2.10.1 Ealáhusovddideapmi
2.10.1.1 Juohkelágan ealáhusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Gelbbolašvuođa
bajideapmi ja buvttaovddideapmi
Investeremat mat váikkuhit
ollu fitnodatovddideapmái
Buvttaovddideapmi ja investeremat boazodolliid lasseealáhusain
Buvtta- ja márkanovddideapmi mátkeealáhusaid
siskkobealde
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 6 017 000
ru juohkelágan ealáhusaide.
Juolluduvvui 7 452 000 ru 53 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Rájibadjelgeavaheami
sivvan lea juohkelágan ealáhusaid
vuoruheapmi, ja lea gokčojuvvon
daid bušehterejuvvon ruđaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes lohpádusaiguin
mat leat gessojuvvon ruovttoluotta.
Meahcceealáhusat
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 000 000 ru meahcceealáhusaide,
poasta geavahuvvui juohkelágan
ealáhusaide reviderejuvvon bušeahtas.
Duodji ealáhusšiehtadusa
olggobealde
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 500 000
duodjái ealáhusšiehtadusa
olggobealde. Juolluduvvui 291 700 ru 2 oasussearvvi doaibmadoarjagii..
2.10.1.2 Mariidnaealáhusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Doarjja bivdofatnasiid oastimii mat
leat vuollel 25 jagi.
Doarjja vuostáiváldinrusttegiid viidáset
ovddideapmái ja ođasmahttimii
Ođđa
buktagiid ásahemiide, ovddideapmái
ja/dahje viidáset náláštuhttimii
mariidnaealáhusaid siskkobealde
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
4 165 000 ru mariidna ealáhusaide.
Juolluduvvui 4 224 000 ru 26 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.10.1.3 Eanandoallu
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Ođđahuksemat
ja doaibmavisttiid viidát
earáhuhttin
Eanadoallomašiinnat
ja -reaiddut reaidoservviide. Nissonolbmot ja nuorat mat leat vuolle
35 jagi, sáhttet ohcat doarjaga bođumašinnaide-
ja reaidduide
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
4 799 000 til jordbruk. Juolluduvvui 4 790 200
ru 32 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Dan lassin juolluduvvui 313 900
ruvdnosaš doarjja oastit
mielkeeriid 14 mielkedollui. Rájibadjelgeavaheami
sivvan lea vuoruheapmi jordbruk, ja lea gokčojuvvon
daid bušehterejuvvon ruđaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes lohpádusaiguin
mat leat gessojuvvon ruovttoluotta.
2.10.1.4 Álggahanstipeanddat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 500 000 ru álggahanstipeanddaide.
Juolluduvvui 1 500 000 ru 11 stipendii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde.
2.10.2 Lotnolasealáhusaid
árvoháhkanprográmma
2.10.2.1 Lotnolasealáhusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Buvttaovddideapmi ja meahccebuktagiid
kvalitehta sihkkarastin
Vuovdin- ja márkandoaibmabijut
meahcceealáhusaid siskkobealde
Sáivačáhceguliid
biebman
Vásihusvuđot mátkeealáhusdoaimmaid
ovddideapmi
Smávitlágan
biebmobuvttadeapmi
Meahccebuktagiid vuostáiváldinrusttegat
Gelbbolašvuođa
buorideapmi meahcceealáhusaid
siskkobealde
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
3 150 000 ru lotnolasealáhusaide.
Jagi 2008 jahkeloahpaheamis sirdojuvvui 1 904 000
ru jahkái 2009. Juolluduvvui
4 529 000 ru 34 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde.
2.10.2.2 Duodji – fidnooahppiortnet
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 500 000 til lærlingeordning for duodji.
2009:s dahkkojuvvojedje 3 fidnooahppešiehtadusa.
2.10.2.3 Čielggadanprošeavttat
ja eará
doaibmabijut árvoháhkanprográmmas
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 350 000 ru čielggadanprošeavttaide
ja eará doaibmabijuide lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas.
Juolluduvvui 1 327 050 ru vuolábealde
doaibmabijuide.
Sámediggi juolludii ruđaid álggahankursii
Finnmárkkus mii álggahuvvui 20008:s
ja loahpahuvvui 2009:s. Dain 18.s geat čađahedje,
ledje njealjis Gáivuona suohkanis.
Kurssa vásáhusat čájehit
ahte lea dárbu loktet gelbbolašvuođa,
ja ahte lea deaŧalaš vuoruhit
sin, geain leat konkrehta gávpejurdagat.
Sámediggi lea čielggadan
dárbbu gelbbolašvuođaguovddážii
meahcceealáhusaid várás. Čielggadusas
lea evttohuvvon gelbbolašvuođafierpmádat
vuođđuduvvon ásahusaid
gaskkas masa earret eará Bioforsk, sámi
guovddážat
ja Sámi allaskuvla/Sami
University College servet. Čielggadeaddji
ii evttot iehčanas gelbbolašvuođaguovddáža. Sámediggi
ii leat meannudan čielggadusa.
Sámediggi lea ovttas
Mearrasámi Diehtoguovddážiin
Billávuonas álggahan
golmmajagáš prošeavtta,
Njuorju báikkálaš kultuvrras
ja vuotnaovddideamis, lasihan dihtii njuorjobivddu Porsáŋggu-,
Láges- ja Deanuvuonas. Prošeavtta
mihttomearri lea uhcidit vahágiid
vuonaid guliide ja buoridit daid kvalitehta, áimmahuššat
ja ovddidit ođđa
dieđuid geavaheamis njurjobierggu
borramuššan
ja viidásetbuvttadit njurjoávdnasiid
duodjebuvttadeamis.
