12 Kultuvra ja girku
12.1 Sámi kulturviesut
Sámi kulturviesut lea seagášdoaba.
Dat siskkilda viiddis viessogirjju, báikkálaš kulturviesuid rájes,
mat unnit dahje eanet lea heivehuvvon ja geavahuvvon sámi
kulturulbmiliidda, omd. Guovdageainnu Birasviessu, Deanu Birasviessu
ja Kárášjoga Kulturviessu,
sámi kulturguovddážiid rádjai,
nu mo Árran Julevsámij Guovdásj Divttasvuonas
ja Sijti Jarnge Aarbortes. Eatnašat dáin
leat maiddái viesut maid buot báikegottit geavahit
kulturdoaluide. Seamma juogus leat maiddái sámi dávvervuorkkát,
nu mo Sámiid Vuorká-Dávvirat Kárášjogas,
Várjjat Sámi Musea Unjárggas ja Saemien
Sijte Snoases. Maiddái sámi dáiddagalleriijat
nu mo Saviomusea Girkonjárggas ferte váldojuvvot
mielde.
12.1.1 Sámi kulturviesuid čoahkkeplána – ođđa
vuoruheapmi
Sámi kulturviesuid čoahkkeplána 1995
rájes lea máinnašuvvon st.
dieđáhusas. nr. 41 (1996–97) Norgga
sámepolitihka birra. Departemeanta nannii ahte Sámediggi
dáinna plánain lei dahkan hui positiiva álgaga.
Plána šaddá dán suorggi
guhkesáiggepolitihka áimmahuššama
ja hábmema stivrenneavvun. Kultuvradepartemeanta doarjjui prinsihpa
ahte dálá kulturinstitušuvnnaid
doaibmaruhtadeapmi galgá váfistuvvot ovdal go ođđa
huksenprojeavttat álggahuvvojit. Departemeanta anii vuođđun
ahte kulturviesuid fertejit gielddat, fylkkagielda ja priváhtalaččat
ruhtadit, lassin stáhtalaš doarjagiidda.
Dieđáhusa gieđahaladettiinis
logai Stuorradiggi iežas ovttaoaivilis departemeantta oainnuin
ja árvvoštallamiiguin, vrd. Innst.
S. nr. 145 (1997–98).
Dán vuođul gieđahalai
Sámediggi geassemánus 1999 Sámi kulturviesuid čoahkkeplána – ođđa
vuoruheapmi. Sámediggi deattastii ahte kultur- ja giellageavaheami
dáhpáhusguovddážat berrejit
vuođđuduvvot oassin sámi
giela ja kultuvrra nannemis. Sámediggi čujuhii
stáhta, fylkkagielddaid ja gielddaid ovddasvástádussii
ruhtadit investeremiid ja doaimma. Sámediggi mearridii ahte
dálá institušuvnnaide galgá váfistuvvot duhtadahtti
doaibmaruhtadeapmi
ovdal go ođđa
investeremat dahkkojuvvojit. Dát gusto čuovvovaš institušuvnnaide
(vuoruhuvvon ortnegis): Saemien Sijte Snoases, Várjjat
Sámi Musea Unjárggas, Ája Sámi
Guovddáš Gáivuonas, Sijti Jarnge
Aarbortes, Sámi Dáiddáguovddáš Kárášjogas,
Várdobáiki Mátta-Romssas ja Ofuohtas.
Sámediggi deattuhii ahte doaibmaruhtadeapmi dálá institušuvnnaid
ja plánejuvvon projeavttaid doaibmaruhtadeapmi ferte leat čilgejuvvon
ovdal go Sámediggi sáhttá neavvut investerengoluid ruhtadeami
viiddideami, visttiid oastima ja ođđa
visttiid huksema oktavuođas. Ođđa investerenprojeavttaid
gaskkas vuoruhii Sámediggi Ája Sámi Guovddáža
Gáivuonas ja Várdobáikki Mátta-Romssas
ja Ofuohtas viiddiduvvot.
Vásedin mearrádusaid bokte lea Sámediggi vuoruhan
Nuortasámi dávvervuorkárusttega Njávdámis
sámi jahkeduhátbáikin ja Sámi
Dáiddamusea Kárášjogas.
Sámediggi navdá ahte eará projeavttat
maiddái sáhttet čađahuvvot
juos daidda lea váfistuvvon doaibmaruhtadeapmi ja juos
dat muđui leat realisttalaččat
ja duohtandagahahttit. Sámediggi áigu dađistaga
dahkat oaivila diekkár projeavttaide earret eará juolludanevttohusaiguin stáhtabudjeahta
bokte.
12.1.2 Kultuvradepartemeantta doarjagat kulturviesuid investeremiidda
Dieđáhusas st.meld. nr. 22
(1999–2000) Kjelder til kunnskap go oppleving (Dieđu
ja vásihusa gáldut), lea čilgejuvvon
Kultuvradepartemeantta váikkuhangaskaomiid birra kulturviesuid
investeremiidda oppalaččat ja museaid doaimma,
dálá dárbbuid, plánaid, projeavttaid
ja vuoruhemiid birra.
Kultuvradepartemeantta ortnegat kulturviesuid investeremiid várás
bohtet ovdan tabeallas 12.1.
