Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

Dieđ. St. 22 (2009 – 2010)

Sámedikki 2009 doaimma birra

3.17 Bargo- ja čálgoetáhta

Ráđđehus nu go Sámediggi ge háliida sihkkarastit ahte sámi geavaheaddjit NBČ-vuogádagas váldojuvvojit vuostá sámegielain ja kulturmáhtuin, ja vel máhtuin sámi servodatdiliid birra. Danne lea Sámediggi joatkán iežas barggu sámi bálvalusvuostáiváldiid vuoigatvuođaid ja dárbbuid hárrái ođastusas, ja lea váldán dan ovdan čoahkkimiin Bargo- ja searvadahttinministariin máŋgii.

Juolludusreivves Bargo- ja čálgodirektoráhtii jahkái 2010 lea čuovvovaš válddahallan sámi perspektiivva birra bargo- ja čálgohálddahusas:

  • Sámi guovlluin galget čađahuvvot báikkálaš geavaheaddjiidiskkadallamat. Iskkadallamiid bohtosat galget leat vuođus go etáhta bálvalusfálaldat ovddiduvvo, dás maiddái go buoret ja beaktilat fuolahus geavaheaddjiide ovddiduvvo.

  • Bargo- ja čálgoetáhta galgá čuovvolit doaibmabijuid mat bohtet ovdan sámegielaid doaibmaplánas maid Ráđđehus almmuhii miessemánus 2009.

3.17.1 Diehtojuohkin sámegillii bargo- ja čálgohálddahusas

Eanaš sápmelaš geavaheaddjit hállet davvisámegiela, ja eanaš NBČ-kontuvrrat sámi hálddašanguovllus leat davvisámegiela guovllus. Danne lea Bargo- ja čálgoetáhta dássážii vuoruhan jorgalahttit ávdnasiid davvisámegillii.

Giđđat 2009 ásahuvvui sierra sámegielat fálločuokkis dás: nav.no. Sámegielat siidduide biddjojuvvojit duohtadieđut bargo- ja čálgohálddahusa doarjagiid ja bálvalusaid birra daidda gulli skoviiguin. Dát lea oktilis bargu. Bargo- ja čálgoetáhta njeallje váldogihppaga leat jorgaluvvon sámegillii, ja nu lea maid eará ge guovdilis gihppagat.

3.17.2 Geavaheaddjiidiskkadallama čađaheapmi sámegillii

Jagi 2009 vuosttaš jahkebeali čađahuvvui vuosttaš geardde webba-vuđot geavaheaddjiidiskkadallan sámegillii dain NBČ-kontuvrrain mat leat sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus. Oassálasti kontuvrrat ledje NBČ Deatnu, NBČ Guovdageaidnu, NBČ Kárášjohka, NBČ Porsáŋgu ja NBČ Unjárga. Geavaheaddjiin jerrojuvvojedje gažaldagat das man olámuttus sin mielas NBČ-kontuvra lea oktavuođaváldima hárrái sámegillii ja vástádusa oažžuma hárrái sámegillii. Geavaheaddjit vásihit ahte lea álki šiehtadit čoahkkima rávvejeaddjiin/áššemeannudeaddjiin gii sámásta. Sii vásihit maiddái ahte lea hui bures doaibmá riŋget NBČ-kontuvrii sámegillii. Sin mielas ii leat nu buorre vejolašvuohta čállit reivve sámegillii ja oažžut vástádusa sámegillii. Sámi geavaheaddjiidiskkadallamat leat ovddiduvvomin, ja dat galget čađahuvvot juohke jagi. Boahtteáiggi daid galget NBČ-kontuvrrat čađahit julevsámi ja oarjelsámi guovlluin ge.

3.17.3 Tearbmaovddideapmi – hástalusat Bargo- ja čálgoetáhtii

Sámegielat tearpmat mat gusket Bargo- ja čálgoetáhtii, ovddiduvvojit dađistaga go teavsttat jorgaluvvojit. Seammás go diehtojuohkinteavsttat jorgaluvvojit davvisámegillii, de Bargo- ja čálgoetáhta čađaha ovddasmanni barggu dakkár suorggis mas sámegielat sánit ja doahpagat ovdal leat váilon. Cuoŋománus 2009 Bargo- ja čálgoetáhta dagai šiehtadusa fitnodagain Allegro Språktjenester AS jorgaleami birra sámegillii. Vai ođđa tearpmat šaddet nu buorit ja gokčilat go vejolaš, de háliida etáhta ávkin atnit dan sámi doabaovddideami mii dáhpáhuvvá go sámegielalaš mielbargit ja sámegielaš geavaheaddjit deaivvadit. Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta, lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis. Dađistaga áigu Bargo- ja čálgoetáhta ovddidit ollu sániid ja doahpagiid bargo- ja čálgosuorgái. Ulbmil lea aiddolaš doabageavaheapmi, nu ahte ii leat eahpádus guđemuš tearpmat leat dohkálaččat, ja guđemuš dárogielat sániid ja doahpagiid dat gokčet. Dás Bargo- ja čálgoetáhta lea gitta ovttasbarggus eará etáhtaiguin mat barget rádjálas fágasurgiin.

Sámi giellalávdegoddi (SGL) lea Sámi parlamentáralaš r��đi mearridanorgána sámegiel áššiin, ja galgá ovddidit ja buoridit sámegiela čálalaš ja njálmmálaš giellan – geahča www.giella.org. Sámegiela terminologiija- ja normerenáššiin bargá Sámediggi ovttas SGLin mii earret eará galgá dohkkehit tearpmaid. Eaktun lea ahte Bargo- ja čálgoetáhta ásaha buori ovttasbarggu Sámedikkiin terminologiijabarggustis.