14 Ealáhusgárgedeapmi ja eallindilit guovlluin
gos lea sámi veahkadat
Sámi ealáhusdoaibma leat árbevirolaččat vuođđuduvvan
vuođđobuvttadeapmái (guolásteapmái,
meahcásteapmái, boazodollui ja eanadollui). Go
leat oalle muddui ovttabeallásaš ealáhuseallin,
earret eará Sis-Finnmárkkus, ja vuođđoealáhusain
dáhpáhuvvá struktuvrralaš earáhuvvan,
de dahká dát dárbbašlažžan giddet
fuomášumi molssaevttolaš ealáhusvugiid
gárgedeapmái. Stuorámus hástalussan
lea bargosajiid oččodeapmi ja ássan sámi
guovlluin, ja dasto bisuhit ja gárgedit eallasis sámi
giela ja kultuvrra. Valljodatvárit ja deatta luondduvuđđosii gártet
vuođđobuvttadeami dáfus
leat dettolaš hástalussan.
14.1 Barggahus ja eallindilit sámi guovlluin
14.1.1 Sis-Finnmárku
Juos váldá ovdamearkka dihtii ovdan Sis-Finnmárkku,
de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit
geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin.
Gávdnojit maiddái ealáhusat mat leat
hejot organiserejuvvon. Sis-Finnmárkku ealáhuseallima
deaŧalaš mihtilmasvuođat
leat:
ollu smávva fitnodagat/viessodoallodoaibmit, dávjá unnán
dienas
eanašeanas árbevirolaš fitnodagat
mii guoská buktagiidda, buvttadanneavvuide ja gávpemárkanii
ollu «ovttaskas» fitnodagat main leat
hárve vejolaš, guovlluguovdasaš ovttasbargoguoimmit
ollu eahpeformála gelbbolašvuohta
(árbevirolaš giehtaduodji ja «oahppan
barggu čađa») ja iige nu alla
formála gelbbolašvuohta omd. ekonomiijas
ja fitnodatdoalus
nana kultuvrralaš identitehtta
Boksa 14.24 Sis-Finnmárkku ealáhuseallima guorahallan
Sámedikki olis lea Agderforskning jagis 2001 guorahallan
Sis-Finnmárkku ealáhuseallima guovtti gieldda
vuođul, namalassii Guovdageainnu suohkana ja
Unjárgga gieldda. Raporttas boahtá ovdan ee. ahte
leat soames oktasaš juksanmearit fitnodagaid ásaheamis.
Máŋ-gasii sis, geat leat gažaduvvon,
lei bargguhisvuohta molssaeaktun. Go álggahedje iežaset
fitnodaga, leat sii ráhkadan bargosaji alcceseaset, ja
nu garván bargguhisvuođa dahje eretfárrema
báikkis. Regiovdnii fárren ja ássat sámi
guovllus lei deaŧalaš máŋgasii
sis, geat álggahedje iežaset fitnodaga. Nubbi
eará duogášággan lei
hukset doaimma gaskaoapmin olahit eará juksanmeari. Dát
sáhttá omd. leat sámi kultuvrra gilvit,
diinet ruđaid, čájehit ahte
iežas doaimmain lea vejolaš eallit
ja oažžut friddjavuođa mearridit
iežas bargobeaivvi. Sis-Finnmárkkus ádjána
dábálaččat guhká (5–8 jagi)
ovdal go fitnodat sáhttá daddjojuvvot nanusin
ja buressajáiduvvan. Raporttas čájehuvvo
maiddái ahte kultuvra sáhttá sihke ovddidit
ja hehttet ealáhusgárgedeami, ja duogášdiehtun
adnojuvvojedje gávdnosat Guovdageainnu silbarávdebirrasis.
Nuorra olbmot leat sakka eambbo ovdánanáŋggirdeaddjit
go boarraset olbmot (badjel 50 jagi) ja sis lea buoret formála
gelbbolašvuohta. Dat sáhttá,
Agderforskning oaivila mielde, čujuhit dan guvlui ahte
lea dáhpáhuvvamin buolvamolsašupmi
das mii guoská ovdánanjuksanmeriide, dat meark-kaša
ahte dađistaga lassánit ovdánandoaibmit
ja geahppána viessodoallodoibmiid lohku guovllus. Raporttas ávžžuhuvvo
Sámediggi doaibmevaččabut bargat ealáhusaid
guvlui, čohkket váikkuhangaskaoapmegeavaheami buriide
ovttaskasfitnodagaide ja deattuhit gu-ovlluguovdasaš ealáhusčohkkehusaid
bajáshuksema.
Sis-Finnmárkku oahppodási mihtilmasvuohta lea
ahte ollugiin lea alit oahppu, muhto seammás leat ollugat
geain ii leat mangelágan oahppu. Nissoniin lea oppalaččat
alit oahppu go dievdduin.
Govus 14.1 Proseantalohku – olbmot geain lea alit oahppu, sohkebealit
earuhuvvon sámegiela hálddahanguovllus (1999)
Ráđđehusas leat
dihtosis eallindiliid dilálašvuođat
muhtun guovlluin gos lea sámi veahkadat. Omd. lea Sis-Finnmárkkus
bargguhisvuohta ain badjelis go fylkka- ja riikkadásis
lea gaskamearálaččat. Erenoamáš allat
lea bargguhisvuohta Guovdageainnu suohkanis, gos dat guhká lea
leamaš bures badjel 10|SLIS}%. Dárbbašuvvo
gárgedit eambbo iešguđetlágan
ealáhusaid ja loktet veahkadaga gelbbolašvuođa.Váttisvuođaid
galgá dattege čoavdit ee. nannemiin bargomárkanetáhta,
oadjoetáhta ja sosiálabálvalusa doaibmabijuid
ovttaidahttima. Dárbbašuvvojit maiddái
ee. oktagaslačča ektui buoret čovdosat
heivehuvvot, mat erenoamážit jukset olbmuid geain
lea váilevaš formála gelbbolašvuohta.
Dákkár čovdosat gártet mielddisbuktit
gáibádusaid oktagassii, dan seammás go doaibmabijut
leat miellagiddevaččat geavaheddjiid dovddiidusaid
vuođul. Kultur- ja luonddusuodjaleapmi sáhttet
leat guovdilis bealit dákkár strategiijas. Erenoamážit
berre hukset strategiija mas báikkálaš veahkadat
oažžu govttolaš oasi ávkeárvvuin
ja ovdduin mat luovvanit. Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta
ja Gielda- ja guovlodepartemeanta leat juolludan ruđaid
jođánitbargi projeaktajovkui, mas lea
báikkálaš gullevašvuohta,
mii galgá válddahallat Sis-Finnmárkku
dili, dovdáhit deaŧalaččamus
hástalusaid ja vuoruhit doaibmabijuid. Finnmárkku
fylkkagielda jođiha projeavtta masa Sis-Finnmárkku gielddat
oassálastet. Sierra bargobijut boazodoalu ektui válddahuvvojit
kapihttalis 14.2.
Ráđđehus čujuha
muđui eallindiliid buorideami oppalaš doaibmabijuide
mat válddahuvvojit Guhkesáiggeprográmmas áigodahkii
2002–2005 (Langtidsprogrammet for 2002–2005), kap. 11, «Plan
for økonomisk og sosial trygghet» (Ekonomalaš ja
sosiála dorvvolašvuođaplána),
ja dieđáhusas st.meld. nr. 50
(1998–1999) Utjamningsmeldinga. Om fordeling av inntekt
og levekår i Norge (Dássádahttindieđáhus.
Boađuid juogadeapmi ja eallindilit Norggas).
Tabealla 14.1 Proseantalogut – logahallojuvvon bargguhis olbmot
gaskal 25–66 jagi ja olbmot geain lea lámisvuođapenšuvdna
juohke 1000 olbmo nammii sámegiela hálddahanguovllus
ja riikkas.
| Guovdageaidnu | Kárášjohka | Porsáŋgu | Deatnu | Unjárga | Gáivuotna | Norga |
---|
Reg. bargguhis 25–66
jagi – % (geassem. 2000) | 12,1 | 5,4 | 4,5 | 4,4 | 5,4 | 7,8 | 2,5 |
Lámispenš.
16–66 jagi – pr. 1000 ássi(1999) | 85 | 109 | 125 | 142 | 132 | 155 | 93 |
14.1.2 Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbargu
Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbargu álggahuvvui jagis
1993, ja maŋimuš go ođđa
doalloovttadagat váldojuvvojedje nuppástuhttinprográmmii fárrui
lei 31.12.1995. Prográmma juksanmearrin lei geahpedit boazologu
ja jorgalahttit
jorgalahttit = kanaliseret
mudden = reguleren; muddet = reguleret
liiggás
meari barggolaččaid eará fitnuide.
Nuppástuhttinbarggu álgovuolggalaš hápmi loahpahuvvui
jahkemolsumis 1998–1999. Gaskaboddosašáigodagas
1999/2000 čađahuvvui sierra
nuppástuhttinbargu ovdal go sirddihuvvui dábálaš váikkuhangaskaomiide.
Jagis 1999 várrejuvvui 26 milj. kr Sis-Finnmárkku
nuppástuhttinbargui. Jagis 2000 lei maŋimuš jahki
go lei sierra nuppástuhttinbargu jođus,
ja dasa várrejuvvui 18 milj. kr. Projeavttain, maidda addojuvvojuvvui
doarjja, sáhttá ee. namahit fitnodatdoarjaga mii
bohciidahtii sullii 70 ođđa
bargosaji. Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi,
ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte, ja sierra INKO-bálvalusain
(bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi),
ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid
gelbbolašvuođa (ovdamearkka
dihtii lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide).
Doarjja lea maiddái addojuvvojuvvon UNIREG-projektii, mii
lea duođaštanprojeakta čadnojuvvon
Universitehtaid registrerenguovddážii. Dát
projeakta lea buvttihan sullii 40 oahpposaji dán njealji
gielddas. Maiddái nuoraidbargu lea nannejuvvon, ee. leat álggahuvvon
bálvaluskantuvrrat buot njealji gielddas. Sullii 52 pst.
doarjagiin addojuvvojuvvui nuoraiddoaibmabijuide.
Ođđajagemánu
1. 2001 lea Sis-Finnmárkku ealáhusgárgedanbargu
biddjojuvvon dábálaš váikkuhangaskaomiide.
Lea deaŧalaš hukset ja čuovvolit
daid dovddiidusaid ja bohtosiid mat leat olahuvvon. Nuppástuhttináigodaga
ollislaš loahppaárvvoštallan
berre álggahuvvot sullii ovtta jagi maŋŋil
go sierra nuppástuhttináigodat lea lohppii mannan,
dat mearkkaša primo 2002.
14.2 Boazodoallu
14.2.1 Boazodoallopolitihkalaš juksanmearit ja njuolggadusat
Boazodoallopolitihka juksanmearit ja njuolggadusat leat čilgejuvvon
St. dieđ.:s nr. 28 (1991–92) Nana
bissovaš boazodoallu, ja Stuorradikki gieđahallan áššis,
gč. Innst. S. nr. 167(1991–92). árvalusas
konkretiserejuvvojit «Nana bissovaš boazodoalu» golbma čuovvovaš juksanmeari:
ekologalaš bistevašvuohta
ekonomalaš bistevašvuohta
kultuvrralaš bistevašvuohta
Dát golbma juksanmeari leat sparrolaga: ekologalaš bistevašvuohta
addá vuđđosa ekonomalaš bistevašvuhtii,
ja ekologalaš ja ekonomalaš bistevašvuohta
dahká vejolažžan gárgedit kultuvrralaš bistevašvuođa.