Tabealla 12.1 Kultuvradepartemeantta kulturviesuide investeremiid ortnegat
Kap./-poasta | Namahus | Sisdoallu |
320/50 | Norgga kulturfoanda | Báikkálaš ja
guovlluguovdasaš erenoamáš kulturviesut nugo
musea, konseartaviessu, teáhterviessu, dáiddagalleriija
ja lanjat projeavttaide vuođđuduvvan
dáidagii. |
320/60 | Báikkálaš ja
guovlluguovdasaš kulturviesut | Báikkálaš kulturviesut,
nappo servodatviessu, giliviessu, visotdoaibmaviessu, gávpotoasseviessu,
ja sullasaš. Guovlluguovdasaš kulturviessu
mii doaimma ja sturrodaga dáfus geahččala
gokčat dárbbuid gielddarájáid
rastá. |
320/73 | Riikkagottálaš kulturviesut | Kulturviessu mas lea riikkagottálaš dahkamuš,
riikkaviidosaš doaibma dahje deaŧalaš riikkaoassedoaibma. |
320/73 go 320/76 | Riikkagottálaš kulturviesut
Jahkeduhátmolsuma čalmmusteapmi | Sámi jahkeduhátbáiki,
fylkkaid jahkeduhátbáikkit. |
Kultuvradepartemeanta áigu ráhkadit investerenplána
riikkagottálaš kulturviesuide ja jahkeduhátbáikkiide
ja bidjat dán ovdan Stuorradiggái budjeahta 2002
oktavuođas.
Boksa 12.19 Ája Sámi Guovddáš
Ája sámi guovddáš Gáivuonas
Romssas lea riddosámi ealáhus-, kultur- ja oahppoguovddáš mii
galgá duođaštit,
váret ja gaskkustit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima.
Vuosttas huksenceahkki 4,2 milj. kruvdnui lea juo ollašuhttojuvvon.
Deike čáhká ee. NRK Sámi Radio,
Sámi giellaguovddáš, dávvirvuorkákantuvra,
arkiiva ja hálddahuslanjat. Guovddáš lea
plánejuvvon viiddiduvvot. Kultuvradepartemeanta juolludii
0,5 milj. kr projeavtta plánemii 1998. Vuođđun
lea adnojuvvon ahte geavaheaddjit ruhtadit doaimma, lassin Sámedikki
doarjagii. Kultuvradepartemeanta lea ovdehan ahte Gáivuona
gielda ja Romssa fylkkagielda addet mearkkašahtti
investerendoarjagiid viiddideapmái.
Boksa 12.20 Sámi dáiddamusea
Gávdno čoakkáldat mas leat 600 dáiddadahkosa
main lea čatnašupmi sámi guovlluide. Sámi
dáiddamusea ulbmilin lea lasihit beroštumi
ja dieđu govvadáidagis ja dáiddaduojis
sámi servodaga siskkabealde ja olggobealde. Sámediggi
mearridii 1996 ahte lea deaŧalaš álbmotlaš sámi
dahkamuš atnit sámi govvadáidaga
ja dáiddaduoji čoakkáldaga mii lea olbmuide
oaidninláhkai. Vuođđun
lea adnojuvvon ahte doaibmabidju berre organiserejuvvot ovttaiduvvan oassin
Sámi Vuorká-Dávviriin Kárášjogas.
12.2 Dávvirvuorkkát
Sámi Vuorká-Dávvirat Kárášjogas
lea stuorámus sámi dávvirvuorká Norggas.
Dávvirvuorkkás lea stáhtus riikkagottálaš sámi
kultuvrra dávvirvuorkán, ja dat oažžu
doaibmadoarjaga Kultuvradepartemeanttas.
Lassin ožžot máŋga
sámi dávvirvuorkká doaibmadoarjaga dávvirvuorkádoarjjaortnega bokte,
mii doaibmá stáhta, fylkkagieldda ja gieldda oktasaš ruhtadangaskaoapmin.
Ruđaid juogadeapmi lea sirdojuvvon fylkkagildii.
Dávvirvuorkkáid gaskkas mat ožžot
jahkásaš stáhtalaš doaibmadoarjaga
dán ortnega bokte, sáhttet namahuvvot Guovdageainnu
Gilišillju, Deanu Musea, Várjjat Sámi
Musea, Árran Sámij Guovdásj Divtasvuonas
ja Saemien Sijte Snoases.
Stuorámus sámi áhtočoakkáldagaid
hálddahit Norgga Álbmotmusea, Romssa Musea ja Dieđamusea
NTNU:s Troandimis.
Dáid maŋimuš jagiid
lea dahkkojuvvon olu vai sámi kulturárbái
addojuvvo ánssášuvvon sadji Norgga
historjjálaš gárgedeami gaskkusteapmái. Mearkkašahtti
investeremat leat ee. dahkkojuvvon sámi dávvirvuorkávisttiide
ja čájáhusaide. Sámediggi
lea válljen Nuortasámi musea Njávdámis
sámi jahkeduhátbáikin.
Ráđđehusa árvvoštallama
mielde lea dárbbašlaš oppalaččat
buoridit sámi dávvirvuorkkáid. —oakkáldagaid
sihkkarastin- ja teknihkalaš seailudahttindárbu
berre kártejuvvot. Kultuvradepartemeanta áigu
ságaškuššat sámi
dávvirvuorkkáid organiserema ja hálddaheami
Sámedikkiin ja guoskevaš fylkkagielddaiguin
ja gielddaiguin. Vuolggasadjin lea Sámedikki sávaldat
oažžut alcces sámi dávvirvuorkkáid ollislaš hálddahanovddasvástádusa.
