Jurdda ii leat dás „ilget Sámiráði vuoððojurdagiid ja politihka - baicce guorahallat man láhkái Sámiráði organiseren veadjá leat ráddjen dahje hábmen Sámiráði ja sámekonferanssaid barggu ja bargovejolašvuoðaid.
Mun lean gávdnan prentejuvvon njuolggadusaid ja bargoortnegiid dáid sajiin:
1953:s liv„„e lean vel golbma sámeorganisašuvnna Davviriikkain, nammalassii Sámiid Lihttu (Suopma), Ruo¼a Sámiid Riikkasearvi ja Norgga Boazosápmela„„aid Riikkasearvi. Dát eai lean mielde bovdemin konferánsii, muhto vedjet leat oasálastán ráhkkananbargguin. Muhto das in dieðe mun maidege. Dattege lea fuomášan veara ahte dáin organisašuvnnain ledje eanáš miellahtuin sápmela„„at, dan botta go bovdejeaddji searvvit ledje maid mun navddášin 'sámeustibiid searvvit' - eanáš oassi dáid servviid miellahtuin ledje dutkit ja alla stáhta virgeolbmot geat ledje oahpásmuvvan ja beroštišgoahtán sápmelaš guoski áššiin dutkama dahje virggi bokte. Sámeustibiid searvvit ledje guovddá¿is ceggemin Davviriikkaid Sámiráði.
Nuppi sámekonferánssas, Kárášjogas 1956:s, buvttii Israel Ruong ovdan njuolggadusárvalusa. Son muitalii ge ahte bargojoavku lei atnán Davviriikkaid Ráði njuolggadusaid ovdagovvan.[3] Jos mat de buohtastahttá Davviriikkaid Ráði ja Davviriikkaid Sámiráði njuolggadusaid, de lea vejolaš gávdnat dihto oktasaš vuoððojurdagiid (prinsihpaid) dán guokte orgána bargovugiin.[4]
Dea¼áleamos lea mii dán guokte ráði ulbmila birra daddjo. Ráðit leat ovttasbargoorgánat davviriikkaid dásis, dahje nu go Sámiráði 1956' njuolggadusaid vuosttaš páragráfas daddjui: Davviriikkaid Sámiráðði lea orgána Norgga, Ruo¼a ja Suoma ovttasbarggu várás sámeáššiin.
Davviriikkaid Ráðði lei parlamentarihkkáriid deaivvadansadji. Juohke riikka parlamenta válljii sáttatgotti njuolggadusaid mielde maid ieš dohkkehii. Juohke sáttatgoddi vállji ieš ie¿as ovddasteaddjiid Davviriikkaid Ráði presidiijai. Sáttatgotti ja presidiija sturrodat dattege lei mearriduvvon njuolggadusain. Dát ortnet vuhtto Sámiráði njuolggadusain ja bargoortnegis ge. Muhto muðui ii leat vejolaš njuolgut buohtastahttit Davviriikkaid Ráði ja Sámiráði, go sámekonferánssas ii lean seammá stahtus go Davviriikkaid Ráðis, mii lea parlamentarihkkáriid „oahkkin, ja ii ge Sámeráðði leat seammáarvosaš go Davviriikkaid Ráði presidiija. Danin nohká diet buohtastahttin dása.
Sámiráði njuolggadusaid nuppi paragrafas mearriduvvo ahte ráðis galget leat vihtta áirasa Norggas, njeallje Ruo¼as ja golbma Suomas. Áirrasjuohku bisui seammá lágánin gitta 1992 rádjái, go Guoládaga sámit o¿¿o saji Sámiráðis.
Juhkosiid birra daddjo 1956 njuolggadusain ahte 'juohke riika' vállje ie¿as ráððelahtuid. Mo válggat „aðahuvvojit, mearrida 'riika' ieš (§ 2). Juohke riikka ráððelahtut dahket riikka juhkosa (§ 5). Juogus gok„á ieš ie¿as doaibmagoluid, maiddá mátkegoluid Sámiráði „oahkkimiid oktavuoðas (§ 10). Dát ge sulastahttá sakka dan ortnega mii Davviriikkaid Ráðis lei gitta 1960-jagiide; das ii lean ie¿as bušeahtta, riikkat fertejedje álgojagiin ie¿a gok„at daid goluid mat „uo¿¿iledje Davviriikkaid Ráði barggu gea¿il.
