Sámepolitihkka

14 Sámi kulturpolitihkka

Ráđđehus áigu Kulturloktemiin nannet kultursuorggi vai bajida kulturdoaimmaid árvvu servodat- ja politihkkasuorgin. Ulbmil lea ahte 2014 ­rádjái galgá stádabušeahtas mannat okta proseanta kulturdoaimmaide. Ráđđehusas lea višuvdna ahte Norga galgá leat njunuš kulturnašuvdna mii deattuha kulturdimenšuvnna buot servodaga osiin. Iešalddis lea juo dáidagis ja kultuvrras stuora árvu. Seammás mearkkaša kultuvrra vuoruheapmi hui ollu eará servodatsurggiide nugo ealáhusovdáneapmái ja bargosajiide, ovttaiduhttimii ja fátmmasteapmái, dearvvašvuhtii, oahpahussii ja hutkáivuhtii.

Soria Moria-cealkámušastis áigu ráđđehus buoridit Sámedikki vejolašvuođaid doaimmahit aktiiva kulturpolitihka ja buoridit sámi dáiddáriid ja kulturbargiid rámmaeavttuid. Ráđđehus deattuha ahte sámi kulturpolitihkkii leat juste seammá váldoprinsihpat go muđuige kulturpolitihkkii. Sámi kulturpolitihkas lea juo iešalddis árvu ja dat addá vásáhusaid mat sáhttet leat dehálažžan dasa ahte ovddidit ovttaskasolbmo iešvuođa ja eallinkvalitehta. Dáidda, kultuvra ja kulturárbi huksejit identitehta ja dahket min dihtomielalažžan dasa geat mii leat ja gosa mii gullat. Das lea árvu ovttaskasolbmui, ja das lea fápmu hábmet servodatovdáneami.

Ráđđehus bargá guovtti váldolinnjá vuođul vai stáda ovddasvástádus sámi kulturbargguide váldojuvvo vuhtii. Nuppe bealis sámi kulturpolitihkka mielddisbuktá ahte eiseválddit, álgoálbmogiid vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid vuođul, geahččalit nannet Sámedikki bokte sámi identitehta ja sámi kultuvrra máŋggabealatvuođa. Nuppe bealis ferte eiseválddiid bajitdási kulturpolitihkas leat dihtomielalašvuođa oaidnu dasa mot sámi kultuvra ja sámi kultuvrralaš máŋggabealatvuohta váldojuvvo vuhtii nationála kulturpolitihkas.

Lea dehálaš geahččat sámi kultuvrra hástalusaid Norgga kultureallima seamma sullasaš hástalusaid oktavuođas, ja erenoamážit kultuvrralaš máŋggabealatvuođa ja globaliserema oktavuođas. Earret eará deattuhuvvo Sd.dieđ. nr. 17:s (2005 – 2006) kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki 2008 ahte sámegielas ja sámi kultuvrras lea erenoamáš sadji kultuvrralaš máŋggabealatvuođa barggu nannemis. Dakkár perspektiiva lea dehálaš go galgá ipmirdit sámi kultuvrra saji ja mearkkašumi Norgga kultureallimii, sihke historj­jálaččat ja boahtteáiggis.

Sámediggi eanaš muddui hálddaša juolludemiid sámi kulturdoaimmaide, gč. kap.14.4. Lea Sámedikki ovddasvástádus fuolahit ahte ruđat geavahuvvojit buoremusat nu ahte nannejit ja áimmahuššet sámi kultuvrra. Norgga eiseválddit galget gozihit ahte rámmaeavttut leat sajis vai sámi kulturdoaimmaid sáhttá buoremus lágiid ain eanet ovddidit. Eiseválddiin lea maid ovddasvástádus dasa ahte álbmot beassá oahpásnuvvat sámi kulturfálaldagaide ja daid geavahit, ja dakko bokte oažžut ipmárdusa sámi kultuvrra dilálašvuhtii Norggas.

Sd.dieđ. nr. 48:s (2002 – 2003) Kulturpolitihkka 2014 rádjái čuožžu ahte Norgga eiseválddiin lea erenoamáš ovddasvástádus veahkehit bisuhit ja ovddidit sámi kultuvrra, sihke gulahallama bokte ja ovttasráđiid Sámedikkiin. Deattuhuvvui maid ahte lea vearrivuohta gaskal sámi kultuvrra dála dárbbuid ja olámuttos resurssaid, ja ahte lea dehálaš ahte sámi kulturásahusat ja prošeavttat ožžot dohkálaš ekonomalaš eavttuid.

Stuoradikki kulturdieđáhusa meannudeamis, ledje hui ovttaoaivilis ahte sámi kultuvrra áimmahuššan ja viidáset ovdánahttin lea našuvnnalaš ovddasvástádus, gč. árv. S. nr. 155 (2005 – 2004). Ovddasvástádusa berre doaimmahit lagaš gulahallamis Sámedikkiin, ja Sámedikki politihka láidesteamit berrejit biddjojuvvot vuođđun. Lávdegotti eanetlohku oaivvildii ahte berre jođihuvvot dakkár politihkka mii áiggi mielde geahččala eanaš muddui mearrádusaid ja ekonomalaš vuoruhemiid ­bidjat Sámediggái dahje daidda orgánaide maid Sámediggi nammada. Nu oažžu buoremus vuođu ovddidit viiddis sámi kulturpolitihka. Eanetlohku deattuha ahte hálddašanovddasvástádusa sirdin Sámediggái ii mearkkaš ahte Norgga eiseválddit eai váldde ovddasvástádusa.

Kulturloktema ulbmiliid ja Soria Moria-cealkámuša čuovvoleapmin lea ráđđehus lasihan juolludemiid Sámediggái Kultur- ja girkodeparte­meantta bušeahtas 21 milj. ruvnnuin golmma jagi badjel, gč. kap.14.4. Sámi aviissaid doarjja lea lassánan 5 milj. ruvnnuin jagi 2008. Dasa lassin leat juolluduvvon ruđat Nuortalaš musea, ája sámi guovddáža- ja Sámi arkiivva huksenprošeavttaide.

14.1 Eambbo kulturdoahpaga birra

Kultuvra lea rabas doaba, man oaivilsisdoallu historjjálaččat lea rievddadan. Sd.dieđ. nr. 48 (2002 – 2003) sirre gaskal viiddis ja gáržžes kulturdoahpaga definišuvnna. Goappeš definišuvnnat leat dehálaččat kulturpolitihkalaš oktavuođas.

Viiddis ipmárdusas fátmmasta doaba árvvuid, norpmaid, máhtuid, symbolaid ja dadjanmálliid mat leat seammaláganat dihto servodaga dihto joavkkus. Diekkár ipmárdusain fátmmasta sámi kultuvra visot mii lea boazodoalu, guolásteami ja luondduriggodagaid hálddašeami – materiálalaš kulturvuođu rájes – gitta gelbbolašvuođasirdima ja biktasiid rádjái.

Gáržžit doaba geavahuvvo iešguđetge doaimmaid birra mat leat kultureallimis ja kulturpolitihkas go daid ipmirda ráddjejuvvon servodatsuorgin. Dán dieđáhusa kapihttalis lea kulturdoahpaga ipmárdus guovddážis. Liikká ii leat álot nu álki sirret dan guovtti doabaipmárdusa.

Ovdal lei dábálaš geahččat Norgga servodaga kultuvrralaččat oktan, ja kulturpolitihkalaččat lea deattuhuvvon ahte galgá gávdnot okta našuvnnalaš oktasaškultuvra. Máilmmemiehtádeapmi ja individualiseren lea dagahan ahte ovttaláganvuođa ja našuvnnalaš ovttaiduhttima ideálaid dál hástalit ođđamállet iešguđetláganvuođat. Kulturpolitihka lea guođđán dan perspektiivva ahte ráhkadit dušše ovttalágan oktasaškultuvrra ja sirdásan dan guvlui ahte láhčigoahtán dili ovddidit kultuvrra masa lea vuođđun girjáivuohta ja máŋggabealatvuohta mii lea mihtilmasat dálá kulturdilálašvuhtii. Kultuvra lea rabas proseassa, ja čuožžila, stuorru ja rievdá go deaivvada eará kultuvrraiguin.

Dál suddet kultursuorggit dávjá oktii šáŋgáriid ja našuvnnalaš identitehtaid rastá. Earret eará gávdnojit ovdamearkkat buriid ovttasbargoprošeavttaide gaskal sámi, dáčča ja kveanalaš dáiddáriid. Prošeavttaid sáhttá maiddái hábmet árbe­vieruid rastá, ja gávdnojit prošeakta ovdamearkkat main árbevirolaš kulturovdanbuktimat biddjojuvvojit ođđa oktavuođaide mat eai leat čielgasat etnalaš árbevierus, ja mas dakkár kategoriseren ii oba leatge áigumuššan.

Dat lea váikkuhan eiseválddiid bajitdási politih­kalaš láidestemiide. Sd.dieđ. nr. 17 (2005 – 2006) kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki 2008 lea ovdamearkka dihte ulbmil ovddidit duohta máŋggakultuvrrat servodaga mas kulturolggosbuktimat deaivvadit ja ovdánit, ja mas ođđa kul­turolggosbuktimat ráhkaduvvojit.

Dihtomielalašvuohta ahte sámi álbmogis lea iežaset kultuvra, lea lassánan maŋimus logi jagis, ja mii sáhttit hupmat ahte sámiin lea ovdánan sierra sámi kulturpolitihkka 1980- logu gaskamuttu rájes. Lea erenoamážit deattuhuvvon ahte sámiin alddiineaset galgá leat ovddasvástádus ja váldi hálddašit ja ain ovddidit sámi kultuvrra, ja Norgga eiseválddit leatge dan dihte bidjan muhtun bargguid ja ovddasvástádussurggiid Sámediggái.

14.2 Sámi kultuvra Kultur- ja girkodepartemeantta ortnegiid vuolde

Stáhta galgá áimmahuššat iešheanalaš ovddasvástádusa sámi kultuvrii, bajitdási našuvnnalaš kulturpolitihka bokte mii maid fátmmasta sámi kultuvrra. Dasa gullet juolludeamit stáhtalaš doaimmaide, doarjagat dáidda- ja kulturásahusaide ja ovttaskas dáiddáriidda, ja doarjagat investeremiid-da. Dán dieđáhusas addojuvvojit ovdamearkkat mot sámi kultuvra čalmmustahttojuvvo daid ortnegiid bokte.

Nationála ortnegat fátmmastit earret eará Norgga kulturfoandda ruhtajuolludemiid, dáiddárstipeanddaid, Kultuvrralaš skuvlalávkka ja kulturviesuid. Eiseválddiin lea maid erenoamáš ovddasvástádus sámegillii sámegiela giellanjuolggadusaid ovddasvástádusa bokte.

Earret mottiin spiehkastagain leat ásahusat ja ortnegat main lea čielga sámi sisdoallu biddjon Sámedikki hálddašeami vuollái. Dáiddárat ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddašanortnegiin, sáhttet maid ohcat doarjaga nationála ortnegiin. erenoamážit lea dat dehálaš vai sihkkarastá ahte hálddašanovddasvástádusa sirdin Sámediggái ii dagat ahte sámi kultuvra marginali­serejuvvo.

Norgga kulturpolitihkas lea eaktun ahte kvalitehta lea buorre, muhto ii ovttabeallásaš. Kvalitehtaárvvoštallan sáhttá váikkuhit iešguđet ládje, muhto muhtun ortnegat eaktudit kvalifiserejuvvon, fágalaš árvvoštallama dáiddalaš dahje kultuvrralaš kvalitehtas. Eanaš nationála kulturortnegat, nugo ovdamearkka dihte Norgga kulturfoandda juolludeamit, dáiddárstipeanddat dahje ABM-ovdáneami prošeaktaruđaid juolludeamit, juhket ruđaid dáiddalaš kvalitehta vuođul. Muhtun ortnegiin, nugo ovdamearkka dihte Kultuvrralaš skuvlalávk-ka, das juhkkojuvvojit ruđat eará hálddašandásiide mat fas juhket daid viidáset. Kultur- ja girkodepartemeanta čuovvu giehtaguhkkosaš gaskka prin­sihpa, iige dárkkis dáiddalaš árvvoštallamiid.

Dábálaš prinsihppan eai várrejuvvo sierra earit erenoamáš joavkkuide mat leat dáid ortnegiid vuolde. Lea goitge dehálaš ahte kulturásahusat sihke sámi váldoguovlluin ja olggobealde daid gaskkustit sámi kultuvrra. Sámi dáiddáriid prošeavttat dahje prošeavttain main lea sámi kultuvra fáddán, leat maŋimus jagiid juolluduvvon ruđat, ja lea viiddis kulturlonohallan gaskal Norgga ja sámi ásahusaid.

Fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš, organisatuvrralaš, rávvejeaddji ja eará dehálaš gaskaomiid ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat ja regionálalaččat, gč. lága almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa birra kulturdoaimmaide (gč. kap. 14.3) Dán bargui gullá maiddái báikkálaš ja regiuvnnalaš dásis čuovvolit dan ovddasvástádusa mii stádas lea váldit vára ja láhčit dilálašvuođa sámi kulturovdáneapmái.

Ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid lea dehálaš buvttus mii sihkkarastá ja ovddida sámegiela, sámi kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi lea ráhkadan šiehtadusaid Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda fylkkasuohkaniiguin, ja sierra šiehtadusa lullisámi guvlui Nordlándda, Davvi- ja Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin. Šiehtadusas čuožžu čielgasit ahte váldoulbmila oassin lea nannet ja čalmmustahttit sámi kultuvrra ja sámegiela, ja das leat sierra mearrádusat kultursurggiide, earret eará museaide, musihkkii, govvadáidagii ja teáhterii. Romssa fylkkasuohkaniin šiehtadusas deattuhuvvo erenoamážit sámegiella ja dat sisttisdoallá earret eará dábálaš mearrádusa das ahte goappeš bealit leat miehte­mielalaččat sámegiela hálddašanguovllu vejolaš viiddideapmái.

