2.10 Sámi dáidda-
ja kultureallin
Lea čájehuvvon
ahte sámi kultuvra lea leamaš hui
nanus nuppástuhttima ja ceazilvuođa
ektui. Sámi árvovuođus čatnasit
ain stuorra oasit eallimii lahka luonddu. Dasto lea sámi
servodat hui guhkás heivehan iežas dáláš máhtolašvuođa-
ja diehtojuohkinservodahkii. Oktiibuot buktá dát šláddjivuođa
sámi kulturárbbis
maid lea deaŧalaš suodjalit
ja viidásetovdánahttit.
Sámediggi háliida
deattuhit ahte sámi dáidaga
ja kultuvrra viidásetovdánahttin
lea našunála ovddasvástádus.
Norgga stáhta lea iešguđetge lágaid
ja konvenšuvnnaid bokte geatnegahttojuvvon
váldit ovddasvástádusa
sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis,
ja danne das maiddái lea ovddasvástádus ahte
ekonomalaš ovánahttinrámmat
leat sajis. Sámediggi vásiha
ahte dán suorggis váilot
ollu resurssat, ja dát dilli lea áibbas
dohkketmeahttun guhkkit áiggi vuollái.
Sámediggi lea 2005:s meannudan dieđáhusa
sámi dáidaga birra.
Dieđáhusas válddahallojuvvojit
dáiddapolitihkalaš hástalusat,
ja nugo ovdánahttindovdomearkkat, váikkuhangaskaomiid
geavaheapmi ja boahtteáiggi hástalusat iešguđet
dáiddasurggiid siskkobealde. Sámediggái
lea biddjojuvvon ovddasvástádus ásahusain ja
ortnegiin mat galget ovddidit sámi dáidaga
ja kultuvrra. Dieđáhusain
háliida Sámediggi
oainnusin dahkat politihkalaš višuvnnaid
ja perspektiivvaid sámi dáidaga
váste mat váilo
Stuorradiggedieđáhusas nr
48 (2002 – 2003) kulturpolitihka birra,
Kulturpolitikk frem mot 2014.
Sámediggi lea maŋimuš jagiid
vásihan ahte stáhtalaš eiseválddit
leat bisánan go guoská politihka
ovdánahttimii ja ekonomalaš resurssaide
sámi dáiddaulbmiliidda.
Ekonomalaš fievrrideamit Girko- ja kulturdepartemeanttas
eai leat lassánan nugo leimmet vuordán. Dát
ii dávis stáhta
geatnegasvuođaide.
2.10.1 Sámi teáhter,
filmmat ja festiválat
Sámi teáhterat
lea deaŧalaččat
sámi dáidda- ja
kulturvásihussadjin, ja sámegiela
geavaheapmái. Sámedikkis
lea leamaš ulbmil ahte Beaivváš Sámi
Teáhterii sihkkarastojuvvo dohkálaš ekonomalaš vuođđu
sámi álbmotteáhterin,
vai sis lea vejolaš bálvalit
olles sámi ássanguovllu.
Sámediggi lea 2005:s váikkuhan
teáhtervistti ovdaprošeavtta čađaheami Beaivváš Sámi
Teahterii. Sámedikkis lea leamaš beroštupmi
sihkkarastit dohkálaš doaibmavuođu Åarjelsaemien
Teatere/Sydsamisk teater:ii. Sámedikki
ja máttasámeguovlluid
fylkkagielddaid gaskasaš ovttasbargošiehtadusas
daddjojuvvo ahte áššeoasálaččat
ovttasráđiid galget
bargat dan ala ahte Åarjelsaemien Teatere/Sydsamisk
teater:ii sihkkarastojuvvo dohkálaš doaibmavuođđu.
Teáhteroktavuođas
lea Sámediggi deattuhan dasto doarjut dakkár lávdedáidaga
main mánát ja
nuorat leat leamaš oasseváldin
ja ulbmiljoavkun.
