vuoiŋŋašvigi birra ja dan divodeamis. Lei huksejuvvon, jus lei masage huksejuvvon, heajos ipmárdussii vuoiŋŋašvigiid dovdomearkkaide. Šattai dovdomearkkaid birra bargu, ii ge sivaid vuostá bargojuvvot. Goalmmádassii lei mu oahppan huksejuvvon juoga lágan ipmárdussii ahte mun in sáhttán doaimmahit makkárge jierpmálaš oahppama. Njealjádassii váilo mis gulahallangaskaoamit gaskkal mu ja earáid. Earát eai ipmirdan mu jienaid, ja eará lágan gulahallangaskaoamit nugo giehtagiella ja piktográmma eai šaddan goasse gulahallangaskaoapmin ieš guđet lágan sivaid geažil. Piktográmma lei mu mielas joavdelas. Giehtagiella ii doaibman, go eai ipmirdan prinsihpa ahte iežan vuoiŋŋašvigi geažil dárbbašin guhkes áiggi ovdal gieđat jeagadedje mu. Dasa lassin lei oahpahus dušše muhtumin, ja doaimmai buoremusat maŋŋil juohke háve go mu váhnemat ledje čoahkkinastán skuvllain mu oahppama birra. Loahpa loahpas sáhttá dadjat ahte ii lean makkárge gulahallan gaskal mu ja oahpaheddjiid dahje assisteanttaid – ja vel unnit eará skuvlamánáiguin. Mun ipmirdin sin. Sii eai ipmirdan mu ja doivo sihkkarit ahte mus ii lean mihkke gaskkustit maid livččii gánnáhan gullat. ¶
Ipmárdus lei ahte mus ii lean mihkke gaskkustit earáide. Soaitá leat dan sivas go mu vuoiŋŋašvihki lea dakkár ahte mun in nagodan darvvihit čalmmiid ovtta sadjái. Muhto dát lea buorránan njealje jagi doman-hárjehallamiin. Go váilu dákkár darvvihanoaidnu, de ii nagot bissehit čalmmiid ovtta sadjái. Guoros čalmmit leat eatnasiidda seamma go ahte ii leat mihkke gaskkustit. Mus leat autistalaš dovdomearkkat ja ámadadju mii ii čájet dovdduid. Jus mun čirron dahje boagustin, de ii oaidnán oktage dan, ja dan sivas lei álki jáhkkit ahte mus eai lean dovddut. Guoros čalmmit, guoros ámadadju! Mus lea heitot motorihkka, sihke fiinna- ja roavvamotorihkka. Mus ii leat giella, nu dadjet. Mun dušše huikkán garrasit. Go áigon dahje áiggun dadjat maide, de ferten ražastit vai boahtá olggos. Áiggi mielde ohppen ahte dat maid dadjen, bođii olggos dušše čuorvvasin vaikko iežan oaivvis gullen maid dadjen. Vástádussan ožžon dábálaččat: Ale čearggo nie, Magne! Heaitte čeargume, Magne! Juohkehaš ipmirda ahte dás ii boahtán makkárge gulahallan. ¶
Go mus ii lean giella olggos, de jáhkke várra ahte in sáhte maide váldit sisa ge. Muhto juste dat gal ii doala deaivása. Geaidnu jierbmái manná dan viđa áiccu čađa, ja mun gullen, oidnen, haksen, smáhkejin ja mus ledje dovddut. Mus nu go earáin. Muhto go galgen oažžut olggos maidege maid ledjen ožžon sisa ja mii lei láddan mu siste, de gal in lean nu go earát. Mun in ožžon olggos eará go čuorvasiid, ja earát boastut-áddejedje mu ja sihte orrut jaska. Nu ahte mu skuvlavázzin lei giela haga ja mas oahpahusvuogádat ii vuordán maide mus siste maid sáhtáše oažžut olggos gulahallama bokte. Mun vázzen skuvlajagiid nu ahte in sáhttán gaskkustit eanet go dan maid nagodin gorutgielain ja go vuostálasten ja ledjen váttis go lei juoga masa in liikon. Duođai šattai dát mu buoremus gulahallan muđuige eallimis, ahte leat váttis ja nu dieđihit ahte adden jalgadasa dasa mii galggai dáhpáhuvvat. Geahččal dákkár skuvlavázzima, de jáhkán earát ge ledje šaddat váddásat! ¶
Diekkár lea mu vuoiŋŋašvihki. Eará vuoiŋŋašvigit leat eará ládje. Muhto mu vuoiŋŋašvihki ii leat nu erenoamáš ahte mun lean áidna Sámis geas dat lea. Dát mearkkaša ahte leat leamaš ja leat ain mánát ja nuorat geat čohkkájit nu go mun dahken. Mu mielas orru leame dárbbašmeahttun geavahit symptomaid ráhkadit diagnosa ja buoremus lági mielde ráhkadit oahpaheami dáiguin liige minusbeliiguin maid mun vásihin mu skuvlaáiggis. Gávdnojit go Sámis ain mánát geain lea sivva gaskavuoiŋŋamaččain ja geat čohkkájit seamma ládje go mun dahken? ¶
Mánáidskuvllas leat buoremus muittut dalle go bessen leat luohkkálanjas eará mánáiguin ovttas. Lei doppe gos eanemusat háliidin leat. Ovtta jagi ledje mus fásta diimmut luohkkálanjas ja mus lei alccen heivehuvvon beavdi. Mun čohkkájin iežan beavdeguoras ja galgen buđaldit iežan bargguiguin das, muhto dan in dahkan. Mun čuvvon baicca dárkilit mielde mii dáhpáhuvai távvala luhtte, ja njammen alccen oahpu dego goike guopparas. Ohppen jođánit ahte in ábut jearrat jus lei juoga maid in ipmirdan, go de šadden guođđit luohkkálanja. Mun muosehuhtten iežan čuorvumiin, nu lohke. ¶
Juo, muittán ollu mánáidskuvllas, muhto buoremus muittut leat báhcán luohkkálanjas. Ja de in hálit muitit čuoiganbeivviid ja olgobeivviid goas fertejin báhcit skuvlii go earát manne olggos, earret daid háviid go mu váhnemat ovdagihtii nagodedje hehttet ahte mun báhcen skuvlii akto. In hálit ge muitit daid álkis ja soaittáhatlaš čovdosiid, in ge dan ahte nuppis nubbái oahpahus lei sorjavaš das geainna ledjen ovttas. Soapmásiiguin doaimmai bures. Earáiguin fas šattai nu ahte oađestuvven, ja rávis olbmot lohke aviissaid dahje buđaldedje eará ládje. Dákkár oahpahus gáibida garra bargoetihka rávis olbmuin. Mun ledjen iežan autistalaš dovdomearkkaiguin áiggiid idjagohcálas. Dalle ođđen bures skuvllas dan botta go mu váhnemat garrasit geahččaleigga oažžut mus jorggihit oađđima. Lei veadjemeahttun ja váttis. Muittán ahte muhtin áiggiid lávejin veallát sevdnjes lanjas – gozuid nalde – nuppiin mu váhnemiin. Go šattai iđit, de vulgen skuvlii nohkkat, ja soai bargui. ¶
Ii go skuvla geahččalan dán rievdadit? Juo, muittán bures ahte go álgen nuoraidskuvlii Skániid skuvllas, de rievddai dilli máŋgga ládje. Olbmot geat barge muinna, ledje ovttaoaivilis ahte áigot jorgalit mu autistalaš idjagohcima, mat ledje nu ahte gohcen ijaid ja doalahin earáid maid gozuid nalde iežan hommáiguin. Dakkaviđe go dákkár áigodat álggii, de rievdadedje bargovugiid skuvllas. Ledjen ollu olgun, ja jus ribahin nahkáriid, de lei dušše 5–10 minuhttii, ii ge olles skuvlabeaivái dahje osiide das. Ruovttus čuovvoledje dán bargovuogi maŋŋil skuvlla, ja fargga lei dát áigodat nohkan, giitun ovttasbargui gaskal nuoraidskuvlla ja ruovttu, dan oainnán dál maŋit áiggis. Dalle lávii dát mu mielas vuorjan, muhto vuorjan mii oalát heaittihii mu idjagohcima. Ferten gal beassat lohkat, iežan bealuštussan – in gohcán gal dan dihte háliidin leat bahánihkkán! Mun dušše in nagodan oađđit. Muhto dát nogai jođánit go buot fámut biddjojedje johtui rievdadit dan. ¶
Lea nuoraidskuvla maid muittán buoremus vásihussan buot mu skuvlavázzimiin dan rájis go álgen mánáidgárdái (mas juo in várra muitte maidege), ja gitta dassái gergen joatkkaskuvllas. Mus lei sierra latnja nuoraidskuvllas maid, muhto orun muitime ahte in dovdan iežan nu akto doppe. Mun jáhkán ahte dasa lei sivvan bargojoavku geat muinna barge, sii ožžo mu dovdat dego oassin dán joavkkus, ja dainna lágiin in dovdan iežan akto, ja dasa lei maid sivvan ahte duođas geahččalin bargat iežan buoremusa doppe. Bargojoavkkus ledje hutkát iežaset bargovugiiguin, ja muittán iluin ollu maid doppe barggaimet. ¶
Roabáhis 1992 giđa Asbjørn Pedersena fatnasis. Ragnhild Sørlie ja Elsa Pedersen Skogstad leaba maid govas. Nuoraidskuvllas dovden ahte ledjen oassin joavkkus. ¶
(Govva: Arne Iversen) ¶
1993. Máŋimuš beaivi nuoraidskuvllas. Arne Iversen lei mu joavkojođiheaddji nuoraidskuvllas. ¶
(Govva: Asbjørg Skåden) ¶
Joatkkaskuvllas álgen nu gohčoduvvon njelješjovkui [1] , gosa in heađisge gullan searvái, ja bargojoavku doppe lei unnán movttiidahtti. Skuvlla hálddahus lei positiiva. Skuvlla rektora dovden maid dego iežan rektorin. Muhto dát ii dovdon makkárge movttiidahttimiin mu bargovugiide. Muittán ahte muhtin bargit ledje aktiiva ja ehtalaččat mu vuostá ja mu bargovugiid vuostá. Muhto muittán maid earáid geat ledje duipát ja unnán ehtalaččat. Ruoššaráhkkanemiin muittán unnán, dušše dan go fáhkkestaga šattai issoras riedja ja hušša dáppe ruovttus go fuobmáje ahte ruoššakoarttat, ruoššanamma ja diet proseassa manai mu meattá. Mu váhnemat riŋgejedje muhtin eará oahppái, gii ovttatmano álggii bargat mu ovddas ja nu nagodii ordnet buot maŋimus áigemearis. ¶
Maŋŋil oainnán man rašši skuvlavuogádat lea dákkár ohppiide dego mun ledjen, ja man sorjavaš dat lea čeahpes ja áŋgiris joavkojođiheddjiin ja bargoehtalaš ja áŋgiris mielbargiin. Šaddá jođánit bargguid eretduvdin ja garvin dákkár nuppis nubbái bargovugiin ja B-diimmuid [2] boasttugeavaheapmi, go atnet dáid diimmuid čoavdit sadjásašoahpaheddjiid dárbbuid go fáhkka čuožžila dat dárbu, seamma leahtuin go ahte šaddá beaktilis oahpaheapmi. ¶
Go álgen fasiliteret cuoŋománu 2005 ja máilbmi mu birra beasai diehtit ahte ipmirdin, čuvvon mielde ja ahte álo ledjen ipmirdan ja čuvvon mielde, de dajai okta mu ovddeš oahpaheddjiin ahte son dál lei ilus go bures duosttai deaivvadit muinna ja geahččat mu čalmmiide, Son diđii ahte son lei čábbát láhtten muinna, ii lean meannudan fasttit mu vuostá, ii ge hupman fasttiid mu birra dahje gohčodan mu váhnemiid badjelmearálaš gáibideaddjin ja váttisin. Son duosttai duođas muinna deaivvadit, logai son, ja dan son lea máŋgii dahkan – deaivvadan muinna. Earát fas garvet mu ja atnet mu áibmun. Sii eai oainne mu. Soaitá ahte sii jurddašit maid mun muittán das maid lean vásihan ja gullan. Roavvásit sáhtán juohkit dáid olbmuid golmma jovkui: 1) sii geat deaivvadit muinna iluin, jearahit ja illudit mu ovdánemiin. 2) sii geat atnet mu áibmun ja 3) sii geat mulgot ja oaivvildit ahte mu ovdáneapmi lea loavkideapmin ja moaittan sin bargomállii. Dát lea dušše unna oasáš olbmuin, muhto sii leat dás, ja mun deaivvadan duollet dálle singuin. ¶
Muittán máŋga erenoamáš vásihusa skuvlaáiggis ja áiggun loahpas váldit mielde ovtta maid muittán iluin. Joatkkaskuvlla rektor lei maiddái mu ovddas ceaggás skuvlajođiheaddji. Máŋgga dáfus dovden mun su iežan rektorin maid. Sáhtán dás namuhit ovtta dáhpáhusa. Mun mannen ja bohten bussiin skuvlii juohke beaivvi, nu go earát ge. Lei gudnin mu váhnemiidda ahte bessen busse čuovvut, in ge lean nu erenoamáš ahte dárbbašin drošše váldit. Busses čohkkájin ovddemusas, mus lei iežan fásta sadji, muhto in han mun háliidan doppe čohkkát. Mun háliidin čohkkát maŋágeahčen daiguin vuovdnás bártniiguin mat huike ja stivreje doppe. Muhto nu han mun in beassan. Muhtumin huiken ja stivrejin iežan sajis ovddageahčen, vilden ja čikčen julggiiguin. Ovtta beaivvi ožžo mu váhnemat telefovnna bussefitnodagas. Sii oaivvildedje ahte mun balddán vuosttašluohkahasaid geat čuvvot busse. Sii leat ožžon váidagiid, lohke, muhtin dáid mánáid váhnemiin . Dál oaivvildedje bussefitnodagas ahte mun sáhtášin váldit drošše, mus han lei riekti oažžut drošše. Ja de lei dahkkon! Mu váhnemat suhtaiga issorasat, nie jáhkán rievttamus dadjat, ja hilgguiga árvalusa. Soai áigguiga čoahkkima bussefitnodagain ja joatkkaskuvllain dán ášši birra. Jáhkán ahte šattai issoras ságastallan máŋgga ládje. In lean ieš dan čoahkkimis, in ge lean duođas nu gealdagasas ge gullat bohtosa dán čoahkkimis. Ledjen áiggiid čađa oahppan makkár áššiin mu váhnemat eaba vuollánan ja dá lei okta dain, dan gal dovden. Dat mii duođas hirpmástuhtti mu, ii lean gal ahte mu váhnemat eaba vuollánan, muhto rektor gii maid ii vuollánan ja lei dadjan juoga ládje de go ahte son ii dohkket ahte ná skuhččejit su oahppi. Go eará go skuhččen ii lean dát. Skániid joatkkaskuvlla rektor lei čuojaldahttán Skániid skuvlla rektorii (gean ledjen maid dovdan iežan rektorin dalle go vázzen nuoraidskuvlla doppe) ja hupman suinna dán ášši birra. Skániid skuvlla rektor lei álgán bargat áššiin ja lei jearran dáid vuosttašluohká mánáid váhnemiin geat čuvvo busse, ja de gulai ahte ii oktage mánná lean balddáskan – ja ahte ii oktage váhnen lean váidán bussefitnodahkii! Dál háliidii joatkkaskuvlla rektor duođas boahtit diehtit mii lei dáhpáhuvvan! Son bivddii bussefitnodaga albma ládje čilget man vuođul sii háliidit mu eret busses. Boađusin dás lei ahte ovtta beaivvi lei eará olmmoš gii vujii busse, ja oallut eará mátkkošteaddjit go mun liikoje go lotnašuvai bussevuoddji. In dieđe lean go mun dahje mu váhnemat ožžon ándagassii bivdima bussefitnodagas maid rektor gáibidii dál galget addit midjiide! ¶
In dieđe movt galggan suhkat gáddái dán artihkkala eanet go ahte munnje lei oahpahus huksejuvvon vuoiŋŋašvigi dovdomearkkaide, ii ge sivaide, ja vuoiŋŋašvihki lei man vuostá galggai bargojuvvot. Duođas in sáhte muitit ahte vuoiŋŋamaččat ledje áigeguovdilis áššin ovdal go álggiimet domanhárjehallama ráhkkanemiiguin 2004:s. Domaninstituhtas oainnán mánáid geat ovdánit ollislaš vuoiŋŋamašovdánahttinprográmmain maid sii ožžot. Dán prográmmas lea fysalaš hárjehallan, fysiologalaš prográmma, intellektuála ovddidanprográmma ja biebmanprográmma, ja maid vuđolaš doavtteriskkus guovtti háve jagis. Fágaolbmot dán suorggis ovttasbarget, ja buktet ovtta ollislaš prográmma mii lea vuoiŋŋamašovdáneami várás ja mii evaluerejuvvo ja viidáset ovdánahttojuvvo guovtti háve jagis. Dás lea ollislaš plánen duogábealde, ja dát ollislaš plána lea huksejuvvon govvii ja ipmárdussii vuoiŋŋamaččaid doaibmamis. ¶
Jus buohtastahtán dán iežan prográmmain maid ožžon geatnegahtton skuvllas, dainna fálaldagain maid Norgga stáhta fálai dákkáriidda go mun lean, de orro skuvlavázzin maid mun vázzen háddjanan ja váilevaš. Ii fal ovttaskas olbmuid dahje suohkana skuvlahálddahusa dihte, muhto dan ipmárdusa dihte dahje ipmárdusa váilevašvuođa dihte vuoiŋŋašvigiid birra mii lei vuođđun dan bagadussii maid oahpahus oaččui. ¶
Máŋga jagi maŋŋá go rassen sabehiiguin ja diagonála-hárjehallamiin, bijai Domaninstituhtta munnje «patterning» prográmman. Dás lei earret eará diagonála-hárjehallan. Anne Oppholt jođiha «patterning»-hárjehallama. Maren Anne Nygård ja Katya Tverfjeld lihkaheaba mu gieđaid, ja eadni ja áhčči lihkaheaba mu julggiid. Buot dáhpáhuvvá ritmmalaš, ovddalgihtii mearriduvvon minstara mielde. In dieđe man galle háve čađahin dakkár hárjehallama dan njealje jagis maid prográmma bisttii, muhto ledje eaktodáhtolaš veahkit mat johte dáppe beaivválaččat. Oktiibuot ledje 30-40 veahki. Eat dárbbašan goassege šluhttet ovttage hárjehallama danin go eai lean veahkit. ¶
(Govva: Arnstein Tilseth) ¶
Láŋtdievvá lea sámi gilli, mu áhkku ja áddjá humaiga sámegiela gaskaneaskka, muhto dárogiela iežaska mánáide, mu áhkku ja áddjá doalaiga sámivuođa badjin, ja mánát jotke seamma ládje, muhto eará ja viiddiduvvon vuođu nalde. Sii buohkat ipmirdedje sámegiela, ja odne leat sii buohkat sámegielagat buorebutge das fuolakeahttá go danin. Mu eadni ja muoŧŧá álggiiga oahpaheaddjin sámegieloahpus mii áiggi mielde laskkai garrasit Skániin. Muhto álggus ledje «bearraša mánát» geat lohke sámegiela. Mun in dahkan dan. Dan vearrás diagnosa geažil mii mus lei de dihte mu váhnemat ahte mun ipmirdan mii dáhpáhuvvá dárogillii. De šattai nu ahte dárogiella lei min ruovttugiella. Ii oktage dáhtton ahte mun galgen dovdat iežan olggobealde. Muhto dieđán ahte mu eadni humai sámegiela mu oappáiguin ja vieljaiguin go son lei akto singuin. ¶
Mus ii lean makkárge vejolašvuohta dieđihit eadnái ahte sáhtii hupmat sámegiela muinna maid, ii ge dan ahte mus livččii leamaš miella čuovvut earáge sámegieloahpahusa. Ledjen mielde ollu doaimmain, ja maiddái ovtta máŋggabeaivásaš giellalávgumis. Muhto mun in lean oahppin oahpahusas. Movt mun ohppen sámegiela? In dieđe. Várra seamma ládje go earát ohppet ovtta giela passiivvalaččat. Go gullá dan ollu, de álgá maid ipmirdit dan. Mu eadni ja áhkku humaiga sámegiela gaskaneaskka. Dasto lávejin mun doppe gos Sigbjørn, mus boarrásit viellja, ja Emma Margret, mu nuorat oabbá, barggaiga leavssuid. Juohke diŋggas ávki, jáhkán mun, ja go beroštupmi gávdno, de gal oahppá. Ja mus lei beroštupmi. Odne máhtán čállit sámegillii. Domanprográmma lohkanprográmmas lean lohkan buot girjjiid maid gávdnen sámegillii. Muhto dárogiella lea goitge dat giella movt álkimusat máhtán ovdanbuktit iežan. Dat lea dušše nu. ¶
Olmmoš mu dilis lea sorjavaš buori hálddahusas obbalaččat. Fasilitahtor? Na, juohkehaš sáhttá oahppat fasiliteret vuoiŋŋašváttot olbmuin. Lea dušše sáhka leat gierdavaš gitta dassái go oahppá teknihka. Mun fasiliteren maid dihtoriin ja čuovgačálániin, apparáhtain mii dahká čállosa jietnan. Domaninstituhtas lean oaidnán unna mánážiid fasilitereme «bevddiin» (board). Fasiliteren lea nu álki ahte ii oktage galggaše dárbbašit čohkkát dan gulahallanvejolašvuođa haga dušše dan dihte go fágaolbmot eai geavat, dovdda dahje dohkket dan. Fágaolbmot eai ovdal ge dovddastan ahte máilbmi lea jorbbas. Go juo gearddi máilbmi lea odne jorbbas, ja dat lea diehttelas, de árvidan mun ahte maiddái fasiliteren šaddá dohkkehuvvot gulahallanreaidun áiggi mielde. Dat šaddá maid diehttelassan! ¶
Magne Skåden čállá «hálddahusas» doarjagiin, mii dán háve lea su eadni, Asbjørg Skåden. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
Muhto geabbilis ja bures doaibmi hálddahus – dat lea buot. Go mun áiggun omd. doallat logaldallamiid, de mun fasiliteren dan. Hálddahus bidjá dan Powerpointii [3] , ja ieš ozan heivvolaš govaid – ovttas hálddahusain – mii dasto bidjá daid prográmmii gokko mun háliidan dahje bagadallá mu go bijan daid govaid dohko. Logaldallamiin leat mii golmmas fárrolaga. Okta mis, mu áhčči, lohká logaldallama dan botta go nubbi joraha teavstta seammás. Mun fas čohkkán hui duhtavažžan doppe ovddageahčen, ja illudan sakka, muhto dan ii oainne oktage nie ovttatmano. ¶
Seamma ládje lea Stuornjárgga Sámenuorak [4] , searvvi bargguin, gos mun lean nubbinjođiheaddji. Mun fasiliteren čoahkkimiin. Ii leat mihkke čiegusvuođaid ahte mu hálddahus manná bargoheaitagii jus mun ovtta beaivvi boađán ruoktot jahkečoahkkimis jođiheaddjin, ja dán bargoheaitaga ipmirdivččen. Nu go dadjen: olmmoš gii lea dákkár go mun, dárbbaša bures doaibmi hálddahusa, ja lea doarvái bargu ovdalaččas mu hálddahusas. ¶
Jus mun lean dán artihkkalis soardán dahje moaitán ovttage, de šállošan dan. In hálit ovttage soardit das mii guoská mu ovddeš skuvlafálaldahkii, in iežan váhnemiid, Skániid skuvlahálddahusa, dalá Skániid joatkkaskuvlla hálddahusa dahje sin geat rahče mu ovddas mu skuvlaárgabeaivvis. Mun muitalan iežan muitalusa, mu oaidninčiegas dainna nođiin maid lean ožžon dan máhtus maid domanhárjehallan maŋimus viđa jagis lea munnje addán. ¶
[1] 4–joavkkut ja 8-joavkkut leat unna luohkážat joatkkaskuvllas, mat leat oaivvilduvvon psykalaš doaimmashehttejuvvon olbmuide dahje earáide geain leat oahppanváttisvuođat. (doaim.) [2] B-diimmut leat liige oahpaheaddjidiimmut maid skuvllat ožžot oahpahan dihte ohppiid geain leat erenoamáš dárbbut. Dáid diimmuid sáhttá geavahit váldit olggos muhtin ohppiid luohkás, juohkit luohká guovtti jovkui dahje geavahit guokte-oahpaheaddji-vuogádaga olles luohkás. (doaim.) [3] Powerpoint lea čájehanprográmma dihtoriin, oassi kánturprográmmapáhkas Microsoft Office. (doaim.) [4] Stuornjárgga Sámenuorak lea sámi nuoraidsearvi, mii gullá Norgga Sámiid Riikkasearvái. (doaim.) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
– Skuvla lea rivven mis iežamet máhtu 2010 Davvi Girji 3728 http://skuvla.info/skolehist/mimmi-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Mimmi Bæivi (Govva: Basia Głowacka) ¶
Muotkevuonas [1] Sievjjus Hámmárfeasttas mii leat fitnan náittospára Mimmi ja Anton Bæivi luhtte ja ságastallan guhká Mimmiin ja veahá Antoniin. ¶
Mimmi Johanne Bæivi riegádii 1950:s, ja šattai bajás Sievjjus, álggos Njižževuonas, maŋŋil Muotkevuonas. Son váccii 9-jagi vuođđoskuvlla Fjordtun internáhtas Lávželuovttas Fálás. De váccii jagi gymnása ja jagi gávpeskuvlla, ja dan maŋŋá ii šaddan eambbo skuvllaid vázzin. ¶
Mimmis lea leamaš máŋggabealat fidnoeallin; bargan dáhkádusain, guolleindustriijas, smávvadálolažžan, goahkkan ja maŋimus jagiid Redningsselskapas (gádjunsearvi). Máŋggabealat lea maiddái leamaš su politihkalaš karrieara. Son lea máŋga jagi politihkken Bargiidbellodagas ja lea válljejuvvon iešguđetlágan politihkalaš doaimmaide: vuos suohkanstivrii, dasto Sámediggái ja loahpas Stuoradiggái. Son lei Sállannuori suohkana maŋimus sátnejođiheaddji ovdal go suohkan ovttastahttojuvvui Hámmárfeasttain 1992:s. ¶
Dalle go Mimmi lei njealjejahkásaš, jámiiga su váhnemat, ja son fárrii dalle Muotkevutnii, gos šattai bajás áhku ja edno luhtte. – Mis han lei oalle buorre dilli mánnávuođas. Mii eat goassege lean riggát, muhto eliimet oadjebasat. Dovddaimet birrasa, dálkki ja biekka ja diđiimet gos háhkat biepmu. In goassege gullan ahte mu bearaš anii iežas geafin. ¶
– Áhkku ii goassege čiegadan ahte son lei sápmelaš. Ieš máhtii dušše sámegiela dalle go son 1906:s álggii skuvlii mas visot lei dárogillii. Álgojagit ledje garrasat, go oahppit eai ipmirdan oahpaheaddji, ja sámegiela hupmat gaskaneaset lei gildojuvvon . Muhto skuvla dalle ii bistán go 5-6 vahku jagis. ¶
Skuvla lei dalle Jánsanjárggas, olggumuš Muotkevuonas. Doppe lei okta oahpaheaddji ja vel dálueamit. Ii lean stuora viessu, muhto dat galggai doaibmat sihke skuvlan ja internáhttan. Lei dušše okta luohkkálatnja, ja dat lei maiddái bártniid oađđinlatnja. Nieiddat ođđe lovttas. Skuvla lei guovddaš báikkis njárggas guovtti vuona gaskkas, ja go áhčit ledje guollebivddus, de fitne dávjá skuvllas guliin. Muđui fertejedje oahppit váldit borramuša mielde ruovttus. Lei dávjá sáltebiergu. Sii merkejedje biergobihtáid iešguđet ivnnat láiggiin, vai juohkehaš galggai oažžut iežas bihtá go lei vuššon. ¶
