3.15 Ealáhusat
3.15.1 Eanadoallu
Ráđđehus
lea Soria Moria-julggaštusastis
cealkán ahte dat háliida
sihkkarastit eanadoalu doaimmaheaddjiide dakkár
sisaboahtoovdáneami ja sosiála
eavttuid mat eará joavkkuin
ge leat. Dasto lea ráđđehus
julggaštusastis deattuhan
ahte dat áigu sihkkarastit
eanadollui máŋggalágan
doallostruktuvrra miehtá riikka.
Earret eará jahkásaš eanadoallošiehtadusain
lea ráđđehus
deattuhan dehálažžan
ovddidit sisaboađuid eanadoalu
fitnodagaide, doaibmabijuid boaittobeallásaš eanadoalu várás
ja nannet struktuvraprofiilla.
Dáinna áŋgiruššamiin ráđđehus
addá sámi
eanadollui ge buoret rápmaeavttuid.
Doaibmabijut sámi eanadoalu
várás čađahuvvojit
ollislaš eanadoallopolitihkas.
Dat ii guoskka dušše
ekonomalaš váikkuhangaskaomiide,
muhto maiddái biras- ja
resursapolitihkkii, biebmopolitihkalaš doaibmabijuid
deattasteapmái, ealáhusovddideami áŋgiruššamii
ja eanadoallo- ja ássanpolitihkkii.
Dát doaibmabijut váikkuhit
dasa ahte dat váldoulbmil
mii Sámedikkis lea ealáhusain,
ollašuhttojuvvo, namalassii
«nana ja ealli sámi
servodagat main lea bissovaš ássan
ja máŋggalágan
ealáhusat».Dábálaš váikkuhangaskaomiid geavaheapmi
mat leat boaittobeliid ja struktuvrra várás,
soahpá Sámedikki
oasseulbmilii eanadoaluin
«bisuhit
ja ovddidit ealáhusaid sámi
guovlluin».
Davvi-Norgga eanadoallu ferte birget váttes
luonddudiliin go buvttadeapmi lea nu bieđgguid
ja go guhkes gaskkaid ferte fievrridit dárbašiid
ja eanadoallobuktagiid. Movttiidahttin dihtii árjjalaš eanadollui riikkaoasis,
ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu
ge, de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit
lágiduvvon Davvi-Norgii
ja buhtaduvvojit maiddái
buvttadangolut máŋggalágan
boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin.
Ii addojuvvo doarjja dušše
ekonomalaš váikkuhangaskaoapmin
main lea njuolgga sisaboahtováikkuhus
eanadoallofitnodagaide, muhto áŋgiruššet
maiddái eará ortnegiiguin
nu go fievrrádusdoarjagiiguin
buot deháleamos buvttademiid várás
eanadoalus, main lea stuorra mearkkašupmi
Davvi-Norgga gielddaide.
Doarjjaortnegiid lassin vuoruhuvvo riikkaoasi eanadoallu eará doaibmabijuiguin
ge. Eanadoallošiehtadusain
sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka dihtii mearriduvvui várret
1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin
mii galggai ođđasis
juogadeapmái Finnmárkui.
Jagi 2009 eanadoallošiehtadusain
Finnmárkku mielkebuvttadeami
struktuvrralaš diliid geažil
mearriduvvui maiddái lasihit
areáladoarjaga roavvafuođđara
várás
Finnmárkui ja Davvi-Romssa
osiide. Dát doaibmabijut
leat leamaš mielde dain árvalusain
maid Sámediggi lea addán
Eanadoallo- ja biebmodepartementii ovdalaš jahkásaš eanadoallošiehtadusaid.
Nu go boazodoallošiehtadusas
ge de várrejuvvojit ruđat
eanadoallošiehtadusa bokte
Sámedikki doarjjaortnegiidda
mat leat ealáhusovddideami/SNT
várás. Dat
lea veahkki buoridit sámi
eanadoalu. Sihke Sámediggi
ja departemeanta leat deattastan dehálažžan
ahte Sámediggi, Innovašuvdna
Norga ja fylkkamánne eanadoalloossodat
bures gulahallet go ráhkadit
strategiijaid investerenruđaid
várás.
Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái
de leat maiddái máŋga
ekonomalaš váikkuhangaskaoami
fidnemassii riikkalaš ortnegiin.
Dat leat dakkár ortnegat main
sámi eanadoallofitnodagat
ge sáhttet ohcat doarjaga.
Daidda gullet earret eará fylkkaid
giliovddidanruđat Eanadoalu
ovddidanfoanddas ja leat jurddašuvvon geavahuvvot
láhčit dilálašvuođaid
dakkár ealáhusovddideapmái
mii addá vuođu
guhkesáigásaš, gánnáhahtti árvoháhkamii
ja leavahuvvon ássamii eanadoalu
resurssaid ektui oppalohkái
ja eanadoalloopmodaga ektui erenoamážit.
Ruđat hálddašuvvojit
guvllolaččat. Dan
lassin leat eanet ortnegat nu go Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmma
ja Sáivaguollebivddu ovddidanprográmma.
Sámediggi háliida
dadjamuša Norgga ealáhuspolitihka
hábmemis, dannego ealáhusovddideapmi
sámi guovlluin hui ollu
lea gitta guovddášeiseválddiid
politihkas. Sámediggi lea
dovddahan ahte háliida ráđđádallanproseassa
eanadoallošiehtadusaid oktavuođas.
Muhto dat ii sáhte čađahuvvot
dannego eanadoallošiehtadallamat
leat guovtti beali soahpama vuođđu,
stáhta ja eanadoalu, man ovddas
Norgga eanadoalliidsearvi ja Norgga eanadoalliid ja smávvadálolaččaid searvi šiehtadallet.
Mo šiehtadallamat čađahuvvojit,
lea mearriduvvon
«Váldošiehtadusas
eanadoalu várás»,
man vuollái stáhta
ja eanadoalu organisašuvnnat čállet. Šiehtadallamiid
stuorra oassi leat maiddái
bušeahttadilálašvuođat
mat eai gula ráđđádallanvuogádahkii.
Sámediggi ja Eanadoallo-
ja biebmodepartemeanta leat dattetge ásahan dehálaš proseassa
bissovaš čoahkkimiid
bokte ovdalaš eanadoallošiehtadusaid,
ja dasa gullá viehka ollu čállosiid
sádden departementii. Dát
gulahallan Sámedikkiin čuovvoluvvui
jagi 2009 ge.
3.15.2 Boazodoallu
Boazodoallopolitihka ulbmil lea oaččohit áigái
boazodoalu mii lea ekonomalaččat,
ekologalaččat
ja kultuvrralaččat
ceavzil. Jus boazodoallu boahtteáiggi
galgá leat sámi
kultuvrra vuođđu,
de dat ferte váldojuvvot
vuhtii ja hálddašuvvot
dakkár ealáhussan
mas lea ekonomalaš árvobuvttadeapmi
ja bevttolaš buvttadeapmi.
Guokte guovdilis váikkuhangaskaoami boazodoallopolitihkalaš ulbmiliid
juksamis leat boazodoalloláhka
ja boazodoallošiehtadus.
Ođđa
boazodoalloláhka fámuiduvai
suoidnemánu 1. b. 2007.
Ain leat čađaheamen
ođđa lága.
