Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 43 (2008-2009)

Sámedikki 2008 doaimma birra

3.10 Kultuvra

3.10.1 Sámi kultuvra

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.12.1.

2002 rájes moanaid kulturásahusaid ja –doaimmaid hálddašanovddasvástádus sirdojuvvon Sámediggái. Sámediggi dat hálddaša rámmajuolludeami kulturulbmiliidda stáhtabušeahta kápihttala 320 dábálaš kulturulbmiliid, poasta 53 Sámi kulturulbmiliidda. Lea Sámedikki ovddasvástádus vuoruhit dán rámma siskkobealde, ja fuolahit ahte ruđat geavahuvvojit nu ahte buoremusat nannejit ja vuhtiiváldet sámi kultuvrra. Juolludeapmi galgá gokčat čuovvovaš ulbmiliid: sámi musihkkafestiválat, sámi dáiddastipeanda ja stipeandalávdegottebuhtadasat, čájáhusbuhtadas sámi dáiddaásahusaide, Beaivváš Sámi Teáhterii, báikenammanevvohahkii ja sámi giellalága čuovvoleapmái, sámi sierrabibliotehka (2008 rájes: Sámedikki bibliotehka), johtti bibliotehkabálvalus ja sámi dávvirvuorkkáide.

Juolludeapmi sámi kulturulbmiliidda kap. 320, poasta 53 bakte lea 2009 lagabui 62 milj. ruvnno, mii lea 8,5 milj. ruvnno lassáneapmi mannán jagi ektui. Oktiibuot lea juolludeapmi dán poastta bakte dálá ráđđehusain lassanan oktiibuot 29,4 milj. ruvnnuin. Juolludeami ulbmilin lea buoridit Sámedikki vejolašvuođa doaimmahit aktiivvalaš kulturpolitihka, mii lea Soria Moria-julggaštusa ja Kulturnannema áigumušaid mielde. Ráđđehus lea mearkkašan ahte Sámediggi lea dieđihan sierranas dárbbuid dávvirvuorkká suorggis.

3.10.2 Sámi lávdedáidda

Nu movt čállojuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 2.12.1 de leat 2008 leamašan ráđđádallamat gaskal GKD ja Sámedikki doaibmabijuid birra mat almmuhuvvojit St.dieđ. nr. 32 (2007 – 2008) Lávddi duogábealde, lávdedáidaga birra Norggas.Stuorradiggi meannudii dieđáhusa 2009 guovvamánu 26.beaivvi, ja guorrasii evttohuvvon doaibmabijuide mat guske sámi lávdedáidagii.

3.10.3 Sámi festiválat – Riddu Riđđu Festivála

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.12.2.

Ráđđehus evttohii Riddu Riđđu guovddášfestiválan, St.prp. nr. 1 (2008 – 2009) ja Bušeahta evttoh. S. nr. 2 (2008 – 2009). Stuorradiggi guorrasii dása 2008 juovlamánu 15.beaivvi.

3.10.4 Kulturvisttit

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.12.4.

Sámediggi čujuha 2008 jahkedieđáhusastis St.dieđáhussii. nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihkka go lea sáhka viessoláigoruhtadeami ođđa sámi kulturvisttiin, ja ahte Sámediggi lea positiiva dákkár čovdosii. Dieđáhusas ráđđehus evttoha oaivenjuolggadussan ahte viessoláigoortnet berre geavahuvvot go stáhta lea ruhtadan ođđa kulturvisttiid máid Sámediggi lea vuoruhan, ja ahte Sámediggi ollásit oažžu ovddasvástádusa vuoruhit áigeguovdilis huksenprošeavttaid gaskkas. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bovdet Sámedikki ráđđádallamiidda ovdal go viessoláigoortnet vejolaččat álggahuvvo.