Áhkku áinnas livččii háliidan oahppat, muhto giellaváttisvuođaid geažil ádjánii guhká ovdal go oahpai maidege skuvllas. Son oahpai dušše vuođđoáššiid; lohkat, čállit ja rehkenastit. Eambbo ii oahppan, ja dalle ii lean goassege sáhka ahte galggašii skuvlla vázzit eambbo go čieža jagi. Nugo eatnasat dan áiggis, son jurddašii ahte fertii oahpahit mánáidasas dárogiela vai šadde eambbo oahppat skuvllas. Danin son dárostii iežas mánáide ja áhkkubiidda. ¶
Mimmi áhkku, Martha Johannessen, oappáidis Ella ja Inggá gaskkas ¶
(Govva: Fotograf Einan, Hámmárfeasta, luoikan Mimmi Bæivi) ¶
Fjordtun internáhtta Lávželuovttas lei stuora stáhtainternáhtaid gaskkas, mat ceggojuvvojedje 1900-logi álggos dáruiduhttit sámiid ja kvenaid. Nu go eanaš internáhtat Finnmárkkus dat maid boldojuvvui soađis, ja álgoáiggi soađi maŋŋá lei internáhttaskuvla bráhkain. ¶
– 1950-logu loahpas lei dáppe garra riidu internáhttaskuvlla sajusteami birra. Bráhkkaskuvla ja bráhkkainternáhtta lei leamaš Lávželuovttas. Go bistevaš skuvla galggai huksejuvvot, de gáibidedje Sievjju-olbmot ahte skuvla galggai huksejuvvot dohko. Dan áiggi ledje 60–70 máná dušše Muotkevuonas. 1957 čavčča álggahedje váhnemat skuvlastreaikka. Mun ledjen álgán skuvlii dan čavčča, ledjen dušše guhtta vahkku vázzán skuvlla go streaika álggii. Muhto šattai váttisin. Lei ođđa skuvladirektevra. Son ii vuollánan, son doalahii oainnu ahte visot galggai čohkkejuvvot Lávželuktii. Streaika ii beaggán mediain ge. Streaika bisttii gitta skuvlajagi lohppii, dan maŋŋá fertejedje váhnemat vuollánit, ja de mieđihedje mánáideaset sáddet Lávželuktii. ¶
Váhnemat, geat ledje streiken, ráŋggáštuvvojedje garrasit, sii sáhkkohalle. Muhto eiseválddit eai fidnen olbmuid máksit daid sáhkuid, ja sii geat eai máksán fertejedje mannat giddagassii. Lei muhtin Njižževuotnalaš gii biehttalii máksimis, ja de fertii čohkkát giddagasas Hámmárfeasttas. Go son bođii ruovttoluotta, jearai áhkku mo lei leamaš. Juo, logai, lei buorre dilli giddagasas. Dalle áhkku mearridii ahte son maid galggai giddagassii. Son vulggii fatnasiin Hámmárfestii, manai politistašuvdnii ja logai ahte son galggai čohkkát giddagasas skuvlastreaikka dihtii. Muhto sii han eai gárron bidjat boares áhku giddagassii, ja lohke ahte don gal beasat ráŋggášteamis, sáhtát mannat ruoktot. – Muhto mo galggan beassat ruoktot, jearai áhkku, dohko ii mana fanas odne. Boađus lei ahte politiija fertii máksit hotealla áhkkui, gii lei hui duhtavaš go bođii ruoktot. In jáhke ahte geahččaledje ráŋggáštit eanet váhnemiid dan maŋŋá. ¶
Eatnasiin, geat ledje skuvlastreaikkas, lei sámi duogáš. Muhto sámi áššit dattetge eai namuhuvvon streaikkas. Dat han lei dan áiggi go visot galggai leat dárogillii, ja skuvllas livččii leamaš seamma sisdoallu vaikko gos dat livččii leamaš. Dan maid váhnemat sávve lei skuvla mii lei nu lahka ruovttu ahte mánát livčče sáhttit orrut ruovttus. ¶
Bistevaš internáhtta, mii huksejuvvui 1950-logu loahpas Lávželuktii, lei doaimmas 1985 rádjái. Mimmi váccii olles vuođđoskuvlla Fjordtunas. ¶
– Danin go fertiimet olles skuvlaáiggi orrut internáhtas, de šattai stuora gaska min ja ruovttugili beaivválaš eallima gaskkas. Dalle go mun ledjen mánáidskuvllas lei ain boares vuorroskuvlaortnet, vácciimet njeallje vahku skuvlla ain hávil. Dat mearkkašii ahte oappát ja vieljat geat ledje iešguđet vuorus sirrejuvvojedje, sii vázze skuvlla vuoruid mielde ja oaidnaledje dušše fal juovllaid, beassážiid ja geasseluomus. ¶
Skuvllas oahpaimet dušše fal girjjiin – seamma girjjit geavahuvvoje miehtá riikka. Báikkálaš olbmuid máhttu ii goassege árvvusadnojuvvon. Ii oktage atnán báikkálaš olbmuid máhtu dakkárin maid sáhtášii ovdánahttit viidáseappot skuvlavuogádagas. Mis máhkaš ii lean iežamet historjá. Áhkku han lei hui dihtomielas man árvvolaš lei báikkálaš kultuvrra ja máhttu, dat dagahii álkibun midjiide fuobmát mii váillui skuvllas. Lei ollu sáhka das ahte mii galggašeimmet gazzat oahpu, ja váhnemat váidaluvvojedje go eai movttiidahttán ohppiid. Nu eiseválddit hoige ovddasvástádusa ja siva ohppiide ja váhnemiidda, eai ge jearran mii lei boastut skuvllain. ¶
Ii lean ge nu heitot internáhtas orrut. Mus leat eanaš buorit muittut das. Doppe leimmet máŋga máná ovttas, ruovttus ledje unnán mánát geaiguin stoahkat. Ii lean goassege nu ahte in háliidan mannat skuvlii go boahtte skuvlavuorru lahkonii – dalle illudin deaivvadit ustibiiddánguin. ¶
Álgojagiid lei hui gárži, oruimet 12–14 oahppi seamma lanjas. Muhto de huksejuvvui ođđa internáhtta ja dan maŋŋá eat lean go 2–4 oahppi seamma lanjas. Dat han lei hearrá dilli. Oahpaimet goit eallit ovttas earáiguin, sáhttá dadjat ahte bajásgesiimet iežamet. Mánát geat orro Lávželuovttas gal gáđaštedje min veaháš. Internáhtta lei min, ja dovddaimet ahte skuvla maiddái gulai midjiide internáhttamánáide, eambbo go sidjiide geat orro Lávželuovttas. Ledje fásta internáhttaoahpaheaddjit geat čuovvuledje min maŋŋágaskabeivviid. Juohke beaivvi lei biddjon beannot diimmu leaksolohkamii, ja dalle lei álo muhtin oahpaheaddji doppe, geas sáhtiimet jearrat veahki jus dan dárbbašeimmet. ¶
Internáhttabargiid gaskkas ledje moattis geat duođaid beroštedje mánáin. Muhto dasa ii liikon internáhttahoavda, go sii gusto bealkkahalle go válde mis vára beare bures. ¶
– Dalle go mun vázzen skuvla ii lean fearga ii ge geaidnu deike. Álgojagiid sáddejuvvuimet sáhttofatnasiin «Streif», boares njoazes fatnasiin, mii sugadii issorasat go bosui, ja dábálaččat lei ollu biegga dáppe. Skiipahoavda lei ieš okto fatnasa bargoveahka, ja gitta 30 máná giddejuvvojedje vuolit latnjii. Doppe fertiimet birget ieža ja veahkehit guđetguimmiideamet, stuorimusat fertejedje váldit unnimusain vára. Doppe lei omman, ja fertiimet fáktet nu ahte ii oktage boaldán iežas dahje vuoksán ommana ala. Máŋggas han buohccájedje, ja dalle lei buoret vuovssadit láhttái go ommanii. Eat sáhttán hivssegastit. Maŋit jagiid šattai veahá buoret, go dalle šattai internáhta dálluhoaiddár Teodor Trondsen mielde mátkkiide. Son duođaid beroštii mánáin, muhto dan gal ii livčče galgan dan áiggi, go ledje máŋggas geat gehčče sutnje bastilis čalmmiiguin dan dihte. ¶
Olbmot han orro máŋgga unna gilážis, eai lean galle báikki gos lei dan mađe ruggu ahte sáhttofanas beasai gáddái. Fanas fertii danin orustit fávllis dan botta go váhnemat suhke fatnasa lusa váldit mánáid vuostá dahje sáddet mánáid. Go lei vuorromolsun skuvllas, de fanas buvttii ja vieččai mánáid oktanaga, nu ahte go muhtimat vulge fatnasis, de earát bohte fatnasii, ja fanas lei sullii seamma dievva olles áiggi. Muhtin mánáin ledje nu unnán «skuvlabiktasat» ahte oappát ja vieljat geat vázze iešguđetge skuvlavuoru, lonuhedje jáhka nuppiideasetguin go ledje guođđimin sáhttofatnasa dahje vuolgimin ođđa skuvlavurrui dainna. ¶
Maŋŋil heaittihuvvui sáhttofanasortnet, ja mii mánát fertiimet iehčanassii mannat skuvlii báikkálaš fatnasiin. Dat manai Hámmárfeasttas, ja dohko fertiimet vázzit skuvllas. Mátki Hámmárfestii sáhtii leat hui lossat, erenoamážit dálvet, go ii lean albma geaidnu. Ii oktage dárkkistan ahte mii beasaimet rievttes fatnasa fárrui. Oktii galge buot mánát mannat ruoktot juovllaide, ja sii ledje mannan gávpogii gávdnat iešguđet fanassáhtu. Muhto go internáhtabargit galge bassat internáhtas, de gávdne oahppi gii galggai leat vuolgán fatnasiin Skihččolii. Son lei vázzán gávpogii, muhto ii lean gávdnan fatnasa, ja de máhcai internáhttii. ¶
Muhto báikkálaš fanas ii mannan gáddái juohke dálu lahka, ja máŋgasiidda sáhtii šaddat guhkes ja losses mátki ruoktot dan gáddebáikkis gosa fanas lei guođđán sin. Sáhtii šaddat gállit moadde kilomehtera muohttagis, mii sáhtii leat gitta mehter gassat. Mii oruimet lahka das gos fanas bođii gáddái, muhto mánát Gáŋkkus fertejedje vázzilit min luhtte. Moddii fertejedje orrut min luhtte moadde beaivvi jus dálki lei beare heitot vázzit. Dalle logai áhkku: – Ii leat nu váralaš gáŋkolaččaiguin, sii leat nu unnit ahte čáhket margariidnakássii. Ii lean vuos dábálaš ahte olbmuin lei telefovdna, de mii eat beassan dieđu addit váhnemiidda ahte mánát ledje dorvvolaččat min luhtte. Gullá muitalussii ahte fanasbileahta fertiimet ieža máksit. ¶
Dál ii oktage sáddešii mánáid dán láhkái. Muhto šattaimet goit iešheanalažžan dán láhkái. Ja oahpaimet veahkehit guđetguimmiideamet. ¶
Skuvlla bealis lei oaidnu áibbas čielggas: Váhnemiin ii lean makkárge dahkamuš skuvllas. Heađis sáhtte beassat finastit internáhtas, muhto eai fal skuvllas. Dát lei čielga diehtu ohppiide: Váhnemat eai máhttán maidege maiguin sáhtáše veahkehit mánáid oahppamii, sin máhttu ii lean man ge veara. ¶
– Ovdal go galgen skuvlii álgit, bessen gullat: – Don fertet oahppat lohkat ja čállit ovdal go boađát skuvlii – go oaččut «frøken Anderssen». Ja nu ožžon ge, 1. luohká rájes 3. luohká rádjái mus lei Anna Anderssen. Son lei dalle juo leamaš doppe moaddelogi jagi, son dovddai báikkálaš diliid ja dovddai bearrašiid. Son lei maiddái leamaš mu eatni oahpaheaddji. Anna lei garra nisson. Jus oahppit eai meannudan juste nu go galge, de fertejedje heahpatčihkii. Muittán muhtin nieidda gii sáddejuvvui heahpatčihkii, son balai nu ahte cissai buvssaide. Láhtti lei vitnjut ja buohkat oidne ahte golggai láhtti mielde eret čiegas. Anna sáhtii loktet mánáid beljiid duohken. Eará ráŋggáštus lei skáhppii giddejuvvot. Oahppi fertii čohkkat roaŋkut vuolimusas girjeskábes ja Anna lássii uvssa. ¶
«Frøken» Anderssen ii lean háleštanmuttus skuvlajođiheddjiin. Soai eaba oba ságastallan, muhto reivvestattaiga, ja mii mánát fertiimet mannat feaskára rastá reivviid addit. Juohke iđit ferteje muhtin internáhta nieiddat mannat Anna ruoktot su viežžat skuvlii, ja go skuvlabeaivi lei nohkan, de ferteje čuovvut su ruoktot fas. ¶
Buohkat dihte ahte Anna Anderssen lei sápmelaš Deanus, muhto dan birra ii galgan hupmat jitnosit. Oktii lei muhtin máinnašan su «finn»an. Dan son namuhii luohkás ja de son logai geain min luohkás lei sámi duogáš. Muhto son deattuhii dušše fal áhčiid duogáža. Mu birra logai ahte Mimmi ii leat sápmelaš, go su áhčči bođii Ánddás. Dalle vuosttaldedje eará mánát, go sii han dovde mu eatni soga. ¶
Ohppiide geat ledje čeahpit skuvllas, Anna gal sáhtii leat buorre oahpaheaddji. Muhto daidda geaidda lei lossat oahppat, ii lean olu veahkki oažžumis, sii fuonášuvvoje, ja erenoamáš váivi lei mánáide geain lei sámi duogáš. Ii dárbbašan eahpidit ahte Annai lei dážavuohta mas lei árvu. ¶
Anna Anderssen, 1971. ¶
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy) ¶
Mis ledje oalle bistevaš oahpaheaddjit, dušše fal golbma luohkkájođiheaddji ovcci jagis. Nuoraidskuvllas ožžon Asbjørn Anderssen luohkkájođiheaddjin, son lei Anna vielja, Pavel Anderssena, bárdni. ¶
Dalle go álgen nuoraidskuvlii, mun gullen Sállannuoris nuppi jahkodahkii, mii váccii 9-jagaš nuoraidskuvlla. Dalle ledje kursaplánat nuoraidskuvllas, ja mii bággejuvvojedje válljet plána 1, 2 dahje 3 dárogielas, matematihkas ja eŋgelasgielas. Ráđđeaddi áiggui mu válljet 3. dási plána, muhto mun lohken ahte háliidin 2. dási plána, dan dihte go háliidin oahppat ovttas iežan ustibiiguin. Dat lei mu bealis muhtin lágan miellačájáhus dan vuogádaga vuostá mii háddjii min. ¶
Go skuvlaloahppa lahkonišgođii de mii dieđusge illudeimmet geargat. Muhto gávpogii fárret ja áibbas okto čohkkát hybelis, dat han lei vearrát go internáhtas orrut. Dattetge lei nu ahte go álggiimet joatkkaskuvlii, de mii leimmet nu guhkás gáidan ruovttubirrasis ahte mis ii lean šat miella mannat ruoktot vahkkoloahpas. ¶
Go jurddašan dan skuvlla mii mis lei, de gal lea ártet ahte šattaimet olmmožin. Muhto ii mannan seamma bures buohkaiguin, ja skuvla ferte váldit stuora oasi sivas ahte máŋggas maŋŋil leat ožžon psykalaš váttisvuođaid ja alkoholaváttisvuođaid. ¶
– Skuvllas Lávželuovttas ii lean goassege sáhka báikkálaš dilis ja báikkálaš historjjás. Doppe eat goassege oahppan čevllohallat min iežamet vuođus, baicce vásiheimmet ahte duogáš mii mis lei, máhttu mii mis lei meahci ja birgema birra, lei heittot, juoga maid mii galggaimet heahpanit, juoga maid galggaimet vajálduhttit. Jurddašan man ollu min máttarmáttut máhtte maid ii oktage šat máhte dál, dušše dan dihte go dát máhttu ii adnojuvvon man ge vearan ja danin ii fievrriduvvon viidáseappot. ¶
Eanaš oahpaheaddjit bohte eará guovlluin, muhto muittán ahte mis lei muhtin oahpaheaddji gii lei Sievjjus eret. Son oahpahii mu, muhto ferten lohkat ahte son ii lean ollu báidnon dan árvovuđđui mainna mii šattaimet bajás. Son lei čeahppi lohkanmeari-áššiin, muhto ii namuhan báikkálaš diliid. Dalle go son lei leamaš min luhtte ja ságastallan áhkuin, de áhkku celkkii ahte oahppu lei vahágahttán su. Buot oahpaheddjiid gaskkas, geaid lean deaivan oahppin, eadnin ja báikkálaš politihkkariin, lea dušše okta gean lean dovdan ahte ii čuvvon visot mii bođii guovddáš eiseválddiin. Dat lei Bertil Johansen Fjordtunas. Dovden ahte son speadjalasttii sámi árvvuid. ¶
– Mánnávuođa rájes ledjen hárjánan gullat sámegiela, vaikko mii mánát humaimet dušše dárogiela. Muittán oktii 12–13-jahkásažžan ahte geahččalin dadjat juoidá sámegillii muhtin boares divdui. Muhto ii sáhte leat šaddan áibbas riekta, go son boagustii mu nu sakka ahte mearridin ahte dan in goassege áigon geahččalit šat. Muhto ipmirdan measta visot mii daddjo sámegillii. ¶
Mu áhku ja ádjá buolvvas hupme eatnašat Sievjjus sámegiela. Váhnenbuolvvas jávkkai sámegiela Njižževuonas, muhto bisttii veaháš guhkit Muotkevuonas. Muhto mu ahkásaččaid gaskkas leat dušše moattis geat máhttet sámástit, ja máŋggas geat eai ipmir ge. Sin gaskkas geat dál leat vuollil 50 jagi lea giella measta áibbas jávkan. ¶
Gielain jávkkai maiddái buorre muddui sámi identitehtta. Máŋggas eai háliidan dovddastit ge ahte sis livččii sámi duogáš, dat lei dakkár man birra ii galgan hupmat. ¶
Vaikko 1957/58 skuvlastreaikka boađus lei ahte váhnemat vuoittahalle ja ráŋggáštuvvojedje, de sii eai vuollánan. Gáibádus ceggejuvvui máŋgii ja Mimmi beroštupmi skuvlii lei okta sivva dasa ahte son 1979:s válljejuvvui Sállannuori suohkanstivrii. ¶
– Doppe lei dalle ain stuora vuosteháhku dan jurdagii ahte galggašeimmet hukset skuvlla deike. Dat biddjojuvvui Lávželuovtta industriijaguovllu ja ásodatbáikki vuostá. Ágga lei dakkár, ahte álggos fertiimet oažžut industriija guovddážii nu ahte suohkan oaččošii eambbo vearroruđaid, dan maŋŋá soaitá bázášii ruhtabinná doaresbealbáikkiide. Loahpas suohkan mieđihii hukset skuvlla davit Sivjui. Muhto gosa? Ledje guokte gili, Njižževuotna ja Muotkevuotna, 15 km daid gaskkas, ja goappašat háliidedje skuvlla. Dolin lei skuvla leamaš njárggas vuonaid gaskkas, muhto doppe eai lean eará viesut, ii ge lean vuogaš viessohuksenbáiki. Giliid gaskasaš riidu bisttii moadde jagi. Go huksejuvvui geaidnu Njižževuona ja Muotkevuona gaskii feargaoktavuođain Fálái, lei ášši čoavdinláhkái. Geainnu ledje giliolbmot gáibidan 1919 rájes, dat gárvvistuvvui 1984:s. Dán láhkái šattai beaivválaš skuvlasáhttu vejolažžan. Loahpas skuvla huksejuvvui Njižževutnii. Dat nammaduvvui Daltun skuvlan ja rahppui 1985:s. Lea leamaš gitta 26 oahppi, muhto 2006:s eai lean go 14. ¶
Muotkevuotna gehččon Roavis. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
Njižževuotna Daltun skuvllain duogážis. ¶
(Govva: Svein Lund) ¶
Mun ledjen skuvlla huksenlávdegottis. Dalle jurddašin áhku ja streaikka birra. Áhkku ollii juste vásihit ahte skuvla huksejuvvui, son jámii jagi maŋŋil go skuvla lei gárvvis. ¶
Moadde jagi maŋŋil go Daltun skole lei doaibmagoahtán, lágiidii skuvla fáddávahkku «Máttarváhnemiid Sievju». Lei hui stuora beroštupmi olbmuid gaskkas searvat dasa. Buohkat ohce boares diŋggaid ja muitaledje dološ áiggis. Dalle go dát galggai ovdanbuktojuvvot lei giliviessu spagga dievva. Eai fal dušše váhnemat, áhkut ja ádját boahtán, muhto maiddái olbmot geain eai lean mánát eai ge mánáidmánát skuvllas. Máŋggas bohte guhkkin. Dát čájeha man stuorra dárbu olbmuin lea oahppat mii lea min iežamet, dát lea máhttu maid skuvla ja stuoraservodat leat rivven mis. ¶
Dan maŋŋá lea skuvlla čanus báikkálaš servodahkii dađe bahábut leamaš nu ja ná. Lea dušše okta oahpaheaddji gii boahtá dán guovllus, ja oahpaheaddjit dihtet unnán báikkálaš kultuvrra ja historjjá birra. Go sii galget gieđahallat fáttáid mat gusket sámiide, de sii eai nagot fokuseret. Ovdamearkka dihtii galggai leat sámi beaivi skuvllas, dalle lei visot Guovdageainnu ja boazodoalu birra. Jerren rektoris manne sii galget guossohit bohccobierggu sámi beaivvis. Manne eai sáhttán vuoššat guoli. Ii fal, dat ii livččii sámi, vástidii. Ja dát dáhpáhuvvá skuvllas gos eanaš ohppiin lea mearrasámi duogáš. ¶
– Ii leat leamaš álki leat almmolaš sápmelažžan Hámmárfeastta gávpogis, ii ge ovddeš Sállannuori suohkanis. Dalle go sámi jienastuslohku álggahuvvui, dieđihin dakkaviđe dohko, ja de jerren áhkus maid son oaivvildii. Son logai ahte in galgan jáhkkit ahte lei álki rievdadit dan maid mii leimmet máŋggaid buolvvaid čađa oahppan, ahte sámevuohta lei unnitárvvosaš, mas galggašeimmet geahččalit eret beassat. ¶
Go dieđihin sámi jienastuslohkui, láhttejedje mu fuolkkit nu máŋggaláhkái. Muhtimat jerre: Sáhtášin go mun maid dieđihit dohko? Earát suhtte munnje go ledjen almmostahttán sin sápmelažžan, ja muhtimat fas hirpmástuvve go eai diehtán ahte sis lei makkárge sámi duogáš, go dan eai lean váhnemeaset goassege muitalan. ¶
Sáhtášin muitalit máŋga fearána das maid sáhttá vásihit go almmolaččat cealká iežas sápmelažžan, sáhtán moadde ovddamearkka namahit. ¶
Jáhkovuotnalaš Ole Johan Nikodemussen lea čállán Fálesnuori, Porsáŋggu ja Muosáid sohkahistorjjá. Son háliidii maiddái čállit Sállannuori birra, muhto dalle oaččui čielga dieđu ahte dan ii dárbbašan ba smiehttat ge. Dáppe olbmot eai háliidan makkárge sohkahistorjjá mii sáhtášii almmustahttit man olusiin sis lei sámi duogáš. ¶
Dáppe lea olmmái gii áinnas muitala ruoššaid ja dánskalaččaid birra, geat bohte deike, ja geat ledje su máttut. Muhto jus mii jearrat sus geaiguin dát sisafárrejeaddjit náitaledje, de son hárdašuvvá albmaláhkái. Sii eai galgga namuhuvvot. ¶
Nils Andersen Muotkevuonas lei gávpejas ja lei Sievjju-gávtti maŋimuš geavaheddjiid gaskkas. Dás sárdnida Gonagassii Troandimis 1945. ¶
(Gova luoikan Andre Larsen) ¶
Mimmi Bæivi čájeha Sievjogávttis. ¶
(Govva: Basia Głowacka) ¶
– Dáppe Davit Sievjjus lea mis iežamet sámegákti. Dat lei dábálaččat anus 1900-logu álggu rádjái, muhtimat geavahedje gávtti 2. máilmmisoađi rádjái, dušše moattis soađi maŋŋá. Mu áhkku goarui gávttiid, muhto son goarui eanaš Guovdageainnu-gávttiid. Su maŋŋá ii lean oktage dáppe gii máhtii gávttiid goarrut, nu ahte go mun háhken Sievjju-gávtti alccesan, de fertejin dan goaruhit Guovdageainnus! Muhto eai leat máŋggas geat dovdet dán gávtti ja muhtimat eai leat dohkkehan ge ahte gávdno sámegákti dáppe. Dalle go mun vuosttaš háve ledjen gávttehassan Hámmárfeasttas, lei muhtin Sállannisu gii jearai mus makkár gákti mus lei. Go muitalin ahte dat lei Sievju-/Hámmárfeasta-gákti de son suhtai ja logai: – Ale gielis, dakkár ii gávdno. ¶
Muhto mearrasámiide ii leat leamaš váttis dohkkehuvvot sápmelažžan dušše iežamet birrasis. Maiddái sámegielat sámiid gaskkas Sis-Finnmárkkus lea leamaš váttis mearrasámiide dohkkehuvvot sápmelažžan. ¶
– Dalle go mun válljejuvvojin/bessen Sámediggái ledje doppe guovddáš olbmot geat jerre mus maid mun doppe. Dalle fertejin vástidit ahte ledjen válljejuvvon seamma vuođus go eará áirasat ge, ja muđui ii leat ii oktage sámediggeáirras geas lea eambbo sámi goargu go mus! ¶
– Mu bargu Redningsselskapas lea eanaš eastadeaddji bargu mánáid ja nuoraid gaskkas ovttasbarggus skuvllaiguin. Mátkkoštan ollu skuvllaid gaskkas. Oahppit besset fitnat gádjunfatnasis, ja mii oahpahit meara birra ja mo galgá sihkkarastit iežas. Dalle oainnán ahte ollu buolvvaidgaskasaš máhttosirdimis lea jávkame. Mánáin ii leat seamma oktavuohta mearain go ovdal. Lei suorggahahtti oaidnit ahte vearas nugo Bearalvágis eai lean mánát leamaš fatnasis eai ge rukkus. ¶
Dál leaba Mimmi ja Anton ieža šaddan áhkkun ja áddján, dán rádjái sudnos leat vihtta mánáidmáná, ja boarrásepmosat leat juo álgán skuvlii. ¶
– Háliidivččen leat mielde oahpaheame sidjiide dan maid ieš ohppen mánnán fiervvás ja muđui meahcis. ¶
Mimmi lea maiddái áŋgiruššan das ahte su áhkubat galget oažžut sámegieloahpu, muhto lea leamaš hui váttis dán ordnet. Njeallje jagi ohcaledje váhnemat sámegieloahpu mánáidasaset, muhto skuvla ii bargan maidege. Easkka go ođđa rektor álggii, de oaččuiga dieđu ahte galggaiga čálalaš ohcamuša čállit, ja easkka dan maŋŋá jođii sudno sávaldat viidáseappot skuvlavuogádagas. Go ii lean vejolaš fidnet sámegieloahpaheaddji skuvlii, de lágidii skuvla/suohkan gáiddusoahpahusa ja hospiterenortnega. Muhto dat lea dušše doaibman muhtin muddui. Nubbi áhkut, gii vázzá nuoraidskuvlla, lea ožžon gáiddusoahpahusa, muhto nubbi, gii vázzá mánáidskuvlla, ii leat ožžon makkárge fálaldaga vaikko lea juo jahkebealle gollan [2] . ¶
