2.12 Kultuvra
2.12.1 Kultuvrralaš ovdanbuktimat
Kultureallin lea dehálaš fápmu nanusmahttit
identitehta, seammás go
dat addá ealli báikkálaš servodaga go
olbmot háliidit orrut. Nana
sámi kultuvra addá oadjebasvuođa
ja dehálaš lassiváikkuhusaid
nugo čálggu
ja eallinkvalitehta. Kultuvra lea maid dat arenat ja deaivvadanbáikkit
gos dáidda ja kultuvra gaskkustuvvot,
ja go viidáset geahččá,
de dasa gullet maid valáštallan,
museat, girjerádjosat ja
media.
2008:s lei várrejuvvon
1 900 000 ruvnno doarjagiidda musihkkaalmmuhemiide.
Dan lassin lea Sámediggi
ovttas Finnmárkku fylkkagielddain
ja Norgga kulturráđiin
juolludan doarjaga Sápmi
Music prošektii (SAMU),
mii lea sierra ovttadat Musikk i Finnmark vuolde ja man váldobargun
lea geavahit musihka seailluhit sámi
kulturárbbi ja kulturgelbbolašvuođa.
Sámediggi doarju plánaid ásahit riikkaidgaskasaš filbmaguovddáža Guovdageidnui.
Dat buktá ođđa vejolašvuođaid
ovdánahttit sámi filbmabuvttadeami,
ja ovttasbargu riikkarájáid
rastá addá ođđa
vejolašvuođaid
dasa mii guoská filbmaovddideapmái álgoálbmotperspektiivvas.
Sámediggi lasihii 2008:is
várrejumiid doarjagiidda
sámi čáppagirjjálašvuođa
buvttademiide. Earret eará manne
oasit Sámeálbmot foandda
dietnasis dása, juoga mii
veahkehii dasa ahte lohku čáppagirjjálašvuođa
giehtačállosiin
mat leat dohkkehuvvon almmuheapmái, lea
njiedjan. Lea maid dárbbašlaš láhčit
dili nu ahte rámmaeavttut sámi
fágagirjjálašvuođa olggosaddimii šaddet
buorebut. Dá lea juoga maid
Sámediggi áigu
vuoruhit. Seammás lea dárbbašlaš nanusmahttit
doaimmaid ja gelbbolašvuođa sámi
lágádusain.
Dán dahká Sámediggi
go nanusmahttá sámi
lágádusdoarjjaortnega.
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
Kultur- ja girkodepartemeanttain doaimmaid birra mat leat St.dieđáhusas nr.
32 (2007 – 2008) Teáhterhearvvaid duogábealde,
lávdedáidaga
birra Norggas. álgoálggus
ii lean sámi lávdedáidda
namuhuvvon Stuoradiggedieđáhusas.
Sámediggi lea danin duhtavaš go
dieđáhusas
aiddostahttojuvvo stáhta
bajimuš ovddasvástádus
sámi kultuvrii ja ahte sámi
kultuvra lea dehálaš oassi nationála
kulturpolitihkas. Sámediggi áigu
danin deattuhit man dehálaš lea ahte
sámi teáhteriin
leat seamma rámmaeavttut
go eará teáhterat Norggas.
Beaivváš Sámi
teáhter lea sámi
nášuvnnalaš teáhter. Sámediggi
bargá dan nala ahte rámmat
Beaivváš Sámi Teáhteris
nanusmuvvet lasi juolludemiid bokte ja sierra teáhtervisttiin. Åarjelsaemien Teatre
oažžu
bistevaš doaibmadoarjaga
Sámedikki bušeahtas.
Doaibmadoarjja teáhterii
lassánii beliin 2008 bušeahtas.
Sámediggi lea oččodan
searveruhtadeami Åarjelsaemien Teatre doaimmaheapmái bealálaččaiguin
lullisámi guovllu ovttasbargošiehtadusas.