Álgojagiid Davviriikkaid Ráði nannoseamos gaskaoapmi ovttasbarggustis lei várra ráððelahtuid vuoigatvuohta buktit árvalusaid Ráði ovdii dohkkeheami várás. Jos árvalusat (rekommendašuvnnat) dohkkehuvvojedje, de bijai dat deattu iešguðet ráððehusa ala „aðahit daid. Dakkár vuoimmi ii sáhttán dieðus Sámiráðði oa¿¿ut, muhto njuolggadusat lihkká mearridedje ahte sámekonferánssat sáhtte bidjat áššiid Sámiráði beavdái maid Sámiráðði de dolvvošii viidásit.
Israel Ruong, gii buvttii ovdan árvaluvvon njuolggadusaid 1956' konferánsii, deattuhii erenoamá¿it 7.-9. paragrafa.[5]
7. paragrafa mearrida geat Sámiráði ovdii sáhttet buktit áššiid: Juhkosat ja ráððelahtut sáhttet árvalit áššiid ráððái, seammá sáhttet gieldda ja stáhta eiseváldit dahkat, ja maiddái searvvit ja eará ovttastumit. Ovttasbargu buot lágán eiseváldiid, ásahusaid ja servviid gaskkas deattuhuvvo nappo.
8. paragrafas gávdná Sámiráði ulbmilparagrafa: Sámiráðði galgá gozihit sámiid ekonomálaš, sosiála ja kultuvrralaš beroštumiid. Danin galget juhkosat dárkilit „uovvut mielde mo sin riikkas geavvá sámeáššiin - ja buktit dieðuid Sámiráððái. Sámiráðði gis oa¿¿u neavvut almmolaš ásahusaid ja eiseváldiid jos leat áššit gos orru dárbu.
9. paragrafas mearriduvvo sámekonferánssaid birra: Konferánssat galge nannet sámiid oktiigullevašvuoða. Konferánssat galge leat rabas buohkaide, ja galge doaibmat „uvgehus-, diehtojuohkin- ja gulahallangaskaoapmin.
Vuosttaš bargonjuolggadusain, maid 1959' konferánsa dohkkehii, daddjo ahte Sámirádi galgá sáddet „oahkkinbeavdegirjjiid Davviriikaid Ráði „állingottiide, dakkárat ledje buot davviriikkain (§ 4).
Oppalohkái deattuhuvvui ovttasbargu ja „uvgehus mealgat eanet go sápmelaš politihkalaš mobiliseren daid njuolggadusain mat dohkkehuvvojedje 1956 konferánssas. Man dea¼ála¿¿an Sámiráðði anii oktavuoðaidis Davviriikkaid Ráððái, gárttan „ájehit ma¹¹á.
Daðe eanet ii daddjo sámekonferánssa birra 1956 njuolggadusain. Sámiráðði dattege geatnegahtto bargat daid áššiiguin maid konferánsa sádde ráððái.
Jos áigu diehtit konferánssa barggu birra, ferte iskat bargonjuolggadusain. Dakkáriid ii gávnna ovdál 1959. Vuosttaš sámekonferánsii ledje bovden olbmuid almmá makkárge formalitehtaid haga. Mo nuppi konferánssa sáttatgottiid sturrodat mearriduvvui, in dieðe, muhto árvideames lea bargojoavku mii galggai ráhkkanit konferánssa ja evttohit njuolggadusaid, gávnnahan ahte liv„„e vuogas jos liv„„e formála„„at mearriduvvon ovdagihtii geain lea jienastanvuoigatvuohta konferánssas. 1956 konferánssas oainnát „oahkkanedje juhkosat guorahallat áššiid mat ledje „oahkkinbeavddis. Mii diehtit maid ahte juhkosiid sturrodat lei nu go ma¹¹a leamaš gitta 1992 rádjái: 18:s Suomas, 24:s Ruo¼as, ja 30:s Norggas - 72 áirasa oktiibuot.[6] Mii maid diehtit geat sii ledje.[7]
1956 konferánsa mearridii ahte dassá go bargoortnet dohkkehuvvo, de galgá sáttatgottiid (delegašuvnnaid) sturrodat leat nu go 'dán konferánssas lea', ja ahte juohke áirasis lea okta jietna válggain. 1959 dohkkehuvvon bargoortnegis gávdbá dáid mearrádusaid 12. paragráfas.
Bargoortnega § 13 mearrida ahte sáttatgottit galget dahkkat mearrádusaid juohke áššis maid konferánsa gieðahallá. Sáttatgoddi maid vállje juhkosa, ja juogus galgá válggaid ma¹¹a konstitueret ie¿as ovdál go guððet konferánssa (§ 14). 13. paragráfas maiddá daddjo ahte sáttatgoddi berrešii buktit ovdán ie¿as oaivila dasa mo boahtte konferánssa sáttatgotti galgá nammadit.