14.3 Sámi kulturpolitihka rievttálaš vuođđu

Kulturpolitihka čađaheapmi soaitá ovddimusat dáhpáhuvvat ekonomalaš gaskaomiid geavaheami bokte, ja lea dábálaš ipmárdus ahte kultursuorggis lágat eai báljo geavahuvvo stivrenreaidun. Gávdnojit liikká lágat mat muddejit kultursuorggi iešguđetlágan osiid, ja ráđđehus áigu go válddii atnui Lága suoidnemánu 29. b. 2007 nr.89 almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa birra kultur­doaimmaide(kulturlága) addit kultursuorgái ollislaččat vel eanet árvvu ja stáhtusa almmolaš ovddasvástádussuorgin. Kulturlágain lea dehálaš čuokkis Soria Moria-cealkámušas čađahuvvon, mas lea deattuhuvvon ahte ráđđehus háliida váldit atnui álkis, dábálaš kulturlága mas boahtá ovdan ahte almmolaš eiseválddiin lea kultursuorgái ovddasvástádus.

Kulturláhka nanne ahte eiseválddiin lea ovddasvástádus ovddidit ja láhčit dilálašvuođa ollu kulturdoaimmaide, vai buohkat ožžot vejolašvuođa oassálastit kulturdoaimmaide, sihkkarastet ahte buohkain lea olámuttos ámmátlaš dáidda- ja kulturfálaldat ja ahte sii besset vásihit ollu kulturolggosbuktimiid.

Kulturláhka lea dábálaš, das eai leat bienalaš láidesteamit juolludandássái, vuoruhemiide dahje stáhta, fylkkagieldda ja suohkaniid kultursuorggi organiseremii. Lágas lea stuora munni báikkálaš iešstivrejupmái. Dat liikká deattuha ahte fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš, organisatuvrralaš gaskaomiid ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat ja regiuvnnalaččat. Kulturláhka galgá maiddái veahkehit sihkkarastime doaibmanmuni nationála kulturpolitihkkii mađi eanet globaliserejuvvon máilmmis.

Sámediggi doarju dakkár lága evttohusa kulturlága evttohusa gulaskuddanvástádusas. Sámediggi deattuhii seammás stáda erenoamáš ovddasvástádusa sámi kultuvrii, ja oaivvildii ahte fylkkagielddat ja suohkanat fertejit váldit eanet ovddasvástádusa kulturdoibmii. Sámediggi čujuhii earret eará Sámedikki ja fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusaide, mat čalmmustahttet fylkkagielddaid ovddasvástádusa regiuvnnain ovddidit sámi kultuvrra.

14.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii

Sámegielas ja sámi kultuvrras lea erenoamáš sud­djen Vuođđolága § 110 abokte. Norgga stádas lea geatnegasvuohta aktiivvalaččat mieldeváikkuhit dasa ahte sámi kultuvra fievrreduvvo viidáset Norggas. Dát mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođa ekonomalaš ja eará gaskaomiiguin láhčit dilálašvuođaid vai duođai leat muttágit seammalágan bohtosat sámiid ja stuoraservodaga kultur­doaimmaheamis.

Kultur- ja girkodepartemeanttas lea háld-dašanovddasvástádus 3. kapihttalii sámegiela birra, lágas geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 Sáme­dikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra. Sámegiela mearrádusat leat sihke prinsihpalaččat ja geavatlaččat dehálaččat vai sihkkarastá joatkima sámi kultuvrras. Lagabut čilgehus gávdno kap. 19.4.1.

Lága geassemánu 9. b. 1978 nr. 50 mielde kulturmuittuid birra, de ii leat lohpi doalvut sámi kulturmuittuid riikkas olggos jus ii gávdno dohkálaš olgoriikii doalvunlohpi, gč § 23 bustávva c. RiddoDuottarMuseat Kárášjogas lea ožžon válddi meannudit ohcamiid ja dahkat mearrádusaid sámi kulturmuittuid birra mat dolvojuvvojit olgoriikii, beroškeahttá man boarrásat leat. Olgoriikii doalvunlobi galgá dábálaččat addit jus kulturmuitodávvir ii leat dehálaš dutkamiid dahje Norgga kulturárbbi bisuheapmái ja gaskkusteapmái, gč. láhkaásahusa olgoriikii doalvut ja riikii buktit kulturdávviriid § 6 mielde. Sámediggi lea láhkaásahusa § 7 mielde váidinásahus áššiin mat gullet gildosiidda olgoriikii doalvut kulturdávviriid.

Lea leamašan dárbu § 23 definišuvnna veaháš muddet. Kultur- ja girkodepartemeanta lea danin ovddidan proposišuvnna mas evttoha rievdadusaid dahkat kulturmuitolágas, gč. Od. Prp. nr. 49 (2007 – 2008)) Láhka rievdadusaid birra geassemánu 9. b. 1978 nr. 50 lágas kulturmuittuid birra. Evttohuvvo bidjat oppalaš čállosa kulturmuitolága § 23:i ahte lobi haga ii galgga olgoriikii fievrredit dáidagiid dahje kulturdávviriid mat leat dehálaččat Norgga kulturárbbi, dáidaga ja historjjá seailluheapmái, dutkamii ja gaskkusteapmái. Oppalaš láhkačállosiin, de láhkaásahus lagabui muddešii mat meroš-tallojuvvojit leat kulturávnnasin.

Lea mearriduvvon sierra láhka dasa mot Norgga báikenamaid galgá čállit, gč. lága mies­semánu 18. b. 1990:s nr. 11 báikenamaid je. Lágas leat earret eará njuolggadusat dan birra mot sámi báikenamaid galgá čállit, gii galgá geavahit mearriduvvon čállinvuogi ja makkár guovlluin galgá geavahit sámi báikenamaid.

Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut. Ovda­mearkka dihte muddejuvvo sámi girjerádjobuhtadus (geahča kap. 14.8.2) lága bokte miessemánu 29. b. 1987, nr. 23 girjerájusbuhtadusaid birra, ja sámegielat čállosiid birra mat leat addojuvvon lága mielde geassemánu 9. b. 1989 nr. 32 addingeatnegasvuođa birra dábálaš olámutto dokumeanttain mas gaskkustuvvo viidáset okta gáhppálat Sámi erenomášgirjerádjui.

14.3.2 Riikkaidgaskasaš šiehtadusat

Váldoprinsihppa ILO-konvenšuvdna nr.169:s(gč. kap. 1.3.4) lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta bisuhit ja ain ovddidit iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta álggahit doaibmabijuid mat dorjot dan barggu. Konvenšuvdna referere kultuvrii viiddis ipmárdusas, muhto bidjá maiddái dehálaš láidestemiid dasa ahte nationála dásis hábmet sámi kulturpolitihka. Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra ieža mearridit iežaset kultuvrralaš ovdáneami ja oahppat geavahit iežaset giela. Lassin dasa konvenšuvdna dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid, iežaset eallinmálle ja iežaset ekonomalaš ovdáneami. Dát mielddisbuktá dohkkehit dan ahte álgoálbmogat háliidit bisuhit ja eanet ovddidit iežaset identitehta, giela ja oskku.

Lagabut čilgehusa Eurohpálaš šiehtadusasregiovdna- dahje minoritehtagielaid birra(minoritehtagielaidšiehtadus) gávdná kap. 19.3.1:s.

Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide, WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid, geahča kap. 13:ái.

14.4 Sámi iešmearrideapmi kultursuorggis

Sámi kultuvrras lea positiiva ovdáneapmi visot kultursuorggis. Erenoamážit lea dehálaš mearkkašit ahte eanet sámi dáiddárat ja prošeavttat leat oainnusin dahkan iežaset erenoamážit doaimmaheami dáiddasuorggis, earret eará musihkas.

Ráđđehus lea mearkkašan ahte Sámediggi vuoruha bajás kulturáigumušaid, ja árvvoštallá Sámediggi leat ásahussan masa buoremusat heive leat váldoovddasvástádus hálddašit sámi kultuvrra. Ráđđehus lea čuovvolan dan go Sámediggái lea kultursuorggis lasihan ruhtajuolludeami badjel 21 miljovnna ruvnnuin, dahje badjel 60 proseanttain 2006 – 2008:s. Ruhtajuolludeapmi lea 53,5 milj. ruvnno 2008:s.

Bajitdási ulbmil lea ahte sámiin galgá leat oalle muttu iešmearridanriekti iežaset guoskevaš gažaldagain. Dát mielddisbuktá earret eará ahte lea hálddašanovddasvástádus iežaset áššiide ja ieža sáhttit vuoruhit ovdamearkka dihte kultursuorggis. Eiseválddiid bealis lea deháleamos gaska­oapmi čuovvolit ovddasvástádusa sámi kultuvrii leamašan addit Sámediggái válddi stáhtalaš ruhtaduvvon sámi kulturdoaibmabijuide. Sámediggi lea dat mii eanaš muddui hálddaša ruđaid sámi doai­bmabijuide mat leat Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas.

Bargo- ja searvadahttindepartemeantta juolludeapmi Sámediggái bušeahttakapihttalis 680, 50-poasttas, dasa gullet maid ruđat ovddeš Sámi kulturfondii, guovttegielalašvuođaruđat sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda ja fylkkagielddaide, ja eará gielladoaibmabijuide.

1993 rájes leat eanet doarjjaortnegat maid departemeanttat ovdal hálddašedje, čohkkejuvvon Gieldda- ja bargodepartemeantta bušehttii ja sirdojuvvon Sámediggái. Kulturdepartemeantta ovddasvástádussuorggis gulai dat Norgga kulturráđi várrejupmi sámi kultuvrii, doarjja sámi lágádusdoi­bmii, doarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide, doarjja Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas ja Sámi kulturguovddážii árbordis. Dasa lassin Sámi sierrabibliotehka stivrra ja sámiradio prográmmaráđi nammadeapmi sirdojuvvui Sámediggái. Gielddadepartemeanta fápmudii seammás Sámediggái válddi juohkit guovttegielalašvuođadoarjagiid suohkaniid-da ja fylkkagielddaide.

Sámedikki válddi lassáneami mielde ásahii Girko- ja kulturdepartemeanta 2002:s ođđa bušeahttakapihttala 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 53 Sámi kulturulbmilat. Seammás ruhtajuolludeamit sámi musihkkafestiválaide, sámi dáiddárstipeanddaide ja stipeandalávdegottebuhtadusat, čájáhusbuhtadusat sámi dáiddaásahusaide, Beaiv-váš Sámi Teáhter, báikenammanevvohat, Sámi sierrabibliotehka, johtti girjerájusbálvalus ja sámi museat biddjojuvvojedje dán postii. Eaktuduvvo ahte Sámediggi juohká ruđaid dáid doaibmabijuide, ja muđui hálddaša ruđaid iežas vuoruheami mielde.

14.4.1 Sámediggi kulturpolitihkalaš oassálastin

Sámediggái ovddasvástádusa sirdin lea leamašan dehálažžan vai ovdánahttá sámi kultuvrra. Seammás lea dehálaš váldit fárrui ahte dat doaibmabijut ja ortnegat mat leat sirdojuvvon, leat ovdánahttojuvvon Norgga nationála oktavuođas. Hálddahuslaš ráddjejupmi das mii gullá kulturpolitihkalaš ovddasvástádussuorgái, historjjálaččat ii leat nu čielggas ja rievddada. Danin lea dárbbašlaš ahte Sámediggi jođiha iešheanalis kulturpolitihka vai áimmahuššá ealli sámi kultuvrra.

Sámediggeráđi politihkalaš prográmma mielde áigodahkii 2006 – 2009, maid dievasčoahkkin doarjjui 2007 guovvamánus (ášši 10/07), lea Sámedikki politihka váldoulbmil kultursuorggis ovddidit girjás dáidda- ja kultureallima ja sihkkarastit iežas váikkuheami sámi kulturovdáneapmái. Sámediggi deattuha ahte sámi dáidda ja kultureallin lea girjái, ja Ráđđi áigu láhčit dilálašvuođaid dasa ahte áimmahuššat ja ain ovddidit girjáivuođa. Seammás deattuhuvvo ahte sámi kultuvrra čađa-heapmi ja viidáset ovdáneapmi lea nationála ovddasvástádus, ja ahte stáhta ferte hálddašit dan ovddasvástádusa gulahaladettiin Sámedikkiin. Sámediggeráđđi deattuha maiddái dan dehálaš doaimma mii ovttasbargošiehtadusain fylkkagielddaiguin lea kultursuorgái, erenoamážit dan dáfus ahte ovddidit oktasaš ipmárdusa gaskal dábálaš Norgga ásahusaid ja Sámedikki das ahte makkár dárbbut sámi servodagas leat kultursuorggis.

Sámediggi gieđahalai 2005 miessemánus Sámediggeráđi dieđáhusa sámi dáidaga birra (ášši 33/05). Dieđáhusa ulbmil lea čájehit dáiddapolitih­kalaš hástalusaid váldolinnjáid sihke našuvnnalaččat, regiuvnnalaččat ja báikkálaččat. Dieđá-husa mielde váilot Sd.dieđ. nr. 48:s (2002 – 2003) Kulturpolitihkka 2014 rádjái višuvnnat sámi dáidagii ja kultuvrii. Sámediggeráđi mielas lea dárbu čalmmustahttit sámi dáiddapolitihka dárbbuid ja fuolahit ahte sámi perspektiivvat ja višuvnnat maid birra muitaluvvo, biddjojit seammaárvosažžan daid dáčča go dáidda- ja kulturpolitihka galgá ovddidit ovddasguvlui. Dieđáhus addá bajilgova visot sámi dáiddasuorggis ja čilge suorggi gaskaomiid birra ja lagamus jagiid hástalusaid.

