1960-jagiin juolludedje Norgga Eanandoalludepartementa ja Girko- ja oahpahusdepartementa NOK 10.000 jahkása„„at, muhto eanandoallodepartementa lávii nimmurdit Sámeráði bargovugiid gea¿il.[2] 1970:s goittot dušše Girko- ja oahpahusdepartementa juolludii oasistis, NOK 5.000.[3] Eanandoallodepartementa oaivvildii nammalassii ahte Sámiráðði uhcán barggai boazodoalloáššiiguin. Muhto heajos oktavuoðat Norgga eanandoallodepartementta ja Sámiráði gaskkas „uo¿¿iledje gal juste Norgga ja Ruo¼a boazoguohtunšiehtadallamiid oktavuoðas.
Doaibma„ilgehusas áigodahkii 1968-71 daddjo ge Norgga juhkosa beales ahte ruhtadilli lea hedjonan.[4] 1974' konferansii „ilgejuvvo fas ahte: 'Dál oa¿'¿o Norga juogos 30 000,- jakkái Norga ei'seváldiin bar'guruttan.'[5]
Ruo¼a bealde juolludii Sámefoanda jámma ruða Sámeráði bargui, muhto olu attii, ii diehtán Wigdehl (1972:85). Doaibma„ilgehusas áigodahkii 1972-74 „ilge Ruo¼a juogus ášši ná: 'Juogos lä muðui jakkása¿¿at åccan ruða ruo¼a ráððehusas ja Samefoanddas ie¿as ja Giellaláv'degåddi dåi'bmii.'
Suoma bealde lei Sámiráððái fásta ruhtajuolludeapmi stáhtabušeahtas. 1970 rádjái lei juolludeapmi FIM 2.100, 1971 rájes FIM 2.500. 1950-jagiin vejii juolludeapmi leamaš nuo FIM 1.000.[6] Dasa lassin juolludii vel Suopma ruða konferánssaid oktavuoðas. Muhto 1974' konferánsii dieðihii juogus ahte sii ledje o¿¿on FIM 9.800 1972:s, 1973:s FIM 12.400, ja 1974:s olles FIM 28.000. Das ma¹¹á lea rehketdoallu áimmuin, nu ahte mun máhcan fas Suoma juhkosa ruhtadillái.
De jorggihan iešguðet juhkosa ruhtadilis „állingotti, dahje Davviriikkaid Sámiráði ie¿as ruhtadillái. Oainnát bajábealde namuhuvvon juolludemiide lassin oa„„ui Sámiráðði fásta ruhtajuolludemiid „állingoddái. Sámiráðði bivddii Davviriikkaid Ráði jahkása„„at juolludit ruða „állingoddái. Davviriikkaid Ráðði áv¿¿uhii riikkaid nu dahkat, ja 1962 rájes oa¿¿ugoðii Sámiráðði SEK 5.000. Juolludeamit lasihuvvojedje 1969:s SEK 8.000 rádjái.[7] Riikkat adde ie¿aset fásta oasi dás, „oavdaga 5:4:3 mielde - mii vástidiv„„e iešguðet riikka sámeorganisašuvnnaid oasi Sámirádi lahtuin (golmmas Suomas, njealjis Ruo¼as ja viðas Norggas).[8]
1974' sámekonferánsii juolludii Davviriikkaid kulturoktasašbarggu virgeolbmáidkomitea DKK 100.000, ja 1976:s fas DKK 150.000, muhto muðui lei „állingottis váivves ruhtadilli. 1974:s oa„„ui SEK 19.000 (FIM 17.100).
1975:s oa„„ui Sámiráðði kultuvrabargui DKK 70.000 (FIM 47.100) Davviriikkain. Suoma oahpahusministeriija gis juolludii 1976:s FIM 9.000 Sámiráði riikkaidgaskasaš bargui.
Maiddá ovttaskasdoaimmaide addui ruhta. Doaibma„ilgestusastis áigodahki 1962-65 „ilge Sámeráðði omd. ahte Samefolket lea bušeahtajagi 1965/66 rájes oa¿¿ugoahtán SEK 50,000, nu ahte fásta olggosaddin dál šaddá álkkit doallat badjin.[9] Doaibma„ilgehusas áigodahkii 1968-71 dadjo fas ahte ruhtadilli lea nu buorre ahte sáhtet smiehtadišgoahtit ásahit Samefolket stiftelse:n.
