2.11 Kulturmuitosuodjalus
Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
kulturmuitolága vuođul hálddašit
sámi kulturmuittuid. Sámedikkis
lea ovddasvástádus dakkár
geográfalaš guovllus
mas leat 6 fylkkagieldda ja guovllut Opplánddas
ja Møre ja Romsdálas.
Sámediggi lea meannudan
ollu plánaáššiid main
oktavuohta gielddaiguin, doaibmabidjočađaheddjiiguin
ja kulturmuitohálddašeami
eará beliiguin lea guovddážis.
Dán váldečađaheami
oktavuođas čađaha
Sámediggi ollu stuorát ja
smávit báikediđoštallamiid. árjjalaš bargguin
kulturmuittuiguin ja kulturbirrasiiguin duođašta
Sámediggi sámi
historjjá sápmelaččaid
iežaset eavttuid vuođul.
Sámedikki doarjjaortnega
bokte kulturmuitosuodjalussii lea eaiggádat
ja eará berošteaddjit
ožžon vejolašvuođa
dikšut, láhčit ja
duođaštit
sámi kulturmuittuid.
2.11.1 Ođđa
teknihkka kulturmuitosuodjalusas – laserskánnen
girdiin
Sámediggi lea ovttasbarggus Finnmárkku
fylkkagielddain oassálastán
geahččalanprošektii
mas ođđa
teknihkka kulturmuitosuodjalusas lea geahččaluvvon. Riikkaantikvára
lea bivdán Norsk institutt for
kulturminneforskning (NIKU) váldit ovddasvástádusa
prošeavttas. Bargovuohkin
lea geavahit girdi ja sierrareaidduid ráhkadit
kártamálliid
mat čájehit
guovllu topografiija.
Bargovuohki sáhtášii
leat ávkin kulturmuitosuodjalusas.
Go de oahppá dulkot iešguđet kártamálliid,
de lea vejolaš plánet
buorebut gokko eanadagas ferte čađahit
geahčademiid ja gokko ii dárbbaš geavahit
nu ollu resurssaid. Dát
vuohki lea danne lasseveahkki gieddegeahčademiide.
2.11.2 Kulturmuittuid registreren sierranas stuorát
areálaplánaid oktavuođas
Sámediggi lea 2008:s
registreren sámi kulturmuittuid
máŋga
stuorra areálaplána
oktavuođas sámi guovlluin.
Dát guoská bieggamilloplánaide
Finnmárkkus, Nordlánddas
ja Mátta-Trøndelágas ja
maiddái Setermoen báhčinšiljus,
Ráissa álbmotmeahcis
ja Nord-Kvaløya ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllus.
Hamnefjell bieggamilluid muddenplána oktavuođas
Báhccavuona gielddas Finnmárkkus
registrerejuvvojedje 147 eaŋkilmuittu
82 kulturmuitobáikkis. Báikediđoštallan
lea dan áiggis mii vel lei
hálddus almmustahttán
kulturmuittuid mat čajehit
guhkes áiggi sámi
ealáhusheivehemiid Finnmárkku
rittus, ja mas lea stuorra árvu
dan eanadaga muosáheamis,
mas dát lea dáhpáhuvvan.
Go dáid kulturmuittuid vel
sáhttá čatnat
boares sámi oskui ja árbevieruide,
de šaddá guovlu
erenoamáš miellagiddevažžan čájehit
rievdama goddebivdoservodagas boazodoalloservodahkan. Plánaevttohusa
oasit šaddet vuostálagaid
máŋga
registrerejuvvon kulturmuittuiguin, sihke njuolgga ja eahpenjuolgga.
Máŋga
dáin kulturmuittuin čatnasit
sámi oktavuhtii ja daid
ferte atnit automáhtalažžat
ráfáiduhttojuvvon.
Bieggamillut vuolidit guovllu kulturhistorjjálaš árvvuid.
Dán vuođul
vuosttaldii Sámediggi plánaevttohusa areálahálddašemiide
ja lea bivdán ahte osiid
plánaguovllus ferte váldit
eret muddenplánas.
Oarjevuonas Divttasvuona suohkanis Nordlánddas
lea Nordkraft Vind AS prošekteremin
bieggamillorusttega mas leat gaskal 32 – 35
bieggamillu. Sámediggi lea bálkáhan árran
Julevsámi guovddáža čađahit
kulturmuitoiskkademiid doaibmabidjoguovllus. Bohtosat dán
rádjai čájehit
golbmalogináre registrerejuvvon automáhtalaččat
ráfáiduhttojuvvon
sámi kulturmuittu, mas leat máŋga
mat guoskkahuvvojit njuolgga plánejuvvon
bieggamillopárkkas. Sámediggi áigu čuovvolit
dán prošeavtta
2009:s.
Fosenhalvøyas Roana ja Åfjorda suohkaniin leat čađahuvvon
kulturmuitoregistreremat Roan ja Blåheia bieggafápmorusttegiid oktavuođas
Roan suohkanis ja Storheias Bjugna ja Åfjorda suohkaniin.
Storheias eai leat registrerejuvvon sámi
kulturmuittut. Roanis registrerejuvvui sámi
eamihávdi. Blåheias
registrerejuvvojedje ja merkejuvvojedje kártii
boares bivdorusttetbázahasat. Báikkit
ledje oahppásat ovddežis, muhto
eai lean merkejuvvon kártii
albma láhkai. Eamihávdi
lea erenoamáš go
eai leat oahppásat eaige registrerejuvvon
nu ollu dákkáraš sámi
hávddit ná guhkkin máddin
ja danne lea deaŧalaš dan suodjalit
boahtteáigái.
