2.11.4 Kulturmuitosuodjalus
2.11.4.1 Statistihkka mii čájeha doaimmaid
Sámedikki hálddašanváldi sámi
kulturmuittuid ektui mielddisbuktá ollu
doaimmaid, maid maiddái
jagi 2009 kulturmuitosuodjalusa doaibmastatistihkka čájeha:
6820 dokumeanttat vuostáiváldojuvvon
ja 2912 dokumeantta sáddejuvvon,
186 báikediđoštallama,
6 vuosttadeami, 19 luvvejuvvon kulturmuittu ja 630 ođđa
kulturmuitologahallama lassin daid rievdadusaid 1082 bođu
kulturmuittus, mat leat logahallojuvvon kulturmuitodiehtovuđđui
Askeladden.
2.11.4.2 Riikkarevišuvnna iskkadeapmi
das mo
Birasgáhttendepartemeanta
lea
fuolahan ovddasvástádusa
ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanveara
visttiin
Riikkarevišuvdna lea čađahan hálddašaniskkadeami
das mo Birasgáhttendepartemeanta
lea fuolahan nationála ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanveara visttiin. Riikkarevišuvnna
raporta deattasta ahte Birasgáhttendepartemeanttas
eai leat doarvái stivrendieđut
vistesuodjalussuorggis. Sámediggi
lea addán cealkámuša
sihke gaskaboddasaš raportii
ja Riikkarevišuvnna mearkkašumiide.
Sámedikki cealkámuš lea
almmuhuvvon ollásit loahpparaporttas.
Sámediggi lea erenoamážit čujuhan
ahte ii leat ožžon
lassi hálddahusresurssaid sámi
kulturmuitohálddašeapmái
1999 rájes, ja ahte Sámedikki
hálddašanváldi sámi
kulturmuittuid ektui ferte šaddat bistevaš ortnegin.
2.11.4.3 Ovttasbargu Riikkaantikvárain
Sámediggi ja Riikkaantikvára
gulahallaba jeavddalaččat áigeguovdilis áššiid
birra. Sámediggi lea maiddái
ovttas Riikkaantikvárain leamaš mielde
evttoheamen ja juohkimin 2 000 000 ruvnnu sámi
kulturdoaibmabijuide Ráđđehusa
doaibmabidjopáhkas.
Sámediggi lea ávžžuhan Riikkaantikvára
bargat dan ala ahte sámegielat
geavaheaddjit sáhttet geavahit
kulturmuitodiehtovuođu Askeladden sámegillii.
2.11.4.4 Ovttasbargu eará oassálastiiguin
Sámediggi gulahallá jeavddalaččat
guoskevaš fylkkagielddaiguin
kulturmuitohálddašeami oktavuođas.
Sámediggi oassálastá fylkkagielddaid areálaplánaforumii,
ja ovttasbargá maiddái
beaivválaš áššemeannudemiin
ja báikediđoštemiiguin.
Sámedikkis lea muđui
jeavddalaš oktavuohta ja
gulahallan gielddaiguin ja doaibmabiddjiiguin ovttaskas olmmožin,
priváhta ja almmolaš fitnodagaiguin
ja ásahusaiguin. Dát
oktavuohta dáhpáhuvvá erenoamáš dávjá diđoštallanáigodagas.
Sámediggi veahkeha muđui
sihke Norgga kulturmuitofoandda ohcciid ja foandda áššemeannudit
ohcamiid sámi kulturmuittuid
oktavuođas.
2.11.4.5 Ovttasbargošiehtadus Opplándda
fylkkasuohkaniin
Opplándda fylkkasuohkan
ja Sámediggi leat dahkan
ovttasbargošiehtadusa kulturmuitohálddašeami
birra. Šiehtadus lea čuovvoluvvon
dakkár ássánguovllu
roggamiin Rensrennis Oarjjit Slidre suohkanis, maid mii navdit máttasámi ássamin.
Oslo kulturhistorjjálaš musea
lea plánen ja čađahan
roggama, Opplándda fylkkasuohkana
ja Sámedikki ruđaiguin.
Sámediggi juolludii dasa 100 000
ru.
2.11.4.6 Regionálaplána
kulturmuittuid ja
kulturbirrasiid várás
Finnmárkki fylkkagielda
ja Sámediggi gaskasaš šiehtadusas
bohtá ovdan ahte beliin
galgá leat oktasaš kulturmuito-
ja kulturbirasplána. Regionála plána
kulturmuittuid ja kulturbirrasa várás
Finnmárkkus lea ođđahutkanbargu.
