2.17 Ealáhusat
2.17.1 Ealáhusovddideapmi
sámi guovlluin
Sámedikki mihttomearrin
lea sihkkarastit ealli ja nana sámi
servodagaid, main leat juohkelágan
ealáhusat. árbevirolaš ealáhusbargu
ferte sihkkarastojuvvot ja viidáset
ovddiduvvot, ja ođđa ealáhusaide
fertejit addojuvvot ovdánanvejolašvuođat.
Sámediggi lea 2008:s
oččodan sámi
servodagaid ealáhuseallimii
buoret rámmaeavttuid árvoháhkama,
gelbbolašvuođa-
ja buvttaovddideami, nannoset vuovdaleami ja vuovdindoaibmabijuid
bokte, nu ahte ealáhusain
livččii boahtteáigi
ja dat nagodivčče
gilvalit. Sámediggi oaivvilda
ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen
ja ovddidan dihte sámi ealáhuseallima. áigumuš lea
ovttasbargat ulbmillaš váikkuhangaskaomiid
bokte ja njuolga politihkalaš oktavuođain
guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin,
main lea ovddasvástádus
láhčit ealáhuspolitihka.
Luondduresurssaid geavaheapmi sámi guovlluin
ferte ovddimusat boahtit ávkin ássamii
guoskevaš guovlluin. Sámediggi
háliida danne oažžut duohta
váikkuhanfámu
eanadoallo-, boazodoallo- ja guolástuspolitihkkii
ja luondduresurssaid hálddašeapmái
guovlluin. Buorit rámmaeavttut
ealáhuseallimii sámi
guovlluin galget guoskat sihke árbevirolaš ealáhusheivehemiide
ja bargosajiide mat čatnasit
kultur-, diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii.
Sámediggi lea 2008:s čađahahttán
Sámedikki ealáhusovddideami
váikkuhangaskaomiid evaluerema.
Evalueren čájeha
ahte dáin váikkuhangaskaomiin
lea positiivvalaš váikkuhus
smávva báikegottiide.
Dáid rávvagiid
vuođul álggahuvvojit
ja viidáset fievrriduvvojit doaibmabijut.
Dan geažil lea Sámediggi bargan
viidáset raporterenvuogádagaiguin,
diehtojuohkimiin interneahta bokte, ja dasto lea nannen gulahallama
eará oassálastiiguin
ealáhusovddideami siskkobealde.
Geográfalaš doaibmaguovlu
doarjagiidda maid sáhttá ohcat ealáhusovdáneapmái
viiddiduvvo 2009 rájis nu
ahte guoská maid olles Gáŋgaviikka
gieldda ja olles Rivttát gieldda.
Ealáhusovddideami ovdáneapmi sámi
guovlluin lea sorjavaš nášuvnnalaš juolludemiin stáhtabušeahta
badjel. Vai sáhttá doalahit
ovdáneami geográfalaš doaibmaguovllus seammás
go dát guovlu viiddiduvvo
lea Sámedikkis bággu
oažžut
lasi juolludemiid nášuvnnalaš eiseválddiin.
2.17.2 Juohkelágan ealáhuseallin
Juohkelágan ealáhuseallimii
gullet priváhta bálvalusat,
huksehusat ja rusttegat, mátkeealáhusat
ja eará bálvalus-
ja smávvaindustriija. Dan
lassin leat sirdojuvvon ruđat
boazodoallošiehtadallamiid
bokte mat leat geavahuvvon boazodolliid várás
geat háliidit ásahit
dahje viidáset ovddidit
lassiealáhusaid boazodoalu
oktavuođas. 2008:s lea Sámediggi vuoruhan
doaibmabijuid nissonolbmuid ja nuoraid várás
ealáhuseallimis. Dasto lea Sámediggi
vuoruhan gelbbolašvuođa
buorideami, buvttaovddideami ja innovašuvnna. Mátkeealáhusaid
siskkobealde leat vásihusvuđot
mátkeealáhusbuktagat
vuoruhuvvon. Sámediggi lea maiddái
vuoruhan smávibuš biebmobuvttadusa
sámi biebmoárbevieruid vuođul.
Buot eanemus ohcamat bohtet doarjjaortnegii almmolaš,
priváhta ja sosiála bálvalusfálaldagat.