1975:s juolludii Davviriikkaid Kultuvraruhtarájus DKK 20.000 ‚állagat-ráidui, ja maiddá „állinvuohkeseminárii juolludii rájus DKK 25.000.[10]
Norgga juogus „ilge seammá doaibma„ilgehusas ahte Norgga Boazodoallosápmela„„aid Riikasearvi lea oa¿¿ugoahtán stáhtadoarjaga, muhto Norgga Sámiid Riikasearvvis, vuoððuduvvon 1968:s, lei heajos ruhtadilli.
1962 rájes: SEK 5.000 1969 rájes: SEK 8.000 1974: SEK 19.000Norgga juogus:
1969 rádjái: NOK 10.000 1970: NOK 5.000 1974: NOK 30.000Ruo¼a juogus: Mus eai leat man ge lágán dieðut ruhtajuolludemiid sturrodagas. Suoma juogus: 1961 rádjái: FIM 1.000 (?) 1970 rádjái: FIM 2.100 1971: FIM 2.500 1972: FIM 9.800 1973: FIM 12.400 1974: FIM 28.000
Ruhtamearri bisui nappo seammá dásis miehtá 1960-jagiid, ja easkka 1970-jagiin lassánišgoði ruhta. 1970-jagiin dattege sturro Sámiráði ambišuvnnat, ja doaibma lassánii. 1974' konferánsa mearridii omd. ahte dás duohko galge sámekonferánssat dollot juohke nuppi jagi, vai áššiid ovddidiv„„e beaktileabbo go ovdál. Muhto ruhtadilli hehttii.
Dasa fertii „oavddus gávdnot. Doaibma„ilgehusas áigodahkii 1972-74 muitaluvvui ahte Kalle Nickul lei bovdejuvvon áššedovdin Davvirikkaid Ráði ráððe„oahkkimii guovvamánus 1972. Boaðusin lei ahte Davviriikkaid Ráðði soabai sáddet davviriikkaide „uovvovaš rekommendašuvnna:
'Nordiska Rådet rekommenderar regeringarna i Finland, Norge och Sverige att gemensamt och i samråd med samerna ge dem och deras organisationer omedelbart ekonomiskt stöd i tjänliga former, allt i syfte att understödja samernas ansträngningar att ställa medel till förfogande för de ytterligare utredningar som kan erfordras för att finna bestående lösningar på samernas problem.'
Sámiráðði lei nappo o„„odišgoahtán fásta ruhtajuolludemiid Davviriikkaid Ráðis. Dat lihkostuvai easkka 1978:s. Dan botta lei Sámiráði doaibma stuorát go maid bursa gierddai. ‚uovvovaš doaibma„ilgehusain „ilgejuvvo ge hui dárkilit Sámiráði rah„amušain „ilget eiseváldiide dilis. Sihke gávccát, ovccát ja logát Sámekonferánssat besse gullat man váttis bargodilli „állingottis lei. Dat veadjá leat sivvan dasa ahte 1974' konferánssas eai prentejuvvon go loahppacealkámušat. 1971' konferánssas ii prentejuvvon go Sámi kulturpolitihkalaš prográmma. Logát konferánsii, Anáris 1976:s, geigejuvvon doaibma„ilgehusas lohkat omd. manin ovccát konferánssas ii almmuštuvvan olles konferánsaraporta, dušše oassi:
'Konferansa giehtto, mij lij 80 sijdo guhkke, lij rejdas dárogiellaj ja suomagiellaj ådåjagemánon 1977. Dajna gå giehtto ij lim ållånam sámegiellaj dallutji, de sjattaj nåv ahte gáj'ka gål'må oase liddjin räj'da prientima vuolláj esski tjavtjam 1977. Sámeráde tjallemdåjmadus ittjij dalloj adnám nåv edna biednigijt ahte manáj prienntit jår'bå hoaj'dogiehtov. Danen prientiduvvin ber ál'go ja konferansa resolusjåvnå. Ássje sjattaj dán láhkáj danen gå sámeráde anij biednikhiehtijt jagen 1977.'[11]
Ii das galle:
'Tjállen libá årrum Leif Rantala ja Samuli Aikio. Gitta tjak'tjaj 1977 anij Samuli Aikio oasseámmádav tjállen. Leif Rantala anij ållesámmádav viehkketjállen (oasseámmádav guovvamános - gål'gománnuj 1976). Viddjura biednik-hoajdo hárráj, lij akta oarre dasi ahte Samuli Aikio 21.7.1977 ánoj luohpadusáv 1.10.1977 rájes. Bar'gojuogos vattij sunji loabev hiej'tet ja bál'kij Leif Rantalav ållesbar'gen tjállen biejve 1.10.1977 rájes.(...) Nuor'tarijkaj Sámeráde tjállemdåjmadusa biednikhál'do ij la jagijn 1976-1978 nanustuvvam, ájnat tjállemdåjmadus la moaddi adnám biednikvánev. Bäj'vásasj bar'go l áreduvvum dajna gå älla biedniga årrum.