Beliin lea ovttamielalašvuohta
das ahte bargu kulturmuitosuodjalusas galgá juogaduvvot
buorebut fágalaš fáttáid
vuođul ja ahte galgá ráhkaduvvot
oktasaš kulturmuitoplána
Finnmárkui. Plánabargu álggahuvvui
politihkalaš stivrenjoavkku ásahemiin
ja plánaprográmma
dohkkehemiin. Sihke fylkkadiggi ja Sámediggi
galget dohkkehit plána.
2.11.4.7 Nuortalašsiida
Sámediggi lea oastán
gohttensaji Nuortalašsiiddas
Njávdámis
ja lea dál dan eaiggát.
Gohttenbarttat leat gaikojuvvon. Ássanvisti
gal čuožžu
ja galgá divoduvvot bálvalusvistin báhpaide
mat dollet ipmilbálvalusaid
ja galledit searvegotti, ja orrunsadjin ja vuorkán eanadatdikšuma
ja kulturbirrasa dikšuma
oktavuođas. Jahkásaš dikšuma čađaha
Nuortasámi musea šiehtadusa
vuođul.
Ođđasis
hávdádeami
oktavuođas lea Riikkaantikvára
juolludan Sámediggái
ruđaid Nuortalašsiidda
hávdesaji ovdaiskkadeapmái.
Iskkadeapmi čađahuvvui
ovttas Norsk institutt for kulturminneforskning, earret eará geavahettiin
georádara/giedderádara
mainna duođašta hávddiid
logu ja hávdesajit viidodaga. Areálaplána
suodjalanguovllu várás
lea ráhkaduvvomin.
Sámediggi lea doallan álbmotčoahkkima
Njávdámis gos
lei diehtojuohkin ođđasis hávdádeami
birra Nuortalašsiiddas.
2.11.4.8 Ceavccegeađgi-Mortensnes UNESCOs
máilmmiarbelisttus
Sámediggi lea guhkit áiggi oččodan
Ceavccegeađgi-Mortensnes
UNESCO máilmmiárbelistui. Sámediggi
lea bargagoahtán dan badjelii ahte ásahuvvo
bargojoavku mas Riikkaantikvára,
Unjárgga gielda ja Sámediggi
barget viidáseappot plánain
vai ášši
ovdána. Kulturmuitoguovllu
jahkásaš dikšuma čađaha
Várjjat sámi
musea šiehtadusa vuođul.
2.11.4.9 Báikediđoštallamat
Sámediggi lea hálddašaneiseváldin
geatnegahttojuvvon ollašuhttit iskkadangeatnegasvuođa.
Sámediggi árvvoštallá áššemeannudeamistis
hui vuđolaččat diđoštallandárbbu.
Go dattetge válljejuvvo čađahit
diđoštallama,
de lea sivvan dasa ahte ii leat ovdal diđoštallojuvvon
plána- ja huksenguovllus,
dahje ahte ovddeš diđoštallamat árvvoštallojuvvojit
leat váilevaččat
ođđa dieđuid
vuođul sámi
kulturmuittuid birra. Diđoštallamiid áigumuš livččii
maiddái daid sámi
kulturmuittuid logahallamiid kvalitehtasihkkarastin, mat leat čađahuvvon
ovddeš diđoštallamiin.
Sámedikkis lea buorre ovttasbargu
Sámedikki hálddašanguovllu
fylkkagielddaiguin diđoštallamiid
juogadeami dáfus. Dát
ii guoskka davit Nordlándda hálddašanguvlui
gos ovttasbargu diđoštemiid
juogadeapmi ii oro doaibmamin nu bures go lei berret.
Dá leat ovdamearkkat
makkár diđoštallamat
leat čađahuvvon jagis
2009:
Avinor lea áššáskuhttojuvvon
leat rihkkon mearrádusaid
mat gildet duohtadeamis kulturmuittuid Čáhcesullo girdišiljus.
Sámediggi lea ovttas Finnmárkku
fylkkasuohkaniin, Romssa musean ja Čáhcesullo
politiijain diđoštallan
guovllu ja gávnnahan ahte
earret eará lea sámi
hávdesadji gávcciin
hávddiin duohtaduvvon njuolgga
ja golmma bođu hávddi
sihkkarastinavádat lea rihkkojuvvon. Fágalaš árvvoštallan
ii mielddisbuktán roggangáibádusa
go hávddit iešalddiset
eai leat billahuvvan, muhto gáibiduvvui čorget
luonddu hávddiid birra.
Sámediggi lea čađahan báikediđoštallama
dan oktavuođas go Meavkki
báhčinguovlu galgá čielggaduvvot
kulturmuittuid ektui. Ledje juo ovdal registrerejuvvon ollu kulturmuittut guovllus,
ja 25 ođđa
kulturmuittu fuomášuvvojedje.
Ođđa gávdnosat
ledje eanaš árranat, muhto
maiddái registrerejuvvojedje
golbma geađgerieggá,
maid doaibma ii leat oahpis.
