12 Alit oahppu og dutkan
Ollu ásahusaide lea biddjon ovddasvástádus
addit alit oahpu ja doaimmahit dutkandoaimmaid sámi
servodaga várás.
Tromss universitehtas lea viidámus
ja fágalaččat
govddimus doaibma, ja Sámi
allaskuvllas lea áidna sámegielat ásahussan
earenoamáš ovddasvástádus ovdánahttit
sámegiela. Maiddái Finnmárkku,
Budeaju, ja Davvi-Trøndelága
allaskuvllain leat oahppofálaldagat mat
leat rehkenaston sámi álbmogii.
Oassin alit oahpu kvalitehtaoiđastusa čuovvoleamis
biddjui jagi 2002 ovdan sierra stuorradiggedieđáhus
sámi alit oahpu ja dutkama
birra, Sd.dieđ. nr. 34 (2001 – 2002).
Dieđáhusas
muitaluvvui dárkilit sámi
alit oahpu ja dutkama birra. Ollu doaimmat evttohuvvojedje nannen
dihte sámi oahpu ja dutkama
oppalaččat. Sámegiela
nannen deattuhuvvui earenoamážit.
Stuorradiggi doahttalii evttohuvvon doaimmaid, gč. árv.
S. nr. 12 (2002 – 2003).
álgoálbmogiin
ferte alddiineaset leat vejolašvuohta
hukset návcca ja gelbbolašvuođa
jus galget duođas sáhttit
váikkuhit ja leat fárus oppalaš servodatovdáneamis,
ja earenoamážit
ovdáneamis davvin. Davviguovlostrategiija čuovvoleami
oassin áigu ráđđehus
leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid
eamiálbmogiidda guoski dutkannávcca.
Ovddasvástádus
samisk dutkamis lea sektorrasttideaddji, ja dutkama ruhtadit iešguđet
departemeanttat. Dutkan sámiide
guoski fáttáid
birra oažžu
muhtun ráje doarjaga Máhttodepartemeantta
juolludemiin universitehtaide ja allaskuvllaide ja muhtun ráje
juolludemiin Norgga dutkanráđis.
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 8.3.
12.1 Sámi allaskuvla
Sámi allaskuvla lea ásahuvvon áimmahuššat
ja nannet sámi servodaga
ovdáneami ja dárbbu
hukset gelbbolašvuođa.
Allaskuvllas lea našunála
ovddasvástádus áimma-
huššat
ja ovdánahttit boazodoalu,
duoji ja sámegiela dieđafágan.
Oktiiorganiseren Sámi instituhtain
ja instituhta fágabirrasiin sámegielas
vurdojuvvo addit synergiijaváikkuhusaid
nu ahte fága sámegiella
sáhttá ásahuvvot
alit dássái.
Allaskuvla lea sámi guovddášguovllus
ja lea áidna alit oahppoásahus
Norggas mii lea áibbas sámegielat.
Oahpahus dáhpáhuvvá eanaš sámegillii,
ja sámegiella lea maiddái ásahusa hálddahuslaš giella. ásahusa
oahpus lea buotsámi- ja álgoálbmotperspektiiva.
Allaskuvllas lea ásaheami
rájes leamaš váldoovddasvástádus sámi
oahpaheaddjeoahpus. Dasa lassin lea allaskuvllas sámi
earenoamášpedagogalaš doarjjaguovddáš.
Journalistoahppu ásahuvvui
jagi 2000. Dasa lassin leat allaskuvllas oahppofálaldagat
earret eará sámegielas,
pedagogihkas, servodatfágas,
boazodoalus, biebmokultuvrras ja sámi
giehtadáidagis/duojis.
Nugo eará stáhta
allaskuvllain lea Sámi allaskuvllas
váldi ieš ásahit
ja heaittihit vuolit gráda
dási oahppofálaldagaid
ja lea ásahan ollu lassi-/joatkkaoahppofálaladagaid,
earret eará eamiálbmotjournalistihka
ja álgoálbmotmediaid,
sámi dulkaoahpu, oahpponeavvopedagogihka,
sámi oahppojođiheami
ja guovttegielat/ máŋggakultuvrras
pedagogihka. Alit dási oahppofálaldagaid
ferte ásahus ohcat lobi ásahit
njuolggadusaid mielde mat gustojit.
Sámi allaskuvllas lea
deaŧalaš rolla
gaskkustit sámi giela ja
kultuvrra. Ráđđehus
atná deaŧalažžan
ahte Sámi allaskuvla sáhttá oassálastit árjjaleappot
gelbbolašvuođahuksemis
almmolaš suorggi iešguđet
osiin; dearvvašvuođas, skuvlalágádusas,
polkitiijas/giddagaslágádusas
jna. Ráđđehus
atná dárbbašlažžan
ahte earenoamážit
fuolahus- ja dearvvašvuođabargiin
lea doarvái máhttu
sámi diliid ja kultuvrra
birra vai sáhttet deaivvadit
sámi geavaheddjiiguin, buhcciiguin
ja oapmahaččaiguin
buori vuogi mielde. Lea dárbu
ahte sosiala- ja dearvvašvuođafágalaš oahppu šaddeŧ árjjaleappot
addit studeanttaide doarvái
máhtu sámi
diliid ja kultuvrra birra. Geačha
muđui kapihttala 8.1 Sámi álbmoga
vástesaš dearvvašvuođapolitihkalaš doaimmaid
vuođđu
ja kapihttala 5.2 Sámegielmáhttu
ja sámi kulturmáhttu
almmolaš suorggis.
12.1.1 Studeantaháhkan
Allaskuvla geahččala
oažžut
studeanttaid oppa sámis,
eará davviriikkain ja Ruoššas
ge. Sisaváldin dábálaš-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui dahkko dabálaččat
juohke nuppi jagi, muhto lea spiehkastanvejolašvuohta
ohciidlogu geažil. Allaskuvllas
lea leamaš negatiivva ovdáneapmi das
mii guoská ohcciidlohkui
dáidda oahpuide.
Ođđa
oahppofálaldagaide mat ásahuvvojit,
lea leamaš veahá buoret ohcan,
ea.ea. joatkkaoahppofálaldagaide
mat gusket báikkálaš ealáhusaide nugo
servodatfágii boazodoaluin.
