Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 11 (2004-2005)

Sámedikki 2003’ doaibma

3.2.10 Kultuvra ja ealáhuseallin

Sámediggái lea deaŧalaš ahte sámi dáiddárat oččošedje dohkálaš bargo- ja rámmaeavttuid. Sámedikki mielas lea deaŧalaš oažžut ovttasbargošiehtadusa sámi dáiddáriiguin ja dat bargu lea juo álggahuvvon.

Sámediggi lea vásihan ahte maŋimuš jagiid lea bisánan dat mii guoská politihkkahábmemii ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda. Sd. dieđáhusas nr. 48 (2002–2003) Kulturpolitikk frem mot 2014 váilot kulturpolitihkalaš višuvnnat sámi kultuvrra váste. Dát ii sáhte dávistit stáhta geatnegasvuođaide, ja Sámediggi čujuha fas ahte stáhtas lea ovddasvástádus sámi kultuvrii, vuosttažettiin Vuođđolága § 110a bokte.

Ealáhuseallimis leat ollu smávva fitnodagat main leat unnán bargit. Hástalusat leat stuorrát priváhta ealáhuseallimis mas innovašuvdna, ođđabuvttadeapmi ja buvttaovddideapmi leat guovddážis sihkkarastimin vuovdima ja márkanossosiid vuođđun positiivvalaš fitnodatekonomalaš ovdáneapmái.

Buot fitnodagain eai leat resurssat háhkat dárbbašlaš gelbbolašvuođa iežaset fitnodatovddideapmái. Dán áigge lea gelbbolašvuohta áibbas vealtameahttun ealáhusaeallima gilvalanfámu nannemis. Go galgá viežžat máhtolašvuođa, oahpu ja gelbbolašvuođa, de ferte háhkat báikkálaš fitnodatfierpmádaga man bokte movttiidahttit ealáhuseallima ovddideami ja innovašuvnna. Báikkálaš fitnodatfierpmádagain ferte dasto leat oktavuohta allaskuvllaide, máhtolašvuođa- ja dutkanbirrasiidda mat lávgadet ovttasbarggu bokte sáhttet duhtadit gelbbolašvuođadárbbu mii dárbbašuvvo ođđabuvttadeapmái ja ealáhusovddideapmái. Dán rádjai leat geavahuvvon unnán ruđat dutkamii ja ovddideapmái (FoU). Hástalussan ferte leat oažžut FoU-birrasiid fuomášit daid hástalusaid ja dárbbuid mat ealáhuseallimis leat. Danne ávžžuhit lávgadet ovttasbarggu fága- ja fitnodatbirrasiid, ruhtadanásahusaid ja eiseválddiid gaskka.

Dat leat eanaš guovddáš eiseválddit mat mearridit ealáhuseallima ovddidanrámmaid sámi guovlluide. Danne lea áibbas vealtameahttun ahte Sámediggi árrat sáhttá searvat áššiide mat gusket sámi guovlluid politihka hábmemii, láhkaaddimii ja resurssaid hálddašeapmái. Dál lea nu ahte Sámediggi searvá áicin boazodoallošiehtadallamiin. Dán rolla ferte rievdadit nu ahte Sámediggi oažžu duohta váikkuhanvejolašvuođa, sihke eanadoallo- ja boazodoallošiehtadallamiin.