11 Vuođđooahpahus
Jus sámegiella galgá ovdánit
ja ođđasis
virkkosmahttojuvvot ealli hupman- ja čállingiellan,
de ferte sámi álbmogis
leat vuoigatvuohta oažžut oahpahusa
sámegillii. Dasa lassin
addá vuođđooahpahus
sámi álbmogii vejolašvuođaid
válljet alit oahpu iežas
gillii. Danin lea ge bures heivehuvvon oahppofálaldat
hui guovddážis sámegiela
boahtteáiggi mearrideaddjin.
Mii guoská servodahkii
minddár, de bidjá našuvnnalaš oahppoplánaid
sámi sisdoallu vuođu
man ala hukse eanet dieđuid
sámi dilálašvuođaid
birra Norggas oppalaččat.
Buoret diehtu ja máhttu sámi álbmoga
ja kultuvrra birra váikkuha
dasa ahte láhččojuvvo buoret
dilli buori sámi servodatovdáneapmái.
Govus 12.1 Gielddat main oahppit oahpahallet sámegiela
Oahpahuspolitihkka mii lea Norgga sámi álbmoga
várás,
lea hábmejuvvon earet eará ILO-konvenšuvnna
nr. 169 vuođul, mii guoská eamiálbmogiidda ja čearddalaš joavkkuide
sierra stáhtain. Das nannejuvvo
earet eará eamiálbmogiid
vuoigatvuohta oažžut oahpahusa
ja oahpu seamma dásis eará olbmuiguin
nationálaservodagas. 27,
artihkkalis daddjojuvvo ahte
«Ovddasvástideaddji eiseválddit
galget dáhkidit dáid álbmogiid
lahtuid skuvlema ja oasálastima
skuvlenprográmmaid plánemis
ja jođiheamis, dainna ulbmiliin
ahte dát álbmogat
dađistaga sáhttit váldit
ain stuorit ovddasvástádusa dáid
prográmmaid jođiheamis». Ulbmilin
lea ahte oahpahus galgá addit mánáide
vejolašvuođa ollislaččat
searvat sihke iežaset birrasii
ja našuvnnalaš oktavuođaide.
Soria Moria julggaštusas
lea celkojuvvon:
«Sámepolitihka
vuođđun
lea dat duohtavuohta ahte Norgga stáhta
lea vuođđuduvvon
guovtti álbmoga eatnamiidda,
sápmelaččaid
ja dáččaid,
ja ahte goappešagain dáin álbmogiin
leat seamma vuoigatvuođat
ja seamma gáibádusat
beassat ovddidit iežaset
kultuvrra ja giela.[…] Mii áigut
jođihit dakkár
sámepolitihka mii galgá leat ávkin
sámi álbmogii
nu ahte sámegielas, kultuvrras ja
servodateallimis galgá leat
sihkkaris boahtteáigi Norggas.[…] Sámedikkis galgá leat
duohta váikkuhanfápmu dain
surggiin mat leat dehálaččat sámi
servodahkii. Mii áigut buoridit vejolašvuođaid
oažžut
oahpu sámegillii buot ahkásaččaide.»
Ovdáneapmi mii guoská ohppiid lohkui
geat válljejit sámegiel
oahpahusa, čájeha
mákkár
dilli sámegielas lea Norggas. Ráđđehusa
mihttomearri lea oažžut
eanebuid válljet sámegiel
oahpahusa. Jus dien mihttomeari galgat joksat, de fertejit suohkanat
ja fylkasuohkanat láhčit
dili nu ahte sii geat hálidit sámegiel
oahpahusa, ožžot dohkálaš oahppofálaldaga.
Buori oahpahusa eaktun lea ahte leat gávdnamis buorit
oahpponeavvut ja ahte gávdnojit doarvái
oahpaheaddjit geain lea gelbbolašvuohta
oahpahit sámegillii. Dat
lea hástalus mainná ráđđehus áigu áŋgirit
bargat.
11.1 Sámedikki rolla, ovddasvástádus
ja doaibmamušat oahpahussuorggis
Lea vuosttažettiin oahpahuslága § 6 – 4 mii čilge
makkár váldi
Sámedikkis lea oahpahussuorggis.
Lea Sámedikki ovddasvástádus
ráhkadahttit oahppoplánaid
sámi ohppiide vuođđoskuvllas
ja sámegiel oahpahussii
ja erenoamáš sámi fágaide
joatkkaoahpahusas. Sámedikkis lea
maid ovddasvástádus
njuolggadusaid bokte mearridit sámi
sisdoalu iešguđet
fágasurggiide, gč.
kap. 11.4.
Sámediggi galgá maid
bagadallat ja juohkit dieđuid
sámi oahpahusa birra. Sámediggi
bargá maid sihkkarastit
ahte gávdnojit sámi
oahpponeavvut main lea kvalitehta, diggi hálddaša
doarjagiid mat gullet oahpponeavvuid ovddideapmái, juohká dieđuid
oahpponeavvuid birra skuvllaide ja mánáidgárddiide,
ja sáhttá maid
luoikat oahpponeavvuid skuvllaide ja mánáidgárddiide. Sámediggi
hálddaša máŋggalágan
stipeandaortnegiid oahpahussuorggis. Okta dáin
stipeanddain, oahppostipeanda sámi
nuoraide, sirdojuvvui departementtas Sámediggái
1993:s. Daid eará stipeanddaid
lea Sámediggi ieš ásahan.
Sámi oahpahusráđđi ásahuvvui
1976:s ja lei okta dain vuosttaš sámi
institušuvnnain mat ásahuvvojedje.
Sámi oahpahusráđđi doaimmai
njuolga departementta vuolde. Ráđi
bargun lei árvvoštallat oahppofálaldagaid
sámi álbmogii, ráhkadit
ja heivehit oahppoplánaid ráđi
ovddasvástádussuorggi siskkobealde,
dohkkehit oahppogirjjiid, bagadallat mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla,
joatkkaoahpahusa ja rávesolbmuid
oahpahusa bargiid, čuovvut
barggu čálalaš bagadallamiiguin, čuovvut
lassioahpahusa ja doaimmahit fágalaš ráđđeaddima skuvlaeiseválddiide
buot golmma hálddašandásis.
Oahpponeavvoguovddáš ásahuvvui
oahpahusráđi
vuollásaš ossodahkan.
1993:s addojuvvui Sámediggái váldi
nammadit Sámi oahpahusráđi.
Seammás oaččui Sámediggi
maid válddi nammadit stáhta
joatkkaskuvllaide stivrra ja árbordi sami
vuođđoskuvlla
stivrra.
Dalle jagis 2000 go Sámi
oahpahusráđđi
heaittihuvvui, de sirdojuvvui ráđi čállingoddi
(25 virggi) Sámedikki hálddahussii.
Seammás ásahuvvui
sierra 50-poasta departementta bušeahtas
Sámediggái
(gč. kap. 7.1.1). Juolludeamit
gokčet hálddahusa goluid
ja oahpponeavvuid buvttadan- ja ovddidangoluid.
Dál leat Sámedikkis
sullii dat seamma barggut oahpposuorggis go Sámi
oahpahusráđis
ledje. Muhto Sámedikki oktavuohta
Máhttodepartementii lea earalágan
go dat mii Sámi oahpahusráđis
lei, gč. kap. 7.4 Sámedikki
formálalaš sajádaga
birra. Máhttodepartemeantta
oktavuođain Sámedikkiin,
geavaha departementa vuođđun
Sámedikki ja stáhtii gullevaš eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša. Muđui čađahuvvojit
fásta ságastallančoahkkimat
hálddahusdásis
gaskal Sámedikki ja departemeantta.
11.2 Sámegiella vuođđooahpahusas
Stáhtas lea bajimus ovddasvástádus gozihit
ahte vuođđoskuvlla
oahppit ožžot
sámegiel oahpahusa maid
sis lea vuoigatvuohta oažžut, beroškeahttá gos
sii orrot. Stáhtas lea maid
ovddasvástádus
gozihit ahte addojuvvo oahppu Sámi
Máhttoloktema oahppoplánaid
mielde. Dát sisttisdoallá dan
ahte stáhtas lea ovddasvástádus
mearridit lágaid ja láhkanjuolggadusaid
mat áimmahuššet
dieid geatnegasvuođaid,
Stáhta galgá maid
juolludit resurssaid iešguđetlágan
doaimmaid čađaheapmái
ja gozihit doaimmaid. Sámi
oahppoplánat láhčet dili
ohppiide oažžut
olles 13-jagi vuođđoskuvllas
oahpahusa mii lea vuođđuduvvon
sámegillii, sámi kultuvrii
ja sámi servodateallimii.
Departemeanta lea ožžon
dihtosii ahte fálaldagat
sámi álbmogii
eai leat buot oktavuođain
dohkálaččat. Dat
guoská ovdamearkka dihte
dasa man muddui ohppiide mieđihuvvo
oahpahusvuoigatvuohta mii sis lea, makkár
kvalitehta ja sisdoallu oahpahusas lea, ja movt oahpahus lágiduvvo.
Departemeanta árvida ahte leat
stuora erohusat báikkis
báikái. Ovdamearkka
dihte lohká Finnmárkku fylkamánne
ahte doppe gal ožžot buohkat
dien oahpu geain leat vuoigatvuohta dan oažžut,
ja eará guovlluin ges dieđihuvvo
ahte doppe láhčet sámegiel
oahpahusa easka maŋŋil go
skuvlajahki juo lea álgan,
eai ge álggat dan dakkaviđe
go skuvlajahki álgá. Departemeantta
mielas lea unohas jus mánát
ja nuorat geat hálidit sámi
oahpahusa, ja geain lea vuoigatvuohta dan oažžut,
eai oaččo
dan ja/dahje ožžot
oahpahusa mii ii leat sin oahppandárbbuide
heivehuvvon. Vai oahppit (mánát,
nuorat ja rávesolbmot) sihke vuođđoskuvllas
ja joatkkaoahpahusas ožžot
oahpu masa sis leat riekti, de fertejit fylkamánnet – go čađahit bearráigeahču,
earet eará deattuhit suohkaniid
ja fylkasuohkaniid geatnegasvuođa
mii guoská dasa ahte fállat sámegiel
oahpu guoskevaš lágaid
ja njuolggadusaid mielde, gč.
oahpahuslága §§ 6 – 2
ja 6 – 3. Mii guoská vuođđoskuvlla bearráigeahččamii,
de beassá Sámediggi
leat dárkojeaddji go Finnmárkku
fylkamánne čađaha
bearráigeahču sámi
vuođđoskuvllain. Sámediggi
hálida maid leat mielde
go čađahuvvo
bearráigeahčču mánáidgárddiin
gos leat sámi mánát.
Departemeanta áigu geahččat
dárkileappot movt buorebut
sáhttá láhčit
dili nu ahte Sámediggi sáhttá leat
mielde go čađahuvvo
bearráigeahčču suohkaniin
gos leat sámi mánát mánáidgárde-
ja vuođđoskuvlaagis.