Sámediggi lea ráhkadan dikšunplána
seailluhit áidnalunddot guovžahávdečoakkáldaga Návuona
suohkanis. Johtolat lea áittan guovžahávddiide.
Guovllus leat maid registrerejuvvon muhtun ođđa
kulturmuittut.
Ráđđehus
lea 2008:s čujuhan 20 válljejuvvon
kultureanadaga eanadoalus mat galget oažžut
sierra dikšuma ja hálddašeami.
Mearrasámi gilli Skárfvággi
Gáivuonas lea válljejuvvon
Romssa fylkka nationála
eanadoalloeanadahkan. Gilli ovddasta árbevirolaš mearrasámi ássama
ja eallinvuogi. Sámediggi bargá ovttas
Romssa fylkkamánniin ja Gáivuona
suohkaniin dáinna prošeavttain.
Sullii 20 arkeologalaš kulturmuittu
(goahte- ja návetsajit, áidesajit, sieiddit
), 11 suodjalanveara oapmegoađi
ja láđut
ja 19 návsttu, mearravistti, mearaduvdaga
ja guollejielli. Sámediggi
lea jearahallan ja diđoštallan
ovttas eanaeaiggádiiguin,
mat árjjalaččat gáhttejit
eanadoalloeanadaga. Nordlánddas
lea Kjelvik- Engan/Ørnes guovlu Sørfoldda
suohkanis mii lea válljejuvvon.
Dás lea earret eará Kjelvik-nammasaš sámi
láigodállu,
mas leat auteanttalaš visttit
nugo barta, návet, dollastohpu,
bádji ja visti gosa vurkejedje
biergguid ja guliid. Mearragáttis
leat maiddái návsto-
ja mearravistesajit.
Sierra hálddašanplána ráhkadeami
oktavuođas Rogo álbmotmeahci
várás
Sørfoldda suohkanis Nordlándda
fylkkas lea Sámediggi čađahan
diđoštallama álbmotmeahcis.
Buohkanassii registrerejuvvojedje 52 kulturmuitobáikki.
Dát leat árranat/lávvosajit,
goahtesajit, mearkkat muorain, mánáid
kulturmuittut, sieiddit ja bákteloamut.
Riikkaantikvára lea addán Sámediggái
doarjaga ráhkadit sierra dikšunplána
rokkahaga várás mii
lea Skorvkjosenis Divttasvuona suohkanis eastadit ahte dat billašuvvet
ain eanet. Registrerenbargu lea addán
Sámediggái dárbbašlaš visogova
kulturmuittuid viidodagas, daid dilis ja dikšundárbbus. Registrerejuvvon
kulturmuittut leat rašis
kulturmuittut, ja dárbu
rokkahaga eanet duođaštit
ja dikšut lea stuoris.
2.11.4.10 Vistesuodjalus
Sámediggi lea 2009:s čađahan diđoštallamiid
sámi vistesuodjalusa oktavuođas
Finnmárkkus, Romssas ja Davit
Nordlánddas. Dan lassin
lea Sámediggi bargan iešguđet plána-
ja ovddeštanáššiiguin.
Ovdamearkan sáhttet leat
dakkár áššit
go Sandeggen girkogárdi Gáivuona
suohkanis, válljejuvvon
kultureanadagat Skárfvákkis
Romssas ja Máhkkanjárggas
Finnmárkkus ja kulturmuitoiskkadeamit
Uhca Liidnavuonažis, Finnmárkkus.
Sámediggi bargá ovttas
Deanu gielddain ja Sirpmá giliservviin
máŋgga jagáš vistesuodjalanprošeavttain Sirpmás.
Prošeavtta mihttomearri
lea háhkat vásáhusaid
sámi vistesuodjalusas ja
oahpahit ovddeštanduojáriid. Prošeavtta
oktavuođas lágiduvvui fágaseminára árvvoštallat
bohtosiid dán rádjai.
2.11.4.11 Vuosttaldeamit
Sámediggi lea kulturmuitoeiseváldin ovddidan
vuosttaldeami Hámmanoaivvi
bieggafápmorusttega muddenplánii Báhcavuona
gielddas. Vuosttaldeapmi lea ovddiduvvon daid kulturmuitodiđoštallamiid
vuođul, mat lea čađahuvvon guoskevaš guovllus.
147 eaŋkil kulturmuittu
leat registrerejuvvon, mat juohkásit
82 kulturmuitobáikái.
Dás lea sáhka čilain,
urain, vuorkkáin, borain,
dáktevuorkkáin
ja vejolaš hávddiin.