2.12.2 Festiválat
Sámediggi lea álggahan
doarjjaortnega ásahuvvon
sámi festiválaid várás.
Dása lei 2008:s juolluduvvon 1,8
milj. ruvnno. Sámi festiválat
leat dehálaččat
gaskkusteapmái sámi
musihkas, seammás go dat
leat deaivvadanbáikkit buot
ahkásaš olbmuide.
Festiválain lea danin stuora mearkkašupmi
sámi identitehtii ja sámi
giela ovdáneapmái.
2008:s oaččui
viimmat Riddu Riđđu
stahtusa guovddášfestiválan,
ja dakko bokte sihkkareabbo ekonomalaš vuođu.
Doarjja Sámedikkis bisuhuvvo
ja boahtá stádabušeahta stáhta
doarjaga ja regionála doarjaga
lassin. Festivála oktavuođas
lea Riddu Riđđu
Davviguovllu álbmot- guovddáš ásahuvvon
2008:is. Sámediggi lea juolludan
doarjaga dán guovddáža álggaheapmái. Jurdda
lea ahte Davviguovllu álbmot guovddáš gaskkusta
davviguovllu olbmuid dáidaga
ja kultuvrra iežaset eavttuid vuođul
ja mii ovddida gelbbolašvuođa,
kvalitehta ja máŋggabealátvuođa.
2.12.3 Dáiddáršiehtadus
Dáiddáršiehtadus
maid Sámediggi álggahii
2004:s, lea ovttasbargošiehtadus
Sámi Dáiddárráđiin
(SDRin). 2008 šiehtadusa šiehtadallamat
botkejuvvojedje, ja šiehtadus
mearriduvvui dasto Sámedikki
2008 bušeahta badjel. Doaibmi
rámma poasttaide mat gullet dáiddáršiehtadusa
vuollái, lea 2008:s 4 350 000
ruvnno. Váldošiehtadusa
mielde mearriduvvon 19. 08. 04 lea Sámediggi
ja Sámi dáiddárráđđi šiehtadallan
2009 šiehtadusa, mii doaibmá áigodagas
01.01. – 31.12.09. Sámedikki dievasčoahkkima
bušeahttašiehtadallamiin
26.11.2008 dohkkehuvvui ja mearriduvvui šiehtadus.
2009 rámma lea 5 150 000 ruvnno.
Bargojoavku mas leat dáiddárorganisašuvnnaid
ja Sámedikki láhtut, leat
ožžon
válddi árvvoštallat
sisaoastinortnega mii buorida almmuhuvvon sámi čáppagirjjálašvuođa
ja musihka/luođi háhkanvejolašvuođa.
Seammalágan šiehtadus
ii gávdno vel Ruoŧa
ja Suoma Sámedikkiin. Ruoŧa
Sámedikki kultursemináras
skábmamánu
2008:is dajai Sámi teáhter
searvvi jođiheaddji ahte lea
ilus go dáiddašiehtadus
doaibmá bures, muhto sávvá seammalágan ortnegiid
Suoma ja Ruoŧa beallai. Sámediggi
norggas lea dávjá mielde ruhtadeame
iešguđetlágan
ortnegiid mat sáhttet leat ávkin
Suoma- ja Ruoŧabeale dáiddáriidda
2.12.4 Sámi ásahusat / Sámedikki ásahuspolitihkka
Sámedikki dievasčoahkkin
meannudii skábmamánus
dieđáhusa sámi ásahusovddideami
birra Sámi ásahusat
ja siviila sámi servodat.
Dieđáhus árvvoštallá hástalusaid
ja evttoha doaimmaid sámi ásahusovddideapmái
guhtta iešguđege
suorggis. Hástalusaid árvvoštallamat
leat čadnon dáidda
surggiide:
Sámi ásahusaid
iehčanasvuohta ja čanastagat
sámi almmolašvuhtii.
ásahusaid stivren-
ja organiserenmálle.
Gievrras ja máŋggabealat ásahusaid
ovddideapmi.
