10 Oahppu
Skuvllas lea deaŧalaš rolla
sámi kultuvrra ja servodateallima nannen- ja gárgedanbarggus.
Oahpaheami bokte mii lea vuođđuduvvan
sámi gillii ja kultuvrii, ožžot sámi
oahppit oadjebas čatnašumi sámi
servodahkii, ja gárgedit positiiva kultuvrralaš identitehta.
Sámi guovlluid skuvla lea oassin oktasašskuvllas,
ja addá sámi ohppiide oasi oktasaš diehtovuđđosis
mii gusto buot norgalaš ohppiide. Ráđđehusa
juksanmearrin lea viidáseappot gárgedit máŋggakultuvrrat áddejumi,
ja váikkuhit positiiva miellaguottuide ja dieđuide
mat bohtet sihke sámi báikkálašservodagaide
ja dáža servodahkii buorrin.
Oahppu sámiide mas lea sámi giella ja kultuvra vuolggasadjin,
lea eallinnávccalaš sámi servodagaid
deaŧalaš ovdehussan. Sámiid
váikkuhanfápmu skuvlla sisdollui lea deaŧalaš reaidu
sámi giela, kultuvrra ja servodateallima seailluheamis
ja gárgedeamis. Danne lea Sámedikkis ovddasvástádus
skuvlla rollas sámi báikkálašservodagaid
ja sámi mánáid ja nuoraid sámi
identitehta gárgedeamis.
Sámi servodat lea maiddái oassi norgalaš stuorraservodagas.
Sámi ohppiid oahpaheami vuolggasadjin galgá leat
duođalaš ovttaárvosašvuohta.
Danne lea deaŧalaš ahte
sámi ohppiid oahpaheapmi dáhpáhuvvá oktasašskuvlla
rámmaid siskkabealde. Doaibmi guovttegielatvuohta ja guovttekultuvrrat
gelbbolašvuohta lea ovdehussan dasa ahte sámit
sáhttet árjjálaččat
oassálastit servodahkii. Sámi oahppái
lea deaŧalaš ahte oahppi
oahppu dáhpáhuvvá dakkár eavttuid vuolde
ahte oktasaš vuđđosa
alde eai sáhte oahppi dohkálašvuođat
norgalaš servodagas eahpiduvvot.
10.1 Sámedikki oaidnu oahpposuorggi organiserema hárrái
Sámediggi, Sámi oahpahusráđđi
ja Sámi giellaráđđi
leat ráhkadan raportta
Sámedikki barggu
organiseremis giella- ja oahpahusáššiiguin.
Bargolávdegoddi
mii lea addán raportta, evttoha sirdit dahkamušaid
Sámediggái lassin daidda mat čuvvot oahpahuslága
mearrádusain. Sámedikki dievasčoahkkimii
geassemánus 2000 lei Sámediggeráđis
oahppopolitihkalaš čilgehus. Dát áššegirjjit
ovdanbuktet Sámedikki oainnu das makkár rolla
Sámedikkis berre leat oahpu hárrái lassin
daid dahkamušaide maid Sámediggi oažžu
oahpashuslága bokte.
10.2 Rievttálaš vuođus
Norgalaš láhkamearrádusat,
mat álo leat dárkkistuvvon servodaga nuppástuvvan
dárbbuid mielde, addet vuđđosa
hukset ođđa kulturseailluheaddji
ja gárgedeaddji oahpaheami sámi veahkadahkii.
Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat, neavvagat
ja julggaštusat mearridit máilmmeservodaga
unnimusnorpmaid eamiálbmogiid vuoigatvuođaide.
Oppalaš mearrádusaidisguin ja rievddadanmuniinnis
oaivadit dát riikkaidgaskasaš áššegirjjit
maiddái ealli digaštallamii servodagas
sámi gažaldagaid birra (vrd. kap. 3).
Norgalaš skuvladoaibma lea ásahallojuvvon máŋggain
lágain ja láhkaásahusain. Eanaš doaibmabijut
sámi veahkadahkii biddjojuvvojit fápmui dábálaš láhkamearrádusaid
rámmaid siskkabealde. Muhtun duovdagiin lea leamaš dárbbašlaš ásahit
erenoamáš mearrádusaid ovddaldastin
dihtii dárbbuid mat leat sámi veahkadagas.
10.2.1 Ođđa oahpahusláhka
Láhka vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra (Oahpahusláhka) bođii
fápmui borgemánu 1. 1999 oktan lága láhkaásahusaiguin.
Namahusat
sápmelaš,
sámegiella ja sámi guovlu
meroštallojuvvojit
Oahpahuslágas. Vuoigatvuođa-mearrádusat,
mat lágas čatnasit dáid namahusaide,
leat dainna šaddan aiddolaččabun.
Sámi guovllu vuođđoskuvlla
buot ohppiin lea vuoigatvuohta oahpaheapmái sámegielas
ja sámegillii. Oktagaslaš vuoigatvuohta
oahpaheapmái sámegielas gusto dál sámi
ohppiide sihke vuođđoskuvllas
ja joatkkaoahpahusas miehtá riikka. Sámi guovllus
sáhttá gielda addit láhkaásahusa
dan birra ahte buohkain vuođđoskuvlaagis
galgá leat sámegiela oahpaheapmi.
Sámi guovllu olggobealde lea unnimustá logi oahppis
geat háliidit oahpaheami sámegielas ja sámegillii
man nu gielddas, vuoigatvuohta diekkár oahpaheapmái
juos leat unnimustá guhtta oahppi (sámit ja eai-sámit)
vel báhcán jovkui. Gielddat sáhttet addit
oahpaheami sámegielas unnit joavkkuide, muhto eai leat
skihkkejuvvon dan dahkat oahpahuslága mielde.
