Od.prp. nr. 25 (2006-2007)

Boazodoallolága birra

8.10 Buohtalas álggahansiidaoassi

Boazodoalloláhkalávdegotti árvalus dán birra lea áibbas ođas ja vuođđun lea dárbu ásahit njuovžilis buolvamolsunortnega. Jurddan lea ahte siidaoasi jođiheaddji akto sáhttá mearridit ásahit buohtalas álggahansiidaoasi, jus eavttut muđui leat devdojuvvon.

Eanas gulaskuddanásahusat leat mielas dán ortnegii, muhto muhtumat ballet ahte dat sáhttá váikkuhit boazolohkui, go ásaha vel eanet álggahangilvvu. Nordlándda guovllustivra oaidná dárbbu ásahit njuovžilis buolvamolsunvugiid sihkkarastin dihte ođđa olbmuid ealáhussii, muhto deattuha ahte dat ii galgga govttohemet čuohcat oktasašvuhtii. Sii čujuhit ahte evttohus sáhttá váikkuhit dan guvlui. Eará boazodoallit eai beasa leat mielde mearrideame, muhto fertejit dohkkehit váikkuhusaid. Dan dihte berre earret eará leat áigemearri dasa man guhká buohtalas álggahansiidaoassi sáhttá bistit. Lulli-Trøndelága/Hedmárkkuguovllustivra lea maid eahpádusas ortnegii, ja oaivvilda ahte juobe orohatstivra ge galggašii beassat mearridit doaibmanjuolggadusaid bokte.

Departemeanttas lea leamaš ollu eahpádus dán gažaldahkii. Váldomoaitta lea ahte ortnet sáhttá dagahit stuora álggahangilvvu mii áiggi mielde headjuda ealáhusa gánnáheami, ja sáhttá dagahit boazonákkisvuođa. Čujuhit árvvoštallamiidda kapihttaliin 8.3 ja 8.19. Seammás oaidnit ahte sáhttá leat jierpmálaš ásahit ortnega man bokte sáhttá njuovžileappot lágidit buolvamolsumiid boazodoalus. Dat lea deaŧalaš vai sáhttet plánet siidaoasi sirdima, ja seammás sihkkarastit bissovašvuođa, oadjebasvuođa ja stáhtusa dán molsunáigodagas. Dan vuođul sáhttá departemeanta guorrasit evttohussii ásahit diekkár álggahansiidaosiid, muhto fertejit biddjot mihá čielgaset eavttut ásaheapmái go dat maid lávdegoddi árvala. Departemeantta oaivila mielde berre leat eaktun ahte mearriduvvo alimus boazolohku man siskkobealde siidaoassi ja buohtalas álggahansiidaoassi galgaba bissut. Dát eaktu ferte leat vai buohtalas álggahansiidaoasi ásaheapmi ii dagat siidda eará siidaosiid ovdii. Departemeanta lea árvvoštallan bidjat orohatstivrii válddi doaibmanjuolggadusaid olis mearridit buohtalas álggahansiidaoasi ásaheami. Earret eará dan vuođul mii lea boahtán ovdan ráđđádallamiin, de ii leat departemeanta oaidnán riektan dán ovddidit.

Departemeanta árvala ahte lasihuvvo eaktun ahte diekkár siidaoasi ásaheami oktavuođas galgá dahkkot soahpamuš dábálaš siidaoasi badjelasás váldima birra. Sihke Sámediggi ja NBR leaba dorjon dán lasáhusa.

Lávdegoddi lea árvalan vuolit ahkemearrin 50 jagi. Departemeanta ii ane vuogasin bidjat ahkemeari. Sáhttet leat buorit ákkat ásahit buohtalas álggahansiidaoasi ovdal go deavdá 50 jagi. Baicca berre leat mearri das man guhká diekkár siidaoassi sáhttá bistit. Departemeanta evttoha 7 jagi. Álggahansiidaoasi ulbmilin lea lágidit dili njuovžilis buolvamolsumii, ja go dakkár ortnega ásaha, de ii berre sirdin leat menddo guhkkin boahtteáiggis. Čujuhit muđui mearkkašumiide mearrádussii. Sámediggi ja NBR leaba ráđđádallamiin dorjon áigeráddjema.

Departemeantta oaivila mielde ii leat áigeguovdil addit buohtalas álggahansiidaosiide fásta doarjagiid boazodoallošiehtadusa olis. Ovdal go dábálaš siidaoassi sirdojuvvo buohtalas álggahansiidaoasi jođiheaddjái, de sáhttá datte leat vejolaš addit buvttadandoarjaga. Departemeantta oainnu mielde lea dát dárbbašlaš vai ortnet ii dagat sávakeahtes heivehemiid. Lea maid deaŧalaš ahte diekkár rievdadeapmi boazodoallolágas ii galgga dagahit ahte juolludeamit boazodoallošiehtadusa olis lasihuvvojit. Jus ođđa siidaoasit galget oažžut fásta doarjagiid, de headjuda dat dábálaš siidaosiid ekonomalaš vuođu.