3.10 Kultuvra
3.10.1 Sámi kultuvra
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.12.1.
2002 rájes moanaid kulturásahusaid
ja –doaimmaid hálddašanovddasvástádus
sirdojuvvon Sámediggái.
Sámediggi dat hálddaša
rámmajuolludeami kulturulbmiliidda
stáhtabušeahta kápihttala
320 dábálaš kulturulbmiliid,
poasta 53 Sámi kulturulbmiliidda. Lea
Sámedikki ovddasvástádus
vuoruhit dán rámma
siskkobealde, ja fuolahit ahte ruđat
geavahuvvojit nu ahte buoremusat nannejit ja vuhtiiváldet
sámi kultuvrra. Juolludeapmi
galgá gokčat čuovvovaš ulbmiliid:
sámi musihkkafestiválat,
sámi dáiddastipeanda
ja stipeandalávdegottebuhtadasat, čájáhusbuhtadas
sámi dáiddaásahusaide,
Beaivváš Sámi
Teáhterii, báikenammanevvohahkii
ja sámi giellalága čuovvoleapmái,
sámi sierrabibliotehka (2008 rájes:
Sámedikki bibliotehka),
johtti bibliotehkabálvalus
ja sámi dávvirvuorkkáide.
Juolludeapmi sámi kulturulbmiliidda
kap. 320, poasta 53 bakte lea 2009 lagabui 62 milj. ruvnno, mii
lea 8,5 milj. ruvnno lassáneapmi mannán
jagi ektui. Oktiibuot lea juolludeapmi dán
poastta bakte dálá ráđđehusain
lassanan oktiibuot 29,4 milj. ruvnnuin. Juolludeami ulbmilin lea
buoridit Sámedikki vejolašvuođa
doaimmahit aktiivvalaš kulturpolitihka,
mii lea Soria Moria-julggaštusa
ja Kulturnannema áigumušaid
mielde. Ráđđehus
lea mearkkašan ahte Sámediggi
lea dieđihan sierranas dárbbuid
dávvirvuorkká suorggis.
3.10.2 Sámi lávdedáidda
Nu movt čállojuvvo
Sámedikki jahkedieđáhusa
kap. 2.12.1 de leat 2008 leamašan
ráđđádallamat gaskal
GKD ja Sámedikki doaibmabijuid
birra mat almmuhuvvojit St.dieđ.
nr. 32 (2007 – 2008)
Lávddi
duogábealde, lávdedáidaga
birra Norggas.Stuorradiggi meannudii dieđáhusa
2009 guovvamánu 26.beaivvi,
ja guorrasii evttohuvvon doaibmabijuide mat guske sámi lávdedáidagii.
3.10.3 Sámi festiválat – Riddu Riđđu
Festivála
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.12.2.
Ráđđehus
evttohii Riddu Riđđu
guovddášfestiválan, St.prp.
nr. 1 (2008 – 2009) ja Bušeahta
evttoh. S. nr. 2 (2008 – 2009). Stuorradiggi
guorrasii dása 2008 juovlamánu
15.beaivvi.
3.10.4 Kulturvisttit
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.12.4.
Sámediggi čujuha
2008 jahkedieđáhusastis
St.dieđáhussii. nr.
28 (2007 – 2008)
Sámepolitihkka go
lea sáhka viessoláigoruhtadeami ođđa
sámi kulturvisttiin, ja
ahte Sámediggi lea positiiva
dákkár čovdosii.
Dieđáhusas ráđđehus
evttoha oaivenjuolggadussan ahte viessoláigoortnet
berre geavahuvvot go stáhta
lea ruhtadan ođđa
kulturvisttiid máid Sámediggi
lea vuoruhan, ja ahte Sámediggi
ollásit oažžu ovddasvástádusa
vuoruhit áigeguovdilis huksenprošeavttaid
gaskkas. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu
bovdet Sámedikki ráđđádallamiidda
ovdal go viessoláigoortnet
vejolaččat álggahuvvo.
Kultur- ja girkodepartemeanta juolluda stáhtabušeahtta
kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, Našunála
kulturvisttit poasta 73 bakte doarjaga visttiide ja lanjaide ásahusaide
ja doaimmaide main lea našunála
doaibman, riikkaviidosaš doaibma
dahje dehálaš riikkaoassedoaibman.
