13 Biras-, ealáhus- ja boaittobealpolitihka bajit prinsihpat
Norgga eiseválddiin lea rievttálaš geatnegasvuohta
gáhttet sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa,
ee. ON-konvenšuvnna bokte siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra (geahča kapihtal 3). Konvenšuvnna
art. 27 bidjá ee. rájáid areálasisabahkkemiidda
mat vahágahttet sámiid kultuvrra ja luondduvuđđosa.
Árbevirolaš sámi ealáhusat,
ee. duodji, boazodoallu, guolásteapmi ja meahcásteapmi
leat lagas oktavuođas luondduin. Danne leat
birasperspektiiva ja bistevaš gárgedeapmi
hui deaŧalaš bealit sámi
ealáhusain ja sámi guovlluin.
Sámi kultuvra lea čadnojuvvon guovlluide maid riikkagottálaš perspektiivvas
dadjet boaittobeallin dahje doaresbealbáikin. Danne leage
bureslihkostuvvan boaittobealpolitihkka sámi guovlluin ovdahussan
bisuhit ja viidásetfievrridit sámi kultuvrra ja
giela.
Ráđđehus háliida
ain veahkehit ealáhuseallima ođasmahttin-
ja nuppástuhttinbargguin, maiddái guovlluin gos
sámit ásset. Dát lea dárbbašlaš,
sihke danne vai gárgeda sámi gilážiid
ja sámi giela ja kultuvrra, ja maiddái ekologalaš beliid
vuhtiiváldimis.
Ealáhuseallin ja kultuvra leat duovdagat mat guktot
láhkásis duddjojit hutkáivuođa
ja ovddidit servodaga. Go kulturvuđđosaš ealáhusgárgedeapmi
ja čavgadit ovttasbargu ealáhusaid ja kultuvrra
gaskkas dahkkojuvvo ulbmillaš nannemiin, lea
deaŧalaš láhčit
nu ahte lassáneaddji árvolokten adno vuđolaš perspektiivan.
Ráđđehus háliida
oppalaččat dahkat buriid rámmaeavttuid
ealáhusdoaimmaheapmái. Ealáhusgárgedeami
nannenbarggu juksanmearrin galgá leat gárgedit
gánnáhahtti fitnodagaid. Ráđđehus
atná vuođđun ahte
ealáhusgárgedeami láhčin lea
bures vuođđuduvvan ealáhuspolitihka
bajit juksanmeriide ja prinsihpaide. Dat mearkkaša
maiddái ahte buohkanas almmolaš ealáhusgárgedanviggamuš guovlluguovdasaš ja
báikkálaš dásis ferte
biddjojuvvot gilvonávccalaš ja gánnáhahtti
fitnodagaid ja ealáhusaid gárgedeapmái
main lea buorit árvoloktennávccat. Dán
rámma siskkabealde galgá leat luomusvuohta guovlluguovdasaš heivehemiide báikkálaš ealáhuseallima
ovdehusaid ja gárgedanvejolašvuođaid
ektui. Ráđđehus áigu bargat
dan guvlui ahte arvvosmahttit ođđa ealáhusdoaimmaid
maid vuolggasadjin lea sámi kultuvra ja árbevirolaš ealáhusat.
Nana fágabirrasat ja eambbo geahččaladdan-
ja gárgedanviggamuš sámi guovlluid
ealáhusaid ja ealáhusgárgedeamia várás
lea dán oktavuođas deaŧalaš. Ráđđehus áigu
láhčit dili vai alit gelbbolašvuohta
ja ođđaáigásaš teknologiija geavahuvvo
eambbo sámi árbevirolaš guovlluin ja
dan láhkái dahkat vuđđosa
ođđaálggahemiide
ja bissovaš ássamii maiddái
boahtteáiggis.
13.1 Riikkaidgaskasaš láidestusat biraspolitihkas
13.1.1 Konvenšuvdna biologolaš eatnatgeardáivuođa
birra (CBD)
Norga nannii (ratifiserii) jagis 1993 ON konvenšuvnna
biologalaš eatnatgeardáivuođa birra.