Dát kulturmuittut eai lean
dattetge doarvái vuođđun
vuosttaldit plánaid. Sámediggi
lea bivdán ahte kulturmuitobáikkit
galget muddejuvvot erenoamášguovlun
kulturmuittuid suodjaleapmái
plánain.
Sámediggi lea čađahan
guokte stuorra báikediđoštanprošeavtta
Setermoen báhčinšiljus
Beardu suohkanis ja Ráissa álbmotmeahcis
Ráissa suohkanis. Goappašat
prošeavtta álggahuvvojedje
gieddeáigodagas 2007 ja
jotkojuvvojedje 2008:s. Registrerenbarggu Setermoenis lei Forsvarsbygg
addán báhčinšilju viiddideami
oktavuođas. Das registrerejuvvojedje
25 árrana. Ráisa-prošeakta lea
registrerenbargu Romssa fylkkamánni ovddas
Ráissa álbmotmeahci
ja Ráisduottar-háldi
eanadatsuojusguovllu hálddašanplána
ráhkadeami oktavuođas.
Registrerenbargu lea čađahuvvon
ovttasbarggus boazodoaluin. Sullii 140 kulturmuittu registrerejuvvojedje. Dáin
ledje máŋga
cehkkojuvvon bartta ja goađi
bázahasa, lagabui 100 árrana,
ja bivdorokkit, čilat, borramušvuorkkát,
hávddit ja bálvvosbáikkit.
Dan lassin gávdnojedje geađgeáigásaš duktásajit
ja ođđaset
kvena kulturmuittut nugo 9 bihkkahávddi.
Gávdnosat duođaštit
Ráisvuomi guovlluid guhkesáiggi
ja árjjalaš geavahusa.
Nord-Kvaløy ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllu
registreremat leat dahkkojuvvon Romssa hálddašanplánema
oktavuođas, muhto fylkkasuohkanis
dat lea leamaš prošeaktajođiheapmi
ja bargu. Sámediggi lea
dattetge registreren guovllu kulturmuittuid. Dán
jagi registrerejuvvui Nord-Kvaløya riddoguovlu. Doppe gávdnojedje
goahteduktásadji, gaskaáigásaš duktásajit
mat sáhttet lea sámi,
ja maiddái bálvvosgeađgi.
2.11.3 Eará kulturmuitosuodjalusáššit
ja prošeavttat
Hadselis, Narvikas ja Sortlandas lea Sámediggi
2008:s álggahan sámi
kulturmuittuid registreremiid duottarguovlluin. Kulturmuittut gullet
boarráset sámi
goddebivdui. Registrerenbargu jotkojuvvo 2009:s, ja viiddiduvvo
eará báikkiide
maid birra Sámediggi lea
ožžon báikkálaš dieđuid.
Vistesuodjalusa oktavuođas
lea Sámediggi joatkán
Sirpmá- prošeavtta
Deanu gielddas. Dán jagi
leat guokte vistti ovddeštuvvon.
Konkrehta suodjalusbarggu lassin lea prošeavtta
ulbmilin ovddidit vistesuodjalusbarggu. Duođašteapmi,
ovddešteapmi ja báikkálaš duojáriid
oahpaheapmi lea čađahuvvon.
Deanu gielda, gilisearvi ja skuvla leat maid leamaš mielde
barggus. Riikkaantikvára
lea dorjon barggu.
Sámediggi lea 2008:s
bargan nationála prošeavttain
válljejuvvon kultureanadat
eanadoalus. Prošeavtta áigumuš lea
válljet ovtta dahje eanet ovddasteaddji
eanadoalloeanadaga juohke fylkkas, mat ožžot
ruđa stáhtas hálddašan-
ja dikšundoaibmabijuide. Sámediggi
lea bargan ovttas golmma davvinorgga fylkka Fylkkamánniiguin
ja fylkkagielddaiguin ohcanproseassa oktavuođas.
Juohke fylkkas lea válljejuvvon
eanadat, buohkain lea dahje leamaš sámi ássan. Sámediggi
lea dán barggu oktavuođas
Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus čađahan báikediđoštallamiid
ja jearahallamiid dán jagi.
Sámediggi lea 2008:s
bargan Njávdáma
opmodat oamastemiin. Dát
lea vuosttaš lávki láhčimis
daid bázahasaid ruovttoluottabuktima,
mat 1915:s roggojuvvojedje Njávdáma
ortodoksa hávdeeatnamis ja
dolvojuvvojedje Oslo universitehtii. Sámediggi áigu
2009:s bargagoahtit ođđa
hálddašanplánain Skoltebyen
várás,
gaikut muhtun visttiid gohttensajis, ja iskkadit guovllu ovdal ođđasiidhávdádemiid.
Sámediggi lea oččodan
Ceavccageađggi guovlun UNESCO máilmmiárbelistui.
Dát ášši
lea ovdal ovddiduvvon Birasgáhttendepartementii
ja divaštallojuvvon Sámedikki
dievasčoahkkimis. Sámediggi
lea čoahkkimis ja čálašeamis
Riikkaantikvárain ákkastan
mo Ceavccageađgi ollašuhttá daid
eavttuid ahte das lea erenoamáš buorre oppamáilmmálaš árvu,
gč. Operational guidelines
for the Implementation of the World Heritage Convention, ja ovddidan buohtastahtti
analysa eará dálá ja vejolaš máilmmiárbebáikkiid ektui.
Sámediggi lea vuordimin Riikkaantikvára
vástádusa
dása.