8.15 Orohat ja orohatstivren
Lávdegoddi lea árvalan ahte orohatortnet
bisuhuvvo, muhto ahte orohatstivra rievdaduvvo priváhtarievttálaš orgánan.
Gulaskuddanásahusat dorjot buori muddui dán.
Earret eará
Boazodoallohoavda čujuha
ahte evttohuvvon njuolggadusat orohatstivrema birra leat oalle moalkát.
Boazodoallohoavda oaivvilda maiddái ahte muhtumat
dain doaimmain mat orohatstivrras galget leat priváhtarievttálaš
orgánan duohtavuođas leat almmolašrievttálaččat.
Divvojuvvojit maiddái gažaldagat
orohatstivrra ja jahkečoahkkima válddi hárrái.
Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku
boazosámisearvi čujuha ahte
evttohusa mielde ii leat jahkečoahkkin šat
orohaga bajimus mearridanváldi, ja ahte dát ásaha čuolmmaid
orohaga siskkáldas demokratiija ja iešstivrejumi
hárrái.
Boazodoallostivrra eanetlohku
fas bealistis mearkkaša ahte jus jahkečoahkkin
galgá sáhttit rievdadit orohatstivrra mearrádusaid,
de mearkkaša dat ahte ain sáhttá
leat okta joavku orohagas mii stivre buot. Boazodoallostivrra eanetlohku čujuha
viidáseappot Siviilaáittardeaddji
cealkámuššii bealálašvuođa
ja rollaseaguhemiid birra.
Departemeantalea vásihan
ahte almmolašrievttálaš
rolla mii orohatstivrrain lea dálá
lága mielde, lea dagahan váttisvuođaid.
Lagasvuohta sidjiide geaidda áššit
gusket, lea dahkan váttisin dahkat maide, ja dasa
lassin čuožžila
formála bealálašvuohta
oalle dávjá. Dáid
beliid lea maiddái Siviilaáittardeaddji
oaidnán dihto áššiin
mat sus leat leamaš gieđahallamii.
Siviilaáittardeaddji lea oppalaččat čujuhan
ahte hálddašanmodealla ferte hábmejuvvot
dainna lágiin ahte boazodolliin šaddá luohttámuš
dasa ahte buohkaid beroštumit váldojuvvojit
vuhtii dohkáláččat,
ja ahte hálddašanlága
bealálašvuođanjuolggadusaide
ii sáhte bidjat eará sisdoalu go muđui.
Danne lea departemeanta ovttaoaivilis dasa ahte lea buoremus jus
orohatstivrras leat dušše priváhtarievttálaš
doaimmat.
Departemeanta ii leat ovttaoaivilis daiguin mat lohket ahte muhtumat
orohatstivrra doaimmain evttohuvvon mearrádusas
orrot leame almmolašrievttálaš
dásis. Vaikko orohaga mearrádusat
dahkkojit ge lága olis, ja leat mearrádusat
boazodolliid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid
birra, de eai leat dat almmolaš válddi čađaheami
bohtosat nu guhká go láhkaaddi ii
leat dadjan ahte dat galgá leat almmolaš
doaibman. Ii čuovvovaš almmolaš
dohkkeheapmi ge (omd. guovllustivrra) rievdat dán,
departemeantta oainnu mielde, vaikko dohkkehanmearrádus
iešalddis lea ge hálddašanmearrádus.
Dákko lea almmolaš orgána
ožžon válddi juste
danin go lea almmolaš orgána. Lágain
leat ollu ovdamearkkat dasa ahte priváhta mearrádusat
ja disponeremat dárbbašit almmolaš
bearráigeahču dohkkeheami dahje
miehtama bokte. Sáhttit čujuhit
searveeaiggáduššama
lága § 6 nuppi lađđasii,
Kredihttageahču doibmii jna.
Orohatstivrra ja jahkečoahkkima gaskavuođa
hárrái oaivvilda departemeanta ahte
lávdegotti árvalus lea dárbbašlaš,
dan birra ahte jahkečoahkkin ii sáhte
geatnegahttit orohatstivrra, vai orohatstivrra rolla ii duššindahkko. Lávdegoddi
lea iežas árvalusas atnán
hui guovddážis ahte f��pmu
galgá orohagain dássejuvvot dan
muddui go vejolaš, eastadan dihte eanetlogu vejolašvuođa
boastut fámostallat. Departemeanta guorrasa dasa
ahte lea deaŧalaš vuhtii váldit dán
ja atná lávdegotti árvalusa
heivvolažžan dan oktavuođas.
Sáhttá neaktit ahte evttohuvvon mearrádusat orohatstivrema
birra leat hui dárkilat. Departemeanta oaivvilda
ahte lea váttis garvit dan, jus galgá
sáhttit doarvái bures vuhtii váldit iešguđet
beliid mat gusket earret eará riektesihkarvuhtii
ja siskkáldas fápmojuohkáseapmái.
Dasto šaddá mearrádusa
geavatlaš mearkkašupmi leat ollu
dan duohken makkár orohagas lea sáhka.
Stuora orohagain gos leat ollu siiddat, sáhttet
proseassat šaddat váddáseabbon,
muhto dat leat oahpes ášši.
Orohagain gos leat dušše moadde
siidda leat dilit álkibut. Jus orohagas lea dušše
okta siida, de ii šatta geavatlaččat
erohus siidda ja orohaga gaskka.
Lávdegoddi árvala ahte juohke siidaoasis
galget leat 5 jiena jahkečoahkkimis, ja ahte siidaoasi
jođiheaddji juohká jienaid earáide
mat gullet siidaoassái. Buohtalas álggahansiidaoassái árvala
lávdegoddi 2 jiena. Gulaskuddamis leat boahtán unnán
mearkkašumit dán evttohussii. Eatnasat
leat ovttaoaivilis das ahte siidaoasi jođiheaddjis
galgá leat nanu sajádat boazodoalu
stivrejumis.
Sámediggi árvala
ahte jus náittosguimmežagat/ovttasássit
leaba ovttas jođiheaddjin ja goappašagat
bargaba boazodoalus ollesáiggis, de berreba oažžut
10 jiena jahkečoahkkimis.
Departemeanta guorrasa lávdegotti árvalussii
jietnalogu birra. Departemeanta oaivvilda ahte Sámedikki
evttohus attášii muhtun oktasaš
siidaosiide beare ollu fámu eará
siidaosiid ektui, ja danne ii ovddit dakkár čovdosa.