Politihkalaš beali dán ovttasbarggus guoðán vuos olggobeallái. Muhto ovdál go guoðán sáttatgottiid ja konferánssaid gussiid ga¿aldaga, lea vuogas geah„adit sáttatgottiid ja áirasiid duogá¿a.
Bargoortnega mielde ledje oktiibuot 72 jienasteaddji áirasa konferánssas. Muhto konferánssaid oasseváldiid lohku leamaš miehtá áiggi mealgat stuorát. 1953'as ledje 193 oasseváldi oktiibuot, ja „uovvovaš konferánssain nuo 100 (1956), 250 (1959), 200 (1962, 1965) ja 300 (1968).
Konferánssa geavatlaš „aðaheapmi ja prográmmat gitta loahppa 1960-jagiide „ájehit man stuorra deaddu „uvgehussii ja dieðalaš oaivillonuhallamii biddjui. Beaive„uovgga áiggi ledje rabas, almmolaš ságastallamat, sáttatgottit ja resolušuvdnalávdegoddi „oahkkanedje veaigin, eahkedis ja ihkku ja dahke ie¿aset mearrádusaid.[8]
Vaikko vel formálalaš njuolggadusat eai oro leaman, de goittot Norgga ja Ruo¼a bealde lea organisašuvnnaid gaskkas hui stáðis áirrasjuohku. Dieðuid sáhttá tabealla bokte „ájehit.
Tabealla: Ovddastuvvon searvvit 1950- ja 1960-jagiin
sámekonferánssain.
Oanádusat
(Logut parentesas „ájehit galle áirasa searvi oa„„ui sáddet, buohkat
eai ále boahtán konferánsii. Mun lean maiddá bidjan parentesii servviid
namaid merken dihte mo mun gáttán dilli lei dan konferánssas, albma
duoðaštusaid haga.)
Suopma Ruo¼¼a Norga
1956 SL (9) RSR (18) NBR (10)
S‚ (9) SÄ (6) SS (10)
FSR (10)
1959 SL (9) = 1956 = 1959
S‚ (7)
BO (2)
1962 (SL (?)) (= 1956?) (= 1959?)
(S‚ (?))
(BO (?))
(OGM (?))
1965 (= 1971?) (= 1956?) (NBR (15?))
(SS (15?))
1968 (= 1971?) (= 1956?) (= 1965?)
1971 SL (7) = 1956 (NBR (15?))
S‚ (5) (NSR (15?))
BO (2)
OGM (2)
TP (2)
Gáldut:
1956: Nordiska Rådet 1957, s. 729-730.
1959: Nordiska Rådet1959, s. 334-335.
1962: The Lapps To-day II, s. 199.
1971: Sámiráði arkiiva, Ohcejohka: Kassa 'boares ávdnasat'. Listu mas
Suoma sáttatgotti áirasiid namaid gávdná.
Tabealla galggašii „ájehit mo iešguðet riikka organisašuvnnat leat gaskaneaset soabadan sáttatgottiid alde.
Ruo¼as leamaš dilli rievddatkeahttá 1956 rájes, muhto Norgga ja Suoma sáttatgottit leat molsašuddan veahá áiggiid „aða:
Norga: Norgga Boazosápmela„„aid Riikkasearvi leamaš miehtá áiggi mielde Norgga sáttatgottis. Álggu rájes lei maiddá Finnmárkku Sámeráðði mielde konferánssain. Fylkkadiggi nammadii ráði, mii lei ráððeaddi politihkalaš ásahus. Ráðði heaittihuvvui go Norgga Sámeráðði ásahuvvui 1965:s. Norgga Sámeráðði lei ráððehusa ráððeaddi ásahus ja bisttii dassá go Sámediggi rahppui 1989:s. Ii Norgga Sámeráðði (ii Sámediggi ge) lean goassege virggála„„at Norgga sáttatgottis mielde. Maiddái Sámi Sær'vi lei álggu rájes mielde, ja lei mielde bovdemin 1953' konferánsii. Muhto Sámi Sær'vi rievddai 1960-jagiin Oslo Sámiid Searvin, ja lei 1969:s mielde vuoððudeamen Norgga Sámiid Riikkasearvvi.
1960-jagiid loahpas nappo jávket sámeustibat Norgga sáttatgottis, ja sápmela„„aid searvvit leat dan rájes sáttatgotti duogábealde. Seammá áiggis reorganiserejuvvo Sáme-Ätnam ge Ruo¼a bealde, nu ahte sámeustibiid sadji Ruo¼a sáttatgottis ge gár¿u. Muhto álggu rájes juo leamaš Ruo¼a Sámiid Riikkasearvi ja Sáme-Ätnam sáttatgotti duogábealde, ja nu lea dilli otne ain.