Gitta 1997 rádjái
ožžo
oahpaheaddji geat oahpahedje sámegillii
dahje sámegielas 10,75 pst.
dii-bmologus áigeresursan
diekkár oahpahussii (konverterenresurssa).
Oahpaheaddjit sáhtte earet eará geavahit
dien áiggi dahje oasi diein diimmuin
oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
1997 rájes biddjojuvvui
konverterenresursa erenoamašoahpahussii
ja oahpahus sámegillii ja
sámegielas oktii, ja juogaduvvui
skuvllaide oktan juolludeapmin, mii juogaduvvui oahpaheaddjiid gaskka báikkálaš skuvlla árvvoštallama
mielde. 2001 rájes rievdaduvvui
konverterenresursa lossa oahpahussii veahkkin ja geahpeduvvui 15
proseanttain. Movt dát resursa galgá geavahuvvot,
mearriduvvo skuvllain ovttas válljejuvvon
luohttámušolbmuiguin.
Máhttodepartemeanttas
lei ovdal ovddasvástádus šiehtadusain
nugo oahpaheddjiid lohkangeatnegasvuođas,
man vuollái gulai konverterenortnet.
Dáid ortnegiid válddii
KS iežas ovddasvástádussan
2004 rájes suohkaniid
ja fylkasuohkaniid skuvllain.
Sámi skuvllain lea ain
stáhta ovddasvástádus
láhčit
lassiveahki erenoamáš lossa
oahpaheapmái. Oktasaš doarjja
mii addojuvvo skuvllaide, lea hui unnán
geahpeduvvon mii guoská sámi
skuvllaide. 10,75 pst. diibmologus mii addojuvvo sámegiel
ja sámegillii oahpaheapmái,
mas geassá 15 pst.,
dan hálddašit
ain skuvllat ja sáhttet
dan geavahit geahpedit lohkanáiggi
oahpaheddjiide geat oahpahit sámegillii
ja sámegielas.
Finnmárkku fylkamánne
lea ráhkadan diehtogihppaga
mas sámiid vuoigatvuođat
oahpahussii čilgejuvvojit, movt
galgá ohcat diimmuid dan
oahpaheapmái, vejolaš oahpahanvuogit
ja Sámedikki ovddasvástádus
ja barggut. Dákkár
gihpa juogaduvvo jahkásaččat
eará fylkamánniide.
Sáhttá leat
dárbu juohkit eanet dieđuid
váhnemiidda ja ohppiide
dan birra makkár vuoigatvuohta
lea oažžut
oahpu sámegillii ja sámegielas,
ja makkár váidinvejolašvuođat
gávdnojit. Ja skuvlaoamasteaddjit,
erenoamážit
olggobealde sámi guovlluid,
berrejit maid oažžut dieđuid
dan birra makkár geatnegasvuođat
skuvlaoamasteddjiin leat addit oahpahusa sámegillii
ja sámegielas, ja makkár
doarjjaortnegat gávdnojit dán
doibmii. Departemeanta áigu
gozihit ahte oahpahusvuoigatvuođa
jna. dieđut juogaduvvojit
buorebut, nu ahte vuostáváldit álkit
daid gávdnet.
11.2.1 Sámegiela vuođđooahpahus
Oahpahuslága 6. kapihttala
mielde lea sámi guovlluid
mánáin
geat leat vuođđoskuvlaagis
juohkehaččas
vuoigatvuohta oažžut sámigiel
oahpahusa ja oahpahusa sámegillii.
Olggobealde sámi guovlluid lea
ohppiin vuoigatvuohta oažžut diekkár
oahpaheami jus suohkanis leat unnimusat logi máná geat
dan gáibidit, ja jus joavkkuide
báhcet viidáseappot
unnimusat guhtta oahppi, gč.
oahpahuslága § 6 – 2.
Departemeanta oaidná ahte
go sámegiel oahpahus lea
geatnegahttojuvvon lága
bokte, de dat lea váikkuhan
dasa ahte sámi mánát
ja nuorat geavahišgohtet
eatnigielaset eanet oadjebasvuođas
buot oktavuođain. Dasa lassin addá dákkár
oahpaheapmi sidjiide eanet ipmárdusa
ja dieđuid iežaset kultuvrra
birra, mii fas dagaha ahte sii leat atnigoahtán
iežaset duogáža
miha eanet árvvus go ovdal
dahke. Sii ožžot
maid vejolašvuođa
fievrredit árbevieruideaset
viidáseappot.
Sámediggi lea dáhtton
rievdadit oahpahuslága nu
ahte maiddái vuođđoskuvlaoahppit
geat orrot olggobealde sámi
guovlluid galget oažžut sierranas
vuoigatvuođa oažžut
oahpahusa
sámegillii.
Departementta mielas lea dien váttis čađahit
danin go váilot oahppan
oahpaheaddjit geat sáhtáše
oahpahit ja go leat unnán
sámegielagat geat ohcet
oahpaheaddjeohppui, gč.
kap. 12.1.1, mas maid čujuhuvvo
ahte leat miha eanebut geat ohcet ođđa
lohkanfálaldagaide, muhto oppalohkái
leat ain ollu hástalusat oažžut
eanebuid oahpu váldit. Jus oahpahuslága
rievdadivččii
nu movt Sámediggi dáhttu,
de šattašii váldit
atnui gáiddusoahpahusa oalle viidát.
Diekkár fálaldagat
gal sáhttet máŋgga
oktavuođas gokčat
oahppodárbbuid jus ii leat vejolaš eara
ládje láhčit
oahpu. Gáiddusoahpahus fálaldagat
leat máŋggaláganat
sihke kvalitehta ja viidodaga dáfus
ja man muddui leat heivehuvvon buot golmma sámegillii.
Dat leat máŋggaláganat
sihke organiserema, teknologiija geavaheami, gelbbolašvuođa ja
ii unnimusat oahpponeavvuid dáfus,
gč. kap. 11.5. Departemeanta áigu árvvoštallat
livččii
go vejolaš láhčit
dili nu ahte eanebut geat dan hálidit,
oččoše sámegillii
oahpu ovdamearkka dihte dakko bokte ahte rievdada joavkkuid sturrodatgáibádusaid.
Ovdal go diekkár ortnega
sáhtášii álggahit,
de ferte goit departementa kártet
movt dálá ortnegat
doibmet, ja ferte rehkenastit maid dat mávssášii
addit juohkehažžii
sierranas vuoigatvuođa beroškeahttá ássanbáikkis. Dassážii
go diet áššit
leat čielggaduvvon, de áigu
departemeanta deattuhit dan ahte sihkkarastit sámi
oahpu ja ávžžuhit
suohkaniid olggobealde sámi
guovlluid mat dáhttot addit sámegiel
oahpahusa, ahte geavahit gáiddusoahpahusa.
1997 Vuođđoskuvlla
nuppástusa oktavuođas
ráhkaduvvojedje vuosttaš geardde
sámi skuvllaide maid sierra
oahppoplánat (L97/L97S).
Máhttoloktema oktavuođas
viiddiduvvo dat maid joatkkaoahpahussii, geahča
kap. 11.2.2. Sámi giellafága
ja kulturfága eai leat mielde Máhttoloktemis,
danin go Sámediggi ii hálidan
ahte dat galge leat mielde.
Tabealla 12.1 Vuođđoskuvlla
ohppiid lohku geat lohket sámegiela
vuosttaš- dahje nubbigiellan.
| Davvisámegiella | Julevsámegiella | Lullisámegiella |
---|
2001/2002 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 989 | 34 | 1 |
Sámegiella
nubbigiellan | 667 | 21 | 74 |
Oktiibuot | 1653 | 55 | 75 |
2003/2004 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 950 | 33 | 10 |
Sámegiella
nubbigiellan | 787 | 31 | 81 |
Oktiibuot | 1737 | 64 | 91 |
2005/2006 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 953 | 29 | 16 |
Sámegiella
nubbigiellan | 839 | 27 | 81 |
Oktiibuot | 1792 | 56 | 97 |
2006/2007 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 971 | 31 | 18 |
Sámegiella
nubbigiellan | 1508 | 46 | 98 |
Oktiibuot | 2479 | 77 | 116 |
2007/2008 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 984 | 25 | 16 |
Sámegiella
nubbigiellan | 1370 | 54 | 89 |
Oktiibuot | 2354 | 79 | 105 |
Gáldu: Vuođđoskuvlla
diehtojuohkinsystema (GSI)
Nugo tabealla 11.1 čájeha,
de lea ohppiidlohku geat ožžot
davvisámegielas oahpu njiedjan
skuvlajagis 2007/2008. Eanemus lea njiedjan Finnmárkkus,
gos ohppiid lohku geain lea sámegiella
nubbigiellan lea njiedjan 1086 oahppis skuvlajagis 2006/2007
959 oahppái dán
skuvlajagis. Romssas lea sámegiel
ohppiid lohku oalle dásset,
ja Nordlánddas lea lohku
lassánan. Finnmárkku
fylkamánne ii leat čáđahan
iskkadeami čielggadit manne
lohku lea njiedjan, muhto lea čilgen Máhttodepartementii
ahte sivvan dasa sáhttá leat
oahpu lágideapmi. Sámegiel
(ja suomagiel) oahppu boahtá lassin
eará fágaide,
ja oahppodiimmut biddjojuvvojit seamma áigái
go eará fágat
dahje 7. diibmun. Gáibiduvvo
hui ollu ohppiin go galget joksat fágaid
gealboulbmiliid, ja leat ollugat geat heitet oahpahusas.
Dasa lassin leat dát smávva
fágat, ja oahpaheaddjit
leat hui okto oahpahusa láhčimiin.
Ja dasa lassin leat vel unnán
oahpponeavvut ja oahppan oahpaheaddjit vátnasat.
Eai ge suohkanat leat buot áiggit
nu gergosat láhčit
oahpahusa nu ahte dat šattašii
nu buorre go vejolaš.
Finnmárkku fylkamánne
hálida gávnnahit
manne sámegiel ohppiid lohku lea
njiedjan. Ovttasráđiid
Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin
dáhttu Finnmárkku
fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta
gávnnahan dihtii makkár
erohusat dáin golmma fylkkain leat.
Leat ávžžuhan
Sámi allaskuvlla geahččat
dán ášši.
Go bálddastahttá tabeallaid
11.1 ja 11.2, de oaidná ahte
ohppiid lohku geat válljejit
oahpahusa juogo davvisámegillii, lullisámegillii
dahje julevsámegillii, lassánii
gaskal 1997 ja 2006. Ohppiid lohku oktiibuot, geat válljejit
muhtun sámegiel oahpahusa,
njiejai veaháš go
eat váldán
mielde fága sámegiella
ja kultuvra, muhto ohppiid lohku geat válljejit sámegiela
vuosttaš- dahje nubbigiellan lassánii
veaháš skuvlajagis
2006/2007. Máhttoloktemis
lea dat fága sámegiella
ja kulturmáhttu biddjojuvvon oassin
ollu eanet fágaide go ovdal,
ja dasa lassin galget oahppit miehtá riikka oažžut
dákkár
oahpahusa, gč. kap. 11.6.1.