Sámediggeráđđi bijai 2004 suoidnemánus ovdan dieđáhusa sámi museaid birra. Dieđáhus bidjá vuođu sámi museaovttastahttimii njeljiin sámi museasiiddain – davvinuorta, davvioarjesámi, gaskasámi ja lullisámi museasiiddain. Oasseguorahallan Romssa ja Davit Nordlándda museaid birra gieđahallojuvvui Sámedikkis njukčamánu 1. b. 2007:s (ášši 06/07). Sámediggi mearridii heivehuvvon guovddášmodealla sámi museadoaimma ovdánahttimii guorahallansuorggis mas lea munni ráhkadit sierra sámi museasiidda (geahča kap. 14.8.3).

Sámediggi áigu čađahit árvvoštallama doarjja­eavttuin sámi ásahusaide ja organisašuvnnaide kultursuorggis, gč. ášši 46/06, čuoggáid 1.2 ja 18.2. árvvoštallamis galgá earret eará geahčadit dálá ásahusaid ja organisašuvnnaid mat leat Sámedikki bušeahta vuolde ja hábmet eavttuid go galgá beassat bušehttii mielde. Sámediggi ii áiggo váldit fárrui ođđa organisašuvnnaid ja ásahusaid iežas njuolggo doaibmadoarjja bušehttii ovdal go dieđáhus sámi ásahusaid birra lea Sámedikki dievasčoahkkima ovdii biddjojuvvon. Dát dieđáhus ovddiduvvo dievasčoahkkinii jagi 2008, gč. mearrádusa áššis 60/07 Sámedikki jagi 2008 bušeahtta.

Geahča maiddái Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa (5. čuoggá) ja 2007 jahkedieđáhusa (6. čuoggá).

14.4.2 Sámedikki ekonomalaš váikkuhangaskaoamit

Jagi 2008 bušeahttamearrádusasttis (ášši 60/07) jugii Sámediggi sullii 127 milj. ruvnno giella- ja kulturdoaibmabijuide, gč. tabealla 14.1. Dát gokčá sihke ulbmiliid mat eaktuduvvojit gokčojuvvot Kultur- ja girkodepartemeantta ruhtajuolludemiin, ja earret eará giella ja kulturovdáneami doaibmabijut mat eaktuduvvojit gokčojuvvot Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ruhtasirdimiiguin. Jus áiggut gielladoaibmabijuin bienalaš bajilgova, de geahča kap. 19.7.

14.5 Kultursuorggi stáhtus ja váldohástalusat

Ráđđehus bargá, nugo namuhuvvon, guokte váldolinnjá mielde áimmahuššat stáhtalaš ovddasvástádusa sámi kultuvrii. Okta bealli lea ahte stáhta galgá fuolahit ahte Sámediggi nákce jođihit aktiiva, iešheanalis kulturpolitihka. Nubbi bealli lea ahte stáhta galgá áimmahuššat iešheanalis ovddasvástádusa sámi kultuvrii bajitdási, nationála kulturpoli­tihkain, mii maid fátmmasta sámi kultuvrra.

Vuolábealde muitaluvvo muhtin Sámedikki hálddašeami vuolde ásahusaid ja eará ásahusaid sámi kulturdoaibmabijuid ja -prošeavttaid birra. Muitaluvvo maiddái muhtin ovttaskas ovttasbargoprošeavttaid birra gaskal Sámedikki hálddašeami vuollásaš ásahusaid ja eará ásahusaid. Čilgehusat eai leat dievaslaččat, muhto čájehit guđe ládje sámi kultuvra oainnusin dahkkojuvvo kultursuorggi iešguđet osiin.

14.6 Sámi kulturviesuid investemat

Sámi kulturviesuide gullet visttit ja lanjat sámi kulturdoaibmabijuide nugo teáhterii, musihkkii, govvadáidagii, museaide, sámi girjerádjosiidda ja arkiivvaide. Dál eai gávdno makkárge erenoamáš stádalaš doarjjaortnegat sámi kulturviesuid investeremiidda. Kulturdoaibmabijuide maidda Sáme­dikkis lea ovddasvástádus, de lanjaid jođiheapmi ruhtaduvvo jahkásaš doarjagiiguin mat juolluduvvojit Sámediggái. Sámi arkiivva jođiheapmi gokčojuvvo jahkásaš ruhtajuolludemiiguin Arkiivadoaimmahahkii.

Kultur- ja girkodepartemeanta hálddaša osiid stáhtalaš spealuid badjebáhcagis regionála deaivvadanbáikkiid ja kultuvrra gaskkustanbáikkiid doarjjaortnegii. Dán ortnegis leat addojuvvon doarjagat kulturviesuide ja kulturguovddážiidda. Sáhttá addojuvvot gitta goalmmádas oasi ruhtadandoarjja dákkár viesuid investerengoluide. Reasta šaddá ruhtadit iežasosiin, priváhta ruđaiguin dahje báikkálaš ja regionála doarjagiiguin. Ii leat ohccojuvvon dán doarjjaortnegis doarjja ruhtadit sámi kulturviesuid.

Stáhtabušeahta kap. 320 poasttas 73:s Nationála kulturviesut, juolluduvvo doarjja ásahusaid viesuide ja lanjaide ja doaibmabijuide main lea nationála bargu, riikaviidosaš doaibma dahje dehálaš riikaoassedoaibma. Váldonjuolggadus lea ahte stáhtalaš ruhtadanoassi ii galgga leat eanet go 60 proseantta almmolaš doarjagis. 1990-logus addojuvvui doarjja kap. 320 poasttas 73:s dáid sámi kulturviesuide:

• árran julevsáme guovdásj: 9,9 milj. ruvnno

• Várjjat Sámi Musea: 12,2 milj. ruvnno.

Dasa lassin addojuvvui plánendoarjja ája sámi guovddáža viiddideapmái.

Departemeanta bidjá Sámedikki vuoruhemiid vuođđun go meannuda doarjjaohcamiid sámi kulturviesuide kap. 320 poasttas 73:s. Huksenprošeavttaid plánejit ovttas guoskevaš sámi ásahus, Sámediggi, Statsbygg, Kultur- ja girkodepartemeanta ja vejolaš báikkálaš ja region��la ruhtadanbealálaččat. Departemeanta ovdanbidjá Stuoradiggái juohke čavčča kulturviesuid investerenplána. Plána sisttisdoallá prošeavttaid main lea doarjja boahtte bušeahttajagis; vuoruhuvvon prošeavttat lagamus jagiin; ja eará prošeavttat mat eai erenoamážit vuoruhuvvo.

14.6.1 Ođđa sámi kulturviesuid prošeavttaid ja plánaid stáhtus

Sámi arkiiva: Vuođđogeađgi Sámi Arkiivva ođđa lanjaide biddjojuvvui eatnamii 2007:s, ja huksemat leat álggahuvvon. Lanjat šaddet oassin Sámi dieđavisttis Guovdageainnus. Statsbygg čađaha prošeavtta. Investeremat vistái ruhtaduvvojit Statsbygga ruhtajuolludemiin Ođastan- ja hálddahusbušeahta vuolde. Plána mielde galgá visti gárvvistuvvot 2009:s. Arkiivadoaimmahat galgá láigohit lanjaid Stáhtabyggas, ja máksá viessoláiggu mii gokčá goluid dan rájes go fárrejit ođđa lanjaide.

Nuortalaš musea Njávdámis Mátta-Várjjagis: Lea ođđa doaibmabidju ja danin das eai leat dál heivvolaš lanjat. Musea huksen álggahuvvui 2007:s ja galgá plána mielde gárvvistuvvot 2008:s. Visti šaddá nuortalaš kultuvrra ja historjjá gaskkustanbáikin. Doppe šaddet earret eará čájáhusat, bádji ja hálddahuslanjat. 37 miljovnna ruvdnosaš gol­lorámma oažžu ruhtadoarjaga Kultur- ja girkodepartemeantta kap. 320 poasttas 73 ovdáneami ja máksinnákcadárbbu mielde. Čujuhuvvo Sd.prp. nr. 59:i (2007–2008) Lassejuolludeamit ja ođđasisvuo­ruheamit mas evttohuvvo ahte gollorámma lasihuvvo 42 milj. ruvdnui. Eaktuduvvo ahte Mátta-Várjjaga gielda addá doarjaga musea jođi­heapmái. Stáhtalaš doarjja jođiheapmái ruhtaduvvo kap.320 poastta 53 siskkobealde, Sámi kul­turulbmilat.

Riikalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš ál-bmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii Oslos: Riikalávdi lea vuođđudus man juoigiid Searvi, Landslaget for Spelemenn, Norsk Folkemusikk- og Danselag, Noregs Ungdomslag ja Samspill International Music Network álggahedje 2007:s. KLP Eiendom AS hukse lanjaid, ruhtada ja eaiggáduššá daid. Kultur- ja girkodepartemeanta lea dahkan láigošiehtadusa lanjaide mat earret eará galget geavahuvvot juoigamii. Plána mielde galget lanjat leat gárvásat 2009:s.

ája sámi guovddáš Gáivuonas: Guovddážis leat eanet suohkanlaš doaimmat ja lanjat earret eará NRK Sámirádioi ja Sámediggái. Dat leat huksejuvvon máŋgga vuorus. Maŋimus huksen gárvvistuvvui 2005:s Romssa fylkkasuohkana ja Sámedikki doarjagiin. Dál plánejuvvojit ođđa lanjat museai ja sámi girjerádjui. 22 milj. ruvdnosaš gollorámma ruhtaduvvo doarjagiin kap. 320 poasttas 73. Kultur- ja girkodepartemeanta lea addán Statsbyggii bargun plánet ja čađahit prošeavtta. áigeplána ii leat mearriduvvon, muhto Statsbygg jáhkká ahte viiddideapmi sáhttá gárvvistuvvot 2010:s.

Saemien Sijtes Snoasas lea museii gullevaš ovddasvástádus lullisámi kultuvrii. Dán oktavuođas dárbbaša ásahus stuoridit viesu earret eará ođđa bistevaš čájáhuslanjain ja auditoriain. Dasa lassin plánejuvvo ođasmahttit dálá lanjaid dahje hukset ođđa lanjaid maid eará sámi ásahusat sáhttet láigohit. Davvi -Trøndelága fylkkasuohkan lea mearridan addit 10 miljovnna ruvdnosaš ruhtajuolludeami investerendoarjagii ja Snoasa suohkan lea mearridan addit 1,5 – 2,5 miljovnna ruvdnosaš doarjaga ođđa geidnui ja lanjaide eará vuođđostruktuvrra. Kultur- ja girkodepartemeanta lea njukčamánus 2008 bivdán Statsbygga čielggadit ovdaprošeavtta.

Sámi dáiddamusea Kárášjogas: Davveoarji museasiida lea ráhkadan sámi dáiddamuseai latnja- ja funkšuvdnaprográmma. Plánaide gullet čájáhusat, kafea, auditoria, kantuvrrat ja magasiinnat. Davveoarji museasiida lea ohcan, muhto ii leat ožžon doarjaga kap. 320 poasttas 73. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008) daddjojuvvo prošeavtta birra ahte dat gullá «lagamus jagiid vuoruhuvvon prošeavt­taide» vuolde.

Departemeanta lea ožžon doarjjaohcamiid plánet ođđa vistti Várdobáikki sámi guovddážii Evenáššis ja ođđa teáhtervistti Guovdageidnui Beaivváš Sámi Teáhterii. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008) muitaluvvo dáid prošeavttaid birra «eará prošeavttaid vuolde»

14.6.2 Viessoláigoruhtadeami viiddiduvvon geavaheapmi

Sámi arkiivva ođđa lanjat ruhtaduvvojit stáhta viessoláigoortnega siskkobealde, mas Arkiiva­doaimmahat galgá máksit viessoláiggu Statsbyggii go lanjat váldojuvvojit atnui. Departemeanta áigu dán váldit vuhtii jahkásaš doaibmajuolludemiin Arkiivadoaimmahahkii. Riikalávddi lanjaid ruhtada priváhta huksejeaddji ja departemeanta áigu jahkásaš doaibmadoarjagiin Riikalávdái gokčat viessoláiggu dan rájes go lanjat váldojuvvojit atnui.

Ráđđehus evttoha ahte váldonjuolggadussan váldojuvvojit atnui dakkár viessoláigoortnegat ođđa kulturviesuid stáhtalaš ruhtadeapmái maid Sámediggi vuoruha, ja ahte Sámediggi oažžu ovddasvástádusa vuoruhit guovdilis huksenprošeavttaid gaskkas. Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida. Jus Sámediggi iežas ođđa vuoruheamis ii sáhte ruhtadit ollásit viessoláiggu ja doaibmagoluid rievdatkeahtes bušeahttarámmaid siskkobealde, ferte Sámediggi váldit ovdan gažaldaga Kultur- ja girkodepartemeanttain lassedoarjaga birra viessoláiggu ja lassánan doaibmagoluid oasseruhtadeapmái. Ovdalgo Sámediggi álggaha ođđa prošeavttaid mat gáibidit lasi stáhtadoarjaga, fertejit juohke prošeavtta sisdoalu, viidodaga ja ekonomiija rámmat ja boahtteáiggi viessoláigu ja doaibma čielggaduvvot Kultur- ja girkodepartemeanttain. Vejolaš lassánan doarjja ferte juolluduvvot jahkásaš doai­bmajuolludemiid siskkobealde mat bohtet stáhtabušeahta kapihttalis 320 poasttas 53 Sámi kulturulbmilat. Kultur- ja girkodepartemeanta áigi bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide ovdalgo viessoláigoortnet vejolaččat biddjojuvvo doibmii.

