17 Sámepolitihka bálddalastin
Ráđđehus háliida čađahit
bálddalastojuvvon ja njuolgguslaš sámepolitihka,
ja stáhtalaš politihkka sámiid
hárrái galgá nu guhkás go vejolaš vuođđuduvvot
sámiid iežaset eavttuid ala. Go Sámediggi ásahuvvui,
gáibiduvvui sakka buoret informašuvdnajorran
departemeanttaid gaskkas bargguid birra mat gusket sámi áššiide. Sámediggi
lea ee. jagi 1999 jahkedieđáhusas ja girjji
bokte 10.12.2000 Stuorradikki gieldakomiteai čuoččuhan
ahte ráđđehusas
leat váttisvuođat bálddalastit
dán politihkkasuorggi. Sámediggi lea háliidan
lága bokte geatnegahttit sámepolitihka bálddalastima,
ja mo dán ovddasvástádusa čađaha.
Nubbi eará sávaldat Sámedikkis lei ahte sámi áššiid
bálddalastinovddasvástádus biddjojuvvo
stáhtaministara kantuvrii.
Ii leat vejolaš lágain mearridit
mo iešguđetge ráđđehusat
bálddalastet iežaset sámepolitihka. Juohke
ráđđehus sáhttá ieš lágidit
bargguidis nu movt háliida. Ii leat dábálaš vuohki
ahte stáhtaministara kantuvra hálde fágasurggiid.
Stáhtaministara kantuvrras lea bajit ovddasvástádus
ráđđehusa oppalaš bargguin ja
lea maiddái stáhtaministara beaivválaš doaimmaid čállingoddin.
Muhto ráđđehus árvvoštallá dađistaga
dárbbašuvvogo rievdadit departemeanttaid
ja iešguđege fágasurggiid organiserema
ja háldema. Suorgeovddasvástádusprinsihppa
mielddisbuktá ahte juohke ovttaskas fágaeiseváldi
ovddasvástida bálvalusfálaldagaid buot
joavkkuide álbmogis. Surggiid fágaeiseválddit
ja hálddahandásit galget aivvestassii bargguideaset
siskkabealde atnit ovddasvástádusa sámi álbmoga
ovddas seammaládje go álbmogis muđuige.
Suorgeovddasvástádusprinsihpa vuođul
galget fágaeiseválddit árvvoštallat dárbbašuvvogo
heiveheapmi dahje doaibmabijuid álggaheapmi sin ovddasvástádussuorggi
siskkabealde. Go Sámediggi lea ásahuvvon iešheanalaš politihkalaš orgánan
ja dikki doaimma čuovvoleapmi lea láhkamearriduvvon,
de buktá dát ođđa
hástalusaid departemeanttaide, dan ektui go dábálaččat
lea departemeantarolla doaibmat suorgepolitihka hálddaheaddjin.
17.1 Bálddalastin váikkuhangaskaoapmin
Sámi álbmogii gustojit váldosaččat
oppalaš njuolggadusat ja doaibmabijut. Muhtun
dáhpáhusain lea almmatge dárbbašlaš rievdadit
dahje heivehit oppalaš ortnegiid váfistan
dihte kultuvrralaš viidodaga. Oppalaččat
lea sámepolitihkalaš ášši
juohke ášši mas
lea mearkkašupmi sámi álbmogii
dahje guovlluide gos sámit ásset.
Bálddalastin sáhttá mearkkašit
dan ahte dahkkojuvvojit politihkalaš vuoruheamit
mat mielddisbuktet ahte ovttaskasaid beroštusat vuoruhuvvojit
ovdalii earáid beroštusaid. Departemeanttain
lea alddeset geatnegasvuohta fuolahit ahte áššit
bálddalastojuvvojit eará departemeanttaid ektui
nu guhkás go dárbbašuvvo.