Tjálle libá moatte bále hähttum ietjaska biednigijs biedjat bäj'vásasj ålgusgålojda. Jagen 1976 ittjij tjállemdåjmadus oadtjum enap biednigijt gå jur nåv ednagav ahte buvtij ásadit sámij IX konferansav. Maññegietjen 1976 vaddin kultuv'ra- ja åhpadusministera 800.000 dkr ma båhtin esski guovvamánon 1977. Dá biedniga nåhkin dalá, danen gå tjállemdåjmadus lij viessum lånaj nanna jagen 1976.
Biednikåtsålvis 1977 maññegietje åv'dåj, rájaduvvuj biejven 23.5.1977 Kultuv'ratjállemdåjmadussaj Köpenhamnan. Biednikåtsålvisá hadde lij 57.000 smk ja åtsålvisán tjuottjoj ahte dát låhko lij unnemus biednikhadde majna máhttá bargov anodit baddjen. Ministerráde vattij biehtsemánon 1977 40.000 dkr (26.480 smk). Dat biednik-låhko aj ruvva någåj, ja hoajdov ittjij mannam joar'ket sämmi láhkáj gåk åv'dål.
Maññáj åvtå tjåhkanime aktan Ministerráde tjállemdåjmadusa åvdåstiddjijn, åssudakåjvijn Skau, rájaduvvuj duoddeåtsålvis basádis- ja jav'lamánoj åv'dåj. Låhko lij 12.000 smk. Ministeráde vattij 14.12.1977, 11.670 smk, ma båhtin 29.12.1977.
Tjállemdåjmadus lij 1977 sinna guok'ti ållu biednigahti, ja lij moadda máno ållu biednik-doar'jaga dagi. Jahkáj 1978 la Ministerráde vaddám 150.000 dkr (åtsålvishadde lij 200.000 dkr).
Gå sámeráde ij ane fássta sajev Ministerráde biednik-plana sinna, de sjaddi tjállemdåjmadussaj dáhkkir biednik-hiehte. Jahke 1973 rájes la sámeráde åhtsåm fássta biednik-doar'jagav, valla dán ráddjáj dassta ij la sjaddam mige. Dálásj diedoj miltu gal'gá dát ássje vat boahtet bajás Ministerrádáj biehtsemánon 1978. Hiede dán hárráj li årrum dahkira ahte goappásj tjállemdåjmadusá, Köpenhamnan (kultuv'ragatjálvisá) ja Oslon (ietjá gatjálvisá) libá sáhtjalam ássjev nubbe nubbáj. Sámeráde biednik-hiehtij birra li årrum ságastallama Svierji ja Suoma sturodikkijn jagen 1977. Moadda sámeorganisasjåvnå li tjállám Nuor'tarijkaj Miniserrádáj ja bihkodam sámeráde biednik-hiehtijt.
Sámeráde sihtá muj'tádit ahte Nuor'tarijkaj Ráde l oajvadam Suoma, Vuona ja Svierji Doarjodimijt ahte sij gal'gi vaddit doar'jagav sámijda ja sámij organisasjåvnåjda. Fássta doarjodimgatjálvis sámij aktisasj organisasjåv'nåj, Nuor'tarijkaj Sámerádáj, ij la ájn tjoavdedum, ihka ráde l gähttjalam tjoav'det ássjev juo vihtta jage. Dáv máhttá gähttjat nåv ahte sihti vuossti bar'gat sámij ak'tisasjvuodav Nuor'tarijkaj vuodo nanna.