2008:s juolluduvvui badjelaš 7
miljon ru prošeavttaide
mat guske juohkelágan ealáhuseallimii. Sámediggi
ferte bajidit ealáhusovddidanrámmaid,
earret eará juohkelágan
ealáhuseallimii, jos galgá sáhttit
doaibmat ovddidanaktevran sámi servodagain.
2.17.3 Duodji
Sámediggi lea 2005:s
dahkan duodjeealáhusa váldošiehtadusa
guvttiin sámi duodjeorganisašuvnnain.
Dát čuovvoluvvo
jahkásaš duodjeealáhusšiehtadusaiguin. Ealáhusšiehtadusa
ulbmilin lea ovddidit ealáhuslaš duoji
mas lea buoret gánnáhahttivuohta
ja mii eanet vuovdá ieš buvttaduvvon
gálvvuid. 2009 šiehtadusa
ollislaš rámman
lea 9, 21 miljon ru. Dan geažil
go investerendoarjjaortnegii ledje unnán
ohccit 2007:s, unniduvvui rámma
2008:s.
Ealáhusšiehtadusas
leat várrejuvvon ruđat
ovddidan- ja investerendoaibmabijuide, doaibmadoarjagii, čálgoortnegiidda,
organisašuvdnadoarjjan ja
duodjegávppiide. Dasto leat
maiddái várrejuvvon
ruđat duodjestipendii joatkkaskuvlla
ohppiid várás.
Doarjja duodjefitnodagaide lea juolluduvvon sihke ođđaásahemiide
ja investerendoaibmabijuide dáláš fitnodagain. Ruđat
leat maiddái addojuvvon
mearkadávvirhuksemii ja
gelbbolašvuođa bajideapmái.
Sámediggi lea addán ruđaid
Boazodoalu oahpahuskantuvrii duoji bissovaš fidnooahppiortnega hálddašeapmái.
Duodjeinstituhttii lea juolluduvvon doarjja duoji bagadallanvirggiid ásaheapmái.
Sámediggi lea maiddái
addán doarjaga NatourNor
ja Duodjeinstituhta gaskasaš ovttasbargoprošektii ásahahit
interneahttabuvdda duoji vuovdima várás.
Vuođđun
doaibmadoarjaga juogadeapmái
leat oktiibuot 63 duojára,
mat leat dohkkehuvvon daid eavttuid mielde mat leat duoji ealáhusšiehtadusas.
Doaibmadoarjjaortnega evaluerema oktavuođas áigut geahčadit
livččii
go vejolaš ásahit
duodjeregistara maid Dihtorbearráigeahčču
sáhtášii dohkkehit.
Sámediggi lea dahkan šiehtadusa Asplan
Viak AS:in ráhkadit ekonomalaš raportta
duoji ovddideapmái jagiide
2007, 2008 ja 2009. Šiehtadus
lea dahkkojuvvon golmma jagi áigodahkii.
Ovdal láve Sámediggi
dahkat šiehtadusa doaibmaváldiin
dušše
jahkái háválassii.
Raporta duodjeealáhusa
ekonomalaš dilis 2008:s,
mii lea dahkkojuvvon jagi 2007 rehketdoalu loguid vuođul, čájeha
ahte sis geat ledje mielde iskkadeamis, lea gaskamearálaš doaibmaboađus
94 216 ru, mii lea seamma dásis
go 2006:s.
Finnut Consult AS lea Sámedikki
ovddas guorahallan hástalusaid
mat leat duojis gelbbolašvuođa,
oahpahusa ja ovddideami siskkobealde. Guorahallamis lea biddjojuvvon guovddážii
movt ovddidanbargu sáhtášii
nannet barggolašvuođa
ja dietnasa duojis.
2.17.4 Eanandoallu
Sámi guovlluid eanandoalus
leat ollu jagiid ráhčan
heajos ahtanuššamiin
ja rekrutteremiin. Sámedikki
presideanta searvvai 2008:s čoahkkimiidda smávvadálolaččaiguin,
Innovašuvdna Norggain, Fylkkamanniin
ja Guovdageainnu suohkaniin ja Kárášjoga gielddain
eanandoalu birra Sis-Finnmárkkus. Čoahkkimiiid
vuođul celkojuvvui ahte eanandoalu
dárbbuid Sis-Finnmárkkus fertešii
kártet, ja rámmaeavttuid
maiguin dustet dáid dárbbuid. Smávvadálolaččat Porsáŋggu
gielddas bovdejuvvojit maiddái
searvat dán ovttasbargoprošektii.
