Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 7 (2006-2007)

Sámedikke doaimma birra 2005

3.13 Birasáššit

3.13.1 Gáhttenplánat ja areálagáhtten

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa 2.4 kap.

Dál leat Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat sámi guovlluid gáhttenplánabarggu njuolggadusaid hárrái. Njuolggadusat galget leat oppalaš ráđđádallanšiehtadusa rámma siskkobealde. Sámediggi lea bivdán ahte eai álggahuvvo ođđa gáhttenplánaáššit luonddugáhttenlága mielde ovdal go dákkár njuolggadusat leat gárvásat. Birasgáhttendepartemeanta lea dán oainnu váldán vuhtii, muhto deattuha seammás ahte ođđa njuolggadusaid bargu ii dárbbašmeahttumit cakka sámi guovlluid gáhttenplánaid ovdáneami. Departemeanta áigu iežas vuollásaš etáhtaide dieđihit ahte jus ođđa gáhttenáššiid bargu galgá álggahuvvot ovdal go dárkilat njuolggadusat leat dohkkehuvvon, de galgá bargu leat oppalaš ráđđádallanšiehtadusa rámma siste.

3.13.2 Plána- ja huksenláhka

Plánaláhkalávdegoddi lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan ja evttohan dihto láhkamearrádusaid ovddidan dihtii sámi deasttaid ja beroštumiid servodat- ja areálaplánemis. Evttohusa áigeguovdilis fáttát leat sihkarastit sámi kultuvrra luondduvuđđosa, áimmahuššat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mat gullet ILO-konvenšuvdnii eamiálbmogiid vuoigatvuođaide ja Sámedikki rolla plánemis. Dasto lea lávdegottis evttohus man áigumuš lea buoridit boazodoalu posišuvnna areálaplánemis. Lávdegotti evttohus lea leamaš ollu sajiin gulaskuddamis ja dál lea bargamin ovddidit láhkaproposišuvnna plána- ja huksenlága ođđa plánaoassái. Lávdegotti evttohus sámi beroštumiid ja deasttaid ektui árvvoštallo dán oktavuođas.

3.13.3 Boraspiret

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa 2.4.5 kap.

NBR ja Birasgáhttendepartemeantta gaskasaš sierra čoahkkima vuođul guovvamánus 2006, mearriduvvui ahte departemeanta galgá čađahit jahkásaš čoahkkimiid NBR:in mas boraspiret ja vejolaš eará áigeguovdilis áššit digaštallojit. Dasto árvvoštallo jahkásaččat geatkegoddin njukčamánu gaskamuttu rájes, oktanaga báikkiid registrerema ja duođaštusa. Bohccuid guotteteatnamat deattuhuvvojit nannosit dáid árvvoštallamiin. 2006 áigge galgá vel čađa mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes vahágiid buhtadeami ektui, sihkarastin dihtii buoremus seammaláganmeannudeami fylkkaid gaskkas. Dasto lea 2006 divvojuvvon nationálbušeahtas álggahuvvon buhtadus buvttavuitui buhtadusortnegis go lea boazomassin boraspiriid geažil 2005 – 2006 boazodoallojagi rájes.

Sámedikki ávžžuhusa mielde lea bušeahtta registreret ja ovddidit vugiid boraspiriid nationála gozihanprográmmas sakka lasihuvvon jagis 2005 ja 2006 rádjai. Dán jagi juolluduvvo 9,7 milj. kr boraspire nállegoziheapmái. Dasto biddjo olu ruhta eastadeaddji doaibmabijuide. Dát poasta ge lea lasihuvvon 2006:s, ja lea dál oktiibuot 37 milj. kr.

Dálá boraspirepolitihka ja álbmotrievtti áššiid ektui, čujuhuvvo Sd.dieđ. nr. 15 (2003 – 2004) Rovvilt i norsk natur 5.2 og 5.3 kapihttaliidda.

Sámediggi lea ožžon njuolga nammadanválddi regiovnnalaš boraspirelávdegottiide daid guovlluin gos leat sámi beroštumit. Dás nammaduvvo Sámedikki beales okta viđa miellahtus ja sadjásaš 5, 6, 7 ja 8 regiovnnaide. Boraspirelávdegottiin lea bajit ovddasvástádus goddit ja bivdit boraspiriid, ja ovddasvástádus juohkit ruđa eastadeaddji ja riidoláivudeaddji doaibmabijuide. Gieskat lea vel aiddostahtton ahte boazodoallohálddahus oktan fylkkamánniin galgá gessot mielde dáid regiovnnaid boraspirelávdegottiid čállingottiide. Sámediggi lea vel ožžon bissovaš saji Boraspirehálddašeami oktavuođalávdegoddái. Sámediggi beasai vel mielde ođđa boraspirepolitihka ovddideami oktavuođas Sd.dieđ. nr. 15 (2003 – 2004) čállima oktavuođas, earret eará Rådgivende utvalg for rovvilt og samfunn (ROSA) ja Sentralt rovviltutvalg čoahkkimiid bokte.

3.13.4 Mohtorjohtolat mehciin

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa 2.15 kap.

Árbevirolaš sámi ealáhusberoštumit leat fuolahuvvon gustojeaddji motorjohtolatlága 4 § vuosttaš lađđasa c bustáva mielde, mii diktá mohtorjohtolaga dárbbašlaš sáhtostallamii fásta ássanbáikkiide ja eanandoallo-, vuovdedoallo- ja boazodoalloealáhusaid oktavuođas.

Departemeanta čujuha čađahuvvon iskkademiide mohtorjohtolagas mehciin hálddašanortnega iskkadanlága mielde. Iskkadeapmi lea loahpahuvvon, muhto čieža oassálasti gielddain leat ožžon vejolašvuođa joatkit ortnegiin 2007 rádjai. Iskkadeami váldoáigumuš lea čielggadit sáhttá go mohtorjohtolatlága ulbmila deavdit, ja mohtorjohtolatpolitihkka šaddat oktalaččabut go dál, jus laktá mohtorjohtolatpolitihka báikkálaš plánamearrádusaide ja plánaproseassaide plána- ja huksenlága mielde, ja jus gielddat ožžot stuorát válddi mohtorjohtolatlága mielde. Dán iskkadeami vásáhusat gullet MoSa-prošektii mas Sámediggi ge lea searvvis. MoSa loahpahuvvo 2006:s. Iskkadangielddaid ja MoSa-prošeavtta vásáhusat bidjet vuđđosa árvvoštallat galget go dálá njuolggadusat nuppástuhttot ja makkár nuppástumit de leat áigeguovdilat.

3.13.5 Árbevirolaš eamiálbmotmáhttu

Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2005 juolludan 400 000 kr Sámi allaskuvlii – Sámi instituhttii dakkár prošektii mii galgá duođaštit ja ovdanbuktit ođđa ja guoski máhtu mii lea árbevirolaš luonddu-, riggodagaid- ja areálahálddašeami ja boazodoalu doaimmaheami vuođul. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea 2006:s čuovvolan lassi mearreruđain prošektii.

3.13.6 Ovttasbargu regiovnnalaš dásis GIS (Geografalaš informašunvuogádagaid) dáfus

Čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhusa 2.5.1 kap. maŋimuš oassái.

Birasgáhttendepartemeanta ja Statens kartverk leat čoahkkinastán Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda áirasiiguin searvamii Norge digitalt ja geografalaš informašunvuogádagaid atnimis (GIS) hálddašeamis. Bealit ledje ovttaoaivilis ahte Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda ovttasbarget geodata hárrái Finnmárkkus geahččalanortnegin Norge digitalt ektui, ja de árvvoštallo galgá go dađis eanet čatnašuvvot. Sámediggi áigu dárkilat geahčadit iežas geodata anu ja makkár fáddádata lea miellagiddevaččamusat ráhkadit, sihke standárddaid ja sisdoalu dáfus. Sámi báikenamaid ektui, lea dehálaš ahte Statens kartverk, Sámediggi ja báikenammakonsuleanttat ovttasbarget bures báikenamaid nammabidjamis kárttain ja registariin.