Dán ortnega ovdamunni lea ahte ásahuvvo dakkár ortnet mii fuolaha daid goluid ruhtadeami maid viesuid hálddašeapmi, doaibma ja ortnegisdoallan dagahit. Almmolaš hálddašeami máŋgga suorggis oaidná olmmoš dan ahte doaimmahusat mat eaiggáduššet iežaset viesuid ja main lea eará váldoul­bmil, illá vuoruhit ulmmálaš árvoseailluheaddji ortnegisdoallama ja baicce geavahit resurssaid doaimmahusaid váldoulbmilii. Stáhtahálddašeami siskkobealde lea dábálaš ahte lea organisatuvrralaš erohus viesuid eaiggádiid, hálddašeddjiid ja geavaheddjiid gaskkas. Geavaheaddjit mákset viessoláiggu opmodathálddaseaddjiide, geain lea ovddasvástádus geavahit dáid ruđaid earret eará árvobisuheaddji ortnegisdoallamii. Dát veahkeha čielggasmahttit bargamušaid, ovddasvástádusa ja eará rámmaeavttuid opmodathálddašeaddjiide.

14.7 Sámi guovddážat

Sámi guovddážiin ja viesuin lea dehálaš doaibma sámi kultuvrra báikin viiddis ipmárdusas. Guovddážiid doaimmaide gullet kulturfálaldagat nugo museat, dáiddačájáhusat ja girjerájut, ja eará fálaldagat nugo giellaoahpaheapmi mánáide ja ol-lesolbmuide. Sámi guovddážat doibmet sihke kultuvrralaš guovddážin, sámi álbmogii sosiála čoahkkananbáikin ja deaivvadanbáikin ealáhusdoaimmaide ja báikegottiin oainnusin dahket sámi identitehta ja kultuvrra. Guovddážiin lea erenoa-máš dehálaš doaibma guovlluin gos orrot unnán sápmelaččat.

Doaibmadoarjja sámi guovddážiidda ollislaččat addojuvvo Sámediggái, ja Sámediggi lea 2008 rájes várren 7,2 milj. ruvnno ulbmilii.

árran julevsámi guovddáš lea nationála sámi ásahus mii galgá sihkkarastit, ovddidit ja doalvut viidáseappot julevsámi kultuvrra, giela ja servo­dateallima. árranis lea mánáidgárdi, giellaguovddáš ja museaoassi, earret eará lea okta bistevaš čájáhus gullevaččat julevsámi identitehta fáddái. Dasa lassin láigoha NRK Sámi Rádio, Sámediggi ja Bådådjo allaskuvla lanjaid árranis. Geahča maiddái čilgehusa kap. 14.8.3:s Museat.

Boksa 15.2 Lásságámmi – árbi áillohačča maŋis

Govus 15.1 Lásságámmi Omasvuona suohkanis.

Gáldu: Tore Figenschou

Maŋŋil go multidáiddár Nils-Aslak Valkeapää jámii skábmamánu 26. b. 2001:s, de čuožžilii gažaldat mot buoremusat sáhttá hálddašit su bargguid ja viesu Ivgubađas. Romssa fylkkasuohkan, Sámediggi, Omasvuona suohkan ja Romssa Universitehta ásahedje Lásságámmi vuođđudusa ođđajagimánu 29. b. 2004:s. Kultur- ja girkodepartemeanta juolludii 1 milj. ruvnno opmodaga badjelasas váldimii. Lásságámmi vuođđudusa ulbmil lea váldit vára ja ovddidit Nils-Aslak Valkeapää maŋis kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbbi.

Vuođđudus áigu nu mot Valkeapää ieš hálii-dii, čohkket buot su bargguid ja su buktosiid vuoigatvuođaid Lásságámmái. Lásságámmi vuođđudus bargá ovddidit Valkeapää dáidaga, musihka ja girječálli bargguid, bagadit ol-bmuid geat háliidit oahpásnuvvat dahje čiekŋudahttit iežaset Valkeapää dáiddalašvuhtii, ja sii veahkehit sámi dáiddáriid.

ája sámi guovddáš lea sámegiela, sámi historjjá ja kultuvrra gelbbolašvuođaguovddáš, ja lea dehálaš fágapolitihkalaš ovttadat mearrasámi gažaldagain. ája sámi guovddážis lea maiddái museaovddasvástádus Davvi-Romsii ja davit Gaska-Romsii, ja bargá ovdánahttin- ja nannenčovdosiiguin sámi museadoaimmaid várás dán guovllus.

Várdobáikkis Evenáššis lea museaoassi lassin giellaguovddážii, kulturguovddáš ja sámi mánáidgárdi. Dasa lassi láigoha Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš lanjaid Várdobáikkis. Várdobáikkis lea sámi museaovddasvástádus Davit Nordlándda, lulimus Gaska-Romssa ja Lofuohta ja Viestterállasa márkosámi guovlluide.

Sijti Jarnge árborddis lea lullisámi álbmoga čoahkkananbáiki. Guovddáš lágida earret eará čájáhusaid geassejahkebealis.

Muđui ožžot Mearrasámi gelbbolašvuođa-guovddáš Billávuonas, Lásságámmi Omasvuonas, Sámi viessu Sáččás, Gamtofta Ráissavuonas, Vilgesvárri Evenáššis, Bihtánsámi viessu Báidáris, Saemien Sijte Snoasas ja Sámi viessu Oslos doai­bmadoarjaga Sámedikkis.

14.8 Arkiiva, girjerádju ja dávvirvuorká

Dán kultursuorggi váldoprošeaktan lea daid maŋimus jagiid leamaš dat ahte čuovvut daid oallut doaimmaid mat namuhuvvojedje Sd.dieđ. nr. 22 (1999 – 2000) Kjelder til kunnskap og oppleving. Dan dieđáhusas meannuduvvojedje arkiiva, girjerádju ja musea vuosttaš geardde seamma oaidninguovl­lus, ja das deattuhuvvojedje oktasaš hástalusat ja erenoamáš rievdamat iešguđet surggiin. Dieđáhusa čuovvoleapmin de čađahuvvui stuorát ođastus Norgga museain (geahča kap. 14.8.3). ásahedje maid ođđa oktasašorgána arkiivva, girjeráju ja musea várás, AGM-ovdáneami.

Sámediggi hálddaša girjerádjosiid ja museaid váldoásahusaid, ja sámi arkiivabálvalus lea Sámediggi dáhtu vuođul biddjojuvvon Arkiiva­doaimmahaga vuollái. Stáhta lea ruhtadan Sámi erenoamáš girjerádjosa 1983 rájes, ja dat sirdojuvvui Sámediggái jagi 2000 rájes. Dasa lassin hálddaša Sámediggi sihke doaibma- ja investerendoarjagiid sámi girjebussiide ja addá doarjagiid sámi girjerájusneavvuide. Sámediggái lea sirdojuvvon ovddasvástádus sámi museaide jagi 2002 rájes, ja Sámediggi addá lagabui 16 milj. ruvnno doarjaga gávcci dávvirvuorkái 2008:s.

AGM-ovdáneapmi galgá bargat departemeanttaid gaskasaččat ja eará hálddahuslaš osiiguin, ja váldobargun lea doaimmahit aktiiva, strategalaš ovdánahttinbarggu ovttastahttit, beavttálmahttit ja nannet arkiivva-, girjerádjo- ja museamsuorggi. 2007 rájes doallá Sámediggi ja AGM-ovdáneapmi jeavddalaččat oktavuođačoahkkimiid vai besset lonohallat dieđuid ja digaštallat oktasaš hástalusaid.

AGM-ovdáneapmi addá prošeaktadoarjaga muhtin prošeavttaide olles AGM-suorggis mat leat áiggi dáfus ráddjejuvvon. Dat ásahusat mat leat Sámedikki hálddašeami vuolde ohcet doarjagiid seamma dásis go eará ásahusat. Kultur- ja girko­departemeanta áigu geahččat ahte AGM-ovdánahttima ovddasvástádus sámi kultuvrii čielgasit oidno juolludanláidestemiin mat leat ásahusaide.

Sámi bibliografiija ja Sámi arkiivii lea hui ávkkálaš ovttastahttojuvvot stuorát fágabirrasiiguin. Kultur- ja girkodepartemeantta evttohusa vuođul ja ovttas Sámedikkiin ožžot ain dát doaibmabijuid juolluduvvot Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas Nationálabibliotehka ja Arkiivadoaimmahaga bokte.

14.8.1 Sámi arkiiva

Sámi arkiiva álggahii jagi 1988 ovttasbargoprošeavtta masa serve máŋga ásahusa, omd. Sámi Instituhta ja Arkivdoaimmahat. Ulbmilin lei sihkkarastit sámi historjjá čálalaš gálduid. 2002:s sirdojuvvui Sámi arkiiva Sámedikki hálddašeami vuollái. Sámedikki mearrádusa mielde biddjojuvvui Sámi arkiiva Riikkaarkivárii 2005:s ja lea okta ossodat Arkivdoaimmahagas, ja dat ruhtaduvvo juolludemiiguin stáhtabušeahta bokte ja Guovdageainnus suohkana ruhtadoarjagiin.

Sámi arkiiva fuolaha arkivsuorggi beroštumiid sámi servodaga ja sámi kultuvrra ovddas. Arkiivvas lea erenoamáš ovddasvástádus sámi priváhtaarkiivvain, ja depohtaovddasvástádus Guovda­geainnu suohkana historjjálaš arkiivvas. Sámi priváhta arkiivii gullet earret eará arkiivvat priváhta olbmuin, organisašuvnnain, ásahusain ja fitnodagain. Sámi arkiivva doaibma lea erenoamážit leamaš sámi dutkan- ja oahppoásahusaid ektui. Sámi arkiivva doaimma leat pláneme stuoridit, ja dat dagaha earret eará ahte doaibma gártá leat olles riikka ektui.

Sámi arkiivva bargu ii leat dušše fal arkiiva nu movt dat dábálaččat ipmirduvvo, muhto dasa gullá maid njálmmálaš árbevierru, muittuid čohkken, ja dan árgabeaivvi ja bargoproseassaid duođašteapmi mat dál leat jávkame. Arkiiva bargá maid sániid ja dadjanvugiid báddemiin vai daiguin sáhttá maŋŋil bargat.

14.8.2 Girjerájut

Norgga álbmotgirjerájusdoaibma lea muddejuvvon lágas juovlamánu 20. b. 1985 nr. 108:s álbmotgirjerádjosiid birra. Almmolaš girjerájusdoibmii gullet suohkan álbmotgirjerádjosat ja fylkkagirjerádjosat. Juohke suohkanis galgá leat álbmotgirjerájus nu movt lea mearriduvvon juovlamánu 20. beaivvi 1985 nr. 108 lágas álbmotgirjerádjosiid birra § 4. Friddja luoikkahanriekti ja dat ahte dat galgá leat nuvttá lea vuođđun álbmotgirjerájussuorggis ja dat galgá sihkkarastit ahte buohkat besset atnit girjerádjosa resurssaid seamma dásis ja friddja vugiin. Dat mearkkaša ahte buohkat besset friddja luoik­kahit girjjiid ja eará materiealla vaikko guđe girjerádjosis. Dat mearrádusat mat leat girjerádjo-lága § 1 mii lea dan birra ahte álbmotgirjerádjosat leat oassin nationála girjerájusvuogádagas, leat vuođđun dasa ahte čohkkejuvvon resurssat leat olámuttos buohkaide eai ge dušše ovttaskas suohkana ássiide.

Kultur- ja girkodepartemeanta lea ovttas Máhttodepartemeanttain, mas lea ovddasvástádus fága- ja dutkangirjerádjosiidda, álggahan guorahallat Norgga girjerájussuorggi. AGM-ovdáneapmi lea gárvvistan stuorát guorahallama mii galgá čuovvoluvvot stuoradiggedieđáhusain girjerádjosiid birra. Guorahallan deattuha earret eará ahte váilu vuođđostatistihkka vai sáhttá dadjat maidege girjerájusbálvalusaid birra álbmoga sámi oassái. Ráđđehus váldá dáid signálaid duođalaččat ja áigu máhccat gažaldahkii stuoradiggedieđáhusas girjerádjosiid birra.

14.8.2.7 Sámi bibliografiija

NAČ:s 1987:34 Sámi kultuvra ja oahppu čállosis celkojuvvo iešguđetsurggid biira čállosis ahte lea stuora dárbu dakkár bibliografiijii mas leat čohkkejuvvon dieđut ja mas lea listu ođđa ja boares sámi dokumeanttaid badjel. Sámi girjjálašvuohta lei dassažii registarastojuvvon váilevaččat ja dat registreren lei háddjejuvvon iešguđet ohcanbáikkiide, áigečálaindeaksaide ja našunalbibliografiijaide. Sámi bibliografiija lea deaŧalaš duođaštus sámi kultuvrras ja sámi kulturárbbis Norggas. Sámi bibliografiija lea maid oassi sámi girjerájusdoaimma ovdánahttimis ja dan diehtojuohkindoaimma ovdánahttimis mii lea sámi álbmogii.

Troandima universitehtagirjerájus fuolahii Sámi bibliografiija barggu 1979 rájes 1992 rádjái. 1993:s gohččojuvvui Nationálabibliotehka viidá­seappot bargat dainna bargguin Nationálabiblio­tehka rámmaid siskkobealde.

Sámi bibliografiijas boahtá ovdan makkár girj­jálašvuohta gávdno sámegilli, ja dáro- ja eará gielaide go fáddá lea sámirelevánta. Sámirelevánta girj-jálašvuohta lea dakkár girjjálašvuohta mii njuolga guoskkaha sámi dili. Sámegielalaš girjjálašvuhtii gullet buot sámegielat.

Govus 15.2 Sámi kulturásahusat

Bibliografiijas bohtet ovdan dat almmuheamit mat leat leamaš Norgga áigodagas 1945 – 1987 ja 1993 rájes gitta otnážii. 1993:s huksejuvvo bibliografiija viidodat dan ala mii mearriduvvui geassemánu 9. beaivvi 1989 lágas, mii lea háhkangeatnegasvuođa birra go lea sáhka dakkár dokumeanttain maid olles álbmot galggašii olahit (geatnegas-vuođaháhkanláhka).

