2.14.1 Váikkuhangaskaoamit
sámediggeráđi geavahusas
2.14.1.1 Regionála ovddideapmi
Jagi 2009 reviderejuvvon bušeahtas várrejuvvui
3 800 000 ru ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleapmái, maid
Sámediggi lea dahkan Finnmárkku, Romssa,
Norlándda, Davvi-Trøndelága, Mátta-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin. Šiehtadusaid
ulbmilin lea nannet ja buktit oidnosii sámi
giela, kultuvrra ja servodateallima ovttasbargguin fylkkagielddaiguin.
Jagis 2009 dagai Sámediggi
ovttasbargošiehtadusa sámi
kulturmuitosuodjaleamis Opplándda
fylkkagielddain. Sámedikki
ulbmilin lea oažžut ovttasbargošiehtadusa
maiddái Oslo gielddain.
Jahkásaččat dieđihuvvo
fylkkadikkiide ja Sámediggái
doaimmaid ja ovdáneami birra.
Vuođđu
raporttaid ráhkadeapmái
biddjo jahkásaš čoahkkimiin
politihkalaš dásis
guoskevaš fylkkagielddain.
Ovttasbargošiehtadusat ođastuvvojit jeavddalaččat.
Ovttasbargošiehtadus Sámedikki
ja máttasámi
guovllu fylkkagielddaid gaskka lea ođasmahttojuvvon 2009:s.
Ovttasbargošiehtadusain
leat oktasaš doaibmabijut
ollu servodatsurggiin ja ruđat regionála
ovddideapmái mannet doaibmabijuide
ja prošeavttaide mat ruhtaduvvojit ovttasráđiid
fylkkagielddaiguin.
Jagis 2009 juolluduvvui 5 217 500 ru 27 prošektii.
Liigegeavaheami sivvan lea doaibmabijuid vuoruheapmi fylkkagielddaid
ovttasbargošiehtadusain,
ja dat ruđat leat vižžojuvvon
unnit geavahuvvon poasttain ja geavatkeahtes juolludusaid ruovttoluotta
geassimiin.
2.14.3 Riikkaidgaskasaš doaibmabijut
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 100 000
ru riikkaidgaskasaš doaibmabijuide maid
sámediggeráđđi
geavaha doaibmabijuide maidda muđui
ii leat ruhta Sámedikki
váikkuhangaskaomiin. Ollislaš rámmas
juolluduvvui 250 000 ru Barents álgoálbmotkantuvrii Lujárvvis,
ja 700 000 ru Interreg 2007 – 2013 Oasseprográmma
Sápmi sámi regionála
prošeaktaruhtadeapmái. Dát
ruđat leat juhkkojuvvon
4 prošektii 2009:s. Dasa
lassin lea addojuvvon 50 000 ruvdnosaš doarjja
Mama Sara Education Foundation for Maasai School Children/Youth,
ja doarjja álgoálbmotráđđeaddi
oasseruhtadeapmái Barents
International Čállingottis
100 000 ru mii lea šiehtaduvvon
Olgoriikadepartemeanttain.
2.14.3.1 Rámmašiehtadus
Olgoriikadepartemeanttain
Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta
leat 2009:s vuolláičállán rámmašiehtadusa
doarjaga hárrái
Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui.
Olgoriikadepartemeanta láve
jahkásaččat
addit 1 000 000 ru Sámedikki
riikkaidgaskasaš bargui. Dát
doarjja addojuvvo Sámediggái go
galgá ovddastit sámi álbmoga. Rámmas
várrejuvvo 650 000
ru Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui álgoálbmotáššiiguin
ON ja eará multilaterála
organisašuvnnaid siskkobealde,
ja bilaterála bargui regionála
organisašuvnnaid siskkobealde mat
barget álgoálbmotáššiiguin.
ON-vuogádagas guoská dát
earret eará Álgoálbmotáššiid bissovaš forumii
searvamii ja álgoálbmotbargui
ON siskkobealde. Dasa lassin galgá doarjja
geavahuvvot goluide mat šaddet
das go Sámediggi searvá álbmotgaskasaš organisašuvnnaide olggobealde
ON-vuogádaga ja bilaterála bargui
organisašuvnnaid guovdu
Asias, Afrihkás ja Latin-Amerihkás
mat barget álgoálbmotvuoigatvuođaiguin. Sámedikki
searvamii Barentsráđđái
ja Árktalaš ráđđái
lei várrejuvvon 350 000
ru 2009:s.
2.14.3.2 Sámedikki riikkaidgaskasaš bargu
Riikkaidgaskasaš ovttasbargu álgoálbmotsearvamis
lea čoavdda go galgá sihkkarastit
nana ceavzilis ovdáneami
mainna sihkkarastojuvvo álgoálbmogiid
birgejupmi. Dát lea erenoamáš mávssolaš go guoská dálkkádatrievdamiidda
main čovdosiid ferte gávdnat
riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
dahkama bokte ja daid aktiivvalaš čuovvoleami
bokte nationála dásis.