Plánaguovllu gaskkamus
oassi šaddá vuostálaga
máŋgga registrerejuvvon
kulturmuittuin, main lea oktavuohta sápmelašvuhtii
ja lohkkojuvvojit automáhtalaččat
ráfáiduhttojuvvon.
Dáin kulturmuittuin árvvoštallojuvvojit
máŋgasis leat
viehka guhkes áigeolli ja
dat duođaštit
oktilisvuođa guovllu sámi
geavaheamis, dat mearkkaša
bivdoservodaga rájes boazodoalu
rádjai. Viidáseappot čatnasit
várra muhtun kulturmuittut
boares sámi oskui ja árbevirrui.
Vásáhusárvu árvvoštallojuvvo
stuorisin.
Ohccojuvvon doaibmabidju sáhttá Sámedikki árvvoštallama
mielde duššadit,
vahágahttit ja vuortnuheamit
heahppášuhttit
sámi kulturmuittuid, ja
danne dat rihkku kulturmuitolága.
Sámediggi oaivvilda ahte
osiid guovllus ferte váldit
eret muddenplánas. Dat mii
vel báhcá plánaevttohusas váikkuha
ain visuálalaččat
registrerejuvvon kulturmuittuide, muhto areálahálddašeapmi
ii rihko kulturmuitolága.
2.11.4.12 Gaskkusteapmi
Gaskkustanbealli lea oassi kulturmuitobarggus, ja Sámediggi
lea earret eará ofelastán jahkásaš Golleverremárssas
Deanu gielddas. Fáddán
lei historjjálaččat
dovddus bivdoássanbáiki
mii gullá Gollevári
viiddes bivdorusttegii.
2.11.5 Birasgáhtten
2.11.5.1 Sámedikki biras- ja areáladieđáhus
Sámedikki dievasčoahkkin
meannudii 2009:s Sámedikki
biras- ja areáladieđáhusa,
Eallit riikkas dan dábiid
mielde. Dieđáhus
bidjá ovdan Sámedikki
biras- ja areálapolitihka, sihke
riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis.
Dása gullet sihke áššesuorggit
main Sámedikkis lea duohta
háldenvejolašvuohta,
ja suorggit main Sámediggi
ovttas earáiguin sáhttá hábmet
biraspolitihka.
Sámedikki biras- ja areáladieđáhusa
váldomihttomearrin lea sihkkarastit
ceavzilis ovddideami buot areála-
ja resursahálddašemiin sámi ássanguovlluin.
Heahttás biraspolitihka čuvvosat čuhcet
erenoamážit álgoálbmogiidda. Sámediggi
deattuha dárbbu searvat
riikkaidgaskasaš deaivvadanbáikkiide
vai álgoálbmogiid
oaidnu sihkkarastojuvvo bajimus biraspolitihkkii.
Čuolbmačilgehusat
mat čatnasit birrasii ja
areálii leat viidát
ja fátmmastit hui iešguđetlágan áššesurggiid.
Dieđáhusas čujuha
Sámediggi hástalusaide
mat čatnasit sámeguovlluid ássamii
ja veahkadatovddideapmái,
areálaid ja resurssaid geavaheapmái
ja suodjaleapmái, oppamáilmmálaš birashástalusaide,
ja lágaide vuoigatvuođaid,
máhtu ja gelbbolašvuođa
birra. Dieđáhus bidjá maid
ovdan deaŧalaš surggiid vuoruhuvvon
doaibmabijuid.
2.11.5.2 Dálkkádat
ONa álgoálbmotáššiid Bistevaš Forum
doalai čoahkkima Kárášjogas. Čoahkkin
lei ovdačoahkkin Bistevaš Foruma sešuvdnii
New Yorkas. Dálkkádatrievdamat
ja álgoálbmogat
lei okta máŋgga
fáttás
mat ságaškuššojuvvojedje čoahkkimis.
Sámedikkiin ja Ruošša
bealde sámiid ovddasteaddjiin
ledje sierra čoahkkimat
lahtuiguin. Dan lassin lei rabas čoahkkin
sámi organisašuvnnaiguin
ja ásahusaiguin. Máilmmibáŋku
bođii vásedin
Kárášjohkii divaštallat
dálkkádatdoaibmabijuid Bistevaš Foruma
lahtuiguin rabas čoahkkimis.
Sámediggi ja Sámiráđđi oassálaste
riikkaidgaskasaš álgoálbmotčoahkkimii dálkkádatrievdamiid
birra Anchorages Alaskas. Vásáhusat,
gulahallanoktavuođat, ja
raporta ja julggaštus Anchorage-čoahkkimis,
leat deaŧalaččat
oažžumis álgoálbmotposišuvnnaid
mielde Københavna dálkkádatkonvenšuvnna
njunusčoahkkimii. Sámediggi
lea ráhkadan bajimuš posišuvnnaid
dálkkádatrievdamiid birra.