Dát lea nannejuvvon sullii 170 riikkas. Konvenšuvdna
lea málmmeviidosaš šiehtadus mii
gohčču oassálasti riikkaid gárgedit
strategiijaid, plánaid ja prográmmaid vai olahivččeii
biologalaš eatnatgeardáivuođa
bistevaš geavaheami. Biologalaš eatnatgeardáivuođa
vuhtiiváldima galgá nu guhkás go vejolaš goarrut suorgeplánemii
ja suorgedoaimmaide, ja riikkagottálaš mearridanproseassaide.
Artihkal 8 (j) geatnegahttá stáhtaid seailluhit
ja bisuhit dieđu ja máhtu ee. eamiálbmogiid
ja báikkálašservodagaid birra
riikkagottálaš lágain. Dieđáhus
st.meld. nr. 58 (1996–97) Miljøvernpolitikk
for en bærekraftig utvikling (Birasgáhttenpolitihkka
guoddinnávccalaš gárgedeami
várás) ovdanváldá hástalusaid
mat čadnojuvvojit ekologalaš dimenšuvdnii
bistevaš gárgedeami oktavuođas.
Bistevaš gárgedeamis leat dattege eambbo
dimenšuvnnat. Ekonomalaš dimenšuvdna čájeha
ekonomalaš gárgedeami dárbbu
jeavdašuhttit erohusaid regiovnnaid gaskkas
ja álbmogiid gaskkas. Biraslaš dimenšuvdna
deattuha ahte ekonomalaš gárgedeapmi
galgá dáhpáhuvvat siskkabealde rámmaid maid
luondduvuođus addá. Bistevaš gárgedeami
prinsihpain lea maiddái ovdehussan váfistit kultuvrralaš girjáivuođa.
Boksa 13.22 Dát lea bistevaš gárgedeapmi
Bistevaš gárgedeamis leat golbma
dimen-šuvnna: birasgáhtten, ekonomalaš gárgedeapmi
ja sosiála vuhtiiváldimat. Biras ja gárgedeami
máilmmekommišuvdna meroštalai
ja-gis 1987 bistevaš gárgedeami dakkár
gárgedeapmin mii deavdá dálá dárbbuid
almmá billiskeahttá boahttevaš buolvvaid
vejolašvuođa gokčat
dárbbuideaset.
Valljodatvuđđosa galgá seailluhit
dakkár vugiin mii dahká ekonomalaš ja
sosiála gárgedeami vejolažžan.
Dasa lassin leat demokratiija ja mieldeváikkuheapmi bistevaš gárge-deami
guovdilis bealit.
Sámediggi lei dárkojeaddjin Norgga sáttatgotti fárus
ON konfereanssas birrasa ja gárgedeami birra jagis 1992
ja maiddái ráhkkanahtti lávdegottis ovdal
konfereanssa. Sámediggi oassálasttii maiddái
Norgga sáttatgoddái čoahkkimis biologalaš eatnatgeardáivuođa
konvenšuvnnas Sevillas, Espánnjas njukčamánus
2000. Dán čoahkkimis hábmejuvvui bargoprográmmaevttohus
konvenšuvnna § 8j čuovvoleapmái,
man čujuhusat leat eamiálbmogat. Prográmma
gieđahallojuvvui ja vuoruhuvvon nannen mearriduvvui
konvenšuvnna áššeoasálaš-čoahkkimis,
masa maiddái Sámediggi bovdejuvvui searvat, miessemánus
2000. Sámediggi bovdejuvvo maiddái oassálastit
norgga sáttatgotti fárus buot áigeguovdilis čoahkkimiidda
biologalaš eatnatgeardáivuođa
konvenšuvnnas.
Dieđáhusas st.meld. nr. 42
(2000–2001) Om biologisk mangfold (Biologalaš eatnatgeardáivuođa
birra) válddahuvvo sihke biologalaš eatnatgeardáivuođa
konvenšuvdna ja sámi dilálašvuođat.
Sámediggi ráhkadii sierra mildosa namahuvvon stuorradiggedieđáhussii.
13.1.2 Rio-deklarašuvdna birrasa ja gárgedeami
birra
Rio-deklarašuvdna artihkal 22 birrasa ja
gárgedeami birra julggašta ahte eamiálbmogiin
ja sin servodagain lea eallinfámolaš rolla
birrasa hálddaheamis ja gárgedeamis sin dieđu
ja árbevirolaš geavada vuođul.
