2.14 Ealáhusat
Sámediggi lea árjjalaččat
mielde ollu ealáhussurggiin sámi
servodagas. Ulbmil lea oččodit
nana ja ceavzilis sámi servodagaid. 2005
barggu bokte lea Sámediggi bargan sámi ealáhusaid
rámmaeavttuid buoridemiin. Sámedikki
ealáhuspolitihkka deattuha smávva
doaimmaid láhčima.
Sámi guovlluin leat eanaš smávva
fitnodagat main lea unnán ieškapitála. Dállodoallu
ekonomalaš buvttadeaddjin lea ain eallimin
sámi guovlluin. Stuorra hástalussan
smávva sámi báikegottiin
lea ahte lea unnán riskakapitála.
Sámi ovddidanfoandda bokte háliida
Sámediggi juksat dan ulbmila ahte sámi
báikegottit galget leat nannosat ja ceazilat,
ja Sámediggi vásiha čađat
ahte gielddaid mielas lea buorre gullat Sámi
ovddidanfoandda doaibmaguvlui. Sámedikki ealáhuspolitihkka
lea dagahan ahte ollu sámi gielddat háliidit
searvat dán doaibmaguvlui. Čakčamánus
2004 mearridii Sámediggi viiddidit Sámi
ovddidanfoandda doaibmaguovllu sakka. Viiddideapmi lea mielddisbuktán
ahte ohcamiid lohku Sámi ovddidanfondii
lea lassánan mealgat jagi 2004 ektui. Danne
lea deaŧalaš ahte
Sámediggi oažžu
ekonomalaš vejolašvuođaid
dustet daid stuorra hástalusaid, maid viiddideapmi
lea mielddisbuktán.
Dienasbargiid ja iehčanas ealáhusdoalliid
vuoigatvuođat áhpehisvuođa,
riegádahttima ja smávva
mánáid fuolahusa oktavuođas
leat hui sierraláganat. Dálá čálgoortnegat ealáhusdoalli
nissoniidda leat hui heajut. Ulbmil ferte leat ahte buot nissonat
geat háliidit álgit
iehčanas ealáhusdoallin,
ožžot seamma buriid
oadjoortnegiid go dienasbargit. Dát čálgoortnegat
leat hui deaŧalaččat
nissoniidda ja fertejit doaibmat jus nissoniin galgá leat seamma
vejolašvuohta searvat ealáhuseallimii
seammaláhkai go almmáiolbmuin
ge. Sámediggi lea dovddahan fuolastuvvama
dán oktavuođas
gulaskuddancealkámušas
Mánáid- ja bearašdepartemeantta árvvoštallamii
nissonolbmuid čálgoortnegiid
birra.
2.14.1 Eanandoallu
Doaibmaguovllu geográfalaš viiddideapmi
lea dagahan ahte eanadoalu doaibmabijut leat lassánan
mealgat. Ollu viiddideaddjit atnet ovttasdoaibmanálggaheami ávkkálažžan.
Dat mielddisbuktá earret eará uhcit
huksengoluid ja ovttasdoaibmamiid lahtut ožžot
eanet astoáiggi ja luopmosadjásačča.
Muđui vurdet ollu boanddat huksenálggahemiiguin.
Dat dagaha ahte ollu doarjagat gessojuvvojit ruovttoluotta go eanadoallit
eai čađat huksenplánaideaset.
WTO-šiehtadusa boađus
ii leat čielggas ja dat sáhttá leat
sivvan dasa go ollugat vurdet huksemiiguin. Sámediggi
lea bivdán eanadoalloministara váldit
erenoamážit vuhtii
sámi guovlluid eanadoalu WTO-šiehtadallamiin.
Riikkaidgasdasaš ja riikkalaš šiehtadusat
geatnegahttet Norgga stáhta fuolahit ahte šiehtadus
ii buvttit negatiivva váikkuhusaid sámi
guovlluid eanadollui. Dan oktavuođas lea
Sámediggi ovddidan dan jurdaga ahte ásahit eamiálbmotavádaga
earret eará danne ahte sihkkarastit nannoset báikkálaš ráđđejumi
luondduresurssaid badjel.
Guovddáš eanadoallopolitihkka lea
dagahan ahte ollu dállodoallit leat heaittihan
doaluideaset ja vuovdán mielkeeriideaset.
