Sámedikki 2008 doaimma birra

2.15 Oahpahus

2.15.1 Oahpponeavvut

Sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii váilot ollu oahpponeavvut mat leat dohkkehuvvon Máhttoloktema – Sámi vuođul. Oahpponeavvoráhkadeami evaluerema čuovvoleapmin lea Sámediggi mearridan strategalaš plána oahpponeavvoráhkadeami várás áigodahkii 2009 – 2012.

Sámedikki strategalaš plánas oahpponeavvoráhkadeami várás 2009 – 2012 leat vuoruhan oahpponeavvuid sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii guoskevaš guovlluid mánáidgárddiid ja skuvllaid evttohusaid mielde. Evalueren čájehii earret eará ahte leat muhtun skuvlaeaiggádat mat eai leat oastán sámi oahpponeavvuid. Sihkkarastin dihte ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid, lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá.

Nubbi strategiija lea ovddidit resursaskuvllaid oahpponeavvoráhkadeami várás davvi-, julev- ja lullisámi guovlluin. Sámediggi lea álggahan ovddasmanniprošeavtta Divttasvuona suohkanis, man ulbmilin lea ovddidit ájluovtta skuvlla resursaskuvlan oahpponeavvuid ráhkadeapmái julevsámegillii. Dan ovddasmanniprošeavtta vásáhusat galget leat vuođđun ovddidit resursaskuvllaid maiddái lulli- ja davvisámi guovlluin.

Sámedikkis lea jeavddalaš oktavuohta oahpponeavvobuvttadeddjiiguin ja lea 2008:s doallan ovttasbargočoahkkimiid guvttiin lágádusain. Sámi oahpponeavvut leat leamaš fáddán olu Sámedikki čoahkkimiin, earret eará Máhttodepartemeanttain, Oahpahusdirektoráhtain, Finnmárkku Fylkkamánniin ja Sálasiin – Sámi almmuheaddji- ja aviisaservviin.

2008:s leat gárvvistuvvon oktiibuot 36 dábálaš ja earenoamáš heivehuvvon oahpponeavvu, mánáidgárddi rámmaplána ja Máhttolokten – sámi vuođul. dain leat vihtta julevsámegillii, okta lullisámegillii ja 30 davvisámegillii. Dát logut leat sullii seamma go 2007 logut.

2008:s lea juolluduvvon doarjja 26 oahpponeavvoprošektii vuođđooahpahusa várás, juhkkojuvvon dábálaš/digitála ja earenoamáš heivehuvvon oahpponeavvuide. Golbma prošeavtta lullisámegillii ja guokte prošeavtta julevsámegillii leat álggahuvvon, ja dat earát leat davvisámi prošeavttat.

Go Sámi oahpahusráđđi heaittihuvvui juovlamánus 1999, de válddii Sámediggi badjelasas daid oahpponeavvuid mat ledje sin rádjosis. Dat eai lean čielga oahppoávdnasat, muhto dakkár lassiávdnasat mat gokčet dušše osiid gelbbolašvuođamihtuin dálá oahppoplánain, nu go ovdamearkka dihte álkes lohkangihppagat, fáddágihppagat, plakáhtat ja spealut. Sámediggi jugii 2008:s dáid oahpponeavvuid nuvttá 37 mánáidgárdái, 88 vuođđoskuvlii ja 5 joatkkaskuvlii Norggas, ja 7 mánáidgárdái ja 6 vuođđoskuvlii Ruoŧas ja Suomas. Lassin juhke oahpponeavvuid giella­guovddážiidda, girjerádjosiidda, allaskuvllaide, dearvvašvuođaguovddážiidda, váhnenfierpmádagaide ja girjebussiide. Oktiibuot dahket dat sullii 40 000 gáhppálaga.

Sámediggi bidjá buot oahpponeavvuid oahpponeavvoguovddážii mii lea Guovdageainnus. Oahpponeavvoguovddáš luoiká oahpponeavvuid skuvllaide ja mánáidgárddiide miehtá riikka. Sámedikkis leat maid leamaš oahpponeavvočájáhusat sámi earenoamášpedagogalaš fágabeivviin Romssas ja Sámi mánáidgárde- ja skuvlakonferánssas Bodåddjos. Dieđut ođđa oahpponeavvuid birra gávdnojit maiddái neahttabáikkis Sámi oahpponeahtta www.oahpponeahtta.no