Suomas lea dilli veahá nuppelágán. Sámiid Lihttu lei álggu rájes juo sápmela„„aid searvi, ja Sámi ‚uvgehussearvi sámeustibiid searvi. Muhto daði mielde go ihte báikkálaš, dahje smávit searvvit, de o¿¿o muhtimat, muhto eai buohkat, saji Suoma sáttatgottis. Bálgosiid Ovttastusas lea erenoamáš sadji dán govas, go dat ovddasta Suoma boazodoalliid le¿¿et dal suopmila„„at vai sápmela„„at. Bálgosiid Ovttastupmi lea vuoððuduvvon boazoguohtunlága vuoðul, ja das lea lága bokte mearriduvvon geatnegasvuoðat boazodoalu ordnemis, ja bálgosat fertejit leat miellahtut. Vaikko boazodoallu ii leat eksklusiiva sámi ealáhus Suomas, de lei goittot Bálgosiid Ovttastupmi boazosámiid lunddoleamos ovddasteaddji. Dat searvvai Suoma sáttatgoddái 1959 rájes; Sámi ‚uvgehussearvi mieðai dasa guokte áirasa. 1971' konferánssas ovddasteaba Oula Aikio (Vuoh„„u) ja Yrjö Alaruikka (Roavvenjárga) Bálgosiid Ovttastumi. Alaruikka lei oasseváldiid gaskkas eanáš 1960-jagiid konferánssain, nu ahte jáhkán ahte Bálgosiid Ovttastumis leamaš áirasat Suoma sáttatgottis gaskal 1959 ja 1971.
1962:s namuhuvvo Ohcejoga Ámmátguolásteaddjiid ja - meahccásteaddjiid searvi oasseváldiid gaskkas, muhto mus eai leat sihkkaris dieðut das ahte lei go searvi fárus sáttatgottis ovdál go 1971:s, muhto imaš liv„„e jos ii lean. Deanubákti ge ihtá easkka 1971' konferánssa Suoma sáttatgotti logahallamis (searvi ii dalle lean nammadan áirasa ja guokte saji ledje báhcán guorusin). Deanubákti vuoððuduvvui 1960-jagiid álgogeah„en, ja mun gáttán danin ahte 1971' sáttatgotti logahallan govvida Suoma sáttatgotti juohkkima nu mo lei 1965' konferánssa rájes.
1974' konferánssa rájes rievdá Suoma sáttatgoddi álfárot: Go Sámi Parlamenta vuoððuduvvo, vuos gaskaboddosa¿¿an 1973:s, dasto bisteva¿¿an 1975 rájes, de lea Sámi Parlamentta duohken nammadit Suoma sáttatgotti sámekonferánssaide.
Dáid dieðuid vuoðul gáttášii olmmoš ahte sápmela„„aid sadji sámekonferánssain nannejuvvo sakka 1960-jagiid loahpageah„en, ja goittot 1974' konferánssa rájes ii leat šat eahpidan láhkái: Sámekonferánsa lea rievdan „ielga sápmelaš politihkalaš arenan. Ga¿aldat lea; sáhtá go dan oaidnit konferánssa oasseváldiid logahallamiin ja Sámiráði válggain?
Oktiibuot leat konferánssain 72 áirasa, ja mun lean geah„adan gallása sis sáhttá navdit 'sámi ustibin'; d.l. dovddus virgeolbmot, akademihkkárat jnv. Muðui vedjet leat vel eará ge áirasat konferánssain geain lei jienastanvuoigatvuohta, muhto geat eai leat sápmela„„at. Mun lean ferten luohtit dasa maid gáttán ie¿an diehtit olbmuid „earddalašvuoða birra.
Jos mu árvvoštallamiidda galggaš luohtit, de ledje 72 áirasis oktiibuot 15 sámeustiba 1956' konferánssas, 13:s 1959' konferánssas ja 1965' ja 1968' konferánssas eai eanet go viðas. 1971' konferánssas ledje vel Suoma sáttatgotti 16 lahtus ain guokte sámeustiba. Go 1978' konferánsii joavdat, de in gávnna šat mun sámeustibiid sáttatgottiin, muhto veadjá leat ahte ledje vel áirasat geat eai leat sápmela„„at.