Almmatge áigu departemeanta čuovvut
dán ovdáneami,
ja mihttomearri lea oažžut
eanet ohppiid válljet sámegiela
maiddái olggobealde Finnmárkku
ja sámi guovlluid.
Tabealla 12.2 Vuođđoskuvlla
ohppiid lohku geat ožžot
sámegielas ja sámekultuvrras
oahpu.
Skuvlajahki | 2005/2006 | 2003/2004 | 2001/2002 |
---|
Finnmárku | 704 | 524 | 520 |
Norga – oktiibuot | 1 110 | 847 | * |
* Eai leat logut mat čájehit
viidodaga, muhto leat meroštallan
ahte oktiibuot lei ohppiid lohku sullii 860.
Gáldu: Finnmárkku fylkamánne bajásšaddan-
ja oahpahusossodat
Ohppiin geat válljejit
sámegiela, lea oktiibuot
190 diimmu (á 60 minuvtta)
eanet skuvla go eará ohppiin čieža
vuosttaš jagiin vuođđoskuvllas.
Dát lea árvvoštallojuvvon dárbbašlažžan
vai lea vejolaš oahppat
guokte giela, ja ahte dat seammás
ii galgga čuohcit eará fágaide
ja daid mihttomeriid olaheapmái. Dakkár
skuvllain dahje guovlluin gos eatnasiin dahje buohkain lea oahppu
sihke dárogillii ja sámegillii,
leat dát liigediimmut lunddolaš oassin
diibmoplánas. Departemeanta áigu čohkket
eanet dieđuid dan birra
movt oahppit ieža vásihit iežaset
oahppodilálašvuođa, earet
eará dasa mii guoská guhkit
skuvlabeaivái. Vuođđoskuvlla
diibmologu loktema oktavuođas
lea departemeanta bidjan vuođđun
ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi
galgá maid guoskat sámi
ohppiid fága- ja diibmojuohkimii.
Gulaskuddanreivves leat dáhtton
guoskevaš guláskuddanásahusaid
geahččat erenoamážit
evttohusaid mat gusket sámegiel/dárogiel
vuosttašgiella diibmologuid
lasiheapmái, ahte lea go
dat buorre, go dain ohppiin leat dál
juo oba ollu diimmut. Leat maid bivdán
guláskuddanásahusaid
buktit oaiviliid dasa ahte movt de livččii
jus juogadivččii
diibmologu beliin vuosttašgillii
ja beliin nuppigillii. Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii/dárogiillii
vuosttašgiellan ii nannejuvvo
vel eanet, de sáhttá dálá diibmologu,
mii lea 916 sámegiella/dárogiella
vuosttašgiella fágas,
juohkit nu ahte šaddet 604
diimmu 1.-4. luohkáide ja
312 diimmu 5.-7. luohkáide.
Máhttodepartemeantta
bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat
sierra merkejuvvon doarjja sámi
oahpahussii, nannen dihtii dan ahte dákkár
oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2
mielde. Doarjagat geavahuvvojit juogo gokčat
suohkaniid liigegoluid mat bohtet go leat oahppit geat válljejit sámegiela,
dahje nannet oahpaheddjiid gelbbolašvuođa
sámegielas ja kultuvrras. Suohkanat
leat geatnegahttojuvvon addit sámi guovlluid
ohppiide oahpu sihke sámegillii
ja sámegielas, jus oahppit
dan dáhttot. Ollu suohkanat
leat dovddahan departementii ahte doarjja gokčá dušše
oasi goluin. Ráđđehusa
ulbmil lea ahte buot oahppit galget iežaset
vuoigatvuođaid mielde oažžut
oahpu. Oahpahusdirektoráhtta
galgá 2008:s árvvoštallat
vuođđoskuvlla
sámegiel oahpahusa doarjjaortnegiid.
Dát árvvoštallan
galgá earet eará oažžut ovdan
dan ahte man ollu suohkaniid ruhtadilli váikkuha
ohppiid sámegiel oahppofálaldagaide.
Máhttoloktema atnuiváldin
mielddisbuvttii maid muhtun rievdadusaid sámi
oahpahussii. Earet eará eai
oaččo
oahppit dál šat
oahpu fágas sámegiella ja
kultuvra. Dat fága ii gávdno šat, dál
ožžot
oahppit oahpu sámegiella
vuosttaš- dahje nubbigiella
fágain. Lea beare árrat
vuos dadjat addá go dát
rievdan ohppiide buoret vuođu viidásit
oahpahusas dahje movt oahppit ieža árvvoštallet
dán nuppástusa.
Galgá álggahuvvot
iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid
kvalitehtii ja viidodahkii. Dát
bargu galgá kártet
dan movt sámegiel oahpahus
heivehuvvo ja movt dat doaibmá.
11.2.1.1 Lullisámegiella ja julevsámegiella vuođđooahpahusas
Nugo statistihkka čájeha,
de leat unnán oahppit geain
lea oahpahus julevsámegillii
ja lullisámegillii. Sullii 2000
olbmo hupmet julevsámegiela,
ja eanaš oassi sis ássá Ruoŧas.
Lullisámegiella lea áitojuvvon
giella. Guovllut gos lullisámegiela
hupmet, leat smávvat ja
leat hui bieđgguid. Maŋimus áiggiid
leat ásahuvvon vásetin
giellasuodjalandoaimmat. Dan oktavuođas
lea diehttelas hui dárbu láhčit
oahpu ođđa
buolvvaid mánáide,
jus giela galgá lihkostuvvat seailluhit.
Nordlándda fylkamánne
lea leamaš prošeaktajođiheaddji prošeavttas
Lullisámegiel
oahpahus ruovttuskuvllas. Dan prošektii
lea stáhta juolludan doarjaga
nu ahte leat sáhttán láhčit
gáiddusoahpu ja leat sáhttán
hospiteret lullisámi ohppiid máŋgga
guvlui Norggas. Oahppit leat leamaš sierra
ruovttuskuvllas ja leat ožžon
lullisámegiel oahpahusa gáiddusoahppun
muhtun sámi skuvllas, omd.
Gaska- Norgga sámiskuvllas árbordis.
Elgå bajásšaddanguovddáža
oahppit leat maid leamaš dán
prošeavttas mielde, ja doppe sámi
oahppit leat hospiteren Snoasas.
Dát prošeakta
lea dál ođđa
muttos, go lea ovddiduvvon neahttasiidu veahkkin oahpaheddjiide.
Neahttasiidu ii leat vuos nu ollu anus, ja leat bargamin buoridit
dan. Jurdda lea váldit dan
atnui 2008 mielde.
Boksa 12.1 Elgå-prošeakta
Govus 12.2 Engerdála suohkan Hedmárkkus
Sámedikki giellamovttiidahttinprošeakta
(2001 – 2006), mas Sámi allaskuvla
leamaš bagadallin ovttasráđiid
Engerdála suohkaniin, lea čalmmustahttán
lullisámegiela dili. Mihttomearri
lea ahte mánát
galget leat guovttegielagat go gerget nuoraidskuvllas, go leat čuvvon oahpahusa
lullisámegillii ja lullisámegielas
sihke mánáidgárddis
ja skuvllas. Go buot váhnemiin
ii leat nu buorre lullisámegielmáhttu,
de leat áhkut ja ádját
leamaš mielde dehálaš máhttoolmmožin dán
prošeavttas. Prošeavtta bohtosat čájehit
eare eará dan ahte mánát
geat prošeavttas ledje mielde,
geavahit lullisámegiela beaivválaš gulahallamis,
ja sis lea buorre dovdu lullisámegillii. Ráđđehusa
mielas lea dát leamaš hui
buorre bargu. Engerdála suohkan
lea 2007:s ja 2008:s ožžon 500
000 ruvnno jahkái čuovvolit dán
prošeavtta. Doarjja addojuvvo Bargo-
ja searvadahttindepartementta bušeahtas.
Gáiddusoahpaheapmi lea
eaktun jus galgá sihkkarastit
lullisámegielat mánáide
giellaoahpu. Elgås lea su iežas
studio gos gáiddusoahppu jođihuvvo,
ja sii sáhttet ovddidit gáiddusoahppofálaldagaid
eará skuvllaid ohppiide
jus lea dárbu. Liikká leat
lullisámi giellaservodagain
stuora hástalusat, sihke
danin go váilot oahpaheaddjit
geain lea lullisámegielas
gelbbolašvuohta ja maiddái
danin go váilot lullisámegiel
oahpponeavvut miehtá lullisámiguovl-lu.
Oahppodirektoráhtta lea
dieđihan ahte lea šaddagoahtán
stuorát beroštupmi
lullisámegillii, ja ohppiid
lohku geat lohket lullisámegiela
joatkkaskuvllas, lassána.
Nordlándda fylkamánne
ovttasbargá Ruoŧain
dainna jurdagiin ahte álggahit
lullisámi prošeavtta rastá riikkarájiid.
Departemeanta árvvoštallá makkár
vejolašvuođat Nordlándda
fylkamánnes livčče ovttastahttit
julevsámi oahppodoaimmaid seamma
ládje go fylkamánne
dál ovttastahttá doaimmaid
mat gullet lullisámegiela
oahpaheapmái.
11.2.2 Sámi joatkkaoahpahus
Sápmelaččain
geat leat čađaheamen
joatkkaoahpahusa lea vuoigatvuohta oažžut
sámegiela oahpahusa, gč.
oahpahuslága § 6 – 3.
Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat
oahppit/oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot
dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut,
addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui. 2007 giđa
ledje 285 oahppi/oahpahalli joatkkaoahpahusas geaid vuođul
addojuvvui sámegiel oahppodoarjja
1.
Dat lea hui veaháš njiedjan
2006 rájes, go ledje 305
oahppi ja 5 fágaoahppi mat
ledje doarjjajuohkimii vuođđun.
Sámegiel oahpahus addojuvvo čieža
joatkkaskuvllas ja golmma priváhta
skuvllas. Eanaš oahppit/fágaoahppit
leat Finnmárkkus (139) ja Romssas
(92). Oslos ledje 2007:s golmmas ja Akershusas okta oahppi/fágaoahppi
geain lei sámegieloahpahus.
Nordlánddas ledje oktiibuot
38 geain lei sámegiel oahpahus.
Sin gaskkas ledje 11 geain lei julevsámegiel oahppu,
23 davvisámegiel ja njealjis
geain lei lullisámegiel
oahpahus. Hedmárkkus, Lulli-Trøndelágas
ja Davvi-Trøndelágas addojuvvui
lullisamegillii oahppu. Namuhuvvon fylkkain ledje guokte, guokte
ja gávcci oahppi.
Govus 12.3 Joatkkaskuvllaid sámegiela
oahpahus
Departementii eai leat boahtán
dieđut mat muitalivčče
ahte oahppit eai oaččo
dan sámegiel oahpu joatkkaskuvllain
maid sis lea riekti oažžut,
muhto leat boahtán dieđut
mat muitalit ahte muhtun guovlluin leat stuora hástalusat čadnon
dasa movt organiseret buori ja heivehuvvon oahppofálaldaga.