12.3 Girjerájut
12.3.1 Sámi sierrabibliotehka
Sámi sierrabibliotehka (SSB) lea guovdilis girjerádjobálvalus
mas leat dahkamušat ávdnasiid sámegillii
ja sámi dilálašvuođaid
birra oastima, logahallama, vurkema ja luoikama hárrái.
1983 rájes lea Sámi sierrabibliotehka leamaš ollásit stáhtalaččat
ruhtaduvvon. Ođđajagemánu
2000 rájes válddii Sámediggi badjelasas
Sámi sierrabibliotehka ovddasvástádusa
ja hálddaheami.
Girjerádju fárrii 2000 Sámedikki ođđa vistái,
ja lea ožžon lassedahkamušaid
Sámedikki informašuvdnabálvalussan
ja hálddahusgirjerádjun. Budjeahtas 2000 lea biddjojuvvon mearkkašahtti
lasiheapmi girjeráju stáhtadoarjagii, nu ahte
fárren ođđa lanjaide
sáhtii čađahuvvot nugo plánejuvvon.
Ortnet mas lea stáhtalaš doarjja SSB:i
Kultuvradepartemeanttas, jotkojuvvo.
12.3.2 Eará girjerájut
Sihke Árran julevsámij guovdásj Divtasvuonas
ja Sijti Jarnges Aarbortes leat sámi girjjálašvuođa girjerájut. —oakkáldagat
eai leat stuorrát eaige duhtat dárbbuid mat leat.
Kultuvradepartemeanta áigu, ovttas Stáhta girjrádjobearráigeahčuin, ságaškuššat
dilálašvuođain
dáinna guvttiin girjerájuin ja Sámedikkiin
dainna ulbmilin ahte girjjálašvuođafálaldat
lassánivččii.
Romssa fylkkagirjerájus, Romssa universitehttagirjerájus
ja Sámi Instituhta ja Sámi allaskuvlla girjerájuin,
goappašagat Guovdageainnus, lea maiddái
guovdilis mearkkašupmi sámi girjerádjogažaldagaide.
12.3.3 Sámi girjebusset
Stuorradiggi mearridii giđđat
2000 st. prp. nr. 62 (1999–2000) Om kommuneøkonomien
2001 m.v. (Gieldaekonomiija birra 2001 jna.) bidjat johtti girjerádjobálvalusaid
doarjaga gielddaid doarjjaortnegii. Stuorradiggi celkkii almmatge
ahte lei erenoamáš dárbu váfistit
sámi gielddaid johtti girjerádjobálvalusa
guhkes gaskkaid, lohkandáidduid lasihandárbbuid
ja dán suorggi sajáiduvvan rádjarasttideaddji
ovttasbarggu dihtii Ruoŧain ja Suomain. Stuorradiggi
mearridii danne ahte 3 milj. kr doaibmadoarjja sámi guovlluid
girjebussiide ii galgan lahttuduvvot rámmadoarjagii, muhto
galggai bisuhuvvot doarjjan Kultuvradepartemeantta budjeahtas (Innst.
S. nr. 252, 1999–2000). Departemeanta áigu
viidáseappot árvvoštallat
investerendoarjjadárbbu.
12.3.4 Sámi bibliografiija
Oppalaš oppalašgeahčaldagaid
váili dan hárrái mii lea čállojuvvon
sámi dilálašvuođaid
birra lea logiid jagiid guhkkodahkii leamaš hehttehussan
buohkaide geat leat dutkan dán suorggis. Jagiid mielde
leat buvttaduvvon bibliografiijat iešguđetlágan
sámi fáttáid birra, muhto dat leat leamaš ráddjejuvvon
sihke fágalaččat, geográfalaččat
ja eará láhkai. Dát lei earret eará vuolggasadjin
go Troandima universitehttagirjrádju álggahii
sámi bibliografiija barggu 1979 NAVF:a doarjaga veagas.
Našuvnnalašbibliotehkaossodat
Ruovadis (Ranas) lea ovddasvástádusgirjerádju
sámi bibliografiijas mii čájeha sámegiel
ja sámi guoskevaš girjjálašvuođa
mii lea olggosaddojuvvon Norggas. Oktiibuot analyserejuvvojit sullii
280 áigečállaga ja jahkegirjji jahkásaččat.
Bibliografiija viiddidemiin lea bargojuvvomin nu ahte galggašii gokčat
eará ávnnasšlájaid
go dušše báhpárii vuođđuduvvan
teavsttaid. Maiddái áiggošii Našuvnnalašbibliotehka
gárgedit lavtta publihkkii mii sáhttá geavahit
sámi čálamearkačoahki ollásit
nugo dát lea geavahuvvon ieš vuođus. Maiddái
lea bargojuvvomin sámi álbmotlašbibliografiijain
mii gokčá buot davviriikkaid. Projeavtta lea ee.
dorjon Davviriikkaid Ráđđi.
Našuvnnalašbibliotehkaossodaga
Ruovadis válljen Sámi bibliografiija ovddasvástádusgirjerádjun
vuođustuvvo máŋggain áššiin,
muhto deaŧalaš lei ahte
girjerádju duhtada máŋga guovdilis
gáibádusa.
12.4 Arkiiva
Sámi Arkiiva Guovdageainnus lea vuođđudus mii álggahuvvui
bissovaš doaimmain 1995. Institušuvdna
bargá sámi ovttaskasarkiivvaid, njálmmálaš árbevierroávdnasiid
ja eará sámi giela ja kultuvrra duođašteaddji ávdnasiid
váremiin ja dábuhahttin dahkamiin. Sámi
ovttaskasarkiivvat oaivvildit arkiivvat ovttaskas olbmuid, organisašuvnnaid,
servviid ja eará doaimmaid maŋis main
lea sámi gullevašvuohta. Sámi Arkiiva
vurke ja bálvala dasa lassin Guovdageainnu suohkana historjjálaš arkiivva.
