2.11 Sámedikki ealáhus- ja kultuvvra
komitea mearkkašumit
Mearkkašupmi 1
Mearkkašupmi olles lávdegottis NSRa
sámediggejoavkku lahtuin: Ann-Mari Thomassen, Jánoš
Trosten, Sigfred Hilmar Jåma; Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus:
Steinar Pedersen, Edvard Pedersen, Vibeke Larsen; SVL: Ove Harry
Johnsen; Guovddášbellodagas: Olav
Eliassen; Sámiin mat ásset Lulli-Norggas: Johan
Mikkel Sara.
Dásseárvu
Lávdegotti eanetlohku šálloša
garrasit go Ráđđehus
lea gomihan Sámedikki eanetlogu mearrádusa váldit
atnui dássenmandáhtaid unnánovddastuvvon sohkabeallái
deaŧalaš oassin sohkabealebonjuvuođa
njulgemis Sámedikkis.
Mearkkašupmi olles lávdegottis
NSRa sámediggejoavkku lahtuin: Ann-Mari Thomassen,
Jánoš Trosten, Sigfred Hilmar Jåma;
Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus: Steinar Pedersen, Edvard
Pedersen, Vibeke Larsen; JL/Olgešbellodagas:
Per A. Bæhr; SVL: Ove Harry Johnsen; Guovddášbellodagas: Olav
Eliassen; Sámiiguin mat ásset Lulli-Norggas:
Johan Mikkel Sara.
Dearvvašvuohta ja sosiála
Sámediggi šálloša garrasit
go hirbmat bures doaibman Sieiddájoga Mánáidpsykiátralaš
Divššohat Deanus lea mearriduvvon
heaittihuvvot. Dát fuonida daid sámegielat
mánáid fálaldaga,
geat dárbbašit dán
lágan veahki.
Sámi mediat
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte lea deaŧalaš
oainnusin buktit oarjelsámegiela sámi
mediain. Mii guoská NRK Sámi Radio oarjelsámegiel sáddenáigái,
de lea sáddenáigi dál
guktii vahkus 15 minuhta. Lávdegotti eanetlohku oaivvilda
ahte sáddenáiggi ferte guhkidit.
NRK, Sámediggi ja Kulturdepartemeanta fertejit ovttas
gávdnat čovdosa movt buoridit mediafálaldaga oarjelsámegillii.
Kulturviesut
Lávdegoddi oaidná ahte Sámediggeráđđi 02.12.04
reivves Kultur- ja girkodepartementii ja Gielda- ja guovlodepartementii,
lea bivdán Ráđđehusa
spiehkastit Sámedikki dievasčoahkkima
vuoruhemiid go guoská sámi kulturviesuide.
Sámediggi ii leat guorahallan dahje árvvoštallan ášši.
Jos vuoruhanlisttu galgá rievdaduvvot, de ferte
Sámedikki dievasčoahkkin dan dahkat.
Dat ii mearkkaš dan ahte prošeavttat, main
juo lea báikkálaš
ja guovllulaš ruhtadeapmi, eai sáhte ovddiduvvot
ja biddjojuvvot vuoruhansadjái.
Mearkkašupmi 2
Mearkkašumit lávdegotti
eanetlogus NSRa sámediggejoavkku lahtuin: Ann-Mari
Thommassen, Jánoš Trosten, Sigfred
Hilmar Jåma, Sámit mat ásset
Lulli-Norggas Johan Mikkel Sara ja Guovddášbellodaga
joavkkus Olav Eliassen.
Lávdegotti eanetlohku rámiida Sámediggeráđi árvalusa áššis. Jahkedieđáhus
muitala hui dárkilit ja addá buori
gova Sámedikki dahkan vuoruhemiin áigodagas
ja das leat mielde deaŧalaš prinsihpat
mat čatnasit dasa ahte mat galget leat Sámedikki
višuvnnat sámi álbmogii
boahtteáiggis.
Lávdegotti eanetlohku áigu dattetge čalmmustahttit
muhtun beliid:
Sámi vuoigatvuođat
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte eiseválddit
ovttasráđiid Sámedikkiin
fertejit álggahit proseassa dainna ulbmiliin ahte
dovdáhit sisdoalu sámi iešmearrideamis, geahča
ON konvenšuvnna vuosttaš artihkala «siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái».
Lávdegotti eanetlohku cuiggoda garrasit Ráđđehusa Finnmárkoláhkameannudeami. Stuorradiggi
ferte dán áigodagas meannudit lága
riektediliid ja eana- ja čáhceresurssaid hálddašeami
birra Finnmárkkus. Sámi álbmot ánssáša čorgadis áššejođu
ja dan ahte jođáneamos lági mielde čilgejuvvo ášši
mii guoská sámi eana- ja čáhceriggodatvuoigatvuođaide.
Sámi álbmot lea vuordán
juo doarvái guhká, nu ahte ii leat
stuorra vuordámuš gáibidit
ahte ášši jođánepmosit čovdojuvvo. Lávdegotti
eanetlohku cuige ahte Finnmárkoláhka sáhttá šaddat
njuolggadussan ođđa Sámi
vuoigatvuođalávdegotti vuoigatvuođabargui
go čielggada vuoigatvuođaid Romssa
fylkka rájes Lulli-sámi guvlui.
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte Sámediggi
ferte ráhkadišgoahtit vuođđodokumeantta sámi
ealáhusaid politihkalaš ja ekonomalaš
rámmaid várás. Danne
oaivvilda lávdegotti eanetlohku ahte ferte ráhkadišgoahtit
sámi ealáhuslága.