Sivvan dasa leat beare moadde oahppi ja unnán
oahppan oahpaheaddjit.
Tabealla 12.3 Stáhta sámi
joatkkaskuvllaid ohppiid lohku
Fálaldagat
skuvlajagis 2007/2008 | Sámi
jtk.skuvla ja boazodoalloskuvla | Sámi
jtk.skuvla Kárášjogas |
---|
Sámegiella
vuosttašgiellan, | 68 | 44 |
Sámegiella
nubbigiellan, dássi 2 ja
3 | 7 | 40 |
Sámegiella
vuosttašgiellan, R94
mielde | 13 | 12 |
Sámegiella
vierisgiellan | | 2 |
Oktiibuot | 88 | 98 |
Gáldu: Sámi joatkkaskuvla
ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ja Sámi
joatkkaskuvla Kárášjogas.
Buot oahppit ožžo
oahpu davvisámegillii.
Dilli orru leamen nu ahte šaddá eanet ja
eanet beroštupmi sámegielohppui,
erenoamážit
riddoguovlluin, gos dađistaga
eanebut válljejit sámegiela nubbigiellan.
Lea dehálaš doaimmahit doarvái
dieđuid ohppiide, váhnemiidda
ja skuvlaoamasteddjiide, vai buohkat ožžot
dihtosii makkár vuoigatvuođat
ja ortnegat leat gávdnamis,
ja movt daid áimmahuššat.
Go šaddagoahtá eanet
beroštupmi válljet
sámegiel oahpahusa, de gáibidišgohtet
maid dađistaga buoret fálaldagaid.
Departemeanta áigu ge ain čuovvut
ovdáneami ja gozihit ahte addojuvvojit
fálaldagat ohppiid vuoigatvuođaid
mielde.
11.2.2.1 Stáhta sámi
joatkkaskuvllat
Stáhta sámi
joatkkaskuvllat, Sámi joatkkaskuvla
Kárášjogas
ja Sámi joatkkaskuvla ja
boazodoalloskuvla Guovdageainnus, ásahuvvojedje
ja bohte johtui dan áiggi
go stáhta rievdadišgođii
iežas sámepolitihka. álbmogii
badjánii fuomášupmi ahte
lea dárbu láhčit oahppofálaldagaid
nu ahte dain vuhtiiváldá maid
sámegiela ja kultuvrra. Stáhta
sámi joatk-kaskuvllain lea
ge dehálaš sadji
dan barggus ahte deavdit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid.
Golggotmánu 13. beaivvi
2006 ledje 221 oahppi
2 dien guovtti stáhta
sámi joatkkaskuvllain, gos
ožžot
oahpu davvisámegillii vuosttaš-
ja nubbigiellan ja amasgiellan.
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas
fállá maid gáiddusoahpahusa
davvisámegillii. Dasa lassin
leat skuvllain ollu eará fálaldagat lohkanráhkkanahtti
oahpahusas ja ámmatfágain.
Kvalvik-lávdegoddi čielggadii
2002:s dien guovtti stáhta
sámi joatkkaskuvlla hálddašanovddasvástádusa,
ja evttohii sirdit ovddasvástádusa Sámediggái.
Gulaskuddancealkámušaid
ja goappešüd beliid ođđa
ságastallamiid vuođul, nammadii
departemeanta 2006:s bargojoavkku guorahallat ášši
viidáseappot. Joavkkus leamaš mielde
ovddasteaddjit Sámedikkis,
Oahpahusdirektoráhtas ja Máhttodepartemeanttas.
Raporttas daddjo earet eará: «Ollislaš árvvoštallama
vuođul […] evttoha
bargojoavku ahte sámi joatkkaskuvllaid
hálddašeapmi sirdojuvvo
fylkkasuohkanii[…].»
3 áššiin
galgat viidáseappot bargat
ovttasráđiid
Sámedikkiin.
Sámedikki mearrádusain
oaidná ahte leat bivdán
Sámediggeráđi čielggadit
dakkár hálddašanmálle
gos Sámediggi lea stáhta
sámi joatkkaskuvllaid hálddašanorgána,
ja ahte ásahuvvošii
sierra orgána Sámedikki
hálddahussii mii galgá bargat
sámi skuvla- ja oahpahusgažaldagaiguin.
Dassážiigo
diet gažaldagat leat čielggaduvvon
ja dassážiigo Sámediggi
lea gárvvis badjelasas váldit
skuvllaid hálddašeami,
de cealká Sámediggi
ahte stáhta sámi
joatkkaskuvllat ain bissot Oahpahusdirektoráhta
vuolde. Sámediggeráđđi áigu álggahit ráđđádallamiid
Máhttodepartemeanttain dáid
gažaldagain.
Lassin dasa ahte áššis
galgá ráđđádallat
Sámedikkiin, de áigu
Máhttodepartemeanta maid oažžut mielde
Finnmárkku fylkamánne
ja Finnmákku fylk-kasuohkana, geahčadit
movt stáhta sámi
joatkkaskuvllaid hálddašanovddasvástádusa buoremusat
galggašii áimmahuššat.
11.2.3 Sámegiella rávisolbmuide vuođđooahpahusas
Mii guoská rávisolbmuid vuođđooahpahussii
(oahpahuslága kap. 4A),
de árvvoštallojuvvo
vuoigatvuohta oažžut
sámegiel ja
sámegillii oahpahusa
veaháš eara ládje
go mánáid
ja nuoraid dáfus. Jus rávisolbmot
galget oažžut
sámegiel oahpahusa, de lea vuosttažettiin
lunddolaš ahte sii leat sápmelaččat,
ja dábálaččat
berrešii vuhtiiváldit
go rávis sápmelaš gáibida
oažžut
sámegiel oahpahusa vuođđooahppodásis.
Dat ahte galget go rávis sápmelaččat
oažžut
oahpahusa
sámegillii,
ferte árvvoštallojuvvot áššis áššái dan
vuođul ahte lea go diekkár
oahppu dárbbašlaš dasa
ahte oažžut
dohkálaš rávisolbmuid
oahpahusa.
Mii guoská rávisolbmuid
sámegiel oahpahussii
joatkkaoahpahusas, de dan oktavuođas
ferte leat seamma dilli go rávisolbmuid
vuođđooahpahusas. Oahpahuslágas, § 6 – 3
(mii ii guoskka njuolga rávisolbmuide)
daddjo ahte buot sápmelaččain
geat leat dábálaš joatkkaoahpahusa čađaheamen,
lea vuoigatvuohta oažžut
sámegiel oahpahusa.
Ii leat nannejuvvon riekti oažžut
sámegillii oahpahusa
sámi ohppiide dábálaš joatkkaoahpahusas,
ja seamma ládje lea maid
rávis sápmelaččaide
geat ožžot oahpu
oahpahuslága § 4A-3
vuođul.
Sámelága § 3 – 8:s čállojuvvo dan
birra makkár vuoigatvuođat
leat oažžut
sámi oahpahusa. Muhto dás
lea sáhka veaháš eará áššiin
go dain vuoigatvuođain mat
leat nannejuvvon oahpahuslágas,
ja dan mearrádusa eavttuin
daddjo earet eará ahte
«Dát
vuoigatvuohta sisttisdoallá dan
ahte juohke sámegielat sáhttá gáibidit
beassat čađahit
heivvolaš rávisolbmuid
oahpahusa eatnigillii daid guoskevaš njuolggadusaid
siskkobealde mat gusket rávisolbmuid
oahpahussii.»
Eai gávdno sierra doarjjaortnegat sámegiel oahpahussii
rávisolbmuide. Suohkanat
ja fylkasuoh-kanat fertejit iežaset rámmaid
siskkobealde gokčat diekkár
oahpahusa goluid, sihke alfabetiserema ja vuođđooahppogoluid,
ja maiddái diekkár
fálaldagaid heivehangolut
leat suohkaniid ja fylkkasuohkaniid ovddasvástádus.
Danin lea ge dehálaš ahte
sii vuoruhit oahppodoarjagiid njuolggadusaid ja oahppodárbbuid mielde.
Guhkes áiggi dáruiduhttin
lea dagahan ahte máŋgga
buolvva sámegielagat eai
máhte lohkat ja čállit iežaset
eatnigiela. Dáid olbmuid
dilli lea unnán dutkojuvvon,
muhto dás lea sáhka
váikko guđe ahkásaččain
iešguđet guovlluin
geat leat iešguđet
dásis eatnigiellamáhtu
haga. Ollugat dáin geat eai
máhte eatnigiela, leat árbevieruid seailluheaddjit,
muhto sis lea unnán dahje
ii makkárge vejolašvuohta
sirdit iežaset máhtu čállojuvvon
servodahkii.
Lea suohkaniid ovddasvástádus láhčit
vuođđooahpu
ja oahpahusa mii nanne vuođđogálggaid, muhto
máŋggas
leat čujuhan ahte ii leat
govttolaš ahte sámi
suohkanat galget máksit
vuođđo
alfabehtiserengoluid rávisolbmuide
sámi servodagas. Earet eará cealká Romssa
fylkasuohkan ahte doppe orrot ollu sápmelaččat
geat eai máhte sámegiela,
ja alfabehtiserenbargu lea okta ulbmiliin ovttasbargošiehtadusas
gaskal Sámedikki ja fylkkasuohkana.
Buoridan dihte dili, de áigu Máhttodepartemeanta
ovttas Bargo-ja searvadahttindepartemeanttain bovdet Sámedikki
oasálastit sámegiel
eatnigielanalfabehta prošektii,
mas vuosttažettiin lea sáhka
kártemis dárbbuid
ja ráddjemis dákkár prošeavtta
ulbmiljoavkku.
Dan oktavuođas go rávisolbmuide addojuvvui
vuoigatvuohta oažžut vuođđoskuvlaoahpu,
ráhkadii Vox gihppaga, «Ođđa
vejolašvuohta. Rávisolbmuid
vuoigatvuohta oažžut oahpu»,
mii maid gávdno sámegillii,
F-4131SA. Sd.dieđ. nr. 16
(2006 – 2007)
...
og ingen sto igjen. Tidlig innsats for livslang læring lea maid árvaluvvon
ahte departemeanta álggaha
movttiidahttin- ja diehtojuohkinbarggu rávisolbmuid
oahppanvuoigatvuođaid birra.
Diehtojuohkin sápmelaččaide
berre leat lunddolaš oassi
dán barggus.
Vuođđoskuvlla
diehtojuohkinsystema (GSI) ii registrere rávisolbmuid
logu geat ožžot
vuođđoskuvlaoahpu sámegillii
dahje sámegielas vuođđoskuvladásis,
ja eai ge leat čohkkejuvvon
dieđut mat muitalivčče
man ollu rávisolbmot ožžot
sámegiel oahpaheami joatkkaoahpahusas,
ja ožžot
go sii dan oahpahusa maid sis lága
bokte lea vuoigatvuohta oažžut.
