Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 43 (2008-2009)

Sámedikki 2008 doaimma birra

2.10 álgoálbmotbuhtadus, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 15 nr. 2

Sámedikkis leat dál konsultašuvnnat Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain ođđa minerálalága birra. Sámediggái lea áibbaš dárbbašlaš ahte láhka galgá leat čielgasit álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde.

Sámediggi čujuha dasa ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi juo NAČ 1994: 4 kapihttalis 8 evttohii konkrehta njuolggadusaid mat galge suodjalit sápmelaččaid ávnnaslaš kulturvuđđosa, dás maiddái njuolggadusaid ahte sámi beroštusat galge guldaluvvot ja deattuhuvvot, ja ahte galggai beassat gieldit sisabahkkema vissis áigái. Finnmárkkulága bokte evttohii dattetge Sámediggi daid njuolggadusaid mat maŋŋá váldojuvvojedje mielde bákteláhkii, oassin ollislaš finnmárkkuláhkabargui. Sámediggi lei dán barggus áibbas čielggas das ahte vuoigatvuođagažaldagat minerálaid ektui dattetge galget čovdojuvvot iehčanas ollislaš proseassas, mas earret eará finnmárkkulága geográfalaš ráddjejumit eai galgan jotkojuvvot.

Sámediggi oaivvilda ahte uhcimusčovdosa oassin ferte oažžut mielde láhkii mearrádusaid mat gáibidit ahte galgá sohppojuvvot ovttamielalašvuohta konsultašuvnnaid bokte Sámedikkiin minerálaid iskkademiid ja roggamiid oktavuođas go dat dahket váddáseabbon sápmelaččaide joatkit ávkkástallama guoskevaš guovlluiguin, ja go dát ávkkástallan mearkkaša hui ollu sámi kultuvrii. Dát maid ferte gehččojuvvot bággolotnunmearrádusaid ektui. Dakkár mearrádus livččii čielgaseamos vuohki sihkkarastit ahte láhka ii rihko ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkaliid 6, 7 ja 15 geatnegasvuođaid ii ge SP artihkkala 27 geatnegasvuođaid, gč. 1. artihkkala.

ILO-konvenšuvnna artihkkala 15 nr. 2 vuođul lea stáhta geatnegahttojuvvon ásahit konsultašuvdnaortnegiid álgoálbmogiiguin vai lea vejolaš čielggadit sáhttet go ja man muddui sáhttet álgoálbmogiid beroštumit vahágahttojuvvot go sin eatnamiid eatnanvuloš resurssat dahje eará resurssat iskkaduvvojit dahje go daiguin ávkkástallojuvvo.

Artihkal 15 nr. 2 lea erenoamáš guovdil ozolaš minerálaid ja oljju ja gássa oktavuođas. Sivvan lea go stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa ozolaš minerálaide. Mearrádus lea maid erenoamáš guovdil báktelága báktefriijavuođa prinsihpa ektui mii oanehaččat dadjá ahte buohkain lea vuoigatvuohta šerpet, ohcat rogganreivve ja ohcat mihtiduvvot eatnama, gč. báktelága §§ 3 – 7 šerpema birra, §§ 8 – 22 mihtideami birra, ja §§ 23 – 39a rogganlobi birra. Lea maid vejolaš ahte artihkal 15 (2) sáhttá leat guovdil mearavuloš resurssaid ektui dakkár guovlluin dahje dakkár guovlluid olggobealde main doaimmahuvvo sámi riddo- ja vuotnaguolásteapmi.

ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 (2) ráđđádallangeatnegasvuohta lea viidát go 6. artihkkala ráđđádallangeatnegasvuohta. ONa álgoálbmotjulggaštusa 32. artihkal nr. 2 cealká maiddái ahte dárbbašuvvojit konsultašuvnnat vai sáhttá fidnet friija dieđihuvvon mieđáhusa, erenoamážit minárálaid roggama ja daiguin ávkkástallama oktavuođas. Dan lassin lea artihkkalis 15 nr. 2 mearrádus álgoálbmotbuhtadusa birra mii lea leamaš dehálaš Sámediggái.