Anton Bæivi (Govva: Basia Głowacka) ¶
Anton Marensius Bæivi lea riegádan 1941:s ja šaddan bajás áhkus ja ádjás luhtte Muotkevuonas. Skuvlla váccii álggos Girkovuonas Sállanis, dasto Fjordtun internáhtas. Son lea eanaš bargan guolásteaddjin ja mearraolmmájin, ja sus lea mašinistaoahppu Croftholmenis Porsgrunn lahka ja maŋŋil Oslo maskinistskoles. Moadde jagi barggai divohagas gáttis, ovdal go vulggii fas meara ala dassái go manai ealáhahkii 2003:s. ¶
– Mánnávuođas orron eanáš áhku ja ádjá luhtte. Soai leaigga gávttehasat ja humaiga dušše fal sámegiela, ja dan rádjái go šadden njeallje jagi boarisin máhtten unnán dárogiela. Dárogiela ohppen easkka eváhkoáiggis 1944-46, go leimmet Lulli-Trøndelagas. Dattetge humaimet ain sámegiela bearrašis. ¶
Dalle go galgen skuvlii álgit lei ođđasishuksenáigi ja skuvllat eai lean vel gárvvisin huksejuvvon. Álggos vácciimet moadde vahku Girkovuona skuvllas Sállana davágeahčen. Doppe lei muhtinlágán internáhtta, muhto eai baljo lean vuos stohpogálvvut. Muittán ahte fertiimet čuoččudettiin boradit. Skuvlafálaldat maid doppe oaččuimet lei nu heitot, ja bisttii nu oanehaččat ahte ii dohkkehuvvon 1. luohkkán, ja jagi maŋŋil fertiimet vázzit 1.luohká ođđasit Fjordtun internáhtas, mii dalle lei gárvvis váldit min vuostá. Lei skuvlabráhkka maid ligge muorraopmaniin, ja vuosttas jagiid lei issoras gárži doppe. De huksejuvvojedje skuvllat Sállanii ja dalle šattai buoret sadji midjiide Fjordtunas. ¶
Vuosttaš oahpaheaddji mii mus lei Fjordtunas lei Pavel Anderssen. Lei váttis fidnet oktavuođa suinna. Son han lei sápmelaš Deanus eret, muhto dakkáriid birra ii oktage hupman. Mii eat goassege gullan sáni dan birra, eat ge gullan sus sáni ge sámegillii. ¶
Fjordtun bráhkkainternáhtta 1949. ¶
(Gova luoikan Hammerfest historielag) ¶
Mii eat ipmirdan dalle man dehálaš lea doalahit eatnigiela. Dalle go nuorran mannen meara nala, in baljo gullan sámegiela máŋgga jahkái, ja dađistaga dat jávkagođii. Geahppánedje maid sámegielagat min guovllus. Dál mii leat dušše njealjis dán bealde Sievjju geat máhttet sámegiela. Dat lea Emma ja Fredrik [3] geat leaba badjel 80 jagi boarrásat, ja ránnjá dáppe gii lea guđátlohkái, muhto son gal eanáš dárosta. Go giella lea nu unnán anus, de šaddá váttis gávdnat sániid. Muhto mun goit ain sámástan boazosápmelaččaiguin geat leat dáppe gesset. Máhtán maiddái lohkat sámegiela. Mis lei Nuorttanaste ruovttus go šadden bajás, buot áhkut dáppe han lohke Nuorttanaste dan áiggi. ¶
Go mannen meara nala fertejin jođánit oahppat eŋgelasgiela. Dan in lean oahppan álbmotskuvllas, lei easkka mašinistaskuvllas ahte ožžon eŋgelasgiela fágan. Muhtin oahppit máhtte ollu eŋgelasgiela, earát fas hui unnán. Oahpaheaddji logai: Mii álgit 3. luohká lohkanmeriin, vai buohkat sáhttet čuovvut mielde. Muhto lei dattetge lossat álggus. Dađistaga unnui norgalaš mearraolbmuid lohku, eanet ja eanet olgoriikkalaččat barge norgga fatnasiin, ja de šattai eŋgelasgiella min bargogiellan. Muittán muhtin fatnasis leimmet 43 olbmo 27 riikkas. Maŋimus fatnasis gos bargen, leimmet dušše golbma norgalačča, earát ledje polskalaččat. Muhto dál go lean leamaš muhtin jagiid gáttis, de lea šaddagoahtán lossat hupmat eŋgelasgiela maid, nu ahte dál doalahan millosepmosit dárogiela. ¶
[1] Báikkálaš sámegiel suopmana mielde: Muorkevuonna. [2] Geahča maŋimusas artihkkalis Hámmárfeasta – gávpot man skuvlahistorjjás leat ollu čázetnjunit [3] Geahča sudno muitalusa eará artihkkalis dán girjjis. Fredrik Nilsen jámii 2009:s. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Dáruiduhttin rittuin 2010 Davvi Girji 2460 http://skuvla.info/skolehist/olsen-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Gunnar Olsen fatnasis, maid geavahii fievrridit gálvvuid internáhttii. ¶
(Govva: Magnhild Andreassen) ¶
Gunnar Olsen (Lille) (1897–1977) bajásšattai Deanodagas. Son váccii Øytun nuoraidskuvlla Ávanuoris ja oahpaheaddjiskuvlla Oslos. Son lei skuvla- ja internáhttahoavdan Muorralis Muosáid gielddas 1921 rájes 1963 rádjái. Su birra lea eanet čállon dán girjjis artihkkalis Finnmárkku dáruiduhttin šattai sin eallimin. Dá lea čoahkkáigeassu artihkkalis maid son čálii 1963:s, go penšunistan logai sámegiela Oslo universitehtas. Dađi mielde go mii diehtit, de ii leat dat deaddiluvvon ovdal. Čálus lea dás dan hámis nu go son ieš dan čálii. Olles artihkkala mii leat almmuhan dán girjji interneahttahámis. ¶
... Vai skuvlaláhka galggai heivet moatti giela skuvlabiiriide dáppe davvin, de ferteje ráhkadit Bagadusa lassin skuvlalágaide. Vuosttaš Bagadus bođii l870:s. Das lei bagadus oahpaheaddjái dárogiela ja sámegiela anu dáfus. Dain biiriin gos eanas mánát eai ipmirdan dárogiela, doppe galge mánát oahppat lohkat sámegiela dehe láttegiela lassin dárogillii. Vaikko dat nannii ge mearrádusa ahte oahpaheaddji galgá atnit eanas aivve dárogiela oahpahusastis, de lei Bagadus goitge oalle láivváš, nu ahte eanas oahpaheaddjit doalahedje sámegiela ja láttegiela. ¶
Bismagoddedirekšuvdna lei fuomášan ahte dárogieloahpahusain manai njulgestaga hejot, dat lei ovdánan unnán vássán 20 – 30 jagis. Danne sii ferteje divodišgoahttit dan boares bagadusa. Ja de 1880:s Romssa Bismagoddedirekšuvdna dagai ođđa Bagadusa oahpaheddjiide sámi ja látti rievdadusguovlluin. ¶
Ollu dain boares njuolggadusain ledje váldon eret, ee. lei áibbas hilgojuvvon ahte sámi mánát galge oahppat lohkat sámegiela – ja láttegiela, dahje ahte dát gielat galget leat oahpahusgiellan. Dušše risttalašvuođaoahpahusas sáhtte gáidat muhtumin dan njuolggadusas. ¶
Dássážii lei skuvlakommišuvnnas leamaš stuora fápmu skuvlla oahpahusas, muhto dán rájes gal geahpeduvvui dat máŋgga láhkái. Dál galggai Bismagoddedirekšuvdna ieš bearráigeahččat skuvlla barggu ja gielladilálašvuođaid mihá eanet go ovdal. Dat oahpaheaddjit guđet eai čuvvon Bagadusa čuoggás čuoggái, eai galgan oažžut bálkálasáhusa mii lei mearriduvvon moattegielat guovlluid oahpaheddjiide. Das lei namalassii nu: «Go stáhta attii lassiruđa rievdadusguovlluid skuvllaide, ja erenoamážit oahpaheddjiide bálkálasáhusa vai sii ovddidivčče dárogielmáhtolašvuođa, de fertii skuvlakommišuvdna maiddái cealkit foandda lasáhusa dáfus guđe muddui oahpaheaddji lei čuvvon Bagadusa. Čuovvovaš jagi rájes ii ábuhan oktage oahpaheaddji vuordit lasáhusa jos ii lean dárkilit ja áŋgirit čuvvon Bagadusa.» ¶
Bagadus lei mearriduvvon, ja dat lei garas. Ležže go hal dan čuvvon nu juste, dat gal lea fas eará ášši. Mii háliidit goit navdit ahte boares oahpaheaddjit ain atne dan boares vuogi. Ja de fertet muitit ahte dain dábálaš oahppogirjjiin, biibbalhistorjjás ja katekismusas lei duppalteaksta. Muhtun skuvlakommišuvnnat eai lean nu buorit girjjiide main lei duppalteaksta, go daddjui ahte lei váttis oažžut mánáid bissut dárogiel teavsttas. «Mánáid čalmmit vigget čuovvut aivve sámegiel teavstta.» ¶
Vaikko Bagadus lei ge garas ja ovttabealát, de bohte goitge duppalteavsttat oahppogirjjit, ja álo dárogiella gurutbealde, nu go daddjui ahte «dárogiel čálus boahtá máná ovddal álggos go lea gurutbealde.» ¶
Goitge mánát čuvvo áinnas sámegiel čállosa. Ja eanas boarráset oahpaheaddjit atne ain Stockfletha vuogi – atnit sámegiela, ja muhtumin vel eanet go lei dárbu. Lei álkit oahpahit mánáid lohkat sámegillii go dárogillii. Go dárogillii oahpahii, de fertii oahpaheaddji čilget sidjiide measta juohke sáni. Ollugat goitge ohppe dárogiela, ja sii šadde hui čeahpit maiddái rehkenastimis ja čállimis. Oaivámuš fágan lei goitge risttalašvuohta, ja vaikko eai ovdánan ge nu bures dain eará fágain, de ožžo goit hui vuđolaš mánnávuođaoahpu. ¶
Ulbmilcealkkan šattai dasto: «Ipmil divttášit min ovdánit du oahpahusas, vai dat maid mii oahppat ii goassege vajálduvvoše, muhto šattašii minguin oktanaga beaivvis beaivái. Vai láttašii dat maid don gilvet, ja vai mii dus gávnnašeimmet árpmu, ja don ges mis buorredáhtolašvuođat.» [1] ¶
1880 Bagadus šattai dan rájes guhká dáruiduhttima vuođđun. Lektor Helge Dahl lea gohčodan dan «Dáruiduhttima Magna Charta» . Ja nuorat buolva maiddái čuovui dan. Nu dat goitge daguhii bahčavuođa dovddu ja duhtameahttunvuođa sámiid gaskii. Skuvladirektevra Killengreen Romssa gávpoga bismaguovllus čállá ee ná 1886:s dan áššis: «Duhtameahttunvuhtii leat moadde siva. Vuos dat go sápmelaččat ballet ahte sin giela leat áigume duššadit, ja dasto oaivvildit sii ahte go dárogiella dahkko sin mánáid oahpahusgiellan, de heađuštuvvojit sin mánát oahppamis risttalašvuođa duohtavuođaid. Lávejit maiddái gullostit dadjame ahte sápmelaččat, dáid guovlluid ovddemus ássit, galget beassat doalahit gielaset girko- ja skuvlagiellan.» ¶
Sápmelaččaide lea skuvla dat báiki gos mánát ohppet religiovnna, eará fágain dat eai beroš – čállá Helge Dahl girjjis «Språkpolitikk og skolestell i Finnmark» (Finnmárkku skuvlapolitihka ja skuvllaid lágideapmi.) ¶
Gehččot mat dál mot Skuvla ja Girku atniba dán suorggi earáhuvvama. Skuvlla ovddasteaddjin lea skuvladirektevra Killengreen, ja Girku ovddasteaddjin lea bisma Skår. ¶
1886:s johtá skuvladirektevra Killengreen Finnmárkkus vai oaidná ieš skuvllaid doaimmaid. Son gohčoda skuvlla ovdáneami hui čuovgadin. Mátkedieđáhusastis son čállá: «Skuvllaid dáruiduhttin lei álggahuvvon bures. Ii oktage gii dovdá dilálašvuođaid sáhte dadjat ahte skuvlanuoraid dárogiel máhtolašvuohta ii leat áhttánuššan eanas guovlluin Finnmárkkus, ii ge dan sáhte čiegadit – dat lea skuvlla doaimmaid boađus.» ¶
Muhto de ges boahtá Girku ovddasteaddji, bisma Skår. Dakka maŋŋelaš go skuvladirektevra lea leamaš bearráigeahččomátkkistis, de vuolgá Romssa gávpoga bismmagotti ođđa bisma J. N. Skår ges su vuosttaš oahppaladdanmátkái Finnmárkui. ¶
Johannes Nilssøn Skaar (Njuohtan Keller. Govva: Norgga Sámemiššuvdna) ¶
Fargga lea ge sus juo leamaš vuosttaš čoahkkin Buolbmágis – sápmelaččaiguin. Su vuosttaš oaidnaleapmi Finnmárkku sámi álbmogiin, namalassii Buolbmágis – sáhttá gohčoduvvot Vene Vidi Vici. Bohten, oidnen, vuiten. Go sii galge earránaddat, de dajai sápmelaččaid sátnejođiheaddji ná: Ráhkis Bisma, ale fal vajálduhte min, sápmelaččažiid. ¶
Ii, bisma ii áigon vajálduhttit sin. Buolbmátmánát ledje hui čeahpit – lohke bures – ja sámegiel čállosa lohke sii vel buorebut, vaikko skuvla ii lean veahkehan sin eatnigiela oahpahusain. Orru leamen nu ahte vuosttaš bismaoahppaladdan Buolbmágis lihkostuvai bures ja dagai oktasaš ilu ja ipmárdusa. Mánát ja nuorat ledje roahkkadat ja hállát de go besse geavahit eatnigielaset. ¶
Unjárggas ii gal lean dilli nu buorre. Sáhttá dadjat dan seavdnjadin ja ahkidin. Oahppaladdandieđáhussii lea čállon: «Dat mánát geat bohte mu lusa Unjárggas, dahke olbmui jur morašdovddu. Sii ledje geafit ja goarráneame duokŋaduvvon rámsobiktasiiguin, ja geafi ja goarránan orui leamen sin vuoiŋŋalašvuohta nai. Ođđa testameantta lohkan lei dego bilku. Mánát máhtte dušše ovttastávval sániid ja moadde bustáva. Sámegiel čállosa lohkan manai mihá buorebut ja livččii várra leamaš boasttuvuođaid haga jos skuvla livččii veahkehan sin dainna. Oahpaheddjiid katekiseren lei eanas aivve dárogiel oahpahus. Nubbi humai mánáiguin bassi gástta birra. Muhto mii jeđđehusaid ja fámuid ba mánnáriebuide leaččai sin gásttas go dan «bassi čáhci» čađat seaguhuvvui dáru sátnegirjjiin ja grammatihkain.» ¶
De son johtá viidáseappot nuorttas, gitta Girkonjárgii. Doppe maiddái seammalágan ahkidis oahppaladdandieđáhusat. Vaikko vel čeahpimus mánát máhtte ge lohkat, de sii ipmirdedje áibbas unnán das maid lohke. «Lei ahkit oaidnit» — čállá bisma «mot dat movttegis mánát ledje goarráneame heivemeahttun bagadusa geažil. Vuoi man njuovžil sin njuovčča lei go ságastalle gaskaneaset, ja vuoi mo sii roahkkasadde ja vavddadedje oahppodiimmuin.» ¶
Muosáid sámemánáid dáfus čállá Bisma: Dat moadde sámemáná geat bohte min lusa Muosáin, ledje vuollegis oahppodásis. ¶
Bismma oahppaladdandieđáhusas boahtá ovdan ahte Nuorta-Finnmárkkus lei heajut dilli go Oarje-Finnmárkkus. Sivvan dasa ferte leat leamaš sisafárren Njávdáma ja Reaisavuona bokte, ja dat bisttii gitta čuohtejahkemolsuma rádjái. Oarje-Finnmárkkus gal lei juo dássedis dilli. Doppe atne eanas dárogiela ja sámegiela skuvllas. Nuorta-Finnmárkkus lei veahá váddáset dilli, go doppe ferteje atnit maiddái láttegiela (kveanagiela) veahkkegiellan. ¶
Goitge ii galgga vajálduhttit ahte Bismma oahppaladdandieđáhus sáhttá neaktit ovttabealálažžan. Ollu dain mánáin geaid sihte boahtit bismma lusa, eai lean goassege ovdal leamaš girkus – juobe son vel gohččojuvvon guovdu girkolahtti gos sin gažadedje leavssuin. Sii soite gal máhttán juoidá go vulge ruovttus, muhto dál eai máhttán šat maidege, eai ge sii roahkadan geahččat geasage, go buohkat gehčče sidjiide – ja de boahtá ieš bisma ávvobiktasiidisguin, dehe sus lea guhkes čáhppes bivttas, issoras stuora čalbmeláset njuni alde – árvvolaš ja duođalaš. Ja ollu dáin mánáin ledje juo balddahallojuvvon dainna garra bismmain, guhte lea mihá garraset go báhppa. ¶
Ja de sii čužžot das ja doarggistit baluin. Ja de dat vástádusat maid bisma bohčá sis nektet vulosoaivválas ja endorii, omd. «Han hadde frastet i 40 dager» – «sette ham på templet tine» . Go lohkat dáid jorggu vástádusaid birra, de orrot gal dat leamaš veahá badjelmearálaš cuiggodusat, ii ge dieđáhusas muitaluvvo divvojuvvoje ja čilgejuvvoje go boasttuvuođat. ¶
Jođus girkui, Sarvvesvuonas, Porsáŋggus, 1909/10 ¶
(Govva: Porsáŋggu musea) ¶
Mearrasámit sektet liinna Bierggis, Várggáid lahka. Govvejuvvon su. 1900. ¶
(Govva: Ellisif Wessel / Universitetsbiblioteket i Bergen) ¶
Vel okta ovdamearka: Muhtun 13-jahkásaš nieiddaš logai hui čielgasit, muhto lohkannuohtas dovdui ahte son ii ipmirdan lohkosa. Son logai Joh. 13,38. Bisma: – Mii lea hane sámegillii? Nieida ii vástidan. – Mii lea hane, lea go olmmoš, guolli dehe loddi? (Gažaldat dulkojuvvui sámegillii) Vástádus: – Guolli. ¶
Fertet gal mieđihit ahte Bisma Skår lei gudneáŋgiris girkolaš báimman. Son liikui go sii gohčodedje su «Finnenes Biskop» , sápmelaččaid bisma, ja nu son lei ge maiddái. Dáruiduhttin manai ain ovddasguvlui nuo ja ná. 1880 bagadus galggai čuvvojuvvot. Boađus lei nu go ovdal. Sámegielat mánát vázze skuvlla jagiid jagiid maŋŋái – ja ohppe unnán skuvlavázzimis. Manai gal oalle bures nu guhká go sis lei dat ovddit oahpaheaddji, go dan mielas lei Bagadus dakkár gohčus man ii galgan jeagadit. Nuorat geardi gal hui áŋgirit čuovui dáruiduhttima. Nu dahke maiddái nuorra báhpat, sii guđet álge ámmáhii 1890–1900 jagiid. ¶
Áiggun dás bidjat ovdamearkan man ovttageardánit muhtumat sis čuvvo dáruiduhttima. Jahkečuođi molsuma sullii lei dáruiduhttinbáhppa čállime konfirmánttaid konfirmašunskuvlii, mii galggai miessemánus ja geassemánus. De boahtá muhtun eadni nieiddainis gii lei konfirmašunagis. Nammačállimiin gal vel manai bures, muhto su dárogielmáhttu gal lei nuo ja ná. Ii ge hal dat lean oahppi sivva. Boares luhkkár lei atnán dušše sámegiela oahpahusgiellan skuvllas, danne dat oahppi riehpu máhtii nu unnán dárogiela. Danne su eadni dáhtui ahte nieida galggašii beassat lohkat eatnigiellasis maiddái konfirmašunskuvllas, go juo ii lean oahppan dárogiela skuvllas. Dan gal ii beassan, ii heađisge. Konfirmašunskuvllas galgá dušše dárogiella, vástidii báhppa. Ii hal de goit leat sutnje mihkkege ávkkiid dan guđa vahkkosaš skuvllas, oaivvildii heađástuvvan eadni. Ii lean áhpu. Boares luhkkár lea veahkehan oallut bártahuvvan etniid, ammahal de sáhtášii rohkadallat mu nieidda ovddas nai, jurddašii nieiddaža eadni. De dat heađástuvvan eadni manai luhkkára ságaide, ja luhkkár ges báhpa lusa muitalit mot dilli dál lei – man váttis gul šattašii sidjiide lohkat dárogillii geain ii lean leamaš dat oahpahus obage skuvllas. Boares luhkkár šattai máhccat ruoktot čoavddekeahttá áššiin. Dábálaš njuolggadus lei ahte son guhte ii máhttán unnimus meari risttalašvuođas – son bijahalai eret konfirmašunskuvllas. Sámegillii lea dat čuoldit, muhto báhppa ii áigon čuoldit ovttage eret. Buohkat galget konfirmerejuvvot, máhtáš dal maidge dehe ii. Na ii son dál ballan ahte nieida ii beassan konfirmerejuvvot, go son diđii ahte nuorra báhppa ii sádde ovttage ruoktot konfirmerekeahttá. De nieidariehpu šattai konfirmerejuvvot maŋŋel dan guđa vahkkosaš skuvlla – oktan earáiguin geat ledje ovtta dásis suinna vátna dárogielmáhtu dáfus. ¶
De mii leat ollen 20. čuohtejahkái, nuppiin sániin dan áigái mii lea 1905 maŋŋil. Álgá ođđa áigi. Finnmárku dahkko sierra skuvladirektorahttan, ja das lea juohke dáfus áicevaš ja árjjalaš skuvladirektevra. Su evttohusa mielde dat heaittihuvvo ge Romssa gávpoga oahpaheaddjiskuvlla sámi suorgi. ¶
Álgobáliid lei oalle váttis áigi ollu mánáide moattegielat guovlluin. Boares oahpaheaddjebuolva jávká, ja ođđasat bohtet sadjái. Ođđa oahpaheaddjit álget dáruiduhttima eai ge ane sámegiela veahkkegiellan. Ollu skuvllain ledje sámi mánát eanetlogus, ja sámegiella lei sis ruovttugiellan sihke olgun ja viesus. Skuvllas adnui dušše dárogiella. Muhtun biiriin gal oahpaheaddji vel muhtun áigge anii sámegiela veahkkegiellan, go ii orron oaidnime eará vejolašvuođaid. Soames earát ges duollet dalle iskkadedje leat go mánát ipmirdan. Ja de fas doapmat viidáseappot, go diibmoplánas ledje dievva fágafáttát maid galge ollet guorahallat juohke beaivve. Girjeránsel losui jagis jahkái, go juohke skuvlajagi álggus galge boahtit ođđa girjjit. Ii ovttasge lean šat dilli sámástit – ii ge dat anihan šat skuvllas. ¶
Bisánehkot dál oanehaš ja geahčastehkot mot lea mannan. Lea go sámi álbmogii leamaš bahán dat hoahppu mii lea dán áigge? Dehe dat go rittu sápmelaččat leat áibbas dáruiduvvan. Dasa lea vástádus: ii leat. Sáhttá roahkka dadjat ahte sápmelaččat leat gierdan rievdadusa. Leat gal sin searvvis nai ollu robotat, das ii beasa eret, muhto gal dakkárat leat dáru álbmogis nai. ¶
Čájehuvvo ahte go sámi álbmot dáruiduvai ja čuovuhuvvui mielde ovdáneapmái, de nagode sii gilvalit dáru sogalaččaiguin, sihke bargguin ja girjjálaš oahpa dáfus. ¶
Ollugat oaivvildit ahte sápmelaččaide lea leamaš vahágin badjelmearálaš giellapolitihkka, go sii eai hálit dál dovddahit iežaset gullevašvuođaset, ee eai duosttastuva hupmat ruovttugielaset, eatnigielaset. Mii dasa lea sivvan? Vuosttažettiin: Sii hálidit eallit Norgga ássin ja dasa gullá dárogiella ja dáččaid vuogit ja vierut. Ja de vel okta – ja dat soaitá ge váldosivvan. Dat sápmelaččat guđet dál leat badjel 40 jagi boarrásat, muitet 20–30 jagiid vátna áiggi. Vaikko eai dieđe ge dan ieža, de jurddašit sii ahte sámegiella gullá dan heajos birgenláhkái mas sii bajásšadde, ja dárogiella, dáru vuogit ja vierut gullet ges buresbirgejeaddji dáru álbmogii geaid sii dovde. ¶
Boađusin das šaddá ná: Sápmelaš lea geafi ja heitot, muhto dáččavuohta dahká buori birgenlági. Lea roahkka vejolaš ahte dakkár jurddašanvuohki lea darvánan sidjiide almma iežaset dieđu. ¶
Čohkkenvuogit leat daguhan ollu báikkiid ávdinin. Stáhta lea vel ruhtaveahki nai addán vai viesuid gaikkodit ja sirdet daid guovddáš báikkiide. Nu sii besse bargguide, ollásit earáid dássái. Nuorra bártnit geat ovdal ledje bivdán guliid das lahka áhčiideaset mielde, dat besse dál bargui trolariidda ja stuora bivdofatnasiidda. Muhtumat leat ožžon barggu stuora nuohtte-eaiggádiid fierbme- ja nuohttečivttašeaddjin. Danne go leat čeahpes čivttašeaddjit. Sii eai nagodan oastit gárvves dorske- ja sáidefirpmiid iežaset bivdui. Sii oste árppuid ja oaraid ja morde ieža daid bivdosiid maid dárbbašedje iežaset bivddus. Danne sii šadde issoras čeahpit moardit ja čiktit. Ja danne stuora nuohtte-eaiggádat váldet áinnas vuotnagáttiid nuoraid bargui iežaset fatnasiidda. Ja ollugat sis leat maiddái háhkan alcceseaset fatnasiid ja bivdobiergasiid áhpebivdui. Dovddan muhtun Oarje-Finnmárkku vuotnalačča. Áigá 6–7 jahkásažžan lei juo oahppan čivttašeaddji. Dál son lea trolabarggu jođiheaddji. ¶
Dat nuorat geaid dás lean namuhan, leat eatnasat Oarje-Finnmárkku vuonaid sámi nuorat. Nu guhká go sii orro ruovttus, de lei sámegiella sin ruovttugiella, vaikko máhtte gal maiddái dárogiela buori muddui. Ja go sii de álge bargguide, de ii hehtten giellavátni sin. Sii šadde dego oktan dárogielagiiguin. Bivdofatnasa giella lei dárogiella, ja gáddegiella ja gávpegiella maiddái dárogiella. Ja dárogiella lea šaddan ruovttugiellan maiddái sidjiide geat leat fárren eret ruoktobáikkiin ja ásahan sierra joavkkuid ja ruovttuid. Ja nu lea dárogiella šaddan goalmmát buolvva eatnigiellan. ¶
Ja bisanehkot dál fas ja geahčastehkot mot Finnmárkku vuotnagiliid dilálašvuođat leat, erenoamážit Oarje-Finnmárkkus. Mot dasto manná daiguin vuotnagiliiguin, guorranit go dat – vai báhcá go muhtun geardi vel dohko geat ellet nu go sin váhnemat leat eallán – vuotnabivdduin ja veahá eanadoaluin? Mot manná gielain? Sámegiella gal suige ceavzá doppe – oalát doaresbealde. Ja dat eallá bures doppe. Lea illudahttán mu oaidnit ahte sámegiella adno ruovttugiellan. Vaikko giella lea ge veahttan ja geffon sániid ja doahpagiid dáfus, dat lea goitge sámegiella – ja adno ain eatnigiellan. Min bargun livččii dasto movttiidahttit vel daid báhcán sápmelaččaid dáppe rittuin dikšut ja suodjalit dan kulturárbbi maid leat ožžon máttuineaset. ¶
«Dan beaivvi go sámegiella lea jávkan, de lea maiddái sápmelačča váldu dovdomearka jávkan.» . Buot sápmelaččat galggaše gozuid alde vai nu ii geavaše. «Allot fal vajálduhte máttuideamet buot das maid rievdadit ja jorgalit, go sii adde midjiide vuorkádávvira mii lea mihá stuorát go ollugat doivot. [2] ¶
[1] Katekismusa vearša 1693 rájes, Norsk salmebok 548 [2] Dáid cealkagiid lea Ivar Aasen čállán, lávlagii «Dei vil alltid klaga og kyta» ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Sámiid dáruiduhttima birra 2010 Davvi Girji 1641 http://skuvla.info/skolehist/sarakdarui-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Per Erik Saraksen oahpaheaddjiskuvlaoahppin Kristianias 1923. (Govva: Selmer Norland & Co, Kristiania / Finmarksbiblioteket) ¶
Per Erik Saraksen (1901–1989) váccii vuođđoskuvlla Deanodagas ja oahpaheaddjiskuvla Oslos. Son lei oahpaheaddji Deanus, Bierggis ja Álttás. ¶
Sáhtát lohkat eambbo Per Erik Saraksena birra dán girjjis, su muitalusas iežas mánnávuođa skuvlla birra ja maiddái artihkkalis Finnmárkku dáruiduhttin šattai sin eallimin. Dát lea okta sullii 20 koseriijas mat sus ledje Sámi Radios áigodagas 1956–72. Dát lea gávdnon Sámi arkiivvas, Thor Frette-rohki báhpáriin. Dat orru čállon 1950-logu loahpas. ¶
Saraksen ii goassege ieš beassan oahppat čállit eatnigielas skuvllas, muhto son čálii dáid koseriijamánusiid sámegillii iežas čállinvuogi mielde. Frette lea transkriberen Saraksena artihkkala dalá čállinvuohkái. Mii leat fas transkriberen dan dálá čállinvuohkái, rievddakeahttá sániid ja dadjanvugiid. ¶
Dan áiggis mii lea vássán maŋimus máilmmisoađi maŋŋá, leamaš sámiide beanta «miehtebiegga» . Nu ollu prentenbáidna ii dáide goassege leat adnon sámiid várás go dan áiggi. Eatnat čállagat – ja eanaš sámiide ustitmielalaš čállagat – leat oaidnán beaivvi čuovgga – sihke nugo bihtát bláđiid alde, ja maiddái stuorát čála-barggut mat leat girjin olggošboahtán. Soames sápmelaš maiddái lea «jienas sehkken» daid searvái, muhto eanaš čállit gullet dážabeallái. «Det samiske problem» lei ovtta gaska beanta bajilčállagin soames dárogiel aviissain. Ja man ollu álkit dat ii leat johtit miehtebiggii, go ahte vuostebiggii de galgá viggat bahkket. ¶
Muhto ii dat leamaš buot áiggiid nu «miehtebiegga» sámiide. Dan čájeha maiddái historjá dáruiduhttima birra maid dážat leat geavahan sámiid gaskkas skuvllain ja eará láhkái, ja man birra mun oanehaččat áiggun muitalit. ¶
Dan áiggi go Norga lei dánska gonagasa vuolde, lea mis uhcán diehtu skuvllaid, ja eará bajásčuvgehusbarggu birra sámiid gaskkas. Norgga historjá čájeha ahte maiddái dáža álbmoga gaskkas lei dan áigi sevdnjes veaigi bajásčuvgehusa hárrái. Ja go dálu isidis lei dakkár dilli, de mo dat dalle ii lean singuin geat ledje su vuollásaččat? Danne dat dáidá leat lahka duohtavuođa, jos mii čuoččuhit ahte sámiid gaskkas leai áibbas moskoseavdnjat ja báhkinvuohta. ¶
Easkka maŋimus čuohtejagis dánska-áiggis ovdanloaiddastedje olbmát geaid váimmuin leai bohciidan duohta áigumuš dasa ahte buktit bajásčuvgehusa ja kristtalašvuođa čuovga sámiide. Dat stuorámusat ja áŋgirepmosat leaigga Thomas von Westen ja professor Knud Leem. Thomas von Westen álggahii su barggu sámiid gaskkas 1716. Dan 60 jagis das maŋás doaimmahuvvui stuora bajásčuvgehus- ja bajásráhkadusbargu sámiid gaskkas, sihke skuvllaid ja vuolggahussárdnideddjiid bokte. Sámegiella váldojuvvui atnui, ja čállagat lágiduvvojedje sámiid várás sin iežaset gillii, sihke mánáid oahppogirjjit ja maiddái soames girjji bajásráhkadussan álbmogii. Maiddái dat vuosttamuš sámegiela giellaoahppogirjjit lágiduvvojedje dan áiggi. ¶
Muhto allut mii dan gátte ahte lei ovttamielalašvuohta hearráid gaskkas sámiid bajásčuvgehusa hárrái. Guhkkin eret. ¶
Von Westen oaivvildii ahte sámegiella berre váldojuvvot atnui, ja sámiide oahppa ja bajásčuvgehus buktojuvvui sin eatnigillii. Troandin bismmas, Peder Krogas lei earálágán oaivil. Krog lei v. Westena garrasamus ja váralaččamus vuostáičuožži. Son ovdandoalai ahte sámit berrejit oahpahuvvot dárogillii – dahje dánskagillii – ja de lasihii vel: « ... nu ahte sii áibbas máhttet eretheaittit sin iežaset giela» . Dat bismma Kroga dajahus šattai prográmman badjel 200 jagi sidjiide, geat leamaš áŋgirepmosat dáruiduhttima ovddidit sámiid gaskkas. Sin áigumuša mearri lei aiddo dat ahte sámegiella galggai áibbas heitojuvvot ja sámit nohkat eret našuvdnan. ¶
Thomas von Westen (Njuohtama mielde mii lea Veøy girkus. Luoikan Norgga Sámemiššuvdna) ¶
Peder Krog (Gova luoikan Nidaros bismagoddi) ¶
Johan Ernst Gunnerus (Johan Friderich Schweiger lea njuohtan su. 1765. Govva lea Troanddima katedralskuvllas. Luoikan Gunnerusbiblioteket, Troanddin) ¶
Dan álgosoađis vuittii vuos v. Westen. Sihke dánska gonagas ja buot fámolaš hearrát doarjaledje v. Westena, vaikko vel máŋggas ge eará suja go dušše buorrivuođain sámiid vuostái. ¶
Muhto bisma Krog lei fámolaš olmmái. Seamma jagi go v. Westen jámii – 1727 – olahii son oažžut dan miššon- ja oahpaheaddji-skuvla dahppojuvvot maid v. Westen lei bidjan mátkái Troandimis. Sámegiella gildojuvvui skuvllain ja girkuin, ja boares čállagat duođaštit ahte soames báikkiin čirro sámit go masse sámegielalaš oahpaheddjiid ja sárdnideddjiid. Gávdnojit maiddái duođaštusat mat muitalit ahte dan áiggi lei soames sajiin bajásčuvgehus sámiid gaskkas buoret go daid dážaid gaskkas geat ásse dáppe davvin. ¶
Vaikko diehtemeahttunvuohta fas lassánii, de lei dan siepmanis maid v. Westen ja su mieldebargit ledje gilván, nu ollu eallinfápmu ahte dat ii goassege šat áibbas goarránan – ii obba daid áiggiid ge go bisma Kroga galbma vuoigŋa ráđđii. ¶
1750-jagiid siste rabastuvvui fas ođđa skuvla Troandimis oahpaheddjiid várás sámiide – Seminarium Lapponicum. Knud Leem biddjui skuvlaovdačuožžun, ja buoret ja dohkálaččat olmmái ii livčče máhttán gávdnot. ¶
Bisma Krog lei áigá juo jápmán, ja dan áiggi šattai muhtun hirbmat allaoahppan ja jierpmálaš olmmái bisman. Su namma lei Gunnerus. Son doarjalii Leema ja barggu sámiid ovddas, ja gievrat veahki ii livčče Leem máhttán oažžut. Jagi maŋŋá go Gunnerus lei badjilváldán bismaámmáha, čálii son: «Sámit eai čájet fuolahisvuođa oahppat dárogiela, go sis vejolašvuohta beare leat dasa, ja dat livččii leamaš hirbmatlaš ahte bágget sin áibbas heaitit sin eatnigielaset, mas sii leat seamma stuora ráhkisteaddjit go guhtege eará našuvdna oba máilmmis. Láđđásit ja siivvut berre meannuduvvot vai oahpašedje min giela – ja oahpaheaddji galgá sin gillii dárkilit čilget sidjiide buot maid sii lohket ja ohppet dánskagillii, ahte sii eai galgga dego papegojat noahkut juoidá dánskagillii.» ¶
Nuppi bealis lea fas bisma Gunnerus dajahus šaddan prográmman buohkaide geat leat bargan dan ala ahte várjalit dan uhca sámi-našuvnnaža ja dieđihit sidjiide oahpu ja bajásčuvgehusa dan láhkái ahte dat šattašii sámiide stuorámus áiggálaš ja vuoiŋŋalaš ávkin. ¶
Gunnerus jámii 1773, ja Leem jagi maŋŋá. Bisma Krog prográmma bealušteaddjit ožžo dallánaga Seminarium Lapponicum dahppojuvvot. Sin gáibádusa mielde mearridii dánska gonagasa ráđđehus ahte sámegiella fas galggai gildojuvvot skuvllain. Gunnerus maŋis-čuovvu bismaámmáhis čálii 1774: «Sámiid ferte vuos olmmožin ráhkadit, ja dalle easka sii máhttet kristtalažžan šaddat.» Su oaivvil mielde eai lean sámit olbmot, ii ge sámegiella olbmuid giella. Olmmožin galge sámit ráhkaduvvot dan láhkái ahte sii bággejuvvojedje heaitit sin eatnigiela, ja bággejuvvojedje dárogiela oahppat. ¶
Vártnuhis áigi bođii dan uhca sámi našuvnnaža badjel. Diehtu uhcánii, seađut ja vuogit hedjonedje surgadit. Buolleviidnegávppit ásahuvvojedje, sámit gefojedje, ja viidnagávpálaččat riggo. Oamedovddolaš ámmátolbmát sáddejedje ovtta heahttičuorvasa nuppi maŋis, muhto ráđđejeaddji hearrát eai bivdán beallji. Sii ledje njoammaduvvon bisma Kroga vuoiŋŋain. Proavás Deinboll Nuorta-Sámieatnamis čálii 1826: «Dat vuohki ásahuvvui ahte sámit galge oahppat dárogiela, ja duššefal dárogiel girjjit gilvojuvvot sin gaskii. Das čuvvo surgatlaš dilit, dábálaš diehtemeahttunvuohta, ja religiovnnalaš eretjorraleapmi, lea čájehan boasttovuođa dakkáraš doaimmahanvuogis, ja man boastut dat lea ahte viggat áibbas eretheaittihit giela mii lea eatnimilkkiin oktanaga sisanjámmojuvvon, giela mii leamaš ovddavánhemiid bassi oapmi, ja maid juo eai oba sámit ge mielasteaset suova alddiset eretrivvejuvvot.» ¶
Nuppástus ii boahtán ovdal go dat dovddus, ja sámiid vuostái ustitlaš báhppa, Stockfleth, bođii báhppan Oarje-Sámeeatnamii 1820-jagiid siste. Dalle lei Norga luovvanan Dánmárkkus, ja lei ožžon iežas ráđđehusa. Dan ráđđehusa oaččui Stockfleth bealji bivdit su heahtečuorvasii, ja son oaččui stáhtaveahki ahte doaimmahit beasai su viššalis barggus lávuin ja gođiid, girkuin ja skuvlaviesuin – sámiide illun ja stuora ávkin. ¶
Dát buorre áigi sámiid ja sin giela hárrái ii bistán nu menddo guhká. Jagi 1850 rájes ealáskii fas bisma Peder Krog vuoigŋa, ja álggii soajáid lebbohallat. Dáruiduhttin sisafievrreduvvui fastain, álggos vuos litnásit, dasto garraset dat garraset – gitta dassái go jahkečuohtemolsuma maŋŋil fas šattai sámegiella áibbas gildojuvvon giellan sámemánáide skuvllain. ¶
Dat lei nu dego dážahearrát livčče šaddan ballui ahte sámit máhttet menddo jierbmái šaddat. Ahte dat lei Kroga badjel 200 jagi boares prográmma dáruiduhttima bealušteaddjit čuvvo, čájeha maid okta sis dajai báhppii Otterbechii: «Min áigumuša mearri lea oažžut sámegiela áibbas eretheitojuvvot – dušše duoddariin doppe Guovdageainnus oažžut mii vurket sámegiela dego – museum-oami.» ¶
Mu mielas lea váttis ipmirdit dán politihka dážaid bealis sámiid vuostái maŋŋil 1870. Dalle gohccái dážaid gaskkas duohta našuvnnalaš dovdu. Dáža olbmot barge viššalit buhtistit dárogielas ja dárokultuvrras buot olgoriikkalaš (dánskalaš) elemeanttaid, oaffarušše ollu barggu ja ruđaid skuvla- ja girjegiela lágidan várás álbmot-dialeavttaide. Muhto mađe eambbo dat sin bargu ovdánii, de dađe garraset vuolásdeddui sámegiella ja olggoštuvui dat uhca sámenašuvnnaža. ¶
Seammá áiggi go buot máilmmi pedagogat – Norgga pedagogat maiddái – sárdnidedje ahte máná skuvlaoahppu galggai álggahuvvot ságaiguin ja áššiiguin mat mánnái juo ledje siiddas eret oahppás, de sámemánáide ii oba šat vuoigatvuohta ge addojuvvon ahte mánná eatnigielas oaččui gullat skuvllas. Sámemánná vuostáiváldojuvvo skuvllas amas gillii. ¶
Skuvlalága mearrádus, ahte máná hállangiella nu guhkás go vejolaš lei, galggai adnojuvvot buot njálmmálaš oahpaheami vuolde, ii lean sámi mánáid várás. Dat mearrádus lei dušše dážamánáid dihtii. ¶
Njuolggadusat oahpaheddjiide giellaseaguhusguovlluin mearridedje ahte sámegiela dušše goaikkanasaid mielde oaččui atnot veahkkegiellan. ¶
Maiddái olggobealde skuvlla vuolásdeddojedje sámit ja sámegiela garra gieđain. Hålogalandii galggai namahuvvot ođđa bisma dan áiggi go Jens Otterbech lei gieldabáhppan Sámeeatnamis. Son lei ožžon nu ollu steammaid dáppe davvieatnamis ahte livččii lean govttolaš ahte son lei namahuvvon bisman. Muhto dáru girkodepartemeanta ii beroštan das maidege ja manai Otterbech meattá. Váttis lea dasa oaidnit eará siva go dan ahte Otterbech lei duođalaš ja áŋgiris sámiid bealušteaddji. ¶
1902 lágiduvvojedje ođđa njuolggadusat stáhta eananvuovdima ja -láiguheami birra Sámeeatnamis. De mearriduvvui ahte stáhta eana galgá vuvdojuvvot dahje láiguhuvvot eanagilvimii dušše dohkálaš olbmuide, geat máhttet sihke hállat, lohkat ja čállit dárogiela, ja atnit dárogiela beaivválaš anus. Dainna mearrádusain čuovvu, ahte sámit geat beaivválaččat hállet sámegiela, eai galgan leat dohkálačča ahte oažžut ovttage bihtá Sámeeatnan eatnamis maid sin ovddavánhemat ledje duolbman ja eaiggáduššan jahkeduháhiid ovdal go oktage dáža deike ásai. ¶
Daid jagiid olggosmanai maiddái ávžžuhus dážaolbmuide ahte fárret ja ássat Sámeeatnamii geainna vejolaš lei. Eatnagat čuvvo ávžžuhusa, ja dat šattai gáržžit sámiide. Buot fronttain geavahuvvui Peder Kroga prográmma garraset velá go dan lágideaddji alddes. ¶
Dát mearrádusat čájehit ahte dat lei iešválddálaš ráđđen- ja hearrápolitihkka mii geavahuvvui sámiid vuostá. ¶
Min guovllus lávejedje olbmot dadjat: «Dáža ja Biru» dahje «Dážaguovttos Biruin» . Ii go son dat sátnevájas lea lágiduvvon dan áiggi go dat garra mearrádusat stáhta hearráide sáddejuvvojedje njuolggadussan mo sámiid vuostái galggai geavahuvvot. ¶
Loahpas berre velá namahuvvot ahte maiddái dan galbma áiggi ge gávdnojedje dážaid gaskkas lieggaváimmolaš sámiid ustibat ja bealušteaddjit. Mun namahan Tromsa-bisma Skaar, guhte oaččui gudnenama «sámiid bisma» , gieskat jápmán rektor Qvigstad ja gieldabáhppa Otterbech. ¶
Ollu áššit leat dál earáhuvvan sámiide buorrin. Thomas von Westen ja bisma Gunnerus prográmma lea eatnat áššiin ollášuhttojuvvon. Sámiide lea miehtebiegga. Muhto jogo son lea Kroga vuoigŋa luovvankeahtes láhkái gitta čadnojuvvon? ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Sieiddájohka – buorre fálaldat mii heaittihuvvui 2010 Davvi Girji 2651 http://skuvla.info/skolehist/seidajok-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Siri Broch Johansen (Govva: Svein Lund) ¶
Siri Broch Johansen (r. 1967) orru Deanus ja bargá dál luođučállin ja jorgaleaddjin. Son lea Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusjoavkku miellahttu. Sámi skuvlahistorjjá 2-girjjis son muitala iežas historjjá. ¶
Dás son muitala Sieiddájoga mánáidpsykiátralaš divššohaga skuvllain. Dán oasi vuođđun leat skuvlla ja Finnmárkku fylkagieldda arkiivaoasit mat leat leamaš olahanmuttus. Son lea maid jearahallan ovddeš oahpaheaddji ja ovddeš oahppi. ¶
Ii leat šat mánáidpsykiátralaš ásahus Deanus, muhto lea leamaš 1961 rájes gitta suoidnemánu 2005 rádjái. ¶
Vuosttaš ásahus vuođđuduvvui Guhkesnjárgii Deanunjálmmis. Finnmárkku fylka dat vuođđudii ásahusa «hilbes gánddaid» várás 1961. Dán ásahedje ovddeš sundedállui, ja dábálaš doaibma álggii ođđajagis 1963. Álggu rájes geahččaledje ásahusa gánddaid bidjat Deanu skuvlii, mii lei uhca giliskuvllaš Bonjákasas. Muhto go gánddat láhttejedje viehka earáláhkái go eará oahppit, de skuvla ii birgehallan singuin. Skuvlajagi 1964/65 ja 65/66 čohkkejedje gánddaid nu gohčoduvvon áicanluohkkái. Ii dat ge doaibman, ja ođđajagi rájes 1965 šadde gánddaid oahpahit sierra visttis. Doppe eai lean ges ávdnasat, ja de álggii guhkes digaštallan dáid gánddaid skuvlafálaldaga birra. Boađusin šattai ahte Deanu gielda ásahii sierra skuvlla dáid gánddaid várás. 1966 čavčča skuvlaálgima rájes lei skuvla doaimmas. Deanu gielddas lei muhtunlágán šiehtadus Finnmárkku fylkagielddain, lea nappo jáhkehahtti ahte fylka dalle juo mávssii skuvlla goluid. Skuvla ii ožžon erenoamášskuvlla stáhtusa. Gielda lei stáhtas ohcan dakkár stáhtusa, muhto stáhta ii mieđihan. Skuvlla namma lei Guhkesnjárgga skuvla, ja dat lei doaimmas gitta 1987 rádjái. Dalle sirdojuvvui ásahus áibbas ođđa vissui Deanu šaldái, mii lei Sieiddájotgáttis. Ásahusa ođđa namman šattai Sieiddájoga mánáidpsykiátralaš divššohat, ja dasa gullevaš skuvla šattai Sieiddájoga skuvla. ¶
Sieiddájoga skuvla lei skuvla mii fárrii moddii. Álggus skuvla lei dalá rektora Hans Eriksena ja oahpaheaddji Randi Tennefossa kealláris, ja dasto lei gieldda dálus Fosseveien 16:s, gitta ođđajagemánu 1996 rádjái. Dalle besse viimmat fárret áibbas ođđa, stuorra skuvlavissui mii lei huksejuvvon aiddo de divššohaga lahka, ja vel lagabui Sieiddájohgátti. ¶
Olles Finnmárku lea álo leamaš Sieiddájoga divššohaga ja skuvlla ovddasvástádus. Miehtá Finnmárkku mánát gaskal 8 ja 12 jagi leat boahtán divššohahkii. Skuvla dieđusge galggai sin várás fuolahit oahpahusa dan botta go orro divššohagas, doallat oktavuođa ruovttuskuvllain, ja fuolahit ahte mánás šattai buorre sirdin ruovttuskuvlii fas go gerge divššohagas. Vaikko vel divššohat ja skuvla dáinna lágiin eaktudeigga nubbi nuppi, de gulaiga eanáš áigge iešguđetge hálddahusdássái. Guhká lei nu ahte divššohat gulai fylkagildii, ja skuvla gulai gildii. 1991 rájes 1999 rádjái gulai maiddái skuvla fylkagildii, muhto Deanu gielda doaimmahii dan liikká, ja fylka mávssii goluid. Easka 1999:s šattai skuvla ollislaččat fylkka vuollái, ja skuvlla bargit šadde viimmat fylkkagieldda bargin. ¶
Dán rájes eai ádjánan go golbma jagi ovdalgo stáhta válddii badjelasas buot dearvvašvuođaásahusaid. Dalle šattai fas nu ahte divššohaga bargiin ja skuvlla bargiin lei iešguđet bargoaddi. Viehka jođánit dan maŋŋá šattai čielggasin ahte Davvi Dearvvašvuođa stivra plánii Sieiddájoga mánáidpsykiátralaš divššohaga heaittihit. Suoidnemánu 1. b. 2005 ledje sihke divššohat ja skuvla báhcán historján. Skuvlaviessu vuvdojuvvui Deatnogátte sámiid searvái, mii dál jođiha sámemánáidgárddi bealle dálus. Nubbe oassi dálus lea leamaš Deanu sámeskuvlla lassilatnjan moadde jagi. Dál lea Tana fysikalske institutt láigoheamen lanjaid. Dáin lanjain gos moadde jagi dassái lei erenoamášoahpahus, lea dál hárjehallan ja ruvven. ¶
Jorunn Irene Trosten lea riegádan Girkonjárggas 1944. Son lea vázzán ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu Álttá allaskuvllas 1988–92. Maŋŋá son lea lohkan erenoamášpedagogihka Sámi allaskuvllas, ja lea bargan oahpaheaddjin Sieiddájoga skuvllas 1999 rájes gitta dassážii go skuvla heaittihuvvui 2005 geasi. Sieiddájoga skuvla šattai Irene maŋimuš bargobáikin. Dál son lea mannan ealáhahkii. Son orru Árbanatjogas, miilla máttabeale Deanušalddi. ¶
(Govva: Marit Broch Johansen) ¶
Sieiddájoga skuvllas lei buorre skuvlavisti, lei heivehuvvon daidda ohppiide, nu ahte galggai leat juohkelahkái daidda mánáide biddjon nu ahte sáhttet oahppat. Lei buorre oahppanbáiki mánáide. Mun oidnen man buorre veahkki dat lei mánáide. Muittán váhnema gii ii lean nu mielas ahte su mánná galggai dohko. Dat mánná lei min luhtte goit golbma mánu. Maŋŋá sáddii váhnen munnje giitosa. Son lei hirbmat eahpesihkar bidjat máná dohko, muhto son oinnii maŋŋá man buori veahki mánná lei ožžon. Son oinnii nuppástusa mánás, ja son lei maid olu oahppan ieš. Dát čájeha man dehálaš Sieiddájohka lea leamaš. Sieiddájohka lei veahkkin sihke mánnái, váhnemiidda ja ruovttuskuvlii. ¶
– Mo lei árgabeaivvi skuvllas? ¶
– Iđđedis lei oktasaš čoahkkaneapmi. Dalle leimmet ovttas, lei maid fárus okta olmmoš divššohagas. Čoahkkaneamis lei maid ulbmilin hárjehallat earáiguin leat ovttas. Mánát bohte Sieiddájohkii olles Finnmárkkus, ja dalle bohte sámegielat guovlluin maid. Oktasaš bottus iđđes láviimet hállat sihke dárogiela ja sámegiela. In leat goassige gullan dárogielat mánáid givssideamen sámegielat mánáid mangeláhkái. ¶
– Mii lei du erenoamáš ovddasvástádus? ¶
– Mus leamaš erenoamáš ovddasvástádus sámegielat mánáin. Sámegiela ektui lei nu ahte lei sámegielaoahpaheaddji vai galggai leat sámegielat fálaldat daidda mánáide. Ja nu lei ge. Lei oahpahus sámegillii juohke fágas. Mii geavaheimmet máná ruovttuskuvlla girjjiid. Muhtun mánát eai háliidan nugo matematihka sámegillii, dat lei sin mielas váttis. Dalle geavaheimmet dárogielat girjjiid dien fágas. Dalle lei álkit mánnái váldit oahpu vuostá, go lei eambbo miellagiddevaš mánnái. ¶
– Oahpahit go don ovtta vai máŋga máná ain hávális? ¶
– Mus lei okta mánná geasa ledjen oktavuohtaolmmožin. Muhto jus ledje guokte máná geat ledje sámegielagat, de leigga soai mu luohká mánát. Lei buorre oahpahanlágádus dien láhkái ahte doppe ledje 4–5 oahpaheaddji. Muhto nuppe dáfus ledje unnán mánát. In dieđe man buorre lea ahte oahppi lea okto oahpahusas guhkes áiggi. Livččii buoret jus livčče eambbosat. Muhto muhtun diimmuin ledje goit ovttafárus earáiguin, nu lei gal. ¶
– Ledje go seammá fágalaš ulbmilat dáinna oahpahusain go dábálaš skuvllaid oahpahusain, vai ledje go eará ulbmilat? ¶
– Ledje dieđusge dat fágalaš ulbmilat maid máná ruovttuskuvlla lei bidjan, mii čuovuimet dieđusge plána mii bođii máná fárrui. Muhto dieđusge bođii dakkár terapevttalaš bealli maid, ja mii geahččaleimmet čoavdit daid váttisvuođaid mat mánás ledje. ¶
– Lei go nu ahte sámegielbealli lei lunddolaš bealli olles skuvlaservvodagas? ¶
– Nu lei ge. Mun jáhkán dat maid bođii das go mii leimmet olu olbmot dáppe min guovllus. Sieiddájoga skuvla lei maid buorre báiki leat sámegieloahpaheaddji. Mun gal in goassige merkon dan ahte dárogiella vuittii, muhto lei dieđusge guovtti gillii go doppe ledje maid olu dárogielat mánát. Muhto nu lea obalohkái. Ii leat mihkkige vahágiid dát gal, ahte guokte giela leat ovtta sajis. Go dat ohppe eambbo váldit oktavuođa guovtte giela ektui. Ja olmmoš mearkkui máŋgii ná ahte dat mánát mat ledje dárogielagat dat vigge sámegiela sániid oahppat, goit gulai olmmoš ahte dat vigge hállat dan. ¶
Mun jáhkán ahte mii leat nu čadnon dan sámegillii. Lea hirbmat buorre go lea boahtán dien muddui go dál, muhto de lea badjelmeare ballu dárogielas. Mun jáhkán dat šaddá lunddolabbot jus lea eambbo ovttas, lunddolabbot guovttegielatvuohta. Go dat šaddá nu ahte don leat olles áigge čuollamin dan sámegiela ja dárogiela ja sámegiela ja dárogiela. Mun jáhkán dat galggašedje eambbo bidjat maid sámegiela dábálaš skuvllaide, nu ahte šaddá eambbo guovttegielatvuohta, ja de eambbosat dohkkehit dan. ¶
Mun lean johtán olu skuvllaid mielde miehtá Finnmárkku, go mus eai lean dušše sámegielmánát. Mus ledje maid dárogielmánát muhtumin, ja go boađát dárogielskuvlii don it gula maidege mii gullá sámegielskuvllaide. Galggašii gullat eambbo sámegiela maiddái dáin skuvllain, galggašii leat oahpahusfálaldat. ¶
– Manne johtet mánáid ruovttuskuvllaide? ¶
– Mun gárten observeret, geahččat mo doppe manná, háleštit oahpaheddjiiguin dan birra maid oidnen, rávvet sin, digaštallat mo buoremus lági mielde sáhtii máná veahkehit. Ruovttuskuvllain jearadedje dávjá dušše fágalaš beliid, sii orro jurddašeamen dušše skuvlafágaid. Skuvllat eai jearran veahki daid mielalaš beliide. Juološedje gal oahpaheaddjit eambbo jearahit erenoamášpedagogalaš oahpaheddjiin veahki. Ulbmil galggašii leat ahte oahppodilli galgá leat nu buorre go vejolaš, juohke oahppái. ¶
– Mo ovttasbarggaidet Sieiddájoga mánáidpsykiatralaš divššohagain? ¶
– Mis ledje oktasaš čoahkkimat juohke máná ektui. Juohke mánnái lei bargojoavku. Mii leimmet skuvlla bealis maid fárus čielggadanbarggus, barggaimet ovttas buohkat: skuvla, divššohat, váhnemat ja ruovttuskuvllat. Lei hui olu oktasašbargu divššohaga ja skuvlla gaskkas. ¶
– Mo lei proseassa go skuvla heaittihuvvui? ¶
– Go divššohat bođii stáhta vuollái, de álggii Davvi Dearvvašvuohta dan seammás hállat ahte áigo heaittihit dan. Ja go skuvla lei čadnon divššohahkii, de fertii fylkagielda heaittihit skuvlla maid. Mun bargen skuvllas gitta lohppii. Lei lossa loahppa mis buohkain, go diđiimet ahte ledje ain olu mánát geat dárbbašedje veahki. Oinniimet man buorre ávki lei das. Ja de fertiimet loahpahit. ¶
Álggos unnidedje oahppilogu. Maŋimuš skuvlajagi ledje dušše 3 oahppi. Bealli oahpaheddjiin heite maid dalle. Mun gal šállošin hirbmadit go sii dan dahke. Mun beafaštuvven, go buvttiimet olu áššálaš ákkaid, muhto sii ledje juo mearridan heaittihit divššohaga. ¶
Divššohaga sadjái álggahedje johttijoavkku, mii galggai johtit mánáid ruovttubáikkiide ja dien láhkái veahkehit sin. Ovttaláhkái sáhttá jurddašit ahte mánát eai galgga eret ruovttus, muhto ollugiidda lea ávki beassat eret ruovttus. Dalle oidnet áššiid earáláhkái. Sii leat hárjánan ruovttus stivret, eará báikkis besset earáláhkái hárjánit. Sieiddájoga mánát han besse ruoktot maid vahkkoloahpaid, ahte dolle oktavuođa ruovttuin. Muhto lei okta psykologa gii lei guorahallan aiddo dien. Son gávnnahii ahte ii lean leamaš makkárge ávkin orrut divššohagas, muhto mun bealistan in jáhke dasa. ¶
Ledje hirbmat olu čeahpes fágaolbmot doppe barggus. Lean máŋgii jurddašan ahte lea ártet go heaittihedje divššohaga ja skuvlla, go lei nu buorre fágabiras. Lei dušše dát fálaldat sámegielat mánáid várás. Ja dat heaittihuvvui. Mii fálaldagaid leat sámegielat mánáid várás dál? Ii mihkkege! Mun in ádde dan Davvi Dearvvašvuođa stivrra. Mo dat leat dat olbmot go leat nu áddemeahttumat? ¶
Ronny Andre Lukkari lea riegádan 1984. Son lea Kárášjogas eret, muhto lea Deanus orron 15 jagi. Dál orru Tromssas, bargá biiladivodeaddjin doppe, ja sus lea maid bearaš doppe. ¶
(Govva: Siri Broch Johansen) ¶
– Goas bohtet Detnui ja Sieiddájohkii vuosttaš háve? ¶
– Bohten Detnui sullii 10-jahkásažžan. ¶
Álggus vázzen skuvlla Kárášjogas maid, ja johten Detnui. Ledjen guokte vahkku Deanus, vahkku Kárášjogas. Go ledjen Deanus, ledjen Sieiddájogas. Doppe ledje albma oahpaheaddjit. Doppe lei albma oahpahus. Lei erenoamášoahpahus, heivehuvvon aiddo munnje. Kárášjogas lei okta oahpaheaddji buohkaide, ii heiven munnje geas lea dysleksiija ja ADHD. Ja de ledjen veaháš udju, in jolgen lohkat ja čállit. Ja de skelbmošin vai beassat eret. ¶
Deanus lei skuvla mii lei sin várás geain ledje váttisvuođat. Sii bidje ovtta luohkkái sin geat heivejedje oktii. Rektor lei buohkaid jearahallan ovddalgihtii, vai gávnnahit geat heivejit oktii. Leimmet viđas min joavkkus. Lei vissa mearri man gallis sáhtte leat ovtta joavkkus. Mii eat gierdan seamma olu go dábálaš oahppi livččii gierdan, danin eai bidjan min stuorra luohkáide. ¶
Jus leimmet viđas ovtta luohkás, de lei okta oahpaheaddji. Buot ohppiin lei okta doarjjaoahpaheaddji, jus suhtai dábálaš oahpaheaddjái, de bođii diet doarjjaoahpaheaddji ja gálggai čuolmmaid. ¶
– Leiddet go juhkkojuvvon giela mielde? ¶
– Mun ledjen vissa okto dalle dan áigge geas lei sámegiella, ja mus lei okto okta oahpaheaddji. Dalle go bohten dohko, eai lean sámegieloahpaheaddjit nu olu, ja dalle lei bággu viežžat sierra oahpaheaddji munnje. Mus áhčči hállá suomagiela, ahte mus lei okta oahpaheaddji gii hálai suomagiela, ja okta gii hálai sámegiela. ¶
Mun in leat goassige leamaš nu gievra sámegiela čállimis ja lohkamis, muhto dat oahpaheaddji mii lei dalle, dat duođaid veahkehii mu. Kárášjogas in oahppan olus maidege, muhto Sieiddájogas eai addán vuollái. Ja go in gierdan, dat dikte mu veahá nágget, ja de hálle muinna mo áššit galget leat. Sii áddejedje ahte ii lean nu ahte ledjen nu hilbat, muhto sii hálle muinna, measta fillejedje mu skuvlabeŋkii fas. Dalle in liikon dasa, muhto dál smiehtan ahte lei hui buorre go eai vuollánan. ¶
Doppe ii lean nu mo dábálaš skuvllas, doppe ferte čohkkát 45 minuhta, it sáhte mannat váccašit dahje mannat olggos. Sieiddájogas lei nu ahte dat máhtte lohkat olbmuid, ja jus oidne ahte lea juoga mii givssida, de sáhtii váldit kvártta bottu. Dalle sáhtiimet ovddamearkkadihtii čiekčat spáppa, ja de fas mannat ruovttoluotta luohkkálatnjii. Ii lean mihkkege merriid maid galggaimet bargat, muhto lasihedje dađistaga barggu ja tiimmuid guhkkodaga. Loahpas lei lunddolaš ahte olmmoš nagodii olles skuvlatiimmu čohkkát. ¶
– Sieiddájoga mánát galge goas nu vuolgit ruoktot fas ...? ¶
– Go mannen ruovttoluotta Kárášjohkii, vigge ordnet oahpaheaddji dohko. Muhto dat ii meinestuvvan. Doppe lei dušše okta oahpaheaddji buot ohppiid várás, dat ii doaibman nu bures. Lei nu váttis go šadden luohkás mielde, ja mun lean dakkár gii ii nagot čohkkát jaska. ¶
Mun in máššan čohkkát 45 minuhta, dat ii meinestuvvon goassege. Dat lei dieđus ADHD dihte, muhto liikká. Vuosttas tiimmu nagodin čohkkát jaska, muhto nuppi tiimmus in šat nagodan. ¶
Mun ledjen Sieiddájogas gitta dassážii go in šat beassan, go šadden 12 jagi. Sii jerre mus áiggun go fárret ruovttoluotta Kárášjohkii, muhto in háliidan. Ledjen gullan ahte mu skihpárat Kárášjogas ledje álgán juhkat ja geavahit mirkkuid vaikko ledje dušše 12 jagi boarrásat. In háliidan dohko. Mun ledjen hirbmat váibmil návehiidda maid, ledjen lohkan ahte háliidan Sirbmái, go doppe lei mus okta fuolki. Ja de bessen dohko. ¶
Sieiddájoga skuvllas veahkehedje mu boahtit bajás, muhto Kárášjogas ii lean mihkkige munnje. Mu mielas lea agibeaivvi leamaš Kárášjogas nu ahte ii leat skuvla, lea eambbo dušše coggat mánáid dohko. Dás ii boađe olmmoš. ¶
Ledjen šaddan nu šiega, manai bures skuvllas, in háliidan šat Kárášjohkii. Mun smiehtadin ná, ahte áiggun go billašuvvat vai áiggun go šaddat olmmožin. Mun háliidin Sirbmái. Lei nu menddo garra biras Kárášjogas. ¶
– Maid de dahket, go it háliidan ruoktot fárret? ¶
– Dalle fárrejin Detnui ollásit. Ožžon ođđa bearraša, ja dát bearaš lei buorre bearaš. Ii dušše skuvlla olis, muhto eallima olis maid. Maŋážassii sirden Sirpmá skuvlii. Doppe sii fidnejedje áššiid doaibmat. Mus ledje buorit báhpárat, ja ožžon dalle sierra oahpaheaddji Sirpmás. Dat manai duođaid bures. ¶
– Dajat go dál ahte Kárášjoga skuvlavuogádaga geažil šaddet Sieiddájohkii? ¶
– Mun livččen dárbbašan mannat Sieiddájohkii vaikko mo de livččii. Muhto Sieiddájoga haga in livčče várra mun šaddan olmmožin. ¶
Ovdal go Sieiddájohkii algen, de ledjen mun 8-jahkásažžan juo geahččalan hášša, mun bolden vistti, mun suoládin biillaid. De árvidat maid Sieiddájohka lea mearkkašan munnje. Ledje olu buorit olbmot doppe. Okta gii barggai Sieiddájogas divttii mu boahtit sin geahčái veahkehit, bessen biillaiguin bargat. Bálkán ožžon pizza ja bruvssa. Ledjen áibbas vilda biillaiguin. Ledjen doppe measta juohke eahkeda. Singuin lea mus leamaš oktavuohta maŋŋá go gergen Sieiddájogas maid. Seammá olmmoš lea maid fidnen mu fárrui Skiippagurrafestiválii, mun lean bargan eaktodáhtolaččat doppe juohke jagi. Dál lean fárus stivrras maid. Olbmot lohket don leat jalla gii gillet nuvttá bargat, muhto munnje addá buori dovddu bargat festiválas. Dat eallin mii mus lei ovdal, dat ii lean eallin. ¶
– Maid jurddašit go gullet ahte Davvi Dearvvašvuohta áiggui heaittihit Sieiddájoga? ¶
– Dalle go gullen ahte sii áigot heaittihit Sieiddájoga, de šattai mus nu váivi. Mun smihtten buot daid nuoraid geat dál eai fidne veahki. Go mun muittán man garra dilli doppe lei, muhtumin fertejedje bargit máŋgga tiimmu doallat máná vai ii cuvke tiŋggaid dahje sorbme iežas. Muittán ovtta máná, son ii lean agibeaivve čuoigan. Sieiddájogas álggii čuoigat, ja dál čuoigá ain, lea birgemeahttun. Sieiddájohka dagai mu ja eará mánáid olmmožin. ¶
– Mo orru du mielas leamen ođđa fálaldat Kárášjogas, mii lea stuorát mánáid várás? ¶
– Mu mielas ii ábut bidjat dakkár fálaldaga Kárášjohkii. Kárášjohka lea dakkár báiki gos olbmot hállet. Nuorat eai boađe goassege luohttit daidda olbmuide geat doppe barget. Dat ii boađe doaibmat, mu mielas. Kárášjogas lea erenoamáš biras, lea juoga mii ii leat riekta. Hállanvuohki, láhttenvuohki ... . Kárášjohkii ii galggaše maidege bidjat. Kárášjogas leat olu nuorat geain leat váttisvuođat. Livččii buoret sidjiide beassat eret gilis, doppe lea dakkár givssidankultuvra. Nu mo ovdamearkadihti jus manat BUP-kantuvrii [1] , de fargga dihtet buohkat dan, ja de givssidit du dan dihtii. ¶
Maŋŋá go Sieiddájohka jávkkai, de lea biras Deanus maiddái šaddan garrasut. Eambbo gárrenmirkkut, partydop, lea duođaid váivi. Doppe eai leat olbmot šat geat nákcejit dan doalahit. Sieiddájohka lei fárus caggamin dien, muhto dál ... . Ledje máŋggas geat fitne doppe, ja dat njulge dalle. ¶
Go váhnemat eai ieža nákce stivret mánáid, de fidnejedje doppe veahki. Dál ii leat šat nu buorre fálaldat. Gii háliida iežas máná doalvut Kárášjohkii? ¶
Diet mii lei Deanus, diet lei dego paradiisa, mu čalmmiin goit. ¶
Mun in dieđe gos mun livččen otnán beaivve jus in livčče beassan Sieiddájohkii dalle. Mus lea áibbas buorre dilli dál. Diet lea buot vássán áiggi. Mus lea bearaš Romssas, ja váhnemat Sirpmás. Dát lea mu bearaš eallinahkái. ¶
[1] BUP = Barne- og ungdomspsykiatrisk poliklinikk (Mánáid- ja nuoraidpsykiátralaš poliklinihkka) ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Soames vásáhusat dálá sámeskuvllas 2010 Davvi Girji 1073 http://skuvla.info/skolehist/sletsjoe-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Leif Sletsjøe, 1970-logus (Gova luoikan Anne Sletsjøe) ¶
Vaikko vel bajilčála geažuha ahte lea ođđaset áiggi birra sáhka, de lea dát muitalus 1946:s, ja muitala movt lullinorgalaš duddeoahpaheaddji vásihii movt skuvla lei Unjárgga sámi mánáide. ¶
Sámi skuvlahistorjá 1 - girjjis lea eará muitalus mii muitala movt lei leat oahpaheaddjin Unjárggas dáruiduhttináigodagas. Dat lea maid 1946:s ja lea Álddajoga skuvllas [1] . Goappašat duddeoahpaheaddjit, geat eaba máhttán sámegiela, biddjojuvvuiga sámegielat skuvlaguovlluide. Gielddas lei dalle dušše okta oahpaheaddji geas lei sámegiella eatnigiellan, muhto su bidje bargui dan skuvlabiirii gos eanas oahppit ledje dárogielaga [2] . ¶
Girječálli Leif Sletsjøe (1921–82) bajásšattai Larvikas. Ovdal go bođii Unjárgii lei son vázzán privatistan artiuma. Mánusis, mii lea čállon sullii jagi maŋŋel go guđii Finnmárkku, son dadjá iežas «stud.mag.art.», ja das son namuha ahte «berošta hirbmosit gielain». Vuosttaš olmmožin Davviriikkain Sletsjøe válddii romanalaš filologiija magistargráda mas ledje portugálagiella, espánnjagiella ja ránskkagiella ja oahpahii maŋŋel dáid gielaid Oslo universitehtas ja Bergena gávpeallaskuvllas. Lassin stuora dieđalaš buktagii son jorgalii olu čáppagirjjálašvuođa sihke ránskka-, espánnja- ja portugálagielas. ¶
Dá lea nubbehusčálus giehtačállon mánusis maid gávnnaimet Sámi arkiivvas, Hans J. Henriksena [3] báhcán báhpiriin. Go álgočállosis čuožžu ahte «muhtin miellahttu Komiteas lea bivdán mu čállit veahá ...», de lea árvideames sáhka Skuvladoaimmahaga ovttastahttinlávdegottis. Mánus lea čállon skábmamánnu 1947:s, ja min dieđu mielde ii leat dát ovdal almmuhuvvon. ¶
Muhtin miellahttu Komiteas lea bivdán mu čállit veahá iežan vásáhusaid birra sámemánáid skuvlaluohkás Nuorta-Finnmárkkus, gos ledjen gaskaáigásaččat virgáibiddjon oahpaheaddjin 1946 ođđajagemánus gitta dan skuvlajagi lohppii. ¶
Go dieđihin ođđabeairuohta 1945 ahte áiggun vuolgit Finnmárkui, de in diehtán veaháge gosa sáhtten rievdat. Vulgen davás inge diehtán veaháge makkár dilis galgen orrut, ja in ge diehtán maidege makkár skuvllas galgen bargat. Mun šadden ovtta skuvlii mii leai čielga sámeguovllus, Stuorravuonas, Unjárgga gielddas. Doppe mun dollen skuvlla 5 mánu. Oahpaheaddji dan báikkis dárbbahii veahki. Dál son lei ákto, vaikko ovdal ledje leamaš guokte miel`oahpaheaddji. Ovdal billistemiid lei Stuorravuonas leamaš ođđa internáhtta ja lei oahpahusa dáfus hui buori dilis. ¶
Áiggun dás čállit veahá giellaváttisvuođaid birra maid mun vásihin doppe davvin, ja daid gažaldagaid mat gusket skuvlla oahpahusgillii. ¶
Nu go juohkehaš ipmirda, de in máhttán sáni ge sámegiela go ollejin Stuorravunnii. Mun geahččalin gal oahppat veahá, go beroštan hirbmosit gielain. Ožžon davás Konrad Nielsena giellaoahppagirjji Lærebok i lappisk . Dat manai oba njozet munnje, ja in otná dán beaivvige máhte sáni ge sámegiela. ¶
Sivvan dasa go ohppen nu unnán, lei ahte in galgan dadjat maide sámegillii skuvllas. Mun galgen dárustit, hupmat njozet ja čielgasit ja geahččalit oažžut mánáid ipmirdit mu. Danne ii lean dárbbašlaš, ja in jáhke lei sávahahttige, ahte ohppen veaháge mánáid giela. ¶
Mun máŋgii váivahuvven iežan luohká 8-9-jahkásaččaid dihte. Máŋggas ipmirdedje unnán maid mun lohken. Ja ferten dovddastit ahte soames geardde šadden gierdameahttun. Jurddahan eanas dárogieldiktáhtaid birra 12–13 jahkásaččaid luohkás. Dáhpáhuvai dieđusge ahte vajáldahtten ieš nai, muhto sáhtii dáhpáhuvvat nu nai ahte soames oahppi ii nagodan čállit dan maid galggai, vaikko ledjen máŋgii geardduhan seamma dárogielsáni. Mánáin gal várra ii lean nu buorre dilli daid háviid. ¶
Stuorravuona bráhkkaskuvla, 1945 ¶
(Govva: Knut Kobbergård / Várjjat Sámi Musea) ¶
Stuorravuona bráhkkaskuvla ođđa osiin. Ođđasithuksenbráhkka huksejuvvui 1945:s ja geavahuvvui skuvlan gitta 1952 rádjái. ¶
(Govva: Amas / Várjjat Sámi Musea) ¶
Sáhttá gal orrut dego juoga lágan suttudovddastus, muhto nu dat ii leat. Mun dieđán ahte juohke okta livččii soames gearddi ribahan suhttat diekkár diliin. Ohppiin ledje nu beare heajos návccat diktáhta čállit dárogillii. Mun sávan diekkár váivves muittut skuvlaluohkás eai bisán máná muitui. Mus ii leat makkárge ágga sávvat dan. Okta bárdni gii mu mielas lei earenoamáš njoahci ipmirdit, geahčai munnje stuora, ballán čalmmiiguin go mun čurvon sidjiide seamma sáni 6. dehe 7. gearddi. Son ii máhttán šat jurddahit dalle, muhto mun in dan ipmirdan. Son ii goassege dearvvahan mu skuvlla olggobealde, ja soaitá leat nu ahte ii duostan. ¶
Hárjánan oahpaheddjiin dáidet leat seamma vásáhusat go mus. Jagiid mielde leat gártan máŋggas geat jurddahit skuvlajagiid birra baluin ja doarggistemiin. Vel eambbogiin eai soaitte leat dihtomielas makkárge heitot muittut skuvllas (soitet geahččalit daid buriid muittuid muitit buoremusat), muhto geat almmá dihtomielain muitet eahpelihkostuvvama skuvllas. ¶
Lean máŋgii jurddahan movt dáža mánát livčče meannudan (ja makkár váikkuhusat dain livčče) jus sin livčče bággen hupmat juogo ránskkagiela dehe ruoššagiella vuosttaš beaivvi rájes skuvllas. ¶
Mus leat olu buorit muittut skuvlaáiggis Stuorravuonas. Mánát ledje siivvut ja áŋgirat. Sis ledje maiddái buorit attáldagat, lihka buorit go dáža mánáin. Eatnasat sis ledje hui nuohttát. Muhto giellaváttisvuođat hehttejedje sin. ¶
Rehkenastimis gal sáhtte šaddat čeahpit, go dán fága hárjehallamis ii leat nu olu oahpaheaddji njálmmálaš oahpaheami duohken go eará fágain. Távvalis čájeheapmi ja dakkár sullásaš oahpaheapmi han lea oassin oahpaheamis. Lea vearrát čuvgehusfágaiguin. Muittán alimus luohkáin geografiijas ahte sihten ovtta luntta muitalit veahá leavssus. Son čuoččahii, celkkii soames cealkagiid, muhto gaskkohagaid leavssuin lei váldán mielde nu go «se side 15», «se tabell 31» jna. Dušše dat ovdamearkka čájeha juo man unnán ávki lea go buot oahpahus lea dárogillii. ¶
Mun oaivvildan ahte sámit galggaše nu jođánit go vejolaš oažžut oahpahusa iežaset gillii. Sidjiide livččii álkit viiddidit iežaset máhtolašvuođa go álget dainna mii lea oahpis. Dárogiella ferte leat nubbingiellan. In áiggo gal árvalit guđe luohkás galggale oahpahallagoahtit dárogiela. Goitge áiggun dadjat ahte eai berre oažžut dárogiela vuosttaš eaige nuppi luohkás. Guokte vuosttaš jagi berre ollásit biddjot dasa ahte muitalit mánáide buot daid ártegis áššiid maid sii galget oahppat skuvllas. Berre baicca olu dárogieloahpahus leat daidda geat leat maŋemus jagiid vázzime skuvlla. Jáhkán ahte sii ohppet dan lihka bures ja vel buorebut dainna lágiin go nu go dál lea. Soaittále oahppit dain alimus luohkáin álgit dušše dárogiela hupmat. ¶
In leat rievttes olmmoš cealkit maidege dakkár áššiin go earenoamáš kultuvrraid maŋosmannama. Muhto sii geat dovdet váttisvuođaid oaivvildit ahte sámekultuvra jávká jus mii eat daga maide mii hehttešii dan, de lean gal ovtta oaivilis dasa dál go leat alddán vásáhusat dán áššis. ¶
Jáhkán ahte dálá skuvlaortnet sáhttá billistit sámi mánáin buriid attáldagaid ja návccaid. Giellaváttisvuođat skuvllas ja váilevaš suohtastallan eará go risttalaš čoakkálmasat, dagahit ahte dearvvaš sámi nuorat sáhttet čájehit veahá heajut beliid go leat dážaiguin ovttas. ¶
[1] Harald Eidheim: Heahteoahpaheaddji Sámis – vásáhusat ja dárkostusat. Sámi skuvlahistorjá 1 . [2] Geahča muitalusa Gunhild Fokstad birra Ragnhild Sandøya artihkkalis dán girjjis. [3] Hans Jonas Henriksen (1903–1977) lei Fanasgiettis, Deanus eret. Son lei okta dain áŋgirepmosiin ovddastit sámegiela ja kultuvrra dalá áiggis. Son lei ee. giellakonsuleantan professor Konrad Nielsenii go barggai Lappisk ordbok girjjiin, hálddahushoavdan Finnmárkku Sámi ráđis ja maŋŋel Norgga Sámeráđis ja Ságat áviissa doaimmaheaddjin. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Bieskkenjárggas Varnai 2010 Davvi Girji 1780 http://skuvla.info/skolehist/sverre-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Sverre Somby čájeha mo son giddejuvvui giehtaruvddiiguin áidái Kárášjogas. (Govva: Amund Johnskareng, Min Áigi) ¶
Elfrid Boine, 2007 (Govva: Basia Głowacka) ¶
Sverre Somby lea riegádan Kárášjogas geasset 1945. Son lea bajásšaddan Bieskkenjárggas, gilážis sullii 20 km márkanis. Doppe son orui etniinis, oappáinis ja vieljainis. Su áhčči jámii árrat. ¶
Sverre lea bargan meara alde, viessogálvosnihkkárin ja dáiddárin. Daid maŋemuš jagiid son lea bargan Kárášjoga vuođđoskuvllas fágaoahpaheaddjin. ¶
Jearahalli Elfrid Boine (r. 1959) lea mieldoaimmaheaddji Sámi skuvlahistorjá- girjeráiddus. Son lea bajásšaddan Kárášjogas, ja lea leamaš oahpaheaddji vuođđoskuvllas ja ráđđeaddin Finnmárkku fylkkamánni bajásšaddan- ja oahpahusossodagas, ja dál bargá oahpahussekšuvnna jođiheaddjin Meløy gielddas Nordlanddas. ¶
Sverre muitala mánnávuođa birra Bieskkenjárggas oadjebas- ja friddjavuođas. Lei friddja eallin iešguđegetlágan doaimmaiguin. Árgabeaivi lei dievva astoáiggedoaimmaiguin nugo oaggun, stoahkan ja somás dágut mat ledje čadnon jahkeáigodagaide. ¶
– Geasset ledjen mielde veahkeheamen lájuin ja dálvet fertiimet buohkat oasálastit muohttaga hoigat ja guoddit muoraid vissui. ¶
Ruoktu lei seammálágan go eanaš ruovttut guovllus, eai lean várra nu ollu materialisttalaš dávvirat, muhto ruoktu lei nuppe dáfus devdon stuorrabearraša buriiguin. Lei ruoktu gos ledje ollu olbmot, ja lei áigi leat guldaleaddjin go rávisolbmot muitaledje máidnasiid. ¶
– Dalán maŋŋá mu 7-jagi riegádanbeaivvi, álggii ođđa árgabeaivi mu eallimis. Mun álgen mánáidskuvlii Kárášjogas. Munnje šattai dát áigi áibbas earálágan go dan friddja eallimii mii mus lei leamaš bearrašiin ovttas. Mus lei sámegiella eatnigiellan ja máhtten uhcán dahje ii bálljo dárogiela go bohten skuvlii. Kárášjogas eai lean galle oahpaheaddji geat hálle sámegiela. Oahpaheaddji Bardal ja Bjørn Aarseth ovttas Anna Mørkain ledje oahpaheaddjit geat hálddašedje sámegiela álggogeahčen 50 logu. Skuvlla lei ollislažžat dáža institušuvdna gielain maid mun in hálddašan. Muhto eai galgan mannat go moadde jagi ovdal go ledjen vajálduhttán sámegiela. ¶
Nugo lei eanaš mánáide geat orro boaittobealde, fertejin orrut internáhtas. Mun defineren iežan skealbma gándan. Ožžon jođánit váttisvuođaid go álgen skuvlii. Leigo skuvla ja internáhta mii ii lean heivehuvvon munnje vai ledjengo mun gii in heivehan iežan skuvlii ja internáhtii, dan ii leat buorre dadjat. ¶
Skuvllas in oahpan áktánasat, ledje sihke gielalaš ja láhttenvuogi váttisvuođat. Áidna fága masa liikojin ja mas ohppen, lei risttalašvuohta. Dan fágas ledje konkrehtalaš oahppanvuogit gos oahpaheaddji geavahii flanellográfa go muitalii biibalhistorjjá. Earretgo risttalašvuođas de šattai mus uhccán skuvla. Mus ii lean dat máššu mii gáibiduvvui leat oahppi, čuovvut mielde maid oahpaheaddji dajai ja dáhtui bargat. Seammálágan dilli lei maid internáhtas. Dan áigge lei dábálaš ráŋggáštit, ja dan mun bessen vásihit. Sáhtii leat ahte in beassan olggos, rissehallen, gaiko vuovttaid duohken ja eará fysalaš ráŋggášteamit mat eai geardda beaivečuovgga. ¶
– Mun in lean guhká skuvllas ovdal go gevrejuvvojin skuvllas ja internáhtas ja sáddejuvvojin ruoktot. Skábman 1954, 9-jahkásažžan gevrejuvvojin mun ja sáddejuvvojin ruoktot. Skuvla ja internáhta eai nákcen stivret mu. Mun ledjen ruovttus sullii guokte mánu ovdal go fas galgen gullat skuvllas. Bohte guokte albmá Bieskkenjárgii, soai leigga ožžon doaibman munno etniin fievrridit márkanii. Soai eaba muitalan manne mun galgen márkanii. Šattai surgadis fearán 9-jahkásaš gándii, geasa bijaiga vel giehtaruvddiid ovdal go vulggiimet ruovttus. Lei máŋimuš geardde mun oidnen ruovttu máŋgga jahkái. ¶
Go bođiimet márkanii, ijasteimme etniin muhtin oahppása luhtte. Beaivvi maŋŋá bovdejuvvui eadni čoahkkimii báhpa lusa gii lei skuvlastivrra ovdaolmmoš. Ovttas suohkanbáhpain oassálasttii čoahkkimii skuvlainspektevra Lydolf Lind Meløy mottiin eará albmáin. Dan botta go eadni lei čoahkkimis, ledjen mun goallostuvvon báhpaviesu áidái, mii lea oalle gasku márkana. Das čužžon mun dan botta eadni lei čoahkkimis. Dál in sáhte áddet manne máná fertejedje viežžat ruovttus ja bidjat giehtaruvddiide. Ja in ge ádde manne fertejin goallostuvvot áidái dego beana. Dat ii lean buorre dovdu. Mun in leat goassege beassan diehtit mii geavai dan čoahkkimis, muhto in eahpit ahte eadni bággejuvvui vuolláičállit báhpáriid mat duođaštedje ahte mun galgen sirdojuvvot erenoamášskuvlii Mossii. ¶
– Guovvamánu 2. beaivvi 1955 lei earru Kárášjogain, etniin ja eallimiin maid dovden. Maŋŋá go eadni lei čállán vuollái báhpáriid, ijasteimme maŋemuš ija Kárášjogas, dál muhtin eará oahppása luhtte. ¶
Mátki Mossii lei guhki ja mohkkái. Gielda lei doaimmahan munnje mátkeskihpára, ja Fru Isaksen lei jođus Osloi ja šattai mu mátkeskibir boahttevaš jándoriid. Ieš mátki máttás lei miellagiddevaš ja mátkeskibir lei hui šiega ja fiinna nisu, vaikko áddejin ahte in boahtán oaidnit bearraša guhkes áigái. Mátkkošteimme bussiin ja togain Suoma ja Ruoŧa bokte ovdal go bođiime Osloi ja ruovdemáđiistašuvdnii. Go olliime dohko, bođii muhtin almmái erenoamášskuvllas. Dovden ieš ahte ledjen bukton dego poastapáhkka. ¶
– Dan beaivve go vižžojin Østbanestašuvnnas Oslos, álggii maid badjel golmma jagi deattán. Skuvlii boahtin lei surgat. Mu givssidedje danin go hállen sámegiela, ja heajos dárogiela. Skuvllas jotke mu váttisvuođat. Dán vuoru lei giella mii šattai hehttehussan mu vejolašvuođaide oahppat. ¶
Våk skuvlaruoktu lei heaittihuvvon eanadoalludállu stuorra areálain. Skuvla lei Våler gielddas, Moss lahka. Skuvla ásahuvvui Varna skuvlaruoktun gánddaide geain ledje váttisvuođat, dahje nugo ieža čilgejedje – skuvlagánddaide geain ledje láhttenváttisvuođat. Oktiibuot ledje gaskal 40 ja 50 gándda skuvllas. Mun ođđen ovtta dan guovtti oađđinsálas ja muittán ain hája oađđinsálas. Máŋggas gánddain gužže seŋgii, ja ii lean oktage gii divššui sin seamma láhkai go ruovttus. Nu ahte seaŋggat ledje durdon guččain ja aktonas mánáid gatnjaliiguin. Ulbmil lei ahte gánddat skuvllas galge oahppat oahpahusa ja dálu aktivitehtaid bokte. Skuvllas ledje dušše gánddat gaskal 7-21 jagi. Sihke skuvla ja internáhta lei seammá guovllus. Skuvlla oktavuođas lei stuorra návet ja giettit. Mii fertiimet veahkehit earret eará buđetrájuin, ja eará doaimmaiguin mat gulle šibit- ja eanandollui. Jos lei dárbu, de sáddejuvvuimet dáluide lahkosis veahkehit buđetrájuin. Mii eat ožžon mávssu dán ovddas, ja soittii vel nu ahte skuvla anii ávkki min barggus dáluin. ¶
Go geavaheimmet nu olu áiggi dáluin birrasis, dat dagahii ahte ii šaddan nu olu áigi skuvlabargguide. Munnje, gii in lean oahpan nu olu skuvllas Kárášjogas, šattai sirdin Varnai dušše duođaštus dasa ahte mu skuvlavázzin gárttai váilevaš. ¶
Varna skuvla lei duođai skealmmaid šaddadanskuvla. Lei gievrramus riekti mii ráđđii sihke skuvllas ja internáhtas. Veahkaválddálašvuohta, sadisma, seksuálalaš illásteapmi lei dábálaš sihke boarrásat ohppiid ja doaibmaolbmuid gaskkas. Ii lean veara muitalit dan birra mii lei dáhpáhuvvan, lei ulmmeheapmi. Dat dagahii ráŋggášteami, ja lei dábálaš huškkohallat eará ohppiide ja doaibmaolbmuide. Doaibmaolbmuid ráŋggáštanvuogit sáhtte leat ealnnjehasat, juoga maid vásihin máŋgii. Máŋgii lohkkadedje mu latnji keallárii. ¶
Ovdamearka mo mii ráŋggáštuvvuimet rávisolbmuide, lei dalle go mun časken ovtta doaibmaalbmá bártni. Ráŋggášteapmi mu vuostá šattai dalle ahte vedde mu kealláris sullii golbma vahku. Báddi darvánii mu gorudii, ja sii fertejedje gaikut dan luovus. Mus leat otnábeaivvi mearkkat dan ráŋggášteami maŋŋá. Okta leat dat fysalaš mearkkat maid ožžon dan áigge go ledjen máddin. Eará leat dat hávit mat leat darvánan millii ja sillui. ¶
Neahtas gávdnojit ollu dieđut mo lei Varna skuvlaruovttus. NRK Østland-sáddagiin lea reportáša Varna birra gos ovddeš oahpaheaddji muitala dilálašvuođa birra skuvllas. ¶
«Henning Karlstad lei oahpaheaddji Våk skuvlaruovttus dalle go skuvla molssui nama Varnan 1950-logus... Maŋŋá barggai son erenoamášpedagogihkain oahpahusdepartemeanttas ja vuolitdirektevran Oslo biiregiddagasas. Son govvida skuvlaruovttu dego mánáidgiddagasa: - Maŋemuš jagiin ja maŋŋá go lean oaidnán vugiid mo gieđagušše olbmuid, de in eahpit gohčodit Våk mánáidgiddagasain. Deháleamos lei doallat ortnega ja systema, oahppu bođii nubbin.» [1] ¶
Norgga erenoamášskuvllaid várdosis čilgejuvvo Varna dán láhkái: Varna skuvla, Sperrebotn. 1909-1992. Gánddat láhtenváttisvuođain. Våk skolehjem (skuvlaruoktu) rahppui 15.12.1909 ovttasbargoprošeaktan 60 % stáhta ja 40 % gielda doaibman. 1951 erenoamášskuvlalága oktavuođas molsašuvai namma «Varna skole for barn med tilpasningsvansker» (Varna skuvla mánáide geain leat heivehanváttisvuođat). Stáhta válddii badjelasat buot goluid, muhto gielddas lei ovddasvástádus skuvlii gitta 1970 rádjai. Dalle molsašuvai namma «Varna offentlige skole» (Varna almmolaš skuvla). Dego eará KUD:ii gullevaš stáhta skuvllain sihkkojuvvui namma «offentlige» 1977:as, ja de šattai namma «Varna skole». Skuvla loahpahuvvui 01.08.1992. [2] ¶
– Dan botta go ledjen oahppin skuvllas, lei mus uhcán oktavuohta etniin. Ii lean telefovdna ruovttus, ja skuvlla njunnožat eai beroštan jos mun dahje dat eará gánddat eat beassan doallat oktavuođa iežamet lagamusaide. Lihkus lei mus dássedit oktavuohta Láilá-oappáin. Son čálii reivviid munnje, ja muitalii ságaid das mii geavai Kárášjogas. ¶
Áidna gii finai guossis lei Isak Østmo, ovddeš oahpaheaddji Kárášjogas. Son lei oktii skuvllas mu guossis, muhto munnje lei buorre sámástit, ja vel suinna gii dovddai mu ja mu bearraša. ¶
Geasset 1958 johten mu okto Mossas Kárášjohkii. Dán vuoru dovden iežan roahkkadin, ja ii lean váttis johtit okto dál go hálddašin dárogiela. Mátki lei guhki, ja álggos togain Oslos Troandimii ja das jotkkii mu mátki Hurtigrutain Hámmárfestii. Mun deiven Mákká Kirstte gii gárttai mu mátkeskibirin Hámmárfeasttas Kárášjohkii. Oanehis ja hohppos geasi maŋŋá, fertejin fas máhccat skuvlii. Jagis nubbái, eai lean nu stuorra rievdamat. Sii oidne ain min bargin ja rávisolbmot hoidejedje min garragieđain. In dán ge skuvlajagi beassan skuvlla vázzit, šadden eanáš bargat dálus, ja ráŋggáštuvvojin sihke smávva ja stuorra fearániin maidda ledjen oasálastán. Soames háve lei ráŋggáštus vuoiggalaš, eará háve ii. ¶
De álggii juohkebeaivválaš eallin fas máŋga jagi maŋŋá gánddaruovttus. ¶
Easkka geasset 1959 máhccen ruoktot. Dalle ledjen leamaš eret badjel golbma jagi. Boađus mu jagiin Varna gánddaidruovttus lei ahte mun ledjen massán eatnigiela oalát ja hállen dušše dárogiela. Manai measta jahkebealle ovdal go fas hállen sámegiela albmaláhkai. ¶
Mun ledjen oahppan ollu vugiid birget skealbma gándan, muhtto in vel máhttán nu ollu das maid ledjen galgat skuvllas leat oahppan. Mun in leat áibbas sihkar manne mun sáddejuvvojin ruoktot, lei várra psykologa gii dan áigge lei jođiheaddjin gii váikkuhii dasa. Šattai veahá buoret dilli Varna skuvlaruovttus go psykologa šattai jođiheaddjin. ¶
Ii lean álki boahtit ruovttoluotta maŋŋá go ledjen leamaš eret golbma jagi dábálaš skuvllas. Mun in lean oahppan doarvái nu ahte sáhtten čuovvot dábálaš oahpahusa ja mun in nagodan heivehit skuvlii. Mun čađahin skuvlla vuollegaš diehtodásis. Nugo hui olu eará Kárášjot-gánddat, mannen mun meara ala go gergen skuvllas. ¶
Varna skuvla eanandoallorusttegiin, sullii 1955. ¶
(Gova luoikan Våler ja Svinndal historielag) ¶
– Moadde jagi maŋŋá meara alde, vázzen mun Romssa mašinistaskuvlla. Lean álohii leamaš čeahppi gieđaiguin, ja álgogeahčái 1980-logu vázzen fidnoskuvlla šaddat viessogálvosnihkkárin. Álggos jagi Guovdageainnus, ja nuppi jagi Álttás. Lean álohii liikon tevdnet ja bargat garradujiin, nu ahte leat olusat geain leat iešguđetgelágan tevnnegat ja buktagat maid lean ráhkadan. Tevnnegat ja garraduodji šadde munnje dán suorggi máhtolašvuođa duođaštussan. ¶
Sverre Somby sárggastus. ¶
(Govva: Gunn Marit Bratsberg) ¶
Kárášjoga mánáidskuvla dárbbašii duodjeoahpaheaddji, ja mun ožžon sadjásašvirggi doppe. Bárgu sadjásašoahpaheaddjin attii munnje movtta lohkat pedagogihka, ja dan láhkai oažžut bistevaš virggi fágaoahpaheaddjin. Mun ožžon oalgguhusa váldit pedagogihka iežan buori bárgoskihpáris Piera Jouni Sombys. ¶
Dál barggan ain oahpaheaddjin dan seammá skuvllas gos mun oktii in ožžon leat oahppin. Ja seamma skuvla mii ovttaláhkai lei veahkaválddálaš váilevašvuođainis árvvoštallat erenoamášoahpahusa ja heivehuvvon oahpahusa nu ahte livččen sáhttit orrut birrasis maid dovden. Ahte mu oktii válde ruovttus dego stuorra skealmma giehtaruvddiin, gitta dasa ahte mun ieš barggan oahpaheaddjin otne čájeha ahte dat lea geavvan ollu skuvllas ja das man láhkai skuvla láhčá dili ohppiide. Mun lean ilus ja giitevaš ahte diekkár veahkaválddalašvuođat man čađa mun lean leamaš eai leat lobálaččat otne, ja ahte erenoamášskuvllat eai gávdno šat. ¶
[1] http://www.nrk.no/nyheter/distrikt/ostlandssendingen/1.364952 [2] Sigvald Løkeland: Oversikt over Statens spesialskoler 1825–1992. http://www.skolenettet.no/nyupload/Moduler/Statped/Enheter/Statped%20Vest/Statens_spesialskoler1825_til_1992.doc. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶
Finnmárkku dáruiduhttin šattai sin eallimin 2010 Davvi Girji 6435 http://skuvla.info/skolehist/tanapioner-s.htm XSLtemplate $Revision$; file-specific xsl Revision; common.xsl $Revision: 64438 $; På norsk ¶
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010. ¶
Ragnhild Sandøy (Govva: Haavard Stangnes, Nordlys) ¶
Go Deanu skuvlastivra álggahii sámegielgildosa skuvllas 1892:s, hárbmadii dát álbmoga, ja vuosttaldeapmi bisttii moaddelogi jagi. Dattetge šadde dán áigge guhtta Deanodaga [1] sápmelačča oahpaheaddjin, ja oktiibuot ledje sii oahpaheaddjin 1912 rájes gitta 1960-logu loahpageahčái. Okta sis lei Pavel Anderssen, ja dás čállá su nieiddanieida dán guhttasa birra ja guđe ládje sii ledje mielde dáruiduhttime Finnmárkku. ¶
Ragnhild Sandøy lea riegádan 1953:s ja bajásšattai Sállannuoris, Sunnmøres ja Sálttos. Son lea Norgga eanandoalloallaskuvlla luondduhálddašankandidáhta, ja lea lohkan arkeologiija ja sámegiela Romssa universitehtas. Son lea bargan earret eará Boazodoallohálddahusas, Stáhta vuvddiin (Statens Skoger), Dutkanráđis (Forskningsrådet) ja Romssa gielddas. Son lea orron Romssas 1988 rájes ja lea dál Jiekŋamearrarittu olgonastinráđi (Ishavskysten friluftråd) beaivválaš jođiheaddji. ¶
Ragnhild Sandøy lea leamaš áŋgir sámepolitihkas, lea searvan almmolaš čielggademiide ja doaimmahan ja čállán ollu raporttaid ja artihkkaliid aviissain, áigečállagiin ja girjjiin davviguovlluid valljodathálddašeami, eanadaga, ja eanadathistorjjá birra. ¶
Dán girjjis lea son maiddái artihkkala Hámmárfeasta – gávpot man skuvlahistorjjás leat ollu "čázetnjunit" mielčálli ja lea leamaš veahkkin skáhppome arkiivamateriála ja boarráset artihkkaliid mat eai leat almmuhuvvon ovdal. ¶
Mu áddjá Pavel Anderssen, su oabbá Anna, ja sudno vilbealli ja oambealli Per ja Gunhild Pavelsen [2] šadde bajás Bonjákasas. Máttut johte buolvvas bulvii bohccuiguin Ohcejoga ja Anára ja Čorgašnjárgga/Johkannjárgga ja Deanodaga gaskka. Rájáid gidden 1852:s čuozai siidii garrasit, ja áddjá, Pavel Olsen Ravne, oktan vieljaidisguin ásaiduvve Deanuvutnii, ja birgenláhkin šattai guolásteapmi, šibitdoallu ja fanashuksen. 1883:s vuvddiiga soai eamidiin opmodagaska Gárggogeažis Deanodagas skuvlahuksensadjin Deanu gildii ja osttiiga stuorra opmodaga Bonjákasas, mas buot mánát dađis ožžo oasisteaset. Pavel Olsen Ravne maŋisboahttit (Bávvalaččat) ledje politihkkarat, gávpealbmát ja karismáhtalaš olbmot mat bisohalle gaskal eiseválddiid, searvegotti ja čeardapolitihka. [3] [4] ¶
Per Fokstad lea dovddus sámi giella- ja kulturdáistaleaddjin. Mun dihten ahte áddjá ollu dáfus jorralii sámis eret. Soai oruiga válljeme hui iešguđetládje. Manne? Mun háliidin diehtit eambbo. Mun jearahallen váhnemiinnán russolassii ja ohcen oktavuođa dán guhttasa fulkkiiguin, sin ovdalaš ohppiiguin ja báikkálaš historihkariiguin. Mun lohken buot maid gávdnen Finnmárkku birra ja báikkálaš historjjá birra, buokčalin Sámefoandda (Finnefondet) [5] ja Skuvladirektevrra máhpaide Stáhtaarkiivvas. Mun vánddardin eanaluvvan bálgáin ja mátkkoštin áiggis ja sajis, suolggaid sáhtten oaidnit sin eallima, skuvllas ja birastahtti eanadagas. ¶
Stuorrafámut leat čuohtejagiid gilvalan oažžut válddi Finnmárkku valljodagaide ja álbmogii. Riikkarájiid earáhuhttin, ráđđenvuogit ja njuolggadusat leat guoskkahan earenoamážit Deanu [6] . ¶
Oahpaheddjiid raporttat 1900-logu vuosttaš oasis čájehit ahte earret stuorra guollevearain, lei rittu giella sámegiella. Sii geat vázze skuvlla Deanus 1880-logu rádjái ohppe lohkat ja čállit sámegiela. Stockfletha [7] mielde ledje skuvlaoahpaheaddjit sápmelaččat geat máhtte lohkat, ja gitta sullii 1870 rádjái almmuhuvvojedje oahppogirjjiid teavsttat sihke dárogillii ja sámegillii. ¶
1860 rájes sturro guolásteapmi ja gávppašeapmi, ja pomorgávppašeapmi lei rittu birgenlági vuođđun. Hápmandoaimmahat, mearkadoaimmahat ja čuovgadoardnadoaimmahat fuolahedje sihkkareappo johtaleami mearas, ja 1880:s earáhuvve kommunikašuvnnat poasttain, telegráfain ja ruvttofatnasiiguin. Dás lei ruhta dinemis, olbmot márre davás, guollevearat šadde ođđa čanastahkan Viestterállasis Várjjagii. ¶
Seammás nannii stáhta dilis sámi álbmoga hárrái lágaiguin ja doaimmahagaiguin. Eananvuovdinkantuvra (Jordsalgskontoret) doaimmahii «Stáhta eatnama» vuovdima eanančujuheami (jordutvisning), ja Eanadoallosearvi (Landbruksselskapet) oahpahii olbmuide eanandoalu birra. Topográfalaš kárttat ođđa báikenamaiguin [8] almmuhuvvojedje. Skuvla nannejuvvui oahppoáiggi lassánemiin, eambbo oahpaheddjiiguin ja Sámefoanda ruhtadii internáhtaid ja bálkálasáhusaid oahpaheddjiide. ¶
Virgegiella, gávpegiella ja skuvlagiella lei dárogiella [9] , dattetge bisui sámegiella eatnigiellan rittus gitta 2. máilmmisoađi rádjái. Dievddut ledje jávkosis áigodatbarggus ja guolásteamis, ja nissonat ráđđejedje fas ruovttus viesus ja návehis. ¶
Sieidevuotna lei vearra olggut Deanuvuonas, dála Gáŋgaviikka gielddas. Deanuvuona ja vel Ohcejoga sápmelaččat ledje guhká geavahan veara giđđabivddu olis. 1800-logu gaskamuttus ásaiduvve dáža guolleoastit deike, ja earát maid ásaiduvve verrii. Gitta 1000 bivdi leat suhkan Sieidevuonas. Vearra boldojuvvui soađis, muhto ii huksejuvvon ođđasit. Govviduvvon birrasiid 1910. ¶
(Govva: Johannes Øwre / Finmarksbiblioteket) ¶
Unjárgga mearrasámit, 1867. ¶
(Govva: Knud Knudsen / Várjjat Sámi Musea) ¶
Historjjálaččat lei Deanu gielda ja báhpasuohkan dat mii dál gohčoduvvo Vuolit Deatnu ja dasa lassin stuorra oasit otná Gáŋgaviikka ja Bearalvági gielddain. Dál dovdet eatnasat Deatnu-namain vuosttažettiin deanuin ja legiin [10] . Deanu álbmogii lei Deanuvuotna fatnasiiguin, guolástemiin ja bivdimiin sihke eallin ja birgenláhki. Lei lagas oktavuohta mearragátti ja siseatnama gaskkas. Dorskebivddu áigge giđđat ledje ollu Deanu ja Ohcejoga guolástansámit geat bivde suga Sieiddevuonas. ¶
Sámi kulturčuožžileamis jagi 1900 birrasiid ledje Deanuvuona gilit guovddážin. Johan Eriksen Soffa Stáhpogiettis doaimmahii ovttas Christian Andreasseniin vuosttaš sámi aviissa, «Muitalægje» 1873–1875:s, ja Ole A. Andersen doaimmahii «Nuorttanaste» Lávvonjárggas jagiid 1912–1916. Oallugat Deanus ledje aktiivvalaš digaštallit dain sámi orgánain. ¶
Suoidnemánu 1919:s dollojuvvui nubbi sámekonferánsa Bonjákasas, oasseváldiiguin gitta Mátta-Norggas [11] . Bygdene ved Tanafjorden var sentrale i den samiske kulturreisinga i tiårene rundt 1900. Johan Eriksen Soffa i Stáhpogieddi redigerte sammen med Christian Andreassen den første samiske avisa, «Muitalægje» i 1873–1875, og Ole A. Andersen redigerte «Nuorttanaste» fra Lávvonjárga i årene 1912–1916. Flere i Tana var aktive debattanter i disse samiske organene. I juli 1919 blei den andre samekonferansen holdt i Bonjákas, med deltakere helt fra Sør-Norge. ¶
T. v.: Johan Eriksen Soffa Stáhpogiettis lei johtti oahpaheaddji Deanuvuonas 1800-logu loahpas, muhto skuvlastivra buhttii su dáža seminaristtain. Son lei mielde álggaheamen ja doaimmaheamen vuosttaš sámi aviissa, «Muitalægje» (1873-75) ja son šattai maŋŋá Norgga Sámemiššovnna vuosttaš sámi emissearan. ¶
(Gova luoikan Noras govvavuorká / Aage Solbakk) ¶
T. h.: Ole A. Andersen Lávvonjárggas lei Nuorttanastte doaimmaheaddji 1912-16. (Gova luoikan Yngve Johansen) ¶
Deanuvuonas lei sámegiella nu dadjat áidna giella. Maŋŋil rádjegiddema bohte moanat kveanabearraša Deanuleahkái, ja Bonjákasas, Bovccás ja bajás leagis hállojuvvui suomagiella/kveanagiella sámegillii lassin. Guhkesnjárga lei dárogielat báiki, gos lei báhppa, doavttir, sundi, gávpi, poasta ja telegráfa. Doppe muhtin bearrašiin ledje dárogielat viessooahpaheaddjit. Skuvlastobožiin ja -gođiin skuvlejedje sámi oahpaheaddjit. Birrasiid 1900 bohte sisafárrejeaddjit máddin; oahpaheaddjit, luoddabargit Idjavuonduoddara badjel ja ođđaássit Máskejohkii ja Luovttejohkii. ¶
Sihke 1919:s ja 1920:s lágiiduvvui sámi stuoračoahkkin Bonjákasas. Govva čájeha 1920-čoahkkima, masa serve čuođenáre olbmo. Dan čoahkkimii lei Bonjákasa nissonsearvi gorron leavgga masa lei čállon: Ædne vaimo vardda go manak su æi dovdad . Govas leat dát olbmot: 1. Klemet Pedersen Solbakken, 2. Hans Baukop, 3. Ole Erik Nilsen Tapio, 4. Kristine Pavelsen n. Lukkasen, 5. Marie Laura, 6. Berit Siri, 7. Karen Johansen, 8. Hansine Ravna n. Krogh, 9. Anna Mathisen, 10. Agnes Ravna n. Øvre, 11. Sofie Olsen, 12. Louise Gakko, 13. Ragnhild Andersen n. Jensen, 14. Henrik Ravna, 15. Per Pavelsen Fokstad, 16. Nils Pavelsen, 17. Sabba Sabbasen, 18. Jakob Tapio, 19. Gunhild Mathisen n. Solheim, 20. Marit Olsen, 21. A. O. Henriksen, Lávvonjárga, 22. Anna Pavelsen n. Samuelsen, 23. Marit Sofie Pavelsen n. Henriksen, 24. Gunhild Anderssen n. Hirsti, 25. Samuel Olsen, 26. … Pavelsen, 27. Ragnhild Katrine Lavde n. Børresen, 28. Josef Pedersen, 29. Hans Lavde?, 30. Ole Johansen, 31. Magga Henriksen, 32. Journalista-párra, 33. John Haug, 34. Elsa Laula Renberg, 35. Daniel Mortenson, 36. Lars Pedersen, 37. Marit .. , 38. Per Hirsti, 39. Isak Hirsti, 40. Inga Iversen 41. Anna Samuelsen, 42. Ellen Marit Wigelius, 43. Ellila, Nr. 15. duohken: Ole Henriksen ¶
(Govva: J. W. Holm. Luoikan Noras govvavuorká. Sárggus lea girjjis Solbakk: ¶
- dasgo eallin gáibida min soahtái / - selve livet kalder os til kamp ¶
. Cálliidlágádus 1999) ¶
Bismavisitásas Deanus bivddiiga guokte nuorra sámegándda bismma Johannes N. Skaaras veahki risttalašvuođaoahpahussii sámegillii. «Sámegiella lea váibmogiellamet, ja jus mii galgat áddet daid vuoiŋŋalaš duohtavuođaid rievttesládje, fertet mii beassat gullat daid váibmogillii.» [13] ¶
Skábmamánu 22. beaivvi 1892:s mearridii Deanu skuvlastivra ahte sámegiella ii galgan leat risttalašvuođa oahpahusgiellan iige eará fágaid veahkkegiellan. Ollu váhnemat dolle dalle mánáideaset eret skuvllas, 1893:s lei skuvlajávkan 15 %, jagi ovdal lei lohku 8,5 %. Suohkanbáhppa Berglanda [14] , vuohki jođihit suohkana ja skuvlastivrra dagahii moivvi. Randi Thrane1 čálii ahte jávkan lassánii hirbmosit 1893:s ja ovddosguvlui, juoga maid sihke son ja dalá skuvlastivra čilgejit geafivuođain ja gaskkaiguin. ¶