Sámi bibliografiijas váilot registarastimat jagiin 1988 – 1992. Dalle lei bibilografiija ovddasvástádus eahpečielggas. Diet leat hui deaŧalaš jagit sámiid historjjás Norggas, earret eará de ásahuvvui Sámediggi 1989:s. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bivdit našunalgirjerádjosa ráhkadit ovtta plána vai sáhtášii dievasmáhttit Sámi bibliografiija dien áigodagas.

Našunalgirjerádjosis leat konkrehta plánat buoridit registrerenveahkkeneavvuid bibliografiijaide. Dat beavttálmahtášii barggu ja dagahivččii ahte Sámi bibliografiija sisdoalu dieđuid sáhtášii jođá-neappot olahit. Dasa lassin de livččii dieinna lágiin álkit ovddidit viidáseappot dan ovttasbarggu mii lea ráhkadit oktasaš sámi bibliografiija olles Sápmái.

Sámi bibligrafiija bargá ovttas Sámi erenoa-mášgirjerádjosiin mas nubbi sáhtášii nuppi fágalaččat veahkehit ja maid neavvut.

14.8.3 Museat

14.8.3.4 Museat main leat sámi čoakkáldagat ja čájáhusat

Muhtin museain, earret sámi museasiiddaid, lea sierra sámi čoakkáldat dahje sámi dávvirat oassin iežaset čoakkáldagain. Erenoamáš guovddážis leat sámi vuorkádávvirat Norgga álbmotmuseas, Romssa museas ja Olgomuseas Sverresborgas. Eará museumat maid mielas lea erenoamáš deaŧalaš duođaštit sámi dávviriid, leat earret eará Rørosmusam ja álttá musea.

Ollu museaid mielas lea sámi historjjá duođašteapmi deaŧalaš oassin das ahte duođaštit regiuvnna máŋggabealat doaimma. Porsáŋggu musea, mii sirjojuvvui Sámedikki hálddašeami vuollái 2004:s, gaskkusta golmmakultuvrrat historj-já mii lea čadnojuvvon sámi, kveana ja dáčča ássanbáikkiide dan guovllus. Mátta-Várjjat musea doaibma maid čájeha guovllu golmmakultuvrrat historjjá.

Museaid fierpmádat

Sihke dat museat mat leat Sámedikki vuolde ja eará museat mat barget sámi kultuvrrain oassálastet Nationála museafierpmádat minoritehtaide ja kultuvrralaš máŋggatbealatvuhtii, mii ásahuvvui 2007:s. Dan fierpmádagas leat mielde museat mat barget nationála minoritehtaiguin ja ođđaset minoritehtajoavkkuiguin. Sámi museaid fierpmádat maid lea ásahuvvon. Dat fierpmádat galgá leat Sámedikki hálddašeami vuolde ja lea rabas buot museaide mat barget sámi kultuvrrain.

Norgga álbmotmusea sámi čoakkáldagat

Norgga álbmotmusea lea okta dain ásahusain main lea sámi kultuvra deaŧalaš oassin iežaset barggus, muhto dat ii leat sis váldosuorgi ii ge dat leat Sámedikki vuolde.

Museain lea 1958 rájes leamaš bistevaš gaskkustanfálaldat go sis lea sámi basisčájáhus. Dálá čájáhus rahppojuvvui 1990:s ja galgá 2007:s ođastuvvot. 2007:s oaččui čájáhus áibbas ođđa oasi mii čájeha dálá áiggi, Sámi dálá áigi, mii lokte čájáhusa gitta otnážii go lea sáhka gaskkustit poli­tihka, kultuvrra ja servodateallima. Musea skuvlabálvalusas lea bistevaš oahpahuslágidus sámi čájáhussii, ja dat okta dain musea skuvlafálaldagain maid buot eanemus jearahit ja bohtet geahččat. Museas lea maid sámi sadji Olgomuseas. Lassin bistevaš čájáhusfálaldagaide leat museas dadjat juo juohke jagi okta sámi fáddá- dahje johtočájáhus.

Museas lea buorre ovttasbargu sámi ásahusaiguin. Norgga álbmotmusea oassálasttii Sámi museasearvvi ásaheapmái 1989:s ja lea aktiivvalaččat oassálastán dan ovttasbargodoaimmaide.

Sverresborg Trøndelag Folkemuseum

Oarjelsámi kultuvra lea leamaš oassin Sverresborg Trøndelága álbmotmusea doaimmas 1930-logu rájes. Sverresborgas lea okta oarjelsámi sabetčájáhus ja čájáhus das movt sámit atnet sabehiid ­«Troandilaš sábehiiguin – Sverresborga sabetmusea». Vuođđočájáhusas «Eallingovat» leat mielde dávvirat ja muitalusat mat leat čadnojuvvon sámi kultuvrii. Sverresborg váldá maid sisa gaskaboddosaš čájáhusaid sámi kultuvrra birra. Sverresborgas lea 2000 rájes leamaš bistevaš fálaldat skuvl­laide sámi kultuvrra ovdanbuktimis. Skuvlafálaldat lea oassi Kultuvrralaš skuvlaseahkas.

Sverresborg deattuha ovttasbarggu mii lea oarjelsámi organisašuvnnaiguin ja resursaolbmuiguin go lea sáhka dakkár doaimmain mat leat čadnojuvvon oarjelsámi kultuvrii. Musea bargá maid ovttas Saemien Sijte museain, Plassje museain, Jämtlandda fylkka museain ja Härjedalena meahccemuseain, mat buohkat barget oarjelsámi kultuvrrain.

Romssa musea sámi čoakkáldagat

Romssa museumas lea sierra fágaossodat sámi etnografiijii. Fágaossodagas leat sihke dávvirat, govat, jietna, girjjálašvuohta, njálmmálaš ja čálalaš dieđut ja muhtin ráje iešguđetlágan arkiivvat. Arkiivvat ja vuorkádávvirat heivehuvvojit dutkamii, oahpuide ja dábálaš atnui. Ulbmiljoavkkut leat sihke sámi álbmot ja muđui olles álbmot.

Čájáhus «Sámi kultuvra» lea vuosttaš čohkkejuvvon čilgehus sámi kulturhistorjjás ja lei dalle go ráhkaduvvui láidesteaddjin sámi historjjá ja kulturárbevieru ovdanbuktimis. Čájáhus galgá dahkat oainnusin sámi kulturovdáneami boares gálduid rájes gitta dan dillái mii lea 20. jahkečuođis.

Čájáhus «Sápmi – našuvdna riegáda» čilge sámiid politihkalaš čoahkkaneami álbmogin, ja dat čoahkkaneapmi lea leamaš ovddit čuohtejagi gaskkamuttu rájes. Čájáhus lea ráhkadan neahttabáikki mii lea erenoamážit skuvlla atnui jurddašuvvon ( http://sapmi.uit.no).

Boksa 15.3 Sámi fanasduodji ja fanasgeavaheapmi

Govus 15.3 Rivttága suohkan Romssa fylkkas

Sámit leat čuohtenárjagiid atnán mearrariggodagaid. Sámi fanasdahkan ja giehta­duodji leat leamaš deaŧalaš ealá­hus­heive­hea­mit, erenoa-mážit daid áigodagaid go dakkár vuotnaguovl-luin gos meahcceriggodagat ledje, orro eanaš sámit. Sámit leat geavaheami bokte leamaš mielde fanasteknologiija ovdánahttimis seamma dásis go dáččat ja kveanat.

Davvi-Norgga fanasgáhttenguovddáš Rivttágis Romssa fylkkas lea bargan dainna fáttáin 2005 rájes. Dássážii leat gávnnahan ahte lea váttis gávdnat dakkár fanasmálle maid sáhttá lohkat čielga sámi mállen. Mariidnaarkeologa Christer Westerdahl čilgii 1987:s sámi fatnasa leat dakkár «fanasin mas lea olles sávdnji, ja mii lea gehppes ja guottehahtti fievru maŋit áiggis gaskal 1600 ja 1800-logu, ja mii lea gávdnon dovddus sámi ássanguovlluin» (Westerdahl 1987:7 – 8). Fanasfiellut ledje gorrojuvvon oktii vettiin dahje bohccosuonain. Dien sáhttá oaidnit boarrasit johkafatnasiin ja árbevirolaš báskkain, ja goappaš fanasmállet leat leamaš inkluderejuvvon sámi kultuvrii. Muhto ovdalašáiggi dáidet leamaš eanet giehtaduodjeteknihkat. Orrot leat leamaš ollu kulturlonuhusat, ja danne berre maid áhpefievrruid inkluderet deaŧalaš fievrun sámi historjjás. Sihke vikiŋgaáiggi fanasmállet, fievrridanfatnasat nugo smávit borjjasfatnasat ja guollefatnasat dego gárbbis ja šárka leat deaŧalaččat go galgá dutkat ja duođaštit sámi konteavsttas.

Gáldu: Girjjálašvuohta:Mathisen, Mariann/NNFB: Logaldallan «Fievrogáhtten ja sámi fanasárbevierru, ii seamma fanas?», semináras «Sámi fanas- ja fanashuksenárbevierut» maid Davvi-Norgga fievrogáhttenguovddáš Rivttágis lágidii 14.-16. 3. 2007.Westerdahl, Christer: «Et sätt som liknar them uti theras öfriga lefnadsart, om äldre samiskt båtbygge och samisk båthantering» Johan Nordlander-sällskapet, Ubmi 1987.

Muhtin eará museat

Plassje museas leat leamaš sámi dávvirat iežaset čoakkáldagas dakka maŋŋil soađi áigodaga rájes ja das lea dál oalle stuora čoakkáldat mas leat dávvirat ja govat mat duođaštit sámi historjjá ja doaimma guovllus. Lulli-Trøndelága fylkkasuohkana fylkkaplána bokte lea Plassje museas erenoamáš ovddasvástádus lullisámi kulturhistorjjás ja 2002 rájes lea Plassje museas leamaš okta fágavirgi lullisámi kultuvrras ja historjjás. Dasa lassin lea Plas­-sje museas dál okta gaskaboddosaš fágakonsu­leanta lullisámi kultuvrii ja historjái.

Perspektiiva Musea atná vuođđun Romssa, go dat lea girjás guovlu kultuvrralaččat, čearddalaččat, gielalaččat ja oskkoldaga dáfus. Dat mearkkaša ahte sámivuohta lea unnit eanet lunddolaččat fárus máŋgga čájáhusas ja prošeavttas mat museumas leat. Perspektiiva Musea bargá ovttas earret eará Várjjat sámi museain, árppain Romssas ja Sámi giellaguovddážiin Moskavuonas.

Davvi-Romssa museiilea guovddáš bargun bargat mearrasámi ja kveana kultuvrrain ja deaivvadeapmi daiguin ja eará kultuvrraiguin lea maid deaŧalaš. Davvi-Romssa Musea lea bidjan johtui máŋga prošeavtta mat fátmmastit sámi kultuvrra ja historjjá. Musea bargá ovttas Romssa Museain muhtin máŋggajagát dutkanprošeavttain vai besset čájehit Davvi- Norgga riddoguovlluid čearddalašvuođa ruovdeáiggis ja árra gaskaáiggis ja das čalmmustahttojuvvo oktavuohta gaskal sámiid ja norrøna olbmuid.

Mátta-Várjjat museas lea sámi historjá ja kultuvra deaŧalaš oassin iežaset bargosuorggis. Mátta-Várjjat musea bajimus mihttomearri lea gaskkustit máhtu ja duddjot ipmárdusa rádjeriikka erenoamáš luonddu ja kulturhistorjjá birra. Erenoamážit deattuhuvvojit guovllu čearddalaš ja kultuvrralaš girjáivuohta, regiunála, nationála ja riikkaidgaskasaš oktavuođas.

Báktedáidaga máilmmiárbeguovddáš – álttá Musea IKSbargá báktedáidagiin/ovdahistorjjáin ja báikkálaš historjjáin/ođđaset historjjáin. Vuođđo-čájáhusas ovdanbuktojuvvojit sámi osku ja dat osku mii lea čadnon bivdinmeanuide, meavrresgárrái ja oaffarbáikkiide. Museas lea maid báiki gos čájehit álttaášši.

14.9 Girjjálašvuohta ja lágádusdoaibma

Sámediggi addá doarjaga sámegiel girjjálašvuhtii. Lassin girjjálašvuhtii várrejumiin (3,6 milj. ruvnno 2008:s) sámi girjjálašvuođa ovdáneami doarjjaor­tnega bokte, hálddaša Sámediggi sierra doarjjaor­tnega lágádusaide mat ovddimusat almmuhit sámegiel girjjiid. 2008:s lea dása várrejuvvon 2,6 milj. ruvnno.

Ortnega váldoulbmil lea sihkkarastit ahte buvttaduvvo ja geavahuvvo eanet sámi girj­jálašvuohta, dasa maid gullet sámi oahpponeavvut, nugo prentejuvvon ja elektrovnnalaš oahppo­neavvut, ja bisuhit ja ovddidit dássedis sámi lágádussuorggi. Ulbmil lea maiddái suorggis bajidit gelbbola��vuođa ja nannet sámegiel almmuhemiid ja oahpponeavvuid márkanfievrredeami ja juoh­kima.

Doarjja juhkkojuvvo ohcama vuođul sámi lágádusain mat ovddimusat almmuhit girjjiid sámegillii. Doarjja juhkkojuvvo vuođđodoarjjan, gelbbolašvuođabajidandoarjjan ja márkanfievrredeami ja juohkima doarjjan. Lágádusat mat devdet sámi lágádusdoarjaga eavttuid leat lassánan golmma lágádusas jagi 2001 čieža lágádussii jagi 2006.