Sámediggi lea ožžon válddi
mearridit riikkagottálaš oahppaplánaid,
sámi giellafágaid oahppaplánaid ja joatkkaoahpahusa
erenoamáš sámi fágaid (duoji
ja boazodoalu) sisdoalu. Váfistan dihtii Sámediggái
duođalaš váikkuhanfámu,
maiddái daid eará fágaide ohppiide geat
ožžot oahpaheami vásedin sámi
oahppaplána mielde, lea Sámediggi ožžon
ovddasvástádusa plánaid ráhkadeamis,
ja Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta doalada fas iežas
válddis mearridit plánaid. Dát rollajuohkin
addá buori vuolggasaji lagas ovttasbargui ráhkadanproseassas.
10.3 Ekonomalaš, hálddahuslaš ja
pedagogalaš doaibmabijut
Sámiid oahpahanfálaldat hálddašuvvo
ja doibmiibiddjojuvvo dábálaš oahppovuogádaga
bokte. Muhtun duovdagiin lea dattetge dárbbašlaš bidjat
erenoamáš doaibmabijuid hálddahuslaš ovttadagaid,
institušuvnnaid, visttiid doallama ja doarjjaortnegiid
hámis.
Oahpaheami bajit juksanmearit bohtet ovdan vuođđoskuvlla,
joatkkaoahpahusa ja rávisolbmuid oahpahusa – oppalaš oasi – bokte.
Dás máinnašuvvo sámi
giella ja kultuvra oassin
«oktasaš árbbis
man Norggas ja Davviriikkain lea erenoamáš ovddasvástádus
várjalit. Dán árbái ferte addojuvvot
vejolašvuohta viidáseappot ovdánit
skuvllain main leat sámi oahppit, nu ahte dat nanne sámi
identitehta ja min oktasaš dieđu sámi
kultuvrra birra»
(O97, s 19).
Skuvla mas lea čatnašupmi sámi
gillii ja kultuvrii lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi
sámi identitehta nannenbarggus. Sámiid ohppiid
oahpaheamis galgá leat sisdoallu ja kvalitehtta mii addá vuđolaš dieđuid
ja veahkeha dahkat eallin sámi kulturárbbi nu
ahte oahppit oaivaduvvojit oassálastit báikkálaš kultureallimii
sámi ja norgalaš servodaga doaibmevaš miellahttun.
Sámit leat oassi Norgga veahkadagas. Dieđuin
sámi historjjá ja kultuvrra birra lea stuorra
mearkkašupmi positiiva miellaguottuid gárgedeapmái
sámi álbmotjoavkku hárrái. 10-jagi vuođđoskuvlla
oahppaplánadagus (O97) deattuha ahte norgalaš skuvlla
buot oahppit galget leat dábuhan vuđolaš dieđuid iešguđet
beliid birra sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis.
10.3.1 Sámedikki oahpahusossodat
Addin dihtii Sámediggái hálddahuslaš cuokka
ja pedagogalaš gelbbolašvuođaid
ođđa dahkamušaide,
Oahpahuslága mielde, sirddii departemeanta ovddeš Sámi
oahpahusráđi čállingotti Sámediggái
ođđajagemánus 2000.
Dáinna sirdimiin válddii Sámediggi maiddái
badjelasas ovddasvástádusa čállingotti
dahkamušain sámi oahpu hárrái.
10.3.2 Sámi oahppaneavvuid gárgedeapmi
Sámi oahpahusráđđi
(dál Sámedikki oahpahusossodat) oaččui
mearkkašahtti nannejumi 98-budjeahta bokte oahppaneavvobuvttadeapmái.
Dát dássi lea dollojuvvon das rájes buohkanas
oahppaneavvogárgedeamis mánáidgárddiide, vuođđoskuvlii,
joatkkaoahpahussii ja erenoamášpedagogalaš ulbmiliidda.
Lea álggahuvvon davviriikkalaš ovttasbargu
oahppaneavvogárgedeami prográmmaid ráhkadeapmái,
ja viidát riikkaidgaskasaš ovttasbargu
gárgedanbarggu birra.
Oassin riikkagottálaš IKT-rahčamušas
oahpus nannejuvvo digitála oahppaneavvuid gárgedanbargu
maiddái sámegillii. Oahppaneavvoguovddáža
ruhtadeami veagas leat dál doaimmas sierra neahttavuođđuduvvan
gáiddusoahpahusa gárgedanprojeavttat davvisámegielas
ja oarjelsámegielas. Geahča kap. 10.6.3
seamma lágan rahčamušaid birra
julevsámegiela várás.
10.3.3 Ođđa erenoamášpedagogalaš doaibmabijut
Borgemánu rájes 2000 leat álggahuvvon
muhtun doaibmabijut sámi erenoamášpedagogihka
nannemii. Dát gusto Sámedikki oahpahusossodaga hálddahussii,
skuvlla gelbbolašvuođaloktemii ja
Sámi allaskuvlla nannemii.
Sámegiela lohkandáiddu kárteniskosiid
projeakta gárvvistuvvo 2001. Dalle gávdnojit iskosat oktan
nevvodanávdnasiiguin 2., 3., 5. ja 9. luohkkái.
10.4 Vuođđoskuvla
10.4.1 Sámi plánadahkosa 10-jagi vuođđoskuvlii
(O97S) sisafievrrideapmi
Sámi plánadagus 10-jagi vuođđoskuvlii
lea máinnašuvvon st. dieđ.
nr. 18 (1997–98)
Lasáhus
st. dieđáh. nr. 41 (1996–97)
Norgga sámepolitihka birra,
čuoggás
9.4.1. Oassin oahppaplánadahkosa sisafievrridanbarggus
ráhkaduvvojedje plánat lasseohppui ja oaivadusat
mat čatnasit O97:i Sámi. Fágat maidda
leat ráhkaduvvon sierra plánat O97:s Sámi
vuoruhuvvojedje. Eará fágain adnojuvvojedje gelbbolašvuođagárgedeami
vuolggasadjin lasseoahpu plánat ja O97:i Sámi čatnasuvvi oaivadusat.