Plánat leat gárgedit sámi arkiiva-, informašuvdna-
ja dokumentašuvdnaguovddáža
dan vuođul mii dál lea Sámi
Arkiiva. Kultuvradepartemeanta lea dieđáhusas
st.meld. nr. 22 (1999–2000) Kjelder til kunnskap
og oppleving (Dieđu ja vásihusa gáldut),
dieđihan ahte ovttas guoskevaš áššeoasálaččaiguin
galgá Sámi arkiivva dili ja áigeguovdilis
gárgedanplánaid oppalaččat analyseret čielggadan
dihtii vuđđosa boahttevaš doaibmabijuide
mat leat arkiiva- ja girjerádjosuorggis gaskkas. Dan oktavuođas
lea Kultuvradepartemeanta sádden áigeguovdilis
gárgedanplánaid gulaskuddamii máŋgga
guoskevaš instánsii. Dábálaš gulaskuddanáigemearri
nogai golggotmánu 1. 2000, ja oktiibuot leat boahtán
sisa 14 cealkámuša. Sámediggi
oaččui alcces sáddejuvvot gulaskuddancealkámušaid
ja anii dáid vuođđun
iežas cealkámuššii.
Sámedikki mearkkašeapmi ovdehii vuđolaččat čielggadanbarggu,
mas Sámedikki vuollásaš sámi
arkiivva boahttevaš ovddasvástádus,
rolla ja dahkamušat čielggaduvvojit. Dasa
lassin oaivvildii Sámediggi ahte ovttasbargi institušuvnnat,
sihke norgalaš ja davviriikkalaš oktavuođas,
fertejit meroštallojuvvot, ja ahte veahkkeváriide
guoski dárbbut fertejit čielggaduvvot. Sámedikki
gulaskuddancealkámuš lea sáddejuvvon
sámi Arkiivii, mii gaulgá buktit dasa cealkámuša.
Sámedikki cealkámušas dan
oktavuođas go Stuorradiggi gieđahalai
stuorradiggedieđáhusa, lea Sámi
Arkiiva namahuvvon máŋgga doaibmabiju
gaskkas main Sámediggi háliida oažžut
ovddasvástádusa alcces sirdojuvvot. Innst. S.
nr. 46 (2000–2001) celkkii Bearaš-,
kultur- ja hálddahuskomitea ahte anii váttisin
dahkat oaivila iešguđetlágan ávžžuhusaide
Sámedikkis dasgo lei sáhka čuolbmabidjamiin
mat gáibidedje dárkilet čielggadeami.
Komitea ipmárdus lei almmatge ahte máŋga čuolbmabidjama
ledje deaŧalaččat go jurddaša
sámi kultuvrra seailluheamis ja viidáseappot gárgedeamis.
Danne komitea bivddii ráđđehusa čoahkis árvvoštallat
evttohuvvon doaibmabijuid.
Gažaldagat mat bohciidit institušuvnna
Sámi arkiivva ja áigeguovdilis gárgedanplánaid
oktavuođas leat Kultuvradepartemeantta gieđahallamis
oassin dieđáhusa st.meld. nr. 22
(1999–2000) Kjelder til kunnskap og oppleving (Dieđu ja
vásihusa gáldut)čuovvoleami gieđahallamis.
12.5 Teáhter ja festiválat
Sierra sámi teáhtera, Beaivváža,
institušonaliseren lea mearkkašan
hui olu sámi teáhterii, gillii ja kultuvrii. Eallinfámolaš sámi
teáhtera leahkin lea mearkkašan olu
sámi giela ja kultuvrra gaskkusteapmái.
Sámi musihkka lea duovdda mas muhtun joavkkut ja artisttat
leat juksan alla dási profešonalitehta
ja kvalitehta dáfus, vaikko vel sámi musihkkaeallima
institušonaliseren lea unnán gárgeduvvon.
Juohke jagi dollojuvvojit musihkkafestiválat main sámi
ja eamiálbmotmusihkka lea nana oassi.
12.5.1 Beaivváš Sámi Teáhter
Beaivváš Sámi Teáhter álggahuvvui
1981 ja lea ožžon doaibmadoarjaga stáhtas
1987 rájes. Teáhter lea okta viđa
riikkagottálaš teáhterinstitušuvnnas
ja oažžu 100|SLIS}% almmolaš doarjagis
stáhtas. Beaivváš Sámi
Teáhteris lea bissovaš lávdi
Guovdageainnus, muhto mearkkašahtti oassi doaimmas
dáhpáhuvvá gierdomátkkis sámi
guovddášguovlluin Finnmárkkus,
Ruoŧas ja Suomas. Jagis 2000 buvttadii teáhter
5 bihtá mas ledje oktiibuot 65 čájálmasa. Buohkanas
geahččilohku buot doaimmain lei 8 707 olbmo.
Beaivváš Sámi Teáhter
neavttaša sámegillii, juoga mii dahká teáhtera áibbas
sorjavažžan jorgaluvvon drámatihkas ja
ođđa sámi drámatihka buvttadeamis.
Danne lea teáhter guovdilis oassádalli kulturguoddin
sámi máidnasiid ja muitalusaid drámatiseremiin.
