Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 7 (2006-2007)

Sámedikke doaimma birra 2005

3.11 Boazodoallu

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa 2.14.3 kap.

Bargu sihkarastit ceavzilis boazodoalu vuđđosa lea oktilaš proseassa mii vel mearkkaša ahte ferte dárkilit čuovvut ealáhusa rievdadeami. Dárbbašlaš doaibmabijuid ferte álggahit jus čájehuvvo ahte boazodoalu biologalaš vuođđu lea duođalaččat uhkiduvvon. Boazodoallolága ođasmahttima barggadettiin leat leamaš ráđđádallamat hálddahuslaš ja politihkalaš dásis Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin.

3.11.1 Ráđđádallamat

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta deattuha buriid ráđđádallanproseassaid Sámedikki ja boazoealáhusa ektui. Departemeanta atná dán dehálažžan vai sámi beroštumit galget searvadahttot duhtadeaddji láhkai, ja vai eiseválddiide galgá leat buoremus vejolaš mearrádusvuođus mearrideamis. Boazodoallolága ođasmahttima barggadettiin leat dál ráđđádallamat jođus, ja leat dollon moanat čoahkkimat Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin.

3.11.2 Resursalágat/vuoigatvuođat

Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta vuolggasadjin lea ahte resursalágaid bajit prinsihpat galget leat Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mielde sápmelaččaid ektui eamiálbmogin. Boazodoallolága ođasmahttimiin mii dál lea jođus lea dát dakkár ášši masa giddejuvvo fuomášupmi. Eará resursa- ja areálalágaid atnima hárrái, ferte vel fuolahit ahte álbmotrievttálaš suodjaleapmi galgá áimmahuššot dohkálaččat. Norgga stáhtas ja norgga eiseválddiin lea ovttas dása ovddasvástádus. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea dál álgán stuorát bargguin dainna áigumušain ahte biddjo buoret vuođus ollislaš areálapolitihkkii boazodoalu ektui. Muđui geahčada departemeanta dárkilat daid čuolmmaid maid Sámediggi čuoččaldahttá šiehtadusaid oktavuođas gaskal boazoguohtumiid ja huksenberoštumiid guohtunanu luobaheamis, mahkáš bieggamilluid ceggemis.

3.11.3 Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna

Šiehtadallamat Ruoŧain ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna hárrái lea fas álggahuvvon maŋŋil go dát guokte riikka sohpe ođđa oktasaš mandáhtas joatkka šiehtadallamiidda. Mandáhta dohkkeheapmi ja ođđa norgga šiehtadallanáirrasgotti nammadeapmi geavai Gonagaslaš resolušuvnnas skábmamánu 4.b. 2005, ja šiehtadallamat álge fas juovlamánus 2005. Ii leat vuođđu dadjat justa goas šiehtadallamat loahpahuvvojit.