Dasa lassin lea ráhkaduvvon oaivadus báikkálaš bargui
097:in Sámi –
Searvevuohta
ja heiveheapmi.
Dát gihpa lea gárvvis Oahppanguovddážis
vuosttas jahkebealis 2001.
Sámi allaskuvla lea ožžon bargun árvvoštallat 097
Sámi sisafievrrideami. Raporttat gárvánit
juovlamánu rájes 2001 geassemánu rádjai
2003. Projeakta deattuha čuvget sámiid dili veahádatveahkadahkan.
10.4.2 Vuođđoskuvladoaibmabijut oarjelsámi
guovllus
Oarjelsámi joavkkut ásset bieđgguid
stuorra geográfalaš guovlluin (vrd.
kap. 6). Giela ja kultuvrra iešlági áimmahuššama
dihtii leat ceggejuvvon guokte internáhttaskuvlla. Snoase
Sámeskuvla lea gielddalaš internáhttaskuvla,
mii lea 100 pst. stáhtaruhtaduvvon. Gaska-Norgga Sámeskuvla Aarbortes
lea stáhta eaiggáduššan
internáhttaskuvla.
Dál lea bargojuvvomin dainna ulbmiliin ahte ráhkaduvvo
oppalaš oahpahanvuogádat oarjelsámi
ohppiide ruovttubáikeskuvlan mii vuođđuduvvá molssaevttolaš metodaide. Girko-,
oahppo- ja dutkandepartemeanta rehkenastá ahte projeakta
sáhttá gárvvistuvvot skuvlajagi 2002/2003
mielde.
Snoase Sámeskuvlla viiddideami ja divvuma maŋŋá váldojuvvui
1–10 skuvla atnui ođđajagemánus
2001. Internáhttaoassi lea gárvásit divvojuvvon
skuvlaálgimii čakčat 2001. Geahča
kap. 10.6.3 nannema birra julevsámi guovllus.
10.5 Joatkkaoahpahus
10.5.1 Gielladoaibmabijut joatkkaoahpahusas
Addojuvvo doarjja sámegiela liigegiellaoahpaheapmái
sámi ohppiide ja bargoohppiide joatkkaoahpahusas. Doarjja
addojuvvo sámi ohppiide/bargoohppiide geat ožžot
oahpahusa sámegielas eará skuvllain go sámi
joatkkaskuvllain.
10.5.2 Joatkkaoahpahusa sisdoalu birra
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta lea dohkkehan boazodoalu
ođđa oahpahallanfágan. Sámediggi,
departemeanta ja bargoeallima áššeoasálaččat
leat dál bargamin ovdabargguin dán mearrádusa
fápmuibidjama nammii.
Sierra oahpahusráđđi
lea ceggejuvvon duodjefágii. Ráđđi
lea ráđđeaddi orgána iežas
fágalaš doaibmasuorggi siskkabealde Girko-,
oahppo- ja dutkandepartementii.
Jagi 2000 mielde bohte golbma árvvoštallanraportta:
Sámi
joatkkaoahpahus – vuoigatvuođat ja
sisdoallu
(Sámi Instituhtta)
Sámi joatkkaoahpahus ođastusa
94 vuolde
(NIBR)
Sámi joatkkaoahpahusa árvvoštallan Ođastusa
94 vuolde
oktiigeassu man ráhkadii AGENDA.
Departemeanta lea sádden árvvoštallanraporttaid
Oahppanguovddážii viidáset gieđahallamii.
10.5.3 Doarjjabáikedoaimmat
Finnmárkkus
Finnmárkku fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain ožžot
buot oahppit, geat válljejit dan, sámegiela oahpaheami.
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas
ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus leat
stáhtalaš skuvllat mat addet oahpaheami
joatkkadásis.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta áigu árvvoštallat
doaibmabijuid maiguin nanne dáid skuvllaid boahtteáiggi.
Dán barggus ferte fuopmášumi
giddet sihke skuvllaid organisatoralaš gullevašvuhtii
ja ovttasbargogaskavuođaide. Okta váldojuksanmearri
berre leat bisuhit ja gárgedit skuvllaid fágalaš gelbbolašvuođa
ja váfistit dohkálaš veahkkevárreávkkástallama áiggi
vuollái.
Olggobealde Finnmárkku
Gáiddusoahpahusa áimmahuššama
dihtii julevsámi guovllus lea Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta
maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai
nannen vuođđudusa Árrana
ja Moskke vuođđoskuvlla
Divtasvuona suohkanis. Háhkun lea nannet julevsámi
giela ja kultuvrra gáiddusoahpoahpahusa pedagogalaš gárgedanbarggu.
Vuođđoskuvllas Divtasvuonas
leat ovdamearkka dihtii dál álggahuvvon luohkát
main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas,
Oahpahuslága § 6–2, nuppi lađđasa,
mielde.
Romssas galgá Ráissá joatkkaskuvla
fuolahit gáiddusoahpahusa sámegielas skuvlajagi
2001/2002 rájes. Nordlánddas leat guokte
skuvlla main lea ovddasvástádus sámi
joatkkaoahpahusas. Hábmera joatkkaskuvllas lea ovddasvástádus
julevsámegielas ja Musarre joatkkaskuvllas lea ovddasvástádus
oarjelsámegiela fálaldagas. Grong joatkkaskuvla
buohtalastá buot Davvi-Trøndelága joatkkaskuvllaid
sámi oahpaheami. Mátta-Trøndelágas
lea Plassje ja Oppdal joatkkaskuvllain oahpaheapmi sámegielas.
Joavku mas leat báikkálaš olbmot
lea 2001 čuvgen Girko-, oahppo- ja dutkandepartementii ahte
sii áigot veahkehit plánain buoridit joatkkaoahpaheami
fálaldaga julevsámi nuoraide. Departemeanta atná positiivvalažžan
dán álgaga mii sáhttá addit
mávssolaš lasáhusa namahuvvon
raporttaide sámi joatkkaoahpaheami birra, vrd. kap. 10.6.2.
