2.13 Giella
2.13.1 Giellaiskkadeapmi
2008:s čađahii
Sámediggi giellaiskkadeami,
ja ulbmil lei oaidnit man ollu sámegiella
geavahuvvo ovdalgihtii válljejuvvon ásahusain
ja etáhtain sámegiela hálddašanguovllus,
ja moatti eará suohkanis
olggobealde hálddašanguovllu.
Sámediggi lea maiddái
iskan beroštumi válljet
sámegiela skuvllain ja mánáidgárddiin
norggas.
Dakkár iskkadeapmi čađahuvvo juohke
njealját jagi. Iskkadeapmi
deattuha iešguđet ásahusa
oktavuođa sámegielgeavaheapmái.
Iskkadeapmi árvvoštallojuvvo
gárvánit
2009 álggus ja almmuhuvvo
raportan.
2.13.2 Sámegiela hálddašanguovlu
Ođđajagimánu
1. beaivvi rájes 2008 lea
Snåasa suohkan váldon
mielde sámegiela hálddašanguvlui.
Dat mearkkaša ahte maiddái
Davvi-Trøndelága
fylkkasuohkan lea mielde seamma dáhtona
rájes. Sámediggi
oaivvilda ahte sámegielbargu
sámegiela hálddašanguovllu
suohkaniin ja fylkkasuohkaniin lea hui dehálaš sámegielgeavaheami
nannemis ja ovddideamis. Seammás
leat stuora hástalusat go galgá meannudit
geavaheddjiid guovtti gillii. Dat lea ge maid čájehuvvon
go Sámedikkis leat leamaš čoahkkimat guovttegielalašvuođasuohkaniiguin
ja fylkasuohkaniiguin 2008:s. Hálddašanguovllu
suohkanat ja fylkkasuohkanat ožžot jahkásaččat
doarjaga Sámedikki bušeahta
bokte.
Sámediggi lea álggahan
guovttegielalašvuođadoarjaga
evaluerema. Evalueren gárvvistuvvo
2009 álggus, ja Sámedikkis
lea ulbmil ahte dat galgá leat vuođđun
prosessii mii galggašii mielddisbuktit
ahte Sámedikki guovttegielalašvuođadoarjaga
juolludaneavttut rievdaduvvojit bušeahttajagi
2010 rájes.
Máŋga
suohkana mat árvvoštallet
searvat sámegiela hálddašanguvlui,
leat váldán oktavuođa
Sámedikkiin. Sámedikkis lea
mihttomearri ahte galggašedje
eanet suohkanat searvat hálddašanguvlui,
ja danne lea deattuhan juohkit dieđuid
suohkaniidda makkár vejolašvuođaid,
geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid
searvan mielddisbuktá. Loabát
suohkan lea 2008:s sádden
ohcama Kultur- ja girkodepartementii beassat searvat sámegiela hálddašanguvlui.
Dan ohcama doarju Sámediggi,
ja vuordá ahte ohcan dohkkehuvvo
2009:s.
2.13.3 Giellaprográmma
Sámediggi juolludii 2008:s
ruđa sámeálbmotfoanddas
Sámi allaskuvlii ráhkadit
sámi giellaprográmma. Sámi
allaskuvllas ja Sámedikkis galgá leat
lagas ovttasbargu dainna, ja dat vurdojuvvo gárvvistuvvot
vuosttaš jahkebealis 2009:s.
Stuorámus hástalusaid searvvis
sámi servodagas lea ealáskahttit ja
nannet sámegiela. Mihttomearri
lea giellaprográmma bokte
vuoruhit doaimmaid mat sáhttet
mielddisbuktit eanet aktiiva sámegielgeavaheddjiid.
Okta dakkár doaibmá lea álggahit
sámegiela oahpahusfálaldaga
rávisolbmuide. Sámediggi
lea bivdán Sámi
allaskuvlla álggahit rávisolbmuidoahpahusprográmma
mii galgá bistit 5 jagi,
ja man olahusjoavkun leat rávisolbmot
geat eai máhte sámegiela.
Dat doaibma galgá čađahuvvot
lagas ovttasbargguin báikkálaš giellaguovddážiiguin
ja giellabirrasiiguin.
2.13.4 Doarjagat sámi giellaguovddážiidda
Sámediggi juolluda doarjaga
oktiibuot ovcci sámi giellaguovddážii
lulli-, julev- ja davvisámi
giellaguovllus. Sámediggi
lea duhtavaš sámi
giellaguovddážiid
bargguiguin, ja oaidná dan dehálaš vuođđun sámegiela
gáhttemii ja ovddideapmái.
Giellaguovddážiid
bargit deaivvadit oktii jagis ja dollet oktasaš seminára.
Ulbmil dainna lea lonohallat vásáhusaid
ja jurdagiid. Sámedikki mielas
lea buorre go ásahuvvojit
eanet sámi giellaguovddážat.
Ovddidan dihte sámegiela
geavaheami lea Sámediggi
juolludan ruđa giellaprošeavttaide
sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela
hálddašanguovllu. Doarjjaortnega
ulbmil lea leamaš oažžut
johtui doaimmaid mat movttiidahttet mánáid
ja nuoraid geavahit sámegiela
stoahkamis ja friddjaáiggedoaimmain.
