3.3.11 Areála-, biras- ja kultursuodjaleapmi
Sámediggi buvttii vuđolaš gulaskuddancealkámuša
2003:s Ráđđehusa
našuvnnalaš doaibmaplána árvalussii
nana ceavzilis ovdáneami birra. Sámediggi háliida
searvat nu ovttasdássásaš eavttuiguin
go lea vejolaš guovddáš eiseválddiiguin eanet
birasáddjái ja nana ceavzilis ovdáneami olaheapmái.
Danne lea Sámediggi positiivvalaš Ráđđehusa našuvnnalaš doaibmaplánii
nana ceavzilis ovdáneami ektui.
Ráđđehus
lea doaibmaplánas dovddahan nannosit ahte áigu
siskkildit sámi perspektiivvaid politihkas nana ceavzilis
ovdáneami ektui, ja ahte áigu ovddidit ávkkálaš ovttasbargovugiid
Sámedikkiin riikkaidgaskasaš eamiálbmotrievtti
vuođul. Ráđđehus
ii leat dattetge ovddidan makkárge konkrehta initiatiivva
ahte nu galgá geavahusas dahkkojuvvot, ii dallege go Sámediggi njuolga
lea ávžžuhan.
Danne lea hui stuorra hástalussan ahte sámi álbmot
lea mielde duohta barggus birrasa ja nana ceavzilis ovdánemiin.
3.3.11.1 Areálasuodjaleapmi
1845 ovttaskas ášši
leat meannuduvvon kulturmuitolága ja plána- ja
huksenlága mielde 2003:s. Dat leat veaháš unnit
go 2002:s ja 2001:s. Áššiid
geahppáneapmi boahtá das go Finnmárkkus
ledje unnánot smávva juohkin- ja dispenšuvdnaášši plána-
ja huksenlága mielde. Dasto leat lassánan stuorát
ja eanet áiggi gáibideaddji areálaáššit
nugo boađusiskančielggadusat,
gieldaplánat ja regulerenplánat. 12,5 % buot
gulaskuddamii boahtán areálaáššiin
2003:s geahčaduvvojedje kulturmuittut ovdal
go addojuvvui loahpalaš cealkámuš. 6,5 % buot áššiin
ja 52 % áššiin
mat geahčaduvvojedje dagahit goluid doaibmabijuid
vuolggaheaddjiide (gildii dahje priváhta doaibmabidjovuolggaheaddjái),
go galget máksit geahčadangoluid
kulturmuitolága § 10 mielde. Čujuhit muđui
2. kapihttalii kulturmuitosuodjaleami birra.
Stáhtalaš bargu luonddumehciid ásahemiin
ja viiddidemiin joatkašuvai 2003:s. 50 plánejuvvon,
jođus ja čađahuvvon
suodjalanplánaproseassain leat 18 sámi geavahus-
ja ássanguovlluin. Sámediggi lea dovddahan vuostehágu
jos suodjalanplánabargu dahkkojuvvo almmá ahte
riikkaidgaskasaš birasriekti ja riikkaidgaskasaš eamiálbmotriekti geahčaduvvojit
dárbbašlaš ja ollislaš oktavuođas.
Suodjaleapmi sámi guovlluin ferte mearkkašit
ahte dásseárvosaččat
searvat suodjalanproseassaide, suodjaleami sisdoalu mearrideapmái
ja hálddašanmálliide
mat eai amasmahte muhto nannejit sámi kultuvrra ealáhusaiguin
ja servodateallimiin. Sámediggi lea maid bivdán
ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat
movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot
sihkkarastin dihte dásseárvosaš sámi searvama.
2003:s leat ollu stuorra bieggafápmoplánat
sáddejuvvon Sámediggái čielggadanprográmma
gulaskuddamii. Maŋimuš guovtti
jagis lea lassánan beroštupmi
hukset bieggafámu sámi guovlluide ja dalle erenoamážit
Finnmárkui. Stáhtus Finnmárkkus lea ahte
bieggapárkkat leat huksejuvvon, ja lea addojuvvon vel okta
konsešuvdna hukset bieggamiellopárkka.
Boazodoallu lea guoddalan dán konsešuvnna.
NVE bieggamillokártta mielde Finnmárkkus, lea
ain 12 párkii ohccojuvvon konsešuvdna.
Ohcan mii guoská stuorámus guvlui lea Báhcavuona
duoddara bieggamillopárka mas leat guokte oasseguovllu
ja mii lea oktiibuot 150 km2
. Eará bieggamillopárkkaide
eai leat geavahuvvon nie stuorra areálat, muhto liikká lea
sáhka hui stuorra guovlluid birra. Dasto leat bargamin oažžut
huksejuvvot hui stuorra fápmojođđasa
Málatvuomis Várjjatvutnii vai sáhttet
fievrridit fámu buot dain plánejuvvon bieggamillopárkkain.