Lága vuođđu
lea ahte boazodoallu lea gitta guohtuneatnamiid biologalaš resurssain,
ja ahte dat leat ja geavahuvvojit ceavzilit guhkibu vuollai. Dohkkehuvvon
doallonjuolggadusat leat resursahálddašeami vuođđu
ovddas guvlui, ja fertejit leat eaktun dasa ahte lága
arvat mearrádusat galget
sáhttit geavahuvvot. Orohatstivrrat
leat ođđa
lága vuođul ožžon
ovddasvástádusa ráhkadit
doallonjuolggadusaid. Doallonjuolggadusat galget sisttisetdoallat
njuolggadusaid earret eará guohtuneatnamiid
geavaheami birra, boazologu birra ja dárbbašlaš vuođđostruktuvrra
birra. Guovllustivra galgá dohkkehit
doallonjuolggadusaid. Boazologu galgá Boazodoallostivra
loahpalaččat
dohkkehit. Ollu orohagat leat ráhkadan
doallonjuolggadusaid, muhto dássážii
ii leat oktage orohagaid ožžon
dohkkehuvvot iežas doallonjuolggadusaid.
Boazodoallohálddahus čuovvola
dál sihke daid orohagaid
mat leat ráhkadan doallonjuolggadusaid,
muhto main leat čujuhuvvon
váilivuođat,
ja daid orohagaid mat eai leat vel sáddet
doallonjuolggadusaid dohkkeheapmái.
Dasto čujuhuvvo dasa ahte
boazodoalloeiseválddit leat
ožžon
viiddiduvvon fápmudusaid čuovvolit
daid dáhpáhusaid
main siskkáldas iešstivren
ii doaimma, ja main lea dárbu dan
dahkat resursavuođu geažil
dahje eará servodatberoštumiid
geažil.
Jahkásaš boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid
oktavuođas lea Sámedikkis čuovvunvuoigatvuohta,
ja dat čuovvu šiehtadallamiid oktilaččat. Šiehtadallamiid ovdalaš Sámediggi
meannudii árvalusaidis 2010/2011
Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid
skábmamánu
dievasčoahkkimisttis. Dan árvalusat
gusket máŋgga
suorgái, ja sohpet eanaš Norgga
Boazosápmelaččaid
Riikkasearvvi (NBRa) gáibádusaide.
Juovlamánu 15. b. dolle
Sámediggi ja Eanadoallo-
ja biebmodepartemeantta (EBDa) politihkalaš njunnošat
digaštallančoahkkima mas
Sámediggi čilgii
iežas árvalusaid.
Guovvamánu 18. beaivvi
NBR ja Stáhta soabaiga ođđa
boazodoallošiehtadusa birra áigodahkii 01.07.2010 — 30.06.2011. Šiehtadus
siskkilda ekonomalaš doaibmabijuid
boazodollui buohkanassii 101,0 milj. ruvnno ovddas. Dát
lea seamma stuorra juolludus go gustojeaddji šiehtadusas
ge.
Boazodoallošiehtadus
2010/2011 nanne doaibmabijuid maiguin lea áigumuš oaččohit áigái
buoremus buvttadusa ja buorebut heivehit boazologu resursavuđđui.
Dehálaš doaibmabidju lea
ahte doarjja misiid njuovvamii lasihuvvo mearkkašahtti
ollu. Ovddidan dihtii ulbmillaš dásseárvobarggu
boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit
lasihit beallelašdoarjaga.
Lea šaddan váddásat
jođihit bohccobierggu gávpemárkanii
maŋimus jagi. Danne šiehtadus
deattuha doaibmabijuid mat sáhttet
buoridit njuovvama čađaheami
miehtá áigodaga,
ja mat sáhttet buoridit
vuovdinvejolašvuođaid. Šiehtadusbealit
leat soahpan ásahit sierra
Márkanlávdegotti
bohccobierggu várás. Márkanlávdegoddi
galgá earret eará láhčit dilálašvuođaid
earret eará dasa ahte bohccobiergu
galgá vuovdaluvvot mearkanevtrála
bohccobiergun, ja eará ge vuovdalandoaibmabijuide
maid atná dárbbašlažžan.