Sámediggi oassálasttii
Norgga sáttagoddái
bajimusčoahkkimis dálkkádaga
birra ja gaskašiehtadallamiin
dan ovddabealde.
Dat, mo Norga čuovvola Árktalaš ráđi
dálkkádatprošeavtta «Arctic
Climate Impact Assessment», galgá oassečielggadeami
bokte leat mielde ovddideamen, buohtastahttimin ja gaskkusteamen máhtu
dálkkádatrievdamiid
birra – váikkuhusaid
ja heivehemiid – Norgga bealde Árktisas.
Sámediggi oassálastá fáddájovkui
dálkkádatrievdamiid
heivehemiid birra ja váidudeaddji
doaibmabijuid birra, ja lea maid mielde fáddájoavkkus álbmogiid
ja servodagaid birra.
2.11.5.3 Biologalaš šláddjivuođakonvenšuvdna
Sámediggi lea oassálastán
Norgga sáttagoddái čihččet
ja gávccát
bargojoavkočoahkkimii genaresurssaid
birra biologalaš šláddjivuođakonvenšuvnnas. Šiehtadallamat
riikkaidgaskasaš ráđđenvuogi
birra genaresurssaid geavaheami ja vuoiggalaš juogadeami
oktavuođas leat gáibideaddjit. Váldofáttát
maid birra šiehtaduvvui
ledje ráđđenvuogi
ulbmil ja doaibmaguovlu, mihtilmasvuohta, doahttaleapmi, vuoitojuogadeapmi
ja genaresurssaid oažžunvejolašvuohta,
ja kapasitehtahuksen ja árbedieđut
genaresurssaid oktavuođas.
Proseassa oassálastit leat
ain guhkkálagaid.
Sámediggi lea maid oassálastán Norgga
sáttagoddái
guđát
bargojoavkočoahkkimis artihkal
8 (j) oktavuođas álgoálbmogiid árbedieđu,
ođasmahttima ja doaimmaheami birra
mii guoská biologalaš šláddjivuođa
gáhttemii ja ceavzilis geavaheapmái. Álgoálbmotjoavku lei
duhtavaš bargojoavkočoahkkima
bohtosiin álgoálbmogiidda
guoskevaš áššiiguin
ja árbedieđuin,
ja oaivvilda ahte dat addá buori
vuođu konstruktiiva mearrádusaide
beliid čoahkkimis biologalaš šláddjivuođakonvenšuvnna čoahkkimis
2010:s. Dát guoská erenoamážit
lassánan fokusii dasa mo álgoálbmogat
leat ávkkástallan
biologalaš šláddjivuođain
dološ vieruiduvvan ja ceavzilis
geavaheami vuođul. Viidáseappot
lei positiiva ovdáneapmi barggus
etihkalaš kodaid, indikáhtoriid
ja dološ vieruiduvvanrievtti
ovttaiduhttima oktavuođas
ovddideamis vuogádagaid
mat galget suodjalit álgoálbmogiid árbedieđuid.
2.11.6 Areálat
2.11.6.1 Finnmárkkuopmodat
Sámediggi, Finnmárkku
fylkkagielda ja Finnmárkkuopmodat
dollet gulahallančoahkkimiid
juohke jahkebealis. Čoahkkimat
dollojuvvojit Sámedikki
ja Finnmárkku fylkkagieldda
gaskasaš ovttasbargošiehtadusa
vuođul, mas daddjojuvvo
ahte bealit galget «láhčit dilálašvuođa
buori ovttasdoaibmamii Finnmárkkuopmodagain». Čoahkkimiid fáddán
lea earret eará leamaš Finnmárkkuopmodaga
beaggin ja Finnmárkkuopmodaga
boahttevaš badjebáhcaga
hálddašeapmi.
2.11.6.2 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
II –
viidáset čuovvoleapmi
Sámediggi lea Sámi
vuoigatvuođalávdegotti
II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin
háhkan dihtii evttohusaid
ja oaiviliid, ja vai lea beassan oahpásmahttit
Sámedikki politihkkii.
2.11.6.3 Suodjaleapmi
2010 Stáhtabušeahtas
biddjojuvvojit ovdan álbmotmehciid
ja eará stuorra suodjalanguovlluid
ođđa hálddašanmálle.
Sisdoallu ja teaksta dávista
Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta
gaskasaš proseassa konsultašuvdnabohtosii.