Oppalaččat lea bálddalastima deasta
oaidnit fágasurggiid ollislaččat, ja
erenoamážit čuovvovaš dárbbuid:
Ollisvuođa jurddašeapmi
dahje ollisvuođa čovdosat geavaheddjiid
vuođul
doarvái informašuvdna mearrádusaid vuođusin
ja doaibmabijuid čađaheami vuođusin
beaktilvuohta (valljodatseastimat, ávkkástallat vátna
valljodagaid buorebut/vai rahčamusain boahtá buorebut ávki)
vealtat bargamis latnjalassii iešguđetge nannensurggiid
gaskkas
dáhkidit stivrema kvalitehta
Bálddalastin sáhttá sisdoallat čuovvovaččaid: áššegieđahallandagaldusaid, ásahit
sierra ovttadagaid/instánssaid/orgánaid,
rievdadit doaimma organiserema dahje oktasaš rámmaid ja/dahje
doaimmaid.
17.2 Gielda- ja guovlodepartemeantta bálddalastinovddasvástádus sámepolitihkas
Lea jagi 1980 rájes leamaš Gielda-
ja guovlodepartemeantta guovdilis ovddasvástádussan
bálddalastit sámegažaldagaid barggu.
Dát bálddalastinovddasvástádus
siskkilda máŋggaid politihkkasurggiid,
mat máinnašuvvojit dán dieđáhusas. Sámepolitihkalaš áššit
leat hui viidát ja mielddisbuktet ahte politihkkasuorggit
molsašuvvet, mii ii leat nu dábálaš departemeantaossodagain muđui.
Dát dilli divvu erenoamáš gáibádusaid departemeanttaid
váikkuhangaskaomiid geavaheapmái, ja nu maiddái
dán bargoduovdaga bargovugiide ja gelbbolašvuhtii.
Danne go lea dárbu oaidnit sámepolitihka iešguđetlágan
beliid ollislaččat, lea Gielda- ja guovlodepartemeanttas
vásedin ovddasvástádus čuovvut
mielde dán bargoduovdaga gárgedeami beroškeahttá iešguđetlágan
suorgerájiin. Dát mielddisbuktá ahte
galgá dássedit vihkkedallat oainnuid, deasttaid
ja beroštusaid fágadepartemeanttaid
gaskkas, ja daidda gulli suorgeberoštusaid,
ja sámi beroštusaid maid Sámediggi
ovddasta, sámerievttálaš mearrádusaid
vuođul. Gielda- ja guovlodepartemeantta guovdilis
barggut suorgedepartemeanttaid ektui leat:
gaskkustit sámepolitihkalaš juksanmeriid, prinsihpaid
ja njuolggadusaid
oažžut áigái dieđuid
doaibmabijuid plánemis ja čađaheamis
main lea dettolaš mearkkašupmi
sámi gažaldagaide
buktit konkrehta oaiviladdimiid
čielggadit prinsihpalaš gažaldagaid
eiseválddiid gaskavuođas Sámediggái,
dása gusto maiddái stáhtaráđiid
vejolaš parlamentáralaš ovddasvástádus
Sámedikki doaimma hárrái
Gielda- ja guovlodepartemeanta galgá iežas
bálddalastimiin váfistit ahte iešguđetge
suorgedoaibmabijut buoremus lágis addet ollislaš beavttu
ja ahte áššegieđahallama dássi
lea dohkkehahtti. Dát mielddisbuktá ee. ahte galgá dáhpáhuvvat
viiddis ovttasbargu iešguđege
departemeanttaiguin ja Sámedikkiin.
Ráđđehus ceggii
Sámi gažaldagaid bálddalastinlávdegotti
1991. Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea lávdegotti jođihanovddasvástádideaddji
ja čállingoddi. Lávdegoddi ságaškuššá multiláterála áššiid
departemeanttaid gaskkas. Lávdegoddi lea maiddái
sámepolitihkalaš gažaldagaid
deaŧalaš fierpmádat administratiiva
dásis, ja duovdaga áigeguovdilis áššiid
dovdan lea šaddan mearkkašahtti buorebun
maŋŋil go lávdegoddi
ceggejuvvui. Oktanuppelohkái departemeantta oassálastet bissovaččat
lávdegoddái, ja eará departemeanttat fas
bovdejuvvojit oassálastit go áššit
mat gusket sidjiide ságaškuššojuvvojit.
Sámiid ja riikkagottálaš veahádagaide
guoski barggu nannema várás ásahuvvui
geassemánu 15. 2001 sierra Sámi- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Gielda-
ja guovlodepartemeantta vuollásažžan. Maŋemus
jagiid lea nammaduvvon sierra stáhtačálli
sámi áššiide
Gielda- ja guovlodepartementii.