Sámi biebmokultuvra lea ásahuvvon
ođđa oahppofálaldahkan.
Allaskuvllas lea maiddái
dakkár oahppofálaldat
mas oahppit ohppet iskkadallat daid váikkuhusaid maid
sisabahkkemat álgoálbmoteatnamiidda
dagahit, mas Ruošša iešguđet
regiovnnaid eamiálbmotnuorat
leat leamaš fárus.
Allaskuvllas leat almmatge ain stuorra hástalusat
das mii guoská eambbo studeanttaid
háhkamii. Plánejuvvo
dál oahppofálaldat
mii guoská eamiálbmogiidda
ja dálkkádatrievdamiidda.
Sámi allaskuvlla ohcciidlogu ovdáneapmi
lea oppaččat leamaš negatiivva
maŋimus jagiid. Jagi 2003
ledje allaskuvllas 354 ohcci, ja jagi 2007 lohku lei fas 281. Oahppiidháhkan
orru ovdáneame rivttes guvlui
go mihtida dán buot registarastojuvvon
studeanttaid logu ovdánemiin.
Allaskuvlla studeantalohku lea lassánan
birrasiid 30 proseanttain jagi 2003 rájesjagi
2007 rádjái,
ja jagi 2007 ledje 187 registarastojuvvon studeantta
1.
Allaskuvlla budšeahttarámma
lasihuvvui 0,4 milj. ruvnnuin jagi 2004 studeantaháhkanbarggu
várás,
Sd.dieđ. nr. 34 (2001 – 2002) čuovvoleapmin.
Allaskuvla geahččala áŋgirit
háhkat studeanttaid buot
sámi guovlluin, ja jagi
2007 lei earenoamážit
háhkan oahpaheaddjeohppui
guovddážis.
Allaskuvla lea dieđihan
ahte beroštupmi oahpaheaddjeohppui
orru leame positiivva.
Máhttodepartemeanta áigu hástalit
Sámi allaskuvlla fállat
eanet lávdaduvvon oahpuid,
earenoamážit daidda
oahpuide maidda eai nagat hahkát
lasi studeanttaid.
12.1.2 Oahpaheaddjeoahppu
Allaskuvllas lea našunála ovddasvástádus
sámi dábálašoahpaheaddje-
ja ovdaskuvlaoapheaddjeoahpus. Ođđa,
molssaevttolaš modealla
oahpaheaddjeoahpu várás
lea ovdánahtton ja váldui atnui
sisaváldimis jagi 2005 čavčča.
Modealla lea ráhkaduvvon
našunála
rámmaplánaid vuođul,
muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa
sámi servodahkii. Lea deattuhuvvon
ahte juohke oahppojagis galgá leat
sierra fágalaš profiila
mas leat iešguđelágán fáttát
guovddážis.
Vuosttaš oahppojahki lea
oktasaš sihke dábálaš ja
ovdaskuvlaoahpaheaddjestudeanttaide, ja lea maiddái vejolašvuohta
oktiiorganiseret fágaid goalmmát
oahppojagi. Ođđa
modealla lasiha studeanttaid vejolašvuođaid čiekŋudit
iežaset oassái
mii lea válljenfriddja oahpus
ja seammás dahkat ásahusa
resursageavaheami beaktileabbon.
Allaskuvllas lea sisaváldin dábálašoahpaheaddjeohppui
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui juohke nuppi jagi. Jagi 2007 ledje
registarastojuvvon 14 studeantta dábálašoahpaheaddjeoahpus.
Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas
2003 – 2007, seamma guoská ohcciidlohkui.
Jagi 2007 ledje 18 ohcci sámi dábálašoahpaheaddjeohppui,
ja jagi 2005 ledje fas 23 ohcci. Ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus ledje
jagi 2007 registrerejuvvon 7 studeantta. Registrerejuvvon studeanttaid
lohku čájehuvvo
maiddái dás
leame niedjan. Sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui
ledje 2007 21 ohcci, ja 2006 ledje fas 10 ohcci. Maiddái
ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu ohcciid lohku lea niedjan.
Sámediggi mearrida sámegielfága
rámmaplána
oahpaheaddjeoahpus. Oahppu lea dohkálaš virggiide maiddái
dárogielat mánáidgárddiin
ja vuođđoskuvllain.
Sámi allaskuvla oahpaheaddjeoahppu
addá maiddái
oahpahangelbbolašvuođa
oahpaheaddjin Ruoŧas ja
Suomas. ásahusa našunála
ovddasvástádus
sisttisdoallá maiddái
oktiiordnenovddasvástádusa
lullisámegiela ja julevsámegiela
hárrái
Davvi-Trøndelága
ja Budeaju allaskuvllain.
Sámi allaskuvla lea ollu
jagiid ovddidan ođđa,
molssaevttolaš oahppanvugiid ja
-metodaid mat leat vuođđuduvvon
fievrridahtti studeanta-PCaide ja árppohis
kommunikašuvdnii. Teknihkalaš ja
pedagogalaš IKT-geaveaheapmi
ovttasbargguin praktihkalaš surggiin
lea okta deaŧaleamos gelbbolašvuođasurggiin
allaskuvllas oahpaheaddjeoahpu siskkobealde. Oinnolaš boađusin
dán ovdáneamis oaččui
Sámi allaskuvla Oahpahus-
ja dutkandepartemeantta oahppokvalitehtabálkkašumi
jagi 2005.
Allaskuvla lea áŋgiruššan ovdánahttit
joatkkaoahppofálaldagaid sihke
dábálaš oahppofálaldahkan
ja gáiddusoahpahussan vuođđoskuvlla
ja mánáigárddiid
oahpahed- djiide sámi guovlluin.
Sámi allaskuvlii lea maiddái
addon ovddasvástádus
ja resurssat oktiiordnet sámi
fágaid fierpmádaga
Máhttoloktemis. Sámi allaskuvlla
oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin
dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide
ja skuvladoibmii sámi guovlluin.