(...) Máhttá jav'la ahte gatjálvis fássta doar'jaga birra sámeráde tjállemdåjmadussaj ij la åv'dånam jagij 1976-1978 sinna.'[12]
Sámiráðði ohcagoðii 1976 rájes maiddái fásta ruhtadoarjaga kulturdoaimmaide. Dat ášši „oavdašuvai bisteva„„at easkka 1980-jagiid loahpageah„en, muhto „uovvovaš áigodagas goittot „állingotti ruhtaheaðit geahppánedje. 1980-konferánsaraporttas sáhttá oainnát lohkat:
'‚állingotti ruhtadilli lea buorranan viehka muddui vássan áigodagas. Ministarráðði juolludii Kultur„állingotti bokte 200.000 dánska kruvnnu „állingotti doaimmaide 1979. Jagi 1980 álggus Sámiráði ruhtaga¿aldagat sirdojuvvojedje Ministarráði Kultur„állingottis Köpenhammanis Oslo „állingoddai, mi giehtadalla eara áššiid. Jagi 1980 bargui lea mieðihuvvon 223.000 Norgga kruvnnu. Dat ahte juolludeapmi lea ollen dakkar dássai, ahte ráðis lea vejolašvuohta bálkkahit fásta bargiid, lea sápmela„„aid guhkesáigasaš rah„amiid boaðus. Fásta ruhtajuolludeapmi dahka vejola¿¿an jierpmalaš vuogi mielde bargat davviriikkalaš sámeáššiin.'[13]
Ruhtagáldut lassánit, bargit biddjojit fásta virggiide, doaibma viidána. Mun geah„„alan doallat sierra iešguðet lágán doaimmaid. Dasa lea guokte siva. Eiseváldit juolludedje ruðaid iešguðet lágán prošeavttaide dahje doaimmaide. Dát ruðat ledje nappo „atnojuvvon daidda doaimmaide. Nuppi dáfus oa¿¿u Sámiráðði ruðaid dakkár doaimmaide maid ovdál eiseváldit ie¿a hálddašedje - kultuvraruðat lea dea¼áleamos ovdamearka dasa. Dasa lassin ozai Sámiráðði ruðaid dakkár prošeavttaide ja doaimmaide mas ii leat alo vejolaš „ilget man olu ruhta dasa lea mannan - ovdamearkan dasa lea Eamiálbmogiid Máilbmeráðði (WCIP).
Dán láhkái gártá váttis hukset obbagova Sámiráði ruhtahálddašeamis. Mii lea vejolaš, dattege, lea iskat makkár doaimmaide Sámiráðði oa„„ui eanemus ruðai. Mun gárttan „ilget dárkileabbot (1) „állingotti ruhtadili, (2) sámekonferánssaid ruhtadárbbuid, (3) prošeaktasisaboaðuid, (4) sámi kulturdoaimmaid ruhtadeami, (5) juhkosiid ruhtadili, (6) juolludemiid Eamiálbmogiid Máilbmeráððái. Juohke áššái gulašii politihkalaš barggu „ilgen, dan guoðán vuos eará sadjái.
Ovdál go daidda áššiide vuojun, lea ávkkálaš buktit ovdán mo Sámiráði ruhtajohtu lassánii 1980-jagiin. Vuolábealde gávnnat buot Sámiráði sisaboaðuid, beroškeahttá masa ruðat leat mannan:
Tabealla: Ruhtajohtu oktiibuot
Gáldut: Rehketdoalut ja rehketdoalu dárkkisteamit.