Departemeantta mielas lea vuogas kártet
rávisolbmuid sámegiel oahpu
viidodaga ja dárbbuid, danin
go dat livččii
buoret vuođđu
man ala sáhtášii
hukset viidásit doaimmaid
maidda lea dárbu.
11.2.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Máhttodepartemeanta áigu ráđđádallat
Sámedikkiin daid oahppodoaimmaid
birra maid leat jurdda álggahit.
Máhttodepartemeanta áigu kártet
man muddui oahppit eai oaččo
vuoigatvuođaideaset mielde
oppalaš sámegiela oahppofálaldagaid
ja movt dien dili sáhtášii
buoridit.
Go sámegiella ja
kultuvra fága ii leat váldojuvvon
mielde Máhttoloktemii, de
leat oktiibuot veaháš unnit
oahppit geat válljejit sámegiel
oahpaheami. Departemeanta áigu čuovvut dán
ovdáneami ja geahččat dan
ovttas dainna iskkademiin maid golmma davimus fylkka fylkamánnet
dáhttot álggahit,
man ulbmil lea čuovvut man ollu
oahppit válljejit sámegiela.
Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskkadeami
geahččan
dihtii movt sámi oahppit
vuođđooahpahusas,
maiddái olggobealde sámi guovlluid,
vásihit iežaset
oahppodili. Departemeanta áigu árvvoštallat
livččii
go vejolaš láhčit
dili nu ahte eanebut geat hálidivčče
oahpahusa sámegillii, sáhtáše
dan oažžut,
omd. gáidosis oahpaheami
bokte. Vuosttažettiin áigu departemeanta
buoremus lági mielde láhčit
dili nu ahte buohkain geain lea vuoigatvuohta oažžut
sámegiel oahpahusa, ožžot
dan.
Go joatkkaoahpaheamis badjána beroštupmi
sámi oahpaheapmái,
de šaddá maid
eanet fuomášupmi
fálaldagaid kvalitehtii.
Danin áigu departemeanta
ain čuovvut ovdáneami
ja bearráigeahččat
ahte fálaldagat leat ohppiid
vuoigatvuođaid mielde.
Evttohusaid vuođul
mat leat boahtán bargojoavkku
raporttas mii lea árvvoštallan
stáhta sámi joatkkaskuvllaid hálddašanovddasvástádusa ja
Sámedikki mearrádusaid vuođul áššis, áigu Máhttodepartemeanta
ovttas Sámedikkiin, Finnmárkku
Fylkamánniin ja Finnmárkku
fylkasuohkaniin gávnnahit
movt hálddašanovddasvástádusa buoremus
lági mielde sáhttá áimmahuššat.
Departemeanta áigu
gozihit ahte čohkkejuvvo
eanet máhttu dan birra makkár
dárbbut rávisolbmuin lea
oažžut
sámegieloahpu, ja man ollu
rávisolbmot ožžot dakkár
oahpahusa.
Máhttodepartemeanta
ja Oahpahusdirektoráhtta áigot,
ovttas Bargo- ja searvadahttindepartementtain álggahit prošeavtta
mas galgat geahččat sápmelaččaid
dili geat iežaset eatnigielas
leat analfabehtat. Sámediggi
bovdejuvvo searvat dán prošektii.
Prošeakta ferte earet eará nannet
ja ráddjet geat dárbbašit
sámegielas eatnigiellaoahpahusa
ja kártet gallásis livččii
beroštupmi geavahit diekkár
fálaldaga. Bohtosiid vuođul
sáhttá árvvoštallat
makkár doaimmaide livččii
dárbu ulbmiljoavkku
sápmelaččaide geat
iežaset eatnigielas leat
analfabehtat. Berre árvvoštallat
ovttasbarggu alfabehtiserenkampánnjain
maid Romssa fylkkasuohkan ja Sámediggi
leat jurddašan álggahit.
11.3 Gáiddusoahpahus
Oahpahusláhka addá vejolašvuođa
láhčit sámegiel
oahpaheami eará vugiid mielde go
ii leat vejolaš gávdnat
oahpaheaddji geas lea sámegiel
gelbbolašvuohta. Diekkár
mállet oahpaheapmi sáhttá leat
gáiddusoahpahus/neahttaoahpaheapmi,
hospiteren/guosseoahppin muhtun sámi
skuvllas ja ahte lea mátkkošteaddji
oahpaheaddji/guossástallanoahpaheaddji.
Gáiddusoahpahus sáhttá leat veahkkin
movttiidahttit ohppiid geat hálidit oahppat
sámegiela, ja de lea ge
hui dárbbašlaš ahte
leat gávdnamis oahpponeavvut
main lea alla kvalitehta, vai sáhttá láhčit
buriid fálaldagaid.
Ráđđehus áigu
bargat viidáseappot dainna
bargguin ahte buot ohppiide, beroškeahttá gos
sii orrot ja guđe sámegiela
ain geavahežžet,
galgá fállojuvvot gáiddusoahpahus
mas lea buorre kvalitehta.
Gáiddusoahpahus lea muhtun
muddui lágiduvvon prošeaktan
main leamaš giellaealáskahttin
ulbmilin, ja dáin
bargguin leat buorit vásáhusat.
Galgá ráhkaduvvot
oktasaš plána
mii guoská sámegiel
gáidosis oahpaheapmái,
earet eará danin vai láhččojuvvo
dilli dábálaš ja
guhkit áiggi vuollái
gáiddusoahpahusa jođiheapmái
mii guoská buot golmma sámegillii.
Vai oažžut
vejolaš berošteddjiid
geavahit fálaldagaid, ja
vai nagodit atnit ávkki
stuora doaimmaid jođihanortnegiin
ja ovttasbarggus, de berre gávdnat
eanet oppalaš oktasaš ortnegiid
maiddái teknologiija válljema dáfus.
Jus galgá buoremus lági mielde
oažžut ávkki
neahttaoahpaheamis, de gal ferte leat vejolaš geavahit govdafierpmi.
Danin áigu ráđđehus
bargat dan badjelii ahte buot báikkit
davviguovlluin galget oažžut
govdafierpmi.
Vai ollislaččat
nákcet geavahit ávkin
daid pedagogalaš vejolašvuođaid
mat elektruvnnalaš mediat
leat, de lea dárbu skáhppot viidát
gelbbolašvuođa
das movt IKT geavaha pedagogalaččat,
ja lea dárbu láhčit
IKT joatkka- ja lassioahpu oahpaheddjiide geat galget oahpahit dien suorggis.
Skuvlaoamasteaddjit ja skuvllaid jođiheaddjit
berrejit ávžžuhit oahpaheddjiid,
geain lea gáiddusoahpaheamis ovddasvástádus,
háhkat alcceseaset gealboovddideami
mas pedagogalaš IKT geavaheapmi
lea guovddážis.
Berre láhčit
dili sidjiide čađahit diekkár
lassioahpu.
Gáiddusoahppofálaldat
Davvin lea erenoamážit
dakkár olbmuid váste
geain ovdalaččas
ii leat sámegielmáhttu.
Sámás
lea ráhkaduvvon rávisolbmuide
geain lea davvisámegiella
eatnigiellan, geat eai máhte
lohkat ja čállit
sámegiela. Kursagoluid oažžu
ruovttoluotta máksojuvvot
go lea buot vástádusaid sádden,
nu ahte dát fálaldat
leat nuvttá oasseváldiide.
11.3.1 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus áigu
bargat viidáseappot áššiin
ahte buot ohppiide, geat eai sáhte čuovvut dábálaš oahpaheami,
galgá fállojuvvot
gáiddusoahpahus ja ahte dan
kvalitehta galgá leat buorre, beroškeahttá gos
oahppi orru ja guđe guovllu
sámegiela geavaha.
2008 mielde galgá Oahpahusdirektoráhtta
ráhkadit sámi gáiddusoahpahussii
plána. Plána galgá sisttisdoallat
oahpponeavvuid geavaheami, gelbbolašvuođa
nannema ja govdabátti. Lea
dehálaš ahte dán
barggus maid bohtet evttohusat dasa makkár
oktasaš njuolggadusat sáhtáše
leat gáiddusoahpaheami lágideapmái,
vai oažžut
eanet seammadássásašvuođa
ja buoret ollisvuođa daid
fálaldagaide mat leat gávdnamis,
ja ahte váldit vuhtii sihke skuvlaoamasteddjiid
ja skuvllaid mat buktet fálaldagaid.
Iešguđetlágan
prošeavttaid vásáhusaid
vuođul áigu departemeanta
bargat ovddidit dábálaš ja
guhkit áiggi vuollái
buori gáiddusoahpahusa jođiheami
buot golmma sámegillii.
11.4 Máhttoloktema ja Sámi Máhttoloktema
(LK06-S) oahppoplánaid ovddideapmi ja
atnuiváldin
Dalle go oahpahusláhka
bođii fápmui
1999, de oaččui Sámediggi
miha eanet dadjamuša ja ovddasvástádusa
oahppoplánaid ovddideamis.
Oahpahuslága § 6 – 4 čilge Sámedikki
ovddasvástádusa
mii guoská oahpu sisdollui,
mii dál geahččaluvvo
go Máhttolokten lea doaibmagoahtán.
Sámi Máhttoloktema
oahppoplánaid sisdoallu
lea, seamma ládje go Máhttoloktema
našuvnnalaš oahppoplánaid
ge, golmma oasis:
Oassi I: Oppalaš oassi
buot ohppiide Norggas, mii lea fievrreduvvon viidáseappot ovdalaš oahppoplánain.
Das nannejuvvo ahte
«Sámegiella
ja kultuvra lea okta oassi dan oktasaš árbbis
maid Norga ja Davviriikkat erenoamážit
galget áimmahuššat.
Dát árbi galgá oažžut
ovdánanvejolašvuođaid
skuvllain gos leat sámi oahppit,
nu ahte dat nanne sámi iešvuođa
ja min oktasaš máhtu
sámi kultuvrra birra».
Oassi II: Sámi oahpahusa
prinsihpat ja rámmat. Sámediggi
lea heivehan oahpaheami prinsihpaid ja rámmaid
sámi oktavuođaide.
Oassi III: Fágaide oahppoplánat,
mat sisttissetdollet buohtalas seammadássásaš plánaid vuođđooahpahussii
fágain; biebmu ja dearvvašvuohta,
musihkka, Risttalašvuohta-religiuvdna
ja eallinoaidnu, luonddufága,
servodatfága, historjá,
geografiija ja religiuvdna ja etihkka. Dát plánat
leat earaláganat go našuvnnalaš plánat,
danin go dat leat heivehuvvon sámi
dilálašvuođaide
ja geavahuvvojit sámi hálddašanguovllus sámi
vuođđoskuvllain,
sámi joatkkaskuvllain ja
eará oahppobáikkiin gos
fállet oahpu dáid
plánaid mielde. Ulbmil sámi
heivehemiin lea ahte fágain galget
vuhtiiváldit sámi
viidodaga stuorát servodatoktavuođas.