ásahusaid gaskasaš ovttasdoaibman ja
ovttasbargu.
Ođđavisttiid
ruhtadeapmi.
Sámedikki duohta
vejolašvuohta váikkuhit
sámi ásahusovddideami
eavttuide bušeahttaráđđádallamiid
bokte stáhta eiseválddiiguin.
ásahusdieđáhusa čuovvolanbargu álggahuvvo
2009:s mearriduvvon plána
mielde. ásahusain leat iešguđetlágan
vuolggasajit eaige leat olle seamma guhkás
iežaset proseassaiguin.
Danne dárbbašuvvojit iešguđetlágan
lahkonanvuogit, maiddái
go guoská áigeperspektiivii .
Dieđáhusa
doaimmat čuovvoluvvojit
lagas gulahallamiin guoskevaš ásahusaiguin.
2.12.5 Ođđavisttiid
ruhtadeapmi
Sámi ásahusaid
dovdomearka lea dávjá ahte
dat leat vuolggahuvvon sámi
báikkálaš servodagas dahje
guovddáš sámepolitihkalaš bealis,
eai ge báikkálaš dahje
regionála eiseválddiin.
Dát mielddisbuktá ahte
dávjá lea váttis
oažžut
báikkálaš ja
regionála ruhtadeami sámi ásahusaid
visttiide.
Ráđđehus
lea Stuoradiggedieđáhusas
nr. 28 (2007 – 2008) «Sámepolitihkka» evttohan
viessoláigguiguin ruhtadit
ođđa sámi
kulturviesuid. Sámediggi
lea álgovuolggalaččat
mielas dákkár
ruhtadeapmái, ja vuordá konsultašuvnnaid
dán birra fargga.
Sámedikki sámi ásahusvisttiid vuoruheapmi áigodahkii
2009 – 2014 lea čuovvovaš:
Sámi
dáiddamusea: Prošekteren 2008 – 2009,
huksenálggaheapmi 2010.
Várdobáikki
sámi guovddáš:
Prošekteren 2011 – 2012,
huksenálggaheapmi 2013.
Beaivváš Sámi
Teáhter: Prošekteren
2013 – 2014.
2.12.6 Kulturviesut
Sámediggi lea hástalan
Sijti Jarnge, Nordlándda
fylkkasuohkana ja Aarborte suohkana nammadit bargojoavkku dainna
ulbmilin ahte ovddidit Sijti Jarnge nanu sámi ásahussan mii
earret eará galgá bargat čuovvovaččat:
nanusmahttit ja ovddidit guovddáža regionála
oktavuohtan.
nanusmahttit lullisámi
giela, kultuvrra ja árbevieruid,
dása gullet maid girjerádjobálvalusat.
leat guovddáš oassálastin
ja eaktudeaddjin ovddidit lullisámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid.
ovddidit jurdagiid, fálaldagaid
ja gelbbolašvuođa
mat bohtet olles guovllu lullisámi álbmogii ávkin,
ja veahkehit nannet oktavuođaid
ja fágalaš birrasa.
Sámi Dáiddaguovddáš lea guhká sávvan
beassat fárret eret dálá visttis
vuohkkaset ja guovdilet lanjaide Kárášjogas.
RICA eiendom:s leat vuogas lanjat, muhto dáhttu
doaibmasihkarvuođa almmolaš doarjagiin
gielddas, fylkkagielddas ja Sámedikkis
ovdalgo álget hukset ja
heivehit lanjaid dáiddaguovddáža
doaimmaide. Sámediggi lea 2008
bušeahtas juolludan lassidoarjaga dán
doibmii. Doarjjaaddit leat maid addán lohpádusaid
juolludit eanet ruđaid 2009 várás,
juoga mii dagaha fárrema vejolažžan.