Nu mo báktelága § 42 mearrádus lea hámuhuvvon maŋŋágo finnmárkkuláhka dohkkehuvvui, de galgá bajiduvvon eanaeaiggátdivat dušše biddjojuvvot ruvkkiide mat leat Finnmárkkuopmodaga etanama alde. ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 (2) vuođul ii leat mihkkege mii dadjá ahte sámi báikegottiin maidda lea addojuvvon oamastanvuoigatvuohta finnmárkkulága kapihtal 5 vuođul, ii leat maiddái vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii ruvkedoaimmaid geažil daid báikegottiid guovlluin. ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 14 (2) geatnegasvuođa oktavuođas dovdáhit álgoálbmogiid oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid, gč. finnmárkkulága kapihttala 5 dálá vuoigatvuođaid kártema ja dohkkeheami birra, livččii jearggaheapmin lágas bidjat bajiduvvon eanaeaiggátdivada go eana gullá Finnmárkkuopmodahkii, muhto ii fal dalle go eana sirdojuvvo dasa gii lea dovdáhuvvon rivttes eaiggádin nu go sámi gilisearvi. Artihkal 15 (2) ii bija maidege gáibádusaid dasa ahte álgoálbmot galgá leat mielde oamasteamen guovllu jus das maiddá galgá leat vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii. Danne lea govttolaš ahte maiddái joavkkuin maidda leat dovddastuvvon geavahanvuoigatvuođat vissis meahcceávkkástallanvugiide, nu go ovdamearkka dihtii boazodoalus, maiddái lea vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii. Ii ge leat daddjojuvvon mihkkege artihkkalis 15 (2), gč. artihkkala 13 (2), mii mearkkašivččii ahte dat geográfalaš doaibmaguovlu gosa dovddastuvvojit ovddut ja buhtadus, livččii gáržžit go dain eará osiin artihkkalis 15, mii ii leat ráddjejuvvon daidda guovlluide gos álgoálbmogiid eaiggáduššanvuoigatvuođat galget dohkkehuvvot, muhto maiddái gustojit daidda guovlluide gos geavahanvuoigatvuohta galgá sihkkarastojuvvot. Artihkal 15 (2) ovdduid ja buhtadusa birra gusto danne maiddái geavahanvuoigatvuođalaččaide, nu go boazodoalliide ja báikegottiide. Danne oaidná Sámediggi dárbun ahte mearrádus álgoálbmotbuhtadusa birra hámuhuvvo nu ahte dat guoská sihke eaiggádiidda ja geavahanvuoigatvuođalaččaide árbevirolaš sámi guovllus. Dan oktavuođas lea Sámedikki čielga oaidnu ahte ferte leat Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan mii hálddaša álgoálbmotbuhtadusa foandan dahje sullasažžan vai dat boahtá buorrin daidda sápmelaččaide ja báikegottiide geaidda dat guoská.

Departemeantta oaidnu lea uhccán rievdan dan rájes go konsultašuvdnaproseassa álggahuvvui. Dás lea erenoamážit sáhka dain mearrádusain main lea stuorra mearkkašupmi Sámediggái, nu go mieđihit ahte konsultašuvdnageatnegasvuohta galgá mearriduvvot lágain, ahte sámi deastagat galget vuhtiiváldojuvvot olggobealde Finnmárkku, ahte álgoálbmotbuhtadus galgá ásahuvvot ja ahte galgá leat vejolašvuohta oažžut mearriduvvot buhtaduseavttuid ja ILO-konvenšuvnna nr.169 siskkáldahttima. Ii ge leamaš olus ovdáneapmi diehtojuohkimis/gulahallamis ealáhusovddidanrámmaid birra ođasmuvakeahtes resurssaid oktavuođas, das maiddái minerálaid oktavuođas.

Nu mo ášši dál lea, rievdatkeahtes oaivilat ja vuordimis stuorra váilevašvuođat lágas sámi vuoigatvuođaid ja beroštumiid ektui, de ii sáhte Sámediggi mieđihit láhkaevttohussii.