3.18 Riikkaidgaskasaš áššit
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.5.3 kap.
3.18.1 Bargu ON eamiálbmotjulggaštusain
Bargun ráhkadit eamiálbmotvuoigatvuođaid
hárrái julggaštusa
ON siskkobealde, ovdánii sakka 2005 áigge.
Ovdaolmmoš dan bargojoavkkus mii šiehtadii
julggaštusa ektui, lea ovddidan julggaštusteavstta
evttohusa. Dán evttohussii guorrasii dat ođđa
ON Olmmošvuoigatvuođaráđđi
ja evttohus galgá meannuduvvot ON Dievasčoahkkimis
2006 áigge.
Olgoriikadepartemeanta lea dorjon Sámedikki
oassálastima dáin šiehtadallamiin.
3.18.2 Barentsovttasbargu
2005 lei eamiálbmotjahki Barentsovttasbarggus
ja eamiálbmogiid dilli lei earret eará danne
hui guovddážis Barentsráđi
olgoriikaministtarčoahkkimis Háštás skábmamánus
2005. Digaštallan nannii ahte eamiálbmogat
bissot dehálaš dimenšuvdnan Barentsovttasbarggus. Čakčamánu
2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis
Moskvas nannen dihtii Ruoššain
ovttasbarggu ráđđehusdásis.
Ráđđehus
lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas
erenomážit guovtti
dásis: Eamiálbmogiid vejolašvuohta
searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus, ja doaibmabijuid
sisdoallu ja álggaheapmi buoridan dihtii
sin eallindili, oahpu, dearvvasvuođa jna. Dán
barggus leat Sámediggi ja Sámi
parlamentáralaš ráđđi guovddážis.
Olgoriikadepartemeantta ruđaiguin mat earret
eará hálddašuvvojit Barentsčállingotti
bokte, čađahuvvojit
vel moanat doaibmabijut nu ahte nannejuvvo ovttasbargu sápmelaččaiguin
ja eará eamiálbmogiiguin
ja singuin gaskaneaset Barentsregiovnnas, ja ovddiduvvojit ealáhusat
ja ásahuvvojit nannejeaddji eavttut kultuvrralaš ja
eará ovdáneapmái.
2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba
giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide
main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid,
eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas,
juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus
ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat
leamaš vuođđun
regiovnna ovttasbargui. Eanaš doaibmabijut eamiálbmotjagi
olis ruhtaduvvojedje ja čađahuvvojedje
regiovnnalaš ja báikkálaš dásis. Boađusmihttu
ovttasbarggu mihttun govvejuvvo vel Barentsregiovnna eamiálbmotovttasbarggu ođđa
doaibmaplánas, masa ráđđehus
ge lea gidden fuomášumi.
Ráđđehusa ođđa
davviguovlovuoruheami olis 2005 čavčča, láhččui
vel dilli nannejuvvon dialogii ja ovttasdoibmii davvinorgalaš regiovnnalaš eiseválddiiguin,
ja Sámedikkiin. Dán čuovvoleapmin
ja stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš šiehtaduvvon
ráđđádallanprosedyraide
ráhkkanuvvo jahkebeallásaš čoahkkimiidda
davviguovloáššiid
birra, politihkalaš dásis
masa Olgoriikadepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
ja Sámediggi servet.
3.18.3 Árktalaš Ráđđi
Árktalaš eamiálbmotservviid áirasiin
lea gitta Árktalaš Ráđi ásaheami
rájes 1996:s leamaš «bissovaš oasseváldi» árvu
dán ovttasbarggus. Geavatlaččat
mearkkaša dát
masá jo dievas oasseváldevuoigatvuođa
hállan- ja evttohanvuoigatvuođain,
ja sadji beavdeguoras nu go riikkain ge.
Dál leat guhtta bissovaš oasseváldi: Sámeráđđi,
inuihttasearvi ICC, ruošša
searvi RAIPON, athabaskat, unaŋat ja gwitchin. Máilmmi
boazodoalliid searvi (World Reindeer Herders, WRH) lea áicin.
Nana eamiálbmotoassálastin Árktalaš Rádis
lea erenomáš riikkaidgaskasaš oktavuođas.
Riikkaide lea ávkin oažžut árvalusaid
uhkiduvvon álbmotjoavkkuin, ja eamiálbmogat ieža
fas besset ovddidit vuoruhuvvon áššiid
njuolga riikkaid ovddasteaddjiide. Dát
lea ávkkálaš goappašiid beliide.
Eamiálbmotsearvvit ovddidit sáhkavuorusteaset
ahte nannosit vuoruhit ceavzilis ovdáneami
barggu ja lea dáhttu searvat árktalaš mearridanproseassain.
Geavadis leat sii vel gidden stuorra beroštumi
nuoskkidanbargui birasgozihanprográmma
AMAP bokte ja dálkkádatrievdadeami
barggus ACIA (Arctic Climate Impact Assessment) dálkkádatlohkamis.
Duohtavuohta lea ahte eamiálbmogat árbevirolaš biebmovieruiguin
leat eanemus uhkiduvvon birasmirkkuid ja lossametállaid
alla dási ektui árktalaš faunas. Dálkkádatrievdadeamit sáhttet
garrasit čuohcat birrasii ja váikkuhit
olbmuid geat ellet luonddus. Dát guoská áinnas
inuihtaide geat bivdet jieŋa alde, muhto
sámi boazodollui ge ee. nuppástuvvi
guohtundilálašvuođaid
bokte.
Árktalaš Ráđi
barggu jođiha 2004 – 2006 áigodagas Ruošša.
Norga váldá golggotmánus
2006 badjelasas ovdagotti guovtti jahkái.
Norggas lea jahkásaš 600
000 kr mearreruhta eamiálbmotsearvamii Árktalaš ovttasbargui.
Ruhta juogaduvvo eanaš Sámeráđi ja
ruošša eamiálbmotsearvvi RAIPON
gaskkas.