1997 rájes lea ovdamearkkadihte 15 % Finnmárkku
mielkeearis vuvdojuvvon. Seamma guvlui manná eará sámi
guovlluin maid. Leat iešguđelágan
sivat dán njiedjamii, muhto eanadoalu rámmaeavttut leat
hedjonan maŋimus jagiid. Sámi guovlluid
mielkeeari stuorra njiedjamis leat negatiiva váikkuhusat
mielkebuvttadeapmái. Dát
dagaha stuorra bestenváttisvuođaid
eanadollui, erenoamážit
nuoraid ektui. Hástalussan lea oažžut eiseválddiid
lasihit mielkeeriid sámi guovlluide. Ferte ávkkástallat
heaittihuvvon doaluid eriiguin (oađđi
eriiguin), mat eai leat vuvdojuvvon. Sámi
guovlluid dálá doalut
fertejit oažžut
lassi mielkeeriid – erenoamážit
smávva doalut main lea eanadoallu lotnolasat
eará ealáhusaiguin
dahje fidnuiguin. Jus mielkeearit njidjet ain eambbo, de dat sáhttá bilidit
sámi eanadoalu.
Sámediggi oassálasttii
2005 eanadoallošiehtadallamiidda go šiehtadallamat
ledje measta loahpahuvvon jo. Eanadoallopolitihka ja šiehtadusa
rámmat ledje jo mearriduvvon dalle nu ahte
Sámedikkis eai leat leamaš duohta
váikkuhanvejolašvuođat.
Danne lea Sámediggi čujuhan
dasa ahte Sámediggi ferte beassat fárrui šiehtadallamiidda
ollu árat. Geahča
stuorradiggedieđáhusa
nr 55 (2000 – 2001) čuoggá 14.5.3.
2.14.2 Guolástus
Sámediggi háliida
ahte mearraresurssat galget hálddašuvvot
guhkesáiggi ja ekologalaččat
ceavzilis perspektiivvas. Sámediggi lea
evttohan muddet riddodorskebivdima danne go Riikkaidgaskasaš mearradutkanráđđi
(ICES) ii leat rávven bivdit riddodorski.
Sámediggi lea mielde bargojoavkkus mii
galgá hutkat hálddašanstrategiija
mo nannet máddodaga seammás
go váldá vuhtii
daid guolásteaddjiid, geat dán áigodagas
galget eallit riddodorskiin.
Čakčamánu
2004 dievasčoahkkimis bovdii dalá guolástusministtar
Ludvigsen Sámedikki oassálastit referánsajovkui
ráhkadit St.dieđ.
nr. 19 (2004 – 2005) Mariidna ealáhusovddideapmi.
Ollu Sámedikki deaŧalaš evttohusat
eai váldojuvvon vuhtii, ja Guolástus-
ja riddodepartemeanta válljii sáddet dieđáhusa
njuolgga Stuorradikki ealáhuslávdegoddái almmá dábálaš gulaskuddama
haga. Guolástus ealáhussan
lea sakka áitojuvvon dakko bokte go álbmogis
buori muddui lea váldojuvvon eret guolástanvuoigatvuohta.
Ovddiduvvon dieđáhus
ii váldde dán
vuhtii vaikke vel ollu konvenšuvnnat nannejit
eamiálbmogiid guolástanvuoigatvuođaid. Sámediggi
lea 2005 bargan dan ala ahte várrejuvvo
sierra guovlluearri guovlluide gos ealáhuseallin
ii leat nu nanus. Dát dávista
Stuorradikki 1988 mearrádussii.
Gonagasreappá leavvan lea buvttihan stuorra
negatiivva váikkuhusaid guolásteaddjiide
sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Vearrámus
lea leamaš daidda uhcimus fatnasiidda vuotnaguovlluin,
main eai leat dahje leat smávva vejolašvuođat
bivdit eará guovlluin ja sáhttá šaddat
nu ahte eai juvssa reabbábivdoeari danne
go gáibádusat
dán bivdui leat menddo stuorrát.
Danne lea Sámediggi maiddái
bargan dáinna áššiin,
ja Sámedikki ávžžuhusa vuođul
suovai Guolástus- ja riddodepartemeanta
vuollel 7 m guhkkosaš fatnasiid I joavkkus
ja vuollel 6 m guhkkosaš fatnasiid II joavkkus,
searvat 2005 gonagasreabbábivdui. Departemeanta čuovvolii maiddái
Sámedikki evttohusa nammadit lávdegotti
mii galgá guorahallat dálá gonagasreabbáhálddašeami,
ja evttohit boahttevaš hálddašanortnegiid.
Sámediggi lea 2005 addán
doarjaga guovtti báikkálaš vuotnaprošektii,
nubbi Porsáŋggus
ja nubbi Deanuvuonas, maid ulbmil lea leamaš oažžut báhččojuvvot
eanet njurjuid. Dát mielddisbuvttii earret
eará ahte vuosttas gearddi bivdojuvvui
jagi geađgenjuorjoearri.