Sámi allaskuvllas lea maiddái
gelbbolašvuohta ja vejolašvuohta
fállat joatkkaoahppokurssaid
sámi kultuvrra ja sámi
diliid birra skuvlaeaiggádiidda
olggobealde sámi guovllu.
Dan oktavuođas go dalá dábálašoahpaheaddjeoahppu galgá geahčaduvvot, áigu Máhttodepartemeanta árvvoštallat guđe
ládje sáhttá nannet sámi
historjá- ja kultur- ipmárdusa oahpu
ođđa
rámmaplánas.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
man ávkkálaččat
stipeandaortnegat leat váikkuhan-
gaskaoapmin oaččohit
eanebuid álgit sámi oahpaheaddjeohppui.
12.1.3 Sámegiella
Lea stuora dárbu bargiide
main lea nanu sámegielmáhttu.
Danne váilot ain sámegielalaš ovdaskuvlaoahpaheaddjit
ja oahpaheaddjit mánáidgárddiin
ja vuođđoskuvllain,
ja alit oahpu ásasahusain
lea váttisvuohta oažžut
olbmuid virggiide maidda gáibiduvvo dieđalaš gelbbolašvuohta. Iešguđet
servodatsurggiin lea maiddái
dárbu bargiide geat máhttet sihke
sámegiela ja dárogiela.
Sámi allaskuvlii lea
biddjon našunála
ovddasvástádus áimmahuššat,
nannet ja ovdánahttit sámegiela dieđafágan,
gč. Sd.dieđ.
nr. 34 (2001 – 2002). Dát
ovddas- vástádus fátmmasta
buot giellajoavkkuid, sihke davvisámegiela,
lullisámegiela ja julevsámegiela
ja eaktuda lagaš ovttasbarggu
fágabirrasiiguin alit oahpu
eará áigeguovdilis ásahusaiguin.
Allaskuvla lea bidjan ollu barggu fágaterminologiija ovdánahttimii
iešguđet fágasurggiin.
Sámegiela ovdánahttin dieđagiellan
lea almmatge guhkes áiggi bargu
mii gáibida bisánkeahtes áŋgiruššama.
Sámi allaskuvla lea leamaš fárus Sámedikki
prošeavttas ealáskahttime
lullisámegiela Elgås
Engerdála gielddas, prošeakta
mii lea bistán badjel 5 jagi,
2001 rájes 2006 rádjái
(gč. boksa 11.1). Allaskuvlla
fágabargit leat searvan
sihke prošeavtta stivrenjovkui
ja fágalaš bagadallamii prošeaktaáigodagas.
Sámegiella lea odne ásahuvvon
vuolit gráda dásis
ja oassin Sámi allaskuvlla
oahpaheaddjeoahpus. Namuhuvvon stuorradiggedieđáhusas
doahttalii ráđđehus
ahte allaskuvla galgá nannejuvvot
dainna áigumušain
ahte sámegiella galgá ásahuvvot
alit dásis. Eaktun ásahit
oahpu alit dásis lea ahte
Našunála
oahppokvalitehta orgána
(NOKUT) dohkkeha oaphuid. Guovvamánus
2008 oaččui
Sámi allaskuvla dohkkehuvvot
masteroahpu sámegielas.
Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla
ožžon
juolluduvvot stipendiáhtavirggi.
Allaskuvlla budšeahtta
lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo-
girjjiid almmustahttima sámegillii.
Lea hástalus háhkat
studeanttaid sámegielohppui
ja sámi oahpaheaddje- ja ovda-
skuvlaoahpaheaddjeohppui. Sivvan lea muhtun muddui ahte heittot
sámegielmáhttu sámi
guovlluin ráddje studeantaháhkama.
Ovdakursa studeanttaide geain lea heittot dahje váilevaš máhttu sámegielas,
sáhttá leat
doaibma mii sáhttá leat
veahkkin lassánahttime háhkama.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
juolludit lassiruđa ovdakursii
sámegielas.
12.1.4 Duodji
Sámi allaskuvllas lea
guhkes árbevierru addit
oahpu sámi dáiddaduojis/duojis. Allaskuvllas
lea sierragelbbolašvuohta dán
fágasuorggis ja oaččui Sd.dieđ.
nr. 34:s (2001 – 2002) našunála
ovddasvástádusa ovdánahttit
fága viidáseappot.
Allaskuvla pláne ohcat dohkkeheami
masterohppui duojis.
12.1.5 Sámi allaskuvlla ja
Sámi Instituhta oktiiorganiseren
Sámi instituhtta ásahuvvui
jagi 1973 ásahussan Dávviriikkalaš ministtarráđi
vuollai. 1.1.2005 rájes
lea instituhta fágalaš doaibma
organiserejuvvon Sámi allaskuvlla
ovttadahkan. Leat mearriduvvon ođđa
njuolggadusat instituhttii main instituhta fágalaš iehčanasvuohta
deattuhuvvo. Sámi allaskuvla
nammada golbmasa stivrra viđa
miellahtus Suoma, Norgga ja Ruoŧa
sámedikkiid evttohusaid vuođul.
Instituhta jođiheaddji lea seammás
Sámi allaskuvla dutkandirektevra.
Instituhta vuođđojuolludus
maid Davviriikkalaš ministtarráđđi addá lea
dađistaga unniduvvon dassážii
go dat jagi 2007 gokčá 25
proseantta. Vuođđoruhtadeami muđui
gokčá Norga
50 proseanttain, Ruoŧŧa
15 proseanttain ja Suopma 10 proseanttain. Juolludusat addojit Sámi
allaskuvlii merkejuvvon instituhta doibmii. Instituhtas leat dasa
lassin viehka stuorra oassi doaibmasisaboađut.
Instituhta ulbmil lea dutkamiin nannet ja ovdánahttit
sámi giela, kultuvrra ja
servodateallima gehččojuvvon
buotsámi perspektiivvas.
Instituhtta vuoruha golbma fágalaš áŋgiruššansuorggi:
Servodatdutkama, sámegieldutkama
ja riektehistorjjálaš dutkama.
Leat sullii 20 dutki biddjon virgái
mearreáigái geain
lea gelbbolašvuohta dáid iešguđet
fágasurggiin.