Sámedikkis leat leamaš čoahkkimat
sihke Boanddaidservviin ja Boanddaid- ja smávvadálolaččaid
servviin eanadoallošiehtadallamiid
birra ja oppalaččat
ovdáneami birra eanandoalus.
Dasto lea Sámediggi addán rávvagiid
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta eanandoallošiehtadussii.
Sámediggi lea ákkastallan
bajidit areálaráji buvttadandoarjjaohcamiid
oktavuođas 200 mihtus 300
mihttui sámi ássanguovlluin, heaittihit
priváhta mielkeeriid vuovdima,
buoridit lábbábiergohatti,
buoridit luopmo- ja astoáiggi
sadjásašortnega, áŋgiruššat
viidáset náláštuhttimiin/dihtomárkanbiepmuiguin
ja buoridit investerenvejolašvuođaid
huksemiid oktavuođas.
2.17.5 Guolástusat
Sámediggi lea addán
gulaskuddancealkámuša
Riddoguolástuslávdegotti
evttohussii Finnmárkkulága
ektui NOU 2008:5 ja Sámi
vuoigatvuođalávdegotti čielggadussii
riddo- ja vuotnabivddu birra mearrasámi
guovlluin (NOU 2007:12, 22. kápihttal.).
Sámediggi eaktuda ahte lávdegotti
ovttajienalaš árvvoštallamat
ja evttohusat eai rievdaduvvo viidát
boahttevaš konsultašuvdnaproseassas.
Sámedikki mielas lea maiddái
lunddolaš ahte goappašiid
lávdegottiid čielggadusat biddjojuvvojit
vuođđun
mearrasámi guovlluide máttabealde
Finnmárkku ja ahte Riddoguolástusnlávdegotti finnmárkkuláhkaevttohus
geavahuvvošii mállen
maiddái dáid guovlluid
ektui. Riddoguolástuslávdegotti árvalusa
barggu oktavuođas leat dollojuvvon čoahkkimat
mearrasámi guolástanorganisašuvnnain
Bivdi ja Norgga riddoguolástanservviin.
Sámediggi lea čađahan
konsultašuvnnaid guolástuspolitihka
njuolggadusaid reviderema oktavuođas, láhkaásahusas
gonagasreabbá hálddašeamis
ja láhkaásahusas mearraluossabivdui
sámi guovlluin. Sámediggi
lea maid ráđđádallan
luossabivddu muddemiid hárrái
jagiide 2008 ja 2009, ja mearraluossabivddu konsešuvdnaortnega hárrái.
Sámediggi ii šaddan ovttaoaivilii
Birasgáhttendepartemeanttain konsultašuvnnain
luossabivddu muddemiid ektui 2008:s.
Sámediggi lea joatkkán
bargguin eiseválddiid ovddas
seailluhit sámi geahččanguovllu
mearraresurssaid hálddašeamis.
Dát guoská earret
eará hálddašeapmái
ja ráhkadussii norgga riddodorskis,
lagasvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppii gonagasreabbá hálddašeamis, areálageavahanriidduide
gaskkal árbevirolaš vuotnaguolásteami
ja guollebiebmanealáhusa
ja mearrádusain rahpat luoddubivddu
2009:is.
Njurjuid mudden ja hálddašeapmi
lea maid guovddážis
Sámedikki riddo- ja guolástuspolitihkas.
Njuorjju rolla ja movt dat váikkuha báikkálaš mariidnabirrasii
ja resurssaide, lea oassin Mearradutkaninstituhta golmma jagáš dutkanprošeavtta
bohtosiin mat gusket vuotnaekologiijii Porsáŋgguvuonas.
Sámediggi moaitá dan
go dutkanprošeavtta oktavuođas
olles dutkanáigodagas gildojuvvui
oalát njuorjobivdu vuonas,
juoga mii raššuda riddodorski
ja eará mariidnaresurssaid.
2.17.6 Boazodoallu
Sámediggi lea jagis 2008
addán cealkámuša
ođđa elliidčálgoláhkii.
Sámedikki árvalusat
guske elliiddolliid ovddasvástádussii
boraspirepolitihkas, bohccuid gáldemii
ja dasto bohccuid goddimii gazirdanbuikkuin.
Borgemánus/čakčamánus 2008
finai sámediggeráđđi
buot boazodoalloguovlluin Norggas viežžat árvalusaid
boazodoallopolitihkalaš dieđáhussii
maid sámediggeráđđi
lea ráhkadeamen, ja dasto
njuolga boazodolliiguin guorahalai hástalusaid
mat leat boazodoalu rámmaeavttuid
oktavuođas. Ealáhus
lea fuolastuvvan guohtuneatnamiid massima geažil ja
go váilot návccat
iežaset hálddahusas.
Sii váillahit maiddái beaktilis
doaibmabijuid boraspirevahágiid eastadeapmái,
ja buriid ja einnostuvvi buhtadanortnegiid. Sámediggi áigu
guorahallat dáid áššečuolmmaid
earret eará iežas
boazodoallodieđáhusas
mii gárvvistuvvo giđđat
2009.
Boazodoalu divatortnet lea máŋgii maŋimuš jagiin
ovddiduvvon Ráđđehussii.
Sámediggi lea beahtahallan
go ii dán ge bušeahttaáigodagas
loahpahuvvo dát ortnet.
Sámediggi doarju Norgga
boazosápmelaččaid
riikkasearvi (NBR) barggu dán áššis.
Ealáhus oaivvilda ahte maŋimuš divatlassáneamit
earret eará bensiinna ektui leat
buktán eahpegorálaš stuorra ekonomalaš noađi
muhtun boazodolliide. Sámediggi
lea juolludan ruđaid vai
NBR lea sáhttán
nammadit lávdegotti mii galgá bargat
dáiguin áššiiguin
eiseválddiid ektui, ja dárbbu
mielde bálkáhit áššedovdiid divatáššis.
2.17.7 Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma ja
sámi mátkeealáhusat
Sámedikki dievasčoahkkin
mearridii guovvamánus 2008 álggahit
lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
sámi mátkeealáhusaiguin.
Prográmma rámma
2008:s lei 6,5 miljon ru.
Fágalaš forum
lea ásahuvvon. Das leat
mielde Innovašuvdna Norga,
fylkkagielddat ja golmma davimus fylkkagielddaid eanandoalloossodagat,
Bioforsk, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Sámi
allaskuvla. Dán foruma ulbmilin
lea lonuhallat dieđuid almmolaš doaibmabijuid
ja prošeavttaid hárrái
main lea mearrašupmi prográmmii.
Dasto lea ásahuvvon ovddidanforum
mas leat mielde sámi ealáhusorganisašuvnnat. Ovddidanforum
doaibmá prográmma referánsajoavkun.
Okta doaibmabijuin árvoháhkanprográmmas
lea rekrutteret ja gávdnat vejolaš meahcce-
ja lotnolasbargiid geat háliidit ásahit
doaimmaid sámi guovlluin.
Rekrutterenbargu lea jođus
ja álggahanskuvla álggahuvvo
jagi 2009 álggus.
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
ja sámi mátkeealáhusaid
bokte lea Sámediggi ožžon vejolašvuođa
ovddidit mátkeealáhusaid
sámi guovlluin. Sámediggi
lea 2008:s vuoruhan vásihusvuđot
buktagiid ráhkadeami ja
dasto lotnolasealáhusaid
mátkeealáhusdoaimmaid
ja smávibuš biebmobuvttadusa. Dákkár
vuoruhemiin biddjojuvvo vuođđu šláddjás
ja ođđahutki
mátkeealáhusaid huksemii,
maid bokte oažžut
bargosajiid ja sihkkarastit ássama
sámi guovlluin. Seammás
lea Sámediggái deaŧalaš ahte
sámi kultuvra mii gaskkustuvvo
mátkeealáhusaid
oktavuođas, lea luohtehahtti
ja dávista sámi
beroštumiide, norpmaide
ja dábiide.
Sámediggi lea doallan
sámi mátkeealáhuskonferánssa álttás
golggotmánus 2008. Konferánssa
ulbmilin lei meroštallat sámi
mátkeealáhusdoahpaga
sisdoalu, čalmmustahttit
hástalusaid mátkeealáhusain
ja addit Sámediggái
stuorát vejolašvuođaid
ulbmillaččat bargat
sámi mátkeealáhusaid
ovddidemiin. Dan lassin lei ulbmilin nannet ovttasbarggu sámi
mátkeealáhusoassálastiid
gaskka.
Sámediggi lea hábmegoahtán prošeavtta
mátkeealáhusaid
ovddideapmái miehtá sámi
guovllu. Dan oktavuođas
lea earret eará dollojuvvon seminára/proseassačoahkkin
golmma sierra sajis Finnmárkkus.