Stivrenjoavku lea buktán ávžžuhusa ája
sámi guovddáža
boahttevaš organisereme birra. ásahusdieđáhusas ávžžuha
Sámediggi ahte ája sámi
guovddáš,
Riddu Riđđu,
Gáivuona sámi
giellaguovddáš ja
Lásságámmi ovttastahttojuvvojit
oktasaš ovttadahkan. álgoálggus ávžžuhuvvo ahte
guovddáš organiserejuvvo vuođđudussan
maid Sámediggi, Romssa fylkkasuohkan,
Gáivuona suohkan ja Omasvuona
suohkan ásahit, ja maŋŋel
organiserejuvvo oasussearvin mas dat seamma instánssat šaddet eaiggádat.
2.12.7 Museat
Sámediggi lea máŋgii váldán
ovdan sámi museaid ekonomalaš dili
sihke kultuvra- ja girkodepartemeanttain (KGD) ja ABM-ovddidemiin. Sámediggi
bargá ain dan nala ahte museaođastusa áigumušat čuovvoluvvojit
stáhta eiseválddiid bealis,
maiddái sámi
museaide.
Oassin museaođastusas álggahuvvui sámi
museafierpmádat loahpageahčen
2007. Fierpmádat lea čanasbáiki
museaid gaskkas main lea sámi
historjá ja árbevirolaš máhttu
oassin iežaset doaimmas.
Riddu Duottar Museain lea ovddasvástádus koordineret
fierpmádaga. Fierpmádaga vuosttaš prošeavttat
leat čohkkenhálddašeami
birra, ja ovddidit oktasaš web-uskkádaga
museaide oktan sámi čoakkáldagaiguin. Sámediggi
lea juolludan ruđa seminárii
dáid fáttáid
birra.
Deanu ja Várjjaga museasiida eaiggádat
leat mearridan nannenšiehtadusaid,
ja leat ožžon dárbbašlaš juolludemiid
iežaset nannemii. Museasiida ásahuvvui ođđajagimánus
2009.
Romssa ja Davit Nordlándda
sámi museadoaimma
oasseguorahallama čuovvloleapmi
lea dál loahpahuvvomin.
Dán guovllu museaovdáneami
golbma ovddasvástádusmusea, árran, ája
ja Várdobáiki,
leat ožžon
ruđaid plánet
ja álggahit museadoaimmaid museaođastusa
vuođul.
Leat leamaš máŋga čoahkkima
gaskkal Sámediggeráđi
ja museasearvvi, gos guovddáš váttisvuođat
sámi museain leat guorahallojuvvon.
Vuosttažettiin leat museaid
ekonomalaš hástalusat
geahčaduvvon.
Sámediggi ja ABM- ovddideapmi
leat soabadan ahte nammaduvvo bargojoavku mii bargá dan
nala ahte dávvirdiehtovuođu
Primusa sámegielat veršuvdna
duohtandahkkojuvvo. Eanet ja eanet museat váldet
atnui diehtovuođu, maiddái
Ruoŧa bealde.
Sámi dáidaga
seailudeami ja gaskkusteami dilli lea ain váttis.
Vai bargu realiseret Sámi
dáiddamusea doaimmahuvvošii
johtileabbo, lea Sámediggi
juolludan oktiibuot 850 000 ruvnno musea prošekteremii.
Sámedikkis ja RiddoDuottarMuseas
lea buorre gulahallan Statsbyggain prošekterema
birra.
2.12.8 Valáštallan
2008:s juolluduvvui sámi
valáštallamii
600 000 ruvnno speallanruđain. Sámediggi
hálddaša
dáin oasi, ja mihttomearrin
lea heivehit sámi valáštallama
erenoamážit mánáide
ja nuoraide. Sámediggi lea juolludan
ruđaid maid Sámiid valáštallanlihttu – Norga
(SVL- N) hálddaša,
guhte organisere riikkarájiidrasttildeaddji
valáštallandoaimmaid
sámi álbmogii.
