Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti?
Daelie guhkebem enn göökte jaepide juassah Saemiedigkie Jïelemebyjreseprogrammem dååhkasjahti. Daesnie åeniedimmie man bïjre mij Jïelemebyjresebarkosne deahpadamme 2009:n männgan gåessie dååhkasjahti. Jielemebyjrese ståvroedåehkiem åtna mij veeljeme mejtie åvtemes bïejedh jielemebyjreseprogrammesne boelhkese 2009-2011.
Golme nuelienuepieh bïjre nännoesti juktie maehtedh dejtie bijjemes nuepide jaksedh:
- Nännoes jielemebyjrese
- Dejpeladtje maahtoe jih
- Balanseereme öövtiedimmie (ektiedasse daaletje jih dejpeladtje maahtojste).
Mijjieh dej golme nuelieulmiejgujmie ovmese vuekiejgujmie barkeme, dovne jïjtjemh råajvarimmiej tjïrrh jih dan tjïrrh mijjieh vïerhtieh pilotprojektide vedteme j.v.n. Daennie vuelnie vuesiehtibie dam rööpses laejkiem man mietie libie barkeme.
Árbediehtu
Daejtie darjomidie leah Jielemebyjrese jih árbediehtu:se viedteldahkesne dorjesovveme:
• Pilotprojekth båatsoejieliemasse
• Båetijebiejjiehkonferanse Liksjosne
• Soejhkesjimmiem Saemiedigkien båetijen strategijes barkojde árbediehtu:ine tjaalasovveme
• Ektiebarkoeprosjekte Saemiedigkien jih CBM ”Renen som indikator” gaskemsh aalkeme. Prosjektesne edtja göökte maahtoetjaalegh tjaaledh, akte mij aakademiken dotkemen bïjre jih akte mij dejpelatjen maahtoen bïjre. Dejstie edtja dle aanalysem darjodh juktie syntesem åadtjodh mij maahta gamtebe jih tjïelkebe guvviem vedtedh guktie bovtsh eatnemen tsevtsieh jih doehtieh. Traineeprogramme Buolvas buolvvaj biehkie daennie programmeste.
Barkoe noerigujmie
Jielemebyjreseprosjektesne Saemiedigkie ovmese vuekiejgujmie noerigujmie barka, v.g:
• Ektiebarkoe Sámi Nuorat:ine
• Johkemehkien tjïelte lïhke barkedh Johkemehkien Daelvie Konferansen bïjre
• Noerh barkoe- jih reeferensdåehkine meatan vaeltedh
Barkedh guktie Jielemebyjrese saemien siebredahkese sjiehtesje
Čákkit lea barkoedåehkie misse bööri ovmese formelle jih informelle åajvaladtjh saemien sïebredahkeste meatan årrodh barkedh gyhtjelassine guktie Jielemebyjreskem jih dan bijjemes prinsijph måedtie-såårts dåehkine jih åårganisasjovnine saemien siebredahkesne bïejedh jih sjïehtesjidh.
Implementeringem joe aalkeme jih Sara Larsson aaj soejhkesjimmiem dorjeme båetijen barkose. Soejhkesjimmiem daelie vuertieminie Saemiedigken politihkerh jih åejviedåehkie edtjieh vielie dejnie barkedh.
Båetijebiejjieh-konferanse Liksjosne 2010 jih Aerviesjaevresne 2011
Saemiedigkie håaloestäjjah bööri gieh maehtiejin skreejrehtidh jih orre åssjalommoeh buektedh soptsestimmide mej bïjre dejpeladtje maahtoej, gïeli, (de)koloniseringen, könsroller j.v. Konferansese stoerre ïedtjh jih vïhtestimmiem vuesiehti dah gieh meatan orreme hov vïenhtin ålvas buerie öörnege.
Saemiedigkien kaanslije
Barkoe barkijigujmie gieh Jielemebyjresasse viedteldahkesne:
• Barkijhbiejjieh Piteå:sne suehpeden 2010 mej teema Jielemebyjreske
• Båetija biejjieh-konferanse Liksjosne jih Aerviesjaevresne
• Saemiedigkien direekte klimate jih byjresketsevtseme: Soehjkiesjimmie tjaaleme guktie byjreskeåvtehkesysteeme (daaaroen: miljöledningssystem) åvtese bïejedh. Laake byjreskeåvtehkesysteeme kriebpesje. Gyhtjelassem åejviehdåehkien luvnie vuertieminie nännoestimmien bïjre jih dorjesovveme sjidtedh.
• Naakenh barkijh kuvsjesne Dialog för naturvård:sne meatan orreme.
