Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 43 (2008-2009)

Sámedikki 2008 doaimma birra

3.15 Ealáhusat

3.15.1 Guolásteapmi

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.17.5.

Guolástus- ja riddodepartemeanta lea 2008’s čađahan máŋga ráđđádallamiid

Sámedikkiin, hálddašanođastusa birra ja sirdimis mearasuorggi doaimmaid fylkkasuohkaniidda, ja ođastuvvon guolástanpolitihkalaš njuolggadusaid birra ja gonagasreabbá hálddašeami birra. Maiddái leat lágiduvvon diehtojuohkinčoahkkimat earret eará 2009 guolásteami muddemiid birra, guolástusmantálla ođasmahttima birra, Finnmárkku Riddoguolástanlávdegotti evttohusa čuovvoleami birra, oamastangáržžidemiid ja bestenortnegiid birra riddoguollefanasveagas, ođđa stuorradiggedieđáhusa norgga mearranjiččehaspolitihka birra ja juohkimis ođđa luosa, dápmot ja girjeluosa biebmanlobiid (2009).

Finnmárkku Riddoguolástanlávdegoddi nammaduvvui 2006 geassemánu 30. beaivvi. Lávdegotti evttohus, NAČ 2008:5 Vuoigatvuohta bivdit ábis olggobealde Finnmárkku ovddiduvvui guolástus- ja riddoministarii Deanodagas 2008 guovvamánu 18.beaivvi. Evttohus sáddejuvvui viidát gulaskuddamii ja gulaskuddama áigemearri lei mearriduvvon 2008 juovlamánu 1.beaivvi.

3.15.2 Boazodoallu

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.17.6.

Boazodoalus lea ollu hástalusat olaheames ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzilis ealáhusa. Dát guoská gažaldagaide siskkáldas hálddašeami birra valljodagaid organiserema ja geavaheami, ja gaskavuođat olgguldas dilálašvuođaide, ja earenoamážiid vuhtiiváldimis ealáhusa areálaid beroštumiid ja dárbbuid. Vaikko ealáhusa ekonomiija oppalaččat ii leat nu buorre, de dattege lea leamašan positiiva ovdáneapmi maŋimus jagiid, vuosttažettiin go eanet leat njuovvan ja buoret márkandilálašvuođat. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta deattuha dan ahte dán ovdáneami sáhttá nannet, ea.ea. joatkit ja ovdánahttit boazodoallošiehtadusa ortnegiid mat movttiidahttet lassáneaddji árvoháhkama. Maŋimus boazodoallošiehtadusain álggahuvvui geahččalanortnet Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovllus nu ahte árranjuovvandoarjaga ja miessedoarjaga sadjái lea ásahuvvon doarjja mas eaktun lea ahte vuostáiváldi galgá ollášuhttit dihto njuovvan- ja buvttadangáibádusaid.

3.15.3 2007 Boazodoalloláhka

Boazodoalloláhka mii 2007’s mearriduvvui mearkkašii mealgadis rievdadusaid ovddit lágain mat leat boazodoalu váste. Láhka áibbas eará ládje deattuha ealáhusa siskkáldas iešstivrejumi ea.ea. go siiddain ja orohagain lea váldoovddasvástádus hábmemis resursahálddašeami mearrádusaid. Eiseválddit leat iešguđet ládje láhčen ja áigot ain láhččet vejolašvuođa olahit buori proseassa vai lága mearrádusat galget doaibman áigumušaid ektui. Dán barggus Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta vuosttažettiin vuoruha barggu ráhkadeames geavahannjuolggadusaid orohagaide mas leat boazologu ja guohtunáiggiid rámmaeavttut. Dán barggu oktavuođas leat čađahuvvon máŋga diehtojuohkinčoahkkima lága birra iešguđege boazodoalloguovlluin. Sierra lávdegoddi mas leat mielde ovddasteaddjit ealáhusas, hálddahusas ja dutkamis lea bargan ja evttohan eavttuid boazologu mearrideapmái. Lea maiddái ráhkaduvvon oaivádus boazologu mearrideapmái ja geavahannjuolggadusaid hábmemis, ja hálddahus lea lágidan čoahkkimiid mas leat juohkán dieđuid ja oaivadusaid. Dohkkehuvvon boazodoallošiehtadusas 2009 – 2010 áigodahkii leat maiddai deattuhan ekonomalaš ortnegiid mat nannejit ja movttiidahttet orohagaid barggu dán suorggis.

3.15.4 Areálagažaldagat ja areálasuodjaleapmi

Dat ođđa mearriduvvon plánaláhka, geatnegahttá suohkaniid ja guovlluid vuhtiiváldimis sámi boazodoalu luondduvuođu, ja ođđa njuolggadusaid searvama birra ja plánaprográmma gáibádus mii galgá sihkkarastit ahte boazodoallu árrat searvá plánaprosessii. Láhka lea dagahan viiddiduvvon vejolašvuođaid vuhtiiváldimis boazodoalu beroštumiid danin go boazodollui earenoamáš dehálaš guovllut sáhttet plánas merkejuvvot deastaavádahkan, ja ahte dáid avádagaide sáhttet čadnojuvvot dihto mearrádusat. Plánaláhka deattuha ahte suohkaniidgaskasaš ja guovlulaš plánen maiddái lea dehálaš boazodollui mii oalle viidát geavaha guovlluid suohkan- ja fylkkarájáid rastá. Bargu ođđa plánalága birra čuovvoluvvo vuosttažettiin dieđuiguin ja oaivadusain hálddahusas ja stivrenásahusaide, ja ráhkadit oaivádusa boazodoalu ja areálasuodjaleami birra.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea ea.ea. čuovvoleames barggu ođđa plánalága mielde, oaidnán dehálažžan ahte maiddái ráhkaduvvo kárta oktan boazodoalloguovlluid árvošláddjemiin. Ulbmiliin lea buoret oainnusindahkat guovlluid gos ealáhusas leat dehálaš guođohan- ja geavahanberoštumit. Dákkár kárttat lea eanet ávkkálačča ea.ea. suohkanlaš plánema oktavuođas. Nammaduvvon bargojoavku lea árvvoštallan ja evttohan vuogi movt dákkár árvošláddjema dahkat. Bargu ferte čuovvoluvvot hálddahusas, ja boazodoalloguovlluid árvošláddjema čađaheapmi lea bajimus vuoruhuvvon bargun boahttevaš jagiid.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea álggahan prošeavtta nannemis departemeanttaidgaskasaš ovttasbarggu vuhtiiváldimis boazodoalloberoštumiid areálaoktavuođas. Prošeavttas galgá departemeanta oainnusindahkat ja dárkilastit dárbbuid ja vejolašvuođaid, ja čađahit ovddasvástádusjuogu čuovvoleames doaibmasurggiid mat sáhttet leat njuolggadusat dahje buoret gulahallan gaskal boazodoalu ja eará areálaberoštumiid. Doaimmat sáhttet váikkuhit ahte našunála ja riikkagaskasaš geatnegasvuođat sámi boazodoalu ektui buorebut ollášuhttojuvvojit.

3.15.5 Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna

Šiehtadallamat Ruoŧain ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna birra joatkašuvve fas 2005 juovlamánus maŋŋil go guokte riikka sohpe ođđa oktasaš fápmudusa čuovvovaš šiehtadallamiidda. Mearrideames fápmudusa ja nammadeames ođđa norgga šiehtadallansáttatgotti dahkkui gonagaslaš resolušuvnna bakte 2005 skábmamánu 4.beaivvi. Šiehtadallamat mat dán vuođul čađahuvvojedje 2009 guovvamánus. áirrasgottit dohkkehedje evttohuvvon konvenšuvnna evttohusa oktan njuolggadusaiguin oktasaš hálddašanásahusaide mat evttohuvvojit ásahuvvot, ja maiddái guovllubeavdegirjji oktan geográfalaš guovllujuohkimiin, dákko bakte lagabui mearrádusat áiddiid birra. Šiehtadallama boađus lea ovddiduvvon dán guovtti riikkaid ráđđehusaide viidáset čuovvoleapmái. Ráđđehus ovddida dán ášši Stuorradiggái proposišuvdnan mas vuolláičállin evttohusain. Ođđa konvenšuvdna lea vuordimis fámus jagi 2010 mielde.

3.15.6 Ráđđádallamiid oktavuođas Sámedikkiin

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta deattuha buori ráđđádallanproseassaid Sámedikki ja boazodoalu ektui. Dán departemeanta oaidná dehálažžan vai sámi beroštumit galget beassat searvat dohkálaš vuogi mielde, ja vai eiseválddiide galgá šaddat buoret mearrádusvuođđu go áššiid mearridit. Ráđđádallamat čađahuvvojit Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin lea áššiin nugomat meannudeames Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna.

3.15.7 árvoháhkanprográmma buohtalasealáhusaide ja mátkeealáhusaide

Dás čujuhuvvo Sámedikki jahkedieđáhussii kap 2.17.7.

Ráđđehus lea gearggus guorrasit Sámedikki sávaldahkii ahte ain joatkit ovdánahttimis buohtalasealáhusaid ja mátkeealáhusaid árvoháhkanprográmma. Sámedikki 2009 bušeahttarámma lea dán oktavuođas lassánan 2 milj. ruvnnuin 8,5 milj. ruvdnui. Sámediggi lea namuhan árvoháhkanprográmma dán dieđáhusa 2.17 kapihttalis.