Jahki FIM Lassáneapmi ovddit jagi ektui 1980 451 830 1981 357 261 -21 % 1982 384 817 8 % 1983 847 761 120 % 1984 1 301 116 53 % 1985 1 212 940 -7 % 1986 1 188 598 -2 % 1987 1 492 374 26 % 1988 1 937 801 30 % 1989 2 264 756 17 % 1990 1 996 469 -12 % 1991 2 273 791 14 % Áigodat Lassáneabmi 1980 - 1984 188 % 1984 - 1988 49 % 1988 - 1991 17 %
Dás oaidná dalán ahte ruhtajohtu heahkka lassána 1983:s ja 1984:s. Dasa lassin berre dárkut ahte 1988 rájes ii šat oa„„o Sámiráðði šat nu olu eanet ruða jagis jahkái go ovdál. Muhto obbagovva lea ahte 1983-1989 eiseváldit sakka lasihedje ruhtadoarjaga Sámiráððái. Masa juolludeamit manne, boahtá ovdán vuolábealde.
Dieðut gusket goittot golmma áššái maid ii njuolga sáhte buohtastahttit. Doaibma„ilgehusain oaidná man olu Davviriikkaid Ministarráðði lea juolludan 1977 rájes 1987 rádjái. Dáid ruhtajuolludemiid ge ii sáhte njuolga buohtastahtit, go jagiin 1977-1979 dieðán olu juolludeapmi lei dánska ruvnnuin (DKK), ja 1980-1986 fas Norgga ruvnnuin (NOK) ja Suoma márkkiin (FIM). Mun in leat astan valuhtakurssaid vuoðul cuvket buot suoma márkin, in ge leat astan váldit vuhtii ahte ruhtaárvu lea njiedjan.
Dasa lassin bohtet vel rehketdoalu dieðut. Sámeráðis han ledje vel eará sisaboaðut go Ministarráði juolludeamit, ja daid ii leat ále nu álki earuhit.
Vai lohkki ii hávkka loguid sisa, buvttán mun ovdan dušše guokte diehtoráiddu; dat mat gusket álgojagiide (dánska ruvnnut), ja dat mat gusket juolludemiide nu go rehketdoalu dieðuid mielde orru leamen.
Tabealla: Juolludeamit Sámiráði „állingotti várás
Gáldut: Doaibma„ilgehusat, rehketdoalu dárkkisteamit ja rehketdoalut.
a) Ovdál 1980
Juolludeamit Lassáneapmi
1977 DKK 840 000 (Geah„a teavstta)
1978 DKK 150 000 (Geah„a teavstta)
1979 DKK 200 000 33 %
b) 1980-1984
Juolludeamit Lassáneapmi
1980 NOK 223 000
1984 NOK 550 000 147 %
c) 1984-1988, 1988-1991
Rehketdoallu Lassáneapmi
1984 FIM 584 463
1988 FIM 784 717 31 %
1991 FIM 1 011 736 29 %
Dás oaidná „ielgasit ahte Sámiráðði Davviriikkaid Ministarráði juolludemiid bokte oa„„ui sakka buoret bargodili 1984 rádjái. Juolludeamit lassánedje vel 1985:s, go ollii DKK 730,000 rádjái. Das ma¹¹á ge buorránii ruhtadilli, muhto ruhtajuolludeamit eai gorg¹on šat nu olu go ovdál.
Dattege lea lassáneapmi _unnit_ (147 %) gaskal 1980 ja 1984 go ovddit tabealla „ájehii (188 %). Jagiin 1984-1988 lassánedje ruhtajuolludeamit „állingoddái sulai seammá olu go eará doaimmaide.
Tabealla: Sámekonferánssat - juolludeamit
Gáldut:
Doaibma„ilgehusat, rehketdoalu dárkkisteamit ja rehketdoalut.
Juolludeamit
DKK / NOK FIM Lassáneabmi ovddit konf. ektui
1974 DKK 100 000
1976 NOK 170 000 9 000
1978 191 135
1980
1983 249 967
1986 368 243 47 %
1989 414 839 13 %
Ruhtajuolludeami lassáneapmi lea sulai seammá dásis go eará doaimmaide gaskal 1986 ja 1989. Konferánssa golut leat muðui váttis sulastahttit eará doaimmain - vaikko konferánssat leat muhtinlágán 'doaibmagolut' maid haga Sámiráðði dálá hámis ii sáhtašii oppa jurddašit ge.
Tabealla: Prošeavttaid sisaboaðut
Gáldut: Doaibma„ilgehusat, rehketdoalu dárkkisteamit, rehketdoallu.
