Roy Amundsen 2002-02-13Sámediggi Áigi Ášši Siidu 29.02.00 dii. 09.00 - 12.00 1/00 2 2/00 7 29.02.00 dii. 15.00 - 18.25 3/00 20 4/00 31 5/00 41 01.03.00 dii 09.00 - 12.20 6/00 44 7/00 62 01.03.00 dii. 12.00 - 18.30 8/00 141 9/00 147 02.03.00 dii 09.00 - 12.00 9/00 joatká 5/00 joatká 10/00 158 02.03.00 dii 15.00 - 16.40 11/00 168 12/00 175 03.03.00 dii 09.30 - 12.00 12/00 joatká 3/00 joatká 13/00 185 14/00 187 15/00 192 Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 09.00. ‚uovvovaš áirasat ledje mielde „oahkkima vuo˜˜udeames: 1. Berit Ranveig Nilssen 2. Magnhild Mathisen 3. Olav M. Dikkanen 4. Steinar Pedersen 5. Marie Therese N. Aslaksen 6. Nils Henrik Måsø 7. Ragnhild Nystad 8. Egil Olli 9. John Henrik Eira 10. Klemet Erland Hætta 11. Per A. Bæhr 12. Isak M. O. Hætta 13. Josef Vedhugnes 14. Olaf Eliassen 15. Geir Liland 16. Randi Kvivesen 17. Randi Solli Pedersen 18. Eva Josefsen 19. Geir Tommy Pedersen 20. Willy Ørnebakk 21. Cathrine Breivik 22. Sven Roald Nystø 23. Margreta Påve Kristiansen 24. Randi Skum 25. Nils Isak Siri 26. Ove Johnsen 27. Arvid Skjellhaug 28. Per Solli 29. Magne A. S. Huvva 30. Roger Pedersen 31. Kjell-Arne Mathisen 32. Amund Eriksen 33. Nils O. Nilsen 34. Jarle Jonassen 35. Einar Lifjell 36. Leif Elsvatn 37. Birger Nymo 38. Johan Mikkel Sara 39. Laila Gunilla Wilks Ole Henrik Magga várrelahttu Peder Mathisen várrelahttu Willy Olsen várrelahttu Tor Nilsen várrelahttu Asbjørg Skåden várrelahttu Ing-Lill Pavall várrelahttu Juolluduvvon pearmišuvnnat Áirras nr 10 Ole Henrik Magga oa„„ui pearbmišuvnna 29.02. - 03.03.00 Áirras nr 14 Peder Mathisen oa„„ui pearbmišuvnna 29.02. - 03.03.00 Áirras nr 16 Willy Olsen oa„„ui pearbmišuvnna 29.02. - 03.03.00 Áirras nr 21 Tore Nilsen oa„„ui pearbmišuvnna 29.02. - 03.03.00 Áirras nr 25 Asbjørg Skåden oa„„ui pearbmišuvnna 29.02. - 03.03.00 Áirras nr 31 Ing-Lill Pavall oa„„ui pearbmišuvnna 29.02. - 03.03.00 Áirras nr 32 Amund Eriksen oa„„ui pearbmišuvnna 02. - 03.03.00 Áirras nr 4 Steinar Pedersen oa„„ui pearbmišuvnna 03.03.00 Áirras nr 13 Josef Vedhugnes oa„„ui pearbmišuvnna 03.03.00 dii. 10.00 rájes Áirras nr 19 Geir Tommy Pedersen oa„„ui pearbmišuvnna 03.03.00 dii. 10.00 rájes Áirasa nr. 21 várrelahttu Catrine Breivik oa„„ui pearbmišuvnna 03.03.00 dii. 10.00 rájes Áirras nr. 37 Birger Nymo oa„„ui pearbmišuvnna 03.03.00 dii. 10.30 rájes Áirasa nr. 10 Ole Henrik Magga várrelahttu Klemet Erland Hætta leai dievas„oahkkimis 29.02. - 03.03.00 Áirasa nr. 14 Peder Mathisen várrelahttu Olaf Eliassen leai dievas„oahkkimis 29.02. - 03.03.00 Áirasa nr. 10 Willy Olsen várrelahttu Randi Kvivesen leai dievas„oahkkimis 29.02. - 03.03.00 Áirasa nr. 21 Tore Nilsen várrelahttu Cathrine Breivik leai dievas„oahkkimis 29.02. - 03.03.00 Áirasa nr. 25 Asbjørg Skåden várrelahttu Nils Isak Siri leai dievas„oahkkimis 29.02. - 03.03.00 Áirasa nr. 31 Ing-Lill Pavall várrelahttu Kjell-Arne Mathisen leai dievas„oahkkimis 29.02. - 03.03.00 I. Áššebáhpirat Guovvamánu 1. b. 2000 beaiváduvvon goh„„un ja áššelistu. II. Ovddiduvvon mearkkašumit ja eavttuhusat ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus Mearkkašupmi 1; Sámi válgalihtus Roger Pedersen bokte: Sámi Válgalihttu lea 21.02.00 beaiváduvvon reivves bivdán „ilgehusa manne dievas„oahkkima áššebáhpirat 7 áššái (áššiide 3, 6, 7, 10, 11, 12 ja 14) sáddejuvvojedje ja poastasteampalastojuvvo easkka guovvamánu 15. b. Guovvamánu 25. b. beaiváduvvon vástádusas váidalii Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø daid beliid maid Sámi válgalihttu leai cuoiggodan. Presideanta „állá ahte namuhuvvon áššit ledje gárvá dárogillii guovvamánu 11. b., muhto ahte dat eai sáddejuvvon Sámi válgalihtu joavko„oahkkimii. Sámi válgalihttu oa„„ui ássebáhpiriid guovvamánu 19. b. Sámi válgalihttu fuomášuhttá ahte vaikko presideanta oaivvilda ahte sii leat doallan áigemeriid, de lea guovvamánu 11. b. má¹ga beaivvi ma¹¹á áigemeari mii dán oktavuo˜as leai guovvamánu 8. b. Sámedikki bargoortnega § 24 ektui galget árvalusat áššiin sáddejuvvot áirasiidda golbma vahku ovdal dievas„oahkkima. Dán oktavuo˜as leat 7 dievas„oahkkin ášši boahtán menddo ma¹¹it. Dát ii leat dohkálaš ja dat njulgestaga hehtte áirasiid dahkamis dan barggu maid sii leat válljejuvvon dahkat Sámedikkis. Sámi válgalihttu muittuha ahte mii áirasat leat geatnegasat doallat buot áigemeriid mat leat biddjojuvvon Sámedikki bargoortnegis, danne oaivvildit mii ahte Sámediggerᘘi maid ferte doallat áigemeriid, ja dasa gusket seammaláhkai gustovaš bargoortnega njuolggadusat. Sámi válgalihttu váidala sakka vaikko presideanta guovvamánu 25. b. reivves «váldá vuhtii» dan ahte Sámi válgalihttu bivdá sámediggerá˜i die˜áhusas sáddejuvvot ma¹imuštá vahku ovdal dievas„oahkkima, de vurddii dat gitta bearjadahkii guovvamánu 26. b. ovdal go sáddii die˜áhusas. Geavahusas lea nu ahte áirasat o¿¿ot die˜áhusa go bohtet Kárášjoga hotellii. Dát mearkkaša ahte sáddenáigemearri maiddái dán áššis lea rihkkojuvvon. Eavttuhus 1; Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus Egil Olli bokte: Evttohus oktiibidjat dievas„oahkkimiid mat leat mearriduvvon biddjot „ak„a- ja skábmamánnui, meannuduvvo áššin 15/00. Mearrádusárvalus: ‚oahkkinjo˜ihangoddi oa¿¿u fápmudusa mearridit ovttastahttojuvvon dievas„oahkkima áiggi 2000 „av„„a, goas maiddái sámediggevisti rahppojuvvo. Eavttuhus 2; Sámi válgalihtus Roger Pedersen bokte: Sámi Válgalihttu Roger Pedersena bokte Áššit 6, 7, 10, 11, 12 ja 14 ma¹iduvvojit Sámedikki bargoortnega § 24 mielde. Ášši 3 ferte ma¹iduvvot jus „oahkkinplána ii rievdaduvvo nu ahte oasit gávccát áššis gie˜ahallojit ovdal go ášši 3 meannuduvvo. ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus: 01.02.00 beaiváduvvon goh„„un ja áššelistu oktan lassináššiin dohkkehuvvo, ja ášši 3/00 meannudanvuohki, mii meannuduvvo „oahkkinortnega § 4 b vuo˜ul. 39 áirasis ledje 38 „oahkis. Goh„„uma dohkkeheapmi:Guovvamánu 1. b. 2000 beaiváduvvon goh„„un dohkkehuvvui ovttajienala„„at. Áššelisttu dohkkeheapmi:Áššelistu, mii „uovui goh„„uma dohkkehuvvui ovttajienala„„at „uovvovaš lassiáššiin, eavttuhus 1 Áššin 15/00 Dievas„oahkkimiid oktiibidjan „ak„at. Ášši meannuduvvo ma¹imuš áššin dán dievas„oahkkimis. Eavttuhus 2 „uo. 1 hilgojuvvui 3 jiena vuostá. ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Johan Mikkel Sara, áššejo˜iheaddji Egil Olli 3. Roger Pedersen 4. Sven-Roald Nystø Roger Pedersen 5. Birger Nymo 6. Amund Eriksen 7. Jarle Jonassen 8. Johan Mikkel Sara Roger Pedersen („oahkkinortnegii) 9. Johan Mikkel Sara Guovvamánu 1. b. 2000 goh„„un oktan áššelisttuin dohkkehuvvui ovttajienala„„at lassiáššiin ja meannudanvuohki áššis 3/00, mii meannuduvvo „oahkkinortnega § 4 b vuo˜ul. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 9.45 Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 9.45 Sámediggerá˜i die˜áhus doaimmas birra referáhtaáššiiguin Die˜áhus guoská Sámediggerá˜i doaimmaide 13.11.99 rájes 20.02.00 rádjái. Sámediggerᘘi lea áigodagas doallan 5 „oahkkima, dain 3 telefon„oahkkima, ja gie˜ahallan 27 ášši. Nugo oidno mildosis, de lea rᘘi velá leamaš ollu „oahkkimiin ja ovddastan Sámedikki ollu oktavuo˜ain. Sámi mánáid- ja nuoraidprošeavtta olis leat dollojuvvon „oahkkimat golmmain gielddain maid stivrenjoavku, Sámediggerᘘi, lea mearridan earenoamáš eanadie˜alaš ulbmilguovlun. Dasto lea hálddahuslaš prošeaktajoavku maid doallan „oahkkima. Prošeaktanjunnošat leat doallan „oahkkima Loabágis 18.11.99, Mátta-Várjjagis 30.11.99 ja Oslos 20.01.00. Lea plánejuvvon „oahkkin Rørosas lagamuš áiggis. Loabát gielda lea „ájehan dáhtu bargagoahtit „uolmmaiguin ja álggahit doaibmabijuid sámi mánáide ja nuoraide. Eará gielddat „ujuhit skuvlii ja oahpahussii váldo hástalussan sámi mánáid ja nuoraid ektui, ja earenoamá¿it sámi oahpaheddjiid rekruteremii ja sámi oahpponeavvuide sámegiela nubbin- ja amasgiellaoahpahusas. Okta konklušuvdnan ma¹¹á „oahkkimiid lea ahte galget dollojuvvot politihkalaš dási „oahkkimat buot dain gielddain mat leat mearriduvvon ulbmilsuorgin. Várrepresideanta lei 09.02.00. „oahkkimis Loabága gieldda politihkalaš njunnošiiguin. Prošeavtta oassin lea Sámediggi ovttas Mánáid- ja bearašdepartemeanttain ráhkadeamen fáddágirjjá¿a sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandili birra. Girjjá¿is galget leat die˜ut omd. lágaid jd. birra mat sáhttet váikkuhit sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandili. Dasto galgá das muitaluvvot gielddaid iešgu˜etlágan vásihusaid birra. 1.01.2000 rájes lea ovddeš Sámi oahpahusrᘘi sirdojuvvon Sámedikki hálddašeapmái. Seamma áiggi rájes heaittihuvvui politihkala„„at nammaduvvon oahpahusrᘘi, ja Sámedikki oahpahusossodat ásahuvvui Sámedikki hálddahusa oassin. Oahpahusossodaga jo˜iha ossodatdirektøra Ellen Inga O. Hætta, gean Sámedikki virgáibidjanrᘘi bijai virgái 22.12.99. Sámediggerᘘi lea áššis R 16/00 buktán cealkámuša rievdadusaide mat leat evttohuvvon oahpahuslágas ja priváhtaskuvlalágas. Rá˜i mielas galgá rávis olbmuin, semma láhkái go sámi mánáin, leat vejolašvuohta oa¿¿ut oahpahusa sámi oahppoplána mielde go o¿¿ot vuo˜˜oskuvlaoahpahusa. Vuoigatvuo˜a oa¿¿ut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, ii galgga ráddjejuvvot. Sámediggerᘘi lea maid „ujuhan ahte dárbbašuvvo „ielggadeapmi mii „ilge makkár gelbbolašvuo˜adárbu sámi servodagas lea. Sámediggerᘘi vuosttalda dan go eiseválddit áigot heaittihit stáhtalaš ortnega man mielde sámi oahppogirjjit dohkkehuvvojit, ja lohká ahte sámi oahppogirjjiit eai buvttaduvvo seammalágan gilvaleaddji oahppogirjemárkanis go dá¿a oahppogirjjit. ‚ujuhit mu˜ui áššái 3/00 Sámedikki oahpahuspolitihkalaš „ilgehus. Várrepresideanta lei mielde go Loabága gieldda sámeskuvla rahppojuvvui 05.02.00. Sihke gielda ja sámi álbmot leat „ájehan stuorra movtta ja dáhtu bargat ja nannet sámi giela ja kultuvrra skuvllas. Várrepresideanta ja joavkojo˜iheaddji Egil Olli leaba 07.06.99 ja 18.11.99 leamaš Stuorradikki ealáhuskomiteá gulaskuddamis o˜˜a minerálalága birra. Goappašiid heviid deattuhii Sámediggi ahte lága mearrideami ferte ma¹idit danne go Rᘘehus lea bargamin Finnmárkku vuoigatvuo˜agaáššiin. Dasto lea Sámediggi „uo„„uhan ahte láhka rihkušii nášuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuo˜aid mat Norggas leat sápmela„„aide eamiálbmogin. Rᘘi lea dasto viggan juohkit die˜uid ášši birra, earret eará medijaid bokte. Ealáhuskomiteá galgá dáid beivviid gie˜ahallat ášši, ja ovddidit árvalusas Odeldiggái. Leat gulastan ahte ealáhuskomiteá eanetlohku ii dáhto addit Sámediggái biehttalanválddi minerálaáššiin. Rᘘi atná ášši dea¼ala¿¿an ja ballá sakka váikkuhusain maid lága mearrideapmi buvttášii. Suodjalusminister Løwer oahppaladdama oktavuo˜as Finnmárkkus dán jagi o˜˜ajagimánus, bovdii Sámediggi ášši guokte beali, Suodjalusdepartemeantta ja Boazoorohaga 14A lunšii Leavnjjas 11.01.00. Ii leat 1996 rájes leamaš šiehtadus guovllu geavaheami birra beliid gaskka, ja šiehtadallamat botkejuvvojedje dalle. Áigumuš „oahkkimiin lei oa¿¿ut beliid fas šiehtadallagoahtit, seammás go boazodoalu ovddasteaddji beasai „ilget ie¿aset geavaheami ja boazodoalu dili. Sámedikki ovddas ledje várrepresideanta ja joavkojo˜iheaddjiguovttos Jarle Jonassen ja Egil Olli mielde. Rᘘái lea dea¼alaš „oavdit ášši ja oa¿¿ut áigái šiehtadusa guovllu geavaheami birra, maid goappašat bealit sáhttet dohkkehit. Porsá¹ggu gielda lea 26.01.00 reivves dáhtton „oahkkima Sámedikkiin. ‚oahkkin galgá dollojuvvot 20.03.00 Stuorradiggi mearridii 08.04.97 „atnat oktii Meavkke ja Alit„ohka báh„insajiid. Eaktun huskemii lei maid ahte boazodoallu galggai sáhttit birget guovllus. Boazodoalu doaibmaplána mii „uovui Rᘘehusa oktii„atnanevttohusa, galggai dáhkidit dan. Stuorradikki gie˜ahallamis deattuhuvvui maid ahte doaibmaplána galggai leat dáhkádussan dasa ahte oktii„atnan ii rihko sámi vuoigatvuo˜aid, dás maiddái ILO-konvenšuvnna nr. 169 mearrádusaid. Sámediggerᘘi lea áššis R 107/99 dadjan ahte doaibmaplána fágalaš vuo˜˜u lea hui heittot. Doaimmaid vuo˜˜un leat váilevaš ja boasttu die˜ut guovllu boazodoalu birra, ja boazodoallofágalaš birrasat eai leat leamaš mielde plána ráhkadeamen. Ášši váilevaš boazodoallofágalaš árvvoštallamiid gea¿il ja bealledagus doaibmaplána gea¿il liv„„ii báh„insajiid oktii„atnan stuorra vearredahkkun sámi vuoigatvuo˜aid ektui oppala„„at ja guovllu boazodoalloberoštumiid ektui earenoamá¿it. Sámediggi lea gullan ahte guovllu boazosápmela„„at áigot guoddalit ášši diggái jos Rᘘehus ii bisset oktii„atnanbarggu. Ferte o˜˜asis árvvoštallat boazodoalu vuoigatvuo˜aid guovllus. Dasto ii ábut eksproprieret dahje addit ovdagihtiilobi ovdal go ášši lea rievttela„„at „ielggaduvvon. Dan vuo˜ul gáibida Sámediggerᘘi ahte Eanadoallodepartemeantta doaibmaplánadohkkeheapmi gessojuvvo ruovttoluotta ja ahte oktii„atnama boazodoallofágalaš vuo˜˜u o˜˜asis árvvoštallojuvvo. Várrepresideanta ja vuosttaskonsuleanta Else M. Boine leigga mielde Norgga delegašuvnnas máilmmi dearvvasvuo˜aorganisašuvnna (WHO) eamiálbmotkonsultašuvdnii Genev:as 23. - 26.11.99. Dát lei WHO vuosttas eamiálbmotkonsultašuvdna, ja áigumuššan dáinna lei ovttas eamiálbmotovddasteddjiiguin initieret proseassa mas ráhkaduvvo doaibmaplána eamiálbmogiid dearvvasvuhtii. Eamiálbmogat ráhkadedje strategiija- ja doaibmaplánaevttohusaid. Sii evttohedje earret eará ásahit rᘘeaddi komiteá (Advisory Committee) mas leat 13 lahtu, ja mii galgá gozihit eamiálbmogiid dearvvasvuo˜a. Norgga delegašuvdna, várrepresideanttain, doalai sártni dievas„oahkkimii „oahkkima loahpahettiin, mas doarjjui WHO boahtteáiggi barggu eamiálmogiid dearvvasvuo˜ain. ‚uovvuleapmin lea várrepresideanta 05.01.00 doallan „oahkkima dearvvasvuo˜adirektøra Anne Alvik fágabargiiguin, gii lea WHO stivrra davviriikkalaš ovddasteaddji. Eamiálbmogiid dearvvasvuohta várra šaddá fáddán WHO stivrra„oahkkimis 2000 miessemánus. Várrepresideanta lea maid 05.01.00 leamaš „oahkkimis Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanttain „ilgen dihte Sámedikki juolludemiid sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaplána „uovvuleamis. Departemeanta dáhtošii Sámedikki prioriteret stuorát oasi ru˜ain sápmela„„aid dearvvasvuo˜a- ja sosiáladili dutkamii/kártemii. Departemeanta lea dán jahkái juolludan Sámediggái 4,6 milj. kruvnnu. Ohcanáigemearri dáidda ru˜aide lei 21.02.00. Leat ohccojuvvon ru˜at 50 prošektii, dain maiddái 1998/1999 „uovvulanprošeavttat (1999:s 59 prošeaktaohcama). Ohcamat galget gie˜ahallojuvvot njuk„amánus. Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa oktavuo˜as Kárášjoga nuoraidruovttu heaittiheami birra, sáddii rᘘi „állosa fylkkasátnejo˜iheaddjái mas áv¿¿uhii fylkkalávdegotti fuolahit ahte bušeahttaseastimat eai „uoza fálaldahkii mii lea ásahuvvon várjalan dihte sámi nuoraid geat leat ovddasmorraša haga. Dearvvasvuo˜a- ja sosiálastivrra ráva lea Kárášjoga nuoraidruovttu o˜˜asis hukset. 09.02.99 meannudii fylkkalávdegoddi ášši loahpala„„at, ja lávdegoddi vuosttaldii nuoraidruovttufálaldaga bisuheami dálá hámis. Galga álggahuvvot plánabargu nuoraidpsykiátralaš dikšunruovttu ásaheami birra, ja nuoraidruoktofálaldat galgá árvvoštallojuvvot vejolaš doaibmabidjun dán doaimma vuolde. Lea eahpesihkar mo fálaldat sámi nuoraide geain leat láhttenváttisvuo˜at, šaddá boahtteáiggis. Presideanta, várrepresideanta ja áirrasguovttos Kristiansen ja Bæhr ledje 07.12.99 „oahkkimis Kulturdepartemeantta stáhta„álli Skulberg:ain nuortalaš museá maid lei fáddán. Dán „oahkkimis dovddahii Skulberg ahte dál liv„„ii áigi joatkit nuortalaš museá duohtandahkama sámi duhátjahkebáikin. Šattaimet ovttaoaivili das ahte Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas galgá lea oktavuohta „ielggadan dihte ášši prošeaktageah„adeami ja jo˜u ektui. Stuorradiggedie˜áhusas nr. 22 (1999-2000) s. 41 „uo¿¿u nuortalaš duhátjahkebáikki birra ná: O˜˜a ii-stáhtalaš prošeavttain galget fylkkaid duhátjahkebáikkit ja sámi duhátjahkebáiki prioriterejuvvot 2005 rádjái. Juolludusevttohusat dákkár ja eará prošeavttaide ovddiduvvojit go viidodat ja máksámuš lea heivehuvvon govttolaš doarjjarámmii, ja go ovddasvástádus ollislaš ruhtadeamis, jo˜us ja doaibmajo˜iheamis lea „ielggaduvvon. Rᘘi ii leat ovttaoaivilis Kulturdepartemeanttain go ii loga sámi duhátjahkebáikki stáhtalaš prošeaktan (g„. rá˜i árvalusa áššis 11/00. Rᘘi atná hui unohassan go departemeanta namuha sámi duhátjahkebáikki ná. Sivvan dasa lea go Sámi kulturmuitorᘘi, mii lea o¿¿on ovddasvástádusa Sámedikki „uovvuleamis dán bajás prioriterejuvvon áššis ma¹¹á 07.12.99 „oahkkima, die˜iha ahte Kulturdepartemeanttas lea váilevaš johtu áššiin, g„. Sámi kulturmuitorá˜i mieldebiddjojuvvon 24.01.2000 notáhta. Rá˜i mielas dát lea hui duo˜alaš, ja presideanta lea 31.01.2000 reivves kulturminister Haga:i (mielddisin) dadjan ahte departemeantta váilevaš ášše„uovvuleapmi váivvida Sámedikki. Rᘘi lea vuordimin kulturministera vástádusa. Mii leat dáhtton jo˜ánis „uovvuleami áššis ja mii vuordit ahte dat dahkkojuvvo. Sámediggerá˜i váivvida, seammaláhkái go opposišuvnnage, sámi duhátjahkebáikki duohtandahkan, ja rᘘi duo˜ašta joatkevaš „uovvuleami Sámedikkis. Mu˜ui „ujuhit Sámi kulturmuitorá˜i mieldebiddjojuvvon 14.01.2000 notáhtii ášši duogá¿a ja dálá dili birra. Sámediggepresideanta, várrepresideanta ja áirrasguovttos Kristiansen ja Bæhr ledje ovttas Ruo¼a Sámedikkiin oktasaš gulaskuddan„oahkkimis Norgga/Ruo¼a boazoguohtonkommišuvnnain 07.12.99 Oslos. Kommišuvnna áigemearri evttohit boazoguohtonkonvenšuvnna lea 2001 cuo¹ománu 30. b. Sámedikki áirasat deattuhedje man dárbu lea ahte kommišuvnna váldobargun lea sihkkarastit sámi boazodoalu ollisvuo˜a ja evttohit „ovdosiid mat liv„„e buorrin sámi boazodollui miehtá Norgga/Ruo¼a riikkaráji gos sámi boazodoallu doaimmahuvvo ealáhussan. Rᘘi „ujuhii maid dárbui dávgadis konvenšuvdnii man áigumuššan lea addit vejolašvuo˜a gávdnat báikkálaš „ovdosiid rastá riikkaráji. Jos bargu galgá lihkostuvvat, de lea áibbas guovddá¿is ahte boazodoallu lea das mielde. Mu˜ui lei digáštallan boraspireváttisvuo˜aid birra ja Norgga ja Ruo¼a boazodoallolágaid oktiiheiveheami dárbbu birra. Kommišuvdna lea ieš deattuhan buot beliid mat ovddiduvvojedje, ja lei maid mearridan initieret stáhtaide sihke boraspirehálddašeami ja boazodoallolágaid oktiiheiveheami. Kommišuvdna die˜ihii maid váttis áššiid birra nugo gár¿¿es dálveguohtuma ja má¹ga luonddumeassama, omd. „áhceelrávdnjehuksemiid ja eará rusttegiid ma¹imuš 10-jagiid, earenoamá¿it ruo¼abealde. 2000-2001 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin dáhtui Norgga Boazosápmela„„aid Riikkasearvi 09.02.00 reivves „oahkkima Rᘘehusain ja Sámedikkiin boazodoalu boahtteáiggi birra. Dát „oahkkin mearriduvvui dollot 23.02.00. Eanadoallominister bovdii presideantta oktasaš„oahkkimii gielddaministeriin 16.02.00. Doppe digáštallojuvvui boazodoalu dilli, ja Sámedikki evttohus dasa mo dili galggašii „oavdit oidno presideantta 21.02.00 notáhtas dán guovtti stáhtarᘘái, g„. mildosa. Presideanta ja rᘘelahttu Berit Ranveig Nilssen leigga 14.12.99 „oahkkimis guolástusministeriin. Sámediggi deattuhii hui garrasit ahte vuorjašuvvá go mearriduvvojit guolleearit mat leat ollu stuorábut ja maid dutkiid fágalaš rávvagat dáhtošedje. Guolástusminister ii lohkan Barentsábi 2000-jagi dorskeeriid menddo stuorisin boahttevaš ceavzima ektui. Angelsen deattuhii ahte jos ACFM:a (Advisory Committee on Fisheries Management) earrerávvagiid liv„„e „uvvon, de ii liv„„e šaddan makkárge šiehtadus Ruoššain, ja dat liv„„ii dagahan dohkketmeahttun dili dorskebivdui sihke Barentsábis ja riddoguovlluin. Dasto logai guolástusminister šiehtadusa hui dea¼ala¿¿an gánnáhahttivuo˜a bisuheamis daidda geain dál lea lohpi bivdit. ‚oahkkimis ovddideimmet maid regulerenrá˜i 07.- 08.99 „oahkkima gáibádusa rekrutereneari várrema birra dorskebivddus, vai nuorat ja earát geat áiggošedje bargagoahtit guolástusealáhusas beasašedje searvat bivdui. Sámedikki gáibádusa vuo˜˜un, sierra rekrutereneriid várrema birra, lea ahte 2000-jahkái lea biddjojuvvon dorskebivdui aktivitehtagáibádus mii dagaha ahte ollu earit šaddet doabastuvvot ruovttoluotta. Guolástusminister ii dorjon Sámedikki oainnu ja oaivvildii ahte ruovttoluotta doabastuvvon eriid ferte addit daidda geat leat juo ealáhusas, nugo 1998:s ja 1999:s lea dahkkojuvvon. Guolástusdepartemeanta atná Sámedikki aktiivvalaš searvama regulerenrá˜is buorrin rá˜i bargui, ja áigu dan vuo˜ul jearrat Sámedikki searvat bargojovkui mii galgá „ielggadit doahpaga «samlekvote» („oahkkeeari) bodneguollenáliide dorskái, diksui ja sáidái. Dasto digáštalaimet lotnolasealáhusprošeavttaid ruhtadeami váttisvuo˜aid, go stáhta ealáhus- ja guovlluidovddidanfoanddas (SND) leat njuolggadusat mat eai soaba dán ealáhussii ja sámi servodahkii. Oa¿¿un dihte buoret ruhtadanortnega lotnolasealáhusbargiide, dáhtošii rᘘi sierra doarjjaortnega dán ealáhussii departemeantta bušeahta bokte. Guolástusminister áiggui geah„adit evttohusa ja máhccat áššái ma¹¹á, muhto son dovddahii ahte dákkár ortnet buvttášii bušeahtalaš váttisvuo˜aid. Iešgu˜et njurjonáliid bivddu dáfus davviguovlluin lea Sámedikkis ja departemeanttas dakkár oaidnu ahte dás lea sáhka resurssas maid ferte ávkkástallat biologalaš eatnatgeardáivuo˜a ja ceavzi resursahálddašeami prinsihpa vuo˜ul. Guolástusminister lohpidii ahte departemeanttas 2000:s lea áigumuššan gozihit smávimus fatnasiid dárbbu beassat bivdit. Láhkagulaskuddamis bibmojuvvon guliid birra mat luitojuvvojit áhpái borramuša gávdnat, lea rᘘi 10.01.00 reivves dadjan ahte departemeanta ii leat árvvoštallan mo sámi beroštumiide „uozašii jos dákkár doaimmaid álggahiv„„ii. Danne lea rᘘi áv¿¿uhan departemeantta árvvoštallat dáid beliid ovdal go lága gárvvistit. Sámi Riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána „uovvuleamis lea Sámediggi 18.02.00 leamaš hálddahuslaš dási „oahkkimis Gielda- ja guovludepartemeanttain, Guolástusdepartemeanttain ja Birasgáhttendepartemeanttain. ‚oahkkima fáddán lei báikkálaš hálddašeami geah„„aleapmi Divttasvuonas, Ivggus ja Deanuvuonas. Bargojoavkku „oahkkin álggii 14.02.00 ja nogai 23.02.00. Bargu bissovaš foruma ásahemiin álggii bures vuosttas vahku. Lea Olgoriikkadepartemeantta Petter Wille gii jo˜iha barggu. Eamiálbmotjoavku lei ovdagihtii ráhkadan dokumeantta organiseremii, ja dat lei bargojoavkku barggu ja divašallamiidda vuo˜˜un. Muhtun stáhtain main diibmá lei veaháš negatiivvalaš oaidnu ledje rievadan posišuvnnaideaset, ja stuorra eanetlohku stáhtain ledje dál positiivvala„„at dán bargui. Lea gelddolaš oaidnit mo joavkku loahpalaš boa˜us šaddá. Rᘘeaddi Gro Dikkanen lea leamaš mielde Norgga delegašuvnnas Sámedikki ovddas 14.-18.02.00 áigodagas. 2.12 ‚áhceelrávdnjehuksemat Luondduhálddašandirektoráhta mearridii 07.08.98 reivves Trondheim Energiverk Kraft AS:ii, mie˜ihit ohcama Lødølja sirdima birra II. kategoriijas (ii sáhte konsešuvnnna meannudit) I. kategoriijai (guoská prošeavttaide main sáhttá konsešuvnna meannudit dallánaga ja da˜istaga) „ázádagaid ollislaš plánas. Sirdin mielddisbuvttášii vejolašvuo˜a konsešuvnna dáfus meannudit Finnkoisjøen plánejuvvon sirdima Nesjøen:ii (Lødølja sirdin). Lødølja sirdima duohtandahkan dagahiv„„ii Sámediggerá˜i oainnu mielde viiddis heajos váikkuhusaid boazodollui ja nu maid guovllu sámi kultuvrii sihke ovddešáiggi, dálááiggi ja boahtteáiggi dáfus. Dat váikkuhiv„„ii oppa sámi servodaga máttaguovlluin. Rᘘi lea 04.10.99 reivves Birasgáhttendepartementii dovddahan duhtameahttunvuo˜a dainna go Lødølja prošeakta lea sirdojuvvon II. kategoriijas I. kateroriijai beroškeahttá das maid sápmela„„at leat dadjan. Sámediggerᘘi lea áššis R 101/99 dáhtton departemeantta nuppástuhttit Luondduhálddašandirektoráhta 07.08.98 mearrádusa. Jos nu ii dáhto dahkat, de gáibida rᘘi viiddiduvvon konsešuvdna„ielggadeami sámi servodatberoštumiide. Dás lea earret eará sáhka sosiokultuvrralaš ja ealáhuslaš „ielggademiin mat bidjet buot luonddumeassamiid ja eará guohtoneanamassimiid ollislaš oktavuhtii. Sámediggerᘘi lei 14.12.99 „oahkkimis birasgáhttenminister Guro Fjellanger:iin, gos ságastallojuvvui elrávdnjehuksema birra Beiarn:is. Minister dáhtui rá˜i buktit cealkámuša váikkuhus„ielggadeami áššái elrávdnjehuksema oktavuo˜as Beiarn:is. Rᘘi lea 14.01.00 reivves dadjan ahte ferte „a˜ahuvvot váikkuhus„ielggadeapmi elrávdnjehuksema birra Beiarn:is, vai lea áibbas sihkar ahte huksen ii buvtte divokeahtes vahágiid servodahkii ja birrasii. Dát lea earenoamáš dea¼alaš sámi servodaga dáfus oppala„„at ja sámi kulturmuittuid ja sámi ealáhusaid dáfus earenoamá¿it. Leat hui nana sivat dasa ahte „a˜ahit vaikkuhus„ielggadeami Beiarn„ázádaga plánarievdadusain danne go kulturmuitoregistreremat mat leat dahkkojuvvon Beiarn guovllus, eai leat dievasla„„at. Lea ain juo dárbu dahkat viiddis detáljaregistremiid vai deavddášii iskangeatnegasvuo˜a kulturmuitolága § 9 vuo˜ul. Lea maid dea¼alaš go ma¹imuš jagiid lea leamaš nana ovdáneapmi sámi kulturmuittuid máhttovuo˜us ja áddejumis. Dat guoská earenoamá¿it kulturmuittuide mat leat „adnon sámi don dološ historjái. Dasto sáhtášii go boahttevaš váikkuhus„ielggadeamis „anašii kulturmuito- ja kultureanadatfáttáid sámi servodatberoštumiide, oa¿¿ut eambbo ollislaš gie˜ahallama sihke sámi kultureanadagain ja sámi servodatdiliin. Ii ovdal ge leat „ielggaduvvon makkár váikkuhusaid vejolaš huksen buvttášii sámi servodatdiliide nugo ealáhusaide, álbmotovddideapmái ja sámi kulturdoaimmaide. Presideanta lea 11.-12.01.00 leamaš „oahkkimis gielda- ja guovluministe Enoksen:iin, kulturminister Haga:in ja stáhta„állilávdegottiin „ilgen dihte Sámedikki evttohan doaibmabijuid 2001 stáhtabušeahtas. Stáhtabušeahtta 2001 lei maid fáddán „oahkkimis mánáid- ja bearašministeriin 17.02.00. Rᘘi lea maid bivdán „oahkkima Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanttain. Suoma Sámediggi lea gie˜ahallan Sámi parlamentáralaš rá˜i ásaheami dievas„oahkkimistis 11.02.00, ja lea nammadan „ie¿a áirasa várreáirasiiguin SPR:ii. SPR:a formálalaš ásaheapmi dáhpáhuvvá Kárášjogas 02.03.00 dán dievas„oahkkima oktavuo˜as. Loabát gielda lea „oahkkimis várrepresideanttain „ilgen ahte Spansgårdsstigning lea regulerejuvvon ássanguovlu gieldda sápmela„„aide. Gielda lea bargan viehka ollu jagiid vai ássanguovlu šattašii duohtan. Dattetge váilu geaidnu, „áhci ja kloáhkka duktásajiide, ja dat mákset hui ollu. Danne lea gielda bivdán doarjaga Sámedikkis luvvet almmolaš ru˜aid vai prošeavtta beasašii duohtandahkat. Gielda lea dadjan ahte dáhtošedje sámi nuoraid ásaiduvvat ruovttugildii. Várrepresideanta ja rᘘelahttu Ing Lill Pavall leaba 04.01.00 leamaš „oahkkimis Eanadoallodepartemeantta stáhta„álli Sundby:ain Harvasstua boahttevaš geavaheami birra. ‚oahkkima duogá¿in lei okta interregprošeakta ja sávaldat geavahit Harvasstua ja guovlluid Norgga ja Ruo¼a bealde ráji turistaáigumuššii. Departemeanta lea Statsskog:ain árvvoštallamin vuovdit Harvasstua. Dát lea dagahan riiddu báikkálaš boazodoalloberoštumiiguin, danne go stohpu boaresáiggi rájes lea geavahuvvon boazodoalloulbmiliidda. Rᘘi oaivvilda ahte Sámi kulturmuitorᘘi ja báikkálaš boazodoallu galggašedje leat mielde kártemin ja árvvoštallamin Harvasstua boahttevaš geavaheami, danne go Harvasstua lea sámi kultuvrralaš konteavstta oassin ja lea dakkár maid galgá suodjalit. Vuovdin ferte árvvoštallojuvvot Sámi kulturmuitorá˜i ja báikkálaš boazodoalu (guovllustivrra) prošeavtta konklušuvnnaid vuo˜ul. Eanadoallodepartemeanta áigu váldit oktavuo˜a Birasgáhttendepartemeanttain „ielggadan dihte suodjalanbeali, ja áigu Sámediggái die˜ihit mo áššiin ain manná. Sámediggerᘘi lea juogadan doarjaga sámi váldoorganisašuvnnaide, g„. „oahkkingirjji 2/00, ášši R 12/00. Sámediggi mearridii áššis 46/99 ohcat miellahttuvuo˜a Landsdelsutvalg:ii. Sámediggerᘘi dáhttu 10.02.00 reivves Sámedikki saji ja ovddasteami Landsdelsutvalg:as o˜˜asis árvvoštallojuvvot. Rᘘi lea 10.02.00 reivves dáhtton oa¿¿ut „ilgehusa dasa manne suoma-ugrálaš oahpahusfálaldat lea Oslo universitehtas loahpahuvvon. Lea nammaduvvon bargojoavku mas leat Olgoriikkadepartemeantta, Gielda- ja guovludepartemeantta ja Sámedikki (hálddahusa dási) ovddasteaddjit mielde, mii galgá ráhkadit njuolggadusevttohusaid sámi leavgga geavaheapmái Norggas. Rᘘi lea maid ovddidan „álalaš oainnuid stuorradiggedie˜áhussii nr. 27 (1999-2000) mánáidgárddiid birra mat lea buoremussan mánáide ja váhnemiidda. Rᘘi lea maid gie˜ahallan váidalusáššiid ja áššiid dán dievas„oahkkimii. Marianne Balto Henriksen lea luvvejuvvon doaimmas Sámedikki ovddasteaddjin Norgga delegašuvnnas mii galgá šiehtadallat o˜˜a soahpamuša Njávdáma ja Deanu rádje„ázádagaide. Aage Solbakk lea válljejuvvon o˜˜a miellahttun Norgga delegašuvdnii. Sámediggerᘘi lea 14.01.00 nammadan Sámedikki áirasiid boazodoalu guovllustivrraide 01.01.2000-31.12.2003: Miellahttun: Várrelahttun: 1. Alf Johansen, Leavdnja 1. Samuel John N. Anti, Kárášjohka 2. Ellinor G. Utsi, Deatnu 2. Iver P. Smuk, Vuotnabahta 1. Per Mikkelsen Gaup, Guovdageaidnu 1. Mikkel Anders A. Gaup, Guovdageaidnu 2. Marit Gunhild Bongo, Guovdageaidnu 2. Nils Johan J. Gaup, Máze 1. Magne A. S. Huvva, Kongsvik 1. Ole Thomas Baal, Ivgubahta 2. Kristina J. Eira, Deanja 2. Karin Påve, Vangsvik 1. Einar Lifjell, Bjerka 1. Marit Blind, Sulisjjelmmá 2. Laura Jåma Renfjell, Hemnesberget 2. Torstein Appfjell, Trofors 1. Jøran Jåma, Snoasa 1. Bengt Åke Jåma, Snoasa 2. Signe B. Jåma, Røyrvik 2. Anders Joma, Troandin 1. Mona Fjellheim, Brekkebygd 1. Helen Blind Brandsfjell, Brekkebygd 2. Aud Renander, Rennebu 2. Gustav Kant, Rennebu 3. Lars N. Bransfjell, Brekkebygd 3. Arnfinn Nordfjell, Tydal Sámediggi lea nammadan „uovvova„„aid Sámiid Vuorká-Dávviriid stivrii 2000-2003 áigodahkii. Vigdis Stordahl, Kárášjohka, jo˜iheaddjin pers. várrelahttun Bjørnar Olsen, TromsaHans Guttorm, Kárášjohka, lahttun pers. várrelahttun Trygve Nilsen, ‚áhcesuoluKirsten Porsanger, Leavdnja, lahttun pers. várrelahttun Lemet Ivvár Hætta, GuovdageaidnuUnni Sildnes, Girkonjárga, lahttun pers. várrelahttun Idun Hennie Meli, Álta Sámediggerá˜i mearkkašumit o˜˜a áššiide mat skábmamánu 23.-26. b. 1999 dievas„oahkkimis mearriduvvojedje sáddejuvvot Sámediggerᘘái viidáseabbo gie˜ahallamii. Sámediggerᘘi „ujuha ahte gáibida ollu resurssaid jos galggašii buhtadit vahágiid maid Norgga stáhta dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi servodahkii. Oktasaš vahága dáfus maid evttohus dáhttu buhtadit nuppástuhttinprográmma bokte, lea Sámediggerá˜i mielas rivttes áigi árvvoštallat kártenbarggu oktavuo˜as maid Sámi giellarᘘi lea dahkamin. Dat galgá sáddejuvvot Sámediggái 2000 „av„„a. Buhtadanfoandda dáfus „ujuha Sámediggerᘘi 75 milj. kruvnnu fondii maid Rᘘehus lea mearridan ásahit buhtadussan stáhta dáruiduhttinpolitihkkii. Gielda- ja guovludepartemeantta 24.02.00 reivves mii „uovvu mielddusin, leat eambbo die˜ut foandda birra. Evttohus 4, Sámi guovlu Sámediggi lea ovddidan ášši Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii nugo ášši lea „ilgejuvvon Sámedikki 1999 jahkedie˜áhusas. Rᘘi áigu o˜˜asis ovddidit ášši vai dasa gávdnošii „oavddus. Sámediggepresideanta lea „oahkkimis mánáid- ja bearašministeriin guovvamánu 17. b. maiddái ovddidan ášši mánáidgárdelága ektui. Departemeanta lea árvvoštallamin ášši. Evttohus 5, giellabarggu nannen olggobealde sámegiela hálddašanguovllu Sámediggái lea sámi giela ja kultuvrra nannemis dea¼alaš ásahit arenaid gos giella ja kultuvra geavahuvvo ja doaimmahuvvo. Prošeavttaid maid doaimmaid vuo˜˜un lea sámi giela ja kultuvrra seailluheami ja ovddideami áigumuš, ferte ruhtadit stáhta ru˜aiguin. Sámediggi „ujuha ahte ásahuvvon ja doaibmi giellaguovddá¿iid doaibmajo˜iheapmi ollu jagiid lea leamaš Sámi giellará˜i prošeaktaru˜aid duohken. Sámediggi ii gávdnan 2000-jagi bušeahttajuogadeami oktavuo˜as ru˜aid bissovaš doarjjaortnega ásaheapmái giellaguovddá¿iid várás mat leat juo doaimmas. Áššis 45/99 2001 stáhtabušeahtta, lea Sámediggi evttohan bissovaš juolludeami dása. Sámediggerᘘi áigu 2002-jagi stáhtabušeahta oktavuo˜as árvvoštallat evttohusa mas giellaguovddá¿a ásaheapmi Oslo:i lea áššin. Evttohus 6, boazodoallofágalaš „ielggadeamit Meavkke/Alit„ohka áššis Geah„a 2. „uoggás ovddabealde báh„insajiid birra. Presideanta lei 17.02.00 „oahkkimis mánáid- ja bearašminister Valgerd Svarstad Haugland:ain ja politihkalaš rᘘeaddi Elisabeth Angell:iin. ‚oahkkima fáddán lei Sámedikki bargu mánáid- ja nuoraidáššiiguin, earenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide, dásseárvu — dás maiddái Sámedikki dásseárvodoaibmaplána „uovvuleapmi, fuorragávpašeapmi sámi guovlluin ja 2001 stáhtabušeahtta. 2001 stáhtabušeahta oktavuo˜as „ujuhuvvui eearenoamá¿it sámi nuoraid- ja nissonorganisašuvnnaid doarjjaortnegii, ja mánáid-, nuoraid- ja nossoblá˜iid doarjjagii. Mildosat:‚oahkkimat ja ovddasteamit 18.11.99-20.02.00 Sámediggerá˜i „oahkkingirjjit 1/2000 ja 2/2000 min 31.01.00 reive kulturminister Åslaug Haga:aiSámi kulturmuitorá˜i 24.02.2000 ja 14.01.2000 notáhtat Mearkkašupmi 1; áirasis Nils Henrik Måsø, Guovddášbellodaga sámediggejoavku: Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaidná ahte Sámediggerᘘi die˜áhusastis kapihttalis 2.7 - Boazodoallu - ii namut maidege bággonjuovvamiid birra, vaikko dat lea ge okta dain guovddáš šiehtadallanfáttáin dán jagi boazodoallošiehtadallamiin. Dán oktavuo˜as áigut mii maiddái „ujuhit min ga¿aldahkii Sámediggerᘘái golggotmánu 1999, mas mii bivddiimet juridihkalaš „ilgejumi das ahte dávista go bohccuid bággonjuovvan Álbmotrievtti mearrádusaide eamiálbmogiid ealáhusvuo˜u suodjaleami ja sihkkarastima ektui. Boazu adnojuvvo maiddái priváhta opmodahkan. Mii oaivvildeimmet ahte juridihkala„„at galggašii „ilgejuvvot maiddái individuálalaš vuoigatvuohta ovttaskas doalli ektui. Mii eat o¿¿on dattetge makkárge vástádusa dáid konkrehta ga¿aldagaide. Go Sámediggerᘘi ii die˜áhusastis ge doaimmas birra namut maidege bággonjuovvamiid birra, de dulkot mii nu ahte Sámediggerá˜is ii leat makkárge vuosteháhku dán doaibmabidjui stáhta beales. ‚ielgaseabbot orru dát boahtimin oidnosii go presideanta notáhtas stáhtarᘘái Kåre Gjønnes, Eanadoallodeparemeanta „állá ahte «Sámediggi ii vuostálastte láhkageatnegahtton doaibmabijuid. Dattetge lea ga¿aldat makkár doaibmabijuid johtui bidjamis lea sáhka. Sámediggi lea ollu jagiid dorjon bajimuš boazologu bidjama doalu nammii maiddái Finnmárkkus.» Liv„„ii miellagiddevaš diehtit makkár láhkageatnegahtton doaibmabijuid Sámediggerᘘi áiggošii bidjat johtui juksan dihte áigumuša bajimuš boazologuin jos boazodoalloealáhus ieš ii doarjjo dán. Dasto imašta Guovddášbellodaga sámediggejoavku goas Sámediggi lea mearridan ahte Sámediggi galgá leat iešheanalis goalmmátbealli boazodoallošiehtadallamiin? Mearkkašupmi 2; áirasis Egil Olli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: GUOVLLUSTIVRRAID LAHTUID JA VÁRRELAHTUID NAMMADEAPMI JAGIIDE 2000 - 2003 Mii „ujuhit min 19.01.00 beaiváduvvon reivii Sámediggerᘘái. Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea hui duhtameahttun ja imašta go Sámediggerᘘi lea hilgon demokráhtalaš prinsihpaid go lea nammadan luohttámušolbmuid Sámedikki bellodagaid gaskkas guovllustivrraide. 26 nammaduvvon lahtu ja várrelahtu gaskkas leat mii o¿¿on dušše ovtta saji. Dat leai maiddái dat árvalus mas mii doarjjuimet guovllu boazodoallosearvvi árvalusa. Mii eat leat vuostá daid olbmuid geat leat nammaduvvon ii ge mis leat sidjiide eahpeluohttámuš, muhto mii leat gáddán ahte mis lea oktasaš áddejupmi ahte iešgu˜et stivrraide, rá˜iide ja lávdegottiide nammadeapmi dahkko nu ahte buot joavkkut Sámedikkis leat gorrela„„at ovddastuvvon. Dát nammadeamit eai leat dahkkojuvvon daid prinsihpaid mielde maid mii jáhkiimet mii leimmet ovttaoaivilis má¹ga jagi dassái, min jáhku ja luohttámuš Sámediggerᘘái lea dán gea¿il hedjonan sakka. Illá oppa sáhttá jáhkkit ge ahte Sámediggerᘘi ná garrasit lea badjelgeah„„an joavkkuid evttohusa. Danne jearan ge ahte lea go Sámediggerᘘi oppa o¿¿on ge min 18.10.99 beaiváduvvon evttohusa, ja 11.11.99 beaiváduvvon lassiárvalusa? Jos min evttohus lea vuostáiváldojuvvon ja geavahusas bálkestuvvon ruskalihttái, de lea Sámediggerá˜i láhttenvuohki demokráhtalaš skandála - dievas„oahkkin galggašii váldit eret dan nammadanválddi mii lea biddjon rᘘái. Mii eat leat otnáš beaivái ge o¿¿on vástádusa Sámediggerá˜is manne min evttohus guovllustivrraid lahtuid ektui ii leat vuhtii váldojuvvon. Sámediggerá˜i láhttenvuohki dás lea dan muttos unohas ahte joavkku mielas liv„„ii dárbu evttohit geassit ruovttoluotta dan nammadanválddi stivrraide, rá˜iide ja lávdegottiide mii rá˜is lea, ja bidjat dan „oahkkinjo˜ihangoddái. Mearkkašupmi 3; áirasis Per A. Bæhr, Friija joavku: Áššedokumenta: Notáhta maid Sven Roald Nystø lea 21/2-2000 „állán Stáhtará˜iguoktái Kåre Gjønnes, Eanandoallodepartementa ja Odd Roger Enoksen, Gieldadepartementa. Guovdageainnu johttisápmela„„aid listu lea behtohallan go gulai maid Sámedikki presideanta dajai „oahkkimis Eanandoallodepartementtain, Gieldadepartementtain ja Norgga boazosápmela„„aid riikaservviin dán jagáš boazodoallošiehtadallamiid oktavuo˜as 23/2-2000 Oslos. Dás Nystø evttohii ahte berre biddjot bajemus boazolohku driftsenhetii. Dát lea vuostá dán jagáš NBR` šiehtadallamiid evttohusa. NBR` evttohus lea bidjat bajemus boazologu juohke orohahkii. Guovdageainnu johttisápmela„„aid listtu mielas lea váidalahtti ahte Sámedikki presideanta bargá sámi stuorámus ealáhusa sealggeduohken, ja nu viggá badjelii mannat ealáhusa ie¿as evttohusa movt „oavdit boazodoalu váttisvuo˜aid ja suodjalit ja nannet boazodoalu kultuvrra ja árbevieru. Presideantta cealkámušat leat maiddái vuostá St.die˜áhusa nr. 28, mas daddjo ahte boazodollui galgá addot eanet fápmu. Guovdageainnu johttisápmela„„aid listtu oaidnu lea ahte presideantta cealkámušat leat vuostá NSR` ja Sámedikki friddjajoavkku ovttasbargošiehtadusa, mii lea addán eanetlogu konstitueremis (presideantaválljemis), „ujuhit ovttasbargošiehtadusa, 3. „uoggái. Šiehtadusas boahtá ovdan ahte lea dárbbašlaš guorahallat 1978` Boazodoallolága o˜˜asit ja erenoamá¿it dan mii guoská boazodoalu kultuvrii, árbevirrui ja movt láhka ja láhka„oakkáldat váikkuha boazodoalu árbevirolaš bearašealáhusa. Sámediggi lea dán oktavuo˜as nammadan lávdegotti mii galgá geah„„at olles dán proseassa. Dat mii eanemus surgehii min lei ahte presideanta dál juo evttoha ahte galgá biddjot bajemus boazolohku driftsenhetii, ovdal go lávdegoddi lea mange muddui geargan ie¿as bargguin. Guovdageainnu johttisápmela„„aid listtu mielas lea presideantta bargovuohki hui unohas. Su evttohus sáhttá dagahit ahte šiehtadus gomihuvvo ja heaittihuvvo, maid áigut váldit bajás friddja joavkkus. Min mielas ii oro presideanta Nystø váldime šiehtadusa duo˜as, go dál buktá signálaid movt boazodoalu galgá detaljstivret ovdal go lávdegoddi lea geargan bargguinis. ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus: Sámediggerá˜i die˜áhus ja mearkkašumit váldojuvvojit diehtun. 39 áirasis ledje 39 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Sven-Roald Nystø 2. Nils Henrik Måsø 3. Amund Eriksen 4. Egil Olli 5. Jarle Jonassen 6. Roger Pedersen 7. Per A. Bæhr 8. Sven-Roald Nystø 9. Steinar Pedersen 10. Nils O. Nilsen 11. Magnhild Mathisen 12. Ragnhild Nystad 13. Eva Josefsen 14. Willy Ørnebakk 15. John Henrik Eira 16. Ragnhild Nystad Steinar Pedersen Ragnhild Nystad 17. Sven-Roald Nystø 18. Berit Ranveig Nilssen 19. Olaf Eliassen 20. Klemet Erland Hætta 21. Per A. Bæhr 22. Egil Olli 23. Roger Pedersen Ragnhild Nystad 24. John Henrik Eira Egil Olli 25. Nils Henrik Måsø 26. Jarle Jonassen 27. Sven-Roald Nystø, áššejo˜iheaddji Sámediggerá˜i die˜áhus oktan mearkkašumiiguin váldojuvvui diehtun. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 16.00 Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 16.00 Oahpahuspolitihkalaš „ilgehus ÁLGGAHUS Sámedikki váldi oahpahusa ja oahpu ektui nannejuvvui o˜˜ajagimánu 1.b. 2000 rájes. Sámi oahpahus- ja oahpposuorgi šattai dán rájes Sámedikki ovddasvástádussan go ovddeš Sámi oahpahusrá˜i ekonomalaš ja hálddahuslaš resurssat ja barggut sirdojedje Sámediggái ja oa„„ui nama Sámedikki oahpahusossodat. Oahpahusossodat lea Guovdageainnus ja dan báikkálaš kántuvrrat leat Divttasvuonas julevsámi áššiid várás ja Troanddimis (Tråanta) lullisámiáššiid várás. Dasa lassin lea Harstadas bealle rᘘeaddinvirgi. Ossodagas leat oktiibuot 21,5 virggi. Ossodaga bušeahtta lea 23.524 mill. ruvnno, mas sámi oahpponeavvodoarjja dahká goasii 11. mill. ruvnno. Dán oahpahuspolitihkalaš „ilgehusas „ilge rᘘi Sámedikki dálá ja boahttevaš ovddasvástádusa ja bargguid oahpahus- ja oahppoga¿aldagaid oktavuo˜as mii „uovvu Sámedikki bajimus višuvnna ja ulbmila: kultuvrralaš oktilašvuohta mas lea vuo˜˜un sápmela„„aid árvu ja vuoigatvuo˜at álbmogin ja eamiálbmogin, Dát višuvdna addá vuo˜u ovddidit boahttevaš áiggi oahpahusa ja oahppama sámi servodagas. Rᘘi oaivvilda ahte skuvla- ja oahpahusvuogádagas lea erenoamáš ovddasvástádus duohtandahkat dákkár bajimus višuvnna vai sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid ovdánanvejolašvuo˜at nannejuvvojit ie¿aset eavttuid vuo˜ul. Sámedikki váldostrategiija oahpahusa ja oahpu hárrái „ilgejuvvo Sámediggeplánas, mas earret eará daddjo ahte Sámediggi galgá eavttuid bidjat ja hábmet sámi skuvlla ja oahpahusvuogádaga. Dát lea Sámediggerá˜i vuo˜˜u go oahpahusa ja oahpu politihkka galgá hábmejuvvot ja johtuibiddjot. VIIDDIDUVVON VÁLDI Viiddiduvvon váldi oahpahusa ja oahppama dáfus mielddisbuktá „uovvovaš áššesurggiid Sámediggái: ovddasvástádus hálddašit doarjjaortnegiid sámi oahppaneavvuid ráhkadeapmái, dása gullá sámi oahpponeavvuid ovddideapmi, kvalitehtasihkkarastin ja buvttadeapmi mat leat heivehuvvon vuo˜˜oskuvlla ja joatkkaoahpahusa oahppoplánaide. Pedagogalaš prográmmaid ja audiovisuála oahpponeavvuid ráhkadeapmi. Dát sisttisdoallá maiddái mánáidgárddiid, vuo˜˜oskuvllaid ja joatkkaoahpahusa oahpponeavvuid. ráhkadit doaibmaplánaid ja jahkeplánaid sámi erenoamášpedagogihkalaš oahpponeavvuid ovddideapmái. Dát bargu doaimmahuvvo ovttasrá˜iid Nasjonalt læremiddelsenter:iin (NLS) joatkit barggu O97 Sámi álggahemiin, dása gullá maiddái diehtojuohkin, gelbbolašvuo˜a ovddideapmi, bagadallan ja ovddidandoaimmat O97 Sámi álggaheami oktavuo˜as „uovvut evaluerenbarggu mii álggahuvvui O˜astus 94 oktavuo˜as dainna ulbmiliin ahte kártet makkár bohtosiid o˜astus lea buktán sámi ohppiide. „uovvut DOB-plána mii dál lea meannuduvvome Girko- oahpahus- ja dutkandepartementtas. „uovvut prošeavtta matematihkaoahpahusa kvalitehta hárrái – KIM- prošeakta sámi skuvllain addit fágalaš neavvagiid ja doarjaga oahpaheddjiide geat oahpahit sámi ohppiid mánáidgárddiin, vuo˜˜oskuvllain ja joatkkaskuvllain. ovddidit oppalaš diehtojuohkindoaimma oahpahus- ja oahppansuorggis iešgu˜et oahpahusdásiid ektui. doaimmahit giellabarggu ja giellagáhttema, erenoamá¿it mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpponeavvuid ektui. Dát bargu lea erenoamáš dea¼alaš julev- ja lullisámegiela dáfus. Sámediggerᘘi oaivvilda ahte lea dárbu ovddidit strategiija movt dáid bargguid sáhtášii buoremus lági mielde doaimmahit vai liv„„ii ávkin sámi álbmogii ja erenoamá¿it sámi mánáide ja nuoraide. Sámi mánáid dárbbut mánáidgárddiin, sámi ohppiid dárbbut vuo˜˜o- ja joatkkaskuvllain ja sámi servodaga dárbbut rávisolbmuid oahpahusas ja alit oahpus ja dutkamis, fertejit lea Sámedikki beroštumi ja ráh„amušaid vuo˜˜un dán suorggis. Dattege ii leat Sámediggái doarvái dušše gozihit ahte dat áššit maid Sámediggi dál gie˜ahallá fuolahuvvojit buori málle mielde. Lea liikka dea¼alaš ja dárbbašlaš ovddidit politihka dain surggiin main eai leat vel dohkálaš „ovdosat. Dát mielddisbuktá ulbmiliid ja višuvnnaid hábmema, konkrehta doaimmaid álggaheami ja sámi oahpahussuorggi dilálašvuo˜a „uovvuma ja evaluerema. Dalle gáibiduvvo ahte Sámediggi hábme politihka mii sisttisdoallá: Ollislaš ja ovttadássásaš oahpahus- ja oahppopolitihka olles sámi álbmogii. Ollislaš ja ovttadássásaš oahpahusa buot oahpahusdásiin mánáidgárddiid rájes alit oahpu rádjái. Ollislaš ja ovttadássásaš politihka mii gok„á olles sámi guovllu. Dát lea hirbmat stuora hástalus mii gáibida bistevaš guhkilmas barggu konkretiseremiid dáfus. Sámi oahpahussuorgi stivrejuvvo daid rámmaid mielde maid lágat ja njuolggadusat bidjet, ja daid ulbmiliid ja višuvnnaid mielde mat ovdanbohtet Sámediggeplánas ja eará oahpahus- ja oahppoplánain ja strategiijain. Mánáidgárdeláhka ja oahpahusláhka leat dán suorggi dea¼aleamos lágat. Dasa lassin leat Mánáidgárddiid rámmaplána, 10-jagi Vuo˜˜oskuvlla oahppoplánat, Joatkkaoahpahusa oahppoplánat ja Dikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánat ja doaibma- ja jahkeplánat dea¼alaš stivrendokumenttat. DÁRKILEAPPOT IEŠGU‰ET OAHPAHUSDÁSIID OAHPAHUSRÁMMAID BIRRA JA KONKREHTALAŠ POLITIHKALAŠ HÁSTALUSAID BIRRA Mánáidgárddit/Ovdaskuvla Mánáidgárdelágas mii bo˜ii fápmui 1996:s, lea sámi mánáid mánáidgárdefálaldat vuoigatvuo˜avuo˜˜uduvvon § 7:s mas celko ahte sámi mánáid mánáidgárddiid vuo˜˜u sámi guovlluin galgá leat sámi giella ja kultuvra, ja mánáidgárdelága oktavuo˜as ráhkaduvvui 1995:s vuoh„„an sierra Mánáidgárddi rámmaplána mii álggii gustot 01.01.96:s. Mánáidgárddi rámmaplána lea mearriduvvon leat mánáidgárdelága njuolggadussan ja galgá leat geatnegahtti rámman mánáidgárddi sisdoalu plánema, „a˜aheami ja árvvoštallama barggus. Rámmaplánas lea sierra kapihttal sámi giela ja kultuvrra birra (6.kapihttal). Sámediggeplána deattuha sámi mánáidgárddiid mearkkašumi erenoamá¿it sámi giellaovddideamis ja sámi mánáid bajásšaddaneavttuid oppala„„at. Sámi mánáidgárddiid erenoamáš dilli giellaovddideami ja kulturgaskkusteami oktavuo˜as, gáibida ahte sámi mánáidgárddiid álggaheami ja jo˜iheami ruhtadeapmi sihkkarasto. Seammás ferte juohke suohkanii biddjot ovddasvástádus láh„it dilálašvuo˜aid sámi mánáidgárdefálaldagaid álggaheapmái ja jo˜iheapmái. Sámi ovdaskuvlamánáin galgá leat vejolašvuohta oa¿¿ut heivehuvvon mánáidgárdefálaldaga mas sámi giella ja kultuvra lea vuo˜˜un, gos fal ain le¿¿et orrume riikkas. Dát ii galgga lága hámi mielde dušše ráddjejuvvot sámi guovlluide. Sámedikki mihttomearri lea ahte dát ráddjen mánáidgárdelága § 7:s váldo eret. Praktihkala„„at ii leat vejolaš álggahit sámi mánáidgárddiid miehtá riikka go lea duššefal okta dahje moadde máná gu˜et dáhttot heivehuvvon fálaldaga, muhto mihttomearrin lea ahte buot sámi ovdaskuvlamánáin galgá leat vuoigatvuohta oa¿¿ut heivehuvvon mánáidgárdefálaldaga mas sámi giella ja kultuvra lea vuo˜˜un. Sámediggi váldá o˜˜ajagimánu 1.b. 2001 rájes badjelasas sámi mánáidgárdedoarjjaortnega hálddašeami. Plánen lea juo álggahuvvon ja Rᘘi áigu ovddidit dán Sámedikki plenuma meannudeapmái go doarjjaortnega njuolggadusat mearriduvvojit dán jagi mielde. Sámediggi galgá ráhkadit o˜˜a strategalaš plána sámi mánáidgárddiide 2001-2005 áigodaga várás, mii ovddiduvvo Sámedikki plenumai dán jagi mielde. Plánas „ilgejuvvo sámi oahppoplánaid ráhkadeapmi ja eará á¹giruššansuorggit. Mánáid- ja bearašdepartementa lea juolludan kr. 200 000,- vuostta¿ettiin oahpponeavvuide ja bagadallanneavvuide sámi mánáidgárddiid várás. Submi lea seamma go dat maid departementa lea juolludan ma¹emus golbma jagi dákkár bargguide ovddeš Sámi oahpahusrá˜i bokte. Vuo˜˜o- ja joatkkaoahppu Vuo˜˜oskuvlla ja joatkkaoahpahusa láhka (oahpahusláhka) mii bo˜ii fápmui borgemánu 1.b.1999:s, vuoigatvuo˜avuo˜˜uda oahpahusa sámegielas ja sámegillii vuo˜˜o- ja joatkkaskuvllas. Dát lea vuo˜˜uduvvon lága 6. kapihttalis. Láhka addá sápmela„„aide individuálalaš vuoigatvuo˜a oa¿¿ut sámegieloahpahusa vuo˜˜oskuvllas ja joatkkaskuvllas. Viidáseappot lea buot sámi guovlluid vuo˜˜oskuvlaahkáha„„ain riekti oa¿¿ut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Sámi guovlluid olggobealde lea ohppiin riekti oa¿¿ut oahpahusa sámegillii ja sámegielas go fal leat unnimusat logi oahppi geat dáhttot dákkár oahpahusa, ja nu guhká go báhcet unnimusat guhtta oahppi jovkui. Oahpahuslágas § 6-1 definerejuvvojit sámi guovlun: »1) sámi hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde, 2) eará suohkanat dahje oasit suohkaniin njuolggadusaid mielde maid Gonagas stádará˜is lea addán, ma¹¹il go Sámediggi ja guoskevaš suohkanat ja fylkasuohkanat leat buktán cealkámuša.» Sámi guovlluid viiddideapmi § 6-1, „uokkis 2 mielde, ii leat „a˜ahuvvon. Oahpahuslága njuolggadusaid mielde besset oahppit geain lea sámegiella vuosttaš dahje nubbingiellan vuo˜˜oskuvllas ja joatkkaskuvllas lohkamis nuppi dárogiela. Sámedikkis lea, oahpahuslága §6-4 váldi addit njuolggadusaid oahppoplánaid sámi sisdollui fágain mat leat „adnon O97:i, ja maiddái sámi giellaoahpahusa oahppoplánaide vuo˜˜oskuvllas ja joatkkaoahpus, ja erenoamáš sámi fágaide joatkkaoahpahusas dan sisdoalu ja daid resursarámmaid siskkobealde maid departementa mearrida. Sámediggi galgá maiddái ovttasrá˜iid departementtain ráhkadit njuolggadusárvalusaid eará erenoamáš oahppoplánaide oahpahussii sámi guovlluin ja sámi ohppiide sámi guovlluid olggobealde geat o¿¿ot sámi oahpahusa. 10-jagi vuo˜˜oskuvlla oahppoplánat ja 10-jagi vuo˜˜oskuvlla sámi oahppoplánat (O97 ja O97Sámi) „ilgejit dábálaš vuo˜˜oskuvlla oahpahusa sámi sisdoalu, ja maiddái daid ohppiid oahpahusa gu˜et „uvvot Sámi oahppoplánaid. O97Sámi gusto sámi giellahálddašanguovllu suohkaniidda, ja vel dihto skuvllaide soames suohkaniin sámi giellahálddašanguovllu olggobealde gos lea oahpahus sámegillii. Bargu rámmaeavttuiguin vuo˜˜oskuvlla lágaid ektui boahtá maiddái guoskat joatkkaoahpahussii. Joatkkaoahpahus ferte huksejuvvot dan vuo˜u nala maid vuo˜˜oskuvla lea addán ohppiide Sámi oahppoplánaid bokte ja maiddái viidáseappot dan vuo˜u ovddidit. Sámedikki váldi ráhkadit njuolggadusaid joatkkaoahpahusa sisdollui ferte viiddiduvvot. Joatkkaoahpahussii gávdnojit sámi oahppoplánat sámegielas vuosttašgiellan, sámegielas nubbingiellan, dárogielas, boazodoalus ja duojis. Oahppoplánat O97 ja O97Sámi leat láhkaásahusmearriduvvon ja addet dakkobokte geatnegahtti vuo˜u iešgu˜et guovlluid oahpahussii. Seamma árvu lea joatkkaoahpahusa oahppoplánain. Vai Sámediggi buorebut sáhtášii bidjat eavttuid sámi joatkkaoahpahusa sisdollui go dál, de oaivvilda rᘘi ahte Stáhta sámi joatkkaskuvllaid stivra ferte sirdot Sámedikki doibmii nu jo˜ánit go vejolaš. Dain fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain main lea erenoamáš ovddasvástádus addit fálaldaga sámi ohppiide Tromssa, julev- ja lullisámiguovllu joatkkaskuvllain, fertejit boahtteáiggis leat oassin stuorát fierbmeovttasbarggus stáhta sámi joatkkaskuvllaiguin. Fertejit ásahuvvot goabbatbeallásaš ovttasbargolinjját dáid gaskii. Dán bargui fertejit sihke oamasteaddjit departementa ja fylkkagielda ja Sámediggi láh„it dilálašvuo˜aid, vai skuvllat iešgu˜etládje sáhttet ávkkástallat gu˜etguimmiideaset máhtuin, gelbbolašvuo˜ain ja vásáhusaiguin dán ohppiidjoavkku dáfus. Dán barggu ferte maiddái geah„„at sámi ohppiid O˜astus-94 evaluerema oktavuo˜as. Bargu álggahuvvui 1999:s ja loahpahuvvo cuo¹ománu 2000. Sámediggerᘘi boahtá „uovvut evaluerenraportta bohtosiid ja bargat dan ovdii ahte dilit mat „ájehuvvojit leat negatiivan sámi ohppiide, divvojuvvojit. Oahpahusláhka – rievdadeamit Oahpahuslága njuolggadus nu movt dálá hámis lea, ii váldde Sámedikki oaivila mielde, doarvái buriin vuo˜uin vára sámi ohppiid vuoigatvuo˜ain oa¿¿ut oahpahusa sámegielas ja sámegillii daid ohppiid dáfus geat orrot sámi giellahálddašanguovllu olggobealde. Danne lea hui dea¼alaš ahte Sámediggi „ájeha erenoamáš beroštumi sámegielaoahpahussii sámi giellahálddašanguovllu olggobealde. Sámediggerᘘi áigu álggahit sámi oahpahus- ja oahppoga¿aldagaid „ielggadeami sámi giellahálddašanguovllu olggobealde dán jagi mielde. Sámediggerᘘi áigu maiddái bargat dan badjelii ahte eanet suohkanat definerejuvvot oahpahuslága sámi doaibmaguvlui. Dát lea dea¼alaš lávki o„„odeamis individuálalaš vuoigatvuo˜a sámegieloahpahussii vuo˜˜oskuvllas. Láhkavuo˜˜u gávdno ja Sámediggerᘘi áigu bargat dan badjelii ahte ráhkaduvvojit sierra láhkaásahusat dahje ahte ráhkaduvvo lasáhus gustojeaddji láhkaásahussii mii mearrida gu˜et eará suohkanat berrejit definerejuvvot doaibmaguvlui. O˜˜a oahpahuslága áigumuš ii lean gár¿¿idit sámi ohppiid vuoigatvuo˜aid, muhto baicca viiddidit sin vuoigatvuo˜aid. Geavatla„„at „ájehuvvo dattege ahte hálddašanguovllu olggobealde leat sámi ohppiid vuoigatvuo˜at gár¿¿iduvvon, ja leat biehttaluvvon nai oa¿¿umis oahpahusa sámegielas ja sámegillii, dainna „ujuhemiin ahte o˜˜a oahpahusláhka ii vuo˜˜ut dakkár vuoigatvuo˜a sámi guovlluid olggobealde. Dán šálloša Rᘘi hui „iek¹alit. Ássanguovlu ii galgga mearridit oahppi sámi oahpahusfálaldaga! Sámediggerᘘi oaivvilda ahte ulbmil ferte leat rievdadit lága nu ahte sámegieloahpahusa individuálalaš vuoigatvuohta vuo˜˜oskuvllas rahpasa. Sámediggi šálloša ahte Sámediggi ii leat o¿¿on válddi mearridit oahppoplánaid njuolggadusaid buot fágaide vuo˜˜oskuvlla sámi ohppiide. Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte oa¿¿ut dákkár válddi. Sámediggerᘘi áigu maiddái ovddidit O97Sámi geavaheami áššin. Departementa lea dáhtton Norgga dutkanrá˜i álggahit O˜astus 97 evaluerema, mas ee Sámi Allaskuvla galgá evalueret o˜astusa dan ektui movt o˜astus lea doaibman sámi ohppiid dárbbuid dáfus. Sámediggeplánas „ujuhuvvo ahte buot sámi ohppiin beroškeahttá ássanguovllus, galgá leat riekti oa¿¿ut oahpahusa mii vástida O97Sámi. Oahpahuslága njuolggadus ferte danne rievdaduvvot vai dát áimmahuššo. O97Sámis lea seamma árvu ja geatnegahtti vuo˜˜u go O97:s, ja dan ferte sáhttit váldit atnui dain skuvllain ja daid oahpaheddjiid bealis gu˜et fállet oahpahusa sámi ohppiide. Plánaid ferte maiddái sáhttit váldit atnui dakko gokko heivejit buorebut ohppiid duogá¿ii go O97. Unnimus mearri ferte leat ahte buot oahppit Norggas geain lea oahpahus sámegielas dahje sámegillii galget oa¿¿ut oahpahusa mii vástida O97Sámi. Dasa lassin fertejit sámi oahppit geat dáhttot oa¿¿ut oahpahusaset O97Sámi mielde oa¿¿ut dan vejolašvuo˜a vaikko ii leat oahpahus sámegillii vuo˜˜oskuvllas. Sámediggerᘘi áigu ovddidit ášši departementii. Sámi oahpponeavvut – oahpponeavvuid ráhkadeapmi ja sámi oahppogirjjiid dohkkeheapmi Departementa lea árvalan heaittihit stáhtalaš oahppogirjedohkkehan ortnega. Ášši lea meannuduvvome departementtas. Sámediggerᘘi lea áššis R16/00 cealkán ahte Sámediggi dáhttu sámi oahppogirjjiid dohkkeheami bisuhuvvot ja ahte Sámediggi galgá hálddašit dohkkehanortnega. Rᘘi cuige ahte lea Sámediggi mii galgá mearridit sámi oahppogirjjiid dohkkeheami njuolggadusaid. Danne fertejit láhka ja njuolggadusat rievdaduvvot vai Sámediggi oa¿¿u dán fápmudusa, ja dát ferte ovdanboahtit lágas ja njuolggadusain. Ná joatkašuvvá o˜˜a doaimmaid ja viiddiduvvon válddi sirdin Sámediggái. Sámi oahpponeavvuid ráhkadeami ja buvttadeami dáfus, galgá Sámediggi ráhkadit o˜˜a sámi oahpponeavvoráhkadeami strategalalaš plána 2001-2005 áigodahkii, mii biddjo Sámedikki plenuma meannudeapmái dán jagi mielde. Plána boahtá gea¿uhit movt vuoruheamit sámi oahpponeavvuid ráhkadeami ja buvttadeami viidát oktavuo˜as galget leat. Dát lea Sámi oahpahusrá˜i barggu joatkka. Bargu sisttisdoallá ee jorgalanbálkkáid, „állibálkkáid ja buvttadandoarjaga merošteami njuolggadusaid. Lassin honoráraid justeremiidda, de lea maiddái dea¼alaš juolludit ru˜aid gelbbolašvuo˜a buoridandoaimmaid „álliid ja lágádusaid dáfus. Sámediggerᘘi áigu maiddái árvvoštallat bidjat eavttuid doarjagiidda mat addojit sámi lágádusaide vai sámi oahpponeavvobuvttadeapmi lassániv„„ii. Dát bargu loahpahuvvo jagi 2000` vuosttaš jahkebeali. Movttiidahttinru˜at, gozihanovddasvástádus ja diibmoresurssaid juohkin sámegieloahpahussii Boahttevaš jagiid galgá vuo˜˜oskuvllas „a˜ahuvvot viiddis á¹giruššandoaibma mii goh„oduvvo "skuvlapáhkkán". Ru˜at dán á¹giruššamii galget buori muddui kanaliserejuvvot fylkkain stáhta oahpahuskántuvrraid bokte. Sámediggi ja Sámi oahpahusrᘘi leat „ujuhan ahte lea dea¼alaš ahte Sámedikkis leat movttiidahttinru˜at skuvlasuorgái. Mu˜ui sáhttá šaddat nu ahte Sámediggi hálddaša "váivves dili" váilevaš oahpponeavvuiguin, dan botta go Stáhta oahpahuskántuvrrat juolludit ru˜aid mat addet positiivvalaš bohtosiid ee skuvlaovddideami. Sámediggerᘘi áigu danne bargat dan badjelii ahte Sámediggi beassá hálddašit dákkár movttiidahttinru˜aid. Sámi skuvllaid dilli lea iešgu˜etlágán iešgu˜et guovlluin. Leat skuvllat gos sámi giella ja mu˜ui sápmelašvuohta lea oinnolaš ja lunddolaš oassin skuvlla doaimmas, ja de leat fas skuvllat gos sámi giella ja kultuvraovddasteamit leat goasii oaidnemeahttumat dahje dušše unna oasá¿at skuvlla doaimmain. Sámediggerᘘi áigu o„„odit, ee ekonomalaš veahkkedoaimmaid bokte, vejolašvuo˜aid ovddidit skuvllaid ollisla„„abun ja ovttadássása„„abun oppa sámi guvlui ja oppa sámi álbmogii. Sámediggerᘘi šálloša ahte Sámediggi ii leat o¿¿on ovddasvástádusa hálddašit diibmojuohkima sámegieloahpahussii. Rᘘi áigu váldit initiatiivva departementta ektui dainna ulbmiliin ahte álggahit barggu mas dát ortnet dievasla„„at guorahallojuvvo dainna mihttomeriin ahte diibmojuohkin sámegieloahpahussii sirdojuvvo Sámediggái. IKT skuvllas Našuvnnalaš dásis „a˜ahuvvo stuora á¹giruššandoaibma oahpahusa informašuvdnateknologiija (IKT) olis, vrd. "IKT i norsk utdanning. Plan for 2000-2003". O97 ja O97Sámi eaktudit maiddái viiddiduvvon IKT-geavaheami buot skuvlla fágain. "IKT i norsk utdanning. Plan for 2000-2003" – plána ekonomalaš rámma lea 757 mill. ruvnno, muhto plánas ii „ilgejuvvo movt sámi skuvla galggašii sáhttit ávkkástallat dáiguin ru˜aiguin. Sámediggerᘘi lea vásihan ahte sámi skuvlii fertejit ru˜at sierra biddjot jus sámi skuvla galgá sáhttit „uovvut dán suorggi ovdáneami. Sámediggerᘘi šálloša ja imaštallá go departementa ii namut sámi skuvlla sániin ge skuvlla IKT-á¹giruššanplánas! Nasjonalt læremiddelsenter:is lea leamaš IKT-ovddidan ovddasvástádus skuvllas, ee pedagogalaš prográmmaid ráhkadeamis, elektrovnnalaš oahppaneavvuid ja skuvlafierbmádaga ovddideamis. Dán oktavuo˜as ovdánii norgga skuvla eanemusat ja sámi skuvla bázahalai. Sámediggerᘘi áigu bargat dan badjelii ahte 2000-2003 plánaáigodagas addo sámi skuvlii nai vejolašvuohta searvat dán ovdáneapmái. Lea guovddáš mihttomearri ahte Sámediggi beasašiv„„ii hálddašit daid ru˜aid mat galget adnot sámi skuvlla IKT geavaheapmái. Sámi oahpahusa IKT-plána bokte 1997-2001 áigodahkii lea Sámi oahpahusrᘘi almmuhan pedagogalaš prográmmaid (6) mat galget adnot sámi skuvllas. Dál lea Sámediggi maiddái searvan interneahttaprošektii Kidlink, ja dasto lea maiddái áigumuš ásahit sierra sámi skuvlafierbmádaga mas sámi skuvllat „adnojit oktii. Oahpahusláhka mii addá individuálalaš vuoigatvuo˜a sámegieloahpahussii vuo˜˜oskuvllas ja joatkkaskuvllas, gáibida ahte ovddiduvvojit molssoevttolaš oahpahusvuogit. Oahpahus Web bokte ja gáiddusoahpahus jienain ja govain leat dea¼ala„„at dán oktavuo˜as. Dálá ja boahtteáiggi servodat gáibida fágaolbmuid geat máhttet IKT. Jus skuvllat ja oahpahusásahusat galget sáhttit atnit IKT-teknologiija oahpahusas, de ferte sámi skuvllas duo˜as dán ovddas á¹giruššat. Fertejit oahpahuvvot oahpaheaddjit gu˜et máhttet atnit teknologiija pedagogalaš oktavuo˜ain, ja fertejit maiddái ráhkaduvvot pedagogalaš prográmmat mat loktejit gelbbolašvuo˜a dás. Vu˜olaš váttisvuohta lea dattege ahte sámi bustávat eai doaimma dohkála„„at ovttaskas dihtoriin eaige interneahtas. Leat ráhkaduvvon gaskaboddosaš „ovdosat, muhto „ovdosat eai leat doarvái buorit. Geavatla„„at mearkkaša dát ahte sámegiella ii leat doaibmi giella diehtojuohkinteknologiija oktavuo˜ain. Danne leat sámi mánát ráhkadišgoahtán «fierbmegiela» - mas eai leat sámi bustávat, ja sámi ealáhuseallin ja almmolaš doaimmat eai nagot fállat bálvalusaid seamma dásis go maid eará giellajoavkkut o¿¿ot fállun. ‚oavddusin ferte leat ahte našuvnnalaš eiseválddit ja riikkaidgaskasaš prográmmabuvttadeaddjit beroštišgohtet riikkaidgaskasaš standárddaid ovddideamis dihtorsámegiela dáfus. Sámediggerᘘi áigu danne dáhttut prográmmabuvttadeddjiid bidjat sámegiela standárdgiellan buktagiiddadasaset. Mii eaktudit ahte našuvnnalaš eiseválddit mie˜ihit ruhtadit daid lassigoluid mat soitet šaddat dán oktavuo˜as. Sámediggi ferte biddjot dakkár dillái ahte sáhttá „oavdit dáid hástalusaid ekonomalaš ja hálddahuslaš resurssaid juolludemiid bokte. Erenoamášpedagogihkka Sámi skuvllas lea dárbu loktet gelbbolašvuo˜a erenoamášpedagogalaš fágasuorggis go diggi borgemánu 1.b. 2000 rájes oa¿¿u stuorát ovddasvástádusa dán fágasuorggis. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi galgá álggahit sámi fágalaš gelbbolašvuo˜aloktendoaimmaid. Sámediggái juolluduvvo 1.7 mill. ruvnno mii galgá adnot ovddidanbargui, lohkanstipenddaide, lassi- ja joatkkaohppui. 