Birasgáhttendepartemeanta lea nammadan
fágajoavkku mii galgá ráhkadit
ollislaš hálddašanplána Barentsábi-Lofuohta
várás. Sámedikki
mielas lea sakka moaittehahtti go Barentsáhpi
ja riddo- ja vuotnaguovllut gieđahallojuvvojit
sierra hálddašanplána
oktavuođas, go Barentsábi
guollemáddodagat jođašit
ja dat gođđet
ja vižžet biepmu riddo-
ja vuotnaguovlluin. Sámediggi áigu
maiddái deattuhit ahte lea deaŧalaš ahte báikkálaš ja árbevirolaš máhtolašvuohta
geavahuvvo ulbmillaš dutkamis ja ollislaš ekovuogádagas.
Erenoamážit ferte
garraseappot vuoruhit dutkama gonagasreappá leavvama
birra vuotnaguovlluide.
2.14.3 Boazodoallu
Sámediggi buktá juohke
jagi evttohusaid boazodoallošiehtadallamiidda
ja vásiha ohpihii ahte dat eai váldojuvvo vuhtii.
2005/2006 boazodoallošiehtadusa meannudeamis
lea Sámediggi čujuhan
ahte verrui guoski áššiin heaittiheami
oktavuođas eai leat seammalágan
váikkuhusat buot vuođđoealáhusaide.
Dasa lassin vásiha boazodoallu ahte dat
doaibmagolut mat čatnasit guovdileamos
doallobiergasiid doaibmadivadiidda, lassánit dađistaga.
Eará vuođđoealáhusain
leat divatovddut ealáhusa doallobiergasiid
investeremiid ja geavaheami oktavuođas. Sámediggu čujuha
dasa ahte boazodoallu lea erenoamáš deaŧalaš sámi
kultuvrii ja ealáhuseallimii. Sámediggi gáibida
danne ahte sámi boazodoallu oažžu
unnimusat seamma divat- ja vearroortnegiid go daid, mat eará vuođđoealáhusain
leat dál. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttas lea
bajimus ovddasvástádus vuođđoealáhusaid hálddašeamis
ja Sámediggi lea rávven
eiseválddiid njulget diekkár
bonjuvuođaid.
Sámediggi oaivvilda ahte reviderejuvvon boazodoalloláhka
ferte leat vuođđun
boazologu heiveheapmái Finnmárkkus. Deaŧalaš lea
heivehit boazologu guohtonvuođu ektui.
Norgga eiseválddiin lea geatnegasvuohta
sihkkarastit resursavuođu ealáhussii. Eiseválddit
eai olle gáddái
boazologu heivehemiin nu guhká go resursavuođđu
oppa áiggi gáržžiduvvo.
2.14.4 Duodji
Sámediggi lea 2005 ovttas duodjeorganisašuvnnaiguin
ráhkadan váldošiehtadusa
duodjeealáhussii. Duodjeealáhusa váldošiehtadusa
vuođul lea dahkkojuvvon duodjeealusšiehtadus
2006 várás. Šiehtadus mearkkaša
ahte duojáriin dál lea
dakkár ortnet, mii addá juohke doibmii
ovdánahttinvejolašvuođa.
Seammás lea šiehtadus
veahkkin áimmahuššamin duodjeárbevieruid
ja addimin bargosajiid nuorra duojáriidda.
Duodjeealáhusšiehtadusa ásaheami
oktavuođas lea ásahuvvon
sierra duodjefágalávdegoddi
mii galgá dohkkehit daid duojáriid,
geat háliidit logahallat iežaset
duodjeregistarii. 2005 lea maid álggahuvvon
bargu kártet duodjeealáhusa
ekonomiijadili. Sámediggi lea ekonomiijalávdegotti lahttu
ja doabmá dien guovtti lávdegotti čállingoddin.
Rekrutterendilli duodjeealáhusas lea suorgi
mainna Sámediggi lea ollu bargan. 2004 álggahii
Sámediggi 2-jagáš geahččalanprošeavtta
ovttas Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin
duodjeovddidanprográmma oktavuođas. Prošeavtta
ulbmil lea sihkkarastit rekrutterema duodjefágaohppui.
Boazodoalu ja duoji oahppokantuvrras Vuonnabađas
lea ovddasvástádus ortnega
hálddašeamis.
2005 leat leamaš 11 oktilis duodješiehtadusa. Duodjeealáhusa
ekonomalaš dilli lea dagahan ahte Sámediggi
lea oaidnán erenoamáš dárbbu álggahit
doaibmabijuid sihkkarastit rekruterema. Ulbmil lea ahte duodjefidnooahppit
galget beassat mielde dábálaš fidnooahppiortnegiidda.