2008 juolluduvvui 9,7 milj. ruvdno Nuortasámi dávvirvuorkká huksemii Njávdámis;
visti lei gárvvis 2008 juovlamánus,
ja dagakeahttá lea ain huksemis čájáhusaid
ja sajálduhttit reaidduid.
Dávvirvuorkká doaibma
ruhtaduvvo doarjagiin stáhtabušeahta
bakte kap. 320, poasta 53 Sámi
kulturulbmilat, man Sámediggi
hálddaša,
ja doarjagiin maid Mátta-Várjjat
suohkan juolluda. Jagi 2008 lea juolluduvvon 3 milj. ruvdno ája Sámi
Guovddážii
prošekteremii.
Saemien Sijtes lea lullisámi
kultuvrra dávvirvuorkkálaš ovddasvástádus.
Dan oktavuođas dárbbaša ásahus
stuoridit lanjaid ea.ea. ođđa
bistevaš čájáhuslanja.
Lassin dasa plánejuvvojit
kantuvrrat mat sáhttet láigohuvvot
eará sámi ásahusaide.
Prošeavtta ruhtada Davvi-Trøndelaga fylkkasuohkan
ja Snåase suohkan (infrastruktuvra) ja velá juolludeamit
stáhta huksendoaimmahaga
bušeahta bakte. ásahusat mat
galget ođđa
vistái láigoheaddjin
mákset viessoláiggu, mii áiggi
mielde gokčá Stáhta huksendoaimmahaga
goluid prošeavtta olis. Kultur-
ja girkodepartemeanta lea gohččon
Stáhta huksendoaimmahaga
gárvet ovdaprošeavtta
oktan gollorámmain, ruhtadanplánain
ja ovddosmannanplánain oktiibuot
1 449 njealjehasmehter latnjadárbbu
vuođul, mii fátmmasta
Saemien Sijte doaimmaid masa Kultur- ja girkodepartemeanta sáhttá juolludit
viessoláigobuhtadasa. Vrd.
muđui nu movt ovdanboahtá St.dieđ.
nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihka,
kap. 14.6.1.
3.10.5 Mediat
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.12.10.
Kultur- ja girkodepartemeantas eai leat mearkkašumit
Sámedikki mediasuorggi máinnašeapmái.
Sámi áviissain
lea sámi servodagas áktánas sajádat
demokráhtalaš digaštallama
ja giellaovdáneami reaidun.
2007 sámegielat áviissat
Min áigi ja áššu šadde
oktan áviisan go áigumuššan
lei ásahit beaivválaš sámegielat áviissa. Dat
ođđa áviisa ávvir
almmuhuvvui vuosttaš geardde
2008 guovvamánus ja borgemánu
rájes almmuhuvvui áviisa
viđa geardde váhkui. Dárogielat
sámi áviisa
Ságat lea maid lasihan almmuhemiid
viđa geardái váhkui.
Ráđđehus
deattuha ahte sámi beaiveáviissain
lea mealgat buoret doaibma diehtojuohkingáldun
ja digaštallama gáldun
sámi servodagas go dain áviissain
mat eai almmuhuvvo juohke beaivve. Preassadoarjja sámi
aviissaide, mii juhkkojuvvo kap. 335 poasta 75 Kultur- ja girkodepartemeanta
bušeahta bakte, lasihuvvui
danin 5 milj. ruvnnuin 2008 ja velá 3
milj. ruvnnuin 2009 láhčimis
vejolašvuođa ásahit
beaivválaš áviissaid.
Bušeahttalassáneami
ja ovttastahttimis Min áiggi
ja ášu
oktan áviisan rievdaduvvui
sámi áviissain
preassadoarjaga láhkaásahus
2008. Rievdadeapmi mearkkašii
earret eará ahte stuorit oassi
doarjagis juhkkojuvvo nu gohčoduvvon «rievdi
doarjjan» mii dušše
juhkkojuvvo sámegielat áviissaide.
Dasa lassin doarjja buvttadeames julevsámegielat áviisasiidduid
dárogielat áviissain
viiddiduvvui nu ahte maiddái
fátmmasta lullisámegiela.