12.5.2 Sámi musihkkafestivála
Sámi musihkkafestivála lágiduvvo jahkásaččat Guovdageainnus
sámi kulturfestivála «Beassášfestivála» olis.
Festivála lágiduvvo lagas ovttasbarggus Guovdageainnu
Sámiid Searvvi, Guovdageainnus suohkana ja Beaivváš Sámi Teáhtera
gaskkas. Festivála ulbmilin lea veahkehit ovdanbuktit ja
gárgedit juigosa ja ođđaset
sámi musihka. Sámi Grand Prix lea oassin festiválas. Festivála
lea 2001 ožžon kr 206 000 stáhtalaš doarjjan
Norgga kulturráđis.
12.5.3 Riddu Riđđu festivála
Riddu Riđđu lágiduvvui
logát geardde geasset 2001. Festivála lágiduvvo
jahkásaččat Gáivuonas Romssas.
Festivála juksanmearrin lea ovdanbuktit sámi kultuvrra
govdodaga ja sámi artisttaid ja leat gávnnadanbáikin
Davvikalohta nuoraide. Riddu Riđus lea maiddái
ulbmilin ovdanbuktit sámi kultuvrra oassin riikkaidgaskasaš eamiálbmotkultuvrras
deattuhemiin máilmmi davimus guovlluid eamiálbmot-
ja veahádatkultuvrra. 2001 ovddas lea festivála
ožžon 200 000 kruvnnu stáhtadoarjaga Norgga
kulturáđis, nappo 120 000
kruvnnu lasi jagi 2000 ektui.
12.5.4 Dáiddárstipeanddat
Unnimustá njeallje
bargostipeandda
galget
mannat sámi dáiddáriidda, vrd. st. prp.
nr. 1 (2000–2001) Kultuvradepartemeantta ovddas.
Sámi dáiddáriid gaskkas geat dál
leat ožžon bargostipeandda leat golbma nissona
ja golbma dievddu. Guovtti sámi dáiddáris
lea stipeanda «
nuorat easkkaálgán
dáiddáriid bargostipeandda»
ortnegis.
Stipeanda sámi dáiddáriidda juolluda
Stáhta stipeanddaid ja garantiijaboađuid
lávdegoddi sámi dáiddáriid stipeandakomitea árvalusa
mielde ja Láhkaásahusa mielde stáhta
stipeandda ja garantiijaboađuid birra dáiddáriidda,
nappo seamma vuogi mielde go earáge dáiddárstipeanddat.
Sámi dáiddárorganisašuvnnat
nammadit komitea.
12.6 Media
12.6.1 Preassa
Sámi aviissat leat leamaš, ja šaddet
ain leat, sierrasajádagas eará aviissaid ektui.
Dát boahtá das go sámit leat veahádat
Norggas geain lea erenoamáš dárbbut
aviissaide sámi dilálašvuođaid
birra, sihke sámegillii ja dárogillii. Aviissat
leat dasa lassin guovdilat sámi gielladikšumis
ja leat eanet go dušše informašuvdnagáldut.
Aviissat leat deaŧalaččat dieđu
gilvimii dálá riektačállimis
ja oktasaš davviriikkalaš čállinnorpmas.
Lohkan- ja čállinmáhttu sámegielas
lea vánis, vrd. kap. 7 ja 10. Dán geažil
lea vuođus beare headju dasa ahte márkan
okto sáhttá ruhtadit sámi aviisadoaimma.
Dasa lassin lea mearkkašahtti divraset buvttadit
sámegiel publikašuvnnaid go dárogiel
publikašuvnnaid, sihke teknihkalaš rusttegiid
investerema dáfus ja goluid dáfus mat čuvvot ávdnasiid
jorgaladdama. Danne lea stáhtalaš doarjja
dárbbašlaš juos
galgá bisuhit sámi preassa. Doarjja sámi
aviissaide vuođustuvvo aviissaid kultuvrralaš árvvuin
ja almmolašvuođa ovddasvástádusain
ekonomalaš rámmain mat váfistit
ealaskas sámi preassa. Doarjja addojuvvo dál bissovaš vuođđodoarjjan
ja molsašuvvi doarjjan. Vuođđodoarjja
lea ovtta stuoris buot ortnega aviissaide ja galgá buohkanassii
dahkat 2/3 juolludusas sámi aviissaide. Molsašuvvi
doarjja galgá luitojuvvot aviissaid olggosaddindávjodaga
1
mielde
ja earuhuvvon máksomeriid mielde siidduid ovddas mat buvttaduvvojit
dárogillii ja sámegillii. Alit máksomearri
sámegiela ovddas galgá ee. atnit deastta sámegiel
aviisabuvttadeami lassegoluin. Lassin ožžot aviissat
biđgendoarjaga mii luitojuvvo doallanpreantalogu
vuođul mii sáddejuvvo Poastalágádusa
mielde ja gusto buot Finnmárkku aviissaide.
Beaivepreassalávdegoddi (Dagspresseutvalget (NOU 2000:
15 Pressepolitikk ved et tusenårsskifte (Preassapolitihkka
duhátjahkemolsumis)) evttohii ahte kvena aviisii Ruijan
Kaikui addojuvvo doarjja seamma poastta bokte ja ahte doarjja dan viđa
aviisii dán poastta vuolde lasihuvvo 9 milj. kruvdnui.
Stáhtabudjeahtas 2001 ovddas lea 2 milj. kruvdnosaš lasiheapmi
2000 ektui
.