Boksa 10.18
Romssa internáhttaskuvla
Málatvuomi Sámeskuvla Romssas lea gielddalaš internáhttaskuvla
man doaibma- ja investerengoluid gokčá stáhta.
Ođđa skuvlavisti oktan internáhtain
váldojuvvui atnui skuvlaálgimis 1997/98.
10.6 Alit oahppu
Sámi oahpus ja dutkamis lea čoavddadoaibma
sámi kultuvrra, giela ja árbevieruid seailluheamis
ja viidáset gárgedeamis, ja guoddinnávccalaš gárgedeapmái.
Ráđđehus oaivvilda
ahte lea dárbu geahččat sámi
alit oahpu ja dutkama oktalaččat.
Nergård-lávdegotti árvalus NA— 2000:
3 Sámi oahpaheaddjeoahppu – iešguđet
diehtoárbevieruid gaskkas, evttoha máŋggaid
doaibmabijuid, earret eará sámi oahpaheaddjeoahpu
organiserema, ja sisdoalu, hárrái. Nergård-lávdegoddi
ja Mjøs-lávdegoddi (NOU 2000: 14 Frihet med ansvar (Luđolašvuohta
ovddasvástádusain) evttohit goappašagat
ahte Sámi allaskuvla oažžu stáhtusa dieđalaš allaskuvlan,
gos lea sihke sámi dutkan ja alit oahppu.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta áigu árvvoštallat
NOU 2000: 3 evttohusaid sierra kapihttalis oahpaheaddjeoahppodieđáhusas 2002,
vrd. st.meld. nr. 27 (2000–2001) Gjør
din plikt – krev din rett (Daga iežat geatnegasvuođa – gáibit
iežat vuoigatvuođa).
Dattetge lea maiddái dárbu geahččat
lávdegottiid evttohusaid ollislaš perspektiivvas. Ráđđehus
dieđihii dieđáhusas
St.meld. nr. 27 (2000–2001) ahte sámi
oahppu ja dutkan galgá govdadit guorahallojuvvot. Ráđđehus háliida,
Stuorradikki árvalusa mielde, dahkat govdes guorahallama
sihke Sámi allaskuvlla ja eará iešguđet
dási institušuvnnaid sámi
oahpu ja dutkarna hárrái. Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta áigu
fas máhccat Stuorradiggái dárkileappot
dáinna áššiin
heivvolaš hámis.
Dárbu diekkár guorahallamii ferte maiddái gehččojuvvot
dan olis go Sámi Instituhtta ja Sámi allaskuvla
leat formaliseremin ovttasbargguset.
10.6.1 Sámi allaskuvla
Sámi allaskuvla álggahuvvui 1989 áimmahuššat sámi
servodaga gárgedeami ja gelbbolašvuođa ja
dutkama dárbbu. Sámi oahppu ja dutkan leat allaskuvlla
erenoamáš fágalaš profiila
ja skuvlla váldogiella lea sámegiella. Allaskuvla
lea oktilaččat bargamin sámegiel alit
oahppofálaldaga dieđalaš ja
fágalaš gárgedanbargguid.
Dán bargui gullá jotkkolaččat
gárgedit sámi sisdoalu, eamiálbmotperspektiivva
ja sámi doabaduojáldaga
1
mat
heivehuvvojit fágaide ja oahppofálaldagaide. Visot
oahppu lea heivehuvvon sámi servodaga ja birrasa dárbbuide.
Allaskuvlla dahkamuš lea gárgedit riikkagottálaš čogastatgelbbolašvuođa
sámi alit oahpus ja doaimmaheamis dutkama mii ovddida allaskuvlla
iežas fágaid ja oahpuid gárgedeami, ja
mii bálvala sámi ealáhus- ja kultureallima
ja servodaga diehtagii vuođđuduvvan
dárbbuid.
Sámi allaskuvlla oahppofálaldat lea guovdilis váikkuhangaskaoapmi
váfistit dohkálaš bargiid sámi
guovlluid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii. Oahppofálaldagas
lea vuođđu sámi
kultuvrras, earret eará nu ahte oahpahus dáhpáhuvvá sámegillii.
Oahppofálaldat addá seamma dohkálašvuođa
go norgalaš oahpaheaddjeoahppuge. Sámi
oahpaheddjiid dahkamuš lea earret eará fievrridit árbevirolaš sámi
dieđu ja máhtu viidáseappot
boahttevaš buolvvaide, seammás go sii
leat mielde gárgedeamen ođđa dieđu
ja máhtu.
Allaksuvlla váldodahkamuš lea oahpaheaddjeoahppu.
Bestema lasiheami dáfus lea hástalussan dahkat
oahpaheaddjeoahpu máškkibun
2
ja geasuheaddjin ohcciide. Áigeguovdilis
doaibmabidju lea addit lávdaduvvon fálaldaga.
Allaskuvla lea organiseremin oahpaheaddjeoahppofálaldaga gáiddusoahpahussan.
Institušuvnna veahkkevárreanu bevttolmahttima
dihtii lea allaskuvla láhčimin dilálašvuođaid
projeakta- ja fáddálágiduvvon oahpahussii
ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpus
mas oahpaheapmi lea lágiduvvon bálkkuid mielde.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta lea 4-jagi áigodaga
badjel dorjon allaskuvlla vásedin nannen dihtii fágabargiid
IKT-gelbbolašvuođa. Háhkun
lea earret eará viiddidit oahpaheaddjeoahpu bargovugiid,
ovdamearkka dihtii nu ahte láhččojuvvojit
dilálašvuođat studeanttaid
eanet iehčanassii doaibmamii. Deattuhuvvot galgá ahte
Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahppofálaldat šaddá máškkibun
ja geasuheaddjin eanet studeanttaide.