Ráđđádallamiid
vuođul Sámedikkiin
láhkaásahusa
rievdadeami oktavuođas lea
departemeanta álggahan guorahallama
das movt doarjjaortnet vel eanet sáhttá movttiidahttit
buot sámegiela čállingielaid
geavahit. Dán oktavuođas áigu
departemeanta maiddái árvvoštallat
dárbbu ásahit doarjjaortnega
sámegielat áviisafálaldaga álggaheapmái.
Evttoh. S. nr. 191 (2008 – 2009)
Sámepolitihkka, das čuožžu
ahte «Lávdegotti
eanetlohku, buohkat earret Ovddádusbellodaga
miellahtut, čujuhit Mánáidáittardeaddji
raportii «Sámi
mánáid
ja nuoraid searvanvuoigatvuohta» mas ovdanboahtá ahte
nuoraidgirjjálašvuohta,
TV-prográmmat ja aviissat
heivehuvvon sámi nuoraide,
ja sámi bláđit
ja áigečállagat
mat mánáide ja
nuoraide leat miellagiddevačča
measta olát váilot.
Eanetlohku guorrasa dasa ahte mánáidperspektiiva
berre buorebut ja čielgaseappot
oidnosii boahtit go gieđahallá valljivuođa
báhkkodankanálain
buot joavkkuide servodagas.»
NRK-plakáhta, mii mearrida
NRK prográmmadoaimma bajitdási rámmaid,
mearrida ea.ea. ahte:
«NRK galgá fuolahit
mánáide sátnefriddjavuođa
ja dieđuid, ja eastadit
mánáid
vahátlaš sisdoalu
vuostá. NRK galgá beaivválaččat
sáddet dárogielat
prográmmaid vuolil 12 jahkásaš mánáide, dássedis
dárogielat prográmmaid
nuoraide, ja dássedis prográmmat
mánáide
ja nuoraide sámegillii».
NRK lea álggahan TV-sáddagiid sámi
nuoraide, man gohčodit Izu.
NRK Sámi Radio sáddii
5 prográmma 2008’s,
ja pláne 10 ođđa prográmmaid
2009’s. Nuoraidprográmmat
sáddejuvvojit NRK3’s
ja bistet 20 minuhta. Izu lea sámi
nuoraidkonseapta mas juo leat radiosáddagat
ja sierra neahttasiidu.
Mediabearráigeahčču
goziha NRK prográmmadoaimma
jahkásaš oktasašsáddehatraporttaid
bakte. Raporttat ovddiduvvojit departementii ja meannuduvvojit virolaččat
NRK váldočoahkkimis.
Mediabearráigeahču
loahppacealkka 2007 oktasašsáddehatraportta vuođul
lea ahte NRK ollášuhttá gáibádusa
sáddemis sámegielat prográmmaid
mánáide
TV’as ja nuoraide radios, muhto ii ollášuhte sáddemis
mánáide
radios ja nuoraide TV’as.
3.10.6 Dávvirvuorkkát
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.12.7.
Nuortasámi Dávvirvuorká Njávdámis
lei gárvvis 2008 juovlamánus
ja sáhttá dál
váldot atnui, vrd. čuoggá 3.10.4.
Bargu čájáhusaiguin
lea álggahuvvon ja dávvirvuorká rahppo
gehččiid várás
go čájáhusat
leat sajis.
Sámediggi mearridii 2009
ođđajagimánus čohkket
sámi dávvirvuorkkáid
Deanus ja Várjjagis ođđa
vuođđudussii
Deanu ja Várjjat museasiida.
Dán vuođđudusas
galgá leat ovddasvástádus
Nuortasámi musea ektui,
dákko bakte eaiggáduššat,
hálddašit, jođihit
ja divodeames museavisti mii lea huksejuvvon Mátta-Várjjat
gielddas. Ráđđehus
lea ođastuvvon našunálabušeahtas
(St.prp. nr. 67 (2008 – 2009)) evttohan
ahte museavistti oamastanriekti nuvttá sirdojuvvo
eret Stáhta huksendoaimmahagas
ja vuođđudussii.