12.1.6 Fágalaš dási ovdánahttin
Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002)
sámi alit oahpu ja dutkama
birra deattuhuvvui nannet sámi
oahpahus- ja dutkansuorggi dainna lágiin
ahte Sámi allaskuvla áiggi vuollái
sáhttá dohkkehuvvot dieđalaš allaskuvlan.
Guovddáš áššit
dán oktavuođas
ledje sámegiela ja duoji
nannen dainna áigumušain
ahte fágat galge sáhttit ásahuvvot
alit dásis. Allaskuvllas
leat odne vihtta doavttergrádavirggi
mat ruhtaduvvojit vuođđobušeahtas.
Boksa 13.1 Sámi
dieđavisti Guovdageidnui
Govus 13.1 Guovdageainnu suohkan Finnmárkkus
Vurdojuvvo ahte máŋga
sámi ásahusa
Guovdageainnus bargagohtet fágalaččat
lagabut go oktasaš dieđavisti
mii dál lea huksejuvvomin,
gárvána.
Sámi allaskuvla ja Sámi
Instituhtta galget guovdduštuvvot
seamma vistái nu mo earret
eará Sámedikki
oahpahusa, giela ja kultuvrra ossodat, Sámi
arkiiva, Sia-Finnmárkku
sámi erenoamášpedagogalaš doarjalus, Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođa-guovddáš,
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš ja
Sis-Finnmárkku Studeanttaid
Ovttastus. Dáid ásahusaid ja
doaimmaid čohkken láhčet dilálašvuođaid šattolaš ovttasbargui
ja das vulget dehálaš synergiijaváikkuhusat
sámi gillii, kultuvrii,
dutkamii ja oahpahussii. Sámi arkiivva,
diehtojuohkin- ja duođaštanguovddáža
oktiiordnen dagaha maiddái
dieđuid eambbo olahahttin dutkamii
ja oahppamii ja buoret ovttastuvvon fálaldaga
geavaheaddjiide. Visti galgá plána
mielde leat gárvvis jagi
2009.
Dán guokte sámi ásahusa, Sámi
allaskuvlla ja Sámi instituhta
oktiiorganiseren, nanne sámi
akademalaš birrasa hirpmosit.
Dan guovtti ásahusas lea
viehka muddui ollisteaddji fágačoakkáldat,
ja vurdojuvvo ahte oktiiorganiseren buvttiha fágalaš synergiijaváikkuhusaid.
Lea mearriduvvon oktasaš strategalaš plána
mii guoská jagiide 2006 – 2011.
Plánas deattuhuvvo ovdánahttit
ja nannet Sámi allaskuvlla
ja Sámi instituhta oktasaš doaimmaid
ovttasdoaibmi ásahussan.
Okta váldoulbmil strategiijaplánas
lea ahte dakkár oktasaš ásahus
dohkkehuvvo dieđalaš allaskuvlan
dán áigodagas.
Ráđđehus
lea dorjon ulbmila ahte dieđalaš gelbbolaš- vuohta
galgá huksejuvvot nu ahte
allaskuvla deavdá gáibádusaid
dohkkehuvvot dieđalaš allaskuvlan.
Dán barggu oassin lea Sámi
allaskuvla bargan oažžut ásahuvvot
masteroahpu sámegielas.
Našunála
oahppokvalitehta orgána
dohkkehii oahpu guovvamánus
2008.
12.2 Romssa universitehta
Romssa universitehtas lea našunála ovddasvástádus
eamiálbmogiidda guoski dutkamis,
oahpahusas ja gaskkusteamis. Sámi
dutkan ja máhttohuksen,
oahpahus ja gaskkusteapmi sámi
diliid birra lea Romssa universitehtii leamaš guovdil
dan ásaheami rájes,
ja universitehtas lea váldoovddasvástádus
oahpahusas ja dutkamis sámi álbmoga
várás ollu
fágaid siskkobealde. Universitehtas
lea ovddasvástádus
addit oahpu vuođđogitta
bajit dássái
eanas fágasurggiid siskkobealde
nugo realfágain, humanisttalaš fágain,
servodatfágain ja ollu profešuvdnaoahpuin. Eanaw
fágasuorggit sisttisetdollet maiddái
oahppofáttaid main leat
earenoamážit álgoálbmot-
ja sámi váttisvuođat guovddážis.
Universitehta dutkanbiras lea našunála,
ja muhtun fágasurggiin riikkaidgaskasaš nákcan
sámi ja álgoálbmotoahpu
dáfus. Sámi dutkamiid
guovddážis,
mii ásahuvvui jagi 1990,
lea bajimus ulbmil ovddidit oahpahusa ja dutkama sámi
diliid birra universitehtas, oktiiordnet doaimma, movttidahttit fágaidgaskasaš doaimma
ja geasuhit eanebuid sámi
dutkamii. Leat plánat ovddosguvlui
dahkat Sámi dutkamiid guovddáža
dábálaš álgoálbmotdutkama guovddážin.
Sámi oahpahus ja dutkan
leat universitehta áŋgiruššansuorggit.
Universitehta 2000 – 2010 áigodaga
strategiijaplánas leat ollu
doaimmat nannet sámiide
ja álgoálbmogiidda
guoski dutkama ja oahpu. Earret eará ásahuvvui álgoálbmotoahpu
masterprográmma mas leat eamiálbmotfáttát
historjjá, jussa, sosialantropologiija
ja humaniora siskkobealde. Lea maiddái ásahuvvon prográmma
boazodollui guoski dutkamii ja mátkedoarjjaortnet
sámi master- ja doavttergrádastudeantattaide.
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš ásahuvvui
jagi 2001 dalá Sosiala-
ja dearvvašvuođadepartemeantta
ruhtademiin. Guovddáš lea čadnon
Romssa universitehta servodatmedisiinna instituhttii ja doaimmaha dearvvašvuođa-
ja eallindili dutkamiid guovlluin main leat sápmelaččat.