Dát mearkkaša
dan ahte eŋgelas ja matematihkka
oahppoplánat leat juste
seammaláganat go našuvnnalaš plánat,
ja leat áibbas eará sámi oahppoplánat
fágaide duodji ja sámegiella.
Fágaid struktuvra ja
váldosuorggit dain buohtalas
plánain leat seamma veardásaččat
go našuvnnalaš plánain
ja sisttisetdollet sihke našuvnnalaš ja
erenoamáš sámi
gelbbolašvuođamihttomeriid. Ulbmil
lea ahte sierranas oahppoplána galgá dahkat
ollisvuođa ja sihkkarastit sámi
ohppiide gelbbolašvuođa
sihke sámi ja našuvnnalaš oktavuođas,
gč. ILO-konvenšuvnna nr.169
artihkkala 27 ja 29.
Lea Sámediggi mii lea
dohkkehan daid erenoamáš sámi
oahppoplánaid. Máhttoloktemis
lea sámegiella vuosttašgiellan
ja sámegiella nubbigiellan
mielde buot oahppoplánain vuođđoskuvllas
ja joatkkaoahpahusas. Sámegiela
nubbigiellan oahppoplánat láhčet
dili guovtti goabbatlágan ovdáneapmái
olles vuođđooahpahusa áiggi.
Sámedikki dáhtu mielde
ii leat sámegiella ja kultuvra
fága šat
váldojuvvon mielde L97 oahppoplánain
Sámi Máhttoloktemii.
Oahpahuslága § 6 – 4
mielde galget buot Norgga oahppit oažžut «
oahpahusa sámi álbmoga
ja sámegiela birra, ja galget
oahppat dán álbmoga
kultuvrra ja servodateallima birra buot eará fágain. Sámediggi
ráhkada njuolggadusaid dán
oahpahusa sisdollui daid rámmaid siskkobealde
maid departemeanta mearrida». Lea vuosttaš geardi
go Sámediggi lea ožžon ámmátlaš válddi mearridit
sámi sisdoalu našuvnnalaš oahppoplánaide.
Ođđa
oahppoplánat mat ráhkaduvvojedje Máhttoloktema
oktavuođas, deattuhit miha
eanet sámi sisdoalu
go ovdal lea dahkkon.
Sámi sidoallu našuvnnalaš oahppoplánaide
mearriduvvui ovdal go Sámi Máhttoloktema
oahppoplánat ledje gárvásat.
K06-S plánat leat ráhkaduvvon
ovttasráđiid
oahppoplánajoavkkuiguin
maid Sámediggi lei nammadan.
Evttohusaid leat digaštallan ráđđádallančoahkkimiin gaskal
Sámedikki ja Máhttodepartemeantta,
sihke hálddahusaid
ja politihkalaš dásis.
Dan vuođul lea departemeanta mearridan
buohtalas seamma veardásaš oahppoplánaid
vuođđoskuvlii,
namalassii K06-S.
Joatkkaoahpahussii leat mearriduvvon erenoamáš sámi
oahppoplánat dáid
fágaide: sámi
historjá ja servodat, sámi
musihkka ja lávdi, sámi
visuála kultuvra, hábmen
ja duodji joatkkaoahpahus 2 ja 3 ja boazodoallu joatkkaoahpahus
2 ja 3.
Departemeantta mielas lea prinsihpalaččat
dehálaš ahte
dat oahpahus mii addojuvvo Sámi
Máhttoloktema plánaid
mielde lea seamma árvosaš go
dat mii addojuvvo muđui
Máhttolokteme plánaid
mielde, vai sámi oahppit ožžot
seammalágan gelbbolašvuođa
go eará oahppit Norggas.
11.4.1 Rájiidrasttideaddji
ovttasbargu
Sámedikkit Norggas, Ruoŧas
ja Suomas leat mearridan ráhkadit
oktasaš davviriikkalaš oahppoplánaid
earet eará sámegillii
ja duodjái. Guovlluin gos
leat unnán oahppit ja gos
lea váttis gávdnat
oahpaheddjiid, nugo ovdamearkka dihte lullisámi
guovlluin, sáhttá leat buorre čoavddus
ahte skuvllat goabbat bealde ráji
lágidit oahpahusa ovttas,
geahča kap. 12.1.1. Dákkár
rájiid badjel ovttasbargu
sáhttá leat
maid ábas danin go sámegiel
oahpponeavvut leat vátnásat.
Eurohparáđi
charter mii guoská regiovnnaid
ja unnitlohkogielaide (geahča kap.
19.3.1) art. 14 Rájiidbadjel šiehtadusat
geatnegahttet stáhtaid láhčit
dili ja ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu, earet
eará oahpahussuorggis.
Lullisámi ássan
Elgå guovlluin lea maiddái
ruoŧabealde, ja leamaš ságastallamat
Ruoŧa eiseválddiiguin dan
birra ahte sáhtášii
go álggahit sámi
oahpaheamis ovttasbarggu rastá riikkarájiid.
Maŋŋá čoahkkima
mii lei ámmátvirgeolbmáid dásis
njukčamánus
2006, de galge Ruoŧa departemeantta áirasat
guorahallat dien ášši
dárkileappot, earet eará gávnnahit
sierra láhkavuođu
geahččaladdandoaimmaide. Dan
rájes ii leat gullon Ruoŧas
mihkkege, muhto gažaldat
mii guoská riikkaidgaskasaš vuođđoskuvlaovttasbargui
lea áin seamma áigeguovdil,
ja departemeanta áigu ain čuovvut ášši.
Ovttasbargu Suomain lea vuosttažettiin leamaš dat
lagaš skuvlaovttasbargu
mii lea Sirpmá ja Ohcejoga
skuvllaid gaskkas leamaš 1999
rájes. Dán
ovttasbarggu ákkastallamiin
leat deattuhan ahte hálidit seailluhit
ja ovddidit sámegiela, kultuvrra
ja iešvuođa.
Skuvllain lea oktasaš oahpahus
guovtte geardde vahkus dárogielas, suomagielas,
sámegielas, eŋgelasgielas ja
matematihkas. Oahppit čuvvot
iežaset riikka oahppoplánaid
ja lea hálddahuslaččat čadnon
iežaset riikka skuvlii.
Sirpmá ja Ohcejoga skuvllat
lonohallet oahpaheddjiid muhtun diimmuid. Oahpaheaddjit leat virgáibiddjon
iežaset suohkaniin. Dáid
skuvllaid ovttasbargu lea dehálaš bargu
sámegiela ja kultuvrra nannemis
dien guovtti gilis.
Lassin dasa ahte ovttasbargat Ruoŧain
ja Suomain, de deattuha ráđđehus maid
dan man dehálaš lea
joatkit ja nannet ovttasbarggu mii lea álggahuvvon
gaskal Davvi-Ruošša
ja Finnmárkku/Romssa
skuvllaid. Oassi dán ovttasbarggus lea
earet eará ahte sii lonohallet
ohppiid ja oahpaheddjiid. Maiddái
dat ahte oahppat guhtetguoimmiset giela lea dehálaš oassi dán
ovttasbarggus, ja maiddái
dat ahte Ruoššas
ja Norggas lea goabbatlágan čehppodat
ja goabbatlágan árbevierut
iešguđet
fágasurggiin. Máhtu
ja vásáhusaid
lonohallan mielddisbuktá ahte
ožžot
eanet dieđuid goappešiid
riikkaid birra, geahča ráđđehusa
davviguovlluid nannenstrategiija.
Boksa 12.2 Sámeskuvla
Romssas
Govus 12.4 Málatvuomi suohkan
Romssa fylkkas
Sámeskuvla Romssas lea
internáhttaskuvla mii ásahuvvui
1983:s Málatvuomi suohkanis.
Váhnemat boazodoalus álge
bargat dan ala ahte ásahit
skuvlla. Skuvlajagi 2007 – 2008 leat
25 oahppi čadnojuvvon skuvlii.
12 sis leat ollesáiggi oahppit
geat orrot ruovttus dahje internáhtas.
Oahppit geain lea sámegiella
eatnigiellan oahpahuvvojit sámegillii. Oahppit
geain ii leat sámegiella
eatnigiellan, muhto geat galget šaddat
ollislaččat guovttegielagin,
ožžot
giellalávguma dahje immersionoahpu.
9 oahppi – Nordlánddas,
Davvi-Trøndelágas
ja Rogalánddas – ožžot
gáiddusoahpu. 3 oahppi Nordlánddas
ja Romssas hospiterejit skuvllas – ovtta vahku ain mánus
dahje juohke nuppi mánu.
Skuvllas, internáhtas ja
gievkkanis leat sullii 14 jahkedoaimma, ja eatnašiin lea
sámegiella eatnigiellan.
Skuvla lea 2005:s ráhkadan
Boazoprošeavtta vai árbevirolaš sámi máhttu
livččii
oassin skuvlaárgabeaivvis.
Juohke oahppi oažžu
miesi maid galgá dápmat
dálvvis. Oahppit oassálastet
earret eará gárddiid
dahkamis (mihtidit, gávppašit
ja ceggejit), sii ráhkadit
leaŋggaid ja eará ávdnasiid
bohccui. Sii bibmet ja dápmet
ja vudjet maid reagain.
Romssa sámeskuvllas lea
riikkaidgaskasaš profiila.
Skuvlajagi 2006 – 2007 hospiterii muhtin
Ruošša
dutki ja guokte oahppi dán
skuvllas (LENA prošeakta).
Ulbmilin dainna lei geahčadit
vejolašvuođaid
ráhkadit seammalágan
skuvlla Jakutskii Sibiirii, vai gáhttešedje
evenálbmoga giela ja kultuvrra.
Eambbo álgoálbmogat sirkumpolára
guovlluin leat čájehan
beroštumi dasa ahte čatnat
oktii «oarjemáilmmi» skuvlla
ja árbevirolaš álgoálbmotmáhtu,
ja sii leat finadan dán
skuvllas. Leat ráhkaduvvon
oktasaš oahpponeavvut
nu go temágihppagat vai
ovttasbargu álkiduvvošii.
Boahtteáiggi hástalusaid
ektui čujuhu skuvla ieš dasa
ahte sámegielat ohppiid
lohku dáidá njiedjat,
muhto ahte skuvllas sáhttet
leat 15 – 20 ollesáiggioahppi boahttevuođas,
ja eaktun dasa lea ahte skuvla ain sáhttá doaimmahit
giellalávgunoahpahusa. Skuvllas
leat buorit rusttegat gáiddusoahpahussii,
muhto sii hálidit guhkitáiggi šiehtadusaid
vai besset sihkkarastit oahpaheaddjeresurssaid. Nu movt earáide
ge, de lea oahpponeavvodilli hástalus,
ja skuvla ráhkada ieš temágihppagiid.
11.4.2 Eksámen ja našuvnnalaš geahččaleamit
2006 čavčča ásahuvvojedje fágalávdegottit
mat galge evttohit makkár
bargobihtáid sáhtášii
ráhkadit mat heivejit Sámi
Máhttoloktemii. Dat galget
sihkkarastit ahte bargobihtát
heivejit daid sámi oahppoplánaide
maid Sámedikkis leat ráhkadan.