Duohtademiid submi lea ollu stuorát go Álttájoga
huksen lei, muhto dat čađahuvvo
veahážiid ja bihtáid mielde.
Go geassá čoahkkái dáid
plánaid, jos dat čađahuvvojit,
de sáhttá buohtastemiin dadjat ahte doaibmabijut
leat seamma stuorrá go Finnmárkku fylkka olles dáláš geaidnofierpmádaga
huksen. Váikkuhusat leat stuorrát sámi
ealáhusaide nugo boazodollui, meahcceealáhussii,
guolástussii jna. ja kulturbargui. Dáid huksemiid
plánabargu čađahuvvo
almmá ahte sámi eanavuoigatvuođat
leat čielggaduvvon, ja almmá ahte
doaibmabijuid ektui čađahuvvo čohkkes
ja ollislaš váikkuhaniskančielggadus. Sámediggi áigu čuovvolit
dán Ráđđehusa
ja Stuorradikki ektui 2004:s.
3.3.11.2 Kulturmuittut, kulturmuitosuodjalanguovllut ja kulturmuitosuodjalandoaibmabijut
Koltálaš gili kulturbirrasa hálddašanplána
mearriduvvui 2003:s. Gieskat ásahuvvon Nuortasámi
musea galgá čuovvolit plána.
Ceavccageađggi kulturmuitoguovllu hálddašanplánaárvalus sáddejuvvui
gulaskuddamii 2003:s ja meannuduvvo loahpalaččat
2004:s. Várjjaga sámi museas lea guovddáš rolla
plána geavatlaš čuovvoleames.
Sámi huksehusaid suodjalan- ja hálddašanraporta
maid meannuduvvui loahpalaččat
2003:s. Raporttas čujuhuvvo ollu stuorra
hástalusaide mat leat go aktiivvalaččat
galgá suodjalit sámi visttiid. Čađahuvvui ovdaprošeakta
Ruksesbávtti báktesárgumiid seailluhanplána
ektui 2003:s. Dán barggus deattuhuvvui buorre dialoga ja
báikegotteolbmuid searvan sihke jearahallamiid, ságastallamiid
ja oktasaš čoahkkimiid
bokte. Dán barggu čuovvoleapmi
plánejuvvo 2004:s.
2003:s gávdnui Geisvik:as Narviikka gielddas kulturbirasguovlu,
mas leat 26 eamihávddi, 4 oaffarsaji/ báikki,
3 amas struktuvrra ja 1 báktesárggus. Eamihávddiid
lohku mat leat registrerejuvvon Geisvik:as lea stuorámus
lohku olggobealde Finnmárkku. Dasto leat Vassdalenis Narviikka
gielddas registrerejuvvon 4 eamihávddi. Dáid registreremiidda
ráhkaduvvui dievaslaš raporta
2003:s.
2003:s meannuduvvojedje 45 doarjjaohcama sámi kulturmuitodoaibmabijuide,
seamma lohku 2002:s lei 50. Doarjja lea juolluduvvon sámi
kulturmuittuid registreren-, seailluhan- ja duođaštandoaibmabijuide,
ja sámi huksehusaid ođasmahttimiidda
ja bajásdoallamii.
Sámediggi searvá Interreg báktedáiddaprošektii,
mii gohčoduvvo Rock Art in Nothern Europe
(RANE). Báktedáidda lea kulturmuitohápmi
maidda ollugat čájehit stuorra
beroštumi. Báktedáidagii
lea álki addit symbolalaš oaivila
ja sisdoalu otnáš servodagas.
Báktedáidda lea dakkár kulturmuitosuorgi
mas lea hui nana oktavuohta máilmmis eamiálbmogiidda.
Riikkain nugo Austrália ja Lulli-Afrihkká lea
iešalddis čielga ášši
ahte eamiálbmogat servet báktedáidaga
duođašteapmái, hálddašeapmái
ja gaskkusteapmái. Davviriikkain lea dattetge ain stuorra
hástalussan oažžut áddejumi
ahte sámiin galgá leat lunddolaš sadji
báktedáiddahálddašeames.
Danne lea Sámediggái stuorra hástalussan
searvat davviriikkalaš báktedáiddaovttasbargui.
Dat lea dakkár bargu masa manná hui ollu áigi
ja resurssat. Danne galggašedje Sámedikkis
leat resurssaid dáfus vejolašvuođat
bargat dainna surggiin sámi servodagas guhkes áiggi
perspektiivvas ja systemáhtalaš vugiin.