Sámiráði lahtuid namaid dovddan álggu rájes gitta otná¿ii. Sámiráði 12' áirásiin leamaš sámeustibiid lohku juohke áigodagas nu mo tabealla „ájeha. 1972 rájes eai leamaš šat 'sámeustibat' Sámiráðis.
Tabealla: Sámeustibiid lohku konferánssain ja Sámiráðis
(Sámiráði várrelahtuid lohku parentesa siste)
Gáldut: Konferánssaraporttat.
Konferánsa Sámiráðði Buohtastahttin
(a) (b) (c) (c-a)
1956 15 1956-59: 1 (1) [ 6] [-9]
1959 13 1960-62: 2 (3) [12] [-1]
1962 ? 1963-65: 3 (2) [18]
1965 5 1966-68: 1 (1) [ 6] [ 1]
1968 5 1969-71: (1) [ 0] [-5]
Sámiráði lahtuid lohku lea guðátoassi konferánssaid áirraslogus, nu ahte lea álki buohtastahttit sámeustibiid logu konferánssain ja Sámiráðis. Mun lean buohtastahttán juohke konferánssa dainna Sámiráðiin mii válljejuvvui dan konferánssas. Tabealla (c)-kolonna „ájeha man galle sámeustiba liv„„e lean Sámiráðis jos ráðði liv„„e lean seammá stuoris go konferánssa áirraslohku. (c-a) kolonna „ájeha goappás leat eanemus sámeustibat:
1) jos (c-a) lea positiiva, lea sámeustibiin stuorát oassi Sámiráðis go sis lea konferánssas (1962-1967);
2) jos (c-a) lea negatiiva, lea sápmela„„aid oassi Sámiráðis stuorát go dan konferánssas mii válljii Sámiráði (1956-1961, 1969 rájes 1970-jagiide);
3) jos (c-a) lea 0, lea Sámiráðði dákko dáfus representatiiva konferánssa ektui (1970-logu rájes).
Álggu rájes ledje konferánssain oalle olu sámeustibat sáttatgottiin, muhto lohku njiejai 1960-jagiid gaskkamuttus, ja 1970-jagiid gaskkamuttus eai lean šat jienasteaddji sámeustibat sámekonferánssain. Sin sadji sámeáššiid barggus nuppástuvai, ja sámekonferánsa status sápmela„„aid politihkalaš deaivvadanbáikin nannejuvvo.
Logut orrot duoðašteamen ahte vaikko sámeustibiid lohku lei oalle stuoris álgo konferánssain, de lihkká vállji konferánsa sápmela„„aid Sámiráððái. Sámeustibiid lohku Sámiráðis lei dattege oalle stuoris álgo 1960-jagiin, ja mun gárttan ma¹¹á guorahallat mii dán áigodaga erenoamášvuohta lea: Sámeustibat nannejit Sámiráði oktavuoðaid Davviriikkaid Ráððái, ja Sámiráði juhkosiid oktavuoðaid iešguðet stáhta eiseváldiide. Dáid oktavuoðaid sáhtte de sámit ie¿a ávkkástallat go sii ollásit válde badjelasas Sámiráði doaimmaid.
1965:s gullošgohte ságat mat gielistedje ahte sámit háliidit dohko gos mearrádusat dahkkojuvvojit; Sámiráði Norgga juogus evttohii bivdit saji Davviriikkaid Ráðis. Dáid jagiid sámit guorahallagohte mo Sámiráðði nagadiv„„e fievrridit beaktileabbo politihka sámeáššiin, sii šadde gierdameahttumat go áššit eai ovdánan nu bures go liv„„e galgat. 1971' konferánssa prográmma- ja plánabarggut, ja Davviriikkaid Sámi Instituhta vuoððudeapmi 1973:s leat dea¼áleamos bohtosat dáid bargguin.
Dán proseassas bohte olu sámenuorat fárrui, ja dat sámeustibiid buolva mii ceggii Sámiráði 1950-jagiin, guðii Sámiráði sin háldui. Oðða bargovuogit bohte sadjái, sápmela„„at ie¿a válde ovddasvástádusa Sámiráði boahtteáiggi bargguin. Sámeustibiid veahkái ii lean šat dárbu. Ii mihkkege oro „ujuheamen dan guvlui ahte sii liv„„e vuosttildan nuppástusaid. Sámeustibiid barggu ulbmilin lei álggu rájes movttidahttit sámiid ovttas bargat riikkarájáid rastá.
[Sisdollui] [Ovddit kapihttalii] [‚uovvovaš kapihttalii] [Ruovttusiidui]
August 7, 1996 © Mákká Regnor
Sámeustibat ja sámeorganisašuvnnat 1945-1975.
(Beallegárvves mánus)