Kultur- ja girkodepartemeanta juolluda stáhtabušeahtta kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, Našunála kulturvisttit poasta 73 bakte doarjaga visttiide ja lanjaide ásahusaide ja doaimmaide main lea našunála doaibman, riikkaviidosaš doaibma dahje dehálaš riikkaoassedoaibman. 2008 juolluduvvui 9,7 milj. ruvdno Nuortasámi dávvirvuorkká huksemii Njávdámis; visti lei gárvvis 2008 juovlamánus, ja dagakeahttá lea ain huksemis čájáhusaid ja sajálduhttit reaidduid. Dávvirvuorkká doaibma ruhtaduvvo doarjagiin stáhtabušeahta bakte kap. 320, poasta 53 Sámi kulturulbmilat, man Sámediggi hálddaša, ja doarjagiin maid Mátta-Várjjat suohkan juolluda. Jagi 2008 lea juolluduvvon 3 milj. ruvdno ája Sámi Guovddážii prošekteremii.

Saemien Sijtes lea lullisámi kultuvrra dávvir­vuorkkálaš ovddasvástádus. Dan oktavuođas dárbbaša ásahus stuoridit lanjaid ea.ea. ođđa bistevaš čájáhuslanja. Lassin dasa plánejuvvojit kantuvrrat mat sáhttet láigohuvvot eará sámi ásahusaide. Prošeavtta ruhtada Davvi-Trøndelaga fylkkasuohkan ja Snåase suohkan (infrastruktuvra) ja velá juolludeamit stáhta huksendoaimmahaga bušeahta bakte. ásahusat mat galget ođđa vistái láigoheaddjin mákset viessoláiggu, mii áiggi mielde gokčá Stáhta huksendoaimmahaga goluid prošeavtta olis. Kultur- ja girkodepartemeanta lea gohččon Stáhta huksendoaimmahaga gárvet ovdaprošeavtta oktan gollorámmain, ruhtadanplánain ja ovddosmannanplánain oktiibuot 1 449 njealjehasmehter latnjadárbbu vuođul, mii fátmmasta Saemien Sijte doaimmaid masa Kultur- ja girkodepartemeanta sáhttá juolludit viessoláigobuhtadasa. Vrd. muđui nu movt ovdanboahtá St.dieđ. nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihka, kap. 14.6.1.

3.10.5 Mediat

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.12.10.

Kultur- ja girkodepartemeantas eai leat mearkkašumit Sámedikki mediasuorggi máinnašeapmái. Sámi áviissain lea sámi servodagas áktánas sajádat demokráhtalaš digaštallama ja giellaovdáneami reaidun. 2007 sámegielat áviissat Min áigi ja áššu šadde oktan áviisan go áigumuššan lei ásahit beaivválaš sámegielat áviissa. Dat ođđa áviisa ávvir almmuhuvvui vuosttaš geardde 2008 guovvamánus ja borgemánu rájes almmuhuvvui áviisa viđa geardde váhkui. Dárogielat sámi áviisa Ságat lea maid lasihan almmuhemiid viđa geardái váhkui.

Ráđđehus deattuha ahte sámi beaiveáviissain lea mealgat buoret doaibma diehtojuohkingáldun ja digaštallama gáldun sámi servodagas go dain áviissain mat eai almmuhuvvo juohke beaivve. Preassadoarjja sámi aviissaide, mii juhkkojuvvo kap. 335 poasta 75 Kultur- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte, lasihuvvui danin 5 milj. ruvnnuin 2008 ja velá 3 milj. ruvnnuin 2009 láhčimis vejolašvuođa ásahit beaivválaš áviissaid.

Bušeahttalassáneami ja ovttastahttimis Min áiggi ja ášu oktan áviisan rievdaduvvui sámi áviissain preassadoarjaga láhkaásahus 2008. Rievdadeapmi mearkkašii earret eará ahte stuorit oassi doarjagis juhkkojuvvo nu gohčoduvvon «rievdi doarjjan» mii dušše juhkkojuvvo sámegielat áviissaide. Dasa lassin doarjja buvttadeames julevsámegielat áviisasiidduid dárogielat áviissain viiddiduvvui nu ahte maiddái fátmmasta lullisámegiela.

