Odne lea 25 jagi áigi go Sámediggi ásahuvvui.
Dat sáhttá mielddisbuktit ahte birrasiid 7-8000 boandda šaddet heaittihit ealáhusa.
Son ii leat ovttaoaivilis sámediggepresideanttain Aili Keskitaloin das ahte ráđđehus orustahttá sámi servvodaga ovdánahttima dáinna bušeahttaevttohusain.
Sámedikki presideanta, Aili Keskitalo deattuha erenoamážit sámegiela nannen barggu, ja ahte leat ožžon NOU-lávdegotti, almmolaš lávdegoddi mii galgá čielggadit gielladili Norggas.
Ruoŧa gávpe- ja industriijaministeriija politihkalaš áššedovdi Marie Wickberg dajai ahte Ruoŧŧa ii áiggo ratifiseret ILO-soahpamuša.
Melina Kuhmunen searvá lávlagiin "Sordon ráhkisvuohta”, ja lea su vuosttaš gilvaleapmi SGPas.
Göta Film fitnodaga jođiheaddji, Christer Nilson, lea leamaš Ruoŧa buvttadeddjiid searvvi jođiheaddjin ja bargá maid filbmabuvttadeami professorin Dramatiska Institutas Stockhoalmmas.
Ii lean ruhta juolluduvvon Saemien sijte huksemii, ii Sámi nášunála teáhtervistái, Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlii ođđa vistái, ja obanassii ge unnit ruhta Sámedikki doaimmaide.
Olles ealáhusšiehtadus 2013:s lei 9,4 miljovnna ruvnnu, mas dušše váile 5,1 miljovnna geavahuvvui.
Sámedikki 25-jagi ávvudeapmái ledje boahtán olu guossit, sihke ovddeš presideanttat ja maiddái Stuorradikki ja ráđđehusa ovddasteaddjit ledje oidnosis.
Jagi 2011 juolludii Norga 10 miljovnna $ afghanistana suodjalussii.
Sunná Länsman lea nuorra nieida gii lávlu áibbašeami birra.
Daid dábálaš jahkásaš arvemearri lea juobe 2 500 mm.
Viesu láhtti lei dahkkon 30 mm asu fielluiguin, ja dan čađa gullui buot.
Ránut mat adnojedje gávdnin ja erenoamážit loavddan, ledje stuorit, gitta 150-160 cm govddu ja 250 cm guhku.
Prográmmas lea áigodagas 1996-99 sullii 30 milj SEK sámi ealáhusaid ovdánahttimii.
Oaidnaleapmái 3 b.ođđajagimánus go mánáidgárdi fas rahppása.
Min sáhkavuoruin guovvamánu 6. b. dán jagi dovddahii Sámediggeráđđi niegu, muhtinlágan utopiija.
Kjersti Stenseng lea áigodagas geassemánu 14. beaivvi 2011 rájes gitta miessemánu 15. beaivvi rádjai doaibman gaskaboddosaš stáhtačállin.
Boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 15. b. - njukčamánu 15. b.
Buot skuvllain gos oahpahit sámegiela, juhket Š-bláđi nuvttá nuoraide.
Vuođđolága 	§ 110 a geatnegahttá stáhta eiseváldiid fuolahit sámi álbmogii vejolašvuođa nannet ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.
Unni Hansen lea mátkkoštan sihke Dánmárkkus, Duiskkas ja Marokkos ja lea okte darvánan Ruošša ráji duohkái.
Koara lávllui sihke "Guhkkin davvin dávggáid vuolde" ja "Ja, vi elsker dette landet".
Eai nuorat gille lohkat "Veien til førerkortet" jur pearpmas perbmii.
Guovdageaidnulaččat geain duodji lei váldoealáhussan, maiddái bivde olu, 40% bivde rievssahiid ja 60% meahcástedje.
Niillas Holmberg, Antero Priha, Asko Keränen ja Stefan Kvarnström leat ođđa sámi musihkkajoavku Ylva.
Danne lea Giellagálddu boahtte áigi eahpesihkkar, čállá Suoma sámedikki sátnejođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi bloggastis.
Mu muoŧŧá, Cecilie Nilsen, devddii 18 jagi 08.03.2010.
Son lohká ahte son lea geahččalan čilget NBR:i ahte máidnosat galggaše leat jámmat eaige dušše de go šaddá váttis dilli.