Ráđđehus áigu
loahppaárvvoštallat stáhtahálddahusa
sámeáššiid
bálddalastima. Bargojuvvo dan guvlui ahte loahppaárvvoštallan čađahuvvo
jagi 2002 mielde. Maiddái jagis 1998 guorahalai Statskonsult
Gielda- ja guovlodepartemeantta barggu das mii guoská sámepolitihkalaš surggiide.
Ráđđehus áigu
ráhkadit oaivadusgihppaga sámeáššiid
gieđahallama várás. Oaivadusgihpa
galgá leat, seamma láhkai go earáge dákkár oaivadusgihppagat
mat ráhkaduvvojit boaittobeali báikkiid váikkuhusčielggademiide
ja dásseárvováikkuhusaide, veahkkeneavvun čielggadit váikkuhitgo
dihto áššit sámi
beroštusaid, ja addit fágalaš vuđđosa
dákkár áššiid árvvoštallamii.
Ráđđehus bargá dan
guvlui ahte oaivadusgihpa lea ráhkaduvvon jagis 2001.
17.2.1 Sámeáššiid
bálddalastin stáhtabudjeahtas
Ráđđehus atná erenoamáš deaŧalažžan
nannet sámi áššiid
bálddalastima budjeahttaproseassa oktavuođas.
Jagis 1998 ásahuvvojedje ođđa áššemeannudanvuogit
ráđđehusa bargguide
sámi áššiid
budjeahttaoktavuođas. Ášši
máinnašuvvui st.dieđ.
nr. 41 (1996–97) Norgga sámepolitihka
birra. Deastan lei čielggadit Gielda- ja guovlodepartemeantta
bálddalastinovddasvástádusa, departemeanttaid
fágaovddasvástádusa ja Sámedikki
rolla budjeahttaproseassas. Departemeantta fágalaš ovddasvástádus mielddisbuktá budjeahtalaš čuovvolanovddasvástádusa,
maiddái daid ortnegiid dáfus mat leat sirddihuvvon
eret departemeanttain ja maid Sámediggi hálddaha.
Dáid ođđa áššemeannudanvugiid
guovddáš beallin lea ahte sámi áššit
ovdanbuktojuvvojit čohkkejuvvon hámis budjeahttakonferensii.
Dat lea Gielda- ja guovlodepartemeantta ovddasvástádus álggahit
ja bálddalastit dárbbašlaš proseassaid
budjeahttabarggu oktavuođas. Departemeanta ráhkada
juohke jagi johtočállosa sámi áššiid
gieđahallama ja bálddalastima birra
stáhtabudjeahtas. Dasa lassin ráhkada Gielda-
ja guovlodepartemeanta čálalaš almmuhusa
dahje publikašuvnna, mas čájehuvvojit
buot ruhtajuolludeamit mat mannet sámi ulbmiliidda.
17.2.2 Dagaldusat ráđđádallamii
Sámedikkiin
Gielda- ja guovloministtar bovde Sámedikki juohke jagi čoahkkimii
mas ságaskuššet
Sámedikki budjeahttaevttohusa juksanmeriid ja vuoruhemiid. Dát
lea dárbbašlaš vai
sajáiduvvá buorre ja rabas ságastallan
departemeanttaid ja Sámedikki gaskii, ja dáinna
lágiin čuovvolit ráđđehusa geatnegasvuođa
ráđđádallat
riikka eamiálbmogiin dakkár áššiin
maid sámit ieža atnet deaŧalažžan
iežaset servodatgárgedeapmái. Lea lunddolaš ahte
sihke Sámediggi ja departemeanttat dollet čoahkkimiid
gaskaneaset eaŋkiláššiid
birra.
17.3 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu
doallagoahtit jeavddalaččat čoahkkimiid
politihkalaš dásis departemeanttaid
ja Sámedikki gaskkas
Ráđđehusa
sámi áššiid
bálddalastin galgá loahppaárvvoštallojuvvot.
Ráđđehus áigu
ráhkadit oaivadusgihppaga sámi áššiid
bargui departemeanttaid várás. Oaivadusgihppaga
deasta lea dáhkidit ahte sámi beroštusat
vuhtiiváldojuvvojit guovddášhálddahusa
politihka hábmemis ja áššegieđahallamis.