Boazodoalu stuorámus
hástalus guhkit áigái
lea sihkkarastit eatnamiid. Dát
lea stuorra hástalus go
olmmoš jurddaša
ahte boazodoallu lea dakkár ealáhus
mii erenoamážit dárbbaša
viiddis eatnamiid, ja ahte sisabahkkemat ja ráfehuhttin
boazoguohtuneatnamiin lea lassánan
mearkkašahtti láhkai
maŋimus jagiid. Danne lea dehálaš áŋgireappot geahččalit
geahpidit dán váttisvuođa.
Jus mii galgat lihkostuvvat sámekultuvrra ávnnaslaš vuođu sihkkarastimiin,
de lea mearrideaddji eaktu ahte mis lea oktasaš duohtavuođaáddejupmi
ja ahte iešguđet
doaibmit doibmet ovttas. Dát
gáibida ahte politihkkárat ja
eiseválddit máhttet
ollu boazodoalu guđege beliid
birra, nuppástusproseassaid
birra ja áššiid
gittalasvuođa birra. Boazodoallu
doaimmahuvvo gieldda- ja fylkkarájáid
rastá. Danne lea dárbu ahte
gielddat barget bures ovttas, ahte gielddalaš ja
guvllolaš eiseválddit
barget bures ovttas, nu ahte lea vejolaš láhčit
diliid eambbo ollislaš jurddašeapmái eanahálddašeami
birra sámi boazodoalloguovlluin.
Aivve oktasaš áŋgiruššamiin
ja ovttasbargguin lea vejolaš juksat
biddjojuvvon ulbmiliid.
Go lea áigumuš sihkkarastit boahtteáigái
eleš boazodoalu, de lea dárbu
buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid, ja erenoamážit
dakkár eatnamiid mat sáhttet
váikkuhit ceavzilis boazodollui.
Plána- ja huksenláhka
lea guovdilis láhka areálahálddašeami hárrái
boazodoalloguovlluin, ja dat lea guovdilis váikkuhangaskaoapmi
go áigumuš lea
buorebut sihkkarastit areálaid.
Plána- ja huksenlága ođđa
plánaoasis leat ásahuvvon buoret
bargoreaiddut mat addet gielddaid ja fylkkagielddaid plánejeaddjiide
buoret vejolašvuođa čuovvolit
riikkalaš ulbmiliid sihkkarastit
sámi boazodollui ávnnaslaš vuođu. Vuođđolága § 110a
ja riikkaidgaskasaš njuolggadusat
geatnegahttet sihke gielddalaš,
guvllolaš ja stáhtalaš eiseválddiid
vuhtii váldit sámi
kultuvrra, ealáhusaid ja
servodateallima nu ahte dat ožžot
erenoamáš gieđahallama
ja árvvoštallama
servodatplánemis oppalaččat
ja areálaplánemis
erenoamážit. Dát
guoská buot gielddaide ja
regiuvnnaide main lea sámi
boazodoallu.
Sámediggi lea ráhkadan
sierra plánaveahki. Dát
plánaveahkki oktan dainna
fáddávehkiin
maid Birasgáhttendepartemeanta
lea ráhkadahttán,
leat buorre vuođđu
go áigumuš lea
sihkkarastit sámi kultuvrii,
ealáhusaide ja servodateallimii
buoret luondduvuođu.
Vai lea vejolaš geavahit
duoid vehkiid nu bures go vejolaš,
de ferte leat dehálaš ahte
Sámediggi ja boazodoalu
hálddašanorgánat
ožžot vejolašvuođa
barget bures ovttasráđiid.
Sámediggi lea váldán
ovdan gažaldaga konsultašuvnnaid
birra boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid
ektui, ja erenoamážit
stáhta fálaldaga ektui.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ja Sámedikki
gaskasaš čoahkkimiin
lea Sámediggi ožžon
dieđu ahte ii leat guovdil
ii ge ulbmillaš konsultašuvnnaid
doallat Stáhta fálaldaga
birra. Váldosivva lea ahte
eai galgga leat konsultašuvnnat
bušehttii gulli čiegos dieđuid
birra. Muhto Sámediggi ja
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta leat ásahan dehálaš proseassaid
earret eará bissovaš čoahkkimiiguin
ovdalaš boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid. Dát
oktavuohta vuoruhuvvo boahtteáiggi ge.