Ekologalaš bistevašvuohta
ovdeha
ahte biddjojuvvo mearrideaddji deaddu dasa ahte hálddahit
guohtunvuđđosa nu ahte guohtundássedeaddu
váfistuvvo. Guovlluin gos guohtumat leat guorban, galgá dássedeaddu
fas huksejuvvot. Dát dahkkojuvvo vai ealáhussii
addojuvvo gárgedanvejolašvuohta oanehet
ja guhkit áigái. Guohtumiid vejolašvuohta
galgá váfistuvvot boazologu muddema bokte ja iige
galgga eará beroštusaid luoitit liiggás
garrasit lihkahallat valljodatváriid. Viidaseappot ovdeha
juksanmearri ahte riikkagottálaš juksanmearit
bistevašvuođa olaheamis
gáibidit maiddái boazodoalu heivehit iežas
guohtuneanageavaheami ja doaibmavugiid luonddu eavttuid vuhtiiváldimiin
ja nu ahte seailluha ja gárgeda biraskvalitehta viiddis áddejumis.
Ekonomalaš bistevašvuohta
ovdeha
ahte gáibiduvvo buvttadanmunni, dienasnákca, goluidgeahpedanmunni,
boahtodássi ja boahtojuogadeapmi. Dat gáibida
maiddái ahte lea govttolaš gaskavuohta
ealáhusa valljodatváriid ja olbmuid logu gaskkas,
geat galget oažžut boahto- ja bargovejolašvuođaid
boazodoalus, daid gávpemárkan- ja boahtovejolašvuođaiguin
mat gávdnojit. Dán oktavuođas
lea guovddážis buorebut ávkkástallat árvoloktenvejolašvuođa.
Dás čujuhuvvo vejolašvuhtii
ahte oččodit eambbo iešguđetlágan
buktagiid báikkálaš kultuvrra ja árbevieruid
vuođul, báikkálaččat
dikšut ja ráhkadit, liigebuktagiid ávkkástallan,
ja biologalaš vuođđoávnnasbuvttadeami
oažžut optimálalažžan – heivehit
buvttadeami valljodatváriid mielde.
14.2.2 Boazodoallopolitihka hálddaheapmi
Boazodoallu ii leat stuoris riikkagottálaš oktavuođas,
muhto sihke sámi ja báikkálaš oktavuođas
lea das stuorra mearkkašupmi – ekonomalaččat,
bargosajiid dáfus ja kultuvrralaččat. Boazodoallu
lea álohii adnojuvvon ja dohkkehuvvon áibbas erenoamáš sámi
ealáhussan. Danne lea dat deaŧalaš oassin
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosis.
Riikkagottálaš geatnegasvuođaid
vuođul, Vuođđolága
vuođul ja eamiálbmogiid ja veahádagaid álbmotrievttálaš njuolggadusaid
vuođul, gehččojuvvo boazodoallopolitihkka
oppalaččat sámi- ja servodatpolitihkalaš oktavuhtii.
Nu leage boazodoallopolitihkka huksejuvvon guovtti iešbirgejeaddji vuđđosii;
ealáhuspolitihkalaš buvttadanárvvu ja
sámepolitihkalaš kulturárvvu
ala. Eanadoallodepartemeanta lea boazodoallopolitihka ovddasvástideaddji
departemeanta, ja fas Gielda- ja guovlodepartemeanta ovddasvástida
sámepolitihka oppalaččat.Guovdilis Boazodoallohálddahus
lea álttás ja doppe lea riikka boazodoalu oppalaš hálddahanovddasvástádus.
Boazodoallostivra, man Eanadoallodepartemeanta ja Sámediggi
nammadit, galgá leat hálddahusa fágalaš ráđđeaddi,
boazodutkan- ja nevvodanbargguin. Viidáseappot galgá Boazodoallostivra čađahit daid
bargguid mat addojuvvojit Lágas boazodoalu birra (Lov om
reindrift) dahje dán láhkavuđđosiin.
Riikkas leat 6 boazoguohtunguovllu. Dán guđa
boazoguohtunguovllus leat ásahuvvon báikkálaš hálddahuskantuvrrat.
Juohke boazodoalloguovllus leat guovllustivrrat, maid guovlluid fylkkadikkit
ja Sámediggi nammadit. Guovllustivrrat galget doaibmat
fágalaš ráđđeaddin
ja eavttuidbiddjin almmolaš hálddaheapmái
ja eará áššiin
mat gusket boazodollui guoskevaš boazoguohtunguovllus.
Viidáseappot galget maiddái guovllustivrrat doaimmahit
bargguid mat leat mearriduvvon Lágas boazodoalu birra dahje
dán láhkavuđđosiin.
Guovllustivrraid čállingoddin doibmet hálddahuskantuvrrat
boazodoalloagronomaid bokte.
Juohke boazodoalloguovlu lea fas juhkkojuvvon boazoorohagaide
main leat iežaset orohatstivrrat. Orohatolbmot válljejit
orohatstivrra ja orohatstivrii válljejuvvojit boazodoallit/sii
geain lea doalloovttadat, ja stivra ovddasta boazoorohaga beroštusaid
olggosguvlui ja dan seammás lea orohatstivrras siskkáldas
váldi. Sámi boazoguohtunguovllus leat 83 boazoorohaga. Iešguđege
orohat lea siskkáldasat juohkán guohtuneatnamiid
siiddaid mielde. Dasa lassin rátkkašit
geasseorohaga ealut muhtumin dálvái moatti dahje
eanet dálvesiidan.
Orohatdásis lea boazodoallu organiserejuvvon doalloovttadahkan.
Iešguđege doalloovttadagas
lea okta olmmoš gii ovddasvástida doalloovttadaga
ja vejolaččat su beallelaš.
Ođđa doalloovttadagat galget
dohkkehuvvot, «konsešuvdnameannuduvvot»,
muhto ásahuvvon ovttadagat sáhttet sirddihuvvot
mánáide juogekeahttá. Ovtta doalloovttadagas
sáhttet leat okta boazoeaiggáda dahje eambbogat.
14.2.3 Boazodoallopolitihka váikkuhangaskaoamit
14.2.3.1 Boazodoalloláhka
St.dieđáhusas nr. 28 (1991–92)
Nana bissovaš boazodoallu
gessojuvvojedje
boazodoallolága nuppástusat ovdehussan dasa vai
boazodoallopolitihkas sáhttá čađahit
dárbbašlaš nuppástusaid. Boazodoalloláhka,
nu mo dohkkehuvvui jagis 1978, čájehii máŋgga
dáfus váilevažžan ealáhuspolitihkalaš váikkuhangaskaoapmin.
Stuorradiggi dohkkehii ođđajagemánu
30. 1996 boazodoallolága nuppástusaid. Nuppástusat dahke
vejolažžan čatnat ekonomalaš ja láhkavuđđosaš váikkuhangaskaomiid
buorebut ollislaš váikkuhangaskaoapmevuogádahkii heivehan
várás guohtundeaddaga, ja dan seammás geahpedit
guohtunguorbadeami birasváttisvuođaid,
gč. ot.prop. nr 28 (1994–95) ja Innst. S. nr. 233
(1995–96).
Go boazodoalloláhka dárkkistuvvui jagis 1996, giddejuvvui
unnán fuomášupmi mearrádusaide mat
siskkildit boazodoalu stivrema ja hálddaheami, ja ealáhusa
siskkáldas dilálašvuođaid ásahallama.
Dán dárkkisteamis giddejuvvui fuomášupmi
ovddemusat dasa ahte Finnmárkkus ledje olbmot badjelis
dárbbašlaš logu, oarjelsámiid
vuoigatvuođadiliide ja sámepolitihkalaš gárgedeapmái
mas čájehii ahte Sámediggi beasai nammadit
Boazodoallostivrra ja guovllustivrraid miellahtuid. Dálá boazodoallolága
mearrádusat mat gusket stivremii, hálddaheapmái
ja siskkáldas dilálašvuođaide
muđui, leat eanaš sajiin
ideanttalaččat álgovuolggalaš láhkateavsttain
1978 rájes.
Namahuvvon dilálašvuođaid
dáfus, nammadii Eanadoallodepartemeanta 1998 čavčča
lávdegotti man mandáhttan lei guorahallat boazodoallolága,
dainna ulbmiliin ahte divodit mearrádusaid mat gusket boazodoalu
stivremii ja hálddaheapmái ja ealáhusa
siskkáldas dilálašvuođaid ásahallamii.
Lávdegoddi geigii evttohusas eanadoalloministarii njukčamánu
15. 2001. Lávdegoddi čujuha evttohusastis dárbbu
ráhkadit njuolggadusaid maid vuođul šaddá vejolašvuohta
einnostit ovddasguvlui, ja buoret riektesihkarvuohta ovttaskas boazoeaiggádii.
Danne evttohuvvojedje njuolggadusat mat čilgejit buorebut
go dál makkár vuoigatvuođat
ja geatnegasvuođat ovttaskas olbmos leat. Lea
deattuhuvvon boazodoalu sorjavašvuohta biologalaš valljodatváriin,
ja ahte guohtungeavaheapmi galgá leat bissovaš guhkitáiggi
perspektiivvas.
Lávdegoddi ovdanbuktá maiddái ahte
boazodoallu lea nannosit čadnon árbevirolašvuhtii,
ja
siida
, namalassii sosiála
oktavuođat ja bargoservvolašvuohta,
lea deaŧalaš saji ožžon láhkaevttohusas.
Siiddas lea eallu man boazodoallit guođohit
ja bearráigehččet, ja das barget okta dahje
eambbo boazodoallobearrašat ovtta siiddas. Lávdegotti
hástalussan lei ráhkadit njuolggadusaid mat heivejit
iešguđege siidaortnegiidda mat
gávdnojit, ja dan seammás eai berren njuolggadusat
gártat nu loažžadin ahte geavadis masset
rievttálaš mearkkašumi.
Lávdegotti evttohus sáddejuvvo govdadis gulaskuddamii.
14.2.3.2 Boazodoallošiehtadus
Boazodoallošiehtadus, lassin boazodoalloláhkii, lea
deatalaččamus doaibmi reaidu mainna boazodoallopolitihka
juksanmeriid ja njuolggadusaid čuovvola. Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi
ja Stáhta gaskkas Eanadoallodepartemeantta bokte, ságaškuššet šiehtadallit
guovdilis ekonomalaš gažaldagaid mat čatnasit
boazodoalu gárgedeapmái. Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
mearriduvvojit, ee. boazodoallolága ulbmiliid ja mearrádusaid
vuođul.
Erenoamážit boazologu heiveheapmi Finnmárkkus,
muhto maiddái boazolohko- ja boahtojuogadeapmi, leat leamaš guovdilis áššiin
go leat ságaškuššan
ekonomalaš váikkuhangaskaomiid láhčima
Boazodoallolága bokte maŋimuš jagiid.
Nu leage maiddái buvttadeami optimáliseren leamaš guovdilis
oassejuksanmearri.
