3.3.16 Ovttasbargu
3.3.16.1 Guovllulaš ovddidanprográmmat
Sámediggi lea leamaš juo máŋga
jagi mielde ovttasbargojoavkkus, man ulbmilin lea leamaš oktiiortnet
váikkuhangaskaomiid Finnmárkkus. Guovllulaš searvevuođa
barggu oktavuođas lea dát joavku
viiddiduvvon, ja dat gohčoduvvo dál Guovllulaš ovddidanprográmma-searvevuohtan.
Mihttomearrin lea ahte oasálaččat
galget leat geatnegasat čuovvolit daid
vuoruhemiid mat leat dain mihttomeriin, strategiijain ja doaibmabijuin
ja masa searvevuohta ovttamielalaččat mearrida
galget leat mielde Guovllulaš ovddidanprográmmas.
Fylkkagielddas dat lea dat bajimuš ovddasvástádus
prográmmas ja mii mearrida prográmma.
2003:s lea searvevuohta ráhkadan njeallje jagi Guovllulaš ovddidanprográmma,
ja 2004 jahkeplána. Ovttasbargošiehtadusa čuovvoleami
oktavuođas Finnmárkku fylkkagielddain
artihkkala 5 ektui «guovllulaš plánen
ja areálahálddašeapmi», dollojuvvui čoahkkin
06.11.03 Finnmárkku fylkkagieldda fylkkasátnejođiheaddji
ja Sámediggeráđi gaskka,
gos ságastallojuvvui dan 4-jagáš guovllulaš ovddidanprográmma
birra Finnmárkkus 2004:s.
Nugo Finnmárkkus lea dahkkojuvvon, de lea maid Romsa
ráhkadan 4-jagáš guovllulaš ovddidanprográmma.
Ovttasbargošiehtadusas Romssain leat bealit šaddan
ovttaoaivilii ahte oasálaččat
jahkásaččat galget
várret ruđaid jahkásaš guovllulaš ovddidanprográmmaid čađaheapmái.
3.3.16.2 Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin
2002:s vuolláičállojuvvui
ja fápmuduvvui dan rájes ovttasbargošiehtadus
Romssa fylkkagielddain. 2003:s lea bargu čuovvoluvvon čoahkkimiiguin
hálddahuslaš dásis ja politihkalaš dásis
ja ollu ar-tihkkalat ovttasbargošiehtadusas
leat čuovvoluvvon. Konkrehta áššiin
namuhit Ája huksema ja sámi viesu Sáččas.
Mii guoská ovttasbargošiehtadussii Finnmárkku
fylkkagielddain, de háliidedje bealit formaliseret dan
ovttasbarggu mii juo lea leamaš oasálaččaid
gaskka ollu jagiid. Šiehtadus galgá leat ođđa
doaibmabijuid ja vuoruhemiid gaskaoapmin, ja dilálašvuođaid láhčimis
Davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmabiddjoávádaga
ovddideames maiddái eamiálbmotguovlun. Finnmárkku
fylkkadiggi mearridii ovttasbargošiehtadusa
geassemánus ja Sámediggi fas čakčamánus 2003:s.
Mii guoská Mátta-Trøndelága,
Davvi-Trøndelága, Norlándda ja Hedemárkku
fylkkagielddaide, de leat bealit ovttaoaivilis ahte ráhkadit oktasaš ovttasbargošiehtadusevttohusa
oarjelsámi diliid birra. Fáttáid gaskkas
mat ožžo erenoamáš fuomášumi
leat earret eará, sámi ásahusaid ovddideapmi,
joatkkaoahpahus, Sámedikki searvan fylkkagieldda guovllulaš plánabargui
ja sámi giellaovddideapmi. Ulbmilin lea ahte ovttasbargošiehtadusevttohus
lea gárvvis 2004 álgojahkebealis.
Mihttomearrin ferte leat ahte fylkkat maiguin Sámediggi
dáhká šiehtadusa, dađistaga
sáhttet fállat sámegiela fágan
joatkkaskuvllain buot oahppiide geat háliidit, ja ahte fylkkagielddat
maiddái sáhttet fállat fágan «sámi kulturmáhtolašvuođa» oahpposuorgefágan
dahje válljenfágan buot joatkkaskuvllain nu ahte
ii oktage oahppi dáid fylkkaid joatkkaskuvllain galgga
vázzit skuvlla nu ahte ii oažžo
vuđolaš máhtolašvuođa
sámi diliid birra.
3.3.16.3 Sámi ovttasbargu
Dán áigodagas lea Sámi parlamentáralaš ráđi
(SPR) váldoáŋgiruššansuorgin
sámegiela doalaheapmi ja ovddideapmi, oahpahus, oahppaneavvuid buvttadeapmi,
dásseárvu ja nuoraid searvan sámi servodagas.
SPR galgá maddái oktiiortnet sámi jiena
eará eamiálbmogiid ektui ja riikkaidgaskasaččat,
earret eará barggu bokte eamiálbmotáššiiguin forain
nugo Barentsovttasbargu, Arktalaš ráđđi,
ON ja EU. 2003:s leat guovddážis
leamaš dásseárvu, sámi mánáid
oahpahusdili kárten davviriikkain ja sámi giellabarggu
formaliseren SPR:s.
Sámediggi háliida dakkár ovdáneami
mas visotsámi perspektiiva nannejuvvo. Danne leage Sámediggi
vuoruhan parlamentáralaš sámi ovttasbarggu ásaheami
maŋimuš jagiin.
SPR lea álggahandásis bargan váldoáššis áššiiguin
mat gusket sámiide eamiálbmogin, earret eará sámi giellaovttasbargguin,
oahpahusain ja oahpponeavvuid oččodemiin
sámi mánáide jna. Mii oaidnit ovdáneami
davvin ahte davviriikkalaš orgánat
fievrridit iežaset ásahusaid isitriikkaide,
omd. oahpahusa ja dutkama oktavuođas. Dás
leat váikkuhusat maiddái sámi ásahusaide.
Sámediggi háliida eanet visotsámi sámi ásahusaid,
go davviriikkaid stáhtat ja dávviriikkalaš ovttasbargoorgánat
háliidit oppalaččat
juste nuppeláhkai. Sámi parlamentáralaš ráđi
váldohástalussan lea oažžut
ruhtadeami doaibmasis.
Ovttasbargu ráđđehusaid
ja Sámedikkiid gaskka, sihke politihkalaččat
ja hálddahusa dásis, lea bures jođus,
earret eará davviriikkaid sámeministtariid ja
Sámedikkiid presideanttaid gaskasaš jahkásaš čoahkkimiid bokte.