14 Sámi kulturpolitihkka
Ráđđehus áigu
Kulturloktemiin nannet kultursuorggi vai bajida kulturdoaimmaid árvvu
servodat- ja politihkkasuorgin. Ulbmil lea ahte 2014 rádjái
galgá stádabušeahtas
mannat okta proseanta kulturdoaimmaide. Ráđđehusas
lea višuvdna ahte Norga
galgá leat njunuš kulturnašuvdna
mii deattuha kulturdimenšuvnna
buot servodaga osiin. Iešalddis
lea juo dáidagis ja kultuvrras stuora árvu.
Seammás mearkkaša kultuvrra
vuoruheapmi hui ollu eará servodatsurggiide
nugo ealáhusovdáneapmái
ja bargosajiide, ovttaiduhttimii ja fátmmasteapmái, dearvvašvuhtii,
oahpahussii ja hutkáivuhtii.
Soria Moria-cealkámušastis áigu ráđđehus
buoridit Sámedikki vejolašvuođaid
doaimmahit aktiiva kulturpolitihka ja buoridit sámi dáiddáriid
ja kulturbargiid rámmaeavttuid.
Ráđđehus
deattuha ahte sámi kulturpolitihkkii
leat juste seammá váldoprinsihpat
go muđuige kulturpolitihkkii.
Sámi kulturpolitihkas lea
juo iešalddis árvu
ja dat addá vásáhusaid
mat sáhttet leat dehálažžan
dasa ahte ovddidit ovttaskasolbmo iešvuođa
ja eallinkvalitehta. Dáidda,
kultuvra ja kulturárbi huksejit identitehta
ja dahket min dihtomielalažžan
dasa geat mii leat ja gosa mii gullat. Das lea árvu
ovttaskasolbmui, ja das lea fápmu
hábmet servodatovdáneami.
Ráđđehus
bargá guovtti váldolinnjá vuođul
vai stáda ovddasvástádus
sámi kulturbargguide váldojuvvo
vuhtii. Nuppe bealis sámi
kulturpolitihkka mielddisbuktá ahte eiseválddit, álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
vuođul, geahččalit
nannet Sámedikki bokte sámi
identitehta ja sámi kultuvrra
máŋggabealatvuođa.
Nuppe bealis ferte eiseválddiid bajitdási
kulturpolitihkas leat dihtomielalašvuođa
oaidnu dasa mot sámi kultuvra
ja sámi kultuvrralaš máŋggabealatvuohta
váldojuvvo vuhtii nationála
kulturpolitihkas.
Lea dehálaš geahččat sámi
kultuvrra hástalusaid Norgga
kultureallima seamma sullasaš hástalusaid oktavuođas,
ja erenoamážit
kultuvrralaš máŋggabealatvuođa
ja globaliserema oktavuođas.
Earret eará deattuhuvvo
Sd.dieđ. nr. 17:s (2005 – 2006)
kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki
2008 ahte sámegielas
ja sámi kultuvrras lea erenoamáš sadji kultuvrralaš máŋggabealatvuođa
barggu nannemis. Dakkár
perspektiiva lea dehálaš go
galgá ipmirdit sámi
kultuvrra saji ja mearkkašumi Norgga
kultureallimii, sihke historjjálaččat
ja boahtteáiggis.
Sámediggi eanaš muddui hálddaša
juolludemiid sámi kulturdoaimmaide,
gč. kap.14.4. Lea Sámedikki ovddasvástádus
fuolahit ahte ruđat geavahuvvojit
buoremusat nu ahte nannejit ja áimmahuššet
sámi kultuvrra. Norgga eiseválddit
galget gozihit ahte rámmaeavttut
leat sajis vai sámi kulturdoaimmaid
sáhttá buoremus
lágiid ain eanet ovddidit.
Eiseválddiin lea maid ovddasvástádus
dasa ahte álbmot beassá oahpásnuvvat
sámi kulturfálaldagaide
ja daid geavahit, ja dakko bokte oažžut
ipmárdusa sámi kultuvrra
dilálašvuhtii
Norggas.
Sd.dieđ. nr. 48:s (2002 – 2003)
Kulturpolitihkka 2014 rádjái čuožžu ahte
Norgga eiseválddiin lea
erenoamáš ovddasvástádus
veahkehit bisuhit ja ovddidit sámi
kultuvrra, sihke gulahallama bokte ja ovttasráđiid Sámedikkiin.
Deattuhuvvui maid ahte lea vearrivuohta gaskal sámi
kultuvrra dála dárbbuid
ja olámuttos resurssaid,
ja ahte lea dehálaš ahte
sámi kulturásahusat
ja prošeavttat ožžot dohkálaš ekonomalaš eavttuid.
Stuoradikki kulturdieđáhusa meannudeamis,
ledje hui ovttaoaivilis ahte sámi
kultuvrra áimmahuššan
ja viidáset ovdánahttin
lea našuvnnalaš ovddasvástádus,
gč. árv.
S. nr. 155 (2005 – 2004). Ovddasvástádusa
berre doaimmahit lagaš gulahallamis
Sámedikkiin, ja Sámedikki
politihka láidesteamit berrejit biddjojuvvot
vuođđun.
Lávdegotti eanetlohku oaivvildii
ahte berre jođihuvvot dakkár
politihkka mii áiggi mielde geahččala
eanaš muddui mearrádusaid
ja ekonomalaš vuoruhemiid bidjat
Sámediggái
dahje daidda orgánaide maid
Sámediggi nammada. Nu oažžu
buoremus vuođu ovddidit
viiddis sámi kulturpolitihka.
Eanetlohku deattuha ahte hálddašanovddasvástádusa
sirdin Sámediggái
ii mearkkaš ahte Norgga
eiseválddit eai váldde ovddasvástádusa.
Kulturloktema ulbmiliid ja Soria Moria-cealkámuša čuovvoleapmin
lea ráđđehus
lasihan juolludemiid Sámediggái
Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas
21 milj. ruvnnuin golmma jagi badjel, gč.
kap.14.4. Sámi aviissaid doarjja
lea lassánan 5 milj. ruvnnuin
jagi 2008. Dasa lassin leat juolluduvvon ruđat
Nuortalaš musea, ája
sámi guovddáža-
ja Sámi arkiivva huksenprošeavttaide.
14.1 Eambbo kulturdoahpaga birra
Kultuvra lea rabas doaba, man oaivilsisdoallu historjjálaččat
lea rievddadan. Sd.dieđ.
nr. 48 (2002 – 2003) sirre gaskal viiddis
ja gáržžes
kulturdoahpaga definišuvnna.
Goappeš definišuvnnat
leat dehálaččat
kulturpolitihkalaš oktavuođas.
Viiddis ipmárdusas fátmmasta
doaba árvvuid, norpmaid,
máhtuid, symbolaid ja dadjanmálliid
mat leat seammaláganat dihto
servodaga dihto joavkkus. Diekkár ipmárdusain
fátmmasta sámi
kultuvra visot mii lea boazodoalu, guolásteami
ja luondduriggodagaid hálddašeami – materiálalaš kulturvuođu
rájes – gitta gelbbolašvuođasirdima
ja biktasiid rádjái.
Gáržžit
doaba geavahuvvo iešguđetge
doaimmaid birra mat leat kultureallimis ja kulturpolitihkas go daid
ipmirda ráddjejuvvon servodatsuorgin.
Dán dieđáhusa
kapihttalis lea kulturdoahpaga ipmárdus
guovddážis.
Liikká ii leat álot
nu álki sirret dan guovtti
doabaipmárdusa.
Ovdal lei dábálaš geahččat
Norgga servodaga kultuvrralaččat
oktan, ja kulturpolitihkalaččat
lea deattuhuvvon ahte galgá gávdnot
okta našuvnnalaš oktasaškultuvra.
Máilmmemiehtádeapmi
ja individualiseren lea dagahan ahte ovttaláganvuođa
ja našuvnnalaš ovttaiduhttima
ideálaid dál hástalit
ođđamállet iešguđetláganvuođat.
Kulturpolitihka lea guođđán
dan perspektiivva ahte ráhkadit
dušše ovttalágan
oktasaškultuvrra ja sirdásan
dan guvlui ahte láhčigoahtán
dili ovddidit kultuvrra masa lea vuođđun
girjáivuohta ja máŋggabealatvuohta
mii lea mihtilmasat dálá kulturdilálašvuhtii.
Kultuvra lea rabas proseassa, ja čuožžila,
stuorru ja rievdá go deaivvada
eará kultuvrraiguin.
Dál suddet kultursuorggit
dávjá oktii šáŋgáriid
ja našuvnnalaš identitehtaid
rastá. Earret eará gávdnojit
ovdamearkkat buriid ovttasbargoprošeavttaide
gaskal sámi, dáčča
ja kveanalaš dáiddáriid.
Prošeavttaid sáhttá maiddái
hábmet árbevieruid
rastá, ja gávdnojit prošeakta
ovdamearkkat main árbevirolaš kulturovdanbuktimat
biddjojuvvojit ođđa
oktavuođaide mat eai leat čielgasat
etnalaš árbevierus,
ja mas dakkár kategoriseren
ii oba leatge áigumuššan.
Dat lea váikkuhan eiseválddiid bajitdási
politihkalaš láidestemiide. Sd.dieđ.
nr. 17 (2005 – 2006)
kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki
2008 lea ovdamearkka dihte ulbmil ovddidit duohta máŋggakultuvrrat
servodaga mas kulturolggosbuktimat deaivvadit ja ovdánit,
ja mas ođđa
kulturolggosbuktimat ráhkaduvvojit.
Dihtomielalašvuohta ahte
sámi álbmogis
lea iežaset kultuvra, lea lassánan
maŋimus logi jagis, ja mii sáhttit
hupmat ahte sámiin lea ovdánan
sierra sámi kulturpolitihkka 1980-
logu gaskamuttu rájes. Lea
erenoamážit
deattuhuvvon ahte sámiin alddiineaset
galgá leat ovddasvástádus
ja váldi hálddašit
ja ain ovddidit sámi kultuvrra,
ja Norgga eiseválddit leatge
dan dihte bidjan muhtun bargguid ja ovddasvástádussurggiid Sámediggái.
14.2 Sámi kultuvra Kultur-
ja girkodepartemeantta ortnegiid vuolde
Stáhta galgá áimmahuššat iešheanalaš ovddasvástádusa sámi
kultuvrii, bajitdási našuvnnalaš kulturpolitihka
bokte mii maid fátmmasta
sámi kultuvrra. Dasa gullet juolludeamit
stáhtalaš doaimmaide,
doarjagat dáidda- ja kulturásahusaide
ja ovttaskas dáiddáriidda,
ja doarjagat investeremiid-da. Dán
dieđáhusas
addojuvvojit ovdamearkkat mot sámi
kultuvra čalmmustahttojuvvo
daid ortnegiid bokte.
Nationála ortnegat fátmmastit
earret eará Norgga kulturfoandda
ruhtajuolludemiid, dáiddárstipeanddaid,
Kultuvrralaš skuvlalávkka
ja kulturviesuid. Eiseválddiin
lea maid erenoamáš ovddasvástádus
sámegillii sámegiela
giellanjuolggadusaid ovddasvástádusa
bokte.
Earret mottiin spiehkastagain leat ásahusat
ja ortnegat main lea čielga
sámi sisdoallu biddjon Sámedikki
hálddašeami vuollái.
Dáiddárat
ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddašanortnegiin,
sáhttet maid ohcat doarjaga
nationála ortnegiin. erenoamážit
lea dat dehálaš vai sihkkarastá ahte hálddašanovddasvástádusa
sirdin Sámediggái
ii dagat ahte sámi kultuvra
marginaliserejuvvo.
Norgga kulturpolitihkas lea eaktun ahte kvalitehta lea buorre,
muhto ii ovttabeallásaš. Kvalitehtaárvvoštallan
sáhttá váikkuhit
iešguđet
ládje, muhto muhtun ortnegat
eaktudit kvalifiserejuvvon, fágalaš árvvoštallama dáiddalaš dahje
kultuvrralaš kvalitehtas.
Eanaš nationála
kulturortnegat, nugo ovdamearkka dihte Norgga kulturfoandda juolludeamit,
dáiddárstipeanddat
dahje ABM-ovdáneami prošeaktaruđaid juolludeamit,
juhket ruđaid dáiddalaš kvalitehta
vuođul. Muhtun ortnegiin,
nugo ovdamearkka dihte Kultuvrralaš skuvlalávk-ka,
das juhkkojuvvojit ruđat
eará hálddašandásiide
mat fas juhket daid viidáset.
Kultur- ja girkodepartemeanta čuovvu
giehtaguhkkosaš gaskka prinsihpa,
iige dárkkis dáiddalaš árvvoštallamiid.
Dábálaš prinsihppan
eai várrejuvvo sierra earit
erenoamáš joavkkuide
mat leat dáid ortnegiid
vuolde. Lea goitge dehálaš ahte
kulturásahusat sihke sámi
váldoguovlluin ja olggobealde daid
gaskkustit sámi kultuvrra.
Sámi dáiddáriid
prošeavttat dahje prošeavttain
main lea sámi kultuvra fáddán,
leat maŋimus jagiid juolluduvvon
ruđat, ja lea viiddis kulturlonohallan gaskal
Norgga ja sámi ásahusaid.
Fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš,
organisatuvrralaš, rávvejeaddji
ja eará dehálaš gaskaomiid
ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet
dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat
ja regionálalaččat,
gč. lága almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa
birra kulturdoaimmaide (gč.
kap. 14.3) Dán bargui gullá maiddái
báikkálaš ja regiuvnnalaš dásis čuovvolit
dan ovddasvástádusa
mii stádas lea váldit
vára ja láhčit dilálašvuođa
sámi kulturovdáneapmái.
Ovttasbargošiehtadus
gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid
lea dehálaš buvttus mii
sihkkarastá ja ovddida sámegiela, sámi
kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi
lea ráhkadan šiehtadusaid Finnmárkku, Romssa
ja Nordlándda fylkkasuohkaniiguin,
ja sierra šiehtadusa lullisámi
guvlui Nordlándda, Davvi-
ja Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin. Šiehtadusas čuožžu čielgasit
ahte váldoulbmila oassin
lea nannet ja čalmmustahttit
sámi kultuvrra ja sámegiela,
ja das leat sierra mearrádusat kultursurggiide,
earret eará museaide, musihkkii,
govvadáidagii ja teáhterii.
Romssa fylkkasuohkaniin šiehtadusas
deattuhuvvo erenoamážit
sámegiella ja dat sisttisdoallá earret
eará dábálaš mearrádusa
das ahte goappeš bealit
leat miehtemielalaččat
sámegiela hálddašanguovllu
vejolaš viiddideapmái.
14.3 Sámi kulturpolitihka rievttálaš vuođđu
Kulturpolitihka čađaheapmi
soaitá ovddimusat
dáhpáhuvvat
ekonomalaš gaskaomiid geavaheami
bokte, ja lea dábálaš ipmárdus
ahte kultursuorggis lágat
eai báljo geavahuvvo stivrenreaidun.
Gávdnojit liikká lágat
mat muddejit kultursuorggi iešguđetlágan
osiid, ja ráđđehus áigu
go válddii atnui
Lága
suoidnemánu 29. b. 2007 nr.89
almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa
birra kulturdoaimmaide(kulturlága)
addit kultursuorgái ollislaččat
vel eanet árvvu ja stáhtusa
almmolaš ovddasvástádussuorgin.
Kulturlágain lea dehálaš čuokkis Soria
Moria-cealkámušas čađahuvvon,
mas lea deattuhuvvon ahte ráđđehus
háliida váldit atnui
álkis,
dábálaš kulturlága
mas boahtá ovdan ahte almmolaš eiseválddiin
lea kultursuorgái ovddasvástádus.
Kulturláhka nanne ahte
eiseválddiin lea ovddasvástádus
ovddidit ja láhčit
dilálašvuođa
ollu kulturdoaimmaide, vai buohkat ožžot vejolašvuođa
oassálastit kulturdoaimmaide,
sihkkarastet ahte buohkain lea olámuttos
ámmátlaš dáidda-
ja kulturfálaldat ja ahte
sii besset vásihit ollu
kulturolggosbuktimiid.
Kulturláhka lea dábálaš,
das eai leat bienalaš láidesteamit
juolludandássái,
vuoruhemiide dahje stáhta,
fylkkagieldda ja suohkaniid kultursuorggi organiseremii. Lágas
lea stuora munni báikkálaš iešstivrejupmái. Dat
liikká deattuha ahte fylkkagielddat
ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš,
organisatuvrralaš gaskaomiid
ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet
dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat
ja regiuvnnalaččat.
Kulturláhka galgá maiddái
veahkehit sihkkarastime doaibmanmuni nationála
kulturpolitihkkii mađi eanet
globaliserejuvvon máilmmis.
Sámediggi doarju dakkár
lága evttohusa kulturlága
evttohusa gulaskuddanvástádusas.
Sámediggi deattuhii seammás
stáda erenoamáš ovddasvástádusa
sámi kultuvrii, ja oaivvildii
ahte fylkkagielddat ja suohkanat fertejit váldit
eanet ovddasvástádusa
kulturdoibmii. Sámediggi čujuhii
earret eará Sámedikki
ja fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusaide,
mat čalmmustahttet fylkkagielddaid
ovddasvástádusa
regiuvnnain ovddidit sámi
kultuvrra.
