2.12 Sámi museat
Sámi museat leat deaŧalaš ásahusat
sámi kulturárbbi hálddašeamis
boahtte buolvvaid várás,
ja dat leat maid deaŧalaččat
ovddideamis ođđaáiggi
sámi servodagaid. Sámediggi
váldá badjelasas
ovddasvástádusa
leat mielde ovddideamen sámi servodagaid,
main sámi museat leat deaŧalaš servodatásahusat.
Sámediggi meannudii Dieđáhusa
sámi museaid birra guovvamánus
2005. Dieđáhus
lea vuođđun Sámedikki
boahttevaš strategalaš museapolitihkalaš bargui.
Sámediggi lea 2005:s čuovvolan museadieđáhusa áigumušaid.
Museaođastusbargu lea vuoruhuvvon vuosttažin. Oanehaččat
daddjojuvvon lea ođastus dat ahte ovttastahttit
sámi museaid ja nu uhcidit daid logu, dainna
ulbmiliin ahte nannet museaid go buorebut geavaha resurssaid, ja ásahit
fágalaš museafierpmádagaid
nannejuvvon ovttadagaid gaskkas. Sámedikki
bargu museaođastusain lea vuođđuduvvon
dakkár mállii
mas leat njeallje sámi museasiidda.
Museaođastusa čuovvoleapmin rievdá Máttasámi
museasiidda musea, Saemien Sijte, organisašuvdnahápmi
01.01.06 rájes museasearvvis vuođđudussan.
Dakkár rievdadus galgá dagahit
ahte Saemien Sijte doaibmá buorebut musean
olles máttasámi álbmogii.
Finnmárkkus leat guokte museaovttadaga,
Davvioarjesámi ja Deanu ja Várjjat
museasiida. Sámediggi lea 2005 juolludan
prošeaktaruđaid dáidda
vai sii sáhttet luvvet resurssaid ođastusbargui.
Ulbmil lea ahte dát guokte siidda ásahuvvojit
2006 mielde.
Ovdalgo museaođastusa Davit-Nordlánddas
ja Romssas sáhttá čađahit,
de ferte ráhkaduvvot oassečielggadus dán
guovllu museaid váste. Oassečielggadus
mearkkaša guorahallat Romssa ja Davit Nordlándda dilálašvuođaid
oktan strategiijaiguin mo hukset fierpmádagaid
ja museadoaimma dán guovllus. Čielggadanbargu
lea álggahuvvon ja loahpahuvvo 2006.
Sámedigge lea mielde Ájtte
svensk fjell- og samemuseain Ruoŧas ja
Siidamuseain Suomas ovttasbargoprošeavttas
recalling Ancestra Voices – Repatriation of Sámi Cultural
Heritage. Prošeavtta ulbmil lea kártet
daid sámi áhtaávdnasiid,
mat leat Davviriikkaid ja Eurohpa almmolaš ásahusain,
ja bardit dáid ávdnasiid
diehtovuđđui.
Prošeavtta leat ohcan ruhtaduvvot EU-ruđaiguin. Prošeakta álggahuvvo
go ruhtadeapmi lea ollašuvvan. Sámediggi
berre loktet ášši
politihkalaš dássái
fylkkagielddain.
Mátta-Várjjat
gielda mearridii 2003 ahte sii háliidit
ahte Sámediggi hálddaša
Mátta-Várjjaga
musea. Sámediggi lea mielas dasa. Finnmárkku
fylkkagielda lea vuostá dakkár
rievdadusa sivas go fylkkagielda oaivvilda ahte musea ii ollašuhte
Sámedikki eavttuid dohkkehuvvot sámi
musean. Danne lea ABM-ovddideapmi (Stáhta
arkiiva-, girjerádjo- ja museaguovddáš) evttohan
juogaduvvon modealla Sámedikki ja Kultur-
ja girkodepartemeantta gaskkas Mátta-Várjjaga
musea várás. Dan
evttohusa ii sáhte Sámediggi
doarjut ja lea danne bivdán departemeantta čielggadit ášši
loahpalaččat.
2.12.1 Ovttasbargu ABM-ovddidemiin
Sámediggi dárbbaša
lassi rámmajuolludusaid sáme
museaide vai sáhttá bures hálddašit
ja ovddidit sámi museaid. Danne lea Sámediggi
2005 dovddahan sihke Kultur- ja girkodepartementii (KGD) ja ABM-ovddideapmái (Stáhta
arkiiva-, girjerádjo- ja museaguovddážii)
ahte oktavuohta ja ovttasbargu ferte formaliserejuvvot ja nannejuvvot, earret
eará danne vai sámi
servodaga erenoamáš dárbbut áddejuvvojit
buorebut. Sámediggi lea maid dovddahan
ahte mii háliidit ahte ABM-ovddideamis
maiddái lea dakkár buorre
gelbbolašvuohta arkiiva-, girjerádjo-
ja museasuorggis, mainna Sámediggi háliida ávkkástallat.
2.12.2 Sámi museaid ekonomalaš čuovvoleapmi
Jagis 2005 lea árjjalaččat
ja ulbmillaččat
bargojuvvon nannet sámi museaid museaođastusa čuovvolemiin,
gč. St.dieđ. nr. 22
(1999 – 2000). 2006 bušeahtas
lea dán rádjai
juolluduvvon badjel 150 miljon ruvnno museaođastusa
olis, dáin ruđain
lea dušše 2 miljon
ru juolluduvvon nannet sámi museabarggu,
vaikke vel sámi museain lea sakka heajut
vuođđu go eará museain,
mat dán rádjai
leat nannejuvvon ođastusa olis. Jus sámi
historjá ja kultuvra galggaš duođaštuvvot
ja gaskkustuvvot dárbbašlaš ja
buori láhkai, de lea áibbas deaŧalaš ahte
maiddái sámi museat
sáhttet leat mielde ođasmahttimin
Norgga museaid. Sámediggi lea moanat gerddiid
jagis 2005 dovddahan fuolastusa sámi museaid
heajos ekonomalaš čuovvoleami geažil
guovddáš eiseválddiid
bealis museaođastusa bokte.
2.12.3 Sámi duhátjahkebáiki
Sámediggi lea bargan guovddášeiseválddiid
ektui oažžut 2006 stáhtabušeahta
bokte ruhtaduvvot Nuortasámi musea huksema.
Arkiteakta- ja fálaldatgilvvohallan lea čađahuvvon, maŋŋágo
arealat sakka uhciduvvojedje. Dattetge čájeha
ahte golut šaddet stuorábun
go rámmat. Danne ii leat Nuortasámi musea
huksen mielde 2006 stáhtabušeahtas,
mii lea hui šállošahtti.
Sámediggi lea bargan dan ala ahte galget
juolluduvvot ruđat 2006 várás
vai huksenbargu johtilit álggahuvvo ja
vai prošeaktarámmat
lasihuvvojit Statsbygga meroštallamiid
vuođul.