Sámedikki searvan riikkaidgaskasaš bargui
vuoruhuvvo čavgadit vátna
resurssaid geažil. Dasto
bohtet dađistaga vuordámušat
iešguđege dáfus,
maiddái stáhtaid
bealis, ahte Sámediggi galggašii
searvat ja áŋgiruššat
riikkaidgaskasaš arenas.
Ollu riikkaidgaskasaš aktevrrat
leat čájehan
beroštumi Sámediggái
ja Sámedikki doibmii 2009:s.
Máŋggat
olgoriikkalaš delegašuvnnat
leat galledan Sámedikki.
2.14.3.3 Sámi parlamentáralaš ráđđi
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea parlamentáralaš ovttasbargoorgána
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid
gaskka. Ruošša
beale sámit leat bissovaš searvit
ráđis.
Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá gozihit
sámi beroštusaid
riikkarájáid
rastá ja doaibmat sámi jietnan
riikkaidgaskasaččat. Sámediggi
lea juolludan 500 000 ru Sámi parlamentáralaš ráđđái
stáhtabušeahta bokte.
Juolludus manná dan sámediggái
mii doaibmá ráđi čállingoddin.
Juohkehaš sámediggi
máksá ieš goluid
sáttagottiid searvama ovddas čoahkkimiidda
ja eará ovddastemiide.
Jođiheaddjidoaibma Sámi
parlamentáralaš ráđis
juogaduvvo golmma sámedikki
gaskka vuoruid mielde. 29.10.08 rájes
lea dat leamaš Ruoŧa beale
sámedikkis ja gitta 16 mánu áigodaga.
Ráđđi
lea mearridan sierra doaibmaplána áigodahkii skábmamánu
2008 rájes juovlamánu
2010 rádjai. Plánas válddahallojuvvojit
earret eará sámi giella,
oahpahus/oahppu, nuoraidáššit,
sámi universitehta, davviriikkalaš sámekonvenšuvdna,
resursageavaheapmi ja biras, riikkaidgaskasaš áŋgiruššamat
ja dásseárvu.
Doaibmaplána lea háldenlinján
ráđi
bargui.
2.14.3.4 Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna
Jahkásaš čoahkkin
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid
ja sámedikkiid presideanttaid
gaskka mii livččii
galgan dollojuvvot skábmamánus
2009, maŋiduvvui ođđajagimánnui 2010.
Sivvan maŋideapmái
lei dat go ain lea eahpesihkarvuohta erenoamážit Suoma
beale Sámedikkis sierra
beallasašrolla ja sierra šiehtadallanrievtti ektui šiehtadallamiin
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas.
Norgga ráđđehus
lea fállan lágidit maŋiduvvon čoahkkima,
mii dollojuvvo Ruoŧa ovdagoddeáigodagas.
2.14.3.5 ON álgoálbmotjulggaštus
ON álgoálbmotjulggaštusas
lea biddjojuvvon eaktun ahte ovttaskas riikkat galget dieđihit
movt julggaštus heivehuvvo
sin álgoálbmotpolitihkkii.
Dán dieđiheami
birra lea ságastallojuvvon davviriikkalaš ovttasbarggus
sámi áššiid
hárrái
Nordisk ämbetsmanssorgan for samiska frågor nammasaš orgána
siskkobealde. Dán virgeolbmuidorgánas
leat mielde Suoma, Norgga ja Ruoŧa
ráđđehusaid ovddasteaddjit
ja sámedikkit hálddahusa dásis.
2.14.3.6 ON Álgoálbmotáššiid Bissovaš Forum
ON Álgoálbmotáššiid Bissovaš Forum
doalai gávccát sešuvnna
New Yorkas miessemánus. Sámediggi
searvvai norgga sáttagotti mielde.
Fáddán
jagi 2009 sešuvnnas ledje
earret eará ON Álgoálbmotjulggaštus
ja dálkkádatrievdamat Árktisis.
2.14.3.7 Álgoálbmotvuoigatvuođaid
áššedovdimekanisma
Sámediggi searvvai Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismma
nuppi sešuvdnii Genevas. Sešuvnna
fáddán
lei álgoálbmotvuoigatvuođaid
heiveheapmái ohppui/oahpahussii,
ja álgoálbmotjulggaštus. Áššedovdimekanisma
lea buktán rávvagiiddis «advice»-
rávvagiid hámis.
Jos dát ásahuvvo bissovaš geavahussan,
de šaddet áššedovdi
mekanismmaid rávvagat dađistaga
geahčastahkan álgoálbmotrievtti
ovdáneamis ja ásahuvvon álbmotrievttálaš instrumeanttaid
dulkomis go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaide. Sámediggi
searvvai Olmmošvuoigatvuođaráđi
sešuvdnii čakčamánus
dalle go áššedovdimekanismma
raporttat dan guovtti vuosttamuš sešuvnnas meannuduvvojedje. Áššedovdimekanismma
rávvagat ja evttohus ođđa čielggadusmandáhtan
dohkkehuvvui Olmmošvuoigatvuođaráđis. Áššedovdimekanisma oaččui
mandáhtan čielggadit álgoálbmotrievtti
mielde mearrideami hárrái áššiin
mat gusket daidda. Gaskaboddosaš raporta
ovddiduvvo sešuvnnas 2010:s
ja loahpalaš raporta ovddiduvvo
2011:s.