14.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket
sámi kultuvrii
Sámegielas ja sámi
kultuvrras lea erenoamáš suddjen
Vuođđolága § 110
abokte. Norgga stádas
lea geatnegasvuohta aktiivvalaččat
mieldeváikkuhit dasa ahte sámi
kultuvra fievrreduvvo viidáset
Norggas. Dát mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođa
ekonomalaš ja eará gaskaomiiguin
láhčit dilálašvuođaid
vai duođai leat muttágit
seammalágan bohtosat sámiid
ja stuoraservodaga kulturdoaimmaheamis.
Kultur- ja girkodepartemeanttas lea háld-dašanovddasvástádus
3. kapihttalii sámegiela
birra, lágas geassemánu 12.
b. 1987 nr. 56 Sámedikki
ja eará sámi
riektedilálašvuođaid
birra. Sámegiela mearrádusat
leat sihke prinsihpalaččat
ja geavatlaččat dehálaččat
vai sihkkarastá joatkima
sámi kultuvrras. Lagabut čilgehus gávdno
kap. 19.4.1.
Lága geassemánu
9. b. 1978 nr. 50 mielde kulturmuittuid birra, de ii leat lohpi
doalvut sámi kulturmuittuid
riikkas olggos jus ii gávdno
dohkálaš olgoriikii
doalvunlohpi, gč § 23
bustávva c. RiddoDuottarMuseat
Kárášjogas
lea ožžon
válddi meannudit ohcamiid
ja dahkat mearrádusaid sámi
kulturmuittuid birra mat dolvojuvvojit olgoriikii, beroškeahttá man
boarrásat leat. Olgoriikii
doalvunlobi galgá dábálaččat
addit jus kulturmuitodávvir
ii leat dehálaš dutkamiid dahje
Norgga kulturárbbi bisuheapmái
ja gaskkusteapmái, gč. láhkaásahusa
olgoriikii doalvut ja riikii buktit kulturdávviriid § 6
mielde. Sámediggi lea láhkaásahusa § 7 mielde
váidinásahus áššiin mat
gullet gildosiidda olgoriikii doalvut kulturdávviriid.
Lea leamašan dárbu § 23 definišuvnna
veaháš muddet.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea danin ovddidan proposišuvnna
mas evttoha rievdadusaid dahkat kulturmuitolágas,
gč. Od. Prp. nr. 49 (2007 – 2008))
Láhka
rievdadusaid birra geassemánu
9. b. 1978 nr. 50 lágas
kulturmuittuid birra. Evttohuvvo bidjat oppalaš čállosa
kulturmuitolága § 23:i
ahte lobi haga ii galgga olgoriikii fievrredit dáidagiid
dahje kulturdávviriid mat
leat dehálaččat
Norgga kulturárbbi, dáidaga
ja historjjá seailluheapmái, dutkamii
ja gaskkusteapmái. Oppalaš láhkačállosiin,
de láhkaásahus
lagabui muddešii mat meroš-tallojuvvojit
leat kulturávnnasin.
Lea mearriduvvon sierra láhka
dasa mot Norgga báikenamaid
galgá čállit,
gč. lága
miessemánu 18.
b. 1990:s nr. 11 báikenamaid
je. Lágas leat earret eará njuolggadusat
dan birra mot sámi báikenamaid
galgá čállit,
gii galgá geavahit mearriduvvon čállinvuogi
ja makkár guovlluin galgá geavahit
sámi báikenamaid.
Kultursuorggis muhtin eará lágat
gusket sámi dilálašvuođaide eambbo
eahpenjuolgut. Ovdamearkka dihte muddejuvvo sámi
girjerádjobuhtadus (geahča
kap. 14.8.2) lága bokte
miessemánu 29. b. 1987,
nr. 23 girjerájusbuhtadusaid
birra, ja sámegielat čállosiid
birra mat leat addojuvvon lága
mielde geassemánu 9. b.
1989 nr. 32 addingeatnegasvuođa
birra dábálaš olámutto
dokumeanttain mas gaskkustuvvo viidáset
okta gáhppálat
Sámi erenomášgirjerádjui.
14.3.2 Riikkaidgaskasaš šiehtadusat
Váldoprinsihppa
ILO-konvenšuvdna nr.169:s(gč.
kap. 1.3.4) lea álgoálbmogiid
vuoigatvuohta bisuhit ja ain ovddidit iežaset
kultuvrra, ja eiseválddiid
geatnegasvuohta álggahit doaibmabijuid
mat dorjot dan barggu. Konvenšuvdna
referere kultuvrii viiddis ipmárdusas,
muhto bidjá maiddái dehálaš láidestemiid
dasa ahte nationála dásis
hábmet sámi kulturpolitihka.
Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid
vuoigatvuođa birra ieža
mearridit iežaset kultuvrralaš ovdáneami
ja oahppat geavahit iežaset
giela. Lassin dasa konvenšuvdna
dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu
ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid,
iežaset eallinmálle
ja iežaset ekonomalaš ovdáneami.
Dát mielddisbuktá dohkkehit
dan ahte álgoálbmogat
háliidit bisuhit ja eanet
ovddidit iežaset identitehta, giela
ja oskku.
Lagabut čilgehusa
Eurohpálaš šiehtadusasregiovdna-
dahje minoritehtagielaid birra(minoritehtagielaidšiehtadus) gávdná kap.
19.3.1:s.
Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide,
WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid
ja árbevirolaš máhtuid
ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna
suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid, geahča kap.
13:ái.
14.4 Sámi iešmearrideapmi kultursuorggis
Sámi kultuvrras lea positiiva
ovdáneapmi visot kultursuorggis.
Erenoamážit
lea dehálaš mearkkašit
ahte eanet sámi dáiddárat
ja prošeavttat leat oainnusin
dahkan iežaset erenoamážit
doaimmaheami dáiddasuorggis,
earret eará musihkas.
Ráđđehus
lea mearkkašan ahte Sámediggi
vuoruha bajás kulturáigumušaid,
ja árvvoštallá Sámediggi
leat ásahussan masa buoremusat
heive leat váldoovddasvástádus hálddašit
sámi kultuvrra. Ráđđehus
lea čuovvolan dan go Sámediggái
lea kultursuorggis lasihan ruhtajuolludeami badjel 21 miljovnna
ruvnnuin, dahje badjel 60 proseanttain 2006 – 2008:s.
Ruhtajuolludeapmi lea 53,5 milj. ruvnno 2008:s.
Bajitdási ulbmil lea
ahte sámiin galgá leat
oalle muttu iešmearridanriekti iežaset
guoskevaš gažaldagain. Dát
mielddisbuktá earret eará ahte lea
hálddašanovddasvástádus iežaset áššiide
ja ieža sáhttit
vuoruhit ovdamearkka dihte kultursuorggis. Eiseválddiid
bealis lea deháleamos gaskaoapmi čuovvolit ovddasvástádusa
sámi kultuvrii leamašan
addit Sámediggái válddi
stáhtalaš ruhtaduvvon sámi
kulturdoaibmabijuide. Sámediggi lea
dat mii eanaš muddui hálddaša ruđaid
sámi doaibmabijuide
mat leat Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas.
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta juolludeapmi Sámediggái
bušeahttakapihttalis 680,
50-poasttas, dasa gullet maid ruđat
ovddeš Sámi
kulturfondii, guovttegielalašvuođaruđat sámegiela
hálddašanguovllu
suohkaniidda ja fylkkagielddaide, ja eará gielladoaibmabijuide.
1993 rájes leat eanet
doarjjaortnegat maid departemeanttat ovdal hálddašedje, čohkkejuvvon
Gieldda- ja bargodepartemeantta bušehttii
ja sirdojuvvon Sámediggái.
Kulturdepartemeantta ovddasvástádussuorggis
gulai dat Norgga kulturráđi
várrejupmi sámi
kultuvrii, doarjja sámi lágádusdoibmii,
doarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide,
doarjja Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas
ja Sámi kulturguovddážii árbordis.
Dasa lassin Sámi sierrabibliotehka
stivrra ja sámiradio prográmmaráđi
nammadeapmi sirdojuvvui Sámediggái.
Gielddadepartemeanta fápmudii
seammás Sámediggái
válddi juohkit guovttegielalašvuođadoarjagiid
suohkaniid-da ja fylkkagielddaide.
Sámedikki válddi
lassáneami mielde ásahii
Girko- ja kulturdepartemeanta 2002:s ođđa
bušeahttakapihttala 320 Dábálaš kulturulbmilat,
poasta 53 Sámi kulturulbmilat.
Seammás ruhtajuolludeamit
sámi musihkkafestiválaide, sámi
dáiddárstipeanddaide
ja stipeandalávdegottebuhtadusat, čájáhusbuhtadusat
sámi dáiddaásahusaide,
Beaiv-váš Sámi
Teáhter, báikenammanevvohat,
Sámi sierrabibliotehka,
johtti girjerájusbálvalus
ja sámi museat biddjojuvvojedje
dán postii. Eaktuduvvo ahte Sámediggi
juohká ruđaid
dáid doaibmabijuide, ja
muđui hálddaša ruđaid
iežas vuoruheami mielde.
14.4.1 Sámediggi kulturpolitihkalaš oassálastin
Sámediggái
ovddasvástádusa sirdin
lea leamašan dehálažžan vai
ovdánahttá sámi
kultuvrra. Seammás lea dehálaš váldit fárrui
ahte dat doaibmabijut ja ortnegat mat leat sirdojuvvon, leat ovdánahttojuvvon Norgga
nationála oktavuođas. Hálddahuslaš ráddjejupmi
das mii gullá kulturpolitihkalaš ovddasvástádussuorgái,
historjjálaččat
ii leat nu čielggas ja rievddada.
Danin lea dárbbašlaš ahte Sámediggi
jođiha iešheanalis
kulturpolitihka vai áimmahuššá ealli sámi
kultuvrra.
Sámediggeráđi
politihkalaš prográmma
mielde áigodahkii 2006 – 2009,
maid dievasčoahkkin doarjjui
2007 guovvamánus (ášši
10/07), lea Sámedikki
politihka váldoulbmil kultursuorggis
ovddidit girjás dáidda-
ja kultureallima ja sihkkarastit iežas
váikkuheami sámi
kulturovdáneapmái. Sámediggi
deattuha ahte sámi dáidda
ja kultureallin lea girjái,
ja Ráđđi áigu
láhčit dilálašvuođaid
dasa ahte áimmahuššat
ja ain ovddidit girjáivuođa.
Seammás deattuhuvvo ahte
sámi kultuvrra čađa-heapmi
ja viidáset ovdáneapmi
lea nationála ovddasvástádus,
ja ahte stáhta ferte hálddašit
dan ovddasvástádusa gulahaladettiin
Sámedikkiin. Sámediggeráđđi
deattuha maiddái dan dehálaš doaimma
mii ovttasbargošiehtadusain
fylkkagielddaiguin lea kultursuorgái,
erenoamážit
dan dáfus ahte ovddidit
oktasaš ipmárdusa
gaskal dábálaš Norgga ásahusaid
ja Sámedikki das ahte makkár
dárbbut sámi
servodagas leat kultursuorggis.
Sámediggi gieđahalai
2005 miessemánus Sámediggeráđi dieđáhusa
sámi dáidaga
birra (ášši
33/05). Dieđáhusa ulbmil
lea čájehit
dáiddapolitihkalaš hástalusaid
váldolinnjáid sihke
našuvnnalaččat,
regiuvnnalaččat
ja báikkálaččat.
Dieđá-husa
mielde váilot Sd.dieđ.
nr. 48:s (2002 – 2003) Kulturpolitihkka
2014 rádjái višuvnnat
sámi dáidagii
ja kultuvrii. Sámediggeráđi
mielas lea dárbu čalmmustahttit
sámi dáiddapolitihka dárbbuid
ja fuolahit ahte sámi perspektiivvat
ja višuvnnat maid birra
muitaluvvo, biddjojit seammaárvosažžan
daid dáčča
go dáidda- ja kulturpolitihka
galgá ovddidit ovddasguvlui. Dieđáhus
addá bajilgova visot sámi
dáiddasuorggis ja čilge
suorggi gaskaomiid birra ja lagamus jagiid hástalusaid.
Sámediggeráđđi
bijai 2004 suoidnemánus
ovdan dieđáhusa sámi
museaid birra. Dieđáhus bidjá vuođu
sámi museaovttastahttimii
njeljiin sámi museasiiddain – davvinuorta, davvioarjesámi,
gaskasámi ja lullisámi
museasiiddain. Oasseguorahallan Romssa ja Davit Nordlándda
museaid birra gieđahallojuvvui
Sámedikkis njukčamánu
1. b. 2007:s (ášši
06/07). Sámediggi
mearridii heivehuvvon guovddášmodealla sámi
museadoaimma ovdánahttimii guorahallansuorggis
mas lea munni ráhkadit sierra
sámi museasiidda (geahča
kap. 14.8.3).
Sámediggi áigu čađahit árvvoštallama
doarjjaeavttuin sámi ásahusaide
ja organisašuvnnaide kultursuorggis,
gč. ášši
46/06, čuoggáid
1.2 ja 18.2. árvvoštallamis
galgá earret eará geahčadit dálá ásahusaid
ja organisašuvnnaid mat
leat Sámedikki bušeahta
vuolde ja hábmet eavttuid
go galgá beassat bušehttii
mielde. Sámediggi ii áiggo váldit
fárrui ođđa
organisašuvnnaid ja ásahusaid
iežas njuolggo doaibmadoarjja
bušehttii ovdal go dieđáhus
sámi ásahusaid
birra lea Sámedikki dievasčoahkkima
ovdii biddjojuvvon. Dát
dieđáhus
ovddiduvvo dievasčoahkkinii
jagi 2008, gč. mearrádusa áššis
60/07 Sámedikki
jagi 2008 bušeahtta.
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa
(5. čuoggá)
ja 2007 jahkedieđáhusa
(6. čuoggá).
14.4.2 Sámedikki ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
Jagi 2008 bušeahttamearrádusasttis (ášši
60/07) jugii Sámediggi sullii
127 milj. ruvnno giella- ja kulturdoaibmabijuide, gč.
tabealla 14.1. Dát gokčá sihke
ulbmiliid mat eaktuduvvojit gokčojuvvot
Kultur- ja girkodepartemeantta ruhtajuolludemiin, ja earret eará giella
ja kulturovdáneami doaibmabijut
mat eaktuduvvojit gokčojuvvot
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ruhtasirdimiiguin. Jus áiggut
gielladoaibmabijuin bienalaš bajilgova,
de geahča kap. 19.7.
Tabealla 15.1 Sámedikki ruhtajuolludeamit
kulturdoaibmabijuide 2006 – 2008 (1000
ruvnnuin)
Ulbmil | 2006 | 2007 | 2008 |
---|
Kulturovdáneapmi
(ovddeš Sámi
kulturfoanda) | 9 428 | 10 467 | 11 616 |
Sámi
lágádusat | 2 273 | 2 473 | 2 579 |
Sámi
kulturviesut | 6 235 | 6 434 | 7 206 |
Sámi
kulturorganisašuvnnat | 296 | 306 | 350 |
Sámi
festiválat – vuođđodoarjja | 1 680 | 1 730 | 1 806 |
Sámi
falástallan | 1 025 | 1 375 | 2 078 |
Sámi
teáhter | 13 900 | 14 318 | 15 883 |
Sámi
dáidda (dáiddašiehtadus
je.) | 4 325 | 4 685 | 4 685 |
Sámi čállosat
(geahča kap. 19.7.4) | 1 950 | 1 503 | 1 568 |
Sámi
girjerájusbálvalus
(oktan girjebussiiguin) | 8 093 | 8 607 | 9 107 |
Sámi
museat | 12 483 | 12 887 | 15 719 |
Gielladoaibmabijut
(geahča kap. 19.7) | 45 129 | 50 379 | 54 060 |
Submi | 106 817 | 115 164 | 126 657 |
14.5 Kultursuorggi stáhtus
ja váldohástalusat
Ráđđehus
bargá, nugo namuhuvvon,
guokte váldolinnjá mielde áimmahuššat
stáhtalaš ovddasvástádusa
sámi kultuvrii. Okta bealli
lea ahte stáhta galgá fuolahit ahte
Sámediggi nákce
jođihit aktiiva, iešheanalis
kulturpolitihka. Nubbi bealli lea ahte stáhta
galgá áimmahuššat
iešheanalis ovddasvástádusa
sámi kultuvrii bajitdási,
nationála kulturpolitihkain,
mii maid fátmmasta sámi
kultuvrra.
Vuolábealde muitaluvvo
muhtin Sámedikki hálddašeami
vuolde ásahusaid ja eará ásahusaid sámi
kulturdoaibmabijuid ja -prošeavttaid birra.
Muitaluvvo maiddái muhtin
ovttaskas ovttasbargoprošeavttaid
birra gaskal Sámedikki hálddašeami vuollásaš ásahusaid
ja eará ásahusaid. Čilgehusat
eai leat dievaslaččat,
muhto čájehit guđe
ládje sámi
kultuvra oainnusin dahkkojuvvo kultursuorggi iešguđet osiin.
14.6 Sámi kulturviesuid investemat
Sámi kulturviesuide gullet
visttit ja lanjat sámi kulturdoaibmabijuide
nugo teáhterii, musihkkii,
govvadáidagii, museaide, sámi
girjerádjosiidda ja arkiivvaide. Dál
eai gávdno makkárge
erenoamáš stádalaš doarjjaortnegat
sámi kulturviesuid investeremiidda.