Fágalávdegottiin
lea máhttu buot golmma sámegielas
ja sii galget ovttasbargat dárogiel
ja dárogiella ohppiide
geain lea sámegiella ja
suomagiella nubbigiellan fágalávdegottiiguin.
2007 čavčča
leat čađahuvvon
našuvnnalaš geahččaleamit
lohkamis dárogielas ja eŋgelasgielas
ja rehkenastimis 5. ja 8. luohkáin.
Departemeanta bidjá vuođđun
iežas bargui dan ahte oahppit
geain lea sámegiella vuosttaš-
dahje nubbigiellan, galget čađahit
seamma ollu našuvnnalaš geahččalemiid
go eará oahppit. Oahpahusdirektoráhtta
lea ožžon
bargun ovddidit našuvnnalaš geahččalemiid
sámegiela lohkamis ohppiide
geain lea sámegiella vuosttašgiellan.
Jurdda lea geahččalit
dáid našuvnnalaš lohkangeahččalemiid sámegielas
2008 čavčča
ja dat čađahuvvojit
vuosttaš geardde 2009 čavčča.
Departemeanta ja Sámediggi
leat ovttaoaivilis das ahte fertejit ráhkaduvvot
sierra rámmaeavttut našuvnnalaš lohkangeahččalemiide
sámegielas
.Rámmaeavttuin
galget čilget našuvnnalaš geahččalemiid
ulbmila ja ráddjet vuođđogálggaid
sámegiela lohkamis.
Leat bargamin ovddidit ođđa kártengeahččalemiid
lohkamis ja rehkenastimis vuođđoskuvlla
2. luohkáide. Dát
geahččaleamit leat
geatnegahttojuvvon dán skuvlajagi rájes.
Geahččaleamit
galget jorgaluvvot buot golmma sámegillii.
11.4.3 Sámi Máhttoloktema árvvoštallan
Nordlánddadutkan/Nordlandsforskning
lea, ovttas Norut Samfunn, Norut NIBR ja Finnmárkku
Allaskuvllain, ožžon bargun árvvoštallat
Sámi Máhttoloktema.
Váldobargun dán árvvoštallamis
galgá leat guorahallat dan
ahte váikkuha go Sámi
Máhttolokten dasa ahte joksat
ulbmila mii lea seammaárvosaš oahpahus
sámi giellajoavkkuide Norggas,
man lági mielde leat oahppoplánat
váldojuvvon atnui ja movt dat
leat váikkuhan skuvllaid
bargovugiide. árvvoštallan
galgá sisttisdoallat golbma
oasseprošeavtta:
Makkár
ovdabargguid leat bargan Sámi
Máhttoloktema atnuiváldima
oktavuođas.
Man muddui leat LK06-S váikkuhangaskaoamit
stivrejeaddjin skuvllaid doaimmain.
Movt oahppoplánat
doibmet skuvllaid doaimmaid stivrejeaddjin.
Váldoprošeavtta
jođiheaddji ja ovttastahtti
lea Nordlandsforskning, ja visot raporttat bohtet oktan váldoprošeavtta
mielde. árvvoštallamis
bohtet oasseraporttat cuoŋománus
2009 ja 2010, ja loahpparaporta galgá leat
gárvvis cuoŋománus
2011.
11.4.4 Strategiijat ja doaibmabijut
11.5 Sámi oahpponeavvut
Sámi oahpponeavvut galget
váikkuhit nannet sámi
kultuvrra ja iešdovddu dakko
bokte ahte addit ohppiide vejolašvuođa
oahppat sámegiela ja oažžut
oahpahusa sámegillii. Eaktun dasa
ahte skuvla galgá nagodit
addit ollislaš oahppofálaldaga
sámi ohppiide, lea ahte
gávdnojit sámi
oahpponeavvut. Sámi Máhttoloktema atnuiváldin,
man čuvvo ođđa oahppoplánat,
lea dagahan ahte lea šaddan
stuorát dárbu
sámi oahpponeavvuide eanaš fágain.
Dál lea nu ahte gávdnojit
beare unnán sámi
oahpponeavvut mat heiveše Sámi
Máhttoloktemii.
Sámedikkis lea, dan rájes
go Sámi oahpahusráđđi
biddjojuvvi Sámedikki vuollái
jagi 2000, leamaš ovddasvástádus
doaimmahit iešguđetlágan
doarjjaortnegiid sámi oahpponeavvuid
ráhkadeapmái.
Sámi
oahpponeavvuid ovddideapmi – Strategalaš plána
2001 – 2005 rámma
siskkobealde leat ráhkaduvvon oahpponeavvut
vuođđooahpahussii, eanemusat
vuođđoskuvlii.
Joatkkaoahpahusa váste leat
ráhkaduvvon oahpponeavvut
dušše
muhtun vuoruhuvvon fágaide.
Sámediggi lea maŋimus golmma
jagi juolludan sullii 14 mill. ruvnno jahkásaččat iešguđetlágan
sámi oahpponeavvuide. Dasa
lassin oaččui Sámediggi
2006 juovlamánus 2 milj. ruvnno
digitála oahpponeavvuid
ovddideapmái. 2008 lea biddjojuvvon
14 milj. ruvdno oahpponeavvuide.
Sámediggi lea čađahan
olggobealde árvvoštallama
mii guoská doarjjaortnegiidda
ja sámi oahpponeavvuid stragegiijaplánii. árvvoštallan čájeha
ahte Sámedikki doarjjaortnegat
eai leat doaibman dohkálaččat
ja das čujuhit ollu sivaide
mat leat dagahan ahte ii leamaš vejolaš ráhkadit doarvái
sámi oahpponeavvuid mat
heivejit Sámi Mahttoloktemii. árvvoštallamis čállet
ahte stuorámus sivvan dasa
ahte ráhkaduvvojit nu unnán sámegiel
oahpponeavvut, lea ahte gávdnojit
beare unnán olbmot geain
lea ovddidangelbbolašvuohta,
leat smávva fágabirrasat
ja ahte oahpponeavvuid ovddideapmi lea unnán
gánnahahtti.
Go ii gávdno čohkkejuvvon
listu mas oainnášii
buot sámi oahpponeavvuid mat
dál leat gávdnamis,
de lea skuvllaide ja oahpaheddjiide váttis
váldit atnui sámi
oahpponeavvuid. Danin lea dárbu kártet
makkár prentejuvvon ja digitála
oahpponeavvut leat gávdnamis,
ja ahte diet dieđut doaimmahuvvojit
daid gulahallanoktavuođain
mat leat gávdnamis. Sámediggi áigu
meannudit ođđa
strategalaš oahpponeavvoplána
evttohusa 2008 giđa mielde. Dán
plána vuolggabáiki
galgá leat árvvoštallama
bohtosat.
Maŋŋá go
Sámediggi lea meannudan
iežas strategalaš plána, de áigu
departemeanta ráđđádallat
ja ovttasbargat Sámedikkiin
movt viidáseappot bargat sámi
oahpponeavvoovddidemiin. Departemeanta oaivvilda ahte Oahpahusdirektoráhta sadji
ja ovddasvástádus
sámi oahpponeavvuid ovddidanbarggus
berre árvvoštallojuvvot.
Jus galggašii sirdit sámi
oahpponeavvuid ovddidan- ja buvttadanovddasvástdusa,
de dasa lea eaktun ahte lea ovttasbargu gaskal Oahpahusdirektoráhta ja
Sámedikki, sihke de go galgá kártet
ja heivehit oahpponeavvuid maid galgá ovddidit.
Ja go sámi oahpponeavvuid
dárbu lea stuoris, de berre árvvoštallat
vejolaš eará buvttadančovdosiid,
vai gokčat dán
dárbbu jođáneamos lági
mielde. Earet eará sáhtášii
garraseappot nannet digitála
oahpponeavvuid maid sáhttá jođáneappot
ođasmahttit ja juohkit. Dat
sáhtášii
leat veahkkin gokčat oahpponeavvodárbbu. Sáhttá maid
jorgalit eanet dáru oahpponeavvuid
sámegillii, vai oččošii
eanet válljenvári oahpponeavvuid
sámi ohppiide.
Gelbbolašvuođanannen
ja ovttasbargu gaskal fágabirrasiid
sáhttá leat
veahkkin oččodit
buvttadit eanet oahpponeavvuid. Dán
oktavuođas berrešii
hástalit universitehtaid
ja allaskuvllaid fágabirrasiid.
Sámi allaskuvla lea máŋga
jagi juo fállan viidásit
oahpu oahpponeavvopedagogihkas, ja sis leamaš IKT-oahpponeavvuid
ovddidankursset. Oažžun
dihte eanebuid ohcat dien lohkansuorgái,
de ásahii Sámediggi
stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje
dien oahpu áigodagas 2002 – 2005.
Allaskuvla lea maid bidjan áiggi
fágaoahpaheddjiide vai besset searvat
oahpponeavvuid ovddidanbargguide.
Davviriikkalaš ovttasbargu
oahpponeavvuid ovddideamis berre álggahuvvot
lagamus áiggi. Ruoŧa
universiehtain ja allaskuvllain lea ovdamearkka dihte
erenoamáš gelbbolašvuohta
lullisámegielas.
11.5.1 Strategiijat ja doaibmabijut
Departemeanta áigu
2008 giđa mielde, ovttas
Sámedikkiin, nammadit bargojoavkku
mas galget leat mielde oalle viidát
ovddasteaddjit. Bargojoavku galgá ráhkadit
sámi oahpponeavvuid ovddidanplána
vuođđooahpahussii.
Bargojoavku galgá maid geahčadit
ahte sáhtášii
go eanet jorgalit dáru skuvllaid
oahpponeavvuid ja heiveit daid Sámi
Máhttoloktema ulbmiliidda
Bargojoavku galgá maid árvvoštallat
ruđalaš arvvosmahttimiid
mat sáhtáše iešguđet
fágabirrasiid movttáskahttet
searvat buvttadit lasi oahpponeavvuid sámegillii.
Dát plána galgá gieđahallojuvvot
Sámedikki oahpponeavvuid
strategalaš plána
oktavuođas.
Departemeanta áigu
ovttas Sámedikkiin geahččat árvvoštallama ja
dárkileappot guorahallat
movt oahpponeavvuid ráhkadandoarjagat
leat doaibman, ja movt ovdáneami
ja doarjjaortnegiid sáhtášii
buoridit.
Departemeanta áigu,
ovttas Oahpahusportálain
www.utdanning.no álgit kártet
ja čohkket ovtta sadjái dieđuid
main oaidná makkár prentejuvvon
ja digitála sámi
oahpponeavvut leat gávdnamis.
www.utdanning.no siidduide galgá ásahuvvot sierra
neahttabáiki sámi
oahpponeavvuide.