3.15.3 Minerálaláhka
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
kapihttalii 2.8.4.18.
Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ovddidii
Od.prp. nr. 43 (2008–2009) Minerálaresurssaid
háhkamii ja roggamii guoski
lága birra (minerálaláhka) Stuorradiggái
njukčamánu
20. b. 2009. Stuorradiggi dohkkehii lága
ovttajienalaččat.
Láhka ja lága láhkaásahus
fámuiduvve 1.1.2010.
Álgoálbmotberoštumit
nannejuvvojit ođđa
lágas. Lágas čuožžu
ahte mineráladoaimmaid oktavuođas
galgá sámi
kultuvrra luondduvuođđu
vuhtiiváldojuvvot. Finnmárkku
várás
leat ođđa
njuolggadusat dieđiheami birra
ja guhkit áigemearit njuolgga
sidjiide geat barget bohccuiguin. Seammás
viiddiduvvo geatnegasvuohta kártet
sámi beroštumiid
ovdal minerálaohcama. Ođđa áššemeannudannjuolggadusat
fuolahit ahte galgá biddjojuvvot stuorát
deaddu sámi beroštumiide bággolonistanohcamiid
ja doaibmakonsešuvnna ohcamiid
meannudeamis. Seamma láhkai
jotkojuvvojedje ovddeš Báktelága
(bergverksloven) áššemeannudannjuolggadusat
mat geavahuvvojit iskan- ja rogganlobiid ohcamiid meannudeamis.
Guovlluin Finnmárkku olggobealde
gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat
mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid
dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid
beroštusaid, ovdamearkka
dihtii boazodoalu beroštusaid.
Dan lassin gusto Stáhta
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallansoahpamuš mii vuolláičállojuvvui
miessemánus 2005, maiddái
guovlluide Finnmárkku olggobealde,
ja sámi beroštumit
leat váldojuvvon vuhtii
eará lágain
ge nu go plána- ja huksenlágas.
Ođđa
minerálalága ráđđádallamiin
gáibidii Sámediggi
ahte seammalágan áššemeannudannjuolggadusat
go dat mat gustojit Finnmárkui,
maiddái galget gustot árbevirolaš sámi
guovlluin Finnmárkku olggobealde. Ráđđehus
ii leat sáhttán ná árrat čuovvolit
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II árvalusaid mii evttohii
rievdadusaid minerálalágaide Finnmárkku
olggobeallásaš guovlluid
várás
ge. Od. prp. nr. 43 (2008 – 2009) siiddus
112 boahtá ovdan ahte dat vejolašvuohta
rahppojuvvo ahte sáhttá maid
nuppástuhttit minerálalága
maŋŋil
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II čuovvoleami oassin.
3.15.4 Boraspirenammagottit
Sámediggi nammadii ovddasteaddjiid
boraspirenammagottiide Hedmárkkus
davás. Birasgáhttendepartemeanta
gáibida borasspireláhkaásahusa
bokte ahte Sámedikki ovddasteaddjit
boraspirenammagottiin galget leat Sámedikki áirasat dahje
sadjásaš áirasat.
Sámedikki mielas dát
gáibádus
orru leamen eahpegovttolaš ja
dat lea dáhtton Birasgáhttendepartemeantta
nuppástuhttit borasspireláhkaásahusa
nu ahte Sámediggi friddja
sáhttá nammadit iežas
ovddasteaddjiid nammagottiide. Birasgáhttendepartemeanttas
lea leamaš láhkaásahusevttohus
gulaskuddamis čakčat
2009. Láhkaásahus galgá rievdaduvvot
nu ahte ii šat gáibiduvvo
ahte Sámedikki ovddasteaddjit
boraspirenammagottiin eai šat
galgga leat Sámedikki áirasat
dahje sadjásaš áirasat.