Rámmaeavttuid mearrideapmi lea, ja galgá leat, stáhta
bargu ealáhusaid ektui, nu maiddái boazodoalu
ektui. Dás čujuhuvvo stáhta rollii oažžut
boazologu heivehuvvot valljodatváriide muhtun eananosiin
Finnmárkku boazoguohtunguovlluin. Dasa lassin galgá stáhta
Boazodoallošiehtadusain láhčit
dili vai servodaga valljodatvárit geavahuvvojit buoremus
vugiin siskkabealde addojuvvojuvvon rámmaid ja seammás
váikkuhit vai boahtojeavdadašuhttin
dahkkojuvvo. Doalloovttadagaid heiveheapmi lea deaŧalaš ovdehussan
oažžut beaktilis valljodatvárreávkkástallama.
Lea ealáhusa ovddasvástádus bargat boazodoaluin
nu ahte addá doarvái mávssu barggu ja
ieškapitála ovddas siskkabealde addojuvvojuvvon
rámmaeavttuid ja gávpemárkanvejolašvuođaid.
14.2.4 Váldohástalusat
Boazodoalus leat stuorra hástalusat. Eanaš guovlluin
leat boraspirevahágat (gč. 14.2.4.4. oasis) ja areálasisabahkkemat
mat dávjjimusat gullojit, muhto leat dattege stuorra erohusat
guovlluid gaskkas. Finnmárkkus leat váilon čielga
rámmaeavttut boazologu ja guohtunguovlluid dáfus,
ja dagahan hui váttes guohtundilálašvuođa,
erenoamážit Oarje-Finnmárkkus. Dát
lea ealáhussii siskkáldasat mearkkašan
sakka negatiivvalaččat, sihke ekonomalaččat
ja sosialalaččat. Danne lea váldohástalussan
oažžut sadjái dáid rámmaeavttuid.
Romssas lea fas váldohástalussan dálveguohtumiid
stuorra váilevašvuohta, stuorra boraspirevahágat
ja heajos ekonomiija. Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas
leat boraspirevahágat ja areálasuodjaleapmi váldohástalussan,
ja fas Mátta-Trøndelága váldohástalussan
leat areálasuodjaleapmi ja riiddut sámi boazodoalu
rivttiid alde priváhta eatnamis siskkabealde boazoorohagaid.
14.2.4.1 Rámmaeavttut
Boazodoallošiehtadusaid fáddán
lea leamaš boazologu heiveheapmi guohtuneatnamiid
ektui dalá rájes go st. dieđ.
nr. 28 (1991–92) «
Nana bissovaš boazodoallu
» ilmmái
ja gitta šiehtadusa 2000/2001 šiehtadallamiidda.
Jagi 2000/2001 šiehtadusa šiehtadallamiin
adnojuvvui vuođđun ahte
dás rájes galgá guohtuneatnamiid heiveheapmi čađahuvvot láhkavuđđodaš váikkuhangaskaomiiguin,
nu ahte buot doalloovttadagat geatnegahttojuvvojit geahpedit boazologu
dain orohagain gos lea liiggás alla boazolohku. Lea čájehuvvon
ahte ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
eai leat doarvái dasa ahte juksat boazologu heiveheami
guohtuneatnamiid ektui. Boazodoallostivra galgá iešguđege
boazoorohaga guohtuneatnamiid geavaheami juogadit Boazodoallolága § 2
vuođul, dan bokte ahte mearriduvvojit orohatráját, guohtunráját
siskkáldasat orohagas, guohtunáigodagat ja alimus
boazolohku juohke orohahkii. Dál bargojuvvo ođđa
orohatjuohkimiiguin Nuorta-Finnmárkkus, Oarje-Finnmárkkus
ja Romssas. Vuordimis gearggahuvvo orohatjuohkin Finnmárkkuguovlluin
1. jahkebealis jagis 2002, ja Romssa bargu lea fas ráddjojuvvon
eret dan boddii go vuordá Norgga-Ruoŧa
boazoguohtunkonvenšuvnna ođasteami.
Boazodoallohálddahus lea bargamin vuođusbargguiguin,
vai boazodoallostivra sáhttá mearridit alimus
boazologu Finnmárkku orohagaide. Vuordimis gearggahuvvo
bargu Oarje-Finnmárkkus loahpageahčen 2001, ja
Nuorta-Finnmárkkus fas 1. jahkebeali jagis 2002. Dán
barggu vuođul čielgá guohtuneatnamiid
ollislaš rámma, ja váfista
ekologalaš bissovašvuođa. Dán
barggu olis mearriduvvojit maiddái ođđa guohtunáigodagat.
14.2.4.2 Ekonomiija
Maŋásmanni ekonomiija muhtun oasis ealáhusas
lea sakka duođalaš. Dát
dilli lea mielde raššudeamen
ealáhusa kultuvrralaš bissovašvuođa,
ee. danne go boazodoallobearrašat fertejit viežžat
eanašoasi bearraša boađuin
olggobealde ealáhusa. Danne lea áibbas mearrideaddji
mearkkašupmi das ahte ekonomalaš vuođus
ođđasisceggejuvvo.
Dilli gáibida ahte ealáhusa nuppástuhttimat čađahuvvojit.
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit galget
oažžut áigái alla vuovdinmeari, árranjuovvama
ja oaččuhit gárgedan- ja investerendoaibmabijuid
vuoruheami. Dát lea áibbas dárbbašlaš vai
váfista bissovaš gárgedeami boazoealáhusas.
Lassáneaddji doalloovttadatlohku unnán bohccuiguin
(<200), erenoamážit Kárášjogas
ja Romssas, dahká váttisin olahit dohkkehahtti
boađuid ja ieškapitála
juohke doalloovttadaga nammii. áibbas nuppeláhkai
go eará vuođđoealáhusain, leat
boazoeálahusas ollu olbmot čadnojuvvon ealáhussii.
Alla boazolohku guohtuneatnamiid ektui muhtun guovlluin, ii oro
boahtimin das go leat ollu bohccot juohke ovttadagas, muhto liiggás ollu
ovttadagat. Dáin guovlluin ii ábut ávžžuhit eambbo
geahpedit boazologu ovttaskas doalloovttadagaid namas. Dát
heajuda ekonomalaš vuđđosa
velá eambbo. Danne ferte boazologu geahpedeapmi dahkkojuvvot
doalloovttadatloguid geahpedemiin. Guohtuneatnamat eai atte ekonomalaš vuđđosa
nu ollu olbmuide go ealáhusas leat dál.
14.2.4.3 Bohccuid massu
Maŋimuš jagiid lea boazomassin
lassánan, ja dát dilli áitá sakka
ealáhusa birgenlági. Danne lea áibbas
dárbbašlaš geahpedit
massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja
kultuvrralaš bissovašvuođa
dihtii. Erenoamážit lea lassánan dat
oassi maid boraspiret váldet. Deaŧalaččamus
ja bevttolaččamus doaibmabidju dán oktavuođas
lea dakkár boraspirehálddaheapmi mii dahká boazodoalu
vejolažžan almmá stuorra massimiidhaga.
Eiseválddit leat juo bargan ollu dán beales. Boraspirehálddaheapmi
lea gozihuvvon dettolaš láhkai maŋimuš jagiid.
Dattege lea ain dárbu čavgadit čuovvut,
ja eambbo oahppat, bohcco-boraspire gaskavuođa
birra ja jávkadit vahátelliid doppe gos dárbbašuvvo
dan dahkat. Ráđđehus
ovddida stuorradiggedieđáhusa boraspirehálddaheamis
jagis 2003.
Maiddái guohtundilálašvuođat
Oarje-Finnmárkkus ja Nuorta-Finnmárkkus leat dettolaš sivvan
massimiidda, dan bokte go eambbo bohccot leat jámadan.
Danne leage boazologuheiveheapmi guovdilis oassin das ahte geahpedit
boazojámu guohtuneatnamiin.
14.2.4.4 Areálasuodjaleapmi
Boazoguohtunguovlluin leat sisabahkkemat ja muosehuhttimat johtilit
viidánan maŋimuš logijagiin.
Dát lea mielddisbuktán bistevaš areálagáržžidemiid
dain eatnamiin maid boazodoallu lea ráđđen,
ja ealuid muosehuhttimat leat lassánan. Sisabahkkemiid
ja muosehuhtti doaimmaid njuolggo váikkuhusat manahahttet bistevaččat
guohtuneatnamiid go huksejuvvojit ja gilvojuvvojit, ja nu maiddái
bohtet hehttehusat bohccuid ruvgalan- ja johtingeainnuide. Eahpenjuolggo
váikkuhusat leat gaskaboddosaš vahágat dahje
heajuduvvon lagas duovdagiid geavaheapmi, boazodolliide gártá eambbo
bargu ja bohccot šaddet irrasat. Dávjá gártá ollu
smávva sisabahkkemiid ja muosehuhtti doaimmaid ollislašbeaktu stuorábun
go iešalddis ovttaskas sisabahkkemat sierralagaid
dahket. Sivvan lea go guohtuneatnamiidda báhcet gaskkat
maid bohccot eai guođo, danne go boazu luonddustis
gáibida «eatnamiid ovtta olis» ja johtalangeainnuid.
Go guohtuneatnamat ná botkejuvvojit, de navdimis dát
lea okta dain duođalaččamus áitagiin
boazodoalu areálavuđđosii.
Nuppi bealis leat boazodoalu iežas sisabahkkemat ja johtolat
mielde váikkuheamen areálaberoštusaid,
ja erenoamážit bivdo- ja olgodaddanberoštusaid.
Guhkes gaskaáiddit, ollu bievlavuodjimat ja eatnamiid guorbadeapmi
vahágahttá eanavuođu šattuid
ja elliid, heajuda luonddubirrasa ja eará geavaheddjiid
luonddumuosáhusaid. Boazodoallu jáhkkimis olaha
buoret áddejumi dasa ahte guohtuneatnamiid sisabahkkemiid
dárbbaša ráddjet, juos boazodoallu
maiddái ieš čájeha áddejumi
eará areálaberoštusaide iežas
sisabahkkemiiguin ja areála geavahemiin.
Lea deaŧalaš boazodoalu
areálageavaheami buorebut oktiiheivehit eará beroštusaiguin.
Dán oktavuođas lea plána-
ja huksenláhka guovdilis váikkuhangaskaoapmi.
Dálá plána- ja huksenlága mielde
lea boazodoallu gulaskuddanásahus ja vuostecealkineiseváldi
gielddaid areálaplánaide, ásahallanplánaide
ja eará areálaáššiide.
Ii leat eahpedábálaš boazodollui
geavahit eatnamiid rastá gielddaid rájáid.
Dan dihtii dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta
gielddaide gos areálariiddut bohciidit. Vásihusat čájehit
ahte muhtun gielddat eai dovdda iežaset bargun fuolahit
boazodoalu mii doaibmá siskkabealde sin gieldarájáid.
Danne dárbbašuvvo čielggasmahttit juohke
dásis plánejeddjiid ovddasvástádusa
sámi beroštusaid fuolaheamis, nu maiddái
boazodoalu.
14.2.4.5 Oarjelsámi boazodoalu váfisteapmi
Mátta-Trøndelága/Hedmárkku
boazoguovllu boazodoallu lea máddin ja ravddamusas sámi
boazodoalloguovllus. Máŋggaid jagiid
leat leamaš riiddut eananoamasteddjiiguin boazodoalu
vuoigatvuođas geavahit priváhta eatnamiid
boazoorohagaid siskkabealde. Ráđđehusa
oaivila mielde lea deaŧalaš hukset
luohttámuša ja oažžut áddejumi
ja dovddiidusa dasa ahte boazodoallu sáhttá doaimmahuvvot
almmá riidalemiidhaga eará árbevirolaš ealáhusaiguin.