Dálá ja ođđa álbmotmehciid hálddašeapmi
galgá dáhpáhuvvat
gielddaidgaskasaš álbmotmeahccestivrra/suodjalanguovlostivrra
bokte. Álbmotmeahccestivrrain galget
leat sihke guoskevaš gielddaid
ja fylkkagieldda álbmotválljen áirasat. Dakkár
guovlluin gos leat sámi beroštusat,
galgá dan lassin Sámediggi
nammadit áirasiid. Sámedikkis
ja Birasgáhttendepartemeanttas
leat vuorrohálešteamit
dan birra guđe málliid
galgá válljet báikkálaš ja
sámi oassálastimii
suodjalanguovlluid hálddašeamis. Dan
birra čađahuvvojit
konsultašuvnnat.
Sámedikkis ja Birasgáhttendepartemeanttas
lea ovttamielalašvuohta
vuvddiid suodjaleami suodjalanláhkaásahusaid hárrái.
Ovddeš ovttamielalašvuohta
suodjalanplánaid birra sámi
guovlluin jotkojuvvui suodjalanláhkaásahusas
Holmvassdalena luonddumeahci várás
Grane suohkanis Nordlándda
fylkkas, ja Trostenelva luonddumeahci várás
Roan suohkanis Mátta-Trøndelága
fylkkas. Mølmannsdalslia, Dragåsvollen, Samsjøen
ja Nålbogen luonddumehciid vuovdeguovlluid várás
sámi boazoguohtunguovlluid
olggobealde lea boahtán teaksta
láhkaásahussii
mii váldá vuhtii
ahte boazodoallu dattetge sáhttá doaibmat
guovlluin johttima, guohtuma ja bođu
bohccuid ohcama oktavuođas.
Davvi-Trøndelága
fylkkamánni lea Sámediggái
dieđihan ahte plánejuvvo álggahuvvot
plánaproseassa Dåapma álbmotmeahci
hárrái Nord-Fosen
suohkanis Namdalseidis ja Verranis Davvi-Trøndelágas,
ja Åfjord, Osen ja Roan suohkaniin Mátta-Trøndelágas.
Evttohus boahtá guoskevaš suohkaniin háleštemiid
vuođul Fosen/Njaarke orohagain.
Evttohus boahtá olggobealde
stuorradiggedieđáhusa álbmotmehciid riikkaplána
birra, ja galgá gehččojuvvon
vuostecealkkan daidda ollu bieggafápmo-
ja fápmojođasprošeaktaplánaide Fosenis.
Sámediggi lea gáibidan
ahte ferte Dåapma álbmotmeahci
suodjalanbargui ásahuvvot
bargolávdegoddi mas leat guoskevaš sámi
beroštusaid áirasat,
dás maiddái
Fosen/Njaarke orohagas.
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta
leaba konsultašuvnnaid bokte
soabadan suodjalanláhkaásahusaid
ja sisdoalu Lomsdal-Visten álbmotmeahci/Njaarken vaarjelimmiedajve,
ja Strauman suodjemeahci ja Sjunkhatten álbotmeahci
várás Nordlánddas.
Ovddeš soabadeapmi suodjalanplánaid
oktavuođas sámi guovlluin
lea jotkojuvvon, ja mielde leat boahtán
ođđa
mearrádusat dan birra ahte
suodjalus ii galgga hehttet ávkkástallama
luondduávdnasiiguin mat čatnasit
sámi kultuvrii. Sámediggi
lea čoahkkimis Nordlándda
fylkkamánniin ja guoskevaš gielddaiguin
soabadan dan bargojoavkku čoahkádusa,
mii galgá ráhkadit
hálddašanplána
for Lomsdal-Visten álbmotmeahci
ja Sjunkhatten álbmotmeahci
várás
. Dát lea maid čielggaduvvon
guoskevaš orohagaiguin.
Romssa fylkkamánni lea
váikkuhusčielggadusaid
ja gulaskuddancealkámušaid
vuođul rávven Luondduhálddašandirektoráhtii ahte ásahuvvo álbmotmeahcci
Beardui namain Rohkunborri álbmotmeahcci.
Romssa fylkkamánni ii čađahan
konsultašuvnnaid Sámedikkiin
ja eare guoskevaš sámi
beroštusaiguin, vaikke vel
Sámediggi bivddii dakkár
konsultašuvnnaid dollojuvvot.
Sámediggi áigu čielggadit
Luondduhálddašandirektoráhtain
ja Birasgáhttendepartemeanttain
mo konsultašuvnnat galget čađahuvvot viidáset áššemeannudeamis. Sámediggi
atná sihke Gielas ja Hjerttind/Altevatn/Fagerfjell
orohagaid, ja Talma čearu Ruoŧas,
njuolgga guoskevaš sámi beroštussan
maid stáhta eiseválddit fertejit
konsulteret lassin Sámedikki.
2.11.6.4 Minerálat
Stuorradiggi dohkkehii 2009:s minerálalága.
