Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

Dieđ. St. 22 (2009 – 2010)

Sámedikki 2009 doaimma birra

2.12 Dearvvašvuohta ja sosiála

2.12.1 Váldomihttomearri

Dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat sámi álbmogii, nugo muđui álbmogis leat

2.12.2 Oassemihttomearri

  • Dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalus mas lea vuođđun sámi giella ja kultuvra

  • Sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš bargiin buot dásiin

2.12.3 Strategiijat

  • Gulahallamiin ja ovttasbargguin guovddáš eiseválddiiguin ja gullevaš oassálastiiguin sihkkarastit Sámediggái váikkuhanfámu sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldaga hábmemis ja čađaheamis

  • Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte veahkkin heivehit dakkár dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa mii lea vuođđuduvvon sámi giella- ja kulturáddejupmái buot dásiin

2.12.4 Ovttasbargu sierra aktevrraiguin

Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin ovddidan dihte buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás.

2.12.5 Sámi mánáid vuoigatvuođat

2009:s lei gollan 20 jagi das go ON mánáidvuoigatvuođa konvenšuvdna mearriduvvui. Dan oktavuođas lágidii Sámediggi seminára mánáidkonvenšuvnna birra Sámedikki áirasiidda. Mánáidkonvenšuvdna lea deaŧalaš gaskaoapmi Sámedikki barggus sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaiguin. Sámediggi lea maiddái dorjon Gáldu Čála almmuheami – Mánáidkonvenšuvdna ja sámi mánát Norggas.

2.12.5.1 Sámi mánáid bearráigeahčču mánáidsuodjalusa fuolahusas

Sámediggi lea álggahan konsultašuvnnaid Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain sámi mánáid bearráigeahččanortnega hárrái mánáidsuodjalusa fuolahusas. Konsultašuvnna duogážin lea sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid goziheapmi olggobealde vánhemiid ruovttu. Sámedikki ulbmilin lea ahte sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat maid konvenšuvnnat ja nationála lágat stivrejit, galget heivehuvvot láhkaásahusaide mánáidsuodjalusa bearráigeahču birra.

2.12.5.2 Mánáidviessu

Sámediggi konsultere Justiisa- ja politiijadepartemeanttain sámi mánáid vuoigatvuođaid goziheami ja dárbbu organiserema hárrái Mánáidviesus. Mánáidviessu lea ođđa gažadanmálle mánáide geat leat gillán vearredaguid ja ulbmilin lea čohkket buot gelbbolašvuođa ja instánssaid ovtta sadjái fysálaččat. Sámedikki mihttomearrin lea ahte sámi mánát geat gillájit vearredaguid galget oažžut kultuvrralaččat ja gielalaččat heivehuvvon fálaldaga go deaivvadit dikšunapparáhtain, politiijaiguin ja riektedoaimmahagain.

2.12.6 Ovttasdoaibmanođastus

Sámedikkis leat leamaš gulahallančoahkkimat Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttasdoaibmanođastusa barggu birra. Ovttasdoaibmanođastusa ulbmilin lea oččodit buoret ovttasdoaimma vuođđo- ja spesialistadearvvašvuođabálvalusaid gaskka. Sámediggi lea dieđihan ahte ovttasdoaibmanođastusas leat váikkuhusat buot sámiide, ja danne ferte nationála dásis bidjat guovddážii sámi perspektiivva barggus bajimuš dásis. Sámediggi lei bovden sámi fágabirrasiid čoahkkimii Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain. Stuorradiggedieđáhus ovttasdoaibmanođastusa birra lea geigejuvvon Stuorradiggái. Sámediggi áigu čuovvolit viidáseappot sámi pasieanttaid dearvvašvuođafálaldaga goziheami Ovttasdoaibmanođastusas.

2.12.7 Spesialistadearvvašvuođabálvalusat

Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta ráhkadan dihte doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain.

2.12.8 Sámi nationála gelbbolašvuođaguovddáš oahppama ja máhttima várás

Lea ásahuvvon oahppan- ja máhttinguovddážat miehtá riikka mat galget gozihit pasieanttaid ja oapmahaččaid oahpaheami. Sámi pasieanttat leat unnán geavahan daid fálaldagaid maid oahppan- ja máhttinguovddážat dál fállet eaige dat doaimma dohkálaččat. Danne doarju Sámediggi sierra oahppan- ja máhttinguovddáža ásaheami sámi pasieanttaid várás, mii váldá vuolggasaji sámi gielas ja kultuvrras. Fálaldat galgá leat nationála dásis ja galgá bálvalit olles sámi álbmoga Norggas. Sámediggi lea váldán dán ovdan Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain, ja leaba ovttamielalaččat das ahte dát galgá čuovvoluvvot regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid bargodoaibmadokumeanttain.