12.6.2 Ealligovat
Jahkásaččat lea juolluduvvon kr 250 000
projektii «sámegiella filmmas» Norgalaš filbmainstituhttii. Bargui
gullá kinofilmmaid ja video teksten, mánáidfilmmaid
ja soames oahpahusfilmmaid jietnaveršoneren
sámegillii, doarjja sámegiel teavsttaid kommersiála
videobiđgemii ja doarjja sámi filbmaprojeavttaid
almmuheapmái. Sierra kataloga filmmaid birra lea olggosaddojuvvon.
Kataloga lea biđgejuvvon sámegielhálli
guovlluide.
Geahččalanortnegin golmma jagi áigodahkii lea
várrejuvvon doarjjaruhta sámi filbmabuvttadeapmái.
Doarjja juolluduvvo Davvinorgalaš Filbmaguovddáža
OS (Nordnorsk Filmsenter AS) bokte. Dovddiidusat ortnegiin leat
leamaš positiivvalaččat. Jagi
2000 rájes lea ortnet dahkkojuvvon bissovažžan.
12.6.3 Áibmomedia
Sámi áibmomediafálaldaga hálde
ain NRK Sámi Radio. Lassin gávdnojit moadde ovttaskas
sámi lagasrádiostašuvnna.
Dát doaimmahuvvojit eanaš stáhtalaš doarjagiidhaga,
dasgo lea ovdehussan ahte eará rádio- ja televišuvdna
galgá doaimmahuvvot almmá stáhtalaš doarjagiidhaga.
Báikkálaš rádiot
main leat prográmmat sámegillii sáhttet
almmatge oažžut doarjaga Audiovisuála
buvttadanfoanddas. Juogedettiin ruđaid lagasrádioulbmiliidda
galgá njuolggadusaid mielde adnojuvvot deasta čearddalaš ja
gielalaš veahádagain. 2002 rájes
galgá Stáhta mediahálddahus hálddahit
dán doarjjaortnega.
NRK Sámi Radio sajádat lea nannejuvvon sámi servodagas,
ja sámegiel sáddagat leat šaddan politihkalaš oaivillonohallama
ja sámepolitihkalaš digaštallama
deaŧalaš dáhpáhusguovddážin.
Sámi Radio viiddideapmi ollesárvosaš analoga
sámi rádio- ja TV-fálaldahkan jotkojuvvo 2001
sámi TV-ođassáddagiid álggahemiin.
Dát lei álgovuolggalaččat plánejuvvon
NRK, Ruoŧa SVT:a ja Suoma YLE oktasaš projeaktan.
YLE lea almmatge doaisttážii geassádan
projeavttas, muhto sáddagat álggahuvvojit NRK
Sámi Radio ja Ruoŧa SVT Sámi
TV ovttasbargun.
Davviriikkaláš sámerádiot
leat ovttas ráhkadan Saami Web mii rahppojuvvui kulturministtarčoahkkimis
Gávpehámmanis (København) njukčamánu
5. 1999. Saami Web:a ulbmil lea vuosttažettiin dahkat ođđasiid
ja kulturávdnasiid sámi birrasis dábuhahttin
Interneahtas.
12.7 Valáštallan
Dát valáštallan lea organiserejuvvon
sierra valáštallanlihttun masa leat
searvan searvvit ja miellahtut Norggas, Ruoŧas
ja Suomas. Dát fas lat organiserejuvvon oktasaš davviriikkalaš organisašuvdnan,
Sámi Valáštallanlihttu. Sámi Valáštallanlihtus
Norggas (SVL-N) lea 46 searvvi guđa fylkkas
ja oktiibuot 2000 miellahtu.
Kultuvradepartemeanta lea dál gulahallamin SVL-N:in,
Norgga Valáštallanlihtuin ja Norgga Olympialaš Komiteain
(NIF) ja Sámedikkiin gávnnahan dihtii ovttasbargovuogi
mii sáhttá veahkehit viidáseappot gárgedit
sámevaláštallama Norggas.
12.8 Kulturmuitohálddaheapmi
Sierra sámi kulturmuitohálddaheami gárgedeapmi lea
leamaš deaŧalaš árjaduovdda
1990-jagiin. —akčamánu 1. 1994 rájes
lea Sámi kulturmuitoráđđi
doaibman sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddahusorgánan
bálddalaga fylkkagielddain mii lea kulturmuitohálddaheami
guovlluguovdasaš hálddahusorgána
muđui. Juksanmearrin lea leamaš suodjalit
sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid dakkár
vuogi mielde mii veahkeha nannet ja seailluhit sámi kultuvrra.
Ođđajagemánu
1. 2001 rájes lea Sámi kulturmuitoráđđi
heaittihuvvon sierra orgánan ja bargoduovdda lea biddjojuvvon
njuolga Sámedikki vuollái (vrd. kap. 4.5.1).
Ovttasbargu sámi kulturmuitohálddaheami ja luondduhálddaheami
gaskkas ferte nannejuvvot go suddjen álggahuvvo luonddugáhttenlága
mielde ja go luonddugáhttenguovllut hálddahuvvojit.
Deaŧalaš lea maiddái ahte
sámi kulturmuitohálddaheami dilli, ja ovttasbargu
fylkkagieldda guvlluguovdasaš kulturmuitohálddahemiin, áimmahuššojuvvo
guovlluguovdasaš ja báikkálaš dási
kulturmuitobarggu viidáset gárgedeamis.