Mearriduvvon láhka ii váldde
vuhtii Sámedikki oainnu
mii earret eará deattuha
ahte sámi beroštusat
Finnmárkku olggobealde galget
fuolahuvvot. Dat mearkkaša
ahte stáhta sáhttá addit
sihke iskan- ja rogganlobiid Finnmárkku
olggobealde almmá dieđitkeahttá Sámediggái.
Doppe eai árvvoštallojuvvo
sámi deasttat eai ge dat
deattuhuvvo, ja Sámediggi
ii konsulterejuvvo. Sámedikki
oaidnu lea ahte dát lea čielgasit álbmotrievtti
rihkkun.
Sámediggi lea addán cealkámuš Finnmárkkuopmodaga njuolggadusevttohussii
mo geavahit eanaeaiggáda
minerálaid dan eatnamis
maid Finnmárkkuopmodat stivre
ja hálddaša.
Sámediggi deattuha ahte eanaeaiggádiid
minerálaid iskkadeapmi ja
roggan sáhttá dušše dáhpáhuvvat šiehtadusa
vuođul eanaeaiggádiin
dahje bággolonisteami vuođul.
Sámedikki árvalus
lea muhtumassii mielde eanaeaiggáda minerálahálddašannjuolggadusain. Áššiin
rievdaduvvon meahcceávkkástallama
birra lea Sámedikki oaidnu
dat ahte Finnmárkkuopmodat galgá iehčanassii árvvoštallat rievdadusaid
mearkkašumi sámi
kultuvrii, boazodollui, meahcceávkkástallamii, ealáhusdoaimmaheapmái
ja servodateallimii. Dát
guoská maid daidda lobiide minerálalága
vuođul, maid minerálahálddašandirektoráhta
lea árvvoštallan finnmárkkulága
vuođul.
Sámediggi lea addán celkámuša
Báktehovdii Sydvaranger Gruve
ASa ohcamii oažžut
mihtiduvvot, ja rogganlobi, oktiibuot 15 guovllu Mátta-Várjjaga
gielddas. Mihtidanguovllut leat sihke siskkobealde ja olggobealde
Sydvaranger Gruve konsešuvdnaguovllu.
Sámedikkis eai leat mearkkašumit
daidda mihtidanguovlluide mat leat ollásit
konsešuvdnaguovllus. Dát
lea dieđihuvvon ovdal, dainna eavttuin
ahte roggama joatkin ii mielddisbuvtte ođđa
sisabahkkemiid ja rievdaduvvon muddemiid. Sámediggi
lea baicce vuosttildan ahte addojuvvo rogganlohpi dain guovlluin
mat leat konsešuvdnaguovllu
olggobealde. Ággan lea geavahuvvon
ahte Báktehoavda ii leat árvvoštallan
rogganlohpeohcama finnmárkkulága
ja Sámedikki rievdaduvvon
meahcceávkkástallama
njuolggadusaid vuođul. Sámediggi
lea bivdán ahte čađahuvvojit
konsultašuvnnat gaskal stáhta
eiseválddiid ja Sámedikki
jus árvvoštallojuvvo
addit rogganlobi dain guovlluin mat leat konsešuvdnaguovllu olggobealde.
Sámediggi ii leat dán rádjai
ožžon
vástádusa
jearaldahkii ahte čađahit
konsultašuvnnaid.
2.11.6.5 Mohtorjohtalus meahcis
Sámediggi lea mieđihan
rievdadussii mohtorjohtalusláhkii
mii nanne meahcceávkkástallama vejolašvuođaid.
Lea aiddostahttojuvvon ahte rievdadus ii gáržžit
eará vuodjindárbbuid.
Birasgáhttendepartemeanta áigu
konsulteret Sámedikki dan oktavuođas
go sii leat dieđihan ahte
mohtorjohtaluslága guorahallan
galgá loahpahuvvot.
2.11.6.6 Šiehtadus Norgga čázádat-
ja
energiijadirektoráhtain
Sámediggi ja Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta
leaba soabadan čađahit
konsultašuvnnaid energiijaáššiin.
Direktoráhta lea Oljo- ja
energiijadepartemeantta vuollásaš ja ráhkkanahttá ja
meannuda buot konsešuvdnaáššiid
mat gusket huksemiidda energiijalága
vuođul. Danne deaivvada
Sámediggi dávjá direktoráhtain
huksen- ja areálaáššiin,
ja stáhta eiseváldin
lea Norgga čázádat- ja
energiijadirektoráhta geatnegahttojuvvon čađahit
konsultašuvnnaid Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš bajimus konsultašuvdnašiehtadusa
vuođul. Ovttasbargošiehtadus
lea Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid gaskasaš bajimus konsultašuvdnašiehtadusa
aiddostahttin.