11.6 Gelbbolašvuođanannen
Máhttoloktema atnuiváldima
oktavuođas sirddii ráđđehus
2 milj. ruvnno Sámediggái,
oahpaheddjiid gelbbolašvuođanannemii
geat oahpahit sámegillii
ja sámegielas. Dasa lassin sáhttet
oahpaheaddjit geat oahpahit sámegillii
ja sámegielas maid geavahit ruđaid
mat leat juolluduvvon «Ovdáneami
gelbbolašvuohta – vuođđooahpahusa
gelbbolašvuođanannen» doaimmas.
11.6.1 Gávnos
Go galge implementeret oahppoplánaid Máhttoloktemii
de leat hui ollu ohcalan nationála
oahppoplánain resursamaterieallaid
mat muitalit sámi sisdoalu
birra. Sámi allaskuvla lea
ráhkadan bagadallama sámi
sisdoalus nationála oahppoplánain
go riikka oahppoeiseválddit
sin dáhtto dan bargat. Bagadallan
galgá leat oassin muhtin
diehto- ja movttidahttinpáhkas sámi
sisdollui mii lea čadnojuvvon
liigeohppui ja fágabargiid
oahpaheapmái. Gávnos
lea ovddimustá daidda oahpaheddjiide
geat oahpahit riikka oahppoplánaid
mielde, muhto dat veadjá maid leat ávkkálaš veahkkeneavvun daidda
oahpaheddjiide geat oahpahit Máhttolokten – Sámi
oahppoplánaid mielde.
Resursamaterieallan lea resursagirji Gávnos
mii galgá doaibmat fágalaš resursan
oahpaheddjiide go sii galget bargat sámi
sisdoaluin riikka oahppoplánain
ovttas nehttii vuođđuduvvon
oahpporesurssaiguin. Gávnos
deaddiluvvui ja sáddejuvvui
buot skuvlaeaiggádiidda
ja skuvllaide skuvlaálgimii borgemánu
2007:s. Resursagirjjis leat duogáš dieđut,
duohtadili teavsttat ja jurdagat čađaheapmái.
Ii dat leat metodalaš bagadallan,
muhto «vuosttašveahk-ki» mas
leat ovdamearkkat maidda oahpaheaddji sáhttá lasihit
dan maid hálida. Dat ásahusat
mat leat ráhkadan bagadallama áigot
ovttas «Skuvlaneahtain» ráhkadit
nehttii vuođđuduvvon
oahpporesurssaid mat leat čadnon
Gávnos girjái
ja dat galgá leat «resursabáŋku» báikkis
www.skolenettet.no/gavnos.
11.6.2 Lassioahppofálaldagaid ráhkadeapmi
Sámi sisdoallu boahtá čielgaseappot ovdan
riikka plánain ja dat bidjá ođđa
gáibadusaid gealboloktemii. Dál
jáhkket ahte bohtet dárbbut oažžut
eambbo rievddadeaddji ja guvlui heivehuvvon liigeoahppofálaldagaid,
ja gártá maid
hástalussan oainnusin dahkat
sámi perspektiivvaid váldo rámmaplánain
ja ásahusaid iežaset
fágaplánain
sihke ovdaskuvllaoahpu ja oahpaheaddjeoahpu várás. Dasa
lassin lea deatalaš láhčit
dili nu ahte oahpaheaddjeoahppoásahusat
maid ráhkadit gelbbolašvuođa
mii lea mielde das ahte sámi
perspektiiva boahtá mielde
vuođđooahpu
fágain.
Boksa 12.3 Ovddamearkkat Máhttoloktema
oahppoplánaide gullevaš sámi
fáttáin, mat
leat gelbbolašvuođaulbmiliin
Dárogiella
dovdat ja dadjat sámi
alfabehta bustávaid
čilget daid vuoigatvuođaid
mat leat sámegielas ja gos
gávdnojit iešguđet
sámegielat Norggas, Ruoŧas,
Suomas ja Ruoššas
Luonddufága
addit ovdamearkkaid das movt sámit atnet
luondduriggodagaid
addit ovdamearkkaid álbmotdálkasiin,
earret eará sámi
dálkasiin, ja ságastallat
erohusa gaskal alternatiiva dálkasiin
ja skuvladálkasiin
Servodatfága
Kristtalašvuođa-,
oskkoldaga- ja eallinoainnumáhttu
Historjá
Oahpahusdirektoráhtta
lea atnán vuođđun
Gávnos girjji vai šattašii
gelbbolašvuođalokten riikkas
ja lea bidjan Sámi allaskuvlii
bargun ráhkadit liigeoahpahusa
oahpaheddjiide vai besset oahppat Máhttoloktema
sámi sisdoalu. Leat bivdán
allaskuvlla čalmmustahttit
muhtin guovddáš sisdoalloosiid
vai movttidahtáše
oahpaheddjiid bargat sámi
gelbbolašvuođa
mihttomeriiguin ja vai livčče
mielde buori máhttoovdánahttimis.
Fálaldat váldojuvvo
atnui 2007 čavčča.
Sámi allaskuvla lágidii
Oslo allaskuvllain muhtin seminára
bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis, fylkkamánniid
oahppoossodagain ja eará berošteddjiide
ee. movttidahttin dihte liigeoahpahusfálaldagaid ráhkadit.
Romssa ja Nordlándda fylkkamánnit
maid leat doallan semináraid sámi
sisdoalu birra 2007 giđa.
Lea skuvlaeaiggádiid
duohken árvvoštallat
lea go dárbu liigeohppui mii
livččii
dan bargui čadnojuvvon mii
dahkkojuvvo sámi gebbolašvuođa
mihttomeriid ektui. Jus leat gelbbolašvuođa ovdánahttindárbbut,
de besset skuvlaeaiggádat
váldit oktavuođa
allaskuvllaiguin vai besset álggahit
ovttasbarggu dien suorggis. Diekkár
ovttasbarggu sáhttá ovdamearkka
dihte regiunála dásis
organiseret.
11.6.3 Sámi lohkanguovddáš
Sámi allaskuvla ásahii
2007 giđa Sámi
lohkanguovddáža
sierra doaibman. Sámi allaskuvla
lea árvalan ahte lohkanguovddáš ásahuvvošii fásta
birasin sámi lohkanoahpahussii,
ja ahte doppe galgá čađahuvvot sámegiel
lohkamis dutkan- ja ovddidanbargu, ja dat galgá maid
doaibmat fágalaččat
veahkkin sámegiela ja skuvlla
oktavuođas, ja leahkit sámi fágabiras
mii guoská sámegiel
lohkanoahpahussii. Departemeanta oaivvilda ahte Sámi
lohkanguovddáš berre árvvoštallat ásahit
ovttasbarggu fágabirrasiiguin
mat juo gávdnojit, gos earet
eará barget lohkanoahpahemiin
ja dutkamiin, vai sáhttá viiddidit
ja atnit ávkki goabbatguoimmis
gelbbolašvuođa
ja vásáhusaid.
11.6.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Láhčin
dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii, de
lea Oahpahusdirektoráhtta
addán Sámi
allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii
fállat lassioahpu oahpaheddjiide
Mahttoloktema sámi sisdoalu birra.
Vuolggabáikin dán
bargui lea
Gávnos.
Departementta mielas lea dehálaš nannet
sámegiel lohkanoahpahusa
ja áigu ovttasráđiid
Sámi allaskuvllain árvvoštallat
movt dien buoremusat sáhttá áimmahuššat.
11.7 Oahppolihtut ja fálaldagat rávisolbmuide
Gávdnojit guokte sámi
oahppolihtu, Sámi oahppolihttu
(SOL)
4 ja Mearrasámiid
oahppolihttu (SSF) maid váldoulbmil
lea oahpahit sámegiela ja
kulturárbbi. 2006:s oasálaste
484 oasseváldi SOL kurssiide,
ja 88 oasseváldi ledje mielde
kurssiin maid SFF lágidii. Eanaš kurssiid
sisdoallu lea sámi kultuvra
ja servodateallin, ja leat maid sámegielkursset.
Muhtumat dain eará oahppolihtuin,
nugo omd. Folkeuniversitetet, fállá maid
oahpahusa sámegillii, dávjá gáiddusoahpaheapmin.
Sámi giellaguovddážat
(gč. kap. 19.7.3) leat maid ásahusat
mat lágidit iešguđetlágan
kurssiid rávisolbmuide.
SSF lea gulaskuddancealkámušastis NOU
2007: 11
Oahppolihtut – eallináigái oahppan čujuhan
dan ahte Sámediggi ruhtaváni
dihte vuoruha mánáid
ja nuoraid oahpaheamis ja oahpponeavvuid ráhkadeamis.
Dálá oahpponeavvut eai
leat heivehuvvon rávisolbmuide
geain ii leat sámegielmáhttu,
ja lea stuora dárbu oahpponeavvuide
omd. duojis ja árbevirolaš máhtus.
Norgga Sámiid Riikkasearvi čállá guláskuddancealkámušastis
ahte oahppolihtut lea dehálaš ásahusat mat
veahkehit sirdit árbevirolaš máhtu
buolvvaid gaskka ja doaimmahit sámegiela
ovddideami sámi servodagas. Daddjo
viidáseappot:
«Lea oba miha stuora váttisvuohta
jođihit rávisolbmuid oahpaheami
sámiide, danin go leat ollu našuvnnalaš nuppástusat
ja nannensuorggit main dađibahábut
ii gávdno sámi
profiila. Dat mearkkaša
ahte vuođđooahpu
nannen rávisolbmuid gaskkas
bargoeallimis […] lea hui unnán
leamaš sápmelaččaide ávkin.
Sivvan sáhttá leat
ahte dieđut ortnegiid birra
eai gávdno sámegillii,
ahte doarjjaortnegat leat vásetin
stuorát fitnodagaide ja
bargoaddiide ja ahte sápmelaččat leat
oaidnán ahte sis leat unnán vejolašvuođat
oažžut makkárge
doarjagiid diekkár nannensurggiin.
Lea maid nu ahte […] rávisolbmot, geat
leat riegádan ovdal 1978,
ja geain lea vuoigatvuohta oažžut
heivehuvvon oahpaheami joatkkaskuvladásis,
eai leat ožžon
erenoamáš diehtojuohkima
doaimmaid birra mat gusket sápmelaččaide.
Jáhkkimis leat oalle ollu
rávis sápmelačča geat
livčče
jur juste gullan dieid nannensurggiide. Lea NSR mielas oalle duođalaš ahte
sápmelaččaid
hástalusat diekkár
oktavuođain eai oaččo fuomášumi,
ja sivvan sáhttá leat
juste dat ahte ortnegat leat čadnon
almmolaš systemaide. Sámediggi
berre leat mielde hábmemin
rávisolbmuid vejolašvuođaid
beassat oažžut vuođđooahpahusa
mas lea árbevieruid oahpaheapmi,
giellaoahpaheapmi jna.»
Bargoeallima Basisgelbbolašvuođa progámma
(BKA) bokte leat addon doarjagat vuođđooahpaheapmái
matematihkas, lohkamis ja čállimis
sámegillii ja dárogillii
ja IKT, maid maiddái sámi searvvit/bargit
leat jođihan.