Sámegiela hálddašan-guovllu
olggobealde leat earenoamážit vuoruhan
guovlluid gos giella lea rašši.
2.13.5 Terminologiija ja báikenamat
Sámediggi oaidná hirbmat dehálaš bargun
juohkit dieđuid ja bagadallat
sámi báikenamaid
birra ja báikenammalága
sisdoalu birra. Danne lea Sámediggi
vuoruhan áiggi doaibmat ráđđeaddin
eiseválddiide ja earáide
sámi báikenamaid čállimis
ja dulkomis, ja veahkehit lágádusaid
sámi báikenamaid suokkardeamis
girjemánusiin. Sámediggi
lea logaldallan sámi báikenamaid
birra UNGEGN ovddas (United Nations Group of experts on Geographical
Names) ja GeoForumis 2008.
Sámediggi lea cuiggodan
eiseválddiide ahte sámegiela
geavaheapmi galbbain ii čuovvoluvvo
nu go galggašii báikenammalága
vuođul. Iešguđetlágan
njuolggadusat leat geavahuvvon sámegillii
galbemis sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu.
1990 báikenammalága
mielde galgá seamma bargovuohki
geavahuvvot hálddašanguovllu
siskkobealde go olggobealde.
Odne geavahit ásahusat
ja earát servodagas sámegiela beaivválaččat,
ja dat mielddisbuktá stuora
dárbbu sámegiela
terminologiija ovddideapmái
buot surggiin ja buot golmma gillii. Danne lea Sámedikki tearbmabargu
hui viiddis.
Tearbmabáŋku
Risten.no galgá áiggi
mielde sisttisdoallat buot sámi
terminologiija mii ráhkaduvvo
ja dohkkehuvvo. Teknologalaš bealli
ii leat dán rádjái
doaibman áibbas bures, muhto
mis lea mihttomearri buoridit dan fálaldaga.
Sámegiela hálddašanguovllu
suohkanat leat mielde tearbmaprošeavttas «Hálddahustearpmat»,
masa Sámediggi lea addán
doarjaga. Prošeakta joatkašuvvá 2009:s.
Ođđa
láhkatearpmaid lea čađat
dárbu ráhkadit,
danne go dađistaga jorgaluvvojit
ođđa lágat
sámegielaide. Sámediggi
lea mielde nuppi oasis láhkatearbmaprošeavttas.
Dárbbu dihte lea dehálaš ahte
dát bargu áiggi mielde šattašii
fásta doaibman.
Sámediggi loahpahii 2007:s
stuora golmmajagi prošeavtta,
Divvun, mii attii korrekturprográmma
davvi- ja julevsámegillii. 2008:s
joatkašuvai dat prošeakta
ja šattai Divvun II- prošeaktan,
man bokte galget seamma korrekturgaskaoamit ráhkaduvvot
lullisámegillii, namalassi
stávenreaidu ja sátnejuohkin.
Seammás lea prošeakta
buoridan ja divvon boasttuvuođaid
Divvun-gaskaomiin davvi- ja julevsámegielas,
ja ođđa veršuvdna
Divvun-gaskaomiin almmuhuvvojedje 2008 loahpas.
2.13.6 Sámedikki giellastivra
Sámedikki giellastivrras
leat leamaš 3 čoahkkima
2008:s, ja sii leat meannudan terminologiijaáššiid, ásahusnammaáššiid
ja eará giellafágalaš áššiid.
Giellastivrra doaibma čuovvu
gaskaboddosaš njuolggadusaid
mat leat mearriduvvon 2001:s. Plána
mielde galget njuolggadusat ođasmahttojuvvot
2009:s. Giellastivrra rolla ja sadji lea guhká leamaš eahpesihkar Sámedikki
organiserema ektui muđui. Go
Sámi giellaráđđi
heaittihuvvui 2000:s, de válljii
Sámediggi ásahit giellastivrra.
Mii giellastivrra bargu lea ja mat gullet sámediggeráđi
suorgái lea leamaš eahpesihkar.
Danne leat giellastivrii gáibiduvvon čielgaseabbo
njuolggadusat vai sin bargodilli buorránivččii.
2.13.7 Sámi giellaovttasbargu
Sámi parlamentáralaš Ráđđi
nammadii 2008:s bargojoavkku mas leat mielde Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid
hálddahusbargit. Bargojoavkku
mandáhtta lei evttohit sámi
giellabarggu boahtteáiggi
organiserema sámedikkiid
ovddasvástádussuorggi siskkobealde,
ja árvvoštallat sámegiela
dutkan- ja fága/resursaguovddáža ásaheami
strategiijaid. Bargojoavkku raporta, «Evttohus mo ođđasis organiseret
sámi giellabarggu sámedikkiid
ovddasvástádussuorggis»,
addui SPR stivrii 26.08.08. Sámi
parlamentáralaš ráđi
dievasčoahkkin leat bivdán
sámedikkiid čuovvolit
raportta.