Riidoeastadeaddji doaibmabidjoortnet, nappo doarjja áidut
gilvojuvvon eatnamiid, lea guovdilis váikkuhangaskaoapmi čoavdin
várás ealáhusriidduid boazodoalu ja eanadoalu
gaskkas. Dán guovllu boazodoalu boahtteáigái
lea mearrideaddjin ahte guohtuneatnamat áittarduvvojit
ja suodjaluvvojit vahágahtti ja billisteaddji areálagáržžidemiid
vuostá.
14.2.4.6 Nissoniid oassálastin boazodollui
Lea stuorra kultuvrralaš ja sosiála mearkkašupmi
nissoniid oassálastimis boazodollui. Danne berre nissoniid
oassálastinvejolašvuohta ealáhussii
buoriduvvot. Dan oktavuođas go virgáiduvvui
nisson- ja bearašoaivadeaddji boazoealáhussii,
juolludii Gielda- ja guovlodepartemeanta 900 000 kr ja
1 milj. kr jagiide 1999 ja 2000 nissonguvllot doaibmabijuide. Ulbmilin
lei erenoamážit fuomášuhttit
nissoniid ja bearrašiid dili boazoealáhusas
ja nissoniid mearkkašumi sámi kultuvrii.
Doaibmabijut nissoniid ja nuoraid hárrái boazoealáhusas
galget biddjojuvvot oktavuhtii doaibmabijuiguin mat leat erenoamážit
sámi guovlluin nissoniid ja nuoraid hárrái,
ja oppalaččat distrikta- ja regiovdnapolitihkas.
14.2.5 árvoloktenprográmma
Suorgáseapmi mii boazodoalus lea dáhpáhuvvan, seammaláhkai
go eanadoalus, lea dahkan ahte vuođđobuvttadeddjiin
ii leat šat nu stuorra oassi árvoloktenproseassaid
ovddasvástádusas čuovvut loahppabuktagii.
Boazodolliid ovddasvástádus lea dađistaga
gáržon ja dál lea eanaš buvttadit
njuovvanbohccuid, mat eanaš dolvojuvvojit ealli
boazun guovdilis njuovahagaide. Das maŋŋil
leat earát geat barget árvoloktemiin. Dát
lea dahkan ahte ollu árbevirolaš máhttu
lea hedjonan das mii guoská biergguid rájadit
ja liigebuktagiid ávkin atnit.
Sámi kultuvra ja árbevierru leat nana čalmmustahttingaskaoamit
ja dáid sáhttá boazodoallu roahkka geavahit
buktagiid árvvu loktemii gávpemárkanis.
Danne lea hástalussan ođasmahttit árbevirolaš ráhkadanvugiid,
omd. biebmogálvvuid ráhkadit ja dáid
ovdanbuktit gávpemárkaniin.
Jagi 2001/2002 Boazodoallošiehtadusas
leat várrejuvvon 7 milj. kr boazodoalu árvoloktenprográmmii.
Prográmma ulbmilin lea loktet ealáhusa árvoráhkadeami
mii galgá leat ávkin boazodolliide. Prográmma
nannensuorgin leat guorahallat njuolggadusaid mat sáhttet
goahcat buoret árvoloktema, fierpmádaga čohkken,
nevvodeapmi ja movttiidahttin, ja gelbbolašvuođalokten.
Prográmma hálddaha Stáhta ealáhus-
ja guovlogárgedanfoanda (Statens nærings- og distriktsutbyggingsfond
-SND).
14.2.6 Doaibmabijut – boazodoallu
Boazodoalloláhkalávdegoddi
geigii evttohusas njukčamánu 15. 2001. Lávdegotti
evttohus sáddejuvvo govdadis gulaskuddamii ovdal go láhkarievdadusat
ovddiduvvojit Stuorradiggái 2002 čavčča.
Ráđđehus čuovvola
Finnmárkku guohtunvalljodatváriid juogadanbarggu,
vai boazoorohagaide váfistuvvo buoret dássedeaddu áigodatguohtumiid
gaskii.
Stáhta luonddubearráigeahču aiddoásahuvvon bivdojoavku
sáhttá, go ollu massojuvvojit bohccot, biddjojuvvot
bargat muhtun šlájat vahátelliid
bivdui vai olahuvvo nu beaktilis go vejolaš ja
ulbmilguvllot bivdu.
Ráđđehus
dáhttu nannet Sámedikki vejolašvuođa
bargat doaibmevaččat boazodoallogažaldagaiguin.
14.3 Guolástus ja áhpedoallu
Guolástus, áinnas lotnolasat eará ealáhusaiguin, lea
sámi kultuvrras guovdilis oassi. Sámi ássanguovlluin
leat eambbogat čadnojuvvon guolástussii go boazodollui. árbevirolaš mearrasámi ássanguovllut álget
riddo- ja vuotnaguovlluin davit Nordlánddas ja mannet gitta
ruoššarájá duohkái nuortadavil.
Guolástusas adnojuvvjoit sihke šárkkat
ja rabas fatnasat.
Mearrasámi guolástanvuohki ii leat báljo earalágan
go dáža riddo- ja vuotnabivdovuohki. Sámi
riddo- ja vuotnaguovlluid guolásteapmi lea sorjavaš báikkálaš,
rittulagas valljodagain. Maiddái unnimus fanasjoavkkuid
guollejohtovejolašvuođaide
lea deaŧalaš dat ahte gávdnojit
guollevuostáváldinfitnodagat ja buvttadanrusttegat.
Guolástuspolitihkka galgá láhčit
guolástusealáhussii gánnáhahtti
gárgedeami – ealáhussii mas leat stuorra
vejolašvuođat. Bissovaš valljodathálddaheapmi
lea ovdehussan dán olaheapmái. Dárbbašuvvojit
rámmat ealáhusa bargui, ee. suodjalit valljodatváriid
ja hehttet amas huksejuvvot badjelmearálaš bivdonákca.
Ráđđehusa dáhtu
mielde galget guolástusaid rámmaeavttut addit
ceavzilis báikkálašservodagaid.
Dát guoská maiddái sámi ássanguovlluid
guolásteapmái.
14.3.1 Sámi guolástuslávdegotti barggu čuovvoleapmi
Guolástusdepartemeanta nammadii jagis 1993, ee. Sámedikki
gáibádusa vuođul, lávdegotti
mii galggai sámi beroštusaid geahčadit
guolástusoktavuođas. Lávdegoddi
galggai vuođđun atnit riikkaidgaskasaš ja
sisrievttálaš riikkagottálaš geatnegasvuođaid
sámiid ektui eamiálbmogin. Lávdegoddi
geigii evttohusas cuoŋománus 1997.
Sámi guolástuslávdegotti evttohus – dahje «Gregussenutvalget» – lea
leamaš gulaskuddamis ja Guolástusdepartemeanta
lea gieđahallamin ášši.
Sámi guolástuslávdegoddi ságaškušša
ee. mo galgá ráddjet iešguđege
doaibmabijuid ulbmiljoavkkuid. Nubbi molssaeaktu lea atnit ovttaskas
oktagasaid subjeaktan. Okta molssaeaktu lea ráddjet doaibmabijuid
fátmmastanguovllu dihto geográfalaš guovlluide
mat lagat meroštallamiin sáhttet daddjojuvvot
guovlun gos eanetlohku lea sámi veahkadat. Sámediggi
ja Guolástusdepartemeanta leat ovttaoaivilis das ahte ii
leat ávkkálaš sisafievrridit oidi
doaibmabijuid oktagasaid dásis.
Lávdegottis leat doaibmabidjoevttohusat mo sámi
guovlluid guolástusa sáhttá buoridit.
Dat mii guoská lávdegotti rávvagiidda
regulerenpolitihka dáfus, de lea váldoevttohus
dat ahte fatnasat vuollel 7 mehtara guhkimus sturrodagas galget
friddja guolástit, lagabui mearriduvvon doaibmabidjoguovllus.
Sámedikki evttohus doaibmabijuide ja rievdadusaide lea
eanaš muddui seammalágan go lávdegotti
evttohus. Dattege lea Sámedikki evttohus, dasa mii guoská friddja
guolásteapmái, ahte friddjaguolástanrádji
biddjojuvvo fatnasiidda vuollel 10,67 mehtara guhkimus sturrodagas.
Ráđđehusa oaivila
mielde ii sáhte friddja guolástusa rahpat valljodatváriid
geažil. Lea eanemus jahkehahtti ahte friddja guolásteapmi,
leš dál rádji 7 dahje 10,67
mehtara guhkimus sturrodat, mielddisbuktá bivdofanaslogu
lassáneami ja bivdonávcca lassáneami.
Dát fas lasiha deattu guollemáddodahkii, ja eandalii
dorskemáddodahkii. Vaikko vel gáibiduvvoge duššefal
smávit fatnasiidda friddja guolásteapmi, ii leat
goittotge gustomeahttun dat guollehivvodaga mearri, maid dát
fatnasat bivdet. Joavku vuollel 10 mehtara guhkimus sturrodat, guolástedje
jagis 1993 badjel 40 000 tonna dorski. Ja dát
fanasjoavku doaibmá dađistaga bevttolaččabut
dađi mielde go teknologiija gárgeduvvá.
Nubbi eará evttohus lávdegottis, man maiddái Sámediggi
doarju, lea ahte juogadanpolitihkka eriidjuohkimis galgá bodnjojuvvot
smávit fatnasiidda ovdun, vai dáidda juogaduvvo
stuorát oassi go dál ollislaš earis
dán fanasjoavkku siskkabealde. Ráđđehus
geahččala hábmet regulerendahkosa mii
vuhtiiváldá buot fanasjoavkkuid.
Lávdegotti mandáhtta sisdoalai maiddái čilgehusa
Sámi guolástusavádaga birra. Lávdegoddi juohkásii
gažaldagas ahte berrego ávžžuhit ásahit sámi
guolástusavádaga
avádat = sona
.
Eanetlohku gávnnahii ahte lávdegoddi ii ávžžut ásahit
Sámi guolástusavádaga. ággan
lea go dál vuosttain lea liiggás eahpečielggas
mii dákkár avádagain oaivvilduvvo. Sámediggi
lea dattege doalahan gáibádusas ahte eiseválddit
galget ásahit dákkár avádaga.
Boksa 14.25 Maoriid eaiggáduššanvuođadáhkádus
Ođđa Zealanddas
Ođđa Zealándda
duopmostuolut leat Waitangitraktáhta atnán «vuođđun
gárgedit sosiála soahpamuša» stáhta
ja maorilaččaid gaskii. Soahpamuša
nudaddjojuvvon maorigáhppálaga artihkal II dáhkida
maorilaččaide sihke oamastanvuoigatvuođa
iežaset čearddavalljodagaide ja iešstivrenvuoigatvuođa čearddas
siskkáldasat. Guolástus lea buorren ovdamearkan
oamastanvuoigatvuođa dáhkádussii.
Guolli lei deaŧalaš oapmi
mas lei mearrideaddji meark-kašupmi čeardda
ekonomiijai. čearddat hálddahedje guolástusbearráigeahču
iežaset vieruiduvvan rájáid siskkabealde.