Universitehta lea ain áidna ásahus
mii addá oahpu sámegielas
buot dásiin. Universitehtas
lea dainna duogážiin
earenoamáš ovddasvástádus sámegielas
dutkiid oahpaheamis. Sámegiela
viidáset ovdánahttin
ja seailluheapmi, oktan lullisámegielain
ja julevsámegielain main
leat hui unna fágabirrasaččat,
ferte leat guovddážis
ja dáhpá-
huvvat lagaš ovttasbargguin
Sámi allaskuvllain, Budeaju
allaskuvllain ja Davvi-Trøndelága allaskuvllain.
Bargiid háhkan alit virggiide sámegielas
lea leamaš váttis.
Universitehta lea dál bidjan
professor II:ža sámi
gielladiehtaga virgái, geas
lea váldovirgi Upmi universitehtas.
Oalle stuora oassi sámi álbmogis odne
ii máhte hupmat sámegiela.
Dan dihte lea stuorra jearru sámegielkursii álggahalliid
várás.
Romssa universitehta lea ovdal fállan
dakkár oahpu, muhto lea
dál pláneme
bachelorfálaldaga sámegielas
vierisgiellan. Universitehta lea maiddái
mearridan ásahit sámi leksikografiija
ja giellateknologiija guovddáža
(Senter for samisk språkteknologi). Dát
lea dakkár prošeavtta bistevažžan
dahkan maid Norgga dutkanráđđi
ruhtadii ja mii álggahuvvui
jagi 2001.
Universitehta lea ožžon
guokte stipendiahtavirggi áimmahuššat sámi
oahpahusovddasvástádusa.
12.3 Eará ásahusaid
oahput
12.3.1 Budeaju allaskuvla
Budeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas
oassin dábálašoahpaheaddje-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus dahje viidásetoahppofálaldahkan
ohcciide geain lea iešguđetlágán
duogáš. Fálaldagat
addojit juohke nuppi jagi ja dat lea dan duohkin galle ohcci leat
ja leat go oahpaheaddjit fidnemis jagi. Fáttát
main leat julevsámi čuolbmačilgehusat, sáhttet
muđui leat fárus
ollu oahpuin. Huksen dihte gelbbolašvuođa
lea allaskuvla ožžon
doavttergrádastipeandda
ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas.
Allaskuvla lea dán jagi dahkan
ovttasbargošiehtadusa árran julevsámi
guovddážiin
dainna ulbmiliin ásahit
guhkesáiggi dutkan- ja oahppoovttasbarggu
sámegielas ja álgoálbmotoahpus.
Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002) oaččui
Budeaju allaskuvla našunála
ovddasvástádusa julevsámegielas
oahpaheaddjeoahpu oassin. Lea biddjon ruhta allaskuvlla bušehttii
fuolahit dán ovddasvástádusa.
Jagi 2005 ledje julevsámegielas
10 registrerejuvvon studeantta ja 11 ohcci. Oahput eai fállojuvvon
oahppojagi 2006/2007, muhto allaskuvla pláne
fállat oahpu fas oahppojagi
2008/2009.
Ráđđehus árvvoštalla juolludit
liigeruđa ovdakursii julevsámegielas,
gč. mii muitalluvvo kap. 12.1.3
vuolde. Ráđđehus áigu maiddái árvvoštallat
man ávkkálaččat
stipeandaortnegat leat váikkuhangaskaoapmin
háhkat studeanttaid sámi
oahpaheaddjeohppui.
12.3.2 Davvi-Trøndelága
allaskuvla
Lullisámi giella lea
leamaš earenoamážit
dulbmojuvvon danne go eai gávdno
makkárge lullisámegiela váldoguovllut.
Danne lea leamaš earenoamáš deaŧalaš addit
oahpu mánáidgárddiid, vuođđoskuvllaid
ja joatkkaskuvllaid sámegieloahpaheddjiide.
Oassin seailluhit ja ovdánahttit
lullisámegiella lea Davvi-Trøndelága
allaskuvla ožžon našunála
ovddasvástádusa
lullisámegielas oahpaheaddjeoahppokonteavsttas,
gč. Sd.dieđ.
nr. 34 (2001 – 2002). Allaskuvla lea ásahan
jahkebeallásaš oahppofálaldaga
lullisámegielas. Oahppu sisttisdoallá giella-, girjjálašvuođa-
ja kulturmáhtu ja fágadidaktihka
ja sáhttá leat
oassi oahpaheaddjeoahpus dahje bacheloroahpus dahje váldot
joatkkaoahppun. Allaskuvla addá maiddái
lassioahpposkurssa sámi árbevirolaš máhtus
mii lea rehkenaston skuvlla bargiide, almmolaš ja
priváhta doaimmaide. Leat
biddjon liige resurssat allaskuvlla bušeahttarámmaide
fuolahit allaskuvlla ovddasvástádusa
lullisámegielas. Jagi 2007
ledje julevsámegieloahpus
ovcci registrerejuvvon studeantta, ja 2006 lei lohku fas guhtta
studeantta. Lullisámegielas
ledje 2007 14 ohcci, ja 2006 lei lohku fas 7 ohcci.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
juolludit liigeruđa ovdakursii
lullisámegielas, gč.
Mii muitaluvvo kap. 12.1.3 vuolde. Ráđđehus áigu
maiddái árvvoštallat
man ávkkálaččat
stipeandaortnegat leat váikkuhangaskaoapmin
háhkat studeanttaid sámi
oahpaheaddjeohppui.
12.3.3 Finnmárkku allaskuvla
Allaskuvllas leat ollu oahppofálaldagat
main sámi kultuvra, historjá ja
servodateallin leat integrerejuvvon oasit. Dát
guoská sihke profešuvdnaoahpuide
nugo oahpeaddje- ohppui iešguđet
sosiala- ja dearvvašvuođafágaoahpuide,
muhto maiddái dakkár
fágain go mátkkoštanealáhusas, meahcásteamis
ja luondduvalljodathálddašeamis
leat fáttát
main leat sámi čuolbmačilgehusat.
Allaskuvlii ii leat biddjon earenoamáš ovddas- vástádus
sámegillii guoski fágain,
muhto lea ovdánahtton fágalaš profiila
mii áimmahuššá sámi váttisvuođaid.