Viidáseappot daddjojuvvo das ahte stáhtat berrejit
dovddastit ja doarjut eamiálbmogiid identitehta, kultuvrra
ja beroštusaid, ja dahkat sin doaibmilis oassálastin bistevaš gárgedeami
viggamušaiguin.
13.1.3 Agenda 21 – bistevaš gárgedeami ofelaš
Agenda 21 lea ON-konfereanssa deaŧalaš loahppaáššegirji
birrasa ja gárgedeami birra Rio de Janeiros jagis 1992.
Agenda 21 lea doaibmaplána mii galgá veahkkin
oččodit servodatgárgedeami sosialalaččat,
ekonomalaččat ja ekologalaččat
guoddinnávccalažžan. Doaibmaplána ávžžuha
buot ráđđehusaid ráhkadit
riikkagottálaš strategiijaid guoddinnávccalaš gárgedeami
várás. Agenda 21 bidjá njuolggadusaid
dasa mo sáhttá olahit bistevaš dássedeattu
golaheami ja veahkadatlassáneami gaskkas ja eatnama ekologalaš cuokka
gaskkas.
Kap. 26, čuokkis (č.) 3
Guovddáš oassádalliid nannen
máinnaša
eamiálbmogiid rolla. Das daddjojuvvo ee. ahte ráđđehusat
berrejit dovddastit ahte eamiálbmogiid eatnamat dárbbašit
gáhttejuvvot birasvahágahtti doaibmabijuid vuostá.
Eamiálbmogiid vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat
berrejit lahttuduvvot riikkagottálaš lágaide.
Riikkat sáhttet maiddái mearridit lágaid
ja njuolggadusaid vai seailluhuvvojit vieruiduvvan vuoigatvuođat
ja eamiálbmogiid ráđđenvuoigatvuohta
eatnamiid, jurdagiid ja dieđu badjel. Mearrádus
deattuha sakka álbmotlaš govdadis oassálastima
ja joavkkuid oassalastinvuoigatvuođa dakkár
proseassain mat váikkuhit sin iežaset dili. Dát
mearkkaša ahte eiseválddit vuordimis
váldet fárrui guovdilis servodatjoavkkuid, ja ásahit
gulahallangaskaoami singuin. Dát guoská maiddái
eamiálbmogiid fárrui váldimii ja singuin
gulahallamii.
Kapihttalis 28 daddjojuvvo ahte báikkálaš eiseválddit
berrejit ráhkadit báikkálaš Agenda
21 (LA 21), ovttasráđiid ássiiguin
ja ealáhusaiguin ja organisašuvnnaiguin.
Norggas leat sullii 250 gieldda ja buot fylkkagielddat ovdanbuktán
dáhtu bargat dákkár gažaldagaiguin
dan bokte go servet «Fredrikstaderklæringen»-nammasaš julggaštussii.
Birasgáhttendepartemeanta lea áigodagas 1997–2001
ovddasvástidan sierra movttiidahttinprográmma
mas doarju ja movttiidemiin duvdá gielddaid, organisašuvnnaid
ja ealáhusaid sin LA 21 bargguin. Dán prográmma olis
lea maiddái dahkkojuvvon golmmajagáš ovttasbargošiehtadus
Sámedikkiin geahččaladdat sámi čuolbmadusbáikki
LA 21.
Sámediggi lea mearridan strategiijaplána iežas LA
21 bargui, ja dáinna lágiin háliida leat
mielde doaibmevaččat gávnnahit geainnuid
bistevaš gárgedeapmái fylkkain
ja gielddain. Sámi čuolbmadusbáikki geahččaladdama
galgá Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR – Norgga
gávpot- ja guovlodutkama instituhtta) loahppaárvvoštallat. Loahppaárvvoštallan álggahuvvui
jagis 2000 ja bistá jagi 2002 lohppii. Loahppaárvvoštallan
huksejuvvo sihke dan viiddis dutkamii mii máŋggaid jagiid
lea dahkkojuvvon sámi servodatdilálašvuođaid
birra ja eará dutkamii báikkálaš Agenda
21 vuođul NIBR olis.