Sámediggi oaidná ahte gárvvistuvvon oahpponeavvuid lohku ii leat sturron jagi 2007 rájes jagi 2008 rádjai. Sámediggi lea guhká bidjan guovddážii sámi oahpponeavvodárbbu ja daid váilivuođa. Váttisvuođa dihte go skuvlaeaiggádat eai oastte sámi oahpponeavvuid vaikko dat gávdnojit, háliidii Sámediggi geahččalit ođđa ortnega bokte addit nuvttá oahpponeavvuid skuvlaeaiggádiidda. Sámediggi deattuha dattetge garrasit ahte ii hálit mange láhkái luvvet skuvlaeaiggádiid ovddasvástádusas fállat sámi ohppiide sámi oahpponeavvuid mat gávdnojit, go muđui dain lea ovddasvástádus oahpponeavvuin mat leat dárogillii. Sámi oahpponeavvut eai galgga leat salderenpoastan gielda-bušeahtain.

Sámedikki 2009 – 2012 strategalaš oahpponeavvoráhkadanplánas daddjojuvvo čielgasit ahte nuvttá oahppogirjjit gielddaide eai galgga čuohcat ođđa oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Dát ii leat vejolaš jos Sámediggi ii várre dohkálaččat resurssaid jahkásaččat buvttadeapmái. Sámedikki vejolašvuohta sihkkarastit einnostahttivuođa oahpponeavvobuvttadeddjiide ja skuvlaeaiggádiidda, ja buorre oahpponeavvofálaldat sámi ohppiide, sorjá danne juolludusain stáhtabušeahta bokte.

Sámediggi vuordá ahte čielggaduvvo makkár ovddasvástádus guhtesge galgá leat sámi oahpponeavvobuvttadeamis. Sámedikki vejolašvuohta duhtadit dárbbuid sámi skuvllain sorjá das ahte juolludusat guovddáš eiseválddiid bealis leat doarvái, oahpponeavvobuvttadeddjiid kapasitehtas ja ahte skuvlaeaiggádat ollašuhttet láhkageatnegahttojuvvon doaimmaid. Sámedikki ulbmiliid strategalaš oahpponeavvoplánas sáhttá leat váttis ollašuhttit almmá dáid beliid čielggadeami haga.

2.15.2 Oahppoplánat ja diibmojuohkin

Eurohpalaš olmmošrievtti duopmostuollu (Den europeiske menneskerettsdomstolen, EMD), lea mearridan ahte norgga fága Risttalašvuohta-, osku- ja eallinoaidnu (KRL) hilggui eurohpalaš olmmošrievtti konvenšuvnna. Danne lea dan oahppoplána sadjái boahtán ođđa oahppoplána Osku, eallinoaidnu ja etihkka (OEE). Sámediggi lea meannudan OEE – sámi oahppoplánaevttohusa ja sádden dan Oahpahusdirektoráhttii ja Máhttodepartementii.

Boazodoallofága Jo3/fidnooahpahus oahppoplánaevttohus lea leamaš gulaskuddamis ja lea divvojuvvon gulaskuddancealkámušaid mielde. Gulaskuddancealkámušat mielddisbuktet maiddái ahte oktasaš prográmmafága Jo2 boazodoallu mearriduvvon oahppoplána ferte rievdaduvvot. Dat plána rievdaduvvo ja mearriduvvo álgojagis 2009.

Sámediggi lea Máhttodepartemeanttas ohcan juohkit fidnooahpahusa duodjefága, ja lea čoahkkinastán fidnooahpahusa ovttasbargoráđiin (Samarbeidsrådet for yrkesopplæring, SRY). SRY lea evttohan juohkit duoji Jo3:s. Duojis leat čuovvovaš vihtta prográmmasuorggi Jo3/fidnooahpahusas; čoarve – dákte- ja metálladuodjefága, tekstiiladuodjefága, čuoldin- ja gođđinfága, siste- ja náhkkeduodjefága ja garraduodjefága. Oahppoplánabargu álggahuvvo álgojagis 2009.

Sámediggi lea Máhttodepartemeanttas ohcan ráhkadit earenoamáš sámi oahppoplánaid joatkkaoahpahussii ja lea čoahkkinastán fidnooahpahusa ovttasbargoráđiin, SRY:in. SRY ii ávžžuhan ásahit ođđa prográmmafágaid earenoamáš sámi oahppoplánaiguin Jo3 luonddugeavaheamis ja Jo3 media ja gulahallamis. SRY ii ge ávžžuhan ásahit válljenprográmmafága, sámi meahcásteapmi prográmmasuorggi studerenráhkkanahtti luonddugeavaheapmi Jo3 siskkobealde.