2001 rajes addojit oahpponeavvoráhkadeami ru˜at erenoamášpedagogalaš fágasuorggis njuolgga Sámediggái. Sámediggi galgá ovttasrá˜iid Stáhtalaš gelbbolašvuo˜aguovddá¿iid stivrrain leat mielde huksemis sámi vuo˜u erenoamášpedagogihka dáfus. Lassi doaimmaid gea¿il dán fágasuorggis boahtá Sámediggi oa¿¿ut juolludeami ovtta fágavirgái dán fágasuorggis (vrd. 3. mildosa). Rᘘi boahtá dán jagi mielde ovddidit gelbbolašvuo˜alokten doaimmaid stipendanjuolggadusaid Sámedikki meannudeapmái. Alit oahppu ja dutkan 1995` oktasaš universitehta ja allaskuvlaláhka lea alit oahpu ja dutkama formálalaš rámma. Sámi servodaga viidáset ovdáneapmi sámiid ie¿aset eavttuid mielde, gáibida alla formálalaš gelbbolašvuo˜a ja alit oahppu ja dutkan lea guovddáš oassi dás. Danne lea dea¼alaš lah„it diliid sámi dutkama ja alit oahpu viidát ovdáneapmái. Sámediggi lea dohkkehan sámi dutkanplána oassin o„„odeamis ollisla„„at ja eanet oktiiheivehuvvon sámi dutkanpolitihka. Sámi dutkanpolitihkka ferte dattege maiddái árvvoštallojuvvot alit oahpu plánaid ja ovdánanlinjjáid ektui, ja daid dárbbuid ektui mat sámi servodagas leat gelbbolašvuo˜a loktema ja mu˜ui ovddideami ektui. Sámi oahpahusrá˜i DoB-plána mii erenoamá¿it deattuha oahpahusvuogádaga dutkama ja ovdáneami, boahtá heivehuvvot Sámedikki dutkanplánii. Alit oahpu dáfus lea guokte „ielggadanbarggu jo˜us mat bohtet guoskkahit sámi dutkama ja alit oahpu. Sámi oahpaheaddjeoahpahusa „ielggadeapmi mii áittobáliid loahpahuvvui, boahtá meannuduvvot dakkavi˜e go válbmana. Sámi oahpaheaddjevátni skuvllain lea leamaš ja lea ain stuora váttisvuohtan iešgu˜et sámi servodagain. Jáhkkimis stuorru dát váttisvuohta vel eanet dál go lea individuálalaš vuoigatvuohta sámegieloahpahussii. Vaikko gáiddusoahpahus ja IKT-geavaheapmi sáhttá muhtun muddui buhttet oahpaheáddjevátnivuo˜a, de fertejit a¹kke ráhkaduvvot strategiijat sámi oahpaheddjiid rekrutteremii skuvlii. Sámediggerᘘi máhccá dán áššái sámi oahpaheaddjeoahpu „ielggadeami gie˜ahallama oktavuo˜as. Nubbi deatalaš „ielggadanbargu mii jo˜ihuvvo departementta bealis lea nugoh„oduvvon Mjøslávdegoddi. Dat galgá „ielggadit alit oahpu ma¹¹il 2000 ja galgá guorahallat eanas beliid Norgga alit oahpuin ja erenoamá¿it deattuhit internašunaliserema ja alit oahpu ja eará servodatosiid gaskavuo˜a. Rá˜i die˜u mielde boahtá alit oahpu ja sámi servodaga gaskavuohta „ilgejuvvot. Sámediggi lea Sámediggeplánas ovddidan dárbbu sierra sámi dutkan ja alit oahpu stuorradiggedie˜áhussii. Sámi oahpaheaddjeoahpu „ielggadeami vuo˜ul, Mjøslávdegotti barggu vuo˜ul ja Sámedikki dutkanplána vuo˜ul áigu rᘘi bargat dan badjelii ahte Rᘘehus ovddidiv„„ii dákkár stuoradiggedie˜áhusa. Rávisolbmuidoahppu Rávisolbmuidoahpu dáfus lea departementa evttohan láhkarievdadusa oahpahuslágas mii láhkananne rávisolbmuid vuoigatvuo˜a vuo˜˜o-ja joatkkaoahpahussii. Sámediggerᘘi „ujuha cealkámušastis áššái ahte sápmelaš rávisolbmuin seammaládje go sámi mánáin, ferte leat vejolašvuohta oa¿¿ut vuo˜˜oskuvlaoahpahusaset O97Sámi mielde. Dát mearkkaša vuo˜˜oskuvlaoahpahusa sámegielas vuosttašgiellan dahje nubbingiellan. Dát riekti sápmelaš rávisolbmuin ii galgga gár¿¿iduvvot dan ektui lea go dát dárbbašla¿¿an dohkálaš oahpahusas, muhto sámegiella ferte leat okta dain fágain mii addá vuo˜u rávisolbmuid dievaslaš vuo˜˜oskuvlaoahpahussii. Seamma ferte gustot rávisolbmuid joatkkaoahpahusas. Buerlávdegotti árvalusa (NOU 1997:25 Ny kompetanse) oktavuo˜as lea Sámi oahpahusrᘘi cealkán ahte seahtá ráhkadit sierra „ielggadeapmi mii kárte sápmelaš rávisolbmuid gelbbolašvuo˜a dárbbuid. Sámediggerᘘi guorrasa dása ja áigu ovddidit dán ášši departementtas dainna ulbmiliin ahte álggahit barggu. Lea erenoamáš dea¼alaš guorahallat sámi giellamáhtu loktema dárbbuid. Dákkár bargu ferte maiddái guorahallat duohtagelbbolašvuo˜a duo˜ašteami vuogádat-ásaheami mii sáhttá adnot sihke bargoeallimis ja oahpahusvuogádagas. Ovttasbargu ja rollat Sámediggi lea o¿¿on viiddiduvvon válddi oahpahusa dáfus. Dát dattege ii mearkkaš ahte buot sámi oahpahusga¿aldagat leat „ielgasat. Sámediggái šaddá stuora hástalussan bures gulahallat fágadepartementtain vai rádji Sámedikki ja Ra˜˜ehusa rollaid gaskka šattašii „ielgaset. Dán oktavuo˜as namuha rᘘi ahte lea dollon „oahkkin Oahpahusministara ja Sámedikki Lulli-Tromssa/Davvi-Nordlándda ovddasteddjiid gaskka. Ministara reivves 16.02.2000 boahtá ovdan ahte ministtar eaktuda Sámedikki searvama „oahkkima joatkkaseminárai maid Stáhta oahpahuskántuvra Tromssas lágida. Jus Sámediggi galgá sáhttit bargat ulbmilaš málle mielde oahpahuspolitihkalaš áššiiguin, de ferte diehtojuohkin leat njuov¿il ja ferte leat oktasaš ipmárdus das movt iešgu˜et áššiid „oavdit. Dát ferte maiddái mielddisbuktit ahte departementa atná Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin „oavdin dihte oktasaš hástalusaid dán suorggis, sámi álbmogii ávkin. Davviriikkalaš ovttasbargu Davviriikkalaš ovttasbargu sámi oahpahusa dáfus lea leamaš jo˜us 1980 álggu rájes. Lea dattege leamaš váttis doaimmahit dán ovttasbarggu. Sámi oahpahusrᘘi Norggas, Sámeskuvlastivra Ruo¼as ja Suoma Sámediggi (oahpponeavvoossodat) álggahedje 1994:s formálalaš ovttasbarggu sámi oahpponeavvuid buvttadeami ja ráhkadeami dáfus. Áigumuš dáinna ovttasbargguin lei ee buoridit diehtojuohkima riikkaid gaskka iešgu˜et sámi oahpahusga¿aldagaid dáfus. Sámediggerᘘi boahtá „uovvut dán ja ovddidit dán dan forumii maid Suoma, Norgga ja Ruota sámeministariid fargga ásahit. Dát gusto maiddái Sámi parlamentáralaš rᘘái. Loahpaheapmi Sámediggi lea 1998-2001 sámediggeplánas ovddidan mihttomeari ahte Sámediggi galgá bidjat eavttuid ja hábmet sámi skuvlla ja oahpahusfálaldaga. Dán mihttomeari mielde atná Sámediggerᘘi áibbas dea¼ala¿¿an álggahit proseassa vai o„„ošii sámi oahpahussuorggi ollisla„„at árvvoštallot ja evaluerejuvvot. Ulbmil dainna lea oa¿¿ut oppalaš gova dálá dilálašvuo˜as buot oahpahussurggiid dáfus, ja dainna vuo˜uin arvvoštallat boahttevaš dárbbuid ja doaimmaid. Sámedikki á¹giruššan sámi oahpahus ja oahppovuogádaga nannemis eaktuda ahte oppalaš rámmaeavttut leat buorit, sihke ekonomiija dáfus, allaoahppan bargiid dáfus, ja ahte lágat ja njuolggadusat ovdánit nu ahte Sámedikki váldi ja ovddasvástádus stuorru vai sámi servodaga gáibádusaid sáhttá ollašuhttit. Nuppástusat: ÁLGGAHUS: 2. CEALKAGII LASÁHUS: «ovddeš Sámi oahpahusrá˜i ja Sámi oahpponeavvoguovddá¿a ekonomalaš ja hálddahuslaš...» VIIDDIDUVVON VÁLDI I. ovddasvástádus hálddašit doarjjaortnegiid bargat oahpponeavvuiguin, mat leat heivehuvvon vuo˜˜oskuvlla ja joatkkaoahpahusa oahppoplánaide. Bidjat eavttuid ovddidit pedagoglaš programmáid ja audiovisulála oahpponeavvuid. Dát sisttisdoallá maddái mánáidgárddiid, vuo˜˜oskuvllaid ja joatkkaoahpahusa oahpponeavvuid dahje sihkkut juohke sajis gos „uo¿¿u «ráhkadit» Sámi oahpponeavvut - 2. oasi lohpas, ma¹¹il:... buvttadeami viidát oktavuo˜as galget leat. Dás galget ee. „ielggaduvvot sámi oahpponeavvoguovddá¿a barggut ja ovddasvástádus ja mii gullá sámi lágádusaide. Lassin honoraráid justeremiidda, de lea maiddái deatalaš juolludit ru˜aid gelbbolašvuo˜a buoridandoaimmaide sámegielat „álliid ja sámi lágádusaid dáfus. (Dás ma¹¹il sihkkojuvvo dát oassi). ITK skuvllas Vuosttas oasis ma¹imus cealkka sihkkojuvvo, dát cealkka: «Sámediggerᘘi šalloša ja imaštalla go departementa ii namut sámi skuvlla sániin ge skuvlla IKT-á¹giruššanplánas». Ma¹imus oasis sihkkojuvvo vuosttas cealkagis: «riikkaidgaskasaš prográmmabuvttadeaddjit» Lasihuvvo: Ferte ráhkadit gaskaboddosaš „ovdosiid, mat doibmet ainjuo moadde jagi. Vuoruhuvvot ferte teaksta„állin ja dan bokte gulahallan. Siidu 2: O˜˜a ma¹emus cealkka: Dát bargu lea earenoamáš dehálaš sámi guovlluid ektui olggobeal sámegiela hálddašanguovllu. Siidu 4: 2 gurgádus, 2 cealkka Vuo˜˜o- ja joatkkaoahppu: sámi guovlluid olggobealde lea ohppiin riekti oa¿¿ut oahpahusa sámegillii ja sámegielas go fal leat unnimusat 5 oahppi geat dáhttot dakkár oahpahusa, ja nu guhká go báhcet unnimusat 3 oahppi vel jovkui. Siidu 5: lasáhus vuolemussii siiddus: ... ja evttohit soames sámi stoalppuid mat galget dáza joatkkaskuvlla oahppoplánaide. Sámediggi galgá sáhttit buktit árvalusaid makkár fáttát stoalppuin galget leat. Siidu 8 Alit oahppu ja dutkan: lasahus 4 gurgadussii: Allaskuvllaide ja Sámi Allaskuvlii galget addot ressurssat nu ahte sáhttet buoridit gáiddus oahpaheaddjioahpu. Otne sáhttit konstateret ahte oahpaheaddjiohppui leat ohcamat unnon dramahtala„„at. Dat lea balddihahtti, go dat hedjonahttá oahpaheaddjedili vel eanet. Sámi oahpaheaddjioahpu ektui ferte bidjat doaibmabijuid maiguin sihkkarastit sámegiela lohkangelbbolašvuo˜a rekruterenvuo˜u, nugo joatkka- ja rávisolbmuidoahpahusa oktavuo˜as. ‚iek¹udeapmi sámegielas galgá deattuhuvvot seamma dásis go eará „iek¹udeamit. Siidu 9 Rávisolbmuidoahppu: lasáhus 1. gurgadussii: Rávis sápmela„„at galget beassat lohkat sámegiela massekeahttá bargodietnasa. ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus: Sámediggerá˜i oahpahuspolitihkalaš „ilgehus ja ovddiduvvon mearkkašumit váldojuvvojit vuhtii. 39 áirasis ledje 33 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus ja ovddiduvvon mearkkašumit váldojuvvojedje vuhtii. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Ragnhild L. Nystad Egil Olli 2. Ragnhild Nystad 3. Per Solli Ragnhild Nystad Per Solli 4. John Henrik Eira Per Solli 5. Willy Ørnebakk 6. Magnhild Mathisen 7. Sven-Roald Nystø John Henrik Eira Sven-Roald Nystø 8. Olav Dikkanen 9. Eva Josefsen 10. Per Solli 11. Roger Pedersen 12. Egil Olli 13. Ragnhild Nystad, áššejo˜iheaddji Sámediggerá˜i oahpahuspolitihkalaš „ilgehus ja ovddiduvvon mearkkašumit váldojuvvojedje vuhtii. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 10.55. Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 16.45 Roger Pedersen ga¿aldat, joavdan 22.02.00 Per A. Bæhr ga¿aldat, joavdan 22.02.00 Randi A. Skum ga¿aldat, beaiváduvvon 22.02.00 Steinar Pedersen ga¿aldat, beaiváduvvon 20.02.00 Asbjørg Skåden ga¿aldat, joavdan 14.02.00 Per Solli ga¿aldat, beaiváduvvon 18.02.00 Leif Elsvatn ga¿aldat, joavdan 20.02.00 Nils Henrik Måsø ga¿aldat, beaiváduvvon 20.02.00 II. Ovddiduvvon ga¿aldagat, vástádusat ja vejolaš eavttuhusat Ga¿aldat áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodat: VÁNHURSKISVUOHTA OLBMUIDE GEAT LEAT OAHPU MASSÁN «Bargiidbelloddaga sámediggejovkui ii leat leamaš somá oaidnit ahte olbmot geat leat massán vuo˜˜oskuvlaoahpu soa˜i gea¿il, billistuvvon skuvllaid gea¿il jd. leat gie˜ahallojuvvon dakkár vugiin maid ii sáhte goh„odit ii govttola¿¿an ii ge vánhurskisin. Gáibádusat leat bures duo˜aštuvvon, muhto makkár nu sivaid gea¿il sii eai leat liikká nagodan hálahit daid orgánaid main lea leamaš dahkamuš sin áššiin. Dál go eiseválddit leat nuppástuhttimin minoritehtapolitihkaset, ja riikka eiseválddit fasttášit ovddeš dáruiduhttinpolitihka, de ii dáhto Norgga servodat dakkár gova alddis mii muitala ahte ii leat beroštan olmmošjoavkkus geat sivaid gea¿il masa ie¿a eai veadján maidege, o¿¿o heajut vuo˜u ie¿aset eallimii go olbmot geat o¿¿o dan oahpahusa maid galge oa¿¿ut. Min mielas galggašeimmet Sámedikki bealis dovddastit ahte mii maid leimmet sáhttit bargat eambbo dáinna áššiin riikka eiseválddiiguin gulahaladettiin. Dákkár dovddasteami vuo˜ul min mielas liv„„ii dál áigi juoidá dahkat. Min mielas govttolaš ja vánhurskis gie˜ahallan mearkkaša ahte buohkaid áššit gie˜ahallojuvvojit sierra. Dat mii dán oktavuo˜as lea dáhpáhuvvan Billighetserstatningsutvalget nammasaš lávdegottis ii gal movttiidahte. Danne fertejit riikka bajimuš politihkalaš eiseválddit njuolggadusaiguin „ájehit mo ášši galggašii gie˜ahallojuvvot. Min joavku lea maid oaidnán ahte mediain duollet dálle leat boahtán albmosii unohis „ealkámušat oahppováillagiid buhtadusgáibádusa birra, cielahemiiguin mat buhtadusgáibádusa lohket sámi gáibidahkesvuohtan jd. Bargiidbellodaga joavkkus diehtit hui bures man dea¼alaš jierpmálaš ja stajitkeahtes politihkka lea, muhto dás lea sáhka áššis mii lea guovddá¿in min politihkalaš jurddašeamis — namalassii solidaritehtas. Mii doaivut ahte oppa Sámediggi sáhttá atnit dákkár solidaritehtajurddašeami vuo˜˜un go bargá viidáseabbot dáinna áššiin. Seamma guoská maid Stuorradikki bellodagaide. Min sávaldahkan lea ahte Sámediggi ovddida ášši o˜˜asis Rᘘehussii ja Stuorradiggái, dainna áigumušain ahte o˜˜a „almiiguin árvvoštallat oppa ášši, ja ahte nu fargga go vejolaš ráhkadit njuolggadusaid oahppováillagiid buhtadeapmái, vai sii geat leat vaháguvvon eai šat dárbbaš dovdat ie¿aset servodaga badjelgeah„ahassan. Dán gie˜ahallama ferte dahkat jo˜ánit ja beaktilit, vai stuorraservodat maid šattašii ášši gie˜ahallat dakkár vugiin mii soahpá vánhurskisvuo˜a- ja ovttaláhkáigie˜ahallama ovdagovaide maid Norgga demokratiija bealušta. Bargiidbellodaga joavku dáhttu danne Sámediggerá˜i — Sámedikki boahtte dievas„oahkkimis — ovddidit ášši ovttas árvvoštallamiin das maid galggašii dahkat vai sii geaidda ášši guoská o„„ošedje vánhurskis gie˜ahallama.» Mii oaidnit ahte ášši lea guoskkahuvvon ášši 14/00 árvalusas. Eai mis leat gal dea¼alaš mearkkašumit dasa mii doppe daddjojuvvo, muhto min mielas ii leat doarvái „ielgasit daddjojuvvon maid Sámediggerᘘi konkrehta áigu bargat „oavdin dihte ášši dakkár vugiin maid buohkat dohkkehiv„„e. Danne divun „uovvovaš ga¿aldaga Sámediggerᘘái: Maid lea Sámediggerᘘi áigumin bargat oahppováillagiid áššiin vai dasa gávdnošii „oavddus? Sámediggerá˜i vástádus: Sámediggi lea 1990 rájes iešgu˜etlágan oktavuo˜ain ovddidan sin váttisvuo˜aid geat ma¹imuš máilmmesoa˜i gea¿il masse skuvlaoahpu, ja lea „uvvon ášši nu guhká go lea leamaš. Dattetge orru geavvamin nu ahte sii geat leat massán skuvlaoahpu, eai oa„„o doarjaga ie¿aset gáibádussii. Billighetserstatningsutvalget lea biehttalan buohkaid ohcamušaid geat leat ohcan buhtadusa, ja Stuorradiggi galgá dál gie˜ahallat áššiid váidalussan. Sámediggerá˜i jearaldaga vuo˜ul lea Rᘘehus „ujuhan Stuorradikki váidalusgie˜ahallamii. Dan dihte lea rá˜i mielas stuorradiggedie˜áhus olmmošvuoigatvuo˜aid birra, sd.die˜. nr. 21 (1999-2000) rivttes neavvun ášši vu˜oleabbot „uvgemii Stuorradikkis, viidábut go vejolašvuo˜a oa¿¿ut «billighetserstatning» nammasaš buhtadusa. Danne lea rᘘi guoskkahan ášši sierra „uokkisin dán dievas„oahkkima áššis 12/00. Presideanta lea juo leamaš „oahkkimis Stuorradikki olgoriikkakomiteá áššeságadolliin Sámedikki stuorradiggedie˜áhusa gie˜ahallama „uovvuleami birra. ‚oahkkimis digáštallojuvvui maid earenoamá¿it dát ášši. Rᘘi áigu „uovvulit Sámedikki mearrádusa Stuorradiggái. Ga¿aldat áirasis Per A. Bæhr Friija joavku: Ma¹imuš áiggiid lea hui garrasit deattuhuvvon Finnmárkku boazodoalu dilli. Earret eará leat gieskat oaidnán ahte boazodoallohálddahus „ihkosis pláne bohccuid bággonjuovvamiid. Dán dili „oavdimis fertejit boazodoallit ie¿a beassat leat mielde. Dán vuo˜ul lea mu mielas kritihkkaárvosaš go Sámediggerᘘi ollásit lea badjelgeah„„an NBR evttohusa guovllu stivrraid nammadeamis. Mii lea sivvan dasa go Sámediggerᘘi ii vuhtii váldán NBR nammadanevttohusa guovllu stivrraid ektui? Maid áigu Sámediggi bargat daid „iegus bággonjuovvanplánaid ektui? Sámediggerá˜i vástádus: Sámediggerᘘi „uovvu dárkilit dili boazodoalus ja mis lea seamma ballu go NBR:s ge boazodoalu gea¿il. Dán gea¿il lea rᘘi go NBR lea áv¿¿uhan bargan bággonjuovvanláhkaárvalusa ektui. Sámediggi lea leamaš 16.02.00 „oahkkimis eanadoalloministeriin ja gieldaministeriin, ja dasto lea leamaš „oahkkin eanadoalloministeriin, Gieldadepartemeantta stáhta„álliin ja NBR:ain 23.02.00. Sámedikki váldoáigumuššan goappašiin dáin „oahkkimiin lea leamaš ahte láhkaárvalus bággonjuovvamiid ektui boazodoalus ii ovddiduvvo Stuorradiggái. Dál leat boahtán diehtit ahte Rᘘehus ii áiggo ge ovddidit dán láhkaárvalusa, ja ahte die˜ihuvvon bággodoaibmabijut eai „a˜ahuvvo. Sámediggerᘘi lea hui duhtavaš go boa˜us šattai ná. Dattetge lea „ielggas ahte boazodoallošiehtadallamiid oasála„„at, stáhta ja NBR, diimmáš šiehtadallamiin bo˜iiga ovttaoaivilii ahte jos nu goh„oduvvon doaibmabidjoorohagat eai eaktodáhtola„„at geahpet ja heivet boazologu, de lea dárbu bidjat johtui doaibmabijuid. Dát ii leat dáhpáhuvvan. Namuhuvvon láhkaárvalus leai stáhta árvalus váttisvuo˜aid „oavdimii. Go stáhta geassá eret láhkaárvalusas, de lea „ielggas ahte ferte gávdnat eará „ovdosiid boazologu heiveheami várás. Sámediggerá˜i árvvoštallama mielde liv„„ii lávki rivttes guvlui jos lága bokte mearriduvvošii bajimuš boazolohku doaluide maiddái Finnmárkkus. Dát lea leamaš Sámedikki politihkka 1991 rájes, ja ma¹imuštá 1999:s dagai Sámediggi mearrádusa dán birra. Sámediggerᘘi áigu deattuhit ahte dát lea evttohus lága bokte doaibmabidjun. Danne dát ii guoskka njuolga boazodoallošiehtadallamiidda ii ge šiehtadusaid bokte biddjojuvvon váikkuhangaskaomiide maid stáhta ja NBR dál leaba šiehtadallamin. Mii guoská lahtuid nammadeapmái guovllustivrraide, de ferte lahtuid nammadit Eanadoallodepartemeantta 24.01.97 mearridan instruksa mielde. Namuhuvvon instruksa mielde ferte lahtuid nammadeames vuhtii váldit eanadie˜álaš juohkáseami, fágalašvuo˜a, servodatvásihusa, nu dássásaš go vejolaš sohkabeali juohkáseami, muhto erenoamá¿it lea dea¼alaš nammademiin vuhtii váldit boazodoalliid ovddastusa. Sámediggerᘘi lea lahtuid ja várrelahtuid nammadeamis geah„„alan deavdit buot dáid kriteriijaid nu guhkás go lea leamaš vejolaš. Ga¿aldat áirasis Randi A. Skum, NSR: Meavkke ja Alit„ohka báh„inšiljuid viiddidan ja ovttastahttinplánaid oktavuo˜as lea Suodjalus sávvan ovdagihtii lobi mii geavahusas mearkkaša dan ahte sii sáhttet álggahit plánaideaset ovdal go vuoigatvuo˜aga¿aldat lea rievttála„„at „ilgejuvvon. Buot boazodoallofágalaš „ielggadusain lea nannejuvvon ahte jos Suodjalusa huksenplánat „a˜ahuvvojit, de dat leat goarádussan guovllu boazodollui. Dát lea stuorra lihkahallan, mii ii eisege soaba geatnegasvuo˜aide mat Norggas leat ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuo˜aid konvenšuvnna ja ILO-konvenšuvnna nr 169 bokte. Dát mearrádusat dáhkidit „ielga eamiálbmot gáhttema, nugo boazodoallu Meavkkes/Alit„ohkas sáhttá gáibidit. ON olmmošvuoigatvuo˜akomitea dávisteames norgalaš eiseválddiide 1999 golggotmánus, „uo¿¿u earret eará ahte komitea váivašuvvá go sámi eallin- ja ealáhusvuo˜˜u ii oro ollásit suodjaluvvomin almmolaš ja priváhta gilvaleaddjiid ektui eatnamiid geavaheamis. Buorre ovdamearka dasa lea Suodjalusa Meavkke/Alit„ohka huksenplánat. Jos rᘘehus miehtá addit Suodjalussii ovdagihtii lobi, de dat rihkku sisrievttálaš ja álbmotrievttálaš mearrádusaid, ja dasa lassin vel dan positiivvalaš ovdáneami maid sáhttá dadjat stáhta sámepolitihkas lea leamaš. Dán vuo˜ul jearrat Sámediggerá˜is „uovvuva„„a: Lea go Sámediggerᘘi movt ge Rᘘehusa ektui reageren Suodjalusa ovdagihtii lobi oktavuo˜as Meavkke/Alit„ohka áššis? Jos ii, de áigu go Sámediggerᘘi movt ge konkrehta geah„„alit hehttet rᘘehusa addimis dan ovdagihtii lobi man birra dás lea sáhka? Sámediggerá˜i vástádus: Sámediggi lea 1990 rájes buktán ollu cealkámušaid Meavkke-Alit„ohka báh„inšiljuid ovttastahttinplánaide. Báh„inšiljuid ovttastahttin lea hirbmat garra áitta sámi ealáhusbargui ja sámi kultuvrii. Die˜ut, mat bohtet ovdan ja mat gusket dasa ahte Suodjalusa doaibmabidjoplánain váilu boazodoallofágalaš vuo˜˜u, suorggahit ain eanet. Dán vuo˜ul meannudii Sámediggerᘘi Meavkke-Alit„ohka ášši rᘘe„oahkkimis 13. - 15.12.99, áššis R 107/99. Das deattuhii rᘘi ahte: Eanadoallodepartemeantta doaibmaplána dohkkeheapmi galgá máhcahuvvot ja báh„inšiljuid laktin árvvoštallojuvvo o˜˜asis boazodoallofágalaš beliid vuo˜ul. Eatnamat eai galgga bággolotnojuvvot guovllu boazodoalliin ja ahte Suodjalussii ii addojuvvo ovdagihtiilohpi ovdal go ášši lea rievttála„„at guorahallojuvvon. Sámediggerᘘi lea sádden ášši guoskevaš departemeanttaide, ja dat namuhuvvui 16.02. „oahkkimis gielda- ja eanadoalloministeriin. Ášši lea maiddái namuhuvvon presideantta 21.02.00 notáhtas dán guoktái. Gieldaminister dajai ahte son áiggui goh„„ut sierra „oahkkimii ášši birra guoskevaš departemeanttaid ja Sámedikki gaskka. SÁMI DUTKAN JA OAHPAHUS OSLO UNIVERSITEHTAS Sámi válgalihttu sáddii juovlamánu 10. b. 1999 reivve Sámediggerᘘái, mas fuomášuhtiimet rá˜i ahte Oslo universitehta lea heaittiheamen buot sámegiel oahpahusa (vuo˜˜o-, gaska- ja váldofágadásis). Dán reivves bivddiimet Sámediggerá˜i váldit oktavuo˜a Universitehta stivrrain ja jo˜iheaddjiiguin ja dáhttut sin bissehit sámegiel oahpahusa heaittiheami. Sámedikki presideanta jearahallui ášši birra seamma beaivvi vai leai go beaivvi ma¹¹á ja oaivvildii dalle ahte dát leai dea¼alaš ášši maid Sámediggerᘘi áiggui „uovvulit. Dainna áššiin ii dattetge mannan nu bures. Oslo universitehta akademalaš kollegiija meannudii ášši o˜˜ajagimánu 25. b., ja mearridii árvalit departementii ahte sámegiel oahpahusfálaldat galgá heaittihuvvot. Sámediggi sáddii ášši birra reivve universitehtii guovvamánu 10. b. dán jagi mas „uo¿¿u ahte Sámediggi mediijaid bokte lea boahtán diehtit ahte Oslo universitehta lea mearridan heaittihit «suoma-ugralaš fálaldaga» universitehtas. Dasto „uo¿¿u reivves ahte Sámediggi bivdá universitehta „ilget dán. Sámi válgalihttu váidala sakka vuogi movt dát ášši lea meannuduvvon. Dát guoská sihke áigegeavaheapmái ja reivve hápmái Oslo universitehtii. Vuostta¿ettiin ádjánii guokte mánu dan rájes go Sámediggi oa„„ui min reivve ášši birra ovdal go diggi sáddii reivve universitehtii. Ja de „uo¿¿u reivves ahte suoma-ugralaš fálaldat galgá heaittihuvvot, ja vel ahte Sámediggi lea mediijaid bokte boahtán diehtit ášši birra. Oslo universitehtas galgá sihkkarit ain leat oahpahus suoma-ugralaš gielain boahtteáiggis. Dán áššis leai sáhka sámegiel fálaldaga heaittiheamis ii ge suoma-ugralaš gielaid heaittiheamis oppala„„at. Mu˜ui min oaivila mielde galggašii leat álkkit gávdnat áššiid áššemahpaid siste Sámedikkis go „uovvut mii mediijain dáhpáhuvvá. Jos rᘘi liv„„ii nu dahkan, de liv„„ii sáhttán lohkat min reivves ášši birra mas ledje áibbas rivttes die˜ut. Sámi válgalihttu áigu dán vuo˜ul divvut Sámediggerᘘái „uovvuvaš ga¿aldagaid: Movt lea vejolaš badjelgeah„„at reivve maid Sámedikki joavku lea sádden, ja dasto „ujuhit ahte leat boahtán diehtit ášši birra medijain? Oaivvilda go Sámediggerᘘi ahte sii leat „uovvulan ášši dohkálaš vugiin go dát oahpahusfálaldat dál lea heaittihuvvon? Manne ii váldojuvvon makkárge oktavuohta Oslo universitehtii ovdal go guokte mánu ma¹¹á go Sámediggi leai o¿¿on reivve Sámi válgalihtus? Lea go nu ahte Sámi válgalihttu boahtteáiggis ferte vuordit dan ahte min „álalaš oktavuo˜a váldimat Sámediggerᘘái eai „uovvuluvvo eai ge oppa namuhuvvo ge áššemeannudeami oktavuo˜as? Sámediggerá˜i vástádus: Sámediggerᘘi deattuha oktavuohta maid Sámi Válgalihttu lea váldán ii badjelgeh„„o iige vuoruhuvvo ma¹imusas. Sámediggerᘘi „ujuha ahte lei ea.ea Sámi Válgalihttu „uozaheamit mat gea¿il šattái berštupmi áššái. Rᘘi láve „ujuhit árvalusaide mat leat boahtán Sámedikki áirasiin ovttaskas áššiin go váldet oktavuo˜a áššiid birra. Sámediggerᘘi šálloša danne ahte „ujuhus Sámi Válgalihttu reivii vajálduvai reivves Oslo Universitehtii. Sámediggerᘘi šalloša garrasit ahte Oslo Universitehta fálaldat heaittihuvvo, erenoamá¿it go jurddaša sámi nuoráid mat šaddet bajás máddin ja sin sámegieldárbbu universitehtadásis. Rᘘi deattuha almmatge ahte leat Oslo Universitehta gii álo áiggis veardida jotketgo fágafálaldagain ja geas lea ovddasvástádus go fálaldat heaitttihuvvo. Go guoská áššemeannudanáigái áigu sámediggerᘘi deattuhit ahte otná bargonoa˜˜i lea stuoris ja dagaha guhkes áššemeannudanáiggi oppala„„at. Oa¿¿un dihte oanehet áššemeannudanáiggi ferte vuoruhit áššiid, juoga mii da˜i bahábut sáhttá váikkuhit nugo dán áššis. Birasgáhttendepartemeanta sáddii golggotmánu 21. b. 1999 gulaskuddama «Rievdadusevttohus miessemánu 29. b. 1981 lágas nr. 38 fuo˜u birra — mearrádusrievdadusat boraspiriid goddima birra mat vahágahttet jd.» birra. Departemeanta lohká ahte: «Ulbmil rievdadusaiguin lea sihkkarastit ahte stuorra boraspiret hálddašuvvojit heivehuvvon ja dávgadis vugiin nu ahte maiddái eanadoalu ja boazodoalu beroštumit gozihuvvojit. Departemeanta evttoha láhkavuo˜u mii attášii buoret vejolašvuo˜a skihkkadit šaddi boraspiremáddodaga daid boraspiriid goddimiin mat vahágahttet šibihiid ja bohccuid.» Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea ollu oktavuo˜ain ovddidan boraspireváttisvuo˜aid áššin — ja deattuhan man dea¼alaš lea buorebut skihkkadit máddodagaid — amaset boazodoallit ja eanadoallit goariduvvot — ja soitet vel gártat vuollánit. Bargiidbellodaga ga¿aldat lea „uovvovaš: Lea go dát gulaskuddan oahpis Sámediggerᘘái? Jos nu lea — maid lea Sámediggerᘘi bargan dán áššis? Dáinna áššiin lea geavvan seammaláhkái go ollu eará áššiiguin maidda rᘘi liv„„ii galgan addit cealkámuša, juogo gulaskuddancealkámušain dahje sierra initiatiivvain. Dattetge lea nu ahte stuorra áššehivvodaga gea¿il resurssaid ektui maid rᘘi hálddaša, de lea álo dárbu garrasit prioriteret maiguin áššiiguin dáhttu bargat. Dán ášši leat árvvoštallan danin mas eai leat earenoamáš heajos váikkuhusat sámi diliide, ja danne ii dáhtton rᘘi dasa addit sierra gulaskuddancealkámuša. Mu˜ui lea boraspireášši Sámediggerá˜i mielas hui dea¼alaš ášši maid ferte álelassii „uovvut. Danne lea Sámediggi 1999:s guoskkahan boraspireášši áššiin 18/99, 23/99, 34/99, ja maiddái Sámedikki 1999 jahkedie˜áhusas. Sámediggerᘘi ovddidii maid boraspireášši Birasgáhttendepartementii 14.12.99 „oahkkimis, ja ma¹imuš Eanadoallodepartementii 23.02.00 „oahkkimis boazodoallošiehtadusaid oktavuo˜as. Namuhastit velá ahte Sámedikkis lea áirras guovddáš boraspirelávdegottis. Ga¿aldat áirasis Nils Henrik Måsø, Guovddášbellodat: Eanavuovdineiseválddit leat registreregoahtán go˜iid ja barttaid Finnmárkkus. Dan oktavuo˜as leat beassan diehtit ahte ollu goa˜it ja barttat Finnmárkkus leat ceggejuvvon gustovaš njuolggadusaid vuostá. Deanu gielddas leat má¹ga huksehusa juo mearriduvvon gaikojuvvot. GB:a sámediggejoavku dáhtošii diehtit lea go Sámediggi mange láhkái sorran ie¿as dahje searvan dán prosessii. Dasto bivdit Sámediggerá˜i „ilget ie¿as prinsihpalaš oainnu dan bargui maid eanavuovdineiseválddit leat álggahan, ja rá˜i oppalaš oainnu goahte- ja bartahuksemii sámi guovlluin sámi árbevieruid ja boares vieruid ektui, riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ektui mat suodjalit eamiálbmoga vuoigatvuo˜aid ja gustovaš dá¿a njuolggadusaid ektui. ‚uvvot go gustovaš njuolggadusat Sámediggerá˜i mielas sámi árbevieruid ja riekteáddejumiid? Mearrádusevttohus: Sámedikki oainnu mielde ferte barttaid huksema vuostta¿ettiin „ohkket guovlluide mat leat ráhkaduvvon asttuáigehuksemii geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlága nr. 77 vuo˜ul. Dattetge ferte goahte- ja bartahuksema árbevirolaš meahcceealáhusbargguid oktavuo˜as ja guvluigullevašvuo˜a dikšuma oktavuo˜as árvvoštallat prinsihpala„„at earáláhkái go dábálaš huksema asttuáigeulbmiliidda. Olbmot sámi guovlluin leat nappo meahcceávkkástallama oktavuo˜as ovddidan sosiálalaš ja rievttelaš árbevieru dákkár huksehusaid sihke ceggema, geavaheami ja bajásdoallama oktavuo˜as. Dákkár boares vierus ferte leat nana deaddu, ja danne ferte prinsihpala„„at earáláhkái árvvoštallat huksema geavahanáigumuššii go huksema asttuáigeulbmilii. Sámedikki mielas lea dea¼alaš ahte eanavuovdineiseválddit bures gulahallet Sámedikkiin, sámi báikegottiiguin ja beroštupmijoavkkuiguin go mearrádusat galget dahkkojuvvot go˜iid ja barttaid huksema dahje gaikuma oktavuo˜as. Mearrádusat fertejit maid „uovvut rievttelaš geatnegasvuo˜aid mat Norgga eiseválddin leat sámi álbmoga ektui Vuo˜˜olága § 110 A, ILO-konvenšuvnna nr. 169 ja eará riikkaidgaskasaš mearrádusaid vuo˜ul, mat buot dohkkehit sápmela„„aid álbmogin ja eamiálbmogin. Lea dea¼alaš ahte eanavuovdineiseválddit eai proseassas viidáseabbot dego ovdagihtii meannut Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa. Sámediggerá˜i vástádus: Sámediggerᘘi ii leat mielde eanavovdineiseválddiid barggus go˜iid ja barttaid registreremis Finnmárkkus. Sámediggerᘘi lea dan oaivilis ahte bie˜gguid bartahuksen ii soaba bures dakkár areálahálddašeapmái mas dáhtošii vuhtiiváldit luonddu, kultur- ja resursasuodjaleami. Danne ferte ráddjet bartahuksenlobiid mat addojuvvojit dispensašuvnnaiguin plána- ja huksenlága vuo˜ul. Danne go meahcceresurssaid nugo fuo˜uid, guliid ja murjjiid aktiivvalaš geavaheapmi ja ávkkástallan lea guovddá¿is sámi kultuvrra doaimmaheamis, de ferte prinsihpala„„at earáláhkái árvvoštallat huksema geavahanáigumuššii go huksema dábálaš asttuáigeulbmilii. Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti nuppi árvalusas (NOU 1997:4) daddjojuvvo „ielgasit ahte Vuo˜˜olága § 110a maid doaibmá — seammaláhkái go álbmotriekti — njuolggadussan ja ráddjemiin stáhtaeiseválddiid lágaid oktavuo˜as sámi guovlluid luondduresurssaid geavaheamis. Álbmotriekti ja Vuo˜˜olága §§ 110a ja 110b dagahit ahte areálaplánemis ferte earenoamá¿it deattuhit sámi kultur- ja servodateallima luonddu- ja resursavuo˜u, vai hálddašeami áigumuššan sáhttá leat resursageavaheapmi mii ii loavtte luonddu. Dasto lea Vuo˜˜oláhka sámi mieldemearrideami vuo˜˜un árbevirolaš sámi geavahanguovlluid geavaheamis ja hálddašeamis. Dálá njuolggadusaid ja njuolggadusaid geavaheami ferte heivehit báikegotti álbmoga dárbbuide meahccegeavaheami oktavuo˜as, nugo omd. fuo˜uid, guliid ja murjjiid ávkkástallamis. Sámediggerá˜i oainnu mielde lea dárbu lágain nannet dán vuoigatvuo˜a. Sámediggerá˜i mielas lea dea¼alaš eanavuovdineiseválddiide oppalaš vuo˜uin gulahallat Sámedikkiin, sámi báikegottiiguin ja beroštupmijoavkkuiguin go˜iid ja barttaid huksemiin ja gaikumiin. Eanavuovdineiseválddiid mearrádusat fertejit maid dahkkojuvvot rievttelaš geatnegasvuo˜aid vuo˜ul mat Norgga eiseválddin leat sámi álbmoga ektui Vuo˜˜olága § 110a, ILO-konvenšuvnna nr. 169 ja eará riikkaidgaskasaš mearrádusaid vuo˜ul, mat buot dohkkehit sápmela„„aid vuoigatvuo˜aid sierra álbmogin ja eamiálbmogin. Lea dea¼alaš eanavuovdineiseválddiide meannudit dakkár vugiin ahte joatkkaproseassa ii gártta Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa vuostá. Ga¿aldat áirasis Per Solli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Lea guhká leamaš riidu Lulli-Sá„„á boazoorohaga ja Stonglandshalvøya eanadolliid gaskka bohccuid dálveguohtuma alde dán njárggas. Njárga lea 1910 gonagaslaš resolušuvnnas ráfáidahttojuvvon boazoguohtuma oktavuo˜as. !981:s fámuhuhttojuvvui dát ráfáidahttin. Dakka ma¹¹á fámuhuhttima mearridii Eanadoallodepartemeanta láhkaásahusain o˜˜a ráfáidahttima. Boazodoallostivra lea gie˜ahallan ášši, ja 1999 cuo¹ománu 13. b. „oahkkingirjjis daddjojuvvo ahte bohccot mat guhtot eai vahágahte ruonasguohtumiid. Siviilaagronoma Loyd Villmo „állá raporttas Boazodoallostivrii ná: «Mon in gávdnan suoidnemánus makkárge vahágiid ruonasguohtumiin, maid bohccuid dálveguohtun liv„„ii dagahan. Nu lea maid muhtun dáluid gieddeareálaid olggobealde gos ledje „ielga mearkkat (bohcco gáhkirat) bohccuid ma¹is.» Dát árvvoštallan buktá eahpádusa ráfáidahttima vuoiggalašvuhtii ja dárbui. Boazodoallostivra rávve Eanadoallodepartemeantta fámuhuhttit ráfáidahttinmearrádusa Stonglandshalvøya boazoguohtuma oktavuo˜as. Doarju go Sámediggerᘘi Boazodoallostivrra evttohusa? Sámediggerᘘi dovdá Boazodoallostivrra mearrádusa Stonglandet áššis, ja dat soahpá dasa maid Tromssa guovllustivra lea mearridan. Boazodoallostivra lea rávven dán guovllu ráfáidahttima fámuhuhttit, ja eastadeaddji doaibmabidjun gittiid áidut. Boazodoalu sadji okta dain dea¼aleamus beliin sámi kultuvrra seailluheamis, bidjá eaktun ahte boazodoallu beassá joatkit ealli ealáhussan ja ovddidit ie¿as saji danin. Danne lea dea¼alaš ahte boazodollui sihkkarastojuvvojit dat areálat mat leat dárbbašla„„at jos dáhttu dohkálaš boazodoalu, ja dat guoská maid boazodollui Sá„„ás. Sámediggerᘘi doarju danne Boazodoallostivrra mearrádusa fámuhuhttit Stonglandshalvøya ráfáidahttima boazoguohtuma dáfus. Sámediggerá˜i mielas lea maid buorre jos Tromssa guovllustivra o„„ošii ovddasvástádusa joatkit bargguid mat „oavddášedje riidduid, nu maid gittiid áiduma. Rᘘi áigu ovddidit ášši Eanadoallodepartementii vai dasa šattašii johtu. Joatkkaskuvlastudeanta geas fágasuorggis lea sámegiella 1.-giellan dahje 2.-giellan geavaha 22 diimmu vahkus. Studeanta geas ii leat sámegiella fágasuorggis geavaha 14 diimmu vahkus — 8 diimmu unnit. Dán 8 diimmu sáhttá geavahit „iek¹udeapmái vai oa¿¿u „iek¹udan„uoggáid. Sámegiella 1.- dahje 2.-giellan ii atte „iek¹udan„uoggáid. Kvoterejuvvon sajiide universitehtain gáibiduvvo vuos sámi „earddalašvuohta ja dasto giellagelbbolašvuohta. Mátta-Tromssas lea okta oahppi gártan earenoamáš dillái. Studeanta lea lohkan sámegiela 2.-giellan vuo˜˜oskuvlla 3. luohká rájes ja joatkán joatkkaskuvllas. Nu studeanta ii o¿¿on 8 diimmu vahkus „iek¹udeapmái, ja danne ii o¿¿on nu ollu „iek¹udan„uoggáid go dat studeanttat geain ii lean sámegiella fágasuorggis. Ovtta jagi oahpahuvvui sámegiella ja kemiija oktanaga, ja studeanta fertii válljet nuppi dán guovtti fágas (studeantta áigumuššan lei doavttirin oahppat, ja dalle ferte leat kemiija fágasuorggis). Studeanta válljii sámegiela, ja mearridii váldit oahpu velá ovtta jagi goas lohká kemiija ja bargá. Dan son dagai. Dál lea studeanta geah„„aleamen beassat medisiidnaohppui. Studeantta dilli lea gártan dánin: Studeanttas leat unnit „iek¹udan„uoggát go eará studeanttain. Studeanta lea geavahan njeallje jagi joatkkaohppui, ja danne gáibiduvvojit eambbo „uoggát sus go galgá beassat alit ohppui. Studeanta ii leat sápmelaš, ja danne ii beasa kvoterejuvvon sajiide. Muhto dan gal beassá okta eará studeanta gii lea „iek¹udanoahpu o¿¿on, ja gii ii leat beroštan sámegiela oahppamis, muhto sáhttá duo˜aštit ahte lea sápmelaš. Dán studentii orru gártan stuorra vahágin go lea geavahan áiggi ja návccaid sámegillii. Áigu go Sámediggerᘘi bargat dan ala vai sámegiella fágasuorggis šattašii duohta gelbbolašvuohtan, nu ahte attášii earret eará „iek¹udan„uoggáid mat vástidit 8 vahkkodiimmu. Universitehtaid earreortnegat orrot váileva„„at. Dáhttu go Sámediggi bargagoahtit dainna? Sámediggerá˜i vástádus: Sámedikki mihttomearri lea ahte sámegielas galget leat liikka buorit ovdánanvejolašvuo˜at ja seamma árvu go dárogielas. Dát mielddisbuktá ahte ferte bargat dan badjelii ahte oahppit gu˜et válljejit sámegiela joatkkaoahpahusas eai galgga šaddat heajut dillái go oahppit gu˜et eai vállje sámegiela. Sámediggi ii sáhte guorahallat ovttaskas áššiid, dego dán, muhto oppala„„at áigu Sámediggi o„„odit ahte sámegielgelbbolašvuohta addá lassi„uoggáid go ohcá universitehtaide ja allaskuvllaide. Sámediggerᘘi diehtá ahte Sámi oahpahusrᘘi ovdal lea váldán oktavuo˜a GOD:ain rievdadan dihte gustojeaddji njuolggadusaid vai oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan oa„„ošedje 3 lassi„uoggá universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldimis. Dát dahkkui dalle go universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldima oktasaš njuolggadusat ledje ráhkaduvvome. GOD ii leat dattege vuhtiiváldán Sámi oahpahusrá˜i rá˜iid. Sámedikkis lea ovddasvástádus evalueret O˜astus 94 sámi ohppiid várás. Sámediggerᘘi áigu, go evaluerenbargu lea loahpahuvvon, váldit oktavuo˜a departementtain dainna ulbmiliin ahte buoridit dálá njuolggadusaid ja ee bargat dan badjelii ahte sámegiella galgá addit lassi„uoggáid go ohcá universitehtaide ja allaskuvllaide. 39 áirasis ledje 39 „oahkis. Ášši loahpahuvvui jienasteami haga. Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Steinar Pedersen 2. Sven-Roald Nystø 3. Steinar Pedersen 4. Olaf Eliassen 5. Sven-Roald Nystø 6. Olav Dikkanen 7. Per A. Bæhr 8. Sven-Roald Nystø 9. Per A. Bæhr 10. Einar Lifjell Per A. Bæhr 11. Sven-Roald Nystø 12. Randi A Skum 13. Berit Ranveig Nilssen 14. Roger Pedersen 15. Ragnhild Nystad 16. Roger Pedersen 17. Ragnhild Nystad 18. Leif Elsvatn 19. Berit Ranveig Nilssen 20. Nils Henrik Måsø 21. Isak M. O. Hætta 22. Nils Henrik Måsø 23. Isak M. O. Hætta 24. Per Solli 25. Isak M. O. Hætta 26. Per Solli 27. Arvid Skjellhaug 28. Ragnhild L. Nystad Geah„a „uoggá III. Jienasteapmi. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 18.10. Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 18.10 LUONDDULUOSAID GÁVPEJOHTU Sámedikkis lea leamaš ja lea oppala„„at ovttamielalašvuohta ahte mearra- ja johkaluossabivdu lea sámi kultuvrra dea¼alaš ávnnaslaš oassi. Gánnáhahttivuohta luondduluossabivddus lea dattetge garrasit fuotnánan ma¹imuš logijagiin, go guollebiebmanealáhus lea hirbmadit laskan. Dán ovdáneami gea¿il lea maiddái ollu guovlluin šaddan váddáset jo˜ihit luondduluosaid vuovdimassii. Dat mearkkaša dan ahte ollu smávva báikkit masset fas ain oasi leahkinvuo˜us. Gieskat leat boahtán diehtit ahte geasi rájes ii leat šat organiserejuvvon luossaoasti Deanus - guovlu mii lea vuovdán luosaid eurohpalaš márkaniidda ain juo njeallje„uohte jagi. Sámediggi ii sáhte jaska orrut ja geah„„at go árbevirolaš sámi ealáhus dainna lágiin goariduvvo. Gáibidit dál ahte maiddái Sámediggi viidát bargagoahtá luondduluosaid sihkkarastima dihte, dan vuo˜ul ahte dat lea vuo˜˜un boaittobeliin orrumiidda, ja ná maiddái sámi kultuvrii. Deanu ja eará guovlluid ektui mat leat massán luossaoastiid, ferte jo˜ánepmosit gávdnat molsaeaktolaš „ovdosiid. Áigeguovdilis vejolašvuohta maid fertešii „ielggadit lea rájá rahpan Supmii, nu ahte luossabivdit sáhttet Supmii vuovdit luosaid, ja/dahje ahte Suoma beale luossaoastiide addojuvvo vejolašvuohta oastit luosaid Norgga bealde. Dákkár guovlulaš rádjagávppi oktavuo˜as sáhttá maiddái muittuihit ahte juste dáin guovlluin leai daid riikkaid gaskka šiehtadus juo 250 jagi dassái mii sihkkarasttii Suoma beale sápmela„„aide ollislaš vuoigatvuo˜a gávppašit Norgga bealde. Mii guoská luondduluosaid vuovdimii ja márkanfievrrideapmái, de gáibiduvvojit eanet guhkesáiggi doaibmabijut jos galgá luondduluosa dahkat erenoamáš buktagin, ja oa¿¿ut das buoret hatti go biebmanrusttetluosain. Dán gea¿il galggašii Sámediggi addit aktiivvala„„at doarjaga prošeavttaide dahje bargui mii sihkkarastášii luonddulussii dan hatti maid dat duo˜ai ánssásiv„„ii. Konklušuvdna: Sámediggi áigu aktiivvala„„at bargat dan ala ahte buoredit luondduluosaid vuostáiváldima, dás maiddái váikkuhit eiseválddiid rahpat ráji Supmii dainna áigumušain ahte vuovdit luondduluosaid. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu rah„at dan ala ahte buoredit luondduluosaid hatti, ja lea positiivvalaš doaibmabijuide ja prošeavttaide mat dan váikkuhit. Ášši 2 áirasis Randi A. Skum, NSR sámediggejoavku: Dan oktavuo˜as go Poasta ovddit rᘘehusáigodagas rievdaduvvui hálddašanfitnodagas sierraláhkafitnodahkan, leat boastabálvalusat distrivttain rievdaduvvon sakka. Vuosttas nuppástuhttimis heaittihuvvojedje oanehis áiggis 1500 báikkálaš boastakantuvrra Norgga disrivttain. Poastta beales dáhkiduvvui ahte bálvalusat ja fálaldagat galge doalahuvvot nugo ovdal ledje. Dat galggai dahkkot viiddis poastafievrridanvuogádaga bokte. Dál lea dattetge Poasta Norga mearridan geahpedit boastafievrridanbeivviid dain guovlluin gos leat uhccit go golbma dálu kilomehtera nammii. Dát „uohcá smávva báikegottiide, earret eará ollu gilá¿iidda Sá„„as, gos dál lea geahpeduvvon boastafievrrideapmi golmma beaivái vahkus guovvamánu 1. b. rájes dán jagi. Dát ii leat dušše lohpádusa o˜˜a rihkkun boastta beales, muhto dat goarida maiddái distrivttaid mii iešalddis lea áittan ássamii distirvttain. Dán gea¿il lea oalle buorre ágga ballat ahte fargga ferte mannat gávpogiidda ja „oahkkebáikkiide go galgat gávdnat dohkálaš poastaortnegiid. NSR sámediggejoavku bivdá danne Sámediggerá˜i ovddidit ášši Johtolatdepartementii, mii jo˜áneamos lági mielde galggašii kártet ja árvvoštallat boastabálvalusaid kvalitehta Norggas. SÁMI BÁIKENAMMAREGISTERA ÁSAHEAPMI Sámediggi „ielggada vejolašvuo˜aid ásahit sámi báikenammaregistera. SIS-FINNMÁRKKU BOAZODOALU DILLI Sis-Finnmárkku boazodoallit leat šaddan iešgu˜etlágan no˜iid gillát ja dáinna váivahuvvá NSR joavku sakka. Bággonjuovvanuhkádusat ja boazodolliid soaibman ovttaskas dáhpáhusaid dihte, mielddisbuktá hirbmat gillámušaid mat sáhttet buktit unohas váikkuhusaid ovttaskas olbmuide. Dasa lassin lea Guovdageainnu njuovahat reastaluvvan mii váikkuha sihke boazodollui ja báikkálaš servodahkii go massit bargosajiid. NSR sámediggejoavku dáhttu Sámediggerá˜i farggamusat „ielggadit mii bággouhkádusaide lea vuo˜˜un ja makkár sisdoallu dain lea. Rᘘehussii berre cuiggodit man duo˜ala„„at bággodoaimmat leat eamiálbmogiid ja unnitloguálbmogiid ektui. Álbmotriekti gierdá dákkár doaimmaid duššefal heahtediliin ja go daidda lea dievaslaš ipmárdus dákkár álbmogiid ovddasvástideaddji eiseválddiid bealis. NSR joavku dáhttu vel Sámediggerá˜i farggamusat bargagoahtit njuovahaga o˜˜asisásahemiin Guovdageidnui mii lea riikka stuorámus boazodoallosuohkan. Jus šaddá njuovahaga haga orrut guhkit áiggi, de das duo˜ai leat stuorra váikkuhusat sihke servodahkii ja suohkana boazodollui. ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus: Eavttuhusat 1-4 sáddejuvvojit Sámediggerᘘái meannudeapmái. 39 áirasis ledje 39 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Steinar Pedersen 2. Randi A Skum 3. Nils O. Nilsen 4. Klemet Erland Hætta 5. Sven-Roald Nystø Buot o˜˜a áššit sáddejuvvojit Sámediggerᘘái meannudeapmái. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 29. b. dii. 18.25. Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 1. b. dii. 09.00 Sámi giellará˜i 1999 jahkedie˜áhus, mearriduvvon 07.01.00 Sámi ealáhusrá˜i 1999 jahkedie˜áhus, mearriduvvon 07.01.00 Sámi kulturrá˜i 1999 jahkedie˜áhus, mearriduvvon 05. - 06.01.00 Sámi kulturmuitorá˜i 1999 jahkedie˜áhus, mearriduvvon 01. - 03.02.00 II. Ovddiduvvon eavttuhusat Sámediggi oaidná ahte vuollásaš rá˜iin leat boahttevaš jagiid stuorra hástalusat, ja ahte ain lea stuorra dárbu nannet hálddahusaid vai rá˜it basttášedje bargat daid bargguid maid galggašedje ja ollašuhttit áigumušaideaset. Sámediggi lea maid oaidnán ahte lea dárbu siskkáldasat Sámedikki vuogádagas buorebut ovttas bargat ja barggu buorebut ovttastahttit. Sámediggi atná dea¼ala¿¿an ovddidit ovttasbargorutiinnaid siskkáldasat Sámedikki vuogádagas, ja maid Sámedikki ovttasbargoaktøraid ektui. Sámediggi dáhtošii vuollásaš fágará˜iid jahkedie˜áhusain ovttalágan struktuvrra. Lea Sámi kulturmuitorá˜i ovddasvástádussan juogadit ja máksit jahkásaš doarjjaru˜aid sámi kulturmuitoprošeavttaide. 1999:s lei dán doarjjarámmas oktiibuot kr. 700.000,-. Ohcamat ledje oktiibuot kr. 1.597.990,- ovddas, ja danne ii sáhtttán 1999:s nu galle ohcama prioriteret. Sámi kulturmuitorᘘi lea earret koordinerendoaimma nuortalaš museá ektui, maiddái váldán badjelasas sámediggevuogádaga museáfágalaš doaimma. Sámediggi lea hui duhtavaš kulturmuitorá˜i bargguin sámi museápolitihkain 1999:s, sihke danne go vuolggahii jurdaga lágidit sámi museákonferánssa, ja maid rá˜i bargguin fágapolitihkalaš rᘘeaddin Sámediggái. Kulturmuitorᘘi lea Sámedikki goh„„uma vuo˜ul, álggahan „ielggadanbarggu boahttevaš organiseren- ja stivrenstruktuvrra birra sámi museáide. Sámediggi mielas vuorddaša „ielggadusa beassat gie˜ahallat. Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturmuitorá˜i ja kulturrá˜i bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Rá˜it leat nana fágalaš áddejumiin ja jo˜ánis „uovvulemiin leamaš nannosit mielde dán ovdáneamis. Rᘘehus lea Kulturdepartemeantta bokte 1999 loahpas viimmat «duo˜aštan» ahte nuortalaš museá galgá ovdal 2005 loahpa ásahuvvot sámi duhátjahkebáikin. Sámediggi lea dáhtton kulturmuitorá˜i koordineret viidáseabbo barggu, sihke doaimma sihkkarastima dáfus 2000:s ja 2001 investeremiid válmmašteami dáfus. Sámediggi lea hui duhtavaš bargguin maid Sámi kulturmuitorᘘi lea dahkan anatomalaš instituhta sámi dákteriggeávdnasiid ášši oktavuo˜as. Sámi kulturmuitorᘘi lea leamaš nannosit mielde ovdánahttimin ášši. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorá˜is leat maiddái 1999:s leamaš riikkaidgaskasaš doaimmat. Sámediggi atná hui buorrin go Sámi kulturmuitorᘘi lea aktiivvala„„at mielde dá¿a-ruošša birasgáhttenbarggus, ja go kulturmuitorᘘi dáhttu leat mielde nannemin sámi kulturmuitobarggu Ruo¼as ja Suomas. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorᘘi lea loahpahan suodjalan- ja hálddašanplána ovdaprošeavtta sámi visttiide. Plánas lea ráhkaduvvon vuogas suodjalan- ja hálddašanstrategiija ja galgá praktihkalaš barggus doaibmat fágalaš bagadussan. Sámi visttiid suodjalan- ja hálddašanplána prošeakta galgá doaibmagoahtit 2000:s. Sámediggi oaidná ahte lea buorre ovttasbargu Sámi kulturmuitorá˜i ja Riikkaantikvára gaskka. Lea hui buorre go Riikkaantikvára eambbo aktiivvala„„at viggá buoridit oktasaaš áddejumi ja ovttasbarggu Sámi kulturmuitorá˜i ja fylkkagielddaid gaskka. Lea maid illudahtti go lea buorre ovttasbargu Sámi kulturmuitorá˜i ja eanaš fylkkagielddaid gaskka. Sámediggi oaidná ahte ovttasbargu Tromssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin lea 1999:s leamaš buorre. Sámediggi oaidná maid ahte maiddái ovttasbargu Sámi kulturmuitorá˜i doaibmaguovllu máddeleamos fylkkagielddaiguin lea 1999:s leamaš buorre, ja ahte 2000:s lea áigumuššan ovddidit ovttasbarggu Mátta-Trøndelága ja Hedemárkku fylkkagielddaiguin. Sámediggi oaidná dattetge ahte Hedemárkku fylka ii leat dáhtton Sámi kulturmuitorá˜i kulturmuittuid ja kulturbirrasiid suodjalanplána plánen- ja álginbargui mielde. Dat lea hui šállošahtti. Sámediggi oaidná ahte lea leamaš buorre ovttasbargu Finnmárkku fylkkagieldda fylkkakulturetáhta kulturmuitosuodjaleami áššemeannudeddjiiguin. Lea liikká vejolaš buoridit ja ovddidit ovttasbarggu nu ahte šattašii eambbo formálala¿¿an. Sámediggi oaidná ahte leat leamaš veahá ovttasbargováttisvuo˜at go lea leamaš sáhka bajimuš ovddasvástádusa ja válddi áddejumis. Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geah„„aluvvon „ovdojuvvot „oahkkimiin Sámi kulturmuitorá˜i jo˜iheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkará˜i gaskka, „ilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára. Ma¹¹á seminára mii dollojuvvui 29.09.99 orru dego Finnmárkku fylkkagielddas liv„„ii stuorát dáhttu gulahallat kulturmuitorá˜iin. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorᘘi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná, ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama. Sámediggi oaidná maid ahte kulturmuitorá˜i oainnu mielde ferte kulturmuitosuodjaleapmi leat fáddán máttasámi doaibmaplána barggus. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorᘘi atná dárbbašla¿¿an eambbo bargat Sámedikki Báikkálaš agenda 21-barggu gaskaboddosaš strategiija- ja doaibmaplánain. Sámediggi oaidná ahte ain lea stuorra dárbu nannet Sámi kulturmuitorá˜i hálddahusa. Dán áigut árvvoštallat Sámedikki 2001 bušeahta oktavuo˜as. Sámi kulturrᘘi hálddaša vihtta iešgu˜etlágan doarjjaortnega mat 1999:s dahke oktiibuot 14,8 milj. kr. 1999:s lassánii Sámi kulturfoanda 2,7 milj. kr. Sámedikkis eai leat makkárge mearkkašumit dasa mo kulturrᘘi lea juogadan kulturfoandda ru˜aid, muhto oaidná ahte lasáhus lea gártan buot dáiddasurggiide buorrin. Sámedikki áigumuššan lea ahte kulturfoanda galgá nannejuvvot viehka ollu, vai stuorát deattuin beasašii doarjut sámi kulturdoaibmabijuid. Almmolaš doarjja girjjálašvuhtii, govvadáidagii, dáiddaduodjái, musihkkii, teáhterii ja filbmii duddjo guovddáš doaimmaid mat fas váikkuhit eará kulturfálaldagaid. Sámediggi dáhtošii 2001 stáhtabušeahtas lasáhusa fondii, earenoamá¿it danin vai sámi filbmabuvttadeamit lassániv„„e. Sámediggái lea hástalussan lasihit sámi kulturgaskkusteami o˜˜aáiggi diehtojuohkinkanálaiguin. Dálá DT-duohtavuohta sáhttá leat sihke áittan ja vejolašvuohtan sámi giela ja kultuvrra gaskkusteamis ja ovddideamis. Earenoamá¿it sámi mánát ja nuorat vásihit gea¿os áiggi ahte servodat viggá báidnit ja váikkuhit o˜˜a teknologiijain ja o˜˜a mediaiguin. Danne ferte dát media- ja diehtojuohkinovddideapmi šaddat Sámedikki boahtteáiggi sámi kulturá¹giruššama guovddáš beallin. Sámediggi lea mearridan ahte doaibmabijut sámi mánáide ja nuoraide galget leat okta daid dea¼aleamus á¹giruššansurggiin dán válgaáigodagas. Sámi mánáid- ja nuoraidplána „uovvuleapmin lea guovttejagi mánáid- ja nuoraidprošeakta. Dát surggiidgaskasaš á¹giruššan bidjá earenoamáš gáibádusaid ja hástalusaid oppa sámediggevuogádahkii, ja earenoamá¿it kulturrᘘái mii hálddaša doarjjaortnegiid mat leat dea¼alaš váikkuhangaskaoapmin konkrehta doaibmabijuid duohtandahkamis sámi mánáide ja nuoraide. Sámedikki á¹giruššama dea¼alaš lihkostuvvanbeallin lea nappo ahte sámi mánát ja nuorat vuolggahit, vuoruhit ja „a˜ahit doaibmabijuid sámi mánáide ja nuoraide buorrin. Lassin ortnegiidda ja doaibmabijuide mat juo gávdnojit, dáhtošii Sámediggi liige á¹giruššama dán olahusjovkui, ain juo váikkuhangaskaomiid geavaheamis. Ovttasbargu ja koordineren prošeaktanjunnošiid ja hálddašandási gaskka attášii danne bohtosiid. Sámediggi lea duhtavaš go Sámi kulturrᘘi maiddái dánge jagi lea prioriteren sámegiel mánáid- ja nuoraidpublikašuvnnaid almmuheami. Dát publikašuvnnat leat earenoamáš dea¼ala„„at, ja Sámediggi oaidná ahte maiddái boahtteáiggi almmuhemiid ferte eanaš sihkkarastit Sámedikki nana ru˜alaš doarjagiin. Sámediggi dáhttu kulturrá˜i árvvoštallat galggašii go Sámediggái ásahit sierra, bissovaš doarjjaortnega dáidda publikašuvnnaide. Kulturrᘘi lohká váilut lohkamuša/girjjálašvuo˜a mas sámi mánát ja nuorat sihke beroštit ja mii seammás várjaliv„„ii ja ovddidiv„„ii sámi giela. Danne áigu kulturrᘘi ásahit sierra stipeandaortnega nuoraide geat „állet nuoraide sámegillii, ja bajás vuoruhit mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuo˜a almmuhemiid. Dát leat hui buorit doaibmabijut maid Sámediggi ollásit doarju. Vai sihkkarasttášii duohta lassáneami sámi mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuo˜a buvttadeamis, de fertešii bargat ovttas lágádusaiguin/SÁLAS:iin. Sámi kulturrᘘi áigu joatkit «Dåjmalasj máná» prošeavtta maiddái 2000:s. Sámediggi dáhttu kulturrá˜i árvvoštallat galggašii go heivehit dán geah„„alanprošeavtta á¹giruššansurggiid oktii mánáid- ja nuoraidprošeavtta á¹giruššansurggiide. Dat liv„„ii mielde buorideamen mihttomeriid ja váikkuhangaskaomiid ovttastahttima. Sámediggi oaidná ahte kulturrᘘi lea ru˜aid prioriteren biergasiidda mat mánáidgárddiin galget geavahuvvot sámi giela ja kultuvrra gaskkusteapmái. Dás lea eanaš sáhka mánáidgárddiin mat eai oa„„o doarjaga sámi mánáidgárddiid doarjjaortnegis. Sámediggi áigu 2001:s váldit badjelasas dán doarjaga, muhto lea várra ain dárbu kulturrá˜i doarjagii dain mánáidgárddiin mat eai leat definerejuvvon sámi mánáidgárdin ja mat danne eai oa„„o doarjaga dán doarjjaortnegis. Sámedikki mánáid- ja nuoraidá¹giruššan vuoruhuvvo bajás maiddái 2001 stáhtabušeahtas, ja ea.ea. dán doarjjaortnegii lea dárbu 1 milj. kr. lasáhussii. Sámediggi lea áššis 21/99 gie˜ahallan Sámi kulturviesuid ollislaš plána. Das lea o˜˜asis prioriterejuvvon sihke doaibmaruhtadeapmi ja investeremat. Sámedikki áigumuššan lea ain ahte ferte sihkkarastit doaibmaruhtadeami dálá kulturásahusaide ovdal go o˜˜a investeremat dahkkojuvvojit. Vi˜a ásahuvvon ja ovtta plánejuvvon kulturvissui lea prioriterejuvvon doaibmadoarjja. Dán mearrádusa ja prioriterema lea Sámediggi „uovvulan dikki 2000 bušeahtas, gos doarjjaortnegii lea lasihuvvon 1,6 milj. kr. Sámediggi lea dasto váldán golbma o˜˜a kulturásahusa ortnegii mielde, mii 2000 rájes guoská dáidda: Ája, Árran, Saemien Sijte, Sijte Jarnge, Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš. Sámediggi diehtá ahte dát lasáhus ii „oavdde prioriterejuvvon sámi kulturásahusaid váttis dili eará go oanehis áigái. Dain leat ollu jagiid leamaš hui heajos eavttut. Sámediggi áigu ain bargat dan ala ahte doaibmadoarjjaortnega rámma lassániv„„ii, ja 2001 stáhtabušeahtas lea evttohuvvon 2,4 milj. kr. lasáhus. Dát doaibmadoarjjaortnet lassánii 1999:s ain eambbo organisašuvnnaide mat prioriterejit doaibmabijuid mánáide ja nuoraide. Sámi kulturrᘘi lohká sakka lassánan organisašuvnnaid/servviid ohcamiid logu main leat iešgu˜etlágan ulbmilat ja mat dáhtošedje definerejuvvot sámi kulturorganisašuvdnan. Kulturrᘘi oaivvilda ahte leat eahpe„ielggasvuo˜at doarjjaortnega njuolggadusaid ja rámma oktavuo˜as. Sámediggi lea oaidnán ahte kulturrᘘi lohká dárbun ollisla„„at geah„adit sihke sámi váldoorganisašuvnnaid ja kulturorganisašuvnnaid doaibmadoarjjaortnegiid. Sámediggi áigu 2000:s prioriteret dán barggu. Sámediggi doarju kulturrá˜i go lohká sámi lágádusdoarjaga bušeahttarámma dohkketmeahttumin. 2001 stáhtabušeahtas evttohuvvo 2,5 milj. kr. lasáhus. Sámediggi áigu maid initieret barggu mii „ielggadiv„„ii Sámi oahpponeavvoguovddá¿a ja sámi lágádusaid gaskasaš doaibmajuogadeami oahpponeavvuid buvttadeami oktavuo˜as. Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturrá˜i bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Sámediggái lea dea¼alaš ovddidit ollislaš kulturpolitihka ja seammás áddet ealáhusa ja kultuvrra gaskavuo˜a. Lea dárbu viidát guorahallat mo buoremusat sáhtášii hálddašit sámi kulturru˜aid (g„. 1998-2001 Sámediggeplána kap. 5 Kultuvra ja ealáhusat „uo. 5.4.2 s. 36-38). Sámediggi lea álggahan barggu mas galgá dikki vuollásaš rá˜iid organiserema, bargguid ja doaimmaid árvvoštallat, ovttas dikki doarjjaortnegiid struktuvrrain. Vejolaš boahtteáiggi molssaeavttut galget árvvoštallojuvvot, nu maiddái mo liv„„ii dušše okta doarjjaorgána. Sámediggi liiko go kulturrᘘi á¹giruššá sohkabeliid dássedeattokeahtesvuo˜a vuostá. Sámediggi lea áibbas ovttaoaivilis kulturrá˜iin go lohká dárbbašla¿¿an eambbo fuomášupmái dán birra go rá˜i doaibma hábmejuvvo ja plánejuvvo, ja váikkuhangaskaomiid juogadeamis. Go dásseárvokunsuleanta lea doaibmagoahtán, de galgá dán suorggis sámediggevuogádagas álggahuvvot buoret ovttastahttin. 1998-2001 Sámediggeplánas lea áigumuššan ahte «.. sámi giellabargu nannejuvvo ja ovddiduvvo buot giellaguovlluin». Dat mearkkaša ahte Sámedikkis leat stuorra hástalusat giellabarggu oktavuo˜as. Sámegiela hálddašanguovllu olggobealde liv„„ii earenoamáš dea¼alaš nannet giellabarggu ja ovddidit heivehuvvon oahpahusdoaibmabijuid jna. sámegielas. Giela árvvu nannen gáibida beroštumi, ja ahte guhkit áigge badjel ovddida doaibmabijuid. Sámediggi lea 2001 stáhtabušeahta gie˜ahallama oktavuo˜as evttohan 5 milj. kr. lasáhusa iešgu˜et gielladoaibmabijuid nannemii. Sámi giellarᘘi lea 1999:s disponeren bušeahta mii lei kr. 23 470 000. Sámediggi lea áššis 10/99 revideren dán doarjjaortnega njuolggadusaid. Áigumuš juogadaneavttuid rievdademiiguin lei lo¿¿et gáibádusaid nu ahte maiddái priváhta organisašuvnnat sáhttet ohcat doarjaga. Sámediggi lea addán Sámi giellarᘘái ovddasvástádusa juogadit stáhtalaš ru˜aid sámi dulkonbálvalussii ja guovttegielatvuhtii. Ru˜at galget juogaduvvot gu˜a gildii mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, Kárášjoga, Guovdageainnu, Deanu, Porsá¹ggu, Unjárgga ja Gáivuona gielddaide, ja vel Finnmárkku ja Tromssa fylkkagielddaide. 1999:s dagai dát kr. 16 650 000,- . Doarjjaortnegii gullet maid eará báikkálaš ja regiovnnalaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat geavahit sámegiela hálddašeamis. Dasto sáhttá ru˜aid juolludit maiddái doaibmabijuide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Sámediggi oaidná ahte leat ollugat geat ohcet prošeaktaru˜aid, ja ahte giellarᘘi 1999:s ii sáhttán addit doarjaga eará go njealjádasoassái. Dat muitala ahte lea dárbu lasihit prošeaktaruhtaoasi danne go prošeavttain orru stuorra mearkkašupmi sámegiela ovddideapmái. Sámi sátnebá¹ku lea sátnediehtovuo˜˜u mas sámi terminologiija registrerejuvvo álelassii, ja das lea dea¼alaš mearkkašupmi sámegiela ealáskuhttimii. Dál leat diehtovuo˜us sullii 6800 sáni, ja beaivvála„„at registrerejuvvojit gaskal 80 ja 100 sáni. Sámediggi lea mielas, vásihusaid vuo˜ul maid leat o¿¿on davvisámegiel diehtovuo˜u ásahemiin, geah„„alit oa¿¿ut johtui sullasaš prošeavtta mátta- ja julevsámegielas. Giellarᘘi lea nammadan golbma fágatearbmajoavkku main lea ovddasvástádus sihkkarastit ovddiduvvon terminologiija kvalitehta. Sámegiella ii leat guhká almmola„„at geavahuvvon, iige sámegiela „állingiellaárbevierru ge leat beare guhkki. Dat mearkkaša ahte giellagelbbolašvuohta ferte ovdánit ovttas giela ovdánemiin oppala„„at, vai jovssašii giellaovddidanáigumušaid. Earenoamáš mearkkat sámi alfabehtas dagahit maid dávjá váttisvuo˜aid dihtormáilmmis vaikke vel Sámedikki nammadan dihtorlávdegoddi leage viggan „oavdit dán váttisvuo˜a. Sámi giellarᘘi lea registreregoahtán sihke sániid mat gávdnojit ja o˜˜a sániid/tearpmaid. Lea earret eará registreregoahtán sániid maid lea vie¿¿an Konrad Nilsena sátnegirjjiin, šattuid namaid ja mu˜uid beaivválaš sániid. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi 1999:s lea dohkkehan terminologiijaid, ja diggi lea duhtavaš go dat dahkkojuvvo ja go sátnebá¹ku da˜istaga ovddiduvvo. Giellará˜i bargun lea maid suokkardit oahppogirjemanusiid. Ulbmil gielalaš suokkardemiin lea sihkkarastit giela oahpponeavvuin mat almmuhuvvojit. Giellarᘘi geavaha dábála„„at olggobeali konsuleanttaid giela árvvoštallamii manusiin, ja giellarᘘi fas suokkarda olggobeali árvvoštallama. Sámediggi oaidná ahte giellarᘘi 1999:s lea suokkardan oahppogirjemanusiid, ja árvvoštallá dán barggu dea¼ala¿¿an sámegiela ovddideami ektui. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi 1999 prošeaktaru˜aid juogadeamis lea prioriteren prošeavttaid mat ovddidit ja nannejit guovllu boahttevaš sámegiel gelbbolašvuo˜a, prošeavttaid mat oainnusindahket sámegiela, die˜uid sámegiela birra, ovttasbargoprošeavttaid mat gok„et stuorát guovllu ja doaimmaid mat ovddidit sámegiela mánáid ja nuoraid gaskkas. Sámediggi lea earenoamáš duhtavaš go giellarᘘi „uovvula dikki áigumuša mearriduvvon plánaid ektui main mánát ja nuorat lea prioriterejuvvon joavkun. Sámi giellarᘘi lea mearridan addit giellamovttiidahttinbálkkašumi olbmuide/organisašuvnnaide mat barget earenoamá¿it giellará˜i ulbmilparagráfa ektui. Bálkkašupmi leakr. 10 000,-. ja muhtun dáiddára ráhkadan diploma. Bálkkašumi juogadeapmái leat ráhkaduvvon njuolggadusat. Sámediggi lea mielas dása. Sámi giellarᘘi lea 1999:s álggahan prošeavtta mii galgá giela kártet. Prošeakta lea meroštuvvon máksit kr. 1 160 000,- ja bistá guokte jagi. Kártejuvvon die˜uid galgá geavahit giela árvvu kártemii Norggas. Prošeavttas lea sierra stivrenjoavku, ja galgá loahpahuvvot 2001:s. Sámediggi vuordá ahte dát ávdnasat liv„„e buorrin vuo˜˜un mihttomearálaš á¹giruššamis sámegiela ovddas boahtteáiggis. Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain, lea ásahuvvon dulkongeah„„aleami ortnet ja autoriserenortnet. Dulkongeah„„aleapmi galgá dahkat dulkkaide vejola¿¿an duo˜aštit gelbbolašvuo˜aset. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi 1999:s lea addán autorisašuvnna guovtti dulkii. 1997 rájes lea leamaš giellará˜i ovddasvástádussan juogadit sámi nuoraid oahppostipeandda. Stipeanda juogaduvvo njuolggadusaid mielde maid Sámediggi lea mearridan. Stipeandda rámman lea kr. 850 000,-, mii lea seamma go 1997:s. Ohppiid lohku geat ohcet dán oahppostipeandda lea lassánan viehka ollu. Dušše guokte ma¹imuš jagiid lea lohku lassánan 60:iin, ja danne lea oassi maid oahppit o¿¿ot stipeandan maid unnon ovdde¿a ektui. Stipeanddas leat ohccit miehtá riikka. Jos stipeanddas galggaš leat dat váikkuhus mii ulbmilis „uo¿¿u, de ferte rámma stuorrut. Sámediggi áigu 2001 bušeahta oktavuo˜as árvvoštallat stipeandda rámma vejolaš lasiheami. Sámi giellarᘘi galgá oaivadit geavaheddjiid giellaáššiin, ja „állingoddi geavaha ollu áiggi vástidit iešgu˜etlágan ga¿aldagaid. Sámi giellarᘘái ri¹gejit ain beaivvála„„at feara gos. 1999:s lea hálddahus vástidan sullii 2000 terminologiija- ja giellaga¿aldagaid. Sámi giellarᘘi lea 1999:s leamaš iešgu˜etlágan diehtojuohkin„oahkkimiin gos earret eará lea muitalan sámelága giellanjuolggadusaid birra. Giellarᘘi lea 1999:s olggosaddán diehtogihppaga Gielladie˜ut. Hálddahus lea maid leamaš mielde NRK Sámi Radio prográmmaráiddus Giellamet. Mu˜ui lea giellarᘘi veahkehan sámi aviissaid ja sámi lágádusaid die˜uiguin ja oaivademiin. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi oppa 1999:s lea registreren doaimmas giellará˜i websiidduin. Logut „ájehit ahte leat 50 % eambbo geavaheaddjit go 1998:s. Sámi ealáhusrᘘi lea juolludusaidisguin duohtandahkan Sámedikki eanadoallopolitihka váldo mihttomeriid mearriduvvon eanadoalloplána mielde. Sámi ovddidanfoandda doarjaga juogadeamis lea eanadoalu oassi, mii 1997:s lei 12,4 %, lassánan 13,6 % 1998:s ja 15 % 1999:s. Váikkuhangaskaoamit orrot vuohkkasit ja bures deaivamin olahusjoavkku. Sámi ealáhusrᘘi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka. Sámi ealáhusrᘘi lea mášiidnarieggáiguin viggan caggat daid stuorra mášiidnagoluid mat eanadoalus leat, vai ovttaskas eanadoalli golut unnošedje. Sámi ealáhusrᘘi lea 1999:s juolludan kr. 3 665 374,- guolástanulbmiliidda, ja dat lea 1997 rájes 32 % vuoládus. Sivvan dán vuoládussii sáhttá leat go ealáhusrᘘi ii leat nu viššallit searvan gádde- ja vuostáiváldinstašuvnnaid huksemii ja o˜asmahttimii. Doarjja fatnasiidda gal lea bisson seamma dásis. Sámi ealáhusrᘘi lea Sámedikki prioriteremiid mielde prioriteren fatnasiid mat leat unnibut go 35 juolggi ja mat eai leat boarráseabbo go 15 jagi. Dattetge lea veara mearkkašit ahte dát sáhttá dagahit váttisvuo˜aid bivdofatnasiid ruhtadeami oktavuo˜as, ja váttisvuo˜aid go galgá fidnet earrevuoigatvuo˜aid bivdui. Fatnasat maid dál ostet leat viehka divrasat, ja danne lea dárbu eambbo ruhtadangálduide, omd. SND:ii, muhto dat prioritere fatnasiid mat leat stuorábut go 15 mehtera. 1999:s lea guolásteddjiide leamaš váttis o˜˜a fatnasa oastit danne go eai juoge rekrutereneriid. Bivdis ferte leat boares fanas mas lea earri, ja dan sáhttá sirdit o˜˜a fatnasii. Sámediggi áigu 2000:s dáhttut Sámi ealáhusrá˜i bidjat earenoamáš fuomášumi dán guovtti áššái, vai guolásteaddjit eai vahágahttojuvvo danne go ruhtadeddjiin eai leat ovttalágan prioriterensuorggit ja go leat váilevaš earrevuoigatvuo˜at. Poasttas, industriijas/huksen- ja rusttetdoaimmas lei 5 % vuoládus 1997 rájes 1998 rádjai. 1999:s leat doaimmat dattetge lassánan kr. 4 630 000,- doarjagiin, mii dagai 20,9 % buot doarjjaru˜ain. Sámedikki mearrádus áššis 25/99 Duodji — kultuvra, fága ja ealáhus, lohká ahte galgá ásahuvvot ovddidanprográmma duodjái. Sámediggi oaidná ahte ealáhusrᘘi áigu dahkat dan maid lea dárbu vai prográmma álggahuvvošii. Sámi ealáhusrᘘi evttoha nammadit sierra bargojoavkku mii galgá plánii evttohit mandáhta, sisdoalu, áigeplána ja organiserema, ja Sámediggi lea mielas dasa. Sámediggi liiko go Sámi ealáhusrᘘi addá doarjaga nissoniidda mat álggahit ealáhusdoaimma. Sámediggi oaidná dattetge ahte doarjja nissoniidda geat áiggošedje álggahit fitnodaga lea unnon 11,8 % 1999:s, 1998:s dat lei 37,8 % ja 1999:s dušše 26 %. Dát lea hui heajos rievdan ja guhkkin eret das mo galggašii, namalassii 50 %. Sámediggi dáhttu ealáhusrá˜i kártet mii lea sivvan dán rievdamii ja ovddidit evttohusa Sámediggái. Sámediggi atná lávdegotti barggu hui dea¼ala¿¿an. Lávdegoddi doaibmá Sámediggái ea.ea. arenan mii doalvu earáide dikki jurdagiid ie¿as plánaid vuo˜ul, gos dáhtošii go¿ihit sámi perspektiivva dáin surggiin. Dáinna bargguin leat regiovnnalaš eiseválddit ja Sámediggi oaidnigoahtán dea¼ala¿¿an nannet regiovnnalaš doaibmaprográmma, gos nášuvnnalaš politihka prosedyrat ja rutiinnat buorebut heivehuvvojit regiovnnalaš dási mihttomeriide. Dát mearkkaša nannoseabbo mieldeváikkuheami, nannoseabbo regiovnnalaš gullevašvuohta ja stuorát oasi hálddašeapmi váikkuhangaskaomiin mat geavahuvvojit davimuš riikkaoasi ealáhusovddideapmái. Áigumuššan lea ovddidit sierra proposišuvnna mii sáhttá leat mielde buorideamen gulahallama guovddášeiseválddiiguin dain fáttáin mat gie˜ahallojuvvojit. Sámi ealáhusrᘘi lohká leat hástalussan Sámediggái ie¿as plánaid operašonaliseret. Dán áigodaga Sámediggeplánas ja Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas leat „ielga eavttut, prinsihpat, hástalusat ja á¹giruššansuorggit maiguin lea dea¼alaš Sámi ealáhusrᘘái viidáseabbot bargat. Sámi ealáhusrᘘi lohká, nugo Sámi kulturrᘘi ge, siskkáldasat Sámedikkis dárbun ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami earret eará Sámi kulturrá˜i ektui, muhto maiddái olgguldasat eará váikkuhangaskaoapmeaktøraid ektui. Sámediggi oaidná ahte Sámi ealáhusrᘘi nannoseabbot go ovdal dáhtošii bidjat eavttuid sámi guovlluid ealáhusovddideapmái. Vaikke vel Sámi ealáhusrá˜is dán rádjái lea leamaš hui ollu earalágan doaibma ohcciid ektui go SND:s lea, de ii leat Sámi ealáhusrᘘi dál makkárge iešheanalis váikkuhangaskaoapmeaktøran „ielga profiillain ja iešheanalis molssaeavttuin. Sámi ealáhusrᘘi lohká dea¼ala¿¿an Sámediggái leat mielde iešgu˜et foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis. Dás sáhttá namuhit Sis-Finmárkku nuppástuhttinprográmma ja Rᘘehusa Davvi-Norgga lávdegotti. Sámediggi oaidná ahte Sámi ealáhusrᘘi lohká dárbbašla¿¿an buoridit dikki siskkáldas ovttasbarggu ja die˜uid bi˜gema, ja ahte rollajuogadeapmi váldohálddahusa ja Sámi ealáhusrá˜i fágaorgánan gaskka „ielggaduvvo. Dás lea earenoamá¿it sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii. Sámi ealáhusrᘘi váillaha linjáid mat „ielgasit muitaliv„„e geas ja gu˜e dásis lea ovddasvástádus dáin áššiin. Sámediggi lea álggahan barggu mas galgá dikki vuollásaš rá˜iid organiserema, bargguid ja doaimmaid árvvoštallat, ovttas dikki doarjjaortnegiid struktuvrrain. Vejolaš boahtteáiggi molssaeavttut galget árvvoštallojuvvot, nu maiddái mo liv„„ii dušše okta doarjjaorgána. Sámediggi lea duhtavaš go buot vuollásaš rá˜iin lea 1999:s dahkkojuvvon viiddis ja fágala„„at buorre bargu. Sámediggi váldá diehtun jahkedie˜áhusaid mat lea ovddiduvvon. Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea mielas bargui mii lea álggahuvvon vuollásaš rá˜iid organiserema ektui, maiddái bargguid, doaimmaid ja doarjjaortnegiid struktuvrra ektui. Sierralágan doaibmabijuid dárkkistemiid oktavuo˜as šaddet stuorra máksámušat daidda geaidda ášši guoská. Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu bargat dan ala ahte nu bures go vejolaš ovttastahttit Sámi kulturmuitorá˜i ja guoskevaš fylkkakulturossodaga bargguid dárkkistemiid oktavuo˜as, seastin dihte buot oasála„„aid goluid. Dáhkidusat maid Sámediggerᘘi buvttii 1999 skábmamánu dievas„oahkkimis das ahte buot sápmela„„ain, beroškeahttá das mo leat organiserejuvvon, leat seamma vejolašvuo˜at ohcat doarjaga doaluide, leat hui bures vuostáiváldojuvvon. Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea hui duhtavaš dainna go ášši mii guoská váldo- ja kulturorganisašuvnnaid doaibmadoarjjaortnegii galgá geah„aduvvot 2000-jagis, ma¹¹á go leat dan ovddidan. Eanadoallu Lea áibbas riekta ahte Sámedikki váikkuhangaskaoamit geavahuvvojit dasa ahte o„„odit ovttaskas eanadoalli doaibmagoluid unnibun oktasašdoaimmaid prioriteremiin. Danne go dál gávdnojit ollu „ábbát geavahuvvon neavut ollu dálloheaittihemiid gea¿il, lea vejolaš geahpedit máksámušaid ain eambbo. Sámediggi bivdá maiddái ahte addit investerendoarjaga o˜˜aset mašiinnaide mat vuvdojuvvojit mášenfitnodagaid bokte. Guolásteapmi Dál leat ollugat geat áiggošedje oastit geavahuvvon fatnasiid. Sámediggi dáhttu Sámi ealáhusrá˜i geavahit dávggasvuo˜a nu ahte guolásteaddjiide geat leat Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus, ii šatta váttisin hálddašanrutiinnaid gea¿il fidnet fatnasiid. Sámi lágadusdoaibma (s. 5) Lasáhus (ma¹emus cealkka): «Deattuhuvvo ahte Sámi oahppneavvoguovddá¿is ii galgga leat lagádusdoaibma sámi oahpponeavvuid ráhkadeamis, muhto sáhttá leat veahkkin dábuhit oahpponeavvuid dalle go lágádusat eai nákce dan dahkat dohkála„„at. Dan sáhttá dahkat metodalaš ovdánahttinbargguin ja prošeavttaid bajit dási prošeaktastivremiin, ja gárvves oahpponeavvuid loahpalaš árvvoštallamiin ja dohkkehemiin.» 39 áirasis ledje 37 „oahkis. Eavttuhus 1 sáddejuvvo Sámediggerᘘái. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Sámediggerá˜i árvalus mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Isak M. O. Hætta, áššejo˜iheaddji 2. Willy Ørnebakk 3. Einar Lifjell 4. Olaf Eliassen 5. Nils Henrik Måsø 6. Olav Dikkanen 7. Johan Mikkel Sara 8. Per Solli Ragnhild Nystad 9. Klemet Erland Hætta Nils Henrik Måsø 10. Geir Tommy Pedersen Per Solli 11. Nils O. Nilsen 12. Jarle Jonassen Sámediggi oaidná ahte vuollásaš rá˜iin leat boahttevaš jagiid stuorra hástalusat, ja ahte ain lea stuorra dárbu nannet hálddahusaid vai rá˜it basttášedje bargat daid bargguid maid galggašedje ja ollašuhttit áigumušaideaset. Sámediggi lea maid oaidnán ahte lea dárbu siskkáldasat Sámedikki vuogádagas buorebut ovttas bargat ja barggu buorebut ovttastahttit. Sámediggi atná dea¼ala¿¿an ovddidit ovttasbargorutiinnaid siskkáldasat Sámedikki vuogádagas, ja maid Sámedikki ovttasbargoaktøraid ektui. Sámediggi dáhtošii vuollásaš fágará˜iid jahkedie˜áhusain ovttalágan struktuvrra. Lea Sámi kulturmuitorá˜i ovddasvástádussan juogadit ja máksit jahkásaš doarjjaru˜aid sámi kulturmuitoprošeavttaide. 1999:s lei dán doarjjarámmas oktiibuot kr. 700.000,-. Ohcamat ledje oktiibuot kr. 1.597.990,- ovddas, ja danne ii sáhtttán 1999:s nu galle ohcama prioriteret. Sámi kulturmuitorᘘi lea earret koordinerendoaimma nuortalaš museá ektui, maiddái váldán badjelasas sámediggevuogádaga museáfágalaš doaimma. Sámediggi lea hui duhtavaš kulturmuitorá˜i bargguin sámi museápolitihkain 1999:s, sihke danne go vuolggahii jurdaga lágidit sámi museákonferánssa, ja maid rá˜i bargguin fágapolitihkalaš rᘘeaddin Sámediggái. Kulturmuitorᘘi lea Sámedikki goh„„uma vuo˜ul, álggahan „ielggadanbarggu boahttevaš organiseren- ja stivrenstruktuvrra birra sámi museáide. Sámediggi mielas vuorddaša „ielggadusa beassat gie˜ahallat. Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturmuitorá˜i ja kulturrá˜i bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Rá˜it leat nana fágalaš áddejumiin ja jo˜ánis „uovvulemiin leamaš nannosit mielde dán ovdáneamis. Rᘘehus lea Kulturdepartemeantta bokte 1999 loahpas viimmat «duo˜aštan» ahte nuortalaš museá galgá ovdal 2005 loahpa ásahuvvot sámi duhátjahkebáikin. Sámediggi lea dáhtton kulturmuitorá˜i koordineret viidáseabbo barggu, sihke doaimma sihkkarastima dáfus 2000:s ja 2001 investeremiid válmmašteami dáfus. Sámediggi lea hui duhtavaš bargguin maid Sámi kulturmuitorᘘi lea dahkan anatomalaš instituhta sámi dákteriggeávdnasiid ášši oktavuo˜as. Sámi kulturmuitorᘘi lea leamaš nannosit mielde ovdánahttimin ášši. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorá˜is leat maiddái 1999:s leamaš riikkaidgaskasaš doaimmat. Sámediggi atná hui buorrin go Sámi kulturmuitorᘘi lea aktiivvala„„at mielde dá¿a-ruošša birasgáhttenbarggus, ja go kulturmuitorᘘi dáhttu leat mielde nannemin sámi kulturmuitobarggu Ruo¼as ja Suomas. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorᘘi lea loahpahan suodjalan- ja hálddašanplána ovdaprošeavtta sámi visttiide. Plánas lea ráhkaduvvon vuogas suodjalan- ja hálddašanstrategiija ja galgá praktihkalaš barggus doaibmat fágalaš bagadussan. Sámi visttiid suodjalan- ja hálddašanplána prošeakta galgá doaibmagoahtit 2000:s. Sámediggi oaidná ahte lea buorre ovttasbargu Sámi kulturmuitorá˜i ja Riikkaantikvára gaskka. Lea hui buorre go Riikkaantikvára eambbo aktiivvala„„at viggá buoridit oktasaaš áddejumi ja ovttasbarggu Sámi kulturmuitorá˜i ja fylkkagielddaid gaskka. Lea maid illudahtti go lea buorre ovttasbargu Sámi kulturmuitorá˜i ja eanaš fylkkagielddaid gaskka. Sámediggi oaidná ahte ovttasbargu Tromssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin lea 1999:s leamaš buorre. Sámediggi oaidná maid ahte maiddái ovttasbargu Sámi kulturmuitorá˜i doaibmaguovllu máddeleamos fylkkagielddaiguin lea 1999:s leamaš buorre, ja ahte 2000:s lea áigumuššan ovddidit ovttasbarggu Mátta-Trøndelága ja Hedemárkku fylkkagielddaiguin. Sámediggi oaidná dattetge ahte Hedemárkku fylka ii leat dáhtton Sámi kulturmuitorá˜i kulturmuittuid ja kulturbirrasiid suodjalanplána plánen- ja álginbargui mielde. Dat lea hui šállošahtti. Sámediggi oaidná ahte lea leamaš buorre ovttasbargu Finnmárkku fylkkagieldda fylkkakulturetáhta kulturmuitosuodjaleami áššemeannudeddjiiguin. Lea liikká vejolaš buoridit ja ovddidit ovttasbarggu nu ahte šattašii eambbo formálala¿¿an. Sámediggi oaidná ahte leat leamaš veahá ovttasbargováttisvuo˜at go lea leamaš sáhka bajimuš ovddasvástádusa ja válddi áddejumis. Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geah„„aluvvon „ovdojuvvot „oahkkimiin Sámi kulturmuitorá˜i jo˜iheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkará˜i gaskka, „ilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára. Ma¹¹á seminára mii dollojuvvui 29.09.99 orru dego Finnmárkku fylkkagielddas liv„„ii stuorát dáhttu gulahallat kulturmuitorá˜iin. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorᘘi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná, ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama. Sámediggi oaidná maid ahte kulturmuitorá˜i oainnu mielde ferte kulturmuitosuodjaleapmi leat fáddán máttasámi doaibmaplána barggus. Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitorᘘi atná dárbbašla¿¿an eambbo bargat Sámedikki Báikkálaš agenda 21-barggu gaskaboddosaš strategiija- ja doaibmaplánain. Sámediggi oaidná ahte ain lea stuorra dárbu nannet Sámi kulturmuitorá˜i hálddahusa. Dán áigut árvvoštallat Sámedikki 2001 bušeahta oktavuo˜as. Sámi kulturrᘘi hálddaša vihtta iešgu˜etlágan doarjjaortnega mat 1999:s dahke oktiibuot 14,8 milj. kr. 1999:s lassánii Sámi kulturfoanda 2,7 milj. kr. Sámedikkis eai leat makkárge mearkkašumit dasa mo kulturrᘘi lea juogadan kulturfoandda ru˜aid, muhto oaidná ahte lasáhus lea gártan buot dáiddasurggiide buorrin. Sámedikki áigumuššan lea ahte kulturfoanda galgá nannejuvvot viehka ollu, vai stuorát deattuin beasašii doarjut sámi kulturdoaibmabijuid. Almmolaš doarjja girjjálašvuhtii, govvadáidagii, dáiddaduodjái, musihkkii, teáhterii ja filbmii duddjo guovddáš doaimmaid mat fas váikkuhit eará kulturfálaldagaid. Sámediggi dáhtošii 2001 stáhtabušeahtas lasáhusa fondii, earenoamá¿it danin vai sámi filbmabuvttadeamit lassániv„„e. Sámediggái lea hástalussan lasihit sámi kulturgaskkusteami o˜˜aáiggi diehtojuohkinkanálaiguin. Dálá DT-duohtavuohta sáhttá leat sihke áittan ja vejolašvuohtan sámi giela ja kultuvrra gaskkusteamis ja ovddideamis. Earenoamá¿it sámi mánát ja nuorat vásihit gea¿os áiggi ahte servodat viggá báidnit ja váikkuhit o˜˜a teknologiijain ja o˜˜a mediaiguin. Danne ferte dát media- ja diehtojuohkinovddideapmi šaddat Sámedikki boahtteáiggi sámi kulturá¹giruššama guovddáš beallin. Sámediggi lea mearridan ahte doaibmabijut sámi mánáide ja nuoraide galget leat okta daid dea¼aleamus á¹giruššansurggiin dán válgaáigodagas. Sámi mánáid- ja nuoraidplána „uovvuleapmin lea guovttejagi mánáid- ja nuoraidprošeakta. Dát surggiidgaskasaš á¹giruššan bidjá earenoamáš gáibádusaid ja hástalusaid oppa sámediggevuogádahkii, ja earenoamá¿it kulturrᘘái mii hálddaša doarjjaortnegiid mat leat dea¼alaš váikkuhangaskaoapmin konkrehta doaibmabijuid duohtandahkamis sámi mánáide ja nuoraide. Sámedikki á¹giruššama dea¼alaš lihkostuvvanbeallin lea nappo ahte sámi mánát ja nuorat vuolggahit, vuoruhit ja „a˜ahit doaibmabijuid sámi mánáide ja nuoraide buorrin. Lassin ortnegiidda ja doaibmabijuide mat juo gávdnojit, dáhtošii Sámediggi liige á¹giruššama dán olahusjovkui, ain juo váikkuhangaskaomiid geavaheamis. Ovttasbargu ja koordineren prošeaktanjunnošiid ja hálddašandási gaskka attášii danne bohtosiid. Sámediggi lea duhtavaš go Sámi kulturrᘘi maiddái dánge jagi lea prioriteren sámegiel mánáid- ja nuoraidpublikašuvnnaid almmuheami. Dát publikašuvnnat leat earenoamáš dea¼ala„„at, ja Sámediggi oaidná ahte maiddái boahtteáiggi almmuhemiid ferte eanaš sihkkarastit Sámedikki nana ru˜alaš doarjagiin. Sámediggi dáhttu kulturrá˜i árvvoštallat galggašii go Sámediggái ásahit sierra, bissovaš doarjjaortnega dáidda publikašuvnnaide. Kulturrᘘi lohká váilut lohkamuša/girjjálašvuo˜a mas sámi mánát ja nuorat sihke beroštit ja mii seammás várjaliv„„ii ja ovddidiv„„ii sámi giela. Danne áigu kulturrᘘi ásahit sierra stipeandaortnega nuoraide geat „állet nuoraide sámegillii, ja bajás vuoruhit mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuo˜a almmuhemiid. Dát leat hui buorit doaibmabijut maid Sámediggi ollásit doarju. Vai sihkkarasttášii duohta lassáneami sámi mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuo˜a buvttadeamis, de fertešii bargat ovttas lágádusaiguin/SÁLAS:iin. Sámi kulturrᘘi áigu joatkit «Dåjmalasj máná» prošeavtta maiddái 2000:s. Sámediggi dáhttu kulturrá˜i árvvoštallat galggašii go heivehit dán geah„„alanprošeavtta á¹giruššansurggiid oktii mánáid- ja nuoraidprošeavtta á¹giruššansurggiide. Dat liv„„ii mielde buorideamen mihttomeriid ja váikkuhangaskaomiid ovttastahttima. Sámediggi oaidná ahte kulturrᘘi lea ru˜aid prioriteren biergasiidda mat mánáidgárddiin galget geavahuvvot sámi giela ja kultuvrra gaskkusteapmái. Dás lea eanaš sáhka mánáidgárddiin mat eai oa„„o doarjaga sámi mánáidgárddiid doarjjaortnegis. Sámediggi áigu 2001:s váldit badjelasas dán doarjaga, muhto lea várra ain dárbu kulturrá˜i doarjagii dain mánáidgárddiin mat eai leat definerejuvvon sámi mánáidgárdin ja mat danne eai oa„„o doarjaga dán doarjjaortnegis. Sámedikki mánáid- ja nuoraidá¹giruššan vuoruhuvvo bajás maiddái 2001 stáhtabušeahtas, ja ea.ea. dán doarjjaortnegii lea dárbu 1 milj. kr. lasáhussii. Sámediggi lea áššis 21/99 gie˜ahallan Sámi kulturviesuid ollislaš plána. Das lea o˜˜asis prioriterejuvvon sihke doaibmaruhtadeapmi ja investeremat. Sámedikki áigumuššan lea ain ahte ferte sihkkarastit doaibmaruhtadeami dálá kulturásahusaide ovdal go o˜˜a investeremat dahkkojuvvojit. Vi˜a ásahuvvon ja ovtta plánejuvvon kulturvissui lea prioriterejuvvon doaibmadoarjja. Dán mearrádusa ja prioriterema lea Sámediggi „uovvulan dikki 2000 bušeahtas, gos doarjjaortnegii lea lasihuvvon 1,6 milj. kr. Sámediggi lea dasto váldán golbma o˜˜a kulturásahusa ortnegii mielde, mii 2000 rájes guoská dáidda: Ája, Árran, Saemien Sijte, Sijte Jarnge, Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš. Sámediggi diehtá ahte dát lasáhus ii „oavdde prioriterejuvvon sámi kulturásahusaid váttis dili eará go oanehis áigái. Dain leat ollu jagiid leamaš hui heajos eavttut. Sámediggi áigu ain bargat dan ala ahte doaibmadoarjjaortnega rámma lassániv„„ii, ja 2001 stáhtabušeahtas lea evttohuvvon 2,4 milj. kr. lasáhus. Dát doaibmadoarjjaortnet lassánii 1999:s ain eambbo organisašuvnnaide mat prioriterejit doaibmabijuid mánáide ja nuoraide. Sámi kulturrᘘi lohká sakka lassánan organisašuvnnaid/servviid ohcamiid logu main leat iešgu˜etlágan ulbmilat ja mat dáhtošedje definerejuvvot sámi kulturorganisašuvdnan. Kulturrᘘi oaivvilda ahte leat eahpe„ielggasvuo˜at doarjjaortnega njuolggadusaid ja rámma oktavuo˜as. Sámediggi lea oaidnán ahte kulturrᘘi lohká dárbun ollisla„„at geah„adit sihke sámi váldoorganisašuvnnaid ja kulturorganisašuvnnaid doaibmadoarjjaortnegiid. Sámediggi áigu 2000:s prioriteret dán barggu. Sámediggi doarju kulturrá˜i go lohká sámi lágádusdoarjaga bušeahttarámma dohkketmeahttumin. 2001 stáhtabušeahtas evttohuvvo 2,5 milj. kr. lasáhus. Sámediggi áigu maid initieret barggu mii „ielggadiv„„ii Sámi oahpponeavvoguovddá¿a ja sámi lágádusaid gaskasaš doaibmajuogadeami oahpponeavvuid buvttadeami oktavuo˜as. Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturrá˜i bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Sámediggái lea dea¼alaš ovddidit ollislaš kulturpolitihka ja seammás áddet ealáhusa ja kultuvrra gaskavuo˜a. Lea dárbu viidát guorahallat mo buoremusat sáhtášii hálddašit sámi kulturru˜aid (g„. 1998-2001 Sámediggeplána kap. 5 Kultuvra ja ealáhusat „uo. 5.4.2 s. 36-38). Sámediggi lea álggahan barggu mas galgá dikki vuollásaš rá˜iid organiserema, bargguid ja doaimmaid árvvoštallat, ovttas dikki doarjjaortnegiid struktuvrrain. Vejolaš boahtteáiggi molssaeavttut galget árvvoštallojuvvot, nu maiddái mo liv„„ii dušše okta doarjjaorgána. Sámediggi liiko go kulturrᘘi á¹giruššá sohkabeliid dássedeattokeahtesvuo˜a vuostá. Sámediggi lea áibbas ovttaoaivilis kulturrá˜iin go lohká dárbbašla¿¿an eambbo fuomášupmái dán birra go rá˜i doaibma hábmejuvvo ja plánejuvvo, ja váikkuhangaskaomiid juogadeamis. Go dásseárvokunsuleanta lea doaibmagoahtán, de galgá dán suorggis sámediggevuogádagas álggahuvvot buoret ovttastahttin. 1998-2001 Sámediggeplánas lea áigumuššan ahte «.. sámi giellabargu nannejuvvo ja ovddiduvvo buot giellaguovlluin». Dat mearkkaša ahte Sámedikkis leat stuorra hástalusat giellabarggu oktavuo˜as. Sámegiela hálddašanguovllu olggobealde liv„„ii earenoamáš dea¼alaš nannet giellabarggu ja ovddidit heivehuvvon oahpahusdoaibmabijuid jna. sámegielas. Giela árvvu nannen gáibida beroštumi, ja ahte guhkit áigge badjel ovddida doaibmabijuid. Sámediggi lea 2001 stáhtabušeahta gie˜ahallama oktavuo˜as evttohan 5 milj. kr. lasáhusa iešgu˜et gielladoaibmabijuid nannemii. Sámi giellarᘘi lea 1999:s disponeren bušeahta mii lei kr. 23 470 000. Sámediggi lea áššis 10/99 revideren dán doarjjaortnega njuolggadusaid. Áigumuš juogadaneavttuid rievdademiiguin lei lo¿¿et gáibádusaid nu ahte maiddái priváhta organisašuvnnat sáhttet ohcat doarjaga. Sámediggi lea addán Sámi giellarᘘái ovddasvástádusa juogadit stáhtalaš ru˜aid sámi dulkonbálvalussii ja guovttegielatvuhtii. Ru˜at galget juogaduvvot gu˜a gildii mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, Kárášjoga, Guovdageainnu, Deanu, Porsá¹ggu, Unjárgga ja Gáivuona gielddaide, ja vel Finnmárkku ja Tromssa fylkkagielddaide. 1999:s dagai dát kr. 16 650 000,- . Doarjjaortnegii gullet maid eará báikkálaš ja regiovnnalaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat geavahit sámegiela hálddašeamis. Dasto sáhttá ru˜aid juolludit maiddái doaibmabijuide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Sámediggi oaidná ahte leat ollugat geat ohcet prošeaktaru˜aid, ja ahte giellarᘘi 1999:s ii sáhttán addit doarjaga eará go njealjádasoassái. Dat muitala ahte lea dárbu lasihit prošeaktaruhtaoasi danne go prošeavttain orru stuorra mearkkašupmi sámegiela ovddideapmái. Sámi sátnebá¹ku lea sátnediehtovuo˜˜u mas sámi terminologiija registrerejuvvo álelassii, ja das lea dea¼alaš mearkkašupmi sámegiela ealáskuhttimii. Dál leat diehtovuo˜us sullii 6800 sáni, ja beaivvála„„at registrerejuvvojit gaskal 80 ja 100 sáni. Sámediggi lea mielas, vásihusaid vuo˜ul maid leat o¿¿on davvisámegiel diehtovuo˜u ásahemiin, geah„„alit oa¿¿ut johtui sullasaš prošeavtta mátta- ja julevsámegielas. Giellarᘘi lea nammadan golbma fágatearbmajoavkku main lea ovddasvástádus sihkkarastit ovddiduvvon terminologiija kvalitehta. Sámegiella ii leat guhká almmola„„at geavahuvvon, iige sámegiela „állingiellaárbevierru ge leat beare guhkki. Dat mearkkaša ahte giellagelbbolašvuohta ferte ovdánit ovttas giela ovdánemiin oppala„„at, vai jovssašii giellaovddidanáigumušaid. Earenoamáš mearkkat sámi alfabehtas dagahit maid dávjá váttisvuo˜aid dihtormáilmmis vaikke vel Sámedikki nammadan dihtorlávdegoddi leage viggan „oavdit dán váttisvuo˜a. Sámi giellarᘘi lea registreregoahtán sihke sániid mat gávdnojit ja o˜˜a sániid/tearpmaid. Lea earret eará registreregoahtán sániid maid lea vie¿¿an Konrad Nilsena sátnegirjjiin, šattuid namaid ja mu˜uid beaivválaš sániid. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi 1999:s lea dohkkehan terminologiijaid, ja diggi lea duhtavaš go dat dahkkojuvvo ja go sátnebá¹ku da˜istaga ovddiduvvo. Giellará˜i bargun lea maid suokkardit oahppogirjemanusiid. Ulbmil gielalaš suokkardemiin lea sihkkarastit giela oahpponeavvuin mat almmuhuvvojit. Giellarᘘi geavaha dábála„„at olggobeali konsuleanttaid giela árvvoštallamii manusiin, ja giellarᘘi fas suokkarda olggobeali árvvoštallama. Sámediggi oaidná ahte giellarᘘi 1999:s lea suokkardan oahppogirjemanusiid, ja árvvoštallá dán barggu dea¼ala¿¿an sámegiela ovddideami ektui. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi 1999 prošeaktaru˜aid juogadeamis lea prioriteren prošeavttaid mat ovddidit ja nannejit guovllu boahttevaš sámegiel gelbbolašvuo˜a, prošeavttaid mat oainnusindahket sámegiela, die˜uid sámegiela birra, ovttasbargoprošeavttaid mat gok„et stuorát guovllu ja doaimmaid mat ovddidit sámegiela mánáid ja nuoraid gaskkas. Sámediggi lea earenoamáš duhtavaš go giellarᘘi „uovvula dikki áigumuša mearriduvvon plánaid ektui main mánát ja nuorat lea prioriterejuvvon joavkun. Sámi giellarᘘi lea mearridan addit giellamovttiidahttinbálkkašumi olbmuide/organisašuvnnaide mat barget earenoamá¿it giellará˜i ulbmilparagráfa ektui. Bálkkašupmi leakr. 10 000,-. ja muhtun dáiddára ráhkadan diploma. Bálkkašumi juogadeapmái leat ráhkaduvvon njuolggadusat. Sámediggi lea mielas dása. Sámi giellarᘘi lea 1999:s álggahan prošeavtta mii galgá giela kártet. Prošeakta lea meroštuvvon máksit kr. 1 160 000,- ja bistá guokte jagi. Kártejuvvon die˜uid galgá geavahit giela árvvu kártemii Norggas. Prošeavttas lea sierra stivrenjoavku, ja galgá loahpahuvvot 2001:s. Sámediggi vuordá ahte dát ávdnasat liv„„e buorrin vuo˜˜un mihttomearálaš á¹giruššamis sámegiela ovddas boahtteáiggis. Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain, lea ásahuvvon dulkongeah„„aleami ortnet ja autoriserenortnet. Dulkongeah„„aleapmi galgá dahkat dulkkaide vejola¿¿an duo˜aštit gelbbolašvuo˜aset. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi 1999:s lea addán autorisašuvnna guovtti dulkii. 1997 rájes lea leamaš giellará˜i ovddasvástádussan juogadit sámi nuoraid oahppostipeandda. Stipeanda juogaduvvo njuolggadusaid mielde maid Sámediggi lea mearridan. Stipeandda rámman lea kr. 850 000,-, mii lea seamma go 1997:s. Ohppiid lohku geat ohcet dán oahppostipeandda lea lassánan viehka ollu. Dušše guokte ma¹imuš jagiid lea lohku lassánan 60:iin, ja danne lea oassi maid oahppit o¿¿ot stipeandan maid unnon ovdde¿a ektui. Stipeanddas leat ohccit miehtá riikka. Jos stipeanddas galggaš leat dat váikkuhus mii ulbmilis „uo¿¿u, de ferte rámma stuorrut. Sámediggi áigu 2001 bušeahta oktavuo˜as árvvoštallat stipeandda rámma vejolaš lasiheami. Sámi giellarᘘi galgá oaivadit geavaheddjiid giellaáššiin, ja „állingoddi geavaha ollu áiggi vástidit iešgu˜etlágan ga¿aldagaid. Sámi giellarᘘái ri¹gejit ain beaivvála„„at feara gos. 1999:s lea hálddahus vástidan sullii 2000 terminologiija- ja giellaga¿aldagaid. Sámi giellarᘘi lea 1999:s leamaš iešgu˜etlágan diehtojuohkin„oahkkimiin gos earret eará lea muitalan sámelága giellanjuolggadusaid birra. Giellarᘘi lea 1999:s olggosaddán diehtogihppaga Gielladie˜ut. Hálddahus lea maid leamaš mielde NRK Sámi Radio prográmmaráiddus Giellamet. Mu˜ui lea giellarᘘi veahkehan sámi aviissaid ja sámi lágádusaid die˜uiguin ja oaivademiin. Sámediggi oaidná ahte Sámi giellarᘘi oppa 1999:s lea registreren doaimmas giellará˜i websiidduin. Logut „ájehit ahte leat 50 % eambbo geavaheaddjit go 1998:s. Sámi ealáhusrᘘi lea juolludusaidisguin duohtandahkan Sámedikki eanadoallopolitihka váldo mihttomeriid mearriduvvon eanadoalloplána mielde. Sámi ovddidanfoandda doarjaga juogadeamis lea eanadoalu oassi, mii 1997:s lei 12,4 %, lassánan 13,6 % 1998:s ja 15 % 1999:s. Váikkuhangaskaoamit orrot vuohkkasit ja bures deaivamin olahusjoavkku. Sámi ealáhusrᘘi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka. Sámi ealáhusrᘘi lea mášiidnarieggáiguin viggan caggat daid stuorra mášiidnagoluid mat eanadoalus leat, vai ovttaskas eanadoalli golut unnošedje. Sámi ealáhusrᘘi lea 1999:s juolludan kr. 3 665 374,- guolástanulbmiliidda, ja dat lea 1997 rájes 32 % vuoládus. Sivvan dán vuoládussii sáhttá leat go ealáhusrᘘi ii leat nu viššallit searvan gádde- ja vuostáiváldinstašuvnnaid huksemii ja o˜asmahttimii. Doarjja fatnasiidda gal lea bisson seamma dásis. Sámi ealáhusrᘘi lea Sámedikki prioriteremiid mielde prioriteren fatnasiid mat leat unnibut go 35 juolggi ja mat eai leat boarráseabbo go 15 jagi. Dattetge lea veara mearkkašit ahte dát sáhttá dagahit váttisvuo˜aid bivdofatnasiid ruhtadeami oktavuo˜as, ja váttisvuo˜aid go galgá fidnet earrevuoigatvuo˜aid bivdui. Fatnasat maid dál ostet leat viehka divrasat, ja danne lea dárbu eambbo ruhtadangálduide, omd. SND:ii, muhto dat prioritere fatnasiid mat leat stuorábut go 15 mehtera. 1999:s lea guolásteddjiide leamaš váttis o˜˜a fatnasa oastit danne go eai juoge rekrutereneriid. Bivdis ferte leat boares fanas mas lea earri, ja dan sáhttá sirdit o˜˜a fatnasii. Sámediggi áigu 2000:s dáhttut Sámi ealáhusrá˜i bidjat earenoamáš fuomášumi dán guovtti áššái, vai guolásteaddjit eai vahágahttojuvvo danne go ruhtadeddjiin eai leat ovttalágan prioriterensuorggit ja go leat váilevaš earrevuoigatvuo˜at. Poasttas, industriijas/huksen- ja rusttetdoaimmas lei 5 % vuoládus 1997 rájes 1998 rádjai. 1999:s leat doaimmat dattetge lassánan kr. 4 630 000,- doarjagiin, mii dagai 20,9 % buot doarjjaru˜ain. Sámedikki mearrádus áššis 25/99 Duodji — kultuvra, fága ja ealáhus, lohká ahte galgá ásahuvvot ovddidanprográmma duodjái. Sámediggi oaidná ahte ealáhusrᘘi áigu dahkat dan maid lea dárbu vai prográmma álggahuvvošii. Sámi ealáhusrᘘi evttoha nammadit sierra bargojoavkku mii galgá plánii evttohit mandáhta, sisdoalu, áigeplána ja organiserema, ja Sámediggi lea mielas dasa. Sámediggi liiko go Sámi ealáhusrᘘi addá doarjaga nissoniidda mat álggahit ealáhusdoaimma. Sámediggi oaidná dattetge ahte doarjja nissoniidda geat áiggošedje álggahit fitnodaga lea unnon 11,8 % 1999:s, 1998:s dat lei 37,8 % ja 1999:s dušše 26 %. Dát lea hui heajos rievdan ja guhkkin eret das mo galggašii, namalassii 50 %. Sámediggi dáhttu ealáhusrá˜i kártet mii lea sivvan dán rievdamii ja ovddidit evttohusa Sámediggái. Sámediggi atná lávdegotti barggu hui dea¼ala¿¿an. Lávdegoddi doaibmá Sámediggái ea.ea. arenan mii doalvu earáide dikki jurdagiid ie¿as plánaid vuo˜ul, gos dáhtošii go¿ihit sámi perspektiivva dáin surggiin. Dáinna bargguin leat regiovnnalaš eiseválddit ja Sámediggi oaidnigoahtán dea¼ala¿¿an nannet regiovnnalaš doaibmaprográmma, gos nášuvnnalaš politihka prosedyrat ja rutiinnat buorebut heivehuvvojit regiovnnalaš dási mihttomeriide. Dát mearkkaša nannoseabbo mieldeváikkuheami, nannoseabbo regiovnnalaš gullevašvuohta ja stuorát oasi hálddašeapmi váikkuhangaskaomiin mat geavahuvvojit davimuš riikkaoasi ealáhusovddideapmái. Áigumuššan lea ovddidit sierra proposišuvnna mii sáhttá leat mielde buorideamen gulahallama guovddášeiseválddiiguin dain fáttáin mat gie˜ahallojuvvojit. Sámi ealáhusrᘘi lohká leat hástalussan Sámediggái ie¿as plánaid operašonaliseret. Dán áigodaga Sámediggeplánas ja Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas leat „ielga eavttut, prinsihpat, hástalusat ja á¹giruššansuorggit maiguin lea dea¼alaš Sámi ealáhusrᘘái viidáseabbot bargat. Sámi ealáhusrᘘi lohká, nugo Sámi kulturrᘘi ge, siskkáldasat Sámedikkis dárbun ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami earret eará Sámi kulturrá˜i ektui, muhto maiddái olgguldasat eará váikkuhangaskaoapmeaktøraid ektui. Sámediggi oaidná ahte Sámi ealáhusrᘘi nannoseabbot go ovdal dáhtošii bidjat eavttuid sámi guovlluid ealáhusovddideapmái. Vaikke vel Sámi ealáhusrá˜is dán rádjái lea leamaš hui ollu earalágan doaibma ohcciid ektui go SND:s lea, de ii leat Sámi ealáhusrᘘi dál makkárge iešheanalis váikkuhangaskaoapmeaktøran „ielga profiillain ja iešheanalis molssaeavttuin. Sámi ealáhusrᘘi lohká dea¼ala¿¿an Sámediggái leat mielde iešgu˜et foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis. Dás sáhttá namuhit Sis-Finmárkku nuppástuhttinprográmma ja Rᘘehusa Davvi-Norgga lávdegotti. Sámediggi oaidná ahte Sámi ealáhusrᘘi lohká dárbbašla¿¿an buoridit dikki siskkáldas ovttasbarggu ja die˜uid bi˜gema, ja ahte rollajuogadeapmi váldohálddahusa ja Sámi ealáhusrá˜i fágaorgánan gaskka „ielggaduvvo. Dás lea earenoamá¿it sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii. Sámi ealáhusrᘘi váillaha linjáid mat „ielgasit muitaliv„„e geas ja gu˜e dásis lea ovddasvástádus dáin áššiin. Sámediggi lea álggahan barggu mas galgá dikki vuollásaš rá˜iid organiserema, bargguid ja doaimmaid árvvoštallat, ovttas dikki doarjjaortnegiid struktuvrrain. Vejolaš boahtteáiggi molssaeavttut galget árvvoštallojuvvot, nu maiddái mo liv„„ii dušše okta doarjjaorgána. Sámediggi lea duhtavaš go buot vuollásaš rá˜iin lea 1999:s dahkkojuvvon viiddis ja fágala„„at buorre bargu. Sámediggi váldá diehtun jahkedie˜áhusaid mat lea ovddiduvvon. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 1. b. dii. 10.30. Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 1. b. dii. 10.45. Sámi kulturmuitorá˜i 1999 jahkedie˜áhus, mearriduvvon 07.01.00 „oahkkimis Sámi kulturrá˜i 1999 jahkedie˜áhus, mearriduvvon 07.01.00 „oahkkimis Sámi giellará˜i 1999 jahkedie˜áhus, mearriduvvon 05. - 06.01.00 „oahkkimis Sámi ealáhusrá˜i 1999 jahkedie˜áhus, hálddahusa árvalus II. Ovddiduvvon eavttuhusat Sámelága § 1-3 vuo˜ul galgá Sámedikki jahkedie˜áhus sáddejuvvot Gonagassii. Rᘘehus ovddida stuorradiggedie˜áhusa Sámedikki doaimma birra juohke jagi Stuorradiggái. Sámedikki 1998 jahkedie˜áhus lea biddjojuvvon nubbin kapihttalin Stuorradiggedie˜áhusas nr 48 (1998-99) Sámedikki 1998 doaimma birra. Sámedikki die˜áhusrutiinnain lea dasto 4-jagi perspektiiva. Stuorradiggi lea Sámelága mearrádusa oktavuo˜as maiddái mearridan, ahte oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo die˜áhus daid doaibmabijuid birra mat galget sihkkarastit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Dán prinsihppadie˜áhusas galget eiseválddit dasto guorahallat vu˜oleabbot ja prinsihpala„„at Rᘘehusa sámepolitihka juohke stuorradiggeáigodagas. 1.2 Ovttasbargu Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid gaskka Dan gea¿il go stáhta guhkit áiggi lea healbadan geatnegasvuo˜aidis, de lea sámi servodat easkka álggahan guovddáš servodatsurggiid fálaldagaid huksema. Go ain galgá hukset sámi kulturvuo˜u, de dagaha dat dan ahte sámi vuoigatvuo˜abarggus šaddá o˜˜a láhkaaddináigodat. Dárbbašuvvojit maiddái ollu ru˜at ja resurssat sámi servodaga huksemii. Dát mearkkaša dan ahte go sámi servodat lea vuo˜˜uduvvomin, de lea našuvnnalaš servodat nuppástuhttojuvvomin. Sámediggi lea sámi álbmotválljen orgána mii bargá sámi álbmoga ovddas. Dan dea¼aleamos bargu lea leat mielde váikkuheamen ja bidjamin eavttuid servodaga hápmemii movt gozihit, nannet ja ovddidit sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodaga. Sámedikki doaibma lea áibbas guovddá¿is go vuo˜˜olága § 110a mihttomearrái galgá biddjot konkrehta sisdoallu. Danne ferte ge leat lávga ja geatnegahtti ovttasbargu Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid gaskka. Sámediggi lea ollu jagiid váillahan vástádusa guovddáš eiseválddiid beales daid ga¿aldagaide maid diggi ovddida. Danne illudahttá go Rᘘehusa áigumuššan Stuorradiggedie˜áhusas nr 48 (1998-99) Sámedikki 1998 doaimma birra, lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedie˜áhusastis. Sámediggi oaivvilda ahte dát lea buorre doaibmabidju ja sávvá ahte dat geavahus jotkojuvvo boahtteáiggis. Dasto oaivvilda Sámediggi ahte lea dea¼alaš ovddidit ollislaš politihka nu ahte oktavuohta departemeanttaid gaskka nanosmahttojuvvo, dan seammás go fágadepartemeanttaide biddjo ovddasvástádus „uo„„aldahttit ja bargat viidáseabbot sámi áššiiguin ie¿aset politihkkasurggiin. Rutiinnat ja prosedyrat mat ásahuvvojedje 1998:s sámi bušeahttaáššiid meannudeapmái leat dea¼ala„„at Sámedikki ja Rᘘehusa gaskasaš ovttasbarggu nanosmahttimis. Stáhtabušeahta 1999 oktavuo˜as rievdadii Rᘘehus ie¿as bušeahttabarggu rutiinnaid sámi áššiid ektui. Jagis 2000 juolluda Rᘘehus ru˜aid Sámedikki rámmii maiddái fágadepartemeanttaid bušeahttakapihttaliid bokte. Dát lea mielde o„„odeamen ovttaskas fágadepartemeanttaid dovdat ovddasvástádusaset dan seammás go rámmajuolludus addojuvvo Sámediggái. Sámi bušeahttaáššiid meannudanrutiinnaid ja prosedyraid galggašii ovdánahttit nugo Sámediggi ovdal lea gáibidan, oa¿¿ut sierra šiehtadanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabarggu sáhttá álkidit heivehit šiehtadallamiid oassin man oktavuo˜as duohta šiehtadallamiid bokte iktit ruhtadárbbuid ja juogadit ovddasvástádusa. Sámediggi registrere ahte Rᘘehus 1999 stáhtabušeahta oktavuo˜as lea ráhkadan sierra gihppaga mas válddahallá juolludusaid sámi ulbmiliidda, ja ahte Gielda- ja guovludepartemeanta áigu ráhkadit dákkár bušeahttagihppaga buot bušeahtaid várás boahtteáiggis. 1.3 Boahtteáiggi hástalusat Sámit lea eamiálbmot ja minoritehta riikka álbmoga ektui mu˜ui, ja danne lea ge dea¼alaš atnit muittus ahte Norgga guovddáš stáhtaeiseválddiid ja sámiid gaskasaš oktavuo˜as lea eambbo sáhka go dušše oktavuo˜a birra stáhta ja eamiálbmoga gaskka, mas ferte láh„it dakkár eamiálbmotpolitihka mas iešgu˜etlágan surggiid oasit leat mielde, ja ahte doaibmabijuid sámiid guovdu ferte láh„it sámiid ie¿aset dárbbuid ja historjálaš duogá¿a vuo˜ul. Sámepolitihka oktavuo˜as lea sáhka ollislaš politihka hábmemis, ja danne dan ii sáhte hábmet meroštallojuvvon suorggi dahje sektuvrra siste. Sámedikki doibmii leat vuoigatvuo˜a politihkka, „álgopolithkka, sosiálapolitihkka, ealáhuspolitihkka, oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain dea¼aleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui, muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddá¿is das. Sámi vuoigatvuo˜alávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuo˜aid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuo˜aid ektui. Lávdegoddi ovddidii ie¿as oasse„ielggadusa 1997:s Finnmárkku eatnamiid hálddašeami hárrái. Dát oasse„ielggadus lea dán rádjái stuorámus ášši mii njuolga váikkuha sámi kultuvrra vuo˜u. Dán árvalusa ovddideapmi lea bohciidahttán hirbmat deatalaš digáštallama sámiid vuoigatvuo˜aid birra ja dan birra makkár sadji Sámedikkis galggašii leat boahtteáiggi resrursahálddašeamis ja areálaplánemis. Álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmogiid vuoigatvuo˜aid birra leat „ielgasat, ja eahpitkeahttá lea nu ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmogiid vuoigatvuo˜aid guoskevaš álbmoga riektivuogádagaid ja riekteáddejumiid vuo˜ul. Sámiid vuoigatvuo˜aid sin guovlluide, „áziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit, ja vuo˜˜oga¿aldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuo˜aide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Guovddá¿in dás lea šiehtadallangeatnegasvuohta sámiid ja norgalaš eiseválddiid gaskka dain áššiin main sámiid árvvoštallama mielde lea dárbu, erenoamá¿it kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuo˜aid oktavuo˜as. Dat ii galggaše leat dušše rᘘádallangeatnegasvuohta, muhto dat ferte geatnegahttit goappašiid beliid ja dan ferte reguleret Norgga lágain. Boahtteáiggi hálddašanortnegiid bokte ferte Sámediggi oa¿¿ut válddi mearridit ja hálddašit luondduresurssaid geavaheami sámi ássanguovlluin. Sámi guovlluin lea vejolašvuohta álggahit gánnáhahtti doaimmaid mat vuo˜˜uduvvojit o˜asmuvvi ja o˜asmuvakeahtes resurssaide. Rikkis minerálariggodagaide lea maiddái lassánan beroštupmi. Sámediggi áigu deattuhit ahte dikki oaidnu lea leamaš ahte ii miehtat addit ohcanlobi nu guhká go vuoigatvuo˜aga¿aldagat eai leat „ilgejuvvon. Sámedikki mielas ii leat dohkálaš addit minerálaohcanlobi nu guhká sámi álbmot ii dohkála„„at beasa bearráigeah„„at minerálaresurssaid ja hálddašit daid. Go sámi álbmogii álbmotrievttálaš geatnegasvuo˜aide dávistettiin lea sihkkaraston dohkálaš váikkuhanfápmu sámi guovlluid luondduriggodagaide ja sámi eaiggáduššanvuoigatvuohta lea dohkkehuvvon, de áigu Sámediggi viidát árvvoštallat mo minerálat sámi guovlluin galget dutkojuvvot. Dat mearkkaša ahte Sámediggi dáhttu mearridit galget go, ja jos galget, de mo minerálaresurssaiguin boahtteáiggis galggašii ávkašuvvat. Dás leat „ielga „anastagat dasa movt resurssaid sámi ássanguovlluin sáhttá ja berre hálddašit. Sámedikki oaidnu sámi guovlluid eana- ja „áhcevuoigatvuo˜aid ektui lea leamaš ahte guovllu riggodagat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Duogá¿in dán oidnui lea dat sávaldat ahte sámi servodat galggašii oa¿¿ut stuorát ávkki das mii buvttaduvvo, ja dáhttu hehttet dahje juobe juo ráddjet ge vahágiid dakkár doaimmaid oktavuo˜as mat sáhttet hehttet sámi kultuvrra ja árbevirolašealáhusdoaimmaid. Sámediggi lea cealkán ahte dikki mihttomearrin lea hálddašit sámi ássan- ja geavahanguovlluid resurssaid. Das movt luondu ja biras hálddašuvvo lea guovddáš mearkkašupmi kultuvrralaš oktilašvuo˜a ja ovdáneami vejolašvuhtii. Árbevirolaš sámi ealáhusvuogit nugo boazodoallu ja lotnolasealáhusat dárbbašit garrasit geavahit stuorra areálaid. Sámedikki mielas lea deatalaš ahte sámi ealáhusat, kultuvra ja servodatdilit árvvoštallojuvvojit buot áššiin main lea sáhka lihkahallamiid birra sámi guovlluin. Gáhtten- ja huksenáššiin lea deatalaš ahte árvvoštallamis deattuhuvvo mo vejolaš huksendoaibmabijut sáhttet „uohcat sámi servodahkii ollisla„„at. Vahágat sturrot ovttaskas lihkahallamiid logu mielde juste danne go boazoealáhusas otne leat hui unnán heivehallanvejolašvuo˜at. Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu „ielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuo˜aid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuo˜u dološáiggi rájes geavaheami vuo˜ul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas dea¼alaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda. Árjjala„„at geavahit ja ávkašuvvan meahcceriggodagaiguin nugo meahccefuo˜˜uiguin, guliiguin ja murjjiiguin, lea dea¼alaš sámi kultuvrii. Dálá meahcástallannjuolggadusaid ja daid geavaheami ferte heivehit báikegotteolbmuid dárbbuide meahcástallama oktavuo˜as. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu nannet dán vuoigatvuo˜a lágaid bokte. Ferte gár¿¿idit addimis lobi hukset barttaid bie˜gguid spiehkastettiin dispenšuvnnain plána- ja huksenlágas. Dát ii dattetge berre hehttet ahte árvvoštallá prinsihpala„„at earáláhkái goahte- ja bartahuksema árbevirolaš meahcceealáhusa geavaheapmái ja guvluigullevašvuo˜a dikšumii go huksema dábálaš asttoáigge várás. Sámediggi oaivvilda ahte sámi guolásteaddjiin lea vuoigatvuohta boares vieru ja álbmotrievtti mielde rievttálaš oassái sámi guovlluid guolleresurssain. Sámediggi oaivvilda danne ahte lea dea¼alaš ávkašuvvat riddo- ja vuotnariggodagaiguin guhkes áigge ja ceavzilis geavaheami vuo˜ul, mas báikkálaš ealáhusbargit o¿¿ot stuorát ja friijaseabbo vejolašvuo˜a riddo- ja vuotnariggodagaide. Sámi luossabivdu lea dea¼alaš sámi servodahkii, ja dat lea deatalaš vai sámi kultuvra seailuduvvo ja ovdánahttojuvvo. Sámediggi ii leat mielas dasa mo otná hálddašeapmi osiid mielde „a˜aha reguleremiid mearraluossabivddus. Dát rádjemekanismmat luossabivddus leat guhkit áiggi juo garrasit „uohcan sámi beroštumiide ja dagahan ahte dea¼alaš guolástanvuoigatvuo˜at leat javkaduvvon. Lunddolaš oassin sámi vuoigatvuo˜abargguin leat maiddái giella, oahpahus ja kultuvra dássálaga ealáhusáššiiguin áibbas dea¼ala„„at Sámediggái. Sámedikkis leat ollu stuorra hástalusat sámegielas ja sámegillii ja sámi kultuvrra ja servodatdiliid oahpahusa ektui. Sámediggái váldi sámi oahpahusáššiin orru dego bilkun dahje paradoksan go vuo˜˜ovuoigatvuo˜at eai leat sajis - namalassii vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii ja vuoigatvuohta oahpahussii sámi oahppoplána mielde. Oahpaheaddjit geain lea gelbbolašvuohta leat eaktun sámegiela ja sámegillii oahpaheapmái. Jos galgá sáhttit fállat oahpahusa sámegillii da˜istaga eanet skuvllain, de lea dárbu ollu eanet sámi oahpaheaddjiide go dál leat. Lávdaoahppofálaldaga ovddidemiin mii juo gávdno dál sáhtášii oa¿¿ut eambbo sápmela„„aid oahppat oahpaheaddjin. Jos galgá nagodit oa¿¿ut sámegiel oahpaheaddjiid juohke sadjái riikkas, de ferte maiddái rekrutteret studeanttaid olles riikkas. Sámediggi oaidná stuorra hástalusaid oahpahusas olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Váilot ollu oahpaheaddjit geain liv„„ii gelbbolašvuohta. Dát individuálalaš vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas eaktuda strategiijaid sihke oahpaheaddjiid oahpu ja oahpahusfálaldagaid organiserema ektui dassá¿ii go leat doarvái oahpaheaddjit. Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš áššin ahte diggi oa¿¿u iešheanaleabbo saji. Dainna lágiin ferte Sámedikki konstitušuvnnalaš saji „ilget lagabui nu ahte ovttasvástádus Sámedikki ja stáhtaeiseválddiid gaskka „ilgejuvvo. Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan ferte ovddidit ovttaveardásaš ovttasbarggu Rᘘehusain ja Stuorradikkiin. Sámi demokratiija dákkár ovdáneapmi ovttasbargovugiiguin, lea lunddolaš boa˜us barggus sámi vuoigatvuo˜aiguin. Sámiid historjálaš vuoigatvuo˜at, geavaheapmi ja riekteáddejumit - ja buot mii mu˜ui lea vuo˜˜un gustovaš riektái, láhkasuodjaleapmái ja hálddášeapmái, galgá biddjot vuo˜˜un riekteovdáneapmái ja hálddašeapmái. Jos galgá sáhttit ollásit ja oadjebasat árvvoštallat sámiid riektedili, de lea dárbu „ielggadit sámi boares vieruid ja riekteáddejumiid. Sámediggi vuordá ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta ja geavahanvuoigatvuohta digáštallojuvvo vu˜ola„„at go sámi boares vierut ja riekteáddejumit olles sámi ássanguovllus „ielggaduvvojit. Sámediggi oaivvilda ahte álbmotrievttálaš njuolggadusat maidda Norga lea „adnon ja main lea mearkkašupmi sámiid vuoigatvuo˜adillái, galget adnojuvvot Norgga riektin, ja dasto ferte sihkkarastit beaktilvuo˜a našuvnnalaš riektenjuolggadusaide. Sámediggi oaidná ahte dán oktavuo˜as lea dárbu o˜asmahttit sisrievttálaš vuo˜˜u riekteovdáneami ektui eamiálbmotáššiin. Dát mearkkaša dan ahte sámelága ja sámiid riektedili ferte dárkkistit ja o˜asmahttit. Sámeláhka lea okta lávki suksessiivvalaš láhkaaddinproseassas, ja dan ferte rievdadit ovdáneami ektui mu˜ui. Seamma prinsihppa ferte gustot maiddai eará lágaide main lea mearkkašupmi sámiid vuoigatvuo˜aide. Sámedikki mielas lea maiddái dárbu ahte guovddáš stáhtalaš eiseválddit „ilgejit ollu guovddáš beliid mat „uvvot ILO-konvenšuvnna nr 169 ratifiserema Norggas. ‚ujuhuvvo earret eará „ilgekeahtes ga¿aldagaide mat gusket eanavuoigatvuo˜aide ja šiehtadallan- ja rᘘádallangeatnegasvuhtii. Sámediggi lea ovdal „ujuhan gokko Norgga stáhta ii doala dási daid mearrádusaid ja áigumušaid ektui mat leat konvenšuvnna vuo˜˜un. Lea lunddolaš ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa meannudeami oktavuo˜as vu˜ola„„at „ielggaduvvo mo konvenšuvnna geatnegasvuo˜at galget ollašuhttot. Dan ferte de bidjat sámeláhkii, ja eará lágaide ja njuolggadusaide. Sámediggi deattuha dan bargui aktiivvala„„at searvama mas lea mearkkašupmi eamiálbmogiidda riikkaidgaskasaš oktavuo˜ain, erenoamá¿it orgánaid ektui mat mearridit riikkaidgaskasaš riektedásiid. Sámediggi áigu vuot „ujuhit makkár ovddasvástádus rᘘehusas lea „uovvulit dán lágan áššiid, ja rᘘádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat dan bargui mii lea álggahuvvon ON:s eamiálbmotjulggaštusa ektui. Eamiálbmotvuoigatvuo˜aid sihkkarastin, dohkkeheapmi ja ovddideapmi, maiddái iešmearrideami, lea guovddá¿is dán barggus. Sámediggi vuordá ahte Norgga stáhta váikkuha eamiálbmotjulggaštusa gárvvisteami. Sámediggi áigu ain vuoruhit bajás barggu eamiálbmotjulggaštusain. Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti „ielggadus lea dán rádjái stuorámuš ášši mii njuolga váikkuha sámi kultuvrra ávnnaslaš vuo˜u. Lea vuostá álbmotrievttálaš prinsihpaid jos Sámediggi dušše galgá leat dábálaš gulaskuddaninstánsa dán proseassas. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu ja riekta ahte Sámediggi ja Rᘘehus dakkavi˜e ásahit lávga ovttasbarggu, dainna áigumušain ahte ráhkadit láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuo˜aid ja daid hálddašeami birra. Sámediggi eaktuda ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti bargu jotkojuvvo, nu ahte sámiid vuoigatvuo˜at maiddái olggobealde Finnmárkku „ielggajuvvojit ja sihkkarastojuvvojit. Sámediggi vuordá ahte diggi oa¿¿u guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo „ielggadusaide, ja maiddái „ielggaduslávdegotti „oahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuo˜as mat gusket sámi vuoigatvuo˜aide. Sámi boares vierut ja riekteáddejumit galget leat mandáhta oassin, ja galget leat „ielggadusas oassin sámi guovlluid ektui Tromssas máttásguvlui. Norgga sámepolitihkka geatnegahttá vuostta¿ettiin guovddáš eiseválddiid. Stáhta vuolggaha báikkálaš sámepolitihkalaš doaibmabijuid gielddaid ja fylkagielddaid ektui positiivvalaš váikkuhangaskaomiid bokte, ii ge láhkageatnegahttima ja direktiivvaid bokte. Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin dakkár surggiin main gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus. Boahtteáiggis lea dárbu geah„„alit ortnegiid movt Sámediggi galggašii searvat fylkaplánabargui ja dan ollašuhttimii. Dát bidjá gáibádusaid sámi ja norgalaš eiseválddiide, ahte gielddaid ja fylkagielddaid sámepolitihkalaš ovddasvástádusa ferte „ielgaseabbot defineret. Sámedikkis leat ollu barggut ja hástalusat boahttevaš jagiin. Sámediggái rᘘeaddi orgánan lassánit da˜istaga gáibádusat sihke guovddáš ja guovlulaš eiseválddiid beales, ja dat mearkkaša dan ahte sihke doaimmat ja barggut lassánit, ja danne lea ain dárbu nannet hálddahusa vai Sámediggi sáhttá ollašuhttit daid doaimmaid mat dasa leat biddjon ja daid mihttomeriid maid dat lea alccesis bidjan. Stáhta bealis gáibiduvvo ahte Sámediggi galgá aktiivvala„„at searvat viiddis bargguide nugo riikkaidgaskasaš eamiálbmotbargu, boazodoallu, ealáhuspolitihkka ja guovllupolitihkka, muhto resursadili gea¿il Sámedikki hálddahusas ii leat Sámedikkis dattetge vejolašvuohta ollašuhttit dáid gáibádusaid ja dasto gozihit daid bargguid mat dikkis juo leat. Sámediggi lea juo ferten vuoruhit vuollelii dea¼alaš áššiid. Jagis 2000 lea váldodoaibman ovddidit ja buoredit dan barggu mii lea juo jo˜us ollu surggiin. Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jo˜us mat iešgu˜et láhkai gusket sámi vuoigatvuo˜aga¿aldagaide. Sámediggi áigu ain boahtteáiggis vuoruhit bajás sámi vuoigatvuo˜aid, ja áigu viidáseabbot barggustis erenoamá¿it „almmustit sámi boares vieruid ja riekteáddejumiid, ja makkár váikkuhusat dain leat sihke individuálalaš ja kollektiivvalaš sámi vuoigatvuo˜aide ja daid hálddašeapmái. Sámedikki mielas lea maiddái dárbu bidjat eanet searaid dikki á¹giruššamiidda mánáid ja nuoraid ektui. Go kulturpolitihkka mánáid ja nuoraid várás hábmejuvvo, de lea dea¼alaš árvvoštallamis vuhtii váldit daid ma¹imuš jagiid rievdadusaid. Buot, lagaš birrasa rájes mediaid rádjai leat mielde hábmemin sámi mánáid ja nuoraid árgabeaivvi. Sámedikki bargun šaddá vuolggasajiin sámi kultuvrras ja dan árbevieruin láh„it doaibmabijuid mat duddjojit gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuo˜a sámi kultuvrii. 01.01.2000 rájes gullaba Sámi oahpahusrᘘi, mii dál goh„oduvvo Sámedikki oahpahusossodahkan ja Sámi sierrabibliotehka sámediggevuogádahkii. Sámediggi lea hirbmat duhtavaš dainna. Mii guoská oahpahussuorgái, de lea Sámedikki dea¼aleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusrá˜i sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan. Praktihkalaš bargu lea bures jo˜us. Dás ferte maiddái defineret makkár sadji ja ovddasvástádus iešgu˜et oasála„„ain oahpahussuorggis galgá leat. Sámediggi eaktuda ahte oa¿¿u guovddáš váikkuhanfámu dán barggus. Sámediggi áigu jagi 2000 loahpageah„en ásahit sámi sierrabibliotehka ovttastahtton oassin, ja man doaimmat viiddiduvvojit o˜˜a sámediggevisttis. Eaktuduvvo ahte dát ovddiduvvo dainna lágiin ahte mátta- ja julevsámi guovlluide ja eará guovlluide ásahuvvojit ossodagat nugo Sámediggi lea mearridan. 2. Sámedikki politihkalaš bargu 1999:s Dán kapihttalis „almmustit guovddáš áššesurggiid maiguin Sámediggi lea bargan 1999:s. Sámedikki dievas„oahkkima eanetlohku lea dahkan daid mearrádusaid maidda dán jahkedie˜áhusas „ujuhuvvo. Uhccitlogu evttohusat oidnojit Sámedikki „oahkkingirjjiin. Áššiin maid Sámedikki dievas„oahkkin lea meannudan, „ujuhuvvo ovttaskas áššenummirii. 2.1 Vuoigatvuo˜at Sámediggi lea áššis 32/99 meannudan Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa. Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti „ielggadus lea dán rádjái dat stuorámus ášši mii njuolga váikkuha sámi kultuvrra ávnnalaš vuo˜u. Sámediggi áigu „ujuhit ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusas leat golbma guovddáš evttohusa: Finnmárkku eana- ja „áhcevuoigatvuo˜at Sámedikki vuolggasadji hálddašanortnegiid ásaheapmái lea dat ahte sáhttá konstateret ahte sámiin lea eaiggáduššan-, geavahan- ja háldovuoigatvuohta stuorra osiide Finnmárkkus. Danne ii sáhte ásahit rievttalaš ja dohkálaš hálddašanortnegiid attekeahttá sámi orgánaide váikkuhanfámu ja bearráigeah„„ama. Dan vuo˜ul doarju Sámediggi Finnmárkku eanahálddašeami ásaheami. Dasa lassin oaivvilda Sámediggi ahte galgá ásahuvvot sierra sámi hálddášanorgána - Sámi eanahálddašeapmi - muhtun osiide Finnmárkkus. O˜asmuvvui resurssaid hálddašeapmi Sámediggi „ujuha ahte sámi kultuvrra vuhtii váldin galgá leat guovddáš oassi o˜asmuvvi resurssaid hálddašeamis Finnmárkkus. Danne lea dea¼alaš ahte báikkálaš orgánat o¿¿ot eanet váikkuhanfámu go mii dain dál lea ja hálddašaneiseváldi ferte vuhtii váldit sámi dološ geavahanvuoigatvuo˜aid ja duohta geavaheami. Sámit galget maiddái oa¿¿ut ovddastusa hálddašanorgánain dainna lágiin ahte sámiide álbmogin sihkkarastojuvvo dakkár váikkuhanfápmu maid álbmotriekti gáibida. Gieldinvuoigatvuohta luonddulihkahallamiid oktavuo˜as Sámediggi „ujuha ahte evttohuvvon gieldinvuoigatvuo˜a addin Sámediggái luonddulihkahallamiid oktavuo˜as gu˜a jahkái, lea dea¼alaš lávki rivttes guvlui. Evttohus ii gal eisege leat dohkálaš, go sámiide ii addojuvvo makkárge dáhkádus molsašuddi politihkalaš rávnnjiid vejolaš rievdademiid ektui riikapolitihkalaš dásis. Go Stuorradiggi Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti evttohusa mielde galgá sáhttit garvit Sámedikki gieldinmearrádusa, de sáhttá gieldinvuoigatvuohta ollugiid mielas orrut árvvuheapmi. Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oa¿¿un dihte vásihusaid. Danne eaktuda ge Sámediggi ahte dahkkojuvvo lagat šiehtadus sámiid ja stáhta gaskka man bokte oa¿¿ut dárbbašlaš sihkkarvuo˜a vaháguhtti luonddulihkahallamiid vuostá sámi guovlluin. Go Sámi vuoigatvuo˜alávdegoddi ieš ii leat iskan sámi geavahusa doarvái vu˜ola„„at, de evttoha Sámediggi ahte nammaduvvošii sierra komišuvdna mii galgá mearridit sámi eaiggáduššan- ja háldovuoigatvuo˜aid viidodaga. Dán komišuvnna galgá Rᘘehus ja Sámediggi ovttasrá˜iid nammadit. Komišuvdna galgá identifiseret sámi eaiggáduššan-, háldo- ja geavahusguovlluid ILO-konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkaliid ektui. Sámediggi lea mearrádusastis „ujuhan ahte álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra leat „ielgasat, ja eahpitkeahttá gáibidit ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmotvuoigatvuo˜aid, maid vuo˜˜un leat guoskevaš álbmogiid riektevuogádagat ja vuoigatvuo˜at. Sámiid ektui Norggas ferte vuo˜˜oga¿aldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuo˜aide ja eallineavttuide boahtteáiggis, mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Vuo˜˜un dáid šiehtadallamiidda ferte leat dat ahte sámiid vuoigatvuo˜at sin ie¿aset eatnamiidda, „áziide ja luondduresurssaide doahttaluvvojit ja dohkkehuvvojit. Sámediggi oaidná vuo˜˜o olmmošvuoigatvuohtan dan ahte mii ie¿a ie¿amet eavttuid vuo˜ul leat mielde ovddasvástideaddji sajis hálddašeamen sámi servodaga. Sámedikki mielas lea danne dárbu ja riekta ahte Sámediggi ja Rᘘehus ásaheaba lávga ovttasbarggu, vuo˜˜uduvvon ovttaveardásašvuhtii ja goabbat guoimmi gudnejahttimii, ja ráhkadeaba láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuo˜aid ja daid hálddašeami birra. Eaktuduvvo maiddái ahte dalle go Stuorradiggi meannuda dán ášši ahte Sámediggi oa¿¿u guovddáš saji. Ii soabašii álbmotrievttálaš prinsihpaide jos Sámediggi dušše galggašii leat dábálaš gulaskuddanásahus dán proseassas. 2.1.2 Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti bargu Tromssas, Norlánddas ja lullisámi guovllus Sámediggi eaktuda ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti bargu galgá jotkojuvvot nu ahte sámiid vuoigatvuo˜aid maiddái olggobealde Finnmárkku sáhttá „ilget ja sihkkarastit. Dán oktavuo˜as deattuha Sámediggi ahte lea erenoamáš dea¼alaš sihkkarastit máttasápmela„„aid váldoealáhusa - boazodoalu. Máttasámi guovllus lea ollu sámiin lossa dilli, go sii oktila„„at fertejit bealuštit ie¿aset vuoigatvuo˜aid duopmostuoluin. 2.1.3 Od. prp. nr. 35 (1998-99) Minerálaresurssaid ohcanlobi lága birra Sámediggi meannudii o˜˜a minerálaláhkaárvalusa áššis 26/99. Sámediggi „ujuha ahte norgalaš láhkaaddimis dán „uohtejagis lea leamaš garra beroštupmi sihkkarastit servodatlaš bearráigeah„u min dea¼aleamos luondduresurssaid ávkkástallamii. Earret eará lea „ázádatregulerenláhka ja lágat oljoohcama ja roggama birra norgalaš sokkelis vuo˜˜uduvvon dan prinsihppii ahte buot resursaávkkástallamiidda adno konsešuvdna. Danne lea ge hui imaš go Rᘘehus evttoha ná liberála lohpegie˜ahallama minerálaresurssaid ohcamiid, iskamiid ja roggamiid oktavuo˜as almmá servodatlaš bearráigeah„u haga dákkár doaimmaid ásaheami oktavuo˜as. Rᘘehus ii leat deattuhan oa¿¿ut dakkár lága mas liv„„e eanet dássedettolaš mearrádusat nu ahte váldosisdoallu o˜˜a minerálaláhkaevttohusas liv„„ii lean servodatlaš stivren. Proposišuvnna mildosis lea evttohuvvon ahte Sámediggái addojuvvo gaskaboddosaš gieldinvuoigatvuohta doaibmakonsešuvnnaide jos lea sáhka hui stuorra lihkahallamiin ja jos dat garrasit vaháguhttet sámi kultuvrra luondduvuo˜u. Jos dákkár láhkavuo˜˜u addojuvvo, de galgá dat oidnot njuolga lágas, ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui. Jos galgá ollisla„„at ja ovttafáro meannudit daid beliid mat „uhcet riektediliide sámi guovlluin, de lea deatalaš ahte evttohusat minerálalágas bohtet ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusain. Danne lea Sámediggi meannudettiinis NOU 1996:1 Minerálaláhkaárvalusa birra bivdán ahte o˜˜a minerálaláhkaárvalusa meannudeapmi bissehuvvo dassá¿ii go Stuorradiggi lea meannudan Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti ma¹imuš árvalusa. Sámediggi oaivvilda ahte minerálaláhkaárvalus ovddasta hirbmat liberálalaš oainnu mii lea vuo˜˜uduvvon riikkaidgaskasaš bákteindustriija jurdaga ala. 2.2 Ealáhusat Sámediggi „ujuha áššis 25/99 ahte duodji lea guovddáš sámi kulturbealli, fága ja ealáhus mas lea viehka stuorra ovdánanvejolašvuohta jos dasa láh„„ojuvvojit rámmaeavttut. Sámedikkis ja guovddáš eiseválddiin lea erenoamáš ovddasvástádus láh„it diliid duoji ovdáneapmái ealáhussan. Rᘘehus cealká stuorradiggedie˜áhusas nr 41 (1996-97) Norgga sámepolitihka birra ahte duodji lea oa¿¿umin stuorra mearkkašumi ealáhussan ollu beliid vuo˜ul. Sámediggi áigu deattuhit ahte duodji sáhttá leat lotnolasealáhusaid oassi, ja dat lea dea¼alaš oassi boazodoalu nuppástuhttimis, ja o˜˜a bargosajiid ásaheami oktavuo˜as. Mii guoská kultuvrralaš oassái, de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin, muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii. Sámediggi lea oassin duoji ovddideamis kultuvran, fágan ja ealáhussan mearridan o˜˜a njuolggadusaid duodjeorganisašuvnnaid doarjjaortnega várás, vai dat friija vuo˜uin sáhttet viidáseabbot doalvut ja ovddidit ie¿aset mihtilmasvuo˜a ealáhusaid ja kultuvrra oktavuo˜as. Sámediggi oaivvilda ahte galggášii árvvoštallat duodjeovddidanprográmma ásaheami kultuvran, fágan ja ealáhussan, ja bidjat sierra ru˜aid prográmmii. Dan oktavuo˜as fertešii árvvoštallat „uovvova„„a: sierra ealáhusšiehtadusa duojáriid várás Sámedikki lotnolasealáhusaid ortnegiid vejolašvuo˜aid ektui duodjeoahpu ja -oahpahusa, dás maiddái árvvoštallat iešgu˜et lágan ortnegiid organiserema ja ruhtadeami, ja movt juohkit ovddasvástádusa daid gaskka erenoamáš doaibmabijuid vuovdima ja márkanfievrrideami oktavuo˜as duodjerámmaeavttuid Prográmma lagat detáljjaid fertešedje Sámediggi, guoskevaš departemeanttat ja guovlulaš eiseválddit ja organisašuvnnat, fitnodagat ja institušuvnnat mat „atnasit duodjái lávga ovttasrá˜iid hábmet. 2.2.2 Dilli guolástusain Sámedikki ulbmilin lea gozihit sámi álbmoga vuoigatvuo˜a guolástussii, nu ahte sáhttá suodjalit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja ealáhusa. Sámediggi lea má¹gii 1999:s váldán oktavuo˜a Guolástusdepartementii ja lea geah„„alan o„„odit ru˜aid „a˜ahit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, muhto Guolástusdepartemeanta ii leat dáhtton doarjut Sámedikki ru˜ala„„at. Dan sadjái lea Guolástusdepartemeanta dáhtton Sámedikki váldit oktavuo˜a Norges Fiskarlag:in vai dat ie¿aset šiehtadallamiid bokte stáhtain sáhttet ovddidit Sámedikki gáibádusaid. Sámediggi imašta sakka Guolástusdepartemeantta oainnu go stáhta han mu˜ui lea váldán badjelasas ovddasvástádusa ovddidit Sámedikki gáibádusaid šiehtadallamiin organisašuvnnaiguin nugo eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusa oktavuo˜as. Sámediggi lea 23.08.1999 beaiváduvvon reivves deattuhan ahte jos Guolástusdepartemeantta mielas lea veadjemeahttun oa¿¿ut ru˜aid Sámediggái guolástusšiehtadusas, de lea diggi duhtavaš jos dat ru˜at addojuvvojit Guolástusdepartemeantta bušeahta bokte šiehtadusa rámmaid olggobealde. Guolástusdepartemeanta lea earret eará Sámedikki gáibádusa mielde juolludan ru˜aid ruoššareappá kártemii ja nállelohkamii. Sámediggi áigu ain joatkit dainna bargguin ahte o„„odit stuorát bivdoeriid ruoššareabbábivdui ja ahte eambbo báikki olbmot besset reappáid bivdit. Sámediggi lea 1999:s bargan árjjala„„at oa¿¿ut reguleremiid fatnasiid várás mat earret eará bivdet autoliinnain ja snoranuhtiin. Sámediggi ii o¿¿on vejolašvuo˜a searvat bargojovkui mii galgá ráhkadit árvalusa snoranuohti ja autoliinna geavaheami ráddjemii, muhto diggi beasai goittotge lohkat bargoprotokolla ja buktit mearkkašumiid ovdal go dat loahpala„„at meannuduvvui ja sáddejuvvui Guolástusdepartemeanttas. Sámediggi lea duhtavaš daidda árvalusaide mat bohte guolástusdirektøras ja Finnmárkku fylkamannis Finnmark Fiskarlag 27. - 29.08.1999 jahke„oahkkima oktavuo˜as Honnesvágis, ahte stáhta beales áiggošedje rievdadit otnáš reguleremiid guolástusas vai dat buorebut go dál heivešedje sidjiide geat ásset riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi áigu doallat lagaš oktavuo˜a eiseválddiiguin nu ahte ovttasrá˜iid sáhttit geah„„alit báikkála„„at heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma geah„„alanguovllus; Divttasvuonas Norlánddas, Ivggus Tromssas ja Deanuvuonas Finnmárkkus. Sámediggi lea 1999:s ollu gerddiid „ujuhan guovddáš eiseválddiide ahte go njurjot leat ollu, de dat dagahit jahkása„„at beanta roassodili ovttaskas vuotnaguovlluide. Diggi lea Guolástusdepartemeantta ja Guolástusdirektoráhta guovdu evttohan ahte njurjobivddu ferte lasihit ja ahte Sámediggi áigu álggahit prográmma mii atná njurjuid dea¼alaš resursan sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Danne lea Sámedikki mielas buorre go Guolástusdepartemeanta lea várren eanet ru˜aid dutkamii ja go riddonjurjo bivdoearri lea lasihuvvon 30 proseanttain 1999 rájes 2000 rádjai. Sámedikki mihttomearrin lea háhkat eavttuid guolástusa gáhttemii ávnnaslaš vuo˜˜un ássamii ja barggolašvuhtii sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, ja váivašuvvá sakka dan gea¿il go norgalaš-ruoššalaš guolástuskomišuvdna ii leat dohkála„„at vuhtii váldán dutkiid rávvagiid dorskebivdoeriid mearrideami oktavuo˜as Jiek¹amearas (dievas„oahkkinášši 50/99). Sámedikki ja Guolástusdepartemeantta gaskasaš „oahkkimis 14.12.99 guorahallui dát ášši, ja Sámediggi várrii norgalaš eiseválddiid bidjamis stuorát bivdoeriid dorskái, diksui, sáidái ja šákšii go maid dutkit rávvejit. Guolástusminister lohpiidii Sámediggái ahte bivdoearit bisuhuvvojit ceavzilis rámma siste. Sámediggi váivašuvvá šákšanáli laskanvejolašvuo˜a dihte jos jagis 2000 galggaš „a˜ahuvvot albma stuorra šákšabivdu. Sivvan dasa lea go šákšanálli lea nu deatalaš Jiek¹ameara ja Finnmárkku rittu ekologiijai, ja ahte guktii ovdal (1986-90 ja 1993-98) leai šákšabivdu áibbas gildojuvvon liiggás bivddu gea¿il. Sámediggi joatká ain barggus ja bidjá vuo˜˜un ovdagihtii várrugas prinsihpa šákšanáli hálddašeapmái ja bivdui vai ekologiija Jiek¹amearas ja Finnmárkku rittus sáhttá doallat dássedeattus. 2.2.3 NOU 1999:9 Til laks åt alla kan ingen gjera Sámediggi lea áššis 20/99 meannudan hirbmat dea¼alaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuo˜aide, ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera. Sámedikki mielas lea buorre go Birasgáhttendepartemeanta vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan proseassaid vádjolusluossanáliid suodjaleapmái Norggas, muhto Sámedikki oaivila mielde lea menddo uhccán deattuhuvvon luosa mearkkašupmi sámi guovlluin. Dán gea¿il doalaha Sámediggi gáibádusas ahte oa¿¿ut sierra „ielggadusa luosa mearkkašumi birra sámi ealáhusaide, gillii, kultuvrii ja servodateallimii. Sámediggi eahpidii meannudettiinis die˜áhusa hui sakka dan go lávdegoddi lea geavahan fitnodatekonomálaš málle mainna lea oainnusin dahkan ja „ilgen otnáš luossabivddu servodatekonomálaš mearkkašumi. Sámediggi deattuha ahte lea dea¼alaš leat ovdagihtii várrugas guolledávddaid leavvama ektui. Erenoamáš dea¼alaš lea hehttet guolledávddaid mat ain lávejit vuolgit guollebiebmanrusttegiin njuommumis vádjolusluosaide jogain. Sámi oainnu mielde liv„„ii roassu jos jogaide sámi guovlluin njomošedje váralaš guolledávddat dahje parasihtat. Erenoamáš dea¼ala„„at dán oktavuo˜as leat Njávdan-, Álttá- ja Deanu„ázádagat. Sámediggi ii liiko dasa movt otná hálddašeapmi „a˜aha osiid mielde bie˜ggus reguleremiid luossabivddus, almmá oppalaš ja „oahkis mihttomeari haga. Dákkáraš reguleremat luossabivddus leat guhkes áiggi badjel „uohcan hirbmat sakka sámi beroštumiide, ja maid gea¿il dea¼alaš sámi guolástusvuoigatvuo˜at leat jávkan. Dasto eahpida Sámediggi otnáš regulerenvuogi, mas geavahuvvo «bihtás bihtái» reguleren, mii dagaha dan ahte olbmot masset ie¿aset historjálaš bivdovuoigatvuo˜aid. Sámediggi oaivvilda ahte ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuo˜a birra ja «ovdagihtii várrugasvuo˜a» prinsihppa galget biddjot vuo˜˜un luossahálddašeapmái Norggas. Dasto leat Norggas geatnegasvuo˜at sámi álbmoga guovdu earret eará eamiálbmotkonvenšuvnna ILO-konvenšuvnna nr. 169 bokte. Boahtteáiggis ferte deattuhit sámiid historjálaš vuoigatvuo˜aid ja guolleresurssaid suodjaleami vádjolusluossanáliid hálddašeamis sámi guovlluin. Sámedikki mielas lea sámi historjálaš luossabivdovuoigatvuo˜ain mearkkašupmi Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa, Finnmárkku eana- ja „áhcevuoigatvuo˜aid hálddašeami birra, meannudeapmái. Dán vuo˜ul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut „a˜ahuvvojit, muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuo˜aide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalus lea „ielggas ja loahpala„„at meannuduvvon Stuorradikkis. 2.2.4 Boazodoallošiehtadus 1999 - 2000 Sámediggi meannudii áššis 18/99 boazodoallojagi 1999-2000 boazodoallošiehtadusa. Sámedikki mielas lea prinsihpala„„at dea¼alaš deattuhit ahte boazodoallu lea hirbmat dea¼alaš sámi ealáhus, sihke ealáhusla„„at ja sámi servodaga guovddáš kulturguoddin. Boazodoalu vuoigatvuo˜at ja guohtoneatnamat leat jámma áitojuvvon. Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oa¿¿ut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuo˜as sihkkarastin dihte guohtonrievtti. Boazodoalu boahtteáigi lea areálaid duohken. Areálaid hálddašeami oktavuo˜as leat stuorra hástalusat boazodoallolága ja plána- ja huksenlága mearrádusaid ovttastahttimis. Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geah„adeapmái. Vuordimis divvojuvvojit ollu bealit dáláš lágas ja boazodoalloláhka šaddá aktiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii vuo˜˜uduvvo boazodoalu kultuvrii, vuoigatvuo˜aide ja boares vieruide. Danne lea ge hirbmat dea¼alaš ahte láhkalávdegoddi oa¿¿u doarvái ekonomálaš návccaid vai sáhttá ollašuhttit barggus. Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa barggu „uovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide. Dán oktavuo˜as lea boazodoalu vuoigatvuo˜aid sihkkarastin guovddá¿is. Sámediggi lea gearggus váldit stuorát ovddasvástádusa nu ahte lea mielde váikkuheamen dan ahte boazodoallu oa¿¿u daid rámmaeavttuid maid ealáhus dárbbaša go galgá nannet ja ovddidit ie¿as saji sámi servodagas. 2.2.5 Eanadoallu sámi guovlluin Sámediggi „ujuha áššis 34/99 ahte eanadoallu lea áibbas guovddá¿is sámi ealáhussan ja kulturguoddin. Eanadoallu lea deatalaš barggolašvuo˜a- ja ássanbealli sámi guovlluin. Ealáhusa ovdánanvejolašvuo˜aid sámi guovlluin ferte árvvoštallat garraseabbot oktasaš guovlulaš ovddidanperspektiivvas. Sámediggi oaidná ahte ovttasbargu riikkarájiid rastá sihke Supmii ja Ruššii buvttášii stuorra vejolašvuo˜aid Finnmárkku eanadollui. Sihke eanadoallogálvvuid fievrrideapmi olggos riikkas ja buvttaduskapasitehta geavaheapmi muohkádanrusttegis Finnmárkkus sáhtášii nanosmahttit eanadoalu. Sámediggi áigu ain ovddidit sierra eanadoallopolitihka earret eará daid váikkuhangaskaomiid bokte maid diggi hálddaša. Áiggi mielde áigu Sámediggi leat mielde ásaheamen eanadoallopolitihkalaš biire sámi ássanguovlluid várás. Ovtta dásis eará vuo˜˜oealáhusaiguin sáhttá dáid ealáhusaid buohtalastin eará ealáhusaiguin ja ámmáhiiguin leat mielde bisuheamen bargosajiid ja ná ássama sámi guovlluin. Lea dárbu lávga ovttasbargat eanadoalloeiseválddiiguin jos galgá lihkostuvvat eanadoalu birgehemiin. 2.3 Boraspirehálddašeapmi Stuorra boraspiriid hálddašeapmi lea šaddan stuorát ja stuorát váttisvuohtan mii „uohcá garrasit boazodollui ja šibitdollui. Sámediggi lea áššiin 18/99, 23/99 ja 34/99 meannudan boraspirega¿aldagaid. Boraspirehálddašeapmi lea dagahan dan ahte boraspiret sámi guovlluin leat garrasit laskan. Dát lea buktán stuorra vahágiid ja váttisvuo˜aid eanadollui, ja ollugat leat ferten heaitit doaluin. Sámediggi oaivvilda ahte farggamusat ferte álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid maiguin uhcuda vahágiid maid boraspiret dagahit amas daid gea¿il šat eanet doalut gártat heaitit. Rievdan rámmaeavttut eanadoalus lassánan boraspiriid gea¿il eai leat „uovvuluvvon dohkálaš ekonomálaš resurssaiguin doaibmabiddjoortnegiid ja nuppástusa dáfus. Ealáhus lea mealgadii ieš šaddan váldit ekonomálaš ovddasvástádusa, go lea massán eambbo šibihiid meahcceguohtumiin ja go leat nuppástuhttingolut. Sámedikki mielas lea boraspireváttisvuohta hirbmat guovddáš ášši boazodoalus. Vahágat boazodoalus lassánan boraspiriid gea¿il leat erenoamá¿at eará ealáhusaid ektui. Dat boahtá das go doarjjaortnegat leat vuo˜˜uduvvon biergobuvttadussii, ja dat lea juste nuppeláhkái go eanadoalus. Njuovvangáibádusaid mat leat biddjon doarjaga oa¿¿umii sáhttá leat váttis deavdit jos ollu bohccuid lea massán boraspiriide. Sámedikki oainnu mielde lea dea¼alaš o„„odit buhtadusortnegiid mat leat dohkála„„at, maid bokte sáhttá oa¿¿ut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit ea¹kileabbo njuolggadusaid boraspriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. Sámediggi oaivvilda maiddái ahte Bernkonvenšuvnna, stuorra meahcceelliid birra, ollašuhttima váikkuhusaid galggašii árvvoštallat daid geatnegasvuo˜aid ektui mat Norggas leat ie¿as sámepolitihka mihttomeriiguin ja ILO-konvenšuvnna eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra ratifiseremiin. 