12.9 Sámi huksenvierru
Viessobáŋkkus lea ovddasvástádus
stáhtalaš huksenvierrobarggus. Dát
bargu dáhpáhuvvá sihke Viessobáŋkku
guovddáš dásis ja ossodatkantuvrrain,
earret eará Hámmarfeasttas. Ossodatkantuvrrat
leat nannen oktavuođa ja viidáseappot
gárgedan fágalaš fierpmádaga
gielddaide, fylkkagielddaide ja huksensuorgái. Lassin lea
bargojuvvon lasihit oppalaš dihtomielalašvuođa báikkálaš ja
guovlluguovdasaš huksenvieru hárrái,
ovdamearkka dihtii oinnolažžan dahkama bokte mediain.
Viessobáŋku nevvoda maiddái konkrehtalaččat
ja čuovvola projeavttaid. Dát váldojuvvo
positiivvalaččat vuostá Davvi-Romssas
ja Finnmárkkus, gos lea erenoamáš deaŧalaš bálddalastit
ja ávkkástallat fáganávccaid
buoremus lági mielde. Sáhttet addojuvvot vásedin
doarjagat buori huksenvirrui, dálkkádatheiveheapmái
ja energiijaseastimii. Viessobáŋkkus
leat maiddái vejolašvuođat
veahkehit geahččalanprojeavttaid ruhtademiin,
ovdamearkka dihtii gárgedit sámi viessomálliid.
Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lea huksejuvvon máŋga
standardiserejuvvon tiipaviesu. Deaŧalaš sivva
dása ledje boaldimat 2. máilmmesoađis áigge.
Boađus ii leat álo ovtta buorre ja
geavatlaš geavaheddjiide.
Gieskat lea geahččaluvvon cegget sámi
mállet viesuid. Ii leat čalmmus ahte gávdno
erenoamáš sámi huksenvierru
dahje hábmenvuohki mii sáhttá gohčoduvvot
sámi vuohkin dálá viessohivvodagas. Vuođđoealáhusoktavuođas
lea baicca sáhka sierra ássanvuogis mii gáibida
earalágan plánačovdosiid go dábálaš tiipaviesut.
Váillahuvvojit ee. eanet doaibmi čovdosat mat
leat heivehuvvon jahkeáigesorjavaš bargodoaimmaide
mat vuođđoealáhusaide
gulli olbmuin leat. Geavadis sáhttá dát
máksit ahte dárbbašuvvo roavvagievkkan
ja stuorra gievkkan/bargolatnja.
Dálkkádat maiddái buktá erenoamáš hástalusaid,
ee. issoras temperatuvraerohusaid dáfus geasset ja dálvet,
ja ádjána maiddái guhká ovdal
go mihkkege šaddá. Danne lea dárbu
jurddašit energiijaseastima viesuid hábmedettiin,
ja atnit erenoamáš deastta huksenproseassas
vai sihkkarastá dárbbašmeahttun
bilidemiid vuostá šattodagas ja eatnamis.
Mii gusto báikegárgedeapmái, viessosadjeválljemii
ja ásodatsávaldagaide, de lea Guovdageainnu suohkan
geahččan johttisámiid dili ássanguovlluin. Sii
dárbbašit stuorát viessosajiid,
eanet rájussaji ja vejolašvuođaid
bargoneavvuid fievrridit.
12.9.1 Hovkkehuvvan boarrásiid ássankollektiiva
Kárášjogas
Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa
ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami
dihtii lea dát projeakta viežžan oaivadusa
lávu ja goađi orrunvuogis. Oktiibuot
16 smávvajovkkot ássanovttadaga leat juhkkojuvvon
golmma vistái mat leat huksejuvvon dearvvasvuođaguovddáža
oktavuhtii. Lávus ja goađis lea dollasadji
guovdu ja boarrásat ođđet
sokkiin. Ássankollektiivvas lea gievkkan biddjojuvvon guovdu
ja ássanovttadagat dan birra U-hápmin. —uovga
lávu ja goađi reahpenis lea áddestallojuvvon
nu ahte oktasašlanjas leat dáhkkelásat
ja alit robi vuollái go ássanovttadagain. Vistti
cagget álu válddahagat.
Boksa 12.21 Seminára sámi ássanvuogi
ja ássanvieru birra
Viessobáŋkku ossodatkantuvra Hámmarfeasttas
bovdii huksensuorggi, gielddaid, institušuvnnaid,
skuvllaid ja eará berošteddjiid rabas
seminárii sámi ássanvugiid ja ássanvieruid
birra golggotmánus 2000. Seminára háhku
lei addit oassálastiide jurdagiid das mat leat sámi
birrasiid rievddalmas sárgosat ja dárbbut, maid
berre áimmahuššat
ja maid Viessobáŋku sáhttá rávvet
dahkat sámi guovlluin. Seminára lei oassi guovttejagáš prográmmas
mii čuvgeha sámi ássanvuogi ja huksenvieru.
12.10 Doaibmabijut – kultuvra
Kultuvradepartemeanta árvvoštallá eanet
kulturdoaibmabijuid sirdit Sámediggái. Árvvoštallamat dáhpáhuvvet
ovttasbarggus Sámedikkiin ja guoskevaš organisašuvnnaiguin/institušuvnnaiguin.
Ráđđehus lea
plánemin čuovvolit sámi huksenvieru barggu
2002–2003, ee. davvi-skandinávalaš ovttasbarggu
bokte, mas maiddái oarjelsámi guovllu sámit
berrejit leat mielde.
12.11 Girku sámi guovlluin
Eanašoassi doaibmabijuin mat leat oaivvilduvvon sámi
veahkadahkii dáhpáhuvvet ain davvisámi guovlluin.