Jahki Sisaboahtu Prošeakta
1980 FIM 11.963 Girjegávpi jnv.
1981 FIM 28.325 Girjegávpi ja mátkegoluid gok„an
1982 FIM 7.401 Birasseminára?
FIM 7.000 Girjelávdegotti barggut.
SEK 10.000 Girjelávdegotti barggut.
1983 NOK 15.000 Seminára eamiálbmogiid vuoigatvuoðaid birra.
1984
1985 FIM 54.070 Nissonseminára
FIM 56.123 ON-konferánsa
FIM 46.549 Giellaseminára
1986
1987 FIM 129.000 Giellalávdegoddi
1988 FIM 115.003 Nissonkonferánsa
FIM 156.849 Davvi Forum
1989 FIM 25 981 Nissonkonferánsa
FIM 46 807 Mánaid bajásšaddanprošeakta
1990
1991 FIM 42 677 Eurohpáseminara
Muhtin doaimmaide bohte oalle olu ruðat, erenoamá¿it jagiin 1985-1988.
'1976 álgon sáhtjalijga kultuv'ra- ja åhpadusministera tjallemdåjmadusa doarjodimgatjáldagaáv, åvtå bar'gojuohkusij mij galgaj ruvámusát åtsådit mahkkir bar'gamvuogij miltu buoremusát luluj åvdedit ja buoredit sámij kultuvrav. Dát bar'gojuogos ij la goassik biejadum. Gatjálvis mij gullu sámekultuv'ra-doarjodibmáj bådij bajás åvtån tjåhkanimen jav'lamánon 1977, Gierunin. Dán tjåhkanimen liddjin mañen åvdåstiddje Ministerráde Tjállemdåjmadusas, Nuor'tarijkaj Sámerádes, sámij oaj'veorganisasjåvnåjs ja sámeinstituvtas. Gatjálvis giehtadallujuvvuj valla dassta ittjij sjaddam mige oajvadusá hárráj. Sámeráde ja sámeinstituv'ta libá ak'tan tjállám Ministerrádáj ja ánodam fássta doar'jagav sámekultuv'raj.'[14]
1978-konferánsa dohkkehii kulturplána. Das biddjui mearrin ahte joðánepmosit ásahuvvošii ortnet mo Sámiráðði ieš sáhtašii kulturdoaimmaide geavahit ruða. Ministarráðði bijai easkka 1980:s bargojoavkku guorahallat ášši, man lei juo 1976:s lohpidan. Bargojoavku gearggai bargguinis 13.4.1981. Boaðusin lei raporta mii prentejuvvui ráiddus Nordisk Utredningsserie 1981:6. Bargojoavku árvalii omd. Davviriikkaid Sámi Kulturfoandda, 1 mill. DKK jahkkása„„at. Ministarráðði ma¹idii ášši 1987 rádjái, muhto goh„„ui vuos Davviriikkaid Sámi Instituhta váldit badjelasas „állingotteovttasvástádusa 1984-1987, ovttain virggiin.[15]
Nu geavai ge ahte Sámiráði doaibma„ilgehusas áigodahkii 1984-1986 lea maiddái boahtán mielde 'Sámiráði kultur„ilgejeaddji doaibma 1984-1986'. 1988:s mearridii Sámiráðði vuoððudit kultur„állivirggi. 1989 rájes rievddai ruhtadanvuohki ge:
'Jagi 1989 rájis lea maiddái kulturmearreruhta bidjon ráði bušehttii, mii ee. mearkkaša dan, ahte dáiddaservviid oktasaš „állingoddi '‚álli' Gárášjogas oa¿¿u doaibmanruðaidis Sámirádi bokti.'[16]
Dán láhkái gártá bušeahtadilli hui molsašuddi miehtá 1980-jagiid, ja váttis buohtastahtit Sámiráði oppalaš ruhtajoðuin dahje „állingotti ruhtadiliin. ‚uovvovaš tabealla ferte dárkileabbbot kommenteret.
1980-1984 dieðut „ájehit dan áiggi go Ministarráðði juolludii sierra ruða Sámirádi kulturdoaimmaide (1986 rádjái).
1983-1988 dieðut leat dáid juolludemiid Suoma ruða árvvut. Dát lohkoráidu dattege boatkana gaskal 1988 ja 1989 go juolludanortnet rievdaduvvo.