2.4 - Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargu Suoma, Norgga ja Ruo¼a sámedikkiin lea ollu ovttasbargu, earret eará dollojuvvojit „oahkkimat presideanttaid gaskka gos áigeguovdilis áššit meannuduvvojit. Ovttasbargu ovddiduvvo jámma. 2.4.1 Sámi parlamentáralaš rᘘi Sámediggi mearridii áššis 9/99 ásahit Sámi parlamentáralaš rá˜i (SPR), mii lea ovttasbargoorgána Suoma, Norgga ja Ruo¼a sámedikkiid gaskka, ja diggi nammadii maiddái lahtuid dán rᘘái. Sámediggi Suomas lea mearridan ovttasbargošiehtadusa ja nammadan ie¿as lahtuid SPR:ii, go fas Sámediggi Ruo¼as ii áiggo vuos searvat ovttasbargui eará sámedikkiiguin. Sámi parlamentáralaš rá˜i duogá¿in lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide má¹gga riikkas ja sámiide álbmogin. Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuo˜aide, dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide. Vuordimis vuo˜˜uduvvo Sámi parlamentáralaš rᘘi njuk„amánus 2000 Kárášjogas. 2.4.2 Oktasaš sámi giellaovttasbargu Go galgá láh„it dilálašvuo˜aid bissovaš giellaovttasbargui álbmotválljen sámedikkiid gaskka, de lea ásahuvvon oktasaš Sámi giellalávdegoddi 1999:s, g„. ášši 22/99 - Oktasaš sámi giellaovttasbargu. Sámi giellalávdegoddi lea sámiid oktasaš alimus mearridanorgána sámegiela ga¿aldagain. Giellalávdegotti ulbmil lea seailluhit ja ovddidit dan kulturárbbi mii gullá „állon ja hubmon sámegillii ja doaibmat fágalaš áššedovdiorgánan, ovttastahttit ja heivehit oktii sámegiela geavaheapmái ja dikšumii guoskevaš doaimmaid, ja doaibmat riikkasis sámi giellaorgánaid gaskasaš die˜iheaddjin. Dasa lassin lea Sámi giellalávdegotti ulbmilin oa¿¿ut sámegiela virggálaš sajádaga ovtta dássái buot njealji riikkas. 2.4.3 EU-Sápmi, rámmaprográmma áigodahkii 2000 - 2006 Interreg II-prográmmat, rájáid rastá ovttasbarggu hárrái loahpahuvvojedje 1999:s. Interreg II 1995-1999 rámmaid siste leat leamaš guokte sámi oasseprográmma. Sámedikkis lea Sámi ealáhusrá˜i bokte leamaš ovddasvástádus hálddašit stáhtalaš ru˜aid mat leat addojuvvon oasseprográmmaide. Sámedikki mielas lea dea¼alaš „uovvulit EO oktasašinitiatiivvaid o˜˜a Interreg III-progámma (2000-2006) bokte. Sámedikkit leat geigen oktasaš iešheanalis sámi prográmmaárvalusa. Dán fertešii „uovvulit nu ahte lasihit hálddahuslaš resurssaid ja ná sihkkarastit Sámedikki searvama. 2.5 - Sámedikki bargu riikkaidgaskasa„„at Sámediggi deattuha riikkaidgaskasaš eamiálbmotáššiid bargui aktiivvalaš searvama. Dát bargu gáibida ollu ja eaktuda ulbmállaš searvama daid iešgu˜et proseassaide mat leat dea¼ála„„at eamiálbmotdillái oppala„„at ja sámi álbmogii erenoamá¿it. 2.5.1 ON:a eamiálbmotjulggaštus Sámedikki oaivila mielde lea Norga muhtun surggiin bázahallan riikkaidgaskasaš eamiálbmotáššiid barggu ektui. Ná lea geavvan eamiálbmotjulggaštusa bargojovkui ráhkkaneami ja searvama oktavuo˜as. Sámedikki cuiggodusain fuolakeahttá ii lean Norga bures ráhkkanan „oahkkimii 1998:s, ja Norga leai 1999:s ge funet ráhkkanan vaikko Olgoriikadepartemeanta leai lohpidan „uovvulit. Stáhtas leai maiddái dán jagi šiehtadallamiin oalle vuollegis profiila. Sámedikki oaivila mielde ii dávis dát rᘘehusa cealkámušaide stuorradiggedie˜áhusas nr 48 (1998-99) Sámedikki 1998 doaimma birra, ahte rᘘehusas lea lávga ovttasbargu Sámedikkiin eamiálbmotjulggaštusa barggu ektui, ja ahte: «Sihke dás ja eará oktavuo˜ain lea ovttasbargu Sámedikkiin deatalaš riikkaidgaskasaš eamiálbmotpolitihka hápmemii» (g„. „uo. 4.13 stuorradiggedie˜áhusas). 2.5.2 Sámedikki bargu Arktalaš rá˜is Arktalaš rá˜i ministeriid „oahkkin 17.-18.09.98 mearridii ahte ásahuvvo prográmma Arktisa ahtanuššamii, mas maiddái leat eamiálbmotprošeavttat. Sámediggi lea bovdejuvvon searvat stivrenjovkui mas lea ovddasvástádus ráhkadit ollislaš strategiija Norgga politihkkii Arktisa ahtanuššama ektui, ja leat mielde ruhtadeamen koordináhtora dán bargui. Sámediggi lea addán 50 000 kruvnnu prošeavtta koordináhtorvirgái, muhto dikkis ii leat vejolašvuohta searvat stivrenjovkui resursaváilevuo˜a gea¿il. 2.5.3 Barentsovttasbargu Sámediggi lea dorjon Barentsguovllu eamiálbmotbarggu. Eamiálbmogiid guovlulaš bargojoavku ja eamiálbmogiid ovddasteaddjit hálddahuslaš komiteas ja Barentsguovllu guovllurá˜is álggahit doaibmabijuid eamiálbmotdili nannema várás Barentsguovllus. Eamiálbmogiid bargojoavku lea mearridan eamiálbmotdoaibmaplána 2000-2003 Barentsguovllu mearridanorgánaide. Sámediggi lea ovttasrá˜iid eamiálbmogiid bargojoavkkuin, Barents„állingottiin, Kárášjoga- ja Guovdageainnu gielddaiguin ja Gieldadepartemeanttain vuolggahan ustitvuo˜agielddaid ásaheami Lujávrri ja Narjan-Mar gielddaiguin. Dát bargu lea bures boahtán johtui. Sámediggi áigu joatkit dan barggu. 2.6 - Oahpahus Sámi oahpahusrá˜i „állingoddi ásahuvvo o˜˜ajagimánu 1. b. 2000 Sámedikki váldohálddahusa sierra ossodahkan. Dien beaivvi rájes ii leat šat Sámi oahpahusrᘘi Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta rᘘeaddi orgána. Go Sámi oahpahusrᘘi sirdojuvvui Sámediggái, de lea Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta bušeahtas várrejuvvon ruhta Sámedikki geavahussii oahpahusáššiid várás, g„. ášši 44/99. Lea nammaduvvon hálddahusaid gaskasaš joavku mas leat mielde departemeantta, Sámi oahpahusrá˜i ja Sámedikki ovddasteaddjit, mii galgá árvvoštallat daid bargguid praktihkalaš sisdoalu mat galget sirdojuvvot Sámediggái ja movt sirdima galggašii „a˜ahit. Dasto árvvoštallojuvvojit maiddái dárbbut ekonomiija ja bargiid ektui mat galggašedje „uovvut doaimmaid sirdima Sámediggái. Dán rádjai lea bargojuvvon praktihkalaš beliiguin nugo bušeahttateknihkalaš ja bargiid áššiiguin. Vel lea dárbu bargat doaimmaid ja ovddasvástádusa juogadeami ektui guoskevaš oasála„„aid gaskka. 2.6.2 Oahpahuslága láhkaásahus Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša oahpahuslága láhkaásahussii. Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga «sámi guovlu» viiddideami ektui (g„. oahpahuslága § 6-1 «- sámi guovlu: 1) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde, 2) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtará˜is lea addán ma¹¹á go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša.») Gáibádus lea biddjon dan vuo˜ul go oahppiide lea váttis oa¿¿ut oahpahusa sámegillii danne go vuoigatvuohta oahpahussii sámegillii leat „adnojuvvon oahpahuslága «sámi guvlui». Seamma guoská vejolašvuhtii oa¿¿ut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde. Dat mearkkaša dan ahte olggobealde sámegiela hálddašanguovllu galget leat unnimusat logi oahppi gielddas geat dáhttot oahpahusa sámegillii. Vuoigatvuohta dán lágan oahpahussii doalahuvvo nu guhkká go vel leat 6 oahppi joavkkus. Departemeanta ii „uovvulan Sámedikki gáibádusa cealkámuša ektui oahpahuslága láhkaasahussii. Sámegiel oahpahusa vánhensearvi Skániin bivddii 19.04.99 reivves Sámedikki álgit bargat ja o„„odit Skániid gieldda sámi guovlun oahpahuslága § 6-1 mielde, ja Sámediggi „álii fas reivve 25.05.99 dán birra Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii. Departemeanta vástida 27.10.99 reivves vánhensearvái ná: «Departemeanta oaidná ahte lea dárbu nanosmahttit sámegiel oahpahusa olggobealde sámi guovllu. 1999-2000 stáhtabušeahtas leat biddjon ru˜at sámegiel oahpahusa várás olggobealde sámi guovllu maid Sámi oahpahuskantuvra árvvoštallama mielde juohká. Departemeantta árvvoštallama mielde sáhttá dainna gozihit áigumuša viiddiduvvon sámi guovllu hárrái. Dán vuo˜ul oaidná departemeanta ahte juste dál ii leat áigeguovdil viiddidit sámi guovllu.» 2.6.3 Eará oahpahusáššit Sámediggi lea Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu má¹gii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde. Go Sámi oahppoplána váldojuvvui atnui, de lasihii departemeanta ru˜aid gielddaide gos oahpahuvvo sámi oahppoplána mielde. Gielddain gos ásahuvvojit priváhta skuvllat bargá Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta ovttas Gielda- ja guovludepartemeanttain dan ektui ahte guhkidit stáhta gaskadilleortnetdoarjaga oahppi nammii amas dietnasa njiedjan nu johtilit buktit negatiivvalaš váikkuhusaid gielddaide gos dakkár skuvllat ásahuvvojit. Sámediggi oaivvilda ahte stáhtalaš doarjaga gielddaide gos priváhta skuvllat ásahuvvojit dan gea¿il go háliidit garvit sámi oahppoplána, O-97S, ferte doalahit dan dásis mii leai ovdal go priváhta skuvllat ásahuvvojedje. Sámediggi lea bivdán stáhta sámi joatkkaskuvllaid stivrra nammadanválddi sirdima diggái. 2.7 - Sámi dutkan Sámediggi lea barggus sámi dutkama eavttuid ektui oaidnán ahte lea dárbu „ielgaseabbot á¹giruššat ollu surggiin. Ollu iešgu˜et initiatiivvat leat ovddiduvvon ovttasrá˜iid Norgga dutkanrá˜iin, earret eará dárbu „ilget geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dárbu nannet dutkiid rekrutterema. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu sámi dutkanpolitihkkii ja dutkanpolitihkalaš stivrenorgánaide mat sáhttet gozihit sámi servodaga dárbbu oa¿¿ut váikkuhanfámu sámi dutkamii. Diggi oaidná ahte lea „ielga dárbu institušuvdnan dahkat sámi dutkama stivrema ja ovddasvástádusa bidjat ovtta orgánii. Danne lea ge Sámedikki vuo˜˜o ja guhkes áiggi mihttomearrin ahte ásahuvvošii davviriikkalaš sámi dutkanrᘘi masa gullá olles sámi ássanguovlu. Dalle šaddá Ruo¼a, Suoma ja Norgga sámedikkiid oktasaš bajit dási ovddasvástádussan hápmet ollislaš sámi dutkanpolitihka. Mu˜ui „ujuhuvvo „uoggái 2.11.2 dán die˜áhusas sámi dearvvasvuo˜a dutkama birra. Sámediggi áigu deattuhit ahte sámi dutkanrá˜i ásaheapmi ii galgga luvvet dálá dutkanvuogádaga eret dan ovddasvástádusas mii das lea sámi dutkamis. Lea buorre go Norgga dutkanrᘘi jagis 2000 áigu ovddidit sámi dutkama doaibmaplána, mii galgá bidjat njuolggadusaid dutkanrá˜i á¹giruššamiidda sámi dutkamiin boahttevaš jagiin. Sámediggi áigu dán oktavuo˜as deattuhit ahte lea dárbu ahte sámi beroštumit ja gelbbolašvuohta leat dohkála„„at ovddastuvvon dutkanrá˜i orgánain. Lea maiddái dárbu hukset gelbbolašvuo˜a sámi dutkamis, ja ásahusat fertejit ie¿a aktiivvala„„at váldit ovddasvástádusa rekrutteremis suorgái, omd. várret/merket ru˜aid stipeandiáhtavirggiide ja die˜avirggiide. 2.8 - Sámedikki guovlupolitihkalaš bargu Sámediggi mearridii áššis 46/99 ahte dikki guovlupolitihkalaš doaibma galgá nanosmahttot earret eará dan bokte ahte Rᘘehusa Nord-Norgeutvalg (RNNU) ja Utviklingsforumet for Indre-Finnmark( Sis-Finnmárkku ovddidanforum) bargu vuoruhuvvojit bajás. RNNU:a jo˜iha stáhtaminister ja dasto das leat mielde ollu stáhtará˜it, riikaoasi fylkasátnejo˜iheaddjit ja Sámedikki presideanta. Ovddidanforuma jo˜iha Finnmárkku fylkasátnejo˜iheaddji ja das leat lassin mielde Sámedikki presideanta ja Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsá¹ggu ja Deanu sátnejo˜iheaddjit. RNNU lea doallan guokte „oahkkima 1999:s main fáddán leat leamaš: Eanadoallu, guovddá¿is o˜˜a stuorradiggedie˜áhusa ovddideapmi eanadoalu birra Guolásteapmi, guovddá¿is fanaso˜asmahttimiid ja hámmanhuksemiid doarjjaortnegat (g„. „uo. 2.2.2) Transporta ja gelbbolašvuo˜aguoddi infrastruktuvra, man guovddá¿is lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii „atnasettiin geaidno-, ruovdemá˜ii-, girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii. Diehtojuohkin- ja kommunikašuvdnateknologiija (DKT) oktavuo˜as lea allaleaktoneahta fysálaš láh„in davvin vuoruhuvvon. Sámi guovlluin, ja erenoamá¿it Finnmárkkus lea veadjemeahttun oa¿¿ut dohkálaš fálaldagaid jos jurddaša gánnáhtahttivuo˜a. Stáhta ferte váldit ovddasvástádusa digitála buohkaidvuoigatvuo˜as. Sámedikki bargun lávdegottis lea leamaš sámi perspektiivva goziheapmi dain áššiin mat meannuduvvojit. Sámediggi ja fylkagielddat leat bidjan guovddá¿ii ahte nanosmahttit guovlupolitihkalaš doaibmaprogramma nu ahte riikka politihka prosedyrat ja rutiinnat buorebut heivehuvvojit guovlulaš dási mihttomeriide. Dasto gávdnojit áššit maid oktavuo˜as fylkagielddain ja Sámedikkis sáhttet leat sierralágan beroštumit. Utviklingsforumet for Indre Finnmark lea doallan njeallje „oahkkima. Áššit maid birra lea digáštallojuvvon leat; foruma sadji ja strategiijat, njuovahatstruktuvra Finnmárkkus, bohccobierggu importa, dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššit, gielddaid gaskasaš ovttasbargu Sis-Finnmárkkus, Suodjalusa sadji Porsá¹ggus, Regionalt utviklingsforum for Indre Finnmark, gelbbolašvuo˜a- ja ealáhusovddideapmi, ja diehtojuohkinteknologiija ja infrastruktuvra. Sámediggi lea maiddái mearridan ohcat ie¿as lahttun lávdegoddái man namma lea Landsdelsutvalget for Nord-Norge og Nord-Trøndelag. 2.9 - Dákteriggeávdnasiid geavaheapmi ja hálddašeapmi Anatomalaš instituhtas Kollegiija Oslo universitehtas nammadii 1997:s lávdegotti árvvoštallat Anatomalaš instituhta dákteriggeávdnasiid geavaheami ja hálddášeami njuolggadusaid. Cuo¹ománus 1998 ovddidii lávdegoddi árvalusas ja evttohii njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái. Sámediggi attii áššis 11/99 gulaskuddancealkámuša lávdegotti árvalussii. Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide. Oslo universitehta akademalaš kollegiija mearridii njuolggadusaid ja buvttii dea¼alaš ja „ielga „ilgehusa dasa manne Sámedikkis galgá leat guovddáš rᘘenvuoigatvuohta „oahkádusa sámi oassái. Sámediggi áigu deattuhit man dea¼alaš lea ahte Sámedikkis sámi álbmoga ovddasteaddji orgánan Norggas lea loahpalaš váldi mearridit ie¿as máttuid bázahusaid. Sámedikki oainnu mielde ferte Anatomalaš instituhta dákterigge„oahkádusa sámi oasi geah„adit ja sirret. Sámediggi lea deattuhan man dea¼alaš dás bargat Sámedikki rávvagiid mielde. 2.10 - Sámi kulturviesuid ollislaš plána - o˜˜asis prioriteren Sámediggi mearridii 1996:s áššis 23/96 ollislaš plána sámi kulturviesuid várás. Sámediggi ii o¿¿on nu buori doarjaga guovddáš eiseválddiin dán plánaárvalussii. Mihttomeari lassin, ahte dáláš institušuvnnaide galgá sihkkarastojuvvot doaibmaruhta ovdal go o˜˜a prošeavttat álggahuvvot, hilggui Rᘘehus ja Stuorradiggi maiddái Sámedikki doaibmajuogadan-, ja doaibma- ja investerenruhtadanmálliid, g„. Sd. die˜áhusa nr 41 (1996-97) Norgga sámepolitihkka, kap. 12.6, ja Árv. nr 145 (1997-98). Dán gea¿il fertii Sámediggi o˜˜asis guorahallat 1996:s dahkkon mearrádusa ja mearridit o˜˜a vuoruheami. Sámediggi rievdadii áššis 21/99 mearrádusa mii leai dahkkon áššis 23/96 sámi kulturviesuid kategoriserema ektui. Beaivváš Sámi Teáhteris, Sámi Vuorká-Dávviriin oktan dáiddaossodagain ja Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalaš stahtus. Eará institušuvnnat eai leat kategoriserejuvvon. Daid ektui mearrida sisdoallu ja dárbu ruhtadeami vuoruheami, sihke doaimma ja investeremiid oktavuo˜as. Sámediggái lea deatalaš ahte ásahuvvojit sajit kultur- ja giellabarggu váste oassin sámi giela ja kultuvrra nanosmahttimis. Stáhta geatnegasvuohta ferte leat maiddái ruhtadit daid prošeavttaid mat vuo˜˜uduvvojit sámi giela ja kultuvrra suodjaleami ja ovddideami áigumuššii. Muhto maiddái fylkagielddain ja gielddain lea ovddasvástádus sihke investeremiid ja doaimma oktavuo˜as. Váldoprinsihppa Sámedikki mearrádusas lea ahte vuoruhuvvon „uovvovaš gu˜a sámi kulturinstitušuvdnii galgá otnáš doaimma vuolggasajiin, sihkkarastojuvvot dohkálaš doaibmaruhta ovdal go o˜˜a investeremat dahkkojuvvojit; Saemien Sijte, Várjjat Sámi Musea, Ája sámi guovddáš, Sijti Jarnge, Sámi Dáiddaguovddáš ja Várdobáiki. Investeremiid oktavuo˜as lea Sámediggi vuoruhan guokte sámi kulturásahusa huksema; Ája sámi guovddá¿a Gáivuonas ja dan ma¹¹á Várdobáikki Mátta-Tromssas ja Ofuohtas. Sámediggi ii dáhto ahte o˜˜a initiatiivvaid galgá leat veadjemeahttun „a˜ahit dikki vuoruhemiid gea¿il, ja mearridii danne ahte Sámediggi rávve da˜istaga daid prošeavttaid maidda lea sihkkaraston doaibmaruhta ja mu˜ui leat realistala„„at ja sáhttá realiseret, earret eará dikki jahkásaš stáhtabušeahta árvalusaid bokte. Uhccit prošeavttaid investeremiid galgá sáhttit „a˜ahit eará ruhtadanortnegiid bokte. Sámediggi lea mearrádusaidis bokte, áššiin 40/96 ja 20/98 erenoamá¿it vuoruhan bajás Nuortasámi musearusttega Njávdámis sámi duhátjahkesadjin ja Sámi Vuorká-Dávviriid dáiddaossodat, oktan Savio-museáin. Dát guokte prošeavtta dollojuvvojit danne olggobealde vuoruhanlisttu ja geah„„aluvvojit ollašuhttot nu johtilit go vejolaš. 2.11 - Dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššit 1999:s juogaduvvui váile 3,7 miljon kruvnnu prošeaktaruhta NOU 1995:6 dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas „uovvuleapmái. Eanaš ru˜at manne dearvvasvuo˜a- ja sosiálabargiid má¹ggakultuvrralaš gelbbolašvuo˜a nannemii. Sámediggi doalai skábmamánus ovttasrá˜iid Sámi allaskuvllain „uovvulanseminára prošeavttaid várás mat ledje o¿¿on ru˜aid. Máilmmi dearvvasvuo˜aorganisašuvdna (WHO) ja Máilmmi birasprográmma (UNEP) álggaheaigga 1999:s ovttasbarggu ahte kártet birrasa ja dearvvasvuo˜a váttisvuo˜aid Árktalaš guovllus. Galgá ráhkaduvvot prográmma mas deattuhuvvo eamiálbmogiid dearvvasvuohta ja biras Arktisas, ja Sámediggi lea buktán signánalaid ahte dán barggu ferte álggahit sámi guovlluin. Rᘘehus lea dadjan ahte Sámediggi gessojuvvo aktiivvala„„at mielde dán bargui. 1999:s leai Máilmmi dearvvasvuo˜aorganisašuvnnas (WHO) Geneves vuosttas rᘘádallan eamiálbmogiiguin, masa Sámediggi searvvai Norgga delegašuvnnas. Sámediggi áigu „uovvulit dán barggu. Ru˜aid juogadeami oktavuo˜as NOU 1995:6 dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas „uovvuleamis prioriterii Sámediggi áššis 43/99 vihtta á¹giruššansuorggi jahkái 2000. Á¹giruššansurggiin lea Sámediggi deattuhan „ielggadus-, prošeakta- ja metodaovddidanbarggu, ja ná ovddidan sámi dimenšuvnna dan fágalaš barggus maid dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorgi fállá sámi geavaheaddjiide. Sámedikkis lea leamaš konstruktiivvalaš ovttasbargu Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanttain dearvvasvuo˜a- ja sosiálaplána „uovvuleami oktavuo˜as. Mu˜ui lea Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta ráhkadan doaibmaplána NOU 1995:6 „uovvuleapmái, mii lea sáddejuvvon gulaskuddamii ja maid Sámediggi 2000:s galgá meannudit. Sámediggi vuordá ahte dábálaš dutkanru˜at vuoruhuvvojit dutkamii mii goziha sámi perspektiivva dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis heivehuvvon sámi geavaheaddjiide. 2.11.2 Gulaskuddancealkámušat Sámediggi lea áššis R 68/99 buktán gulaskuddancealkámuša sámi dearvvsvuo˜a dutkama birra, mii lea ovdaprošeakta man áigumuššan lea ráhkadit sierra dutkanovttadaga sámi dearvvasvuo˜a birra. Dearvvasvuo˜a dutkama ja sámi dearvvasvuo˜a diliid birra oahpahusa bajit dási ulbmilin lea buoridit dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid kvalitehta sámi álbmoga várás, ja ná dahkat dá¿a ja sámi álbmoga dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorggi bálvalusaid ovttaárvosa¿¿an. Sámi servodagas lea stuorra dárbu dutkat iešgu˜et fágasurggiid. Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeantta doaibmaplána NOU 1995:6 „uovvuleamis galggašii Sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiála diliid dutkan leat váldoá¹giruššansuorgin. Sámediggi lea positiivvalaš go vuo˜˜uduvvo sierra dutkanovttadat sámi dearvvasvuo˜a dutkama várás Tromssa universitehtas. Sámedikkis leat vuordámušat ahte sámi dearvvasvuo˜a dutkanossodat ásahuvvo jagi 2000 mielde ja biddjojuvvo Kárášjohkii hálddahuslaš oktavuo˜ain Tromssa universitehtii. Sámediggi lea 08.09.99 beaiváduvvon reivves buktán gulaskuddancealkámuša NOU 1999:13 nissonolbmuid dearvvasvuo˜a birra Norggas. Lea stuorra dárbu systematiseret die˜uid, ja „ielggadit ja dutkat sámi nissonolbmuid dearvvasvuo˜a dili. Jos barggu sámi nissonolbmuid dearvvasvuo˜a dili „ielggademiin ja dutkamiin galgá oa¿¿ut johtui, de ferte dasa várret ru˜aid. Sámediggi bivdá oa¿¿ut johtui sámi nissonolbmuid dearvvasvuo˜a dili „ielggadan- ja dutkanbarggu. 2.12 Dásseárvodoaibmaplána sámi nissoniid diliin guovddá¿is Sámediggi mearridii áššis 24/99 dásseárvodoaibmaplána sámi nissoniid diliin guovddá¿is. Dásseárvu ja nissonpolitihkalaš áššit leat guovddáš hástalussan sámi servodahkii, danne lea ge dea¼alaš ahte Sámediggi „uovvu ovdáneami dán suorggis, ja geavaha dárbbašlaš resurssaid dán bargui. Go dásseárvu ja nissonpolitihkalaš áššit leat hirbmat viidá ja fátmastit ollu sektuvrraid, de lea dárbu oaidnit maid galgá vuoruhit lagamus jagiin, ja maid berrešii geah„„at eambbo guhkes áiggi perspektiivvas. Doaibmaplána lea juogaduvvon vi˜a oassái. Vuosttas oasis leat plána duogáš, plánaproseassa ja oktavuohta eará plánaide. Nuppi oasis válddahuvvo dásseárvu sektuvrraid gaskasaš politihkkasuorgin, Sámi nissonprošeakta ja „ilgehus ovttasbargiid birra olggobealde Sámedikki. Goalmmát oasis leat váldomihttomearit ja hástalusat, njealját oasis fas Sámedikki dásseárvobarggu á¹giruššansuorggit, mihttomearit ja doaibmabijut áigodahkii 1999 - 2001. Ma¹imuš oasis leat ekonomálaš ja hálddahuslaš váikkuhusat. Sámediggi lea ásahan bissovaš virggi doaibmaplána barggu „uovvuleami várás. 2.13 - Duopmostuolut vuosttas instánsan Sámediggi lea áššis 48/99 buktán gulaskuddancealkámuša NOU 1999:22 Duopmostuoluid birra vuosttas instánsan. Sámediggi lea movtta go Strukturlávdegoddi lea árvvoštallan o˜˜a duopmostuolu dárbbu Sis-Finnmárkui dan vuo˜ul ahte gozihit sámi beroštumiid dán guovllus, ja doarju danne lávdegotti evttohusa ahte Sis-Finnmárkui ásahuvvo duopmostuollu, earret eará oppalaš sámegiela geavahanvuoigatvuo˜a mearrádusaid vuo˜ul, sihke almmolaš hálddašeamis ja riektedoaimmahagas. Duopmostuollu galgá biddjot giellahálddašanguvlui Sis-Finnmárkkus. Sámediggi áigu ma¹¹á guorahallat gosa dat o˜˜a duopmostuollu eanadie˜ala„„at galgá biddjot. Sámediggi doarju maiddái lávdegotti oainnu ahte Norlándda ja Tromssa meahccekomišuvdna heaittihuvvo, ja ahte dat barggut mat das leat, biddjojuvvojit dábálaš duopmostuoluide. 2.14 - Duopmostuolut servodagas Sámediggi lea áššis 47/99 buktán gulaskuddancealkámuša NOU 1999:19 Duopmostuoluid birra servodagas. Sámediggi lea positiivvalaš go duopmostuollokomišuvdna barggustis lea deattuhan sámi perspektiivva ja buktán „ielga signálaid dán ektui. Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain. Dát evttohus deattuha duopmostuoluid sorjankeahtes dili, mii lea maiddái dea¼alaš dasa ahte sámi servodagas lea luohttámuš duopmostuoluide. Sámediggi bivdá beassat nammadit guokte lahtu duopmostuollohálddahusa stivrii. Dát ovddastus lea dea¼alaš vai sámi servodagas lea luohttámuš duopmostuoluide. Sámedikki mielas lea buorre go Sis-Finnmárkui ásahuvvo sierra duopmostuollu, muhto dattetge ohcala konkrehta doaibmabijuid guovlluid várás mat báhcet olggobeallái Sis-Finnmárkku duopmostuolu vejolaš doaibmaguovllu. Sámediggi oaivvilda ahte berre „ielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus, ja jos galgá de movt. 2.15 - Mánáid- ja nuoraidáššit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeaktabargu lea gasku „a˜ahandási. Lea ráhkaduvvon prošeakta„ilgehus mas temahtalaš á¹giruššansuorgin leat evttohuvvon „uovvova„„at: Sámedikki integrerenpolitihkka, kultuvra ja ealáhusat. Lassin leat válljejuvvon muhtun eanadie˜alaš guovllut prošeavtta sierra doaibmabidjoguovlun. Guovllut mat leat válljejuvvon leat gielddat Mátta-Várjjat, Loabát, Røros ja Oslo. Definerejuvvon á¹giruššansurggiid „uovvulanbarggu oktavuo˜as leat earret eará 1999:s dollojuvvon „oahkkimat guvttiin gielddain dan njealji namuhuvvon gielddas. Sámediggi áigu „a˜ahit erenoamáš doaibmabijuid mánáid ja nuoraid ektui, ja lea danne vuoruhan doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás meannudettiinis 1999 bušeahta. Vuoruheapmi lea „uovvuluvvon Sámedikki iešgu˜et doarjjaortnegiid bokte nu ahte doaibmabijut mat dorjot dikki mánáid- ja nuoraidprošeavtta ulbmila, leat vuoruhuvvon. 2.16 - ‚ázádathuksen ‚ázádathuksen Norlánddas Sámediggi oaivvilda ahte buot váikkuhusat birrasii ja servodahkii galget kártejuvvot ovdal go, addojuvvo lohpi „ázádathuksemiidda gielddain Báidár, Ruovatvuotna, Skerrestátte ja Oarjeli-Báidár nu ahte sihkkarasto ahte huksemis eai leat dakkár váikkuhusat servodahkii ja birrasii maid ii sáhte šat ma¹¹á divvut. Dát lea deatalaš sámi servodaga ektui oppala„„at, ja sámi kulturmuittuid ja sámi ealáhusaid ektui erenoamá¿it. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu ráhkadit o˜˜a váikkuhan„ielggadusa mii dávista plána- ja huksenlága o˜˜a njuolggadusaide. Lødøljasirdin Sámediggi oaivvilda ahte lea hirbmat váidalahtti go mearrádus Lødøljasirdima hárrái kategoriijas II kategoriijai I dahkkojuvvui almmá guldalkeahttá deatalaš sámi beroštumiid. Sámediggi áv¿¿uha boahtteáiggis vie¿¿at maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide, ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II (ii sáhte konsešuvdnameannudit) kategoriijai I (guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit) ollislaš „ázádatplánas. Sámediggi deattuha ahte sámi ealáhusat, kultuvra ja servdodatdilit galget árvvoštallojuvvojit buot áššiin main lea sáhka lihkahallamiid birra sámi servodagas. Gáhtten- ja huksenáššiin galgá árvvoštallamis erenoamá¿it deattuhit makkár váikkuhusat vejolaš huksendoaibmabijuin leat sámi servodahkii ollisla„„at. Lødøljahuksemis leat stuorra negatiivvalaš váikkuhusat boazodollui ja dalle maiddái guovllu sámi kultuvrii. Sámediggi gáibida viiddiduvvon váikkuhus„ielggadusa sámi servodatberoštumiid várás. Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš, dearvvasvuo˜a ja ealáhuslaš „ielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima mu˜ui, ollislaš oktavuhtii. 2.17 Eará Sámediggi doarju evttohusa ahte ráfáiduhttit Njávdáma nuortalaš gili, Mátta-Várjjat gielddas kulturbirasin kulturmuitolága § 20 mielde. Evttohus lea hirbmat bures vuo˜ustuvvon sihke fágala„„at, kulturpolitihkala„„at ja etihkala„„at. Evttohuvvon ráfáiduhttinnjuolggadusat orrot bures árvvoštallojuvvon, ja dat leat „ielgasat ja dárkilat, ja dat bidjet buori ja diehttelas vuo˜u dasa movt guovlu boahtteáiggis galgá geavahuvvot ja hálddašuvvot. Dasa lassin go nuortalaš gili ráfáiduhttin goziha historjálaš, kultuvrralaš, oskkolaš ja eanadatlaš árvvuid guovllus, de lea dea¼alaš oaidnit ahte ráfáiduhttimis lea „ielga oktavuohta nuortasámi kulturgáhttemii ja -gaskkusteapmái. Nuortala„„aid erenoamáš historjá stáhtarievttálaš, oskkoldatlaš, gielalaš ja kultuvrralaš beliid vuo˜ul gáibida ahte lea erenoamáš dárbu stáhta á¹giruššamiidda nuorta sámi kulturgáhttendoaimmaid oktavuo˜as. Ovddasvástideaddji eiseváldiin ferte leat dáhttu nu guhkás go oppa lea ge vejolaš bargat dan ala ahte suodjalit, nannet ja ovddidit nuorta sámi kultuvrra. Ferte geah„„at nu ahte Njávdáma nuortalaš gili ráfáiduhttin lea okta dain ollu deatalaš beliin dán barggus, ja dan ferte „atnat Njávdáma nuortalaš musea ollašuhttimii. Sámedikki mielas lea dárbu „uovvulit ráfáiduhttinárvalusa ja ovddidit árvalusa Gonagassii stáhtará˜is nu johtilit go lea vejolaš. 2.17.2 Nuortalaš museá Sámediggi mearridii 1998:s nuortalaš musea/kulturguovddá¿a sámi duhátjahkesadjin. Go galggai boahtit johtui sámi duhátjahke„almmusteami bargguin, de ásahuvvui nuortalaš museá Njávdámis gaskaboddosa„„at suoidnemánu 12. b. 1999 rájes jagi lohppii. Nuortalaš museá lea Sámiid Vuorká-Dávviriid ossodat, ja lea 1999:s ruhtaduvvon Sámedikki, Mátta-Várjjat gieldda ja Gielda- ja guovludepartemeantta doarjagiiguin. Jos prošeavtta galgá sáhttit ollašuhttit, de lea dárbu oa¿¿ut konkrehta juolludusa dasa stáhtabušeahtas. Sámediggi „ujuha bušeahttaproposišuvnnaide 1999 ja 2000 main oidno ahte Rᘘehus galgá „ielggadit ja hápmet plánaid sámi duhátjahkesaji várás boahtte jagi stáhtabušeahtas. Diggi „ujuha maiddái Bearaš-, kultur- ja hálddahuskomiteá árvalussii nr 246 ja Bušeahttaárvalussii S nr 2 - 1999 - 2000 main eaktuduvvo ahte ásahuvvo sámi duhátjahkesadji. Huksen álggahuvvo 2001:s ja dat galgá gárvvistuvvot ovdal jagi 2005. 2.17.3 Interregprošeakta Norgesfararleden ja Harvasstua Árborddi gielddas Sámedikki mielas lea dát hirbmat dea¼alaš ášši guovllu sámi beroštumiide. Harvasdalen lea sihke Norgga ja Ruo¼a beale boazosámiid guovddáš guovlu. Sámediggi lea deattuhan ahte visttiin leat bealit main lea árvu kulturmuitun. Harvasstua lávejit guovllu boazosámit Norgga ja Ruo¼a bealde geavahit, ja dat lea dea¼alaš kulturhistorjálaš oktavuo˜as. Kulturmuittuid gáhttema vuhtii váldima vuo˜ul lea Sámediggi bivdán ahte Harvastua ii vuvdo ovdal go Riikaantikvárii lea mannan diehtu vuovdima birra, ii ge ovdal go dat leat árvvoštallan vistti gáhttenárvvu. Mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui lea danne stuorra mearkkašupmi sihke boazosámi, historjalaš ja kulturmuitofágalaš oainnu vuo˜ul. Sámediggi áigu deattuhit ahte mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui galgá leat dakkár „oavddus mii lea dohkálaš guovllu máttasámi boazodollui Norgga ja Ruo¼a bealde amas máttasámi kultuvra ja ealáhus gártat gillát. Sámediggi Sámi kulturmuitorá˜i bokte galgá leat mielde árvvoštallamin movt Harvasstua Árbordi gielddas galgá geavahuvvot boahtteáiggis. 2.17.4 Hálkavári ja Inggášguolbana báh„inšillju Sámedikki mielas lea dea¼alaš ahte Suodjalusa ja boazodoalu gaskka lea šiehtadus Hálkavári/Inggášguolbana báh„inšillju geavaheamis. Hálkavári/Inggášguolbana báh„inšillju lea dea¼alaš guovlu boazodollui, ja boazodoallu lea guovddáš sámi ealáhus ja dea¼alaš sámi kulturguoddi mii suodjaluvvo sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš njuolggadusaid bokte. Okta guovddáš rievttálaš eaktu mii lea biddjon vuo˜˜un stáhta sámepolitihkkii, lea ávnnaslaš kulturvuo˜u gáhtten. Dán duohtan dahkamis lea hirbmat dea¼alaš gozihit dan ahte boazodoallu ja dan guovllut eai jámma masse eatnamiid eará beroštumiide. Álgogeah„en 1980-logu dahkkui šiehtadus Suodjalusa ja guoskevaš boazodoalliid gaskka. Šiehtadus heittiii guostomis 1996:s, ja dan rájes ii leat leamaš makkárge šiehtadus oasála„„aid gaskka. Boazodoallu lea gártan hirbmat váttis dillái erenoamá¿it danne go ii leat šat makkárge šiehtadus Suodjalusain. Dát mielddisbuktá dan ahte boazodoalus ii šat leat váikkuhanvejolašvuohta dan dillái mii lea guovllus. Nubbi eará bealli lea dat ahte Suodjalusas da˜i mielde go Sámediggi diehtá ii šat leat makkárge šiehtadus guvlui. Dat nogai 1996:s, oktanaga šiehtadusain boazodoalliid ja Suodjalusa gaskka. Danne lea Sámediggi ovddidan ášši suodjalusministerii, vai šiehtadallamiid šiehtadusa ektui sáhttá joatkit Suodjalusa ja boazodoalu gaskka. 2.17.5 Meavkke ja Alit„ohka báh„inšiljuid ovttastahttin Meavkke ja Alit„ohka báh„inšiljuid ovttastahttin lea hirbmat garra áitta sámi kultuvrra vuostá. Danne lea ge Sámediggi 1990 rájes buktán má¹ga cealkámuša Meavkke ja Alit„ohka báh„inšiljuid plánaid ovttastahttima oktavuo˜as. Ollu gerddiid lea diggi „ujuhan ahte lea dea¼alaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskan„ielggadusa mii lea fágala„„at doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppala„„at, ja erenoamá¿it boazodollui ja sámi kulturmuittuide. Sámediggerᘘi lea fas meannudan dán ášši áššis R 107/99. Okta huksema eaktu Stuorradikki 08.04.97 mearrádusas báh„inšiljuid oktii laktima hárrái leai dat ahte boazodoallu galggai sáhttit ceavzit guovllus. Dan galggai dat doaibmaplána boazodoalu várás mii „uovui mielddusin St. prp. nr. 85 (1995-96) Meavkke ja Alit„ohka báh„in- ja hárjehallanšiljuid laktima ja viiddideami birra Sis-Tromssas, dáhkidit. Stuorradikki meannudeamis deattuhuvvui maiddái ahte doaibmaplána galggai dáhkidit dan ahte laktin ii leat vuostálaga sámi vuoigatvuo˜aiguin, ii ge ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra, mearrádusaiguin. Ma¹imuš áiggis lea duo˜aštuvvon ahte doaibmaplána maid Suodjalus lea ráhkadan ii dáhkit guovllu boazodollui ceavzilis boahtteáiggi. Dasto „uo„„uhuvvo sakkarat ahte boazodoallu fágala„„at ii gu˜ege dásis leat leamaš mielde doaibmaplána ráhkadeamis, ja ahte das danne lea váilevaš fágalaš vuo˜˜u. Doaimmaid vuo˜˜un leat váilevaš ja boasttu die˜ut guovllu boazodoalu birra. Eanadoallodepartemeantta ie¿as boazodoallosekšuvdna ge ii gul leat searvan bargui. Váilevaš boazodoallofágalaš árvvoštallamiid gea¿il áššis, ja váilevaš doaibmaplána gea¿il, lea báh„inguovlluid oktii„atnan stuorra vearredahkun guovllu boazodoallosámiid ektui, ja sámi vuoigatvuo˜aid ektui oppala„„at. Ii ášši soaba oktii ILO-konvenšuvnna nr. 169 njuolggadusaiguin ge. Sámediggi gáibida ahte Eanadoallodepartemeantta doaibmaplána dohkkeheapmi galgá máhcahuvvot ja boazodoallofágalaš bealit galget árvvoštallojuvvot o˜˜asis. Diggi gáibida maiddái ahte eatnamat eai galgga bákkus lotnojuvvot guovllu boazodoalliin ja ahte Suodjalussii ii addojuvvo ovdagihtiilohpi ovdal go ášši lea rievttála„„at guorahallojuvvon. 3. Sámedikki fágapolitihkalaš ja hálddahuslaš doaimmat Sámediggi lea ollu jagiid da˜istaga váldán badjelasas o˜˜a hálddašandoaimmaid. Dát doaimmat leat sirdojuvvon earáin, nu ahte dat eai leat o˜˜a doaibmabijut. Dasto lea dát proseassa buktán Sámediggái da˜istaga stuorát ovddasvástádusa. 1999:s lea Sámediggi hálddašan „uovvovaš doarjjaortnegiid: Doarjjaortnet Doarjjaorgána Submi 1999 1000 kruvnnuin Sámi ovddidanfoanda Sámi ealáhusrᘘi 24 097 Sámi duodjedoarjja Sámi ealáhusrᘘi 3 600 Sámi kulturfoanda Sámi kulturrᘘi 9 125 Sámi girjelágádusdoarjja Sámi kulturrᘘi 1 500 Doarjja sámi kulturviesuide Sámi kulturrᘘi 2 843 Doarjja sámi kulturorganisašuvnnaide Sámi kulturrᘘi 1 333 Gielddaid ja f.gield. guovtteg. doarjja Sámi giellarᘘi 16 650 Sámi nuoraid oahppostipeanda Sámi giellarᘘi 850 Giellaprošeavttat giellaplánaid ektui Sámi giellarᘘi 2 956 Doarjja sámi kulturmuittuide Sámi kulturmuitorᘘi 600 Doarjja sámi váldoorganisašuvnnaide Sámediggerᘘi 2 600 Doarjja Sámedikki politihkalaš joavkkuide Sámediggerᘘi 1 300 Sámediggerá˜i geavahusas Sámediggerᘘi 147 Dearvvasvuo˜a- ja sosiálaplána „uovvuleapmi Sámediggerᘘi 4 400 Submi 72 001 Iešgu˜et ortnegat hálddašuvvojit Sámedikki mearridan njuolggadusaid mielde. O˜˜a ekonomiijanjuolggadusa mielde mii bo˜ii fápmui 01.01.99 galgá ekonomiija hálddašeamis bidjat stuorát deattu mihttomeriid ja bohtosiid stivremii. Sámediggi lea 1999:s joavdan muhtun muddui dáinna bargguin, muhto dáinna proseassain gal eat eisege leat geargan. Dan maid vel ferte dahkat lea aktiviseret dáid die˜uid eanet ollislaš vuogádagas olggobeale dihtorgálduid geavaheami ektui. Dan dásis go Sámediggi dál lea, de lea biddjon buorre vuo˜˜u dasa ahte sáhttá oaidnit movt váikkuhangaskaoamit duo˜as geavahuvvojit. Go ovttastahttojuvvon statistihkka ja mihttologut váilot sámi servodatovddideamis, de lea dat hástalus maid ferte „oavdit, vai mihtto- ja boa˜usstivremis šattašii fágala„„at dohkálaš dássi. Sámediggi searvá prošektii maid Sámi Instituhtta jo˜iha ja man ulbmilin lea ásahit sámi servodatdie˜alaš diehtovuo˜u. Dán prošeavttas leat mielde Statistisk sentralbyrå, Norsk samfunnsvitenskapelig datatjeneste, Tromssa universitehta ja Sámi allaskuvla. Dát bargu lea hirbmat dea¼alaš ja bidjá jáhku mielde vuo˜u eanet aktiivvalaš sámi servodatplánemii. 3.2 Sámedikki vuollásaš rá˜iid hálddašan- ja fágapolitihkalaš doaimmat Sámi kulturmuitorᘘi lea fágarᘘi sámediggevuogádagas. Sámediggi stivre politihkala„„at kulturmuitorá˜i ja lea dan bargoaddi. Birasgáhttendepartemeanttas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus kulturmuitorá˜is. Birasgáhttendepartemeanta lea delegeren válddi Sámi kulturmuitorᘘái ja geatnegahttán dan hálddašit sámi kulturmuittuid geassemánu 9. b. 1978 nr 50 kulturmuitolága mielde. Sámi kulturmuitorᘘi goziha maiddái kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin geassemánu 14. b. 1985 nr 77 plána- ja huksenlága mielde. Sámi kulturmuitorá˜i bargun lea leat mielde váikkuheamen ahte biraslaš kulturárbi gáhttejuvvo, duo˜aštuvvo ja bajásdollo buoremus vuogi mielde. Sámi kulturmuitorᘘi mii galgá gozihit sámi kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága mielde, buktá gulaskuddancealkámušaid stáhtalaš gáhttenplánaide, fylkaplánaide, gieldalaš areálaplánaide, regulerenplánaide, „oahkkebáikeplánaide ja ovttaskas váikkuhus„ielggadusohcamiidda. Sámi kulturmuitorᘘi galgá maiddai oaivadit gielddaid plánaáššiin, ja das lea váldit buktit vuostecealkámuša gielddaid areálaplánaide, regulerenplánaide ja „oahkkebáikeplánaide. Sámi kulturmuitorá˜i doaibma Sámi kulturmuitorá˜is lea ovddasvástádus juolludit ja máksit jahkásaš doarjjaru˜aid sámi kulturmuitoprošeavttaide. Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii, ja sámi huksengáhttemii. Sámi kulturmuitorᘘi ásahii 1999:s dainna doarjagiin maid oa„„ui Birasgáhttendepartemeanttas sámi guovddá¿a Báikkálaš Agenda 21 bargui. Sámedikki ulbmil Báikkálaš Agenda 21 bargguin lea ságastallama bokte sámi báikegottiiguin, organisašuvnnaiguin ja eiseváldiiguin, ja „oahkis stivrema bokte Sámedikkis váikkuhit doaimmaid ja doaibmabijuid ávkkálaš ovdáneami guvlui sihke kultuvrrala„„at, birasla„„at ja ekonomála„„at sámi geavahus- ja ássanguovlluin. Sámi kulturmuitorᘘi galgá koordineret Sámedikki barggu nuortalaš museáin. Bargu lea lagabui „ilgejuvvon „uoggás 2.17.2. Sámi kulturmuitorá˜is lea maiddái 1999:s leamaš muhtun ráji riikkaidgaskasaš bargu nugo norgalaš-ruoššalaš kulturmuitoovttasbargu, Interreg registrerenprošeakta lullisámi guovllus, UNESCO - máilmmi kulturmuittuidrádjankonvenšuvnna Norgga komitea. Sámi kulturmuitorᘘi lea 1999:s meannudan seamma ollu áššiid go 1998:s. Geah„adanáššit ledje seamma dásis go 1998:s. Hástalusat boahtteáiggis Sámi kulturmuitorá˜is leat ollu stuorra barggut ja hástalusat jagiin ovddosguvlui. Ain lea stuorra dárbu nannet Sámi kulturmuitorá˜i hálddahusa vai dat sáhttá ollašuhttit daid bargguid mat dasa leat biddjon ja daid mihttomeriid maid dat lea alccesis bidjan. Váldohástalus Sámi kulturmuitorá˜is jagis 2000 lea ovddidit ja buoridit barggu dain surggiin gos juo lea bargu jo˜us. 3.2.2 Bargu sámi kulturáššiiguin Sámi kulturrᘘi lea fágarᘘi sámediggevuogádagas, ja dat doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas. Sámi kulturrrᘘi lea maiddái Sámedikki fágapolitihkalaš orgána sámediggevuogádagas. Dasto gullá Sámi kulturrᘘái diehtojuohkindoaibma iešgu˜et sámi joavkkuid ja eanadie˜alaš guovlluid ektui, ja das lea maiddái diehtojuohkinstrategiija eará almmolaš instánssaid ektui. Sámi kulturrá˜is lea viiddis ovttasbargu eará almmolaš orgánaiguin, ja oktavuohta gielddaiguin, fylkagielddaiguin ja sámi organisašuvnnaiguin adnojuvvo dea¼ala¿¿an. Fágapolitihkalaš bargu Sámirᘘi nammadii „ak„at 1997 bargojoavkku mii galggai geah„adit liv„„ii go vejolaš láh„it oktasaš kulturdoaibmabijuid olles Sámis, ja movt daid doaibmabijuid ruhtadit. Sámi kulturrá˜is leai okta ovddasteaddji dán bargojoavkkus. Bargojoavku ovddidii ie¿as barggu „ak„at 1999. Sámi kulturrᘘi oaivvilda ahte bargojoavkku plánaárvalus lea lunddolaš „uovvuleapmi ja daid bargguid dievasmahttin mat leat jo˜us sámi áššiid ovttasbarggu formaliserema ektui davviriikkalaš dásis. Lea dárbu buorebut bargat ovttas sámi áššiid ektui davviriikkalaš dásis, ja Ruošša maid váldit mielde dán ovttasbargui. Boahtteáiggis lea Sámi parlamentáralaš rᘘi lunddolaš ásahus sámi kulturáššiid ovttastahttimis davviriikkalaš dásis, ja dát ásahus boahtteáiggis galggašii organiseret ja ruhtadit oktasaš sámi kulturfoandda ja dan hálddašeami. Sámi kulturrá˜i doaibma Vuo˜˜ojurdda Sámi kulturfoandda ásaheami oktavuo˜as leai sámi dáidaga ja kultuvrra ovdánanvejolašvuo˜aid sihkkarastin ja ovddideapmi ie¿as eavttuid mielde. Sámi kulturrᘘi áigu daid rámmaid siste maid kulturfoanda disponere gáhttet ja bajásdoallat sámi kultureallima hámiid. Sámi kulturfoandda bokte geah„„aluvvojit kulturfálaldagat láh„„ojuvvot sierra dárbbuid ja sáváldagaid mielde. Doaimmat leat lassánan ja o˜˜a „uolmmat leat „uo¿¿ilan, ja ekonomálaš rámmat fal dattetge eai leat lassánan vástesa„„at. Ohcamiid lohku lassána. 1999:s ledje ohcamat fondii oktiibuot sullii 17,8 miljon kruvnnu ovddas. Jagi 1998 ektui vástida dát birrasii 2,8 miljon kruvdnosaš lassáneami. Foandda doaibmaguovlu lea olles riika. Vaikko juolludus kulturfondii lasihuvvui 1999:s, de dat ii leat eisege doarvái dárbbu ektui. Dat boahtá das go lea guhkes áiggi juo leamaš stuorra ollašuvakeahtes dárbu. Dárbu „ájeha ahte Sámi kulturfoandda ferte ain nanosmahttit boahttevaš jagiin. Juohkelágan kulturdoaimmaide lea dárbu lasihit doarjaga. Sámi girjelágádusdoarjaga ulbmilin lea sihkkarastit sámegiel girjjiid jeavddalaš buvttadeami, ja dasto sihkkarastit beaktilis márkanfievrrideami ja juogadeami. Bajit dási rámmaeavttut addojuvvojit doarjjaortnega njuolggadusaid bokte, ja Sámedikki jahkásaš bušeahttamearrádusaid ja jahkedie˜áhusa bokte. Sámedikki 1999 bušeahtas kapihttalis 0540, poasttas 52.4 juolluduvvui 1 333 000,- kruvnnu sámi kulturorganisašuvnnaide. Dát juolludus lea mannan sámi kulturorganisašuvnnaide, sámi valáštallanlihttui ja organisašuvnnaide mat eai gula sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnegii. Rámmaeavttut sámi kulturviesuid/ásahusaid doarjagii mearriduvvojit Sámedikki jahkásaš bušeahttamearrádusain ja jahkedie˜áhusain. Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid/institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ru˜aid. Sámediggi oaidná dán heahte„oavddusin jahkái 1999. Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte mat nanosmahttet ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Dát ru˜at leat maiddái dea¼alaš váikkuhangaskaoamit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas. Hástalusat boahtteáiggis Sámi kulturrᘘi registrere ahte váilot sámegiel girjjit nuoraide, erenoamá¿it girjjit maid nuorat „állet nuoraide, ja oaivvilda danne ahte lea dea¼alaš bidjat dasa deattu. Dán oktavuo˜as ásahuvvo stipeandaortnet, ja kulturrᘘi áigu vuoruhit mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuo˜a almmustuhttima. Ekonomálaš rámmat sámi kulturásahusaid várás eai leat dohkála„„at. Sámediggái lea hástalussan bargat dan ala ahte doaibmaru˜at sámi kulturviesuide/kulturásahusaide bajiduvvojit dárbbu ektui. 3.2.3 Bargu sámegielain Sámi giellarᘘi lea fágarᘘi sámediggevuogádagas, ja das lea ovddasvástádus ovddidit ja suodjalit sámegiela Norggas. Sámi giellarᘘi lea ásahuvvon Sámelága § 3-12 vuo˜ul ja dan barggut oidnojit sámelága giellanjuolggadusain. Sámi giellará˜i bargun lea gáhttet sámi „állingiela ja hállangiela kulturárbbi, nannet ja suodjalit sámegiela, ovddidit sámegiel tearpmaid, mearridit movt sámegiel sánit ja dajaldagat galget „állot davviriikkalaš sámi riekta„állinrámmaid siste, oaivadit ja juohkit die˜uid sámi giellaáššiin, fievrridit registerii dohkálaš jorgaleaddjiid ja dulkkaid, ja ovddidit našuvnnalaš ja davviriikkalaš ovttasbarggu sámi giellaáššiin ja searvat dasa. Giellabargu julev- ja máttasámi guovlluin Sámedikkis lea mihttomearrin ahte sámi giellabargu galgá nanosmahttot ja ovddiduvvot buot giellaguovlluin. Dát gáibida stuorra resurssaid. Sámi giellará˜i hálddahusas váilu gelbbolašvuohta mátta- ja julevsámegielas. Danne das leat heajos eavttut dáid gielaid ovddideami ektui. Maiddái olggobealde davvisámegiela guovllu lea stuorra dárbu oa¿¿ut ru˜aid sámegiela ovddideapmái. Sámi nuoraid oahppostipeanda Sámi giellará˜is lea 1997 rájes leamaš ovddasvástádus juohkit sámi nuoraid oahppostipeandda joatkkaskuvlla oahppiide. Oahppiid lohku geat leat ohcan stipeandda lea lassánan (sullii 60 oahppiin), ja dan gea¿il lea stipeandda submi oahppi nammii uhccon. Stipeandaohcamat bohtet miehtá riikka. Jos stipeanddas galggaš leat dat beaktu mii vurdojuvvo ulbmila ektui, de berre rámma bajidit. Sámegiela kárten Sámi giellarᘘi lea 1999:s álggahan giellageavahankártenprošeavtta. Prošeakta bistá guokte jagi. Kártejuvvon die˜ut galget geavahuvvot duo˜aštit makkár dilis sámegiella lea Norggas. Prošeavttas lea sierra stivrenjoavku, ja galgá loahpahuvvot jagis 2001. Doarjja guovttegielalašvuhtii Sámediggi lea addán Sámi giellarᘘái ovddasvástádusa juohkit stáhtalaš ru˜aid sámi dulkabálvalussii ja guovttegielalašvuhtii. Ohccit (§ 7.4) leat ollu, ja 1999:s juolluduvvui ruhta dušše okta nealját oassái prošeaktaohcamiin. Danne ferte prošeaktaru˜aid oasi bajidit, go dain prošeaktaohcamiin maidda ii juolluduvvon ruhta, orru dea¼alaš mearkkašupmi sámegiela ovddideapmái. Tearbmabargu Sámi sátnebá¹ku lea dihtorvuo˜˜u gosa sámi tearpmat oktila„„at registrerejuvvojit, ja das lea stuorra mearkkašupmi sámegiela ealáskuhttimii. Sámi giellarᘘi galgá maiddái dohkkehit tearpmaid ja dárkkistit oahppogirjjiid giela. Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmola„„at, ja viehka oanehis „állinárbevierru. Dát mearkkaša dan ahte maiddái gelbbolašvuo˜a ferte ovddidit giela oppalaš ovddidemiin bálddalagaid jos galgá juksat daid mihttomeriid mat leat biddjon giela ovddideami várás. Hástalusat boahtteáiggis Sámi giellarᘘi lea dán rádjai eanaš bargan sámegiela ovddidemiin sámegiela hálddašanguovllus. Jagis 2000 šaddá Sámi giellará˜is leat hástalussan láh„it dilálašvuo˜aid maiddái nu ahte julev- ja máttasápmela„„at ge o¿¿ot vejolašvuo˜a ovddidit ja geavahit giela. Otne ii leat Sámi giellará˜is gelbbolašvuohta julev- iige máttasámegielas, ja danne ii leat rá˜is vejolašvuohta fágala„„at veahkehit sin geat jerret veahki. 3.2.4 Bargu sámi ealáhusáššiiguin Sámi ealáhusrᘘi lea ealáhusáššiid fágarᘘi sámediggevuogádagas. Sámi ealáhusrᘘi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas, ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš rᘘin erenoamá¿it áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuo˜aáššiide. Sámi ealáhusrá˜is lea maiddái viiddis ovttasbargu eará almmolaš ruhtadanásahusaiguin, ja dat gáibida resurssaid ovttastahttimii ja láh„imii. Rᘘi lea maiddái nannoseabbot go ovdal leamaš mielde ovttasbarggus prográmmaid ja prošeavttaid ektui maid ferte ruhtademiin ja fágala„„at „uovvulit. 1999:s ledje sullii seamma ollu áššit go 1998:s ge. Rᘘeáššit leat leamaš uhccit jagi 1998 ektui. Dát boahtá das go hálddahusa fápmudusrádji ohcamiid mearrideapmái lea bajiduvvon. Ealáhusovddideapmi ja prográmmabargu Sámi ealáhusrᘘi oaivvilda ahte lea dea¼alaš searvat iešgu˜et ovttasbargoforaide ja dan bokte ovddidit ie¿as politihka ja strategiijaid dain servodatsurggiin gokko sámi perspektiivva ferte gozihit. Dasto addá dat maiddái vejolašvuo˜aid buorebut ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami plánaid, prográmmaid ja doaibmabijuid „uovvuleapmái ja ollašuhttimii. Sámi ealáhusrᘘi lea 1999:s leamaš aktiivvala„„at mielde váikkuhangaskaomiid geavaheami ovttastahttimis ovttasbargojoavkkuide searvama bokte sihke našuvnnala„„at ja guovlula„„at. Dás sáhttit namuhit Rᘘehusa Davvi-Norgga lávdegotti, Interreg-prográmma, Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbarggu ja Oarjevuona ovddidanbarggu. Sámi ovddidanfoanda Sámi ovddidanfoandda ulbmilin lea ovddidit doaibmabijuid main lea erenoamáš kultuvrralaš, sosiálalaš ja ekonomálaš mearkkašupmi sámi álbmogii ja sámi ássanguvlui. Foandda eanadie˜álaš doaibmaguvlui gullet 20 gieldda Finnmárkkus, Tromssas ja Norlánddas, ja dasa gullá maiddái sámi álbmot Sá„„á ja Lea¹gaviikka gielddain ja máttasámeguovllus. Lotnolasealáhusat Lotnolasealáhusaid doarjjaortnega ulbmilin lea sihkkarastit barggolašvuo˜a ja dienasvuo˜u sidjiide geat barget lotnolasealáhusain. Sii geat barget buohtalagaid duoji, meahcceealáhusa, guolástusa, eanadoalu dahje boazodoalu ektui sáhttet ohcat doarjaga dán lágan lotnolasoktavuo˜aide. Duodji Sámi ealáhusrᘘi hálddaša organisašuvdnadoarjjaru˜aid, ja foandaru˜aid produseantaulbmiliidda. Ulbmilin lea ovddidit duoji ealáhussan. Dasa lassin leat muhtun kulturbealit mat nanosmuvvet ealáhusovddideami bokte. Sámedikki mearrádusa áššis 25/99 Duodji - kultuvra,fága ja ealáhus vuo˜ul liv„„ii áigumuš ásahit ovddidanprográmma duoji várás. Sámi ealáhusrá˜is lea ovddasvástádus prográmma „uovvuleamis ja johtuibidjamis. Prográmma ferte leat konkrehta ja heivehuvvon doaibmabijuide vai dat sáhttá doaibmat operatiivvalaš stivrengaskaoapmin Sámi ealáhusrá˜i doarjjaortnegiid hálddašeamis. Bargu ferte gal boahtit johtui „av„„a 2000 mielde. Dasto lea Sámi ealáhusrá˜is leamaš ovddasvástádus stáhtalaš ru˜aid hálddašeamis mat leat addon Interreg II-prográmmaid bokte, ovttasbargu riikarájiid rastá mii loahpahuvvui 1999:s. Agderraporta Raporttas «Ka kan æ få pæng ti?», maid Agderforskning lea ráhkadan „ujuhuvvo ahte Sámi ealáhusrᘘái liv„„ii ávki jos ealáhusaid dilli sámi guovlluin analyserejuvvošii vu˜ola„„at. Analysas galggašii guorahallat ealáhusaid heivehanvugiid nu ahte sáhtášii oa¿¿ut buoret áddejumi váikkuhangaskaomiid váikkuhusas. Sámi ealáhusrá˜is lea ovddasvástádus „uovvulit raportta konklušuvnnaid, ja áigu „a˜ahit pilotdutkama mas áigu „ohkket návccaid muhtun válljejuvvon gielddaid ealáhusaide. Hástalusat boahtteáiggis Sámi ealáhusrᘘi galgá bidjat johtui Sámedikki mearridan plánaid daid váikkuhangaskaomiid bokte maid ealáhusrᘘi hálddaša. Jagis 2000 šaddá okta hástalusain leat dat ahte bargat viidáseabbot vugiid ráhkademiin váikkuhangaskaomiid mihtideami várás ja dan bokte oa¿¿ut áddejumi movt váikkuhangaskaoamit doibmet mihttomeriid ektui. 4. Ekonomalaš ja hálddahuslaš hástalusat Sámediggi lea 1999:s o¿¿on bušeahtas nu goh„oduvvon poasta 50-juolludussan. Dát mearkkaša dan ahte Sámediggi hálddaša ru˜aidis rámmastis nugo ieš vuoruha. Sámediggi ferte ieš áiggis áigái árvvoštallat makkár ortnegat ja váikkuhangaskaoamit galget ovddiduvvot, nanosmahttot dahje uhceduvvot. Dasto lea rᘘehus rievdadan vuogis movt meannuda sámi áššiid stáhtabušeahta oktavuo˜as. Rᘘehusa bušeahttakonfereanssain meannuduvvojit sámi doaibmabijut ja juolludusat oktanaga, ja bidjet danne buori vuo˜u ollisleabbo sámepolitihkkii. Vásihusat rámmabušeahtain vuosttas jagi ma¹¹á leat buorit. O˜as jagi 2000 ektui lea dat ahte Rᘘehus juolluda ru˜aid maiddái Sámedikki rámmii fágadepartemeanttaid bušeahttakapihttaliid bokte. Juolludus lea mielde o„„odeamen ovttaskas fágadepartemeantta váldit ovddasvástádusa seammás go dat addojuvvo rámmajuolludussan Sámediggái. Dát vuohki lea gelddolaš, ja Sámediggi áigu da˜istaga divaštallat bušeahttabarggu ja bargat ovttas Rᘘehusain ja Stuorradikkiin sihke vuogi ja sisdoalu ektui. Sámediggi lea gáibidan sámi áššiid bargui ásahuvvot šiehtadallamiid. Bušeahttabargu ja bargu o˜˜a dárbbuiguin leat bealit mat viehka álkidit sáhttet leat šiehtadallama oassin, gos duohta šiehtadallamiiguin „ájehit ruhtadárbbuid, juogadit ovddasvástádusa ja jagis jahkái soabadit bušeahttarámmaid ektui. Dákkár vuogádat buoridiv„„ii gulahallama ja ovttasbarggu hástalusaid ektui mat sámepolitihkas leat. Ollislaš rámma maid Sámediggi hálde 2000:s, gos Gielda- ja guovludepartemeanta, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta, Kulturdepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta leat iešgu˜et kapihttaliiguin ja poasttaiguin leamaš mielde Sámedikki rámma ráhkadeamen, oidno „uovvova„„as: [pic] 4.2 Resursadárbu 2001:s Dás vuolábealde lea tabealla mas oidnojit 2001 evttohuvvon doaibmabijut ja de dasto leat vuo˜ustuvvon ovttaskas evttohusat. Sámediggi lea evttohusastis bidjan vuo˜˜un ahte iešgu˜et departemeanttat hálddašit ru˜aid sámi ulbmiliidda. Dálá doaibmabijut leat evttohuvvon jotkojuvvot, ja o˜˜a dárbbut 2001 ektui ovddiduvvojit ovttaskas fágadepartementii vuoruhuvvon doaibmabijuiguin. Gielda- ja guovludepartemeanta [pic] 6 virggi vuollásaš rá˜iide + Sámi giellalávdegoddi Sámedikki hálddahusa oasis lea dilli da˜istaga „avgan. O˜˜a doaimmat ja lassánan beroštupmi Sámedikki bargui lea dagahan dan ahte ášše- ja dokumeanttahivvodat lea sturron. Go buohtastahttá omd. departemeanttaiguin, de lea ášše- ja áššebábermearri viehka stuoris nugo „uovvovaš govvosat „ájehit: Áššebáhpiriid lohku áigodagas 1994-1999 [pic] Áigodagas 1994 - 1999 lea áššebáhpiriid lohku Sámediggevuogádagas lassánan sakka. Dát „ájeha ahte lea viehka stuorra beroštupmi Sámedikki bargui, ja mii lea viehka stuorra hástalus vuogádaga sturrodaga ektui. Vástesaš lohku Eanadoallodepartemeanttas 1998:s leai sullii 20.000 áššebáhpira. Áššebáhpirat bargi nammii 1998:s Áššit bargi nammii 1998:s [pic] [pic] KRD - Gielda- ja guovludepartemeanta SHD- Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta LD- Eanadoallodepartemeanta SD- Sámediggi - Sametinget (1999 :s lea áššebáhpiriid lohku 399 ja áššiid lohku fas 80 bargi nammii) Go oktavuo˜a váldimat ja áššit lassánit nugo otne, de lea dárbu garrasit nannet hálddahusapparáhta. Jagi 2000 áigut nanosmahttit váldohálddahusa, ja jagi 2001 áigut deattuhit vuollásaš rá˜iid hálddahusaid. Dohkálaš doaibmajuolludusa sihkkarastin Sámediggái ja vuollásaš rá˜iide lea jagi 2001 rájes vuoruhuvvon bajimu¿¿ii dálá rámmaid siste, mas mielde luvvejuvvon investerenru˜at. Vuollásaš rá˜iide dárbbašuvvojit unnimusat 6 virggi. Sámi ovddidanfoanda Sámedikki 2000 bušeahta gie˜ahallama oktavuo˜as fertii Sámediggi sihkkarastit daid sámi kulturviesuid doaimma mat leat juo ásahuvvon. Sámi kulturrᘘi lea jahkása„„at ferten addit heahtedoarjaga kulturviesuid doaimmaide. Dát lea leamaš mielde hea˜ušteamen kulturfoandda friija ru˜aid geavaheami. Sámi mánát ja nuorat Sámi kulturrᘘi hálde 2000:s 2,5 miljon kruvnnu kulturfoandda rámmas sámi mánáid ja nuoraid bargui. Sámediggi háliidii juo 2000:s nannet dán á¹giruššama 2 miljon kruvdnosaš lasáhusa bokte, muhto lea váidalahtti go ii lean ruhta lasihit poastta eambbo go beali das. Sámi kulturviesut, doaibmadoarjja Dálá sámi kulturásahusain lea ollu jagiid leamaš hui váttis dilli. ‚ujuhusain Sámedikki vuoruhemiide áššis 21/99 Sámi kulturviesuid ollislaš plána — o˜˜a vuoruheapmi, áššái 47/98 Stáhtabušeahtta 2000, ja Sámedikki 2000 bušeahttajuogadeapmái, dáhttu Sámediggi o˜˜asis deattuhit man dea¼alaš lea dálá kulturásahusaide sihkkarastit dohkálaš doaibmaruhtadeami. Sámediggi fertii 2000 bušeahtas váldit ru˜aid sámi ovddidanfoanddas kulturviesuide. Eanaš oktavuo˜ain eai jovssa sámi kulturviesut dábálaš doaibmadoarjjaortnegiid doarjagiid. Seammás lea dain guovlluin gos sápmela„„at orrot hui guhkálagaid, hui stuorra dárbu dán lágan ásahusaide. Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská, galgá sihkkarastit govttolaš doaimma, de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus. Dás lea sáhka ásahusain Ája, Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš. Doarjja sámi giellaguovddá¿iidda Vásihusat leat „ájehan ahte dain guovlluin gosa leat ásahan giellaguovddá¿iid, doppe lea giellaovddidanbargu lihkostuvvan bures. Dákkár báikkálaš guovddá¿iid galggašii ásahit dain guovlluin gos giella ii leat nanus. Dasto dáhtošeimmet sátnebá¹kku ásaheami mátta- ja julevsámegillii. Sámedikki báikkálaš kantuvra Oslos Osloi ferte ásahuvvot báikkálaš kantuvra, Sámedikki ovddastan-/diehtojuohkin- ja doarjjadoaimmaid fuolaheapmái. Sámedikki „ielggadusat ja plánat Sámedikkis leat juohke jagi iešgu˜et politihkkasurggiin prošeavttat maidda galggašedje plánat ráhkaduvvot. Dávjá leat dát plánat ruhtaduvvon olggobeali ru˜aiguin. Ruhtadárbu dáidda plánaide/„ielggadusaide lassána da˜istaga, ja gáibida dárbbašmeahttun ollu návccaid ja lea menddo sahtedohko go galgá leat olggobeali ru˜aid duohken. Lea dea¼alaš ja riekta atnit vuo˜˜un ahte Sámediggi ieš gok„á dákkár dárbbuid ie¿as rámmaid siskkobealde. Sámegiella ja o˜˜aáiggi teknologiija Sámediggi háliida sihkkarastit ahte sámegiella sáhttá doaibmat ja duohtavuo˜as gávdno ja lea fidnemis maiddái „ovdosiin ja fálaldagain mat leat „adnon o˜˜aáiggi teknologiija mediaide. Dan oktavuo˜as lea sávaldat ásahit ortnega mii sihkkarasttášii dákkár prošeavttaid ruhtadeami. Sámi kulturfoanda Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo. Sámediggi háliida ahte Sámi kulturrᘘi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat má¹ga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešgu˜et oktavuo˜ain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai gov„„a dáid dárbbuid. Lasáhus galgá maiddái gok„at dan dárbbu mii lea „uo¿¿ilan go Sámi kulturrᘘi ma¹imuš jagiid lea sámi ásahusain o¿¿on má¹ga jearaldaga ja doarjjaohcama vuo˜˜o„ájálmasaid lágideapmái. Vuoigatvuohta oahppat sámegiela Vásihusat leat „ájehan ahte sámelága §§ 3-7 ja 3-8 leat mearrádusat maid ii sáhte duohtandahkat nu guhká go sierra ruhta ii juolluduvvo dása. Danne evttoha ge Sámediggi ahte ásahuvvo stipeandaortnet olbmuid várás geat háliidit oahppat sámegiela. Gába nissonblᘘi Gába lea sámi nissonblᘘi mii „állojuvvo davvisámegillii ja dárogillii ja almmustuvvá njeallji gearddi jagis. Gába dárbbaša bissovaš stáhtalaš ruhtadeami. Sámi giellakampanja 2001:s lea 10 jagi dassá¿ii go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje. Sámediggi háliida „almmustit dán sierra giellakampanjain mii galggašii ovddidit sámegiela geavaheami. Sámegielain birge šattašii gielalaš birasgáhttenkampanjan man áigumuššan lea oa¿¿ut nu ollugiid go vejolaš, sihke almmolaš ásahusaid, sámi organisašuvnnaid ja priváhta olbmuid geavahit sámegiela. Doarjja sámi girjelágádusaide Doarjja sámi girjelágádusaide galggašii lasihuvvot. Sámediggi áigu dan oktavuo˜as maid vuolggahit barggu mii galgá dahkat Sámi oahpponeavvoguovddá¿a ja sámi lágádusaid gaskasaš rollajuogadeami „ielgaseabbun oahpponeavvuid buvttadeami oktavuo˜as. 4 virggi Sámedikki váldohálddahussii Sámedikki beroštupmi stuorra surggiin nugo riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggus, boazodoalus, ealáhuspolitihkas ja regiovdnapolitihkas, lea guhká dagahan ahte váldohálddahusas lea resursadilli issorasat „avgan. 2001 jagis lea dárbu nannet váldohálddahusa. Girko- oahpahus- ja dutkandepartemeanta [pic] Sámi oahpponeavvut Evttohuvvo juolluduslasáhus gaskaboddosaš lohpádusa ektui jahkái 2000. Dát dahkkojuvvo 2001-2005 strategalaš plánaeavttuhusa mielde. Dál váilot ollu oahpponeavvut mat leat dohkkehuvvon o˜˜a sámi oahppoplána mielde. Danne liv„„ii dea¼alaš buoridit oahpponeavvobuvttadeami rámmaeavttuid. Doaibmagolut — Sámedikki oahpahusossodat Earenoamášpedagogalaš oahpponeavvobarggu á¹giruššama oktavuo˜as lea dárbu nannet oahpahusossodaga 2 virggiin nugo lea evttohuvvon stuorradiggedie˜áhusas nr. 23. Sámi earenoamášpedagogalaš doaibmabijut Ma¹¹á go Davvi-Norgga prográmma heaittihuvvui 01.01.2000 sirdojuvvojit muhtun doaibmabijut Sámediggái. Ru˜at galget geavahuvvot sámi guovddá¿a ásaheapmái, Sámedikki oahpahusossodaga nannemii ja earenoamášpedagogalaš gelbbolašvuo˜anannemii (vrd. stuorradiggeprp. nr. 1 lasánus nr. 6) Earenoamášpedagogalaš oahpponeavvut Bajimuš ovddasvástádus earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuin lea Nasjonalt læremiddelsenter (NLS). Sámediggi bidjá eaktun ahte sirdojuvvojit ru˜at NLS:as sámi earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid ovddideapmái ja buvttadeapmái . Earenoamáš doaibmagolut Poasta galgá geavahuvvot goluide mat leat „adnojuvvon Sámedikki ie¿as oahpponeavvobuvttadeapmái. 2000 ektui ii evttohuvvo lasáhus. Gelbbolašvuo˜aovddideapmi vuo˜˜oskuvllas Sámediggi bidjá eaktun ahte biddjojuvvojit ru˜at kap. 228 iešgu˜etlágan ovddidanprošeavttaid joatkimii, ea.ea. sámegiela lohkama kártenávdnasiidda, sámegiela o˜˜asis ealáskahttimii (Interregprošeakta — Norgga oassi), KIM ja gelbbolašvuo˜anannemii. Dasto fertejit biddjojuvvot ru˜at iešgu˜etlágan smávva prošeavttaide mat sáhttet leat mielde ovddideamen sámi skuvlla. Gelbbolašvuo˜aovddideapmi sámi joatkkaoahpahusas Sámediggi eaktuda ahte juolludus kapihttala 238 bokte jotkojuvvo, mii siskkilda ea.ea.: o˜˜a oahppoplánaid ovddideapmi, dálá oahppoplánaid revideren ja oahppi- ja oahpahalliárvvoštallama ovddideapmi eiseválddiidinitieren FoU-bargu ja dutkan oahpaheddjiid ja fitnodagaid oahpahusovddasvástideddjiid lassioahpahus jo˜iheaddjiovddideapmi fálaldatstruktuvrra ovddideapmi biras ja ovddideapmi Sámedikki áigumuššan lea geah„adit sámi joatkkaoahpahusa fálaldatstruktuvrra, oahppoplánaid vejolaš revideren, evttohit o˜˜a oahppoplánaid, omd. duodji GK ja heivehit GK media- ja kommunukašuvdnafága sámi joatkkaoahpahussii Diehtojuohkin- ja kommunikašuvdnateknologiija (DKT) oahpahusas: joatkit ja nannet sámi joatkkaoahpahusa DKT-oahpu addit buoret DKT-oahppofálaldaga sámi joatkkaoahpahusa oahpaheddjiide lassioahpahussan ja gelbbolašvuo˜aovddideapmin Lassioahppu ja jo˜iheaddjiovddideapmi: ovttas fylkkagielddaiguin ja eará sámi ásahusaiguin nannet sámi joatkkaoahpahusa oahpaheddjiid ja skuvlajo˜iheddjiid gelbbolašvuo˜a lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot sámi joatkkaskuvllaid rᘘeaddibálvalusa ferte o˜˜asis organiseret ja nannet Sámi dutkan Sámediggi lea go lea geah„adan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu „ielgaseabbo á¹giruššamii má¹gga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanrá˜iin leat ovddiduvvon iešgu˜etlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu „ielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. Lea ea.ea. evttohuvvon sierra sámi dutkanrá˜i vejolaš ásaheapmi ie¿as ruhtademiin. Mánáid- ja bearašdepartemeanta — bargu sámi mánáidgárddiiguin Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea 1995 rájes juohkán ru˜aid sámi oahpponeavvuid ovddideapmái mánáidgárddiide. Dan sivas go váilot ollu sámi oahpponeavvut mat heivešedje mánáidgárddiide, lea dárbu lasihit juolludusa. Dasto lea mánáidgárddiin ja gielddain stuorra dárbu oaivadeapmái ja „uovvuleapmái rámmaplána heiveheami oktavuo˜as báikkálaš diliide. Kulturdepartemeanta [pic] Sámi sierrabibliotehka Sierrabibliotehka mii doaibmá bures olles sámis, lea guovddáš beallin Sámedikki barggus giella- ja kulturá¹giruššama nannemis buot sápmela„„aide. Sámediggi lea lohkan dárbun gávdnat „ovdosa julev- ja máttasámi giellaguvlui ja sámi sierrabibliotehka ovddasvástádussii dáin guovlluin. Viidáseabbu barggus ferte á¹giruššat dáid guovlluid ektui. Danne evttohuvvo ahte sierrabibliotehka rámma bajiduvvo. Duhátjahkebáiki — Nuortalaš museárusttet Njávdámis Sámediggi lea mearridan Nuortalaš museárusttega Njávdámis sámi duhátjahkebáikin. Nuortalaš museárusttega ásaheapmi lea kultursuodjalandoaibma maid sihke sámi ja nášuvnnalaš oktavuo˜as ferte atnit hui dea¼ala¿¿an. Nuortalaš joavku lea unni, ja sin earenoamáš historjjá stáhtarievttálaš, oskkolaš, gielalaš ja kultuvrralaš oktavuo˜as dahká dárbbašla¿¿an ahte stáhta berošta kultursuodjalanbargguin. Huksengolut Nuortalaš museárusttegii Njávdámis mearkkaša dan ahte Sámediggi ferte bajidit bušeahta jos galgá sáhttit ollašuhttit rusttega ásaheami. Ája sámi guovddáš, Gáivuotna Ája sámi guovddáš lea bajás vuoruhuvvon doaibmabidju sihke gieldda- ja fylkkaplánas, ja Sámediggi lea «Sámi kulturviesuid ollislaš plána» meannudeami oktavuo˜as vuoruhan Ája sámi guovddá¿a bajimu¿¿ii kulturviesuin mat galget ásahuvvot. Áigumuššan lea Ája sámi guovddá¿a duohtandahkat nu johtilit go lea vejolaš lasihuvvon juolludusaid bokte. Statsbygg lea geah„adan prošeavtta, ja lea Sámedikki juolludusárvalus lea vuo˜˜uduvvon dasa. Doarjja sámi áviissaide Sámi áviissat leat ollu jagiid bargan dan ala ahte oa¿¿ut jo˜ihandoarjaga mainna sáhttet doaibmat dan rollas mii dain lea giellaovddideaddjin ja o˜asgaskkusteaddjin sámi servodagas. Sámi áviissain ii leat vejolaš oa¿¿ut stuorra vuovdin- ja almmuhandietnasiid danne go lohkkilogu ii sáhte buohtastahttit dá¿a áviissain. Sámediggi deattuha ahte lea dárbu lasihit juolludusaid sámi áviissaide, nu ahte mihttomearrin ovdal jagi 2005 lea ahte oa¿¿ut duppalgeardde eanet stáhtadoarjaga. Mihttomearrin galgá leat ahte seamma áigodagas ásahuvvo vuolitkantuvra mas lea oktavuohta oktii juo ásahuvvon áviisii, julev- ja máttasámiguovllus. Sámedikki mihttomearrin lea ahte unnimusat okta sámi áviissain galgá ilbmat beaivvála„„at. Beaivváš Sámi Teáhter Departemeanta lea evttohan 10,047 milj. kr. juolludusa Beaivváš Sámi Teáhterii 2000:s. Dát lea sakka unnit go maid teáhter lei ieš bušeteren. Vai teáhtera plánaid ja doaibmabijuid sáhttá ollašuhttit, de lea dárbu bajidit juolludusa. Sámiid Vuorká-Dávvirat Departemeanta lea evttohan 2,788 miljon kruvdnosaš juolludusa Sámiid Vuorká-Dávviriidda (SVD) 2000:s. Sámediggi lea 1999:s e¹gašeren SVD nuortalaš museá ásaheami bargui Njávdámis. Guokte prošeaktamielbargi leat engašerejuvvon dán bargui, ja dáid virggiid ruhtadedje Sámi kulturrᘘi ja Sámi ealáhusrᘘi. Vurdojuvvo ahte prošeavttain jotkojuvvo 2001:s, ja Sámediggi dáhtošii ahte prošeakta ruhtaduvvo SVD:a dábálaš doaibmajuolludeami bokte. ‚a˜ahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami, de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa „áhká maiddái sámi dáiddamuseá. Dán ulbmilii ferte várre ru˜aid. Álgovuorus ohcat 1,5 miljon kruvdnosaš plánenjuolludusa. Bajábeali namuhuvvoma vuo˜ul ja SVD:a dárbbuid vuo˜ul nannet dálá bušeahta, evttoha Sámediggi ahte rámma bajiduvvo. Várdobáiki — Mátta-Tromssa/Ofuohta sámi kulturviessu Sámediggi lea vuoruhan Várdobáikki nubbin kulturviessoá¹giruššamiinnis. Várdobáikki plánenjoavku lea ohcan juolludusa vuosttas huksendássái. Dát lea desentraliserejuvvon málle vuosttas huksendássi man mielde Várdobáiki galgá huksejuvvot. Sámediggi evttoha lasáhusa bušehttii vai sáhttá duohtan dahkat Lulli-Tromssa/Ofuohta kulturviesu. Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta [pic] Sámi dearvvasvuo˜adutkan 1999:s álggahuvvui „ielggadanbargu sámi dearvvasvuo˜adutkama birra masa Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta juolludii ru˜a. Sámediggi lea addán gulaskuddan„ealkámuša „ielggadussii mii gárvvistuvvui 1999 geassemánus. Sámediggi oaidná ahte doaibmabidju ii leat prioriterejuvvon 2000 stáhtabušeahttaeavttuhusas. Sámediggi oaivvilda ahte NOU 1995:6 sáhttá maiddái „uovvulit nu ahte bidjat ru˜aid lassin dan 5 miljon kruvdnui maid Sámediggi juogada. Ru˜aid dutkama lasiheapmái dearvvasvuo˜a- ja sosiála beliid birra sámi guovlluin ferte vie¿¿at olggobealde dán juolludeami. Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmogii 2000-jagi stáhtabušeahttaeavttuhusas sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiid birra lea evttohuvvon 5 milj. kr. dán ulbmilii. Dát lea seamma ollu go 1999:s. Dát leat prošeaktaru˜at maid Sámediggi juolluda NOU 1995:6 Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmogii „uovvuleapmái. Báikkála„„at ja guovlula„„at leat álggahuvvon prošeavttat NOU 1995:6 „uovvuleapmái, muhto prošeavttaid ii leat leamaš vejolaš lasihit go ii leat leamaš doarvái ruhta. Rámmat dán suorggis eai leat álggage bajiduvvon vaikko vel dearvvasvuo˜a- ja sosiálaplána „a˜aheapmi lea dáhpáhuvvan 1995 rájes. Danne go lea nu stuorra dárbu bidjat searaid sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaide, lea 2001:s dárbu bajidit dán poastta rámma. Jahkedie˜áhusa mielddus: Sámedikki organiseren Politihkalaš organiseren Sámedikki dievas„oahkkin Sámedikki „oahkkinjo˜ihangoddi Sámediggerᘘi Iešgu˜et orgánaid doaimmat: Sámedikki dievas„oahkkin Sámedikki dievas„oahkkin lea Sámedikki bajimuš orgána. Dievas„oahkkin sáhttá ieš mearridit doaimmaidis daid rámmaid mielde mat leat mearriduvvon geassemánu 12. b. 1987 lágas nr 56 Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra. Sámedikki dievas„oahkkin mearrida dikki „oahkkinortnega ja vuo˜˜onjuolggadusaid, ja regulere vuollásaš fágará˜iid doaimmaid. Sámediggi meannudii ie¿as organiserema áššis 35/98 Sámedikki organiseren, ja mearridii vuo˜˜onjuolggadusaid ja „oahkkinortnega mat regulerejit dán. Sámedikki „oahkkinjo˜ihangoddi Sámedikki „oahkkinjo˜ihangotti válljema ja doaimma regulerejit Sámedikki vuo˜˜onjuolggadusaid § 2-2 ja Sámedikki „oahkkinortnega §§ 16 ja 17. ‚oahkkinjo˜ihangoddi galgá earret eará goh„„ut Sámedikki dievas„oahkkimiidda ja jo˜ihit daid, nammadit Sámedikki oasseváldiid parlamentaralaš „oahkkimiidda ja konfereanssaide ja mearridit pearbmišuvdnaohcamiid. Sámediggerᘘi Sámediggerá˜is leat presideanta, várrepresideanta ja golbma rᘘelahttu. Rá˜is lea ovddasvástádus jo˜ihit Sámedikki doaimma. Rᘘi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggerᘘái leat ru˜aid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavko„álliide, ja dasto «Eará doarjja». Sámedikki vuollásaš rá˜it Sámedikki vuollásaš rá˜it gullet stáhtabušeahta kapihttalii 0540. Dáid ortnegiid beaivválaš hálddašeami várás mearridii Sámediggi ásahit vuollásaš rá˜iid sierra hálddahusaiguin gozihit dáid doaimmaid. Sámediggi mearrida juohke rá˜i doaibmabušeahta ja bargguid. Rᘘestruktuvra Sámediggi lea ásahan „uovvovaš hálddašanorgánaid: Sámi ealáhsurᘘi Sámi kulturrᘘi Sámi giellarᘘi Sámi kulturmuitorᘘi Iešgu˜et rá˜iide addojuvvojit hálddašandoaimmat ja dat doibmet dasto maiddái fágapolitihkalaš rᘘeaddi orgánan. Rá˜iid hálddahusat ja lokaliseren Buot rá˜iin lea sierra hálddahus. Rá˜iid hálddahusat leat „uovvovaš báikkiin: Sámi ealáhusrᘘi Kárášjogas seamma visttis go váldohálddahus Sámi kulturrᘘi Divttasvuonas Sámi giellarᘘi Guovdageainnus Sámi kulturmuitorᘘi váldohálddahus Unjárggas Sámi kulturmuitorá˜is lea sierra guovlludoaimmahus. Snoasái lea ásahuvvon kantuvra mas lea hálddašanovddasvástádus máttásámi guvlui. Tromssa guovllukantuvrras lea ovddasvástádus Tromssa fylkkas, Divttasvuona kantuvrras lea ovddasvástádus Norlándda fylkkas. Unjárgga kantuvrras lea fas ovddasvástádus Finnmárkku fylkkas. Sámi kulturmuitorá˜is lea áigumuššan sirdit Tromssa guovllukantuvrra Ája sámi guovddá¿ii Gáivuonas ovdal jagi 2004. Rá˜iid hálddahuslaš barggut: Sámi ealáhusrᘘi: Sámi ovddidanfoanda Doarjja lotnolasealáhusaide Duodjedoarjja Sámi kulturrᘘi: Sámi kulturfoanda Sámi kulturguovddášdoarjja Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjja Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjja Sámi girjelágádusdoarjja Sámi giellarᘘi: Sámi dulkonbálvalus ja guovttegielalašvuohta (doarjja gielddaide ja fylkagielddaide) Sámi nuoraid oahppostipeanda Sámi kulturmuitorᘘi: Sámi kulturmuittuid hálddašeapmi Vuollasaš rá˜iid hálddahusmearrádusaid váidalusásahus lea Sámediggerᘘi, earret Sámi kulturmuitorá˜i, man mearrádusaid váidalusásahus lea Riikaantikvára. Bargiidbellodaga sámediggejoavku ovddida „uovvovaš mearkkašumiid dan árvalussii maid Sámediggerᘘi lea buktán áššis. ‚uokkis 1.2 ja 1.3 Dás leat vuoigatvuo˜aga¿aldagat „ilgejuvvon nu ahte sáhttá dagahit eahpesealvvi Sámedikki oaivila birra dán áššis. Mii „ujuhit erenoamá¿it nubbin ma¹emus oassái 2. siiddus ja golmma vuosttaš oassái 3. siiddus. Vuoigatvuo˜aga¿aldagaid dáfus lea min oainnu vuo˜˜un dat oaivilat maid ovddideimmet dán áigodaga Sámediggeplána meannudettiin, dat oaivilat maid ovddideimmet má¹gga ovddeš jahkedie˜áhusaid meannudettiin, ja Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa «NA‚1997:4 Sámi kultuvra luondduvuo˜us» meannudettiin. Sámedikki jahkedie˜áhusa formulerenvuohki vuoigatvuo˜aga¿aldagaid hárrái lea hui dehálaš dasa movt olbmot ipmirdit sámi ovddasteaddji orgánaid mihttomeriid. Danne lea dehálaš ahte vuo˜˜un doahpagiidda maid atná ja ulbmiliidda maid ovddida, lea sámi riektevuo˜˜u Norgga dálá politihkalaš duohtavuo˜a ektui. Min oaivila mielde ii vuhtiiváldde Sámediggerá˜i árvalus dán ollásit. Dát gusto ee cealkámuššii «Boahttevaš hálddašanortnegat fertejit addit Sámediggái válddi mearridit sámi ássanguovlluid luondduriggodagaid badjel ja dan geavaheami hálddašit.» Veardit maiddái cealkámuša (buot?) sámi guovlluid eaiggáduššanrievtti dohkkeheami birra, cealkámuša ahte Sámediggi galgá mearridit seamma guovlluid minerálaresurssaid geavaheami badjel, cealkámuša ahte visot resurssat sihke eatnama nalde ja eatnama vuolde sámi guovlluin gullet sápmela„„aide, jnv. Dákkár oppalaš cealkámušat dagahit ahte lea váttis oa¿¿ut johtui buori almmolaš digaštallama sámi vuoigatvuo˜aga¿aldagaid birra. Dás addo dakkár govva ahte sápmela„„ain liv„„ii eaiggáduššanriekti buot árbevirolaš sámi guovlluide ja ahte duššefal sis galgá leat hálddašanriekti dáin guovlluin. Danne šaddet dákkár formuleremat liiggas oppala„„at ja dárkilmeahttumat. Sullii bealli Norgga eananareálas han lea maiddái Sámi guovlu. Dattege ii galgga eahpidit ahte maiddái mii dáhttut oa¿¿ut „ielgasa sámi vuoigatvuo˜aga¿aldagain. Muhto - ii galgga buktit cealkámušaid mat sáhttet ipmirduvvot dan láhkái ahte «sápmela„„at» dáhttot sihke oamastan- ja hálddašanrievtti beali Norgga eananareála badjel. Go Sámediggi earáin gáibida „orges ja dárkilis meannudeami dáid ga¿aldagaid dáfus, de fertet mii ie¿a nai váikkuhit dasa ahte nu duo˜ai meannuduvvo. 2. siiddu ma¹emus oasi hárrái, minerálaohcama birra, guorrasit árvalussii ahte Sámediggái ferte leat sadji go lea sáhka sámi guovlluid minerálariggodagaid hálddašeami birra, muhto ie¿amet bealis deattuhit ahte duohta váikkuheapmi lea dat mii lea primeara. ‚uokkis 2.1.1. Riekti hálddašit Finnmárkku eatnamiid (6. Siidu) Bargiidbellodaga joavku doarjjui hálddašanorgána ásaheami Finnmárkui. Muhto eaktu lei ahte ledje liikka olu ovddasteaddjit Sámedikki ja Fylkkadikki bealis. Joavku lea ovttaoaivilis dasa ahte Sámediggi oa¿¿u gieldinrievtti nu movt Sámi vuoigatvuo˜alávdegoddi lei árvalan. Joavku sáhttá dattege guorahallat berre go dát gieldinriekti maiddái gustot Finnmárkui, jus juo ásahuvvo eananhálddašanstivra mas fylkka- ja Sámedikkis leat seamma ma˜e ovddasteaddjit. Guolásteami dilli Dán suorggi ovdáneami „ilge Sámediggerᘘi menddo positiivvala„„at. Celko ee ahte leat duhtava„„at go lea árvaluvvon rievdadit regulerenmálle (s.9 nubbe oassi) - muhto lea go konkrehtala„„at mihkkege dahkkon buoridan dihte daid guolásteddjiid vejolašvuo˜aid geat guolástit unna fatnasa„„aiguin? Báikkálaš heivehuvvon hálddašanortnegiid geah„„aleapmi Deanu, Ivggu ja Divttasvuona guovlluid dáfus, ii ge leat oinnola„„at ovdánan. Bargiidbellodaga joavku ii ge leat duhtavaš go njuorjobivdoearri lea (dušše) 30 proseanttain lassánan. O‰‰A ‚UOKKIS Sámi guovttegielalaš suohkaniid dilli Sámediggi atná váidalahttin go vel eai leat ráhkaduvvon dohkálaš buhtadusortnegat daidda suohkaniidda gos lea guovttegielalaš oahpahusvuogádat. Dát dagaha ahte dáin suohkaniin leat stuora liigegolut láhkageatnegas fálaldaga gea¿il, ja diehttelasat leat gártan lassigolut investeremiid gea¿il mat šaddet dahkkot jus dán fálaldaga galgá sáhttit fállat. Vaikko dát lea nuppát háve „ujuhuvvon guovddáš eiseválddiide, de lea ollu suohkaniin ekonomiija sakka hedjonan dan vealggi gea¿il maid stáhta lea dagahan. Dasa lassin leat má¹ga suohkana viidát areála dáfus ja doppe lea bie˜gguid ássan mii erenoamá¿it divruda dán doaimma - ja dát lea dilli man oppalaš sisaboahtodoarjjavuogádat ii nagot doarvái bures gok„at. Sámediggi vuordá ahte guovddáš eiseválddit dál váldet ovddasvástádusa ja fuolahit ahte sámi ja dáru giela ja kultuvrra ovttadássásašvuohta ii noa˜ut suohkaniid gár¿¿es ekonomiijadili, ja ahte stáhta máksá dan vealggi mii stáhtas dál juo lea. Sámi oahpponeavvut (30. siidu) Bargiidbellodaga joavku deattuha ahte lea dehálaš ovddidit oahpponeavvuid O97 várás, vai gártada buriid oahpponeavvuid main leat dat die˜ut sámi historjjá, kultuvrra ja servodateallima birra maid O97 gáibida. 1.3. Boahttevaš hástalusat 3. siidu, 4. oassi. Guovddášbellodat evttoha ahte maiddái eanandoallu váldo mielde. Vuosttaš linjá „uodjá de ná: «Árbevirolaš sámi ealáhusvuogit nugo boazodoallu, eanandoallu ja lotnalusealáhusat», viidáseappot nu movt árvalusas lea evttohuvvon. 2.3. Boraspirehálddašeami nuppi oasi nuppi cealkaga evttohit mii sihkkut ja ahte dan sadjái „állá: «Dát lea dagahan ahte olu sávzadoallit leat mearridan heaitit sávzadoaluin stuora vahágiid ja doaimmaid hehttemiid gea¿il mat „uo¿¿ilit lassin ealáhusa heajos gánnáheapmái. 2.17.4 Hálkavári ja I¹ggášguolbana báh„inšillju. Lassin vuosttaš ja nuppi oassái evttohit mii vel goalmmát oasi mii „uodjá na: «Lea maiddái dehálaš muitit guorahallat mearrasámiid dili ja maid Suodjalus lea mearkkašan Porsá¹gui ássama ja bargosajiid dáfus. Eavttuhus 2 áirasis, Eva Josefsen NSR sámediggejoavku: O˜˜a 3.oassi „uoggái 1.3 - Boahttevaš hástalusat Sámediggi „ujuha ahte diehtojuohkinbargu Sámedikki ja sámi dilálašvuo˜aid birra oppala„„at lea leamaš váilevaš. Diehtojuohkindoaibma lea sihke Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid ovddasvástádus. Danne berrejit Sámediggi ja guovddáš eiseválddit ovttasrá˜iid hábmet strategiija mainna gozihit servodagas lassánan diehtojuohkindárbbu sámi dilálašvuo˜aid birra. Eavttuhus 3 áirasis, Willy Ørnebakk Bargiidbellodaga sámediggejoavku ‚uokkis 2.3. Boraspirehálddašeapmi Lasáhus ma¹emus oassái: Dán barggu vuosttaš lávki berre leat ahte jo˜áneamos lági mielde mearridit juohke náli ollislaš indiviidalogu mii Bern-konvenšuvnna ektui gáibiduvvo, vai boahtteáiggis leat „ielga logut maid ektui meannuda. O‰‰A ‚UOKKIS Sámi guovttegielalaš suohkaniid dilli Sámediggi atná váidalahttin go vel eai leat ráhkaduvvon dohkálaš buhtadusortnegat daidda suohkaniidda gos lea guovttegielalaš oahpahusvuogádat. Dát dagaha ahte dáin suohkaniin leat stuora liigegolut láhkageatnegas fálaldaga gea¿il, ja diehttelasat leat gártan lassigolut investeremiid gea¿il mat šaddet dahkkot jus dán fálaldaga galgá sáhttit fállat. Vaikko dát lea nuppát háve „ujuhuvvon guovddáš eiseválddiide, de lea ollu suohkaniin ekonomiija sakka hedjonan dan vealggi gea¿il maid stáhta lea dagahan. Dasa lassin leat má¹ga suohkana viidát areála dáfus ja doppe lea bie˜gguid ássan mii erenoamá¿it divruda dán doaimma - ja dát lea dilli man oppalaš sisaboahtodoarjjavuogádat ii nagot doarvái bures gok„at. Sámediggi vuordá ahte guovddáš eiseválddit dál váldet ovddasvástádusa ja fuolahit ahte sámi ja dáru giela ja kultuvrra ovttadássásašvuohta ii noa˜ut suohkaniid gár¿¿es ekonomiijadili, ja ahte stáhta buhtada dáid gielddaide ollásit daid goluid mat bohtet guovttegielalašvuo˜a gea¿il. 39 áirasis ledje 35 „oahkis. Eavttuhus 1, „uoggat 2 ja 3 sáddejuvvojit Sámediggerᘘái. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Eavttuhus 2 ovttajienala„„at mearriduvvon. Eavttuhus 1 „uo. 1, ovttajienala„„at mearriduvvon. Eavttuhus 3, ovttajienala„„at mearriduvvon. Eavttuhus 4, ovttajienala„„at mearriduvvon. Sámediggerá˜i árvalus ovttajienala„„at mearriduvvon, earret mearriduvvon rievdadusat. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Berit Ranveig Nilssen, áššejo˜. 2. Egil Olli Geir Tommy Pedersen Egil Olli 3. Olaf Eliassen Sven-Roald Nystø 4. Kjell-Arne Mathisen Willy Ørnebakk Olaf Eliassen Berit Ranveig Nilssen Kjell-Arne Mathisen 5. Amund Eriksen Sven-Roald Nystø 6. Willy Ørnebakk 7. Eva Josefsen 8. Josef Vedhugnes 9. Geir Tommy Pedersen 10. Leif Elsvatn 11. Ragnhild Nystad 12. Magnhild Mathisen 13. Olav Dikkanen 14. Olaf Eliassen Sven-Roald Nystø Olaf Eliassen 15. Berit Ranveig Nilssen Olaf Eliassen („oahkkinortnegii) Sámelága § 1-3 vuo˜ul galgá Sámedikki jahkedie˜áhus sáddejuvvot Gonagassii. Rᘘehus ovddida stuorradiggedie˜áhusa Sámedikki doaimma birra juohke jagi Stuorradiggái. Sámedikki 1998 jahkedie˜áhus lea biddjojuvvon nubbin kapihttalin Stuorradiggedie˜áhusas nr 48 (1998-99) Sámedikki 1998 doaimma birra. Sámedikki die˜áhusrutiinnain lea dasto 4-jagi perspektiiva. Stuorradiggi lea Sámelága mearrádusa oktavuo˜as maiddái mearridan, ahte oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo die˜áhus daid doaibmabijuid birra mat galget sihkkarastit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Dán prinsihppadie˜áhusas galget eiseválddit dasto guorahallat vu˜oleabbot ja prinsihpala„„at Rᘘehusa sámepolitihka juohke stuorradiggeáigodagas. Dan gea¿il go stáhta guhkit áiggi lea healbadan geatnegasvuo˜aidis, de lea sámi servodat easkka álggahan guovddáš servodatsurggiid fálaldagaid huksema. Go ain galgá hukset sámi kulturvuo˜u, de dagaha dat dan ahte sámi vuoigatvuo˜abarggus šaddá o˜˜a láhkaaddináigodat. Dárbbašuvvojit maiddái ollu ru˜at ja resurssat sámi servodaga huksemii. Dát mearkkaša dan ahte go sámi servodat lea vuo˜˜uduvvomin, de lea našuvnnalaš servodat nuppástuhttojuvvomin. Sámediggi lea sámi álbmotválljen orgána mii bargá sámi álbmoga ovddas. Dan dea¼aleamos bargu lea leat mielde váikkuheamen ja bidjamin eavttuid servodaga hápmemii movt gozihit, nannet ja ovddidit sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodaga. Sámedikki doaibma lea áibbas guovddá¿is go vuo˜˜olága § 110a mihttomearrái galgá biddjot konkrehta sisdoallu. Danne ferte ge leat lávga ja geatnegahtti ovttasbargu Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid gaskka. Sámediggi lea ollu jagiid váillahan vástádusa guovddáš eiseválddiid beales daid ga¿aldagaide maid diggi ovddida. Danne illudahttá go Rᘘehusa áigumuššan Stuorradiggedie˜áhusas nr 48 (1998-99) Sámedikki 1998 doaimma birra, lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedie˜áhusastis. Sámediggi oaivvilda ahte dát lea buorre doaibmabidju ja sávvá ahte dat geavahus jotkojuvvo boahtteáiggis. Dasto oaivvilda Sámediggi ahte lea dea¼alaš ovddidit ollislaš politihka nu ahte oktavuohta departemeanttaid gaskka nanosmahttojuvvo, dan seammás go fágadepartemeanttaide biddjo ovddasvástádus „uo„„aldahttit ja bargat viidáseabbot sámi áššiiguin ie¿aset politihkkasurggiin. Rutiinnat ja prosedyrat mat ásahuvvojedje 1998:s sámi bušeahttaáššiid meannudeapmái leat dea¼ala„„at Sámedikki ja Rᘘehusa gaskasaš ovttasbarggu nanosmahttimis. Stáhtabušeahta 1999 oktavuo˜as rievdadii Rᘘehus ie¿as bušeahttabarggu rutiinnaid sámi áššiid ektui. Jagis 2000 juolluda Rᘘehus ru˜aid Sámedikki rámmii maiddái fágadepartemeanttaid bušeahttakapihttaliid bokte. Dát lea mielde o„„odeamen ovttaskas fágadepartemeanttaid dovdat ovddasvástádusaset dan seammás go rámmajuolludus addojuvvo Sámediggái. Sámi bušeahttaáššiid meannudanrutiinnaid ja prosedyraid galggašii ovdánahttit nugo Sámediggi ovdal lea gáibidan, oa¿¿ut sierra šiehtadanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabarggu sáhttá álkidit heivehit šiehtadallamiid oassin man oktavuo˜as duohta šiehtadallamiid bokte iktit ruhtadárbbuid ja juogadit ovddasvástádusa. Sámediggi registrere ahte Rᘘehus 1999 stáhtabušeahta oktavuo˜as lea ráhkadan sierra gihppaga mas válddahallá juolludusaid sámi ulbmiliidda, ja ahte Gielda- ja guovludepartemeanta áigu ráhkadit dákkár bušeahttagihppaga buot bušeahtaid várás boahtteáiggis. Sámit lea eamiálbmot ja minoritehta riikka álbmoga ektui mu˜ui, ja danne lea ge dea¼alaš atnit muittus ahte Norgga guovddáš stáhtaeiseválddiid ja sámiid gaskasaš oktavuo˜as lea eambbo sáhka go dušše oktavuo˜a birra stáhta ja eamiálbmoga gaskka, mas ferte láh„it dakkár eamiálbmotpolitihka mas iešgu˜etlágan surggiid oasit leat mielde, ja ahte doaibmabijuid sámiid guovdu ferte láh„it sámiid ie¿aset dárbbuid ja historjálaš duogá¿a vuo˜ul. Sámepolitihka oktavuo˜as lea sáhka ollislaš politihka hábmemis, ja danne dan ii sáhte hábmet meroštallojuvvon suorggi dahje sektuvrra siste. Sámedikki doibmii leat vuoigatvuo˜a politihkka, „álgopolithkka, sosiálapolitihkka, ealáhuspolitihkka, oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain dea¼aleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui, muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddá¿is das. Sámediggi „ujuha ahte diehtojuohkinbargu Sámedikki ja sámi dilálašvuo˜aid birra oppala„„at lea leamaš váilevaš. Diehtojuohkindoaibma lea sihke Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid ovddasvástádus. Danne berrejit Sámediggi ja guovddáš eiseválddit ovttasrá˜iid hábmet strategiija mainna gozihit servodagas lassánan diehtojuohkindárbbu sámi dilálašvuo˜aid birra. Sámi vuoigatvuo˜alávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuo˜aid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuo˜aid ektui. Lávdegoddi ovddidii ie¿as oasse„ielggadusa 1997:s Finnmárkku eatnamiid hálddašeami hárrái. Dát oasse„ielggadus lea dán rádjái stuorámus ášši mii njuolga váikkuha sámi kultuvrra vuo˜u. Dán árvalusa ovddideapmi lea bohciidahttán hirbmat deatalaš digáštallama sámiid vuoigatvuo˜aid birra ja dan birra makkár sadji Sámedikkis galggašii leat boahtteáiggi resrursahálddašeamis ja areálaplánemis. Álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmogiid vuoigatvuo˜aid birra leat „ielgasat, ja eahpitkeahttá lea nu ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmogiid vuoigatvuo˜aid guoskevaš álbmoga riektivuogádagaid ja riekteáddejumiid vuo˜ul. Sámiid vuoigatvuo˜aid sin guovlluide, „áziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit, ja vuo˜˜oga¿aldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuo˜aide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Guovddá¿in dás lea šiehtadallangeatnegasvuohta sámiid ja norgalaš eiseválddiid gaskka dain áššiin main sámiid árvvoštallama mielde lea dárbu, erenoamá¿it kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuo˜aid oktavuo˜as. Dat ii galggaše leat dušše rᘘádallangeatnegasvuohta, muhto dat ferte geatnegahttit goappašiid beliid ja dan ferte reguleret Norgga lágain. Boahtteáiggi hálddašanortnegiid bokte ferte Sámediggi oa¿¿ut válddi mearridit ja hálddašit luondduresurssaid geavaheami sámi ássanguovlluin. Sámi guovlluin lea vejolašvuohta álggahit gánnáhahtti doaimmaid mat vuo˜˜uduvvojit o˜asmuvvi ja o˜asmuvakeahtes resurssaide. Rikkis minerálariggodagaide lea maiddái lassánan beroštupmi. Sámediggi áigu deattuhit ahte dikki oaidnu lea leamaš ahte ii miehtat addit ohcanlobi nu guhká go vuoigatvuo˜aga¿aldagat eai leat „ilgejuvvon. Sámedikki mielas ii leat dohkálaš addit minerálaohcanlobi nu guhká sámi álbmot ii dohkála„„at beasa bearráigeah„„at minerálaresurssaid ja hálddašit daid. Go sámi álbmogii álbmotrievttálaš geatnegasvuo˜aide dávistettiin lea sihkkaraston dohkálaš váikkuhanfápmu sámi guovlluid luondduriggodagaide ja sámi eaiggáduššanvuoigatvuohta lea dohkkehuvvon, de áigu Sámediggi viidát árvvoštallat mo minerálat sámi guovlluin galget dutkojuvvot. Dat mearkkaša ahte Sámediggi dáhttu mearridit galget go, ja jos galget, de mo minerálaresurssaiguin boahtteáiggis galggašii ávkašuvvat. Dás leat „ielga „anastagat dasa movt resurssaid sámi ássanguovlluin sáhttá ja berre hálddašit. Sámedikki oaidnu sámi guovlluid eana- ja „áhcevuoigatvuo˜aid ektui lea leamaš ahte guovllu riggodagat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Duogá¿in dán oidnui lea dat sávaldat ahte sámi servodat galggašii oa¿¿ut stuorát ávkki das mii buvttaduvvo, ja dáhttu hehttet dahje juobe juo ráddjet ge vahágiid dakkár doaimmaid oktavuo˜as mat sáhttet hehttet sámi kultuvrra ja árbevirolašealáhusdoaimmaid. Sámediggi lea cealkán ahte dikki mihttomearrin lea hálddašit sámi ássan- ja geavahanguovlluid resurssaid. Das movt luondu ja biras hálddašuvvo lea guovddáš mearkkašupmi kultuvrralaš oktilašvuo˜a ja ovdáneami vejolašvuhtii. Árbevirolaš sámi ealáhusvuogit nugo boazodoallu, eanadoallu ja lotnolasealáhusat dárbbašit garrasit geavahit stuorra areálaid. Sámedikki mielas lea deatalaš ahte sámi ealáhusat, kultuvra ja servodatdilit árvvoštallojuvvojit buot áššiin main lea sáhka lihkahallamiid birra sámi guovlluin. Gáhtten- ja huksenáššiin lea deatalaš ahte árvvoštallamis deattuhuvvo mo vejolaš huksendoaibmabijut sáhttet „uohcat sámi servodahkii ollisla„„at. Vahágat sturrot ovttaskas lihkahallamiid logu mielde juste danne go boazoealáhusas otne leat hui unnán heivehallanvejolašvuo˜at. Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu „ielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuo˜aid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuo˜u dološáiggi rájes geavaheami vuo˜ul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas dea¼alaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda. Árjjala„„at geavahit ja ávkašuvvan meahcceriggodagaiguin nugo meahccefuo˜˜uiguin, guliiguin ja murjjiiguin, lea dea¼alaš sámi kultuvrii. Dálá meahcástallannjuolggadusaid ja daid geavaheami ferte heivehit báikegotteolbmuid dárbbuide meahcástallama oktavuo˜as. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu nannet dán vuoigatvuo˜a lágaid bokte. Ferte gár¿¿idit addimis lobi hukset barttaid bie˜gguid spiehkastettiin dispenšuvnnain plána- ja huksenlágas. Dát ii dattetge berre hehttet ahte árvvoštallá prinsihpala„„at earáláhkái goahte- ja bartahuksema árbevirolaš meahcceealáhusa geavaheapmái ja guvluigullevašvuo˜a dikšumii go huksema dábálaš asttoáigge várás. Sámediggi oaivvilda ahte sámi guolásteaddjiin lea vuoigatvuohta boares vieru ja álbmotrievtti mielde rievttálaš oassái sámi guovlluid guolleresurssain. Sámediggi oaivvilda danne ahte lea dea¼alaš ávkašuvvat riddo- ja vuotnariggodagaiguin guhkes áigge ja ceavzilis geavaheami vuo˜ul, mas báikkálaš ealáhusbargit o¿¿ot stuorát ja friijaseabbo vejolašvuo˜a riddo- ja vuotnariggodagaide. Sámi luossabivdu lea dea¼alaš sámi servodahkii, ja dat lea deatalaš vai sámi kultuvra seailuduvvo ja ovdánahttojuvvo. Sámediggi ii leat mielas dasa mo otná hálddašeapmi osiid mielde „a˜aha reguleremiid mearraluossabivddus. Dát rádjemekanismmat luossabivddus leat guhkit áiggi juo garrasit „uohcan sámi beroštumiide ja dagahan ahte dea¼alaš guolástanvuoigatvuo˜at leat javkaduvvon. Lunddolaš oassin sámi vuoigatvuo˜abargguin leat maiddái giella, oahpahus ja kultuvra dássálaga ealáhusáššiiguin áibbas dea¼ala„„at Sámediggái. Sámedikkis leat ollu stuorra hástalusat sámegielas ja sámegillii ja sámi kultuvrra ja servodatdiliid oahpahusa ektui. Sámediggái váldi sámi oahpahusáššiin orru dego bilkun dahje paradoksan go vuo˜˜ovuoigatvuo˜at eai leat sajis - namalassii vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii ja vuoigatvuohta oahpahussii sámi oahppoplána mielde. Oahpaheaddjit geain lea gelbbolašvuohta leat eaktun sámegiela ja sámegillii oahpaheapmái. Jos galgá sáhttit fállat oahpahusa sámegillii da˜istaga eanet skuvllain, de lea dárbu ollu eanet sámi oahpaheaddjiide go dál leat. Lávdaoahppofálaldaga ovddidemiin mii juo gávdno dál sáhtášii oa¿¿ut eambbo sápmela„„aid oahppat oahpaheaddjin. Jos galgá nagodit oa¿¿ut sámegiel oahpaheaddjiid juohke sadjái riikkas, de ferte maiddái rekrutteret studeanttaid olles riikkas. Sámediggi oaidná stuorra hástalusaid oahpahusas olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Váilot ollu oahpaheaddjit geain liv„„ii gelbbolašvuohta. Dát individuálalaš vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas eaktuda strategiijaid sihke oahpaheaddjiid oahpu ja oahpahusfálaldagaid organiserema ektui dassá¿ii go leat doarvái oahpaheaddjit. Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš áššin ahte diggi oa¿¿u iešheanaleabbo saji. Dainna lágiin ferte Sámedikki konstitušuvnnalaš saji „ilget lagabui nu ahte ovttasvástádus Sámedikki ja stáhtaeiseválddiid gaskka „ilgejuvvo. Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan ferte ovddidit ovttaveardásaš ovttasbarggu Rᘘehusain ja Stuorradikkiin. Sámi demokratiija dákkár ovdáneapmi ovttasbargovugiiguin, lea lunddolaš boa˜us barggus sámi vuoigatvuo˜aiguin. Sámiid historjálaš vuoigatvuo˜at, geavaheapmi ja riekteáddejumit - ja buot mii mu˜ui lea vuo˜˜un gustovaš riektái, láhkasuodjaleapmái ja hálddášeapmái, galgá biddjot vuo˜˜un riekteovdáneapmái ja hálddašeapmái. Jos galgá sáhttit ollásit ja oadjebasat árvvoštallat sámiid riektedili, de lea dárbu „ielggadit sámi boares vieruid ja riekteáddejumiid. Sámediggi vuordá ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta ja geavahanvuoigatvuohta digáštallojuvvo vu˜ola„„at go sámi boares vierut ja riekteáddejumit olles sámi ássanguovllus „ielggaduvvojit. Sámediggi oaivvilda ahte álbmotrievttálaš njuolggadusat maidda Norga lea „adnon ja main lea mearkkašupmi sámiid vuoigatvuo˜adillái, galget adnojuvvot Norgga riektin, ja dasto ferte sihkkarastit beaktilvuo˜a našuvnnalaš riektenjuolggadusaide. Sámediggi oaidná ahte dán oktavuo˜as lea dárbu o˜asmahttit sisrievttálaš vuo˜˜u riekteovdáneami ektui eamiálbmotáššiin. Dát mearkkaša dan ahte sámelága ja sámiid riektedili ferte dárkkistit ja o˜asmahttit. Sámeláhka lea okta lávki suksessiivvalaš láhkaaddinproseassas, ja dan ferte rievdadit ovdáneami ektui mu˜ui. Seamma prinsihppa ferte gustot maiddai eará lágaide main lea mearkkašupmi sámiid vuoigatvuo˜aide. Sámedikki mielas lea maiddái dárbu ahte guovddáš stáhtalaš eiseválddit „ilgejit ollu guovddáš beliid mat „uvvot ILO-konvenšuvnna nr 169 ratifiserema Norggas. ‚ujuhuvvo earret eará „ilgekeahtes ga¿aldagaide mat gusket eanavuoigatvuo˜aide ja šiehtadallan- ja rᘘádallangeatnegasvuhtii. Sámediggi lea ovdal „ujuhan gokko Norgga stáhta ii doala dási daid mearrádusaid ja áigumušaid ektui mat leat konvenšuvnna vuo˜˜un. Lea lunddolaš ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa meannudeami oktavuo˜as vu˜ola„„at „ielggaduvvo mo konvenšuvnna geatnegasvuo˜at galget ollašuhttot. Dan ferte de bidjat sámeláhkii, ja eará lágaide ja njuolggadusaide. Sámediggi deattuha dan bargui aktiivvala„„at searvama mas lea mearkkašupmi eamiálbmogiidda riikkaidgaskasaš oktavuo˜ain, erenoamá¿it orgánaid ektui mat mearridit riikkaidgaskasaš riektedásiid. Sámediggi áigu vuot „ujuhit makkár ovddasvástádus rᘘehusas lea „uovvulit dán lágan áššiid, ja rᘘádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat dan bargui mii lea álggahuvvon ON:s eamiálbmotjulggaštusa ektui. Eamiálbmotvuoigatvuo˜aid sihkkarastin, dohkkeheapmi ja ovddideapmi, maiddái iešmearrideami, lea guovddá¿is dán barggus. Sámediggi vuordá ahte Norgga stáhta váikkuha eamiálbmotjulggaštusa gárvvisteami. Sámediggi áigu ain vuoruhit bajás barggu eamiálbmotjulggaštusain. Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti „ielggadus lea dán rádjái stuorámuš ášši mii njuolga váikkuha sámi kultuvrra ávnnaslaš vuo˜u. Lea vuostá álbmotrievttálaš prinsihpaid jos Sámediggi dušše galgá leat dábálaš gulaskuddaninstánsa dán proseassas. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu ja riekta ahte Sámediggi ja Rᘘehus dakkavi˜e ásahit lávga ovttasbarggu, dainna áigumušain ahte ráhkadit láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuo˜aid ja daid hálddašeami birra. Sámediggi eaktuda ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti bargu jotkojuvvo, nu ahte sámiid vuoigatvuo˜at maiddái olggobealde Finnmárkku „ielggajuvvojit ja sihkkarastojuvvojit. Sámediggi vuordá ahte diggi oa¿¿u guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo „ielggadusaide, ja maiddái „ielggaduslávdegotti „oahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuo˜as mat gusket sámi vuoigatvuo˜aide. Sámi boares vierut ja riekteáddejumit galget leat mandáhta oassin, ja galget leat „ielggadusas oassin sámi guovlluid ektui Tromssas máttásguvlui. Norgga sámepolitihkka geatnegahttá vuostta¿ettiin guovddáš eiseválddiid. Stáhta vuolggaha báikkálaš sámepolitihkalaš doaibmabijuid gielddaid ja fylkagielddaid ektui positiivvalaš váikkuhangaskaomiid bokte, ii ge láhkageatnegahttima ja direktiivvaid bokte. Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin dakkár surggiin main gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus. Boahtteáiggis lea dárbu geah„„alit ortnegiid movt Sámediggi galggašii searvat fylkaplánabargui ja dan ollašuhttimii. Dát bidjá gáibádusaid sámi ja norgalaš eiseválddiide, ahte gielddaid ja fylkagielddaid sámepolitihkalaš ovddasvástádusa ferte „ielgaseabbot defineret. Sámedikkis leat ollu barggut ja hástalusat boahttevaš jagiin. Sámediggái rᘘeaddi orgánan lassánit da˜istaga gáibádusat sihke guovddáš ja guovlulaš eiseválddiid beales, ja dat mearkkaša dan ahte sihke doaimmat ja barggut lassánit, ja danne lea ain dárbu nannet hálddahusa vai Sámediggi sáhttá ollašuhttit daid doaimmaid mat dasa leat biddjon ja daid mihttomeriid maid dat lea alccesis bidjan. Stáhta bealis gáibiduvvo ahte Sámediggi galgá aktiivvala„„at searvat viiddis bargguide nugo riikkaidgaskasaš eamiálbmotbargu, boazodoallu, ealáhuspolitihkka ja guovllupolitihkka, muhto resursadili gea¿il Sámedikki hálddahusas ii leat Sámedikkis dattetge vejolašvuohta ollašuhttit dáid gáibádusaid ja dasto gozihit daid bargguid mat dikkis juo leat. Sámediggi lea juo ferten vuoruhit vuollelii dea¼alaš áššiid. Jagis 2000 lea váldodoaibman ovddidit ja buoredit dan barggu mii lea juo jo˜us ollu surggiin. Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jo˜us mat iešgu˜et láhkai gusket sámi vuoigatvuo˜aga¿aldagaide. Sámediggi áigu ain boahtteáiggis vuoruhit bajás sámi vuoigatvuo˜aid, ja áigu viidáseabbot barggustis erenoamá¿it „almmustit sámi boares vieruid ja riekteáddejumiid, ja makkár váikkuhusat dain leat sihke individuálalaš ja kollektiivvalaš sámi vuoigatvuo˜aide ja daid hálddašeapmái. Sámedikki mielas lea maiddái dárbu bidjat eanet searaid dikki á¹giruššamiidda mánáid ja nuoraid ektui. Go kulturpolitihkka mánáid ja nuoraid várás hábmejuvvo, de lea dea¼alaš árvvoštallamis vuhtii váldit daid ma¹imuš jagiid rievdadusaid. Buot, lagaš birrasa rájes mediaid rádjai leat mielde hábmemin sámi mánáid ja nuoraid árgabeaivvi. Sámedikki bargun šaddá vuolggasajiin sámi kultuvrras ja dan árbevieruin láh„it doaibmabijuid mat duddjojit gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuo˜a sámi kultuvrii. 01.01.2000 rájes gullaba Sámi oahpahusrᘘi, mii dál goh„oduvvo Sámedikki oahpahusossodahkan ja Sámi sierrabibliotehka sámediggevuogádahkii. Sámediggi lea hirbmat duhtavaš dainna. Mii guoská oahpahussuorgái, de lea Sámedikki dea¼aleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusrá˜i sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan. Praktihkalaš bargu lea bures jo˜us. Dás ferte maiddái defineret makkár sadji ja ovddasvástádus iešgu˜et oasála„„ain oahpahussuorggis galgá leat. Sámediggi eaktuda ahte oa¿¿u guovddáš váikkuhanfámu dán barggus. Sámediggi áigu jagi 2000 loahpageah„en ásahit sámi sierrabibliotehka ovttastahtton oassin, ja man doaimmat viiddiduvvojit o˜˜a sámediggevisttis. Eaktuduvvo ahte dát ovddiduvvo dainna lágiin ahte mátta- ja julevsámi guovlluide ja eará guovlluide ásahuvvojit ossodagat nugo Sámediggi lea mearridan. Dán kapihttalis „almmustit guovddáš áššesurggiid maiguin Sámediggi lea bargan 1999:s. Sámedikki dievas„oahkkima eanetlohku lea dahkan daid mearrádusaid maidda dán jahkedie˜áhusas „ujuhuvvo. Uhccitlogu evttohusat oidnojit Sámedikki „oahkkingirjjiin. Áššiin maid Sámedikki dievas„oahkkin lea meannudan, „ujuhuvvo ovttaskas áššenummirii. Sámediggi lea áššis 32/99 meannudan Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa. Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti „ielggadus lea dán rádjái dat stuorámus ášši mii njuolga váikkuha sámi kultuvrra ávnnalaš vuo˜u. Sámediggi áigu „ujuhit ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusas leat golbma guovddáš evttohusa: Finnmárkku eana- ja „áhcevuoigatvuo˜at Sámedikki vuolggasadji hálddašanortnegiid ásaheapmái lea dat ahte sáhttá konstateret ahte sámiin lea eaiggáduššan-, geavahan- ja háldovuoigatvuohta stuorra osiide Finnmárkkus. Danne ii sáhte ásahit rievttalaš ja dohkálaš hálddašanortnegiid attekeahttá sámi orgánaide váikkuhanfámu ja bearráigeah„„ama. Dan vuo˜ul doarju Sámediggi Finnmárkku eanahálddašeami ásaheami. Dasa lassin oaivvilda Sámediggi ahte galgá ásahuvvot sierra sámi hálddášanorgána - Sámi eanahálddašeapmi - muhtun osiide Finnmárkkus. O˜asmuvvui resurssaid hálddašeapmi Sámediggi „ujuha ahte sámi kultuvrra vuhtii váldin galgá leat guovddáš oassi o˜asmuvvi resurssaid hálddašeamis Finnmárkkus. Danne lea dea¼alaš ahte báikkálaš orgánat o¿¿ot eanet váikkuhanfámu go mii dain dál lea ja hálddašaneiseváldi ferte vuhtii váldit sámi dološ geavahanvuoigatvuo˜aid ja duohta geavaheami. Sámit galget maiddái oa¿¿ut ovddastusa hálddašanorgánain dainna lágiin ahte sámiide álbmogin sihkkarastojuvvo dakkár váikkuhanfápmu maid álbmotriekti gáibida. Gieldinvuoigatvuohta luonddulihkahallamiid oktavuo˜as Sámediggi „ujuha ahte evttohuvvon gieldinvuoigatvuo˜a addin Sámediggái luonddulihkahallamiid oktavuo˜as gu˜a jahkái, lea dea¼alaš lávki rivttes guvlui. Evttohus ii gal eisege leat dohkálaš, go sámiide ii addojuvvo makkárge dáhkádus molsašuddi politihkalaš rávnnjiid vejolaš rievdademiid ektui riikapolitihkalaš dásis. Go Stuorradiggi Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti evttohusa mielde galgá sáhttit garvit Sámedikki gieldinmearrádusa, de sáhttá gieldinvuoigatvuohta ollugiid mielas orrut árvvuheapmi. Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oa¿¿un dihte vásihusaid. Danne eaktuda ge Sámediggi ahte dahkkojuvvo lagat šiehtadus sámiid ja stáhta gaskka man bokte oa¿¿ut dárbbašlaš sihkkarvuo˜a vaháguhtti luonddulihkahallamiid vuostá sámi guovlluin. Go Sámi vuoigatvuo˜alávdegoddi ieš ii leat iskan sámi geavahusa doarvái vu˜ola„„at, de evttoha Sámediggi ahte nammaduvvošii sierra komišuvdna mii galgá mearridit sámi eaiggáduššan- ja háldovuoigatvuo˜aid viidodaga. Dán komišuvnna galgá Rᘘehus ja Sámediggi ovttasrá˜iid nammadit. Komišuvdna galgá identifiseret sámi eaiggáduššan-, háldo- ja geavahusguovlluid ILO-konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkaliid ektui. Sámediggi lea mearrádusastis „ujuhan ahte álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra leat „ielgasat, ja eahpitkeahttá gáibidit ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmotvuoigatvuo˜aid, maid vuo˜˜un leat guoskevaš álbmogiid riektevuogádagat ja vuoigatvuo˜at. Sámiid ektui Norggas ferte vuo˜˜oga¿aldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuo˜aide ja eallineavttuide boahtteáiggis, mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Vuo˜˜un dáid šiehtadallamiidda ferte leat dat ahte sámiid vuoigatvuo˜at sin ie¿aset eatnamiidda, „áziide ja luondduresurssaide doahttaluvvojit ja dohkkehuvvojit. Sámediggi oaidná vuo˜˜o olmmošvuoigatvuohtan dan ahte mii ie¿a ie¿amet eavttuid vuo˜ul leat mielde ovddasvástideaddji sajis hálddašeamen sámi servodaga. Sámedikki mielas lea danne dárbu ja riekta ahte Sámediggi ja Rᘘehus ásaheaba lávga ovttasbarggu, vuo˜˜uduvvon ovttaveardásašvuhtii ja goabbat guoimmi gudnejahttimii, ja ráhkadeaba láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuo˜aid ja daid hálddašeami birra. Eaktuduvvo maiddái ahte dalle go Stuorradiggi meannuda dán ášši ahte Sámediggi oa¿¿u guovddáš saji. Ii soabašii álbmotrievttálaš prinsihpaide jos Sámediggi dušše galggašii leat dábálaš gulaskuddanásahus dán proseassas. 2.1.2 Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti bargu Tromssas, Norlánddas ja lullisámi guovllus Sámediggi eaktuda ahte Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti bargu galgá jotkojuvvot nu ahte sámiid vuoigatvuo˜aid maiddái olggobealde Finnmárkku sáhttá „ilget ja sihkkarastit. Dán oktavuo˜as deattuha Sámediggi ahte lea erenoamáš dea¼alaš sihkkarastit máttasápmela„„aid váldoealáhusa - boazodoalu. Máttasámi guovllus lea ollu sámiin lossa dilli, go sii oktila„„at fertejit bealuštit ie¿aset vuoigatvuo˜aid duopmostuoluin. 2.1.3 Od. prp. nr. 35 (1998-99) Minerálaresurssaid ohcanlobi lága birra Sámediggi meannudii o˜˜a minerálaláhkaárvalusa áššis 26/99. Sámediggi „ujuha ahte norgalaš láhkaaddimis dán „uohtejagis lea leamaš garra beroštupmi sihkkarastit servodatlaš bearráigeah„u min dea¼aleamos luondduresurssaid ávkkástallamii. Earret eará lea „ázádatregulerenláhka ja lágat oljoohcama ja roggama birra norgalaš sokkelis vuo˜˜uduvvon dan prinsihppii ahte buot resursaávkkástallamiidda adno konsešuvdna. Danne lea ge hui imaš go Rᘘehus evttoha ná liberála lohpegie˜ahallama minerálaresurssaid ohcamiid, iskamiid ja roggamiid oktavuo˜as almmá servodatlaš bearráigeah„u haga dákkár doaimmaid ásaheami oktavuo˜as. Rᘘehus ii leat deattuhan oa¿¿ut dakkár lága mas liv„„e eanet dássedettolaš mearrádusat nu ahte váldosisdoallu o˜˜a minerálaláhkaevttohusas liv„„ii lean servodatlaš stivren. Proposišuvnna mildosis lea evttohuvvon ahte Sámediggái addojuvvo gaskaboddosaš gieldinvuoigatvuohta doaibmakonsešuvnnaide jos lea sáhka hui stuorra lihkahallamiin ja jos dat garrasit vaháguhttet sámi kultuvrra luondduvuo˜u. Jos dákkár láhkavuo˜˜u addojuvvo, de galgá dat oidnot njuolga lágas, ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui. Jos galgá ollisla„„at ja ovttafáro meannudit daid beliid mat „uhcet riektediliide sámi guovlluin, de lea deatalaš ahte evttohusat minerálalágas bohtet ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusain. Danne lea Sámediggi meannudettiinis NOU 1996:1 Minerálaláhkaárvalusa birra bivdán ahte o˜˜a minerálaláhkaárvalusa meannudeapmi bissehuvvo dassá¿ii go Stuorradiggi lea meannudan Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti ma¹imuš árvalusa. Sámediggi oaivvilda ahte minerálaláhkaárvalus ovddasta hirbmat liberálalaš oainnu mii lea vuo˜˜uduvvon riikkaidgaskasaš bákteindustriija jurdaga ala. 2.2 Ealáhusat Sámediggi „ujuha áššis 25/99 ahte duodji lea guovddáš sámi kulturbealli, fága ja ealáhus mas lea viehka stuorra ovdánanvejolašvuohta jos dasa láh„„ojuvvojit rámmaeavttut. Sámedikkis ja guovddáš eiseválddiin lea erenoamáš ovddasvástádus láh„it diliid duoji ovdáneapmái ealáhussan. Rᘘehus cealká stuorradiggedie˜áhusas nr 41 (1996-97) Norgga sámepolitihka birra ahte duodji lea oa¿¿umin stuorra mearkkašumi ealáhussan ollu beliid vuo˜ul. Sámediggi áigu deattuhit ahte duodji sáhttá leat lotnolasealáhusaid oassi, ja dat lea dea¼alaš oassi boazodoalu nuppástuhttimis, ja o˜˜a bargosajiid ásaheami oktavuo˜as. Mii guoská kultuvrralaš oassái, de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin, muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii. Sámediggi lea oassin duoji ovddideamis kultuvran, fágan ja ealáhussan mearridan o˜˜a njuolggadusaid duodjeorganisašuvnnaid doarjjaortnega várás, vai dat friija vuo˜uin sáhttet viidáseabbot doalvut ja ovddidit ie¿aset mihtilmasvuo˜a ealáhusaid ja kultuvrra oktavuo˜as. Sámediggi oaivvilda ahte galggášii árvvoštallat duodjeovddidanprográmma ásaheami kultuvran, fágan ja ealáhussan, ja bidjat sierra ru˜aid prográmmii. Dan oktavuo˜as fertešii árvvoštallat „uovvova„„a: sierra ealáhusšiehtadusa duojáriid várás Sámedikki lotnolasealáhusaid ortnegiid vejolašvuo˜aid ektui duodjeoahpu ja -oahpahusa, dás maiddái árvvoštallat iešgu˜et lágan ortnegiid organiserema ja ruhtadeami, ja movt juohkit ovddasvástádusa daid gaskka erenoamáš doaibmabijuid vuovdima ja márkanfievrrideami oktavuo˜as duodjerámmaeavttuid Prográmma lagat detáljjaid fertešedje Sámediggi, guoskevaš departemeanttat ja guovlulaš eiseválddit ja organisašuvnnat, fitnodagat ja institušuvnnat mat „atnasit duodjái lávga ovttasrá˜iid hábmet. Sámedikki ulbmilin lea gozihit sámi álbmoga vuoigatvuo˜a guolástussii, nu ahte sáhttá suodjalit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja ealáhusa. Sámediggi lea má¹gii 1999:s váldán oktavuo˜a Guolástusdepartementii ja lea geah„„alan o„„odit ru˜aid „a˜ahit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, muhto Guolástusdepartemeanta ii leat dáhtton doarjut Sámedikki ru˜ala„„at. Dan sadjái lea Guolástusdepartemeanta dáhtton Sámedikki váldit oktavuo˜a Norges Fiskarlag:in vai dat ie¿aset šiehtadallamiid bokte stáhtain sáhttet ovddidit Sámedikki gáibádusaid. Sámediggi imašta sakka Guolástusdepartemeantta oainnu go stáhta han mu˜ui lea váldán badjelasas ovddasvástádusa ovddidit Sámedikki gáibádusaid šiehtadallamiin organisašuvnnaiguin nugo eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusa oktavuo˜as. Sámediggi lea 23.08.1999 beaiváduvvon reivves deattuhan ahte jos Guolástusdepartemeantta mielas lea veadjemeahttun oa¿¿ut ru˜aid Sámediggái guolástusšiehtadusas, de lea diggi duhtavaš jos dat ru˜at addojuvvojit Guolástusdepartemeantta bušeahta bokte šiehtadusa rámmaid olggobealde. Guolástusdepartemeanta lea earret eará Sámedikki gáibádusa mielde juolludan ru˜aid ruoššareappá kártemii ja nállelohkamii. Sámediggi áigu ain joatkit dainna bargguin ahte o„„odit stuorát bivdoeriid ruoššareabbábivdui ja ahte eambbo báikki olbmot besset reappáid bivdit. Sámediggi lea 1999:s bargan árjjala„„at oa¿¿ut reguleremiid fatnasiid várás mat earret eará bivdet autoliinnain ja snoranuhtiin. Sámediggi ii o¿¿on vejolašvuo˜a searvat bargojovkui mii galgá ráhkadit árvalusa snoranuohti ja autoliinna geavaheami ráddjemii, muhto diggi beasai goittotge lohkat bargoprotokolla ja buktit mearkkašumiid ovdal go dat loahpala„„at meannuduvvui ja sáddejuvvui Guolástusdepartemeanttas. Sámediggi lea duhtavaš daidda árvalusaide mat bohte guolástusdirektøras ja Finnmárkku fylkamannis Finnmark Fiskarlag 27. - 29.08.1999 jahke„oahkkima oktavuo˜as Honnesvágis, ahte stáhta beales áiggošedje rievdadit otnáš reguleremiid guolástusas vai dat buorebut go dál heivešedje sidjiide geat ásset riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi áigu doallat lagaš oktavuo˜a eiseválddiiguin nu ahte ovttasrá˜iid sáhttit geah„„alit báikkála„„at heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma geah„„alanguovllus; Divttasvuonas Norlánddas, Ivggus Tromssas ja Deanuvuonas Finnmárkkus. Sámediggi lea 1999:s ollu gerddiid „ujuhan guovddáš eiseválddiide ahte go njurjot leat ollu, de dat dagahit jahkása„„at beanta roassodili ovttaskas vuotnaguovlluide. Diggi lea Guolástusdepartemeantta ja Guolástusdirektoráhta guovdu evttohan ahte njurjobivddu ferte lasihit ja ahte Sámediggi áigu álggahit prográmma mii atná njurjuid dea¼alaš resursan sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Danne lea Sámedikki mielas buorre go Guolástusdepartemeanta lea várren eanet ru˜aid dutkamii ja go riddonjurjo bivdoearri lea lasihuvvon 30 proseanttain 1999 rájes 2000 rádjai. Sámedikki mihttomearrin lea háhkat eavttuid guolástusa gáhttemii ávnnaslaš vuo˜˜un ássamii ja barggolašvuhtii sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, ja váivašuvvá sakka dan gea¿il go norgalaš-ruoššalaš guolástuskomišuvdna ii leat dohkála„„at vuhtii váldán dutkiid rávvagiid dorskebivdoeriid mearrideami oktavuo˜as Jiek¹amearas (dievas„oahkkinášši 50/99). Sámedikki ja Guolástusdepartemeantta gaskasaš „oahkkimis 14.12.99 guorahallui dát ášši, ja Sámediggi várrii norgalaš eiseválddiid bidjamis stuorát bivdoeriid dorskái, diksui, sáidái ja šákšii go maid dutkit rávvejit. Guolástusminister lohpiidii Sámediggái ahte bivdoearit bisuhuvvojit ceavzilis rámma siste. Sámediggi váivašuvvá šákšanáli laskanvejolašvuo˜a dihte jos jagis 2000 galggaš „a˜ahuvvot albma stuorra šákšabivdu. Sivvan dasa lea go šákšanálli lea nu deatalaš Jiek¹ameara ja Finnmárkku rittu ekologiijai, ja ahte guktii ovdal (1986-90 ja 1993-98) leai šákšabivdu áibbas gildojuvvon liiggás bivddu gea¿il. Sámediggi joatká ain barggus ja bidjá vuo˜˜un ovdagihtii várrugas prinsihpa šákšanáli hálddašeapmái ja bivdui vai ekologiija Jiek¹amearas ja Finnmárkku rittus sáhttá doallat dássedeattus. Sámediggi lea áššis 20/99 meannudan hirbmat dea¼alaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuo˜aide, ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera. Sámedikki mielas lea buorre go Birasgáhttendepartemeanta vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan proseassaid vádjolusluossanáliid suodjaleapmái Norggas, muhto Sámedikki oaivila mielde lea menddo uhccán deattuhuvvon luosa mearkkašupmi sámi guovlluin. Dán gea¿il doalaha Sámediggi gáibádusas ahte oa¿¿ut sierra „ielggadusa luosa mearkkašumi birra sámi ealáhusaide, gillii, kultuvrii ja servodateallimii. Sámediggi eahpidii meannudettiinis die˜áhusa hui sakka dan go lávdegoddi lea geavahan fitnodatekonomálaš málle mainna lea oainnusin dahkan ja „ilgen otnáš luossabivddu servodatekonomálaš mearkkašumi. Sámediggi deattuha ahte lea dea¼alaš leat ovdagihtii várrugas guolledávddaid leavvama ektui. Erenoamáš dea¼alaš lea hehttet guolledávddaid mat ain lávejit vuolgit guollebiebmanrusttegiin njuommumis vádjolusluosaide jogain. Sámi oainnu mielde liv„„ii roassu jos jogaide sámi guovlluin njomošedje váralaš guolledávddat dahje parasihtat. Erenoamáš dea¼ala„„at dán oktavuo˜as leat Njávdan-, Álttá- ja Deanu„ázádagat. Sámediggi ii liiko dasa movt otná hálddašeapmi „a˜aha osiid mielde bie˜ggus reguleremiid luossabivddus, almmá oppalaš ja „oahkis mihttomeari haga. Dákkáraš reguleremat luossabivddus leat guhkes áiggi badjel „uohcan hirbmat sakka sámi beroštumiide, ja maid gea¿il dea¼alaš sámi guolástusvuoigatvuo˜at leat jávkan. Dasto eahpida Sámediggi otnáš regulerenvuogi, mas geavahuvvo «bihtás bihtái» reguleren, mii dagaha dan ahte olbmot masset ie¿aset historjálaš bivdovuoigatvuo˜aid. Sámediggi oaivvilda ahte ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuo˜a birra ja «ovdagihtii várrugasvuo˜a» prinsihppa galget biddjot vuo˜˜un luossahálddašeapmái Norggas. Dasto leat Norggas geatnegasvuo˜at sámi álbmoga guovdu earret eará eamiálbmotkonvenšuvnna ILO-konvenšuvnna nr. 169 bokte. Boahtteáiggis ferte deattuhit sámiid historjálaš vuoigatvuo˜aid ja guolleresurssaid suodjaleami vádjolusluossanáliid hálddašeamis sámi guovlluin. Sámedikki mielas lea sámi historjálaš luossabivdovuoigatvuo˜ain mearkkašupmi Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa, Finnmárkku eana- ja „áhcevuoigatvuo˜aid hálddašeami birra, meannudeapmái. Dán vuo˜ul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut „a˜ahuvvojit, muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuo˜aide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalus lea „ielggas ja loahpala„„at meannuduvvon Stuorradikkis. Sámediggi meannudii áššis 18/99 boazodoallojagi 1999-2000 boazodoallošiehtadusa. Sámedikki mielas lea prinsihpala„„at dea¼alaš deattuhit ahte boazodoallu lea hirbmat dea¼alaš sámi ealáhus, sihke ealáhusla„„at ja sámi servodaga guovddáš kulturguoddin. Boazodoalu vuoigatvuo˜at ja guohtoneatnamat leat jámma áitojuvvon. Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oa¿¿ut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuo˜as sihkkarastin dihte guohtonrievtti. Boazodoalu boahtteáigi lea areálaid duohken. Areálaid hálddašeami oktavuo˜as leat stuorra hástalusat boazodoallolága ja plána- ja huksenlága mearrádusaid ovttastahttimis. Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geah„adeapmái. Vuordimis divvojuvvojit ollu bealit dáláš lágas ja boazodoalloláhka šaddá aktiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii vuo˜˜uduvvo boazodoalu kultuvrii, vuoigatvuo˜aide ja boares vieruide. Danne lea ge hirbmat dea¼alaš ahte láhkalávdegoddi oa¿¿u doarvái ekonomálaš návccaid vai sáhttá ollašuhttit barggus. Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa barggu „uovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide. Dán oktavuo˜as lea boazodoalu vuoigatvuo˜aid sihkkarastin guovddá¿is. Sámediggi lea gearggus váldit stuorát ovddasvástádusa nu ahte lea mielde váikkuheamen dan ahte boazodoallu oa¿¿u daid rámmaeavttuid maid ealáhus dárbbaša go galgá nannet ja ovddidit ie¿as saji sámi servodagas. Sámediggi „ujuha áššis 34/99 ahte eanadoallu lea áibbas guovddá¿is sámi ealáhussan ja kulturguoddin. Eanadoallu lea deatalaš barggolašvuo˜a- ja ássanbealli sámi guovlluin. Ealáhusa ovdánanvejolašvuo˜aid sámi guovlluin ferte árvvoštallat garraseabbot oktasaš guovlulaš ovddidanperspektiivvas. Sámediggi oaidná ahte ovttasbargu riikkarájiid rastá sihke Supmii ja Ruššii buvttášii stuorra vejolašvuo˜aid Finnmárkku eanadollui. Sihke eanadoallogálvvuid fievrrideapmi olggos riikkas ja buvttaduskapasitehta geavaheapmi muohkádanrusttegis Finnmárkkus sáhtášii nanosmahttit eanadoalu. Sámediggi áigu ain ovddidit sierra eanadoallopolitihka earret eará daid váikkuhangaskaomiid bokte maid diggi hálddaša. Áiggi mielde áigu Sámediggi leat mielde ásaheamen eanadoallopolitihkalaš biire sámi ássanguovlluid várás. Ovtta dásis eará vuo˜˜oealáhusaiguin sáhttá dáid ealáhusaid buohtalastin eará ealáhusaiguin ja ámmáhiiguin leat mielde bisuheamen bargosajiid ja ná ássama sámi guovlluin. Lea dárbu lávga ovttasbargat eanadoalloeiseválddiiguin jos galgá lihkostuvvat eanadoalu birgehemiin. Stuorra boraspiriid hálddašeapmi lea šaddan stuorát ja stuorát váttisvuohtan mii „uohcá garrasit boazodollui ja šibitdollui. Sámediggi lea áššiin 18/99, 23/99 ja 34/99 meannudan boraspirega¿aldagaid. Boraspirehálddašeapmi lea dagahan dan ahte boraspiret sámi guovlluin leat garrasit laskan. Dát lea buktán stuorra vahágiid ja váttisvuo˜aid eanadollui, ja ollugat leat ferten heaitit doaluin. Sámediggi oaivvilda ahte farggamusat ferte álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid maiguin uhcuda vahágiid maid boraspiret dagahit amas daid gea¿il šat eanet doalut gártat heaitit. Rievdan rámmaeavttut eanadoalus lassánan boraspiriid gea¿il eai leat „uovvuluvvon dohkálaš ekonomálaš resurssaiguin doaibmabiddjoortnegiid ja nuppástusa dáfus. Ealáhus lea mealgadii ieš šaddan váldit ekonomálaš ovddasvástádusa, go lea massán eambbo šibihiid meahcceguohtumiin ja go leat nuppástuhttingolut. Sámedikki mielas lea boraspireváttisvuohta hirbmat guovddáš ášši boazodoalus. Vahágat boazodoalus lassánan boraspiriid gea¿il leat erenoamá¿at eará ealáhusaid ektui. Dat boahtá das go doarjjaortnegat leat vuo˜˜uduvvon biergobuvttadussii, ja dat lea juste nuppeláhkái go eanadoalus. Njuovvangáibádusaid mat leat biddjon doarjaga oa¿¿umii sáhttá leat váttis deavdit jos ollu bohccuid lea massán boraspiriide. Sámedikki oainnu mielde lea dea¼alaš o„„odit buhtadusortnegiid mat leat dohkála„„at, maid bokte sáhttá oa¿¿ut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit ea¹kileabbo njuolggadusaid boraspriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. Sámediggi oaivvilda maiddái ahte Bernkonvenšuvnna, stuorra meahcceelliid birra, ollašuhttima váikkuhusaid galggašii árvvoštallat daid geatnegasvuo˜aid ektui mat Norggas leat ie¿as sámepolitihka mihttomeriiguin ja ILO-konvenšuvnna eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra ratifiseremiin. Dán barggu vuosttaš lávki berre leat ahte jo˜áneamos lági mielde mearridit juohke náli ollislaš indiviidalogu mii Bern-konvenšuvnna ektui gáibiduvvo, vai boahtteáiggis leat „ielga logut maid ektui meannuda. Suoma, Norgga ja Ruo¼a sámedikkiin lea ollu ovttasbargu, earret eará dollojuvvojit „oahkkimat presideanttaid gaskka gos áigeguovdilis áššit meannuduvvojit. Ovttasbargu ovddiduvvo jámma. Sámediggi mearridii áššis 9/99 ásahit Sámi parlamentáralaš rá˜i (SPR), mii lea ovttasbargoorgána Suoma, Norgga ja Ruo¼a sámedikkiid gaskka, ja diggi nammadii maiddái lahtuid dán rᘘái. Sámediggi Suomas lea mearridan ovttasbargošiehtadusa ja nammadan ie¿as lahtuid SPR:ii, go fas Sámediggi Ruo¼as ii áiggo vuos searvat ovttasbargui eará sámedikkiiguin. Sámi parlamentáralaš rá˜i duogá¿in lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide má¹gga riikkas ja sámiide álbmogin. Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuo˜aide, dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide. Vuordimis vuo˜˜uduvvo Sámi parlamentáralaš rᘘi njuk„amánus 2000 Kárášjogas. Go galgá láh„it dilálašvuo˜aid bissovaš giellaovttasbargui álbmotválljen sámedikkiid gaskka, de lea ásahuvvon oktasaš Sámi giellalávdegoddi 1999:s, g„. ášši 22/99 - Oktasaš sámi giellaovttasbargu. Sámi giellalávdegoddi lea sámiid oktasaš alimus mearridanorgána sámegiela ga¿aldagain. Giellalávdegotti ulbmil lea seailluhit ja ovddidit dan kulturárbbi mii gullá „állon ja hubmon sámegillii ja doaibmat fágalaš áššedovdiorgánan, ovttastahttit ja heivehit oktii sámegiela geavaheapmái ja dikšumii guoskevaš doaimmaid, ja doaibmat riikkasis sámi giellaorgánaid gaskasaš die˜iheaddjin. Dasa lassin lea Sámi giellalávdegotti ulbmilin oa¿¿ut sámegiela virggálaš sajádaga ovtta dássái buot njealji riikkas. Interreg II-prográmmat, rájáid rastá ovttasbarggu hárrái loahpahuvvojedje 1999:s. Interreg II 1995-1999 rámmaid siste leat leamaš guokte sámi oasseprográmma. Sámedikkis lea Sámi ealáhusrá˜i bokte leamaš ovddasvástádus hálddašit stáhtalaš ru˜aid mat leat addojuvvon oasseprográmmaide. Sámedikki mielas lea dea¼alaš „uovvulit EO oktasašinitiatiivvaid o˜˜a Interreg III-progámma (2000-2006) bokte. Sámedikkit leat geigen oktasaš iešheanalis sámi prográmmaárvalusa. Dán fertešii „uovvulit nu ahte lasihit hálddahuslaš resurssaid ja ná sihkkarastit Sámedikki searvama. Sámediggi deattuha riikkaidgaskasaš eamiálbmotáššiid bargui aktiivvalaš searvama. Dát bargu gáibida ollu ja eaktuda ulbmállaš searvama daid iešgu˜et proseassaide mat leat dea¼ála„„at eamiálbmotdillái oppala„„at ja sámi álbmogii erenoamá¿it. Sámedikki oaivila mielde lea Norga muhtun surggiin bázahallan riikkaidgaskasaš eamiálbmotáššiid barggu ektui. Ná lea geavvan eamiálbmotjulggaštusa bargojovkui ráhkkaneami ja searvama oktavuo˜as. Sámedikki cuiggodusain fuolakeahttá ii lean Norga bures ráhkkanan „oahkkimii 1998:s, ja Norga leai 1999:s ge funet ráhkkanan vaikko Olgoriikadepartemeanta leai lohpidan „uovvulit. Stáhtas leai maiddái dán jagi šiehtadallamiin oalle vuollegis profiila. Sámedikki oaivila mielde ii dávis dát rᘘehusa cealkámušaide stuorradiggedie˜áhusas nr 48 (1998-99) Sámedikki 1998 doaimma birra, ahte rᘘehusas lea lávga ovttasbargu Sámedikkiin eamiálbmotjulggaštusa barggu ektui, ja ahte: «Sihke dás ja eará oktavuo˜ain lea ovttasbargu Sámedikkiin deatalaš riikkaidgaskasaš eamiálbmotpolitihka hápmemii» (g„. „uo. 4.13 stuorradiggedie˜áhusas). Arktalaš rá˜i ministeriid „oahkkin 17.-18.09.98 mearridii ahte ásahuvvo prográmma Arktisa ahtanuššamii, mas maiddái leat eamiálbmotprošeavttat. Sámediggi lea bovdejuvvon searvat stivrenjovkui mas lea ovddasvástádus ráhkadit ollislaš strategiija Norgga politihkkii Arktisa ahtanuššama ektui, ja leat mielde ruhtadeamen koordináhtora dán bargui. Sámediggi lea addán 50 000 kruvnnu prošeavtta koordináhtorvirgái, muhto dikkis ii leat vejolašvuohta searvat stivrenjovkui resursaváilevuo˜a gea¿il. Sámediggi lea dorjon Barentsguovllu eamiálbmotbarggu. Eamiálbmogiid guovlulaš bargojoavku ja eamiálbmogiid ovddasteaddjit hálddahuslaš komiteas ja Barentsguovllu guovllurá˜is álggahit doaibmabijuid eamiálbmotdili nannema várás Barentsguovllus. Eamiálbmogiid bargojoavku lea mearridan eamiálbmotdoaibmaplána 2000-2003 Barentsguovllu mearridanorgánaide. Sámediggi lea ovttasrá˜iid eamiálbmogiid bargojoavkkuin, Barents„állingottiin, Kárášjoga- ja Guovdageainnu gielddaiguin ja Gieldadepartemeanttain vuolggahan ustitvuo˜agielddaid ásaheami Lujávrri ja Narjan-Mar gielddaiguin. Dát bargu lea bures boahtán johtui. Sámediggi áigu joatkit dan barggu. Sámi oahpahusrá˜i „állingoddi ásahuvvo o˜˜ajagimánu 1. b. 2000 Sámedikki váldohálddahusa sierra ossodahkan. Dien beaivvi rájes ii leat šat Sámi oahpahusrᘘi Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta rᘘeaddi orgána. Go Sámi oahpahusrᘘi sirdojuvvui Sámediggái, de lea Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta bušeahtas várrejuvvon ruhta Sámedikki geavahussii oahpahusáššiid várás, g„. ášši 44/99. Lea nammaduvvon hálddahusaid gaskasaš joavku mas leat mielde departemeantta, Sámi oahpahusrá˜i ja Sámedikki ovddasteaddjit, mii galgá árvvoštallat daid bargguid praktihkalaš sisdoalu mat galget sirdojuvvot Sámediggái ja movt sirdima galggašii „a˜ahit. Dasto árvvoštallojuvvojit maiddái dárbbut ekonomiija ja bargiid ektui mat galggašedje „uovvut doaimmaid sirdima Sámediggái. Dán rádjai lea bargojuvvon praktihkalaš beliiguin nugo bušeahttateknihkalaš ja bargiid áššiiguin. Vel lea dárbu bargat doaimmaid ja ovddasvástádusa juogadeami ektui guoskevaš oasála„„aid gaskka. Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša oahpahuslága láhkaásahussii. Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga «sámi guovlu» viiddideami ektui (g„. oahpahuslága § 6-1 «- sámi guovlu: 1) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde, 2) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtará˜is lea addán ma¹¹á go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša.») Gáibádus lea biddjon dan vuo˜ul go oahppiide lea váttis oa¿¿ut oahpahusa sámegillii danne go vuoigatvuohta oahpahussii sámegillii leat „adnojuvvon oahpahuslága «sámi guvlui». Seamma guoská vejolašvuhtii oa¿¿ut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde. Dat mearkkaša dan ahte olggobealde sámegiela hálddašanguovllu galget leat unnimusat logi oahppi gielddas geat dáhttot oahpahusa sámegillii. Vuoigatvuohta dán lágan oahpahussii doalahuvvo nu guhkká go vel leat 6 oahppi joavkkus. Departemeanta ii „uovvulan Sámedikki gáibádusa cealkámuša ektui oahpahuslága láhkaasahussii. Sámegiel oahpahusa vánhensearvi Skániin bivddii 19.04.99 reivves Sámedikki álgit bargat ja o„„odit Skániid gieldda sámi guovlun oahpahuslága § 6-1 mielde, ja Sámediggi „álii fas reivve 25.05.99 dán birra Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii. Departemeanta vástida 27.10.99 reivves vánhensearvái ná: «Departemeanta oaidná ahte lea dárbu nanosmahttit sámegiel oahpahusa olggobealde sámi guovllu. 1999-2000 stáhtabušeahtas leat biddjon ru˜at sámegiel oahpahusa várás olggobealde sámi guovllu maid Sámi oahpahuskantuvra árvvoštallama mielde juohká. Departemeantta árvvoštallama mielde sáhttá dainna gozihit áigumuša viiddiduvvon sámi guovllu hárrái. Dán vuo˜ul oaidná departemeanta ahte juste dál ii leat áigeguovdil viiddidit sámi guovllu.» Sámediggi lea Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu má¹gii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde. Go Sámi oahppoplána váldojuvvui atnui, de lasihii departemeanta ru˜aid gielddaide gos oahpahuvvo sámi oahppoplána mielde. Gielddain gos ásahuvvojit priváhta skuvllat bargá Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta ovttas Gielda- ja guovludepartemeanttain dan ektui ahte guhkidit stáhta gaskadilleortnetdoarjaga oahppi nammii amas dietnasa njiedjan nu johtilit buktit negatiivvalaš váikkuhusaid gielddaide gos dakkár skuvllat ásahuvvojit. Sámediggi oaivvilda ahte stáhtalaš doarjaga gielddaide gos priváhta skuvllat ásahuvvojit dan gea¿il go háliidit garvit sámi oahppoplána, O-97S, ferte doalahit dan dásis mii leai ovdal go priváhta skuvllat ásahuvvojedje. Sámediggi lea bivdán stáhta sámi joatkkaskuvllaid stivrra nammadanválddi sirdima diggái. Sámi guovttegielalaš suohkaniid dilli Sámediggi atná váidalahttin go vel eai leat ráhkaduvvon dohkálaš buhtadusortnegat daidda suohkaniidda gos lea guovttegielalaš oahpahusvuogádat. Dát dagaha ahte dáin suohkaniin leat stuora liigegolut láhkageatnegas fálaldaga gea¿il, ja diehttelasat leat gártan lassigolut investeremiid gea¿il mat šaddet dahkkot jus dán fálaldaga galgá sáhttit fállat. Vaikko dát lea nuppát háve „ujuhuvvon guovddáš eiseválddiide, de lea ollu suohkaniin ekonomiija sakka hedjonan dan vealggi gea¿il maid stáhta lea dagahan. Dasa lassin leat má¹ga suohkana viidát areála dáfus ja doppe lea bie˜gguid ássan mii erenoamá¿it divruda dán doaimma - ja dát lea dilli man oppalaš sisaboahtodoarjjavuogádat ii nagot doarvái bures gok„at. Sámediggi vuordá ahte guovddáš eiseválddit dál váldet ovddasvástádusa ja fuolahit ahte sámi ja dáru giela ja kultuvrra ovttadássásašvuohta ii noa˜ut suohkaniid gár¿¿es ekonomiijadili, ja ahte stáhta buhtada dáid gielddaide ollásit daid goluid mat bohtet guovttegielalašvuo˜a gea¿il. Sámediggi lea barggus sámi dutkama eavttuid ektui oaidnán ahte lea dárbu „ielgaseabbot á¹giruššat ollu surggiin. Ollu iešgu˜et initiatiivvat leat ovddiduvvon ovttasrá˜iid Norgga dutkanrá˜iin, earret eará dárbu „ilget geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dárbu nannet dutkiid rekrutterema. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu sámi dutkanpolitihkkii ja dutkanpolitihkalaš stivrenorgánaide mat sáhttet gozihit sámi servodaga dárbbu oa¿¿ut váikkuhanfámu sámi dutkamii. Diggi oaidná ahte lea „ielga dárbu institušuvdnan dahkat sámi dutkama stivrema ja ovddasvástádusa bidjat ovtta orgánii. Danne lea ge Sámedikki vuo˜˜o ja guhkes áiggi mihttomearrin ahte ásahuvvošii davviriikkalaš sámi dutkanrᘘi masa gullá olles sámi ássanguovlu. Dalle šaddá Ruo¼a, Suoma ja Norgga sámedikkiid oktasaš bajit dási ovddasvástádussan hápmet ollislaš sámi dutkanpolitihka. Mu˜ui „ujuhuvvo „uoggái 2.11.2 dán die˜áhusas sámi dearvvasvuo˜a dutkama birra. Sámediggi áigu deattuhit ahte sámi dutkanrá˜i ásaheapmi ii galgga luvvet dálá dutkanvuogádaga eret dan ovddasvástádusas mii das lea sámi dutkamis. Lea buorre go Norgga dutkanrᘘi jagis 2000 áigu ovddidit sámi dutkama doaibmaplána, mii galgá bidjat njuolggadusaid dutkanrá˜i á¹giruššamiidda sámi dutkamiin boahttevaš jagiin. Sámediggi áigu dán oktavuo˜as deattuhit ahte lea dárbu ahte sámi beroštumit ja gelbbolašvuohta leat dohkála„„at ovddastuvvon dutkanrá˜i orgánain. Lea maiddái dárbu hukset gelbbolašvuo˜a sámi dutkamis, ja ásahusat fertejit ie¿a aktiivvala„„at váldit ovddasvástádusa rekrutteremis suorgái, omd. várret/merket ru˜aid stipeandiáhtavirggiide ja die˜avirggiide. Sámediggi mearridii áššis 46/99 ahte dikki guovlupolitihkalaš doaibma galgá nanosmahttot earret eará dan bokte ahte Rᘘehusa Nord-Norgeutvalg (RNNU) ja Utviklingsforumet for Indre-Finnmark( Sis-Finnmárkku ovddidanforum) bargu vuoruhuvvojit bajás. RNNU:a jo˜iha stáhtaminister ja dasto das leat mielde ollu stáhtará˜it, riikaoasi fylkasátnejo˜iheaddjit ja Sámedikki presideanta. Ovddidanforuma jo˜iha Finnmárkku fylkasátnejo˜iheaddji ja das leat lassin mielde Sámedikki presideanta ja Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsá¹ggu ja Deanu sátnejo˜iheaddjit. RNNU lea doallan guokte „oahkkima 1999:s main fáddán leat leamaš: Eanadoallu, guovddá¿is o˜˜a stuorradiggedie˜áhusa ovddideapmi eanadoalu birra Guolásteapmi, guovddá¿is fanaso˜asmahttimiid ja hámmanhuksemiid doarjjaortnegat (g„. „uo. 2.2.2) Transporta ja gelbbolašvuo˜aguoddi infrastruktuvra, man guovddá¿is lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii „atnasettiin geaidno-, ruovdemá˜ii-, girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii. Diehtojuohkin- ja kommunikašuvdnateknologiija (DKT) oktavuo˜as lea allaleaktoneahta fysálaš láh„in davvin vuoruhuvvon. Sámi guovlluin, ja erenoamá¿it Finnmárkkus lea veadjemeahttun oa¿¿ut dohkálaš fálaldagaid jos jurddaša gánnáhtahttivuo˜a. Stáhta ferte váldit ovddasvástádusa digitála buohkaidvuoigatvuo˜as. Sámedikki bargun lávdegottis lea leamaš sámi perspektiivva goziheapmi dain áššiin mat meannuduvvojit. Sámediggi ja fylkagielddat leat bidjan guovddá¿ii ahte nanosmahttit guovlupolitihkalaš doaibmaprogramma nu ahte riikka politihka prosedyrat ja rutiinnat buorebut heivehuvvojit guovlulaš dási mihttomeriide. Dasto gávdnojit áššit maid oktavuo˜as fylkagielddain ja Sámedikkis sáhttet leat sierralágan beroštumit. Utviklingsforumet for Indre Finnmark lea doallan njeallje „oahkkima. Áššit maid birra lea digáštallojuvvon leat; foruma sadji ja strategiijat, njuovahatstruktuvra Finnmárkkus, bohccobierggu importa, dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššit, gielddaid gaskasaš ovttasbargu Sis-Finnmárkkus, Suodjalusa sadji Porsá¹ggus, Regionalt utviklingsforum for Indre Finnmark, gelbbolašvuo˜a- ja ealáhusovddideapmi, ja diehtojuohkinteknologiija ja infrastruktuvra. Sámediggi lea maiddái mearridan ohcat ie¿as lahttun lávdegoddái man namma lea Landsdelsutvalget for Nord-Norge og Nord-Trøndelag. 2.9 - Dákteriggeávdnasiid geavaheapmi ja hálddašeapmi Anatomalaš instituhtas Kollegiija Oslo universitehtas nammadii 1997:s lávdegotti árvvoštallat Anatomalaš instituhta dákteriggeávdnasiid geavaheami ja hálddášeami njuolggadusaid. Cuo¹ománus 1998 ovddidii lávdegoddi árvalusas ja evttohii njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái. Sámediggi attii áššis 11/99 gulaskuddancealkámuša lávdegotti árvalussii. Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide. Oslo universitehta akademalaš kollegiija mearridii njuolggadusaid ja buvttii dea¼alaš ja „ielga „ilgehusa dasa manne Sámedikkis galgá leat guovddáš rᘘenvuoigatvuohta „oahkádusa sámi oassái. Sámediggi áigu deattuhit man dea¼alaš lea ahte Sámedikkis sámi álbmoga ovddasteaddji orgánan Norggas lea loahpalaš váldi mearridit ie¿as máttuid bázahusaid. Sámedikki oainnu mielde ferte Anatomalaš instituhta dákterigge„oahkádusa sámi oasi geah„adit ja sirret. Sámediggi lea deattuhan man dea¼alaš dás bargat Sámedikki rávvagiid mielde. 2.10 - Sámi kulturviesuid ollislaš plána - o˜˜asis prioriteren Sámediggi mearridii 1996:s áššis 23/96 ollislaš plána sámi kulturviesuid várás. Sámediggi ii o¿¿on nu buori doarjaga guovddáš eiseválddiin dán plánaárvalussii. Mihttomeari lassin, ahte dáláš institušuvnnaide galgá sihkkarastojuvvot doaibmaruhta ovdal go o˜˜a prošeavttat álggahuvvot, hilggui Rᘘehus ja Stuorradiggi maiddái Sámedikki doaibmajuogadan-, ja doaibma- ja investerenruhtadanmálliid, g„. Sd. die˜áhusa nr 41 (1996-97) Norgga sámepolitihkka, kap. 12.6, ja Árv. nr 145 (1997-98). Dán gea¿il fertii Sámediggi o˜˜asis guorahallat 1996:s dahkkon mearrádusa ja mearridit o˜˜a vuoruheami. Sámediggi rievdadii áššis 21/99 mearrádusa mii leai dahkkon áššis 23/96 sámi kulturviesuid kategoriserema ektui. Beaivváš Sámi Teáhteris, Sámi Vuorká-Dávviriin oktan dáiddaossodagain ja Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalaš stahtus. Eará institušuvnnat eai leat kategoriserejuvvon. Daid ektui mearrida sisdoallu ja dárbu ruhtadeami vuoruheami, sihke doaimma ja investeremiid oktavuo˜as. Sámediggái lea deatalaš ahte ásahuvvojit sajit kultur- ja giellabarggu váste oassin sámi giela ja kultuvrra nanosmahttimis. Stáhta geatnegasvuohta ferte leat maiddái ruhtadit daid prošeavttaid mat vuo˜˜uduvvojit sámi giela ja kultuvrra suodjaleami ja ovddideami áigumuššii. Muhto maiddái fylkagielddain ja gielddain lea ovddasvástádus sihke investeremiid ja doaimma oktavuo˜as. Váldoprinsihppa Sámedikki mearrádusas lea ahte vuoruhuvvon „uovvovaš gu˜a sámi kulturinstitušuvdnii galgá otnáš doaimma vuolggasajiin, sihkkarastojuvvot dohkálaš doaibmaruhta ovdal go o˜˜a investeremat dahkkojuvvojit; Saemien Sijte, Várjjat Sámi Musea, Ája sámi guovddáš, Sijti Jarnge, Sámi Dáiddaguovddáš ja Várdobáiki. Investeremiid oktavuo˜as lea Sámediggi vuoruhan guokte sámi kulturásahusa huksema; Ája sámi guovddá¿a Gáivuonas ja dan ma¹¹á Várdobáikki Mátta-Tromssas ja Ofuohtas. Sámediggi ii dáhto ahte o˜˜a initiatiivvaid galgá leat veadjemeahttun „a˜ahit dikki vuoruhemiid gea¿il, ja mearridii danne ahte Sámediggi rávve da˜istaga daid prošeavttaid maidda lea sihkkaraston doaibmaruhta ja mu˜ui leat realistala„„at ja sáhttá realiseret, earret eará dikki jahkásaš stáhtabušeahta árvalusaid bokte. Uhccit prošeavttaid investeremiid galgá sáhttit „a˜ahit eará ruhtadanortnegiid bokte. Sámediggi lea mearrádusaidis bokte, áššiin 40/96 ja 20/98 erenoamá¿it vuoruhan bajás Nuortasámi musearusttega Njávdámis sámi duhátjahkesadjin ja Sámi Vuorká-Dávviriid dáiddaossodat, oktan Savio-museáin. Dát guokte prošeavtta dollojuvvojit danne olggobealde vuoruhanlisttu ja geah„„aluvvojit ollašuhttot nu johtilit go vejolaš. 2.11 - Dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššit 1999:s juogaduvvui váile 3,7 miljon kruvnnu prošeaktaruhta NOU 1995:6 dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas „uovvuleapmái. Eanaš ru˜at manne dearvvasvuo˜a- ja sosiálabargiid má¹ggakultuvrralaš gelbbolašvuo˜a nannemii. Sámediggi doalai skábmamánus ovttasrá˜iid Sámi allaskuvllain „uovvulanseminára prošeavttaid várás mat ledje o¿¿on ru˜aid. Máilmmi dearvvasvuo˜aorganisašuvdna (WHO) ja Máilmmi birasprográmma (UNEP) álggaheaigga 1999:s ovttasbarggu ahte kártet birrasa ja dearvvasvuo˜a váttisvuo˜aid Árktalaš guovllus. Galgá ráhkaduvvot prográmma mas deattuhuvvo eamiálbmogiid dearvvasvuohta ja biras Arktisas, ja Sámediggi lea buktán signánalaid ahte dán barggu ferte álggahit sámi guovlluin. Rᘘehus lea dadjan ahte Sámediggi gessojuvvo aktiivvala„„at mielde dán bargui. 1999:s leai Máilmmi dearvvasvuo˜aorganisašuvnnas (WHO) Geneves vuosttas rᘘádallan eamiálbmogiiguin, masa Sámediggi searvvai Norgga delegašuvnnas. Sámediggi áigu „uovvulit dán barggu. Ru˜aid juogadeami oktavuo˜as NOU 1995:6 dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas „uovvuleamis prioriterii Sámediggi áššis 43/99 vihtta á¹giruššansuorggi jahkái 2000. Á¹giruššansurggiin lea Sámediggi deattuhan „ielggadus-, prošeakta- ja metodaovddidanbarggu, ja ná ovddidan sámi dimenšuvnna dan fágalaš barggus maid dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorgi fállá sámi geavaheaddjiide. Sámedikkis lea leamaš konstruktiivvalaš ovttasbargu Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanttain dearvvasvuo˜a- ja sosiálaplána „uovvuleami oktavuo˜as. Mu˜ui lea Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta ráhkadan doaibmaplána NOU 1995:6 „uovvuleapmái, mii lea sáddejuvvon gulaskuddamii ja maid Sámediggi 2000:s galgá meannudit. Sámediggi vuordá ahte dábálaš dutkanru˜at vuoruhuvvojit dutkamii mii goziha sámi perspektiivva dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis heivehuvvon sámi geavaheaddjiide. 2.11.2 Gulaskuddancealkámušat Sámediggi lea áššis R 68/99 buktán gulaskuddancealkámuša sámi dearvvsvuo˜a dutkama birra, mii lea ovdaprošeakta man áigumuššan lea ráhkadit sierra dutkanovttadaga sámi dearvvasvuo˜a birra. Dearvvasvuo˜a dutkama ja sámi dearvvasvuo˜a diliid birra oahpahusa bajit dási ulbmilin lea buoridit dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid kvalitehta sámi álbmoga várás, ja ná dahkat dá¿a ja sámi álbmoga dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorggi bálvalusaid ovttaárvosa¿¿an. Sámi servodagas lea stuorra dárbu dutkat iešgu˜et fágasurggiid. Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeantta doaibmaplána NOU 1995:6 „uovvuleamis galggašii Sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiála diliid dutkan leat váldoá¹giruššansuorgin. Sámediggi lea positiivvalaš go vuo˜˜uduvvo sierra dutkanovttadat sámi dearvvasvuo˜a dutkama várás Tromssa universitehtas. Sámedikkis leat vuordámušat ahte sámi dearvvasvuo˜a dutkanossodat ásahuvvo jagi 2000 mielde ja biddjojuvvo Kárášjohkii hálddahuslaš oktavuo˜ain Tromssa universitehtii. Sámediggi lea 08.09.99 beaiváduvvon reivves buktán gulaskuddancealkámuša NOU 1999:13 nissonolbmuid dearvvasvuo˜a birra Norggas. Lea stuorra dárbu systematiseret die˜uid, ja „ielggadit ja dutkat sámi nissonolbmuid dearvvasvuo˜a dili. Jos barggu sámi nissonolbmuid dearvvasvuo˜a dili „ielggademiin ja dutkamiin galgá oa¿¿ut johtui, de ferte dasa várret ru˜aid. Sámediggi bivdá oa¿¿ut johtui sámi nissonolbmuid dearvvasvuo˜a dili „ielggadan- ja dutkanbarggu. 2.12 Dásseárvodoaibmaplána sámi nissoniid diliin guovddá¿is Sámediggi mearridii áššis 24/99 dásseárvodoaibmaplána sámi nissoniid diliin guovddá¿is. Dásseárvu ja nissonpolitihkalaš áššit leat guovddáš hástalussan sámi servodahkii, danne lea ge dea¼alaš ahte Sámediggi „uovvu ovdáneami dán suorggis, ja geavaha dárbbašlaš resurssaid dán bargui. Go dásseárvu ja nissonpolitihkalaš áššit leat hirbmat viidá ja fátmastit ollu sektuvrraid, de lea dárbu oaidnit maid galgá vuoruhit lagamus jagiin, ja maid berrešii geah„„at eambbo guhkes áiggi perspektiivvas. Doaibmaplána lea juogaduvvon vi˜a oassái. Vuosttas oasis leat plána duogáš, plánaproseassa ja oktavuohta eará plánaide. Nuppi oasis válddahuvvo dásseárvu sektuvrraid gaskasaš politihkkasuorgin, Sámi nissonprošeakta ja „ilgehus ovttasbargiid birra olggobealde Sámedikki. Goalmmát oasis leat váldomihttomearit ja hástalusat, njealját oasis fas Sámedikki dásseárvobarggu á¹giruššansuorggit, mihttomearit ja doaibmabijut áigodahkii 1999 - 2001. Ma¹imuš oasis leat ekonomálaš ja hálddahuslaš váikkuhusat. Sámediggi lea ásahan bissovaš virggi doaibmaplána barggu „uovvuleami várás. 2.13 - Duopmostuolut vuosttas instánsan Sámediggi lea áššis 48/99 buktán gulaskuddancealkámuša NOU 1999:22 Duopmostuoluid birra vuosttas instánsan. Sámediggi lea movtta go Strukturlávdegoddi lea árvvoštallan o˜˜a duopmostuolu dárbbu Sis-Finnmárkui dan vuo˜ul ahte gozihit sámi beroštumiid dán guovllus, ja doarju danne lávdegotti evttohusa ahte Sis-Finnmárkui ásahuvvo duopmostuollu, earret eará oppalaš sámegiela geavahanvuoigatvuo˜a mearrádusaid vuo˜ul, sihke almmolaš hálddašeamis ja riektedoaimmahagas. Duopmostuollu galgá biddjot giellahálddašanguvlui Sis-Finnmárkkus. Sámediggi áigu ma¹¹á guorahallat gosa dat o˜˜a duopmostuollu eanadie˜ala„„at galgá biddjot. Sámediggi doarju maiddái lávdegotti oainnu ahte Norlándda ja Tromssa meahccekomišuvdna heaittihuvvo, ja ahte dat barggut mat das leat, biddjojuvvojit dábálaš duopmostuoluide. 2.14 - Duopmostuolut servodagas Sámediggi lea áššis 47/99 buktán gulaskuddancealkámuša NOU 1999:19 Duopmostuoluid birra servodagas. Sámediggi lea positiivvalaš go duopmostuollokomišuvdna barggustis lea deattuhan sámi perspektiivva ja buktán „ielga signálaid dán ektui. Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain. Dát evttohus deattuha duopmostuoluid sorjankeahtes dili, mii lea maiddái dea¼alaš dasa ahte sámi servodagas lea luohttámuš duopmostuoluide. Sámediggi bivdá beassat nammadit guokte lahtu duopmostuollohálddahusa stivrii. Dát ovddastus lea dea¼alaš vai sámi servodagas lea luohttámuš duopmostuoluide. Sámedikki mielas lea buorre go Sis-Finnmárkui ásahuvvo sierra duopmostuollu, muhto dattetge ohcala konkrehta doaibmabijuid guovlluid várás mat báhcet olggobeallái Sis-Finnmárkku duopmostuolu vejolaš doaibmaguovllu. Sámediggi oaivvilda ahte berre „ielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus, ja jos galgá de movt. 2.15 - Mánáid- ja nuoraidáššit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeaktabargu lea gasku „a˜ahandási. Lea ráhkaduvvon prošeakta„ilgehus mas temahtalaš á¹giruššansuorgin leat evttohuvvon „uovvova„„at: Sámedikki integrerenpolitihkka, kultuvra ja ealáhusat. Lassin leat válljejuvvon muhtun eanadie˜alaš guovllut prošeavtta sierra doaibmabidjoguovlun. Guovllut mat leat válljejuvvon leat gielddat Mátta-Várjjat, Loabát, Røros ja Oslo. Definerejuvvon á¹giruššansurggiid „uovvulanbarggu oktavuo˜as leat earret eará 1999:s dollojuvvon „oahkkimat guvttiin gielddain dan njealji namuhuvvon gielddas. Sámediggi áigu „a˜ahit erenoamáš doaibmabijuid mánáid ja nuoraid ektui, ja lea danne vuoruhan doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás meannudettiinis 1999 bušeahta. Vuoruheapmi lea „uovvuluvvon Sámedikki iešgu˜et doarjjaortnegiid bokte nu ahte doaibmabijut mat dorjot dikki mánáid- ja nuoraidprošeavtta ulbmila, leat vuoruhuvvon. 2.16 - ‚ázádathuksen ‚ázádathuksen Norlánddas Sámediggi oaivvilda ahte buot váikkuhusat birrasii ja servodahkii galget kártejuvvot ovdal go, addojuvvo lohpi „ázádathuksemiidda gielddain Báidár, Ruovatvuotna, Skerrestátte ja Oarjeli-Báidár nu ahte sihkkarasto ahte huksemis eai leat dakkár váikkuhusat servodahkii ja birrasii maid ii sáhte šat ma¹¹á divvut. Dát lea deatalaš sámi servodaga ektui oppala„„at, ja sámi kulturmuittuid ja sámi ealáhusaid ektui erenoamá¿it. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu ráhkadit o˜˜a váikkuhan„ielggadusa mii dávista plána- ja huksenlága o˜˜a njuolggadusaide. Lødøljasirdin Sámediggi oaivvilda ahte lea hirbmat váidalahtti go mearrádus Lødøljasirdima hárrái kategoriijas II kategoriijai I dahkkojuvvui almmá guldalkeahttá deatalaš sámi beroštumiid. Sámediggi áv¿¿uha boahtteáiggis vie¿¿at maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide, ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II (ii sáhte konsešuvdnameannudit) kategoriijai I (guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit) ollislaš „ázádatplánas. Sámediggi deattuha ahte sámi ealáhusat, kultuvra ja servdodatdilit galget árvvoštallojuvvojit buot áššiin main lea sáhka lihkahallamiid birra sámi servodagas. Gáhtten- ja huksenáššiin galgá árvvoštallamis erenoamá¿it deattuhit makkár váikkuhusat vejolaš huksendoaibmabijuin leat sámi servodahkii ollisla„„at. Lødøljahuksemis leat stuorra negatiivvalaš váikkuhusat boazodollui ja dalle maiddái guovllu sámi kultuvrii. Sámediggi gáibida viiddiduvvon váikkuhus„ielggadusa sámi servodatberoštumiid várás. Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš, dearvvasvuo˜a ja ealáhuslaš „ielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima mu˜ui, ollislaš oktavuhtii. 2.17 Eará Sámediggi doarju evttohusa ahte ráfáiduhttit Njávdáma nuortalaš gili, Mátta-Várjjat gielddas kulturbirasin kulturmuitolága § 20 mielde. Evttohus lea hirbmat bures vuo˜ustuvvon sihke fágala„„at, kulturpolitihkala„„at ja etihkala„„at. Evttohuvvon ráfáiduhttinnjuolggadusat orrot bures árvvoštallojuvvon, ja dat leat „ielgasat ja dárkilat, ja dat bidjet buori ja diehttelas vuo˜u dasa movt guovlu boahtteáiggis galgá geavahuvvot ja hálddašuvvot. Dasa lassin go nuortalaš gili ráfáiduhttin goziha historjálaš, kultuvrralaš, oskkolaš ja eanadatlaš árvvuid guovllus, de lea dea¼alaš oaidnit ahte ráfáiduhttimis lea „ielga oktavuohta nuortasámi kulturgáhttemii ja -gaskkusteapmái. Nuortala„„aid erenoamáš historjá stáhtarievttálaš, oskkoldatlaš, gielalaš ja kultuvrralaš beliid vuo˜ul gáibida ahte lea erenoamáš dárbu stáhta á¹giruššamiidda nuorta sámi kulturgáhttendoaimmaid oktavuo˜as. Ovddasvástideaddji eiseváldiin ferte leat dáhttu nu guhkás go oppa lea ge vejolaš bargat dan ala ahte suodjalit, nannet ja ovddidit nuorta sámi kultuvrra. Ferte geah„„at nu ahte Njávdáma nuortalaš gili ráfáiduhttin lea okta dain ollu deatalaš beliin dán barggus, ja dan ferte „atnat Njávdáma nuortalaš musea ollašuhttimii. Sámedikki mielas lea dárbu „uovvulit ráfáiduhttinárvalusa ja ovddidit árvalusa Gonagassii stáhtará˜is nu johtilit go lea vejolaš. 2.17.2 Nuortalaš museá Sámediggi mearridii 1998:s nuortalaš musea/kulturguovddá¿a sámi duhátjahkesadjin. Go galggai boahtit johtui sámi duhátjahke„almmusteami bargguin, de ásahuvvui nuortalaš museá Njávdámis gaskaboddosa„„at suoidnemánu 12. b. 1999 rájes jagi lohppii. Nuortalaš museá lea Sámiid Vuorká-Dávviriid ossodat, ja lea 1999:s ruhtaduvvon Sámedikki, Mátta-Várjjat gieldda ja Gielda- ja guovludepartemeantta doarjagiiguin. Jos prošeavtta galgá sáhttit ollašuhttit, de lea dárbu oa¿¿ut konkrehta juolludusa dasa stáhtabušeahtas. Sámediggi „ujuha bušeahttaproposišuvnnaide 1999 ja 2000 main oidno ahte Rᘘehus galgá „ielggadit ja hápmet plánaid sámi duhátjahkesaji várás boahtte jagi stáhtabušeahtas. Diggi „ujuha maiddái Bearaš-, kultur- ja hálddahuskomiteá árvalussii nr 246 ja Bušeahttaárvalussii S nr 2 - 1999 - 2000 main eaktuduvvo ahte ásahuvvo sámi duhátjahkesadji. Huksen álggahuvvo 2001:s ja dat galgá gárvvistuvvot ovdal jagi 2005. 2.17.3 Interregprošeakta Norgesfararleden ja Harvasstua Árborddi gielddas Sámedikki mielas lea dát hirbmat dea¼alaš ášši guovllu sámi beroštumiide. Harvasdalen lea sihke Norgga ja Ruo¼a beale boazosámiid guovddáš guovlu. Sámediggi lea deattuhan ahte visttiin leat bealit main lea árvu kulturmuitun. Harvasstua lávejit guovllu boazosámit Norgga ja Ruo¼a bealde geavahit, ja dat lea dea¼alaš kulturhistorjálaš oktavuo˜as. Kulturmuittuid gáhttema vuhtii váldima vuo˜ul lea Sámediggi bivdán ahte Harvastua ii vuvdo ovdal go Riikaantikvárii lea mannan diehtu vuovdima birra, ii ge ovdal go dat leat árvvoštallan vistti gáhttenárvvu. Mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui lea danne stuorra mearkkašupmi sihke boazosámi, historjalaš ja kulturmuitofágalaš oainnu vuo˜ul. Sámediggi áigu deattuhit ahte mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui galgá leat dakkár „oavddus mii lea dohkálaš guovllu máttasámi boazodollui Norgga ja Ruo¼a bealde amas máttasámi kultuvra ja ealáhus gártat gillát. Sámediggi Sámi kulturmuitorá˜i bokte galgá leat mielde árvvoštallamin movt Harvasstua Árbordi gielddas galgá geavahuvvot boahtteáiggis. 2.17.4 Hálkavári ja Inggášguolbana báh„inšillju Sámedikki mielas lea dea¼alaš ahte Suodjalusa ja boazodoalu gaskka lea šiehtadus Hálkavári/Inggášguolbana báh„inšillju geavaheamis. Hálkavári/Inggášguolbana báh„inšillju lea dea¼alaš guovlu boazodollui, ja boazodoallu lea guovddáš sámi ealáhus ja dea¼alaš sámi kulturguoddi mii suodjaluvvo sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš njuolggadusaid bokte. Okta guovddáš rievttálaš eaktu mii lea biddjon vuo˜˜un stáhta sámepolitihkkii, lea ávnnaslaš kulturvuo˜u gáhtten. Dán duohtan dahkamis lea hirbmat dea¼alaš gozihit dan ahte boazodoallu ja dan guovllut eai jámma masse eatnamiid eará beroštumiide. Álgogeah„en 1980-logu dahkkui šiehtadus Suodjalusa ja guoskevaš boazodoalliid gaskka. Šiehtadus heittiii guostomis 1996:s, ja dan rájes ii leat leamaš makkárge šiehtadus oasála„„aid gaskka. Boazodoallu lea gártan hirbmat váttis dillái erenoamá¿it danne go ii leat šat makkárge šiehtadus Suodjalusain. Dát mielddisbuktá dan ahte boazodoalus ii šat leat váikkuhanvejolašvuohta dan dillái mii lea guovllus. Nubbi eará bealli lea dat ahte Suodjalusas da˜i mielde go Sámediggi diehtá ii šat leat makkárge šiehtadus guvlui. Dat nogai 1996:s, oktanaga šiehtadusain boazodoalliid ja Suodjalusa gaskka. Danne lea Sámediggi ovddidan ášši suodjalusministerii, vai šiehtadallamiid šiehtadusa ektui sáhttá joatkit Suodjalusa ja boazodoalu gaskka. 2.17.5 Meavkke ja Alit„ohka báh„inšiljuid ovttastahttin Meavkke ja Alit„ohka báh„inšiljuid ovttastahttin lea hirbmat garra áitta sámi kultuvrra vuostá. Danne lea ge Sámediggi 1990 rájes buktán má¹ga cealkámuša Meavkke ja Alit„ohka báh„inšiljuid plánaid ovttastahttima oktavuo˜as. Ollu gerddiid lea diggi „ujuhan ahte lea dea¼alaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskan„ielggadusa mii lea fágala„„at doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppala„„at, ja erenoamá¿it boazodollui ja sámi kulturmuittuide. Sámediggerᘘi lea fas meannudan dán ášši áššis R 107/99. Okta huksema eaktu Stuorradikki 08.04.97 mearrádusas báh„inšiljuid oktii laktima hárrái leai dat ahte boazodoallu galggai sáhttit ceavzit guovllus. Dan galggai dat doaibmaplána boazodoalu várás mii „uovui mielddusin St. prp. nr. 85 (1995-96) Meavkke ja Alit„ohka báh„in- ja hárjehallanšiljuid laktima ja viiddideami birra Sis-Tromssas, dáhkidit. Stuorradikki meannudeamis deattuhuvvui maiddái ahte doaibmaplána galggai dáhkidit dan ahte laktin ii leat vuostálaga sámi vuoigatvuo˜aiguin, ii ge ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra, mearrádusaiguin. Ma¹imuš áiggis lea duo˜aštuvvon ahte doaibmaplána maid Suodjalus lea ráhkadan ii dáhkit guovllu boazodollui ceavzilis boahtteáiggi. Dasto „uo„„uhuvvo sakkarat ahte boazodoallu fágala„„at ii gu˜ege dásis leat leamaš mielde doaibmaplána ráhkadeamis, ja ahte das danne lea váilevaš fágalaš vuo˜˜u. Doaimmaid vuo˜˜un leat váilevaš ja boasttu die˜ut guovllu boazodoalu birra. Eanadoallodepartemeantta ie¿as boazodoallosekšuvdna ge ii gul leat searvan bargui. Váilevaš boazodoallofágalaš árvvoštallamiid gea¿il áššis, ja váilevaš doaibmaplána gea¿il, lea báh„inguovlluid oktii„atnan stuorra vearredahkun guovllu boazodoallosámiid ektui, ja sámi vuoigatvuo˜aid ektui oppala„„at. Ii ášši soaba oktii ILO-konvenšuvnna nr. 169 njuolggadusaiguin ge. Sámediggi gáibida ahte Eanadoallodepartemeantta doaibmaplána dohkkeheapmi galgá máhcahuvvot ja boazodoallofágalaš bealit galget árvvoštallojuvvot o˜˜asis. Diggi gáibida maiddái ahte eatnamat eai galgga bákkus lotnojuvvot guovllu boazodoalliin ja ahte Suodjalussii ii addojuvvo ovdagihtiilohpi ovdal go ášši lea rievttála„„at guorahallojuvvon. 3. Sámedikki fágapolitihkalaš ja hálddahuslaš doaimmat Sámediggi lea ollu jagiid da˜istaga váldán badjelasas o˜˜a hálddašandoaimmaid. Dát doaimmat leat sirdojuvvon earáin, nu ahte dat eai leat o˜˜a doaibmabijut. Dasto lea dát proseassa buktán Sámediggái da˜istaga stuorát ovddasvástádusa. 1999:s lea Sámediggi hálddašan „uovvovaš doarjjaortnegiid: Doarjjaortnet Doarjjaorgána Submi 1999 1000 kruvnnuin Sámi ovddidanfoanda Sámi ealáhusrᘘi 24 097 Sámi duodjedoarjja Sámi ealáhusrᘘi 3 600 Sámi kulturfoanda Sámi kulturrᘘi 9 125 Sámi girjelágádusdoarjja Sámi kulturrᘘi 1 500 Doarjja sámi kulturviesuide Sámi kulturrᘘi 2 843 Doarjja sámi kulturorganisašuvnnaide Sámi kulturrᘘi 1 333 Gielddaid ja f.gield. guovtteg. doarjja Sámi giellarᘘi 16 650 Sámi nuoraid oahppostipeanda Sámi giellarᘘi 850 Giellaprošeavttat giellaplánaid ektui Sámi giellarᘘi 2 956 Doarjja sámi kulturmuittuide Sámi kulturmuitorᘘi 600 Doarjja sámi váldoorganisašuvnnaide Sámediggerᘘi 2 600 Doarjja Sámedikki politihkalaš joavkkuide Sámediggerᘘi 1 300 Sámediggerá˜i geavahusas Sámediggerᘘi 147 Dearvvasvuo˜a- ja sosiálaplána „uovvuleapmi Sámediggerᘘi 4 400 Submi 72 001 Iešgu˜et ortnegat hálddašuvvojit Sámedikki mearridan njuolggadusaid mielde. O˜˜a ekonomiijanjuolggadusa mielde mii bo˜ii fápmui 01.01.99 galgá ekonomiija hálddašeamis bidjat stuorát deattu mihttomeriid ja bohtosiid stivremii. Sámediggi lea 1999:s joavdan muhtun muddui dáinna bargguin, muhto dáinna proseassain gal eat eisege leat geargan. Dan maid vel ferte dahkat lea aktiviseret dáid die˜uid eanet ollislaš vuogádagas olggobeale dihtorgálduid geavaheami ektui. Dan dásis go Sámediggi dál lea, de lea biddjon buorre vuo˜˜u dasa ahte sáhttá oaidnit movt váikkuhangaskaoamit duo˜as geavahuvvojit. Go ovttastahttojuvvon statistihkka ja mihttologut váilot sámi servodatovddideamis, de lea dat hástalus maid ferte „oavdit, vai mihtto- ja boa˜usstivremis šattašii fágala„„at dohkálaš dássi. Sámediggi searvá prošektii maid Sámi Instituhtta jo˜iha ja man ulbmilin lea ásahit sámi servodatdie˜alaš diehtovuo˜u. Dán prošeavttas leat mielde Statistisk sentralbyrå, Norsk samfunnsvitenskapelig datatjeneste, Tromssa universitehta ja Sámi allaskuvla. Dát bargu lea hirbmat dea¼alaš ja bidjá jáhku mielde vuo˜u eanet aktiivvalaš sámi servodatplánemii. 3.2 Sámedikki vuollásaš rá˜iid hálddašan- ja fágapolitihkalaš doaimmat Sámi kulturmuitorᘘi lea fágarᘘi sámediggevuogádagas. Sámediggi stivre politihkala„„at kulturmuitorá˜i ja lea dan bargoaddi. Birasgáhttendepartemeanttas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus kulturmuitorá˜is. Birasgáhttendepartemeanta lea delegeren válddi Sámi kulturmuitorᘘái ja geatnegahttán dan hálddašit sámi kulturmuittuid geassemánu 9. b. 1978 nr 50 kulturmuitolága mielde. Sámi kulturmuitorᘘi goziha maiddái kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin geassemánu 14. b. 1985 nr 77 plána- ja huksenlága mielde. Sámi kulturmuitorá˜i bargun lea leat mielde váikkuheamen ahte biraslaš kulturárbi gáhttejuvvo, duo˜aštuvvo ja bajásdollo buoremus vuogi mielde. Sámi kulturmuitorᘘi mii galgá gozihit sámi kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága mielde, buktá gulaskuddancealkámušaid stáhtalaš gáhttenplánaide, fylkaplánaide, gieldalaš areálaplánaide, regulerenplánaide, „oahkkebáikeplánaide ja ovttaskas váikkuhus„ielggadusohcamiidda. Sámi kulturmuitorᘘi galgá maiddai oaivadit gielddaid plánaáššiin, ja das lea váldit buktit vuostecealkámuša gielddaid areálaplánaide, regulerenplánaide ja „oahkkebáikeplánaide. Sámi kulturmuitorá˜i doaibma Sámi kulturmuitorá˜is lea ovddasvástádus juolludit ja máksit jahkásaš doarjjaru˜aid sámi kulturmuitoprošeavttaide. Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii, ja sámi huksengáhttemii. Sámi kulturmuitorᘘi ásahii 1999:s dainna doarjagiin maid oa„„ui Birasgáhttendepartemeanttas sámi guovddá¿a Báikkálaš Agenda 21 bargui. Sámedikki ulbmil Báikkálaš Agenda 21 bargguin lea ságastallama bokte sámi báikegottiiguin, organisašuvnnaiguin ja eiseváldiiguin, ja „oahkis stivrema bokte Sámedikkis váikkuhit doaimmaid ja doaibmabijuid ávkkálaš ovdáneami guvlui sihke kultuvrrala„„at, birasla„„at ja ekonomála„„at sámi geavahus- ja ássanguovlluin. Sámi kulturmuitorᘘi galgá koordineret Sámedikki barggu nuortalaš museáin. Bargu lea lagabui „ilgejuvvon „uoggás 2.17.2. Sámi kulturmuitorá˜is lea maiddái 1999:s leamaš muhtun ráji riikkaidgaskasaš bargu nugo norgalaš-ruoššalaš kulturmuitoovttasbargu, Interreg registrerenprošeakta lullisámi guovllus, UNESCO - máilmmi kulturmuittuidrádjankonvenšuvnna Norgga komitea. Sámi kulturmuitorᘘi lea 1999:s meannudan seamma ollu áššiid go 1998:s. Geah„adanáššit ledje seamma dásis go 1998:s. Hástalusat boahtteáiggis Sámi kulturmuitorá˜is leat ollu stuorra barggut ja hástalusat jagiin ovddosguvlui. Ain lea stuorra dárbu nannet Sámi kulturmuitorá˜i hálddahusa vai dat sáhttá ollašuhttit daid bargguid mat dasa leat biddjon ja daid mihttomeriid maid dat lea alccesis bidjan. Váldohástalus Sámi kulturmuitorá˜is jagis 2000 lea ovddidit ja buoridit barggu dain surggiin gos juo lea bargu jo˜us. 3.2.2 Bargu sámi kulturáššiiguin Sámi kulturrᘘi lea fágarᘘi sámediggevuogádagas, ja dat doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas. Sámi kulturrrᘘi lea maiddái Sámedikki fágapolitihkalaš orgána sámediggevuogádagas. Dasto gullá Sámi kulturrᘘái diehtojuohkindoaibma iešgu˜et sámi joavkkuid ja eanadie˜alaš guovlluid ektui, ja das lea maiddái diehtojuohkinstrategiija eará almmolaš instánssaid ektui. Sámi kulturrá˜is lea viiddis ovttasbargu eará almmolaš orgánaiguin, ja oktavuohta gielddaiguin, fylkagielddaiguin ja sámi organisašuvnnaiguin adnojuvvo dea¼ala¿¿an. Fágapolitihkalaš bargu Sámirᘘi nammadii „ak„at 1997 bargojoavkku mii galggai geah„adit liv„„ii go vejolaš láh„it oktasaš kulturdoaibmabijuid olles Sámis, ja movt daid doaibmabijuid ruhtadit. Sámi kulturrá˜is leai okta ovddasteaddji dán bargojoavkkus. Bargojoavku ovddidii ie¿as barggu „ak„at 1999. Sámi kulturrᘘi oaivvilda ahte bargojoavkku plánaárvalus lea lunddolaš „uovvuleapmi ja daid bargguid dievasmahttin mat leat jo˜us sámi áššiid ovttasbarggu formaliserema ektui davviriikkalaš dásis. Lea dárbu buorebut bargat ovttas sámi áššiid ektui davviriikkalaš dásis, ja Ruošša maid váldit mielde dán ovttasbargui. Boahtteáiggis lea Sámi parlamentáralaš rᘘi lunddolaš ásahus sámi kulturáššiid ovttastahttimis davviriikkalaš dásis, ja dát ásahus boahtteáiggis galggašii organiseret ja ruhtadit oktasaš sámi kulturfoandda ja dan hálddašeami. Sámi kulturrá˜i doaibma Vuo˜˜ojurdda Sámi kulturfoandda ásaheami oktavuo˜as leai sámi dáidaga ja kultuvrra ovdánanvejolašvuo˜aid sihkkarastin ja ovddideapmi ie¿as eavttuid mielde. Sámi kulturrᘘi áigu daid rámmaid siste maid kulturfoanda disponere gáhttet ja bajásdoallat sámi kultureallima hámiid. Sámi kulturfoandda bokte geah„„aluvvojit kulturfálaldagat láh„„ojuvvot sierra dárbbuid ja sáváldagaid mielde. Doaimmat leat lassánan ja o˜˜a „uolmmat leat „uo¿¿ilan, ja ekonomálaš rámmat fal dattetge eai leat lassánan vástesa„„at. Ohcamiid lohku lassána. 1999:s ledje ohcamat fondii oktiibuot sullii 17,8 miljon kruvnnu ovddas. Jagi 1998 ektui vástida dát birrasii 2,8 miljon kruvdnosaš lassáneami. Foandda doaibmaguovlu lea olles riika. Vaikko juolludus kulturfondii lasihuvvui 1999:s, de dat ii leat eisege doarvái dárbbu ektui. Dat boahtá das go lea guhkes áiggi juo leamaš stuorra ollašuvakeahtes dárbu. Dárbu „ájeha ahte Sámi kulturfoandda ferte ain nanosmahttit boahttevaš jagiin. Juohkelágan kulturdoaimmaide lea dárbu lasihit doarjaga. Sámi girjelágádusdoarjaga ulbmilin lea sihkkarastit sámegiel girjjiid jeavddalaš buvttadeami, ja dasto sihkkarastit beaktilis márkanfievrrideami ja juogadeami. Bajit dási rámmaeavttut addojuvvojit doarjjaortnega njuolggadusaid bokte, ja Sámedikki jahkásaš bušeahttamearrádusaid ja jahkedie˜áhusa bokte. Sámedikki 1999 bušeahtas kapihttalis 0540, poasttas 52.4 juolluduvvui 1 333 000,- kruvnnu sámi kulturorganisašuvnnaide. Dát juolludus lea mannan sámi kulturorganisašuvnnaide, sámi valáštallanlihttui ja organisašuvnnaide mat eai gula sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnegii. Rámmaeavttut sámi kulturviesuid/ásahusaid doarjagii mearriduvvojit Sámedikki jahkásaš bušeahttamearrádusain ja jahkedie˜áhusain. Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid/institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ru˜aid. Sámediggi oaidná dán heahte„oavddusin jahkái 1999. Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte mat nanosmahttet ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Dát ru˜at leat maiddái dea¼alaš váikkuhangaskaoamit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas. Hástalusat boahtteáiggis Sámi kulturrᘘi registrere ahte váilot sámegiel girjjit nuoraide, erenoamá¿it girjjit maid nuorat „állet nuoraide, ja oaivvilda danne ahte lea dea¼alaš bidjat dasa deattu. Dán oktavuo˜as ásahuvvo stipeandaortnet, ja kulturrᘘi áigu vuoruhit mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuo˜a almmustuhttima. Ekonomálaš rámmat sámi kulturásahusaid várás eai leat dohkála„„at. Sámediggái lea hástalussan bargat dan ala ahte doaibmaru˜at sámi kulturviesuide/kulturásahusaide bajiduvvojit dárbbu ektui. 3.2.3 Bargu sámegielain Sámi giellarᘘi lea fágarᘘi sámediggevuogádagas, ja das lea ovddasvástádus ovddidit ja suodjalit sámegiela Norggas. Sámi giellarᘘi lea ásahuvvon Sámelága § 3-12 vuo˜ul ja dan barggut oidnojit sámelága giellanjuolggadusain. Sámi giellará˜i bargun lea gáhttet sámi „állingiela ja hállangiela kulturárbbi, nannet ja suodjalit sámegiela, ovddidit sámegiel tearpmaid, mearridit movt sámegiel sánit ja dajaldagat galget „állot davviriikkalaš sámi riekta„állinrámmaid siste, oaivadit ja juohkit die˜uid sámi giellaáššiin, fievrridit registerii dohkálaš jorgaleaddjiid ja dulkkaid, ja ovddidit našuvnnalaš ja davviriikkalaš ovttasbarggu sámi giellaáššiin ja searvat dasa. Giellabargu julev- ja máttasámi guovlluin Sámedikkis lea mihttomearrin ahte sámi giellabargu galgá nanosmahttot ja ovddiduvvot buot giellaguovlluin. Dát gáibida stuorra resurssaid. Sámi giellará˜i hálddahusas váilu gelbbolašvuohta mátta- ja julevsámegielas. Danne das leat heajos eavttut dáid gielaid ovddideami ektui. Maiddái olggobealde davvisámegiela guovllu lea stuorra dárbu oa¿¿ut ru˜aid sámegiela ovddideapmái. Sámi nuoraid oahppostipeanda Sámi giellará˜is lea 1997 rájes leamaš ovddasvástádus juohkit sámi nuoraid oahppostipeandda joatkkaskuvlla oahppiide. Oahppiid lohku geat leat ohcan stipeandda lea lassánan (sullii 60 oahppiin), ja dan gea¿il lea stipeandda submi oahppi nammii uhccon. Stipeandaohcamat bohtet miehtá riikka. Jos stipeanddas galggaš leat dat beaktu mii vurdojuvvo ulbmila ektui, de berre rámma bajidit. Sámegiela kárten Sámi giellarᘘi lea 1999:s álggahan giellageavahankártenprošeavtta. Prošeakta bistá guokte jagi. Kártejuvvon die˜ut galget geavahuvvot duo˜aštit makkár dilis sámegiella lea Norggas. Prošeavttas lea sierra stivrenjoavku, ja galgá loahpahuvvot jagis 2001. Doarjja guovttegielalašvuhtii Sámediggi lea addán Sámi giellarᘘái ovddasvástádusa juohkit stáhtalaš ru˜aid sámi dulkabálvalussii ja guovttegielalašvuhtii. Ohccit (§ 7.4) leat ollu, ja 1999:s juolluduvvui ruhta dušše okta nealját oassái prošeaktaohcamiin. Danne ferte prošeaktaru˜aid oasi bajidit, go dain prošeaktaohcamiin maidda ii juolluduvvon ruhta, orru dea¼alaš mearkkašupmi sámegiela ovddideapmái. Tearbmabargu Sámi sátnebá¹ku lea dihtorvuo˜˜u gosa sámi tearpmat oktila„„at registrerejuvvojit, ja das lea stuorra mearkkašupmi sámegiela ealáskuhttimii. Sámi giellarᘘi galgá maiddái dohkkehit tearpmaid ja dárkkistit oahppogirjjiid giela. Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmola„„at, ja viehka oanehis „állinárbevierru. Dát mearkkaša dan ahte maiddái gelbbolašvuo˜a ferte ovddidit giela oppalaš ovddidemiin bálddalagaid jos galgá juksat daid mihttomeriid mat leat biddjon giela ovddideami várás. Hástalusat boahtteáiggis Sámi giellarᘘi lea dán rádjai eanaš bargan sámegiela ovddidemiin sámegiela hálddašanguovllus. Jagis 2000 šaddá Sámi giellará˜is leat hástalussan láh„it dilálašvuo˜aid maiddái nu ahte julev- ja máttasápmela„„at ge o¿¿ot vejolašvuo˜a ovddidit ja geavahit giela. Otne ii leat Sámi giellará˜is gelbbolašvuohta julev- iige máttasámegielas, ja danne ii leat rá˜is vejolašvuohta fágala„„at veahkehit sin geat jerret veahki. 3.2.4 Bargu sámi ealáhusáššiiguin Sámi ealáhusrᘘi lea ealáhusáššiid fágarᘘi sámediggevuogádagas. Sámi ealáhusrᘘi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas, ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš rᘘin erenoamá¿it áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuo˜aáššiide. Sámi ealáhusrá˜is lea maiddái viiddis ovttasbargu eará almmolaš ruhtadanásahusaiguin, ja dat gáibida resurssaid ovttastahttimii ja láh„imii. Rᘘi lea maiddái nannoseabbot go ovdal leamaš mielde ovttasbarggus prográmmaid ja prošeavttaid ektui maid ferte ruhtademiin ja fágala„„at „uovvulit. 1999:s ledje sullii seamma ollu áššit go 1998:s ge. Rᘘeáššit leat leamaš uhccit jagi 1998 ektui. Dát boahtá das go hálddahusa fápmudusrádji ohcamiid mearrideapmái lea bajiduvvon. Ealáhusovddideapmi ja prográmmabargu Sámi ealáhusrᘘi oaivvilda ahte lea dea¼alaš searvat iešgu˜et ovttasbargoforaide ja dan bokte ovddidit ie¿as politihka ja strategiijaid dain servodatsurggiin gokko sámi perspektiivva ferte gozihit. Dasto addá dat maiddái vejolašvuo˜aid buorebut ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami plánaid, prográmmaid ja doaibmabijuid „uovvuleapmái ja ollašuhttimii. Sámi ealáhusrᘘi lea 1999:s leamaš aktiivvala„„at mielde váikkuhangaskaomiid geavaheami ovttastahttimis ovttasbargojoavkkuide searvama bokte sihke našuvnnala„„at ja guovlula„„at. Dás sáhttit namuhit Rᘘehusa Davvi-Norgga lávdegotti, Interreg-prográmma, Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbarggu ja Oarjevuona ovddidanbarggu. Sámi ovddidanfoanda Sámi ovddidanfoandda ulbmilin lea ovddidit doaibmabijuid main lea erenoamáš kultuvrralaš, sosiálalaš ja ekonomálaš mearkkašupmi sámi álbmogii ja sámi ássanguvlui. Foandda eanadie˜álaš doaibmaguvlui gullet 20 gieldda Finnmárkkus, Tromssas ja Norlánddas, ja dasa gullá maiddái sámi álbmot Sá„„á ja Lea¹gaviikka gielddain ja máttasámeguovllus. Lotnolasealáhusat Lotnolasealáhusaid doarjjaortnega ulbmilin lea sihkkarastit barggolašvuo˜a ja dienasvuo˜u sidjiide geat barget lotnolasealáhusain. Sii geat barget buohtalagaid duoji, meahcceealáhusa, guolástusa, eanadoalu dahje boazodoalu ektui sáhttet ohcat doarjaga dán lágan lotnolasoktavuo˜aide. Duodji Sámi ealáhusrᘘi hálddaša organisašuvdnadoarjjaru˜aid, ja foandaru˜aid produseantaulbmiliidda. Ulbmilin lea ovddidit duoji ealáhussan. Dasa lassin leat muhtun kulturbealit mat nanosmuvvet ealáhusovddideami bokte. Sámedikki mearrádusa áššis 25/99 Duodji - kultuvra,fága ja ealáhus vuo˜ul liv„„ii áigumuš ásahit ovddidanprográmma duoji várás. Sámi ealáhusrá˜is lea ovddasvástádus prográmma „uovvuleamis ja johtuibidjamis. Prográmma ferte leat konkrehta ja heivehuvvon doaibmabijuide vai dat sáhttá doaibmat operatiivvalaš stivrengaskaoapmin Sámi ealáhusrá˜i doarjjaortnegiid hálddašeamis. Bargu ferte gal boahtit johtui „av„„a 2000 mielde. Dasto lea Sámi ealáhusrá˜is leamaš ovddasvástádus stáhtalaš ru˜aid hálddašeamis mat leat addon Interreg II-prográmmaid bokte, ovttasbargu riikarájiid rastá mii loahpahuvvui 1999:s. Agderraporta Raporttas «Ka kan æ få pæng ti?», maid Agderforskning lea ráhkadan „ujuhuvvo ahte Sámi ealáhusrᘘái liv„„ii ávki jos ealáhusaid dilli sámi guovlluin analyserejuvvošii vu˜ola„„at. Analysas galggašii guorahallat ealáhusaid heivehanvugiid nu ahte sáhtášii oa¿¿ut buoret áddejumi váikkuhangaskaomiid váikkuhusas. Sámi ealáhusrá˜is lea ovddasvástádus „uovvulit raportta konklušuvnnaid, ja áigu „a˜ahit pilotdutkama mas áigu „ohkket návccaid muhtun válljejuvvon gielddaid ealáhusaide. Hástalusat boahtteáiggis Sámi ealáhusrᘘi galgá bidjat johtui Sámedikki mearridan plánaid daid váikkuhangaskaomiid bokte maid ealáhusrᘘi hálddaša. Jagis 2000 šaddá okta hástalusain leat dat ahte bargat viidáseabbot vugiid ráhkademiin váikkuhangaskaomiid mihtideami várás ja dan bokte oa¿¿ut áddejumi movt váikkuhangaskaoamit doibmet mihttomeriid ektui. 4. Ekonomalaš ja hálddahuslaš hástalusat Sámediggi lea 1999:s o¿¿on bušeahtas nu goh„oduvvon poasta 50-juolludussan. Dát mearkkaša dan ahte Sámediggi hálddaša ru˜aidis rámmastis nugo ieš vuoruha. Sámediggi ferte ieš áiggis áigái árvvoštallat makkár ortnegat ja váikkuhangaskaoamit galget ovddiduvvot, nanosmahttot dahje uhceduvvot. Dasto lea rᘘehus rievdadan vuogis movt meannuda sámi áššiid stáhtabušeahta oktavuo˜as. Rᘘehusa bušeahttakonfereanssain meannuduvvojit sámi doaibmabijut ja juolludusat oktanaga, ja bidjet danne buori vuo˜u ollisleabbo sámepolitihkkii. Vásihusat rámmabušeahtain vuosttas jagi ma¹¹á leat buorit. O˜as jagi 2000 ektui lea dat ahte Rᘘehus juolluda ru˜aid maiddái Sámedikki rámmii fágadepartemeanttaid bušeahttakapihttaliid bokte. Juolludus lea mielde o„„odeamen ovttaskas fágadepartemeantta váldit ovddasvástádusa seammás go dat addojuvvo rámmajuolludussan Sámediggái. Dát vuohki lea gelddolaš, ja Sámediggi áigu da˜istaga divaštallat bušeahttabarggu ja bargat ovttas Rᘘehusain ja Stuorradikkiin sihke vuogi ja sisdoalu ektui. Sámediggi lea gáibidan sámi áššiid bargui ásahuvvot šiehtadallamiid. Bušeahttabargu ja bargu o˜˜a dárbbuiguin leat bealit mat viehka álkidit sáhttet leat šiehtadallama oassin, gos duohta šiehtadallamiiguin „ájehit ruhtadárbbuid, juogadit ovddasvástádusa ja jagis jahkái soabadit bušeahttarámmaid ektui. Dákkár vuogádat buoridiv„„ii gulahallama ja ovttasbarggu hástalusaid ektui mat sámepolitihkas leat. Ollislaš rámma maid Sámediggi hálde 2000:s, gos Gielda- ja guovludepartemeanta, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta, Kulturdepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta leat iešgu˜et kapihttaliiguin ja poasttaiguin leamaš mielde Sámedikki rámma ráhkadeamen, oidno „uovvova„„as: [pic] 4.2 Resursadárbu 2001:s Dás vuolábealde lea tabealla mas oidnojit 2001 evttohuvvon doaibmabijut ja de dasto leat vuo˜ustuvvon ovttaskas evttohusat. Sámediggi lea evttohusastis bidjan vuo˜˜un ahte iešgu˜et departemeanttat hálddašit ru˜aid sámi ulbmiliidda. Dálá doaibmabijut leat evttohuvvon jotkojuvvot, ja o˜˜a dárbbut 2001 ektui ovddiduvvojit ovttaskas fágadepartementii vuoruhuvvon doaibmabijuiguin. Gielda- ja guovludepartemeanta [pic] 6 virggi vuollásaš rá˜iide + Sámi giellalávdegoddi Sámedikki hálddahusa oasis lea dilli da˜istaga „avgan. O˜˜a doaimmat ja lassánan beroštupmi Sámedikki bargui lea dagahan dan ahte ášše- ja dokumeanttahivvodat lea sturron. Go buohtastahttá omd. departemeanttaiguin, de lea ášše- ja áššebábermearri viehka stuoris nugo „uovvovaš govvosat „ájehit: Áššebáhpiriid lohku áigodagas 1994-1999 [pic] Áigodagas 1994 - 1999 lea áššebáhpiriid lohku Sámediggevuogádagas lassánan sakka. Dát „ájeha ahte lea viehka stuorra beroštupmi Sámedikki bargui, ja mii lea viehka stuorra hástalus vuogádaga sturrodaga ektui. Vástesaš lohku Eanadoallodepartemeanttas 1998:s leai sullii 20.000 áššebáhpira. Áššebáhpirat bargi nammii 1998:s Áššit bargi nammii 1998:s [pic] [pic] KRD - Gielda- ja guovludepartemeanta SHD- Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta LD- Eanadoallodepartemeanta SD- Sámediggi - Sametinget (1999 :s lea áššebáhpiriid lohku 399 ja áššiid lohku fas 80 bargi nammii) Go oktavuo˜a váldimat ja áššit lassánit nugo otne, de lea dárbu garrasit nannet hálddahusapparáhta. Jagi 2000 áigut nanosmahttit váldohálddahusa, ja jagi 2001 áigut deattuhit vuollásaš rá˜iid hálddahusaid. Dohkálaš doaibmajuolludusa sihkkarastin Sámediggái ja vuollásaš rá˜iide lea jagi 2001 rájes vuoruhuvvon bajimu¿¿ii dálá rámmaid siste, mas mielde luvvejuvvon investerenru˜at. Vuollásaš rá˜iide dárbbašuvvojit unnimusat 6 virggi. Sámi ovddidanfoanda Sámedikki 2000 bušeahta gie˜ahallama oktavuo˜as fertii Sámediggi sihkkarastit daid sámi kulturviesuid doaimma mat leat juo ásahuvvon. Sámi kulturrᘘi lea jahkása„„at ferten addit heahtedoarjaga kulturviesuid doaimmaide. Dát lea leamaš mielde hea˜ušteamen kulturfoandda friija ru˜aid geavaheami. Sámi mánát ja nuorat Sámi kulturrᘘi hálde 2000:s 2,5 miljon kruvnnu kulturfoandda rámmas sámi mánáid ja nuoraid bargui. Sámediggi háliidii juo 2000:s nannet dán á¹giruššama 2 miljon kruvdnosaš lasáhusa bokte, muhto lea váidalahtti go ii lean ruhta lasihit poastta eambbo go beali das. Sámi kulturviesut, doaibmadoarjja Dálá sámi kulturásahusain lea ollu jagiid leamaš hui váttis dilli. ‚ujuhusain Sámedikki vuoruhemiide áššis 21/99 Sámi kulturviesuid ollislaš plána — o˜˜a vuoruheapmi, áššái 47/98 Stáhtabušeahtta 2000, ja Sámedikki 2000 bušeahttajuogadeapmái, dáhttu Sámediggi o˜˜asis deattuhit man dea¼alaš lea dálá kulturásahusaide sihkkarastit dohkálaš doaibmaruhtadeami. Sámediggi fertii 2000 bušeahtas váldit ru˜aid sámi ovddidanfoanddas kulturviesuide. Eanaš oktavuo˜ain eai jovssa sámi kulturviesut dábálaš doaibmadoarjjaortnegiid doarjagiid. Seammás lea dain guovlluin gos sápmela„„at orrot hui guhkálagaid, hui stuorra dárbu dán lágan ásahusaide. Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská, galgá sihkkarastit govttolaš doaimma, de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus. Dás lea sáhka ásahusain Ája, Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš. Doarjja sámi giellaguovddá¿iidda Vásihusat leat „ájehan ahte dain guovlluin gosa leat ásahan giellaguovddá¿iid, doppe lea giellaovddidanbargu lihkostuvvan bures. Dákkár báikkálaš guovddá¿iid galggašii ásahit dain guovlluin gos giella ii leat nanus. Dasto dáhtošeimmet sátnebá¹kku ásaheami mátta- ja julevsámegillii. Sámedikki báikkálaš kantuvra Oslos Osloi ferte ásahuvvot báikkálaš kantuvra, Sámedikki ovddastan-/diehtojuohkin- ja doarjjadoaimmaid fuolaheapmái. Sámedikki „ielggadusat ja plánat Sámedikkis leat juohke jagi iešgu˜et politihkkasurggiin prošeavttat maidda galggašedje plánat ráhkaduvvot. Dávjá leat dát plánat ruhtaduvvon olggobeali ru˜aiguin. Ruhtadárbu dáidda plánaide/„ielggadusaide lassána da˜istaga, ja gáibida dárbbašmeahttun ollu návccaid ja lea menddo sahtedohko go galgá leat olggobeali ru˜aid duohken. Lea dea¼alaš ja riekta atnit vuo˜˜un ahte Sámediggi ieš gok„á dákkár dárbbuid ie¿as rámmaid siskkobealde. Sámegiella ja o˜˜aáiggi teknologiija Sámediggi háliida sihkkarastit ahte sámegiella sáhttá doaibmat ja duohtavuo˜as gávdno ja lea fidnemis maiddái „ovdosiin ja fálaldagain mat leat „adnon o˜˜aáiggi teknologiija mediaide. Dan oktavuo˜as lea sávaldat ásahit ortnega mii sihkkarasttášii dákkár prošeavttaid ruhtadeami. Sámi kulturfoanda Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo. Sámediggi háliida ahte Sámi kulturrᘘi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat má¹ga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešgu˜et oktavuo˜ain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai gov„„a dáid dárbbuid. Lasáhus galgá maiddái gok„at dan dárbbu mii lea „uo¿¿ilan go Sámi kulturrᘘi ma¹imuš jagiid lea sámi ásahusain o¿¿on má¹ga jearaldaga ja doarjjaohcama vuo˜˜o„ájálmasaid lágideapmái. Vuoigatvuohta oahppat sámegiela Vásihusat leat „ájehan ahte sámelága §§ 3-7 ja 3-8 leat mearrádusat maid ii sáhte duohtandahkat nu guhká go sierra ruhta ii juolluduvvo dása. Danne evttoha ge Sámediggi ahte ásahuvvo stipeandaortnet olbmuid várás geat háliidit oahppat sámegiela. Gába nissonblᘘi Gába lea sámi nissonblᘘi mii „állojuvvo davvisámegillii ja dárogillii ja almmustuvvá njeallji gearddi jagis. Gába dárbbaša bissovaš stáhtalaš ruhtadeami. Sámi giellakampanja 2001:s lea 10 jagi dassá¿ii go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje. Sámediggi háliida „almmustit dán sierra giellakampanjain mii galggašii ovddidit sámegiela geavaheami. Sámegielain birge šattašii gielalaš birasgáhttenkampanjan man áigumuššan lea oa¿¿ut nu ollugiid go vejolaš, sihke almmolaš ásahusaid, sámi organisašuvnnaid ja priváhta olbmuid geavahit sámegiela. Doarjja sámi girjelágádusaide Doarjja sámi girjelágádusaide galggašii lasihuvvot. Sámediggi áigu dan oktavuo˜as maid vuolggahit barggu mii galgá dahkat Sámi oahpponeavvoguovddá¿a ja sámi lágádusaid gaskasaš rollajuogadeami „ielgaseabbun oahpponeavvuid buvttadeami oktavuo˜as. 4 virggi Sámedikki váldohálddahussii Sámedikki beroštupmi stuorra surggiin nugo riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggus, boazodoalus, ealáhuspolitihkas ja regiovdnapolitihkas, lea guhká dagahan ahte váldohálddahusas lea resursadilli issorasat „avgan. 2001 jagis lea dárbu nannet váldohálddahusa. Girko- oahpahus- ja dutkandepartemeanta [pic] Sámi oahpponeavvut Evttohuvvo juolluduslasáhus gaskaboddosaš lohpádusa ektui jahkái 2000. Dát dahkkojuvvo 2001-2005 strategalaš plánaeavttuhusa mielde. Dál váilot ollu oahpponeavvut mat leat dohkkehuvvon o˜˜a sámi oahppoplána mielde. Danne liv„„ii dea¼alaš buoridit oahpponeavvobuvttadeami rámmaeavttuid. Doaibmagolut — Sámedikki oahpahusossodat Earenoamášpedagogalaš oahpponeavvobarggu á¹giruššama oktavuo˜as lea dárbu nannet oahpahusossodaga 2 virggiin nugo lea evttohuvvon stuorradiggedie˜áhusas nr. 23. Sámi earenoamášpedagogalaš doaibmabijut Ma¹¹á go Davvi-Norgga prográmma heaittihuvvui 01.01.2000 sirdojuvvojit muhtun doaibmabijut Sámediggái. Ru˜at galget geavahuvvot sámi guovddá¿a ásaheapmái, Sámedikki oahpahusossodaga nannemii ja earenoamášpedagogalaš gelbbolašvuo˜anannemii (vrd. stuorradiggeprp. nr. 1 lasánus nr. 6) Earenoamášpedagogalaš oahpponeavvut Bajimuš ovddasvástádus earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuin lea Nasjonalt læremiddelsenter (NLS). Sámediggi bidjá eaktun ahte sirdojuvvojit ru˜at NLS:as sámi earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid ovddideapmái ja buvttadeapmái . Earenoamáš doaibmagolut Poasta galgá geavahuvvot goluide mat leat „adnojuvvon Sámedikki ie¿as oahpponeavvobuvttadeapmái. 2000 ektui ii evttohuvvo lasáhus. Gelbbolašvuo˜aovddideapmi vuo˜˜oskuvllas Sámediggi bidjá eaktun ahte biddjojuvvojit ru˜at kap. 228 iešgu˜etlágan ovddidanprošeavttaid joatkimii, ea.ea. sámegiela lohkama kártenávdnasiidda, sámegiela o˜˜asis ealáskahttimii (Interregprošeakta — Norgga oassi), KIM ja gelbbolašvuo˜anannemii. Dasto fertejit biddjojuvvot ru˜at iešgu˜etlágan smávva prošeavttaide mat sáhttet leat mielde ovddideamen sámi skuvlla. Gelbbolašvuo˜aovddideapmi sámi joatkkaoahpahusas Sámediggi eaktuda ahte juolludus kapihttala 238 bokte jotkojuvvo, mii siskkilda ea.ea.: o˜˜a oahppoplánaid ovddideapmi, dálá oahppoplánaid revideren ja oahppi- ja oahpahalliárvvoštallama ovddideapmi eiseválddiidinitieren FoU-bargu ja dutkan oahpaheddjiid ja fitnodagaid oahpahusovddasvástideddjiid lassioahpahus jo˜iheaddjiovddideapmi fálaldatstruktuvrra ovddideapmi biras ja ovddideapmi Sámedikki áigumuššan lea geah„adit sámi joatkkaoahpahusa fálaldatstruktuvrra, oahppoplánaid vejolaš revideren, evttohit o˜˜a oahppoplánaid, omd. duodji GK ja heivehit GK media- ja kommunukašuvdnafága sámi joatkkaoahpahussii Diehtojuohkin- ja kommunikašuvdnateknologiija (DKT) oahpahusas: joatkit ja nannet sámi joatkkaoahpahusa DKT-oahpu addit buoret DKT-oahppofálaldaga sámi joatkkaoahpahusa oahpaheddjiide lassioahpahussan ja gelbbolašvuo˜aovddideapmin Lassioahppu ja jo˜iheaddjiovddideapmi: ovttas fylkkagielddaiguin ja eará sámi ásahusaiguin nannet sámi joatkkaoahpahusa oahpaheddjiid ja skuvlajo˜iheddjiid gelbbolašvuo˜a lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot sámi joatkkaskuvllaid rᘘeaddibálvalusa ferte o˜˜asis organiseret ja nannet Sámi dutkan Sámediggi lea go lea geah„adan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu „ielgaseabbo á¹giruššamii má¹gga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanrá˜iin leat ovddiduvvon iešgu˜etlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu „ielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. Lea ea.ea. evttohuvvon sierra sámi dutkanrá˜i vejolaš ásaheapmi ie¿as ruhtademiin. Mánáid- ja bearašdepartemeanta — bargu sámi mánáidgárddiiguin Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea 1995 rájes juohkán ru˜aid sámi oahpponeavvuid ovddideapmái mánáidgárddiide. Dan sivas go váilot ollu sámi oahpponeavvut mat heivešedje mánáidgárddiide, lea dárbu lasihit juolludusa. Dasto lea mánáidgárddiin ja gielddain stuorra dárbu oaivadeapmái ja „uovvuleapmái rámmaplána heiveheami oktavuo˜as báikkálaš diliide. Kulturdepartemeanta [pic] Sámi sierrabibliotehka Sierrabibliotehka mii doaibmá bures olles sámis, lea guovddáš beallin Sámedikki barggus giella- ja kulturá¹giruššama nannemis buot sápmela„„aide. Sámediggi lea lohkan dárbun gávdnat „ovdosa julev- ja máttasámi giellaguvlui ja sámi sierrabibliotehka ovddasvástádussii dáin guovlluin. Viidáseabbu barggus ferte á¹giruššat dáid guovlluid ektui. Danne evttohuvvo ahte sierrabibliotehka rámma bajiduvvo. Duhátjahkebáiki — Nuortalaš museárusttet Njávdámis Sámediggi lea mearridan Nuortalaš museárusttega Njávdámis sámi duhátjahkebáikin. Nuortalaš museárusttega ásaheapmi lea kultursuodjalandoaibma maid sihke sámi ja nášuvnnalaš oktavuo˜as ferte atnit hui dea¼ala¿¿an. Nuortalaš joavku lea unni, ja sin earenoamáš historjjá stáhtarievttálaš, oskkolaš, gielalaš ja kultuvrralaš oktavuo˜as dahká dárbbašla¿¿an ahte stáhta berošta kultursuodjalanbargguin. Huksengolut Nuortalaš museárusttegii Njávdámis mearkkaša dan ahte Sámediggi ferte bajidit bušeahta jos galgá sáhttit ollašuhttit rusttega ásaheami. Ája sámi guovddáš, Gáivuotna Ája sámi guovddáš lea bajás vuoruhuvvon doaibmabidju sihke gieldda- ja fylkkaplánas, ja Sámediggi lea «Sámi kulturviesuid ollislaš plána» meannudeami oktavuo˜as vuoruhan Ája sámi guovddá¿a bajimu¿¿ii kulturviesuin mat galget ásahuvvot. Áigumuššan lea Ája sámi guovddá¿a duohtandahkat nu johtilit go lea vejolaš lasihuvvon juolludusaid bokte. Statsbygg lea geah„adan prošeavtta, ja lea Sámedikki juolludusárvalus lea vuo˜˜uduvvon dasa. Doarjja sámi áviissaide Sámi áviissat leat ollu jagiid bargan dan ala ahte oa¿¿ut jo˜ihandoarjaga mainna sáhttet doaibmat dan rollas mii dain lea giellaovddideaddjin ja o˜asgaskkusteaddjin sámi servodagas. Sámi áviissain ii leat vejolaš oa¿¿ut stuorra vuovdin- ja almmuhandietnasiid danne go lohkkilogu ii sáhte buohtastahttit dá¿a áviissain. Sámediggi deattuha ahte lea dárbu lasihit juolludusaid sámi áviissaide, nu ahte mihttomearrin ovdal jagi 2005 lea ahte oa¿¿ut duppalgeardde eanet stáhtadoarjaga. Mihttomearrin galgá leat ahte seamma áigodagas ásahuvvo vuolitkantuvra mas lea oktavuohta oktii juo ásahuvvon áviisii, julev- ja máttasámiguovllus. Sámedikki mihttomearrin lea ahte unnimusat okta sámi áviissain galgá ilbmat beaivvála„„at. Beaivváš Sámi Teáhter Departemeanta lea evttohan 10,047 milj. kr. juolludusa Beaivváš Sámi Teáhterii 2000:s. Dát lea sakka unnit go maid teáhter lei ieš bušeteren. Vai teáhtera plánaid ja doaibmabijuid sáhttá ollašuhttit, de lea dárbu bajidit juolludusa. Sámiid Vuorká-Dávvirat Departemeanta lea evttohan 2,788 miljon kruvdnosaš juolludusa Sámiid Vuorká-Dávviriidda (SVD) 2000:s. Sámediggi lea 1999:s e¹gašeren SVD nuortalaš museá ásaheami bargui Njávdámis. Guokte prošeaktamielbargi leat engašerejuvvon dán bargui, ja dáid virggiid ruhtadedje Sámi kulturrᘘi ja Sámi ealáhusrᘘi. Vurdojuvvo ahte prošeavttain jotkojuvvo 2001:s, ja Sámediggi dáhtošii ahte prošeakta ruhtaduvvo SVD:a dábálaš doaibmajuolludeami bokte. ‚a˜ahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami, de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa „áhká maiddái sámi dáiddamuseá. Dán ulbmilii ferte várre ru˜aid. Álgovuorus ohcat 1,5 miljon kruvdnosaš plánenjuolludusa. Bajábeali namuhuvvoma vuo˜ul ja SVD:a dárbbuid vuo˜ul nannet dálá bušeahta, evttoha Sámediggi ahte rámma bajiduvvo. Várdobáiki — Mátta-Tromssa/Ofuohta sámi kulturviessu Sámediggi lea vuoruhan Várdobáikki nubbin kulturviessoá¹giruššamiinnis. Várdobáikki plánenjoavku lea ohcan juolludusa vuosttas huksendássái. Dát lea desentraliserejuvvon málle vuosttas huksendássi man mielde Várdobáiki galgá huksejuvvot. Sámediggi evttoha lasáhusa bušehttii vai sáhttá duohtan dahkat Lulli-Tromssa/Ofuohta kulturviesu. Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta [pic] Sámi dearvvasvuo˜adutkan 1999:s álggahuvvui „ielggadanbargu sámi dearvvasvuo˜adutkama birra masa Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta juolludii ru˜a. Sámediggi lea addán gulaskuddan„ealkámuša „ielggadussii mii gárvvistuvvui 1999 geassemánus. Sámediggi oaidná ahte doaibmabidju ii leat prioriterejuvvon 2000 stáhtabušeahttaeavttuhusas. Sámediggi oaivvilda ahte NOU 1995:6 sáhttá maiddái „uovvulit nu ahte bidjat ru˜aid lassin dan 5 miljon kruvdnui maid Sámediggi juogada. Ru˜aid dutkama lasiheapmái dearvvasvuo˜a- ja sosiála beliid birra sámi guovlluin ferte vie¿¿at olggobealde dán juolludeami. Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmogii 2000-jagi stáhtabušeahttaeavttuhusas sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiid birra lea evttohuvvon 5 milj. kr. dán ulbmilii. Dát lea seamma ollu go 1999:s. Dát leat prošeaktaru˜at maid Sámediggi juolluda NOU 1995:6 Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmogii „uovvuleapmái. Báikkála„„at ja guovlula„„at leat álggahuvvon prošeavttat NOU 1995:6 „uovvuleapmái, muhto prošeavttaid ii leat leamaš vejolaš lasihit go ii leat leamaš doarvái ruhta. Rámmat dán suorggis eai leat álggage bajiduvvon vaikko vel dearvvasvuo˜a- ja sosiálaplána „a˜aheapmi lea dáhpáhuvvan 1995 rájes. Danne go lea nu stuorra dárbu bidjat searaid sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaide, lea 2001:s dárbu bajidit dán poastta rámma. Jahkedie˜áhusa mielddus: Sámedikki organiseren Politihkalaš organiseren Sámedikki dievas„oahkkin Sámedikki „oahkkinjo˜ihangoddi Sámediggerᘘi Iešgu˜et orgánaid doaimmat: Sámedikki dievas„oahkkin Sámedikki dievas„oahkkin lea Sámedikki bajimuš orgána. Dievas„oahkkin sáhttá ieš mearridit doaimmaidis daid rámmaid mielde mat leat mearriduvvon geassemánu 12. b. 1987 lágas nr 56 Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra. Sámedikki dievas„oahkkin mearrida dikki „oahkkinortnega ja vuo˜˜onjuolggadusaid, ja regulere vuollásaš fágará˜iid doaimmaid. Sámediggi meannudii ie¿as organiserema áššis 35/98 Sámedikki organiseren, ja mearridii vuo˜˜onjuolggadusaid ja „oahkkinortnega mat regulerejit dán. Sámedikki „oahkkinjo˜ihangoddi Sámedikki „oahkkinjo˜ihangotti válljema ja doaimma regulerejit Sámedikki vuo˜˜onjuolggadusaid § 2-2 ja Sámedikki „oahkkinortnega §§ 16 ja 17. ‚oahkkinjo˜ihangoddi galgá earret eará goh„„ut Sámedikki dievas„oahkkimiidda ja jo˜ihit daid, nammadit Sámedikki oasseváldiid parlamentaralaš „oahkkimiidda ja konfereanssaide ja mearridit pearbmišuvdnaohcamiid. Sámediggerᘘi Sámediggerá˜is leat presideanta, várrepresideanta ja golbma rᘘelahttu. Rá˜is lea ovddasvástádus jo˜ihit Sámedikki doaimma. Rᘘi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggerᘘái leat ru˜aid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavko„álliide, ja dasto «Eará doarjja». Sámedikki vuollásaš rá˜it Sámedikki vuollásaš rá˜it gullet stáhtabušeahta kapihttalii 0540. Dáid ortnegiid beaivválaš hálddašeami várás mearridii Sámediggi ásahit vuollásaš rá˜iid sierra hálddahusaiguin gozihit dáid doaimmaid. Sámediggi mearrida juohke rá˜i doaibmabušeahta ja bargguid. Rᘘestruktuvra Sámediggi lea ásahan „uovvovaš hálddašanorgánaid: Sámi ealáhsurᘘi Sámi kulturrᘘi Sámi giellarᘘi Sámi kulturmuitorᘘi Iešgu˜et rá˜iide addojuvvojit hálddašandoaimmat ja dat doibmet dasto maiddái fágapolitihkalaš rᘘeaddi orgánan. Rá˜iid hálddahusat ja lokaliseren Buot rá˜iin lea sierra hálddahus. Rá˜iid hálddahusat leat „uovvovaš báikkiin: Sámi ealáhusrᘘi Kárášjogas seamma visttis go váldohálddahus Sámi kulturrᘘi Divttasvuonas Sámi giellarᘘi Guovdageainnus Sámi kulturmuitorᘘi váldohálddahus Unjárggas Sámi kulturmuitorá˜is lea sierra guovlludoaimmahus. Snoasái lea ásahuvvon kantuvra mas lea hálddašanovddasvástádus máttásámi guvlui. Tromssa guovllukantuvrras lea ovddasvástádus Tromssa fylkkas, Divttasvuona kantuvrras lea ovddasvástádus Norlándda fylkkas. Unjárgga kantuvrras lea fas ovddasvástádus Finnmárkku fylkkas. Sámi kulturmuitorá˜is lea áigumuššan sirdit Tromssa guovllukantuvrra Ája sámi guovddá¿ii Gáivuonas ovdal jagi 2004. Rá˜iid hálddahuslaš barggut: Sámi ealáhusrᘘi: Sámi ovddidanfoanda Doarjja lotnolasealáhusaide Duodjedoarjja Sámi kulturrᘘi: Sámi kulturfoanda Sámi kulturguovddášdoarjja Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjja Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjja Sámi girjelágádusdoarjja Sámi giellarᘘi: Sámi dulkonbálvalus ja guovttegielalašvuohta (doarjja gielddaide ja fylkagielddaide) Sámi nuoraid oahppostipeanda Sámi kulturmuitorᘘi: Sámi kulturmuittuid hálddašeapmi Vuollasaš rá˜iid hálddahusmearrádusaid váidalusásahus lea Sámediggerᘘi, earret Sámi kulturmuitorá˜i, man mearrádusaid váidalusásahus lea Riikaantikvára. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 2. b. dii. 10.30. Ášši 8/00 Sámedikki bargoortnet Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 1. b. dii. 15.00 I. Áššebáhpirat Sámedikki 25.09.98 mearridan dikki bargoortnet Juovlamánu 13. b. 1999 beaiváduvvon notáhta Sámediggerá˜is Referáhta „oahkkinjo˜ihangotti „oahkkimis Tromssas 14.12.1999 II. Ovddiduvvon eavttuhusat Sámediggi mearrida „uovvovaš rievdadusaid Sámedikki bargoortnegis: Vuo˜˜onjuolggadusain O˜˜a bajil„ála 2. kapihttalis: Kapihttal 2 ‚oahkkinjo˜ihangotti, lávdegottiid, sámediggerá˜i ja Sámi parlamentáralaš rá˜i áirasiid válljen O˜˜a paragráf 2-6: § 2-6 Áirasat Sámi parlamentáralaš rᘘái Áirasiid válljen Sámi parlamentáralaš rᘘái dáhpáhuvvá gorrelohkoválggain vuosttas dievas„oahkkimis ma¹¹á sámediggeválgga. Sámediggerá˜i miellahtut leat joavkkuid gorrelohkosaš ovddasteami oassin. Sámi parlamentáralaš rá˜i doaibmanáigi „uovvu Sámedikki válgaáigodaga. Dakkár vejolaš dilis go Sámediggerᘘi guo˜˜á doaimmas ja o˜˜a sámediggerᘘi válljejuvvo, de šaddá o˜˜a válljen Sámi parlamentáralaš rᘘái. ‚oahkkinortnegis: § 20 goalmmát la˜as rievdaduvvo dánin: Sámediggerᘘi ovddida árvalusaid áššiin dievas„oahkkimii § 24 njuolggadusaid mielde. O˜˜a njealját la˜as 20. paragráfas: Dievas„oahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggerᘘi sierra áššin die˜áhusa rá˜i doaimmaid birra dievas„oahkkimiid gaskka. Lea vejolaš buktit mearkkašumiid Sámediggerá˜i die˜áhussii doaimmas birra. O˜˜a vi˜át la˜as 20. paragráfas: Sámediggerᘘi sáhttá ovddidit „ilgehusaid dievas„oahkkimii ovdáneami birra iešgu˜et áššesurggiin. ‚ilgehusat ovddiduvvojit dievas„oahkkima vuosttas beaivvi, ja biddjojuvvojit divaštallamii ma¹¹elis dievas„oahkkimis. Eavttuhusat mat ovddiduvvojit „ilgehusaid oktavuo˜as, meannuduvvojit § 6 mielde. 6. paragráfa ma¹imuš la˜as rievdaduvvo dánin: Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalis„uo¿¿u § 4 d ja § 20 njealját la˜˜asa mielde, eai guoskka dán paragráfa mearrádusat. ‚oahkkinortnegis: § 6 nuppi la˜˜asa vuosttas ja nuppi cealkka rievdaduvvo dánin: Go lea eavttuhus mii lea hábmejuvvon árvalusa vuo˜ul mii galgá dievas„oahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga árvalusain go eavttuheaddji lea ovddidan dan. Eavttuhus galgá leat ovddalgihtii die˜ihuvvon ja buktojuvvon „oahkkinjo˜ihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte ma¹imustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. . § 17 c) rievdaduvvo dánin: Ovddidit árvalusa Sámedikki dievas„oahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki „oahkkinortnegii, vrd. § 24. § 17 d) rievdaduvvo dánin: Dahkat dárbbašlaš mearrádusaid Sámedikki ášševálmmastemiid oktavuo˜as, vrd. § 24. § 23 ma¹imuš la˜as rievdaduvvo dánin: Lávdegoddi galgá ovddidit árvalusa Sámedikki dievas„oahkkimii áššiin maid meannuda, vrd. § 24. § 24 ma¹imuš la˜as sihkkojuvvo. ‚oahkkinortnegis: Lasáhus § 15 nuppi la˜˜asii: Son gii oa¿¿u eanetgo beali buot jienastuvvon jienastagain, lea biddjojuvvon virgái. § 15 ma¹imuš la˜˜asa ma¹imuš cealkka rievdaduvvo dánin: Jos virgáibidjan ii leat velge mearriduvvon danne go eambbosiin leat ovtta ma˜e jienastagat, de mearrida virgáibidjama „oahkkinjo˜iheaddji jienastat . ‚oahkkinortnegis O˜˜a paragráf 30: § 30 ‚oahkkinortnega rievdadeapmi Sámediggi sáhttá mearridit rievdadusaid „oahkkinortnegis. Sámedikki 23.02.99 „oahkkinortnegii, paragráfa 24 ma¹imuš teakstaoassái. Dákko áigu Bargiidbellodaga sámediggejoavku ovddidit evttohusa man vuo˜ul ain galgá leat vejolaš ovddidit mearkkašumiid árvalusaide mat ovddiduvvojit Sámediggái gie˜ahallamii, danne go dat addá vejolašvuo˜a buktit politihkalaš signálaid ovdal go áššit gie˜ahallojuvvojit Sámedikkis. Joavkkuid mearkkašumit addet dea¼alaš stivrensignála, ja dát vejolašvuohta ferte ain doalahuvvot. Dan vuo˜ul ovddida Bargiidbellodaga sámediggejoavku „uovvovaš rievdadusevttohusa 23.02.99 „oahkkinortnega 24. paragráfii: «Lea vejolašvuohta ovddidit mearkkašumiid juohke áidna áššái maid Sámediggi meannuda, ja mearkkašumit galget „uovvut ášši». § 17 ‚oahkkinjo˜ihangotti barggut O˜˜a „uokkis: Nammadit áirasiid stivrraide, rá˜iide ja lávdegottiide § 24 Áššemeannudeapmi Dálá ma¹imuš „uokkis sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo: Lea vejolašvuohta ovddidit mearkkašumiid juohke áidna áššái maid Sámediggi meannuda, ja seamma áigemeriid siste go eavttuhusaid buktit (g„. § 6). Mearkkašumit galget „uovvut ášši. Eavttuhus 2, áirasis Johan Mikkel Sara, Sámedikki „oahkkinjo˜ihangoddi, lassiárvalus „oahkkinjo˜ihangotti árvalussii: O˜˜a ma¹emus cealkka § 24 1. teakstaoassái: ‚oahkkinjo˜ihangoddi sáhttá biehttalit bidjamis áššiid dievas„oahkkima ovdii jus Sámediggerᘘi ii doala ovddabealde namuhuvvon áigemeriid. Eavttuhus 3, áirasis Roger Pedersen, Sámi válgalihtu: Sámi válgalihttu ovddida „uovvovaš evttohusa: § 24 „oahkkinortnegis, lassi„uokkis ma¹¹á vuosttas la˜˜asa: Jos áigemearit eai leat dollojuvvon, de ii galgga „oahkkinjo˜ihangoddi ovddidit áššiid dievas„oahkkimii meannudeapmái. Eavttuhus 4 NSR:a sámediggejoavku ‚oahkkinortnega § 24. Bisuhuvvo ollásit. Dat dagaha ahte maiddái § 23 bisuhuvvo ollásit. 