Sámi festiválat
leat deaŧalaš arenat
sámi kultuvrra ovddideamis ja sámi álbmoga
deaivvadanbáikin. Sámi
festiválaid laskan buktá stuorra vejolašvuođaid,
muhto maiddái hástalusaid,
man oktavuođas vuoruheapmi ja ruhtadeapmi
leat deaŧalaččat.
Sámediggi lea juolludan njealji sámi
festiválii doarjaga 2005:s: Riddu Riđđu Gáivuonas,
Sámi musihkkafestivála
Guovdageainnus, Beassašfestivála
Kárášjogas
ja Márkomeannu Skániin/Evenáššis.
Dasa lassin lea addojuvvon prošeaktadoarjja
eará sámi festiválaide
ja eamiálbmotfestiválaide. Stáhta
ortnet knutepunktásahusaiguin ovddida iešguđet
kulturčájehemiid.
Sámediggi oaivvilda ahte lea deaŧalaš ahte maiddái
sámi festiválat ožžot
dákkár ovddasvástádusa.
Dán oktavuođas čujuhuvvo
Riddu Riđđu festivála
Gáivuonas lunddolaš válljejupmin
go dat deattuha eamiálbmogiid ja riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid.
Sámi filbmafestivála
Guovdageainnus lea šaddan deaŧalaš sámi
filmma ja eamiálbmotfilmma čalmmustuhttinarenan.
Festivála lea lihkostuvvan profileremiin
ja lea nannen posišuvnnas sámi
filmma ovdánahttima movttiidahttingáldun. Eamiálbmotprofiila
bokte leat sii maid leamaš mielde nannemin
ovttasbarggu ja gullevašvuođa
sámiid ja eará eamiálbmogiid
gaskka.
2.10.1.1 Dáiddáršiehtadus
ja sámi lágadusat
Sámediggi lea dahkan ovttasbargošiehtadusa
sámi dáiddárorganisašuvnnaiguin paraplyorganisašuvnna – Sámi dáiddárráđi/Samisk kunstnerråd
bokte. Dat dahkkojuvvui váldošiehtadusa
hámis. Ovttasbargošiehtadusa
ulbmilin lea ovdánahttit šláddjás sámi
kultureallima. Áššeoasálaččat
galget ásahit njuolggadusaid, ovddasvástádusa
ja geatnegasvuođaid boahtteáiggi šiehtadallamiidda
go guoská sámi dáiddáršiehtadusaide Sámedikki
ja sámi dáiddáriid
gaskka. Váldošiehtadus čadnojuvvo gávcci
jagi áigodahkii ain háválassii
ja galgá čuovvoluvvot
jahkásaš šiehtadusaid
bokte konkrehta doaibmabijuiguin. Šiehtadusa čuovvoleami bušeahtalaš váikkuhusat bohtet
fápmui bušeahttajagi
2006.
Maiddái 2005:s várrejuvvui
ruhta dáidaga ja duoji oastimii. Dan botta
go vuordit dáiddamusea, de vurkkoduvvo
ostojuvvon dáidda dattetge Sámiid Vuorká Dávviriin.
Dát dilli lea dohkketmeahttun. Danne ferte
dáiddamusea ásahanbargu
vuoruhuvvot. Dán jagi maid lea juhkkojuvvon
bargostipeanda, ásahanstipeanda, ávnnasstipeanda
ja mátke- ja studerenstipeanda. Sámediggi
lea bivdán stáhtalaš eiseválddiid
bajidit stipeandaeriid sámi dáiddáriidda.
Sámi čáppagirjjálašvuođa
ruhtadandilli lea guhkká leamaš hui
fuotni. Dán geažil
leat ollu girjjálašvuođaprošeavttat
gártan vuordit máŋggaid jagiid
ovdal go daid leat sáhttán ollašuhttit.
Dát dilli duššástuhttá sihke girječálliid,
lágádusaid, lohkkiid
ja olles sámi servodaga.
Sámediggi lea dál
bargamin oččodit
oastinortnega čáppagirjjálašvuođa
váste ja bissovaš doarjjaortnega fágagirjjálašvuođa buvttadeapmái.