14.10 Festiválat ja musihkka

Sámediggi válddii badjelasas doarjagiid ovddasvástádusa sámi musihkkafestiválaide 2002:s. Sámediggi lea ásahan ortnega mas doarjja addojuvvo sajáiduvvan festiválaide. 2008:s lea Sámediggi várren 1,8 milj. ruvnno dása. Doarjja addojuvvo maiddái eará mállet festiválaide go musihkkafestiválaide. Dattetge sáhttá dadjat ahte Sámedikki doarjjaortnet festiválaide lea Sámedikki deháleamos doarjjaortnet sámi musihkkii. Sámi musihkkafestiválat sáhttet ohcat ja oažžut doarjaga Norgga kulturfoandda festiváladoarjjaortnegis, seamma eavttuid mielde go eará festiválat.

14.10.1 Doarjja musihkkafestiválaide ja eará festiválaide

Festiválat leat oppalaččat máŋgga dáfus deavdán muhtin dáidda- ja kulturpolitihkalaš ulbmiliid. Dat gaskkustit alla dását dáidaga hálbái, dat geasuhit stuora ja ođđa olmmošjoavkkuid iešguđet dáiddaolggosbuktimiidda, ja dat ráhkadit regionála kulturovdáneami ja ásahit identitehta. Festiválat leat ovddimusat ásahuvvon báikkálaš ja regionála álgagiid vuođul, ja báikkálaš gelbbolašvuohta lea vuođđun oassálastiin geain leat riikkaidgaskasaš fierpmádagat. Dát lea regionála oassálastiide addán eanet vejolašvuođaid váikkuhit dáiddahábmema dáiddafágalaš ja árvvolaš eavttuide.

Riddu Riđđu-festivála Gáivuona suohkanis ásahuvvui 1991:s Festiválas lea báikkálaš mearrasámi kultuvra hui guovddážis. Dat lea dehálaš báiki sámi artisttaide ja lávdedáiddáriidda, váldolávdi máilmmi davviguovlluid álgoálbmot- ja minoritehtamusihkkii, ja dehálaš deaivvadanbáiki Davvikalohta sámiide. Festivála ulbmil lea čájehit sámiid ja álgoálbmogiid kulturolggosbuktimiid viidodaga ja kvalitehta.

Guovdageainnu Musihkkafestivála lágiduvvo jahkásaččat beassážiid. Festivála álggahuvvui 1972:s, ja lea sturron nu ahte das leat ollu iešguđetlágan doaimmat, nugo sámi musihkka ja luohti, teáhterčájálmasat ja konsearttat. Lágiduvvo maiddái Sámi Grand Prix gos gilvohallet luđiiguin ja ođđasit sámi musihkain.

Márkomeannu-festivála Evenášši suohkanis galgá ovddidit márkosámi kultuvrra, seammás maid leat kulturoassálasti olles Sápmái. Festivála galgá leat identitehtahuksejeaddji buot agi ol-bmuide, muhto liikká das galgá leat vásedin nuoraidprofiila. Davvi Norgga kulturráđđi lea ollu jagiid ekonomalaččat dorjon Márkomeannu-festivála, ja Norgga kulturráđđi doarjjui festivála 2005:s.

Kárášjoga beassášfestivála lea jahkásaš lági­deapmi mas leat guhkes historjjálaš árbevierut. Lassin heargegilvovuodjimiidda lágiduvvojit maid konsearttat, čájáhusat ja teáhterčájálmasat.

Sámi filbmafestivála Guovdageainnus lea lágiduvvon oktanuppelot geardde, ja lea Sámi filbmafestivála vuođđudus mii dan lágida. Sámi filbmalihttu ja Guovdageainnu suohkan eaiggáduššet vuođđudusa. Sámediggi lea addán prošeaktadoarjaga festiválii.

14.10.2 Riikkakonsearttat

Sámi musihkka lea integrerejuvvon oassi Riikkakonsearttaid doaimmas. Riikkakonsearttat sihke gaskkustit sámi álbmogii ja ovttasbarget sámi dáiddáriiguin.

Skuvlakonseartaortnega bokte buktá Riikkakonsearttaid doaibma olles Norgga sámi álbmogii buot musihkkaovdanbuktimiid, maiddai sámi ovdanbuktimiid. Skuvlakonsearttat leat fálaldat buot Norgga vuođđoskuvllaide, ja buot suohkanat gos sámit orrot, leat mielde dan ortnegis. Buot mánát vuođđoskuvlaagis besset vásihit guokte konseartta jagis. Skuvlakonsearttat sámi musih­kain gilvojuvvojit olles riikii, ja muhtin konsearttat váldet ovdan ovdamearkka dihte juoiganárbevieru.

Dasa lassin ožžot lágideaddjit sámi guovlluin bovdehusa jahkásaš lágideaddjekonferánsii ja sidjii-de addjojuvvo čađat vejolašvuohta váldit vuostá eahketkonsearttaid Riikkakonsearttain. Ovda­mearka dakkár lágideddjiin lea Sámi musihkkafestivála (Guovdageaidnu), Sapmusihkka (Kárášjohka), Riddu Riđđu festivála ja Sámi joatkkaskuvla.

14.10.3 Riikkalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii

2005:s mearridii Stuoradiggi doarjut ráđđehusa evttohusa ja ásahit Osloi nationála lávddi álbmotmusihka ja álbmotdánsuma várás. álbmotmusihkkabiras álggahii dien jurdaga, muhto sihke sámi ja máŋggakultuvrrat birrasat leat integrerejuvvon dien doibmii. 2007 giđa ásahuvvui vuođđudus riikkalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii. Sámiid organisašuvdna Juoigiid Searvi lea okta vuođđudusorganisašuvnnain (ovttas servviiguin Landslaget for spelemenn, Norsk folkemusikk- og danselag, Noregs ungdomslag ja Samspill International Music Network) ásahusa doaibma galgá fátmmastit árbevirolaš ja geahččaleaddji dáčča ja sámi álbmotmusihka ja álbmotdánsuma, ja álbmotmusih-ka ja álbmotdánsuma mas lea olgoriikka duogáš.

Riikkalávdi galgá leat ámmatlávdi, aktiiva gaskkusteaddji ja gelbbolaš buvttadanbáiki. Dat galgá maid leat sosiála čoahkkananbáikin ovdanbuktiide ja gehččiide, ja doaibmat oktiičadnin gaskal ovdanbuktiid ja birrasa. Riikkalávdi fárre 2009 borgemánu ođđa, heivehuvvon vistái Schous kulturbryggeriijii Grünerløkkai Oslos. Riikkalávdi lea organiserejuvvon ja das lea sierra stivra ja ráđđeaddi orgána, Riikkalávderáđđi.

14.10.4 Orkeastarat

Symfoniorkeastariin leat eanaš doaimmat oarjemáilmmi dáiddamusihkas, ja eanaš orkeastariin lea leamaš unnán earálágan musihkka, earret oarjemáilmmi musihka, muhto gávdnojit gal muhtimat geain lea leamaš earálágan musihkka. Máŋga orkeastara sáhttet aŋkke čujuhit «cross over» buvttadusaide main lea seaguhuvvon klassihkalaš symfonimusihkka ja eará šlájat ja dat sáhttá dagahit eambbo girjáivuođa buvttademiide. Ovdamearkka dihte leat Romssa symfoniorkeastaris leamaš dakkár ovttasbargobuvttadeamit main lea veahá luohti ja sámi musihkka, sihke ođđa ja árbevirolaš, earret eará Guovssahasfestiválas Nordlysfestivalen.

14.11 Lávdedáidda

Sámi lávdedáidaga hárrái lea erenoamáš hástalussan go sámi guovlluin ii leat nana teáhterárbevierru. Sámediggi addá doarjaga guovtti sámi teáhterii, Beaivváš Sámi Teáhterii, gos čájáhallet davvisámegillii, ja Åarjelhsaemien teatere, go čájáhallet oarjelsámegillii ja dárogillii. Dát evttohus válddahallojuvvo legabut sierra stuorradiggedieđáhusas lávdedáidaga birra maid Kultur- ja girkodepartemeanta buktá ovdan.

14.11.1 Beaivváš Sámi Teáhter

Beaivváš Sámi Teáhter ásahuvvui friddja lávdejoavkun 1981:s ja dat lea ožžon doarjaga stáhtabušeahta bokte 1987 rájes. Beaivváš Sámi Teáhter galgá ovddidit teáhterdoaimma sámegillii ja dainna vugiin gaskkustit sámi kultuvrra. Teáhter galgá fitnat Norgga sámi guovlluin, muhto dat bargá maid muhtin muddui ránnjáriikkaid sámi guovlluin. Beaivváža teáhterárbevirrui gullet erenoamážit sámi giella, sámi muitalanárbevierru ja luođi iešguđetlágan hápmi.

2005:s guorahalai teáhter iežas dili ja dalle gávnnahii Beaivváš Sámi Teáhter ahte áigot bargat golmmain áššiin vai Beaivváža erenoamáš vejolaš-vuođat váldojuvvoše vuhtii: Ođđa teáhtervistti hukset, oččodit eambbo olbmuid bargui ja oahpahit sámegielat neavttáriid ja maid lassánahttit bušeahta.

Bušeahttajagi 2002 sirdojuvvui hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi Teáhtera badjel Sámediggái. Stáhta Kultur- ja girkodepartemeantta bokte eaiggáduššá ain 40 pst. teáhtera ossosiin. Eará ossosat leat juogaduvvon; Guovdageainnu suohkanis leat 40 pst. Sámi Eatnansearvvis ja Norgga Sámiid Riikkasearvvis gis 10 pst. goappásge.

Dál lea Sámedikkis ovddasvástádus ruhtadit teáhtera doaimma ja hálddahusa. Kultur- ja girkodepartemeanta lea árvvoštallan ahte Sámedikkis berre leat stáhtalaš eaiggátvuohta teáhtera ektui. Danne Kultur- ja girkodepartemeanta ávžžuha ahte departemeantta oasuspoasta Beaivváš Sámi Teáhteris sirdojuvvo Sámediggái mávssu haga.

14.11.2 Åarjelhsaemien Teatere

Åarjelhsaemien teatere ásahedje Norgga ja Ruoŧa sámit 1985:s. Teáhter lea lávdedáiddafálaldat oarjelsámiiide ja das lea deatalaš doaibma go lea sáhka oarjelsámi gielas ja identitehta nannemis. Teáhter lea Muoffis ja Deartnás. Oarjelsámi teáhter lea prošeaktateáhter, muhto lea 2006 rájes ožžon bistevaš doaibmadoarjaga Sámedikkis.

14.11.3 Riikkateáhter

Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide. Sámi lávdeovdanbuktimat galget leat oassin Riikkateáhtera doaimmas ja danne lea plánejuvvon ráhkadit ovttasbargobuvttadeami Riikkateáhteriin ja Beaivváš Sámi Teáhteriin 2009:s gos galget čájehit William Shakespeare bihtá «Stoarbma». Dalle galget joavkkus leat mielde Beaivváš Sámi Teáhtera ja Riikkateáhtera neavttárat.

14.11.4 Eará teáhterat

Hålogallándda teáhter lea Romssa ja Finnmárkku guovloteáhter ja dat lea Romssas gávpogis. Teáhter lea jeavddalaččat mátkkiin ja teáhtera čájálmasain boahtá ovdan sámi kultuvra ja dat maid sámi kultuvra mearkkaša dán guovllus. Hålogaland teáhteris leat jeavddalaččat guossečájálmasat main leat mielde sámi dáiddárat ja Beaivváš Sámi Teáhter čájeha bihtáidis Hålogalándda teáhtera lávddiin go lea Romssas.

Nordlándda teáhteris ja Åarjelhsaemien teáhteris lea leamaš bistevaš ovttasbargu geavatlaččat ja dáiddalaččat 1999 rájes. Goappaš teáhterat leat Muoffis. Åarjelhsaemien teáhteris lea kantursadji Nordlándda teáhtera ođđa visttis. Goappaš teáhtera atnet Nordlándda teáhtera turneaorganisašuvnna, rusttegiid ja fievrruid. Goappaš teáhteriin nannejuvvo erenoamáš gelbbolašvuohta fágalaš lonohallama bokte. Ovttasbargu lea maid fylkkas oktavuođadahkkin gaskal sámi ja dáčča kultuvrra.

Hedmárkku teáhteris lea maid bistevaš ovttasbargu Åarjelhsaemien teáhteriin. Earret eará de luoikkai Hedmárkku teáhter 2007:s teknihka ovtta prošektii maid Åarjelhsaemien teáhter čađahii Elgås Engerdála suohkanis.

14.12 Govvadáidda, dáiddaduodji ja albmohat

14.12.1 ásahusat maid Sámediggi hálddaša

Sámi dáidagis váldet vára vuorkkáid bokte maid, ja erenoamážit go lea sáhka dán áiggi dáidaga birra de leat dat kulturviesuin. Guovtti vuorkkás Sáme­dikki hálddašeami vuolde lea ovddasvástádus erenoamážit sámi dáidagis. Dat leat Riddoduottarmuseat/Sámi dáiddamusea Kárášjogas ja Savio-musea.

Davvioarjesámi dávvirvuorkásiidalea bidjan Riddoduottarmuseat/Sámi dáiddamuseii Kárá-šjohkii lagabui 800 dáidaga. Eanaš oassi dain leat sámi dálááiggi dáidagat. Sámediggi mearridii 1996s ahte Sámiid vuorkádávvirat Kárášjogas ja Sámi Dáiddamusea galge leat ovtta sajis, muhto ahte fágalaš ovddasvástádus ja fágalaš doaimmat ain galge dollojuvvot sierra muđui musea doaimmas (geahča huksenáššiid birra čállosa kap. 14.6).

Saviomuseas, mii lea oassin Mátta-Várjjat museas Girkonjárggas, lea 355 sturrosaš čoahkkáldat John Savio dáidagis.