13.1.4 Bern-konvenšuvdna
Bern-konvenšuvdna, mii fátmmasta
eurohpalaš meahccešattuid
ja -elliid ja daid lunddolaš eallinguovlluid
suodjaleami (the Convention on the Conservation of European Wildlife
and Natural Habitats), lea deaŧalaččamus
riikkaidgaskasaš konvenšuvdna
mii gusto fuođđohálddaheapmái.
Konvenšuvdna ráhkaduvvui jagis 1979
ja Norga nannii dan jagis 1986. Konvenšuvdna
bidjá gáibádusaid sihke norgga luondduhálddaheapmái oppalaččat
ja fuođđo-/boraspirehálddaheapmái sierra.
lájat mat lunddolaččat gávdnojit
Norggas, galget seailluhuvvot sin lunddolaš eallinguovlluin,
vai eatnatgeardáivuohta váfistuvvo.
Artihkkalis 2 gáibiduvvo ahte vuolláičállistáhtat dahket
dárbbašlaš mearrádusaid
dan várás ahte suodjalit meahcceelliid ja -šattuid šládjaeatnatgeardáivuođa,
ja heivehit daid dakkár dássái mii lea
oktiisoahpavaš ekologalaš,
dieđalaš ja kultuvrralaš gáibádusaiguin.
Artihkal 3 bidjá gohččosa stáhtaide
ovddidit riikkagottálaš politihka dan
várás ahte seailluhit šládjaeatnatgeardáivuođa
ja šlájaid lunddolaš eallinguovlluid,
ja erenoamážit vuhtiiváldit áitojuvvon
ja rašis šlájaid
(«endangered and vulnerable species»).
Artihkal 7(1) geatnegahttá stáhtaid bidjat
heivvolaš ja dárbbašlaš doaibmabijuid
láhkaaddima ja hálddaheami bealis dan várás
ahte váfistit suodjalusa daidda meahccešlájaide
mat sierra namahuvvojit konvenšuvnna mildosis.
Bern-konvenšuvnnas leat 4 mildosa, mas mildosat
fátmmastit šlájaid nu mo šattut
(I) ja meahcceeallit (II), mas eaktuduvvo garrasit suodjalit gumppe, guovžža
ja geatkki šlájaid ja mielddus III
fátmmasta elliid mas eaktuduvvo vuhtiiváldit erenoamážit
albasa.
Konvenšuvnna ulbmil lea oktiisoahpavaš fuođđolága
juksanmeriin váfistit eallinfámolaš boraspiremáddodagaid,
seailluhit eatnatgeardáivuođa ja váfistit
bistevaš gárgedeami.
13.2 Riikkagottálaš juksanmearit
Distrikta- ja regiovdnapolitihka bajit juksanmearrin lea seailluhit ássanmálliid
váldosašvugiid ja dáhkidit
ovttaárvosaš eallindiliid juohke sajis riikkas.
Gilvonávccalaš guovlluguovdasaš ealáhusat
leat boaittobealbáikkiid ássama mearrideaddji
vuođusin. Lassin dasa ahte bargomárkanis
lea dihto govdodat ja maiddái iešguđetlágan oahppo-
ja čálgofálaldagat leat deaŧalaš ovdehusat
dáid juksanmeriid olaheapmái.
Boaittobealbáikkiid rámmaeavttuin oppalaččat lea
maiddái mearkkašupmi sámi ássanguovlluid árvoráhkadeapmái
ja ealáhusaid gárgedeapmái. Ráđđehus
atná deaŧalažžan
gárgedit ealáhuspolitihka mii heivehuvvo erenoamážit
sámi ássanguovlluide. Boaittobealbáikkiid
ealáhusat leat álohii leamaš sakka
vuođđoávnnasvuođđosaččat
ja eksportaguvllogat. Guhkes gaskkat ja bieđgguid ássamat
mielddisbuktet ahte doaibma- ja infrastruktuvrainvesteremat eai sáhte
vurdojuvvot addit seammá vuoittu go dain guovlluin riikkas
mat leat lagabus guovdilis guovlluid.