Dáid doaibmabijuid ollášuhttin
lea dan duohken ahte oažžut
eanet bissovaš ekonomalaš juolludemiid girjjálašvuhtii.
Registreret ahte bohtet eanet lágádusat
mat almmuhit sámi girjjálašvuođa,
oahpponeavvuid ja musihka, ja okta ođđa lágádus
oláhii sámi lágádusdoarjaga
2005:s. Doarjja sámi lágádusaide
ii leat measta oppage lassánan dan rájes
go ortnet ásahuvvui 1994:is, ja dat go
girjelágádusat
leat lassánan lea dagahan dan ahte doarjja
muhtun lágádusaide
lea geahppánan.
Sámi musihkka lea váikkuhan sámi
kultuvrra oainnusin dahkama ja loktema sámi álbmoga
gaskkas ja muđui máilmmis. Deaŧalaš lea
nannet ja ovdánahttit sámi
musihkkabirrasa ja addit vejolašvuođa
gaskkustit sámi musihka. Doarjja sámi
musihkkii lea leamaš seamma dásis máŋga
jagi, ja ohcciid lohku fal lea laskan.
2.10.1.2 Kulturviesut ja valáštallan
Oaidnit ahte kulturviesuin lea stuorra mearkkašupmi
sámi giela ja kultuvrra suodjalan- ja ealáskuhttinarenan. Sámedikkis
ii leat vejolaš ovdánahttit
dálás ásahusaid
ja ortnegiid, dahje ásahit ođđa
doaibmabijuid dainna áigumušain
ahte ovdánahttit sámi
dáidaga ja kultuvrra, jos stáhtalaš rámmaeavttut
eai buoriduvvo.
Ovttasráđiid
fylkkagielddaiguin lea leamaš jođus
bargu ahte duohtan dahkat huksengearggus kulturviessoprošeavttaid.
Sámediggi vuordá ahte
stáhta váldá ovddasvástádusa sámi
kulturviesuid huksemis ja ahte ekonomalaš rámmaeavttut
bohtet dárbbuid ektui. Sámediggi
oaivvilda ahte Stuorradikkis lea ovddasvástádus
das ahte juolluduvvojit doarvái ruđat stáhtabušeahta
bokte dákkár ulbmiliidda.
Dát mearkkaša
dan ahte jos lea dárbu, de ferte Stuorradiggi
jahkásaččat várret
ruđaid sámi ulbmiliidda.
Investeremat sámi kulturásahusaide
leat maŋiduvvon jagis jahkái. Dáinna
ii sáhte sámi
kultuvra eallit ja ferte álggahuvvot sámi
kulturáŋgiruššanprogámma.
Sámediggi lea ovddidan evttohusa sierra
kulturguovddášfoandda
ektui.
Sámi valáštallamis
lea stuorra mearkkašupmi sámi
kultuvrra ovdáneapmái.
Doaimmaid bokte mat čatnasit valáštallamii
nannejuvvo identitehta, giella ja gullevašvuohta. Sámediggi
lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat
guovddáš eiseválddiid
ektui nannen dihte sámi valáštallama
rammaeavttuid, ja 2005:s oaččui
sámi valáštallan
speallanruđaid. Dát
juolludeapmi ii leat eisege doarvái buot
daid dárbbuid gokčat
mat leat sámi valáštallama
siskkobealde. Dat go leat ožžon
juolludusa lea dattetge deaŧalaš prinsihpalaš olahus. Sámediggi
ja Finnmárkku fylkkagielda leat ovttasbargan čielggadusa hárrái
man namma lea «Samisk idrettsanlegg for lassokasting og
reinkappkjøring». Raporta lei gárvvis
2005:s ja Sámediggi háliida oažžut
dáid rusttegiid speallanruhtaortnegii.
Kulturdepartemeanta áigu árvvoštallat
váldit rusttega sámi
valáštallama váste
ortnegiid ođasmahttimis 2006:s.
Sámediggi lea 2005:s juolludan doarjaga dan
oktavuođas go sámit áigot searvat
nu gohčoduvvon Arctic Winter Games valáštallamiidda
Alaskas 2006:s.