Ngai Tahu Sea Fisheries Report
nammasaččas
gávnnahii Waitangitribunála ahte čearddas
lei «sierra vuoigatvuohta soahpamuša
vuođul mearrabivdui miehtá sin rittu
gitta 12 miilla duohkái dahje nu, danne go sin bealis ii
gávdno makkárge julggaštus
dahje šiehtadus mas dát vuoigatvuođat
livčče bálkestuvvon». Maorilaččain
lei maiddái «soahpamušgárgeduvvan
vuoigatvuohta oažžut govttolaš oasi
mearrabivddus olggobealde 12 miilla ja olggos dohko ja meaddel nannánjuolggi ja
gitta áhpebivdui siskkabealde ekonomalaš avádaga
mii lea 200 miilla, danne go dát lea sierra vuoigatvuohta
dán [čerdii]». Duođaštusdoaimmaheapmi čájehii
ahte maorilaččat ledje áimmahuššan
dán čeardavalljodaga nu bures go vejolaš,
vaikko vel leige dahkkojuvvon badjelmeari guolásteapmi
anglo-kolonisttaid gávpeberoštusaid
bokte ja maorilaččaid oassálastin guolástusealáhussii
leige margináliserejuvvon. Vieruiduvvan vuoigatvuohta,
nu mo «tapu» ja «rahui» sisafievrrideapmi várjalan
dihtii veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid,
ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá. (Gč.
NOU 1997: 5 Urfolks landrettigheter etter folkerett og utenlandsk
rett (Eamiálbmogiid eanavuoigatvuođat álbmotrievtti
ja olgoriikkalaš rievtti mielde).
Boksa 14.26 Canada – Marshallduopmu
Canadalaš alimusriekti celkkii duomu Marshalláššis čakčamánu
17. 1999. Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi’kmaq-
ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin
1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa
bivdit, guolástit ja čoaggit bisuhan dihtii «mearálaš eallinláibbi».
Ovdalis duopmu (Sparrowduopmu, 1990) lei juo nannen ahte eamiálbmogiin
lea vuoigatvuohta guolástit biebmolassin ja maiddái «sosiála
ja seremoniijalaš ulbmiliidda». Marshallduopmu
lea gohččuma bokte geatnegahttán canadalaš ráđđehusa
addit eamiálb-mogiidda vejolašvuođaid
diinet «mearálaš eallinláibbi» bivdimiin,
guolástemiin ja čoaggimiin. čuožžilii
maiddái dárbu šiehtadallat čilgetkeahtes
gažaldagain mat guske eamiálbmogiid vuoigatvuođaide. Skábmamánus
1999 álggahii ráđđehus prográmma
man ulbmilin lea lasihit Mi’kmaq- ja Maliseetservodagaid
oassálastima atlánttalaš,
gávppálaš guolásteapmái. álggahuvvojedje šiehtadallamat
oažžut gaskaboddosaš soahpamušaid
servodagaiguin maidda Marshallduopmu guoskkai. Soahpamušat
váfistit eamiálbmogiidda guolástan-lobi
dihto eavttuid vuođul. Eamiálbmogiin
lea maiddái vuoigatvuohta oažžut ekonomalaš doarjaga
earret eará reaidduide ja oahpaheapmái. Lea hástalus váfistit
eamiálbmogiid saji guolástussii, ja seammás
hehttet amas ollislaš guolásteapmi
lassánit. Ráđđehus
bargá dan ala ahte addit penšuvnna
eará guolásteddjiide, vai rahpasit guollelobit
maid eamiálbmogat sáhttet oažžut.
Leat šiehtadallamat jođus oažžut áigái
guhkesáiggi soahpamu-šaid
14.3.2 Sámedikki doaibmaplána sámi riddo-
ja vuotnaguovlluide
Sámediggi mearridii miessemánus 1996
Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána
mas ealáhusat,
giella ja infrastruktuvra leat refereansarámman. Plánas
galgá leat bálddalasti funkšuvdna
doaibmabijuid ja váikkuhangaskaomiid ektui maid Sámediggi áigu čađahit. Doaibmaplána
geográfalaš guovlu juoksá Divttasvuonas
Nordlánddas lulde gitta Vuorjánjohkii nuortadavvin.
Plána ođastettiin 1998 čavčča lea
váldofuomášupmi biddjojuvvon
nissoniidda ja nissoniid sajádahkii sámi riddo-
ja vuotnaguovlluid báikegottiin. Buorit eavttut vai nissonat ásaiduvvet leat
guovdilis fáddán go dáid guovlluid gilážiid galgá gárgedit
eambbo. Plána mearrida máŋga nannensuorggi,
dasa lassin ahte das lea čielga nissonprofiila.
Maŋimuš jagiid leat Sámediggi
ja guolástusministtar doallan dagalduslaš čoahkkimiid guovtte
gearddi jagis. Dáin čoahkkimiin, ja eará oktavuođain,
leat Sámedikki doaibmaplána doaibmabijut dovddusindahkkojuvvon ráđđehussii.
Nudaddjojuvvon «lahkaguovlu- ja sorjjasvuođaprinsihpa» sisafievrrideapmi
hálddaheapmái ja vearuhussii, lea leamaš guovdilis
fáddán doaibmaplánas. Dasa mii guoská lahkaguovlu-
ja sorjjasvuođaprinsihppii, dan áddejumis
ahte oassálastilohpi galgá juogaduvvot geográfalaš gullevašvuođa
vuođul, de ii leat dálá dilis láhkavuođus
Oassálastiláhka (Deltakerloven) bokte vuođđudit
oassálastilohpejuohkima duššefal
dáid eavttuid vuođul.
14.3.3 Báikkálaš hálddaheapmi
Sámedikki álgaga vuođul
lea ráđđehus ja Sámediggi
dialogas báikkálaš hálddaheami birra.
Sámedikki bealis lea dán barggu ulbmilin geahččaladdat
riikkagottálaš hálddahanortnegiid
mat heivehuvvojit báikkálaččat,
vai oažžu áigái positiiva ja
dássedis ealáhusgárgedeami sámi riddo-
ja vuotnaguovlluin.
Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta
oččodan dihtii čoahkkeeari ja dikkis
lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši. čoahkkeearri
mearkkaša vuolggasajis ahte juohke fanas oažžu
eari mii siskkilda dorski, divssu ja sáiddi, mas ovtta šlája
rehkenastá ekvivaleanttalažžan, mii dasto
fas rehkenastojuvvo oassin čoahkkeearrái. Dát
ortnet boahtá ávkin vuotnaguolásteddjiide.
Dán jagi dovddiidusat gártet deaŧalažžan
go galgá árvvoštallat sáhtášiigo čoahkkeearri
leat regulerenmolssaeaktin boahtte áiggis.
—oahkkeearreprojeakta lea dakkár projeakta mas
smávvamahtosaš
smávvamahtosaš = smávvaskála
dahje
báikkálaš perspektiivvas geahččaladdá regulerendahkosa
mii vuolggasajis lei riikkagottálaš regulerendagus.
Sámediggi lea iskkadeamen sáhtášiigo álggahit
iešguđetlágan ortnegiid
main hálddaheapmi heivehuvvo buorebut báikkálaččat.
Riddo- ja vuotnaguovlluid valljodatvárit váikkuhuvvojit
sihke iežaset guovllu guolásteamis ja eará guovlluid áhpeguolástemiin.
Mearačázi ekovuogádaga váikkuhit
sihke guollemáddodaga lunddolaš rievddadeamit
ja nuoskkideamit ja máilmmeviidosaš birasrievdamat.
Bajit riikkagottálaš guollevalljodathálddaheapmi
lea dárbbašlaš vuođusin
go galgá váfistit ollislaš valljodatvárrehálddaheami.
Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus
vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid
báikkálaččat, ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta.
14.3.4 Njuolggadusaid sisafievrrideapmi dáhkiduvvon eriid
birra fatnasiidda vuollel 11 mehtara stuorámus guhkkodat
dorskebivddu joavkkus I
Dát fatnasat ožžot vejolašvuođa
bivdit osiid iežaset eriin vaikko joavkoearri dahje áigodatearri leage
bivdojuvvon. Dát buvttii álggahettiin rievdadusa
regulerenvuogádahkii mii boahtá ávkin
dorskesorjavaš smávvafatnasiidda Finnmárkkus, vaikko
vel gustoge buot fatnasiidda davvelis 62o
N. Oassálastiide joavkkus
II, dat mearkkaša fatnasat main ii leat lohpi
oassálastit jovkus I, gustojit dáhkiduvvon eriid
mearrádusat fatnasiidda vuollel 10 mehtara guhkimus sturrodat,
mat leat ruktuigullevaččat Finnmárkui
dahje Davvi-Romsii.
Sihke Sámediggi ja Sámi guolástuslávdegoddi evttohit
sisafievrridit gildosa vuovdit fatnasiid olggos Davvi-Norggas. Oassálastiláhkaásahusas
(deltakerforskriften) dorskiid várás jagis 2001
lea oppalaš gielddus vuovdit fatnasiid, main
lea lohpi oassálastit jovkui I, olggos Finnmárkkus
ja Davvi-Romssas. Dát váikkuha nu ahte fatnasat
bissot dán riikkaoasis. Vástideaddji mearrádus
lea maŋimuš jagiid leamaš láhkaásahusas.
Sámediggi lea čuoččuhan ahte
sáhttá leat váttis sidjiide, geat guolástit
lotnolasat eará ealáhusain, deavdit eavttuid mat
gáibiduvvojit vai beassá čálihuvvat
guolásteddjiid veahkadatlohkui. Sámi guovlluin
Finnmárkkus lea hui dábálaš bargat
riddoguolástemiin ja vustnabivdduin lotnolasat eará ealáhusain.
Guolástusdepartemeanta lea dohkkehan dán álgaga
ja buoridan vejolašvuođaid bargat
lotnolasealáhusain. Ráđđehus
loktii rájá maid sáhttá dinet
eará ealáhusas almmá sihkohalakeahttá eret
guolásteddjiid veahkadatlogus. Gielddain maidda Sámi
ovddidanfoanda gusto, sáhttet olbmot geat guolástit,
oažžut eará ealáhusas boađu
mii vástida 5G, eaige masse rievtti leat čálihuvvan
guolásteddjiid veahkadatlohkui bláđđái A,
muhto eará guovlluin lea rádji 4G. Dás
oaivvilduvvo G:in álbmotoaju gustojeaddji vuođđosupmi
iešguđege áigái.
Guolástusdepartemeantta olis lea maiddái nammaduvvon bargojoavku,
mii guorahallá guolásteddjiid veahkadatlogu njuolggadusaid.
Bargojoavku lea mearridan válbmet barggu jagi 2001 mielde.
14.3.5 Reaidokollišuvnnat riddo- ja vuotnaguovlluin
Sámediggi lea doaibmaplánastis evttohan ráfáiduhttit
vuotnaguovlluid ahcilis bivdoreaidduid vuostá, nu maiddái
autoliinnaid ja snoranuhtiid geavaheami vuostá. Rádjegeassinlávdegoddi
lea addán cealkámuša autoliinna
birra, ja Guolástusdepartemeanta lea mearridan láhkaásahusa
borgemánu 17. 2000, mii gieldá dihtolágan
liidnafatnasiid badjel 21,35 mehtara sturrodagas bidjamis liinna
siskkabeallái 4 nautalaš miilla Norgga
riddogátti vuođđolinjás
eret. Rádjegeassinlávdegoddi lea dál
geigen snoranuhtiide guoski evttohusa. Evttohus lea sáddejuvvon
gulaskuddamii.
