2.12 Dearvvašvuohta ja sosiála
2.12.1 Váldomihttomearri
Dássásaš dearvvašvuođa- ja
sosiálabálvalusat
sámi álbmogii,
nugo muđui álbmogis
leat
2.12.3 Strategiijat
Gulahallamiin ja ovttasbargguin guovddáš eiseválddiiguin
ja gullevaš oassálastiiguin
sihkkarastit Sámediggái
váikkuhanfámu sámi álbmoga dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldaga
hábmemis ja čađaheamis
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
veahkkin heivehit dakkár
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
mii lea vuođđuduvvon
sámi giella- ja kulturáddejupmái
buot dásiin
2.12.4 Ovttasbargu sierra aktevrraiguin
Sámediggi gulahallá sierra
aktevrraiguin ovddidan dihte buoret dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
sámi álbmoga várás.
2.12.5 Sámi mánáid vuoigatvuođat
2009:s lei gollan 20 jagi das go ON mánáidvuoigatvuođa
konvenšuvdna mearriduvvui.
Dan oktavuođas lágidii
Sámediggi seminára
mánáidkonvenšuvnna birra
Sámedikki áirasiidda. Mánáidkonvenšuvdna
lea deaŧalaš gaskaoapmi
Sámedikki barggus sámi
mánáid
ja nuoraid vuoigatvuođaiguin.
Sámediggi lea maiddái
dorjon Gáldu Čála
almmuheami – Mánáidkonvenšuvdna
ja sámi mánát
Norggas.
2.12.5.1 Sámi mánáid bearráigeahčču
mánáidsuodjalusa
fuolahusas
Sámediggi lea álggahan
konsultašuvnnaid Mánáid-, dásseárvo-
ja searvadahttindepartemeanttain sámi
mánáid bearráigeahččanortnega hárrái
mánáidsuodjalusa
fuolahusas. Konsultašuvnna
duogážin
lea sámi mánáid
gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
goziheapmi olggobealde vánhemiid
ruovttu. Sámedikki ulbmilin
lea ahte sámi mánáid
gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat maid
konvenšuvnnat ja nationála lágat
stivrejit, galget heivehuvvot láhkaásahusaide
mánáidsuodjalusa
bearráigeahču
birra.
2.12.5.2 Mánáidviessu
Sámediggi konsultere
Justiisa- ja politiijadepartemeanttain sámi
mánáid
vuoigatvuođaid goziheami
ja dárbbu organiserema hárrái
Mánáidviesus. Mánáidviessu
lea ođđa gažadanmálle
mánáide
geat leat gillán vearredaguid
ja ulbmilin lea čohkket
buot gelbbolašvuođa
ja instánssaid ovtta sadjái fysálaččat.
Sámedikki mihttomearrin
lea ahte sámi mánát
geat gillájit vearredaguid
galget oažžut kultuvrralaččat
ja gielalaččat heivehuvvon
fálaldaga go deaivvadit dikšunapparáhtain,
politiijaiguin ja riektedoaimmahagain.
2.12.6 Ovttasdoaibmanođastus
Sámedikkis leat leamaš gulahallančoahkkimat
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain ovttasdoaibmanođastusa
barggu birra. Ovttasdoaibmanođastusa
ulbmilin lea oččodit buoret
ovttasdoaimma vuođđo-
ja spesialistadearvvašvuođabálvalusaid gaskka.
Sámediggi lea dieđihan
ahte ovttasdoaibmanođastusas
leat váikkuhusat buot sámiide,
ja danne ferte nationála dásis
bidjat guovddážii
sámi perspektiivva barggus
bajimuš dásis. Sámediggi
lei bovden sámi fágabirrasiid čoahkkimii
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain. Stuorradiggedieđáhus
ovttasdoaibmanođastusa birra
lea geigejuvvon Stuorradiggái. Sámediggi áigu čuovvolit viidáseappot
sámi pasieanttaid dearvvašvuođafálaldaga
goziheami Ovttasdoaibmanođastusas.
2.12.7 Spesialistadearvvašvuođabálvalusat
Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das
ahte álggahuvvo prošeakta
ráhkadan dihte doaibmabijuid dan
várás
vai sámi pasieanttat besset geavahit
iežaset giela oktavuođas
spesialistadearvvašvuođabálvalusain.
2.12.8 Sámi nationála
gelbbolašvuođaguovddáš oahppama
ja máhttima várás
Lea ásahuvvon oahppan-
ja máhttinguovddážat
miehtá riikka mat galget gozihit
pasieanttaid ja oapmahaččaid
oahpaheami. Sámi pasieanttat
leat unnán geavahan daid
fálaldagaid maid oahppan-
ja máhttinguovddážat
dál fállet
eaige dat doaimma dohkálaččat.
Danne doarju Sámediggi sierra
oahppan- ja máhttinguovddáža ásaheami
sámi pasieanttaid várás,
mii váldá vuolggasaji
sámi gielas ja kultuvrras.
Fálaldat galgá leat
nationála dásis
ja galgá bálvalit
olles sámi álbmoga
Norggas. Sámediggi lea váldán
dán ovdan Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain, ja leaba ovttamielalaččat
das ahte dát galgá čuovvoluvvot regionála
dearvvašvuođadoaimmahagaid
bargodoaibmadokumeanttain.