Sámedikki oaivila mielde lea sámi servodatgárgedeapmái áibbas
mearrideaddjin oažžut dakkár hálddahanvugiid
mas báikegotti álbmogat sáhttet oažžut ávkki
buohtastahtti
1
ovdduin,
nu mo valljodagaid lahkavuohta, ja bivdu ja báikkálaš valljodagaid ávkin
atnin. Sámedikki politihka vuođusin lea
sámi guovlluid guhkesáiggi ealáhus- ja
servodatgárgedeapmi, mas luondduvalljodagaid ávkkástallan
ii galgga badjelmannat luonddu gierdannávcca. Sámedikki
oaivila mielde lea vuođđojuolgin
dat ahte birasperspektiiva doaibmá oktiičadni
báddin ja lea ovdehussan buot servodatlaš doaimmaide.
Viidáseappot oaivvilda Sámediggi ahte sámi
beroštusaide lea mearrideaddji mearkkašupmi
das mii dáhpáhuvvá huksemiid ja servodathábmemiid
dáfus, ja mo láhččojuvvo dilli
vai sámi beroštusat váldojuvvojit mielde
doaibmabijuid árvvoštallamis nu mo geaidnohuksemiid, čážádathuksemiid,
mássavieččahagaid, minerálaroggamiid
jna. oktavuođas.
13.2.1 Sámi mieldedoaibman ja váikkuhanfápmu
Sámediggi lea sámepolitihka vuosttamuš eavttuidbiddji,
ja nu galgá ge dán rolla speadjalastojuvvot sihke
politihkkahábmemis ja sámi beroštusaid hálddaheamis
biras-, ealáhus- ja boaittobealbáikepolitihkas.
Sámedikkis lea viiddis ovttasbargu eará almmolaš instánssaiguin,
sihke riikkagottálaš ja guovlluguovdasaš dásis,
gč. kap. 4. Sámediggi áigu mieldedoaibmat
Plánalávdegotti 2. muttus
2
, vrd.
kap 15.
Sámediggi lea, eandalii Sámi ovddidanfoandda bokte,
deaŧalaš oassádalli
sámeguovlluid ealáhus- ja boaittobealbáikepolitihkas.
Sámedikkis lea deaŧalaš ja
guovdilis diehtu sámi kultuvrra ja ealáhusaid
birra. Dát diehtu dárbbašuvvo
vai sáhttá láhččojuvvot
positiiva gárgedeapmi sámeguovlluide.
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte Sámediggi galgá oažžut
stuorát váikkuhanfámu ja ovddasvástádusa
ealáhuspolitihkas, vuosttažettiin dan bokte ahte
veahážiid mielde viiddida ja gárgeda
Sámi ovddidanfoandda ja dasto eambbo bálddalastá daid
eará boaittobealbáike- ja ealáhuspolitihkalaš váikkuhangaskaomiiguin.
Boksa 13.23 Sámi ovddidanfoanda
Sámi ovddidanfoandda (SOF) ulbmilin lea ovddidit doaibmabijuid
main lea erenoamáš kultuvrralaš,
sosiála ja ekonomalaš mearkka-šupmi
sámi veahkadahkii ja sámi ássanguvlui.
Foandda geográfalaš doaibmaviidodat
lea ráddjejuvvon 20 gildii, dahje osiide gielddain Finnmárkkus,
Romssas ja Nordlánddas ja sámi veahkadahkii oarjelsámeguovllus.
SOF sáhttá maiddái ruhtadit doaibmabijuid
mat erenoamážit nannejit sámi giela ja
kultuvrra muđui riikkas. Foanda ásahuvvui
jagis 1975 duogŋat sámi guovlluid ieškapitála
váilevašvuođa.
Raporttas gohčo-duvvon «ka kan æ få pæng
til?» (1999), man Agderforskning ráhkadii Gielda- ja
guovlodepartemeantta ovddas, boahtá ovdan ahte SOF lea
dat váikkuhangaskaoapmi sámi guovlluid
ealáhusdoaluid várás mainna geavaheaddjit
leat eanemus duhtavaččat, go dán veardádallá SND
ja gielddaid ealáhusfoanddaiguin.