12.3.4 ásahusaid gaskasaš ovttasbargu
Sámi akademalaš birrasat
leat smávvát
ja Sd.meld. nr. 34:s (2001 – 2002) deattuhuvvui
danne hirpmosit ahte ovttasbargu gaskal ásahusaid
ferte nannejuvvot. Oassin stuorradiggedieđáhusa čuovvoleamis
lea čielggadeapmi fágalaš ovttasbarggu
birra gaskal Romssa universitehta, Sámi
allaskuvla, Sámi allaskuvla/Sámi
instituhta ja Finnmárkku
allaskuvlla. Ovttasbargošiehtadusat
mat gávdnojit ja ovttasbarggu
viiddiduvvon rámmat buktojit ovdan.
Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas
(álgooahpus), luonddduhálddašeamis,
ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála
ulbmiliid geažil searvadahttit
sámiide guoski fáttáid
sihke mánáidgárddiin
ja vuođđoskuvllas.
Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu
dutkioahpu hárrái
mii guoská sámiid
ja álgoálbmogiid
fáttáide
ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii. árbevirolaš máhttu
evttohuvvo konkrehta fáddán
dutkanovttasbarggus. Lea guovddáš doaibma ásahusaide čuovvolit áigeguovdilis árvalusaid čielggadeamis.
12.4 álgoálbmotfierpmádat
Dutkanráđđi ásahuvvui
1997 álgoálbmodutkama fierpmádaprošeaktan
mii lea ovttasbargoprošeakta
gaskal Sámi allaskuvla, Sámi
allaskuvla ja Sámi instituhta.
Ulbmil prošeavttain lei
ovddidit sámi dutkama ja álgoálbmotdutkama šiehtadusaiguin gaskal
iešguđet
birrasiid ja riikkaid dutkiid ja ná váikkuhit
dutkiid háhkamii ja ođđa
dutkanprošeavttaide. Go prošeaktaáigodat
nogai lea Sámi allaskuvla
ožžon
máksot 600 0000 ruvnno joatkit
fierpmádaga. Iešguđetge
dutkanprošeavttaide mat leat čadnon
fierpmádahkii ferte nugo ovdal
leat olggobeale ruhtadeapmi lassin.
12.4.1 árktalaš universitehta
árktalaš universitehta
(University of the Arctic) lea fierpmádatovttasbargu
gaskal universitehtaid ja allaskuvllaid árktalaš guovlluin.
Alit oahpu ásahusat dan
gávcci miellahttoriikkas
mat leat árktalaš ráđis
leat mielde fierpmádagas. Norgga
bealde servet golmma davimus fylkka alit oahpu ásahusat.
Ovttasbargu lea earenoamážit
guovdilaston studeanta- ja oahpaheaddjelonohallamii. Fierpmádat ovttasstahttá earretr
eará mobilitehtaprogrammá north2north,
oahppoprográmma Bachelor
of Circumpolar studies ja fáddáfierpmádagaid
jagieddekurssaid. Oassi dán
ovttasbarggus doaimmaha Sámi
allaskuvla prošeavttaid
boazodoallohálddašeami
birra Ruošša eamiálbmogiid
várás
ja ovdánahttá riikkaidgaskaš kurssaid dálkkádatheiveheamis álgoálbmotservodagain
Davviguovlluin.
Romssa universitehta ovttastahttá Norgga ovttasbarggu
fierpmádaga siskkobealde.
Lea 2008 juolluduvvon 5,3 milj. ruvnno doibmii Romssa universitehta
bušeahta badjel. Ráđđehus áigu
oassin davviguovlostrategiijas nannet ovttasbarggu gaskal máhttoásahusaid
sirkumpolára guovlluin davvin
oahpaheaddjelonohallama lasihemiin ja masterprográmma ásahemiin.
12.5 Norgga dutkansráđi sámi
dutkan
Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002)
Kvalitetsreformen (kvalitehtaođastus),
Sámi alit oahpu ja dutkama
birraevttohuvvui earret eará nannet
Dutkansráđi prográmma
sámi dutkama várás.
Dieđáhusas
evttohuvvui ahte dutkiid háhkan
sámi dutkamii galgá nannejuvvot,
muhtun muddui stipeandaruđain
Dutkanráđis
ja muhtun muiddui háhkanvirggiid
juolludemiin áigeguovdilis ásahusaid
bušeahtaid badjel. Dieđáhus
evttohii maiddái ahte ráđđehus
galgá vuolggahit digáštallama
lávgadet davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkama organiserema
birra.
Stuorradiggi doahttalii ahte galgá bargojuvvot
viidáseappot nannet sámi
alit oahpu ja dutkama go gieđahalai árv.S.
nr. 12 (2002 – 2003) ja Sd.dieđ.
nr. 34. Sámi dutkama prográmma
oaččui
eambbo resurssaid nugo lei evttohuvvon dieđáhusas.
Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005)
Dutkandáhttu mieđai
joatkit sámi dutkama ja
sámi dutkkiid háhkama,
ja evttohii dán oktavuođas ahte
Dutkanráđi
sámi dutkama prográmma
galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot.
12.5.1 Sámi dutkama prográmma
Dutkanráđi
sámi dutkama prográmma álggahuvvui
2001 ja loahpahuvvui 2006. Prográmmas,
mii fátmmasta humanisttalaš ja
servodatdieđalaš dutkama,
lea leamaš badjelaš 43
milj. ruvnno maid hálddašii prográmmaáigodagas.
Bures badjel golbma njealjádasa
ruđas leat boahtán
Máhttodepartemeanttas, ja
loahppa Bargo- ja searva- dahttindepartemeanttas. Ulbmil prográmmain
lea leamaš gelbbolašvuođa
huksen, dutkiid háhkan ja
ollu fágáid
ja ásahusaid rastásaw
ovttasbargu. Earenoamažit
lea leamaš guovddážis
ovdánahttit sámegiela
dieđagiellan. Prográmmaáigodaga
maŋimus oasis lea dutkama
gaskkusteapmi deattuhuvvon eambbo. Oppalaččat
lea prográmma deattuhan
nissoniid háhkama dutkamii.
Lassin davvisámi prošeavttaide,
lea addon ruhta lullisámi
ja julevsámi prošeavttaide.