Dasa lassin háhká Sámediggi sámi dálááiggi dáidagiid dakko bokte ahte juolluda doarjagiid sámi dáiddáriidda, gč. kap. 14.13.

Sámediggi juolluda maid doarjaga Sámi dáid­daguovddážii. Sámi dáiddaguovddáš lea vuođ-đudus maid Sámi dáiddačehpiid searvi eaiggáduššá. Alimus mihttomearrin Sámi dáidda­guovddážii lea gaskkustit sámi dáidaga ja buoridit sámi dáiddáriid dili lasihettiin dáidaga vuovdima. Dáidda­guovddážis leat juohke jagi sullii oktanuppelot stuorát sierračájáhusa. Sullii 70 sámi dáiddára miehtá riikka leat čadnojuvvon Sámi dáiddaguovddážii.

14.12.2 Dáidaga, arkitektuvrra ja desáidnema nationálamusea

Dáidda, vistehábmen ja design našunalmuseas eai leat sierra viggamušat mat gusket sámi kultuvrii, muhto sámi dáiddárat ovddastuvvojit čájáhusain seamma ládje go eará dáiddárat. Ovdamearkka dihte lea Iver Jåksa dáidagis hui guovddáš sadji dan ođđa, bistevaš čájáhusas man namma lea «Kunst 4».

Sámi dáiddáriin Iver Jåksas ja John Savios leat oktiibuot 87 dáidaga maid sáhttá oaidnit musea čoakkáldagas. Dain čoakkáldagain leat maid muhtin ráje dáidagat sámi kultuvrras maid dáiddárat Kaare Espolin Johnson, Frederik Collett, Rolf Nesch, Thor Erdahl, Kåre Kivijärvi ja Per Kleiva leat ráhkadan.

14.12.3 Davvi-Norgga dáiddamusea

Davvi-Norgga dáiddamuseas Romssas lea ovddasvástádus duddjot olles Davvi-Norgga guovllu ol­bmuide eambbo beroštumi ja máhtu govvadáidagis ja dáiddaduojis. Museas leat maid sámi dáiddárat iežaset čokkáldagas ja dat lágida sihke sierra ja kollektiivva čájáhusaid sámi dáiddáriiguin.

14.12.4 árbevirolaš giehtaduodji

Lea ráhkaduvvon čielggadeapmi maid Kultur- ja girkodepartemeanta lea bivdán ráhkadit ja dat lea árbevirolaš giehtaduoji birra gehččojuvvon kulturpolitihkalaččat, oahpahuspolitihkalaččat, biraspolitihkalaččat ja ealáhuspolitihkalaččat. Čielgga­deapmi geigejuvvui departementii 2007 skábmamánu. Dan oasis raporttas mas čuožžu dán suorggi hástalusaid birra ja mas ávžžuhit álggahit doaibmabijuid, leat fárus sámi giehtaduodjeárbe­vierut seamma ládje go dat hástalusat mat leat Norgga eará giehtaduodjeárbevieruin maid.

Govus 15.4 Lullisámi liehppa (boenge-skuvmie)

Gáldu: Kenneth Hætta

14.12.5 Albmohaga čiŋaheapmi

Oassin dan dábálaš doaimmas mii lea hábmet almmolaš visttiid ja lanjaid, de bargá Kunst i offentlige rom nammasaš searvi, KORO (ovdalaš Čiŋahan­foanda), maid dakkár visttiiguin mat galget gaskkustit sámi kultuvrra, historjjá ja identitehta. Eanemus dovddus ovdamearka lea Sámediggevistti čiŋa-heapmi, gos leat muhtin ráje dáidagat maid sihke sámi ja dáčča dáiddárat leat ráhkadan. Muđui de Sámediggi oaččui Davvi Norgga arkitektuvrabálkkašumi 2002:s. Visti addá beroštahtti ođđasis dulkoma das mas oktavuohta lea lundui, ja árbevirolaš hámit ja ávnnasatnin maid ovdanbuktojuvvo.

KORO bargá maid ovttain čiŋahanprošeavttain Nuortalaš museas Njávdámis. Ođđa dieđavisttis Guovdageainnus maid váldojuvvo vuhtii čiŋaheap-mi (geahča bovssa 12.1).

14.13 Sámi dáiddárat

Nu movt namuhuvvon kap. 14.2, de sáhttet dat sámi dáiddárat ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddahusa ortnegiin, maid ohcat doarjaga nationála ortnegiin. Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii, ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui.

14.13.1 Sámi dáiddastipeanddat

Sámi dáiddárat sáhttet ohcat ja maid oažžut juohkelágan stipeanddaid ja dáhkidandietnasiid mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahttakapihttal 321 bokte. Dasa lassin rehkenastojuvvo ahte sámi dáiddastipeanddat ja stipeandalávdegoddemávssut gokčojuvvojit dan juohke jagi juolludeami bokte maid Sámediggi oažžu Kultur- ja girkodepartemeanttas.

Norgga dáiddapolitihka oppalaš prinsihpat leat vuođđun go Sámediggi hálddaša ruđaid dáiddastipeanddaide mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta bokte. Dáiddaorganisašuvnnaid šiehtadallanrievtti fievrrida Sámediggi dahje Sámedikki vuollásaš orgána viidáseappot, ja stipenadajuolludan orgánas galget leat dáiddáriid ovddasteaddjit. Stipeanda galgá juolluduvvot daid evttohusaid mielde mat bohtet áššečeahppelávdegottiin maid dáiddaorganisašuvnnat leat nammadan.

2004:s álggahii Sámediggi gávccijagát ovttasbargošiehtadusa sámi dáiddaorganisašuvnnaiguin Sámi dáiddaráđi bokte. Šiehtadusas lea váldošiehtadus mas leat oppalaš mearrádusat ja okta sámi dáiddašiehtadus. Das leat mielde mearrádusat juohke jahkásaš šiehtadusaid birra mas čuožžu earret eará organisašundoarjaga birra sámi dáiddaorganisašuvnnaide, ja stipeanda, máksoor­tnegiid ja dáiddárfoandda birra.

Sámedikkit juolludit sámi dáiddáriidda doarjaga ovddimustá sámi dáiddáršiehtadusa bokte. Šiehtadusa ulbmilin lea ásahit buori ja máŋggabealat sámi kultureallima ja láhčit dili nu ahte sáhttá ráhkadit ja gaskkustit sámi girjjiid, musihka, dánsuma, teáhtera, filmmaid, govvadáidaga ja dáiddaduoji. Sámi dáiddaráđđi lea arvegoavdeorganisašuvdna viđa sámi dáiddársearvái – Sámi girječálliid searvái, Sámi dáiddačehpiid searvái, Juoigiid searvái, Sámi teáhtersearvái ja Sámi komponisttaid searvái.

Sámi dáiddaráđđi juohká doarjagiid dáiddaservviide ja hálddaša dáiddastipeanddaid ja máksoortnegiid.

Oassin dáiddašiehtadusas biddjojuvvojit ruđat sámi dáiddafondii. Ruđat galget adnojuvvot dáidda­ealáhusa ovdánahttimii. Ulbmil dainna ruhtabidjamiin lea doarjut sin geat álggahit juoidá vai árvoháhkan lassánivččii sámi dáiddaealáhusas. Sámediggeráđđi ságastallá Sámi dáiddaráđiin ja Sámedikkiin ja dohkkeha dasto dáiddafoandda ruhtageavahan­njuolggadusaid. Go njuolggadusat leat dohkkehuvvon, de sirdjojuvvojit ruđat Sámi dáiddaráđđái.

Sámediggi bidjá juohke jagi ruđa sisaoastinor­tnegii vai lea vejolaš oastit sámi govvadáidaga. Dan ortnegis leat sierra sisaoastinkonsuleanttat.

14.13.2 Dáiddára dietnasa ja bargodili guorahallan

Sámi dáiddárat leat váldojuvvon mielde iskka­deamis gos isket dáiddára dienas- ja bargodili maid Telemarksforskning-Bø čađaha Kultur- ja girko­departemeantta gohččuma mielde. Iskkadeapmi galgá kártet, čilget ja guorahallat dáiddáriid bargo- ja dienasdili ja erenoamážit buvttahit dieđuid erohusain gaskal dáiddárjoavkkuid ja maid joavkkuid siskkobealde. Dat galgá maid buktit dieđuid daid joavkkuid birra mat unnán dinejit ja dieđuid ­oadjoortnega ja penšunortnega geavaheamis. Iskkadeamis leat ovddemustá mielde dáiddáorganisašuvnnaid miellahtut, muhto lea maid áigumuš gávdnat dáiddáriid geat eai leat organiserejuvvon.

Dáiddáriskkadeapmi addá dieđuid sin bargo- ja dienasdili birra geat leat sámi girječállit, neavttárat, musihkkárat, šuokŋadahkkit, govvadáiddárat ja filbmabargit guđet leat miellahtut dain organisašuvnnain mat leat Sámi dáiddáráđi vuolde. Iskkadeami bohtosat galget leat válbmasat ovdal jagi 2008 geasi.

14.13.3 Girjerádjomáksu

Sámi girječálliid searvi, Sámi dáiddáriid searvi ja Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi leat daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas mat šiehtadallet ja ožžot girjerádjomávssu go almmolaččat luiket olggos daid buktagiid maid ásaheaddji lea buvttahan. Máksu máksojuvvo fondii maid searvvit hálddašit ja dat juohká viidáseappot ruđaid maid vuoigatvuođalaččat ožžot go ohcet daid stipeandan.

14.13.4 Čájehanmáksu

Stáhta máksá olbmuide ruđa juolludemiid bokte juohke jagi ja dat boahtá stáhtabušeahta olis go almmolaččat čájehit daid buktagiid maid almmolašvuohta oamasta, mat leat nu go govvadáidda, giehtaduodji ja govat. Seamma ládje lea go almmolaččat čájehit daid buktagiid maid dakkár ásahusat oamastit mat ožžot almmolaš doarjagiid.

Sámi dáiddáráđđi lea daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas mat šiehtadallet ja ožžot čájehanmávssu. Máksu juogaduvvo viidáseappot dainna vugiin ahte addet doarjaga dáiddáriidda.

14.14 Prošeaktadoarjja

Jus galggaš leat ođđasa gulvui jurddašeaddji ja máŋggabealát kultureallin, de lea eaktun ahte eiseválddit fuolahit máŋggaid ovttaskas prošeavttaid, friddjajoavkkuid ja eará doaimmaid mat eai leat institušunaliserejuvvon. Prošeaktadoarjaga juolludeapmi dasa maid gohčodit friddja suorgin juolluduvvo eanemustá Norgga kulturfoandda ja eará Norgga kulturráđi ortnegiid bokte. Maiddái Kultur- ja girkodepartemeanta, eará vuollásaš instánssat ja dakkár doaimmat ja organisašuvnnat mat eai leat stáhtalaččat, juolludit dakkár doarjagiid.

14.14.1 Norgga kulturfoanda

Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide olbmuid, girj­jálašvuođas ja dáidagis, suodjalit kulturárbbi ja gaskkustit kulturburiid nu máŋgasiidda go vejolaš. 2008:s galgá juolluduvvot oktiibuot sullii 340 milj. ruvnno dan foandda bokte. Norgga kulturfoandda hálddašanbarggus deattuhuvvo dat ahte doarjut ođđasa gulvui jurddašeaddji dáidaga ja movttidahttit olbmuid atnit ođđa dáiddalaš ovdanbuktinvugiid, ođđa gaskkustanvugiid ja kultuvrralaš máŋggabealatvuođa.

1992 lei maŋimus jahki go Norgga kulturráđis lei sierra biddjojuvvon ruhta sámi kultuvrii ja go lei sierra fágalávdegoddi sámi kultuvrii. 1993s sirdojuvvui Sámediggái sihke foanda- ja doaibmaruhta hálddašeami ovddasvástádus. Dat ruhta lei lagabui 5 milj, ruvnno. Sámediggi ásahii Sámi kulturráđi 1 ja Sámi kulturfoandda (gč. kap. 14.14.2). álgoáiggi maŋŋil dan sirdima lei Kulturráđi oaidnu dat ahte ohcamušat maid ovdal livčče mearridan daid ruđaid ektui mat ledje biddjojuvvon sámi kultuvrii, galge sáddejuvvot Sámediggái/Sámi kulturráđđái. Duohta dilis lea baicca leamaš nu ahte olbmot ain ohcet doarjaga sámi dáidagii kultuvrii/kulturgáhttemii ja ohcamušat árvvoštallojuvvojit ja Kultur­foanda juolluda daidda ruđa.

Ohcamušaid Norgga kulturráđđái sámi dáidagii ja kultuvrii/kulturgáhttemii árvvoštallet daid eavttuid ektui mat leat jus galgá oažžut doarjaga Norgga kulturfoanddas, ja dain erenoamáš ortnegiin maid ráđđi hálddaša. Buot prošeaktaohcamušain árvvoštallet ovddimustá sisdoalu, fáttá ja fágalaš čanastumi ektui. Leažžá go prošeakta ožžon doarjaga Sámedikkis dahje ii, ii deattuhuvvo duođi eambbo go Kulturráđđi árvvoštallá ohcamušaid. Sisaboahtán ohcamušaid sámi dáiddabirrasiin dáiddasuorgái árvvoštallojuvvojit seamma dáiddafágalaš eavttuid vuođul go muđui ge eará ohcamušat.

Norgga kulturráđđi juolluda doarjaga olles kultursuorggi prošeavttaide. Maŋimus jagiid lea Kulturráđđi addán doarjaga sámi musihkka-, girj­jálašvuođa-, govvadáidda-, lávdedáidda- ja kultur­suodjalansuorggi prošeavttaide.