Gáibádus báikkálaš gullevašvuođa birra
gal doalahuvvo.
3.15.5 Luossahálddašeapmi
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
kapihttalii 2.7.5.2.
Sámediggi ja Luondduhálddašandirektoráhta ráđđádalle
2009 luossabivddu bivdináiggiid
birra. Muddemat mat mearriduvvojedje 2008 várás,
jotkojuvvojedje 2009 várás.
Luondduhálddašandirektoráhta ráđđádalai
Sámedikkiin ovdalgo gáržžidanevttohus
mearraluossabivddus jagiid 2010 – 2014
várás sáddejuvvui
gulaskuddamii. Maŋŋágo
gulaskuddanáigi nogai, ráđđádalle Sámediggi
ja Birasgáhttendepartemeanta
áššis.
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta
jukse muhtun muddui ovttamielalašvuođa
mearraluossabivddu bivdináiggiin
2010 guolásteami várás.
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta
leat dahkan rámmašiehtadusa
daid ráđđádallamiid
birra, mat čatnasit luossabivdui
Davvi-Romssas ja Finnmárkkus. Šiehtadusa vuođđun
galget leat sihke geatnegasvuođat
sápmelaččaide álgoálbmogin
ja Ráđđehusa
politihkka luđolaš luosa
várás. Áigumuš lea
sihkkarastit buoremus vuođu
luossabivddu muddemii Davvi-Romssas ja Finnmárkkus.
3.15.6 Energiijarusttegat
Varanger Kraft AS lea ohcan doaibmalobi hukset bieggafápmorusttega
mii addá 350 MW rádjai,
Rákkočerrui
Bearalvági gildii. Ášši
lea leamaš gulaskuddamis
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtas
(NČEs). Kulturmuitoiskkadallamiid
ja bieggafápmorusttegiid
huksema oktavuohta lea válddahallojuvvon
Retningslinjer for planlegging og lokalisering
av vindkraftanlegg(BGD ja OED 2007). Láiddanjuolggadusat
skovvejit proseassa dasa goas ja mo kulturmuitoiskkadallamat galget čađahuvvot.
NČEa mearrádusárvalusa
Nord-Salten Kraftlag AL ohcamuššii
hukset Forsanvatn kraftverk Stáiggu
ja Hápmira suohkaniidda
meannudii Gonagas stáhtaráđis.
Konsešuvdnameannudeamis
bođii ovdan eahpesihkkarvuohta álgočielggadeami
birra mii guoskkai boazodollui ja dasa ahte leat go molssaeavttot
johtolagat máinnašuvvon
johtolahkii Forsanvatn jieŋa
rastá. Danne ráhkaduvvui ođđa čielggadus. Ođđaseamos čielggadusa
loahppajurdda lea ahte johtolat lei dábálaččat
gátti mielde dannego johtin
dáhpáhuvai dábálaččat
go ii lean jiekŋa, ja ahte
reguleren ii hehtte johtaleami dakko. Raporta dattetge ii biehttal
ahte johtaleapmi lei jieŋa
rastá. Oljo- ja energiijadepartemeanta
bijai maŋŋá go
lei gulahallan Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ođđa čielggadeami
geažil vuođđun
ahte Forsanvatn reguleren ii mearkkašahtti
láhkai váikkut
boazodollui. Dán čielggasmahttima maŋŋá ii
oaidnán departemeanta dárbbašlažžan
doallat eanet ráđđádallamiid áššis.
Lohpi huksemii addojuvvui geassemánu
26. b. 2009 mannosaš gonagaslaš resolušuvnnain.
Sámedikki ja Oljo- ja
energiijadepartemeantta gaskasaš ráđđádallanproseassa
váiddaáššis ođđa
132 kV fápmojođđasa birra
Lulli-Helgelánddas ii leat
vel loahpahuvvon. Departemeanta gohčču maŋimus
ráđđádallamii 2010
giđa mielde.