Dollui loahpahankonferánsa
2006. Čoahkkáigeassu čájehii
ahte prográmma lea leamaš hui mávssolaš sihke
dutkiid geasuheapmái sámi
dutkamii ja dutkama gaskkusteapmái.
Prográmma lea earenoamážit
lihkostuvvan háhkat nissoniid
dutkamii. Ollu prošeavttat
leat leamaš ávkkálaččat ovdánahttit
sámegiela dieđagiellan. Dát
lei deaŧalaš ulbmil prográmmain.
Ollu fágaidgaskasaš prošeavttat
leat buvttihan dutkama mii sáhttá leat
veahkkin buktime ođđa
perspektiivvaid sámi servodateallimii
ja leat vuođđun
politihka hábmemii boahtte áiggi. Prográmmain
lea addon doarjja 51 iešguđetlágán
prošektii, maid searvvis
leat 15 gaskkustandoaimma.
Ođđa
prográmma lea álggahuvvon
2007, man vuođđun
lea ovddit prográmma heaitán prográmmastivrra
ieševalueren, ja maid Sámediggi
ja sámi dutkama birrasat
leat dadjan/árvalan.
Ođđa prográmmastivrras
leat Ruoŧa ja Suoma lahtut.
Sámedikkis lea dárkojeaddji
stivrras.
Sámi dutkanprográmma
II:ža ulbmil lea ovddidit
guhkesáiggi dutkama mas lea
alla dássi sámi
diliid birra, ja leat veahkkin dutkiid háhkame
ja viidáseappot ovdánahttime
sámegiela dieđagiellan.
Dasa lassin deattuhuvvo riikkaidgaskasaš dutkanovttasbargu,
fierpmádathuksen ja dutkama
gaskkusteapmi. Mii guoská dutkiid háhkamii
lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi. árbevirolaš máhttu
lea okta vuoruhansuorgi ođđa
sámi dutkama prográmmas,
gč. kap. 13. Prográmmaáigodat
lea viiddiduvvon 5 jagis 10 jáhkái.
Leat Máhttosdepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta mat ruhtadit prográmma.
12.5.2 Eará prográmmadoaimmaid sámi
perspektiiva
Lea deaŧalaš hukset
fágalaš viidodaga
sámi dutkamis. Okta veahkki dása
lea Dutkanráđi
bargu integreret sámi elemeanttaid
eará osiide prográmmadoaimmastis.
Sámi perspektiiva lea fárus
ovdamearkka dihte ollu prográmmain
mat gusket dálkkádahkii
ja birrasii.
Prográmmas Eanadat earáhuvvame – kulturbirrasiid
ja luondduvalljodagaid geavaheapmi ja hálddašeapmi,
leat leamaš sámi
elemeanttat siste álggu
rájes. Oasit pro-grámmain
NORKLIMA, Biras 2015 ja Areála
ja lunduivuođustuvvon ealáhusovdá-
nahttin (AREAL) sáhttet
leat áigeguovdilat álgoálbmot-
ja boazodoallováttisvuođaide.
Dearvvašvuođadutkanprográmmat
Psyhkalaš dearvvašvuođa
dutkan, álbmotdearvvašvuođaprográmma,
Biras, genat ja dearvvašvuohta, deavvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusaid,
mat buohkat álggahuvvojedje
2006 ja galget bistit njeallje jagi, sáhttet
maiddái sisttisetdoallat
sámiide guoski dutkama surggiideaset
siskkobealde.
Boksa 13.2 EALáT
ja riikkaidgaskasaš polárajahki
Dutkanprošeakta EALáT
lea árktalaš ráđi dálkkádatraportta
(ACIA) čuovvoleapmi ja prošeakta
riikkaidgaskasaš polárajagi
(2007 – 2008) vuolde. Prošeakta
galgá geahččat
mainna lágiin dálkkádatrievdamat
váikkuhit bohccuid guohtumiidda.
Dát galgá dáhpáhuvvat
lagaš ovttasbargguin gaskal
boazodolliid ja dutkkiid. Okta deaŧalaš ulbmil
lea ovttaiduhttit árbevirolaš máhtu dieđalaš dieđuiguin iešguđetge
regiovnnain árktisis. Norgga
dutkanráđđi
lea juolludan 9 milj. ruvnno prošektii
2006 maid Sámi allaskuvla/Sámi
Instituhtta jođihit. Bargu
dahkko ovttas dutkiiguin, boazodolliiguin ja gaskkusteddjiiguin geat
ovttasbarget dutkansásahusaiguin Norggas
ja eará riikkain, earret
eará USAs ja Ruoššas. Ulbmil prošeavttain
lea ráhkkanahttit boazoeaiggádiid
ja eiseválddiid rievdamiidda
mat sáhttet boahtit boazoguohtumiidda
globála liegganeami ja árktisa
geavaheami rievdama geažil.
Prošeakta galgá veahkehit
boazodolliid ieža unnidit ealáhusa
raššivuođa
ja defineret várrafaktoriid
mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda. EALáT-
prošeakta buvttiha máhtu
sihke boazodolliide ja eiseválddiide
ovdánahttit sihke ođđa
positiivva hálddašanstrategiijaid
mat sáhttet leat ávkin
lassánahttime boazodoalu
gierdilvuođa rievdamiidda
ja seailluheame guohtunareálaid
boahtte áigái.
Dutkanráđđi
ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski
prošeavttaid, polárajahke-áŋgiruššama
siskkobealde. Dát guoská prošeavttaide Community
Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions, The Impacts of
Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic, The Linguistic and
Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development
in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug.
Ođđa
juolludemiiguin 2007, ožžo
earret eará sámi
dutkanprográmmat AREAL,
Polárajahki ja eará áigeguovdilis
prográmmat ruđa.
Sámiide guoski prošeavttat ožžot
danne doarjaga iešguđetge
prográmmaid siskkobealde
mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid
badjel. Addo maiddái ruhta sámi
dutkamii luovos prošeavttaid
siskkobealde, ja 2007 addui doarjja sámiide
guoski instituhttaprošektii
riektediehtagis.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiija buktui ovdan juovlamánu
1. beaivvi 2006. Strategiija deattuhii earret eará eamiálbmotdimenšuvnna
máhttoovdáneamis
davvin leame deaŧalaš. Strategiija
mielde áigu ráđđehus
láhčit
dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi
bokte. Geahčá kap.