Deanodaga ja Stáhpogietti skuvlabiire váhnemat čálle ođđajagemánu 13. beaivvi 1896:s reivve Deanu skuvlastivrii [15] , mas huvdejedje báhpa ja eiseválddiid biibala dadjanvugiiguin. Sii ovddidedje vuosteháguset dán vuostá 1) ahte oahpahus buot fágain lei dárogillii, 2) ahte dr. Erik Pontoppidana čilgehus lei hilgojuvvon 3) ahte Nordahl Rolfsena lohkangirji geavahuvvui lohkangirjin. Reivve čálli lei John Samuelsen Måsø (Gándda-Jovnna), gávpealmmái Gárggogeažis. Ovdaolmmoš ii bidjan goassege reivve skuvlastivrra ovdii. Reive deaddiluvvui «Nuorttanasttes» guovvamánu 28. beaivvi 1903:s. Digaštallan mii čuovui biepmai moivvi maid stáhta lei dagahan go bijai gáržžidemiid deanusápmelaččaid eanan- ja čáhcegeavaheapmái. [16] ¶
Deanu skuvlastivrra mearrádus bisui ja bijai garra rámmaid oahpaheddjiid bargamii skuvllas, gosa eatnasat álge almmá máhtekeahttá dárogiela. Beroškeahttá dás áigo guhtta Deanuvuona nuora vázzit oahpu. Oahpaheaddjiskuvla lei áidna vejolašvuohta, ja dohko lei luodda guhki ja moalkái. Dasto lei rahčat čađahit ja nákcet eksámena. Njealjis vázze oahpu Romssa semináras, sis fertii Anna duhtat 1-jagáš nissonoahpaheaddjikursii. Gunnar Olsen (Lille) Geresgohpis Juovlavuonas eret ja Per Erik Saraksen Ávskáris eret vácciiga oahpaheaddjioahpu Oslos. ¶
Dás govviduvvojit dát guđas ja sin dagut skuvllas ja servodagas. ¶
Mu áddjá, Pavel Anderssen (1887–1963) lei nubbin boarráseamos logi oarbinaččas. Váhnemat Anders Anderssen, Stáhpogietti-Ánde, ja Anna Pavelsen Ravna, Bávval-Ánne, leigga Deanuvuonas eret. Soai leigga garra oskkolaččat ja eliiga guolástemiin ja eanandoaluin Bonjákasas. ¶
1908 dahje 1909 bearašgovva. Váhnemat leaba Anders Anderssen (Stáhpogiette-Ánde) ja Anna Pavelsen Ravna (Bávval-Ánne). Ovdabealde Petter Erik, njeallje nieidda g. b. Ragnhild Kristine, Gunhild, Anna Katrine, Marit, njeallje gándda; g. b. Ole, Pavel, Nils ja Anders. ¶
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy) ¶
Pavel čohkkii ruđa guolásteamis Sieidevuonas, ja vaikko áhčči eahpidiige, álggii son oahpaheaddjiskuvlii Romssas. Son áiggui «doaibmat Finnmárkkus iežan álbmoga (sámiid) gaskkas» son čálii stipeandaohcamisttis skuvladirektevrii. Maŋŋil eksámena 1913:s son lei sadjásaš oahpaheaddjin Sieidevuona – Guitanasa-biiriin olggumusas Deanuvuonas. 1914:s son oaččui oahpaheaddjivirggi Hámmárfeastta suohkanis, Skihččola – Rumašluovtta – Girkovuona-biiriin, maŋŋil oaččui Lávželuovtta – Rumašluovtta. Son lei moadde háve oahpogalledeamis Askov allaskuvllas [17] . ja eanadoalloskuvllas Bådådjos. Sus lea vuosttažettiin beroštupmi giehtaduodjefágaide ja eanangilvimii. 1920:s son álggii jođiheaddjin čáppa stáhtainternáhttii Jáhkogohpis. ¶
T. v.: Pavel Anderssen nuorran. ¶
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy) ¶
T. h.: Dát reive maid Pavel Anderssen čálii skuvladirektevrii 1910 čájeha man váttisin sáhtii leat oahpaheaddjioahpu ruhtadit. Fuomáš ahte háliidii bargat «iežan álbmoga gaskkas (sápmelaččat)». (Gáldu: Romssa Stáhtaarkiiva) ¶
Son náitalii 1927:s Gerda Hartvigseniin, gii šattai mu áhkkun. Son lei Áhkárvuonas Fálás eret, lei 13 jagi nuorat go áddjá ja «seaguhus čearddat». Sudnos ledje guokte máná geat elle ollesolbmo ahkái. Jáhkogohppi lei guovddážis ja lei stuorra báiki gos lei guollebuvttadus, doavttir, sealgeeadni, ruvttofanas ja gávppašeapmi. Áhkku lei bálvalan njárgagonagasa Bull luhtte Reihvágis ja Grand hoteallas Hámmárfeasttas ja lei ollu háviid leamaš sadjásaš internáhttadálueamidin. Sudnos lei oapmedállu ja huksiiga geassesaji. Soai lovttiiga Jáhkogohpis. ¶
Pavel Anderssen čohkkái Gurutbellodaga ovddas gielddastivrras ja ovdagottis, skuvlastivrras ja fuolaheaddjiráđis. Son lei revisora gieldda ja oadjokássa ovddas ja Sállannuori seastinbáŋkku oaivámušgotti ovdaolmmoš. ¶
Čakčamánus 1944:s evakuerejuvvui bearaš Helgelándii, dás sii vulge Bergenii, gos áhkus lei oabbá ja guokte vielja. Duiskalaččat bolde measta buot visttiid Hámmárfeasttas ja Sállannuoris. Dušše Hámmárfeastta kapealla, áhku ja ádjá geassesadji ja vel moadde viesu báhce ceaggát. Áddjá gohččojuvvui Vuotnabađa skuvlaleirii. Doppe son lei dassážii go leaira heaittihuvvui 1949 čavčča, stuora oassi dan áiggis son lei skuvlastivrrárin. Áhkku lei sadjásaš internáhttadálueamidin Vuotnabađas ja maŋŋil moatti gaskaboddosaš internáhtas Sállannuoris. ¶
Fjordtuna jođiheaddjin ja skuvlagoziheaddjin 1950 rájes 1956 rádjái lei áddjá guovddážis skuvlavuogádaga ođđasithuksemis, ja ollu jagiid maŋŋil ealáhatagi čohkkái son ain skuvlagoziheaddjin. Son geavahii ollu návccaid ođđasitcegget Jáhkogohpi ja stáhtainternáhta, muhto maŋŋil soađi lei ollu riidu Sállannuoris. Skuvladirektevrra Gjermundsena [18] mielváikkuhemiin mearriduvvui skuvlastruktuvrra lávdadeapmi 1958:s. Dát čoavddus bávččagahtii Pavela. Fjordtunas šadde váttisvuođat, dát čuzii sutnje. Bávččagahtii maid ahte mánát oktan bearrašiiddisguin guđđe gieldda. Danne láittastuvaiga soai ja plániiga fárret máttás mánáid maŋŋái. Muhto guossástallama maŋŋil Møres 1959:s čálii son: «... Mun áibbašin davás Finnmárkui. Mun lean namalassii 100 % finnmárkolaš. Mun in livčče goassege sáhttán doahppáduvvat álbmogii dáppe ja sin vieruide ja dábiide.» Soai leigga huksen viesu Lávželuktii 1951:s, ja doppe bisuiga. Olles su virgeeallima son doaimmai skuvllas állannuoris, 1963:s son oaččui Gonagasa ánsomedáljja silbbas. ¶
Jáhkogohpi internáhta su. 1925. Pavel Anderssen gurut bealde. ¶
(Gova luoikan Ulf Jacobsen) ¶
Pavel Anderssen lei áŋgiris meahcásteaddji. Dá lea Jáhkogohpis dápmohiiguin maid lea bivdán Doaresvuonjogas Sievjjus. ¶
(Govva: Frida Evjen) ¶
Son máinnášuvvo árvvusadnojuvvon ja vuoiggalaš oahpaheaddjin. Son hálai sámegiela boarrásiiguin, muhto ii geavahan sámegiela skuvllas. Per Fokstada jurdagiidda son ii jáhkkán bearehaga. ¶
Son váccii háhtain ja fráhkain, ja servvoštalai alla seađot olbmuiguin ja kulturolbmuiguin. Vaikko áhkku máhtiige sámegiela bajásšattadettiin, de soai eaba geavahan goassege sámegiela ruovttus. Go son almmolaš lanjas konfronterejuvvui dážavuođain ja sámivuođain oktanaga, válljii son eret sámivuođa. Fertii leat leamaš stuorra persovnnalaš váivvádussan. Goappašat mánát vácciiga oahpaheaddjioahpu ja skuvliiga állannuoris muhtun jagiid, muhto fárriiga lulás. Maŋit buolvvat orrot bieđgguid Stordas Áltái. ¶
Son muitalii áinnas Jáhkogohpi birra, skuvllaid ja oahpaheddjiid birra Finnmárkkus, ja soađi ja evakuerema birra. Sus ja mu áhčis ledje ollu ságastallamat; eallima birra Deanus, olbmuid ja sárdnideddjiid birra, Sieidevuona, guolásteapmi ja bivddu birra. Soai digaštalaiga maiddái sámegiela ja grammatihka. Áhčči muitalii ahte áddjá lei Just Qvigstada informánttaid gaskkas sámegiel sániide ja báikenamaide. Ádjáš lei ollu oktavuohta Qvigstadain ja sus ledje ollu Qvigstada girjjiin. ¶
Áddjá lei oastán váhnemiiddis opmodaga, ja niehku lei álkis eallin Deanus. Muhto dohko ii hálliidan áhkku, son háliidii Romsii. Pavel jámii 1963:s maŋŋil guhkit buozalmasa. Maŋemus áiggi hálai son dušše áhkuin – sámegillii. Soai leaba goappašagat hávdáduvvon Lávželuktii. ¶
Per Fokstad (1890–1973) lei Nils Pavelsen Ravna ja Ravna Kristine Persdatter Ristena gánda Bonjákasas ja boarráseamos guđa oarbinaččas. Áhčči sáhtii dahkat gávppi vaikko mas ja sus lei váikkuhus ollu birrasiin. ¶
Nuorra Piera válddii oahpaheaddjieksámena 1912:s ja oaččui oahpaheaddjibarggu Dárusullo skuvlii ruovttugielddas. Dárusuolu, dárogillii Norskholmen, lei dalle unna guovddáš deanus, moadde kilomehtera lulábealde Ruostefielmmá ja das lei gávpi, poasta ja skuvla. ¶
Per Fokstad govviduvvon nuorran. ¶
(Gova luoikan Noras govvavuorká / Aage Solbakk) ¶
Sus lei njealje geardde oahppovirgelohpi; Askov allaskuvllas 1915–16, «Statens 4-maanedlige sangkursusas Oslos 1917:s, Woodbrooke College:s Birminghamas 1919–20:s ja Institut du pantheon de France Parisas 1920–21:s. Københámmanis son oaččui oktavuođa ruonáeatnanlaš birrasiin. ¶
1933:s son náitalii 22 jagi nuorat Aslaug Schønain Vuossegeassimis eret olggobealde Čáhcesullo. Soai oaččuiga vihtta máná. 1944 čavčča bearaš evakuerejuvvui Narvikii, gos boarráseamos nieida jámii tyfoidfebariin. ¶
Dárusullo skuvla boldojuvvui 1944:s, ii ge huksejuvvon ođđasit. Bonjákasa skuvla ii boldojuvvon, ja oahpahus álggahuvvui dás jođánit fas 1945:s. Dáppe oaččui Per Fokstad virggi skuvlastivrrárin. 1951:s huksejuvvui ođđa skuvla Bonjákassii, ja Guhkesnjárgga (Langnes) skuvlabiire heaittihuvvui. Ođđa skuvla oaččui dalle nama Tana skole, doppe lei Fokstad skuvlastivrrárin 1961 rádjái. ¶
Per Fokstad dagai iežas oainnusin nuorran juo sámegiela eatnigielaoahpu ovddas, earret eará 1917:s artihkkaliin Måvt daroduttem læi mu guovddo mu mannavuođa beivin [19] Sámekonferánssas 1919:s son veahkehii oažžut resolušuvnna mii gáibidii 1) sámegiella oahpahusgiellan golbma vuosttaš skuvlajagiid, 2) buot oskkuoahpahusa sámegillii, 3) dárogiela oahpahišgoahtit vierisgiellan. Son čuovvolii artihkkaliin Samiske tankar og krav [20] 1923:s ja smiehttamušain parlamentáralaš skuvlakommišuvdnii (1923–26). Son áŋgirušai oažžut sámi nuoraidskuvlla (álbmotallaskuvlla). Skuvladirektevra Chr. Brygfjeld barggai «dán sámiagitáhtora» vuostá nanu sániiguin. 1948:s searvvai son sámi skuvla- ja čuvgehusgažaldagaid rávvemii Skuvladoaimmahusa ovttastahttinlávdegoddái (Samordningsnemnda for skoleverket). ¶
Fokstadas ledje guovddáš doaimmat Bargiidbellodagas, earret eará Deanu sátnejođiheaddjin, fylkkaskuvlastivrra jođiheaddjin, Finnmárkku sámeráđi jođiheaddjin ja ráđđehusnammaduvvon Sámelávdegotti miellahttun 1956–59. Son searvvai ja logaldalai vuosttaš davviriikkalaš sámekonferánssas Johkamohkis 1953:s. Su maŋimus jagiid son earránii Bargiidbellodagas ja doarjjui ođđa sámepolitihkalaš lihkadusa. Son lei mielde álggaheame Norgga Sámiid Riikkasearvvi 1968:s, ja 1969 stuoradiggeválggain son doarjjui Sámeálbmoga listtu. ¶
Son oaččui stáhtastipeandda 1960:s ja jagi maŋŋá Gonagasa ánsomedáljja gollis. ¶
Son lei eambbo filosofa go pedagoga, ii ge lean álki čađahit su jurdagiid. Dáruiduhttininstruksa gustui ain ja nugo eanaš dan áigge oahpaheaddjit, son maid oinnii dárogielmáhtu dárbbašlažžan sámiid birgemii. Nils Evald Biti ja Kjell Ballari muitaleaba ahte son ii oahpahan goassege sámegiela, iige hállan goassege sámiid birra skuvllas ovdal go iežas maŋemus jagiid. [21] Son baicca dárkkuhii ohppiidasas rievttes dárogiela, maiddái risttalašvuođadiimmuin. «Dárogiella lea deháleamos», logai son ohppiidasas. Son lei streaŋggis, ja oallugat muitalit ahte son lei garas sin vuostá geat ledje heittogat dárogielas, earenomážit suomagielagiid. Dasa eai liikon váhnemat. Akšunerejuvvui oažžut Fokstada lihccojuvvot oahpaheaddjin ja Per Hirsti sáddii mánáidis eará skuvlii, muitaleaba Øyvind ja Harald Hirsti. Per Fokstad mánát eaba báljo áican dán, muitala su nieida Unni. Mánát vásihedje jidnes digaštallamiid fulkkiid gaskkas, muhto dovdde ahte bearaš lei árvvusadnojuvvon báikkálaš servodagas. Mátkkošteaddjit ja girjjit mat sis ledje ruovttus rahpe máilmmi, ja áhčči gehččojuvvui gelddolaš almmájin. ¶
Son válddii dárogielat goarggu. Gákti geavahuvvui earenoamáš dáhpáhusain, alpagahpir ja dokumeantamáhppa lei su dovdomearka. Eamit lei dárogielat, sámegiella ii geavahuvvon ruovttus, ja son ii oahpahan mánáidasas sámegiela. Mánát fárrejedje Lulli-Norgii ja Danmárkui, ja eamit fárrii lulás oanehis áiggi maŋŋil go son jámii. ¶
Fokstad lei kontroversiealla áiggistis. Su muitet sámi skuvlapolitihka dáistaleaddjin ja sus ledje gálggat oaidnit buriid čovdosiid sámegillii. Son ii duohtandahkan teoriijaid. Maiddái Per Fokstad lei beaktilis dáruiduhtti eallindáguinis. ¶
Per Fokstad ¶
(Govva: Ragnhild Ravna) ¶
Per Fokstad bearrašiinnis. Govva lea váldon Per Fokstada vistti olggobealde 1960:s. Gurut bealde su bárdni Are Fokstad, Per Fokstad, su eamit Aslaug Fokstad, nieida Unni Fokstad, Kirsti Foss, Karin Simonsen ja Sigrid Bertheussen. ¶
(Govva: Ragnhild Ravna) ¶
Gunhild Katrine Pavelsen Fokstad (1892–1973) válddii oahpaheaddjieksámena 1918:s. Maŋŋil barggu Skeavvonjárggas Nuorevuonas son bođii Čiestti (Fuglåsen) skuvlii Ceavccageađgenjárggas 1921:s. Earret ovtta jagi virgelobi 30-logus, son lei virgeeallimis lohppii Unjárggas. Son oahpahii sihke smávva- ja stuorraskuvllas Čiesttis, smávvaskuvllas Unjárggas ja internáhtas Stuorravuonas [22] . ¶
1943:s dieđihii skuvlastivra ahte Gunhild Fokstad lei áidna sámi oahpaheaddji Unjárgga gielddas. Son skuvlii gieldda eanemus dárogielat guovllus, ja dárogielat oahpaheaddjit skuvlejedje fas doppe gos eanas oahppit ledje sámegielagat. 20-logus ledje lulábeale vuona oahppit internerejuvvon Čistii, ja son oahpahii buot gieldda mánáid giehtaduojis Stuorravuonas. Son gal várra beasai geavahit sámegielas. ¶
Boaresárkku buvdda olggobealde Unjárggas su. 1925. G. b.: Hjørdis Nilssen, Gunhild Fokstad, amas, amas, Birgit Henriksen, amas, amas, Marie Henriksen, Matti Nilssen, Elise Nessan, Johannes Nessan. ¶
(Govva: Henrik Nilssen / Várjjat Sámi Musea) ¶
Govva lea jáhkkimis oahpaheaddjičoahkkimis 1930-logus. Gunhild Fokstad lea ovddimus olgeš bealde, su gurut bealde lea Hjørdis Nilssen, gii barggai oahpaheaddjin Unjárgga skuvllas. ¶
(Gova luoikan Várjjat Sámi Musea) ¶
1928:s son oassálasttii Unjárgga álbmotskuvlla skuvlaplána ráhkadeapmái. Moadde jagi ovdal lei Piera-vielja bidjan ovdan iežas sámi skuvlaplána, ja Gunhild ferte leat dovdan dán. Muhto plánas mii mearriduvvui Unjárggas eai vuhtton guđegeládje sámi dahje báikkálaš dilit. Mii eat leat gávdnan guđegelágan dieđuid geahččalii go Gunhild dás ovddidit eará ideaid go daid mat mearriduvvojedje. ¶
Soađi loahppaoasis váldui skuvla borramušrádjun, dalle ii lean skuvla. Duiskalaččat bávkaledje šalddiid, muhto báhtaredje dasto ja dalle sestojuvvui gilli 1944:s. Čiestti skuvla lei áidna skuvla gielddas mii ii boldojuvvon, ja oahpahus bođii fas jođánit johtui. Skuvlavisti čuožžu ain doppe, ii nu guhkkin eret Ceavccageađggis, beakkán kulturmuittus. ¶
Gunhild lei vuoibmái ja čeahppi mánáiguin. Lei somá vázzit skuvlla su luhtte, muitala Solbjørg Hirsti. Son lei čavges, veaháš jorbes nisu, álo čábbát gárvodan čuvllaiguin. Son orui oahpaheaddjiásodagas skuvllas buot jagiid. Øystein Nilsen muitala ahte son anii sámegiela sámegielagiiguin. Son lei čeahpes pedagoga, oahpahii dárogillii ja hálai sámegillii, muitala Anton Hoëm. Bjarne Hirsti oaivvilda son elii jaskes eallima «dábálaš skuvlarivgun». ¶
Čiestti skuvla ¶
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkáldat) ¶
Son ii lean aktiivvalaš fágapolitihkalaččat, 1934:s dieđihii son iežas eret Unjárga oahpaheaddjisearvvis. Son ii lean politihkalaččat aktiivvalaš, vaikko son doalahiige árvvuidis ja lei Olgeš-válljejeaddji buot jagiid. ¶
Gunhild bisui náitalkeahttá ja sus eai lean iežas mánát. Go Máret-oabbá oaččui jumežiid, válddii son lusas nuppi, Ingga, gii bajásšattái ja váccii skuvlla Ceavccageađgenjárggas. Gunhild doalahii sámivuođas ja manai bearraša lusa Bonjákassii dalán go lei friddja. Dáppe son lei aktiivvalaš máŋggaládje, ovdal soađi vujii son heastasáhtu áhčis ovddas. Astrid-goaskit muitala ahte son lei siivui ja utnolaš goaski stuorra bearrašii. Son anii goaskibiiddis divrrasin, ja Inga lei su váimmumánná. Rávisolmmožin ásaiduvai Inga Rogalándii. ¶
Penšunistan fárrii Gunhild Ruostefielbmái gosa son lei huksen viesu. Go son šattai dementa, juogadeigga goaskibat su ássat luhtiska. Son jámii Stavangerii, muhto lea hávdáduvvon Bonjákassii. ¶
Anna Katrine Anderssen (1897–1992) guttii nama «Frøken Anderssen» dahje maiddái «Pavel-Ánná». «Stuorra-Ánne», logai nuoramus viellja Piera, go son oaivvildii Anna lei beare válddálaš. ¶
Eatnis ávžžuhemiin, veahkehii Pavel-viellja su skuvlavázzimii. Son váccii ámtaskuvlla Čáhcesullos, Halsøy álbmotallaskuvlla Musseres ja 1-jagi oahpaheaddjikurssa Romssas 1920/21:s. 1921/22 oaččui son barggu Sállannuori gielddas, Skihččola – Girkovuona biirii. 1922:s manai son Davvi-Várjjagii, muhto máhcai ja skuvlii Girkovuonas – Jáhkogohpis. Son oaččui barggu Fjordtunas – Jáhkogohpis [23] 1927:s dalle go Fjordtun internáhtta gárvánii. Son oahpahii sihke smávva- ja stuorraskuvllas. ¶
Duiskalaččat válde háldoseaset Fjordtun internáhta, ja skuvla fertii ohcat gaskaboddosaš čovdosiid. 1944 evakuerejuvvuiga soai dálueamidiin Elise Solvangain Giehtavutnii. 1945 čavčča čohkkejedje son, Fálesnuorre-oahpaheaddji Isak Leiros ja buohccedivššár Lydia Hámmárfeasttas guovllu mánáid ja mátkkoštedje singuin Vuotnabahtii. 1949 rájes gitta dassážii go válddii penšuvnna 1961:s skuvlii son Fjordtunas, earret skuvlajagi 1951/52 go skuvlii Álttás. ¶
Anna Anderssen, jáhkkimis govvejuvvon Tromssas 1922, juste ovdal go bargagođii oahpaheaddjin Sállannuoris. ¶
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy) ¶
Anna Anderssen gasku, Jáhkogohpi internáhta ovddabealde. Áibbas olgeš bealde «Frøken» Isaksen, «Issa», gii lei Jáhkogohpi internáhta vuosttaš dálueamit. ¶
(Govva: Pavel Anderssen) ¶
Soaitá son ražai disipliinna ja olahusaid jurdagiiguin? Máŋggas muitalit ahte son lei bahánihkkán oahpaheaddjin. Goaskkit Laila Jensen muitalii ahte go Anna-goaski skuvlii Ganešnjárggas, de son sáddii cuiggodanreivve váhnemiidda main ledje sin mánáid dihkit mielddusin! ¶
Son ii geavahan sámegiela skuvllas, muhto ii biehttalan dattetge sámivuođa. 1957:s lei stuorra oahpaheaddjičoakkán Kárášjogas. Doppe oassálaste sihke son, mu áhku, áddjá ja váhnemat. Áhččán muitalii ahte Anna geasehii sudno etniin miehtá gili oahpásmuvvat sudno sohkii. ¶
70-logus son osttii Deatnogátte nuoraid skearru ja lávllui mielde. Deatnu lei bassi. Son vuostálasttii Álttá–Guovdageainnu-čázádaga buođđuma. Ahte siidaguoibmi ja bellodatustit Haakon Henriksen [24] lei áŋgiris vuosttaldeaddji, váikkuhii gal várra dasa. Go Anna lei árvvas, bođii luossa, luopmánat, rievssahat ja bohccobiergu Deanus beavdái. Son osttii váhnendálu gosa son huksii bartta 1957:s. Dohko son mátkkoštii unnimusat oktii jagis, muhto son šattai máŋggaládje vierisin ruovttugilis. ¶
Anna ja Pavel Anderssen Kárášjogas 1930-logus. ¶
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy) ¶
Anna Anderssen, govvejuvvon 1991:s, maŋimus háve go fuolkkit válde su mielde ruoktot buhcciidruovttus. ¶
(Govva: Torgerd Sandøy) ¶
Anna Anderssen bisui náitalkeahttá. Son huksehii viesu Lávželuktii 1953/54:s ja ásaiduvai dohko. Son lei viššal báikkálaš oahpaheaddjisearvvis ja Finnmárkku oahpaheaddjisearvvis. Sus ledje buorit dieđut ja kommenterii sin geain lei fápmu báikkálaččat. 40 jagis skuvllas ledje eatnasat sis leamaš su oahppit. ¶
Son guoskkahalai ollu áššiid ja dubmii dan maid son oaivvildii lei eahperisttalaš. Sus lei bastilis njuovčča mii várra dagahii su gáržžohallan dilálašvuođaide. Oktavuohta Pavel-vieljain šattai dađistaga váddábun. ¶
Sus lei buorre ekonomiija ja liikui gárvodit náhkkebiktasiin ja náhkkegahpiriin. Son humai sámegillii báinnahallan dárogiela, ja iežas erenoamáš hámiin ja vázzimiin lei su álki áicat. Son lei goaskin, muoŧŧán ja siessán moatte bulvii ja sus lei buorre oktavuohta bearrašiin. Reidar-muoŧŧaliin, gii lei Arbeiderbladet doaimmaheaddji, son gal čevllohalai. Sus lei buorre muitu ja muitalii áinnas dáhpáhusaid ja olbmuid birra. Son lei buorredáhtolaš gussiide ja árvvas. Opmodagas Deanus son attii Erling-muoŧŧalii Romssas. Son lei nanus ja roastil ja mátkkoštii girdiin miehtá riikka gitta maŋemus jagiide. 95-jahkásažžan son jámii Lávželuovtta buhcciidruktui ja luitojuvvui vuoiŋŋadeapmái Bonjákassii, váhnemiiddis báldii. ¶
Gunnar Olsen (Lille) [25] (1897–1977) váhnemat ledje Ole Olsen Lille Ravdne, Ávskáris eret Gohpi lahka ja Anne Berthe Clemetsdatter Klemetsen. Soai fárriiga Geresgohppái Juovlavuonas. Gunnar lei nubbin nuoramus gávcci oarbinaččas, sin áhčči jámii go Gunnar lei 13-jahkásaš. Son barggai guolástandoaimmahagas Strommavuonas ja sesttii ruđa skuvlavázzimii. ¶
Gunnar váccii Øytun álbmotallaskuvlla1 Ávanuoris [26] 1917:s. Skuvlla oamastii Sámemiššovdna, mii maiddái attii sutnje loana vázzit oahpaheaddjiskuvlla. Sus ledje stuorra váttisvuođat čállit dárogiela oahpaheaddjiskuvllas, muhto oaččui veahki skuvlaskihpáriin. Maŋŋil eksámena 1919:s, son ozai barggu ja sus ledje muhtun sadjásašvirggit Nuorta-Finnmárkkus. ¶
Gunnar Olsen 1921:s, go lei juste geargan oahpaheaddjioahpus. ¶
(Gova luoikan Magnhild Andreassen) ¶
Muorrala internáhtta ođasin, 1911. ¶
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkáldat) ¶
1921:s son oaččui barggu stáhtainternáhta jođiheaddjin Muorralvuona mearrasámi biires Muosáid gielddas. Dáppe lei moanaid jagiid leamaš riidu gaskal giliolbmuid ja oahpaheaddji, ja váhnemat ledje álggahan skuvlastreaikka. Gunnar Olsen gulahalai giliolbmuid gillii, ja dat adnui árvvus. ¶