Stuoradiggi doarjjui 2007 čavčča Ráđđehusa evttohusa lasihit 1.- 4. jahkeceahki diibmologu oktiibuot 190 diimmuin, 60 minuhta diimmut. Diimmut juhkkojuvvojit ná; 76 diimmu dárogiella, 76 diimmu matematihkka ja 38 diimmu eŋgelasgiella. Diibmologu lassáneapmi doaibmá skuvlajagi 2008 – 2009 rájes.

Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat Máhttodepartemeanttain diibmologu lassáneami birra fágain dárogiella, sámegiella, matematihkka ja eŋgelasgiella. Soabaduvvui lasihit diibmologu 38 diimmuin eŋgelasgielas ja 76 diimmuin matematihkas. 76 dárogieldiimmu juhkkojuvvojedje dainna lágiin ahte lasihit 38 diimmu vuosttašgillii ja 38 diimmu nubbigillii.

Máŋga fylkkagielddalaš joatkkaskuvlla leat vásihan maŋŋá Máhttoloktema ahte eai šat oaččo stáhta doarjaga sámegiela oahpahussii amas giellan. Sámegiella amas giellan lea duohta oahpahusfálaldat sámegielas. Sámediggi oaivvilda ahte skuvllat galget ovddidit heivehuvvon oahpahusa ja máŋggalágan bargovugiid, oahpahusa prinsihpaid mielde. Oahpahusláhka válddahallá oahpahusvuoigatvuođa sámegielas ja sámegillii, muhto ii daid molssaektosaš sámegieloahpahusaid. Dalle go oahppái lea buoremus čoavddus oažžut oahpahusa sámegielas amas giellan, berre dan molssaeavttu sáhttit válljet. Joatkkaskuvllat dárbbašit resurssaid vai sáhttet fállat amasgiellamolssaeavttu. Ohppiid lohku geat háliidit sámegiela amas giellan lea muhtun oktavuođain hui unni go buohtastahttá eará amas gielaiguin. Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, ja danne ii leat riekta ahte sámegiella ferte gilvalit seamma dásis ovdamearkka dihte duiskagielain dan ektui goas skuvllat galget fállat sámegiela amas giellan.

Danne háliida Sámediggi revideret doarjjaortnega joatkkaskuvllaid sámegieloahpahusa várás. Sámediggeráđđi lea váldán ášši ovdan Máhttodepartemeanttain ja Stuorradikki girko- ja oahpahus- ja dutkanlávdegottiin.

2.15.3 Stáhta sámi joatkkaskuvllaid hálddašeapmi

Sámedikki mearrádus áššis stáhta sámi joatkkaskuvllaid boahttevaš hálddašanmodealla lea čuovvoluvvon konsultašuvdnačoahkkimiin Máhttodepartemeanttain. Konklušuvdna šattai ahte Sámediggi álggaha árvvoštallat dakkár hálddašanmálle man olis Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit dan guokte sámi joatkkaskuvlla árvvoštallama ja Máhttodepartemeanta álggaha rávvagiid čađaheami mat bohte ovdan raporttas mii ráhkaduvvui hálddašanmodealla čielggadusa oktavuođas. Dat mielddisbuktá earret eará oahpahuslága rievdadanevttohusa.

2.15.4 Gelbbolašvuođalokten

2007:s juolludii Oahpahusdepartemeanta 2 miljon ruvnno Sámediggái gelbbolašvuođaloktemii sámi skuvllas. Sámi allaskuvla oaččui bargun ovddidit ja čađahit lassioahpahusa Sámi oahpahusa prinsihpat ja lasseoahpahus sámegielas nubbingiellan. Fálaldatvuoru vuođul oaččui maiddái Sámi allaskuvla barggu čielggadit sámi oahpaheaddjineahta ásaheami.

2.15.5 Eará

Romssa fylkasuohkana ja Sámedikki ovttasbargošiehtadusa olis lea Romssa fylkasuohkan álggahan prošeavtta Sámi fága- ja fidnooahpahus Romssas. Sii leat nammadan prošeaktajođiheaddji, stivrenjoavkku ja prošeaktajoavkku. Sámediggi ja Romssa fylkasuohkan ruhtadit prošeavtta ja dat joatkašuvvá 2009:s.

Sámediggi lea bagadallan skuvlaeaiggádiid, oahpaheddjiid, váhnemiid ja ohppiid Máhttolokten – sámi oktavuođas, čuovvovaš fáttáin; fága- ja diibmojuohku, sámegieloahpahusa organiseren – earenoamážit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, oahppoplánat, oahpponeavvut ja sámi fáttát nátionála oahppoplánain.