Lea deaŧalaš buoridit duojáriid
rámmaeavttuid. Duodjeovddidanprográmma
oktavuođas lea Sámediggi
ovttas duodjeealáhusain ožžon
ráhkaduvvot raportta mas lea árvvoštallojuvvon sáhttá go
momsaluvven duojáriidda váikkuhit
ahte duodji šaddá eanet
gánnihahttin. Raporta nanne ahte momsaluvven
lea ávkkálaš váikkuhangaskaoapmi
go galgá buoridit duodjeealáhusa
gánnihahttivuođa. Sámediggi
lea álggahan háleštemiid
sámi áššiid stáhtačálliin
doaibmabijuid vejolaš čuovvoleami
birra.
2.14.5 Sámi mátke-ealáhusat
Turismaealáhusas jearahuvvojit vásihanbuktagat
mat leat vuođđuduvvon
sámi eallinvugiide. Ollu aktevrraid doaibma
lea vuođđuduvvon
sámi dáidagii
ja sámi ovdanbuktimii. Dát
lea dagahan bargosajiid lassáneami ja seammás
nannen sámi guovlluid ássama.
Go dilli lea rievdan gálvobuvttadeamis
vásihusaid, doaimmaid ja dieđuid
buvttadeapmái, de das lea leamaš ávki sámi
servodahkii. Vejolašvuohta fállat
eanet diekkár buktagiid lea stuoris. Sámedikki
mielas lea deaŧalaš go
sámi eallinvuogi ja buktagiid gaskkusteapmi
dahkkojuvvo duohta ja jáhkehahtti vuogi
mielde ja ahte dát áŋgiruššan dávista
sámi beroštumiide, norpmaide
ja vieruide.
2005 lea Sámediggi vuoruhan gelbbolašvuođaloktema
ja fierpmádathuksema dakkár
turismmas, mas lea kultuvra ja luondu vuođđun. Vuođđostruktruvrra
huksemis dálveturismma várás
lea nubbi vuoruhuvvon suorgi mátkeealáhusáŋgiruššamis
mas skohter- ja čuoiganláhtuid
ja bálgáid láhčin
ja buoret ovttasbargu válljejuvvon duottarstobuid gaskkas
leat guovddáš doaibmabijut. Sámediggi
lea 2005 erenoamážit áŋgiruššan mátkeealáhusain
sámi guovlluin. Sámediggi
lea 2005:s atnán erenoamáš beroštumi mátkkoštusáŋgiruššamiidda
buot sámi guovlluin. Oassin dán
barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui
Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus
bargan dihte juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin
Sis-Finnmárkkus.
2.14.6 Lotnolasealáhusat
Sámedikkis lea 1991 rájes leamaš doaibmadoarjjaortnet
lotnolasealáhusaid várás.
Stuorra oassi lotnolasealáhusdoarjagis
lea dán jagi mannan duoji ja boazodoalu ovttastusaide,
mas eatnašiin lea boazodoallu váldoealáhussan.
Eai gallásis leat meahcci lassiealáhussan
sin gaskkas geat leat ožžon
doaibmadoarjaga. Meahcceresurssaiguin sáhttá ávkkástallat
buorebut ja hástalussan lea oažžut áigái
dakkár meahcceealáhusa,
maid sáhttá doaimmahit
ovttas eará ealáhusaiguin.
Guovddáš áŋgiruššansuorgin
dan oktavuođas lea meahccebuktagiid buoret fievrridan-,
vuostáiváldin-
ja vuovdinorganiseren. Meahcceealáhusaid
oktavuođas leat maid vejolašvuođat
luođuguliid biepmamis ja ovttastupmi meahcceealáhusaid
ja dakkár mátkeealáhusaid
gaskkas, mat leat vuođđuduvvon
lundui ja kultuvrii.
Sáivaguolleprošeakta
lea loahpahuvvon ja prošeavtta ulbmil lea oažžut áigái gánnáhahtti sáivačáhceguolástusa ja
bisuhit guollekvalitehta. Ain dárbbašuvvo
bivdit vai guollekvalitehta bisuhuvvo. Prošeavttas
orru leamen positiiva beaktu. Borramušguoli vuostáiváldin
lea ásahuvvon Guovdageidnui.
Ođđa ráđđehus áigu álggahit árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaid várás
sámi guovlluin. Dakkár
doaibmabidju doarju Sámedikki ealáhusáŋgiruššamii
sámi guovlluin. Sámediggi
lea bivdán ráđđehusa váldit
Sámedikki mielde árvoháhkanprográmmabargui.