Sámi allaskuvllas lea, stáhtusiinnis áidna
sámegiel alit oahppoinstitušuvdnan,
vásedin servodatovddasvástádus árjjálaččat
seailluhit ja gárgedit sámegiela, vrd. allaskuvlla
strategiijaplánain 1999–2005. Sámegiella
adnojuvvo beaivválaš doaimmas, oahpahusas
ja DjO-barggus. Allaskuvllas lea sámegiella lohkangiellan
vuođđofága- ja gaskafágadásis.
Sámegiela vuođđofága
fállojuvvo jahkásaččat, ja gaskafága
fállojuvvo jagis jahkái. Lassin leat allaskuvllas
oahppofálaldagat, main lea dutkamii vuođđuduvvan
oahpahus, sámegiela lohkanbadjeoahpus ja sámegiela álgooahpaheamis
rávisolbmuide.
Allaskuvla lea maiddái gárgedan lasseoahppofálaldagaid
ja eará oahppofálaldagaid mat leat vásedin
heivehuvvon sámi servodahkii. Allaskuvllas lea oahppofálaldat
vuođđofágadásis guovttegielatvuođapedagogihkas,
máŋggakultuvrrat áddejumis,
duojis, erenoamášpedagogihkas, juoigamis
ja muitaleamis ja praktihkalaš-pedagogalaš oahpus
duojáriidda ja dáiddáriidda. Fágalaš ja
ekonomalaš veahkkeváriid fitnašuvvan
mearrida sáhttetgo iešguđetlágan
oahput fállojuvvot juohke jagi. Muhtun oahppofálaldagat
fállojuvvojit maiddái lávdaduvvon fálaldahkan.
Duođalašgelbbolašvuođa
ortnet sisaváldimis alit ohppui sáhttá maiddái
dahkat áigeguovdileabbon ođđa
studeantajoavkkuide lohkat Sámi allaskuvllas. Deaŧalažžan šaddá allaskuvlii
bargat juksat dán ulbmiljoavkku. Allaskuvla beste maiddái
studeanttaid Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Allaskuvla lea jagi 2000 rájes fállan 2-jahkásaš journalistaoahpu
oasseáiggis 3 jagi badjel. Dát fálaldat
bestii hui bures. —avčča rájes
2000 lea maiddái álggahuvvon erenoamášpedagogalaš guovddáš sámi
geavaheddjiide. Guovddáš galgá huksejuvvot
golmma jahkedoaibman 2003, ja dan galgá hálddašit
Stáhtalaš erenoamášpedagogalaš doarjjavuogádaga
stivra.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta lea ožžon
plánaid Sámi allaskuvlla ođđa
vistti várás gosa maiddái galget čáhkat
Sámi Instituhtta, Sámi Arkiiva ja Sámi
ja suoma báikenammanevvohat. Sávahahtti lea maiddái
ahte sámi erenoamášpedagogalaš doarjjavuogádat,
ja Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš,
ožžot saji dán oktasašvistái.
Dáid iešguđetlágan
institušuvnnaid fágalaš barggu,
sámegielat dahkamušaid ja dieđalaš doaimma
ovtta sadjái bidjan nanne ja bevttolmahttá jáhku
mielde birrasa. Lunddolaš lea maiddái
ahte dákkár oktasašvisti biddjojuvvo
universitehtta- ja allaskuvlasuorggi visttiid vuoruhanlistii. Dát
lea okta máŋgga doaimmas mii ferte
vuoruhuvvot ja juohke ovtta jagi budjeahtas ferte árvvoštallojuvvot
man alla vuoruheami dát visti oažžu.
Sámi allaskuvla beste vuolggasajis sámegielagiid
iežas oahppofálaldagaide. Seammás lea čielggas
ahte gávdnojit máŋga logi
duhát sápmelačča/sámesogalačča
geat eai máhte sámegiela eai njálmmálaččat
eaige čálalaččat. Dát
bidjá allaskuvlii, ja alit oahppoinstitušuvnnaide,
erenoamáš hástalusaid bestema
hárrái. Dát lea juoga masa berre giddet
stuorra fuopmášumi. Bestenpolitihka
vejolaš nuppástuhttin mearkkaša
stuorra prinsihpalaš earáhuhttima.
Dás lea sáhka áibbas vuđolaš dilálašvuođain – namalassii sámegielahis
sámiid vuoigatvuođas ja vejolašvuođas
oažžut fálaldaga mii addá sidjiide beassanvuođa
sámi kultursearvevuhtii mii gávdno dutkama ja
alit oahpu siskkabealde.
10.6.2 Romssa universitehtta
Romssa universitehtas lea vásedin ovddasvástádus dutkamis,
oahpus ja gaskkusteamis mat leat erenoamáš čuožžovaččat
Davvi-Norgii, dán vuolde maiddái sámi
duovdagis. Dáppe lea oahpahus máŋgga
fágaduovdagis gitta váldofágadássái,
ja dutkandoaibma dáid duovdagiin. Lea álggahuvvon Sámi
dutkamiid guovddáš mii earret eará galgá veahkehit
lasihit dutkama ja oahpahusa sámi dilálašvuođaid
birra universitehtas, nannet bestema dákkár dutkamii
ja dieđihit ja oktavuođa doallat
sámi dilálašvuođaid
birra riikkagottálaččat ja riikkaidgaskasaččat.
10.6.3 Eará oahppofálaldagat
Norgga eanadoalloallaskuvlla boazodoallooahpahus addojuvvui 2-čuoggásaš eaktodáhtolaš boazodoalu
kursa. Birrasiid 600 studeantta leat čađahan
kurssa. Juksanmearrin lea oahpásmahttit studeanttaid ealáhussii
vai sáhttet maŋŋelis dán
oaidnit ovttastumis iežaset iešguđetlágan bargguiguin
luondduhálddaheamis. Kursa lea gártadan máŋga
sierrabargobihtá ja váldofágadutkosa
boazodoalu siskkabealde.
Davvi-Trøndelága allaskuvla oaččui
1987 váldoovddasvástádusa oarjelsámi
gielas ja kultuvrras. Budejju allaskuvla addá fálaldaga
julevsámi gielas ja kultuvrras/servodatfágas.