Kulturdoaibmabijuide maidda Sámedikkis
lea ovddasvástádus,
de lanjaid jođiheapmi ruhtaduvvo
jahkásaš doarjagiiguin mat
juolluduvvojit Sámediggái.
Sámi arkiivva jođiheapmi
gokčojuvvo jahkásaš ruhtajuolludemiiguin
Arkiivadoaimmahahkii.
Kultur- ja girkodepartemeanta hálddaša
osiid stáhtalaš spealuid
badjebáhcagis regionála
deaivvadanbáikkiid ja kultuvrra
gaskkustanbáikkiid doarjjaortnegii.
Dán ortnegis leat addojuvvon
doarjagat kulturviesuide ja kulturguovddážiidda.
Sáhttá addojuvvot
gitta goalmmádas oasi ruhtadandoarjja dákkár
viesuid investerengoluide. Reasta šaddá ruhtadit
iežasosiin, priváhta
ruđaiguin dahje báikkálaš ja
regionála doarjagiiguin.
Ii leat ohccojuvvon dán
doarjjaortnegis doarjja ruhtadit sámi
kulturviesuid.
Stáhtabušeahta
kap. 320 poasttas 73:s Nationála
kulturviesut, juolluduvvo doarjja ásahusaid
viesuide ja lanjaide ja doaibmabijuide main lea nationála
bargu, riikaviidosaš doaibma
dahje dehálaš riikaoassedoaibma.
Váldonjuolggadus lea ahte stáhtalaš ruhtadanoassi
ii galgga leat eanet go 60 proseantta almmolaš doarjagis. 1990-logus
addojuvvui doarjja kap. 320 poasttas 73:s dáid
sámi kulturviesuide:
árran
julevsáme guovdásj:
9,9 milj. ruvnno
Várjjat Sámi
Musea: 12,2 milj. ruvnno.
Dasa lassin addojuvvui plánendoarjja ája sámi
guovddáža
viiddideapmái.
Departemeanta bidjá Sámedikki
vuoruhemiid vuođđun
go meannuda doarjjaohcamiid sámi
kulturviesuide kap. 320 poasttas 73:s. Huksenprošeavttaid
plánejit ovttas guoskevaš sámi ásahus, Sámediggi,
Statsbygg, Kultur- ja girkodepartemeanta ja vejolaš báikkálaš ja region��la
ruhtadanbealálaččat. Departemeanta
ovdanbidjá Stuoradiggái juohke čavčča
kulturviesuid investerenplána.
Plána sisttisdoallá prošeavttaid
main lea doarjja boahtte bušeahttajagis;
vuoruhuvvon prošeavttat lagamus
jagiin; ja eará prošeavttat
mat eai erenoamážit
vuoruhuvvo.
14.6.1 Ođđa
sámi kulturviesuid prošeavttaid
ja plánaid stáhtus
Sámi
arkiiva: Vuođđogeađgi Sámi
Arkiivva ođđa
lanjaide biddjojuvvui eatnamii 2007:s, ja huksemat leat álggahuvvon.
Lanjat šaddet oassin Sámi dieđavisttis
Guovdageainnus. Statsbygg čađaha
prošeavtta. Investeremat vistái
ruhtaduvvojit Statsbygga ruhtajuolludemiin Ođastan-
ja hálddahusbušeahta vuolde.
Plána mielde galgá visti gárvvistuvvot
2009:s. Arkiivadoaimmahat galgá láigohit
lanjaid Stáhtabyggas, ja
máksá viessoláiggu
mii gokčá goluid
dan rájes go fárrejit
ođđa
lanjaide.
Nuortalaš musea
Njávdámis Mátta-Várjjagis:
Lea ođđa doaibmabidju
ja danin das eai leat dál
heivvolaš lanjat. Musea
huksen álggahuvvui 2007:s
ja galgá plána
mielde gárvvistuvvot 2008:s.
Visti šaddá nuortalaš kultuvrra
ja historjjá gaskkustanbáikin.
Doppe šaddet earret eará čájáhusat,
bádji ja hálddahuslanjat.
37 miljovnna ruvdnosaš gollorámma
oažžu
ruhtadoarjaga Kultur- ja girkodepartemeantta kap. 320 poasttas 73 ovdáneami
ja máksinnákcadárbbu
mielde. Čujuhuvvo Sd.prp.
nr. 59:i (2007–2008) Lassejuolludeamit ja ođđasisvuoruheamit
mas evttohuvvo ahte gollorámma
lasihuvvo 42 milj. ruvdnui. Eaktuduvvo ahte Mátta-Várjjaga gielda
addá doarjaga musea jođiheapmái.
Stáhtalaš doarjja jođiheapmái
ruhtaduvvo kap.320 poastta 53 siskkobealde, Sámi
kulturulbmilat.
Riikalávdi
nationála ja riikkaidgaskasaš ál-bmotmusihkkii,
luohtái ja álbmotdánsumii
Oslos: Riikalávdi lea
vuođđudus
man juoigiid Searvi, Landslaget for Spelemenn, Norsk Folkemusikk-
og Danselag, Noregs Ungdomslag ja Samspill International Music Network álggahedje
2007:s. KLP Eiendom AS hukse lanjaid, ruhtada ja eaiggáduššá daid.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea dahkan láigošiehtadusa
lanjaide mat earret eará galget
geavahuvvot juoigamii. Plána
mielde galget lanjat leat gárvásat
2009:s.
ája
sámi guovddáš Gáivuonas:
Guovddážis
leat eanet suohkanlaš doaimmat
ja lanjat earret eará NRK
Sámirádioi
ja Sámediggái. Dat
leat huksejuvvon máŋgga
vuorus. Maŋimus huksen gárvvistuvvui
2005:s Romssa fylkkasuohkana ja Sámedikki
doarjagiin. Dál plánejuvvojit
ođđa
lanjat museai ja sámi girjerádjui.
22 milj. ruvdnosaš gollorámma
ruhtaduvvo doarjagiin kap. 320 poasttas 73. Kultur- ja girkodepartemeanta
lea addán Statsbyggii bargun
plánet ja čađahit prošeavtta. áigeplána
ii leat mearriduvvon, muhto Statsbygg jáhkká ahte viiddideapmi
sáhttá gárvvistuvvot 2010:s.
Saemien Sijtes Snoasas lea museii
gullevaš ovddasvástádus
lullisámi kultuvrii. Dán
oktavuođas dárbbaša ásahus
stuoridit viesu earret eará ođđa
bistevaš čájáhuslanjain
ja auditoriain. Dasa lassin plánejuvvo ođasmahttit
dálá lanjaid
dahje hukset ođđa
lanjaid maid eará sámi ásahusat
sáhttet láigohit.
Davvi -Trøndelága
fylkkasuohkan lea mearridan addit 10 miljovnna ruvdnosaš ruhtajuolludeami
investerendoarjagii ja Snoasa suohkan lea mearridan addit 1,5 – 2,5
miljovnna ruvdnosaš doarjaga
ođđa
geidnui ja lanjaide eará vuođđostruktuvrra.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea njukčamánus 2008
bivdán Statsbygga čielggadit
ovdaprošeavtta.
Sámi
dáiddamusea Kárášjogas:
Davveoarji museasiida lea ráhkadan
sámi dáiddamuseai latnja-
ja funkšuvdnaprográmma. Plánaide
gullet čájáhusat,
kafea, auditoria, kantuvrrat ja magasiinnat. Davveoarji museasiida
lea ohcan, muhto ii leat ožžon doarjaga
kap. 320 poasttas 73. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008)
daddjojuvvo prošeavtta birra
ahte dat gullá «lagamus
jagiid vuoruhuvvon prošeavttaide» vuolde.
Departemeanta lea ožžon
doarjjaohcamiid plánet ođđa
vistti Várdobáikki
sámi guovddážii
Evenáššis
ja ođđa
teáhtervistti Guovdageidnui Beaivváš Sámi
Teáhterii. Sd.prp. nr. 1:s
(2007 – 2008) muitaluvvo dáid prošeavttaid
birra «eará prošeavttaid vuolde»
14.6.2 Viessoláigoruhtadeami viiddiduvvon
geavaheapmi
Sámi arkiivva ođđa
lanjat ruhtaduvvojit stáhta
viessoláigoortnega siskkobealde,
mas Arkiivadoaimmahat galgá máksit
viessoláiggu Statsbyggii
go lanjat váldojuvvojit
atnui. Departemeanta áigu dán
váldit vuhtii jahkásaš doaibmajuolludemiin
Arkiivadoaimmahahkii. Riikalávddi
lanjaid ruhtada priváhta
huksejeaddji ja departemeanta áigu jahkásaš doaibmadoarjagiin
Riikalávdái
gokčat viessoláiggu dan
rájes go lanjat váldojuvvojit
atnui.
Ráđđehus
evttoha ahte váldonjuolggadussan
váldojuvvojit atnui dakkár
viessoláigoortnegat ođđa
kulturviesuid stáhtalaš ruhtadeapmái
maid Sámediggi vuoruha, ja
ahte Sámediggi oažžu ovddasvástádusa
vuoruhit guovdilis huksenprošeavttaid
gaskkas. Evttohus guoská buot
ođđa
huksenprošeavttaide maid
Sámediggi mearrida. Jus
Sámediggi iežas
ođđa
vuoruheamis ii sáhte ruhtadit
ollásit viessoláiggu
ja doaibmagoluid rievdatkeahtes bušeahttarámmaid
siskkobealde, ferte Sámediggi
váldit ovdan gažaldaga Kultur-
ja girkodepartemeanttain lassedoarjaga birra viessoláiggu
ja lassánan doaibmagoluid
oasseruhtadeapmái. Ovdalgo Sámediggi álggaha
ođđa prošeavttaid
mat gáibidit lasi stáhtadoarjaga,
fertejit juohke prošeavtta
sisdoalu, viidodaga ja ekonomiija rámmat
ja boahtteáiggi viessoláigu
ja doaibma čielggaduvvot
Kultur- ja girkodepartemeanttain. Vejolaš lassánan
doarjja ferte juolluduvvot jahkásaš doaibmajuolludemiid siskkobealde
mat bohtet stáhtabušeahta kapihttalis
320 poasttas 53 Sámi kulturulbmilat.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigi
bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide
ovdalgo viessoláigoortnet
vejolaččat
biddjojuvvo doibmii.
Dán ortnega ovdamunni
lea ahte ásahuvvo dakkár
ortnet mii fuolaha daid goluid ruhtadeami maid viesuid hálddašeapmi,
doaibma ja ortnegisdoallan dagahit. Almmolaš hálddašeami máŋgga
suorggis oaidná olmmoš dan
ahte doaimmahusat mat eaiggáduššet
iežaset viesuid ja main
lea eará váldoulbmil,
illá vuoruhit ulmmálaš árvoseailluheaddji
ortnegisdoallama ja baicce geavahit resurssaid doaimmahusaid váldoulbmilii. Stáhtahálddašeami
siskkobealde lea dábálaš ahte
lea organisatuvrralaš erohus
viesuid eaiggádiid, hálddašeddjiid
ja geavaheddjiid gaskkas. Geavaheaddjit mákset
viessoláiggu opmodathálddaseaddjiide,
geain lea ovddasvástádus
geavahit dáid ruđaid
earret eará árvobisuheaddji ortnegisdoallamii.
Dát veahkeha čielggasmahttit
bargamušaid, ovddasvástádusa
ja eará rámmaeavttuid
opmodathálddašeaddjiide.
Boksa 15.1 Stáda
viessoláigoortnet
Stáda viessoláigoortnet
mielddisbuktá ahte stáhtalaš doaimmat
main leat lanjat stáhtalaš visttiin,
maid Statsbygg eaiggáduššá,
galget máksit viessoláiggu.
Iešguđet
departemeanta lea ožžon
válddi ráhkadit láigošiehtadusaid,
muhto sáhttá maid
fápmudit dán
válddi viidáseappot
vuollásaš doaimmaide.
Ortnet váldojuvvui atnui
dađistaga ođđajagimánu
1. b. 1992 rájes. Váldooassi
láigodilálašvuođain
bođii fápmui
ođđajagimánu
1. b. 1993:s. Ortnet lea maŋŋil
viiddiduvvon máŋgii
go ođđa
visttit leat váldojuvvon fárrui.
Viessoláigui gullet hálddašeami,
jođiheami ja ortnegisdoallama
golut ja kapitálagolut.
Kapitálaelemeanta atná vuođđun
opmodagaid balánsačálihuvvon árvvu.
Láigu dain opmodagain
maid Statsbygg hálddaša
galget gokčat iežaset goluid.
Dehálaš elemeanta
ođđa
vistti viessoláiggu mearrideapmái
leat prošeavtta loahppagolut.
Statsbygg geavaha láigošiehtadusaid
mat čuvvot daid prinsihpaid
mat opmodatsuorggis dábálaččat
leat. Geavaheddjiid hálddus
doaibmagolut (oktasašgolut)
leat sirrejuvvon viessoláiggus ja
láigoheaddji šaddá daid máksit
duohta geavaheami mielde. Geavaheaddji hálddus
goluide gullet earret eará suohkanlaš divadat.
Viessoláigoortnega investeremat
biddjojuvvojit brutton stáhtabušeahtas
ja árvun čállojuvvojit
Statsbygga balánsii/kapitálarehketdollui.
Investerejuvvon kapitálas
gáibiduvvo vuoitu. Juohke
dábálaš huksenprošeakta
biddjojuvvo Stuoradikki ovdii oktan gollorámmaevttohusain
ja ruhtajuolludemiin vai sáhttá álggahit
huksenprošeavtta.
Go láigoheaddji nagoda
gokčat viessoláigogoluid
rievdatkeahttá bušeahttarámma
siskkobealde, de Statsbyggas lea fápmudus álggahit
nu gohčoduvvon dábálaš prošeavttaid.
Prošeavttat ruhtaduvvojit
viessoláigoortnega iežas
investerenpoasttaid siskkobealde ja earret dán
jagi ruhtajuolludeami galget ođđa
juolludeamit ja boares ovddasvástádusat
bissut 1,5 miljárdda ruvnno
rámma siskkobealde. Stuoradiggi
ii meannut juohke prošeavtta sierra.
14.7 Sámi guovddážat
Sámi guovddážiin
ja viesuin lea dehálaš doaibma
sámi kultuvrra báikin
viiddis ipmárdusas. Guovddážiid
doaimmaide gullet kulturfálaldagat
nugo museat, dáiddačájáhusat
ja girjerájut, ja eará fálaldagat
nugo giellaoahpaheapmi mánáide
ja ol-lesolbmuide. Sámi
guovddážat
doibmet sihke kultuvrralaš guovddážin,
sámi álbmogii
sosiála čoahkkananbáikin
ja deaivvadanbáikin ealáhusdoaimmaide
ja báikegottiin oainnusin
dahket sámi identitehta
ja kultuvrra. Guovddážiin
lea erenoa-máš dehálaš doaibma
guovlluin gos orrot unnán
sápmelaččat.
Doaibmadoarjja sámi guovddážiidda
ollislaččat
addojuvvo Sámediggái,
ja Sámediggi lea 2008 rájes
várren 7,2 milj. ruvnno
ulbmilii.
árran
julevsámi guovddáš lea
nationála sámi ásahus
mii galgá sihkkarastit,
ovddidit ja doalvut viidáseappot
julevsámi kultuvrra, giela
ja servodateallima. árranis
lea mánáidgárdi,
giellaguovddáš ja
museaoassi, earret eará lea okta
bistevaš čájáhus gullevaččat
julevsámi identitehta fáddái.
Dasa lassin láigoha NRK Sámi
Rádio, Sámediggi
ja Bådådjo allaskuvla lanjaid árranis.
Geahča maiddái čilgehusa
kap. 14.8.3:s Museat.
Boksa 15.2 Lásságámmi – árbi áillohačča maŋis
Govus 15.1 Lásságámmi
Omasvuona suohkanis.
Gáldu: Tore Figenschou
Maŋŋil
go multidáiddár Nils-Aslak
Valkeapää jámii skábmamánu
26. b. 2001:s, de čuožžilii
gažaldat mot buoremusat
sáhttá hálddašit
su bargguid ja viesu Ivgubađas.
Romssa fylkkasuohkan, Sámediggi,
Omasvuona suohkan ja Romssa Universitehta ásahedje Lásságámmi vuođđudusa
ođđajagimánu
29. b. 2004:s. Kultur- ja girkodepartemeanta juolludii 1 milj. ruvnno
opmodaga badjelasas váldimii. Lásságámmi vuođđudusa
ulbmil lea váldit vára
ja ovddidit Nils-Aslak Valkeapää maŋis
kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbbi.
Vuođđudus áigu
nu mot Valkeapää ieš hálii-dii, čohkket buot
su bargguid ja su buktosiid vuoigatvuođaid
Lásságámmái. Lásságámmi vuođđudus
bargá ovddidit Valkeapää dáidaga,
musihka ja girječálli
bargguid, bagadit ol-bmuid geat háliidit
oahpásnuvvat dahje čiekŋudahttit
iežaset Valkeapää dáiddalašvuhtii,
ja sii veahkehit sámi dáiddáriid.