SVL-N ja Sámi spábbačiekčanlihttu
(SSL) leat SVL vuollásaš lihtut,
ja mat organiserejit doaimmaid Norggas. SVL organisere sámi
meašttirgilvvuid ja sámi
riikajoavkkuid.
Sámediggi álggahii
2007:s ortnega mas juohká valáštallanbálkkašumi
nuorra sámi valáštalliide.
2008:s juhkkojuvvojedje guokte bálkkašumi,
goabbáge 25 000
ruvnno, čuoigái
Finn Hågen Krogh álttás
eret ja judo-gilvaleaddjái
Odd Isak Kappfjell Snoasas eret.
Guovvamánu 2008:s lei
sámi valáštallan
guovddážis
Romssas gos lágiduvvo čuoigan/ njoarostangilvvut,
valáštallangálla
ja NM heargevuodjimis. Sámediggi
juolludii 200 000 ruvnno lágideami čađaheapmái.
Njukčamánu
2008 oassálaste sámi
valáštallanjoavku
ja kulturdoaimmaheaddjit Arctic Winter Games (AWG) Yellowknife:s
Canadas. AWG lágiduvvo juohke nuppi
jagi, ja lei goalmmát gearddi
go Sápmi oassálastii
dáin valáštallan-
ja kulturlágidemiin nuoraide árktalaš guovlluin. Sámediggi
juolludii dása 800 000
ruvnno.
Sámi spábbačiekčanlihttu (SSL)
lágidii suoidnemánu
2008 nuppi VIVA World cup, máilmmimeašttirgilvvuid
spábbačiekčamis
daid guovlluid ja našuvnnaid
várás
mat eai oaččo
miellahttovuođa FIFA:s.
Gilvvut lágiduvvojit Váhčiris Ruoŧas,
ja čohkkeje vihtta dievdojoavkku ja
guokte nissonjoavkku. Sápmi
vuittii nissonjoavkkus ja Sámi
dievdojoavku bođii goalmmádin
dáin gilvvuin. Lassin njuolggo
doarjagii mii lei 313 000 ruvnno, juolludii Sámediggi
vel 100 000 ruvnno nissonluohká lágideapmái.
Sámediggi lea guovtti
dievasčoahkkinmearrádusas
dorjon Romssa plánaid lágidit
OG dálvegilvvuid Romssa gávpogis,
ja šálloša
go Norgga valáštallanlihttu
mearridii geassit ohcama dán
vuorus. Sámediggi áigu
goitge dán barggu ja daid
proseassaid vuođul mat leat čađahuvvon
barggus oččodemiin
dálve-OG Romsii, rabasvuođain
searvat sullásaš proseassaide
boahtteáiggis, jus dákkárat bohtet.
2.12.9 Rádjalovssat
2006 stádabušeahtas
juolluduvvui ruhta Sámedikki
bušeahta badjel ásahit dutkan-
ja duođaštandoaimma
Divttasvuona ja čatnat doaimma árran Julevsámi
guovddážii. Sámediggi
dagai 2007:s šiehtadusa árran
Julevsámi guovddážiin ásahit
golmmajagáš dutkan-
ja duođaštandoaimma
rádjelovssajohtolaga birra
2. máilmmisoađi áiggi. árran
Julevsámi guovddáš lea bargováldi
ja barggus lea 3 milj. ruvnno ekonomalaš rámma.
2.12.10 Media
Geassemánu 2008 šiehtadeigga
Kultuvra- ja Girkodepartemeanta ja Sámediggi maŋŋil
konsultašuvnnaid láhkaásahusa
doarjagiid birra sámi aviissaide.
Sámediggi lea veahkehan
dasa ahte láhkaásahusas čielgasit
definere sámi aviissa dakkár
aviisan mas lea sámi álbmot
váldomihttojoavkun. Dát
mearkkaša ahte aviisa gokčá ođas-
ja áigeguovdilis áššiid
mat leat beroštahtti olles sámi álbmogii.
