2.16 árbediehtu
árbediehtu sáhttá definerejuvvot máhttun
mii boahtá vásáhusain ja
maid earenoamážit álgoálbmogat
máhttet, mat čatnašuvvet
sihke iešguđetlágan
geavahanvugiide ja luondduresurssaid hálddašeapmái. Dat
máhttu lea fievrriduvvon
boarrásit buolvvain nuorat
buolvvaide, njálmmálaččat
ja bargguid bokte. Ja dat máhttu
gullá báikkálaš servodagaide
ja sidjiide geain lea dat máhttu.
Sámit sáhttet
veahkkin ovttastahttit dieđalaš ja árbevirolaš máhtolašvuođa. árbedieđu ferte
kommuniseret, ja dan ávkkástallanárvu
ferte čalmmustahttojuvvot ođđa
oktavuođain. Dieđa rahpá ođđa
vejolašvuođaid ja čorge
saji árbedihtui dutkamis, ođđaáigásaš oahpahusas
ja ceavzilis resursageavaheamis. Seammás sáhttá dieđa
váikkuhit suddjet ja dohkkehit árbedieđu.
Sámi álbmot
lea ain servodathuksenmuttus, ja árbediehtu
sáhttá doaibmat
huksengeađgin boahttevaš sámi
servodahkii. Danne ferte árbedieđu
vurket, geavahuvvot ja fievrriduvvot buolvvas bulvii.
Sámeálbmot
foandda ruđain lea Sámediggi
dahkan šiehtadusa bargováldiin
Sámi allaskuvllain ráhkadit vuođu
gelbbolašvuođavuogádahkii duođaštuvvon árbedieđu hálddašeapmái.
Oassi barggus lea maid ásahit
ovttasbarggu áigeguovdilis
dutkanprošeavttaiguin, sámi ásahusaiguin
ja sámi báikkálaš servodagaiguin
vai besset systemáhtalaččat
kártet ja duođaštit árbedieđu.
Sii galget árvvoštallat
ja buktit ávžžuhusaid
mat vuhtiiváldet rievttálaš,
ehtalaš, metodalaš ja teknihkalaš beliid.
Bargu doaimmahuvvo oassin sámi ásahusaid
davviguovllufierpmádaga
bargun, ja ovttasbargguin sámi
museaiguin, Romssa universitehta sámi
oahppoguovddáš ja
Norsk institutt for kulturminneforskning (NIKU). Lassin sáhttet
eará guoskevaš sámi kulturásahusat
ohcat beassat searvat dan bargui.
Galgá ásahuvvot
interneahttasiidu gos sáhttá gávdnat
dieđuid ja gulahallat árbedieđu
barggu birra.