aamulla (lat. mane) : S: iđđedis; N: om morgenen ACE-estäjät : S: ACE-easttat; N: ACEhemmere ahavoitunut, päivettynyt, ruskettunut (auringossa) : S: áfáiduvvan, áfi; N: solbrunhet aika (lat. temus) : S: áigi; N: tid aineenvaihdunta : S: ávnnasmolsun; N: stoffskifte, (1:F: aineenvaihduntaan; S: ávnnasmolsuma várás; N: for stoffskiftet) aineenvaihduntasairaus : S: ávnnasmolssadávda; N: stoffskiftesykdom, (1:F: hidas aineenvaihdunta; S: vuollegis~hiđis ávnnasmolsun; N: lavt stoffskifte (hypothyreose), 2:F: nopea, korkea aineenvaihdunta; S: alla~johtilis ávnnasmolsun; høyt stoffskifte (thyre otoxicose~hyperthyreose)) aivot (lat. cerebrum) : S: vuoiŋŋaš (pl. vuoigŋašat); N: hjerne aivoverenvuoto (lat. haemorrhagia cerebri) : S: vuoiŋŋašvardin; N: hjerneblødning akuuttiin nenän tukkeutumiseen : S: rahpat njuni akuhtta dahppomis; N: til drenasje ved akutt rhinitt alaston (lat. nudus) : S: álás; N: naken aliannostus : S: vuolleattusteapmi, attustus, vuolledoseren; N: underdosering alkaalinen (lat. alcalinus) : S: alkálalaš, alkála; N: alkalisk alkoholi (lat. alcohol) : S: alkohola; N: alkohol alkoholi, väkiviina, sprii (lat. spiritus) : S: spriita, alkohola; N: spiritus allekirjoita (lat. signa) : S: vuolláičále; N: signer allekirjoittaa (lat. signare) : S: vuolláičállit, signeret; N: signere allekirjoitus, nimikirjoitus (lat. signatura) : S: vuolláičála, nammačála, signatuvra; N: signatur allergia, herkistymä, liikaherkkyys : S: allergiija; N: allergi, (1:F: allerginen, liikaherkkä; S: allergalaš, allergihkkár; N: allergiker, 2:F: allerginen, liikaherkkä; S: allergalaš; N: allergisk, 3:F: allergiasairaudet; S: allergiijat, allergiijalaš dávddat; N: allergiske sykdommer) allergialääkkeet : S: allergiijadálkkas; N: allergimedisin amfetamiini (lat. amphetaminum) : S: amfetamiidna; N: amfetamin ampulli (lat. ampulla, ampullae) : S: ampulla; N: ampulle annetaan tiettynä viikonpäivänä : S: addojuvvo fasta vahkkobeaivvi, addojuvvo mearre vahkkobeaivvi; N: gies på fast ukedag annos, lääkeannos (lat. dosis) : S: dálkkasmearri, dálkkasattus, dosa; N: dose annospulveri : S: attus- , mearre-, dosabulvarat; N: dosepulver annostella : S: attostit, attostallat, merret, doset; N: dosere annostettu pulveri (lat. dosipulvis) : S: attostuvvon bulvvar; N: dosert pulver annostus : S: dálkkasmearri, dálkkasattosteapmi; N: dosering, (1:F: erityisannostus; S: erenoamáš dálkkasmearri, erenoamáš attosteapmi; N: spesiell dosering, 2:F: erityisannostukset; S: erenoamáš dálkkasmearit, erenoamáš attosteamit; N: spesielle doseringer, 3:F: alkuannostus; S: álgindálkkasmearri, álginattus, álgindosa; N: startdose, 4:F: jatkuva annostus; S: bisuhandálkkasmearri, bisuhanattus, bisuhandosa; N: vedlikeholdsdose, 5:F: vaihteleva vuorokausiannostus; S: molsašuddi jándordálkkasmearri, molsašuddi jándorattus~jándordosa; N: varierende døgndose, 6:F: ajoittainen annostus; S: áigodatdálkkasmearit, áigodatattosteamit; N: syklisk dosering, 7:F: annostusehdotus; S: dálkkasmearreevttohus, attostanevttohus, dosaevttohus; N: doseringsforslag) antasidi : S: suvrrehuhtti dálkkas; N: syrenøytraliserende medisin antibiootti (lat. antibioticum) : S: antibiotika~antibiohta; N: antibiotika antihistamiini (lat. antihistaminicum) : S: antihistamiidna; N: antihistamin (allergimedisin) antiperspirantti (hikoilua estävä), deodorantti : S: antiperspiranta (bivastuvvama hehttemii), deodoránta; N: antiperspirant deodorant apteekkari : S: apotehkkár; N: apoteker apteekki (lat. apotheke) : S: apotehka~apoteaika; N: apotek apuaine : S: veahkkeávnnas (dálkasiin); N: hjelpestoff (i medisiner og lign.) astma (lat. asthma) : S: ásmá~ástmá; N: astma, (1:F: astmaan; S: ás(t)má vuostá; N: mot astma) ateria (lat. cibus) : S: boradeapmi; N: måltid aterian yhteydessä : S: boradettiin dahje maŋŋel boradeami, boradeami oktavuođas; N: under eller etter måltider atropiini (lat. atropinum) : S: atropiidna; N: atropin aukko, kaula (pullossa) (lat. orificium) : S: ráigi, bohtalčotta; N: åpning, hals (på flasker) aurinkosuoja : S: beaivvášsuodji; N: solbeskyttelse aurinkosuojakerroin : S: beaivvášsuodjegerddon; N: solfaktor aurinkovoide : S: beaivvášvuoiddas; N: solkrem bakteereja tappava : S: baktearaid~bakteraid goddi; N: bakteriedrepende bakteeri (lat. bacterium) : S: bakteria; N: bakterie balsami (lat. balsamum) : S: balsam; N: balsam basilli (lat. basillus) : S: basilla; N: basill, bakterie beetasalpaajat : S: betacaggit; N: betablokkere bolus : S: bolus; N: bolus bronkiitti (lat. bronchitis) : S: broŋkket, bronkihtta; N: bronkitt deodorantti : S: deodoránta; N: deodorant depressiolääke : S: lossamielladálkkas, deprešuvdnadálkkas; N: antidepressiva, medisin mot depresjon desigramma (lat. decigramma) : S: decigrámma, desi-; N: decigram eetteri (lat. aether) : S: ehter; N: eter ehkäisyvalmisteet : S: prevanšuvdnaávdnasat; N: prevensjonsmidler ei saa jäätyä : S: ii galgga jiekŋut; N: frostfritt ei voi uudistaa (lat. ne reiteretur) : S: ii sáhte ođasmahttojuvvot; N: kan ikke fornyes elohopea (lat. hydrargyrum, mercurius) : S: eallisilba; N: kvikksølv eläinlaji : S: eallišládja; N: dyreart eläinlääke (lat. medicamen veterinarium) : S: ealliiddálkkas; N: veterinærmedisin, legemiddel til dyr eläinlääkintään (lat. ad usum veterinarium) : S: ealliid dálkkodeami várás; N: til veterinær bruk eläinlääkäri (lat. veterinarius) : S: šibitdoavttir; N: veterinær emäksinen (lat. basicus) : S: básalaš, eamalaš; N: basisk emätin (lat. vagina) : S: gudnju, vuolledábit, cinná; N: vagina, skjede emätinpuikko (lat. vagitorium) : S: vagitoriija; N: vagitorie, (1:F: emättimeen; S: biddjo gudnjui; N: innføres i skjeden, 2:F: syvälle emättimeen; S: čiekŋalassii gudnjui; N: dypt i skjeden) ennalta ehkäistä : S: eastadit; N: forebygge, (1:F: sydänkouristuksen ennaltaehkäisyyn, rasitusrintakipujen ennaltaehkäisyyn; S: eastadit váibmogeasáhaga; N: forebyggende mot anginasmerter) ennen tutkimusta : S: iskkadeami ovdal; N: før undersøkelsen entsyymi : S: enzyma; N: enzym epäpuhdas : S: nuoski (attr. nuoskkis~nuoskkes); N: urenslig epäterveellinen : S: eahpedearvvaslaš~ eahpedearvvašlaš; N: usunn erite : S: vuožži (pl. vuoččit), vuožus (pl. vuhčosat), vuožžu (pl. vuoččut); N: sekresjon (sekret, utsondring) etikka (lat. acetum) : S: ettet; N: eddik farmaseutti : S: farmasevta; N: farmasøyt finni, näppylä, märkänäppy : S: čihkalas, čivhli, nággi, náráš, náránaš, nárán, rušmmas; N: kvise, hudfinne, hudpustel fosfaatti (lat. phosphas) : S: fosfáhta; N: fosfat fysiologinen suolavesi : S: fysiologalaš sáltečáhci; N: fysiologisk saltvann fysioterapeutti : S: fysioterapevta; N: fysioterapeut fysioterapia : S: fysioterapiija; N: fysioterapi geneerinen aine : S: seammavuđot ávnnas, generalaš ávnnas; N: generisk middel geneerinen vaihtoehto : S: seammavuđot dálkasa lonuheapmi, generalaš dálkkaslonuheapmi; N: generisk bytte glukoosi (lat. glucosum) : S: glukosa; N: glukose gramma (lat. gramma) : S: grámma; N: gram haava (lat. ulcus, vulnus) : S: hávvi; N: sår, (1:F: arpi; S: árpa; N: lite sår, rift, skrubbsår, 2:F: rupi; S: ruobbi; N: skorpe på sår) haavapuuteri : S: hávvepudder, -puddar; N: sårpudder haimatulehdus (lat. pancreatitis) : S: vuovdačolgaráksavuolši; N: bukspyttkjertelbetennelse (pancreatitt) haju (lat. odor) : S: hádja; N: lukt hajuton (lat. inodoratus) : S: hájakeahtes; N: luktfri halvaus (lat. apopleksia) : S: gáldnanvihki; N: slag halvaus, näivetystauti : S: ástandávda; N: lammelse hammas (lat. dens) : S: bátni (pl. bánit); N: tann hammaskiille : S: bátnegarra, gearradas, bátneemálja; N: tannemalje hammaskivi : S: bátnegeađgi; N: tannsten hammasmätä (lat. caries) : S: bátnemieskan; N: tannråte hammasproteesi : S: bátneprotesa («luovosbánit»); N: gebiss (tannprotese) hammasproteesin kiinnitysaine : S: bátneprotesa giddenávnnas; N: festemiddel for tannprotese hammassairaus : S: bátnevihki, bátnedávda; N: tannsykdom hammassärky : S: bátnevearka, bátnevárka, bátnebávččas; N: tannverk (tannpine) hammassärkyyn (lat. odontalgicus) : S: bátnebákčasa vuostá; N: som motvirker tannsmerter hapan : S: suvrris (attr. suvrra); N: sur hapon neutralointiin, liikahappoisuutta vähentävä : S: suvrrehuhtti; N: syrenøytraliserende happo (lat. acidum) : S: suvri, háhppu; N: syre, (1:F: heikko happo; S: vuoimmehis háhppu; N: svak syre, 2:F: vahva happo; S: vuoibmás háhppu; N: sterk syre) happoa sitova lääke (lat. antacidus) : S: neutraliserejeaddji; N: nøytraliserende harmaakaihi (lat. cataract) : S: ránessmáiti; N: grå stær hartsi (lat. resina) : S: gáhčči, harpiksa; N: harpiks hedelmöittää : S: sahkkehit; N: befrukte hedelmöitys : S: sagahus, sahkkehus; N: befruktning heinänuha : S: suoidneallergiija; N: høysnue hengenvaarallinen : S: heakkaváralaš, sorpmálaš; N: livsfarlig hengitetään sisään, vedetään henkeen : S: vuigŋojuvvo; N: inhaleres hengitys : S: vuoigŋat; N: puste, ånde hengityslääke : S: sisavuoigŋandálkkas; N: inhalasjonsmedisin hengitystiehyt : S: vuoiŋŋahat; N: åndedrett hengitysvaikeus : S: lahppaseapmi, lahpastuvvan; N: pustevansker hengästynyt : S: šieđđaluvvan; N: andpusten henkilötunnus : S: persovdnanummir; N: personnummer henkitorvi, ilmatorvi (lat. trachea) : S: giegir; N: luftrør (strupe) hera, verihera, seerumi (lat. serum) : S: varramissu; N: serum herkistymänuha (lat. rhinitis allergica) : S: allergalaš njunnegolgan, allergalaš rhinihtta; N: allergisk rhinitt, (1:F: herkistymänuhaan; S: allergalaš njunnegolgama vuostá, allergalaš rhinihta vuostá; N: mot allergisk rhinitt) hermo (lat. nervus) : S: nearva; N: nerve hieroa : S: ruvvet, ruvvedit; N: gni, massere hierreöljy, linimentti (lat. linimentum) : S: linimenta; N: liniment, smørelse hiili (lat. carbo) : S: čitna, koalla; N: kull hiilidioksiidi (CO2) : S: karbondioksiida (CO2); N: karbondioksyd (CO2) hiilihydraatti : S: čitnahydráhtta; N: kullhydrat hiilitabletti : S: čitnatableahtta; koallatableahtta; N: kulltablett hiki (lat. sudor) : S: bivastat; N: svette, sved, (1:F: hikoilla; S: bivastuvvat; N: bli svett) hilse : S: gatna (pl. ganat); N: flass hilseillä : S: njallat; N: flakne av (om huden, f.eks. som bivirkning av medisiner) hinkuyskä (lat. pertussis) : S: sainnahat, saidnangosahat, sainnusgosahat; N: kikhoste hius (lat. capillus) : S: vuokta (pl. vuovttat); N: hodehår hivenaineet : S: minerálat; N: mineraler hoitaa : S: dálkkodit, dálkut, dikšut; N: behandle hoito, lääkitys : S: dikšu, dálkkodeapmi, dálkun; N: behandling homeopaattiset valmisteet : S: homeopáhtalaš buktagat; N: homeopatiske preparater hopea : S: silba; N: sølv, (1:F: sisältää hopeaa; S: mii sisttisdoallá silbba; N: som inneholder sølv, sølv-) huimauslääke : S: oaivejorggisdálkkas, oaivejorrandálkkas; N: svimmelhetsmedisin huuhtele suu käytön jälkeen : S: doidde njálmmi maŋŋel geavaheami, doidde njálmmi maŋŋel anu; N: skyll munnen etter bruk huuli (lat. labium) : S: bavssa (pl. baksamat); N: leppe huulirasva : S: bavssabuoidi; N: leppepomade hyvin vähän : S: uhcánaš; N: meget liten hyytymistä estävä lääkitys : S: gillohuhttindálkkodeapmi; N: antikoagulasjonsbehandling, (1:F: hyytymisen estoon; S: hehttet gieluiduvvama; N: forhindre blodkoagulering) hyytyä, juoksettua, maksoittua (lat. coagulatio) : S: giellut, gieluiduvvat~ gieluluvvat~giluiduvvat~giluluvvat, gillot, lohppet, smarret (om blod); N: koagulere hyönteispistos : S: divreborahat; N: insektstikk hätäehkäisy : S: heahteprevanšuvdna; N: nødprevensjon höyrylaite : S: lievlamašiidna, lievlaráhkadeaddji apparahtta; N: forstøverapparat, (1:F: käytetään höyrylaitteella; S: geavahuvvo lievlamašiinnain; N: brukes i forstøverapparat) ien (lat. gingiva) : S: algŋa~aldna, bátneoažži; N: tannkjøtt iho (lat. cutis, derma) : S: liiki; N: hud, (1:F: käytetään iholle; S: geavahuvvo liikki várás; N: til bruk på huden) ihokarva (lat. capillus) : S: guolga (pl. guolggat); N: hår ihokäyttöön, iholle : S: geavahuvvo liikái, geavahuvvo liikki várás; N: til bruk på huden ihomato : S: liikemáhtu; N: hudorm ihotauti : S: liikedávda; N: hudsykdom ihotautilääke : S: liikedávdadálkkas; N: hudsykdomsmedisin ihottuma : S: iđa (pl. ihtagat); ihttomat, ihtaluddamat, ihtalupmi, ihtamas, ihtalanvihki; N: utslett, (1:F: rupinen ihottuma; S: ruobbi; N: skorpedannende utslett av noen slag, 2:F: veden aiheuttama ihottuma; S: čáhcebostta; N: utslett forårsaket av vann) ikä : S: ahki; N: alder illalla (lat. vespere) : S: eahkedis; N: om aftenen ilmapöhö (lat. emphysema) : S: emfysema; N: emfysem ilmavaivat : S: áibmobákčasat; N: luftsmerter imeskelytabletti : S: njammantableahtta; N: sugetablett imettää : S: njamahit; N: amme imetyssuoja : S: čižžeskuvdu; N: ammeinnlegg imevä aine : S: geassi~njammi ávdnasat; N: absorberende midler imeä itseensä : S: absorberet, geassit~njammat alcces; N: absorbere, (1:F: imeytyä; S: geassa­ suvvat~njammasuvvat; N: absorberes) influenssa (lat. influentia) : S: influensa; N: influensa inkontinenssisuoja - side : S: inkontinensasuodji; N: inkontinensbind intiimipyyhe : S: intiimabasaldat; N: intimserviett intiimisaippua : S: intiimasáibbo, -sáibu, -sovpá; N: instimsåpe itämisaika (lat. incubatio) : S: dávdda ihtináigi, dávdda inkubašuvdnaáigi; N: inkubasjonstid jalka : S: juolgi; N: fot, legg jalkahoito : S: juolgedikšun; N: fotpleie jalkasieni : S: juolgeguoppar; N: fotsopp jalkasyylät : S: juolgespárttut; N: fotvorter jalkaturvotukseen : S: juolgebohtaneami vuostá; N: mot leggødemer, mot legghevelser jalkojen huonoon verenkiertoon : S: dálkkas julggiid heajos varragierssu vuostá; N: claudikasjonsmedisin, (1:F: jalkojen huonoon verenkiertoon; S: heajos varragierssu vuostá julggiin; N: mot claudikasjonssmerter) jauhe (lat. pulvis) : S: bulvarat; N: pulver jodi (lat. jodum) : S: jodda, jukta; N: jod joka kolmas tunti, kolmen tunnin välein (lat. trihorio) : S: juohke 3. diimmu, juohke goalmmát diimmu; N: hver 3. time joka neljäs tunti, neljän tunnin välein (lat. quadrihorio) : S: juohke 4. diimmu, juohke njealját diimmu; N: hver 4. time jyvänen, lääkerae (lat. granulatus, granulum) : S: dálkkasgortnáš, gordne-, dálkkasčalbmi, dálkkasčuoggaraš; N: granulert, kornet, lite korn, liten pille jäähdytetty (lat. refrigeratus) : S: čoskon; N: avkjølt jäähdyttää (lat. refrigerare) : S: čoaskudit; N: avkjøle kaatumatauti, epilepsia : S: jámálganváddu, jámálganvihki, epilepsi(a), gahčadatdávda; N: epilepsi kalanmaksaöljy : S: guolevuodja; N: tran kalium (lat. kalium) : S: kalium; N: kalium kalju, karvaton : S: báljis; N: skallet (hårløs) kalkki : S: kálka; N: kalk kalpeatauti : S: šovkesdávda; N: bleiksott kalsium (lat. calcium) : S: kalsium; N: kalsium kalsiuminestäjät : S: kalsiumcaggit; N: kalsiumantagonister kamferi (lat. camphora) : S: kámffar, kámfer; N: kamfer, (1:F: sisältää kamferia; S: mii sisttisdoallá kámfara; N: som inneholder kamfer) kapseli (lat. capsula) : S: kapsel; N: kapsel kasvi, kasvain : S: šattalmas~šattolmas; N: svulst (innvortes) kasvot (lat. fácies) : S: ámadadju~ámadeadju; N: ansikt katetri, johtoputki (lat. cathether) : S: katehter; N: kateter keitos (lat. coctio) : S: vuoššus; N: kokning keltatauti (lat. hepatitis) : S: fiskesdávda; N: gulsott (hepatitt) keripukki (lat. scorbutus) : S: skurbbet, skurbbetdávda; N: skjørbuk (vitamin C-mangel) kerrata : S: geardduhit; N: gjenta kestolääke : S: depottableahtta; N: depottablett, (1:F: niellään veden kera; S: njielastuvvo čáziin; N: svelges med vann, 2:F: tabletit niellään kokonaisina puolen vesilasin kera ruoan yhteydessä tai heti sen jälkeen; S: tableahtat njielastuvvojit obbanaga oktan 1/2 čáhceglásain boradettiin dahje dakka maŋŋel; N: tablettene svelges hele med 1/2 glass vann til eller like etter måltid) kestonitraatit : S: bistilisnitrahtat; N: langtidsnitrater keuhko (lat. pulmo) : S: geahpis (pl. geahppát); N: lunge keuhkokuume (lat. pneumonia) : S: geahpesboalddáhat; N: lungebetennelse keuhkopussintulehdus : S: geahpescuozzasiedjun, pleurihtta; N: pleuritt keuhkosairaus, keuhkotauti : S: geahpesdávda, geahpesvihki; N: lungesykdom keuhkotuberkuloosi : S: sovahatdávda, teret; N: lungetuberkulose kieli (lat. lingua) : S: njuovčča; N: tunge kihomadot : S: čoallemáđut, smávvamáđut; N: småmark kihti, reumatismi (lat. rheumatismus) : S: seargadávda, jikta, reumatisma; N: gikt kiinnitetään iholle : S: darvvihuvvo liikái; N: festes på huden kilpirauhanen (lat. glandula thyroidea) : S: guoggomasráksá, galbaráksá; N: skjoldbruskkjertel kilpirauhasen liikatoiminta (lat. thyreotoxicosis, hyperthyreoidismus, hyperthyreosis, hyperthyria) : S: alla ávnnasmolsun; N: høyt stoffskifte kilpirauhasen toiminnanvajavuus (lat. hypothyreosis) : S: vuollegis~hiđis ávnnasmolsun; N: lavt stoffskifte kiniini (lat. chininum) : S: kiniidna; N: kinin kipu, särky (lat. dolor) : S: bávččas (pl. bákčasat); N: smerte, (1:F: koskea, sattua, särkeä, kivistää (vb.); S: bávččastit (vb.); N: smerte (vb.)) kipulääke, särkylääke : S: bákčasiid váidudahtti dálkkas, bákčasiid váidudahtti; N: smertestillende medisin, (1:F: keskinkertaiseen ja kovaan särkyyn; S: govttolaš bákčasiid rájes garra bákčasiid rádjái; N: mot moderate til sterke smerter) kitkerä : S: rihča; N: bitter kivennäisainepitoinen, kivennäisaineinen (lat. mineralis) : S: minerálalaš; N: mineralsk kivi (lat. apis) : S: geađgi; N: stein kloori (lat. chlorum) : S: klora; N: klor kloroformi (lat. chloroformium) : S: kloroforma; N: kloroform kodeiini (lat. codeinum) : S: kodeiidna; N: kodein kofeiini (lat. coffeinum) : S: koffeiidna, kofeiidna; N: koffein kohdunkaula (lat. cervix uteri) : S: goaŧŧočotta; N: livmorhals kohtaus tai alkava kohtaus : S: dohppehallan; N: anfall eller truende anfall kohtu (lat. uterus) : S: goaŧŧu, mánágoahti; N: livmor kokaiini (lat. cocainum) : S: kokaiidna; N: kokain kolesterolia alentava lääke : S: kolesterola njeaidi dálkkas; N: kolesterolsenkende middel, (1:F: veren korkeaan kolesterolipitoisuuteen; S: vara alla kolesterolameari vuostá; N: mot høyt kolesterolinnhold i blodet, 2:F: tavoitteena pitää kolesteroli alle 5,0 mmol/L; S: mihttomearri lea doalahit kolesterola vuollel 5,0 mmol/ L,; N: målsetningen er å holde kolesterolet under 5,0 mmol/L) kolmen kuukauden koliikki : S: golmma mánu kolihkka; N: tremånederskolikk kolmesti (lat. ter) : S: golbmii, golmma geardde; N: tre ganger (3 ganger) kondomi : S: kondoma; N: kondom korkea verenpaine (lat. hypertensio arterialis) : S: alla varradeaddu; N: høyt blodtrykk korva (lat. auris) : S: beallji; N: øre korvalääke : S: bealljedálkkas; N: øremedisin korvasärky (pistävä kipu korvassa) : S: bealljenávhllahat; N: øresting korvasärky : S: bealljebávččas (pl. bealljebákčasat), bealljevearka, várka; N: øreverk korvatipat (lat. otoguttae) : S: bealljegoaikkanasat; N: øredråper korvatulehdus : S: bealljevuolši; N: ørebetennelse kouristuksen vastalääke (lat. antispasmodicus) : S: geasáhatluvvejeaddji; N: spasmeløsende kova vatsa : S: obbon, čidnon; N: treg mage krooninen (lat. chronicus) : S: bistevaš, kronalaš; N: kronisk krooninen keuhkoputkentulehdus (lat. bronchitits chronica) : S: bistevaš broŋkket, kronalaš broŋkket; N: kronisk bronkitt krooninen tukkeuttava keuhkotauti : S: kronalaš obstruktiiva geahpesdávda (KOGD); N: kronisk obstruktiv lungesykdom (KOLS), (1:F: krooniseen tukkeuttavaan keuhkotautiin; S: kronalaš obstruktiiva geahpesdávdda vuostá; N: mot kronisk obstruktiv lungesykdom) kuiva iho : S: goike liiki; N: tørr hud kulkutauti : S: golgodávda; N: omgangssyke (“rækesjuke”) kulkutauti, epidemia (lat. epidemia) : S: rohttu, rohttodávda, njoammodávda; N: epidemi kulta (lat. aurum) : S: golli; N: gull kumi (lat. gummi) : S: gumme; N: gummi kuolema (lat. mors, mortis) : S: jápmin; N: død kupari (lat. cuprum) : S: veaiki; N: kobber kupata : S: guhppet~gohppet; N: koppe, årelate kuppa (lat. syphilis) : S: ránsos, nábá, náhppá; N: syfilis kurkku, nielu (lat. pharynx) : S: čottaráigi; N: svelgåpning (kjeft) kurkkukipu : S: čottabávččas, čottavárka~čottavearka; N: halsverk (halsonde) kurkkupastilli, -tabletti : S: čottapastilla, -tableahtta; N: halspastill, -tablett kurkkutautien lääke : S: čottadálkkas; N: halsmedisin kurkkutulehdus : S: čottavuolši; N: halsbetennelse (halskatarr) kurlausvesi : S: skoaržžuhančáhci; N: gurglevann kutinaa lievittävä : S: sakŋideami geahpideaddji, geahpida sakŋideami; N: kløestillende kutista : S: sakŋidit; N: klø (intransitiv) kuukautiset : S: mánnodávda, čuosdávda; N: menstruasjon, (1:F: kuukautisten alkamispäivästä lähtien; S: vuosttaš mánnodávdabeaivvi rájes; N: fra første menstruasjonsdag) kuulo : S: gullu; N: hørsel kuulolaite : S: beallje-, gullo-, gullanapparáhtta; N: høreapparat kuume (lat. febris) : S: feber, báhkkaliikkit; N: feber, (1:F: kuumeeseen; S: febera vuostá; N: mot feber) kuumekouristus : S: feberkrámpa; N: feberkrampe, (1:F: kuumekouristukseen; S: feberkrámppa vuostá; N: ved feberkrampe) kuumelääke (lat. febrifugum) : S: feberdálkkas, febernjiejaheaddji dálkkas; N: febernedsettende medisin kuumemittari : S: febermihtár; N: febermåler kylpysuola : S: lávggodansálti; N: badesalt kylpyöljy : S: lávggodanolju; N: badeolje kynsi (lat. unguis) : S: gazza (pl. gaccat); N: negl kyynel (lat. lacrima) : S: ganjal (pl. gatnjalat); N: tåre kyynärpää : S: gargŋil, gargnjil; N: albue käheys : S: roakkasvuohta, siđusvuohta; N: heshet kämmen (lat. palma, vola) : S: goapmir, giehtaloahpu, rábmá; N: håndflate käsi (lat. manus) : S: giehta; N: hånd käyttöaika : S: geavahusáigi; N: brukstid käyttötapa : S: geavahusdáhpi; N: bruksområde käärmeenpurema, -pisto : S: gearpmaščuolastat; N: ormebitt laastari (lat. emplastrum) : S: loasttar, plástter; N: plaster lakritsi : S: lakriisa; N: lakris lanne, lonkka : S: spirralat (pl.); N: hofter lanteet, kupeet : S: spirralat (pl.), alimat (pl.); N: hofter lapamato (lat. taenia, diphyllobotrium, echinococcus) : S: guorká; N: bendelorm lapsi : S: mánná; N: barn lasi (lat. vitrum) : S: glássa, láse; N: glass laskea verta : S: luoitit vara; N: årelate lasta, lastoitus, tilka : S: rávrraldat, rávrrahat, rávrraldeapmi, stielkan; N: spjelking lastenihottuma : S: mánáideksema; N: barneeksem lastenlusikka (lat. cochlear medium) : S: mánáidbaste; N: barneskje leikkauksen jälkeen : S: čuohpadeami maŋŋel, operašuvnna maŋŋel; N: etter operasjon lievittävä (lat. leniens) : S: geahpe­ deaddji~geahpideaddji, váidudahtti; N: lindrende lievittävä lääke, kipulääke (lat. paregoricus) : S: bávččasgeahpe­ deaddji~bávččasgeahpideaddji, bávččasváidudahtti; N: lindrende, smertestillende lievittää (lat. lenire) : S: geahpedit~geahpidit; N: lindre lihakseen (lat. intramuscularis, «injectio intramuscularis») : S: deahkkái; N: intramuskulært, (1:F: pistetään lihakseen; S: biddjo deahki sisa; N: settes intramuskulært) lihavuus : S: buidodat, buoidivuohta; N: fedme liikahappoisuus (lat. dyspepsia) : S: suvrareavgganas; N: dyspepsi, (1:F: liikahappoisuuteen; S: suvrareavgganasaid vuostá; N: mot dyspepsi, 2:F: liikahappoisuutta vähentävä; S: suvrri neutraliserejeaddji; N: syrenøytraliserende) liikahappoisuuslääke : S: hivgehuhttin­ dálkkas; N: antirefluksmedisin (mot sure oppstøt) liikavarvas : S: garraliiki; N: liktorn liitu (lat. creta) : S: krihtta; N: kritt lima (lat. mucilago) : S: šliivi; N: slim limaa irrottava : S: šliiveluvvejeaddji; N: slimløsende limakalvoa ohentava lääke : S: vuohččecuocca dálkkas, vuohččecuocca coahkudanávnnas; N: slimhinneavsvellende middel limakalvon suoja-aineet : S: šliivecuocca bisuhanávdnasat; N: slimhinnebevarende medisin lisämunuainen (lat. glandula suprarenalis) : S: maninbajošráksá, moninbajošráksá; N: binyre litistynyt sormi : S: deđvon suorbma; N: klemt finger litra (lat. litrum) : S: lihtter; N: liter liukastusaine : S: johtinávnnas; N: glidemiddel liukenematta (lat. insolutus) : S: suttakeahttá, luvakeahttá; N: uoppløst liukeneva (lat. solubilis) : S: suddil; N: oppløselig liuos (lat. solutio) : S: luvvi, luvus, suttus; N: oppløsning liuottaa (lat. solvere) : S: suddadit; N: oppløse lopettaa : S: heaittihit, loahpahit; N: seponere lukumäärä (lat. numerus) : S: lohku (pl. logut); N: antall lumisokeus : S: suddon; N: snøblindhet luonnonlääke : S: luonddudálkkas; N: naturlegemiddel lusikka (lat. cochlear) : S: baste; N: skje luu (lat. os, ossis) : S: dákti; N: ben, knokkel luusärky : S: dáktesearggahat; N: knokkelgikt lyijy (lat. plumbum) : S: ladju; N: bly lämpö, lämpötila (lat. temperatura) : S: temperatuvra, liekkasvuođadilli; N: temperatur lääke (lat. medicamen) : S: dálkkas (pl. dálkasat); N: medikament, medisin, legemiddel lääke jalkojen huonoon verenkiertoon : S: dálkkas julggiid heajos varragierssu vuostá; N: claudikasjonsmedisin, (1:F: jalkojen huonoon verenkiertoon; S: julggiid heajos varragierssu vuostá; N: mot claudikasjonssmerter i bena) lääkeaineoppi, farmakologia (lat. pharmacologia) : S: farmakologiija, dálkkasávnnasdieđa; N: farmakologi lääkekirja, farmakopea (lat. pharmacopoea) : S: farmakopéa, dálkkasgirji; N: farmakopé lääkemitta : S: dálkkasmihttu; N: medisinmål lääkemuoto : S: dálkkashápmi; N: legemiddelform lääkemyynti : S: dálkkasvuovdin; N: medisinutsalg lääkinnällinen hoito : S: medisiinnalaš dálkkodeapmi; N: medisinsk behandling lääkinnällinen, lääkintä-, lääke- (lat. medicatus, medicinalis) : S: medisiinnalaš; N: medisinsk lääkitys : S: dálkun; N: medisinering lääkitys, hoito, “kuuri” : S: dálkkodeapmi; N: kur (medisinsk behandlng) lääkitä : S: dálkkastit; N: lege (kurere ved hjelp av medisin eller annet middel; behandle med medisin) lääkitä, hoitaa : S: dálkut, dálkkodit; N: kurere lääkkeiden yliannostus : S: badjelmeare dálkkodeapmi, badjelmeare attosteapmi; N: overdosering lääkäri (lat. medicus) : S: doavttir; N: lege, doktor lääkärin käyttöön (lat. in manu medici) : S: doaktára atnui; N: til bruk for legen lääkärin ohjeen mukaan : S: nu mo šihttojuvvon doaktáriin; N: som avtalt med legen magnesium (lat. magnesium) : S: magnesium; N: magnesium maha, mahalaukku (lat. stomachus, ventriculus) : S: čoavji; N: magesekk, ventrikkel mahahaava (lat. ulcus ventriculi) : S: čoavjehávvi; N: magesår, (1:F: Helicobacter pylorin aiheuttaman mahahaavan hoitoon; S: dálkkodit čoavjehávi man sivva lea Helicobacter pylori; N: behandling av magesår som skyldes Helicobacter pylori) mahahapot kestävä (lat. enterosulubilis) : S: čoavjesuvrri gierdi; N: mavesaftresistent mahakatarri (lat. gastritis) : S: čoavjevuolši, čoavjekatárra; N: magekatarr (gastritt) mahakipu : S: čoavjebávččas (pl. čoavjebákčasat), čoavjeborahat (=gnagende magesmerter); N: magesmerte maito (lat. lac, lactis) : S: mielki; N: melk maitovastike : S: mielkebuhtadus; N: melkeerstatning maksa (lat. hepar) : S: vuoivvas; N: lever maksasairaus : S: vuoivvasdávda, vuoivvasvihki; N: leversykdom maku : S: smáhkka, máistu; N: smak, (1: F: maistaa; S: máistit; N: smake på) masentunut : S: lossamielat, hurvvas, gurvvas; N: deprimert matkapahoinvointi : S: rapmaduvvan; N: rørelsessyk, (1:F: ruveta voimaan pahoin, tulla pahoinvoivaksi (esim. autokyydistä, merimatkalla); S: rapmaduvvat, rapmaluvvat; N: bli rørelsessyk) matkapahoinvointitabletit : S: rapmaduvvantableahtat; N: reisesyketabletter mato : S: máhtu (pl. máđut); N: mark mauton (lat. insipidus) : S: smáhka haga, máisttu haga; N: uten smak mehu (lat. liquor, inctus, succus) : S: sáktá, máihli; N: saft, “dråper” merkitään myrkylliseksi (lat. da (detur) sub nota veneni) : S: merkejuvvo mirkolažžan; N: utleveres med giftmerke mielisairas : S: miellabuohcci; N: sinnslidende mielisairaus : S: seahki; N: sinnsykdom, (1:F: mielenvika; S: miellaheaigu; N: sinnsvakhet) migreenikohtaus : S: migrenadohppehallan; N: migreneanfall migreenilääke : S: migrenadálkkas; N: migrenemedisin milligramma (lat. milligramma) : S: milligrámma; N: milligram millilitra (lat. millilitrum) : S: millilihtter; N: milliliter mittalusikka : S: mihttobaste; N: måleskje mittaruiske : S: mihttodálkkascirggan; N: målesprøyte molempiin sieraimiin : S: goappáge njunneráigái; N: i hvert nesebor molempiin silmiin : S: goappáge čalbmái; N: i hvert øye monivitamiini : S: multivitamiidna; N: multivitamin morfiini (lat. morphinum) : S: morfiidna; N: morfin muisti : S: muitu; N: hukommelse (erindring, minne) muna (lat. ovum) : S: manni~monni; N: egg munanjohdin (lat. tuba uterina) : S: mannejođas~monnejođas; N: eggleder munasarja (lat. ovarium) : S: manneráksá~monneráksá; N: eggstokk munasolun irtoaminen (lat. ovulatio) : S: manneluovvaneapmi~monne­ luovvaneapmi; N: eggløsning (ovulasjon) munuainen (lat. ren) : S: manimuš~manin~monin; N: nyre munuaisallas (lat. pelvis renalis) : S: maninguovdnji~moninguovdnji, maninoarri~moninoarri; N: nyrebekken munuaissairaus : S: monindávda~ manimušdávda~monimušdávda; N: nyresykdom muoto (lat. forma) : S: hápmi; N: form myrkky (lat. venenum) : S: mirkko~mirku~mirko; N: gift(stoff) myrkytys (lat. intoxicatio) : S: mirkkohus; N: forgiftning märkärupi (lat. impetigo contagiosa) : S: dollaboahkut (pl.), boalddáboahkut (pl.); N: brannkopper määrä (lat. quantitas) : S: mearri; N: mengde naarmu : S: árpa (pl. árppat); N: skrubbsår naissukupuolihormonit (naishormoni ja keltarauhashormoni) : S: nissona sohkabealhormonat (estrogena ja progesterona); N: kvinnelige kjønnshormoner (østrogen og progesteron) narkoosi (lat. narcosis) : S: narkosa; N: narkose narkoottinen (lat. narcoticus) : S: narkohtalaš, narkotihkalaš; N: narkotisk natrium (lat. natrium) : S: natrium; N: natrium neljästi (lat. quater) : S: njealje geardde (4 geardde); N: fire ganger nenä (lat. nasus) : S: njunni; N: nese nenäjauhe : S: njunnebulvarat (pl.); N: nesepulver nenälääke : S: njunnedálkkas; N: nesemedisin nenän tukkoisuus, nenän tukkeutuminen : S: njunnedahpahat, njunnedahppun; N: nesetetthet nenäsairaus : S: njunnedávda, njunnevihki; N: nesesykdom nenäsumutin : S: njunnecirggan; N: nesespray, (1:F: nenäsumutin ennen imetystä; S: njunnecirggan ovdal njamaheami; N: nesespray før diegivning) nenätipat (lat. rhinoguttae) : S: njunnegoaikkanas (pl. njunnegoaikkanasat); N: nesedråpe(r), (1:F: nenän tukkoisuuteen; S: dahppon njuni várás; N: for tette neser) nenäverenvuoto : S: njunnevardin; N: neseblødning neste : S: golggus; N: væske nesteenpoistolääke : S: čáhcevuojeheaddji dálkkas, guččahandálkkas; N: vanndrivende medisin nestemäinen (lat. liquidus) : S: golgi; N: flytende nesteseos, lääkeseos, mikstuura (lat. mixtura) : S: mikstuvra; N: mikstur nielaista, niellä : S: njielastit, njiellat; N: svelge (sluke), (1:F: niellään puolen vesilasillisen kera; S: njielastuvvo 1/2 čáhcelásiin; N: svelges med 1/2 glass vann) niellään kokonaisina : S: njielastuvvojit obban; N: svelges hele, (1:F: niellään kokonaisina aterian yhteydessä; S: njielastuvvojit obbanaga boradettiin; N: svelges hele i forbindelse med måltid, 2:F: niellään kokonaisina veden kera; S: njielastuvvojit obban oktan čáziin; N: svelges hele sammen med væske) niellään veden kera : S: njielastuvvo čáziin; N: svelges med vann nielu, kurkku (lat. pharynx) : S: njiellu; N: svelg (pharynx, øverste del av svelget) nikottaa, nikotella : S: njahkahastit, njahkkuhit, njalkkuhit; N: hikke nikotus, hikka : S: njalkkuheapmi, njahkkun, njahkkuheapmi; N: hikking nilkka : S: boaski, juolgeruohtas; N: ankel niska : S: niski, niehkki; N: nakke nisä, maitorauhanen (lat. mamma) : S: čižži; N: bryst nitroglyseriini (lat. glyceryli nitras) : S: nitroglyceriidna; N: nitroglycerin, (1: F: 1 tabletti kielen alle kohtaukseen tai alkavaan kohtaukseen; S: 1 tableahtta njuokčama vuollái go dohppehallagoađát; N: 1 tablett under