2.12.9 Regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid bargodoaibmadokumeanttat

Sámediggi lea čađahan konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain sámi pasieanttaid dárbbuid ja vuoigatvuođaid goziheami birra regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid 2010 bargodoaibmadokumeanttain. Konsultašuvnnaid boađusin lea earret eará ahte čuovvovaš teaksta váldojuvvui mielde buot regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid bargodoaibmadokumeanttaide:

«Sámi pasieanttaid vuoigatvuohta ja dárbu oažžut láhččojuvvon fálaldagaid galgá ohcaluvvot ja oainnusmahttojuvvot plánemis, čielggadusain ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.»

2.12.10 NAV

Sámedikkis lea beroštupmi sihkkarastit dan ahte sámi geavaheaddjit NAV-vuogádagas ožžot fálaldagaid sámi giella- ja kulturmáhtolašvuođa vuođul, ja dieđuid vuođul sámi servodatdiliid birra. Danne lea Sámediggi joatkán barggu mii guoská sámi bálvalusdárbbašeddjiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide ođastusas, ja lea máŋgii váldán dán ovdan čoahkkimiin Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain.

2.12.11 Heahtedieđihanbálvalus

Sámediggi lea álggahan konsultašuvnnaid Justiisa- ja politiijadepartemeanttain sámi giela ja kulturmáhtolašvuođa goziheami birra heahtedieđihanbálvalusas. Dál váilu heahtedieđihanguovddážiin sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta, man geažil sáhttá šaddat nu ahte sámi geavaheaddjit eai oaččo ge veahki doarvái johtilit. Konsultašuvnnain lea Sámediggi váldán vuolggasaji das ahte sámi geavaheddjiin lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela go lea oktavuohta heahtedieđihanguovddážii. Dát ferte čuovvoluvvot barggus ođđa digitála heahtefierpmádagain dainna lágiin ahte čovdosiin mat válljejuvvojit gozihuvvojit sámi geavaheddjiid dárbbut. Bargguin ođđa riikaviidosaš digitála heahtefierpmádagain leat maŋŋonan. Sámediggi áigu leat mielde plánaproseassas viidáseappot danne vai sámi giella ja kultuvra gozihuvvo dohkálaš vugiin.

2.12.12 Váikkuhangaskaomiid evalueren dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamiidda

Sámedikki áŋgiruššamiid váldoulbmilin dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea dat ahte sámi álbmogii ovddiduvvojit dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat nugo muđui leat álbmogis. Sámediggi lea 2009:s evalueren váikkuhangaskaomiid geavaheami áigodagas 2001 – 2007. Evalueremis boahtá ovdan ahte prošeavttain maid Sámediggi lea dorjon leamaš nana váikkuhus sámi kultuvra ja giella máhtolašvuhtii ja áddejupmái dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas, ja erenoamážit boarrásiidfuolahusas.

Prošeavttat eai leat buvttihan stuorát áddejumi das ahte ovddidit dearvvašvuođafálaldagaid main sámi giella ja kultuvra vuhtii váldojuvvo julev- ja lullisámi guovlluin. Prošeavttat maid eai leat duođi eanet dagahan dan ahte sámi pasieanttaid dárbbut livčče biddjojuvvon eanet guovddážii ovddasvástideddjiid gaskkas bajimuš dásis.

Evalueren čájeha ahte doarjagiin lea ávki. Hástalussan leat vátna resurssat, iešguđege prošeavttaid bohtosiid gaskkusteapmi ja viidáset bargu áddejumi buoridemiin ovddasvástideaddji dearvvašvuođaeiseválddiid gaskkas daid dárbbuid ektui mat leat erenoamážit julesámi ja máttasámi guovlluin

2.12.13 Váikkuhangaskaoamit – dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamat – ohcanvuđot doarjagat

2.12.13.1 Dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttat

Doarjjaortnega mihttomearri:

  • Buoret láhččojuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalus sámi geavaheddjiide

Vuoruheamit 2009:s:

  • Prošeavttat mat ovddidit sámi giella- ja kulturmáhtolašvuođa dálá dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain

  • Metodaovddidanprošeavttat

  • Prošeavttat main leat konkrehta doaibmabijut bistevaš láhčima várás

  • Prošeavttat mat ovddidit buriid reaidduid maiguin mihtidit ja sihkkarastit kvalitehta sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldagain

  • Ráhkadit buohcciide heivehuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš girjjálašvuođa mii lea vuođđuduvvon sámi gillii ja kultuvrii. Girjjálašvuođa dahje gihppagiid jorgalahttin sámegillii ii leat vuoruhuvvon.

  • Ovdaprošeavttat dutkanideaid ja prošeaktaevttohusaid ovddideapmái

  • Bajábeale namuhuvvon prošeavttat main leat máŋga ruhtadeaddji, vuoruhuvvojit

Jagi 2009 bušeahtas lei várrejuvvon 3 250 000 ru dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide. 2 894 000 ru juolluduvvui 17 prošektii siskkobealde mearriduvvon vuoruhemiid. Dáid gaskkas leat 16 prošeavtta álggahuvvon 2009:s.

16 prošeavtta ovdal juolluduvvon doarjagiin dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide gárvvistuvvojedje 2009:s.