14.14.2 Sámedikki kulturovddideaddji doarjagat mat leat ohcamassii

Go Sámi kulturráđđi ásahuvvui 1993:s de sirdojuvvui Norgga kulturráđi sámi kultuvrii várrejuvvon ruhta Sámediggái. Dál lea Sámi kulturráđđi heaittihuvvon. Sámediggi juolluda doarjaga ohcciide čieža doarjjaortnega bokte mat leat jurddašuvvon girjjálašvuhtii, musihkkii, govvadáidagii/duodjái, teáhterbargguide, mánáid bajásšaddandillái, eará kulturdoaimmaide ja sámegiel govvaráidduide. Sámedikki doarjjastivra hálddaša daid ortnegiid, ja dat lea addán fápmudusa Sámedikki hálddahussii muhtin ovttaskas áššiid meannudit. Sámedikki iešguđet fágajoavkkut árvvoštallet fágalaččat daid prošeavttaid mat doarjjastivrras meannuduvvojit. Sámediggeráđđi lea váidalanorgána.

14.15 Suorgerájiid rasttideaddji doaibmabijut

14.15.1 Kultuvrralaš skuvlalávka

Kultuvrralaš skuvlaseahkka lea kultur- ja skuvlapolitihkalaš bargu mii galgá dagahit buot Norgga vuođđoskuvlla ohppiid beassat oaidnit ollu iešguđetlágan ámmátdáidaga ja kultuvrra skuvlaárgabeaivvis. Barggus lea eaktun dat ahte lea lagaš ovttasbargu gaskal kulturossodaga ja skuvlaossodaga. Fálalat galgá speadjalastit servodaga kultuvrralaš girjáivuođa dan seammás go dat or-tnet eanemus lági mielde galgá leat vuođđuduvvon báikkálaš dábiide. Dat prisihppa mii lea vuođđun dán ortnegii lea namuhuvvon Sd.dieđ. nr. 38 (2002 – 2003) Den kulturelle skolesekken (Kultuvrralaš skuvlaseahkka) ja árv. S. nr. 50 (2003 – 2004), ja Sd.dieđ. nr. 8 (2007 – 2008) Kulturell skolesekk for framtida (Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái).

Máŋga doaibmabiju kultuvrralaš skuvlaseahkas ovddastit sámi dáidaga ja kultuvrra. Earret eará leat Rikskonsertene skuvlakonsearttat johtán bihtáin «Luohti vuođđun». Nordlándda fylkkagirjerájus gis lea bargan ovttas Skuvlaseahkain girj­jálašvuođagaskkustanprošeavttain ja sámi teáh­tera gaskkustemiin oarjelsámi girjebusse vehkiin ja Sverresborg Trøndelága álbmotmuseas lea skuvlaluohkáide fásta lágideapmi mas lea oassin sámi kultuvra.

Kultuvrralaš skuvlaseahka árvvoštalle dutkaninstituhtas NIFU-STEP 2006:s. Muhtin gulaskuddanvástádusas dan árvvoštallama ektui de dovddaha Sámediggi ahte sámi dimenšuvdna ii leat doarvái bures váldojuvvon vuhtii Kultuvrralaš skuvlaseahka stivrendokumeanttain ii ge árvvoštallanraporttas. Sámediggi čujuha geatnegas-vuođaide mat stáhtas leat Vuođđolága § 110 a mielde ja ohcala bargguid mat sihkkarastet ahte sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimat gártet bistevaš ja integrerejuvvon oassin Kultuvrralaš skuvlaseahkas. Sámediggi hálida juolluduvvot sierra ruđa seamma ládje go fylkkasuohkaniidda juolluduvvo ja ohcala maid váldo prošeaktaruđaid sámi kulturásahusaide.

Sámi sisdoalu Kultuvrralaš skuvlaseahkas leat guorahallan lagabui Sd.dieđ. nr. 8 (2007 – 2008) Kulturell skolesekk for framtida (Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái). Das deattuhuvvo ahte sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimat galget leat integrerejuvvon oassin Kultuvrralaš skuvlaseahkas, ja ahte mihttomearrin lea eambbo oččodit sámi dáidaga ja kultuvrra dan ortnegii. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu fuolahit ahte fylkkasuohkaniid ovddasvástádus sámi kultuvrras čielgaseappot boahtá ovdan dain láidesteaddji čállosiin mat leat fylkkasuohkaniid juolludemiid hárrái. Muđui de oaivvilda departemeanta ahte ovddasvástádus oažžut eambbo sámi dáidaga ja kulturra Kultuvrralaš skuvlasehkkii buoremusat sihkkarastojuvvo go lea ovttasbargu gaskal Sámedikki ja fylkkasuohkaniid ja go Kultur- ja girkodepartemeanttas leat čielga láidesteaddjičállosat fylkkasuohkaniid juolludemiid hárrái. Departemeanta deattuha vel ahte fertejit čadnojuvvot oktavuođat gaskal sámi kulturbargiid ja eará bargiid guovllu ja riikka dásis, ovdamearkka dihte Rikskonsertene ja Norsk scenekunstbruk.

14.15.2 Kultuvrralaš girjáivuođa čalmmustanjahki

2008 galgá leat markerenjahki kultuvrralaš girjáivuhtii, geahča. Sd.dieđ. nr. 17 (2005 – 2006). Girjáivuođajahki 2008 galgá ovddastit álggu guhkes ja hutkás prosessii mas ráđđehus áigu čalmmustahttit máŋggakultuvrralaš perspektiivva buot surggiin kultureallimis ja dat galgá maid leat mielde ráhkadeame buoret deaivvadanbáikkiid majoritehta ja minoritehtakultuvrii. Girjáivuođajagi servodatmihttomearrin lea daddjon galgat leat dat ahte movttidahttit olbmuid háhkat dieđu ja maid árvvus atnit kultuvrralaš girjáivuođa. Viidáseappot de lea ulbmilin ahte buot relevánta oassálastit kultur­suorggis galget eambbo jurddašišgoahtit daid ovdánanvejolašvuođaid mat kultuvrralaš girjáivuođas leat.

Girjáivuođajahkái 2008 lea nammaduvvon referánsajoavku. Referánsajoavkkus leat hui máŋggalágan olbmot go lea sáhka kultuvrralaš duogážis, sohkabealis, agis ja geografiijas ja maid miellahtuid gelbbolašvuođas iešguđet fágasurggiin. Referánsajoavku galgá doaibmat ráđđeaddiorgánan Girjáivuođajahkái 2008. Joavku galgá digaštallat, árvvoštallat ja addit evttohusaid das movt doahpagat adnojuvvojit ja dat galgá maid digaštallat prinsihpaid makkár sániiguin čilge strategiija- ja mihttomeriid, ja vel digaštallat konkrehta prográmmadoaimmaid mat leat čadnojuvvon Girjáivuođajahkái. Referánsajoavkkus lea okta sámi ovddasteaddji.

14.16 Davviriikkalaš ovttasbargu kultursuorggis

14.16.1 Davviriikkaid ministtarráđđi

Davviriikkaid ministtarráđđi addá juohke jagi kulturministara bušeahta bokte 4,2 milj. DKK sturrosaš juolludeami Sámeráđđái mii lea Suoma, Norgga, Ruoŧa ja Ruošša organisašuvnnaid arve­goavdeorganisašuvdna. Ulbmil dainna juolludemiin lea nannet sámi ovttasbarggu kultursuorggis. Sámeráđđi lea kulturpolitihkalaš ovttasbargoorgána mii galgá bargat dan ala ahte ovddidit sámi álbmoga kultuvrralaš, sosiála ja ekonomalaš sajádaga. Sámi dáiddáorganisasšuvnnat Davvin ja Sámeráđđi leat nammadan kulturlávdegotti mii hálddaša juolludemiid kulturovttasbargui.

Ođđajagimánu 2007 álggii ođđa struktuvra doaibmat Davviriikkaid ministtarráđi kulturovttasbargui. Váldooasit ođđa struktuvrras leat golbma áigáičadnojuvvon prográmma. Davviriikkalaš dihtorspealloprográmma (mii galgá doarjjan leat dakkár dihtorspealuid ráhkadeapmái mánáide ja nuoraide main lea davviriikkalaš sisdoallu), dáidda- ja kulturprográmma ja mobilitehta- ja resideansaprográmma. Prográmmat leat ráhkaduvvon rámmaprográmman ja leat prinsihpas guokte faktora/proseassa mat dan ráddjejit: kulturministara mearrádusat das maid galgá vuoruhit, ja johtui­bidjamat ja ohcamušat kultursuorggis. Prográmmat galget leat jurddašuvvon ovdánahttima, gelbbolašvuođaloktema, máhttojuohkima ja fierpmádathuksema várás. Rámmaprográmmain ožžot oassálastit čielgá doaibmanliibba ráhkadit iežaset prošeavttaid maid vuođđun leat prográmma vuoruheamit ja ekonomalaš rámmat. Prográmmat eai ane fáddán dáiddasurggiid eai ge dain leat kvohtat ja danne sáhttet olbmot miehtá Davviriikkaid buktit jurdagiid juoga maid álggahit, ja aktevrraid barggut dat leat mat hábmejit prográmma konkrehta sisdoalu.

14.16.2 Barentsovttasbargu

Barentsčállingoddi galgá Barentsovttasbarggus earret eará heivehit nationála mihttomeriid regiunála poltihkalaš vuoruhemiid ektui. Čállingoddi áigu 2008 rájes bidjat johtui Barents-kulturprográmma mii maid lea veahkkin oččodit lagat ovttasbarggu guovllu álgoálbmogiiguin. Prográmma mihttomeari vuođđun leat álgoálbmotkultuvrrat mat leat rájiid rasttideaddji ja go duohtan dahká stuorát ámmát kulturprošeavttaid main lea álgoál­bmotprofiila maidda vel oassálastet ruoššabeale olbmot, de sáhttá leat fárus buorideame Barentsguovllus daid álbmogiid dili mat orrot ruoššabeale.

Barentsráđđi (The Barents Euro-Arctic Council) lea stáhtaidgaskasaš ovttasbargofora Barentsguovllus. Ráđđi lea 2007:s buktán ođđa mandáhta sin kulturbargojovkui. Dás lea maid vejolaš ovddidit oktasaš kulturprošeavttaid main lea dat álgoál-bmotdimenšuvdna vuođđun mii gávdno Barentsguovllus.

14.17 Strategiijat ja doaibmabijut

Eiseváldit áigot joatkit bargat guvttiin váldovugiin vai váldojuvvošii vuhtii stáhtalaš ovddasvástádus sámi kultuvrras. álggus vuos áigu ráđđehus láhčit dili nu ahte Sámediggi beassá jođihit iešheanalaš kulturpolitihka dainna lágiin ahte hálddaša máŋggaid sámi ásahusaid ja ortnegiid kultursuorggis. Ja de áigu ráđđehus fuolahit iešheanalaš stáhtalaš ovddasvástádusa sámi kultuvrra hárrái bajit nationála kulturpolitihkain mii maid fátmmasta sámi kultuvrra.

Ráđđehus áigu nu unnán go vejolaš bidjat láidesteaddji čállosiid daid juolludemiid ektui mat sirdojuvvojit Sámediggái ja maid dat galgá hálddašit. Lea Sámedikki duohken vuoruhit makkár sámi kultursuorggi dárbbuide galgá juolluduvvot dat ruhta mii lea. Earret eará ii várrejuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas, mii lea oassin nationála museaođastusas, sierra ruhta daidda museaide mat leat Sámedikki hálddašeami vuolde. Kultur- ja girkodepartemeanta čujuha dan oktavuođas dasa ahte Sámediggi maŋimus jagiid lea ožžon mealgat eambbo ruđa kulturdoaimmaide.

Ráđđehus lea duhtavaš go máŋggat ásahusat atnet sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimiid lunddolaš oassi iežaset doaimmas. Stáhtas lea ovddasvástádus leat fárus das ahte sámi kultuvra galgá leat deaŧalaš oassi nationála kulturpolitihkas. Ii biddjojuvvo sierra ruhta sámi kulturdoaimmaide nationála ortnegiid siskkobealde mat juolluduvvojit ohcamušaid vuođul. Dakkár ortnegat, nu go omd. juolludeamit Norgga kulturfoandda ruđain, galget maid boahtteáiggis juolluduvvot dáiddalaš kvalitehta vuođul.

Kultur- ja girkodepartemeanta áigu fuolahit ahte AGM-ovdánahttin ovddasvástádus sámi kultuvrra dáfus bohtet čielgasit ovdan movt ruđat galget juolluduvvot ásahusaide.

Kultur- ja girkodepartemeanta áigu máhccat Girjerádjoođastus 2014 čuovvoleapmái sierra stuo-radiggedieđáhusas.

Galgá árvvoštallojuvvot movt dat evttohus ahte álggahit davviriikkalaš sisoastinortnega sámi girj-jálašvuođa várás galgá čuovvoluvvot.

Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bivdit Našunálgirjerádjosa ovdanbuktit plána das movt Sámi bibliografiija galgá ollisin dahkat jagiid 1988 – 1992.

Departemeanta áigu boahttevaš jagiid čuovvut dárkilit mielde movt manná sámi dáidaga ja kultuvrra gaskkustemiin Kultuvrralaš skuvlaseahka oktavuođas. Sámi sisdoalu birra Kultuvrralaš skuvlaseahkas leat čállán Sd.dieđ. nr. 8:i (2007 – 2008) Kulturell skolesekk for framtida(Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái).

Ráđđehus evttoha ahte Sámediggi oažžu olles ovddasvástádusa vuoruhit guovdilis kulturviessoprošeavttaid, ja ahte váldonjudggadussan geavahišgoahtá viessoláigoortnega daid ođđa kulturviesuid stáhtalaš ruktadeamis maid Sámediggi vuoruha. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide ovdalgo viessoláigoortnet vejolaččat váldojuvvo atnui.

Kultur- ja girkodepartemeanta ávžžuha ahte stáhta sirdá Sámediggái mávssu haga daid ossosiid mat das leat Beaivváš Sámi Teáhteris.