Gáŋgaviikka
gielda oaččui doarjaga
mearrasámi duođaštanprošektii
oainnusin dahkat gieldda mearrasámi
kultuvrra, ja dakko bokte láhčit
dilálašvuođa
mearrasámi vásihanturismii
mas eaktivuohta ja jáhkehahttivuohta
leat guovddážis.
2.10.3 Duoji ealáhusšiehtadus
Sámedikki mihttomearri
lea láhčit vejolašvuođa
ovddidit nannoset ealáhusvuđot
duoji dakko bokte ahte buoridit duodjeealáhusa
rámmaeavttuid. Sámediggi
ja duodjiorganisašuvnnat Duojáriid
ealáhussearvi ja Riikasearvi Sámiid
Duodji leat soahpan váldošiehtadusa
mii vuolláičállojuvvui
2005:s. Šiehtadus deattasta
ahte bealit galget šiehtadallat oktilis
ealáhusšiehtadusa
duodjái dakkár
doaibmabijuiguin maid áigumuš lea
ovddidit ealáhusa politihkalaš mihttomeriid
ja ealáhusnjuolggadusaid
vuođul.
Jagi 2009 rámma lei buohkanassii 9 210 000
ru. Duodješiehtadusa mihttomearri lea
ovddidit dakkár ealáhusvuđot duoji
mii lea eanet gánnáhahtti
ja mas vuvdojuvvojit gálvvut
maid ieža leat ráhkadan.
2.10.3.1 Duoji doaibmadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
Oarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
3 300 000 ru doaibmadoarjagiidda duojis. Juolluduvvui 3 650 900
ru 57 doaibmadoarjagii. Doaibmadoarjagiid lohku duojis lea lassán
njeljiin 2008 rájes.
2.10.3.2 Investeren- ja ovddidandoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Gelbbolašvuođa
bajideami doaibmabijut álggaheaddjiid
ja ásahuvvon doaimmaheaddjiid
várás
Investeremat ja doaibmabijut mat váikkuhit
fitnodatovddideapmái
Ovddidanprošeavttat
duodjeealáhusa várás
Mearkagálvoovddideami
joatkin
Vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijut
100 000 ru várrejuvvo
duodjestipeandan daidda oahppiide geat váldet
joatkkaoahpu
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
3 100 000 ru investeren- ja ovddidandoarjjan duojáriidda.
Juolluduvvui 3 024 000 ru 28 doaibmabidjui vuoruhemiid
siskkobealde. Dan lassin lea juolluduvvon 100 000 ru 19
duodjestipendii daid joatkkaskuvlla oahppiide geain lea duoji fágasuorggis.
2.10.3.3 Doaibmadoarjagiid árvvoštallan
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
300 000 ru árvvoštallat
doaibmadoarjjaortnega duoji ealáhusšiehtaduss.
Árvvoštallam
lea álggahuvvon ja gárvvistuvvo
plána mielde ovdal 01.03.10.
2.10.3.4 Duoji čálgoortnegat
Doarjjaortnega mihttomearri
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
200 000 ru duojáriid čálgoortnegiidda.
Juolluduvvui 43 974 ru 4 duojárii.
2.10.3.5 Fága- ja ekonomiijalávdegoddi
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
200 000 ru dan fága-
ja ekonomiijalávdegoddái,
mii mearrida ohcamušaid
beassat mielde duodjeregistarii, ja mii meroštallá duodjeealáhusa
ekonomalaš vuođu.
Bargovuohki ráhkadit raportta
duodjeealáhusa ekonomalaš vuođu
birra, lea rievdaduvvon, ja danne ii ráhkaduvvon
raporta 2009:s.
2.10.3.6 Sámi duodjegávppi organisašuvnnat
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
550 000 ru sámi
gávpeorganisašuvnnaide dahje
fitnodagaide mat vuvdet duoji. Juolluduvvui 550 000 ru
4 duodjevuovdimii.
2.10.3.7 Duodjeorganisašuvnnat – njuolgga
doarjagat – duoji ealáhusšiehtadus
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 560 000 ru duodjeorganisašuvnnaide.
Duojárid Ealáhus
Searvi ja Sámiid Duodji
OS galget maŋimusat 01.08.10
raporteret 2009 doarjjageavaheami.
2.10.4 Čoahkkáigeassu ealáhus,
ohcanvuđot
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon buohkanassii
26 661 000 ru ealáhusaid ohcanvuđot
ortnegiidda. Sámediggi oaččui
475 ohcama 50 387 294 ru ovddas, 262 ohccái
juolluduvvui buohkanassii 29 875 700 ru vuoruhuvvon
surggiid siskkobelde. Rájibadjelgeavaheami
sivvan lea vuoruheapmi ealáhusovddideapmái,
ja lea gokčojuvvon daid
bušehterejuvvon ruđaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes lohpádusaiguin
mat leat gessojuvvon ruovttoluotta.
Vuolábealde govadat čájeha
nissonolbmuid, almmáiolbmuid
ja fitnodagaid oassi dain doarjagiin mat leat juolluduvvon ealáhusovddideamis,
lotnolasealáhusain ja duodješiehtadusas,
ja ortnegiin ollislaččat.
Govus 2.6 Juolluduvvon ruhtadoarjagat ealáhusovddideapmái,
lotnolas ealáhusaide ja
duodješiehtadussii gulli doaimmaide.
Kárta boahtte siiddus čájeha
juolluduvvon doarjagiid juogadeami gielddaid mielde ealáhusa
ohcanvuđot ortnegiidda.
Govus 2.7 Jagi 2009 doarjagat ealáhusáigumušaide.