3.3.17 Riikkaidgaskasaš áŋgiruššamat
Sámedikki riikkaidgaskasaš barggus
lea 2003:s vuosttažettiin deattuhuvvon
bargu válljejuvvon ON orgánaid ektui ja ovttasbargu
davviguovlluin. Áŋgiruššamat
leat lassánan, mii maid leamaš Sámedikki
mihttomearrin, vaikko eai leat ge leamaš dárbbašlaš resurssat
dan bargui. Dát buktá váttisvuođaid
daid mihttomeriid ektui mat Sámedikkis leat dán
bargui ja daid vuordámušaid ektui
maiguin Sámediggi deaivida sámi servodagas ja
mieldesearviid beales sihke našuvnnalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
Eamiálbmotáššiid bissovaš forum
doalai iežas nuppi sešuvnna
Neš York:s miessemánus, ja Sámediggi
lei norgalaš sáttagotti mielde. Dán
jagi sešuvdna lei nuoraid váste,
danne searvvai maiddái okta Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegotti
(SUPU) lahtuin. Ole Henrik Magga válljejuvvui Foruma jođiheaddjin fas.
Sámediggi juolludii maiddái 2003:s ruđa 300 000
ruvnno bargui Bissovaš Forumis.
Barggus ON eamiálbmotjulggaštusain lea
Sámediggi searvan norgalaš sáttagotti mielde
bargojoavkku 9. sešuvdnii Genèvas. Bargojoavkku
mandáhtan lea hábmet ON máilmmeviidosaš eamiálbmotjulggaštusárvalusa.
Julggaštus galgá bidjat unnimus stándarddaid
dasa ahte makkár vuoigatvuođat
eamiálbmogiin galggašedje leat
beroškeahttá makkár riikkas ásset.
Bargojoavkkus leat stáhta- ja eamiálbmotovddasteaddjit
miehtá máilmmi. Áigumuššan
lea ahte julggaštus mearriduvvo ovdal go
ON eamiálbmot logijahki lea nohkan 2004:s.
Sámedikkis lea ovddastus Barentsovttasbarggu eamiálbmogiid
ektui Barentsguovlluráđis ja Guovllulávdegottis
2003 čavčča
rádjai. Guovlluráđi čoahkkimis
golggotmánu 2. b. sirdojuvvui jođiheaddjidoaibma
Norlándda fylkkagielddas Västerbottena länii
Ruoŧas. Dan seammás válde
Ruoŧa beale sápmelaččat
badjelasaset Guovlluráđi eamiálbmotovddastusa maŋŋá Norgga
beale sámiid. 2003 rájes galgá SPR nammadit
sámiid (Suoma, Norgga ja Ruoŧa)
ovddasteaddjiid Barentsovttasbarggu orgánaide. Sámedikki
ja Barentsovttasbarggu Eamiálbmotbargojoavkku initiatiivva mielde
rahppojuvvui eamiálbmotkantuvra Murmánskkas 2003:s.
Barentsčállingoddi lea fuolahan
dan geavatlaš beali láhčmimis,
muhto Sámediggi máksá kanturgoluid. Eamiálbmot
barggu ruđalaš beallái
Barentsovttasbarggus ferte bidjat stuorát fuomášumi,
ja maid prošeavttaid ruhtadeapmái
guovllu eamiálbmogiid ektui. Eamiálbmogiin alddineaset
eai leat ekonomalaš várit geavahusas,
muhto leat sorjavaččat
guoskevaš našuvnnalaš riikkaid
ekonomalaš doarjagis.
Sámediggi searvá Ráđđehusa Eurohpapolitihkalaš Forumii
ja searvvai Foruma vuosttas čoahkkimii
mii dollojuvvui juovlamánu 9. b. 2003. Sámediggi
searvá maiddái dan Báikkálaš ja
guovllulaš eiseválddiid oktavuohtajovkui,
ja Eurohpapolitihkalaš áššiid
hárrái. Boahtteáiggis lea Sámedikkis
ain stuorát dárbu fokuseret EU politihkalaš orgánaid politihkalaš proseassaid,
ja dan mii dáhpáhuvvá EU byrokráhtalaš vuogádagas. Erenoamáš gelbbolašvuođa dárbu
EU/EEO ektui lassána dađistaga,
ja Sámediggi ferte oažžut vejolašvuođa
deaivvadit maiddái dáiguin boahtteáiggi
hástalusaiguin dán suorggis.
3.3.17.1 Biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvdna
Nugo ovddit jagiin ge de lea Sámediggi čuovvolan
riikkaidgaskasaš barggu Biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvnnain (CBD), ja erenoamážit dalle
CBD artikkala 8 (j), mas lea sáhka eamiálbmogiid árbevirolaš máhtolašvuođa
birra. Sámediggi searvvai 8 (j) bargojoavkku čoahkkimii
Montreálas juovlamánus 2003. Guovddáš fáddán
dás lei eaktodáhtolaš njuolggadusaid
ráhkadeapmi doaibmabijuid váikkuhaniskančielggadusaide,
mat váikkuhit eamiálbmogiid eatnamiid ja bassi
báikkiid, ja dasto biraslaš, sosiálalaš ja
kultuvrralaš beliid. Eará guovddáš fáttát
ledje vuogádagat árbevirolaš máhtolašvuođa
suodjaleapmái ja nannoset ovttasbargu Eamiálbmogiid Bissovaš Forumis.
Bargojoavkku čoahkkima árvalus
ovddiduvvo konvenšuvnna oktasaščoahkkimis
guovvamánus 2004. Sámediggi áigu maiddái 2004:s čuovvolit
riikkaidgaskasaš barggu Biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvnnain (CBD). Sámedikkis
lea buorre oktavuohta Birasgáhttendepartemeanttain dán
barggu hárrái. Muhto lea ágga vuordit čielgaset
miellaguottu Norggas dan ektui ahte eamiálbmogiid máhtolašvuođat,
geavahusat ja ođastusat movt suodjalit
biologalaš šláddjivuođa
eaktudit ahte eamiálbmogiin lea duohta váldi ja
vuoigatvuohta ráđđet
sin iežaset eatnamiid ja resurssaid.
3.3.17.2 Interreg prošeavttat
2003:s leat bargan oažžut
ovdan máŋga prošeavtta.
Dás leat lihkostuvvan Åarjelsaemien Dajve oasseprográmma
oktavuođas, mas lea leamaš váttis álgu, muhto
mii 2003 loahpas lea buktán 9 ođđa
prošeaktaohcama, ja mat leat meannuduvvomin.
Tabealla vuolábealde čájeha
man galle ohcama juohke sámi oasseprográmmas leat leamaš ja
maidda lea juolluduvvon ruhta. Dasto čájeha
ta-bealla ahte man ollu Sámediggi lea juolludan iežas bušeahttaruđain
ja man ollu stáhtalaš Interreg-ruđat
(IR-ruđat) leat addojuvvon sámi prošeavttaide.
Kolonna ravddamusas olgešbealde čájeha prošeavttaid
ollislaš ruhtadeami (mas leat mielde EU-ruđat
ja EU-riikkaid nášuvnnalaš ruhtadeapmi).
Tabealla 3.1
Oasseprográmma | Ohcamiid lohku ollásit | Juolludemiid lohku | Submi
Sámedikkis | IR-ruđaid submi | Submi man ollu juollu-duvvon ollásit |
---|
Sápmi | 28 | 16 | 400 800 | 1 254 750 | 6 756 880 |
Åarjelsaemien Dajve | 13 | 4 | 827 850 | 1 015 214 | 8 341 610 |