2.12.9 Regionála
dearvvašvuođadoaimmahagaid
bargodoaibmadokumeanttat
Sámediggi lea čađahan
konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain sámi
pasieanttaid dárbbuid ja
vuoigatvuođaid goziheami birra
regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid
2010 bargodoaibmadokumeanttain. Konsultašuvnnaid
boađusin lea earret eará ahte čuovvovaš teaksta váldojuvvui
mielde buot regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid
bargodoaibmadokumeanttaide:
«Sámi
pasieanttaid vuoigatvuohta ja dárbu
oažžut láhččojuvvon
fálaldagaid galgá ohcaluvvot
ja oainnusmahttojuvvot plánemis, čielggadusain
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.»
2.12.10 NAV
Sámedikkis lea beroštupmi
sihkkarastit dan ahte sámi
geavaheaddjit NAV-vuogádagas
ožžot
fálaldagaid sámi
giella- ja kulturmáhtolašvuođa
vuođul, ja dieđuid
vuođul sámi
servodatdiliid birra. Danne lea Sámediggi
joatkán barggu mii guoská sámi
bálvalusdárbbašeddjiid
vuoigatvuođaide ja dárbbuide
ođastusas, ja lea máŋgii
váldán
dán ovdan čoahkkimiin
Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain.
2.12.11 Heahtedieđihanbálvalus
Sámediggi lea álggahan
konsultašuvnnaid Justiisa-
ja politiijadepartemeanttain sámi
giela ja kulturmáhtolašvuođa
goziheami birra heahtedieđihanbálvalusas.
Dál váilu
heahtedieđihanguovddážiin
sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta,
man geažil sáhttá šaddat
nu ahte sámi geavaheaddjit
eai oaččo
ge veahki doarvái johtilit.
Konsultašuvnnain lea Sámediggi váldán
vuolggasaji das ahte sámi geavaheddjiin
lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela
go lea oktavuohta heahtedieđihanguovddážii.
Dát ferte čuovvoluvvot
barggus ođđa digitála
heahtefierpmádagain dainna lágiin
ahte čovdosiin mat válljejuvvojit
gozihuvvojit sámi geavaheddjiid dárbbut.
Bargguin ođđa
riikaviidosaš digitála
heahtefierpmádagain leat
maŋŋonan.
Sámediggi áigu leat
mielde plánaproseassas viidáseappot danne
vai sámi giella ja kultuvra
gozihuvvo dohkálaš vugiin.
2.12.12 Váikkuhangaskaomiid evalueren
dearvvašvuođa-
ja
sosiálaáŋgiruššamiidda
Sámedikki áŋgiruššamiid váldoulbmilin
dearvvašvuođa-
ja sosiálasuorggis lea dat
ahte sámi álbmogii
ovddiduvvojit dásseárvosaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusat
nugo muđui leat álbmogis. Sámediggi
lea 2009:s evalueren váikkuhangaskaomiid
geavaheami áigodagas 2001 – 2007.
Evalueremis boahtá ovdan
ahte prošeavttain maid Sámediggi
lea dorjon leamaš nana váikkuhus
sámi kultuvra ja giella
máhtolašvuhtii
ja áddejupmái
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas,
ja erenoamážit
boarrásiidfuolahusas.
Prošeavttat eai leat
buvttihan stuorát áddejumi
das ahte ovddidit dearvvašvuođafálaldagaid
main sámi giella ja kultuvra
vuhtii váldojuvvo julev-
ja lullisámi guovlluin.
Prošeavttat maid eai leat
duođi eanet dagahan dan
ahte sámi pasieanttaid dárbbut
livčče biddjojuvvon
eanet guovddážii ovddasvástideddjiid
gaskkas bajimuš dásis.
Evalueren čájeha
ahte doarjagiin lea ávki.
Hástalussan leat vátna
resurssat, iešguđege
prošeavttaid bohtosiid gaskkusteapmi
ja viidáset bargu áddejumi
buoridemiin ovddasvástideaddji
dearvvašvuođaeiseválddiid gaskkas
daid dárbbuid ektui mat
leat erenoamážit
julesámi ja máttasámi
guovlluin
2.12.13 Váikkuhangaskaoamit –
dearvvašvuođa-
ja
sosiálaáŋgiruššamat – ohcanvuđot
doarjagat
2.12.13.1 Dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Prošeavttat
mat ovddidit sámi giella- ja
kulturmáhtolašvuođa dálá dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusain
Metodaovddidanprošeavttat
Prošeavttat main
leat konkrehta doaibmabijut bistevaš láhčima várás
Prošeavttat mat
ovddidit buriid reaidduid maiguin mihtidit ja sihkkarastit kvalitehta sámi álbmoga dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldagain
Ráhkadit buohcciide
heivehuvvon dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš girjjálašvuođa
mii lea vuođđuduvvon
sámi gillii ja kultuvrii.
Girjjálašvuođa
dahje gihppagiid jorgalahttin sámegillii
ii leat vuoruhuvvon.
Ovdaprošeavttat
dutkanideaid ja prošeaktaevttohusaid
ovddideapmái
Bajábeale namuhuvvon
prošeavttat main leat máŋga
ruhtadeaddji, vuoruhuvvojit
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 3 250 000
ru dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide.
2 894 000 ru juolluduvvui 17 prošektii
siskkobealde mearriduvvon vuoruhemiid. Dáid
gaskkas leat 16 prošeavtta álggahuvvon
2009:s.
16 prošeavtta ovdal juolluduvvon
doarjagiin dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
gárvvistuvvojedje 2009:s.