Saepmie jïh EE
EE:n regijovnepolitihken ulmie lea ekonomije jïh sosijale ektievoete lïhtsege-laanti gaskoeh stueriedidh jïh regijovne ov-balanse jïh mij joekehts ekonomijen övtiedimmesne lea unniedidh. Almetji gïele-vadtemen männgan goh Sveerje meatan EE:ese veedtsi leah saemiej gaskesh EE’ine stueridamme vierhtieh jieleme-, barkoemaarhna- jïh ienteme-politihke darjoemidie. Beetneh-vierhtieh barkose jeanatjommes struktuvrh-fondistie båetieh.
Provgramh-boelhken 2000-2006 nuelesne EE medtie 195 miljardh
euroh struktuvrh-fåantide vedti. Abpe Sveerjese medtie 19 miljardh kråvnah
lissine sjïdti. EE:n struktuvrhfåante-provgrammi tjïrrh saemieh aaj
beetneh-vierhtieh saemien jieleme- jïh kultuvreövtiedimmese åådtjeme.
”Saemien buertiegärja”
Saemiej lea aalkoe-almetjinie sjïere daltese jeatje unnebelåhakoe-dåehkiej vuestie. Sveerjen jïh Såevmien gaskese-dïedte EE:ese lea gaskese-tjaalege gåhtjoen ”saemien buertiegärja”. Tjaalegisnie buerkiestimmieh leah buertiegärjaj bïjre, mah leah bïejeme konstitusjovnese, jeatjebigujmie lea addendume 2 tjaatsegasse CIG 86/04. Desnie daate buerkiestimmie saemiej bïjre:
b. Buerkiestimmie saemiej bïjre Krööhkestimmine artikeli 59:esne jïh 60:esne buertiegärjesne gaskese-buertiegärjaj jïh gaskese-tjaalegi bïjre Gåangkarïjke Danmarkese, … Republihke Såevmie jïh Gåangkarïjke Sveerje konferanse byjhke aelide jïh lååjkesdahkide mejtie Sveerje jïh Såevmie saemiej vuestie nasjovne jïh gaskenasjovne reaktoej mietie åtna. Konferense jååhkesje Sveerje jïh Såevmie hov leah nännoestamme dah tjuerieh saemiej jielemasse-nuepieh, gïele, kultuvre jïh jïelemevuekie vaarjelidh jïh övtiedidh jïh aaj krööhkestidh ahte primäre jieleme-aajegh goh båatsoe-jieleme leah maadth-repmie saemien kultuvrese jïh saemiej jielemassese tradisjovne dajvesne.
Sjïere EE-provgrammh
Saemiedigkie lea männgan Sveerje EE:en sïjse veedtsi eadtjohke-laakan
sjïere EE-programigujmie saemiedajvese barkeme juktie ekonomije nuepieh sjïdtemen
jïh ientemen åvteste stueriedidh kultuvren jïh jielemassen sektovri sisnie.
Saemien Eu-provgrammh, Ulmie 1 jïh Interreg III A, mah lin Saemiedigkien dïedte
boelhken 2000-2006 ”joekedin” 252 miljovnh kråvnah. Jis edtja dåarjoeh EE:n
struktuvre-fåanthijste åadtjodh, dle tjoerh nasjovne dåarjoem utnedh mij lea
gaske 35-50 procenth abpe projekten åeseste. Regijovne myndigheth, tjielh jïh
lokale saemien aktörh leah sijjen barkosne konkrete övtidimmie-projektine
EE-provgrammi sisnie sinsitnide geatskanamme. Saemien instistusjovnh, sïjth,
siebrieh, stiftelsh jïh jeatjah aktörh tjabrehtovveme beetneh-vierhtieh sijjen
projektide ohtsedidh jeatjijstie goh sijjen tradisjovne dåarjoe-kanaalijste.
Mij destie sjïdteme lea stuerebe laavenjosteme tjieltigujmie jïh regijovne jïh
staaten myndighetigujmie.
Åejjie-ulmie saemien EE-provgrammide lea saemien kultuvre jïh siebredahkh-jieleme nännoestidh jïh övtiedidh. Pryöveme lea tradisjovne jieleme-sjïehtesjimmie nännoestidh jïh gorredidh jïh seamma aejkien nuepieh orre jieliestïerhke darjomh skaepiehtidh. Ulmie guhkies våårjosne lea juekeme jïh övtiedamme saemien jielemasse mij tseegkeme lea iktiedimmesne byjresken, kultuvren jïh tradisjovnen gaskoeh. Vihkeles tradisjovne saemien maahtoe nuhtjedh jïh övtiedidh, jïh jillebe ööhpehtimmie jïh doedtkeme mij samiej tsiehkide sjïehtedidh.
”Saemien buertiegärja”
Saemiej lea aalkoe-almetjinie sjïere daltese jeatje unnebelåhakoe-dåehkiej vuestie. Sveerjen jïh Såevmien gaskese-dïedte EE:ese lea gaskese-tjaalege gåhtjoen ”saemien buertiegärja”. Tjaalegisnie buerkiestimmieh leah buertiegärjaj bïjre, mah leah bïejeme konstitusjovnese, jeatjebigujmie lea addendume 2 tjaatsegasse CIG 86/04. Desnie daate buerkiestimmie saemiej bïjre:
b. Buerkiestimmie saemiej bïjre Krööhkestimmine artikeli 59:esne jïh 60:esne buertiegärjesne gaskese-buertiegärjaj jïh gaskese-tjaalegi bïjre Gåangkarïjke Danmarkese, … Republihke Såevmie jïh Gåangkarïjke Sveerje konferanse byjhke aelide jïh lååjkesdahkide mejtie Sveerje jïh Såevmie saemiej vuestie nasjovne jïh gaskenasjovne reaktoej mietie åtna. Konferense jååhkesje Sveerje jïh Såevmie hov leah nännoestamme dah tjuerieh saemiej jielemasse-nuepieh, gïele, kultuvre jïh jïelemevuekie vaarjelidh jïh övtiedidh jïh aaj krööhkestidh ahte primäre jieleme-aajegh goh båatsoe-jieleme leah maadth-repmie saemien kultuvrese jïh saemiej jielemassese tradisjovne dajvesne.
Åejjie-ulmie saemien EE-provgrammide lea saemien kultuvre jïh siebredahkh-jieleme nännoestidh jïh övtiedidh. Pryöveme lea tradisjovne jieleme-sjïehtesjimmie nännoestidh jïh gorredidh jïh seamma aejkien nuepieh orre jieliestïerhke darjomh skaepiehtidh. Ulmie guhkies våårjosne lea juekeme jïh övtiedamme saemien jielemasse mij tseegkeme lea iktiedimmesne byjresken, kultuvren jïh tradisjovnen gaskoeh. Vihkeles tradisjovne saemien maahtoe nuhtjedh jïh övtiedidh, jïh jillebe ööhpehtimmie jïh doedtkeme mij samiej tsiehkide sjïehtedidh.