Goliat-ruktádaga huksema
plána ja doaimma Barentsábis
lea meannuduvvon Oljo- ja energiijadepartemeanttas Oljo ja energiijadepartemeanta
lea doallan ráđđádallamiid
Sámedikkiin mas ášši
lea digaštallojuvvon. Ráđđádallamiin
lei ovttaoaivilvuohta das ahte operatevrafitnodat lei čađahan
viiddis váikkuhusčielggadeami
Goliat-huksemii. Bealit eai soahpan álgoálbmotfoandda
birra petroleadoaimma oktavuođas
dahje das lea go sámiin
erenoamáš vuoigatvuođat
petrolearesurssaide. Dáid gažaldagaid
hárrái čujuhii departemeanta
ráđđádallamis Std.dieđáhussii.
nr. 7 (2006 – 2007) Sámedikki
jagi 2005 doaimma birra mii čilge
ahte ráđđehus
ii sáhte oaidnit ahte leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat
sámiid ektui das mii guoská petroleadoaimma
vuitui nannánjuolggis. Sierramielalašvuođa
geažil lea Sámedikki árvvoštallan
ahte ii leat vuođđu miehtat
Goliat-ruktádaga huksemii
ja doibmii Goliata huksen ja doaibma lea biddjojuvvon Stuorradikki
ovdii Std.proposišuvnnas
nr. 64 (2008 – 2009). Sámedikki
oaivilat leat geardduhuvvon stuorradiggeproposišuvnnas.
Stuorradiggi mieđihii stuorradiggeproposišuvnna meannudettiinis
geassemánu 18. b. 2009 ahte huksen
dohkkehuvvo. Oljo- ja energiijadepartemeanta dohkkehii huksema ja
doaimma plána mearrádusain
geassemánu 25. b. 2009.
3.15.7 Árvoháhkanprográmma veahkkálas
ealáhusaid várás
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
kapihttalii 2.7.13.3.
Lotnolasealáhusaid ja
turistaealáhusaid árvoháhkanprográmma
lea ásahuvvon Soria Moria-julggaštusa
vuođul. Sámediggi hálddaša
prográmma. Sámediggi
lea vuoruhan ovddidit deaivilis váikkuhangaskaomiid
prográmma hárrái.
Sierranas ortnegat ovddiduvvojit ja heivehallojuvvojit daid ektui.
Departemeanttat, báikkálaš hálddašeaddjit, fágalaš ásahusat
ja ealáhusdoaimmaheaddjiid
organisašuvnnat sáhttet buktit árvalusaid
prográmmii. Sii sáhttet čuovvut
prográmma earret eará go
servet «Fágalaš forai» mas Sámediggi
lágida čoahkkimiid dárbbu
mielde, ja unnimusat oktii jahkái. Dát čoahkkimat
addet Sámediggái árvalusaid prográmma
hálterievdademiide, heivehallamiidda
dahje vuoruhemiide. Sierra seminárat
hálddašeaddjiid, fágaolbmuid
ja ealáhusdoaimmaheaddjiid
várás
lágiduvvojit go dan lea dárbu
dahkat čuvgen dihtii muhtun
surggiid erenoamážit.
Ovdamearka lea Sámedikki
seminára njukčamánus
2010 mas fáddá earret
eará lei čuvget vejolašvuođaid
ja beroštumi ovddidit sáivaguollebivddu
ealáhussan. Gelbbolašvuođalokten
kurssaiguin ealáhusálggaheaddjiid
várás,
ja gelbbolašvuođafierpmádagaid čielggadeapmi
leat eará áŋgiruššansuorggit. Sámedikki
vuoruheamit, doaibmabijut ja ortnegat prográmmas
bohtet muđuid ovdan Sámedikki
jagi 2009 jahkedieđáhusas.