8.14 Bealljemearka
Registrerejuvvon mearka muitala gii lea bohcco eaiggát.
Lea guhkes árbevierru merket bohcco bealji čájehan
dihte gii dan eaiggáduššá.
Lágain lea merken leamaš mielde
juo 1888:s ja 1897:s.
Riikkaadvokáhtta Kjerschow čilge
boazodoalu merkenvuogi vuđolaččat
iežas boazodoalloláhkaevttohusas
suoidnemánus 1922. Dán čállosis
guorahallá son iešguđet
beliid bohccuid merkema birra, earret eará makkár
stáhtus bealljemearkkas lea. Adno vuođđun
ahte dat rehkenasto opmodahkan. Dát áddejupmi
lea boazosámiin ain dál, muhto ođđa
lágat ráddjejit geasa mearkka sáhttá
daguhit. Liikká lea Kjerschowa čilgejuvvon vuohki
ain anus.
Boazodoalloláhkalávdegoddi, mii
ovddidii iežas árvalusa 1966:s, guorahalai
vejolašvuođa álkidahttit
mearkamearrádusaid, muhto gávnnahii
ahte dat vuohki mii lei dalle, ja mii lea guhkes áiggi
leamaš anus, ain doaibmá bures.
Lavdegoddi anii dan dihte riektan doalahit 1933-lága mearrádusaid.
Go Eanandoallodepartemeanta ovddidii ođđa
boazodoallolága evttohusa (Od.prp. nr. 9 (1976 – 77),
de gávnnahuvvui riektan ráddjet lága
mearrádusaid bohccuid merkema birra moatti váldo mearrádussan.
Seammás addui Gonagassii váldi mearridit dárbbašlaš
dievasmahtti njuolggadusaid teknihkalaš ja geavatlaš
beliid birra.
Boazodoalloláhkalávdegoddi árvalii
iežas čielggadeamis váldit
visot mearrádusaid merkema birra láhkii. Mearrádusat
leat buori muddui, earret veahá smávva
rievdademiid, seammat go 1978-lágas ja Eanandoallodepartemeantta
mearkanjuolggadusain mearriduvvon geassemánu 12.
beaivvi 1984. Boazodoalloláhkalávdegotti
evttohusa duogážin lea earret eará ahte
leat nanu árbevierut merkema hárrái,
ja ahte láhkanannen buorebut čalmmustahttá dán
beali boazodoallokultuvrras.
Lassin dasa go láhkii dál leat váldojuvvon
mearrádusat mat dál leat njuolggadusain,
de leat dat veahá rievdaduvvon. Lávdegotti árvalan § 7 – 3
gáibádus ahte galgá ássat
Norggas lea jotkojuvvon inkuria bokte.
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku Boazosámisearvičujuha
ahte sámi boazodoalloguovllus leat stuora erohusat bohccuid
merkema birra, ja bivdá ahte dat váldojuvvo
vuhtii mearkanjuolggadusaid guovlulaš heiveheami
bokte. Maiddái earát deattuhit dan
seamma.
Nugo ovdal namuhuvvon, de lea departemeanta árvvoštallan
vejolašvuođa ásahit
iešguđet mearrádusaid
guovllulaš erohusaid geažil, muhto
lea gávnnahan ahte dat ii leat ulbmillaš.
Kapihtal bohccuid merkema birra lea redigerejuvvon earaládje
go lávdegotti árvalus. Čujuhit
mearkkašumiide iešguđet mearrádusaide.