14.3.6 Ovttadatearit ja sierra earreortnegat
Guolástusdepartemeanta sisafievrridii geassemánus
2000 ovttadateari čuovvovaš fatnasiid
várás: snoranuohtte-, dorskenuohtte- ja ruonáeatnanreahkafatnasiidda.
Suoidnemánus 2000 sisafievrriduvvui maiddái ovttadatearreortnet
dábálaš (konvenšuvnnalaš)
fatnasiidda mat leat 28 mehtara dahje badjel.
Ovttadatearreortnega ulbmil lea geahpedit guolásteapmái
oassálasti fanaslogu vai buorrána sin doaibmavuođus
geat báhcet.
Deaŧalaš vuolggasadjin
lea ahte ovttaskas váikkuhangaskaoamit galget heivehuvvot
dan iešguđege fanasvehkii
man birra lea sáhka. Dat mii muhtun fanasvehkii heive,
ii dáidde álohii heivet seamma bures nubbái.
Ovttadatearrevuohki man áhpefanasveahka geavaha, ii dáidde
heivvolaš buot riddofatnasiidda. Danne bargojuvvo dál
dili láhčimiin vai riddofatnasiidda sáhttet
fállojuvvot hámádahttingaskaoamit, nudaddjojuvvon sierra
earreortnegat.
Stuorradiggi bivddii ráđđehusa čielggadit vejolašvuođa
sisafievrridit sierra earreortnegiid maiddái fatnasiidda
vuollel 28 mehtara. Vai galgá sáhttit sierra earreortnegiid
sisafievrridit dán fanasveaga várás,
ferte Stuorradiggi addit ráđđehussii
ođđa láhkavuđđosa.
Riddofatnasat gilvalit áhpeguolástusfatnasiiguin
ee. bargiid dáfus ja fállamis buoremus vuođđoávnnaskvalitehta.
Riddofatnasat berrejit oažžut hámádahttingaskaomiid
vai besset gilvalit ovttadássásáš eavttuid
alde. Guolástusdepartemeanta lea sádden proposišuvnna
Stuorradiggái vai oažžu sadjái
dakkár láhkavuđđosa
maid fatnasat vuollel 28 mehtara sáhttet geavahit. Stuorradiggi
dohkkehii láhkaevttohusa miessemánu 3. 2001 ja
dat nannejuvvui Gonagasas Stáhtaráđis geassemánu
1. 2001.
14.3.7 Gonagasreabbá
Gonagasreabbábivdu lea otná meari mielde mearriduvvon
dutkanbivdun. Ráđđehus
lea guolástusšiehtadallamiin olahan
ovttamielalašvuođa Ruoššain
dan birra ahte gonagasreabbá gávpebivdu sáhttá álggahuvvot
jagi 2002 rájes.
Dássážii ii leat vuođus
dadjat ahte gonagasreabbái leat dađi
eambbo dávddat njommon go eará skálžoelliide,
iige sáhte dadjat dat eretduvdá dahje vahágahttá eará šlájaid
ekovuogádagas. Dáid gažaldagaid leat
muhtun muddui dutkagoahtán, ja eambbo dutkamat leat boađi
boađi. Dan seammás go váruhuvvo
ahte gonagasreabbá sáhttá duddjot negatiivvalaččat
ekovuogádaga eará heakkalaččaide
mearas, ja ollugat vásihit stuorra váttisvuođaid
oalgebivdduin, sáhttá gonagasreabbá maiddái
adnojuvvot árvvolaš valljodahkan, mas
sáhttá šaddat árvoloktenvejolašvuohta,
ja mii sáhttá doaibmat dienaslaš lassin árbevirolaš guolásteapmái.
Ollu fierbmeguolásteaddjit erenoamážit Nuorta-Finnmárkkus
leat gártan stuorra bárttiide go gonagasreabbá lea
darvánan guollefirpmiide. Lea nammaduvvon bargojoavku,
mas Sámediggi lea fárus, man bargun lea čielggadit
gonagasreappá boahttevaš hálddahanhámádatevttohusa. Guolástusdepartemeanta
jođiha joavkku ja dan bargu galgá válmmaštuvvot
borgemánu lohppii jagis 2001.
14.3.8 Biebmanealáhus
áhpedoallu lea maŋimuš jagiid
assosierejuvvon riggodagain, ovdánemiin ja Norgga boahtteáiggiin. Das
leat eahpitkeahttá buorit vejolašvuođat, sihke
biebmat luosa ja eará šlájaid,
nu mo dorski, báldá jna. Ráđđehus
dáhttu joatkit dán suorggi dutkamiin. Maiddái
Finnmárkkus ja sámi ássanguovlluin galget ássit
oažžut ávkki áhpedoalu vejolašvuođain.
Ráđđehusa juksanmearrin
lea ahte luosa ja dápmoha biebmoguollešaddadeami
ođđa konsešuvnnat
galget váikkuhit nu ahte riddu váldojuvvo atnui
miehtá. Danne bargáge ráđđehus
dan guvlui ahte konsešuvnnat mat addojuvvojit
jagis 2001, galget sajustuvvot
sajustit = lokaliseret;
sajusteapmi = lokaliseren
báikkiide
gos leat buorit ovdamunit biebmamii, muhto gos leat unnán
dahje eai leat konsešuvnnat ovdalaččas.
Konsešuvnnaid geográfalaš juohkimiin áigu
departemeanta maiddái deattuhit leago gielda láhčán áhpedoalu
viidáset gárgedeami vejolašvuođaid.
áigumuššan lea
juohkit guokte konsešuvnna, mat mannet Oarjjevudnii
Divtasvuona suohkanii, vai nannejuvvo julevsámi servodat Mosskes.
Dáidda konsešuvnnaide čadnojuvvojit velá sierra
lasseeavttut.
14.3.9 Luossabivdu
Sámi kultuvrii ja servodateallimii leat luonddu luossamáddodagat
hui mávssolaččat eatnat guovlluide. Dát
guoská vuosttamuččat Finnmárkui,
mii lea dat guovlu, oktanis Guoládagain, gos gávdnojit
atlánttalaš luondduluosaid eallinnávccalaččamus
máddodagat mat oppalohkái leat šlája
viidánusguovllus. Dás leage maiddái Deatnu,
gos árbevirolaš sámi luossabivdu
lea hui deaŧalaš kulturguoddi.
Ráđđehus lea
dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema
váfistan dihtii luonddu luossamáttdodagaid, veardit
st.meld. nr. 33 (1999–2000) Om regjeringens miljøvernpolitikk
(st. dieđ. nr. 33 (1999–2000)
Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra)
ja st.meld. nr. 24 (2000–2001) Om rikets miljøtilstand
(st. dieđ. nr. 24 (2000–2001)
Riikka birasdili birra). Dán oktavuođas
deattuhuvvo hirbmosit luondduluosaid mearkkašupmi áiggiloaktin-,
ealáhus- ja kulturvuođusin sámi
guovlluin. Oassin dán barggus ožžot vuoigatvuođalaččat
ja báikkálašservodagat stuorát hálddahanovddasvástádusa
luossabivddus, ja dan seammás gessojuvvo Sámediggi
mielde luossahálddaheapmái dain sámi
guovlluin gos luossabivdu dahká deaŧalaš ávnnaslaš vuđđosa.
14.3.10 Doaibmabijut – guolástus
Ráđđehus áigu
guorahallat čuolbmabidjamiid mat gusket infrastruktuvrii
ja guollevuostáváldinrusttegiidda ja árvvoštallat
heivvolaš váikkuhangaskaomiid.
Ráđđehus árvvoštallá dál
Rádjegeassinlávdegotti snoranuohttenjuolggadusaide
guoski evtto-husa.
Ráđđehus áigu
láhčit dili vai gonagasreappá hálddaheapmi šaddá dohkkehahttin
ja dan oktavuođas áigu árvvoštallat
evttohusaid, mat bohtet Guolástusdepartemeantta nammadan
bargolávdegottis.
Lea áigumuššan
juohkit guokte biebmankonsešuvnna, main leat
sierra lasseeavttut, ja báiki lea Oarjjevuodna Divtasvuona
suohkanis
Vuoigatvuođalaččaide
ja báikkálašservodagaide addojuvvojuvvo
stuorát ovddasvástádus luossabivddu hálddaheamis,
dan seammás go Sámediggi gessojuvvo mielde luossahálddaheapmái
dain guovlluin gos ásset sámit.
14.4 Lotnolasealáhusat
Lotnolasheiveheapmi addá vejolašvuođa máškkidis
vugiin atnit ávkki luondduvalljodagain. Dán valljodatávkkástallama
dovdomearkan lea máŋggabealátvuohta
ja dássedeaddu valljodatvárreváldimis.
Marginála valljodatvárit dávjá eai atte
doarvái ekonomalaš vuđđosa vuođđudit
ealáhusdoaimma duššefal ovttašlájat
doibmii dahje fidnui.
Sámi ássanguovlluid ealáhuseallin
leat čađamannan ollu dain seammá rievdanproseassaid
mat muđuige riikkas leamašan,
mas vuođđoealáhusain
lea lassáneaddji suorgáseapmi. Bealit, nu mo dálkkádagat,
valljodatvárit ja areálavuođus
ja nu maiddái árbevierut ja geográfalaš sajusteapmi,
leat dattege dagahan lotnolasealáhusaid mearkkašumi
stuorábun sámi ássanguovlluin go eanaš dážaid ássanguovlluin.
Sámi ávnnašlaš heiveheami
mihtilmaš iešvuohtan lea
máŋggabealátvuohta ealáhusaid iešguđet
lotnolasšlájain. Máŋggabealátvuohta
lea leamaš dárbbašlaš ovdehussan
marginála guovlluid birgenlágis. Dađistaga
go bálvalusealáhusat leat bohciidan, leat dát šaddan
lotnolasealáhusheiveheami oassin sámi báikegottiin. Ođđa
ealáhusaid lotnolasheiveheapmi orru leamen seamma lunddolaš go árbevirolaš lotnolasealáhusat.
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte lotnolasealáhusaid rámmaeavttut
heivehuvvojit dárbbuide ja ahte galgá ain láhččojuvvot
dilli lotnolasdoaluide dain guovlluin gos ásset sámit.
Sámi ovddidanfoandda vásedin ovddasvástádus
berre leat addit doarjaga ja gárgedit lotnolasealáhusaid.
14.4.1 Duodji – sámi giehtaduodji
Duojis lea šaddagoahtán lassáneaddji mearkkašupmi
ealáhussan, ja dat lea hui deaŧalaš erenoamážit
sámi nissoniidda. Ollu boazodoallit geat leat heaitán
boazodoalus, earret eará nissonat, háliidit dujiin
bargat ođđa ealáhusgeaidnun.
Lotnolasealáhusdoarjja Sámi ovddidanfoanddas addá buriid
vejolašvuođaid bargat dujiin
lotnolasat eará ealáhusaiguin. Hástalussan
lea buoridit duodjegálvvuid juohkášumi
juohkášupmi = distribušuvdna,
biđgen, gilvin
ja márkanfievrrideami.