2.11.6.7 Konsultašuvnnat bieggamillopárkkaid
birra
Varanger kraft AS lea ohcan konsešuvnna beassat
hukset bieggamilluid Rákkočerrui
Beralvágis. Sámedikkis
leat leamaš konsultašuvnnat
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain
konsešuvdnaohcama birra.
Sámediggi deattuhii hástalusaid
guovtti dili ektui, namalassii sámi
kulturmuittuid ja boazodoalu. Konsultašuvnnat
leat loahpahuvvon ja Sámediggi
ii leat duhtavaš dainna
ahte ii Rákkočearu huksenplánaid
oktavuođas ge mieđit direktoráhta
dasa ahte berre čađahit iskkademiid
kulturmuitolága vuođul ovdalgo
konsešuvdnaohcan meannuduvvo. Guoskevaš orohat
ja doaibmabiddjit lea soahpan ráddjehusaid
plánaguovllus ja heivehemiid
boazodollui. Sámediggi sáhtii dáid
proseassaid vuođul miehtat
dasa ahte Rákkočearu
bieggamilluid huksemis eai leat mearkkašahtti
hehttehusat guovllu boazodollui.
Sámediggi lea ožžon
dieđu oktan váikkuhusčielggadusprográmmain
Kalvvatnan bieggafápmorusttega
huksema birra Bindal suohkanis Nordlánddas.
Plánejuvvon huksen guoská sihke
luonddu- ja kulturbirrasii. Huksemis sáhttet
leat negatiivva váikkuhusat sihke
guovllu sámi kulturmuittuide
ja boazodollui. Sámediggi
ja Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta leat čađahan
konsultašuvnnaid váikkuhusčielggadusprográmma birra.
Boazodoalu oktavuođas anii Sámediggi
erenoamáš deaŧalažžan
ahte ovdalis čađahuvvon
ja ođđa plánejuvvon
sisabahkkemat galge biddjojuvvot vuođđun čielggadeapmái. Sámediggi
válddii vuhtii ahte ii leat vejolaš soabadit
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain
buot mearkkašumiid ektui
mat ledje čielggadanprográmmii. Sámediggi áigu
váldit ovdan dárbbu
eanet konsultašuvnnaide
go vejolaš konsešuvdnaohcan
oktan váikkuhusčielggademiiguin
biddjojuvvo ovdan.
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta
lea vuoruhan njeallje bieggafápmoprošeavtta
Fosenis loahppameannudeami oktavuođas.
Suohkanat maidda dat guoská leat
Roan, Åfjord, Bjugn ja Osen Mátta-Trøndelágas
ja Flatanger Davvi-Trøndelágas.
Orohat masa dat guoská, lea
Fosen orohat. 4 bieggafápmoprošeavtta
leat maŋiduvvon. Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta rávve
viidáseappot ahte vel 11
bieggafápmoprošeavtta
plánen loahpahuvvo ja ahte
prošeavttat formálalaččat
gessojuvvojit ruovttoluotta gulaskuddancealkámušaid geažil.
Dalle ii oro bieggafápmorusttegiid huksen šaddat
nu viiddis go álggos orui šaddamin.
Dán oaidná Sámediggi
positiivan sámiid bealis. Muhto
ain leat muhtun prošeavttat
main sáhttet leat negatiiva
váikkuhusat sámi
beroštusaide ja sámi
kultuvrii. Dáid plánejuvvon
prošeavttaid geažil
leat Sámedikkis konsultašuvnnat
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain.
2.11.6.8 Mearraenergiijaláhka
Sámediggi ja Oljo- ja
energiijadepartemeanta leaba konsultašuvnnain
juksan ovttamielalašvuođa
mearraenergiija hárrái.
Láhka gusto ávkkástallamii
ođasmuvvi energiijaresurssaiguin
vuođđolinjá olggobealde
ja áigumuššan
lea deattuhit deastta sámi
kultuvrii go addojuvvo areála-
ja konsešuvdnaohcanlohpi.
2.11.6.9 Goliat-fealtta huksen ja doaibma
Barentsábis
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
Oljo- ja energiijadepartemeanttain Goliat-fealtta birra. Bealit
gávnnahedje ahte ii lean
vuođđu
juksat ovttamielalašvuođa áššis.
Bealit eai juksan ovttamielalašvuođa álgoálbmotfoandda
hárrái petroleumadoaimma
oktavuođas dahje livčče
go sámiin sierra vuoigatvuođat
petroleumaresurssaide. Dan vuođul
go ii leat ovttamielalašvuohta
lea Sámedikki árvvoštallama
mielde nu ahte ii leat doarvái
buorre vuođđu guorrasit
huksemii ja doibmii Goliat-fealttas. Sámedikki
oainnut bohtet rivttes láhkai ovdan
Stuorradiggeproposišuvnnas.