tungen ved anfall eller truende anfall, 2:F: 1 tabletti kielen alle rintakipuun; S: 1 tableahtta njuokčama vuollái raddebákčasiidda; N: 1 tablett under tungen ved brystsmerter, 3:F: kestonitraatit; S: bistilisnitrahtat; N: langtidsnitrater) nitroglyseriinilaastari : S: nitroglyceriidnaplaster, -loasttar; N: nitroglycerinplaster nitroglyseriinisumute : S: nitroglyceriidnacirggan; N: nitroglycerinspray, (1:F: alkavaan kohtaukseen: 1-2 suihketta kielen alle sisäänhengittämättä; S: go dohppehallagoađát: 1-2 cirggana njuokčama vuollái almmá sisavuoigŋama haga; N: ved anfall eller truende anfall: 1-2 støt under tungen uten samtidig innånding) nivelsairaus : S: lađasvihki, lađasdávda; N: leddsykdom niveltulehdus : S: lađasvuolši; N: leddbetennelse nivelturvotus : S: lađasbohtaneapmi; N: leddhevelse nokkosihottuma (lat. urticaria) : S: rušmasat; N: elveblest nuha : S: nuorvvu~nurvo~nuorvu, nuorvodávda; N: forkjølelse nukkumaanpanoaikaan (lat. hora somni) : S: nohkkanáigge; N: ved sengetid nukuttaa, puuduttaa (nukutusaineella) : S: jámihit (jámihanávdnasa bokte); N: bedøve (ved bedøvelsesmiddel) nukuttava (lat. somnifer, fera, ferum, hypnoticus) : S: nohkkadahtti, nohkkadeaddji; N: søvnbringende nukutusaine, puudutusaine : S: jámihanávnnas; N: bedøvelsesmiddel nuolla : S: njoallut; N: slikke nähdä : S: oaidnit; N: se näkö : S: oaidnu; N: syn (synsevne) nänni (lat. papilla mammae) : S: čižžeoaivi; N: brystvorte närästys : S: čottaboalddáhat, ruovdegáranas; N: halsbrann ohje : S: bagadus; N: rettledning ohutsuoli (lat. jejunum) : S: sáhpas (pl. sáhppasat), sáhpus (pl. sáhpposat); N: tynntarm oire : S: dávdamearka, symptoma, ovdasat (pl.); N: symptom oksennus (vetinen) : S: čáhcevuovssiheapmi; N: brekning (vandige) oksentaa, antaa ylen : S: vuoksit, vuovssadit; N: kaste opp, brekke seg, spy olkapää : S: oalgi; N: skulder olut (lat. cerevisia) : S: vuolla, vuola; N: øl omaan käyttöön (lat. ad usum proprium) : S: iežas atnui; N: til eget bruk oopiumi (lat. opium) : S: opium; N: opium ota (lat. recipe) : S: váldde; N: ta paha, huono (lat. malus) : S: bahá, heajos; N: ond, dårlig pahanlaatuinen (lat. malignus) : S: baháslágan; N: ondartet pahoinvointi : S: fáhkkes illáveadju; N: illebefinnende pahoinvointi, oksetus : S: váibmogákkahat; N: kvalmefornemmelse pahoinvointilääke (lat. antiemeticum) : S: vuovssahatdálkkas; N: kvalme- og brekningssstillere paino : S: deaddu; N: vekt pakkaus : S: páhkka, olggoš; N: pakning pakkausliite : S: páhkkamielddus; N: pakningsvedlegg paksusuolentulehdus (lat. colitis ulcerosa) : S: gassačoallevuolši; N: ulcerøs colitt, (1:F: paksusuolentulehdukseen; S: gassačoallevuolšši vuostá; N: mot ulcerøs colitt) paksusuoli (lat. colon) : S: gassačoalli; N: tykktarm paleltuma : S: suvččageapmi~šuvčča­ geapmi~čuvččageapmi; N: forfrysning palorakkula : S: buollánskoavhli; N: brannblemme palovaarallinen : S: buleš, buollinváralaš, buolliváralaš; N: brannfarlig palovamma, palohaava : S: buollánhávvi, buolašeamit; N: brannsår paloviina : S: buolleviidni~buolleviidna; N: brennevin parafiini (lat. paraffinum) : S: parafiidna; N: parafin parantaa : S: buoridit; N: helbrede parantumaton : S: buoritmeahttun, dálkkotmeahttun; N: uhelbredelig parantuminen : S: buorráneapmi; N: helbredelse pastilli (lat. pastillus, trochiscus) : S: pastilla (pl. pastillat); N: pastill pehmentävät aineet : S: luvvadanávdnasat; N: bløtgjørende midler penis (lat. penis) : S: návli, cihppa, N: penis penisilliini (lat. penicillinum) : S: penicilliidna; N: penicillin periytyvä sairaus : S: árbedávda, sogadávda, sogabearri; N: arvelig sykdom pernarutto (lat. anthrax) : S: dáđvesonahat; N: miltbrand peräaukko (lat. anus) : S: bahtaráigi; N: endetarmsåpning peräpuikko (lat. suppositorium) : S: čuggenpillá; N: stikkpille, (1:F: yksi peräpuikko syvälle peräaukkoon; S: okta čuggenpillá biddjo maŋŋečoallái čiekŋalassii, okta čuggenpillá biddjo maŋŋečoallái hui sisa; N: en stikkpille dypt inn i endetarmen, 2:F: peräaukkoon; S: biddjo maŋŋečoallái; N: innføres i endetarmen) peräpukaman hoito : S: hemorroida dálkkodeapmi, varrasuotnačuolmma dálkkodeapmi maŋŋečoalis; N: hemorroide-behandling, (1:F: peräpukamien hoitoon; S: hemorroidaid vuostá; mot hemorroider) peräruiske (lat. clysma) : S: čoalledoidda; N: klyster, (1:F: peräsuoleen; S: biddjo maŋŋečoallái; N: settes i endetarmen) peräsuoli (lat. rectum) : S: bahtačoalli, maŋŋečoalli; N: endetarm pesuaine (lat. otio, onis) : S: bassanávnnas; N: vask, vaskemiddel pidätyskyvyttömyys : S: inkontinensa; N: inkontinens pieni (lat. parvus) : S: uhca, unna; N: liten piilolinssit : S: čalmm´al linssat; N: kontaktlinser pikkulapsi : S: unnamánáš; N: småbarn pilleri, lääkemarja (lat. pilua) : S: pillá (pl. pillát); N: pille pipetti (lat. pipetta) : S: pipehtta; N: pipette pistokseen : S: čuggema várás; N: til injeksjon pituus : S: guhkkodat; N: lengde pohjukaissuolentulehdus (lat. duodenitis) : S: civzzačoallevuolši; N: tolvfingertarmskatarr pohjukaissuoli (lat. duodenum) : S: civzzačoalli; N: tolvfingertarm pohjukaissuolihaava (lat. ulcus duodeni) : S: civzzačoallehávvi; N: tolvfingertarmssår, (1:F: Helicobacter pylorin aiheuttaman pohjukaissuolen haavaan; S: dálkkodit civzzačoallehávi man sivva lea Helicobacter pylori; N: behandling av sår i tolvfingertarmen som skyldes Helicobacter pylori) polttaa : S: boaldit; N: brenne; svi polttaa, kuluttaa : S: boaldit, golahit; N: forbrenne polvi (lat. genu) : S: čibbi, buolva; N: kne poretabletti : S: duoldantableahtta, duolditableahtta; N: brusetablett poski : S: muohtu, nierra; N: kinn (halve ansiktet) poskiontelontulehdus (lat. sinusitis) : S: skoavdevuolši; N: bihulebetennelse, (1:F: poskiontelontulehdukseen; S: skoavdevuolšši vuostá; N: mot bihulebetennelse) potenssilääke : S: poteansadálkkas, poteansaávnnas; N: potensmiddel potilaan nimi : S: buohcci namma, pasientta namma; N: pasientens navn potilas (lat. patiens) : S: buohcci, pasienta; N: pasient psyyken lääke : S: psykiatriijadálkkas; N: psykiatrimedisin puhdistaa (lat. purgare, purificare, rectificare) : S: buhtistit, ráidnet; N: rense, rengjøre puhkuisuus, ilmavaivat (lat. flatulens) : S: buoska, buoskkas; N: fjert puhtaus : S: buhtisvuohta; N: renhet pulssi, sydämenlyönti : S: váibmoravkin, váibmojulkin; N: pulsslag pumpuli, puuvilla, vanu (lat. gossypium) : S: bummol; N: bomull puoli tuntia ennen ruokailua : S: diibmobeali ovdal boradeami; N: halv time før måltidet puoskari : S: buoskár; N: kvaksalver purema, purenta : S: gáskkástat; N: bitt purra : S: suoskat; N: tygge puuteri : S: pudder, puddar; N: pudder, (1:F: haavapuuteri; S: hávvepudder,puddar; N: sårpulver) puutostauti : S: vátnedávda~vátnidávda; N: mangelsykdom pyöreä (lat. rotundus) : S: jorbbas; N: rund pyörrytys : S: oaivejorggis, oaivejorran; N: svimmelhet pyörtyä : S: jámálgit, jámálguvvat; N: besvime (uten at det er en følge av ytre beskadigelse) päivittäin : S: beaivválaččat; N: daglig päivittäin samaan aikaan : S: juohke beaivve seamma áigái; N: til samme tid hver dag päivittäin, lukuunottamatta lauantaina ja sunnuntaina : S: beaivválaččat earret lávvardaga ja sotnabeaivve; N: daglig unntatt lør- og søndag pää (lat. caput) : S: oaivi; N: hode päänahka : S: oaiveassi; N: hårbunn päänsärky (lat. cehpalalgia) : S: oaivebávččas (pl. oaivebákčasat), oaiveluttohat, oaivegaikkohat; N: hodepine rakkula : S: čáhceskoavhli, čáhceskoavhllahas; N: vannblemme, (1:F: rakkula; S: skoavhli, sivššis; N: vassblemme, 2:F: rakkula; S: skohpalas~gohpalas, skohpal; N: framkalt av noe som gnager) rannenivel (lat. articulatio radiocarpea) : S: giehtalađas; N: håndledd raskaana olevan naisen vastenmielisyys jotakin ruokalajia kohtaan (lat. nausea gravidarum) : S: vuosmmis, vuosmásat; N: kvalme raskaus : S: áhpehisvuohta; N: svangerskap, (1:F: raskaana oleva; S: áhpeheapme; N: svanger) rasva : S: buoidi; N: fet rasvainen