2.14.3.8 Universal periodic review
Sámediggi searvvai Norgga
sáttagotti mielde dán
jagi Universal periodic review gulaskuddamis Genevas. Sámediggi válddii
ovdan dan positiivvalaš ovdáneami
maid sámit Norggas vásihit,
muhto čujuhit maiddái makkár
hástalusat sámiin
leat ovddabealde. Máŋga
stáhta ovddidedje gažaldagaid
ja rávvagiid mat guske sámiide,
earret eará sámi
vuoigatvuođaid goziheami
birra oppalaččat dan
olis go sámit lea álgoálbmot
ja álgoálbmotjulggaštusa
beaktilis heiveheami birra.
2.14.3.9 Árktalaš ráđđi
Árktalaš ráđi
ministerčoahkkin dollojuvvui
Romssas 2009:s. Sámediggi
searvvai norgga sáttagotti mielde.
Sámediggi deattuhii sáhkavuorustis
searvevuođa perspektiivva
stáhtaid ja álgoálbmogiid
gaskka, ja deattuhii ahte searvevuohta ferte leat mielde čavga
politihkas, láhkadahkosiin
ja geavahusas. Guđa álgoálbmotorganisašuvnnas
lea stáhtus bissovaš searvin Árktalaš ráđis,
daid searvvis lea Sámiráđđi.
Árktalaš ovttasbargui
gullá maiddái
ovttasbargu parlamentáralaš čoahkkimiid
gaskka, árktalaš parlamentáralaš konferánssas, árktalaš riikkain. Čoahkkádus čájeha Árktalaš ráđi čoahkkádusa. Álgoálbmogiin lea
ovddastus bissovaš searvin
ja Sámi parlamentáralaš ráđđi ovddasta
sámiid dán
ovttasbarggus. 2009:s lei Ruoŧa
beale sámediggi Sámi
parlamentáralaš ráđi ovddasteaddjin. Árktalaš parlamentáralaš konferánsa
dollojuvvo juohke nuppi jagi. Beaivválaš doaimmas fuolaha
Parlamentáralaš árktalaš ovttasbargokomitea.
2.14.3.10 Barentsovttasbargu
Sámit, nenetsat ja vepsálaččat leat
dat álgoálbmogat
mat servet Barentsovttasbargui. Álgoálbmogiin
lea okta oktasaš ovddasteaddji
Barents Guovlluráđis
ja Guovllukomiteas. 2009:s lei Suoma beale sámedikkis álgoálbmogiid
ovddasteaddji Guovlluráđis
ja Norgga beale sámedikkis
lei fas ovddasteaddji Guovllukomiteas. Bissovaš dásis
lea ásahuvvon álgoálbmot
bargojoavku. Álgoálbmot
bargojoavkkus lea ráđđeaddi
stáhtus Guovlluráđis
ja Barentsráđis. Álgoálbmogiin
ii leat ovddasteaddji Barentsráđis.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
nammada sámiid ovddasteddjiid
Barentsovttasbarggu orgánaide. Álgoálbmogiin
lea ovddasteaddji ekonomalaš dili
mielde. Álgoálbmogiin
eai leat iežaset ekonomalaš várit
geavahusas, ja leat sorjavaččat
guoskevaš nationálastáhtaid
ekonomalaš doarjagis.
Norgga beale Sámediggi
ruhtada Barents Indigenous Peoples’Office doaimma Lujávrris Ruošša
bealde. Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta
leat ovttamielalaččat das
ahte ovttas ruhtadit álgoálbmotbargi virggi
Riikkaidgaskasaš Barentsčállingottis
Girkonjárggas. Ulbmilin
lea oččodit
buoret oktavuođa ja ovttasbarggu álgoálbmogiid gaskka
Barentsguovllus.
2.14.3.11 Eurohpapolitihkalaš áššit
Sámediggi bargá eurohpapolitihkalaš áššiiguin
Sámi parlamentáralaš ráđi
bokte ja Sámedikki oktavuođa
bokte guovddáš,
guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin
Norggas. Sámedikkis leat
guokte ovddasteaddji Eurohpapolitihkalaš Forumis guovddáš,
guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiid hárrái.
2.14.3.12 Sámedikki ja Olgoriikadepartemeantta
gaskasaš konsultašuvnnat juohke
jahkebealis
Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta
leat doallan guokte konsultašuvdnačoahkkima
jahkái. Earret eará ságastallojuvvui áššiid
birra nugo davviriikkalaš sámekonvenšuvdna, Barentsovttasbargu, Árktalaš ráđđi,
Dálkkádat-
ja birasguovddáš Romssas, álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdi mekanisma,
Bissovaš forum, doahpaga «free prior
and informed consent», áddejupmi, šiehtadallamat
WTO- soahpamuša hárrái,
nuortasámit ja Gáldu álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš.