3.15 Ealáhusat
3.15.1 Guolásteapmi
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.17.5.
Guolástus- ja riddodepartemeanta
lea 2008’s čađahan
máŋga ráđđádallamiid
Sámedikkiin, hálddašanođastusa
birra ja sirdimis mearasuorggi doaimmaid fylkkasuohkaniidda, ja ođastuvvon
guolástanpolitihkalaš njuolggadusaid
birra ja gonagasreabbá hálddašeami
birra. Maiddái leat lágiduvvon
diehtojuohkinčoahkkimat earret
eará 2009 guolásteami
muddemiid birra, guolástusmantálla
ođasmahttima birra, Finnmárkku
Riddoguolástanlávdegotti
evttohusa čuovvoleami birra, oamastangáržžidemiid
ja bestenortnegiid birra riddoguollefanasveagas, ođđa
stuorradiggedieđáhusa norgga
mearranjiččehaspolitihka
birra ja juohkimis ođđa
luosa, dápmot ja girjeluosa
biebmanlobiid (2009).
Finnmárkku Riddoguolástanlávdegoddi
nammaduvvui 2006 geassemánu
30. beaivvi. Lávdegotti evttohus,
NAČ 2008:5 Vuoigatvuohta
bivdit ábis olggobealde
Finnmárkku ovddiduvvui guolástus-
ja riddoministarii Deanodagas 2008 guovvamánu
18.beaivvi. Evttohus sáddejuvvui
viidát gulaskuddamii ja
gulaskuddama áigemearri
lei mearriduvvon 2008 juovlamánu
1.beaivvi.
3.15.2 Boazodoallu
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.17.6.
Boazodoalus lea ollu hástalusat
olaheames ekologalaš, ekonomalaš ja
kultuvrralaš ceavzilis ealáhusa.
Dát guoská gažaldagaide
siskkáldas hálddašeami
birra valljodagaid organiserema ja geavaheami, ja gaskavuođat
olgguldas dilálašvuođaide,
ja earenoamážiid
vuhtiiváldimis ealáhusa
areálaid beroštumiid
ja dárbbuid. Vaikko ealáhusa
ekonomiija oppalaččat
ii leat nu buorre, de dattege lea leamašan
positiiva ovdáneapmi maŋimus
jagiid, vuosttažettiin go
eanet leat njuovvan ja buoret márkandilálašvuođat.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta deattuha dan ahte dán ovdáneami
sáhttá nannet,
ea.ea. joatkit ja ovdánahttit
boazodoallošiehtadusa ortnegiid
mat movttiidahttet lassáneaddji árvoháhkama.
Maŋimus boazodoallošiehtadusain álggahuvvui geahččalanortnet
Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovllus
nu ahte árranjuovvandoarjaga
ja miessedoarjaga sadjái
lea ásahuvvon doarjja mas
eaktun lea ahte vuostáiváldi
galgá ollášuhttit
dihto njuovvan- ja buvttadangáibádusaid.
3.15.3 2007 Boazodoalloláhka
Boazodoalloláhka mii
2007’s mearriduvvui mearkkašii
mealgadis rievdadusaid ovddit lágain
mat leat boazodoalu váste. Láhka áibbas
eará ládje deattuha
ealáhusa siskkáldas
iešstivrejumi ea.ea. go
siiddain ja orohagain lea váldoovddasvástádus
hábmemis resursahálddašeami mearrádusaid.
Eiseválddit leat iešguđet
ládje láhčen
ja áigot ain láhččet vejolašvuođa
olahit buori proseassa vai lága
mearrádusat galget doaibman áigumušaid
ektui. Dán barggus Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanta vuosttažettiin
vuoruha barggu ráhkadeames
geavahannjuolggadusaid orohagaide mas leat boazologu ja guohtunáiggiid
rámmaeavttut. Dán
barggu oktavuođas leat čađahuvvon
máŋga
diehtojuohkinčoahkkima lága
birra iešguđege
boazodoalloguovlluin. Sierra lávdegoddi
mas leat mielde ovddasteaddjit ealáhusas,
hálddahusas ja dutkamis
lea bargan ja evttohan eavttuid boazologu mearrideapmái.
Lea maiddái ráhkaduvvon oaivádus
boazologu mearrideapmái
ja geavahannjuolggadusaid hábmemis,
ja hálddahus lea lágidan čoahkkimiid mas
leat juohkán dieđuid
ja oaivadusaid. Dohkkehuvvon boazodoallošiehtadusas 2009 – 2010 áigodahkii
leat maiddai deattuhan ekonomalaš ortnegiid
mat nannejit ja movttiidahttet orohagaid barggu dán
suorggis.
3.15.4 Areálagažaldagat
ja areálasuodjaleapmi
Dat ođđa
mearriduvvon plánaláhka,
geatnegahttá suohkaniid ja
guovlluid vuhtiiváldimis
sámi boazodoalu luondduvuođu,
ja ođđa
njuolggadusaid searvama birra ja plánaprográmma
gáibádus
mii galgá sihkkarastit ahte
boazodoallu árrat searvá plánaprosessii.
Láhka lea dagahan viiddiduvvon
vejolašvuođaid vuhtiiváldimis
boazodoalu beroštumiid danin
go boazodollui earenoamáš dehálaš guovllut
sáhttet plánas merkejuvvot
deastaavádahkan, ja ahte dáid
avádagaide sáhttet čadnojuvvot
dihto mearrádusat. Plánaláhka
deattuha ahte suohkaniidgaskasaš ja
guovlulaš plánen maiddái
lea dehálaš boazodollui
mii oalle viidát geavaha
guovlluid suohkan- ja fylkkarájáid
rastá. Bargu ođđa plánalága
birra čuovvoluvvo vuosttažettiin
dieđuiguin ja oaivadusain hálddahusas
ja stivrenásahusaide, ja ráhkadit
oaivádusa boazodoalu ja areálasuodjaleami
birra.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea ea.ea. čuovvoleames
barggu ođđa plánalága
mielde, oaidnán dehálažžan
ahte maiddái ráhkaduvvo
kárta oktan boazodoalloguovlluid árvošláddjemiin.
Ulbmiliin lea buoret oainnusindahkat guovlluid gos ealáhusas
leat dehálaš guođohan-
ja geavahanberoštumit. Dákkár
kárttat lea eanet ávkkálačča
ea.ea. suohkanlaš plánema
oktavuođas. Nammaduvvon
bargojoavku lea árvvoštallan
ja evttohan vuogi movt dákkár árvošláddjema
dahkat. Bargu ferte čuovvoluvvot
hálddahusas, ja boazodoalloguovlluid árvošláddjema čađaheapmi
lea bajimus vuoruhuvvon bargun boahttevaš jagiid.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea álggahan
prošeavtta nannemis departemeanttaidgaskasaš ovttasbarggu
vuhtiiváldimis boazodoalloberoštumiid areálaoktavuođas.
Prošeavttas galgá departemeanta
oainnusindahkat ja dárkilastit
dárbbuid ja vejolašvuođaid,
ja čađahit ovddasvástádusjuogu čuovvoleames doaibmasurggiid
mat sáhttet leat njuolggadusat
dahje buoret gulahallan gaskal boazodoalu ja eará areálaberoštumiid.
Doaimmat sáhttet váikkuhit
ahte našunála ja
riikkagaskasaš geatnegasvuođat sámi
boazodoalu ektui buorebut ollášuhttojuvvojit.
3.15.5 Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna
Šiehtadallamat Ruoŧain
ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna
birra joatkašuvve fas 2005
juovlamánus maŋŋil
go guokte riikka sohpe ođđa
oktasaš fápmudusa čuovvovaš šiehtadallamiidda.
Mearrideames fápmudusa ja
nammadeames ođđa
norgga šiehtadallansáttatgotti
dahkkui gonagaslaš resolušuvnna bakte
2005 skábmamánu
4.beaivvi. Šiehtadallamat
mat dán vuođul čađahuvvojedje
2009 guovvamánus. áirrasgottit
dohkkehedje evttohuvvon konvenšuvnna
evttohusa oktan njuolggadusaiguin oktasaš hálddašanásahusaide
mat evttohuvvojit ásahuvvot,
ja maiddái guovllubeavdegirjji
oktan geográfalaš guovllujuohkimiin, dákko
bakte lagabui mearrádusat áiddiid
birra. Šiehtadallama boađus lea
ovddiduvvon dán guovtti
riikkaid ráđđehusaide
viidáset čuovvoleapmái.
Ráđđehus ovddida
dán ášši
Stuorradiggái proposišuvdnan
mas vuolláičállin
evttohusain. Ođđa
konvenšuvdna lea vuordimis fámus
jagi 2010 mielde.
3.15.6 Ráđđádallamiid oktavuođas
Sámedikkiin
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta deattuha buori ráđđádallanproseassaid Sámedikki
ja boazodoalu ektui. Dán departemeanta
oaidná dehálažžan
vai sámi beroštumit
galget beassat searvat dohkálaš vuogi
mielde, ja vai eiseválddiide
galgá šaddat
buoret mearrádusvuođđu
go áššiid
mearridit. Ráđđádallamat čađahuvvojit
Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkaservviin lea áššiin
nugomat meannudeames Norgga-ruoŧa
boazoguohtunkonvenšuvnna.
3.15.7 árvoháhkanprográmma buohtalasealáhusaide
ja mátkeealáhusaide
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.17.7.
Ráđđehus
lea gearggus guorrasit Sámedikki
sávaldahkii ahte ain joatkit ovdánahttimis
buohtalasealáhusaid ja mátkeealáhusaid árvoháhkanprográmma.
Sámedikki 2009 bušeahttarámma
lea dán oktavuođas
lassánan 2 milj. ruvnnuin
8,5 milj. ruvdnui. Sámediggi
lea namuhan árvoháhkanprográmma
dán dieđáhusa
2.17 kapihttalis.