iho : S: vuddjes liiki; N: fet hud rasvaliukoinen : S: buoiddissuddi; N: fettløselig raudanpuutos : S: ruovdevátni; N: jernmangel rauhanen (lat. glandula) : S: ráksá (pl. rávssát); N: kjertel rauhoittaa, rauhoitella : S: oadjudit; N: berolige (prøve å gjøre trygg) rauhoittava (lat. sedativus) : S: oadjudeaddji; N: beroligende rauta (lat. ferrum) : S: ruovdi; N: jern rautatabletti : S: ruovdetableahtta; N: jerntablett ravinto : S: biepmus; N: næring (mat) ravintoainelisä : S: biebmoávnnaslassi; N: kosttilskudd ravistetaan : S: šluvgiluvvo, šluvgojuvvo; N: omrystes ravitsemus, ravinto : S: biebmu, biebman; N: ernæring ravitseva : S: álbmái, álbmás; N: næringsrik, (1:F: ravitseva ruoka; S: bibmos~álbmás borramuš; N: næringsrik mat) reisi : S: badjeváhkká; N: lår resepti (lat. receptum) : S: reseapta; N: resept reseptillinen : S: reseapttalaš; N: reseptpliktig reseptitön : S: reseapttahis; N: reseptfri reumaattinen kuume (lat. febris rheumatica) : S: ruhkanas; N: giktfeber reumalääke : S: leasmedálkkas; N: revmamedisin reumatismi (lat. rheumatismus) : S: leasmi, luttohat, čerggohat; N: revmatisme (“gikt”) riippuvuutta aiheuttava, riippuvuusvaara : S: dagaha darvánanvára; N: vanedannende (tilvenningsfare) riisitauti : S: eaŋgalasdávda, rakihtta, riisadávda; N: rakitt (D-vitamin mangel) rikki : S: rišša; N: svovel rinta (lat. pectus) : S: raddi; N: bryst rintakipu : S: raddebávččas (pl. raddebákčasat); N: brystsmerte(r), (1: F: rintakipuun; S: raddebákčasiid vuostá; N: mot brystsmerter) rintalapsi : S: čižžemánná; N: diebarn rintamaito : S: čižžemielki; N: brystmelk rintasyöpä (lat. cancer mammae) : S: čižžeboras; N: brystkreft ripuli : S: lužahat, luhčadávda~lužasdávda, čoalas; N: diaré rohtuma, ihottuma, ekseema (lat. exanthema) : S: rušmi, eksema, ihtton; N: eksem, (1:F: ihottumaan; S: rušmmiid vuostá; N: mot utslett, eksem, 2:F: ihottumaan; S: eksema vuostá; N: mot eksem, 3:F: ihottumaan; S: ihttomiid vuostá; N: mot utslett, eksem, 4:F: päänahan ihottumaan; S: ihttomiid vuostá oaiveasis; N: mot eksem i hodebunnen, 5:F: korvakäytävän ihottumaan; S: ihttomiid vuostá bealljeoaris; N: mot eksem i øregangen) rokko : S: boahkut (pl.); N: kopper (sykdom) rokottaa : S: boahkuhit, boahkuid bidjat; N: vaksinere rokotus : S: boahkuheapmi; N: vaksinasjon ruiske, «pisto» (lat. injectio) : S: injekšuvdna; N: injeksjon ruiske, nesteruiske, nesteen anto letkun kautta suoneen (lat. infusio) : S: infušuvdna; N: infusjon ruiskelääke : S: čuggendálkkas, injekšuvdnadálkkas; N: injeksjonspreparat, (1:F: ruiskeena; S: čuggema várás; N: til injeksjon) ruiskeneste (lat. infundibile) : S: infušuvdnagolggus; N: infusjonsvæske ruiskeneste (lat. injectabile) : S: injekšuvdnagolggus; N: injeksjonsvæske ruoansulatus (lat. digistio) : S: suolbmudeapmi; N: fordøyelse ruoka : S: biebmu; N: mat ruokalusikka (lat. cochlear majus~magnum) : S: borranbaste; N: spiseskje ruokatorvi (lat. oesophagus) : S: čotta; N: spiserør ruokavalio : S: biebmodilli, biebmodoallu; N: kosthold rusopilkku (lat. roseola) : S: golmmabeaivvefeber; N: tredagersfeber ruumiinpaino : S: rumašdeaddu; N: kroppsvekt ruumis (lat. corpus) : S: rumaš; N: legeme ryppy : S: nárvi (pl. nárvvit); N: anrikstsrynke rytmihäiriöiden lääke : S: eahpedássedis váibmoritmadálkkas; N: antiarytmika, medisin mot hjerterytmeforstyrrelse räkä : S: snuolga; N: snørr saippua (lat. sapo) : S: sáibu, sovpá; N: såpe sairaalloisuus : S: buohccevuohta~ buohcuvuohta; N: sykelighet sairas, sairaalloinen : S: buozas, buohcalas, skibas (attr. skihpa); N: sykelig (skral, som har dårlig helse), (1:F: sairastua; S: buohccin šaddat, buohccágoahtit, buohcagoahtit; N: bli sykelig) sairastaa : S: buohcat, skihpat; N: syk (være syk), (1:F: sairastua; S: buohccát, skihppát; N: bli syk, 2:F: sairastella; S: buozadit; N: stadig eller lenge være syk, skrante, 3:F: sairastella; S: buohccoladdat, buozastit, N: være litt syk flere ganger, være lenge syk, være syk en kort tid, 4:F: sairastaa lyhytaikaisesti; S: buozastit; N: være syk en kort tid) sairaus, tauti (lat. morbus) : S: dávda, buohcu, buozalvas, skihpodat; N: sykdom, (1:F: sairaus; S: buozalmasvuohta; N: langvarig sykdom, 2:F: sisätauti; S: sisváddu~sisdávda; N: innvortes sykdom) salalääke (lat. arcanum) : S: dálkkasávnnas suollemas sisdoaluin, čiegusdálkkas, suolledálkkas; N: legemiddel med hemmelig sammensetning samanlaiset osat (lat. partes aequales) : S: seammalágan oasit; N: like deler sappi (lat. fel) : S: sáhppi; N: galle sappikivi (lat. cholelithus) : S: sáhppegeađgi; N: gallestein sappivika : S: sáhppevihki; N: gallesyke sarveiskalvo (lat. cornea) : S: čoarvecuozza; N: hornhinne satiainen : S: duolbadihkki; N: flatlus savipuoli : S: ribon~rivon; N: ringorm sekoittaa (lat. miscere) : S: seaguhit; N: blande selkä : S: čielgi; N: rygg (ryggrad) selkäsairaus : S: čielgevihki, čielgedávda; N: ryggsykdom selkäsärky : S: čielgesearggahat; N: rygg-gikt selkäsärky, selkäkipu : S: čielgebávččas (pl. čielgebákčasat); čielgegaikkohat; N: ryggsmerte senttigramma (lat. centigramma) : S: centigrámma, sente-; N: centigram senttimetri (lat. centimetrum) : S: centimehter, sente-; N: centimeter sideharso : S: čanassuokka; N: gassbind sidekalvontulehdus (lat. conjunctivitis) : S: čalbmecuozzavuolši; konjunktivitt; N: betennelse i øyets bindehinne sidos, side : S: hávvečanas; N: bandasje sieni : S: guoppar; N: sopp sienitulehdus : S: guopparinfekšuvdna; N: soppinfeksjon, (1:F: sienitulehdukseen; S: guopparinfekšuvnna vuostá; N: mot soppinfeksjon) sienitulehdus suun limakalvolla : S: sámpá; N: trøske (soppinfeksjon i munnslimhinnen) sierettymä, rohtuma : S: ciskan; N: rur (på sår, som stadig brister) siitepöly : S: máibmi; N: pollen sikotauti (lat. parotitis epidemica) : S: daskovihki, kusmá; N: kusma silmä (lat. oculus) : S: čalbmi (pl. čalmmit); N: øye silmäaukko : S: čalbmeráigi; N: øyeåpning silmäkulma (sisä-, ulko-) : S: čalbmegeahči (siskkit ja olggut); N: øyenkrok (indre og ytre) silmäluomi (lat. palpebra) : S: čalbmeluopma, čalbmeluovva, čalbmerápma; N: øyelokk silmälääke : S: čalbmedálkkas; N: øyemedisin silmämunan sidekalvo (lat. conjunctiva bulbi) : S: čalbmecuozza; N: bindehinne silmäsairaus : S: čalbmevihki, čalbmedávda; N: øyesykdom silmätipat (lat. oculoguttae) : S: čalbmegoaikkanasat (pl.); N: øyedråper silmätulehdus : S: sivri, čalbmevuolši; N: betennelse (i øye) silmätulehduslääke : S: čalbmevuolšedálkkas; N: øyebetennelses medisin silmävesi (lat. collyrium) : S: čalbmedoidinčáhci; N: øyebadevann silmävoide (lat. oculentum) : S: čalbmevuoiddas, čalbmesálva; N: øyesalve sinkkivoide : S: sinkavuoiddas; N: sinksalve sisälmykset, sisukset (lat. viscera, cerum) : S: siskilušat (pl.); N: innvoller sisäänhengitettäväksi : S: sisavuoigŋama várás; N: til inhalasjon sisäänhengittämättä : S: almmá sisavuoigŋama haga; N: uten samtidig innånding sisäänhengitys, höyryhengitys, lääkkeenhengitys (lat. inhalatio) : S: sisavuoigŋan; N: inhalasjon, innånding sisäänhengitysjauhe : S: sisavuoigŋanbulvarat; N: inhalasjonspulver sisäänhengityslääke : S: sisavuoigŋandálkkas; N: inhalasjonspreparat, (1:F: sisäänhengitykseen; S: sisavuoigŋama várás; N: til inhalasjon) sisäänhengitysneste : S: sisavuoigŋangolggus; N: inhalasjonsvæske sisäänhengityssumute : S: sisavuoigŋanaerosola; N: inhalasjonsaerosol sivellään ohuesti : S: vuidojuvvo asehaččat; N: påsmøres i tynt lag sivuvaikutus : S: liigeváikkuhus, oalgeváikkuhus; N: bivirkning sokeri (lat. saccharum) : S: sohkar; N: sukker sokeritaudin lääke (lat. antidiabeticum) : S: sohkardávdadálkkas; N: sukkersykemedisin, (1:F: sokeritautiin; S: sohkardávdda vuostá; N: mot sukkersyke) sokeritauti (lat. diabetes mellitus) : S: sohkardávda; N: sukkersyke solubletti (lat. solublettae) : S: solubleahtta; N: solublett sormi (lat. digitus) : S: suorbma (pl. suorpmat); N: finger sormiajos (lat. panarithium) : S: siedjasuorbma, suorbmasiedja, suorbmasiejohus; N: verkfinger, fingerbyll sormiajos, varvasajos (lat. panaritium) : S: sidjon gazza (gacca birra); N: betennelse omkring en negl spitaalisuus : S: spihtáldávda, spihtálvuohta; N: spedalskhet steriili (lat. sterilis) : S: steriila; N: steril steriloida (lat. sterilisare) : S: steriliseret; N: sterilisere struuma, kilpirauhasen suurentuma, kaulakupu (lat. struma) : S: struma; N: struma suikulaveitsi, lansetti : S: snihppar; N: lansett sukupuolihormooni : S: sohkabealehormona; N: kjønnshormon sulamistabletti : S: suddantableahtta; N: smeltetablett sulattaa (ruokaa) : S: suolbmudit; N: fordøye sumutinneste (lat. nebulogenum) : S: cirgganasgolggus; N: sprayvæske suola (lat. sal, salis) : S: sálti; N: salt, saltstoff suolahapon erityksen estäjät : S: suvrri vuohčuma hehttejeaddjit; N: syrehemmere suolapitoinen (lat. salinus) : S: sálte-, sálttis; N: saltholdig suolentoimintaa edistävä lääke : S: čoallebuoridanávnnas; N: tarmstimulerende midler suoli : S: čoalli (pl. čoalit); N: tarm suolikatarri, suolitulehdus : S: čoallekatárra; N: tarmkatarr suoliloinen : S: čoallemáhtu; N: innvoldsorm (hos dyr/mennesker) suolipuhkuisuus (lat. meteorismus intestinalis) : S: čoavje- ja čoallebaggan; N: gassansamling i mave og tarm, (1:F: suolipuhkuisuuteen; S: baggama vuostá čoavjjis ja čoliin; N: mot gassansamling i mave og tarm) suolistokaasu : S: čoallegássa, áibmu čoalis; N: tarmgass suolistolääke : S: čoalledálkkas; N: tarmmedisin suonenveto : S: suotnageasáhat; N: muskelkrampe suoni, jänne (lat. tendo) : S: suotna; N: sene suonivenähdys, jännevenähdys : S: suotnavietnan, vietnan; N: seneforstuvning, seneoveranstrengelse suu (lat. os, oris) : S: njálbmi; N: munn suuaukko : S: njálbmeráigi; N: munnåpning suuhuuhtelu : S: njálbmedoidin; N: munnskylling suun kuivuminen : S: njálbmegoikan; N: munntørrhet suuontelo (lat. cavum oris) : S: njálbmeguovdnji; N: munnhule suussa liukeneva tabletti (lat. resoriblettae) : S: resoribleahtta; N: resoriblett suusuihke : S: njálbmecirggan; N: munnspray suuvesi : S: njálbmedoidinčáhci; N: munnvann sydämen rytmihäiriö : S: eahpedássedis váibmocoahkkin, eahpedássedis váibmoritma; N: rytmeforstyrrelse, (1:F: sydämen rytmihäiriöön; S: eahpedássedis váibmocoahkkima vuostá; N: mot hjerterytmeforstyrrelse) sydämen vajaatoiminnan lääke : S: váibmováibandálkkas, váibmogeanohuvvandálkkas; N: hjertesviktmedisin sydämen vajaatoiminta (lat. insufficentia cordis) : S: váibmováiban, váibmogeanohuvvan; N: hjertesvikt sydämenlyönti, sydämentykytys : S: váibmojulkin, váibmolaggan, váibmoravkkas; N: hjertebank, (1:F: kova sydämenlyönti; S: julkkas; N: sterk hjertebank, 2:F: sydämentykytykseen; S: váibmojulkasa (laggama) vuostá; N: mot hjertebank, 3:F: sydämentykytykseen; S: váibmojulkima vuostá; N: mot hjertebank, 4:F: sydämentykytykseen; S: váibmoravkasa vuostá; N: mot hjertebank) sydän (lat. cor) : S: váibmu, cohki; N: hjerte sydän ja verenkierto : S: váibmu ja varragiersu, váibmu ja varrajođáldat; N: hjerte og kretsløp sydänalakipu (lat. cardialgia) : S: raddeboalddáhat, raddeboaldin; N: brystsvie (kardialgi) sydäninfarkti, sydänlihaskuolio (lat. infarctus cordis) : S: váibmohávvi, váibmodohppehat; N: hjerteinfarkt sydänkouristus, rasitusrintakipu : S: váibmogeasáhat; N: angina pectoris, (1:F: sydänkouristukseen; S: váibmogeasáhaga vuostá; N: mot angina pectoris) sydänkouristuslääke, rasitusrintakipulääke : S: váibmogeasáhatdálkkas; N: anginamedisin, (1:F: sydänkouristukseen; S: váibmogeasáhaga vuostá; N: mot angina pectoris) sydänlääke : S: váibmodálkkas; N: hjertemedisin sylki : S: čolga; N: spytt, (1:F: sylkeä (vb.); S: čolgat (vb.); N: spytte (vb.)) synnytys (lat. partus) : S: riegádahttin, riegádus, riegádeapmi; N: fødsel synnytyskivut, -poltot : S: ávttat (pl.); N: veer (fødselssmerter, rier) synonyymivalmiste : S: synonymadálkkas; N: synonympreparat syyhypunkki : S: durvádihkki; N: skabbmidd syyhytauti, syyhy (lat. scabies) : S: durvá (pl. durvvát), saŋáš; N: skabb (skurv) syylä : S: spártu; N: vorte syylälääke : S: spártodálkkas; N: vortemedisin syöpä (lat. cancer) : S: boras, borasdávda; N: kreft syöpähoito : S: borasdávdadálkkodeapmi; N: kreftbehandling syövyttävä (lat. corrosivus) : S: borri; N: etsende sädehoito, säteilyhoito : S: suonjardikšu; N: stråleterapi säilyvyys : S: seailovašvuohta, seailunáigi; N: holdbarhet säilöntäaine : S: seailluhanávnnas; N: konserveringsmiddel särkeä, pakottaa : S: seargat, luoddut; N: verke särkylääke (lat. anodynus) : S: bákčasiid váidudeami várás, bákčasiid geahpideami várás; N: smertestillende sääskikarkote : S: čuoikavuoiddas; N: myggmiddel tabletti (lat. tab(u)letta) : S: tableahtta (pl. tableahtat); N: tablett tablettien sisältöä ei saa pureskella eikä murentaa : S: tableahtaid sisdoalu ii galgga suoskat iige mollet; N: innholdet i tabletten må ikke tygges eller knuses taiten tehty, asianmukaisesti (lat. lege artis) : S: buoremus lági mielde; N: etter kunstens regler tajuton, menettänyt tajunnan : S: dieđuheapme, dieđuhis; N: bevisstløs; blitt bevisstløs takaisinvuoto-ruokatorventulehdus (lat. oesophagitis refluxum): S: hivgenvuolši; N: refluksøsofagitt, (1: F: takaisinvuotoruokatorventulehdukseen; S: hivgenvuolšši vuostá; N: mot refluksøsofagitt) takapuoli : S: bahta; N: rumpe (bakende, bak) tali, rasva, silava : S: buoidi; N: fett (talg, spekk) talirauhanen (lat. glandula sebacea) : S: buoideráksá; N: talgkjertel talkki (lat. talcum) : S: talkum; N: talkum tarpeellinen määrä (lat. quantum satis, quantitas sufficiens) : S: doarvái, doarvemearri; N: en tilstrekkelig mengde tarpeen vaatiessa : S: dárbbu mielde; N: ved behov tarttuva tauti : S: njoammudávda; N: smittsom sykdom tartunnaispuhdistus, tartunta-aineiden tuhoaminen, desinfektio (lat. desinfectio) : S: desinfekšuvdna; N: desinfeksjon tartunta : S: infekšuvdna; N: infeksjon, (1:F: tartuntaan; S: infekšuvnna vuostá; N: mot infeksjon, 2:F: hengitystien tulehdukseen; S: vuoiŋŋahatinfekšuvnna vuostá; N: mot luftveisinfeksjon, 3:F: kurkkutulehdukseen; S: čottavuolšši vuostá; N: mot halsbetennelse, 4:F: korvatulehdukseen; S: bealljevuolšši vuostá; N: mot ørebetennelse, 5:F: silmätulehdukseen; S: čalbmevuolšši vuostá; N: mot øyebetennelse, 6:F: sienen aiheuttamaan tulehdukseen; S: guopparinfekšuvnna vuostá; N: mot soppinfeksjon) tartunta (lat. infectio) : S: njoammun; N: smitte (infeksjon), (1:F: tarttua; S: njoammut (vb.); N: smitte (vb.)) tartunta-aine : S: njoammunávnnas; N: smittestoff taudinaiheuttaja (lat. virulentus) : S: dávdabohciidahtti; N: sykdomsfremkallende taudinmääritys, diagnoosi (lat. diagnosis) : S: diagnosa; N: diagnose tauloa, lääkitä (erit. ihoa) polttamalla taulanpalaa kipeällä kohdalla : S: duovlut; N: kurere med knusk teelusikka (lat. cochlear minus) : S: teadjabaste~deadjabaste; N: teskje tekokyynelneste : S: goanstagatnjalat, dahkuganjalgolggus; N: kunstig tårevæske terva : S: bihkka; N: tjære terve (lat. sanus, recens, recentis) : S: dearvvas~dearvvaš; N: frisk, sunn terveys (lat. sanitas) : S: dearvvasvuohta ~dearvvašvuohta; N: sunnhet tieteellinen : S: dieđalaš; N: vitenskapelig tippa (lat. gutta, stilla) : S: goaikkanas (pl. goaikkanasat); N: dråpe tippapullo (lat. vitrum guttificans) : S: goaikkanasbohtal; N: dråpeflaske tiputukseen (lat. pro instillatione) : S: goaikkuheami várás; N: til inndrypning toistaa : S: geardut; N: reiteretur, gjenta trakooma, vesikarvat (lat. trachoma) : S: čáhceguolggat (pl.); N: trakom tuhkarokko, tuhkuri (lat. morbilli) : S: bárkodávda; N: mesling tukehtua : S: buvvánit; N: kveles tulehdus : S: boalddáhat; N: inflammasjon tulehdus : S: vuolši, siedji, siedjun; N: betennelse tulirokko (lat. scarlatina) : S: ruksesfeber, skárllatfeber; N: skarlagensfeber tunti (lat. hora) : S: diibmu~tiibma; N: time tupakka : S: duhpát; N: tobakk tupakoinnin lopettaminen : S: borgguhanheaitin, duhpáha heaitin; N: røykeavvenning tupakointi : S: borgguheapmi, duhpátboaldin; N: røyking turvota : S: bohtanit; N: hovne turvotus (lat. oedema) : S: bohtaneapmi; N: hevelse, svullenhet (ødem) tuska, pelko, ahdistus : S: garra ballu; N: angst, (1:F: ahdistukseen; S: garra balu vuostá; N: mot angst) tutkimus (lat. exploratio) : S: iskan, iskkadeapmi; N: undersøkelse, (1:F: tutkia; S: iskat (vb.); N: undersøke (vb.)) tyrehdytysaine, tyrehdyte, tyrehdyttävä aine (lat. stypticus) : S: varrabisánahtti ávnnas, varrabisseheaddji; N: blodstillende middel täi : S: dihkki (pl. dihkit); N: lus, hodelus täimyrkky : S: dihkkemirkko, -mirku; N: lusmiddel ulkoiseen käyttöön, ulkoisesti : S: dálkkas olgguldas geavaheapmái; N: medisin til utvortes bruk uloshengitysvaikeus : S: olggosvuoigŋan­ váttisvuohta; N: utåndingsbesvær ulostus, uloste (lat.feces) : S: baika, earán; N: avføring, (1:F: ripuli; S: luhča (pl. lužat); N: løs avføring, diaré, 2:F: kunnes uloste on normaali; S: dasságo earán šaddá dábálažžan; N: inntil normal avføring er oppnådd) ulostusaine (lat. laxans, laxativum) : S: baikkihahtti ávnnas, earánahtti ávnnas; N: avførende middel ulostuslääke : S: baikkihandálkkas; N: avføringsmiddel ummetus, umpitauti (lat. obstipatio) : S: obbun, bava, baikabava; N: forstoppelse, (1:F: ummetukseen; S: obboma vuostá; N: mot obstipasjon) umpeuttaa (lat. obstipare) : S: obbudit; N: tilstoppe umpeutua : S: savvot, savvit; N: gro (om sår), (1:F: umpeuttaa, saada umpeutumaan, esim. lääkeaineen avulla; S: savvit, savvohit; N: få til å gro, f.eks. ved hjelp av legemiddel) unettomuus (lat. insomnia) : S: oađekeahtesvuohta, nagirkeahtesvuohta; N: søvnløshet uni (lat. somnus) : S: nagir (pl. nahkárat); N: søvn unilääke (lat. hypnoticum) : S: nohkkadandálkkas, nohkkadandálkkasávnnas; N: sovemiddel, sovemedisin uudistaa, uusia (lat. iterare) : S: ođasmahttit; N: fornye (repetere) vaarallinen : S: váralaš; N: farlig vaha (lat. cera) : S: gáhčči, gáhcci, gássi; N: voks vahingollinen, vaarallinen (lat. perniciosus) : S: vahátlaš, váralaš; N: skadelig, farlig vahvistava lääke (lat. tonicum) : S: vuoibmeávnnas, vuoibmedálkkas; N: styrkemiddel vaikku (lat. cerumen) : S: bealljegáhčči, bealljegássi; N: ørevoks vaikuttaa : S: váikkuhit; N: påvirke (påvirke kroppen, legemsdeler, om sykdom etc.) vaippaihottuma : S: lihparruvssodeapmi, lihparihttomat; N: bleieutslett valekuristustauti : S: vearri buvvondávda; N: falsk krupp valkoveritauti, verisyöpä (lat. leucaemia) : S: varraboras; N: blodkreft valkuaisaine (lat. albumin) : S: manne­ vielgadas~monnevielgadas; N: eggehvite valmiste : S: buvtta; N: preparat VARO! (lat. CAVE !) : S: VÁRUT!; N: ADVARSEL! varoituskolmio : S: várrehusgolmmačiegat; N: varseltrekant varvas : S: juolgesuorbma; N: tå vaseliini (lat. vaselinum) : S: vaseliidna; N: vaselin vasta-aine (lat. antidotum) : S: vuostemirko, vuostemirkko; N: motgift vatsa- ja suolistolääkkeet : S: čoavje- ja čoalledálkasat; N: mage- og tarmmidler vatsaa pehmittävä aine : S: dipmadanávnnas; N: mykgjørende middel vatsahappo : S: čoavjesuvri; N: magesyre vatsahappolääke : S: suvreneutraliserejeaddji, čoavjesuvredálkkas; N: antasida (syrenøytraliserende) vatsakalvontulehdus (lat. peritonitis) : S: vuovdacuozzavuolši; N: bukhinnebetennelse (peritonitt) vatsakivut : S: čoavječárvvohat, čoavjebonjahat, rožohat; N: mageknip vatsalääke : S: čoavjedálkkas; N: magemedisin vauva (lat. infans) : S: njuoratmánná; N: spebarn vauvakoliikki : S: njuoratmánákolihkka; N: spebarnskolikk vauvaripuli : S: njuoratmánáid lužuheapmi, njuoratmánáid luhčadávda; N: spebarnsdiaré vedetön (lat. anhydricus) : S: čázehis; N: vannfri verenohennuslääke : S: varranjárbodandálkkas; N: blodfortynnende medisin verenpaine : S: varradeaddu; N: blodtrykk verenpainemittari : S: varradeaddomihttár; N: blodtrykksmåler verenpainetta alentava lääke (lat. antihypertensiva) : S: varradeaddodálkkas, varradeattu njeaidi dálkkas; N: blodtrykkssenkende medisin, (1:F: korkeaan verenpaineeseen; S: alla varradeattu vuostá; N: mot høyt blodtrykk) verenpainetta kohottava lääke : S: varradeattu lassánahtti dálkkas, varradeaddolassánahtti; N: blodtrykksøkende medisin verensiirto (lat. transfusio) : S: varrasirdin, transfušuvdna; N: transfusjon, blodoverføring verensiirtolääke : S: varrasirdindálkkas, transfušuvdnadálkkas; N: transfusjonsmedisin verensokeri (lat. glucosum) : S: varrasohkar; N: blodsukker verenvuoto : S: vardin; N: blødning verenvuototautinen : S: vardi; N: bløder (hemofiliker) veri (lat. sanguis) : S: varra; N: blod verineste : S: varragolggus; N: plasma veritautilääke : S: varradávdadálkkas; N: blodsykdomsmedisin veritulppa : S: varrabunci; N: blodpropp vesi (lat. aqua) : S: čáhci; N: vann vesiliukoinen : S: čázis suddi; N: vannløselig vesirokko (lat. varicellae) : S: čáhceboahkut (pl.); čáhceruobbedávda; N: vannkopper, (1:F: ankara vesirokko; S: spiinneboahkut (pl.); N: vannkopper av alvorlig grad) veto (suonenveto) : S: geasáhat, suotnageasáhat; N: krampe viherkaihi (lat. glaucoma) : S: ruonásmáiti; N: grønn stær, (1:F: viherkaihiin; S: ruonásmáitti vuostá; N: mot grønn stær) vihurirokko (lat. rubella) : S: rivihisboahkut, ruksesboahkut; N: røde hunder villa (lat. lana) : S: ullu; N: ull vilutustauti, horkka : S: gánasdávda; N: frostanfall virtsa (lat. urina) : S: gužža~gožža, cissa; N: urin virtsaneritystä lisäävä aine, vesityslääke, diureetti (lat. diureticum) : S: čáhcegeahpedeaddji, diurehta; N: diuretika, vanndrivende medikament virtsanäyte : S: gužžaiskkus; N: urinprøve virtsarakko (lat. vesica urinaria) : S: gužžaráhkku~gožžaráhkku; N: urinblære virtsarakontulehdus (lat. cystitis) : S: gužžaráhkkovuolši, gužžaráhkkokatárra; N: blærekatarr virtsatulehdus : S: gužžavuolši; N: urinveisinfeksjon virtsaumpi : S: gužžabava, čáhcebava; N: urinveisforstoppelse viruslääke : S: virusdálkkas; N: virusmedisin virustulehdus : S: virusinfekšuvdna; N: virusinfeksjon vismuutti (lat. bismuthum) : S: vismut; N: vismut visva, märkä, mätä, (silmissä:) rähmä : S: siedja; N: materie, puss vitamiinit : S: vitamiinnat; N: vitaminer voidaan uudistaa (lat. reiteretur) : S: sáhttá ođasmahttojuvvot; N: kan fornyes voide (lat. cremor) : S: vuoiddas; N: krem voide, salva (lat. unguentum) : S: vuoiddas, sálva; N: salve voidetta sivellään, voidellaan, salva voidellaan : S: sálva vuidojuvvo, vuoiddas vuidojuvvo; N: salven påsmøres volyymiä laajentavat lääkkeet : S: voluma lassánahtti ávdnasat; N: volumøkende midler vuotaa verta : S: vardit; N: blø vyöruusu (lat. herpes zoster) : S: gáđohusdolla; N: helvetesild vähäverinen : S: varaheapme, varraváillat; N: blodfattig vähäverisyys, verenheikkous : S: varrasonahat; N: blodmangel, anemi välikappale, kuljetin, välitysaine (lat. vehiculum) : S: čatnanávnnas; N: bindemiddel, grunnlag väri : S: ivdni; N: farge väriaine : S: ivdneávnnas; N: fargestoff väärinkäyttö (lat. abusus) : S: boasttogeavahus; N: misbruk yhden kerran (lat. semel) : S: oktii; N: en gang yksinkertainen (lat. simplex) : S: eaŋkal~eaŋkil; N: enkel yliherkkyys (allergisuus) : S: dárjjahisvuohta (allergiija oktavuođas), liigehearkivuohta; N: overfølsomhet (mot visse stoffer, f. eks. ved allergi) yskä (lat. tussis) : S: gosahat; N: hoste, (1:F: kova yskä; S: guorssahat; N: stygg hoste, 2:F: kuivayskä, yskänärsytys; S: goikegosahat; N: tørrhoste, 3:F: yskiä (vb.); S: gossat (vb.); N: hoste (vb.)) yskänlääke : S: gosahatdálkkas; N: hostesaft yskää lievittävä : S: gosahuhtti; N: hostedempende yöllä (lat. nocte) : S: ihkku; N: om natten äidinmaito : S: čižžemielki; N: morsmelk äidinmaitovastike : S: čižžemielkebuhtadus; N: morsmelkerstatning äiti (lat. mater) : S: eadni; N: mor äkillinen sydämentykytys : S: váibmogirddáhat; N: hjerteklapp ääni (lat. vox, vocis) : S: jietna, suopman; N: stemme öljy (lat. oleum) : S: olju; N: olje