Ráđđádallamiid vuođul Sámedikkiin láhkaásahusa rievdadeami oktavuođas lea departemeanta álggahan guorahallama das movt doarjjaortnet vel eanet sáhttá movttiidahttit buot sámegiela čállingielaid geavahit. Dán oktavuođas áigu departemeanta maiddái árvvoštallat dárbbu ásahit doarjjaortnega sámegielat áviisafálaldaga álggaheapmái.

Evttoh. S. nr. 191 (2008 – 2009) Sámepolitihkka, das čuožžu ahte «Lávdegotti eanetlohku, buohkat earret Ovddádusbellodaga miellahtut, čujuhit Mánáidáittardeaddji raportii «Sámi mánáid ja nuoraid searvanvuoigatvuohta» mas ovdanboahtá ahte nuoraidgirjjálašvuohta, TV-prográmmat ja aviissat heivehuvvon sámi nuoraide, ja sámi bláđit ja áigečállagat mat mánáide ja nuoraide leat miellagiddevačča measta olát váilot. Eanetlohku guorrasa dasa ahte mánáidperspektiiva berre buorebut ja čielgaseappot oidnosii boahtit go gieđahallá valljivuođa báhkkodankanálain buot joavkkuide servodagas.»

NRK-plakáhta, mii mearrida NRK prográmmadoaimma bajitdási rámmaid, mearrida ea.ea. ahte:

«NRK galgá fuolahit mánáide sátnefriddjavuođa ja dieđuid, ja eastadit mánáid vahátlaš sisdoalu vuostá. NRK galgá beaivválaččat sáddet dárogielat prográmmaid vuolil 12 jahkásaš mánáide, dássedis dárogielat prográmmaid nuoraide, ja dássedis prográmmat mánáide ja nuoraide sámegillii».

NRK lea álggahan TV-sáddagiid sámi nuoraide, man gohčodit Izu. NRK Sámi Radio sáddii 5 prográmma 2008’s, ja pláne 10 ođđa prográmmaid 2009’s. Nuoraidprográmmat sáddejuvvojit NRK3’s ja bistet 20 minuhta. Izu lea sámi nuoraidkonseapta mas juo leat radiosáddagat ja sierra neahttasiidu.

Mediabearráigeahčču goziha NRK prográmmadoaimma jahkásaš oktasašsáddehatraporttaid bakte. Raporttat ovddiduvvojit departementii ja meannuduvvojit virolaččat NRK váldočoahkkimis.

Mediabearráigeahču loahppacealkka 2007 oktasašsáddehatraportta vuođul lea ahte NRK ollášuhttá gáibádusa sáddemis sámegielat prográmmaid mánáide TV’as ja nuoraide radios, muhto ii ollášuhte sáddemis mánáide radios ja nuoraide TV’as.

3.10.6 Dávvirvuorkkát

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.12.7.

Nuortasámi Dávvirvuorká Njávdámis lei gárvvis 2008 juovlamánus ja sáhttá dál váldot atnui, vrd. čuoggá 3.10.4. Bargu čájáhusaiguin lea álggahuvvon ja dávvirvuorká rahppo gehččiid várás go čájáhusat leat sajis.

Sámediggi mearridii 2009 ođđajagimánus čohkket sámi dávvirvuorkkáid Deanus ja Várjjagis ođđa vuođđudussii Deanu ja Várjjat museasiida. Dán vuođđudusas galgá leat ovddasvástádus Nuortasámi musea ektui, dákko bakte eaiggáduššat, hálddašit, jođihit ja divodeames museavisti mii lea huksejuvvon Mátta-Várjjat gielddas. Ráđđehus lea ođastuvvon našunálabušeahtas (St.prp. nr. 67 (2008 – 2009)) evttohan ahte museavistti oamastanriekti nuvttá sirdojuvvo eret Stáhta huksendoaimmahagas ja vuođđudussii.