1987-1991 dieðut leat rehketdoalu dieðut kulturruðaid ja kultur„ielggadeaddji doaimma hárrái. Lohkoráidu dan láhkái guoská eará ášši go dušše daid ruðaid mat manne njuolga sápmelaš kulturdoaimmaide.
Tabealla: Juolludeamit Sámiráði kulturdoaimmaide
Gáldut: Doaibma„ilgehusat, rehketdoalu dárkkisteamit, rehketdoallu.
a) Ovdál 1980
Juolludeamit
1979 DKK 100 000
b) 1980-1984
Juolludeamit Lassáneapmi
1980 DKK 125 000
1984 DKK 400 000 220 %
c) 1983-1988
Juolludeamit Lassáneapmi
1983 FIM 122 213
1988 FIM 488 600 300 %
d) 1987-1991
Rehketdoallu Lassáneapmi
1987 FIM 657 488
1991 FIM 923 284 40 %
Jos ruhtameriid geah„ada dárkileabbot, de boahtá ovdan ahte lassáneabmi gaskal 1980 ja 1984 lea ná:
Oppa ruhtajohtu: FIM 850.000 ‚állingoddi: NOK 227.000 Kulturruðat: DKK 275.000
Sivva manin kulturruðat lassánit nu olu jos rehkenastá proseanttaid, lea ahte álgodássi lei nu vuollin, DKK 125.000. ‚állingoddi oa„„ui mealgat eanet 1980:s, NOK 223.000.
'Njuolggadusaid mielde dat lahtut, geat bohtet seammá riikkas, dahket Sámiráði juhkosa. Juhkosiin lea ie¿aset bušeahtta ja dat válljejit ságajoðiheaddji, „álli ja ruhtadoalli. Juhkosat mákset lahtuideaset mátkkiid ráði ja bargojoavkkuid/bargolávdegotti „oahkkimiidda. Juhkosat o¿¿ot doaibmaruðaideaset riikkasis ruhtagálduin. Juhkosat ohcet ruðaid ie¿aset doaimmaide ja válmmaštallet áššiid konfereansasáttagoddái, muhto eai olles konferensii.'[17]
Norgga juogus „ilgii doaibma„ilgehusain ie¿as ruhtadili jagiin 1977-1983 (ovdál 1980 nuo NOK 70.000 jahkái, ja ma¹¹á 1980 nuo NOK 130.000). Muðui leat dieðut unnán. Suoma juogus oa„„ui 1970-jagiin nuo FIM 20.000 - 30.000, moadde jagi vel eanet.[18]
Tabealla: Sámiráði eamiálbmotbarggu ruhtadeapmi
Gáldut: Doaibma„ilgehusat, rehketdoalu dárkkisteamit, rehketdoalut.
NOK SEK FIM USD
1974 27 621
1975 95 250 35 000 12 000 147 382
1977 677 450
1981 340 000 30 303
1982 325 000 481 650
1983 325 000
1984 142 138
1985 224 624
1986 157 081
1987
1988 114 580
1989 272 085
1990
1991 253 367
Dát ruðat leat muhtin muddui mannan Sámiráði „aða. Dasa lassin o¿¿o WCIP-prošeavttat vel ruðaid dán guovtti prošeavttaide:
1981: NOK 40.000 Nicaragua-prošektii. 1982: SEK 481.650 Guatemala-prošektii.
Davviriikkaid Ráðði áv¿¿uhii 1970-jagiin má¹gii stáhtaid lasihit juolludemiid, ja Sámiráði ge mielas lei ruhtadilli mealgat buoret 1978 rájes. Sámiráði oppalaš ruhtajohtu lassánii 450 000 márkki rájes 1980:s 1,2 mill. márkki rádjái 1985:s, ja nuo 2 mill. márkái 1990:s.
1980-jagiid lassáneapmi lei erenoamá¿it kulturdoaimmaide buorrin. Oppa lassáneamis, 1 545 000 márkkis, oa„„ui Sámiráðði kulturdoaimmaidasas badjel beali, 800 000 márkki.
[Sisdollui] [Ovddit kapihttalii] [Ruovttusiidui]
August 7, 1996 © Mákká Regnor
Sámeustibat ja sámeorganisašuvnnat 1945-1975.
(Beallegárvves mánus)