1.14 Ealáhusgárgedeapmi ja eallindilit guovlluin
gos lea sámi veahkadat
Árbevirolaččat lea sámi guovlluin
leamaš ealáhusdoaibma mii lea vuođđuduvvan vuođđobuvttadeapmái
(guolásteapmái, meahcásteapmái,
boazodollui ja eanadollui). Valljodatvárredilli ja deatta
luondduvuđđosii dahket mearkkašahtti
hástalusaid vuođđubuvttadeapmái.
Dárbu lea gárgedit molssaevttolaš ealáhusvugiid,
váfistit barggahusa ja ássama sámi guovlluin, ja
bisuhit ja gárgedit ealli sámi giela ja kultuvrra.
Boazodoallu mearkkaša olu sámi ássama, kultuvrra
ja giela seailluheapmái ja gárgedeapmái. Boazodoalus
leat stuorra hástalusat sihke boraspiriid, guohtunvuđđosa,
areálasisabahkkemiid ja maŋásmanni
ekonomiija hárrái. Ráđđehus áigu čuovvolit
Finnmárkku guohtunvalljodatváriid juogadeami vai
boazodoalloorohagaide váfistuvvo buoret dássedeaddu áigodatguohtumiid
gaskkas. Stáhta luonddubearráigeahču
aiddoálggahuvvon bivdojoavku galgá, go leat stuorra
boazomasut, sáhttit biddjojuvvot vahátelliid goddit
vai šaddá nu bevttolaš ja
mearrediđolaš bivdu go vejolaš.
Ráđđehus attii
2001 Stuorradiggái viiddiduvvon bajásčuvgehusa
boazodoalu dálá dilis stuorradiggeproposišuvnnas
dán jagáš boazodoallošiehtadusa
birra. Stáhtalaš lávdegoddi man
dahkamuššan lea guorahallat
boazodoallolága ja mearrádusaid mat gustojit boazodoalu stivremii
ja hálddaheapmái ja ealáhusa siskkáldaš dilálašvuođaid ásahallamii
1
,
attii árvalusas njukčamánu 15. 2001.
Ráđđehus áigu
bidjat ovdan NA—:a dán guorahallama birra 2001.
Guolásteapmi, dávjá lotnolassii eará ealáhusaiguin,
lea guovdilis oassi sámi kultuvrras. Ráđđehus
háliida ahte vuoigatvuođat, ja vejolašvuođat,
ealihit iežas guolástemiin – vejolaččat
lotnolassii eará ealáhusaiguin – váfistuvvojit.
Ráđđehus háliida
ahte guolástusaid rámmaeavttut galget
addit vuđđosa elešis báikkálaš servodagaide.
Dát gusto maiddái guolásteapmái
sámi ássanguovlluin. Sámi guolástuslávdegotti
(Gregussenlávdegotti) árvalus lea leamaš gulaskuddamis
ja lea dál Guolástusdepartemeantta gieđahallamis.
Sámedikki álgaga mielde lea ráđđehus
gulahallamin Sámedikkiin galgetgo geahččaluvvot
riikkagottálaš hálddahanortnegat
mat leat báikkálaččat heivehuvvon
vai fitnašuvvá positiiva ja dássidis
ealáhusgárgedeapmi sámi riddo- ja vuotnaguovlluide.
Vuoigatvuođalaččat ja báikkálaš servodagat
ožžot stuorát ovddasvástádusa
luossabivddu hálddaheamis, seammás go Sámediggi
váldojuvvo mielde luossahálddaheapmái
daid guovlluin gos lea sámi ássan.
Buvttadahkkit
2
nugo
dálkkádat, valljodatvárre- ja areálavuođus,
ja árbevierru ja geográfalaš sajusteapmi,
leat dahkan ahte lotnolasealáhusain lea stuo-rát
rolla sámi ássanguovlluin go eanaš dáža ássanguovlluin.
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte lotnolasealáhusaid rámmaeavttut
heivehuvvojit sámi dárbbuide ja ahte ain galget dilálašvuođat
láhččojuvvot lotnolasdoaluide guovlluide
gos lea sámi veahkadat. Doarjja lotnolasealáhusaide,
ja dáid gárgedeapmi, berre leat Sámi ovddidanfoandda
vásedin ovddasvástádus. Ráđđehus
háliida atnit deastta eanadoalus sámi guovlluid
lotnolasealáhussan, dasgo eanadoallu lea hui
mávssolaš daid guovlluin.
Ráđđehus áigu
guorahallat minerálaláhkamearrádusaid
ja sámi vuoigatvuođaid ođđa minerálalága
evttohusa árvvoštaladettiin (Ot. prp.
nr. 35 (1998–99) Om lov om erverv av og drift av
mineralressurser (od. prp. nr. 35 (1998–99) Lága
birra minerálavalljodatváriid háhkama
ja doaimma hárrái).
Ráđđehus atná ahte
sámi guovlluid mátkeeallinealáhusas lea
mearkkašahtti vejolašvuođat
ovdánit ja gárgeduvvat. Sámi mátkeeallin
ferte hábmejuvvot báikkálaš servodagaid
eavttuid ja báikegottiid ovdehusaid mielde. Seammás
lea deaŧalaš ahte almmolaš árjjat veahkehit
láhčit mátkeeallinealáhusaide
lasihuvvon árvoloktema ja gánnáhahttivuođa,
prinsihpaid mielde mat leat adnojuvvon vuođđun st.meld.
nr. 15 (1999–2000) Lønnsomme og konkurransedyktige
reiselivsnæringer (Gánnáhahtti ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat).
Ráđđehus dáhttu
ahte buohkat galget sáhttit oassálastit diehtoservodahkii.
Dát oaivvilda ahte sámi guovlluin galgá maiddái
leat beassanvuohta govdabáddekommunikašuvdnii.
Ráđđehus lea
plánemin sámi huksenvieruid ovddeš barggu čuovvoleami
2002–2003, ee. davvi-skandinavialaš ovttasbargun
mas maiddái sámit oarjelsámeguovllus
berrejit leat mielde.