Regionála- ja báikkálaš áviissat
danin eai sáhte formálalaš mearrádusrievdadeami
bokte gohčodit iežaset sámi
aviisan ja dan bokte sáhttit gáibidit
oasi preassadoarjagis. Sámediggi lea
viidáseappot váikkuhan
dasa ahte láhkaásahusas
dál lea čielga ulbmilmearrádus
mas čuožžu: «Doarjja
sámi aviissaide ja sámegielat
aviisasiidduide galgá láhčit demokráhtalaš digaštallamii,
oaivilásaheapmái
ja giellaovddideapmái sámi
servodagas».
2.12.11 Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi – SUPU
Nuoraidpolitihkka veahkeha rekrutteret boahtteáiggi álgoálbmotpolitihkkáriid.
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lea oassálastán čoahkkimii
Barents regiovnnalaš nuoraidráđis
(BRYC). Halvard Rundberg válljejuvvui
BRYC ođđa
stivrii álgoálbmotáirrasin.
Gaskkamuttus skábmamánu
lágidii BRYC workshop’a
Yeah Right- Human Rights for Youth in the Barents. Oasit konferánssa fáttáin
ledje álgoálbmotvuoigatvuođat
ja ON mánáidkonvenšuvdna.
SUPU lei ovddastuvvon Workshop’as.
SUPU oassálasttii Sámedikki jahkásaš čoahkkimis mánáidáittardeddjiin Kárášjogas.
Fáttát čoahkkimis
ledje earret eará sámiid áirras
Mánáidáittardeaddji nuoraidráđis
ja Barents-áittardeaddji prošeakta «Sámi
mánáid
ja nuoraid servvoštallanvuoigatvuohta».
Dan lassin ávžžuhii
SUPU mánáidáittardeaddji čalmmustahttit
lulli- ja julevsámi mánáid
ja nuoraid vuoigatvuođa
giellaoahpahussii.
Viidáseappot lea SUPU čuovvolan gulahallama
Mánáidáittardeddjiin, buktán
mearkkašumiid mat gullet
earret eará Oslo sámi mánáidgárdái,
sámi oahpponeavvuid dillái
ja lágabokte vuoigatvuhtii
ožžut
sámi oahpponeavvuid, oahpaheaddjeoahpusa
evalueremii, dárbui gelbbolašvuhtii
sámi kultuvrras ja gielas psykalaš dearvvašvuođasuodjalusas nuoraid
várás.
Lávdegoddi álggahii
maid barggu 2008:s eanedit daid nuoraid logu, geat leat logahallojuvvon Sámedikki
jienastuslohkui, ja daid nuoraid logu, geat jienastit Sámediggeválggas.
SUPU lei mielde pláneme
ja lágideame Sámi
parlamentáralaš ráđi
nuoraidkonferánssa Livššus.
Doppe álggahuvvui ovttasbargu
Ruoŧa sámedikki nuoraidráđiin.
Konferánsii serve 80 nuora
Norggas, Suomas, Ruoŧas
ja Ruoššas.
Fáttát
ledje earret eará sámiid
deaivvadanbáikkit, davviriikkaid
mánáidáittardeddjiid oktasaš raporta
ja sámi álbmotdearvvašvuođa
iešguđetlágan bealit.
Konferánsa mearridii resolušuvnna
mii earret eará deattuha dehálašvuođa
das ahte Sámediggi bargá gažaldagaiguin psykalaš dearvvašvuođa
birra sámiid gaskkas. Nuoraidorganisašuvnna ásaheapmi
buot sámiid várás
ja interneahttavuđot deaivvadanbáikkit nuoraide
ledje resolušuvnna eará dehálaš čuoggát.
SUPU ja Ruoŧa Sámedikki nuoraidráđđi
ovdanbukte konferánsabohtosiid
parlamentarihkkárkonferánssas
Roavvenjárggas.
Sámediggeráđis
leat juohke jahkebeali ��oahkkimat
Sámedikki nuoraidlávdegottiin.