«Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit lassánit...» Dag Terje Andersen Foto:Scanpix Sámedikki sámegiellaiskkadeamit ja sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid čájehit ahte ain leat ollu hástalusat mat fertejit čovdojuvvot ovdalgo sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusat leat ollašuhttojuvvvon ollásit. Dárbu sáhttá leat maid geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaideamet čuovggas. Ráđđehus danne áigu geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid. Mun lean hui ilus go ráđđehus ođastuvvon nationálabušeahtas lea árvalan stuorrudit juolludeami Sámediggái, vai Loabága suohkanii lea vejolaš šaddat sámegiela hálddašanguovllu láhttun golggotmánu 1. beaivvi 2009 rájis Go sámegielat eambbo oidnojit ja gullojit almmolaš báikkiin, nugo min sávaldat lea, de galget leat buohkaide olámuttus. Ulbmil lea ahte sámegielat galget ovdánit servodaga nannejeaddji oassin, ja daidda galgá leat sadji ovdánit buot servodaga surggiin. Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin, báikegottiin, mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, sámi giellaja kulturguovddážiin, ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain. Ain ovddas guvlui lea mearrideaddji dehálaš ahte sámit ieža geavahit gieldaideaset viššalit. Sámegielaid nannenbargu gáibida guhkesáigásaš ja bissovaš rahčamušaid servodaga eanaš surggiin, ja dat ferte joatkit guhkit áiggi. Doaibmaplána válddahallá danne ráđđehusa barggu guhkibuš áiggi ulbmiliid, namalassii nannet sámegielaid boahtteáigái. Dát ulbmilat leat vuođđun plánaáigodaga doaibmabijuid joatkevaš čađaheapmái. Dag Terje Andersen 9 VIIDDIS JA GUHKESÁIGÁSAŠ ÁŊGIRUŠŠAN SÁMEGIELAIGUIN Ráđđehusa politihka bajimuš ulbmil sámegielaid ávkin lea láhčit nu, ahte Norggas lea oadjebas boahtteáigi sámegielaide – davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Dehálaš ulbmil lea buoridit sámegielalaš olbmuid loguid. Dat gáibida viiddis ja guhkesáigásaš áŋgiruššama buot servodatsurggiin. Ráđđehus áigu doaibmaplánaáigodaga bidjat dakkár vuođu mas lea vejolaš buorebut áŋgiruššat sámegielaiguin sierranas servodatsurggiin – erenoamážit oahpahallamiin, oahpahusas, almmolaš bálvalus- ja fuollafálaldagain, ja vel geavahit ja oidnosii buktit sámegielaid almmolaš oktavuođain. Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii ásahuvvon giellavuoigatvuođat. Sámegiella ferte dikšojuvvot buot joregiin main sámit leat ja deaivvadit, ja danne lea dehálaš čalmmustahttit sámegielaid joregiid ja daid geavaheaddjiid deaivvadanbáikkiid. Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda maid ahte guhtege sápmelaš geahččala nanusmahttit ja buoridit iežas sámegiela máhtu, geavahit sámegiela nu ollu dilálašvuođain go sáhteš, ja oahpahit sámegiela mađe muddui lea vejolaš ođđa buolvvaide. Jos sámegielaid boahtteáigi galggaš leat oadjebas, de gáibiduvvo ahte gielddat ja báikegottit suodjalit ja viššalit geavahit sámegiela iežaset guovlluin dainna fuolain, ahte sámegiela lea vejolaš bures oahpahit mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvl- 10 lain, ja dainnage fuolain ahte vánhemiidda ja eará rávesolbmuide maid leat buorit vejolašvuođat oahppat sámegiela. Dasto báikegottit berrejit deattuhit dehálažžan lágidit sámegielalaš joregiid mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, ja fállat dakkár gielddalaš bálvalusaid sámi álbmogii, main vuođus lea sámi giella- ja kulturmáhttu. Sámegielalaš galbbat galget leat gielddavisttiid sihke olggobealde ja siskkobealde, ja máŋggagielat geaidnogalbbat váikkuhit dasa ahte sámegiellage lea oidnosis báikkálaš servodagain. Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda álššalaččat áŋgiruššama julevsámegielain ja oarjilsámegielain, vai dát gielat bissot ealli giellan maiddái boahtteáiggige. Dainnago dáin giellaguovlluin sámit orrot bieđgguid ja leat unnitlogus stuorát álbmoga ektui, de sin joavkkuide lea erenoamáš váttes hástalus fas ealáskahttit gielaset. Nu lea dilli erenoamážit oarjilsámi guovlluin. Oarjilsámit ja julevsámit leat unnitlogut olles sámi servodagas. Danne lea dárbu ahte sii buohkat geain lea ovddasvástádus sámegielain, bidjet erenoamáš searaid dáid gielaid nanusmahttimii. Nuortalašgiela/golttágiela ja bihtánsámegiela várás áŋgiruššan ferte mearkkašit ahte álggahuvvojit báikkálaš ja rádjarasttideaddji giellaprošeavttat maid vuođđun lea dáid gielaid duohtadilli. Odne ii leat jáhkehahtti atnit dáid gielaid ealli giellan sierranas servodatsurggiin nugo lea vejolaš dahkat davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela dáfus. Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat: • Sámegielat davvisámegiella, julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige • Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot • Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela • Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot • Duon golmma sámegillii, davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat • Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid, sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela • Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái Politihkalaš vuođđu Ráđđehusbellodagaid politihkalaš vuođđu – Soria Moria-julggaštus – almmuha ulbmilin dakkár sámepolitihka čađaheami, mii lea ávkin sámi álbmogii, nu ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas. St.dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolithkka ráđđehus lea dovddahan ahte sámegielat galget leat ealli gielat. Sámegielaid galgá leat vejolaš geavahit servodaga buot joregiin, ja sámegiela geavaheapmi galgá buoriduvvot buot servodatjoregiin. Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go dearvvasvuođas, fuolas ja oahpahusas. Dat gáibida aktiiva politihka mii váldá mielde oassin sámegielalaš ja sámekultuvrralaš viidodaga almmolaš bálvalusaide ja fálaldagaide. St.dieđáhusas nr. 35 (2007-2008) Mål og meining ráđđehus lea árvalusvuođđun hábmen ollislaš giellapolitihka. Gielladieđáhusa ollislaš viidodat mearkkaša ahte sámegiela boahtteáigái sihkkarastin maid gullá bajimuš giellapolitihkalaš ovddasvástádussii oassin. Bargu sámegiela ovddidemiin lea danne maiddái oppalaš giellapolitihkalaš hástalus, iige duššefal dábálaš sámepolitihkalaš hástalus. Sámegielat, erenoamážit unnibuš gielat, leat ollu váddát dilis go Norgga riikkagiella. Giellajápmu lea duođalaš áitta duoidda unnibuš sámegielaide. Muhto vel davvisámegiellage čilgejuvvo áitojuvvon giellan riikkaidgaskasaš oktavuođain. Go giellajámu lea áigumuš hehttet, de gáibiduvvo čavgadat ja ulbmálat ja dárkilit plánejuvvon áŋgiruššan. Gielladieđáhusas celkojuvvo ahte ráđđehusa barggu ulbmil lea ráhkadit vuođu ođđa sámi giellapolitihkkii mas lea strategalaš ja ollislaš viidodat sámegillii ja sámi servodahkii. Dát doaibmaplána gullá dán bargui oassin. St.dieđáhusas nr. 23 (2007-2008) Språk bygger broer namahuvvojit doaibmabijut mat gullet ollislaš giellaoahpahuspolitihkkii man vuođđun lea olbmo oppa eallima viidodat ja máŋggagielalašvuođa viidodat. Mánáidgárddit dat leat heivvoleamos joregat go doaibmabijuid ulbmil lea movttiidahttit olbmo jo mánnán oččodit sámegiela. Departemeanta oaidná dárbun árvvoštallat giellakártema ja giellamovttiidahttima reaidduid ja vugiid kvalitehta, vai lea vejolaš gávnnahit mo lea buoremus ovddidit sámegiela. Dasto čilgejuvvo sámegiela sadji maiddái vuođđooahpahusasge, ja departemeanta atná iežas hástalussan sihkkarastit oahppiide oktagaslaš vuoigatvuođa oahppat sámegiela, ee. atnit fuola das ahte leat fidnemis dohkálaččat oahppan oahpaheaddjit ja ahte ráhkaduvvojit ja buvttaduvvojit buorit sámegielalaš oahpponeavvut. Departemeanta ulbmáda buoridit gáiddosoahpahusa fálaldagaid ja gulahit jeavddalaččat ahte oahppiin lea vuoigatvuohta oažžut sámegiela oahpahusa. Stuorradiggedieđáhus válddahallá dasto universitehtaid ja allaskuvllaid giellafágaid. Sámegielalaš dutkamat ja sámegielalaš oahpaheaddjioahpahusat leat Norggas dehálaš eavttut go galgat seailluhit ja ovddidit sámegielaid ja sámekultuvrra, ja nu maiddái riikkarájáid rastá. Dehálaš lea erenoamážit atnit muittus unnibuš sámegielaid, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, ja stuorradiggedieđáhusas čujuhuvvo dasa ahte viggamušaide oččodit oahppiid ohcat 11