Dien guovtti allaskuvlla fálaldagat leat sorjavaččat
das ahte almmuhit doarvái ohccit, ja dat eai addojuvvo
jahkásaččat. Ohccivuođus
dahká ahte ii gárgeduvvo sierra oahpaheaddjeoahppu
oarjelsámegielas ja julevsámegielas Budejju allaskuvllas
ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas seamma málle
mielde go Sámi allaskuvllas.
Finnmárkku allaskuvllas leat maiddái fálaldagat
main lea vuolggasadji sámi perspektiivvas, earret eará buohccidivššároahppu.
10.6.4 Besten alit ohppui ja lasseohppui
Gievrras ja guoddinnávccalaš sámi
servodaga ovdehussan lea ahte sámi álbmogis lea
gelbbolašvuohta nu eatnat servodatduovdagiin
go vejolaš. Áiggi mielde leat vásedin
doaibmabijut deattuhuvvon vai sámi ohcciid besten alit
ohppui buoriduvvo.
Earreortnegat
Allaskuvla- ja universitehttaoahpuin lea mearriduvvon vásedin
earreortnet sámi ohcciid várás. Finnmárkku
allaskuvlla buohccidivššároahpus
leat 10 pst. rádjai oahpposajiin guovlluguovdasaš earis
várrejuvvon sámi ohcciide. Birggona (Bergen) universitehtas,
medisiidnaoahpus, leat 2 saji rádjai sámegielhálliide.
Romssa univeristehtas leat eanaš oahpuin bálddalastojuvvon
sisaváldimis earit iešguđet
sturrodagas. Bálddalastojuvvon sisaváldimis leat
maiddái earit sámi ohcciide Lillehammer ja Stavanger
allaskuvllain ja Oslo allaskuvlla ortopediijaingeneura-, reseptára-
ja bátneteknihkkaoahpus.
Lohkanvirgelohpi bálkkáin
1979 rájes lea addojuvvon doarjja gielddaide Nordlándii,
Romsii ja Finnmárkui mat leat addán virgelobi
bálkkáin váldit lasseoahpu sámegielas. Ovdehussan
lea ahte oahpaheaddji geatnegahttá iežas oahpahit
giellaseaguhusguovlluin. Dát čatnasanáigi
rievdaduvvui 5 jagis 2 jahkái 1998. Jagiin 1998–2000
juolluduvvojedje Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus
lohkanvirgelobit bálkkáin mat vástidit
12 ollesjahkelohkama. 2002 rájes oažžu Stáhta
oahppokantuvra Davvi-Trøndelágas guokte vástideaddji
lohkanvirggi juohke jagi. Dát galget juolluduvvot oahpaheddjiide
vai váldet lasseoahpu oarjelsámegielas, oktan čatnasanáiggiin
skuvllain mat addet oarjelsámegiela oahpaheami.
Oahppoloana oanidus
Stáhta loatnakássa oahpu várás
nammasaš oahpporuhtadanlágadusa loanaheaddjit
geat ásset ja barget Finnmárkkus, dahje ovtta čieža
váikkuhangaskaoapmegielddas Davvi-Romssas, ožžot
oaniduvvot loanaset 10 proseanttain álgovuolggalaš loatnasupmis,
eanemustá kr 16 500 juohke jagi nammii maid leat
orron ja bargan doaibmaguovllus.
Stipeanda
Oahppodoarjja addojuvvo lága mielde oahppodoarjaga birra
ohppiide ja studeanttaide. Addojuvvojit sierra stipeanddat joatkkaoahpahusa
ohppiide geat eai oro ruovttus ja geat leat Davvi-Romssas dahje Finnmárkkus
eret. Sámedikkis lea stipeandaortnet buot ohppiide geain
lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas. Ohppiid
lohku lassána jagis jahkái.
10.7 Sámi dutkan
10.7.1 Dilli ja strategiijat
Humaniora ja servodatdiehtaga dutkan lea árbevirolaččat
leamaš, ja lea ain, ráđđejeaddji
sámi dutkamis. Ain lea dárbu riektedutkamii sámi virolašvuođaid
birra ja stáhtaservodaga ja sámiid gaskavuođa
birra áiggiid čađa. Deaŧalaš lea
oažžut guorahallojuvvot ja duođaštuvvot
sámeálbmoga árbevirolaš dieđuid
luonddu, ekologiija ja geavahanvugiid birra sámi guovlluin.
Dutkan berre maiddái garrasit guovdilastit oččodit
ovdan dieđu dálá dili birra.
Dat berre guorahallat sámi servodatdilálašvuođaid
ja stuorraservodaga ja sámi servodaga gaskavuođa, áimmahuššat
sohkabealperspektiivva ja buktit ovdan eanet dieđu
nissoniid dili birra servodagas. Girko-, oahppo- ja dutkandapartemeanta
ii hálit ahte sin dutkanráđđeruđat čadnojuvvojit
erenoamáš stivremiidda, muhto ahte
dát ruđat mannet vuođđodutkamii
govdes vuđđosa alde.
Sámi dutkanbiras lea unni ja hearki. Dárbbašlaš lea
bestet eanet sámiid sámi dutkamii vai gelbbolašvuohta
ain huksejuvvo ja dutkit gulahallet dán suorggis. Alla
sámi gelbbolašvuođas
iešguđet fágaduovdaga
siskkabealde lea mearrideaddji mearkkašupmi
sámi giela, kultuvrra ja servodateallima váfisteapmái boahtteáigái.
Deaŧalaš lea maiddái
ahte giella geavahuvvo eanet dutkamis ja dutkangaskkusteamis. Terminologiijagárgedeapmi
iešguđet suorggi siskkabealde
lea dás guovdil.
Sámi dutkan dáhpáhuvvá erenoamážit
Romssa universitehtas, Sámi allaskuvllas ja Sámi
Instituhtas, ja dát leat maiddái álggahan
eamiálbmotdutkama fierpmádaga. Davvi-Trøndelága
allaskuvllas lea vásedin ovddasvástádus
oarjelsámi gielas ja kultuvrras. Budejju allaskuvllas lea
ovddasvástádus julevsámegielas. Boazodoalu
Ovdánahttinfoanda (BOF) oažžu juolluduvvot
5 milj. kruvnnu dutkamii ja dutkangaskkusteapmái jahkásaš boazodoallošiehtadusa
bokte stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvvi gaskkas. —ujuhuvvo maiddái dutkanbargui
masa Arktalaš Ráđđi lea
dahkan álgaga, vrd. kap. 16.
St.meld. nr. 36 (1992–93) Forskning for fellesskapet
(Dutkan searvevuhtii) bivdojuvvojedje Norgga dutkanráđđi
ja Sámediggi «árvvoštallat
guđe láhkai galgá skáhppot
dárbbašlaš gelbbolašvuođa
sámi dutkama siskkabealde» ja «čujuhit
guđe duovdagiid sii oaivvildit berre vuoruhit».
St. dieđ. nr. 52 (1992–93)
Norgga sámepolitihka birra geardduhii ávžžuhusa čuovvovaš lasáhusain: «Berre
dahkkojuvvot prinsihpalaš árvvoštallan
sámi dutkamis ja mo Norgga dutkanráđđi
buoremusat sáhttá áimmahuššat
sámi beroštusaid.» Sámedikki oassi čielggadanbarggus
gárvánii 1996 ja guovdilasttii sámi dutkama
rámmaeavttuid ja organiserema. Dutkanráđi čielggadus
gárvánii 1998 ja válddaha váldosárgosiid
ja dárbbuid earret eará diehtoávdnasiid,
bestema ja fágalaš fierpmádagaid
hárrái.
St.meld. nr. 39 (1998–99) Forskning ved et
tidsskille (Dutkan áigeearus) deattuha dárbbu
viidáset hukset gelbbolašvuođa
sámi dutkama siskkabealde. Deattuhuvvo ahte institušuvnnat
fertejit ieža árjjálaččat
váldit ovddasvástádusa bestemis dán
suorgái. Seamma láhkai ávžžuhuvvo
Norgga dutkanráđđi
geahččat mo besten sámi dutkamii sáhttá buoriduvvot.
Dieđáhusas daddjojuvvo maiddái
ahte Dutkanráđđi
berre dahkat álgaga sámi dutkama siskkabealde
buot iežas duovdagiin, ja ahte Dutkanráđđi
berre leat dihtomielalaš das ahte sámi
beroštusat ja gelbbolašvuohta
lea ovddastuvvon ráđi orgánain.
Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu sámi
dutkanpolitihkkii ja dutkanpolitihkalaš stivrenorgánaide
mat sáhttet áimmahuššat
sámi servodaga dárbbuid ja váikkuhanfámu
sámi dutkamii. Dikki juksanmearri lea ahte álggahuvvo
davviriikkalaš sámi dutkanráđđi
mii fátmmasta olles sámi ássanguovllu
(vrd. Sámedikki jahkedieđáhusain
1999).
10.7.2 Sámi dutkan Norgga dutkanráđi
bokte
Dutkanráđđi
mearridii čakčat 2000 sámi dutkama doaibmaplána.
Dát vuođđuduvvá ávžžuhusaide
mat leat st. dieđ. nr. 52 (1992–93) Norgga
sámepolitihka birra ja st.meld. nr. 39 (1998–99)
Forskning ved et tidsskille (Dutkan áigeearus), ja čielggadusaide
maid Sámediggi ja dutkanráđđi
dahke 1996 ja 1998. Doaibmaplána sisdoallá čuovvovaš doaibmabijuid
sámi dutkama siskkabealde:
– diehtodili kárten
– bargu etihkalaš čuolbmabidjamiiguin
– oinnolažžan dahkan ja mieldeváldin
Dutkanráđi prográmmaide ja
doaibmabijuide
– sámi beroštusaid
ja gelbbolašvuođa ovttastupmi
Dutkanráđi orgánain
– jeavddalaš oktavuohta Sámedikkiin
– sámi dutkanprográmma
Sámi dutkanprográmma lea okta deaŧalaččamus osiin
doaibmaplánas. Prográmma váldoulbmil
lea arvvosmahttit dutkamii mii sáhttá addit ođđa áddejumi,
ođđa perspektiivvaid ja
fágaidgaskasaš ovttasbarggu. Prográmma
galgá áimmahuššat
ja gárgedit fágasurggiid, dutkanduovdagiid ja
birrasiid main osohahkii leat unnit dutkanárbevierut go
universitehtaid árbevirolaš ja sajáiduvvan
dutkansurggiin ja birrasiin. Seammás galgá prográmma
veahkehit hukset diehtovuđđosa
mii sáhttá leat ávkin sihke sámi
ja dáža mearrádusdahkkiide.
Prográmma manná áigodagas 2001–2005
ja konkrehta projeavttat álggahuvvojit 2002. Prográmmastivra
lea nammaduvvon ja dat galgá leat ráđđeaddi
orgánan sámi gažaldagain Dutkanráđi
siskkabealde. Prográmmas lea vuos jahkásaččat
4 milj. kruvdnosaš budjeahtta.
10.7.3 Sámi Instituhtta
Sámi Instituhtta Guovdageainnus lea oktasaš davviriikkalaš institušuvdna
Davviriikkaid Ministtarráđi vuolde, álggahuvvon
1973. Instituhtas lea ulbmilin, dutkama bokte, nannet ja gárgedit
sámi giela, kultuvrra ja servodateallima.
Sámi Instituhtta lea dáid maŋimuš jagiid čađahan
administratiiva ja organisatoralaš nuppástusaid
mat leat veahkehan nannet instituhta dutkanprofiilla. Dutkanárjjat
gokčet fáddáduovdagiid nugo sámi
servodatdutkama mas guovdilastojuvvojit nuppástusproseassat,
sámi gielladutkan mas ođđa
diehtu dábuhuvvo gielladikšuma atnui,
ja riektedutkan mas dábuhuvvo diehtu eavttuid birra váfistit
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa
ja guoddinnávccalaš gárgedeami sámiide.
Instituhtta lea, dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa
bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin,
skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain,
institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami
dihtii, vejolaččat doaimmaid ovtta báikái
bidjama dihtii.
10.7.4 Boazodoalu ovdánahttinfoanda
Boazodoalu ovdánahttindoanda (BOF) oažžu jahkásaš juolludusaid
stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvvi (NBR) gaskasaš boazodoallošiehtadusa
bokte. iehtadusáigodahkii 2000–2001 lei juolludus
5 milj. kruvnnu. Boazodoallohálddahus Álttás
lea čállingoddin fondii mas lea sierra stivra.
Boazodoallodutkan mii dahkkojuvvo BOF:a ruđaiguin,
galgá veahkehit skáhppot ealáhussii guoski
dieđu mii lea anihahtti boazodoalloealáhussii,
hálddahussii, politihkkariidda ja servodahkii. Ođđa
strategiijaplána áigodahkii 2002–2005
lea ráhkaduvvon ja sáddejuvvon gulaskuddamii.
10.8 Oahpahandoaibmabijut rávisolbmuide
10.8.1 Giellakurssat
Institušuvdna FB Fjernundervisning (FB Gáiddusoahpahus)
fállá guokte sámegiela kursaráiddu gáiddusoahpahussan:
Davvin 1- 4 ja Sámás 1–3. Kurssaid lea
ollásit stáhta ruhtadan ja dat leat nuvttá oassálastiide
dainna ovdehusain ahte čađahit kurssaid.
Finnmárkku oahppoguovllu bálddalastinlávdegoddi
ruhtadii osohahkii maiddái čállin- ja
lohkankurssaid sámi guovlluid rávisolbmuide.
10.8.2 Sámi oahppolihtut
Guokte sámi oahppolihtu gávdnojit, Norgga Sámiid
Riikkasearvi, man oahppodoaimma áimmahuššá Sámi
Oahppolávdegoddi (SOL) ja Sámiid Eatnansearvi
(SLF). 1999 ovddas raporterii SOL 10 253 oahppodiimmu main
lei oahpaheaddji ja 2 218 almmá oahpaheaddjihaga.
SLF raporterii 1999 50 oahppodiimmu oktan oahpaheddjiin ja 213 oahppodiimmu
oahpaheaddjihaga.
10.8.3 Vuođđoskuvlaoahpaheapmi
rávis sámiide
10-jagi vuođđoskuvlla
oahppaplánadagus (O97) sisafievrriduvvui rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpaheapmái
1999/2000. Seamma áigemuttus gustogođii
Sámi oahppaplánadagus 10-jagi vuođđoskuvlii
(O97S) rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpaheamis
sámi oahppadahkosa doaibmaguovllus.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta áigu gárgedit
oaivadusa rávisolbmuid oahpahussii mii lea heivehuvvon
O97:i. Oaivadus galgá sisdoallat kapihttala mii máinnaša
rávisolbmuid oahpaheami mii vuođđuduvvá Sámi
oahppaplánadahkosii 10-jagi vuođđoskuvlla
várás. Bargu dahkkojuvvo ovttasbarggus gaskal
departemeantta ja Sámedikki oahpahusossodaga.
10.9 Doaibmabijut
Oassin oahpu riikkagottálaš IKT-rahčamušas
nannejuvvo digitála oahppaneavvuid gárgedanbargu.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta oažžu almmolaš institušuvnna
mas lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta,
stivret skuvladoaimma IKT-rahčamuša
sámi oahpaheamis.
Projeakta
Sámegiela lohkandáiddu
kárteniskkus
gárvvistuvvo 2001.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
doaibmabijuid mat nannejit sámi joatkkaskuvllaid boahtteáiggi.
Dán barggus ferte fuopmášupmi
giddejuvvot sihke skuvllaid organisatoralaš gullevašvuhtii
ja ovttasbargogaskavuođaide.
Ođastusa 94 árvvoštallama
viidáset čuovvolanbargu čađahuvvo
ovttasbarggus gaskal Sámedikki ja Oahppanguovddáža.
Ráđđehus
háliida viidát guorahallat sámi oahpu
ja dutkama, sihke Sámi allaskuvllas ja eará institušuvnnain
iešguđet dásis.
Gažaldagat mat gustojit sámi oahpaheaddjeohppui
ja mat leat evttohuvvon NA—:s 2000: 3, gieđahallojuvvojit
sierra kapihttalis oahpaheaddjeoahppodieđáhusas
2002.
2002 rájes oažžu Stáhta
oahppokantuvra Davvi-Trøndelágas guokte lohkanvirggi
jahkásaččat, mat juolluduvvojit oahpaheddjiide
váldit lasseoahpu oarjelsámegielas oktan čatnasanáiggiin skuvllain
main addojuvvo oarjelsámegiela oahpaheapmi.
Ráđđehus áigu
veahkehit oažžut ovdan dieđu
mii sáhttá nannet, seailluhit ja gárgedit sámi
servodaga, ja áigu bargat buoridit bálddalastima
departemeanttaid DjO-doaimma gaskkas sámi duovdagis.
Ráđđehus
atná dettolažžan ahte dieđut nissoniid
rolla ja sajádaga birra sámi servodagas čuvgejuvvojit,
ja ahte sámiid árbevirolaš dieđut
ja máhtut kártejuvvojit ja duođaštuvvojit.
Ráđđehus áigu,
ovttas Norgga dutkanráđiin, Sámedikkiin
ja sámi dutkanbirrasiiguin, bargat eanet bálddalastit
sámi dutkama davviriikkalaš oktavuođas.