39 áirasis ledje 39 „oahkis. Árvalus 4 gessojuvvui ruovttoluotta. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Eavttuhus 1, § 17 hilgojuvvui 18 jiena vuostá. Eavttuhus 2 ja 3 biddjuiga vuostálaga. Mearrádus 3 hilgojuvvui 3 jiena vuostá. Eavttuhus 1, § 24 ma¹imuš oassi, mearriduvvui ovttajienala„„at. ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus o˜˜a 5. la˜as § 20, mearriduvvui 3 jiena vuostá ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus, earret mearriduvvon árvalusat mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Johan Mikkel Sara 2. Josef Vedhugnes 3. Roger Pedersen 4. Birger Nymo 5. Egil Olli 6. Steinar Pedersen John Henrik Eira Berit Ranveig Nilssen Steinar Pedersen 7. Sven-Roald Nystø Willy Ørnebakk 8. Josef Vedhugnes 9. Roger Pedersen Egil Olli Roger Pedersen 10. Birger Nymo 11. Johan Mikkel Sara Roger Pedersen („oahkkinortnegii) Sámediggi mearrida „uovvovaš rievdadusaid Sámedikki bargoortnegis: Vuo˜˜onjuolggadusain O˜˜a bajil„ála 2. kapihttalis: Kapihttal 2 ‚oahkkinjo˜ihangotti, lávdegottiid, sámediggerá˜i ja Sámi parlamentáralaš rá˜i áirasiid válljen O˜˜a paragráf 2-6: § 2-6 Áirasat Sámi parlamentáralaš rᘘái Áirasiid válljen Sámi parlamentáralaš rᘘái dáhpáhuvvá gorrelohkoválggain vuosttas dievas„oahkkimis ma¹¹á sámediggeválgga. Sámediggerá˜i miellahtut leat joavkkuid gorrelohkosaš ovddasteami oassin. Sámi parlamentáralaš rá˜i doaibmanáigi „uovvu Sámedikki válgaáigodaga. Dakkár vejolaš dilis go Sámediggerᘘi guo˜˜á doaimmas ja o˜˜a sámediggerᘘi válljejuvvo, de šaddá o˜˜a válljen Sámi parlamentáralaš rᘘái. ‚oahkkinortnegis: § 20 goalmmát la˜as rievdaduvvo dánin: Sámediggerᘘi ovddida árvalusaid áššiin dievas„oahkkimii § 24 njuolggadusaid mielde. O˜˜a njealját la˜as 20. paragráfas: Dievas„oahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggerᘘi sierra áššin die˜áhusa rá˜i doaimmaid birra dievas„oahkkimiid gaskka. Lea vejolaš buktit mearkkašumiid Sámediggerá˜i die˜áhussii doaimmas birra. O˜˜a vi˜át la˜as 20. paragráfas: Sámediggerᘘi sáhttá ovddidit „ilgehusaid dievas„oahkkimii ovdáneami birra iešgu˜et áššesurggiin. ‚ilgehusat ovddiduvvojit dievas„oahkkima vuosttas beaivvi, ja biddjojuvvojit divaštallamii ma¹¹elis dievas„oahkkimis. Eavttuhusat mat ovddiduvvojit „ilgehusaid oktavuo˜as, meannuduvvojit § 6 mielde. 6. paragráfa ma¹imuš la˜as rievdaduvvo dánin: Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalis„uo¿¿u § 4 d ja § 20 njealját la˜˜asa mielde, eai guoskka dán paragráfa mearrádusat. ‚oahkkinortnegis: § 6 nuppi la˜˜asa vuosttas ja nuppi cealkka rievdaduvvo dánin: Go lea eavttuhus mii lea hábmejuvvon árvalusa vuo˜ul mii galgá dievas„oahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga árvalusain go eavttuheaddji lea ovddidan dan. Eavttuhus galgá leat ovddalgihtii die˜ihuvvon ja buktojuvvon „oahkkinjo˜ihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte ma¹imustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. . § 17 c) rievdaduvvo dánin: Ovddidit árvalusa Sámedikki dievas„oahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki „oahkkinortnegii, vrd. § 24. § 17 d) rievdaduvvo dánin: Dahkat dárbbašlaš mearrádusaid Sámedikki ášševálmmastemiid oktavuo˜as, vrd. § 24. § 23 ma¹imuš la˜as rievdaduvvo dánin: Lávdegoddi galgá ovddidit árvalusa Sámedikki dievas„oahkkimii áššiin maid meannuda, vrd. § 24. Dáláš ma¹imuš la˜as § 24 sihkkojuvvo ja sadjái biddjo: Lea vejolašvuohta ovddidit mearkkašumiid juohke áidna áššái maid Sámediggi meannuda, ja seamma áigemeriid siste go eavttuhusaid buktit (g„. § 6). Mearkkašumit galget „uovvut ášši. Áššebáhpiriid sádden O˜˜a ma¹emus cealkka § 24, vuosttas teakstaoassái: ‚oahkkinjo˜ihangoddi sáhttá biehttalit bidjamis áššiid dievas„oahkkima ovdii jus Sámediggerᘘi ii doala ovddabealde namuhuvvon áigemeriid. ‚oahkkinortnegis: Lasáhus § 15 nuppi la˜˜asii: Son gii oa¿¿u eanet go beali buot jienastuvvon jienastagain, lea biddjojuvvon virgái. § 15 ma¹imuš la˜˜asa ma¹imuš cealkka rievdaduvvo dánin: Jos virgáibidjan ii leat velge mearriduvvon danne go eambbosiin leat ovtta ma˜e jienastagat, de mearrida virgáibidjama „oahkkinjo˜iheaddji jienastat . ‚oahkkinortnegis O˜˜a paragráf 30: § 30 ‚oahkkinortnega rievdadeapmi Sámediggi sáhttá mearridit rievdadusaid „oahkkinortnegis. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 1. b. dii. 16.20 Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 1. b. dii. 16.40 NOU 1984:18 Sámi vuoigatvuo˜a dili birra kap. 11 (erenoamá¿it siiddut 516-546) Válgaortnelávdegotti árvalus ‚oahkkingirjji oassi áššis 31/95 Fápmuduslávdegotti árvalus Válganjuolggadusat Válganjuolggaduslávdegotti árvalus II. Ovddiduvvon eavttuhusat Válgáorgánat Sámediggi árvala ahte ásahuvvo orgána mii goh„oduvvo «Sámedikki válgalávdegoddin». Válgalávdegotti bargun šaddá earret eará dohkkehit registrerejuvvon sámepolitihkalaš ovttadagaid válganjuolggadusaid § 17 mielde Go registrerenohcamat sáhttet boahtit goas beare válgaáigodagas, de berre lávdegoddi válljejuvvot olles áigodaga várás ja „oahkkanit dárbbu mielde. Válgalávdegottis galggašedje leat 5 lahttu ja sis várrelahtut, ja sis galggašii leat buorre máhtolašvuohta válgga birra. Sámediggi evttoha maiddái ahte dat doaimmat mat kreatsasámeválgastivrrain leat biddjojuvvojit Sámedikki válgalávdegoddái. Dát barggut leat dakkárat maid lea buoret bidjat dán lávdegoddái. Ovdamunni dainna lea dat go doaimmat maid kreatsasámeválgastivrrat otne barget šaddet eanet oktii„adnojuvvot, seamma geavahus ovddiduvvo, ja listaevttoheaddjiin lea dalle dušše okta orgána man ektui bargat. Sámedikki hálddahus sáhttá doaibmat dán válgalávdegotti „állingoddin ja dat sierra ru˜at mat leat geavahuvvon kreatsasámeválgastivrraide biddjojuvvojit hálddahusa geavahussii mii vie¿¿á lassiveahki válgajagi. Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide. Boahtte válgii ferte Sámediggi dattetge ovttasrá˜iid Gieldadepartemeanttain „ilget gielddaide makkár doaimmat gullet sámeválgastivrraide vai gielddat duo˜aleabbot barget ie¿aset bargguid go maid ovddit válggain leat dahkan. Áirras- ja kreatsajuohkuSámediggi lea ovttaoaivilis ahte áirras- ja kreatsajuoguin ferte bargat ain viidáseabbot. Ollu jienasteaddjiid mielas ii leat otnáš vuogádat rievttalaš ja das sáhttet leat váikkuhusat Sámedikki dohkkejupmái - ii dušše representativitehtii. Ma¹¹á go leat leamaš 3 sámediggeválgga, de lea mis vuo˜˜u doarvái geah„adit tendeanssaid ja dan vuo˜ul árvvoštallat ja evttohit rievdadusaid otnáš válgakreatsajuhkui/áirrasjuhkui. Danne lea Sámedikkis dat oaidnu ahte lávdegoddi berre joatkit barggus ahte gávdnat rievttalaš ja buriid málliid mat sáhttet leat ávkkála„„at boahtteáiggis. Dan bokte sáhttá maiddái oktii „atnat daid rievdadusaid maid Stuorradikki válgaláhkalávdegoddi evttoha. Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui sea˜ašii bidjat gustot juo 2001 válggas, go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat „álihuvvon jienastuslohkui. Njulgen dihtii dán bonjuvuo˜a evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo: Dasto válljejuvvo okta áirras guovtti dakkár válgakreatsas gos leat eanemus olbmot sámi jienastuslogus ma¹¹á go sámi jienastuslohkui „áliheapmi lea loahpahuvvon ovdal válgga. Evttohanvuoigatvuohta - listtuid evttoheaddjit Lávdegoddi „ujuha ahte válganjuolggadusain lea rahppon vejolašvuohta ahte organisašuvdna, politihkalaš bellodat dahje eará ovttadat sáhttá ohcat Sámedikkis beassat registrerehit ie¿as dihto namain sámediggeválgii. Váldostivrra lahtut fertejit leat „állán vuollái ohcama. Dasto galgá ovttas registrerenohcamiin biddjojuvvot ovdan Sámediggái julggaštus maid unnimusat 200 olbmo leat ie¿a vuollái„állán, ja geain lea jienastanvuoigatvuohta sámediggeválggas, ahte áigot registrerehit ovttadaga. Dainna ortnegiin bálddalagaid lea maiddái otnáš vejolašvuohta bidjat listtuid uhccit vuollái„álaloguin doalahuvvon. Go dál lea rahppojuvvon vejolašvuohta registrerehit sámepolitihkalaš ovttadagaid, de berre báikkálaš listtuid vuollái„állosiid logu bajidit 15:s 30:ái. Sámediggi evttoha ge danne ahte sámelága § 2-7, nuppi la˜˜asii lasihuvvo „uovvovaš: Evttohanvuoigatvuohta válgakreatsain lea buohkain geat leat „álihuvvon válgakreatsa sámi jienastuslohkui. Válgalistoevttohusa galget leat vuollái„állán uhccimusat 30 sápmela„„a geain lea evttohanvuoigatvuohta. Rievttalaš juohkáseapmi sohkabeliid ektui Lávdegoddi evttoha ahte njuolggadusat rievdaduvvojit nu ahte listtuin mat dohkkehuvvojit galgá juohku sohkabeliid ektui leat 60/40 proseantta, ja ahte lassiáirasiid ferte oa¿¿ut dat sohkabealli mas leat uhccimus áirasat Sámedikkis. Danne evttoha Sámediggi ahte válganjuolggadusaide § 20 lasihuvvo „uovvovaš: f) Goabbáge sohkabealli galgá oa¿¿ut unnimusat 40 proseantta evttohasaid listui. Dasto evttohuvvo ahte sámelága § 2-4 biddjo „uovvovaš lasáhus: Dat sohkabealli mas lea vuolláibáza áirasiid ektui ma¹¹á válgga Sámedikkis galgá oa¿¿ut dán guokte áirrassaji. Rᘘelahttu Isak Mathis O. Hætta evttoha „uovvovaš lasáhusa sámelága § 2-4: Dat sohkabealli mas lea vuolláibáza áirasiid ektui ma¹¹á válgga dan válgakreatsas galgá oa¿¿ut dán guokte áirrassaji. Guovddášbellodaga sámediggejoavkkus leat „uovvovaš mearkkašumit Sámediggerá˜i evttohussii: Áirras- ja biirejuohku: Guovddášbellodaga sámediggejoavku ii doarjjo Sámediggerá˜i árvalusa go evttoha addit lassimandáhta dan guovtti biirii maid jienastuslohkui leat eanemus olbmot „álihuvvon ma¹¹á go jienastuslohkui „áliheapmi lea loahpahuvvon ovdal válgga. Guovddášbellodaga sámediggejoavku háliida baicce dakkár ortnega mas leat 39 biiremandáhta nugo dál, ja sáhtášii jurddašit dáidda lassin guokte dahje njeallje dássenmandáhta. Dássenmandáhtaid galggašii juogadit seamma málle mielde go dál dahket stuorradiggeválggas. Dát guokte dahje njeallje dássenmandáhta boa˜ášedje lassin dálá 39 mandáhtii, ja dalle šattašedje oktiibuot 41 dahje 43 mandáhta. Dássenmandáhtaid o¿¿ot dušše registrerejuvvon politihkalaš ovttadagat mat riikkadásis olahit eambbo go 4 % doarjaga. Sámediggerᘘi orru árvalusastis atnimin ássiid logu hui guovddá¿in. Guovddášbellodaga sámediggejoavku ádde gal dakkár oainnu mii ii dáhtošii menddo stuorra erohusaid ássiid loguin geat leat iešgu˜et áirasiid jienastan. Ollugiid mielas ii oroše riekta jos guovlu mas leat vissis meare sápmela„„at o¿¿ot seamma ollu áirasiid Sámediggái go eará guovlu mas leat ovcci dahje logi geardde eambbo sápmela„„at. Nuppi bealis sáhttá dadjat ahte dás ii leat «millimehtervánhurskkisvuohta» vejolaš. Praktihkalaš beroštumit válgabiiriid juohkimis dagahit ahte daid ássiid logut, geat leat iešgu˜et áirasiid jienastan, eai leat áibbas ovttaláganat. Dasto eat álo dáhtošege ahte buot áirasiid leat ovtta ma˜e sápmela„„at jienastan. Stuorradiggeválggaid oktavuo˜as leat buohkat dohkkehan ahte daid guovlluid áirasat gos olbmot orrot bie˜gguid ja mat leat boaittobealde, eai dárbbaš seamma ollu jienaid go áirasat geat orrot riikka guovddáš báikkiin, nugoh„oduvvon guovllulasáhus. Guovllulasáhus lea muhtun muddui oaivvilduvvon buhtadussan ieš eanadie˜alaš gaskka ovddas boaittobealguovlluid ja guovddá¿a gaskka, mii lea mielde dahkamin váttisin guovlluide ovddidit beroštumiideaset guovddáš eiseválddiide. Lasáhus sáhttá maid muhtun muddui buhtadit boaittobealguovlluid ássiid smávva logu, mii mu˜ui ii attáše dáidda guovlluide nu galle áirasa guovddáš guovlluid ja guovlluid ektui gos orrot eambbo olbmot. Kárášjohka ja Guovdageaidnu adnojuvvojit dávjá guovddáš sámi guovlun ja leat sámi oainnu mielde guovddá¿at. Dáppe leat sápmela„„at eanetlogus, ja sámegielas ja sámi kultuvrras lea nana sadji báikegottis. Eanaš doarjjaortnegat sápmela„„aid várás, leat kanaliserejuvvon dán guovddáš guvlui. Dán guovtti gieldda ektui adnojuvvojit eará sámi ássanguovllut dál má¹gga dáfus boaittobealguovlun, sihke eanadie˜ala„„at ja kultuvrrala„„at. Dát dilli sáhtášii máksit ahte sámi ássanguovllut olggobealde Kárášjoga ja Guovdageainnu fertejit oa¿¿ut vissis meare lassiáirasiid Sámediggái. Dálá sámi jienastuslogu ektui mávssášii Sámediggerá˜i árvalus ahte Kárášjoga ja Guovdageainnu válgabiiret o„„ošedje njeallje áirasa goabbáge Sámediggái. Dán sáhttá áddet danin ahte lea oidimin Kárášjoga ja Guovdageainnu. Otná dan beaivvi ii leat oktage eará gielda dán riikkas mii lágain ovdagihtii lea dáhkiduvvon oa¿¿ut golbma fásta sámediggeáirasa. Buot eará sámi gielddat fertejit juogadit áirasiiddiset eará gielddaiguin. Earenoamá¿it mearrasápmela„„at „uo„„uhit ahte Kárášjoga ja Guovdageainnu gielddat leat dál juo oidojuvvon, maid earret eará iešgu˜et sámi nášuvnnalaš ja fylkkagielddalaš sámi ásahusaid ásaheamit „ájehit. Sámediggerá˜i árvalus addá dákkár oidnui nannoseabbo vuo˜u, ja Guovddášbellodaga sámediggejoavku ballá ahte dat dagaha ain eambbo polariserema, mii fas vahágahtášii Sámedikki legitimitehta sihke mearrasámi ja máttasámi guovlluin. Vánhurskkis sohkabealjuohku Sámediggerᘘi evttoha rievdadit njuolggadusaid nu ahte listtuin mat dohkkehuvvojit, galgá leat 60/40 % juogadeapmi goappáge sohkabeallái, ja ahte lassimandáhtat galget addojuvvot dan sohkabeallái mas leat unnimus áirasat Sámedikkis. Guovddášbellodaga sámediggejoavkku mielas maid galggašii leat eambbo vánhurskkis sohkabealjuogadeapmi go dál lea. Sáhttá dattetge leat váttis lágain mearridit ahte listtuin galgá leat 60/40 % juogadeami goappáge sohkabeallái. Dat sáhttá nappo mearkkašit ahte leat gár¿¿ideamen dálá demokratiija. Eambbo vánhurskkis sohkabealjuogadeapmi ferte dáhpáhuvvat earaláhkái go maid Sámediggerᘘi lea árvalan, earret eará dássenáirasiid várremiin dan sohkabeallái mii lea o¿¿on unnimus áirasiid Sámediggái. Dasto soaittášeimmet vel háliidit áv¿¿uhit nominašuvdna„oahkkimiid, muhto ii fal láhkagoh„„umiin, vuhtiiváldit sávaldaga 60/40 % juogadeami hárrái goappáge sohkabeallái. Sámi válgalihttu šálloša go dát ášši ovddiduvvo dievas„oahkkimii almmá vu˜olaš geah„adeami haga. Nu go ášši lea ovddiduvvon, de das vuhtto ahte Sámediggerá˜is lea leamaš hoahppu. Sámelága rievdadeapmi gáibida ahte eambbo ásahusat, earret eará sámi organisašuvnnat, liv„„e galgan oa¿¿ut ášši gulaskuddamii. Go juo lávdegoddi lea bargan beannot jagi, de liv„„ii geargan sáddet lávdegotti barggu bohtosiid gulaskuddamii daidda geaidda ášši guoská. Danne oaivvilda Sámi válgalihttu ahte ášši galggašii guorahallat ollu viidábut ja vu˜oleabbot, ja áigu dáhttut válljet o˜˜a lávdegotti mii árvvoštallá buot beliid sámelágas. Min mielas galggašii dát o˜˜a lávdegoddi loahpahit barggus nu buori áiggis ahte dain geaidda ášši guoská lea áigi buktit cealkámuša lávdegotti bargui. Sámi válgalihtu mielas ii leat vuo˜˜u dadjat nu go árvalusas daddjojuvvo, ahte jos Kárášjoga ja Guovdageainnu gielddat eai oa„„o eambbo áirasiid, de Sámedikki legitimitehta hedjona. Vaikke vel Kárášjogas ja Guovdageainnus leat matematihkala„„at menddo unnán áirasat, de dat leat liikká áidna ovttaskas gielddat mat sáddejit ie¿aset áirasiid Sámediggái, almmá gilvaleami haga eará gielddaiguin. Sámediggi galggašii leat ain nannoseabbo dán guovtti gielddas danne leat sierra válgabiiren. Dat mii baicce sáhtášii hedjonahttit Sámedikki legitimitehta, lea jos diggi adnojuvvošii regiovnnalaš orgánan iige orgánan mii ovddasta oppa sámi álbmoga. Go Sámediggerᘘi dadjá ahte ollugat atnet dálá vuogádaga vánhurskkismeahttumin, de rᘘi ii daja geat dan atnet danin. Dát lea soaittáhaga „uo„„uhus masa eai leat makkárge ákkat. Servodaga iešgu˜et joavkkut áddejit vánhurskkisvuo˜a iešgu˜etláhkái, nu maid iešgu˜et sámi joavkkut. Vánhurskkis sohkabealjuogadeami ii dáidde sáhttit lágain mearridit. Dat guoskkaha áibbas guovddáš cealkin- ja organiserenfriijavuo˜a prinsihpaid. Otná servodagas galgá olmmoš beassat cealkit ja organiseret ie¿as nu go dáhttu, eará láhkarámmaid siskkobealde. Friija válggat dagahit ahte olbmos duohtavuo˜as lea vuoigatvuohta cegget justa dakkár listtu maid dáhttu. Dakkár rievdadus maid Sámediggerᘘi dál árvala, rihkušii áibbas „ielgasit dán prinsihpa, mii lea áibbas guovddá¿is demokratiijas. Sohkabealkvoteren bellodatdásis dagahiv„„ii earret eará ahte ii sáhtášii cegget sierra nissoniid- dahje albmáidlisttuid. Demokráhtalaš njuolggadusaid mielde sáhttá olmmoš organiseret ie¿as nu go dáhttu. Sohkabealkvoterema prinsihpat leat die˜usge dea¼ala„„at hálddašeamis, hálddahusain ja almmolaš lávdegottiin. Buot Sámedikki bellodagat galget die˜usge bargat dan ala ahte nominašuvnnain doaimmahuvvo sohkabealkvoteren, muhto jos dán mearridiv„„ii lágain, de dat rihkušii friija organiserenvuoigatvuo˜a. Dákkár rievdadusa ii dáiddášii Stuorradiggi ge mearridit. Sámi válgalihttu oaivvilda ahte Sámediggi dál galggašii bargagoahtit oa¿¿ut johtui albma diehtojuohkinkampanja man áigumuššan lea o„„odit olbmuid „álihit ie¿aset jienastuslohkui, ja „a˜ahit dakkár jienastuslohkui „áliheami mii lei ovdal vuosttas sámediggeválgga. Sámediggerá˜i árvalus: Válgaorgánat: Bargiidbellodaga sámediggejoavku doarju árvalusa. Áirras- ja biirejuohku: Bargiidbellodaga joavku doarju dan ahte mandáhtajuogadeami ja juogadeami biiriide ferte viidáseabbot geah„adit. Dálá vuogádaga atnet olbmot vánhurskkismeahttumin. Lea dea¼alaš gozihit Sámedikki legitimitehta. Njulgen dihte muhtun boasttuvuo˜aid, árvvoštallá Bargiidbellodaga sámediggejoavku o„„odit rievdadusaid mandáhtajuogadeamis ovdal 2001 válgga. Dássenmandáhtat fertejit addojuvvot riikkaviidosaš, registrerejuvvon sámepolitihkalaš ovttadagaide biiriin, main lea unnimusat 4 % doarjja. Evttohanvuoigatvuohta — listtuid eavttuheaddjit: Bargiidbellodaga sámediggejoavku doarju árvalusa. Vánhurskkis sohkabealjuogadeapmi: Bargiidbellodaga sámediggejoavku doarju árvalusa. Ja doarju lassiárvalusa mas evttohuvvo ahte mandáhta galgá juogaduvvot dan sohkabeallái mii lea o¿¿on unnimus áirasiid Sámediggái ma¹¹á go válga lea mearriduvvon. Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea digáštallan náittosbeallala„„a vuoigatvuo˜a lea mielde sámi jienastuslogus. Joavkku mielas dát lea áigeguovdilis ášši masa ferte gávdnat „ovdosa lágas. Oaidnit ahte ášši ii leat „ielggaduvvon, ja dan goit ferte dahkat. Danne dáhttu joavku Sámedikki válgaláhkalávdegotti „ielggadit náittosbeallala„„a vuoigatvuo˜a leat mielde sámi jienastuslogus, ja „ielggadeami vuo˜ul ovddidit konkrehta evttohusa. Sámi jienastuslohkui „áliheami subjektiivvalaš eavttu guorahallan Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea vásihan ahte leat ollu olbmot geat deavddášedje sámi jienastuslohkui „áliheami objektiivvalaš eavttu, muhto liikká eai „álit ie¿aset danne go eai die˜e maid subjektiivvalaš eaktu máksá — ahte galgá atnit ie¿as sápmela¿¿an. Danne lea joavkku mielas dárbu guorahallat sudjektiivvalaš eavttu dárkileabbot. Dan oktavuo˜as galggašii árvvoštallat galggašii go eaktu sihkkojuvvot ollásit, dahje rievdaduvvot nu ahte dovdduide guoski rádji šattašii vuollegeabbun. Ášši ma¹iduvvo. Sámediggi guorahallá oppala„„at válganjuolggadusaid dainna áigumušain ahte oa¿¿ut vejolaš rievdadusaid 2005 válgii. A) Válgaorgánat: Nugo rá˜i árvalus B) Áirras- ja biirejuohku Evttohus: Ma¹imuš kapihttal, mandáhtajuogadeapmi ja juogadeapmi biriide, rievdaduvvo dánin: Dattetge doarju Sámediggi dan ahte ferte veahá rievdadit mandáhtajuogadeami ovdal 2001 válgga. Juogadeapmi dáhpáhuvvá ná: 39 biiremandáhta dálá ortnega mielde ja njeallje dássenmandáhta lassin. Dássenmandáhtat juogaduvvojit Stuorradikki málle mielde, ja juogaduvvojit dušše registrerejuvvon politihkalaš ovttadagaide mat riikkadásis o¿¿ot eambbo go 4 % doarjaga. C) Evttohanvuoigatvuohta — listtuid eavttuheaddjit: Nu go rá˜i árvalus D) Vánhurskkis sohkabealjuogadeapmi Evttohus: Kapihttal rievdaduvvo dánin: Sámediggi áv¿¿uha bellodagaid ja eará joavkkuid mat ceggejit listtuid sámediggeválgii fuolahit ahte listtuin lea 60/40 % juogadeapmi goappáge sohkabeallái. Dákkár eavttu sáhttet omd. ovttaskas joavkkut dahje ovttaskas bellodagat bidjat ie¿aset njuolggadusaide. Dássenmandáhtat juogaduvvojit dan sohkabeallái mii lea o¿¿on unnimus áirasiid Sámediggái. Eavttuhus 3, áirasis Magnhild Mathisen Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Ahte Sámelága § 2-4 rievdaduvvo ná: «Juogadeapmi dahkko ná: 39 mandáhta dálá ortnega mielde + 4 dássenmandáhta lassin» Dássenmandáhtat juhkkojuvvojit ná: Dássenmandáhtat addojit duššefal registrerejuvvon samepolitihkalaš ovttadagaide mat o¿¿ot eanet go 4% doarjaga riikadásis, dássenmandáhtat juogaduvvojit Stuoradiggemodealla mielde. Vánhurskkis sohkabealjuogadeapmi; rievdadusevttohus:lasáhus: Dasa lassin evttohuvvo Sámeláhkii „uovvovaš lasáhus: Buot dán 4 mandáhta oa¿¿u dat sohkabealli mii lea unnitlogus Sámedikkis ma¹¹il go válggat leat „a˜ahuvvon, jus nuppi sohkabealis leat unnit go 40% ovddastus. Subjektiivvalaš eaktu „álihit ie¿as sámi jienastuslohkui rievdaduvvo ná: «... ja geat dovdet gullevašvuo˜a sápmelašvuhtii.» Sámediggerá˜i evttohus hilgojuvvo ollásit. Sámediggi vállje bellodagaid gaskasaš lávdegotti mas leat iešgu˜etlágán bellodagat mii galgá evttohit rievdadusaid Sámeláhkii 2005 válgga rádjái. Lávdegoddi galgá buktit evttohusa Sámediggái. Ma¹¹il go lea gie˜ahallon dievas„oahkkimis galgá evttohus rievdadit Sámelága sáddejuvvot unnimusat Sámi orgánisašuvnnaide gulaskuddamii ovdal loahpalaš gie˜ahallama dievas„oahkkimis. Eavttuhus 5, áirasis John Henrik Eira, NSR sámediggejoavku: Biire- ja áirrasjuohku Sámediggi dáhttu bisuhit dálá biirejuohkima — 13 válgabiire. Sámediggi dáhttu maid ahte juohke biire galgá oa¿¿ut ovtta vuo˜˜omandáhta, beroškeahttá válgabiire jienastatlogus. Loahppa 26 mandáhta juogaduvvojit gorrelogu mielde ovttaskas biiriid dohkkehuvvon jienastatloguid vuo˜ul, vrd. 1991 borgemánu 22. b. „ielggadeami sámelága ja Sámedikki válganjuolggadusaid reviderema birra. Erenoamá¿it „ujuhit siidui 38, movt das lea 26 loahppa mandáhta evttohuvvon juogaduvvot. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 38 „oahkis. Eavttuhus 3, nubbi oassi gitta «subjektiivvalaš..» rádjai gessojuvvui ruovttoluotta. Sámediggerá˜i árvalusas válganjuolggadusaid § 20 ektui gessojuvvui ruovttoluotta. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Eavttuhus 4 hilgojuvvui 32 jienain. Eavttuhus 1 hilgojuvvui 24 jienain. Eavttuhus 5, hilgojuvvui 36 jienain Eavttuhus 2 (B) ja eavttuhus 3 (1. „uo.) hilgojuvvui 21 jienain Rá˜i eanetlogu árvalus biddjojuvvui rá˜i uhccitlogu árvalusa vuostá. Rá˜i uhccitlohkoárvalus hilgojuvvui 36 jienain. Eavttuhus 2, (D 1. „uo.) mearriduvvui ovttajienala„„at. Eavttuhus 2, (D 2. „uo.) hilgojuvvui 21 jienain. Eavttuhus 3 (ma¹imuš oassi) mearriduvvui 21 jienain. Sámediggerá˜i árvalus ja mearriduvvon rievdadusat mearriduvvui 37 jienain. IV. Beavdegirjelasáhus Randi A. Skum, NSR, Nils O. Nilsen, NSR, Magne A. S. Huuva, NSR, Laila Gunilla Wilks, NSR, Roger Pedersen, Sámi válgalihttu, Ove Johnsen, Sámi válgalihttu, Geir Liland, Sámi válgalihttu, Per Solli, Bargiidbellodat, Eva Josefsen, NSR, Willy Ørnebakk, Bargiidbellodat, Margreta P. Kristiansen, Bargiidbellodat, Marie Therese Nordsletta Aslaksen, Bargiidbellodat, Birger Nymo, NSR ovddidit „uovvovaš beavdegirjelasáhusa: ‚ujuhit ma¹idanárvalusa meannudeapmái ja jienasteapmái áššis 9/00 - Sámelága ja sámediggeválganjuolggadusaid o˜asmahttin. Go mii eat o¿¿on eanetlogu ma¹idit ášši, de bággehallat dan dillái ahte fertet jienastit konkrehta rievdadusárvalusa masa dál gal juste eat sáhte mearridit oainnu. Mii oaivvildit ahte prinsihpalaš bealit áššis eai leat dohkála„„at „uvgejuvvon. Dán oktavuo˜as lea erenoamáš dea¼alaš deattuhit ahte rievdadusárvalus hui sakka guoská Sámedikki dohkkejupmái min válgakreatsain. Go ášši ii leat leamaš gulaskuddamis, de eanaš oassi min jienasteaddjiin ii leat beassan searvat dán deatalaš bargui válganjuolggadusaid rievdadusa oktavuo˜as. Mii leat Sámedikki áirasat geat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, ja dovdat ovddasvástádusa ie¿amet jienasteaddjiide. Dáinna lágiin dáhttut mii sihkkarastit ahte sin demokráhtalaš vuoigatvuohta guldaluvvo dohkálaš vugiin. John Henrik Eira ovddidii „uovvovaš beavdegirjelasáhusa: Biire- ja áirrasjuohku Sámediggi dáhttu bisuhit dálá biirejuohkima — 13 válgabiire. Sámediggi dáhttu maid ahte juohke biire galgá oa¿¿ut ovtta vuo˜˜omandáhta, beroškeahttá válgabiire jienastatlogus. Loahppa 26 mandáhta juogaduvvojit gorrelogu mielde ovttaskas biiriid dohkkehuvvon jienastatloguid vuo˜ul, vrd. 1991 borgemánu 22. b. „ielggadeami sámelága ja Sámedikki válganjuolggadusaid reviderema birra. Erenoamá¿it „ujuhit siidui 38, movt das lea 26 loahppa mandáhta evttohuvvon juogaduvvot. V. Sárdnunlistu ja replihkkavuorut Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Ragnhild L. Nystad, áššejo˜. 2. Magnhild Mathisen 3. Roger Pedersen Egil Olli Sven-Roald Nystø Roger Pedersen Eva Josefsen („oahkkinortnegii) 4. Nils Henrik Måsø Ragnhild Nystad Egil Olli Nils Henrik Måsø 5. Eva Josefsen Magnhild Mathisen Eva Josefsen Egil Olli („oahkkinortnegii) Egil Olli („oahkkinortnegii) 6. Isak M. O. Hætta 7. John Henrik Eira Per Solli John Henrik Eira 8. Steinar Pedersen Berit Ranveig Nilssen Steinar Pedersen 9. Olaf Eliassen 10. Ove Johnsen 11. Per Solli 12. Ragnhild Nystad Olaf Eliassen Ragnhild Nystad 13. Klemet Erland Hætta Egil Olli Klemet Erland Hætta 14. Margreta Påve Kristiansen 15. Sven-Roald Nystø 16. Magnhild Mathisen 17. Ragnhild Nystad Randi A Skum („oahkkinortnegii) Birger Nymo („oahkkinortnegii) John Henrik Eira („oahkkinortnegii) John Henrik Eira („oahkkinortnegii) VI. Sámedikki mearrádus ma¹¹á jienasteami lea ná: Válgáorgánat Sámediggi árvala ahte ásahuvvo orgána mii goh„oduvvo «Sámedikki válgalávdegoddin». Válgalávdegotti bargun šaddá earret eará dohkkehit registrerejuvvon sámepolitihkalaš ovttadagaid válganjuolggadusaid § 17 mielde. Go registrerenohcamat sáhttet boahtit goas beare válgaáigodagas, de berre lávdegoddi válljejuvvot olles áigodaga várás ja „oahkkanit dárbbu mielde. Válgalávdegottis galggašedje leat 5 lahtu ja sis várrelahtut, ja sis galggašii leat buorre máhtolašvuohta válgga birra. Sámediggi evttoha maiddái ahte dat doaimmat mat kreatsasámeválgastivrrain leat biddjojuvvojit Sámedikki válgalávdegoddái. Dát barggut leat dakkárat maid lea buoret bidjat dán lávdegoddái. Ovdamunni dainna lea dat go doaimmat maid kreatsasámeválgastivrrat otne barget šaddet eanet oktii„adnojuvvot, seamma geavahus ovddiduvvo, ja listaevttoheaddjiin lea dalle dušše okta orgána man ektui bargat. Sámedikki hálddahus sáhttá doaibmat dán válgalávdegotti „állingoddin ja dat sierra ru˜at mat leat geavahuvvon kreatsasámeválgastivrraide biddjojuvvojit hálddahusa geavahussii mii vie¿¿á lassiveahki válgajagi. Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide. Boahtte válgii ferte Sámediggi dattetge ovttasrá˜iid Gieldadepartemeanttain „ilget gielddaide makkár doaimmat gullet sámeválgastivrraide vai gielddat duo˜aleabbot barget ie¿aset bargguid go maid ovddit válggain leat dahkan. Áirras- ja kreatsajuohkuSámediggi lea ovttaoaivilis ahte áirras- ja kreatsajuoguin ferte bargat ain viidáseabbot. Ollu jienasteaddjiid mielas ii leat otnáš vuogádat rievttalaš ja das sáhttet leat váikkuhusat Sámedikki dohkkejupmái - ii dušše representativitehtii. Ma¹¹á go leat leamaš 3 sámediggeválgga, de lea mis vuo˜˜u doarvái geah„adit tendeanssaid ja dan vuo˜ul árvvoštallat ja evttohit rievdadusaid otnáš válgakreatsajuhkui/áirrasjuhkui. Danne lea Sámedikkis dat oaidnu ahte lávdegoddi berre joatkit barggus ahte gávdnat rievttalaš ja buriid málliid mat sáhttet leat ávkkála„„at boahtteáiggis. Dan bokte sáhttá maiddái oktii „atnat daid rievdadusaid maid Stuorradikki válgaláhkalávdegoddi evttoha. Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui sea˜ašii bidjat gustot juo 2001 válggas, go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat „álihuvvon jienastuslohkui. Njulgen dihtii dán bonjuvuo˜a evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo: Dasto válljejuvvo okta áirras guovtti dakkár válgakreatsas gos leat eanemus olbmot sámi jienastuslogus ma¹¹á go sámi jienastuslohkui „áliheapmi lea loahpahuvvon ovdal válgga. Evttohanvuoigatvuohta - listtuid evttoheaddjit Lávdegoddi „ujuha ahte válganjuolggadusain lea rahppon vejolašvuohta ahte organisašuvdna, politihkalaš bellodat dahje eará ovttadat sáhttá ohcat Sámedikkis beassat registrerehit ie¿as dihto namain sámediggeválgii. Váldostivrra lahtut fertejit leat „állán vuollái ohcama. Dasto galgá ovttas registrerenohcamiin biddjojuvvot ovdan Sámediggái julggaštus maid unnimusat 200 olbmo leat ie¿a vuollái„állán, ja geain lea jienastanvuoigatvuohta sámediggeválggas, ahte áigot registrerehit ovttadaga. Dainna ortnegiin bálddalagaid lea maiddái otnáš vejolašvuohta bidjat listtuid uhccit vuollái„álaloguin doalahuvvon. Go dál lea rahppojuvvon vejolašvuohta registrerehit sámepolitihkalaš ovttadagaid, de berre báikkálaš listtuid vuollái„állosiid logu bajidit 15:s 30:ái. Sámediggi evttoha ge danne ahte sámelága § 2-7, nuppi la˜˜asii lasihuvvo „uovvovaš: Evttohanvuoigatvuohta válgakreatsain lea buohkain geat leat „álihuvvon válgakreatsa sámi jienastuslohkui. Válgalistoevttohusa galget leat vuollái„állán uhccimusat 30 sápmela„„a geain lea evttohanvuoigatvuohta. Rievttalaš juohkáseapmi sohkabeliid ektui Lávdegoddi evttoha ahte njuolggadusat rievdaduvvojit nu ahte listtuin mat dohkkehuvvojit galgá juohku sohkabeliid ektui leat 60/40 proseantta, ja ahte lassiáirasiid ferte oa¿¿ut dat sohkabealli mas leat uhccimus áirasat Sámedikkis. Sámediggi áv¿¿uha bellodagaid ja eará joavkkuid mat ceggejit listtuid sámediggeválgii fuolahit ahte listtuin lea 60/40 % juogadeapmi goappáge sohkabeallái. Dákkár eavttu sáhttet omd. ovttaskas joavkkut dahje ovttaskas bellodagat bidjat ie¿aset njuolggadusaide. Dasto evttohuvvo ahte sámelága § 2-4 biddjo „uovvovaš lasáhus: Dat sohkabealli mas lea vuolláibáza áirasiid ektui ma¹¹á válgga Sámedikkis galgá oa¿¿ut dán guokte áirrassaji. Sámi jienastuslohku Subjektiivvalaš eaktu „álihit ie¿as sámi jienastuslohkui rievdaduvvo ná: «... ja geat dovdet gullevašvuo˜a sápmelašvuhtii.» Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„ámánu 2. b. dii. 9.55 Ášši 10/00 Rᘘehusa dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána sámi álbmogii Norggas - gulaskuddan Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 2. b. dii. 10.45. I. Áššebáhpirat Mangfold og likeverd, rᘘehusa dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána sámi álbmoga várás Norggas. Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeantta gulaskuddanárvalus, skábmamánnu 1999 Gulaskuddancealkámušat II. Ovddiduvvon eavttuhusat Sámediggi oaivvilda ahte doaibmaplána doaibmabidjoevttohusat eai leat nu viidá ja daid galggašii sáhttit duohtan dahkat biddjojuvvon áigerámmaid siste. Danne galggašii departemeanta bidjat konkrehta áigerámmaid dasa. Dasto fertešii Rᘘehus várret sierra ru˜aid plána „a˜aheapmái. Sámediggi hálddaša dikki ru˜aid mat leat NOU 1995:6 Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána birra sámi álbmoga várás Norggas, friija daid vuoruhemiid vuo˜ul maid diggi bidjá áiggis áigái. Danne ii sáhte Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta hálddašit das ru˜aid ie¿as initiatiivvaide. Sámediggi registrere ahte daid á¹giruššamiid gaskka mat leat deattuhuvvon rᘘehusa doaibmaplánas ja dain á¹giruššansurggiin mat Sámedikkis leat prošeavtta juolludemiide, leat erohusat. Doaibmaplánas deattuhuvvojit dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid doaimmaid olggut rámmat, danne go plánas váldoáššis lea sáhka gelbbolašvuo˜a huksema birra sámegielas ja kultuvrralaš áddejumis. Doaibmaplána dea¼alaš á¹giruššansuorgin leat maiddái diehtojuohkin ja dulkabálvalus. Sámediggi lea prošeaktabargguin vuoruhan dakkár sisdoalu ja metodihka mii lea vuo˜˜uduvvon sámi árvvuide. Goappašat bealit gusket dea¼alaš osiide sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis, ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska. Sámedikki sadji Sámedikki sadji sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiid organiseremis ja váldi daid ektui galggašii „ilgejuvvot buorebut go mii doaibmaplánas boahtá ovdan. Lea dea¼alaš „ilget makkár sadji Sámedikkis lea iešgu˜et doaibmabijuid „a˜aheamis ja erenoamá¿it eará guoskevaš instánssaid ektui doaibmabijuid johtuibidjama oktavuo˜as. Eahperealistalaš vuordámušaid Sámedikki bargui sáhttá garvit go iešgu˜et oasála„„aid sadji „ilgejuvvo. Ovddasvástádus sámi dimenšuvnnas dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusain lea má¹gga dásis, maiddái fylkagielddain ja gielddain lea ovddasvástádus doaibmabijuid johtui bidjamis sámi álbmoga várás. Sámediggi lea bidjan merkii ahte go ovttaskas fylkagielddat fertejit seastit bušeahtas, de seastindoaimmat „a˜ahuvvojit daid doaibmabijuid ektui mat leat sámi álbmoga várás. Dát dagaha dorvvuhisvuo˜a sámi servodagas. Sámit galggašedje sáhttit luohttit dasa ahte maiddái sii, nugo earát ge, galget oa¿¿ut gieldalaš ja fylkagieldalaš orgánain/institušuvnnain individuala„„at heivehuvvon dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid. Lea váidalahtti go Sámediggi ii sáhte seaguhit ie¿as fylkkaid ja gielddaid plánaproseassaide. Sámediggi ferte baicce sáhttit buktit árvalusaidis ovttaskas gildii ja fylkagildii našuvnnalaš „anastagaid bokte maid departemeanta addá. Helseregion Nord ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargu sáhttá maiddái leat ulbmállaš danne go dearvvasvuo˜aregiovdnii gullet má¹ga fylkagieldda. Riikaviidosaš bálvalusat Riikaviidosaš diehtojuohkinbálvalus oppala„„at ja má¹ggalágan birasáitagiid ektui, dulkabálvalusat ja dáláš sámi gelbbolašvuo˜a oktii „atnan dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorggis leat doaibmabijut maid lea dárbu „a˜ahit jo˜áneamos lági mielde. Galggašii álggahuvvot prošeaktabargu dan ektui movt doaibmabijuid sáhtášii johtui bidjat, ja seammás galggašii maiddái árvvoštallat ahte sáhtášii go muhtun doaibmabijuid ovttastahttit buorebut. Sámediggi sáhttá leat mielde ollašuhttimin dán lágan riikaviidosaš doaibmabijuid. Doaimmat prošeaktajuolludemiid barggu lassin ja prošeavttaid „uovvuleapmi gáibidit olmmošnávccaid eanet go mat Sámedikkis dál leat. Sámediggi deattuha ahte lea dea¼alaš geavahit sámegiela gulahallangaskaoapmin divššáriid ja sámegiel buohcciid gaskka. Doaibmaplánas „ujuhuvvo ahte dát regulerejuvvo individuálalaš vuoigatvuohtan lágas buohcciid vuoigatvuo˜a birra man bokte gozihuvvo buohcci sihkkarvuohta oa¿¿ut rivttes divššu ja ovddasmorraša. Dát lea maiddái kulturpolitihkalaš vuoigatvuohta sámelágas, mii mearkkaša ahte dihto eanadie˜alaš guovlluin ja dihto institušuvnnain galgá sámegiella geavahuvvot aktiivvalaš gulahallangaskaoapmin sámegiel buohcciid ektui. Jos sámegiel fálaldat ii láh„„ojuvvo, de sáhttet das šaddat dearvvasvuo˜arievttálaš váikkuhusat buohccái/institušuvdnii. Buohcciid gielalaš cakkit sáhttet buktit doaibmabidjodárbbuid maiguin sihkkarastit riekta „ielggadusa, rivttes diagnosa ja buori ovddasmorraša. Vuoigatvuohta oa¿¿ut dárbbašlaš veahki mielddisbuktá dan ahte buohcci galgá gulahallat divššáriiguin, ja vai bálvalusaid addit sáhttet ráhkadit rivttes diagnosa ja addit divššu dárbbu vuo˜ul. Danne lea dea¼alaš ahte bálvaleaddjit láh„et sámegiel fálaldagaid nu ahte váldojuvvo doarvái vuhtii ovttaskas buohcci individuálaš dárbu. Dasto ferte doaibmabijuid sámi giela ja kultuvrralaš gelbbolašvuo˜a nannemii dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorggis vuoruhit sihke oahpahus- ja dikšunásahusaid ektui. Fálaldagat sierra gelbbolašvuo˜a ektui Sámediggi oaivvilda ahte fálaldagat mat gáibidit sierra gelbbolašvuo˜a galget váldoáššis huksejuvvot ja ovddiduvvot sámegiela hálddašanguovllus, ja vejola„„at eará guovlluin gos sámi kultuvra ja giella lunddola„„at gullet birrasii. Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuo˜as mat leat namuhuvvon doaibmaplánas. Dán oktavuo˜as lea dea¼alaš „ujuhit stuorradiggedie˜áhussii nr 50 (1998-99) Utjamningsmeldinga, mas boahtá ovdan ahte veajuiduhttin sámi guovlluin lea erenoamáš váttis. Okta sivain sáhttá leat dat go veajuiduhttinfálaldat ii gávdno sámegielalaš ja -kultuvrralaš birrasis, ii ge danne leat heivehuvvon sámi dárbbuide. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu hukset nana sámi dearvvasvuo˜afágalaš birrasa dutkangelbbolašvuo˜ain nugo doaibmaplánas evttohuvvo. Dikšunásahusaid main lea sierra gelbbolašvuohta ja našuvnnalaš stáhtus ferte láh„it nu ahte dat sáhttet fállat oaivadusbálvalusa eará dikšunásahusaide sámi ássanguovlluin. Dalle go gelbbolašvuohta lea bures huksejuvvon sáhttá leat áigeguovdil árvvoštallat uhccit ovttadagaid ásaheami eará sámi guovlluide. Ovdamunnin go gelbbolašvuo˜a guovddá¿at huksejuvvojit, maiddái institušuvdnafálaldagat, leat: Sámi/sámegiel buohcci dearvvasmuvvanvejolašvuo˜a buorrána go oa¿¿u divššu oahpes birrasis, gos sámi giella ja kultuvra leat integrerejuvvon. Gelbbolašvuo˜a huksemis „ájehit vásihusat ahte dál lea stuorát vejolašvuohta oa¿¿ut virggiide fágaolbmuid geain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja kulturáddejumis. Lea dea¼alaš ahte buot bálvalussurggiin ovdamearkka dihte gárihuhttimis/psykiatriijas, veajuiduhttimis, mánáidsuodjalusas jna. lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras mii sáhttá leat ávkin vuosttas linjábálvalusaid fágaolbmuide. Namuhuvvon sivaid gea¿il sáhttá bálvalus addit buori fálaldaga sámi geavaheaddjiide olles sámi guovllus beroškeahttá riikarájiin. Jos ná galgá sáhttit doaibmat, de lea dárbu ahte Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta bidjá „anastagaid ahte fálaldaga galgá ná hukset. Doaibmaplána evttohus ahte hukset sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiáladutkanovttadaga lea doaibmabidju mii orru leat árvvoštallojuvvon ovddabealde namuhuvvon „uoggáid vuo˜ul, mainna Sámediggi lea erenoamáš duhtavaš. Sámediggi áigu deattuhit ahte sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid gelbbolašvuo˜a guovddá¿iid huksen ii galgga hehttet fágagelbbolašvuo˜a „ohkkemis lulli- ja julevsámi guovlluide. Sámedikki mielas lea dea¼alaš ahte gelbbolašvuo˜as lea sámi iešvuohta, daid girjás kulturhámiid ektui mat leat sámi servodagas. Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuo˜a „ohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan ma¹¹á bi˜get gelbbolašvuo˜a eará guovlluide, áinnas má¹gga gelbbolašvuo˜a ovttadahkii. Dasto ferte láh„it nu ahte sámi perspektiivva sáhttá ovddidit olles sámi guovllu gielddaid ja fylkagielddaid dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagain. Ollu gulaskuddancealkámušain boahtá ovdan ahte fylkagielddat ja gielddat eai oro nu viššalit ovddideamen sámi perspektiivva dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagain. Muhtumat leat juobe árvalan dan ge ahte Sámediggi galgá váldit badjelasas fylkagieldalaš institušuvnnaid hálddašeami/doaimma go dat han galgá gozihit sámi geavaheaddjiid dárbbu amase sidjiide „uohcat fylkagielddaid vejolaš seastindoaimmat. Nubbi eará lea dat go eaiggádiin/ fylkagielddain váilu máhtolašvuohta sámi kultuvrras mii sáhttá dagahit dan ahte sámi fágagelbbolašvuohta ii adnojuvvo árvvus, ja fálaldagaid láh„ima dea¼alašvuohta sámi álbmoga várás badjegeh„„ojuvvo. Sámediggi oaidná ahte liv„„ii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta, gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš, ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii. Danne evttohuvvo ahte árvvoštallojuvvo sierra stivrraid nammadeapmi sámi institušuvnnaide, áinnas lávdegottiin bajit dásis mii goziha koordinerema ja ollislaš perspektiivva. Evttohuvvo ahte ovttaskas stivrii galgá Sámediggi nammadit eanetlogu. Sámi institušuvnnat/gelbbolašvuo˜aguovddá¿at biddjojuvvojit njuolga stáhtalaš doaimma vuollái. Dalle dáin institušuvnnain lea našuvnnalaš doaibma ja sáhttet gok„at sámi geavaheaddjiid dárbbuid sorjankeahttá gielda- ja fylkarájiin. Dan vuo˜ul mii bajábealde lea namuhuvvon galgá maiddái leat nu ahte dain institušuvnnain ja ovttadagain mat galget bidjat eavttuid sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiide, galgá leat stiviraovddastus mas váldoáššis leat Sámedikki ovddasteaddjit. Jos Sámedikkis galgá sáhttit politihkala„„at „uovvulit sámi perspektiivva integrerema ja ovddideami gieldalaš, fylkagieldalaš dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagain, ja sámi našuvnnalaš gelbbolašvuo˜a guovddá¿iin, de ferte dat oa¿¿ut eanet bargiid Sámedikki hálddahussii. Doaibmabijut gárihuhttima ektui ja eastadandoaibmabijut oppala„„at Dan gea¿il go váttisvuo˜at sámi guovlluin lassánit, g„. maiddái stuorradiggedie˜áhusa nr 50 (1998-99) Utjamningsmeldinga, mas statistihkalaš iskkadeamit „ájehit ahte eallineavttut sámi guovlluin leat arvat heajut go mu˜ui Davvi-Norggas, de ferte Sámedikki mielas deattuhit erenoamaš doaibmabijuid maidda lea dárbu bidjat eanet deattu doaibmaplánas. Vaikko gárihuhttinváttisvuohta ii leat ge „ilgejuvvon Utjamningsmeldinga statistihkalaš ávdnasiin, sámi álbmoga eallineavttuid birra, de sáhttá stuorra bargguhisvuohta leat sivvan dasa go gárrenávdnasiid geavaheapmi lassána. Gárrenávdnasiid geavaheapmi ja psyhkálaš váttut buohtalaga orrot lassáneamen sámi servodagas, ja dikšunapparáhtas ii leat dohkálaš gelbbolašvuohta bargat daiguin váttisvuo˜aiguin. Gárihuhttinovddasmorraša huksen 2. ja 3. linjádásis lea hábmejuvvon doaibmabidjun doaibmaplánas. Davvi-Norgga fylkagielddat ja Nordlandsklinikken/Finnmárkku klinihkka ovttasbarget ja plánejit ollislaš institušuvdnafálaldaga gárrenávdnasiid geavaheaddjiid várás. Finnmárkku klinihka fágabargiin lea juo muhtun muddui gelbbolašvuohta sámi gielas ja má¹ggakultuvrralašvuo˜as. Sámi perspektiiva ja máhtolašvuohta sámi gielas ferte heivehuvvot Finnmárkku klinihka fágalaš bargui, nu ahte fálaldat buorebut heivehuvvo sámi diliide. Lea maiddái lunddolaš ahte Finnmárkku klinihkka ovttasrá˜iid Kárášjoga Mánáid- ja Nuoraid psykiatrálaš poliklinihkain ja Sis-Finnmárkku bearašsuodjalan kantuvrrain Kárášjogas ja rávisolbmuid psykiatriain Leavnjas háhket gelbbolašvuo˜a dakkár gárihuhttinváttisvuo˜aid ektui main lea oktavuohta psyhkalaš váttuide. Iešsoardinváttisvuohta lea stuoris muhtun sámi birrasiin. Sámediggi oaivvilda ahte dan galggašii geah„„alit „ielggadit lagabuidda. Iešsoardinváttisvuohta vaháguhttá sakka olles sámi servodaga. Dasto lea dea¼alaš hukset doaresfágalaš birrasa/fierpmádaga mii sáhttá ráhkadit buriid málliid iešsoardineastadan doaibmabijuid várás. Bajábealde namuhuvvon váttisvuo˜aid vuo˜ul oaivvilda Sámediggi ahte doaibmaplánas ferte bidjat deattu eastadandoaibmabijuide mat erenoamá¿it leat oaivvilduvvon mánáid ja nuoraid dearvvasvuo˜a- ja sosiáladili nanosmahttimii. Nugo eará evttohuvvon doaibmabijuin, de ferte kulturperspektiivva heivehit, ii dušše fágabargiid má¹ggakultuvrralaš áddejumi ja gelbbolašvuo˜a ektui sámegielas. Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo, ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešgu˜et lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuo˜aid eastadeami. Sámi mánát/nuorat ja boarrásat dárbbašit deaivvadansajiid gos lunddolaš vugiin sáhttet bajásdoallat ja ovddidit buriid fierpmádatoktavuo˜aid. Loahppa mearkkašumit Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duo˜i eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain. Dattetge orru dego Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanttas liv„„ii šaddan buoret ovttasbargu eará ovddasvástideaddji departemeanttaiguin plánabarggus. Galggašii dattetge árvvoštallat movt Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta sáhtášedje váikkuhit prošeaktabargui/dutkamii sámi perspektiivva ovddideami ektui mánáidsuodjalusas ja oahpahusas, go Sámediggi prošeaktaruhtaohcamiid bokte registrere ahte dasa lea stuorra dárbu. Sámi válgalihtu mielas lea buorre go rᘘehus dán doaibmaplánas nanne ahte sámi álbmogis galgá leat seamma dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusfálaldat go eará álbmogis. Mii áddet dan nu ahte ovttaárvosašvuohta ja seamma dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusfálaldagat galget gustot beroškeahttá geavaheddjiid gielas ja kultuvrralaš duogá¿is. Daddjojuvvo ahte doaibmaplána ulbmilin lea váikkuhit dan ahte sihkkarastit sámi álbmogii kvalitehta deaivvadettiin bálvalusapparáhta. Dat bidjá stuorra gáibádusaid dearvvasvuo˜a- ja sosiálabargiide geat galget addit bálvalusaid sámi álbmogii, sihke gielddain, fylkkagielddain ja oahppoásahusain. Sámi válgalihttu dáhttu deattuhit guovddáš eiseválddiid dárbbu ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmela„„aid dearvvasvuo˜a- ja sosiálafágaoahpuide, nugo „uo¿¿u doaibmaplánas. Oahppoeriid ásaheami dáfus sámi studeanttaide allaskuvllain ja universitehtain, de áv¿¿uhit garrasit prioriteret maiddái sápmela„„aid geat eai hála sámegiela studeanttaid sisaváldimis ja eriid juogadeamis, vai siige besset lohkat sápmelaš ohcciid earis. Sámi válgalihtu mielas lea dát earenoamáš dea¼alaš danne go leat hui ollu sápmelaš nuorat geat historjjálaš sivaid gea¿il eai hála sámegiela. Sis lea liikká sámi kulturáddejumi gelbbolašvuohta, mas ferte leat hui nana árvu go ohcá saji. Ii leat riekta go sápmela„„at geat eai hála sámegiela vealahuvvojit sisaváldimis, danne go lea hui stuorra dárbu dearvvasvuo˜a- ja sosiálabargiide geain lea kulturgelbbolašvuohta. Dat guoská earenoamá¿it gielddaide olggobealde Sis-Finnmárkku. ‚uovvovaš lasáhus lasihuvvo rá˜i evttohussii: Sámi buohccidivššárlávdaoahppu Finnmárkku Allaskuvlla Dearvvašvuo˜aossodat lea dán rádjái váldán sisa guokte joavkku sámegielat buohccidivššárlávdaohppui Guovdageainnus. Okta joavku lea geargan oahpuin ja o˜˜a joavku álggii 1999 „av„„a. Sámediggi doarju Rᘘehusa mihttomeari joatkit buohccidivššárlávdaoahpuin. Mihttomearri ferte leat ahte lokaliseret oahpahusa dárbbu ja ohcciidlogu mielde. Dát attášii njuov¿ilet ja nannoset organiserema ja buoret vejolašvuo˜aid váldit oahpu ruovttubáikkis. Dákkár organiseren dagaha maiddái ahte sámegielat ohcciide liv„„ii álkit beassat váldit oahpu. Gulloguovddáš Finnmárku lea áidna fylka gos ii leat sierra gulloguovddáš. Riikkas ii ge gávdno gulloguovddáš sámegielagiid várás. Danne oaivvilda Sámediggi ahte liv„„ii lunddolaš ásahit dákkár fálaldaga Kárášjoga Spesialista Doavtterguovddá¿ii. Oahppoeriid ásaheami oktavuo˜as sámi studeanttaide allaskuvllain ja universitehtain, eai galgga prioriterejuvvot dušše sámegielalaš sápmela„„at sisaváldimis ja oahppoeriid juogadeamis. Maiddái sápmelaš ohcciin geat eai hála sámegiela galgá leat seamma vejolašvuohta dáid eriid dáfus. Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmela„„aid dearvvasvuo˜a- ja sosiálafágaoahpuide. Dát ortnegat galget leat buot sápmela„„aid várás, beroškeahttá sámegiela máhtus. Eavttuhus 3, áirasis Leif Elsvatn, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Evttohus: Lasáhus 4. teakstaoassái s. 1: Gielddalaš, fylkkagielddalaš, regiovnnalaš orgánain/institušuvnnain Dulkonbálvalus„uoggái lasihuvvo o˜˜a „uokkis 6. «Dán oktavuo˜as berre Osloi ásahuvvot sámi dulkonbálvalus mii fuolaha sámi álbmoga dulkonbálvalusdárbbu.» 39 áirasis ledje 37 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Eavttuhus 3, ovttajienala„„at mearriduvvon. Eavttuhus 4, ovttajienala„„at mearriduvvon. Eavttuhus 1, vuosttas oassi mearriduvvui 3 jiena vuostá. Eavttuhus 1, nubbi oassi mearriduvvui ovttajienala„„at. Eavttuhus 2, mearriduvvui ovttajienala„„at Sámediggerá˜i árvalus earret mearriduvvon rievdadusat mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Ragnhild L. Nystad 2. Geir Liland 3. Nils Henrik Måsø Ragnhild Nystad John Henrik Eira Nils Henrik Måsø 4. Leif Elsvatn 5. Jarle Jonassen 6. Birger Nymo 7. Leif Elsvatn 8. Ragnhild Nystad, áššejo˜iheaddji Per A. Bæhr („oahkkinortnegii) Sámediggi oaivvilda ahte doaibmaplána doaibmabidjoevttohusat eai leat nu viidá ja daid galggašii sáhttit duohtan dahkat biddjojuvvon áigerámmaid siste. Danne galggašii departemeanta bidjat konkrehta áigerámmaid dasa. Dasto fertešii Rᘘehus várret sierra ru˜aid plána „a˜aheapmái. Sámediggi hálddaša dikki ru˜aid mat leat NOU 1995:6 Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána birra sámi álbmoga várás Norggas, friija daid vuoruhemiid vuo˜ul maid diggi bidjá áiggis áigái. Danne ii sáhte Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta hálddašit das ru˜aid ie¿as initiatiivvaide. Sámediggi registrere ahte daid á¹giruššamiid gaskka mat leat deattuhuvvon rᘘehusa doaibmaplánas ja dain á¹giruššansurggiin mat Sámedikkis leat prošeavtta juolludemiide, leat erohusat. Doaibmaplánas deattuhuvvojit dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid doaimmaid olggut rámmat, danne go plánas váldoáššis lea sáhka gelbbolašvuo˜a huksema birra sámegielas ja kultuvrralaš áddejumis. Doaibmaplána dea¼alaš á¹giruššansuorgin leat maiddái diehtojuohkin ja dulkabálvalus. Sámediggi lea prošeaktabargguin vuoruhan dakkár sisdoalu ja metodihka mii lea vuo˜˜uduvvon sámi árvvuide. Goappašat bealit gusket dea¼alaš osiide sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis, ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska. Sámedikki sadji Sámedikki sadji sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiid organiseremis ja váldi daid ektui galggašii „ilgejuvvot buorebut go mii doaibmaplánas boahtá ovdan. Lea dea¼alaš „ilget makkár sadji Sámedikkis lea iešgu˜et doaibmabijuid „a˜aheamis ja erenoamá¿it eará guoskevaš instánssaid ektui doaibmabijuid johtuibidjama oktavuo˜as. Eahperealistalaš vuordámušaid Sámedikki bargui sáhttá garvit go iešgu˜et oasála„„aid sadji „ilgejuvvo. Ovddasvástádus sámi dimenšuvnnas dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusain lea má¹gga dásis, maiddái fylkagielddain ja gielddain lea ovddasvástádus doaibmabijuid johtui bidjamis sámi álbmoga várás. Sámediggi lea bidjan merkii ahte go ovttaskas fylkagielddat fertejit seastit bušeahtas, de seastindoaimmat „a˜ahuvvojit daid doaibmabijuid ektui mat leat sámi álbmoga várás. Dát dagaha dorvvuhisvuo˜a sámi servodagas. Sámit galggašedje sáhttit luohttit dasa ahte maiddái sii, nugo earát ge, galget oa¿¿ut gieldalaš, fylkagieldalaš ja regiovnnalaš orgánain/institušuvnnain individuala„„at heivehuvvon dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid. Lea váidalahtti go Sámediggi ii sáhte seaguhit ie¿as fylkkaid ja gielddaid plánaproseassaide. Sámediggi ferte baicce sáhttit buktit árvalusaidis ovttaskas gildii ja fylkagildii našuvnnalaš „anastagaid bokte maid departemeanta addá. Helseregion Nord ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargu sáhttá maiddái leat ulbmállaš danne go dearvvasvuo˜aregiovdnii gullet má¹ga fylkagieldda. Riikaviidosaš bálvalusat Riikaviidosaš diehtojuohkinbálvalus oppala„„at ja má¹ggalágan birasáitagiid ektui, dulkabálvalusat ja dáláš sámi gelbbolašvuo˜a oktii „atnan dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorggis leat doaibmabijut maid lea dárbu „a˜ahit jo˜áneamos lági mielde. Galggašii álggahuvvot prošeaktabargu dan ektui movt doaibmabijuid sáhtášii johtui bidjat, ja seammás galggašii maiddái árvvoštallat ahte sáhtášii go muhtun doaibmabijuid ovttastahttit buorebut. Sámediggi sáhttá leat mielde ollašuhttimin dán lágan riikaviidosaš doaibmabijuid. Doaimmat prošeaktajuolludemiid barggu lassin ja prošeavttaid „uovvuleapmi gáibidit olmmošnávccaid eanet go mat Sámedikkis dál leat. Sámediggi deattuha ahte lea dea¼alaš geavahit sámegiela gulahallangaskaoapmin divššáriid ja sámegiel buohcciid gaskka. Dán oktavuo˜as berre Osloi ásahuvvot sámi dulkonbálvalus mii fuolaha sámi álbmoga dulkonbálvalusdárbbu. Doaibmaplánas „ujuhuvvo ahte dát regulerejuvvo individuálalaš vuoigatvuohtan lágas buohcciid vuoigatvuo˜a birra man bokte gozihuvvo buohcci sihkkarvuohta oa¿¿ut rivttes divššu ja ovddasmorraša. Dát lea maiddái kulturpolitihkalaš vuoigatvuohta sámelágas, mii mearkkaša ahte dihto eanadie˜alaš guovlluin ja dihto institušuvnnain galgá sámegiella geavahuvvot aktiivvalaš gulahallangaskaoapmin sámegiel buohcciid ektui. Jos sámegiel fálaldat ii láh„„ojuvvo, de sáhttet das šaddat dearvvasvuo˜arievttálaš váikkuhusat buohccái/institušuvdnii. Buohcciid gielalaš cakkit sáhttet buktit doaibmabidjodárbbuid maiguin sihkkarastit riekta „ielggadusa, rivttes diagnosa ja buori ovddasmorraša. Vuoigatvuohta oa¿¿ut dárbbašlaš veahki mielddisbuktá dan ahte buohcci galgá gulahallat divššáriiguin, ja vai bálvalusaid addit sáhttet ráhkadit rivttes diagnosa ja addit divššu dárbbu vuo˜ul. Danne lea dea¼alaš ahte bálvaleaddjit láh„et sámegiel fálaldagaid nu ahte váldojuvvo doarvái vuhtii ovttaskas buohcci individuálaš dárbu. Dasto ferte doaibmabijuid sámi giela ja kultuvrralaš gelbbolašvuo˜a nannemii dearvvasvuo˜a- ja sosiálasuorggis vuoruhit sihke oahpahus- ja dikšunásahusaid ektui. Fálaldagat sierra gelbbolašvuo˜a ektui Sámediggi oaivvilda ahte fálaldagat mat gáibidit sierra gelbbolašvuo˜a galget váldoáššis huksejuvvot ja ovddiduvvot sámegiela hálddašanguovllus, ja vejola„„at eará guovlluin gos sámi kultuvra ja giella lunddola„„at gullet birrasii. Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuo˜as mat leat namuhuvvon doaibmaplánas. Dán oktavuo˜as lea dea¼alaš „ujuhit stuorradiggedie˜áhussii nr 50 (1998-99) Utjamningsmeldinga, mas boahtá ovdan ahte veajuiduhttin sámi guovlluin lea erenoamáš váttis. Okta sivain sáhttá leat dat go veajuiduhttinfálaldat ii gávdno sámegielalaš ja -kultuvrralaš birrasis, ii ge danne leat heivehuvvon sámi dárbbuide. Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu hukset nana sámi dearvvasvuo˜afágalaš birrasa dutkangelbbolašvuo˜ain nugo doaibmaplánas evttohuvvo. Dikšunásahusaid main lea sierra gelbbolašvuohta ja našuvnnalaš stáhtus ferte láh„it nu ahte dat sáhttet fállat oaivadusbálvalusa eará dikšunásahusaide sámi ássanguovlluin. Dalle go gelbbolašvuohta lea bures huksejuvvon sáhttá leat áigeguovdil árvvoštallat uhccit ovttadagaid ásaheami eará sámi guovlluide. Ovdamunnin go gelbbolašvuo˜a guovddá¿at huksejuvvojit, maiddái institušuvdnafálaldagat, leat: Sámi/sámegiel buohcci dearvvasmuvvanvejolašvuo˜a buorrána go oa¿¿u divššu oahpes birrasis, gos sámi giella ja kultuvra leat integrerejuvvon. Gelbbolašvuo˜a huksemis „ájehit vásihusat ahte dál lea stuorát vejolašvuohta oa¿¿ut virggiide fágaolbmuid geain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja kulturáddejumis. Lea dea¼alaš ahte buot bálvalussurggiin ovdamearkka dihte gárihuhttimis/psykiatriijas, veajuiduhttimis, mánáidsuodjalusas jna. lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras mii sáhttá leat ávkin vuosttas linjábálvalusaid fágaolbmuide. Namuhuvvon sivaid gea¿il sáhttá bálvalus addit buori fálaldaga sámi geavaheaddjiide olles sámi guovllus beroškeahttá riikarájiin. Jos ná galgá sáhttit doaibmat, de lea dárbu ahte Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanta bidjá „anastagaid ahte fálaldaga galgá ná hukset. Doaibmaplána evttohus ahte hukset sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiáladutkanovttadaga lea doaibmabidju mii orru leat árvvoštallojuvvon ovddabealde namuhuvvon „uoggáid vuo˜ul, mainna Sámediggi lea erenoamáš duhtavaš. Finnmárku lea áidna fylka gos ii leat sierra gulloguovddáš. Riikkas ii ge gávdno gulloguovddáš sámegielagiid várás. Danne oaivvilda Sámediggi ahte liv„„ii lunddolaš ásahit dákkár fálaldaga Kárášjoga Spesialista Doavtterguovddá¿ii. Sámediggi áigu deattuhit ahte sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid gelbbolašvuo˜a guovddá¿iid huksen ii galgga hehttet fágagelbbolašvuo˜a „ohkkemis lulli- ja julevsámi guovlluide. Sámedikki mielas lea dea¼alaš ahte gelbbolašvuo˜as lea sámi iešvuohta, daid girjás kulturhámiid ektui mat leat sámi servodagas. Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuo˜a „ohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan ma¹¹á bi˜get gelbbolašvuo˜a eará guovlluide, áinnas má¹gga gelbbolašvuo˜a ovttadahkii. Dasto ferte láh„it nu ahte sámi perspektiivva sáhttá ovddidit olles sámi guovllu gielddaid ja fylkagielddaid dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagain. Ollu gulaskuddancealkámušain boahtá ovdan ahte fylkagielddat ja gielddat eai oro nu viššalit ovddideamen sámi perspektiivva dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagain. Muhtumat leat juobe árvalan dan ge ahte Sámediggi galgá váldit badjelasas fylkagieldalaš institušuvnnaid hálddašeami/doaimma go dat han galgá gozihit sámi geavaheaddjiid dárbbu amase sidjiide „uohcat fylkagielddaid vejolaš seastindoaimmat. Nubbi eará lea dat go eaiggádiin/ fylkagielddain váilu máhtolašvuohta sámi kultuvrras mii sáhttá dagahit dan ahte sámi fágagelbbolašvuohta ii adnojuvvo árvvus, ja fálaldagaid láh„ima dea¼alašvuohta sámi álbmoga várás badjegeh„„ojuvvo. Sámediggi oaidná ahte liv„„ii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta, gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš, ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii. Danne evttohuvvo ahte árvvoštallojuvvo sierra stivrraid nammadeapmi sámi institušuvnnaide, áinnas lávdegottiin bajit dásis mii goziha koordinerema ja ollislaš perspektiivva. Evttohuvvo ahte ovttaskas stivrii galgá Sámediggi nammadit eanetlogu. Sámi institušuvnnat/gelbbolašvuo˜aguovddá¿at biddjojuvvojit njuolga stáhtalaš doaimma vuollái. Dalle dáin institušuvnnain lea našuvnnalaš doaibma ja sáhttet gok„at sámi geavaheaddjiid dárbbuid sorjankeahttá gielda- ja fylkarájiin. Dan vuo˜ul mii bajábealde lea namuhuvvon galgá maiddái leat nu ahte dain institušuvnnain ja ovttadagain mat galget bidjat eavttuid sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiide, galgá leat stiviraovddastus mas váldoáššis leat Sámedikki ovddasteaddjit. Jos Sámedikkis galgá sáhttit politihkala„„at „uovvulit sámi perspektiivva integrerema ja ovddideami gieldalaš, fylkagieldalaš dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagain, ja sámi našuvnnalaš gelbbolašvuo˜a guovddá¿iin, de ferte dat oa¿¿ut eanet bargiid Sámedikki hálddahussii. Rekrutteren Oahppoeriid ásaheami oktavuo˜as sámi studeanttaide allaskuvllain ja universitehtain, eai galgga prioriterejuvvot dušše sámegielalaš sápmela„„at sisaváldimis ja oahppoeriid juogadeamis. Maiddái sápmelaš ohcciin geat eai hála sámegiela galgá leat seamma vejolašvuohta dáid eriid dáfus. Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmela„„aid dearvvasvuo˜a- ja sosiálafágaoahpuide. Dát ortnegat galget leat buot sápmela„„aid várás, beroškeahttá sámegiela máhtus. Finnmárkku Allaskuvlla Dearvvašvuo˜aossodat lea dán rádjái váldán sisa guokte joavkku sámegielat buohccidivššárlávdaohppui Guovdageainnus. Okta joavku lea geargan oahpuin ja o˜˜a joavku álggii 1999 „av„„a. Sámediggi doarju Rᘘehusa mihttomeari joatkit buohccidivššárlávdaoahpuin. Mihttomearri ferte leat ahte lokaliseret oahpahusa dárbbu ja ohcciidlogu mielde. Dát attášii njuov¿ilet ja nannoset organiserema ja buoret vejolašvuo˜aid váldit oahpu ruovttubáikkis. Dákkár organiseren dagaha maiddái ahte sámegielat ohcciide liv„„ii álkit beassat váldit oahpu. Doaibmabijut gárihuhttima ektui ja eastadandoaibmabijut oppala„„at Dan gea¿il go váttisvuo˜at sámi guovlluin lassánit, g„. maiddái stuorradiggedie˜áhusa nr 50 (1998-99) Utjamningsmeldinga, mas statistihkalaš iskkadeamit „ájehit ahte eallineavttut sámi guovlluin leat arvat heajut go mu˜ui Davvi-Norggas, de ferte Sámedikki mielas deattuhit erenoamaš doaibmabijuid maidda lea dárbu bidjat eanet deattu doaibmaplánas. Vaikko gárihuhttinváttisvuohta ii leat ge „ilgejuvvon Utjamningsmeldinga statistihkalaš ávdnasiin, sámi álbmoga eallineavttuid birra, de sáhttá stuorra bargguhisvuohta leat sivvan dasa go gárrenávdnasiid geavaheapmi lassána. Gárrenávdnasiid geavaheapmi ja psyhkálaš váttut buohtalaga orrot lassáneamen sámi servodagas, ja dikšunapparáhtas ii leat dohkálaš gelbbolašvuohta bargat daiguin váttisvuo˜aiguin. Gárihuhttinovddasmorraša huksen 2. ja 3. linjádásis lea hábmejuvvon doaibmabidjun doaibmaplánas. Davvi-Norgga fylkagielddat ja Nordlandsklinikken/Finnmárkku klinihkka ovttasbarget ja plánejit ollislaš institušuvdnafálaldaga gárrenávdnasiid geavaheaddjiid várás. Finnmárkku klinihka fágabargiin lea juo muhtun muddui gelbbolašvuohta sámi gielas ja má¹ggakultuvrralašvuo˜as. Sámi perspektiiva ja máhtolašvuohta sámi gielas ferte heivehuvvot Finnmárkku klinihka fágalaš bargui, nu ahte fálaldat buorebut heivehuvvo sámi diliide. Lea maiddái lunddolaš ahte Finnmárkku klinihkka ovttasrá˜iid Kárášjoga Mánáid- ja Nuoraid psykiatrálaš poliklinihkain ja Sis-Finnmárkku bearašsuodjalan kantuvrrain Kárášjogas ja rávisolbmuid psykiatriain Leavnjas háhket gelbbolašvuo˜a dakkár gárihuhttinváttisvuo˜aid ektui main lea oktavuohta psyhkalaš váttuide. Iešsoardinváttisvuohta lea stuoris muhtun sámi birrasiin. Sámediggi oaivvilda ahte dan galggašii geah„„alit „ielggadit lagabuidda. Iešsoardinváttisvuohta vaháguhttá sakka olles sámi servodaga. Dasto lea dea¼alaš hukset doaresfágalaš birrasa/fierpmádaga mii sáhttá ráhkadit buriid málliid iešsoardineastadan doaibmabijuid várás. Bajábealde namuhuvvon váttisvuo˜aid vuo˜ul oaivvilda Sámediggi ahte doaibmaplánas ferte bidjat deattu eastadandoaibmabijuide mat erenoamá¿it leat oaivvilduvvon mánáid ja nuoraid dearvvasvuo˜a- ja sosiáladili nanosmahttimii. Nugo eará evttohuvvon doaibmabijuin, de ferte kulturperspektiivva heivehit, ii dušše fágabargiid má¹ggakultuvrralaš áddejumi ja gelbbolašvuo˜a ektui sámegielas. Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo, ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešgu˜et lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuo˜aid eastadeami. Sámi mánát/nuorat ja boarrásat dárbbašit deaivvadansajiid gos lunddolaš vugiin sáhttet bajásdoallat ja ovddidit buriid fierpmádatoktavuo˜aid. Loahppa mearkkašumit Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duo˜i eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain. Dattetge orru dego Sosiála- ja dearvvasvuo˜adepartemeanttas liv„„ii šaddan buoret ovttasbargu eará ovddasvástideaddji departemeanttaiguin plánabarggus. Galggašii dattetge árvvoštallat movt Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta sáhtášedje váikkuhit prošeaktabargui/dutkamii sámi perspektiivva ovddideami ektui mánáidsuodjalusas ja oahpahusas, go Sámediggi prošeaktaruhtaohcamiid bokte registrere ahte dasa lea stuorra dárbu. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 2. b. dii. 12.00. Ášši 11/00 Stuorradiggedie˜áhus nr 22 (1999-2000) arkiivvaid, bibliotehkaid ja museáid birra Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 2. b. dii. 15.00. I. Áššebáhpirat Sd.die˜. nr. 22 (1999-2000) bibliotehkaid, museáid ja arkiivvaid birra (ovdal sáddejuvvon) Sámi kulturmuitorá˜i 07.01.2000 reive oktan mildosiiguin Sámi Instituhtii 13.12.1999 reive Kulturdepartementii 16.11.1999 reived mildosiiguin Kulturdepartementii Ášši 55/96 NOU 1996:7 museáid birra 25.06.99 reive mildosiiguin Kulturdepartementii: ášši 21/99 Sámi kulturviesuid ollislaš plána — o˜˜a vuoruheapmi II. Ovddiduvvon eavttuhusat Vuo˜˜un Stuorradiggedie˜áhussii nr. 22 (1999-2000) arkiivvaid, bibliotehkaid ja museáid birra lea UNESCO ovdáneami kulturpolitihkalaš doaibmaplána áigumuš. Sámediggi doarju Rᘘehusa áigumuša ja dan áddejumi mii Rᘘehusas lea arkiivvaid, bibliotehkaid ja museáid sadjái ja mearkkašupmái servodaga ovdáneamis. Sámediggi atná die˜áhusa váileva¿¿an danne go sámi perspektiivvat ja Rᘘehusa sámepolitihkalaš áigumušat eai oidno „ielgasit. Dát lea dagahan ahte dille„ilgehus, boahtteáiggi rámmaeavttuiguin ja váikkuhangaskaomiiguin, nu dea¼alaš kulturpolitihkalaš suorggis go dát lea sámi kultursuodjaleapmái ja -ovddideapmái, lea váilevaš. Stuorradiggedie˜áhus ii daja ollus maidege sámi arkiivvaid, bibliotehkaid ja museáid bargguid ja hástalusaid birra eará go «má¹ggakultuvrralaš» bajil„állaga vuolde. Sámediggi dáhttu deattuhit ahte eai sápmela„„at eale eambbo má¹ggakultuvrralaš servodagas go eará olbmot Norggas dahket. Vaikke vel Sápmela„„at eamiálbmogin maiddái leat „earddalaš minoritehtan Norggas, de dat ii mávsse ahte sápmela„„at definerejit ie¿aset dušše erohusaiguin majoritehtakultuvrra ektui. Lea dea¼alaš hástalussan oainnusin dahkat má¹ggakultuvrralaš Norgga, muhto dan ii galggaše duvdilit dušše eamiálbmoga dahje minoritehtaid ie¿aset ala, danne go dušše kultuvrra sihkkarastin ja ovddideapmi lea juo sidjiide hirbmat stuorra hástalussan. Jos dagašii eamiálbmogii ja minoritehtaide vejola¿¿an sihkkarastit ja ovddidit kultuvrraset, de liv„„ii dattetge maid mielde bisuheamen Norgga má¹ggakultuvrralaš servodahkan. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dákkár oainnu. Stuorradiggedie˜áhusa váilevaš vuo˜˜o áddejupmi das makkár dilis eamiálbmogat leat, lea dagahan ahte eai das leat áigumušat „oavdit sámi museáid earenoamáš lossa servodatbargguid. Sámi museát galget kommuniseret sámi kultuvrra sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olggos stuorraservodahkii. Dákkár barggut leat hui lossadat danne go sámi kultuvra lea leamaš garrasit vealahuvvon ja ollu sápmela„„aid sámi iešáddejupmi lea definerejuvvon heittohin. Sámi kultuvra han lea leamaš unnimus seamma guhká ja lea unnimus seamma girjái go Norgga majoritehtakultuvra. Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppala„„at váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra, ekologiija ja birasgáhtten, barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. Dušše dát galggašii dagahit nannoseabbu á¹giruššama sámi museáid ektui go eará museásuorggi ektui. Sámediggi dáhttu Stuorradikki „ielgasit dadjat ahte sámi museádoaimma ovddideapmi ferte oa¿¿ut nana fuomášumi boahttevaš jagiid. Sámi museát eai leat ollisla„„at „ilgejuvvon ja árvvoštallojuvvon stuorradiggedie˜áhusas. Danne lea váttis árvvoštallat váikkuhangaskaomiid sámi museáide. Orrot stáhta museáá¹giruššamis, nugo oidno stuorradiggedie˜áhusas, vuhttomin soaittáhaga dagut ja ahte dihto viggamušat leat dan váikkuhan. Dát lea earenoamá¿it sámi museáide dagahan heajos váikkuhusaid danne go eai leat nu bures nagodan ovddidit áššiideaset stáhta eiseválddiide. Sámediggi atná sámi museáid rašis dili struktuvrralaš bonjuvuohtan maid galggašii leat lunddolaš ja dárbbašlaš njulget sámi museádoaimma da˜istaga buoret ja ollislaš nannemiin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dákkár áigumuša. Stuorradiggedie˜áhus ii „ájet man dohkketmeahttun dilis sámi dávvirvuorkkát leat. Sámi museát eai leat boarrásat, ja danne eai leat sámi museáid dávvirvuorkkát nu stuorrát. Sámi dávviriid mat gávdnojit eará museáin lea váttis fidnet, ja dat eai leat „ohkkejuvvon sámi museálaš prinsihpaid vuo˜ul. Danne lea sámi dávviriid „ohkken earenoamáš stuorra hástalussan sámi museáide boahtteáiggis, ja nu lea maid sámi dávviriid dohkálaš gie˜ahallan konserverema, giela, nomenklatuvrra, registrerema ja dihtorprográmmaid dáfus. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dakkár áigumuša mii attášii earenoamáš fuomášumi dáid bargguide sámi museádoaimmas. Stuorradiggedie˜áhus ii guoskkat sámi dávvirvuorkkáid boahttevaš eaiggáduššan- ja hálddašanovddasvástádusa prinsihpalaš beliid. Dát ávdnasat leat sámi kulturárbbi oassin, ja danne ii daga ovtta geas boahtteáiggis lea eaiggáduššan- ja hálddašanovddasvástádus dáin ávdnasiin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki dadjat ahte lea dárbu „ilget dili vai boahtteáiggis liv„„ii „ielggas. Sámediggi doarju Rᘘehusa áigumuša buorebut „ohkket, oktii heivehit ja oktii organiseret museásuorggi. Maiddái sámi museásuorgái liv„„ii oktasaš organiseren- ja stivrenstruktuvra stuorra ávkin. Sámedikki mielas lea hui buorre go Rᘘehus stuorradiggedie˜áhusas dovddaha ahte sámi museáid organiseren galgá dáhpáhuvvat dakkár ortnegiin mas Sámedikkis lea ollislaš hálddašanovddasvástádus. Sámediggi atná dea¼ala¿¿an ahte dáhpáhuvašii „orgadis ja jo˜ánis proseassa museásuorggi geavatlaš láh„ima dáfus ja válddi sirdima oktavuo˜as Sámediggái. Dattetge lea Sámediggái dea¼alaš deattuhit ahte eará aktørat go guovddáš eiseválddit ja Sámediggi eai galgga defineret makkár surggiin Sámedikkis boahtteáiggis galgá leat váldi. Sámediggi lea juo álggahan „ielggadanbarggu oktasaš boahttevaš organiseren- ja stivrenstruktuvrra birra buot sámi museáide. Dát bargu dáhpáhuvvá lagas oktavuo˜ain guoskevaš museáiguin ja Sámi museáservviin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dakkár oainnu mii lohká dárbbašla¿¿an Sámediggái sirdit stivrenválddi olles museásuorggis, ja dáhttu Rᘘehusa dán „uovvulit jo˜ánit. Sámediggi atná dea¼ala¿¿an ahte Sámi sierrabibliotehka o„„ošii vejolašvuo˜aid ovdánit sámi girjjálašvuo˜a gelbbolašvuo˜aguovddá¿in ja diehtojuohkinguovddá¿in sámi diliid birra. Sámediggi atná maid lunddola¿¿an ahte Sámi arkiiva sirdojuvvo Sámedikki hálddašeapmái. Seasttášii ollu oktiiheivehemiin jos Sámediggi o„„ošii seammalágan hálddašanovddasvástádusa Sámi arkiivvas go Sámi sierrabibliotehkas. Sámediggi dáhttu Stuorradikki dadjat ahte lea dárbu sirdit Sámi arkiivva Sámedikki hálddašeapmái. Sámediggi lea duhtavaš go Rᘘehus stuorradiggedie˜áhusas lohká ahte nuortalaš museárusttet Njávdámis galgá dahkkojuvvot Sámi duhátjahkebáikin ovdal 2005 loahpa. Sámediggi lea nášuvnnalaš álbmotválljen orgánan mearridan nuortalaš museárusttega Njávdámis sámi nášuvnnalaš duhátjahkebáikin. Stuorradiggi lea mearridan ahte lea dárbu duohtandahkat sámi nášuvnnalaš duhátjahkebáikki. Danne ii sáhte sámi duhátjahkebáikki árvvoštallat seammaláhkai go fylkkaid duhátjahkebáikkiid, nugo stuorradiggedie˜áhus dahká. Sámediggi dáhttu danne Stuorradikki „ilget dán dili mearkkašumiinnis die˜áhussii. Stuorradiggedie˜áhusa oppalaš „ilgehusas boahtte logijagiid vejolaš kulturvisteprošeavttain, lea sihke sámi dáiddaossodat (sámi dáiddamuseá) Sámi Vuorká-Dávviriin Kárášjogas ja Ája Sámi Guovddáš Gáivuonas mielde. Sámediggi dáhttu Stuorradikki váldit mielde „ilgehussii maiddái Mátta-Tromssa/OfuohtaVárdobáikki Sámi Guovddá¿a. Stuorradiggedie˜áhusa „ilgehusas stáhta ekonomalaš váikkuhangaskaomiid birra kulturvisttiide lea boasttuvuohta maid Sámediggi dáhttu Stuorradikki njulget mearkkašumiinnis. 9.3 „uoggás s. 127 „uo¿¿u ahte «Go Sámi kulturrᘘi ásahuvvui 1993:s, de sirdojuvvojedje Sámi kulturrᘘái Norgga kulturfoandda várrejumit sámi kulturvisttiide». Dat ii leat riekta. Sámediggi ii leat Sámi kulturrá˜i bokte o¿¿on várrejumiid sámi kulturvisttiide, iige leat leamaš sierra «sámi» várrejupmi dán ulbmilii. Sámediggi evttohii gal áššis 23/96 Sámi kulturviesuid ollislaš plána, sámi kulturguovddášfoandda ásaheami sierra várrejumiin Norgga kulturrá˜is oanehis áiggi „oavddusin. Muhto guovddáš eiseválddit hilgo dán evttohusa, g„. st.die˜. nr. 41 (1996-97) ja árvalus S nr. 145 (1997-98). Investeremat sámi kulturvisttiide/guovddá¿iidda leat danne gilvalan Norgga kulturrá˜i, Kulturdepartemeantta ja eará ruhtadanorgánaid eará Norgga prošeavttaiguin. Sámediggi dáhttu Stuoradikki fuolahit ahte dákkár bissovaš ruhta sámi kulturviesuide sirdojuvvošii Sámediggái. Sámediggi dáhttu deattuhit sámi kulturvisttiid/guovddá¿iid guovddáš saji sámi servodagas, ii dušše dáidda- ja kulturgaskkusteaddjin, muhto dea¼alaš identitehta- ja kulturovddideaddjin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki váikkuhit dan ahte válljejuvvon sámi kulturviessoprošeavttat prioriterejuvvojit dál go sámi servodat lea huksemin ie¿as infrastruktuvrra. Sámi arkiivvas, bibliotehkas ja museás šaddá boahtteáiggis hui guovddáš sadji sámi kultur- ja servodathábmemis, sihke arenan ja aktøran sámi servodagain. Sámi servodagain leat unnán sámi ásahusat main lea ja sáhttá leat dakkár sadji. Sámi arkiivvas, bibliotehkas ja museás šaddá danne earenoamáš stuorra mearkkašupmi sámi servodagain. Lea guovddá¿is ja áibbaš dárbbašlaš ahte Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus ollislaš sámi duo˜aštan- ja gaskkustansuorggis go lea sáhka arkiivvas, bibliotehkas ja museás. Sámediggi doaivu ahte Stuorradiggi lá¿ášii sápmela„„aide eamiálbmogin dakkár kulturpolitihka man vuo˜˜un leat Norgga sámepolitihka prinsihpat. Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva-, bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuo˜aid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja da˜istaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami. Eavttuhus 1, áirasis Per Solli Bargiidbellodaga sámediggejoavkku: Lasáhus 8. „uoggái: Go regiovnnalaš museát sirdojuvvojit Sámediggái dahje go sámi museát ásahuvvojit, de galget „uovvut bissovaš ru˜at stáhtabušeahtas. Rievdadus 6. „uoggás: Nomenklatuvra sáni sadjái biddjojuvvo sátni terminologiija. Lasáhus 11. „uoggái: Sámediggi deattuha ahte ii sáhte sámi sámi duhátjahkebáikki. . . . . Rievdadus 13. „uoggá ma¹imuš cealkagis: Sámediggi eaktuda ahte Stuorradiggi várre Sámediggái bissovaš ru˜aid sámi kulturviesuid várás. Lasáhus 14. „uoggái: Sámediggi dáhttu Stuorradikki váikkuhit dan ahte válljejuvvon sámi kulturviessoprošeavttat prioriterejuvvojit dál go sámi servodat lea huksemin ie¿as infrastruktuvrra, oahpu ja ealáhusaid. 39 áirasis ledje 37 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Eavttuhus 1 mearriduvvui ovttajienala„„at. Sámediggerá˜i árvalus mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Isak M. O. Hætta, áššejo˜iheaddji 2. Per Solli 3. Geir Tommy Pedersen 4. Nils O. Nilsen Kjell Arne Mathisen 5. Geir Tommy Pedersen 6. Olav Dikkanen 7. Isak M. O. Hætta, áššejo˜iheaddji Vuo˜˜un Stuorradiggedie˜áhussii nr. 22 (1999-2000) arkiivvaid, bibliotehkaid ja museáid birra lea UNESCO ovdáneami kulturpolitihkalaš doaibmaplána áigumuš. Sámediggi doarju Rᘘehusa áigumuša ja dan áddejumi mii Rᘘehusas lea arkiivvaid, bibliotehkaid ja museáid sadjái ja mearkkašupmái servodaga ovdáneamis. Sámediggi atná die˜áhusa váileva¿¿an danne go sámi perspektiivvat ja Rᘘehusa sámepolitihkalaš áigumušat eai oidno „ielgasit. Dát lea dagahan ahte dille„ilgehus, boahtteáiggi rámmaeavttuiguin ja váikkuhangaskaomiiguin, nu dea¼alaš kulturpolitihkalaš suorggis go dát lea sámi kultursuodjaleapmái ja -ovddideapmái, lea váilevaš. Stuorradiggedie˜áhus ii daja ollus maidege sámi arkiivvaid, bibliotehkaid ja museáid bargguid ja hástalusaid birra eará go «má¹ggakultuvrralaš» bajil„állaga vuolde. Sámediggi dáhttu deattuhit ahte eai sápmela„„at eale eambbo má¹ggakultuvrralaš servodagas go eará olbmot Norggas dahket. Vaikke vel Sápmela„„at eamiálbmogin maiddái leat „earddalaš minoritehtan Norggas, de dat ii mávsse ahte sápmela„„at definerejit ie¿aset dušše erousaiguin majoritehtakultuvrra ektui. Lea dea¼alaš hástalussan oainnusin dahkat má¹ggakultuvrralaš Norgga, muhto dan ii galggaše duvdilit dušše eamiálbmoga dahje minoritehtaid ie¿aset ala, danne go dušše kultuvrra sihkkarastin ja ovddideapmi lea juo sidjiide hirbmat stuorra hástalussan. Jos dagašii eamiálbmogii ja minoritehtaide vejola¿¿an sihkkarastit ja ovddidit kultuvrraset, de liv„„ii dattetge maid mielde bisuheamen Norgga má¹ggakultuvrralaš servodahkan. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dákkár oainnu. Stuorradiggedie˜áhusa váilevaš vuo˜˜o áddejupmi das makkár dilis eamiálbmogat leat, lea dagahan ahte eai das leat áigumušat „oavdit sámi museáid earenoamáš lossa servodatbargguid. Sámi museát galget kommuniseret sámi kultuvrra sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olggos stuorraservodahkii. Dákkár barggut leat hui lossadat danne go sámi kultuvra lea leamaš garrasit vealahuvvon ja ollu sápmela„„aid sámi iešáddejupmi lea definerejuvvon heittohin. Sámi kultuvra han lea leamaš unnimus seamma guhká ja lea unnimus seamma girjái go Norgga majoritehtakultuvra. Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppala„„at váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra, ekologiija ja birasgáhtten, barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. Dušše dát galggašii dagahit nannoseabbu á¹giruššama sámi museáid ektui go eará museásuorggi ektui. Sámediggi dáhttu Stuorradikki „ielgasit dadjat ahte sámi museádoaimma ovddideapmi ferte oa¿¿ut nana fuomášumi boahttevaš jagiid. Sámi museát eai leat ollisla„„at „ilgejuvvon ja árvvoštallojuvvon stuorradiggedie˜áhusas. Danne lea váttis árvvoštallat váikkuhangaskaomiid sámi museáide. Orrot stáhta museáá¹giruššamis, nugo oidno stuorradiggedie˜áhusas, vuhttomin soaittáhaga dagut ja ahte dihto viggamušat leat dan váikkuhan. Dát lea earenoamá¿it sámi museáide dagahan heajos váikkuhusaid danne go eai leat nu bures nagodan ovddidit áššiideaset stáhta eiseválddiide. Sámediggi atná sámi museáid rašis dili struktuvrralaš bonjuvuohtan maid galggašii leat lunddolaš ja dárbbašlaš njulget sámi museádoaimma da˜istaga buoret ja ollislaš nannemiin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dákkár áigumuša. Stuorradiggedie˜áhus ii „ájet man dohkketmeahttun dilis sámi dávvirvuorkkát leat. Sámi museát eai leat boarrásat, ja danne eai leat sámi museáid dávvirvuorkkát nu stuorrát. Sámi dávviriid mat gávdnojit eará museáin lea váttis fidnet, ja dat eai leat „ohkkejuvvon sámi museálaš prinsihpaid vuo˜ul. Danne lea sámi dávviriid „ohkken earenoamáš stuorra hástalussan sámi museáide boahtteáiggis, ja nu lea maid sámi dávviriid dohkálaš gie˜ahallan konserverema, giela, terminologiija, registrerema ja dihtorprográmmaid dáfus. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dakkár áigumuša mii attášii earenoamáš fuomášumi dáid bargguide sámi museádoaimmas. Stuorradiggedie˜áhus ii guoskkat sámi dávvirvuorkkáid boahttevaš eaiggáduššan- ja hálddašanovddasvástádusa prinsihpalaš beliid. Dát ávdnasat leat sámi kulturárbbi oassin, ja danne ii daga ovtta geas boahtteáiggis lea eaiggáduššan- ja hálddašanovddasvástádus dáin ávdnasiin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki dadjat ahte lea dárbu „ilget dili vai boahtteáiggis liv„„ii „ielggas. Sámediggi doarju Rᘘehusa áigumuša buorebut „ohkket, oktii heivehit ja oktii organiseret museásuorggi. Maiddái sámi museásuorgái liv„„ii oktasaš organiseren- ja stivrenstruktuvra stuorra ávkin. Sámedikki mielas lea hui buorre go Rᘘehus stuorradiggedie˜áhusas dovddaha ahte sámi museáid organiseren galgá dáhpáhuvvat dakkár ortnegiin mas Sámedikkis lea ollislaš hálddašanovddasvástádus. Sámediggi atná dea¼ala¿¿an ahte dáhpáhuvašii „orgadis ja jo˜ánis proseassa museásuorggi geavatlaš láh„ima dáfus ja válddi sirdima oktavuo˜as Sámediggái. Dattetge lea Sámediggái dea¼alaš deattuhit ahte eará aktørat go guovddáš eiseválddit ja Sámediggi eai galgga defineret makkár surggiin Sámedikkis boahtteáiggis galgá leat váldi. Sámediggi lea juo álggahan „ielggadanbarggu oktasaš boahttevaš organiseren- ja stivrenstruktuvrra birra buot sámi museáide. Dát bargu dáhpáhuvvá lagas oktavuo˜ain guoskevaš museáiguin ja Sámi museáservviin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki doarjut dakkár oainnu mii lohká dárbbašla¿¿an Sámediggái sirdit stivrenválddi olles museásuorggis, ja dáhttu Rᘘehusa dán „uovvulit jo˜ánit. Go regiovnnalaš museát sirdojuvvojit Sámediggái dahje go sámi museát ásahuvvojit, de galget „uovvut bissovaš ru˜at stáhtabušeahtas. Sámediggi atná dea¼ala¿¿an ahte Sámi sierrabibliotehka o„„ošii vejolašvuo˜aid ovdánit sámi girjjálašvuo˜a gelbbolašvuo˜aguovddá¿in ja diehtojuohkinguovddá¿in sámi diliid birra. Sámediggi atná maid lunddola¿¿an ahte Sámi arkiiva sirdojuvvo Sámedikki hálddašeapmái. Seasttášii ollu oktiiheivehemiin jos Sámediggi o„„ošii seammalágan hálddašanovddasvástádusa Sámi arkiivvas go Sámi sierrabibliotehkas. Sámediggi dáhttu Stuorradikki dadjat ahte lea dárbu sirdit Sámi arkiivva Sámedikki hálddašeapmái. Sámediggi lea duhtavaš go Rᘘehus stuorradiggedie˜áhusas lohká ahte nuortalaš museárusttet Njávdámis galgá dahkkojuvvot Sámi duhátjahkebáikin ovdal 2005 loahpa. Sámediggi lea nášuvnnalaš álbmotválljen orgánan mearridan nuortalaš museárusttega Njávdámis sámi nášuvnnalaš duhátjahkebáikin. Stuorradiggi lea mearridan ahte lea dárbu duohtandahkat sámi nášuvnnalaš duhátjahkebáikki. Deattuhuvvo ahte sámi duhátjahkebáikki árvvoštallat seammaláhkai go fylkkaid duhátjahkebáikkiid, nugo stuorradiggedie˜áhus dahká. Sámediggi dáhttu danne Stuorradikki „ilget dán dili mearkkašumiinnis die˜áhussii. Stuorradiggedie˜áhusa oppalaš „ilgehusas boahtte logijagiid vejolaš kulturvisteprošeavttain, lea sihke sámi dáiddaossodat (sámi dáiddamuseá) Sámi Vuorká-Dávviriin Kárášjogas ja Ája Sámi Guovddáš Gáivuonas mielde. Sámediggi dáhttu Stuorradikki váldit mielde „ilgehussii maiddái Mátta-Tromssa/OfuohtaVárdobáikki Sámi Guovddá¿a. Stuorradiggedie˜áhusa „ilgehusas stáhta ekonomalaš váikkuhangaskaomiid birra kulturvisttiide lea boasttuvuohta maid Sámediggi dáhttu Stuorradikki njulget mearkkašumiinnis. 9.3 „uoggás s. 127 „uo¿¿u ahte «Go Sámi kulturrᘘi ásahuvvui 1993:s, de sirdojuvvojedje Sámi kulturrᘘái Norgga kulturfoandda várrejumit sámi kulturvisttiide». Dat ii leat riekta. Sámediggi ii leat Sámi kulturrá˜i bokte o¿¿on várrejumiid sámi kulturvisttiide, iige leat leamaš sierra «sámi» várrejupmi dán ulbmilii. Sámediggi evttohii gal áššis 23/96 Sámi kulturviesuid ollislaš plána, sámi kulturguovddášfoandda ásaheami sierra várrejumiin Norgga kulturrá˜is oanehis áiggi „oavddusin. Muhto guovddáš eiseválddit hilgo dán evttohusa, g„. st.die˜. nr. 41 (1996-97) ja árvalus S nr. 145 (1997-98). Investeremat sámi kulturvisttiide/guovddá¿iidda leat danne gilvalan Norgga kulturrá˜i, Kulturdepartemeantta ja eará ruhtadanorgánaid eará Norgga prošeavttaiguin. Sámediggi eaktuda ahte Stuorradiggi várre Sámediggái bissovaš ru˜aid sámi kulturviesuid várás. Sámediggi dáhttu deattuhit sámi kulturvisttiid/guovddá¿iid guovddáš saji sámi servodagas, ii dušše dáidda- ja kulturgaskkusteaddjin, muhto dea¼alaš identitehta- ja kulturovddideaddjin. Sámediggi dáhttu Stuorradikki váikkuhit dan ahte válljejuvvon sámi kulturviessoprošeavttat prioriterejuvvojit dál go sámi servodat lea huksemin ie¿as infrastruktuvrra, oahpahusa ja ealáhusaid. Sámi arkiivvas, bibliotehkas ja museás šaddá boahtteáiggis hui guovddáš sadji sámi kultur- ja servodathábmemis, sihke arenan ja aktøran sámi servodagain. Sámi servodagain leat unnán sámi ásahusat main lea ja sáhttá leat dakkár sadji. Sámi arkiivvas, bibliotehkas ja museás šaddá danne earenoamáš stuorra mearkkašupmi sámi servodagain. Lea guovddá¿is ja áibbaš dárbbašlaš ahte Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus ollislaš sámi duo˜aštan- ja gaskkustansuorggis go lea sáhka arkiivvas, bibliotehkas ja museás. Sámediggi doaivu ahte Stuorradiggi lá¿ášii sápmela„„aide eamiálbmogin dakkár kulturpolitihka man vuo˜˜un leat Norgga sámepolitihka prinsihpat. Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva-, bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuo˜aid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja da˜istaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 2. b. dii. 16.00 Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 2. b. dii. 16.00 Sd.die˜. nr. 21 (1999-2000) olmmošvuoigatvuo˜aid doaibmaplána Sámedikki 26.10.99 notáhta Olgoriikkadepartementii Mátta-Várjjat gieldda 20.12.99 reive sámediggepresidentii Sámi Instituhta 17.01.2000 reive Sámediggái kopiija Nils Jørgen Nystø, Barentsregiovnna eamiálbmogiid bargojoavkku miellahttu, 12.01.2000 reivves Olgoriikkadepartementii Sámedikki 12.09.99 reive II. Ovddiduvvon eavttuhusat Sámediggi lea mielas doaibmaplána sisdollui ja doaimmaide mat evttohuvvojit. Sámediggi lea maid oaidnán ja atnán buorrin go die˜áhus dovddasta vearrivuo˜a mii lea dáhpáhuvvan sápmela„„aid guovdu garra dáruiduhttinpolitihka gea¿il, seammás go maid dovddasta ahte lea dárbu sierra doaibmabijuide mat galggašedje buhttet dán vearrivuo˜a. Danne lea buorre go Rᘘehus nášuvnnalaš dásis dáhttu searaid bidjat olmmošvuoigatvuo˜aáššiide. Ain dáhpáhuvvá struktuvrralaš dáruiduhttin sápmela„„aid guovdu, ja lea hui dea¼alaš dálá mánáide ja nuoraide sihkkarastit oadjebas identitehtavuo˜u, vai sámi kultuvra ja sámi servodat ain sáhttet ovdánit. Áššit mat gusket sámi oahppoplánii, oahpahussii sámegillii, mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láh„imii, leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuo˜aid ja geatnegasvuo˜aid mat Norggas leat sápmela„„aid guovdu. Sámedikki mielas lea dárbu oppala„„at deattuhit ahte sápmela„„aid iešmearridanvuoigatvuohta lea buot olmmošvuoigatvuo˜abargguid ja sámepolitihkalaš áššiid vuo˜˜un ja guovddáš beallin. Iešmearrideapmi lea áibbas guovddáš bealli ja lea buot sámi áššiid barggu vuo˜˜un. Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide, maiddái eanavuoigatvuo˜aide. Dát nannejuvvo ain eanet riikkaidgaskasaš proseassain. Dás „ujuhit earret eará ON:a eamiálbmotjulggaštusbargui ja ga¿aldagaide maid ON:a olmmošvuoigatvuo˜akomiteá lea divvon maiddái Norgii, eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuo˜a birra 1. artihkkala vuo˜ul ON-konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuo˜aid birra. Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda. Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda, maiddái eamiálbmogiidda. Sámedikki á¹giruššan olmmošvuoigatvuo˜abarggus lea dikki ásaheami rájes 1989:s lassánan, ja dat lea maid leamaš dikki áigumuššan. Dát barggut, earret eará Sámedikki saji ektui ovddidanovttasbarggus, gáibida resurssaid maid Sámediggi dál ii hálddaš. Váilevaš resurssat dagahit váttisvuo˜aid Sámedikki barggu mihttomeriid ektui ja sámi servodaga ja eará ovttasbargoaktøraid vuordámušaid ektui, sihke nášuvnnala„„at ja riikkaidgaskasa„„at. Sámedikki á¹giruššan ja goziheapmi iešgu˜et áššesurggiid ja servodatsurggiid bargguin lea danne stuorát resurssaid duohken. Sámedikki mearkkašumit die˜áhusa sisdollui nášuvnnalaš dási olmmošvuoigatvuo˜aid birra: 1. Eana- ja „áhcevuoigatvuo˜at ja daid hálddašeapmi leat servodaga ovdáneami dea¼aleamos vuo˜˜un. Eamiálbmotkultuvrii, nugo sámi kultuvra lea, lea kultuvrra ávnnaslaš vuo˜˜u ja kultuvrra ovddideapmi, dan duohken ahte sápmela„„at ie¿a hálddašit luondduresurssaid. 2. Sámediggi atná sierra gelbbolašvuo˜aguovddá¿a ásaheami eamiálbmotvuoigatvuo˜aid várás dea¼ala¿¿an, ja rávve dan ásahit Guovdageidnui. Okta Sámedikki váldoprinsihpain lea ahte sápmela„„ain lea alddiineaset buoremus máhttu eamiálbmotáššiin, sihke nášuvnnala„„at ja riikkaidgaskasa„„at. Guovdageaidnu lea maid isitgieldan guovtti ásahussii main lea dutkan guovddá¿is, namalassii Sámi Instituhtta ja Sámi allaskuvla. Goappašiid ásahusain lea sihke regiovnnalaš, nášuvnnalaš, ja riikkaidgaskasaš máhttu ja fierpmádat mii dárbbašuvvo go galgá veahkehit guovddá¿a barggustis. 3. Sámediggi lea mielas die˜áhusa doaibmabidjoevttohusaide. Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta, mánát, nissonat, riektesihkkarvuohta, diehtojuohkin, jna, gozihan dihte geatnegasvuo˜aid mat Norggas leat sihke nášuvnnala„„at ja riikkaidgaskasa„„at. Dát guoská maid die˜áhusa konkrehta evttohusaide, omd. ahte olmmošvuoigatvuo˜a neahttasajiin ja interneahttadie˜uin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva. 4. Sámediggi dáhtošii eamiálbmotperspektiivva ja nášuvnnalaš minoritehtaid maid gozihuvvot go o˜˜a láhka „earddalaš vealaheami vuostá ráhkaduvvo. 5. Rᘘehus evttoha die˜áhusas ahte juohke goalmmát jagi galgá leat „almmusteapmi gos ráddjejuvvon olmmošvuoigatvuo˜afáddá lea guovddá¿in, vuosttas geardde 2002:s. Sámediggi evttoha „atnat 2005 „almmusteami eamiálbmotáššiide eamiálbmotlogijagi „uovusin, mii loahpahuvvo 2004:s. 6. Sámediggi evttoha maid ahte galggašii ásahuvvot sierra áittardanortnet olmmošvuoigatvuo˜aide, mii sáhttá organiserejuvvot juogo áittardeaddjiortnegin dahje nášuvnnalaš olmmošvuoigatvuo˜akommišuvdnan. Sivvan dása lea go Sámedikki mielas lea „ielga dárbu iešheanalis ja o˜˜aáigásaš olmmošvuoigatvuo˜aortnegii. Lea „ájehuvvon ahte earenoamá¿it duopmostuoluin váilu dárbbašlaš máhttu riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuo˜adiliid birra go duomuin maid celket eai doarvái bures vuhtiiváldde riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid maid Norga lea dohkkehan. Dát attášii maid Norgii vejolašvuo˜a earáide leat ofela¿¿an olmmošvuoigatvuo˜aáššiin. Ortnet ii liv„„e dušše sápmela„„aide dea¼alaš, muhto maiddái eará servodatjoavkkuide geat dárbbašit bissovaš ja iešheanalis jiena mii goziha olmmošvuoigatvuo˜aid. Leat ásahuvvon sullasaš ortnegat eará stáhtain, earret eará Indias ja Australias. Dain ortnegiin sii leat o¿¿on buriid vásihusaid, earenoamá¿it go áššiid árvvoštallá eamiálbmotoainnuin. 7. Sámediggi lea hui ilus go die˜áhus deattuha diehtojuohkima, oahpahusa ja oahpu olmmošvuoigatvuo˜aid birra. Daddjojuvvo ahte suorggi ulbmilin lea maid joksat olbmuid die˜uiguin olmmošvuoigatvuo˜aid birra, ja duddjot beroštumi ja gohccevašvuo˜a dábálaš olbmuid gaskka olmmošvuoigatvuo˜aide. Die˜áhus lohká sápmela„„aid guovdu dáhpáhuvvan garra ja guhkesáiggi dáruiduhttinpolitihkka, mii lea garrasit „uohcan sámi gillii ja kultuvrii. Earret eará lea dáruiduhttinpolitihkka dagahan ahte ollu sápmela„„at o¿¿o váilevaš oahpahusa ja heajut dearvvasvuo˜a- ja riektebálvalusaid go majoritehtaálbmot. Eanaš sápmela„„at leat dál gohcceva„„at váilevaš skuvlafálaldaga ja váilevaš oahpahusa ektui. Sámediggi dáhttu earenoamá¿it deattuhit sápmela„„aid mat leat organiseren ie¿aset ja ohcan buhtadusa Billighetserstatningsutvalgas oahpahusa ovddas maid leat massán nuppi máilmmesoa˜i gea¿il. Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekántuvra muitala ahte Billighetserstatningsutvalg lea biehttalan buot ohcamiid dainna ákkain ahte dáruiduhttinpolitihka sáhttá bealuštit dalá oainnu vuo˜ul (vrd. 12.09.99 reivve Sámediggái). Biehttaleamit leat váidaluvvon Stuorradiggái. Sámediggi dáhttu „ujuhit ahte áššis ii leat sáhka dušše ekonomalaš buhtadusas manahuvvon oahpahusa ovddas. Dás lea maid sáhka olmmošvuoigatvuo˜as maid eamiálbmot lea massán, stáhta morálalaš ja politihkalaš geatnegasvuo˜as fasttášit dan mo lea sápmela„„aid vealahan, ja geavahit vejolašvuo˜a soabadeami, árvvusatnima ja ovttaárvosašvuo˜a vuo˜ul ásahit o˜˜a vuo˜u sápmela„„aid ja Norgga stáhta gaskka. Dán vuo˜ul dáhttu Sámediggi Stuorradikki dahkat vejola¿¿an njulget dan vearrivuo˜a mii lea dahkkojuvvon. Dás lea ovddemuš sáhka dain vuo˜˜oprinsihpaid ovddidemiin mat leat olmmošárvvu doahttaleami vuo˜˜un sihke nášuvnnala„„at ja globálala„„at. Sámediggi áinnas searvvašii dasa. Sámedikki mearkkašumit die˜áhusa sisdollui riikkaidgaskasaš dási olmmošvuoigatvuo˜aid birra: 1. Sámediggi dáhtošii eambbo váikkuhanválddi eamiálbmotveahkkebarggu oktavuo˜as. Sámedikkis lea dat oaidnu ahte eamiálbmotbeali goziheami vuo˜˜un galgá leat ahte oktavuohta dáhpáhuvvá eamiálbmogiid gaskka. Eahpitkeahttá lea Sámediggi dat orgána mas lea buoremus máhttu ja gelbbolašvuohta eamiálbmogiid birra, maiddái máilmmi eará guovlluid eamiálbmogiid birra, ja danne liv„„ii dat orgána mii buoremusat sáhtášii gozihit ja oa¿¿ut dohkkejumi dán bargui, ja dasto velá nannet Norgga oppalaš eamiálbmotpolitihka ovttastahttima. Die˜áhusas deattuhuvvo ahte Sámedikki máhttu ja gelbbolašvuohta eamiálbmotáššiin galgá eambbo geavahuvvot ávkin. Sámedikki mielas lea dat buorre, muhto diggi dáhttu dattetge deattuhit ahte Sámedikki saji riikkaidgaskasaš barggus ferte nannet, vai áigumušat šattašedje duohtavuohtan. 2. Sámediggi lea mielas evttohusaide maid Rᘘehus ovddida die˜áhusas riikkaidgaskasaš barggu birra mii dál dáhpáhuvvá Barentsovttasbarggus, Davvirikkalaš sámekonvenšuvnna barggus, ON-julggaštusbarggus eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra ja bissovaš foruma ásaheami barggus eamiálbmogiid várás. Barentsovttasbarggus lea ráhkaduvvon doaibmaplána Barentsregiovnna eamiálbmogiidda. ‚a˜aheapmi gáibida ruhtadeami má¹gga gáldus. Danne dáhttu Sámediggi Stuoradikki fuolahit ahte biddjojuvvojit ru˜at Davviriikkaid rá˜i lagasguovlluprográmmii Barentsregiovnna eamiálbmotprográmma várás. ON-julggaštusa dáfus eamiálbmogiid vuoigatvuo˜aid birra, ii leat ovttasbargu ovddasvástideaddji eiseválddiiguin leamaš nu buorre go Sámediggi liv„„ii háliidan. Dattetge lea proseassa jo˜us mii galgá buoridit ovttasbarggu, ja dan atná Sámediggi lávkin rivttes guvlui. Bissovaš foruma ásaheami oktavuo˜as eamiálbmogiidda ON:s, dáhtošii Sámediggi ahte forumas galggašedje leat sihke eamiálbmogiid ja nášuvnnalaš stáhtaid ovddasteaddjit ja ahte sin ovddasteapmi galggašii leat ovttaárvosaš. Sámedikki mielas galggašii forum maid ásahuvvot nu bajás go vejolaš ON-vuogádagas ON:a ekonomalaš ja sosiálalaš rá˜i, ECOSOC, vuolde, ja lokaliserejuvvo ON:a váldobáikái New York:as. Sámedikki mielas liv„„ii buorre jos Norga válddášii badjelasas foruma bargojoavkku jo˜ihanovddasvástádusa. Mearkkašupmi 1, áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Min joavku doarju eanaš oasi Sámediggerá˜i árvalusas, muhto dáhttu deattuhit ahte soaittášii dárbu veahá „ielgaseabbot formuleret dajaldaga gos „uo¿¿u ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide. Dákkár cealkámušaid lea bahá boasttut áddet jos nu dáhttu. Seamma guoská maid cealkámuššii 1. „uoggás s. 5 man sáhttá áddet danin ahte leat dušše sápmela„„at geat galget hálddašit sámi guovlluid luondduriggodagaid. Maiddái dákko soaittášii dárbu leat veahá dárkileabbu eará álbmotválljen orgánaid ektui maiguin Sámediggi ferte gulahallat, ja sámi guovlluid eará álbmoga ektui. Min joavku áigu lassáhussan rá˜i árvalussii ovddidit muhtun evttohusaid. Mii dáhtošeimmet eiseválddiid „ielggadit dáhttot go eambbo deattuhit konvenšuvnnaid mat prioriterejit boraspiriid go konvenšuvnnaid mat galget sihkkarastit sámi kultuvrra ja ealáhusaid. Eavttuhus 1, áirasis Nils Henrik Måsø, Guovddášbellodaga sámediggejoavku: Lasáhus rá˜i eavttuhussii: Sámi álbmoga duohta almmuhanfriddjavuo˜a ja differensierejuvvon mediafálaldaga nannen ferte váldot mielde konkrehta ja geatnegahtti á¹giruššansuorgin olmmošvuoigatvuo˜aid našuvnnalaš doaibmaplánai. Stáhta ferte vuoruhit sámi pressedoarjaga lasiheami vai dálá sámi aviissat sáhttet duohtandahkat beaivválaš almmuheami ja vuollásaš kántuvrraid ásaheami julev- ja lullisámi guovlluin. Eavttuhus 2, áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Lasáhus rá˜i eavttuhussii: Ferte „ielggaduvvot dáhttot go eiseválddit eambbo deattuhit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mat prioriterejit boraspiriid, ja nu billistit olbmuid birgeneavttuid, go olmmošvuoigatvuo˜akonvenšuvnnaid mat galget sihkkarastit sámi kultuvrra ja ealáhusaid. Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnabargu prioriterejuvvo. Das ferte leat unnimusat dat árvu mii riikkaidgaskasaš álbmotriekte- ja eamiálbmotmearrádusain lea, ja dat galgá maiddái vuo˜˜uduvvot 1751 Lappekodisilla prinsihpaide, mii duohtavuo˜as lei vuosttas davviriikkalaš sámekonvenšuvdna. Sámedikki váivvidit dat sápmelašvuosttildeaddji lihkadusat maid leat vuohttán ja dat stuorra diehtemeahttunvuohta sámi diliid birra mii lea boahtán albmosii Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa oktavuo˜as.Sámedikki oainnu mielde liv„„ii dán dili sáhttán buoridit almmolaš die˜uiguin ahte sápmela„„ain ja dá¿ain lea guhkes oktavuohta Norggas.Dákkár diehtojuohkima galggašii prioriteret, ja Sámediggi dáhttu eiseválddiid bidjat eanet searaid dán bargui ja jo˜áneabbot go die˜áhusas lea áigumuššan. Sámediggi lea oaidnán ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ii leat ovttaiduvvon Norgga lágaid oassin. Dat lea okta dain dea¼aleamos olmmošvuoigatvuo˜aneavuin mii eamiálbmogiid bealušta. Danne galggašii álggahuvvot bargu mii dan ovttaiduhttá Norgga lágaide.Buot dea¼aleamus váikkuhussan das liv„„ii várra ahte Norga nannešii sajis máilmmi njunošbealušteaddjin eamiálbmot- ja olmmošvuoigatvuo˜a áššiin. Eavttuhus 3, áirasis Per Solli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Rievdadus rá˜i árvalusas, 2. „uoggá 1. cealkagis s. 2: Sámediggi atná sierra gelbbolašvuo˜aguovddá¿a ásaheami eamiálbmotvuoigatvuo˜aid várás dea¼ala¿¿an, ja rávve dan ásahit Tromsii. Lasáhus 3. Siidui, «Sámedikki mearkkašumit die˜áhussii olmmošvuoigatvuo˜aid birra gaskariikkalaš dásis», o˜˜a goalmmát „uokkis: Dilli Tibehtas Sámediggi áigu go meannuda Stuorradiggedie˜áhusa nr. 21 (1999-2000) Olmmošvuoigatvuo˜aid doaibmaplána, maiddái „ujuhit Tibehta duo˜alaš politihkalaš dillái mii ii leat rievdan. Tibet lea dál okkuperejuvvon riika, ja ain oa¿¿ut die˜uid ahte olmmošvuoigatvuo˜aid rihkkun geardduhuvvo Tibehta álbmoga vuostá ja ahte kultuvrralaš ja religiovnnalaš friijavuohta eanet ja eanet gár¿¿iduvvo. Sámediggi diehtá ahte ON 56. sešuvnna Olmmošvuoigatvuo˜akommišuvnnas ovddiduvvo resolušuvdnaevttohus mii váldá ovdan Kiinná olmmošvuoigatvuo˜a dili. Dán resolušuvdnaevttohusas váivahuvvo maiddái Tibehta dili hárrái. Stuorradiggedie˜áhusas nr. 21 (1999-2000) Olmmošvuoigatvuo˜aplánas deattuha rᘘehus ahte olmmošvuoigatvuo˜adigáštallan Kiinnáin galgá nannejuvvot. Earret eará cealká rᘘehus ahte «Tibetga¿aldat ovddiduvvo kiinnálaš eiseváldiide dain oktavuo˜ain go dat orru lunddolaš. Norgga bealis áv¿¿uhuvvojit kiinnálaš eiseválddit ságastallagoahtit Dalai Lamain, ja deattuhuvvo maiddái ahte lea dea¼alaš doahttalit tibehtala„„aid vejolašvuo˜a ovddidit ie¿aset religiovnna ja kultuvrra.» Danne áv¿¿uha Sámediggi Norgga hui duo˜as váldit ie¿as sániid ja doarjut resolušuvdnaevttohusa Kiinná olmmošvuoigatvuo˜a dili hárrái. Sámediggi dáhttu maiddái ahte Norga dahká dan maid sáhttá oidnosii buktit Tibehta dili resolušuvdnaevttohusas. Dasto dáhttu Sámediggi ahte Norgga eiseváldit, dál go Norga lea ON olmmošvuoigatvuo˜akomišuvnna lahttun, ovddidit Tibehta dili njálmmálaš sátnevuoruin komišuvnna jahkásaš sešuvnnain. 39 áirasis ledje 37 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Eavttuhus 3 hilgojuvvui 29 jienain. Eavttuhus 1 mearriduvvui ovttajienala„„at. Eavttuhus 2 mearriduvvui ovttajienala„„at. Eavttuhus 5 mearriduvvui ovttajienala„„at. Sámediggerá˜i árvalus earret mearriduvvon rievdadusat, ovttajienala„„at mearriduvvon. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Berit Ranveig Nilssen, áššejo˜. 2. Nils Henrik Måsø 3. Steinar Pedersen Olaf Eliassen John Henrik Eira Steinar Pedersen 4. Eva Josefsen Nils Henrik Måsø 5. Johan Mikkel Sara 6. Per Solli Johan Mikkel Sara 7. Ragnhild Nystad 8. Randi A Skum 9. Klemet Erland Hætta 10. Eva Josefsen 11. Roger Pedersen 12. Isak M. O. Hætta Per Solli Isak M. O. Hætta 13. Berit Ranveig Nilssen, áššejo˜. Egil Olli („oahkkinortn.) Sven-Roald Nystø („oahkkinortn.) Johan Mikkel Sara („oahkkinortn.) Sámediggi lea mielas doaibmaplána sisdollui ja doaimmaide mat evttohuvvojit. Sámediggi lea maid oaidnán ja atnán buorrin go die˜áhus dovddasta vearrivuo˜a mii lea dáhpáhuvvan sápmela„„aid guovdu garra dáruiduhttinpolitihka gea¿il, seammás go maid dovddasta ahte lea dárbu sierra doaibmabijuide mat galggašedje buhttet dán vearrivuo˜a. Danne lea buorre go Rᘘehus nášuvnnalaš dásis dáhttu searaid bidjat olmmošvuoigatvuo˜aáššiide. Ain dáhpáhuvvá struktuvrralaš dáruiduhttin sápmela„„aid guovdu, ja lea hui dea¼alaš dálá mánáide ja nuoraide sihkkarastit oadjebas identitehtavuo˜u, vai sámi kultuvra ja sámi servodat ain sáhttet ovdánit. Áššit mat gusket sámi oahppoplánii, oahpahussii sámegillii, mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láh„imii, leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuo˜aid ja geatnegasvuo˜aid mat Norggas leat sápmela„„aid guovdu. Sámedikki mielas lea dárbu oppala„„at deattuhit ahte sápmela„„aid iešmearridanvuoigatvuohta lea buot olmmošvuoigatvuo˜abargguid ja sámepolitihkalaš áššiid vuo˜˜un ja guovddáš beallin. Iešmearrideapmi lea áibbas guovddáš bealli ja lea buot sámi áššiid barggu vuo˜˜un. Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide, maiddái eanavuoigatvuo˜aide. Dát nannejuvvo ain eanet riikkaidgaskasaš proseassain. Dás „ujuhit earret eará ON:a eamiálbmotjulggaštusbargui ja ga¿aldagaide maid ON:a olmmošvuoigatvuo˜akomiteá lea divvon maiddái Norgii, eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuo˜a birra 1. artihkkala vuo˜ul ON-konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuo˜aid birra. Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda. Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda, maiddái eamiálbmogiidda. Sámedikki á¹giruššan olmmošvuoigatvuo˜abarggus lea dikki ásaheami rájes 1989:s lassánan, ja dat lea maid leamaš dikki áigumuššan. Dát barggut, earret eará Sámedikki saji ektui ovddidanovttasbarggus, gáibida resurssaid maid Sámediggi dál ii hálddaš. Váilevaš resurssat dagahit váttisvuo˜aid Sámedikki barggu mihttomeriid ektui ja sámi servodaga ja eará ovttasbargoaktøraid vuordámušaid ektui, sihke nášuvnnala„„at ja riikkaidgaskasa„„at. Sámedikki á¹giruššan ja goziheapmi iešgu˜et áššesurggiid ja servodatsurggiid bargguin lea danne stuorát resurssaid duohken. Sámedikki mearkkašumit die˜áhusa sisdollui nášuvnnalaš dási olmmošvuoigatvuo˜aid birra: Eana- ja „áhcevuoigatvuo˜at ja daid hálddašeapmi leat servodaga ovdáneami dea¼aleamos vuo˜˜un. Eamiálbmotkultuvrii, nugo sámi kultuvra lea, lea kultuvrra ávnnaslaš vuo˜˜u ja kultuvrra ovddideapmi, dan duohken ahte sápmela„„at ie¿a hálddašit luondduresurssaid. Sámediggi atná sierra gelbbolašvuo˜aguovddá¿a ásaheami eamiálbmotvuoigatvuo˜aid várás dea¼ala¿¿an, ja rávve dan ásahit Guovdageidnui. Okta Sámedikki váldoprinsihpain lea ahte sápmela„„ain lea alddiineaset buoremus máhttu eamiálbmotáššiin, sihke nášuvnnala„„at ja riikkaidgaskasa„„at. Guovdageaidnu lea maid isitgieldan guovtti ásahussii main lea dutkan guovddá¿is, namalassii Sámi Instituhtta ja Sámi allaskuvla. Goappašiid ásahusain lea sihke regiovnnalaš, nášuvnnalaš, ja riikkaidgaskasaš máhttu ja fierpmádat mii dárbbašuvvo go galgá veahkehit guovddá¿a barggustis. Sámediggi lea mielas die˜áhusa doaibmabidjoevttohusaide. Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta, mánát, nissonat, riektesihkkarvuohta, diehtojuohkin, jna, gozihan dihte geatnegasvuo˜aid mat Norggas leat sihke nášuvnnala„„at ja riikkaidgaskasa„„at. Dát guoská maid die˜áhusa konkrehta evttohusaide, omd. ahte olmmošvuoigatvuo˜a neahttasajiin ja interneahttadie˜uin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva.Sámedikki váivvidit dat sápmelašvuosttildeaddji lihkadusat maid leat vuohttán ja dat stuorra diehtemeahttunvuohta sámi diliid birra mii lea boahtán albmosii Sámi vuoigatvuo˜alávdegotti árvalusa oktavuo˜as. Sámedikki oainnu mielde liv„„ii dán dili sáhttán buoridit almmolaš die˜uiguin ahte sápmela„„ain ja dá¿ain lea guhkes oktavuohta Norggas. Dákkár diehtojuohkima galggašii prioriteret, ja Sámediggi dáhttu eiseválddiid bidjat eanet searaid dán bargui ja jo˜áneabbot go die˜áhusas lea áigumuššan. Ferte „ielggaduvvot dáhttot go eiseválddit eambbo deattuhit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mat prioriterejit boraspiriid, ja nu billistit olbmuid birgeneavttuid, go olmmošvuoigatvuo˜akonvenšuvnnaid mat galget sihkkarastit sámi kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi lea oaidnán ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ii leat ovttaiduvvon Norgga lágaid oassin. Dat lea okta dain dea¼aleamos olmmošvuoigatvuo˜aneavuin mii eamiálbmogiid bealušta. Danne galggašii álggahuvvot bargu mii dan ovttaiduhttá Norgga lágaide. Buot dea¼aleamus váikkuhussan das liv„„ii várra ahte Norga nannešii sajis máilmmi njunošbealušteaddjin eamiálbmot- ja olmmošvuoigatvuo˜a áššiin. Sámediggi dáhtošii eamiálbmotperspektiivva ja nášuvnnalaš minoritehtaid maid gozihuvvot go o˜˜a láhka „earddalaš vealaheami vuostá ráhkaduvvo. Rᘘehus evttoha die˜áhusas ahte juohke goalmmát jagi galgá leat „almmusteapmi gos ráddjejuvvon olmmošvuoigatvuo˜afáddá lea guovddá¿in, vuosttas geardde 2002:s. Sámediggi evttoha „atnat 2005 „almmusteami eamiálbmotáššiide eamiálbmotlogijagi „uovusin, mii loahpahuvvo 2004:s. Sámediggi evttoha maid ahte galggašii ásahuvvot sierra áittardanortnet olmmošvuoigatvuo˜aide, mii sáhttá organiserejuvvot juogo áittardeaddjiortnegin dahje nášuvnnalaš olmmošvuoigatvuo˜akommišuvdnan. Sivvan dása lea go Sámedikki mielas lea „ielga dárbu iešheanalis ja o˜˜aáigásaš olmmošvuoigatvuo˜aortnegii. Lea „ájehuvvon ahte earenoamá¿it duopmostuoluin váilu dárbbašlaš máhttu riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuo˜adiliid birra go duomuin maid celket eai doarvái bures vuhtiiváldde riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid maid Norga lea dohkkehan. Dát attášii maid Norgii vejolašvuo˜a earáide leat ofela¿¿an olmmošvuoigatvuo˜aáššiin. Ortnet ii liv„„e dušše sápmela„„aide dea¼alaš, muhto maiddái eará servodatjoavkkuide geat dárbbašit bissovaš ja iešheanalis jiena mii goziha olmmošvuoigatvuo˜aid. Leat ásahuvvon sullasaš ortnegat eará stáhtain, earret eará Indias ja Australias. Dain ortnegiin sii leat o¿¿on buriid vásihusaid, earenoamá¿it go áššiid árvvoštallá eamiálbmotoainnuin. Sámediggi lea hui ilus go die˜áhus deattuha diehtojuohkima, oahpahusa ja oahpu olmmošvuoigatvuo˜aid birra. Daddjojuvvo ahte suorggi ulbmilin lea maid joksat olbmuid die˜uiguin olmmošvuoigatvuo˜aid birra, ja duddjot beroštumi ja gohccevašvuo˜a dábálaš olbmuid gaskka olmmošvuoigatvuo˜aide. Die˜áhus lohká sápmela„„aid guovdu dáhpáhuvvan garra ja guhkesáiggi dáruiduhttinpolitihkka, mii lea garrasit „uohcan sámi gillii ja kultuvrii. Earret eará lea dáruiduhttinpolitihkka dagahan ahte ollu sápmela„„at o¿¿o váilevaš oahpahusa ja heajut dearvvasvuo˜a- ja riektebálvalusaid go majoritehtaálbmot.Sámi álbmoga duohta almmuhanfriddjavuo˜a ja differensierejuvvon mediafálaldaga nannen ferte váldot mielde konkrehta ja geatnegahtti á¹giruššansuorgin olmmošvuoigatvuo˜aid našuvnnalaš doaibmaplánai. Stáhta ferte vuoruhit sámi pressadoarjaga lasiheami vai dálá sámi aviissat sáhttet duohtandahkat beaivválaš almmuheami ja vuollásaš kántuvrraid ásaheami julev- ja lullisámi guovlluin. Eanaš sápmela„„at leat dál gohcceva„„at váilevaš skuvlafálaldaga ja váilevaš oahpahusa ektui. Sámediggi dáhttu earenoamá¿it deattuhit sápmela„„aid mat leat organiseren ie¿aset ja ohcan buhtadusa Billighetserstatningsutvalgas oahpahusa ovddas maid leat massán nuppi máilmmesoa˜i gea¿il. Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekántuvra muitala ahte Billighetserstatningsutvalg lea biehttalan buot ohcamiid dainna ákkain ahte dáruiduhttinpolitihka sáhttá bealuštit dalá oainnu vuo˜ul (vrd. 12.09.99 reivve Sámediggái). Biehttaleamit leat váidaluvvon Stuorradiggái. Sámediggi dáhttu „ujuhit ahte áššis ii leat sáhka dušše ekonomalaš buhtadusas manahuvvon oahpahusa ovddas. Dás lea maid sáhka olmmošvuoigatvuo˜as maid eamiálbmot lea massán, stáhta morálalaš ja politihkalaš geatnegasvuo˜as fasttášit dan mo lea sápmela„„aid vealahan, ja geavahit vejolašvuo˜a soabadeami, árvvusatnima ja ovttaárvosašvuo˜a vuo˜ul ásahit o˜˜a vuo˜u sápmela„„aid ja Norgga stáhta gaskka.Dán vuo˜ul dáhttu Sámediggi Stuorradikki dahkat vejola¿¿an njulget dan vearrivuo˜a mii lea dahkkojuvvon. Dás lea ovddemuš sáhka dain vuo˜˜oprinsihpaid ovddidemiin mat leat olmmošárvvu doahttaleami vuo˜˜un sihke nášuvnnala„„at ja globálala„„at. Sámediggi áinnas searvvašii dasa. Sámedikki mearkkašumit die˜áhusa sisdollui riikkaidgaskasaš dási olmmošvuoigatvuo˜aid birra: Sámediggi dáhtošii eambbo váikkuhanválddi eamiálbmotveahkkebarggu oktavuo˜as. Sámedikkis lea dat oaidnu ahte eamiálbmotbeali goziheami vuo˜˜un galgá leat ahte oktavuohta dáhpáhuvvá eamiálbmogiid gaskka. Eahpitkeahttá lea Sámediggi dat orgána mas lea buoremus máhttu ja gelbbolašvuohta eamiálbmogiid birra, maiddái máilmmi eará guovlluid eamiálbmogiid birra, ja danne liv„„ii dat orgána mii buoremusat sáhtášii gozihit ja oa¿¿ut dohkkejumi dán bargui, ja dasto velá nannet Norgga oppalaš eamiálbmotpolitihka ovttastahttima. Die˜áhusas deattuhuvvo ahte Sámedikki máhttu ja gelbbolašvuohta eamiálbmotáššiin galgá eambbo geavahuvvot ávkin. Sámedikki mielas lea dat buorre, muhto diggi dáhttu dattetge deattuhit ahte Sámedikki saji riikkaidgaskasaš barggus ferte nannet, vai áigumušat šattašedje duohtavuohtan. Sámediggi lea mielas evttohusaide maid Rᘘehus ovddida die˜áhusas riikkaidgaskasaš barggu birra mii dál dáhpáhuvvá Barentsovttasbarggus, Davvirikkalaš sámekonvenšuvnna barggus, ON-julggaštusbarggus eamiálbmotvuoigatvuo˜aid birra ja bissovaš foruma ásaheami barggus eamiálbmogiid várás.Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnabargu prioriterejuvvo. Das ferte leat unnimusat dat árvu mii riikkaidgaskasaš álbmotriekte- ja eamiálbmotmearrádusain lea, ja dat galgá maiddái vuo˜˜uduvvot 1751 Lappekodisilla prinsihpaide, mii duohtavuo˜as lei vuosttas davviriikkalaš sámekonvenšuvdna.Barentsovttasbarggus lea ráhkaduvvon doaibmaplána Barentsregiovnna eamiálbmogiidda. ‚a˜aheapmi gáibida ruhtadeami má¹gga gáldus. Danne dáhttu Sámediggi Stuoradikki fuolahit ahte biddjojuvvojit ru˜at Davviriikkaid rá˜i lagasguovlluprográmmii Barentsregiovnna eamiálbmotprográmma várás.ON-julggaštusa dáfus eamiálbmogiid vuoigatvuo˜aid birra, ii leat ovttasbargu ovddasvástideaddji eiseválddiiguin leamaš nu buorre go Sámediggi liv„„ii háliidan. Dattetge lea proseassa jo˜us mii galgá buoridit ovttasbarggu, ja dan atná Sámediggi lávkin rivttes guvlui.Bissovaš foruma ásaheami oktavuo˜as eamiálbmogiidda ON:s, dáhtošii Sámediggi ahte forumas galggašedje leat sihke eamiálbmogiid ja nášuvnnalaš stáhtaid ovddasteaddjit ja ahte sin ovddasteapmi galggašii leat ovttaárvosaš. Sámedikki mielas galggašii forum maid ásahuvvot nu bajás go vejolaš ON-vuogádagas ON:a ekonomalaš ja sosiálalaš rá˜i, ECOSOC, vuolde, ja lokaliserejuvvo ON:a váldobáikái New York:as. Sámedikki mielas liv„„ii buorre jos Norga válddášii badjelasas foruma bargojoavkku jo˜ihanovddasvástádusa. Dilli Tibehtas. Sámediggi áigu go meannuda Stuorradiggedie˜áhusa nr. 21 (1999-2000) Olmmošvuoigatvuo˜aid doaibmaplána, maiddái „ujuhit Tibehta duo˜alaš politihkalaš dillái mii ii leat rievdan. Tibet lea dál okkuperejuvvon riika, ja ain oa¿¿ut die˜uid ahte olmmošvuoigatvuo˜aid rihkkun geardduhuvvo Tibehta álbmoga vuostá ja ahte kultuvrralaš ja religiovnnalaš friijavuohta eanet ja eanet gár¿¿iduvvo. Sámediggi diehtá ahte ON 56. sešuvnna Olmmošvuoigatvuo˜akommišuvnnas ovddiduvvo resolušuvdnaevttohus mii váldá ovdan Kiinná olmmošvuoigatvuo˜a dili. Dán resolušuvdnaevttohusas váivahuvvo maiddái Tibehta dili hárrái.Stuorradiggedie˜áhusas nr. 21 (1999-2000) Olmmošvuoigatvuo˜aplánas deattuha rᘘehus ahte olmmošvuoigatvuo˜adigáštallan Kiinnáin galgá nannejuvvot. Earret eará cealká rᘘehus ahte «Tibetga¿aldat ovddiduvvo kiinnálaš eiseváldiide dain oktavuo˜ain go dat orru lunddolaš. Norgga bealis áv¿¿uhuvvojit kiinnálaš eiseválddit ságastallagoahtit Dalai Lamain, ja deattuhuvvo maiddái ahte lea dea¼alaš doahttalit tibehtala„„aid vejolašvuo˜a ovddidit ie¿aset religiovnna ja kultuvrra.» Danne áv¿¿uha Sámediggi Norgga hui duo˜as váldit ie¿as sániid ja doarjut resolušuvdnaevttohusa Kiinná olmmošvuoigatvuo˜a dili hárrái. Sámediggi dáhttu maiddái ahte Norga dahká dan maid sáhttá oidnosii buktit Tibehta dili resolušuvdnaevttohusas. Dasto dáhttu Sámediggi ahte Norgga eiseváldit, dál go Norga lea ON olmmošvuoigatvuo˜akomišuvnna lahttun, ovddidit Tibehta dili njálmmálaš sátnevuoruin komišuvnna jahkásaš sešuvnnain. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 09.20 Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 10.55 Lávdegotti 21.01.2000 árvalus, mii galggai geah„„at Sámedikki áirasiid buhtadusaid Sámedikki áirasiid ja vuollásaš rá˜iid lahtuid buhtadusmáksinnjuolggadusat - Mearriduvvon Sámedikkis skábmamánu 26. b. 1998, biddjon fápmui 01.01.1999 Stuorradikki buhtadusnjuolggadusat 20.01.2000 beaiváduvvon reive Bargo- ja Hálddahusdepartementii guoská Sámedikki politihkkáriid ja luohttámušolbmuid dáhkádusortnegiidda II. Ovddiduvvon eavttuhusat Sámediggi mearrida „uovvovaš rievdadusa Sámedikki áirasiid buhtadusaid máksinnjuolggadusain: Sámedikki áirasat, earret ollesáiggi politihkkárat, o¿¿ot bissovaš mánnosaš buhtadussan kr. 2000,-. Eará njuolggadusat bisuhuvvojit nugo leat dál. Sámediggi bidjá eaktun ahte eahpe„ielggasvuo˜at áirasiid ja politihkalaš luohttámušolbmuid penšonvuoigatvuo˜aid ja dáhkádusortnegiid oktavuo˜as, „ielggaduvvojit ovdal 2000 vuosttas jahkebeali loahpa. O˜˜a njuolggadusat doaibmagohtet 01.03.2000. Ášši ma¹iduvvo. Ovddiduvvo o˜˜a ollislaš árvalus mas olle buhtaduslávdegotti evttohus boahtá ovdan fárrolaga. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 32 „oahkis. Eavttuhus 1 gessojuvvui ruovttoluotta. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Sámediggerá˜i árvalus mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Berit Ranveig Nilssen, áššejo˜ih. 2. Willy Ørnebakk 3. Jarle Jonassen Willy Ørnebakk Sámediggi mearrida „uovvovaš rievdadusa Sámedikki áirasiid buhtadusaid máksinnjuolggadusain: Sámedikki áirasat, earret ollesáiggi politihkkárat, o¿¿ot bissovaš mánnosaš buhtadussan kr. 2000,-. Eará njuolggadusat bisuhuvvojit nugo leat dál. Sámediggi bidjá eaktun ahte eahpe„ielggasvuo˜at áirasiid ja politihkalaš luohttámušolbmuid penšonvuoigatvuo˜aid ja dáhkádusortnegiid oktavuo˜as, „ielggaduvvojit ovdal 2000 vuosttas jahkebeali loahpa. O˜˜a njuolggadusat doaibmagohtet 01.03.2000. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 11.00 Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 11.00 Sd.die˜. nr. 50 (1998-99) sisaboa˜u ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas Sámi ovddidanfoandda njuolggadusat § 3 — Doaibmaguovlu II. Ovddiduvvon eavttuhusat Stuorradiggedie˜áhusas nr. 50 (1998-99) sisaboa˜u ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas, leat má¹ga „uolmma mat gusket sápmela„„aide ja sin sadjái sihke iešgu˜et gielddaid ássin ja sierra „earddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin/eamiálbmogin. Lea dea¼alaš árvvoštallat dáid beliid go sisaboa˜u ja eallineavttuid juogadeami guorahallá. Dan oktavuo˜as „ujuha Sámediggi dasa go Stuorradikki gielddakomiteá árvalusas S nr. 73 (1995-96) dáhtui Rᘘehusa ovddidit stuorradiggedie˜áhusa sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiid birra. Rᘘehus lea bajimuš mihttomearis gos daddjo ahte buohkaide galgá sihkkarastit oadjebas eallineavttuid ja dohkálaš ávnnaslaš eallindási beroškeahttá ássanbáikkis, sohkabealis ja sosiálalaš dahje „earddalaš duogá¿is, vuo˜˜un atnán dakkár mihttomearri man mielde galggašedje leat unnán erohusat olbmuid sisaboa˜us ja eallineavttuin. Dasto galget dilálašvuo˜at láh„„ojuvvot nu ahte buohkat galget beassat geavahit gálggaideaset ja bargonávccaideaset buoremus lági mielde. Eaktun lea ahte dakkár sajiide mat leat buriid eallineavttuid vuo˜˜un, ii galgga ovttage biehttalit beassamis (oahppovuogádat, bargomárkan, viessomárkan) sohkabeali, „earddalaš duogá¿a, ássanbáikki jdd. gea¿il (g„. „uo. 8.3 s. 197-198). Sámediggi doarju dan. Sámedikki mielas lea buorre go regiovnnalaš ovdáneami ja eallineavttuid juogadeami iskkademiin leat sámi guovlluid eallineavttut maid „almmustuvvon (g„. „uo. 6.10 s. 167-169). Statistihkalaš die˜ut mat dása leat geavahuvvon vuo˜˜un gusket sisabohtui, ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda, oahppodássái, bargguhisvuhtii, buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan-/veajuiduhttinru˜aide (g„. bovssa 6.2 s. 167). Dán vuo˜ul konkluderejuvvo ahte Sámi guovlluin: eallineavttuid indikahtor viehka muddui „uovvu Davvi-Norgga minstara, muhto lea má¹gga suorggis „ielgasit heajut go gaskamearála„„at riikkaoasis lea Tromssas/Norlánddas heajut dilli go Finnmárkkus, sihke ollisla„„at ja go veardida ie¿aset regiovnna ektui Vaikke vel sámi guovlluid eallineavttuid analyseren orru ge heittot ja unnán konkrehta, Sámediggi dáhttu deattuhit man dea¼ala„„at dákkár iskkadeamit leat. Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmela„„aide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid. Earenoamá¿it dain guovlluin gos sápmela„„at leat unnitlogus eai gallii dahkkojuvvo iskkadeamit earenoamá¿it sámi beroštumiid ektui, dahje vejolaš erohusat daddjojuvvojit leat vuolgán eará sivain. ‚adnan „earddalašvuhtii — sámi dillái — sáhttá sihke eaktudáhtola„„at ja diehtemeahttunvuo˜as menddo uhccán kommuniserejuvvot „uolmma oassin. Danne dáhttu Sámediggi Stuorradikki fuolahit ahte dilálašvuo˜at láh„„ojuvvojit vai sáhttá „ohkkegoahtit die˜uid sámi servodatdiliid birra. Lea dárbu die˜uide eanaš servodatsurggiin. Dás lea sáhka vuo˜˜o- ja álgodie˜uin sámi álbmoga birra main lea sosiálalaš ja ekonomalaš demografiija ja diehtu. Sámi Instituhtta lea álggahan prošeavtta mii galgá hukset servodatdie˜alaš diehtovuo˜u mas galgá fidnet die˜uid, statistihka ja analysaprográmmaid sámi servodatdiliid birra. Prošeakta „a˜ahuvvo lagas ovttasbargguin Statistisk sentralbyrå ja Norsk samfunnsvitenskapelig datatjeneste nammasaš ásahusaiguin, Sámedikkiin ja sámi dutkanbirrasiiguin. Diehtovuo˜˜u galgá doaibmat diehtojuohkin- ja veahkkeorgánan maiddái badjel riikkarájiid. Earenoamáš sámi statistihkalaš die˜uin lea guovddáš mearkkašupmi boahtteáiggi sámi giela, kultuvrra ja servodaga ovddideamis. Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plánen- ja doaimmahanbarggut leat lága bokte biddjojuvvon ea.ea. gielddaide ja fylkkagielddaide. Sámediggi oaidná ahte Rᘘehus bidjá eaktun ahte báikkálaš demokratiija ja báikkálaš máhttu iešalddis huksejit dea¼alaš árvvuid mat leat mielde sihkkarastimin ahte báikkálaš dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusat maiddái dagahit ahte dearvvasvuo˜a- ja sosiáladilit dán servodagas dássejuvvojit. Danne áigu Rᘘehus prioriteret báikkálaš ja regiovnnalaš hálddašandássái stuorra friijavuo˜a ie¿a ovddidit bálvalusaid dakko gokko ovttaskas geavaheaddjit leat lagamusat váikkuhit fálaldagaid (g„. „uo. 8.3 s. 199). Sámediggi garrasit eahpida ahte namuhuvvon eaktu ii gávdno ja sáhttá geavahuvvot vuo˜˜un sámi beroštumiid oktavuo˜as juohkesajis sámi guovlluin. Lea vuostta¿ettiin Sis-Finnmárkkus ja muhtun eará gielddain gos dákkár eaktu gávdno, ja gos prinsihpalaš positiivvalaš miellaguottut sámi áššiin leat ovttaiduvvan gieldda politihkkan. Vel dáid ge guovlluin sáhttet sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusat áitojuvvot fylkkagielddaid ja gielddaid heajos ekonomiija gea¿il heaittihuvvot. Danne fertejit boahtteáiggis maid ovddiduvvot ja „a˜ahuvvot earenoamáš doaibmabijut stáhta olis go lea sáhka dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusain sámi álbmogii. Die˜áhusas „ujuhuvvo heajos diliide sisaboa˜u, sosiálaveahki ja oadjoru˜aid, oahpu ja barggu oktavuo˜as sámi guovlluin Davvi-Norggas. Vuo˜˜un dása leat sihke historjjálaš eavttut ja dat go dálá dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagat eai leat heivehuvvon sámi diliide. Danne lea ge ráhkaduvvon sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplánaevttohus (g„. sd.died. nr. 21 (1999-2000) „uo. 4.6.2 s. 47-50). Sámedikki mielas ii leat dat doarvái. Mihttomeari ektui mii lea oadjebas eallineavttut ja vejolašvuohta beassat arenaide mat duddjojit buriid eallineavttuid bargomárkanis, oahppovuogádagas, viessomárkanis jna, beroškeahttá „earddalaš duogá¿is, lea dat mii die˜áhusas daddjojuvvo sámi surggiid birra hui heittot. Vaikke vel „ujuhuvvo muhtun erohusaide sámi guovlluin, de ferte Sámedikki mielas boahtteáiggi á¹giruššama vuo˜˜un leat doaibmabijut oppa sámi guvlui, maiddái máttasámi. Danne dáhttu Sámediggi Stuorradikki leat mielde fuolaheamen ahte ráhkaduvvošii viidát prográmma sámi guovlluid eallineavttuid ovddideapmái. Prográmma ferte oa¿¿ut doarvái buori eanadie˜alaš differensierema vai sámi guovlluid regiovnnalaš erohusat sáhttet adnojuvvot vuo˜˜un. Dasto lea dea¼alaš ahte ortnegiid strategiijat ja doaibmabijut heivehuvvojit sámi norpmaide ja árvvuide. 39 áirasis ledje 30 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: Sámediggerá˜i árvalus mearriduvui ovttajienala„„at. Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Sven-Roald Nystø, áššejo˜iheaddji 2. Egil Olli 3. Olaf Eliassen 4. Laila Gunilla Wilks 5. Willy Ørnebakk 6. Sven-Roald Nystø, áššejo˜iheaddji Stuorradiggedie˜áhusas nr. 50 (1998-99) sisaboa˜u ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas, leat má¹ga „uolmma mat gusket sápmela„„aide ja sin sadjái sihke iešgu˜et gielddaid ássin ja sierra „earddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin/eamiálbmogin. Lea dea¼alaš árvvoštallat dáid beliid go sisaboa˜u ja eallineavttuid juogadeami guorahallá. Dan oktavuo˜as „ujuha Sámediggi dasa go Stuorradikki gielddakomiteá árvalusas S nr. 73 (1995-96) dáhtui Rᘘehusa ovddidit stuorradiggedie˜áhusa sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálaáššiid birra. Rᘘehus lea bajimuš mihttomearis gos daddjo ahte buohkaide galgá sihkkarastit oadjebas eallineavttuid ja dohkálaš ávnnaslaš eallindási beroškeahttá ássanbáikkis, sohkabealis ja sosiálalaš dahje „earddalaš duogá¿is, vuo˜˜un atnán dakkár mihttomearri man mielde galggašedje leat unnán erohusat olbmuid sisaboa˜us ja eallineavttuin. Dasto galget dilálašvuo˜at láh„„ojuvvot nu ahte buohkat galget beassat geavahit gálggaideaset ja bargonávccaideaset buoremus lági mielde. Eaktun lea ahte dakkár sajiide mat leat buriid eallineavttuid vuo˜˜un, ii galgga ovttage biehttalit beassamis (oahppovuogádat, bargomárkan, viessomárkan) sohkabeali, „earddalaš duogá¿a, ássanbáikki jdd. gea¿il (g„. „uo. 8.3 s. 197-198). Sámediggi doarju dan. Sámedikki mielas lea buorre go regiovnnalaš ovdáneami ja eallineavttuid juogadeami iskkademiin leat sámi guovlluid eallineavttut maid „almmustuvvon (g„. „uo. 6.10 s. 167-169). Statistihkalaš die˜ut mat dása leat geavahuvvon vuo˜˜un gusket sisabohtui, ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda, oahppodássái, bargguhisvuhtii, buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan-/veajuiduhttinru˜aide (g„. bovssa 6.2 s. 167). Dán vuo˜ul konkluderejuvvo ahte Sámi guovlluin: eallineavttuid indikahtor viehka muddui „uovvu Davvi-Norgga minstara, muhto lea má¹gga suorggis „ielgasit heajut go gaskamearála„„at riikkaoasis lea Tromssas/Norlánddas heajut dilli go Finnmárkkus, sihke ollisla„„at ja go veardida ie¿aset regiovnna ektui Vaikke vel sámi guovlluid eallineavttuid analyseren orru ge heittot ja unnán konkrehta, Sámediggi dáhttu deattuhit man dea¼ala„„at dákkár iskkadeamit leat. Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmela„„aide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid. Earenoamá¿it dain guovlluin gos sápmela„„at leat unnitlogus eai gallii dahkkojuvvo iskkadeamit earenoamá¿it sámi beroštumiid ektui, dahje vejolaš erohusat daddjojuvvojit leat vuolgán eará sivain. ‚adnan „earddalašvuhtii — sámi dillái — sáhttá sihke eaktudáhtola„„at ja diehtemeahttunvuo˜as menddo uhccán kommuniserejuvvot „uolmma oassin. Danne dáhttu Sámediggi Stuorradikki fuolahit ahte dilálašvuo˜at láh„„ojuvvojit vai sáhttá „ohkkegoahtit die˜uid sámi servodatdiliid birra. Lea dárbu die˜uide eanaš servodatsurggiin. Dás lea sáhka vuo˜˜o- ja álgodie˜uin sámi álbmoga birra main lea sosiálalaš ja ekonomalaš demografiija ja diehtu. Sámi Instituhtta lea álggahan prošeavtta mii galgá hukset servodatdie˜alaš diehtovuo˜u mas galgá fidnet die˜uid, statistihka ja analysaprográmmaid sámi servodatdiliid birra. Prošeakta „a˜ahuvvo lagas ovttasbargguin Statistisk sentralbyrå ja Norsk samfunnsvitenskapelig datatjeneste nammasaš ásahusaiguin, Sámedikkiin ja sámi dutkanbirrasiiguin. Diehtovuo˜˜u galgá doaibmat diehtojuohkin- ja veahkkeorgánan maiddái badjel riikkarájiid. Earenoamáš sámi statistihkalaš die˜uin lea guovddáš mearkkašupmi boahtteáiggi sámi giela, kultuvrra ja servodaga ovddideamis. Dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid plánen- ja doaimmahanbarggut leat lága bokte biddjojuvvon ea.ea. gielddaide ja fylkkagielddaide. Sámediggi oaidná ahte Rᘘehus bidjá eaktun ahte báikkálaš demokratiija ja báikkálaš máhttu iešalddis huksejit dea¼alaš árvvuid mat leat mielde sihkkarastimin ahte báikkálaš dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusat maiddái dagahit ahte dearvvasvuo˜a- ja sosiáladilit dán servodagas dássejuvvojit. Danne áigu Rᘘehus prioriteret báikkálaš ja regiovnnalaš hálddašandássái stuorra friijavuo˜a ie¿a ovddidit bálvalusaid dakko gokko ovttaskas geavaheaddjit leat lagamusat váikkuhit fálaldagaid (g„. „uo. 8.3 s. 199). Sámediggi garrasit eahpida ahte namuhuvvon eaktu ii gávdno ja sáhttá geavahuvvot vuo˜˜un sámi beroštumiid oktavuo˜as juohkesajis sámi guovlluin. Lea vuostta¿ettiin Sis-Finnmárkkus ja muhtun eará gielddain gos dákkár eaktu gávdno, ja gos prinsihpalaš positiivvalaš miellaguottut sámi áššiin leat ovttaiduvvan gieldda politihkkan. Vel dáid ge guovlluin sáhttet sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusat áitojuvvot fylkkagielddaid ja gielddaid heajos ekonomiija gea¿il heaittihuvvot. Danne fertejit boahtteáiggis maid ovddiduvvot ja „a˜ahuvvot earenoamáš doaibmabijut stáhta olis go lea sáhka dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusain sámi álbmogii. Die˜áhusas „ujuhuvvo heajos diliide sisaboa˜u, sosiálaveahki ja oadjoru˜aid, oahpu ja barggu oktavuo˜as sámi guovlluin Davvi-Norggas. Vuo˜˜un dása leat sihke historjjálaš eavttut ja dat go dálá dearvvasvuo˜a- ja sosiálafálaldagat eai leat heivehuvvon sámi diliide. Danne lea ge ráhkaduvvon sámi dearvvasvuo˜a- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplánaevttohus (g„. sd.died. nr. 21 (1999-2000) „uo. 4.6.2 s. 47-50). Sámedikki mielas ii leat dat doarvái. Mihttomeari ektui mii lea oadjebas eallineavttut ja vejolašvuohta beassat arenaide mat duddjojit buriid eallineavttuid bargomárkanis, oahppovuogádagas, viessomárkanis jna, beroškeahttá „earddalaš duogá¿is, lea dat mii die˜áhusas daddjojuvvo sámi surggiid birra hui heittot. Vaikke vel „ujuhuvvo muhtun erohusaide sámi guovlluin, de ferte Sámedikki mielas boahtteáiggi á¹giruššama vuo˜˜un leat doaibmabijut oppa sámi guvlui, maiddái máttasámi. Danne dáhttu Sámediggi Stuorradikki leat mielde fuolaheamen ahte ráhkaduvvošii viidát prográmma sámi guovlluid eallineavttuid ovddideapmái. Prográmma ferte oa¿¿ut doarvái buori eanadie˜alaš differensierema vai sámi guovlluid regiovnnalaš erohusat sáhttet adnojuvvot vuo˜˜un. Dasto lea dea¼alaš ahte ortnegiid strategiijat ja doaibmabijut heivehuvvojit sámi norpmaide ja árvvuide. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 11.35 Ášši 15/00 ‚ak„a- ja skábmamánu 2000 dievas„oahkkimiid ovttastahttin Ášši meannudeapmi álggahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 11.35 I. Áššebáhpirat Ovdla mearriduvvon „oahkkinplána II. Ovddiduvvon eavttuhusat ‚oahkkinjo˜ihangoddi oa¿¿u fápmudusa mearridit ovttastahttojuvvon dievas„oahkkima áiggi 2000 „av„„a, goas maiddái sámediggevisti rahppojuvvo. 39 áirasis ledje 31 „oahkis. Jienasteapmi „a˜ahuvvui dáid vuoruid mielde: ‚oahkkinjo˜ihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienala„„at. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii gáibiduvvon lasáhus beavdegirjái. Sáhkaovddideaddji Replihkka 1. Randi Solli Pedersen John Henrik Eira Randi Solli Pedersen ‚oahkkinjo˜ihangoddi oa¿¿u fápmudusa mearridit ovttastahttojuvvon dievas„oahkkima áiggi 2000 „av„„a, goas maiddái sámediggevisti rahppojuvvo. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui njuk„amánu 3. b. dii. 11.40. Vuollái„állit leat lohkan „oahkkinbeavdegirjji, ja leat gávnnahan ahte „oahkkingirjái fievrriduvvon mearrádusat leat nu mo Sámediggi mearridii. Kárášjohka 03.03.2000 ‚oahkkinjo˜ihangoddi Johan Mikkel Sara Randi Solli Pedersen Einar Lifjell Eva Josefsen