Duodji lea «duoji oahppoplánain» šaddan fágan
skuvlii. Duodji lea maiddái olahan gáhttenveara
stáhtusa. Duoji fágareivve váldimii leat
ráhkaduvvon njuolggadusat. Fágareiveortnegiin váfistuvvo árvvolaš gelbbolašvuođasirdášumi
gaskkusteapmi boarraset ja hárjánan duojáriin
bargoohppiide. Bargooahppiortnega lea dárbbašlaš gárgedit
vai váfista bestema fágii.
Sámediggi deattuha duoji mealgadis gárgedanvejolašvuođa
fágan, kultuvran ja ealáhussan, juos beare láhččojuvvojit
rámmaeavttut. Sámediggi maiddái fuomášuhttá man
stuorra mearkkašupmi duojis lea nissoniidda,
sámi gillii ja identitehta nannejeaddji sámi doaibman. Ealáhusálggaheami
movttiidahttima várás lea Sámediggi ráhkadan
viđajagi gárgedanprográmma
duodjái.
14.4.2 Jávrebivdu
Sámi veahkadahkii lea jávrebivdu doloža
rájes leamaš deaŧalaš oassin
ealáhusvuđđosis. Velá dálge
lea jávrebivdu deaŧalaš áigáboahtu muhtun
lotnolasealáhusdolliide. Dattege leat dál ollu
buorit guollejávrrit gos ii lea guhkes áigái guolástuvvon,
ja guollemáddodaga kvalitehtta lea hedjonan. Go dikšu
dihto jávrriid, sáhttá oažžut guliid
lassánit main lea buorre kvalitehtta sihke ealáhusguolásteddjiid
ja astoáiggeguolásteddjiid várás,
ja dainna lágiin lasihit sámi guovlluid boahtovejolašvuođaid
muhtun guovlluin. Go dál eambbo bidjá návccaid
jávrebivdui, berre dán čuovvolit dihtomielalaš dutkamiin
ja gelbbolašvuođaloktemiin
vai gávnnaha optimála bissovaš bivdindási
iešguđetge jávrris,
ja guolástanneavvuid ja -vugiid, mat geahpedit goluid ja
barggu. Guovlluguovdasaš váikkuhangaskaomiiguin
galgá huksejuvvot guollevuostáváldin-
ja bálvalusrusttet Kárášjohkii.
Jávrebivdu dárbbaša divdna
dákkár vuostáváldinrusttega mii
lea olámuttus dalle go guolásteapmi dáhpáhuvvá.
Guliid vuovdin ja márkanfievrrideapmi berre eanemus lágis
oktiiordnejuvvot vai seastá goluid gávpejoru oktavuođas.
Jávrebivdu sáhttá iešguđetlágan
vugiin leat oassin ulbmillaš mátkeeallinealáhusbarggu
nannemis. Guovdilis hástalussan lea hukset ovttasbarggu
jávrebivdiid ja astoáiggebivdiid gaskii.
Guhkit áigái sáhttá iešguđetlágan
jávreguliid biebman šaddat ovdánusealáhussan
sámi guovlluin. Go dán galgá ollašuhttit,
dárbbašá čađahit
dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan dihtii gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid, mat
leat oadjebasat nuoskkideami, lovpema ja dávddaidnjoammuma
vuostá. Biebmoguolit sáhttet lasihit guollehivvodaga
jávreguollevuostáváldinrusttegii, ja
dainna lágiin guhkiduvvo njuovvanáigodat ja nu
lassána dákkár rusttegiid gánnáhahttivuohta.
14.4.3 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte lotnolasealáhusaid rámmaeavttut
heivehuvvojit dárbbuide ja ahte galgá ain ovddasguvlui
láhččojuvvot dilli lotnolasdoaluide guovlluin
gos lea sámi veahkadat.
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu eambbo
váikkuhanválddi ja stuorát ovddasvástádusa
ealáhuspolitihkas.
14.5 Eanadoallu
14.5.1 Dilli
Sámedikki eanadoall plána mielde, leat sámi ássanguovlluid
ealáhuseallima mihtilmasvuohta lea ahte stuorra oassi (12,9
pst.) bargá vuođđoealáhusain
(eanadoalous, vuovdedoalus ja guolásteamis), ja vástideaddji
lohku Davvi-Norggas lea 7,7 pst. ja riikkas muđui
sullii 4 pst. Dáhtavuđđu
lea 16 gieldda golmma darimus fylkkas.
Dain gielddain geahppánedje doalut 35 pst. áigodagas
1989 rájes 1999 rádjai. Seamma áigodagas
lei geahppáneapmi riikkas oppalohkái 28 pst. (SSB-eanadoallolohkamat).
Sámi ássanguovlluin manná čielgasit
dan guvlui ahte eanadoallu guovdduštuvvo muhtun vuotna-
ja siseatnangielddaide. Olggut vuotna- ja riddogielddain leat doalut
sakka vádjáguššan. Muhtun
riddogielddain lea eanadoallu mannan nu ollu maŋás
ahte lea sáhka eanadoalu eretjávkadeamis dáin
guovlluin. Mearrasámi guovlluide čuohcá dát
eanemusat.
Mielkebuvttadeapmi lea ain boaittobealeanadoalu guoddinvule,
maiddái sámi guovlluin. Mielkebuvttadeapmi addá stuorámus árvoloktema
juohke doalu nammii ja mearkkašahtti oalgeváikkuhusaid
gielddaide ja báikkálašservodagaide. áigodagas
1989 rájes 1999 rádjai geahppánedje mielkebuvttadandoalu
25 pst. Dán geahppáneami stuorámus oassi
sáhttá čadnojuvvot mielkeeriid oastin-
ja vuovdinortnegii. Dát ortnet lea váikkuhan vuotnaheamet
sámi guovlluid eanadollui. Oalle olu leat mielkebuvttadan-
ja biergobuvttadandoalut sámi guovlluin atnán
buorre ávkki vásedin boaittobealdoarjagiin mielkkis
ja bierggus (NILF notáhta nr. 2001–8).
Sávza- ja gáicadoalut geahppánedje
42 pst. dahje lagabui 300 doaluin áigodagas 1989–1999. Dát
ledje eanaš sávzadoalut. Riikkagottálaš dásis
leat sávza-/gáicadoalut geahppánan
21 pst. seamma áigodagas. Dát mearkkkaša
ahte sámi guovlluin lea doallolohku geahppánan
badjel guovtte geardde eambbo go riikkas ollislaččat. Nuppi
bealis lea sávza-/gáicadoaluid gaskamearálaš sturrodat
measta duppalit sturron go jagis 1989 ledje 23 dálvvibadjel
sávzza/mielkegáicca ja fas jagis 1999
ledje 43. Sámi ássanguovlluid sávza-/gáicadoaluid
gaskamearálaš sturrodat lea dál badjelis
go riikka gaskamearálaš logut.
14.5.2 Hástalusat ja doaibmabijut sámi eanadoalus
Oppalaš eanadoallopolitihkalaš váikkuhangaskaomiid
bokte juhkkojuvvojit oalle olu ruđat sámi ássanguovllu
eanadollui. Ráđđehus
lea erenoamážit deattuhan nannet marginála
guovlluid mielkebuvttandoaluid ekonomiija. Lassin leat 2,0 milj.
kr giligárgedanruđain, mat juogaduvvojit eanadoallošiehtadusa
bokte, várrejuvvon Sámediggái váikkuhangaskaoapmin
sámi eanadoalu ja lotnolasealáhusaid várás.
Dán lassin hálddaha sámediggi ruđaid
Sámi ovddidanfoandda bokte ja doaibmadoarjaga lotnolasealáhusaide
ja duodjái. Eanadollui sáhttá sámediggi
addit čuovvovš doarjaga: visttiid ja
birasteknihkalaš doaibmabijuid investeremiidda,
investerendoarjagiidda mašiinnaid ja reaidduid
oastimii, doaibmadoarjagiidda lotnolasealáhusaide main
eanadoallu lea oassekomponeanta lontnolassii boazodoaluin, guolástemiin,
meahcástemiin dahje dujiin, oktasaš doaibmabijuide,
doaibmabidjoprojeavttaide jdd.
14.5.3 Eanadoallopolitihkalaš juksanmearit, njuolggadusat
ja doaibmabijut sámi guovlluin
St.meld. nr. 19 (1999–2000) Om norsk landbruk
og matproduksjon (st. dieđ. nr. 19
(1999–2000) Norgalaš eanadoalu ja biebmobuvttadusa
birra), kapihttalis 5.5.6 Landbruket i Nord-Norge (Eanadoallu Davvi-Norggas),
lea ráđđehus dovddahan
háliiduvvon gárgedeami riikkaoasi eanadoallosuorggis.
Dieđáhusas daddjojuvvo ná: «Váttes luonddusaddojuvvon
dilálašvuođaid,
smávva ja bieđggusis eanadoallobirrasiid
ja nannenbuvttadahkkiid ja eanadoallobuktagiid guhkes juođahangaskkaid
geažil šaddá golmma davimus
fylkkas erenoamáš hástalussan
bisuhit eallinfámolaš eanadoalu barggahusa
ja ássama vuođusin.»
Dieđáhus geassá ovdan golbma
strategiija davvinorgalaš eanadoalu nannemii:
nannet árbevirolaš buvttademai sajádaga
márkanis buhtes borramuša profilerema
ja arktalaš dálkkádaga veagas,
gárgedit ođđa ja
ođđasisvirkkosmahttit lotnoloasealáhusheivehemiid,
sihke resursavuođđosaš ja
bálvalusaddi suorggis ja gárgedit gelbbolašvuođaguovddáža
davvinorgalaš eanadollui mii galgá leat
mielde veahkeheamen riikkaoasi eanadoalu nannet.
Dieđáhus čujuha viidáseappot
dan rollii mii eanadoalus lea sámi kultuvrra ja eallinvuogi
seailluheamis: «Eanadoallu lea maiddái deaŧalaš ealáhussuorgi
sámi ássanguovlluin ja dainna oassi sámi
kultuvrra ávnnaslaš vuđđosis.
Sámi ealáhusheiveheapmi lea árbevirolaččat
leamaš lotnolasealáhusaide vuođđuduvvan.
Danne lea deaŧalaš ahte
diekkár heivehemiid vuođus sáhttá bisuhuvvot
dáid guovlluin.»
Sámediggi lea ráhkadan sierra Sámi
eanadoalloplána.
Sámedikki dievasčoahkkináššis
8/01 Sámi guovlluid eanadoallu (Jordbruket i samiske
områder), mearriduvvui čuovvovaš bajit
juksanmearri:
váfistit bissulis barggahusa
nu ahte dáinna lágiin sáhyttá seailluhit
ja gárgedit sámi giela ja kultuvrra.
Dán
olaheami dihtii lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga:
lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga
riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii, árvoloktenprográmma
sámi eanadollui, heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami
eanadoalus.
Ovddaldastimis hástalusaid sámi eanadoalus leat čuovvovaš hástalusat
guovdilat: buoridit buvttadaneavttuid, geahpedit goluid, lasihit árvoloktema
ja loktet gelbbolašvuođa.