Magna Johnsen Álttás lei internáhta dállodoalli. Soai náitaleigga 1925:s ja oaččuiga dađistaga čieža máná. Soai osttiiga opmodaga Čievrras, su. 1 km eret skuvllas, ja 30-logus huksii bearaš dohko. Sudnos lei eanandoallu ja soai buvttiiga mielkki internáhttii. Gilli lei skiipajohtolaga olggobealde, ja go dalle ii lean oktage gávpealmmái báikkis, de buot fertii dolvojuvvot fatnasiin. Internáhtta lei gili čoagganansadji. ¶
Gunnar Olsen govvejuvvon oahpaheaddjin oahppiidisguin Muorrala internáhtas 1939. Skuvla lei Gárggus Muorraljotgáttis. Oahpaheaddji guhte čuožžu gurut bealde lea frøken Hånes. ¶
(Gova luoikan Ole Bernt Lile) ¶
Muorrala internáhta viessosadji. Duiskalaččat bolde internáhta 1944:s, ja dat ii huksejuvvon fas deike. Dál leat dušše viessomuvrra bázahusat báhcán. ¶
(Govva: Ola Graff) ¶
Gunnar Olsen čilgii vuona birra ná: «Muorralvuotna lea earenoamáš čáppa vuotna,várit leat vuollegaččat ja állájit dássedit vulošguvlui meara guvlui. Guhkes mearragáddelinnjá lea hávskái.» Muorralvuotna lei várra ráhkis báiki sutnje. Magna lei bajásšaddan beahcevuvddiin ja manai dávjá Áltái geasset. Su oabbá náitalii Muorralii, ja dalle šattaiga soai oassin gili bearrašiin. Gunnar Olsen lei olmmošeaddjái, ja six-pence-gahpir lei su oaivegárvu. ¶
1944 evakuerejuvvui bearaš Stáiggui. Maŋŋil doaimma Vuotnabađa skuvlaleairras 1945–1946:s, fárrejedje ruovttoluotta Muorralii 1946:s. Ođđa internáhttaskuvla álggahuvvui seamma jagi, ii fal Gárggonjárgii, gos lei ceaggán ovdal soađi, muhto Čivrii, gos lei kájá ja gálvorájahat ja sierra čáhcehoidu. Njukčamánus 1947:s oahpahus 15–16-jahkásaččaide geaid skuvlavázzin lei boatkanan loahpageahčen soađi, ja 1947 čavčča rájes lei dábálaš skuvla. ¶
Eatnasat Muorralvuona ohppiin ledje sámegielagat. Gunnar lei fuolalaš dárogieloahpahusain ja hálai riikkadárogiela. Magna gal dáiddii oahppan veahá sámegiela, muhto dárogiella šattai ruovttugiellan, iige oktage mánáin oahppan sámegiela. Magnhild-nieida oaivvilda ahte son háliidii ahte mánáin galggai leat álkit boahttevaš oahpus go sus lei leamaš. Sus soaitá leamaš doaivva ahte sii galge oahppat sámegiela maŋŋil. Son divttii mánáid lohkat teavsttaid biibbalis. Sii eai ádden eai maidege, muhto áhčči lei duhtavaš mo ledje dadjan! Máŋggas mánáin šadde pedagogan. Ii oktage ása Finnmárkkus. ¶
Soađi maŋŋá huksejuvvui Muorrala ođđa internáhttaskuvla Čivrii. ¶
(Govva: Anny Karlstrøm) ¶
Gunnar Olsen ohppiidisguin Muorrala skuvllas, 1960. ¶
(Gova luoikan Magnhild Andreassen) ¶
Gunnar Olsen lei fárus ásaheame čuoigan- ja valáštallanservviid, ja lei gielddastivrras Gurutbellodaga ovddas. Son doaimmahii sotnabeaiskuvlla, ja son dulkui ipmilbálvalusaid Muotkki kapeallas, lei dávjá ovdalávlu ja čuojahii orgela nuohtaid mielde. Son doaimmahii ruovttugásttaid ja sárdnidii hávdádemiin. Son áŋgirušai Sámemiššovnnas olles eallima, vuvddii «Lappernes Ven» [27] , jorgalii sálmmaid ja Ole Hallesby sártniid [28] . Go son šattai penšunistan 1963:s soai fárriiga Áltái, gos son barggai muhtun sadjásašvirggiin. Son váccii giellakurssaid eaŋgalasgielas ja suomagielas, ja 1963 čavčča son logai sámegiela Oslo universitehtas. Norgga Sámemiššonsearvvi 75-jagi ávvudeamis 1963:s ovdanbuvttii son «Sámeálbmoga dearvvuođaid ja giitosa». «Hearrá Gonagas», Gonagas Olav, lei gussiid gaskkas. Son doalai maiddái sámegiel sártniid radios. ¶
Dáruiduhttin rittuin -artihkkalis atná son sámeáššiid árvvus. Son nugo earátge, almmatge árvvoštalai mearrasámi kultuvrra gálggaid vuosttaldit buorebun go maid dat ledje. Son lea hávdáduvvon Áltái. ¶
Per Erik Saraksen (1901–1989) bajásšattai nubbin nuoramussan njealji oarbinaččas Ávskáris, váhnemat leigga Sarach Olsen ja Inga Eriksdatter Lukkari, Ráttovuonas eret. Birgenláhki lei guolásteapmi ja smávvadállu. ¶
Deanodaga (Vestertana) skuvllas Gárggogeažis son ja eará mánát internerejuvvojedje loktii ja guđđojuvvojedje ollu iehčanassii. [29] Maŋŋil álbmotskuvlla son barggai guođoheaddjin ja guolásteaddjin. Maŋŋil ámtaskuvlla Deanus 1919:s, son dovddai ahte máhtii doarvái bures ohcat viidáseappot ja 1919/20:s son váccii Trondarnes (Runášši) álbmotallaskuvlla. 1920/21:s sus lei bargu vuorroskuvlaoahpaheaddjin Davvi-Várjjagis. Buoridan dihte dárogiela son váccii jagi Solborg nuoraidskuvllas Stavangeris. Eadni vuvddii gusa rábidan dihte mátkeruđa. Maŋŋil vel ovtta guolástanáigodaga son ozai Henrich Lyche 2-jagáš oahpaheaddjiskuvlii Osloi 1922–1924:s. ¶
Per Erik Saraksen ja Sabba Olsen nuorran. ¶
(Gova luoikan Turid Heimen) ¶
Bierggi skuvla ovdal soađi. ¶
(Gova luoikan Turid Heimen) ¶
1924:s son lei sadjásažžan Bierggis. 1925:s son skuvlii Máskejogas – Luovttejogas Deanus. Sihke skuvla ja orrunsadji lei heittot, ja son ozai ja oaččui skuvlavirggi Biergái 1926:s. 1930:s huksejuvvui ođđa skuvla Biergái, ja boares skuvla geavahuvvui dán maŋŋil ásodahkan. Seamma áigodaga náitaleigga soai Inger Sabbaseniin. Inger lei Guivvešgiettis Deanodagas eret. Soai oaččuiga dasto njeallje nieidda. 1932:s ásahuvvui stáhtainternáhtta, ja Saraksen oaččui jođiheaddjivirggi. ¶
Bierggi álbmogis ledje dáčča, sámi ja suoma máttut. Hans Kr. Eriksen muitala ahte guolástanáigodagas gullojedje buot Finnmárkku gielat ja suopmanat, ja unnit joavkkuin geavahuvvojedje buot gielat. Eatnasat ledje oadjebasat dárogielain go álge skuvlii. Dalle go Thor Frette [30] lei Bierggis 1955:s son deaivvai ollu suomagielagiid, vaikko sihke Saraksen ja su bargoskihpár Eriksen čuoččuheigga ahte suomagiella ii lean geavahuvvon máŋgga jahkái. ¶
Biergi lei ealaskas guolástusvearra gos liđđo searvvit, ja bearrašat golahedje áiggi bures. Soai eamidiin leigga fárddalaš bárra ja bures dohkkehuvvon. Saraksen lei ollu áigodagaid Gurutbellodaga ovddas gielddastivrras, skuvlastivrras ja soabadanráđis. Son organiserii gieldda skuvlagirječoakkáldagaid. ¶
Soađi áigge huksejedje duiskkalaččat stuorra batteriija Biergái. Gilli ii boldojuvvon 1944:s, ja maŋŋil go leigga leamaš moadde vahkku Kárášjogas máhcaiga, ja guovvamánus 1946 lei skuvla fas jođus. ¶
Saraksen lei čeahpes oahpaheaddji, ja Oddvar Støme ja Hans Kr. Eriksen muitaleigga ahte son movttiidahtii ohppiid, earenoamážit dárogielas ja historjjás. ¶
Eallin internáhttajođiheaddjin lei huššái, ja son ozai eará bargguid, ee. Deanus. 1958:s oaččui son barggu Gávvutnii Álttás, gos son lei 1965 rádjái go fárrii Bossogohpi skuvlii. 1963:s oaččui son Gonagasa ánsomedáljja silbbas. ¶
Sámegiella lei bára eatnigiella, muhto beaivválaččat hálaiga soai bures dárogiela. Deanodagas jorgaleigga sámegillii go deaivvadeiiga gili olbmuiguin. Maiddái soai válljiiga dárogiela ruovttugiellan, iige oktage mánáin oahppan sámegiela. Saraksena nieida Turid Heimen muitala ahte son ii vásihan ahte hállojuvvui sámegiella Bierggis, ja ahte lei váttis gulahallat áhkuiguin ja ádjáiguin. Golmmas Saraksena nieiddain orrot Finnmárkkus, okta Sørlánddas, guovttis šattaiga oahpaheaddjin. ¶
Miessemánu 17. beaivvi-ávvudeapmi Bierggi internáhtas 1960:s. ¶
(Gova luoikan Turid Heimen) ¶
Per Erik Saraksen ohppiidisguin Bierggi skuvllas. ¶
(Gova luoikan Turid Heimen) ¶
Saraksenis ledje ollu sáhkavuorut Sámeradios 1956 rájes gitta 1972 rádjái; guolásteami ja bivddu birra Deanuvuonas, Lofuohtas ja Vestlánddas, mearrasámiid birra ja skuvlahistorjjá birra Deanuvuonas. Báddemat leat dađi bahábut jávkan, muhto čállosiid mánusat lea áimmuin ja leat dehálaš muitaleamit mearrasámiid kulturárbbi birra. Radiosáttasártniinis son moaitá dáruiduhttima, maiddái iežas vásáhusaid vuođul. Son ii oro assosiereme dán iežas doaimmaiguin skuvllas. ¶
Per Erik ja Inger Saraksen leaba goappašagat hávdáduvvon Áltái. ¶
Skuvlastivrrat bidje virgái [31] dárogielat oahpaheddjiid sámegielat biiriide, ja sámegielat oahpaheaddjimiššot biddjojedje dávjá biiriide gos eatnasat ledje dárogielagat. Skiippagura ja Sirpmá biiriin leigga Anna Anderssen ja Gunnar Olsen ohcciid searvvis 1921:s. Biiriid mearrádus- evttohusas ledje sámi ohccit, muhto skuvlastivra háliidii vestlándalačča. Vaikko skuvladirektevrras leige negatiivvalaš mearrádusevttohus, oaččui Per Fokstad barggu Dárusullo skuvlii. ¶
Oahpaheddjiin lei bissovaš bálká, ja gulle ná daidda geat ledje privilegerejuvvon báikkálaš servodagas. Earenoamážit gehččojuvvojedje internáhttajođiheaddjit alladin. ¶
Nissonoahpaheddjiin ledje dávjá ovtta-jagáš oahpaheaddjikurssat, ja dábálaččat sii oahpahedje smávvaskuvllas. Sii galge addit smávva sámemánáide dárogiel gálggaid ja addit sidjiide oadjebasvuođa ođđa ja amas árgabeaivvis. Sii ledje váldoolbmot, muhto sis lei unnit bálká go dievdduin geat ledje bargoskihpárat. Go ledje dušše moattis Finnmárkkus eret ja vel eanebut eai ipmirdan sámegiela, ferte dávjá leat leamaš hui váttis gulahallat mánáiguin. ¶
Internáhtat ledje guovddáš ásahusat giliin. Dat adde bargosajiid ja oste gálvvuid ja bálvalusaid báikkálaš olbmuin. Internáhttajođiheddjiid ovddasvástádus lei dikšut mánáid, hálddašit oahpaheddjiid, dállodolliid ja viessovehkiid, rehketdoalu, boaldámuša liggemii ja čuvgii. Internáhttadoaibma válddii ollu áiggi ja fámuid. Oallugat internáhttajođiheddjiin doaimmahedje maiddái eanandoalu oktan šibitdoaluin sihke internáhta várás ja iežaset dállodollui. Daid searvvis leigga Gunnar Olsen ja Pavel Anderssen. Soai ja Per Erik Saraksen ledje jođiheaddjit olbmoagi, ja barge iežaset measta jámas. ¶
Ii oktage sis, ii Fokstadge, oahpahan mánáidasas sámegiela. Unnán dihte sii kultuvramassima birra maid sii dagahedje oapmahaččaide. Earret muhtun sániid ja dajaldagaid, ii máhte oktage sin maŋisbohttiin sámegiela. Ii oktage oro Deanus dahje doppe gos leat bajásšaddan. ¶
Sis lei ollu diehtu Deanu ja Finnmárkku birra, sámi árbevieruid, giela ja luonddugeavaheami birra. Sii ledje finnmárko- ja ruovttugillipatriohtat, sis lei sátni hálddusteaset ja ledje «muitaleaddjit». Sámi oahpaheaddjit ledje vátná dan áiggi. Sii livčče sáhttán dahkat ollu nannet sámi giela ja identitehta. Sin máhtu eai oaidnán makkárge riggodahkan skuvlaeiseválddit, eai ge báljo sii iežage ¶
Buot orru čájeheame ahte dát guđas barge oahpaheaddjidaguset nu go eanas oahpaheaddjit. Sii ledje barggánis ja čeahpes oahpaheaddjit. Buohkat ohce bálkálasáhusa Sámefoanddas, raporterejedje ovdáneami dáruiduhttinbarggus. Doaibman lei «dáruiduhttin», mii lei oahpahit mánáide dárogiela bures, addit sidjiide vejolašvuođaid buorrin norgalažžan. Buohkat doibme dáruiduhttin, sihke skuvllas ja ruovttus. ¶
Sin eallimat ledje máidnasat, čadnon lundui ja buressivdniduvvon guolásteapmái. Sii vásihedje lieđđuma Jiekŋaáhperittus luossagávppašemiin, goikeguliin, ebmos skuvlainternáhtaiguin, buriid kommunikašuvnnaiguin ja stuorra máilmmi impulssaiguin. Soahti okkupašuvnnain, njeaidimiin ja báhtaremiin guđii unnán áiggi sámi gažaldagaide. Maŋŋil soađi stivrii industrialiseren, guovdilastin, galbmasoahti ja ovttadatskuvla beaivválaš daguid. Oarje-Finnmárkkus šattai interneren Vuotnabađa skuvlaleirii ja ođđasithuksen lossadin. Nuorta-Finnmárkkus ledje muhtin gilit ja skuvllat mat eai boldojuvvon, ja sidjiide geat barge doppe oahpaheaddjin, áigi soađi maŋŋá ii šaddan nu gáibidahkesin go oarjin. ¶
Sii oidne ođđa áiggi ja dahke buoremusaset. Sin mielas lei diehttelas ahte sámegiella, eatnigiella, áimmahuššo ruovttus ja ahte sámi eallinvuohki ceavzá. Sin jurdagiid ja válljemiid ferte geahččat Finnmárkku giliid historjjá ja stuoraservodaga dáruiduhtti fámu čuovggas. ¶
1940:s bohte duiskkalaččat ja soađi drámá. 1944 čavčča áddjojuvvo olbmot eret viesuineaset ja ruovttuineaset ja 50 000 olbmo dolvojuvvojit lulás, gos sidjiide lei ollu ođas oaidnit ja ođđa fuomášumit. Maŋŋil soađi ráđđii rusttetdoaibma, ođđa ja buoret Finnmárku galggai čuožželahttot. Galbma soađi áigge radikála elemeanttat gozihuvvojedje ja návdojuvvojedje vearredahkkin, ja dát hehttii maiddái sámi kulturčuožžilahttima. Almmolaš doaimmahagat sturro ja levve, guolástan- ja eanandoallohálddašemiin, gieldahálddahusain ja dearvvašvuođadoaimmain. Dárogiella lei oktoráđđejeaddji giellan almmolaš hálddahusas ja bellodatapparáhtain. 1950-logu álggu rájes geavahedje dušše rávis olbmot sámegiela gaskaneaset, ja sámegiella eatnigiellan lei unnume rittus. ¶
Radiosáddagat sámegillii álggahuvvo 1946:s, ja dás šattai deanodatlaš Katrine Johnsen njunuš olmmožin ollu jagiid. Sámegielsáddagat dattetge eai sáhttán ollu hehttet giellamolsuma mii dalle lei jođus. ¶
Dáruiduhttin lea dáhpáhuvvan skuvllas, muhto dáruiduhttin lea lemaš stuorát servodatrievdadeaddji prošeakta mii lea dahkkon ollu arenain. Maŋit áiggis mii sáhttit oaidnit ahte dát guđas ja sin mieláigasaččat ledje beare luohttevaččat sámi kultuvrra vejolašvuođaide seailut. Leat go vásihusat áigeguovdilat odne? ¶
Odne lea sámi ohppiin riekti oažžut oahpahusa sámegielas, muhto ii guđegelágan ealáskahttinprográmma daid oallugiidda geat leat massán giela ja árbevieru, leat vel organiserejuvvon. Giella- ja kultuvraváikkuheapmi dáhpáhuvvet ain ođđa arenain ja hirpmus vuoitinvuimmiin. ¶
Guolásteami ja ođđa fápmoealáhusaid ráđđen lea olggobealde báikkálaš servodagaid. Unnit ja unnit sápmelaččat ellet luondduin dahje lahka luonddu mii gaskkustuvvo sámi dutkamis, dáidagis ja turistaindustriijas. Áltáášši loktii eatnamiid ja jávrriid suodjaleami beaivválaš áššin. Ođđa láhka lea mearriduvvon ja ođđa ásahusat nugo Sámediggi, Finnmárkkuopmodat ja Finnmárkkukommišuvdna leat ásahuvvon. Daid ođđa ásahusaid váikkuhusain kultuvrii ja ealáhusaide sámi eanadagain mii diehtit hui unnán odne. ¶
Lávželuokta, Jáhkogohppi, Biergi, Ceavccageađgenjárga ja Bonjákas leat šaddan eará báikin. Sállannuorri, Deanuvuotna ja Várjjat leat šaddan eará eanadahkan, Finnmárku eará eanan. ¶
Adressebok for Finnmark fylke med skatteligninger. 11. utgave. S M Brydes forlag, Oslo 1943 Altern, Håvard og Andersson, Stig: Eksemplet Hammerfest. Gyldendal Norsk forlag 1971 Anderssen, Pavel: Brev 1950–1963. Privat Andreassen, Magnhild Oline: Glimt fra Snefjords historie. 42 år i statsinternatets tjeneste. Eget forlag 2009 Brygfjeld, Chr.: Diverse brev 1923–1925. Skoledirektøren i Finnmark. Statsarkivet i Tromsø Frette, Thor: Kiberg. Notat 03.05.1955 Samisk Arkiv Gammelshaug, Magne: Norges Samemisjon - en kortfattet historisk oversikt. Norges samemisjon Hirsti, Reidar: Sameopprøret. Gyldendal Norsk Forlag 1994 Hirsti, Reidar: En symfoni med sterke dissonanser. I: Stenstad, Finn (red.): Nordnorske stemmer. Orkana forlag 1997 Hoëm, Anton: Fra noaidiens verden til forskerens. Novus 2007 Jakobsen, Ragnvald: Sørøysunds historie. Sørøysund kommune 1983 Olsen, Gunnar: Om fornorskninga av kystdistriktene. Notat 1964 Meløy, Lydolf Lind: Snøfjord internat. Skoledirektøren i Finnmark 1976 Meløy, Lydolf Lind: Internatliv i Finnmark. Skolepolitikk 1900–1940. Det Norske Samlaget, Oslo 1980 Nilsen, Øystein: Karlebotn skole 50 år. Glimt fra Nesseby skolehistorie. Nesseby kommune 2002 Pedersen, Steinar: Lappecodicillen i nord 1751–1859. Universitetet i Tromsø 2006 Pedersen, Steinar: Trekk fra historien til Deanu gielda – Tana kommune – med hovedvekt på noe eldre historie. Tana kommune 2002 Qvigstad, Just: Tromsø off. lærerskole Beretning for 1910–1913. Tromsø off. lærerskole 1914 Samuelsen, John: Skriv 13. januar 1896. I: Nuorttanaste 28. febr. 1903 Sandøy, Pål: Soga om Pavel Anderssen. Manus 2000 Saraksen, Per Erik: Brev til skoleinspektøren. 24.10.1962 Saraksen, Per Erik: Kåserier Sameradioen 1956–1972. Diverse manus er trykt i Tana Årbok Solbakk, Aage og Vuolab, Solveig: Deanuleahki sogat historjá / Tanadalen slekter historie. Čálliid Lágádus 2001 Tanens skolestyre: Skoleplan for Tanens folkeskoler. 1892 Thrane, Randi: Glimt fra Tana skolehistorie. I: Årbok for Tana 1984 ¶
Giitu buohkaide geat leat searvan bargui čohkket muitalusa dáid oahpaheddjiid ja sin áiggi birra: Unni Schøn Fokstad, Turid Heimen r. Saraksen, Magnhild Andreassen r. Olsen, Ole Bernt Lile, Pål Sandøy, Elisabeth Pavelsdatter Sandøy, Marit Jørgensen, bearaš Lille/ Kratteng, Øyvind Hirsti, Astrid Jørgensen, Bjarne Hirsti, Solbjørg Hirsti, Harald Hirsti, Kjell Ballari, Nils Evald Biti, Nils Ole Gaup, Simon Saraksen, Øystein Nilsen, Torbjørn Bjørkli, Anton Hoem, Oddvar Støme ja Hans Kr. Eriksen. ¶
[1] Deanodat lea historjjálaččat leamaš vuolit Deatnu ja stuorra oasit Deanuvuonas. Dát duođaštuvvo ee. go Pavel Anderssen, gii šattai bajás Bonjákasas (gilis), logai son lea Deanodagas (siiddas) eret. [2] 1918 geavaheigga goappašagat dárogielat dállonama Fokstad goargun dan sadjái go Pavelsen. [3] Reidar Hirsti: En symfoni med sterke dissonanser . Girjjis: Stenstad, Finn (red.): Nordnorske stemmer . Orkana 1997 [4] Pavel Olsen Ravne bártniid gaskkas lei Nils Pavelsen. Muhtin su aviisačállagiin lea mielde dán girjjis, geahča artihkkala Skuvladigaštallan Nuorttanasttes . [5] Sámefoandda birra muitaluvvo ollu sajiin Sámi skuvlahistorjjás, ee. Henry Minde artihkkalis 1. girjjis. [6] Geahča ee. Steinar Pedersena čállosiid Lappecodicillen i nord 1751 – 1859 . Romssa universitehta 2006 ja Trekk fra historien til Deanu gielda-Tana kommune - med hovedvekt på noe eldre historie . Deanu gielda 2002. [7] Nils Vibe Stockfleth lei báhppa ja sámegieladutki ja váikkuhii ollu skuvlapolitihkkii áiggis 1820–50. Eambbo Stockfletha birra Hans Lindkjølena artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis . [8] Kárttaid ja báikenamaid birra dáruiduhttimis, geahča Kaisa Rautio Helander: Namat dan nammii . Dieđut 2008, ja Yngve Johansen: Instruks for bruk av samiske stedsnavn på kart . Tana årbok/ Deanu jahkegirji 2007. [9] Dološ áigi lei čálalaš giella ja buorre muddui formálalaš njálmmálaš giella dánskkagiella. [10] Deanu ja Buolbmát gielda časkojedje oktii 1964:s. [11] Solbakk, John T./ Aage (red): - dasgo eallin gáibida min soahtái / - selve livet kalder os til kamp. Čálliidlágádus 1999 [12] Bisma Johannes N. Skaar vuolggahii Norgga Sámemiššovnna álggaheami 1888:s. miššovnnas ledje sámegielat sárdnideaddjit ja maŋŋil searvegottedivššárat. Ásahusat Deanus: Boarrásiidruoktu Juovlavuonas (1914), mánáidruoktu Hans Schanches Minne Guhkesnjárggas (1925) ja Deanodaga kapealla (1934). [13] Aslak Bergland lei suohkanbáhppa ja skuvlastivrra ovdaolmmoš 1892 rájes 1903 rádjái. Son gohčoduvvui «Sabetbáhppan». [14] Randi Thrane: Glimt fra Tana skolehistorie . I: Årbok for Tana 1984 [15] Reive lei čállojuvvon sámegillii ja lea geardduhuvvon dán girjjis, namahusa vuolde Deanodaga ja Stáhpogietti biire gáibidii oahpahusa eatnigillii . [16] Gáldut: Steinar Pedersen: Lappekodisillen i nord 1751–1859: Fra grenseavtale og sikring av samenes rettigheter til grensesperring og samisk ulykke . Sámi allaskuvla 2008. Regnor Solbakk: Samebevegelsen i Norge: idé og strategi 1900–1940 . UiT 1998 [17] Askov højskole Sønderjyllánddas Danmárkkus ásahuvvui 1865:s ja lei okta bajimus dánskka álbmotallaskuvllain N. F. S. Grundtviga árbevierus. Dohko bohte oahppit buot Davviriikkain, earret eará ollu oahpaheaddjit. [18] Gjermundsen lei áŋgir Bargiidbellodagas ja beroštii Finnmárkku ja skuvlastruktuvrra ođasmahttimis. [19] Artihkal prentejuvvui girjjis Hidle og Otterbech (red.): Fornorskningen i Finmarken , ja lea mielde dán girjjis. [20] Girjjis: Hannaas (red): Norsk aarbok 1923 [21] Geahča Ragnhild Ravna artihkkala Sámi skuvlahistorjá 2. -girjjis [22] Stuorravuonas lei stáhtainternáhtta 1933 rájes. [23] Dán áiggi vázze oahppit skuvlla 3–6 vahkku áigodagaid, nu gohčoduvvon «skuvlatuvrrat». Omd. sáhtii smávvaskuvla ja stuorraskuvla leat vurrolagaid. Oahpaheddjiin lei dávjá oahpahus guovtti skuvllas ja johtaledje daid gaskka. [24] Haakon Henriksen (1920–1980) Lávvonjárggas eret lei oahpaheaddji ja gielddastivralahttu Álttás. Son lei okta dain gii jođihii Álttá–Guovdageainnu-čázádaga huksema vuostálastima ja lei danne ee. Álttá–Guovdageainnu-čázádaga seailluhanlávdegotti jođiheaddji. [25] Son lei gásttašuvvon Gunnar Olsen Lille, muhto rávisin geavahii dušše Gunnar Olsen. Su maŋisbohttiid gaskkas muhtimat leat geavahan Lille dahje Lile, earát fas Olsen. [26] Øytun álbmotallaskuvla dahje Finnmárkku risttalaš nuoraidskuvla lei áibbas ođas 1917:s. [27] Sámemiššovdnasearvi almmustahttán 1910:s, 1925:s oaččui bláđđi nama Samenes Venn. [28] Ole Kristian Hallesby (1879-1961) lei teologiija professor Menighetsfakultetas Oslos ja Norgga lutheránalaš sismiššovdnasearvvi (Det norske lutherske Indremisjonsselskap) ovdaolmmoš. Son čálii ollu girjjiid ja lei dovddus iežas dogmáhtalaš ja soahpatmeahttumis sártniidisguin, main son čuoččuhii ahte buohkat geat eai lean dahkan jorgalusa šadde helvehii. [29] Geahča Per Erik Saraksena muitalusa dán girjjis: Muittut mu álbmotskuvlaáiggis, Deanodaga skuvlalovttas . (doaim.) [30] Thor Frette (1918–1987) lei bajásšaddan Kárášjogas ja lei 1949-62 NRK sámegiel sáddagiid prográmmačállin. Son šattai maŋŋil gielladutkin ja Oslo universitehta sámegiela lektorin, davvisámegiel báikenammakonsuleantan, ja Dáru–Sámi sátnegirjji čállin. [31] 1889 rádjái galggai suohkanbáhppa leat skuvlastivrra ovdaolmmoš. Gaskal 1889 ja 1959 lei suohkanbáhppa skuvlastivrra miellahttun. ¶
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 ¶