5.2 mas muitaluvvo davviguovlostrategiija birra.
12.5.3 Organiseren
Maŋimus dutkandieđáhus, Sd.dieđ.
nr. 20 (2004 – 2005), deeattuha dárbbu
geahččat
sámi dutkama ovttas eará dutkamiin.
Dieđáhus dadjá danne
ahte ruhta sámi dutkamii, nugo
dutkanruhta muđui, ain kanaliserejuvvo muhtun
ráje njuolga universitehta-
ja allaskuvlasuorgái, muhtun
muddui Norgga dutkanráđi
bokte.
Bargojuvvo olahit viidát
davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkamis. Sámi
fága- ja dutkanbirrasat
deattuhit dárbbu ráhkadit
oktasaš strategiijaid ja
standárddaid dutkamii sámi
ja álgoálbmoguovlluin,
gč. semináraraportta
Future challenges for reindeer husbandry societies, Upmi, njukčamánu
2007. Sd.dieđ. nr. 20:s (2004 – 2005)
bivdojuvvo Dutkanráđđi álggahit
oktasaš davviriikkalaš čielggadeami
mii galgá árvvoštallat
sámi dutkanlávdegotti ásaheami
Norgga, Ruoŧa ja Suoma várás.
Jurdda lea ahte dakkár lávdegoddi
galgá bidjat strategiijaid
sámi dutkamii ja leat veahkkin buorideame
valljodatávkkástallama
davviriikkaid dutkama ovttastahttimiin. Dieđáhusas
bivdojuvvo ahte dárbu ásahit
sámi etihkkalávdegotti árvvoštallo
seammás. Dutkanráđđi
lea bargame álggahit barggu
daid áigeguovdilis davviriikkaid
ektui.
12.6 Strategiijat ja doaibmabijut
Romssa universitehtas lea ain našunála
ovddasvástádus álgoálbmogiida
guoski dutkamis, oahpus ja gaskkusteamis, oktan sámegielain. Dutkanoahppu
sámi ja álgoálbmogiidda
guoski fágasurggiin lea
universitehta guovddáš bargu.
Go juolluduvvojit rekruterenvirggit, eaktuduvvo ahte universitehta
vuoruha maiddái dáid fágasurggiid.
Buot daid doaimmaid dáfus
lea Sámi dutkamiid guovddážis
guovddáš rolla.
Sámi allaskuvllas
lea ain našunála
ovddasvástádus áimmahuššat
ja ovdánahttit boazodoalu,
duoji ja sámegiela dieđafágan.
Ovttasorganiseren Sámi instituhtain
ja instituhta fágabirrasiin
sámegielas vurdojuvvo addit
synergiijaváikkuhusaid nu
ahte fága sámegiella
sáhttá ásahuvvot
alit dásis.
Lea hástalus rekruteret
studeanttaid sámegielohppui
ja sámi oahpaheaddje- ja
ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui. Sivvan lea muhtun muddui ahte heajos sámegielmáhttu
sámi guovlluin ráddje
ohcciidlogu. Ovdakursa studeanttaide geain lea heajos dahje váilevaš máhttu
sámegielas ovddalgihtii sáhttá leat
doaibma mii lea veahkkin lassánahttime
rekruterema. Ráđđehus áigu árvvoštallat
juolludit liigeruđa ovdakursii
davvisámegielas, julevsámegielas
ja lullisámegielas.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
man ávkkálaš stipeandaortnet
lea váikkuhan- gaskaoapmin
lassánahttit rekruterema
sámi oahpaheaddjeohppui.
Ráđđehus
oaidná deaŧalažžan
ahte Sámi allaskuvla sáhttá leat
eambbo aktiivvalaččat
veahkkin gelbbolašvuođahuksemis iešguđetge
osiin almmolaš sektoris;
dearvvašvuohta, skuvladoaibma, politiija/giddasgasdoaibma
jna. Dán sáhttá maiddái čađahit lávdaoahppun.
Dan oktavuođas go
dálá dábálašoahpaheaddjeoahppu geahčaduvvo áigu
Máhttosdepartemeanta árvvoštallat
mainna lágiin sámi
historjá- ja kultur- ipmárdus
sáhttá nannejuvvot oahpu
ođđa
rámmaplánas.
Lea ulbmil ahte Sámi
allaskuvlla/Sámi
instituhta oktiisorganiseremiin sáhttá dohkkehuvvot dieđalaš allaskuvlan.
Eaktuduvvo ahte dohkkeheamis buhtaduvvo ahte mearriduvvon eavttut
leat devdon.
Budeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas
galgá ain leat našunála
ovddasvástádus julevsámegielas
ja lullisámegielas oassin
oahpaheaddjeoahpus.
Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit
lávdegotti geahčadan
dihte lagáibuidda daid hástalusaid
dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd.dieđ. nr
34:s (2001 – 2002). Evttohusat mat bohtet ovdan čielggadeamis «Sámi
alit oahpu ja dutkama ovttasbargu» (Sámi allaskuvla/SI).
Earenoamážit
lea gaskal Sámi Allaskuvlla/Sámi
instituhta ja Sámi allaskuvla
dainna áigumušain
sihkkarastit gelbbolašvuođahuksema
sámi diliid hárrái
lea beroštahtti dán oktavuođas.
Sámi allaskuvlla ovdánahttima
vuođu ulbmil berre viidáseappot
leat sámegiella hálddahuslaš ja
fágalaš váldogiellan
ja fálaldat álbmogii Ruoššas,
Suomas, Ruoŧas ja Norggas.
Ráđđehus áigu
oassin davviriikastrategiijas leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid
návcca álgoálbmogiidda
guoski dutkama siskkobealde.
Ráđđehus
láhčá dili
lagat ovttasbargui gaskal ollu sámi ásahusaid
go duohtandahká oktasaš dieđavistti
Guovdageidnui.
Ráđđehus áigu
bargat ain nannet sámi dutkama
ja sámi dutkkiid rekruterema.