Ráđđehus áigu:
bovdet Sámedikki ságáškuššat
eanadoallopolitihka hábmema birra, ja hástalusaid
birra sámi eanadoalus sierra, ovdal jahkásaš eanadoallošiehtadallamiid
ovttas Sámedikkiin čielggadit árvoloktenprográmma
sámi guovlluide. Prográmma ferte bálddalastit
hástalusaid ja vejolašvuođaid mat čatnasit
eanadollui, boazodoallui, guolásteapmái ja árbevirolaš duodjái árbevirolaš ovttaiduhttima
mielde mii lea leamaš dáid ealáhusaid
gaskkas sámi ássanguovlluin
ovttas Sámedikkiin árvvoštallat
doaibmabijuid mat váfistit mielkebuvttadeami ja eará buvttadanvugiid
sámi guovlluin
veahkehit gárgedahttit málliid mat váfistit
guhkesáiggejurddašeami sámi ássanguovlluid meahccevalljodatváriid
geavaheamis
čuovvolit projeavtta «Eanadoallovisttit
arktisas» dainna áigumušain
ahte gárgeduvvojit hálbbit ja buoret eanadoallovisttit
lasihit árjjaid ovttasbargodoaibmabijuide ja oktasašdoibmii
sámi guovlluid eanadoalus
ovttaidahttit hástalusa sámi eanadoalu
ja jávrebivddu hárrái, oassin davvinorgalaš eanadoalu
gelbbolašvuođaguovddáža
ovddasvástádusduovdagii. Deaŧalaš lea
ahte sámi institušuvnnat ja fágabirrasat čadnojuvvojit fierpmádahkii
mii oktiibuot galgá dahkat guovddáža
fágaguovddážiid.
áŋgiruššat
eanet sámi guovlluid eanadoalu ovttasloargo doaibmabijuid
ja ovttasdoaimmahoami avdii.
14.6 Industriija ja báktedoaibma
Norggas lea minerálaealáhus sakka nuppástuhttojuvvon
metállaruvkkes industriijaminerálaid buvttadeapmái.
Ollu dát ođđa minerálalaš vuođđoávdnasat
leat hálbbeshaddebuktagat. Rittulagas sajádat
mearkkaša danne dettolaččat gánnáhahttivuhtii.
Finnmárkku areálain lea vuollel okta promilla
areálain adnojuvvon minerálroggamii. Muhtun dáhpáhusain
sáhttet čuožžilit beroštusriiddut
minerálaealáhusa ja sámi beroštusaid
gaskii.
Norgga minerálaindustriija gávpejorru lea 7 millijárdda
kruvnnu ja das lea bargosadji 5500 olbmui. Ealáhus lea
deaŧalaš boaittobealbáikkiide, ja
dat gávdno miehtá riikka, erenoamážit
riddogáttiin. Go geahččat galle olbmo
leat minerálabuvttadanbargguin, lea Finnmárku
viđát sajis maŋŋelis
fylkkaid Nordlánda, Møre ja Romsdal, Rogalánda
ja Vestfold. Sis-Finnmárkkus eai leat dál oppage
minerálavalljodatroggamat, earret guokte luonddugeađgefitnodaga
mat lea álggahallandásis Guovdageainnus.
Finnmárkkus leat Norgga geologalaš iskkadeapmi
(Norges geologiske undersøkelse /NGU) ja stuorát
prospekterenfitnodagat čađahan oalle
viiddis kártemiid ja iskkademiid ja ohcan golli, veaikki
ja nihkkela, oalle heajos bohtosiin. Dálá dilis
ii oro leamen dán guovllu málbmagávdnosiin
nu stuorra potensiála, vaikko ođđa máhttu
ja ođđa rogganvuogit sáhttet
addit eará loahppaárvalusaid. Diamántagávdnosat
Suomas leat dagahan beroštumi ohcat diamántasisdoalli báktešlájaid
(kimberlihtaid) Finnmárkkus. Dattege lea dál vuosttain
olggoriikkalaš fitnodagain unnán beroštupmi,
ja fitnodagat čohkkejit bargguset Supmii ja Ruŧŧii.
NGU árvvoštallamiid vuođul
eai dáidde stuorra prospekterenfitnodagat bahkkemin Finnmárkui
nu sakka, eambbo juos láhččojuvvo dilli
nu bures ahte fitnodagat dáhttot investeret ođđa
minerálavalljodagaid guorahallamii.
14.6.1 Minerálaláhka
Maŋŋil go ođđa
minerálalahkaevttohus (ot. prp. nr. 35 (1998–99)
Om lov om erverv av og drift på mineralressurser (od. prp.
nr. 35 (1998–99) Lága birra minerálavalljodagaid
háhkama ja doaimma birra gessojuvvui ruoktot giđđat
jagis 2000 (ot. meld. nr. 1 (1999–2000) (od. dieđ.
nr. 1 (1999–2000)), lea ráđđehus
bargan proprosišuvnna muhtun osiid ođđasit árvvoštallamiin.
Dát guoská erenoamážit minerálaealáhusa
dárbbuid ja eanaeaiggádiid beroštusaid
gaskavuođaide. Dáid beliid árvvoštallama
oktavuođas guorahallojuvvojit maiddái
minerálalágaid ja sámi vuoigatvuođaid gaskavuođat.
14.7 Mátkeeallin
Ráđđehus lea
válddahallan ealáhuspolitihka váldohástalusaid
mátkeeallinealáhusaid buohta st.meld. nr. 15
(1999–2000) Lønnsomme og konkurransedyktige reiselivsnæringer
(st. dieđ. nr. 15 (1999–2000)
Gánnáhahtti ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat).
Politihkas lea hui guovdil dat ahte ealáhusa árvoráhkadeapmi
ja gánnáhahttivuohta galgá lassánit,
earret eará vai ealáhus nagada gilvalit boahtteáiggi
bargonávccaid alde. Viggamuššan
oažžut áigái mátkeeallinealáhusbuktagiid
maid turisttat jearahit, gárgedit geasuheaddji mátkebáikkiid
iešguđege osiin riikkas
ja nu maiddái Norgga márkanfievrridit ja čalmmustahttit
mátkebáikin leat hui guovdilis viggamušsuorggit.
Sámi kultuvra berre boahtteáiggis sáhttit
leat dettolaččamus viggamušbuvttadahkkin
sámi guovlluid mátkeeallinealáhusas.
Dalle go Stuorradiggi gieđahalai mátkeeallinealáhusdieđáhusa, st.meld.
nr. 15 1999–2000) Lønnsomme
og konkurransedytkige reiselivsnæringer (Gánnáhahtti
ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat),
celkkii Stuorradikki ealáhuskomitea ná:
«Komitea oaivila mielde sáhttá mátkeeallinealáhus
maiddái sámi guovlluin šaddat
guoddinnávccalaš ealáhussan,
man bokte váfistuvvojit bargosajit ja ássan. Komitea
lea positiivvalaš sámi mátkeeallinealáhusfálaldagaid
gárgedeapmái. Lea deaŧalaš ahte
fálaldagat speadjalastet sámi kultuvrra. Komitea
oaivvilda ahte mátkeeallinealáhusdoaimmas leat
stuorra ovdánanvejolašvuođat sámi
guovlluin lotnolasat eará ealáhusaiguin. Komitea
háliida deattastit ahte sámi mátkeeallinealáhusaid
juksanmearrin galget leat allakvalitehtalaš gánnáhahtti
ja gilvonávccalaš fitnodagat. Komitea
oaivvilda deaŧalažžan ahte
sámi birrasat sihke báikkálaččat,
guovlluguovdasaččat ja riikkagottálaččat
leat searvvis sámi mátkeeallinealáhusaid
ja mátkeeallinealáhusbuktagiid gárgedeamis.
Ollislaš sámi mátkeeallinealáhusplána sáhttá leat
mátkeeallinealáhusaid saji eavttuidbiddjin sámi
ealáhus- ja kultureallimis.»
Kulturmuittut, dávvirvuorkkát ja duoji vuovdin dahket
sámi mátkeeallinealáhussii vejolašvuođaid.
Dattege buktá stuorra turistajohtalus ja sámi
kultuvrra árvvoštalakeahtes geavaheapmi
mátkeeallinealáhusa oktavuođas
moanaid hástalusaid. Sámi mátkeeallinealáhusa
galgá hábmet sámi eavttuid vuođul,
ja mearrideaddjin lea ahte leat báikkálaš oassálastit
fárus dákkár doaimmas. Sámi ássanguovlluid
ealáhusat leat eanaš smávva
ja gaskasturrosaš fitnodagat. Mátkeeallinealáhusfitnodagat,
main lea báikkálaš gullevašvuohta,
barget dávjá lotnolasat eará ealáhusain.
Dávjá barget oktagaslaš turismmain,
mas váldodeaddu lea muosáhusain main leat sihke
kultur- ja luondduvuđđosaš buktagat. Váldoovdehussan
galgá leat ahte dát fitnodagat galget leat ceavzilat
ja ekonomalaččat guoddinnávccalaččat.
SND lea mieldeváikkuhan álggahit smávvadoallobuvttadeami
duojis, rusttegiid biepmuide ja doaimmaide. Muhtun oassi dán
viggamušas lea heivehuvvon fierpmádathuksemiidda
ja nissoniid álggahemiide.
Boazodoallu orru leamaš hui geasuheaddji vejolašvuohta
mátkeeallinealáhusbuvttan. Boazodoallovuđđosaš turisma
sáhttá leat lasseealáhussan. Váttisvuohtan
sáhttá leat go mátkeeallinealáhus,
mii čadnojuvvo boazodoallobargguide, sáhttá dagahit
sáhtosteami olggobeale dálá mohtorjohtolatlága
mearrádusaid. Nubbi eará vejolašvuohta
lea geavahit meahcce- ja mearrabirrasiid ja -valljodatváriid.
Dáid lea deaŧalaš geavahit
báikkálaš heiveheami vuođul
vai árvolokten sáhttá bisuhuvvot báikkálaččat.
Turisma sámi guovlluin addá eahpitkeahttá stuorra
ovdánanvejolašvuođa.
Muhto dákkár gárgedeapmi gáibida
guhkesáigái plánema, gelbbolašvuođa
loktema ja eambbo bálddalastima. Dán barggus lea
guoskevaš fylkkaid turistaorganisašuvnnain
stuorra ovddasvástádus. Maiddái čielga
ovdehussan lea ahte sámiin alddineaset lea dáhttu
turismadoaimmaid nannet. Dákkár vuolggasadji sáhttá addit
guoddinnávccalaš turismma dáidda
guovlluide mii ii leat áittan lundui iige sámi kultuvrii.
Boksa 14.27 Turisma sámi eavttuid alde
Lea lassáneamen turisttaid lohku, geat háliidit
oahppat dovdat báikkálašservodagaid iešlá-giid,
historjjá ja ksultuvrra. Mátkeeallinealáhus
galgá veahkkin bargat kulturmuittuid suodjaleamis. Buvttagárgedeamis, informa-šuvnnas
ja sámi kultuvrra márkanfievrrideamis galgá gielalaš hápmi
leat dakkár maid sámit ieža dovddastit
leat iežaset. Lea deaŧalaš ovdandivvut
sámi kultuvrra sámi eavttuid vuođul
mas lea buigavuohta, álgosašvuohta,
ja stivrejupmi ja indu báikkálaš,
guovlluguovdasaš ja riikkagottálaš dási
sámi birrasiin. Kultuvrras mii gaskkustuvvo galgá leat
buigavuohta ja buorredohkálašvuohta
mii áimmahušša
etihkalaš dási ja lea oktiisoahpavaš,
iige leat norddasteaddji sámi árvvuid, norpmaid
ja vieruid ektui. Dárbbašuvvo hukset
kultuvrralaš gelbbolašvuođa
ja báikkálaš máhtu
mii dáid beliid vuhtiiváldá.