Doaibmabijut mannet eanaš Sámi girkoráđi
bokte, muhto maiddái Davvi-Hålogalándda
bismagottekantuvra ja Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta leat álggahan
doaimmaid.
12.11.1 Girku doaibmabijut sámegiela dihtii
Sámelaga giellanjuolggadusat bidjet gáibádusaid girkolaš doibmii,
erenoamážit sámegiela hálddahanguovllus.
Báhpasuohkanat mat gullet giellanjuolggadusaid vuollái
leat visot Davvi-Hålogalándda bismagottis. Go
galgá biddjojuvvot báhpavirgái dán
guovllus, de gáibiduvvo ahte olmmoš máhttá sámegiela,
dahje ahte olmmoš čađaha
sámi giellaoahpaheami. Sámegiela hálddahanguovllu
báhpat galget sáhttit čađahit
ipmilbálvalusa ja girkolaš meanuid
sámegillii. Sámelága giellanjuolggadusat
siskkildit maiddái hálddahanguovllu eará girkolaš bargiid.
Sámegiela oahpahus girkolaš oahpus
lea deaŧalaš nannensuorgi
máŋggagielat guovlluin. Earret eará lea
fállojuvvon sámegiela giellaoahpaheapmi báhpaide
ja eará girkolaš bargiide ovttasbarggus Romssa
universitehtain. Virggiid ásaheamis stáhtalaččat
virgáduvvon girkodulkan lea leamaš stuorra
mearkkašupmi girku sáni gaskkusteapmái
davvisámegillii. Sierra bismagottekapellánas Davvi-Hålogalándda
bismagottis lea vásedin ovddasvástádus
bieđgguid ássi sámiid bálvaleamis.
Muhtun doaibmabijut leat maiddái álggahuvvon oarjel-
ja julevsámi guovlluin, muhto dát eai leat nu
viidát go davvisámi guovlluin. Nidarosa bismagottis
lea sierra kapellánas vásedin ovddasvástádus
sámi guovlluin.
Sámi girkoeallin galgá leat lunddolaš ja
ovttaiduvvan oassi Norgga girkoeallimis muđui.
Biibbalteavsttaid ja eará ávdnasiid jorgalanbargu
sámegillii lea deaŧalaš veahkkin
ollašuhttit dán juksanmeari. Jahkásaš doarjagat
addojuvvojit Norgga biibbalsearvái davvisámegiel
biibbaljorgalanbargui. Projeakta lea Norgga, Suoma ja Ruoŧa biibbalservviid
ovttasbargu. Dalle go Ođđa
testameantta jorgaleapmi davvisámegillii gárvánii 1998, álggii
boares testameantta jorgaleapmi. Dát jorgalanbargu navdojuvvo ádjánit
logi jagi. Biibbalsearvvit leat maiddái jorgalahttán
Markusevangeliija oarjelsámegillii. Bargu julevsámegiel
biibbalteavsttaiguin lea eará deaŧalaš árjaduovdda.
12.11.2 Sámi girkoráđđi
Láhka Norgalaš girku birra (girkoláhka)
gáibida ahte sámit galget leat ovddastuvvon golmma
davimus bismagotteráđis, namalassii
davvi-, julev- ja oarjelsámi miellahttu. Láhka
viiddida Girkočoahkkima ovddasteddjiid logu nu ahte Sámi
girkoráđi ovddasteapmi lea váfistuvvon
juos Girkoráđđi ieš dan
mearrida. Sámi girkoráđđi
lea nammaduvvon 1992 Girkočoahkkima mearrádusain,
ja raportere Girkočoahkkimii. Ráđi
váldodahkamuššan
lea bálddalastit girku árjjaid sámiid gaskkas,
ja bargat buoridit olbmuid dieđu sámi girkoeallimis.
Virgi ráđi beaivválaš jođiheaddjin
ruhtaduvvo stáhtabudjeahta bokte. Borgemánu 1.
2000 rájes leat liiguduvvon ruđat ođđa,
bissovaš virgái Girkoráđi
sámi giellakonsuleantan. Háhku lea earret eará nannet
guovdilis girkolaš áššegirjjiid
jorgalanbarggu sámegillii. Giellakonsuleanta lea čadnojuvvon
Sámi girkoráđđái
mas lea čállingoddi ovttas Girkoráđiin
Oslos.
Ráđđehusa juksanmearrin
lea láhčit dilálašvuođaid
sámi girkoeallima nannemii Norgalaš girkus
dainna lágiin ahte Sámi girkoráđđi
lea guovdilis oassádalli.
Sámi girkoráđi vuođđudemiin
lea Norgalaš girku ožžon ovddasteaddji
orgána mii sáhttá ovddidit ja čuovvolit
sámi girkoeallima doaibmabijuid. Girkočoahkkin
lea mearridan ahte sámi girkoeallin galgá leat
nannenduovdda. Girkočoahkkima strategiijaáššegirji
1999–2002 čujuha muhtun ráje Sámi
girkoráđi váldonanneduovdagiin
ovddasguvlui. Vai sámi girkoeallin galgá leat
ovttaiduvvan ja ovttaárvosaš oassi
girkoeallimis muđui, de lea earret eará deaŧalaš joatkit
heivehit girku liturgiijaid sámi gillii ja musihkkii ja
gárgedit eambbo ávdnasiid sámegillii,
erenoamážit oarjel- ja julevsámi giellaguovlluin.