Sámediggi ja láhkadovdit ráhkadit vuođđodokumeantta
mii ovddiduvvo Justisdepartementii láhkabarggu joatkima
váste.
Lávdegotti eanetlohku lea registreren ahte Norgga
stáhta Statskog bokte sirddaša viidát
vuoigatvuođaid sámi guovlluin. Lávdegoddi
ii sáhte dohkkehit ahte Statskog ii váldde
vuhtii báikegottiid olbmuid árbejuvvon
vuoigatvuođaid sámi guovlluin. Mii čujuhit
konkrehta earret eará Rohči áššái Porsáŋggus,
gos Statskog lea gohččon ovtta bearraša gaikut
eret sin geassesadjedoalu mii lea bearraša eallinvuođđu. Lávdegotti
eanetlohku ii sáhte man ge láhkai
dohkkehit ahte Statskog badjelgeahččá
báikegottiid olbmuid ja árbejuvvon
vieruid. Lávdegotti eanetlohku čujuha
ahte sáhttá eahpidit dan ahte čuovvu
go Statskog daid geatnegasvuođaid maidda Norga lea čadnojuvvon
dan vuođul go sámit lea eamiálbmot.
Petroleuma- ja minerálaresurssat sámi
guovlluin
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte sámi álbmogis
lea vuoigatvuohta eamiálbmotrievtti mielde oažžut
oasi dain dietnasiin mat bohtet petroleumadoaimmas sámi
guovlluin. Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte
ferte ásahuvvot oljofoanda man ulbmil lea sihkkarastit álbmoga
eallinvuođu ja vuođđostruktuvrra
sámi guovlluin.
Lávdegotti eanetlohku dovddaha balu vejolaš
nuoskkidemiid ektui petroleumadoaimma geažil. Petroleumadoaibma
ii galgga hehttet eará mariinna ealáhusaid
ja birrasa muđui. Lávdegotti eanetlogus
lea beroštupmi sihkkarastit mariinna resurssaid
boahttevaš buolvvaide. Petroleaumadoaibma ii galgga
hehttet eará mariinna ealáhusaid
leahkima ja boahtteáiggi. Lávdegotti
eanetlohku čujuha ahte lea deaŧalaš álggahit
dustehusdoaibmabijuid maiguin gozihit sihkarvuođa
ja birasbeali.
Suodjalanplánat sámi guovlluin
Lávdegotti eanetlohku registrere ahte Birasgáhttendepartemeanta
ja Fylkkamánni leat álggahan viiddes suodjalanplánaproseassaid
sámi guovlluin. Lávdegoddi gáibida
ahte dáláš suodjalanplánain
ja vejolaš ođđa
suodjalanguovlluid ásaheami oktavuođas
galgá Sámediggi leat mielde plánenbarggus
ja mearrádusproseassain nu ahte áigumušat Vuođđolága paragráfas
110a, ILO-konvenšuvnnas nr 169 ja ON-konvenšuvnnas
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái
ollašuvvet. Jus Sámediggi ii beasa
dohkálaččat searvat
plánenbargui ja mearrádusproseassaide,
de lávdegotti mielas eai leat vejolaš
dahkkojuvvon mearrádusat lágalaččat
sámi álbmogii.
Mearkkašupmi 3
Lávdegotti unnitlogus: Steinar
Pedersen, Edvard Pedersen ja Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus,
Per A. Bæhr Johttisámilisttus/Olgešbellodagas, Ove
Johnsen Sámi válgalihtus:
Čuoggái: Iešmearrideapmi, maŋimuš
teakstaoassi:
Mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii,
de lea dárbu ahte Sámediggi ieš
definere dan sisdoalu, seammás go gulahallat guovddáš
eiseválddiiguin ášši
birra.
Čuoggái: Ráđđádallamat
ja šiehtadallamat, maŋimuš teakstaoassi:
Gažaldaga minerálariggodagaid ektui
berre čoavdit finnmárkolága
bokte, ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II barggu bokte.
Čuoggái: Finnmárkoláhka, maŋimuš
teakstaoassi:
Sámediggi maid ii sáhte dohkkehit dakkár
finnmárkolága mii ii sihkkarastte
mariidnaresurssaid mearrasámi guovlluid olbmuide,
dahje mii ii oro čoavdimin dan fuones dili ahte
ollu smávva guolásteaddjit dál leat áibbas
eallinvuođu haga.
Guolástus
Nuppi teakstaoasis berre cealkka šaddat ná:
Dán hálddašanvuogi
ja sierra guolleeriid bokte lea Sámedikkis vejolašvuohta
njulget daid sohkabeale ja eará bonjuvuođaid,
maid dálá muddenmodealla dagaha sámi
riddo- ja vuotnaguovlluin.
Mearkkašupmi 4
Lávdegotti unnitlogus Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus:
Steinar Pedersen, Edvard Pedersen ja Vibeke Larsen
Čuoggái: Kultuvrralaš ovdáneapmi
ođđa áiggis
Dan geažil go eai leat doarvái
juolludusat sámi kulturulbmiliidda, lea Sámediggi
ilus go Bargiidbellodaga stuorradiggejoavku evttohii 10 miljon ruvnno
eanet sámi kulturulbmiliidda 2006 stáhtabušeahtas. Šállošit
go dát evttohus ii ožžon
eanetlogu. Sámediggi eaktuda ahte Bargiidbellodat čuovvola
dán jos boahtit dakkár dillái
ahte dan lea vejolaš čađahit.
Čuoggái ovttasbargošiehtadusat
fylkkagielddaiguin, vuosttaš teakstaoassi
Mii guoská politihkkaovddideapmái,
de lea dat vuosttažettiin Sámedikki
iežas ovddasvástádus.