ája
sámi guovddáš lea sámegiela,
sámi historjjá ja
kultuvrra gelbbolašvuođaguovddáš,
ja lea dehálaš fágapolitihkalaš ovttadat
mearrasámi gažaldagain. ája sámi
guovddážis
lea maiddái museaovddasvástádus
Davvi-Romsii ja davit Gaska-Romsii, ja bargá ovdánahttin- ja
nannenčovdosiiguin sámi
museadoaimmaid várás
dán guovllus.
Várdobáikkis Evenáššis
lea museaoassi lassin giellaguovddážii,
kulturguovddáš ja sámi
mánáidgárdi.
Dasa lassi láigoha Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš lanjaid
Várdobáikkis. Várdobáikkis
lea sámi museaovddasvástádus
Davit Nordlándda, lulimus
Gaska-Romssa ja Lofuohta ja Viestterállasa
márkosámi
guovlluide.
Sijti Jarnge árborddis
lea lullisámi álbmoga čoahkkananbáiki. Guovddáš lágida
earret eará čájáhusaid
geassejahkebealis.
Muđui ožžot
Mearrasámi gelbbolašvuođa-guovddáš Billávuonas,
Lásságámmi
Omasvuonas, Sámi viessu Sáččás,
Gamtofta Ráissavuonas, Vilgesvárri
Evenáššis, Bihtánsámi
viessu Báidáris, Saemien
Sijte Snoasas ja Sámi viessu
Oslos doaibmadoarjaga Sámedikkis.
14.8 Arkiiva, girjerádju
ja dávvirvuorká
Dán kultursuorggi váldoprošeaktan lea
daid maŋimus jagiid leamaš dat
ahte čuovvut daid oallut
doaimmaid mat namuhuvvojedje Sd.dieđ.
nr. 22 (1999 – 2000)
Kjelder
til kunnskap og oppleving. Dan dieđáhusas meannuduvvojedje
arkiiva, girjerádju ja musea
vuosttaš geardde seamma oaidninguovllus,
ja das deattuhuvvojedje oktasaš hástalusat
ja erenoamáš rievdamat
iešguđet
surggiin. Dieđáhusa čuovvoleapmin
de čađahuvvui
stuorát ođastus Norgga
museain (geahča kap. 14.8.3). ásahedje
maid ođđa oktasašorgána
arkiivva, girjeráju ja musea
várás,
AGM-ovdáneami.
Sámediggi hálddaša
girjerádjosiid ja museaid
váldoásahusaid,
ja sámi arkiivabálvalus
lea Sámediggi dáhtu
vuođul biddjojuvvon Arkiivadoaimmahaga
vuollái. Stáhta lea
ruhtadan Sámi erenoamáš girjerádjosa
1983 rájes, ja dat sirdojuvvui Sámediggái
jagi 2000 rájes. Dasa lassin
hálddaša
Sámediggi sihke doaibma-
ja investerendoarjagiid sámi
girjebussiide ja addá doarjagiid
sámi girjerájusneavvuide.
Sámediggái
lea sirdojuvvon ovddasvástádus
sámi museaide jagi 2002
rájes, ja Sámediggi addá lagabui
16 milj. ruvnno doarjaga gávcci
dávvirvuorkái
2008:s.
AGM-ovdáneapmi galgá bargat
departemeanttaid gaskasaččat
ja eará hálddahuslaš osiiguin,
ja váldobargun lea doaimmahit
aktiiva, strategalaš ovdánahttinbarggu
ovttastahttit, beavttálmahttit
ja nannet arkiivva-, girjerádjo-
ja museamsuorggi. 2007 rájes doallá Sámediggi
ja AGM-ovdáneapmi jeavddalaččat
oktavuođačoahkkimiid
vai besset lonohallat dieđuid
ja digaštallat oktasaš hástalusaid.
AGM-ovdáneapmi addá prošeaktadoarjaga
muhtin prošeavttaide olles
AGM-suorggis mat leat áiggi
dáfus ráddjejuvvon.
Dat ásahusat mat leat Sámedikki hálddašeami
vuolde ohcet doarjagiid seamma dásis
go eará ásahusat.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu geahččat
ahte AGM-ovdánahttima ovddasvástádus
sámi kultuvrii čielgasit
oidno juolludanláidestemiin
mat leat ásahusaide.
Sámi bibliografiija ja
Sámi arkiivii lea hui ávkkálaš ovttastahttojuvvot stuorát
fágabirrasiiguin. Kultur-
ja girkodepartemeantta evttohusa vuođul
ja ovttas Sámedikkiin ožžot
ain dát doaibmabijuid juolluduvvot
Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas
Nationálabibliotehka ja Arkiivadoaimmahaga
bokte.
14.8.1 Sámi arkiiva
Sámi arkiiva álggahii
jagi 1988 ovttasbargoprošeavtta
masa serve máŋga ásahusa,
omd. Sámi Instituhta ja
Arkivdoaimmahat. Ulbmilin lei sihkkarastit sámi
historjjá čálalaš gálduid. 2002:s
sirdojuvvui Sámi arkiiva
Sámedikki hálddašeami
vuollái. Sámedikki
mearrádusa mielde biddjojuvvui
Sámi arkiiva Riikkaarkivárii
2005:s ja lea okta ossodat Arkivdoaimmahagas, ja dat ruhtaduvvo
juolludemiiguin stáhtabušeahta bokte
ja Guovdageainnus suohkana ruhtadoarjagiin.
Sámi arkiiva fuolaha
arkivsuorggi beroštumiid
sámi servodaga ja sámi kultuvrra
ovddas. Arkiivvas lea erenoamáš ovddasvástádus sámi
priváhtaarkiivvain, ja depohtaovddasvástádus
Guovdageainnu suohkana historjjálaš arkiivvas.
Sámi priváhta
arkiivii gullet earret eará arkiivvat
priváhta olbmuin, organisašuvnnain, ásahusain
ja fitnodagain. Sámi arkiivva doaibma
lea erenoamážit
leamaš sámi
dutkan- ja oahppoásahusaid
ektui. Sámi arkiivva doaimma
leat pláneme stuoridit,
ja dat dagaha earret eará ahte
doaibma gártá leat
olles riikka ektui.
Sámi arkiivva bargu ii
leat dušše fal
arkiiva nu movt dat dábálaččat
ipmirduvvo, muhto dasa gullá maid
njálmmálaš árbevierru,
muittuid čohkken, ja dan árgabeaivvi
ja bargoproseassaid duođašteapmi
mat dál leat jávkame.
Arkiiva bargá maid sániid ja
dadjanvugiid báddemiin vai
daiguin sáhttá maŋŋil
bargat.
14.8.2 Girjerájut
Norgga álbmotgirjerájusdoaibma
lea muddejuvvon lágas juovlamánu
20. b. 1985 nr. 108:s álbmotgirjerádjosiid
birra. Almmolaš girjerájusdoibmii
gullet suohkan álbmotgirjerádjosat
ja fylkkagirjerádjosat.
Juohke suohkanis galgá leat álbmotgirjerájus
nu movt lea mearriduvvon juovlamánu
20. beaivvi 1985 nr. 108 lágas álbmotgirjerádjosiid
birra § 4. Friddja luoikkahanriekti ja dat ahte
dat galgá leat nuvttá lea
vuođđun álbmotgirjerájussuorggis
ja dat galgá sihkkarastit
ahte buohkat besset atnit girjerádjosa resurssaid
seamma dásis ja friddja
vugiin. Dat mearkkaša ahte
buohkat besset friddja luoikkahit girjjiid ja eará materiealla
vaikko guđe girjerádjosis.
Dat mearrádusat mat leat
girjerádjo-lága § 1
mii lea dan birra ahte álbmotgirjerádjosat
leat oassin nationála girjerájusvuogádagas,
leat vuođđun
dasa ahte čohkkejuvvon resurssat
leat olámuttos buohkaide
eai ge dušše
ovttaskas suohkana ássiide.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea ovttas Máhttodepartemeanttain,
mas lea ovddasvástádus
fága- ja dutkangirjerádjosiidda, álggahan
guorahallat Norgga girjerájussuorggi.
AGM-ovdáneapmi lea gárvvistan
stuorát guorahallama mii
galgá čuovvoluvvot
stuoradiggedieđáhusain
girjerádjosiid birra. Guorahallan
deattuha earret eará ahte váilu
vuođđostatistihkka
vai sáhttá dadjat
maidege girjerájusbálvalusaid
birra álbmoga sámi
oassái. Ráđđehus váldá dáid
signálaid duođalaččat
ja áigu máhccat
gažaldahkii stuoradiggedieđáhusas
girjerádjosiid birra.
14.8.2.1 Girjerádjočielggadeapmi
Oahppo ja dutkandepartemeanta (dál Máhttodepartemeanta)
ja Kultur- ja girkodepartemeanta mearridii 2004:s mandáhta
mii galgá čielggadit
ollislaš girjerájussuorggi. Čielggadeami mandáhtta
hábmejuvvui daid eavttuid mielde
mat leat čállojuvvon
Sd.dieđ. nr. 48 (2002 – 2003)
Kulturpolitihkka 2014 rádjái.
AGM-ovdáneapmi ráhkadii čielggadeami
go dat guokte departemeantta bivde daid dan dahkat, ja Girjerádjoođastus
2014 buktojuvvui ovdan čakčamánu
2006.
Golbma deaŧaleamos oasi
evttohuvvon girjerájusođastusas
leat oktasaš nationála
digitála bálvalusat,
Norgga girjerájusstruktuvrra
ođastus vai sáhttá addit
buoret fálaldagaid nana girjerádjosa,
gelbbolašvuođabirrasiid
ja bargiid gelbbolaš-vuođaovdánahttima
bokte.
Sámi girjerájusbálvalusa
birra lea ollu čállojuvvon čielggadusa
II oasis Norggagirjerájus – fierpmádat máhttui
ja kultuvrii. Čállosii
leat váldán
vuođu sierra oassečielggadusas
sámi girjerájusbálvalusa birra.
Girjerájusođastusas
2014 II oasis deattuhuvvo ahte sihke Norgga eiseválddiid
ja Sámedikki mihttomearrin
lea buoret girjerájusfálaldat
sámi álbmogii. Čielggadeamis čujuhuvvo
girjerádjoláhkii
mii ii geatnegahte girjerádjosiid
váldit erenoamáš ovddasvástádusa
sámi álbmoga ektui,
muhto gohčoda geavaheddjiid «buohkat
geat orrot riikkas».
Čielggadeamis deattuhuvvo
váttisin árvvoštallat
daid girjerájusbálvalusaid
mat leat sámi álbmogii
danne go nationála girjerájusstatistihkka
ii bija dan materiealla mii lea sámegillii
sierra kategoriijan. Skuvlagirjerádjosiid ovddasvástádus
lea fuolahit ahte lea álkit
gávdnamis dakkár
viiddis fálaldat mas leat
sámegillii oahpporesurssat
ja girjjálašvuohta
sihke skuvlabargguide ja astoáiggelohkamii. álbmotgirjerádjosat
fertejit kártet sámegielat girjerájusbálvalusa
dárbbu iežaset
suohkaniin, erenoamážit
jus leat doppe leat mánát
geat leat skuvllain ja mánáidgárddiin.
Girjerádjosat berrejit maid
iskat gos materiealla sámegillii lea
gávdnamis dahje vaikko ráhkadit sierra čoakkáldagaid
main lea sámegillii materiealla
báikkálaš dárbbuid
ektui.
Čielggadeamis čujuhuvvo
maid ahte lea erenoamáš hástalus
gaskkustit sámi girjjálašvuođa
nuorra lohkkiide danne go eai ráhkaduvvo
nu ollu ođđa
girjjit. Danne ávžžuha čielggadeapmi
ahte Norgga bealde álggahuvvo
fas davviriikkalaš sisaoastinortnet
vai beassá oastit sámi
girjjiid. Čielggadeami mielde
berre Norga, go lea dat riika gos orrot eanemus sámegielagat,
vuolggahit barggu ahte oččodit
dakkár ortnega. Davviriikkaid
ministtarráđđi
lea áigeguovdilis hálddašeaddji
dakkár ortnegii. Kultur-
ja girkodepartemeanta áigu árvvoštallat
mot guorahallamis sáhttá dán ávžžuhusa čuovvolit.
Gulaskuddancealkámušas
mii bođii 2014 Girjerájusođastussii šálloša
Sámediggi ahte sámegiella
ja kultuvra dušše
leat duokkot dákko namuhuvvon čielggadeami
I. oasis. Sámediggi oaivvilda
sierra sámi gelbbolašvuođaovdánahttin
prográmma dárbbašuvvot. Sámediggi
oaivvilda maid ahte girjerájusláhka
berre rievdaduvvot vai das livčče čielga
láidesteamit dan girjerádjosiid
ovddasvástádussii
mii lea sámi álbmoga
ektui.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu máhccat
Girjerájusođastus
2014 čuovvoleapmái
sierra stuoradiggedieđáhusas.
14.8.2.2 Sámi sierrabibliotehka
Sámi sierrabibliotehka
huksejupmi álggahuvvui 1950-logus Kárášjoga álbmotgirječoakkáldagas.
Jagi 1983 ossodat šattai
sierra stáhtaruhtaduvvon
girjerájusin, ja 2000:s
girjerájus šattai oassin
Sámedikki hálddahusas Kárášjogas. Čoakkáldagas leat
badjel 35 000 girjji lassin áigečállagiidda,
aviissaide ja jietna- ja govvamediaide. Sámi
erenoa-mášgirjerájus
lea fálaldat sámiide árbevirolaš sámi
orrunguovllu siste ja olggobealde, ja muđui álbmogii
ja luoikkaheddjiide olgoriikkas. Bálvalus
lea ovddemusat eará girjerádjosiid
váste. Girjerájus
galgá leat sámi girjjálašvuođa
ja sámi girjerájusbálvalusa
gelbbolašvuođaguovddáš,
ja doaibma galgá fátmmastit
buot sámegielaid ja daid
suopmaniid.
14.8.2.3 Sámi girjebusset
Dál leat guhtta sámi
girjebusse mat vuostáiváldet
Sámedikkis doaibmadoarjaga,
Kárášjogas, Porsáŋggus,
Guovdageainnus, Deanus/Unjárggas,
Gáivuonas, julevsámi guovllus
ja lullisámi guovllus. Girjebusset
leat lassin girjerádjosiid
bálvalusaide guovlluin gos
lea bieđggus sámi ássan,
ja lea dehálaš oassi
barggus dahkat girjerájusbálvalusa
buohkaide olámuddui. Sámediggi
hálddaša
sihke doaibmadoarjaga ja investerendoarjaga girjebussii. 2008:s
lea ruhtajuolludeapmi 5,9 miljovnna ruvnno.
14.8.2.4 Doarjja sámi girjerádjoávdnasiidda
Sámediggi lea 2008:s
várren 200 000 ruvnno
Sámi girjerájusávdnasiid doarjagiidda.
Ulbmiljoavkun leat álbmot-
ja skuvlagirjerádjosat mat
háliidit hukset sámi
girjerájusávdnasiid čoakkáldagaid.
Or-tnega ulbmil lea nannet girjerájusbálvalusaid
sámi álbmogii
doppe gos sii orrot, ja movttiidahttit báikkálaš girjerádjosiid váldit
ovddasvástádusa
iežaset sámi
geavaheddjiide. 2008:s vuoruha Sámediggi álbmot-
ja skuvlagirjerádjosiid
lullisámi guovllus ja Deichmanske
váldogirjerádjosa
Oslos.
14.8.2.5 Fylkkagirjerájut
Finnmárkku
fylkkagirjerájuslea oppalaš ovttasbargošiehtadus
Sámi sierrabibliotehkain.
Finnmárkku fylkkagirjerájus
oastá sisa dakkár
materiealla mii lea sihke sámegillii
ja maid sámi dili birra.
Romssa fylkkagirjerájuslea
2006 juovlamánu rájes
leamaš okta ráđđeaddi/prošeaktajođiheaddji
Romssa Sámi girjerájusbálvalussii
50 pst. virggis ája sámi
guovddážis
Gáivuona suohkanis. Prošeaktajođiheaddji
galgá bargat eará Romssa
girjerádjosiid ektui vai
sámi girjjálašvuohta
ja kultuvra šattašii
eambbo oainnusin. Dan bálvalussii
galgá ráhkaduvvot
maid neahttasiidu ja Romssa fylkkagirjerádjosa sámi
gáldobagadeaddji galgá doalahuvvot
ortnegis ja maid ovdánahttojuvvot. Galget
maid ráhkadit čoakkáldaga sámegillii
ja sámi dili birra, erenoamážit
mearrasámi dili birra. Romssa
fylkkasuohkan maiddái ruhtada fylkka
girjebussiid.
Nordlándda
fylkkagirjerájuslea doaimmahan
mearrasámi girjebussedoaimma 1995
rájes. Mearrasámi
girje- ja kulturbusse Gærjah gaskkusta mearrasámi
kultuvrra ja girjjálašvuođa
logi suohkanis Nordlánddas
ja Davvi- Trøndelágas
. Fylkkagirjerádjosat barget
ovttas Villhelmina suohkaniin ja Västerbotten fylkkain
Ruoŧas oččodit
eambbo kulturprošeavttaid girjebusses.
Davvi-Trøndelága
fylkkagirjerádjubargá fierpmádagas
aktiivvalaččat
ovttas singuin Trøndelágas geat
hálidit álkibut
olahit dieđuid oarjelsámi
kultuvrra ja servodateallima birra.
Lulli-Trøndelága
fylkkagirjerájus lea iežaset
doaibmaplánas lagabui čilgen
dan girjerájusbálvalusaid
ulbmila mii galgá leat oarjelsámi
giellaguvlui. Fylkkagirjerájus
galgá čuovvolit dan
barggu mii lea ráhkadit
plána dan girjerájusbálvalussii
mii lea oarjelsámiid várás
ja maid ráhkadit govvosa
ođđa
prošektii mas lea johtti
girjerádjofálaldat.
Das lea nu ahte gávdno sámegilli
oasseprográmma EO-prográmma
Interreg 2007 – 2013 vuolde. Girjerájus
pláne ráhkadit
oarjelsámi portála
Kulturneahtta Trøndelag nehttii.
14.8.2.6 Eará girjerájut
Muhtin girjerádjosat
barget aktiivvalaččat
sámi kultuvrrain, ovdamearkka
dihte čájáhusaid,
lohkamiid ja čalmmustemiid
bokte, erenoamážit Sámi álbmotbeaivvi
oktavuođas, mii lea guovvamánu
6. beaivvi. Ovdamearkka dihte atná
Romssa girjerájusja gávpotarkiiva deaŧalažžan oastit
sisa eanaš oasi dain sámi
girjjiin, filmmain ja musihkain mat almmuhuvvojit vai sáhtášii ásahit
buori sámi čoakkáldaga.
Hápmira
girjerádjosislea
sierra sámi girječoakkáldat
ja dat oastá nu guhkás
go leažžá vejolaš buot
girjjálašvuođa
mii almmuhuvvo julevsámegillii.
14.8.2.7 Sámi bibliografiija
NAČ:s 1987:34
Sámi
kultuvra ja oahppu čállosis
celkojuvvo iešguđetsurggid
biira čállosis ahte
lea stuora dárbu dakkár
bibliografiijii mas leat čohkkejuvvon
dieđut ja mas lea listu
ođđa
ja boares sámi dokumeanttaid
badjel. Sámi girjjálašvuohta
lei dassažii registarastojuvvon
váilevaččat
ja dat registreren lei háddjejuvvon
iešguđet ohcanbáikkiide, áigečálaindeaksaide
ja našunalbibliografiijaide.
Sámi bibliografiija lea
deaŧalaš duođaštus
sámi kultuvrras ja sámi
kulturárbbis Norggas. Sámi bibliografiija
lea maid oassi sámi girjerájusdoaimma
ovdánahttimis ja dan diehtojuohkindoaimma
ovdánahttimis mii lea sámi álbmogii.
Troandima universitehtagirjerájus
fuolahii Sámi bibliografiija
barggu 1979 rájes 1992 rádjái.
1993:s gohččojuvvui Nationálabibliotehka
viidáseappot bargat dainna
bargguin Nationálabibliotehka rámmaid
siskkobealde.
Sámi bibliografiijas
boahtá ovdan makkár
girjjálašvuohta
gávdno sámegilli,
ja dáro- ja eará gielaide
go fáddá lea
sámirelevánta. Sámirelevánta
girj-jálašvuohta lea
dakkár girjjálašvuohta
mii njuolga guoskkaha sámi
dili. Sámegielalaš girjjálašvuhtii
gullet buot sámegielat.
Govus 15.2 Sámi kulturásahusat
Bibliografiijas bohtet ovdan dat almmuheamit mat leat leamaš Norgga áigodagas
1945 – 1987 ja 1993 rájes
gitta otnážii. 1993:s
huksejuvvo bibliografiija viidodat dan ala mii mearriduvvui geassemánu
9. beaivvi 1989 lágas, mii
lea háhkangeatnegasvuođa
birra go lea sáhka dakkár dokumeanttain
maid olles álbmot galggašii
olahit (geatnegas-vuođaháhkanláhka).
Sámi bibliografiijas
váilot registarastimat jagiin
1988 – 1992. Dalle lei bibilografiija ovddasvástádus
eahpečielggas. Diet leat
hui deaŧalaš jagit
sámiid historjjás
Norggas, earret eará de ásahuvvui
Sámediggi 1989:s. Kultur-
ja girkodepartemeanta áigu
bivdit našunalgirjerádjosa
ráhkadit ovtta plána
vai sáhtášii
dievasmáhttit Sámi bibliografiija
dien áigodagas.
Našunalgirjerádjosis
leat konkrehta plánat buoridit
registrerenveahkkeneavvuid bibliografiijaide. Dat beavttálmahtášii
barggu ja dagahivččii
ahte Sámi bibliografiija
sisdoalu dieđuid sáhtášii jođá-neappot
olahit. Dasa lassin de livččii
dieinna lágiin álkit
ovddidit viidáseappot dan
ovttasbarggu mii lea ráhkadit
oktasaš sámi
bibliografiija olles Sápmái.
Sámi bibligrafiija bargá ovttas Sámi
erenoa-mášgirjerádjosiin mas
nubbi sáhtášii
nuppi fágalaččat
veahkehit ja maid neavvut.
14.8.3 Museat
14.8.3.1 Museaođastus – konsolideren
Maŋimus jagiid lea dat
mii gohčoduvvo musea-ođastussan
leamaš guovddážin
museasuorggis. Sd.dieđ. nr.
22 (1999–2000)
Gáldu
máhttui ja vásáhusaide dieđáhusas
ja daid čuovvovaš stáhtabušeahtain
de govviduvvo proseassa guovllu museaid konsolideren ja nationála
fierpmádaga ásaheapmi.
Mihttomearri lea ráhkadit
dakkár institušunstruktuvrra
mas leat mihá unnit ja dainna
lágiin fágalaččat ja
hálddahuslaččat
nannoseappot ovttadagat go dál.
Museaođastus lea vuođđuduvvon
dasa ahte galgá bisuhit
ja nannet báikkálaš beroštumi
ja oassálastima go lea sáhka
kulturgáhttemis ja ahte
galgá nannet fágalaš gelbbolašvuođa regiunála
dásis ja ovddidit nationála fierpmádagaid.
Sámediggi lea máŋgga
geardde ohcalan sámi perspektiivva
museumođastusas. Sámediggi
hálida earret eará stuorát
oasi daid ekonomalaš gaskaomiin
mat leat konsoliderenprosessii čadnojuvvon,
gč. Sámedikki
jagi 2007 jahkedieđáhusa (čuoggá 6.5).
Sámediggi lea friddja
vuoruhit ruđaid sámi
museaođastussii sámi
kulturulbmiliid ruhtajuolludeamis kap. 320, 53. poasttas, mii lea
ollu lassánan maŋimus
jagiid. Ráđđehus áigu
dattetge unnimus lágiid
bidjat láidestemiid sámi kulturdoaibmabijuid
ruđaide mat sirdojuvvojit Sámediggái,
ja danin eai biddjojuvvo erenoamáš láidesteamit
sámi museaođastussii
Kultur- ja girkodepartemeantta ruhtajuolludeamis. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu
seammás deattuhit ahte departemeanta
diehtá daid stuora fágalaš ja
organisatuvrralaš hástalusaid
birra sámi museaođastusas,
ja dovddasta ahte lea dárbu
oppalaččat
nannet sámi museaid. Lea
Sámedikki duohken sámi kultursuorggis
vuoruhit gaskal dáid
ja eará dárbbuid
daid ruđaiguin mat biddojuvvojit
háldui.
14.8.3.2 Museat maid Sámediggii hálddaša
Museain lea sierra dilli oassin barggus sámi kultuvrra
duođaštit
ja bisuhit. Sámediggi lea
viidát bargan gárvvistit
sámi museaid ovttasteami.
Proseassa čađahuvvo
Norgga museasuorggi museaođastusa
láidestemiid mielde, gč Sd.dieđ.
nr. 22 (1999 – 2000). Sámi museaođastusa
bokte museat ovttastuvvojit stuorát
museasiiddaide main lea oktasaš doaibmastivra,
beaivválaš jođiheaddji
ja okta bargoaddi bargiide. Ođastusa
ulbmil lea bajidit fágalaš kvalitehta
ja hálddahuslaččat oažžut
nannosit ovttadagaid. Sámi museaid
viidásit ovdáneapmái
leat buorit rámmaeavttut dehálaččat.
Lullisámi museasiida
(Saemien Sijte Snoasas) ja Davveoarjesámi
museasiida lea čađahan
ovttasteami 2006:s, ja juohkehaš lea
ožžon
0,5 milj. ruvnno lassáneami
Sámedikkis 2007:s. Davveoarjesámi
museasiidii gullet Guovdageainnu gilišillju,
Sámiid Vuorká-Dávvirat,
Jáhkovuona mearrasámi
musea ja Porsáŋggu
musea.
Museat Várjjat Sámi
Musea, Deanu Musea, Savio-musea ja Nuortalaš musea Njávdámis,
maid leat hukseme, galgá gullat
Deanu ja Várjjat museasiidii.
ája sámi
guovddáš oažžu
sámi museaovddasvástádusa
Davvi-Romsii ja davit Gaska-Romsii, Várdobáikki
sámi guovddáš oažžu
sámi museaovddasvástádusa
Davit Nordlándda, lulit
Gaska- Romssa ja Lofuohta ja Viestterállasa
márkosámi
guovlluide ja árran julevsámi
guovddáš oažžu
museaovddasvástádusa julevsámi
ja bihtánsámi
guvlui.
14.8.3.3 Sámi museasearvi ja
Sámi museafora
Sámi museasearvi ásahuvvui
1989:s searvin sámi museaide
ja eará museaide main leat
sámi čoakkáldagat.
Sihke museat Sámedikki hálddašeami vuolde
ja eará museat leat miellahtut
searvvis. 2006:s mearridii Sámi
museasearvi searvat Norgga musealihttui. Searvi bargá fágalaš gažaldagaiguin,
earret eará lágida
jahkásaččat fágaseminára,
ja bargá muđui buoridit
sámi museaid bargodilálašvuođaid,
earret eará oččodit
eanet ruhtajuolludemiid sámi
museaulbmiliidda.
Sámi museasearvi gal
lea leamašan friddja organisašuvdna,
de Sámediggi lassin lea ásahan
Sámi
museaforuma, mii lea Sámedikki
vuollásaš ovttasbargoorgána.
Dáppe leat dušše museat
miellahttun mat leat Sámedikki hálddašanovddasvástádusa vuolde.
14.8.3.4 Museat main leat sámi čoakkáldagat
ja čájáhusat
Muhtin museain, earret sámi
museasiiddaid, lea sierra sámi čoakkáldat
dahje sámi dávvirat
oassin iežaset čoakkáldagain.
Erenoamáš guovddážis
leat sámi vuorkádávvirat
Norgga álbmotmuseas, Romssa
museas ja Olgomuseas Sverresborgas. Eará museumat
maid mielas lea erenoamáš deaŧalaš duođaštit
sámi dávviriid,
leat earret eará Rørosmusam
ja álttá musea.
Ollu museaid mielas lea sámi
historjjá duođašteapmi
deaŧalaš oassin das
ahte duođaštit
regiuvnna máŋggabealat
doaimma. Porsáŋggu
musea, mii sirjojuvvui Sámedikki
hálddašeami vuollái 2004:s,
gaskkusta golmmakultuvrrat historj-já mii
lea čadnojuvvon sámi,
kveana ja dáčča ássanbáikkiide
dan guovllus. Mátta-Várjjat
musea doaibma maid čájeha
guovllu golmmakultuvrrat historjjá.
Museaid fierpmádat
Sihke dat museat mat leat Sámedikki
vuolde ja eará museat mat
barget sámi kultuvrrain oassálastet
Nationála
museafierpmádat minoritehtaide
ja kultuvrralaš máŋggatbealatvuhtii,
mii ásahuvvui 2007:s. Dan
fierpmádagas leat mielde
museat mat barget nationála
minoritehtaiguin ja ođđaset
minoritehtajoavkkuiguin.
Sámi
museaid fierpmádat maid
lea ásahuvvon. Dat fierpmádat
galgá leat Sámedikki
hálddašeami
vuolde ja lea rabas buot museaide mat barget sámi
kultuvrrain.
Norgga álbmotmusea
sámi čoakkáldagat
Norgga álbmotmusea lea
okta dain ásahusain main
lea sámi kultuvra deaŧalaš oassin
iežaset barggus, muhto dat
ii leat sis váldosuorgi
ii ge dat leat Sámedikki
vuolde.
Museain lea 1958 rájes
leamaš bistevaš gaskkustanfálaldat
go sis lea sámi basisčájáhus. Dálá čájáhus
rahppojuvvui 1990:s ja galgá 2007:s
ođastuvvot. 2007:s oaččui čájáhus áibbas ođđa
oasi mii čájeha dálá áiggi,
Sámi
dálá áigi,
mii lokte čájáhusa
gitta otnážii
go lea sáhka gaskkustit
politihka, kultuvrra ja servodateallima. Musea skuvlabálvalusas
lea bistevaš oahpahuslágidus
sámi čájáhussii, ja
dat okta dain musea skuvlafálaldagain
maid buot eanemus jearahit ja bohtet geahččat. Museas
lea maid sámi sadji Olgomuseas.
Lassin bistevaš čájáhusfálaldagaide
leat museas dadjat juo juohke jagi okta sámi
fáddá-
dahje johtočájáhus.
Museas lea buorre ovttasbargu sámi ásahusaiguin.
Norgga álbmotmusea oassálasttii
Sámi museasearvvi ásaheapmái
1989:s ja lea aktiivvalaččat
oassálastán
dan ovttasbargodoaimmaide.
Sverresborg Trøndelag Folkemuseum
Oarjelsámi kultuvra lea
leamaš oassin Sverresborg
Trøndelága álbmotmusea doaimmas
1930-logu rájes. Sverresborgas
lea okta oarjelsámi sabetčájáhus
ja čájáhus
das movt sámit atnet sabehiid «Troandilaš sábehiiguin – Sverresborga
sabetmusea». Vuođđočájáhusas «Eallingovat» leat
mielde dávvirat ja muitalusat
mat leat čadnojuvvon sámi
kultuvrii. Sverresborg váldá maid
sisa gaskaboddosaš čájáhusaid
sámi kultuvrra birra. Sverresborgas
lea 2000 rájes leamaš bistevaš fálaldat
skuvllaide sámi
kultuvrra ovdanbuktimis. Skuvlafálaldat
lea oassi Kultuvrralaš skuvlaseahkas.
Sverresborg deattuha ovttasbarggu mii lea oarjelsámi
organisašuvnnaiguin ja resursaolbmuiguin
go lea sáhka dakkár
doaimmain mat leat čadnojuvvon
oarjelsámi kultuvrii. Musea
bargá maid ovttas Saemien Sijte
museain, Plassje museain, Jämtlandda fylkka museain ja
Härjedalena meahccemuseain, mat buohkat barget oarjelsámi
kultuvrrain.
Romssa musea sámi čoakkáldagat
Romssa museumas lea sierra fágaossodat sámi
etnografiijii. Fágaossodagas
leat sihke dávvirat, govat,
jietna, girjjálašvuohta,
njálmmálaš ja čálalaš dieđut
ja muhtin ráje iešguđetlágan
arkiivvat. Arkiivvat ja vuorkádávvirat
heivehuvvojit dutkamii, oahpuide ja dábálaš atnui. Ulbmiljoavkkut
leat sihke sámi álbmot
ja muđui olles álbmot.
Čájáhus «Sámi
kultuvra» lea vuosttaš čohkkejuvvon čilgehus sámi
kulturhistorjjás ja lei
dalle go ráhkaduvvui láidesteaddjin
sámi historjjá ja
kulturárbevieru ovdanbuktimis. Čájáhus
galgá dahkat oainnusin sámi
kulturovdáneami boares gálduid
rájes gitta dan dillái
mii lea 20. jahkečuođis.
Čájáhus «Sápmi – našuvdna
riegáda» čilge
sámiid politihkalaš čoahkkaneami álbmogin,
ja dat čoahkkaneapmi lea
leamaš ovddit čuohtejagi
gaskkamuttu rájes. Čájáhus
lea ráhkadan neahttabáikki
mii lea erenoamážit
skuvlla atnui jurddašuvvon
(
http://sapmi.uit.no).
Boksa 15.3 Sámi
fanasduodji ja fanasgeavaheapmi
Govus 15.3 Rivttága suohkan Romssa
fylkkas
Sámit leat čuohtenárjagiid
atnán mearrariggodagaid.
Sámi fanasdahkan ja giehtaduodji
leat leamaš deaŧalaš ealáhusheiveheamit,
erenoa-mážit
daid áigodagaid go dakkár
vuotnaguovl-luin gos meahcceriggodagat ledje, orro eanaš sámit.
Sámit leat geavaheami bokte
leamaš mielde fanasteknologiija
ovdánahttimis seamma dásis
go dáččat
ja kveanat.
Davvi-Norgga fanasgáhttenguovddáš Rivttágis
Romssa fylkkas lea bargan dainna fáttáin
2005 rájes. Dássážii
leat gávnnahan ahte lea
váttis gávdnat
dakkár fanasmálle
maid sáhttá lohkat čielga
sámi mállen.
Mariidnaarkeologa Christer Westerdahl čilgii
1987:s sámi fatnasa leat dakkár
«fanasin mas lea olles sávdnji,
ja mii lea gehppes ja guottehahtti fievru maŋit áiggis
gaskal 1600 ja 1800-logu, ja mii lea gávdnon
dovddus sámi ássanguovlluin» (Westerdahl
1987:7 – 8). Fanasfiellut ledje gorrojuvvon
oktii vettiin dahje bohccosuonain. Dien sáhttá oaidnit
boarrasit johkafatnasiin ja árbevirolaš báskkain,
ja goappaš fanasmállet
leat leamaš inkluderejuvvon
sámi kultuvrii. Muhto ovdalašáiggi dáidet
leamaš eanet giehtaduodjeteknihkat.
Orrot leat leamaš ollu kulturlonuhusat,
ja danne berre maid áhpefievrruid
inkluderet deaŧalaš fievrun
sámi historjjás. Sihke
vikiŋgaáiggi
fanasmállet, fievrridanfatnasat
nugo smávit borjjasfatnasat
ja guollefatnasat dego gárbbis
ja šárka
leat deaŧalaččat
go galgá dutkat ja duođaštit
sámi konteavsttas.
Gáldu: Girjjálašvuohta:Mathisen,
Mariann/NNFB: Logaldallan «Fievrogáhtten
ja sámi fanasárbevierru,
ii seamma fanas?», semináras «Sámi
fanas- ja fanashuksenárbevierut» maid
Davvi-Norgga fievrogáhttenguovddáš Rivttágis
lágidii 14.-16. 3. 2007.Westerdahl,
Christer: «Et sätt som liknar them uti theras öfriga
lefnadsart, om äldre samiskt båtbygge och samisk
båthantering» Johan Nordlander-sällskapet,
Ubmi 1987.
Muhtin eará museat
Plassje museas leat leamaš sámi dávvirat
iežaset čoakkáldagas dakka
maŋŋil
soađi áigodaga rájes
ja das lea dál oalle stuora čoakkáldat
mas leat dávvirat ja govat mat
duođaštit
sámi historjjá ja doaimma
guovllus. Lulli-Trøndelága
fylkkasuohkana fylkkaplána
bokte lea Plassje museas erenoamáš ovddasvástádus
lullisámi kulturhistorjjás
ja 2002 rájes lea Plassje
museas leamaš okta fágavirgi lullisámi
kultuvrras ja historjjás.
Dasa lassin lea Plas-sje museas dál
okta gaskaboddosaš fágakonsuleanta
lullisámi kultuvrii ja historjái.
Perspektiiva Musea atná vuođđun Romssa,
go dat lea girjás guovlu
kultuvrralaččat, čearddalaččat, gielalaččat
ja oskkoldaga dáfus. Dat mearkkaša
ahte sámivuohta lea unnit eanet
lunddolaččat
fárus máŋgga čájáhusas
ja prošeavttas mat museumas
leat. Perspektiiva Musea bargá ovttas
earret eará Várjjat
sámi museain, árppain
Romssas ja Sámi giellaguovddážiin Moskavuonas.
Davvi-Romssa museiilea guovddáš bargun
bargat mearrasámi ja kveana
kultuvrrain ja deaivvadeapmi daiguin ja eará kultuvrraiguin
lea maid deaŧalaš.
Davvi-Romssa Musea lea bidjan johtui máŋga prošeavtta
mat fátmmastit sámi
kultuvrra ja historjjá.
Musea bargá ovttas Romssa
Museain muhtin máŋggajagát
dutkanprošeavttain vai besset čájehit
Davvi- Norgga riddoguovlluid čearddalašvuođa
ruovdeáiggis ja árra
gaskaáiggis ja das čalmmustahttojuvvo
oktavuohta gaskal sámiid
ja norrøna olbmuid.
Mátta-Várjjat
museas lea sámi historjá ja
kultuvra deaŧalaš oassin iežaset
bargosuorggis. Mátta-Várjjat musea
bajimus mihttomearri lea gaskkustit máhtu
ja duddjot ipmárdusa rádjeriikka
erenoamáš luonddu
ja kulturhistorjjá birra.
Erenoamážit
deattuhuvvojit guovllu čearddalaš ja
kultuvrralaš girjáivuohta,
regiunála, nationála
ja riikkaidgaskasaš oktavuođas.
Báktedáidaga máilmmiárbeguovddáš – álttá Musea
IKSbargá báktedáidagiin/ovdahistorjjáin
ja báikkálaš historjjáin/ođđaset
historjjáin. Vuođđo-čájáhusas
ovdanbuktojuvvojit sámi
osku ja dat osku mii lea čadnon
bivdinmeanuide, meavrresgárrái
ja oaffarbáikkiide. Museas lea
maid báiki gos čájehit álttaášši.
14.9 Girjjálašvuohta
ja lágádusdoaibma
Sámediggi addá doarjaga
sámegiel girjjálašvuhtii.
Lassin girjjálašvuhtii
várrejumiin (3,6 milj. ruvnno
2008:s) sámi girjjálašvuođa
ovdáneami doarjjaortnega
bokte, hálddaša Sámediggi
sierra doarjjaortnega lágádusaide
mat ovddimusat almmuhit sámegiel
girjjiid. 2008:s lea dása várrejuvvon
2,6 milj. ruvnno.
Ortnega váldoulbmil lea
sihkkarastit ahte buvttaduvvo ja geavahuvvo eanet sámi girjjálašvuohta,
dasa maid gullet sámi oahpponeavvut,
nugo prentejuvvon ja elektrovnnalaš oahpponeavvut,
ja bisuhit ja ovddidit dássedis
sámi lágádussuorggi.
Ulbmil lea maiddái suorggis
bajidit gelbbola��vuođa
ja nannet sámegiel almmuhemiid
ja oahpponeavvuid márkanfievrredeami
ja juohkima.
Doarjja juhkkojuvvo ohcama vuođul sámi
lágádusain
mat ovddimusat almmuhit girjjiid sámegillii.
Doarjja juhkkojuvvo vuođđodoarjjan,
gelbbolašvuođabajidandoarjjan
ja márkanfievrredeami ja
juohkima doarjjan. Lágádusat
mat devdet sámi lágádusdoarjaga
eavttuid leat lassánan golmma
lágádusas
jagi 2001 čieža
lágádussii
jagi 2006.
14.10 Festiválat ja musihkka
Sámediggi válddii
badjelasas doarjagiid ovddasvástádusa
sámi musihkkafestiválaide
2002:s. Sámediggi lea ásahan
ortnega mas doarjja addojuvvo sajáiduvvan
festiválaide. 2008:s lea Sámediggi
várren 1,8 milj. ruvnno dása.
Doarjja addojuvvo maiddái eará mállet
festiválaide go musihkkafestiválaide.
Dattetge sáhttá dadjat ahte
Sámedikki doarjjaortnet
festiválaide lea Sámedikki
deháleamos doarjjaortnet sámi
musihkkii. Sámi musihkkafestiválat
sáhttet ohcat ja oažžut doarjaga
Norgga kulturfoandda festiváladoarjjaortnegis,
seamma eavttuid mielde go eará festiválat.
14.10.1 Doarjja musihkkafestiválaide
ja eará festiválaide
Festiválat leat oppalaččat máŋgga
dáfus deavdán
muhtin dáidda- ja kulturpolitihkalaš ulbmiliid. Dat
gaskkustit alla dását
dáidaga hálbái,
dat geasuhit stuora ja ođđa
olmmošjoavkkuid iešguđet
dáiddaolggosbuktimiidda, ja
dat ráhkadit regionála
kulturovdáneami ja ásahit
identitehta. Festiválat
leat ovddimusat ásahuvvon báikkálaš ja
regionála álgagiid
vuođul, ja báikkálaš gelbbolašvuohta
lea vuođđun oassálastiin
geain leat riikkaidgaskasaš fierpmádagat.
Dát lea regionála oassálastiide
addán eanet vejolašvuođaid
váikkuhit dáiddahábmema dáiddafágalaš ja árvvolaš eavttuide.
Riddu Riđđu-festivála Gáivuona suohkanis ásahuvvui
1991:s Festiválas lea báikkálaš mearrasámi
kultuvra hui guovddážis.
Dat lea dehálaš báiki
sámi artisttaide ja lávdedáiddáriidda, váldolávdi
máilmmi davviguovlluid álgoálbmot-
ja minoritehtamusihkkii, ja dehálaš deaivvadanbáiki
Davvikalohta sámiide. Festivála
ulbmil lea čájehit
sámiid ja álgoálbmogiid
kulturolggosbuktimiid viidodaga ja kvalitehta.
Guovdageainnu Musihkkafestivála lágiduvvo
jahkásaččat beassážiid.
Festivála álggahuvvui
1972:s, ja lea sturron nu ahte das leat ollu iešguđetlágan
doaimmat, nugo sámi musihkka
ja luohti, teáhterčájálmasat
ja konsearttat. Lágiduvvo
maiddái Sámi
Grand Prix gos gilvohallet luđiiguin
ja ođđasit
sámi musihkain.
Márkomeannu-festivála Evenášši suohkanis
galgá ovddidit márkosámi
kultuvrra, seammás maid
leat kulturoassálasti olles Sápmái.
Festivála galgá leat identitehtahuksejeaddji
buot agi ol-bmuide, muhto liikká das
galgá leat vásedin
nuoraidprofiila. Davvi Norgga kulturráđđi lea
ollu jagiid ekonomalaččat
dorjon Márkomeannu-festivála,
ja Norgga kulturráđđi
doarjjui festivála 2005:s.
Kárášjoga
beassášfestivála lea
jahkásaš lágideapmi mas
leat guhkes historjjálaš árbevierut.
Lassin heargegilvovuodjimiidda lágiduvvojit
maid konsearttat, čájáhusat
ja teáhterčájálmasat.
Sámi
filbmafestivála Guovdageainnus lea
lágiduvvon oktanuppelot
geardde, ja lea Sámi filbmafestivála vuođđudus
mii dan lágida. Sámi filbmalihttu
ja Guovdageainnu suohkan eaiggáduššet
vuođđudusa. Sámediggi
lea addán prošeaktadoarjaga
festiválii.
14.10.2 Riikkakonsearttat
Sámi musihkka lea integrerejuvvon
oassi Riikkakonsearttaid doaimmas. Riikkakonsearttat sihke gaskkustit
sámi álbmogii
ja ovttasbarget sámi dáiddáriiguin.
Skuvlakonseartaortnega bokte buktá Riikkakonsearttaid
doaibma olles Norgga sámi álbmogii
buot musihkkaovdanbuktimiid, maiddai sámi
ovdanbuktimiid. Skuvlakonsearttat leat fálaldat
buot Norgga vuođđoskuvllaide,
ja buot suohkanat gos sámit
orrot, leat mielde dan ortnegis. Buot mánát
vuođđoskuvlaagis
besset vásihit guokte konseartta
jagis. Skuvlakonsearttat sámi
musihkain gilvojuvvojit olles riikii, ja muhtin konsearttat
váldet ovdan ovdamearkka
dihte juoiganárbevieru.
Dasa lassin ožžot
lágideaddjit sámi
guovlluin bovdehusa jahkásaš lágideaddjekonferánsii
ja sidjii-de addjojuvvo čađat
vejolašvuohta váldit vuostá eahketkonsearttaid
Riikkakonsearttain. Ovdamearka dakkár
lágideddjiin lea Sámi
musihkkafestivála (Guovdageaidnu),
Sapmusihkka (Kárášjohka), Riddu
Riđđu
festivála ja Sámi joatkkaskuvla.
14.10.3 Riikkalávdi nationála
ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii,
luohtái ja álbmotdánsumii
2005:s mearridii Stuoradiggi doarjut ráđđehusa
evttohusa ja ásahit Osloi
nationála lávddi álbmotmusihka
ja álbmotdánsuma
várás. álbmotmusihkkabiras álggahii
dien jurdaga, muhto sihke sámi
ja máŋggakultuvrrat
birrasat leat integrerejuvvon dien doibmii. 2007 giđa ásahuvvui vuođđudus
riikkalávdi nationála ja
riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái
ja álbmotdánsumii. Sámiid
organisašuvdna Juoigiid
Searvi lea okta vuođđudusorganisašuvnnain
(ovttas servviiguin Landslaget for spelemenn, Norsk folkemusikk-
og danselag, Noregs ungdomslag ja Samspill International Music Network) ásahusa
doaibma galgá fátmmastit árbevirolaš ja
geahččaleaddji dáčča
ja sámi álbmotmusihka
ja álbmotdánsuma,
ja álbmotmusih-ka ja álbmotdánsuma
mas lea olgoriikka duogáš.
Riikkalávdi galgá leat ámmatlávdi,
aktiiva gaskkusteaddji ja gelbbolaš buvttadanbáiki.
Dat galgá maid leat sosiála čoahkkananbáikin ovdanbuktiide
ja gehččiide,
ja doaibmat oktiičadnin
gaskal ovdanbuktiid ja birrasa. Riikkalávdi
fárre 2009 borgemánu ođđa,
heivehuvvon vistái Schous
kulturbryggeriijii Grünerløkkai Oslos. Riikkalávdi
lea organiserejuvvon ja das lea sierra stivra ja ráđđeaddi orgána,
Riikkalávderáđđi.
14.10.4 Orkeastarat
Symfoniorkeastariin leat eanaš doaimmat oarjemáilmmi
dáiddamusihkas, ja eanaš orkeastariin
lea leamaš unnán earálágan
musihkka, earret oarjemáilmmi
musihka, muhto gávdnojit gal
muhtimat geain lea leamaš earálágan
musihkka. Máŋga orkeastara
sáhttet aŋkke čujuhit «cross
over» buvttadusaide main lea seaguhuvvon klassihkalaš symfonimusihkka
ja eará šlájat
ja dat sáhttá dagahit eambbo
girjáivuođa
buvttademiide. Ovdamearkka dihte leat Romssa symfoniorkeastaris
leamaš dakkár
ovttasbargobuvttadeamit main lea veahá luohti
ja sámi musihkka, sihke
ođđa
ja árbevirolaš, earret
eará Guovssahasfestiválas
Nordlysfestivalen.
14.11 Lávdedáidda
Sámi lávdedáidaga
hárrái lea
erenoamáš hástalussan
go sámi guovlluin ii leat
nana teáhterárbevierru.
Sámediggi addá doarjaga
guovtti sámi teáhterii, Beaivváš Sámi
Teáhterii, gos čájáhallet
davvisámegillii, ja Åarjelhsaemien
teatere, go čájáhallet
oarjelsámegillii ja dárogillii.
Dát evttohus válddahallojuvvo
legabut sierra stuorradiggedieđáhusas lávdedáidaga
birra maid Kultur- ja girkodepartemeanta buktá ovdan.
14.11.1 Beaivváš Sámi Teáhter
Beaivváš Sámi
Teáhter ásahuvvui
friddja lávdejoavkun 1981:s
ja dat lea ožžon
doarjaga stáhtabušeahta
bokte 1987 rájes. Beaivváš Sámi
Teáhter galgá ovddidit
teáhterdoaimma sámegillii
ja dainna vugiin gaskkustit sámi
kultuvrra. Teáhter galgá fitnat Norgga
sámi guovlluin, muhto dat
bargá maid muhtin muddui
ránnjáriikkaid sámi
guovlluin. Beaivváža teáhterárbevirrui
gullet erenoamážit
sámi giella, sámi
muitalanárbevierru ja luođi iešguđetlágan
hápmi.
2005:s guorahalai teáhter
iežas dili ja dalle gávnnahii
Beaivváš Sámi Teáhter
ahte áigot bargat golmmain áššiin
vai Beaivváža
erenoamáš vejolaš-vuođat váldojuvvoše
vuhtii: Ođđa teáhtervistti
hukset, oččodit
eambbo olbmuid bargui ja oahpahit sámegielat neavttáriid
ja maid lassánahttit bušeahta.
Bušeahttajagi 2002 sirdojuvvui hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi
Teáhtera badjel Sámediggái.
Stáhta Kultur- ja girkodepartemeantta
bokte eaiggáduššá ain
40 pst. teáhtera
ossosiin. Eará ossosat leat
juogaduvvon; Guovdageainnu suohkanis leat 40 pst. Sámi
Eatnansearvvis ja Norgga Sámiid Riikkasearvvis
gis 10 pst. goappásge.
Dál lea Sámedikkis ovddasvástádus
ruhtadit teáhtera doaimma
ja hálddahusa. Kultur- ja
girkodepartemeanta lea árvvoštallan
ahte Sámedikkis berre leat
stáhtalaš eaiggátvuohta
teáhtera ektui. Danne Kultur-
ja girkodepartemeanta ávžžuha ahte
departemeantta oasuspoasta Beaivváš Sámi
Teáhteris sirdojuvvo Sámediggái
mávssu haga.
14.11.2 Åarjelhsaemien Teatere
Åarjelhsaemien teatere ásahedje
Norgga ja Ruoŧa sámit
1985:s. Teáhter lea lávdedáiddafálaldat
oarjelsámiiide ja das lea
deatalaš doaibma go lea sáhka
oarjelsámi gielas ja identitehta
nannemis. Teáhter lea Muoffis
ja Deartnás. Oarjelsámi
teáhter lea prošeaktateáhter,
muhto lea 2006 rájes ožžon
bistevaš doaibmadoarjaga Sámedikkis.
14.11.3 Riikkateáhter
Riikkateáhtera doaibma
lea viiddis ja Riikkateáhter
deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid
mat gusket buohkaide. Sámi
lávdeovdanbuktimat galget
leat oassin Riikkateáhtera
doaimmas ja danne lea plánejuvvon
ráhkadit ovttasbargobuvttadeami
Riikkateáhteriin ja Beaivváš Sámi
Teáhteriin 2009:s gos galget čájehit
William Shakespeare bihtá «Stoarbma».
Dalle galget joavkkus leat mielde Beaivváš Sámi Teáhtera
ja Riikkateáhtera neavttárat.
14.11.4 Eará teáhterat
Hålogallándda
teáhter lea Romssa ja Finnmárkku
guovloteáhter ja dat lea Romssas
gávpogis. Teáhter
lea jeavddalaččat
mátkkiin ja teáhtera čájálmasain boahtá ovdan
sámi kultuvra ja dat maid sámi
kultuvra mearkkaša dán
guovllus. Hålogaland teáhteris
leat jeavddalaččat guossečájálmasat
main leat mielde sámi dáiddárat
ja Beaivváš Sámi
Teáhter čájeha bihtáidis
Hålogalándda teáhtera lávddiin
go lea Romssas.
Nordlándda teáhteris
ja Åarjelhsaemien teáhteris
lea leamaš bistevaš ovttasbargu
geavatlaččat
ja dáiddalaččat
1999 rájes. Goappaš teáhterat
leat Muoffis. Åarjelhsaemien teáhteris
lea kantursadji Nordlándda
teáhtera ođđa
visttis. Goappaš teáhtera
atnet Nordlándda teáhtera
turneaorganisašuvnna, rusttegiid
ja fievrruid. Goappaš teáhteriin
nannejuvvo erenoamáš gelbbolašvuohta fágalaš lonohallama
bokte. Ovttasbargu lea maid fylkkas oktavuođadahkkin
gaskal sámi ja dáčča
kultuvrra.
Hedmárkku teáhteris
lea maid bistevaš ovttasbargu Åarjelhsaemien teáhteriin.
Earret eará de luoikkai Hedmárkku
teáhter 2007:s teknihka
ovtta prošektii maid Åarjelhsaemien
teáhter čađahii
Elgås Engerdála
suohkanis.
14.12 Govvadáidda, dáiddaduodji
ja albmohat
14.12.1 ásahusat maid Sámediggi hálddaša
Sámi dáidagis
váldet vára vuorkkáid
bokte maid, ja erenoamážit
go lea sáhka dán áiggi
dáidaga birra de leat dat
kulturviesuin. Guovtti vuorkkás
Sámedikki hálddašeami
vuolde lea ovddasvástádus
erenoamážit sámi
dáidagis. Dat leat Riddoduottarmuseat/Sámi
dáiddamusea Kárášjogas
ja Savio-musea.
Davvioarjesámi
dávvirvuorkásiidalea
bidjan Riddoduottarmuseat/Sámi
dáiddamuseii Kárá-šjohkii
lagabui 800 dáidaga. Eanaš oassi
dain leat sámi dálááiggi dáidagat.
Sámediggi mearridii 1996s
ahte Sámiid vuorkádávvirat Kárášjogas
ja Sámi Dáiddamusea
galge leat ovtta sajis, muhto ahte fágalaš ovddasvástádus
ja fágalaš doaimmat
ain galge dollojuvvot sierra muđui
musea doaimmas (geahča huksenáššiid
birra čállosa kap.
14.6).
Saviomuseas, mii lea oassin Mátta-Várjjat
museas Girkonjárggas, lea
355 sturrosaš čoahkkáldat
John Savio dáidagis.
Dasa lassin háhká Sámediggi sámi
dálááiggi
dáidagiid dakko bokte ahte
juolluda doarjagiid sámi dáiddáriidda,
gč. kap. 14.13.
Sámediggi juolluda maid
doarjaga
Sámi
dáiddaguovddážii. Sámi
dáiddaguovddáš lea vuođ-đudus
maid Sámi dáiddačehpiid
searvi eaiggáduššá.
Alimus mihttomearrin Sámi
dáiddaguovddážii
lea gaskkustit sámi dáidaga
ja buoridit sámi dáiddáriid
dili lasihettiin dáidaga
vuovdima. Dáiddaguovddážis
leat juohke jagi sullii oktanuppelot stuorát
sierračájáhusa. Sullii
70 sámi dáiddára
miehtá riikka leat čadnojuvvon
Sámi dáiddaguovddážii.
14.12.2 Dáidaga, arkitektuvrra
ja desáidnema nationálamusea
Dáidda, vistehábmen
ja design našunalmuseas
eai leat sierra viggamušat mat
gusket sámi kultuvrii, muhto
sámi dáiddárat
ovddastuvvojit čájáhusain
seamma ládje go eará dáiddárat.
Ovdamearkka dihte lea Iver Jåksa dáidagis
hui guovddáš sadji
dan ođđa,
bistevaš čájáhusas
man namma lea «Kunst 4».
Sámi dáiddáriin
Iver Jåksas ja John Savios leat oktiibuot 87 dáidaga
maid sáhttá oaidnit
musea čoakkáldagas.
Dain čoakkáldagain
leat maid muhtin ráje dáidagat
sámi kultuvrras maid dáiddárat
Kaare Espolin Johnson, Frederik Collett, Rolf Nesch, Thor Erdahl,
Kåre Kivijärvi ja Per Kleiva leat ráhkadan.
14.12.3 Davvi-Norgga dáiddamusea
Davvi-Norgga dáiddamuseas
Romssas lea ovddasvástádus
duddjot olles Davvi-Norgga guovllu olbmuide eambbo beroštumi ja
máhtu govvadáidagis
ja dáiddaduojis. Museas
leat maid sámi dáiddárat
iežaset čokkáldagas
ja dat lágida sihke sierra
ja kollektiivva čájáhusaid
sámi dáiddáriiguin.
14.12.4 árbevirolaš giehtaduodji
Boksa 15.4 Dáiddár
Iver Jåks
Iver Jåks (1932 – 2007) barggai sárgun,
njuohttin, dáiddaduojárin
ja bázzedahkkin ja deattuhii váldit
vára sámi duogážis
ja árbevieruin.
Jåksas ledje ollu govvahábmen-
ja čiŋahanbarggut.
Son hábmii silbbaid Finnmárkku
bunádii, hábmii
girkotekstiillaid, ráhkadii betoŋgarelieffa
ja monumentála bácci
muoras ja son hábmii maid govaid
moanat girjjiide. Son barggai muorain, čorvviin,
dávttiin, náhkiin,
akvareallain, grafihkain, koalla- ja tuššasárgumiiguin,
ja sus lei máŋggabealát
buvttadeapmi, ja son doalai eambbo go 30 sierra čájáhusa
olles Davvi guovllus. Nasjonalgalleriijii maid lea oastán
Jåksa dáidaga.
Iver Jåks oaččui
Kulturdepartemeantta govvadahkanbálkkašumi 1977:s
ja lei stáhtastipeandiáhta
1988 rájes. 1992:s oaččui
son Norgga kulturráđi
gudnebálkkašumi.
2002:s son nammaduvvui 1. luohká Riddarin
St. Olav Ortnegis. Son oaččui
maid gudnebálkkašumi
Polarsirkelfestiválas, Norgga
Sámiid Riikkasearvvis ja
Sámeráđis.
Lea ráhkaduvvon čielggadeapmi
maid Kultur- ja girkodepartemeanta lea bivdán ráhkadit
ja dat lea árbevirolaš giehtaduoji
birra gehččojuvvon
kulturpolitihkalaččat,
oahpahuspolitihkalaččat,
biraspolitihkalaččat ja
ealáhuspolitihkalaččat. Čielggadeapmi
geigejuvvui departementii 2007 skábmamánu.
Dan oasis raporttas mas čuožžu
dán suorggi hástalusaid
birra ja mas ávžžuhit álggahit
doaibmabijuid, leat fárus
sámi giehtaduodjeárbevierut
seamma ládje go dat hástalusat
mat leat Norgga eará giehtaduodjeárbevieruin
maid.
Govus 15.4 Lullisámi liehppa
(boenge-skuvmie)
Gáldu: Kenneth Hætta
14.12.5 Albmohaga čiŋaheapmi
Oassin dan dábálaš doaimmas
mii lea hábmet almmolaš visttiid
ja lanjaid, de bargá Kunst
i offentlige rom nammasaš searvi,
KORO (ovdalaš Čiŋahanfoanda),
maid dakkár visttiiguin
mat galget gaskkustit sámi
kultuvrra, historjjá ja identitehta.
Eanemus dovddus ovdamearka lea Sámediggevistti čiŋa-heapmi,
gos leat muhtin ráje dáidagat
maid sihke sámi ja dáčča dáiddárat
leat ráhkadan. Muđui de
Sámediggi oaččui
Davvi Norgga arkitektuvrabálkkašumi
2002:s. Visti addá beroštahtti
ođđasis
dulkoma das mas oktavuohta lea lundui, ja árbevirolaš hámit
ja ávnnasatnin maid ovdanbuktojuvvo.
KORO bargá maid ovttain čiŋahanprošeavttain
Nuortalaš museas Njávdámis.
Ođđa dieđavisttis
Guovdageainnus maid váldojuvvo
vuhtii čiŋaheap-mi
(geahča bovssa 12.1).
14.13 Sámi dáiddárat
Nu movt namuhuvvon kap. 14.2, de sáhttet
dat sámi dáiddárat
ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki
hálddahusa ortnegiin, maid
ohcat doarjaga nationála
ortnegiin. Diet guoská earret
eará sámi dáiddastipendii,
ja dat guoská daidda ohcciide
geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid
bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit
muhtin muddui.
14.13.1 Sámi dáiddastipeanddat
Sámi dáiddárat
sáhttet ohcat ja maid oažžut
juohkelágan stipeanddaid
ja dáhkidandietnasiid mat
juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahttakapihttal
321 bokte. Dasa lassin rehkenastojuvvo ahte sámi
dáiddastipeanddat ja stipeandalávdegoddemávssut
gokčojuvvojit dan juohke
jagi juolludeami bokte maid Sámediggi
oažžu
Kultur- ja girkodepartemeanttas.
Norgga dáiddapolitihka
oppalaš prinsihpat leat
vuođđun
go Sámediggi hálddaša
ruđaid dáiddastipeanddaide
mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta
bokte. Dáiddaorganisašuvnnaid šiehtadallanrievtti
fievrrida Sámediggi dahje
Sámedikki vuollásaš orgána
viidáseappot, ja stipenadajuolludan
orgánas galget leat dáiddáriid
ovddasteaddjit. Stipeanda galgá juolluduvvot
daid evttohusaid mielde mat bohtet áššečeahppelávdegottiin
maid dáiddaorganisašuvnnat
leat nammadan.
2004:s álggahii Sámediggi gávccijagát
ovttasbargošiehtadusa sámi
dáiddaorganisašuvnnaiguin Sámi
dáiddaráđi
bokte. Šiehtadusas
lea váldošiehtadus
mas leat oppalaš mearrádusat
ja okta sámi dáiddašiehtadus.
Das leat mielde mearrádusat
juohke jahkásaš šiehtadusaid
birra mas čuožžu earret
eará organisašundoarjaga
birra sámi dáiddaorganisašuvnnaide,
ja stipeanda, máksoortnegiid
ja dáiddárfoandda
birra.
Sámedikkit juolludit
sámi dáiddáriidda
doarjaga ovddimustá sámi
dáiddáršiehtadusa
bokte. Šiehtadusa ulbmilin
lea ásahit buori ja máŋggabealat
sámi kultureallima ja láhčit
dili nu ahte sáhttá ráhkadit
ja gaskkustit sámi girjjiid,
musihka, dánsuma, teáhtera,
filmmaid, govvadáidaga ja
dáiddaduoji. Sámi dáiddaráđđi
lea arvegoavdeorganisašuvdna
viđa sámi dáiddársearvái – Sámi girječálliid
searvái, Sámi dáiddačehpiid
searvái, Juoigiid searvái,
Sámi teáhtersearvái
ja Sámi komponisttaid searvái.
Sámi dáiddaráđđi juohká doarjagiid
dáiddaservviide ja hálddaša
dáiddastipeanddaid ja máksoortnegiid.
Oassin dáiddašiehtadusas
biddjojuvvojit ruđat sámi
dáiddafondii. Ruđat
galget adnojuvvot dáiddaealáhusa
ovdánahttimii. Ulbmil dainna ruhtabidjamiin
lea doarjut sin geat álggahit juoidá vai árvoháhkan lassánivččii
sámi dáiddaealáhusas.
Sámediggeráđđi ságastallá Sámi dáiddaráđiin
ja Sámedikkiin ja dohkkeha
dasto dáiddafoandda ruhtageavahannjuolggadusaid.
Go njuolggadusat leat dohkkehuvvon, de sirdjojuvvojit ruđat Sámi
dáiddaráđđái.
Sámediggi bidjá juohke
jagi ruđa sisaoastinortnegii
vai lea vejolaš oastit sámi
govvadáidaga. Dan ortnegis
leat sierra sisaoastinkonsuleanttat.
14.13.2 Dáiddára
dietnasa ja bargodili guorahallan
Sámi dáiddárat
leat váldojuvvon mielde
iskkadeamis gos isket dáiddára dienas-
ja bargodili maid Telemarksforskning-Bø čađaha
Kultur- ja girkodepartemeantta gohččuma
mielde. Iskkadeapmi galgá kártet, čilget
ja guorahallat dáiddáriid
bargo- ja dienasdili ja erenoamážit
buvttahit dieđuid erohusain
gaskal dáiddárjoavkkuid
ja maid joavkkuid siskkobealde. Dat galgá maid
buktit dieđuid daid joavkkuid
birra mat unnán dinejit
ja dieđuid oadjoortnega
ja penšunortnega geavaheamis.
Iskkadeamis leat ovddemustá mielde
dáiddáorganisašuvnnaid
miellahtut, muhto lea maid áigumuš gávdnat dáiddáriid
geat eai leat organiserejuvvon.
Dáiddáriskkadeapmi
addá dieđuid
sin bargo- ja dienasdili birra geat leat sámi
girječállit,
neavttárat, musihkkárat, šuokŋadahkkit,
govvadáiddárat
ja filbmabargit guđet leat
miellahtut dain organisašuvnnain
mat leat Sámi dáiddáráđi
vuolde. Iskkadeami bohtosat galget leat válbmasat ovdal
jagi 2008 geasi.
14.13.3 Girjerádjomáksu
Sámi girječálliid
searvi, Sámi dáiddáriid
searvi ja Sámi fágagirjjálaš čálliid-
ja jorgaleaddjiidsearvi leat daid dáiddárorganisašuvnnaid
gaskkas mat šiehtadallet
ja ožžot
girjerádjomávssu
go almmolaččat
luiket olggos daid buktagiid maid ásaheaddji
lea buvttahan. Máksu máksojuvvo
fondii maid searvvit hálddašit
ja dat juohká viidáseappot
ruđaid maid vuoigatvuođalaččat
ožžot
go ohcet daid stipeandan.
14.13.4 Čájehanmáksu
Stáhta máksá olbmuide
ruđa juolludemiid bokte
juohke jagi ja dat boahtá stáhtabušeahta
olis go almmolaččat čájehit
daid buktagiid maid almmolašvuohta
oamasta, mat leat nu go govvadáidda,
giehtaduodji ja govat. Seamma ládje
lea go almmolaččat čájehit
daid buktagiid maid dakkár ásahusat
oamastit mat ožžot
almmolaš doarjagiid.
Sámi dáiddáráđđi lea
daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas
mat šiehtadallet ja ožžot čájehanmávssu.
Máksu juogaduvvo viidáseappot
dainna vugiin ahte addet doarjaga dáiddáriidda.
14.14 Prošeaktadoarjja
Jus galggaš leat ođđasa
gulvui jurddašeaddji ja
máŋggabealát kultureallin,
de lea eaktun ahte eiseválddit fuolahit
máŋggaid
ovttaskas prošeavttaid,
friddjajoavkkuid ja eará doaimmaid
mat eai leat institušunaliserejuvvon.
Prošeaktadoarjaga juolludeapmi
dasa maid gohčodit friddja
suorgin juolluduvvo eanemustá Norgga
kulturfoandda ja eará Norgga
kulturráđi
ortnegiid bokte. Maiddái
Kultur- ja girkodepartemeanta, eará vuollásaš instánssat
ja dakkár doaimmat ja organisašuvnnat
mat eai leat stáhtalaččat,
juolludit dakkár doarjagiid.
14.14.1 Norgga kulturfoanda
Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide
olbmuid, girjjálašvuođas
ja dáidagis, suodjalit kulturárbbi
ja gaskkustit kulturburiid nu máŋgasiidda
go vejolaš. 2008:s galgá juolluduvvot
oktiibuot sullii 340 milj. ruvnno dan foandda bokte. Norgga kulturfoandda hálddašanbarggus
deattuhuvvo dat ahte doarjut ođđasa
gulvui jurddašeaddji dáidaga
ja movttidahttit olbmuid atnit ođđa
dáiddalaš ovdanbuktinvugiid,
ođđa
gaskkustanvugiid ja kultuvrralaš máŋggabealatvuođa.
1992 lei maŋimus jahki
go Norgga kulturráđis
lei sierra biddjojuvvon ruhta sámi
kultuvrii ja go lei sierra fágalávdegoddi
sámi kultuvrii. 1993s sirdojuvvui
Sámediggái
sihke foanda- ja doaibmaruhta hálddašeami ovddasvástádus.
Dat ruhta lei lagabui 5 milj, ruvnno. Sámediggi ásahii
Sámi kulturráđi
1 ja Sámi
kulturfoandda (gč. kap.
14.14.2). álgoáiggi maŋŋil
dan sirdima lei Kulturráđi
oaidnu dat ahte ohcamušat maid
ovdal livčče
mearridan daid ruđaid ektui
mat ledje biddjojuvvon sámi kultuvrii,
galge sáddejuvvot Sámediggái/Sámi
kulturráđđái.
Duohta dilis lea baicca leamaš nu
ahte olbmot ain ohcet doarjaga sámi
dáidagii kultuvrii/kulturgáhttemii
ja ohcamušat árvvoštallojuvvojit
ja Kulturfoanda juolluda daidda ruđa.
Ohcamušaid Norgga kulturráđđái
sámi dáidagii
ja kultuvrii/kulturgáhttemii árvvoštallet
daid eavttuid ektui mat leat jus galgá oažžut
doarjaga Norgga kulturfoanddas, ja dain erenoamáš ortnegiin
maid ráđđi
hálddaša. Buot
prošeaktaohcamušain árvvoštallet
ovddimustá sisdoalu, fáttá ja
fágalaš čanastumi ektui.
Leažžá go
prošeakta ožžon
doarjaga Sámedikkis dahje
ii, ii deattuhuvvo duođi
eambbo go Kulturráđđi árvvoštallá ohcamušaid.
Sisaboahtán ohcamušaid
sámi dáiddabirrasiin dáiddasuorgái árvvoštallojuvvojit
seamma dáiddafágalaš eavttuid vuođul
go muđui ge eará ohcamušat.
Norgga kulturráđđi
juolluda doarjaga olles kultursuorggi prošeavttaide. Maŋimus
jagiid lea Kulturráđđi addán
doarjaga sámi musihkka-, girjjálašvuođa-,
govvadáidda-, lávdedáidda-
ja kultursuodjalansuorggi prošeavttaide.
Tabealla 15.2 Sámedikki juolludeapmi kulturovdáneapmái
(ovdalaš Sámi
kulturfoanda) (1000 ruvnnuiguin)
Ulbmil | 2006 | 2007 | 2008 |
---|
Girjjálašvuohta | 3 008 | 3 386 | 3 586 |
Musihkka | 1 416 | 1 550 | 1 900 |
Govvadáidda/duodji | 589 | 670 | 670 |
Teáhterbarggut | 298 | 500 | 600 |
Mánáid bajásšaddandilli | 2 024 | 1 900 | 1 900 |
Sámegiel
govvaráiddut | 0 | 460 | 460 |
Eará doaibmabijut | 2
093 | 2
001 | 2
500 |
Submi | 9 428 | 10 467 | 11 616 |
14.14.2 Sámedikki kulturovddideaddji doarjagat
mat leat ohcamassii
Go Sámi kulturráđđi ásahuvvui
1993:s de sirdojuvvui Norgga kulturráđi
sámi kultuvrii várrejuvvon
ruhta Sámediggái.
Dál lea Sámi
kulturráđđi
heaittihuvvon. Sámediggi
juolluda doarjaga ohcciide čieža
doarjjaortnega bokte mat leat jurddašuvvon
girjjálašvuhtii,
musihkkii, govvadáidagii/duodjái, teáhterbargguide,
mánáid bajásšaddandillái,
eará kulturdoaimmaide ja
sámegiel govvaráidduide. Sámedikki
doarjjastivra hálddaša daid
ortnegiid, ja dat lea addán
fápmudusa Sámedikki
hálddahussii muhtin ovttaskas áššiid
meannudit. Sámedikki iešguđet
fágajoavkkut árvvoštallet
fágalaččat daid
prošeavttaid mat doarjjastivrras
meannuduvvojit. Sámediggeráđđi
lea váidalanorgána.
14.15 Suorgerájiid rasttideaddji doaibmabijut
14.15.1 Kultuvrralaš skuvlalávka
Kultuvrralaš skuvlaseahkka
lea kultur- ja skuvlapolitihkalaš bargu
mii galgá dagahit buot Norgga
vuođđoskuvlla
ohppiid beassat oaidnit ollu iešguđetlágan ámmátdáidaga
ja kultuvrra skuvlaárgabeaivvis.
Barggus lea eaktun dat ahte lea lagaš ovttasbargu
gaskal kulturossodaga ja skuvlaossodaga. Fálalat
galgá speadjalastit servodaga
kultuvrralaš girjáivuođa
dan seammás go dat or-tnet
eanemus lági mielde galgá leat vuođđuduvvon
báikkálaš dábiide.
Dat prisihppa mii lea vuođđun
dán ortnegii lea namuhuvvon
Sd.dieđ. nr. 38 (2002 – 2003)
Den kulturelle skolesekken (Kultuvrralaš skuvlaseahkka)
ja árv. S. nr. 50 (2003 – 2004),
ja Sd.dieđ. nr. 8 (2007 – 2008)
Kulturell skolesekk for framtida (Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái).
Máŋga
doaibmabiju kultuvrralaš skuvlaseahkas
ovddastit sámi dáidaga
ja kultuvrra. Earret eará leat
Rikskonsertene skuvlakonsearttat johtán
bihtáin «Luohti vuođđun».
Nordlándda fylkkagirjerájus
gis lea bargan ovttas Skuvlaseahkain girjjálašvuođagaskkustanprošeavttain
ja sámi teáhtera
gaskkustemiin oarjelsámi
girjebusse vehkiin ja Sverresborg Trøndelága álbmotmuseas
lea skuvlaluohkáide fásta
lágideapmi mas lea oassin
sámi kultuvra.
Kultuvrralaš skuvlaseahka árvvoštalle
dutkaninstituhtas NIFU-STEP 2006:s. Muhtin gulaskuddanvástádusas dan árvvoštallama
ektui de dovddaha Sámediggi
ahte sámi dimenšuvdna
ii leat doarvái bures váldojuvvon
vuhtii Kultuvrralaš skuvlaseahka
stivrendokumeanttain ii ge árvvoštallanraporttas. Sámediggi čujuha
geatnegas-vuođaide mat stáhtas
leat Vuođđolága § 110
a mielde ja ohcala bargguid mat sihkkarastet ahte sámi dáidda-
ja kulturovdanbuktimat gártet bistevaš ja
integrerejuvvon oassin Kultuvrralaš skuvlaseahkas.
Sámediggi hálida
juolluduvvot sierra ruđa
seamma ládje go fylkkasuohkaniidda
juolluduvvo ja ohcala maid váldo
prošeaktaruđaid sámi
kulturásahusaide.
Sámi sisdoalu Kultuvrralaš skuvlaseahkas
leat guorahallan lagabui Sd.dieđ.
nr. 8 (2007 – 2008)
Kulturell
skolesekk for framtida (Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái).
Das deattuhuvvo ahte sámi
dáidda- ja kulturovdanbuktimat
galget leat integrerejuvvon oassin Kultuvrralaš skuvlaseahkas,
ja ahte mihttomearrin lea eambbo oččodit
sámi dáidaga
ja kultuvrra dan ortnegii. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu
fuolahit ahte fylkkasuohkaniid ovddasvástádus
sámi kultuvrras čielgaseappot
boahtá ovdan dain láidesteaddji čállosiin
mat leat fylkkasuohkaniid juolludemiid hárrái. Muđui
de oaivvilda departemeanta ahte ovddasvástádus
oažžut
eambbo sámi dáidaga
ja kulturra Kultuvrralaš skuvlasehkkii
buoremusat sihkkarastojuvvo go lea ovttasbargu gaskal Sámedikki
ja fylkkasuohkaniid ja go Kultur- ja girkodepartemeanttas leat čielga
láidesteaddjičállosat
fylkkasuohkaniid juolludemiid hárrái.
Departemeanta deattuha vel ahte fertejit čadnojuvvot
oktavuođat gaskal sámi
kulturbargiid ja eará bargiid guovllu
ja riikka dásis, ovdamearkka
dihte Rikskonsertene ja Norsk scenekunstbruk.
14.15.2 Kultuvrralaš girjáivuođa čalmmustanjahki
2008 galgá leat markerenjahki
kultuvrralaš girjáivuhtii,
geahča. Sd.dieđ.
nr. 17 (2005 – 2006). Girjáivuođajahki
2008 galgá ovddastit álggu
guhkes ja hutkás prosessii
mas ráđđehus áigu čalmmustahttit
máŋggakultuvrralaš perspektiivva
buot surggiin kultureallimis ja dat galgá maid
leat mielde ráhkadeame buoret
deaivvadanbáikkiid majoritehta
ja minoritehtakultuvrii. Girjáivuođajagi
servodatmihttomearrin lea daddjon galgat leat dat ahte movttidahttit olbmuid
háhkat dieđu
ja maid árvvus atnit kultuvrralaš girjáivuođa.
Viidáseappot de lea ulbmilin
ahte buot relevánta oassálastit kultursuorggis
galget eambbo jurddašišgoahtit
daid ovdánanvejolašvuođaid
mat kultuvrralaš girjáivuođas
leat.
Girjáivuođajahkái
2008 lea nammaduvvon referánsajoavku.
Referánsajoavkkus leat hui
máŋggalágan
olbmot go lea sáhka kultuvrralaš duogážis,
sohkabealis, agis ja geografiijas ja maid miellahtuid gelbbolašvuođas iešguđet
fágasurggiin. Referánsajoavku
galgá doaibmat ráđđeaddiorgánan Girjáivuođajahkái
2008. Joavku galgá digaštallat, árvvoštallat
ja addit evttohusaid das movt doahpagat adnojuvvojit ja dat galgá maid
digaštallat prinsihpaid makkár
sániiguin čilge
strategiija- ja mihttomeriid, ja vel digaštallat
konkrehta prográmmadoaimmaid
mat leat čadnojuvvon Girjáivuođajahkái. Referánsajoavkkus
lea okta sámi ovddasteaddji.
14.16 Davviriikkalaš ovttasbargu kultursuorggis
14.16.1 Davviriikkaid ministtarráđđi
Davviriikkaid ministtarráđđi addá juohke
jagi kulturministara bušeahta
bokte 4,2 milj. DKK sturrosaš juolludeami
Sámeráđđái mii
lea Suoma, Norgga, Ruoŧa
ja Ruošša
organisašuvnnaid arvegoavdeorganisašuvdna.
Ulbmil dainna juolludemiin lea nannet sámi
ovttasbarggu kultursuorggis. Sámeráđđi
lea kulturpolitihkalaš ovttasbargoorgána
mii galgá bargat dan ala
ahte ovddidit sámi álbmoga
kultuvrralaš, sosiála
ja ekonomalaš sajádaga.
Sámi dáiddáorganisasšuvnnat
Davvin ja Sámeráđđi
leat nammadan kulturlávdegotti
mii hálddaša
juolludemiid kulturovttasbargui.
Ođđajagimánu
2007 álggii ođđa
struktuvra doaibmat Davviriikkaid ministtarráđi
kulturovttasbargui. Váldooasit
ođđa
struktuvrras leat golbma áigáičadnojuvvon prográmma.
Davviriikkalaš dihtorspealloprográmma
(mii galgá doarjjan leat
dakkár dihtorspealuid ráhkadeapmái
mánáide
ja nuoraide main lea davviriikkalaš sisdoallu),
dáidda- ja kulturprográmma
ja mobilitehta- ja resideansaprográmma.
Prográmmat leat ráhkaduvvon
rámmaprográmman
ja leat prinsihpas guokte faktora/proseassa mat dan ráddjejit:
kulturministara mearrádusat das
maid galgá vuoruhit, ja
johtuibidjamat ja ohcamušat
kultursuorggis. Prográmmat galget
leat jurddašuvvon ovdánahttima, gelbbolašvuođaloktema,
máhttojuohkima ja fierpmádathuksema
várás. Rámmaprográmmain
ožžot oassálastit čielgá doaibmanliibba ráhkadit
iežaset prošeavttaid
maid vuođđun
leat prográmma vuoruheamit
ja ekonomalaš rámmat. Prográmmat
eai ane fáddán dáiddasurggiid
eai ge dain leat kvohtat ja danne sáhttet
olbmot miehtá Davviriikkaid
buktit jurdagiid juoga maid álggahit,
ja aktevrraid barggut dat leat mat hábmejit prográmma
konkrehta sisdoalu.
14.16.2 Barentsovttasbargu
Barentsčállingoddi
galgá Barentsovttasbarggus
earret eará heivehit nationála
mihttomeriid regiunála poltihkalaš vuoruhemiid
ektui. Čállingoddi áigu
2008 rájes bidjat johtui Barents-kulturprográmma
mii maid lea veahkkin oččodit
lagat ovttasbarggu guovllu álgoálbmogiiguin.
Prográmma mihttomeari vuođđun
leat álgoálbmotkultuvrrat
mat leat rájiid rasttideaddji
ja go duohtan dahká stuorát ámmát
kulturprošeavttaid main
lea álgoálbmotprofiila
maidda vel oassálastet ruoššabeale
olbmot, de sáhttá leat
fárus buorideame Barentsguovllus
daid álbmogiid dili mat
orrot ruoššabeale.
Barentsráđđi
(The Barents Euro-Arctic Council) lea stáhtaidgaskasaš ovttasbargofora
Barentsguovllus. Ráđđi
lea 2007:s buktán ođđa
mandáhta sin kulturbargojovkui.
Dás lea maid vejolaš ovddidit oktasaš kulturprošeavttaid
main lea dat álgoál-bmotdimenšuvdna vuođđun
mii gávdno Barentsguovllus.
14.17 Strategiijat ja doaibmabijut
Eiseváldit áigot
joatkit bargat guvttiin váldovugiin
vai váldojuvvošii
vuhtii stáhtalaš ovddasvástádus sámi
kultuvrras. álggus vuos áigu ráđđehus
láhčit
dili nu ahte Sámediggi beassá jođihit iešheanalaš kulturpolitihka
dainna lágiin ahte hálddaša máŋggaid
sámi ásahusaid
ja ortnegiid kultursuorggis. Ja de áigu ráđđehus
fuolahit iešheanalaš stáhtalaš ovddasvástádusa
sámi kultuvrra hárrái
bajit nationála kulturpolitihkain
mii maid fátmmasta sámi
kultuvrra.
Ráđđehus áigu
nu unnán go vejolaš bidjat
láidesteaddji čállosiid
daid juolludemiid ektui mat sirdojuvvojit Sámediggái
ja maid dat galgá hálddašit.
Lea Sámedikki duohken vuoruhit
makkár sámi
kultursuorggi dárbbuide
galgá juolluduvvot dat ruhta
mii lea. Earret eará ii
várrejuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta
bušeahtas, mii lea oassin
nationála museaođastusas, sierra
ruhta daidda museaide mat leat Sámedikki
hálddašeami
vuolde. Kultur- ja girkodepartemeanta čujuha
dan oktavuođas dasa ahte
Sámediggi maŋimus
jagiid lea ožžon
mealgat eambbo ruđa kulturdoaimmaide.
Ráđđehus
lea duhtavaš go máŋggat ásahusat
atnet sámi dáidda-
ja kulturovdanbuktimiid lunddolaš oassi
iežaset doaimmas. Stáhtas
lea ovddasvástádus
leat fárus das ahte sámi
kultuvra galgá leat deaŧalaš oassi
nationála kulturpolitihkas.
Ii biddjojuvvo sierra ruhta sámi kulturdoaimmaide
nationála ortnegiid siskkobealde
mat juolluduvvojit ohcamušaid vuođul.
Dakkár ortnegat, nu go omd. juolludeamit
Norgga kulturfoandda ruđain, galget
maid boahtteáiggis juolluduvvot dáiddalaš kvalitehta
vuođul.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu
fuolahit ahte AGM-ovdánahttin ovddasvástádus
sámi kultuvrra dáfus
bohtet čielgasit ovdan movt ruđat
galget juolluduvvot ásahusaide.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu máhccat
Girjerádjoođastus
2014 čuovvoleapmái
sierra stuo-radiggedieđáhusas.
Galgá árvvoštallojuvvot
movt dat evttohus ahte álggahit
davviriikkalaš sisoastinortnega
sámi girj-jálašvuođa
várás
galgá čuovvoluvvot.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu
bivdit Našunálgirjerádjosa
ovdanbuktit plána das movt
Sámi bibliografiija galgá ollisin
dahkat jagiid 1988 – 1992.
Departemeanta áigu boahttevaš jagiid čuovvut
dárkilit mielde movt manná sámi
dáidaga ja kultuvrra gaskkustemiin Kultuvrralaš skuvlaseahka
oktavuođas. Sámi
sisdoalu birra Kultuvrralaš skuvlaseahkas
leat čállán
Sd.dieđ. nr. 8:i (2007 – 2008)
Kulturell skolesekk for framtida(Kultuvrralaš skuvlaseahkka boahtteáigái).
Ráđđehus
evttoha ahte Sámediggi oažžu
olles ovddasvástádusa
vuoruhit guovdilis kulturviessoprošeavttaid,
ja ahte váldonjudggadussan
geavahišgoahtá viessoláigoortnega
daid ođđa
kulturviesuid stáhtalaš ruktadeamis
maid Sámediggi vuoruha.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu
bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide
ovdalgo viessoláigoortnet vejolaččat
váldojuvvo atnui.
Kultur- ja girkodepartemeanta ávžžuha
ahte stáhta sirdá Sámediggái
mávssu haga daid ossosiid
mat das leat Beaivváš Sámi Teáhteris.